Tere hommikust, kolleegid! Asugem töökohtadele! Kolleegid, enne kui ma viin läbi kohalolekut kontrolli, selline pöördumine teie poole. Kas keegi teist juhuslikult võis võtta garderoobist vale kilekoti? Kui keegi tegi seda, siis vahetage ära pr. Kolossovaga, seal sees on lastetoit.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 88 rahvasaadikut, puudub 15.
Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt meie reglemendile ja eelnevale kokkuleppele annab rahvasaadik Valeri Kois üle ühe seadusandliku akti eelnõu. Ma paluksin kõnetooli.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meie vabariik taastas 20. augustil ametlikult täielikult oma iseseisvuse, ent kõik riikluse atribuudid ei ole veel seadusandlikult vormistatud. Seadusandlikult ei ole vormistatud riigilipu ja riigipitsati ning kohaliku omavalitsuse organite lippude ja sümboolika määrustik. Sellele juhtis tähelepanu Iisaku muuseumi direktor ajaloolane Tiit Saare, kes on asjatundja heraldika alal. Ta koostas 2 seaduseelnõu riikliku sümboolika ning maakondade ja valdade sümboolika kohta. Ta ei ole parlamendi liige ja tal pole õigust neid seaduseelnõusid otseselt Ülemnõukogule esitada. Seepärast teen seda mina. Kordan veel kord, et seaduseelnõud koostas Tiit Saare, mina ainult esitan need Ülemnõukogule.

Head kolleegid, vastavalt meie reglemendile on täna ette nähtud n.ö. vaba mikrofon ja selle kasutamine on iga rahvasaadiku südametunnistuse küsimus. Vladimir Lebedev.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud esimees, peaminister ja kolleegid! Mul on südametunnistus. Reglement on muidugi reglement, aga küsimus, millest ma rääkida tahan, on väga tähtis. Tahan alguses rääkida Kaitseliidust. Ühel presiidiumi istungil, kui arutati Kaitseliidu keelustamise kohta käiva Rahvakomissaride Nõukogu otsuse tühistamist, küsisin ma Kaitseliidu juhilt, kas neil on relvi. Ta ütles, et relvi neil pole. Aga Rapla maakonnalehes avaldati 17. detsembril intervjuu nn. kolonel Kasepõlluga, milles ta ütleb, et praegu pole enam valikut ja ehkki nad on halvasti relvastatud, võib ta kinnitada, et praegust taset arvestades on nad suutelised väikeste üksuste vastu välja astuma. See näitab, et Kaitseliidul on relvad.
Niinimetatud kolonel Kasepõld kinnitab, et Kaitseliit oleks pidanud saama raha riigieelarvest. Järgmise aasta esimesel poolaastal on ette nähtud anda neile sealt 2 miljonit. Lubatud 2 miljonit saadaks kindralstaabi kaudu, see tähendab riigieelarvest Kaitseliidu, sealhulgas ka relvastamise finantseerimiseks.
Kõige rohkem tekitab aga ärevust asjaolu, et Kaitseliit ei saa juba oma põhikirja järgi alluda peaministrile. Seal on öeldud, et nad alluvad ainult kaitseministrile ja presidendile. Ent praegu pole meil ei kaitseministrit ega presidenti. Tekib küsimus, kellele siis allub see relvastatud organisatsioon ja kelle vastu ta on suunatud.
Seepärast ma koostasin järelepärimise peaministrile. Esitan selle pisut hiljem, praegu seda trükitakse.
"Teiseks. Viimasel ajal kinnitatakse vabariiklikus ajakirjanduses pidevalt, et venekeelne elanikkond relvastub. "Päevaleht" trükib sellised laimavad kirjutised ära. 5. jaanuaril 1992 avaldati Evald Laasi artikkel "Algul vajab kaitsevägi tõesti palju raha". Loen teile ette mõned lõigud sellest artiklist. "... Eesti kaitsevägi ei saa kunagi eesti rahvale ohtlik olla. Ta võib ohtlik olla ainult eesti rahva ...vaenlastele ..." Ma arvan, et kõik teavad keda nimetatakse eesti rahva vaenlasteks."
"Edasi solvatakse otseselt naaberriiki. Väidetakse: "Venemaa organiseeritud rünnakut ei suudaks me üksinda tagasi lüüa." Tuleb välja, et vaenlane on juba kindlaks määratud."
"Veel on artiklis öeldud: "... oht ei lähtu Vene valitsusest (vähemalt mitte praegusest), vaid hoopis mujalt. Eestis asub 600 000 siia erinevail põhjusil saabunud muulast, kellest suur osa on Eesti riigi ja rahva kõige tigedamad vaenlased, mõningad tähelepanekud lubavad järeldada, et nad juba teevadki ettevalmistusi rünnakuks. ... Pole kahtlust, et taolised jõud põranda all juba relvastuvad. Relvi saavad nad aga lagunevalt Nõukogude armeelt.""
Mis see on, kui mitte provokatsioon, mis see on, kui mitte psühhoosi õhutamine elanike hulgas? Mis see on, kui mitte ähvardamine Vene ohuga?
"Seejärel esitatakse kirjutises hiilgav fakt, kinnitamaks seda, et vene elanikkond relvastub. "Ühele mu sõbrale pakkusid vene keelt kõnelevad härrad müüa Kalašnikovi püstolkuulipildujat Paldiski maantee täikal, teisele (soomlasele) sama relva valuuta eest otse Tallinna Kaubamajas.""
"Ja sellest tehakse kohe järeldus, et meie venekeelsel elanikkonnal on üsna suurel hulgal relvi. Mis see on, kui mitte otsene provokatsioon ja ässitamine? See on ju keskajaleht ja kui lihtne eestlane seda loeb, siis ta võib selle peale öelda: "Kurat võtku, venelased on tõepoolest relvastatud, nad on eesti rahva vaenlased, me peame ka relvastuma ja me peame olema ka valmis tulistama." Seepärast ma tahan, et ajakirjanduskomisjon arutaks seda artiklit ja annaks oma hinnangu peatoimetajale, sõnavabadus ja trükivabadus ei tähenda kõikelubatavust ja mis tahes demokraatlikus riigis antakse toimetaja sel juhul kohtu alla rahvusvahelise vaenu õhutamise eest. Igal juhul tuleb seda mõista ainult nii. Tänan tähelepanu eest!"

Suur tänu! Ma palun kompuutrimehi panna mikrofon koos kellaga käima 5 minuti peale. Nikolai Aksinin.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Ma ei avalda mingit saladust ega tee mingit avastust, kui ütlen, et mitte üheski riigis ja mitte kusagil ajaloos pole fikseeritud, et isegi kõige raskemal ajal, nälja-aastail, oleks majandust arendatud langenute mälestamise arvel. Jutt on sellest, et linnavõimude hiljutistes otsustes on öeldud, et gaasi kokkuhoiu nimel on vaja kustutada igavene tuli Tõnismäel langenud sõjameeste kalmul. Ma pean seda kõlblusetuks aktiks ja langenute mälestuse rüvetamiseks, sest isegi Suure Isamaasõja ajal ei tehtud nii – igavese tule hoidmiseks kasutati peale gaasi ka diislikütust. Seepärast on Suure Isamaasõja veteranide hulgas tekkinud liikumine, millest ma tahan teile ette kanda. Otsustasime koguda raha ja maksta linnavõimudele välja kulutused gaasile. Raha kogumine on juba ametlikult alanud. Palun peaminister Edgar Savisaart ja teisi seltsimehi mitte kokku hoida raha langenute mälestuse arvelt ning võimaldada seda, et tuli jääks põlema. Äärmisel juhul võtavad veteranid need kulutused enda kanda. Ma kinnitan teile sellest kõnetoolist, et me hakkame raha koguma, ja tuli peab põlema. See on suure hulga Suur Isamaasõja veteranide suur palve. Tänan tähelepanu eest!

"Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mind erutab väga üks küsimus. Põhiseaduse eelnõu §-s 19 on meil kirja pandud, et igal inimesel on õigus vabalt saada ja levitada informatsiooni ning väljendada oma mõtteid sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda vabadust võib seadusega piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, inimväärikuse ja au kaitsmiseks. Riiklikku tsensuuri Eestis pole. Meie komisjonis ma ei vaielnud sellise formuleeringu vastu, aga praegu teeb see mulle siiski muret ja tekitab kartusi selle suhtes, mis saab siis, kui me edaspidi privatiseerime kõik massiteabevahendid: ajalehed, ajakirjad, võib-olla ka televisiooni ja raadio. Toon ainult kaks näidet. 6. detsembri "Postimehes" valas lugupeetud E. Torst poriga üle Eesti Rahvarindest võrsunud poliitikud, kutsub üles tegema kõige radikaalsemaid otsuseid, toob eeskujuks Tšetšeenia, kelle ees kapituleerus isegi Venemaa, ja unistab oma kindral Dudajevist, kes relvastaks eestlased ja suruks venelased põlvili. Muidugi pageksid siis kõik venelased Eestist ja inimõiguste probleemi poleks. On väga meeldiv, et sellessamas ajalehes ilmus 12. detsembril Karl Valgetee artikkel, milles ta andis vastulöögi sellistele natsionalistidele nagu härra Torst. Narvas nägin ma jõulude eel kioskis müügil märki, millel oli kujutatud Euroopa kaart ja üle selle sõna "Eesti". Kinkisin ühe märgi jõulukingiks härra Nugisele. Kodus vaatasin märki luubiga ja nägin siis selle ülanurgas pisikest punast täppi, mis näitab Eesti asukohta. Hakkasin kahtlema, miks seal on just punane täpp, aga teisel märgil oli juba valge. Arvasin, et see on võib-olla diversioon teiselt poolt jõge. See tuletas mulle veidi meelde "Deutschland, Deutschland über alles ..." Kui ma teise märgi ostsin, siis tundsin huvi, kust need Narva toodi. Tuli välja, et selliseid märke valmistab mingi Tallinna kooperatiiv. Ma ei imesta nüüd, kui mõni ettevõtlik kooperaator hakkab äkki valmistama Eesti gloobuseid, millest omal ajal anekdooti räägiti, ja pakub seda meie koolilastele. Nii et kontrollimatus on selles asjas väga ohtlik. 20. detsembril ma rääkisin pressikonverentsil parlamendilehe loomisest. Kahjuks ei reageeritud minu ettepanekule, just nagu ma polekski sõna võtnud. Aga ma arvan ikkagi, et sellist ajalehte on vaja. Meie parlamendileht "Rahva Hääl" ei kajasta rahva häält, see ei ole kogu eesti rahva ega kõigi eestimaalaste hääl, nagu ka "Estonija" ei kajasta kõigi niinimetatud venekeelsete lugejate huve. Tahaks, et oleks olemas parlamendi ja valitsuse ajaleht, kus saaksid oma kirjutisi avaldada nii eesti kui vene korrespondendid. See ajaleht peaks objektiivselt kajastama poliitilisi sündmusi meie vabariigis nii eesti- kui venekeelsele lugejaskonnale. Olgu see ajaleht 8-veeruline, aga ta on meile vajalik. Tänan tähelepanu eest!"

Suur tänu! Kolleegid, loeme sellega nn. vaba mikrofoni lõppenuks.

Lugupeetud Ülemnõukogu, täpsustame asjaolusid. Eile täiskogu ei soovinud tööaega pikendada. Sellega seoses vastavalt reglemendile otsuse arutelu ei katkenud, vaid jätkub täna. Küll aga on lõpetatud läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus esitati parandusettepanekuid ja ka protseduurilisi ettepanekuid. Praegu võidakse esineda ainult lõppsõnadega. Ette rutates ma täpsustan veel asjaolusid, et võimalikke vääritimõtlemisi ära hoida. Valitsus on sidunud oma eelnõu usaldusküsimusega, ainult selle eelnõu. Mitte keegi teine seda eelnõu muuta ei tohi peale valitsuse, kuid kui valitsus seda eelnõu muudab, siis on tegemist uue eelnõuga, mis tuleb üle anda avalikult täiskogu ees kokkulepitud istungi alguses. Need küsimused on põhjalikult läbi arutatud spetsialistidega, kuid kui peaks tekkima meie istungi töö käigus vaidlusaluseid olukordi, kuulutan kohe välja vaheaja, et reglemendikomisjon ja õiguskomisjon võiksid koos välja selgitada absoluutse tõe. Sellised on asjaolud. Ja nüüd lõppsõnad. Kui ei soovita veel katkestada. Kas Edgar Savisaar soovib lõppsõna? Palun, Edgar Savisaar!

Lugupeetud rahvasaadikud, arvestades eile Ülemnõukogus toimunud diskussioone ja ka läbirääkimisi erinevate saadikurühmadega, otsustasime majandusliku eriolukorra projekti sisse viia mõned muudatused ja esitame ta hääletamisele koos nende muudatustega. Need muudatused näitavad valitsusepoolset head tahet ja kompromissivalmidust. Nüüd küsimus sellest, kas te nõuate, et see peaks tähendama eelmise projekti tagasivõtmist. See on teie teha. Meie lähtusime sellest, et autor, s.o. eelnõu esitaja, võib läbivaatamise protsessis teha eelnõusse mis tahes muutusi. Tegelikult tagasivõtmine ja uuesti esitamine oleks ju mäng, mis ainult venitaks protseduuri. Kui täiskogu seda soovib, siis tuleks hääletamisega seda ka väljendada. Ma teeksin ettepaneku lubada muudatustega projekt välja jagada ning teha vaheaeg, et majandus- ja õiguskomisjon saaksid selle kohta öelda oma seisukoha. Kui seda projekti vastu ei võeta, siis ilmselt tuleks panna hääletusele olemasolev projekt, aga ma olen samuti seisukohal, et sellest kriisist peaksime täna ühel või teisel kujul üle saama. Ma tahaksin lisada ka seda, et loomulikult on see hääletus ka usaldus- või umbusaldushääletuseks valitsusele, kes niimoodi maa ja taeva vahel rippudes ei pea võimalikuks, eriti praeguses olukorras, edasi tegutseda. Valitsus ei saa kahjuks enne seda usaldushääletust tellida ja me sidusime selle konkreetse projektiga, lihtsustades samal ajal tehtud muudatustega projekti sedavõrd, et keegi ei saaks öelda, et ta hääletab vastu mitte valitsuse pärast, vaid seepärast, et ei pea esitatud projekti juriidiliselt õigeks. Teiselt poolt ma tahaksin rõhutada, et valitsus peab majandusliku eriolukorra sisseviimist põhimõtteliselt vajalikuks ning kui me seda ei tee, siis igasuguse valitsuse tegevus ei vasta praegu väljakujunenud olukorrale. Praegusel kujul otsus majandusliku eriolukorra kehtestamise kohta sisaldab kolm punkti. Esiteks, kehtestada majanduslik eriolukord kuni Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Teiseks. Moodustada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühine kriisikomisjon ning määrata kindlaks selle isikkoosseis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 60. istungjärgul. Kolmandaks. Teha Eesti Vabariigi Valitsusele ülesandeks koos moodustatava kriisikomisjoniga välja töötada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 61. istungjärgule otsuseprojekt majandusliku eriolukorra rakendamise korra kohta, s.o. siis järgmiseks istungjärguks. Tänan teid tähelepanu eest ja jääme ootama teie otsust!

Suur tänu! Kolleegid, nüüd on täpselt tegemist sellise olukorraga, nagu ma kirjeldasin. Ma ei kommenteeri sisuliselt uut eelnõu, küll aga olen valmis kinnitama, et peaministri poolt pakutud protseduur oleks otstarbekam ja loogilisem, kuid on vastuolus kehtiva reglemendiga. Antud juhul kvalifitseerin ma seda toimingut kui vana eelnõu tagasivõtmist ja uue esitamist. Seaduseelnõu tuleb esitada järgneva istungi eel vastavalt kokkuleppele. Teistsugust varianti ei ole. Kui keegi rahvasaadikutest minuga ei nõustu, siis me teeme vaheaja ja kõik autoriteetsemad tõlgendajad kaaluvad küsimuse läbi, ütlevad oma seisukoha. Ma olen selle küsimusega tegelnud põhjalikult, eilse õhtu läbi, konsulteerinud kvalifitseeritud juristidega ja minu seisukoht on selline. Vladimir Lebedev, millised küsimused on mulle?

Härra spiiker, mul on teile üks tungiv palve. Püüdke teha nii, et teie sümpaatiad ja antipaatiad ei avalduks nii silmanähtavalt. Tänan!

Ma ei võta seda vaevaks kommenteerida, hr. Lebedev. On veel küsimusi? Tiit Made.

Austatud eesistuja, ka mul on ettepanek mitte ajada jonni, mitte ajada juuksekarva lõhki ja teha see hääletamine juba täna ära, ilma et me alustaksime uue protseduuriga otsast peale. Niigi on kõik selge, ma loodan, et ka teile. Aitäh!

Juhin Tiit Made tähelepanu sellele, et ma juhindun reglemendist. Arvo Junti.

Lugupeetud juhataja, tänane trakteering reglemendi kohta läheb lahku sellest, mida härra juhataja tegi eile, aga see selleks. Ma toetan ideed, et me saaksime vaheajal seda asja arutada Ülemnõukogu spetsialistidega.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Vist oleks ebanormaalne, kui need suhted, mis on täna klaarimisel valitsuse ja Ülemnõukogu vahel, takerduksid protsessuaalsetesse reeglitesse. Meil on võimalik valida minu arust kahe mõistliku tee vahel. Üks on see, et nii nagu spiiker ettepaneku tegi, teeme väikese vaheaja ja õiguskomisjon koos reglemendi töögrupiga püüaksid jõuda selgusele, kuidas on õigem tõlgendada seda sätet, mille ümber meil tekivad vaidlused. Kui tehakse selline vaheaeg ja toimub nimetatud koosolek, siis ma palun, et sellest koosolekust võtaks osa ka valitsuse esindaja. Meil on võimalik kasutada ka teist teed, päris kindlasti on kõiki Ülemnõukogu akte pädev tõlgendama Ülemnõukogu ise. Vist võtab väga vähe aega, kui Ülemnõukogu hääletamise teel otsustab, kuidas on õige nimetatud sätet tõlgendada. Kokkuvõtteks teen ettepaneku talitada kas ühel või teisel viisil, sest sellisel juhul ei jää edaspidi võimalust leida, et sisulisi väga tähtsaid otsuseid on tehtud, toetudes ekslikele järeldustele protsessuaalreeglite küsimuses. Tänan!

Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma olen ka täiesti seda meelt, et selle küsimusega tuleks täna jõuda ühele poole. Ma olen ka kindel, et reglemendi järgimine võimaldab ühele poole jõudmist ja selle projektini jõudmist, millest härra Savisaar täna rääkis. Mul on ettepanek siiski korraldada see koosolek ja paluda sinna lisaks valitsuse esindajale ka härra spiiker, et neid küsimusi hääletada, leida normaalne väljapääs, ilma et me hakkaks mingeid sätteid muutma.

Suur tänu! Täiskogu teatud osa arvamus on meile teada. Olgu teada ka see, et rahvasaadik Ülo Nugis on väga huvitatud selle küsimuse kiirest ja operatiivsest lahendamisest. Kuid te peate teadma, et sellised on reglemendi sätted ja mina nendest ka juhindun. Me oleme seda küsimust töö korras arutanud. Me jõudsime selle loogilise seisuni, mida me ka prognoosisime. Vaheaeg 15 minutit.
Kolleegid, asugem töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 97 saadikut, puudub 6.
Kolleegid, üks õige seadusandlik akt tuleb koostada selliselt, et teda on alati võimalik tõlgendada. Ja ma paluksin ette Jaak Alliku, tõlgendamaks reglementi.

Lugupeetud hr. eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ei ole küsimust, milles mõistlikult siin saalis kokkuleppele ei saa jõuda. Kõigis küsimustes saab. Probleem on järgmine. Ülemnõukogu reglement näeb mingi eelnõu redaktsiooni muutmist ette vaid komisjoni poolt. Selle muutmist autori poolt reglement ette ei näe. Reglemendi § 9 lõige 1. Tuleb tunnistada, et nn. Kassi-Käbini projekti arutamisel toimis nii Ülemnõukogu juhataja kui ka meie, saal, mittereglemendipäraselt ja seepärast jõuti absurdini. Saadikud, kui te mäletate, esitasid korduvalt küsimusi, mitu varianti oma eelnõust võivad autorid välja pakkuda. Selgub, et reglemendi kohaselt mitte üle ühe. Autoril on õigus nõustuda saalist tulnud muudatustega, kuid kõigi muudatusettepanekute puhul on vaja ära kuulata ka komisjoni seisukoht. Praegu toimunud õiguskomisjoni ja reglemendi töögrupi ühisel istungil jõuti arvamusele, et tõepoolest see praktika, mis oli Kassi-Käbini, aga ka mitme teise puhul, ei ole olnud reglemendipärane. Kuid jõuti ka arvamusele, et praegu selle küsimuse puhul ei ole mõtet senist praktikat muuta, tähendab, vastavalt sellele pretsedendile tuleks praegu käituda, nagu me oleme seni toiminud, ning kohustada reglemendi töögruppi see küsimus reglemendis täpselt sõnastama nii, et ei tekiks üldse selliseid võimalusi. Seega on ettepanek või meie otsus lähtuda sellisest praktikast, nagu oli Kassi-Käbini puhul (lihtsalt see oli meil viimane meeles, neid oli kindlasti ka enne), nimelt, et autor võib töö käigus ise oma projekti muuta. Nagu me mäletame, toimusid siis uue redaktsiooni puhul ka täiendavad ettekanded, hr. Kass käis korduvalt puldis, oli võimalik esitada talle küsimusi ning vajaduse korral toimusid ka läbirääkimised. Kas praegune ettekandja tahab ettekannet pidada või mitte, on loomulikult tema otsustada. Täiesti üheselt on reglemendis sõnastatud, et igasuguse muutuse puhul – tuleb see saalist, autorilt, komisjonilt – on vajalik juhtivkomisjoni seisukoht. Nii et selle muudetud redaktsiooni puhul on meil vaja majanduskomisjoni seisukohta. Ja viimane küsimus, mida me arutasime – kuidas tõlgendada ajutise töö- ja kodukorra § 19 lõiget 5, kus on öeldud: kui Ülemnõukogu eelnõu valitsuse poolt esitatud kujul vastu ei võta, siis loetakse see umbusaldustoetuseks. Tähendab, kas valitsus võib muuta töö käigus oma eelnõu või mitte? Siin oli seisukohaks, et selle sätte tõlgendamisel võib muuta küll, aga loomulikult võib seda muuta ainult valitsus, mitte valitsus ei võta vastu saalist ühe või teise saadiku parandusi. Siiski valitsus peab ütlema, et see on nüüd tema seisukoht. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid, te mõistate, et see, mida me täna teeme, seda me teeme viimast korda. Mis juhtus, Arvo Junti?

Seda tuleb mõista selliselt, et sedamoodi tõlgendust me rakendame viimast korda?

Minu vabandused, sedamoodi tõlgendust rakendame viimast korda, aga reglementi viiakse sisse vajalikud täiendused. A. Junti.

Lugupeetud juhataja, ma tahaksin küsida. Kuna toimus ametliku alatise komisjoni istung, siis kas me peame vajalikuks ka selle komisjoni esimeest ära kuulata või mitte?

Kui härra Anton soovib oma seisukohta avaldada, siis see on teretulnud. Palun!

Õiguskomisjoni poolt otsustatu kattub sellega, mida kandis ette härra Allik, ja selle tõttu ma ei pea vajalikuks midagi lisada.

Suur tänu! Asjaolud on sellised: me kuulame ära ettekande, esitame ettekandjale küsimused. Kui ettekandja loobub ettekandest, siis sellisel juhul kuulutame vaheaja ja eelarve-majanduskomisjon kujundab sel ajal oma seisukoha. Ü. Uluots.

Protseduuriline küsimus. Kui on ettekanne, siis järelikult me peame avama ka peale seda läbirääkimised. Kas ma saan õigesti aru?

Ma ei saanud lauset lõpetada. Tõepoolest see on nii. Kalju Koha.

Praegu mainiti vajadust, et juhtivkomisjon võtaks kokku oma koosoleku, kuid komisjonil hetkel puudub, mida arutada. Mul ei ole ühtegi konkreetset dokumenti laual. Aitäh!

Kas ei ole veel välja jagatud? Kohe jagatakse välja. E. Savisaar.

Lugupeetud kolleegid, kuna tegu ei ole mitte uue projektiga, vaid muudatustega olemasolevasse projekti, siis me ettekandest loobume. Teiseks, kuna meie poolt esitatud projekti muudatused on põhiliselt õigusliku iseloomuga, siis me taotleme, et juhtivkomisjonina oleks kindlasti ka õiguskomisjon. Kolmandaks, selle projekti väljajagamine sõltub otseselt sellest, millal Ülemnõukogu juhataja poolt see luba antakse, praegu neid ka välja jagatakse. Tänan!

Juhtivkomisjon on meil üks, samas ei ole ühelgi alatisel komisjonil keelatud kaasa lüüa, ma isegi paluksin, et õiguskomisjon seda teeks, kui juhtivkomisjon on eelarve-majanduskomisjon. Valitsus loobub ettekandest. Kalju Koha, kas te saate kümne minutiga hakkama?

Härra juhataja, kui me ka kümne minutiga hakkama ei saa, siis me loodame, et ei ole suur patt, kui me pisut kauem teeme, kõik sõltub sellest dokumendist.

Lepime kokku viisteist minutit.

Siis ma teataks eelarve-majanduskomisjoni liikmetele, et me koguneme ruumis 264 pärast seda, kui me oleme saanud kätte kõik tekstid. Aitäh!

Edasine protseduur on järgmine: eelarve-majanduskomisjon teeb teatavaks oma seisukoha, vajaduse korral esitame me eelarve-majanduskomisjoni esindajale küsimusi, siis algavad läbirääkimised ja edasi toimub praktiliselt normaalprotseduuri alusel. Ja siis me peaks jõudma loogilise lõpuni. Vaheaeg 15 minutit.
Võib-olla ma oleme praegu istungisaalis ja ei lähe välja, majanduskomisjon palub veel viis minutit, süveneme teemasse.

Lugupeetud kolleegid, meie aeg oli üsna lühike, et seda dokumenti arutada. Komisjoni seisukoht oleks järgmine. Kõigepealt tuleks Ülemnõukogul üleüldse ära otsustada luua kriisikomisjon. Selle kriisikomisjoni ülesanne on sätestatud punkti 3: töötada välja järgmiseks istungjärguks otsuseprojekt majandusliku eriolukorra rakendamise kohta. Kuid juhime tähelepanu sellele, et see punkt 3 võimaldab ka laiemat tõlgendust, et kriisikomisjon tegutseb peale selle ülesande täitmist. Ja alles pärast seda, kui on Ülemnõukogu jaoks töötatud välja vastav majandusliku eriolukorra rakendamine kord, alles siis on võimalik kehtestada Eestimaal majanduslik eriolukord. Sest kui me kuulutame välja majandusliku eriolukorra ja samas ei ole meil miskit, mis seda reglementeerib, siis majanduskomisjoni arvates see ei ole võimalik. Kui eraldi puudutada mõtet, kas riik vajab majandusliku eriolukorra väljakuulutamist, siis siin komisjoni arvamused läksid täpselt pooleks (4 : 4). Aitäh!

Suur tänu! Tundub, et rahvasaadikutel ei ole küsimusi hr. Kalju Kohale. Avan läbirääkimised. Sõnasoovijaid, kõnepidajaid ei ole. Kas võime asuda otsust vastu võtma? Jaak Allik.

Lugupeetud härra spiiker, kuna majanduskomisjoni ettepanek oli põhimõtteliselt teistsugune, on mul ettepanek sõltumatute demokraatide fraktsiooni poolt kuulutada välja vaheaeg, et fraktsioonid saaksid seda ettepanekut arutada.

Ain Tähiste.

Aitäh, härra spiiker! Söandaksin teid abistada. Näib, et õiguskomisjon pidas ka istungit samas küsimuses, võib-olla peaksime ka tema seisukoha ära kuulama, praegu neid ei ole veel saalis.

Kuulame! Ü. Uluots.

Lugupeetud spiiker, palun reserveerida mulle sõnavõtu võimalus peale meie koosoleku lõppu!

Läbirääkimisi me tõepoolest ei ole lõpetanud. Kas peale vaheaega või enne vaheaega?

Peale vaheaega.

Hallaste soovib kõnet pidada. Sergei Petinov, kas sõnavõtt? Sõnavõtt. Kuulame enne ära õiguskomisjoni seisukoha. Palun, Tõnu Anton!

Kolleegid, vaheajal ja paraku ka osaliselt alanud istungi ajal toimus õiguskomisjoni koosolek, millest võttis osa 7 õiguskomisjoni liiget. Õiguskomisjon, vaadanud läbi valitsuse pool esitatud otsuseprojekti majandusliku eriolukorra kehtestamise koht uue redaktsiooni, asus järgmisele seisukohale: esiteks, õiguskomisjon ei näe õiguslikku vastuolu esitatud otsuseprojekti ja selle õigussüsteemi vahel, mis õiguskomisjoni arvates praegu kehtib. Teiseks, õiguskomisjon peab loogiliselt vastuolus olevaks esitatud otsuseprojekti punkti 1 ja punkti 3, nimelt vastavalt otsuseprojektile kehtestatakse majanduslik eriolukord enne, kui 61. istungjärgul vastavalt punktile 3 lepitakse kokku, mida majanduslik eriolukord tähendab ja kuidas seda rakendatakse. Tänan!

Suur tänu!
Kas on veel alatisi komisjone, kes tahaksid oma seisukohta avaldada? Ei ole. Hr. Uluots, ma saan aru niimoodi, et tegemist on sõnavõtuga. Või on see fraktsiooni seisukoha avaldamine lõppsõnade käigus? Lepime nüüd kokku, on ta sõnavõtt või lõppsõna? Kui sõnavõtt, siis ma palun registreerida kõnesoovijana. Ja ma annan esimesena, kuna nii oli kokku lepitud. Kas ollakse nõus sellise lahendusega, et me fraktsiooni palve rahuldame, kuna motiivid on olemas, komisjonide seisukohad on teada, ja siis alustame läbirääkimisi? On õigustatud? On õigustatud. Kas 10 minutit piisab? Vaheaeg 10 minutit.

Lugupeetud spiiker! Kahjuks ma hilinesin – seda juhtub harva – ja ei jõudnud esitada ettepanekut lõpetada üldse läbirääkimised. Küsimus on nii selge, et on ilmselt lapselegi arusaadav ja pole arvatavasti vaja teha tsirkust kogu Eesti rahva silme all. Palun vabandust!

Sulatõsi, hr. Lebedev. Me mõlemad hilinesime. Ma oleks ka tahtnud selle ettepaneku teha.
Teeme niimoodi, kolleegid, et me kuulame algul ära kõned ja siis kuulame ära sõnavõtud. Paneme kella koos mikrofoniga käima, 7 minutit kõnetoolist, 2 minutit kohalt. Ja ilmselt oleks õigustatud anda esimesena sõna. hr. Uluotsale. Ma paluksin ta kõnetooli.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud esimees, lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid, aeg oli muidugi küllalt lühike ja sõltumatute demokraatide ajupotentsiaal võib-olla ei ole nii suur, et kohe, momentaalselt jõuda asja sisuni, kuid ühe asjani me siiski jõudsime, et meile esitatud dokument on täiesti absurdne dokument. Võrreldes eilse päevaga ei ole mitte midagi muutunud. Me kuulasime eile ära 2 ministrit, me kuulasime ära peaministri, me kuulasime ära 20 või 21 sõnavõtjat. Sõltumatud demokraadid ei suutnud sellest kõnedevoolust leida ühtegi seaduslikku akti, mis takistaks valitsust valitsemast temale usaldatud riigivara. Täna meile esitatud dokument algab peale esimese punktiga – kehtestada eriolukord, kuid meie, 6 meest (võib-olla on see tõepoolest meie mõistuse viga), ei saa aru, mis see on. Kahepäevaste jutuajamiste tulemusel me ei ole sinnamaani jõudnud. Kolmas punkt või teine punkt püüab selle komisjoni kaudu välja töötada, mis asi see eriolukord on. Meie arvamus on selline, et kui valitsus ei nõua täna kategooriliselt selle dokumendi hääletusele panekut, siis meie arvame, et tuleks moodustada see komisjon, välja töötada, mis asi see eriolukord on, võtta see arutusele, kinnitada, ja selle alusel kuulutada välja eriolukord. Peale selle on meie fraktsiooni üks palve, et kui me hakkaksime seda komisjoni moodustama, siis Ülemnõukogu poolt läheksid sinna tõesti mehed, kes taipavad midagi majandusest, et see ei oleks poliitiline komisjon. Veel enam, see komisjon on muidugi ääretult ohtlik Ülemnõukogule, sellepärast et sellisel juhul Ülemnõukogu võtab endale kaasvastutuse valitsuse tegude eest, mis hakkavad sündima selle kriisi olukorras. Ma tänan teid!

Austatud Ülemnõukogu, kui sõltumatud demokraadid arvasid, et võrreldes eilse päevaga ei ole midagi muutunud, siis ma isiklikult kahtlen selles ja arvan, et muutunud on väga palju. Kui eile taotles valitsus meie käest selget ja konkreetset asja, s.o. õigust teatud olukorras peatada mõningate seaduste toimet omal äranägemisel, siis oli see selge ja konkreetne soov, oli ainult küsitav, kas taolist asja saab teha Ülemnõukogu otsusega või tuleb seda teha seadusega. Meile tänaseks esitatud seaduse eelnõuga on aga asi palju hullem. Selle otsuse vastuvõtmisega kehtestatakse Eestis majanduslik eriolukord, millest mitte keegi ei tea, mida see endast kujutab. See tähendab, et valitsus võib homsest päevast alates hakata määrustega piirama sõnavabadust, trükivabadust, koosolekute pidamise vabadust jne., jne. Või näiteks võtta saadikutelt ära nende puutumatuse, nii nagu ta võttis oma määrusega saadikutelt ära ühissõidukites tasuta sõidu õiguse, mis on muidu seaduses ette nähtud, ja tegi seda ilma igasuguse eriolukorrata. Võimalikud tõlgendused, mida püütakse nüüd anda, et tegelikult see otsus kehtestamise kohta hakkab rakenduma alles pärast selle eriolukorra väljatöötamist, on ainult tõlgendused. Tõlgendusi võib anda nii- ja teistsuguseid. Kui seda oleks tahetud öelda, siis oleks see siia otsuseprojekti ka sisse kirjutatud, aga seda kahjuks tehtud ei ole. Nüüd ma tahaksin väga, et tõepoolest see otsuseprojekt pandaks hääletusele, seostatuna usaldusavaldusega. Ja tahaks väga näha, kes on need meie kolleegid, kes toetavad sellist valitsust, kes esitab meile järjestikku taolisi otsuseprojekte, ja kes on need meie kolleegid, kes võtavad endale vastutuse selle eest, mis hakkab Eestis toimuma sellise valitsuse juhtimisel. Tänan tähelepanu eest!

Austatud kolleegid! Opositsioon on mitu korda argumenteerinud, et käesoleva otsuseprojekti esimene punkt on sisutühi, et ta ei tähenda mitte midagi või et on olemas mingisugune formaal-loogiline vastuolu 1. ja 3. punkti vahel. Ma toon vähemalt ühe näite selle kohta, et see tähendab midagi. Et see teeb tegelikus elus muudatusi. Nimelt, 3. punkti alusel hakkab 2. punkti alusel loodud või loodav komisjon nädalavahetusel tööle. Kui ei ole esimest punkti, siis hakkab see komisjon tööle nii, nagu praegu majanduskomisjon on töötanud, arutades küsimust, kas meil majanduslikku eriolukorda on vaja või ei ole vaja. Pärast esimest punkti temal sellise küsimuse arutamisega tegeleda ei tule ja sellega tegeleda ei saa. Ta saab ainult tegeleda küsimustega, kuidas teda rakendada. Millises ulatuses tuleb anda millistele organitele milliseid volitusi. Lisaks sellele p. 1 tähendab üldpoliitilist otsust, s.t. häire väljakuulutamist, ehkki meie praegune õigussüsteem on auklik ja see häire ei too kaasa mitte kellelegi mingisuguseid lisaõigusi. Aga see on siiski häire täna.

"Austatud spiiker, lugupeetud kolleegid! "Maaliidu Ühendus" on seisukohal, et majandusliku eriolukorra kehtestamine Eestis ei too eesti rahvale piima, leiba, liha juurde, sest me oma otsusega ei kehtesta eriolukorda Euroopas ega Ameerikas, kust me üldse toitu loodame juurde saada ja kust me selle puuduva osa peaksime endale hankima. Peale selle oleks see esialgu küll ajutine loobumine nendest põhimõtetest, mis on meie poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja vaimse elu aluseks. Täna me saame 20% ja 30% vähem kui eelmisel aastal, mis on ka samavõrd vähem kui üle-eelmine aasta. Tähendab, aastatega on see liha-piima saamine järjest vähenenud. Praegu on lehmi paaritatud 87% eelmise aasta tasemest, sigu 84%. Eriolukord ei soodusta nende näitajate paranemist, siin mõjuvad bioloogilised tegurid. Pealegi ei ulatuks see mõju 1992. aastasse, vaid järgmisesse, rääkimata kolmest kuust, mil me eriolukorra kehtestame. Niisama pikaajalise toimega on poliitilised tegurid, mida lühikese perioodiga ei ole võimalik parandada. Me arvame, et hääletamisele peaks selle projekti panema, et saaks asja selgeks. Tänan!"

Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, juhataja, peaminister! Meil muutub olukord väga kiiresti seoses sellega, et valitsus seob oma usaldusküsimuse erinevate projektidega. Härra Kaidо Kama ütles väga õigesti, et kui eilsest projektist oli täiesti selge, mida valitsus tahab – lükata Ülemnõukogu kõrvale ja hakata ise peatama seadusi, mis puudutavad majandust või kehtestama oma määrustega uusi norme –, siis tänane projekt on sellest õiguslikust vastuolust vaba. Valitsus tahab saada lihtsalt blankovolitusi, ütlemata, mida need tegelikult tähendavad. 1. punkt kõlab: kehtestada majanduslik eriolukord kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni. Inimene peaks küsima, mis asi on majanduslik eriolukord. Meil ei ole olemas mingit seadust erakorralise seisukorra ja eriolukorra kohta, kus oleks selline asi öeldud. Siis võiks pöörduda muidugi rahvusvahelise praktika poole ja küsida või rakendada neid rahvusvahelisi õigusnorme, mis sellest räägivad, kuid kahjuks ka rahvusvaheline õigus ei tea midagi majanduslikust eriolukorrast. Teatakse sõjaseisukorrast ja erakorralisest seisukorrast. Kuna meil nende rakendamiseks seadust ei ole, siis me neid rakendada ei saaks. Aga majandusliku eriolukorra kohta ei leia me ka sealt midagi. Kuna meil puudub vastav seadus, siis majandusliku eriolukorra kehtestamine on kas sisutühi punkt, millel puudub igasugune mõte, või siis on tegemist blankovolituste andmisega, millele tuginedes saab teha ükskõik mida. Kahjuks sellega kuidagi nõus olla ei saa. Siis veel üks moment, see tahetakse kehtestada kuni põhiseaduse vastuvõtmiseni. Põhiseadus on teatavasti poliitiline dokument, mitte majanduslik dokument. Põhiseaduse vastuvõtmisest ei tule rohkem piima ega liha ega leiba poodidesse. Miks siis põhiseaduse vastuvõtmiseni? Kas see tähendab seda, et eriolukorra kehtivus seostatakse poliitilise eriolukorraga ja mitte majandusliku eriolukorraga. Kas see võiks tähendada, et valitsus tahaks saada endale erakorralise seisukorra õigusi – piirata inimõigusi, kehtestada oma otsustega või määrustega seadusi – see, mis eile selgesõnaliselt oli välja öeldud, või mitte, ma kahjuks ei oska nendele küsimustele vastata.
Teine punkt otsusest räägib kriisikomisjoni moodustamisest. Muidugi, kui mingi asi on segane, tuleb moodustada komisjon, et seda asja võimalikult edasi lükata. Raske on moodustada komisjoni, mille puhul me ei tea, millised on selle komisjoni volitused ja mida ta tegema hakkab. Sõna kriisikomisjon kõlab väga uhkelt. Ja kindlasti võib paljusid rahustada teadmine, et moodustati kriisikomisjon. Meil on kriis ja kui komisjon on moodustatud, siis on kõik korras. See on nii, nagu KGB likvideerimise komisjoniga. Moodustati komisjon, kes nende küsimustega pidi tegelema ja nagu oleks kõik korras. Kahjuks sellest ei piisa. On vaja teada ka volitusi. Eriti kummalisena tundub mulle otsuse eelnõu punkt, et see isikkoosseis tuleb määrata kindlaks 60. istungjärgul. See tähendab täna – täna lõpeb 60. istungjärk. Kuidas me saame määrata kindlaks isikkoosseisu, kui me ei tea, milleks me selle määrame? Väga raske on esitada kandidaate. Ja lõpuks, teha valitsusele ülesandeks koostada 61. istungjärgule otsuseprojekt majandusliku eriolukorra rakendamise kohta. Kuna me ei tea, mis asi on majanduslik eriolukord, siis ei saa ka seda rakendada. Järelikult peaks olema öeldud mitte otsuseprojekt, vaid seaduse eelnõu majandusliku eriolukorra kohta. Ja loomulikult tuleks valitsusel seda teha. Ma arvan, et valitsusel, kes on nii palju öelnud, et ta on ette näinud seda olukorda palju kuid tagasi, peaks see projekt olema mitte ainult sahtlist võtta ja esitada kohe, vaid see peaks olema juba menetluses, nii et sellega konkreetselt tegeldakse. Kõigest eelöeldust lähtudes ma kahjuks ei saa mitte kuidagi hääletada selle otsuseprojekti poolt, sõltumata sellest, kas sellega on seotud usaldusküsimus või mitte. Üks asi on valitsust usaldada, teine asi vastu võtta konkreetne otsuseprojekt. Praegune otsuseprojekt on koostatud ebakorrektse ja seetõttu ei saa selle poolt mina vähemalt hääletada. Aitäh!

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ka mina näe antud eelnõus ainult poliitilist dokumenti ja seetõttu ei tahaks kuidagi nõustuda nendega, kes näevad siin tohutuid majanduslikke ohte, nii nagu mitmed eelkõnelejad seda püüdsid kirjeldada, et punktiga 1 saab valitsus endale mingisugused tohutud blankovolitused teha mida tahes. Ma näen selles poliitilist otsust, kas praegune Ülemnõukogu usaldab valitsust või mitte. Otsus on kahtlemata vajalik selleks, et tegutseda edasi nii meie majanduses kui meie poliitikas. Ja võimalikuks lahenduseks (juhul kui antud eelnõu peaks saama vajalikud hääled) nende ohtude vältimisel, mida siin kirjeldati, pakuksin ma välja sellise variandi, et vastavalt meie oma otsusele tuleb meil täna sel juhul punktist 2 tulenevalt moodustada kriisikomisjon, sest siin on öeldud, et 60. istungjärgul, s.o. täna. Selles otsuses (mis on siis juba Ülemnõukogu enda otsus, mitte valitsuse poolt esitatud otsus) on võimalik näha ette nii see, millised volitused me sellele kriisikomisjonile anname, kui ka näha ette see, mida ma juristina tõesti pean korrektseks tõlgenduseks antud dokumendile, et käesoleva otsuse punkte 1 ja 3 saab vaadelda ainult koos ja mitte lahus. Praegune sõnastus võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi, kuid kui Ülemnõukogu vastavalt punktile 2 täna veel võtab vastu oma otsuse, oma eelnõu, siis on võimalik reguleerida ära ka see tõlgendus, ja väita selles, et punktid 1 ja 3 on tõlgendatavad ainult koos. Siis pääseme üle neist karidest ja mõneti demagoogilistest ohtudest, mida siit kõnetoolist ohtrasti esitati. Aitäh!

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Mul on kaks repliiki. Esiteks. Ma teen kõigile ettepaneku lihtsustada mõnevõrra olukorda ja mitte püüda seda liigselt komplitseerida. Mina kujutan endale küsimust ette järgmiselt. Küsimus seisneb selles, et on vaja mingeid erakorralisi abinõusid majandusolukorra normaliseerimiseks. Vabariigi valitsus on kõrgeim riigijuhtimisorgan, mille on valinud Ülemnõukogu. Seega tekib küsimus, kas me anname riigi kõrgeimale riigijuhtimisorganile võimaluse rakendada erakorralisi abinõusid olukorra parandamiseks või ei anna. Ja pole vaja selle otsuse olemust politiseerida, kui me valitsust usaldame. Ma saan aru küll, miks seda küsimust seostatakse usalduse või umbusalduse avaldamisega valitsusele. Teine repliik on pöördumine lugupeetud juhataja poole. Tahaksin enne hääletamist ühe mõtte välja öelda. Palun juhatajat väga täpselt kontrollida, kas kõik on end registreerinud, et hääletamise ajal ei tekiks traditsioonilisi arusaamatusi tehnika pärast, et kõigil puldid töötavad, et kõik õigel aja teataksid, kui midagi on korrast ära, ja et meil ei tekiks mingeid ebameeldivusi hääletamisel. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Petinov! Ma võtan need juhtnöörid täitmiseks. Rein Järlik.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuuludes nende inimeste hulka, kes on mitu aega valitsust toetanud ja kes on ka praegu valmis hääletama valitsuse poolt neis otsustes, mida ma õigeks pean, sest vaatamata sellele, millisesse paatkonda Peet Kask mind on paigutanud, olen ma siiski hääletanud vastavalt oma arvamusele, oma südametunnistusele ja mitte millelegi muule. Meile esitas valitsus otsuse eelnõu majandusliku eriolukorra kehtestamise kohta, sidudes selle umbusaldusküsimusega. See tähendas, et valitsus pidi olema sügavalt, lausa kaljukindlalt veendunud, et ainult see eelnõu saab olukorda parandada ja mitte miski muu. Isegi parandused ei ole seal võimalikud, nagu näeb ette meie ajutine töö- ja kodukord. Seda veendumust väljendati veel ka eile, lükates tagasi need pretensioonid, mida esitasid õiguskomisjon ja majanduskomisjon. Ometi selgus täna hommikuks, et kõik on muutunud. Saab muuta eelnõu. Meie ees on tõesti hoopis teine eelnõu. Järelikult valitsus ei olnud mitte milleski kaljukindlalt veendunud. Ja nüüd mul tekib küsimus. Kui see otsus vastu võetakse, kas siis tuleb meil õiguskomisjon ja majanduskomisjon (kes on rõhutanud vastuolu 1. ja 3. punkti vahel) kui ebakompetentsed laiali saata ja asendada ainuisikuliselt hr. Peet Kasega. Igatahes sellise eelnõu poolt mina küll hääletada ei saa.

Lugupeetud juhataja, kolleegid! Mul on hakanud kujunema veendumus, et Ülemnõukogu ei soovi mitte millegi eest ise vastutada, et püüab esineda ülemkohtu rollis, veelgi enam, püüab esineda endise kompartei poliitbüroo rollis. Ma tahaks teha kõik, et selline arvamus ei süveneks ja loodan, et need, kes nii arvavad, eksivad. Seda esiteks.
Teiseks. Meil on minu arvates peale poliitiliste seisukohtade võitluse praegu tegemist ka vastuoluga majandusliku ja juriidilise mõtlemise absolutiseerimise vahel. Ja jämedalt öeldes, valitsus esindab majandusliku mõtlemise absoluuti ja Ülemnõukogu juriidilise mõtlemise absoluuti. Esialgne projekt, mis oli eile meil laudadel, esindas puhtalt majandusliku mõtlemise absoluuti, uus parandatud variant on minu arvates sellest vaba ja vaba ka juriidilise mõtte absolutiseerimisest. Aitäh!

Lugupeetud härra spiiker, lugupeetud kolleegid! Härra Kama tahtis teada nende nime, kes hääletavad praeguse valitsuse toetamise poolt. Arvan ennast just nende inimeste hulka, kes hääletavad valitsuse ja praeguse peaministri härra Savisaare poolt. Ehkki mäletatavasti olin ma ainus presiidiumi liige, kes oli avalikult Edgar Savisaare kandidatuuri vastu, kui 1990. aasta aprillis presiidiumi istungil peaministri kandidatuuri arutati. Ent umbes aasta tagasi hakkas mu arvamus temast muutuma. Nüüd olen sügavalt veendunud, et võrdväärset asemikku meie peaministrile praegu pole ja valitsust välja vahetada ei tohi, sest see paiskab meie vabariigi arengus tagasi veel poole aasta või koguni aasta võrra. See tõukab meid kuristikku. Praegu võivad valitsuse väljavahetamisest rääkida ainult poliitilised avantüristid. See on minu isiklik arvamus ja mina hääletan praeguse valitsuse poolt. Tänan!

Lugupeetud härrad! Kõigile on minu arvates selge, et kui sellele projektile poleks lisatud, et see on küsimus usalduse avaldamisest valitsusele, siis oleks seda arutatud mõnevõrra teisel tasandil, seda enam, et me oleme praegu suurel määral seotud reglemendiga. Eilse diskussiooni põhjal võis arvata, et kõigile on kõik selge. Ma ei räägi sellest, et kõik oleksid olnud ühel arvamusel, aga kõigile oli kõik selge, seda enam, et Ülemnõukogu otsuseprojektile olid lisatud valitsuse otsused majandusliku eriolukorra kohta. Seda diskussiooni arvestades tegi valitsus täna dokumentides mitmeid muudatusi, võttes arvesse saadikute eilseid ettepanekuid. Pean ütlema, et valitsuse esitatud otsuses on üksikuid vastuolusid, millest rääkisid ka härra Anton ja teised. Aga ma arvan, et diskussioon on juba lõpule jõudmas ja praegu me peame lihtsalt otsustama, kas meil on vaja vabariigis majanduslik eriolukord kehtestada. Lihtsad inimesed ootavad seda korda ja on ju selge, et vabariigis valitseb erakorraline olukord. Ma arvan, et on aeg asuda hääletama, sest jutt ei ole mitte niivõrd eriolukorrast, kuivõrd usalduse avaldamisest valitsusele. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid, läbirääkimised on sellega lõppenud. Meil on võimalus ära kuulata ka ettekandjate lõppsõnad 3 minuti jooksul ning seni veel ametlikult eksisteerivate fraktsioonide esindajate lõppsõnad 3 minuti jooksul, kui seda soovitakse. Kes valitsuse poolt sooviks lõppsõna 3 minuti jooksul? Valitsus loobub lõppsõnast. Kas eelarve-majanduskomisjon soovib lõppsõna? Kas õiguskomisjon soovib lõppsõna? Ei soovi. Fraktsioonid ka ei soovi? On aeg asuda hääletama, kuid minule on laekunud kahe fraktsiooni poolt palved enne lõpphääletusele minekut kuulutada välja vaheaeg 10 minutiks. Kristlik-demokraatlik fraktsioon ei soovi? Ei soovi. Nüüd viime läbi hoolika registreerimise. 2 minutit helistame kella. Ma paluksin, et te kõik veenduksite, et teie puldid töötavad. Oleme seekord väga punktuaalsed. Kohaloleku kontroll. Kohal on 96 rahvasaadikut, puudub 7. Kas kõik jõudsid registreerida?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus majandusliku eriolukorra kehtestamise kohta? Palun hääletada! 52 häält. Selle ettepaneku poolt on 53 rahvasaadikut, vastu on 37, erapooletuid on 4. Viime läbi uue hääletusvooru. Üks hetk. Asjatundjad väidavad, et selle koha pealt hääletada ei saa. Ma tahan öelda, et kui nõutakse uuesti hääletamist, siis ma pean Jaak Allikuga nõu pidama, millised need tingimused on. Keegi ei saa minul keelata nõu pidamast. Jaak Allik.

"Loeme selle punkti ette. "Istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletusele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja rikub reglementi. Kui juhataja on küsimuse hääletusele pannud, siis pole kellelgi õigust enne hääletamise tulemuste selgumist valjusti mõtteid avaldada. Kui saadik märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis tõuseb ta püsti ning nõuab hääletusprotseduuri peatamist või hääletamise kordamist. Hääletamise tulemused teatab istungi juhataja valjusti ning kinnitab haamrilöögiga." Ma julgen seda tõlgendada nii, kuna saadik Arro enda arvates seda märkas, siis meie ei pea tegelema sellega, kas saadik Arrol on objektiivselt õigus või subjektiivselt õigus, ta märkas seda ja teatas teile."

Kas Lembit Arro nõuab või ei nõua?

Lugupeetud juhataja! Et siin kõlas minu nimi, siis olen ma seisukohal, et minu au riivati. Teatan ametlikult, et ma pole kunagi sellist mängu mänginud. Pealegi tunnen matemaatikuna pisut arvutustehnikat ja tean, et viie minuti pärast on võimalik nimeliselt teada saada, kuidas keegi hääletas. Pärast seda olen valmis vastu võtma mis tahes avaldusi, aga härra Arrolt ma palun vabandamist. Tänan!

Mina olen huvitatud ainult ühest, et kõik toimuks reglemendi kohaselt ja et ei oleks reglementi rikutud. Jaak Allik.

Lugupeetud hr. spiiker, kuna antud küsimuses on kordushääletamist teha pisut kummaline, kas oleks võimalik nimeliselt välja selgitada, kelle puldist jutt on, kes seal siis peaks istuma. Seda saab siis protokollist.

See on kompuutril. Inimesed selgitavad, et sellest puldist hääletada ei saa. Ma kuulutan otsuse vastuvõetuks. Me võtame välja stenogrammi, kui vaja on, võtame välja hääletamise tulemused ja kontrollime. Vajaduse korral võime asju üle vaadata. Samas siiski peaksin juhtima kolleegide tähelepanu, et need taotlused on täiesti alusetud, kui läbirääkimised on läbi.
Kolleegid, minule on laekunud juba hulgaliselt komisjonide seisukohti teiste kiireloomuliste küsimuste kohta. Ma palun saalist mitte lahkuda. Mul on selline ettepanek, et fraktsioonid töö korras asuksid komisjoni koosseisu kandidatuure vaagima, loomulikult ka sõltumatud saadikud. Me läheme päevakorraga edasi. Me ei ole ju vaheaega kuulutanud, palun asuge töökohtadele! Me oleme vaheaegu täna teinud küll juba, see oli meie ühine kokkulepe.

Kolleegid, asugem töökohtadele, istungjärk jätkub! Rahvasaadik Ülo Uluots esitas ühe kiireloomulise taotluse täiendad, päevakorda küsimusega, mis käsitleks Põhiseaduse Assamblee tegevuse lõpetamist. Juhtivkomisjoniks sai määratud õiguskomisjon. Õiguskomisjon pidas nõu ja on oma otsuse kujundanud. Ma paluksin Tõnu Antonit tulla kõnetooli ja öelda selge sõnaga see välja. Meil on praegu vaja koondada töömeeleolu saalis.
Palun asuge töökohtadele, kolleegid, istungjärgu töö jätkub! Tõnu Anton, palun loe ette!

Lugupeetud kolleegid! Kolleeg hr. Uluotsa poolt esitati otsuse eelnõu Põhiseaduse Assamblee tegevuse lõpetamise kohta. See eelnõu saadeti arvamuse andmiseks õiguskomisjonile. Õiguskomisjoni ettepanek võtta esitatud eelnõu käesoleval istungjärgul arutamisele on teile välja jagatud. Õiguskomisjon, arutades hr. Uluotsa poolt esitatud otsuse eelnõu, leidis vajaliku olevat esitada omalt poolt eelnõu, mis kannab küll teist pealkirja, kuid on alternatiivne hr. Uluotsa poolt esitatuga. Soovin kõigepealt rõhutada seda, et hr. Uluotsa poolt konstateeritud fakt, et põhiseaduse eelnõu kohta on laekunud palju ettepanekuid ja märkusi, ka mõningaid ekspertarvamusi, mis nõuavad nende tähelepanelikku tundmaõppimist ja arvestamist, on õige. Õiguskomisjon ei saa aga sellest õigest eeldusest teha järeldust, et tuleks lõpetada Põhiseaduse Assamblee töö. Vastavalt Ülemnõukogu poolt varem vastuvõetud otsusele ja samuti teades Põhiseaduse Assamblee reglemendi sisu, tuleks just Põhiseaduse Assambleel läbi uurida need ettepanekud, märkused ja ekspertarvamused, mis avaldatud põhiseaduse eelnõu kohta on tulnud. Nendel motiividel ongi esitatud teile õiguskomisjoni poolt alternatiivne otsuseprojekt Põhiseaduse Assamblee tööst.

Suur tänu, hr. Anton! See ei olnud ettekanne, see oli õiguskomisjoni seisukoht, nii et praegu me küsimusi ei esita. Nüüd ma hakkan alles hääletust läbi viima, kas täiskogu soovib päevakorda täiendada.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 90 rahvasaadikut, puudub 13. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada käesoleva istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleks Põhiseaduse Assamblee tööd. Selle ettepaneku poolt on 72 saadikut, vastu on 3, erapooletuid on 4. Päevakorda täiendatakse. Palun saalis rahu!
Nagu te aru saite, tuleb meil kõigepealt arutusele härra Uluotsa poolt esitatud eelnõu. Samas õiguskomisjon esitab oma alternatiivse eelnõu. Minul on ettepanek, et me kuulaksime ära kahed ettekanded, kahed küsimused, kusjuures võib kokku langeda ettekandja ja kaasettekandja isiksus. Kes õiguskomisjoni poolt teeb ettekande, selgub töö käigus ja siis paneme need eelnõud konkureerima, nagu ikka alternatiivsete eelnõudega. Ma paluksin kõnetooli Ülo Uluotsa.

"Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Te küsite, miks ma tõstatasin selle küsimuse, et lugeda lõppenuks Põhiseaduse Assamblee volitused. Esimene argument on, et 20-ndal saab täis järjekordne tähtaeg, minu lugemise järgi kolmas, mil ta peab esitama Ülemnõukogule valmis põhiseaduse. Teades Põhiseaduse Assamblee töö käiku, võin teile ette kanda minu arusaamise sellest. Poliitilised otsused assamblees on tehtud. Peale poliitiliste otsuste vastuvõtmist läks eelnõu rahvaarutelule, kuigi härra Fjuk ütles, et see olla nõukogulik lähenemine. See on lihtsalt rahvale tutvustamine. See ei olegi antud rahvaarutelule, andes mõista, et rahval ei ole seda õigust teha, kuid siiski on laekunud kuhjade viisi kirju, peale selle esimese, teise astme volikogude ja nende liitude arvamused, peale selle hulk ajakirjanduses avaldatut. Möödunud reedel, istudes assamblees ja kuulates assambleeliikmete sõnavõtte, millest formeerus assamblee vaim, sain ma aru, et assamblee on oma funktsioonid ammu täitnud. Ma ütlen veel mõningad repliigid: eesti rahvas on rumal; eesti rahvas ei tea, mis talle on hea; eesti rahvas ei tea, mis on demokraatia; eesti rahvas vajab kaitset ja selle ainsaks kaitseks on kutsutud ja seatud Põhiseaduse Assamblee. Ma olen korrutanud kümneid kordi: vox populi vox dei. Ja mõistes seda, et praegune assamblee koosseis on otsustanud ignoreerida rahva hulgast tulnud signaale, leian ma, et selline kogu ei saa enam edasi töötada. Mind toetavad antud juhul maaomavalitsuste juhid, Maavalitsuste Liit. Selle töö võib väga edukalt lõpule viia riigiõiguse ekspertidest moodustatud töögrupp, kes võtab arvesse rahva hulgast tulnud arvamised ja esitab Ülemnõukogule otsustamiseks. Ma tean, et praegu töötab Põhiseaduse Assamblee redaktsioonikomisjon, eesotsas pr. Hänniga, koos juristidega ja ma oleksin väga rõõmus, kui need kaks gruppi jõuaksid 20-nda hommikuks lõpptulemuseni ja esitaksid meile kooskõlastatud põhiseaduse eelnõu. Kui seda aga ei sünni, siis palun toetada minu ettepanekut, et alates 20-ndast lõpetada assamblee tegevus ja lasta jätkata juba ekspertidel, kes võtaksid arvesse rahva poolt tulnud ettepanekud, sest mul oleks väga kahju, kui meie esimene seaduseelnõu hääletamisel läbi kukuks, aga alus selleks on täielikult loodud. Liikudes rahva hulgas, kuuldes, mida räägitakse, mida tahetakse, mida kirjutatakse – see on tõesti nii. Me peame arvestama rahva arvamust, kuid praegune assamblee koosseis ei ole selleks võimeline. Järgmine assamblee võtab arutusele 16. peatüki, ma olen kategooriliselt selle vastu, see ei kuulu assamblee volituste hulka, see on Ülemnõukogu asi, Ülemnõukogu võtab vastu põhiseaduse rakendusotsuse. Mis puutub õiguskomisjoni alternatiivsesse otsuseprojekti, siis seal on üks viga, seal ei ole määratud tähtaega, millal see asi peaks toimuma, sest meil on praegu ees 20. kuupäev. Ma palun mind toetada, ma olen rääkinud."

Suur tänu, tundub, et on mõned küsimused. Jaak Allik.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud hr. Uluots! Teie ettepanekus ma näen teatud vastuolu, sest kui Põhiseaduse Assamblee tuleb täna juba kokku ja 4 päeva töötab (te ise ka ütlesite, et see töö toimub), kas ei oleks siis õigem, kas te nõustuksite ettepanekuga, et me katkestaksime kogu selle küsimuse arutamise ja arutaksime seda järgmisel istungjärgul, kui on selge, mida Põhiseaduse Assamblee 4 päeva jooksul on suutnud ära teha, kaugel töö on, siis me oleme nagu objektiivsemad otsustajad.

Ma seadsin siiski tähtajaks 20. jaanuari, kuna sellega lõpeb järjekordne esitamise tähtaeg. See tähendab seda, et kui assamblee koos ekspertidega on võimeline 20-ndaks selle esitama, siis läheb assamblee niikuinii laiali. Kui ta seda ei ole suutnud teha, siis läheb käiku see otsus, mida ma teile pakkusin.

Austatud juhataja, lugupeetud kolleeg! Mul on kolm küsimust. Esimene tuleneb teie poolt ettekantust. Te nimetasite oma arvamusena, et assamblee on oma funktsioonid ammendanud. Kas ka oma vaimse potentsiaali? Teiseks. Te istute assamblee juhtimise laua taga hr. Antoniga kõrvu. On teil nüüd, seoses selle alternatiivse projekti ilmumisega, ka assamblee töö kohta erinevad hoiakud? Ja kolmandaks. Kui palju teie assamblee juhatuse liikmena olete parandusi saanud selekteerida? On seal kontseptuaalseid parandusi, on seal redaktsioonilist sorti parandusi, sest teie hool eesti rahva hingelise seisundi eest, rahu eest teie enda määratlusest tulenevalt on täiesti kohane. Ma tahaksin teada teie hoiakut nende küsimustes.

Küsimus, kas ta on lõpetanud oma funktsioonid, aga ei ole lõpetanud oma vaimset potentsiaali. Ma sõnastaksin teie küsimust natukene teistmoodi. Kas ta on ammendanud enda poliitilise – kuidas te nimetasite, hr. Paju? – poliitilise potentsiaali. Ei, poliitilist potentsiaali ta ei ole ammendanud. Ta on minu arusaamise järgi ammendanud oma funktsioonid. Poliitiline potentsiaal ei saa üldse ammenduda enne, kui tulevad Riigikogu valimised ja kui lõpetavad tegevuse kaks teineteisega konkureerivat esinduskogu Eesti riigis.
Mul on kaks küsimust veel vastata. Koostööst juhatuses. Juhatus on 3-liikmeline, juhatuse koosolekutest on tavaliselt osa võtnud 7 töötoimkonna esindajad või juhid. Küsimuse peale, milline on olnud minu koostöö juhatuses, pean tunnistama seda, et enamik juhatuse otsuseid on vastu võetud 2 : 1, harva olen ma olnud ühel arvamusel härra Antoniga ja härra Lauri Vahtrega. Kolmandaks, rahva poolt on vaidlustatud sisuliselt 6 küsimust. Kes valib presidendi, milline on Riigikogu foorum, milline on häälteenamus, mis lükkab tagasi või õigemini murrab riigipea suspensiivse veto, eriolukorra väljakuulutamine vabariigis ja minu meelest põhiline nõudmine, et riigipeal peab olema seaduse algatuse õigus. Need on need küsimused, mis on välja koorunud rahvaarutelu tulemusena ja mida nõutakse assambleelt. Kuid ma ütlen, et möödunud reedese istungi vaim oli selline, et neid ei saa vastu võtta, teiste sõnadega, assamblee peab ennast targemaks ja kõrgemaks kui rahva hääl.
Kas see rahuldab teid? Rohkem ei ole?

Tundub, et üks küsimus on veel. Enn Tupp.

Härra juhataja, lugupeetud hr. Uluots! Ma vabandan, et ma veel peale viimast kella oma küsimusega tulen välja. Ma formuleeriksin oma küsimuse nii, et loomulikult ei saa ükski seadus, kaasa arvatud ka põhiseadus, raamistada elu kui nähtust. Sest elu kui nähtus on alati rikkam seadusest. Sellelt pinnalt ma ütleksin, et kindlasti on Põhiseaduse Assamblee töö olnud tendentslik. Aga ma ei julge väita, kas pole tendentslik ka arvamus, mis tuleb praegu rahva hulgast, nii et millest tuleb praegu sinu usk – kuna eksperdid on andnud põhiseadusele minu arvates suhteliselt hea hinnangu –, et põhiseadus on vildak ja ei ole päris õige?

Härra Tupp, minu usk tuleb sellest, et ma olen üles kasvanud talus, külas, ja ma tean, kui tark on maarahvas. Öelda praegu seda, et meie eesti inimene on tendentslik, ma ei julgeks, see oleks minu jaoks isegi pühaduse rüvetus. Ma pean liiga palju lugu eesti inimesest.

Nüüd on vastatud. Suur tänu, härra Uluots! Mul on niisugune ettepanek hr. Tõnu Antonile, et ta komisjoni seisukohta selgeks tehes võib-olla veel kord kordab neid mõtteid kaasettekande vormis. Siis ma tahaksin ka teada, kes õiguskomisjoni alternatiivset projekti ette kannab? Kas ka Tõnu Anton isiklikult? Mõlemad tööd korraga? Palun! Kõigepealt kaasettekanne hr. Uluotsa eelnõu suhtes ja selle järel oma ettekanne.

Lugupeetud kolleegid, aja kokkuhoiu mõttes esinen teie ees kahes rollis, õiguskomisjoni esimehena, aga kindlasti ka Põhiseaduse Assamblee juhatajana. Ma usun, et ettekandest on võimalik siiski täpselt järeldada, millisel seisukohal on õiguskomisjon ja millisel seisukohal on assamblee juhataja. Soovin alustada sellest, et kõigepealt tänada kolleeg Uluotsa selle eest, et ta õigeaegselt, ja ma arvan, et ka õigetel alustel tõstatas küsimuse assamblee töö jätkamisest või selle töö lõpetamisest. Nõus ei saa ma olla sellega, et hr. Uluotsaga pole edenenud koostöö assamblee juhatuse istungitel. Lugupeetud kolleegid, ma arvan, et ei ole midagi paremat, kui assamblees osatakse jätkata tööd vaatamata sellele, et mitte kõigis küsimustes ei ole kõigil assambleeliikmetel, sealjuures ka juhatuse liikmetel, ühesugune seisukoht. Ma soovin teile selgitada Ülemnõukogu poolt varem vastu võetud kahe otsuse sätteid, sest ainult sellel baasil on meil võimalik pädevalt lahendada tekkinud olukorda.
Alles hiljuti, 5. novembril võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Põhiseaduse Assamblee edasisest tegevusest, selle otsuse punkti 2 mõte on selles, et just Põhiseaduse Assamblee peaks läbi töötama laekunud ettepanekud ja märkused, samuti ekspertarvamused. Hr. Uluotsa poolt esitatud otsuse eelnõu soovib kummutada seda seisukohta ja minna üle sellele režiimile, nagu ta ettepaneku on teinud. Õiguskomisjoni poolt esitatud otsuse eelnõu peab vajalikuks jätkata seda suunda, mis on kajastatud Ülemnõukogu poolt 5. novembril vastu võetud otsuse punktis 2.
Teiseks. 3. septembril võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee töö ülesannetest ja töö korraldusest. Selle otsuse punktile 6 vastavalt lõpetab Põhiseaduse Assamblee tegevuse põhiseaduse rahvahääletuse väljakuulutamise päeval. Ka selles põhimõttelises küsimuses erinevad hr. Uluotsa poolt esitatud eelnõu ja õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu. Hr. Uluotsa eelnõu tähendab meie poolt varem vastuvõetud otsuse p. 6 muutmist. Õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu on aga vastavuses 3. septembril m.a. kokkulepituga.
Milline on siis tegelik seis põhiseaduse eelnõu väljatöötamisel? Eelnõu tekst on avalikustatud ja ma loodan, et kõigil Ülemnõukogu liikmetel on ta samuti käes. Pean väga oluliseks seda, et praegu on jõutud nii kaugele, et teevad koostööd redaktsioonitoimkond ja hr. Jüri Raidla poolt juhitav ekspertgrupp. Ma ei tee saladust sellest, et selle koostöö leidmiseni oli tee pikk ja raske. Kuid see koostöö on tänaseks reaalne. Ja ma loodan, et täna Liia Hänni meile ütleb, kui kaugele selle tööga ollakse jõutud. Küsimus on vaid selles, kas see vaevaliselt tekkinud koostöö on vajalik viia lõpuni nii, nagu me varem oleme kokku leppinud, või on vajalik muuta seda varem kokkulepitud põhimõtet? Milline on siis meie ajaprogramm? Lugupeetud kolleegid, Põhiseaduse Assambleele ei antud nii napilt aega mitte sellepärast, et põhiseaduse eelnõu saaks võimalikult ebakvaliteetne ja et panna assamblee võimalikult rasketesse tingimustesse. Vähe aega anti sellepärast, et me koos lootsime, et on võimalik panna eelnõu peatselt referendumile. Mille taga siis täna asi seisab? Täna seisab asi kodakondsuse küsimuse lahendamatuse taga. Pärast seda, kui on põhimõtteliselt lahendatud kodakondsuse küsimus, tuleb veel luua kodanike register, mille alusel on võimalik referendum läbi viia. See on tegelik pudelikael, mille taga seisab programm. Ma soovin samuti teile meelde tuletada seda, et nii Ülemnõukogu kui Eesti Kongress valis loodetavasti Põhiseaduse Assambleesse parimad liikmed. Ja vaevalt, et Põhiseaduse Assamblee on suutnud olla palju parem kui Ülemnõukogu või Eesti Kongress. Kuid ma loodan, et valitud 30 liiget Ülemnõukogust ei ole ka halvemad kui Ülemnõukogu tervikuna.
Lõpetuseks soovin juhtida teie tähelepanu kahele üsna levinud ekslikule seisukohale.
"Esiteks. Hr. Uluots tänuväärselt tõstatas küsimuse rahvahääletusest, rahvaarutelust, vabandan. Ma soovin sellega seoses veel kord juhtida teie tähelepanu 5. novembril vastuvõetud otsusele. Ma loen selle otsuse p. 1 ette. "Pidada vajalikuks, et Põhiseaduse Assamblee avalikustab tema poolt koostatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ja selgitab selle poliitilisi ja õiguslikke lahendeid.""
"Õiguskomisjon on seisukohal, et rahvaarutelu on juriidiline kategooria. Seda iseloomustavad teatavad protsessuaalsed reeglid, kuid Ülemnõukogu on andnud assambleele vaid volitused avalikustada põhiseaduse eelnõu, mida assamblee on ka teinud. Selles saate kergesti veenduda, kui te loete "Rahva Hääles" avaldatud eelnõu saatesõna. Mispärast siis ikkagi sisuliselt pole võrreldav toimunud arutelu rahvaaruteluga kui juriidilise kategooriaga? Väga lihtsal põhjusel. Põhiseaduse eelnõu pole valmis, seda oli rõhutatud selles saatesõnas, mis avaldati "Rahva Hääles", samuti saab see selgeks, kui vaadata Ülemnõukogu poolt vastuvõetud dokumente, eriti aga Põhiseaduse Assamblee reglementi, kust nähtub, et assambleel on läbimata viimane etapp, millega praegu ametis ollaksegi. Teiseks. Üsna levinud on seisukoht, et assamblee on arvanud põhiseaduse eelnõu koostisosaks ühe toimkonna, 16. peatüki toimkonna poolt pakutava projekti. Sellist otsust assamblee vastu võtnud ei ole. Härra Jürgensoni poolt juhitava toimkonna projekti suhtes kõlas üsna palju eriarvamusi ja lepiti kokku, et täna jätkub selle projekti arutelu. Millisele tulemusele viib 16. peatüki projekti arutelu, ei saa ma loomulikult ette arvata. Lugupeetud kolleegid, mul oleks väga hea meel, kui vaatamata meie ajakitsikusele oleks võimalik samas küsimuses ära kuulata Põhiseaduse Assamblee redaktsioonitoimkonna esimehe proua Liia Hänni seisukoht ja samuti Eesti Vabariigi justiitsministri härra Jüri Raidla seisukoht. Tänan!"

Suur tänu! Tundub, et on üks küsimus. Ants Paju, see on teine küsimus.

Austatud juhataja, aitäh! Austatud kolleeg, mina ei taha mitte küsida, aga ma olen kimbatuses. Ma olen oma maakonda viinud kolme projekti autorid ja ma olen näinud, kui hämmingus on rahvas ja kui raske oli rahvast haarata kaasa ja avada, mis tegelikult nende ette on pandud. Ja siit tulenevalt küsimus: teie siitsamast kõnepuldist olete öelnud, et valminud dokument on nõndasugune, kus on kõik põhimõtted tasakaalus, parandused kontseptuaalsete alustega võivad tasakaalust viia ja neid parandusi sisse viia ei saa. Ma toetan hr. Uluotsa, et rahvast on vaja harjutada, rahvale on vaja usk tagasi tuua, et tema on ka kaasatud. Parandused olevat aga kontseptuaalse alusega. Kas sellest tulenevalt rahva poolt tulnud ettepanekud lähevad arvesse või ei lähe? Ja teine küsimus. Hr. Raidla projekt ei pidanud alguses konkursil vastu samas assamblees. Kas nüüd on siis tema põhimõtted, mis konkursi tulemusel välja heidetud, uuesti projektiga ristatud või kuidas? Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Ma loodan, et ma ei ole kordagi olnud nii ettevaatamatu, et ma oleksin esinenud isikliku seisukohaga avalikustatud põhiseaduse eelnõu tasakaalustatuse või tasakaalustamatuse suhtes. Ma olen väitnud seda, et praegusel tööetapil on assamblee sellisel seisukohal, et leitud tasakaal on piisav. On laekunud tõepoolest rida ettepanekuid nii kodanikelt kui ekspertidelt leida täiendavaid tasakaalumehhanisme. Kogu minu ettekande mõte ongi selles, et anda assambleele võimalus need ettepanekud läbi kaaluda ja otsustada, kas lülitada põhiseaduse eelnõusse täiendavaid tasakaalumehhanisme või seda mitte teha. Arvan, et ei ole mõtet luua sellist olukorda, kus selle asemel, et kasutada ära see ajareserv, mis on tekkinud põhiseaduse eelnõu parandamiseks (seda on võimalik ja vajalik teha), panna see eelnõu riiulile, alustada kas otsast peale või siis kangekaelselt jääda selle seisu juurde, mis on 20. jaanuariks kell 15.00. See ei oleks lihtsalt arukas.
Ja vastus teisele küsimusele. Ma arvan, et oli väga palju tegureid, miks assambleele esitatud eelnõude konkurentsis sai võidu kolleeg hr. Jüri Adamsi poolt esitatud eelnõu. Mul on põhjust olla ainult ülimalt tänulik hr. Jüri Raidlale ja tema poolt juhitud ekspertgrupile, et selle otsuse valguses on hr. Jüri Raidla ja tema poolt juhitud ekspertgrupp nõus osalema eksperdina projekti suhtes laekunud märkuste, ettepanekute ja teiste ekspertavalduste läbivaatamisel ja nende sisseviimisel põhiseaduse eelnõu teksti. Mingit vastuolu selles, et hr. Raidla on nõus andma oma abistava käe Põhiseaduse Assambleele, ma ei näe, vastupidi, ma soovin veel kord öelda, et assamblee juhatajana olen ma hr. Raidla poolt juhitavatele ekspertidele väga tänulik ja soovin veel kord avalikustada selle, et assamblee juhatus on tellinud valmivale eelnõul kolm ekspertarvamust, nendest üks ongi palutud hr. Jüri Raidla poolt juhitavalt ekspertgrupilt.

Aitäh! Nagu ma. hr. Nugisest aru sain, järgnevad hr. Antoni ettekandele pr. Hänni ja hr. Raidla kaasettekanded. Nii et ma palun pr. Hänni ja siis hr. Raidla!

Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid! Selleks et langetada otsustus meile selles päevakorrapunktis väljajagatud kahe eelnõu suhtes, tuleb teil võimalikult täpselt teada seda olukorda, mis on praegu põhiseaduse eelnõu arutelul assamblees, aga samuti ka seda, kuidas on kulgenud rahva arvamuste kokkukorjamine ja läbitöötamine Põhiseaduse Assamblees. Kui te mäletate, siis põhiseaduse eelnõu avalikustati 21. detsembri ajalehtedes ühes kaaskirjaga ja palvega esitada oma ettepanekud assambleele 10. jaanuariks. Ettepanekud hakkasid laekuma juba jaanuari algul, neid laekub siiamaani ja assamblee redaktsioonitoimkond on püüdnud neid ettepanekuid üldistada, koondada niisugusel kujul, et nad oleksid kättesaadavad tutvumiseks igale assambleeliikmele. Jaanuaris tuli assamblee esimest korda kokku 10. jaanuaril, see on tähtajal, mis oli määratud ettepanekute esitamiseks. Selleks tähtpäevaks olime võimelised läbi töötama ettepanekud, mis olid laekunud 5. jaanuariks. Seetõttu 10. jaanuari istungiks ei jõudnud redaktsioonitoimkond veel välja pakkuda lõplikku kokkuvõtet laekunud ettepanekutest, sest nende vool alles jätkus ja alles tänaseks istungiks me saame esitada kokkuvõtte kõigist kirjadest ja laekunud arvamustest praeguse seisuga, nii et 10. jaanuaril ei olnud assamblee sellises olukorras, et ta oleks saanud lõpliku kokkuvõtte laekunud arvamuste kohta. Ma ei saa kuidagi nõustuda härra Uluotsa süüdistusega selle kohta, et assamblee ignoreerib rahva arvamust. Vastupidi, ma arvan, et tänaseks tehtud kokkuvõtlikud tabelid laekunud parandusettepanekute kohta võimaldavad igal assambleeliikmel veel kord läbi mõelda, kas assamblee eelnõus esitatud parandused on rahvale arusaadavad, kas me ei peaks tegema mõningaid korrektuure oma poliitilistes seisukohtades. Muidugi on omaette küsimus, miks praegused assamblee eelnõu seisukohad on sattunud sellise tulise kriitika osaliseks, millest see tuleneb. Üks selgitus on kahtlemata see, et assambleeliikmed, asudes ette valmistama eelnõu, püüdsid võimalikult mitte arvestada praegust reaalpoliitilist olukorda, vaid silmas pidada seda Eesti tuleviku riigiõiguslikku mudelit, mis võiks garanteerida meie riigi normaalse arengu. Kuid teiselt poolt ei saa me muidugi jätta arvestamata seda, et me peame oma seisukohad suutma viia rahvani. Ja lõppkokkuvõttes eelnõu vastuvõtmine rahvahääletusel eeldab, et need seisukohad oleksid jõudnud rahvani. Ma arvan, et assamblee ei keeldu oma mõningate seniste poliitiliste lahenduste läbivaatamisest. Praeguseks me võime öelda, et rahva hulgast tulnud kirjades (tänaseks üle 500) esitatud arvamused hakkavad korduma. Ikka ja jälle tehakse ühtesid ja samu ettepanekuid, need puudutavad põhiseaduse konkreetseid paragrahve. Nagu härra Uluots väitis, on 5–6 sõlmküsimust. Kahjuks ei ole meieni veel laekunud kõikide välisekspertide arvamused. Seda võib seletada jõuluvaheajaga ning me loodame, et siin toovad lähipäevad veel lisa. Üldiselt on senised ekspertide arvamused kuidagi tasakaalukad, nad ei ole sellise lammutava kriitikaga, nagu seda on olnud meil ajakirjanduses avaldatud arvamused. Leitakse, et pakutud lahendus on võimeline tagama Eesti kui õigusriigi ja demokraatliku riigi arengu. Küll aga tehakse märkusi ja ettepanekuid põhiseaduse eelnõu üksikute paragrahvide suhtes. Nagu härra Anton juba märkis, on assamblee redaktsioonitoimkond asunud koos õigusekspertidega läbi arutama laekunud ettepanekuid ja samuti ka normitehnilisi apse ning õiguslikke auke, mis meie eelnõus praegu on. See töö on üsnagi aeganõudev, sest ühes sellega me peame kõrvaldama ka need etteheited, mis on olnud meie põhiseaduse eelnõu kompositsiooni osas, õiguslike lahendite mõningate vastuolude osas. Praeguseks oleme me põhjalikult läbi jõudnud arutada ainult 4 peatükki. On vähe lootust, et me võiksime selle tööga lõpule jõuda 20. jaanuariks. Kui me tahame arvestada rahva hulgast laekunud ettepanekuid, kui me tahame põhjalikult analüüsida saabunud ekspertarvamusi, siis me vajame kindlasti palju rohkem aega, vähemalt 2 või 3 nädalat, et see töö korralikult lõpule viia. Ma arvan, et kui me praegu langetame oma otsuse, siis me ei peaks tõstma mõõka assamblee pea kohale, nagu me seda oleme harjunud hoidma meie valitsuse pea kohal, vaid laskma assambleel koos ekspertidega veel kord kõiki lahendusi põhjalikult kaaluda, et me lõpuks jõuaksime eelnõuni, mis on tõesti harmooniline, õiguslikult korrektne ja mida ka rahvas toetaks rahvahääletusel. Aitäh!

Tänan väga! Kaasettekandeks saab sõna Jüri Raidla.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud esimees, austatud Ülemnõukogu liikmed! Meie ees on kaks projekti, mis käsitlevad Põhiseaduse Assamblee tegevust, ja ma usun, et nendel projektidel on põhimõtteline tähendus. Tõtt-öelda taandub küsimus väga palju sellele, kas me loodame ja tahame lähemal ajal põhiseaduse eelnõuga valmis saada või see valmissaamine asendub väga pika, niihästi poliitilise kui ka (ma rõhutan) õigusliku diskussiooniga põhiseaduse ümber, teadmises, et tekst eriti kiiresti valmida ei saa. See on põhjus, miks mina ja minuga koos tööd tegev ekspertide grupp on praegu asunud, ma julgen arvata, tugevalt tööle koos redaktsioonitoimkonnaga assamblee põhiseaduse eelnõu kallal selle nimel, et sellesse eelnõusse sisse viia piisavalt palju parandusi ja täiendusi, et saavutada lõpuks rahuldava kvaliteediga põhiseaduse eelnõu. On täiesti selge, et kui me seda tööd praegu redaktsioonitoimkonnaga koos teeme, siis põhipostulaatides meie grupi eksperdid lähtuvad sellest tööst, mis on eelnevate kuudega ära tehtud, ja arusaadavalt meiepoolsed ettepanekud kasvavad tehtud tööst otseselt välja. Samal ajal on võimalik sellise meetodiga tööd tehes arvesse võtta ka neid seisukohtasid, mis on assamblee praegu fikseerinud projekti aluseks, seostades võimalikke ja vajalikke muudatusi, ka poliitilisi muudatusi, põhiliselt õigusliku argumentatsiooniga. Arvestades seda, et kui me praegusel juhul läheksime teed, mille kohaselt assamblee tegevus kas lakkaks või oleks takistatud, siis ma julgen omalt poolt kinnitada, et põhiseaduse eelnõu lõplik sünd mitte ei kiirene, vaid aeglustub, rääkimata sellest, et poliitiline olukord tema sünni ümber igal juhul muutub oluliselt keerulisemaks. Meie ühine töö redaktsioonitoimkonnaga ei ole meie grupi poolt mitte läbitöötatud põhimõtete kogumine. Meil on siiamaani olnud mõningaid eriarvamusi, mida me ei ole suutnud konsensuslikule alusele viia, need me oleme fikseerinud ja nende läbiarutamiseks jääb meil edaspidi võimalus. Kuid eelneva jutuga ma tahaksin kinnitada seda, et ühena paljudest ekspertidest ma praegusel juhul ei saa mitte härra Uluotsa projekti toetada, kuna minu arvates see muudab põhiseaduse sünni pikemaks, keerulisemaks, ja ma ei ole kindel, kas ka selle kvaliteet selle tõttu paremaks saab kujuneda. Kui assamblee poolt ettevalmistatud eelnõu jõuab Ülemnõukogusse, siis Ülemnõukogul on võimalik eelnõu arutada. Ülemnõukogul on võimalik ära kuulata ka ekspertide arvamused, sealhulgas ka eriarvamused, kui need jäävad, ja selle kaudu ka eelnõu sünniloosse, tema valmimisprotsessi sekkuda. Lubage mul praeguse justiitsministrina kinnitada, et põhiseaduse sünnist peaks olema huvitatud mitte ainult rahvas ja riik, vaid ka ametkonnad, kes seda teenima peaksid. Ja ma julgen küll lause selgelt ja julgelt välja öelda: mida kauem meie põhiseaduse valmimine ja vastuvõtmine viibib, seda segasemaks meie Eesti õiguslik ja sellega kaasnevalt ka muu ühiskondlik olukord kujuneb. Põhiseaduse puudumine võib Eesti taastekkinud ja taastärkavale riiklusele kujuneda hukatuslikuks. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan! Asume nüüd läbirääkimistele. Kas me saaksime enne läbirääkimisi leppida kokku, et me piirdume nende saadikutega, kes on ennast praegu juba registreerinud? Ants Paju oleks kuues. Kas ollakse nõus, et Ants Paju oleks viimane sõnavõtja? Paju limiit on kahjuks läbi. Kes on selle poolt, et registreerunud saadikutega sulgeda sõnavõtjate nimekiri selle küsimuse arutelul? Me peame täna vastu võtma, sest meil ei ole teist võimalust. Kes on selle seisukoha poolt? Palun hääletada! Me kontrollime kohalolekut siis, kui tulevad lõpphääletused, sisulised hääletused. See hääletus vajab lihthäälteenamust, 33 on poolt. Sõnavõtjate nimekiri on sellega suletud.
Palun, Valeri Kois!

Meile on esitatud kaks alternatiivset projekti ja seepärast ma alustangi nende käsitlemist alternatiividena. Tahaksin alustada projektist, mille esitas õiguskomisjon. Mulle näib, et just õiguslikust seisukohast lähtudes ei ole õiguskomisjon oma projekti päris korrektselt ette valmistanud. Jutt on sellest, mida selles seaduseelnõus eeldatakse.
Esiteks eeldatakse, et me anname Põhiseaduse Assambleele loa töötada ka pärast 20. jaanuari. Igal juhul ei tehta kokkuvõtet nende tegevusest. Peale selle teeme me Põhiseaduse Assambleele ülesandeks töötada lausa nimepidi kindlaks määratud ekspertrühmaga. Selle seaduseelnõu järgi tuleb välja, et Ülemnõukogu kohustab Põhiseaduse Assambleed selle ekspertrühma arvamusega nõustuma. Minu arvates on see lubamatu sekkumine Põhiseaduse Assamblee asjadesse. Ma võtsin siin ükskord sõna ja kritiseerisin Eesti Komitee tegevust, kes ka andis oma liikmetele juhtnööre, kuidas Põhiseaduse Assamblees ühes või teises küsimuses hääletada. Tegelikult toimib Ülemnõukogu praegu täpselt samuti, kui võtta aluseks õiguskomisjoni otsus. Aga kui me Põhiseaduse Assambleed moodustasime, siis me leppisime ju kokku, et need inimesed lähevad sinna ilma imperatiivse mandaadita, nendele tehakse vaid ülesandeks töötada välja põhiseadus, ja see on nende oma asi, millise ekspertkomisjoniga nad hakkavad koostööd tegema.
Seepärast on õiguskomisjoni otsuse projekt minu arvates ebakorrektne. Seda ei tasu isegi mitte arutelu aluseks võtta.
Nüüd mõni sõna härra Uluotsa projektist. Tahaksin seda toetada selles mõttes, et Põhiseaduse Assamblee on tõepoolest teatud töö ära teinud ja ka poliitilise valiku teinud. Kuidas see poliitiline valik meeldib näiteks Ülemnõukogule ja kas Ülemnõukogu paneb põhiseaduse just sellisel kujul arutusele või referendumile, see on juba teine küsimus. Aga Põhiseaduse Assamblee on poliitilise valiku teinud. Mis puutub selle põhiseaduse juriidilisse vormistamisse, siis selles suhtes tekib tõepoolest väga palju küsimusi. Ma ei ole jurist ega professionaal, aga isegi poliitikul on raske kõigis nendes küsimustes selgusele jõuda. Nii näib mulle, et senini pole lahendatud riigipea küsimus – kas see on riigivanem või president. See on väga keeruline juriidiline küsimus. Meie ei suutnudki oma komisjonis lahendada riigijuhi õigustega seotud küsimust. Selle teksti kohaselt, mis on nüüd koostatud ja mida teile muide pole veel ametlikult välja jagatud, võib mis tahes kohtuotsusele, mille alusel tulevane riigipea on süüdi mõistetud – näiteks kas või selles, et ta ei maksnud õigel ajal alimente ära –, järgneda automaatselt selle riigijuhi erruminek. See on tõepoolest keeruline küsimus, mille peavad lahendama eksperdid.
Rääkimata juba 16. peatükist, mida pole ametlikult kellelegi esitatud ei ajakirjanduses ega siin ja mida me ei saa üldse arutada. Ka selles peatükis peitub väga tõsiseid juriidilisi konkse. Seepärast näib mulle, et Põhiseaduse Assamblee koosseis on teatud määral oma võimalused ammendanud ja nüüd, mil nad on juba poliitilised otsused teinud, on aeg see asi tõsiste spetsialistide kätte anda.
Ma ei arva, et me peaksime nüüd viivitamatult 20. kuupäeval selle Põhiseaduse Assamblee laiali ajama, aga tuleb teha lõppkokkuvõte selle tööst. Ütleme, et 20. kuupäeval on Põhiseaduse Assamblee viimane tööpäev, pärast seda antakse 20. kuupäevaks ettevalmistatud dokumendid üle Ülemnõukogule ja seejärel peab Ülemnõukogu – isegi kui need dokumendid ei ole lõplikult valmis – järgmisel nädalal otsustama, kas pikendada Põhiseaduse Assamblee tööaega või on vaja see töö kellelegi teisele üle anda.
Minu arvates ei saa me täna sellist otsust vastu võtta. Eelkõige sellepärast, et meil pole ühtki ametlikult esitatud dokumenti. Seepärast ei saa täna vastu võtta ka härra Uluotsa otsuseprojekti. Teeksin ettepaneku see lugemine katkestada, kuid küsimust päevakorrast mitte maha võtta ja pöörduda selle juurde tagasi järgmisel nädalal. Siis lõpeb tegelikult Põhiseaduse Assamblee volituste tähtaeg. Tänan tähelepanu eest!

Lugupeetud proua eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin härra Uluotsale meelde tuletada, kuidas tema hääletas 3. septembril 1991. aastal E. Leissoni ettepaneku suhtes moodustada Põhiseaduse Assamblee järgmises koosseisus: 15 liiget Maaomavalitsuste Liidu poolt, 15 liiget Ülemnõukogu poolt, 15 Eesti Komitee poolt, 15 Eesti Komitee ja Ülemnõukogu ühissaadikutest. Härra Uluots hääletas selle vastu ja nüüd tuleb ta siia pulti esindama Maaomavalitsuste Liitu. Sее on pehmelt öeldes äärmiselt kõikuv positsioon.
Ma tahaksin teile meelde tuletada, et 3. septembril esitasid saadikud Mikk Titma, Viktor Andrejev ja Enn Leisson Eesti Vabariigi põhiseaduse ettevalmistamisega seoses otsuseprojekti, milles me juba nägime ette situatsiooni, kuhu me tänaseks päevaks oleme jõudnud. Nimelt selle 2. punktis me pakkusime välja moodustada 25–30 liikmeline juristide töörühm rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistide osavõtul eelnõu väljatöötamiseks. See lükati tagasi. Me pakkusime 4. punktis välja kokku kutsuda külade, valdade, linnade, maakondade demokraatlikult valitud rahvasaadikud ja Eesti Kongressi liikmed, et läbi arutada ja vastu võtta parandusettepanekud põhiseadusesse. Tookord arvati, et põhiseaduse eelnõu väljatöötamisega on nii kiire, et sellisele asjale nagu rahvaarutelu üldse aega ei eraldata. Hiljem siiski Põhiseaduse Assamblee ise otsustas oma eelnõu vaheetapi töötulemused avalikustada ja tõenäoliselt tegi õigesti. Ma ei saa nõustuda ka Ülo Uluotsaga, et põhiküsimusi, mis rahva hääl on meieni toonud ja mida me pole kuulda võtnud, on 6, ja kui me neid kuulda ei võta, siis jääbki asi lootusetusse olukorda. Neid küsimusi on siiski 3. Ja ühte ma ei peaks üldse küsimuseks, see on lahendatav üheainukese sõrmeliigutusega – see on Eesti Vabariigi kõrgeima ametiisiku nimetus (kas riigivanem või president). Ma meenutan teile praegu kehtivat seadust ENSV valitsusest, kus on kirjas, et ENSV valitsust juhib valitsuse esimees (peaminister). Kui lähtuda meie põhiseaduse 1. paragrahvist, et kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas, siis olgu ta seda ka referendumil. Jätame selle tema otsustada. Anname talle alternatiivsed variandid, kes valib Eesti Vabariigi riigipea, kas valijamehed, Riigikogu või rahvas. Igaüks teeb ristikese vastavasse kasti ja meil on kõrgeima riigivõimu kandja tahe teada. Ja teine küsimus. Riigikogu valimise kord. Kolm varianti: kas parteiliste nimekirjade järgi, pooleks alternatiivsete isikuvalimiste ja parteiliste nimekirjade alusel valimisega, või alternatiivsete isikuvalimiste teel. Seda otsustagu rahvas. Ja me annaksime selle rahva otsustada mitte selleks, et rahvale meeldida, vaid sellepärast, et rahvas peab kandma ka vastutust selle eest, kuidas ta on otsustanud. Tänase, eilse, üleeilse päeva juurde tagasi tulles ma tahaksin öelda, et kogu meie häda on just sellest kollektiivse vastutamatuse sündroomist. Ülemnõukogu moodustas valitsuse ...

Hr. Leisson, see ei puuduta praegu enam käsitletavat päevakorrapunkti.

Sel juhul on mul ettepanek, et õiguskomisjoni poolt esitatud otsuseprojekt 61. istungjärgul vastu võtta.

61-sel, s.o. järgmine istungjärk. Ma palun ettepanekut kirjalikult. Palun, härra Petinov! Ei ole saalis.
Palun, härra Rätsep!

Austatud kolleegid, ettekandjad ja eelkõnelejad ütlesid kõik selle mõtlemisala tegelikult ära, mille juures ma kavatsesin täna siin peatuda kui Põhiseaduse Assamblee liige. Saan täpsustada vaid mõnda kahtlust, mis on tekkinud seoses 16. paragrahviga. 16. ehk põhiseaduse rakendamise paragrahv teatavasti avalikustatud projekti koosseisu ei kuulunud. Ta ei kuulunud sellepärast, et teda ei olnud sel ajal olemas, kuigi ajakirjanduses on avaldatud sellist seisukohta, nagu seda oleks üldsuse eest teadlikult varjatud. Põhiseaduse rakendamise sätted on täiesti arusaadavatel põhjustel väga tihedas otseseoses põhiseaduse põhitekstiga. Ükskõik, kas see osa põhiseadusest eripeatükina või siis üldse eraldi otsusena on sätestatud nii- või teistsugusel ajal. Enne põhiteksti küsimuste enam-vähem lõplikku kooskõlastamist ei ole võimalik koostada ei rakendamisotsust ega rakendamise peatükki kuigivõrd adekvaatsel kujul. Põhiseaduse rakendamise puhul on paar põhimõtet täiesti arusaadavad igaühele, s.o. rakendamine toimub kas institutsioonide või teatavate sätete järgi, aga kui need sätted ei ole isegi veel numereeritud lõplikul kujul, siis on ju täiesti arusaadav, et niisugune põhiseaduse osa või eraldi otsus ei saa olla lõplikult formuleeritud. Niisugune on ka praegu 16. peatüki seis. Assamblee kavatseb veel täna sel teemal edasi arutleda. Assamblee täiskogule on vastav töökomisjon esitanud esialgse töömudeli teemade ja põhimõtete läbiarutamiseks. Nii et praegu ei ole ei Ülemnõukogu saalis ega isegi assamblee saalis veel põhjust ärevust tunda rakendamispõhimõtete pärast.
Tahaksin lisada mõne sõna nende isikute töökoormusest, kes praegu põhiseaduse kallal töötavad. Neil on enestel loomulikult piinlik kiita, kui pikad on nende tööpäevad. Olen ise olnud nädalavahetusel austatud ekspertide grupi ja redaktsioonitoimkonna 10-tunnilistel tööpäevadel, need olid nii laupäeval kui pühapäeval. Ja kõigil meie tööpäeva õhtutel on istutud ligikaudu keskööni. Selline on tegelik töö, mille katkestamine on härra Uluotsa poolt esitatud projektiga projekteeritud meie otsustusalasse. Ma olen tegelikult seisukohal, et härra Uluotsa poolt tehtud eelnõu ei ole kahjuks tõsiseltvõetav, ta ei ole seda ka eetilistel kaalutlustel, minu arvates niisugust eelnõu ei oleks tohtinud esitada assamblee juhataja asetäitja. Eriti veel sel juhul, kui ta motiveerib esinemist sellega, et ainult tema ja assamblee enamuse seisukohad ei ole ühtinud. Niisugustel kaalutlustel eelnõusid esitades oleks meist mõnelgi olnud ammu aeg siit saalist esitada ettepanekuid ka mõne muu vaevaga komplekteeritud esinduskogu laialisaatmise asjus. Ma paluksin suhtuda nendesse eelnõudesse väga tõsiselt ja kahe alternatiivi puhul täiesti kindlalt ja veendunult toetada õiguskomisjoni poolt esitatud projekti. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid, sellega on läbirääkimised lõppenud. Ma tutvustan asjaolusid. Ei ole laekunud sisulisi ettepanekuid, küll on aga protseduurilisi katkestamise kohta. Meil oleks õige aeg lõppsõnade ärakuulamiseks. Peale seda otsustame, mis me teeme protseduuriliste ettepanekutega ning millal me viime läbi konkursi, kas enne protseduurilisi või peale protseduurilisi ettepanekuid. Ma paluksin asjaosalistel lõppsõnas sellele viidata. Kõigepealt ma palun kõnetooli hr. Uluotsa, kolm minutit.

Lugupeetud kolleegid, lõppsõnas tahaksin ma teid ainult natuke informeerida assamblee töömehhanismist. Assamblee jaoks on täiesti ükskõik, kas rahva hulgast on tulnud kaks parandusettepanekut või viissada parandusettepanekut, need summeeritakse niikuinii üheksainsaks ettepanekuks ja see läheb mehaanilisele hääletamisele assamblees. Ja kuna assamblee on veel oma, noh, kuidas öelda, õiguse kõrguses ja tarkuse kõrguses, on selga see, et sellise mehaanilise hääletamisega kukub see läbi, tähendab, üldse ei arvestata seda mehhanismi. Töömehhanism on loodud just selline, et ei arvestata, kui palju neid ettepanekuid on, see teeb mind väga ettevaatlikuks ja see on üks põhjuseid, miks ma selle ettepaneku tegin. Mis puudutab 16. paragrahvi, siis assamblee juhatus ei oleks tohtinud teda üldse lasta assamblees arutamisele, kuna see ei kuulu tema kompetentsi. Rakendamisotsus on Ülemnõukogu asi, rakendusotsuse oleks pidanud välja töötama Ülemnõukogu peale seda, kui eelnõu on lubatud rahvahääletusele. Ma võin teile öelda isegi rohkem, viimasel juhatuse koosolekul avaldati arvamust, et ainukene juriidiline organ, kellel on õigus välja töötada kodakondsus- ja valimisseadust, on Põhiseaduse Assamblee. Ma kordan, oli selliseid arvamusavaldusi, juhatus ei ole selle kohta oma otsust ja sõna siiamaale öelnud. Ma tahan sellega teieni tuua, millised meeleolud on assamblees. Assamblee peab ennast kõrgemaks Ülemnõukogust, sest öeldakse – ka meid kõiki on rahvas valinud. Sellepärast ma palun siiski toetada minu esitatud otsuseprojekti. Hea küll, aitab. Ma tänan!

Hr. Uluots, lõppsõna esitajale üks küsimus, võib-olla mul on erandkorras lubatud. Kuidas ettekandja tunneb, kas paneme katkestusettepaneku hääletamisele enne konkurssi või peale konkurssi?

Ma ütlesin juba alguses, et juhul kui 20-ndal assamblee esitab lõplikul kujul põhiseaduse eelnõu Ülemnõukogule, siis võiks sinnamaale edasi lükata. Nii et ma ei ole selle vastu, kui praegu see katkestatakse ja tuuakse uuesti välja 20. kuupäeval, olenemata sellest, kas siis tuuakse Ülemnõukogu ette, tähendab, kas põhiseaduse eelnõu esitatakse meile arutamiseks või mitte. Juhul, kui teda ei tule, tuleb seesama probleem võtta arutusele ja panna need kaks eelnõu alternatiivsele hääletamisele.

Suur tänu! Seega enne konkurssi. Ma paluksin kõnetooli Tõnu Antoni. Paluksin ka kommentaari katkestamise kohta.

lugupeetud kolleegid, mul on teile üks palve. Nimelt palun ma aru saada sellest, et täiesti mõttetu on kiusata Põhiseaduse Assambleed 20. jaanuariga, kui meil ei ole veendumust, et on võimalik 24. veebruaril läbi viia referendumit. Ma selgitasin teile, et referendumit ei ole võimalik läbi viia 24. veebruaril põhjusel, et endiselt on otsustamata kodakondsusküsimused. Pärast nende küsimuste otsustamist on vajalik ära teha väga suur tehniline töö, koostada valijate nimekiri. Pole mingit saladust, et assambleele anti ülilühike tähtaeg ja tulemus vastas sellele tähtajale. Nüüd, kus on võimalik tööd teha kauem, võidab kvaliteet. Ma palun, et võitleksite eelnõu kvaliteedi eest. Teiseks, 5. novembril vastuvõetud Ülemnõukogu otsuse punkt 2 annab assambleele õiguse ja kohustuse töötada välja ka põhiseaduse rakendamise eelnõu, see on sõnaselgelt meie otsuses. Assamblee ei tegele selle küsimusega mitte võimu usurpeerides, vaid täites Ülemnõukogu otsust. Kolmandaks, ma soovin hajutada eeskätt härra Uluotsa, aga ka kõigi kolleegide kahtlusi. Assamblee ei asu realiseerima mitte mingisuguseid õigusi, volitusi, ülesandeid, mis ei tulene Ülemnõukogu poolt antust. Nii õiguskomisjoni esimehena kui ka assamblee juhatajana palun hääletada õiguskomisjoni poolt esitatud eelnõu poolt. Sellesse eelnõusse ei pea vajalikuks teha täiendusi, muudatusi ja ei pea vajalikuks ka katkestada arutelu. Tänan!

Suur tänu! Kas keegi fraktsiooni nimel soovib lõppsõna? Ei soovi. Asjaolud on täpsustunud. Vastavalt reglemendile pean ma panema kõigepealt hääletusele protseduurilised ettepanekud. Kui see ei leia toetust, siis viime läbi eelnõudevahelise konkursi. Konkursil võitnud eelnõu pannakse lõpphääletusele.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 34.
Valeri Koisi parandusettepanek seisneb selles, et täna katkestada ja jätkata järgmisel istungjärgul.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada antud küsimuse arutelu ja jätkata järgmisel istungjärgul? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 29 rahvasaadikut, vastu on 35, erapooletuid on 4. See ettepanek ei leidnud toetust. See oli nii Valeri Koisi kui ka Enn Leissoni ettepanek.
Nüüd me viime läbi konkursi vanal viisil. Igas voorus on iga rahvasaadikul 1 hääl ja arvesse lähevad ainult poolthääled, vastu ei ole mõtet hääletada ega erapooletuks ka ei ole mõtet jääda. Kas kõik mõistavad? Kõigepealt tuleb rahvasaadik Uluotsa eelnõu. Igaks juhuks viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohal on 77 rahvasaadikut, puudub 26.
Lugupeetud rahvasaadikud, kes on Uluotsa eelnõu poolt? Palun hääletada! Poolthääled lähevad arvesse, vastu ei ole mõtet hääletada. 24 poolthäält.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on õiguskomisjoni eelnõu poolt? 50 häält. Hr. Anton, kas õiguskomisjoni eelnõu kohta laekus parandusettepanekuid? Siis läheb õiguskomisjoni eelnõu tervikuna hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Põhiseaduse Assamblee tööst? Palun hääletada! 52 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 56 rahvasaadikut, vastu on 6, erapooletuid on 1. Otsus võeti vastu.

Kolleegid, kell on 13.59, ühe minuti pärast lõpeb ametlik tööaeg. Meil on, kolleegid, vastavalt täna vastu võetud otsusele majandusliku eriolukorra kehtestamise kohta vaja vastu võtta veel otsus komisjoni kohta. Ja ma teen ettepaneku tööpäeva pikendamiseks. Ma kardan, et me ei jõua selle ajaga. Kui jõuame, on väga hea, lähme varem ära, kuigi Marju Lauristin väga nõuab, ja õigusega, et ka pensionäride elatusraha tuleb vastu võtta. Ma teen esialgu ettepaneku pikendada kuni komisjoni moodustamiseni. Milles küsimus? Teeme korraga: pikendada täna ametlikku tööaega kuni komisjoni kohta otsuse vastuvõtmiseni ning pensionäride elatusraha vastuvõtmise kohta. Jaak Allik, milles on küsimus?

Lugupeetud hr. juhataja, kas tohin teilt teada saada, kumb küsimus tuleb enne ja miks?

Ma tunnistan teile täiesti avameelselt, et mina tahaksin anda peale tööaja pikendamist, kui täiskogu seda aktsepteerib, juhtimise üle Marju Lauristinile, kuna täna on presiidiumi päev ja tahaksin ise minna Kadriorgu. Marju Lauristin juhatab istungit täna edasi. Sellega seoses ütleb tema, kumba päevakorrapunkti ta arutaks varem. Minu meelest oleks õigem enne komisjon paika panna ja siis pensionäride elatusraha. Mis on, Vello Pohla?
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et pikendada täna ametliku istungi tööaega kuni komisjoni kohta otsuse vastuvõtmiseni vastavalt majandusliku eriolukorra otsusele ning pensionäride elatusraha kohta otsuse vastuvõtmiseni? Palun hääletada! Kvalifitseeritud häälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 57 rahvasaadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud. Tööpäeva pikendatakse.

Lugupeetud saadikud, selleks et meie töö läheks nüüd tõesti nii edasi, et me oma pikendusotsust ei saaks kuritarvitada, katsume leppida kokku selle töö korralduse suhtes, mis puudutab komisjoni moodustamist. Praegu on saabunud fraktsioonidelt ja saadikutelt ettepanekuid, kuid kaugeltki mitte veel kõigilt. Ei ole esindatud majanduskomisjon, maaelukomisjon, kõik need komisjonid peaksid eriti olema huvitatud, et see rakendusotsus saaks selline, et tõesti seaduslikkus oleks kaitstud ja mingit omavoli võimalust ei ole. Seetõttu ma teen ettepaneku, et me alustaksime pensionide küsimuses ettekannete kuulamisega, sel ajal saavad fraktsioonid veel töö käigus nõu pidada. Siis teeme pärast väikese katkestuse, et saaks ettepanekuid esitada, enne kui me asume komisjoni küsimuse juurde. Kas te olete sellega nõus? Palun, hr. Fjuk!

Lugupeetud juhataja, nagu ma aru saan, on fraktsioonid sellega juba tund aega tegelnud. Majanduskomisjoni esimees lahkus istungilt, nii et ma arvan, me võiks praegu mingi vahekokkuvõtte teha, sest edasi komisjonides või fraktsioonides midagi ei toimu.

Ma võin anda lihtsalt informatsiooni. Minule on laekunud ettepanekud praegu keskfraktsioonilt ja hr. Koisilt. Rohkem ettepanekuid praegu ei ole. Ma ei arva, et fraktsioonid on lõpetanud oma tegevuse.

Äkki võiks spiiker küsida fraktsioonide esimeestelt otse saalist, kes on need kandidaadid, ja hääletame asja ära. Ongi kõik.

Kui seda lähenemist peetakse õigeks, siis palun, minu ettepanek oli anda veel aega ja seni alustada elatusraha küsimusega, aga kui leitakse, et on võimalik kohe teha seda, siis ma teeksin ettepaneku teha 5-minutiline vaheaeg ja selle 5-minutilise vaheaja jooksul palun esitada ettepanekud. Teeme selle komisjoni ära ja asume siis elatusraha küsimuse juurde. Palun, vaheaeg 5 minutit ettepanekute esitamiseks.

Jätkame tööd! Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 61 saadikut.
"Lubage teid informeerida saabunud ettepanekutest. "Isamaa Ühendus" teatab, et kuna nad hääletasid kriisiseisukorra kehtestamise vastu, et saa nad ka osaleda eriseisukorra komisjoni koosseisus. Sama teatab "Maaliidu Ühenduse" fraktsioon. Nüüd on esitatud kandidaate komisjoni koosseisu. Ma teatan nimeliselt, kes on esitatud komisjoni koosseisu: hr. Rüütel, Arvo Junti, Andres Tarand, Aldo Tamm, Liia Hänni, Tiit Made, Uno Anton, Juri Jevstignejev ja Klavdia Sergij majanduskomisjoni poolt. Rohkem praegu kandidaate ei ole. Selleks et asuda seda päevakorrapunktina käsitlema, on siiski vajalik eelnõu, see eelnõu tuleks praegu fikseerida. Tuleks võtta arvesse ka seda, mis öeldi arutelul, et selles eelnõus peaks sisalduma ka punkt selle kohta, mismoodi valitsuse poolt esitatud eelnõu rakendada. Nii et ma paluksin, võib-olla hr. Junti võtaks enda peale selle eelnõu koostamise, et me saaksime selle koos kandidatuuridega jagada laiali, muidu me ei saa seda käsitleda meie reglemendi kohaselt. Kui on vahepeal veel ettepanekuid, võib-olla kõik ei ole veel jõudnud, siis ma palun need lisada, sest niikuinii me hakkame hääletame ju eraldi kõiki neid kandidatuure, kui just ei tehta ettepanekut nimekirjaliseks hääletuseks. Samuti tuleks teha meil otsustus selle kohta, kui suur peaks olema meiepoolne osa komisjonis. Valitsus vahepeal teatas, et valitsus paneb ette 5 inimest. Kas meie piirdume ka 5 inimesega, või leiame, et meie esindus võiks olla suurem? Palun, Toomas Kork!"

Lugupeetud eesistuja, mul on selline küsimus, kas me seame enne eelnõusse lülitamist kandidaatidele tingimuseks, et nad peaksid andma oma nõusoleku sellesse komisjoni kandideerimiseks?

Kahtlemata, kui meil juba kõik esitatud kandidatuurid on selgunud. Ma lihtsalt informeerisin teid sellest, missugune on situatsioon. Kui me asume juba arutama, siis kindlasti teeme seda enne hääletamist. Kas ollakse nõus sellega, et kuni see eelnõu valmib, me asuksime konkreetselt arutama seda päevakorrapunkti, kus eelnõu on olemas, see on elatusraha? Olete nõus. Kui nendest kandidaatidest keegi leiab, et ta ei soovi oma kandidatuuri esitada, siis ta võib seisukoha ka kirjalikult esitada. Need on siis: Sergij, Jesvtignejev, Made, Anton, Hänni, Junti, Tarand, Tamm, Rüütel. Härra Rüütli suhtes ma pean ütlema, et ma rääkisin temaga siis, kui kandidatuur esitati, ja kahjuks pean ütlema, et ta ei öelnud jah ega ei. Võib-olla keegi helistab Kadriorgu ja täpsustab tema seisukoha. Härra Sirendi, palun!

Austatud eesistuja, palun öelge, kes pani sinna U. Antoni, kui maaelukomisjon ega ka Maaliidu fraktsioon ei ole teda esitanud.

Uno Antoni esitas saadik Priidu Priks isiklikult. Ka saadikutel on õigus esitada.

Meie heakskiitu ega nõusolekut sellel ei ole, aga võib-olla tõepoolest pole vaja, igaüks võib igaühte esitada ja komisjoni nii veidral viisil kokku panna.

Ma arvan, et seda on võimalik selgitada. Kuivõrd meil on niipalju saadikuid, kes on sõltumatud, ja kuivõrd saadiku seosed fraktsioonidega ei ole meil reglemendiga kehtestatud, siis ma arvan, et me ei saa lähtuda muust kui saadiku enda seisukohast.

Me arvame, et seljataga ei ole korrektne.

Kahjuks mul ei ole informatsiooni, kas on seljataga või mitte, seda ei ole siia kirjutatud. Nii et ma palun seda küsimust selgitada enne, kui asume hääletama.

Ma paluksin nüüd tähelepanu, võtame arutusele päevakorrapunkti, mille on esitanud sotsiaalministeerium ja sotsiaalkomisjon ja mis puudutab elatusrahasid. Kas ettekande teeb komisjon või pr. Oviir? Palun, sotsiaalhooldusminister pr. Oviir!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Missugune on täna olukord hindadega meie poes ja turul? Veel enne jõule maksis liha kilo keskmiselt 20 rubla, kodujuustu karbi sai 3 rubla eest, või ja viineri kg maksis 20 rubla, keeks 10 rubla, kilo kartulit 2-3 rubla. Täna on liha hinnaks poes 70–80, turul 100–120, kartul mitte vähem kui 10 rubla, kodujuust, mis kuulub pensionäri toidulauale, maksab ligi 10 rubla, kohvi kilo on 570, või 40–120 ja ma usun, et nädala pärast on ainult 120 rubla, keeksi hind on 96 rubla, tort 120 rubla, haugi pea hinnaks oli 32 rubla ja järjekorras seisid põhiliselt elatanud inimesed. Ma isiklikult nägin esmakordselt müügil kalapäid. Võib öelda, et kohvi pole vaja juua, aga 100 grammi kuus oleks mõnel vahest vaja, ka keeksist võib loobuda, ka tordist võib loobuda, jne., jne., aga kohe on tõusmas kommunaalteenuste hinnad ja korteriüür. Tõenäoliselt tuleb Venemaa turult hakata ostma kütust maailmaturu hindadega, tänase 80 rubla/tonn asemel siis vähemalt 800 rubla/tonn. Järelikult algab uus ring ka toiduainete hindade tõusus. Seoses hinnaturul toimuvaga tõsteti detsembrikuus palgamiinimumi juba kaks korda. Teatavasti on palgamiinimumil otsene seos pensioni suurusega ja täna olemegi olukorras, kus suvest, mil hakkas ettevalmistus pensioniseaduse teise etapi täitmiseks, on pensioni arvutatud juba nelja miinimumpalga alusel, s.o. 135, 200, detsembri kestel 300 ja nüüd lõpuks 410 rublast lähtudes. Kuid hinnad tõusevad ikkagi kiiremini. Tänaseks on olukord selline, et suure töömahu tõttu ja elukalliduse kiire kasvu tingimustes ei ole pensioniametid suutelised sellega kaasas käima. Võib öelda, et uute dokumentide alusel on vastu võetud pool pensionäride dokumentidest. Ümberarvutusi on suudetud teha veelgi vähem. Täna ei ole võimalik operatiivselt viia pensione vastavusse palgamiinimumiga, tagamaks pensionärile seadusjärgses suuruses pension. Kujunenud majanduslikus olukorras ei ole pensionide hilisem korrigeerimine aga põhjendatud. Eelöeldust tulenevalt on esitatavas otsuseprojektis püütud leida lahendust käesoleval ajal pensioni- ja toetusesaajatele elatusraha maksmisega, mis võimaldaks elukalliduse kasvu jätkudes operatiivselt muuta maksmisele kuuluvat summat. Mis on elatusraha? Elatusraha sisaldab nii tänast kompensatsiooni kui ka pensioni, arvutuse aluseks on võetud vastavate pensioniliikide alammäärad, lähtuvalt alates 31. detsembrist kehtivast palgamiinimumist – 410 rublast, koos makstava kompensatsiooniga. Jaanuarikuus on pensioniealistel kompensatsioonisumma suurus 200 rubla. Sellest lähtudes on eelnõus töötava pensionäri elatusraha suuruseks pakutud 275 rubla. Elatusraha kehtestamise küsimuse otstarbekust arutasime ka möödunud nädalal meie ministeeriumis praegu meil viibivate Maailmapanga esindajatega. Nimelt ökonoomika professor härra Holtzmanniga, kes andis tänast olukorda arvesse võttes sellele eelnõule positiivse hinnangu. Samuti arutasime eelnevalt seda küsimust ka Pensionäride Ühenduses, kes samuti põhimõtteliselt esitatut toetas. Kuid muidugi on esitatud ka vastupidiseid arvamusi. Nimelt süüdistatakse meid sõjakommunismi taassisseseadmises. Ma arvan, et kui ei ole võimalik garanteerida seaduse alusel kõigile pensionisaajatele õigeaegselt ümberarvestatud pensioni, on võrdsustamine väljamaksu osas vähem taunitav kui võimaluse loomine kõigil võrdselt nälga surra. Tänan!

Aitäh! On küsimusi. Palun, Koit Raud!

Austatud juhataja, lugupeetud pr. Oviir! Ma ei kahtle hetkegi niisuguse otsuse tegemise vajalikkuses, kuid sellest hoolimata on mul tekkinud mõningad küsimused.
Teatavasti on meil praegu krooniline sularahapuudus. Millised on reaalsed võimalused selle raha väljamaksmiseks või on seda võimalik teha kuidagi ilma sularahata? Teiseks. Te olete selle sidunud palgamiinimumiga, mida valitsus aeg-ajalt läbi vaatab. Kas ei juhtu nüüd nii nagu kiirustades vastuvõetud pensioniseadusegagi, mille efekt pensionäride elatusjärje tõstmisel oli üsnagi lühikene ja arvutatavad pensionid ja kompensatsioonid hakkasid järjest suureneval elukallidusel sabas sörkima, kusjuures see vahe vastavalt inflatsioonitempo tõusule muutus aina suuremaks. Kas ei oleks võimalik leida mingit niisugust süsteemi, mis siiski püüaks hoida seda elatusraha taset vastavuses inflatsioonitempoga ja üritaks ka inflatsioonitempoga sammu pidada, mitte sabas sörkida? Aitäh!

Elatusraha põhimõte ongi sellel eesmärgil välja pakutud. Elatusraha suurust on võimalik operatiivselt muuta ja sidesõlme kaudu pensionärini viia. Nimelt ei pea me siinjuures arvestama inimese töötasu osa, ei pea arvestama tema tööaastaid, seda saab teha vastava programmi alusel ja saab teha stampidega, stampidega just eelkõige Kohtla-Järvel, kus on täna veel veidi teistsugune arvutiprogramm, mida ei saa nii kiiresti muuta. Vastaval stampimisel on võimalik seda operatiivselt teha, seda saab teha koheselt. Mis puudutab pensioniseadust ja inflatsiooni kasvu, siis nii meie kui teie nägime muidugi kevadel ette inflatsiooni kasvu, kuid ilmselt sellises ulatuses me seda ette ei näinud. Ja ma arvan, et süüdi ei ole mitte halb pensioniseadus, sest pensioniseadusele ei ole antud halba hinnangut, vaid süüdi on kiire inflatsioon.
Sularaha küsimus. Teatud osas leevendavad seda tšekiraamatud, teatud osas leevendab varsti kehtima hakkav riskirühmade ostutalong. Praegu on ka läbitöötamisel kupong, raha asendaja, sest sularaha küsimus on tõesti tõsine. Täna on Tallinnas sularahaga kõige raskem olukord. Tallinnas on 4-päevane mahajäämus pensionide väljamaksmisel. Iga päev on keskeltläbi Tallinnas vaja miljon pensioni väljamaksmiseks. 4 miljonit on praegu mahajäämus. Mõningates sidesõlmedes on olukord hullem. Neid sidesõlmi on Tallinnas 5–6, kus pidevalt on järjekorrad suuremad. Eile käisin isiklikult mitmest sidesõlmest läbi, Tallinna Peapostkontoris oli 4 inimest järjekorras, kõik, kes olid, pensioniraha said. Narva maanteel oli umbes 10 inimest järjekorras. See on eilne olukord. Raske on öelda, mis on homme, homme võib olla järjekorras jälle 100 inimest. Pensionide väljamaksmist oleme pikendanud, maksmine käib 2. kuupäevast kuni 23-ndani. Miks 23-ndani? Sest materjalid peavad jõudma tagasi (nendel on teatud korrektiivid) ja uuesti jõudma sidesõlme. Möödunud kuul sai pensioni välja maksta 28. kuupäevani. See toob kaasa pensioni maksmisega tegelevate sotsiaalhooldustalituste töötajatele väga pingelise tööolukorra, kuid see on paratamatus ja see töö tuleb ära teha.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on säärane küsimus. Pakutakse välja, et töötavale pensionärile hakatakse maksma elatusraha 275 rubla kuus. Maal ja igal pool võib olla väga palju madalapalgalisi töötajaid, koristajaid. Maal on ka vanu kooliõpetajaid, kes töötavad veerand kohaga jne., keda on hädasti vaja. Nende palk seal töökohal on 200-250 rubla piires. Kui nad nüüd hakkavad töölt ära jääma, siis saavad 550 rubla, nii et praktiliselt ei tasugi tööd teha. Sellel vanal kooliõpetajal kaovad ära kommunaalteenused ja see 275 lähebki põhiliselt uute arvestuste järgi üüri, kütte, sooja vee jm. eest ära. Kas ei oleks õigem ikkagi soodustada madalapalgaliste töölkäimist. Võiks võtta siia ühe punkti sisse, et töötamise korral palgaga üle 500 rubla ei saa rohkem kui 275 rubla, see päästaks nende vanade olukorda, paljudes kohtades ka nendele vanainimestele leivakõrvase teenimise. Aitäh!

Jah, me oleme seda teemat arutanud. Kuid see teeb mehhanismi jällegi sarnaseks endisega ja järelikult ei ole teda jälle võimalik päevapealt muuta ja ellu viia. Mis puudutab kommunaalteenuseid, siis need hinnad alles tõusevad. Nagu ma ütlesin, selle eesmärk on, et suudaksime operatiivselt muuta, sest 275 rubla ei ole jääv suurus, see kindlasti tõuseb. Kommunaalteenuste hinnatõusu hüvitamiseks riskirühmadele ja teatud piiriga sissetulekuid omavatele on praegu väljatöötamisel kompensatsioonimehhanism.

Lugupeetud minister Oviir! Saan täiesti aru, et see on parim väljapääs kujunenud olukorrast ja toetan teid. Ent pean siiski märkima, et ma olen armukade Pensionäride Ühenduse peale, kellega te nõu peate. Minu organisatsiooniga ei pea te üldse nõu. Tänan tähelepanu eest!

Ega ühte suurt, arvukast liikmeskonnast koosnevat ühendust ei ole kerge kokku võtta. Miks me pidasime nõu just Pensionäride Ühendusega? Varem väljakuulutatud koosoleku tõttu langesid need kaks asja kokku.

Proua minister, kas teile ei tundu, et see eelnõu läheneva 1000%-lise inflatsiooni juures muutub võrdlemisi tähtsusetuks eelnõuks? Ma kuulsin siin ka kupongidest ja vähekindlustatud elanikkonna talongidest – kumba peate tähtsamaks antud juhul?

Kupong on raha aseaine, mis kataks selle otsuse materiaalse külje, see on põhimõtteline lahendus, need on kaks eri asja. 1000%-line inflatsioon peab kaasa tooma ka siinnimetatud summade tõstmise.

Aitäh! Tundub, et küsimusi ei ole. Tänan, proua Oviir! Kas komisjonil on kaasettekanne? Palun, proua Hainsalu!

"Lugupeetud kolleegid! Katsun teha hästi lühidalt. Teie ees on 2 dokumenti, üks on vabariigi valitsuse poolt esitatud Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 15. aprilli 1991. aasta otsuse "Eesti Vabariigi pensioniseaduse rakendamise kohta" täitmise osaliseks peatamiseks" eelnõu ja teine on see dokument, mis valmis ühiselt koos sotsiaalhooldusministeeriumiga Ülemnõukogu sotsiaalkomisjonis, nimelt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Elatusraha kehtestamise kohta" eelnõu. Ma palun lähtuda sellest teisest dokumendist, siis on kergem mõista, millest on jutt. Ma oletan, et nüüd alles välja jagatud dokumentidesse ei ole te jõudnud põhjalikult süveneda ja lubage siis teha ainult mõned ääremärkused. Sisu poolest need kaks dokumenti ei erine, kuid me muutsime pealkirja ja tegime veel muudatusi põhjusel, et sotsiaalkomisjonil ja sotsiaalhooldusministeeriumil on pisut erinev käsitlus tekkinud olukorrast. See on õige, et praegune olukord Eesti riigis on võrreldav rätsepa olukorraga, kes peab sellele taevakehale, mida nimetatakse Kuuks, rõivad õmblema. Nii nagu esimene proov tuleb, selgub, et kõik mõõdud on valed, rõivad ei sobi. Kuidas siis sellest olukorrast välja tulla? Sotsiaalkomisjon arvab, et pakutud variant on üks võimalus asja lahendada. Kuid sotsiaalhooldusministeerium arvab, et kogu olukord on tekkinud sellest, et liiga kiiresti muutub meil miinimumpalk ja liiga suur on inflatsioon. Siis oleks tarvis ainult muuta pensioniseaduses üks punkt, mis näeb ette, et pensioniseadust muudetakse kaks korda aastas. Me võiksime kehtestada, et muudame seda iga kord, kui muutub minimaalpalk. Probleem on tegelikult teises. Selles, et Eesti riigis ei ole jõutud välja arvutada ja ümber arvutada uusi pensione. Ja seda ei ole jõutud sellepärast arvutada, et miinimumpalk ja kompensatsioonid muutuvad nii kiiresti, et ei jõuta eelmisi lõpetada, kui tulevad juba järgmised peale. Ja sellepärast oleks tarvis kehtestada lihtsam süsteem, et kõik pensionärid saavad liigist olenevalt ühesugust pensioni. Siis ei ole tarvis arvutusi teha ja on mingi lootus, et jõutakse aega kokku hoida ja selle aja arvel viia lõpule pensionitoimikute söötmine arvutitesse, et me lõpuks ometi saame minna üle uutele pensionidele. Ja soovides ennetada teie küsimusi, võin ma öelda: jah, tõepoolest, sotsiaalkomisjon märkas, et see ühtne pensionisüsteem kõikidele mittetöötavatele pensionäridele (550 rubla) ei ole muidugi lahendus, sest me ei ole kunagi pooldanud seda, et ei võeta arvesse isiklikku tööpanust, tööstaaži ja õigust lisanditele. Jah, me teame seda, kuid soovist anda sotsiaalosakondadele võimalus uued pensionid välja töötada, me oleme nõus selle otsusega ja me oleme lisanud ka 6. punkti ühe väga olulise lause: jätkata pensionide, igakuise riikliku toetuse maksmist 3 kuu möödumisel pärast Eesti raha kehtestamist. Toetudes peaministri üleeilsele avaldusele, kus ta pakkus välja 1. juuni, et siis on meil kroon käes, ma oletan, et võiksime pensionäridele öelda, et seda ebaõiglast olukorda peavad nad kannatama mõned kuud. Ja see ongi kõik, mis ma tahan teile praegu öelda. Ülemnõukogu sotsiaalkomisjon pärast 3 istungit väga tuliseid vaidlusi otsustas toetada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu elatusraha kehtestamise kohta. Eile oli poolt 6 häält, 1 vastu ja 1 erapooletu. Vastuhääl oli härra Aksininilt, kes täna, ümber mõelnud, võttis oma vastuhääle tagasi. Niisiis oli 7 poolthäält ja 1 erapooletu. Kuna me oleme riigis kehtestanud majandusliku eriolukorra, ma arvan, et see otsus oleks selle eriolukorra esimene ilming."

Tänan, on üks küsimus. Palun, hr. Maarend!

Lugupeetud juhataja ja ettekandja, kas te olete tutvunud kohapeal sotsiaalhooldusosakondade tööga? Milles on siis ikkagi põhiline põhjus, et nad ei suuda operatiivselt pensione välja arvutada? Võib-olla oleks otstarbekam aidata sotsiaalhooldusosakondi, et nad suudaksid pensionäre rohkem abistada ja õigeaegselt hakata pensione välja maksma ja pensione ümber arvutama, kui et hakata sellist võrdsustavat poliitikat ellu viima?

Loomulikult oleme olukorraga tutvunud. Küsimus on selles, et alles nüüd said viimased osakonnad arvutid kätte. Nad ei ole ju võimelised 400 000 pensioni arvutama käsitsi ümber! Ongi vaja anda aega, et pensionitoimikud saaks masinatesse söödetud. Me teame, milline olukord oli sotsiaalosakonnas. Kodanikud, pensionärid olid ju ukse taga järjekorras, tuli ju nendega tegelda! Kes tõid oma dokumendid, nende pension on ka ehk arvutatud ümber, kuid osa kodanikke ei too ju lisadokumente, tähendab tuleb võtta riiulist tema toimik ja hakata seda siis töötlema. Nii et ma arvan, inimesed on tõepoolest töötanud kümme ja rohkem tundi, kedagi ei ole mõtet siin süüdistada. Ja me peaksime ühiselt mõtlema, kuidas sellest olukorrast välja tulla, kuidas anda aega rahulikult töö lõpule viia, et siis oleks võimalik minna üle pensioniseadusele.

Aitäh! Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Tänan, pr. Hainsalu! Palun, sõna on hr. Hallastel!

Lugupeetud eesistuja, kallid kolleegid! Ma usun, et seda otsust, mida me täna teeme, ootavad paljud inimesed, kes pensionil on. Ja ma tahaksin jätkata sealt, kus eelkõneleja, ettekandja pooleli jäi. Rääkida seda, et sotsiaalosakondades ei suuda töötajad välja arvutada pensione, nad peavad kõik ükshaaval käsitsi läbi arvutama, on imelik. Tõepoolest, kui see töö tehakse arvelaudadega ja valitsus ei ole suutnud organiseerida, et need andmed kantakse arvutisse, tõepoolest, kui ei ole suudetud teha arvutiprogrammi, kus muutes ühe suuruse, nimelt elatusmiinimumi suuruse, võiks automaatselt pensioni suuruse kõigil isikutel muuta, selle tegemine ilmselt ei ole kuigi raske, siis lihtsalt tuleb tunnistada valitsuse saamatust. Aga ma ei tahaks rääkida valitsusest, sellest me oleme sel nädalal isegi liiga palju rääkinud. Ma kavatsen tulla otsuse eelnõu juurde.
Otsuse eelnõus on sees üks põhimõtteline küsimus, mis tuleb kuidagimoodi lahendada ja millega päris nõus ei saa olla.
Kõigepealt sellest, mis on hea. Hea on see, et valitsus praeguses superinflatsiooni tingimustes on valmis maksma kindla summa ja on valmis seda summat ka suurendama pensionäridele. Selle peale oleks võinud tulla ilmselt mitu kuud tagasi.
"Kuid praegu selles otsuses on sees üks põhimõtteline asi. Nimelt, mittetöötavatele pensionäridele makstakse igakuist elatusraha. Rõhutan, mittetöötavatele pensionäridele. Samuti on öeldud, et töötamise korral seda ei maksta. Mis see tähendab? Inimesed, kes on jõudnud pensioniikka, kes teevad tööd vastavalt oma oskustele ja võimetele, saavad karistada selles eest, et nad tahavad tööd teha. Loomulikult nende palgad ei ole tuhanderublased, vaid on suhteliselt väiksed, kuna nende töövõime on langenud seoses vanadusega, kuid sellest hoolimata nad püüavad midagi teha, mis on nende võimuses. Kui me selle otsuse niimoodi vastu võtame, siis tähendab, et need inimesed, kes on valmis tööd tegema, peaksid oma töötegemise järele jätma, selleks, et saada seda elatusraha, sest töötavatele inimestele selliselt ei maksta. Teen kristlik-demokraatliku saadikurühma nimel ettepaneku jätta otsuse eelnõust välja p. 3 ja punktist 2 sõna "mittetöötavale". See tähendab, et kõik pensionärid saaksid ühtemoodi pensioni, sõltumata sellest, kas nad käivad tööl või ei käi tööl. Me leiame, et selline hoiak, mis siin valitseb, ei sobi ühiskonda, mis tahaks hakata astuma turumajanduse poole, inimest töötegemise eest karistada ei tohi. Aitäh!"

Kas kirjalik on? Aitäh! Rohkem sõnasoovijaid ei ole. Ma palun siis lõppsõna! Palun avaldada ka oma seisukoht kristlik-demokraatide parandusettepaneku suhtes. Kas see oli ka teile üle antud või ma annan siit?

Ma ilmselt selgitasin halvasti, elatusraha ei ole pension, see on tänane pension koos kompensatsiooniga. Ka tänaseni ei ole töötavad pensionärid saanud kompensatsiooni, sest nendele kompenseeritakse elukalliduse tõus palga tõstmise teel. Kes ei tööta, need saavad kompensatsiooni, nii et elatusraha kätkeb endas kaht osa – pension pluss kompensatsioon. Sellepärast on ta mittetöötavatel suurem ja töötavatel väiksem, kuna nad saavad palga kaudu kätte. Kui miinimumpalk tõuseb, tõusevad kohe kõik teised palgad järele. See on see põhjendus. Mis puutub arvutitesse, siis arvuti on sotsiaalhooldusosakondades möödunud aasta veebruarist. Töötajatele on kursused läbi viidud, iseasi on, kes kohe kui hästi nende peal töötab, ka programm on valmis ja katsetatud, katsetuse käigus tulid välja mõned vead. Kuid programm ei hakka tööle enne, kui on sisestatud andmed, andmeid toob inimene ise või, kui tal tuua ei ole, võetakse toimikust. Suures mahus raskendas seda tööd pensioniseaduse paragrahv, mis andis emadele lapse pealt 2 aastat lisatööstaaži. Need on täiendavad andmed, mida ema saab ise tõendada. See tuleb viia arvutisse sisse, seda ei ole meil tänastes toimikutes, neid tuuakse. See on üks asi, mis ka raskendab, aga selge on see, et tööd on väga palju ja osakonnad lihtsalt toime tulla ei suuda. Hiljuti käisid meil Poola kolleegid külas. Nemad hakkasid arvutitele üle minema 1976. aastal ja nüüd nad võisid öelda, et on enam-vähem kord majas.

Ühesõnaga, ettekandja ei nõustu parandusettepanekuga.

Mul ei ole midagi vastu, et enam raha anda, kuid siin on asi põhimõttes – üks on kompensatsiooniga koos.

Aitäh! Palun komisjoni lõppsõnaks! On midagi öelda veel? Ei ole. Kas kristlikud demokraadid nõuavad parandusettepaneku hääletamist? Nõuavad. Siis alustamegi parandusettepaneku hääletamisest. Enne ma paluksin kõik saadikud saali.
"Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 65 saadikut. Palun võtame ette selle otsuseprojekti, kusjuures ma juhin tähelepanu, et meil on 2 teksti, aga me arutame seda teksti, mis on kooskõlastatud ministeeriumi ja komisjoni vahel, see on siis teile täna teisena jagatud tekst, millel on pealkiri "Otsus elatusraha kehtestamise kohta". Palun, võtke see tekst ja kõigepealt panen hääletusele kristlik-demokraatliku saadikurühma parandusettepaneku jätta välja selle otsuse eelnõust p. 3, mis räägib sellest, et töötamise korral makstakse elatusraha 275 rubla, v.a. hoolduspensioni ning igakuise riikliku toetuse saajad, kellele üldse ei maksta. Samuti jätta välja punktist 2 sõna "mittetöötavatele". On parandus kõigile arusaadav? On. Palun, kes on kristlik-demokraatliku saadikurühma parandusettepaneku poolt? Härra Jermoškinile ei ole arusaadav? Palun!"

Lugupeetud proua asejuhataja, lugupeetud saadikud! Enne kui see parandus hääletusele pannakse, tahaksin saada kvalifitseeritud vastuse, kas meie eelarves, mida me senini kinnitanud pole, on raha nende summade väljamaksmiseks.

Palun, kas kumbki ettekandjatest saab täpsustada seda summat, mis oleks tarvilik, et seda parandusettepanekut realiseerida?

Me oleme kõiki neid teid kaalunud, sellepärast tean ka summat. See maksaks kokku 30 miljonit kuus, s.t. et homme peame tulema sotsiaalmaksu tõstmise projektiga. Kusjuures sellisel juhul see pensionär, kes töötab, saab palga kaudu veel teist korda kompenseeritud, seetõttu hakkab esimene pool protesteerima.

Aitäh! Kas Priidu Priksul oli midagi arusaamatu? Palun!

Andke andeks minu harimatust, aga 1. punktis on öeldud, et kehtestada ajutiselt riikliku pensioni jne. asemel. Ma saan aru niiviisi, et me selle otsusega katkestame pensioniseaduse tegevuse?

Härra Priks, meil on küsimused ettekandjatele esitatud ja seletused on antud, vastus teie küsimusele leidub sellesama eelnõu 6. punktis.
Palun, kes on kristlik-demokraatliku saadikurühma parandusettepaneku poolt? Selle ettepaneku poolt on 13 saadikut, 33 vastu ja 1 erapooletu. Ettepanek ei leia toetust.
Panen nüüd hääletusele kogu eelnõu tervikuna. Lugupeetud saadikud, kes on selle poolt, et vastu võtta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus elatusraha kehtestamise kohta? Selle poolt on 60 saadikut, vastu ei ole keegi, 2 jäid erapooletuks. Otsus on vastu võetud. Midagi head me oleme täna ka siiski teinud. Aitäh!

Nüüd asume selle küsimuse juurde, mis meil on pooleli. Lugupeetud Ülemnõukogu, palun hetkeks tähelepanu! Praegu meie tehniline pool ütleb niiviisi, et see eelnõu läks praegu trükki ja sealt paljundusse. See sisaldab lause, et lülitada komisjoni koosseisu järgmised saadikud, järgnevad saadikute nimed. Kas ollakse nõus, et me võtame selle suulise esituse põhjal arutusele või me ootame ära, kuni on trükitud ja paljundatud? Võtame suulise esituse põhjal. Palun siis jääda saali, kohe asume suulise esituse juurde. Ma palun hr. Juntil ette kanda. Hr. Juntil on tekst olemas. Palun, hr. Junti!

Lugupeetud juhataja, teie suulise korralduse alusel koostasin Ülemnõukogu otsuse projekti Ülemnõukogu 16. jaanuari 1992. aasta otsuse p. 2 täitmiseks, mis kohustab Ülemnõukogu 60. istungjärgul moodustama Ülemnõukogu poolt kriisikomisjoni ja valima selle koosseisu.
"Ülemnõukogu liikmetega arutades on välja pakkuda 3-punktiline tekst järgmises sõnastuses: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmete valimise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühise kriisikomisjoni koosseisu. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: 1. Lülitada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühisesse kriisikomisjoni koosseisu järgmised Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed: Liia Hänni, Arvo Junti, Tiit Made, Klavdia Sergij, Aldo Tamm, Andres Tarand. (Esimesele punktile lisan suuliselt omalt poolt juurde, et rohkem ettepanekuid lihtsalt ei olnud. Mis sai tehtud, need olid tagasi võetud.) 2. Teha ettepanek Eesti Vabariigi Valitsusele nimetada Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Valitsuse ühise kriisikomisjoni koosseisu 5 liiget. 3. Majanduslik eriolukord jõustub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 16. jaanuari 1992. aasta otsuse "Majandusliku eriolukorra kehtestamise kohta" p. 3 rakendamisel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel."

Aitäh! Kas kõik jõudsid jälgida? Mul on nüüd teile teatada, et vahepeal tõi Uno Anton kirjalikult oma taandamisettepaneku, samuti tuli teade härra Rüütlilt taandamise kohta. Nii et sellega jäid nimekirja need nimed, keda härra Junti nimetas. Hänni, Junti, Made, Sergij, Tamm, Tarand. Jevstignejev pidi ka olema, Jevstignejev on puudu. Härra Junti, kas Jevstignejev esitas taanduse? Ei esitanud. Meil on siis välja ununenud.

Siin ma saan öelda ainult oma isikliku arvamuse, et sellisel juhul Jevstignejev tuleb panna komisjoni koosseisu.

Aitäh! Palun, härra Grigorjev! Härra Junti, ärge lahkuge, teile on ilmselt küsimus. Ei ole?

See ei ole küsimus. Kirde-Eesti grupi nimel ma just toetaksin Jevstignejevi võtmist nimekirja. Ta peab seal olema.

See oli lihtsalt hooletus või tehniline aps. Ma palun, kas on antud projektile täiendusi, parandusi? Kas võime panna hääletusele? Sõnasoovijaid ei ole. Võime asuda hääletama. Peame asume hääletamisele nimede suhtes üksikult või tervikuna? Palun, kes on selle otsuse vastuvõtmise poolt? Härra Fjuk, palun!

Ma tahtsin paluda 2 minutit vaheaega.

Ei ole võimalik. Me peame vabastama selle saali. Assambleeliikmed on juba ukse taga. Katsume siiski langetada oma otsused olemasoleva informatsiooni põhjal.
Palun, kohaloleku kontroll. Kohal on 52 saadikut. Palun, kes on antud otsuse vastuvõtmise poolt? Poolt on 38, vastu ei ole, 3 on erapooletud. Leissoni ja Zolini puldid ei tööta. Palun hääletame uuesti, kohaloleku kontroll, kontrollige oma pulte. Kohal on ... saadikut. Panen otsuse uuesti hääletusele. Kes on otsuse vastuvõtmise poolt? Poolt on 43, vastu ei olda, 3 erapooletut. Otsus jääb praegu vastu võtmata.
Palun lugupeetud saadikutel olla siin järgmisel nädalal. Töölepingu seaduse arutelust huvitatud saadikutele teade, et töölepingu ja tööturu seadus on antud ekspertiisi, kuid on teada, et ametiühingud kutsuvad saadikuid osa võtma töölepingu ja tööturu seaduse projektide arutelust teisipäeval ametiühingute majas. Nägemist!