Tere päevast, lugupeetud rahvasaadikud! Palun asuda töökohtadele. Kohaloleku kontroll. Kohal on 70 rahvasaadikut, puudub 34.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Valitsus on andnud kiireloomuliseks arutamiseks seaduseelnõu Eesti Vabariigi riigi- ja piirikaitsetöötajate poolt tulirelvade ja erivahendite omamise ning kasutamise korra kohta. Teile on kätte antud õiguskomisjoni arvamus selle projekti kohta ja riigikaitsekomisjoni otsuseprojekt samas küsimuses. Mа teen ettepaneku võtta see seaduseelnõu kiireloomulise küsimusena päevakorda. Kes on selle poolt? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 49 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi ja 4 on erapooletud. Hakkame arutama seaduseelnõu. Annan sõna riigiminister hr. Varele. Palun.

Aitäh! Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma olen teie ees seaduseelnõuga, mille vastuvõtmise vajalikkuses põhimõtteliselt ei kahtle vist keegi. Me ei saa tõsiselt rääkida piiri kaitsest, kui see piirdub ainult meestega ja meestel ei ole mitte midagi käes. Piirikaitse näol peab meil olema tegu esimese relvastatud politseivälise üksusega, mis peab tagama oma kompetentsi piires, s.t. piirikaitses Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi suveräänsuse, tema territoriaalse puutumatuse. Ja seetõttu on valitsuse esitatud eelnõu suunatud sellele, et see võimalus piirikaitsjatele anda.
See eelnõu on juba mõnda aega olnud Ülemnõukogu menetluses kiireloomulise küsimusena, kuid on läbinud nii riigikaitsekomisjoni kui ka õiguskomisjoni ekspertiisi. Selle ekspertiisi käigus on öeldud välja mõningaid pretensioone meie projekti tehnilise teostuse või normitehnilise teostuse ja novellide sisu kohta. Konsultatsioonide tulemusena oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et tänase päeva reaalset seisu arvestades ei ole vaja luua eraldi piirikaitse kohta käivat seadust, vaid on vaja minna teist teed, õiguskomisjoni poolt pakutud teed, nimelt laiendada riigi- ja piirikaitseametile, politseitöötajatele ettenähtud erivahendite ja tulirelvade kasutamise korda, mis võimaldaks seda teha täna, sest aeg jookseb, kõik kaob näppude vahelt ja kaovad ka võimalused seada sisse normaalne tõhus piirikontroll. On juba hakatud süüks panema selle võimaluse mitterealiseerimist. Tuleb asuda välja töötama seaduseelnõu erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra aluste kohta, see oleks kompleksakt ja hõlmaks tulirelvade kasutamise aluseid mis tahes ametkondades. See tähendab, et tuleb totaalselt muuta seni kehtinud õiguslikke aluseid. Ja ausalt öeldes, kui te panete tähele, esinen teie ees kaitsekõnega uuele otsuseprojektile, mille on esitanud riigikaitsekomisjon, mida on sisuliselt toetanud õiguskomisjon ja mis on kooskõlastatud valitsusega. Ma tahan teid, lugupeetud rahvasaadikud, üles kutsuda asjaga enam mitte venitada ja võtta see otsus vastu. Me võime võib-olla rääkida siin sõnastuse kohendamisest, võttes aluseks selle ideoloogia, mis on teile väljajagatud materjalis. Muidugi tuleb muuta mõningaid tähtaegu, sest punkti 3 ei saa ilmselt kuidagi rakendada, see otsuseprojekt oli koostatud rohkem kui nädalase faasinihkega ning seetõttu paluks 3. punkti tähtaega tagasi nihutada. Ma kriipsutan alla, et täna see otsus ei tähenda seda, et relvad saavad kätte kõik poisid, kes on piiril. Jutt käib ainult inspektorkoosseisust, kes on läbinud siseministeeriumi ettenähtud kursuse. Instruktorite õpetamisel on nende isiklikuks relvaks esialgu püstol. Kui me oleme asjaga edasi liikunud ja oleme suutnud välja õpetada noormeeste kaadri, siis me saame ka neile kätte anda relvad. Aga selleks, et poistele õpetust anda, on vaja seda otsust. Ka palun veel kord, et te seda küsimust konstruktiivselt arutaksite ja võtaksite selle otsuse vastu, see kergendaks märgatavalt meie tööd. Tänan tähelepanu eest.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud härra minister! Moskvas ja Sankt-Peterburgis korraldati rahva hulgas küsitlus. Küsiti 3000 inimeselt, kas neil on illegaalselt või legaalselt relvi. 14% vastas sellele küsimusele jaatavalt. Ma tahan teada teie kui eksperdi arvamust, kui palju tulirelvi on ebaseaduslikult rahva käes, kellega piirikaitsepoistel tuleb tulevahetusse astuda. Tänan!

Ma pean tunnistama, et mul ei ole andmeid, ja ma kardan, et mul ei olegi võimalik selliseid andmeid kuskilt hankida, kui palju on vabariigis ebaseaduslikke tulirelvi. Küll aga julgen väita, et nende hulk on siiski küllaltki märkimisväärne. Informatsioon, mis on seni laekunud, annab tunnistust, et need relvad ei ole siin mitte ainult vanadest aegadest või näiteks ostetud mustalt turult, täikalt, vaid on siia sattunud organiseeritud kuritegevuse gruppide kaudu ja teatud osas ka mõningatelt sõjaväestruktuuridelt põhiliselt väljastpoolt vabariiki. Kahjuks on nad jõudnud või jõudmas siia ja see tähendab, et tegelikult on relvade hulk märkimisväärne. Tuleb ka arvestada, kes on nende relvade kasutajad ja kellega tuleb meie piiripoistel võitlusse astuda, need on ju põhiliselt mafioosod, ütleme siis niimoodi. Tähendab mehed, kes oskavad relva käsitseda ja kes ei põrku tagasi väga jõhkralt ründamast. Ma arvan, et see on üks täiendav motiiv, miks me ei saa poistele relvi kätte anda, nad ei ole selleks lihtsalt ette valmistatud. Inspektorid ehk juhtiv kaader kordonites on täna valmis rünnakut tõrjuma, nad on vastava ettevalmistuse saanud ja vajadusel kasutavad kinnipidamisel relva.
Probleeme jätkub ja ma pean tunnistama, et ilmselt koos Eesti iseseisvumisega need probleemid meil alles hakkavad esile kerkima. Kui me räägime positiivselt Hongkongist, siis me võiksime ka mõelda medali teisele küljele, nimelt on Hongkong üks Kagu-Aasia ja kogu maailma kuritegevuskeskus. Meil on selleks kõik eeldused olemas, kui me ei võta õigeaegselt meetmeid sellise olukorra vältimiseks. Loomulikult kuuluvad õiguskaitseorganite või organisatsioonide töötajad nende inimeste hulka, kes peavad olema võimelised tõrjuma neid rünnakuid, kellel peab olema võimalus vastu hakata. Ma arvan ka piirikaitse teatud mööndusega õiguskaitse süsteemi.

Lugupeetud härra eesistuja, lugupeetud härra minister! Piirikaitse kontingent koosneb küllaltki suurest arvust isikutest, keda on vaja relvastada ja selles ongi küsimus. Kas vabariigil jätkub piisavalt laskerelvastust nende inimeste relvastamiseks ja kas me saame laskerelvastuse lepingulistel alustel Liidust või on meil vaja abi saamiseks vaadata läände?

Esimesele küsimusele vastan jaatavalt. Teisele küsimusele on vastus keerulisem. Partneritega läbirääkimistel oleme seda pidevalt puudutanud. Ma ütlen väga lihtsalt: kui ei saa nii, siis saab naa. Pakkumised ja võimalused on selleks põhimõtteliselt olemas. Ja täna ongi see kaliibri valiku küsimus. Ma arvan, et majanduslikel, ja kui soovite, ka puhtpraktilistel kaalutlustel oleks muidugi esimene variant lihtsam, kuid tundub, et Karabahhi sündroom on Moskvas nii tugevaks muutunud, et seal enam ei mõelda pragmaatiliselt, vaid tihtipeale ainult emotsionaalselt. Seetõttu võib ka juhtuda, et me oleme sunnitud pöörama oma pilgud läände. See ei puuduta niivõrd laskerelvastust, kuivõrd muud relvastust, millega on natuke keerulisemad suhted. Laskerelvastus on ausalt öeldes ainult tehnoloogia küsimus.

Lugupeetud hr. Vare! Mul on üks küsimus. On selge, et on väga põhjalikult läbi töötatud relvade ja erivahendite kasutamise kord igal erijuhtumil. Relvade kasutamise kord aga tuleks seostada piiriväeteenistuse määrustikuga, vastava instruktsiooniga jne. See tähendab, et see on vaid üks piiriväeteenistusega seotud probleemi aspekt. Kas on midagi ette võetud ühtsete normide, normatiivaktide väljatöötamiseks või on see ainult üks fragment ja muid dokumente veel pole? Tahaksin pöörata tähelepanu ühele tähtsale aspektile, see on sidesüsteem ja suhted naaberriikidega.

Ma vastan sellele küsimusele niimoodi. Ta ei ole fragment. Tänases piiriväeteenistuse määrustikus on selline võimalus juba ette nähtud, aga kuna ei olnud seaduslikku alust, siis ei saanud seda sätet rakendada.
Mis puutub kogu instruktiivmaterjali, siis see on läbitöötamisel ja piirikaitseametil põhimõtteliselt olemas. Kui see otsus vastu võetakse, on ta kohe ka rakendatav.
Tulirelvade kasutamisest ma oma ettekandes rääkisin ja seda on kajastatud 1. punktis. On ilmselt otstarbekas välja töötada tulirelvade kasutamise seadus kui kompleksseadus, mis käiks kõikide süsteemide ja struktuuride kohta. Oleks ühtsed alused, arvestades nende süsteemide spetsiifikat.
Põhiline õiguskomisjoni vastuväide oli see, et alused on politsei jaoks mõeldud, alused natukene erinevad, teatud detailides lahknevad ja seetõttu komisjon ei pidanud siiski seda praegu otstarbekaks ja ilmselt see on ka arusaadav seisukoht, seda tuleb aktsepteerida. Kui jõuame nii kaugele, et me seaduseelnõu tulirelvade kasutamise korra alustest välja töötame ja esitame, siis seal näeme need erisused juba struktuuride kaupa ette. Kuid see on piirikaitse, kaitsevägi, politsei, päästeteenistus. Ja ka riigikaitseline organisatsioon ehk Kaitseliit.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul oleks lihtsalt konkreetne ettepanek: parandada 25. oktoober 4. novembriks. Kas see on vastuvõetav?

Jah.

Siis on mul palve kolleegidele. Iga päev, mis me venitame, on hoolimatus ja kuritegu meie piirikaitsjate vastu, nii et ma palun tungivalt kiiresti otsustada. Aitäh!

Ma unustasin siiski veel ühe aspekti, mida ma tahan täiendavalt rõhutada. Nimelt selle otsuse vastuvõtmine võimaldaks vabastada politsei talle mitteomastest funktsioonidest, mida ta on sunnitud täitma, sest ta on ainuke relvastatud organisatsioon. Seda pean siiski väga oluliseks, sest see ei ole politsei funktsioon, siin on funktsioonide erinevus siiski suur ja politsei peab tegelema oma asjadega. Aga täna on ta sunnitud veel katma piiri. Aitäh!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mis puutub Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse vastuvõtmisse, siis mul on ettepanek panna peale küsimust kohe see küsimus hääletusele. Kas te vastaksite, kui palju saab olema neid poisse, kes esmajärjekorras saavad oma kätte relvad, ja kui palju mehi saab olema üldse Eesti riigipiiri kaitses? Ja teine küsimus on kontseptuaalne küsimus. Kui te peate õigeks vastata, siis vastake, kui ei, siis olen ka tänulik. Kuidas haakub kontseptuaalselt Eestis toimuv relvajõudude loomine Euroopas toimuva relvajõudude protsessiga, kas see küsimus on kavatsetud püstitada ka Nõukogude Liiduga toimuvatel läbirääkimistel? Aitäh vastuse eest.

Küsimused küll väljuvad pisut arutatava küsimuse raamest, kuid ma arvan, et need pakuvad ka teistele huvi. Ma arvan, et aasta lõpuks saab relvad umbes 2 x 200 poissi. See on miinimumvariant. Kokku on piirikaitses umbes 1500 meest. See tähendab, et edaspidi tuleb nad loomulikult kõik relvastada. Mis puutub Eesti relvajõudude loomisse ja selle seost Euroopas toimuvate protsessidega, siis siin ma siiski kriipsutan alla, et see seos ei ole täiesti ühene. Kui peetakse silmas tavarelvastuse piirangutega seonduvat protsessi, see tähendab SEF-i lepingut ja sellega ettenähtud kvoote ja Nõukogude Liidu relvajõudude vähendamist ka Balti riikide territooriumil, siis siin on küsimus pigem poliitiline. Kas me soovime ühineda selle lepinguga või mitte, see on küsimus välisministrile. Mina seda ei toetaks teatud põhjustel, ma pean silmas ühinemist allkirja kaudu. See tähendaks seda, et me peaksime jagama Nõukogude Liidu kvoote, mis annab Nõukogude Liidule automaatselt õiguse dikteerida meie kaitsevõime potentsiaali. Näiteks kui kvoodiga on ette nähtud nii- ja niipalju helikoptereid, siis helikopterite arvu vähendada saame mitte niipalju, kui meie tahame, vaid niipalju, kui nemad tahavad. Nad seavad meile automaatselt piirid ette. See on suvaline näide. Kogu Euroopas toimub suur muudatus relvajõudude ülesehituses – minnakse üle suurearvulistelt statsionaarsetelt armeedelt mobiiljõududele, väikesearvulistele, hästirelvastatutele ja hoopis teistel põhimõtetel üles ehitatud kaitsele. Tähendab rünnakuideoloogialt minnakse üle kaitseideoloogiale. Selles mõttes peab meie lähenemine põhinema samale ideoloogiale. Me saame, võime ja suudame, olgem ausad, ainult ühte – parimal juhul luua kaitsejõudusid, mis teatud määral suudavad puhtsõjalises mõttes garanteerida meie julgeolekut. See tähendab, et ka meie peame minema üle mobiilsuse põhimõttele, me peame saama väga hea varustuse, see aga on kallivõitu lõbu. Lugupeetud rahvasaadikud! See on küsimus, millega ma tulen teie ette ilmselt siis, kui me hakkame arutama riigieelarvet. Siis on teil kindlasti palju pretensioone nende võimalike pakkumiste või tellimuste kohta riigieelarvesse. Mõelgem juba ka nendele asjadele. Ma annan teile teada, et novembrikuu jooksul me loodame jõuda lõpule meie kaitsekontseptsiooni väljatöötamisega. Ma arvan, et see dokument nõuab Ülemnõukogu-poolset aprobatsiooni.

Lugupeetud hr. Vare! Praegu põhineb riigikaitseameti töö peamiselt majanduspiiri seadusel. Kui me võtsime Ülemnõukogus vastu majanduspiiri seadust, siis te rõhutasite mitmeid kordi seda, et tegemist ei ole riigipiiriga, vaid just nimelt majanduspiiriga. Praegu meie ees olev projekt räägib vajadusest kaitsta Eesti Vabariigi riigipiiri. Mind huvitab kõigepealt see, mis hetkest sellest joonest, kus meil on rajatud tollitõke, on saanud riigipiir? Kas te aktsepteeriksite seda, et nimetada seda ka siin projektis majanduspiiriks?

"Mul on kontraettepanek. Ma ei aktsepteeri sõna "majanduspiir", ma aktsepteerin teist sõnastust – Eesti Vabariigi piir. Vaadake, asjal on teine külg ka. Me kohe mõtleme nn. majanduspiirist, aga me ei mõtle näiteks läänepiirist, mis on täiesti riigipiiri tunnustega ja mida me ei saagi enam teisiti käsitleda. Me võtame seda üle riigipiirina. Kui me ütleme riigi- ja majanduspiir, siis on see päris naljakas, ma teen siiski ettepaneku piirduda mõistega "piir"."

Kaitsta Eesti Vabariigi piire.

Piire, just nimelt. Kuigi ma ütlen, et mina ei ole sõnastuse autor.

Lugupeetud Raivo Vare! Me oleme nüüd jõudnud niikaugele, et tuleb täiesti õiguslikul alusel luua kaitsejõud kui riigi eksisteerimise parameeter. Seejuures tekib palju küsimusi, millest ühed on tähtsamad kui teised. Te näiteks ütlesite, et sõdurit saab sõduriks nimetada siis, kui tal on püss. Muidu on ta lihtsalt inimene.
On saabunud aeg mõelda relvastusele. Kas on ette nähtud või juba loodud määrustikukomisjon, kes töötab välja relvade kasutamise, piirivalvurite või muude sõjaväelaste tegutsemise ning distsiplinaar-, väli- ja lahingumäärustiku kinnitamise korra? Millises staadiumis see kõik on? Ma sain aru nii, et varsti hakkame arutama kaitseseadust.

Jah, lugupeetud rahvasaadik, mul on prioriteetide kohta öelda ainult niipalju, et esimesel etapil on prioriteet piirikaitse, siis politseibrigaad ja päästeteenistus. See puudutab prioriteetsust igas vallas ja kaasa arvatud relvastusel.
Mis puutub määrustiku komisjoni, siis ma osaliselt vastasin sellele küsimusele, kompleksakt on tulemas. Me suudame ta kiiresti teile esitada. Valitsuses on põhimõtteliselt heaks kiidetud ja esitamisküpseks tunnistatud kaitseteenistusseadus, seal on muidugi viide ka sellele, et need põhimäärustikud esitatakse ka Ülemnõukogule. See on siis taseme küsimus. Praegusel hetkel on olemas ainult üks määrustik, see on ajutine piirivalve määrustik, mis on valitsuse aktiga kinnitatud ja mis tuleb loomulikult ümber teha, arvestades seda, et olukord on muutunud.

Suur tänu, hr. Vare! Rohkem küsimusi ei ole. Sõna saab riigikaitsekomisjoni liige hr. Põld.

"Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on raske hr. Vare ettekandele midagi olulist lisada, aga ma lihtsalt kirjeldan natukene seda teed, kuidas riigikaitsekomisjon selle otsuseprojekti juurde jõudis. Nimelt arutati meile esitatud seaduseelnõu riigikaitsekomisjonis ja siis me analüüsisime teda sellest seisukohast, kuivõrd on ta võrreldav Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega, mis käsitleb politseiametnike tulirelva kasutamist. Tulime ühele olulisele järeldusele: meie arvates antud seaduseelnõu kitsendab oluliselt, võrreldes seadlusega, piirikaitse töötajate õigusi ja mitte ainult õigusi, vaid ka võimalusi. Näiteks seadluses oli aktiivse ja passiivse kaitse vahendite loetelu. Samas me leidsime, et sellist loetelu on üsna raske, kui mitte võimatu teha. Seepärast me leidsime, et aluseks võiks võtta just nimelt seaduse. Arutelul Ülemnõukogu riigikaitsekomisjonis ja õiguskomisjonis tegi pr. Ülle Aaskivi väga õige märkuse, mida arutasime ka riigikaitsekomisjonis, kuid millele tookord ei osanud täpset rõhku asetada. See on nimelt see, et ühe relvastatud formeeringu, politsei õigusi ja kohustusi käsitleb Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, teise formeeringu, piirikaitse erivahendeid ja tulirelvastust käsitleb aga Ülemnõukogu seadus, see tähendab kõrgemalseisev juriidiline akt. See on ka iseenesest põhimõtteliselt vastuoluline. Tõdesime, et vabariigi valitsusel tuleks tõepoolest välja töötada erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra aluste seaduse eelnõu, sest loomisel on vabariigi kaitsevägi ja see tingib nende ühtlustamise vajaduse. Tõepoolest, selle otsuseprojekti sõnalise osa autor ei ole riigiminister hr. Vare, seepärast ma võtan vastutuse endale. Mõiste "Eesti Vabariigi riigipiir" on tõepoolest praegu ebatäpne, sest me ei teosta kontrolli 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi riigipiiril. Mina selle teksti autorina aktsepteerin kindlasti parandusettepanekut preambulas ("Eesti Vabariigi piire") ja ka parandusettepanekut rakendada käesoleva otsuse punkti 3. novembrist, kui ka valitsus on sellega nõus. Rohkem mul otsuseprojektile lisada ei ole. Aitäh!"

Suur tänu! Priidu Priks, kas te soovite sõna võtta? Palun. Lugupeetud Ülemnõukogu! Avame läbirääkimised. Palun, Priidu Priks.

Lugupeetud rahvasaadikud! Mul endal ei ole olnud võimalik piiril olla. Hiljaaegu viibis mu poeg piiril, ta oli seal kaks nädalat. Ma andsin talle ülesande täpselt kirja panna, mis seal toimub, kuidas see asi toimub, mis seal on hästi, mis halvasti. Eelmisel nädalavahetusel saabus ta tagasi Ikla piiripunktist. Vahetused olid nii päeval kui öösel, ühesõnaga, mul on selge pilt, kuidas nende elu käib, kuidas nad palka saavad, kuidas käib töö piirkondades, kuidas toitlustatakse, kuidas varustatakse raamatutega, ka kahvlite, nugade ja lusikatega. Kõige tähtsam on muidugi see, et sain kuulda, kuidas käib altkäemaksu pakkumine, kuidas ähvardatakse ja milliseid võimalusi kasutatakse piiripunktidest möödaminekuks. Sellepärast tahan nüüd lühidalt öelda, see otsus, mis täna peame tegema, oleks pidanud juba tükk aega tagasi tehtud olema.
Mehed on piiril ööl ja päeval paljaste kätega. Neid ähvardatakse maffia ja ОМОN-iga. Mul on küll palve, kolleegid, teeme otsuse kiirelt ära, ärgem jätkem mehi paljaste kätega piirile. Tänan tähelepanu eest.

Suur tänu. Kas on veel kõnesoovijaid? Tundub, et ei ole.
Teen ettepaneku selles küsimuses läbirääkimised lõpetada. Kes on selle poolt? Palun hääletada!
"Teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 36. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et lõpetada läbirääkimised? Palun hääletada! Poolt on 59 rahvasaadikut, erapooletuid ja vastu ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen hääletamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Riigi- ja piirikaitseameti töötajate poolt erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra kohta". Kes on selle poolt? Palun hääletada! 52 häält."
Poolt on 62, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.

"Lugupeetud Ülemnõukogu! Jätkame päevakorraga. Punkt 17: Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse eelnõu teine lugemine ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse eelnõu "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta". Eesti Vabariigi kohtute seaduse kohta teeb ettekande justiitsministri asetäitja Märt Rask. Palun."

Lugupeetud juhataja, austatud seadusandlik kogu! Konstruktiivses koostöös õiguskomisjoni ja nende kahe seaduseelnõu läbitöötamiseks moodustatud spetsialistide töörühmaga jõudsime järeldusele, et teile arutlusele antud seaduste eelnõud muutuvad paremaks, nende redaktsioon muutub täiuslikumaks, kui nendesse tekstidesse viia järgmised parandused. Peatun kõigepealt Eesti Vabariigi kohtute seaduse eelnõul.
Esiteks. § 7 lõige 1 ja lõige 2 ühendada lõikeks 1 ja vastavalt muuta lõige 3 lõikeks 2 ja lõige 4 lõikeks 3.
"Teiseks. § 8 lõige 1 asendada sõna "eeskirjadele" sõnaga "normidele"."
"Kolmandaks. § 10 lõige 2 sõnastada järgmiselt: "Kedagi ei või kuriteos süüdi tunnistada enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus." See formuleering on üle võetud rahvusvahelise õiguse aktidest. Esialgses tekstis püüdsime lühemat eestikeelset varianti teha, ilmselt ei olnud see põhjendatud."
"Neljandaks. § 14 lõikes 2 jätta ära sõnad "lahendades vaid kiireloomulisi asju" ja pärast sõna "koormusega" panna punkt. Millised on kiireloomulised asjad, sätestab protsessi seadusandlus."
"§ 17 lõike 2 juurde võlgnen ma austatud saadikutele selgituse. Seal on sõnad "teatud liiki asjad". Esiteks, see termin "teatud liiki asjad" pärineb Eesti Vabariigi 1938. aasta kohtute seadustikust. Nende asjade all ei mõelda siin konkreetseid kriminaal- või tsiviilasju koos nendest osavõtvate isikutega, vaid teatud liiki asju, mille esinemine kohtupraktikas on niivõrd sage, et selleks on vaja kohtu spetsialiseerumist. Eesti Vabariigi ajast me teame, et olid vaeslastekohtud, eestkostekohtud. Ühiskonna praegusel arenguetapil tunnevad paljud riigid nii-öelda spetsiaalkohtuid, olgu siis töö-, turu- või mingi muu kohus. Meie vabariigis on ilmselt ennatlik hakata kohe planeerima spetsiaalkohtuid, küll aga peab olema võimalus teatud liiki asjade koondamiseks ühte või teise kohtusse. Kuni pole selgunud spetsiaalkohtute vajadus, peaks säärane õigus olema seaduse alusel justiitsministeeriumil kooskõlastatult Ülemkohtuga. Lisan veel niipalju, et antud juhul ei tähenda see mingil juhul rahvusvahelise õiguse ühe tugiprintsiibi rikkumist, mille järgi ei tohi ilma isiku nõusolekuta kohtualluvust muuta."
Põhimõtteliselt ei ole siin tegemist kohtualluvusega, vaid ühel ja samal tasandil asjade koondamisega ühte või teise kohtusse.
"Viiendaks. Ma palun teksti viia parandus § 22 lõikes 2 ja § 24 lõikes 3, ühtlasi asendada kogu teksti ulatuses sõna "asetäitja" sõnaga "kohusetäitja". Nõustudes keelespetsialistide arvamusega, on see termin kindlasti parem."
"Kuuendaks. § 27 lõike 3 punktis 5 asendada sõnad "kolm neljandikku" sõnadega "kaks kolmandikku"."
"Seitsmendaks on teile välja pakutud ühendada paragrahvid 35 ja 36 ja sõnastada järgmiselt: § 35 pealkiri "Kohtute revisjon", lõige 1 "Madalamalseisvate kohtute lahendeid võivad revideerida ainult kõrgemalseisvad kohtud seadusega ettenähtud korras." Lõige 2: "Revisjoni käigus avastatud seaduserikkumiste kõrvaldamise korra määrab seadus." Lõige 3: "Justiitsministeerium võib revideerida maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantstegevust juhendi alusel, mille kinnitab Ülemkohtu üldkogu." Selle tõttu muutub paragrahvide 37 ja 38 numeratsioon. Sellised on siis kohtute seaduse eelnõu täiendused. Samadel põhjustel leiab seaduseelnõu esitaja koostöös õiguskomisjoniga, et kohtuniku staatuse seaduse eelnõusse tuleks viia sisse mõningad redaktsioonilised parandused."
"Esiteks § 5. Sõnad "kohtunikukandidaadiks saab olla" asendada sõnadega "kohtunikukandidaat on", sõnad "kes esitab" asendada sõnadega "kes on esitanud"."
"Teiseks 3. peatüki § 12 punkt 4. Lisada peale sõna "politsei" sõnad "või sõjaväe" ja panna koma peale sõna "prokuratuuri" ning tõmmata maha sõna "või" sõna "politsei" ees."
"Kolmandaks § 33 lõige 2. Algus sõnastada järgmiselt: "Pensionile jäänud kohtuniku ...", edasi juba teksti järgi."
"Neljandaks § 33 lõige 3. Peale sõnu "kohtunikuna töötamist" lisada lause: "Pärast viieaastast kohtunikuna töötamist tekib sama õigus ka neil, kes vähemalt kümme aastat on töötanud ametikohtadel, mis käesoleva seaduse § 3 lõike 7 kohaselt loetakse võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal.""
"Ja viimane parandus selles eelnõus on § 3 lõikes 7. Seal tekstis on sõnad "riiklik arbiter", jätta välja sõna "riikliku", edasi teksti järgi. Lihtsalt arbiter."
Kuna aeg on teinud oma korrektiivid, siis palun sisse viia muudatus kohtute seaduse ja kohtuniku staatuse seaduse rakendusotsuse projekti ja välja jätta otsuseprojekti punkti 4 alapunkt 3 ning edasi on numeratsioon vastavalt tekstile.
Muudatused on tingitud sellest, et prokuratuuri seaduse esitamise kohta on võetud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu teistsugune otsus ja advokatuuri seadus on juba Ülemnõukogu menetluses.
"Ütleksin mõne sõna nende täiendusettepanekute kohta, mida seaduseelnõu esitaja ei pidanud võimalikuks ilma hääletamiseta projektidesse sisse viia. See on termini "ülemkohus" asendamine terminiga "riigikohus". Siin võib olla poolt- ja vastuväiteid, kuid meie lähtusime sellest, et kolmeastmelise kohtusüsteemi puhul on kõige kõrgem kohus Ülemkohus. Kui leitakse, et tulevikus peaks olema Eesti Vabariigis riigikontroll, riigivanem ja Riigikogu, siis ei juhtu ka midagi, kui on olemas riigikohus. Muidugi tekib küsimus, kas keeleliselt on vahet riigikohtul või riiklikul kohtul, milleks on kõik kohtud. Ülemkohus on ikkagi kõige kõrgem kohtuinstants, seda iseloomustab termin "ülemkohus" paremini."
"Teiseks õiguskomisjoni ettepanek § 7 lõike 2 kohta. Soovitatakse paragrahv ümber sõnastada: "Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist." Loogiline, kuid esiteks seab säärane säte mees- ja naiskohtunikud ebavõrdsesse olukorda ja teiseks ei arvesta, et sooduspensionide puhul võib pensioniiga saabuda juba siis, kui küps kohtunikuiga alles algab. Tänan!"

Suur tänu, hr. Rask. Palun esitada küsimusi. Tundub, et küsimusi ei ole. Kaasettekandeks saab sõna Ülemnõukogu õiguskomisjoni liige Ahti Kõo.

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on hea meel öelda, et õiguskomisjoni ühise seisukoha järgi on seaduseelnõud Eesti Vabariigi kohtute seadusest ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadusest välja töötatud asjatundlikult ja tekst on juriidiliselt kvaliteetne, mistõttu õiguskomisjonil oli suhteliselt vähe peamurdmist ettepanekute ja täienduste tegemisega. Needki ettepanekud, mis õiguskomisjon tegi, leidsid valdavas enamuses aktsepteerimist seaduseelnõu autori poolt, õigemini, me leidsime ühiselt sellise redaktsiooni, mida me arvame seaduse teksti selguse, täpsuse mõttes kasulikuma olevat. Siiski ma olen sunnitud peatuma mõnedel täiendustel ja parandustel, mille kohta oleks meil vaja võtta vastu otsus siin saalis.
"Kõigepealt Eesti Vabariigi kohtute seaduse eelnõu. Ka mina ütlen esimese ettepaneku kohta (asendada termin "ülemkohus" terminiga "riigikohus") täpselt nii nagu ettekandjagi, et kummagi termini poolt ja vastu võib tuua oma seisukohti. Õiguskomisjon lähtus siin sellest, et riigikohus seondub õiguslik-järjepidevalt rohkeni Eesti Vabariigiga. Võib-olla oli ka veel kaalukeeleks see, et kuigi "ülemkohus" on ka ilus sõna, seondub see jälle liigselt selle süsteemiga, millest me oleme välja rabelnud. Selle terminiga seoses on ka 3. peatüki pealkirjas kasutatud sõna "kõrgeim kohus", mille pakkus välja õiguskomisjon. Meie arvamus oli niisugune, et Ülemkohtu struktuuris on veel mitmesuguseid instantse, ja kui mitte öelda Ülemkohtu kohta kõrgeim kohus, s.t. kõige kõrgem, siis võib tekkida niisugune assotsiatsioon, et Ülemkohtu raames, võib-olla ka sellest väljaspool on veel mõni kõrgem kohus, selle tõttu pakume sõna "kõrgeim". Niipalju kohtute seaduse eelnõu kohta. Mis puutub Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse eelnõusse, siis siin on õiguskomisjonil ettepanek panna hääletamisele (kuna me ühist keelt ei leidnud) § 17 lõige 2. Selle sõnastuseks soovitame: "Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks." Siin tekstis on "pärast pensioniea saabumist", peaks olema (see on ilmselt meie viga) "pärast üldise pensioniea saabumist". See võtab maha ühe vastuargumendi, et soodustatud tingimustel võib pensioniiga üsnagi varakult saabuda. Miks me niisuguse sõnastuse pakkusime? Mitte sellepärast, et diskrimineerida ühte või teist sugupoolt (kumma diskrimineerida see oleks, ma ei oskagi öelda), vaid meie arvamust mõjutas see, et pole üldse teada, milliseks võib kujuneda üldine pensioniiga. See võib jääda niisuguseks, nagu ta praegu on, võib ka suureneda, võidakse ka ühtlustada meeste ja naiste pensioniiga. Kui see ei ole mingi kindla aastaga määratud, siis see tähendab, et kohtunik võib oma teadmisi ja kvalifikatsiooni rahva huvides rakendada veel 5 aastat pärast pensioniikka jõudmist. See oleks nii meestele kui ka naistele avaramat võimalust andvam ja selletõttu palume selle jätta saali otsustada. Lõpetuseks ma tahan öelda, et erilisi probleeme, nagu ma juba nimetasin, nende seaduseelnõudega pole olnud. Lugupeetud kolleegid! Kui me siin need seaduseelnõud veel asjalikult läbi mõtleme, siis meil on täiesti reaalne võimalus täna, kolmapäeval näidata, et Ülemnõukogu on võimeline võtma vastu ühel istungil õige mitu seadust, mida ma soovingi. Aitäh!"

Suur tänu! Kas on küsijaid? Ei ole. Avame läbirääkimised. Uno Ugandi, küsimus? Üks hetk, palun. Uno Ugandi, palun.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleeg! Mul on küsimus § 36 kohta. Siin on öeldud, et riik annab kohtunikule vajadusel 6 kuu jooksul tema ametisse nimetamise päevast omaette ametikorteri elamispinnaga vähemalt 12 m² inimese kohta jne. Uute üüritariifide arvutamise korra järgi loetakse ju elamispinna alla ka kõik muud ruumid. Kui kohtunik saab 12 m² iga pereliikme kohta, siis neljaliikmeline perekond saaks ainult 48 m², aga see on absurdilähedane. Tulevikule mõeldes vajaks see paragrahv täpsustamist. Ma ei oskagi ütelda, kuidas ja mis mõttes, kuid mulle tundub, et ta on ajast maha jäänud. Tänan!

"Ma ei ütleks, et ta on sellepärast ajast maha jäänud. Võib-olla hr. Rask saab mind siin täiendada, aga ma avaldan selles küsimuses oma arvamust. Meil ei ole õiguskomisjonis arutelu olnud. Vaadake, tekstis on sõna "elamispinnaga", see tähendab, et see, mida me tänaseni pole elamispinna alla lugenud, tuleb ju ikkagi juurde. Minu seisukoht on selline."

Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Ma vabandan kõigepealt, et ma ise töögrupi liikmena küsimuse esitan. Lugu on selles, et äraoleku tõttu ei saanud ma korrigeerida oma isiklikku seisukohta. Põhiseaduse Assamblee töös olevas redaktsioonis on kohtuniku võimalik töötamise aeg 7 aastat üle üldise pensionistaaži. Kas see oleks vastuvõetav? See oli Assamblee vastavateemalise töögrupi üksmeelne seisukoht. See ei ole oluline täiendus, aga esitan selle selguse huvides.

Jaa tõesti, see ei ole eriti oluline täiendus, sellele vaatamata ei saa ma praegu öelda, et õiguskomisjon saaks nüüd seda 5 aastat ära jätta, me pole sellist seisukohta võtnud. Aga kui siin tuleb täiendusettepanek, ei ole mul selle vastu mitte midagi.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma laiendan natukene hr. Rätsepa küsimust. Ta lihtsalt jõudis minust ette. Kas te olete kontakteerunud Assamblee vastava toimkonnaga, mida juhatab hr. Rätsep, et ära hoida lisatööde ja vastuolude tekkimist? Oletame, et praegu võtame seaduse vastu. Lähemal ajal võetakse vastu põhiseadus. Seadus satub põhiseadusega vastuollu ja järelikult tuleb hakata seadust korrigeerima.

Lugupeetud kolleeg! Ma võin vastata sellele küsimusele jaatavalt. Mul on hea meel tõdeda, et hr. Rätsep ja pr. Aaskivi olid selle õiguskomisjoni raames moodustatud töögrupi liikmed, kes neid seaduseelnõusid detailsemalt läbi vaatasid. Näiteks kas või sellesama kohtute seaduse eelnõu esimene täiendusettepanek riigikohtu kohta oli ajendatud sellest, et me pidevalt püüdsime, niivõrd kui see osutus võimalikuks, arvestada ette ja kooskõlastada neid momente sellega, mis võib tulla. Samas aga on loomulik, et me ei saanud ju Põhiseaduse Assamblee liikmetelt mitte mingisuguseid kindlaid termineid, seisukohti struktuuri või süsteemi kohta, mida me oleksime saanud arvestada.

Suur tänu, Anti Kõo, enam küsimusi ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu! Avame läbirääkimised. Kas on sõnasoovijaid? Tundub, et ei ole. Kas hr. Rask soovib öelda lõppsõna? Palun.

Austatud juhataja, lugupeetud saadikud! Esimene moment – kohtunik võib jääda ametisse 7 aastaks peale üldise pensioniea saabumist. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas 7 või 5 aastat. On vahe, kas me määratleme selle aja või mitte. Kui leitakse, et eluaegselt paikapandud kohtunike vaimsed võimed ja tervislik seisund võimaldavad töötada 7 aastat kohtuniku närvilisel tööl peale pensioniiga, siis eelnõu esitajana me oleme sellega nõus. Ja 7 aastaga võib nõustuda.
Teiseks. Kohtuniku elamispind 12 m² perekonnaliikme kohta on vähe, aga see on reaalne. Me ei saa vastu võtta seadust, mida me täita ei suuda. Tänan!

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! On vaja õiguskomisjoni parandusettepanekud panna hääletamisele. Ma palun kõnetooli Ahti Kõo. Aga enne teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 54 rahvasaadikut, puudub 50. Palun registreerida. Palun kõnetooli Ahti Kõo.

"Lugupeetud kolleegid! Esimene ettepanek puudutab Eesti Vabariigi kohtute seaduse eelnõu: asendada kogu tekstis termin "ülemkohus" terminiga "riigikohus"."

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen õiguskomisjoni parandusettepaneku hääletamisele. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 45, 1 on vastu ja 4 on erapooletud. See ettepanek leidis toetust. Lähme edasi.

"Teine ettepanek puudutab Eesti Vabariigi kohtute seaduse eelnõu ja kõlab niimoodi: sõnastada 3. peatüki pealkirjas sõna "kõrgem" sõnaga "kõrgeim" ja ka mujal tekstis "kõrgeim"."

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on õiguskomisjoni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Poolt on 39, 2 on vastu ja 4 on erapooletud. See ettepanek leidis toetust. Lähme edasi.

"Järgmine täiendus puudutab Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadust. Praegu kõlab § 7 lõige 2 niimoodi: "Kohtunik võib ametisse jääda 65-aastaseks saamiseni." Õiguskomisjon pakub välja sõnastada paragrahv järgmiselt: "Kohtunik võib ametisse jääda kuni viieks aastaks pärast üldise pensioniea saabumist.""

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud ettekandja! Projekti autor aktsepteeris 7 aastat, ta oli selle saalist tulnud ettepanekuga nõus. Vastavalt reglemendile me vist ei peaks enam hääletama. Mul on ettepanek teha õiguskomisjoni koosolek.

Te saite valesti aru. Minu arusaamise järgi oli seaduseelnõu autor nõus, et juhul, kui sätestatakse selles paragrahvis teatud aastad üle pensioniea, siis ei ole oluline, kas on 5 või 7, aga ta jäi oma seisukohale selles, et tekst tuleks jätta nii, nagu on seaduseelnõus – 65.

Aitäh!

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on õiguskomisjoni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Üks hetk! Ahti Kõo, palun!

On ettepanek hr. Rätsepalt, et see piir oleks 7 aastat üle üldise pensioniea. Sellest tulenevalt teeksin ma ettepaneku enne hääletada, kas me jätame teksti, et kohtunik võib ametisse jääda kuni 65. eluaastani, nii nagu seaduseelnõu autorid on välja pakkunud, või võtame seaduse selle paragrahvi aluseks põhimõtte, et kohtunik võib ametisse jääda teatud ajaks peale pensioniea saabumist. Kui me oleme selle läbi hääletanud, siis võiks 5 ja 7 aastat panna eraldi hääletamisele, kui põhimõtteline täiendus kiidetakse heaks. Minu ettepanek on lahendada niimoodi.

Üks hetk, Toomas Kork.

Lugupeetud ettekandja! Ma palun selgelt sõnastada, mis järgneb sellele, kui ma vajutan rohelisele nupule, mis sellele, kui vajutan punasele nupule. Ma ei saanud ikkagi aru.

"Praegu on kohtuniku staatuse seaduse eelnõus § 7 lõikes 2 tekst: "Kohtunik võib ametisse jääda 65-aastaseks saamiseni.""

Seda teksti enam ei ole, kuna eelnõu autor võttis arvesse tehtud ettepaneku ja nõustus 7 aastaga üle pensioniea.

Ma annan sõna Märt Raskile. Kohe selgitame.

"Austatud saadikud! Asi on selles, et valitsuses heakskiidetud projektis on "kuni 65. eluaastani". Aga õiguskomisjon pakub välja teise variandi, millega seaduseelnõu autorid ei nõustunud, ja hetk tagasi ütlesin ma seda, et on ükskõik, kas see on 5 või 7 aastat, igal juhul peab olema määratletud aeg, kui kauaks jääb kohtunik peale pensioniea saabumist tööle. Mina näen siin probleemi lahendust ikkagi ainult kas seaduseelnõu autorite poolt väljapakutavas või teise variandina "peale pensioniea saabumist". Siis võiks eraldi otsustada, kas 5 või 7 aastat."

Nagu ma aru sain ...

Ma sain aru, et erinevus on selles, et praeguste seaduste järgi ei saa naisterahvas kohtunikuna olla 5 aastat vähem kui meesterahvas, kuna pensionile mineku aeg on erinev. Ühel juhul on 65 aastat kõigile ja teisel juhul ...

Nagu ma juba algul selgitasin, on selle taga veel muidki asjaolusid. Nii et ikkagi mina pakun välja kaks hääletamise vooru. Minu arvates me hr. Raskiga oleme selles suhtes ühel nõul. Esiteks, kas jääb seaduse tekst või piiritletakse see teatud aastatega peale pensioniea saabumist. Kui leiab heakskiitu teine variant, siis kas 5 või 7 aastat.

Kas Ülemnõukogu on sellega nõus? Siis paneme enne hääletamisele autori ettepaneku. Põhiteksti variant. Kes on põhiteksti poolt? Palun hääletada!
Palun selgitust, Ahti Kõo.

Muidugi, kuivõrd see on tekstis sees, siis ma teen ka ettepaneku, ainult et mul on raske seda praegu sõnastada, sellepärast et sõnastada saab seda ainult tähtajaks. Ma pakun välja niisuguse sõnastuse: kes on selle poolt, et kohtunik võib ametisse jääda teatud tähtajaks peale pensioniea saabumist. See on seaduse teksti alternatiiv. Esimene hääletamine.

Kas Ülemnõukogu sai nüüd aru? Paneme selle ettepaneku hääletamisele. Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 28, vastu on 3 ja 8 on erapooletud. See ettepanek leidis toetust.

Ja nüüd on meil siis probleem, kas jääb 5 aastat või 7 aastat peale pensioniea saabumist. Sellest tulenevalt ma panen esimesena hääletamisele õiguskomisjoni ettepaneku, et kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist.

Kes on selle parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Poolt on 29, 7 on vastu ja 6 on erapooletud. See ettepanek leidis toetust. See on alternatiivina, konkureeriv. 29 poolt. Palun teine.

Teise variandi esitas hr. Rätsep. Sõnastada § 7 lõige 2 niimoodi: kohtunik võib ametisse jääda kuni 7 aastaks pärast üldise pensioniea saabumist.

Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 13. Võitis esimene ettepanek – 5 aastat.
Palun edasi.

Rohkem täiendusi ja parandusi seaduseelnõude ja ka otsuse kohta ei ole. Aitäh!

Suur tänu! Kohaloleku kontroll. Kohal on 64 rahvasaadikut, puudub 40. Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen hääletusele Eesti Vabariigi kohtute seaduse tervikuna.
Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi kohtute seadus? Palun hääletada! Poolt on 61 rahvasaadikut, erapooletuid ja vastu ei ole. Sellega on Eesti Vabariigi kohtute seadus vastu võetud.
"Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen hääletamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti Vabariigi kohtute seaduse rakendamise kohta". Kes on selle poolt? Palun hääletada! Üks hetk, palun! Kas seal oli parandus? (Hääl saalist.) Ahti Kõo mikrofon, palun!"

Lugupeetud juhataja! Ma teen ettepaneku panna enne hääletamisele Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadus ja siis rakendusotsus. Kohtuniku staatus.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadus? Palun hääletada! Poolt on 61, vastu ei ole keegi, 1 on erapooletu. Sellega on Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seadus vastu võetud.
"Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti Vabariigi kohtute seaduse ja Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse rakendamise kohta"? Palun hääletada! Poolt on 61, vastu ei olda, 1 on erapooletu. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus on vastu võetud."

Lugupeetud Ülemnõukogu! Jätkame päevakorraga. Punkt 7. Eesti Vabariigi konkurentsi- ja demonopoliseerimisseaduse eelnõu. Arvamuse eelnõu kohta esitab Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjoni esimees Ants Veetõusme. Palun.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Täna ma pean ütlema oma arvamuse valitsuse poolt esitatud Eesti Vabariigi konkurentsi- ja demonopoliseerimisseaduse eelnõu kohta. Nagu te mäletate, esitas vabariigi valitsus konkurentsiseaduse eelnõu juba kevadel Ülemnõukogule. Siis ei võetud seda eelarve-majanduskomisjoni ettepanekul Ülemnõukogu 13. mai otsusega arutusele, kuni valitsus esitab ettevõtluse kohta täiendavaid seaduseelnõusid: ettevõtlusseaduse, pankrotiseaduse, monopoliseerimisseaduse eelnõu. Kui te veel mäletate, siis võttis valitsus tagasi eelmise konkurentsiseaduse ja esitas nüüd Ülemnõukogule uue Eesti Vabariigi konkurentsi- ja demonopoliseerimisseaduse eelnõu. Ülemnõukogu eelarve-majanduskomisjon arutas seda eelnõu igakülgselt, leidis, et sisuliselt on see seesama konkurentsiseaduse eelnõu, mis ta oli. Et Ülemnõukogu saaks ülevaate konkurentsi- ja demonopoliseerimisseaduse eelnõust ning et ta võiks ise arutamise käigus aru saada, kui palju aitab see eelnõu meil demonopoliseerida suurtootmist, kui palju aitab ta kaasa konkurentsile, siis eelarve-majanduskomisjon häältega 3 : 2 soovitab seda eelnõu arutada Ülemnõukogus ja 54. istungjärgul viia läbi esimene lugemine.

Suur tänu! On küsimusi? Toomas Kork, palun!

Aitäh! Küsimus on maha võetud.

Kohaloleku kontroll. Kohal on 60 rahvasaadikut, puudub 44. Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on eelarve-majanduskomisjoni esimehe ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 49, 1 on vastu ja 1 on erapooletu. See ettepanek leidis toetust.

"Lugupeetud Ülemnõukogu! Läheme edasi. Punkt 3: Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV kriminaalkoodeksis ning Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis" eelnõu teine lugemine. Ettekandja on riigiministri asetäitja Krista Kilvet. Palun!"

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Selle istungjärgu 3. päevakorrapunktis nimetatud seaduse eelnõu, mille on esitanud Eesti Vabariigi Valitsus, puudutab muudatusi ja täiendusi Eesti NSV kriminaalkoodeksis ja Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis. Muudatused käsitlevad vastutust sõjaväest ja tööteenistusest kõrvalehoidmise eest. Kuna seda teemat on kajastatud sellel esmaspäeval Eesti Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiidetud Eesti Vabariigi kaitseteenistuse seaduses, siis seoses sellega võtab Eesti Vabariigi Valitsus teile varem esitatud projekti muudatuste ja täienduste kohta tagasi. Aitäh!

Suur tänu!

"Lugupeetud Ülemnõukogu! Jätkame päevakorraga. Punkt 23: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevuse lõpetamise ja välisriikide poliitiliste parteide kohta Eesti Vabariigis" projekt. Ettekande teeb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige Heino Kostabi."

"Austatud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium arutas oma 29. augusti istungil küsimust NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevuse lõpetamise ja välisriikide poliitiliste parteide kohta Eesti Vabariigis. Arutelu tulemusena valmis otsuseprojekt, mille tekst jagati teile välja 4. septembril 1991. aastal. See tekst on küllaltki lühike, koosneb ainult kahest punktist. Kui te teksti üles ei leia, siis teie lahkel loal ma loen selle teile ette. Preambulas on: "Lähtudes Eesti Vabariigi 1991. aasta 20. augusti otsusest Eesti riiklikust iseseisvusest, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:"
1. Lõpetada NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevus Eesti Vabariigis.
"2. Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks esitada ettepanekud välisriikide ühiskondlike organisatsioonide ja nende struktuuriüksuste tegevuse reguleerimiseks Eesti Vabariigi territooriumil.""
Eelnõu teksti koostamisel lähtus Ülemnõukogu Presiidium asjaolust, et Eesti Vabariik on taas iseseisev suveräänne riik ning seoses sellega tuleb võõrriikide parteiorganisatsioonide tegevus Eesti Vabariigis lõpetada.
Teiseks. Nagu me mäletame, 22. augustil 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse NSV Liidus ja Eesti Vabariigis toimepandud riigipöördekatse tagajärgede likvideerimise kohta, kus käsitletakse ka antud küsimusi. 27. augustil 1991 tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse NLKP ning ÜLKNÜ omandi kohta. Muidugi, meil on tarvis seadusandlikku akti, mis reguleeriks välisriikide ühiskondlike organisatsioonide ja nende struktuuride tegevust Eesti Vabariigi territooriumil. Täna oli meie laudadel järjekordne ümbrik, ma ütleksin, radikaalse partei saadetud ümbrik kõigile meie saadikutele. Nende pöördumises tahetakse, et me hakkaksime tegema koostööd või astuks nende liikmeks. Meie aga paraku otsust langetada ei saa, sest meil puudub selleks seadus, mis antud küsimust reguleeriks. See on lühidalt kõik. Eelnõu teksti pooli hääletas 9 Ülemnõukogu Presiidiumi liiget, 1 liige jäi erapooletuks. Aitäh!

Suur tänu! Palun küsimused ettekandjale.
Koit Raud, palun!

Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja, kallid kolleegid! Mul on küsimus hr. Kostabile, kes seisab minu kõrval. Kas tema arvates lõpeb NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevus Eesti Vabariigis ilma Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolse poliitilise hinnanguta selle organisatsiooni tegevusele? Ja kas NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevuse lõppemine Eesti Vabariigis tähendab seda, et automaatselt on lõppenud ka NLKP kõikvõimalike alg- ja haruorganisatsioonide tegevus Eesti Vabariigis?

Mis puutub hinnangu andmisse, siis seda küsimust arutasime presiidiumis, kuid hinnangut ei saa anda nii lihtsalt, selleks peab olema ära tehtud teatud töö. Selle töö tegemiseks ongi meil vastu võetud juba üks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus ja nimelt 22. augustist. Selle otsuse 1. punktis on Eesti Vabariigi Prokuratuurile tehtud ülesandeks algatada uurimine NSVL Riikliku Eriolukorra Komitee otsuseid täitnud või sellele üles kutsunud ametiisikute, ühiskondlike organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete juhtide ning üksikisikute seadusvastases tegevuses süü ja vastutuse küsimuse lahendamiseks, 2. punktis: tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevad ühiskondlikud organisatsioonid, kes täitsid või kutsusid üles täitma eriolukorra komitee otsuseid, seadusevastaseks ja laialisaatmiseks või likvideerimisele kuuluvateks. Kuid on ka punkt 7, mis ütleb: valitsusel lahendada käesoleva otsuse täitmisega seotud küsimused ning esitada Ülemnõukogu septembrikuu esimesel istungjärgul aruanne tehtud tööst ning ettepanekud küsimustes, mis nõuavad Ülemnõukogu otsust. Selles osas meie poole pöördutud ei ole, muidugi see puudutab ainult putšipäevade tegevust. Mis puutub üldisesse tegevusse, siis nagu me teame, tegeleb naabervabariik nende küsimustega väga agaralt. Anda poliitiline hinnang on väga suur ja mahukas töö ning paraku uurimisorganite ja kohtu kompetentsi kuuluv.
Teiseks. Kas on võimalik seda otsust vastu võtta ilma poliitilist hinnangut andmata? Muidugi on võimalik. Paraku on selle otsuse vastuvõtmine kaua veninud, nagu te näete. Kuid iga otsus on jõus niivõrd, kuivõrd seda reaalselt täidetakse. See ei tähenda seda, et kui otsusega on antud organisatsiooni tegevus lõpetatud, ei leiaks ta teisi võimalusi edasi tegutseda – kuni põrandaaluse tegutsemiseni välja. Nii et need asjad ei ole kaugeltki mitte välistatud. Aitäh!

Ma tänan, härra juhataja! Hr. Kostabi vastuse esimesest poolest võis aru saada, nagu oleks NLKP tegutsenud üldse ainult 19.–21. augustini 1991. NLKP on üle 50 aasta olnud Eestimaal see jõud, mis on suunanud kõiki sündmusi, mis on siin toimunud. See, millise hinnangu annab NLKP tegevusele oma territooriumil ükskõik missugune meie naaberriik, on selle naaberriigi asi. See naaberriik ei hakka iialgi andma hinnangut selle organisatsiooni tegevuse kohta teiste riikide territooriumil. See on üks asi. Teine asi on see, et NLKP ei olnud ainuüksi NLKP. Seda ei saa vaadelda lahus tervest süsteemist, siia juurde kuulusid veel komsomol, pioneeriorganisatsioon, nende organisatsioonide õigusjärglased jne. Kõnelemata probleemistikust, mis on seotud KGB tegevusega Eesti Vabariigis. KGB oli sisuliselt NLKP poliitiline politsei, järelikult ei saa ka seda vaadelda eraldiseisvana ja saata NLKP praegu lihtsalt niisama vaikselt varjusurma ei ole minu arvates õige. Aitäh!

Kas te vastate?

Ma olen täiesti nõus, sest see küsimus sisaldab ka vastuse. Kuid probleem on selles, et see otsus lõpetab momendil selle territoriaalse organisatsiooni tegevuse. Kuid et sellele territoriaalsele organisatsioonile hinnangut anda ja tema kuritegelikkus päevavalgele tuua, selleks on tarvis, ma kordan, suurt tööd. Oleme ausad – ei ole ju veel kõik arhiivimaterjalid avalikustatud. Saalis meie selle asjaga hakkama ei saa, see nõuab eriinstantse ja eritegevust ja eritööd. Ja ma olen veendunud, et sellega juba tegeldakse.

Lugupeetud ettekandja! Meie vabariigis on tekkinud segadus, meil on kaks kommunistlikku parteid ja selguse saamine võtab kaua aega. Me saame nii aru, et praegu otsustatakse peatada selle kommunistliku partei osa tegevus, kus mina olin ja olen ilmselt ka praegu keskkomitee sekretär. Aga see on ju ikkagi ühiskondlik organisatsioon, kus on kümneid tuhandeid inimesi. Inimesed on selle partei valinud ja sellesse astunud. Kui nüüd võetakse vastu see otsus, kas meil on siis õigus kokku kutsuda vastav organ, kes valis keskkomitee ja sekretärid ning võttis vastu põhikirja ja programmi, et vastavalt Ülemnõukogu otsusele võtta vastu otsus partei tegevuse lõpetamise kohta? Tänan!

"Küsimus on muidugi keeruline. Momendil on ametlikud need parteid ja liikumised, mis meie seadusandluse järgi on registreeritud, mille põhikirjad on registreeritud. Need parteid ja liikumised, mis meie seadusandluse järgi registreeritud ei ole, on ebaseaduslikud, samuti nende liikmed. Aga me teame, et samuti on võetud vastu 29. augustil 1991 Liidus originaalis ilmunud tekst "Постановление Верховного Совета СССР о ситуации, возникшей в стране в связи с имеющим место государственным переворотом"."
Selle punktis 7 on kirjas, et NLKP tegevus on peatatud kogu territooriumil.

Austatud ettekandja! NLKP kui selline on laiali saadetud ja seda lihtsalt ei eksisteeri. Küsimus saab olla ainult EKP-st, kes on ennast kuulutanud NLKP õigusjärglaseks, selle keelustamisest või lubamisest. Seoses sellega tuletan meelde, et meie poolt on välja jaotatud alternatiivne projekt kompartei kuritegelikuks tunnistamise kohta. Ma palun see tekst välja otsida ja panna need konkureerivalt hääletamisele.

Lugupeetud Villu Jürjo! Teie ettepanek on vaja esitada kirjalikult.

Võib-olla ma vastan.
Mina ei tea ühtegi otsust, millega me oleks NLKP tegevuse peatanud või NLKP laiali saatnud. Võib-olla kolleeg Jürjo täpsustab, missuguse otsusega me oleme saatnud Eesti Vabariigis NLKP laiali või selle tegevuse peatanud.

Tänan! Palun Genik Israeljan.

Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin ka küsida, kas on olemas dokument, millega partei tegevus on peatatud. See, millest täna on jutt, on ainult valitsuse otsus 22. kuupäevast, aga selle kohta ei oska juristid öelda, kas see on seaduslik või ebaseaduslik. Kas teie arvates saab Ülemnõukogu keelustada parteid, mida ta pole registreerinudki? Kas seda on eetiline teha ilma nende inimestega nõu pidamata, kes on selle partei liikmed? Millisele seisukohale jäi prokuratuur oma otsuses selle töö kohta, mida tehti partei tegevuse kontrollimiseks?

Nagu ma juba rääkisin, ei ole meile selle komisjoni töö kohta andmeid esitatud. Võib-olla selle komisjoni esimees räägib sellest lähemalt. Aga mis puutub meie õigusesse lõpetada NLKP territoriaalse organisatsiooni tegevus, siis see õigus on meil täielikult olemas. Miks me ei võiks peatada võõrriigi parteiorganisatsiooni tegevuse, millele siin saalis juba hinnang anti?

Lugupeetud ettekandja! Kas te arutasite seda, kuivõrd lähedalt on seotud omavahel fašism ja kommunism? Ma ei ole kuulnud fašismi teisiti nimetatavat. Meie kommunismi nimetati vahepeal stalinismiks. Kas see on ka kommunismi puhtakspesemise vahend? Kas niisugust otsust, nagu maailmarahvad tegid fašismi kohta, ei peaks tegema ka kommunismi kohta? Aitäh!

Me teame, et fašistliku korra ajal langetas otsuseid mitte parlament, vaid sõjatribunal. Võib-olla jõutakse selle probleemiga juba sõjatribunalini, kuid paraku ma esinen siin presiidiumi nimel ja ma ei taha isiklikke arvamusi välja tuua. Probleem on tõsine ja see veel kord kinnitab seda, et see küsimus selle otsuse vastuvõtmisega ei ole kaugeltki lahenenud, see on alles esimene samm. Otsuses öeldakse ametlikult ära, et organisatsiooni tegevus meie territooriumil on ametlikult lõpetatud, ei midagi muud, aga kõik ülejäänu on ju veel ees. Võib-olla tõesti jõutakse selle küsimusega ka kohtuni või rahvusvahelise kohtuni. Presiidiumis neid küsimusi muidugi nii detailselt ei ole võimalik arutada.

Suur tänu, hr. Kostabi, rohkem küsimusi ei ole. Kohaloleku kontroll. Kohal on 63 rahvasaadikut, puudub 41. Lugupeetud Ülemnõukogu! On aeg otsustada. Kas Ülemnõukogul on teisi ettepanekuid selle küsimuse kohta? Ei ole. Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen hääletamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse NLKP territoriaalsete organisatsioonide tegevuse lõpetamise ja välisriikide poliitiliste parteide kohta Eesti Vabariigis. Üks hetk! Mart Laar, palun.

Nagu ma aru saan, on teile esitatud ettepanek panna selle ettepaneku alternatiivina hääletusele kristlike demokraatide poolt esitatud eelnõu. Ma palun seda siis teha. Vastav ettepanek peaks teil laual olema.

Mul ei ole praegu seda dokumenti käes.

See dokument peab olema välja jagatud. Sellisel juhul teen ettepaneku katkestada selle küsimuse arutelu ja anda Villu Jürjole võimalus esineda.

Suur tänu! Priidu Priks, palun!

Härra juhataja! Mul on ka ettepanek. Sel juhul katkestada homseni.

Palun kirjalikult! Homseni, jah? Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen Priidu Priksi ettepaneku hääletamisele. Kes on selle poolt, et katkestada selle otsuse arutamine homseni? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 43, vastu 10 ja 4 on erapooletud. Ettepanek leidis toetust.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Meie tööaeg on läbi. Me kohtume homme kell 10. Aitäh! Nägemiseni!