Austatud Ülemnõukogu liikmed ja lugupeetud spiiker! Valitsus on välja töötanud ja esitab teile programmi riigivõimu- ja valitsusorganite tegutsemisest lähiaegadel uues poliitilises situatsioonis, mis on tekkinud seoses riigipöördekatse läbikukkumisega Nõukogude Liidus ja arvestades meie riiklusele rahvusvahelises plaanis osakssaanud tunnustust. Me nimetasime seda 3 x 3 programmiks ja selle sisuks on meie arvates vajalike sammude jada:
"1) kolme nädala jooksul kindlustada Eesti iseseisvumise lähtetingimused ja muuta praegust protsessi, "kuuma kliimat" kasutades iseseisvumisprotsess pöördumatuks;"
"2) kolme kuu jooksul, s.o. aasta lõpuks realiseerida Eesti iseseisvus, rajada riikluse alused, formeerida ümber esmatähtsad institutsionaalsed struktuurid;"
3) kolme aasta jooksul tuua Eesti välja majanduslikust ja poliitilisest kriisist, stabiliseerida ühiskond demokraatlikul ja turumajanduslikul alusel, luua eeldused meie integreerumiseks Euroopasse ning ühinemiseks ülemaailmsetesse struktuuridesse, mis oli seni mitmetel põhjustel võimatu.
Valitsus on seisukohal, et Eesti iseseisvumiseks on praegu soodne olukord.
Esiteks, Eesti on järjekordsest poliitilisest kriisist mitte ainult edukalt välja tulnud, vaid suutnud ka haarata initsiatiivi omaenda küsimuste otsustamisel ning mingil määral mõjutanud meist ida pool toimuvaid protsesse. Paigalseisust on üle saadud, meil on võimalus jälle edasi liikuda.
Teiseks, Nõukogude Liidus, tema endistes ja praegustes vabariikides toimub poliitiliste jõudude järsk polariseerumine ning kõigi silme all aset leidev üleliiduliste käsumajandusstruktuuride lagunemine on muutnud seniseid rõhuasetusi. NSV Liidu siseprobleemid on niivõrd teravnenud ja NSV Liidu jõuga kooshoidmine muutunud niivõrd koormavaks, et osa poliitilisi jõudusid NSV Liidus реаb mõistlikuks sellest (vähemalt teatud piirkondade puhul) loobuda. Poliitiliseks peajooneks on saanud kõigi nende suveräniteedi tunnustamine, kes seda peavad vajalikuks. Muutunud on ka Balti küsimuse sisu. Kui varem oli probleemiks, kuidas Baltikumi NSV Liidu küljes hoida, siis nüüd on hakatud mõtlema sellele, kuidas Leedust, Lätist ja Eestist kui koormast vabaneda.
Kolmandaks, on pääsenud valla Balti riikide rahvusvahelise tunnustamise ahelreaktsioon. Lähtutakse Venemaa eeskujust, kes riigipöördekatsest võitjana väljus ning Balti riike tunnustas. Arvesse võetakse ka Nõukogude Liidu keskvõimu lagunemist riigipöörde päevil. Rahvusvahelise tunnustuse laine on Balti probleemi NSV Liidu siseasjast muutnud rahvusvaheliseks küsimuseks ning ka Nõukogude Liit on sunnitud seda sellisena käsitama. Loetletud tegurite toimel on Baltikumis määramatus vähenenud, maailmale ja ka Nõukogude Liidule on saanud selgeks, milline peab olema Balti probleemi lõpplahendus. Tunnustatud on meie õigust olla iseseisev riik ja varem või hiljem tuleb tunnustas ka Nõukogule Liidu keskvõimult. Millisel kujul ja millistel tingimustel me iseseisvume, on aga jäänud segaseks, kusjuures edaspidiste läbirääkimiste käigus võib see segadus isegi süveneda. Nõukogude Liit või vähemalt teatud jõud Nõukogude Liidus püüavad saavutada, et Eesti, Läti ja Leedu iseseisvumine toimuks temale võimalikult kasulikel tingimustel, säilitada Baltikumi vähemalt osaliselt sõltuvate puhverriikidena ja monteerida nende majanduslikku ning poliitilisse struktuuri ka revanšivõimalusi paremateks aegadeks. Kokkuleppimine Balti riikide iseseisvumise konkreetsetes tingimustes tähendab ilmselt väga tülikat ja keerulist perioodi. Oleme aastatega saavutanud üsna suure vilumuse, kuidas äratada ja ära kasutada üldpoliitilist huvi, nüüd aga jõuame praktiliste lahenduste tasandile, kus meil sellist vilumust ei ole. Seoses sellega väheneb lähiaegadel ilmselt deklaratiivse poliitika tähendus ning tähtsustub majandusjuhtide roll ühiskonnas.
Eesti on huvitatud sellest, et kokkuleppe saavutamise periood oleks võimalikult lühike ja lõpeks meie jaoks parimate tulemustega. Kokkulepete väljatöötamisele ning läbirääkimistele on vaja koondada Eesti Vabariigi kvalifitseerituimad inimesed, ükskõik mis ametis nad ka praegu ei oleks. Nendest struktuuridest, mis loodi omal ajal läbirääkimisteks niinimetatud Lavjorovi komisjoniga, praegu ilmselt ei piisa ja need on vaja muuta uuele olukorrale vastavaks.
Põhiküsimuseks jääb, kas me suudame kasutada soodsat poliitilist olukorda ning saavutada ja kinnistada oma iseseisvuse enne, kui olukord muutub, kui teised küsimused Balti probleemi nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes tagaplaanile tõrjuvad. Rong võib ära minna, kui venitatakse.
Eriti aktuaalseks muutub see küsimus siis, kui demokraatia võit Venemaal ei peaks kinnistuma ning poliitiliste jõudude paigutuses hakkavad taas tooni andma konservatiivsed ja reaktsioonilised jõud. Kui me küllalt kiiresti ei saavuta reaalset iseseisvust, siis mõne aja möödudes võib määramatus Baltikumis uuesti suureneda. Protsessid Nõukogude Liidus on mitmetähenduslikud ja võivad anda väga ootamatuid siirdeid, eriti kui silmas pidada, et ühiskond Idas jääb lähiaegadel igal juhul ebastabiilseks. Olukorda võivad mõjustada interreegnumi ületamine, Venemaa dominandi legaliseerimine ning tema ülekasvamine uueks liiduks, Venemaa vaesumine, mille tulemusena lagunemine jõuab ka Venemaa sisse jne.
Ma tahan rõhutada seda, et kui poliitiline situatsioon NSV Liidus peaks muutuma meile uuesti ebasoodsaks, siis säilib Nõukogude Liidul ka pärast meie iseseisvuse tunnustamist mitmeid võimalusi meie majanduse ja poliitika mõjutamiseks, kui me ei võta tarvitusele kiireid abinõusid oma iseseisvuse kindlustamiseks.
Soodsa poliitilise situatsiooni ärakasutamiseks ning Eesti iseseisvumiseks kavandab valitsus programmi, mille kohaselt I etapil (kolme nädala programm) nähakse ette abinõud riiklusele väga vajalike institutsioonide loomiseks, kodanikkonna tekkeks, teovõimelise ja tunnustatud riigivõimu kujunemiseks, territooriumi kontrollimiseks ning rahvusliku majanduse terviklikkuse tagamiseks.
Esimesel etapil püütakse kujundada olukord, kus ei meil enestel, Nõukogude Liidul ega ka muul maailmal ei oleks muud alternatiivi Eesti iseseisvusele. Sellega muudetakse Eesti iseseisvumine praktilise poliitika aksioomiks ja kõik otsused langetatakse sellest lähtudes.
Valitsus ei välista ka tulevikus olukorda, kus NSV Liidu keskvõim või teatud poliitilised jõud püüavad meid endiselt juhtida kõrvale eesmärgist ning pärssida iseseisvumisprotsessi nii palju, kui see on võimalik. Kui jõuvõtete kasutamise aeg on praeguseks möödas, siis majanduslike ja diplomaatiliste võtetega võidakse ikkagi püüda aeglustada Baltikumi iseseisvumise protsessi. Konservatiivsete jõudude mõju NSV Liidus on säilinud. Ühtse ja jagamatu NSV Liidu või Vene rahvusliku teadvuse tõusu foonil ühtse ja jagamatu Venemaa idee on säilinud veel suurte inimrühmade teadvuses. Riigipöörde käigus sai lüüa äärmuslik reaktsiooniline tiib NSV Liidu poliitikas, Balti küsimuses on aga paindumatud, järeleandmatud ka mitmed konservatiivsed ringkonnad, kes putši otseselt ei toetanud. Kui arvatakse, et iseseisvumisprotsessi Baltikumis on võimalik pöörata tagasi, siis püütakse Balti riikide iseseisvuse tunnustamist vältida või edasi lükata.
II etapil (3 kuu programm) luuakse Eesti riikluse taastamise rahvusvaheliste lepingute süsteem, lepitakse kokku NSV Liidust lahkumineku tingimustes ning saavutatakse rahvusvahelised garantiid Balti riikide iseseisvusele. Tartu rahu oli Eestile küllalt soodne, on iseküsimus, kas sel korral õnnestub saavutada sama soodsaid tingimusi. Läbirääkimiste edukus loob baasi Eesti riigi edasisele arengule, tagab Eesti riikluse ka varaliselt. Küsimus on selles, kui vaeselt või kui rikkalt me ikkagi läheme omariiklusesse. Sel perioodil pannakse paika NSV Liidu ja Eesti suhete tulevik pikemaks perioodiks. Lahendatakse küsimused, kui kiiresti viiakse Eestist välja Nõukogude armee, millistes piirides Eesti Vabariik taastatakse, millises ulatuses antakse üle relvastus, millistel tingimustel on meil võimalik investeerida NSV Liidu maavararikastesse piirkondadesse, kas kehtestatakse enamsoodustusrežiim kaubavahetuses, kas peame osalema ja millises ulatuses NSV Liidu sise- ja välisvõla tasumises jne.
Sellel etapil kujunevad ümber ka Eesti idasuunalised majandussidemed, mis tal olid liiduvabariikidaga. Üks osa neist säilib ja muundub riikidevahelisteks sidemeteks, teine osa osutub mittevajalikuks ja koormavaks mõlemale poolele ning hääbub paratamatult, kolmanda osa suhete ärajäämine kompenseeritakse uute kokkulepetega Läänes (näiteks üleminek rahvusvahelistele maksusüsteemidele, Euroopa standarditele jne.).
Kolmandal etapil (3 aasta programm) saab selgeks, kas Eestil õnnestub võtta kindel kurss Euroopasse või muutume arengumaaks, mis niivõrd-kuivõrd on küll poliitiliselt iseseisev, kuid majanduslikult tugevasti sõltuv teistest riikidest ning rahvusvaheliste organisatsioonide alalisest toetusest. See on väga karm periood, mil hajuvad paljud romantilised kujutelmad turumajandusest. Saab selgeks, et turumajandus on küll hästi läbi mõeldud, kuid kõigi ühiskonnaliikmete suhtes väga nõudlik süsteem. Need aastad näitavad ära, kas meie ühiskonnakord on stabiilne, kas me rahvusvaheliselt oleme usaldatav partner või mitte. Me ei tea veel, kas käsumajandusest ongi vastuvõetavat tagasiteed turumajandusse või mitte ning milline on selle ümberkorralduse hind.
Me oleme juba mõnda aega püüdnud rakendada demokraatliku ühiskonnakorralduse ning turumajanduse mitmeid regulaatoreid. Oleme aga selle pooleteise aasta jooksul ka kogenud, et lähtetingimustest tulenevalt võivad meie otsustused anda täiesti ootamatuid ja väärastunud tulemusi. Abinõud, mis mujal maailmas stimuleerivad, võivad meil hoopis pärssida ja vastupidi.
Siiski on Eestil olulised eeldused turumajandusele ja demokraatlikule ühiskonnakorraldusele üleminekuks. Meil on iseseisvumiseks soodne rahvamajanduse struktuur, oma energeetikabaas, üsna mitmekülgne tööstus ja arenemisvõimeline põllumajandus, 1,5-miljonilise elanikkonna jaoks suhteliselt hea haridussüsteem. Eesti oluline ressurss on tema soodne geograafiline asend. Ajalooliselt on meile omased rahvusvahelise suhtlemise tavad, ollakse küllaltki võimelised õppima teiste maade kogemustest. Teoreetiliselt ja organisatsiooniliselt ollakse uuele majanduskorraldusele üleminekuks üsna põhjalikult ette valmistatud. Eestile soodsad on olnud ka majanduslikud muudatused naaberriikides. Mitmete Põhjamaade majanduslik huvi Eesti vastu lähiaastatel tõenäoliselt kasvab. Ka Põhjamaades ollakse senisest enam orienteeritud Euroopale ning vajatakse seetõttu soodsamaid investeeringute piirkondi, kus kauba omahind võiks olla konkurentsivõimelisem. Arvatavasti säilib meile vastuvõetavas mahus ka idasuunaline majanduspartnerlus. Võib muidugi ehitada teoreetilisi mudeleid selle kohta, kuidas idanaabrid vähendavad järsult majandussuhtlemist meiega või muutuvad selle tingimused meile vastuvõetamatuks. Tänase maailma praktikas on sellised autarkilised sammud siiski vähetõenäolised, nagu oleme juba kogenud Vahe-Euroopa maade najal. Kaubavahetuse järsk piiramine poliitilistel põhjustel NSV Liidu poolt tõi Vahe-Euroopale küll kahju, aga nüüd hakatakse ka NSV Liidus aru saama, et veel rohkem kahju tõi see NSV Liidule.
Eestil on olemas šanss jõuda Euroopasse, aga kas seda šanssi jätkub piisavalt kauaks ja kas me oskame seda kasutada, näitavad lähemad 3 aastat.
Järgnevalt ma käsitleksin ettekandes Eesti iseseisvumise lähtetingimuste kindlustamist, see on esimese 3 nädala programm. Teise ja kolmanda osa juurde tuleme siis, kui on saanud selgeks, milliseid tulemusi annab septembrikuu. Vastavalt tuleb siis teha korrektiivid ka kolme kuu ja kolme aasta programmi.
Esimeste küsimustena lähinädalateks püstitatakse programmis ajutiste kokkulepete sõlmimine valitsuste ja valitsusasutuste vahel, et fikseerida kättevõidetud positsioonid ja püüda reguleerida küsimused nendes valdkondades, kus pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist on tekkinud õiguslik-poliitiline vaakum ja võib valla pääseda anarhia. Ajutised kokkulepped valitsuse ja NSV Liidu valitsusorganite vahel valmistatakse ette ja püütakse sõlmida, pidades silmas järgmisi põhimõtteid:
"1) võtta Eesti Vabariigi kontrolli alla seni NSV Liidu alluvuses olnud iseseisvuse seisukohalt otsustava tähendusega süsteemid;"
"2) elualadel, mida seni juhiti väljastpoolt Eestit, tagada piisavalt kvalifitseeritud riiklik juhtimine kodaniku seisukohalt vaadatuna;"
"3) hoida ära uute sotsiaalsete pingekollete tekkimine, eriti relvastatud süsteemides (armee, piirivalve), kus sotsiaalsed pinged, kui neid ei lahendata, võivad kasvada üle reaalseks poliitiliseks ohuks Eestimaale;"
4) NSV Liidus tekkinud ja mitte väga kaua kestvas organisatsioonilises segaduses tuleks vältida meist sõltumatute ja meile kahjulike otsuste vastuvõtmist valdkondades, kus meil ei ole võimalusi oma seisukohta ellu viia, kui küsimused jäävad kahepoolselt reguleerimata, teiste sõnadega, et neid küsimusi ei reguleeritaks ühepoolselt ja nimelt Moskva poolt, on vaja kahepoolselt leida neile vähemalt ajutised lahendused. Ajutised kokkulepped jäävad kehtima kuni alaliste riikidevaheliste kokkulepe sõlmimiseni. Praegu on ettevalmistamisel 23 kokkulepet, millest osa ilmselt ühendatakse, nii palju neid ei jää. 9 projekti üle käivad läbirääkimised.
Kokkuleppeid valmistatakse ette järgmistes valdkondades. Kõigepealt piiriküsimused. Siin tuleks nimetada kolme kokkulepet.
1. Protokoll Balti piirivalvevägede ringkonnaga ühise kontrolli sisseseadmiseks kontroll-läbilaskepunktides Eestis ja kontrolli ülevõtmise alustamise kohta piki Eesti rannapiiri. See kokkulepe on väljatöötatud ja allakirjutatud.
2. Ajutine lepe NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteega Eesti maismaal piirikontrolli täielikust ülevõtmisest Eesti piirikaitseteenistuse poolt ja selle osalemisest merepiiri kaitsmisel, koostööst kaadri ettevalmistamisel ja Eesti piirikaitseteenistuse varustamisel NSV Liidu piirivalveüksuste järkjärgulisest väljaviimisest Eestist ning nende käsutuses olevate maa, hoonete, vana tehnika ja relvastuse üleandmisest Eesti Vabariigile. Need läbirääkimised käivad ja järgmine voor on Moskvas täna õhtupoolikul.
3. Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigiga sõlmitav protokoll majanduspiiri ületamise režiimi määramiseks kaksiklinnades Narva–Jaanilinn ja Valga–Valka. Sellega on kavas ühele poole jõuda käesoleva kuu lõpus.
Sisekaitse küsimused. Kokkuleppe sõlmimine NSV Liidu Siseministeeriumiga, et allutada Eestis asuvad siseväed Eesti Vabariigi Siseministeeriumile ja kindlustada Eesti Vabariigi Siseministeeriumile tehnika ning relvastus.
"Ajutise protokolli sõlmimine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteega, et peatada Eestis julgeoleku tegevus ning tagada vara ja arhiivide säilimine; selle organisatsiooni likvideerimise ettevalmistamine Eesti territooriumil. Need läbirääkimised jätkuvad ja ilmselt viiakse ka lõpule homme."
"Relvajõudude küsimused. Leppe sõlmimine NSV Liidu Kaitseministeeriumiga, et alustada NSV Liidu relvajõudude üksuste väljaviimist; määratleda põhimõtteliselt nende staatus Eesti territooriumil; peatada sõjaväeluure tegevus, tunnustada Eesti oma relvajõudusid; tagastada Eesti Vabariigile endise Eesti Vabariigi kaitseväe omand, üle anda Eesti Vabariigi Valitsusele sõjakomissariaatide ja tsiviilkaitse süsteem; sätestada NSV Liidu relvaüksuste Eesti Vabariigi Valitsusega kokkulepitud kohtades dislotseerumine ning allutada nende liikumine Eestis valitsemisorganite kontrollile; peatada NSV Liidu relvajõudude õppused Eesti territooriumil; tagastada sõjaväe käsutuses olev maa ja minna maakasutuses üle rendilepingutele; määratleda NSV Liidu sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete staatus ja neile antavad garantiid; määrata NSV Liidu relvajõudude esindaja, kes koordineerib kõigi väeliikide tegevust. Nendes küsimustes on kokkulepe NSV Liidu Kaitseministeeriumi ja Kindralstaabiga ja homme jätkuvad selleteemalised kõnelused, kus NSV Liidu poolt esindab NSV Liidu Kindralstaabi ülem hr. Lomov ja meie poolt mina koos riigiminister R. Varega. Me eeldame, et ka see kokkulepe on allakirjutatav lähema nädala või kahe jooksul."
Kokkulepe NSV Liidu Kaitseministeeriumiga NSV Liidu relvajõududes teeninud Eesti Vabariigi sõjaväelaste, ajateenijate tagasikutsumise kohta Eesti Vabariigi Valitsuse käsutusse. Ülemnõukogu esimees hr. Rüütel ja mina pöördusime selles küsimuses NSV Liidu Kaitseministeeriumi poole ja saavutasime positiivse kokkuleppe.
Tolliküsimustes protokolli sõlmimine NSV Liidu Tollikomiteega Eesti Vabariigi ühtse tolliteenistuse moodustamise kohta.
Viisade väljaandmise ja tunnustamise küsimustes kokkuleppe sõlmimine NSV Liidu Välisministeeriumi ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteega.
Õigusabialase informatsiooni vahetamine protsessuaalküsimustes, kohtu alluvuse jms. küsimustes. Lepingu sõlmimine Vene Föderatsiooniga, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigiga seni NSV Liidu alluvuses olnud infrastruktuuride – raudtee, merelaevanduse, side, tsiviillennunduse – kasutamise küsimustes. Protokollide sõlmimine vastavate NSV Liidu juhtimisorganitega, nendele alluvate Eestis asuvate objektide ülevõtmise korraldamisest ja koostöö organiseerimisest väljaspool Eestit asuvate majandussubjektidega, samuti ka Eesti riigilipu kasutamisest laevadel. Protokolli sõlmimine NSV Liidu valitsusega või Välisministeeriumiga Eesti Vabariigi rahvusvahelistes organisatsioonides esindamise korraldamisest juhul, kui Eesti Vabariik pole seal veel esindatud ja soovib NSV Liidu abi.
Kokkulepped konsulaarküsimuste korraldamise kohta, kuni Balti riikides asutakse nende ülesannete täitmisele.
Raharingluse küsimustes kokkuleppe sõlmimine, tagamaks õigust NSV Liidu raha käibeks Eesti Vabariigis (Eesti Panga kontrolli all) kuni Eesti Vabariigi oma raha kasutuselevõtmiseni. Ka NSV Liidu rublade ületrükiks (märgistamiseks Eesti Vabariigi sümboolikaga) ja nende käibeks Eesti territooriumil kuni Eesti raha kasutuselevõtmiseni, kui selleks tekib vajadus.
Kokkuleppe sõlmimine Eesti Vabariigi postimärkide, NSV Liidus valmistatud ja Eesti Vabariigis käibel olevate postmarkide Eesti Vabariigi sümboolikaga ületrükkimisele võtmise kohta.
Samasugused kokkulepped on ka kindlustustegevuse ja panganduse küsimustes: NSV Liidu Riikliku Kindlustusega Eesti Vabariigi elanikele kuuluvate rahaliste vahendite säilitamiseks ja tagamiseks ning NSV Liidu Keskpangaga vastastikuste arvelduste jätkamiseks vastavalt sellele, kuidas reguleeritakse arvelduste süsteem Venemaal ja mujal NSV Liidu aladel.
Kahepoolsed majanduskokkulepped majandusliku koostöö ja kaubavahetuse küsimustes, et protokolliga tunnustada leppeid, mis 1991. aastal olid sõlmitud ja mis jäävad kehtima.
Tehnilise infrastruktuuri ühise kasutamise küsimused – post ja telefonside, raudtee-, õhu- ja torujuhtmetransport, mis läbib eri piirkondi, mitte ainult Eestit. Pensionikindlustuse küsimused, rahvusvaheliste sidemete küsimused jne. See on esimene probleemidering, mille kohta praegu ajutisi leppeid ette valmistatakse ja milles me peame vajalikuks esimese kolme nädala, esimese kuu jooksul kokku leppida.
Teine probleemidering puudutab rahvusliku majanduse terviklikkuse taastamist. Nimelt on Ülemnõukogu otsuse kohaselt Eesti Vabariigi territooriumil asuv üleliiduliste organisatsioonide, asutuste ja ettevõtete vara kuulutatud Eesti Vabariigi omandiks. Valitsus asub selle vara praktilisele kasutamisele Eesti Vabariigi huvides ja meie seaduste kohaselt. See tähendab, et toimub seni liidulises alluvuses olnud süsteemide lahutamine NSV Liidust, nende ülevõtmine ja allutamine Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. See puudutab tööstus-, ehitus- ja transpordiettevõtteid. Ma tahaksin rõhutada veel kord, et tööstusettevõtete tulek Eesti Vabariigi omandusse ei tähenda nende automaatset ümberprofileerimist ja väljakujunenud tootmissuhete katkestamist. Ka kahepoolsete kokkulepete sõlmimisel teiste riikidega arvestatakse nende ettevõtete huve. Nimetatud ettevõtete puhul on tõstatatud nende lahtiriigistamise ja privatiseerimise küsimusi. Valitsus on seisukohal, et need küsimused tuleb lahendada analoogselt kõigi teiste Eesti ettevõtete omadega, mitte kehtestada selleks eraldi korda või informeerida lugupeetud Ülemnõukogu sellest, et on moodustatud komisjon, mida juhivad Rahvamajanduskomitee aseesimees Boriss Kirt ja Ülemnõukogu saadikutest härra Labassov. Komisjon töötab endiste liiduettevõtete privatiseerimise ja lahtiriigistamise küsimused läbi ja esitab vastavad ettepanekud Ülemnõukogule 1. oktoobriks.
Edasi tuleb üleliidulise alluvusega transpordifirmade küsimus. Raudtee ja õhutransport on väga tihedalt seotud väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi jäävate ettevõtetega remondi, materiaal-tehnilise varustamise, dispetšjuhtimise jne. kaudu. Rahvamajanduse normaalse funktsioneerimise tagamiseks sõlmib valitsus vastavate ametkondadega ajutised kokkulepped transpordiettevõtete töö jätkamise tingimuste kohta. Edaspidi arvestatakse transpordisüsteemide spetsiifikat juba riikidevahelistes kokkulepetes.
Panganduse suhtes esitatakse Ülemnõukogule sel nädalal otsuseprojekt NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariikliku Kontori ülevõtmiseks Eesti Vabariigi omandusse ning tema ühendamise kohta Eesti Pangaga. Sellega saab Eesti Pank võimaluse reguleerida mõningal määral raharinglust enne oma valuuta sisseviimist. Samal ajal oleme seisukohal, et Eesti Pangal tuleb loobuda riigi keskpangale mitteomastest kommertstehingutest. Sel nädalal esitatakse ka eelnõu Hoiupanga ülevõtmise kohta. Teisiti ei ole võimalik kiiresti alternatiivset hoiupangasüsteemi luua. Siiani laekuvad Hoiupanka elanike säästud, muutudes altiks inflatsioonile ning saades NSV Liidu krediidiressursiks. Samal ajal on valitsusel kavas säilitada Eestis NSV Liidu Hoiupanga esindused, kelle kliendid on meie hoiustajad käesoleval ajal. Me ei välista võimalust, et lõppkokkuvõttes jõutakse NSV Liiduga niisuguse järelduseni, et kui NSV Liidul ei ole võimalik kõiki krediidiressursiks kasutatavaid hoiuseid Eestile tagastada, on mõeldav teha seda teatud perioodi jooksul, sedamööda kuidas NSV Liidu majandus tugevneb, ja osade kaupa.
See sõltub muidugi läbirääkimiste tulemustest. Ette on valmistatud ka tolliküsimus. Kuni vastavate Eesti õigusaktide kehtestamiseni tegutsetakse põhiliselt kehtiva NSV Liidu seadustiku ja reeglistiku alusel. Kuni tolliteenistuse sisseseadmiseni NSV Liidu või Venemaa poolt meie idapiiril võetakse Eesti läänepiiril arvesse ka NSV Liidu huve tolliküsimustes. Üldiselt oleme sellisel seisukohal, et see tolliteenistus, mida härra Arusaar on juhtinud, peab septembrikuu jooksul jõudma ka meie idapoolsele piirile.
Nüüd liiduliste ametkondade küsimus. Meil praegu on veel olemas terve hulk liidulisi ametkondi, mis on vaja tuua Eesti alluvusse. Meie territooriumil tegutsevad standardi-, hüdrometeoroloogiateenistus, liidulised inspektsioonid, üleliidulise alluvusega teadusasutused ja nende filiaalid. Seal, kus on vaja selgeid koostöösidemeid, sõlmime vastavad koostöökokkulepped. Ja kui me rääkisime siin eelarve teise lugemise tühistamisest, siis valitsus toetas seda. Eelarves on vaja teha olulised muudatused, sest nendes ametkondades lõpeb liiduline finantseerimine ja meil tuleb nad üle võtta Eesti riigieelarvele, see aga muudab kogu finantseerimissüsteemi.
Riigireservid. Te teate, et Balti riikide territooriumil on moodustatud üleliiduline riiklike reservide haldamise ja ladustamise organ, mille juhtkond asub Riias. Valitsus on seisukohal, et kõigepealt tuleb Eesti haldusesse võtta meie territooriumil asuv NSV Liidu riigireserv. Seejärel lahendatakse koos Läti ja Leeduga riigireservi edasise hoiustamise probleemid, silmas pidades, et selleks on loodud vajalik infrastruktuur. Me pakume Lätile ja Leedule sellist varianti, et meil oleks riigireservi hoidmisel teatud tööjaotus. Ei ole mõtet jätta kasutamata kõiki neid hoidlaid ja ladusid, mis Baltikumis on kolme vabariigi peale kokku ehitatud ja organiseeritud. Samasse valdkonda kuuluvad ka majandustsooni küsimused. On kavas laiendada Eesti jurisdiktsiooni ka mandrilavale, lahendada kalapüügikvootide lahkhelid, läbi vaadata ja vajadusel vormistada uued seadusandlikud aktid, mis käsitlevad maapõuevarade kuuluvust, kasutamist ning arvestust. Vastavatele ametkondadele on antud ülesanne kuu aja jooksul teha inventuur ja esitada ettepanekud, mis nõuavad Ülemnõukogu või valitsuse otsust.
Kõigile kohalikele omavalitsusorganitele ja kõigile teistele maavaldajatele on antud ülesanne kuu aja jooksul vaadata läbi maa-alade ning hoonete eraldamise lepingud ja vajaduse korral ümber registreerida kõik otsused liidulistele asutustele maa eraldamise kohta, olgu need siis igaveseks või ajutiseks kasutamiseks, samuti hoonete ja maa ning muude rajatiste rentimise kohta.
Eraldi küsimus on teiste riikide omand ja siin on vaja Ülemnõukogu-poolset otsustust. Need on ettevõtted ja majandusobjektid, mis on teiste vabariikide omanduses või mille väljaspool Eesti territooriumi asunud liidulise alluvusega peaettevõtted on kuulutatud vastava vabariigi omanduses olevaks. Näiteks, kui Eestis on mõne liidulise ettevõtte filiaal ja Leningradis asuv peaettevõte on kuulutatud Vene Föderatsiooni omandiks, kelle omand see filiaal siis sellisel juhul on? Kas ta on NSV Liidu omand, Venemaa või Eesti omand? Need on küsimused, kus iga ettevõtte staatus on kavas arutada läbi vastava vabariigiga. Põhimõtteliselt ei ole välistatud mõningate objektide valdamine ühiselt Läti ja Leeduga.
Viimase osana selles lõigus käsitleksin ma majandusalast seadustikku. Ministeeriumid ja riiklikud ametid teevad seni kehtinud seadustiku inventuuri ning esitavad kuu aja jooksul ettepanekud selle muutmiseks, tühistamiseks või uute normatiivaktide kehtestamiseks. Kuna probleem on kiireloomuline, on suurendatud ka ministrite volitusi nende haldusala reguleerimisel.
Kolmas küsimustering on riigivõimu ühtsuse tagamine ja riigikaitse. Siin on jutt territooriumi määratlemisest ja kontrollist selle üle. Valitsus valmistab ette määrust, et tugevdada kontrolli majanduspiiril, viia sisse tollideklaratsioon, käivitada transpordis reisijate kontroll, viimistleda tollistatistika süsteemi ning suurendada nõudlikkust kontrolli operatsioonides. Samal ajal alustame kontrolli läänepiiril ja septembri lõpuks saab allakirjutamiseks valmis ka Eesti–Läti riigipiiri maismaaosa kohta käiv riikidevaheline leping.
Omaette küsimus on ebaseaduslike formeeringute laialisaatmine, millega me oleme alustanud, või riikliku kontrolli kehtestamine nende tegevuse üle. Pean teid informeerima, et järgmisel nädalal vaatab valitsus läbi Kaitseliidu avalduse tema rakendamise kohta riiklikes struktuurides.
"Omaette küsimus on ka regulaarreservi loomine, väljaõppe korraldamine, piiripunktidesse paigutamine ja politseiteenistuses kasutamine. Oleme arvestanud, et septembrikuu jooksul võtame vabatahtlikena regulaarreservi – või kui täna selline otsus vastu võetakse, siis juba kaitsejõududesse – 800 kuni 1000 inimest. Regulaarreservi väljaõppeks on kavandatud ulatuslik koostöö NSV Liidu demokraatliku ohvitseride organisatsiooniga "Štšit" ja teiste organisatsioonidega. Vastavad kokkulepped on olemas. Samal ajal on asutud formeerima ohvitseridekorpust, Eesti Ohvitseride Liidu moodustamine on kavandatud 8. septembrile."
Nüüd küsimus, mis nõuab Ülemnõukogu-poolset otsust. See on Eesti Tehnikaspordi Liidu viimine Piirikaitse Ameti alluvusse ning vajaduse korral tema riigistamine. See puudutab endist ALMAVÜ-d, kes vahepeal on saanud Eesti Tehnikaspordi Liiduks. Valitsuse ettepanek on see organisatsioon riigistada ja luua selle kaudu materiaalne baas kaitsejõududele. Sellest muidugi ei piisa, aga midagi see siiski annab.
Septembris on meil plaanis välja kuulutada uus kutsumine tööteenistusse, et sulatada see sujuvalt sõjaväe- ja riigiteenistusse pärast vastavate seaduste vastuvõtmist. Samal ajal käib sõjaväe- ja riigiteenistuse seaduse eelnõu ettevalmistamine. Me loodame nendega valmis saada oktoobri alguseks.
Omaette küsimus on Eesti omariikluse julgeoleku tagamine ja terrorismiga võitlemine, riikluse vastu suunatud kuritegudega võitleva juurdlusbüroo loomine, Riikliku Julgeoleku Komitee tegevuse peatamine ja selle likvideerimised asumine, kaitsepolitsei ja politseireservi tugevdamine uue kaadriga, vajalike tehniliste vahendite ja relvastuse hankimine. Ka Eesti Vabariigi riigisaladuste hoidmise abinõude rakendamiseks valmistatakse ette spetsiaalset dokumenti, sest meil on põhjust arvata, et infoleke meie riiklikest struktuuridest on väga laialdane.
Ma nimetaksin veel mõningaid dokumente ja otsuseid, mis praegu on tegemisel. Need on NSV Liidu relvajõudude sõjaväevande tühistamine Eestist sõjaväkke kutsutute puhul, seadusandlike aktidega vastuolus olevate kohalike omavalitsuste otsuste tühistamine. Täna on härra Vähi Kirde-Eestis ja teeb sealsetele volikogudele ettepaneku enne 15. septembrit tühistada konkreetselt kõik need otsused, mis on vastuolus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsuse dokumentidega. Kui need volikogud ei ole 15. septembriks seda vabatahtlikult teinud, siis esitab valitsus teile nende otsuste loetelu, mille tühistamist me taotleme, aga tuleb pidada silmas, et valitsuse ja Ülemnõukogu otsustega vastuolus olevaid dokumente on vastu võtnud omavalitsusorganid ka mujal Eestis ja valitsus nõuab nende käest täpselt sedasama.
Edasi küsimus, mis puudutab vanade, seni kehtivate vabariigi riigivõimu- ja valitsemisorganite tänase situatsiooniga vastuolus olevate otsuste tühistamist. Püüame praegu teha inventuuri kuni 1940. aastani välja, aga kuna see on nii ulatuslik ja sügavuti minev töö, siis hakkame teile tegema seaduste tühistamise ettepanekuid ikka ainult osade kaupa sedamööda, kuidas me ise nendega edasi jõuame.
Kontrollifunktsioone täitvate ametkondade tegevuse tugevdamine. Me leppisime härra Hindrek Meriga kokku, et nädala pärast võtame kokku kõik kontrollivad inspektsioonid ja ametkonnad ning püüame muuta nende töö uuele situatsioonile vastavaks.
Küsimus on administratiivvastutuse kõrvalekaldumatus tagamises ja meil on siinkohal palve Ülemnõukogule: juba tükk aega on läbivaatamisel eelnõu, mis käsitleb vastutust statistiliste andmete esitamise eest ja me palume lülitada see ikkagi ülejärgmisel nädalal Ülemnõukogu istungjärgu päevakorda. Praegu me oleme olukorras, kus juhtimine ja ka analüüs on muutunud keeruliseks, terve hulk asutusi ja ettevõtteid hoiab kõrvale statistiliste andmete esitamisest ning ei ole mingeid sanktsioone, millega neid korrale kutsuda.
Muidugi on kavandatud ka teisi abinõusid riiklust kui ühtset juhtimissüsteemi ohustava omavoli vastu võitlemiseks, et vältida ühiskonnas juhitamatust ja sel pinnal poliitiliste kriiside tekkimist. Territooriumi kontroll ei tähenda ainult seda, et NSV Liidu relvajõud on Eestis dislotseeritud kindlates asupaikades ja nad ei liigu sealt meiega kokku leppimata, mitte ainult see ei ole territooriumi kontroll. Territooriumi kontroll tähendab ka seda, et on olemas kindel riigivõim, kellele allutakse, ning et see võim rakendab sanktsioone ükskõik kelle suhtes, kes ei täida tema korraldusi, vastasel juhul võib meil laieneda omavoli. See kasvab nagu lumepall ning olukord võib teatud etapil muutuda kontrollimatuks. Ma ei kahtle, et ka Eestis endas on piisavalt jõude, kes hakkavad šokiseisundist üle saama ning võivad hakata pilduma kaikaid riigi kodaratesse. Ma ei taha ära sõnuda, aga parlament peab teadma minu veendumust, et kodukootud terroristide ja saboteerijate lainet võib oodata. Seetõttu on kõik need sammud, mis me teeme Eesti riikluse tugevdamiseks, väga aktuaalsed ja väga kiired.
Teine riiklusega seotud küsimustering puudutab kodakondsust. Me oleme seisukohal, et kodakondsuse küsimus on vaja lahendada juba I etapil, s.o. lähema kolme nädala jooksul, sest kodakondsus on ikkagi riikluse määramise üks kriteerium. Kodakondsus oleks riigivõimuorganite formeerimise aluseks valimistel ja oleks vajalik kooskõla leidmiseks eesti rahva ja vene kogukonna vahel Eestis.
Eile õhtul oli meil nõupidamine Ülemnõukogu esimehe juures. Me oleme seisukohal, et järgmiseks nädalaks tuleb valmistada ette Ülemnõukogu poliitiline otsus kodakondsuse kohta ja 2 nädalat hiljem tulla välja seaduseelnõuga. Sellega kaasnevad niisugused küsimused nagu Nõukogude Liidu passide staatuse määratlemine Eesti territooriumil, Eesti Vabariigi isikutunnistuste kasutusele võtmine ja Ülemnõukogu seisukoht selles asjas. Me siiski palume, et Ülemnõukogu Presiidium võtaks oma järgmisel või ülejärgmisel istungil seisukoha Eesti Komitee isikutunnistuste suhtes, seda taotlevad ka maakonna- ja linnavalitsused.
Kolmas valdkond on konstitutsioonilise ja riikliku esindatuse küsimused. Siia alla kuuluvad Põhiseadusliku Assamblee töölerakendamine, põhiseadusest tulenevateks seadusandlikeks muudatusteks vajalike ülevaatlike seaduste loetelu koostamine, välisesinduste töölerakendamine vastavalt rahvusvahelisele protokollile, riikliku sümboolika korrastamine ja pidulike ürituste protokolli väljatöötamine. See on meil plaanis küll septembri lõpuks, aga peab teadma, et ka sellega tegeldakse. On mitmeid teisigi asju, mis pealtnäha on küll vähetähtsad, aga tegelikult aktuaalsed. See on Eesti Vabariigi õigusaktide jooksev tõlkimine vähemalt inglise keelde, see on Eesti NSV nimetuse kaotamine õigusaktidest ja muust dokumentatsioonist, juriidiliste isikute nimetusest jne.
Neljas küsimustering on idasuhted ning majandusliku koostöö korraldamine NSV Liidu ja selle vabariikidega. Me peame siin oluliseks kohe pärast NSV Liidult tunnustuse saavutamist nimetada Eesti Vabariigi Valitsuse esindus kiiresti ümber Eesti Vabariigi saatkonnaks NSV Liidus, korraldada ümber tema tegevus ja leida kaader, kes esindab edaspidi meid kõigis küsimustes suhtlemisel nii NSV Liidu kui Venemaaga. Saatkonna juurde on vaja moodustada ka majandusesindus.
19. ja 20. septembril on Tallinnas kavandatud läbi viia valitsustevaheline konsultatiivnõupidamine, s.o. sama protsess, mis algas m.a. augustis. Seal on kavas määratleda põhimõtte edaspidiseks horisontaalsuhtlemiseks nii nende vabariikidega, kes edaspidi tegutsevad Nõukogud Liidu raames, kui ka nendega, kes on iseseisvuse positsioonidel. Samuti on päevakorras Balti riikide ja Vahe-Euroopa maade majandussuhtluse edasine korraldamine.
Domineerima hakkab ilmselt eelkõige bilateraalne kaubavahetus ja täiesti tõsiselt tuleb arvestada võimalust, et juba 1992. aastast sõlmitakse meiega kokkulepped peamiselt maailmaturu hindade alusel isegi meile eeldatavalt soodsama kliiringkaubavahetuse korral. Vahendusfirmade kohta, kellel on potentsiaali koostööks idaturuga, võtab valitsus nende tegevuse soodustamiseks järgmisel nädalal vastu määruse, et suurendada kaubaressursside ostmist vabariigile rublade eest. Mul oleks hea meel, kui need saadikud, kes on tihedamalt seotud äritegevusega, näiteks Tähiste ja teised, selles töös kaasa lööksid.
Me oleme ka seisukohal, et Eesti Pangal tuleb kiiresti lahendada küsimus, kuidas teha arveldusi meie pankade ning NSV Liidu, Venemaa ja teiste riikide pankade vahel.
Ettevalmistamisel on valitsuse otsus nii ida- kui läänesuunalise transiitveo kohta. Seni pole transiitveo korraldamise teave olnud küllalt ülevaatlik, transiitveosed on tollivabad. Siin on vaja kiiresti saada kõigepealt ülevaade ning leida siis mõlemaid pooli rahuldav lahendus.
Nii NSV Liidu kui ka eri vabariikidega 1992. aastaks sõlmitavate kaubavahetuskokkulepete projektid sõltuvad sellest, milliste riiklike otsustusteni staatuse kohta jõuab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need on meil põhiliselt ette valmistatud. Materiaalsete Ressursside Ministeerium vaatab nad veel kord läbi ja me oleme valmis korraldama läbirääkimisi vabariikidega ning рaneme selle protsessi eeldatavalt käima pärast 20. septembrit, siis kui on toimunud kuuendad Tallinna konsultatsioonid, kas me peaksime majanduskoostöös põhimõtteliste otsusteni jõudma.
Eraldi küsimus, mille kallal meie inimesed ka praegu töötavad, on muidugi kõik see, mis on seotud kogu veeremiga, s.t. vagunite, lennukite ja laevadega. Kuidas seada sisse arvestused nende üle, korrastada veoste edaspidine liikumine jne. Siis veel torujuhtmed, eelkõige gaasi- ja naftajuhtmed, teed, raudteed ja elektriliinid, õhuliinid, sealhulgas ülelennud, side, telegraaf, post kuni kosmosekanaliteni – see kõik kuulub siia.
Varemgi on aeg-ajalt kerkinud küsimus meie varem liidulises alluvuses olnud ettevõtete osalemisest üleliiduliste assotsiatsioonide ja teiste organisatsioonide töös, kas siis üleliidulistes või vabariikidevahelistes või milliseks nad lõpuks välja kujunevad. Valitsus on niisugusel seisukohal, et seda tuleks toetada, kui see ei muuda omandisuhet, ei tekita uut alluvussuhet ja kui selle kaudu toimub ida rublakapitali mõistlik kaasamine meie majandusellu.
Viies küsimustering on majanduslikud ja poliitilised suhted Läänega. Esimest korda viimase poole sajandi jooksul on Eesti ees avanemas ka maailmaturg ja meil on käes praegu ideaalne moment pöörata Lääne senine poliitiline huvi majandushuviks. Tuleb ära kasutada lähem kuu aega. Poliitiline huvi selle ajaga hajub, kui see muutub aga püsivamaks ja kindlamaks majandushuviks, siis me oleme olulise sammu edasi läinud. Muidugi tähendab see, et me satume sügavasse vette ja meie ujumisoskus on igal juhul kehvapoolne, aga kuival maal harjutamiseks meil aega enam ei ole ja seda šanssi tuleb kasutada.
Rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil on lähinädalate ülesandeks kokku leppida Eesti Vabariigi liikmelisus või siis meie iseseisvuse taastamise suhtes vähemalt mõneski sellise tasemega rahvusvahelises organisatsioonis nagu ÜRO, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Haagi Rahvusvaheline Kohus. Analoogiliselt Ungari ja teiste Vahe-Euroopa riikidega kavatseme taotleda vastuvõtmist Euroopa Majandusühendusse ja osalemist seal assotsieerunud liikmena. Järgmine nädal me kuulame valitsuses ära Olümpiakomitee ettepanekud, kuidas saavutada, et Eesti sportlased võistleksid Eesti Vabariigi nime all nii Albertville'i kui Barcelona olümpiamängudel.
Üks oluline nõupidamine, millest tahan teid informeerida, on kavandatud 23. ja 24. septembrile. Nimelt toimub Tallinnas Balti Riikide Nõukogu järjekordne istung, seekord peaministrite tasemel, milles osalevad ka 5 juhtiva rahvusvahelise finants- ja rahandusorganisatsiooni esindajad. Need on Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupank, Põhjamaade Investitsioonipank ning Euroopa Investitsioonipank. Sellel istungil kavatsetakse jõuda ka otsustusteni Balti riikide osalemise kohta nimetatud organisatsioonides. On selge, et teatud projekte me ei saa ikkagi esindada igaüks eraldi, vaid kõik kolm riiki koos. Ühtlasi me valmistame ette Balti tolliliidu lepingu ja loodetavasti kirjutavad kolme Balti vabariigi peaministrid nõupidamisel sellele alla. Kui me seda teeme, on tulemus see, et me vähendame oma lõunapiiril oluliselt tolliteenistust ning saame suunata rohkem jõude tolli ja piirivalveteenistuse korraldamiseks lääne- ja idapiirile.
Kavandatakse ka muid abinõusid Eesti, Läti ja Leedu majandusliku integratsiooni kiirendamiseks, Balti ühisturg on praegu aktuaalsem kui kunagi varem.
Me taotleme Eesti osalemist täisliikmena, septembrikuus Moskvas toimuval Helsingi inimõiguste konverentsil ja astume samme ka selleks, et Helsingi protsessi osalised riigid annaksid omapoolse garantii Eesti ja NSV Liidu vahelistele läbirääkimistele iseseisvumise konkreetsete tingimuste üle. Asi on selles, et kui ühel pool on suur NSV Liit ja teisel pool väike Baltikum, siis võivad otsused tahes-tahtmata kalduda suurema poole kasuks. Meil on vaja erapooletuid ja objektiivseid vahendajaid ja mitmed Euroopa riigid on juba väljendanud oma valmisolekut selles asjas osaleda.
"Riikide tasandil on lähinädalate ülesandeks ühelt poolt konsulaarsuhete sisseseadmine esimeste välisriikidega ning juba ettevalmistatud majanduslepingute allakirjutamine mitmete Põhja- ja Vahe-Euroopa riikidega, eeskätt on jutt Vahe-Euroopast, Tšehhi ja Slovaki Vabariigiga on meil majandusleping alla kirjutatud, ette valmistatud on ka lepingud Ungari ja Poolaga. Ilmselt võime septembris jõuda sama kaugele ka mõne Põhja-Euroopa riigiga. Juba loodud on valitsuse tasemel riiklik organisatsioon "Eesti Välisabi" välisabi taotlemiseks, vastuvõtmiseks ja selle kasutamise koordineerimiseks."
Väga tähtsaks ma реаn seda, et Välismajandusameti koosseisus on moodustamisel informatsioonibüroo, mille ülesanne on Eesti majanduse tutvustamine välismaailmale ning investeeringuvõimaluste pakkumine nii uusettevõtluseks kui ka aktsiate ostmiseks senistes riiklikes aktsiaseltsides. Ühtlasi astub valitsus samme, saamaks esmalt abi ja krediite, mis on hädavajalikud nii Eesti omariikluse ülesehitamiseks kui ka tekkida võivate üliteravate n.ö. igapäevaprobleemide lahendamiseks, näiteks energia ja toorme ostmiseks, seadmete muretsemiseks. Ma ei räägi praegu siin Hudsoni Instituudi projektist, millest viimasel ajal on juttu olnud. See on kavatsus rakendada teisel etapil, oktoobris-novembris. Valitsus taotleb lähema nädala jooksul välisinvesteeringute seaduse vastuvõtmist Ülemnõukogus. See peab saama kui mitte otsustavaks pöördeks väliskapitali kaasamisel Eesti majandusse, siis vähemalt meie hea tahte avalduseks. Praegu on ette valmistatud mitu valitsuse määrust, mida me tahame rakendada kohe pärast seda, kui Ülemnõukogu on vastu võtnud otsuse välisinvesteeringute seaduse kohta. Ette on valmistatud valitsuse määrus, millega liberaliseeritakse oluliselt välismajandustegevust ja väliskaubandust, kaotatakse ekspordi- ja impordimaks. Me oleme seisukohal, et Eesti peab saama minimaalsete tollikitsendustega riigiks.
Eesti Pangale teeb valitsus ettepaneku läbi vaadata välispankade Eestisse tuleku tingimused. Senised formaalselt NSV Liidu osalusel loodud Eesti territooriumil asuvad ühisettevõtted registreeritakse ümber Eesti ja vastavate välisriikide ühisettevõteteks, kuna seni on nad olnud NSV Liidu ja välisriikide ühisettevõtted. Enamik neist tuleb ümber registreerida, aga muidugi mitte kõik, sest mõningates neist on tõepoolest NSV Liidu või mõne liiduvabariigi kapital sees. Kavas on kaotada ka igasugused piirangud ühisettevõtete välisosalusele.
Järgmine küsimuste valdkond on majanduse igapäevane korraldamine, majandusreformi kiirendamine. Uues olukorras on vaja rohkem rõhku panna majanduselu igapäevasele korraldamisele. Meil ei ole praegu kedagi süüdistada, kui me ise ja meie kodu puhas välja ei näe. Eriti oluline on see praeguses olukorras, kus Tallinnas seavad end sisse teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Ja sellepärast, kuigi see võib tunduda pisiasjana, pöördus valitsus kõigi linnavalitsuste ja maa- ning vallavalitsuste poole, et asuda organiseerima massilisi puhastus- ja korrastustöid, kaasata pensionäre, õpilasi, alternatiivteenistuses olijaid, Nõukogude armees ajateenistuse katkestanuid jt. Iga ettevõtte ja organisatsiooni kohus iseenda ja oma linna ning kogu Eesti ees on lähema 2-3 nädala jooksul põhjalik korrastuskuur teha.
Sotsiaalabi vajavate töövõimeliste ja tekkivate töötute rahaline abistamine tuleb seostada nende tööga kommunaalmajanduses aga ka saagikoristusel. Sügisesed koristustööd põllumajanduses on vaja teha võimalikult kiiresti ja kadudeta. Kui vaja, siis suunata kartulivõtule appi õpilasi ja töötajaid teistest rahvamajandusharudest. Vaba raha arvel on kavas ka mujalt toiduaineid kokku osta, et sel viisil lähituleviku varud luua. Neis küsimustes valmistatakse ette valitsuse otsused.
Tuleb valmistuda talveks. Ülimalt aktuaalne on kütusevarude täiendamine. Küttepuude varumise paremaks korraldamiseks kehtestavad Metsaamet ning linna- ja maavalitsused eri korra. Hulgikaubandusorganisatsioonid orienteeritakse kivisöe varude loomisele. Materiaalsete Ressursside Ministeerium vaatab koos linna- ja maavalitsustega üle ja täiendab metalltorude ning muude võimalike avariide likvideerimiseks vajalike materjalide varu.
Majandusorganisatsioonid peavad mõistma, et fondide ja limiitide ja tsentraliseeritud varustamise aeg on nüüd otsustavalt ja lõplikult ümber saanud ja tegema sellest oma järeldused. Igaühel tuleb luua oma varustussüsteem, tuginedes partnerite majandushuvidele, kasutades ära uusi organisatsioone nagu hulgikaubandusfirmad, börsid jne. Püüame ka eksporti suurendada, et selle kaudu importi kindlustada.
Majandusreformi kiirendamine peab looma meile uusi võimalusi, et süvenevatele majandusraskustele vastu hakata. Valitsus on seisukohal, et me peame mobiliseerima inimesi, muutma majandusorganisatsioone privatiseerimise kiirendamise kaudu aktiivsemaks.
Valitsus taotleb Ülemnõukogult kiiret seaduste vastuvõtmist, mis lubaks müüa kuni 20% aktsiatest ettevõtete oma töötajatele. Me oleme väga pettunud, et seda tänasesse päevakorda ei võetud. See protsess on kestnud juba maikuust saadik. Vaja on just nimelt poliitilist otsust!
See, et Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu on arutanud ka instruktsioonide tasandit jne., on Vene Föderatsiooni küsimus. Nemad valisid teise tee, ma ei arva, et me peaksime praegu vähemalt paar nädalat instruktsioonidele pühendama. Vaielda võib nende asjade üle loomulikult väga palju.
Lähiaegadel on valitsusel kavas otsustada, kuidas müüa aktsiaid ka välismaalastele. Taotleme Ülemnõukogult ka monopoli- ja konkurentsiküsimusi reguleerivate seadusandlike aktide vastuvõtmist. Me esitame selle seaduseelnõu uuesti, kuigi me kevadel seda kord juba tegime. Kui seе seadus on kehtestatud, siis reorganiseerib valitsus Hinnaameti Hinna- ja Konkurentsiametiks ja võtab vastu ka vastavad määrused, mis on ette valmistatud.
Kohalike huvide paremaks arvestamiseks tahame otsustavalt kiirendada munitsipaliseerimist. Me valmistume lähema kuu jooksul munitsipaliseerima kommunaalmajandust, tervishoiu-, haridus- ja kultuuriasutusi ning osaliselt sotsiaalhooldussüsteemi ja samal ajal ka väikeprivatiseerimist kiirendama. Kui meil oli alguses kavas väikeprivatiseerimise seadus Eestis ellu viia kahe ja poole aasta jooksul, siis nüüd näeme võimalust lühendada seda perioodi poolteisele aastale. Sellel sügisel tahame ette valmistada ja läbi viia radikaalse kaubandusreformi, lähtudes seejuures põhimõttest, et ida- ja läänekaubandus ning sisekaubandus, igat laadi jae- ja hulgikaubandus on ühine tervik. Kaubanduspoliitikat hakkab suunama üks keskasutus, kaubanduses kiirendatakse privatiseerimist ja Ülemnõukogule esitatakse ettepanek ETKVL-i reorganiseerimise kohta.
Kavas on munitsipaliseerida endiste liiduettevõtete elamispind, laiendada korterite müüki. Me tahame oluliselt laiendada ametkondliku pinna müüki, samuti riikliku elamufondi müüki sellistes linnarajoonides nagu näiteks Saue, kus omaniku küsimus ei vaja erilist selgitamist. Ma loodan, et Saue küsimus, mis on antud otsustamiseks Ülemnõukogule, ka siin läbi läheb.
Niiviisi saaks inimesed kasutada oma sääste, mis inflatsiooni tõttu väga kiiresti kokku sulavad. Kui me ei anna praegu privatiseerimiseks mingeid võimalusi, siis sellega me tekitame olukorra, kus inimesed lihtsalt kaotavad kogu oma raha, ja samal ajal hoiame kinni müüdist, et praegune rublakapital on hangitud mustal teel. Suurem osa sellest rublakapitalist, mis praegu Eestis on, on ikkagi ausate tööinimeste aus tööraha ja me peame andma neile võimalusi seda raha kasutada. Muidugi, see on ainult osaline lahend, aga meil jääb alles veel piisavalt vara, mida osakute kaudu ja kroonide eest realiseerida.
Seitsmes ja viimane osa puudutab raharinglust ja pangandust. Valitsus taotleb, et Eesti Pank lähinädalatel hakkaks kontrollima raharinglust Eesti Vabariigis. Samane abinõu selleks on NSV Liidu Riigipanga ja Eesti Vabariikliku Panga ühendamine Eesti Pangaga. Kavas on kiirendada ka ettevalmistust oma rahale üleminekuks, luues selleks maksimaalse valmisoleku. Aga ma pean ütlema, et see ei ole siiski lähema kоlme nädala küsimus, niisamuti nagu ka rubla sisekonverteeritavus.
Sularaha ringluse stabiliseerimiseks tahame kõigepealt saavutada kokkulepped NSV Liidu ajutise valitsusega, et me saaksime kuni krooni kasutuselevõtmiseni rublat kasutada ja vajadusel ta ületrükkida. Oktoobrikuus võtame võimalikult suures mahus kasutusele Eesti Vabariigi tšekiraamatu. Algul üksikisikutele, seejärel juriidilistele isikutele ja siis püüame seda kasutada ka nende juriidiliste isikute puhul, kes arvlevad teiste Balti riikide ja Venemaaga. Vastavalt sellele, kuidas võetakse kasutusele tšekiraamatud, on kavas kehtestada ka lisapiiranguid sularaha väljamaksmiseks üksikisikutele.
Lõpetuseks ma tahaksin rõhutada, et Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine nõuab kogu Eesti ühiskonna mobiliseerimist. See nõuab üheselt mõistetavat riigivõimu, nõuab sõnadelt tegudele üleminekut. Me loodame, et tegusid tehes kujuneb välja ka Eestimaa liidrite uus põlvkond. Valitsus kutsub riigiametisse pooleks aastaks või kolmeks aastaks ettevõtete-organisatsioonide võimekaid töötajaid, et ühiselt realiseerida Eesti iseseisvumise ja Euroopasse jõudmise 3 x 3 programm. Me arvame, et saame paljude Eestimaa inimestega teha vastavasisulisi lepinguid ja olla niimoodi vastastikku kasulikud, aga praegu on riigiametisse uue jõu juurdetulekut vaja järsult kiirendada. Me kutsumegi üles kõiki neid, kellel on ideid, mida saaks kiiresti teha majanduselu edendamiseks ja Eestimaa iseseisvumiseks: ärge jätke neid ideid ainult endale!
Ma tahan öelda seda, et Eesti iseseisvumiseks kavandatud protsessid võivad mõnes osas venida, teises jälle kulgeda oodatust kiireminigi. Oleks väga kena, kui 3 x 3 programmi esimene osa õnnestuks ka tegelikkuses realiseerida 3 nädalaga. Kui see aga ka näiteks 6 nädalaga ellu viiakse, oleme lõppkokkuvõttes ikkagi võitnud. Peaasi, et iseseisvusprotsess ei jääks vinduma. Sellesse dokumenti, mille ma teile ette kandsin, tuleb suhtuda muidugi paindlikult. Asi ei ole mitte alati konkreetses kirjatöös, vaid eesmärgis, mis selle programmiga on püstitatud. Nimelt, et Eestimaa iseseisvus on vaja saavutada võimalikult lühikese ajaga ja Eesti rahva jaoks soodsate tulemustega. Eesti Vabariigi Valitsus usub, et kõik riigivõimu- ja valitsusorganid ning kohaliku omavalitsuse organid teevad maksimaalseid jõupingutusi selle eesmärgi saavutamiseks. Tänan teid!
