Asume töökohtadele, istungjärgu töö jätkub. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 67 saadikut, puudub 38.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt meie reglemendi paragrahvile 15 on iga istungjärgu teise istungi alguses võimalus esineda igal saadikul päevakorraväliste teemadega 5 minuti jooksul. Palume kõnetooli Toomas Korgi.

Lugupeetud eesistujad, lugupeetud kolleegid! 21. septembril 1944. aastal toimus Virumaal Tamsalu ja Porkuni vahel, Loksa ja Sauevälja külades, Teise maailmasõja üks viimaseid lahinguid Mandri-Eestis. Saatus tahtis, et vastamisi olid sundkorras mobiliseeritud eestlased. Ühelt poolt Eesti Laskurkorpuse 249. laskurdiviis, teiselt piirikaitse rügement ning vabatahtlikud 20-ndast SS-diviisist.
249. laskurdiviis kaotas 69 vene mundris sõjameest, kolme vennashauda on maetud vähemalt 279 umbes niisama noort meest, kellel olid seljas Saksa mundrid. Möödunud aastal, lahingu 45. aastapäeval tähistati Saksa vägede koosseisus langenute ühishaud umbes kahe meetri kõrguste vaskristidega. Eestvõtjaks oli Väike-Maarja Muinsuskaitseselts. Leinatalituse käigus pandi teiste hulgas pärjad ka Rakvere rajooni täitevkomitee ja kompartei Rakvere rajoonikomitee poolt. Sama ürituse käigus mälestati Eesti Laskurkorpuses langenuid varem paigaldatud mälestuskivi juures metsalised nn. interliikujate seast, kelle esindajad viibivad ka siin saalis meie hulgas, nõretasid tookord vihast. Metsalised sellepärast, et tsiviliseeritud inimene ei pea sõda surnutega. Metsalised sellepärast, et tsiviliseeritud inimesele peaks selge olema, et üks asi on sõdurite hauad, teine asi, näiteks, mälestussamba püstitamine Hitlerile. Üks asi on suhtumine stalinismi, hoopis teine asi on aga suhtumine nendesse, kes sellesama Stalini juhtimisel oma kohust täites langesid. Lihtsalt mõistmatu on, et tsiviliseeritud inimeste hulgast lasi ennast välja arvata maailma ühe võimsama relvajõu juht Dmitri Jazov, kes oma 28. novembri teleesinemises andis korralduse haudade rüvetamiseks. Kohe leidus ka truusid korraldusetäitjaid, kes tegid seda kõrgelt organiseeritult. Kuidas muidu kvalifitseerida vähemalt üheksat praktiliselt üheaegset plahvatust Eestis ja Lätis. Üheksat plahvatust, millest vähemalt neljas kohas jäid maha Nõukogude armee relvastuses olevate detonaatorite jäänused. Üheksa hauarüvetamist ajal, mil Saksamaal on käimas aktiivne tegevus Venemaa näljahädaliste abistamiseks. Üheksa barbaarsust, vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel on sõlmitud kokkulepe sõjaohvrite haudade korrastamiseks. Kokkulepe, mida Saksamaa pool väga hoolikalt täidab. Hauarüvetused jätkuvad hoolimata sellest, et Nõukogude Liidu marssali Kulikovi (kes teatavasti oli Varssavi pakti vägede üks juhte) üsna hiljutine kohtumine Saksamaal härra Weberiga lõppes kinnitusega, et Nõukogude Liit asub nimetatud lepet täitma. Härra Weber on Volksound Deutsche Kriegsgräber Fürsorge organisatsiooni juht. See organisatsioon tegeleb Saksa sõjaohvrite haudade korrastamisega ja korrashoidmisega. Nii Saksa sõjaväelaste kui sõdades langenud eraisikute ja Saksamaal hukkunud välismaalaste, sealhulgas venelaste haudadega. Organisatsioon loodi peale I Maailmasõda ja ta on asunud taastama saksa haudu ka Venemaal. Muuseas, ettepanek seda teha tuli Volgogradi (sõjaaegse Stalingradi) täitevkomiteelt. Kui sakslaste esindajad paar nädalat tagasi Eestis viibisid, said nad korraliku šoki, sest nii metsikut ümberkäimist matusepaikadega poldud nähtud. Häbi neile, kes me oleme Idast tulnud metsikustel sündida lasknud. 1991. aastal võtavad sakslased ette alustada Viljandi ja Tartu matusepaikade korrastamisega. Tsiviliseeritud maailma mõistes ei tähenda matusepaikade korrastamine samba panekut sajale või tuhandele või kümnele tuhandele mehele, vaid tähendab igale langenule plaati. Kui ei õnnestu kindlaks teha, kes selles hauas puhkab, jäädvustatakse ikkagi kõikide nimed ühisel tahvlil. Tsiviliseeritud maailmas on sõjasurnuaiad tähtajatud, see tähendab, seal ei toimu pealematmist või hauaplatside ümberjaotamist, nagu seda tsiviilsurnuaedades tehakse kas 50 aasta järel või mõnel muul puhul. Eelnevast tulenevalt teen kaks tungivat ettepanekut valitsusele. Esiteks, selgitada välja, kes tegeleb Eesti Vabariigis hauarüvetamisega. Teiseks. Selgitada kiires korras välja, kes korraldab Eesti Vabariigi territooriumil provokatsioone sõbraliku naaberriigi vastu, sest teisiti ei oska nimetada 5. detsembril toimunut, perioodil, mil Saksamaa on seda riiki tõsiselt abistama hakanud. Eelnevast tulenevalt teen ettepaneku Eestist valitud Nõukogude Liidu kongressi saadikutele, eelkõige pean silmas kaitse- ja julgeolekukomitee liiget härra Vello Varet, välja selgitada, kas Dmitri Jazovi korraldus on ka Nõukogude Liidu valitsuse ja Kaitseministeeriumi seisukoht, või on Jazov sattunud juhtkonnaga opositsiooni ning annab sellepärast riigile kahjutekitavaid korraldusi. Tänan tähelepanu eest!

Austatud eesistujad, lugupeetud kolleegid! Lugupeetud ajakirjanikud ja külalised!
28. detsembril 1989. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu maksukorralduse seaduse. Seal on kindlaks määratud kehtivad maksud, maksustamise objektid ja subjektid. Räägime käibemaksu kohta käivatest paragrahvidest. § 11 on öeldud: käibemaksu maksavad juriidilised isikud nende poolt müüdud kaupade, toodete, teenuste käibelt. Käibemaksu arvutatakse müüdud kauba müügihinnast, millest on maha avatud: 1) teiste juriidiliste ja üksikisikute poolt tehtud tööde ja osutatud teenuste maksumus, materiaalsed ja nendega võrdsustatud kulud, 2) amortisatsiooni eraldised ja sotsiaalmaks. Selle seaduse paragrahviga 11 määratakse ka, et ettevõtted maksavad käibemaksu müüdud kauba maksumuselt, millest on maha võetud loetletud kulutused. § 13 annab käibemaksu kogumise valitsuse pädevusse ja selle seaduse 4. peatükk kehtestab seaduse rikkujatele vastutamise korra.
Nüüd sellest, mida ma tahan teile öelda. 10. oktoobril 1990. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus oma määrusega nr. 209 käibemaksuga maksustamise korra. Kui nüüd analüüsida neid kahte dokumenti, selgub, et valitsuse määrus ei vasta maksukorralduse seaduse sätetele. Valitsus on ületanud oma võimu piirid ning tal pole ka Ülemnõukogu suhtes olnud lugupidamist, et paluks meil vastavate paranduste sisseviimist maksukorralduse seadustesse. Paranduste tegemine seadusesse kuulub Ülemnõukogu, mitte valitsuse kompetentsi. Valitsuse määruses öeldakse: käibemaksu objektidele on lisatud ka kaupade import ja seda ei ole maksukorralduse seaduses ära märgitud. Impordi käibemaksuga maksustamisel ei ole midagi valesti, kuid valitsusel tarvitsenuks viia baasseadusse Ülemnõukogu vahendusel vastav parandus sisse. Teiseks, kui seaduse § 11 kehtestab käibemaksu arvutamise põhimõtte: müüdud kauba maksumus miinus samas paragrahvis loetletud kulud, siis valitsuse määruses see ei kajastu. Määrus nr. 209 punkt 12 kehtestab käibemaksu määraks 6% ja selline kehtestamine on baasseadusega vastuolus.
Kolmandaks, maksukorralduse seadus kasutab põhimõtet müüdud kauba maksumus müügihinnast. See tähendab, et kaup peab kõigepealt olema maha müüdud ja siis alles ta maksustatakse käibemaksuga. Valitsus seda põhimõtet ei aktsepteeri. Valitsuse määrus nimetab käibe toimumise ajaks ka kauba lähetamist ostjale. Aga see kaup võib jääda lattu seisma ja mitte leida ostjat. See tähendab, et mitte tarbija, vaid tootja maksab käibemaksu. Ka see ettevõtmine on vastuolus maksuseaduse põhimõtetega. Eelöeldust lähtudes väidan, et Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud käibemaksuga maksustamise kord on teadlikult seatud vastuollu baasseadusega ja sellega on valitsus oma volitusi ületanud ning Ülemnõukogu ignoreerinud. On kehtestatud kehtivale raamseadusele mittevastavad normatiivaktid.
Kuna maksukorralduse seaduses iseenesest ei ole öeldud, et valitsus ei pea selle seaduse rikkumise eest vastutust kandma, siis teen kompetentsetele organitele ettepaneku kutsuda valitsus seadusandlikus korras korrale.
Teen ka Ülemnõukogu Presiidiumile ettepaneku anda valitsusele korraldus viia otsekohe oma määrus nr. 209 vastavusse maksukorralduse seadusega. Aitäh!

Lugupeetud härra Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Eile tähistati rahvusvahelist inimõiguste päeva. Kuna 1948. aasta 10. detsembril võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, oleme ka meie hakanud rääkima inimõigustest, eeskätt üksikisiku õigustest. Vähem aga kodanikkonna, etnose õigustest kasutada oma kultuuri, tunnistada oma usku, täita selle rituaale ning tarvitada emakeelt. Samuti õigust moodustada iseseisev riik, õigust vabaneda koloniaalikkest ja okupatsioonist. Aastakümneid Nõukogude Liidus kestnud poliitilise, majanduslik ja füüsiline vägivald lõid rahvaste Paabeli segaduse, mille sasipundart tuleb kahjuks nüüd meil kõigil hakata lahti harutama. Momendil on tekkinud jälle vabam võimalus soovijail oma isaisade maale tagasipöördumiseks, kuna suguvendade keskel tuntakse end ikka turvalisemana kui võõrsil. Kujukaks näiteks siin on ümberasujad sakslased ja juudid. Ka idanaabrid venelased, kes on samuti ilmalaande laiali paisatud, mõtlevad paljud oma põlistele asustusaladele ja endisesse kodukohta tagasi pöörduda, kui selleks vastavad tingimused luuakse. Samad mõtted mõlguvad meeles ka paljudel Nõukogude Liidus elavatel eestlastel. Seepärast – üheks peabki Eesti välispoliitika suunaks lähitulevikus saama, nii nagu see oli iseseisva Eesti Vabariigi perioodilgi, ka nn. Venemaa eestlaste küsimus. Sellel probleemil on oma ajalugu. Vabadussõja lõpul jäi ligikaudu 190 tuhat eestlast Nõukogude Venemaale, Ukrainasse, Gruusiasse ja mujale. 1920. aasta Tartu rahulepingu 4. artikli järgi võisid Venemaa territooriumil elavad eesti soost isikud opteeruda Eestisse ühe aasta jooksul, alates ratifitseerimise päevast. Samasugune õigus tagati Eesti Vabariigi territooriumil elavaile mitte-eesti päritoluga isikuile Vene kodakondsusse astumiseks. Vastava palve esitanud 106 tuhandest isikust pääses Eestisse aga ainult 37,5 tuhat. Nõukogude Liitu jäänud eestlaste arvukust mõjutasid järgnevail aastakümnetel sundkollektiviseerimine ja 30-ndate aastate massirepressioonid ning ka Teine maailmasõda. Aastatel 1940, 1941 ja 1949 lisandusid Venemaa eestlastele kümned tuhanded küüditatud ja vangistatud eestlased. Ja nii 1989. aasta rahvaloenduse järgi elas Vene Föderatsioonis 54 000, Ukrainas 4000, Gruusias 2200, Kasahhi territooriumil 2000 eestlast. Viimaste aastate Eesti iseseisvuse püüdluste hoogustumine on avaldanud mõju ka nn. Venemaa eestlaste rahvusliku eneseteadvuse taassünnile ja arengule ning nende organiseerumisele. Seda kinnitavad nii rahvuslike seltside tekkimine Moskvas ja Leningradis kui ka esimeste eestikeelsete koolide avamine Moskvas ja Riias ning eesti keele õpetamise alustamise püüded Baškiirias ja Lõuna-Siberis. Märkimisväärne osa on Venemaa eestlaste tegevuse elavdamisel olnud Liidueestlaste Seltsil, kelle senise tegevuse kogemus ja tihedad kontaktid ida asualal eestlastega juhivad meie tähelepanu vähemalt kolmele aspektile. Esiteks, kasvab nende idaeestlaste arv, kes soovivad tagasi pöörduda oma esiisade maale ja on astunud selleks ka energilisi samme. Teiseks, idas asuvate eesti vähemusgruppide kultuurilise teenindamise ja emakeelse hariduse saamise võimalused. Selle küsimuse lahendamiseks tuleks kasutada Eesti, Vene Föderatsiooni ja ka teiste riikidega sõlmitavaid kultuuri- ja hariduskonventsioone. Kolmandaks, tõsiselt tuleb suhtuda idaeestlaste kõlbelise ja eetilise kasvatusega seotud küsimustesse. Silmas pidades emakeelse usuelu taastamise soove Venemaal ja teistes idahajale eestlaste asupaikades. Iseseisvusaegse Eesti Vabariigi poliitika meil elavate vähemusrahvuste suhtes oli rahvusvaheliselt tunnustatud, kuid sealjuures ei unustatud ka oma rahva hajakildude huve. Nii näiteks Eesti-Läti koolikorraldus 1934. aastal määras kindlaks, et kumbki alla kirjutanud pool kohustub avama oma territooriumil teise osalise rahvuskeelse algkooli, kui 8–15-aastaste õpilaste arv, kes peavad käima koolis, on ühe omavalitsuse piirkonnas vähemalt 15 inimest jne. 1924. aastal loodi valitsuseväline Piirimaade Selts. Hiljem moodustati selle seltsi tegevuse edasiarendusena 8. detsembril 1938 Piirimaade Komitee, mille eesotsas oli peaminister. Nüüd majanduspiiri taha jäänud eestlaste probleemid on olnud arutlusel ka maaelukomisjoni juurde moodustatud Eestimaa äärealade ajutises komisjonis, mille tööst on osa võtnud nii Eesti Komitee kui ka Liidueestlaste Seltsi esindajad. Püüdkem siis ühiselt nendele probleemidele leida lahendus. Aitäh!

Austatud saadikud! Seda teemat juba puudutati. 5. detsembri öösel kõlasid Eestimaal plahvatused. Ja need kõlasid mitte ainult meil. Leedus oli purustusi ja lõhati ka mitmes kohas Lätis. See operatsioon oli kavandatud ja läbi viidud üheaegselt. Siin on tunda armee kätt. Kahtlemata on selle aktsiooni aluseks Nõukogude punavägede ülemjuhataja Jazovi eelnenud kõne. Selles kuulutati likvideerimist vajavateks kõik sotsialismi vaenlastele ja SS-lastele püstitatud mälestusmärgid Baltikumis. Nõuti kohest korterite ja sissekirjutuste andmist Nõukogude ohvitseridele ja nende perekonnaliikmetele, siin viibivate punavägede mittenimetamist õige nimega jne. Vastasel juhul ... Unustatakse, kui ebanormaalsetes oludes elavad paljud põlised eestimaalased. Selliste järjest suurenevate nõudmiste korral ei ole olukorra paranemist lootagi. Tegelikult tuleb ilmselt tänada Euroopat, sealt pühitakse armeesodi minema meie ukse ette, tegelikult siiski mitte ukse ette, otse tuppa. Unustatakse, et ka Baltikum on Euroopa ja siin sees olev järjest suurenev Nõukogude armee isikkoosseis ja relvastus mitte kuidagi küll ei saa tagada Euroopa julgeolekut. Kõik need korterihõivamiste ja muud ähvardused, provokatsioonid on meile tuttavad juba 39-ndast, 40-ndatest aastatest. Ring on täis ja läheme aga uuele keerule. Ja maailm hakkab abistama seda toidu- ja rahahädas olevat talupoegade ja tööliste riiki. Maailm annab süüa ja Nõukogude Liit täiendab aga usinalt oma tapariistade arsenali. Jah. Toitu on vaja, kuna rahvas ei ole siiski veel õppinud tanke ja pommikesi nosima. Maailm ei suuda mõista, et pruugib sel riigil vaid oluliselt kärpida oma majanduskulutusi relvastusele ja ei ole enam toidupuudust. On olemas selline ütlus: taome mõõgad sahkadeks. Nõukogude Liidus käib see veidi teisiti: taome mõõgad labidateks. Oma rahva ja anastatud rahvuste vastu. Kui ei ole välisvaenlast, siis minnakse oma riigi inimeste vastu, peaasi, et saaks minna ja kindralite olemasolu õigustada. Nüüd siis mälestusmärkidest. Kautlas lõhati Kautla lahingute mälestusmärk ja viidi sealt ära veel üks memoriaali tahvel. Ma tahaksin teile öelda, Kautlas on lõhutud juba kolm korda. Seal on tarvitatud väga tugevajõulist lõhkeainet. Sellist lõhkeainet ja sütikuid on kasutusel ainult armee liinis, pealegi on selles töös näha absoluutselt professionaalset kätt. Sama võib öelda ka Porkuni ristide kohta. Meid süüdistati fašismis. Paraku see ei ole nii. Valede ratas veereb jätkuvalt Göbelsi stiilis, mida suurem vale, seda paremini usutakse.
Nii sai sellise propagandavalguses Kautla talust Eestimaa linn. Üks talu muutus linnaks!? Asjaosalistest aga kord natside käsilased ja samas KGB kaastöölised. Porkunis on maetud eestlased, sundsõdurid, kes pidid II maailmasõjast osa võtma Saksa poolel. Nad on Eestimaa ohvrid ja ka Saksamaa sõdurid. Nende haudadele püstitati kaks vaskristi, mis nüüd on lõhatud. Rüvetatud on ohvrite hauad ja seega ka saksa sõdurite hauad. Kuidas aga näeb välja see vandalismiakt Nõukogude Liidu ja Saksamaa lepingu alusel, et austatakse, hoitakse vastaspoole sõdurite haudu. Ikkagi kestab see vihkamine. Ja siiski on Eestis olemas monument, mis on püstitatud SS-laste haudadele. Matmispaiga kohale on rajatud Maarjamäe memoriaal. Meremeeste auks, kelle asemel maeti kirstud saepuru ja laastudega. Nendele SS-laste hauaplatsidele on isiklikult lilli viinud ka värske Nobeli rahupreemia laureaat, Nõukogude Liidu president härra Gorbatšov. Ärgu siis lõhkujad jätku kahe silma vahele ka Maarjamäed, nende formuleeringu järgi ainukest õiget lõhkumist väärivat monumenti. Miks ma nimetan lõhkujaks sõjaväge? On olemas pealtnägijate tähelepanekud. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka kaasalöönud aktiviste, suunajaid. Ja täna ma ei taha siin saalis kuulda ühegi kindrali vastuväiteid. Avaldan absoluutset protesti taoliste terroriaktide suhtes. Me peame välja ütlema oma arvamuse, kuna kõik võib edasi minna, sest vaenlaste, valgekaartlaste auks olevat püstitatud ka vabadussõja mälestusmärgid.
Detsembrikuu päevad kuni jõuludeni on advendipäevad. Kes nendel päevadel teevad kurja, saavad ristiusu järgi karmilt karistada. Ilmselt ainult Jumala karistusele saamegi loota, sest siiani on avastamata Kautla eelmise aasta lõhkujad. Kas neid nüüdseidki lõhkujaid suudetakse, tahetakse või lastakse avastada. Tänan!

"Lugupeetud eesistuja, austatud rahvasaadikud! Ma käisin kohtumas Rummu asulas. Seal olid koos Suure Isamaasõja veteranid, nad andsid minu kätte pöördumise nii Ülemnõukogu kui ka valitsuse poole. Kes aitab vaest endist sõjameest? "Meie, Eesti Vabariigis elavad Suurest Isamaasõjast osavõtnud, oleme läbi teinud sõja. Meie sõduriverega on niisutatud Nõukogudemaa ja kogu Euroopa. Meie veri on voolanud mitte jõgedena, vaid meredena. Teeninud NSV Liidu relvajõududes 7, 8, 9 aastat, me demobiliseerusime ning hakkasime taastama laostatud rahvamajandust. Paljud meist olid värvatud või töötasid vabatahtlikult Tallinna gaasijuhtme ehitusel, rajasid kaevandusi ja töötasid seal, osalesid vabrikute ning tehaste taastamises, elamuehituses, töötasid karjäärides. Pole töid, milles endine sõjamees poleks kaasa löönud. Töötasime koos eesti töömeestega nagu lihased vennad, jagasime leiba ja tubakat ning mingeid pretensioone eesti rahvale meil polnud, pole ega ole edaspidi. Meie seas on praegugi 15% eestlasi. Kõik nad on ühel nõul ja solidaarsed meiega. Meie ühise vere ja higiga on kastetud Eestimaa pind. Mis aga on juhtunud nüüd? Kõik me oleme kõrges eas, pensionil, meie keskmine iga on 71 aastat. Sõjas on kaotatud tervis. Meie jõuvarud on otsas ja nüüd pole kellelgi meid vaja. Eestist lahkumiseks ja uue elu alustamiseks (mida nähtavasti püüavad saavutada härrased Toompealt) pole meil enam ei jõudu ega ka raha. Ja nagu laulusõnagi ütleb "Vaenlane on maha põletanud kodutare ja koduküla, kuhu peab nüüd sõdur oma sammud seadma?" Me kuuleme raadios, televisioonis, loeme ajalehtedest Toompea härrastelt solvanguid, selliseid nagu "okupandid", "migrandid" jms. Meilt on võetud soodustused. Mõned Isamaasõjast osavõtnud töötavad veel, ent praegu käib ettevõtetes tööliste ja esmajoones pensionäride, sealhulgas ka Suurest Isamaasõjast osavõtnute koondamine. Vallandatakse ilma kahekuise vallandustoetuseta. Vastavalt fašismi üle saavutatud võidu 45. aastapäeva auks vastu võetud üleliidulisele õigusaktile on ette nähtud Suurest Isamaasõjast osavõtnutele pensionilisa 17 rbl. 50 kop. kuus ja nende pensionide korrigeerimine 1990. aasta 1. oktoobrist. Härrased Toompealt seda kõike ei arvesta. K.a. 15. oktoobril me kuulutasime välja näljastreigi, nii et ei ole vajadust ametlikult deklareerida – see algas seoses hinnatõusuga. Aga kui juba nälgida, siis, nagu see praegu moes, peab midagi ka nõudma. Meil on kombeks kirjutada ning raadios ja TV-s rääkida, et Suurest Isamaasõjast osavõtjatest "pole kedagi kusagil ega kunagi unustatud". See käib surnute kohta, meid, elavaid, on valitsus unustanud. Alustanud 15. oktoobrist pealesunnitud näljastreiki, mille on põhjustanud Eesti Vabariigi Valitsus, nõuame meie, Harju rajooni Rummu asulas elavad Suurest Isamaasõjast osavõtnud: taastada Suurest Isamaasõjast osavõtnutele kõik Liidu õigusaktidega ettenähtud soodustused, 1. oktoobrist korrigeerida meie pensionid ning maksta välja pensionilisa 17 rbl. 50 kop. Kõik ülalnimetatu tuleb täita 1991. aasta 1. jaanuariks. Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku mõelda järele, kaaluda tekkinud olukorras kõik läbi, selleks et vältida ettearvamatuid tagajärgi. Me kinnitame, et kui meie nõudmisi ei täideta, tuleme kõik nagu üks mees koos oma mõttekaaslastega Toompeale ja pigem langeme kui et lahkume oma nõudmiste täitmist saavutamata. See oleks teie poolt, härrased, parandamatu ajalooline viga. Meie kannatus on läbi." Vastu võetud Rummu asula Suurest Isamaasõjast osavõtnute koosolekul ühehäälselt 23.10.1990. aastal. Protokoll nr. 3. Allkirjad."
Tänan tähelepanu eest!

Üks teadaanne vahepeal. Härra Sovetnikov palub meelde tuletada, et ärasõit Narva on kell 11 Lossi platsilt. Oli planeeritud, et sõidavad härrad Sovetnikov, Paju, Tamm ja ka Toome. Kas Toome on asjadega kursis, seda ma ei oska öelda. Ilmselt asjaosalised juba sõiduks valmistumas. Aitäh! Jätkame sõnavõttudega. Mart Laar.

Austatud härra spiiker, austatud Ülemnõukogu! Ma puudutaksin sedasama teemat, millest siin mitu kolleegi juba rääkinud on. Kuna ma ise tegelesin Saksa Sõjaväekalmistute Korrastamise Seltsi ametliku esinduse vastuvõtuga Eestis, siis tahaksin veel kord rõhutada seda meeldivat koostööd ja kokkulepet, mis saavutati Eesti poole ja Saksa Liitvabariiki antud küsimuses ametlikult esindava organisatsiooni vahel Eestis asuvate Saksa sõjaväekalmistute korrastamise suhtes. Me rääkisime pikemalt just Porkunist ja sellest, et me olime esimesed, kes taastasid saksa sõdurite hauaplatsi ja avasid seal mälestusmärgid – ristid. See leidis väga sooja vastuvõttu ja väljendati veendumust, et on täiesti kindel, et need ristid jäävad püsima. Sest kokkulepe selliste mälestusmärkide taastamiseks on saavutatud mitte ainult Eestiga, vaid ka Nõukogude Liiduga ja Nõukogude armee esindajatega. Paraku tõestas elu siin konkreetselt Eestimaal siiski midagi muud ning seetõttu on kristlik-demokraatlikul fraktsioonil välja pakkuda konkreetne dokument, millega me teeksime ettepaneku Ülemnõukogu Presiidiumil pöörduda otseselt Saksamaa Liitvabariiki antud küsimuses esindava organisatsiooni poole. See kõlaks järgmiselt:
""Saksa Sõjaväekalmistute Korrastamise Seltsile."
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium peab oma kohuseks kahetsusega teatada, et 5. detsembri öösel k.a. õhiti ristid Porkuni lahinguväljal asuvatel II Maailmasõjas langenud Saksa sõjaväes võidelnud sõdurite haudadel. Sündmuskohal on leitud Nõukogude armee kasutuses olevate detonaatorite jäänused. Vastutus nimetatud barbaarse akti eest langeb eeskätt NSV Liidu marssalile Dmitri Jazovile, kes oma 28. novembri teleesinemises kutsus üles hävitama fašistlikke monumente. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium avaldab kahetsust Eestis asuvate saksa sõjaväekalmistute taasrüvetamise puhul. Selliste aktsioonide ärahoidmine osutub võimalikuks alles seejärel, kui Eesti on saavutanud kontrolli tema territooriumil endiselt paiknevate Nõukogude armee üksuste üle. Ometi loodame, et Saksa Sõjaväekalmistute Korrastamise Seltsi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja omavalitsuste vahel alanud koostöö jätkub selleks, et igal Eesti pinnal puhkaval sõduril oleks õigus viimsele puhkepaigale"."
Ma pean selle dokumendi arutamist ja ka vastuvõtmist meile välispoliitiliselt erakordselt oluliseks, kuna nende haudade rüvetamine pole mitte üksnes meie sisepoliitiline, vaid kõige otsemas mõttes välispoliitiline probleem. Tänan tähelepanu eest!

Lugupeetud kolleegid! Mind hämmastas eilne terav diskussioon toiduabi küsimustes. Ma ei tea, kui palju on meie hulgas neid saadikuid, kellel on isiklikke kogemusi Eesti külast peale suurt sõda, kuid põgus pilk saali näitab, et neid üle veerandi ei ole. Tuletame seda aega lühidalt meelde. Küla oli meestest tühi, kes langenud, kes võõrsil, kes vangis. Nii oli see ka minu vanemate talus, kust lühemat või pikemat aega oli ära kolm täiskasvanud meest, nendest üks jäädavalt. Sellele vaatamata ei olnud külas nälga. Toiduta ei jäänud ka linn. Veel enam, iga päev ujutati Eestimaa küla üle kotipoiste armeega. Ja vähemalt meie talust ei tulnud kellelgi tühja kõhuga ära minna. Kas me nüüd oleme halvemas olukorras? Usun, et ei ole. Parem on ikkagi oma must leib ja koorega kartul kui võõrsilt tulnud maiuspalad. Olukord toiduga meil tõesti halveneb ja valitsuse abinõud ei ole alati olnud efektiivsed. Kuid valitsus siiski tegutseb, vähemalt nn. riskigruppide elatusmiinimumi kindlustamisel. Ka meil, lugupeetud saadikud, on võimalus käesoleval istungjärgul eelarve läbiarutamise ja vastuvõtmise käigus oluliselt parandada toitlustamise olukorda Eestimaal. Maaelukomisjon on teinud oma ettepanekud majanduskomisjonile ja need tulevad arutamisele. Kui sellest ei piisa, on veel ka teisi võimalusi. Näiteks, iga maapere võtab oma šefluse alla mõne linnapere jne. Muidugi tsiviliseeritud riigi jaoks on need äärmuslikud abinõud, kuid ma usun, et ka almuste vastuvõtmine ei ole kohane tsiviliseeritud riigi elanikele. Nii et meil on, mille üle mõelda, enne kui sirutame käe võõra leivapalukese järele. Meil on abi vaja hoopiski teistes valdkondades. Sellest oli siin eile mõne sõnaga juttu ja läheks praegu pikale seda arutama hakata. Leian, et eilne arutelu katkestamine oli põhjendatud, kuna küsimus ei olnud piisavalt ette valmistatud. Usun, et need seltsimehed, kellele see ülesandeks tehti, kaaluvad põhjalikult kõiki poolt ja vastu probleeme, enne kui asi tuleb uuesti täiskogus arutusele. Tänan tähelepanu eest!

Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on mõningaid märkusi meie istungjärgu läbiviimise kohta. 5.–6. detsembril, nõupidamisel NSV Liidu Ülemnõukogus ajasin ma pikalt juttu minu kolleegi Andris Pantelejeviga. Ta on Läti Vabariigi Ülemnõukogu inimõiguste ja rahvussuhete alatise komisjoni esimees. Ta mainis, et juba kolmandat nädalat töötab Läti Vabariigi parlament 5 päeva nädalas, kusjuures arutatakse ainult majandusküsimusi ja vabariigi eelarve projekti, kusjuures poliitilistele diskussioonidele on pandud veto. Mulle tundub, et me plenaaristungitel katastroofiliselt vähe töötame. Kõigest kümme tundi nädalas. Minu meelest me peaksime praegu töötama vähemalt 20 tundi nädalas, poliitilised diskussioonid aga (kuigi ka väga tähtsad) peaksid jääma istungjärguvälisele ajale, pärast kella kuut või pärast kella seitset õhtul. Me oleme kohustatud võtma vastu 1991. aasta eelarveprojekti. Tänan!

Kui Ülemnõukogu toetab kolleeg Sovetnikovi arvamust, siis palun see vastavalt vormistatuna esitada juhatusele, et me saaksime selle hääletamisele panna kui reglemendi muudatus või ajutine muudatus.

Jätkame päevakorraga. Lugupeetud Ülemnõukogu, meil on päevakorras Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu kohtuniku valimine. Ettekandeks saab sõna Eesti Vabariigi justiitsminister härra Raidla.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Justiitsministeerium esitab Ülemnõukogule ettepaneku valida Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu kohtunikuks Malle Seppik. Malle Seppik omab pikaajalist juriidilise töö staaži, enam kui 13 aastat on töötanud ka kohtunikuna, omab kohtuniku töö kogemusi ja on näidanud kohtunikutöös ennast paremast küljest. Teen ettepaneku Malle Seppik valida Lenini rajooni kohtunikuks.

Suur tänu! Kas on ministrile küsimusi? Ei ole. Suur tänu, härra Raidla. Palume kõnetooli rahvakohtuniku kandidaadi. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas meil on küsimusi rahvakohtuniku kandidaadile? Ei ole küsimusi. Suur tänu! Kas meil on valmis Ülemnõukogu otsuse projekt? Ma paluksin mulle tuua. Lugupeetud Ülemnõukogu, meil kõikidel peaks nüüd käes olema Ülemnõukogu otsuse projekt Malle Seppiku valimise kohta Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu kohtunikuks.
Paneme hääletamisele. Hääletamine nagu ikka sellistel juhtumitel on salajane. Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 saadikut, puudub 36.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Malle Seppiku valimise kohta Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu kohtunikuks? Palun hääletada!
Selle ettepaneku poolt on 53 saadikut, vastu 4, erapooletuid on 11. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Malle Seppiku valimise kohta on vastu võetud.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Me oleme juba kaks korda katkestanud Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve seaduseelnõu lugemise. Me arutame seda päevakorrapunkti vastavalt §-le 16 kiirendatud korras. Samas ma värskendan lugupeetud saadikute mälu, et riigieelarve võetakse vastu kolmandal lugemisel. Samal ajal ei tähenda kiireloomuline arutamine seda, et teine lugemine oleks lihtsustatud. Teisel lugemisel tuleb seaduseelnõu käsitleda nagu igal tavalisel teisel lugemisel. Ettekanded, küsimused, komisjonide seisukohad, läbirääkimised, lõppsõna. Mul on ka selline ettepanek lugupeetud saadikutele, et asjalikud ettepanekud, märkused oleks otstarbekam esitada ettekandjatele kirjalikult. Ja parandusettepanekud, mis ei ole töö käigus komisjonidega ja ettekandjatega kooskõlastatud, esitada kirjalikult vormistatuna mulle. On ka selline ettepanek, lugupeetud Ülemnõukogu, et me üritaksime täna 1991. aasta riigieelarve esimese lugemise lõpetada. Mul on kõigepealt küsimus rahandusminister härra Millerile, kas rahandusminister soovib esineda esimesena Ülemnõukogu ees või me jätkame läbirääkimisi? Suur tänu! Jaak Jõerüüt.

Härra eesistuja! Teie ettepanek tuleb praegu üllatusena, sellepärast et vastavalt juba möödunud nädalal ühiselt kinnitatud graafikule kohtub haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon oma vastavate ministritega ja ka rahandusministriga alles täna, nii et täna kella 12-ks ei ole kuidagimoodi võimalik esitada komisjoni ja ministrite arutluse tulemusi, järelikult jääks vähemalt üks komisjon lugemisest samahästi kui välja, nii et paluks siiski planeerida esimese lugemise lõpetamine parem homsele päevale.
Sama puudutab ka ajakirjanduskomisjoni, kellega meil on ühine istung.

Loomulikult ei ole Ülemnõukogu juhataja pealetükkiv. Ma tegin oma ettepaneku, lähtudes ainult nendest kaalutlustest, et mitte midagi ei juhtu, kui esimesel lugemisel kõik komisjonid ei ole hõivatud maksimaalselt antud teemaga. Kõik see võib uuesti korduda sama mastaapselt ka teisel lugemisel. Silmas pidasin ma seda, et meil on jäänud jõulupuhkuseni peale käesoleva istungjärgu veel üks istungjärk, ja nagu öeldud, eelarve võetakse vastu kolmandal lugemisel. On veel mõned asjaolud, mis on tõesti subjektiivsed, aga mida Ülemnõukogu võiks ka arvesse võtta. Kui asjaolud kujunevad selliseks, et Eestist valitud Nõukogude Liidu rahvasaadikud lähevad kongressile, siis lähevad ka kaks Ülemnõukogu juhatuse liiget. Sellega seoses oleks meiepoolne palve, et võimalikult suur koormus oleks käimasoleval istungjärgul juhatuse peal. Kuid Ülemnõukogu otsustab ja Jaak Jõerüüdi poolt tehtud märkused on tõesti seda väärt, et kaaluda, kas ikka täna lõpetada esimene lugemine või mitte. Jätkame läbirääkimistega.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Neli maakonda: Saare, Lääne, Pärnu ja Hiiumaa maakonnad pöördusid Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ülemnõukogu Presiidiumi poole taotlusega kompenseerida 1991. aasta eelarve kaudu saartel elavatele inimestele ja ettevõtetele lisakulutused, mis on seotud kaupade veoga saartele. Ja palun valitsust ja Ülemnõukogu majanduskomisjoni leida 8,8 milj. rbl. nende kulutuste kompenseerimiseks, mis käivad maakondade eelarvete kaudu. Vastavad põhjendused on majanduskomisjonile esitatud. Tänan!

Suur tänu! Kui vastutav komisjon leiab võimaluse, et see küsimus võiks tulla lahendamisele töökorras, siis ei ole vaja parandusettepanekut minule esitada. Vastasel juhul see palve jääb jõusse. Tiit Made.

Austatud eesistuja! Väliskomisjon ei ole ka valmis täna oma seisukohtadega välja tulema. Me saime aru niimoodi, et see päev on homme, seetõttu palun vabandust. Kui meil nüüd sel nädalal aega väheks jääb ja Liidu saadikud on järgmisel nädalal ära, siis on ettepanek reedel ka tööd teha. Aitäh!

Mul on palve, täna juba teist korda, et reglemendi muudatused, ka ajutised muudatused, palun esitada sellises vormis, et ma saaksin nad panna hääletamisele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas me katkestame eelarve esimese lugemise? Kalju Koha.

Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Selle eelarve kiirendatud lugemise mõte oligi selles, et jõuda esimesel lugemisel sisuliste küsimuste lahendamiseni. Aga paistab, et praegu ei ole kõik saadikud ja komisjonid veel jõudnud põhjalikult asjaga tutvuda. Ja võib tekkida olukord, kus me ka teisel lugemisel kordame sisuliselt sama protsessi, mis esimesel lugemisel. Siis oleks õige esimene lugemine täna lõpetada, kuid peale lõpetamist 24 tunni jooksul vastavalt meie reglemendile esitada õiguskomisjonile kõik ettepanekud kirjalikult. Sest ettepanekute maht on küllaltki suur ja need tuleb läbi töötada, et tehniliselt oleks võimalik need teile tagasi anda kirjalikul kujul ja kahes keeles ja ka täna selle kohta vastav kaasettekanne teha, mille lugemisel me saaksime siis arutada juba põhimõttelisi küsimusi. Nii et me toetame esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Suur tänu! Ma väga vabandan, head kolleegid, kuid minul on jäänud niisugune mulje, võib-olla see on petlik mulje, et Ülemnõukogu peab esimest lugemist eelsoojenduseks ja on kõik oma teadmised, kogemused ja oskused broneerinud teiseks lugemiseks. Sellega on minu täiendav argument esitatud, selleks et täna esimene lugemine lõpetada. Kuid ma rõhutan veel kord, ma ei muutu pealetükkivaks. Kuidas me käitume? Kas katkestame või lõpetame esimese lugemise? Juhan Telgmaa.

Aitäh! Lubage, lugupeetud kolleegid, ühineda esimese lugemise lõpetamise ettepanekuga, aga ma ei tea, mis selle kiirendatud korra suhtes reglement ette näeb. Küll oleks hea, kui härra Miller saaks teha kas või mingisuguse vahepealse kokkuvõtte nendest ettepanekutest, mis laekunud on (kui ta juba mõnda ettepanekut aktsepteerib), et me valmistaksime ennast ette ja ei hakkaks teisel lugemisel sisse murdma lahtisest uksest. Ja teist lugemist alustaks tõesti siis, kui majanduskomisjon on selle hirmsa ettepanekutemäe läbi töötanud ja juba kõikidele komisjonidele andnud ka omapoolsed seisukohad. Siis me saaksime viljakalt koostööd teha. Aitäh!

Kiirendatud protseduuriga teine lugemine ei erine praktiliselt üldse tavaliselt läbiviidava seaduseelnõude lugemise korrast. Erinevus on esimesel lugemisel. Ants Veetõusme.

Ma tahaksin kõigile saadikutele juba ette ära öelda, et näiteks täna kell 16 hakkab majanduskomisjon läbi vaatama juba saabunud ettepanekuid ja homme vaadatakse ettepanekuid läbi komisjonide töötamise ajal. Vastavalt reglemendi §-le 16 lõige 2. Kui me praegu lõpetame, siis homme peaks samaks ajaks kõik komisjonid esitama oma ettepanekud eelarve suhtes. Siis me saaksime juba komisjonides läbi vaadata. Ja majanduskomisjoni istungitest osavõtt on vaba, nii et oleks hea, kui te tuleksite või saadaksite oma esindajad majanduskomisjoni. Aitäh!

Suur tänu! Kas härra Miller sooviks tulla Ülemnõukogu ette? Palun sisse lülitada kõnetooli mikrofon.

Austatud Ülemnõukogu! Töö komisjonides on põhiliselt lõppenud. On jäänud veel täna lõuna paiku töö ajakirjandus- ja kultuurikomisjoniga ning samal ajal ka veel sotsiaalelu komisjonis küsimuse n.ö. lõpetamine ja vormistamine. Ning seejärel kell 16 meil on ette nähtud töö majanduskomisjonis, et läbi arutada need küsimused ja ettepanekud, millised on seni komisjonidest majanduskomisjonile ja rahandusministeeriumile või õigemini valitsusele laekunud. Need ettepanekud, mis veel ei ole ette valmistatud, tuleks (nagu reglement nõuab) 24 tunni jooksul ette valmistada ja anda ära majanduskomisjonile. Ärakirjad paluks anda ka rahandusministeeriumile. Nii et minu ettepanek on lõpetada esimene lugemine, vaadata tehtud ettepanekud koos majanduskomisjoniga täna ja homme läbi ning pärast seda jätkata teist lugemist, kus me tuleme välja majanduskomisjoni seisukohtadega. Ja kui need ühtivad ka valitsuse seisukohtade ja ettepanekutega, siis tulla välja kas ühise seisukohaga või valitsus tuleb välja eriarvamusega.

Suur tänu! Katsume siis meelde jätta, et kui Ülemnõukogu peaks aktsepteerima esimese lugemise lõpetamist, siis parandusettepanekud tuleb esitada kirjalikult 24 tunni jooksul, s.t. et homme samaks ajaks peaks parandusettepanekud olema majanduskomisjonis. Ma panen hääletamisele 1991. aasta riigieelarve esimese lugemise lõpetamise. Kohaloleku kontroll. Kohal on 61 saadikut, puudub 44.

Austatud eesistuja! See 24 tunni nõue seab meid natuke raskesse olukorda, kui me homset päeva silmas peame. Võib-olla oleks siiski parem esimene lugemine katkestada, et kõik saaksid oma ettepanekud majanduskomisjonile korralikult teha. Praegu kipub asi tormamiseks minema, kui me sellest 24 tunni nõudest kinni peame. Aitäh!

24 tunni nõudest tuleb kinni pidada, sest arutamine toimub vastavalt §-le 16. Kuid samas, lugupeetud Ülemnõukogu, peab muidugi teadma ka seda, et teist lugemist saame me läbi viia alles järgneval istungjärgul ja ka kolmas lugemine toimub järgneval istungjärgul. Kas selline koormuse jaotus on siis sobivam, et me esimese lugemisega veel praegu viivitame ning hakkame teise lugemise lõpetamisega tormama. Kui me teise lugemisega võime jääda ajahätta, siis tuleb meil võib-olla reglementi muuta selles osas, mis puudutab jõulupuhkusele minekut. Kuid Ülemnõukogu teab, mida tema teeb. On kaks ettepanekut: lõpetada esimene lugemine või katkestada. Kuidas me teeme? Kas paneme kõigepealt hääletamisele esimese lugemise lõpetamise ja siis katkestamise. On vaja lihthäälte enamust. Kui esimene ettepanek ei leia toetust, siis tuleb katkestamine. Kas Ülemnõukogu on nõus? Kas meil on vaja teha uut kohaloleku kontrolli? Ei ole vaja teha. Lihthäälteenamus. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et lõpetada Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve esimene lugemine? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 36 saadikut, vastu 20, erapooletuid 7. Riigieelarve esimene lugemine on lõpetatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma tahaksin pidada enne järgmise päevakorrapunkti juurde minekut dialoogi Lehte Hainsaluga. Kas sotsiaalkomisjonil on koos minister proua Oviiriga ette valmistatud oma otsuseprojekt? Lehte Hainsalu.

Minister proua Oviir läks otsuseprojekti ette valmistama. Me tahame veel täna nõu pidada. Ma arvan, et homme oleks võimalik panna küsimus arutusele.

Ma peaksin väikse dialoogi ka Jaak Allikuga. Kas reglemendiga seonduv on meil nii küps, et me võime teda arutama hakata? Jaak Allik.

Lugupeetud härra juhataja, minu arvates on küll. Ma võin lõppsõna korras vastata härra Vare ja saadikute ettepanekutele ja öelda, milliseid me aktsepteerime, milliseid mitte. Ja konkreetselt võib küsimust ka hääletamisega lahendada.

Suur tänu! Just nii me teemegi. Palume kõnetooli Jaak Alliku.

"Lugupeetud härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Arutuse käigus laekusid reglemendi täiendamiseks kirjalikud ettepanekud riigiminister härra Varelt, kes neid enamikus ka kõnepuldist põhjendas, ja Ülemnõukogu liikmelt Alar Maarendilt. Mitmed neist olid minu arvates üsna asjalikud ja meie tulevast tööd parandavad. Mul oleks ettepanek aktsepteerida järgmisi ettepanekuid. Kõigepealt § 15 kolmandas reas on trükiviga. Mitte "neljanda istungjärgu", vaid "neljanda istungi". Nüüd aga parandused."
"Nagu ma aru saan, on valitsuse üks põhilisi vastuväiteid kogu selle süsteemi käikuminemisel, et vabariigi valitsuse liikmetel ei ole küllaldaselt aega, et siin istuda ka sel juhul, kui neile küsimusi ei esitata. Minu meelest see vastuväide üldjuhul ei ole põhjendatud. Infotunnid toimuvad meil viie nädala jooksul kaks korda, tähendab, minister peaks viie nädala jooksul leidma 4 tundi aega. Igal ministril on üks kuni kolm asetäitjat ning see annab varieerimisvõimaluse. Nii et minu meelest ei ole see tõsiseltvõetav argument. Küll aga arvan, et võiks aktsepteerida sellist küsimuse asetust, et valitsuse esimehe aeg võib olla üsna täpselt planeeritud ja Ülemnõukogu liige Alar Maarend teeb ettepaneku § 20 lõikes 2 reglementeerida ära, et valitsuse esimees vastab küsimustele kella 10.30-st kuni kella 11.00-ni. Nii et ta teaks oma tööd planeerides, et kaks korda 5 nädala jooksul peaks ta pool tundi olema Ülemnõukogus. Või kui ta ei ole vabariigis, siis loomulikult tema ametlik esindaja. Ma pakuksin § 20 lõige 2 sõnastuse selliselt: "Valitsuse ja Eesti Panga infotunnis on valitsuse liikmete ja Eesti Panga presidendi ja juhatuse esimehe kohad istungi juhatajast paremal näoga saali poole. Infotunnist võtavad osa kõik valitsuse liikmed, keda vajaduse korral asendavad nende asetäitjad. Valitsuse esimees või tema ametlik esindaja vastab küsimustele kella 10.30-st kuni 11.00-ni." Siis me oleme vist põhilise vastuväite osas jõudnud mingile kompromissile."
"Edasi § 20 lõige 5. Ma arvan, et härra Vare poolt toodud põhjendus, et lisaks ministritele ja nende asetäitjatele tuleks anda võimalus vastata ka riiklike ametite peadirektoritel, on põhjendatud. Sest tõepoolest, mitmedki ametid on ministri valdkonda viidud sisse mõnevõrra kunstlikult. Ja võib tõesti arvata, et riikliku ameti peadirektor on ministrist kompetentsem, eriti sellistele kiiretele ja suulistele küsimustele vastamisel. Ma teeks ettepaneku sõnastada see selliselt: "Valitsuse nimel vastab küsimustele peaminister või minister (ministri asetäitja või riikliku ameti peadirektor, kellele peaminister selle ülesandeks teeb)"."
"Nüüd § 20 lõige 6. Siin tekkis probleem sellest, kuidas see kõik võib venima hakata ja kuidas seda reglementeerida, et üks vastaja või küsija ei kuritarvitaks kõigi teiste vastajate-küsijate aega. Minul on lg. 6 osas ettepanek jätta ära viimase lause viimane lõik. Lõpetada nii: "Pärast vastust pöördub juhataja küsija poole täpsustamisega, kas ta on vastusega rahul." Seda oleks vaja. Jätame ära "ja annab soovi korral võimaluse antud teemal täpsustavalt küsida". Sest siit võivad tõesti kuritarvitused tekkida. Küll aga jätaksime selle võimaluse sisse lg. 4 kirjalike küsimuste osas."
"Kusjuures silmas peetakse ainult kirjaliku küsimuse teemat. Seal erilist laialivalgumist tulla ei saa. Ja erinevalt härra Varest ma jätaksin siiski sisse ka võimaluse kirjalikule küsimusele vastamisel küsida täpsustavalt edasi mitte ainult küsijal, vaid ka teistel Ülemnõukogu liikmetel. Selliseid hetki on meil siin saalis korduvalt olnud ja ilmselt vajadus selle järgi on. Aga ainult sellel teemal, mida kirjalik küsimus konkreetselt puudutas. Suuliste küsimuste puhul meil oleks ettepanek lõpetada eesistuja küsimusega: "Kas te olete rahul?". Ei ole rahul – ongi hinnang asjale, aga edasi enam diskussioon ei jätkuks. See lõikab ära võimaluse ekspluateerida ühte teemat. Samuti ma arvan, et oleks õige sätestada samasse lõikesse 6 ka selline mõte, et ühele küsimusele vastamiseks on ette nähtud aega mitte üle 3 minuti, see loob ka asjale rütmi ja distsiplineerib vastajaid. Ma sain aru, et proua Lauristin ja härra Vare rääkisid siin sellest, et äkki üks asi läheb kole pikaks ja teised küsida ei saa. Kui me reglementeerime lõikes 2 valitsuse esimehele antud konkreetse vastamise aja, siis tuleks ilmselt lõikest 6 välja jätta lause: "Prioriteetsuse teiste ees omavad peaministrile või tema ametlikule esindajale esitatud küsimused". Selle järgi siis vajadust enam ei ole."
Rohkem nende teile kirjalikult esitatud reglemendilõikude kohta parandusi ei ole. Kuulanud ära härra Vare sõnavõtu, tundub mulle isiklikult, et neid parandusi sisse viies võtaksime kõik hinnalise tema kriitilistest märkustest arvesse, kuid ei loobuks oma põhimõttelisest soovist sätestada võimalus 2 korda 5 nädala jooksul küsida kõigilt valitsuse liikmetelt seda, mida keegi meist peab vajalikuks. Kõik.

Suur tänu, Jaak Allik! Kas meil on ka neid parandusettepanekuid, mida ma pean panema hääletamisele, või on komisjon leidnud sobiva kompromissi ettepanekute esitajatega?

Härra Maarendi ettepanekut me arvestasime, härra Varet ei ole kohal. Mul ei ole olnud võimalust temaga kohtuda ja ma ei tea, kas teda rahuldab see või mitte või nõuab ta mõne oma ettepaneku hääletamist. Kategooriline oli härra Vare selles suhtes, et ei kantaks üle Eesti Raadios.

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, vabariigi valitsus omab seadusandliku initsiatiivi õigust ja tal on õigus teha parandusettepanekuid, kuid Ülemnõukogul on õigus otsustada nii nagu ta otsustab.
Suur tänu, Jaak Allik! Ma panen reglemendi muudatused hääletamisele. Nagu öeldud, minul kirjalikke parandusettepanekuid ei ole. Ignar Fjuk.

Lugupeetud juhataja! Härra Jaak Allik tõi sellesse teksti küllalt palju muudatusi, võib-olla oleks otstarbekas enne hääletamist need ka kirjalikult saadikutele esitada? Seda esiteks. Kui see ei ole võimalik, siis ma küsiksin Jaak Alliku käest. Üks moment jäi nagu tähelepanust kõrvale. Nimelt see moment, kas kõik valitsuse liikmed või nende asetäitjad on kohustatud infotunnist osa võtma ja kas nad peavad istuma seal juhatajast paremal pool näoga saali poole. Oli see nii?

Kõigepealt esimese küsimuse juurde, härra Fjukil on reglemendijärgselt täielik õigus nõuda, et oleks kirjalik tekst uuel kujul välja jagatud. Minu meelest ei ole need parandused nii suured, et seda peaks tegema. Kui saadik nõuab, siis me peame katkestama ja seda trükkima.
See jäi praegu sisse, et nad kõik oleksid kohal, istuvad seal loožis.

Seal on ju ainult 9 kohta, valitsusel on 20 liiget. Siin on juba vastuolu.

See on õigus. Siis tuleb neid ka teise looži istuma panna.

See on reserveeritud.

Kellele?

Härra esimehele.

Ta ehk lubab infotunnis ka ministritel seal olla. Ma unustasin ära, härra Nugis, et üks punkt on meil üldse paljundamata. Nimelt õiguskomisjoni ettepanek muuta kvoorumi koosseisu komisjonide istungil reglemendijärgsel tööajal. Kas nõutakse selle paljundamist või saab seda suuliselt ära otsustada, sest küsimus on ju tegelikult väga selge.

Suur tänu! Tõepoolest, asjaolud on nii, nagu Jaak Allik ütles. Kui saadik nõuab, siis tuleb meil katkestada. Kui me töökorras lepime kokku ja lepime suusõnalise informatsiooniga, siis ma panen hääletamisele. Mis puudutab loožide asetust, siis selles küsimuses on olemas oma tähendus, kuid ma usun, et seda on siiski võimalik lahendada töö korras isegi lisatoolide toomisega parempoolsesse looži, sest vasakpoolne on tõepoolest praeguse riigipea loož. Parempoolne on praeguse valitsuse loož. Kuid ma ütlen, see on juba tehniline küsimus. Ignar Fjuk.

Olen nüüd vastuse võlgu. Loomulikult ma ei nõua, et need parandused esitatakse kirjalikult. Ma arvan, et kõik saadikud saavad sellega hakkama. Aga ka mina kasutan suulist, mitte aga kirjalikku võimalust (nii nagu ka meile pole esitatud kirjalikult) ja palun panna hääletamisele see moment, kas kõik valitsuse liikmed peavad olema infotunnis või ainult need, keda on palutud seoses teatud küsimustega, mille kohta võivad ettepanekud teha kas komisjoni esimehed või Ülemnõukogu juhataja. Ma arvan, pole otstarbekas kõiki valitsuse liikmeid siia kokku korjata, riik nõuab valitsemist ka meie istungite ajal.

Suur tänu! Lugupeetud Ignar Fjuk, mul oleks siiski omalt poolt palve see parandusettepanek esitada kirjalikult, et ma ei peaks fantaseerima. Me paneme selle enne hääletamisele, see on minu palve.
Reglemendi eelnõus on sätestatud, et valitus peab olema täies koosseisus, parandusettepanek Ignar Fjuki poolt seisneb selles, et ainult need valitsuse liikmed, kellele on esitatud kirjalikud küsimused või arupärimised. Jaak Allik.

Lugupeetud härra juhataja! Arvestades ka Ignar Fjuki parandust, mul oleks ettepanek hääletada paragrahvide kaupa.

See tähendab, et § 10 eraldi, § 15 eraldi, § 19 eraldi, § 20 eraldi? Jah. Aga kõigepealt ma paneksin 20. paragrahvi juurde jõudmisel eraldi hääletamisele Ignar Fjuki ettepaneku ja siis 20. paragrahv tervikuna. Reglemendikomisjoni esimehe ettepanek on hääletada paragrahvide kaupa, nii nad hääletamisele ka pannakse. Ignar Fjuki ettepanek puudutab § 20, nii et kõige esimesena § 20 juurde jõudes panen hääletusele Ignar Fjuki parandusettepaneku, siis § 20 tervikuna ja lõpuks reglemendi täiendus tervikuna. Kohaloleku kontroll. Kohal on 65 saadikut, puudub 40. Parandusettepanekud on lihthäälteenamusega, reglemendi muudatus tervikuna 53 häält.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta reglemendi täiendamise projekti § 10 sellisel kujul, nagu ta oli ette kantud Jaak Alliku poolt ja nagu ta teil on ka käes esitatud projektis? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 50 saadikut, vastu 1, erapooletuid 7. See täiendus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kes on selle poolt, et vastu võtta § 15 parandused nii, nagu nad olid ette kantud Jaak Alliku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Parandus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et § 19 võtta vastu sellises redaktsioonis, nagu see oli ette kantud Jaak Alliku poolt? Palun hääletada. Selle ettepaneku poolt on 60 saadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Parandus vastu võetud.
Ja nüüd § 20, Ignar Fjuki parandusettepanek. Ignar Fjuki parandusettepanek seisneb selles, et valitsuse infotunnist võtaksid osa ainult need valitsuse liikmed või nende poolt valitud isikud, kes on seotud esitatavate küsimustega või on palutud Ülemnõukogu juhataja poolt infotunnile.
Lisatud on, et kui see ei lähe läbi, siis küsimust parempoolse looži osas ei saa hääletada, lisatoolid ei päästa. Valitsuses on 22 liiget, seal on 11 tooli. Sellisel juhtumil on tõepoolest võimalik ainult see variant, et Ülemnõukogu juhataja on valitsuse infotunniks nõus loovutama oma looži. Ma vabandan, Ülemnõukogu esimees härra Rüütel loovutab oma looži. Ja nüüd kõigepealt siis Ignar Fjuki parandusettepanek. Kordan veel üle: et valitsuse infotunnil viibiksid ainult need valitsuse liikmed või nende poolt volitatud isikud, kes on seotud esitatavate küsimustega ja on palutud Ülemnõukogu juhataja poolt infotunnile. Jaak Allik.

Kui härra Fjuk lubab, ma täpsustaksin tema täiendust, et oleks arusaadav. Ilmselt peaks olema see tekst nii: kõik need valitsuse liikmed, kes on seotud eelnevalt esitatud kirjalike küsimustega. See on mõte, jah?

Ignar Fjuk on nõus. Ülemnõukogu on aru saanud, milles seisneb Ignar Fjuki parandusettepanek. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Ignar Fjuki parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 34 saadikut, vastu 21 saadikut, erapooletuid on 9. Parandus on vastu võetud.
Lugupeetud Ülemnõukogu, nüüd 20. paragrahv tervikuna, arvesse võttes parandusettepanekut. Jaak Allik kandis ette, et Alar Maarendi parandusettepanek on arvesse võetud. Andrus Ristkok.

Lugupeetud juhataja! Ma väga vabandan, aga nende parandustega läheb asi natuke segasemaks, kõik ei ole nagu fikseeritud – seesama loožide küsimus näiteks. Kas see on ikka täpselt fikseeritud tekstis, mida me pärast hääletame, et ei jää redaktsioonis kahe silma vahele. Ja Maarendi parandust me eraldi ei hääleta ...

Maarendi parandus on reglemendikomisjoni poolt vastu võetud.

Selge, aitäh!

Kas Ülemnõukogu saab aru, mida me paneme hääletamisele? Ülemnõukogu on aru saanud, mida me hääletusele paneme. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et vastu võtta § 20 parandused selliselt, nagu nad olid ette kantud Jaak Alliku poolt ja arvesse võttes ka Ignar Fjuki ettepanekut? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 53 saadikut, vastu on 3, erapooletuid on 8. Ettepanek on vastu võetud.
Jaak Allik, mida me teeme selle parandusega, mis on õiguskomisjoniga koos tehtud ja aktsepteeritud? Kas ma loen selle ise ette või loed sina?

Ma kardan, et see on väga raskesti arusaadav. Lugupeetud kolleegid, see on printsiibi küsimus. Redaktsiooniliselt me saame seda ju veel täpsemalt sõnastada. Põhimõte oli selles, kui komisjonide koosolekud toimuvad reglemendis määratud aegadel (esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval), siis on komisjon otsustusvõimeline, kui viibib kohal 1/3 komisjoni koosseisust, kuid vähemalt 3 inimest. Alar Maarendi parandus on sinna juurde veel, et kohal peab viibima kas komisjoni esimees või tema asetäitja. Kui aga komisjoni koosolekud on erakorralised, tähendab reglemendivälisel ajal, siis on komisjon otsustusvõimeline, kui kohal on pool komisjoni liikmetest. Siin ma palun mitte norida sõnastuse kallal, selle saame korda, aga põhimõte peaks olema kõigil selge, kas me vähendame komisjoni otsustusvõimelist kvoorumit või mitte, seda tuleks hääletada.

Kas Ülemnõukogu saab aru, mida me paneme hääletusele? Saab aru. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle parandusettepaneku poolt, mille Jaak Allik praegu ette kandis? Palun hääletada! See on reglemendikomisjoni ja õiguskomisjoni ühine parandusettepanek. Selle ettepaneku poolt on 42 saadikut, vastu 4 saadikut, erapooletuid 9. Parandusettepanek vastu võetud. Ja nüüd, lugupeetud Ülemnõukogu, tahan ma panna hääletamisele reglemendimuudatuse tervikuna. Jüri Kork, kas ma unustasin midagi?

Mul on üks küsimus. Kui me selle nüüd tervikuna vastu võtame, siis järgmine hääletamine võib toimuda kusagil 5 minuti pärast. Kas tehniliselt on võimalik tabloo juba uue süsteemi järgi tööle panna? Kui me vastu võtame, peaks uus süsteem hakkama kohe funktsima. Kas see tehniliselt on võimalik?

Küsimus on väga õigeaegne. Kompetentsed ametnikud annavad meile teada, et tehniliselt ei ole seda probleemi võimalik 5 minuti jooksul lahendada. Arvatakse niimoodi, et see võib kõne alla tulla järgmisest istungjärgust.

Siis peaks selle kuidagi fikseerima.

Jah, me peaksime tõepoolest fikseerima. Jaak Allik, kas me ei paneks siia juurde veel täiendava klausli, et kehtima hakkab § 10 lõige 1 alates 26. istungjärgust. Kuidas me nüüd teeme, lugupeetud Ülemnõukogu, kas see ei võiks olla meie džentelmenlik töökokkulepe? Kõik on nõus sellega? Viime läbi ka kohaloleku kontrolli. Kohal on 70 saadikut, puudub 35. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu reglemendi täiendused vastavalt meie poolt aktsepteeritud parandusettepanekutele? Palun hääletada. 53 häält on vaja. Selle ettepaneku poolt on 62 saadikut, vastu 1 saadik, erapooletuid on 4. Reglementi on täiendatud.
Lugupeetud Ülemnõukogu! On esitatud protest Ülemnõukogu Presiidiumile. Kas protesti esitajad (haridus-kultuurikomisjon, ajakirjanduskomisjon, väliskomisjon) soovivad, et see protest oleks pandud lahendamisele presiidiumis või on õigus sellest eelnevalt Ülemnõukogu informeerida? Jaak Jõerüüt.

Härra juhataja! Kui te peate võimalikuks ja kui meil on praegu mõni minut aega, siis oleks muidugi meeldiv lahendada see siinsamas ära. Pealkirjastatud oli see presiidiumile selleks puhuks, kui me saalis ajaga kimpu jääme, nii et kui te peate võimalikuks, siis võib-olla kohe.

Praegu on veerand tundi veel aega ja väga tõsiselt ei saaks me võtta käsile ühtegi päevakorrajärgset küsimust. Võib-olla püüame tõesti Ülemnõukogu täiskoguga protesti kohta otsus vastu võtta. Ma siiski paluksin, et saadikud ei lahkuks saalist, mul on hulk teadaandeid ka tänase päeva järgneva töökorra kohta.
"Lugupeetud Ülemnõukogu! Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon, ajakirjanduskomisjon ja väliskomisjon esimeeste ja esimehe asetäitja isikus on esitanud protesti. "Vastavalt reglemendi paragrahvile 16 lõige 2 pidi eelarve esimesel lugemisel toimuma sisuline arutelu. Hoolimata põhimõtteliselt kolme alatise komisjoni protestist otsustati panna esimese lugemise lõpetamine hääletusele. Leiame, et kolme alatise komisjoni arvamuse ignoreerimine ei vasta § 16 lg. 2 väljendatule. Protestime sellise menetluse vastu riigieelarve eelnõu arutluse juures." Palun Ülemnõukogul avaldada arvamust, sest meil on vaja eraldada üks põhimõtteline asjaolu: kas Ülemnõukogu juhatajal oli õigus panna hääletamisele või ei olnud õigus panna hääletamisele või ei olnud Ülemnõukogul õigus otsustada."

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Me ei taha selle kolme komisjoni protestiga ajada asja teravaks, vaid vastupidi, me tahaksime, et juristid ja meie kõik, kes me seaduseandjad oleme, põhimõtteliselt tõlgendaksime ka iseenda käitumist väga täpselt. Mul on lihtsalt niisugune tunne, et saadikud ei süvenenud sellesse, mida § 16 lg. 2 tegelikult tähendab. Ma isiklikult ja me kõik saame väga hästi aru meie majanduskomisjoni raskustest. Kuid tegemist on siiski põhimõtteliselt keerulisevõitu küsimusega, et kui me iseenda käitumisega loome pretsedendi, mis on reglemendiga selgelt vastuolus, siis võivad need pretsedendid sageneda. Muidugi ma paluksin, et reglemendi asjatundja, näiteks härra Allik või keegi õiguskomisjonist tõlgendaks seda situatsiooni oma vaatenurga läbi. Meie reglemendis on fikseeritud, et seaduseelnõu kiireloomulisel arutamisel toimub tema sisuline arutelu eelnõu esimesel lugemisel. Ja me kuidagi ei taha, et Ülemnõukogu oleks otsustanud, et kolm komisjoni ei kuulu sisulise arutelu juurde. Praegu tuleb see nii välja.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Mina olen ka seletuse võlgu. Minu küsimus Ülemnõukogule: kas ma võin seda teha oma istekohalt või pean tulema saali?
Kiireloomuline seaduseelnõu arutelu oli tingitud sellest, et vastavalt reglemendile peaks esimese ja teise lugemise vahel olema normaalsel või loomulikul arutelul kahenädalane vahe. Asjaolud on kõik teada, mispärast see kaks nädalat tundus olevat liiast ja sellepärast Ülemnõukogu rakendas § 16 kiireloomulist varianti. Asjaolud, mis sellega kaasnevad, on toodud reglemendis päris täpselt ja tõepoolest esimesel lugemisel toimub sisuline arutelu, mis normaalsel seaduseelnõu arutusel ei oleks olnud võimalik. Esimesel lugemisel oleks pidanud olema ainult ettekannete kuulamine, komisjoni seisukoha ärakuulamine, küsimuste esitamine. Kuid mitte mingit muudatust ei ole seoses teise lugemisega. Teisel lugemisel toimub sisuline arutelu nii, nagu ta oleks olnud seaduseelnõu tavalise lugemise korral. Kiireloomulise lugemise korral teine ja kolmas lugemine saavad toimuda küll ühel istungjärgul, kuid esimene ja teine lugemine ei saa. Meil reglemendi järgi on jäänud veel enne jõulupuhkusele minekut üks istungjärk, mis tähendab seda, et esimene lugemine oleks tulnud kindlasti lõpetada sellel istungjärgul, et teise lugemise juurde minna järgneval istungjärgul, kuid teine lugemine on tavaliselt kõige kandvam, kõige sisukam ja kõige põhjalikum. Kui me oleks esimese lugemisega venitanud järgmise istungjärguni, siis oleks selge olnud, et me puhkusele minna poleks saanud. Kui me oleks esimese lugemise lõpetanud neljapäeva õhtuks näiteks, siis oleks olnud täielik oht selles, et ühe istungjärgu jooksul me ei oleks saanud teise ja kolmanda lugemisega ühele poole. On subjektiivsed asjaolud, mida ma ka nimetasin, mis seisnevad selles, et ilmselt mina ja proua Marju Lauristin peame järgmisest nädalast sõitma Moskvasse. Minu poolt pakutud ettepanek ei olnud pealetükkiv, samas ma rõhutasin seda. Kõik see, mis sisuliselt toimuma peab, saab sisuliselt toimuma. Müüd ma olen väga pikalt asja ära seletanud. Küsimus on selles, kas käituti otstarbekalt või mitte. Kas Ülemnõukogu juhatajal oli õigus panna hääletamisele või mitte. Ja edasi, kas Ülemnõukogul oli õigus otsustada või mitte. Tiit Made.

Lugupeetud juhataja! Väliskomisjonil ei ole sinule mitte mingeid pretensiooni selle asja käsitlemise suhtes. Meie ühinemine teistega on tingitud dogmaatilistest asjaoludest. Me lähtusime oma komisjoni töö korraldamisel sellest informatsioonist, mis eile sai siin öeldud. Seepärast jääb meil nüüd aega napiks. Selle 24 tunniga, mis meile on antud (komisjoni istung homme kell 14.30), me lihtsalt ei jõua. Sellepärast me palusimegi, et oleks katkestatud esimene lugemine. Sellega sisuliselt ju midagi ei muutu, kuid me täidame sel juhul reglemendi sätteid. Ja ühtlasi mul on heameel tõdeda, et see ettepanek, mis siin kunagi oli tehtud lugemiste korra muutmise kohta, leiab ikka rohkem ja rohkem tegelikus elus kinnitamist. Ilmselt tuleb meil tulevikus selle juurde tagasi tulla, kas on mõtet jagada esimeseks, teiseks ja kolmandaks lugemiseks või arutada seda niikaua, kui asi on selge. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Siin on tegelikult kaks probleemi. Üks on esimese lugemise lõpetamise probleem ja teine on see probleem, mida kiireloomulise seaduseelnõu lugemise puhul teisel lugemisel võib teha.
Reglement sätestab seda, et esimese lugemise lõpetamist üldse ei panda hääletusele, et esimene lugemine lõpeb ära siis, kui on ettekandja ja kaasettekandja esinenud, küsimused vastatud ja ka läbirääkimised lõppenud, tähendab keegi enam sõna ei soovi võtta. Hääletusele pannakse asi ainult juhul, kui mõni komisjon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Küll aga võib panna hääletusele esimese lugemise katkestamise, tähendab, kui tabloo on tühi, siis juhataja võib loota, et võib-olla homme, ülehomme soovib keegi sõna võtta, seda me peaksime hääletama. Vastasel korral, küsimuste lõppedes, lõpeb ka esimene lugemine ära.
Nüüd, mis puutub teise lugemisse, siis tõepoolest § 16 sätestab, et sisuline arutelu toimub esimesel lugemisel. Kuskil reglement ei keela sisulist arutelu teisel lugemisel, küll aga tänu sellele 24 tunni määrusele ja teise lugemise põhjendusele § 11 lõige 5 on selge see, et teisel lugemisel ei või esitada enam täiendusi ja muudatusettepanekuid kogu teksti osas, vaid ainult selles osas, mida peale esimest lugemist, antud juhul siis majanduskomisjon ei ole aktsepteerinud. Nii et kõik muudatused ja täiendused eelarve osas peab tõesti tegema 24 tunni jooksul ja diskussioon edasi võib jätkuda muidugi vaid selles osas, mida ei ole aktsepteeritud. Mina saan sellest asjast nii aru. Aga oma põhimõttelised seisukohad eelarve suhtes võib muidugi välja öelda ka teisel lugemisel.

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu, mis me teeme protestiga? Ma paluksin siiski ettepanekud teha hästi konkreetselt. Rein Veidemann.

Härra juhataja! Mul on ettepanek täna esimene lugemine siiski katkestada ja lõpetada see homme, kui meil seda lõpetamise aega fikseerida vaja on, sest niikuinii järgmisel istungjärgul teisel lugemisel tuleme selle juurde, nagu te õigesti märkisite. Nii et sõltumata sellest, mis otsuse te teete või meile ette panete, teine lugemine jätkub igal juhul järgmisel istungjärgul, aga homme võib tõesti sellega seoses veel sõna võtta. Tänan!

Kas ettepanek seisneb selles, et me paneme hääletamisele esimese lugemise katkestamise?
Lugupeetud Ülemnõukogu! Eelmist otsust esimese lugemise lõpetamise kohta ei oleks pidanud vastu võtma üldse hääletamise teel. Esimene lugemine lõpeb siis, kui ta on läbi. Nii et hääletada saab siis ainult katkestamist.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 69 saadikut, puudub 36. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et katkestada Eesti Vabariigi 1991. aasta riigieelarve esimene lugemine? Palun hääletada! Lihthäälteenamus.
Selle ettepaneku poolt on 41 saadikut, vastu 8, erapooletuid on 15. Esimene lugemine on katkestatud.
Homme on plenaaristung algusega kell 16.00. Presiidium on täna kell 14.00. Head nägemist!