Tere õhtust, lugupeetud Ülemnõukogu, asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 76 saadikut, puudub 29.
Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem päevakorra juurde. Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikme valimine. Ettekandja on Ülemkohtu esimehe esimene asetäitja härra Jaano Odar.

Lugupeetav Ülemnõukogu, lubage mul teie poole pöörduda ettepanekuga valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks üks tubli Saare naine Maie Kram. Võime omalt poolt teda iseloomustada kui kogenud ja tasakaalukat juristi, kes on töötanud prokuratuuris tükk aega, hiljem Haapsalu rajooni rahvakohtus, praegu siis Haapsalu Maakohtu esinaisena. Me arvame, et ta Ülemkohtu liikmena meil kriminaalkolleegiumis suudab samuti ennast heast küljest ja tubli inimesena näidata.

Suur tänu! Kas on Ülemkohtu esimehe esimesele asetäitjale küsimusi? Ei ole. Suur tänu! Palume kõnetooli proua Krami. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas on proua Kramile küsimusi? Tõnis Mets.

Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud rahvasaadikud! Mina tunnen isiklikult Maie Krami kui Lääne maakonna kohtunikku. Ja veel rohkem tunnen teda kui oma isiklikku konkurenti viimasel valimisvõitlusel Ülemnõukogusse. Ja nüüd, mil tema kandidatuur on üles seatud Ülemkohtu liikmeks, palun ka teil, lugupeetud saadikud, toetada tema kandidatuuri hääletamisega. Kõik.

Suur tänu! Ülo Uluots.

Palun Tõnis Metsa sõnavõtt korrutada kahega.

Suur tänu! Peeter Lutt.

Lugupeetav proua Kram! Ma annan ka oma hääle teie poolt. Kolm häält on teil käes, aga mul on teile siiski üks küsimus. Kui te olete nüüd Ülemkohtu liige, kust võtab Eesti Vabariigi Ülemkohus Eesti Vabariigi prokuratuuri esindajat, kuna Eesti Vabariigis prokuratuuri ei eksisteeri, eksisteerib ainult Nõukogude Liidule alluv prokuratuur?

See küsimus oli eile ka õiguskomisjonis. Ma arvan, et see on seadusandjate asi. Mina seal Lääne maakohtus olen ammu oodanud, et millal siis Eesti Vabariigi prokuratuur seadusega paika pannakse.

Kallid kolleegid! Ma pean teie arvamusega ühinema, ainult mul on austatud proua Kramile üks küsimus. Ega ta Saaremaal ei tahaks enam elada? Aitäh!

Ärge puudutage nii hella küsimust. Ma olen sentimentaalne inimene, võin nutma hakata.

Lugupeetud kandidaat! Te kuulsite siin äsja, kuidas teid positiivselt iseloomustasid hr. Mets, Uluots. Kas te võite nende kohta ka täpselt sedasama öelda, mida nemad teie kohta ütlesid?

Ma olen väga tänulik härra Metsale, et ta mind neljandale kohale jättis ja ma ei pea siin saalis vaevlema. Ma tunnen teile südamest kaasa. Aga härra Uluotsale on mul ammu olnud põhjust tänulik olla, sest tema oli see mees Läänemaal, kes mind, kui ma prokurör olin, õpetas seadust lugema. Mäletan väga hästi, kui ma üldjärelevalve korras läksin kontrollima, kas ta täidab seda Ministrite Nõukogu määrust, mille järgi purjus peaga sooritatud kuriteo eest tuleb töötasu preemia näol vähendada. Siis küsis hr. Uluots, tookord seltsimees Uluots, kas ma olen prokurör. Ma nagu kohmetusin, olin ju vormis, ütlesin, et olen küll. Ta küsis, kas te peate seaduslikkust jälgima. Aga loomulikult. Siis ta küsis, mis on seaduse puhul ülimuslik. Kas te konstitutsiooni olete lugenud? See oli muidugi see sügav stagnaaeg, kui keegi seda ei lugenud. Ja ma ei olnud ka eriti lugenud. Ta ütles, et seal on kirjas, et kui inimene on oma palga välja teeninud, siis mitte keegi ei saa seda temalt ära võtta. Ministrite Nõukogust rääkimata. Ja siis ma hakkasin lugema konstitutsiooni nagu teises valguses. Ja see ütles tõesti midagi muud kui Ministrite Nõukogu määrused. Ainult ma panin tähele, et kui ma oma tarkusega kolleegiumil välja tulin, siis mõned kolleegid (üks neist istub saalis) ei saanud järsku aru, millest ma räägin, arvasid, et ma olen natuke ära pööranud. Nii et härra Uluotsa osa Läänemaal võib-olla minu vastus selgitab teile.

Lugupeetud härra juhataja! Mul on tunne, et teisesisulisi arvamusi ei tule ja mul on ettepanek panna kandidatuur hääletamisele. Tänan!

Suur tänu! Tiit Made tahab ka kiita.

Lugupeetud spiiker! Tahaksin kiita küll, kuid mul jäi niisugune mulje, et teil vist ebaõnnestus härra Uluotsa kinnipanemine. Või kuidas?

Jah, ükskord me mängisime selle ka Eesti Televisioonis ette, proovistaadiumis oli see natuke teisem, ta surus mind nurka. Aga see oli naistepäeva saade ja ei kõlvanud näidata, kuidas need asjad tookord olid. Aga tõstan käed püsti, mul ei õnnestunud härra Uluotsa kinni panna.

Suur tänu, proua Kram. Tundub, et rohkem teid ei piinata. Aitäh! Asuge nüüd oma istekohale, me hakkame otsustama.
Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu reglement ette näeb ja ilmselt ka asjaolud seda nõuavad, teeme kohaloleku kontrolli. Kohal on 77 saadikut, puudub 28. Lugupeetud Ülemnõukogu, teil kõikidel on käes otsuseprojekt, ma ette lugema ei hakka, me paneme selle otsuseprojekti hääletamisele, hääletamine on salajane. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Maie Krami valimise kohta Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 75 saadikut, vastu ei ole keegi, üks jäi erapooletuks. Maie Kram on valitud Ülemkohtu liikmeks.

Lugupeetud Ülemnõukogu, järgmise päevakorrapunktina me arutame Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatiste komisjonide probleeme ja paistab, et selle küsimuse juurde tuleb tulla veel mitmelgi istungil.

"Lugupeetud saadikud! Kuna mul on see punkt pooleli, siis ma läheksin sellega edasi. Praegu, kui saadikurühmad on komisjonide koosseisu veel kord vaadanud, on uuesti üles tõstatatud kahe juba hääletatud komisjoni küsimus. Esimene puudutab saadikueetika komisjoni. Nimelt eelmine kord hääletades oli meid kohal liiga vähe ja 44 poolthäälest ei piisanud reglemendimuudatuseks. § 4 lõige 2 on: "Iga saadik võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni." Jaak Alliku ettepanek oli täiendada seda sõnadega "välja arvatud eetikakomisjon", lubades sellega saadikutel, kes eetikakomisjoni pretendeerivad, olla ka teistes komisjonides. Konkreetne põhjus oli seotud ka sellega, et ainsana ei ole saadikurühmad eetikakomisjoni esitanud kandidaate, välja arvatud komisjoni esimees Villu Jürjo. Olukord ei ole tänaseks muutunud ja härra Allikult on ettepanek uuesti panna hääletusele tema täiendus § 4 lõige 2: "Iga saadik võib kuuluda ainult ühte alatisse komisjoni, välja arvatud saadikueetika komisjon." Nii et kui teile on selline ettepanek vastuvõetav, siis täna me saaksime seda teha, meil on täna tunduvalt suurem koosseis."
Meil on tekkinud veel teine probleem. Õiguskomisjon on olukorda arutanud, meil on olemas otsus, et komisjon jaguneb kaheks. Kuid praegu on komisjon hakanud uuesti selles otsuses kahtlema. Nad tulevad selle küsimuse juurde siis, kui eetikakomisjoni probleem on lahenenud. Kas eetikakomisjoni puudutava ettepaneku suhtes on arvamusi ja küsimusi või me saame hääletada? Ei ole. Härra Made.

Austatud proua Lauristin, kas on veel meie poolt varem üle-eelmisel nädalal vastuvõetud otsused, mida me peaksime täna tühistama ja uuesti hääletama, lisaks nendele kahele? Aitäh!

Praegu ei ole saadikurühmade ja komisjonide poolt teisi ettepanekuid tehtud. Ma loodan ka, et need jäävad viimasteks, sest me läheme nende probleemidega niikuinii edasi. Palun hääletame siis uuesti küsimust saadikueetika komisjoni liikmete kuulumise õigusest ka teistesse komisjonidesse. Kes on selle poolt, et anda selline õigus, teha erand reglemendi §-s 4 p. 2? Palun hääletame! Selle poolt oli 68, vastu 6, erapooletuks jäi 4. Järelikult saadikueetika komisjoni komplekteerimisel me teeme erandi reeglist: üks komisjon igal saadikul. Palun siis sellest lähtudes saadikurühmadel mõelda saadikueetika komisjoni liikmetele, sest praegu mul ettepanekuid ei ole. Ja teine küsimus puudutab õiguskomisjoni. Härra Telgmaa, palun.

Kas nüüd ei võiks hetkeks ära kuulata Villu Jürjo arvamust selle kohta, kas saadikueetika komisjon alatise komisjonina on sellisel kujul mõttekas. Meil vahepeal nagu oli arvamus, et ta võiks olla mingisugune erikomisjon. Tänan!

Kas härra Jürjo on valmis oma arvamust avaldama? Oli küsimus, kas härra Jürjo on sellise komisjoni koosseisu komplekteerimise puhul nõus sellega, et eetikakomisjon jääb ikka alatisena tööle, palun. Mis härra Jürjo arvab sellest?

Austatud koosolijad, me oleme omavahel sellest natukene rääkinud ja paistab, et üldine arvamus on selline, et ta võiks olla alatine komisjon.

Tänan! Palun nüüd õiguskomisjoni küsimuses komisjoni praegune esimees härra Anton.

Lugupeetud kolleegid, riigiõiguskomisjoni ja õiguskaitsekomisjoni moodustamist tundus takistavat kaks asjaolu. Esiteks see, et saadikurühmade poolt pakutud 15-st Ülemnõukogu liikmest valdav enamus soovis osaleda riigiõiguskomisjonis, õiguskaitsekomisjoni osas ei ole minuni jõudnud ühegi saadikurühma taotlust ühe või teise Ülemnõukogu liikme lülitamiseks sellesse komisjoni. Teiseks takistavaks asjaoluks on see, et osa õiguskomisjoni liikmetest soovisid samaaegselt töötada ka saadikueetika komisjonis. Selles küsimuses me võtsime mõni minut tagasi otsuse, mis mõneti muudab olukorda. Viimatinimetatud asjaolu tõttu ei saa ma momendil käituda vastavalt õiguskomisjoni otsusele, millega taotleti meie poolt langetatud otsuse – moodustada kaks õiguskomisjoni – ringivaatamist. Vajalik oleks anda õiguskomisjonile hetkeks aega selleks, et arvestades saadikueetika komisjoni osas tehtud erandit, veel kord asjaolusid kaaluda ja esitada teile lõplik ettepanek.

Niisiis praegu me ei hääleta ja võtame kuulda esimehe ettepanekut anda veel aega. Nüüd ma paluksin endale veel korraks sõna, et valgustada seda situatsiooni, mis praegu on komisjonide koosseisus. Praegu vanematekogu vaatas natukene seda olukorda.
Lugupeetud saadikud! Saadikurühmadel on praegu mõne komisjoniga seoses vaja veel täiendavalt asjad üle vaadata. Kõigepealt haldusreformi komisjoni on praegu ikka veel esitatud 5 inimest. Täiendavalt sellele, mis teil on trükitud nimekirjas, on Jüri Kork maarahva saadikurühmast ja Priidu Priks sotsiaaldemokraatide hulgast. Aga mitmed saadikurühmad ei ole esitanud oma ettepanekuid. Eriti ma rõhutaksin, et siin ei ole ühegi venekeelse saadikurühma esindajaid. Samuti ei ole siin liberaalide ja kristlike-demokraatide jne. esindajaid. Nii et koosseis vajaks veel kord läbivaatamist. Ma väga paluksin seda teha. Oli juba juttu õiguskomisjonist. Tõepoolest on ka minul ainult üks inimene registreerinud ennast õiguskaitsekomisjoni liikmeks. Nii et ma väga paluksin siis koos Tõnu Antoniga mind informeerida, kui on leitud, kes jääb õiguskaitsekomisjoni, kes riigiõiguskomisjoni, kui jäävad eraldi komisjonid. Maaelukomisjoni suhtes on raske öelda, et seda saaks tasakaalustada, praegune koosseis on täpselt see, mis teil oli algselt. Ja seal on praegu ainult kolme saadikurühma esindajad. Põhimõtteliselt ta võiks nii jääda, kuna komisjon ise on sellega rahul. Kuid me võtsime ise vastu otsuse, et komisjonide koosseisud peaksid olema tasakaalustatud. Nii et sellelt seisukohalt võiks seda ka veel vaadata. Ja väliskomisjonis on teie käes olevasse nimekirja tehtud täiendus, nimelt maa-keskerakond otsustas Ivar Raigi suunata majanduskomisjonist väliskomisjoni. Nii et te võiksite sellega täiendada teie käes olevat nimekirja. Ülejäänud saadikurühmad ja komisjonid on praeguste nimekirjade järgi selles koosseisus, nagu on teile kätte jagatud. Nii et üldiselt on väga vähe muutusi. Kui me saaksime haldusreformi komisjoni suhtes täienduse, kui ma saaksin ettepanekud saadikueetika komisjoni suhtes ja kui õiguskomisjon otsustaks oma asjad ära, siis me saaksime homme komisjonide koosseisud kinnitatud. Tänan teid!

Lugupeetud juhataja ja lugupeetud Marju Lauristin! Mul on tungiv palve õiguskomisjoni asjad täna ära lahendada. Sest muidu me homme takerdume koosseisude taha, kui me täna seda otsust ei tee.

See küsimus nõuaks siis vaheaega, nagu ma Tõnu Antonist aru sain.

Kui pikalt? Vaheaeg 10 minutit.
Kontrollime kohalolekut. Kohal on 72 saadikut, puudub 33. Palun kõnetooli Tõnu Antoni.

"Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon otsustas jääda oma varasema otsuse juurde kindlaks ja taotleb teie ees 25. oktoobril tehtud otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatiste komisjonide kohta" muutmist selliselt, et õiguskaitsekomisjoni ja riigiõiguskomisjoni asemel saaks moodustatud ühtne õiguskomisjon. Sellise ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et õiguskaitsekomisjoni pole saadikurühmade poolt esitatud liikmeid. Aitäh!"

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma panen õiguskaitsekomisjoni esimehe Tõnu Antoni ettepaneku hääletamisele ja me teeme uue kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. Kohal on 82 saadikut, puudub 23. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Tõnu Antoni ettepaneku poolt, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogus oleks üks õiguskomisjon? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 70 saadikut, vastu 4, erapooletuid on 3. Tõnu Antoni ettepanek on vastu võetud.

Austatud Ülo Nugis! Mul on üks küsimus. Nüüd me oleme täpselt samal tasemel, kui me olime poolteist kuud tagasi. Kes küll ära seletaks, milleks see kõik vajalik oli? Aitäh!

See oli kõik vajalik selleks, et iseendale tõestada, et seda tralli vaja ei olnud.

Lugupeetud Ülemnõukogu, jätkame päevakorraga. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi muudatustest. Me palume kõnetooli Jaak Alliku.

Lugupeetud Ülemnõukogu juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin teile kõigepealt ette kanda, et teie poolt moodustatud 3-liikmeline reglemendikomisjon on töötanud üsna viljakalt. Teile on hulk pabereid ette antud, pealegi üsna üksmeelselt, mis näitab seda, et teatud laiapõhjaline koalitsioon on siiski mõnes küsimuses võimalik. Ja kohvi me igatahes joonud ei ole. Nüüd konkreetsemalt. Täna te leidsite oma laualt § 7 uue variandi. Seesama § 7 muudatused olid välja jagatud ka umbes kaks nädalat tagasi. Ma tahaks öelda seda, et need kaks varianti ei erine teineteisest ühegi sisulise aspekti poolest, lihtsalt pärast esimese materjali kättejagamist rahvasaadik Priks andis oma sõnastuse, mis meie arvates tundus olevat kompaktsem ja eesti keeles parem, nii et sisulisi muudatusi selles paragrahvis ei ole ja isegi komisjon ei ole vahepeal selles küsimuses kokku tulnud. Küll tahaksin ma aga mõneti seletada, mida kogu see paragrahv tähendab. Ja teine paber tuli vist möödunud nädalal reglemendi kohta, see on § 9, § 10, juurde tulid § 6, § 11, § 16 ja § 17 täiesti uute paragrahvidena. Nii et viljakaks tööks tuleks teil see möödunud nädalal saadud paberipakk ka üles leida. See on üsna mahukas, seitse lehekülge. Nii et võtaks praegu aluseks täna väljajagatud § 7 ja § 15 uue sõnastuse ja möödunud nädalal väljajagatud § 9 ja teised.
Nüüd aga läheme sisu juurde. Eesmärk, mille Ülemnõukogu seadis reglemendikomisjonile ja mille me ka ise endale võtsime, oli jätkata tööd, et viia meid siin rahvakoosoleku režiimi töölt üle parlamendirežiimi tööle, arvesse võttes neid kitsaskohti, mida viimased kaks kuud meie ette on veeretanud. Meile sai selgeks, et veel kord tuleb läbi vaadata tõesti üsna mitmed reglemendi paragrahvid, eelkõige aga päevakorra kinnitamine, mis on läinud meil üsna vaevaliselt (õnneks küll kahel viimasel istungil mitte), samuti seaduseelnõude esitamise ja lugemise kord, millega on ka arusaamatusi. Ma tahaks tänada neid Ülemnõukogu saadikuid, kes tegid väga konkreetseid ettepanekuid: Enn Põldroos, Ülo Uluots, kristlikud demokraadid, Priidu Priks. Me püüdsime kõiki neid ettepanekuid võimalikult arvestada.
"Kui me nüüd tuleme § 7 juurde, siis on teie ees uus päevakorra kinnitamise kord. Meil tuli ühitada kaks esimesel pilgul üsna vastukäivat probleemi. Kõigepealt takistada korralikult ettevalmistamata, pooltooreste ja juhuslike ja ainult emotsioonidele rajatud küsimuste päevakorda ja Ülemnõukogus kõne alla sattumist. Ja Ülemnõukogu muutumist kohati rahvakoosolekuks, kus igaüks võib igal ajal rääkida ükskõik millest. Teine, mis oleks nagu vastupidine moment, oleks see, et mitte suruda maha iga saadiku seaduslikku õigust küsimusi tõstatada ja ära kuulatud saada. Anda sealjuures igale saadikule kindlus, et tema poolt tõstatatud küsimus Ülemnõukogu tähelepanu pälvib ja ei kao kuhugi Ülemnõukogu Presiidiumi lauasahtlisse või mõnda komisjoni, nii et saadikul puudub igasugune teave ja kontroll tema ettepaneku edasise saatuse üle. Selle vastuolu lahendamiseks pakume välja selle süsteemi, mida § 7 sisaldab. Nimelt iga istungjärk algab sellega, et Ülemnõukogu paneb ise oma päevakorra kokku, kusjuures aluseks on kolm erinevat küsimuste plokki. Kõigepealt arutame me läbi kõik saadikute või komisjonide või saadikurühmade või valitsuse ja teiste ühiskondliku initsiatiivi õigust omavate institutsioonide ettepanekud ühe või teise küsimuse Ülemnõukogu menetlusse võtmiseks, mis on Ülemnõukogu Presiidiumile laekunud viimase kahe nädala jooksul. See aeg võib olla lühem, aga ei või olla pikem. Seetõttu ka selles viimases projektis, § 7 lõige 2 neljas rida tuleks sõna "vähemalt" ilmselt maha tõmmata."
Selleks et me seda plokki saaksime Ülemnõukogu täiskogul läbi arutada, esitab Ülemnõukogu Presiidium igale saadikule neljapäevaks taoliste ettepanekute nimekirja koos omapoolse konkreetse suhtega või ettepanekuga. Ilmselt need ettepanekud, mis presiidium teeb, saavad olla põhimõtteliselt kolmelaadilised.
Esiteks. Küsimust ühel või teisel põhjusel üldse Ülemnõukogu menetlusse võtta. Teiseks, suunata küsimus ettevalmistamiseks kas mõnele komisjonile või vabariigi valitsusele või läbiarutamiseks saadikurühmadele, kusjuures see suunamine peab ilmtingimata olema kindla tähtajaga. Ja kolmas võimalus, võtta küsimus juba algava istungjärgu päevakorda. Sel juhul on koos taolise ettepanekuga vajalik mõistagi välja jagada ka otsuse või seaduseelnõu projekt. Igas küsimuses võib põhjenduseks sõna saada ettepanekuga esineja ja Ülemnõukogu Presiidiumi esindaja. Neile võib esitada küsimusi, kui asja sisu jääb arusaamatuks, aga läbirääkimisi sel hetkel ei avata, sest et vastasel korral me asendaksime menetlusse võtmise arutelu juba asja sisulise arutamisega. Ja seejärel Ülemnõukogu võtab igas taolises küsimuses lihthäälteenamusega vastu oma seisukoha.
Võib oletada, et mõni küsimus satub ka algava istungjärgu päevakorda, aga see on erandjuhtum. Enamik küsimusi jääb oma aega ootama, kuid seejuures kindla tähtajaga. Sellega hakkama saanud, võtab Ülemnõukogu ette järgmise küsimuste ploki, nimelt need küsimused, mille arutamise alustamiseks või jätkamiseks on Ülemnõukogu poolt määratud tähtaeg kätte jõudnud. Need küsimused tulevad algava istungjärgu päevakorda automaatselt, ilma hääletamata. Kui aga ettevalmistustöö pole tähtajaliselt lõpule jõudnud, võetakse küsimus ikkagi päevakorda, kuulatakse ära vastavad seletused ja antakse uus tähtaeg. Meie arvates distsiplineerib selline protseduur küsimuste ettevalmistajaid. Samuti kanduvad istungjärgu päevakorda automaatselt need küsimused, mis eelmisel istungjärgul olid küll päevakorda võetud, kuid mida arutada ei jõutud. Kui nii peaks veel kord juhtuma, siis oleme sätestanud, et kolmandal istungjärgul tulevad taolised küsimused arutusele esmajärjekorras ja seejärel võetakse vaatluse alla Ülemnõukogu Presiidiumi poolt istungjärgule esitatud päevakorra projekt. Ilmselt on juba presiidium lülitanud sinna esimesest ja teisest plokist lähtuvaid küsimusi. Kuid võimalik, et ka täiendavalt just neid, mille arutamist presiidium peab vajalikuks. Meie arvates tuleks presiidiumile see õigus anda ning tema poolt esitatud küsimuste puhul võib arutuse alla tulla vaid nende sõnastus, mitte aga nende küsimuste taandamine. Kõnealuse kolme ploki väliseid küsimusi täiendavalt päevakorda esitamise õiguse me välistaksime. Andes aga samas selle võimaluse täiesti uue § 15 alusel, mis käsitleb kiireloomulisi küsimusi. Kui Ülemnõukogu on selliselt kolme ploki läbitöötamise abil päevakorra koostanud, pannakse see tervikuna kinnitamiseks hääletusele. Kas päevakorra kinnitamine vajab lihthäälteenamust või absoluutset, s.t. 53 häält, selles küsimuses me oma komisjonis konsensuseni ei jõudnud ja pakume teile otsustamiseks kaks varianti. Mulle isiklikult tundub, et kui üksikküsimuste üle otsustamisel võiksime nõustuda lihthäälteenamusega, siis päevakorra lõplik kinnitamine vajaks ehk 53 saadiku nõusolekut, s.t. Ülemnõukogu enamiku nõusolekut selle päevakorra järgi töötada. Ühtlasi tahaks juhtida tähelepanu sellele, et päevakorra taoline moodustamise kord nõuab suurt vastutustunnet nii Ülemnõukogu Presiidiumi kui ka Ülemnõukogu poolt, sest tuleb hoiduda päevakorra ülekuhjamisest küsimustega, mida arutada ei jõua. See kord nõuab realistlikku päevakorra koostamist.
Ja nüüd siis § 15 kiireloomulistest küsimustest. Kommenteerida siin polegi midagi, sest see paragrahv annaks igale saadikule võimaluse talle tähtis küsimus koheselt arutusele võtta. Kuid seob ettepaneku ka vastutusega, sest nõuab otsuse projekti ning toob kaasa ka Ülemnõukogu tegevuse katkestamise ja küsimuse viivitamatu arutamise. Sel juhul peab olema tõesti kindel, et asi on nii tähtis, et ei anna kaks nädalat oodata ja normaalset ettevalmistusprotseduuri läbida. Kusjuures me oleme ka sõnastanud, et taoliselt ei saa läheneda seaduseelnõudele. Aga juba edasistes paragrahvides, mis teil ka käes on, oleme sätestanud ka seaduseelnõude kiireloomulise arutamise korra. Juhul kui me kogu päevakorra vastuvõtmise otsustame 53 häälega, siis võiks selles küsimuses minu meelest loobuda kvalifitseeritud häälteenamusest. Nii on siin ka sõnastatud. Võtta need kiireloomulised küsimused päevakorda, kui ettepanek kogub rohkem poolt- kui vastuhääli. Ja see omakorda tõstaks iga saadiku vastutust taolise ettepaneku esitamisel.
Ja lõpuks on ettepanek iga teisipäeva hommikul anda võimalus esineda poliitiliste avaldustega. Sellisest vajadusest me ilmselt ei pääse, kuid meie arvates on vajalik taoliseks Hyde Park'iks eraldada kindel aeg, mis tähendab, et muul ajal Ülemnõukogus mingeid päevakorraväliseid jutte ja esinemisi ei toimuks.
Mis puutub § 9 ja edasi seaduseelnõude lugemist, eriti § 11, siin ma pikalt ei kommenteeriks, aga juhiks teie tähelepanu sellele, et me püüdsime täiesti selgelt eristada esimesel, teisel ja kolmandal lugemisel toimuva. Praegu on meil ju nii, et esimene lugemine jääb formaalseks ja kolmas lugemine on kuidagi üldse tarbetu, sest ei saa teha parandusi ega esitada küsimusi. Siin me sätestasime, mida tehakse esimesel, mida teisel ja mida vajaduse korral ka kolmandal lugemisel. Kusjuures kolmanda lugemise puhul andsime õiguse teisel lugemisel tehtud muutusi uuesti hääletada, kui seda nõuab ettekandja või mõni komisjon. Et välistada läbimõtlematust taoliste kiireloomuliste muutuste tegemisel, mille taga on mitmed miljonid rublad, nagu siin on mõnikord ka juhtunud. Ja lõpuks siis ka kiireloomuliste seaduseelnõude arutamine § 16. Üldse ei olnud meil sätestatud Ülemnõukogu Presiidiumi seadluste kinnitamise kord. Sellega on olnud mitmeid arusaamatusi ja nüüd on see siis §-s 17 kirjas. Siin on muudatusi veel mõnes punktis, ma arvan, et üle kordama ei hakka. Kõik oskavad ju seda ise lugeda, nii et ma praegu lõpetaksin. Kas on küsimusi? Vastaksin küsimustele.

Meil on mõned küsimused. Priidu Priks.

Lugupeetud ettekandja, § 7 lg. 4, kas seal 2. reas ei ole neljas või kolmas sõna üleliigne?

"Sõna "eelmine" on ilmselt üleliigne. Ma sain alles täna kätte nagu teiegi. Aitäh!"

Kas on veel küsimusi Jaak Allikule? Ei ole. Suur tänu! Avame läbirääkimised. Peet Kask.

Austatud Ülemnõukogu juhataja ja lugupeetud Ülemnõukogu! Kuna töö reglemendi töörühmas on olnud võrdlemisi viljakas, nagu härra Allik juba rääkis, siis ma keskendun ainult ühele probleemile. See on see probleem, milles me konsensusele ei jõudnud ja mille kohta on kaks varianti välja pakutud. See on § 7 5. lõige variant 1 ja 2, kuidas võetakse vastu otsuseid päevakorra küsimuses, kas absoluutse häälteenamuse või lihthäälteenamusega. Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, kõige tavalisem kollegiaalse otsustamise viis on lihthäälteenamus. Seda kasutatakse väga laialt ja peaaegu kõikidel juhtudel, välja arvatud mõned üksikud erandid, mil taotletakse suuremat konsensust. Need juhtumid on tavaliselt siis põhiseadus, tähendab reeglite kehtestamine, kus konsensus on tõesti vajalik, et kõik tunnistaksid reegleid. Ja veel mõned väga olulised üksikud küsimused. Aga minu arvates ei sobi konsensusdemokraatia elemendid kindlasti vähemalt kahel juhul. Esiteks ei sobi neid kasutada lihtseaduste hääletamisel, sest see teeb tegeliku poliitika võimatuks, blokeerib ära meie otsustusvõime. Me ei ole seni veel pärispoliitikasse jõudnud, me oleme seni tegelnud põhiliselt olemasoleva konsensuse vormistamisega. Väga suur osa meist taotleb ühtesid ja samu asju: me taotleme iseseisvust, me taotleme immigratsiooni tõkestamist, me taotleme turumajandusele üleminekut jne. Aga varem või hiljem me jõuame tegelikku ellu, tegelikku poliitikasse. Ja kui meil ei ole adekvaatseid seadusi, siis me jõuame kriisiolukorda. Praegu ei käi jutt lihtseadustest, veelgi vähem konsensusdemokraatia rakendamiseks sobivast juhtumist. Päevakorraküsimuses võime me konsensusdemokraatiat rakendada sel juhul, kui meil on aega konsensusele jõudmiseks. Kui konsensus on eesmärk, siis saab seda saavutada läbirääkimiste ja konsensuse otsimise teel. Päevakorraküsimuste arutamisel me küsimuste sisusse ei tungi, meil ei ole aega konsensust otsida, seetõttu ei maksa mingil juhul rakendada konsensusdemokraatia hääletamisreegleid. Sellepärast kutsun ma üles hääletama variant 2 poolt. Tänan!

Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Reglement on meile äärmiselt hädavajalik. See peab olema ratsionaalne. Sellest sõltub suures osas meie igapäevane töö. Reglemendi töörühm on tõesti ära teinud väga tubli töö ja asjad ilmselt paranevad oluliselt.
Mul on teile ette panna mõningad põhimõttelised küsimused meie töökorralduse edasise muutmise asjus, mida võiks arutada ja hääletusele panna. Kõigepealt see, mis ei ole üleüldse puudutamist leidnud töörühma poolt. Kuidas meie igapäevase töö aeg on korraldatud. Ma ei tea, kuidas teid, kuid mind selline töökorraldus ei rahulda, nii nagu see praegu on (esmaspäeviti, teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti 2–3 tundi). Seepärast pakuksin välja põhimõttelise muudatuse. Alustaksin sellest, et mitte enam alustada tööd esmaspäeviti uue istungjärguga, vaid jagada parlamendi või Ülemnõukogu töö sügis- ja kevadistungiteks. Mitte kinnitada iga esmaspäev päevakorda, vaid Ülemnõukogu Presiidiumisse laekuvad nii valitsuselt kui ka üksiksaadikutelt, nagu reglemendis on paika pandud, ettepanekud päevakorraküsimustes. Need pannakse seal järjekorda ja informeeritakse meid küsimuste laekumisest. Kiireloomulised küsimused tuuakse istungite saali täpselt nii, nagu see kord on uues reglemendis kehtestatud. Jäägu ära see igaesmaspäevane võitlus päevakorra ümber, mis on nüüd küll mõneti leevendunud.
Edasi. Ma teeksin ettepaneku nädalas kolme istungitepäeva sisseseadmiseks. Me ei määra põhimõtteliselt täpselt ära istungite aega. Selleks ettepanekuks on mind õhutanud meie naabrite soomlaste kogemus. Nemad on oma parlamendi Eduskunna töö korraldanud niimoodi, et nad on välja kuulutanud istungite algamise aja ja töötavad siis parasjagu nii kaua, kui on jaksu, jõudu ja küsimuste arutamine nõuab. Teeksin ettepaneku esmaspäeviti koguneda kell 15, kolmapäeviti kell 15 ja neljapäeviti kell 13 ja töötada siis nii palju, kui parasjagu on vaja. Hommikune aeg oleks komisjonide ja saadikurühmade tööks. Samuti teisipäev ja reede kas siis presiidiumi või saadikute individuaalseks tööks või siis tööks valijatega. Mitte enam pidada vaba nädalat. Edasi teeksin ma ettepaneku, et sügisistung lõppeks 20. detsembril enne jõule ja me peaksime vaheaja kuni 10. jaanuarini. Siis alustaksime kevadist istungit ja selle me lõpetaksime 15. juulil ja peaksime suvevaheaega kuni 1. septembrini, kusjuures selle poolteise kuu sees on ka kohtumised valijatega ja individuaaltööaeg enda kallal ja töö komisjonides. Nii nagu parasjagu paremaks peame. Tähendab, teeksime oma hakitud töökorralduse pisut regulaarsemaks, et meil oleks igapäevases töös rohkem plaanipärasust.
Nüüd veel konkreetselt mõned ettepanekud reglemendi juurde, mis on printsipiaalse tähtsusega. Juba varem tegin ettepaneku, et meie komisjonid ei peaks mitte olema 6-liikmelised, vaid 8-liikmelised. Elu on näidanud, kui 50% komisjoni liikmetest on kohal, siis see on 3 inimest. Kui võetakse vastu otsus lihthäälteenamusega, siis see tähendab, 2 inimest poolt ja 1 vastu. Ja ongi põhikomisjoni seisukoht öeldud siin saalis välja kahe inimese seisukohana. Tähendab, komisjonid 6-liikmelisena on liiga väikesed.
Edasi, § 5. Vanematekogu. Selle esimeses punktis, kuidas vanematekogu komplekteeritakse, on teatud diskrimineerimine. Ilmtingimata tuleb kuuluda mingisse saadikurühma. Kuid meil on siin vähemalt 3 inimest, kes on ühe või teise erakonna või partei eesotsas, kelle parteid on seetõttu Ülemnõukogus mõneti diskrimineeritud, kuna nende esindajad ei saa võtta osa vanematekogu tööst. Seepärast on mul ettepanek 1. punkti lisada juurde veel, et vanematekogusse arvatakse saadikurühmadesse mittekuuluvad erakondade esimehed või liikmed.
"Edasi. § 9 punkt 3. Kahjuks on olnud meie töös niisugust praktikat, et kõik saadikud ei ole saanud teps mitte kõnet pidada, sõna võtta ja küsimusi esitada, aga see on nende igapäevane õigus. Meie, saadikute õigus. Sellepärast pakuksin välja 3. punkti niisugust redaktsiooni: "Kõnet pidada, sõna võtta või küsimusi esitada peavad saama kõik selleks soovi avaldanud saadikud. Enne küsimuse arutamisele asumist võidakse määrata küsimuse arutamiseks kulutatav aeg." Nüüd päevakorraküsimuste arutamisest. On punkt, kus määratakse, et Ülemnõukogu esimehele ja valitsuse esimehele on antud päevakorrapunktis esinemise eelisõigus. Lisaksin 4-nda punkti 1. lõiku: "... kuid ka nendele kehtivad sõnavõtuks ja kõneks ettenähtud ajalimiidid"."
Punkt, kus on öeldud, et kõne pidajale ja sõnavõtjale küsimusi ei esitata, on kahtlemata väga õige. Kuid meil on kogemusi, et läbirääkimiste käigus esitame saalis vastastikku teineteisele küsimusi või palume, et üks või teine saadik siin saalis toetaks või kinnitaks mõnda seisukohta. Peaksime arutama, kas see praktika läbirääkimiste käigus on õige? Võib-olla meie reglement peab kajastama ka seda, et läbirääkimiste käigus vastastikku teineteisele saalis küsimusi esitada ei ole sobilik.
Nüüd on üks niisugune probleem. § 10 punkt 6 on reglementeeritud meie lugupeetud istungi juhataja ja tema asetäitja sõnavõtmise, küsimuste esitamise ja kõnepidamise kord. See on minu meelest liiga range. Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks võtta kohalt sõna. Miks ta ei võiks seda teha? Las ta ikka võtab sõna kohalt, kui tal on midagi öelda. Teine asi, et kõnepidamise ajaks peaks ta tulema küll siia, kõnetooli. Kuid meil on kogemusi, et spiiker on olnud presiidiumis üksinda. Asetäitjaid ei ole olnud kohal. Mis siis saab, kui meie istungi juhataja tahaks tulla kõnet pidama, aga talle on öeldud, et ta peab istungi juhatamise andma üle asetäitjale ja ühtegi asetäitjat ei ole? Kas ta jääb kõnepidamise õigusest ilma? Lugupeetud töögrupp võiks selle küsimuse ka läbi mõelda, et mis siis sellisel juhul võiks juhtuda.
Edasi. Mul on ettepanekud seaduseelnõude lugemise korra kohta. Kas me ei parandaks oma töötempot? Meil on kord, et esimesel lugemisel saab esitada ainult küsimusi ja kogu lugu. Ja milleks üldse me jagame Moskva eeskujul lugemised esimeseks, teiseks ja kolmandaks? Ehk loobume sellest printsiibist? Võib-olla saame kohe, niipea kui asjad tulevad meil esimene kord arutamisele, pärast küsimuste esitamist alustada ka läbirääkimisi, jagamata lugemisi esimeseks, teiseks või kolmandaks. Kui aeg lõpeb otsa, siis katkestame lugemise ja läheme arutamisega edasi järgmine päev. Antud juhul on vaja läbi teha teatud rituaal, enne kui seaduseelnõu saab vastu võetud. Teeme selle asja mõneti lihtsamaks. Juhul kui kõik jääb nagu praegu, ei ole ju kolmandal lugemisel õieti mingisugust mõtet. Diskussiooni enam ei saa avada, parandusi, isegi olulisi parandusi, ei saa sisse viia, midagi ei saa teha. Sellisel juhul ei ole kolmandal lugemisel enam mingisugust sisulist mõtet.
"Ja nüüd lõpuks. Mul on ettepanek lisada veel üks paragrahv. Selle järjekorranumber on 19 või 20. Selle paragrahvi pealkiri oleks "Valitsuse infotund". Praegu on Ülemnõukogule ette kirjutatud, kuidas valitsuse esimees ja ministrid meie küsimustele või pärimistele vastavad. Viime reglementi ise sisse infotunni töökorra. Ettepanek on niisugune. Esimene punkt. Valitsuse infotund toimub täiskogu istungitel igal neljapäeval, algusega kell 17. Selle kannab üle Eesti Raadio. Iga kuu istungjärgu kolmandal töönädalal kantakse infotund üle Eesti Televisioonis."
Teine punkt. Saadikud esitavad peaministrile ja valitsuse liikmetele küsimusi ja arupärimisi reeglina kirjalikult. Järgmisel infotunnil vastamisele kuuluvad need küsimused ja arupärimised, mis on Riigikantseleisse esitatud vähemalt 6 päeva enne infotunni toimumist.
Kolmas. Saadikutel on õigus esitada peaministrile ja valitsuse liikmetele küsimusi istungitesaalis. Aitäh!

Suur tänu! Enne kui me jätkame läbirääkimisi, juhin saadikute tähelepanu sellele, et praegu kehtib veel vana reglement, mis eeldab seda, et parandusettepanekud tuleb esitada kirjalikult. Enn Põldroos.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid, ma võtaksin endale julguse esitada ühe väikese täienduse, mida ma siiski pean oluliseks. Kuid kõigepealt ma tahaksin väljendada oma rahulolu reglemendiprojektis välja pakutud seaduseelnõu arutuse käigu üle, mille mõte seisab selles, et ei ole võimalik viimasel hetkel esitada tooreid ettepanekuid muudatuste ja täienduste kohta, et kõikide täiendusettepanekute laekumine on õigeaegne ja neisse on võimalik süveneda ning põhjalikult läbi arutada enne hääletamist. Selle tõttu ma ei ole päris nõus kolleeg Made ettepanekuga, et kõik lugemised teha üheks, sest asja tuum ongi selles, et enne teist lugemist peavad olema laekunud kõik ettepanekud. See teebki rääkimise võimalikuks. Hiljem ettepanekuid praktiliselt ei toimu. Kuid minu ettepanek puudutab § 16 1. lõiget. Asi on nimelt selles, et taolise korra alusel, mille me siin kehtestasime lugemisprotseduuride suhtes, venib seaduseelnõude arutelu käik suhteliselt pika aja peale, mis on ka loomulik. § 16 lõige 1 kehtestab: protseduur nende eelnõude puhul, mis on kiireloomulised ja mis lähevad teistsuguse protseduuriga ilma neid ajaliselt venitamata. On selge, et need on sellised ettepanekud, mis oleksid mõttetud, kui neid võetakse mitte praegu kohe, vaid kahe nädala tagant vastu. Ja selletõttu üks väga väike parandus, nimelt: siin on ette nähtud projektis, et selle kiirprotseduuri rakendamiseks peab olema hääletatud hääletamisel kaks korda rohkem poolt- kui vastuhääli. Praktiliselt see küsimus, kus on pandud nii kõrge tsensus selle protseduuri rakendamiseks, tähendab võimalust vähemuse küsimust täielikult blokeerida, sest juhul, kui seda protseduuri ei rakendata, muutuvad need seaduseelnõud mõttetuks, neid ei saa enam hiljem arutada. Selle tõttu ma teen ettepaneku siin see kaks korda rohkem poolt kui vastu ära jätta ja kasutada lihthäälteenamust, rohkem poolt kui vastu. See oleks demokraatlikum. Tänan!

Suur tänu! Head kolleegid, ma ikka juhin teie tähelepanu sellele, et praegused parandusprojektid on ikka kui otsuseprojektid. Aitäh! Ja ma paluksin parandusettepanekud otsuseprojekti kohta esitada kirjalikult. Ants Paju.

"Lugupeetud juhataja, austatud kolleegid! Mul on tõesti tihti selline tunne, et me pakume siit puldist vanu tõdesid kui uue avastajad. Hr. Made kõneles, et me jätaksime selle tsüklilisuse ära ja teeks oma elu lihtsamaks. Lõunanaabrid lätlased teevad seda ja väga edukalt. Krõlovi valmis "Kvartett" on ümberistumise probleem ammu juba selgeks mõeldud. Minu arvates kogu meie häda ei ole mitte niivõrd reglemendis, kuivõrd ühes lihtsas tõdemuses. Selleks, et seadusloome töötaks, on vaja mingisuguseidki tingimusi. Tuletame eelnevalt meelde. Kui oli Ministrite Nõukogu, oli EKP Keskkomitee, Ülemnõukogu, kuidas siis töö käis? Meil on praegu läinud tegelikult ju määruste juurest seaduste vastuvõtmiseni. Kui palju oli siis kaadrit abiks ja kui vähe on meil? Ma toon lihtsa näite. Kui lõunanaabritel on keskkonnakomisjonil 10 000 rubla komisjoni eelarve ja on olemas vastavad spetsialistid ja eksperdid, keda saab kaubelda, siis meie siiamaale ei tea näiteks veel, kui palju on ühel või teisel komisjonil eelarve, milliseid inimesi võib kaasa haarata. Ja lõpuks kogu selle raamistiku juures, mida me püüame luua, et see protsess oleks taltsutatud, puudub üks mõiste. Ei ole ju arvestatud seda peamist, millised seadused kuskohal peaksid olema, et need oleksid õigeaegselt vastu võetud ja et kogu elu, mis ootab neid seadusi, saaks juhitud. Mulle tundub, et me juhime praegu teise kohta oma energia ja jätame selle peamise tingimuse loomeprotsessi soodustamiseks täiesti arvestamata. Ja oma küsimuse esitan ma ka kirjalikult. Mulle tundub, et selles pakutud seaduseelnõus on väike vastuolu. See on § 7 punkt 5: "Päevakorra arutamise raames kuulatakse ära ..." jne. Need protestitakse. Ja p. 6 ütleb, et kui istungi juhataja nõustub päevakorra projekti suhtes esitatud protestiga, siis loetakse protest rahuldatuks. Ma ei saa siin hästi sisust aru. Ja jään selle juurde, et võiks olla variant 2. Aga kogu see lugu on meil ikkagi kunstlikult üles aetud. Sellega me raiskame aega, loomeprotsessiks ei ole veel tingimusi, jään selle juurde."

Suur tänu! Hea kolleeg Tiit Made, parandusettepanekud oleks vaja esitada kirjalikult komisjonile. Suur tänu! Ülle Aaskivi.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid. Ma tahaksin tõesti praegu resoluutselt võimendada seda juhataja poolt väga malbelt tehtud märkust. Lõpetame sellise tööstiili, mille kohaselt me ei anna oma ettepanekuid moodustatud töökomisjonile juba eelnevalt, kui komisjon töötab, vaid käime ennast nende ettepanekutega kõnetoolis eksponeerimas. Ja ma palun väga, kallid kolleegid, katsume nüüd edasises arutelus jääda nende projektide raamidesse, mida meile töögrupp on täna esitanud, ärme lähme nendest välja. Meil on juba kogemusi, kuhu me selle reglemendi arutamisega jälle võime välja jõuda. Aitäh!

Lugupeetud juhataja, kolleegid! § 7 pakutud kahest variandist toetan ma põhimõtteliselt teist varianti, s.o. lihthäälteenamust, sest päevakorraküsimus ei ole ju nii kaalukas põhimõtteline küsimus, kus peab olema suurem konsensus. Ma toetan igal juhul teist varianti.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Tegin kirjalikult kristlik-demokraatliku saadikurühma poolt ettepaneku, et esmaspäeviti toimuks täiskogu istung kell 12–14 lisaks õhtusele, kuna meie arvates on täiskogu istungeid liiga vähe. Aitäh!

Suur tänu! Kas see on komisjoni antud? Tiit Made.

Lugupeetud kolleeg Aaskivi! See meie töö siin ei ole enesenäitamine, vaid oma oskuste ja võimete piires püüame seda teha nii hästi või halvasti, kui see meil õnnestub. Kas siis kirjalikult või suuliselt, kas siis saalis või kuluaarides. Kuid kahtlemata ma saan teie ettepanekust aru. Reglementi võiks ju tõesti sisse panna, et lõpetada siin saalis kõik sõnavõtud ja kõned ja teha seda üldse kirjalikult komisjonide kaupa. Aitäh!

Austatud kolleegid! Ma tahtsin ka toetada põhimõtteliselt Tiit Madet ja astuda välja pr. Aaskivi vastu selles küsimuses. Me ei saa ju lihtsalt komisjonile anda ettepanekuid, kuna ta võib need kõrvale visata. Me peame oma seisukohti põhjendama, ja me peame põhjendama just nimelt siin kõigi 105 kolleegi ees. Ja ainult sel juhul, kui me tõesti ei leia siin toetust, siis ilmselt me oleme vähemuses ja peame leppima sellega, et enamuse ettepanek läheb läbi. Aga niisuguse jutuga välja tulla, et me käime ennast eksponeerimas, on lihtsalt veidikene ebameeldiv kuulda. Ja kes selle mõtte peale tuleb, on võib-olla ise selleks esinenud. See on muidugi tema enda sisemine asi, mille puhul ja kuidas ta esines. Tänan!

Suur tänu! Võib-olla me kuulame ära ka kohalt sõnavõtu, enne kui tuleb Jaak Allik kõnepulti. Illar Hallaste ja siis Jaak Allik.

Austatud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Mul oleks tegelikult rohkem küsimuse laadi ettepanek. Kas praegu on meil olemas korda, kuidas kutsutakse tagasi neid ametiisikuid, keda Ülemnõukogu on ametisse kinnitanud? Me täna kinnitasime Ülemkohtu liikme ametisse. Ma ei väida, et me peaksime teda kohe tagasi hakkama kutsuma, aga põhimõtteliselt selline kord võiks meil reglemendis olemas olla. Ja kas reglemendi töörühm on selle välja töötanud? Nii et selline küsimus hr. Allikule ja aitäh.

Lugupeetud kolleegid, ma tahaksin vastata nendele ettepanekutele, mis on tehtud. Üks arutelu on tõesti tekkinud lihtsalt minu süü tõttu. Nimelt, reglemendikomisjon otsustas, et me ei ole oma tööd lõpetanud ja me jätkame tööd vastavalt sellele, kuidas meile laekuvad saadikutelt kirjalikud ettepanekud. Ma lihtsalt unustasin ütlemata, meil olid lisaks neile täiendustele, mida me teinud olime, kristlike-demokraatide ja veel üksikute, ka sotsiaalkomisjoni ettepanekud istungjärkude aja muutmise suhtes, mille juurde tuli siin ka Tiit Made. Niivõrd kategoorilisi ettepanekuid, nagu Made täna tegi, meil küll ei olnud, küll aga oli kellaaegade ja päevade kohta, selle tsükli muutmise kohta. Ja komisjon jõudis üksmeelsele arvamusele, et me tuleksime selle küsimuse juurde tagasi paari kuu pärast, pärast seda, kui me oleme moodustanud uued komisjonid ja kui need uued komisjonid on reaalselt tööle hakanud. Et saada selgeks, kui palju normaalse töörütmi juures kulub meil aega komisjonide tööle ja kas üldkogu tööaeg vajab korrigeerimist või mitte. See oli meie täiesti üksmeelne arvamus, et praegu, kus meil kõigil on teatud elu- ja töötsükkel sisse töötatud, mitte hakata surkima istungjärgu tööaja muutmist. Aga kui vajadus tekib, tuleme paari kuu pärast selle juurde tagasi.
Nüüd aga konkreetsete ettepanekute kaupa, sest osa küsimusi on meie poolt juba läbi arutatud, osa on täiesti uued.
Kõigepealt see, millest rääkis härra Peet Kask. Ilmselt jälle vist minu süü tõttu variandid 1 ja 2 ei ole päris täpselt need, millest ma rääkisin ettekandes ja mis oli komisjoni teine variant, mida mina ja härra Menšikov toetasime. Et need oleksid täpsed, kui me hääletama hakkame, siis variant 1 peaks olema sõnastatud selliselt: otsused päevakorraküsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega, päevakord tervikuna kinnitatakse absoluutse häälteenamusega. Siis vastaks sellele, mida me komisjonis rääkisime. Ja teine variant oleks, nagu kirjas on: otsused päevakorraküsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega.
Edasi, ma püüdsin kirja panna härra Made 11 ettepanekut. Härra Made esimene ettepanek tähendaks minu arvates seda, et me üldse mitte kunagi päevakorda ei arutaks või teeks seda kevadel ja sügisel üks kord. Minu meelest tuleks sellest suur segadus. Ma ei oska teistmoodi seda asja kommenteerida. Ma ei saa aru, et see ettepanek meie tööd sisuliselt parandaks. Või tuleks igal esmaspäeval meie ette pidev Ülemnõukogu Presiidiumi diktaat. Ma isiklikult seda ei toetaks, ma ei tea, mis teised reglemendikomisjoni liikmed teevad.
Ajast ma rääkisin. Jälle puhtisiklik arvamus, et ettepanek määrata kindlaks ainult alustamisaeg, jättes lõpuaja lahtiseks, ei ole vastuvõetav. On ju inimestel ka muid ülesandeid. Mina ei kujuta oma tööd ette, kui ma ei tea, mis kell siin lõpeb, üks päev kell 6, teine päev kell 10 öösel. Seda ettepanekut võib ju hääletada või, kui Ülemnõukogu täiskogu nõus on, võtame selle arutusele siis, kui me üldse hakkame aegu ümber vaatama.
Kolmas ettepanek: mitte pidada vaba nädalat. Täpselt sama asja oleme pikalt arutanud kevadel ja jõudnud selles suhtes üsna suurele üksmeelele.
Komisjonid 8-liikmelisteks. Härra Made, me nädal aega tagasi vist hääletasime selle täiskogus läbi.
Viies küsimus, kuidas sõltumatute saadikud saavad vanematekogus olla. Ilmselt on see küsimus, mida reglemendikomisjon peaks arutama, see on tõsine probleem. Mul on ettepanek anda see ettepanek reglemendikomisjonile.
Kuues probleem. Siin minu meelest oli vastuolu, võib-olla ma ei saanud aru. Ühelt poolt soovitas härra Made sisse viia, et kõik selleks soovi avaldavad saadikud saavad sõna. Ja teiselt poolt soovitas määrata küsimuste arutamiseks antav aeg. Minu meelest korraga neid kahte asja ei saa kuidagi rakendada. Meil on praegu see süsteem, et juhataja võib teha ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks, kuid on sätestatud, et kõik, kes on registreeritud tablool, saavad sõna. Juhataja ettepanek tähendab seda, et rohkem registreerimisi vastu ei võeta.
T. Made seitsmes ettepanek. Kehtestada ajalimiidid Ülemnõukogu esimehe ja valitsusjuhi sõnavõttude suhtes. Kuna me ei ole praegu erandeid kehtestanud, siis loomulikult eeldab see, et neil on ka seesama 7 minutit. Ülemnõukogu juhatajal tuleb lihtsalt oma ülesannet täita ja nad katkestada peale 7 minutit. Kuid nüüd on uue punktina sees – paluda Ülemnõukogult luba nende sõnavõttu pikendada, kui Ülemnõukogu seda tahab, nagu iga saadiku puhul. Ma ei pea vajalikuks spetsiaalselt rõhutada, et neil ei ole eriõigusi.
Kaheksas ettepanek puudutab seda, kas läbirääkimiste käigus võib esitada üksteisele küsimusi või ei või. Ilmselt vajab see ka reglemendikomisjoniga arupidamist.
Üheksas probleem. Kui spiiker on üksi, siis ta ei saa sõna võtta. Minu mõistus ei võta, kuidas seda küsimust lahendada. Me võime sätestada, et üks asetäitja peab tingimata kohal olema, aga see vist ei ole otstarbekas. Muud me sinna sätestada ei saa. Võib anda sel juhul, kui ta üksi on, talle õigus võtta sõna spiikrina, aga kes siis sel hetkel spiiker on ja kes katkestab, kui ta üle 7 minuti kavatseb rääkida. See on üsna lahendamatu vastuolu, võib-olla me peame kolmekesi veel selle üle mõtlema.
Edasi, järgmine Tiit Made ettepanek lugemiste korra kohta, mitte teha esimest, teist, kolmandat lugemist. See on täpselt vastupidine ettepanek sellele, mille kallal reglemendikomisjon töötas ja püüdis sätestada reeglid iga lugemise kohta. Ma kardan, nagu siin ka juba härra Põldroos ütles, et sellest tuleb suur segadus, kui neid reegleid ei ole. Õigem oleks siiski jätta need kolm lugemist, tähendab kaks lugemist. Kolmas äärmise vajaduse puhul, kui mõni grupp nõuab. Mina eelistaksin praegu pakutud varianti.
Edasi härra Made ettepanek valitsuse infotunni kohta. Siin ma vabandan proua Sergij ees, kes on teinud konkreetse ettepaneku valitsuse infotunni osas. Küsimus on tõesti selles, et valitsuse infotund ei ole üldse reglementeeritud ja ma arvan, et, lähtudes proua Sergij ja härra Made ettepanekust, reglemendikomisjon võtab endale ülesandeks töötada välja spetsiaalne reglemendipunkt valitsuse infotunni suhtes, vajadus selleks on.
Edasi härra Põldroosi ettepanek § 16 kohta. Nagu te märkate, sätestab § 15 kiireloomulised küsimused, aga mitte seaduseelnõud, ja siin on meil kehtestatud lihthäälteenamus. Härra Põldroosi ettepanek oli ka § 16 puhul, kus on seaduseelnõude arutamise kord, otsustada nende päevakorda võtmine lihthäälteenamusega. Ma ei julge üksinda nõustuda, lihtsalt komisjonis ei ole seda arutanud. Võib-olla lahendada see küsimus täna täiskogus hääletamisega. Põhimõtteliselt ma ei näe siin probleemi. Muidugi võib ka siin lihthäälteenamusega. Me lihtsalt lähtume sellest, et seaduseelnõu on nagu raskem küsimus, aga ma arvan, me lahendame täna selle küsimuse ära.
Härra Paju poolt ette toodud vastuolu § 7 lõige 5 ja lõige 6 vahel ma ei näe. Lõige 5 ütleb, et päevakorra arutamise raames kuulatakse ära ja vajaduse korral hääletatakse läbi protesti- ning muutusettepanekud. Lõige 6 annab siis istungi juhatajale õiguse, et kui ei ole protesti, siis mitte enam hääletamisele panna, vaid viia sisse. Mõni asi võib olla lihtsalt keeruline ja juhataja ei võta seda enda peale. Mõte on ju selles, kui te märkate, et protestid ei saa puudutada probleemi, kas see küsimus päevakorda võtta või mitte. Protest võib olla küsimuse sõnastuse osas või midagi taolist. Ma ei tea, mina ei oska siin midagi öelda, minu meelest see praegune kord loob need mõlemad võimalused.
Ja härra Hallaste probleem, kuidas kutsuda tagasi need ametiisikud, keda me oleme määranud või kinnitanud ametisse. See on väga tõsine probleem. Kevadel, kui reglemendi ümbertöötamisel see päevakorras oli, siis me lükkasime kogu selle problemaatika, nagu te mäletate, riigiõiguslike aktide vastuvõtmiseni edasi. Minu meelest läheb nende riigiõiguslike aktide vastuvõtmisega meil veel küllaldaselt aega. Ja praegu oleme me tõesti olukorras, kus kõik ametiisikud on määratud igaveseks tööle. Ma julgen arvata, et vastavalt härra Hallaste ettepanekule reglemendikomisjon peaks selle küsimuse kallal töötama ja siis esitama. Need on juba muutused või täiendused meie ajutise töö- ja kodukorra kohta. See kord oleks ilmselt vajalik. Ja kui saadikud usaldavad, siis me jätkaksime reglemendikomisjonis tööd just ka selle probleemi kallal.
"Minu kommentaarid on kõik. Ma ei tea, kas nüüd on tekkinud veel küsimusi? Väga vabandan, veel üks asi. Härra Jürjo esitas kaks kirjalikku täiendust, minu arvates võiks mõlemat aktsepteerida. Härra Jürjo esitas paranduse § 9 lg. 1 viimase lause kohta, mis praeguses sõnastuses on: "Koos materjalidega eesti keeles antakse saadikule tõlge vene keeles." Ta teeb ettepaneku sõnastada see selliselt: "Saadikutele, kes eesti keelt valdavad puudulikult, samuti teistele saadikutele nende nõudmisel antakse lisaks materjalidele eesti keeles nende venekeelne tõlge. Võõrkeeles esitatud materjalidest on saadikutel õigus saada eestikeelne tõlge." Ma oleksin sellega nõus kõigepealt sellepärast, et praeguse teksti järgi võib aru saada, et Ülemnõukogu aparaat peab andma venekeelse tõlke 105 eksemplaris, seda me vist ei ole mõelnudki. Küll aga lisaksin sellele härra Jürjo parandusele, et võõrkeeles esitatud materjalidest on saadikutel õigus saada eestikeelne või soovi korral venekeelne tõlge. See on seesama printsiip, mis algul on sõnastatud. Nii et ma aktsepteeriksin selle härra Jürjo paranduse, kui täiendada "või soovi korral venekeelne tõlge" ka võõrkeele osas. See raskendab muidu meie tööd, me hakkame niikuinii siis nõudma ju venekeelset tõlget inimeste puhul, kes aru ei saa. Ja teise paranduse tegi härra Kork. Nimelt § 9 lisada veel üks lõige, see oleks § 9 puhul juba 22. vist. Selline moment: "Eelarve korrigeerimist nõudvad muudatusettepanekud võib juhataja panna hääletamisele ainult pärast majanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist." See veel kord välistab selle, et me miljonitega manipuleerime ilma majandusliku põhjenduseta. Ma oleksin nõus lisama veel ka selle lõike §-le 9. Nüüd on juba üsna vähe saadikuid saalis, võib hakata hääletama."

Suur tänu, Jaak Allik. Peame nõu, mis me nüüd teeme. Tiit Made tahab kolmandat korda sõna võtta või küsimust esitada. Kas kuulame ära või? Jaak Allik. Kui me bürokraadid oleme, siis Tiit Madele mul enam ei ole õigust sõna anda. Anname? Tiit Made.

Austatud eesistuja, ma tänan väga, palun mitte seda käsitleda kui enese näitamist või midagi niisugust. Ma tahtsin härra Allikule öelda, et need minu ettepanekud, mis olid tehtud seoses tööaja muutmisega, on kompleksselt tehtud. See ei tähenda, et kui me alustame kell kolm või kell üks, et siis vaba nädal igal juhul jääks, või et see vaba nädal oleks pakutud selleks, et antud kontekstis see ära jääks. Kogu seda tööaja muutmist tuleb käsitleda kui ühtset tervikut, me ei saa seda käsitleda eraldi. Ma seletaksin heameelega oma nägemuse ära, kuidas päevakorda võiks kinnitada operatiivselt. Aitäh!

Jaak Allik ei kommenteeri?

Kuna täna on võimatu hakata hääletama härra Made konkreetseid parandusi kellaaegade ja kuupäevade osas, siis tuleks hääletada probleemi. Reglemendikomisjoni ettepanek on lähima kahe kuu jooksul tulla tagasi tööaja küsimuse juurde. Võib-olla märtsis oleks paras aeg. Ja härra Made ettepanek anda kohe reglemendikomisjonile, teha ülesandeks läbi vaadata tööaja muutmise osas. Seda võiks täna hääletada.

Härra Allik, palun vabandust, te lugesite seda teksti vananenud skeemi kohaselt. Oli tõesti aeg, kus kõik keeled jagunesid emakeeleks, vene keeleks ja võõrkeeleks. See jaotus enam ei kehti ja selle asja põhimõte on see, et ka vene keeles esitatud materjalidest oleks mul õigus saada eestikeelne tõlge lauale. Aitäh!

Jah. Härra Jürjo, siit võib ka kindlasti välja lugeda, et ingliskeelsed materjalid vajavad ainult eestikeelset tõlget. Seda selles sõnastuses, nagu ette on pandud. Me peame selle kuidagi ära lahendama.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei tea, kas mu käsi on liiga kõhn, aga minu protesti ei võetud kuulda. Mispärast eelistatakse ühtesid ja teised ei saa isegi protesti esitada? Kui meil oli ka eelmises reglemendis lubatud kaks korda sõna võtta, siis palun mitte teha erandeid. Ja protestist edasi ütleks ma niipalju, et tõesti tuleb luua mehhanism, mida pakkus ka proua Ülle Aaskivi, et me ei saaks selliseid tooreid projekte, mis peaaegu välistavad eelmise projekti, istungi ajal sisse viia. Võib-olla osa meist on eriti andekad, teravmeelsed ja kiire taibuga, kuid on ka maalt inimesi, kes on natukene aeglasema taibuga. Ja ma ei suuda tõesti nii kiiresti hakata otsustama uut, momendil sisse viidud parandusprojekti. Oleks vaja siiski, et ma saaksin parandusprojektiga tutvuda. Ma teen pärast kirjaliku ettepaneku. Ja et siiski need kõik saaksid komisjonidest läbi käia ja siis hakkame hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Kõigepealt on minu kord, siis Jaak Allik. Protest on rahuldatud ja vastu võetud. Selgituseks võib-olla niipalju, et poleks vaja olnud seda küsimust teravdada. Kõik saadikud peavad teadma, kui mitu korda on õigus esineda sõnavõtuga, kõnega, esitada küsimusi ühes päevakorrapunktis ühe istungjärgu jooksul. Mis aga puudutab käetõstmist, siis antud juhtumil ma ei saanud eelisjärjekorras protesti esitamist vastu võtta sellepärast, et käetõstmisega lahendatakse küsimus hääletamise protsessi käigus, praegu on küsimuste esitamine ettekandjale.
Ja nüüd Jaak Allik.

"Härra Paju poolt tõstatatud probleem (ma ei võtnud seda parandusena), nimelt et komisjonid vajavad eelarvet oma tööks. Ma ei julgeks seda probleemi võtta reglemendikomisjoni lahendada. Ilmselt selle härra Paju ettepaneku peaks tegema Ülemnõukogu Presiidiumile. Ja küsimus on tõstatatud muidugi põhjendatult ja meil olid juba kevadel ettepanekud, et saadikugruppide tööd tuleks finantseerida mingil alusel. Võib-olla Ülemnõukogu teeks Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks järgmise aasta eelarve esitamisel esitada ka Ülemnõukogu enda eelarve kululõikude kaupa, nähes ette kõiki neid vajadusi. Ja härra Jürjo ettepaneku puhul ma sõnastaksin lõppvariandi § 9 lg. 1 viimase lause asemele selliselt: "Saadikutele, kes eesti keelt valdavad puudulikult, samuti teistele saadikutele nende nõudmisel antakse lisaks materjalidele eesti keeles nende venekeelne tõlge. Vene keeles esitatud materjalidest on saadikutel õigus saada eestikeelne tõlge. Teistes keeltes esitatud materjalide puhul antakse saadikutele tõlge eesti ja vajaduse korral ka vene keeles.""

Suur tänu, Jaak Allik. Me peaksime nüüd kahekesi nõu pidama. Tegemist on otsuseprojektidega ja minul on käes üksainukene parandusettepanek. Samal ajal sõnavõttudest koorus välja, et neid on rohkem ja nad on esitatud komisjonile. Jaak Allik, kuidas me nüüd käitume? Kas komisjon tahab veel tööd teha ja me tuleme uuesti selle teemaga Ülemnõukogu ette ja paneme selle siis hääletamisele? Või on mõni teine ettepanek?

Minu meelest, kui me reglemendikomisjoni koostasime, siis me sätestasime ka teatud põhimõtted. Mul on ettepanek, et kõik need ettepanekud (põhiliselt tehtud härra Made poolt), mis ei puuduta tänaseid kättejagatud projekte, vaatab reglemendikomisjon veel kord läbi. See on punkt 1. Punkt 2 on põhimõtteline küsimus, kas reglemendikomisjonile teha ülesandeks kohe esitada projekt Ülemnõukogu tööaja muutmise suhtes või mitte. Seda võiks hääletada. Meie ettepanek, kordan veel kord, on töötada mõned kuud rahulikult ja tulla märtsis selle küsimuse juurde tagasi. Edasi tuleks meil läbi hääletada kaks varianti. Üks on see, mis on teil projektis, ja teine on härra Põldroosi parandus häälteenamuse korra kohta. Ülejäänud ettepanekuid ma vist aktsepteerisin. Reglemendikomisjon jätkab tööd. Põhiprobleemid on siin mõned härra Made poolt tehtud ettepanekud ja härra Hallaste ettepanek.

Lähtudes nüüd veel praegu kehtivast reglemendist, pöördun ma Tiit Made poole ja küsin, kas ta nõustub sellega, et tema poolt tehtud parandusettepanekud võetakse arvesse komisjoni järgnevas töös?

Härra Made ettepanek, mis puutub sellesse projekti, on üldine ettepanek. Esiteks, sätestada teistsugune põhimõtteline päevakorra vastuvõtmise kord ja istungjärkude jagunemise kord. Aga mul ei ole konkreetselt ettepanekut, mida hääletada. See oli põhimõte, et meil on kaks istungjärku. Kuidas päevakorda vastu võetakse, seda ei ole Made meile kirjalikult esitanud. Seaduseelnõude lugemise korra kohta ei ole ka kirjalikku ettepanekut. Ma ei näe, mida hääletada.

"Mina vabandan, mina olen bürokraat, minu amet näeb seda ette. Ja praegu kehtiv reglement ütleb niimoodi: "Parandusettepanekud esitatakse juhatajale kirjalikult enne hääletamisele panekut." Minu käes on Enn Põldroosi kirjalik ettepanek. Rohkem mul ei ole ja ma hakkan parandusettepanekuid panema hääletamisele. Samas on olemas projektis parandusettepanek, mis puudutab variante. Tõsi, Jaak Allik oma ettekandes seda silus ja sellisel juhtumil tuleks see ikkagi praegu kas esitada kirjalikult või jään ma selle projekti juurde, et on kaks varianti."

On küll kaks varianti, aga esimese variandi sõnastus ei ole täpne. Kas ma annan teile kirjalikult?

Kirjalikult.

Ja neid ettepanekuid, mida mina ja ilmselt ka teised reglemendikomisjoni liikmed aktsepteerisid, ei ole siis arvatavasti vaja eraldi hääletada.

Ei ole. Üks hetk, veel on küsimus. Valeri Kois. Ei ole küsimus? Sõnavõtt? Selge. Jaak Allik, võib-olla me siis teeme niimoodi, et formuleerime siis ka selle esimese variandi lõplikus sõnastuses ja anname selle minu kätte. Aitäh! Ma olen Ülemnõukogu informeerinud, et mul on ainult üksainuke parandusettepanek. Ja kuulame nüüd ära Valeri Koisi.

Nende kahe variandi suhtes tundub mulle, et Jaak Alliku poolt pakutud variant viib meid teatud ummikseisu. Asi on selles, et kui tema ettepaneku kohaselt mingi küsimus võetakse päevakorda lihthäälteenamusega, aga pärast kogu päevakorra me kinnitame absoluutse häälteenamusega, siis võib tekkida olukord, kus lõpliku päevakorra hääletamisel need inimesed, kes ei tahtnud antud konkreetse küsimuse päevakorda lülitamist, blokeerivad kogu päevakorra. Tänan!

Siis ma arvan, et tuleb vastu hääletada. Jaak Allik, kas me võime asuda hääletama, Jaak Allik? Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem otsustama. Kohaloleku kontroll. Palun kiirustada, kolleegid. Kohal on 70 saadikut, puudub 35. Head kolleegid, meid oli ju pool tundi tagasi üle 80. Palun hilinejatel registreerida.
"Lugupeetud Ülemnõukogu, teie käes on reglemendi parandusprojektid ja neid tuleb lugeda kui otsuseprojekte. § 7-t käsitlevas otsuseprojektis lõige 5 lõpus on 2 varianti. Ma loen nad veel mõlemad ette, sellepärast et komisjon on sõnastust täpsustanud. Variant 1. "Otsused päevakorra küsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega. Päevakord tervikuna kinnitatakse absoluutse häälteenamusega." Teine variant. "Otsused päevakorra küsimustes võetakse vastu lihthäälteenamusega." On Ülemnõukogul selge? On selge. Tegemist on konkureerivate ettepanekutega ja sellisel juhtumil otsustatakse selle variandi kasuks, mis saab rohkem poolthääli. On selge? Paneme hääletamisele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on § 7 esimese variandi poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 11 saadikut, vastu on 55 saadikut. Erapooletuid on 6. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on § 7 teise variandi poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 57 saadikut, vastu on 8, erapooletuid on 8. Ülemnõukogu eelistab teist varianti."
"Lugupeetud Ülemnõukogu, Enn Põldroosi parandusettepanek § 16 lg. 1. Loen ette: "Ülemnõukogu võib erandjuhul rakendada seaduseelnõude kiireloomulise arutamise korda. Niisugune otsus vajab vastuvõtmiseks rohkem poolt- kui vastuhääli ja selle võib vastu võtta enne seaduseelnõu arutamisele asutamist." Kas Ülemnõukogul on selge, see puudutab lihthäälteenamust. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Enn Põldroosi parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 50 saadikut, vastu 14 saadikut, erapooletuid on 7. Enn Põldroosi parandusettepanek on vastu võetud. Rohkem parandusettepanekuid minul ei ole."
Lugupeetud Ülemnõukogu, panen otsuseprojekti tervikuna hääletamisele. Otsuseprojekt on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi parandused ja on juba arvesse võetud parandusettepanekuid ja eelisvariante. Kas Ülemnõukogu mõistab, mida me hääletamisele paneme? Mõistab. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi parandused, arvesse võttes parandusettepanekuid ja Ülemnõukogu poolt eelistatud variantsust? Palun hääletada! 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 65 saadikut, vastu on 1, erapooletuid on 4. Reglement on parandatud. Lugupeetud Ülemnõukogu, lugupeetud Jaak Allik, nüüd on minu poolt küsimus. Mis ajast see võiks kehtima hakata, kas homsest istungist või sellest hetkest, kui on korralikult vormistatud ja välja jagatud?

Lugupeetud härra juhataja, minul on ettepanek, et hakkaks kehtima järgmisest esmaspäevast, järgmisest istungjärgust, siis saavad saadikud natukene harjuda ka sellega. Aga ma paluksin siiski, kuna siin oli ettepanekuid mitmetelt inimestelt, hääletada läbi küsimus, kas me reglemendikomisjonis peame kohe hakkama tegelema Ülemnõukogu ajagraafiku muutmisega või ootame selle asjaga.

Mina vabandan oma lähenemisviisi pärast, kuid seda ettepanekut tahan ma kirjalikult. Ma võin eksida redaktsioonis. Lugupeetud Ülemnõukogu, kas see on üldiselt heaks kiidetud, et reglemendiparandused hakkavad kehtima järgmisest istungjärgust? Kõik on nõus, me ei pea tegema mingisugust erilist hääletusprotseduuri? Ei pea. Kas me võime lugeda sellega reglemendiga seonduva tänaseks istungiks lõppenuks? Võime. Suur tänu!
Teadaanded. Rahvasaadik Klavdia Sergij palub minu käest, arvesse võttes seda, et vastavalt reglemendile Ülemnõukogu juhataja otsustab päevakorraküsimuste arutamise järjekorra, et ma eelnevalt iga istungi lõpul informeeriksin, millised küsimused tulevad arutamisele järgmisel istungil. Ma pean ütlema, lugupeetud Ülemnõukogu, et see on väga keerukas ülesanne, sest tihtilugu seaduseelnõud, otsuste projektid ja muude dokumentide projektid oma õiges konditsioonis, kvaliteedis saabuvad mulle alles vahetult enne istungit ja ma saan alles siis otsustada, kas nad on kõlblikud arutamiseks või mitte. Kui ma täna teataksin teile, et me tahaksime siiski homme arutada Ants Veetõusme ettekandes maksukorralduse seaduste aluste probleemi, siis selle ma võin kindlalt välja pakkuda, see on ette valmistatud, eks ole, Veetõusme. Kuid muude kohta ma praegu ei söanda kindlalt öelda. Praegu on meie töö veel selline, et ma võin teid hoopis desinformeerida.
Homne plenaaristung algab kell 10.