"Palun asuda töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 92 saadikut, puudub 13. Kas Mai Kolossova soovib sõna? Viienda istungjärgu esimesel päeval kahe istungiga me suutsime läbi arutada ja otsustada ainult esimese päevakorrapunkti. Läheme teise päevakorrapunkti juurde. Lubage ma kommenteerin sellega seonduvaid asjaolusid. Eile alustatud teise päevakorrapunkti arutelu juures esitas valitsus seadusandliku initsiatiivi korras oma variandi, mis sisaldab sugemeid Eesti valitsemise ajutisest korrast. Samal ajal kinnitatud päevakorras on meil teises punktis seaduseelnõu "Eesti sümboolikast" teine lugemine. Kinnitatud päevakorras on Eesti valitsemise ajutine kord 7. päevakorrapunkti all. Meil on vaja otsustada, kas me korrigeerime päevakorda nii, nagu näeb ette kodukord (sellisel juhtumil kvalitatiivse häälteenamusega), ning me ühendame 7. ja 2. päevakorrapunkti. See on üks variant. Või annulleerime 7. päevakorrapunkti ja selle asemele võtame juba selles redaktsioonis, kuidas oli formuleeritud valitsuse initsiatiiv Eesti ajutise valitsemise alustest – see on kolmas variant. Nüüd on 2. päevakorrapunktis arutelu ainult Eesti sümboolikast. Lähtudes täna hommikul läbi viidud kõikide saadikugruppide esindajate koosolekul väljendatud seisukohtadest, küsin, kas ollakse nõus sellega, et 2. päevakorrapunkti alla ühendatakse ka Eesti ajutise valitsemise korraga seonduvad probleemid. Esimesel lugemisel arutati Eesti sümboolikat ja Eesti ajutise valitsemise korda koos paketis. Kas ettepanek on selge? Kes on selle poolt, et 2. päevakorrapunkt kõlaks selliselt: seaduseelnõu "Eesti sümboolikast ja Eesti valitsemise ajutisest korrast" teine lugemine? Palun hääletada! Poolt 67, vastu 19, erapooletuid 4, täpsemalt, 3 häält jäi puudu. Jätkame 2. päevakorrapunktiga sellises formuleeringus, nagu ta oli kinnitatud Ülemnõukogu poolt. Kas me oleme valmis uuesti hääletama?"

Lugupeetud juhataja, kallid kolleegid! Mõtleme, mis me teeme! Rahvas teab, mis on välja kuulutatud, mida me arutame. Me arutame küsimusi, kus on ka Eesti Vabariigi konstitutsiooni üksikute sätete kehtestamine. Kui me loobume selle arutamisest, siis seda käsitletakse selle probleemi tagasilükkamisena. Ma ei tea, mis nägudega me siit väljume.

Kui nüüd tõesti Mai Kolossoval aparaat ei töötanud, siis ei ole see suur seaduserikkumine, kui me uuesti hääletame.

Lugupeetud kolleegid, lugupeetud spiiker! Kui saadik arvab, et tema hääl arvesse ei läinud, teen ettepaneku see nüüd ametlikult arvesse võtta, kas poolt või vastu. 67 poolthääle puhul üks hääl enam rolli ei mängi. Ümberhääletada pole mõtet. See oleks vale.

Lugupeetud Ülemnõukogu, me peame nüüd otsustama. Ma näen, et inimesi tuleb veel praegu juurde. Mispärast nad käivad mööda koridore? Tõde ei seisne kunagi ühekordses operatsioonis, vaid tõel on alati tõe tunnused. Ma panen teistkordsele hääletamisele ja ei anna kellelegi rohkem sõna.

Lugupeetud kolleegid! Ma arvan siiski, et valitsuse initsiatiiv mahub olemasoleva päevakorrapunkti alla ja väited, mis selle vastu toodi, on ainult formaaljuriidilised, mitte sisulist laadi. Me leiame, et sümboolika küsimust ei saa lahendada ilma staatuse küsimuseta. Ühte ei saa teha ilma teiseta. Üks on sisu, teine vorm, ja otsustada vormi üle ilma sisuta – see ei ole meie arvates tõsine.

Kas me kuulame nüüd kõik sõnavõtud ära?

On ettepanek korrata täna nimelise hääletusena.

Toetan Peet Kase ettepanekut: kordushääletus, kuid nimeline.

Kui peaminister leiab, et selline hääletamine ja küsimuse asetamine ei ole võimalik, teen ettepaneku panna hääletamisele järgmist: võtta antud otsus päevakorrast maha, kuna see, nagu ütles peaminister, ei sobi meie päevakorraga kokku. Küsimus tuleb maha võtta. Teen ettepaneku hääletada.

"Paneme hääletusele ettepanekute järgi. Ja jätan endale õiguse käituda vastavalt töö- ja kodukorrale ja nendele õigustele, mis on antud Ülemnõukogu juhatajale. Kõigepealt me teostame uue kohaloleku kontrolli. Kohal on 96 saadikut, puudub 9. Ma formuleerin ettepaneku, mille panen hääletusele. Hääletamine on nimeline. Kes on selle poolt, et 2. päevakorrapunkt oleks formuleeritud järgmiselt: seaduseelnõu "Eesti sümboolikast ja Eesti valitsemise ajutisest korrast" teine lugemine? Palun hääletada! Poolt 69, vastu 23, erapooletuid 4. See ettepanek ei leidnud heakskiitu, 1 hääl jäi puudu."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Enne, kui me küsimust läheme arutama, teen ma ettepaneku teha päevakorras veel üks täiendus seoses sellega, et eile me ei pidanud otstarbekaks vastu võtta Ülemnõukogu seisukohta Leedu suhtes. Vabariigi vastu kehtestatud majandusblokaadi suhtes. Teen järgmise ettepaneku, mille ma palun panna nimelisele hääletamisele. See on meie Ülemnõukogu otsuse projekt: seoses NSV Liidu poolt rakendatud majandusblokaadiga Leedu Vabariigi vastu ning kujunenud keerulise poliitilise olukorraga Eesti NSV Ülemnõukogu taotleb NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumilt NSV Liidu rahvasaadikute erakorralise kongressi kokkukutsumist nimetatud küsimuse arutamiseks. Palun panna hääletusele päevakorra muudatus selles suhtes ja võtta see küsimus päevakorda.

Palun esitada see mulle kirjalikult. Järgmisena panen hääletamisele Pavel Panfilovi ettepaneku. Pavel Panfilov tegi ettepaneku võtta maha päevakorrast Eesti sümboolika seaduseelnõu teine lugemine. Ka see nõuab kvalitatiivset häälteenamust. Hääletamine on nimeline. Palun hääletada! Poolt 17, vastu 69, erapooletuid 3. Ka see ettepanek ei leidnud toetust.
"Panen hääletamisele Vello Pohla tehtud ettepaneku. Ka see eeldab 2/3 häälteenamusega otsustamist. Ma loen selle nii ette, nagu on autori poolt esitatud: "Seoses NSV Liidu valitsuse poolt rakendatud majandusblokaadiga Leedu Vabariigi vastu ning kujunenud keerulise poliitilise olukorraga Eesti NSV Ülemnõukogu taotleb NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumilt NSV Liidu rahvasaadikute erakorralise kongressi kokkukutsumist nimetatud asjaolude arutamiseks." Kes on sellise päevakorrapunkti sisselülitamise poolt? Palun hääletada! Nimeline hääletamine. Poolt 57, vastu 22, erapooletuid 12. Ka Vello Pohla ettepanek ei leidnud toetust."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tänan lugupeetud spiikerit, et ta mulle sõna andis. Soovisin küll sõna enne, kui me hääletasime NSV Liidu rahvasaadikute kongressi kokkukutsumise asjus. Vello Pohla ettepanek oli küllaltki mõistlik, seda tulnuks vaid pisut korrigeerida. Võib ju praegu see küsimus puudutada mitte üksnes Leedut, vaid ka Lätit ja Eestit.

Tuleb tähelepanelikult jälgida Ülemnõukogu juhatuse tööd. Kui käib juba hääletamise protseduur, sõna ei anta.

"Jätkame 2. päevakorrapunkti, seaduseelnõu "Eesti sümboolikast" teist lugemist."
Mul on ettepanek, et õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton tuleks veel kord kõnetooli ja annaks lühikese kommentaari selle seaduseelnõu juurde.

"Lugupeetud Ülemnõukogu juhatus, lugupeetud kolleegid! Antud küsimust arutades olen õiguskomisjoni esimehena teie ees juba kolmandat korda. Arvan, et siiski on vajalik korrata neid muudatusi, millest ma teile eile ette kandsin. Esitatud projektis "Eesti sümboolikast" on tehtud kõigepealt üks põhimõtteline muudatus. See väljendub projekti punktis 1, kus tehakse ettepanek võtta kasutusele nimetuse "Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" asemel ametlik nimetus "Eesti Vabariik". Lisaks sellele põhimõttelisele muudatusele kajastab antud projekt ka rida redaktsioonilisi muudatusi. Ma palun teid kõigepealt ära parandada üks trükiviga, mis on sattunud projekti punkti 3. Õige on tekst: "Rakendada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 6". Ekslikult trükitud § 16, i-st on 1 saanud."

Kas Tõnu Antonile on küsimusi? Pavel Panfilov esitab küsimuse? Või tahab sõna võtta?

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleeg! Me valmistume praegu üleminekuperioodiks. Kuulutasime välja, et see tuleb. Nagu me kokku leppisime, kehtib sel perioodil Eesti NSV konstitutsioon ning ka see seadustik, mis me vastu võtame. Öelge palun, kas selline kahe kehtiva dokumendi olemasolu kajastub ka sümboolikas? Meil ei ole veel puhtalt Eesti Vabariik, kuid pole ka enam Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuidas see üleminekuperiood sümboolikas kajastub?

"Meil ei ole täna veel Eesti Vabariik. Ka pärast nimetatud projekti vastuvõtmist ei ole ikkagi meil veel Eesti Vabariiki kui oma riiki. Kuid tänasest meie arutelust paistab välja ka üsna üksmeelne seisukoht, et me ei ole enam rahul ka Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Projektis tehakse tõepoolest ettepanek loobuda Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi sümboolika kasutamisest. Sellina ettepanek tehakse kahel motiivil. Esiteks pole meie arvates Eesti Nõukogude Sotsialistlikul Vabariigil kõiki riigile vajalikke tunnuseid. Teiseks, riigi nimetust ja tema sümboolikat võidakse muuta ka seepärast, et soovitakse teadvustada eesmärk, mille me oleme püstitanud. Eesmärk, mille me oleme püstitanud, on väljendatud aga meie 30. märtsi otsuses "Eesti riiklikust staatusest"."

Kas Vladimir Malkovskil on küsimus?

Lugupeetud saadik Anton! Tahaksin mõista teie poolt eelmisele küsimusele antud vastuse loogikat. Kui te teatate, et Eesti Vabariiki ei ole, kas me siis võime praegu vastu võtta otsuse, et Eesti hakkab kandma Eesti Vabariigi nime? Peale selle, millised sümbolid kehtivad üleminekuperioodil, kui me antud otsusega muudame ära need kõik? Meil pole ei vappi, ma ei räägi riigilipust, vaid riigivärvidest. Kuidas me tähistame eesti rahva pidupäevi, mis hümni me mängima hakkame?

"Mul on hea meel, et ma saan veel kord rõhutada seda mõtet, et kuigi meil täna veel ei ole Eesti Vabariiki, mida me soovime taastada ja mille kohta meil on vastu võetud otsus "Eesti riiklikust staatusest", on meil täna võimalus oma eesmärk välja öelda ka sel teel, et me muudame Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nimetuse ümber Eesti Vabariigiks. Milline sümboolika meil siis täna kehtib? Projekti p. 3 sätestatakse, et rakendada tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6, mille kohaselt Eesti riigi värvideks on sinine, must ja valge. Ammendavat vastust sellele, kas ja millal kehtestatakse Eesti Vabariigi riigivapp, hümn, ei ole täna vajalik ega võimalik anda."

Minu küsimus on vaat teatud täiendus Malkovski küsimusele. Projekti § 3 räägib sellest, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Praegu käib Ülemnõukogu istung, välisukse kohal ripuvad kaks lippu: veel likvideerimata riigilipp ja rahvuslipp. Milline lipp sinna jääb? Ma tean, et kodanlikus Eestis eksisteeris kaks lippu: riigi- ja rahvuslipp. Need erinesid vaid mõõtude poolest. Tahaksin täpsustada, kas meil üldse pannakse Ülemnõukogu töö ajaks lippe üles?

Sellele küsimusele annab päris selge vastuse projekti p. 2. Nimelt lõpetatakse antud seaduse vastuvõtmisel Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena.

Millisel kogul või organil on sinu arvates õigus kasutada Eesti Vabariigi vapiga pitsatit enne Riigivolikogu valimisi?

Seni on Eesti Vabariigi vappi kasutanud Eesti Kongress ja Eesti Komitee. Leian, et see on õige ja eetiline. Teile esitatud projektis ei ole ette nähtud riigivapi kehtestamist sellisel kujul, nagu ta kehtis Eesti Vabariigis.

Lugupeetud härra Anton! Pakutud projekti 3. punktis on juttu sellest, et taastatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse 6. paragrahv. Kuid see paragrahv on kirja pandud vaid osaliselt. Kui me juba paragrahvi kehtestame, siis ilmselt tuleks seda teha täies ulatuses ning ühtaegu koos sümboolikaseadusega tuleks vastu võtta ka konkreetne seadus lipu ja pitsati kohta.

Märkus on vaieldamatult õige. Punktis 3 ei esitata tõepoolest sõna-sõnalt Eesti Vabariigi põhiseaduse 6. paragrahvi teksti. Ette loetud 2. lõige, mis käsitleb, et küsimused reguleeritakse sellekohase seadusega, on tõepoolest Eesti Vabariigi põhiseaduse 6. paragrahvist. Tahan veel kord siiski rõhutada seda mõtet, et meie arvates ei ole täna veel võimalik ega vajalik nendele küsimustele ammendava vastuse andmine ja tõenäoliselt tuleb meil seda teha edaspidi. On võimalik, et õigeks osutub siiski see variant, et Eesti Vabariigi kui riigi, mida meil täna veel ei ole, sümboolika määrab Eesti Vabariigi parlament, mis valitakse siis, kui üleminekuperiood on ükskord jõudnud lõppjärku või lõppenud.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on teile järgmised küsimused: praegu kasutatakse riigipühade puhul kahte lippu: Eesti NSV kehtivat lippu ja Nõukogude Liidu lippu. Kas hakatakse ka edaspidi kasutama Nõukogude Liidu lippu, kuna, nagu te ise ütlesite, me ei ole veel iseseisev vabariik, vaid ikkagi Nõukogude Liidu koosseisus? Teine küsimus puudutabki riigipühi, millised Nõukogude Liidus on kehtestatud. Kas neid pühi üldse tähistatakse Eesti NSV-s?

Küsimuse esimese poole osas on lugupeetud kolleegil kindlasti õigus. Olukorras, kus Eesti kuulub veel Nõukogude Liidu koosseisu, on loomulikult õiguspärane, et need, kes peavad seda vajalikuks, heiskavad Nõukogu Liidu riigilipu. Küsimuse teine pool, kuidas on riiklike tähtpäevadega. Mulle isiklikult tundub, et Eesti sümboolika jа Nõukogude Liidu riiklikud tähtpäevad ei ole omavahel vahetus seoses, ja julgen teha ettepaneku mitte kalduda teemast kõrvale ja jääda Eesti sümboolika juurde. Riiklike tähtpäevade küsimus ei ole sellega vahetult seoses.

"Lugupeetud kolleegid, lugupeetud hr. Anton! Ma saan aru sellest seletusest, et kuivõrd meil pole Eesti Vabariiki, ei ole meil ka vajadust ja õigust võtta kasutusele Eesti Vabariigi aegset atribuutikat, kuid ma pöördun teie poole selgituseks punkti 4 suhtes, kus on kirjas: üleminekuperioodil on lubatud kasutada. Kas see tähendab seda, et on lubatud ka midagi muud kasutada või peaks olema kirjas "kasutatakse"? See oleks küsimuse üks pool. Teine pool on seoses sellega, et juhul kui üleminekuperioodil tekib uusi organisatsioone Eestis juurde, nagu neid ikka tekib, kellel on vaja võtta kasutusele ka pitsateid ja muud atribuutikat sisaldavaid materjale, kas nad kasutavad endiselt Eesti NSV vapiga pitsatit või midagi muud. Ja mul oleks ettepanek: sel juhul, kui uus organisatsioon tekib, ta ei kasutaks mitte vappi, vaid pitsatil on "Eesti Vabariik", sulgudes "okupeeritud". Ja viimane ettepanek: et üleminekuperioodil Eestist postitatud ümbrikud oleks varustatud ületrükiga Nõukogude markidega, kus on peal "EV (okupeeritud)"."

Lugupeetud kolleeg Ignar Fjuk! Arvan, et kõik need kolm ettepanekut on täiesti omal kohal. Ma soovin siiski selgitada punkti 4 mõtet sedavõrd, et ei ole reaalne kohe pärast antud seaduse vastuvõtmist loobuda olemasolevate pitsatite ja plankide kasutamisest. Nii et punkt 4 ei käsitle mingit väga sügavat tagamõtet, vaid lihtsalt meie elupraktikat, kus ei ole võimalik loobuda olemasolevate pitsatite ja plankide kasutamisest. Teiseks, punkti 3 osas ma sooviksin veel kord toonitada, et selle edasiarendamine saab toimuda ainult kooskõlas Eesti Komitee seisukohtadega. Ja ma arvan, et täna pole vajalik ega võimalik selles küsimuses edasi liikuda. Kolmas väga hea ettepanek, mis käsitleb postmarkide ületrükki, on ilmselt küsimus, mida tuleb lahendada koos valitsuse ja sideministeeriumiga.

Lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleeg Anton! Kas on õige lugeda seda teksti nii, et kehtestatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse 6. paragrahv, s.h. riigivärvid sinine, must ja valge, ja seega on jutt Eesti NSV konstitutsiooni muutmisest? Kas me ei räägi siin konstitutsioonilisest küsimusest?

Lugupeetud kolleegid! Ei ole mingit kahtlust, et me räägime konstitutsioonilistest küsimustest. Siiski võis esitatud küsimusest jääda kõlama ka selline alatoon, et täna me muudame kehtiva Eesti NSV konstitutsiooni või vahetame selle välja Eesti Vabariigi 1937. aastal vastu võetud ja 1938. aasta jaanuarist kehtestatud põhiseadusega. Seda siiski ei toimu. Punkti 3 mõte on selles, et me asume rakendama vaid ühte paragrahvi Eesti Vabariigi põhiseadusest ja ainult selle ühe paragrahvi mõtte osas muutub kehtetuks kehtiv Eesti NSV konstitutsioon.

Lugupeetud saadik! Et Eesti Kongressi valimistel rohkem valijaid oleks, lasti valimiskastide juurde ka 16-aastased. Praeguse Ülemnõukogu valimisteks kasutati ebademokraatlikku seadust, mis diskrimineeris osa elanikkonnast. Kas on võimalik taotleda demokraatiat ebademokraatlikke võtteid kasutades?

Mul on lugupeetud Ülemnõukogu juhatajale palve kaaluda antud küsimuse vastavust arutatavale päevakorraküsimusele.

Küsimus ei vasta päevakorrale.

"Austatud juhataja! Oma 30. märtsi otsuses ütlesime, et Eesti Vabariik kehtib, ta on okupeeritud tänaseni. Meie tegevus siin ei ole pelgalt sildivahetus, mida võib välja lugeda l. punktist võtta kasutusele nimetus "Eesti Vabariik". Ma arvan, et õigem oleks 1. punkt formuleerida järgnevalt: tühistada nimetus "Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik", Eesti riigi ametlik nimetus on "Eesti Vabariik". See on redaktsiooniline parandus."

Lugupeetud kolleeg Liia Hännil on kindlasti õigus ja ma arvan, et meie valijad ühinevad meiega, et meie poolt loodetavasti vastuvõetav seadus ei kajasta ainult sildivahetust, vaid kajastab seda, et tänane Ülemnõukogu pole enam see, mis paar aastat tagasi, ja et me kõik koos väljendame selle seaduse kaudu ka püstitatud eesmärki.

Lugupeetud härra Anton! Teadagi peab iga Ülemnõukogu poolt vastuvõetav seadus kandma õiguslikku, moraalset või mingit muud mõtet. Lähtudes sellest on mul teile küsimus. Mida konkreetset annab Eesti rahvale poliitilises, moraalses või sotsiaalses mõttes antud seadus lisaks riigisümbolite ärakaotamisele? Teatavasti pole riigisümbol ainult värv, see on ka au, väärikus, traditsioonid ja riigi autoriteet.

Kuivõrd seda küsimust arutati ka õiguskomisjoni koosolekul, on mul meeldiv võimalus väljendada mitte ainult isiklikult enda, vaid kogu õiguskomisjoni seisukohta. Nimelt me leiame, et antud seaduse vastuvõtmine ja selle seaduse sisu võimaldaks koondada neid jõude, kes on tõeliselt huvitatud Eesti Vabariigi taastamisest.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud härra Anton! Kuni meil pole veel uut hümni, vappi, lippu, poleks minu arust õige otsuseprojekti 2. punkti sellisel kujul sisse võtta. Pakun otsuse 2. punktiks: "Üleminekuperioodil on lubatud Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine riiklike sümbolitena ja kasutada ka Eesti NSV vapiga pitsateid ja planke." Muidu tekib ju vastuolu. Endist vapipitsatit lubame kasutada, aga lipu, vapi ja hümni kasutamise lõpetame ära. Tekib küsimus, mis see seadus lõppude lõpuks maksma läheb, kusjuures maksta tuleb meie rahva taskust."

Seda küsimust arutati õiguskomisjonis ja oldi üsna üksmeelsed, et nimetatud vastuolu on näiline ja õiguskomisjon on siiski esitanud projekti, lähtudes põhimõttest, et selle seaduse vastuvõtmisel enam ei kasutata riikliku sümboolikana Eesti NSV vappi, lippu ja hümni.

Härra eesistuja, härra Anton, lugupeetud kolleegid! Ma teen tungiva ettepaneku lõpetada põhiteemast eemalekalded ning retoorilised või pisidetailidesse laskuvad küsimused-vastused! Ärgem raisakem enda ega ka eesti rahva aega, pigem säilitagem Antoni vaieldamatult häid närve. Vahemärkuse korras ma aga antud juhul isegi mitte saadikuna, vaid kirjanikuna tänan meie venekeelseid saadikuid väga peetud tooni ja korrektselt esitatud küsimuste eest, aga pean siiski natuke kummaliseks, et põhiosa Eesti sümboolikasse puutuvaid küsimusi esitatakse vene keeles. Palun mind selle märkuse pärast mitte pidada paadunud natsionalistiks.

Kas Tõnu Anton kommenteerib?

Ei.

"Lugupeetud saadikud! Ülemnõukogu on välja kuulutanud, et me oleme okupeeritud, on kuulutatud välja üleminekuperiood, kuigi veel formuleerimata. Võetakse nimetuse "Eesti NSV" asemel tagasi nimetus "Eesti Vabariik". Ma toonitan: okupeeritud Eesti Vabariik. Eesti Vabariik aga okupeeriti meile kõigile teada oleva sümboolika all. Eile käisid teie tekstist läbi kõik need tunnused, lisaks veel, et riigikeeleks saab eesti keel. Poliitiliselt ja juriidiliselt peaks olema vastuvõetav kogu Eesti Vabariigi sümboolika kasutuselevõtt okupeeritud Eesti Vabariigi sümboolikana üleminekuperioodil."

Kas Tõnu Anton kommenteerib seda?

Mul on hea meel, et me oleme uuesti tagasi pöördunud meie arutelu alguse juurde, nimelt küsimuseni, kus ma tegin teatavaks meie seisukoha punkti 3 osas, et antud küsimuses lõplik ja täpne otsus langetatakse koostöös Eesti Komiteega.

Härra juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul ei ole küsimust hr. Antonile, on ettepanek. Projekt oma esialgsel kujul on saadikumapi vahel meie esimesest istungist alates. Seega on olnud piisavalt või enamgi aega kõigi küsimuste selgeks mõtlemiseks. Ühinen hr. Kallasega ja teen ettepaneku panna hääletusele Liia Hänni parandusettepanek ja projekt tervikuna.

Meil on praegu veel kaks küsimuse esitajat. Kas Ülemnõukogu on nõus sellega, et viimane küsimuste esitaja on Heldur Peterson ja siis me asume otsustamise juurde. Siis otsustame otsustamise protsessis, kas jätkuvad sõnavõtud või asume seadust vastu võtma. Minu avaldus puudutas küsimuste esitamist.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tahan teie tähelepanu juhtida sellele, et praegu arutusel olevad sümbolid kuuluvad eesti rahvale, kes on nad loonud ja nende kasutamise riiklike sümbolitena oma verega kätte võidelnud. Selline seisukoht mõne erakonna poolt, kas need anda või mitte anda eesti rahvale, on pehmelt öeldes kohatu, ausalt öeldes sigadus. Ka praeguse Eesti ühiskondlik-poliitilise olukorra eest võlgneme tänu eesti rahvale, kes aktiivselt on toetanud oma liidreid alates loominguliste liitude ühispleenumist märtsis 1988. aastal, toetanud Eestimaa Rahvarinnet jne. Seekord on eesti rahvas need kätte võidelnud, tahab nende all edasi võidelda, elada ja elama jääda. Ja meie kui rahvasaadikute kohus on oma rahvale see võimalus anda. Sümboolika hingeline mõju ja suunav jõud on väga suur, sest iga tund, iga päev suunavad nad inimese mõtted ja tegevuse selles suunas, sellesse maailma, kust need sümbolid on pärit.
Praegune olukord on kaksikmoraaliga ning lõhestab rahva ühtsust ja tegevust. See tuleb kohe lõpetada. Selle kaksikmoraali lõhestavat tulemust saime näha eile, kui hääletasime 9. mai võidupühaks. See oli võit 1 : 0 armee kasuks, kellele toetub praegu Nõukogude Liidu keskvõim ja nende ideoloogia, mis oma inimvaenulikkust on selgelt näidanud. Tänu kaksikmoraalile häbeneb Ülemnõukogu selgelt välja öelda siin baseeruva Nõukogude armee staatust Baltimaade suhtes. Sisuliselt asendati Теisе maasilmasõja lõppedes Baltimaades fašistlik okupatsioon Nõukogude okupatsiooniga.
Olen kuulnud, et praegune otsus on samuti katteta deklaratiivsus. Vaidlen vastu, see on otsus, mis tähendabki alustada üleminekuperioodi, mida juba 30. märtsil välja kuulutasime, kuid sisuliselt ei muutunud mitte midagi. Praeguse otsusega teeme esimese praktilise sammu kaksikmoraali lõpetamiseks selgenimelise sihi väljaütlemisega, lõppeesmärgi mahapanemisega, et teada saada, kus me oleme ja kuhu tahame välja jõuda.
"Teen konkreetse ettepaneku: eile Eesti valitsuse poolt väljapakutud eelnõu "Eesti riiklikust staatusest ja riiklikust sümboolikast üleminekuperioodil" võtta aluseks, kuid sinna juurde lisada Tõnu Antoni esitatud projekti punkt 2, punkt 4 ja punkt 5. Ja olekski kompaktne projekt."

Küsimusest sai sõnavõtt, kas Tõnu Anton kommenteerib?

Mul on hea meel, et meil on võimalik käesoleval istungjärgul käsitleda kõiki neid küsimusi, mida lugupeetav kolleeg Kass üles tõstis. Ilmselt tekivad need võimalused arutades 7. päevakorrapunkti.
"Austatud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul oleks niisugune ettepanek. See on lihtsalt uuesti avastatud vana ja et me siin ei looks mingit uut nimetust esimese punkti juurde. Vastavalt Eesti Vabariigi väljakuulutamisele 24. veebruarist 1918. aastal ja Eesti Ülemnõukogu otsusele 30. märtsist 1990. aastal tühistada nimetus "Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" ja ennistada või jätta alles Eesti riigi nimetuseks "Eesti Vabariik". Tähendab, see nimetus ei olnud kuskile kadunud, vaid lihtsalt üks tühistati, ja see, mis oli olemas kogu aeg, oli tarvis legaliseerida. Sellisel juhul me ikkagi rõhutaksime ka oma 30. märtsi otsust, et me juba siis olime selleks valmis."

Kas vajab ettepanek kommenteerimist?

"Projekti punkt 1 kohta on meil niisiis kolm ettepanekut. Üks, mis on teil kirjalikult laual ja mille autoriks on õiguskomisjon; teine, mille esitas lugupeetud kolleeg Hänni; kolmas, mille praegu esitas lugupeetud kolleeg Peterson. Neid kolme ettepanekut ei ole võimalik meil hääletada ja selleks, et me jõuaksime niisuguse variandini, mille poolt või vastu on võimalik olla, oleks vajalik nimetatud ettepanekute esitajate koostöö. See viib võib-olla variandini, mida on võimalik teile esitada."

Suur tänu Tõnu Antonile! Luban teda istekohale. Sellega on küsimused lõppenud. Tõenäoliselt soovitakse veel võtta sõna. Mul on teile ettepanek, et me reglementeeriksime sõnavõttude arvu. Mida arvatakse? Me võime ka reglementeerida aja, kuid mina teen esimese ettepaneku pidada kinni ajaliselt töö- ja kodukorrast, et sõnavõtt on kuni 5 minutit, kuid teen ettepaneku reglementeerida sõnavõtjate arv. Kas ollakse nõus? Esimene ettepanek on piirduda viie sõnavõtuga. Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 59, vastu 13, erapooletuid 5. Seega me piirdume viie sõnavõtuga.
Mul on eelnevalt registreeritud esimeseks sõnavõtuks Nõukogude Liidu rahvasaadik Endel Lippmaa. Edasi vastavalt sellele, nagu on näha kuvariekrааnilt.

"Lugupeetud Ülemnõukogu! Mitte asjata ei räägi me nii palju sümbolitest. Sümbolitel on tõepoolest mobiliseeriv, suunav ja jõudu andev tähtsus. Mitte asjata ei kasuta neid kogu inimkond juba väga pikka aega, ja mitte ainult riigid. Nendesse tuleb suhtuda tõsiselt ja seda me ka teeme. Selletõttu ma palun, lugupeetud kolleegid Ülemnõukogust (ma ei ole Ülemnõukogu liige, ma olen Nõukogude Liidu rahvasaadik ja ma olen Eesti Komitee liige), et on aeg lõpetada skisofreenne olukord. Kui me tõeliselt läheme Eesti Vabariigi poole, Riigivolikogu valimiste poole ja tema taastamise poole täielikult, siis on õige uuesti võtta kasutusele nimetus "Eesti Vabariik", aga täielikuna. See tähendab lõpetada Eesti NSV vapi, lipu ja hümni kasutamine ja pöörduda tagasi seaduslike Eesti Vabariigi sümbolite juurde, ja kohe ja koos. Ja mitte skisofreenselt eraldi. Palun, tehke seda! Mina ei saa seda teha. (Aplaus)"

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mulle tundus veenvana peaminister Edgar Savisaare arvamus, et valitsuse esitatud projekt on tegelikult täiesti mõistetav ja piiridesse mahtuv täiendus projektile, mida me arutame. Sellepärast arvan, et me siiski peaksime vaatama neid koos. Erinevalt siin juba kõlanud ettepanekust ma sõnastaksin selle teistmoodi, nii et ta paremini meie päevakorra ja reglemendiga kokku läheks. Me võtaksime aluseks hr. Antoni poolt ettekantud projekti ja kuna 3. paragrahvis on viidatud ühele Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvile, siis seda otsuse punkti laiendaksime valitsuse poolt esitatud projekti kolmanda punktiga, nii et lisaksime siia juurde terve rea paragrahve, mis on minu arvates väga vajalik ja neist me lihtsalt praegu enam mööda minna ei saa. Meil pole seda õigust. Samuti tuleks lisada valitsuse projektist 4. paragrahvi esimene lõik. Siin pole tarvis eraldada konstitutsiooni ega teisi kehtivaid seadusandlikke akte, viite konstitutsioonile võib ära jätta.
Teine ja kolmas lõige sellest paragrahvist sisalduvad tegelikult esimeses, minu arvates võiks need ka ära jätta. Lisaksin siis veel ühe paragrahvi, mis kõlaks umbes niiviisi: Eesti riigivõimuorganitel, asutustel ja organisatsioonidel viia oma nimetused, pitsatid ja plangid kooskõlla käesoleva seadusega. See läheb härra Antoni poolt esitatud projekti 4. paragrahvi ette ja siis sellele järgneks: üleminekuperioodil on lubatud kasutada neid planke ja pitsateid, mis tehniliselt on paratamatu. Meie esialgne arvamuste lahknevus päevakorra nimetuse muutmise kohta oli suuresti tingitud mitte ainult formaalsetest protseduuri- ja päevakorraküsimustest. Siin olid ka sisulised hinnangud ja ma arvan, et need lähtuvad kõige rohkem ühest projektist, mida ei ole laiali jagatud, aga mis oli hommikul õiguskomisjoni poolt antud saadikugruppidele kätte ja nii tekkis ilmselt palju lahkarvamusi ja küsimusi. Võib-olla see takistaski nende koos vaatamist. Saadikutega rääkides on mul tekkinud tunne, et sellisel viisil neid kahte projekti ühendades on need vastuolud vahest ka ületatud ja me saame selliselt ühendatud projektile piisava toetuse anda.

"Lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleegid! Меil ei ole loomulikult midagi selle vastu, et eesti rahval on oma Eesti sümboolika. See on selge ega vaja arutamist. Küsimus on muus. Kuna me elame põimunud suhetega maailmas, oleks otstarbekas arvestada tänapäeva reaalsusi. Need on aga sellised, et vabariigi elanikkond ei ole homogeenne. Seda mitte näha, mitte tegutseda sellele vastavalt tähendab ajada lühinägelikku poliitikat. Kunagi poleks paha arvestada edasiliikumisel ajaloolisi kogemusi, mis tänaseks talletunud on. Tahtmatult meenub 1989. aasta 23. veebruar, mil me veensime EKP Tallinna Linnakomitee I sekretäri E.A. Sillarit, tunnistades loomulikult eesti rahva õigust oma sümboolikale, et selle küsimuse lahendamisel tuleb väga hästi läbi mõelda. Seda ei tehtud. Tagajärjeks oli "plahvatus" koondises "Elektrotehnika", tekkisid streigikomiteed. Streigid saidki selle lahendusvormi hinnaks. Mitte soovist dramatiseerida olukorda, vaid soovist valida siledam tee palun lugupeetud saadikuid kaaluda kõike poolt ja vastu, otsustades seda küsimust."

Lugupeetud eesistuja ja lugupeetud kogu! Ma tahan oma lühikeses sõnavõtus üritada defineerida meie elu põhiküsimust praegu. Minu arvates see on küsimus liikumisest. Nimelt asjalugu on selline, et elades kaasa ja tehes kaasa kõike seda nende nädalate jooksul, täna ja eile, peaksime me mõtlema niisuguste asjade peale, ja täiesti rahulikult, et loomulikult oleme me kõik erinevad inimesed. Liikumise aeglus või kiirus on meie arvates alati erinev. Mis ühele aeglane, see teisele liiga kiire. Aga me kõik oleme inimesed ja loomulikult on meil sisse kodeeritud võime eristada paigalseisu liikumisest. See on põhiküsimus.
Ja juba Tõnu Antoni suust tuli minut tagasi kogu selle seaduseprojekti tausta väga hea seletus. See on akt, mille kaudu igaüks saab rahulikult näidata, kas ta tegelikult tahab liikuda Eesti, iseseisva Eesti Vabariigi poole või mitte. Muidugi, meie tegevuses rõhutatakse dokumentide vastuvõtmise juures või poliitilistes diskussioonides vahetevahel juriidilisi, vahetevahel loogilisi, vahetevahel ajaloolisi, moraalseid või mingeid muid aspekte. Ma tahan meenutada nimelt seda, et meie töö siin ongi eriline selles mõttes, et me ei tohiks ühte või teist nendest aspektidest, taustadest eriliselt välja kiskuda ühe või teise küsimuse puhul, vaid meie oskus peab olema neid erinevaid, loogilisi, juriidilisi, poliitilisi, moraalseid ja ajaloolisi aspekte ühendada. Selles on küsimus.
Ja kui ma veel räägiksin liikumisest, siis tuleksin lähedale meile kõigile kui inimestele, niisugustele lähedastele mõistetele, mis peaks kõigile selged olema. Need on sünd, surm, inimese sünd ja inimese surm. Isegi niisugustel puhkudel, mis meile endi arust on selgemast selgemad, on teadlased ja arstid sünni ja surma ettefikseerimisega alati hädas olnud. Sedagi on võimalik erinevalt mõista ja sellepärast ütlen ma teile: küsimus on liikumises. See on meie elu põhiküsimus. Täiesti konkreetselt arvan, et oleks kena, kui õiguskomisjon kommenteeriks kohe Enn Põldroosi poolt tehtud täiendusettepanekuid – kui see on võimalik. Põhimõtteliselt arvan, et see seaduseprojekt on hädavajalik praegu esimese sammuna meie teel vastu võtta, kusjuures ma toetan täiesti Liia Hänni tehtud parandusi.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Iga inimene ilmselt kannab sellist ülikonda, milline talle kõige rohkem meeldib. Vaevalt, et ülikonda, mis meeldib mulle, tasuks selga pressida Põldroosile või kellelegi teisele. Ent samavõrd lugupidamist nõuaksin ka enda vastu. Meile on räägitud rahvussümboolikast, nüüd räägitakse riiklikust sümboolikast. Kõige selle taga aga avaneb hoopis teine asi, millest mu kolleegid-saadikud juba ka rääkisid. Oleks õigem ja ausam rääkida just sellest. Muutes Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nimetust, me kaotame ära vaid kaks sõna: "nõukogude" ja "sotsialistlik". Arvan aga, et pärast sellise otsuse vastuvõtmist on küllalt raske arendada jutuajamist, mis on juba mingil määral alanud Nõukogude Liidu presidendi ja Eesti NSV Ülemnõukogu esimehe vahel. Tahaksin väga, et järgmisel kohtumisel oleks küsimus asetatud nii: nende kahe sõna ärakaotamine tähendab, et vabariik on tegelikult teinud sammu Nõukogude Liidust välja. Jah, öeldakse, et ta pole sinna kuulunudki. Kuid nähtavasti me ikkagi kuulume sinna."
Mis aga puutub läbirääkimistesse, siis arvan, et ilma dialoogita võib sellе küsimuse lahendamine ummikusse sattuda. Arvan, et nagu ka projekti 2. punkt, mis muudab ära vapi, lipu ja hümni, oleks väga loogiline välja heita ka 4. punkt. Ning see dokument, mis läheb riigi presidendi aadressil, võiks saata selle vapiga, mida kasutab Eesti Komitee. Kõike, mis me vastu võtame, kamufleeritakse konkreetsete momentidega. Me tahame väga sujuvalt astuda tulikuuma vette. See võib väga kalliks maksma minna. Mitte ähvarduse mõttes, vaid puhtrahalises väljenduses. Me äsja küsisime peaministrilt, kui kalliks läks maksma Tallinna venekeelses nimetuses ühe n-tähe lisamine. Küllap võib oletada ka, kui kalliks läheb selle seaduse evitamine. Arvan, et see seadus annab tugeva löögi töölistele ja talupoegadele. Just majanduslikus mõttes.
Ja veel ühele momendile tahaks juhtida teie tähelepanu. Meil on juba olnud juhuseid, mil niisuguse küsimuse asetus on lihtsalt eiramist leidnud. Aga ikkagi: see otsus on vastuolus Eesti NSV konstitutsiooniga ning peab olema vastu võetud 2/3 saadikkonna häältega.
Vaevalt et ma suutsin teid milleski veenda – küllap kõik tulid istungile juba kindlas usus see otsus vastu võtta. Kuid ma pöördun teie poole veel kord, lugupeetud kolleegid-saadikud. Kaalume veel kord kõik läbi! Iga mõtlematu samm ei pruugi teenida meie ühinemist, vaid just lahknemist. Vaevalt, et kõigis valimisringkondades, kus meid valiti, pannakse selga uus särk, s.t. vahetatakse välja riiklik sümboolika. Arvan, et vaevalt aitab see kaasa suurema iseseisvuse saavutamisele Eestis, mille eest nii väga tehti sõnu valimiskampaania ajal. Vabandage!

Ma värskendan Ülemnõukogu mälu. Me leppisime kokku viies sõnavõtus. Need olid Nõukogude Liidu rahvasaadik Endel Lippmaa, Ülemnõukogu liikmed Enn Põldroos, Viktor Jermolajev, Jaak Jõerüüt ja Vladimir Malkovski. Sellega on sõnavõtud lõppenud. Anname sõna õiguskomisjoni esimehele Tõnu Antonile lõpliku redaktsiooni ettelugemiseks.

"Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni juhtkond arutas tehtud ettepanekuid ja pakub teile arutamiseks ja otsustamiseks järgmist täienduste ja parandustega varianti. Kõigepealt, sissejuhatav osa kõlaks pärast täiendamist järgmiselt. Eesti NSV Ülemnõukogu, lähtudes eesmärgist taastada iseseisev Eesti riik ja juhindudes oma 30. märtsi 1990. aasta otsusest Eesti riiklikust staatusest, otsustab punkti 1 osas teha mõningaid muudatusi ja täiendusi, mille järel punkt 1 kõlaks järgmiselt: "Tunnistada kehtetuks nimetus "Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik" ja võtta kasutusele ametliku nimetusena "Eesti Vabariik".""
"Hr. Põldroosi poolt esitati mitmed väärtuslikud ettepanekud. Kõigepealt liita olemasolevasse projekti valitsuse projektist § 3 sisu. Rakendada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 6 lisaks ka § 1, mis kõlab: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Paragrahv 2: "Eesti riigi maa-ala on lahutamatu tervik." Paragrahv 4: "Eestis on jõus ainult tema oma asutuste poolt kehtima pandud seadused. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud eeskirjad kehtivad Eestis õigusliku korra lahutamatu osadena. Keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega." Paragrahv 5: "Eesti riigikeeleks on eesti keel." Hr. Põldroosi poolt tehti samuti ettepanek lisada §-le 4 järgmine lõik: "Eesti riigivõimuorganitel, asutustel ja organisatsioonidel viia oma nimetused, pitsatid ja plangid vastavusse käesoleva seadusega." Soovime, et see hea ettepanek leiaks väljenduse valitsemise üldise korra raames."

"Kas Tõnu Antoni poolt ette kantud seaduseelnõu võib panna hääletusele? Kalju Koha saatis mulle kirja, mille sisu on selline: "Teen ettepaneku avaldada tänase nimelise hääletamise tulemused ajalehes "Rahva Hääl"." Tõenäoliselt tuleks need avaldada kõikides massikommunikatsioonivahendites. Küsimus on väga tähtis. Asugem otsustama! Nimeline hääletamine. Lugupeetud Ülemnõukogu! Asugem hääletamisele, tegemist on nimelise hääletamisega. Ma alustasin hääletamise protseduuriga ja ei anna kellelegi sõna."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on küsimus seoses hääletamise protseduuriga. Kas me hääletame praegu seaduse vastuvõtmise poolt üldse või selle vastuvõtmise poolt teisel lugemisel? Ja teine küsimus, samuti hääletamise protseduuriga seoses. Meil ei ole kirjalikku teksti – mida me hääletame? Kuulmise järgi mina küll täpselt ei mõistnud.

"Kuna ei ole tehtud ettepanekut kolmandale lugemisele panna, siis ma panen ta teisel lugemisel otsustamisele. Kes on selle ettepaneku poolt? Ma palun hääletada! Kõik oli selgelt kuulda, mis Tõnu Anton ette luges. Palun hääletada! Poolt 73, vastu 14, erapooletuid 2. Me võtsime vastu seaduseelnõu "Eesti sümboolikast" teisel lugemisel, kolmandat lugemist keegi ei taotlenud ja sellega on otsus vastu võetud kvalitatiivse häälteenamusega. Mis on veel arusaamatu?"

Üks hetk! Ma ei mõista üldse ei loogikat, ei parlamendi eetikat ega protseduuriliste küsimuste lahendamist. Eile tegi saadik Kotšegarov ettepaneku võtta vastu otsus. Meile öeldi, et polevat teist teksti – eestikeelset. Nüüd on kõnealusesse projekti tehtud nii palju parandusi, mis me kõik läbi hääletasime. Saadik Lebedev püstitas küsimuse, et meile antaks tekst, mida me lõplikult hääletama hakkame. Ei saa ju kuulmise järgi asja otsustada. Näib, et käimas on selle otsuse lausa forsseeritud vastuvõtmine. Saan aru, et oma esinemisega ma vast rikkusin ära need pidulikud hetked, mis praegu on, kuid arvan, et pirukas tuleb lauale panna õigel ajal. Noh, kui jääb pool tundi hiljemaks, ei muutu midagi. Vabandage mind, lugupeetud spiiker, kuid need sõnad, mis te ütlesite, kui teid spiikeriks valiti, ei ühti täiel määral teie praeguste tegudega.

"Meil oli nimeline hääletamine ja selle tulemusena saab kõikide saadikute tahteavaldus teatavaks, sealhulgas ka kõikide nende oma, kes esitavad praegu pretensiooni. Meil oli seaduseelnõu, mille kohta esitati hulgaliselt küsimusi, tehti ettepanekuid, olid sõnavõtud. Sõnavõttudes tehtud ettepanekud võeti arvesse õiguskomisjoni poolt, mis teile ette loeti. Ülemnõukogu hääletas kvalitatiivse häälteenamusega. Ei ole tarvidust enam seda küsimust üle rääkida. Need, kes hääletasid vastu, hääletasid vastu; kes hääletasid poolt, hääletasid poolt. Eksitust ei ole. Seda lippu me enam ei kasuta. Teine päevakorrapunkt on lõppenud. Kas me võime minna kolmanda päevakorrapunkti juurde või jätkame teist päevakorrapunkti peale hääletamist?"

Lugupeetud spiiker, lugupeetud saadikud! Tõepoolest me hääletasime selle seaduse läbi. Kuid diskussiooni käigus oli tehtud rida tõsiseid ettepanekuid. Ma leian, et spiiker viib meid eksitusse, kuna sm. Antoni tehtud lõplikud ettepanekud ei olnud õiguskomisjonis läbi arutatud. See on fakt. Ma ise olin komisjoni istungil, olin arutamise ajal saalis. Me hääletasime kuulmise järgi, peaasi, et oleks hääletatud. Milleks siis kogu see diskussioon?

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ka mina olen õiguskomisjoni liige. Me olime täna hommikul kell 8 siin ja tegime tööd. Arvan, et töötasime küllalt produktiivselt. Vaadake, milles on lugu. Kui ettepanek tuleb ühelt kolmest teatud saadikugrupist, siis teie, lugupeetud kolleegid, esitate kohe pretensioone, miks pole eestikeelset teksti. Saadik Kotšegarovil oli vaid üks ettepanek, kuid teie nõudsite aega ja tõlkimist eesti keelde. Praegu ütles saadik Zahharov õigesti, et arutelu käigus tehti saalist palju täiendusi ja muudatusi sellesse projekti. Neid täiendusi ja muudatusi õiguskomisjon ei arutanud. Seadus võetakse teisel lugemisel seadusena vastu, kui parandusi enam ei ole ja kui õiguskomisjoni esimees on kõigist muudatustest ette kandnud. Nüüd aga tehti otse saalist parandusi. Arvan, et peame need parandused sisse kandma, tutvustama neid ka vene saadikutele ja siis alles küsima, kas võtame seadusena vastu või teeme ka kolmanda lugemise. Minu seltsimehed kahtlesid, kas ikka seadus läheb kvalifitseeritud enamhäältega läbi. Olime realistid. Kuid eetikat ja reglementi rikkuda ei tohtinud. Te solvasite meid, oma seltsimehi Ülemnõukogus. Nii et õnnitleme teid seaduse vastuvõtmise puhul, kuid meil on väga kahju, et meil siin ei ole seltsimehelikku koostööd.

Lugupeetud kolleegid! Seaduse kallal, mille me praegu vastu võtsime, on tehtud palju tööd. Kuid tahan öelda, et praegu leidis aset mitte eriti rõõmustav sündmus, nagu mõned ehk endale ette kujutavad. Praegu toimus murrang meie suhetes. See on palju tõsisem asi, kui esmapilgul paistab. Me alles hakkasime koos töötama, ja juba ilmneb elementaarne lugupidamatus oponentide suhtes, kel on teine arvamus ühe või teise asja suhtes, probleemi teistsugune nägemus. Vaadake, millisesse olukorda olete pannud inimesed, kes pole nõus vastuvõetud otsuse või väljakuulutatud teesiga! Tahaksin meelde tuletada, et oleme staatuse poolest teiega täiesti võrdsed, kuid kvalifitseeritud enamus jätab meid praktiliselt ilma võimalusest kaitsta meie valijate huve. See on väga tõsine pretsedent. Ja selle üle tuleb tõsiselt mõelda. See, mis juhtus, on väga tõsine fakt. Vaadake, me võtsime vastu sümboolikaseaduse, kuid lugupeetud T. Anton ütles äsja, et rituaalide ja riigipühade küsimus polevat sümboolikaseadusega otseselt üldse seotud.
Minul oli küsimus, kuid mulle ei antud sõna. Nimelt: kuidas puutub sümboolikasse keeleseadus? Või taolised punktid, mis võeti sisse lennult? Samuti mitte! Kuid spiiker jättis meid üldse ilma võimalusest sõna sekka öelda. Me teeme oma ettepanekuid, me võtame sõna mitte vähem kui teine osa saadikuist – küllap olete märganud, et me vast oleme teid juba ära tüüdanud. Kuid mis mõtet on selles auditooriumis sõna võtta, kui meid siin keegi kuulda ei võta? Mis mõtet on tulla kõnetooli? Meid pole lihtsalt siin Ülemnõukogus vaja. Meie ise aga nii arvata ei või, sest meie selja taga on valijad. Julgen väita, et mitme taga meist on valijaid mitte vähem kui tulnute taga teistelt territooriumidelt. Oleme samaväärsed täievolilised esindajad. Kuidas me saame edasi töötada, kui me seda ei tunnista? See on nii ohtlik, kui veel olla saab! Eelmine kord te heitsite mulle ette, et olen üritanud kedagi ähvardada. Jumal hoidku! Keda siin üldse ähvardada saab? Selle üle peaksimegi mõtlema. See pole ju viimane seadus, mis meil vastu võtta tuleb. Üksnes sel istungjärgul on veel mitu seaduse vastuvõtmist ees. Peame looma korra kasvõi protseduurilisel poolel, et meie hääli oleks saalis kuulda. Me ju istume, kuulame – ja ei kuule üksteist. Nii on lihtsalt võimatu tööd teha. Mulle näib, et see on väga tõsine moment. Kas ka praegu me ei võta vaevaks selle üle mõelda?

Ma ei anna rohkem sõna sellel teemal, teine päevakorrapunkt sellega on lõppenud.

Me läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. Kolmas päevakorrapunkt on tervitus Läti Vabariigi Ülemnõukogule. Ettekandeks saab sõna Ülemnõukogu väliskomisjoni esimees Indrek Toome.

Lugupeetud esimees, juhataja ja kolleegid! Ülemnõukogu esimees esitas palve Jaak Jõerüüdile, Teet Kallasele ja minule välja töötada tervitustelegrammi tekst Läti Vabariigi Ülemnõukogule. Me mõtlesime kaua, kas teha see pikemas või lühemas vormis. Me nüüd pakume selle lühemas vormis teile. Loen telegrammi teksti ette kahes keeles. Ma usun, et selles on meie õnnitlussõnad kenasti kirjas.
""Läti Vabariigi Ülemnõukogule."
Õnnitleme Ülemnõukogu ja kogu Lätimaa rahvast Läti Vaba­riigi iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise puhul! Jätkugu meil kõigil tarkust ka edaspidi toetada oma rahva ajaloolisi püüdlusi! Tee omariiklusele ei ole kerge, kuid oleme veendunud, et siin Baltikumis jõuame kolmekesi koos tegutsedes iseseisvate riikide taastamiseni tulemuslikumalt kui omaette heideldes. Elagu Läti Vabariik!
"Eesti Vabariigi Ülemnõukogu""
(Loeb sama teksti vene keeles.) Ma teen ettepaneku panna tekst hääletusele ja võtta see vastu.

Suur tänu! Tõenäoliselt me praegu vist ei hakka vaidlustama maitseküsimusi. Kes on selle poolt, et saata Läti Ülemnõukogule selline tervitustelegramm? Palun hääletada! Poolt 65, vastu 4, erapooletuid 4. Sellise telegrammi me saadame.
Vastavalt meie ajutisele töö- ja kodukorrale peaksime me tegema 20 minuti pärast vaheaja. Arvesse võttes homse päevaga seonduvat, annan ma sõna Viktor Andrejevile.

Lugupeetud saadikud! Homme tähistab kogu progressiivne inimkond võidupüha, meile vaenuliku ideoloogia – fašismi ja natsismi üle saavutatud võidu päeva. Meie saadikute hulgas on mees, Suure Isamaasõja veteran, kes andis oma parimad aastad võitlusele selle pahe vastu. Mul on väga meeldiv presiidiumi nimel õnnitleda Nikolai Aksininit võidupüha puhul ning soovida talle tervist, õnne ja heaolu.

Kallid kolleegid! Suur tänu teile. Kui lipp poleks viidud, siis oleks võinud selle siia tuua, see on minu lipp. Ma palun teid väga! Enne aga tahaksin kui mees öelda lugupeetud Mai Kolossovale, et ta ülearu kiirustab, tegutsedes siin kõigi silma all. Ma kardan, et ta keeldub lippu tagasi toomast.
45 aastat tagasi sooritasid nõukogude inimesed raskes ja pikas relvavõitluses kangelasteo, millel ei ole võrdset. Olen üks nendest, kes ellu jäi, kuid tunnen kogu aeg oma võlga langenute, nende leskede ja koonduslaagrite vangide ees. Kui meid tabas see suur õnnetus, ei löönud nõukogude rahvas verest ära, teda ei murdnud esimesed ebaõnnestumised ja lüüasaamised, miljonite surm, piinad ja kannatused. Sõdurisinelis ja tööpingi taga tegi ta kõik, mis oli inimvõimete piiril või sealpool piirigi ning kaitses sotsialismi. Tule ja mõõga, halastamatu eksamiga pandi proovile paljurahvuselise riigi tugevus ning usbekkide, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste, grusiinlaste, eestlaste, lätlaste, leedulaste, moldaavlaste, aserite, armeenlaste, tadžikkide, tatarlaste, baškiiride sõprus ja patriotism.
Ükski ühiskond ei saa normaalselt elada, pidamata lugu oma esivanematest, sest siis kaob aegade järjepidevus. Hami nimi ei ole asjata muutunud sõimusõnaks, ta irvitas oma isa üle. Ärgem siis lubagem ilma valikute mustata ja lõhkuda kõike, mis esivanemate neli põlvkonda on rajanud. Sõdur läks lahingusse mitte juhtide ega ordenite, vaid oma isamaa pärast, meie Nõukogude kodumaa, Nõukogude Eesti pärast!
Seltsimehed! Täna 45 aastat tagasi Karlhorstis kirjutas marssal Žukov alla kapitulatsiooni aktile. Teen ettepaneku minna langenute kalmudele, õnnitleda elavaid suure võidu puhul ning austada langenuid leinaseisakuga. Aitäh!
Teiseks. Ma andsin presiidiumile üle ettepaneku leida istungjärgu töös täna ja homme aega asetada lilled langenute mälestusmärgile igavese tule juurde Tõnismäel, Maarjamäele ja Klooga surmalaagri ausamba juurde. Tehku seda siis teie otsuse kohaselt kas osa saadikuid või kõik saadikud. Palun eraldada selleks vahendid. Palun minu ettepaneku põhjal vastu võtta otsus. Aitäh tähelepanu eest!

"Lugupeetud saadikud! Saadikugruppidelt "Võrdsete õiguste eest" ja "Virumaa" ning kommunistlikult fraktsioonilt on ettepanek minna lõunavaheajal, kella 14 kuni 16 pärgi panema. Selleks antakse buss, lilled on olemas. Kes saadikuist soovib, palun selle aktsiooniga ühineda."

Vastavalt töö- ja kodukorrale peaks meie vaheaeg algama kell 12, milleni on jäänud vähem kui veerand tundi. Ei ole mõtet alustada enne 4. päevakorrapunktiga, teeme vaheaja varem. Ollakse nõus? Vastavalt sellele kogunevad varem ka need saadikugrupid, keda Viktor Andrejev nimetas. Vaheaeg kuni kella 12.10-ni.

Palun asuda töökohtadele! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 79 saadikut, puudub 26. Enne kui me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, pean ma teile siiski teatama, et igasugusel delikaatsusel ja mõõdukusel on ka piir. Me oleme otsustanud juhatuses, et nüüd ja edaspidi anname rahvale, valijatele regulaarselt teada, kuidas Ülemnõukogu töötab, kuidas personaalselt saadikud võtavad tööst osa ja kuidas nad hääletavad nendel juhtumitel, kui me oleme otsustanud, et tegemist on nimelise hääletamisega. Teile teadmiseks, et tänased hääletamised, mis olid nimelised, saavad massikommunikatsioonivahendite kaudu teatavaks kogu rahvale. Jätkame päevakorraga. 4. päevakorrapunkt on Eesti NSV Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, esimehe asetäitja, liikmete ning rahvakaasistujate valimine. Ettekandja on Eesti Ülemkohtu esimees Jaak Kirikal.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu! Vastavalt teie 3. aprilli otsusele on mul au esitada teile ülemkohtu uue koosseisu liikmete ja rahvakaasistujate kandidatuurid. Eelnevalt peatuksin kohtureformi mõnel kõige olulisemal küsimusel. Teatavasti on käimas neli reformi: majandus-, maa-, haldus- ja õigusreform.
Õigusreformi eesmärk on kehtestada ühiskonnas õiglane õigus ehk õiglane õiguskord. Sellele on omane võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu sõltumatus, selle allumine ainult seadusele õigusemõistmise kaudu, seaduse täitmise nõudmine kõigilt institutsioonidelt ja üksikisikutelt. Kas meie kohtusüsteem suudab juba praegu kohtuvõimu tasakaalustavat rolli täita või mitte? Vastus ei ole lihtne. Kohus on oma ajastu ühiskondlike suhete, kehtiva õiguse ja valitseva moraali peegel. Teisisõnu, amoraalse seaduse kehtivuse ajal ei saa olla õiglast kohut. Ja teiseks: iga kord, kui riik politiseerib õigust, sekkub poliitiliste vahenditega õigusemõistmise valdkonda, võime täheldada alguses seaduslikkuse kõige jämedamaid rikkumisi nn. teisitimõtlejate suhtes ja seejärel terrorirežiimi ühiskonna kõige edumeelsemate liikmete suhtes.
Arvan, et Eestis on juba võetud üsna olulisi meetmeid kohtute sõltumatuse, s.o. kohtureformi praktiliseks elluviimiseks. Me oleme lahti saamas nn. süüdistavast kallakust. Mitte prokurör ei dikteeri tõendamise protseduuri, vaid kohus määrab kindlaks tõendite uurimise korra ja ei võta enam protsessinormide rikkumisega saadud tõendeid vastu. Kohtus on tekkinud reaalne võistlevus riikliku süüdistuse ja kaitse vahel. Kohus on viimase nelja aastaga õigusreformi käigus jõudnud kõige kaugemale. Teerajajaks on olnud siin ülemkohus. Ajakirjandusest teame võtmeprotsesse, need on Aitsami, Suurmetsa, Raave ja veel mõned teised asjad. Kohtureformi edasises käigus peavad muutuma kohtute õiguslik ja sotsiaalne seisund. Nimetan seitse kõige olulisemat probleemi.
1. Kohtuliku tegevuse aluseks on inimõiguste reaalne kaitse. See on küll deklareeritud Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembri 1988. aasta deklaratsioonis, kuid seni puudub selle realiseerimise õiguslik mehhanism.
2. Igal kodanikul ja juriidilisel isikul on õigus kohtu kaitsele tema konstitutsiooniliste õiguste rikkumiste puhuks.
3. Kodanike kaitse ametiisikute, samuti täitev-korraldavate organite omavoli, s.o. riigi omavoli eest.
4. Seadusandliku võimu ja täitev-korraldava tegevuse tasakaalustamine seadustest alamal seisvate normaktide seadusele vastavuse vaidluste otsustamisel.
5. Ülemkohtul tuleb vabaneda esimese astme asjadest ja kujuneda ümber tõeliseks apellatsiooni- ja kassatsioonikohtuks.
6. Kriminaalkohtu kolleegiumi baasil tuleb luua uus kohtuinstants: ringkonnakohus.
7. Kuid tähtsuselt mitte viimasena nimetan, et vana ülekohtu täielik ja tingimusteta heastamine on meie auasi, kuid seda tuleb teha mitte jooksva õigusemõistmise arvel.
Mis nende eesmärkide saavutamiseks on vaja? Selleks on vaja kolme asja:
"a) kõrge professionaalsusega ja väga inimlike omadustega kohtunikke, kes on oma isiklikus elus nõus loobuma kohtuniku isikule sobimatust tegevusest. Ma pean silmas lisateenistuse võimalusi, perekonnaelu korrapärasust, kitsendusi avalikes kohtades, tutvusringkonna valikut jmt.;"
"b) kohtute tugevat materiaalset baasi alates kohtumajadest ja kohtusaalide sisustusest ning lõpetades kaasaegse infotehnika kasutuselevõtmisega paari lähima aasta jooksul;"
c) kohtureformi seadusliku aluse väljatöötamist ja kehtestamist.
Ent iga asjaga on probleeme, mida me ise ei suuda lahendada. Meil ei jätku juba praegu inimesi, ei kohtunikke ega spetsialiste. Minu andmetel on viimase poolteise aasta jooksul rahvakohtutest lahkunud kuus kõige paremat, kõige võimekamat kohtunikku. Ja tooksin viimase näite oma kohtust. Juunikuus lahkub töölt kolleegiumi vastutav sekretär. Ta on noor neiu, töötab teist aastat pärast keskkooli lõpetamist meil, alates uuest aastast on tema ametipalk 225 rubla, kuid kuna ta valdab inglise ja soome keelt, siis on talle tehtud ettepanek töötada ühes aktsiaseltsis palgaga 420 rubla, pluss veel muud soodustused. Tähendab, riigiaparaat ei suuda ka siin konkurentsi pakkuda.
"Kohtunikel pole tööruume, saali; järjekorda oodates venib asjade kuulamisele määramine; arvutustehnikale, isegi kui me saaksime vahendid, pole kohta. Ringkonnakohtule ei ole ruume. Linnavalitsus ei tee kuulmagi, et me vajame tööpinda rehabiliteerimisasjade läbivaatamiseks. Pärnu mnt. 7 hoone on ülemkohtu bilansis, ta on tuleohtlikus seisukorras, elektrijuhtmestik on vaja välja vahetada. Projekt on valmimisjärgus, aga kas me saame kapitaalremondi jaoks raha, kas me leiame töövõtja ja materjalid – selles ei ole ma kindel. Uusi inimesi asemele leida on väga raske. Missioonitunnet koolis ei kasvatata. Kohut on ka üsna karmilt kritiseeritud ajakirjanduses, kohtus töötamine ei ole popp."
Tundub, et ka kõrgem võimuorgan ei saa aru olukorra tõsidusest. Esitan ainult ühe argumendi. Ülemkohtu esimehena ma ei tea, missuguses staadiumis on kohtureformi kujundavate seaduste väljatöötamine. Pean silmas kohtukorralduse seadust, vandemeeste institutsiooni, kohtu autoriteedi õiguslikku kaitset. Nimetatud eelnõusid ma ei ole näinud ei Ülemnõukogu presiidiumis ega valitsuses, ettevalmistatavate seadusandlike aktide nimekirjas ka mitte. Väga lugupeetud advokaat hr. Jüri Rätsep esitas eile Eesti Komitee seisukoha ülemkohtu volituste edasilükkamise kohta kuni valitsemise ajutise korra kehtestamiseni. See taotlus on motiveerimata ja kujutab endast teatud poliitilist umbusaldust ülemkohtu liikmete vastu. Ma arvan, et minu kolleegid ei ole seda umbusaldust pälvinud.
Kohtuniku kohus on teenida seadust. Teie, lugupeetud rahvasaadikud, võtate vastu seadused, meie, kohtunikud, täidame neid ise ja meile antud volituste piires nõuame nende täitmist kõikidelt institutsioonidelt ja kodanikelt. Kui me andsime nõusoleku ülemkohtu liikmeks kandideerimiseks, siis andsime endale ka aru, kus me õiguslikult oleme ja kuhu läheme ning missugust vastutust meist igaüks kannab või missugust vastutust meil kanda tuleb. Me oleme oma valiku teinud ja oma nõusoleku kandideerimiseks ka andnud.
Ma kardan, et Eesti Komitee ettepanek tähendab sisuliselt poliitilist sekkumist õigusemõistmisesse. Ilma ülemkohtu viimaste aastate tegevust kritiseerimata külvatakse umbusaldust ülemkohtu liikmete vastu. Ma ei ole kindel, et ülemkohtu volituste pikendamise korral on mul võimalus esitada teile nii kvalifitseeritud kohtu liikmeid kui praegu.
Nüüd ülemkohtu isikulisest koosseisust. Kindlasti tuleb valida 200 kaasistujat. Nende kandidatuurid on esitatud maa- ja linnavolikogude poolt. Tallinnast kõige rohkem: 100 inimest. On arvestatud, et ülemkohtu kriminaalkohtu kolleegiumi muutudes vandekohtuks on meil võimalik töötada nendega kui vandemeestega. Isiklikud omadused on enamiku kandidaatide suhtes meile teadmata. Me tugineme siin linna- ja maakonnavolikogude arvamusele. Mis puutub ülemkohtu liikmete isikulisse koosseisu, siis neid on 19. 19 inimesest kolmel on volitused olemas: minul alates 3. aprillist, ülemkohtu liikmetel Värnikul jaanuarist 1989 ja Rahil augustist 1989. Ülejäänud 16 inimesest siirduvad kaks pensionile: kohtunikud Lehtsaar ja Marka. Seega 16 kandidaadist on 14 eelmisest koosseisust ja kaks on uued inimesed.
Uute liikmete iseloomustamiseks mõni sõna. Võidakse küsida, miks nad ei ole kohtunikud. Kalgi puhul mul on kerge vastata, sest ta on kohtus töötanud aastatel 1963–1977 Kalinini ja Mererajooni rahvakohtus ning ülemkohtu liikmena. Praegu on ta Ametiühingute Nõukogu tööõiguse peainspektor ning tema tulek ülemkohtu tsiviilkohtu kolleegiumisse tugevdab seda tööõiguse valdkonnas märkimisväärselt. Teine kandidaat Jüri Ilvest on planeeritud kriminaalkohtu kolleegiumi liikmeks. Enne kui ma tegin talle ettepaneku võtta see ametikoht vastu, pöördusin ma kuue kohtuniku ja kolme advokaadi poole ja igaühelt sain eitava vastuse. Ilvestit me teame transpordiprokuröri asetäitjana, Kalinini rajooni prokurörina ja nüüd Tallinna linna prokuröri asetäitjana. Ta on tasakaalukas, objektiivne inimene, seda me võime eeldada tema esinemise järgi kohtuistungitel. Meie kollektiiv toetab tema kandidatuuri. Mis öelda 14 siiani töötanud ülemkohtu liikme iseloomustamiseks? Minu arvates on nad professionaalselt parimad, mida kohtusüsteem praegu välja pakkuda saab. Ma nimetaksin siin Vaike Merkat, Kivilood, Zaitsevat, Tuulbergi, Paasmat – ühesõnaga, nimetamata ma ei tohiks jätta mitte kedagi. Minul ei ole ka nende käitumise kohta kõlbelisi märkusi. Ühesõnaga: nende tagasikutsumise aluseid ei esine.
Kriitiliselt arvan, et ülemkohtu teoreetiline potentsiaal võiks olla tugevam, kui see praegu on. Ma ei pea silmas ülemkohtu pleenumi määrusi, üldistusi ja sisemisi dokumente. Ka arvan, et ülemkohtu liikmed esinevad praegu väga harva erialases kirjanduses ja üldises ajakirjanduses. See ei käi Litvinovi, Odari ja Merka kohta. Vanas koosseisus on kõige libisevam sulg Karl Marksil.
Nüüd sellest, kuidas me valime ülemkohtu. Praegu on vastandatud ülemkohtu esimehe asetäitjad ülemkohtu liikmetele. Minu arvates me peame kõigepealt valima 16 ülemkohtu liiget ja nende hulgast kaks asetäitjat. Asetäitjate hulgas on minul ülemkohtu esimehena järgmised plaanid. Seoses sellega, et ülemkohtu osavõtt mitmesugustest seadusandlikest programmidest on suurenenud, pean vajalikuks tõsta hr. Odari tsiviilkohtu kolleegiumi esimehe staatusest ja nimetada ta esimehe esimeseks asetäitjaks, et tal oleks kõik õigused ja volitused vastavate projektide arutamisel ja kooskõlastamisel, sest nendega on tõesti kiire. Ja sel puhul jääks teisel asetäitjal, kriminaalkohtu kolleegiumi esimehel rohkem aega kolleegiumisiseste ja rehabiliteerimisprotsessidega tegelemiseks.
Kriminaalkohtu kolleegiumi esimehe ja esimehe asetäitja ametikohale on välja pakutud Vladimir Litvinovi kandidatuur. Eile Ülemnõukogu Presiidiumi istungil teatas õiguskomisjoni esimees hr. Anton, et õiguskomisjonis tema kandidatuuri arutamisel hääled jagunesid pooleks 4 : 4. Tema vastu esitatud argumente komisjonis ega Ülemnõukogu Presiidiumis ei teatatud. Minul kui ülemkohtu esimehel ei ole alust tema kandidatuuri mitte esitada. Ta on väga suure töövõimega kohtunik. Ta arutab ise kõige keerukamaid asju esimeses astmes, 20 aasta jooksul kohtunikuna töötades on tal olnud ainult üks kohtuotsuse tühistus. Kolleegiumis arutatakse üle 50% asju vene keeles ja Litvinov valdab seda perfektselt, see on ta esimene keel. Kuid ka eesti keelt valdab ta vähemalt E-kategooria tasemel. Praegu töötab ta eesti keele kirjaliku omandamise kallal ning see on tal F-kategooriale juba lähenemas. Peale selle töötas ta tsiviilkohtu kolleegiumis, ta on hea teoreetilise ettevalmistusega inimene ning spetsialistina ma toetan tema kandidatuuri ülemkohtu esimehe asetäitjaks. Mis puutub tema isiklikesse omadustesse, siis minu arvates on ta mõnikord väga emotsionaalne, kuid see ei takista teda töötamast ülemkohtus.
Ja lõpuks, kui meil on jüripäev, siis töölepingu uuendamisel on meil ka õigus esitada teile oma tingimusi. Need ei ole kerged tingimused. Ma palun väga, et seadusandja määraks oma suhtumise kohtureformi paketti kuuluvate seaduste väljatöötamisel! Teiseks: ruumide küsimus. Pärnu mnt. 7 on kohtumaja ja see peab jääma kohtumajaks. See on üpris paslik paik ülemkohtu ja ringkonnakohtu jaoks. Me leiame, et praegu on võimalik seda programmi lahendada, kuna käiku on minemas Tallinna rahvakohtute hoone ja me saaksime ümbergrupeerimise teel majas teha kerge vaevaga remondi ning kujundada see kahe kõrgema kohtu – ülemkohtu ja ringkonnakohtu tarbeks. Meil on vaja tehnilisi vahendeid, eelkõige arvuteid, paljundustehnikat, kirjutusmasinaid, sest meie rehabiliteerimisprotsess takerdub just praegu tehnilistesse üksikasjadesse. Ma olen kindel, et odav kohus ennast ei õigusta. Riik peab andma kohtule, mis kohtule kuulub. Ja kohtuniku töötingimused hõlmavad ka kodus töötamise, seega ka elamistingimused, kodu. Aga valitsuse nimekirja järgi meile elamispinda ei eraldata, linnale oleme tühi koht, meie korteritaotlustele isegi ei vastata.
Ma palun teid anda kolmandale võimule, kohtuvõimule eluõigus ja valida ta esitatud koosseisus!

Enne kui me esitame teile küsimusi, on meil vaja otsustada üks põhimõtteline küsimus. Me otsustame praegu Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, esimehe asetäitja, liikmete ning rahvakaasistujate valimise küsimust. Nii on see ka kirja pandud kinnitatud päevakorras. Eesti Komitee juhatus juhib Ülemnõukogu tähelepanu sellele, et kuni pole otsustatud sõltumatu ja kvalifitseeritud Eesti kohtuvõimu loomise küsimus ja sätestatud üleminekuperioodi valitsemise korras uus kohtunike ametisse nimetamise kord, arvatakse, et ei ole sobiv kinnitada ülemkohtu uut koosseisu. Millest tuleks järeldada nii, et praeguse koosseisu volitusi tuleks pikendada. Probleemi erinevus on arusaadav ülemkohtule.

Eesti Komitee seisukoht võib formaaljuriidiliselt olla põhjendatud, aga ma tahan sisuliselt juhtida kolleegide tähelepanu sellele, et Eestimaal on kohtukaader äärmiselt raskes seisus. Kohus tervikuna on olnud väga rasketes tingimustes ja kui me praegu nendele inimestele ei anna kindlustunnet, et nemad võivad professionaalselt edasi töötada, siis me lõhume ära veel ühe riigiaparaadi osa. Ja pärast seda, tühjalt kohalt, kui juriidilist abi vajavad kooperaatorid on kõik need kohtunikud endale tööle võtnud, on praktiliselt võimatu neid uuesti saada riigiaparaati. Me otsustame terve suure professionaalse grupi saatuse ja palun suure vastutustundega suhtuda sellesse küsimusse, kui me hääletame. Igal juhul mina olen üheselt sellel seisukohal, et me peame andma ülemkohtule praegu selge kindluse, et need inimesed töötavad seal püsivalt ja kui tuleb riigikohtu reform, siis seda reformi teevad ka need inimesed ja küsimus võib olla nende hulgast personaalselt konkreetsete inimeste väljavahe­tamises, aga mitte terve rühma juristide usalduse küsimusest.

Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Ma selgitan mõne sõnaga veel Eesti Komitee kaudu väljendatud seisukohta. See kajastab ka mõnede Ülemnõukogu liikmete seisukohta, kaasa arvatud nende sõnade lausuja. Ettepanek pikendada Eesti Ülemkohtu volitusi ei ole kollektiivne umbusaldusavaldus ülemkohtule. Asi on nimelt selles, et ka lugupeetud hr. ülemkohtu esimehe selgitavas sõnavõtus oli juttu sellest, et ka ülemkohtu juhtkond mõtleb praegu kohtusüsteemi ümberkorraldamisele. Sel juhul, kui õigusemõistmist hakatakse teostama kasvõi selle projekti järgi, mis täna oleks arutusele tulnud (kui oleks ol­nud hääletamisel seekord üks hääl rohkem), on sõnastatud põhimõte järgnevalt: õigusemõistmist Eestis teostavad NSV Liidu kohtuvõimust lahutatud ja sõltumatud Eesti kohtud, kes juhinduvad õigusemõistmisel käesoleva seadusega kooskõlas olevatest normatiivaktidest. Selle projekti sisu on niisugune, et Eesti kohtumõistmise süsteem tuleks selle põhimõtte rakendamisel kohe ümber korraldada. Eesti kohtusüsteemi mahuksid sel juhul ikkagi kõik kohtumõistmise astmed. Kassatsioonikohtuna siis juba tõenäoliselt ringkonnakohtud, kelle asukohtki pole Tallinnas. Selle koosseis tuleb komplekteerida tõenäoliselt sama reformi käigus ja üsna kohe.
Seda kaadrit tuleks tõepoolest säilitada, ta väärib põhimõttelist lugupidamist oma pikaajalise õigusemõistmisest osavõtmise tõttu. See kaader ei saa niisuguses koosseisus jääda ülemkohtu koosseisu. Seega ebakindlus nende inimeste tulevases staatuses tekiks just nimelt sellest, kui me hääletaksime selle põhivariandi poolt. Kindlust säilitaks nende volituste pikendamine, nad töötaksid oma endistes funktsioonides edasi. Sellega ei ole midagi katki, kui nad teavad ette, et Eesti kohtumõistmise süsteem reformimisele läheb. Eeldatavasti aitaks nad isegi kaasa selle reformi teostamisele, mis on hädavajalik ja paratamatu juba lähitulevikus.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu saadikud! Asi on selles, et igasugune volituste pikendamine, seda enam määramata ajaks, tekitab inimestes ebakindlust homse suhtes, tekitab apaatia töö suhtes. Ühinen saadik Titma arvamusega, et vaja on Eesti NSV Ülemkohus ära kinnitada.

Asugem otsustama! Kes on selle poolt, et Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimene asetäitja, esimehe asetäitjad, liikmed ja rahvakaasistujad valitakse täna? Palun hääletada! Poolt 53, vastu 15, erapooletuid 6. Täna me valime uue Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, asetäitjad, liikmed ja rahvakaasistujad. Anname uuesti sõna ülemkohtu esimehele hr. Kirikalile kandidatuuride esitamiseks.

"Lugupeetud Ülemnõukogu! Teile on välja antud Ülemnõukogu otsuse projekt. Selles on kolm punkti: esimeses punktis personaalselt esimehe esimene asetäitja Jaano Odar, esimehe asetäitja Vladimir Litvinov; teises punktis ülemkohtu liikmed: Mihhail Gnigin, Jüri Ilvest, Räni Kalk, Rein Kiviloo, Tiit Kollom, Mart Kõiv, Vaike Merka, Arvo Paasma, Uno Pender, Ain Seppik, Nelja Zaitseva, Hans Tuulberg, Lilia Veizblat, Armand Vijard. Ja kolmandas punktis, nagu ma sissejuhatavas kõnes nimetasin, on kokku 200 rahvakaasistujat. Nad esindavad kõiki maakondi ja linnu, ainult et Tallinnast on täpselt pool, sada inimest, sest Tallinna linna osakaal kuritegevuses ja kohtuasjades on ligemale pool kogu vabariigi koormusest."

Nagu te näete, on tegemist väga suure grupi ametnikega. Kuidas arvatakse, kui me kuulaksime ära personaalselt esimehe esimese asetäitja, asetäitja ja liikmed ning rahvakaasistujad vaataksime läbi nimekirjaliselt? Ollakse nõus? Me palume ette ülemkohtu esimehe esimese asetäitja kandidaadi. Kas hr. Odaril on öelda mõni programmiline seisukoht või me asume kohe küsimuste esitamise juurde? Palun küsimused hr. Odarile!

Austatud eesistuja, austatud kandidaat! Mul on küsimus, kui palju võtaks aega Eesti Vabariigi kohtusüsteemi lahutamine NSV Liidu kohtusüsteemist ja selle täielikult sõltumatuks tegemine? Milliseid samme tuleks seejuures astuda esimeses järjekorras?

Lugupeetud Ülemnõukogu! See on kahtlemata poliitiline otsustus ja ma arvan, et seda saate teha teie. Lugupeetud Jaak Kirikal oma ametikoha järgi NSV Liidu Ülemkohtu liige ja kui Ülemnõukogu niiviisi otsustab, et Eesti Vabariigi Ülemkohus ei ole seotud, siis tähendab see ikkagi mingil määral riiklike sidemete katkestamist. Ülemnõukogu peab kaaluma, millal ja kuidas seda on õigem teha. See on eelkõige poliitiline küsimus, aga teisest küljest kahtlemata ka praktiline. Millal ja kuidas seda teha, on kahtlemata teie otsustada.

Ülemnõukogu õiguskomisjon arutas ülemkohtu isikulist koosseisu. Õiguskomisjon otsustas ühehäälselt toetada hr. Jaano Odari kandidatuuri ülemkohtu esimehe esimese asetäitja ametikohale.

Lugupeetud Jaano Odar! Teile selline küsimus. Teatavasti pikki aastaid või aastakümneid ei olnud meie kohtunikud oma otsustustes vabad. Kas te tunnete ennast täna oma otsustes suhteliselt vabadena, et teha oma tööd südametunnistuse järgi?

Ma sain nii aru, kas vabamana kui mõni aeg tagasi. Kui küsimus oli nii esitatud, siis ma arvan, et kohus on täpselt niisama vaba kui on kogu ühiskond. Mulle tundub, et meie siin saalis olijad ei saa keegi eitada, et meie ühiskond on muutunud tunduvalt vabamaks. Selle tõttu julgen ma ka öelda, et kohus on muutunud vabamaks oma otsustes. Ja eesmärk kahtlemata on sõltumatu kohus, millega on nõus arvatavasti kogu meie valitav või kandideeriv koosseis. Mitte seda, et ta ühiskonnast oleks päris sõltumatu, see ei ole võimalik, ta on ühiskonna osa, aga et ta oleks tasakaalustavas mõttes iseseisev ja sõltumatu. Et see praegu päris nii on, seda ma ka ei julge ütelda. Eks me oleme ikkagi ainult üks väike osa sellest ühiskonnast, kus me oleme.

Mul on teile selline küsimus. Kuni käesoleva ajani on kohtutes olnud kombeks, et kohtualune peab tõestama oma süütust kohtule. Millal hakkab asi vastupidi olema?

Muidugi ma sellega päris ei ühine, et alati nii on olnud, kuid paljudel juhtudel ta paraku nii on olnud. Mõnes mõttes ma mõistan küsijat ja arvan, et me kõik peame sinna aitama sammuda, eelkõige seadusandja – sest oleneb seadusest, mille järgi kohus mõistab kohut. Kuivõrd seadus võimaldab läbi viia seda, et kohtualune ei pea oma süütust tõendama, vaid riiklik süüdistaja peab seda tõendama ja kohus peab otsustama – ma arvan, et see on normaalne seisund ja sinna me peame jõudma. Julgen ka öelda, et sellel teel on ikka üht-teist tehtud ka.

Ma vabandan lugupeetud kandidaadi ees, kuid mul oleks üks probleemiasetus hr. juhatajale. Meil on ees veel 16 nimelist kandidatuuri, me peaksime siiski kokku leppima maksimaalses lühikeses ajalimiidis, mida me igale isikule pühendame. Vastasel korral me ei jõua täna kuigi kaugele.

Võtame arvesse. Arutame ka seda küsimust.

Lugupeetud Jaano Odar! Ma tahan küsida teilt kui minu endiselt kaaslinlaselt, Kohtla-Järve elanikult. Kas te suudate kuidagi kaasa aidata Kohtla-Järve Linna Rahvakohtu depolitiseerimisele, kui asi jõuab nii kaugele?

Ma arvan, et me kõik koos suudame. Poliitikat suunab ja juhib ikkagi Ülemnõukogu eelkõige, aga ma arvan, et ka meie suudame selleks oma panuse anda.

Me palume teil nüüd minna oma istekohale ja me peame nõu. Võib-olla me tõepoolest reglementeeriksime meie otsustamise korda, on ju ikkagi tegemist 16 isikuga, ilmselt omasoodu minna ei sobiks. Mina oma esimeses avalduses arvasin, et ka ülemkohtu liikmed võiksid olla meie poolt heaks kiidetud ja kinnitatud kirjalikult. Kui see on ebakorrektne ja võib-olla ei vasta nõuetele, siis sellisel juhtumil tuleb nad personaalselt ära kuulata. Mida arvatakse sellest?

Mul on ettepanek Ülemkohtu esimehe asetäitjad kuulata ära personaalselt. Edasi liikmete suhtes, kui on kolleegidel pretensioone või küsimusi konkreetsele liikmekandidaadile, siis küsida konkreetselt isikult. Kui niisuguseid pretensioone ei ole, siis igaühte üksikuna vaadata ei oleks mõtet.

See on üks ettepanek.

Aja kokkuhoiu mõttes ma ainult toetan Titma ettepanekut, sest ma tahtsin teha täpselt sama ettepaneku.

Õiguskomisjonis oli see küsimus arutamisel ja vastu võetud otsuses on fikseeritud selline lahendus, et viia meile välja jaotatud otsuseprojekti punktides 1 ja 2 läbi hääletamine iga kandidatuuri kohta eraldi, punkti 3 osas aga nimekirja alusel.

Suur tänu! Meil ei ole siis vaidlemiseks põhjust. Õigusliku järjepidevuse saadikurühm palub enne valimisi vaheaega 10 minutit.

Austatud eesistuja! Enne kui me asume hääletama, peaks vist tegema vaheaja, kuid see vaheaeg peaks olema küsimuste ja hääletamise vahepeal. See võiks ka lühem olla, võib-olla 5 minutit.

Tähendab, ikkagi vaheaja taotlus on praegu. Vaheaeg 5 minutit. Palume mitte hilineda!
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuna meil seisab ees mitmeid hääletamise protseduure, on mul ettepanek, et me kontrolliksime kohalolekut. Kohal on 84 Ülemnõukogu saadikut, puudub 21.
Me kuulasime ära Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja kandidaadi härra Odari. Me kuulasime ära ka õiguskomisjoni arvamuse. (Kontrollime, kuidas on lood tõlkega, kas on juba tõlge olemas? Ootame, kuni selgitatakse. Korras.)
Lubage ette lugeda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekt. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimeseks asetäitjaks Jaano Odar? Palun hääletada! Hääletamine on salajane. Poolt on 76, vastu 1, erapooletuid 5. Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe esimene asetäitja on Jaano Odar. Järgmise kandidatuuri osas anname sõna Eesti Ülemkohtu esimehele hr. Kirikalile.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe asetäitja kohale on esitatud Vladimir Litvinovi kandidatuur. Kõik andmed on teil olemas.

Palume kõnetooli hr. Litvinovi. Kas hr. Litvinov soovib öelda oma programmilise seisukoha või me asume küsimuste juurde? Palun küsimused hr. Litvinovile.

Lugupeetud kandidaat! Te olete juhtinud Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi ka möödunud väga rasketel ja keerulistel aegadel ning langeta­nud seal just selliseid otsuseid, mis nüüd sageli kuuluvad ümbervaatamisele. Kriminaalasjade kohtukolleegiumi esimehena olete te praktiliselt osa võtnud nende otsuste langetamisest. Kas te ei leia, et teil nüüd uues situatsioonis läheb siiski väga raskeks see mõnesugune ümberkehastumise protseduur?

Kohtuotsust ei langeta nii palju kohtukolleegiumi esimees kui kohtu koosseis, s.t. eesistuja ja kaks rahvakaasistujat.

Austatud kandidaat! Kas te võiksite rääkida oma viimasest juhtumist, töötades sellel ametikohal, kui õigusemõistmise käiku on püütud mõjutada kõrvalt kas julgeolekukomitee või muude organite poolt? Kui selline juhus teie praktikas on olnud, siis milline on olnud teie seisukoht?

Minu poole ei ole pöördunud keegi julgeolekukomiteest ega ühestki teisest organist.

Võib-olla ütleb oma seisukoha välja õiguskomisjon.

Õiguskomisjon arutas hr. Litvinovi kandidatuuri ülemkohtu esimehe asetäitja ametikohale. Selle küsimuse otsustamisel jäid poolt- ja vastuhääled tasakaalu, 4 : 4.

Millega seletada seda protsessi, tänu millele Eesti Vabariigi represseeritud kodanike rehabiliteerimine nii kaua aega võtab?

Ülemkohus tegeleb selle küsimusega ainult poolteist kuud, vastavalt Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadusele 19. veebruaril 1990. Selle aja jooksul oleme rehabiliteerinud 1500 isikut. Meil on selleks moodustatud terve osakond. Selle tööga tegelevad ülemkohtu esimees, tema asetäitjad, kohtu liikmed, konsultandid, terve kollektiiv. Ma pean veel ütlema, et poolteise kuu jooksul me rehabiliteerisime juba 1500 inimest. See on suur töö. Väga raske töö.

Et õiguskomisjon sellise tulemuse esitas, on kaunis ärevust tekitav signaal. Ma palun Tõnu Antonit, kui ta peab seda võimalikuks, selgitada neid motiive, mis hr. Litvinovi vastu on. Nende motiivide mitteesitamine andis hr. Kirikalile võimaluse esitada Litvinovi kandidatuur, kuna tal oleks pidanud olema motiivid, et mitte esitada. Minu jaoks, kes ma ei tunne hr. Litvinovit ega üldse olukorda, oleks vaja siiski rohkem teada enne hääletamist.

Olekski õigem, kui Tõnu Anton kommenteerib.

Õiguskomisjon ei pidanud vajalikuks loetleda neid motiive, mis ajendasid niisuguse resultaadi: 4 poolt- ja 4 vastuhäält. Siiski on võimalik niisugust situatsiooni kommenteerida sel teel, et selgitan. Kaks komisjoni liiget on seni töötanud valdkonnas, millel on olnud üpris tihe side hr. Litvinovi senise tööga.

Kui teie oleksite olnud täna saadik, kas te oleks hääletanud Eesti Vabariigi riikliku sümboolika taastamise poolt või vastu?

Ma palun vabandust, ma arvan niimoodi, et see on ikka poliitiline küsimus. Lubage ikka kohtunik jätta poliitikast väljapoole.

Austatud juhataja, lugupeetud kandidaat! Nii nagu ma aru sain, teie ei vaidlustanud, vaid aktsepteerisite seda, et mõni aeg tagasi kohus langetas kusagilt tellitud stsenaariumi järgi otsuseid. Samas te ütlesite, et teie poole pole tellitud otsustega pöördutud. Kas te võite öelda, kustkaudu või milliseid kanaleid mööda need tellimised läksid praktiliselt täideviivale kohtule? Kas teie kaudu tõesti mitte midagi läbi läinud ei ole?

Mа palun vabandust, ma ei kuulnud teid hästi, aga nii palju, kui mina aru sain, pole keegi isiklikult minu poole pöördunud, absoluutselt keegi. Kui mina sellest küsimusest nii aru sain.

Küsimus oli niimoodi, kas oli teie kaudu või on teil teada muid kanaleid, kustkaudu anti tellimusi.

Mina ei tea seda kanalit.

Austatud eesistuja, lugupeetud hr. Litvinov! Mida te peate oma senises töös kolmeks kõige suuremaks ebaõnnestunud otsuseks?

Ülemnõukogu saadik Tiit Made küsis, kas teile meenub, millist kolme kohtuotsust te peate enda jaoks kõige rohkem ebaõnnestunuks?

Kui ülemkohtu kohta, siis võib vastata. Aga nagu ülemkohtu esimees juba esitas minu kohta andmeid, siis 20 aasta jooksul minu eesistumisel on ainult üks otsus tühistatud. Ja see oli mul muidugi suur viga, see oli 18 aastat tagasi. Muidugi oli ülemkohtus niisuguseid protsesse. Kahju, et nad olid, isegi piinlik on.

Praegu konkreetselt ei meenu?

On loomulik, et ka teie osalesite selles telefoni­õigusega kohtumõistmises, mis toimus. Samal ajal ma tean natuke teie kohta informatsiooni seoses sellega, et teid taheti Moskvasse NSV Liidu Ülemkohtu liikmeks ja te otsustasite keelduda sinna minekust. Mul on kaks küsimust, mis võimaldaks kolleegidel teid natuke paremini mõista. Esimene asi: kuivõrd te tänase seisuga leiate, et teie tänast käitumist mõjutab see eelmise perioodi telefoniõigus? Ja teine: milline oli teie motivatsioon NSV Liidu Ülemkohtu liikmest loobumiseks?

Ma pean ütlema nii palju, et mina ei ole kunagi kasutanud telefoniõigust. Ütlen teile seda ausalt, ma vastutan oma sõnade eest. Ma kordan veel kord: mulle isiklikult keegi kunagi ei ole helistanud. Ja ma kordan veel kord: ma vastutan oma sõnade eest. Minu poolt tehtud vigade eest vastutan ma ise. Keegi ei ole palunud mul organiseerida niisuguseid protsesse. Mis puutub Moskvasse minekusse, siis juhtus niimoodi, et ma tõesti läksin sinna komisjoni, kui minu kandidatuuri arutati. Olin Moskvas umbes 10 päeva, kui minu abikaasa ema jäi väga raskelt haigeks, ta on 70-aastane, sündinud Eestis nagu minagi, ja keeldus kategooriliselt sõitmast Moskvasse. Ja seepärast otsustasin: ka mina ei sõida sinna. Ja seda ma ei kahetse.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Mul on küsimus ülemkohtu aseesimehe kandidaadile. Õigemini, tahan esitada õienduse. Ka mina olin õiguskomisjoni istungil, kui arutati kandidatuure, ka mina osalesin hääletamises Litvinovi kandidatuuri puhul. See osa komisjoni liikmeid, kes väljendas negatiivset suhtumist Litvinovi kandidatuuri, ei esitanud oma negatiivse suhtumise põhjendusi. Seepärast on mul kahtlus, ja ma tahaksin seda kolleegidega jagada, kas ei mänginud siin oma rolli kandidaadi perekonnanimi?

Suur tänu, hr. Litvinov! Me palume teid asuda oma istekohale. Asume otsustama. Lubage ette lugeda Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse projekt. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe asetäitjaks Vladimir Litvinov? Palun hääletada! Poolt 46, vastu 38, erapooletuid 5. See ettepanek ei leidnud toetust Ülemnõukogu poolt. Ülemkohtu liikmete kandidaatide esitamiseks annan sõna ülemkohtu esimehele hr. Kirikalile.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma olen jonnakas. Litvinovi kandidatuuri te ei kinnitanud esimehe asetäitjaks, kuid minu arvates ei ole mitte mingisugust õiguslikku alust jätta ta ilma kohtunikutööst, kohtunikukutsest. Mina paneksin tema kandidatuuri hääletamisele ülemkohtu liikmeks.

Ma ei näe, et oleks täiendavaid küsimusi. Sellepärast panen hääletamisele. Kes on selle poolt, et esitada Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Vladimir Litvinov? Palun hääletada! Poolt 53, vastu 31, erapooletuid 4. Hr. Litvinov on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks. Annan sõna järgmise kandidatuuri esitamiseks.

Teile on välja jagatud üpris põhjalik iseloomustav materjal. Tähestikulises järjekorras esimesel kohal on Mihhail Gnigin.

Teeme niimoodi, hr. Kirikal, et teie jääte kõnetooli ja me kutsume ülemnõukogu ette selle kandidaadi, kelle te esitasite. Palume siia hr. Mihhail Gnigini. Kas soovitakse esitada küsimusi hr. Gniginile? Ei soovita. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Mihhail Gnigin? Palun hääletada! Poolt 37, vastu 41, erapoo­letuid 5. Kahjuks ei leidnud see kandidatuur toetust.

Järgmisena on nimekirjas Jüri Ilvest, Tallinna linna praegune aseprokurör.

Palume, hr. Jüri Ilvest! Kas Ülemnõukogu soovib esitada küsimusi hr. Ilvestile? Ei soovi. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks Jüri Ilvest? Palun hääletada! Poolt 68, vastu 12, erapooletuid 7. Hr. Jüri Ilvest on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmisena on nimekirjas Räni Kalk.

Palume hr. Kalgi Ülemnõukogu kõnetooli! Juhan Telgmaa esitab teile küsimuse.

Ma vabandan kandidaadi ees, aga ma ei esita temale küsimusi. Mina olen ikkagi raskustes. Inimesi tundmata nende üle otsustada on raske. Kas ei tohiks ikkagi paluda õigus­komisjonilt ühelauselist kommentaari iga kandidaadi kohta?

Kas Ülemnõukogu toetab? Kirjalik materjal kõikide kandidaatide kohta on olemas, enamus raputab pead. Kuidas me teeme? Anname sõna Tõnu Antonile.

Kõiki ülemkohtu liikmeid, keda meil tuleb hääletada, toetab õiguskomisjon. Kõigi kandidaatide kohta on teile välja jagatud materjalid, mis õiguskomisjoni arvates on küllaldased.

Austatud kandidaat! Meile välja jagatud materjalide järgi olete te ainuke esitatud kandidaatidest, kes seni on NLKР liige. Kas see on materjali koostajate viga või on see tõepoolest ikka veel nii?

Jah, see on tõepoolest ikka nii.

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Räni Kalk? Palun hääletada! Poolt 64, vastu 20, erapooletuid 4. Hr. Räni Kalk on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.
Palume järgmise kandidaadi, hr. Kiviloo, kõnetooli! Millised on küsimused hr. Kiviloole? Ei ole küsimusi. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Rein Kiviloo? Palun hääletada. Poolt on 72, vastu 9, erapooletuid 4. Hr. Kiviloo on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmiseks kandidaadiks on Tiit Kollom, tsiviilkohtu kolleegiumi liige.

Palume hr. Kollomi kõnetooli! Kas on küsimusi hr. Kollomile?

Kas olete oma senises tegevuses kunagi mõist­nud surmanuhtlust? Ja milline oli siis teie enesetunne?

Ei ole. Ma olen seni olnud tsiviilkohtu liige. Loodan, kui minu kandidatuur läbi läheb, ka edaspidi tsiviilasjadega tegelda.

Rohkem ei ole küsimusi? Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Tiit Kollom? Palun hääletada! Poolt on 71, vastu 6 ja erapooletuid 7. Hr. Tiit Kollom on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmisena on nimekirjas kriminaalkohtu kolleegiumi liige Mart Kõiv.

Palume hr. Kõivu kõnetooli! Kas on küsimusi hr. Kõivule? Ei ole? Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Mart Kõiv? Palun hääletada! Poolt on 79, vastu 2 ja erapooletuid 5. Hr. Mart Kõiv on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmiseks kandidaadiks on üks kolmest naisterahvast: Vaike Merka, töötab kriminaalkohtu kolleegiumi liikmena.

Palume pr. Merka kõnetooli! Kas on küsimusi pr. Merkale?

Kas peate õigeks meie ühiskonnas surmanuhtluse kaotamist?

Mina isiklikult pean küll õigeks, kuid ma leian, et sellele peaksid eelnema seadusandlikud muutused eluaegse või ka muu pikema vabadusekaotusliku karistuse näol. Mina isiklikult kui kohtunik surmanuhtlust ei poolda, kuigi küsimus on problemaatiline ja ma saan ka nendest inimestest aru, kes on teistsugusel seisukohal.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud pretendent! Teie kohta koostatud õiendis on öeldud, et olete NLKP liige 1960. aastast kuni märtsini 1990. Mida see tähendab?

Jah, partei liikmeks astusin ma ülikoolis 5. kursusel ja nüüd seoses kohtute depolitiseerimisega otsus­tasin astuda parteist välja.

Öelge, palun, kes teie pikaajalise kohtupraktika kestel on olnud juhuseid, mil parteiorganid on pöördu­nud teie kui kommunisti poole, et te teeks mingi konkreetse otsuse ühe või teise kohtualuse kasuks?

Üldiselt ma ei saa seda öelda, et minu poole oleks parteiorganitest pöördutud konkreetsetes asjades. Jutuajamisi ja soovitusi on varasematel aegadel olnud, kuid need on olnud tolleaegse ülemkohtu juhtkonna kaudu. Aga otseselt ei ole pöördutud.

Kas te võiksite nimetada, kes olid tol ajal juhtkonnas, kui neid soovitusi anti?

Tol ajal oli juhtkonnas Afanasjev, kriminaalasjade kohtukolleegiumi esimehena.

Rohkem küsimusi ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks pr. Vaike Merka? Palun hääletada! Poolt on 62, vastu 18 ja erapooletuid 7. Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks on valitud pr. Vaike Merka.
Järgmiseks kandidaadiks on tsiviilkohtu kolleegiumi liige Arvo Paasma. Palun hr. Paasma kõnetooli! Kas on küsimusi Arvo Paasmale? Ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Arvo Paasma? Palun hääletada! Poolt on 75, vastu 3, erapooletuid 5. Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks on valitud hr. Arvo Paasma.

Järgmine on tsiviilkohtu kolleegiumi liikme Uno Penderi kandidatuur.

Palume hr. Penderi kõnetooli! Kas on küsimusi hr. Penderile? Ei ole. Kes on selle poolt, et va­lida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Uno Pender? Palun hääletada! Poolt on 75, vastu 3, erapooletuid 8. Hr. Uno Pender on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmine on kriminaalkohtu kolleegiumi liikme Ain Seppiku kandidatuur.

Palume hr. Seppiku kõnetooli! Kas on küsimusi hr. Seppikule? Ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Seppik? Palun hääletada! Poolt on 76, vastu 3, erapooletuid 6. Hr. Ain Seppik on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmine on Nelja Zaitseva kandidatuur, ta töötab kriminaalkohtu kolleegiumi liikmena.

Palume pr. Zaitseva kõnetooli! Kas on küsimusi pr. Zaitsevale?

Austatud eesistuja, lugupeetud kandidaat! Öelge palun, kas teie tööpraktika jooksul on keegi vabariigi partei või valitsuse liikmetest püüdnud teid oma nõuandmisega otsustamisel mõjutada?

Mina olen töötanud 6–7 aastat rahvakohtunikuna Lenini rajoonis ja juba 9 aastat ülemkohtu liikmena, kuid mitte ühegi asja lahendamisel pole mitte kunagi keegi sellise küsimusega minu poole pöördunud.

Rohkem küsimusi ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks pr. Nelja Zaitseva? Palun hääletada! Poolt on 57, vastu 24, erapooletuid 5. Pr. Nelja Zaitseva on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmiseks on Hans Tuulbergi kandidatuur. Töötab tsiviilkohtu kolleegiumi liikmena.

Palume hr. Tuulbergi kõnetooli! Kas on küsimusi hr. Tuulbergile. Ei ole. Suur tänu! Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Hans Tuulberg? Palun hääletada! Poolt on 66, vastu 11, erapooletuid 6. Hr. Hans Tuulberg on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Järgmisena on Lilia Veizblati kandidatuur, töötab kriminaalkohtu kolleegiumi liikmena.

Palume pr. Veizblati kõnetooli! Kas on küsimusi pr. Veizblatile? Ei ole. Suur tänu! Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks pr. Lilia Veizblat? Palun hääletada! Poolt on 70 saadikut, vastu 9, erapooletuid 5. Pr. Lilia Veizblat on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Kohtu liikmete nimekirjas on viimasena Armand Vijardi kandidatuur. Ta töötab kriminaalkohtu kolleegiumi liikmena.

Palume hr. Vijardi kõnetooli! Esimese küsimuse esitab Andres Tarand.

Täna on millegipärast väga vaikne rahvasaadik Toomas Kork, sellepärast ma küsiksingi tema eest. Milline on teie elu kõige ebaõnnestununi kohtuprotsess olnud ja miks?

Selle aja jooksul, mis ma olen töötanud kriminaalkohtu kolleegiumis, ei ole ma ühtegi asja arvanud esimesse instantsi. Kõik on korras olnud.

"Lugupeetud kandidaat! Me oleme täna ära kuulanud palju kohtunikke ja ülemkohtu liikmeid. Nad kõik on sellele küsimusele, kas neid on mõjutatud kõrvalt, vastanud eitavalt. Teatavasti ka Hindi protsessis tehti "õige" otsus. Kas te arvate, et kõik need, kes täna vastasid, rääkisid tõtt, et neid ei ole kunagi mõjutatud?"

Vaevalt küll.

Austatud eesistuja, lugupeetud kandidaat! Teie eelmine vastus võtab juba maha minu küsimuse, mis ma tahtsin küsida. Ilmselt ei ole ka teid kunagi keegi teie otsustamisel mõjutanud. On see nii?

Ei ole.

"Lugupeetud pretendent! Öelge palun, kas töötades EKP Keskkomitee administratiivorganite osakonna instruktorina tuli teil täita partei keskkomitee juhtkonna mingeid ülesandeid; andmaks ükskõik mis astme kohtutele juhiseid võtta vastu ebaseaduslikke otsuseid?"

Ei tulnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Kes on selle poolt, et valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks hr. Armand Vijard? Palun hääletada! Poolt 57, vastu 21, erapooletuid 8. Hr. Armand Vijard on valitud Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmeks.

Ma usun, et te lubate mul ühel järgmistest istungjärkudest esitada esimehe asetäitja kandidatuuri ja ühe Ülemkohtu liikme kandidatuuri, kes jäid täna valimata. Mis puudutab otsuse 3. punkti, siis siin on 200 inimese kandidatuurid. Veel kord kordan, et 100 on Tallinnast ja teised on proportsionaalselt vabariigi teiste linnade ja maakondade vahel jaotatud selliselt, et ülemkohus saaks igas linnas, igas maakonnas väljasõiduistungitel asju arutada ja et kõik linnad ja maakonnad oleks ülemkohtus esindatud.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuidas me käitume? Meil läheneb praegu lõunavaheaeg, pooleli on 3. punkt. Võib-olla oleme siiski nii suuremeelsed, et arutame selle päevakorrapunkti lõpuni, ei pea kinni auväärt kohtunikke, ja siis pärast teadaandeid ning mõningaid sõnavõtte lähme lõunale. Ollakse nõus? Nagu õiguskomisjoni esimees Tõnu Anton teatas, on otsustatud, et kõige sobivam on niisugune protseduur: Eesti Vabariigi Ülemkohtu rahvakaasistujate kandidaate me otsustame nimekirjaliselt.
Kas on kellelgi vastuväiteid esitatud nimekirjale?

Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemkohtu esimees! Mul pole vastuväiteid, mul on pigem palve. Meil ei ole piisavalt teavet. Siin on lihtsalt linnade ja maakondade volikogude ettepanekud. Tahaks nimeliselt teada, kes millise linna või maakonna poolt esitatud on: lihtsalt võiks seda mainida nimekirja ettelugemisel.

Kahjuks minu käsutuses neid andmeid ei ole, sellepärast et ülemkohtu kaasistujate kandidatuuri esitamine oli korraldatud selliselt. 19. veebruaril Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium tegi ülesandeks linna- ja maakondade volikogudele esitada kandidatuurid vastavalt kehtestatud etteantud arvule. Need esitati Ülemnõukogu Presiidiumi aparaadile ja minul nende kohta isikuandmeid ei ole. Siin usaldame täielikult maakonna- ja linnavolikogusid. Esmakordselt on kaasistujad komplekteeritud volikogude kaudu. Varem esitati nad parteiorganite kaudu ja ma usun, et nende kandidatuurid on õigesti valitud.

Ilmselt tuleb leppida. Kas Nikolai Aksinin soovib selles küsimuses sõna? Ei soovi. Siis pärast. Vladimir Malkovski, kas selles küsimuses? Kes on selle poolt, et arvestades linna- ja maavolikogude ettepanekuid valida Eesti Vabariigi Ülemkohtu rahvakaasistujateks alljärgnevad kandidatuurid, millised nimekirjad on teile esitatud? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 76 saadikut, vastu 1 ja erapooletuid 5. Esitatud nimekiri on kinnitatud ja eeltoodud rahvakaasistujad on Eesti Vabariigi Ülemkohtu rahvakaasistujad.
Enne kui me läheme lõunavaheajale, on mul teile mõningad teadaanded. Edasi mõned sõnavõtud ja kõned. Teadaanded käivad just vaheaja kohta ja meil oli niisugune kokkulepe, et kõned ja sõnavõtud peame enne vaheajale minekut. (Hääled saalist.) Kui me ei pea sellest kokkuleppest kinni, mida ma olen sõlminud, siis oleksin pidanud katkestama eelmise päevakorrapunkti läbiviimise, selleks, et broneerida aega.
Kes soovib hakata lugejaks Eesti Rahvusraamatukogus, saab piletid kätte toas 157. Bensiini krediidikaardi taotlejad, teid oodatakse samuti tuppa 157. Majanduskomisjoni koosolek toimub kell 15.30 ruumis 264. Türi sündmustega tegelev erikomisjon koguneb kell 14, nüüd juba teatud hilinemisega tuppa 110, see on valgest saalist ilma numbrita uks akende juures. Kõigepealt saab sõna Nikolai Aksinin.

"Lugupeetud kolleegid! Kes soovib panna lilli langenute mälestusmärkidele – ärasõit on kell 14.10. "Ikarus" buss numbrimärgiga 00-06 seisab selle hoone ukse ees. Lilli saab toast nr. 157."

"Saadikugrupi "Võrdsete õiguste eest" ja kommunistliku fraktsiooni protest:"
""8. mail 1990 võeti Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul vastu seadus "Eesti riiklikust sümboolikast". Nimetatud seaduseelnõu arutamise käigus tegid saadikud rea põhimõttelisi muudatusi ja täiendusi, millised kannavad üldpoliitilist iseloomu ning lähevad kaugele riikliku sümboolika probleemidest välja. Õiguskomisjoni esimees Anton tegi omad ettepanekud komisjoni poolt, ilma et need oleksid enne läbi arutatud. Ülemnõukogu juhataja Nugis, vaatamata saadikute ettepanekutele, kuulutas välja, et dokumendi lõppredaktsiooni on võimatu kirjalikult vormistada, ning andmata võimalust tehtud muudatused ja täiendused läbi arutada, pani küsimuse kohe hääletamisele, öeldes, et seadus võetakse vastu teisel lugemisel. Neid tegusid me kvalifitseerime kui seaduse vastuvõtmise protseduuri jämedat rikkumist ning saadikute tahtlikku petmist. Seoses ülalöelduga avaldame protesti ning peame vajalikuks tänase päeva jooksul Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi erakorralisel istungil juhtunut arutada. Samuti nõuame sisulist vastust koos käesoleva teksti ja vastuse avaldamisega ajakirjanduses.""

Seoses sellega, et otsus on vastu võetud (kuidas see sündis, rääkis juba Pavel Panfilov), arvan, et peame mõtlema, kuidas me hakkame oma valijate õigusi kaitsma. Seepärast on hädavajalik teha järgmine avaldus:
""Eesti NSV Ülemnõukogu saadikute avaldus."
"Vabariigi valitsus ja Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud oma mehhaanilise enamusega püüavad oma 30. märtsi ja 8. mai 1990 otsustega teravdada vastuolusid Nõukogude Liidu ja Eesti NSV juhtkonna vahel, pingestada riigi keerulist poliitilist olukorda, süvendada rahvustevahelist vaenu. Seaduse "Eesti riiklikust sümboolikast" vastuvõtmisega, milles on deklareeritud nimetus "Eesti Vabariik", nenditakse taas Eesti NSV väljaastumist NSV Liidust ühepoolses korras. Meie, Eesti NSV Ülemnõukogu saadikud, väljendades oma valijate tahet, kes näevad vabariiki Nõukogude Liidu koosseisus, anname teada, et meie valimisringkondades ei ole antud otsuse kehtimine võimalik, kuna see on vastuolus Nõukogude Liidu ja Eesti NSV konstitutsiooniga. Oleme sellest korduvalt rääkinud, kui käis 30. märtsi otsuse vastuvõtmine."
Tekkinud olukorras me kutsume üles valijaid, kohalikke omavalitsusorganeid ja töökollektiive, kes meid toetavad, ühinema meie kui Nõukogude Liidu kodanike õiguste kaitseks. Sel eesmärgil ja kavandamaks meetmeid meie valijate huvide kaitsmiseks, kuulutame välja kõikide tasandite nõukogude föderatsiooni ühtsuse eest seisvate saadikute kongressi kokkukutsumise. Kongressil tuleb arutada seadusandlike ja täidesaatvate organite loomise küsimust, millised kaitseksid meie valijate huve ja õigusi, ning referendumi läbiviimise korda Eesti NSV tegeliku väljaastumise kohta Nõukogude Liidu koosseisust.
"Me pöördume Nõukogude Liidu presidendi, Nõukogude Liidu Ülemnõukogu ja Nõukogude Liidu valitsuse poole palvega võtta vastu grupp meie poolt volitatud Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuid, et määrata kindlaks ühisabinõud, kaitsmaks Eestis elavate Nõukogude Liidu kodanike konstitutsioonilisi õigusi. Meie avalduse vastuvõtmine on tingitud meie ettepanekute pidevast eiramisest Eesti NSV Ülemnõukogu mehaanilise häälteenamusega, mis pole juriidiliselt läbi mõeldud, reglemendi ja saadikueetika rikkumisega, radikaalselt meelestatud saadikute pürgimisega ühepoolselt lõhkuda Eesti NSV föderaalsuhteid Nõukogude Liiduga.""
On olemas allkirjad koos konkreetsete valimisringkondadega. Kes soovib sellele avaldusele allkirja anda – avaldus jääb siia. On palve teha seda kõigil, kes meie arvamust jagavad.