Lugupeetud Ülemnõukogu! Kell on 16.10, alustagem õhtuse istungiga. Kontrolligem kõigepealt kohalolekut. Kohal on 82 saadikut, puudub 23. Rein Veidemann soovib sõna.

Härra juhataja! Redaktsioonikomisjoni liikmena jälgisin tähelepanelikult enne lõunat toimunud sõnavõtte ja enesekriitiliselt võtan omaks, et väga paljuski on vaja täiendada siiski projekti, mis meie ees on. Mulle tundub, et siin on natuke propagandistlikku maiku juurde jäänud ja ka ebasoliidsust, tõesti enesekriitiliselt tunnistan seda. Sellega seoses mul on ettepanek täiendada redaktsioonikomisjoni Tiit Käbini ja Ignar Fjukiga, et tuua lisaks veel jõudu selle projekti lõplikuks viimistlemiseks. Tänan!

Lugupeetud Ülemnõukogu, võib-olla te lubate mõne minupoolse pakkumise ära kuulata. Nagu te panite tähele, mitme saadiku sõnavõtust jäi kõlama mõte, et enne, kui me ühte või teist resolutsiooni hakkame hääletamisega otsustama, peaks ära kuulama ka Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli ja peaministri Edgar Savisaare seisukohad. Olid ka mõned teistsugused arvamused. Ülemnõukogu juhatusel jäi selline mulje, et siiski enamuses peetakse vajalikuks kuulata ära nende kahe kõrge ametimehe seisukohad. Töö korras oleme me jõudnud niikaugele, et nii Arnold Rüütel kui Edgar Savisaar palusid teatud aega selle küsimuse läbiarutamiseks ja ettekandmiseks.
Mul on teile ettepanek, lugupeetud Ülemnõukogu, mida arvatakse päevakorra mõningatest muudatustest? Kõigepealt punkt 1. Mida arvatakse sellest, kui me homse istungi, mis on kavandatud õhtuks algusega kell 15, tooksime hommikuks algusega kell 10. Ja õhtune istung jääks ära. Esimene ettepanek Ülemnõukogule, kes on selle poolt, et homme istung algaks kell 10 ja lõpeks kell 14? Palun hääletage! Selle ettepaneku poolt on 57 saadikut, vastu 15 ja erapooletuks jäi 7.
Kas ollakse nõus, et kuna Ülemnõukogu esimehe ja peaministri seisukohad saavad teatavaks homme, et me jätaksime praegu 4. päevakorrapunkti pooleli ja jätkaksime seda homme, vastavalt sellele vaataksime uuesti läbi ka redaktsioonikomisjoni koosseisu. Kuna tegemist on kahe alternatiivse variandiga, on võimalik, et redaktsioonikomisjoni tuleb veelgi täiendada. Samas ma annan teile teada, et kõik vajalikud dokumendid on tõlkimisel ja paljundamisel.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kas ollakse sellega nõus, et me jätame 4. päevakorrapunkti pooleli ja alustame sellega homme kell 10? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt on 73 saadikut, vastu 4 ja erapooletuks jäi 2.
Lugupeetud Ülemnõukogu, mul on teile veel kolmas ettepanek. Kas ollakse nõus sellega, et meil kinnitatud päevakorras oleks võimalik teha muudatus selliselt, et me vahetaksime omavahel 5. ja 6. päevakorrapunkti, see tähendab, et Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu saaks olema 6. päevakorrapunkt ja Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadlus õiguskaitseorganite depolitiseerimisest oleks 5. päevakorrapunkt. Lugu on siin nimelt selline, et väga vajalik inimene, kes on seotud riigikontrolli seaduseelnõuga, töögrupi liige Heinrich Schneider on Tartus.
"Lugupeetud Ülemnõukogu, ma panen hääletamisele. Kes on selle poolt, et 5. päevakorrapunkt oleks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 26. märtsi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine ja 6. punkt oleks Eesti NSV riigikontrolli seaduseelnõu esimene lugemine? Palun hääletada! Poolt 68 saadikut, vastu 8, erapooletuks jäi 8."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Küsimusest, mis puutub meie resolutsiooni.
Mul on ettepanek – kuna me Andrejevi poolt pakutud kandidatuuride suhtes ei võtnud vastu seda otsust, peame me ilmselt kokku leppima. Ma sain spiikeri sõnavõtust nii aru, et redaktsioonikomisjon hakkab üheaegselt arutama kahte varianti. See aga tähendab, et me peame endale protseduuri suhtes selgeks tegema, kuidas see kõik homme välja näeb. Ma tahan vaid, et spiiker kinnitaks seda, mida ma praegu ütlen, või annaks vastuse. Arvatavasti jääb pärast arutelu üks variant, kas nii tuleb seda mõista? Või arutatakse homme mõlemat? Ma tahaksin selgust saada protseduuri seisukohalt. Edasi huvitab mind järgmine moment. Siin kõlas NSV Liidu rahvasaadiku H. Aasmäe ettepanek. Ma ei tea, kuidas hindavad seda teised saadikud, kuid mulle tundub, et poleks liigne ka seda arutada, see on küllaltki mõistlik. Ta tahab kõige järgi otsustades viia Leedu küsimuse väga tõsisele, väga kõrgele orbiidile, kus seda otsustada. Ma arvan, et seda küsimust tuleb arutada.

Kui te lubate, ma püüan seda küsimust mingil moel kommenteerida. Ma ei oska ära arvata kuidas Ülemnõukogu otsustab homme, kuid mina panen arutamisele kaks resolutsiooniprojekti, luuakse vastavad redaktsioonikomisjonid ja töö korras arutatakse mõlemat varianti. Ja selle põhjal otsustatakse, kas töö jätkub ühega või mõlemaga. Kuid mina panen arutamisele mõlemad.

Ma tahaksin täpsustada, kuidas meie Ülemnõukogu hakkab lahendama konflikti peaministriga. Täna me nägime palju vaeva, arutades küsimust, mis oli seotud ministri kinnitamisega. Kuid meil ei ole kinnitatud veel üks minister. Me lükkasime Roose tagasi, ei kinnitanud teda. Kolm päeva, see reglemendikohane tärmin, on möödas, ettepanekuid ei ole. Mida me teeme peaministriga?

Kuna minul vahepeal ei olnud võimalik peaministriga isiklikult kontakti võtta seoses tema suure hõivatusega, siis ma oletan, et homme hommikuks me saame selles küsimuses selgust, kuna ta võtab homme hommikusest istungist osa.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei saanud õieti aru, kuidas lõppes meie hiljutine päevakorra hääletamine. Tegelikult see on päevakorra muutmise küsimus ja vastavalt meie reglemendile ja töökorraldusele tuleb see erakorraline muudatus päevakorda võtta 2/3 häältega.

Lugupeetud Ülemnõukogu, me ei muutnud päevakorda sisuliselt, vaid küsimuste järjekorda. Kas see on põhimõtteline küsimus? Me ei pannud juurde ühtegi päevakorrapunkti ja ei võtnud ühtegi päevakorrapunkti ära, me muutsime järjekorda. Kui see on põhimõtteline küsimus, siis sellisel juhul otsustagem, kas see nõuab kvalifitseeritud häälteenamust. Selles küsimuses me palume selgitust Arno Almanni poolt.

Kuigi mul ei ole praegu kohe momendil käe all reglementi, võin ma mälu järgi anda sellise tõlgenduse, et päevakord ei ole muutunud. Kõik küsimused, mis päevakorda hääletati, ka päevakorda jäid. Järelikult ei ole tegemist päevakorra sisulise muutusega. Nüüd on mul siin ees reglemendi punkt 5, mis sätestab, et istungjärgu jooksul ei tohi päevakorda muuta. Küsimuste istungjärgul arutamise järjekord määratakse esimesel istungil lihthäälteenamusega. Erandkorras on võimalik päevakorda täiendada vähemalt ühe saadikurühma ettepanekul, see on antud täiendusena. Tähendab, siin ei ole tegemist ei täiendusega ega päevakorra muutmisega, vaid küsimuste arutamise järjekorraga ja seda hääletatakse lihthäälteenamusega.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kas me võime asuda 5. päevakorrapunkti juurde?
"Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. märtsi 1990. aasta seadluse: "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamine. Ma tuletan meelde, et tegemist on kahe alternatiivse variandiga. Ühelt poolt on Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamine, teisest küljest on sootuks teise sisuga seaduseelnõu. Kas enne, kui me ettekandjale sõna anname, ei ole küsimuste esitajaid? Ettekandeks saab sõna Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär Arno Almann."

Austatud juhatus, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Vabariigi põhiseadus näeb ette sellise käitumise võimaluse, et Ülemnõukogu Presiidiumil on õigus vastu võtta normatiivse iseloomu ja tähendusega akte seadluste vormis ja ta esitab need vastavalt konstitutsiooni 109. paragrahvile Ülemnõukogule kinnitamiseks.
"Käesoleval juhul on Ülemnõukogule esitatud kinnitamiseks Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest". Kuna Ülemnõukogule on antud küsimuses esitatud ka alternatiivne projekt, siis pean vajalikuks lisada sellele teile välja jagatud tekstile mõned sisulised kommentaarid ja selgitada samas asjaolusid, mis tingisid Ülemnõukogu Presiidiumi eelmise koosseisu poolt sellise akti vastuvõtmise."
Me kõik mäletame, et 23. veebruaril k.a. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV konstitutsiooni §-de 6 ja 7 muutmise kohta. Need olid paragrahvid, mis sätestasid kvalitatiivselt teisel kujul kogu süsteemi struktuuri ja nende struktuursete üksuste funktsioneerimise. Kuna varem kehtinud säte Kommunistliku Partei juhtivast osast ühiskonna poliitilises süsteemis määras ära ka tema prioriteedi kogu poliitilise süsteemi juhtimisel ja kujundamisel. Uus redaktsioon, mis on praegu kehtivas konstitutsioonis, määratleb ära parteide ja teiste poliitilisse süsteemi kuuluvate lülide võrdse õigusliku seisundi.
"Ilmselt on vajalik selle paragrahvi redaktsioon meelde tuletada. Redaktsioon on selline: "Parteid, ühiskondlikud organisatsioonid, ühiskondlikud liikumised ning muud kodanike ühendused, mis on moodustatud Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras ning tegutsevad Eesti NSV konstitutsiooni ja seaduste raames, kuuluvad Eesti NSV poliitilisse süsteemi." See paragrahv annab kõigile poliitilisse süsteemi kuuluvatele parteilistele ja organisatsioonilistele formeeringutele nende üldõigusliku seisundi."
§ 7 mõtestab lahti selle, kuidas poliitilisse süsteemi kuuluvad parteid, ühiskondlikud organisatsioonid, ühiskondlikud liikumised ja muud kodanike ühendused võtavad osa ühiskonna asjade juhtimisest, ja sätestatakse ta selliselt, et nad võtavad osa ühiskonna juhtimisest kehtiva seadusandluse raames vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele ja programmilistele eesmärkidele ning avalikkuse ja tema institutsioonide seisukohtade kujundamisest poliitilistes, sotsiaalsetes, majanduslikes, kultuurilistes küsimustes.
See säte väldib ühe või teise ühiskondliku organisatsiooni või partei prioriteete ühiskonna asjade juhtimisel poliitilise, majandusliku, sotsiaalse elu küsimustes.
"Selle paragrahvi sisuline tähendus seisneb selles, et poliitilisse süsteemi kuuluvate üksikute lülide funktsioneerimise mehhanism hakkab toimima kvalitatiivselt teistel alustel. On selge ka see, et see mehhanism nõuab uusi õiguslikke aluseid ja praegu on nendeks õiguslikeks alusteks, mis reguleerivad kodanike ühenduste tegevust, kaks õiguslikku akti. Esimene nendest on Eesti NSV seadus, mis on vastu võetud möödunud aasta 18. mail. See on seadus kodanike ühenduste kohta. Avaldatud on see möödunud aasta "Ülemnõukogu Teatajas" nr. 18 ja sellesse seadusse on tehtud ka Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega täiendused. (Seadlus 14. märtsist "Täiendustest, muudatustest Eesti NSV seaduses kodanike ühenduste kohta".)"
Need on kaks praegu kehtivat õiguslikku alust meie poliitilisse süsteemi kuuluvate parteide, ühiskondlike organisatsioonide, ühiskondlike liikumiste õigusseisundi määratlemiseks.
Lähtudes sellest, et on muutunud ühiskondlike organisatsioonide, parteide, liikumiste tegevuse konstitutsiooniline alus, tekkis praktiline vajadus depolitiseerida teisi ühiskonna poliitilisse süsteemi kuuluvaid riiklikke struktuure. Ma rõhutan, ühiskonna poliitiline süsteem oma funktsioneerimises peab olema terviklik mehhanism ja vastuolud selles tervikus võivad häirida või halvata kogu poliitilise süsteemi tegevust. Antud seadlus on vastu võetud ühe süsteemi depolitiseerimisest, s.o. õiguskaitseorganite depolitiseerimise kohta, sest eksisteeriva või tekkiva mitmeparteilisuse tingimustes õiguskaitseorganid (kohtuvõim) peavad olema vabad parteilistest mõjumehhanismidest. Parteiline mõjumehhanism saab toimida parlamendis, saab toimida valitsuses, kuid ta ei tohi toimida õiguskaitseorganites. Seda printsiipi meie praegusel üleminekuperioodil absoluutselt rakendada on vaieldamatult raske ja seepärast pidas presiidium vajalikuks võtta vastu seadluse nende organite osalisest depolitiseerimisest.
"Punkt 1 selles seadluses. Ma tuletan ta meelde ja siis lisan väikese kommentaari. Punkt 1: "Depolitiseerida Eesti NSV kohtu-, prokuratuuri-, siseasjade ja julgeolekuorganid, milleks kehtestada, et nendes organites ei või moodustada parteide, ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste struktuurseid üksusi." Sest need struktuuriüksused, kui nad eksisteerivad, tegutsevad kehtivate parteide põhikirjade alusel ja neil on oma põhikirjade alusel vastuvõetud otsuste alusel võimalik sekkuda õiguskaitseorgani põhitegevusse. Ka näiteks kommunistliku partei põhikiri sätestab, et parteiorganisatsioon struktuurse üksusena võib vastu võtta kohustuslikke ettekirjutusi oma liikmete suhtes. See loob võimaluse sekkuda vastava organi tööalastesse suhetesse. Sellise võimaluse varemkehtinud konstitutsiooni paragrahv ette nägi. See oli seaduslik, sest parteil oli ühiskonna juhtiv ja suunav osa. Kinnitamisele esitatud seadlus loob õigusliku normi, et parteide jne. struktuuriüksusi ei või sellistes organites moodustada."
Ja samas teine lõige märgib ära ka seda, et need struktuuriüksused, mis on moodustatud enne käesoleva seadluse jõustumist, kuuluvad likvideerimisele kuu aja jooksul. Seniks aga nende tegevus peatatakse. Arvestades, et seadlus võeti vastu 26. märtsil, siis käesolevaks ajaks õiguslik mõju nende tegevusele peab toimima.
Nüüd on tekkinud puhtpraktiline küsimus. Kuidas kujuneb suhe kodanikul selle organiga, kus ta töötab, ja selle parteiga, kus ta arvel on, sest väljakujunenud praktika kohaselt paljud õiguskaitseorganites töötavad kodanikud kuulusid valdavas enamuses kommunistlikusse parteisse. Selles suhtes annab seadluse teine punkt võimaluse, et õiguskaitseorganite juhtivtöötajate ja teiste ametiisikute töölevõtmisel eelistatakse parteidesse, ühiskondlik-poliitilistesse organisatsioonidesse ja liikumistesse mittekuuluvaid isikuid. Mõne väärtõlgenduse kohaselt tahetakse näidata, et see on ametikeeluseadus. Seda ta praegusel juhul mitte mingil juhul ei ole. Ja seadluse kolmas punkt näeb ette, et Eesti NSV-s juba registreeritud parteidel, ühiskondlik-poliitilistel organisatsioonidel, ühiskondlikel liikumistel viia oma põhikirjad, põhidokumendid vastavusse käesoleva seadlusega ühe kuu jooksul. Tähendab, liikmelisus parteis, liikumises ja töötamine õiguskaitseorganites peab olema vastavusse viidud mitte meie poolt vastu võetud seadluses, vaid juba nende parteide endi põhikirjades.
Ma arvan, et üleminekuperioodil peaks see seadlus olema esimeseks sammuks ja juba väljakujunenud uute suhete käigus, väljakujunenud mitmeparteilisuse ühiskonna funktsioneerimise käigus saab aluseks järgnevatele õiguslikele aktidele, et luua sellele protsessile ka kindlamad alused. Seniks aga on meil Ülemnõukogule ettepanek nimetatud seadlus kinnitada ja anda talle ka Ülemnõukogu-poolne seaduslik tunnustus.
Kuna saadikutele on välja jagatud ka alternatiivne projekt, mis käsitleb nimetatud seadluse tühistamist, siis ma lisaksin sellele ainult ühe kommentaari, täiendavalt sellele, mis ma juba ütlesin.
"Nimelt, selles otsuses antakse tõlgendus, nagu oleks Ülemnõukogu Presiidium oma seadlusega "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" sekkunud partei siseasjadesse. Nimetatud otsuses on olemas punkt, et seadlus on kui riigivõimuorgani pädevusse mittekuuluv, kuna puudub seadus parteide kohta, ning kui NLKP partei siseasjadesse sekkuv."
Ma tahaksin rõhutada selle otsuse formuleeringu äärmist ohtlikkust. Ohtlikkust selles mõttes, et ükski partei ei saa asetada ennast kõrgemale riigivõimust ja ükski partei ei tegutse väljaspool ühiskonna poliitilist süsteemi. Tähendab, õiguslik regulatsioon selle kohta, mis toimub ühiskonna poliitilises süsteemis, on ainult ja absoluutselt riigivõimu pädevuses.
Teine moment. Viide sellele, et puudub seadus parteide kohta, ei muuda siin antud juhul olukorda. Ja ma kordan veel kord, parteide, ühiskondlike organisatsioonide, ühiskondlike liikumiste tegevusele on antud õiguslik alus konstitutsiooni §-de 6 ja 7 näol ja samuti kahes minu poolt mainitud õigusaktis. Nimelt seaduses kodanike ühenduste kohta ja Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud seadluses muudatuste kohta sellesse seadusse. Ma tänan teid!

Mul oleks ettepanek Ülemnõukogule, et me kuulaksime ära ka alternatiivse variandi ja siis me saaksime sõnavõttudes mõlemat varianti käsitleda. Kas ollakse nõus? Küsimus Arno Almannile.

Antud seadlus reguleerib parteiorganisatsioonide tegevust antud etapil. Tähendab, kui küsimus rahvakeeles ära seletada, siis ei saa, ütleme, Jõgeva rajooni rahvakohtus olla kolme parteiorganisatsiooni, kes võtavad oma üldkoosolekul vastu otsuse, et kohtunik Lepp peab teise parteisse kuuluva süüaluse suhtes mõistma siis niisuguse või teistsuguse karistuse. See ei reguleeri liikmelisust, igaühe, nagu öeldakse, liikmelisust parteis reguleerib tema partei põhikiri. Aga seadlus annab selleks, nagu öeldakse, võimaluse, võimaluse üleminekuperiood selliselt üle elada, annab suuna, et õiguskaitseorganid peaksid üldiselt olema parteivabad.

Vabandage, palun, sm. Almann, öelge palun, kuidas teie arvate. Kas see peaks olema seadus, Eesti NSV seadus? Me ju kuulutasime välja, et me oleme üleminekuperioodis. Kuidas te arvate, kas siin ei ole mingit vastuolu, see on pretsedent. Me praegu mõtleme seadust. Aitäh!

Tähendab, ma veel kord ütlen, et konstitutsiooni § 109 annab Ülemnõukogu Presiidiumile võimaluse vastu võtta küsimusi või võtta vastu norme loovaid akte, nende nimetus on seadlus. Kuid tema kinnitamisel, seadluse kinnitamisel Ülemnõukogu poolt omandab see seadlus täielikult seaduse jõu. Nii et kui me nüüd võtame täna vastu akti selle seadluse kinnitamise kohta, siis on tal täpselt samad õiguslikud tagajärjed, nii nagu on ükskõik millisel vastu võetud seadusel. Kui presiidium on vastu võtnud seadluse, siis selle kinnitamiseni Ülemnõukogu poolt ei ole see, nagu öeldakse, seadlus riiulil, vaid ta kannab juba õiguslikke tagajärgi. Juhul kui nüüd Ülemnõukogu seda seadlust ei kinnita, sellisel juhul tuleb taastada kõik need, nagu öeldakse, käigud, mis selle seadluse elluviimisel on tehtud. Praegu on niisugune vahekord seadluse ja seaduse vahel.

Lugupeetud Arno Almann, olen teiega nõus, et Jõgeva rajooni rahvakohus ei või võtta vastu otsust ühe või teise parteiliikme kohta, kuidas kohaldada seadust. Võib-olla teie kui EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat toote meile ühe näite selle kohta, kuidas te EKP Keskkomitee bürool võtsite vastu otsuse, kuidas kohaldada seadust kas Eesti NSV Ülemkohtus Tallinnas, rahvakohtutes või Jõgeva rahvakohtus ühe või teise kommunisti karistamise kohta?

Ma arvan, et meenutamine, mida EKP Keskkomitee büroo vastu võttis ja mida ta jättis vastu võtmata ja keda seal karistati ja mille eest, võiks võib-olla minna täna pikale. Ja me võiksime nendes küsimustes Lembit Annusega eraldi kohtuda, et mõningaid minupoolseid kogemusi, mõnikord ka kurbi, säilitada partei ajaloo jaoks. Küsimus ei ole niivõrd palju praktilises või, ütleksime, selles aspektis, kuidas organ tegutses või võis tegutseda. Küsimus on põhimõttelist laadi, seostega ühiskonna poliitilises süsteemis, ja seadusandja peab hakkama looma põhimõtteliselt uusi seoseid ühiskonna poliitilises süsteemis kujuneva mitmeparteilisuse tingimustes. See on teise tähendusega. Aga ei olnud ju eriti harvad ka näited, kui näiteks nii siseminister või prokurör andis aru ka keskkomitee büroo ees nendes küsimustes. Ka linnades-rajoonides parteikomiteede bürool kuulati prokurör ära. Ahti Kõo igatahes saalis noogutab. Ei saa ju nüüd mitme partei tingimustes, tähendab, õiguskaitseorganid, prokurör käia ühe partei büroo ees aru andmas ja aseprokurör teise büroo ees aru andmas. Aga kuidas me siis tagame seaduslikkuse, mis on riigivõimu poolt vastu võetud? Minu arvates meil on võib-olla täna veel nendest asjadest raske rääkida, raske aru saada, aga me peame sinnapoole suunduma.

Suur tänu! Arno Almannile ei ole rohkem küsimusi? Aitäh! Alternatiivse variandi esitamiseks anname sõna Genik Israeljanile.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kahjuks olen ma sunnitud juba teist korda tegema avalduse protseduuriküsimustes rikkumise kohta. Nagu te mäletate, möödunud istungjärgu alguses pani meie grupp teile lauale Ülemnõukogu otsuse projekti. Juhataja ütles, mäletate, kui hääletasime päevakorda, et tuleb veel alternatiivotsus. Alternatiivotsus, nagu ma seda mõistan, see on seadluse koopia, mis meile anti mõne päeva pärast ja see ongi arvatavasti kogu alternatiiv.
Nüüd küsimus: millele tuginedes kantakse alternatiivdokument ette ja arutatakse läbi esimesena?
Ma paluksin väga Ülemnõukogu, minu kolleege, mitte rikkuda vastuvõetud reglementi ja mängureegleid. Nende reeglite kohaselt me peaksimegi töötama.
"Mis puutub seadlusse "Õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest", mille võttis vastu Ülemnõukogu Presiidium 26. märtsil. Faktiliselt tähendab see jämedat sekkumist Eestimaa Kommunistliku Partei siseparteilistesse asjadesse. Miks? Sellepärast, et Ülemnõukogu ei ole Eestimaa Kommunistlikku Parteid registreerinud ega kinnitanud ei tema programmi ega põhikirja. Seni veel selline sekkumine ei kuulu riigivalitsemise kõrgeima organi kompetentsi. Vähemalt kuni ENSV parteide seaduse vastuvõtmiseni. Selle seadlusega muudetakse õigusevastaselt praegu kehtiva NLKP põhikirja § 52, mille kohaselt parteiorganisatsioonid luuakse parteiliikmete töökohtades. Peale selle, põhikirja § 59, mida on seadluse preambulas silmas peetud, ei laiene õiguskaitseorganite parteiorganisatsioonidele, sest nendele parteiorganisatsioonidele ei ole antud õigust kontrollida administratsiooni tegevust. Muuhulgas on § 59 teises osas öeldud, et ministeeriumide, riiklike komiteede ja teiste kesk- ja kohalike nõukogude majandusasutuste ja ametkondade parteiorganisatsioonid kontrollivad aparaadi tööd partei ja valitsuse direktiivide täitmisel ja nõukogude seaduste järgimisel."
Seadluse preambulas on samuti märgitud, et antud seadlus on vastu võetud juhindudes Eesti NSV 23. veebruari 1990. aasta seadusest Eesti NSV põhiseaduse § 6 ja 7 muutmise kohta. Mulle tundub, et juriidilisest aspektist on see siiski asjatundmatu avaldus. Asi on selles, et Eesti NSV konstitutsiooni § 6 ja 7 ei olnud ja ei ole praegugi mingit seost siseparteiliste asjadega. Seal pole ju sõnagi öeldud parteitööst. Ma luban endale teha paar väljavõtet. Meie vabariigi konstitutsiooni uus, muudetud § 6 kuulutab täna, et parteid, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskondlikud liikumised, mis on loodud Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud korras ja tegutsevad konstitutsiooni raames, kuuluvad poliitilisse süsteemi, ning § 7 toob ära, et parteid osalevad vastavuses oma põhikirjaliste ülesannete ja programmiliste eesmärkidega kehtiva seadusandluse raames riiklike ja ühiskondlike asjade juhtimises ja ühiskonna ja ühiskondlike institutsioonide positsioonide kujundamises poliitilistes, majanduslikes, sotsiaal- ja kultuuriküsimustes. Jälle pole sõnagi juttu sellest, millele viidatakse seadluses. Seepärast ei näe ma siin Eesti NSV konstitutsiooni § 6 ja 7 rikkumist nende uues, 23. veebruari redaktsioonis. Nagu on teada, ei olnud nimetatud paragrahve Eesti NSV konstitutsioonis kuni 1978. aastani üldse ja parteiorganisatsioonid töötasid vastavalt oma programmile ja põhikirjale. EKP kui NLKP üks osa rajab oma parteisisesed suhted põhikirjale tuginedes. Põhikirjale, mida ei kinnitata Ülemnõukogu või tema presiidiumi poolt.
Edasi, seadluse 1. punkt: Ülemnõukogu võtab endale partei juhtivorgani funktsioonid, võttes vastu otsuseid parteiorganisatsioonide annulleerimisest, likvideerimisest või nende tegevuse peatamisest.
Mis puutub poliitosakondade likvideerimisse meie vabariigi Siseministeeriumi süsteemis, siis, nagu te teate, on nad loodud NLKP KK poliitbüroo otsusega. Nähtavasti ei peaks meie vabariigi Ülemnõukogu Presiidium, võttes vastu otsuseid, tegema seda ühepoolses korras, ignoreerides NLKP KK arvamust.
Tõenäoliselt aja jooksul poliitosakonnad suletakse, kuid täna kuulub see oletuste valda ja seni, kuni organ, kes neid asutas, pole võtnud vastu otsust nende likvideerimise kohta, võib arvatavasti tõstatada küsimust, kuid teatada sulgemisest pole arvatavasti mõtet.
Seadluse punkt 2 annab tunnistust NLKP liikmetele elukutse keelu sisseviimisest või siis keelust töötada õiguskaitseorganites. See on nii NSV Liidu kui ka Eesti NSV tööseadusandluse, aga samuti inimõiguste deklaratsiooni, tema § 19 ja § 23 punkt 1 jäme rikkumine. Muuseas, inimõiguste deklaratsiooni § 19 tuuakse ära, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele, nende väljendamise vabadusele. See õigus sisaldab endas vabadust takistamatult järgida oma veendumusi, vabadust otsida, saada ja levitada informatsiooni ja ideid mis tahes vahenditega ja sõltumata riigipiiridest.
Mis puutub § 23 punkti 1, siis igal inimesel on õigus tööle, töö vabale valikule, õiglastele ja soodsatele töötingimustele ning kaitsele töötuse eest.
Ja lõpuks. Seadluse punkti 3 ei saa Eestimaa Kompartei täita, sest põhikirja vastavusse viimine käesoleva seadlusega, seda enam ühe kuu jooksul tema kehtima hakkamise päevast, pole võimalik. Põhikirja vastuvõtmine, temas muudatuste ja täienduste tegemine kuulub kõrgema parteiorgani – kongressi kompetentsi.
"Arvestades eelöeldut, teen ettepaneku tühistada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalise depolitiseerimise kohta" kui parteide kohta käiva seaduse puudumise tingimustes riigivõimuorgani kompetentsi mittekuuluv ja sekkuv EKP siseasjadesse. Ilmselt oleks vaja esmalt valmistada ette parteiseaduse eelnõu, seda üldrahvalikult arutada ning seejärel võtta vastu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus või siis seadus Ülemnõukogu istungjärgul, siis me võinuksime seda küsimust lahendada."
Minu poolt esitatud otsuse projekt on teile kätte jagatud.

On küsimusi Genik Israeljanile? Ei ole. Suur tänu! Asugem sõnavõttude juurde.

"Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Kuigi saalis on nii vähe kalleid kolleege, et sõnavõtt muutub mõnevõrra mõttetuks. Eriti arvestades seda, et ma tahaksin esitada kolmanda otsuse projekti selle asja kohta. Olles absoluutselt nõus selle seadluse põhimõtetega, mille hr. Almann meile ette kandis, tundub mulle siiski, et Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus praegusel kujul kannab ilmse kiirustamise järgi. Ma ei saa selle seadluse kinnitamise poolt olla, kuna seadluse § 2 jääb mulle ka pärast hr. Almanni selgitusi arusaamatuks. Esiteks sellepärast, et selles §-s 2 kasutatakse verbi "eelistama". Ma ei ole küll jurist, kuid minu meelest juriidilistes normatiivaktides verb "eelistama" on üsna kahtlase väärtusega, sest kerkib kohe üles küsimus eelistamise kriteeriumidest. Teiseks, sellises eestikeelses sõnastuses, nagu ta on meile välja jagatud, jääb täiesti arusaamatuks, kas mõeldakse ühiskondlikesse liikumistesse ja parteidesse kuulumist või kuulumist nende juhtorganitesse. Hr. Almann kommenteeris kuulumist parteidesse ja liikumistesse, samal ajal on siin sees sõna "juhtorganitesse". Tegelikult tähendab see eestikeelne sõnastus, nagu ta meil ees on, minu arvates seda, et parteidesse kuuluda ei tohi ja kuuluda ei tohi ka liikumiste juhtorganitesse. See tähendab situatsiooni, et õiguskaitseorgani töötaja võib kuuluda interliikumisse, kuid ei tohi kuuluda näiteks sotsiaaldemokraatlikusse parteisse. Tähendab, need on ilmselt kohad, mis on vastuolulised ja arusaamatud. Kolmandaks, mulle tundub siiski, et vaatamata hr. Almanni selgitustele tähendab § 2 kutsekeeldu, lähtudes maailmavaatest, mitte kaugeltki kommunistlikusse parteisse kuulumist, vaid ükskõik millisesse parteisse kuulumist. Minu meelest tsiviliseeritud riikides lahendatakse selline situatsioon mitte keeluga, mitte kutse-keeldude sisseviimisega, vaid teatud erialadel töötamise puhul parteilise kuuluvuse peatamisega. Seetõttu on mul ettepanek ja ilmselt on siin mitmeid punkte, mida tuleks tõesti reguleerida meie parteide seadusega. Ühiskondlik-poliitilise süsteemi areng on vabariigis niivõrd kiire, et tuleks forsseerida parteide seaduse vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt, mis lahendaks ära ilmselt paljud küsimused, mille üle me võime täna lihtsalt vaielda. Mulle tundub, et meil oleks täna, kuna on kaks alternatiivset projekti, võimalus siiski leida konsensus kolmanda projekti näol, mis oleks selline, mida ma ette paneksin. Nimelt, esiteks, lükata edasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kinnitamine kuni seaduse "Eestis tegutsevatest poliitilistest parteidest" vastuvõtmiseni, ja teiseks, teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks valmistada parteide tegevust dubleeriv seaduseelnõu esimeseks lugemiseks ette 20. maiks. Sellega me ei tühista, ei peata seda seadlust. Ta jääb kehtima seadlusena, kuid me ei anna talle seaduse jõudu, sest mulle tundub, et peale parteide seaduse vastuvõtmist tuleb meil niikuinii seda seadlust või vastuvõtmise korral seadust täiendada ja parandada. Aitäh! Ma annaksin selle otsuse projekti kirjalikult üle."

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu vahest nõustub sellega, et me kuulame ära veel mõningaid seisukohti ja mõlemad ettekandjad oma lõppsõnas vastavad küsimustele.

Lugupeetud spiiker, väljendan teile oma sügavat tänutunnet, et te kogusite auditooriumi ning võib esineda. Lugupeetud kolleegid, ma saan aru, et teie suhtumine kommunistlikusse parteisse on oletatavasti pisut teisem kui minul. Mind erutab selle seadluse vastuvõtmise küsimus teisest seisukohast.
A. Almann, olles sel alal professionaal, viis meid teatud määral, ma ei tahaks öelda et sihiteadlikult, eksitusse. Võib arvata, et ta on tuttav konstitutsiooniga ning sellega, et parteid tegutsevad seaduste alusel, sealhulgas kommunistlik partei. Mis tahes ebaseaduslikud teod ja otsused, mida võetakse vastu õiguskaitseorganite kohta, on seotud konkreetsetele oma kohustusi täitvatele isikutele otseste juhtnööride andmisega õiguslike või muude tegude suhtes, need on põhikirjavastased, siseparteilised asjad, ning nad peavad saama vastava karistuse. Seepärast oleksime pidanud tookord, kui me märkasime, et midagi niisugust sünnib, võtma tarvitusele vastavad abinõud. Samal ajal kahtlen ma sügavalt selles, et vaadanud läbi kõik õiguskaitseorganite parteikoosolekute protokollid, kõrgemalseisvate parteiorganisatsioonide, rajoonikomiteede, linnakomiteede, sealhulgas ka keskkomitee otsused, leiaksime otseseid juhtnööre ühtede või teiste isikute seadusandlike mõjutusvahendite rakendamisega. Samal ajal arvan, et A. Almann nõustub minuga: inimest, kes läks kohtu alla, oldi kohustatud vastavalt põhikirjale parteist välja heitma, et kohtus oleks ta parteitu. Samal ajal ma tahaksin kolleegide tähelepanu juhtida veel ühele asjaolule. Praegu on ainukene partei, kellel on ametlik liikmeksoleku dokument, kommunistlik partei. Kuidas olla aga nende seltsimeestega, kes töötavad miilitsas, prokuratuuris, teistes asutustes, mida me võib-olla tahame samuti depolitiseerida, ning kuuluvad rahvusliku sõltumatuse parteisse, teistesse parteidesse. Me võime neile öelda: ärge korraldage koosolekuid, ärge võtke vastu mingeid otsuseid, ärge viige läbi oma tegevust, kuid sundida neid inimesi teistmoodi mõtlema me ei suuda. Igal juhul mõtlevad need inimesed nii nagu nad mõtlevad. See kutsub esile puht olmeküsimused. Me mõistame praegu suurepäraselt, et küllaltki suur hulk siseasjade töötajaid tuli siia käsu korras, pole võimatu, et nad peatavad oma parteilisuse, astuvad parteist välja. Seejärel aga antakse neile korraldus, et nad jätkaksid oma tegevust väljaspool Eesti territooriumi, kuidas aga seal? See põhjustab küsimuse, sest ühes kui teises kohas hakatakse juba surve all otsustama parteiorganisatsioonide likvideerimise küsimust. Ma ei tahaks korrata G. Israeljani, ta ütles täiesti õigesti, et see ei vasta rahvusvahelistele normidele. Täna me räägime ainult sellest, et mitte võtta tööle, aga kui miilitsa või prokuratuuritöötaja otsustas astuda rahvusliku sõltumatuse parteisse, mis siis? Seepärast ma arvan, et sellised keelud ei võimalda inimestel elada poliitilist elu. Ma tean, et õiguskaitseorganites on nii Rahvarinde kui ka Interliikumise ning teiste liikumiste gruppe. Ma mõtlen, et on lihtsalt ebaloogiline võtta vastu see seadlus, mis oli vastu võetud Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ja sedagi mingil arusaamatul kombel.
Ma lihtsalt palun seltsimehi arutada seda seadlust väga tähelepanelikult, kuna seda seadlust ei täideta kõikjal meie vabariigi territooriumil. Samal ajal mõningad parteiorganisatsioonid võtsid vastu otsuse peatada oma tegevus ning seda mitte ainult kõrgemalseisva organi tahtest lähtudes, vaid lähtudes konkreetsete kommunistide, parteiorganisatsioonide konkreetsete liikmete vaatekohast, kes ei soovi seda seadlust täita. Ma arvan, et seadlus või seadus toimivad siis, kui nad on eluliselt vajalikud. Praegu ma sellist elulist vajadust ei tunneta ning arvan, et ka teie mitte. See on pigem n.ö. teise suurusjärgu tendents, millel ma aga ei peatuks. Ma saan aru sellest, et minu sõnavõtt vaevalt muudab teis lõplikku otsust, kuid mitte väljendada seda ma ei saanud, seepärast ma lihtsalt palun teid kõike seda tõsiselt kaaluda.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid, te räägite oma sõnavõttudes, mis on pühendatud seadlusele, et üks meie põhieesmärke on õigusriigi rajamine. Kahjuks on meil vabariigis olemas juba paras hulk seadusandlikke akte, mille üle naerab terve tsiviliseeritud maailm. Ma ei hakka neid teile meelde tuletama, et mitte soola haavale raputada.
Siiski kerkib küsimus, kui palju on võimalik korda saata juriidilisi möödalaskmisi. § 2 on ju tegelikult kutsekeeld, mida me ka ei räägiks. See on ju igasuguste inimõiguste otsene rikkumine. Ta on vastuolus 1966. aasta rahvusvahelise paktiga kodaniku- ja poliitilistest õigustest, ta on vastuolus ka Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise dokumentidega. Küsigem siis, kaua me kavatseme olla kõige-kõige targemad? Veel üks näide. Ameerika politseinik võib olla mis tahes partei liige, ainult ta ei või kuuluda selle partei juhtkonda. Palun, ole kommunist või neofašist, peaasi, et politseinikutegevus vastaks Ameerika Ühendriikide konstitutsioonile ja seadustele. Seepärast peame me arvatavasti lahendama selle küsimuse õigusriigi positsioonidelt. Tänan tähelepanu eest!

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud rahvasaadikud! Ma juhiksin teie tähelepanu mõningatele aspektidele. Siin räägiti juba inimõiguste rikkumisest. Kui siin keegi on suuteline seda ümber lükkama, las siis teeb seda. Mina räägiksin asja teisest, moraalsest küljest. Toon konkreetse näite, et meile saaks võib-olla selgemaks, mida me siin püüame kinnitada.
Praktiliselt mitte andes võimalust kuuluda ühte või teise parteisse ja töötada õiguskaitseorganites, me arvatavasti oleksime pidanud tõstatama küsimuse ka vabariigi kõrgemast seadusandlikust organist, see oleks olnud loogiline. Sellepärast et see organ otsustab üldse kõiki vabariigi eluliselt tähtsaid probleeme. Sellele vaatamata on meil siin seltsimehi, kes kuuluvad NLKP-sse, on TKÜN-i liikmed, Eesti Komitee liikmed jne., ja see ei sega meil teiega töötamast. Rohkemgi veel, me oleme tõepoolest teatud ideoloogiate, mida viivad ellu ühed või teised organisatsioonid, kandjad. Ja kui Rahvarinne on siin esindatud küllaldase hulga inimestega, siis antud situatsioonis domineerib nimelt see kontseptsioon, see versioon, mille on välja töötanud nimelt see liikumine. Ja isiklikult mina ei näe selles midagi hirmsat. Pole vaja püüda sekkuda administratiivsete meetmetega meie ideelistesse veendumustesse, me võime sellega ainult kaotada, ja kaotada väga tõsiselt, kuna see on otsene sekkumine meie õigustesse ja mõtlemisvabadusse ning õigusse olla n.ö. sõltumatud inimesed, kellel on teatud veendumused.
Nüüd § 7. Ma juhiksin tähelepanu, et ta on inimõiguste deklaratsioonist. Tähendab, see paragrahv räägib sellest, et riik peab tagama võrdsed õigused kaitseks ükskõik millise diskrimineerimise eest. Aga kallid seltsimehed, kui vabariigi kõrgeim organ ei võitle selle eest, selle kaitse eest, kes siis kaitseb neid inimesi administratiivse omavoli eest õiguskaitseorganites endis? Mitte keegi. Kõrgemat instantsi enam ei ole!
Lõpuks, kolmas moment, millest ma tahaksin rääkida. Me peame meeles pidama, et õiguskaitseorganid on liidulis-vabariiklikud organid, meeldib see kellelegi või ei meeldi. Me teeme praegu, võttes vastu selle otsuse, jälle ühepoolses korras sammu, mis võib viia teatud adekvaatsetele sammudele teiselt poolt. Mina näiteks eeldan, et üleliiduliste juhtorganite poolt võetakse koheselt kasutusele abinõud nende koondamiseks parteiorganisatsioonidesse teistel alustel. Mis me sellega võidame? Mitte midagi, sest kui ta on kommunist ja jääb kommunistiks, hakkab ta lihtsalt maksma liikmemaksu teisele organisatsioonile ning korraldama koosolekuid teisel territooriumil jne. Mis me sellega võidame? Mitte midagi. Aga vallandada töölt selle eest … Noh, siis on vaja anda kohe rahvusvahelisse kohtusse, mida muud siis veel üle jääb teha? See tähendab, et tuleb arvestada nii ühe kui teise poolega ja arutada seda küsimust.
Ja lõpuks, viimane moment. Seadluses ei ole ära toodud, mis ajast ta hakkab kehtima. Ma juba tõstatasin selle küsimuse. Tavaliselt kirjutatakse, et seadlus jõustub trükis avaldamise päevast jne. Tähendab, seadlus on praktiliselt juba jõustunud ning depolitiseerimise küsimust mitte ainult ei arutata, vaid viiakse ka ellu. Meie aga arutame praegu veel seda seadlust. Ma esitan selle küsimuse veel üks kord. Kujutagem endale ette, et võtame vastu Alliku ettepaneku, mina aga teen omalt poolt ettepaneku lülitada üks punkt selle kohta, et me peatame selle seadluse jõustumise kuni küsimuse lõpliku lahendamiseni. Ma palun seda küsimust arutada kui ettepanekut.

Lugupeetud kolleegid, selle seadluse absurdsust selgitasid hästi G. Israeljan, Malkovski, V. Lebedev ja S. Petinov, mina kordama ei hakka. Ainuke, mida ma tahaksin öelda, on see, et oleks vaja, et need seadlused ja seadused, mida me siin eelnõudena arutame, oleksid nimelise iseloomuga, et pärast teada, kes neid niisugustena koostas.
Kui aga rääkida teisest paragrahvist, siis oletagem, et inimene kavatseb asuda tööle – mis ta peab tegema? Ta peab lahti ütlema ühest või teisest parteist ja siis võetakse ta tööle. Kuidas mõista selle teo eetilisust? Selle inimese teo eetilisust, kes muudab oma veendumusi? Tuleb välja, et tal neid veendumusi ei olnudki.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Ma üldiselt toetan õiguskorraorganite osalist depolitiseerimist. Kuid antud seaduses on tõepoolest kaks sellist momenti, mis piiravad inimõigusi, ja seetõttu ma pakuksin alternatiivselt Alliku poolt välja pakutud variandile siiski sellist varianti, et Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusest viia täna välja teine punkt tervikuna ja esimese punkti 3. lõige, kuna ta on haaratud esimese punkti 1. ja 2. lõikega ja seega me ei piira inimõigusi ja ei seaks ka nendes organites töötavaid isikuid teatud määral löögi alla. Aitäh!

Suur tänu, Hillar Eller! Kas me võime lugeda seda neljandaks variandiks või on see kolmanda variandi täiendus?

Ma loeksin seda neljandaks variandiks.

Siis ma palun esitada kirjalikult. Suur tänu!

"Austatud esimees ja lugupeetud kolleegid! Mul on eriti pidulik võimalus täna tervitada põhimõtteliselt selle seadluse sisu. Nimelt täna, täpselt aasta tagasi NSV Liidu Ülemkohtu pleenumil parandati üks politiseeritud õigusmõistmise ajaloo kõige suuremaid vigu. See oli massiline ebaõiglus ühes kriminaalasjas. Selle ohvrid elavad Tallinna linnas. See oli "Desintegraatori" töökollektiivi suhtes langetatud ebaõiglaste järelduste küsimuse lõpplahendus. Ma olen õiguskaitseorganites töötanud praktiliselt kogu elu. Sel kevadel või sügisel täitub 30 aastat. Ma ei tea suuremat viga nende organite tegevuses selle ajalõigu vältel kui nende politiseeritus. Mitte midagi nii koledat ei oleks saanud juhtuda, kui ei oleks õigusemõistmist mõjutanud instantse, kelle pädevusse see mitte iialgi kuuluda ei tohi. Ma olen olnud põhimõtteliselt parteitu ja kavatsen selleks jääda. Ma ei kavatse veel kokkupuuteid kohtusüsteemiga lõpetada. Ma arvan, et see on väga vajalik akt põhimõtteliselt ja just nimelt selle põhimõttelise hinnangu pärast ma toetan sellesama arutusel oleva seadluse kinnitamist. Ma arvan, et siin ei ole üldse riski viga teha. Tolle kunagise 83. aasta mitmekuulise protsessi puhul oli selle protsessi kõige suurem takistus see, et heideti ette Hindi kaitsja parteitust just nimelt selles mõttes, et ei olnud võimalik teda mõjutada protsessi kiirema ja takistusteta kulgemise suunas. See on niisugune kogemus, mida ma lihtsalt soovisin täna teile edasi anda selle väga põhimõttelise küsimuse lahendamise puhul. Ma arvan, et õigusriiki ilma niisuguste sammudeta minna ei ole meil võimalik."

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Tekib mulje, et kõige huvitatum pool praegu on kommunistlik partei. Võib-olla on see antud momendil tõesti nii, kuid perspektiivis kerkib see küsimus ka teiste parteide ja liikumiste ette. See on tõesti selge, et õiguskaitseorganitesse tuleb tööle inimesi erinevatest liikumistest ja parteidest jne. Seepärast pole see küsimus puhtalt komparteid puudutav, vaid ta on ülddemokraatlik. Kui arutada seda seadust punkthaaval, siis esimene punkt on vältimatu ja arvatavasti loogiline punkt, mis tuleb nii või teisiti vastu võtta sel juhul, kui me tahame elada õigusriigis. Punkt 2 on samavõrra ebaloogiline ja antidemokraatlik. Nimelt, see punkt põhjustab inimeste diskrimineerimist nende parteilise kuuluvuse tõttu. Punkt 3 on minu arvates antud momendil pisut enneaegne, kuna veel ei ole parteide seadust. Kui see seadus tuleb, siis selles parteide seaduses antakse ka ühe või teise partei registreerimise tingimused, sealhulgas tema põhikirja vastavus vabariigi seadustele, siis langeb antud küsimus iseenesest ära. Seepärast ma arvan, et see seadlus vajab ümbertöötamist ning ma toetan J. Alliku ettepanekut.

Härra eesistuja, head kolleegid! Vabandan, et ma täna vist juba neljandat korda olen mikrofoni juures, aga ma soovin rääkida nüüd sirget juttu ka. Ma arvan, et ma ei eksi kuigivõrd, et kogu see ausalt öeldes täiesti taktitundeline, väljapeetud kriitika või arutlemine või didaktika juriidiliste peensuste ümber ja kartus, et meie jäävat järjekordselt kogu maailma naerualuseks, ei ole midagi muud, millele ka Valeri Kois hetkeseisu silmas pidades vihjas, kui raskes kriisiseisundis oleva kompartei katse veel kord põlistada oma kõiki positsioone, kaasa arvatud siis ka õiguskaitseorganites. Et asja täpsemini illustreerida – see on nüüd veidi teisest vallast, aga veel süngemast kui õiguskaitseorganid. Tasub südalinna sattudes vaadata kahes keeles – vene ja eesti keeles – Ohvitseride Maja seinale heisatud loosungit, see on sinna hiljuti tekkinud ja tõotab igavest truudust laevastikule, igavest truudust komparteile. Järelikult on NLKP-l oma sõjalaevastik, mida ei saa iialgi olema näiteks liberaalidel või sotsiaaldemokraatidel. Me oleme jõudnud mingisuguse absurdini, mis tuleb lahendada. Siin on kogu võti meie juttudeks, kõnelusteks ja just seepärast on see seadlus vaja kinnitada, loomulikult pärast otsustamist. Aitäh!

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Kas meie hulgas leidub inimest, kes vastaks niisugusele küsimusele, kas võib inimese veendumusi panna sõltuvusse näiteks tööst. Või kes andis õiguse manipuleerida minu veendumustega, kes võib sundida mind elama väljaspool poliitikat?

Austatud eesistuja! Ma ei ole küll ise jurist, kuid mul on viimase paari aasta jooksul olnud üpris tihe koostöö juristide, kohtunike ja teiste selle ala inimestega. Ja just sellelsamal neljapäeval rääkis mulle üks rajooni kohtunik näiteks lugu, et mõni aasta tagasi teda ei võetud üldse kohtunikuna kandideerimisel arvesse ja ta oli lihtsalt sunnitud kirjutama NLKP liikmekandidaadiks asumise avalduse. Niisugused pealesundimised näitavad seda, et see asi tollal niimoodi käis. Aga siin just enne ma kuulsin, et ei tohi inimest sundida sealt välja astuma, siis hakkame võistlema – kõik erakonnad, parteid hakkavad võistlema –, kes suudab rohkem kohtunikke oma partei poole värvata. Seetõttu ikkagi selle asja peaks kohtuorganites ja muudes valitsusorganites ära lõpetama. Tänan!

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Vaadates neid variante ja arvestades nüüd vabariigis praegu väljakujunenud olukorda, mis sisuliselt on ju nagu tekkinud mitmeparteisüsteem, siis see alternatiivne variant, mis meile on pakutud, tundub niisuguses situatsioonis lausa naiivsena ja minu meelest ei tohiks nagu üldse arutusele kuuluda. Minule isiklikult, ma ei ole küll jurist, meeldib see Hillar Elleri poolt pakutud neljas variant, sest on loogiline, kui ära jätta teine punkt sellest otsusest. Aitäh!

Lugupeetud kolleegid! Võtkem tõepoolest siiski vastu parteide seadus ja alles seejärel hakakem rääkima seadlusest, osalisest depolitiseerimisest jms.

Lugupeetud kolleegid! Mina pean siiski seda seadlust praegu vajalikuks, sest seadus nõuab kaunis suurt tööd, et ta saaks selline, et ta võiks olla üks tõeline seadus tükiks ajaks, mida me ei pea kohe hakkama parandama. Seetõttu lubage siiski senine tekst mõnevõrra aluseks võtta ja esitada minul omapoolne variant, mis toetaks nagu Jaak Alliku oma. Ma annan selle kirjalikult.

Kas see on omaette variant või toetab Jaak Alliku oma? Siis ma palun Jaak Allikuga kooskõlastada. Ja järgmisena saabki sõna Jaak Allik.

Arvestades härra Elleri ettepanekut ja härra Ugandi arvamust, võtaksin ma oma variandi maha härra Elleri variandi kasuks. Ma tahtsin oma sõnavõtuga juhtida tähelepanu ainult sellele asjale, et paragrahv 2 praeguses sõnastuses on arusaamatu ja mitmeti tõlgendatav. Härra Telgmaa variandiga ma ka tutvusin, võib-olla oleks võimalik teha mingi lühike vaheaeg, et härra Telgmaa ja härra Eller saaksid seda omavahel kooskõlastada. Ma veel kord väidan, et see põhimõte on õige. Tuleb vastu võtta, aga vastu võtta nii, et oleks arusaadav ja korrektne.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Ma vahepeal tahaksin tuua asja natukene selgust. Nimelt meil on täna juba töös viis varianti. Esimene on Arno Almanni poolt esitatud, teine on Genik Israeljani poolt esitatud, kolmas variant on Jaak Alliku poolt koos täiendustega, neljas variant on Sergei Petinovi variant ja viies variant on Elleri variant. Võib-olla me kuulame ära veel kaks sõnavõttu ja siis otsustame, kas teeme lühikese vaheaja.

Lugupeetud kolleegid! Praegusest saadikukorpusest olen mina vist ainus, kes on istunud kuus aastat vangilaagris, ainus, ma kordan veel, ja kui minul käis kohtuprotsess, siis minule karistuse langetamisel lähtus terve protsess tervikuna eranditult ja ainult poliitilisest taustast. Ja kui praegu tekib siin mingisugune küsimus, kas olla depolitiseeritud või politiseeritud, siis siin ei saa tekkida mitte mingit küsimust, kohtu- ja siseteenistus peab olema ainult ja rangelt depolitiseeritud, see on puhteetiline, see on puhtinimlik aspekt ja siin ei saa olla mitte mingit kahte seisukohta, see on ainult demagoogia, kui lähenetakse teisest seisukohast. See ei ole mitte minu isiklik arvamus, vaid terve suure ringkonna oma, keda mina esindan, ja see peab olema kindlalt depolitiseeritud.

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Võib tekkida küsimus, et kas me mitte teiega ei raiska siin lihtsalt aega, ja ma vastaksin, et mitte. Ma arvan, et selline diskussioon on meile profülaktiliselt küllalt kasulik. Kas me ei küsiks, et miks me jälle arutame või miks meie diskussioon ei pöörle ümber NLKP, ja me võime vastata, et jah, sellepärast, et see totaalse sunniaparaadi üks juhtiv lüli on ikka veel küllalt elujõus ja tahab oma struktuure säilitada. Veel on silma ja kõrva hakanud see, et püütakse seda kaitstes samastada täna demokratiseerimise protsessis tekkivaid parteisid NLKP-ga ehk selle parteiga, kes on riigi viinud sellisesse situatsiooni ja kujundanud sellise parteilise õhkkonna, poliitilise õhkkonna, nagu ta meil on. Ma astuksin sellele täiesti vastu, NLKP pole täna asunud oma täielikule demokratiseerimisele ja muutmisele, aga kõik teised parteid, mis ühiskonnas tekivad, need lähtuvad ikkagi tõesti poliitilistest veendumustest, mitte kasumi ja jaotamise huvist, seega mina leian, et siin on vastandamine vajalik ja profülaktiliselt selline ülevaatus on tähtis. Kokkuvõttes ma tahaksin öelda, et õigus peab olema alati väljaspool poliitikat, tsiviilõigus on väljaspool poliitikat ja igasugune püüd maskeeritult viia sinna sisse selliseid veendumusi ja erakondlikkust on vastuolus demokraatliku ühiskonna põhimõtetega.

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Kell on 17 ja 37 minutit. Tundub, et operatiivse töö juures me võiksime täna jõuda isegi otsuseni. Mida sellest arvatakse? Praegu on meil viis alternatiivset varianti. Kas 10 minutiga jõutakse autorite vahel kooskõlastada need küsimused, mis peaksid erinevaid variante täiendama. Tundub, et sobib. Teeme vaheaja 10 minutit ja ma palun mitte hiljaks jääda.
Austatud Ülemnõukogu! Palun asuda töökohtadele! Jätkame õhtust istungit.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Kontrollime kohalolekut. Kohal on 80 saadikut. Lugupeetud Ülemnõukogu, nagu me nentisime, on meil viis varianti arutamisel. Vaheajal toimunud arutluste käigus võis variantide arv muutuda. Ja mul on ettepanek, et me annaksime sõna peaettekandjale Arno Almannile, kes toob asjasse selgust.

Austatud, saadikud! Ma proovin mõningat selgust tuua siin tõstatatud probleemidesse ja siin siis võiks pakkuda erinevaid variante esitanud poolte ettepanekud ja seisukoha.
Samaaegselt ma tahaksin tänada Ülemnõukogu liikmeid Rätsepat, Kallast ja Petersoni, kes minu juttu aitasid selgust tuua, ja vabandada rahvasaadik Malkovski ees, kui ma püüdsin teda teadlikult segadusse ajada. Ma olen peaaegu 10 aastat kõrgkoolis õpetanud erinevaid üliõpilasi ja mul jätkub kannatust mitmeid asju veel kord üle selgitada. Minu arvates kõige tähtsam moment, mis me täna Ülemnõukogus välja ütlesime, oli see, et me hakkame lahendama põhimõtteliselt uut laadi suhteid ühiskonna poliitilise süsteemi siseselt. Hakkame oma kohtadele asetama parteisid, võimuorganeid, täitvaid-korraldavaid organeid ja õiguskaitseorganeid. Püüame nad asetada oma kohtadele ja siis hakata välja töötama nendevaheliste seoste mehhanismi. See kinnitamisele esitatud seadlus oli üks esimene samm sellel teel.
Nüüd vastan kiiresti mõnele küsimusele. Jaak Alliku ettepanek parteilisuse peatamise kohta. Seadusandja ei saa kunagi võtta sellist akti, sest siis tekib küll küsimus seadusandja sekkumisest partei siseasjadesse. Seaduseandja ei saa parteilisust peatada, sest partei ei pruugi olla nõus sellega, et näiteks rahvakohtunik on 20 aastat oma parteilisuse peatanud ja pärast tuleb parteisse ja ütleb, et on 30 aastat olnud parteis, ja saab kõik partei soodustused. See on partei siseasi. Partei peab ise oma dokumendis ette nägema, et näiteks tema parteisse ei saa rahvakohtunik kuuluda.
Rahvasaadik Lebedevi küsimused. Tsiviliseeritud maailm naerab meie poolt vastu võetud seaduste üle. Ei ole ta midagi naernud. Sest tsiviliseeritud maailm just ise nende seaduste järgi elab ja seal maailmas ei ole eriti kombeks enda üle naerda. Seda teeme tavaliselt meie. Mis puudutab neid rahvusvahelise õiguse dokumente, siis mul on väga suur palve. Kõigil teie poolt nimetatud rahvusvahelise õiguse dokumentidel on peale pealkirjade ka sisu ja sisu on palju keerulisem kui pealkiri.
Rahvasaadik Petinov. Kõrgemas seadusandlikus organis parteilisuse küsimus. Seadusandja ongi ühiskonnas see organ, kus ühiskond saavutab kompromissi, ühiskonna tegevust reguleeriva normi seaduse näol ja siin, vastupidi, peavad kõik ühiskonna struktuurid olema esindatud. Nii et see on põhimõtteliselt teist laadi küsimus.
Nüüd küsimus kodanikuvabadustest ja inimõigustest. Ka kodanikuvabadusi ja inimõigusi ei saa kunagi ja mitte ühelgi juhul absolutiseerida. Kui näiteks mind ei võeta Tallinna haiglas homme tööle näiteks kirurgina, siis ma ei saa tõstatada küsimust, et on rikutud minu inimõigusi, sest minu eriala on jurist. Ja mul ei ole kuskile ja kellelegi kaevata, sest kirurgil on teatud kutsenõuded: teada, kuidas opereerida, ja muud. Sellesarnased kutsenõuded esitab tsiviliseeritud maailm ka õiguskaitseorganites töötavatele kodanikele. Rahvasaadik Aksinini küsimus, kas me ei keela veendumusi. Küsimus ei ole veendumuses üldse, vaid selles, mis on seotud organisatsioonilise struktuuriga ja mis võib tema veendumuse suruda peale tema professionaalses kutsetöös teistele inimestele või ühiskonnale tervikuna.
Ja ettepanek, mida Ülemnõukogu Presiidium oma töös kindlasti peab arvestama: et kõik aktide projektid oleksid nimelised. Meie toetame seda ja toetame seda ka siis, kui esitatakse alternatiivseid projekte.
Ja nüüd lõpuks. Nõupidamise tulemus. Pakume välja sellise otsuse projekti. Arvestades seda, et küsimus on äärmiselt oluline ja küsimuse reguleerimisel ei tohi lubada kahest tõlgendamist, on otsuse sisu selline, et võtta aeg maha, et võimalikud väärtõlgendused selles seadluses võib-olla selgemalt lahti kirjutada.
Ja erinevate projektide esindajate nõupidamise tulemusena pakutakse välja niisugune otsus.
Esiteks. Pidada vajalikuks saavutada Eesti õiguskaitseorganite kiire ja radikaalne depolitiseerimine.
Teiseks. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks vaadata kinnitamisele esitatud seadlus läbi Ülemnõukogus toimunud arutelul saabunud märkuste valgusel ja esitada see Ülemnõukogule järgnevalt kinnitamiseks.
Ja kolmandaks. Teha Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks valmistada parteide tegevust reguleeriva seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks. Ja siin on välja pakutud tähtaeg Jaak Alliku projektis – 20. mai.
Sellise projekti ma esitan Ülemnõukogu juhatusele.

Kas on küsimusi? Kuulame ära sõnavõtud. Sergei Petinov.

Lugupeetud eesistuja, lugupeetud presiidium, lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin tänada A. Almanni küllaltki tõsiste kommentaaride eest selle kohta, mis oli saadikute poolt arutelu käigus öeldud. Kahe inimese poolt (minu ja Israeljani), kes võtsid osa sellest arutelust, pakuti välja kaks alternatiivset varianti. Mulle isiklikult on sümpaatsem variant, mille pakkus välja meie spiiker. Spiiker tegi ettepaneku anda kõik viis varianti üle presiidiumile läbivaatamiseks, kes arutaks neid tähelepanelikult, mitte aga jooksupealt, nagu meie siin 5 minutit, ning esitaks mingi lõpliku redaktsiooni, mille poolt või vastu me siis hääletame.
Nüüd sellest, millega ma põhimõtteliselt ei nõustu. Mulle jääb arusaamatuks esimene punkt õigusliku aluse loomise plaanis kiirele ja radikaalsele depolitiseerimisele, millest just rääkis lugupeetud A. Almann. Praktiliselt me jätsime seadluse tagajärgedeta. Seadlus, määramata tegevuse konkreetseid vorme ja meetodeid, depolitiseerimise efekti ei andnud, seetõttu pean esimest punkti sellises redaktsioonis üldse ebakorrektseks, ta on lihtsalt deklaratiivne. Ma ei näe selles punktis juriidilist täpsust ning esitan sama küsimuse, mille esitas arutelu käigus härra Nugis.

Ma tahaksin härra Almanni poolt pakutud kolmanda punkti suhtes, milles oli juttu õiguskomisjonile parteide seaduse kiiremas korras ettevalmistamise ülesandeks tegemisest, öelda: juhin teie tähelepanu sellele, et kusagil veebruaris avaldati parteide seaduse eelnõu, faktiliselt on juttu ainult neist organisatsioonidest, mis kannavad partei nime. Selle seaduse mõjusfääri jääb ainult kommunistlik partei, võib-olla ka rahvusliku sõltumatuse partei, sotsiaaldemokraadid, aga täiesti väljapoole seda seadust jäävad TKÜN, Töökollektiivide Liit, Interliikumine ja Rahvarinne, mis on aga vabariigis tõsised poliitilised jõud. Seepärast palun ma muuta sm. Almanni poolt pakutud formuleeringut.

"Lugupeetud eesistuja, lugupeetud kolleegid! Selles projektis, mille esitas lugupeetud A. Almann, antakse ühelt poolt Ülemnõukogu Presiidiumile õigus valmistada ette uus projekt, mille ta läbi vaataks ja esitaks meile istungjärgule, kuid esimese punktiga meie austatud presiidium asetatakse karmidesse raamidesse. Sellepärast, et esimene punkt kõlab nii: "Pidada vajalikuks kiiret ja radikaalset depolitiseerimist." Sellega me surume kohe peale mingid piirangud, Ülemnõukogu Presiidiumi töö raamid ning see punkt ei vasta oma loomult härra A. Almanni poolt pakutud variandi teisele punktile."

Suur tänu! Lugupeetud Ülemnõukogu! Viiest alternatiivsest variandist on saanud üks, mis ei ole mitte saavutanud konsensust. Ma paneksin teie ette otsustamiseks nad sellises järjekorras: kõigepealt selle, mille luges ette Arno Almann, ja siis, kui tema ei leia toetust, tuleb lihtne variant, mis kõlab selliselt, et kõik seni esitatud variandid anda lihtsalt Ülemnõukogu Presiidiumile läbitöötamiseks ja uue seaduseelnõu esitamiseks. Kas on arusaadav? Esimene on see, mille esitas Almann, kui see toetust ei leia, siis teine variant kõlab lihtsalt: kõik seni esitatud alternatiivsed variandid anda üle Ülemnõukogu Presiidiumile läbitöötamiseks ja selle põhjal töötada välja uus seaduseelnõu. On arusaadav? Loen ette esimese variandi, mille ma panen teie ette hääletamiseks.
""Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse "Eesti NSV õiguskaitseorganite osalisest depolitiseerimisest" kinnitamisest."
1. Pidada vajalikuks saavutada Eesti NSV õiguskaitseorganite kiire ja radikaalne depolitiseerimine.
2. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu õiguskomisjonile ülesandeks ette valmistada parteide tegevust reguleeriv seaduseelnõu esimeseks lugemiseks 20. maiks 1990.
"3. Teha Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile ülesandeks vaadata kinnitamisele esitatud seadluse eelnõud läbi Ülemnõukogus toimunud arutelul esitatud märkuste valgusel ja esitada seaduse redigeeritud variant Ülemnõukogule järgnevaks kinnitamiseks.""
Võimalik, et keeleliselt tuleb redigeerida kolmandat varianti, kuid sisu jõudis teieni. Panen hääletamisele, kes on sellise otsuseprojekti poolt? 61 häält on poolt, 16 on vastu, 4 jäi erapooletuks.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.
Presiidiumi istung toimub kohe peale istungi lõppu ruumis 115. Homne istung algab kell 10 hommikul.