Alustame kaheksanda istungiga. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 94 saadikut. Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Lugupeetud Ülemnõukogu! Meil ei ole tänini veel lõplikult kinnitatud päevakorda. Lähtudes sellest, et me oleme jäänud ajahätta, palun teie käest luba Ülemnõukogu Presiidiumi nimel, et me järgmiseks päevakorrapunktiks kinnitaksime Eesti NSV valitsuse esimehe nimetamise.
Kes on selle ettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle päevakorrapunkti poolt on 93 saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Sõna Eesti NSV valitsuse esimehe kandidatuuri kohta on Ülemnõukogu esimehel Arnold Rüütlil.

Austatud rahvasaadikud! Lõunavaheajal toimus Ülemnõukogu Presiidiumi koosolek, päevakorras oli ka valitsusjuhi kandidaadi arutamine. Tehti mitmeid põhimõttelisi märkusi, ühelt poolt leiti, et meie tulevane valitsus peaks olema depolitiseeritud. Teiselt poolt märgiti, et meie majandus on praegu kriisiseisundis ja selle tõttu tuleb uue valitsuse formeerimisel väga tähelepanelikult läbi vaadata kõik võimalikud ministrikandidaadid. Räägiti valitsusjuhi isikulistest omadustest, et võimalikult kollektiivselt kõiki neid probleeme lahendada. Hommikusel vaheajal kohtusin kõikide meie poliitiliste liikumiste ja saadikugruppide esimeestega. Arutasime nendega võimalikke kandidaate, ma palusin eranditult kõikidel saadikugrupi juhtidel avaldada oma isikliku arvamuse ja oma saadikugrupi arvamuse. Andsin nende seisukohad edasi Ülemnõukogu Presiidiumile. Juba varem oli mul olnud isiklik mõttevahetus Indrek Toomega sellelsamal teemal, kas poleks võimalik, et tema kandideeriks sellele ametikohale. Indrek Toome arvas, et ta ei pea seda praegu õigeks, ja palus oma kandidatuuriga mitte arvestada. Kui me arutasime eespool nimetatutega seda küsimust, siis kõige rohkem jäi kõlama Edgar Savisaare nimi. Mitte üks kord nimetati ka Tiit Vähit. Mõlemat, see tähendab nii Edgar Savisaart kui ka Tiit Vähit, iseloomustati inimestena, iseloomustati nende seni tehtud tööd ja poliitilisi seisukohti. Lõpuks jäime me ühiselt peatuma Edgar Savisaare kandidatuuril, ja seda mitmel põhjusel. Edgar Savisaar on üks IME autoritest, ta on töötanud Plaanikomitee esimehena, tõsi küll, lühikest aega, ja majandusministrina, mis peaaegu kattusid oma tööiseloomult, kahtlemata on ta andnud oma panuse meie majanduse arengusse. Kuid oli ka kriitilisi väljaütlemisi.
Ülemnõukogu osa kogu meie majanduse, kultuuri, sotsiaalarengus on praegu palju suurem kui kunagi varem, seepärast lasub igal saadikul, aga samuti ka Ülemnõukogu Presiidiumi liikmel, palju suurem vastutus kui kunagi varem. Me oleme nii majanduslikult kui poliitiliselt küllaltki keerulises situatsioonis. Kõike seda kokku võttes ma esitaksin valitsuse juhi kohale Edgar Savisaare kandidatuuri.
Lihtsalt teile teadmiseks seda, minult küsiti, miks ei ole alternatiivset kandidaati. Tähendab, alternatiivne kandidaat, nagu ma ütlesin, ka esitati, kuid ma esitan siiski ühe kandidaadi. See oli ka Ülemnõukogu Presiidiumi arvamus.
Nagu te teate, kui olete läbi lugenud reglemendi, ja seda on arutatud ka saadikute poolt, et järgnevalt on vaja korraldada meie tööd selliselt, et valitsus annaks oma tegevusest regulaarselt aru. Muidugi, kui tihedalt just täpselt, selles tuleb veel järgnevalt kokku leppida.
"Ja kui te lubate, siis ma loeksin ette Edgar Savisaare autobiograafilised andmed. Edgar Savisaar on sündinud 31. mail 1950. aastal, rahvus – eestlane, haridus – kõrgem, eriala hariduse järgi – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. 1982. aastast filosoofiakandidaat, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal. Töökäik: 1966–1969 Tartu Vabariikliku Kliinilise Haigla asjaajaja; 1969–1970 ELKNÜ Tartu Rajoonikomitee instruktor; 1970–1973 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi arhivaar Tartus; 1973–1976 Põlva rajooni Ahja keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja; 1976–1977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja; 1977–1979 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirant; 1979–1982 Tallinna linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees; 1982–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee esimehe asetäitja, plaanikomisjoni esimees; 1985–1988 Eesti NSV Plaanikomitee perspektiivse planeerimise ja tootlike jõudude paigutuse osakonna juhataja; 1988–1989 Eesti NSV Kergetööstusministeeriumi juhtimissüsteemide projekteerimis- ja konstrueerimisbüroo "Mainor" direktori asetäitja teaduse alal; 1989. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Eesti NSV Plaanikomitee esimees. Ja alates 1989. aastast Eesti NSV majandusminister. Niisugused on tema autobiograafilised andmed."

Suur tänu! Kas on küsimusi Arnold Rüütlile? Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, kes te olete sõna soovinud, kas jutt tuleb ikka selle teema kohta? Valitsuse esimehe kandidaadi kohta tulevad veel küsimused. Sergei Sovetnikov, kas teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Aleksandr Gussev, kas teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Aleksei Zõbin, teil on küsimus Arnold Rüütlile? Ei ole. Petinov? Ei ole Arnold Rüütlile. Suur tänu! Üks hetk, Genik Israeljanil on küsimus Arnold Rüütlile.

Lugupeetud president, öelge palun, kas teid ei häiri see fakt, et teie esitatud kandidaat pole kunagi majandusjuhina töötanud? Ma pean silmas, et majandusjuht on majandusega seotud. Tänan vastuse eest!

Võib-olla ma ei hakkaks avaldama niivõrd oma isiklikku arvamust, me arutasime küsimust erinevatel tasanditel kõigi poliitiliste liikumiste esindajate ja kõigi Presiidiumi liikmetega, eranditult igaüks ütles välja oma arvamuse ja sellepärast ma avaldasin teile kollegiaalse arvamuse. Ma usun, et me ka vastutame selle otsuse eest kollegiaalselt, nii me leppisime kokku. Kui rahvasaadikud valivad Edgar Savisaare, siis ma usun, et meil kõigil on ühine vastutus kogu vabariigi elanikkonna ja meie vabariigi ees, ja me püüame igapidi kaasa aidata, et majandusasjad läheksid võimalikult ladusalt. Selline on minu isiklik seisukoht. Aga muidugi siia juurde ma võin öelda veel seda, et oma arvamust avaldati väga avameelselt, ma rõhutan seda, toodi välja kõikide isikute puudusi, ja muidugi ka Edgar Savisaare puudusi. Kuid ma usun, et Edgar Savisaart vabariigis tuntakse, ka siin saalis olevad rahvasaadikud tunnevad teda hästi, ja ma arvan, sellest ma ei hakanud rääkimagi, nii nagu meil on kõigil puudusi, nii kahtlemata on neid ka eespool nimetatud kandidaatidel. Nii et selline on minu seisukoht.

Ma saan aru, et Arnold Rüütlile ei ole rohkem küsimusi. Suur tänu!
Lugupeetud Ülemnõukogu, ärge pidage minu ettepanekut väga ebademokraatlikuks, kuid ma teen teile sellise ettepaneku, et me annaksime peaministri kandidaadile aega sõnavõtuks ja siis pool tundi küsimustele vastamiseks. Kas ollakse sellega nõus? Peale seda me hakkame otsustama hääletamise küsimust. Peaministri kandidaadi sõnavõtt ja küsimustele vastamiseks pool tundi, sellest peaks meile piisama. Ollakse sellega nõus? Ma palun hääletada! Poolt 80, vastu 4, 10 erapooletut.
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma ei saa võtta väga tõsiselt seda, et kõne- ja sõnasoovijatest on pidevalt valvejärjekord. Lubage enne ikkagi probleem avada ja siis võtame sõna ja peame kõnesid. Annan sõna Edgar Savisaarele. Palun!

Lugupeetud esimees ja Ülemnõukogu juhataja, austatud kolleegid! Ma tänan kõigepealt Ülemnõukogu Presiidiumi ettepaneku eest usaldada mulle valitsuse moodustamine.
Ma arvan, et kõik selles saalis mõistavad, kui komplitseeritud see ülesanne praegu on. Olukord on tõepoolest erakorraline, valitsus on määratud toimima üleminekuajal, mil peab muutuma Eesti staatus, taastuma Eesti Vabariik ja selles mõttes võtab ta endale ülesande, millele ei ole ei analooge ega ka mitte valmis lahendusi.
Valitsus peab hakkama tegutsema kriisitingimustes, mis oluliselt piiravad tema manööverdamisvõimalusi. Seda kriisi iseloomustavad esiteks süvenevad laguprotsessid majanduses ja juhtimissüsteemis. Direktiivne juhtimismehhanism on viimseni läbiroostetanud ja laguneb kiiresti. Teistsugust majanduslikku regulatsiooni ja juhtimise süsteemi, see on siis iseregulatsiooni, mis looks ladususe uuel turumajanduslikul alusel, meil aga ei ole. Märgata on üldist loidust. Rahvas on väsinud. Sellele lisanduvad finantsummik, pankade sõda, taas lähenevad streigid Liidus, seekord naftatööstuses, ning võib vaid ette kujutada nende mõju majandusele. Näiteks seda, kui Liidus kevadkülvi ajal ei ole järsku kütust. Vana laguneb, uuega oleme aga küllalt julgelt peale hakanud, osa inimeste jaoks on selles liiga palju ebakindlust ja riski. Nii laienebki eikellegimaa vana ja uue vahel. Sellel eikellegimaal on kiiresti hakanud lokkama spekulatsioon ja kuritegevus. Kriis majanduses teravneb, ja kui keegi arvab, et sügavamale enam langeda ei saa, siis igaüks, kes on näinud, kuidas elatakse Vologdas ja Varssavis, teab, et saab küll.
Teiseks. Kriis on haaranud ka avaliku arvamuse, enam ei leidu kindlaid seisukohti. Kõik on muutunud suhteliseks ja ebamääraseks ning arvamused tuginevad üha enam identifitseerimata allikatest pärit muutustele. Levib ärevus ja umbusk, äärmuslik naiivne optimism ning lootus peatsele vabanemisele on kõrvuti täieliku skepsise, pessimismi ja hirmuga tuleviku ees.
Tegelikult on nii hirmud kui lootused rajatud vaid tühjadele oletustele, sest keegi ei tea, kui kaugele läheb meie suhtes ida, kui kaugele lääs.
Inimeste ootused on aga nõnda üles kruvitud, et igasugune kaine poliitika, mis saab toetuda vaid kindlalt olemasolevatele võimalustele, osutub üha vähem teostatavaks, kuna osa ühiskonnast hindab seda liiga vähepakkuvaks.
Ometigi on selge, et kui me ei suuda kohe otsustavalt algust teha praktiliste ettevalmistustega iseseisvumiseks, kui me ei suuda oma ideaale tõlkida reaalpoliitika keelde, siis haarab avalikkust mõne aja möödudes apaatia ja sügav pettumus, mida loodavad nii Moskva kui ka tema kohalikud toetajad.
Kolmandaks ähvardavad Eesti ühiskonda tõsised sisemised konfliktid sotsiaalsel pinnal. Me kõneleme harva oma sisevastuoludest. Massimeediumis käsitletakse põhiliselt neid vaidlusküsimusi, mis tulenevad meie vahekorrast Moskvaga. Neist räägitakse päevast päeva. Aga te olete juba näinud, milliseid keerulisi juriidilisi, psühholoogilisi ja majanduslikke probleeme on vaja olnud ületada talude taastamisel, milliseid erimeelsusi kutsus esile väikeettevõtete ja kooperatiivide sünd. Tõsiseid vaidlusi on olnud seni veel vastuvõtmata omandiseaduse pärast. Prognoosida võib sotsiaalsete vastuolude teravnemist haldusreformi käigus, kui me praktiliselt hakkame valdu moodustama ja kohapeal võimu looma. Need vastuolud avalduvad just nüüd, kui me püüame jalgadele tagasi seada sõda, mis 50 aasta jooksul pea peale oli pööratud. Stagnaaeg surus need reaalsed vastuolud tihedasti kokku justkui miiniketta. Seal on seda plahvatusohtlikku materjali aina kogunenud ning me ei tea, kui kaugel me oleme selle kriitilise massi piirist, mille ületamise järel toimub plahvatus. Praktikas tuleb teha kõik meist olenev, et vähemalt peatada selle kriitilise massi kasvu. Sotsiaalsed konfliktid on kui viitsütikuga pomm, mis meile endistest aegadest päranduseks jäetud.
"Ma saan aru, et me tahame Eestit viia tagasi normaalsesse elurütmi, taastada lõhutud struktuurid, anda talle uued arenguimpulsid. Aga ei tohi idealiseerida Eesti praeguse ühiskonna võimalusi; tema organism on võrdlemisi nõrk ja ta ei omasta korraga kaugeltki kõiki neid ravimeid, mida me tahame talle pakkuda. Kõigepealt vajab Eesti ühiskond reanimatsiooni, mille mõte on selles, et teha ta üldse ravimiskõlblikuks. Vastasel juhul võime me kasu asemel tuua kahju ja lõhkuda needki struktuurid, mis meid tulevikuski võiksid teenida."
Ma nimetasin praegu sotsiaalsete konfliktide teravnemise ohtu. Ma ei rääkinud teadlikult rahvuskonfliktidest, kuna ma pean neid sotsiaalse konflikti erivormiks. Sest mõelge ise, mis spetsiaalset konflikti, mis spetsiifilist rahvuslikku konflikti saab mul olla Pavel Panfiloviga sellepärast, et tema on venelane ja mina eestlane. Meil on lihtsalt mitmetes asjades erinevad poliitilised taotlused ja arusaamised. Selles on kogu küsimus. Või võtame Lembit Annuse, kes on eestlane. Ometigi on asju, millest me saame väga erinevalt aru. Samal ajal ma ei näe, miks me ei saaks koos töötada nii ühe kui ka teisega, kui me peame lahendama konkreetseid majanduslikke ja sotsiaalseid ülesandeid.
Üldse ma kujutan ette, et seni on rakendamata elanikkonna kahe suure grupi potentsiaal. Need on noored, kes kaasatulekuks vajavad selget poliitilist perspektiivi, ja see on ka vene intelligents, eriti vene tehniline intelligents, kes vajab usaldust rahvuslikul pinnal ning vajab arusaamist, et suhted idaga tõepoolest säilivad ka tulevikus. Rahvusprobleeme õnnestub väga harva lahendada vaidlustega, märksa sagedamini aga majandusliku koostööga.
Ajakirjanduses on viimasel ajal väljendatud mitmeid mõtteid prioriteetide kohta, millest uus valitsus peaks lähtuma. Ühed arvavad, et piisab sellest, kui see valitsus püüab säilitada status quo'd ega võta majanduse ümberkorraldamiseks midagi ette enne, kuni poliitiline iseseisvus on saavutatud. Teised on seisukohal, et valitsus peaks üldse hoiduma poliitikast, olema väljaspool erakondi ning tegelema vaid rahvale igapäevase leiva ja leivakõrvase kindlustamisega, jättes poliitilised küsimused Ülemnõukogu lahendada. Ma ei saa nõustuda ei ühtede ega teistega.
Eelmine valitsus ja Ülemnõukogu eelmine koosseis on juba reformid välja kuulutanud ja me ei oleks järjekindlad, kui me ei läheks edasi. Alanud on haldusreform, ja kui me ei vii teda läbi formaalselt, vaid sisuliselt, see tähendab põhimõttelisi ümberkorraldusi eelarvesuhetes, siis see tähendab põhimõttelisi ümberkorraldusi maa- ja omandisuhetes.
Loodetavasti on peatselt algamas üleminek oma rahale, mis toob kaasa ümberkorraldused raharingluses.
Enamik rahvasaadikuid tuli ju siia reformikavadega, seda ka majanduse vallas. Ärgem unustagem, et kohalik võim on reformidega juba alustanud ja oleks mõistetamatu, kui need vabariigi tasemel seiskuksid.
Me peame iseseisvuseks ka majanduslikult valmis olema. Ütleme niimoodi, et see mees, kes alles pärast naisevõttu hakkab mõtlema, kus elada ja millest elada, see on tegelikult vilets peigmees. Õige mees muretseb enne maja või korteri, nii kuidas tal jõukohane on, või vähemalt mõtleb selle peale juba ette. Nii peame olema ka meie. Majanduslik valmisolek iseseisvuseks eeldab põhimõttelisi ümberkorraldusi ja reforme, millega tuleb jätkata. Kui me kujutame valitsust ainult jooksvate majandusasjade ajajana, siis taandub ministrite kabinet oma mõjukuselt ja rollilt linna-või vallavalitsuse tasemele. Muidugi, asja võib ka nii käsitleda, ainult sellisel juhul tekib küsimus, kuhu koondub siis täidesaatev riigivõim, nii palju kui meil seda on. Ülemnõukogu võtab vastu poliitilisi otsuseid. Väga hea. Kes hakkab neid ellu viima? Kui valitsus väldib seoseid poliitikaga, siis peab Ülemnõukogu võtma enda peale terve rea täitevvõimu funktsioone. Kui seda joont lõpuni ajada, loogilise lõpuni ajada, siis tuleks kõik, millel poliitika hõng juures, viia üle Ülemnõukogu alluvusse.
Maailmapraktikas on tõepoolest olemas ka niisugune mõiste nagu ametnike kabinet. Ametnike kabinet ei võta vastu poliitilisi otsuseid ja tema ülesandeks on vaid olemasoleva seisundi säilitamine. Aga meid olemasolev seisund ei rahulda. Ei poliitiliselt ega ka majanduslikus mõttes. Ja seetõttu ajaks ka esimesel pilgul neutraalne ministrite kabinet või ametnike kabinet meie oludes paratamatult teatud poliitilist joont. Iseasi, kas seda tehakse varjatult või avalikult. Niisiis on olukord valitsuse moodustamisel veel mitmeski mõttes ebasoodus ega tõota tulevastele ministritele kerget elu. Ometigi on ka neid faktoreid, millele loota ja mida ma järgnevalt tahaksin teile nimetada.
Kõigepealt ma loodan Eesti poliitikute vastutustundele, loodan arusaamisele sellest, kui haruldane on meile praegu ajaloo poolt antud võimalus. See arusaamine peab meid põhiküsimustes aitama ühte hoida ja panema ka ühiselt tegutsema. Oht jääda ajaloo veskikivide vahele ähvardab mitte ainult uut moodustatavat valitsust, vaid kogu maad ja rahvast, meidki siin saalis kaasa arvatud. Ükskõik, kas meie kaasabil või meist sõltuvalt, aga käivitunud on niisugused protsessid, et kui me neid ei suuda suunata, siis võib see kaasa tuua üleüldise varingu, mille alla me võime jääda. Lootes, et me kõik eelöeldust ühtemoodi aru saame, olen ma seisukohal, et moodustatav valitsus ei saa tulla mitte ainult Rahvarinde valitsus, sest sel juhul kujuneks see tahes-tahtmatult vähemusvalitsuseks, millel meie kriitilises riiklikus situatsioonis ei saa olla pikka iga. See tähendab, et kui ma osutun teie poolt valituks ja kui seejärel ei õnnestu luua tegusat koostööd teiste poliitiliste ja huvigruppidega Ülemnõukogus, nii Töökollektiivide Liidu kui Töökollektiivide Ühendnõukoguga, nii vabariiklastega kui ka õigusliku järjepidevuse saadikugrupiga, nii maasaadikutega kui ka EKP-d esindavate saadikutega, teiste sõnadega, kui ei õnnestu luua laiapõhjalist ja kindlal parlamendienamusel baseeruvat valitsust, siis tuleb teile läbiarutamiseks pakkuda peagi uus peaministri kandidaat. Võimalik, et Plaanikomitee, nüüdse Majandusministeeriumi nõrk külg selles avalduski, et me töötasime liiga kitsas ringis, mistõttu meie püüdlused ei olnud igakord üldsusele mõistetavad. Loodan aga, et seda viga me ei korda ning uus ja laiapõhjaline koalitsioonivalitsus, mis viib ellu Ülemnõukogu tahet, suudab otsuste tagamisele kaasa tõmmata rohkem erinevate majanduslike huvidega poliitilisi jõude. Majandijuhte ühelt poolt ja talunikke teiselt poolt, sotsiaal- ja kultuurisfääri inimesi, aga samamoodi ka ettevõtteid jne. Samuti ma loodan, et meil õnnestub stabiliseerida eestlaste ja venelaste suhted Eestimaal ning sellest ei kujune pidevate konfliktide allikat. Venelased peavad mõistma, et iseseisev Eesti Vabariik tuleb, varem või hiljem, õigusliku järjepidevuse korras või uue Eesti Vabariigina, aga ta tuleb ja ta tuleb iseseisvana. Meie lugupeetud vene kolleegidel on valida, kas viimase hetkeni vastu ajada ning tuua Eesti Vabariiki kaasa mineviku vastuolud, tehes sellega karuteene kogu siinsele venekeelsele elanikkonnale, või siis aegsasti hakata otsima teid ühistööks, sest selle inimese jaoks, kes Eesti ehitamisest osa on võtnud, on Eesti kodu. Kes aga tahab tulla valmisehitatud majja, see on ainult üürnik.
Viimasel ajal levitatakse väidet, nagu tähendaks kontrolli kehtestamine Eesti piiril seda, et siinne vene elanikkond kaotab igasuguse suhtlemisvõimaluse Vene Föderatsiooniga. See pole tõsine jutt. Euroopaliku mõttelaadi ja kaasaegse ühiskonnakorralduse puhul on täiesti loomulik iga inimese vaba suhtlemine oma emamaaga, nii nagu me tahaksime, et see oleks väliseestlastel kodu-Eestiga. Loodan ka, et minu kolleegid Eesti Komiteest ja selle juhatusest kasutavad oma võimalusi valitsuse kursi toetamiseks anneksiooni lõpetamisel. Pean väga tähtsaks, et Eesti kodanike ja nende järeltulijate huvid oleks selgelt ning ühemõtteliselt kaitstud. Selle seisukoha aluseks on Ülemnõukogu poolt eelmisel reedel vastu võetud deklaratsioon.
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Te saate ise aru, et meie olukorras, kus on palju ebamäärasust ja toimib mitmeid meist sõltumata faktoreid, ei saa keegi lubada asjade kiiret paranemist, kiiret vabanemist ja kiiret jõukust. Ma ei tahaks täna rääkida ka valitsuse programmist, sest selle koostab ja esitab teile valitsus ning selles võivad teiste valitsusliikmete poolt olla korrigeeritud ka minu arusaamad majandusliku ja sotsiaalse arengu korraldamise põhimõtete kohta, ning kui see programm on olemas, on juba teie otsustada, kas te avaldate sellele valitsusprogrammile ja sellele valitsusele usaldust või mitte.
Aga mida ma saan teile siin ja praegu lubada, on kõigepealt see, et me otsime koostööd ja kompromissi põhieesmärkide realiseerimise nimel, kuid mitte põhieesmärkidest loobumise hinnaga, mitte nende arvel. Samuti saan ma lubada, et me ei püüa teis luua illusioone. Kui asi ei lähe, kui on vaja teisi mehi, teistsuguseid ideid, siis seda me ka ütleme ja valitsus lahkub.
Ning lõpuks pean ma tähtsaks seda, et me ei kordaks 1939. aasta viga, siis tehti Eesti rahvale saatuslik otsus väga kitsa rühma inimeste poolt. Meie otsused peavad olema demokraatlikud ning põhimõttelisi küsimusi saab otsustada ainult avalikkuse, Ülemnõukogu ja üldsuse koostöös. Tänan!

Kas on küsimusi Edgar Savisaarele?

Lugupeetud valitsuse esimehe kandidaat, tahan esitada teile kaks väikest küsimust. Missugune on teie suhtumine 2. aprilli, s.o. esmaspäevast kehtivasse hindade tõusu? See on
esimene küsimus.
Ja teine. Arvestades sellega, et Narva linn asub ökoloogilise katastroofi piirkonnas, millised on teie sammud, mida võtate ette toiduainetega varustamise parandamiseks Narvas, sest praegu ei jätku seal isegi piimatooteid, lihatoodetest rääkimata.

Kõigepealt hindade tõusu kohta. See, et põllumajandustoodete hinnad on pikka aega olnud kinni külmutatud, see on muidugi meie põllumajandusele mõjunud laostavalt. Kaks põhimist majandusharu, mis on alla käinud, on just ehitusmaterjalide tööstus ja põllumajandus. Ehitusmaterjalide tööstuses on see juba selgelt näha, põllumajanduses saab näha olema lähiaegadel. Ma arvan, et põllumajandustoodete hinnad peavad ühes osas muutuma puhtturuhindadeks, teises osas peavad nad muutuma riiklikult kooskõlastatavateks hindadeks, ja kui panite tähele hinnaseadust ja määrusi, mis on hindade kohta vastu võetud, siis see põhimõte ongi sisse viidud. S.t. et järgmisest aastast alates kooskõlastatakse igal aastal põllumajandussaaduste hinnad siseturu jaoks uuesti, kooskõlastatakse riigi ja tootja vahel, iseküsimus, et siin esindavad tootjat ilmselt need tootjate liidud, mis praegu on hakanud tekkima.
Nüüd, mis puutub sellesse konkreetsesse hindade tõusu ja sugugi mitte ainult aiandussaaduste osas, sest see kompensatsioon, mis seal tuleks maksta, on üsna väike. Aasta peale oli see kusagil 20 rubla, s.t. et kuus natuke üle rubla majanduslike arvestuste järgi. Aga see ei ole ju ainus, samasugused hinnatõusud olid ka karusnahkade osas, osade jalatsite lõikes, talvemütside osas jne. Meie majanduspoliitikas oli ette nähtud, et nendega peab kaasnema kompensatsioon, selle kohta tegi Hinnaamet esimest korda valitsusele ettepaneku jaanuaris, teist korda tõstis selle asja üles 23. veebruari valitsuse istungil ja kolmas kord 18. märtsil eraldi kirjaga siia Toompeale. Kahjuks ma isegi ei tea, mis põhjustel selle hindade tõusuga ei kaasnenud kompensatsiooni. Võimalik, et need, kes pidid selle välja töötama, ei jõudnud tootjatele järele, järelikult oleks pidanud nende hinnatõusudega ootama. Mina olin erapooletu siis, kui see küsimus viidi Ülemnõukogu päevakorda, lihtsalt sellepärast, et see on valitsuse küsimus. Tähendab, selle peab ka valitsus ise ära klaarima. See, et toimusid ainult hinnatõusud, hoolimata sellest, et spetsialistid Hinnaametist korduvalt hoiatasid konkreetselt Ministrite Nõukogu rahandusnõunikku kirjalikult selle eest. Ma ei hakanud üles otsima, aga mul on need paberid kaasas, kuna ma olin veendunud, et see küsimus üles tõstetakse. Korduvalt ma hoiatasin, et seda ei tohi teha ilma kompensatsioonideta, aga see jäeti tähelepanemata, see oli poolik otsus.
Nüüd, mis puutub Narva varustamisse toiduainetega, siis mulle tundub, et ühe sammu juures selles suhtes ma olin tund aega tagasi. Olime maaelu saadikugrupis, kui meie juurde tulid siin tööstust esindava saadikugrupi inimesed, et kokku leppida selles, kuidas saaksid nemad osutada kaasabi põllumajandusele Eestis. Mulle tundub, et see ongi niisugune küsimus, kus olemasolevalt tehniliselt baasilt meie põllumajandusest rohkem kätte ei saa. See on lootusetu. Ma arvan pigem vastupidi, peame siin järele andma nende ülesforsseeritud tempodega. Järelikult me peame põllumajanduse tehnilist baasi hakkama moderniseerima. Seda on võimalik teha meie oma jõududega, kuid ma kujutan ette, et ka väliskapitaliga. Kirde-Eesti on veel omaette probleem, kuna saastumise foon on nii kõrge ja ka maa-alade saastatus on võrdlemisi kõrge, kardan, et seal me peame tulevikus hoopis rohkem orienteeruma tehnilistele kultuuridele, mitte niivõrd sellele, et seal inimtoiduks valmistatavaid põllumajandussaadusi toota.

"Minule esitab küsimuse Sergei Petinov. "Kas poleks õigem kõik küsimused ära kuulata ja siis alustada vastamist?" Ma arvan, et praegusel juhtumil oleks vist õige igale küsimusele kohe vastata, sest vastavalt meie poolt vastuvõetud otsusele on meil jäänud veel 10 minutit küsimustele vastamiseks."

Lugupeetud esimees! Minul on kandidaadile kaks küsimust. ENSV Ülemnõukogu valimisseadus reglementeerib kandidaadina balloteerima üksnes valimisringkonna elanikke. Tähendab, liidrikandidaat kasutas ametikohta elukoha muutmiseks oma kandidatuuri ülesseadmise eesmärgil. Inimesed hindavad seda pehmelt öeldes kui ebaeetilist tegu. Kuidas teie sellesse suhtute?
Ja teine küsimus: Te olite eelmise Ülemnõukogu poolt majandusministri kohalt tagandatud. Nähtavasti on IME puudustes ka teie süüd. Millele te siis loodate, saades maa esimeseks majandusleheks?

Esimesele küsimusele, ja millegipärast just nimelt lugupeetud vene saadikute käest, olen ma siit tribüünilt vist juba kahel korral vastanud. See vabastab mind praegu pikemast kommentaarist, ma ütlen ainult niipalju, et eetilise hinnangu andsid tegelikult need inimesed, kes hääletasid minu poolt või hääletasid minu vastu. Sest võimalusi valida oli neil ju küll.
Ja teine moment. Ma tahaksin siiski täpsustada, et mind ei võetud ministri kohalt maha, nagu te ütlesite, vaid mind ei kinnitatud sinna uuesti, see on minu arvates oluline vahe.
Edasi, mis tehtud on? Kõigepealt, IME majandusregulatsioon või uue majandusmehhanismi luustik on olemas, see on eelmises valitsuses põhiliselt läbi vaadatud ja Ülemnõukogust samuti läbi käinud, mõned dokumendid maha arvatud, aga eks need tuleb siis meil läbi vaadata. Kuid arvestades seda, et ühe riigi majanduselu vajab kümneid ja sadu seadusandlikke akte, suure töö tegid ära nii eelmine valitsus kui Ülemnõukogu. Seda esiteks. Teiseks. Möödunud aasta lõpul sai tehtud või koostatud uus majanduspoliitika. Need on konkreetsed majandussuunad 1990. aastaks koos uue eelarvega, aga kuna Ülemnõukogu eelmine koosseis otsustas, et siiski minnakse praegu vana eelarvega välja, siis tegelikult mõne kuu pärast seisab teil ees tõepoolest sellele hinnang anda ja otsustada, kas me selle järgi hakkame elama või ei.
Kolmandaks. On peetud väga raskeid läbirääkimisi Moskvaga. Ja see, et me nii ühekanalilise eelarve suhtes üht-teist saavutasime, see, et praegu Moskvas käivad välismajanduse suhtes läbirääkimised, see, ma loodan, et varem või hiljem on Moskva kõigi kaubanduslepingute ja horisontaalsete majandussuhete osas sunnitud järele andma, varem on oldud üsna tõrjuv, on ka üks selle poolaasta töövili.
Mis me veel oleme selle ajaga teinud, loodud on Balti turu alused. On üks põhimõttelisi küsimusi, kas me suudame ise ennast varustada või ei, kui silmas pidada, et aastakümneid on toetatud niisugust majanduspoliitikat, mis tegi meid võrdlemisi sõltuvaks. Ma ei räägi ainult naftast ja gaasist, ma räägin kõigest, alates nendestsamadest jänesenahkadest ja lõpetades paljude muude kaupadega, mida me ise oleks saanud toota, kuid millest me oleme nüüd loobunud. Nii et Balti turu peamine pluss peaks olemagi isevarustamine, teadlastel on selline arvamus, või õigemini on see meie kaubandusministeeriumi poolt välja öeldud, et kolm Balti vabariiki koos suudavad tööstuskaupade osas varustada ennast 70% ja põllumajandussaaduste osas 90%. Teine pluss on konkurentsi tekitamises, sest olgem ausad, me oleme võrdlemisi ühetüübilised oma majanduses, ja kui me vabariigisiseselt monopolide lõhkumisega nii kiiresti hakkama ei saa, ja võib-olla seda nii kiiresti ei olegi vaja teha, siis teatud konkurents tekib just nimelt kolme vabariigi vahel. Balti turu kokkulepe on valmis. Eesti ja Läti poolt oleks võinud ammu alla kirjutada. Leedu endine valitsus ei suutnud selliseid põhimõttelisi samme astuda, uus, ma arvan, suudab. Edasi. Järgmine küsimus, millega me tegelesime see pool aastat, see on materiaalsete reservide loomine. See on ka enesevarustamise küsimus. Tegelikult on ju Eestis reservid paberi peal praegugi olemas, ka tsiviilkaitse raames. Aga kui ma ütleksin, et need on meie käsutuses ja me saame, kui meil tekib raske olukord, neid kasutada, siis ma ei räägiks õigust. Selles suhtes olid tähtsad ka nende meestega peetud läbirääkimised. Edasi ma nimetaksin Majandusministeeriumi, tähendab Plaanikomitee reorganiseerimist Majandusministeeriumiks. Ma nimetaks seda palkade ülempiiri kõrvaldamist, millega võrdsetesse oludesse sattusid kooperatiivid ja väikeettevõtted. Aga ma ei taha öelda, et kõik need asjad oleks ainult Majandusministeeriumi töö. See oli ikkagi paljude majandusametkondade koostöö tulemus.
Miks siis IME ikkagi 1. jaanuarist ei käivitunud? Ma ütleksin seda eriti nendele Ülemnõukogu saadikutele, kes ka eelmises koosseisus olid. Kui 7. detsembril 1989, vabandust 1988, ei oleks vastu võetud otsust, et IME-t üldse ei vaadatagi, ja seda poole tunniga kõrvale lükatud, kui mais 1989 oleks selle asjaga põhjalikumalt tegeldud ja mitte ainult seadus vastu võetud, vaid oleks kohe antud suund määrustega, tähendab, kui ei oleks mitut üksteisele järgnevat venitavat protsessi, nii et me oleksime saanud tegelike ettevalmistustöödega alustada õigeaegselt, varem kui alles septembris 1989, siis me oleksime muidugi praegu juba uues majandusregulatsiooni süsteemis.

Lugupeetud juhataja, mul on valitsuse juhi kandidaadile mitmeid küsimusi. Kui aega ei jätku, valib kandidaat ise, millele ta vastab.
"Just äsja kuulutati, et tulevane valitsus tuleb koalitsioonivalitsus. Sellega seoses esimene küsimus: keda Töökollektiivide Ühendnõukogu liidritest te näete ENSV Ministrite Nõukogu kabinetis? Teine küsimus on niisugune: te olete üks Rahvarinde liidritest ja organisaatoritest. Te nähtavasti teate, et Rahvarinde alternatiiviks oli Interliikumine. Seega võib teid teatud määral ka selle liikumise ristiisaks pidada. Öelge, kas te näete võimalust suunata need polaarsed jõud mingil moel majandusküsimuste lahendamisele? Kolmas küsimus: just äsja rääkis lugupeetud Ülemnõukogu esimees valitsuse depolitiseerimisest. Kas teie olete sellega seoses valmis Rahvarinde poliitilisest juhtimisest loobuma. Viimane küsimus tuleb nähtavasti selline: vastavalt vastuvõetud määrusele "Eesti riiklikust staatusest" on meil välja kuulutatud üleminekuperiood. Sellega seoses saab selgeks, et IME kontseptsioon, mis oli mõeldud küsimuste lahendamiseks mitte vabariigi poliitilise, vaid majandusliku iseseisvuse tingimustes, ei sobi üleminekuperioodi majandusküsimuste lahendamiseks. Kas on olemas mingi üleminekuperioodi majanduskontseptsioon ja kui on, siis milles see seisneb? Tähendab see nüüd tunnistamist, et IME-ga on nüüd lõpp? Ja viimaseks: alles te rääkisite sellest, et IME oli valmis septembris ja kui mais ei oleks olnud viivitust, saaksime talle täna kaasa aidata. Mul oli IME detsembribülletään, milles olid trükitud kõik IME seadused, neid oli üle 200. Nii palju, kui mulle teada on, olid selleks ajaks vaevalt pooled nendest seadustest Ülemnõukogus arutamiseks valmis. Ülemnõukogus on läbi arutatud ja kinnitatud veelgi vähem seadusi. Mil moel viia see, mis te praegu rääkisite, kokku sellega, mida ütlesin praegu mina?"

Alustan viimasest küsimusest. IME elluviimine on paratamatult etapiviisiline protsess. Kui me räägiksime sellest, et me võime oma käsumajandusest ühel hoobil üle minna turumajandusse ja veel arenenud turumajandusse, siis see oleks muinasjutt. Seetõttu on kaks ise asja, IME seaduste kogu pakett, mis tõepoolest hõlmab sadu seadusi, see hõlmab ikkagi kogu majanduselu reguleerimist, ja teiselt poolt käivituspakett, selleks piisab ilmselt märksa väiksemast arvust seadustest. Teine moment, kuidas me püüdsime seda asja lahendada Ülemnõukogu eelmises koosseisus. Osa asju me ei võtnudki vastu seadustena, eriti need, mille suhtes me kindlad ei olnud, vaid võtsime vastu määrustena, et neid proovida kolm kuud, kuus kuud või aasta, ja pärast seda, kui me näeme, kas see asi töötab ja kas ta töötab meile soodsas suunas, alles pärast seda oli plaanis vastu võtta nad seadustena.
Teine küsimus. Depolitiseerida valitsus. Ma proovisin oma sissejuhatavas ettekandes teile just sellest märku anda, minu arvates lootus depolitiseerida valitsus on liivale rajatud. Teiste sõnadega, valitsus paratamatult võtab poliitikast osa, isegi kui ta oleks puhas ametnike kabinet.
Kas ma olen valmis loobuma seoses sellega Rahvarinde juhtimisest? See on väga tõsine küsimus. Ma arvan, et Rahvarindel on täita väga oluline funktsioon. Nimelt, kui ei jää tugevaid rahvaliikumisi, siis poole aasta või aasta pärast on ka need, kes praegu on tulnud riigitööle, kas Ülemnõukogusse või valitsusse või kuskile mujale, üsna ära bürokratiseerunud, uskuge mind, siis tekivad uued vastuolud. Teiste sõnadega, selline rahva kontroll peab kindlasti jääma ja minu arvates mitte ainult Rahvarinne, vaid ka rahvaliikumised niisugust kontrolli ka teostavad. Aga samal ajal ma ei usu, et mul õnnestuks leida aega ja võimalust, et Rahvarinde juhtimise ja vabariigi valitsuse juhtimise kõrval veel teha midagi muud tööd, praeguses olukorras eriti, võib-olla 10 aasta pärast oleks see võimalik.
Küsimus sellest, et uus programm ja IME ei sobi üleminekuperioodiks. Ma olen teiega nõus selles mõttes, et kahlemata peab valitsus olema ise uute ideede kandjaks, need ei tohi tulla väljast, selles mõttes peab ta ise olema oma programmi kandjaks. Ma leian ka, et kui mulle usaldatakse valitsuse moodustamine, siis see tähendab, et moodustatakse valitsus, kes siis töötab ise välja selle programmi, mida ta tahaks ellu viima hakata, ja alles siis tuuakse see siia teie ette, ja teie ütlete, kas see programm tuleb Eestimaale kasuks või mitte. Võib-olla eelmise valitsuse kõige nõrgem külg oligi see, et ta oma programmi suures osas võttis väljastpoolt ja mitte kõigile ei saanud see päriselt omaks. Teine moment, mida siin tuleb arvestada, on vanus. Teate, meil Majandusministeeriumis on all fuajees majandusministrite nimed ja pildid ning elulood. Ja vaadake huvi pärast sealt mõnda asja. Tähendab, Nikolai Köstner sai Eesti Vabariigi majandusministriks, kui ta oli 30-aastane. Tema lõpetas oma elupäevad muide Nasseri peamise majandusnõuandjana Egiptuses. Edasi, Aleksander Oinas sai Eesti delegatsiooni peanõuandjaks majandusküsimustes Tartu läbirääkimistel, kui ta oli 32-aastane.
Leo Sepp hakkas rahareformi läbi viima, kui ta oli 35-aastane. Härra Lutt ei lase mul valetada, ta on ise samast kandist pärit, aga niipalju kui ma mäletan, Theodor Pool oli 29-aastane, kui ta hakkas läbi viima Eesti maareformi.
"Nii et siin loeb ka vanus. Ja 39-aastane Savisaar on kahtlemata vanahärra võrreldes nendega, keda ma praegu teile nimetasin. IME vajab ümbertöötamist selles mõttes, et sinna on vaja sisse viia terve rida küsimusi: privatiseerimise küsimus, majandusstruktuuri küsimused. Ma võin teile öelda, et sellega Majandusministeerium tegeleb nüüd kuu aega ja me loodame, et Majandusministeerium esitab selle läbiarutamiseks mõne nädala pärast. See on majanduspoliitiline programm, mille osad on: suund integreerumisele maailma majandusega, s.o. siis pööre läände; majandussuhted Nõukogude Liiduga, kuidas neid arendada üleminekuperioodi erinevate variantide puhul; edasi horisontaalsuhted teiste liiduvabariikidega, mitte keskusega, vaid vabariikidega eraldi; majanduse struktuuripoliitika, majandusreformi siseloogika eelseisvate etappide ülesanded; kompensatsioonimehhanismid jne."
Aga ma ütleks IME kohta niimoodi. IME-l on kaks telge, üks on see, et oleks majanduslik iseseisvus mitte ainult ida suhtes, praegu me siin oleme probleemi ees Liidu ettevõtetega, vaid samasugune iseseisvus ka lääne suhtes. Teine eesmärk või telg on üleminek turumajandusele. Kumbagi nendest eesmärkidest me saavutanud ei ole ja seepärast meil ei ole mingit põhjust öelda, et IME on üleelatud või möödaläinud etapp.
Edasi. Suhted Töökollektiivide Ühendnõukoguga. Ma kujutan ette niimoodi, et kahtlemata valitsuse töö põhisuundade ja valitsuse koosseisu suhtes tuleb läbirääkimisi pidada ka Töökollektiivide Ühendnõukoguga, nagu kõigi teiste poliitiliste jõududega vabariigis, ja mul on tõsine palve, kui Töökollektiivide Ühendnõukogu 1988. aasta lõpus loodi ja härra Jarovoi esines ajakirjanduses sellega, et Liidu tehased on valmis abistama vabariigi majandust ja põllumajandust, siis tookord Plaanikomitee töötas välja 20-l lehel üsna korraliku programmi alates sellest, kuidasmoodi Töökollektiivide Ühendnõukogu võiks haakuda vabariigi majandusse, kuidas koostööd teha. Kahjuks seda programmi ei ole veel arutusele võetud, kuigi nüüd on juba hulk aega sellest möödas. Ma usun, et kui me hakkame Töökollektiivide Ühendnõukoguga läbirääkimisi pidama, siis sellest me just nimelt alustamegi. Meie poolt on kõik tehtud.

Aitäh! Lugupeetud Ülemnõukogu, vastavalt meie poolt vastuvõetud otsusele on küsimused ja sõnavõtud lõppenud. Asume hääletama. Juhatus arvab, et valitsusjuhi kandidatuuri hääletamiseks sobib seesama meetod, mida me kasutasime komisjoni esimeeste puhul, kompuutriga salajane hääletamine. Ei ole vastuväiteid. Ei ole. Ei ole tarvis vist hääletada. Lugupeetud Ülemnõukogu, et asi oleks lõplikult kindel, ma küsin teie käest üle. Kas ollakse nõus sellega, et valitsusjuhi kandidaat hääletatakse salajasel hääletamisel kompuutri abil? Kes on selle poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 77 saadikut, vastu on 4 ja erapooletuks jäid 13. Ja nüüd asugem salajasele hääletamisele. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et Eesti NSV valitsuse esimees võiks olla Edgar Savisaar? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 54 saadikut, vastu 32, erapooletuid 5.

Lugupeetud Ülemnõukogu, ma paluksin veel kord Ülemnõukogu Presiidiumi nimel, et te nõustuksite järgmiseks päevakorrapunktiks kinnitama Eesti NSV Ülemkohtu esimehe nimetamise. Kes on selle päevakorrapunkti kinnitamise poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 88 saadikut, vastu 2 ja erapooletuks jäid 4. Eesti NSV Ülemkohtu esimehe kandidatuuri kohta saab sõna Arnold Rüütel.

Tänasel Presiidiumi istungil vaatasime läbi ka selle küsimuse ja Ülemnõukogu Presiidium teeb ettepaneku Ülemkohtu esimeheks kinnitada Jaak Kirikal. Lubage ette kanda tema autobiograafilised andmed.
"Jaak Kirikal on sündinud 1939. aastal Eesti NSV-s Tartu linnas, rahvuselt eestlane, NLKP liige 1962. aastast, kõrgema haridusega. 1961. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna, 1975. aastal lõpetas NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Parteikooli. Alates 15. juunist 1988 töötab Eesti NSV Ülemkohtu esimehena. Teenistuskäik: 1961–1965 trusti "Eesti Põlevkivi" osakonnajuhataja, 1965–1970 Kohtla-Järve linna rahvakohtu esimees, 1970–1973 EKP Keskkomitee administratiivorganite osakonna instruktor, 1973–1975 õpingud NLKP Keskkomitee juures asuvas Kõrgemas Parteikoolis Moskvas, 1975–1976 EKP Keskkomitee parteiorganisatsioonilise töö osakonna inspektor, 1976–1980 Eesti NSV justiitsministri asetäitja, 1980–1988 Eesti NSV justiitsministri I asetäitja ja 1988. aastast käesoleva ajani Eesti NSV Ülemkohtu esimees. Mõni sõna tema kohta veel. Jaak Kirikal on viimase aasta jooksul aktiivselt osa võtnud paljude väga oluliste poliitiliste küsimuste lahendamisest, nagu on represseeritute õigekstunnistamine ja nende materjalide läbivaatamine. See töö on olnud väga mahukas ja Ülemkohus on väga aktiivselt sellega tegelnud. Peale selle on ta ka kõikide teiste taoliste küsimuste lahendamisel väga aktiivselt kaasa aidanud. Nii et Presiidium, läbi vaadanud kõik need materjalid ja arutanud põhimõtteliselt tema kandideerimise võimalusi, teeb teile ettepaneku kinnitada tema kandidatuur Ülemkohtu esimehe kohale."

Küsimusi Arnold Rüütlile.

Mul on küsimus lugupeetud esimehele, kas on ehk meie Ülemkohtu esimehe kandidaat ka mõne partei liige, ja juhul kui ta seda on, kas te peate õigeks, et ta kuulub ühte või teise poliitilisse rühmitusse?

Küsimus on tõesti aktuaalne, teatavasti rida meie õigusorganitest pöördus Ülemnõukogu Presiidiumi poole, et kõigepealt on tarvis peatada Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus nendes organites. Ja me oleme seda teinud. Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega on peatatud kõikide parteiorganisatsioonide tegevus Ülemkohtus, Prokuratuuris, Siseministeeriumis ja Julgeolekukomitees. Ja küsimus on üleval ka sellest, et õige oleks, kui Ülemkohtu esimees ei oleks ühegi partei liige, see oli arutusel ka Presiidiumis ja Jaak Kirikal ütles, et ta peab õigeks peatada oma parteilisus.

Mul on üks küsimus lugupeetud Ülemnõukogu esimehele. Öelge palun, kas Ülemnõukogu Presiidiumil on teine, alternatiivne kandidaat, kui rahvasaadik Kirikal valimistel läbi ei lähe?

Ei, meil ei ole teist kandidaati. Me seda ka ei arutanud, kuivõrd Presiidium üksmeelselt toetas Kirikali kandidatuuri.

Lugupeetud Ülemnõukogu esimees! Kas seoses määrusega õiguskaitseorganite depolitiseerimisest teostatakse keeld elukutsetele poliitiliste vaadete pärast, s.t. kas nendel õiguskaitseorganite töötajatel, kes ei soovi parteist välja astuda, keelatakse nendes organites töötamine?

Praegu see ei ole kohe reaalne, see küsimus oli väga tõsiselt kaalumisel, sest nendes organites on suhteliselt suur parteiliikmete arv. Eriti võib olla, et vanemad partei liikmed ei pea seda nüüd oma tööperioodi lõpus õigeks. Siin on muidugi probleeme palju, kuid me siiski võtsime selle otsuse vastu, et parteiorganisatsioonid ei segaks mingil määral õiguslikult just nende organite tegevust, et peaminister või ülemkohtunik ei peaks parteiorganisatsiooni ees parteilasena aru andma.

Suur tänu, Arnold Rüütel! Ja nüüd me palume kõnepulti Ülemkohtu esimehe kandidaadi.

Ma olen 51-aastane. Toetan põhimõtteliselt omanduse põhimõtet. Siis küsimus minu parteilisusest. Ma olen üks selle idee autoritest, et kohtunikud ei saa kohtunikuna töötamise ajal kuuluda ühtegi poliitilisse parteisse ega poliitilisse liikumisse. Eile ma andsin oma parteialgorganisatsioonile avalduse enda ümberregistreerimiseks Eestimaa Kommunistliku Partei, iseseisva partei liikmeks, ja kui mind Ülemnõukogu nimetab Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks, siis ma olen nõus kas peatama oma parteilisuse või välja astuma parteist kohtunikuks töötamise ajal.

Kas võib hakata küsimustele vastama? Aleksandr Gussev.

Lugupeetud seltsimees Kirikal! Kuidas Teie kui jurist-professionaal suhtute sellesse, et vabariigis rikutakse täna veel kehtivaid seadusi ja konstitutsiooni? See puudutab ka Tallinna linnanõukogu otsuseid sõjaväeteenistuse kohta ja sõjaväeteenistusse võtmise küsimusi. Tänan!

Kohus ei ole seaduse tegija. Seaduseandjad olete teie. Kohtu ülesanne on seadusi täita. Ma näen kohtu arenguperspektiivina ka seda, et vabariigis paratamatult tekib konstitutsiooniline kohus, kas eraldi organina või antakse see funktsioon Ülemkohtule. Sest just praegu, ja arvatavasti ka tulevikus, on vaja hinnata ka võimuorgani aktide vastavust põhiseadusele – konstitutsioonile. Aga praegu lähtuvad rahvakohtud ja Eesti NSV Ülemkohus kehtivatest seadustest.

Aleksei Zõbin.

Lugupeetud esimees ja kandidaat! Kuidas te suhtute erinevast rahvusest inimeste võrdõiguslikkusesse ja kuidas taastada see võrdõiguslikkus Eestis?

Ülemkohtu esimehena ma ei tea ühtegi avaldust ega kaebust vabariigi rahvakohtutesse ega Eesti NSV Ülemkohtusse, kus oleks kurdetud, et kellegi õigusi oleks rikutud rahvuslikul pinnal või poliitilistel põhjustel.

Ahti Kõo.

Lugupeetud juhataja! Mul on Ülemkohtu esimehe kandidaadile küsimus. Kas põhimõtteliselt peate võimalikuks tekitatud kahjude hüvitamist neile, keda aastatel 1940–49 küll ei represseeritud, kuid kes pidid oma varad maha jätma hirmust represseerijate ees?

Leian, et see ei ole kohtuniku küsimus. See on valitsuse ja Ülemnõukogu küsimus. Sõltub meie jõukusest.

Vladimir Lebedev.

Lugupeetud kandidaat! Te kuulutasite, et kohtuniku amet ja kuuluvus mingisse parteisse on ühitamatud. Kuid asi on selles, et kohtunikud valib rahvas. Kuidas sellest välja rabelda, kui rahvas ei soovi kohtunikku tagasi kutsuda ja kohtunik ei taha parteipiletit ära anda?

Ma võin nimetada kolm seadusandlikku akti. Detsembris avaldati vabariigi õiguskontseptsiooni projekt. Välja on töötatud parteide seadus ja on olemas kohtukorralduse seaduse projekt. Ja neis kõigis kolmes projektis on ühtne seisukoht, et kohtunik, ma ei räägi siin prokurörist ja miilitsatöötajast, et kohtunik ei saa kuuluda ühtegi parteisse ega ühtegi poliitilisse liikumisse. Praegusel etapil ma pean seda väga vajalikuks, sest õigusreform on kohtus jõudnud kõige kaugemale. Me oleme praegusel hetkel kõige sõltumatumad ja just sellepärast, et allume ainult seadusele ja mitte millelegi muule kui seadusele. Ja seepärast on täiesti loomulik parteialgorganisatsioonide tegevuse lõpetamine õiguskaitseorganites ja ka kohtuniku väljaastumine parteist kohtunikuks töötamise ajaks. See on põhimõtteline küsimus ja ma toetan seda seisukohta täielikult.

Lugupeetud Ülemnõukogu! On veel kolm küsimuste esitajat. Kas ollakse sellega nõus, et me sellega piirdume ja siis asume hääletama. Et asi oleks seaduslik, ma panen selle hääletusele. Kes on selle poolt, et veel kolm ekraanil esitatud Ülemnõukogu liiget saavad oma küsimuse esitada ja sellega on sõnavõtud ja küsimused lõpetatud? Palun hääletada! Poolt 77, vastu 6, erapooletuid 6. Anatoli Novohatski.

Lugupeetud esimees ja kandidaat! Pöördun kandidaadi poole palvega selgitada, kuidas teie arvates lahendatakse nende noorte meeste saatus, kes Tallinna linnanõukogu otsust ära kasutades väeteenistusse minekuks sõjakomissariaati ei ilmu? Kas neid karistatakse või mitte? Teenistus Nõukogude armees on ju konstitutsiooniline nõue.

See on teie, lugupeetud Ülemnõukogu liikmed, esimene kõige tähtsam küsimus, mis tuleb õiguslikult ja poliitiliselt lahendada. Alternatiivteenistuse seadus on meil olemas, kus Eesti noormehed aega teenivad, on poliitiline küsimus, läbirääkimised minu teada Liidu Kaitseministeeriumiga toimuvad, ja nii nagu seadusandja otsustab, nii ka talitame.

Lugupeetud pretendent, ühele küsimusele vastates te ütlesite, et perspektiivis on luua Eestis konstitutsiooniline kohus. Kas te ei leia, et konstitutsioonilise kohtu loomise ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogu juures asuva konstitutsioonilise järelevalve komitee loomise vahel võib tõmmata paralleeli? Minu teada suhtusid Eestist pärit Liidu Ülemnõukogu saadikud eitavalt konstitutsioonilise järelevalve komitee loomisse. Kas on vaja siis meil sellist kohut luua?

Ma ei ole NSV Liidu rahvasaadik, olen Eesti NSV kodanik. Eesti NSV kodanikuna olen veendunud, et meil on vaja konstitutsioonilist kohut.

Lugupeetud kandidaat! Kas te sattusite NLKP-sse veendumuste pärast või mingitel muudel motiividel? Öelge, palun, mis teid tänaseks NLKP programmis ei rahulda? Iga partei juhindub teatud põhikirjast. EKP XX kongressil võeti vastu programmdokument EKP reorganiseerimisest, millesse on lülitatud teatud momendid selle partei statuudist – põhikirjast. Kas teile ei tundu, et tegevuse seiskamine sellessamas parteis, iseseisvas EKP-s on üleüldse parteieetika rikkumine, põhikirja rikkumine? Mitte ühegi partei ükski põhikiri ei näe ette tegevuse seiskamist iseseisvas parteis, temast kas öeldakse lahti, astutakse välja või ollakse tema liige.

Lugupeetud saadik! Kohtunik ja kohus ei saa aktiivselt osaleda poliitikas ja seepärast ma teie küsimusele ei vasta, see on puhtpoliitiline küsimus.

Sellega on küsimused ja sõnavõtud kandidaadile lõppenud. Kas ollakse nõus, et Ülemkohtu esimehe kandidatuuri me hääletame ka salajasel hääletamisel kompuutri abil? Rahvarinde saadikugrupp palub vaheaega. Ma saan lubada ainult 3 minutit.
Kohal on 92 saadikut, Ülemnõukogu on otsustusvõimeline. Kes tulid hiljem, palun registreerida. Pavel Nikolajevitši paneme siin kirja. Nagu me otsustasime, valime me Ülemkohtu esimehe salajasel hääletamisel kompuutri abil. Asugem hääletamisele. Kes on selle poolt, et Eesti NSV Ülemkohtu esimees võiks olla härra Jaak Kirikal? Palun hääletada! Poolt 59 saadikut, vastu 24, erapooletuks jäid 4. Ülemkohtu esimeheks me valisime Jaak Kirikali.
Lugupeetud Ülemnõukogu! Lubage teile ette lugeda kaks Ülemnõukogu otsuse projekti.
"Esiteks. Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV valitsuse esimehe – peaministri ametisse nimetamise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab nimetada Edgar Savisaar Eesti NSV valitsuse esimeheks – peaministriks. Eesti NSV valitsuse esimehel – peaministril esitada Eesti NSV Ülemnõukogule ettepanek Eesti NSV valitsuse isikulise koosseisu kohta."
Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Tähtaega me praegu ei reglementeeri, see tuleneb meie töö- ja kodukorrast. Asugem hääletama. Poolt 78 saadikut, vastu 2, erapooletuid 11. Mulle öeldi, et valitsuse küsimus ei ole väga täpselt töö- ja kodukorras fikseeritud, sellepärast pöördun peaminister Edgar Savisaare poole ja küsin, kui kiiresti on tema suuteline esitama valitsuse koosseisu?

Ma loodan pidada poliitilised konsultatsioonid selle nädala teisel poolel ja esitada valitsuse koosseisu järgmise nädala algul.

Kas nõustume? Suur tänu! Lubage teile ette lugeda teine Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt.
"Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Valimise kohta Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks". Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab valida Jaak Kirikal Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks."
Kes on selle otsuse poolt? Palun hääletada! Poolt 86 saadikut, vastu ei ole, erapooletuid 7.
Lugupeetud Ülemnõukogu, peame nõu. Kell on 17.45. Vastavalt töö- ja kodukorrale meie ametlik tööpäev lõpeb veerand tunni pärast. Meil on mõned arupärimised, mõned teadaanded. Samal ajal on kohale kutsutud peaarbiitri kandidaat ja on ka rahvakontrolli komitee esindaja. Kuidas arvatakse, kas me peaarbiitri ja rahvakontrolli küsimused jätame homseks istungiks. Jätame homseks. Kas peab seda hääletama? Ei pea. Anname teile edasi mõned arupärimised. Nikolai Aksinin.

Eesti NSV Ülemnõukogu esimehele! Saadiku järelepärimine.
"Tallinna linnanõukogu otsusega soodustuste kohta kaubanduses, mis avaldati 5. märtsil 1990. a. ajalehes "Vetšerni Tallinn", on teatud soodustustest ilma jäetud Suure Isamaasõja invaliidid, parteiveteranid, Suure Isamaasõja veteranid, Afganistani sõja veteranid, sõjas hukkunute lesed, Nõukogule Liidu kangelased. See on vastuolus moraalinormidega veteranide suhtes, kes päästsid kodumaa fašistide käsist. Linnanõukogu otsus võeti vastu Suures Isamaasõjas saavutatud võidu juubeliaastapäeval ja on seetõttu ebahumaanne. Palun anda selles küsimuses selgitusi Ülemnõukogu käesoleval istungjärgul. Nikolai Aksinin."
Teade. On saanud teatavaks, et 3. aprillil kell 00.10 lasksid tundmatud Valga linnas õhku sõjameeste-vabastajate mälestusmärgi tank T-34. Loodan, et minu häält kuulevad sõjaveteranid. Tänan tähelepanu eesti

"Lugupeetud härra juhataja! Ma esitaksin järgmise arupärimise. Nagu teatati reede, 30. märtsi k.a. televisiooni "Aktuaalse Kaamera" saates, toimus järjekordne sõjavälise jõu demonstratsioon – ca kilomeetri pikkuse soomuskolonni liikumine läbi Vändra ja Türi põhja, s.o. Tallinna suunas. Sellega seoses palun vastust järgmistele küsimustele:"
1. Kui tegemist oli rutiinsete manöövritega, siis miks neid ei kooskõlastata eelnevalt ning miks ei anta nendest üldsusele aegsasti teada?
2. Kui need ei olnud rutiinsed manöövrid, siis millisel eesmärgil toimus taoline vägede ümberpaigutamine?
3. Kas Eestisse on toodud vägesid Ida-Euroopast või Nõukogude Liidust ? Tänan!

Lugupeetud juhataja! Tahan ära märkida mõned momendid, mis lubavad öelda, et te küllaltki tihti rikute meie poolt kehtestatud reglementi. Esiteks, lõuna algas varem kui reglemendis ette nähtud, kuigi esineda soovijaid oli. Miks mõningatele saadikutele tehakse esinemisvõimaluste andmisel eeliseid? Miks ei antud kõigile saadikutele võimalust peaministrile, täpsemini, siis veel ministrikandidaadile küsimusi esitada? Võiks arvata, nagu hakkaksime me peaministri küsimust iga päev arutama, aga see on väga tähtis küsimus. Ja veel üks nüanss. Kui te oleksite kõigile andnud võimaluse oma arvamust avaldada, siis poleks ENSV Ülemnõukogu avalduses Leedu Vabariigi iseseisvuse taastamisest olnud solvangut NSVL presidendi aadressil. Selles pöördumises kõlas süüdistus poliitilises provokatsioonis. Tahaks meelde tuletada, et kuigi meil ei ole veel välja kujunenud saadikueetika komisjoni, on selle komisjoni esimees juba olemas ja ma ei tahaks just nimelt Ülemnõukogu spiikeri kohta saadikueetika komisjonile protesti esitada. Tänan!

Ma palun olla korrektsem oma avaldustes, seda ka minu aadressil. Kõik sõnavõtud on antud peale Ülemnõukogu vastavat otsust. Ma panin hääletamisele küsimuse, kas me piirdume peaministri kandidatuuri arutamisel 30 minutiga, s.o. Ülemnõukogu otsus, ja isegi sellest ajast mindi üle. Ma annan Ülemnõukogu Presiidiumile korralduse viimasel kahel päeval sõna võtnud Ülemnõukogu liikmete nimekirja koostamiseks ja selle põhjal selgub, keda on eelistatud ja keda mitte.

Lugupeetud juhataja! Enamusel meist on ilmselt olemas vajadus ja soov konstruktiivselt tööle hakata. Praegu segab seda olukord, et küllalt palju saadikuid räägib vajadusest näidata kodustele oma kohalolekut siin. Kusjuures arutatava sisu on hoopis teisejärguline. Viimane aga välistab konstruktiivse töö, ja kui me konstruktiivselt tööle ei hakka, siis ei saa me Eesti Vabariiki ka 5 aasta jooksul. Sellest tulenevalt teen ettepaneku lõpetada Eesti Raadio ja TV otseülekanded ja edaspidi korraldada neid ainult selliste päevakorrapunktide puhul, mis tõesti on väga olulised ja väga tähtsad. Aitäh!

Arutame seda küsimust. Heldur Peterson.

Mul oleks üks teadaanne. Poliitilise võitluse kõrval oleme maasaadikute rühmaga kuulanud ära mitmed poliitilised rühmitused ja saadikukoosseisud. Töökollektiivide Ühendnõukoguga oli maasaadikutel üpris konstruktiivne nõupidamine, nimelt nende alluvuses olevate ettevõtete poolt põllumajandustehnika tootmiseks. Päevakorras oli kaks punkti, et moodustame konsultatiivnõukogu koos nendega, ja teiseks, et anda sellest kokkuleppest ajakirjanduses ja mujal teada, sada ma ka tegin. Ning veel teade, kuna mind valiti põllumajanduskomisjoni ja maaelukomisjoni esimeheks, aga ma kahte ametit pidada ei saa, siis me valisime uue maasaadikute rühma esimehe, selleks on rahvasaadik härra Lembit Arro. Tänan!

Suur tänu, võtame teadmiseks.

Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Tahan ühe küsimuse kohta oma arvamust avaldada. Me valisime peaministri praktiliselt poole tunniga. Seejuures kulutasime me eelnevatel istungitel poliitiliste küsimuste, avalduste ja deklaratsioonide peale mitmeid tunde. Valimistulemusi mitte mingil juhul kahtluse alla seadmata ja rääkimata konkreetsetest nimedest, tahan ma siiski oma muret väljendada selle kohta, et me kulutame poliitilistele küsimustele palju rohkem aega kui nendele küsimustele, mis kajastuksid vabariigi majanduslikus saatuses tulevikus paljude aastate jooksul. Tänan!

Suur tänu, võtame teadmiseks. Lugupeetud Ülemnõukogu, peame nõu. Sõnavõtusoovijaid tuleb kogu aeg juurde. Aga ma ei ole saanud veel asuda teadaannete ettelugemisele ja on vaja vastu võtta veel üks täiendus Ülemnõukogu otsusele Ülemkohtu esimehe valimise kohta. Mõne minuti pärast vastavalt meie kodukorrale lõpeb tänane tööpäev. Kas me hakkame hääletama pikendamise osas? Teen ettepaneku sõnavõtud lõpetada. Palun hääletada! Kes on selle poolt, et sõnavõtud lõpetada? Poolt 82, vastu 3, 5 erapooletut.
Lugupeetud Ülemnõukogu, Ülemkohtu esimehe otsuse juurde tulid täiendused, sellega seoses ma palun teie nõusolekut viimasena ette lugeda Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse projekt Ülemkohtu esimehe valimise kohta koos täiendustega ja sellele siis järgnevad teadaanded.
Eesti NSV Ülemnõukogu otsus Eesti NSV Ülemkohtu koosseisu kohta.
1. Eesti NSV Ülemnõukogu otsustab valida Eesti NSV Ülemkohtu esimeheks Jaak Kirikal.
2. Eesti NSV Ülemkohtu esimehel esitada Eesti NSV Ülemnõukogule valimiseks Ülemkohtu esimehe esimese asetäitja, esimehe asetäitja ja liikmete kandidatuurid, samuti vabariiklike linnade ja maavolikogude ettepanekul Ülemkohtu rahvakaasistujate kandidatuurid.
3. Teha ülesandeks Eesti NSV Ülemkohtu esimehe esimesele asetäitjale, esimehe asetäitjale ja liikmetele ning rahvakaasistujatele jätkata oma volituste täitmist kuni Eesti NSV Ülemkohtu uue koosseisu moodustamiseni Eesti NSV Ülemnõukogu poolt.
Kes on selle poolt? Palun hääletada! Poolt 90, vastu 1, 2 erapooletut.
"Mõned teadaanded. Viimase teate loeb ette Arno Almann. Rahvarinde saadikute grupp koguneb pärast istungi lõppu "Mainorisse". Riigikaitsekomisjoni esimees palub kohe pärast istungit tuppa 111 tulla järgmistel Ülemnõukogu liikmetel: Kama, Lippmaa, Kass, Liim, Priks, Leisson, Tupp, Kolossova, juurde on lisatud märkus, veel kes soovivad."
"On üks protest saadik Heldur Petersoni avalduse suhtes: "Kuulsime Savisaare sõnavõtus koostööst suurte üleliiduliste ettevõtetega põllumeeste abistamisel. See on liialt toores, et seda kokkulepet reklaamida positiivseks. Ants Paju.""
Ja viimasena Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär Arno Almann.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kuna nendel päevadel on esitatud mitmeid küsimusi, kuidas korraldada Ülemnõukogu saadikute töö tasustamine ja töölevõtmine, siis kui täna oli moodustatud Ülemnõukogu Presiidium, siis Ülemnõukogu Presiidium viis läbi oma esimese istungi ja praktiliselt esimese normiloova dokumendina võttis vastu otsuse rahvasaadikute Eesti NSV Ülemnõukogusse alaliselt töölevõtmise korra kohta ja teie kõigi huvides ma seda otsust praegu tutvustaksin.
Otsus kõlab järgmiselt. Juhindudes Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 2. aprilli otsusega kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu ajutisest töö- ja kodukorrast, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab:
1. Eesti NSV Ülemnõukogusse valitud rahvasaadik loetakse alaliseks Ülemnõukogu töötajaks – Ülemnõukogu liikmeks alates tema saadikuvolituste tunnustamise päevast. Töötasu makstakse Ülemnõukogu liikmele alates seniselt töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast päevast.
"Ma lisan siia juurde kommentaari. Tööõiguslik vahekord teil tekkis teie saadikuvolituste tunnustamise päevast, siis 29. märtsist 1990, ja tööraamatusse teie töökohtades peaks tehtama sissekanne: "Vabastada töölt seoses valimisega Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuks." Kui mingil põhjusel töövahekord teie ettevõttega kestab edasi, kui tööd pole võimalik üle anda, siis töötasu makstakse Ülemnõukogu liikmetele töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast päevast, kui teie asutus ei tõesta mõne muu dokumendiga, et teie ei ole alates 29. märtsist 1990 saanud töötasu teie eelmisest töökohast. See oli kommentaar."
2. Eesti NSV Ülemnõukogus valitavale ametikohale võetakse Ülemnõukogu liige alaliselt töötajaks alates sellele ametikohale valimise päevale järgnevast tööpäevast. Töötasu makstakse Ülemnõukogus valitavale ametikohale valitud rahvasaadikutele vastavalt kuupalga määrale samast ajast või seniselt töö- ja ametikohalt vabastamisele järgnevast tööpäevast.
Ma arvan, et siin on kõik arusaadav.
3. Ülemnõukogu liikmete, samuti Ülemnõukogus valitavatele ametikohtadele valitud rahvasaadikute töölevormistamine toimub vastavalt tööseadusandlusele. Töösuhte sõlmimise aluseks on Ülemnõukogu otsus saadikuvolituste tunnustamise või Ülemnõukogus valitavale ametikohale valimise kohta.
4. Kehtestada, et töösuhte vormistamiseks tuleb rahvasaadikutel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kaadritöötajale esitada töölise või teenistuja tööraamat, kuhu tehakse sissekanne töötamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogus. Tööraamat on Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis hoiul kogu rahvasaadiku volituste kehtivuse aja jooksul.
5. Kehtestada, et neile rahvasaadikutele, kellel senisest tegevusalast tingituna puudub töölise või teenistuja tööraamat, seatakse tööraamat sisse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi kantseleis. Uue tööraamatu sisseseadmisel esitab rahvasaadik teatise seniselt töö- või ametikohalt vabastamise kohta või tõendab muul viisil – siin on antud ka väga lai võimalus –, et tema senine kutsetöö või tegevusala ei sega rahvasaadiku ülesannete täitmist.
6. Selgitada, et rahvasaadikud, kes on üheaegselt valitud NSV Liidu ja Eesti NSV Ülemnõukogu saadikuteks, saavad saadikutööga seotud maksuvaba kompensatsiooni nende avalduse põhjal ainult ühest Ülemnõukogust.
Eesti NSV Ülemnõukogu esimees.
Ma ütleksin veel, et dokument loob õigusliku aluse töövahekorra vormistamiseks, selle otsuse punktide formulatsioonid lubavad lahendada kõiki erijuhte, mis antud saadikukorpuses on. Mul on ettepanek, et meie puhkeaega kokku hoida, siis need erijuhud kõik on võimalik lahendada individuaalkorras meie töötajate juures ja kaasabil.

Lugupeetud Ülemnõukogu! Kui on küsimusi Arno Almannile, siis me esitame need töö korras. Tänane tööpäev on sellega lõppenud, alustame homme kell 10.00.