14:09 Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Ma sain teie sõnavõtust aru, et Saaremaale tuulikute rajamine ei ole mõistlik, aga samas Ida-Virumaale võiks neid ehitada küll. Kas te oskate nimetada veel Eesti regioone, kuhu võiks neid rajada? Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Hea ettekandja! Ma siiski ei ole saanud vastust oma küsimusele. Kas te võite nimetada muid regioone, kuhu võiks neid tuulikuid püsti panna? Või Ida-Virumaa ongi ainuke? Loe lähemalt

10:01 Riigivaraseaduse § 81 täiendamise seaduse eelnõu (398 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Mis teie arvates võiks juhtuda siis, kui komisjon lükkab järjest tagasi mitu ministri esitatud kandidaati? Kas siis tuleks pikendada eelmise nõukogu volitusi või küsida arvamust kuskilt kolmandast kohast? Kuidas see juriidiline isik saaks sellisel juhul edasi tegutseda? Loe lähemalt

14:43 Välismaalaste seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (425 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Kui ma seaduseelnõu teksti loen, siis saan aru, et kui mõni näiteks vanemas eas tippspetsialist tuleb Eestisse ja saab elamisloa kiirmenetluse korras, siis võib ta jääda Eestisse ainult juhul, kui tema palk on kaks Eesti keskmist palka. Kui ta läheb pensionile ja tema palk on null, siis peaks... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Minu eelmine küsimus ei olnud tegelikult palga suuruse kohta. Tõepoolest, see nõue võib teatud sektorites erandkorras kehtida. Minu küsimus oli see, et kui inimene, kes on saanud elamisloa kiirmenetluse korras, pikendab oma elamisluba, kas te ei pea siis vajalikuks, et uue elamisloa saaks ta ... Loe lähemalt

10:02 Seaduse "Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmine rahvaalgatuse võimaldamiseks" eelnõu (395 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 395 oma korralisel istungil esmaspäeval, 22. aprillil aastal 2013. Eelnõu arutamisel osales külalisena Kristen Kanarik Justiitsministeeriumist, kes tutvustas meile valitsuse arvamust selle initsiatiivi kohta. Arutelu alguses se... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Mul ei ole akordioni. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Minu isiklik arvamus, mida ma ka komisjonis avaldasin, on see, et rahva initsiatiivile ei ole vaja nii suurt piirangut. 25 000 häält Eesti kontekstis tähendab seda, et referendumeid hakatakse kasutama poliitiliseks propagandaks. Teatud nišigrupid, kas või akordionimängijad, prov... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Kui ma jälgisin arutelu komisjonis, siis mulle tundus, et kõik osapooled olid huvitatud sellest, et rahva kaasamist suurendada. Ma olen üsna kindel, et me suudame ühel või teisel kujul leida lahenduse, mille me lähiajal ka vastu võtame. Aga sellest, kas rahvakogu tööl oli mõtet või mitte, m... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Vabariigi Valitsuse seisukoht oli see, et rahva kaasamist tuleb parandada, aga selleks on mõistlik kasutada muid instrumente, näiteks märgukirju või petitsioone. Seda nad oma arvamuses ütlesidki. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Mina isiklikult kardan seda, et neid initsiatiive ei tule piisavalt palju, kuna see piir, 25 000 allkirja, ei ole realistlik. Ma loodan, et kui me kasutame madalamat piiri, siis neid initsiatiive tuleb rohkem. Mina isiklikult ei karda küll seda, et rahvas hakkab Riigikogule ettepanekuid tegem... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Rahvakogust laiemalt me sellel komisjoni istungil ei rääkinud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Minu arvamus on selline, et see ettepanek jõuab komisjoni, mis tegeleb selle erialaga, ja komisjon arutab seda avalikul istungil. Ideaalis võiks selle avaliku istungi video olla kättesaadav ka internetis. Juhul kui komisjon otsustab eelnõu algatada, siis jõuab see eelnõu siia suurde saali. Um... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Mina isiklikult toetaksin seda eelnõu juhul, kui lisaks sellele, et see piirang ei oleks nii range, ei läheks see eelnõu mitte suurde saali, vaid komisjoni, sest see välistaks olukorra, kus parlament saaks rahva tahet ignoreerida. Komisjon oleks siis kohustatud korraldama avaliku istungi, kuh... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Mul on siin komisjoni istungi protokoll. Siit on näha, et just sellise ettepaneku ma ka tegin. Minu ettepanek seisnes selles, et eelnõu algataja võiks korraks võtta eelnõu tagasi, paari nädala jooksul me loodetavasti suudaksime konsensuse leida ja rahulikult edasi minna. Kuid eelnõu algataja ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Veel kord ütlen, et mina rääkisin potentsiaalsetest märgukirjadest. Sellisel juhul oleks komisjoni istung vaikimisi avalik. Praegu jääb see tõepoolest komisjoni esimehe otsustada ja see otsus ei pruugi tulla positiivne. Selle tõttu arvan, et seaduseelnõu on iseenesest küll samm õiges suunas, ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Nende seisukohta ei saanud me kahjuks teada, sest nad ei viibinud komisjoni istungil. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Nagu ma mainisin, see oli ka minu ettepanek, mida eelnõu algataja ei toetanud. Seal on põhimõttelised erinevused petitsiooni või märgukirja mehhanismist. Eelnõu räägib referendumitest, mitte märgukirjadest. Selleks et seda vastavusse viia selle teise mõttega, tuleb ikkagi päris põhjalikku tö... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma tuletan meelde, mis on meie praegune teema. Me räägime ühest teisest põhiseaduskomisjoni istungist. Mina mäletan seda, et need teie mainitud inimesed toetasid petitsioonide või märgukirjade kaudu rahvaalgatuste elluviimist. Nad tuletasid meelde, et see oli ka üks rahvakogu põhiteemadest. ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Enda kohta võin öelda, et mina küll sellepärast ei hääletanud nii, nagu ma hääletasin. Teiste hääletamist ei oska ma kahjuks kommenteerida. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Minu vastus oli ju vastus teie kolleegi küsimusele. Aga mis puudutab märgukirjade menetlemise mehhanismi, siis minu arvamus on see, et see ei toimi, sest seadustes puudub sellekohane protseduur. Ei piisa sellest, et selline mõiste on põhiseaduses olemas, see tuleb ka lahti kirjutada. Sellise ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma pean jällegi meelde tuletama, et meil on täna arutelul see seaduseelnõu, mitte teine või kolmas. Aga mina arvan küll, et praegu oleks mõistlik see istung avalikuks teha ja muuta ka materjalid tagantjärele kättesaadavaks. Siis saaksid inimesed, kellele tuleb see mõte näiteks paari aasta pä... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Siin ei ole küsimus neis kahes terminis, vaid selles, kas tegemist on kollektiivse või individuaalse petitsiooniga. Praegu saab märgukirja esitada ka üksikisik. Ta kirjutab kirja valmis ja saadab Riigikogule. Minu ettepanek on see, et kui selle petitsiooni all on teatud arv allkirju – petitsi... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Nagu ma mainisin, kutsutud oli Kristen Kanarik, valitsuse esindaja, kes töötab Justiitsministeeriumis, ja lisaks tegi ettekande eelnõu algataja. Selle seaduseelnõu arutelule rahvakogu esindajat kutsutud ei olnud. Minu isiklik arvamus on järgmine. Meil on järjekorras hästi mitu seaduseelnõu, a... Loe lähemalt

10:04 Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 388 oma korralisel istungil esmaspäeval, 15. aprillil aastal 2013. Eelnõu arutamisel osalesid külalistena Kristen Kanarik Justiitsministeeriumist ning Priit Vinkel Riigikogu Kantselei valimiste osakonnast.
Arutelu alguses selg... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Sellele küsimusele võiks ka pikemalt vastata, aga ma säästan natuke aega. Kui Eestis e-valimiste süsteem näiteks rünnakute tõttu ei toimi, siis on valimiskomisjonil õigus e-valimiste tulemused tühistada ehk inimesed lähevad valimispäeval jaoskonda ja hääletavad seal. Mis puudutab teist poolt... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ameerikas kasutatakse e-hääletamisel eraldiseisvat masinat. Teie esitatud analoogia on võrreldav sellega, et kui korterisse saab sisse murda, siis saab sisse murda ka näiteks kullareservi. Need elektroonilised süsteemid on tegelikult hästi erinevad. See, et üks konkreetne süsteem toimib halvasti, ei... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Selle konkreetse katsetamise skeemi pakkus välja valimiskomisjon. Eesmärk oli see, et kui verifitseerimine ei toimi, mis võib uue süsteemi puhul ju teoreetiliselt võimalik olla, siis ei satu e-valimiste legitiimsus löögi alla. Kindlasti katsetatakse seda süsteemi päris põhjalikult ka enne val... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Sa saad ju pidevalt uuesti hääletada ja sellega sa muudad valimistulemusi vähemalt ühe hääle võrra. Kui sa, hea kolleeg, pidasid silmas midagi muud, siis on võimalus esitada uus küsimus. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et need argumendid võisid igal komisjoni liikmel olla erinevad. Minu arvates on vastuhääletamiseks kaks põhjust. Esiteks, selline põhimõtteline muudatus pool aastat enne valimisi – see aeg on isegi veelgi lühem – ei vasta heale tavale. Teiseks on vaja kindel olla, et u... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma tegelikult vastasin sellele küsimusele. Ma mainisin, et kui sa pead silmas seda, kas süsteem on alati töökorras, siis tõepoolest ei ole seda võimalik suure rünnaku puhul tagada. Aga sellisel juhul e-valimiste süsteem lihtsalt ei toimi. Nagu ma juba mainisin, valimiskomisjonil on võimalik e... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Nagu me kõik teame, Ameerikas puuduvad ID-kaardid, mis võimaldavad andmeid jooksvalt krüpteerida. Selle tõttu toimub ka internetipankadesse sisselogimine seal ainult paroolidega. Loomulikult võib neid paroole kopeerida. Nagu ma mainisin, ükski süsteem ei ole kaitstud suure rünnaku eest. Mis ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Sellest ei olnud küll komisjonis juttu, aga minu hinnangul sõltub see sellest, kumb pool ei toimi. Kui viga on puhtalt verifitseerimises, siis on see samasugune olukord, nagu on paar korda olnud valimistulemuste avaldamisel. Süsteem on paar tundi maas olnud, aga valimistulemused ise on turval... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! E-hääletamist on juba mõnda aega rakendatud. See otsus on tänaseks vastu võetud. Tänane teema on tegelikult e-hääle kontrollimine ja mitte lihtsalt kontroll, vaid juriidiliselt siduv kontroll. Ma pean tunnistama, et see küsimus võib-olla väljub tänase arutelu kontekstist. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma ei saa nõustuda teie väitega, et mitte keegi ei kontrolli, sest seaduse uue redaktsiooni kohaselt teeb iga valijarakendus läbi sertifitseeritud audiitori kontrolli, selle teeb läbi ka valimissüsteem ise. Juhul kui sertifitseeritud audiitorid ehk CISA audiitorid, keda on tegelikult päris v... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma tuletan ikkagi meelde, et Eesti riigis on ID-kaardiga antud allkirjal samasugune mõju nagu paberil antud allkirjal. Minu subjektiivne hinnang on see, et seesama põhimõte võiks kehtida ka e-valimiste puhul. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ka see küsimus läheb minu hinnangul tänasest teemast päris kaugele. See seadussäte meil täna arutelu all ei ole. Me räägime hääle verifitseerimisest. See eelnõu ei reguleeri mitte kuidagi kõvaketaste hävitamist. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Minu isiklikul hinnangul on kõige suurem risk see, et e-valimiste ajal võib toimuda ulatuslik rünnak, mille tõttu inimesed ei saa hääletada, sest serverid on maas. Sellisel juhul e-hääletamist ei toimu. Praeguses maailmas ei ole see üldse välistatud. Me kõik oleme näinud, et ka suured võrguk... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Minu teada valija hääle kontrolli rakendust, mis toimib praegu Androidi operatsioonisüsteemis, teeb firma nimega Finestmedia. Ma ei oska öelda, kes seda edaspidi võiks teha. Ma arvan, et see on riigihanke küsimus. Valijarakenduse teeb – ma jällegi loodan, et ma ei eksi – Cybernetica AS. Näite... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma arvan, et see, et inimene teeb ise oma valiku, on väga tervitatav. Kui te pidasite silmas seda, et teine inimene võib näiteks juures olla või nende paroolide abil hääletada, siis see ei ole ilmselt seaduslik tegevus. Aga hea uudis on see, et see valija võib minna jaoskonda ja hääletada seal valim... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Ma ei saa nõustuda teie subjektiivse hinnanguga. Selle tõttu on mul raske teie küsimusele vastata. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Jah, saab tuvastada, et teie olete hääletanud. Häälekontrolli käigus saab tuvastada ka seda, et see konkreetne rakendus on andnud hääle konkreetsele kandidaadile. Kui võtta neid andmeid andmebaasist, kus on nimed ja hääled, siis neid ei saa kokku viia. Selle kohta on olemas päris pikk dokumentatsioo... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Kontrollitav see kindlasti ei ole, juhul kui see isik ise ei väida, et te olete seda teinud, või see mingil teisel põhjusel ei selgu. Ma toon paralleeli allkirjaga. Kui inimene annab võõra ID-kaardiga allkirja, siis on ID-kaardi omanikul õigus see vaidlustada. Juhul kui ta suudab seda tegu t... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! See sõltub sellest, millist krüpteerimist sa mõtled. Loomulikult peale seda. Kui sa hääletad, siis hääl läheb serverisse juba krüpteeritud kujul. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Tehniliselt on see protsess täiesti identne, sest e-valimistel küsitakse ID-kaardi paroole, selleks et saaks andmeid krüpteerida ja edasi saata. Täpselt samamoodi on krüpteeritud teie elektrooniline allkiri. Loe lähemalt

10:01 Vabariigi Presidendi poliitiline avaldus

Andrei Korobeinik: Austatud Riigikogu eesistuja! Head kolleegid! Osalusdemokraatia ajalugu on päris pikk. Ateena keskväljakul langetasid otsuseid kodanikud ise. Vahendajaid-poliitikuid ei olnud, hääletada sai iga mees. Naistega olid lood keerulisemad. Paljud arvavad, et see oligi tõeline demokraatia ehk rahvavõim. ... Loe lähemalt

18:21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu (276 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägin teile lühidalt, mis on eelnõuga 276 juhtunud esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 211/2011 ülevõtmisega. See määrus käsitleb kodanikualgatuses osalenud isikute autentimist.
Tegemist on ... Loe lähemalt

10:05 Õiguskantsleri ettepanek kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamise kohta isiku suhtes, kelle õiguslik staatus jäi alla 15-aastasena määratlemata (nr 21)

Andrei Korobeinik: Lugupeetud õiguskantsler! Hea eesistuja! Kolleegid! Kuna õiguskantsleri ettekanne oli hästi põhjalik ja ka vastused küsimustele olid põhjalikud, siis piirdun ma selle edasiandmisega, mis meil komisjonis toimus.
Põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut nr 21 kahel istungil: eelmise aa... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Nagu ma mainisin, positiivse lahenduse on leidnud 13 sellist juhtumit ehk kõik need kodakondsusest ilma jäänud inimesed on kodakondsuse saanud. Me ei ole küll arutanud seda, mis hakkab juhtuma nendega, kes nende 13 hulgas ei ole ja kes näiteks nüüd lehte lugedes avastavad, et selline võimalus on tek... Loe lähemalt

03:29 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 263 kahel istungil: s.a 22. oktoobril ning 5. novembril. Esimese lugemise käigus selgus, et eri osapooltel, nimelt Justiitsministeeriumil, MKM-il, ITL-il ning interneti kogukonnal on eelnõu suhtes üsna erinevad seisukohad. Neid m... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Osaliselt on see põhjustatud sellest, et meil läks natuke rohkem aega viimaste eelnõude menetlemisega, aga õnneks oleme graafikus. Euroopa Komisjon on graafikuga kursis ja toetab meid igapidi. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Andmete avalikustamiseks on igal aastal mõeldud summa suurusjärgus 40 000 – 50 000 eurot. Avalikustamisele kuuluvad andmed, mis on nagunii kasutusel ehk kättesaadavad, need tuleb lihtsalt ka teistele avada. Veendumaks, et eri osapooltele ei kaasne lisakulusid, on plaanis luua ministeeriumide ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! ITL-i esindajad osalesid ka töörühmas, mis kogunes enne teist lugemist, ja jäid eelnõu tänase sõnastusega igati rahule. Ehk siis võib öelda, et kõiki sisulisi ettepanekuid, mis nende poolt tulid, on ka tekstis arvestatud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Võib öelda, et praegusel juhul oli see kompromiss, mis arvestas pigem ITL-i ja internetikogukonna ettepanekuid, ehk siis ministeeriumid olid nõus sõnastama teksti n-ö nende kasuks. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tegemist on nn open data direktiiviga, mis on juba kümmekond aastat vana. Me võtame selle üle vähendatud mahus, aga me oleme astunud miinimumprogrammist sammu edasi ehk tegemist on suuremate muudatustega, võrreldes sellega, millega me võiksime piirduda. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! See kiri saabus siis, kui komisjonis olid arutelud juba läbi. Nii et komisjonis ei ole me kahjuks jõudnud seda arutada. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Seaduse tekstiga te võite tutvuda ka isiklikult. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega, aga nagu ma juba vastasin, me teeme seda veidi suuremas mahus. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Eelnõu ei toeta tasu eest andmete avaldamist, eelnõu toetab tasuta andmete avaldamist. Aastaks 2015 on kõik andmed tasuta. Ehk siis vastus teie küsimusele on ei. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Komisjonis ei ole me neid sanktsioone ja summasid arutanud, nagu teiegi mäletate. Aga tegemist oleks sel juhul tavalise rikkumismenetlusega ja kindlasti kaasnevad sellega ka teatud sanktsioonid. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Tänu sellele, et avalikud andmed muutuvad tasuta kättesaadavaks, saab erasektor luua uusi põnevaid rakendusi, mis ühelt poolt säästab riigi raha e-riigi teenuste arendamisel ja teiselt poolt toob loodetavasti eelarvesse ka maksutulu, millega saab üht-teist ette võtta. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: See on hea küsimus. Esiteks, andmed, mis võivad rikkuda inimeste privaatsust, ei muutu kättesaadavaks – ka mitte raha eest. Teiseks, kõik ministeeriumid vaatavad üle need teenused ja andmed, mida nad praegu avaldavad, ja aastaks 2015 peavad nad jõudma selgusele selles osas, mida nad tahavad kõigile... Loe lähemalt

18:47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu  määruse (EL) nr 211/2011 "Kodanikualgatuse kohta" rakendamise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 276 oma korralisel istungil 22. oktoobril 2012. Eelnõu arutamisel osalesid põhiseaduskomisjoni liikmed ning külalistena justiitsminister Kristen Michal ja sama ministeeriumi ametnikud. Eelnõu on esitatud Euroopa Parlamendi ja n... Loe lähemalt

10:02 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (251 OE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Ma sain aru, et keelekategooriate osas te eelnõu algatajaga komisjonis ühist keelt ei leidnud. Aga kui valitsuse esindaja tunnistab, et pool abipolitseinike koosseisust on puudu, milline on siis reaalne lahendus? Mida tema arvates tuleks kolme aastaga teha, et saavutada see ee... Loe lähemalt

10:39 Õiguskantsleri ettepanek üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangu kohta (nr 20)

Andrei Korobeinik: Aitäh! Austatud õiguskantsler! Teie ettepaneku tekst viitab asjaolule, et asutamispiirang vähendab maa-apteekide arvu. Samas leiavad nii Euroopa Liidu regulaatorid kui ka kohalikud apteegid ise, et maa-apteekide arv vähenes asutamispiirangu kehtestamisest hoolimata ja asutamispiirang on vähenemist h... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Austatud kolleeg! Ei saa muidugi kahelda selles, et asutamispiirang piirab ettevõtlusvabadust, kuna tegemist on ju piiranguga. Kuid selle eesmärk oli üllas, muu hulgas plaaniti selle piirangu abil tagada igaühe põhiseaduslik õigus tervise kaitsele, mida te ka oma ettekandes puudutasite. Kui... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Küsimustele vastates mainis õiguskantsler, et asutamispiirang tuleb kaotada kohe. Lisaks avaldas ta teatud skeptitsismi mõne sammu, näiteks jae- ja hulgimüügi eraldamise suhtes. Kas ka sotsiaalkomisjon leidis, et alustada tuleks just piirangu kaotamisest ja järgmised sammud on tulevikuteema? Loe lähemalt

14:08 Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud kolleegid! Selle seaduseelnõu näol on tegemist kompromissiga erinevate poliitiliste vektorite ja ka meie soovide ning tehniliste võimaluste vahel. Valimised on üks tähtsamaid demokraatia instrumente ja iga demokraatliku riigi huvides on valimisaktiivsust suurendada. Mida rohkem inimesi vali... Loe lähemalt

15:07 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Palun, kas on võimalik täpsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta. Teiste Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide näited tõestavad, et tegelikult toob tasuta juurdepääs andmetele hoopis riigieelarvesse raha juurde. Tänu sellele õnnestub erasektoril luua rakendusi, mida ... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 263 oma korralisel istungil 17. septembril 2012. aastal. Eelnõu arutamisel osalesid külalistena eelnõu algatajad ehk Vabariigi Valitsuse esindajad, nimelt justiitsminister Kristen Michal ja sama ministeeriumi avaliku õiguse talit... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Paljudes teistes riikides on see tasuta, mõnes ei ole. Tõepoolest, mainitud Euroopa Parlamendi direktiiv võimaldab ka raha küsida. See seaduseelnõu on kahtlemata samm õiges suunas sellepärast, et tänu sellele tekib juurdepääs andmetele, mida praegu ei saa ka raha eest kätte. Aga see, kas raha võtmin... Loe lähemalt

14:06 Õiguskantsleri ettepanek toetusstreikidest etteteatamise kohta (nr 18)

Andrei Korobeinik: Austatud õiguskantsler! Milline võiks teie arvates olla mõistlik etteteatamistähtaeg toetusstreigi puhul? Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Hea ettekandja! Üks küsimus, mille ma esitasin ka komisjoni istungil, jäi paraku vastamata. Ühe teise seaduseelnõu menetlemise käigus sain ma teada, et elutähtsate teenuste osutamine on reguleeritud hädaolukorra seadusega. Veel sain aga teada, et seal on kirjas ainult valdkonnad, mitte teenusepakkuj... Loe lähemalt

10:09 Aruanne Eesti Arengufondi tegevusest 2011. ja 2012. aastal ning arengufondi uue strateegia tutvustamine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Praeguses olukorras läheb suurem osa start-up'ide loodud lisandväärtusest välismaale. Eestis ei suuda need firmad raha teha ja kolivad investori juurde Ameerikasse või Inglismaale, sinna luuakse töökohad ja seal makstakse maksud, millest on kahju. Arengufond teeb tänuväärset tööd Loe lähemalt

10:05 Õiguskantsleri ettepanek eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta (nr 16)

Andrei Korobeinik: Austatud õiguskantsler! Ma saan aru, et teie ettepanek puudutab erakoole, mille asutajaks on kohalik omavalitsus. Kui erakool on puhtalt eraõiguslik asutus, siis saab ta ise otsustada, mis keeles ta õpetab. Kas teie arvates teie ettepanek lahendab teie püstitatud probleemi täielikult või mitte? Kas ... Loe lähemalt

17:24 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (204 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna on meil teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud seaduseelnõu 204, mis on tuntud ka kui serveriseadus. Eelnõu eesmärk on tagada tähtsate pangateenuste toimepidevus olukorras, kus välisriigis asuvad infosüsteemid ei toimi või side välisriik... Loe lähemalt

10:06 Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teise lugemise jätkamine

Andrei Korobeinik: Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ka täna ma räägin teile seaduseelnõust 164, mille algataja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. 29. mail katkes selle eelnõu teine lugemine algataja initsiatiivil. Ühe päeva jooksul sai esitada uusi muudatusettepanekuid. Neid laekus viis tükki ja jub... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Ma olen nii aru saanud, et kui inimesele antakse kodakondsus, siis ta saab riigi kodanikuks. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan küsimuse eest! Konkreetselt teie kohta ma ei oska vastata, aga selle seaduse kontekstis saab inimene kodakondsuse tagasi selle tagastamise päeval ehk siis mitte tagantjärele. See on nii sätestatud sellepärast, nagu ma aru sain, et vastasel juhul võib isikul probleeme tekkida. Vahepeal ta o... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Kui keegi saab kodakondsuse kõnealusel põhjusel tagasi, siis need lapsed jäävad Eesti kodanikuks. Loe lähemalt

11:18 Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (164 SE) teine lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägin teile lühidalt, mis on seaduseelnõuga 164 esimese ja teise lugemise vahel juhtunud. Tuletan meelde, et tegemist on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõuga, mille eesmärk on taastada Eesti kodakondsus isikutele, kes on sell... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjonis oli arutlusel ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanek, mille järgi oleks isikul kolm aastat mõtlemisaega, et ta saaks valida, kas ta tahab jätkata mõne muu riigi, mitte Eesti kodanikuna või tahab Eesti kodakondsust tagasi saada. Komisjon arutas... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Tõepoolest, see küsimus võttis komisjonis kõige rohkem aega. Põhjus, miks otsustati riigile kaalutlusõigus jätta, on selles, et võib näiteks juhtuda, et inimesega ei saa ühendust. Kodakondsusest jäi ta ilma näiteks viis aastat tagasi, kolis Lõuna-Ameerikasse ja elab seal, ning... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Võib juhtuda, et dokument sisaldab valeandmeid ka siis, kui inimene ei ole sellest teadlik. Näiteks, ta toob mingisuguse tõendi välisriigi registrist, kus on juba valeandmed sees. Sellisel juhul inimene ühelt poolt küll ei ole süüdi, kuid teiselt poolt võib juhtuda, et ei ole i... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan teid! Päris selle nurga alt ei olnud see komisjonis arutluse all. Samas tuletan meelde, et seaduseelnõu räägib ikkagi kodakondsuse taastamisest, mitte niivõrd selle äravõtmise lisavõimalustest. Ehk seadus räägib sellest, kuidas saab kodakondsuse inimesele tagasi anda. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Bürokraatliku efektiivsuse ja inimeste õiguste võrdlemisega me komisjonis kahjuks ei tegelnud. Samas nõustun ma teie probleemi kirjeldusega. Tõepoolest võib juhtuda, et dokumendis on valed andmed selle tõttu, et need sattusid sinna otse registrist, need andmed on ka registris va... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjonis seda tegelikult mainiti. Mina ise tegin ettepaneku, et võiks ju lihtsalt inimese käest küsida. See ei sobinud ei algatajale ega ka valitsuse esindajale. Mis puudutab elamislubade temaatikat, siis sellega tegeles teine komisjon. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ma tänan küsimuse eest! See oli rohkem isiklik küsimus, nagu ma aru sain. Komisjoni seisukoht selles asjas ei ole mulle teada. Minu isiklik seisukoht on see, et üldjuhul peab seadus tõepoolest kaitsma nõrgemat, aga mõnikord seda teha ei saa. Näiteks, kui seesama kodanik, kes on riigiga võrreldes k... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Ma kahjuks ei oska öelda, kas selle konkreetse sättega oli ka varasemalt probleeme. Mis puudutab õiguskantsleri ettepanekut, siis ma sain aru, et sellest kogu see protsess tõepoolest alguse sai. Samas pakuti komisjonis lõpuks sellist täislahendust ehk vaadati üle praeguse sõnast... Loe lähemalt

10:56 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (186 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus häälte kontrollimise ehk verifitseerimise kohta. Tegemist on kahtlemata väga põneva lahendusega. Mind aga huvitab intsidendi käsitlemise protseduur, mis võib sellega seotud olla. Toon ühe lihtsa näite. Eeldame, et valija avastab oma e-... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Lugupeetud ettekandja! Ma jäin mõtlema hääle tühistamise peale. Kui valimiskomisjon ei saa kontrollida, kas valija räägib tõtt või mitte, kas siis see kontrollkood tõepoolest ei annagi tulemust? Valija võib lihtsalt selle kõik välja olla mõelnud. Kas see tähendab, et valija avalduse alusel võib tema... Loe lähemalt

10:07 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 165 oma korralisel istungil 13. märtsil aastal 2012. Eelnõu arutamisel osales külalisena eelnõu algataja esindaja Yana Toom Keskerakonna fraktsioonist ning Vabariigi Valitsuse esindajatena osalesid Siseministeeriumi ning Politsei... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Komisjon arutas seda. Arutelu oli hästi pikk. Üritati välja selgitada, millised olid siin seadusandja kavatsused. Vabariigi Valitsuse esindaja arvas, et eesmärk oli kehtestada sünniaastapiirang ehk need, kes on sündinud peale 1930. aastat, peavad eksami sooritama eesti keeles. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Ka see teema oli komisjonis arutlusel. Peamine probleem on selles, et nendes viies keeles eksami sooritamise võimalus on kallis. See eeldab seda, et igas kohas, kus eksamit saab sooritada, peaks see olema võimalik ka näiteks itaalia keeles. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Minu mäletamist mööda toimus see arutelu teie kohalolekul, arutelu lõpus midagi uut esile ei kerkinud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan küsimuse eest! Päris sellise vaatenurga all seda teemat komisjonis ei käsitletud, aga ma vastan teie küsimusele. Minu isiklik arvamus on, et see vahe on umbes üks aasta. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Sellest oli juttu. Ka Vabariigi Valitsuse esindaja väitis, et kui seal oleks kirjas näiteks ainult vene keel, siis oleksid kulud teistsugused. Kuna kirjas oli see, mis seal kirjas oli, ehk viis keelt, siis me pikemalt seda teemat ei arutanud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh! Kahjuks seda arvu komisjonis ei kõlanud. Seaduseelnõu koostaja arvas, et seadus lisakulusid ei tekita. Selles oligi see põhimõtteline vastuolu. Valitsuse esindaja arvas, et lisakulud kaasnevad seetõttu, et eksamit saab sooritada nendes viies keeles. Konkreetset maksumust ta välja ei pakkunud. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Aitäh küsimuse eest! Mina isiklikult selles kahtlen, aga komisjonis ei olnud sellest pikemalt juttu. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan! Ka see teema ei olnud komisjonis arutlusel. Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Tänan! Neid põhjuseid oli mitu. Esiteks, needsamad kulud, millest siin varem juttu oli. Teiseks, arutelu lõpus küsiti, kas oleks mõeldav esitada eelnõu osadena, et parandusettepanekud oleksid eraldi. Eelnõu algataja vastas, et ta kaalub seda, aga nagu me näeme, seda ei tehtud. Nii et kui vähemalt ü... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Näiteks see osa, mis puudutab õiguskantsleri ettepaneku elluviimist ja kattub seaduseelnõuga 164, ilmselt leiaks toetust, kuna eelnõu 164 leidis komisjonis toetust. Loe lähemalt

12:18 Kodakondsuse seaduse § 32 muutmise seaduse eelnõu (164 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 164 oma korralisel istungil 13. märtsil aastal 2012. Eelnõu arutamisel osalesid külalisena eelnõu algataja esindajana Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Vabariigi Valitsuse esindajatena Si... Loe lähemalt

10:46 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (68 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Austatud ettekandja! Vastustest sain ma aru, et selle seaduse sihtgrupp on 1500 last ja meil on umbes 150 ametnikku, kes on valmis neile igapidi nõu andma, mis teeb n-ö kümme klienti ühe ametniku kohta, ja on ette nähtud mitu aastat, selleks et kliendiga tegelda. Samas me saame aru, et see süsteem ... Loe lähemalt

11:25 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (32 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Aitäh! Hea ettekandja! Kas te oskate lühidalt seletada, milline võiks olla selle elektroonilise järelevalve tehniline teostus? Kas kuskil maailmas on seda juba tehtud? Kas see eeldab seda, et mõlemad pooled kannavad mingisugust seadet? Palun lihtsalt lühidat kommentaari. Loe lähemalt

11:01 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (3 SE) esimene lugemine

Andrei Korobeinik: Lugupeetud ettekandja! Teie toodud näited puudutasid firmasid, kes tegutsevad Eesti turul ja kelle turuosa on päris suur – näiteks Eesti Energia ja Elering. Kuid teadaolevalt on Eestis ka firmad, kes tegutsevad globaalsel turul, nagu näiteks Estonian Air. Nende elu on niigi üsna keeruline. Kas te ei... Loe lähemalt

Andrei Korobeinik: Mul on üks täpsustav küsimus. Oletame, et mõni kahjumis olev riigifirma teeb oma juhiga pikaajalise lepingu ja pakub talle tulemustasu sõltuvalt firma tulemustest ning firma jõuab kasumisse ja selle juhi palk tänu sellele tõuseb. Kas see seadus reguleerib tagasiulatuvalt ka sellist olukorda või sell... Loe lähemalt