11:45 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud ettekandja! Ma esitan teile kui rahanduskomisjoni ettekandjale sisuliselt sama küsimuse, mille ma esitasin ka rahandusministrile, kes pidas küll seda küsimust oluliseks, aga väga sisulist vastust ma temalt ei saanud. Nimelt, Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi toob kulude su... Loe lähemalt

14:45 Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma teen lühidalt. Reformierakond toetab ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Meenutuseks ütlen, et need muudatused ravikindlustuse seaduses ja sotsiaalmaksuseaduses töötas välja ju eelmine koalitsioonivalitsus ja nende taus... Loe lähemalt

18:28 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) teise lugemise jätkamine

Jüri Jaanson: Hea ettekandja! Ühe pöördumise te siiski tegite. Rahanduskomisjoni juhina te pöördusite sotsiaalkomisjoni poole perehüvitiste seaduse § 7 küsimuses, et kas need perehüvitised, mis seal kirjas on, on õigustatud ja vastuvõetavad. Eeldasite ilmselt, et sotsiaalkomisjon peab vastama nagu kanakari, et ja... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea ettekandja! Ma tahtsin sotsiaalteemal küsida, aga te mainisite, et uue valitsuskoalitsiooni eesmärk on majanduskasv, ja mõtlesin vaadata tervikpilti nagu teiegi. Eesti Panga värske majandusprognoos ütleb, et uue koalitsiooni nimetatud uute sisendite põhjal ootab meid järgmisel kolmel aast... Loe lähemalt

10:18 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Mida teha Rail Balticuga?" arutelu

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu kindla veendumuse kohaselt on Rail Balticu jaoks välja töötatud kõige parem plaan. Rail Balticu rajamise seisukohalt on oluline koostöö naabritega, ma mõtlen meie lähinaabreid Lätist ja Leedust. Me teame, et praeguseks hetkeks on Läti välistanud raudtee... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud ettekandja! Minu meelest ei peaks me asju vaid kitsalt oma riigi mätta otsast vaatama. See oli tegelikult Siim Kallase sõnum. Pean ütlema, et mulle väga meeldis see globaalne plaan, mis teie jutu taustal oli. Aga globaalses plaanis on lähiaastakümnetel tõenäoliselt avanemas Põhja-Jää... Loe lähemalt

15:05 Istungi rakendamine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Et õlu ja viin on kasulikud, kui neid mõistuspärasel viisil tarvitada, ütleb meile oma tegelaste kaudu välja juba Anton Hansen Tammsaare. Meie ühiskonna probleem on alkoholi liigtarbimine ja alkoholism. Ilmselt seetõttu on töö- ja terviseminister Ossinovski... Loe lähemalt

15:33 Arupärimine struktuurse eelarvetasakaalu kohta (nr 280)

Jüri Jaanson: Aitäh! Hea minister! Täna oli sotsiaalkomisjonis arutelu all arvamuse andmine rahanduskomisjonile. Küsiti, kas on ikka mõistlik tõsta peretoetusi kolmelapselisele perele 100 euro võrra ja seitsmelapselisele perele 30 euro võrra. Õhku jäi küsimus, mis on selle tõstmise katteallikad. Kohapeal viibinud... Loe lähemalt

15:21 Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (302 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Hea ettekandja! Selle seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud tekitavad väga palju sisulisi küsimusi. Kahjuks pean mina alustama vormist. Üldiselt on hea tava, et kui arutatakse eelnõu või selle muutmist või ka muudatusettepanekuid, siis kutsutakse kohale ka nende õigusakt... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Ma hea meelega tahaksin esitada küsimuse alkoholiaktsiisi või laiemalt koalitsiooni alkoholipoliitika kohta. Aga kuna ma ei saanud viibida rahanduskomisjoni istungil oma esitatud muudatusettepaneku arutelul ja rahanduskomisjon otsustas jätta selle ettepaneku arvestamata, siis on minu küsimus ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Head kolleegid! Mul on ka mõni kommentaar tänase arutelu kohta. Eelnõu 302 oli algul mõeldud selleks, et teha mõningaid jooksvaid ja väiksemaid muudatusi, nagu pensionide täiendava tulumaksuvabastuse määra tõstmine, abipolitseinike ja päästjate hüvitiste ja toetuste tulumaksuvabastus ning töövõtja... Loe lähemalt

15:18 Ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 301 eesmärk on üllas: kehtestada tööealistele inimestele hambaravihüvitis, mille suurus on kuni 50% raviarvetest, mille kogukulu kuni 60 eurot. Tegemist on põhimõtteliselt uue suurepärase algatusega. On oluline, et see käivituks võimalikult sisuliselt ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Sellest piisab. Kui teenus ei hakka õigel viisil tööle, siis pole ka välistatud, et seadust tuleb juba lähiajal muutma hakata. Aitäh! Loe lähemalt

15:04 Peaministrikandidaat Jüri Ratasele Vabariigi Valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud peaministrikandidaat! Eesti regionaalarengu aspektist on äärmiselt oluline riigi tugimaanteede ja transpordiühenduste arendamine. Minister Kristen Michal on algatanud suurte tugimaanteede neljarealiseks muutmise projekti, sh Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Pärnu maantee ehit... Loe lähemalt

14:05 Peaminister Taavi Rõivasele umbusalduse avaldamine

Jüri Jaanson: Austatud peaminister! Umbusalduse avaldajad on teile või õigemini valitsusele ette heitnud vähest võimekust meie sotsiaalsüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Näiteks on ette heidetud haigekassa praeguseid probleeme olukorras, kus sotsiaalmaksu laekumine on tegelikult prognoositust parem. Valitsuse... Loe lähemalt

16:31 "Spordipoliitika põhialused aastani 2030". 2015. aasta täitmise aruanne

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh ettekande eest! Paljude positiivsete asjade kõrval on tõesti muret valmistanud see, et juba pikemat aega – seda ka eelnevate uuringute põhjal, alates 2003. aastast – on liikumisharrastusega mittetegelejate osakaal püsinud kolmandiku piires. Üks meetodeid, mida vali... Loe lähemalt

20:20 Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Härra minister! Selles eelnõus on päris palju positiivseid ja häid asju tervise edendamiseks, näiteks tervisehüvitise maksmise võimaldamine ettevõtjaile. Spordi seisukohalt tekib aga küsimus, miks erisoodustusmaksu kaotamist – eriti kui vaadata, et see on tähtajaline – ei ole laiendatud avali... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Tõepoolest, me räägime võimalusest panna tööandjatele kohustused terviseedenduse raames, aga terviseedendus nagu ravikindlustuski peaks olema kättesaadav võimalikult laiale elanikkonnale. Selle eelnõu järgi ei maksustata erisoodustusena ka tööandja enda spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavai... Loe lähemalt

10:13 Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Ütlesite, et tegemist on ühe väikese, aga olulise komponendiga ühest suurest terviklikust plaanist, mis puudutab meie lapsi. Ütlesite, et see tekitab riigieelarves 2 miljonit eurot kulutusi. Tahangi küsida, kas siia sisse on arvestatud ka nende koju jäävate emade hiljem taas tööturule aitamis... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud ettekandja! Teile esitatakse siin päris palju sisulisi küsimusi laste kasvatamise, töölkäimise ja kõige kohta, mille arutamise õige koht on hoopis sotsiaalkomisjon. Aga rahanduskomisjoni pärusmaa on just kulupool ehk mõju riigieelarvele. Kas komisjoni istungil oli ka sügavam arutelu ... Loe lähemalt

15:09 Arupärimine tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta (nr 229)

Jüri Jaanson: Aitäh! Töövõimereform käivitub lõplikult küll järgmisest aastast, aga rääkides TVR2-st, mis on mõeldud tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetuseks ja selle olukorra lahendamiseks, olete teie isegi siin palju rääkinud tööandja vastutusest. Kuid kui me käime ettevõtteid vaatamas, siis näeme, et tööandjad... Loe lähemalt

10:27 Õiguskantsleri ettepanek viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla

Jüri Jaanson: Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja, mul selline küsimus. Kas teie ettepanek puudutaks ka korduvaid kergemaid süütegusid, mis on korda saadetud varases nooruses ja hiljem kustunud? Kas ka sellisel juhul võiks inimesele avada tee riigiametitesse? Loe lähemalt

10:07 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on tänuväärse eelnõuga, milles pakutav muudatus on plaanis ellu viia ka koalitsioonil. Aga ma tahan veel kord tähelepanu juhtida ühele asjale, millest me ka komisjonis rääkisime. Nimelt, seaduseelnõus on ette nähtud toetus töövõimetuspensionäridele.... Loe lähemalt

15:49 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on lõpphääletusel uus sotsiaalhoolekande seadus, mis muudab kogu sotsiaalabikorralduse inimestele selgemaks ja seeläbi peaks paranema inimeste teadlikkus, kuidas on võimalik abi saada. Nende teenuste kohta, mille osutamisel on seni esinenud kvaliteediproble... Loe lähemalt

10:17 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse k.a 28. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu 98 esimene lugemine lõpetati 28. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. november 2015. Tähtajaks esitati 20 muudatusettepanekut. Eelnõu arutelude käi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! See eelnõu konkreetselt rahastamisega ei tegele ja selle järgi täiendavaid rahalisi vahendeid eelarvesse lisatud ei ole, sest eelnõu ei suurenda omavalitsuste rahalisi kohustusi. See on lihtsalt sotsiaalhoolekande seadus uue terviktekstina, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eriosa. See markee... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitüma! Nagu ma mainisin, on seni olnud ja on ka tulevikus nii, et kohalikele omavalitsustele eraldatakse sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks rahalisi vahendeid tasandus- ja toetusfondi kaudu. Praeguseks on selgunud, et nende eraldiste puhul on paljudel kohalikel omavalitsust... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Komisjonis ei hääletanud ma selle vastu, aga ma selgitasin väga selgelt oma seisukohta. Ma olen jõudnud arusaamale, et viipekeele tõlgi teenuse lisamine seaduseelnõusse ei aita kaasa viipekeele kättesaadavusele sihtgruppidele ehk kurtidele.
Laiemalt rääkides on sotsiaalhoolekande seadus mõeldud ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitüma! Ütlen kohe, et asju ei tule lahendada niivõrd seaduses, kuivõrd sisuliselt. Kui rääkida sellest, kas praegu pakutud lahendus või isegi ka viipekeele tõlgi teenuse lisamine sotsiaalhoolekande seaduse eelnõusse aitaks viipekeele tõlke kättesaadavust parandada, siis vastus on ei. See on ikkagi,... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Konkreetseid arve selle seaduseelnõu juures mul kasutada ei ole. Kasutan praegu Sotsiaalministeeriumi üldinfot ja nende seisukohta. Nad tegid ka veel seaduseelnõu koostamise ajal konkreetse uuringu kõikides omavalitsusliitudes. Suures osas omavalitsustes on tõesti tekkinud sotsiaaltoetuste ja... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma pean ümber lükkama eelkõneleja mittekonstruktiivsed seisukohad Sotsiaalministeeriumi kohta. Vastupidi, Sotsiaalministeerium on olnud väga koostööaldis ja reageerinud meie ettepanekutele väga operatiivselt, tulles igal komisjoni istungil välja oma kompromissettepanekutega. See ongi põhjus, miks me... Loe lähemalt

15:40 Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Aasta tagasi, 19. novembril 2014, võtsime siin saalis vastu töövõimetoetuse seaduse, millega käivitame tuleval aastal töövõimereformi. Töövõimereformiga läheme töövõimetuspensionide süsteemilt üle töövõimetoetuste süsteemile. Selle alustalaks on töövõime... Loe lähemalt

12:43 Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustuseks meenutan, et töövõimetoetuse seaduse muudatused on seotud järgmisel aastal alguse saava töövõimereformi parema elluviimise ja rakendamisega. Need muudatused peavad tagama sujuvama ülemineku ühelt sotsiaalkindlustussüsteemilt teisele. Selle seaduse üks ee... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Seadus on praegu määratud jõustuma 2015. aasta 20. detsembril ja eelkõige sel põhjusel, et põhimõtteliselt anda aega seaduse jõustumiseks 1. jaanuaril 2016. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma omateada ütlesin, et seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 6 komisjoni liiget ja vastu ei olnud keegi. Teisel hääletusel, kui hääletati menetlusdokumentide üle, hääletas poolt 6 liiget ja vastu oli 3 komisjoni liiget. Eelnõu seadusena vastuvõtmise vastu ei hääletanud keegi. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: See on komisjonis ja ka avalikkuses väga palju räägitud teema. On loodud uus teenus, sõidutoetus, mis tagab inimestele pääsu töötukassasse. Töötukassasse pääsemiseks või suhtlemiseks töötukassaga on tegelikult mitmeid võimalusi. On võimalik kohale sõita, aga on võimalik suhelda ka kommunikatsiooniv... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Kõigepealt ütlen täpsustuseks, et eelmine Riigikogu koosseis, mille liige ma ka ise olin, ei toetanud seda ühehäälselt. Põhimõtteliselt on tegemist avaliku sektori töötajatega ning topeltmaksmise, raha ühest taskust teise tõstmise ja veel juurdemaksmisega. See on asja rahaline külg. Põhimõtteline kü... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et seda küsimust saab vaadata kahest küljest. Sotsiaalministeerium on teinud väljavõtte põhjustest, miks inimesed on järjekorras edasi olnud ja seda põhjendanud ning ei ole hakanud teenust kasutama, kuigi koht on nende jaoks vabanenud. Need põhjused ei ole objektiivsed... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Alustan sellest, et ega erivajadusega inimeste töölevõtmiseks avalikku sektorisse ei pea neile spetsiaalselt töökohti looma. Seda ei ole ka plaanis. Töökoha loomine avalikku sektorisse peab olema igati põhjendatud ja selle töökoha peab täitma kvalifitseeritud inimene. Küsimusel, kas ta on tavainimen... Loe lähemalt

15:56 Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu (93 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Austatud kolleeg Jüri Adams tõstatas päris huvitava küsimuse, et mis on sõna "hüvitis" sisu. Ma eeldan, et see, mis see hüvitis on, on võetud ikkagi "Eesti keele seletavast sõnaraamatust". See sõnaraamat ütleb meile, et hüvitise all mõistetakse juriidilises mõttes nii kahjutasu kui ka kompens... Loe lähemalt

16:23 Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh! Töövõimereformi üldises kontekstis tuleb märkida, et selle käivitumise edasilükkamine pooleks aastaks on olnud mõttekas. Üldine regulatsioon on muutunud täpsemaks ja inimese jaoks paremaks. Samas liigne ühtlustamine võib mõjuda ka vastupidi. Ma sellepärast küsingi omavalitsuste osutatavate ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu uut tervikteksti kolmel istungil. Esimesel istungil, 12. oktoobril tutvustas sotsiaalkaitseminister meile sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu sisu ja eesmärke. Ta selgitas, et eesmärgiks on nii riigi ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud kolleegid! Ma soovin juhtida tähelepanu veel ühele olulisele rollile, mida see vastuvõetav sotsiaalhoolekande seaduse terviktekst endas kannab. See on nimelt oluline osa Eesti viimaste aastate kõige suuremast sotsiaalreformist, töövõimereformist. Me oleme töövõimereformi lükanud praeguse s... Loe lähemalt

15:21 Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 84 ettevalmistamist kokku neljal istungil. Kõigepealt  28. septembril, kus ministrid tutvustasid meile muudatuste põhimõtteid ja andsid te... Loe lähemalt

10:05 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse täiendamise seaduse eelnõu (7 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu huvi on selline. Te olete praegu selle kaitsekõne üles ehitanud Narva-Jõesuu Kudruküla linnaosa ja Narva vastuolu peale. Aga kas Eestis või õigemini seal idapiiri ääres on ka muid piirkondi, mida te probleemseteks peate? Kas seal kuskil mujal on ka nei... Loe lähemalt

11:03 Tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (2 SE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud ettekandja! Austatud eesistuja! Iga meede, mis spordi heaks rakendatakse, on muidugi tänuväärt, kaasa arvatud see seaduseelnõu. Ma olen täiesti nõus, et tervislikku eluviisi, sh pidevat liikumist harrastav inimene on parema töövõimega kui teised. Aga ma küsin pigem selle kohta, et seesama s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Ma küsin veel täpsustavalt selle kohta, et siin on välja pakutud, et erisoodustuseks ei loeta harrastus- ja tervisespordiürituste osalustasu maksmist töötaja eest. Kas see ei või soodustada treenimata, ettevalmistamata töötajate minemist rahvaspordiüritustele, mis võib tähendada ka riski nend... Loe lähemalt

10:07 Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu (13 OE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Minu teada määratakse Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse esindaja ametikoha järgi. Sellega seoses selline küsimus: kas rahanduskomisjon arutas ka, et kui täiskogu ei kinnita otsust määrata Põhjamaade Investeerimispanga kontrollnõukogu liikmeks rahand... Loe lähemalt

15:54 Riigikogu otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" eelnõu (828 OE) esimene lugemine

Jüri Jaanson: Austatud eesistuja! Hea minister! On tõepoolest väga oluline ja vastutustundlik, et spordipoliitika ees seisvad teemad on koondatud visioonideks ning toodud riiklikule tasemele ja ka siia Riigikogu saali. Aga kes siis võtab vastutuse nende visioonide elluviimise eest? Milline institutsioon hakkab te... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma tulen tagasi nende visioonikandjate ja vastutajate juurde. Nimetasite kolm institutsiooni, kes vastutust jagaksid, aga teadupärast ei ole jagatud vastutus just kõige parem vastutus. Ma siiski oleksin lootnud saada vastust küsimusele, kas see, et me spordipoliitika dokumendi toome siia saali, tähe... Loe lähemalt

14:45 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) kolmas lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et täna jõuame töövõimereformi käivitamise rakenduslikku alguspunkti ja võtame vastu esimesed reformi elluviimiseks vajalikud seadused. See on oluline samm edasi meie riigi sotsiaal- ja tööelus, mis võimaldab palju paremini tööturul osaleda inime... Loe lähemalt

14:45 Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 16. juunil ja selle esimene lugemine lõpetati 17. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 3. oktoober. Mu... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustuseks nii palju, et see teerulliga sõitmine juba toimus, olin ka ise seal kohal. Aga miks me asjadest erinevalt aru saame? Tõenäoliselt selline see poliitika juba on. Kui me vaatame üle-eelmisel nädalal meile esitatud pöördumisi, millega taotletakse reformi eda... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma arvan, et see küsimus ei ole päris teemakohane. Aga taustaks ütlen nii palju, et ma olen alati imetlenud Mihhail Stalnuhhini eesti keele valdamist ja üldse sõna valdamise oskust. See on suurepärane olnud. Aga need küsimused on tegelikult suunatud just tehnilise poole esindajatele või siis keeleto... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tegelikult on niiviisi, et kõik sõltub sellest, kas inimene peale kõiki neid aastakümneid tahab tööturule naasta. Kui ta endas selle soovi leiab, kas siis lähedaste või iseenda sisemise jõu toel, siis töövõimereformi ülesanne ongi motiveerida teda nii olemasolevate kui ka täiendavate tööturumeetmete... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Need standardid on tõesti olnud diskussiooni objektiks. Samas juhin tähelepanu sellele, et standardite kehtestamisel peaksid nende alused just puuetega ja erivajadustega inimeste organisatsioonid ise välja pakkuma. Standardid saavad ju lähtuda sellest, millega nad praegu rahul ei ole. Kui kohalikud ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: See küsimus on esitatud erapoolikult. Ma väidan ka seda, et too sõnum, et 50 miljonit eurot ei kata puuetega inimeste vajadusi, ei ole pädev. Me hetkel lihtsalt ei tea, kui suured need vajadused on. Seda me saame teada alles siis, kui on aasta jooksul toimunud töövõime hindamised. Alles siis saame h... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Erandjuhud ongi sellepärast erandjuhud, et me ei suuda täpselt välja tuua, millised need võiksid olla. Taustaks ütlen, et erivajadustega või tervisekahjustusega inimesi puudutava seadusandliku regulatsiooni väljatöötamisel tuleb alati arvestada võimalusega, et ikka tekib mõni s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Kõigepealt sellest rahva enamuse tahtest. Mina ei tea, kas enamus- või esindusdemokraatia tingimustes on võimalik rääkida enamuse tahte eiramisest. Ma arvan, et see ei ole ka tänane vaidlusküsimus. Kindlasti peaks küsija täpsustama, keda ta mõistab enamuse all. Kui me räägime pöördumise esitajatest,... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei ole mõelnud, et nad peaksid need standardid kindlasti ise lõpuni välja töötama. Ma kordan veel: ma eeldan, et kui erivajadusega inimesed või nende organisatsioonid ei ole mingi konkreetse teenuse pakkumisega rahul, siis nad võiksid selle kohta mingi alusstandardi koostada. Ma lähtun aga eelkõi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Ma kõigepealt täpsustan, et ma ei rääkinud 500 uuest töökohast. Ma rääkisin sellest, et sotsiaalkomisjon tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku n-ö hea tahte korras võtta lähema kuue aasta jooksul või perioodil 2015–2020 n-ö eelisjärjekorras, ma ei tahaks seda sõna kasutada, aga... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Lisaks olemasolevale sotsiaalmaksu erisusele ehk siis sotsiaalmaksu miinimumi tasumisele või kompenseerimisele riigi poolt, pluss töökoha kohandamise kuni sajaprotsendilisele hüvitamisele pakutakse uue tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõuga muidki tööturuteenuseid. Need o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitüma! Ma väidan, et valitsuse sõnu on siin meelevaldselt tõlgendatud. Nendel, kes on praegused töövõimetuspensionärid, toetused ei vähene. Töövõimetoetuse seaduses, millele sotsiaalhoolekande seadus ning tööturuteenuste ja -toetuste seadus on tugiseadusteks, on olemas üleminekusätted, mis määravad... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, sellele on mõeldud ja tehtud üsna täpsed arvestused. Meil on siin muudatusettepanekutes ka arvestused sees. Muudatusettepaneku nr 3 punkti 1 kommentaaris on näiteks kirjas, et sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutati 2013. aastal rehabilitatsiooniteenust 16 725 inimesele, ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma kommenteerin seda, lähtudes teie enda küsimusepüstitusest. Te püstitasite tähtsa küsimuse – omastehooldajate ja töökohtade küsimuse. Tegelikult on töövõimereformil tervikuna ka palju muid olulisi aspekte, millega seotud küsimustele ei suuda täpset vastust praegu keegi anda. M... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, austatud küsija! Tõepoolest, see on hea küsimus. Sotsiaalkomisjon ei ole seda kunagi arutanud, aga see väärib tähelepanu. Usun, et seda sätet peaks arutama, kuigi mina eeldan, et ka eelvangistusse pannakse inimene põhjusega – ikkagi mingisugune väga reaalne põhjus peab olema. Inimene ehk hoi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh! Jah, näen küll. Järgmise kuue aasta jooksul on plaanitud töölesõidu transporditoetuseks päris suur osa sellest 50 miljonist, mis tuleb Euroopa Sotsiaalfondist ja läheb kohalikele omavalitsustele tugiteenuste rakendamiseks. Ja seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti. Kui palju konkreetselt... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, liikumispuudega inimesed on üks suurimaid sihtrühmi, kellele töötukassa teenused mõeldud on. Aga praegu te esitasite sellise küsimuse, millele on väga raske selget ja konkreetset vastust anda, sest me ei tea, kui paljud nendest inimestest pöörduvad töötukassasse, et ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, võib küll, on lühike vastus. Uue süsteemi järgi abivahendi ostmine või muretsemine on n-ö pearahapõhine. See raha liigub inimesega kaasas. Inimene ise valib koha, kust ta ostab omale abivahendi, aga paika pandud piirmäära alusel. Kõik, mis on üle selle, maksab inimene ise ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Vastan jällegi, et küsimus lähtub valest eeldusest. Tegelikult on tööandjate esindajad olnud reformi arendamisse aktiivselt kaasatud. Ja tööandjate esindajad on selgelt välja öelnud, et neid huvitab reformi elluviimine ja nad pooldavad seda, sest see on ka nende huvides. Ka tööa... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma väidan, et mõlemat töövõimereformi seaduseelnõu, s.o siis käesolevat ja järgmisena arutusele tulevat töövõimetoetuste seaduse eelnõu 678, on mitmel moel, nii meedias kui ka kohtumistel väga palju selgitatud. Seda on teinud nii sotsiaalkomisjon kui ka valitsuse ja Sotsiaalmin... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Jah, see on paratamatu tõsiasi, et meie majandus on oma arengus sealmaal, et tõepoolest 90% meie ettevõtetest on väikeettevõtted. Nii ta on. Aga ma arvan, et reformi ellu viies ei saa kindlasti selle taha pugeda. On olemas väga häid näiteid ka väikeettevõtetest, kus on tööle võetud erivajaduse või o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma räägin veel kord üle. Õues ma kindlasti ei rääkinud 500 inimesest rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Ma rääkisin 1000 inimesest, kes võetakse tööle avalikku sektorisse. Põhimõtteliselt ma saan aru, millest jutt on. Jutt on üle Eesti töötukassa osakondadest ja tööle võetavatest juhtumikorraldaj... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ütlen, et ma ei ole täielikult nõus sellega, et tööandjate suhtumine on väga halb. On positiivseid näiteid ja üldjoontes tööandjad saavad aru, kui nendega asjast rääkida. Nad pooldavad reformi. Pigem on eelarvamused ühiskonnas üldse või kogukonnas. Probleem on tege... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Jah, tõepoolest, töövõimereformi nurgakivi on töövõime hindamine. Veel on selle nurgakivid juhtumipõhine korraldus, samuti aktiivsusnõuded. Aga see selleks. Mis puutub hindamismetoodikasse, siis see on tegelikult olemas. Novembri lõpus algab selle tegelik piloteerimine. Piloteer... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, teie eeldus on õige, ma käisin seal. Kui me räägime sõnumist, siis see kandis protestisõnumit. Ma olen siin juba piisavalt sellest rääkinud. Alati on olemas väike sihtgrupp, kellele miski asi ei meeldi, kes vaatamata sellele, et nendega on kohtutud ja asju selgitatud, kelle... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan, Erki! Ma loodan, et sinu tänuavaldus jõuab ka endise sotsiaalministrini. Aga töövõimereformi statistika on vägagi paigas. Tõepoolest, statistika on selles mõttes kurb, et väga palju on inimesi, kellel puudub tööharjumus, kuna nad on väga pikka aega tööturult eemal olnud. Kuskil aga on punkt, ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, Kadri Simson, küsimuse eest! Minu meelest oli küsimuse rõhk natukene mujal. Küsimuse rõhk oli sellel, kas abivahendeid saab osta välismaalt. Ja mina ei näe selleks tegelikult mingit takistust. Jah, need tehnilised piirangud on tõesti olemas ja loomulikult peab riik müügikohaga nõus olema. Pär... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuste eest! Siin kõlas päris mitu küsimust, kuigi esitada võib ühe. Okei, vahet pole. Jah, rehabilitatsiooni järjekorra pikkuse üle oli meil tõepoolest suur diskussioon, aga ma ei lähtuks siin mitte sellest, mida otsustas või mida teeb Reformierakond. Ma lähtun ikka sellest, mida otsusta... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tuleme tagasi terviku juurde. Me ei saa taandada kogu töövõimereformi ainult abivahenditele. Kui me räägime abivahenditest eraldi, siis tõepoolest, järjekord on järjekord, on see üks või kaks aastat. Ma rõhutan veel kord: mina järjekordi ei taha. Ma olen ise olnud selles olukorr... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei ole kuskil väljendanud veendumust, et nende seisukoht on vale. Ma olen öelnud seda, et nende inimestega on suheldud, on räägitud. Sellist asja, et nende seisukoht on vale, pole ma, kordan veel kord, kuskil öelnud. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! See teave on olemas. Ma ei tea, miks seda konkreetselt ülevaates välja ei toodud. Samas ma ei näe ka otsest põhjust, miks kuskil avaliku teenuse aruandes peab olema eraldi rõhutatud kui palju erivajadusega või osalise tervisekahjustusega inimesi tööl on. Tööl teevad kõik inime... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea kolleeg Viktor! Minu meelest ei maksa vägisi kinni hakata sõnast "väike". Kindlasti on rahulolematuid osa sellest sihtgrupist, aga seda ma küll ei arva, et vastasseis on iga seaduseelnõu korral. Me oleme siin hääletamisel küllalt näinud, et on palju seaduseelnõusid, mis võetakse vastu täielikus... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma natuke parandan teid. Ma ei rääkinud sellest, et metoodikat alles töötatakse välja. Ma rääkisin, et hindamismetoodika on olemas, aga seda hakatakse novembri lõpus katsetama, et seda siis lihvida ja likvideerida väikesed vead hiljemalt reformi käivitamise ajaks. Sellest ma rää... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Ma loodan väga, et kolmas maakond, mis sulle meeldib, on Pärnumaa. Aga kui me räägime töökohtadest, siis ma väidan, et me läheneme asjale natuke lihtsustatult. Küsimus on ikkagi sellessamas, millest eelnevalt jutt oli. Jutt oli aastakümneid kestnud suhtumisest osalise töövõimega ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh hea küsimuse eest! Mismoodi on seotud minu perfektne sooritus eelmises elus, nagu te väljendusite, reformiosaliste rahuloluga? Minu eelmise elu perfektsed sooritused ei meeldinud mu konkurentidele mitte kuidagi, nii et kõik osapooled päris kindlasti rahul ei olnud. Lihtsustatult võttes võiks ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh hea küsimuse eest! Ei, ma ei ole sellega nõus. Tõepoolest, kogu töövõimereformi maksumus on hinnanguliselt 354 miljonit eurot. Tegelikult võiks ju rääkida sellest – oleneb, kustpoolt me läheneme –, et tegelikud kulud on 304 miljonit, aga täiendavalt lisandub veel 50 miljonit eurot Euroopa Sots... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Jah, me oleme selle probleemistikuga, nende haridusvajadustega tegelenud, aga seda eelkõige kutsehariduse raames. Kui tavaline noor inimene läheb põhikoolist edasi kutsekooli õppima, siis enamasti on nii, et kui ta lõpetab kutsekooli, siis ta hakkab vaatama, kuhu ta tööle läheb.... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime konkreetselt sellest eelnõust, siis see on toeks töövõimetoetuse seaduse eelnõule, mis tuleb siin järgmisena arutlusele. Põhiliselt on kolm asja, mida see eelnõu muudab. Esiteks abivahendite ühtlane haldus, teiseks rehabilitatsiooniteenuse korraldus. Rehabilitatsi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt täpsustan, et see 12 miljonit ei ole mõeldud toetuseks mitte ainult pimedatele, vaid ka kõigile teistele, kes vajavad transporti ega ole võimelised ühissõidukit ega ka oma autot kasutama. Mis puutub küsimuse sisusse, siis midagi konkreetset mul pakkuda ei ole. Aga ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et meil ei tohiks tekkidagi mõtet, et me jääme mingite takistuste taha pidama. Kui elu ongi tekitanud sellise kahetsusväärse juhtumi, siis edaspidi ei tohiks neid mingil juhul tolereerida. Seegi on paljus töövõimereformi teema – eelarvamuste murdmine ja kõige laiemas m... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Üks põhilisi muudatusi peab silmas senise süsteemi suurimat miinust. Aasta-aastalt on räägitud, et praegune süsteem eraldab rehabilitatsiooniks keskmiselt 483 eurot inimese kohta. Kord on selline, et enne inimese rehabilitatsioonile saatmist tuleb koostada konkreetne plaan, mism... Loe lähemalt

17:30 Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) teine lugemine

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 algatas Vabariigi Valitsus 2. juunil s.a ja esimene lugemine lõpetati 18. juunil. Tookord määrati muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 11. august. Tähtaja jooksul esitati 16 muudatusettepanekut, neist kaheksa esitas... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, osalise töövõimega inimese tööle jõudmisel on üks olulisi aspekte see, et tal oleks võimalus kasutada kas ühissõidukit, oma sõidukit, tööandja sõidukit või saaks ta kasutada mingit muud võimalust. Omavalitsuste tugiteenuste võimekuse jaoks on reformi rahastamisel ett... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Nii praeguse töövõimetuspensionide süsteemi kui ka tulevikus rakendatava töövõimereformi mõjuanalüüse ja situatsioonianalüüse on tehtud mitmeid. Nagu ma siin välja tõin, ühe põhilise mõjuanalüüsi tegi Praxis, neid on tellinud ka Sotsiaalministeerium. Need olid töövõimetoetuse s... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Töötukassa aktiivseteks tööturuteenusteks, mis meil eelarves on planeeritud, on kokku mõeldud 142 miljonit eurot, sh on kõikvõimalike ümberõppevõimaluste rakendamine ning kui inimene seda soovib, siis ka tema kutseoskuse tänapäevastamine ja kõik sellega seotu. Praegu on selleks ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Igasuguste uuringute korral on väga oluline ka see, kuidas me neid tõlgendame. Kui teie tõlgendate uuringu tulemusi selliselt, et reform suurendab inimeste vaesust ja seetõttu suurenevad tervisehädad, siis mina vaidlen sellele vastu. Töövõimereform kindlasti ei suurenda inimeste... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Aga pean tunnistan, et ma ei saanud väga täpselt küsimuse sisust aru. Perearsti juures võib käia nii palju, kui vajadust ja soovi on. Töövõime hindamisel on nõue, et oleks perearsti või eriarsti juures käidud kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise avalduse sisseandmist. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma kõigepealt täpsustan, et reformi enda kogukulu on 304 miljonit eurot, millele lisandub 50 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondi rahast just tööle jõudmise tugiteenuste jaoks. Selles summas on omakorda sees ka n-ö kohustuslik kaasrahastus. Nii et Euroopast saadav raha on tegelikult väiksem. Mis pu... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustan, et sotsiaalhoolekandeteenuseid osutatakse ühiskonnas lähimuspõhimõttel. Eelkõige osutab neid kohalik omavalitsus, seda tehakse seal, kus abivajaja või osalise töövõimega inimene elab. Lisanduvad tugiteenused või sotsiaalhoolekandeteenused töövõimereformi mõ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Tänan küsimuse eest! Transport on erijuhtum, transpordikorraldusest me juba rääkisime. Aga peamine põhjus, miks konkreetne punkt arvestamata jäeti, on kirjas lauses, et lisaks hüvitab töötukassa töötamisega seotud lisakulud. Nende lisakulude hüvitamist on inimesel tegelikult võimalik taotleda puuete... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Nagu ma tean, on kohalike omavalitsuste reformimise teema teile väga hingelähedane. Me oleme vist kõik ühte meelt, et see reform peaks mingil kujul toimuma. Küsimus on lähenemisviisis. Liiga paljud väikesed kohalikud omavalitsused ei ole võimelised endale seatud ja neile põhisea... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma enne selgitasin, millised on töövõime hindamise sammud, mis osalise töövõimega või tervisekahjustusega inimesel tuleb läbi teha, et tema töövõimet töötukassas hinnataks. Nende hulgas on ka käik tervishoiuteenuse osutaja juurde, sest esimese sammuna tuleb algandmed võtta perea... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Ma ei saanud täpselt aru küsimuse mõttest. Kas te pidasite silmas, et puudega või erivajadusega inimesi koolitatakse tööturu jaoks või töötukassa juhtumikorraldajaks? Ma ei saanud aru, kumba te mõtlesite. Aga ma eeldan, et te pidasite silmas avatud tööturgu. Kas puudega inimesi su... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest, aga ma sellest aru küll ei saanud. Kas omastehooldajatelt võetakse nende igakuine hooldustoetus ära? Päris kindlasti mitte. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Küsimus oli kaheosaline. Kõigepealt, kui meil ei oleks Euroopa raha, kas me siis teeksime seda reformi? Ma väidan, et teeksime jah, sest me oleme varem või hiljem nurka surutud. Me saame kõik aru, et töövõimetuspensionide süsteem on juba praegu riigile ülemäära kulukas, samas ei... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, me rääkisime ligi 500-st spetsialiseeritud juhtumikorraldajast, kes tööle võetakse. Millistele kvalifikatsiooninõuetele nad vastama peavad, see on paika pandud. Tegemist peab olema kõrgharidusega sotsiaaltöötajatega. Iga juhtumiga tegeleb kuni kolm spetsialiseeritud ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see risk on alati olemas, aga ma arvan, et sellele küsimusele peaks tegelikult vastama töötukassa esindaja. Mina tahan kindlasti lisada, et seda olukorda peaksid aitama vältida osalise töövõimega inimestele mõeldud täiendavad tööturumeetmed pluss töövõimereformi põhi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Töövõimereformi eeldus ei ole tingimata see, et hakatakse erasektoris töökohti looma. Elu läheb edasi ikka nii, nagu see ka senini on läinud. Kui millegi loomisest rääkida, siis need on pigem kaitstud töökohad, mis luuakse just ühele konkreetsele, osalise või puuduva töövõimega ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Hea küsija, ma tänan huvi tundmast minu tagasihoidliku isiku vastu! Kui rääkida mu enda isiklikust kogemusest, kas või siinsamas Riigikogus töötamisest, siis tõepoolest on mulle ääretult olulised need abivahendid, mis aitavad mul kuulda ja kõneldust aru saada. Üks abivahend on seesama ekraan, mis o... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mis puutub konkreetselt teie küsimusse, siis mina näen siin kõrval ikka ainult ühte kena naisterahvast, kes teksti sisestab, mitte kolme. Teie eeldus on, et töövõimereform võrdub puudega inimesele sisuliselt töötuna arvele võtmisega. Kindlasti ei võrdu, see on vale väide. Töövõi... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Te esitasite mulle küsimuse, kui suur peaks olema nende 500 töötaja keskmine palk. See palk kujuneb turul ja selle eeldatava suuruse saaks teile kindlasti öelda töötukassa. See ei ole meie tänane teema. Aga mis puutub sellesse, kui mitu puudega inimest nende töö tulemusena tööd ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Samal teemal peatusin ma eelmise seaduseelnõu kohta küsimustele vastamisel. See ei ole niivõrd uuringute teema, kuivõrd statistika teema. Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi statistikud on selle põhjalikult läbi töötanud. Üldjoontes on situatsioon selline, et Eestis on kuni 100 ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Lühike ja lihtne vastus on, et seda ei arutatud. Aga sellel, miks Vabariigi Presidendi ametihüve seadust muudeti, on väga lihtne tehniline põhjus. Praegu on seal räägitud töövõimetuspensionist, nimelt, kui Vabariigi Presidendil tuvastatakse töövõimetus, siis määratakse tema tööv... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Me räägime tegelikult veidi vähem kui 500 inimesest, aga selle küsimuse õige adressaat on tegelikult töötukassa, kes on teinud arvutusi, kuidas nad lisakoormusega toime tuleksid. Nemad on arvanud, et nad peaksid tööle võtma vist 480 uut inimest. Mul ei ole siin materjali selle k... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt täpsustan, et kui tööturule tulevad erivajadusega ja osalise töövõimega inimesed, siis see tööhõive langusega kindlasti seotud ei ole. Ma ei tea, kust on võetud see spekulatsioon, et 40 000 inimest suudavad tulla tööturule. 40 000 kelle hulgast? Mida siin on mõeldud? ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Ma ei rääkinud sellest. Ma rääkisin sellest, et praegu on Eestis statistika järgi umbes 100 000 tööhõiveeas ehk vanuses 15–64 aastat olevat töövõimetuspensionäri ja nendest 40 000 on tööga hõivatud ehk töötavad kuskil. Seda ma rääkisin. Kõik ülejäänu oli hoopis muu arvutus. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et selles osas me küll eriarvamusele ei jää, kas riik saab töökohti luua või ei saa. Kindlasti saab, kui ta soovib. Eriarvamusele jääme pigem küsimuses, kas ta peaks seda tegema kunstlikul viisil ja looma töökohti töökohtade loomise enda pärast või peaksid töökohad ole... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et te minu sõnu usute. Aga siis peaksite uskuma ka seda, et ma ei kiida reformi, selles mõttes, et ma ei haibi seda. Kindlasti kaitsen ma seda reformi, aga rõhutan veel kord, et tegemist on uudse asjaga, me teeme ainulaadset asja ja me kõik soovime teha seda õnn... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh, hea küsija! Mul ei ole eriti mõtet sellele küsimusele vastata, sest küsimuses endas oli eeldus sees. See eeldus on see, et puudega või erivajadusega inimesed jäävad igal juhul kaotajaks. Mida ma siin ikka vastan? Teie seisukoht tundub olevat raudkindel. Te olete nii otsustanud ja nii jääb, ni... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma pean seda väga ebaõnnestunud võrdluseks. Võrrelda vangi erivajadusega inimesega! Kas te üldse mõtlete ka? Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, mitmesugused uuringud ja analüüsid on näidanud, et üle kogu maailma on tuvastatud üsna konkreetne ja otsene seos töövõimetuse kasvu ja vaesuse või, ütleme, tööpuuduse kasvu vahel. Siin on mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud see, et töövõime hindamise süsteemid ei ole i... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma olen tegelikult veendunud, mitte enam-vähem veendunud, vaid päris veendunud, et töövõimereform õnnestub. Me oleme selle nimel palju tööd teinud ja kui võimalus antakse, teeme edasi ka. Kui me pensionidest räägime, siis minu arvates on ääretult oluline see, et pensionid on ja ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea, kust see 270 eurot pärit on, aga hindamise kohta on siin materjal olemas. Praeguse töövõimereformi kulude kalkulatsiooni järgi on töövõime dokumendipõhise hindamise puhul arvutatud kuluks 51,3 eurot ja visiidipõhise hindamise puhul 94,03 eurot. Taustaks veel nii palju... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Küsimuses oli sees eeldus, et ettevõtted, kes tegelevad tervishoiuga, ei tea ekspertiisist midagi. Ma ei oska sellisel juhul muud öelda, kui et ma väga loodan, et töötukassa hakkab täiendavaks ekspertiisiks saatma inimesi vajaduspõhiselt ikka nende tervishoiuteenuse osutajate ju... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõige lihtsam vastus on see, et ma tean, milline on erivajadusega inimeste elu praegu, ning ma usun, et see reform muudab erivajadusega ja osalise töövõimega inimeste elu tulevikus hoopis avaramaks ja paremaks. Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Mida ma arvan? Eelmise seaduseelnõu arutelul oli sellest natuke juttu. Aga ma kordan seda, et töövõimereformi üks lähtepunkte on paindlikkus. Tegelikult peaks iga osalise töövõimega inimene saama sellise tugiteenuse, mis on vajalik konkreetselt temale. See tähendab tugiteenust... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma olen kindlalt seisukohal, jagades Riigikontrolli arvamust, et ka siis, kui eurorahastuse võimalust ei oleks, tuleks meil see reform ellu viia ja me leiaksime need vahendid nii või teisiti. Küsimus ongi selles, kas me peaksime nüüd, enne seda, kui aastal 2020 eurorahastus lõpe... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Ma ei saanud küsimusest täpselt aru. Kui tööandja võtab tööle vangi, siis ta tema eest makse ei maksa. Missuguseid makse on silmas peetud? Teiseks, kas ma pean õigeks selliseid erivajadusega inimestele laienevaid maksusoodustusi? Ma ei tea, kellele need laienevad. Kui me räägime... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, otsus maksmise peatamise kohta võetakse vastu, nagu meile on selgitatud, kahetasandiliselt. Esiteks, juhtumikorraldaja fikseerib faktid. Teiseks, juhtumikorraldaja peab kindlasti jõudma arusaamale, miks on nii juhtunud, miks need põhjused on ilmnenud. Kui ei ole mõj... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viimaste tundide jooksul oleme saanud jälle aktiivselt arutada töövõimereformi alustalasid: kuidas sellele reformile läheneda, miks läheneda ja kas üldse seda teha, kas oleks õige see katkestada või mida siis sellega teha. On esile toodud mitmeid probleeme ... Loe lähemalt

Jüri Jaanson: ... edasiliikumine on vajalik. Ma kutsun teid kõiki üles mõtlema sellele, et see on pigem positiivne muutus ja see aitab inimesi rohkem kaasata. Aitäh teile! Loe lähemalt