Austatud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 103 teine lugemine toimus Riigikogu täiskogus 18. novembril ja see lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. detsember kell 17.15. Rahanduskomisjon arutas riigieelarve seaduse eelnõu oma istungil 26. novembril ning 7. ja 8. detsembril. Ma annan teile ülevaate riigieelarve kohta peale teist lugemist tehtud muudatusettepanekutest ja ka otsustest, mida rahanduskomisjon tegi ja suurele saalile ette paneb.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks tegid Riigikogu fraktsioonid eelnõu kohta 26 muudatusettepanekut, millest suurem osa kattus eelnõu teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega. Ettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus, mis on kõigile Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tehtud. Rahanduskomisjon ise koostas ühe muudatusettepaneku, mis suures osas koosneb ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja ka vahelistest täpsustavatest muudatustest. Samuti täiendati tekstiparagrahvide sõnastust.
Nende muudatuste hulgas on vist olulisim eelarvemuudatus, mis suunab 5,6 miljonit eurot hariduskuludeks. See haridusministeeriumisisene eelarvetõste aitab kaasa sellele, et õpetajate palk võiks järgmisel aastal tõusta üle 6%. Ka teadus- ja arendustegevuse lisarahastamise küsimus tõstatati siin suures saalis teisel lugemisel, esitades muudatusettepanekuid. Nüüd teie ees olevas riigieelarve seaduse eelnõus on järgmisel aastal teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi rahastamiseks täiendavalt ette nähtud 4,4 miljonit eurot. Mõlemad muudatused on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve sisesed. Ümbertõsted tulenevad ministeeriumi kulutuste täpsustamisest aasta lõpus. See on kokkuvõttes nagu nullsumma, aga prioriteetsuse mõttes on esile tõstetud õpetajate palgad ning teadus- ja arendustegevus.
Riigikogust laekunud ettepanekutest neli tulid Keskerakonna fraktsioonilt ja 22 Vabaerakonna fraktsioonilt. Need puudutasid Riigikontrolli tööjõukulude suurendamist, erakondade rahastamise vähendamist, toetusfondi hariduskulude osa suurendamist (tegelikult sedasama, millele ma just viitasin, et sisemise ümbertõstmise abil hariduskulude osa haridusministeeriumi eelarves järgmisel aastal suureneb), teadus- ja arendustegevuse baasrahastuse suurendamist, doktoranditoetust, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saali ehitamise rahastamist, ajakirja Horisont tegevuse toetamist, põllumajandustootjatele üleminekutoetuse eraldamist, kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksuprotsendi suurendamist, taastusravi kättesaadavuse parandamist ning vanemaealiste koolitusvõimaluste arendamist.
Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekud teadus- ja arendustegevuse finantseerimise suurendamiseks, rahvusringhäälingu lisarahastamiseks, Eesti Olümpiakomitee tegevustoetuse suurendamiseks, külaliikumise Kodukant toetamiseks ja Päästeliidu rahastamise suurendamiseks leidsid sisuliselt toetust. Neid on n-ö sisulises plaanis osaliselt toetatud ja need kajastuvad rahanduskomisjoni muudatusettepanekus nr 1. Nende kohta võin öelda, et see, ütleme, konsensus või laiapindsus, mis valitses eri fraktsioonides, oli märkimisväärne.
Riigikogu fraktsioonid tegid mitmeid muudatusettepanekuid, mis vormistati rahanduskomisjoni muudatusettepanekuna. Selle abil suurendatakse regionaalseid investeeringuid ning toetatakse mitmeid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Seegi loetelu on kõigile kättesaadav ja ka avalikkusele on see juba trükitud kujul avaldatud.
Osaliselt või täielikult leidsid toetust kõigi Riigikogu fraktsioonide ettepanekud. Rahanduskomisjon arvestas täielikult nelja muudatusettepanekut, ühele nendest ma siin juba viitasin. Arvestati ka kolme Vabaerakonna ettepanekut.
Järgmisena toon muudatusettepanekutest esile olulisemad või suuremahulisemad. Üks ettepanek, mida rahanduskomisjon arutas eile oma koosolekul ning mille esitasid Reformierakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, näeb ette suunata 200 000 eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse parvlaevaliikluse toetamiseks, et leevendada 2016. aastaks kavandatavat piletihinna tõusu. Meeldetuletuseks ütlen, et esialgu oli piletihinna tõusuks planeeritud 20%, aga see 200 000 euro suurune lisaeraldis võimaldab seda, et nii suurt tõusu järgmisel aastal ei tule.
Nagu ma ütlesin, Riigikogu fraktsioonide tehtud ettepanekutega suurendatakse regionaalseid investeeringuid ja toetatakse kolmanda sektori projekte. Toon esile järgmised: 90 000 euroga toetatakse Tartusse spordiväljaku rajamist, 50 000 euroga toetatakse Türil lasteaia rekonstrueerimist ning 50 000 euroga toetatakse Arvo Pärdi muusikaaia rajamist Paidesse. Kolmanda sektori ja esindusorganisatsioonide toetustest toon välja Eesti Olümpiakomitee toetuse, mida on natuke üle 1,4 miljoni euro, Eesti Paraolümpiakomitee toetamise 50 000 euroga ja ringhäälingu lisarahastuse – 250 000 eurot – rahvusvaheliste spordiülekannete tegemiseks. Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eraldada 75 000 eurot Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule insuliinipumpade ostuks, naiste varjupaikade toetuseks 50 000 eurot, Eesti Vähiliidule ennetustegevuseks ja nõustamiseks 50 000 eurot, Päästeliidule 40 000 eurot ning külaliikumisele Kodukant 17 000 eurot. Päästeliidu kohta on mulle laekunud informatsioon, et kirje, mis komisjonis sai kirja pandud, vajab täpsustamist. Ma ütlen siin igaks juhuks, et palve on muuta soetus tegevustoetuseks. Samamoodi on üks tehniline täpsustus Justiitsministeeriumi ümbertõstega, kus ekslikult on üks summa, mis oli mõeldud Eesti eesistumise rahastamiseks, topelt kirja saanud.
Peale nende ettepanekute toetas rahanduskomisjon kolme Vabaerakonna ettepanekut: Kaitseliidu Alutaguse maleva Narva malevkonna hoone õppevahenditeks eraldatakse 15 000 eurot, Haapsalu toomkirikule 15 000 eurot ja pimedate ühingu maja investeeringuteks 20 000 eurot.
Kui ma nüüd võtan kokku need otsused Eesti Olümpiakomitee, ringhäälingu, külaliikumise Kodukant ja Päästeliidu rahastamise ja ka Eesti Vähiliidu rahastamise kohta ning loen rahanduskomisjoni liikme Andres Ammase tänast arvamust, justkui oleks keegi lisatoetuste eraldamisel Vabaerakonna fraktsiooni karistanud, siis pean tunnistama, et ma ei saa sellest aru. Minu meelest on härra Ammase tänane kommentaar äärmiselt ebaõiglane. Väga paljusid Vabaerakonna tehtud ettepanekuid, mida ma olen nimetanud teile siin juba kaks korda – ringhääling, EOK, Kodukant, Päästeliit – on ju toetatud. Selles kontekstis öelda, et keegi on Vabaerakonda karistanud, ei ole minu meelest väga korrektne. Aga jäägu see teie südametunnistusele.
Laekunud ettepanekute katteallikas on Vabariigi Valitsuse reserv ja kokku on muudatuste maht 6,7 miljonit eurot.
Ülejäänud ettepanekud, mis esitati, komisjoni enamuse toetust ei leidnud. Toetamata jätmise põhjendused langevad kokku teise lugemise käigus esitatutega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõike 5 järgi ei kuulu hääletamisele pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamist esitatud muudatusettepanekud, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Nendest tehtud ettepanekutest, mälu järgi ütlen, neli kuuluvad juriidiliselt või formaalselt hääletamisele, kui on soovi seda suures saalis teha.
Kolmandaks lugemiseks tehtud eelarvemuudatuste maht jääb orienteerivalt 45 miljoni euro piiresse. Ühtlasi kinnitan, et eelnõu tekstis on tehtud keelelised ja tehnilised täpsustused.
Täna, riigieelarve kolmandal lugemisel soovin ma kindlasti tänada kõiki Riigikogu fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, kes eelarve aruteludes on kaasa löönud ja teinud oma ettepanekuid eelarve paremaks muutmiseks. Niisamuti tänan rahanduskomisjoni ametnikke, kellel on olnud väga pikad tööpäevad kõiki neid muudatusi korrektselt vormistades, ning tänan ka Rahandusministeeriumi ametnikke, kes on selle juures abiks olnud!
Rahanduskomisjoni konsensuslik ettepanek on kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Ilmselt olete sellest teadlikud. Tänan tähelepanu eest!