Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32. Järgnevalt on aeg päevakorra kinnitamiseks. Helir-Valdor Seeder, palun!

Austatud juhataja! Isamaa saadikurühmal on ettepanek päevakorra osas. Nimelt, teisipäeval on meil planeeritud ainult üks päevakorrapunkt, Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne, ja nii nagu senine praktika näitab, see tõenäoliselt meil nelja tundi ei võta, mis on võimalik istungiks kulutada. Järelikult jääb meil kasutamata tavapärast tööaega. Seetõttu on meil mõistlik kolmapäevaks planeeritud 13. ja 14. punkt, Isamaa algatatud diislikütuse aktsiisi tähtajalise langetamise seaduse eelnõu ja Isamaa algatatud hasartmängumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, panna teisipäeval teiseks ja kolmandaks päevakorrapunktiks. Ma usun, et me suudame need enam-vähem teisipäevase ajaga ära menetleda ja nii me kasutame saadikute aega ratsionaalselt. Aitäh!

Aitäh! Kuulan ära ka Lauri Laatsi ettepaneku. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Keskerakonna fraktsiooni poolt teen samuti ettepaneku. Kuna teisipäevane päev on tõesti meil, ütleme nii, punktivaene, siis me võiksime seda aega ilusti ära kasutada ja Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 840 samuti menetleda teisipäevasel päeval neljanda punktina.

Aitäh teile! Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna Riigikogu juhatusel kindlasti on olnud oma põhjused, miks ta on selle päevakorra niimoodi kokku pannud, nii nagu ta on teinud seda, ei oska neid kommenteerida, siis ei toeta ka neid ümbertõstmisi, mis siin ettepanekud olid.

Aitäh teile! Seega neid ettepanekuid rakendada ei saa. Selgitan, head kolleegid, ennekõike need, kes tegid ettepanekud tõsta neid päevakorrapunkte, täiendavalt siia juurde. Tõepoolest, Õnne Pillakul on igati õigus, et juhatus on kaalunud seda ja me saame ikkagi teisipäeval arvestada kolme tunniga, mitte nelja tunniga. Neli tundi, see eeldab, et täiskogu pikendab seda istungit. Me ei saa selles üldse mitte ju kindlad olla, kas täiskogu sellega on nõus või mitte. Senine praktika on näidanud, et selle Finantsinspektsiooni aruande arutelu on kestnud kuskil kaks kuni kaks ja pool tundi. Kui ta kestab kaks ja pool tundi, siis jääb ainult pool tunnikest. Me ei taha kindlasti jätta pooleli mõnda väga olulist punkti nii-öelda, mida te olete tõstatanud, ehk me ei saa olla sugugi kindlad, et need punktid, tõstes nii-öelda teisipäevale, et me saame nendega ühele poole teisipäeval, ja need võivad kanduda üle kolmapäevale. See on põhjus, miks juhatus sarnaselt on planeerinud. 

Ja veel kolmandaks, kolmapäev ei ole üldse mitte ülejõukäiv see päevakord, 14 päevakorrapunkti, sealhulgas on viis lõpphääletust. Nii et ma arvan, et "Aktuaalse kaamera" ajaks on need kõik juba läbi vaadatud, nii et jõuate AK-d kenasti vaadata. 

Aga nüüd, head kolleegid, võtan kolm küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta ja seejärel lähme päevakorra kinnitamise juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Kui me tahame tööd teha, siis me ju saame tööd teha. Me ei pea teisipäeval töötama ainult kolm tundi, me võime ka neli tundi töötada, mis on väga sage praktika olnud. Ja nii on ka planeeritud. Väga tihti jääb meil ka olulisi päevakorrapunkte teisipäeval pooleli ja me jätkame kolmapäeval. See on ka tavaline traditsioon. 

Kui juhatus otsustas niimoodi, et ei ole hea, kui teisipäevased punktid pooleli jäävad, siis kas te tulevikus ka lähtute sellest reeglina, et planeerite pigem tagasihoidlikult teisipäevase päeva, et ei läheks kolmapäeva, mis on väga sage, ma veel kord ütlen? Või see on nüüd ühekordne erand, et te nii lähtute, et koalitsioonil ei ole hääli teisipäeval, kuna te ei tea, mis kell, eks ole, lõpeb ja ei saa siia kolmandaid, eriti veel koosseisu häälteenamusega eelnõusid planeerida? Küll on hea panna kolmapäevaks esimeseks, siis koalitsiooni 51 häält on kindlasti olemas, eks ole, kõik teavad kindla kellaajaga arvestada. Ma saan aru küll, mis see tegelik põhjus on. 

Aga mul on ikkagi küsimus: kas see saab olema teil n-ö reegel, millega me teame arvestada ka komisjonides ja saadikurühmades, et teisipäeviti üldjuhul on kolmetunnised tööpäevad ja päevakorrapunkte kolmapäevaks ei nihku? 

Aitäh, hea kolleeg! Te tahate nüüd väga palju välja pressida istungi juhataja käest. Esiteks, te laimate koalitsioonisaadikuid, et meil ei ole hääli. Meil on hääli nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka kolmapäeval. Selle pärast sa ei pea kindlasti muretsema. Ja, käsi südamel, võin öelda, et see ei ole üldse mitte põhjus, miks teisipäevale mitte mõnda päevakorrapunkti panna. Nimelt, ma isiklikult tegin ettepaneku üks punkt sinna, valitsuse punkt, lisada, aga kuna dokumendid ei saanud õigeks ajaks valmis, siis ei olnud võimalik sinna lisada. 

Teiseks, tõepoolest, see on juhatuse üldine seisukoht, et me ei poolda päevakorraküsimuste poolelijäämist. See on põhimõte, printsiip kui selline. Me oleme siin näinud ühe päevakorrapunktiga, mis läks vist üle vaba nädala, ja seda teemat ja emotsioone oli väga palju selle üle. Nii et printsiibis me tõepoolest ei taha, et jääks pooleli. 

Ja kolmandaks, kindlasti ma ei saa öelda, et see on nüüd reeglina niimoodi või sellest saabki reegel. Jah, reeglina me kavandame selliselt, et me suudame menetleda need teisipäeviti ära, aga ei saa välistada, et siin ikkagi mõned erandid võivad tulla. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Neli tundi, te ütlesite, et ei ole võimalik, et juhatus on arutanud ja kui on kaks ja pool tundi Finantsinspektsiooni – kui neljast lahutada kaks ja pool tundi, on poolteist tundi. Ja miks te olete välistanud juhatusega, et istungit ei ole võimalik pikendada? Mulle tundub, et see on nagu jonn. Miks te ei pane kas või Isamaa ühe selle, 14. või 13., või ka meie oma? Mahuks kindlasti ära, isegi kaks tükki mahuks ära. Miks te käitute niimoodi, et ei kasuta võimalikku tööaega piisavalt ära ja lükkate need kusagile öövarju? Neljast tunnist kaks ja pool tundi on poolteist tundi – ühe eelnõu menetlemiseks, ma arvan, piisavalt. 

Aitäh, hea kolleeg! Kui teie saate võtta voli, et kui teie tahate istungit pikendada, siis istungit igal juhul ka pikendatakse. Juhatus ei saa sellist voli enesele võtta, sellepärast et me ei tea, kuidas saalis hääletus läheb. Kui näiteks Reformierakonna fraktsioon ei toeta istungi pikendamist, siis sellisel juhul istungit ei ole võimalik pikendada. Nii et ma ei saa aru, kust teil selline enesekindlus, et see iga igal juhul saab neli tundi olema. Juhatus päevakorda planeerides saab arvestada ikkagi kolme tunniga, mis on teisipäevaks, mis on kollases raamatus ja seadusest tulenevalt. See, kas on neli tundi, sõltub juba saali otsusest, nii et me sellele kindlasti panustada ei saa. 

Tõepoolest, ei mingit jonni, kolleegid, mitte vähimatki jonni ei ole. Hea kolleeg Urvo Klopets näitas mulle, et aastal 2022 kestis Finantsinspektsiooni aruande arutelu neli tundi. Aastal 202… Aa, päris nelja tundi ei olnud, oli natukene vähem. (Naerab.) Aga võtame aluseks, veel kord, eelmise aasta, mis on paras referents. Nagu ma ütlesin, see kestis kokku kaks tundi ja vist kümme minutit. Et olla täpne, see, mis oli eelmisel aastal. Nii et sellest tulenevalt ma arvan, et on paslik. Nüüd ju tahetakse lausa kolm tükki panna, nüüd tekib, et millist punkti me siis eelistame, kas Isamaa punkte või Keskerakonna punkti. Siis tekib omaette dilemma ja siis me teeme jälle kellelegi liiga. Nii et seetõttu sai neid natukene palju seekord. 

Aga, head kolleegid, ei vähimatki pahatahtlust, ei ole häälte probleemi üldse, no selles ei ole probleem. Jah, see, et kolmapäeval on 51 hääle eelnõud, seda on loomulikult natukene nii-öelda sätitud, aga teisipäeva puhul ei ole mingit probleemi sellega, meil ei ole häälte puudust.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Te ütlesite, et ei saanud teisipäevaks rohkem eelnõusid panna, sest materjalid ei olnud valmis. Täna on nad kindlasti valmis ja täiskogu saakski seda päevakorda muuta. Seda enam, et kollane raamat ütleb, et kui mõni fraktsioon on selle muutmise vastu, siis seda ei tehta. Aga Õnne Pillak, lugupeetud Reformierakonna fraktsiooni esimees, rääkis ju enda nimel. Ta ei maininud poole sõnagagi, et see on Reformierakonna seisukoht. Nii et me võiksime tegelikult täiesti vabalt seda päevakava muuta. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Henn Põlluaas, nii palju võiks küll teada, et Õnne Pillak on Reformierakonna fraktsiooni esimees. Kui me tahame edaspidi, et me kõik oma tiitlid siin üles loeme, siis ma arvan, et see ei ole küll teps mitte hea tava ega praktika. Nii et ma arvan, et see märkus oli kohatu. 

Teiseks, tõepoolest, Riigikogu kodu- ja töökord ütleb sarnaselt, et juhul kui keegi ei ole vastu, siis sellisel juhul on võimalik neid muudatusi teha. Aga antud juhul Eesti Reformierakonna fraktsioon oli vastu, nii et ka kõige parema tahtmise juures meil neid muudatusi teha ei ole võimalik. Ma tänan teid, head kolleegid, aga nüüd saalikutsung enne päevakorra kinnitamist.

Auväärt Riigikogu liikmed, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid oli 0. Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala päevakord on kinnitatud. Head kolleegid, juhin lihtsalt tähelepanu, et ma kuulsin saalis valjuhäälseid soovitusi, kuidas hääletada, nii et palun seda järgmine kord sellisel moel mitte teha. Kõigini küll ei jõudnud sõnum kohale. Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja teiseks, riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh!

Suur tänu teile! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine inimeste toimetuleku kohta kõrgete elektri- ja küttekuludega. Arupärimine kannab numbrit 911. Palun arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! Head külalised, kes te jälgite meid rõdult! 28. jaanuaril käesoleval aastal edastasid Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks oli inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega. Lihtsalt, me oleme praegu maikuus. Ma tahan teile meenutada, millised olid jaanuaris, veebruaris ja märtsis ehk talvekuudel inimeste elektri- ja küttearved. Need olid suured. Need olid suured! 

Kui siin väideti, et meil on karm talv, siis üks minister, Andres Sutt, soovitas meile, et kannatage ära, saabub kevad, hakkab paistma päike ja tuul puhuma, küll siis läheb kergemaks. Süüdistati inimesi, et miks te enne ei läinud üle fikseeritud pakettidele, miks te olete börsipaketil. Ja pärast selgub, et Eleringi otsusega tegelikult ka fikseeritud elektripaketid lähevad kallimaks. Ühesõnaga, püüti pakkuda looduslikku leevendust ja otsida süüdlast ja näpuga näidati pigem inimeste peale, kes ise olid süüdi selles, et nad õigel ajal ei fikseerinud endale elektri hinnad. 

Ma arvan, et see ei ole see lähenemine, mida me valitsuselt ootame. Inimesed ootavad lahendusi. Ma arvan, et arvestades, et me oleme maikuus, see arupärimine esitati aga jaanuari lõpus, ent on väga ajakohane ka praegu arutada seda teemat. Mispärast? Sellepärast, et peale kevadet saabub suvi, peale suve sügis ja peale sügist tuleb jällegi talv. Arvestades praegust energiapoliitikat ja selle puudulikkust, siis ega järgmine talv meil lihtsamini ei kulge ega tule. Praegu on aeg teha õigeid otsuseid, võtta arvesse need vead, mida on tehtud talvisel ajal, ja aidata inimesi tuleval talvel. 

Me oleme jaanuarikuus edastanud lausa kümme küsimust, kus me oleme tähelepanu juhtinud kõikidele probleemidele ja küsinud, kas valitsusel on olemas ka lahendusi. Loodetavasti me saame täna teada peaministri vastustest, kas on lahendust või ei ole. Kas tuleb ikkagi loota selle peale, et peale talve saabub jälle kevad ja suvi ja küll see tuul hakkab puhuma ja päike paistma ja küll siis läheb jälle kõik paremaks ja hinnad langevad? Eks näis. Nii et loodame debatile ja võib-olla ka tõe selgumisele. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja palungi Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kristen Michali, vastamaks arupärijate küsimustele.

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! Head inimesed rõdul! Ja nagu Lauri Laats alati ütleb, head inimesed internetis! Selle ta täna unustas, aga pole hullu, ma siis ütlen tema eest. Ma püüan jõudumööda vastata sellele arupärimisele, mis nii filosoofiliselt sisse juhatati, et peale talve tuleb kevad ja siis tuleb suvi ja siis tuleb sügis ja siis tuleb jälle talv. Raske oleks mitte ühist platvormi siin näha, ma olen täitsa nõus.

Nii. Inimeste toimetuleku kohta kõrgete elektri- ja küttekuludega, AP 911. Kümme küsimust – ma püüan need jõudumööda ette lugeda. Ma loodan, et ma aja sisse ära mahun, aga kui ei mahu, siis saab lisaaega. Kuidas see käib? Või pean säästma mõne vastuse arvelt?

Võib-olla mõned küsimused on leidnud juba lahenduse. Vaata, päike käib kõrgemalt ja tuul puhub.

Ma ei ole kindel, aga …

Võib-olla mõned probleemid on valitsus lahendanud, siis neist saab kiiremini …  

Ma ei ole kindel, aga teeme nii, et ma püüan ette kanda ja kui ei jõua lõpuni, siis peate juurde küsima, mis seal ikka. 

Esimene. Millised konkreetsed meetmed on valitsus ette näinud või juba rakendanud selleks, et leevendada kõrgete elektri- ja küttekulude mõju eratarbijatele, sealhulgas madala sissetulekuga leibkondadele, eakatele ja lastega peredele? Vastus. 2025. aastal langetas valitsus otsused, mis toetavad majanduskasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek iga kuu ligi 10%. Eesti Panga hinnangul kasvab 2026. aastal majapidamiste reaalse kasutatava tulu määr ligikaudu 5%. Hinnakasv aeglustub ja suurenes juba mainitud tulumaksuvaba, kättesaadav raha. Teiseks, töötasu kuu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks suurenes keskmine vanaduspension 860 euroni, tõus on kiirem prognoositavast hinnakasvust. Ning me tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, mida siin debattides ka varem räägitud, et toimetulekutoetuse tõus jätkub tulevastel aastatel. 

Toimetulekut parandavatele meetmetele oleme lisaks astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumust. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas 1 teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega kuni 2 teravatt-tunnini aastas. Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringusse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. Tuulehoo preemia 1 miljon antakse alates kaheksast tuulikust. 

Märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamisega ning erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke. 

Teine küsimus. Kas valitsusel on plaanis täiendavad energiatoetused või ajutised toetusmehhanismid talveperioodiks, et aidata inimestel katta järsult kasvanud elektri- ja küttearveid? Vastus. Valitsus jälgib relvastatud konflikti arenguid Lähis-Idas, mis on märkimisväärselt mõjutanud energiahindasid maailmaturul. Vajadusel kaalume erinevaid meetmeid.

Kolmas. Millised on teie hinnangul peamised põhjused viimaste kuude kõrgete elektrienergiakulude tekkeks Eesti tarbijatele, sealhulgas külmade ilmade mõju, juhitavate tootmisvõimsuste nappus ning impordivõime piiratus? Vastus. 2026. aasta algas tavapärasest madalamate välistemperatuuridega. Keskkonnaagentuuri andmetel oli möödunud talv üks 25 aasta külmematest. Aasta alguse kõrget elektri hinda ei põhjustanud juhitavate tootmisvõimsuste nappus, vaid nõudluse kasv ja kallite juhitavate võimsuste turule tulek. Kui tuuleenergia keskmine hind on circa 84 eurot megavatt-tunnist ja päikeseenergia keskmine hind on 50 eurot megavatt-tunnist, siis keskmine põlevkivienergia hind Auveres on circa 100 eurot megavatt-tunnist. 

Sarnane seis ehk taastuvenergia nappus oli aasta algul ka Lätis, Leedus ja Soomes. Nendega oleme tugevalt seotud ja seega oli kogu regioonis vaja käivitada kallemaid tootmisseadmeid. Eesti ja Soome vahel veebruaris Estlinkide piiranguid ei olnud, ülekandevõimsus oli täies mahus turu käsutuses, kus 91% ajast oli voog suunal Soomest Eestisse. Märtsis ja aprillis oli elektri börsihind viies kõige madalam Euroopas. 

Neljas. Kas valitsus on hinnanud, kuidas nende tegurite koosmõju mõjutab keskmise leibkonna energiakulusid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga? Vastus. Kui jaanuaris ja veebruaris 2026 oli elektri hind börsil kõrgem kui aasta tagasi, siis detsembris, märtsis ja aprillis oli ilm pigem soojem, elektri hind pigem odav. Üle poole eratarbijatest kasutab fikseeritud hinnaga elektrit ning neid leibkondasid jaanuari ja veebruari kõrgem hind ei mõjutanud.

Viies. Kuidas kavatseb valitsus tagada Eesti energiavarustuse piisava stabiilsuse ning vähendada sõltuvust välistest impordikanalitest ja ilmastikust sõltuvast tootmisest? Vastus. Eleringi 2025. aasta varustuskindluse aruande kohaselt on Eestis varustuskindluse tagamiseks piisavalt tootmisvõimsusi. Talveperioodi kõrged hinnad tulenevad vajadusest toota elektrit kõrgema hinnaga elektrijaamades, sealhulgas põlevkivijaamades. Tuuleenergia ja päikeseenergia suurem tootmine nii suvel kui ka talvel vähendab vajadust käivitada reservi tarbeks rajatud elektrijaamu ja aitab seeläbi vähendada elektri hinda. Valitsusel ei ole kavas piirata elektri importi, kuna tavaliselt välisühendused annavad kodumaisest tootmisest odavama hinna.

Kuues. Kas plaanis on täiendavaid investeeringuid juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse, sealhulgas Eesti Energia erainvestorite kaudu, ning energiasalvestuslahendused, nagu akud ja taastuvenergia tugisüsteemid? Vastus: jah. Elering jätkab hangete korraldamist uute juhitavate võimsuste turule toomiseks, et tagada piisav juhitavate võimsuste olemasolu nii amortiseerunud jaamade asendamiseks kui ka uue nõudluse katmiseks. Erasektor plaanib osaleda Eleringi uuel gaasijaamade hankel. 

Seitsmes. Milline on praegune seis Auvere elektrijaama töös ja tootmisvõimsuse kättesaadavuses? Millised on planeeritud sammud ja ajakava Auvere elektrijaama töökindluse parandamiseks, eelkõige talvistel tiputarbimise perioodidel? Vastus. Enefit Power on aastate jooksul teinud jaama töökindluse parandamiseks märkimisväärseid investeeringuid, aga siiski esineb rikkeid ja remontseisakuid. Ehk Auvere elektrijaama töökindlusega on probleeme, viimati siis 2026. aasta alguses. Statistiliselt on töökindluse protsent paranenud, aga tuleb arvestada, et jaama töökindlust suurendab reservis oleku aeg. Kahjuks ei ole jaam sellises töökorras, nagu seda kümneid aastaid tagasi loodeti.

Kaheksas. Kas valitsus on hinnanud, millist mõju Auvere elektrijaama korduvad tööseisakud avaldavad elektri hinnale ning varustuskindlusele? Vastus. Tööseisakud vähendavad usaldust Auvere elektrijaama töökindluse suhtes, eriti olukordades, kus süsteem vajab kindlat tootmisvõimsust tipukoormuse katmiseks. Mõju elektri hinnale on siiski piiratud, sest Auvere on kallis põlevkivielektrijaam ning osaleb elektriturul peamiselt kõrge hinnaga tundidel, see tähendab, et on tipukoormuse katja ehk tuleb turule siis, kui hind on kõrge ja nõudlus suur. 

Üheksas. Milliseid pikaajalisi poliitilisi ja majanduslikke lahendusi näeb valitsus elektri börsihindade suure volatiilsuse ja tõusutrendi leevendamiseks? Vastus. Selleks, et elektri keskmine börsihind langeks ja volatiilsus väheneks, on Eestisse vaja uut tootmist ja salvestust – nii juhitavat kui ka tuuleenergiat. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade hankega ja erasektor plaanib osaleda Eleringi gaasijaamade hankel. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uue taastuvenergia vähempakkumise, millega toodetakse aastas ühe teravatt-tunni mahus maismaatuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini. 

Loomisel on – juba mainitud – kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia, kuni 1 miljon alates kaheksast tuulikust. Salvestusseadmeid ehk akusalvesteid rajatakse turupõhiselt tänu täiendavate sagedusreservide turgude avamisele 2025. aastast. Ja selleks, et tulevikus saaks kavandada tuumaelektrijaama, on Riigikogu menetluses tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. 

Kümnes. Kuidas kavatseb valitsus tugevdada Eesti energiasüsteemi vastupidavust ning soodustada investeeringuid taastuvenergiasse ja energiasalvestusse viisil, mis tagaks tarbijatele taskukohasema ja stabiilsema elektrihinna? Vastus. Taskukohasema ja stabiilsema elektrihinna kujunemiseks on töös järgmised meetmed. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uue taastuvenergia vähempakkumise, millega toetatakse aastas 1 teravatt-tunni maismaatuuleparkide toodangut, suurendamise võimalusega, nagu ma mainisin. Teiseks, loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui planeeringutesse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Kolmandaks, märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Neljandaks, varustuskindluse tagamiseks on rajamisel Eleringi sagedusreservide pikaajalise hankega gaasijaamad. Viiendaks, akusalvesteid rajatakse turupõhiselt tänu täiendavate sagedusreservide turu avamisele 2025. aastast. Ja kuuendaks, samuti on nii 2026. aastal kui sealt edasi fookus energeetikasektori kriisikindluse tõstmisel. Menetluses on regulatiivsed muudatused elutähtsa teenuse osutajate ehk ETO-de piiri allatoomiseks ja ETO-de nõuete uuendamiseks. Töös on investeeringud kriitilise taristu senisest tõhusamaks kaitseks, veealuse seire ja droonitõrje võimekuste tugevdamine, olukorrateadlikkuse tõstmine ja palju muud. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister, heas tempos küsimustele vastamise eest! Nii et kenasti said kõik kümme küsimust igati sisuka vastuse. Aga see ei tähenda, et küsimusi ei oleks, tekivad uued küsimused. Alustab Aleksandr Tšaplõgin. Palun!  

Aitäh, lugupeetud peaminister! Ma arutasin hiljuti ühe ministriga probleemi suurtest elektri- ja küttearvetest, mille tõttu on paljud pered sunnitud koonerdama või võtma kiirlaene. Minister vastas, et meil on toimetulekutoetuste süsteem, nii et keegi nälga ei sure. Aga vabandage, meie toimetulekutoetus on poolteist korda madalam kui ametlik toimetulekupiir. Kuidas saab teie arvates inimene elada 220 euroga, kui minimaalne ostukorv maksab 340 eurot?

Toimetulekutoetust, hea küsija, nagu ma ka enne kirjeldasin, me oleme suurendanud ja ilmselt suurendame veel. Kõik sõltub sellest, millised on riigi rahalised võimalused. Aasta alguses oli majanduses optimistlikum ja parem, Hormuzi väina sündmused on mõjunud, ma arvan, tarbijakindlusele ja majanduses võib-olla natukene ettevaatlikkust tekitavalt, vastavalt sellele, millised meie võimalused on. Aga toimetulekutoetust me kindlasti kasvatame, see on kindlasti üks osa sellest ja see arvestab ka sooja- ja küttekulusid. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No kuulasin teie vastuseid. Ikka on süüdi külm ilm talvel ja rahvusvaheline imperialism. Ega sealt muud ei olnudki üldse oodata. Küsimus ei olnud ju selles. Me küsisime, kuidas inimesed peavad toime tulema nende kõrgete energia- ja küttehindade juures. No süüdistate siin põlevkivienergeetikat. No ikka keegi teine peab süüdi olema, kuigi ise olete selle elektri kalliks teinud maksude, keskkonnatasude ja börsiga. Ja kordame siinkohal veel kord üle: kõrged energia- ja küttehinnad ei tulene ju niivõrd elektrihindadest, vaid suur elektriarve tuleb inimestele läbi võrgutasude ja need read arvetel aina kasvavad.

Ja ma küsingi, kas te tunnistate, et tänane olukord, kus elekter ja küte on paljudele muutunud ülejõukäivaks, on vähemalt osaliselt teie valitsuse energiapoliitiliste otsuste ja tegematajätmiste tagajärg. Ja millist konkreetset vastutust te olete ikkagi valmis selle eest kandma?

Aitäh! Teie küsimuses oli ka juba muidugi palju selliseid suhteliselt laetud nagu väiteid. Ma püüan neid siis jõudumööda, niipalju, kui ma suutsin neid hoomata – ilmselt mitte kõiki –, kasutada või adresseerida. 

Kõigepealt, te ütlete, et külma talve süüdistame. See on fakti nentimine, et talv oli tõesti külm, 25 aasta kõige külmem. Ma ei tea, võib-olla teie poliitiline programm lubab teil ka ilma kontrollida, meie seda ei suuda. Võime teha oma parima, aga sellest hoolimata. Kui te soovite, et me selles süüdi oleksime, siis olgu, me oleme soojas suves ja külmas talves süüdi. Kui talv on külm, siis näiteks Tallinna piirkonnas, millest näiteks Tallinna piirkonna kütja – see on lihtsalt üks suuremaid piirkondi – Utilitase üks juht vist, Robert Kitt, kirjutas, kaugkütte hind jäi samaks, lihtsalt tarbimine kasvas ja külma ilmaga on vaja rohkem tarbida, midagi teha ei ole, kui tuleb külm ilm, on vaja rohkem tarbida. No mis selle vastu aitab? Loomulikult uued investeeringud, et erinevaid energiatootmisvõimsusi oleks rohkem. See toob ka nagu keskmist hinda allapoole. Aitab ka majade soojustamine, aitavad veel väga paljud valikud, ka tarbimise juhtimine. Need kindlasti aitavad. See ei ole etteheide, vaid lihtsalt teadmine, et ega lõppkokkuvõttes hind tihtipeale on see, mis mõjutab. 

Te räägite kõrgest elektri hinnast. Ma siiski ütleksin, et veidi on vaja teid korrigeerida. Ma kindlasti teen selle viite ja ilmselt teen ka teiste selliste küsijate puhul selle viite. Andres Sutt kirjutas ka ühe loo, kus ta neid numbreid pani, aga ilmselt inimesed seda lugu ei ole lugenud. Eesti on seadnud endale selliseks võrdlusaluseks Läänemere-äärsete riikide keskmise elektri hinna. See on see võrdlusalus, mille järgi me siis võrdleme, kus me asume. Ja kui nüüd kolme gruppi jagada – 2024. aasta andmed, ma arvan, on siin mul –, siis kõige väiksem grupp ehk kodutarbijaid, need, kellest te rääkisite, 2,5–5 megavatt-tundi aastas, on Läänemere- äärsete riikide keskmine umbes 26,22 senti kilovatt-tunni kohta. Kõige soodsam on Leedu, kohe tema järel Eesti. Meist kallimad on Poola, Rootsi, Läti, Soome, Taani. Nii et me oleme esimese kahe riigi hulgas hinna mõttes selle võrdlusega. Keskmiste tarbijate – noh, ehk keegi tarbib rohkem veidi –, selles oleme top 3-s. Meie ees on Rootsi, Soome ja jääme ikka allapoole Läänemere-äärsete riikide keskmist, mis on 20,34 senti kilovatt-tunnist, meil on 19,19, ja see on 2024. aasta numbrid, mul hetkel uuemaid ei ole. 

Nii et jah, kui te tahate midagi võrrelda, siis võrrelge sellega, mis on võrdlusalus. Eesti on seadnud võrdlusaluseks Läänemere-äärsete riikide keskmise elektri hinna. Kõige väiksemate tarbijate grupis oleme me teised ja keskmiste tarbijate grupis oleme kolmandad. Meist kallim on Taani, Läti, Leedu ja Poola näiteks.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Kas valitsus on hinnanud, kuidas energia hindade kasv mõjutab regionaalset ebavõrdsust, eriti maapiirkondades ja kaugküttepiirkondades? Samuti, kuidas hindab valitsus võrgutasude ja riiklike maksude mõju lõpptarbijale ning kas kaalutakse meetmeid nende kulude vähendamiseks? Kaks küsimust ühes.

Aitäh, hea küsija! Ma ei teegi, kuidas seda kahte küsimust kokku võtta. Me ju pidevalt püüame selles suunas, nagu loodetavasti ka parlamendi liikmed, et oleks energiat võrgus, mis on vaba turg üle Eesti ja kogu Baltikumi ja kus me oleme Soomega ühenduses ja nüüd Mandri-Euroopaga, ja et keskmine energia hind oleks madalam. Ma juba kirjeldasin eelnevale küsijale, millisel võrdlusalusel me oleme. Läänemere-äärsete riikide puhul kõige väiksemate tarbijate puhul oleme tipu kahe hulgas soodsuselt ja keskmiste tarbijate hulgas tipu kolme hulgas. 

Meie tegevuse eesmärk peabki olema selles võrdluses, mis on võetud eesmärgiks hinnas, Läänemere-äärsete riikide keskmine ja ka sellest allpool olemine. Sellega me võrdleme. Ainult suurte tarbijate puhul me oleme sellest üle ja selles osas on astutud samme. Ma tõtt-öelda ei teagi, kas see otsus on juba vastu võetud, aga see otsus on taastuvenergia tasude erand suurtele tarbijatele, et tööstused oleks veidi soodsamas olukorras just sellepärast, et tööstusi siia rohkem rajataks ja oleks rohkem töökohti üle Eesti. Kõiki muid numbreid, mille kohta te küsite – võrgutasusid ja nende osakaalu komponente – neid saab pakettides ja tarbimise suurustes alati numbrites võrrelda, need on kõik ju avalikult kättesaadavad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea onu Heino, auväärt valitseja! Inimeste toimetulek või mittetoimetulek võib väljenduda ka selles, et nad külmuvad talvel surnuks, selle aasta esimese paari nädalaga 13 inimest külmus surnuks. Aga kas valitsus on arutanud – no tavaliselt on see arv kusagil 20 ja 60 vahel –, on mingi sihtarv seatud, kui palju oleks keskmine, kui ühel talvel, sõltumata talvest, võiks surnuks külmuda? Tavaline on 20–60. Aga mis see keskarv võiks olla?

Aitäh! Küsimus vist sai küsitud.

Jah, selge, aitäh! Ma ootasin, millal küsimus küsitud saab, jäin viisakaks. Ma ei oska öelda, milline see keskmine on. See on üsna seinast seina. Ma ei tea, kas selle teie väite peale ka ajakirjandusväljaanded, mälu järgi vist Delfi tegi faktikontrolli – leiti, et see väide või teie fakt päris tõele ei vasta. Inimesi on külmunud või külmumist on leitud ilmselt surma põhjusena. Aga selle seost, jah, nagu te üritate maalida hindadega, et ühel hetkel, kui detsembris ta oli madal või märtsis madalam ja jaanuaris-veebruaris kõrgemal, ma ei ole küll kuskil näinud. Aga eesmärk loomulikult peab olema, et Eestis keegi ei jääks hooleta, et inimeste eest hoolitsetaks. Kui inimene ise ei saa toime, siis püüab ühiskond, kogukond, kohalik omavalitsus tema järgi vaadata. Selline süsteem meil rajatud on. Ma arvan, et Eesti püüab ja teeb oma parima. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Siin hiljuti, eks ole, kaks sellist otsust. Üks siis puudutab Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müüki. Põhimõtteliselt 30 aasta põlevkivivarud müüdi erafirmale maha. Siis peaaegu mitte palju aega möödudes tuli uudis Eleringi kohta, et Elering hakkab gaasijaamu ehitama, mis läheb maksma kuskil 1,5 miljardit eurot. 

Mul on tegelikult päris lihtne küsimus. Esiteks, kas see põlevkivivarude müügi küsimus oli valitsuse laual arutelul ehk siis see Uus-Kiviõli kaevandusõiguste müük erafirmale, kas see oli valitsuse laual, kas te arutasite, kas te olite teadlik valitsusest sellest? Ja teine küsimus: kas see Eleringi plaan, mis maksab 1,5 miljardit, kas see küsimus oli valitsuse laual arutelul?

Aitäh! Nojah, nüüd on jälle nii, et igaüks paneb kogu oma sellised, kõik küsimused ühte patta. Ma ei oska neid kuidagi ühendada, aga ma püüan neile eraldi vastata. 

Ma olen vist teile infotunnis juba öelnud ja sama on vist ka energeetika- ja keskkonnaminister öelnud, et valitsus seda kaeveõiguste küsimust pole sellisena arutanud. Seda me oleme vastanud ja ilmselt korrektselt oleme vastanud. 

Teiseks, selle kaeveõiguste puhul mind üllatab jah, et Keskerakond on võtnud kuidagi põlevkivivaldkonda nii rünnata, et Eesti Energiat ja VKG-d. Ma olen olnud majandus- ja taristuminister, käinud seal abiks, et tööstused püsiks, tööhõive püsiks, sellega kõvasti vaeva näinud. Möönan, ehkki ajas näiteks põlevkivienergeetikal ongi üha sulguv aken, kuna saaste on suur ja hind on kõrge, siis sellised poliitilised rünnakud ja mängud kindlasti ei tee nende olukorda paremaks. 

Nüüd, mis puudutab sellist erinevate ettevõtete vahelist nii-öelda konsensuse otsimist või lahenduste otsimist, seda on minu meelest viimased paarkümmend aastat otsitud, neid lahendusi ettevõtete vahel. Nii et ma jah ei oska sellel muud näha kui poliitilise rünnaku tausta, aga ma ei usu, et minu sõnad teid kuidagi heidutavad. Nii et eks te teete seda, mida teie tegema peate, ja loodetavasti ettevõtjad suudavad tööhõivet hoida ja põlevkivisektoris edasi toimetada. Seda esiteks. 

Teiseks, Eleringi täiendavate varustuskindluste hange. Kalle Kilk seda kirjeldas, suunaga see, et meile tulevad täiendavad gaasijaamad. Seda on korduvalt arutatud. Ma arvan, et seda on nii ENMAK-i kui muudes aruteludes peetud. See on suhteliselt selge. Minagi mäletan majanduskomisjonist – ma olen olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis siin –, see, et põlevkivijaamu tublid energeetikud kuskil Ida-Virumaal suudavad püsti hoida, on kindlasti väike ime. Tegemist on ju vana tehnoloogiaga. Ühel hetkel lihtsalt on soodsam rajada uusi gaasijaamu nende asemele ja selleks Elering peab pingutama, sest süsteemioperaatori ülesanne ongi tagada see vajalike võimsuste olemasolu. Täpsed mahud, täpsed hanked on ju nende teha. Nii et jah, siin, mulle tundub ka, võitlete pigem energeetikaekspertide ja asjatundjatega.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Noh, tegelikult on Elering alustanud gaasielektrijaamade mõttelennuga ja võib-olla soovib ka seda realiseerida. See näitab, et suuresti on see teiepoolne rohepoliitika läbi kukkunud ja tõenäoliselt otsitaksegi mingisugust püsivat lahendust. See, kas gaas on nüüd kõige õigem, on omaette küsimus. Lihtsalt energiajulgeoleku poliitika poole poolt vaadatuna meie arvates mitte, sellepärast et gaasi me ei tooda. Ei ole mõtet rääkida, et meil on lademeis võimalusi toota biogaasi. No ei ole! Teoorias on, aga praktikas on midagi muud. Ja ärge uskuge neid n-ö spetsialiste, kes võib-olla teile sellise teadmise pähe panevad. 

Aga kogu selle arupärimise juures jääb inimlikkust väheseks, arvestades, et meil hinnad on tõusnud ja inimeste elu on tegelikult läinud halvemaks. Te olete praegu toonud võrdlusi teiste riikidega. Tooge nende hindade juurde ka see võrdlus, milline on muude Euroopa leibkondade ostujõud. Siinkohal meil need numbrid kokku ei lähe. See on probleem, millest meie räägime.

Aitäh, hea küsija! Jälle mitu väidet küsimuselaadses sõnavõtus. Kõigepealt, millest te vist alustasite, et rohepööre on läbi kukkunud, kuna tulevad gaasijaamad. Mul on hea vastata, et ei ole. Minu meelest praegu see, mis Hormuzi väinas toimub, on üks suurimaid silte, hoiatusi ja meenutusi, miks rohepööre on vajalik. Fossiilsetest kütustest sõltumine võib olla väga suur julgeolekurisk tarnehäirete puhul lisaks loodusriskile. Nii et see ei ole läbi kukkunud. Ja mulle tundub, et väga paljud inimesed praegu pingutavad, et seda meenutada. Seda esiteks. 

Teiseks, kui vaadata hindu, siis praktiliselt iga energeetikauudise juures – isegi konservatiivsemates väljaannetes, aga võib-olla seal on toimetajad tukkuma jäänud – kirjutatakse, et kui päike paistab ja tuul puhub, siis keskmine hind on madalam. Eesti inimeste, ma arvan, ülekaalukas toetus sellele on olemas, välja arvatud need, kes käivad tuulikutele needust panemas või päikeseparkidele. Eks me ole neidki näinud. 

Nüüd, kolmandaks gaasijaamad. Seda on ju algusest peale öeldud, et kui sul on rohkem taastuvat, siis sul on vaja ka ju seda tasakaalustada. Energeetika on nagu mitme jalaga tool. Olemuselt on vaja ka lisaks juhitamatule energiale, mida siis taastuv on, ka juhitavat. Selleks praegu me kasutame põlevkivijaamu, mis on nii kaua reservis ja nii kaua toodavad, kui vaja. Aga nende häda on lihtsalt see, et nad on amortiseerumas, nad on vanad ja kalli hinnaga, gaas on kiiremini käivitatav ja veidi soodsam. See peab olema, see juhitav energia peab olema. 

Lisaks tulevad akupargid, mida Eesti ettevõtjad – küll välisinvestorid ja Eesti ettevõtjad, Evecon ja Corsica Sole näiteks – tegid täiesti turutingimustel, ilma igasuguste riigi toetusteta. 

Siis väide, et selles energeetikapoliitikas puudub inimlikkus. Aga just nimelt inimeste jaoks me seda teeme. Ütleme nii, et hind ja energia – selleks, et energia puhas oleks ja soodsam oleks, on just selleks, et inimestel siin parem elada oleks täna ja tulevikus, lastele jääks parem planeet, parem riik, parem looduskeskkond ja et meil oleks soodsam energia. 
Ja nagu ma kirjeldasin, energia hind Läänemere-äärsete riikide keskmisega võrreldes on meil nii väikeste tarbijate kui ka keskmiste tarbijate puhul veidi alla selle Läänemere-äärsete riikide keskmise, me oleme top-2-s ja top-3-s hinna soodsuselt. No vot. 

Jah, küllap seal oli veel erinevaid väiteid. Kui te teiste riikide näidete kohta tahate küsida, siis need sammud, mida me oleme astunud aktsiiside ärajätmisel, aga ka näiteks tulumaksureformis ja paljudes muudes asjades, kui majanduse suurust võrrelda, on need palju suuremad, kui paljud suured riigid kunagi on teinud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Te räägite elektri hinnast. See, mis arvele jõuab, see summa – elektri hind on ainult 40%. Seal on veel võrgutasu, taastuvenergia, elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu, ja kõige lõpuks sinna veel 24% käibemaksu. Päris halb on see, et te tulete, Kliimaministeerium teab 2024. aasta numbreid ja meil on 2026. aasta maikuu. Kui energeetikaga tegeleda ja seda juhtida, siis peaksid ammu olema ka 2025. aasta tulemused olemas. 

Aga te just hetk tagasi ütlesite, et fossiilkütused on väga halvad. Küsimus on, miks siis Elering hakkab gaasiturbiine ehitama elektri tootmiseks. Põlevkivi on Eestil endal olemas, gaasi ta peab kuskilt sisse ostma. Mina ei tea, mul iga päevaga tekib rohkem küsimusi Reformierakonna teemadel. Eelmine peaminister tegeles oma pereäriga Venemaaga. Kas mingid mõtted on tekkinud jälle järjekordselt?

Aitäh!

Sest ka raudteed ei ole ümber ehitatud Narvast siiapoole, rööpapaari laiust.

Aitäh! 

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd ei oskagi öelda, mis täpselt see küsimus oli. Kas rööbaste kohta midagi, millest ma täpselt aru ei saanud? Mis see etteheide oli, et kas on tekkinud ärimõtteid? Või siis see, et Isamaast on põlevkivipartei saanud – noh, kui te olete nii-öelda põlevkivienergeetika partei, siis ei pea seda häbenema. Juhan Parts on seda ka korduvalt välja öelnud, et suur energeetikaplaan on mitte Auvere 2, vaid Auvere 2 ja 3. Selle häda lihtsalt on see, et see on kallim. Täna me hoiame põlevkivijaamu reservis, me maksame päris suure hulga raha – ma ütlen niimoodi mälu järgi –, umbes 60 miljonit, 40–60 miljonit aastas selle eest. Ja ütleme nii, et kui gaasijaamad selle asemele tulevad, siis energeetikud, kaasa arvatud need, kes täna põlevkivienergeetikat teevad Eesti Energias ja kuskil mujal, ütlevad, et gaasijaamade rajamine pluss käivitamine on märksa ökonoomsem rahalise vaate pealt. Nii et üldiselt tarbija jaoks ei peaks me pakkuma teie ideoloogiat, vaid pigem mõistlikumat hinda ja puhtamat energeetikat. See võib-olla on üks osa vastusest.

Ja teine osa. Kõik needsamad võrdlused olid teil ju koguhinnaga. Nii et ma ei oskagi isegi öelda, ükskõik kuidas te neid komponente võrdlete, ma rääkisin Läänemere-äärsete riikide keskmisest elektri hinnast.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie eelkäija Kaja Kallas on öelnud, et kõige odavam elekter on tarbimata elekter, ja Jürgen Ligi on soovitanud inimestele toimetulekuks süüa pesemata kartuleid. Teie siin räägite, et kohe-kohe läheb elekter odavaks, kui ainult tuulikud püsti saaks panna. Samas Kliimaministeeriumi arvutused näitavad, et tegelikult elektri lõpphind lähitulevikus ei lange, sest sellele lisanduvad järjest uued maksud, tasud, taastuvenergia tasu, võrgutasud, sagedusreservide kulud, võimsusmehhanismid, aktsiis ja käibemaks. Minu küsimus ongi teile, et mis teie soovitus on Eesti inimeste toimetulekuks, kas jätta elekter tarbimata või süüa pesemata kartuleid.

Nojah, ma jätan need soovitused võib-olla teile. Kui te peate neid soovitusi heaks, siis võite neid küllap ka minuta edastada. Seda esiteks. 

Mida meie teeme valitsuse poole peal ja koalitsiooni poole peal? Hoolitseme selle eest, et oleks taastuvat energiat, mis on soodsam ja ka puhtam, nii et Eesti jääks puhtamaks, et lastel oleks parem riik ja parem tulevik, tervis parem ja energia hind oleks soodsam. Ja ütleme nii, et ERR, mida, ma saan aru, EKRE väga ei usalda, aga on teinud näiteks uudise, kuidas kolme aasta energia hind on järjest allapoole läinud. Ja Läänemere-äärsete riikide puhul – ma juba tõin selle võrdluse välja – kõige väiksemate tarbijate puhul, kui Läänemere-äärsete riikide keskmine elektri hind näiteks 2,5- ja 5-megavatt-tunnise aastase tarbimisega kodutarbijate puhul on 26,22 senti kilovatist, siis Eesti on Leeduga koos kõige soodsamad: 22,57. Meist kallimad on Poola, Rootsi, Läti, Soome ja Taani. Ja keskmiste tarbijate puhul on meist kallimad Taani, Läti, Leedu, Poola ja meist soodsamad Rootsi ja Soome, meie oleme kohe kolmandad. Nii et see on see, millega me tegeleme. Ja ma ütlen nii, et ega siis energeetikas uute võimsuste rajamine, uute kaasaegsete ühenduste rajamine on ju see, mis tegelikult toob tarbijatele ka parema tulemuse ja tootmistele samamoodi. Nii et muid soovitusi, ma arvan, te olete vabad ka ilma minuta jagama.

Aitäh! Auväärt keskfraktsiooni liikmed, ega ma teid ei sega? Ma saan aru, et teil on mingi teine arutelu, nõupidamine. Võib-olla peate õhtuks plaani, äkki. Saame jätkata ju. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Väga austatud peaminister! Eestis on ridamisi väikeasulaid, aga ka väikelinnu, mille äärealadel on selliseid elamuid, mis kasutavad väga ajast ja arust energialahendusi. Need on tegelikult kõrge energia hinna lõksus, sealt ei ole enam võimalik välja saada, sellepärast et kinnisvaral pole hinda ja sealt ei ole võimalik ka lahkuda. Kas valitsusel on plaanis rakendada toetusmeetmeid, et neid küttelahendusi ümber ehitada või anda toetust, et oleks võimalik võrke nii kaugele vedada, kui on näiteks linnakeskuses olemas odavama lahendusega küttepiirkond? Millised on plaanid selles osas ja millal Eestis kõige madalama sissetulekuga inimesed ei pea enam maksma kõige kallimat küttehinda? Aitäh!

Aitäh! Selleks ma peaksin täpsemalt aru saama, millisest omavalitsusest te räägite. Sest see on erasektor või mis tahes sooja- ja küttepakkuja selles piirkonnas, konkreetne eraettevõte, Tallinnas samamoodi on Utilitas, kes seda teenust pakub. Selleks, et konkreetset omavalitsust hinnata, lõppkokkuvõttes on nii, et see mehhanism on selline, et soojaettevõte teeb oma investeeringud ja siis Konkurentsiamet hindab, millises mahus seda kõike saab arvestada ja kuidas ta tariifi käib. See on ikkagi nii-öelda järelevalvatud hinnaga äri, eks ju. Nii et jah, teadmata, millisest omavalitsusest jutt käib, on keeruline oletuda.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! No te täna olete jälle väljendanud siin oma vaenulikkust meie kohaliku ressursi põlevkivi suhtes. Ja samal ajal te ühes vastuses ütlesite, et sõltuvus fossiilkütustest on halb, ja siis teisipidi kuidagi teie juhitava valitsuse käe all Elering plaanib importfossiilkütusele rajanevaid jaamu üle Eesti ehitada, räägin siis gaasijaamadest. Selgitage natuke seda mõtteprotsessi. Kuidas teie peas see asi kokku käib, et sõltuvus fossiilidest on halb, aga fossiilidel põhinevad gaasijaamad tuleb ehitada? Ja miks te eelistate gaasi meie kohalikule toorainele põlevkivile?

Aitäh! Ma ütleks niimoodi, et hind on esimene, ma arvan, loodushoid teine. Loodushoid võiks olla eespool ka hinnast. Need on kindlasti kaks põhilist komponenti, mis energeetikas tihtipeale määravad inimeste valikud. Kui te vaatate hindu, siis üldiselt on nii – ma enne neid näiteid ka tõin –, kui põlevkivienergia või põlevkivielekter võrku saab, siis ta täpselt sellel hetkel ju siseneb, ainult siis saab teda käivitada ja kasutada, kui hind on kallis. Nii et ma ei tea, võib-olla siis maailmavaateliselt te suudate kuidagi inimesi veenda, et nad peaksid tahtma tingimata kallist ja rohkem saastavat energiat. Ma veidi kahtlen selles. Eks neid jõgede tagasipöörajaid on ikka varemgi olnud, aga ma ei usu, et see nagu tee tulevikku on. Seda esiteks. 

Teiseks, ega taastuvenergia või juhitamatu energia vajab nii või teisiti midagi tasakaaluks. Noh, praegu meil on kokkuleppel ja reservis põlevkivijaamad. Põlevkivijaamade mure, nagu ma olen siin ka korduvalt öelnud – kui te mind ei usu, sõitke kohale –, on ikkagi lõpuks see, et nad amortiseeruvad. Nagu öeldud, reservis oleku eest me maksame kümneid-kümneid miljoneid. Ega ta, ütleme, on raske ülesanne. Tihtipeale, nagu näeme Auvere puhul, ka vajalikul hetkel võib ka alt vedada. Auvere on ju kõige moodsam neist. Seetõttu on meil vaja jaamu, mis tasakaalustaks taastuvenergiat ja taastuvenergia tootmisi, selleks et keskmist hinda alla tuua. Nagu me näeme, kui päike paistab ja tuul puhub, siis keskmine hind on oluliselt odavam ja soodsam. Ta on juba aastaid allapoole vaikselt tulnud. Läänemere-äärsetest riikidest oleme samamoodi väikestele ja keskmistele tarbijatele pigem juba nagu, ütleme, sellest piirist allapoole, top 2 ja top 3 riigi hulgas, hinna soodsuselt. Nii et ega seda teed tuleb rahulikult edasi jätkata.

Ja põlevkivi kui materjal – mina ei ilmuta mingit vaenulikkust selle materjali suhtes, aga sellel on teatud tingimused. Seda tuleb kasutada sellisel viisil, et see saaste põhjavees, õhus, kuskil mujal, selle eest me ei maksaks liigset lõivu. Nii et ma ei tea, Ida-Virumaal sündiv laps ei peaks arvestama sellega, tema vanemad, et tema oodatav eluiga on kolm või viis aastat lühem kui Tallinnas ja Tartus sündiva lapse puhul teatud põhjustel. 

Seetõttu, jah, ma ei soovi teile jõudu sellel teel. Aga ma arvan, et ega mul ei õnnestu teid ka väärata sellel teel. Te käite ja räägite kõigile, et põlevkivienergeetika on hea, sest ta on põlevkivienergeetika. Vaadake, see on kallis ja saastav, inimesed tahavad soodsamat, puhtamat ja odavamat. See on see suund.

Järgnevalt saab sõna tänane sünnipäevalaps Vadim Belobrovtsev. Palju õnne, ja juhataja kingitusena 30 sekundit küsimiseks aega rohkem! (Naer saalis.)

Aitäh! See on küll helde. Aga lugupeetud peaminister! Ma tuleksin tagasi ikka inimeste toimetuleku juurde. Jaanuar ja veebruar olid sellised, et elektriarved tulid inimestele sellised, et mõni pidi lausa kiirlaenu võtma, et üldse need kinni maksta. Me oleme kuulnud nendest juhtumitest, mis minu meelest ei ole üldse normaalne olukord. Kas te nõustute, et olukorras, kus elektrihinnad ulatuvad sadadesse eurodesse megavatt-tunni kohta ning juhitavad tootmisvõimsused ei ole piisavalt kättesaadavad, ei saa valitsus selles olukorras piirduda üksnes pikaajaliste strateegiatega ja öelda, mis saab aasta pärast, kahe aasta pärast, viie aasta pärast ja nii edasi? Kuidas ikkagi valitsus tagab seda, et järgmisel talvel inimesed ei oleks silmitsi samasuguse olukorraga, nagu nad olid sellel talvel?

Palju õnne sünnipäevaks! Kõigepealt õnnitlen minagi. Ma ei tea, kas see võib-olla on kõige parem näide, aga mul on üks sõber, ettevõtja Lõuna-Eestist, kes ka sellel hetkel postitas oma suure elektriarve. Ja hiljem ta ütles mulle – ma küsisin, miks tal see fikseeritud ei ole, paljud kommentaatorid ka küsisid ta käest, miks ta üldteenusel on, miks tal ei ole fikseeritud hind ja nii edasi. Siis ta ütles, et tead, tegelikult pilt on selline, et ma ei taha väga seda hinda fikseerida, mul on soodsam börsil olla. Aga samal ajal üle poole inimestest tegelikult on juba fikseeritud hinnaga. Nii et üldiselt on nii, et kui sa tead, et sul on hinnatundlikkus suurem, siis võib-olla tasub selleks perioodiks see hind vähemalt fikseerida, sest on fikseeritud pakette. Vähemalt, ma mäletan, sellel ajal, kui hinnad olid kõrged, vaatasin, oli ka selliseid, mis on võimalikud ka ilma nii-öelda lõpetamistasuta väljuda. Neid on olemas küll. Nii et vastavalt sellele tuleks ka oma energiapakett valida, milline on hinnatundlikkus. Tihtipeale oli see mure põhjustatud – ma veel kord toon Tallinna näite –, mis on kõige suurem kaugküttepiirkond. Tallinnas ju kaugkütte hind ei kasvanud, lihtsalt tarbiti rohkem, kuna ilm oli külmem. Mida sa sellises olukorras tegelikult teed? Seal võid valitsust või linnavalitsust kiruda, aga see ei muuda seda pilti. Sul on teatud hulk ruutmeetreid, mida kütta, sa pead tegema valikuid. Nii see pilt kahjuks on. Aga loomulikult, selleks on olemas ka nende toetamise mehhanismid, kes abi vajavad, kui see asi väga keeruliseks läheb.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No te siin Reformierakonnas usinasti levitate müüti, et hinnad on viimastel aastatel alla tulnud. See on järjekordne reformierakondlik nõukogude parimas stiilis statistika. Kui me võrdleme 2020. aastaga, mis oli viimane hea aasta Eestis, kui oli normaalne valitsus võimul ja keskmine hind Eestis aasta jooksul oli 33 eurot megavati kohta ehk üle 3 sendi kilovati kohta, siis 2022. aastal, kui me juba Kaja Kallase võimsa energeetikapoliitika vallas olime, oli see 192 eurot. Ja siis tuli sealt alla tõesti: 90, 87, 80 on need hinnad olnud, aga see on ikka kolm-neli korda või viis-kuus korda kõrgem, kui oli siis, kui oli elu ilus ja hea ja EKRE oli võimul.  

Te enne rääkisite, et ärge häbenege fossiile. Ise häbenete siin poolihääli rääkides, miks on vaja ehitada gaasijaamasid. Ei ole üldse vaja gaasijaamasid ehitada, ometi te ehitate. Meie ei häbene fossiile. Meie arvame, et põlevkivi on Eesti energeetika parim asi.

Aitäh!  

Aga ühe asja ma siiski veel ütlen, siin lahkelt jagati 30 minuti või sekundi kaupa aega.

Sünnipäeva peab ikka vaatama! 

Te rääkisite enne, et maailmavaateliselt te peate suutma veenda, et tahetakse kallist elektrit. Aga sellega te tegelete ju kogu aeg, isegi kui te ütlete, et taastuvenergia on …

Aitäh!  

… soodsam. Millal te ükskord aru saate, et taastuvenergia ongi põhjus, et meil on kallis elekter?

No siis palju õnne teile ka, Vadim Belobrovtsevi sünnipäeva puhul, kuna te kasutasite pikemat aega. Seda esiteks. Teiseks, 2020. aastal, meenutage, mis üldiselt toimus tarbimises. Üldiselt on nii, et kui tarbimist on vähem, tulevad ka hinnad alla. Üldiselt on nii, et hind on ikkagi nõudluse ja pakkumise vahekorras. See on päris oluline teadmine kapitalistikus majanduses.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! Te lubasite, 2022. aastal võttis vastu teie juhtimisel, ütleme, Reformierakonna juhtimisel, valitsus otsuse, et aastaks 2030 tarbitakse täpselt nii palju Eestis energiat, kui seda taastuvenergiast toodetakse. Täna te planeerite üllatuslikult gaasijaamasid umbes miljardi eest ehitada, mis peaks tagama vähemalt üle poole energiavajadusest, ja seda ka ainult kaks-kolm nädalat, mis seda sisse lülitada. Minu küsimus. Ma saan aru, et meil võiks olla hajutatud energiatootmist ja vajadusel juhitavat energiat rohkem, aga miks te ei mõtle selle peale, et kasutada biomassi, mida meil on Eestis täiesti piisavalt ja mis on teie mõistes ka taastuvenergia?

Aitäh! Kõigepealt, te vist ajasite esimeses otsas, selles küsimuses, asjad veidi sassi. Kui ma õigesti mäletan, siis Riigikogu põhimõtteline otsus või seisukoht oli, et toodetakse taastuvenergiat nii palju, kui on aasta summaarne tarbimine, mitte tarbitakse nii palju, kui on tootmine. See on esimene. Aga noh, hea, et sai ära parandatud, see ei olnud ilmselt pahatahtlik, kogemata.

Teiseks, biomassi ju kasutatakse ka energia tootmises ja toosooja tootmises samamoodi. Selle kasutus ei ole kuidagi kuhugi kadunud, seda kasutatakse samamoodi.

Kolmandaks, gaasijaamad. Miks Elering hangib jaamu? Ta ju hangib turult võimsusi. Kui sul on vaja reserve ja tipukoormused on suured, siis sul on vaja kiiresti käivitatavaid – gaasijaamad selleks näiteks sobivad – ja võimalikult soodsaid jaamu. Gaasijaam selles võtmes on soodsam kui põlevkivijaam. Sellest, ma arvan, saavad ju kõik aru, keegi ei vaidle. Biomassi kasutatakse ka. Nii et kui keegi suudab oma koostootmisjaamaga … Mul ei ole praegu numbreid kaasas, aga ma arvan, et mõnisada mega meil koostootmisjaamad suudavad ka pakkuda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Me täna arutame siin laiemalt küll toimetulekuga seotud küsimusi, eeskätt elektri- ja küttekulude valguses, aga üks meede, mis, mulle tundub, on olnud seni, võiks öelda, parlamendierakondade ülene konsensus, on toimetulekupiiri tõstmine. Ja seda on järk-järgult ikka tehtud, vahepeal on pikemad vahed sees olnud. Aga nüüd ma vaatasin, et te andsite üle hiljuti, täna vist siis, lisaeelarve, kus millegipärast seda toimetulekupiiri tõusu sees ei olnud, kuigi sellest korduvalt rääkis ka Reformierakond, et on vaja tõstma hakata, arvestades, et elukallidus on kasvanud ja inimesed vajavad lisatuge. Nii et millegipärast seda seal ei olnud.

Ja mu küsimus ongi, miks siis seda kõige lihtsamat ja sihitavat meedet ehk toimetulekupiiri tõstmist praegune valitsus lisaeelarvega ette ei näe. Ja enne, kui te vastate, et seda pole tavaks lisaeelarvega teha, siis ma tuletan meelde, et üks viimaste aastate suurimaid tõuse, 150 eurolt 200 eurole, tehti 2022. aastal just nimelt lisaeelarvega, toona see jõustus alates 1. juunist. Nii et on olnud ka tavaks kriisihetkedel teha ka lisaeelarvega neid otsuseid.

Aitäh selle meenutuse eest! Me just tõstsime toimetulekutoetust ja ma olen ka öelnud, et me tõstame seda veel. Selle lisaeelarvega jah, selles lisaeelarves seda ei ole. Riigieelarve rahanduslik loogika on pigem selline, et suvel Rahandusministeerium teeb ülevaate, kuhu me oleme jõudnud riigi rahaasjadega, sest nagu ma ütlesin, aasta alguses oli majanduse pilt oluliselt optimistlikum, või no mitte oluliselt optimistlikum, kui ta on varem olnud, ta on siiski olnud positiivse trendina, igal juhul sinna suunas läinud. Aga Hormuzi väinas toimuv ja Lähis-Ida kindlasti loob teatavat ebakindluse fooni ka siin, eks ju. Aga noh, raske on hinnata, kuidas see majandusele tervikuna mõjub, sest väga palju on ka reserve, säästud on kasvanud ja ega inimesed lõputult ootama ei jää oma elamisega. 

Nüüd, toimetulekutoetuse tõstmise puhul, jah, seda me saame siis kas sügisel arutada, kui me teeme eelarveparandusi, kui selleks on vajadusi või võimalusi, või siis järgmise aasta eelarvega. Aga just me toimetulekutoetust tõstsime ka 10%.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Üks teie vastus oli, et leevendame inimeste olukorda, on tõstetud toimetulekutoetust. No toimetulekutoetus oli meil 200 eurot, te panite sinna 10% otsa, see tähendab 20, kokku 220 eurot. Kas te leiate, et sellisel raskel ajal, kui kõik maksud on tõusnud ja elektri hind on seal, kus ta on, see 220 eurot – kas sellest piisab inimesel välja elamiseks? Kust kohast see number tuli, see 10%? Juba eelmise aasta alguses ma esitasin sama küsimuse sotsiaalministrile ja ta ütles, et mingisugune uuring käib, sellel kevadel, täna piltlikult öeldes, peab see toimetulekumaks muutuma. Te panite 1. jaanuarist 10%. Mille alusel seda võeti ja millal see tõus tuleb, kas järgmisteks valimisteks? Või kuidas inimesed peavad seda ootama?

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd ei tea, millisele uuringule sotsiaalminister viitas. Ma saan seda kindlasti küsida. Aga ma olen küll väljendanud seda, et selle aasta alguses, jah, nagu te ütlesite, me tõstsime toimetulekupiiri, toimetulekutoetuse piirmäära, ja seda tuleb veel tõsta. Selle võimalus sõltub täpselt sellest, milline on riigi rahaline seis ja mis ajahetkel seda on võimalik teha, kas sügisel või järgmisel aastal. Aga ma vastasin teile ka eelmisel aastal, et me tõstame toimetulekutoetuse piirmäära, ja seda tegime. See kõik sõltub sellest, millised on võimalused. Selle uuringu kohta ma kahjuks ei tea praegu.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma kogu teie arutelu ei kuulnud. Võib-olla ma kordan, aga siis vähemalt saate teie uuesti korrata ja see on alati ju hea. Ma küsiksin sellest vaatest, et me teame, et kõrged elektri- ja küttekulude hinnad nii-öelda hammustavad päris valusalt igat piirkonda Euroopas. Kindlasti on teil ka oma kolleegidega olnud arutelusid, mida ja missuguseid samme astuvad erinevad riigid nii lähi- kui ka kaugemas vaates meist. Kas teil on võib-olla mõnda sellist head praktilist näidet, mida keegi on teinud, või ka teie enda võib-olla mõni hea või praktiline näide, mis ei ole toiminud sellisel kujul, nagu võib-olla konkreetne valitsus mingis riigis on lootnud toimetuleku parandamiseks nende inimeste jaoks?

Aitäh! Jah, ma olen varasemalt ka infotunnis selle välja toonud. Mul praegu seda tabelit kaasas ei ole, aga ütleme nii, et on erinevaid riiklikke selliseid samme või debatte olnud, kus on, ma ei tea, näiteks Soome on siin, vähemalt sõnumites, ma ei tea, kas nad on otsuse langetanud, plaaninud energiakulusid kompenseerida, aga see on märksa kõrgem nii-öelda lagi, kui on meie börsihindki. Meie börsihindki seal 2025. aasta jaanuaris oli umbes 154 eurot. Ma olen kuulnud, et vähemalt see Soome tase oli kõrgem. Aga veel kord, see on lihtsalt nagu uudistest loetud, kui nad mingeid otsuseid on teinud, siis ma vaatan pärast järgi. Ja teised näited on nendest riikidest, kus on öeldud, on antud sõnumeid, et on asutud energia hinda kompenseerima näiteks ettevõtlusele ja paljudele teistele. Rahalise võrdlusena, Hispaania, Saksa, kui me teisendame selle Eesti sammudesse, siis need jäävad ikkagi suurusjärku mõni, mõnikümmend miljonit, et nad tegelikult Eesti majanduse suhtes, nad on ikkagi väiksemad kui need sammud, mida meie oleme astunud nii tulumaksu langetamisega, rohkem raha kättejätmisega, sest ma meenutan, et sellel aastal Eesti Panga kirjeldusel 10% tõuseb netopalk, 6% tõuseb majapidamiste kasutada jäänud tulu. See on tegelikult väga suur summa, väga suur summa. 

Rohkem teile küsimusi ei ole. Härra Peeter Ernits, kas must käsi on teil tahtlikult või tahtmatult tekkinud sinna ekraanile ja meile ka? 

Ikka tahtlikult, see on protseduuriline küsimus. Te andsite kolleeg Belobrovtsevile sünnipäeva puhul 30 sekundit lisa. Minu küsimus on, et Siim Pohlakul on varsti, 14-ndal sünnipäev. Kas tema saab ka siis 30 sekundit juurde. Kolleeg Võrklaeval vist on 30. mail, kas temal on ka lootust 30 sekundit saada juurde küsimuseks? Ja teistel ka kõigil?

Ega ma kade ei ole, loomulikult. Hea nali käib ikka istungi juurde. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Oletan, et arupärijate esindajana tuleb kõigepealt Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun! Keskfraktsioon oli rõõmus. (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! Ma tegelikult alustan ühe Kristen Michali tsitaadiga ühelt valitsuse pressikonverentsilt, et Eesti Energia kasum läheb kõik maksumaksja hüvanguks. No tegelikult peaminister võiks järgmine kord öelda palju lihtsamini, et kõrged elektriarved kõik lähevad maksumaksja hüvanguks. Eesti Energia ise andis oma ametlikus pressiteates kasumi kohta teada, et kõrgemad turuhinnad jaanuaris ja veebruaris võimaldasid kasumlikumalt elektrit toota. Väga tore! Kindlasti ka need 30 aasta põlevkivivarud müüdi salaja maha – täpselt samamoodi maksumaksja hüvanguks. Üle 100 miljoni tonni põlevkivivaru müüdi maha, varustuskindlus müüdi maha ja keegi seejuures ei tea tehingust midagi, tehingu detailidest, tingimustest keegi ei tea midagi. 

Umbes samaaegselt tuleb Elering välja plaaniga, et ta hakkab varustuskindluse tagamiseks ehitama gaasijaamasid, mis läheb maksma kuskil poolteist miljardit eurot, et hakata importima neidsamu fossiilkütuseid – ka selles osas pole mitte mingit arutelu avalikkuses toimunud. Kas te panite tähele, et peaminister ei vastanud minu küsimusele, kui ma konkreetselt küsisin, kas see otsus oli arutlusel valitsuses? Kas see oli valitsuse laual? Ei olnud vastust sellele küsimusele. Siis ongi laiem küsimus, kuidas need energeetikaotsused sünnivad, kus need sünnivad. Maksumaksja maksab iga elektriarve pealt eraldi varustuskindluse tasu. Riik kogub 60 miljonit eurot aastas selle eraldi tasu pealt, aga varustuskindluse küsimused meil otsustatakse salaja. 

Ja nüüd, kuhu suunas siis liigutakse? Aga mida on näha vahetult enne valimisi? Ma arvan, et kuskil novembris hakkavad meil toimuma enampakkumised energeetikavaldkonnas. Me veel ei tea, keda või milliseid ettevõtjaid valitsus eelistab, on see siis meretuulikutega seotud või on see vesisalvesti. Vähe sellest, et valitsusel ei ole tegelikult veel mandaati vahetult enne valimisi võtta vastu selliseid otsuseid, mis mõjutavad meid mitmete kümnete aastate jooksul. 

Aga mis on õiguskaitseorganid oma raportites välja toomas? Eraldi ohuna praegu tuuakse välja energeetikavaldkonna väga jõulist lobi. See praegu toimub ja see on eriline ohuallikas, et meil samal ajal need otsused sünnivad tagatoas. Nagu me näeme, küsimusi ei arutata isegi avalikult valitsuse istungil. 

Ja mis laiemalt üldse toimub? Tänane valitsus, Reformierakond, kasutab põletatud maa taktikat. Et siis järgmine valitsus, kus enam ei ole Reformierakonda, ei saaks energeetikas võtta vastu otsuseid, mis oleksid reaalselt rahva huvides, mis oleksid reaalselt sellised, mis tooksid elektri hinna alla. Seetõttu me näeme, et järjest võetakse vastu neid otsuseid. Varustuskindlus müüakse maha, põlevkivivarud müüakse maha. Ja varsti me näeme, milliste ettevõtjate huvides hakatakse ka erinevaid enampakkumisi välja kuulutama. See kõik hakkab toimuma vahetult enne valimisi, sest me näeme, et kõik, mis annaks kuidagi võimaluse, et saaks tulevikus elektrit toota põlevkivist, soovitakse ära tühistada. 

Ja veel üks väga huvitav fakt, kuidas on äkitselt toimunud 180-kraadine pööre. Me saime selle asja teada erikomisjoni istungil. Nagu te teate, lisaks Uus-Kiviõli kaevanduse õiguste müügile on tehtud veel otsus sulgeda Narva kaevandus. Kujutage ette korraga otsuseid, et need põlevkivivarud, mis on Uus-Kiviõlis, müüakse maha, aga otsus sulgeda ka Narva kaevandus. 

Aga mis tuli erikomisjoni istungil välja, on see, et alles hiljuti, mõni aasta tagasi, anti sisse taotlus kaevandusloa pikendamiseks Narva kaevanduses ja Keskkonnaamet ei ole isegi seda veel lõpuni menetletud, see on menetluses. Kujutage ette, see ei ole veel lõpuni menetletud, aga Eesti Energia annab juba sisse uue taotluse, et teate, et me tegelikult tahame selle kaevanduse sulgeda. Ja te tahate öelda, et riigiettevõte teeb need otsused täiesti ise. See on 180-kraadine kannapööre niivõrd lühikese aja jooksul. Samal ajal Jürgen Ligi väidab meile, et tema ei tea nendest asjadest midagi, mida riigiettevõte, mis on tema haldusalas, teeb. Nende põlevkiviõiguste müügi kohta ei tea midagi. Andres Sutt väidab, et tema ei tea sellest midagi. Mõlemad ministeeriumid on sellest tehingust distantseerunud. Te tahate väita, et Kliimaministeerium, mis vastutab energeetika eest, maavarade eest, varustuskindluse eest, ei tea sellest midagi, ei tea energeetikateemadest midagi, millega Eesti Energia tegeleb? Aga öelge siis mulle, keda või mida esindavad ministeeriumi ametnikud Eesti Energia nõukogus. Kelle huvides nad otsuseid langetavad või koputavad need erinevad otsused läbi? Sest nagu me näeme, ministeeriumi, riiki nad esindavad. Kes siis see omanik on, kes on Eesti Energia omanik ja kes siis otsuseid teeb? 

Me vaatasime läbi näiteks lobipäevikud. Viimase kahe aasta jooksul oli erinevat 17 kohta, Kliimaministeeriumi ja VKG vahel, seesama firma, kes need kaevandusõigused ostis. Andres Sutt kohtus samal kuul, kui need kaevandusload ümber registreeriti VKG-ga, ja kõik väidavad meile, et ei, me ei tea mitte midagi, sellest tehingust mitte kordagi pole räägitud. Siin on nagu laiem küsimus, miks on sellest tehingust täna kõik distantseerunud, miks on selline ringkaitse.

Ja veel üks huvitav fakt. Ma ei tea, kas see on kokkusattumus, aga see kõlab tõesti kahtlaselt. Kuus aastat tagasi taotles Eesti Energia põlevkivikaevanduse mahtude suurendamist Uus-Kiviõli kaeveväljas. Kuus aastat tagasi! Keskkonnaamet seda luba ei andnud. Nüüd, septembris andis Keskkonnaamet loa mahtude suurenemiseks ja vähem kui kahe kuu pärast kirjutati see luba erasektorile ümber nende suuremate mahtudega. Kuidas on võimalik, et korraga järjest on toimunud sellised otsused? Aga nagu Kristen Michal ütles, et ärge muretsege, kogu kasum – kõik see on Eesti rahva hüvanguks. Aitäh!

Suur tänu teile! Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Käesoleval talvel on kütte- ja elektriarvete tasumine muutunud paljudele meie peredele ellujäämise küsimuseks. Inimesed on pidanud valima, kas maksta arveid või osta lastele süüa. Paljud on olnud sunnitud arvete tasumiseks võtma kiirlaene. Ülemaailmse energiakriisi taustal ootame järgmist talve õudusega. Kui praegu on paljud meie kaaskodanikud arvete maksmiseks näljas, siis edaspidi istuvad nad külmas ja pimeduses. Ja mis veel hullem, kaotavad kommunaalvõlgade tõttu oma kodu. 

Vaja on erakorralisi meetmeid ja me pakume neid välja. Parlamenti on juba laekunud minu eelnõu, mis puudutab küttetasu. Ettepanek on väga lihtne: nende arvete tasumine ei tohi ületada 10% pere sissetulekust, ülejäänu kompenseerib riik. Elektriga on keerulisem, kuid ka siin on lahendus olemas. Eesti peab väljuma CO₂-heitmekvoodidega kauplemise süsteemist. See süsteem ajab kunstlikult üles põlevkivist toodetud elektri hinda. Selle elektri omahind ei ületa 4 senti kilovatt-tunni eest, kõik ülejäänud on maksud. 

Kui te tõesti mõtlete meie kaaskodanike heaolule, mitte oma sponsorite huvidele, siis palun teil toetada neid ettepanekuid. Vastasel juhul ootavad meid ees kodanike massiline pankrot ja sotsiaalne kollaps. Aitäh! 

Aitäh teile! Helle-Moonika Helme, palun! (Kõneleja küsib igaks juhuks lisaaega.) Kaheksa minutit igaks juhuks.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid, head arupärijad ja arupärimisele vastaja! Ma istusin siin ja tegin peaministri vastustest väikese kokkuvõtte ja eks siis tuleb teha väikest faktikontrolli. Peaminister väitis kohe oma esimeses vastuses, et valitsus tegi – milliseid meetmeid on valitsus tarvitusele võtnud, et leevendada kõrgeid energia- ja küttehindasid Eesti inimestele? – suurima tulumaksulangetuse. Te võite ju olla uhked oma sõnades, aga sellest kirjutatakse tegelikult igal pool kui naljanumbrist ja inimeste mõnitamisest, sest me kõik teame, et küsimus ei olnud ju selles. Küsimus on, et inimesteni, eriti nendeni, kes ei suuda maksta kõrgeid elektri- ja küttearveid, see teie enese kiidetud ajaloo suurim tulumaksulangetus ju ei jõudnud. Need, kelleni see jõudis, teie valijad võib-olla, kellele te täna oma propagandat siin adresseerite, nemad võib-olla ei tunne tõesti nii karmilt neid suuri numbreid arvel. Kuigi ma arvan ka, et paljud neist on ettevõtjad ja läbi kõrgete sisendhindade oma ettevõtlusesse nad ikkagi näevad ja tunnevad ka ise oma nahal teie valitsuse majandust hävitavat poliitikat. 

Te ütlesite siis järgmise meetmena, et vaata kui hea asja te tegite, suurendasite taastuvenergia pakkumist. No võib-olla poleks pidanud tegema. See teatavasti ei aita kedagi, sest see pigem suurendab elektriarvet, kuna odav tuul ja päike, niipea kui nad jõuavad arvele, ongi suurendanud seda arvet igasuguste taastuvenergia tasude, võrgutasude, stabiliseerimistasude näol sellistesse kõrgustesse, mille all ju Eesti inimesed just nimelt ägavad. See oli ka selle arupärimise teema. 

Siis ütlesite, et vaja on rajada uusi gaasijaamu, see on odavam kui panna tööle põlevkivienergeetika. No tegelikult ei oleks, kui te poleks oma poliitikatega kõik nii teinud, et need jaamad oleksid just nimelt amortiseerunud ja vanad. See on see, mida te ette heitsite. Ja ütlesite, et põlevkivienergeetika on kallis, sest seda tuleb hoida reservis. No ausalt öeldes, võtke need põlevkivijaamad siis reservist välja, tehke korda ja pange tööle ning visake oma tuulikud ja paneelid poliitilisse prügikasti. See raha, mis üle jääb – ja sealt jääb palju raha üle –, pange, nagu ma ütlesin, põlevkivijaamadesse ja ülejäänuga toetage Eesti inimesi, toetage suurperesid, toetage huviharidust ja palju muud, mis Eesti rahvast praegu raskustes hoiab.

Mainisite ka kohalike omavalitsuste toetust tuuleparkide rajamiseks, mis tooks teie sõnul inimestele kasu ja tulu. No andke andeks, see raha võetakse ju nendesamade inimeste taskust, kes just nimelt kannatavadki nendesamade kõrgete elektri- ja küttehindade tõttu. Te võtate selle raha maksumaksjate taskust, suunate selle tuulikuärimeeste tegevuse toetamisse ja edukusse ning siis põhimõtteliselt tulete inimestele nende oma raha eest kosja. Kui rumalaks te Eesti rahvast peate, et seda meedet toimetuleku parandamiseks nimetate? No ma ei tea. Te selles mõttes suudate iga kord, tulles siia vastama, ennast ületada.

No külma ilma mainisite ka. Ütlesite, et 2025. aasta talv olla olnud kõige külmem talv viimase 25 aasta jooksul. Aga vaata, siin on tõesti, kus häda kõige suurem, kus abi on vaja, et see oleks kõige lähem. Just nimelt see teie palju kiidetud AI tuli kohe appi, tegin faktikontrolli ja see ütles, et üks Eesti kõige külmemaid talvi oli hoopis 2002/2003 ja samuti olid külmad talved, külmemad kui see viimane, millest teie rääkisite, 2009/2010 ja ka 2010/2011. Aga mis vahe oli? Vahe oli hoopis selles, et siis ei külmunud inimesed talvel surnuks, nagu nüüd, kui 20[2]6. aasta alguse seisuga oli Eestis pakane nõudnud 11 inimese elu, kellest paljud külmusid surnuks oma kütmata kodudes. Ja need surmad ei jää külmataadi hingele. Need surmad jäävad nende inimeste hingele, kes on oma poliitiliste otsustega viinud olukorra riigis selliseks, et ainuüksi selline asi nagu külm talv põhjustab inimeste surnuks külmumist, sest neil pole raha arveid maksta. Varem ju selliseid asju ei olnud.

Tuleme tagasi ka rahvusvahelise imperialismi süüdistamise juurde, sest ega teie ja teie valitsus ju midagi valesti pole teinud. Räägime Hormuzi väina kriisist või Hormuzi kriisist, mida te ise ka mitu korda siin põhjuseks tõite kõrgete elektri- ja küttehindade juures. Kui me vaatame, siis see arupärimine on sisse antud 28. jaanuaril, kui Hormuzi väinas toimuvani jäi rohkem kui kuu aega. Aga eks me teame, et kui vaja on ennast õigustada, siis abiks võib võtta ükskõik mida. Kui talvel oli inimestel raske kõrgete kütte- ja energiahindade pärast, siis kõlbab põhjuseks tuua ka igasuguseid asju, mis toimuvad maailmas rohkem kui kuu aja pärast. Aga noh, mis me siin ikka räägime. Ütleks vaid peaministrile, et rääkige rohkem, siis näebki Eesti rahvas, kui raske on olla see, kes te olete. Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt valitseja … ! Inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega – meie arupärimine jaanuarist. Praegu on jah, varsti toomingad õitses ja varsti tuleb soojus ka. Kogu see jutt, mida te rääkisite, oli väga ilus, vastasite küsimustele.  

Aga tegelikult, kui vaadata, mis toimub maal, siis riided ostetakse kaltsukast, toit Lidlist, Maximast, Grossist. On hirm elektriarvete ees, kui saabub sügis, ja hirm sõja ees, kuna me oleme väidetavalt rinderiik. Ja kiirlaenudega on rahvas end lõhki laenanud, alles täna üks kõrge ametnik kinnitas seda. Ja alles me võtsime vastu paar võõrtöölistele ust avavat seadust. Aga peaminister, auväärt valitseja, arvab, et Eesti on valmis ja nüüd on aeg unistada. Mäletate küll seda sinimustvalge visiooni. Kõik on ka ilus, aga ülimalt õõnes.  

Hiljuti toimus mul üks jutuajamine ühe Bolti taksojuhiga ja taksojuht rääkis. Mida ta rääkis? Ta rääkis niimoodi, et viimastel kuudel peaaegu iga nädal sõidutab ta mõne Eesti noore pere Tallinna lennujaama, enamasti koos lastega. Need noored pered lahkuvad Eestist, lahkuvad teie Eestist, mis on valmis ja kus on aeg teie arvates ainult unistada.  

See on reaalsus, millele on väga valus otsa vaadata. Parem on ainult unistada ma ei tea millest. Aga tegelikult ei ole Eesti ainult rikastele mõeldud. Eesti ei ole mõeldud pankadele, kes ennast nuumavad ja kellele makse Eesti valitsejad ei ole tahtnud kehtestada. Eesti ei tohiks olla riik, kus inimesed, maainimesed, kes peavad autoga tööle sõitma, kardavad järgmist päeva, milline on kütuseposti hind. Või kui saabuvad sügis ja talv, siis inimesed kardavad elektriarveid, mis tulevad ükskõik millisesse postkasti. 

Tegelikult on olukord ülimalt raske. Ja see, et praegu päike käib kõrgemalt ja hommikul tõuseb päike juba kella viie paiku ja toomingad hakkavad õitsema peagi, on ainult hetkeline kergendus. Sügis ja talv on kõik veel ees. Aga paraku kaksikliit, kelle toetus on erakordselt kõrge, jätkab valitsemist ja jätkab unistamist, kuna Eesti riik on auväärt valitseja ja tema erakonna arvates juba valmis. Ei ole valmis! See seltskond tuleks tegelikult kiiremas korras võimult minema pühkida. Aitäh! 

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Täna jälle tuleb rääkida teemast, mis puudutab otseselt iga Eesti inimest, tema päriselu. Me räägime jälle energia hinna tõusust ja inimeste toimetulekust. Kõik need eelnevad eelnõud, arupärimised, väljaütlemised, nad on nagu hernes vastu seina valitsusele, mis põrkub kohe tagasi. Aga ma usun, et me ei väsi sellest rääkimast. 

Aga valitsus räägib ilusatest eesmärkidest ja rohepöördest. Aga inimene poes ei ela loosungitest, inimene maksab elektriarveid päris rahaga, tanklas tuleb päriselt kaart taskust välja võtta ja ettevõtja ka ei maksa kütuste eest PowerPointi esitlusega. 

Täna on Eestis olukord, kus inimesed peavad valima, kas kütta kodu või jätta midagi muud ostmata. Väikeettevõtjad mõtlevad iga kuu, kuidas nad üldse suudavad jätkata. Transport kallineb, toit kallineb, teenused kallinevad ja valitsus vaatab seda kõike kõrvalt nagu paratamatust. Aga see ei ole paratamatus, see on poliitiliste otsuste tagajärg. 

Kui planeeriti uusi makse ja aktsiisitõuse, siis tuleb täna küsida, kas valitsus üldse tunnetab, kuidas inimesed päriselt elavad. Eriti küüniline on rääkida õiglasest rohepöördest, kui selle arve lükatakse tavalise pere lauale. Maapiirkonna inimene ei saa minna tööle trammiga, väikeettevõtja ei vea kaupa jalgrattaga. Eesti elu ei toimi ainult Tallinnas, kus õnneks on veel tasuta transport. 

Ja kõige rohkem teeb muret see, et inimestele ei anta enam lootust. Neile öeldakse: harjuge ära, makske rohkem, pingutage. Aga kaua? Kui riik kogub järjest rohkem makse, kuid inimese elu läheb järjest raskemaks, siis midagi on siin kardinaalselt valesti. 

Meie ettepanek on lihtne ja mõistlik. Kui hinnad tõusevad, peab riik vähemalt ajutiselt inimestele appi tulema, mitte survet juurde panema. Käibemaksu langetamine kütusele annaks inimestele kohe väikesegi hingamisruumi. Riigi ülesanne kriisi ajal ei ole inimestelt viimast ära võtta. Riigi ülesanne on hoida ühiskonda koos. 

Head kolleegid! Energia ja kütus ei ole luksus, need on tänapäeva elu alus. Ning riik, mis kaotab sideme inimeste tegeliku eluga, kaotab lõpuks ka inimeste usalduse, mis on ka juba juhtunud. Aitäh!

Aitäh teile! Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) No teile ma pakun lausa kolm minutit lisaks. 

Teeme siis nii. Ega vist enam ei ole inimestel meeles, et Reformierakond alustas seda aastat suure kampaaniaga, et on võit. Inimesed võitsid! Neil pidi rohkem raha alles jääma. Aga siis tuli külm talv, elektri- ja küttearved. Ei ole veel kohanud terve Eesti peale ainsatki inimest, kes oleks tundnud, et ta on võitjate poolel. Ma ei ole muidugi suhelnud liiga palju reformierakondlastega. Nii et see nende kaval plaan oma väikest protsendikest upitada riigieelarve pankrotti ajamisega lendas vastu taevast kiiremini, kui keegi oleks võinud arvata.

Ja ega ei ole kõigil enam vist meeles seegi, et aastat me alustasime sellega, et sõna otseses mõttes inimesed külmusid oma kodudes surnuks. Neid numbreid siin vahepeal raporteeriti iga nädal või iga päev, aga neid oli suur hulk inimesi, kes külmusid oma kodudes surnuks lihtsalt sel põhjusel, et nad ei saanud oma kodu kütta. See oli neile võimatu rahaliselt. 

Mis selle peale teeb meil reformierakondlik valitsus? Kehitab õlgu, ütleb, et turumajandus ja me teeme tuulikuid juurde, siis läheb odavamaks. No ei lähe odavamaks! Tuulikud ongi see põhjus, miks elekter on kalliks läinud, päikese- ja kogu see juhitamatu elektri upitamine on see põhjus, miks elekter on läinud kallimaks. 

Ja siis, kui me toome neid võrdlusi, siis hakkab numbritega hämamine. Tõesti, mulle meeldib tuua näitena – see on ilus näide ja see on näide sellest, et on võimalik – aastat 2020, kui keskmine elektri hind, börsihind – keskmine börsihind ja inimesed, kes tegid endale fikseeritud leppeid, said veel odavamalt –, oli 33,7 eurot megavati pealt. See on, ütleme, 3 senti kilovati pealt, kui me inimkeeli mõõdame. Selle juures, selle hinna juures, selle 33 juures oli Eesti Energia kasumis 20 miljoni euroga. Kasumis! Ei teeninud kahjumit, pange tähele! Aga selle peale ütleb mulle Kristen Michal, et 2020. aasta oli ebanormaalne, seda ei maksa eeskujuks võtta. 

Hea küll, läheme mõned aastad tagasi. 2018 oli kallim tõesti, 46 eurot megavati eest. Selle juures oli Eesti Energia kasum 128 miljonit. 2019. aasta: elektri keskmine hind oli 45. Jah, ikka kallim kui 33, aga täiesti mõistlik hind. Selle juures oli Eesti Energia kasum 23 miljonit eurot. 

Nii, ja siis tulevad riigi kordategijad, eelarve tasakaalu ajajad ja majanduse kasvama panijad riigipöördega võimule prokuratuuri abil ja hakkab elektri hind kerima. 86,7 on keskmine hind. Aga ei ole halba ilma heata: reformierakondlased oskavad, vähemalt Eesti Energia kasum oli 145 miljonit. Kogu selle raha, mis inimestelt ära võeti, sai riigieelarvesse läbi kasumi. 

2022. aastal, kui Kaja Kallas meie energiakriisi edendama hakkas, oli keskmine hind 192,8 eurot megavati kohta. Me mäletame päevi, kus tegelik hind oli tuhandetes, aga keskmine hind. Ja jälle, kuhu raha läks? Raha läks riigieelarvesse: Eesti Energia kasum 243 miljonit eurot. Ütleme niimoodi, et valitsuse motivatsioon, et tema monopoolne firma teeniks kõvasti riigieelarvesse tulu, on täiesti nähtav. 

2023. aastal elektri hind oli 90 eurot megavati kohta või 90,8, kui oleme täpsed. Aga võrreldes 33 või 45-ga on see ikka mitu korda kõrgem, kaks-kolm korda kõrgem. Aga ennäe imet, valitsus suudab Eesti Energia kahjumisse viia selle hinna juures:  422 miljonit on kahju. Tegelikult me teame, kus see kahju oli. Kanti varasid maha ja see varade mahakandmine on väga küsitav, aga isegi kõrge hinna puhul sadadesse miljonitesse ulatuv kahju! 

2024. aastal oli keskmine hind 87,3 miljonit. Noh, põhimõtteliselt kasum oli nullilähedane, kümmekond miljonit, ja 2025. aasta hind on 80,4 eurot megavati kohta. Ja jälle, Eesti Energia on kahjumis. Jah, kui sa tehniliselt vaatad, siis viimastel aastatel on hind alla tulnud: 192 pealt 90 peale, 90 pealt 87 peale, 87 pealt 80 peale. Graafikus on võimalik joonistada küll, et näete, hind on alla tulnud. 

Aga kui sa võtad alguspunktiks Reformierakonna võimuperioodi, siis on, jah hind alla tulnud, aga kui sa lähed sellest kaks või kolm aastat tagasi, siis on hind ikka – vastavalt sellele, kuidas ja millega võrdled – kas kümme korda kõrgem kui normaalsel ajal või viis või seitse korda kõrgem kui normaalsel ajal. 

Nii et see jutt, mida meile siin räägitakse, et elektri hind on odavamaks läinud, on tüüpiline statistikaga manipuleerimine ja inimestele näkku valetamine. Elektri hind on võrreldes normaalse hinnaga ikka pööraselt kallis. Ja tulemus on see, et meie tööstus sureb, eksport sureb, maksulaekumised känguvad ja inimesed on vaesed. 

Eestis on Euroopa kõige kiiremini langev ostujõud, inflatsioon on Euroopa kõige kiirem, majanduslangus on olnud Euroopa kõige sügavam ja kõige pikem. Ja mis on tulemus? Viimase viie aastaga, kui Reformierakond on võimul olnud, on riigieelarve miinusesse aetud igal jumala aastal suurusjärgus ühele või teisele poole miljardit. Nüüd me oleme jõudnud kahemiljardilise eelarve miinuseni, sest majandus on põhja lastud suures osas elektripoliitika ja energiapoliitika tõttu. Riigivõlga on kahekordistatud ja järgmise nelja aasta jooksul kahekordistatakse veel. Kahekordistatakse veel! 2021. aastal maksis Eesti riik intressikulu oma laenu pealt 25–26 miljonit. Me praegu maksame juba üle 200 miljoni, varsti maksame 700 miljonit. Need on siis riigieelarve kordategijad meil: Jürgen Ligid, Mart Võrklaevad, Annely Akkermannid, Michalid ja Kaja Kallased. Kuidas nad küll on riigieelarve nii pekki keeranud energiapoliitikaga?! Ja inimesed kannatavad.

Aitäh teile! Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! No me räägime siin elektrist ja energiast ja elektrienergia hinnast. Ma arvan, et elektri hind oleks Eestis päris normaalne, kui meil ei peaks põlevkivielektril olema kaks kolmandikku hinnast CO₂-kvoodi hind. Tegelik mure on see, et me oleme leidnud küll ühe hea lüpsilehma ehk CO₂-kvoodi, mille nimel me räägime, kuidas me mööda Eestit ehitame väga palju ja uhkeid asju just selle CO₂-kvoodi müügist, aga me unustame selle poole ära, et tegelikkuses suures osas Eesti Energia maksab selle kinni, sest ta peab elektri tootmiseks seda kvooti kasutama.  

Kui me räägime elektri hinnast, siis tegelikult arve peal elektri enda hind moodustab kusagil 40%. Sinna tulevad juurde võrgutasu, taastuvenergia, elektriaktsiis, tasakaalustamisvõimsuse tasu, varustuskindluse tasu ja käibemaks. Käibemaks on viimaste aastatega tõusnud 20%. Selle aasta jaanuarist lisandus tasakaalustamisvõimsuse tasu ja varustuskindluse tasu.  

Kliimaministeerium, nagu selgub peaministri küsimustele vastamisest, teab, mis toimus 2024. aastal, ei tea, mis toimus 2025. aastal, aga selge siht on, et fossiilkütust elektri tootmiseks Eestis ei tohiks enam kasutada. Sest vot, ennäe imet, Hormuzi väin on kinni. Aga millegipärast jäeti mainimata, et tänu sellele on kõige suurem küsimus meil ju veeldatud gaasist ehk LNG-st. Ja see tuleb läbi selle väina väga suures osas.  

Mina ei ole aru saanud, miks äkki ühel hetkel otsustati, et Elering arvab, et kõige paremad on gaasiturbiinid. Ühtepidi on väga hea, lõpuks on aru saadud, et elektrienergiat võiks toota Eestis erinevates kohtades, kõiki asju ei peaks tegema Vene piiri ääres, kuigi kaitseminister ütleb selle peale, et ega mingit vahet ei ole, see mõnisada kilomeetrit siia- või sinnapoole ei ole raketitabamusel vahet. Ühtepidi on õigus, aga lihtsalt, kui on rohkem energiatootmisi, siis on ka võimalus, et on võimalik ühest, teisest või kolmandast kohast elektrienergiat saada.  

Aga miks me räägime gaasist? Kust see gaas ikkagi lõpuks tuleb, kui meil endal on täna põlevkivi? Jaa, ma saan aru, et keegi räägib, et põlevkivielekter on kallis, aga ma veel kord rõhutan, et ta ei oleks kallis, kui me ei maksaks CO₂-kvooti. Siia juurde rääkida sellest, kuidas ühel hetkel otsustati, et suure maardla kaevanduse, põlevkivikaevanduse õigused müüakse maha, ja kuu aega enne seda kaevandusmahtu tõsteti 2,5 korda. Ja kui peaminister ütleb, et seda valitsuses ei ole arutatud, siis ma küll pean küsima, et mida seal valitsuses siis arutatakse.  

Energiajulgeoleku juures tänasel hetkel, kas see meeldib meile või mitte, on põlevkivil väga oluline roll. Täna juhitavat elektrit ei ole võimalik Eestis toota peale põlevkivielektri. See, et meil on mõni väike gaasiturbiin ja järgmised on soojuselektrijaamad, aga suvel seal kütmisel ei ole soojust suurele tõenäosusega kuhugi panna, sest õnneks suvel päike paistab ja on ka tuult. Aga talvel tarbime me ikkagi, kui elektrit on vaja, siis ka sooja on vaja. Võib-olla peaks hoopis arutama seda, kas on võimalik veel kuhugi rajada taastuvenergiast ehk hakkepuidust soojusvahetit, millega nii sooja anda kui ka elektrit toota. Nii nagu tegelikult on siinsamas Tallinna külje all prügipõletusahi, kus on kõik need võimalused olemas. Meil on Auvere elektrijaam, kus väga selgelt on projekteeritud nii, et sinna on võimalik 50% ka hakkepuitu panna, mis iseenesest vähendab kohe CO₂-kvoodi poolt. Kui palju seda kasutatakse, mis tingimustel kasutatakse, on teema.  

Meil ei ole järgnevatel aastatel kohe võtta peale põlevkivielektri juhitavat võimsust mitte kusagilt. Ja kui me räägime täna elektri gaasiturbiinidest, siis seda tunnistas ka peaminister, et tegelikult on neid vaja ainult selleks, et tuulikute ja päikesepargi toetada, sest juhitamatu elekter on, kurb tõdemus, et talvel pimedas ja tuuletus ilmas sealt elektrit ei tule. Aga elektrit tuleb tõesti päiksega päeval, kui elektri hind on ...

Hea kolleeg, nüüd sai aeg otsa.

Palun kolm minutit! 

Kaks minutit lisaks, kuni üks on juba ... 

Siis on ju lihtne. Siis me müüme null euroga, või vastupidi, veel maksame peale, müüme sedasama elektrit Soome. Aga kui on kallis, kui ei ole elektrit, kui ei ole päikest ja ei ole tuult, siis me ostame kallist elektrit. Ja kogu selle äri vahel on Elering. Tegelikult rahavood jooksevad Eleringile, sest võrguettevõtted võtavad selle vahe, kui Soomest saaks ka odavamalt, aga siis keegi lõppelektrimüüja tõstab selle hinna üles ja siis see tulu läheb just nendele võrguettevõtetele.  

Minu arust viimane aeg oleks ühiselt istuda laua taha ja leppida kokku otsused, mitte nii, kuidas rahandusminister Eesti Energia omaniku huve kaitsva isikuna ütleb, et ta ei tea sellest mitte midagi, peaminister ütleb, et valitsuses pole selle teemaga arutatud, müüakse põlevkivipool ära. Mina ütlen, et väga targad poisid olid need, kes ostsid selle ära. Ma veel kord küsin, kas Eesti valitsus oli ikka õigel teel, et ta müüs sellisena ära, et ei ole selle teemaga laiapõhjaliselt rääkinud. Ma arvan, et ei. Aitäh!

Aitäh teile! Evelin Poolamets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Seitse minutit, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti energiapoliitika on Reformierakonna juhtimisel liikunud üha enam nii ideoloogiliste loosungite kui kainete, majanduslike ja julgeolekuliste kaalutluste suunas. Avalikkusele korratakse mantrat, et taastuvenergia on kõige odavam elektritootmise viis. Tegelikult on see vaid pooltõde, sest võrreldakse üksnes tootmise hetkekulu, mitte kogu elektrisüsteemi tegelikku maksumust. Tuletan meelde, et tuuleenergia kasutustegur ei ületa sageli 20% ehk viiest tuulikust töötab heal juhul üks. Tuul ei puu siis, kui inimesed elektrit vajavad, vaid siis, kui ilm seda võimaldab. See tähendab, et tuuleparkide kõrvale tuleb rajada teine paralleelne süsteem – gaasijaamad, salvestuslahendused – koos võimsama elektrivõrguga. Kui tuult ei ole, peab siiski tagama, et tuled põleksid, tehased töötaksid ja kodud oleksid soojad. Taastuvenergia pooldajad toovad sageli eeskujuks näiteks Hispaania, kus taastuvenergia osakaalu kasvuga on energia hind alla läinud, ent Eesti võrdlemine Hispaaniaga on eksitav. Soovitan lugupeetud ministritel veeta talved Eestis, mitte sooja Hispaania päikese all. Siis ehk tekib ka arusaam, et Eestis on täiesti erinev kliima. Hispaanias on tugev päikeseenergia tootmine, ühendused suurte turgudega ning märksa mitmekesisem energiaportfell. Eesti olukord sarnaneb pigem Põhjamaadega, kus tuuleenergia ületootmine on toonud kaasa äärmuslikke hinnakõikumisi. Kord on elekter väga odav, siis jälle väga kallis. On olukordi, kus turule pääsemiseks tuleb elektrile peale maksta. Selline süsteem ei loo stabiilsust ega kindlustunnet ei tarbijatele ega tööstusele.

Isegi tuuleenergia pooldajad tunnistavad, et ainult tuule ja päikese najal ei ole võimalik elektrisüsteemi üleval pidada. On vajalik juhitav tootmine ja meie minister näeb lahendusena gaasijaamu. Veider vastuolu on siin peaministri jutus, et ühelt poolt ta räägib rohepöördest ja fossiilkütustest loobumisest, teiselt poolt aga plaanitakse rajada massiivselt gaasijaamu väikese Eesti kohta tervelt üheksa ehk 900 megavati eest võimsusi. 

Samas sõltuvad gaasijaamad meil imporditavast kütusest ja maailmaturuhindadest. Tuletan meelde, et just tänavu talvel, mil elektri tipphinnad ulatusid üle 200 euro megavatt-tunni eest, kujundasid just gaasijaamad elektri kõrget hinda. Kui vaadata Lähis-Idas kestvat konflikti ning Euroopa vähenevat gaasitootmisvõimekust, siis näeme, et gaas on kallis ja ebastabiilse hinnaga kütus. 

Eesti suurim tugevus on olnud see, et meil on olemas oma energiaressurss – põlevkivi. See ei sõltu ilmast ega geopoliitilistest riskidest ega välisriikide ühendustest. Põlevkivi võimaldab toota juhitavat energiat täpselt siis, kui seda vaja on. Just see on varustuskindluse alus. Põlevkivienergia kilovatt hinnast moodustab 4 senti tootmiskulu ja ligikaudu 8 senti CO₂-tasu. Seega, põlevkivienergia on ideoloogiliselt lisatasudega konkurentsivõimetuks maksustatud. See on poliitiliste otsuste tulemus. 

Juhitav ja stabiilne tootmine on Reformierakonna juhtimisel asendumas juhuelektriga, mille toimimiseks tuleb rajada kallis varustussüsteem. Samal ajal tuleb likvideerida Eesti enda ressurss, põlevkivi, mis on aastakümneid taganud meie energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Eesti on muudetud Reformierakonna juhtimisel ideoloogiliseks eksperimendiks, mille tagajärjeks on see, et talvel külmuvad inimesed omaenda kodus surnuks. Seda ei tohiks pikalt lubada. Aitäh! 

Aitäh teile! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma tahan lihtsalt meelde tuletada, millest see meie arupärimine tegelikult koosnes ja mis oli tegelikult see võtmesõna või võtmeküsimus: inimeste toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega. Ma saan täiesti aru sellest, et see puudulik energiapoliitika, mis meil on, ongi viinud meid sinnani, kus inimestel ongi kõrged elektri- ja küttekulud. See on kindlasti üks ja peamisi põhjusi. 

Aga miskipärast oma vastustes peaminister vältis seda teemat, mis puudutab inimeste toimetulekut. Peeter Ernits oli see Riigikogu liige, kes juhtis tähelepanu, et puuduliku energiapoliitika tõttu inimesed surevad. Statistika näitabki, et sellel aastal, kuna olid ka külmemad ilmad, saigi hukka rohkem inimesi. Üheks põhjuseks oli see, et inimesed lihtsalt ei suutnud kütta oma elamist. 

 ga miskipärast peaminister sellest rääkida ei taha. Loomulikult on mugavam viia kohe jutt gaasijaamadele, põlevkivijaamadele või tuulikutele või päikesepaneelidele – sellele, kus on võib-olla ideoloogiline arusaam. Aga sellest, et inimesed talvel hukkuvad ja ei ole raha selleks, et arveid maksta, väga ei taha rääkida.  

Ehk siis ikkagi toimetulek. Hea peaminister tõi meile erinevaid näiteid ja võrdlusi, kuidas meil tegelikult elektri hinnatariifid on valdavalt keskeltläbi võrdsed või samad teiste Läänemere riikidega. Hea, et ta ei läinud sinna Kesk-Euroopa kanti. Tuleb jällegi vaadata arve ja statistikat, kus meie inimeste igapäevane toimetulek on loomulikult palju nõrgem ja halvem kui Kesk-Euroopa inimeste oma.  

Me räägime ostujõust. Ja täpselt samamoodi on Eurostati andmed, statistika, kus ütleb, et meie inimeste ostujõud on tunduvalt madalam. See tähendab lihtkeeles seda, et kui isegi meie tariifid on enam-vähem sama kanti, mis iganes elekter maksab, aga ta maksab palju, siis tegelikult ostujõu poolt vaadatuna on meie inimeste jaoks need elektrihinnad väga-väga-väga kõrged. See on see, millest peaminister ei taha rääkida.  

Ja nüüd, mis on seda toimetulekut halvendanud? Loomulikult need otsused, mis on siin kolme ja enama aasta jooksul tehtud. See on suure augu tekitamine eelarvesse – me räägime maksuküüru kaotamisest. Miskipärast peaministri partei tituleerib seda võiduks, aga kuidas saab miinus 700 miljonit riigieelarves nimetada võiduks? Mina ei tea.  

Olenemata sellest pingutusest, mida peaministripartei praegu teeb, et näidata seda võiduna, rahvas seda ei usu. Aga mispärast, miks ma sellise järelduse teen? Sellepärast, et nende viie kuu jooksul ei ole tegelikult ju peaministri partei reiting kasvanud, vaid pigem ikka, vastupidi, langenud. 

Sooviks veel kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks. 

Peaminister võrdles meie riiki teiste lähiriikide, meie naabritega. Samal ajal on Läti ja Leedu sisse viinud pangamaksu, mis on selgelt juurde toonud riigieelarvesse raha nii Lätis kui ka Leedus. Eesti seda teed pidi ei läinud. Aga miskipärast sellest peaminister ei taha rääkida, kui ta toob võrdlusi teiste lähiriikidega. 

Sellest, et meie toidu käibemaksu tõstmine 24%-le koos kõigi teiste teenuste ja toodetega on otseselt mõjutanud meie inimeste igapäevast elu, meie ettevõtete igapäevast elu, ja et seda teed pidi Läti ja Leedu samuti ei läinud, ei taha lugupeetud peaminister ka rääkida. 

Ja kui meie omalt poolt oleme selgelt öelnud, et me peaksime üle vaatama kogu meie fiskaalpoliitika, vaatama üle maksud, riigieelarve lähtuvalt sellest, siis tullakse välja mingite kosmeetiliste ettepanekutega lisaeelarve raames, kus paigutatakse natukene raha ühele poole ja teisele poole. Suuremat pilti ei nähta või ei soovita näha. Tegelikult, ma arvan, ei ole lihtsalt julgust teha õigeid otsuseid. Ei ole ju väga palju jäänud, mine tea, äkki jääb veel kohast ilma. Ka selle eelarve kohta võib öelda, et see on hambutu eelarve, mis meile siia varsti lisaeelarvena tuuakse. Mitte mingisuguseid muudatusi ei teki ja keegi sellest tegelikult leevendust ei saa. 

See on see arupärimine, mille me esitasime, ja just nimelt inimeste toimetuleku kohta see arupärimine küsib. Kahju, et need küsimused jäid siin arutamata. Nendele küsimustele me tegelikult sisuliselt vastuseid ei saanud. Aitäh!

Aitäh! Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea peaminister! Head kolleegid, kes siin saalis veel praegu on! Mõned mõtted ka minu poolt seoses selle olnud debatiga, toimetulek kõrgete elektri- ja küttekuludega. Mõningad tähelepanekud siis.

Kõigepealt, minu arvates ajas peaminister meile kahjuks udu, et maksuküüru kaotamine parandas väga keerulises majanduslikus olukorras olevate inimeste toimetulekut kõrgete elektri- ja küttekuludega. Neid, kes seda abi tõeliselt vajasid, ei aidanud see maksuküüru langetamine tegelikult ju üldse. Mis oleks aidanud? Oleks kindlasti aidanud toimetulekupiiri tõstmine vähemalt 300 eurole, mida on sotsiaaldemokraadid korduvalt siin saalis esile tõstnud varasemate kuude jooksul, kuid valitsuse kõrvad on selles osas olnud lukus. Siin võibki konstateerida, et ega rikkad inimesed vaeste inimeste muredest aru ei saa ega tahagi saada ja aitab ainult nende valimata jätmine järgmistel valimistel.

Sotsiaaldemokraadid ei usu ka, et ennast on võimalik soost juust pidi välja tõsta ehk võtta laenu ja katta basseinide kütmiseks kuluvaid kõrgeid elektriarveid. See oleks lühinägelik ja lõpuks peaksid muude maksudega selle kõik ikka koos – ka need, kes ei saa isegi nendest elektriküttega basseinidest unistada – kinni maksma. Sellel ei ole kindlasti mõtet ja sellist populismi me kindlasti ei toeta.

Mis siis aitaks? Aitaks soodsate elektritootmisvõimsuste kiire turule aitamine. Paraku on valitsus selles teemas aastaid jalga väristanud. Aeg on selgelt teha tegusid ja ainult see ja see aitab, et elektrihinnad oleksid stabiilsemad ja meil kokku kuluks energia peale vähem. 

Siis ka paar asja, mis sellest debatist jäid pisut hinge kriipima. Kui Madis Kallas küsis, kuidas reageerivad teised riigid kõrgetele elektri- ja küttekuludele nii tavainimeste kui ka ettevõtete vaates, siis kahjuks peaminister selget ülevaadet sellest ei omanud. Ma arvan, et kindlasti on inimeste vaade ka oluline, et saada aru, milliseid häid praktikaid kasutatakse, ja kui on midagi ülevõtmise väärilist, siis seda tasuks teha. Aga kõige valusamalt mäletame ju eelmisest kriisist, kui energiahinnad tõusid taevastesse kõrgustesse, siis just meie ettevõtteid. Kui ettevõtete konkurentsivõime saab pihta, siis kokkuvõttes saame me kõik inimestena pihta. See väljendub kõrges inflatsioonis ja meie raskustes kõiki muid kulusid katta.

Samuti on kindlasti probleem, mille kohta peaminister ei osanud arvamust avaldada, mis puudutab Eesti väikeasulaid, kus on jätkuvalt väga kõrged soojahinnad. Miks nad on kõrged? Lihtsalt sellepärast, et seal on jätkuvalt väga iganenud soojuslahendused, kus ettevõtted ei ole valmis investeerima. Ja need inimesed, kes seal elavad, on nende kõrgete energiahindade lõksus. Ehk kui palgad on väikesed, siis oma palgast tuleb proportsionaalselt väga suur osa välja maksta just energia peale. Tegelikult on selline olukord, kus oleks mõistlik erinevate riiklike programmidega appi tulla, et aidata neid küttelahendusi uuendada. Näiteks et kas või kaugküttepiirkondasid oleks võimalik laiendada sinna, kus on juba tunduvalt odavamad elektrihinnad. 

Ja lõpetuseks, kindlasti on vaja ka sellist selget raamistikku, inimestega suhtlemist, millal kavatsetakse reageerida ja millises olukorras kavatsetakse nii inimestele kui ettevõtetele appi tulla. See selgus annab võimalusi ka tulevasteks otsusteks inimestel ja ettevõtetel endil. Aitäh!

Aitäh! Kas soovib peaminister? Ei soovi. Sellega on kõnesoovid ammendunud ja sulgen läbirääkimised. Ühtlasi on sellega läbitud meie tänane esimene päevakorrapunkt. 

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anti Allase, Andre Hanimäe, Reili Ranna, Tanel Kiige, Helmen Küti, Jaak Aabi, Madis Kallase poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine kaugtöö prioriteetsuse ja selle arengut toetavate sammude kohta (nr 940). Ettekandjaks palun Riigikogu liige Anti Allas.

Austatud eesistuja! Hea peaminister! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja kõik istungi jälgijad kaugemalt! Tutvustan seitsme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu liikme arupärimist peaministrile, mis puudutab kaugtöö prioriteetsust Eestis, selle laialdasemat kasutuselevõttu ja seda, kuidas Vabariigi Valitsus sellele kaasa aitab. 

Käesolev arupärimine on tingitud reaalsest murest, et riik üha enam tõmbab ennast kaugematest Eesti piirkondadest välja, kaotab seal riigipalgalised töökohad ja koondab riigiaparaati eelkõige Tallinna. Selles osas on viimastel aastatel ridamisi näiteid, mis seda kinnitavad, aga kõige värskem neist on hetkel Riigikogus menetluses olev rahvaraamatukogude seadus, mis sisuliselt koondab 58 töötajat üle Eesti ja reformi tulemusel enamik asendatavaid töökohti –25-st on räägitud – tuuakse Tallinnasse Rahvusraamatukogu juurde. See teeb tõesti minule kui kaugema piirkonna inimesele väga-väga muret, sellised tendentsid.

Ka Eesti Vabariigi president Alar Karis on kaugemate Eesti piirkondade murest aru saanud ja seetõttu võis tema tänavusest aastapäevakõnest leida järgmised mõtted. Tsiteerin: "Paindlik töökorraldus ja kaugtöö ei ole pelgalt perede vajadus. See on eeldus, et elu säiliks ka maal ja väiksemates kohtades, kus igapäevane sõit keskusesse on kurnav või kallim." 

Arvestades Eesti demograafilisi ja regionaalseid väljakutseid, on meie arvates riigi enda käitumine tööandjana otsustava tähtsusega. Küsimus ei ole üksnes töökorralduses, vaid selles, kas valitsus on valmis kasutama oma mõjuvõimu elu hoidmiseks ja ühtlasi ka töökohtade loomiseks ja säilitamiseks üle Eesti, mitte üksnes pealinnas. 

Sellest lähtuvalt on meil kaheksa detailset küsimust, saamaks aru, kas kaugtöö võimaldamine ja laiendamine riigisektoris on üldse prioriteet, ja kui on, siis kuidas neid tegevusi juhitakse ja seiratakse ning sellesse ka vahendeid panustatakse Vabariigi Valitsuse poolt. Ma loodan tehnilise poole pealt, et härra peaminister loeb küsimused ette ja annab neile ühtlasi sisukad ja põhjalikud vastused. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun arupärimisele vastama peaminister Kristen Michali.

Austatud juhataja! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed, või täpsemalt liige! Ma vastan Riigikogu liikmete arupärimisele, mis puudutab kaugtööd. 940 on selle number. Kõigepealt esimene küsimus. Kui kaugele ulatub valitsuse tegelik ambitsioon kaugtöö ja paindliku töökorralduse edendamisel riigisektoris, kas see on strateegiline prioriteet või üksnes personalipoliitiline võimus? Vastus. Vabariigi Valitsus otsustas 2021. aastal, et riigi regionaalse tasakaalustatuma esindatuse edendamiseks soodustatakse kaugtööd, hajutatud tööd ja üle-eestilist värbamist. See oli 2021. aastal. 

Teine küsimus. Kuidas on kaugtöö ja töökohtade hajutamine väljapoole Tallinna sõnastatud riigi strateegiadokumentides, kas nendes on kirjas selged ja mõõdetavad eesmärgid või üksnes üldsõnalised põhimõtted? Vastus. Riigi strateegiadokumentides käsitletakse kaugtööd ja töökohtade hajutamist väljapoole Tallinna, eeskätt regionaalse tasakaalu ja riigi kohalolu tugevdamise vaates. Regionaalse arengu tegevuskava ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi käsitlus rõhutavad, et regionaalsed mõõdet tuleb arvestada valdkondadeüleselt. Halduspoliitika programmis on rõhutatud, et riigi värbamispoliitikas jätkatakse paindliku töökorralduse soodustamist ning asutused värbavad võimalusel inimesi Eesti eri piirkondadesse. Samuti nähakse riigimajade ruumikasutust vahendina, mis peab toetama üleriigilist värbamist ja paindlikku riigivalitsemist. 

Kolmas. Kas valitsusel on olemas täpne statistiline ülevaade sellest, kui suur osa riigitöötajatest töötab regulaarselt kaugtöö vormis ning milline on olnud trend viimasel aastal? Vastus. Esiteks, kaugtöö osakaal on riigisektoris viimase aasta jooksul kasvanud. 2024. aastal töötas 5% riigiasutuste teenistujatest täielikult kaugtööl. Püsiva kaugtöö kokkuleppega teenistujate arv kasvas 1061-ni ning neist 67% ehk 711 teenistujat elas väljaspool Harju maakonda. 

Neljas. Kas kaugtöö osakaal riigisektoris kasvab või on see pärast kriisiperioodi taas vähenenud? Vastus. Kaugtöö osakaal on riigisektoris pärast kriisiperioodi pidevalt kasvanud. Püsiva kaugtöö kokkulepe oli sõlmitud 2021. aastal 353-l, 2022. aastal 583-l ja 2023. aastal 973-l ja 2024. aastal 1061 teenistujaga. 2024. aastaks oli püsiva kaugtöö kokkulepete arv ligikaudu kolm korda suurem kui 2021. aastal. 

Kas riik on seadnud eesmärgiks töökohtade hajutamise ja regionaalse tasakaalu tugevdamiseks? Kui ei ole, siis miks? Vastus. Riigi eesmärk on toetada regionaalset tasakaalu ja luua võimalused riigi heaks töötamiseks üle Eesti. Seda ei ole sõnastatud töökohtade ümberpaigutamise kohustusena. Senine lähenemine lähtub paindlikumatest lahendustest, nagu kaugtöö võimaldamine, riigimajade kasutamine ja ühenduvuse parandamine. Selline suund arvestab ka varasema kogemusega, et töökohtade sunnitud ümberpaigutamine võib kaasa tuua täiendavaid kulusid ning raskendada personali leidmist ja hoidmist. 

Kuues. Kas peaminister peab vajalikuks seadusandliku regulatsiooni täpsustamist, et kaugtöö võimaldamine ei sõltuks üksnes asutuse juhi hoiakutest, vaid oleks osa riiklikust regionaalpoliitikast? Vastus. Riigi roll on seada üldine suund ja arvestada poliitikat ja regionaalset mõju, mitte tingimata kehtestada kõigile asutustele ühetaolist kohustust.

Seitsmes. Kas ja kuidas kontrollib valitsus, et riigiasutused täidaksid oma strateegilisi eesmärke kaugtöö võimaldamisel? Kas on olemas mõõdikud, aruandlus või poliitiline vastutus? Vastus. Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu-uuringu kokkuvõtete järgi võimaldab töö iseloom kaug- või hübriidtööd ligikaudu 80%-l teenistujatest ning ligikaudu 80% teenistujatest leiab, et nende asutus on kaugtöö korraldusega hästi toime tulnud. 

Kaheksas küsimus. Kui palju kavatseb riik lähiaastatel investeerida kaugematesse Eesti piirkondadesse valguskaabli rajamisel ja kui suur osa maapiirkondadest saab kiire internetiühenduse? Vastus. Käesoleval Euroopa Liidu struktuurivahendite perioodil 2021–2027 on Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud 45 miljonit eurot valguskaablitel põhineva lairiba juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades. Esimene taotlusvoor mahus 20,4 miljonit eurot sideettevõtjatele toimus käesoleva aasta märtsis. Kokku võimaldab 45 miljoni euro suurune toetus eelduslikult rajada liitumise vähemalt 10 000 aadressile arvestusega kuni 4500 eurot aadressi kohta. Justiits- ja Digiministeerium kavandab valguskaablivõrkude rajamise toetusi ka järgmiseks, 2028.–2034. aasta finantsperioodiks. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Hea peaminister! Mina seda kõike nii roosiliselt siiski ei näe, sest Eesti inimesed räägivad teist juttu. Valitsus räägib pidevalt küll regionaalpoliitikast, tööelu paindlikkusest, kuid tegelikkuses näeme jätkuvalt liigset koondumist Tallinna, üha kasvavaid transpordikulusid ning avaliku sektori jäikust. Samas on kaugtöö võimalus hoida inimesi maapiirkondades, vähendada liikluskoormust, toetada peresid ning muuta Eesti majandus konkurentsivõimeliseks. Milline on valitsuse konkreetne plaan kaugtöö osakaalu kasvatamiseks ja seda eelkõige avalikus sektoris? Miks nõuab riik endiselt paljudes ametites jätkuvalt füüsilist kohalolekut, kuigi töö sisu võimaldaks kaugtööd?

Aitäh! Ma enda meelest püüdsin sellele juba vastata, aga ma hea meelega kordan, et riigis on pidevas kasvutrendis kaugtöö kasutamine. 2024. aastal tehti ka avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring. Selle järgi võimaldab töö iseloom kaug- või hübriidtööd ligikaudu 80%-l teenistujatest, 80%-l, ja ligi 80% teenistujatest ka leiab, et nende asutus on kaugtöö korraldusega hästi toime tulnud. Nii et see on uuring, need on andmed.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma olen nõus, et ministeeriumides on väga häid näiteid, kus just selle kaugtööga on arvestatud minu hinnangul väga hästi, aga siit ja sealt tuleb jätkuvalt sõnumeid, kus ikkagi sellega ei arvestata piisavalt hästi. Aga oma vastustes te andsite ka juba ühese sõnumi, et vähemalt sõnades tänane valitsus proovib nii palju kui võimalik seda arvestada. 

Aga mul on küsimus konkreetsemalt riigimajade vaatest. Sageli me oleme kuulnud, et ministeeriumid või ka riigiasutused viivad konkursid läbi, valitakse inimesed ära ja siis tegelikult saab selline praktiline asi mõnevõrra takistuseks, et need tingimused piirkondades ei ole võib-olla nii head, kui riigimajade kontseptsioon ette näeks. Kas seal saaks kuidagi seda jõulisemalt teha, et piirkondades oleksid väga head tingimused ja see igati soodustaks nende kaugtöökohtade loomist?

Aitäh! Jah, ma ütleksin küll, et läbi aja ja võib-olla ka COVID-i ajast edasi on ju kaugtöö osakaal kasvanud. Ma arvan, et see on igati positiivne. Ma mäletan, et ka parlamendis näiteks oli üks vahe olukord selline, kus me parlamendi komisjonideski – ma olin vist majanduskomisjoni esimees – sellel hetkel umbes 90% koosolekutest pidasime kaugteel või Teamsi vahendusel, ja töötas väga hästi, kõik asjad said arutatud. Jah, võib-olla veidi läks rohkem aega, aga töö sai kenasti tehtud ja kõik asjad sujusid. Ma arvan, et see on pigem positiivne. Kui töö seda võimaldab, siis tasub seda teha ja kasutada. 

Aga kui me vaatame ka seda säästuministeeriumi hoonet, mida hellitavalt aeg-ajalt ka superministeeriumiks kutsutakse, siis sealgi tegelikult on ju reaalselt füüsilisi töökohti vähem kui inimesi, kui nad sinna kõik kokku tuleksid. Riik on minu meelest juba mitu aastat või aastaid võtnud teadlikult suuna sellele, et hooneid ehk betooni, koosolekuruume, laudu, toole dimensioneeritakse pigem alla. See on mõistlik ressursikasutuse suhtes. Inimesed ei pea istuma kõik koos, kõik ühel ajal, see ei ole enam selline ajastu.

Riigimajadega on ka seesama lugu, et kui meil on valida kärpida tervishoiu, hariduse või riigikaitse arvel, siis me oleme kärpinud hoopis riigimajade arvel. Pigem me oleme pannud vähem raha betooni, ja seda me oleme täitsa teadlikult teinud. Nii et loodetavasti ka ilma riigimajade sellise tempoka valmimiseta või riigimajade tulekuta on inimestel need töövõimalused olemas, neid on võimalik kaugtööna kasutada ühest, teisest või kolmandast kohast. Midagi teha ei ole. Kui järgnevatel aastatel on samasugune valik – haridus, kaitse või kultuur või sotsiaal –, siis see raha läheb sinna, mitte riigimajade betooni. Kahjuks meil lihtsalt raha napib.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te väga hästi numbritega illustreerisite seda kasvu, et kui palju on sellisele püsivale kaugtööle, ma ei tea, suunatud töötajaid avalikus sektoris. Aga kas on ka ülevaade sellest, kui palju on piirkondades, endistes maakondades riigipalgalisi töökohti sama perioodi jooksul kokku tõmmatud või vähendatud? Näiteks me eelmisel nädalal vist arutasime siin seda rahvusraamatukogude seadust, millega siis igas maakonnas vist neli töökohta ja sellega seotud palgaraha kaob ja töökohad luuakse rahvusraamatukogu juurde. Muidugi ei saa välistada, et osa neid inimesi võtab püsiva kaugtöölepingu, aga kas selline ülevaade, kui palju on sama perioodi jooksul ametikohti piirkondades kokku tõmmatud, on olemas? Minu kõhutunne ütleb, et see on rohkem kui see 1061, mis on kaugtööle suunatud inimesi.

Aitäh! Mul ei ole neid numbreid siin kaasas, ma saan neid kindlasti paluda. Ma palun. Perioodiliselt, kui ma nüüd õigesti mäletan, vist rahandusminister vastutab meil avaliku teenistuse eest, see oleks tegelikult arupärimine ka talle, aga ometi saadeti see mulle. Kui ta tuleb siia nüüd avaliku teenistuse aastaraamatu ja selle ülevaatega, siis tal on kindlasti kõik need detailid olemas. Aga ma kindlasti palun ka, et kui meil on seda infot, siis küsin, ja kui ei ole, siis saab ju keegi seda otsida.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt peaminister, te ilusasti ütlesite, et 45 miljonit eurot on eraldatud optilise kaabli edasiseks arendamiseks, mis on kaheldamatult väga positiivne. Aga äkki te oskate natukene laiali või selgemaks lahti rääkida seda, mis samme või kuidas te plaanite olla kindel selles, et see raha, mis on nüüd teenusepakkujatele eraldatud, et see jõuaks ka nendesse kohtadesse, kus tõesti seda maaelu on vaja arendada, aga et ta ei liiguks ainult, ütleme siis, teenusepakkujate oma ärihuvide kontekstist lähtuvalt?

Aitäh! Jah, ma arvan, et seda peaks võib-olla detailselt juba valdkonnaministeeriumi ja valdkonnaministri käest küsima, et selleks korraldatakse hanked, tehakse lepingud ja lepitakse kokku, mida selle raha eest täpselt keegi teeb. Nii et on ülevaade, kuidas seda raha kasutatakse, ja sellest monitooringust on võimalik ka vaadata. Ma olen kindel – mul seda küll siin kaasas ei ole –, aga seda saab täitsa üksikasjalikult välja küsida, kus mida tehakse ja millise raha eest.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud peaminister! Ma annan teile võimaluse oma erakonna reitingut tõsta. Aastail 2017–2019 käis tollane Vabariigi Valitsus välja tolle hetke kohta ambitsioonika plaani, et kiiresti tuhat töökohta liigutada Tallinnast mujale Eestisse, väikestesse kohtadesse, maakonnakeskustesse. Mis on teie ambitsioonikas plaan? Millise sõnumi te kaugetele Eesti piirkondadele annate? Kas on nii-ütelda samme kaks ja kolm ka oodata, ja võib-olla veel teie valitsuse juhtimise ajal?

Aitäh selle lahke pakkumise eest! Me kindlasti tutvustame kõiki plaane ja kavasid, mis valitsusel on, eriti mis puudutavad eelarvet suve teisel poolel ja sügisel. See puudutab ka kõiki otsuseid, mis eelarvega seotud on. Aga seda ma võin küll öelda, et ilmselt töö iseloom, kaasa arvatud riigisektoris, avalikus sektoris laiemalt, puudutades ka kohalikke omavalitsusi, aga miks mitte ka poliitikas ja igal pool mujal, kindlasti lähema paari aasta jooksul väga muutub. See, mida tehisintellekt teeb ja mille jaoks me just lisaeelarvega täna otsustasime, mis peaks olema ka parlamendis, raha anda, anda 100 000 inimesele võimaluse saada esimesed oskused sellest. Kindlasti üle Eesti loob 100 000 inimest, kellel on oskused, kuidas tulevikuturul väga hästi hakkama saada, ükskõik, kus nad asuvad. See ei ole kuidagi ainult suurte linnadega piirduv. 

Ja lisaks tähendab see paljudes valdkondades ka inimestele paremaid teenuseid, mis jälle ei piirdu ainult kuidagi kuldse ringi ega suurte linnadega. Need printsiibid on endiselt samad. Regionaalpoliitika reeglid, mis me oleme kokku leppinud, et suur hulk rahast läheb ka investeeringute mõttes ja otsuste mõttes väljapoole kuldseid piirkondi ehk Tallinna, Harjumaad ja Tartut, see kehtib samamoodi. 

Ja ma arvan, et see kaugtöö, millest see arupärimine algas ja millega ta lõpeb, ongi kaugtöö või hübriidvorm ongi selleks suurepärane võimalus. Ma mäletan minagi mitut ministeeriumi, kus ma olen töötanud ministrina ka. Üldiselt on nii, et väga paljud inimesed tänapäeval juba ei pea füüsiliselt enam kontoris istuma ja see printsiip on riigis võetud. Ma arvan, et see suund ainult süveneb aja jooksul, üha vähem on vaja betooni ja kontoreid. Nii et seda suunda me igal juhul hoiame.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja arupärijate esindajana kõigepealt Anti Allas.

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõik head ametikaaslased! Ja kõik inimesed, kes jälgivad seda istungit kaugteel! Läheme siis ajaloos kõigepealt pisut tagasi. Mõni aasta tagasi rääkis valitsus suurest eesmärgist viia üle 1000 riigitöökoha Tallinnast välja. Räägiti ka hajusast riigist. Räägiti sellest, et kõrge kvalifikatsiooniga töö ei tohi koonduda ainult pealinna. Räägiti sellest, et inimene peab saama elada Võrus, Põlvas, Valgas või Läänemaal või kuskil mujal väljaspool Eesti kahte suurt keskust – et oma karjääri teha, selle nimel ei peaks Tallinnasse kolima. 

Ja kui ma õigesti mäletan, siis tollane peaminister ütles ka, et kui tööealisel inimesel ei ole kodukohas väärilist rakendust, ei saa me eeldada, et ta jääb sinna, kasvatab seal lapsi ja hoiab kogukonda elus. Siia ongi see koer maetud, et tegelikult kauged Eesti piirkonnad vajavad selliseid inimesi, kes lisaks oma tööle panustaksid kogukonda. Kindlasti väga hästi haritud kõrgepalgalised riigitöötajad seda oleksid ja nad annaksid sellele kohale palju juurde. Mäletan ka seda, et tollane riigihalduse minister Jaak Aab ütles selgelt välja, et riigitöökohtade väljaviimine peab olema valitsuse prioriteet ja et samaväärseid töökohti peab leiduma kõikjal Eestis. 

Aga nüüd võib küsida, mis on tänane reaalsus. Esmalt kommenteeringi peaministri põgusalt öeldut ja vastuseid küsimustele. Mida me selgelt nendest vastustest nägime? See ambitsioon on ära kadunud. Nii väga oleks tahtnud kuulda, et Eesti on ruumiliselt nii väike ja me oleme tehnoloogiliselt nii hästi arenenud, meil on oskused ilusti ka riigi asju teha, töötada kaugelt, ja mitte keegi ei peaks kannatama. Aga kui me selle võimaluse julgemalt ja ambitsioonikamalt annaksime ja annaksime selle ülesande ka ministeeriumidele, igasugustele ametitele, et nad selle järgi peaksid samm-sammult edasi liikuma, siis neid töökohti ja võimalusi oleks oluliselt rohkem kaugel ja inimesed saaksid juba enne oma elu sättida ja oma investeeringuid teha. Võibki öelda, et see ei ole lihtsalt selline töökorralduse küsimus, see on kokkuvõtlikult laias plaanis terve elusa Eesti küsimus. 

See on muide ka Eesti julgeoleku küsimus. Kui järjest rohkem inimesi järjest koondub ainult paari Eesti suuremasse keskusse või, mis kõige hullem, koondub ainult ühte keskusse ehk Tallinna ja tema lähiregiooni, siis – nagu ka eelmine nädal siin debatti pidades haridus- ja teadusminister proua Kristina Kallas tunnistas selgelt, et oleme näiteks Kagu-Eesti jätnud liiga üksinda riigina – see on reaalne julgeolekuoht, sest inimeste võimalused seal ja Tallinna regioonis on nii mastaapselt erinevad. See tekitab trotsi, ei anna võimalusi, ei anna tulevikule lootust.

Väga oluline on ka see, mida olen ettevõtjatega suheldes tihti kuulnud. Küsitakse, et kui Eesti valitsus selles suunas ambitsioonikalt ei tegele, siis millise signaali ta annab erasektorile. Kui riik ise ütleb oma töötajale, et karjääri tegemiseks tuleb kolida Tallinnasse, siis miks peaks mõni ettevõte käituma teisiti?

Paluks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

Olen kindlalt veendunud, et riik peab olema siin eeskujuks. Aga täna on riik muutunud hoopis ääremaastumise kiirendajaks. Nagu ma oma küsimustes ja ka sissejuhatuses ütlesin, selge näide on see, kuidas raamatukogutöötajad koondatakse Tallinnasse. Kes siis veel teised võiksid kohapeal töötada kui mitte raamatukogutöötajad, kellele nad seal ise ju teenust pakuvad? Aga isegi sellist väikest asja ei ole võimalik meie tänase tehnoloogilise võimekuse juures ära korraldada. See on lausa häbiasi.

Samuti on riigimajade küsimus. Ka seal on see ambitsioon kadunud, mis millalgi oli. Kõige halenaljakam on see, et riigimajadest kolivad viimasedki riigiasutused välja, sest nad ise ei jõua neid kulusid katta, sellepärast et vabal turul on samale kontoripinnale tunduvalt odavamaid pakkumisi. Midagi on seal väga-väga lahti. Tegelikult tihti kas loodud või loodavad riigimajad on pooltäidetud. 

Kindlasti ei olnud ka see presidendi väljaöeldu lihtsalt ilus mõte, mida ma enne tsiteerisin, et kaugtöö ei ole mugavus, vaid elutingimus ja elu säilimiseks maal, vaid see, ma arvan, võib lausa välja öelda, teatud mõttes on selline hoiatus. Sest iga riigitöökoht, mis kaob maakonnakeskusest, tähendab vähem noori peresid, vähem haritud tööjõudu, vähem tarbimist kohalikes ettevõtetes, vähem lapsi koolides ja lasteaedades ning vähem põhjust piirkonda jääda. Lõpuks tähendab see vaikset hääbumist. Väheneb veelgi inimeste usk regionaalpoliitikasse, et tegelikult on midagi võimalik muuta. Õnneks on midagi võimalik muuta, aga selleks peab julgelt ütlema eesmärgid välja ja nende eesmärkide suunas ka liikuma ja panustama nii rahaliselt kui ka tegudega. Selles valdkonnas vajab Eesti vaieldamatult palju suuremat ambitsioonikust, Eesti vajab muutust. Ma usun, et peale järgmisi valimisi on sotsiaaldemokraatidel võimalus anda tagasi tegudega maaelule perspektiiv. Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Reaalsus on see, et 20 aastaga on kolinud Harjumaale 130 ja isegi rohkem inimest. Need on tulnud ennekõike teistest Eesti piirkondadest, kes on tulnud siia Harjumaale tööle parematele tingimustele ja riigi poolt soodustatud tingimustele. Ja seda igas valdkonnas. Väga raske on tuua välja valdkonda, kus see liikumine oleks teises suunas. Võib-olla vaid riigikaitse tulenevalt olukorrast maailmas on liikunud või loodud väga palju töökohti just väljaspoole Harjumaad. Aga haridus kõigis astmetes, sotsiaalvaldkond, tervishoid, sisejulgeolek, ühistransport, ja seda loetelu võiks tegelikult päris pikalt veel jätkata,  kus me oleme näinud viimase paarikümne aastaga töökohtade liikumist just ennekõike Tallinnasse ja Harjumaale. 

Ja sellel on väga lihtne põhjus. Kuna üha rohkem küll räägitakse kaugtööst, aga tegelikult süsteemset eelistamist, et kaugtöö on midagi iseenesestmõistetavat, kaugtöö on midagi sellist, mida riigiasutused ja ministeeriumid soodustaks, seda kahjuks igapäevaselt öelda ei saa. Ei saa öelda ka seda, kui viiakse läbi konkursse, et ka konkursikomisjonides oleks see tunnetus sarnane olemas. Väga sageli puudub konkursikomisjonis inimene, kes igapäevaselt elaks väljaspool Harjumaad, kuskil kaugemates piirkondades, kes tunnetaks neid väljakutseid, mis tähendab see, kui igapäevaselt tuleb suure keskuse suunas sõita kümneid ja kümneid kilomeetreid või kui kõiki teenuseid ei ole võimalik saada kohe samast asustusüksusest. 

Mis on meie peamine mure, on võib-olla see, et me ei julge rääkida erinevatest eranditest ja erinevatest meetmetest, mis võiks seda kas või mingilgi määral pidurdada. 

Kõigepealt, töökohtade maksuerisused. Me teame, et maailmas on päris palju erinevaid praktikaid, kus siis, olgu see sotsiaalmaks, olgu see tulumaks, on tehtud mõnevõrra teistel alustel, lähtuvalt sellest, kui kaugel või millises kasvu- või kahanevas piirkonnas see töökoht on loodud. Teise muudatusena on sageli räägitud elektri hinnast. Kui inimesed elaksid kaugemates piirkondades, et nendel võiks olla siis teatud soodustused elektri hinna näol. Siis pikalt räägitud, miks mitte ka rakendatav väga lihtsasti, mootorsõiduki aastamaksu temaatika, mis võiks olla seotud piirkondadega. Räägitud on ka Euroopa Liidu mõistes Eesti kaheks jagamisest, nii-öelda NUTS-piirkondade temaatika. 

Me ei saa täna öelda, milline on see parim lahendus, aga mulle tundub, et me riigina ei julgegi neid arutelusid avada. Või kui keegi neid avab, siis kohe kiiresti lüüakse need teemad maha, selle asemel et võib-olla see arutelu avada ja selle arutelu käigus jõuda headele lahendustele, mis aitaks seda regionaalset ebavõrdsust vähendada ja ennekõike siis töökohti kaugematesse piirkondadesse juurde luua. 

Milles me oleme üheselt nõus, et neid nii-öelda meetmeid peab täpsemalt sihtima. Väga keeruline on kõigile sobilikku meedet luua, mis sobib igale piirkonnale, mis sobib igale ministeeriumile, aga oluline, et me võtaksime nii-öelda juhtumipõhiselt ja vaataksime, kuhu ja mida saaksime teha. Ja mureks on loomulikult see, et üha rohkem otsustajaid, üha rohkem seadusloojaid on just nendest piirkondadest, ennekõike Harjumaalt ja Tallinnast, kellel tegelikult igapäevaselt puudub see tunnetus – ja seda mitte kuidagi neile ka ette heites –, nendel puudub see tunnetus, mis tähendab elada kaugemas piirkonnas, mis tähendab seal lapsi kooli viies, huviharidust pakkudes, arstiabi saades – mis iganes muid väljakutseid. Neid saab tunda ainult see inimene, kes selles piirkonnas elab. 

Statistika on karm ja statistika ütleb, et üle 90% inimestest on Harjumaale kolinud sellel põhjusel, et nad on otsinud siit paremat tööd. Ehk töökoht on kõige alus. Aitäh!

Aitäh! Kas peaminister soovib läbirääkimistel osaleda? Sulgen läbirääkimised ja siis olemegi täna läbinud teise päevakorrapunkti. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Aleksei Jevgrafovi, Peeter Ernitsa, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine energia hinnatõusude ja inimeste toimetuleku kohta nr 942. Etteandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 9. märtsil edastasime Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks oli energiahinna tõusud ja inimeste toimetulek. 

Võib-olla alustaks ühest tänasest uudisest. Tegelikult see oli eilne uudis, 10. mai uudis Postimehes pealkirjaga "Kõrge kütusehind võib valitsusele tuua suure rahasaju". Vaat sellest arupärimisest me tahtsimegi siin rääkida, mis sai edastatud 9. märtsil, kaks kuud tagasi.

Kui algas kogu see Iraani sõda ja konflikt, siis oli selge, et see mõjutab otseselt Pärsia lahe kõiki riike. Ja oli ka näha, et Hormuzi väin suletakse. Sellele on loomulikult järgnenud tagajärjed. Tagajärjed on ju meile nähtavad, arusaadavad ja see on otseselt mõjutanud meie rahakotti, inimeste ja ettevõtete rahakotti. Ehk siis kütusehinnad on läinud kallimaks. 

Millal see kõik lõpeb? Ei tea. Kas teiste riikide valitsused on võtnud vastu otsuseid, mis leevendaksid ja leevendasid seda olukorda? On küll. Neid näiteid on väga palju, need summad on meeletud – Hispaania, Saksamaa, Läti ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 

Meie juhtisime omalt poolt Keskerakonna fraktsiooni poolt tähelepanu ja ütlesime, et tegelikult sellises olukorras, kus on selgelt näha, et ühe sõjalise konflikti tõttu meil hinnad tõusevad, kütuse- ja vedelkütuse hinnad tõusevad, gaasihinnad tõusevad, me peame tulema appi inimestele. Ja kui me räägime, et me peame tulema appi inimestele, siis tegelikult me peame päästma oma majandust. 

Minu arust ei lähe need kaks väga lihtsat arusaama, loogilist lähenemist praegu kokku ja valitsus sellest aru ei saa. Me räägime konkurentsivõimest, me räägime toimetulekust, me räägime sellest globaalsest majanduskeskkonnast, kus me oleme, kus selge on see, et kui meie lähiriigid aitavad meie ettevõtjaid ja inimesi – ja loomulikult see peegeldub ka tootmises –, siis meie valitsus ütleb, et ei, teie, head inimesed, peate ise hakkama saama. Jürgen Ligi on mitu-mitu korda andnud nende kahe-kolme kuu jooksul selgelt teada, et inimene peab ikka ise hakkama saama nende kõrgete kütusehindadega. 

Üks leevendus tuli, mille osas ka Keskerakond andis sisse otsuse eelnõu, see on vähemalt 1. maist 1. maist aktsiiside tõusu ärajätmine. Selle valitsus tegi ära ehk hinnad veelgi kallimaks ei läinud. Nüüd on küsimus, kas see oli kingitus või mitte. See ei olnud kindlasti kingitus. Sellepärast et teiselt poolt, kui kütusehinnad on kõrged, siis läbi käibemaksu saab riik tunduvalt rohkem raha tagasi, kui on aktsiisitõusu ärajätmine. Me räägime päris suurt summadest. Kui me arvutame kokku veebruaris, märtsis, aprillis [laekunud summad], siis keskeltläbi on riigile praegu seoses kõrgete kütusehindadega laekunud täiendavat käibemaksu 7–8 miljonit kuus. Kui see niimoodi edasi kestab, siis see summa on tunduvalt aasta lõikes suurem kui see aktsiisitõusu ärajätmisest saadav miinusmärgiga summa. Ja kõikides nendes küsimustes me sooviksime peaministrilt küsida, kuidas praegu peaminister näeb seda olukorda ja kas tõesti ei suudeta mitte ühtegi rohkem leevendust pakkuda meie inimestele ja ettevõtetele. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele palun vastama peaminister Kristen Michal. 

Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Vastan sellele arupärimisele, aga alguses paar lauset kommentaariks. Kui nüüd rääkida sellest Postimehe pealkirjast, mida Lauri Laats suure mõnuga tsiteeris. Ta ei olnud ainukene, seda sotsiaalmeedias ka päris rõõmsalt tsiteeriti, aga mitte päris sellisel viisil, nagu selle kirjutaja ilmselt oleks soovinud: et valitsus, justkui see paha valitsus saab selle raha endale. See raha läheb ikkagi riigieelarvesse, mille miinuse vähendamine on selle tulemus. Ma siiski meenutan, et Eesti riik kulutab rohkem raha kaitsele, tervisele, sotsiaalvaldkondadele, haridusele, ükskõik millele, kui tal sisse tuleb. Nii et ettekujutus, et valitsus saab selle raha endale – no andke andeks, aga see on naeruväärne käsitlus tegelikult sellest. 

Nüüd teine, mida Lauri Laats küsis ja siin alguses mainis. Ma mainin talle ära, et ta pärast ei peaks küsima, kui lubate, korra mainin, siis saate pärast jätkata. Võrdlused teiste riikidega. Näiteks Soome rahandusminister Riikka Purra on öelnud, et 2026. aastal on kärped umbes 900 miljonit. See mõju Eesti majandusega riigis oleks umbes 134 miljonit. See ei ole pikk, pidage vastu, ma kohe räägin ära. Teine on Hispaania valitsuse 5 miljardi euro suurune abipakett, mis meie majanduses oleks umbes 123 miljonit eurot. Berliin ehk Saksamaa teatas 1,6 miljardi euro suurusest paketist kütusekulude vähendamiseks Eesti majanduses oleks see 15 miljonit võrdlusena suurusjärguna. Meie aktsiisitõusude ärajätmine on umbes 40–60 miljonit ja tulumaksu alandus ehk inimestele rohkem raha kätte jäänut oli 780 miljonit. Eesti on tõesti kõige tublim selles olnud. 

Ma hakkan arupärimisest rääkima, saate muid asju teha. Nüüd arupärimise juurde. Küsimus ja siis vastus. Esiteks: "Millist mõju prognoosib valitsus maailmaturu nafta- ja gaasihindade tõusul Eesti kütuse- ja energiahindadele lähikuudel?" Vastus. Energiahindade muutuse mõju Eesti majandusele analüüsivad sõltumatu Rahandusministeeriumi prognoosijad, kes koostasid kevadprognoosi ning mida tutvustati nii valitsusele kui ka Riigikogule. Rahandusministeeriumi prognoosijate hinnangul on Lähis-Ida naftakriis kaasa toonud suure kõikumise nafta- ja gaasihindades ning edasise arengu osas on määramatus suur. USA ja Iraani konflikt on kaasa toonud kütuseturu pakkumiste vähenemise ja kütusehindade tõusu üle maailma. Kütusehind maailmas tõuseb seni, kuni nõudlus hakkab vähenema. Kütusehinna tõus ei ole Eestis spetsiifiline probleem, vaid kõiki naftat importivaid riike tabab sarnane šokk. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti majandus põhjast läbi ja kasvab. Selle aasta majanduskasvu prognoosid jäävad erinevatel prognoosijatel vahemikku 2–2,8% ehk 2-st 3-le suurusjärgus on kasvuprognoos. 

Teine küsimus: "Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada, et leevendada energiahindade ja kütusehindade tõusu mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele?"  Vastus. Valitsus tegi Riigikogule ettepaneku ära jätta 1. maiks planeeritud aktsiisimäärade tõusud. Selle seadusemuudatuse võttis Riigikogu vastu. Aitäh teile! Teiseks otsustas valitsus 2026. aasta märtsi istungil osaleda Eesti Varude Keskuse kaudu rahvusvahelises ühisoperatsioonis, et suunata osa riiklikest naftavarudest turule. Selle sammu eesmärk on suurendada kütuse pakkumist ja seeläbi pidurdada energiahindade tõusu. Ja kolmandaks on Eesti inimestele toimetulekul suureks abiks tulumaksu langetamine, mille keskmise palga saaja netosissetulek kasvas ligi 10%. Eelnevast võin meenutada, et Eesti Panga ülevaade on, et keskmise majapidamise saadav tulu kasvas umbes 6%. Samuti tõusid keskmine vanaduspension, töötasu alammäär ja toimetulekutoetus. Vähendamaks sõltumist fossiilsetest kütustest ja energiahindadest, on valitsus otsustanud korraldada uue taastuvenergia vähempakkumise 1 teravatt-tund, suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini. Loomisel on ka tuulehoo preemia kohalikele omavalitsustele ning tänu sagedusreservide turu avamisele rajatakse akuparke ka turutingimustel. 

Kolmas küsimus: "Kas valitsus on hinnanud, milline on kütusehindade tõusu mõju toiduainete ja muude esmatarbekaupade hindadele ning seeläbi inimeste toimetulekule?" Vastus. Kütusehindade mõju toidu ja esmatarbekaupade hindadele analüüsivad sõltumatud prognoosijad Rahandusministeeriumist, Eesti Pangast ja Euroopa Komisjonist. 2026. aasta märtsis puhkenud Läis-Ida konflikti mõjud on juba lülitatud värsketesse prognoosidesse, mis näitavad energiahindade survel inflatsiooni ajutist kiirenemist. Prognoosijate hinnangul kandub kütusehindade tõus toiduhindadesse viivitusega, peamiselt transpordi- ja tootmiskulude kaudu. Spetsialistid hindavad, et kaudsed mõjud hakkavad esmatarbekaupade ja teenuste hindades selgemalt avalduma lähikuudel ja aasta teises pooles. Põllumajanduses peaks hinnatõus lõpphindadesse jõudma saagi valmimise järgselt sügiskuudel, toidutööstuses jaekettidel ilmselt varem. Ka Euroopa Keskpanga ekspertide 2026. aasta märtsi makromajanduslik prognoos kinnitab eelnevalt kirjeldatu mõju. 

Neljas küsimus ja viies, vastan neile korraga. Neljas küsimus: "Kas valitsus on analüüsinud 1. mail kavandatud aktsiisitõusude mõju olukorras, kus energiahinnad on juba maailmaturu tõttu märkimisväärselt tõusnud?" Ja viies küsimus: "Kas valitsus kaalub aktsiisitõusude edasilükkamist või ärajätmist, et vältida täiendavat hinnasurvet Eesti majandusele ja tarbijale?" Vastus. Nagu öeldud, vastan kahele küsimusele korraga. Jah, valitsus otsustas 1. maiks planeeritud aktsiisitõusu ära jätta. 

Kuues küsimus: "Milliseid täiendavaid samme plaanib valitsust teha, et vähendada Eesti majanduse ja inimeste toimetuleku sõltuvust energiahindade järskudest kõikumistest. Vastus. Oleme teinud olulisi otsuseid, et mitte ise hoogu anda hinnatõusule. Selleks otsustasime ära jätta 1. maist aktsiisitõusud. Mõju majandusele on circa 40–60 miljonit. Võrdluseks: Saksamaa tegi kütusekulu vähendamise 1,6 miljardilise otsuse, mille mõju Eesti majanduse suurusega riigis oleks circa 15 miljonit. 

Valitsus on langetanud otsuseid, mis toetavad majanduse kasvu ja elanike toimetulekut järgmiste meetmetega. Kõigepealt, läbi ajaloo suurim tulumaksulangetus, tänu millele kasvas keskmise palgasaaja netosissetulek kuus ligi 10%. Teiseks, töötasu kuu alammäära tõus 946 euroni, kasv ligi 7%. Kolmandaks, keskmine vanaduspension suurenes tänavu 860 euroni, tõus oli kiirem kui prognoositav hinnakasv. Neljandaks, tõstsime toimetulekutoetust 10% ja oleme arvestanud võimalusega, et toimetulekutoetuse tõus jätkub. 

Toimetulekut parandavatele meetmetele lisaks oleme astunud samme, et suurendada taastuvenergia pakkumust soodsate hindade jaoks. Märtsis tegi valitsus otsuse korraldada uus taastuvenergia vähempakkumine, millega toetatakse aastas 1 teravatt-tunni mahus maismaa tuuleparkide toodangut suurendamise võimalusega 2 teravatt-tunnini. Loomisel on kohalikele omavalitsustele tuulehoo preemia. Toetust saab taotleda, kui kehtestatud planeeringutesse on jõudnud vähemalt kaheksa tuulikut. Toetus jaguneb planeeringu kehtestamise ja ehitusloa andmise vahel. 

Märtsis esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, et saaks tulevikus Eestisse kavandada tuumaelektrijaama. Elering jätkab uute juhitavate võimsuste ehk gaasijaamade rajamisega. Erasektor rajab aktiivselt salvestusvõimekusi ehk akuparke. Energiaotsuste fookus on olnud vähendada sõltuvust fossiilsetest allikatest ja toetada energiatõhusust, näiteks elumajade terviklikku renoveerimist, taastuvenergial põhinevaid küttelahendusi. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ei olnud plaanis esimesena küsida, aga mul on kõigepealt üks kommentaar. Kõigi aegade suurim, või kuidas te nimetasite, tulumaksu langetus – ma jätkuvalt väidan, et ühiskonna kõige haavatavam grupp sellest piisavalt osa ei saanud. Aga see selleks. Kui te jätkuvalt seda rõhutate, siis me rõhutame vastu, et see võib-olla ei olnud parim tee.

Aga ma küsiksin selle kohta, mida te Lauri Laatsi küsimusest, mis ta alguses vihjas, mis puudutas rahvusvahelist praktikat, ja te vastasite ka sellele. Kas ma sain õigesti aru, et te ikkagi pidevalt seda kaardistate, pidevalt neid häid praktikaid otsite? Kas võib ikkagi ühel hetkel tulla veel mingisuguseid kiireid lahendusi, mida erinevad riigid oma inimeste toimetuleku parendamiseks mõtlevad just seoses kõrgete energiahindadega?

Aitäh! Siin oli nüüd mitu aspekti. Jah, mina viitan kõigi aegade suurimale tulumaksureformile, see puudutab kogu Eesti elanikkonda, ja eeskätt lähtun sellest, mis on keskmise palga ümber, sellest allapoole, sellest ülespoole. Nii et see kirjeldab, Eesti Panga andmed kirjeldavad ka, mis see tähendab: keskmise palga saajale umbes 10% netopalga kasvu ja majapidamisele umbes 6%. Nii et see ehk annab aimu, kuidas see majapidamistele mõjus. Kui majapidamise sissetulekud kasvavad umbes 6%, siis ma arvan, et ehk see ikkagi aitab inimesi. Ligi 800 miljonit vähem makse kokku korjata.

Nüüd, kui te küsite, kas teiste riikide situatsiooni me jälgime, meetmeid jälgime, siis vastus on, et jah, seda me teeme, me jälgime mitmes plaanis. Üks on loomulikult see, mis toimub Lähis-Idas ja milline on selle mõju majandusele laiemalt, sest selle potentsiaalsed negatiivsed efektid on üsna suured. Kui see konflikt kestab väga kaua, ehkki jah, tõepoolest – ma tuginen BBC andmetele, mul ei ole paremaid käepärast kohe –, toornaftast tuleb siiakanti, Euroopa poole umbes 4–5%, suur osa tegelikult läheb Aasiasse, siis kütuse hinna tõus on ainult väike osa, mis majandust puudutab. Sealt tuleb ka meie nii-öelda maailmajaole või Eestile näiteks. Meid huvitab see, milline, noh, ma ei ütle, et teised teemad ei huvitaks, aga võib-olla energeetikavaldkonnas huvitab näiteks, milline on gaasi hind ehk TTF, et mis see gaasiindeks parajasti teeb. Meie jaoks on see oluline, kuna meil on praegu energeetikas algamas hea periood, kus tuul puhub ja päike paistab, keskmine hind on madal. Aga sügisel … Nii. (Liigutab mikrofoni.) Panen natuke kõrgemale. Selge, aitäh! Need olid siin mul ees vahepeal. Sügisel on see pilt selline, kus gaasivarud peavad olema soetatud. Ja sellel hetkel, kui see on soetatud kõrgema hinnaga, kui varem planeeritud, siis on meil tegelikult talvel tõenäoliselt ka kütte hind kõrgem või energia hind kõrgem. 

Ja lisaks, seal on väga palju, näiteks põllumajandus võib pihta saada potentsiaalselt sellestsamast Hormuzi väinast, mis võib tähendada seda, et ma saan aru, nagu Eesti põllumehed uudistes ütlevad, kevadine väetis on neil varutud, aga sügise puhul ei tea, hindavad, mis see olukord seal on. Nii et me jälgime nii seda situatsiooni kui ka kõike muud, mis toimub maailmaturgudel. Ja lõpuks ka euribori jälgime me kõik. Euribor on Eestis praktiliselt pereliige, mis võib sügise poole kunagi tõusma hakata, kui see konflikt ei lahene.

Aga me jälgime ka neidsamu meetmeid, mida teised riigid teevad. Sellepärast ma ütlesin, et üks, mida opositsioon – seda vist küll sotsid ei nõua – pigem nõuab seda Isamaa, mulle tundub, on riigist erinevate teenuste arvelt raha kokkukorjamine. Ma tõin näite, et soomlased plaanivad täiendavalt kärpida, meie suurusjärgus oleks see veidi 100 pluss miljonit. Aga ma meenutan, et see valitsus või umbes Kaja Kallase algusest me oleme umbes 1,4 miljardit juba kärpinud. Iga aasta võtame täiendavaid kärpeid ja teeme veel, kui on vaja. Või siis abipaketid suurusjärguna. Kui ma võrdlen meid sakslastega, siis 1,6 miljardit Saksa majanduses on nagu 15 miljonit meil kütusehindade kompensatsiooniks. Nii et me jälgime seda kogu aeg. 

Ja samamoodi jälgime ka seda, mis toimub kütuseturul. Kui vaadata kütuse hindu, siis ERR-i portaal on minu meelest väga tänuväärne koht, seal saab käia vaatamas, mis on kütuse hind. Olgu nad lahkelt tänatud. Meil on ikkagi kütuse hind, hoolimata sellest, et ka teised riigid on erinevaid samme lubanud, olnud vist kogu selle Iraani sõja vältel Eestis ikka veidi soodsam. Nii et me kindlasti jälgime ka seda, mis toimub naabri turgudel, ja ma kahtlustan, et neil need ajutised meetmed saavad üsna varsti otsa. Seetõttu meie aktsiisitõusu ärajätmine tõenäoliselt muudab meie kütusehinna ikkagi soodsamaks oluliselt kui nende ajutised meetmed. Nii et jah, vastus lühidalt on, et me jälgime.

Teiseks, tulumaksureform. Ma võin viidata näiteks LHV-le, kes üldiselt oma prognoosides ei ole liiga optimistlik, pigem on pessimistlik. Nende hinnang on, et umbes 90% töötavatest inimestest sai tänu sellele tulumaksureformile täiendava sissetuleku.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma jätkan sealt, kus me tegelikult esimeses päevakorrapunktis pooleli jäime. Ma ei saanud konkreetset vastust küsimusele, kas nüüd see Eleringi küsimus, see Eleringi otsus gaasijaamad ehitada, kas see küsimus oli ka valitsuse laual.

Aitäh! Seda, et meil on vaja juhitavat võimsust taastuva kõrvale, oleme me arutanud, kordan, nii koalitsioonis kui opositsioonis. Majanduskomisjonis olen ma, ma veel kord arvan, mõlemas rollis seda arutanud nii opositsiooni poole peal kui ka koalitsiooni poole peal. Seda on igal juhul vaja, seda esiteks. Teiseks, see, et hangitakse juhitavaid võimsusi taastuva energia kõrvale, on kindlasti osa sellest energia arengukavadest ja Elering sellele vastavalt käitub. Konkreetseid hankeid, võimsushankeid teeb ikkagi Elering ise, mitte valitsus.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma siin vaatan nende Euroopa riikide nimekirjale otsa, kes on ühel või teisel moel siis teinud midagi, et parandada inimeste toimetuleku ja kuidagi leevendada seda hindade tõusu tanklates. Vaatan, kas siis niimoodi, et kehtestatakse mingi hindade lagi või siis alandatakse aktsiisi või käibemaksu. See on päris pikk nimekiri. Austria, Poola, Itaalia, Horvaatia, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Portugal, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa, Rootsi – see võib-olla isegi ei ole täisnimekiri. Ja siis ma vaatan nagu, mida on Eesti valitsus teinud. Eesti valitsus on öelnud, et me ei tõsta aktsiisi lisaks veel sellele. Aga kas teile ei tundu, et see ei ole päris see, mida Eesti inimesed selles olukorras ootaksid?

Aitäh, hea sünnipäevalaps! Endiselt ka selle arupärimise juures soovin teile õnne! Kui inimene nüüd lülitus interneti kaudu, nagu Lauri Laats armastab öelda, vaatama, siis ta teab seda, nii et palju õnne. 

Nüüd sellest hinnast ma veidi ka rääkisin, aga mul ei ole jah, võib-olla sihukest kogu, ütleme, et on erinevaid neid hinnavaatlussaite. Ma kasutan ühte Euroopa Liidu oma, kus uuemat ei ole kui 4. mai oma, aga lõppkokkuvõttes eks need kõik näitavad teatud perioode kriisi vältel. 

Kui ma võrdlen meid lähiregiooniga, siis Eestis diisel on siiski odavam kui Lätis, Leedus, Soomes. Ja kindlasti on ka volatiilsust, sest sõites läbi kogu Eesti näiteks kaubanduspealinnast Keilast, siis ühes servas võib see olla 1,8–1,9 aeg-ajalt ja teises 2 koma midagi. Nii et selles mõttes ka väikses asulas võib see olla ühte- või teistpidi. Vahel juhtub nii. 

Aga kütuse hinna puhul me loomulikult jälgime, mida naabrid teevad. Ma arvan, et teie küsimus oli selles mõttes targalt püstitatud, sest naabrite maksulangetused on olnud ajutised ja isegi sellega jäävad nende hinnad kõrgemaks. Meie otsustasime aktsiisitõusu ära jätta, mis ei ole ajutine. Mis tähendab seda, et kui nende ajutised meetmed läbi saavad, saab see vahe nendega olema veel suurem ja meil saab oluliselt soodsam olema kui neil. Nii et ma arvan, et küllap me siis näeme neid saadikuid, kes hakkavad nõudma fossiilsete kütuste tõusu. Ma loodan, et see vastas teie küsimusele.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma väga vabandan, aga kui te ütlete, et kütuse kõrgete hindade tulud lähevad rahvale kasuks, siis te eksitate meid. Tegelikult röövite inimesi kõrgede maksudega ja siis väidate, et aitate neid. Inimesed nälgivad, et maksta energia eest, samal ajal kui teie arutlete riigi hüvangu üle. Kas te tõesti arvate, et riik ja rahvas on kaks erinevat asja? Aitäh!

Aitäh! Nojah, ma saan aru, et teie väide on eeskätt propagandistlik, aga ma võin kinnitada, et kõik maksud, mis kokku korjatakse, lähevad riigieelarvesse. Te olete kuulnud, et Eesti riigieelarve on tõesti defitsiidis, see tähendab seda, et meil jääb isegi veidi raha puudu, me kulutame iga aasta rohkem raha, kui meil on. Kõik kuluartiklid on kirjas, enim on kasvanud kaitsekulutused, kasvavad sotsiaalkulutused, me maksame pensione, tervishoiule kasvab kulutuste hulk, haridusse panime palgaraha juurde – sinna see raha läheb. Nii et kui te ütlete, et see on röövimine, et me maksame pensionideks raha, paneme kaitsesse raha, tõstame hariduses palku, politseinike ja päästjate palku – no jääme eriarvamusele.

Lauri Laatsi ei ole, aga Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud onu Heino, auväärt valitseja! Hormuzi nii-öelda sõda on tõsiselt kahjustanud Ras Laffani, maailma suurimat LNG-terminali, mis on andnud Euroopale väga suure osa sellest LNG-st. Ma ei hakka neid numbreid nimetama, need on kõvasti kahjustatud, aga selle tulemusena on Euroopa plaanid LNG-ga sisuliselt ju kokku kukkumas, aga see tähendab suuremat võimalust Ühendriikidele hakata oma LNG gaasiga nii-öelda manipuleerima Euroopaga, rääkimata Venemaa võimalustest. Mida teie selle kohta arvate, et Euroopa muutub palju haavatavamaks või on juba muutunud tänu sellele kriisile ja eriti Ras Laffani olulisele kahjustamisele, kuna sealt ei tule enam nii palju, nagu oli plaanitud Euroopale? Ja see tähendab, et Ameerikal tekib võimalus ... Aitäh!

Aitäh! Teie aeg!

Aitäh, hea küsija! Paljud energeetikarajatised ja -väljad on saanud selles regioonis pihta. Täpset ülevaadet, ma kahtlen, kellelgi väga head on. Osa rajatisi on suletud laheriikidest sellepärast, et vältida võimalikku ohtu, aga isegi nende sulgemine võib tähendada seda, et suuremad rajatised – LNG või mis tahes muud tootmisrajatised –, kui sa kahe nädalaga ta sulged, siis käivitamiseks läheb veel kaks nädalat. Nii et kõik see on nii või teisiti käibest eemal. Küsimus on, kui suur see mõju turule on. 

Täna on võib-olla veel vara hinnata, eeskätt kütuse tarnehäired on need, mis on väga aktuaalsed meie regioonis. Tõenäoliselt gaasi pool muutub aktuaalseks lähikuudel, sest gaasimahuteid tõenäoliselt asutakse ju täitma suvel ja sügisel. Kindlasti varude keskused ja kõikide riikide varude eest haldajad hoolitsevad selle eest, eraettevõtjad samamoodi, et mida nad täpselt kust saavad. Ei saa välistada, et on riike, kes suudavad oma tootmist sellel hetkel suurendada. Aga kindlasti, jah, seesama TTF, mille järgi seda arutatakse, gaasi hinnaindeksit, on kõrgemal, kui vähemalt algselt loodeti või prognoositi. See võib tähendada mõju küll. Ma arvan, et selle küsimuse mõte on muidugi õige. Ega olemuselt ongi nii, et sellised kriisid meenutavad kenasti, miks tuleks eelistada kohapealset ehk näiteks tuult ja päikest ning rajada siia uusi energeetikarajatisi, mitte üksiti sõltuda ainult fossiilidest, mis on kallid ja vahel ei ole ka kättesaadavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Mul on kaks küsimust, väga konkreetset küsimust, et pärast ei saaks nagu väita, et ei saanud aru või et tõlgendati valesti ja nii edasi.

Punkt üks on see, et tõesti, 1. maist Riigikogu võttis otsuse vastu, tähendab, me võtsime otsuse vastu ära jätta aktsiisitõus 1. maist, mis oli planeeritud. Siinsamas Riigikogu saalis oli selle hinnaks märgitud 38–40 miljonit. Teiselt poolt me teame, et hinnad on kõrged ja tänu sellele, et hinnad on kõrged, siis laekub ka rohkem käibemaksu. Sellest lähtuvalt küsin, kas teie arvutus juba näitab, et see täiendav käibemaksu nii-öelda laekumine katab ära selle 40-miljonilise nii-öelda otsuse, mis on miinusmärgiga riigieelarve vaates. See on esimene küsimus.  

Ja teine küsimus, mis puudutab Ligi väljaütlemist: kas teie ka toetate tema nägemust, et Eesti rahvas peaks praegu nende erakorraliste hinnatõusudega ise hakkama saama?

Aitäh! 

Aitäh! Teisele küsimusele vastan, et me ju jätsime aktsiisitõusud ära. 

Ja esimesele küsimusele vastan, et täpsed laekumised lööb ju Rahandusministeerium riigikassas kokku ja siis me saame hinnata, mis see täiendav laekumine oli ja milline oli selle võimalik vahekord lootuses, mis pidi tulema aktsiisitõusust. Ega rahanduslik loogika, ja ma ei taha prognoosijaid kuidagi keerulisse olukorda seada, sest ma ei kadesta nende tööd, see on praktiliselt võimatu praegu, rahanduslik loogika annab ainult võimaluse arvutada Rahandusministeeriumil ja teistel toredatel inimestel, kui palju jääb justkui nii-öelda matemaatiliselt saamata. Seda paindlikkust neil tihtipeale ei ole. Olen minagi nendega seda küsinud ja debatti pidanud, et aga, sõbrad, teisel poolel on ju täiendav laekumine maksudest näiteks, kui energiahinnad on kõrgemad. Nii et see selgub kahjuks tagantjärgi, kui nad löövad kokku, mis need laekumised on. Aga ma arvan, et otsus aktsiisitõusud ära jätta oli väga õige ja ma tänan kõiki, kes siin Riigikogu saalis seda toetasid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kuulasin kogu seda debatti üleval oma fraktsioonis ja tulin siia alla. Ma imestan, et siin keegi ei ole juhtinud tähelepanu, võib-olla mul läks ka mingi asi kõrvust mööda, aga peaminister kogu aeg räägib, et nemad jätsid aktsiisitõusud ära. Vabandust, aga see on pooltõde. Te lükkasite nad ainult edasi, te ei jätnud neid aktsiisitõuse ära. Kui te räägite asjast, siis rääkige asjadest nii, nagu nad päriselt on, mitte ärge ilustage seda ehk otse öeldes ärge valetage Eesti rahvale.

Väga raske on seda küsimust leida, aga aktsiisitõusud sellel aastal ei toimu. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Selles formaadis on tavaliselt igal Riigikogu liikmel üks küsimus. Nii et siis on lihtsam jälgida ka peaministril. 

Aga läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud peaminister! Mitte nii kaua aega tagasi püüdsin ühelt ministrilt teada saada, kuidas peaksid meie kodanikud kõrge energiahinna tingimustes hakkama saama. Me teame, et paljud pered on sunnitud arvete tasumiseks end toidus piirama. Vastus oli harukordselt küüniline. Inimesel pole mingit abi vaja, ütles minister. Meil on olemas toimetulekutoetuse süsteem ja inimestele jääb igal juhul kätte elamiseks vajalik summa, ütles minister.  Minister ei täpsustanud, kui suur on meie toimetulekutoetus. Seda teen mina: 220 eurot kuus. See on poolteist korda väiksem ametlikust toimetulekupiirist. Ehk toetuse saajad on algusest peale määratud nälgima.

Meie kliimas ei tohiks kütte ega elektri eest maksmine olla luksus, kuid meil paraku ongi nii. Ja pidev maksutõus suurendab vaid meie perede kulusid eluliselt vajalikele teenustele. Inimestele pakutakse valikut, kas istu külmas ja pimeduses või nälgi. See on küsimus, mille pealt ei saa kokku hoida. Toimetulekutoetus peab vastama hinnatasemele. Küttekulud ei tohi ületada 10% pere sissetulekust. Vastava seaduse olen ma parlamendile juba esitanud. Elektrimaksud peavad olema minimaalsed ja CO₂-heitme maksud tuleks üldse kaotada. Riik ei saa rikastuda selle arvelt, et tema kodanikud nälgivad. Riik, kus elanikkond on vaene, ei saa olla rikas. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea peaminister ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ja siin me jälle oleme, kus me meie küsimustele saime teada, et tegelikult on ju kõik hästi, on tehtud ühte, teist ja kolmandat, neljandat. Aga kogu selle nii-öelda tegevuse juures meie inimesed ei ole tegelikult tundnud seda leevendust. Minu arust see on kõige suurem probleem, et see ei jõuagi meie valitsuse liikmetele ja peaministrile kohale. Et konkreetselt sõnades väljendatakse, nagu midagi tehakse, aga kui inimene läheb tanklasse ja täidab oma autopaagi, siis tal kulub tunduvalt rohkem raha, kui need tavapärastel aegadel on olnud, lausa üle 30% rohkem.  

Nüüd on küsimus, et aga kust need inimesed siis raha saavad. Eks ikka millegi kõrvalt. Kas mõni laps jääb trennita, kas mõni laps jääb väärtuslikust toidust ilma või peab ise seesama pereisa või pereema hoidma kõhu arvelt kokku. Vot seda arusaama, kuidas neid inimesi aidata, praegusel valitsusel ei ole.  

Ma lugesin ette ju erinevaid riike siinsamas, kui ma seda arupärimist ette kandsin, kes on juba võtnud tarvitusele erinevad meetmed. Jah, peaminister samamoodi tuli ja nimetas need riigid ja tõi välja ka need numbrid, isegi kiitis takka, et need numbrid on tegelikult väga suured, miljardites. Aga me ei pea ju miljardites neid küsimusi lahendama, palju, tunduvalt väiksemates proportsioonides, sellepärast et meil on väike riik, tunduvalt vähem inimesi. Ma arvan, et see on täiesti meile jõukohane, kui ajada õiget maksupoliitikat. 

Ka selles osas on arusaam vajaka praegusel valitsusel. Nad ei saa aru, et tegelikult need maksutõusud, mis on rakendatud, tõstetud või siis juurutatud uued läbi automaksu ja nii edasi, on otseselt löönud meie inimesi, rahakotte. Ja nii nagu ka hea Madis Kallas ütles, eelkõige on need löönud vähekindlustatud inimesi. Seda arusaama tegelikult kahjuks ei ole, vähemalt ma ei näinud tänastes ei esimesele arupärimisele ega praegu kolmandale arupärimisele vastustes. See on probleem. Ei taheta tunnistada probleeme.  

Loomulikult on lahendus see, et tuleb teha ajutised otsused, langetada veelgi rohkem aktsiisimaksu või siis käibemaksu, nii nagu ka Keskerakond on välja pakkunud ühes eelnõus. See tegelikult aitaks, see leevendaks olukorda.  

Need rahad, mis läbi hinnatõusu, läbi käibemaksu laekuvad sellel aastal riigikassasse, on märkimisväärsed. Need on kindlasti suuremad kui see summa, mis riigile jääb kätte saamata seoses aktsiisitõusu ärajätmisega. Või siis, vabandust, nii nagu ka hea kolleeg ütles, seda lükati lihtsalt edasi, sellepärast see järgmine aasta nagunii on planeeritud teha.  

Minu arust ei tajuta üleüldiselt üldse, kuidas praegune kütuse hind mõjutab meie majanduskeskkonda. No ei ole üldse sellist arusaama. Rahandusministril peaks vähemalt see olema. No andke andeks, meil on ka kuskil varjus majandusminister, muidu tore poiss, aga hea minister, aga miskipärast seda ei ole nagu näha. Ja kui see minister peaks praegu tegelikult hea seisma ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna eest, siis teda pole lihtsalt. Majandusminister praegu tegelikult peaks olema väljas ja seisma selle eest, vähemalt kabinetis, et need erandid ja leevendused tuleks. 

Paluksin veel kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks. 

Ja kui ma ütlesin, et hea minister, siis loomulikult jutumärkides, eks, see on irooniaga öeldud. Aga peab au andma, vähemalt ta on tunduvalt viisakam kui rahandusminister, kes selgelt, varjamatult võtab sõna ja rahulikult ütlebki, et kuulge, Eesti rahvas, jah, hinnad on kõrged, aga saage ise hakkama, et Eesti riik teile appi ei tule. See on tema sõnad. 

Nii et sellise valitsusega me praegu oleme ja mul on kahju, et ka peaministril on klapid ees. Võiks mõelda rohkem tuleviku peale ja võiks mõelda ka selliste olukordade peale, mis tegelikult on mõjutanud otseselt veelgi negatiivsemalt meie inimeste ja ettevõtete olukorda. Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Ma soovin taas kord rõhutada seda, millele ka peaminister viitas, et 90% tööl käivatest inimestest sai tulumaksu langetamisest osa. Ma sellele üldse vastu ei vaidle, aga me unustame kogu aeg ära, et väga suur osakaal oli just nendel, kes teenivad üle 3500-eurost brutopalka. Sisuliselt me neile samuti tegime väga suure nii-öelda leevendusmeetme. Aga ma väidan, et ühiskonnas on grupp, kes tegelikult oleks vajanud seda rohkem, ja kui see summa on 150 pluss miljonit, siis see on see, millele me kogu aeg oleme rõhutanud ja me paluksime seda mitte kontekstist välja rebida kogu aeg. 

Aga mis puudutab seda punkti konkreetsemalt, siis ma olen nõus, et Vabariigi Valitsus on tegelikult teinud päris mitmeid samme. Ka aktsiisitõusu ärajätmine on kindlasti positiivne. Samuti oli täna kultuurikomisjonis arutelu, mis puudutas näiteks laste suvelaagrite käibemaksu temaatikat. Ma arvan, et sarnaseid näiteid võib veel tuua. 

Täna ma küsisin peaministrilt kaks korda erinevate rahvusvaheliste näidete kohta, mida ja kuidas Vabariigi Valitsus selles osas analüüsib, mida nad jälgivad, mida nad kaardistavad. Lugedes ka ise päris palju meediat ja vaadates, missuguseid meetmeid teised riigid välja pakuvad, minu sõnum ka kolmandat korda on valitsusele, veel kord, julgemalt vaadata piiri taha, vaadata just neid näiteid, mida teised riigid oma inimeste toimetuleku valguses on langetanud või plaanivad teha, ja seda just lähtuvalt energia hinna päris kiirest kasvust viimaste kuude ja tegelikult viimaste aastate vältel. 

Edu jätkuvalt lahenduste otsimisel! Meie fraktsiooni taha see kindlasti ei jää, kui tullakse sisuliste ja kiireid lahendusi pakkuvate ettepanekutega siia saali. Aitäh!

Aitäh! Läbirääkimised lõpetab peaminister. Palun!

Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Head külalised! Noh, inimesed interneti vahendusel, nagu Lauri Laats alati ütleb, ma siis ütlen ka, et tervitused internetti. Ma lihtsalt lühidalt, võib-olla te ei pannud tähele, aga needsamad meetmed, mida me oleme astunud, ongi selleks, et inimesed saaksid paremini hakkama. Ja noh, ütleme nii, et seesama kirjeldus, võrreldes loetletud riikidega – ma sellepärast tõin ka neid enne, kui te siin omavahel Epleriga vestlust pidasite –, et paljudes riikides erinevad sammud, mis on tehtud – ja ma ei hakka neid numbreid kordama –, on meie majandusse võrreldes ülekantuna, noh, Saksamaa 1,6 miljardit on meil 15 miljonit. Nii et tegelikult me oleme palju suuremaid samme teinud. Seda esiteks.

Ja teiseks, me kindlasti jälgime seda, mille kohta Madis Kallas ka küsis, mida teised teevad. Veel kord, see on üsna oluline meenutus nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Lähiriikides näiteks kütuse hinnas on tehtud soodustusi ja kütuse hind on kogu selle Iraani konflikti ajal olnud Eestis soodsam kui nendes riikides, kus on tehtud ajutisi soodustusi.

Aga me jätsime ära aktsiisitõusu ja kujutage nüüd hetkeks ette, mis juhtub nendes riikides, kui otsesed aktsiisisoodustused läbi saavad. Ja meil on seni juba praegu kütuse hind soodsam. Nii et ma arvan, et me oleme teinud mõistlikke otsuseid, aga me kindlasti jälgime kõiki samme, mida teised riigid teevad, jälgime, mis toimub Lähis-Idas. See ei ole kuidagi valimislahendus, sest seni, kuni see kriis kestab, ja isegi kui see kriis peaks homme lõppema, siis selle siire majandusse on juba mitu kvartalit igal juhul. Nii et igal juhul tuleb toimetada. Ja ma arvan, et Eesti majandusele annab hingamisruumi tulumaksu langetamine. See jätab majandusse rohkem raha investeeringuteks, oma tuleviku kindlustamiseks. See on väga oluline otsus. Aitäh!

Aitäh! Sellega sulgen ka läbirääkimised. Me oleme läbinud ... Nii, Lauri Laats pane siis. Jah, aitäh! Tuleb kiirem olla. Teie nime tõesti nimetati. 

Aga läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Züleyxa Izmailova, Heljo Pikhofi, Tanel Kiige, Reili Ranna, Andre Hanimäe ja Riina Sikkuti poolt peaminister Kristen Michalile esitatud arupärimine vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta naiste ning LGBT+ inimeste suhtes, nr 959. Ettekandeks palun siia Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister! 18. märtsil oleme esitanud peaministrile arupärimise seoses üsna jõudsalt leviva vaenu õhutamisega. Ma lugesin just äsja oma sotsiaalmeediast, et üks mu tuttav langes Tartus homofoobide rünnaku ohvriks. Nimelt, inimesel visati pudeliga nägu katki. Aga tegelikult on väga palju probleeme seoses sellega, kuidas räägitakse inimestega nii sotsiaalmeedias kui tegelikult ka päriselus. Samas venitatakse valitsuse poolt jätkuvalt vaenukõne seaduse õigusliku reguleerimisega. Selle kohta me tahamegi peaministrilt täpsemalt küsida. Loodan, et peaminister loeb ka need küsimused ise ette, ma ei hakka ise siin selle peale aega raiskama. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd siis palun arupärimisele vastama peaminister Kristen Michali.

Nii. Hea juhataja! Head arupärijad! Hea Riigikogu liige! Head inimesed internetis! Alustan vastamist arupärimisele nr 959. See puudutab vaenu õhutamist ja vaenukõne levikut naiste ja LGBT+-inimeste suhtes. 

Nii. Esimene küsimus: milliseid konkreetseid samme on valitsus astunud vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku vähendamiseks, arvestades, et samade sihtrühmade puhul on näha väga rasket vaimse tervis langust? Vastus. 2025. aasta novembris kinnitati LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava aastateks 2025–2030, et edendada vähemuste võrdseid võimalusi. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning hoiakute, väärtuste kujundamisega. Eesmärk on, et vägivalla suhtes oldaks sallimatud, osataks vägivalda märgata ja julgetaks asjakohaselt reageerida, sealhulgas ka vägivallast teavitada. Kõigile vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivalla ohvrid saavad abi, LGBTIQ-inimesed tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Nähakse ette konkreetsed tegevused, kujundamaks eelkõige haridus- ja töövaldkonna kaudu laiema ühiskonna hoiakuid LGBTIQ-inimeste suhtes. Samuti on rõhku pandud vägivalla ulatuse mõistmiseks ja sellele reageerimisele. Politseinikke, piirivalvureid ja vanglatöötajaid koolitatakse ning neile luuakse juhendid, mille eesmärgiks on anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja võrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-inimestega usalduslike suhete loomisest. Samuti pannakse rõhku sellele, et ohvriabiteenused oleksid senisest LGBTIQ-inimestele veelgi kaasavamad ning nähtavamad. 

Teine küsimus: kuidas hindab valitsus riski, et vaen LGBT+-kogukonna vastu on noorte hinnangul normaliseerumas, arvestades samal ajal, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu järgi on Eesti 15–17-aastaste LGBT+-noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud 38% harva, 24% sageli ja 9% pidevalt ning vaid 30% ei ole suitsiidimõtteid viimase aasta jooksul üldse mõelnud? Milliseid konkreetseid meetmeid on valitsusel kavas kasutusele võtta, et vähendada vaenust ja tõrjutusest tulenevat vaimse tervise kahju? Vastus. Pole kahtlust, et diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimese vaimsele tervisele halvasti. Selleks, et vähendada vaenust ja tõrjutusest tulenevat vaimse tervise kahju, on tegevuskavas konkreetsed tegevused hariduse, noorte, tervise, tööelu ja siseturvalisuse valdkondades. Turvalisemad koolid, tervishoiuasutused ja töökohad on LGBTIQ-inimeste kaasamise võtmeks. Teadlik ja toetav reageerimine diskrimineerimisele, vaenule ja vägivallale politsei või ohvriabi poolt on oluline. Tegevuskava näeb ette tegevused selleks, et niinimetatud eesliinitöötajatel oleks LGBTIQ-inimestele vajaliku teenuse pakkumiseks piisavad teadmised ja vahendid. Lisaks toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium strateegilise partnerluse raames Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu projekti "Võrdsed võimalused – tugevam ühiskond" aastatel 2025–2027. Selle raames rahastatakse erinevaid tegevusi huvikaitsest kogukonnatööni. Näiteks teavitustöö LGBT+-teemade, inimeste ebavõrdse kohtlemise ja vaenu teemal ning vaenukuritegude, avalduste ja ebavõrdse kohtlemise juhtumite kogumine. Samuti koolitustegevus teadlikkuse parandamiseks LGBT+-inimeste ja võrdsete õiguste teemadel erinevates valdkondades. Oluliseks projekti suunaks on ka esmatasandi juriidiline ja psühholoogiline nõustamine, sealhulgas LGBT+-inimeste kogemusnõustamine, toetusgruppide korraldamine ning kogukonnakeskuste ülalpidamine LGBT+-inimestele ja nende lähedastele. 

Kolmas: kuidas selgitate ja milliseid järeldusi teete sellest, et FRA 2023. aasta uuringu kohaselt on 28% Eesti LGBT+-noortest aasta jooksul teinud enesetapukatse? Millised on valitsuse konkreetsed sammud, et seda näitajat vähendada? Vastus. Diskrimineerimine, vaen ja vägivald mõjuvad inimeste vaimsele tervisele halvasti. Konkreetselt näeb tegevuskava ette näiteks järgmisi tegevusi, mis käsitlevad küsimuses esitatud aspekte. Esiteks, ohvriabi. Põhikoolituse ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitustes käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslikke suhteid. Töötatakse selle nimel, et ohvriabiteenus oleks senisest LGBTIQ-inimestele kättesaadavam ning nähtavamalt tuge pakkuvam. Näiteks julgustatakse lehekülgedel palunabi.ee ja lasteabi.ee LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole pöörduma. Teiseks, vaimse tervise teenused. Töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja koolipsühholoogi kutsestandardiga seatakse ootus, et vaimse tervise spetsialistid oskaksid tagada LGBTIQ-patsientidele kaasavat, toetavat ja turvalist keskkonda. Toetatakse kõrgkoole, et meditsiini erialade õppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid. Samuti näeb tegevuskava ette meditsiinivaldkonnas koolitusi ja vastavate juhiste loomist. Kolmandaks, koolikeskkond. Õpetaja kutsestandardiga plaanitakse seada ootus, et õpetaja oskab tagada LGBTIQ-õpilastele kaasavat, toetavat ja turvalist õppekeskkonda. Samuti toetatakse kõrgkoole, et erinevad haridusvaldkonna õppekavad sisaldaksid LGBTIQ-inimestega seotud teemasid, ning luuakse vastavad juhised haridusvaldkonnale. Ette nähakse, et riigi poolt rahastatud kiusamisvastastes tegevustes pööratakse ühe riskirühmana tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise keskkonna tagamisele.

Neljas küsimus: miks venib vaenukõneseaduse regulatsiooni menetlus, milline on valitsuse konkreetne ajakava, arvestades, et viivitused jätavad vähemused olukorda, kus vaenu normaliseerumine ja sellest tulenev kahju süveneb? Vastus. Justiits- ja Digiministeerium on ette valmistanud uue karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb vaenu õhutamist ja vaenumotiiviga kuritegusid. Valitsusel on kavas juba lähimas tulevikus välja töötatud eelnõu arutada. Tartu Ülikool on eelnõu kooskõlastuses välja toonud, et puudub sisuline vajadus kahe paralleelse koosseisu loomiseks. Kaldun seda seisukohta jagama. Kui tegu on sisuliselt sama, peaks ka koosseis olema üks. Põhiseaduses, mis on kõigist seadustest ülem, on kirjas, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et toimub vaenu õhutamise normaliseerumine. Ka andmetele tuginedes pole võimalik väita, et oleks toimunud karistusseadustiku § 151 alusel karistatavate tegude osas oluline juhtumite arvu kasv ja sellega kaasnev vaenu normaliseerumine ja süvenev kahju. Karistusseadustiku § 151 alusel on kuritegusid registreeritud viimastel aastatel väga harva. 2023. ja 2025. aastal mitte ühtegi registreeritud juhtumit, 2024. aastal üks juhtum. Kuriteo eest süüdimõistvaid otsuseid selle perioodi kohta ei ole. Väärtegusid on karistusseadustiku § 151 alusel registreeritud 2023. aastal seitse, 2024. aastal üks ja 2025. aastal viis juhtumit. 

Viies küsimus: kas valitsus peab põhjendatuks lähenemist, mille järgi kuriteona karistatav vaenukõne oleks vaid see, mis ohustab "kogu ühiskonna turvalisust" ning muudel juhtudel jääks vaenu õhutamine valdavalt väärteoks? Millise analüüsi alusel on valitud just selline lähenemine? Vastus. Valitsuses on eelnõu arutelud ees. Ma ise kaldun olema seisukohal, et Euroopa Liidu õiguse formaalne ülevõtt ei ole lahendus ja vaenu õhutamise regulatsiooni jaotamine kaheks koosseisuks puudub vajadus. 

Kuues: kuidas tagab valitsus, et vaenukõne regulatsioon ei loo hierarhiat, kus osa inimesi, inimgruppe on praktikas paremini kaitstud kui teised? Palun selgitage valitsuse seisukohta kriitika suhtes, et selline lähenemine jagab inimesed olulisemaks ja vähem olulisemaks. Vastus. Lõppeesmärk peab olema see, et kedagi ei diskrimineerita ja mitte kellegi olukord ei halveneks. 

Seitsmes: milliseid meetmeid on valitsusel kavas kasutusele võtta, et tagada vaenukõne ja vaenu õhutamise sihtmärgiks sattuvatele inimestele kiire õiguslik kaitse ja tugi? Vastus. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025.–2030. aasta kohta näeb ette mitmeid samme selleks, et ohvriabiteenus oleks senisest ligipääsetavam. Politsei, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes tuleb tegevuskava järgi anda teadmisi LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-inimestega usalduslike suhete loomisest. Ühtlasi luuakse samal eesmärgil juhis ning suurendatakse koolitustega politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadmisi võrdsest kohtlemisest. 

Ja kaheksas küsimus: kas valitsus on hinnanud, kuidas praegu kavandatav lähenemine mõjutab demokraatlikku arutelu, ühiskonna sidusust, arvestades, et vaenu õhutamine tõrjub inimesi ühiskonnast eemale ja kahjustab õigusriigi toimimist? Vastus. Valitsuses on eelnõu arutelud alles ees, nagu juba ütlesin. Üheselt selge on, et ühiskonda on vaja kaitsta vaenu õhutamise ja vaenukuritegude eest. Vaenu õhutamise eest karistamine nõuab muu hulgas ka põhiseadus. Tasakaalu otsimisel tuleb arvestada nii sõna- kui väljendusvabadusega ning leida tasakaal ka isikute õiguste ja vastutuse vahel. Riik peab tagama, et inimväärikus, õigus vaimsele ja füüsilisele tervisele ja õigus tunda ennast ühiskonnas hästi oleksid kaitstud. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaminister! Palun öelge, mis on teie kui peaministri hinnang Viljandis toimunule, kus Isamaa juhitud linnavalitsus keelas vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimise. Ja kas teid on sel aastal oodata Baltic Pride'i rongkäigule LGBT+ kogukonnale toetust avaldama?

Teise sündmuse kohta mul info puudub, ei oska täna öelda. Esimese kohta ütlen, et Viljandi linn, mis on üks armsamaid linnu Eestis, on kuidagi saanud tuntuks väga imelike uudistega. Ukraina lipu kadumine, mida põhjendati … Ma ei saanudki aru, millega täpselt põhjendati. See oli sisuliselt vabadusvõitluse sümboli mahavõtmine, sest ega Ukraina lipp ei ole oma olemuselt ainult ühe riigi lipp, vaid tegemist on vabadusvõitluse sümboliga. See jäi kadunuks. Kindlasti oli erinevat juttu selle saateks. Samamoodi seesama hoiak, et teatud vaated on vastuvõetavad ja teatud mitte. Ma ütleksin nii, et Isamaa on vist päris kõvasti EKRE mõjutuste all, hakatakse ikka ajas hoogsalt tagasi liikuma.

Martin Helme, palun!

Ma tahaksin ka üle rõhutada, et see ei ole sugugi ainult Isamaa, see on EKRE ja Isamaa koalitsioon Viljandis, mis kaitseb lastekaitsepäeval tervet mõistust ja normaalsust. Aga tulles selle arupärimise juurde, ma esitan nüüd mitu küsimust. Ma palun siis, et proovi kuidagi üles märkida, et sa ei vastaks ainult ühele, vaid prooviks kõigile. 

Kõigepealt ma tahaksin teada, kas sina tead, mitu sugu on olemas. Sinu kabineti haridusminister arvab, et sugusid on mitukümmend. Ja siis ma tahaksin teada, kas sina tead, mida need tähed kõik tähendavad, LGBTIQ. Kui saaks selle lahti seletada, et inimesed, kes vaatavad, ka teaksid, millest me räägime. Ja siis ma küsin, kas sa toetad sotside soovi hakata inimesi karistama, kui nad ei tea, mida tähendavad LGBTIQ ja kui nad ei ole nõus, et sugusid on rohkem kui kaks, sest see on ju nende soov.

Aitäh! Siin oli tõesti palju. Ma kõigepealt alguses ütlen seda, et aitäh, Martin Helme, et sa selle nii kenasti välja tõid, ma ei oleks suutnud seda paremini öelda. Tõepoolest, see on EKRE ja Isamaa – noh, ütleme, jäävad kadunuks nii Ukraina lipp kui ka kõik muud. Jah, ei maksa seda häbeneda ja ma näen, et te ei häbene ka. Need hoiakud on ikkagi täitsa arusaadavad. 

LGBTIQ – palun võtke Google lahti, siin on kenasti kõik kirjas: lesbi, gei, biseksuaalne, transsooline, intersooline ja queer. Ja ütleme nii, et plussmärk lõpus tähendab kõiki teisi soo- ja seksuaalseid identiteete, mida tähed otseselt ei kata. Palun! 

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud peaminister! Kas valitsus on analüüsinud, kuidas poliitikute retoorika ning sotsiaalmeedia platvormidel algoritmide toel organiseeritud leviv vaenukõne mõjutavad ühiskondlikku sallivust ja vähemusgruppide turvatunnet? Kui selline analüüs on tehtud, siis miks on riigi senine reaktsioon olnud pigem passiivne ja milliseid konkreetseid järeldusi või samme on sellest tulenevalt kavandatud? Aitäh!

Aitäh! Kui ma nüüd sain küsimusest õigesti aru, siis küsimuse mõte oli see, et läbi sotsiaalmeedia ja erinevaid platvorme kasutades tehakse justkui vaenulikku kõnet ja sõnumeid. Jaa, no selle vastu tuleb igal juhul astuda. Me oleme korduvalt ka erinevate Euroopa esindajatega kohtunud, näiteks Euroopal on see võime mõjutada. Üks platvorm, mida ma olen ka varem siin infotunnis ja võib-olla puldis olles maininud, on näiteks Telegram, kus väga palju väärinfot ja sellist vaenukõnet liigub. See justkui jääb lati alla, et sellistel olulistel platvormidel oleks teatud hulk kasutajaid, et seda saaks reguleerida ja sellele järelevalvet teha. Aga samamoodi tuleb kõikide teiste suuremate platvormide puhul tegeleda väärinfo levikuga, ükskõik mis teemal, ükskõik millisel viisil, kiusamise pahatahtliku info levikuga. Ma ei oska öelda, kas maailm on läinud selles paremas suunas. Mulle tundub pigem, et kui vaadata seda hulka, ka näiteks minu postituste juures iga kord, kui ma midagi tundlikumat kirjutan, ilmub sinna välja hästi palju kontosid, mis on ühe autopildiga, ühe koerapildiga, ja tavaliselt on nad lõpetanud eluülikooli, eks ju, siis mulle tundub, et sotsiaalmeedia on läinud mitte küll paremas suunas, aga ma ei kasuta kõiki platvorme ja kõiki väljaandeid. Nii et loomulikult tuleb vastu astuda. Riigis erinevad osapooled tegelevad sellega ja Euroopas me samamoodi seisame selle eest, et Euroopal oleks pidev surve nendele platvormidele hoida sõnavabadust ja vähendada igasugust halvustamist, kiusamist, narrimist ja vaenukõnet.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Arupärimine on vaenu õhutamise ja vaenukõne leviku kohta, aga te just äsja õhutasite ka ise vaenu. Te täiesti avalikult õhutasite vaenu onu Heinode suhtes ja rakendasite oma avalikus sõnavõtus ka vanuselist diskrimineerimist ja soolist ehk meeste diskrimineerimist. Kõik need teie pseudoõilsad sõnad, mida te siin praegu pikalt rääkisite, tegelikult läksid ju kõik prügikasti. Ise te vaenate ja diskrimineerite ka, eks ole, täiesti suunatult ja ühemõtteliselt meesterahvaid, te diskrimineerite neid vanuseliselt. Miks te seda teete?

Aitäh, hea küsija! Jaa, onu Heinost. Nagu ma seal kirjutasin, te kindlasti lugesite väga hoolega läbi, et minul on ka onu Heino olnud. Tänaseks on ta meie hulgast lahkunud ja me ei saagi teada, mida ta oleks arvanud sellest, kuidas naispresident vabastati olümpiakomiteest. Mulle tundus kohane nii-öelda lipukandja järgi selle termini valimine. Kui lipukandjaks valitakse Heino, siis ma arvan, et ehk on kohane ka kõigil, kes selle lipu alla koonduvad, veidi ka Heinod olla. Seda esiteks.

Ma kirjutasin ka lahti, mida ma selle all mõistan. Sellised inimesed, kes on tigedad ja arvavad, et kõik lahendused tulevad minevikust, kes peaksid õpetama kõiki, eriti naisi ja noori, kuidas elama, ei ole kindlasti tavalised vanaisad, tavalised mehed, kelleks kõik toredad mehed tulevikus saavad. Nii et tegemist on selliste inimestega, kes ühiskonna peale oma tigedust välja valavad.

Sellisele tigedusele, kitsarinnalusele ja minevikule tulebki vastu astuda. Kui oleks teie sellele vastu astunud, siis oleks ma ilmselt isegi teid toetanud, aga teie seda ometi ei teinud. Mind isiklikult väga puudutas olümpiakomitee ümber toimuv. Poliitikuna ma pigem kaldusin, et ma ei ütle väga palju, sest see kindlasti ei oleks kuidagi asju lihtsamaks teinud. Aga siiski ma näen, et olümpiakomitee tänaseks n-ö maha valitud president astus välja millegi eest, mis on ühiskonnas oluline.

Ma siiski kirjeldan seda, et umbes aastatel 2011 ja 2012, kui mina sain justiitsministriks, olen ma enne ja peale seda tegelenud sellega, et Eestis oleks läbi vaimne okupatsiooniaeg, mis puudutab vägivalda ja vägivalla tajumist. Ma mäletan väga hästi, kuidas ükskord oli Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohtumine, kus prokuratuuri ja politsei juhid kohtusid ja kus tollaste poolt nenditi, justkui perevägivald ei peaks olema nii palju teema, et siin on kõige muuga vaja tegeleda. Ma möönan, et kindlasti on vaja muuga tegeleda, aga vaimselt tuleb okupatsiooniajast välja tulla. Sellest Nõukogude taagast, sellest Vene taagast tuleb igal juhul vabaneda, et naisepeks ja lapsepeks on kellegi pere siseasi. 

Ja see muutus. Asjade äralõpetamine lõppes ära. Prokuratuur suutis asju menetleda, politsei sai vastava koolituse ja läbiharjutatuse. Ühtäkki ei olnud enam naisepeks pereasi. Sellest on ka hiljem lehtedes kirjutatud. Kui on viiteid vaimsele või füüsilisele vägivallale, siis keegi sellele tähelepanu osutab. Isegi kui see olete teie, saate te mu toe. Nii et sellepärast ma Kersti Kaljulaidu toetan ja ei toeta neid Heinosid, kes tema kallale läksid. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Nõukogude ajal esitleti tsensuuri peamiselt kui vahendit, ühiskonna stabiilsuse ja julgeoleku hoidjat. Praegu te samamoodi kaitsete, samamoodi ütlete, et ühiskonda on vaja kaitsta vihakõne eest ja vaenukõne eest. Tegelikult see loogika jõuab täpselt samasse kohta välja. Palun selgitage, kuidas see teie soovitud tsensuur on kuidagi parem sellest, mis Nõukogude ajal oli. Tegelikult samamoodi leitakse ühiskonnast ebasobivad mõtted, ebasobivad sõnumid ja hakatakse neid inimesi kas füüsiliselt või ka lihtsalt ühiskondlikust elust välja lülitama. Täpselt samasugune tsensuur on see tänapäevane vihakõne ja vaenukõne, nii-öelda väidetava viha ja vaenukõne tsenseerimine. Palun öelge, kuidas see teie tsensuur siis kuidagi parem on sellest Nõukogude-aegsest.

Nojah, ma ei tea, kuidagi on nii, et teie fraktsioonist tulevad kogu aeg võrdlused hea Nõukogude ajaga. Tihemini on see muidugi Mart Helme, kes ideologiseerib kiitusena sellist head Nõukogude aega, kuidas kõik on, et Nõukogude ajal oli nii ja teisiti ja nüüd on kõik jälle nagu Nõukogude ajal. Vabas riigis elamine on ikkagi midagi muud. Ja teie võrdlusest ma saan aru. Loomulikult, inimesed võrdlevad sellega, mis tundub neile lähedane, eks ju. 

See, et vabas ühiskonnas kedagi tema vaadete pärast ei mõnitata ja teda ei kiusata, teda ei narrita, teda ei halvustata, ta ei pea üle elama kannatusi selle pärast, see on vaba ühiskonna tunnus. Inimesed kannavad ka vastutust enda öeldu pärast. See ei pea olema niimoodi, et kasutades erinevaid võimalusi – sotsiaalmeediat ja kõike muud – kellegi kiusamiseks, keegi peab ennast tundma sellepärast, et tema vaated on teistsugused, näiteks halvustatuna. Nii et see ei ole kindlasti tsensuur. Kui te võtate lahti ühe suhteliselt lühida seaduse, siis sealgi on muuseas kirjas, et tsensuuri ei ole. Ma ei pea vihjama, milline seadus see on. Ehk loete läbi.

Nii, nüüd on Siim Pohlakul tekkinud küsimus istungi protseduuride osas. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh! Oleks protseduuriline küsimus. Milline on meil protseduur, kui ikkagi lugupeetud peaminister vastab küsimusest täiesti mööda või kuuleb küsimuses asju, mida seal ei ole, nagu oli mingi nõukaaja igatsemine? Millised protseduurid meil on või kas ma peaksin küsimuse ikkagi uuesti saama esitada, kui peaminister täitsa valesti kuulis? 

Ei, küsimust, te teist küsimust ei saa. Päris hästi oli kuulda siia see küsimus. Ja peaminister siis vastas nii, kuidas vastas. Seda on tegelikult võimalik ka stenogrammist pärast vaadata. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Mu küsimus tuleb selle kohta, kust nagu teie vaatest see vaenu ja kiusamise piir läheb. Kui me võtame näiteks kooli näite ja kui mõni õpilane väljendab täiesti teaduspõhist seisukohta, et sugusid on kaks, siis õnneks Eestis asi nii kaugele ei ole veel läinud, et seisukohtade eest mingid ranged karistused on, aga kui me Lääne-Euroopat, mis paljuski Eestilegi eeskujuks on, vaatame, siis seal inimesed ikkagi arvamuste avaldamise eest – näiteks et sugusid on ainult kaks, mees ja naine –, seal juba järgnevad mingid sanktsioonid. Mis see sinu vaade sellele on, kas selline eneseväljendus, kus täiesti teaduspõhist seisukohta väljendatakse, et sugusid on kaks, on kuidagi kellegi suhtes vaenulik ja seda saab tõlgendada kui kiusu või pigem ei ole?

Ma arvan, et selle vaenukõne arutelu käigus siin parlamendis te suudate veel väga palju erinevaid selliseid whataboutism'e konstrueerida, aga kindlasti selle eest kedagi menetlema ei hakata või ma ei usu, et see kuidagi selle koosseisu pädevuses oleks. Jah, ma saan aru, et te teritate hambaid väga palju selle peale, aga mõelge selle peale ka, et on inimesi, keda tegelikult kiusatakse taga. Mõelge korra nende peale.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! No võib öelda niimoodi, et sõnades on ju julgustav kuulda, et te seisate kõigi rühmade võrdse kohtlemise eest, toetate, kui ma nüüd õigesti aru sain, kui me räägime viha õhutamisest ja vaenukõnest, nii-öelda ühetaolist kaitset, et meil ei ole selliseid rühmi, keda võib pimesi vihata ja vaenata, ja neid rühmi, keda ei või. Aga millegipärast praktikas kuidagi ei edene nende võrdset kohtlemist võimendavate ja võimestavate eelnõude menetlus. Vaenukõneseadusest on räägitud nüüd juba üle kolme aasta või isegi mitte ainult räägitud, vaid see on siia parlamendi menetlussegi antud, aga pole edasi suutnud sellega liikuda teie juhitav koalitsioon ega ka teie eelkäija juhitud koalitsioon. Samamoodi tegelikult erinevate võrdset kohtlemist käsitlevate seaduste ühendamise ettepanekute eelnõud, mis on ka välja töötatud, pole ka kuskile suutnud edasi liikuda. Ma küsin, milles see takistus on. Kas Reformierakond ei toeta neid või Eesti 200 ei toeta neid? Sotsiaaldemokraadid on valmis neid toetama. 

Aitüma! Eks see lühike kokkuvõte ongi ju selles, et ka koalitsioonides, rääkimata üle parlamendisaali on olnud erinevad nägemused. Oli eelmise peaministri ajal samamoodi, me mäletame seda debatti kitsa ja laia üle. Oli minu juhitavas koalitsioonis debatt kitsa ja laia üle. Ja ma arvan, et ega see debatt kuidagi ei vaibu, kui ta siia saali tuleb. Seda debatti ikka jätkub, millisel viisil seda tehakse. Nii et tegemist on väga tugevate teemadega. Meile tunduvad normaalsed arusaamised, et inimesi ei vaenata. No me ju siin kuuleme, kuidas me oleme valel teel. Nii et ilmselt neid seisukohti on erinevaid. 

Aga ma ei taha kuidagi ülekohtune olla ka õiguslike lahenduste puhul. Sest meil on ka teine printsiip, mida ka osa poliitikuid koalitsioonides on alati esindanud, et võtame minimaalset õigust üle. Ma saan sellest aru. Aga ma ise kipun kalduma selle poole, mida ma kirjeldasin ja mida Tartu Ülikool ütleb, et pigem ei ole mõtet teha kahte erinevat varalist protsessi.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Mina jälle mõtlen, et te võiksite lugupidamist näidata üles ka meie vanema põlvkonna vastu. Te olete nüüd võtnud eestvedaja rolli, et konstrueerida sellist jubedat õlgmehikest, töökat eestlast, kes on Jürgen Ligi vanune ja kes on onu Heino ja kes on ikkagi väga kuri inimene ja keda te siis sõimate. Kuulus Freud nimetaks neid isatapjaks, kes kannavad kohutavat viha või mingit kompleksi oma vanemate vastu. No ma ei usu, et selline kompleks üldse olemas on, aga kujundina kõlbab rääkida küll.  

Aga mina küsin, kuidas see asi nüüd käib, kui vihakõneseadus tuleb. Tõepoolest, tegelikult te tituleerite suure osa ühiskonnast onu Heinodeks ja hakkate neid takistama. Ja kõige tipuks, mis teha nendega, kes ei usu õpikut, meie õpikut siin, kolmanda kooliastme õpikut, kes ütleb, et sugusid on 20?

Aitäh!

Aitäh! Kindlasti, kui kedagi tituleeritakse ülekantud tähenduses onu Heinoks, ei tähenda see seda, et sellele järgneks kuidagi karistusõiguslik menetlus. Ma isegi ei oska öelda. Teie fantaasiad on tihtipeale, alati suunatud asjade äärmusesse viimisesse või siis millegipärast käib konservatiivne ideetiteet alati kuidagi läbi sooja magamistoa. Ei saa minagi aru.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma ei tea, võib-olla ma olen kuidagi valesti aru saanud, aga see, mis puudutab, mis on meie kõigi ühine soov, on ju üksteist toetav ja terve ühiskonna ülesehitamine. Kui me räägime siin nii-öelda vaenu õhutamisest ja vaenukõnest, siis eks mingitel hetkedel me peame kõik peeglisse vaatama ja ka ise vaatama, kuidas me sellel teekonnal oleme käitunud. 

Ma ütleksin ka selle nii-öelda kuulsa postituse kohta, mis puudutas onu Heinosid. Ma arvan, et see onu Heinode osa võib-olla ei olnud kõige õnnestunum, aga kümme punkti peaministrile selle eest, et ta julges sõna võtta treenerieetika, vaimne vägivald noorte treenerite aadressil, see oli igati õigustatud. 

Aga küsimus, mida mina küsiksin, on see, kas ja kuidas te näete ikkagi sotsiaalmeedia mõju sellele kõigele, mis puudutab kiusamist ja vaenu õhutamist. Kas siin on mingeid samme oodata ka valitsuse poolt?

Aitäh! No sotsiaalmeedia mõju, ma arvan, kindlasti on kogu elule ja ka vaimsele tervisele laiemalt. Ega seda erinevad uuringud ju kirjeldavad, lihtsalt tänaseks ei ole ju veel leitud ühtegi väga head toimivat lahendust. Sotsiaalmeedia teemal debatti on ju ka peetud. Ma tean, et isegi siin Riigikogus on erinevaid komisjone ja fraktsioone, kes on arutanud selle üle, kuidas sotsiaalmeedias võiks erinevaid piiranguid seada. Euroopa keskselt astub samamoodi samme, et noored alla teatud vanuse ei oleks nendel platvormidel aktiivsed. Aga ma ise usun, et üksiti see ei lahenda seda probleemi. Sul peavad olema ikkagi paigas ka nagu arusaamised, koolitus, haridus ja erinevad mehhanismid. Sest ütleme nii, et noored, eriti kiire tehnoloogilise arengu ajastul, mis praegu on, leiavad tee igale poole. Ettekujutus, et me paneme lihtsalt ukse lukku ja ütleme, et nad sinna ei pääse. Küll nad pääsevad, eks ju, ja üsna kiiresti. Eestis, ma arvan, milline teist ei ole tegelikult aidanud lastel kuskile meediasse juurde pääseda, kui tal on koolitöö jaoks või kuskil vaja. No küllap on, eks ju. Nii et seetõttu tuleb noortele anda head oskused, kriitiline mõtlemine ja arusaamine, mis on mis ja kuidas käituda. See kindlasti on oluline. Sotsiaalmeedial kindlasti on mõju, ma pigem arvan, et see mõju on täitsa olemas. 

Ma ei oska öelda, kuhu see areng edasi viib, aga see kindlasti toob kaasa erinevaid intsidente. Kiusamist on selle läbi toime pandud, aga, ütleme, sotsiaalmeedia, mis algselt pidi tulema ja pidi olema selline koht, kus me saame üksteisega kokku ja ühist platvormi luua, on tegelikult viinud inimesed üksteise küljest lahti. Ma ei tea, kas AI selle lahendab, aga üldiselt olen ma aru saanud, et AI oma olemuselt ja algoritmidega pigem on inimesi keskele kokku toov. Kui kauaks see nii jääb, ma ei oska öelda, kuhu see läheb. Küllap siin erinevad inimesed pingutavad, et seegi lõpuks tuksi keerata, aga ütleme nii, et loodame, et see äkki aitab selle vastu veidi. Aga ma arvan, jah, lahenduste leidmine on oluline. 

Heinode puhul, veel kord, inimesena, kes on olnud nii-öelda onu Heinoga, kellel on onu Heino sugulane olnud, ma siiski võtan vabaduse selle Heino, kelle seal inimesed valisid lipukandjaks, tema järgi neid nimetada. Järgmine kord, kui nad valivad lipukandjaks näiteks Martini, siis ma nimetan neid onu Martiniteks.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Väga hea oli kuulda, et teie ei toeta seda, et teatud sihtrühmad oleksid diskrimineerimise eest paremini kaitstud kui mõned teised ja et vaenukõne kriminaliseerimine oleks mõistlik samm. Teie valitsuse erakondadel on siin saalis enamus. Mis takistab enne valimisi vaenukõne seaduse ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusi vastu võtmast? Kas teil on infot selle kohta, et peale 2027. aasta valimisi ametisse tulev valitsus on kuidagi eriti liberaalne ja need on nende jaoks prioriteetsed teemad, mille te tahate neile jätta? 

Aitäh! Mul ei ole andmeid, milline on 2027. aasta valimiste järel võimule tulev valitsus, aga kuna seal on e-valimised, siis ma olen kindel, et meie ülikonservatiivsed sõbrad ütlevad, et see on loomulikult juba ette määratud valimistulemus. Ja kui see on, siis küllap tuleb hästi liberaalne valitsus. Aga nali naljaks, rõhutan protokolli huvides, et tegemist on naljaga. Ja tõsisemalt nüüd, et jah, on enamus ja loodetavasti valitsuse arutelu järel saab see eelnõu siia ja saab kenasti ka vastu võetud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Ükskõik, kuidas sa siin ei räägi sellest onu Heino teemast, tegelikult oled sa ise see musterkiusaja näide praegu. Tegelikult oli olümpiakomitee näol ju tegemist täiesti legitiimse tegevusega. Inimesed vaatasid, neile see juht mingil põhjusel ei sobinud enam, tehti protseduurid nii, nagu vaja oli, ja nüüd te sildistasite need inimesed onu Heinoks. Aga kuidas see on? Kui mõni muu organisatsioon näeb, et tema sees on probleem juhtimisega, ja tahab juhti vahetada, siis järgmisel hetkel peaminister jälle, kui talle ei sobi, ütleb, et need on nüüd Marikad kõik või Antsud kõik? Või kuidas see on? Kas teile ei tundu, et te ise olete praegu sisuliselt koolikiusaja või see, kes sildistab? Te räägite ühte juttu, kuidas ühiskonnas ei tohiks kedagi taga kiusata ja nii edasi, mis on väga ilus jutt kõik, aga tegelikult, ükskõik kuidas te praegu ei vabanda, et teil onu oli Heino, ja siis räägite, et lipukandja järgi panite selle hüüdnime, tegelikult ei ole ju õige, sest kogu protsess oli legitiimne ja käis nii, nagu ette nähtud, aga te sildistate, sest teile ei meeldi.

Aitäh! Ma selgitasin ja mainisin, mitte ei vabandanud. Ei kavatse vabandada. Seda esiteks.

Teiseks, see, mis puudutas olümpiakomiteed – kahtlemata, liikmetel on õigus oma otsused teha, aga ärgu siis pahandatagu, kui seal öeldakse midagi sellist välja, millele võib ka hiljem väline osaline tähelepanu juhtida. Ma arvan, et selleks on mulgi õigus. See on vaba ühiskonna üks tunnus ja kedagi selle pärast taga ei kiusata. Mitte kedagi ei kiusata selle pärast taga. Ma arvan, et lipukandja Heino juba andis kuskil meedia vahendusel teada, et ta hakkab järgmisesse parlamenti kandideerima. No ma võiks kergemat sorti kraami võtta, et ilmselt EKRE-s.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Nüüd läheb teil vist asi siin päris lappama. EKRE-s ta kindlasti ei kandideeri. Nii et ärge unistage, et võib-olla Reformierakonnas, kui teil hästi läheb. 

Aga ma tuleksin selle arupärimise juurde. Te keskendusite küll küsimustele, mis olid antud, LGBT+, aga pealkiri on naiste kohta ning veel selle LGBT+ kohta. Kas te suudate paari sõnaga vastata nendele samadele küsimustele, asendades seal sõna LGBT+ sõnaga naised? Kui palju nende seas on olnud neid enesetappusid, kas neile pakutakse midagi, ohvriabiteenust? Selles osas oleks ka see selgus, et see arupärimise esimene pool oleks ka vastatud, kuna arupärimises oli kaks korda ainult sõna naised.

Jah, hea küsija, mulle tundub, et te ei jälginud, aga nendes küsimustes olid sees needsamad viited, millele ma ka vastasin. Küsimused on eraldi. Aga kui teil on soovi mingiks täiendavaks infoks vaenu õhutamise kohta, siis esitage arupärimine või kirjalik küsimus ja ma hea meelega tulen ja vastan. Seda on hea kuulda, et EKRE nimekirjas ei kandideeri, et EKRE on asunud sallivuse teele. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud peaminister! Täna on juba info, et ligi pooled kõikidest haiguslehtedest on seotud vaimse tervisega, mis Eestis väljastatakse. Ja see number üha kasvab. Teatud mõttes hakkab see võtma pandeemia mõõtmeid. Kas meil riigina ei oleks vaja erinevatel põhjustel, sealhulgas ka, et meil on sündimus madal ja kõik muu, sellesse hästi tõsiselt suhtuda ja leida igalt poolt võimalusi, kuidas võtta kasutusele meetmeid, et need vaimse tervise probleemid niimoodi ei süveneks?

Vastus on muidugi jah, sellega tulebki tegeleda. Me oleme siin varasemate arupärimiste ja infotundide käigus seda ka käsitlenud. Ilmselt COVID-i aja järgselt ja sellest ajast on vaimse tervise probleemide hulk kõvasti kasvanud, aga võib-olla on ka nende tähelepanemine kasvanud. Ega ma nüüd ei saa ennast peaministrina selle eriala kuidagi vastutavaks eksperdiks pidada. Selleks on inimesed olemas, kes oskavad seda täpsemalt hinnata ja anda adekvaatsemaid hinnanguid. Aga mul on selline mulje jäänud kõrvalt vaadates. Jah, sellesse tuleb rohkem panustada. Ma tean, et kui Signe Riisalo oli sotsiaalminister, siis asuti süsteemse lähenemise teele, et vaimse tervisega tegeldaks süsteemsemalt, läbimõeldumalt. Ja ma tean ka vestlusest Karmen Jolleriga, et sellele otsitakse täiendavat lisaraha, et vaimse tervisega tegelemine oleks tagatud ka materiaalse poole pealt. See on ju järjest kasvav vajadus. Nii et sellega tuleb tegeleda ja sellesse tuleb ka raha täiendavalt juurde panna.

Suur tänu, härra peaminister! Tänaseks on teile küsimused otsas. Aitäh teile! Suur tänu! Avan läbirääkimised ja esmalt eesõigusena arupärijate nimel Züleyxa Izmailova. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh nende vastuste eest! Sotsiaalmeedias ja füüsilises maailmas naiste ja LGBT+-inimeste suunas levivat vaenu ja vägivalda ei saa enam lihtsalt ebamugavuseks pisendada. See on eskaleerunud inimeste turvalisuse ja kodanike põhiõiguste kaitse tagamise küsimuseks. 

Hiljutise Tartu Ülikooli uuringu kohaselt peavad Eesti noored LGBT+-inimesi poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ja noorte hinnangul on seksuaalvähemustevastane vaen muutumas ka tavapäraseks. Teisisõnu, vaenust on saamas uus normaalsus. 

Veelgi rängem on see, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aasta uuringu kohaselt on Eesti 15–17‑aastaste LGBT+-noorte seas viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud kokku lausa 70% ning 28% noortest on elu jooksul enesetapukatse teinud. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti kohaselt vastas 65% kõigist Eestis vastanutest, et nad kogesid kooli ajal kiusamist, naeruvääristamist, narrimist, solvanguid või ähvardusi selle tõttu, et nad on LGBT+-inimesed. 48% Eestis elavatest inimestest ütlesid, et neid ahistati uuringule eelnenud aasta jooksul ja ainult 11% Eestis elavatest LGBT+-inimestest pöördus füüsilistest või seksuaalsetest rünnakutest teatamiseks politsei poole. 

Need numbrid ei kirjelda arvamusi, vaid väga suurt haavatavust ja rängalt kõrget hinda, mida noored tõrjutuse ja hirmutunde eest maksma peavad. Samal ajal on Reformierakonna juhitud valitsus venitanud vajalike võrdsuspoliitiliste otsuste ja vaenukõne reguleerimisega. Vabakonna kaasamine on sisuliselt lõpetatud, AK-märked pannakse peale ja dokumente lihtsalt ei näidata. Asjassepuutuvad ütlevad, et sellist asja pole nad varem näinud. Aga tõele au andes on Michali juhitud valitsuses saanud sellest pigem tava kui erand. Näiteid on keskkonnavaldkonnast kuni tööõiguseni välja. 

Vaenukõne eelnõu ei saadetud kooskõlastamiseks ega arvamuse avaldamiseks isegi mitte võrdõigusvolinikule. Jaanuaris pöördus ta seetõttu justiits- ja digiministri poole, tuues välja, et kaasatud organisatsioonidest puudub peale võrdõigusvoliniku ka inimõiguste keskus, mis on vaenukõne teemal aastaid teadlikkust tõstnud ja seiranud vaenukõne esinemist sotsiaalmeediaplatvormidel. Eelnõu adressaatide seas polnud ka puuetega inimeste koda, kelle poolt esindatud inimesi vaenukõne regulatsioon otseselt puudutab. Härra peaminister, kuidas nii saab? 

Võrdõigusvolinik rõhutas oma kirjas vajadusele lisada kaitstud tunnuste loetellu puue, vanus, sooline identiteet ja eneseväljendus, et pakkuda haavatavatele rühmadele paremat õiguslikku kaitset. Lisaks juhib volinik tähelepanu ebaselgusele, kus vaenu õhutamist teatud tunnuste alusel karistatakse kuriteona, samas kui teiste puhul loetakse seda vaid väärteoks. Näiteks needsamad LGBT+-noored, kellest ma oma kõnes alustasin, nemad nagu ka puuetega inimesed justkui ei vääri selle valitsuse meelest võrdset kaitset. Miks ometi? 

Minu kolleeg Andre Hanimägi on õigusega hoiatanud, et õigusriigis ei tohi luua olukorda, kus inimesed jaotatakse kaitstuse järgi olulisemateks ja vähem olulisteks. Ja kuigi peaminister täna siin saalis sellega nõustub, on tema enda juhitud valitsus just vastupidise eelnõuga hakkama saanud, käies sama jalga kui Isamaagi, kelle juhitud Viljandis keelati ära vikerkaarevärvilise kanga lahtirullimine. 

Eesti LGBT Ühingu tähelepanekute kohaselt näitab viimase aja meediamonitooring väga palju vägivaldseid ja ähvardavaid kommentaare, mida inimesed oma nime ja näoga teevad. Kuid valitsus ei näe probleemi. 

Kahjuks on näha, et pärast Kaja Kallase lahkumist on Reformierakond teinud läbi muutuse. Tänane, minu hinnangul täiesti privileegipime valitsus ei seisa enam euroopalike väärtuste eest tegudes, et kõigi Eesti inimeste põhiõigused, inimväärikus ja võrdsus oleksid meie riigis ka tegelikult kaitstud nii füüsilises kui digikeskkonnas. Tegevusetuse ja venitamisega näitab see valitsus, et vähemuste turvalisus, noorte vaimne tervis ja ühiskonna sidusus laiemalt pole neile olulised. Ja kui nad väidavad vastupidist, siis küsigem, mis või kes neid vajalikke seadusemuudatusi ja otsuseid tegemast takistab, sest ometigi juhivad nemad seda valitsust ja siin saalis on neil vähemalt kirjade järgi suur häälte ülekaal. Või kas ikka on? Aitäh!

Suur tänu teile! Martin Helme, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kuus korda rohkem aega juurde, kui sai sünnipäevalaps. Kolm minutit.

Jaa, no muidugi on kahju, et meil on peaminister, kes ei ole piisavalt kognitiivselt võimekas, et märgiks üles kolm lihtsat küsimust järjest ja neile vastaks. Ta lihtsalt vastab kõige viimasele, mis talle kõrvu jäi, ja siis ülejäänut ignoreerib. Nojah. 

Siin oli küsimus, et kas need seadused, mida meie punased nõuavad, et inimesi nende meelsuse eest karistada, meie nii-öelda liberaalsele parteile tunduvad vajalikud ja kas ta ei karda, et see on nagu nõukogude aeg, kui inimesi meelsuse eest karistati. Ja sellele tuli vastuseks, et tema ei usu, et hakatakse inimesi ebaõiglaselt või üleliigselt karistama. Aga kas te teate, on olemas – usume me seda või mitte, meie konservatiivid – inimesi, keda kiusatakse taga? Jah, me teame, me teame seda väga hästi, et need inimesed on tänapäeva Euroopas konservatiivid, keda mitte lihtsalt ei kiusata taga, vaid karistatakse just nimelt nii-öelda vaenukõne või vihakõne seaduste ehk tsensuuriseaduste alusel, kui nad näiteks julgevad kritiseerida immigratsiooni. 

Me teame, et Hollandi poliitikut Wildersit on selle eest kriminaalkorras karistatud, me teame, et Prantsuse poliitikut Zemmouri on selle eest karistatud. Me teame, et Inglise kodanik, tavaline kodanikuaktivist, kes võttis sõna immigrantide poolt tapetud väikeste laste kaitseks ja immigratsiooni hukkamõistmise eest Lucy Connolly pandi vangi. Täpselt samamoodi Jordan Parlour pandi vangi selle eest, et ta kritiseeris valitsuse immigratsioonipoliitikat. Me teame, et on süüdi mõistetud ja karistatud kriminaalkorras näiteks Rootsis kristlasi nimega Åke Green ja Soomes Päivi Räsänen. Jaa, need inimesed, keda taga kiusatakse, on olemas ja neid karistatakse tsensuuriseadustega punaste poolt alati. 

Lisaks sellele me teame, et vaen on olemas ühiskonnas ja vaenu õhutamine on olemas ühiskonnas ja lausa vaenu rakendamine on olemas ühiskonnas. Me kõik teame, et see vaen ja vägivald tuleb vasakult ja on suunatud konservatiivsete või lihtsalt parempoolsete poliitikute vastu. Kust me teame seda? Sest nad lasevad maha parempoolseid poliitikuid, näiteks Charlie Kirk Ameerikas, näiteks Ameerika parempoolne või konservatiivne poliitik Scalise, keda tulistati, näiteks Donald Trump, keda on kolm või neli korda tulistatud, näiteks Ameerika Ülemkohtu konservatiivne kohtunik Kavanaugh, kelle kodu rünnati. Me teame, et vasakpoolsed ihalevad vägivalla järgi ja kasutavad meelsasti ja häbenematult vägivalda, et edendada oma ideoloogilist programmi. Ennast liberaalideks nimetavad inimesed teevad neile katet. 

Ja kust me teame, et Eesti vasakpoolsed ei erine Ameerika vasakpoolsetest? No tasub ainult korraks lahti lüüa meedia või sotsiaalmeedia pärast seda, kui Kirk tapeti või Trumpi tulistati. Kõik kilkavad rõõmust ja väljendavad erilist nördimust, et tapmine ei õnnestu, kõik vasakpoolsed aktivistid tulid kapist välja. Nii et me teame, et on olemas tagakiusamine, on olemas vaenu õhutamine, on olemas lausa vägivald. 

Aga see seadus, mida teie tahate, ei tee asju paremaks, vaid teeb ainult halvemaks. Mul oli valus kuulata seda demagoogiat, et kui Michal rääkis, et tema oli justiitsminister, siis ta andis korralduse, et tuleb võtta midagi ette perevägivallaga ja et naisepeks ei ole peresisene asi, siis kuidagi nagu pani selle ühte patta homotralliga. Ei ole! Ei ole võrdsed asjad. Homotrall on vaimne vägivald laste vastu, vaimne vägivald normaalsuse vastu. See on just nimelt see vaimne vägivald, mida te siin kõik teesklete, et te tahate kuidagi vähendada. Nii et sellele tuleb vastu asuda samamoodi, nagu tuleb vastu asuda naisepeksule. Nad ei ole omavahel selles mõttes samal liinil, et võitleme naisepeksuga ja võitleme homotralli eest. Mõlemaga tuleb võidelda, mõlema vastu tuleb võidelda. Nii et kui te tahate lastekaitsepäeval homolippu lahti rullida, siis te tegelete lastevastase vaimse vägivallaga, punased. 

Nüüd, milles on probleem? Vaesed sotsid ja krüptomarksistid ei saa aru, miks valitsus ei edene selle asjaga. Seesama põhiseadus, mida siin tsiteeriti meil paar korda, ei luba tsensuuri, ei luba inimesi nende meelsuse eest karistada. Ei luba selle eest inimesi karistada ei trahviga ega vangistusega, nagu tehakse Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Hollandis, kui sa ütled, et on ainult kaks sugu. Eesti põhiseadus seda ei luba. See ongi tsensuur ja seda Eesti põhiseadus ei luba. Eesti põhiseadus ei luba valitsusel öelda, mida me arvama peame või kuidas me arvata tohime. Ei luba! See on see känd, mitte poliitilise tahte puudumine Reformierakonna poolt. Nad on olnud ju selle seaduse eest võitlejad aastaid. Kui nad olid opositsioonis ja EKRE oli valitsuses, siis nad tõid lausa ju eelnõu siia saali, et teha see tsensuuriseadus ära. Nad on veeretanud seda, Maris Lauri kõige tähtsam poliitiline projekt Reformierakonnas on olnud vaenukõne, vihakõne edendamine. Lihtsalt põhiseadus on jalus ees. No loodame, et põhiseadus peab veel aastakese vastu, siis ma luban teile, et sellest enam rohkem ei räägita.

Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud Riigikogu saadikud! Head kuulajad! Täna me oleme siin, kus me näeme sallimatuse pidupäeva, me näeme kallaletungi põhiseaduse vastu ja me näeme pingutusi Eestit paariariikide hulka viia. Ja see ei ole EKRE arvamus üksi, et meid püütakse viia paariariikide hulka, sest sellest üha süveneva tsensuuri nõidusunest on ikkagi osa lääneriike üles ärganud ja asunud oma põhiseaduslike väärtuste kaitsele. Nii on USA asunud sõnavabaduse rangemale kaitsmisele ja ei pea enam sugugi nii väga headeks liitlasteks neid, kes inimesi mõne Twitteri, X-i säutsu või näoraamatu postituse eest vangi panevad, nii nagu seda pahatihti juhtub Inglismaal ja mujalgi või Soomes, kus endist siseministrit ja erakonnajuhti Päivi Räsäneni ahistati aastaid piibli tsiteerimise eest. Siia me olemegi jõudnud selle sallimatuse pidupäeval.

Aga meil on nimetamisväärne blokk, kes on valmis põhiseadust sõna otseses mõttes kirsade alla trampima. See on kirsade komme, see on putinism, põhiseadust trampida jalge alla ja muutes Venemaa autoritaarseks riigiks. Paistab, et te kuskilt ikkagi seda õpite.

Ja muidugi, te läksite, härra peaminister, perepeksu juurde. Te lihtsalt peksite Sildarude peret, kes tõi meile olümpiahõbeda läbi tohutute raskuste. Jah, loomulikult, see pere on palju läbi elanud, aga te läksite ja võtsite suure doosi soola ja valasite nende niigi valutavate haavade peale oma poliitilise vooruspoosetamise nimel. Sellest on küll väga kahju.

Loen teie postitust, kus te onu Heino ette võtsite. Selgus, et te olete uhke kuvandi loonud lausa omaenda lihase onu Heino pealt, keda te ka irvitavalt siin postituses kohtlete. Muhe mees, suits ja naps, kui lapsena õigesti mäletanud, polnud talle võõrad ka väikesed käredad naljad – selline õlgmehikese loomine tublist töökast Eesti inimesest, selleks et saaks ise ärklemisega tegeleda. No küll on piinlik! Küll on piinlik! Ja küll on piinlik see perepeks meie olümpiakangelaste suhtes!

Nüüd, mida me võime öelda? Te lihtsalt teesklete! Te teesklete naiste kaitsmist, võttes samal ajal raha üha vähemaks naiste varjupaikadelt. See on ju läbinähtav silmakirjatsemine. Samamoodi te teesklete majanduse juhtimist, ja see närbub ja närbub iga päevaga. Igal juhul on tagumine aeg lõpetada eestlaste väärikate põlvkonna ülekülvamine solvangutega, kes ei mõista teie revolutsioonilist kirge. Küll nad on onu Heinod, küll nad on vanameelsed, küll nad on pimedad. Head inimesed, need põlvkonnad on meid üles kasvatanud! Kas teil häbi ei ole emadepäeva paiku solvata meie vanemat põlvkonda ja siis poosetada oma rumalustega Riigikogu kõnetoolis nagu peaminister just?

Igal juhul võltsimine, mida me näeme, ja sallimatus, mida me näeme, ongi üks suur võltsing ja samal ajal üsna halastamatu sallimatuse eksponeerimine. 

Võtaks lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Nüüd ma tahan jõuda veel ühe sallimatuse etapi juurde. Martin Helme rääkis üsna tabavalt sellest, kuidas LGBT ründab, LGBT liikumine ründab Eesti lapsi, ründab neid juba lasteaias, püüdes neid seksualiseerida, püüdes nendele oma ideoloogilist rämpsu kaela valada oma raamatukestega, nagu kuidas kaks pulli koos elavad ja see ongi õige abielu. See algab lasteaiast pihta, selliste raamatukestega on meie koolid ja lasteaiad üle külvatud. Seda me näeme igas koolietapis, igas etapis on mingi vaimse vägivalla etapp, mida just teie, sotsiaaldemokraadid, korraldate koolides laste vastu, sest te olete ühed usinamad eestvedajad, aga samamoodi reformierakondlased või Eesti 200-tajad. Teil ei ole häbi!

Teil ei ole häbi 21. sajandil panna "Tervisevalikutest nii- ja naapidi" inimeseõpetuse tööraamatusse absurdset juttu, et on olemas 20 sotsiaalset sugu. Tsiteerin lehekülge 85, sest meie paljud valijad ei usu siiamaani, et selline jaburus on kirjutatud meie laste õpikutesse. Igal juhul mina kutsun häid õpetajaid ja häid õpilasi ülestõusule selle vaimse vägivalla, rumaluse vastu, mis meile siit õpikutest vastu vaatab. Just seda te tahate, te pressite kõik õpikutesse. Te lähete laste kallale! Lastekaitsepäeval tahate Viljandis oma mingisugused seksualistid laste kallale lasta. Häbitu, häbitu, häbitu komme! 

Aga ma siis tsiteerin lehekülge 85, inimeseõpetuse õpik. Soolist identiteeti nimetatakse psühholoogiliseks sooks. See tähendab enese tunnetamist teatud soo esindajana, naisena või mehena, mõnikord ka mittebinaarse inimesena, kes ei määratle end kummagi soona. Erinevaid psühholoogilisi soomääratlusi on üle 20. Kõige sagedamini, muide, langeb psühholoogiline sugu kokku bioloogilise sooga, väidab õpik. Oh imet! Ja siis: bioloogiliselt määratakse inimene sündides naiseks, meheks või intersooliseks inimeseks. Vaat sellepärast te neid ankeete kaela määritegi meie Siseministeeriumi kaudu. Pange sinna muu sugu ka, mõelge välja, see on teie valik, see on ju suva valik, eks ole. Ja sinna me siis teie juhtimisel jõuame. Lõpetage lastevastane vägivald! Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun! Kaheksa minutit on soov.

Aitäh, head arupärijad! Head kolleegid! Peaminister on siit jalga lasknud, aga see selleks. Kuulanud seda arupärimise käiku, ma juba ütlen alguses ära, et ega sotsid teisiti ei oskagi. Olukorras, kus terve Eesti on kriisis – on majanduskriisis, on energiakriisis, on finantskriisis, suveräänsuskriisis, põhiseaduslikus kriisis, õiguskriisis, hariduskriisis, keelekriisis, rahvuskriisis, demograafilises kriisis –, nemad muud ei oskagi, kui et tulevad välja neile ainuomase üliolulise ja maailmaajaloolise tähtsusega kriisiga. Ja selleks on siis LGBT-inimeste kriis.  

No et justkui neid vaenatakse kuidagi eriliselt ja õelalt. No ma ei tea, meedia on meil igapäevaselt täis pigem teateid, kuidas vaenatakse ja vägistatakse hooldekodudes vanureid, kuidas õpetajaid koolis loobitakse toolidega, sõimatakse voorimehe kombel, kuidas taas kord ja taas kord tapetakse keegi ära. Need ei ole valdavalt mingid tähestikuinimesed, vaid täiesti tavalised Eesti inimesed, kellel pole vaeses ja sõgeda valitsusega Eestis mitte mingit kaitset. Ometigi neid vaenatakse, diskrimineeritakse, pekstakse, vägistatakse, isegi tapetakse. 

Ja siis tulevad siia sotsid oma arupärimisega, miks riik ei tee piisavalt mingi marginaalse tähestikurahva jaoks ja kaitseks. Noorte hulgas on tõesti vaimse tervise häirete hulk epideemiliselt kasvanud. Nende vaimse tervise häirete leviku üks põhjus muu hulgas on ka riiklikes õppekavades ja igasugu MTÜ-de rahastamises, mis ajavadki noori soosegadusse ja võtavad neilt ära õnneliku lapsepõlve ja tasakaaluka teismeliseea, surudes neile pähe mõtteid, et nad pole sündinud normaalsena, vaid peavad leidma endas kedagi, kes nad tegelikult pole või siis äkki ehk on. 

No siin arupärimises on välja toodud statistiliselt just LGBT-noorte suitsidaalset käitumist. Aga tegelik kurb statistika on palju hullem just konkreetselt nende hulgas, keda nimetatakse poisteks ja tüdrukuteks. Kui neid nn tähestikunoori on noortest üldiselt ainult 5% ja arupärijate statistika, millega siin opereeritakse ja mida esitatakse millegi väga hirmsana, on protsentuaalselt sellest 5%-st. Ehk see arv, kellest räägitakse siin arupärimises, on taas kord ikkagi täiesti marginaalne. 

Ja mul tõepoolest on kahju nendest noortest inimestest ka ses mõttes, et nad on nii suurelt ja ideoloogiliselt ära lollitatud. Ja nüüd veel hirmutatakse neid ka sellega, et keegi kusagil kangesti tahab neile halba, vaenab ja diskrimineerib neid. Eks sealt tule otsida ka osa neist põhjustest, miks nad ennast halvasti tunnevad, kuni suitsiidimõteteni välja. Noored ongi ju väga õrnad.

Aga tulles päriselu juurde tagasi, no statistika üldiselt räägib ikkagi, kui räägib suitsiidistatistikast, poistest ja tüdrukutest. Ja siin, head kolleegid, on numbrid tõesti kurvad. 14% päris poistest ja tervelt 30% päris tüdrukutest on mõelnud suitsiidimõtteid. Ja vaat siin on probleem! Kuidas vähendada vaenu ja tõrjutust ja sellest tulenevat vaimse tervise kahju nende hulgas? Sellega ei suudeta tegeleda, tehakse ainult suuri sõnu.

Aetakse lapsi ja noori hulluks kliimaärevusega – riiklikult on seda tehtud juba aastaid ja nüüd ongi tulemus käes. Aetakse hulluks sõjahirmuga, aetakse hulluks nende vanemate panemisega igapäevaselt väljapääsmatusse olukorda, kellele maksukirveid ja uusi makse järjest selga laotakse. Ega noored ei ole ju pimedad ega kurdid. Nad näevad ju oma vanemate pealt, kui raske neil on, kuidas nad peavad igapäevaselt rabama, kuidas neil pole enam aega oma laste jaoks. Pole raha, et nende vajadusi täita.  

Ja sealt omakorda tõusetub hädas vanemate omavahelise vägivaldsuse teema, sest ahistuse ja väljapääsmatuse tunne konverteerubki perekonnas üksteise süüdistamiseks, alkoholismiks ja kõigeks, mis sellest tuleneb. Lapsed ja noored näevad seda kõike pealt ja nende turvatunne väheneb ja see omakorda konverteerub üksteise kiusamiseks koolis ja sotsiaalmeedias.  

Te võite neid hästi rahastatud ja pseudoõilsaid kiusamisvaba kooli ja lillade karude kampaaniaid teha, kui palju tahate. Juurpõhjus on hoopis mujal ja see kala mädaneb meil peast. See mädaneb ikkagi seal ülalpool, kus vastuvõetud poliitilised otsused on tekitanud olukorra, kus frustreerunud kodanikud elavad end erinevates valdkondades välja ja kiusavad lõpuks kõike ja kõiki. 

Ja me nägime, kuidas peaminister oma vastustes käitus samuti tüüpilise koolikiusajana, kasutades ära oma positsiooni, küsijaid alavääristades, nende motiive sildistades ning põhimõtteliselt … just konservatiivseid küsijaid absoluutselt igas aspektis. See on märgiline ja kahjuks on see eeskuju. Seejuures on see väga halb eeskuju. 

Ja ma siin lõpetuseks pöörduksin ka arupärimise algatajate poole. Te armastate hirmsasti näpuga näidata kellegi teise peale, kui räägite kellegi allasurumisest või tema soo põhjal alaesindatusest ja diskrimineerimisest kellegi soo põhjal. Aga mina küsin, miks teie erakonna esimees on mees. Miks teil pole juhatuses kõik naised või vähemalt enamus? Ja kohaliku võimu tippkohtadel on teil samuti mehi rohkem. Tehke kõigepealt oma erakonnas asjad korda, ärge teiste otsa vaadake ja ärge teisi süüdistage. Aitäh! 

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ei plaaninud siia tulla, aga lugesin seda uuringut praegu nii-öelda üle rea. Paar sõna. Mul isiklikult, kuigi ma olen konservatiivsete vaadetega, on tavaliselt ükskõik, kes kellega magab, ausalt ütlen. Aga see on teie asi. Küsimus on, kui palju peab seda afišeerima või provotseerima. 

Mind kõvasti häiris see, kui isadepäeval kutsuti Eesti Televisiooni kaks lugupeetud ettevõtjat, kes on ostnud omale kenad lapsed, kes ei ole küll kunagi oma emaga kohtunud ja ilmselt ei kohtu ka. Selle tulemusena kaotas ameti lugupeetud professor Veidemann, rahvusringhäälingu nõukogu esimees. See on esimene, see on lubamatu ja talumatu. 

Teiseks, kui nüüd 1. juunil tahetakse Viljandisse keskplatsile väga ilusa suure lipu laotada, siis miks 1. juunil, lastekaitsepäeval, aga mitte 30., 2. juunil, 17. juunil või mis iganes? Nagu ma aru saan, Tallinnas seda tehakse ja Tartus seda tehakse, aga mitte 1. juunil. Minu meelest see on provokatsioon. Provokatsioon! Oluline on siin suhtumine sellesse kogukonda. Kõigil on eluõigus siin päikese all ja ma ei taha siin kuidagi kedagi halvustada, aga provotseerida ühiskonnas ei ole ilus. 

Minu hea sõber Ken Saan korraldas Narvas – ma ise ei jõudnud sinna –, kui lasi ühel laulukesel, mille pealkiri vist vene keeles on, et "Mu [vend] on lesbiyanka", kui meil oli pandud plakat, et Putin on sõjakurjategija, Narva linnuse peale, ja teiselt poolt tuli, mis tuli sealt. Ja kui siitpoolt lastakse venelastele, Venemaale "Moy brat lesbiyanka". Ma ei ole Kenile seda öelnud, aga minu arust see on provokatsioon ja me ei tohiks seda lubada. 

Lugedes seda uuringut siin, ma loen hiljem selle pikemalt läbi. Noored on kahjuks jah sellised õrnakesed, ei tohi seda, teist ega kolmandat, ei jõua ka lõuga tõmmata ja nii edasi, enesetapumõtted ja enda veristamine, kuna virtuaalmaailm on viinud nii kaugele reaalsest elust, et ei teagi, kes ma olen ikka reaalselt. Kui ma neid lahingumänge mängin, siis kaob ära piir, kes ma tegelikult olen ja mis on virtuaal ja mis ei ole. Kõik need hirmud noortel venelastel eestlaste kohta, noortel eestlastel venelaste kohta, et mingu tagasi sinna, okupandid ja mis iganes, ja nagu ma nüüd loen siit, ka viha nende LGBT kogukonna vastu noorte seas. Ma üldse ei imesta seda, aga seda peaks rääkima rahulikult ja mitte nii-öelda sildistades.

Eesti on ikka raskelt lõhki, kuigi peaminister, enne kui ma siia tulin, liikus väsinud jalgadega siin koridoris puhveti poole. Ega tal kerge ei ole. Riik on raskelt lõhki. Loosungite järgi on Eesti riik valmis, nüüd on aega unistada. Jah, mitte unistada, vaid tegutseda on ka vaja! Riik on raskelt lõhki, erinevad rühmitused omavahel kõõritavad ühele poole, noored eestlased noorte venelaste poole, ja vastupidi, nende LGBT-aktivistide poole.

Aga selles plahvatusohtlikus olukorras peaks igasugune provotseerimine olema lubamatu. Isadepäeval tuua lugupeetud ettevõtjad, kes on oma lapse ostnud – see on kriminaliseeritav. Me praegu arutame seda Riigikogu õiguskomisjonis. Või teine asi, lastekaitsepäeval ilusa lipu laotada Viljandis maha – lubamatu! Neid asju võib olla veel, aga see ei tähenda suhtumist. Praegu on kuidagi niimoodi, et ühed on saatanad ja teised ei ole. Ma ütlen, et igaüks magagu, kellega soovib, noh, lapsed välja arvatud muidugi. Aga peaks suhtuma ka väärikalt kõikidesse ja mitte provotseerivalt. Punkt! Aitäh!

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad-vaatajad! Sotsiaaldemokraatide aadressil kõlas siin päris palju süüdistusi ja päris palju nii-öelda märkimist. Ma ütlen, ma arvan, et ma saan rääkida kõigi siin saalis viibivate sotsiaaldemokraatide ja ka endiste sotsiaaldemokraatide nimel, et me ei ole kunagi vägivalda heaks kiitnud, või veel hullem, kellegi tapmist tagant kiitnud. Me üheselt heidame sellise tegevuse hukka ja sotsiaaldemokraadid ei hakka seda ka kunagi toetama, kui siin küll kõlasid võib-olla teistsugused süüdistused, mida sotsiaalmeedias väidetavalt olevat nähtud. 

Kui me räägime ka konservatiivsest ja nii-öelda liberaalsest teljest, siis ma arvan, ka see on pahatahtlik tõlgendamine, et punased, et vasakul pool siin saalis istuvad punased, kes teevad ühte või teist. Mina kindlasti ei taha öelda näiteks EKRE kohta midagi sellist. Ma arvan, et nendel on oma maailmavaade, nad usuvad nendesse väärtustesse, aga ma kindlasti ei halvusta, ma kindlasti ei ütle midagi sellist, mis võiks teha nendele kuidagi liiga või halba. See, et nad on konservatiivsemate maailmavaadetega kui mina või sotsiaaldemokraadid, see on nende õigus ja me peame seda tunnustama. 

Ma arvan, et meil ei ole ka mõtet siin kunstlikult vastuseisu süvendada. Ka mina ütlen, et meil on kaks sugu. Ma ei ole konkreetselt seda õpikut näinud. Mina käisin koolis siis, kui meile üheselt ja selgelt õpetati, et on kaks sugu, nii ülikoolis, nii gümnaasiumis kui ka põhikoolis. Kui tänasel päeval on mingisugused teistsugused tõlgendused, seal on teaduslikud tõestused ja argumendid taga, siis ma olen nõus seda lugema. Aga et jälle selle argumendiga ainult nii-öelda punaseid peksta või sotsiaaldemokraate peksta, ma arvan, et see ei ole õige. Ma arvan, et see ei ole väärikas, ja ma arvan, et nii ei peaks siin saalis kuidagi käituma. 

Kiusamisvaba Kool ja Väike Sõber Karu said ka siin minu meelest asjatult kriitikat ja ka võib-olla pahameele osaliseks. Need on väga väärt ja kindlasti tunnustamist väärivad tegevust või siis ka ettevõtmist. Ka eelmisel nädalal, kui toimus Kiusamisvaba Kooli seminar, mis oli pühendatud just ennekõike lapsevanematele, kus nii politsei, psühholoogid ja mitmed erineva eluvaldkonna lapsevanemad rääkisid kiusamisest, rääkisid vaimsest vägivallast ja rääkisid sellest, mismoodi ja kuidas me peame tolereerima kõiki inimesi meie ümber, sõltumata sellest, missuguse maailmavaatega nad on, sõltumata sellest, milliseid hobisid nad harrastavad ja nii edasi ja nii edasi. 

Lõpetuseks. Meile saadeti või paljud on lugenud meediast, et õnnelikkuse edetabelis on Eesti kukkunud iga aasta tahapoole. Kui me 2025. aastal olime 46-ndad, siis aasta enne seda 39-ndad ja 2023. aastal kolmekümne esimesed. Ühest ja selget põhjust ei ole, miks Eesti inimesed ei ole enam õnnelikkuse edetabelis nii kõrgel kui varasemalt. Aga kindel on see, et mida lõhestunum on ühiskond, mida rohkem otsitakse vastandumist, mida rohkem üksteisele halvasti öeldakse, seda vähem õnnelik see rahvas saab olla, seda vähem õnnelikud need inimesed saaksid olla. Ma arvan, et Eesti inimesed saaksid olla õnnelikumad, aga seda vaid siis, kui me üheskoos üksteist toetavat ja tervet ühiskonda üles ehitame. Vajadusel oleme alati valmis vaatama peeglisse, vajadusel oleme alati valmis võtma tooni alla, ja ei tohi ära unustada ka sõna "vabandust", kui seda on vaja öelda. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Paluks ka igaks juhuks kolm minutit juurde.

Kaheksa minutit.

Ehk ei ole vaja. 

Tere, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ühest küljest Madis rääkis nii ilusti, et võib-olla oleks olnud paslik lasta tal lõpetada, aga kuna EKRE jõmmid tulid siia kambakesi ja rääkisid, ütleme otse, üks segasemat juttu kui teine, siis ma ikkagi mõtlesin, et ma pean ka mõned sõnad ütlema. 

Huvitav on lihtsalt see, et arupärimine oli peaministrile, arupärimine oli teemal vaenukõne, vaenu õhutamine, LGBT+ kogukond, ja kuidagimoodi EKRE tundis ennast kohe puudutatuna. See on sihuke huvitav asi. Nii nagu kuskil mainid kas vähemusi või vaenukõne või midagi sellist, siis kohe plõksti on EKRE kohal, nagu kärbsed tulevad mee peale kohale. Äkki jääme muidu ilma sellest, mine tea, mis seal räägitakse, ja muidu meie seisukohad ei kõla! See on huvitav asi, mida ma olen tegelikult varasemalt ka täheldanud. 

Iseenesest on väga positiivne, et te tulete, kaasa mõtlete, arutate, aga võib-olla tõesti võiks vahepeal kuulata ka teist poolt ja kuulata neid küsimusi ja kuulata neid tähelepanekuid, mida ka peaminister siit puldist andis. Sest nii nagu hea kolleeg Madis viitas, kogu see jutt, kuidas vasakpoolsed ja punased siin õhkavad rõõmust, kui kellelegi atentaadikatse tehakse või kuidagimoodi, mis see sõna oli, mis härra Helme kasutas, kõik vasakpoolsed aktivistid – no püha taevas! Selline väide lihtsalt … No ju ta kuskilt kellegi leidis, ma usun, eks ole, internetis on mitu miljardit inimest ja mõne kindlasti leiab ka Helme, kes midagi sarnast tegi, aga ma kahtlustan, et siit saalist ta ei leia ühtegi. Ja kahtlemata, nagu Madis viitas, sotsiaaldemokraadid on igasuguse vägivalla vastu ja kunagi mitte ühegi inimese atentaadi, või veel hullem, läbi läinud atentaadi või sellise tapmise poolt me olla ei saa. 

Vastupidi, me oleme just nimelt mures, et ühiskonnas on vägivalda, nii vaimset kui füüsilist, liiga palju. Ja sellepärast me ka küsisime, millised on need valitsuse tegevused, et vähendada seda, kuidas tagada inimeste võrdset kohtlemist, kuidas soodustada seda juba tõepoolest haridussüsteemist peale. Te hirmutate inimesi, et näed, siin õpetatakse, et on palju sugusid ja nii edasi. Aga inimesi, lapsi tulebki harida selles, et maailmas on palju erinevaid inimesi. Kõik ei ole ühesugused, kõik ei ole sellised nagu Madis või Tanel või Rain või Martin või Zuzu või Riina. Kõik ongi erinevad ja midagi teha ei ole! Mitte midagi teha ei ole, see on miski, millega meil tuleb leppida. Isegi siis, kui mõni inimene sulle kuidagimoodi sümpaatne ei tundu, siis see ei tähenda, et ta on sinust kehvem.

See on niivõrd elementaarne asi, aga millegipärast tundub, et kuidagi konservatiividele, kelle jaoks see peaks olema veel eriti loomuldasa arusaadav, vaoshoitus ja nii edasi, see on kuidagi haruldaselt arusaamatu. Ja kõik, kes nendest teistmoodi arvavad, nendega tuleb võidelda, neid tuleb sõimata punasteks, ja ma ei tea, homotrollid ja mis kõik sõnad siin täna käisid, putinistid. Noh, mu lemmik oli, jah, härra Poolamets, ütles, et putinismi süvendatakse siin sotsiaaldemokraatide poolt.

Kullakesed, Putin on üks suuremaid homofoobe, eks ole. Minge kuulake, mis juttu tema räägib. Pigem, kui keegi siin natukenegi sinnapoole kaldub, siis paratamatult just nimelt EKRE fraktsioon oma sõnavõttude, oma jutuga. No nii on, eks ole! See retoorika on väga sarnane, eks ole, mida tema viljeleb ja Kremli propaganda viljeleb just nimelt vähemuste suunas. Nii et kuidagimoodi paralleele tõmmata sotsiaaldemokraatidega, no selleks peab olema ikka väga hea fantaasia. Kahtlemata seda teie osadel kolleegidel on.

Te viitasite, et naisi tuleb loomulikult kaitsta. Jah, me teame, kuidas EKRE naisi kaitseb, eks ole. Teil on ju välja öeldud, et nad on seal tagalas kuskil, mehed on eesliinil, et poliitikas naistele liiga ei tehtaks. Aga tegelikkuses, kui me räägime nendest ettepanekutest – võrdse kohtlemise seadus, soolise võrdsuse edendamine –, siis alati on EKRE millegipärast vastu seisnud nendele asjadele. Ei ole palgalõhet olemas, ei ole probleemi olemas. Tegelikult päris elu näitab midagi muud, uuringud näitavad muud, statistika näitab muud. Nii et ma julgustan mitte vastandama naiste kaitsmist ja kuidagimoodi vähemuste kaitsmist, vaid just nimelt võtma nii, et ühiskonnas kõik, kes on mis tahes positsiooni tõttu nõrgemas olukorras või vähemusena, väärivadki kaitset ühtviisi. Ei ole niimoodi, et kuskil on halvad, head ja paremad, teie olete valged jõud ja kuskil on mustad jõud või teistpidi. Ei ole! Konservatiivid väärivad kaitset, liberaalid väärivad kaitset, võrdset kohtlemist, naised ja mehed, sõltumata soost, sõltumata seksuaalsest sättumusest, sõltumata vanusest, millest tahes.

Kogu selle debati puhul selle pisendamine kuidagimoodi … Te laste vaimse tervise juurde jõudsite, kuidas laste vaimse tervise mured ongi vaata et tingitud sellest, et liberaalid ja sotsiaaldemokraadid nende jaoks maailma kuidagi hirmsaks kohaks muudavad. Ei ole. Ei ole! Meil laste vaimset tervist, noorte vaimset tervist süvendab esiteks tõesti kõik sotsiaalmeedias toimuv, kindlasti laiemalt see julgeolekupoliitiline olukord, mis meid kõiki murendab, aga väga palju ka selline toksiline suhtumine, kui me vaatame seda, milliseid sõnavõtte teevad teie erakonnast, aga kindlasti ka teistest erakondadest inimesed sotsiaalmeedias ja väga paljuski need eeskujud, mida te toote. Kui need sõnavõtud ja hoiakud on sellised, et ongi kuskil see õige ideaal ja kõik teised on valed, siis see noor või laps, kes paratamatult sinna ideaali ei mahu, hakkab kohe küsima, kas tema on kuidagi kehvem, kas tema on kuidagi teisejärguline. Ja võib-olla, kui talle kolleegid ja klassikaaslased hakkavad ka seda ütlema, siis see loomulikult mõjutab ta vaimset tervist, ja see on teada. Nii et laste vaimse tervise toetamisel just nimelt on sallivust rohkem vaja, on seda arusaama rohkem vaja, et kõik on siia silma sündinud erineva, aga siiski võrdsena. Ma julgustaks teid ka seda natukenegi rohkem mõistma, natukenegi rohkem viljelema. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd on meil hea võimalus kuulata, kas see ettekanne mõjus. Oma vaateid peegeldab Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! No Tanel siin nüüd ladus küll pikalt ja sai endast välja öelda, mis ta kavatses välja öelda. Ma võib-olla ainult paar asja markeeriksin ära. 

Madis oma kõnes rääkis statistikast. 2021. aastal me olime suhteliselt heal kohal õnnelikkuse indeksis. 2023. aastal oli koht juba halvem ja 2025. aastaks veel halvem. Põhjust ei ole vaja väga kaugelt otsida. Vaadake, kui see punane valitsus tuli, siis hakkaski Eesti rahval õnnetumalt minema. Sotsid olid seal valitsuses koos Reformierakonnaga, kes on ka üsna punaseks muutunud, sotsidega pikalt koostööd teinud. Nii et see on üks asi. Sa, Madis, neid põhjuseid võib-olla hindasid valesti. Vaata sellele statistikale veel otsa. Ja mis puudutab seda, et sa ütlesid, et ei tohiks ära unustada ka sõnu "vabandust" ja "vabandage". Sellega mul tuli üks anekdoot meelde. Ma võib-olla sellise parafraseeringuga tõmbakski oma jutu kokku, et sotsid ei ole punased. No vabandage! Aitäh!

Kiitus teile! Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Alustan siis siit, kus Rain lõpetas, ja väidan täpselt vastupidist, et tõepoolest, sotsid ei ole punased, ei ole vägivaldsed, ei kutsu üles vägivallale, ei toeta tsensuuri. Pigem on ju vastupidi, meie seisame selle eest ja oleme aastakümneid seisnud selle eest, et Eestis peab iga laps saama tervelt ja turvaliselt üles kasvada ja iga täiskasvanud inimene rahulikult endana elada. Me ei toeta valimiskampaania vankri ette vähemuste rakendamist, aga tõesti, kahjuks, nii nagu täna siin saalis ole näha, ma pean ka nentima, et EKRE madal reiting tähendab seda, et Mart Helme, kes siin saalis toetusallkirju kokku ei saa, et presidendiks kandideerida, tuuritab mööda Eestit, et reitingut tõsta. Aga samuti peavad LGBT+ inimesed kannatama vaenamist selleks, et EKRE reiting saaks tõusta. See on polariseeriv teema ja sellele kaardile ilmselt järgmise kaheksa kuu jooksul mängitakse, et hääli saada.

Samas, kui vaadata seda, mis ühiskonnas toimub, siis näeme, et abieluvõrdsus on seadustatud ja maailm ei kukkunud kokku. Meil on õnnelikke inimesi, kes on saanud oma kooselu ametlikuks abieluks teha. Ja nüüd on LGBT+ inimesed kui haavatav rühm võetud ette, kellele oma valimiskampaania üles ehitada. See on taunitav, see on kahetsusväärne. Peaksid võistlema ikkagi poliitilised ideed, mitte vaimutsemine ja ähvardamine või hoiatamine teatud sihtrühmade eest. 

Lisaks LGBT+ inimestele kuulsime täna Kiusamisvaba Kooli ja "Väike Sõber Karu" programmi suhtes kriitikanooli olukorras, kus Eestis on PISA testide kõrgetele tulemustele vaatamata lapsed koolis õnnetud, tajuvad kiusamist ja meie kõigi vastutus on luua neile keskkond, kus nad saavad rahulikult õppimisele keskenduda. Kiusamisvaba Kool ja see lillade karude programm on tõenduspõhine, nad on laialt rakendatud, nad tõepoolest vähendavad kiusamist, loovad kasvamiseks ja õppimiseks sobivama keskkonna. Neid tuleks rakendada kõigis Eesti koolides ja klassides. Lõpuks saame nii õnnelikumad lapsed kui paremad akadeemilised tulemused. 

Nüüd, täna siin kõlas selle Baltic Pride'i nädala suhtes arusaam, nagu tegemist oleks provokatsiooniga. Baltic Pride tiirleb kolmes Balti riigis, seekord on Eesti kord korraldada. Ja tõesti, see toimub 1.–7. juunini nädala jooksul. Erinevates Eesti linnades on programmi koostamisel olnud ilmselt vabad käed ja selle aasta Pride'i teema on, et vaikides vaenu vastu ei saa. Seega tuleb ka EKRE esitatud jamale ja valeväidetele siin minu poolt vastu väita. 

On veel kolm teemat, mille osas tuleks selline ümberlükkamine teha. Anti Poolamets tõesti rääkis sellest, et olümpiahõbe saadi läbi tohutute raskuste. Ja tõepoolest, selliseid raskusi ei peaks ükski laps ega noor taluma ja ühiskond ei peaks seda heaks kiitma või aktsepteerima. Noorsportlaste heaolu peaks olema tagatud ja me peaksime suutma koolitada ka treenereid, et neil oleks kutse, et nad teaksid, kuidas treenida noori, millised on treenerile seatavad eetilised nõuded. Tõesti, tulemus ei vabanda igasuguseid muid vigu ja vägivalda, mis treeninguprotsessi käigus on tehtud. 

Teiseks, Helle-Moonika Helme rääkis soolisest tasakaalust erakonnas ja ma saan kinnitada ...

Palun kolm lisaminutit ka!

Jaa, loomulikult, kolm minutit lisaks.

Eestis ei saa olla soolise tasakaalu tagamine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ainuülesanne. Samas ma kinnitan, et me oleme juba aastaid tagasi erakonnas seda teemat analüüsinud, sealhulgas triibuliste nimekirjade koostamises kokku leppinud. Me oleme näinud, et triibulised nimekirjad annavad tulemuse parlamendivalimistel korduvalt, et siia saali jõuab mehi ja naisi võrdselt. See on puhtalt tahtmise küsimus. Kui kõik erakonnad teeksid triibulise nimekirja, siis me näeksime ka siin saalis, et naisi on rohkem kui see 27–29%, mis seni on osutunud laeks. Minu esimestel parlamendivalimistel tõesti see nali, mis erakordselt lööv on, jäi mulle hästi meelde, et näiteks ka Reformierakonnal oli esinumbrite seas Urmaseid rohkem kui naisi. Naisi on Eestis ligi 700 000, neist üks sai esinumbriks. Urmaseid on, ma ei tea, alla 4000, neist sai kolm tükki ühe erakonna esinumbriks, teistel erakondadel on oma Urmased ka. See tegelikult ei peaks olema normaalsus. Ma kinnitan, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond teadlikult tegeleb sellega, et valimisnimekirjades oleks naised esindatud, noored esindatud, et nad valituks osutuksid ja saaksid nimetatavatesse ametitesse, aga et meil oleks sooline tasakaal ka erakonna juhatuses ja juhtkonnas. Seda, et ka erakonna esimeheks võib saada naine, ei ole kuidagi välistatud. Ilmselt näeme ka seda päeva, aga me teadlikult oleme soolise tasakaaluga tegelenud, seda parandanud. Ma ei tea ühtegi erakonda Eestis, kes selliseid samme oleks ette võtnud. 

Nüüd viimaseks, rahustamaks Peeter Ernitsat, kes nägi, et Florian Wahli loo "Mu vend on lesbi" venekeelne ettekanne võib provotseerida Putinit. Ma võin rahustuseks öelda, et tegemist oli silent disco formaadiga. Inimestel olid kõrvaklapid peas. Nii et kui Putin tahab kuulata vene keeles lugu "Mu vend on lesbi", siis ta peab selle internetist üles otsima, omale kõrvaklapid pähe panema ja seda lugu teadlikult kuulama. Aga ma usun, et oli väga tore kontsert. Julgustan Euroopa päeval osalema ja mõtestama ka seda, miks ja mil viisil me Euroopasse kuulume ja miks see tähtis on. Aitäh!

Aitäh! Tasakaalu mõttes ja mitte ainult: Riina on väga hea kõneleja nagu alati. Muidu ma kiitsin Raini, siis äkki tekib, sisu poole pealt hakatakse järeldusi tegema. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja ekraanide taga! Head inimesed Eestimaal! No Raini jutule jätkuks ja võib-olla ka Madise väljatoodud numbrid, et millal see Eesti õnnelikkuse edetabelis eespool oli, siis 2021, nagu väideti, ja 2020, mille baasilt seda eeldatavalt tehti, EKRE oli valitsuses. 

Aga tuletan meelde, et kui sotsid siin kiitsid, et nemad ei tolereeri vägivalda, siis võtke lahti 2020 noorsotside karikatuur, kus oli nimeliselt välja toodud, kelle ukse taga käib vikatimees, kus juba on käidud, kelle uks on kinni. Nii et seal olid kõik, enamus EKRE ministrid, ka Riigikogu saadikud. Nii et see oli otsene üleskutse vägivallale ja seda tegid noorsotsid ja seda pole keegi ümber lükanud ega ka vabandanud selle eest, mida tehti, mis on otsene lõhestamine, ja selline otsene lõhestamine ei saa olla tolereeritav ning sotside väide, et nemad on võrdsete poolt, siis ikkagi me räägime, see nii ei ole. 

Nüüd, tulles vähemuste juurde. Eestimaal on eestlased vähemuses. Räägime eesti rahvast, räägime eestlastest ja teeme kõik selleks, et meie eestlaste kogukond, eestlaste arv suureneks. Läbi sotsiaal-majanduslike meetmete, läbi iibepoliitika, läbi perepoliitika oleks vajalik tõsta eestlaste eneseteadvust, et meil sünniks rohkem lapsi ja meil oleksid lapsed õnnelikud. 

Nüüd, on ta kiusamisvaba kool või need roosad karud – tegelikult algab kõik ju kodunt. Kui me kodudes suudame ja lapsevanemad suudavad olla eeskujuks oma käitumise ja oma olemistega, siis sellega me juba jõuaksime edasi, et lapsed, jälgides eeskuju, saaksid õnnelikuma lapsepõlve. Nad ei peaks hakkama endas kahtlema, et millist sugu ta peab siis endale valima lõppude lõpuks. Ja ikkagi, et Eestis on kaks sugu, mees ja naine, et need koos elades toodavad ka järelkasvu. Nemad on need, kes viivad Eesti rahvast edasi. Meie esmane ülesanne peab olema laste kaitsmine kõikide nende pahede eest, mida on välja öeldud. 

Nüüd järgmiseks, siin peaministrilt samuti küsiti, et miks seda värvilist lippu ei tohi laiali tõmmata Viljandi linnas. Kui te laste kaitsjad olete, siis võtame, 1. juuni on lastekaitsepäev. Kaitseme lapsi selle eest, et ei hakkaks mingit ideoloogilist propagandat viima nende peadesse. 

Nüüd veel lõpetuseks võtaks ka selle onu Heinode teema. Kui nüüd EOK president demokraatlikult hääletati maha, ma ei kujuta ette, mida tunnevad need naised, kes demokraatlikult osalesid hääletusel ja hääletasid president Kersti Kaljulaidi vastu, et neid sildistatakse onu Heinodeks. Ma ei kadesta neid, neil on tõeliselt raske sellest välja tulla, kui isegi peaminister peab onu Heinodeks. Mul oli naabrimees onu Heino, kes oli väga tark ja väga töökas inimene, ja ma väga austasin teda. Nüüd sildistades kõiki neid, kes ei ole nõus olümpiakomitee lõhestava presidendiga – me ei saa sellega nõustuda. Nii et siit edasi minna on ainult nii, nagu sportlased ütlesid, et siit on alati hea edasi minna, kui me oleme juba põhjas, ja läheme siit ühiselt koos edasi. Aitäh!

Suur tänu, härra Riigikogu aseesimees! Ka see formaat tõepoolest näeb ette vastusõnavõtte. Peaaegu kõiki on siin nimetatud. Mul oleks sihuke mittesiduv ettepanek, et üks vastusõnavõtt fraktsiooni kohta, siis me jõuaksime edasi. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Nagu tavaliselt, EKRE esindajad eksivad. Noored sotsiaaldemokraadid panid valimiste eel üles mingi meemi, kus oli vikatimees peal. See on kohutav, see on ebaõnnestunud. Sotsiaaldemokraadid ka erakonnana mõistsid selle hukka, lehes avaldati vastulause. Mitte keegi ei kiitnud takka, mitte keegi ei pea seda õigeks ja on täiesti lubamatu selliste asjade avaldamine.

Suur tänu teile ja kõikidele kolleegidele ka! Sulgen rõõmuga läbirääkimised. Oleme sellega, kolleegid, neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja [oleme] jõudnud kauaoodatud Lauri Laatsi ettekandeni. Selleks on päevakorrapunkt Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu 842 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Ja inimesed, kes on jälginud meid interneti vahendusel! Ja kuna onu Heinot on ka siin mitu korda juba nimetatud ja märgitud, siis tervitan kõiki onu Heinosid. Aga Keskerakonna fraktsiooni nimel olen teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed". 

Me oleme 10. märtsil käesoleval aastal andnud üle ühe eelnõu, kus me oleme teinud kaks ettepanekut, arvestades olukorda, mis on praegu Pärsia lahes, ja Hormuzi väina sulgemisest lähtuvalt tekkinud olukorda, kus kütusehinnad on läinud ülespoole. Meie ettepanekud olid märtsikuus järgnevad. 

Punkt 1, teeme ettepaneku töötada välja ja esitada Riigikogule seaduseelnõu, millega kehtestatakse mootorikütusele ajutine käibemaksu määr 13% üheks aastaks. Ja punkt 2, teeme ettepaneku töötada välja ja esitada Riigikogule seaduseelnõu, millega jäetakse ära 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõus järgmistele kütuseliikidele: bensiin, diislikütus, vedelgaas, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, maagaas, vedelatud mootorimaagaas. Ja meie ettepanek punkti 3 osas oleks see, et kogu see meie ettepanek oleks jõustunud hiljemalt 1. maiks.

Me teame, et osaliselt on praegune valitsus võtnud meie ettepaneku juba töösse. Ja see, mis puudutab punkti 2 ehk 1. mail jõustuma planeeritud kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist, on Riigikogu poolt tehtud. Tegelikult on see edasi lükatud – mitte ära jäetud, vaid edasi lükatud. Loomulikult me arvame, et ainuüksi sellest meetmest ei piisa ja seetõttu me tegime ka selle teise ettepaneku ehk siis meie eelnõu esimese ettepaneku vähendada vedelkütuste käibemaksu määra 13%-ni. Ma arvan, et see on väga hea ettepanek, arvestades tõesti olukorda, kus väga lühikese aja jooksul on tegelikult bensiinikütuse hind tõusnud oma 20% peaaegu ja diislikütuse hind on tõusnud üle 30%. 

Ehk siis meie ettepanek puudutab 11%. Kui me arvestame, et praegu on meil käibemaksu määr 24% ja alandada seda 13%-ni, siis meie tarbija võidaks 11%. Ma arvan, et see on igati asjalik ja kindlasti pakub leevendust. Ehk siis see on seesama teema, mida me oleme siin terve päev peaaegu arutanud, mis me oleme kajastanud oma arupärimistes peaministrile, mille kohta me väga adekvaatseid vastuseid ei ole saanud. 

Ma lihtsalt toon jällegi näite, et nii Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa kui ka Läti ja ka väga paljud teised riigid on võtnud väga muljet avaldavad meetmed selleks, et ajutiselt praeguses olukorras langetada kütuse hindu. Ja miks nad seda on teinud? Väga lihtsal põhjusel: et aidata majandust ja konkurentsivõimet, et riigid ei kaotaks konkurentsivõimet. Kõik see – transport, logistika, igapäevased toimetamised – on ju otseselt mõjutatud kütuse hindadest. Ja mida kallim on kütuse hind, see kõik läheb sisendhinnana toodetesse ja tooted muutuvad ju kallimaks, kaasa arvatud ka toiduained. 

Siiamaani ei ole valitsus positiivselt vastanud meie ettepanekutele. Me arutasime seda ka komisjonis, ka seal ei olnud positiivseid ilminguid. See näitabki praegu nii koalitsiooni kui ka valitsuse suhtumist Eesti rahvasse. Ma olen siin mitu korda juba erinevate punktide ajal tsiteerinud lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligit, kes on selgelt öelnud, et praeguses olukorras peavad inimesed ise hakkama saama kõikide nende hinnatõusudega, mis ei ole suuresti tingitud Eesti riigi sisestest otsustest, aga välismõjuritest. 

Ehk sellisel juhul, kui on ikkagi, ütleme nii, globaalse olukorra tagajärjel tekkinud hinnatõusud – Eesti ei ole ju ainuke, kes on saanud mõjutada, vaid väga paljud riigid, nii nagu ma olen öelnud –, siis valdavalt teised riigid on juba otsused vastu võtnud olukorra leevenduseks, aga meie mitte. Ja ütleme, et pole hullu, Eesti inimesed, saage hakkama. Ja siis me vaatame statistikat: mis majandus teeb? Noh, kolm aastat on ikkagi maas olnud. Ma arvan, et kui me praeguses olukorras ei tee õigeid otsuseid, siis ega need majandustulemused ka aasta lõpus või järgmise aasta alguses, kui tehakse kokkuvõtteid, ilusat pilti ei anna.

Aga sellest valitsus miskipärast ei saa aru. Selle asemel tehakse otsuseid, mida nimetatakse võiduks, kus tegelikult jäetakse väga suur auk eelarvesse, tekitatakse, ja teiselt poolt tahetakse seda auku katta laenurahaga. Laenuraha on kindlasti kallim kui see raha, mis oleks võinud teistmoodi kätte saada riigieelarvesse. Ja loomulikult ma räägin maksuküürust, selle otsuse mõistlikkusest. Ja teine pool on loomulikult pangamaks. Koalitsiooni liikmed siin lihtsalt alati küsivad, et kui mingisuguseid otsuseid teha, mis leevendaks inimeste olukorda, toimetulekuolukorda, parandaks majanduskeskkonda, siis kust raha võtta. Raha on erinevatest kohtadest võimalik võtta, aga kõige olulisem on see, et tuleb tagada majanduskasv. Aga kui tehakse järjepidevalt otsuseid, mis, vastupidi, pärsivad majandustõusu, siis ega majanduskasvu ei tule ka. 

Ja mispärast teised riigid on võtnud vastu otsuseid, mis pakuvad leevendust? Just seetõttu, et mitte pärssida majanduskasvu. Meil kahjuks on nii majandus- kui ka fiskaalpoliitikas selline olukord, kus meil kindlasti peaksid olema tugevamad kõneisikud ja need inimesed peaksid just nimelt seisma oma valdkonna eest valitsuskabinetis. Mina ei tea täpselt, kuidas see töö käib, võib-olla ma teen nendele inimestele liiga, aga kaugelt vaadatuna ma ei näe seda, et käiks valitsuskabinetis võitlus ja see töö, tõestamaks, et tegelikult seda meedet on vaja. Ma ei näe seda, et … 

Ja lisaks sellele, mida meie näeme tegelikult, on see, vähemalt rahandusministri suu kaudu, kuidas ta tegelikult inimesesse suhtub, kui saadab konserve ostma, allahinnatud toitu, et inimesed saaks hakkama, ja siis veel takkajärgi ütleb, et hinnad on tõusnud, aga saage hakkama. See on praegune valitsus, mille populaarsus rahva seas on kokkuvõetuna umbes 13%. Ja tuletan meelde, nii nagu üks hea minister siinsamas Reformierakonnast on öelnud, et kannatage meid nii kaua, kuni meil on siin enamus olemas, peate leppima sellega. Rahvas ei ole ammu sellega leppinud. 

Nii et, head Riigikogu liikmed, mina kindlasti kutsun teid üles mõtlema positiivselt selle Riigikogu otsuse eelnõu suhtes. Ma kindlasti kutsun teid läbi laskma seda esimesest lugemisest. Jah, siin on … Nii nagu ma ütlesin selle teise punkti kohta, et see otsus on tehtud, täidetud, jõustunud – see, mis puudutab kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist. Siin on kolmandas punktis jõustumise kuupäev – jah, loomulikult, 1. mai on juba läbi. Ma lihtsalt tuletan meelde, et 10. märtsil andsime selle eelnõu üle. Aga seda saab parandada. Ja kui veel miski siin ei sobi, siis samuti saab ju läbi rääkida ja parandada, see kõik käib ju komisjonis. Küsimus on selles, kas selle mõttega minnakse kaasa ja soovitakse aidata inimesi või mitte. Ja kui me tänasel istungil selle punkti menetluse ajal saame tulemuse, et see otsuse eelnõu hääletusel hääletatakse maha või ei saa piisavalt hääli, siis see näitabki ju praeguse koalitsiooni suhtumist Eesti rahvasse. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Alustab Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, meil siin täna oli juba see teema arutlusel peaministri osalusel. Küsimus oli, miks siis nii mõnigi Euroopa riik tegelikult võtab midagi ette, et aidata inimesi olukorras, kus kütusehinnad lähevad lakke. Aga vastus oli umbes selline, et meil kütusehinnad ei olegi nii kõrged ja põhimõtteliselt inimesed peaksid olema õnnelikud selle üle, et valitsus ei tõsta kütuseaktsiisi, nagu oleks võinud teha, aga ei tee seda. Mis sa arvad, miks ikkagi terve hulk Euroopa riike võtab mingisuguseid meetmeid, et seda olukorda inimeste jaoks parandada ja kergemaks teha? Meie valitsus ütleb, et olge tänulikud, et meie aktsiisimäära ei tõsta veelgi rohkem.

Aitäh, hea sünnipäevalaps! No ma vastaksin Jürgen Ligi sõnadega, et need on rumalad otsused, mis need teised Euroopa riigijuhid on teinud. Kohutavalt rumalad otsused! Hispaanias inimesed surevad, asfalt kuumeneb üles. Mina, kui ma oleks praegu Hispaanias hispaanlane, siis ma kindlasti ütleksin nendele, et need on valed otsused. Tsiteerin Jürgen Ligit, täpselt selline jutt. No see ei ole adekvaatne jutt! On nagu kummastav kuulda rahandusministrilt sellist juttu siinsamas puldis, kus jälgib 101 Riigikogu liiget – mõnikord, mitte tihti. Aga inimesed vaatavad meid telekast ja loomulikult sotsiaalmeediast. Need on loomulikult õiged otsused ja nad hoolivadki oma inimestest ja näevad suuremat pilti, nad näevad makroökonoomilist pilti, kuidas täiesti üks otsus mõjutab teist – ahelreaktsioon. See on puhas majandus ja fiskaalpoliitika, mida riigid ette näevad ja mida tuleb teha. Mina arvan, et need on õiged otsused. Miskipärast meie valitsejatel ei ole sellist pilti ees, analüüsi. Kahju! Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kevadest hakkab hea kolleeg Jürgen jalga puhkama, see on selge, rahandusministri koha pealt. Aga kui sina tema koha üle võtad, siis mida sina teeksid sellesama asjaga, mida me siin praegu arutame? Teist punkti on nad ju tegelikult osaliselt arvestanud, kuigi tehniliselt lihtsalt edasi lükanud. Mida sina teeksin, kui sa Jürgeni koha peal oleksid?

Aitäh! No selle küsimuse juures tuleb täpsustada, kas sa mõtled seda kevadet või järgmist kevadet. Tõenäoliselt on mõte järgmisel kevadel. See tähendab seda, et rahvas peab nii otsustama. Ja ma siiralt loodan, et rahvas ka nii otsustab, sellepärast et kannatustele tuleb panna lõpp peale. Sellisel viisil edasi minna ei saa. Praegu ainult 13% rahvast arvab, et võiks niimoodi edasi minna, ja see on kogu koalitsiooni toetus. Ma loodan, et ei juhtu nii, nagu juhtus 2023. aasta valimiste ajal, kui inimesi eksitati. Tol ajal oli Reformierakonna ees üks teine inimene, kes lubas kindlat tulevikku, kus maksud ei tõuse, aga juhtus kõik vastupidine. Inimesed mäletavad seda ja mäletavad seda kindlasti ka järgmise aasta kevadel, kui need otsused ära tehakse. 

Nüüd, mida ma rahandusministrina kindlasti teeks, on see, et ma vaataks üle kogu maksusüsteemi, sellepärast et see ei ole jätkusuutlik. See praegune maksusüsteem, mida Jürgen Ligi hirmsasti kiidab ja ütleb, et see on nii lihtne, efektiivne ja nii edasi – selles mõttes on tal õigus, see on lihtne maksusüsteem. Aga kas ta toob inimestele ka rõõmu? Seda kindlasti mitte

Meie maksusüsteem on ju väga lihtsalt üles ehitatud: see on ühetaoline, valdavalt ei ole erinevaid astmeid ja see on kõigile arusaadav. Seoses selle ühetaolisusega kannatavad tegelikult kõige rohkem need inimesed, kes on väiksema sissetulekuga, ja see on ebaõiglane. Selge on see, et kui me seda poolt, keda on rohkem kui 300 000 – 300 000 on neid inimesi, kes elavad kas absoluutses või suhtelises vaesuses –, aga kui me võtame sinna juurde need inimesed, kes saavad keskmist palka või keskmisest natuke rohkem, siis see arv on tunduvalt suurem. Neid inimesi, kes praegu ei saa oma eluga hakkama, on tegelikult palgavaesuses, on tunduvalt rohkem kui see 300 000. Nad kannatavadki selle maksusüsteemi tõttu. 

Meil on kõrged tarbimismaksud, madalad varamaksud. Niimoodi edasi ei saa minna. Hästi paljud katusorganisatsioonid on juba selgelt välja öelnud, et tarbimismakse tuleb alandada, sellepärast et kui me seda ei tee, siis me käivet ei tekita. Aga raha paneb ratad käima.  

Ja teine pool: hästi paljud katusorganisatsioonid on toetanud Keskerakonna ettepanekuid ja otsuseid, et tuleb sisse viia progressiivne tulumaks ja üle vaadata kõik, mis puudutab varamakse. Ehk siis igal juhul tuleks üle vaadata kogu maksusüsteem, kuidas see on üles ehitatud.

Ma olen hästi kriitiline selle suhtes, mis puudutab maksuküüru kaotamist. See oli, ma arvan, nende valimiste kõige suurem, Reformierakonna kõige suurem lubadus oma valijatele, nii palju, kui neid on alles jäänud. Aga sellest ei olnud ka kasu. Ja tänu sellele, et see rakendati, tekitati riigikassas väga suur auk. See oli vale. 

Siinsamas Reformierakonna fraktsioonis leidub palju inimesi, kes on täpselt samal arvamusel, aga parteidistsipliin on tõenäoliselt ülem nii kaua, kuni see kestab siin. Ma arvan, et väga kaua ei kesta. Ja loomulikult, õigel ajal ei kehtestatud pangamaksu, täpselt samamoodi. Kui me võtame Leedu ja Läti, siis jah, meil on natuke erinevusi. Geolokatsioon on sama, makse on erinevaid tegelikult juurutatud ja tõstetud ja langetatud. Aga miskipärast vähemalt majandusnäitajate poolest läheb neil paremini kui meil. Käibemaksu nad ei ole tõstnud toiduainetel ja muudel toodetel, aga pangamaksu on nad rakendanud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Mul on küsimus seoses natukene kohaliku omavalitsuse poliitikaga. Teil on au praegu siis juhtida Tallinna. Keskerakond Tallinnas valimised võitis ja praegu on valitsuses. Me teame, et Tallinn moodustab Eestist äärmiselt suure osa ja tahes-tahtmata on siia koondunud väga palju töökohti. Siin liigub äärmiselt palju eelarvevahendeid, ettevõtteid ja nii edasi. Kas teil on võib-olla mõned head soovitused siit Riigikogu kõnepuldist ka tänasele Vabariigi Valitsusele, mida te Tallinnas olete teinud, näiteks just sellest lähtuvalt, et kütusehinnad on kõrged, ja saate tuua näitena, et näed, need sammud oleme astunud, riik võib kaaluda ka neid nii-öelda keskselt? Kõik ei ole kindlasti ülekantavad, aga kindlasti midagi head ju teil, ma loodan, on.

Hea kolleeg Madis! Ma pean parandama sind. Keskerakond ei võitnud ainult valimised Tallinnas, vaid võitis üle Eesti, erakondadest. Nii et me oleme erakondadest nr 1 üle Eesti.  

Mis puudutab Tallinna, siis ma lihtsalt tahan tuletada meelde, et Tallinnas on tasuta ühiskondlik transport. Ja kui on inimestel raske, siis me oleme seda läbi erinevate aegade näinud, kuidas inimesed on tegelikult rohkem hakanud kasutama ühistransporti. See on väga tugev sotsiaalmeede.  

Nüüd tuletame meelde, et ka maakondlikult, kui Keskerakond oli võimul, oli väga paljudes maakondades ka seal tasuta ühistransport, mis samuti oli väga tugev sotsiaalne toetus inimestele, et nad saaks liikuda. Ja miks on oluline, et inimesed liiguks? Kui inimene liigub, ta tarbib. Ta tarbib, järelikult majandus elavneb. Ja lisaks sellele ta ei istu kodus. Ehk siis see on ka ju nii-öelda veelgi lisaks majandusmõõtmele teine mõõde. 

Nüüd, lihtsalt möödaminnes ma tahan teile meelde tuletada, et teie erakond oli valitsuses see, kes vähemalt maakondlikel liinidel tasuta transporti pani kinni. See ei olnud õige tegu, see ei olnud hea otsus. Kahjuks on teie pitser seal all koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga. Kahju, aga teie allkiri on seal all.  

Nüüd, mis puudutab Tallinna muid meetmeid, see on väga hea teema. Ka Tallinn on varasemadel aegadel võtnud üle osad riigi funktsioonid ehk siis toetusmehhanismid. Demograafiline kriis ja selle lahendamine, et aidata noori, aidata lapsi, perekondasid ja eakaid. Meil on väga suur sotsiaalne programm, mis on sisse kirjutatud koalitsioonilepingusse ja mida täidetakse. Ja juba sügisest kõik Tallinna lapsed lähevad lasteaeda tasuta.  

Vaata, kui palju tegelikult on juba Tallinn praegu, väga lühikese ajaga rakendanud meetmeid. Neid meetmeid saaks rakendada tegelikult riigi tasandil ja peaks rakendama riigi tasandil. Meil on laste sünnitoetus ühe lapse pealt Tallinnas 1000 eurot, kahe lapse pealt 3000 eurot ja kaks last ja enam, 10 000 eurot. Sama ettepanekuga ma olin siinsamas Riigikogu saalis. Eesti 200 ja Reformierakond hääletasid selle maha.  

Need on need meetmed tegelikult, mida me peaksime rakendama üleriigiliselt. Iga kohalikus omavalitsuses, kus sünnivad lapsed, peaks olema tagatud võrdsed toetused. Praegu seda ei ole. Kooliminekutoetus, ranitsatoetus, eakate toetus, eakate toidupaketid – need meetmed, mis on Tallinnas rakendatud, need on suuremahulised, aga selle peale tegelikult peaks mõtlema riik praeguses olukorras.  

Kas toetus on iseenesest eesmärk? Ei ole. Oleks ju tore, kui me saaksime hakkama ilma toetusteta, see tähendab tervet majandust, maksude laekumist ja läbi selle tegelikult veel hooguandmisjõudu kogu ühiskonnale. Kahjuks me ei ole seda näinud siin kolm aastat ja enam. Ehk siis me vajame restarti. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on teile selline küsimus. Mis te arvate, kas see põhjus, miks valitsus ei taha erinevaid meetmeid rakendada, natuke leevendada seda hinnatõusu, mis tuleneb sellest, et kütusehinnad on tõesti tõusnud, on tegelikult selles, et selle kaudu ju laekub rohkem makse eelarvesse? Käibemaksu tulu on ju suurenenud. Näiteks vaatame kas või seda, kui palju märtsis laekus tänu sellele rohkem makse. See arvutus on juba tehtud, näiteks 6,9 miljonit eurot rohkem laekus käibemaksu. Meil aprilli andmeid veel ei ole. Kas võib olla tegelikult siin hoopiski väga pragmaatiline seisukoht valitsusel, et lihtsalt selle kaudu soovitaksegi teenida rohkem tulu eelarvesse? Nagu ka Eesti Energia ütles, tänu suurtele arvetele oli väga kasumlik energiamüük. Siin toimub täpselt samamoodi selles olukorras.

Aitäh, hea kolleeg! Me ei saa seda loomulikult välistada. Kui see nii ongi, siis on veel kurvem, et on selline mõtteviis. Ühest küljest, kui me menetlesime aktsiiside ärajätmise eelnõu 1. maist, mis oli planeeritud, siis toodi välja, et selle maksumus riigieelarves on 38–40 miljonit. Siinsamas puldis, kui me arutasime seda küsimust, ma mainisin ära, et tegelikult see teine pool, mis puudutab hinnatõusu ja vastavalt hinnatõusule käibemaksu laekumist, on tunduvalt suurem summa kui see aktsiiside ärajätmise pool. Ja ka täna me juhtisime sellele tähelepanu, aga peaminister väga osavalt läks selle küsimuse eest ära ja ta ei vastanud. Ma ei usu, et praeguste võimekate analüütikute juures ei ole Eesti Vabariigi peaministril mingisugust indikatsiooni selles osas. Ta vastus oli selline, et aeg näitab, ei tea, aasta lõpetame ära, vaatame, mis tegelik olukord on. See ei ole võimalik, see ei ole aus jutt, see ei ole aus vastus. Igal juhul on olemas mingisugused prognoosid. 

Kuidas siis pannakse kokku iga aasta majandusprognoosi? No siis võiks ju täpselt sama olla. Ärme siis rohkem midagi prognoosigi, väga lihtne! Ärme prognoosime! Siin Eesti Pank prognoosib, Rahandusministeerium prognoosib, erinevad kommertspangad prognoosivad, aga mille põhjal nad andmeid võtavad? Ja siis tuleb peaminister meie ette ja ütleb, et aga me ei saa seda laekumist prognoosida, me ei tea. Siis ju eelarvet ka ei ole mõtet koostada, sellepärast et ju ei suudeta prognoosida laekumisi. No mis jutt see on?

Ja kui jõuda tagasi selle mõtte juurde, et kas tõesti on nii küüniline suhtumine, et arvataksegi, et tänu sellele hinnatõusule laekub rohkem käibemaksu ja see on positiivne, siis andke andeks, iga majandusteadlane oskab öelda, et see on negatiivne mõju kogu majanduskeskkonnale. Riigieelarvele see võib olla plussmärgiga, aga majanduskeskkonnale on ta suure miinusega. Ja kui mängitakse seda mängu, siis see on tõesti väga küüniline asi.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Hiljuti ma kohtusin inimestega Raplamaal. Rääkisin Raplamaa inimestega ka hindadest ja riigi tegevusest ning nad saatsid siia sõnumi. Kõigepealt nad toetasid Keskerakonda, et ta tõstatab teravaid küsimusi. Edastan praegu siia pulti sinule nende küsimuse. Mõlemad, kellega ma rääkisin, on väikeettevõtjad, kes tegelevad toitlustusega. Ja nende küsimus oli, kas selle valitsuse ajal on lootust, et toidu käibemaks langetatakse. Ja mis veel tähtsam on nende jaoks: kas tuleb kütusehindade stabiliseerumine? Selle küsimuse ma praegu edastan siia pulti sinule, Lauri.

Aitäh, hea kolleeg! Tervitame Riigikogu saalis ka kõiki Rapla inimesi, kes pöördusid hea kolleegi poole oma küsimusega. Ma proovin Rapla inimestele vastata, ja mitte ainult neile, vaid kogu Eestile. Siin saalis on lisaks Keskerakonna fraktsiooni liikmetele ka mõned koalitsiooni liikmed ja loomulikult võiks seda küsimust nende käest küsida. Aga kuna mina olen praegu puldis, siis ma võiksin ikkagi vastata, midagi arvata ja rääkida oma sisetundest. 

Sisetunne ütleb, et ei, kahjuks Rapla inimestele on mul praegu ainult negatiivne sõnum. Ma ei usu, et praegune valitsus suudaks mõelda majanduslikult, suudaks aru saada, et tegelikult tuleb rohkem raha käibesse anda, selleks et raha tagasi saada. Ma ei usu sellesse, et praegune valitsus saab aru sellest, et kui inimeste ostujõudu suurendada, siis sellest võidavad kõik: nii ettevõtjad, kes toodavad tooteid, kui ka kõik nii suuremad kui väikesed teenuste osutajad. 

Ma püüan seletada väga lihtsalt, mida üks ettevõtja praegu ootab majanduskeskkonnalt. Üks ettevõte toodab pastakaid, neid rohelisi pastakaid, kus on kiri Keskerakond. Ilus pastakas, töötab väga hästi. Tegelikult see ettevõtja tahaks toota miljoneid rohelisi pastakaid Keskerakonna embleemiga. Aga kuna turg on nii kitsas, siis ta kahjuks ei saa miljonit toota, vaid toodab poole vähem. Nüüd ongi see koht, kus me peaksime aru saama, et kui ettevõtja toodab miljoni Keskerakonna pastakaid, siis ta tegelikult maksab rohkem makse. Kui ta suudab maha müüa miljon pastakat, siis raha läheb ringlusesse. On olemas vastaspool, ostjad ja soovijad. Niimoodi peaks tegelikult see asi toimima. Me peaksime tegema kõik selleks, et see ettevõtja, kes toodab rohelisi Keskerakonna pastakaid, saaks neid müüa miljonites, mitte vähemates kogustes.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Eks optimism alati sureb ju viimasena või lootus. Tegemist on otsuse ettepanekuga. Siiamaani pole kõlanud siin väga palju selliseid jõulisi vastusõnavõtte. Loodetavasti siis on koalitsioonisaadikud kõik praegu oma ruumides, valmis õigel hetkel sööstma Riigikogu saali ja seda otsuse ettepanekut toetama, kuna ka nende mure on ikkagi kütusehindade ja energiahindade hinnatõus ja selle mõju Eesti majandusele, majanduskasvu perspektiivile.  

Aga ma küsin lisaks sellele, et te olete esitanud ettepaneku, mis, ma arvan, on õigustatud ja põhjendatud, et tulla inimestele ja ettevõtetele appi, siis kas te olete mõelnud ka selle peale, mis siis need katteallikad võiksid olla. Kas hinnang on siis see, et näiteks, ma ei tea, on see pangamaks või muud ettepanekud, mis on varasemalt kõlanud, et mingi uus maks rakendada? Või ettepanek ja lootus on siis see, et ka sellised teatud juhtudel maksulangetused võivad tulla läbi tarbimise ja ettevõtete parema käekäigu eelarvesse tagasi? Kumb see loogika on siin?

Aitäh! Loogikagi on see, et stimuleerida tarbimist. Ehk siis kui vaadata ka, millega on välja tulnud kaubandusettevõtjad, toidutootjad, kui nad tulid välja, et me võiksime alandada toidule käibemaksu, siis see tegelikult stimuleeriks tarbimist ehk siis käibed suureneksid. See on nagu üks pool ja täpselt samamoodi  see ju käib ka kütusega.  

See küsimus, kas sellest piisab. Sellist analüüsi tegelikult ei ole ja seetõttu see ei ole ju seaduseelnõu, vaid on otsuse eelnõu, selleks et valitsus seda analüüsiks ja tuleks saali. Valitsus ei ole isegi nõuks võtnud seda analüüsida, vaid on distantseerunud sellest eelnõust.  

Nüüd see teine pool. Kui sa küsid ja ma olen ka vastanud sellele küsimusele juba siin ühele heale kolleegile, kui ta küsis küsimuse, et mida ma teeks maksusüsteemiga, kas ma muudaks, või kui ma oleks rahandusminister, mida ma teeks, on ju. Noh, siis loomulikult, selge on see, et ainult kulu tekitada ju ei saa. Nüüd, kui me vaatame seda meedet, see on ajutine, niikaua, kuni need kõrged kütusehinnad meil on, on ju. Ja teine pool, nii nagu ma ütlesingi, et kogu meie maksusüsteem on ebaõiglane ja see tulebki üle vaadata ja hoopis teistmoodi üles ehitada. Ja kindlasti, et pangamaks. 

Ja teine pool, mis puudutab seda maksuküüru, siis see on nüüd küll väga vale otsus, mis vahepeal tehti. Tuletan meelde, siin peaminister räägib, et ta on teinud Eesti rahvale kingituse suurusjärgus 780 miljonit. No tegelikult see ei vasta tõele. Kui me räägime maksuküüru kaotamisest, siis selle mõju on kuskil 500–540 miljonit. Kõik see ülejäänu, mis ta räägib, on see, et lihtsalt jäeti ära planeeritud tulumaksu tõus. Kui oleks nagu nii-öelda veel ka rakendatud tulumaksumäära suurendamist, noh, siis me oleksime kindlasti veelgi hullemas olukorras. Kas me peaksime tänama valitsust ka selle eest? Kindlasti mitte. 

Sellepärast, kui me vaatame nagu, ja kõige huvitavam on see Reformierakonna puhul, Reformierakond on nagu kogu aeg pidanud ikkagi vajalikuks, et eelarve oleks tasakaalus ja laenukoormus oleks nagu mõõdukas, pigem allapoole. Nüüd, mida me oleme tegelikult näinud kogu selle tegevuse ajal, on see, et laenukoormus tõuseb ja eelarve ei ole tasakaalus ja samal ajal tehakse maksuvaldkonnas otsuseid, mis veelgi halvendavad olukorda. Ma ei tea, võib-olla see on Eesti 200 mõju Reformierakonnale. Peab küsima järgi, aga  kahtlen, kahtlen, sellepärast et ikkagi juhtroll on Reformierakonnas selles koalitsioonis.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kallis kolleeg! Pean mainima, et mina olen samamoodi Keskerakonna rohelise pastapliiatsi õnnelik omanik.

Sa oled üks miljonist!

Jaa, üks miljonist. Aga küsimus on järgmine. Sina oled juba palju rääkinud sellest, et on tohutult palju plusse, kui me alandame mootorikütuste maksumäära. Aga kas sa usud, et see samm aitaks kaasa ka piirikaubanduse kasvule, mis võiks omakorda olla üks majanduse elavdamise meetmetest?

Kindlasti, hea küsija! Aitäh! Eks kõik ajutised meetmed, mis viivad hinnad alla, stimuleerivad tarbimist. Ma toon ühe näite. Ma arvan, et näiteks, kui me teeksime väikese katse ja sellel aastal – no hea küll, ärme ütle sellel aastal, sest praegu on Reformierakond ja Eesti 200 võimul, seda ei juhtu,  –, aga järgmisel aastal näiteks me lõpetame ära saarte praamipileti tasu võtmise. Ma arvan, et elu saartel – Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi ja nii edasi ja nii edasi – tunduvalt elavneb. Mida see tähendab? Rohkem turiste, rohkem raha, rohkem teenuseid. See on regionaalne mõõde, see on tegelik regionaalpoliitika, kuidas tuleb asja ajada.

Täpselt samamoodi, kui me räägime nendest piirkondadest, kus on näha, et on väljaränne, tööpuudus, palgad madalad. Ida-Virumaal on 1000 eurot madalam palk kui Tallinnas, keskmine. Kui me teeme maksuerisusi, maksuerisus…., siis see kindlasti mõjutab positiivselt. See on regionaalpoliitika. Miskipärast ei soovita neid ellu viia – ei praegune ega eelmine valitsus, kus olid sotsiaaldemokraadid.

Mis puudutab kütuse langetamist, siis loomulikult see annab ju vabadust, täpselt samamoodi nagu tasuta ühistransport. Kui inimene saab liikuda, siis ta liigub ja tarbib, tahes-tahtmata tarbib. Ja tarbimine stimuleerib majandust maksutulu kaudu ja nii edasi.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Võib-olla ma ei märganud, aga arvestame, et võib-olla tuleb tarbimist juurde. Kui suur absoluutmõju sellest võib olla? Mingi väike arvutus on teil kindlasti tehtud, miinus riigieelarvele. 

Ja teiselt poolt rääkisite ka võimaliku katteallikana kinnisvaramaksust. Millisel kujul te seda näete?

Jaa, alustan viimasest. See, mis puudutab kinnisvaramaksu ja varamaksu, on kindlasti üks teemasid, mida me peaksime väga põhjalikult läbi arutama, ja see ei puuduta seda eelnõu. 

Aga ma arvan, et arvestades teiste Euroopa riikide maksupoliitikat, eriti mis puudutab vara maksustamist, me oleme kindlasti väga liberaalsed. Mida teistest riikidest näitena võtta, milline süsteem täpselt meile sobiks – eks meil on omad iseärasused –, näitab aeg. See on kindlasti üks väga suur diskussiooni osa, mis meil tulevikus ees seisab. 

Nüüd, mis puudutab saarte praamiliiklust, siis teil on ka hea kolleeg Hiiumaalt ja kindlasti ka Saaremaalt, kes kindlasti toetaks seda, et inimesed saaksid liikuda ka praamiga, nii-öelda maanteepikendusega. Kui inimene sõidab Võrusse, nii nagu Rain Epler – väga kauge koht, ma just külastasin neljapäeval kogu seda Kagu-Eestit. Väga huvitavate inimestega sain kokku, väga ilus kant ja kindlasti soovitan teil külastada seda nii suvel kui ka talvel. Nagu ma ütlesin, liikuma peab, ja kui liigute Eesti-siseselt, siis te kindlasti toetate Eesti tarbimist. Nüüd, kui see oleks maanteepikendus saartele ja selle eest ei peaks lisa maksma, siis kindlasti neid huvilisi, kes saari külastavad, oleks tunduvalt-tunduvalt rohkem. 

Mis puudutab eelarvelist mõju, siis Madis Kallas teab kindlasti, mis on see eelarveline mõju, sellepärast et Saarte Liinid on aktsiaselts, mis veel pealekauba teenib tulu, ja mitte vähe. Nii et tulubaasilt võetuna on seal kindlasti kohti, kus koomale tõmmata. Aga kui, hea Anti, sa panid tähele, siis ma mainisin ära, et kui teeks katse ja vaataks, kui palju see tegelikult saarte majandust stimuleeriks, kui piletimaksu ei oleks. Ma arvan, et see oleks märkimisväärne. Mis see summa summarum'ina on, ma kindlasti sulle öelda praegu ei saa.

Suur tänu, auväärt ettekandja! Kuna on tegemist OE‑ga, siis on üks küsimus kummaligi ettekandjale. 

Aga nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata – ma loodan, et läheb natukene lühemalt – arutelu rahanduskomisjonis, seal langetatud otsuseid. Sellekohase ettekande teeb meie hea kolleeg Diana Ingerainen. Palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Mina räägin, mis toimus meil rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas ettepanekut 5. mail. Meie arutelul tutvustas Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse ettepanekut Andrei Korobeinik. Maris Lauri tõi välja, nagu ka praegu, et üks punkt on täidetud, jõustunud, ja et teise punkti puhul ei ole see võimalik. Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa seda rakendada. Siis tegi Annely Akkermann ettepaneku, et võib-olla Keskerakond võib selle eelnõu tagasi võtta, aga Andrei Korobeinik vastas, et ei, see on väga oluline teema ja seda peaks menetlema. 

Ja siis võttis Riigikogu rahanduskomisjon vastu järgmised menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. mail ja teha ettepanek, et juhtivkomisjoni esindajaks oleks Diana Ingerainen. Mõlemad otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Madis Kallasel on teile küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on tegelikult natuke see küsimus, mis ma nii-öelda oma teise küsimusena tahtsin ettekandjalt küsida. Kui palju teil oli arutelu – vabandan, et ei ole protokolli lugenud – ka nii-öelda nende kulude osas või võimalike riigieelarveliste mõjude osas?

Aitäh! Me selle punkti juures neid ei arutanud. Aga meil olid eelnevalt Rahandusministeeriumist ametnikud ka siis selle punkti juures, Lauri Lelumees ja Kadri Klaos. Siin me arutasime rohkem, kui palju see võiks olla, ja ta jäi sinna ikkagi mõnesajadesse miljonitesse. Aga selle punkti juures me seda ei arutanud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mitu minutit te arutasite seda ettepanekut? 

Aitäh! Ma ei oska täpselt minuti pealt öelda, seda tõenäoliselt näeb protokollist, aga me ei arutanud pikalt. Üks punkt oli siin tõesti juba täidetud ja teine punkt ei olnud võimalik menetleda seoses sellega, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv ei lase teha sellist maksumuudatust. 

Aleksei Jevgrafov, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas kõik koalitsioonisaadikud olid rangelt vastu või vähemalt üks või keegi teist oleks valmis olnud vähemalt arutama meie ettepanekut? Tõsiselt arutama? 

Aitäh! Ma ei tunnetanud komisjonis seda ettepanekut, et keegi oleks väga vastu olnud. Aga Annely Akkermann märkis ka ära, et see nõuab häälteenamust ja sellepärast võib-olla seda niisugusel kujul ei arutatud. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Teile ei anta ka armu.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Tegelikult on see täna siin Riigikogus meil päevateema, kuna me arutasime seda küsimust ka arupärimiste voorus, kus peaminister vastas meie küsimustele ja ausalt öeldes me ei saanud neid vastuseid, millega me arvestasime. Me küsisime, miks terve rida Euroopa riike juba kehtestas või siiamaani veel valmistub kehtestama igasuguseid meetmeid, selleks et leevendada olukorda, mis on tekkinud energia- või küttekriisi pärast. Ma isegi mainisin neid riike: Austria, Poola, Itaalia, Horvaatia, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Iirimaa, Portugal, Prantsusmaa, Kreeka, Saksamaa ja Rootsi – päris palju riike, jõukaid riike. Vastus oli umbes selline, et aga meie ei tõstnud 1. maist kütuseaktsiisi, nagu me planeerisime, see ongi iseenesest juba väga hea meede, mis inimesi aitab. Noh, tegelikult need riigid ka ei tõstnud aktsiisi, vastupidi, nemad leevendasid olukorda sellega, et alandasid aktsiisi, alandasid maksumäära või kehtestasid hinnalae. 

Ja teine peaministri väide oli umbes selline, et kui me vaatame näiteks naabrite hindade peale, siis tegelikult isegi pärast seda, kui nemad midagi kehtestasid olukorra leevendamiseks, on neil hinnad kõrgemad ja need meetmed, mis nad on kehtestanud, on ajutised, meie aga loobusime aktsiisitõusust 1. maist püsivalt. Nii et nende hinnad pärast seda, kui see meede enam ei kehti, ikkagi jäävad samaks või isegi kasvavad võib-olla, aga meil siin mitte. 

Esiteks, minu mäletamist mööda oli juttu sellest, et aktsiisi ei tõsteta ajutiselt just selle olukorra pärast. Me võime kindlad olla, et kui Reformierakond jääb võimule, siis kindlasti see aktsiisitõus ühel hetkel tuleb. Ja teiseks, see on huvitav loogika. Me loomulikult võime hindasid omavahel võrrelda nii mõnegi riigiga, aga miks me võrdleme ainult kütusehindu? Hakkame võrdlema siis palku, hakkame võrdlema elutaset näiteks Eestis ja Saksamaal, Eestis ja Prantsusmaal, Eestis ja Itaalias ja nii edasi. Mis on keskmine palk nendes riikides ja meil? Mis on elutase nendes riikides ja meil? Ja kui palju kütust saab üks tavaline inimene nendes riikides osta ja Eestis osta?

Minu arvates näitab see ainult seda, et istuv valitsus lihtsalt ei taha neid meetmeid vastu võtma hakata. Nagu siin eelrääkija juba mainis, paistab, et põhjuseks on lihtsalt see, et valitsus ei hooli. Ei hooli oma rahvast ja sellest, kuidas rahval läheb. Tuletan meelde, et Eesti transpordi-, logistika- ja kütusesektori organisatsioonid tegid hiljuti valitsusele ja Riigikogule ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumtasemele, aga vastus oli ei. Niimoodi vastasid nii majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kui ka rahandusminister Jürgen Ligi, kes konkreetselt ütles, et diislikütuse aktsiisi langetust ei tule. 

On väga tore, et ei tule aktsiisitõusu, aga see kahjuks ei ole isegi poolmeede, kuidas seda olukorda parandada Eesti inimeste jaoks. Nii et me kindlasti kutsume kõiki toetama meie otsuse eelnõu, mis lisaks aktsiisitõusu ärajätmisele pakub sellist võimalust, et alandada kütuse käibemaksu 13%-ni. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja siit tulenevalt saame minna lõpphääletuse juurde. Saalikutsung, palun!  

Head kolleegid, juhin teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kütuse hinnatõusu leevendamise meetmed" eelnõu (842 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 842 ei saanud otsusena vastuvõtmiseks vajalikku toetust.

Ja nüüd, head kolleegid, peale järjekordset haamrilööki on vaba mikrofon ja siis on võimalus registreerida sõnavõtuks. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Vaadates selle valitsuse tegevust, tekib järjest rohkem tunne, et Eesti riiki ei juhita enam terve mõistuse järgi, vaid katse-eksitusmeetodil. Ja kahjuks maksavad nende eksimuste eest Eesti inimesed. 

Alles hiljuti müüdi maha meie põlevkiviressurss praktiliselt omahinna lähedal – ressurss, mis aastakümneid on hoidnud Eesti energiajulgeolekut, andnud tööd Ida-Virumaale ja toonud riigile tulu. Aga tänane valitsus käitub nagu inimene, kes külmal talvel oma viimased puud maha müüb, et pärast imestada, miks toas külm on. 

Samas räägitakse meil õiglasest üleminekust. Aga õiglane kelle jaoks? 39 miljonit eurot jagatakse laiali projektidele ja skeemidele, mille tegelik kasu Eesti inimestele on pehmelt öeldes küsitav. Maksumaksja raha lendab nagu konfett, aga Ida-Virumaa inimesed ei näe ei uusi töökohti ega kindlust tuleviku ees. 

Ja siis me kuuleme järgmist absurdi. Inimene petab välja ligikaudu 100 miljonit eurot – 100 miljonit! –, maksab riigile tagasi umbes 8 miljonit eurot ja jalutab minema. Selline kokkuleppeline õiglus saadab ühiskonnale väga ohtliku sõnumi: kui varastad piisavalt palju, siis lõpuks võid väikese osa tagasi maksta, ja elu lähebki edasi.

Aga mis sõnumi me ausatele ettevõtjatele anname? Mis sõnum see on inimesele, kes maksab iga kuu makse ja pingutab ausalt? Valitsus räägib pidevalt väärtustest ja õigusriigist, aga inimesed näevad midagi muud. Nad näevad topeltstandardeid, nad näevad karistamatust, nad näevad, kuidas lihtsale inimesele saadetakse kohe nõue, trahv või inkasso, aga suurte summade puhul leitakse äkitselt mõistlik kompromiss. 

Ja nagu sellest veel vähe oleks, maksud on tõusnud, hinnad on tõusnud, ettevõtted sulevad uksi, inimesed lahkuvad Eestist. Aga valitsus ikka elab oma mullis ja räägib, kuidas kõik liigub õiges suunas. 

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Riigijuhtimine ei ole ideoloogiline eksperiment, see ei ole koht, kus oma utoopiat harjutada maksumaksja rahaga. Eesti inimesed ootavad lihtsaid asju: õiglust, turvatunnet, normaalset majandust ja tunnet, et nende riik seisab nende eest. Aga praegu tunnevad liiga paljud, et riik seisab neist mööda vaadates kellegi teise eest – nende eest, kellel on õiged tutvused, piisavalt raha või võimalus vastutusest välja vingerdada. Aga riik peab seisma kõigepealt oma rahva eest, ausate inimeste eest, nende eest, keda see Eesti iga päev üleval hoiab. Aitäh!

Aitäh teile! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Alates sellest ajast, kui Reformierakond Eestis võimule tuli, on elu siin Maarjamaal halvemaks läinud. Vaadake või riigirahandust või, nagu täna kolleegid välja tõid, ka seda, kus Eesti asub inimeste õnnelikkuse indeksis, inimeste toimetulek järjest halveneb. Kui alguses tundus, et otsuste taga oli mingisugune ideoloogiline lähenemine, et nui neljaks suruti enda asju läbi, siis praegu mulle tundub, et vähem kui aasta enne valimisi on võimul olevad Reformierakond ja Eesti 200 võtnud lähenemise, et tulgu peale meid või veeuputus. Ma arvan, et kui iga nädal tuleb uudiseid, mis suuri küsimärke tekitavad, siis on mõistlik lasta valitsusel mustvalgelt ka põhjendused kirja panna, miks ühte või teist asja tehakse. Möödunud nädalast ma leidsin kolm asja, mis vääriks sügavamat põhjendust. 

Mäletatavasti tehnoloogiaettevõtjad tegid avalduse, et metsaseaduse ja looduskaitseseaduse menetlemine tuleks peatada. Metsasektor oli seda seadust pikalt oodanud ja seda oli pikalt ette valmistatud, aga minister Sutt võttiski aja maha, nagu ta ise ütles. Siin on terve rida küsimusi selle kohta, kas seaduseelnõu menetluse peatamise põhjuseks olid sellised sponsorsuhted Reformierakonna ja nende avalduse tegijate vahel või avalduse tegijad varjavad ennast looduskaitsemaski taha, aga tegelikult suruvad mingeid oma majandushuve jne. Nii et siin on Andres Sutile terve rida küsimusi, millele ma palun tal vastata. 

Teiseks, valitsus leevendas oluliselt võõrtööjõu sissetoomise reeglistikku. Nagu maailma kogemusest on teada, võõrtööjõu sissetoomine toob alati kaasa selle, et kohaliku elanikkonna palgatasemed langevad, võimalused tööd saada muutuvad ahtamaks, mis tähendab tööpuuduse kasvu. Lisaks toob see alati kaasa kultuurilisel pinnal tekkivad konfliktid, kui palju võõraid sisse tuuakse. Siin on õige mitu küsimust, millele peaksid vastama nii siseminister Taro kui ka meie majandusminister Erkki Keldo. Ma ühelt poolt sooviks teada, millised nende prognoosid siis on, kui suur arv võõraid plaanitakse sisse tuua, ja teiseks ka selle kohta, millised on kontrollimehhanismid, et vältida pettusi ja nende lõdvenenud reeglite kuritarvitamist. 

Kolmandaks, niikaua kui valitsuses on Reformierakond ja Eesti 200 ja haridusministriks on Kristina Kallas, on meie lapsed ohus. Hariduse sisuline kvaliteet aina langeb ja üks otsus, mis nüüd sel kevadel on nörritanud nii õpilasi kui nende vanemaid, aga ka kooliõpetajaid ja koolijuhte, on muudatused põhikoolieksamite läbiviimise korras. Vaatamata sellele, et nii õpilased, lapsevanemad kui ka õpetajad ja haridusspetsialistid on andnud negatiivset tagasisidet ja öelnud, et vanaviisi eksamite läbiviimine tuleks taastada, väidab ministeerium, et reform on põhjendatud. Ka siin soovin ma, et minister esitaks need põhjendused kirjalikult ja must valgel, et siis me saame hiljem kõik näha, millistele argumentidele tuginedes koolihariduses, ma ütleksin, revolutsioonilisi samme tehti, ja kui me kunagi neid tulemusi hindame, siis me saame võrrelda plaane tegelikkusega. Kõik küsimused on ministritele edastatud elektrooniliselt ja kümne tööpäeva jooksul loodetavasti on käes ka vastused. Aitäh!

Aitäh teile! Peeter Ernits, palun!

Lugupeetud juhataja, head algavat ööd! Saal on tühi, väsinud peaminister lahkus lossist mõni aeg tagasi. Ta oli pikalt seletanud meile, kuidas Eesti on valmis ja aeg on unistada. Aga väljaspool lossi käivad mitmed sõjad: metsasõda, kultuurisõda, kusagil 1000 kilomeetri kaugusel päris sõda.  

Ja mitmed Eesti riigi juhid on üritanud juba pikka aega seletada, et tegelikult me oleme ka sõjas, et kohe-kohe jõuab see sõda ka meie õuele. Need eksinud Ukraina droonid, mis on meile kraatreid teinud ja ühte korstent isegi ramminud, aga mitte liiga ohtlikult. 

Aga kõik on tundunud, nagu kõik läheb ühes rodus ja midagi ei muutu. Aga vahepeal muutus midagi. Kui ühel päeval, kui Postimehe peatoimetaja kirjutas oma loo Kiievi koefitsiendist, et tegelikult seda juttu, mida Ukrainast tuleb, tuleb korrutada teatud koefitsiendiga. Kas pool sellest on tõde, aga igal juhul mitte sada protsenti. Ja samal päeval ka välisminister ja väliskomisjoni esimees tegid täpselt samasuguse avalduse, et ei maksa hirmutamisega – jutt oli president Zelenskõist –, ei maksa sellega tegelda. Nii et kummaline, millele on raske seletust anda, ühel täpselt päeval kõik toimus. 

Ja varsti läheneb jaanipäev, meie töögraafik hakkab lõppema siin enne suve, aga samas on plaanis väga palju asju, mida on vaja kiiresti läbi suruda. Kohtureform, mille kohta Riigikohtu esimees on öelnud, et liiga toores, ei õnnestu, aga üritatakse suruda läbi. Õige pea ratifitseerime Rootsi mõrvarite ja ka vägistajate võib-olla, aga võib-olla vägistajad ei tule, saabumise esimese tšarterlennuna siia Tartusse, heade mõtete linna. See on kohe, peagi-peagi ees. Ja mitmeid muid asju, mida kiiresti tuleb läbi suruda, sest uute valimiste vari on juba üsna tugev ja järjest tugevamaks muutuv. Ja praegusel hetkel on võimalikult palju vaja kiiresti jõuga läbi suruda, sest jõud, kes riiki valitsevad, nende toetus on tegelikult olematu, aga mandaat veel peaaegu kümme kuud kestab.  

Aga inimesed on rahul, ei pea enam küttearveid kartma, tuleb soe, varsti on piibelehed, toomingad õitsevad. Ööbik juba laulab, ka praegu, kusagil kaugemal siin Tallinnast väljas. Aga meie siin tegeleme oma rituaalsete tantsudega. Räägime, räägime, kutsume inimesi avaldama oma mõtteid ja ütlema välja selgelt, mida me arvame, mida rahvas arvab praegusest võimust. Aga inimesed löövad käega ja ütlevad, et mis see meie asi, las keegi teine teeb ja kannatab, nii nagu Eesti rahvas on väga pikalt kannatanud. Ometi tegelikult ei peaks. Aga kohe varsti on öö käes ja loss on juba tühi ja lahkun ka mina koos viimaste kolleegidega siit lossist. Aitäh! 

Aitäh teile! Sellega, head kolleegid, ma tänan, istung on lõppenud. Aitäh kõigile!