Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. Nüüd on aega võimalus eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Alustab Anti Poolamets. Palun! Aivar Kokk, kas teil on väike tehniline eksitus? (Aivar Kokk seletab kohalt.) Okei, siis äkki te saate selle märgi maha võtta, te läksite kogemata oma käega sinna. Te puudutasite kogemata oma ekraani ja … Võta oma märk maha, vajuta seda musta kätt seal. Sa oled kogemata ekraani pihta läinud ja sa tahaksid just nagu esitada protseduurilist küsimust, mida sa tegelikult ei taha. Aga palun, Anti Poolamets!

Lugupeetud saadikud! (Juhataja helistab kella.) Mul on üle anda arupärimine riigikaitseõpetuse toetuste vähendamise kohta. 

Endise riigikaitseõpetajana tunnen muret, et hiljuti jõudis avalikkuseni info, et Kaitseressursside Amet keeldus riigikaitseõppe laagrite raha jaoks eraldamisest koguni 35 koolile, viidates formaalsetele puudustele. Selle tulemusel võivad ilma jääda riigikaitseõppe olulistest osadest, ekskursioonidest ja laagritest, tuhanded noored. 

Aga see ei ole ainuke probleem. Riigikaitseõppes on vähenenud ekskursioonide arv, toetused riigikaitsesuunaga koolidele, laagrite kestust on lühendatud, praktiline laskeõpe on sisuliselt lõpetatud, õpetajate tunnustamine ja kaasamine on vähenenud. 

Meil on selle teema selgitamiseks üle anda üheksa küsimust. Muu hulgas tahame teada, miks on vähendatud toetusi muu hulgas laagritele sel näol, et noortel ei ole välivorme saada, tänapäevaseid korrektseid välivorme. Ja põhimure ongi, miks bürokraatlike takistustega pidurdatakse nii väärtusliku valdkonna arengut. Aitäh!

Yoko Alender, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjon esitab "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue liikme nimetamine" otsuse eelnõu. Riigikogus on eelnõu menetlemisel komisjoni esindajaks keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen ja eelnõu dokumendid on digitaalselt esitatud.

Aitäh! Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud kolleegid! Head Eesti inimesed! Anname koos sotsiaaldemokraatide Heljo Pikhofi, Tanel Kiige, Reili Ranna, Andre Hanimäe ja Riina Sikkutiga üle arupärimise seoses Eesti naiste ja LGBT+ inimeste suunas leviva vaenu õhutamisega.

Sotsiaalmeedias ja füüsilises reaalsuses toimuvat ei saa enam lihtsalt ebameeldivaks sõnakasutuseks pisendada. Küsimus on juba inimeste turvalisuses ja riigi kohustuses inimeste põhiõigusi kaitsta. Tartu Ülikooli teaduri Belova-Daltoni uuring näitab, et Eesti noored peavad LGBT+ inimesi poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning nende hinnangul on seksuaalvähemuste vastane vaen muutumas tavapäraseks. Need on karmid sõnad.  

Veelgi rängem on aga taust, millest ei saa mööda vaadata. Sotsiaalkindlustusameti ülevaate kohaselt näitab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2023. aastal tehtud uuring, et Eesti 15–17-aastaste LGBT+ noorte seas on viimase aasta jooksul suitsiidimõtteid mõelnud kokku 70% noori ning 28% neist on elu jooksul proovinud enesetappu.  

Need numbrid ei kirjelda lihtsalt arvamusi, vaid tohutult suurt haavatavust ja rängalt kõrgelt hinda, mida noored tõrjutuse ja hirmu eest maksma peavad. Seetõttu küsimegi valitsuselt meie armsate noorte ja Eestile oluliste väärtuste kaitsmise kohta. Milliseid samme plaanib astuda valitsus, et põhiõigused, inimväärikus ja võrdsus oleksid kaitstud Eesti riigis ka tegelikult nii füüsilises kui digitaalses reaalsuses? Mida on tehtud ja mida on kavas ette võtta, et vaenu õhutamine ei muutuks uueks normaalsuseks ning kuidas plaanitakse tagada, et kaitse ei sõltuks sellest, kelle vastu see vaen on suunatud? Ja kõige olulisem: milliste konkreetsete meetmete ja mõõdetavate tulemustega näitab valitsus, et vähemuste turvalisus, noorte vaimne tervis ja … 

Aitäh! 

… ühiskonna sidusus pole deklaratsioon, vaid väärtused, mille kaitsmise edendamise nimel päriselt kaasa mõeldakse ja tegutsetakse? Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakonna fraktsiooni liikmete poolt sooviks üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks on Eesti inimeste toimetulek ja finantstervise halvenemine. 

Finantstervis on tõesti inimestel halvenenud ja seda kinnitab ka Swedbanki rahaasjade teabekeskuse värske finantstervise uuring, mille kohaselt on Eesti inimeste finantstervise indeks langenud healt tasemelt pingelisele. Eriti muret tekitav on asjaolu, et nende inimeste osakaal, kelle igakuised kulud ületavad sissetulekuid, on aastaga kasvanud 21%-lt 32%-le ehk on kasvanud 11%. Samal ajal on vähenenud nende inimeste hulk, kellel on olemas säästupuhver ootamatute kulude katmiseks. See tähendab, et märkimisväärne osa ühiskonnast on muutunud haavatavamaks nii ootamatute elusündmuste kui ka võimalike majanduslanguste suhtes. 

Ehk siis, kui peaminister tuleb siia saali ja ütleb, et meil on kõik hästi, võit on olemas, inimestel tegelikult maksukoormus langeb, siis uuring, mida ma rohkem usun, Swedbanki poolt näitab ja tõestab vastupidist. Nende inimeste hulk, kelle finantsvõimekus on halvenenud, kasvab ja on kasvanud eelmise aasta jooksul lausa 11%. Selles osas me tahamegi peaministrilt aru pärida ja loodame sisukale diskussioonile. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina esitan arupärimise iseenda ja ainult iseenda nimel – uhhuu, nagu ma olen teatavasti – puutuvalt lennukite poolt atmosfääri jäetavate laialivalguvate jälgede kohta. See arupärimine sai esitatud juba mullu novembris, aga Riigikogu juhatus või õigemini Lauri Hussar Riigikogu juhatajana otsustas selle tagastada, kuna väidetavalt see ei olevat kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, nimelt, §-s 139 sätestatuga, mille kohaselt arupärimine peab puutuma ministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Ma siis sõnastasin arupärimise sellisel viisil ümber, et selle puutumus ministri võimkonda puutuvate õigusaktide täitmisesse oleks väljaspool kahtlust. Teatavasti atmosfääriõhu kaitse seadus kehtestab §-s 1, et Eesti Vabariigi territooriumil välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded, kehtestab need nõudes ja sätestab ühtlasi spetsiifiliselt, et õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Kliimaministeerium. Arupärimine ongi suunatud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. 

Ma tean, et paljud naeruvääristavad seda muret, mida on väljendanud väga paljud inimesed, vähemalt minu tutvusringkonnas, mis puudutavad neid valgeid jälgi, mida lennukid jätavad taevasse. Aga ma arvan, et ei ole põhjust naeruvääristada. Kui inimestel on mure, siis tuleb seda adresseerida. Seda ongi selle arupärimisega üritatud teha, et küsida, kas on uuritud, millega on nende jälgede näol tegemist, kuidas on seda kontrollitud, kas toimub mingisuguste aineosakeste piserdamine atmosfääriõhku, kui jah, siis millistest eesmärkidest lähtuvalt, millistele õiguslikele normidele tuginedes, kas selleks on saadud vastavad load, kes neid lubasid väljastab, kellele jne. Nii et käiksime selle küsimuse asjalikult ministriga üle ilma naeruvääristamispüüdluseta, et pilt saaks selgemaks. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Annan üle seitsme sotsiaaldemokraadist Riigikogu liikme poolt arupärimise peaministrile. See puudutab vägagi päevakohast teemat. Nimelt tahame teada saada, kas uuel programmiperioodil põllumajandusse ja toidutootmisse suunatud vahendid on vähemalt samas mahus vähemalt kui sellel perioodil või need tegelikult vähenevad. 

Nimelt on juttu sellest agri-prosperity gap'i 546 miljoni suurusest summast, mille puhul on riigil võimalus otsustada, kuhu see täpsemalt läheb: kas see läheb täies ulatuses ikkagi põllumajandusse ja toidutootmisse ning tootlike investeeringute toetuseks või kuhugi mujale. Nimelt, põllumehed ja toidutootjad just selle pärast homme kogunevad üle Eesti traktoritega ja kulutavad oma aega, nad ei tee seda asjata. Sellele kahtlusele andis hoogu ka tänane infotund, kus haridus- ja teadusminister proua Kallas ütles, et osa nendest vahenditest võivad minna ka mittetootlike investeeringute katteks, aga põllumehed ja toidutootjad ootavad, et need vahendid tuleksid mujalt. Et saada täpne selgus, anname peaministrile üle kuue küsimusega arupärimise ja ootame selget vastust. Aitäh!

Enne kui võtan selle ploki kokku, Aivar Kokk, küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh! Täna peaks olema Riigikogus rõõmupäev. Üks ametnik on siin olnud 32 aastat. Tegelikult on see hoopis nukrusepäev, sest ta sai eile teada, et ta on tänasest koondatud. Ja tegelik põhjus on ju hoopis siin saalis. 16 Riigikogu liiget tegid eelnõu, mis viis selle aasta riigieelarvest ära kuskile hasartmängu neli, kuus, kes teab kui palju miljonit. Rahandusministeeriumi asekantsler võttis süü enda peale ja ütles, et see on nende on tehtud. Rahandusminister ütles siin kõnepuldis minu küsimuse peale, et eks see oli meile peale pressitud, süüdi ei tohiks olla keegi peale nende, kes algatasid. 

Hea kolleeg, see ei ole kuidagi seotud tänase istungi rakendamisega.

Oota! Ma jõuan küsimuseni, ma kohe jõuan küsimuseni. Ma selle teema püstitasin siin hasartmängu arutelul ja Riigikogu esimees samal päeval raadios ütles, et sellist jama ei saa tulla. Mis nüüd toimub? Tegelikult inimene lasti lahti. Ma võin kinnitada, Toomas, et sa oled samas komisjonis esimees olnud kui minagi majanduskomisjonis, ta oli väga tubli ja tark inimene. Aasta veel ja inimene oleks saanud pensile minna. Siin majas tehakse sihuke asi. Kas Riigikogu juhatus on seda teemat arutanud ja andnud toetava sõna, et inimene tuleks lahti lasta, või tuleks Riigikogu juhatuse poolt kokku kutsuda kantselei juhid ja küsida, mis tegelikkuses Riigikogus toimub? See, et kuskil võimuparteid teevad mingi otsuse ja kiirustatult tahetakse midagi ära teha, mis viib miljoneid minema, süüdistatakse ametnikku, kes ei pidanud vaatama rahalisi numbreid – see oli Rahandusministeeriumi rida –, tema pidi vaatama lihtsalt hasartmängumaksu teiselt poolt, mitte makse. 

Aitäh, hea kolleeg!

Küsimus ongi, kas juhatus on sellest teemast teadlik, et täna on selline päev majas.

Aitäh, hea kolleeg! Juhatus ei ole seda küsimust arutanud ja minu arvates oleks väga vale, kui Riigikogu juhatus hakkaks võtma Riigikogu Kantselei inimesi tööle ja neid töölt vabastama. See oleks äärmiselt vale. Neid otsuseid teeb Riigikogu Kantselei direktor. Nii et selles mõttes, kui teil on proteste või eriarvamusi, siis palun pöörduda Riigikogu Kantselei direktori poole, tema saab selgitada neid põhjusi. Möönan, et ma olen seda ääri-veeri ka küsinud, korra suhelnud Riigikogu Kantselei direktoriga ja minu jaoks olid need argumendid tegelikult täiesti arusaadavad. Ka mina olin kuulnud, et võib-olla oli mingit poliitilist survestamist. Mitte mingit poliitilist survestamist olnud ei ole. Riigikogu Kantselei direktor, veel kord, kirjeldas ja tõi mulle välja argumendid ja põhjused, miks ta sellise otsuseni jõudis.

Aga sellega, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorra esimene punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 753 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 753. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 2. Seaduseelnõu 753 on seadusena vastu võetud.

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 774 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Tõenäoliselt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Peeter Ernits, palun! (Saalis on sumin.) Head kolleegid, (Helistab kella.) palun vaikust! Peeter Ernits tahaks juba teiega rääkida.

Head kolleegid, vabandust, et teie rahu segan, aga see on oluline eelnõu. Me oleme siin purenud seda mitmeid kuid ja selle purelemise käigus on tulnud välja ka mitmed asjad. Isegi ühe koalitsioonierakonna kahe ministri vahel võivad olla täiesti erinevad vaated. 

Ja asi on väga lihtne. (Saalis on lakkamatu sumin, juhataja helistab kella.) Täna on kolmapäev. Reede õhtust algab ja laupäev, pühapäev, ka esmaspäev on selline tume aeg. Kui hämarus saabub, algab koduvägivalla aeg, kui tarvitatakse vägijooke ja lastakse rihma lõdvale. Selle tulemusena kannatavad eelkõige naised ja enamasti näevad kõike seda lapsed pealt. 

Paar aastat tagasi, 2024 kehtestati 491 viibimiskeeldu nendel päevadel: reede, laupäev, pühapäev ja esmaspäev, valdavalt nendel öödel. See tähendab, et politsei saabus, aga tajus, et tema käed on liiga lühikesed. Jutt on sellest 12 tunnist. On võimalik viia see vägivallatseja eemale rahunema 12 tunniks. Samal ajal kui naaberriigis Lätis võib seda teha kaheksaks päevaks, Leedus 15 päevaks ja põhjanaabritel Soomes terveks aastaks. Meil on senimaani, kui me selle praegu vastu võtame, 12 tundi see piir. Ja see on tõsiselt häirinud Eesti politsei tööd. 

Jah, me oleme arutanud siin palju asju, et mida see mees, tõenäoliselt vägivallatseja, kui ta lumehange tõstetaks. Justiitsminister on viidanud seal Tamsalu kandis mingisugusele lumehangele, et mida see mees seal teeb ja kas tal on kohta, kus olla, ja sõpru ja kõike muud. Ja kuidas see kõik läheb kokku põhiseadusega? 

Aga minu seisukoht ja ka Keskerakonna kolleegide seisukoht on see, et see on see koht, kus peaks olema väga pragmaatiline. Seda eelnõu on hädasti vaja politseile, seda on hädasti vaja selles hämaras olukorras olevatele valdavalt naistele ja ka lastele, kes seda peavad pealt vaatama. 

Ma tuletan meelde, et oktoobrikuus oli Tarmo Nõost, kui te mäletate, juba legendiks saanud isik, kes tappis suvalise tubli inimese Nõo lähedal maanteel. Ohvriks oleks võinud ükskõik kes meist saada. Ta oli enne oma naist pussitanud, ta oli korduvalt neid asju teinud, aga need noahaavad, pindmised noahaavad, ei tähendanud kõrgendatud ohtu. See tähendab, et sellega nagu ära ei tohiks surra. 

Ja et mitte pikemalt rääkida, see ongi see, et õiguskomisjoni valik on olnud viia viibimiskeeld 72 tunni peale – see tähendab, et nädalavahetus ongi umbes nii pikk – ja mitte jätta 12 tunni peale, nagu justiitsminister on igal võimalusel püüdnud inimõigustele viidates viidata. 

Nii et valik on lihtne. See sõda, kodusõda, mis käib nelja seina vahel ja mille ohvriks on reeglina naised ja mida peavad nägema lapsed – seda tuleb veidikenegi vaigistada, see tähendab, et vägivallatseja viibimiskeeluga kuni 72 tunniks ära viia. Ja jutt on muidugi sellisel juhul, kui on juba vägivald toimunud, siis on kriminaalasi algatatud ja kõik muu asi. Aga see on n-ö selles hallis alas. Nii et väga oluline seadus, mina ja ka mu Keskerakonna kolleegid toetavad seda ja palun ka kõigil teistel toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Timo Suslov, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, lähisuhtevägivald on teema, millest on raske rääkida, kuid millest ei saa kuidagi mööda vaadata. See ei ole ainult statistika ega üksikud juhtumid uudistes, need on päris inimesed, pered, sageli ka lapsed, kelle igapäevaelu kujundab hirm omaenda kodus. Seetõttu ongi oluline pakkuda kiiret tuge ja abi nendele inimestele, kes tunnevad oma kodus hirmu, alandust ja valu.

Inimese jaoks, kes on kogenud lähisuhtevägivalda, ei ole lahkumine vägivaldsest suhtest kuidagi lihtne otsus. See nõuab julgust, aega ja tuge. Ohvril peab olema võimalus jõuda turvalisse kohta, rääkida nõustajaga ja teha otsuseid ilma surve ja hirmuta. Just seetõttu ongi oluline samm, mis täna siin meie ees on arutelus: viibimiskeelu pikendamine 12 tunnilt 72-le. 

Praktika ongi näidanud, et 12 tunnist ei piisa sageli selleks, et ohver saaks rahuneda, vajalikud asjad kokku panna, leida kas või ajutine elukoht või jõuda nõustamise või õigusabini. Pikem viibimiskeeld annab ohvrile aega ja ruumi ning aitab ennetada olukorra kiiret eskaleerumist. 

Siinjuures on oluline rõhutada ka, et viibimiskeeld ei võta kelleltki ära tema inimõigusi ega liikumisvabadust laiemalt. See on ajutine ja sihitud meede, mis keelab vägivalla toimepannud inimesel teatud ajaks minna sellesse kohta, kus vägivald aset leidis. Selle eesmärk on kaitsta ohvrit ja vältida uue vägivalla puhkemist. 

Nii nagu ka eelkõneleja, siis rahvusvahelises võrdluses ei ole samm kuidagi erakordne Eestis. Lätis võib näiteks politsei määrata viibimiskeelu kuni 8 päevaks ja Leedus 15 päevaks. Seega on 72 tunni nõue mõõdukas, kuid vajalik samm ohvrite paremaks kaitseks. 

Samas peame ausalt tunnistama, et see on alles üks samm palju laiemas töös. Lähisuhtevägivald on väga mitmetahuline probleem. See ei ole ainult füüsiline vägivald. See võib olla ka vaimne vägivald, mis on siis alandamine, kontrollimine, hirmutamine, aga üha enam näeme ka digitaalset vägivalda, näiteks pidevat jälgimist, ähvardamist või ahistamist telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu. Kui me tahame vägivallaringi päriselt katkestada, peame tegelema nii ohvri kui ka vägivallatsejaga. Ohvrile tuleb tagada turvalisus ja abi. Samal ajal peab vägivalla toimepannud inimene võtma vastutuse oma tegude eest ning vajaduse korral saama sekkumist ja abi, mis aitaks tema käitumist muuta. Ilma selleta korduvad needsamad lood uuesti ja uuesti samades kodudes või uutes peredes. 

Seetõttu peavad meie järgmised sammud olema selged. Me peame tugevdama ohvrite tugiteenuseid, tagama parema ligipääsu nõustamisele ja kriisiabile ning parandama koostööd politsei, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalteenuste vahel. Samal ajal tuleb laiendada ka vägivallatsejate suunatud sekkumisprogramme, et vähendada korduva vägivalla riski. 

Head kolleegid! Tänane otsus on üks oluline samm selles suunas. See ei lahenda kogu probleemi, kuid see annab ohvrile aega, ruumi ja võimaluse abi saada. Vahel võib just see aeg olla otsustava tähtsusega, sest meie ühine eesmärk peab olema ühiskond, kus keegi ei pea kartma omaenda kodus. Head kolleegid! Ma arvan, et täna siin seda muudatust tehes see on väga oluline. Reformierakond kindlasti seda toetab ja toetage ka teie. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Tegu on tõepoolest väga olulise eelnõuga, mis puudutab lähisuhtevägivalda ja politseile võimaluste juurdeandmist, et sellele reageerida. Teatavasti on ainult osa lähisuhtevägivallast karistatav seaduse järgi. On niisuguseid olukordi, kus midagi ei ole veel juhtunud, midagi sellist karistatavat, kuid on selge, et inimesed on seal suhtes ohus, neid on kas ähvardatud või on seal varem olnud vägivalda. Politseil oleks ebaloogiline jääda sellises olukorras pealtvaatajaks ja mitte pakkuda mingit tõhusat tuge lähisuhtevägivalla ohvrile. Seetõttu on oluline, et see võimalus sekkuda oleks. 

Üks niisugustest võimalustest on kindlasti just seesama viibimiskeeld, mis võimaldab ohvrit mitte kodust lahkuma sundida, vaid vastupidi, sunnitakse sealt olukorrast lahkuma vägivallatseja. Seda praktikat on Eestis kaua oodatud. Täna on see natuke ebaefektiivne, sest viibimiskeeld võib olla kuni 12 tundi ja sellest ajast tavaliselt ei pruugi piisata selleks, et ohver saaks ennast koguda ja teha vajalikud sammud, et sellisest suhtest, sellisest vägivaldsest suhtest lahkuda. Sest tihtipeale ka lähisuhtevägivalla ohvrid kas majanduslikult sõltuvad oma partnerist või on neil lapsed, mis muudab sellisest olukorrast lahkumise keeruliseks. Nii et on väga tervitatav, et politseile tekiks juurde võimalus kehtestada pikemat viibimiskeeldu, mis annab lähisuhtevägivalla ohvritele tõhusama kaitse. 

Kahjuks peab siiski tunnistama, et selle eelnõu menetlemine on õiguskomisjonis läinud üle kivide ja kändude. Ka valitsuse enda ministrid on olnud pikka aega risti vastupidistel seisukohtadel mitmes aspektis, siseminister Taro ja justiits- ja digiminister Pakosta. Õiguskomisjoni liikmena olen saanud seda jälgida ja ka ise seisukoha kujundada. Ka mulle tundub, et seal on jätkuvalt üleval teatud juriidilised probleemid, mida oleks mõistlik ikkagi enne seaduse vastuvõtmist ära lahendada, sest ainult hästi sõnastatud seadus tagaks meile tõrgeteta ja kiire rakendumise ning tõhusa abi lähisuhtevägivalla ohvritele.

Isamaa pakkus sellist võimalust, et seda eelnõu teksti veel kohendada, teisel lugemisel. Tegime ettepaneku teine lugemine katkestada just sellel eesmärgil. See toetust ei leidnud, nii et täna on meil lõpphääletus. Tõepoolest, ega siis midagi teha ei ole, see võimalus on pakutud, valitsus seda ei ole kasutanud. Eelkõige jääb vastutus selle eelnõu kvaliteedi eest valitsusele. 

Ma toon väga lühidalt välja, nagu eelnevalt oli ka juttu, et näiteks selles eelnõus pikendamise võimalus – see 72-tunnine viibimiskeelu seadmise võimalus politseil tekib, aga seda näiteks ei saa pikendada. See ei ole minu arvates asjakohane, seda enam, et täna siin toodi välja, et on paljusid riike, kus see viibimiskeeld ongi väga palju pikem. Aga Eestis sellist pikendamise võimalust hetkel selles eelnõus sees ei ole. 

Muidugi oli ka vaieldav, kas selline pikk viibimiskeeld on kohane ohu tõkestamiseks või ka väljaselgitamiseks. Väljaselgitamise kohta tundub see ebaproportsionaalne, mis võib teha näiteks presidendile muret selle eelnõu väljakuulutamisel. Aga elame-näeme! Igal juhul on väga oluline, et me liiguksime samm-sammult sinnapoole, et me suudaksime paremini tõkestada lähisuhtevägivalda ja annaksime selleks ka politseile võimalusi juurde. Nii et Isamaa hääletab täna selle eelnõu poolt. Aitäh!

Suur tänu teilegi! Usutavasti jätkuvalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Andre Hanimägi, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Veel mõni aeg tagasi oli Eestis täiesti tavapärane arusaam, et perevägivalla puhul lahkub kodust ohver, tema peab otsima turvalise koha, tema peab oma elu ümber korraldama. Täna me teame, et see ei ole õiglane, see ei ole toimiv ja mis veel olulisem, see ei kaitse ohvrit. Seetõttu oli oluline samm, kui loodi võimalus rakendada viibimiskeeldu ja eemaldada kodust vägivalla toimepanija. See oli suur-suur muutus meie seadustes, aga veel suurem meie mõtlemises. Aga praktika on näidanud, et täna paragrahvidesse kirja pandult sellest ei piisa.

Sotsiaaldemokraadid on seda eelnõu kaua oodanud. Kui me nägime, et valitsuses ei ole selles küsimuses üksmeelt ja eelnõu liikumine venib, andsime ka ise vastava eelnõu sisse. Tegime seda väga selgel põhjusel: me ei pidanud õigeks, et nii oluline küsimus jääb seisma poliitiliste erimeelsuste taha. Kuigi mõlemal ministril, nii justiitsministril kui ka siseministril, olid oma argumendid ja seisukohad, siis oli väga mõistlik suunata see siia Riigikogu saali otsustamiseks. Mul on hea meel, et täna on see päev viimaks käes.

Miks seda muudatust vaja on? Praegune kuni 12-tunnine viibimiskeeld ei ole perevägivalla juhtumite puhul kindlasti piisav. Perevägivald ei ole hetkeline konflikt, on sageli korduv, eskaleeruv ja keeruline, ei pruugi olla ainult füüsiline, vaid ka emotsionaalne ja vaimne. Sellises olukorras ei ole realistlik lihtsalt eeldada, et inimene suudab mõne tunni jooksul mõista, mis temaga tegelikult juhtus, hinnata oma turvalisust, otsustada, mida teha edasi, ja leida vajalikku abi. Inimesel on vaja aega – aega, et olukorda mõtestada ja abi vastu võtta, aega, et teha otsuseid, mis ei sünni hirmust või šokist. 

72 tundi ei ole juhuslik number. See arvestab väga praktilist reaalsust, et perevägivalla juhtumid toimuvad sageli nädalavahetusel ja öisel ajal, kui paljud tugiteenused ei ole kohe kättesaadavad. Vajalikud teenused töötavad suuresti tööpäevadel. Kui juhtum leiabki aset reede õhtul, siis 12 tunniga ei jõua inimene ju reaalselt mitte kuhugi. Nii et 72 tundi annab võimaluse, et abi on kättesaadavam. 

Aga ühtlasi annab see politseile ajavaru teha sisuline ohuhinnang, koguda teavet ja kaasata teisi asutusi. Ohver saab teha läbimõeldud otsuseid ning tegutseda mitte kriisi ja hirmu pealt. Ühtlasi on see rahvusvaheline soovitus, mis tuleneb Istanbuli konventsioonist ja selle täitmist hindavast GREVIO raportist, mis on rõhutanud, et 12-tunnine viibimiskeeld ei taga ohvritele piisavat kaitset. Nii et 72 tundi on tõepoolest selles kontekstis väga mõõdukas ja põhjendatud samm, seda enam, tuletan tõesti meelde, et meie lähikonnas on riike, kus see aeg on kordades ja kordades pikem.

Kuigi seadus on kahtlemata väga vajalik, siis õiguskomisjonis need sisulised ja kohati ka väga kriitilised arutelud tõepoolest aset leidsid. Arutati, kas võib juhtuda, et koduomanik visatakse lumehange, kus ta surnuks külmub, või midagi muud. Loomulikult seda ei ole. 

Siinkohal olgu ära öeldud, et politsei ei jäta ühtegi inimest abita. Ka diskussioon oli selle ohu väljaselgitamise üle, et kas see on piisav põhjus, et alustada selle eelnõu parandamist, katkestada selle eelnõu lugemine. Peab mõistma, et ega ühest kaebusest kindlasti ei piisa, et inimene saadetaks 72 tunniks kodust välja. Ohu väljaselgitamine ei tähenda loomulikult suvalist või automaatset sekkumist. See tähendab olukorda, kus politseil on konkreetsete asjaolude põhjal põhjendatud alus arvata, et oht võib realiseeruda. 

Siin on palju räägitud ka põhiseadusest. Loomulikult on liikumiskeeld ja liikumisvabadus väga olulised, ka kodu on väga oluline, aga teiselt poolt on väga oluline inimese tervis, inimese väärikus, rääkimata loomulikult inimese elust. Ja me peame siinkohal kindlasti ütlema, et mittesekkumine teadaoleva vägivallaohu korral on palju tõsisem rikkumine kui sekkumine. 

Head kolleegid, 72-tunnine viibimiskeeld ei ole küll imerohi, aga see on väga vajalik, praktiline ja proportsionaalne samm. Sotsiaaldemokraatlik Erakond loomulikult seda eelnõu toetab. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Stig Rästa, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Juhataja! Kuulsin siin väga palju sarnaseid väiteid, seega ma räägin hoopis sellest alustuseks, et ma olen ise kuulnud pealt lähisuhtevägivalda naabrite juures, aga tollal noore poisina ja teadmatusest, võib-olla hirmul olles, mõtlesin ma selle peale, et ma ei hakka politseid kutsuma, sest et see pole minu asi, mis seal kõrval toimub. Mul oli hirm, et kui politsei ära käib ja vägivallatsejat ära ei viida, siis lüüakse meie enda korteri uks maha ja tullakse mulle kallale. Samuti olen ma näinud, kuidas lähisuhtevägivalla ohver peab kodust põgenema ainult T-särgi väel ja otsima abi jälle naabrite juurest. Need episoodid jäävad meelde ja need ikkagi panevad mõtlema selle peale, et alati ei pea ohver põgenema, vaid tegelikult peab ikkagi vägivallatseja ära viima. 

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 9600 koduvägivallajuhtumit ja statistika ütleb, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest ja 33% meestest. Eestis kogeb lähisuhtevägivalda iga viies laps. Nendest numbritest selgub, et Eesti on üks vägivaldsemate suhetega riike Euroopa Liidus. Need arvud peegeldavad tegelikult inimeste füüsilist ja hingelist valu. 

See muudatus ei ole puhtalt tehniline, vaid see on selgelt väärtuse valik. Küsimus on selles, kelle poolele riik kriisihetkel asub ikkagi. Kas me jätame ohvri ja lapsed uuesti hirmu kätte või anname neile päriselt aega hingata ja otsida abi, turvaliselt otsuseid teha? 

Enne kõlas ka, et meie naaberriigid Läti ja Leedu näiteks, seal saab politsei viibimiskeeldu rakendada kuni oluliselt kauemaks kui 72 tundi. Rootsis saab seda rakendada kuudeks ja Soomes saab politsei või kohus määrata viibimiskeeldu isegi kuni aastaks. 

Kui võrrelda Soome ja Eesti lähisuhtevägivalla numbreid, siis need on per capita sarnased, aga tähtis on fakt, et Soomes julgetakse palju rohkem abi otsida ja riik reageerib rohkem. Me peame jõudma ka selleni, et igasugune teatamine lähisuhtevägivalla kohta oleks normaalne, mitte häbiasi. Meil on Soomega nagu täiesti erinev minevik ja Eestil on keeruline ajalugu. Meid on justkui õpetatud mitte kaebama, vaid kannatama ja seeläbi sisendama iseendale, et ma olen tugev. Tegelikkuses kannatab aga räigelt vaimne tervis. 

Tihti on nimetatud Soomet ja Rootsit pealekaebajate riigiks, kus naaber võib lihtsalt naabrile politsei kutsuda, ja sellesse on suhtutud kuidagi üleolevalt. Aga tegelikult me peame ikkagi mõtlema sellele, et kogukond kaitseb kogukonda ja me peame ühiselt seisma selle vägivalla vastu. 

Hetkel on 12 tunni piir. See tähendab, et kui lähisuhtevägivald on toime pandud õhtusel ajal, mida üldiselt on ka, ei jõua ohver isegi selle öö jooksul toibuda või veel vähem otsida abi või teha ratsionaalseid otsuseid edaspidiseks. Kui inimene on šokis või hirmunud või traumeeritud, vajab ta taastumiseks kindlasti oluliselt rohkem aega kui 12 tundi.

Samuti pean ma õigeks seda, et perevägivallajuhtumite puhul muutub viibimiskeelu protokollimine kohustuslikuks. See annab õigusselgust, tugevdab kontrollitavust ja aitab kaitsta nii ohvri õigusi kui ka tagada, et politsei otsused on läbipaistvad ja põhjendatud.

Selle eelnõu keskmes ei ole karistamine, vaid selle keskmes on turvatunde loomine. See sõnum, et politseil on võimalus kasutada antud tööriista, toimib loodetavasti ka ennetava meetmena. See ei lahenda kõiki lähisuhtevägivallaprobleeme, kuid ta annab kõige kriitilisemal hetkel aega ja mõnikord on just aeg see, mis päästab tervise, väärikuse või isegi elu. Kui me tahame, et Eesti riik oleks selline, kus inimene ei jää oma kodus vägivalla ees üksi, siis me peame seda toetama. Seega, palun toetada seda eelnõu! Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Suur tänu! Enne, kui ma tulen selle eelnõu juurde, tahan ma siiski kasutada võimalust, et öelda ära, et see, mida me täna saime meediast lugeda, et Riigikogu majanduskomisjoni ametnik on lahti lastud viis kuud enne seda, kui ta oleks saanud pensionile, sellepärast et temast tehti patuoinas seonduvalt hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis teatavasti käkerdisena kokku keerati ja millega riigile potentsiaalselt miljoneid eurosid kahju põhjustati, on täiesti häbiväärne ja vastuvõetamatu. Tegelikult teie, poliitikud, kes te seda asja läbi surusite käpardlikul viisil, oleksite ise võinud vastutuse võtta ja tagasi astuda või vähemalt avalikkuselt vabandust paluda. Aga nüüd on lahendus selline, et teie ei vastuta kõige vähemalgi määral mitte millegi eest, aga pikaaegne ametnik, kelle kohta on paljud öelnud, et ta on väga hea ametnik olnud, on saanud sule sappa. Ma loodan, et teil on endal natukene vähemalt halb tunne selle olukorra pärast. Niimoodi seda asja päris jätta ei tohiks. 

Aga nüüd eelnõu juurde. Ei ole vähimatki kahtlust, et kõik me siin saalis oleme üksmeelselt selle vastu, kui naiste suhtes rakendatakse vägivalda. See on probleem meie kõigi jaoks. Nii et ei ole mõtet hakata kellegi peale näpuga näitama, et näete, nemad või nemad ei poolda meetmete rakendamist või seaduse muutmist selleks, et naised oleksid paremini kaitstud lähisuhtevägivalla eest. Seda esiteks. 

Fakt on ju seegi, et riigieelarve menetluses tegi meie fraktsioon ettepaneku eraldada naiste varjupaikadele senisest rohkem raha. See rahaline toetus, mida nad saavad, on liiga väike. Seal on rahaline puudujääk ja riigieelarve kogu kontekstis oli jutt väga väikestest kuludest. Sellest hoolimata see ettepanek kahjuks läbi ei läinud.

Aga täna me peame küll ütlema, et me ei saa seda eelnõu toetada sel lihtsal põhjusel, et see on sisuliselt väga vastuoluline. See on tõesti sisuliselt väga vastuoluline ja sellest annab tunnistust ka asjaolu, et mitte ainult valitsuse eri ministrid olid selle eelnõu suhtes täiesti erinevalt meelestatud, vaid ka ühe erakonna ministrid olid selle suhtes erinevalt meelestatud. Tõsiasi oli see, et siseminister väga surus selle eelnõu vastuvõtmist sellisel kujul, nagu ta täna meie ees on, aga samuti Eesti 200 ridadesse kuuluv justiits- ja digiminister tuli korduvalt komisjoni väga sisulise ja põhjendatud kriitikaga. Ma pean ütlema, nagu ma ütlesin ka komisjonis korduvalt, et selle kriitikaga sai üksnes nõustuda. 

Kõige problemaatilisem on selle asja juures see, mistõttu me lihtsalt ei saa selle eelnõu poolt hääletada, et see on põhiseadusega vastuolus. Järjekordselt on toodud siia parlamendi ette eelnõu, mis on põhiseadusega vastuolus. Aga ma lihtsalt loen ette need punktid, mida justiitsminister, toetudes justiitsministeeriumi kompetentsile, tõi välja, pöördudes õiguskomisjoni poole kriitikaga.

Esiteks: seaduses tuleb sätestada kriteeriumid, millest lähtuvalt viibimiskeelu kehtestamist otsustatakse. Praegu neid kriteeriumeid ei ole. Nagu justiitsministeerium ütleb, eelnõu jätab inimeste kodust väljaajamise sisuliselt politseiametniku kõhutunde küsimuseks, sest seadus kriteeriume ei kehtesta. 

Teiseks: tuleb tagada, et viibimiskeelu rakendamisega ei ohustata inimese elu ja tervist. Seaduses peaks olema sätestatud, et kui näiteks talvisel ajal suurte miinuskraadidega tõstetakse keegi oma kodunt välja ja öeldakse, et ei tohi 72 tundi sinna minna, kusagil maapiirkonnas, siis oleks tagatud, et tal on ka kusagile minna, et ta lihtsalt tänaval või küla vahel surnuks ei külmu. Öeldakse, et politsei ei teeks niimoodi, aga see tuleks seadusesse kirja panna. Justiitsministeerium väga õigesti sellele tähelepanu juhtis. 

Kolmandaks: tuleb tagada, et viibimiskeeluga ei asendataks kriminaalkaristust. Teatavasti juba praegusel hetkel, kui on tuvastatud või on tõsine kahtlus, et on pandud toime lähisuhte raames vägivallategu, siis ei tule rakendada viibimiskeeldu. Siis tuleb algatada kriminaalmenetlus. Seadus kohustab algatama kriminaalmenetlust ja siis võib inimese kahtlustatavana kinni pidada 48 tunniks ja pärast seda võib ta vahistada ja jätta vahi alla palju kauemaks kui 78 tunniks. Tänagi siin saalis on mitmetes kõnedes öeldud, et ei saa ju olla sellist asja, et on tuvastatud, et inimene vägivallatseb oma lähedaste suhtes, aga siis on ainult 12 tundi. Ei, justiitsminister rõhutas seda ka komisjonis korduvalt, et kui on vägivallatsemine tuvastatud, siis tuleb alustada kriminaalmenetlust, mitte rakendada sellist kvaasikaristust selle viibimiskeelu näol, sest see ei ole karistuslik meede. 

Neljandaks: tuleb tekitada tõhus vaidlustamise ja hüvitamise mehhanism, kui viibimiskeeldu on kohaldatud alusetult. Justiitsministeerium osutab sellele, et praegu ei ole sellist mehhanismi. Pärast politsei ütles, et jah, me kehtestasime viibimiskeelu 78 tunniks, selleks et selgitada välja, kas mingi oht on. Selgus, et ei ole mingisugust ohtu. Inimene pidi kusagil, ma ei tea, hotellis viibima näiteks kolm ööd. Politsei ütleb, et nojah, tegelikult ei olnud seda ohtu, et me eksisime, aga mingit vastutust ette nähtud selliseks puhuks ei ole, kuigi kulud inimesele kaasnevad. 

Viiendaks: tuleb tagada omandi põhiõigusega arvestamine. Tuleb vaadata, kellele see pind, kuhu tal keelatakse 78 tunniks minna, üleüldse kuulub ja kes teised seda edasi kasutavad selle 72 tunni jooksul. Et oleks välistatud selline olukord, kus omanik ei või oma koju naasta 72 tunni jooksul, aga mingid inimesed, kellel võib-olla üldse ei pruugiks olla õigust seal viibida, saavad seda pinda siis samal ajal kasutada – miks mitte seal ka näiteks, ma ei tea, vargust toime panna. 

Kuuendaks: viibimiskeelu rakendamisega peaks kaasnema proaktiivne ohvriabiteenus. Nii et mitte ainult ei rakendata viibimiskeeldu, vaid eeldatavale ohvrile rakendatakse ka ohvriabiteenuseid, mida praegu ette nähtud ei ole kehtiva õigusega. 

Seitsmendaks, mis on kõige olulisem ja millel ma veel peatuksin natukene alles jäänud aja jooksul põhjalikumalt, on see, et viibimiskeelu kehtestamise lävend tuleks tõsta olulise ohu tõrjumiseks, et seadus oleks põhiseaduspärane. Ehk siis justiitsministeerium – pange tähele, mitte EKRE fraktsioon, vaid justiitsministeerium! – oma ametnike kompetentsile tuginedes ütleb, et praegusel kujul see eelnõu on põhiseadusvastane, kuna seda ettepanekut arvesse ei võetud. 

Milles siis probleem seisneb? Probleem seisneb selles, et kui te loete seda lisatavat paragrahvi 44 lõiget 1¹, siis see ütleb kohe alguses, et politsei võib olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ajutiselt keelata isiku viibimise kuni 78 tunniks. Kas panete tähele, milles probleem seisneb? Politsei võib isegi mitte ainult kõrgendatud, vaid ka olulise ohu väljaselgitamiseks öelda, et sina või sina või sina ei tohi 72 tundi oma koju tulla. Inimene ütleb, et kas teil on mingisuguseidki fakte, millest nähtub, et ma olen kellelegi mingisuguseks ohuks, oluliseks ohuks või kõrgendatud ohuks? Politsei ütleb, et ei, otseselt meil fakte ei ole, aga me hakkame seda nüüd välja selgitama. Aga selgitage praegu välja, küsige minu käest küsimusi, küsige mu abikaasa või elukaaslase käest küsimusi, küsige naabrite käest, küsige laste käest! Selgitage välja siis! Ja kui te selgitate välja, et on minust lähtuv oht, siis ma saan aru, et te kehtestate mulle viibimiskeelu. Aga ei saa ju olla sellist asja, et kuni 78 tunniks te keelate mul oma koju tulla ainult selleks, et hakata alles välja selgitama! 

Ja ma nägin õiguskomisjonis, et tegelikult üle terve komisjoni kõikide fraktsioonide esindajad said aru, et see on probleem. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga tutvuge palun komisjoni istungite protokollidega. Isegi koalitsioonisaadikud pakkusid välja, et paneks väljaselgitamiseks 12 tundi, aga siis tõrjumiseks 72 tundi. Sest ei saa olla, et väljaselgitamiseks pannakse kuni 72 tundi ja see on proportsionaalne sama viibimiskeeluga, samas mahus viibimiskeeluga, mis on mõeldud juba väljaselgitatud ohu tõrjumiseks. 

Aga ei läinud läbi! Mingi imelik asi käis, justiitsminister ja siseminister olid kuidagi nagu vaenujalal, üks ei nõustunud teisega, teine ei nõustunud esimesega, kuidagi edasi-tagasi põrgatati ja lõpuks isegi justiitsministeeriumist tuli muudatusettepanek, mis sai ministri poolt tagasi võetud. Ilmselt talle valitsuses tehti kuidagi selgeks, et kuule, võta oma muudatusettepanek tagasi. 

Aga ma tahan öelda, et tegelikult ka komisjonis saadi aru, et see praegusel kujul ei ole põhiseaduspärane. Seetõttu ma palun presidendil sellele eelnõule erilist tähelepanu pöörata, isegi kui see täna vastu võetakse. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 774 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 774. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Seaduseelnõu 774 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 833 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu.

Aitäh, austatud juhataja! (Juhataja helistab kella.) Head kolleegid! Rahanduskomisjon algatas eelnõu käesoleva aasta 23. veebruaril (Juhataja helistab kella.) lähtuvalt Eesti, Islandi, Leedu, Läti ...

Head kolleegid, palun vaikust!

... Norra, Rootsi, Soome ja Taani vahelise Põhjamaade Investeerimispanka käsitleva lepingu ning Eesti Vabariigi ja Põhjamaade eelnimetatud investeeringupanga põhikirjast. Kontrollkomitee on moodustatud eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab Eesti Panga Nõukogule iga-aastase audiitori järeldusotsuse. Kontrollkomitee koosneb kümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. 

Rahanduskomisjon teeb ettepaneku alates 1. juunist 2026 kuni 31. maini 2028 nimetada Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 12. märtsiks Riigikogu fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Komisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamisel 10. ja 16. märtsil ning tegi järgmised konsensuslikud otsused: määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Kersti Sarapuu, teha ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 18. märtsil ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja kenasti ütles, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 833 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu 833. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Otsuse eelnõu 833 on otsusena vastu võetud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta" eelnõu 745 esimene lugemine. Juhin kolleegide tähelepanu sellele, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ja, kolleeg Andrei Korobeinik, kui teil on aega, siis me ootame teid ettekandeks Riigikogu kõnetooli. (Saalist vastatakse.) Ma ütlesin, et kui teil on aega, siis me ootaksime teid Riigikogu kõnetooli, et kuulata teie ettekannet. Me oleme väga tänulikud selle eest.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mul on aega, aga paljudel saadikutel, tundub, et ei ole. Ei ole aega, nad läksid saalist ära.

Töö tahab tegemist. 

See ongi nende töö, nende töö ongi see kvaliteetne debatt siin saalis. Eriti tänases turbulentses ajas, kus hommikul saabus uudis, et põllumajandusminister läheb põllumeestega koos protestiaktsioonile, ja see olukorras, kus Reformierakond ütles, et Eesti on korda tehtud. See info ei ole ministrini jõudnud, aga see info ei ole jõudnud ka Eesti inimesteni.  

Mis tähendab kordatehtud Eesti Reformierakonna doktriinis? See on Eesti, kus majandus on mitu aastat järjest Euroopa Liidus kõige kehvemas seisus. See on Eesti, kus kasvab ühiskonna ebavõrdsus. See on Eesti, kus rünnatakse just neid inimesi, kellel on niigi kõige raskem: maal elavaid inimesi, peresid, kus on palju lapsi, neid, kes teenivad kõige vähem jne.  

Õnneks Keskerakond ei ole nõus sellega, et Eesti on korda tehtud. Eesti vajab kordategemist ja Keskerakonnal on selleks mitu konkreetset asja, mida arvatavasti peab ära tegema aasta pärast, aga võimalik, et Reformierakond ikkagi saab aru, et saab ka teisiti, toetab meie algatusi ja nendeni jõuab aeg varem.  

Üks selline algatus on täna, täna, head kolleegid, head vähesed allesjäänud kolleegid, see algatus on praegu teie ees. Tegemist on astmelise tulumaksu ettepanekuga. Astmeline tulumaks jätab raha neile, kellel on raha kõige vähem. See vähendab ühiskonnas ebavõrdsust ja sellest võidavad ka need, kes teenivad rohkem. Sellepärast, et kõik ju tahavad elada Eestis, kus inimesed on õnnelikud. Kuidas sa võid õnnelik olla, kus sinu niigi väikest palgast võtab riik tavalist tulumaksu ja teise käega annab Riigikogu liikmetele 500 eurot aastas juurde tänu 1. jaanuaril jõustunud tulumaksureformile?  

Mõelge selle peale, mis see praegune tulumaksusüsteem ja see reform, mida Reformierakond koos Eesti 200-ga korraldas, tähendab. Pool miljardit aastas läheb selleks, et jagada rikkamatele inimestele raha. Kui suur summa see on? Et kui me jagame seda raha näiteks neile, kes said selle aasta jooksul lapse, siis iga selline perekond saab kätte üle 50 000 euro. Selle asemel, et anda seda raha neile, antakse see raha tippjuhtidele, Riigikogu liikmetele, neile, kes teenivad niigi palju.  Astmeline tulumaks tähendab seda, et inimesed, kes teenivad vähe, maksavad tulumaksu vähem, ja need, kes teenivad rohkem, näiteks üle kahe keskmise palga, maksavad suuremat tulumaksu. See säästab eelarve jaoks umbes 400 miljonit, mida saab kasutada väga erinevateks asjadeks. Näiteks automaksu puhul see summa, mida riigieelarve teenib, on kaks korda väiksem, ehk siis automaksu võib tühistada, võib pakkuda Eesti inimestele tasuta ühistransporti. Ja kui lisada sellele need muud Keskerakonna poolt väljapakutud lahendused, näiteks pangamaks, siis Eesti tulevik on päris helge.  

Aga no me saame aru, et Reformierakonna agoonia kestab veel aasta aega ja me peame ära ootama seda aega, kõik Eesti inimesed peavad ära ootama, kuni võim vahetub. Samas, mõnikord võib ime juhtuda ja Reformierakond, kes on väga palju muutunud vahepeal, no Ansipi ajast näiteks, täna ei ole see üldse sama erakond, võib-olla ta muutub siis jälle ja suudab toetada ka mõistlikke asju. Võib-olla see aeg saabub varem kui aasta pärast. Nii et ma väga loodan, et mõni Reformierakonna saadik leiab tee tagasi saali ja toetab seda suurepärast ettepanekut Vabariigi Valitsusele ja tõepoolest aitab Eestit korda teha. Aitäh! 

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Alustab Tanel Kiik. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No iseenesest kahtlemata ka sotsiaaldemokraadid toetavad õiglase astmelise tulumaksu kehtestamist. Ma kardan niimoodi realistliku inimesena, et siin saalis oleme me küll vähemuses koos teiega. Kipub olema niimoodi, et millegipärast eelistatakse ühetaolist maksusüsteemi, mis tõepoolest on jõukamaid soosiv, ja nagu kirjeldasid, siis hiljuti tehti asi just hullemaks.  

Aga ma küsingi konkreetse eelnõu kohta. Te tõite välja, et tuleks teha tulumaksuastmed ja -määrad niimoodi, et madalama sissetulekuga isikute maksukoormus väheneks – noh, sümpaatne – ja samal ajal kõrgema sissetulekuga inimeste panus suureneks. Aga te jätsite täpsustamata, kus see piir on madalama ja kõrgema vahel ja kus võiks olla umbes selline sissetulekupiir, kus võib öelda, et jääb umbes tänane tase. Tervikuna, ma saan aru, eesmärk ei ole mitte ainult nii-öelda maksukoormust ümber jaotada, vaid ka lisatulu tuua eelarvesse hinnanguliselt 200 miljonit eurot, nagu teie mõjuanalüüs ütleb. Nii et järelikult peab jõukamate osa, koormus märkimisväärselt tõusma. Kust need piirid jooksevad?

Aitäh! Siin on kaks aspekti. Esiteks, muidugi, mulle on hästi sümpaatne, et sotsiaaldemokraadid toetavad seda ettepanekut. Ma olin hästi šokeeritud, kui sotsiaaldemokraadid tulid koos toonase koalitsioonipartneriga, Reformierakonnaga ja ütlesid, et maksusoodustus rikkamatele inimestele ongi nende ettekujutus paremast Eestist. Ma mõtlesin, kas ma näen õigesti, kas need on needsamad vanad hea sotsiaaldemokraadid, kellega ma olen harjunud. See šokk oli pikaajaline ja sügav. Ma loodan, et nüüd see muutus on käes ja sotsiaaldemokraadid tõepoolest toetavad neid sotsiaaldemokraatlikke väärtusi. 

Ma usun, et ka teie jaoks on selline võrdne ühiskond oluline. On oluline see, et me aitame just neid, kellel on niigi raske, mitte neid – nagu sina või mina –, kes niigi teenivad ju palju. Ja võimalik, et ka aasta pärast, peale valimisi ei tule järjekordset muutust ja sotsiaaldemokraadid on endiselt astmelise tulumaksu poolt. Võimalik, et see jõuab isegi teie programmi. Õnneks on teil väga hea programmi kirjutaja Andre Hanimägi, kes kirjutas nii mitu programmi, oskab seda teha ja võtab need asjad üle nendest programmidest, mis tal loodetavasti on arvutis veel alles. 

Aga nüüd see teine oluline aspekt. Kui rääkida sellest, kus see piir on, siis ma juhin tähelepanu sellele, et praegu maksureformiga tekitas Reformierakond koos Eesti 200-ga eelarvele pool miljardit auku. See 200 miljonit, kui me võrdleme seda selle poolemiljonilise vahega, tähendab tegelikult seda, et maksukoormus on ka siis väiksem, kui ta oli aasta tagasi. Ehk me ei võta rohkem raha, kui inimesed maksid aasta tagasi, aga maksukoormus tõuseb võrreldes tänase olukorraga. 

Kui me mõtleme, mis see piir võiks olla, siis tegemist on ülesande andmisega valitsusele. Seal on näiteks väga hea rahandusminister Jürgen Ligi, kes oskab väga hästi arvutada. Tal on kindlasti head mõtted, mis ei pruugi kogu aeg, alati kokku langeda Reformierakonna mõtetega, mis ei ole üldjuhul nii head. Ja siis Riigikogus on olemas veel üks väga hea rahandusminister, Aivar Sõerd, kes praegu kahjuks ei ole meiega, aga loodetavasti ta jõuab. Koos nad suudavad pakkuda välja head lahendust.

Aga minu arvamus on see, et kaks keskmist palka võiks olla see piir, kus inimene võiks maksta rohkem. Ja juhul, kui inimene saab seda tänast nii-öelda maksuküüru piiri, 1200 eurot, siis ta ei peaks sisuliselt üldse tulumaksu maksma. Sellisel juhul talle jääb rohkem raha kätte, see raha jõuab kohe ringlusse ja tegelikult eelarve jaoks see kulu ei ole üldse väga suur. Aga kokkuvõttes ühiskonna ebavõrdsus ja vaesuse määr, eriti absoluutse vaesuse määr, langevad oluliselt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Jah, me võime loomulikult optimistid olla, aga lihtne talupojaloogika ütleb seda, et kaks koalitsioonierakonda ehk Reformierakond ja Eesti 200, kes äsja kaotasid ära niinimetatud maksuküüru, mis võib-olla ei olnud kõige parem või ideaalne süsteem, aga vähemalt oli kindlasti õiglasem kui see praegune, millega nad välja tulid, kindlasti ei hakka seda meie initsiatiivi toetama. Aga minu küsimus sulle ongi see: miks sinu arvates just eelkõige Reformierakonnal on seesama kinnisidee, et see astmeline tulumaks on kurjast ja peabki olema ainult üks selline aste, mis on kõigile rakendatav, sõltumata sissetulekust põhimõtteliselt? Ja tegelikult me teame, et Euroopas on selliseid riike, kus selline süsteem eksisteerib, ikka hästi vähe, sellepärast et see süsteem põhimõtteliselt on juba ajale jalgu jäänud. 

Aitäh! No tõepoolest, neid riike on vähe mitte ainult Euroopa Liidus, vaid ka maailmas. Ja põhjus on lihtne, see astmelise tulumaksu loogika on hästi ratsionaalne. No siin ei ole küsimus õigluses või ebaõigluses, vaid selles, et riik lihtsalt toimib paremini, kui ühiskond on võrdsem, kus ei ole seda lõhet, kus vaesed inimesed elavad slummides ja rikkad inimesed omavad seal mitu suurt maja ja sõidavad kalli autoga nendest slummidest läbi. See ei ole see ühiskond, mida väga paljude arvates üks riik võiks tolereerida.  

Aga see on see ühiskond, mida Reformierakond tahab ehitada, ja see on nende arusaam korda tehtud Eestist. Ja see ei ole see Reformierakond, mida me mäletame. Nii et kui sotsiaaldemokraadid jõudsid tagasi nende heade asjade juurde, siis tundub, et nende jaoks opositsioon mõjub hästi positiivselt. Reformierakond võib-olla peab ka opositsiooni sattuma, selleks et leida tagasiteed juurte juurde, kus nad olid, kus nad olid hästi edukad, kus Eesti inimesed armastasid neid. Tänast Reformierakonda on väga raske armastada

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Maksuküüru kaotamine viis riigieelarvest tõesti kuskil 500–600 miljonit eurot ära ja tänu sellele on tõstetud teisi makse – tulumaks, käibemaks. Kas selle eelnõu tulemus saab korvata selle kaotuse, mis on tehtud maksuküüru kaotamisega, ja kuidas see mõjub tavalisele ja nõrgemale elanikkonnale Eestis? Aitäh!

Aitäh! Siin on kaks aspekti. Esiteks, tõepoolest, neile, kes teenivad vähem, jääb rohkem raha kätte. Aga teine aspekt on see, et kuna see eelarveauk, mille Reformierakond tekitas, aastast aastasse väheneb, siis see võimaldab meil loobuda või vähendada muid makse. Näiteks võimaldab see loobuda automaksust. Me näeme, et see ei toimi, see on hästi rumal otsus sellisel kujul seda teha ja sedasi me saame selle lihtsalt ära tühistada. 

Lisaks me saame pakkuda muid lahendusi. Nagu ma mainisin, tasuta ühistransport on kasulik just neile, kes on kõige vaesemad, kes elavad maal ja kes muudmoodi hakkama ei saa. Päris iga inimene ei saa elada Tallinnas, kus on tasuta ühistransport. See ei ole meie arusaam sellisest adekvaatsest riigist. Me ei arva, et inimesed peavad kõik pealinna kolima, sellepärast et maal elu on võimatu. Nii et loomulikult, jah, see parandab olukorda neil, kellel on väike sissetulek, ja see võimaldab vähendada üldist maksukoormust. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Viimase kümne-viieteist aasta jooksul on Keskerakond olnud päris mitmes valitsuses, sealhulgas peaministriparteina, ja ikkagi on astmeline tulumaks jäänud kehtestamata. Kas me nüüd võime kindlad olla, kui peale järgmisi valimisi tekib poliitiline konjunktuur, et teie saate valitsusse näiteks ühe liikmena, et te enam sellisesse valitsusse ei lähe, kus astmelist tulumaksu ei kehtestata? Kas te saate seda kinnitada? Meie toetame.

Aitäh! Jah, ma loodan teie häälele valimistel, ja see kindlasti on meie üks võtmelubadusi valimisprogrammis. Ma tuletan meelde, et ajal, kus Jüri Ratas oli Keskerakonna peaminister, tehti seesama maksuküür, mida siin vapralt kaotas Reformierakond. See mingil määral oli astmeline tulumaks. See sündis väga raske kompromissina Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Päris astmelise tulumaksu jaoks toona raha ei leitud, tuli sellise, ütleme, väliselt nagu natuke selline kole, aga majanduse efektiivsuse mõttes väga kasulik lahendus, kus vaesematele inimestele jäigi rohkem raha. See oli põhimõtteline otsus, ilma Keskerakonnata seda, ma arvan, poleks tulnud. Nüüd kui see teie kolleeg küsis ka, et kui vaesemate inimeste käest võeti nüüd raha ära, siis seda raha võeti ju ära ka nende kaudsete maksete kaudu, selleks et maksta rikkamatele. See tegi ju elu väga paljudele raskemaks. Ja rikastel on elu niigi korras. Nende jaoks, ma arvan, suurt muutust nagu pole tulnud.

Loomulikult me teeme seda korda, kui me võimule tuleme. Ma usun, et meil on siin saalis ka liitlasi, kes ei hakka oma põhimõtteid reetma, nagu nad mõnikord on seda teinud vahepeal. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Realistina – ja ma ei ole vägivaldne inimene – selles olukorras on hädatapmine väljapääsmatu. Erakorralisi valimisi teha ei saa ja vägivallale ma ei kutsu, aga reaalne agoonia jätkub. Aga ma küsin sinult – sul on väikesed kogemused ka –, miks selline anomaalia siin Eestis on Reformierakonna juhtimisel juba pikka aega kestnud ja jõudnud nüüd sellesse viimasesse surmaeelsesse agoonia faasi, mis on väga pikk. Nad on ju arukad inimesed, Jürgen Ligi, Aivar Sõerd, Toomas Kivimägi – vaatab seal üleval – ja teised ka, kõiki ei jõua lugeda üles.

Jaa, see on hea küsimus. Tõepoolest, nagu ma juba mainisin, Reformierakond on väga palju muutunud. See võib olla mingisugune, ma ei tea, kollektiivne enesepettus. Nad võib-olla arvavadki, et nad tegid Eesti korda. See võib-olla ei ole mõnitamine, see võib-olla ei ole selline ebaõnnestunud reklaamisõnum. Võimalik, et nad usuvad seda. See on selline massiefekt. Niimoodi toimivad ka igasugused ususektid. Kui inimesed tulevad kokku ja hakkavad teineteist veenma, et maailm lõpeb ülehomme, siis see võib nii juhtuda.

Objektiivselt rääkides ma arvan, et erakorralised valimised oleksid praegu Reformierakonna jaoks poliittehnoloogiliselt kõige mõistlikum samm. Nad võiksid päästa seda, mida veel päästa annab. Aga neil ei ole seda …. kompetentsi enam. Need inimesed on läinud, neid lihtsalt ei ole seal. Praegune Reformierakond tõepoolest aasta aega veel agoniseerib ja siis tuleb uus ajastu. Ma arvan, et Eesti tulevik on ikkagi üsna optimistlik.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Mina samuti toetan õiglast astmelist tulumaksu, olen seda alati teinud ja ma arvan, et see on mõistlik ka ühiskonna sidususe jaoks. Aga minu küsimus on, kuidas veenda teisi. Nii nagu ka härra Ernits eespool nimetas, teil on väikseid kogemusi. Endise reformierakondlasena olete te nüüd astmelist tulumaksu toetamas, varasemalt proportsionaalset tulumaksu. Võib-olla selgitate, kuidas teis endis see arusaam tuli, et tegelikult astmeline tulumaks on hea, ja kuidas veenda tänaseid Reformierakonna liikmeid selles valgustuses, kuhu teie jõudsite. Aitäh!

Aitäh! Esiteks, hea küsija, ma pean teid kiitma. Enne seda, kui te sotsidesse jõudsite, oli neil teatud ebakindlus astmelise tulumaksu suhtes, nad läksid kaasa täiesti arusaamatul põhjusel selle Reformierakonna provokatsiooniga, hakkasid kehtestama mingit ühetaolist tulumaksu. Teie puhul on hästi positiivne see, et sõltumata erakonna vahetusest on teil põhimõtted alles. Ma väga loodan, et te hoiate neid põhimõtteid – sotsid on hästi kõrgel –, et nad ei unustaks järjekordse mingisuguse poliitilise vangerduse tulemusel, mis on see päris sotsiaaldemokraatia. Ja ma väga loodan, et teie oletegi see sotsiaaldemokraatliku know-how hoidja selles erakonnas. 

Nüüd, minu poolt, kui ma Reformierakonda tulin, siis meil oli mingil määral astmeline tulumaks – seesama, mille Reformierakond sisuliselt tühistas ära. Meil oli tulumaksuvaba miinimum, kaks astet. See praegune ettepanek lisab lihtsalt veel ühe, et oleks kolm astet kahe asemel ja rikkad inimesed maksaksid rohkem, kui nad maksavad praegu või maksid toona. 

Aga loomulikult, ma tuletan meelde, et toona oli see Reformierakond see erakond, kes järjekindlalt vähendas tulumaksu määra. See jõudis 20%-ni ja nüüd seesama Reformierakond tõstis selle tagasi. Kui mõelda, kuidas see maailm viimase 15 aastaga muutus, siis tegelikult vaeste inimeste maksukoormus on oluliselt kasvanud. Meil on suurem käibemaks, meil on automaks ja kokkuvõttes just vaese inimese elu muutus raskemaks. Nii et selles mõttes ma usun, et see suund on endiselt sama, et meie ühiskonna ebavõrdsus ei pea kasvama. Võrdsemas ühiskonnas võidavad kõik, ka need, kes peavad selle eest natuke rohkem maksma. Ja varem või hiljem jõuab sinna ka Reformierakond ilmselt, aga ma kardan, et nende jaoks võib olla juba liiga hilja. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles ei pea kahtlema, et sotsiaaldemokraadid toetavad astmelise tulumaksu kehtestamist. Ja meil on sama mure olnud mis teil, et ega te ka valitsuses olles ei ole suutnud seda ära teha, sellepärast et koalitsioonipartnerid ei tule sellega kaasa. Aga ma arvan, et teie esitatud ettepanekutel, te siin kritiseerisite, miks me mingeid teatud asju pole varem toetanud, põhimõtet me toetame, aga keeruline on toetada ettepanekuid, kust, isegi valitsus, ma tunnistan, sellest ettepanekust, mis teil on, ei saa aru, mida te soovite, sest valitsus võib teha hoopis vastupidise tulemuse. Te pole kirjeldanud ühtegi loogikat ära, millised astmed, kellele, kui palju ja kui palju maksma hakkaks. Et me nüüd aru saaks, palun kirjeldage mulle, ma tahan toetada, et milliseid astmeid te mõtlete, kui palju erinevad inimesed maksma hakkavad – kõik astmed ja kõik summad.

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. See on ettepanek valitsusele. Kui me kirjutame väga täpselt ette, mis me teha tahame, siis see eeldaks seda, et meie oleme valitsuses, et meie teeme otsuse ära. See võib juhtuda, jah, et lihtsalt peab natuke ootama, kannatust on vaja selleks. Aga praegu me teeme ettepaneku, nii nagu siin kõlas, väga head, kahjuks endised rahandusministrid Aivar Sõerd, Jürgen Ligi ja miks mitte ka härra Võrklaev, tõepoolest, kes kahjuks ei ole jõudnud saada maailma parima rahandusministri tiitlit, aga ma usun, et tal on helge poliitiline tulevik ja see auhind leiab oma kangelast. Aga nüüd ma ikkagi ... (Naerab.)

Maailma parim saab olla ainult üks ju. Mart Võrklaev, palun!

Ei, ma ei ole lõpetanud veel.

Aa, vabandust! Paus läks pikaks.

Täpsustaks ühe detaili. Me kindlasti ei reeda enda põhimõtteid. Aga ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et sotsiaaldemokraadid mitte lihtsalt ei läinud kehtestama astmelist tulumaksu, vaid nad hakkasid tagasi keerama isegi seda nagu poolastmelist tulumaksu, mis oli toona ju jõus. Nad läksid kaasa Reformierakonna avantüüriga ja nõustusid sellega, et rikkamatele inimestele peab raha jagama. See mind šokeeris väga sügavalt. Ma ei suutnud nagu uskuda seda, mida ma näen. Aga mul on hea meel, et teie hea erakonnakaaslane Andre Hanimägi kinnitas, et sellist jama enam ei juhtu. 

Palun nüüd järgmisena Mart Võrklaevale mikrofoni, ma loodan. Jah, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja, aitäh nende tiitlite eest! Ma saan aru, et täna on siin maksuküüru peied, aga ma ei oleks üldse kadunukese pärast nii murelik või kurb nagu teie. Eks ta tegi Keskerakonna ja Isamaa vaates selle töö ära, mis ta pidi tegema, maksustas rikkaid õpetajaid kõrgemalt, maksustas rikkaid pensionäre kõrgemalt. Ta tegi selle töö ära. Ja Reformierakonna vaade on olnud see, et me ei pea maksustama õpetajaid ja pensionäre kõrgemalt. 154 eurot õpetajatele iga kuu rohkem raha arvele, 1848 eurot aastas. Aga 2023. aastal me juba pensionärid vabastasime maksuküüru alt, kuhu Jüri Ratase juhtimisel Keskerakond ja Isamaa nad 2018 pani. Keskmisele pensionile tuli alates 500 eurot tulumaks peale, nüüd on neil 776 eurot maksuvaba. Ma tahan teada, kas teie astmeline tulumaks jälle läheb pensionäridelt rohkem raha ära võtma, nii nagu te 2018. aastal tegite. On vaja piitsutada neid pensionäre teie arvates jätkuvalt? Mina arvan, et ei ole.

Aitäh! See on väga hea küsimus. Paraku meie arstid ja eriti õpetajad ei ole väga rikkad. Ja miks nad ei ole väga rikkad, on väga lihtne põhjus. Tulumaks on vahepeal kasvanud oluliselt. Kui juhtus õnnetus ja õpetajal on auto, siis olukord on totaalselt dramaatiline. Siis ta peab maksma ka automaksu, mida ta varem maksma ei pidanud. 

Pensionäridest rääkides, viimane erakorraline pensionitõus toimus Keskerakonna ajal. Peale seda seda pole juhtunud. Eesti pensionärid on Reformierakonna juhtimise all nüüd vaesuse poolest teisel kohal Euroopa Liidus. Nad on päris lähedal esimesele. Ja kuna Reformierakonnal on veel aasta aega, siis ilmselt nad sinna ka jõuavad. Loomulikult, kui astmeline tulumaks tuleb, siis, nagu ma mainisin, pensionärid pensionitasemel tulumaksu kindlasti ei maksa. See aste ei alga seal. Aga kui võtta kokku see, mida Reformierakond on nende aastatega saavutanud, siis võibki öelda, et jah, pensionärid on vaesemad kui kunagi varem, miinimumpalga ostujõud on langenud ja nii edasi ja nii edasi. Kaks aastat järjest oli Eesti majanduskasvu poolest Euroopa Liidus viimane. Ja see ei ole reitingud, see on reaalne inimese elu, kus inimene lihtsalt ei suuda osta sama palju nagu teiste riikide elanikud. Lätlastel ja leedukatel paraneb ostujõud kiiremini kui eestlastel. Sellist Eestit ei sina ega mina ju ei tahtnud. Aga läks niimoodi.

Head kolleegid, ma mõistan igati teie kirge, aga selle päevakorrapunkti juures on üks küsimus võimalik esitada ettekandjale siin saalis praegu. Aga ütleme, kui Andrei on lõpetanud, siis on võimalus tema käest kõik need küsimused ära küsida, mis teil jäävad nüüd küsimata. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me vaatame Euroopa riikide praktikat, ka Põhjamaade praktikat, siis selline progressiivne astmeline tulumaks on põhimõtteliselt ikkagi see, mille suunas liigutakse. Enamikus riikides on see ka praktikale võetud, täpselt samamoodi nagu toiduainete käibemaksu langetamine. Huvitav, miks just meil siin Eestis Reformierakonna juhtimisel alati minnakse teist teed pidi. Vaatamata sellele, et kui me vaatame, kuidas meil naaberriigid käituvad ja et neil ka majandus seejuures kasvab, meil on vastupidi, meie jääme maha, samuti on meil kasvamas ebavõrdsus. Kas teil on selgitus sellele, kuidas on niimoodi? Kas meie valitsus peab ennast palju targemaks või siis ikkagi meie teeme midagi valesti ja teised riigid teavad, kuidas majandust käima tõmmata ja ebavõrdsust vähendada?

Aitäh! Ma arvan, et see ongi reaalne seletus, et Eesti valitsus arvabki, et nad on kõige targemad. On riigid, mis lähevadki teist teed, näiteks Põhja-Korea ehitab kommunismi. Reformierakond üritab ehitada sellist uut maailmakorda, kus nad võtavad raha vaesemate inimeste käest, jagavad rikkamatele ja ütlevad, et see ongi Eesti kordategemine. Ma arvan, et nad usuvad seda. Ma arvan, et see ei ole mingi sabotaaž, vaid ongi tugev usk. Õnneks on meil erinevalt Põhja-Koreast vabad valimised ja arvatavasti see usk kaob koos Reformierakonnaga. Juba järgmise aasta märtsis võivad uued poliitilised jõud tõepoolest Eestit korda teha.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea kolleeg! Ütle palun, sinu arvates, mis juhtus Reformierakonnaga. Nemad ju alati toetasid maksude alandamist. Näiteks me mäletame kõik hästi see maksuvaba reede idee. Aga nüüd me näeme, et kõik maksud tõusevad, automaks jne, jne, aktsiisid tõusevad. Äkki Reformierakond on muutunud ja nüüd on see hoopis teine erakond juba?

Aitäh! Ma arvan, et Reformierakond on stressis. Nad näevad, et nende juhtimine on läind väga valesti, et see tekitas probleeme, et Eesti majandus ei kasva. Selle asemel et lihtsalt võtta hoog maha, istuda ja mõelda, et mis ma olen valesti teinud, nad lihtsalt panevad järjest, jätkavad samal kursil. Paraku on see kurss, mis hävitab Eesti majandust, mis võtab raha Eesti inimeste käest, kõige vaesemate Eesti inimeste käest. Eesti konkurentsivõime on väga tugevasti kannatada saanud. Need kolm aastat, mis on, võib öelda, praegune valitsus Eestis juhtinud, on ajalooliselt kõige halvemad aastad. Eestis, alates sellest, kus Eesti sai iseseisvaks riigiks eelmise sajandi alguses, ei ole olukorda, kus Eesti majandus oli Euroopas kõige kehvem. Nii et vastupidi, enne teist maailmasõda on Eesti majandus hoogsalt kasvanud. Peale taasiseseisvumist meie kasv oli ka üks kiirematest Euroopas. Ja nüüd, Reformierakonna juhtimisel, me oleme jõudnud olukorda, kus me oleme kaks aastat järjest – kujutage ette, kaks aastat järjest! "Kahju" on nagu vähe öeldud, see on katastroof. Need kaks aastat on need aastad, mis põhimõtteliselt hävitasid seda keskklassi, tegid Eesti pensionäridest no Euroopas vist nagu kõige vaesemad inimesed. Me oleme kaotanud neid aastaid. Ja kui võim vahetub, siis uutel erakondadel läheb oluliselt rohkem aega, et jõuda kas või sinna, kus me olime enne seda valitsuse perioodi algust. See on väga kahetsusväärne.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma olen tegelikult juba päris pikalt püüdnud Reformierakonna inimestelt saada vastuseid küsimusele. Kui soovitakse saada selliseks heaoluriigiks, nagu meil on 3A reitinguga riigid, aga ei soovita võtta üle nende riikide eeskujul sellist solidaarset laiapõhjalist maksumudelit, siis kuidas on võimalik Reformierakonna meelest sellise heaoluriigini jõuda? Need on need riigid, mis on sotsiaaldemokraatliku põhjala riigid. Kust see tuleb siis, kui maksudega maksusüsteemi ei soovita muuta? Aga kust siis see heaolu tuleb? Reformierakondlased ise ei vasta, äkki teie teate, äkki teil on meeles, mida on sellest räägitud Reformierakonnas?

Aitäh! Ma ei tea, aga ma eeldan, et see on usk. See on hästi tugev usk, et Reformierakond teab, mis on see oma tee. Umbes nagu Põhja-Koreas on chuch'e, eks ole, siis Eestil on ka oma tee. Ta on väga teistsugune, ta ei ole sama mis Rootsil, ta ei ole sama mis Austrial, aga see kuidagi viib teistpidi parema tulemuseni. Ja see ongi nii, et kui inimesed, kellel on sarnane usk, saavad kokku, siis see usk läheb tugevamaks. Ja ta võib eirata seda reaalsust. Sa vaatad aknast välja ja näed, et inimesed teenivad vähem, et nad suudavad osta vähem. Eestis on kõrge inflatsioon, palk ei kasva nii kiiresti. Aga sa usud ja sa lihtsalt näed seda väljamõeldud maailma reaalse maailma asemel ja sa võid niimoodi elada terve elu. On inimesi, kes elavad niimoodi terve elu. Ja õnneks, nagu ma juba mainisin, Eestis on iga nelja aasta tagant valimised ja seda võimalust, et Reformierakond jätkab usu teel juhtimist, väga ei ole. Teised inimesed elavad reaalsel maailmas, nad näevad, mis toimub. Ja ma arvan, et kogu see rahvamass, kes hääletas valimistel Reformierakonna poolt, neil on praegu väga halb olla. Ma ei suuda mõelda, mida see inimene tunneb, kes valis need poliitikud siia ja kes näeb praegu seda, mida need poliitikud suutsid Eestiga teha kolme aastaga.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minu küsimus on kaheosaline. Sa räägid Rootsist ja Austriast ja ma ei tea, millest veel. Rootsi üks läbi aegade kõige kuulsamaid rahandusministreid oli Kjell-Olof Feldt, sotsiaaldemokraat. Pärast seda, kui ta poliitikast lahkus, kirjutas ta raamatu, milles ta muu hulgas kirjutas, et kõige tõsisem kahju kõrgest astmelisest tulumaksust on tõenäoliselt nähtamatu ja kujutab endast asju, mis võiksid toimuda, aga ei toimu: töö, mida ei otsita, töökoht, mida ei looda, õpingud ja teadlaskarjäärid, mida ei teostata. Ja nii edasi. 

Aga minu küsimuse teine pool on see. Sa siin tembeldad kõiki oma endiseid erakonnakaaslasi ja sõpru, ma ei ütle nimedega, aga minevikumeenutustega, kus nad on midagi varem teinud ja mida varem arvanud. Ma vaatasin stenogrammist. 2011. aasta 22. novembril oli ka Keskerakond astmelise tulumaksu teemaga siin saalis ja sellele hääletas vastu ka üks saadik, kelle nimi on Andrei Korobeinik. Kuidas sa oskad seda selgitada? Aitäh!

Aitäh! Kui rääkida Rootsist, siis tõepoolest me näeme, mis on Rootsist saanud, kuhu on viinud Rootsi astmeline tulumaks. See on uskumatu! Kui sa Rootsi lähed, siis võrdled seda sellega, mis Eestis toimub, vaatad, kuidas elab keskmine Rootsi pensionär, kuidas elab keskmine Rootsi õpetaja, siis sul on valik, kas sa usud seda, mida üks konkreetne Rootsi poliitik ütles, või sa usud oma silmi.

Aga nagu ma juba mainisin, see valik on raske. Kui usk on tugev, siis on väga raske oma silmi uskuda. Sa usud seda, mis su aju välja mõtleb. Sa võidki arvata, et Rootsi on vaesem ja tal läheb kehvemini kui Eestil. See on iga inimese valik. 

Ma ei ole siin sõimanud. Kui sa mõtled Reformierakonda, siis vastupidi, ma olen välja toonud, et Reformierakonnas on kaks maailma parimat rahandusministrit, õigemini üks on Euroopa parim ja teine on maailma parim. Ja siis on olemas tõepoolest härra Võrklaev, kes allaes jõuab oma karjääri jooksul tiitliteni. Ja vastupidi, ma olen ju öelnud, et Reformierakond on teinud väga häid otsuseid, lihtsalt vähendanud tulumaksu, mis pani Eesti majanduse kasvama, ja on teinud väga mitu teist otsust, näiteks firmade tulumaksu kaotamine, mis oli toona hästi vastuoluline otsus. See oli, ma arvan, 2000 äkki, võib-olla 2001. Ja seda oli väga raske Eesti ühiskonnale maha müüa, aga see pani aluse väga edukale Eesti majanduse käekäigule. 

Aga seda Reformierakonda lihtsalt ei ole praegu. No lihtsalt enam pole! Ei ole täna seda Reformierakonda, mis oli aastal 2011. Ei ole! Ja Eesti inimesed saavad sellest aru. Ja ma usun, et ka väga paljud Riigikogu liikmetest saavad sellest aru. See on kurb, terve ajastu läheb ajalukku praegu meie silmade ees. Aga nii on. 

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd on võimalus kuulata juhtivkomisjonis toimunud arutelu, millest siin juttu ei olnud. Seda teeb meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige ja tõenäoliselt tulevane ja maailma parim rahandusminister Mart Võrklaev.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 2025. aasta 15. detsembril. Algataja esindaja tutvustas eelnõu, nii nagu täna siin. Need arutelud ja küsimused puudutasid algataja käsitlust astmelisest tulumaksust, mis saab maksuvabastusest, maksuastmetest, maksumääradest, ja ka varasemaid maksumuudatusi arutasime nii nagu praegu siin saalis. Tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Tulenevalt algataja soovist pidime algul arutama seda siin 21. jaanuaril. Siis me seda ei jõudnud ja oleme siis täna jõudnud aruteluni. Konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks mind. 

Ja siis natukene ka aruteludest. See oli suhteliselt sarnane saalis toimunuga. Aivar Kokk uuris, milline on see nägemus algatajal, et mis saab tulumaksuvabastusest, kui kõrged peaks olema need maksuastmed. Andrei Korobeinik vastas, et see maksuvabastus võiks enam-vähem samaks ilmselt jääda, aga alates 3000 eurost võiks järgmine maksuaste olla. Annely Akkermann ka uuris, mis need protsendid seal võiks olla. Kui me vaatame, et praegu on tulumaksu protsent 22 ja meil on vaja hirmsasti teha astmelist tulumaksu algataja, Keskerakonna soovil, kas siis 3000 euro puhul võiks olla 30%, 6000 euro puhul 50%? Seal jäi juba vastamise julgusest puudu. Ega me täpset protsenti teada ei saanud, aga eks see mõte siis Keskerakonnal sinnapoole liigub. Aga vastus oli, et võiks seda siis valitsus need määrad panna. Valitsus kindlasti astmelist tulumaksu praegusel hetkel tegema ei hakka. 

See oli ka minu selgitus ja vastus sellele debatile, et selle aasta algusest on meil see maksuküür kaotatud, mis oli mitme tuhande astmega astmeline tulumaks, mis siis karistas keskklassi. Ma küsisin ka õpetajate palga kohta. Jah, maksuküür võttis iga kuu õpetajatelt 154 eurot ära. Selle aasta algusest, kui maksuküür on nüüd kadunud, mille Jüri Ratase eestvedamisel 2018. aastal Keskerakond ja Isamaa tõid, siis 154 eurot kuus õpetajad saavad iga kuu pangaarvele raha juurde, aastas teeb see 1848 eurot. Komisjonis ka viitasin, et 2018. aastal, jälle Jüri Ratase juhtimisel ja Isamaaga koos keskmine pension viidi siis tulumaksu alla ehk iga pensionär, kes üle 500 euro teenis, pidi maksma tulumaksu. 2023. aastal me siis pensionärid sellest maksuküürust vabastasime, nemad olid siis ka need, kes esimesena küüru alt vabaks said. Ehk et pensionäridele kehtib 776 eurot tulumaksuvabastus. Ja kui siin ettekandja kiitles, et viimane erakorraline pensionitõus 20 eurot kuus, millest tuli siis maksud maha võtta, noh, palju sealt siis pensionärile kätte jäi, ega liiga palju ei jäänud. No see ei ole võrreldav, mis selle 776 euro puhul tuli, et pensionäride võit kuus kuskil seal 60 eurot. Need on ikka erinevad suurusjärgud. 

Selline oli see debatt saalis ja täna me seda nüüd siin siis ka arutame. Otsuse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust, 51 toetaja häält. Aitäh!

Aitäh! Teile on rida küsimusi, võtame need enne ja siis protseduurilised. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te natuke kirjeldasite, aga mind huvitab Isamaa seisukoht selles küsimuses. Kas Isamaa esindaja seal veel mingeid argumente ütles ja kuidas Isamaa hääletas – Isamaa esindaja või esindajad? Tahaks nagu sellest ülevaadet saada. Küsin seda sellepärast, et mulle on selgusetuks jäänud, kas Isamaa toetab astmelist tulumaksu või ei toeta. Ja ma küsin seda sellepärast ka, et ma olen aru saanud, et Isamaa ja Keskerakond siin Tallinna koostöö põhjal on öelnud, et ka valitsused hakkavad järgmist tegema. Siit joonistub kohe välja, kas Keskerakonnal on võimalik astmeline tulumaks pärast valimisi ellu viia või mitte. See sõltub ju sellest, milline on Isamaa seisukoht, mitte tegelikult Keskerakonnast.

Aitäh! No Isamaa oma seisukohta siin otseselt ei väljendanud, küsis lihtsalt neidsamu küsimusi. Aga ma pean tunnistama, et mul ei ole siin protokollis hääletustulemust. Ma jään millegipärast selle vastuse praegu võlgu, mul ei ole seda protokolli millegipärast pandud. (Saalis räägitakse.) Ilmselt sellepärast seda ei olegi, et me ei hääletanud seda. Jah, ma olin õigel teel, et kuna on otsuse eelnõu, siis me ei hääletanud seda. (Saalist öeldakse midagi.) Kõnes saame ilmselt. Aga Isamaa on korra oma astmelise tulumaksu teinud, teod näitavad rohkem kui sõnad.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis on arutatud, nagu ma teie ettekandest aru sain, et [astmeline] tulumaks ei ole Eestile sobiv lahendus. Samas me näeme, et elukallidus kasvab ja madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus on muutunud väga raskeks. Aga kui astmeline tulumaks ei ole komisjoni hinnangul lahendus, siis millised konkreetsed maksupoliitika meetmed oleksid komisjonile vastuvõetavad, et Eesti inimeste elu kergemaks teha? Olete te seda arutanud?

No antud juhul me seda rohkem ei arutanud kui seesama minu toodud näide seal rahanduskomisjonis, et tegelikult see tulumaksuvaba piiri tõstmine – kui Jüri Ratase ajal 2018. aastal, kui maksuküür loodi, oli see 500 eurot, siis praeguseks oleme nüüd tõstnud selle mitmes järgus tulumaksuvaba tuluosa selle aasta algusest 700 eurot. See on kõige tõhusam moodus madalapalgaliste inimeste sissetuleku tõstmiseks, sest selles ulatuses nemad tulumaksu ei maksa. Kõigile, kes palgatööd teevad, on tagatud 700 eurot tulumaksuvaba. Mida madalamapalgalisem sa oled, seda suurem osa sinu palgast on tulumaksuvaba. Ehk seesama näide, et kui sa teenid 700–800 eurot, siis sisuliselt sa tulumaksu ei maksagi. Ehk mida kõrgem on tulumaksuvaba osa, seda väiksem on madalamapalgaliste tulumaksukoormus. See on olnud see poliitika, mida viimastel aastatel on Reformierakonna vedamisel tehtud ja mis tegelikult kõige rohkem ka madalamapalgalisi aitab.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma küsin teie käest midagi, mis ei olnud seal otseselt komisjoni nagu siis istungil, aga kuna te juba ise hakkasite rääkima ajaloost ja nii edasi. Te veidi demagoogiliselt tõite välja just õpetajaid näitena, kuidas siis Keskerakond omal ajal midagi valesti tegi ja teie tegite siis nüüd teistmoodi. Aga kui te nii täpselt arvutasite, kui palju siis õpetajad tookord kaotasid, siis kui maksuküür kehtestati, ja nüüd siis nemad võidavad tänu sellele, et maksuküüru enam ei ole, siis äkki te arvutate ka seda, kui palju siis õpetajad on kaotanud tänu sellele, et on olemas nüüd uued maksud, nagu automaks, käibemaks on 24%, tulumaks on 22%, aktsiisid on tõusnud ja nii edasi. Kui palju siis õpetajad sellega kaotasid?

Aitäh! Seda ma komisjonis ikkagi välja tõin, et maksuküüru kaotusega keskmise palga saaja tulumaksuvõidu sai. Õpetajad need on, 154 eurot pidid õpetajad eelmise aasta lõpuni tänu maksuküürule iga kuu rohkem maksma. See aasta nad seda enam maksma ei pea. Kui te soovite väga automaksust rääkida, siis selle selline aastamaks võib seal olla 150 eurot, mõnel ei olegi autot, on null. Isegi kui ta on 400–500 eurot, siis 1848 eurot tulumaksuvabastust aastas katab ära ka kõige suurema auto aastamaksu ja jääb veel kõvasti raha ülegi. Selles mõttes see tulumaksureform ikkagi väga suure tulu toob.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Muidugi, mis mind väga sügavalt mõtlema paneb, on see, et need protseduurilised küsimused on lõppu jäetud. Ma vaatan, et mitte ainult Eesti on korda tehtud, vaid ka Riigikogu. Lihtsalt mõtlen, et sa oled samas Riigikogus, lihtsalt võib-olla natuke teises rollis, ka aasta pärast, või noh, Romek Kosenkranius on näiteks sinu asemel. Kas tal on väga hea meel selle üle, et niimoodi sõidetakse üle heast debatist? 

Aga ma küsin siis ära. Asi ei ole automaksus. Ma tuletan meelde, et tulumaks on kasvanud 4%, 2%, ja käibemaks on kasvanud 4%. (Saalist öeldakse midagi.) Nojah, 20-st 24-ni. See on kontseptuaalne vaidlus. Kas sa oled arvutanud, kui palju see õpetaja on kaotanud sellega, et ta läheb poodi, kulutab rohkem raha ja maksab rohkem tulumaksu? Kas ta äkki kaotab rohkem kui see nii-öelda võit, mida Reformierakond talle pakkus?

Mul on teile nüüd suur saladus – kui te seni pole aru saanud, mida ma ka komisjonis selgitasin lugupeetud küsijale –, et maksuküüru kaotusega tulumaksukoormus siiski langes. Tulumaksuvabastus tõusis 654-lt 700 eurole ja kõigile rakendus ühtne tulumaksuvaba määr 700 eurot. See tõi näiteks, kui me võtamegi õpetaja näite, keskmine palk 2100–2200 eurot, kuus 154 eurot kätte, 1848 eurot aastas. Seal ei ole mõtet rääkida mingist tulumaksu tõusust, tulumaksukoormus langes enamikul Eesti tööinimestel.

Jaa, kuna hea kolleeg Andrei Korobeinik tegi märkuse, et protseduurilised on lõpus. Me oleme alles poole peal, nii et selles mõttes lõpuni on veel väga pikk maa minna. Ja teiseks, ärge palun alahinnake oma kolleegide küsimusi kui osa heast debatist. Just nagu protseduurilised küsimused tagavad hea debati, aga ma väga hindan kõrgelt ka teie kolleegide erakonnakaaslaste küsimusi, mis minu arvates on väga head selle debati osas. Aga mida ma küll tavana teen, on see, et enne kui toimub juhataja vahetus, siis ma võtan need protseduurilised ära, et mitte jätta oma küsimusi, oma patte kolleegi kaela. Aga praegu Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te tulite hiljuti välja sellise sinimustvalge visiooniga, kus te korraga räägite, et Eestis on rohkem kindlustunnet, paremad avalikud teenused ja tugev riigikaitse. Kuid samal ajal hoiate tugevasti kinni sellest dogmast, et tulumaks peab olema ühtlane, ning astmelisele tulumaksule ütlete kindlalt ei. Aga palun selgitage, milliste konkreetsete alternatiivsete tulubaasidega või kulureformide abil kavatseb teie juhitud valitsus katta püsikulude puudujäägid ja kõik need teenused, mille rahastamises on juba praegu suured käärid. Palun loetlege neid!

Aitäh! Sinimustvalgest plaanist, Reformierakonna missioonist ma hea meelega räägiksin siin puldist, aga ma arvan, et see ei oleks aus. See on ikkagi erakonna dokument ja seda me saame arutada väljaspool seda saali ja ma hea meelega teen seda. Praegune eelnõu keskendub astmelisele tulumaksule. Komisjoni arutelu ma avasin ja selgitasin, miks maksuküüru kaotus, mis oli astmeline tulumaks, oli õige samm ja kuidas see 154 eurot keskmise palga saajale sel aastal rohkem iga kuu kätte toob ja 1848 eurot aastas. 

Ka kulupoolest olen valmis hea meelega rääkima, aga võib-olla mitte praegu selle raames. See vestlus läheks liiga kaugele selle eelnõu sisust. See jällegi võib-olla poleks aus, aga kulu kokkuhoidusid oleme me selles valitsuses ja eelmises valitsuses ka koos sotsiaaldemokraatidega teinud. Üle 1,4 miljardi on seda nelja aasta peale. On kokku tõmmatud ja kindlasti tuleb edasi teha.

Peeter Ernits, küsimus ettekandjale, palun! 

Hea juhataja! Auväärt esineja! Kuidas mõjub see maksuküüru kaotamine näiteks sulle konkreetselt või näiteks mingile keskmisele kassapidajale, kes saab sinust seitse korda või kusagil niimoodi vähem? Kui palju võidad sina ja nii-öelda keskmine kassapidaja mingi 1000-eurose palgaga?

Aitäh! Ta mõjub maksusüsteemi mõttes ühtemoodi. Ehk et minul on 700 eurot tulumaksuvaba kui ka sellel kassapidajal või õpetajal. Ehk et kõigil on ühtne tulumaksuvaba 700 eurot. Ehk sisuliselt, kui me vaatame seda teistpidi, siis kassapidaja palgast see 700 eurot moodustab maksuvabana suurema osa, kindlasti tema oma palgast maksab väiksema osa tulumaksust kui mina, sest minu palgast on 700 eurot oluliselt väiksem osa. Ehk minu maksukoormus riigieelarve vaates, mis riigile minult raha laekub, on kindlasti suurem kui kassapidajal. Ja see näitabki seda, et mida suurem on tulumaksuvaba osa, seda suurem mõju on tal madalamapalgalistele, sest nende palgast moodustab see osa, mille pealt nad makse ei maksa, oluliselt rohkem.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Sotsiaaldemokraadid ja mina isiklikult loomulikult väga toetan seda klassikalist õiglast astmelist tulumaksu. Aga praeguses olukorras, kus riigis on hästi palju probleeme, võib-olla oleks ka olnud lahenduseks, et kui maksuküür omal ajal tehti, siis see alumine määr, kus see maksuvaba miinimum hakkas vähenema, oli keskmine palk. Kui nüüd oleks ka selle tõstnud keskmise palga peale, siis kõik õpetajad ja päästjad oleksid oma võidu kätte saanud, aga meie sinuga ja veel päris paljud kõrgemat palka saavad inimesed oleksid jätkuvalt veidi rohkem maksnud. Kas selline lähenemine ei ole kordki pähe tulnud ja mis selle vastu räägib?

Aitäh! Selle vastu räägibki see, et praegune maksuküür seda näitas, et need tublid õpetajad, päästjad ja politseinikud, kes teevad tööd, näevad iga päeva vaeva, nende palk justkui tõuseb, siis riik lõikab selle tõusu neilt kenasti ära, võtab maksudega selle n-ö võidu ära. Ehk ma tõesti ei pea õigeks seda, et nende tublide tööinimeste, kes iga päev tööd teevad, pingutavad, nende pingutus tuleb riigi poolt, olgu Keskerakonna, Isamaa või sotside poolt, ära võtta. Kui inimene teeb tööd, näeb vaeva, siis saagu ta see tulu endale ja me ei pea seda karistama, nii nagu praegune maksuküür seda karistas. Iga kuu eelmise aasta lõpuni võeti õpetajalt arvelt 154 eurot rohkem, kui ta tegelikult õiglase maksusüsteemiga maksma oleks pidanud. Ja see aasta ta saab iga kuu selle 154 eurot kenasti oma pangaarvele. Aastas teeb see 1848 eurot. Ma arvan, et see on väga suur raha ja abiks neile kõigile. Aitäh!

Suur tänu teile, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on aga istungi läbiviimise reeglite kohta küsimus Peeter Ernitsal.

Hea juhataja! Kahju, et ma saan alles praegu küsida. Eelmisel nädalal meie sisetelevisioonis kuni nädala lõpuni jooksis, et rahanduskomisjoni esimeheks on valitud Mart Võrklaev, ta oli eelmine nädal Londonis. Ja minu küsimus oli see, et kuidas ma oleksin pidanud pöörduma, kas ta on praegu rahanduskomisjoni esimees või kuidas selle looga oli. Eelmine nädal keegi ei parandanud ja hommikust õhtuni jooksis, et rahanduskomisjoni esimees on Londonis. On ta praegu siis või?

Hea kolleeg! Kui see oli eelmisel nädalal, siis see väga operatiivne küsimus ei ole. Nii et selles mõttes siin kümme minutit hiljem teie küsimus võtta ei ole väga suur probleem, ma arvan. Aga ma arvan, et eks ajaloost ikka ju vahel tulevad need vanad tiitlid ekraanile. Aga te olete ajaga väga täpselt kursis. Te oma pöördumises härra Mart Võrklaeva poole ei eksinud kordagi, nii et te teate väga täpselt, kes on täna tegelikult rahandusminister, ja Mart Võrklaeva poole pöördusite ka igati korrektselt, nii et te olete väga täpselt asjadega kenasti kursis. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Operatiivsusest rääkides ma natuke sekundeerin kolleeg Andrei Korobeinikule, kes iseenesest tõstatas olulise küsimuse. Ma saan aru sellest strateegiast, et esmalt võetakse kõik n-ö tavaküsimused ja alles pärast seda protseduurilised küsimused. Aga võib-olla selleks ajaks, kui kõik need tavaküsimused on juba ära küsitud, protseduurilised küsimused on juba millegi kohta, mis oli siis, ma ei tea, pool tundi tagasi, tund tagasi, keegi enam ei mäletagi, millest jutt käis. Lisaks võib see väga oluline olla just protseduurilisest aspektist, millest me tahame rääkida. Nii et selles mõttes ma saan aru, et kunagi oli võib-olla natuke see protseduuriliste küsimuste strateegia kasutatud teistmoodi, aga praegu, vähemalt viimased kuud, mis me siin oleme, või isegi viimased paar aastat see nii ei ole. Nii et mina küll ei ole nõus sellega. 

Aitäh, hea kolleeg! Minu kogemus on küll see, et Riigikogu liikmetel on väga hea mälu. Vahel mulle tundub, et isegi liiga pikk mälu, võiks vahel olla lühem. Me räägime ajaloost liiga palju, mitte sellest, mis meil täna laual on ja mida me homme teeme. 

Teiseks, ma olen selles mõttes teiega nõus ja ütlen, et üks põhjus, miks mina sellise valiku olen teinud, miks ma võtan tavaküsimused enne protseduurilisi, on ikkagi see, et tõepoolest, ajaloos neid protseduurilisi on ikkagi kuritarvitatud, nad ei ole protseduurilised. Need, kes on küsimuste ja küsimise järjekorras, ka nende ootus on see, et nende küsimused saaks küsitud. Nemad ei taha, et neile vahele kedagi võetakse. Nii et see on põhjus ja ma arvan, et debati huvides – üks on ikkagi debati sisu kohta ja teine on protseduuri kohta, need on erinevad asjad –, debati huvides on ikkagi, kui need sisulised küsimused tulevad järjest. Aga veel kord, see on koht, mida võib tulevikus arutada. Kui on ikkagi midagi väga erakorralist, siis ma olen võtnud ka vahele. 

Ja viimane protseduuriline küsimus, siis toimub istungi juhataja vahetus. Kui veel on kellelgi protseduuriline küsimus, siis ma seal tagaruumis olen nõus neid vastu võtma. Aga Andrei Korobeinik siin saalis praegu, palun!

Jaa. See ajalooline ekskurss, kus sa viitasid sellele, et neid küsimusi kasutati venitamiseks ja nii edasi – see oli opositsiooni instrument, üks paljudest instrumentidest, mis opositsioonilt võeti ära. Aga kas sulle ei tundu, et kui sina oled opositsioonis, siis sul võib olla natuke kahju selle pärast, et opositsioonilt ongi kõik instrumendid ära võetud ja sa lihtsalt vaatad pealt, kuidas uus koalitsioon teeb enda asjad kiiresti, otsustavalt ära? Kas sa ise ei tunne sellist teatud nostalgiat selle kohta, mis oli vanasti, kui opositsiooni arvamusega ikkagi arvestati?

Hea kolleeg, esiteks, mul ei ole hirmu sattuda opositsiooni, ja teiseks, kui me peaks sinna ka sattuma, siis ma tuletan teie selliseid soovitusi ja ettepanekuid meelde, mida te siinkohal äsja praegu tegite. Nii et ma loodan, et te ikkagi lähtute sellest, mida te tegelikult tahate.

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised ja palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Astmeline tulumaks ei ole, ühesõnaga, küsimus, mis oleks pelgalt maksutehniline detail, vaid tegelikult see on küsimus sellest, millised ja milline ühiskond meil võiks olla. Kas ühiskond, kus iga inimese panus ühisesse hüvangusse on jagatud õiglaselt, või ühiskond, kus koormus langeb ebaõiglaselt neile, kelle võimalused on väiksemad?

Kogu tänane Eesti maksusüsteem on regressiivne. Seda on Reformierakond ja Isamaa aastakümneid usinalt ehitanud. Ehk siis vaesema inimese maksukoorem on kõrgem ja jõukamal madalam. See on andnud ka tulemuse, kus tänaseks 10%-le Eesti inimestest kuulub 59% varadest. 

Nii OECD kui ka IMF on selgelt öelnud, et liiga suur ebavõrdsus pidurdab majanduse arengut. Kui inimene ei saa enam piisavalt head haridust, huviharidust, tervis ei ole hoitud, siis osalevad need inimesed lühemat aega ja väiksema panusega tööturul. Samuti loob suur ebavõrdsus soodsa pinnase viha ja vaenu külvamiseks, rahva ja riigi lõhestamiseks, mis pidurdab majanduse arengut, aga seda kasutavad ära ka populistid. Ja tegelikult on ka oht, et seda saab meie peamine vaenlane Venemaa kasutada Eesti vastu ära. 

Sotsiaaldemokraadid toetavad astmelist tulumaksu, sest see on tõenduspõhine, rahvusvaheliselt levinud ja majanduslikult põhjendatud lahendus. Hea maksusüsteem peab täitma kolme eesmärki: olema õiglane, toetama majanduse arengut ja tagama riigile võime tegutseda. 

Esiteks, õiglus. Astmeline tulumaks on rahvusvaheliselt üks peamisi viise, kuidas riigid tasakaalustavad sissetulekute erinevusi. See ei tähenda võrdsust tulemuses, vaid õiglust panustamises. Ja kui inimese sissetulek kasvab, kasvab ka tema võime panustada. See on lihtne ja arusaadav põhimõte, millele toetuvad enamik arenenud riikidest. 

Teiseks, majanduslik mõistlikkus. Sageli väidetakse, et progresseeruv maks pidurdab majandust. Tegelikkuses näeme vastupidi: riigid, kus maksukoormus on jaotunud tasakaalukamalt, on stabiilsemad ja vastupidavamad kriisidele. Põhjus on selge: kui rohkematel inimestel on kindlustunne ja ostujõud, siis liigub ka majandus tervikuna paremini. 

Kolmandaks, tulevikku investeerimine. Eesti järgmine arenguhüpe ei sünni iseenesest. See eeldab investeeringuid haridusse, tervisesse, peredesse ja majanduse üldisesse arendamisse. Astmeline tulumaks aitab tagada, et riigil on selleks vajalik võimekus, mitte täna, vaid ka 10 ja 20 aasta pärast. 

Kui me vaatame ringi, siis Põhjamaad, Saksamaa, Prantsusmaa – need on riigid, kus astmeline tulumaks on loomulik osa maksusüsteemist. Need on ühtlasi ka riigid, kus majandus on tugev, innovatsioon kõrge ja ühiskond sidus. See ei ole juhus, see on teadlike valikute tulemus. 

Oluline on ka see, mida astmeline tulumaks kindlasti ei ole. See ei ole karistus edukuse eest, see ei ole ettevõtluse pärssimine, see ei ole riigi liigne sekkumine majandusse. See on kokkulepe, kuidas jagada vastutust nii, et ühiskond tervikuna toimiks paremini. 

Maksuküüru kaotamisest oli siin juttu. Maksuküüru kaotamise nii-öelda argumentide poolt kõnelemine tegelikult ei olnud väga pädev, sest oleks võinud maksuküüru nagu edasi nihutada, nii et neid probleeme, mida Mart Võrklaev siin kirjeldas, poleks olnud. Tõsi on see, et Reformierakond seda ei toetanud. Tõsi on see, ma meenutan ühte aega, ma seda ütlesin kunagi ammu, Kaja Kallasega koos pressikonverentsil, et maksuküüru kaotamine võimaldab normaalse astmelise tulumaksu süsteemi teha. Ega kui vaadata tänaseid valikuid, mis nüüd riigil kulude katmiseks ja tulude leidmiseks on, ega siis rohkem väga palju nagu ei ole.

Probleem selle eelnõu juures on see, et Keskerakond ei kirjuta lahti, ei ütle, mis on nende visioon. Üldine jutt, et valitsus võiks teha astmelist tulumaksu, teades, et see parempoolne valitsus kindlasti seda ei tee. Ja kui juhtumisi peaks tegema, siis võib ju juhtuda niimoodi, et see tulemus on hoopis vastupidine, mida eelnõu esitajad soovivad. 

Ma arvan, et see ei ole õige esitada kogu aeg selliseid otsuse eelnõusid. Ma mõistan, kui see oleks keeruline, aga astmelise tulumaksu nii-öelda maksumuudatuse eelnõu tegemine ei ole keeruline. Seal ei ole nagu seda raskust, et oleks vaja ministeeriumiaparaati selle jaoks. Rahandusministeeriumilt saab sinna seda sisendit küsida ja nad selle tegelikult päris normaalselt ka annavad. Ehk siis me ei tea, peale selle, mida ma kuulsin siin praegu komisjoni ettekandest, et soovitakse, et üks aste tuleks 3000 euro juurest. Ei, hoolimata sellest, et eelnõu ettekandja rääkis sellest, et inimestele võiks rohkem raha kätte jääda, kes on madalama palgaga, ei selgu sellest eelnõust, kas see tegelikult nii peaks olema. Sest selle eelnõu järgi võib teha astmelise tulumaksu sellise, kus kõrgepalgalistele pannakse maksuastmeid juurde, aga madalamapalgalistel mitte midagi ei juhtu. 

See on ka põhjus, miks on tegelikult sisus väga paljudel, ma arvan, päris keeruline seda eelnõu toetada. Rõhutan, sotsiaaldemokraadid toetavad, sest ma arvan, et küsimus täna on põhimõttes. Aga on ka selge see, et need inimesed, kes on keskklassi selles osas nii-öelda, mis on keskklassi alumine osa, või need inimesed, kes on madalapalgalised, need vajavad tuge. Ma nüüd meenutan neid valitsuse maksumuudatusi. 780 miljonit eurot läheb see kõik maksma, 1000 eurot teeniv inimene siis saab juurde 121 eurot aastas ja 4000 pluss rohkem teeniv inimene saab juurde 1848 eurot aastas. Kulutame neile kõrgepalgalistele ligi 120 miljonit eurot aastas. Seda raha ju riigieelarves ei ole, selle jaoks võetakse laenu, maksame tulevikus varsti 450 miljonit eurot aastas intresse. See on väga halb rahandus- ja maksupoliitika, mida siiamaani valitsuskoalitsioon ajanud on. Nii et selles mõttes see astmelise tulumaksu eelnõu on, ma arvan, siin õigel kohal, annab võimalusi neid suuri ja ränki vigu parandada. 

Sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu, aga kutsuvad Keskerakonda üles ühel hetkel rääkima sellest, mida Keskerakond tegelikult plaanib, sest me ei saa aru. Ei küsimustele vastamisel ei selgunud, millised siis Keskerakonna nägemuses need astmed võiksid olla, kes kui palju maksma peab. Ühesõnaga, mina ütleksin, et suur populism on selle nimi. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Pikalt ei räägi. Aga vaat selline see elu meil sotsiaaldemokraatidega valitsuses oli, et iga päev uus maksuidee. Nii nagu me praegu kuulsime, ikka on vähe. Tegelikult võiks maksuküür olla, siis võiks seda ikkagi liigutada ja siis võiks meie õpetajad, päästjad ja politseinikud rohkem maksta. Tuleb välja, et õpetajad, päästjad ja politseinikud, kes maksuküüru kaotusega iga kuu 154 eurot rohkem raha pangaarvele said – 1848 eurot aastas –, vot nüüd on need rikkad. Nagu Läänemets ütles, neid tuleks rohkem maksustada. 

Mina ei arva, et nemad on need rikkad, keda peaks rohkem maksustama, ja see keskklass, keda peaks rohkem maksustama. Ma arvan, et nad on väga tublid tööinimesed, nad on need, kes oma tööga panustavad Eesti ellu. Nad on need, kes oma maksudega panustavad Eesti ellu ja neid ei pea ekstra karistama, nii nagu see maksuküür oli ja mida ka Lauri sotside poolt sinna taga igatses. Ja kõik need muud suurepärased maksuideed. Minu meelest see iseloomustas väga hästi kogu seda olukorda. 

Mina ütleks küll, head kolleegid Keskerakonnast ja sotsiaaldemokraadidest, kui siin veel erinevaid maksutõusu otsuseid ja soove jälle kõlab – aitab küll! Riigikaitse jaoks me vajalikud maksumuudatused oleme teinud. Selle aasta algusest on jõustunud suurim tulumaksureform läbi aja. Keskmise palga saaja saab 154 eurot rohkem iga kuu kätte, 1848 eurot on see aastas. Kõigil on ühtne 700 eurot tulumaksuvaba. Riigieelarves on meil vaja jätkuvalt kulusid kärpida, seda tuleb samuti teha, aga aitab küll nendest sotside maksuhullustest. Liiga palju on neid ja liiga tihedalt. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No kõike on ju võimalik panna täpselt sellesse konteksti, mis endale sobiv on. Vaata, 2017 tehti seadus, millega vabastati madalapalgalised tulumaksust, 500 eurot. Noored poliitikud ei tea – muidugi, neil ei olnud sellel ajal ei tulumaksu ega vanemad veel ei saanud pensioni –, aga pension oli siis 405 eurot, kui 500 eurot tulumaksuvabaks tehti. Nii lihtne see oligi! Miinimumpalk oli sel hetkel 470 eurot, kui 500 eurot tehti tulumaksuvabaks.

Täna tehti olukord, kus enamus – enamus! – Eestimaa inimesi kaotas sellest 700 euro tulumaksuvabast, väga lihtsalt. Kuni 1200-eurose palga saajaid on meil peaaegu pool ja nemad ei saa ühtegi senti võitu, sest 50 euro tulumaksuvabastus, mis 650-lt 700-le viib, võtab 10% tulumaksu tõus ära – ka sotsidele seda, sest sotside esimees ei ole veel sellest aru saanud. Aga nii juhtus. Nii juhtus!

Pensionäridel keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba ja iga pensionitõus, iga pensionitõus võtab tavalisele endisele tulumaksule veel 10% ära. Ehk kui keskmine pension oleks täna tulumaksuvaba, siis tänased pensionärid saaksid raha kätte rohkem kui 30 miljonit. Kui vaadata eelnõu, siis seal oli lausa 36 miljonit, mis täna võeti ära pensionäridelt. 

Kui sotsid tulevad rääkima siin midagi, siis ma ütlen, et on väga piinlik. Ma loen, kuidas nemad hakkavad perede eest olema. Esimene eelnõu, mis te ära võtsite, esimene oli laste raha. Igalt perelt, kolme ja enam lapsega perelt, võtsite ära 200 eurot kuus, igalt perelt 2400 eurot aastas. Rääkida, et te toetate lastega peret, on vale. Kui te räägite, et pensionär on, siis teie ajal võeti ära keskmine pension tulumaksuvabast.

Minu arvates oli väga selge, et ka see eelnõu, mis 2017, jäi ajale jalgu. Keegi ei saa selle vastu vaielda, et ta jäi ajale jalgu, sest sel hetkel, kui see tehti, oli 1200 eurot palka saaval inimesel 500 eurot tulumaksuvaba ja õpetajate palk ulatuski umbes selle juurde. Täna peaks olema väga selge, mida me tegelikult 2021. aastaks tahtsime teha, aga siis tuli võimuvahetus, et oleks kogu aeg olnud see, et miinimumpalk on tulumaksuvaba. Ja siis on sealt üleminek või mitteüleminek – selle üle saaks arutada. 

Aga mida tegi Reformierakond? Võttis selleks aastaks 1,7 miljardit laenu, millest pool kulutatakse ära suurema sissetulekuga inimeste tulumaksuvabastuseks. Kui Mart ütleb, et kõik võidavad, siis tegelikkuses võidavad 154 eurot ainult need, kelle palk on üle 2200 euro. Kõik, kellel on allapoole, võidavad vähem, sest 1200-st 2200-ni oli üleminek madalapalgaliste, kes kuidas seda soovib öelda, aga noh, see oli tegelikult madalapalgaliste tulumaksuvabastus.

Täna peaks olema täpselt nii, et lepiks kokku, et miinimumpalk on tulumaksuvaba ja kuskilt otsast hakkab see küür, siis, kui on keskmine palk või mis, see number tuleks kokku leppida. Aga tänane hetk on väga keeruline. Iga aasta kasvab laenukoormus riigil selleks, et täita Reformierakonna lubadust. Kõigepealt ta võttis ära laste- ja peretoetused, siis võttis pensionäridelt keskmise pensioni tulumaksuvabastuse ära.

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Siis tekitas automaksu ja nii edasi ja nii edasi. See nimekiri on üle 20 punkti. Ja lõpuks võttis laenu selleks, et oma valimislubadust täita. Minul ei ole selle vastu midagi. Isamaa on ka püüdnud alati oma valimislubadusi täita. Aga 2017 me tahtsime ka kõigil tulumaksuvabastust tõsta, aga me nägime, et eelarves selle jaoks raha ei ole ja laenu selleks võtta ei saa. Jooksvaks kuluks, mis on igal aastal tõusev, ei saa võtta laenu. Me näeme sedasama asja praegu kaitsekulude juures, kus mõne rea peale on tekitatud uhkelt mõni nädal tagasi otsused, mis on jooksvad, igal aastal kasvavad kulud. 

Milline peaks olema lahendus, seda tuleb väga selgelt arutleda. Oleme ausad, Keskerakonna eelnõu on natukene kiirustatud ja mitte väga täpselt lahti kirjutatud, et osata öelda, kas see on hea või mittehea. Aga selge on see, et madalapalgalistele tuleb teha maksutoetusi. See on päris selge, et meil ei ole võimalik tänases hetkes, kus tulumaks on tõusnud 10%, käibemaks on tõusnud 20% … Ja, austatud Keskerakonna …, ei ole 2% ega 4%, kui tahate nende numbritega öelda, siis on protsendipunktid. Aga protsendina, austatud rahanduskomisjoni aseesimees, on tulumaks 10% ja käibemaks 20%. See on hästi oluline, et meie inimesed aru saaksid. Kui 2% oleks tõusnud, siis ma arvan, et me selle üle väga ei vaidleks ega arutleks. 

Nii et see on teema, mis kindlasti, ma loodan, arutelud toimuvad, leitakse paremad lahendused. Ja selge on see, et ma olen ka seda meelt, et mida suurem palk, seda rohkem maksad täna ka tulumaksu. Aga see oli natukene lihtsalt halb, see moment, et tulumaksuvabastus tehti, sihuke tunne, nagu Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele ja ministeeriumis enamusele ametnikele, kelle palk on üle 2200 euro. Aga Eestis enamus inimesi – enamus inimesi! – saab tunduvalt vähem. Ja nii nagu üks Riigikogu liige siin enne ütles, mis siis võitis see poemüüja, kelle palk on mitte rohkem kui 1200? Tema võitis ainult maksude tõusu, aga tulumaksuvabastusest ei võitnud ta mitte ühtegi senti. 

Nii et ma loodan, et Keskerakond süveneb sellesse eelnõusse või ettepanekusse järgmine kord, kui ta esitab, paremini, väga selgelt on see lahti kirjutatud, ja siis saab diskuteerida iga rea eest. Ja sotside juhile tuleb selgelt öelda, et ta on olnud valitsuses pikalt, huvitav, sel ajal, kui ta oli valitsuses viimane periood, olid ainult maksude tõusud. Ja Reformierakonnale saab öelda, et ise te võtsite sotsid, mis te nüüd kurdate. Aitäh! 

Aitäh! Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Jaa, aitäh! Noh, sellel aastal on meil siis uus maksureaalsus, kui seda võib niimoodi nimetada, kus siis Reformierakond on suurte loosungitega välja kuulutamas mingisugust võitu ja rääkimas sellest, et maksuküüru kaotamine oli suur saavutus ja nüüd siis hakatakse rohkem raha saama. Kahjuks seejuures kasutatakse natuke demagoogilisi võtteid.  

Kas või täna siit puldist kõlanud õpetajate teema, kuidas siis õpetajad omal ajal maksuküüru kehtestamisega kaotasid rohkem kui 150 eurot kuus ja nüüd siis tänu sellele maksuküüru kaotamisele nemad siis seda summat nagu tagasi saavad. Miks see demagoogiline on? Väga lihtne. Sellepärast, et kui seda siit puldist nagu räägitakse, siis unustatakse ära, et samal ajal, kui siis kaotati maksuküür, kehtestati seesama maksuvaba miinimum, 700 eurot, enne seda on juba 10% võrra suurendatud tulumaks, 20% võrra suurendatud käibemaks, on kehtestatud automaks täiesti uue maksuliigina ja kokku siis, nagu internetis kirjutatakse, on ühel või teisel moel suurendatud või kehtestatud 26 erinevat maksuliiki. Nii et kui me vaatame, kui palju tegelikult seesama õpetaja selle sammuga võidab, siis me peame ikkagi rääkima kõikidest sammudest, mitte ainult maksuküüru kaotamisest, vaid kõikidest nendest maksudest, mis olid siis kas suurendatud vahepeal või üldse uutena kehtestatud. Ma arvan, et siis me saame rääkida sellest, et õpetaja ei ole midagi võitnud sellega, vaid pigem on hästi palju kaotanud.  

Ja kui jällegi siit puldist kõlab see, et seesama maksuvaba miinimum 700 eurot on siis mõeldud eelkõige nendele, kes saavad väiksemat palka nagu, siis tegelikult see nii ka ei ole. Sellepärast et kui võtta näiteks seesama maksukalkulaator, mida Reformierakond reklaamis enne seda, kui nad maksuküüru kaotasid, siis need, kelle igakuine palk on suurem kui 1200 eurot, saavad juurde 150 pluss eurot, aga need, kes teenivad vähem, ei saa mitte midagi juurde või saavad kuskil seal 9 eurot, nagu oli ka selline variant. Ja tuleb välja, et siiski nagu see reform soosib just neid, kes teenivad rohkem, mitte neid, kes teenivad vähem.  

Nii et kui jällegi tagasi tulla sellele teemale, kust see kohati maniakaalne soov või kinnisidee, et Eestis oleks ikkagi ainult üks tulumaksuaste, siis ma saan aru, kui Reformierakond on sellest hakanud rääkima seal 1990-ndate lõpus või 2000-ndate alguses, siis tõepoolest oli see natuke levinum nähtus ka teistes Euroopa riikides. Kui me praegu vaatame otsa nagu maksuolukorrale Euroopas, siis neid riike, kus on ainult üks, niinimetatud flat tax, ainult üks tulumaksuaste kõigile, siis tegelikult neid riike on Euroopas kuskil viis või kuus, kuus vist koos Eestiga, Rumeenia on nende seas, Bulgaaria on nende seas, kui ma ei eksi, ma võin siit vaadata, mis nad olid, Ungari on nende seas. Ütleme niimoodi, et kõik need arenenud vana Euroopa riigid – selles nimekirjas me neid ei leia. Tõepoolest, minu meelest on juba aeg ka Reformierakonnal mõista, et tegelikult see on juba ajale jalgu jäänud süsteem ja kõik Euroopa riigid, välja arvatud need, millest ma siin rääkisin, on kasutamas astmelist tulumaksu ühel või teisel moel. 

Palun aega juurde natuke ka! 

Kolm minutit lisaks.

Kui 1990-ndate lõpus ja 2000‑ndate alguses võis sellest rääkida kui millestki, mis on, ma ei tea, kaasaegne või vähemalt laialt kasutatav Euroopa riikides, siis nüüd me oleme pigem erand ja mitte kõige paremas valguses. Nii et, samas kui rääkida nendest etteheidetest, mida teevad näiteks sotsiaaldemokraadid, kui nad räägivad sellest, et miks siis otsuse eelnõu, niikuinii valitsus ei hakka sellega tegelema, kui Keskerakond, Keskerakonna fraktsioon ei ole konkreetselt välja kirjutanud, mis need numbrid olema peavad, ja nii edasi, siis milleks sellega tegelda, see on ju populism, oleks pidanud tegema, nagu meie teeme, näiteks välja tulema seaduseelnõuga, kus on konkreetsed numbrid mainitud ja nii edasi. See on hästi imelik loogika. Sellepärast et kui juba läheneda niisuguse suhtumisega, et niikuinii valitsus seda ei tee või teeb seda kuidagi niimoodi, et pärast kõigil on veel hullem olla, siis täpselt samamoodi me võime öelda, et koalitsioonisaadikud siin saalis hääletavad selle seaduseelnõu maha, isegi kui seal on kõik need numbrid olemas. Ja päeva lõpus, kui meie kirjutame mingisugused konkreetsed numbrid otsuse eelnõu sisse, siis valitsus võib-olla just nende numbrite alusel ütleb nagu ei, see ei sobi, me ei hakka sellega tegelema, ja kogu moos. 

Tegelikult, kui on vaja numbreid, kui on vaja neid astmeid ja nii edasi, siis loomulikult me oleme valmis nendega välja tulema. Aga see on juba juhul, kui me oleme ise valitsuses, kui me oleme ise valitsuserakond. Siis on loomulikult meie ülesanne juba konkreetselt kehtestada väga konkreetsed astmed. Praegu me anname sellele valitsusele võimaluse toetada meie otsuse eelnõu ja siis juba mõelda selle peale, mis need astmed võiksid olla, ja tulla sellega Riigikokku. 

Jah, nagu ma siin juba rääkisin kohapealt, me võime olla optimistid, aga peame jääma realistideks. Tõepoolest, arvatavasti ei võta valitsus kuulda ja seda otsuse eelnõu ei toeta, aga vähemalt me näitame sellega jällegi seda suhtumist. Me saame siin diskuteerida selle üle, et olemasolev süsteem, kus ongi ainult üks tulumaksuaste olemas, on tegelikult juba ajast ja arust ja me peaksime ikkagi mõtlema selle peale, kuidas liikuda kaasaegsema maksusüsteemi poole. Aitäh!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes seda debatti jälgivad! Esiti ei olnud plaanis sõna võtta. Meie erakond on alati välja öelnud, et me astmelist tulumaksu ei toeta, aga siin debatt oli selline, kus ma mõtlesin, et mõned asjad tuleb ikkagi alla joonida ja ära markeerida.

Kolleeg Läänemets sotsidest lõpetas oma sõnavõtu mõttega, kus ta ütles, et eelnõu on populistlik, sotsid toetavad. See nagu imestama ei pannud, aga sotside puhul mõnes mõttes oli hea, et ta ise selle välja ütles, ja ma mõtlesin, et ma rõhutan selle üle. Kõik saavad ka stenogrammist järele vaadata. Aga tänase päevakorra lõpetavad kaks punkti, kus sotsid tahavad käibemaksu vähendada jälle mõnel kaubagrupil. Tuletagem meelde, et on olnud mitu eelnõu, näiteks toiduainete käibemaksu vähendamiseks ja ka muude maksuvähenduste eelnõusid, millele sotsid on kogu aeg vastu hääletanud. Nii et tõepoolest tegelevad sotsid siin populismiga. Mul on hea meel, et nende esimees selle kõva häälega ka siit puldist välja ütles. 

Lisaks ma tuletan meelde, et toiduainete käibemaksu alandamise mõtte tapsid korra sotsid ära niimoodi, et nad ütlesid, et mõte vajab analüüsi. Neil oli siis minister Hartman. Hartman tegi väidetavalt töögrupi. Ma ei tea, kas ta töögrupi tegi või ei teinud, aga lähemalt selline see sotside jutt oli, et toiduainete käibemaksu ei saa alandada, tuleb teha töögrupp. 

Lõpetuseks Läänemets viitas kõnes sellele ohule, et kui astmelist tulumaksu Eestis ei kehtestata, siis see võib viia selleni, et ühiskonnas hakkavad levima halvad, negatiivsed meeleolud – rahulolematus ja koguni riigivastasus –, ja ta ütles, et see võib olla kasulik Venemaale. See oli, ma ütleksin, ikkagi väga jõuline mõtterännak. 

Aga ka siin sai kinnitust üks selline kahtlus, mis mul ikka on olnud, et kust need sotsid oma mõtteid võtavad. Läänemets ju ütles, et Keskerakonna pakutud astmeid on vähe, et tuleks veel astmelisemaks teha ja veel rohkem võtta. Vaatasin uudistest üle, et eelmisest aastast kehtestas idanaaber astmelise tulumaksu. Nii et järjekordne mõte, mille Läänemets ja tema seltskond on saanud, vaadates itta. Aitäh teile!  

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna tegemist on ühe lugemise eelnõuga ja muudatusettepanekuid ei esitatud, siis see vajab lõpphääletust ja peale kutsungit me seda ka teeme.

Head Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta" eelnõu 745. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Liigume edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 783 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi.

Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ega me ei ole siin selle ettepanekuga esimest korda saalis, aga tegelikult muutub see teema ainult akuutsemaks, ainult olulisemaks, sest me näeme, et toiduainete hinna kasv viimastel aastatel on olnud räigem, ametlike andmete järgi üle 40%. Kui me läheme poodi ja vaatame, mis seal toimub, siis tegelikult see hinnakasv ei peatu ja vist ei kavatsegi peatuda. 

Tegelikult väga paljud poeketid, nende juhtkonna esindajad ütlevad väga konkreetselt, et Eesti inimeste toiduharjumused või ostuharjumused on viimase paari-kolme aastaga väga palju muutunud. Mida see tähendab? See tähendab seda, et inimesed otsivad aina rohkem kollast või roosat värvi hinnasilte ehk otsivad neid kaupu, mis on soodushinnaga. Väga paljud ostavadki ainult neid kaupu. Kui varem olid inimeste harjumused sellised, et vaadati, mis on päritolumaa, sest me teame, et meie kohalikud inimesed ikkagi armastavad kohalikku toitu või tooraineid, siis nüüd on määrav hind ja sellest räägitakse palju.

Räägitakse väga palju ka sellest, et poevargused on saanud tavapäraseks, nende arv on viimase paari-kolme aastaga drastiliselt kasvanud. Ja kui enne varastati võib-olla kallist alkoholi või eksklusiivkaupu, siis nüüd varastatakse lihtsalt toiduaineid, sest inimestel ei ole piisavalt raha, et neid osta. Ma arvan, et see on tegelikult väga-väga suur probleem.

Probleem on ka see, et me oleme sellesama käibemaksumääraga, mis puudutab toiduaineid ja kõiki teisi liike, jäänud Euroopas põhimõtteliselt kahekesi Taaniga sinna klubisse, kus ei ole mitte mingeid maksueristusi toiduainete osas. Ehk käibemaksumäär on meil ühtne, 24%, ja see puudutab kõiki toiduainete liike, ei ole ühtegi erandit. Kui me räägime Taanist, siis seal on see käibemaksumäär 25%, meil on 24%. Aga tegelikult, kui me vaatame, mis on Taanis näiteks keskmine palk ja mis on keskmine palk Eestis, mis on miinimumpalk Taanis ja mis on miinimumpalk Eestis, siis need on kaks erinevat reaalsust.

Ülejäänud Euroopa riigid, Euroopa Liidu riigid, aga väga paljud Euroopa riigid, mis ei ole ka Euroopa Liidus, on kehtestanud ühel või teisel moel käibemaksusoodustusi just toidukaupadele. On riigid, kus see käibemaksumäär on 0% väga paljudele toiduainete liikidele, näiteks Iirimaa. On olemas palju riike, kus see on kuskil 0%-st 5%-ni. On olemas riigid, kus on 5%-st 15%-ni. On olemas riigid, kus teatud kaubaliigid on alandatud käibemaksumääraga – mitte kõik võib-olla, aga need, mida näiteks ostetakse kõige rohkem. Nii et oleme Taaniga põhimõtteliselt kahekesi jäänud sinna klubisse, kus ühtegi sellist erandit ei ole.

Kui me andsime seekord selle eelnõu Riigikogu menetlusse eelmise aasta detsembris, siis vahepeal on juhtunud kaks asja. Üks on see, et hiljuti Läti teavitas, et nemad alandavad käibemaksumäära teatud toiduainete liikidele veelgi rohkem, kui neil on seni olnud. Ja teine asi, mis vahepeal on juhtunud, on hästi kahetsusväärne, kui mitte öelda, et see oli lihtsalt sigadus. Petitsioon, mis sai Eesti inimestelt peaaegu 100 000 allkirja – 98 600, kui täpne olla –, jõudis Riigikokku ja jõudis rahanduskomisjonini. Rahanduskomisjon otsustas koalitsioonisaadikute häältega, et seda petitsiooni ei pea isegi siia Riigikogu suurde saali saatma. Mõelge selle peale, 100 000 inimest on toetanud seda ideed, et toiduainete käibemaksumäär peab olema alandatud. Nemad vähemalt ootasid, et Riigikogu hakkab seda arutama, sõltumata sellest, mis see lõplik tulemus on, on see positiivne või negatiivne. Loomulikult nemad lootsid, et see on positiivne ja me ikkagi ühineme teiste Euroopa riikidega, kus toiduaineid maksustatakse vähem, eriti olukorras, kus tõepoolest, inflatsioon on Eestis olnud viimastel aastatel mäekõrgune. Aga seda ei juhtunud, sest koalitsioonisaadikud otsustasid rahanduskomisjonis, et see petitsioon ei vääri seda, et seda suures saalis arutada, et siin ei ole millestki rääkida. Olukord on selline, milline ta on, ja see niimoodi jääb. 

Ma võin veel kord oma hinnangu sellele anda: minu meelest on see lihtsalt sigadus. Aga las siis koalitsioonisaadikud kommenteerivad ise, miks see niimoodi läks. Ja siis võib-olla ütlevad nemad, kui palju siis peab allkirju koguma, et üks või teine initsiatiiv ikkagi siia suurde saali jõuaks, isegi kui see initsiatiiv koalitsioonile ei meeldi. Peab see olema 150 000, 200 000, pool miljonit? Minu meelest 98 600 allkirja on piisav arv selleks, et vähemalt avada siin suures saalis debatt sel teemal. Aga koalitsioon otsustas teistmoodi. 

Hea meel on selle üle, et vahepeal on selle ideega lisaks teistele opositsioonierakondadele – sest mina saan aru, et nii Isamaa kui ka EKRE seda toetavad – lisandunud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Tuletan meelde, et siis, kui sotsid olid valitsuses, nemad selliseid samme ei toetanud. Me tulime välja, nagu ma ütlesin, mitu korda niisuguse initsiatiiviga, aga siis, kui sotsid olid koalitsioonis, nemad koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga ei toetanud seda ideed. Nüüd on olukord muutunud ja olles opositsioonis, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud vähemalt sõnades seda toetavad. Ma arvan, et hääletus siin saalis näitab, kas ka tegudes.

Aga hea meel on, et aina rohkem poliitilisi jõude saab aru, et tegu on õige sammuga ja seda on kindlasti vaja kehtestada, eriti praeguses päris keerulises majanduslikus olukorras. See samm aitaks eelkõige lastega peresid, selle mõju oleks mitusada eurot aastas ja see kindlasti leevendaks nende perede olukorda. 

Ma ei hakka siin lugema seda eelnõu seletuskirja. Kes tahab, see kindlasti võib selle läbi lugeda. Lisaks, nagu ma juba ütlesin, me tuleme siin selle initsiatiiviga välja juba mitmendat korda, nii et ma arvan, et see algatus on paljudele juba tuttav. Mulle meeldib, et see eelnõu ise on hästi lühike ja lakooniline. Põhimõtteliselt ongi öeldud väga konkreetselt ühe lausega, et teeme ettepaneku langetada 9%-le põhitoidugruppide käibemaks: juur- ja köögiviljad, piim, liha, teravili ning kalatooted. Väga konkreetne, väga lühike ja ma arvan, et kõigile arusaadav. 

Nii et loodame parimat. Loodame, et vahepeal on ka koalitsioonisaadikud saanud aru sellest, et selline samm on ülivajalik, ülioluline väga paljudele inimestele Eestis. Aga see asjaolu, millest ma juba rääkisin, et see petitsioon lükati rahanduskomisjonis tagasi ja põhimõtteliselt visati prügikasti initsiatiiv, mis sai nii laia toetuse Eesti inimeste seas, väga optimistlikuks kahjuks ei tee. Aga isegi kui ka see otsuse eelnõu ei leia toetust siin saalis, siis me jätkame tulevikus samamoodi ja samas vaimus, sest me teame, et tegu on õige asjaga, ja me teame, et väga paljud Eesti inimesed seda ootavad ja loodavad meie peale. Aitäh! Kui on küsimusi, siis olen valmis nendele vastama.

Tõepoolest, teile on küsimusi. Hakkame minema! Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Vaadates seda tühja saali, me saame aru, et erilist toetust ja tutvumist selle eelnõu puhul kindlasti ei ole. Ei huvita koalitsiooni käibemaksu langetamine toiduainetel ega ka muud asjad. Ja Lähis-Ida konflikt tekitas meile ju probleeme veelgi juurde. Enne sedagi oli meil päris raske olukord, inimesi, kes ei tule ots otsaga kokku, on Eestis päris palju ja kõik need maksude tõusud ju hästi ei ole mõjunud. Täpselt samamoodi on praegu kütuse hinnaga. See tõuseb ka ja see, et valitsus tuli natukene vastu inimeste ja opositsiooni surve all, on vähemalt mingisugune märk, aga me tahtsime kaugemale minna, tahtsime langetada käibemaksu ka kütusel. Täna tahame langetada käibemaksu toidule, aga ma usun, et see niikuinii läbi ei lähe. Väga hea, et me seda püüame teha, aga toetust me siin ei leia. Öelge palun, mis selle taga on! Kas see on mingisugune ideoloogiline lähenemine või lihtsalt valitsus ja koalitsioonisaadikud ei saa aru, kuidas tavainimene elab? 

Aitäh! Ma arvan, et siin on nii üht kui teist. Me teame, et meie valitsus on rahvast päris konkreetselt kaugenenud viimastel aastatel. Minu meelest meie valitsuse liikmed väga ei saa aru sellest, kuidas tavainimene praegu elab. Kõik need maksud, maksude tõusud, mis on vahepeal kehtestatud, on teinud inimeste elu päris keeruliseks ja majandusseisu päris pingeliseks. 

Nii et siin on, nagu ma ütlesin, üht kui teist. See teine on seesama ideoloogiline. Ma arvan, et siin kaks erakonda leidsid üksteist ja otsustati ühel hetkel, et ei mingeid maksuvabastusi, ei mingeid erandeid ega eristusi. Kui me midagi maksudega teeme, siis me teeme pigem niimoodi, et nad tõusevad. 

Või siis seesama teie mainitud samm, kus otsustati, et sellel aastal kütuseaktsiisi ei suurendata. See tähendab põhimõtteliselt seda, et inimeste elu ei lähe veelgi keerulisemaks hetkel. Sest kui meie räägime sellest, et lisaks sellele sammule võiks mõelda selle peale, kas kehtestada näiteks kütusehindadele ajutine lagi – see ajutine lagi on juba mõnes riigis ära tehtud – või siis väga konkreetne ettepanek alandada käibemaksumäära, võib-olla samamoodi ajutiselt. See on ju diskussiooni küsimus. See võib-olla leevendaks tõepoolest inimeste elu praegusel hetkel, kui kütuse hinnad tõepoolest lähevad lakke, ja me teame, miks.

Aga see, et hinnad tõusevad ja me otsustasime siin, et me omalt poolt neid rohkem ei tõsta, on ka natuke kaheldava väärtusega samm. Nii et tõepoolest ma arvan, et see on ideoloogiline, kui on otsustatud, et me makse ei leevenda. Sellest on kahju, sellepärast et nagu siin eelneva punkti juures meil jutuks oli, kunagi seesama Reformierakond tegelikult käitus ju täiesti teistmoodi. Ja ma ütleksin, et vastupidises suunas, kus räägiti sellest, et makse peab olema vähem või need peavad olema väiksemad, kus tõepoolest alandati tulumaksu kohe mitu korda järjest. Siis räägiti nendest nn maksuvabadest reedetest. 

Aga nüüd me näeme, et olukord on hoopis teistsugune. Kui maksudega midagi toimub, siis neid tõstetakse või tuuakse uued maksud juurde, nagu oli automaksu puhul. Ja niimoodi see asi kahjuks käib. 

Aga loodame, et juhtub üks kahest. Arvake ise ära, mis on tõenäolisem: kas koalitsioon ikkagi saab aru, et sellised sammud, nagu on see meie otsuse eelnõu, on hädavajalikud praeguses olukorras ja hakkab neid toetama, või siis vahetub valitsus pärast Riigikogu valimisi järgmise aasta märtsikuus, kui rahvas ütleb oma sõna sekka ja näitab oma suhtumist olukorda ja olukord muutub.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh selle ettekande eest! Ma tahaks eraldi puudutada just seda rahvaalgatuse küsimust, mille te ka oma ettekandes välja tõite. Tõesti, pea 100 000 inimest andis oma allkirja. Ja tükk aega ju hoiti põhimõtteliselt seda küsimust nii-öelda sahtlis, ei arutatud seda. Siis oodati ära, kui vabariigi aastapäev möödub, ja siis tehti otsus, et isegi mitte saata see arutelule suurde saali. Näiteks on erinevad võimalused, mida saab ju teha: algatada eelnõu, korraldada OTRK ehk siis küsimuse arutelu saalis, küsida valitsuse arvamust, aga põhimõtteliselt lihtsalt lükati see eelnõu tagasi. Mis te arvate, kuidas see nüüd suhestub või kuidas see mõjub Riigikogu usaldusväärsusele? Kuidas see mõjutab üldse inimesi ja nende usaldust Riigikogu liikmetesse ja rahanduskomisjoni, kui tehaksegi selliseid otsuseid, kus on niivõrd palju inimesi, kes võttis selle aja ja andis oma allkirja?

Aitäh! Ma siin vahepeal mõtlesin, miks siis koalitsioon otsustas juba komisjoni tasemel selle eelnõu tagasi lükata ja sellega enam mitte tegeleda siin suures saalis. Mina näen ainult ühte seletust. Tegelikult nemad kartsid, et see diskussioon siin saalis näitab, et neil ei ole neid ratsionaalseid argumente, miks riik seda ei tee. Ma arvan, et nad lihtsalt kartsid seda diskussiooni siin saalis. Lihtsam on ju visata see dokument, see petitsioon, prügikasti ja öelda, et kahjuks komisjonis ei leidnud see toetust, nii et suurde saali see ei läinud. Jah, me võime siin ise olla tegelikult hästi kurjad selle peale ja mõned inimesed võib-olla ka, aga võib-olla lootus on see, et kõik ei kuulegi sellest või ei saagi sellest aru, et niimoodi on juhtunud, või ei saa aru, kuidas see süsteem käib. Aga kui see jõuab siia suurde saali, siis on tähelepanu rohkem ja siis on palju keerulisem inimestele selgeks teha, miks see initsiatiiv on halb või koalitsioonile vastuvõetamatu. 

Mis puudutab maineküsimust, siis loomulikult … Oletame, et tavainimene Tallinnast või kusagilt mujalt, näiteks Võrust, maapiirkonnast, on andnud oma allkirja, on kursis selle teemaga, on seda initsiatiivi toetamas ja siis ta ootab, mis sellest saab. Vahepeal ta kuuleb uudistest, et peaaegu 100 000 inimest on oma allkirja andnud, tegu on rekordiga, kunagi pole ükski selline petitsioon nii palju allkirju saanud. See on iseenesest hästi positiivne signaal. See näitab seda, et inimestel ei ole ükskõik, inimesed on valmis näitama initsiatiivi, on valmis toetama selliseid algatusi ja nad loodavad, et vähemalt läheb diskussiooniks, et see ikkagi jõuab siia suurde saali. Ja siis ühel hetkel saavad nad lihtsalt teada, et rahanduskomisjon – mitte isegi Riigikogu tervikuna, vaid rahanduskomisjon – koalitsioonisaadikute häältega otsustas, et ei, see petitsioon, see initsiatiiv siia suurde saali ei tule. Loomulikult, reaktsioon on ju pettumus, reaktsioon on nördimus. Negatiivne suhtumine on põhimõtteliselt sellega tagatud. Kahjuks peab ütlema, et tavainimese jaoks – ega ta ei hakka konkreetselt vaatama, kes kuidas komisjonis hääletas, kes oli poolt ja kes olid vastu –, tema arusaam nendest protsessidest ja tema, konkreetse inimese võimalusest mõjutada neid protsesse, mis meil siin käivad, see arusaam on väga konkreetne, täiesti mõttetu. 

Kui petitsioon, mis saab peaaegu 100 000 häält, 100 000 allkirja, ei jõua isegi Riigikogu suurde saali, siis see tähendab seda, et see on lootusetu. Siis ei ole enam võimalik mitte kuidagi neid protsesse mõjutada. Ühesõnaga, mingu see Riigikogu metsa või kuidas iganes. Jah, see on tegelikult hästi negatiivse efektiga nii Riigikogu mainele, valitsuse mainele kui ka terve Eesti poliitika mainele, sest inimene saab aru, et ta ei saa neid protsesse kuidagi mõjutada. 

Ma võin lihtsalt öelda nii palju inimestele, et mõjutada ikka saab. Selleks on meil olemas valimised, kohalikud valimised, parlamendivalimised, ja järgmised parlamendivalimised ongi järgmise aasta märtsikuus. Siiras soovitus on kõigile Eesti kodanikele, et tulge valima ja öelge oma sõna sekka. Kui te ei ole nõus sellega, mis praegu Eesti poliitikas toimub, kui te tahate muutusi, siis on vaja valimistest osa võtta ja oma sõna sekka öelda.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Kui see, nii nagu peaminister ütles, maksufestival algas, siis me koheselt ütlesime, et tegemist ei ole mitte festivaliga nii-öelda, vaid ikkagi täieliku põrguga, mis siin hakkab sündima. Me koheselt ka hoiatasime, et tänu kõikide nende maksutõusude ja ka uute maksu juurutamistega inimeste elu läheb raskemaks ja see väljendub kindlasti nende toimetulekus. Vaatamata sellele, et siin peaminister kogu aeg nagu ütleb, et tegelikult on kõik hästi ja Reformierakond parandab ja tuleb suurte võitudega välja, siis kõik need tegelikud reaalsus, statistika ja uuringud näitavad, et tegelikult elu on hoopis nii-öelda halvemaks läinud. Ja ka viimane uuring, millega tuli ka Swedbank välja, kus on selgelt välja toodud, et igakuised kulud ületavad, inimeste osakaal, kelle igakuised kulud ületavad sissetulekuid, on aastaga kasvanud 21%-lt 32%-ni ehk tegelikult 40% …

Teie aeg! 

… on suurenenud nende inimeste hulk, kes ei tule nii-öelda palgaga toime. Ja vaatamata sellele valitsus ütleb, ei, me ei taha mitte ühtegi maksu langetada, me läheme täpselt samamoodi edasi. Kuidas siis olla? Neid ei ole ka siin täna.

No võib-olla, hea kolleeg, neid ei olegi siin sellepärast, et neil ei ole vastuseid nendele küsimustele. Lihtsam on viibida kuskil mujal ja teha nägu, et teema ei huvita. Ja loomulikult, me oleme päris keerulises olukorras praegu. Eesti inimene on väga keerulises olukorras ja me näeme seda. Iga järgmine uuring, samamoodi nagu ka selline, mida te siin tsiteerisite, näitab seda aina ilmekamalt. 

Mina küll ei tea, mis võidust siin vahepeal Eesti Reformierakond räägib, et neil on mingi võit, neil on kõik hästi, nüüd peab unistama suurelt, rääkima tehisarust ja nii edasi. Ma ei tea, minu meelest tavainimesed räägivad sellest, kuidas siis osta toitu poest olukorras, kus, nagu te mainisite, tegelikult see palk enam ei päästa ja meil on tekkimas palgavaesus, mis on tegelikult päris halb asi. See tähendab ju põhimõtteliselt seda, et inimene käib tööl, saab palka, aga sellest palgast enam ei piisa, selleks et üldse oma igapäevase eluga hakkama saada. Me teame, et elektrihinnad on laes, me teame, et küttehinnad on väga kõrged. Ja nüüd me vaatame, kuidas siis toiduainete hinnad poodides käituvad, ja saame aru, et põhimõtteliselt kahe-kolme aastaga on nad kasvanud keskmiselt üle 40%. Ma ei oskagi midagi soovitada nendele inimestele, kes praegu on palgavaesusesse jäänud. See on tegelikult päris karm olukord. 

Ja siinkohal peaks kindlasti valitsus mõtlema selle peale, kuidas seda olukorda leevendada. Valitsus meil siin otsustas, et me sellel aastal ei tõsta kütuseaktsiisi. No aitäh selle eest! Aga see tähendab ainult seda, et tegelikult kütuse hind ei lähe veelgi kõrgemaks, see niikuinii läheb kõrgemaks. Meil siin vahepeal ühe kütteettevõtte juht ütles, et homsest on diisli liitri hind kaks eurot. Ja te veel mõtlesite selle peale, et ikkagi tõsta see kütuseaktsiis, nagu oli plaanis. Siin ei pea rääkima sellest, et kütuseaktsiisi tõsta või mitte tõsta, vaid sellest, et jällegi, kas kehtestada kütusehindadele lagi või siis alandada käibemaksu määra. 

Aga tulles tagasi meie teemale, loomulikult, see meede, mida me siin pakume ja mida toetavad vähemalt 100 000 Eesti inimest oma allkirjaga, see meede kindlasti aitaks praegu inimesi sellest keerulisest olukorrast ja võib-olla ka palgavaesusest välja tulla, sest selle mõju oleks rahakotile päris korralik, nagu ma juba rääkisin, et mitusada eurot aastas. Nii et jah, siin kahjuks peab ütlema, et see valitsus on ikka nagu rahvast väga kaugel.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Kõik, mis sa räägid, on ju puhas tõde. Aga ma loen seda eelnõu ja mul on mõned küsimused. Esiteks ei ole siia kirjutatud numbrit, mis see võib eelarvele kaasa tuua. No selle me suudame kahe peale isegi välja arvutada. Aga mul on kriitikat ka. Siin on kaks rida täiesti puudu. Kui keegi teab tervislikku söögist, siis on kaks väga olulist. Kõigepealt on siit väljas puuviljad. Ma ei tea, miks, küsimus ongi. Ja teiseks siit on välja jäänud pähklid, mida on eelkõige kõigil vaja süüa, sest see on tervislik toit. Küsimus on lihtne: miks sa oled unustanud need kaks rida siia kirjutada? 

Aitäh! Vastus esimesele küsimusele: me oleme arvutanud iseenesest. Seda ei ole võimalik niimoodi üks ühele arvutada, et see oleks sajaprotsendiliselt tõsi. Aga üks selline prognoos, ütleks niimoodi, oleks kuskil 320 miljonit aastas. Ühest küljest päris suur number. Teisest küljest, esiteks, osa sellest oleks kohe taastatud, kui niimoodi võib öelda, kasvava tarbimisega, sellepärast et kui hinnad lähevad alla, siis tarbimine kasvab, see on ju selge. Ja teiseks on olemas võimalused, kuidas seda katta ka teistmoodi. Me oleme siin sellest väga palju rääkinud, me oleme vastavaid eelnõusid esitanud, me oleme teinud ettepanekuid ja muudatusettepanekuid riigieelarvele, et kuidas seda raha saada. 

Me saame teada, et raha on meil palju – parafraseerides natuke seda, mida ütles siin vahepeal haridusminister. Me teame, et riik ei oska ikkagi kasutada oma eelarveraha nii, nagu seda peab tegema, ja me teame, et tekivad sellised jäägid, et sellest on isegi piinlik rääkida. 2 miljardit jäi eelmisel aastal kasutamata. Ehk siis seda raha on võimalik leida ja me oleme korduvalt näidanud, kuidas on võimalik seda leida. 

Need sinu ettepanekud, mida võiks siia lisada – loomulikult võiks lisada. Tuleks kuskilt alustada, ütleme niimoodi, oleks juba hea. Ja tervislik toit on hästi oluline tegelikult nii mõneski Euroopa riigis, kus on olemas needsamad maksueristused, on loetletud väga konkreetsed asjad. Aga just see hoiak on umbes selline, et just tervislikud toiduained, juurviljad, tõepoolest puuviljad. Puuviljadega on niimoodi, et mõni dietoloog ütleb sulle, et seal on seesama glükoos, suhkrut on seal nagu liiga palju, te ei pea neid nii palju sööma nagu juurvilju, ja nii edasi. Selles mõttes on need arvamused erinevad. Aga olen nõus. Alustame sellest ja lisame sinna veel mõned toiduained.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Šveitsis on teatavasti niimoodi – rahvaarv on Šveitsis palju suurem kui meil –, et 50 000 inimest annab allkirja ja tulebki referendum ja kui üle poole on poolt, siis valitsus võtabki seaduse vastu. Praegune valitsus ütleb meil sisuliselt niimoodi, et rahvas, närige muru. 

Minu küsimus on selline. Illusioone mul ei ole. Mina kutsuks rahva Toompea lossi ette. Sada tuhat ei peagi tulema, paar tuhat tuleks. Ma arvan, et võiks hakata midagi muutuma, sest allkirjade korjamine praeguses Eestis selle agooniavalitsuse ajal – mingit efekti ei ole. Kas sa oled minuga ühte meelt, et vähemalt osa nendest allkirja andjatest võiks tulla reaalselt Riigikogu ette ja öelda, mida nad asjast arvavad?

Aitäh! Sellest muru närimisest võib öelda nii palju, et hea, et see veel maksuvaba on. Tead, praeguse valitsusega ma ei imestaks, kui varsti on meil olemas muru närimise maks. 

Aga loomulikult, Eesti on demokraatlik riik ja siin saab korraldada meeleavaldusi, pikette, kus sa saad väljendada oma suhtumist ühte või teise küsimusse, ühte või teise teemasse. Me oleme ka neid korraldanud. Me oleme korraldanud meeleavaldust Tammsaare pargis omal ajal, kuhu tuli päris palju rahvast ja kus inimesed tõepoolest väljendasid oma muret ja rääkisid sellest, et see on hea algatus, nad on ise ka oma allkirja sellele andnud ja nad väga loodavad, et sellest saab asja. Nagu me juba saime teada, asja sellest ei saa, sellepärast et koalitsioon ei lase sellel juhtuda. 

Loomulikult võiksid inimesed meil natuke aktiivsemad olla, ikkagi näidata seda, et nad ei ole nõus valitsuse sammudega, et nad ei ole nõus sellega, mida valitsus praegu teeb. Ja meeleavaldused, piketid on selleks täiesti tavapärane viis. Ma arvan, et kui valitsus peaks nägema, et rahvas tegelikult on mures ega nõustu sellega, mis toimub, siis võib-olla midagi muutub. 

Aga samas me ju näeme, et igasugused küsitlused ja arvamusuuringud näitavad, et tegelikult praegust valitsust Eesti rahvas eriti ei toeta. Kahe erakonna summaarne toetusprotsent on praegu kuskil 14–15, umbes nii palju, ja opositsioonierakondade summaarne toetusprotsent on 75 ja rohkem, mis, ma arvan, väga konkreetselt näitab seda, et rahvas ei ole praeguse valitsuse tegevusega nõus, ei toeta seda. 

Aga kuidagi me oleme siin sellised passiivsed, ei käi väga palju meeleavaldustel ja nii edasi. Me teame, et näiteks vanas Euroopas on hästi palju riike, kus vähemgi selline muudatus võimu poolt, mis tegelikult rahvale ei meeldi, tekitab kohe demonstratsioone ja meeleavaldusi, nii et vähe pole. Aga meie siin oleme võib-olla inertsemad, kuidagi passiivsemad ja kahjuks proovime allkirjaga oma suhtumist näidata, proovime nende küsitlustega midagi näidata. Aga võib-olla sul on õigus, võib-olla ikkagi peab rahvas rohkem meeleavaldustel käima ja oma suhtumist näitama, selleks et ikkagi midagi muutuks.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg, ettekandja! Keskerakond on järjepidevalt rõhutanud, et toiduainete käibemaksu tuleb langetada, aga meie lugupeetud peaminister soovitas kasutada tehisaru ja ma järgisin seda soovitust ja tegin tehisaru lahti. Otsingusse ma sisestasin märksõnad "toiduainete käibemaksu langetamine". Ma näen sealt, et sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt nõudnud toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le. Samas ma näen, et näiteks seesama Lauri Läänemets koostas avaliku kirja Kristen Michalile, kus nõuab sama asja. Aga täna me arutame seda ülitähtsat teemat ja ma ei näe saalis üldse sotsiaaldemokraatide kandidaate. (Lauri Laats saalist: "Ma ka küsin, kus on sotsid.") Kus nad on? (Hääl saalist: "Sotsid, tulge siia!") Kas see on sinu arvates silmakirjalik käitumine ja inimestele valetamine või mis üldse toimub? Kes tõepoolest seisab selle eest, et toiduainete maksumäär oleks langetatud?

 Aitäh!

Aitäh! Ma tahaks nagu öelda, et jah, ei ole ühtegi sotsi siin saalis. Aga ma arvan, et see ei ole silmakirjalik. Võib-olla natuke silmakirjalikum on see, et siis, kui sotsidel oli võimalus valitsuses olles seda protsessi mõjutada ja tegelikult toetada meie algatusi, täpselt sama sisuga algatusi, siis nad seda ei teinud ja ei toetanud hääletamisel seda. Aga nüüd, olles opositsioonis, nad toetavad ja tulevad välja samasuguste initsiatiividega. Noh, las ta olla. Selles mõttes mul on hea meel, et vähemalt nüüd nad jõudsid arusaamale, et see on vajalik algatus ja on valmis seda siin saalis toetama. Ma loodan, et kui hääletus tuleb, siis on saalis rohkem kui üks sotsiaaldemokraat ja nad kõik hääletavad selle algatuse poolt. See on, ma arvan, isegi natuke olulisem kui see, kas nad praegu siin saalis on või mitte. Kui nad ei taha sellest diskussioonist osa võtta, siis midagi pole teha.

Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! No te olete mitmel puhul olnud kriitiline valitsuse ja valitsuse liikmete suhtes. Ma tahtsin üle küsida lihtsalt neid eilseid, tänaseid uudiseid lugedes ja nende valgustes vaadates, mida põllumajandus- ja regionaalministrile ette on heidetud, et ta hakkab iseennast ründama siin homme. Kas me oleme täiesti veendunud, et põllumajandusminister seda eelnõu ei toeta? Sest kui ma loen seda sisuliselt, siis on nii-öelda põhitoiduained, millest päris suurt osa me suudame ise toota, mistõttu see igal juhul ka meie põllumajandustootjatele on mõistlik tee, mida te siin ette pakute. Ma mõtlesingi, et ma igaks juhuks küsin, kas te ei ole ennatlikult kriitiline või on teile teada, et selles osas ka meile ei saabu üllatus ja hoopis meil valitsuses on üks toetaja.

Aitäh! No iseenesest see on ju positiivne, et minister ühineb meeleavaldusega. Ma väga loodan, et ta saab aru nagu, kelle vastu see meeleavaldus on või kelle tegevuse vastu see meeleavaldus on. Võib-olla nagu ta ei ole sellest lõplikult aru saanud ja võib-olla vahepeal saab sellest aru ja võib-olla ei tulegi homme sellele meeleavaldusele. Aga iseenesest, esiteks, ta esindab ju väga konkreetset erakonda, Eesti 200, nii et selles mõttes vaatame, kas selle erakonna saadikud tulevad siia saali ja hääletavad selle initsiatiivi poolt. Võib-olla ka vastu, aga peaasi, et nad üldse tulevad siia.

Ja mis puudutab seda olukorda, siis loomulikult on väga tänuväärne, et sa hakkasid sellest rääkima, sellepärast et nagu ma siin vahepeal mainisin, tegelikult see algatus aitaks ka meie põllumehi ja aitaks konkreetselt meie toidutootjaid. Sellepärast, nagu ma eespool juba mainisin, Eesti inimene tahaks kindlasti osta Eesti toitu ja Eesti toiduaineid. See on niimoodi olnud. Jah, vahel võib-olla olid mingid ahvatlevamad soodustusega toiduained, ikka nagu vahepeal ostetakse. Aga reeglina kõiksugu küsitlused ja uuringud näitavad seda, et Eesti tarbija eelistab kodumaist. Aga praegu me näeme, et inimesed lihtsalt ei saa seda endale lubada ja igasuguste poekettide esindajad räägivad sellest väga konkreetselt. Nad ütlevadki nagu, et inimesed võib-olla tahaksidki rohkem eestimaist, kodumaist osta, aga neil ei ole sellist võimalust, sellepärast et ei ole raha selleks. Nii et kui me räägime sellest, et needsamad toiduained läheksid odavamaks, siis ma arvan, et kindlasti kohalikud inimesed hakkaksid rohkem kodumaist ostma ja see kindlasti omaks mõju ka meie põllumajandusele.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg! Sa oma kõnes väga hästi selgitasid seda, kuidas toiduainete käibemaksu alandamise petitsioon koalitsiooni poolt, võib otse öelda, prügikasti saadeti. Aga sa selgitasid ka seda, et inimeste jaoks võivad need protsessid teinekord jääda segaseks. Neil oli ju lootus. Ma hakkasin selle peale mõtlema, et siin nii mõndagi võib jääda segaseks. Kui me räägime toiduainete käibemaksust, siis saan kiita teid ja ka iseennast. Isamaalased on neid toetanud, neid algatusi on korduvalt tehtud ja sotsid on korduvalt neid ju maha hääletanud. Sotsid on ka automaksu kehtestanud, lastega peredelt toetust ära võtnud jne. Ja nüüd nad, nagu Lauri Läänemets täna ütles, tegelevadki populismiga. 

Mis sa arvad, kui teeks sellise ühise pöördumise – meie, teie, võib-olla mõni veel tuleb kaasa – näiteks Riigikogu juhatuse poole –, et Riigikogu Toimetised, kui see koosseis nüüd lõpeb või ehk juba kuidagi jõuluks, annaks välja ühe väljaande, kus nad tooksid esile, kuidas see parteide käitumine on olnud? Kas on nii, et jutt on üks ja teod on teised või on need kokku läinud? Siis oleks ju rahvale selgem, mida siin tehakse ja kuidas. 

Aitäh! Huvitav mõte! Aga iseenesest loomulikult praegu on selline võimalus kõigil. Igaks juhuks mainin seda, et võib-olla inimesed seda ei tea, aga riigikogu.ee kodulehel on võimalik jälgida väga täpselt, kes kuidas hääletas, mis eelnõu puhul kes kus võttis sõna, mis teemal jne. Väga täpne statistika on olemas. Kõigile soovitan, kes tunnevad huvi selle vastu, seda ka jälgida, rääkimata sellest, et on võimalik otse-eetris jälgida neid istungeid, nagu see meie istung praegu. Ja Riigikogul on ka oma YouTube'i kanal olemas, kus saab tagantjärele kõiki istungeid üle vaadata. 

Aga see on huvitav mõte! Tegelikult miks mitte võtta mingisugused sellised läbivad teemad, mis on mitu korda meil siin saalis olnud ja läbi käinud, ja siis näidata, kuidas üks või teine erakond on hääletanud läbi aja. Ma arvan, et vahepeal võib olla päris huvitav olukord, kus näiteks erakond, kes on olnud koosseisu alguses koalitsioonis, hääletas ühtemoodi ja siis pärast, langedes opositsiooni, on hääletanud teistmoodi. See võib olla päris huvitav ja õpetlik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd saame ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Selleks palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas istungil, mis toimus 16. veebruaril, esitatud eelnõu. Nii nagu Vadim siin ette kandis, kandis meile seda ette kolleeg Andrei Korobeinik. Istungil osales lisaks rahanduskomisjonile ka Erle Kõomets, kes on Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja. 

Arutelu keskendus peale tutvustamist sellele, et komisjoni juhataja küsis, mis oleks see mõju riigieelarvele, ja Rahandusministeeriumi spetsialist vastas, et see oleks umbes 300–350 miljonit eurot. Seejärel küsis Annely Akkermann Keskerakonna käest, kust võiks see kate tulla. Toimus kerge diskussioon, millised maksud võiks ära jätta ja millised siis juurde tulla. Peale seda tehti ka menetlusotsused, need olid mõlemad konsensuslikud: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil, see on täna, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. See on kõik.

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma ei küsi isegi sellest arutelust, mis oli komisjonis just selle otsuse eelnõu puhul, vaid ma küsiks sinu käest, miks sinu arvates otsustas rahanduskomisjon mitte lasta suurde saali sedasama petitsiooni, mis sai pea 100 000-lt Eesti inimeselt allkirja ja mille sisu on põhimõtteliselt sama, mis on selle otsuse eelnõu sisu.

Aitäh! Mul on nii hea meel, et petitsiooni algataja kui ka selleteemaline arutelu siin tegelikult toimus, Riigikogu saalis, ja tõenäoliselt sellepärast ei peetud vajalikuks seda uuesti siia tuua.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas teil häbi ei ole, et 100 000 eestimaalasele piltlikult näkku sülitate selle sammuga, kui peagi hääletamisel te ei ilmu siia, lämmatades selle eelnõu? Kuna 51 rahvasaadikut ei tule, te istute oma urgudes ja lihtsalt sellega näitate oma suhtumist Eesti rahvasse. Või arvate, et minu küsimus ei ole kohane praegu?

Aitäh, hea küsija! Seda teemat, et kas sülitati või mul on häbi, komisjoni istungil ei arutatud.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kulu kohta, millele te viitasite, mis rahanduskomisjonis jutuks oli, see 300–350 miljonit. Mul on küsimus, kas see on nüüd see puhaskulu või sinna on arvestatud ka see, et enamus nendestsamastest inimestest, kellele see raha pärast … Kui see eelnõu läheb eeldatavasti läbi, käibemaks on väiksem, hinnad on odavamad, siis inimestele jääb rohkem raha kätte ja nad viivad tõenäoliselt selle raha uuesti poodi ja maksavad sealt ikkagi seda käibemaksu. Kas see tagasitulev raha on sinna sisse arvestatud või mitte, oskate te öelda?

Aitäh! Seda me nii täpselt ei analüüsinud. Rahandusministeeriumi esindaja lihtsalt ütles, et võiks olla 300–300 miljonit eurot mõju eelarvele.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma küsin seda, et kui sealt nagu meditsiini poole pealt vaadata, et kui inimeste toimetulek halveneb, aina rohkem on inimesi, kes ei jaksagi süüa osta või kes peavad ostma ebakvaliteetsemat toitu ja nii edasi, ja nii edasi. On teil mingi hinnang selle kohta ka, mis see meditsiinisüsteemi koormuse kaudu tulev kulu on? Ja nagu siin on räägitud, eks ole, kui seda toiduainete käibemaksu alandada, siis see aitaks ka lisaks põllumajandussektorit ja nii edasi. Kas ka selline terviklik arvestus on tehtud või seda ei ole? 

Aitäh! On analüüsitud, et mis on siis rahvatervisele kõige suuremad mõjud. Tõepoolest, toitumine ja toiduvalikud mõjutavad oluliselt inimese tervist. Aga nüüd, mis mõjutab neid inimeste valikuid oma toidueelistustes ja toiduvalikutes, see on juba natuke keerulisem teema. Tõesti, sellel komisjoni istungil me neid asju ei käsitlenud.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud komisjoni ettekandja! Kas komisjonis oli juttu meie lõunanaabrite maksupoliitikast? Lätlasi tuuakse tihti eeskujuks, kes on oma toiduainete käibemaksu alandanud. Oleks huvitav teada. 

Aitäh! Sellel komisjoni istungil seda ei arutatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka lõunanaabrite puhul on kasutusel madalam käibemaksumäär kodumaistele puuviljadele, juurviljadele. Kas komisjonis oli arutelu all, et tervislikke toite võiks madalama määraga maksustada, seda enam, kui me vaatame, et meie lapsed on rasvumas ja muud sellised terviseprobleemid? Kas sellest oli komisjonis juttu?

Aitäh! Selles komisjonis ei olnud, küll aga me oleme uurinud teistes ringkondades, kuidas on olnud mõju lätlaste tervisele või kas seda saab öelda. Tuleb tunnistada, et nende tervisenäitajad on natukene kehvemad rahvatervise mõttes kui Eesti omad, aga selles komisjonis me niimoodi ei arutanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahva teenrid! Hea juhataja! Kuidas peatada toiduainete hinna tõus? Räägime asjast, räägime keerutamata. Viimased aastad on olnud nii Eesti inimeste kui ka ettevõtete jaoks majanduslikult valusad. See ei oleks pidanud nii minema. Pöörane hinnatõus on Eesti ajaloo kõige ebapopulaarsema valitsuse halbade otsuste otsene tagajärg. Toidukaupade hinna tõus oleks võinud olla olemata, kui Eestis oleks õigel ajal mindud sama teed, mida on teinud enamus Euroopa riike – langetanud toiduainete käibemaksu. EKRE on sellise eelnõu esitanud korduvalt ja rahvuskonservatiivne vaade ütleb väga selgelt, et riik on loodud oma rahva jaoks, et tagada rahva kestmine, ja valitsus peab töötama oma rahva heaks, mitte vastupidi. 

Sellistel keerulistel aegadel nagu praegu pannaksegi valitsuserakondade vastutusvõime proovile ja paljastub paljude parteide tegelik pale. Eestis viimastel aastatel toimunud pöörane hinnatõus ei ole kuidagi Eesti inimeste süü. Need on valitsuse halbade otsuste tagajärjed koosmõjus energiakriisi ja geopoliitiliste pingetega. Sellises olukorras ei tohiks valitsus jääda kõrvaltvaatajaks, vaid peab astuma ette. See tähendab, et riik peab võtma majanduskriisis esmase löögi enda peale, mitte põrgatama selle maksutõusudega Eesti inimeste pihta. 

Kui toidukorv kallineb iga kuuga, kui kütusehinnad tõusevad enneolematule tasemele, siis valitsus ei saa lihtsalt öelda, et makske rohkem ja virisege vähem. Täna on selge vajadus langetada toiduainete käibemaksu. Toit ei ole luksus, toit on esmavajadus, nagu ka kütus, ravimid ja elekter. Maksustada esmavajadusi kõrgeima võimaliku maksumääraga olukorras, kus inimesed juba niigi kannatavad hinnatõusu käes, ei ole õiglane ega ole mitte kuidagi ka majanduslikult mõistlik. 

Valitsus aga vaidleb vastu ja väidab järjepidevalt, et toiduainete käibemaksu langetus ei jõuaks hindadesse. Minul tekib seda kuulates küsimus, miks Reformierakond ja Eesti 200 ei usu turumajandusse. Eesti jaekaubandus ei ole mingi kinnine kartell, kus kõik saavad rahulikult hindu kõrgel hoida. Eesti kaubanduses on ülitihe konkurents, kus jaeketid ja poed konkureerivad iga kliendi pärast. Kui üks kett jätab maksulangetuse järel hinnad alla toomata, siis teine teeb seda kõhklematult ja võidab kliendid omale. Nii et see on turumajandus, mis tagab selle, et käibemaksu langetus jõuab ka hindadesse. Kui reformierakondlastel on teistsugune info, siis tasuks sellega pöörduda Konkurentsiameti poole. 

Meenutan veel kord, et valitsuse ülesanne ei ole majanduskriisi ajal kehtestada maksimaalselt palju uusi makse. Valitsuse ülesanne on kaitsta oma inimesi, seista Eesti inimeste kõrval, mitte trampida keerulistel aegadel Eesti inimeste ja ettevõtete kukil üha uute ja uute maksutõusudega. Selle hääletuse juures peaks iga Riigikogu liige küsima endalt, kas me tahame riiki, mis seisab oma inimeste kõrval, või hiilivad saadikud saalist välja ja toetavad sellega poliitikat, mis tagab hinnatõusude jätkumise. 

Rahvuskonservatiivide vaade on lihtne: me seisame Eesti inimeste eest ja Eesti riik on loodud selleks, et säilitada eesti rahvus, keel ja kultuur ning tagada väärikas elu oma riigis. Need eesmärgid täituvad aga ainult siis, kui meie inimesed tulevad oma kuludega toime ja Eestis on ka majanduslikult hea elada. Täna tähendab see väga konkreetselt toiduainete käibemaksu langetamist ning vajadusel ka kütusele kehtestatud maksude ja aktsiiside leevendamist, et toetada Eesti majandust ja Eesti inimesi, kui seda on kõige rohkem vaja. 

Head Riigikogu liikmed, palun andke oma toetushääl Eesti inimeste ja Eesti majanduse toetuseks. Teeme selle toiduainete käibemaksu langetuse ära! Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel, ja head kolleegid, kes jälgivad meid tõenäoliselt kabinettides televiisorite kaudu! Seda sellepärast, et kahjuks tõesti mitte ühtegi koalitsiooni Riigikogu liiget siin ei ole. Sellest on loomulikult kahju. Ja teema, mida me käsitleme, on ju oluline – inimeste toimetulek ja inimeste [toidu]laua rikkus, mida nad igapäevaselt söövad ja mida nad saavad endale lubada. 

Kui ühelt poolt meil Reformierakond ütleb, et tegelikult on ju kõik hästi ja nemad siin parandavad Eestit ja Eesti 200 parandab siin Riigikogu, siis tegelikult on ju kõik risti vastupidi. Me selgelt näeme, kuidas inimeste ostujõudlus langeb, on olemas arvud, on olemas statistika ja nendele me ju saame ka tugineda. Statistika on meile selgelt näidanud, et inimesed jõuavad poodidesse vähem või vähemalt ostavad vähem, kaubamaht on langenud seoses sellega, et hinnad on tõusnud. See loomulikult mõjutab üleüldist majandust, kaasa arvatud seda sektorit, kes meile toidu lauale toob. 

Põllumehed tulevad juba homme meeleavaldusele. Naljakas on ju see, et põllumajandusminister, kelle vastu meelt tullakse avaldama, liitub põllumeestega. Kas ta ikkagi saab aru, kelle vastu tullakse meelt avaldama? Ma täna infotunnis küsisin, kas siis kogu valitsus läheb koos põllumajandusministriga meeleavaldusele, et avaldada valitsuse vastu n-ö meelt. Sellele küsimusele vastust ei tulnud. Ehk siin Eesti riigis toimuvad väga huvitavad asjad, mis kuidagi ei klapi omavahel. 

Nüüd vaatame toiduainete käibemaksu sisse. Rootsis kehtis käibemaks toiduainetele 12%, mis on kaks korda väiksem kui Eestis, ja ka nemad otsustasid, arvestades üleüldist olukorda, langetada toiduainete käibemaksu 6%-le. Aga jah, see on ajutine meede, kas 6% või 24%. Milline vahe! Lätlased? Tõenäoliselt lätlased vaatasid ka, et ikkagi ei ole võimalik niimoodi edasi minna. Arvutasid välja, tegid analüüsid ja otsustasid samuti langetada toiduainete käibemaksu. Jah, ajutiselt, aastaks ajaks, alates 1. juunist on Lätis käibemaksumäär tunduvalt madalam kui see tavaline käibemaksumäär. Ja nad tulid inimestele vastu. See aitab pidurdada toiduainete hinna tõusu. 

Nüüd jõuame kütuseni. Me näeme selgelt, kuidas meil kütusehinnad kasvavad. Jah, Eesti riik ei saa siin praegu mitte midagi teha, et nad kasvavad, sellepärast et turg dikteerib. Aga mida meie saame teha Eesti riigi siseselt, on panna pidur kasvule – selleks on meetmed olemas –, langetada aktsiise, langetada käibemaksu osa, mis kehtib mootorikütustele. Nende küsimustega ei soovita tegeleda. Aga jällegi, Lätis, meie naaberriik siinsamas lõunas, juba arutelu käib. Ma olen kindel, et see tehakse ära, seatakse see lagi või langetatakse aktsiise. Ja meie valitsus ütleb, et ei-ei, meil on kõik hästi, meil on kõik korras. Ja samas näitavad uuringud, statistika, seesama viimanegi Swedbanki poolt tehtud uuring, mis näitab selgelt, et inimeste finantsvõimekus on langenud – finantsvõimekus on langenud! –, inimesed on läinud säästude kallale. Kui Eesti Pank veel eelmisel aastal ütles, et teate, säästude maht on meil päris suur, et see ei kahane. Nüüd see juba kahaneb, inimesed on läinud säästude kallale. 

Nii et praeguses olukorras, kus me oleme, kus sõda on meile nii lähedal kui ka kaugel, mis mõjutab otseselt meie toidu hindu, mis mõjutab otseselt meie kütuse hindu – ja kui kütusehinnad tõusevad, see mõjutab veel edaspidi ka toiduhindasid ja ainult ülespoole mineku osas –, siis me peaksime võtma praegu need meetmed tarvitusele. Aga kus on Reformierakond? Ei tea. Igatahes saalis neid koos Eesti 200-ga täna ei ole. Võib-olla vaatate meid kuskilt kaugelt. Tulge siis saali ja toetage seda eelnõu. Aitäh! Aitäh!

Aitäh! Eeldan, et volitusega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Pidin siia tulema, muidu keskerakondlased arvavad, et meid ei ole saalis, tuleb üle õla vaadata. Aga, head kolleegid, toiduainete käibemaksu langetamine ja selle arutelu ei ole ammu enam ainult maksupoliitika üle arutamine, vaid see on tegelikult usalduse küsimus. Küsimus on selles, kas inimesed tunnevad, et riik saab aru, mis nende igapäevaelus toimub, ja kas riik on valmis ka tegutsema. 

Viimaste aastate hinnatõus on olnud tõepoolest kiire, eriti tugevalt on see tabanud toidukaupa. Toidu hinnad on olnud Eestis üks peamisi inflatsiooni vedureid, viimase aasta jooksul on toiduainete hinnad kasvanud 4,5%. Aga loomulikult ei ole inimeste mälus ainult see üks aasta, vaid viimaste aastate järsk kallinemine. Toit ei ole kulu, mida saab edasi lükata või ostmata jätta, seetõttu tabab see hinnatõus kõige valgusamalt muidugi neid, kelle sissetulek on väiksem. 

Ja siin tasub meenutada ka seda maksuküüru kaotamise debatti. Meile räägiti, et see on õiglane ja vajalik samm inimeste toimetuleku parandamiseks, aga tegelikult aitas see kõige enam kõrgema sissetulekuga inimesi. Madalama sissetulekuga inimeste jaoks, kes kulutavadki palju suurema osa oma sissetulekust just toidule ja teistele esmavajadustele, ei toonud see samaväärset leevendust. Teisisõnu, kui see meede parandas eelkõige paremal järel inimeste olukorda, siis käibemaksu langetamine võiks aidata just neid, kellele hinnatõus on olnud kõige valusam.

Kui vaatame Euroopat laiemalt, siis Eesti on pigem erand kui reegel. Enamik riike rakendab toidule madalamat käibemaksu. Poolas oli see vahepeal isegi 0% ajutiselt, nüüd on see küll juba 5% põhitoiduainetel, aga ka teised riigid, Hispaania, Rootsi, Saksamaa jne. 

Huvitav on muidugi see, et ka meie lähinaabrid annavad sellele arutelule täiesti uue mõõtme. Nimelt, Läti otsus langetada aastaks põhitoiduainete käibemaksu 21%-lt 12%-le seab Reformierakonna väga keerulisse olukorda. Eestis on pikka aega väidetud, et sellisel sammul ei ole mõtet, et kaupmehed võtavad niikuinii selle raha endale ja see ei jõua hindadesse. Nüüd saame vähemalt naaberriigist väga selge ja praktilise võrdluse, mida me saame igapäevaselt jälgida, ja näeme peagi, kas õigus oli Reformierakonnal või õigus on ülejäänud Euroopal, kes on pidanud toidu madalamat maksustamist mõistlikumaks. See võrdlus sünnib otse meie kõrval. 

See teema on usalduse küsimus loomulikult ka seetõttu, et ühiskond on oma seisukoha väga teravalt välja öelnud. Üle 100 000 inimese andis oma allkirja petitsioonile, mis nõudis toiduainete käibemaksu langetamist. Väga suur hulk inimesi ütles, et riik peaks siin midagi tegema. 

Aga muidugi tuleb ausalt öelda ka seda, et käibemaksu langetamine on väga kallis maksumuudatus riigieelarvele. Seda ei saa kahtlemata eitada. Seetõttu on ka sotsiaaldemokraadid pakkunud välja kitsamaid, sihitumaid lahendusi. Esmalt pakkusime välja põhitoiduainete käibemaksu langetamise, seda lähenemist vedas juba valitsuses eest minister Piret Hartman. Paraku ei jõudnud see lahendus toetuse ja kokkuleppeni, vaid see tee päädis lõpuks sotsiaaldemokraatide valitsusest väljaarvamisega. 

Aga me ei ole jäänud kinni ainult sellesse ettepanekusse. Oleme pakkunud välja ka veel kitsamalt sihitud lähenemise, kui valitsus taas kord ütleb, et põhitoiduainete langetus on liiga kallis. Ma loodan siin näha juba täna õhtul eelviimase ja viimase punktina nii Keskerakonna kolleege kui ka teisi kolleege, kes käibemaksu langetust toetavad. Meil on tõepoolest lastetoitude ja hügieenitarvikute käibemaksu langetamine, mis, ma arvan, on ka tänases olukorras meie peredele, meie lastele väga oluline samm. Ma tahaks loota, et selle sammu olulisust peavad tähtsaks ka kõik need head sõbrad ja kolleegid, kes hetkel siin saalis on. See on kahtlemata väga oluline, kui me räägime ka sündimusest, perede toetamisest ja laste kasvatamisest.

Palun üks minuti juurde! 

Üks minut lisaks.

Sellised praktilised otsused näitavadki, kas riik siis tahab päriselt peresid aidata või piirdub see ainult sõnadega. 

Aga kui nüüd tõesti jõuda sellesama eelnõu juurde, millest me oleme rääkinud, siis veel kord: tänane küsimus ei ole enam ammu selles, milline maksumäär ühele või teisele kaubale võiks kehtida. Tegelikult on küsimus selles, kas me suudame teha poliitilisi otsuseid, mis vastavad inimeste päris probleemidele, kas me suudame olla piisavalt paindlikud ja praktilised ning kas me taastame usalduse. Kui inimesed väga selgelt ütlevad, et elu on kallis ja abi on vaja, siis riik ei vaata kõrvale. Mõistlik oleks otsida lahendusi enne, kui usaldus lõplikult kaob, ja see võiks kehtida kõigile erakondadele. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Inimeste hakkamasaamine on väga oluline. Väga selgelt on meil Eestis täna olukord, kus väiksema sissetulekuga, lastega pered, eakad loevad igat senti, et kuidagi hakkama saada oma sissetulekuga nende maksude tõusudega, mida on viimase kolme aasta jooksul tänane valitsus ja ka koostöös sotsidega teinud. Just hetk tagasi sotsid rääkisid lastetoetuste koha pealt – noh, alati piinlik. Esimene eelnõu, mida te lastelt ära võtsite, olite teie meeskonnas. Kõikide maksutõusude puhul olete teie olnud ju meeskonnas, absoluutselt kõikide. Isegi automaksu kahekordistamine on ju sotside poolt tehtud. Ja siis tulla rääkima, et me midagi tahame paremaks teha – ei ole usutav. 

Aga no Keskerakonnaga me teame, et täna on olukord selline, et inimeste hakkamasaamine on keeruline, on keeruline. Ja eriti hull on see, et käibemaks on vahepeal 20% tõusnud. Selge on see, et tuleks vaadata väga selgelt, millised toidugrupid on need, mis peaksid olema väiksema käibemaksuga. Ja ma arvan, et 9% on väga mõistlik, et esmatoiduainetel peaks sihukene käibemaks olema. 

Muidugi ma siin natukene tegin kriitikat Keskerakonna eelnõu kohta, et seal olid väga olulised tervislikud asjad välja jäänud, nagu puuvili, pähklid, mis, me teame, et tervislik toiduaine on meie jaoks ka väga oluline. Me soovime, et meie inimesed elaksid kaua ja tervislikult. Ja seoses sellega peaks olema eelkõige väiksema käibemaksuga need toiduained, mis on vajalikud, mis on tervislikud. Tuleb selgelt vaadata otsa nendele ridadele. Ma arvan, et enamik, mis on Keskerakonna eelnõus kirja pandud, on head mõtted. Kui sinna juurde panna veel olulised toiduained, nagu puuvili ja pähklid ja võib-olla veel midagi, siis kindlasti Isamaa Erakond seda eelnõu toetab.

Meie eesmärk peaks olema täna oma inimestele vastu tulla. Ja siin ongi see arutelu, et kui tehakse mingit maksu või tehakse tulumaksuvabastus kõigile, siis oleks võinud arutada seda, mis on siis tegelikult meie ühiskonnale kasulikum. Suurema sissetulekuga inimesed kindlasti ka poes saavad lubada natuke enamat, aga väiksema sissetulekuga inimestel vähem.

Täna on näha, et toiduainete müük toidukauplustes on vähenenud. Rahaliselt on käibed väiksemaks läinud, aga kui rahaliselt on väiksemaks läinud, siis tähendab ka ühikuga, sest hinnad on ju tõusnud vahepeal. 

Nii et ma loodan, et koalitsioonipoliitikud saavad aru, et ei ole võimalik kümneid ja kümneid kordi koorida meie inimesi. Tänane käibemaksu tõusmine 24%-le on väga selgelt toiduainetele liiga kõrge ja see on meie inimestele ostujõu üle käiv. Nii et ma loodan, et mõistus tuleb koju. Toiduainete käibemaksu tuleb alandada ja tuleb vaadata üle, kus koha pealt on võimalik riigieelarves kulusid kokku hoida, et tulla vastu täna inimeste soovile ja vajadustele. See ei ole lihtsalt mitte see, et 100 000 inimest on kuhugile allkirja andnud, vaid praktiliselt enamus täna Eestimaa inimestel on raskusi oma küttekulude maksmisel. Toiduainekorvi koha pealt toiduainekorv on praktiliselt kaks korda kasvanud, ostujõud on vähenenud. Ja veel kord: Isamaa Erakond toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Kuna tegemist on otsuse eelnõuga, siis on see ühe lugemise eelnõu ja vajab lõpphääletust, mille me korraldame peale saalikutsungit. 

Head kolleegid, viime läbi selle lõpphääletuse. Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 

Ma panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 783. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 29 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud [Riigikogu] koosseisu häälteenamust.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi.

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Tegeleme eelnõuga 393, selle nimi on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine. Oleme jõudnud teise lugemiseni, tutvustan teile komisjoni protsessi. Meenutan ka, et eelnõu algselt algatati õiguskantsleri pöördumise peale. Õiguskantsler juhtis keskkonnakomisjoni tähelepanu sellele, et mis puudutab seaduse määratlust, millal kasutada ehitamise lubamisel, planeerimise lubamisel müra sihtväärtust kui rangemat väärtust ja müra piirväärtust kui seda, mis justkui on normiks, see seadusandlus on ebaselge ja piirangud omandi kasutamisele – ei ole need alused piirangutele selgelt sõnastatud.

Eelnõu teine lugemine toimus meil siin suures saalis 4. juunil. Katkestasime selle teise lugemise komisjoni ettepanekul, et anda võimalus esitada ettepanekud kujunenud teksti kohta. Teise lugemise järel tuli muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid kolm tükki Priit Sibulalt ja neid komisjon vahepeal arutas. Arutasime neid muudatusettepanekuid 9. märtsil komisjoni koosolekul. Kohal olid kõik komisjoni liikmed peale Züleyxa Izmailova ja kohal oli ka muudatusettepanekute esitaja Priit Sibul. Olid ka kinnisvarafirmade liit, Terviseamet, Sotsiaalministeeriumi esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannamaa ja Kliimaministeeriumist välisõhu osakonna nõunik Rasmus Pruus ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ja ka mõned töövarjud.

Käsitlesime kõigepealt veel kord, kuna vahepeal oli väike paus, siis tuletasime meelde, mis on eelnõu sisu. Teile ka meeldetuletuseks, et küsimus on selles, et praeguses seadusandluses ei ole selgelt aru saada, milline on müra sihtväärtuse kasutamine, millal peab kasutama seda rangemat väärtust. Varasem sõnastus oli, et uute planeeringutega aladel, aga seal tekkis see konflikt, et tegelikult seda välisõhus olevat müra, omanik ei saa kuidagi tagada seda, et näiteks Tallinna kesklinnas, kus see probleem on ilmnenud, see müra siis rangemate piiride sisse jääks. See on reeglina kohaliku omavalitsuse elukeskkonna planeerimine, tema võimalus. Sellised omandipiirangud peavad olema selgelt sõnastatud. 

Kliimaministeeriumi ettepanek, mida keskkonnakomisjon on toetanud eelnõuga, on see, et me seame piirväärtuse, mis tagab selle, et tervis ei saa kahjustatud, kui ehitatakse kuhugi. Seal õues selle müra tase võib olla selle piirväärtuse piires ja müra sihtväärtust kohalik omavalitsus saab otsustada planeeringutes, kus ta soovib kasutada rangemat normi. 

Priit Sibul seejärel tutvustas enda esitatud muudatusettepanekuid ja tõi välja, et tema eesmärk on liikuda tagasi sihtväärtusel põhinevale lähenemisele, mis on see rangem norm. Lisaks peaks see kohalduma nii uue planeeringu koostamisel kui ka kehtiva detailplaneeringu alusel antava ehitus- või kasutusloa puhul. Ehk siis selle rakendamine, selle rangema normi rakendamine ja selle kontrollimine peaks toimuma kõikides erinevates ehitusetappides kuni kõige viimaseni, kasutusloa juures. Me arutlesime selle teema üle, et kas see üleüldse on võimalik olukord. 

Muidugi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium, kes ehitustegevuse ja planeerimistegevuse reguleerimist täide saadavad ja reeglite täitmist jälgivad, tõid välja, et tegelikult selline rakendamine ei oleks võimalik. Nagu ma juba enne mainisin, ongi oluline vahet teha, et need normid, millest me selles eelnõus räägime, ei tähenda neid müranorme, mis kehtivad hoonete sees. Neid reguleerib teine Sotsiaalministeeriumi määrus ja seal kehtivadki näiteks uutele hoonetele rangemad normid, kuna uute materjalidega on võimalik müra paremini isoleerida. Aga seda, kas sul maja taga, näiteks neljandal korrusel akna taga, kui suur see liiklusest tingitud müra seal on, seda kuidagi omanik ei saa muuta. 

Kinnisvarafirmade liit ütles, et neile see lähenemine, mis eelnõus on võetud, sobib, on loodud selged alused, kuidas keskkonda tegelikult päriselt parandada saab. Selge on see, et kui me kesklinnu ei saa tihendada selle tõttu, et mõnel pool seal need rangemad normid ei lubaks ehitamist, siis me peame ehitama nii-öelda põldudele ja metsadesse ning sel juhul elukeskkond ei ole enam kuskil vaikne.

Uurisime ka seda, kas probleemsete kohalike omavalitsustega on liiklusmüra vähendamist arutatud. Sotsiaalministeeriumi ametnik kinnitas, et koos Maa- ja Ruumiameti ning Kliimaministeeriumiga planeeritakse kohtumist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnavalitsusega. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja tõi välja, et ta toetab lahendust, sest see võimaldab lahendada tiheasustuse kitsaskohad ja kehtivas seaduses on tõepoolest palju tõlgendusruumi ja problemaatikat ning eelnõu selguse, mida ka õiguskantsler kutsus üles looma, seda ta loob. 

Priit Sibula muudatusettepanekutes olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul problemaatilised eriti need ehitus- ja kasutusloa sätted, mis viiksid selle mürateema nii hilisesse etappi. Tegelikult tuleb need küsimused juba planeeringute etapis lahendada. 

Andres Metsoja uuris palju, kuidas ikkagi on hajaasustusega. Talle justkui sobis lähenemine tiheasustusega piirkondades, aga mitte hajaasustuses. Ta uuris, kas sihtväärtuseta alade puhul lähtutakse piirväärtusest ja müratase määratletakse iga planeeringuga eraldi. Aga Liisi Pajuste selgitas, et tegelikult ka juba praegu peab üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe määrama ja see juhtotstarve ütlebki seda, kas kasutatakse seal rangemat või seda piirväärtust. Kui piirkonnas on sihtväärtus juba ületatud, siis ei saa nõuda rangema sihtväärtuse tagamist. 

Siis rääkisime palju ülekaaluka avaliku huvi temaatikast, kuna seaduses on ka klausel, mis ütleb, et kui kohalik omavalitsus tahab ikkagi sellises piirkonnas, kus muidu justkui on rangem kategooria, aga kuna ta näeb, et seal on mingi väga suur avalik huvi, kohalik omavalitsus leiab, et on väga vajalik seal piirduda vaid selle normväärtuse ehk piirväärtusega, siis kohalikul omavalitsusel on see õigus. Siis meil oli pikk arutelu selle üle, mis see oluline avalik huvi on. Selle kohta selgitati, et selle määratlemine toimub sageli kohtupraktikaga analoogiate alusel, aga eelduseks on muidugi see, et kohalik omavalitsus seda soovib.

Sotsiaalministeerium ei tahaks, et me muudaksime selle nii-öelda piirväärtuse normväärtuseks. Nemad tahaksid loomulikult, et me kasutaksime rangemat sihtväärtust. Aga meie olukord näiteks Tallinna kesklinnas seda tõepoolest ei võimalda. Selles mõttes on neil Kliimaministeeriumiga teatud konflikt selle sõnastuse koha pealt. Loomulikult me tahaksime kõik vaiksemat keskkonda, aga kui me teame, et rangema nõude kasutamine viiks selleni, et seda nii-öelda transiitliiklust tuleb aina juurde, siis tegelikult see meid ju eesmärgile lähemale ei vii. 

Samuti läksime siis veel edasi. Tiit Maran uuris, kas see muudatus seisnebki selles, et see baasväärtus on justkui piirväärtus ehk see normväärtus on piirväärtus ja see rangem väärtus saab olema sihtväärtus, ja kas Sotsiaalministeerium tahaks teistpidi. Jah, selline suundumus on. Sotsiaalministeerium muidugi tahaks, et oleks müra veel vähem. Tegelikult tahaksime me seda ju kõik. Kui me üks hetk sinna jõuame – ka meil Tallinna kesklinnas näiteks piirkiirusi on alandatud, sõidetakse vähem ka erasõidukitega, rohkem on võimalik sõita vaiksemate liikumisviisidega –, siis ma arvan, et me kindlasti saame neid väärtusi ju ka karmimaks muuta. 

Aga oli palju arutelu ka selle üle, just nimelt need omandipiirangud, et miks Kliimaministeerium seda lähenemist selle piirväärtus kui normväärtus, seda teed läheme, meil peavad olema omandipiirangute puhul ikkagi selgelt alused toodud. Ka seal ju juhtis õiguskantsler sellele tähelepanu, et tänases seaduses see selge ei ole. Praeguses variandis, eelnõus, mida meie oleme pakkunud, sellega on õiguskantsler nõustunud. 

Siis hääletasime tegelikult … Aa, paar sõna veel. Rain Epleriga oli arutelu selle üle, kas võiks eristada uusi ja vanu hooneid, mis puudutab Priit Sibula ettepanekut, kus ta soovis, et ka ehitusloa andmisel ja kasutusloa andmisel peaks rakendama neid rangemaid väärtusi. Seda ei pidanud ikkagi ehitusvaldkonnaga seotud eksperdid kuidagi põhjendatuks ega võimalikuks, seda enam, et see eelnõu, millest on jutt, reguleerib seda müra, mis on väljas, mitte hoone sees. Hoone sees on küll need eristused tehtud ja uute hoonete puhul nõuded ongi rangemad. 

Siis hääletasime ka Priit Sibula kolme muudatusettepanekut. Nende koha pealt oli komisjoni ettepanek jätta arvestamata. Samuti tegime ka muud menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 18. märtsil; teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lõpetatakse, siis võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. märtsil. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile on. Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mäletatavasti esimesel lugemisel hakkas siin saalis isegi nalja saama. Me hakkasime rääkima, kui mõistlik on see mõistlik kaugus. Et kui mänguväljak on mõistlikul kaugusel või kui last saad panna kusagil mujal magama, siis ei peagi saama oma rõdu või terrassi kasutada. Enne seda katkestamist olid minu muudatusettepanekud seotud nende leevendusmeetmetega. Nii nagu te mitmel korral olete õigesti viidanud, see puudutab n-ö hoonest väljaspool olevat müra. Minu ettepanekud seisnesid teatavate leevendusmeetmete tegemises. Kui kohalik omavalitsus on andnud loa kätte ja arendaja pole seda teinud ja kohalik omavalitsus pole seda vajalikuks pidanud, siis peab kohalik omavalitsus selle probleemiga edasi tegelema. 

Aga nüüd, kui ma vaatan seda muudatust, siis minu meelest me lihtsalt libiseme sellest mööda, just nendest rõdudest ja terrassidest. Seal tegelikult hakkabki piirväärtus kehtima ja päriselus neid ei ole võimalik kasutada. Inimesed saavad seda teada siis, kui nad sinna kolivad.

Aitäh! No mis oligi siin ju oluline, ega ei ole inimese tervisele kuidagi kahjulik, et ta selle piirväärtusega alal, sellises keskkonnas viibib. Me kõik või vähemalt paljud meist elavad linnalises keskkonnas. Tegelikult see, mida me saame teha kohaliku omavalitsuse tasandil, on kindlasti töötada selle nimel, et seda müra vähendada. Väga selge on see, et liiklusmüra on see peamine. Tallinna linna autostumine on muidugi viimasel ajal, või mis viimasel ajal, üldse tõusnud pidevalt. See vahepealne, kus kiirusi alla toodi, tegelikult oli samm selles suunas, et müra vähendada, sest on selge korrelatsioon piirkiiruste, sõidukiiruste ning müra vahel ka. Sellel tasandil saab kindlasti palju ära teha.

Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan! Lugupeetud ettekandja! Selle muudatuse lõige 2³ on sisustatud järgmiselt: "Planeeringu koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra piirväärtusest, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi." Palun öelge mulle, milliste meetodite abil tehakse kindlaks ülekaaluka huvi olemasolu, sest esineb ka kaalukas huvi ja lihtsalt huvi. Millised on need parameetrid? Kas need on siin seaduses, ei ole neid kirjas? Kuidas me saaksime teada, mis asi on see abstraktne lause, mida seadus ei sisusta: ülekaalukas avalik huvi?

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma tegelikult seda ka komisjonipoolses ettekandes välja tõin, et selle üle arutelu oli. Ülekaaluka avaliku huvi nii-öelda eelduseks siin on see, et kohalik omavalitsus leiab, et seal on kohalikul omavalitsusel oma inimeste jaoks suur huvi, et see objekt sinna rajatakse. See võib olla mõni tee, mingi muu objekt. Sel juhul ta võib siis otsustada, et ta kasutab seda piirväärtust, mis on, kui see eelnõu vastu võetakse, see nii-öelda normväärtus, mitte siis kasutada seda rangemat väärtust, mida siis näiteks, ütleme, rohealadel või rekreatsioonialadel näiteks ta tahaks kasutada. Kuidas seda ülekaalukat avalikku huvi defineeritakse? Seda defineeritakse kohtupraktika ja analoogiate alusel. Kuna kõiki neid olukordi, kus võib olla ülekaalukas avalik huvi, ei ole kunagi meil võimalik ette näha, siis selleks ongi need analoogiad.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Kas ma sain seal komisjonis õigesti aru, et põhimõtteliselt üldplaneeringuga määratletakse ära tulevikus alad, kus peaks see müra olema sihtväärtuse piires? Mingi selline jutt oli.

Ja teine. Ma korra viskasin seal õhku ka selle, kas mingis perspektiivis me võiksime Eestis arutada, et nii nagu hoonetel on energiamärgised, võiks olla ka müramärgised. Minu küsimus ei ole ju mitte, kas kuhugi tohiks ehitada või ei tohiks. Ma saan ju ka aru sellest, mida te mulle komisjonis ütlesite, et kesklinnas jne, kus me teamegi, et see müra on, ükskõik, mis me seal teeme. Aga minu küsimus on lihtsalt see, et see inimene oleks teadlik, sest me täna veel liiga palju kahjuks ei teadusta. Ka piirväärtuse puhul, nagu te ütlesite, see pole tervisele kahjulik, aga me kõik teame, et vaimne tervis läheb järjest keeruliseks. Need on pikaajalised mõjud ja müra on, ütleme ausalt, see, mille peale liiga palju inimesed täna oma kodu soetamisel veel ei mõtle.

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Ma arvan, et see on väga asjakohane küsimus. Mis puudutab seda, kuidas kohalik omavalitsus otsustab, kumba normi rakendada, siis juba täna üldplaneeringus määratakse sisuliselt igale punktile maakasutuse sihtotstarve ja vastavalt maakasutuse sihtotstarbele ka see, milline müranorm seal rakenduks. Siin oli just see erand, kus võiks kasutada piirväärtust sihtväärtuse asemel, mis ei ühtiks selle sihtotstarbega. See oli üks, mida me puudutasime. 

Nüüd, mis puudutab seda hoonete müramärgist, siis sel juhul see ei tuleneks sellest seadusest, see tuleneks sellest sotsiaalministri määrusest, kus tõepoolest näiteks uuematel hoonetel on rangemad nõuded. On üsna lihtsalt arusaadav, et uute materjalidega on tihtipeale võimalik müra paremini isoleerida. Seda kindlasti. Ma arvan, et võib-olla isegi osa arendajaid seda teevad. Nad toovad seda välja, et kas on näiteks mitmekordsed aknad või on sõlmed eriti hästi välja töötatud. 

Küll aga võiks tõesti – sellest küll ei olnud nüüd komisjonis juttu, kuigi me rääkisime Tallinna kesklinnast ja Liivalaia tänavast – võib-olla Tallinn näiteks võtta sellise eesmärgi, et tõepoolest saada kesklinn selliseks, kus me saaksime selle müramärgise eriti positiivse, et me saaksime selle müra alla. Sest tegelikult me teame, et kas või, ütleme, siin Reidi tee, Liivalaia, meil on tõesti kohti, kus see liiklusmüra on väga suur. Siis inimesed teaksid sellele tähelepanu tõesti pöörata – väga õige.

Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan! Lugupeetud ettekandja, te ütlesite minu küsimuse peale, et kui müra tekitava ehitise ehitamisel esineb ülekaalukas avalik huvi,. kui ma nüüd õieti mäletan, siis te ütlesite niimoodi, et selle sisustab kohtupraktika. Minu meelest see lähenemine, et kirjutame siia mingisse seadusesse midagi kokku ja las kohus siis vaatab ja sisustab seda, see on äärmiselt vale. Sellele on korduvalt juhtinud tähelepanu nii õiguskantsler kui ka Riigikohtu esimees Villu Kõve. Möödunud nädalal toimus ka sotskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistung, kus osales ka üks ringkonnakohtunik, kes ütles, et te teete halba tööd, mispärast peame meie hakkama välja mõtlema neid asju, mida tähendab näiteks seesama ülekaalukas avalik huvi, miks te ise ei taha oma tööd teha. Ja ma küsin nüüd niimoodi ka, et miks me ise ei või seadusesse märkida ära, mis asi on ülekaalukas avalik huvi.

Aitäh! No päris kummaline oleks seda sellesse seadusesse märkida, sellepärast et seda mõistet kasutatakse tegelikult väga mitmetes erinevates seadustes. Seda tuleks sel juhul sõnastada mingisuguses üldseaduses, aga sellist ettepanekut selle seaduse menetluse käigus keegi ei ole teinud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kas teil komisjonis oli juttu ka sellest, et näiteks Tallinnas on üks mure, te räägite autodest ja ei tea mis mürast, aga mina ütlen, et igal hommikul keegi kojamees oma puhuriga pühib mul akna all. Ma tean, et nüüd ta vaatab kella, kas on seitse või ei ole, aga mingil hetkel, kui lehti on rohkem, siis ta alustab natuke varem. Minu arvates on automüra liikuv müra, ta tuleb ja läheb, kui autode voogu ei ole. Aga lehepuhur undab sul ikkagi pool tundi akna all ja see müra on palju rohkem häiriv. Kas oli sellest ka juttu?

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kahjuks sellest ei olnud juttu, aga ma ei saa ikkagi vastu panna kiusatusele vastata, sest ka mina kuulun nende hulka, keda tõepoolest selline heli elades tsaariaegses majas tihtipeale häirib. Ja minu teada Tallinnas eelmine koalitsioon kas ei võtnud mitte vastu – ma võin eksida –, et võib ainult kasutada elektrimootoril töötavat. Ma võin eksida, aga ma tean vähemalt, et meil oli sellest tookord juttu, aga kas see ka ära tehti. Elektrimootoril töötavad erinevad seadmed, ka autod, on oluliselt vaiksemad.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt ettekandja! Mul on nüüd küsimus tulenevalt Aivar Koka eelmisest küsimusest. Kui kestev peab olema see n-ö sihtmürataset või absoluutset mürataset ületav müra aeg? Siin oli näide lehtede koristamisest, aga me teame, et näiteks jäätmemajanduse, taara koristamise ja kõige muuga tegelevad autod ka Tallinna vanalinnas, muide. Minu poole on mõned inimesed pöördunud, et regulaarselt mingisugusel varahõmmikusel ajal, viie-kuue ajal juba toimetatakse ja tehakse. Kas see läheb ka selle seaduse regulatsiooni alla, kui see on niisugune väga lühiajaline mürataseme ületus, või see ei lähe? On see mingisuguse ajaga piiratud?

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Hea küsija! See tegelikult, mida te küsite, puutub eelnõusse ja selle komisjoni menetluse protsessi täielikult. Eelnõu ei seadusta neid tingimusi, kuidas seda müra mõõdetakse välisõhus. Need tingimused, kuidas seda mõõta, see standard, antakse ministri määrusega. Selle määruse väljatöötamisest oli meil ka komisjonis juttu ja komisjoni liikmeid väga huvitas, kuidas see täpselt saab olema. Lubati tulla meile seda tutvustama.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Tegelikult seaduses peaks olema paigas see, et öörahu ei tohi häirida. Ja kui Helir küsiski täna prügivedudest, siis see on jah, see prügiveautod, sõltuvalt võib-olla kus piirkonnas, aga need on viie-kuue aeg, alustavad oma ringiga ja esimeste kolistamisega nad on. Aga noh, tavaliselt on see lühiajaline.

Ma küsin hoopis natuke, kuna me räägime siin ikkagi atmosfääriõhu seadusest. Kas teil komisjonis võis juttu olla ka see, et väga paljusid inimesi häirib see, et kuskil rõdude peal tehakse suitsu ja see suitsulõhn jõuab nii-öelda järgmise rõdu peale? Paljudes kohtades on mure hoopis see, et kui isegi aknad on kinni ja keegi köögis suitsu teeb, siis vanades majades lihtsalt paneeli vahelt jookseb järgmisesse korterisse. Kas see teema on ka teil olnud jutuks või ei ole?

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Vaat see suitsetamise teema ei tulnud sel korral jutuks. Aga ma veel kord toon nüüd välja, mis seda öörahu puudutab ja selle eelnõu konteksti. Kui te just ei plaani magada õues, siis tegelikult see seadus ei reguleeri seda. Siseruumi nõudeid reguleerib teine määrus ja seal me muudatusi ei tee. Seal, nagu ma ütlesin, uutel majadel on ka rangemad nõuded. Tegelikult on öörahu minu teada, meil ka vist on selline mõiste olemas, et peab olema majades peale kella 11 vaikus. Ma olen nii aru saanud. Aga tegelikult me seda ei arutanud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Kõik sai selgeks! Aitäh!

Nüüd avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Jah, huvitav on vaadata, et seda seaduseelnõu on menetletud nii keeruliseks, et isegi osa Riigikogu liikmeid ei saa täpselt aru, mida selle seadusega tahetakse muuta. Aruteluteemaks on siin lehepuhurid ja juba suitsetamine ja prügiautod, aga see tegelikult ei puuduta absoluutselt, mitte karvavõrdki seda eelnõu. Eelnõu puudutab seda, mis on seotud planeeringutega, ja see planeeringute osa on ilusti-kenasti kirjas ka siin selles eelnõus. Nii et natukene on meie Riigikogu liikmed siin segadusse aetud sellega. 

Aga tegelikult puudutab see seadus seda kõige suuremat valupunkti, milleks on tuugenite ehk tuuleparkide ehitus. Vot see on selle seaduse eesmärk. Mispärast seda tehakse? Ilmselgelt kohalike omavalitsuste vastuseisu tõttu, kes ei soovi neid monstrumeid ega nende tekitavat kahjulikku saasteainet oma maa peale saada. Selles mõttes on ametnikud praegu väga raskes seisus. 

Kas eile või üleeile toimus Tartus tuuleenergia temaatiline konverents, kus põhilisteks esinejateks olid ametkondade esindajad, kes tegutsevad arendajate huvides. Eriti väärib äramärkimist keskkonnaametniku Kaili Viilma antud sõnum inimestele, kes seda vaatasid ja ka hiljem video kaudu vaatasid. Kaili Viilma, tsitaat: "Katsume sellest punnseisust ikka kuidagi üle saada. Me ei tea veel, kuidas kohalikke omavalitsusi murda, aga tuulepargid pole ainus teema, kus me neid murdma peame. Me murrame neid ka märgalade taastamisel, mõne kaitseala moodustamisel." Ja nüüd põhiline: "Me oleme kiskjateks loodud." Tuleb välja, et meie keskkonnaametnikud ja üleüldse ametnikud on selle sõnavõtu põhjal kiskjad Eesti rahva jaoks. 

Paari sõnaga selle kohta, milles on probleem. Atmosfääriõhu kaitse seadus reguleerib ära välisõhus leviva müra normtasemed. Kui seni oli kohustatud, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata, siis see muudetakse nüüd kehtetuks. Ja asemele tuleb seesama, mida ma küsisin ka ettekandjalt, mis on see ülekaalukas huvi. Ettekandja ei osanud sellele küsimusele vastata ja ei osanud ka põhjendada, miks seda seadusesse pole kirja pandud, vaid ütles, et see tuleb läbi kohtupraktika. 

Aga milles on asjaolu, mis on see murdepunkt ja eriti ohtlik Eesti rahvale, kes on vastu tuuleparkide ehitusele? Küsimus on selles, mis on seadusemuudatuses sees. "Planeeringu koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel lähtuda müra piirväärtusest." Väga peenike sõnade mäng, aga ma ei hakka seda praegu lahkama. "Juhul, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi." Ja vaat selle ülekaaluka avaliku huvi osas ei tulnud praegu mingit vastust. Ehk siis seadusest on välja visatud see, et suurimat lubatud müra sihtväärtust ei tohi ületada. Et müra sihtväärtust ei ületata, see on nüüd muutunud kehtetuks. Selle asemel piisab sellest, kui on olemas ülekaalukas avalik huvi ehk siis mõõtühik. 

Toome selle tuuleparkide näite. Mis on see ülekaalukas avalik huvi? Mis on see lihtsalt avalik huvi ja mis on näiteks suur avalik huvi? Neid mõõtühikuid meil ei ole. Seadusesse on jäetud meelega auk sisse, et kes hakkavad protestima, peavad minema kohtusse. Me ei tohi siin sellist praaki teha, sest kohtunikud on öelnud juba korduvalt, et me toodame praaki. Seda öeldi minu meelest viimane kord siin esmaspäeval, kui kohtunik ütles, et mispärast peame meie hakkama välja mõtlema neid norme ja vaevama sellega oma pead. See on, Riigikogu, teie töö ja siin on selles osas tõsine auk sees. 

Aga ma tulen tagasi selle kiskjate jutu juurde. Tegelikult nähtub keskkonnaametniku Kaili Viilma sõnavõtust, et kuna nemad on kiskjad, siis Eesti rahvas on ohver, aga kui hunte on metsas liiga palju, siis võetakse püss ja lastakse need võsavillemid maha selleks, et nad ei võtaks võimust.

Minu küsimus on, kuidas reguleerida ametnikke selliselt, et nad ei julgeks tavainimestele kallale tulla. Püssi võtmist ma ei soovita. Aga kui ametnikud ütlevad, et nad on kiskjad, siis võib kahjuks muutuda olukord selliseks, et Eesti rahvas võib muutuda jahimeesteks. Aga seaduse juurde tagasi tulles, see seadus on poolik. See seadus ei võimalda täpset regulatsiooni ja selle kohtupraktika kohaldamine on lihtsalt vastutustundetu. 

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Priit Sibula. Palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! No keskkonnamüra ei ole lihtsalt tehniline küsimus, see puudutab otseselt inimeste tervist ja elukeskkonda. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kohaselt peab keskkonnakaitse tagama kõrgetasemelise kaitse inimese tervisele. Sama eesmärki kannab ka keskkonnamüra direktiiv. Ka Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et pikaajaline liikumismüra põhjustab unehäireid ja kroonilist stressi ning suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste riski. 

Sellest tulenevalt ma tegin kolm ettepanekut. Esiteks, sihtväärtuse säilitamine ja rõhutamine. Müra sihtväärtus on rangem norm kui piirväärtus ning selle eesmärk on kaitsta elamispiirkondade elukeskkonda. See ei ole juhuslik number, vaid oluline planeerimisstandard, mis aitab ennetada olukorda, kus inimesed peavad elama keskkonnas, mis ei ole tegelikult tervislik ega elamiseks mõistlik. Sihtväärtus aitab hoida elukeskkonna kvaliteeti ning on kooskõlas ka rahvusvahelise tervise kaitse soovitustega.

Teiseks, planeeringust huvitatud isiku vastutus. Kui arendaja soovib ehitada elamuid mürarikkasse keskkonda, on loogiline, et ta peab vastutama ka selle eest, et elukeskkond oleks tegelikult kasutatav. Planeeringust huvitatud isiku vastutuse eemaldamine tähendaks sisuliselt seda, et müraprobleemi risk jääb lõpuks elanike kanda. Hea planeerimispraktika eeldab, et arendaja arvestab keskkonnatingimustega juba planeerimise ja projekteerimise etapis. 

Ja kolmandaks, mürataseme kontroll kasutusloa väljastamisel – see, millest ka komisjoni esinaine juba rääkis. On mõistlik ja vajalik, et mürataset kontrollitakse ka hoone valmimisel kasutusloa andmise etapis. See on hetk, kus saab objektiivselt hinnata, kas planeeringus ja projektis ette nähtud lahendused tegelikult toimivad ning kas elukeskkond vastab kehtivatele normidele. Kasutusloa väljastamisel fikseeritakse sellega ühtlasi ka reaalne müra olukord hoone kasutuselevõtu hetkel. See loob õigusliku selguse nii elanikele kui ka arendajale. Kui tulevikus peaks müra suurenema näiteks liikluskoormuse kasvu või muude väliste tegurite tõttu ning ületama sihtväärtust, ei saa selle eest enam vastutada arendaja, kui kasutusloa väljastamise hetkel olid nõuded täidetud. 

Head kolleegid! Need ettepanekud ei tule arendustegevuse takistamiseks. Need aitavad tagada, et elamud oleksid päriselt elamiseks mõeldud ning et inimeste tervis ja elukeskkond oleksid kaitstud. Palun toetada minu muudatusettepanekuid!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ma loodan, et me jõuame kunagi sinna, kus kõikide meie linnade elukeskkond on niivõrd hea ja meie liikuvus nii hästi korraldatud, et me tõepoolest saame pöörduda selle poole, et kehtestada veel rangemad normid mürale meie linnades. Täna on olukord selline, et Tallinna kesklinna paljudesse kohtadesse seda rangemat normi rakendades ehitada ei saaks. Selle eest kindlasti ei saa vastutada üksikute kruntide, üksikute hoonete ja üksikute ehitiste omanikud. Seda, milline on mürakeskkond meie linnades, see sõltub eelkõige sellest, kuidas me planeerime oma asustust, kuidas me planeerime oma ühistransporti, kuidas me korraldame oma liikuvuse ja milliseid võimalusi me inimestele pakume. Kindlasti ei saa kujundada välja õiguslikku olukorda, kus planeeringuetapis antakse justkui arendajatele ja eluasemete rajajatele õigustatud ootus sinna midagi ehitada, ja kui siis tema maja akna taga on liikluskoormus tõusnud, kohalik omavalitsus näiteks on tõstnud piirkiirusi, nagu on juhtunud Tallinnas, müra on suurenenud, siis peaks justkui selle ehitatud hoone maha lammutama ehk siis kasutusluba ei saaks. See kindlasti ei ole mõistuspärane tegevus. Aga ma arvan, et me kõik võiksime astuda samme, mida me saame astuda, mis on meie nii-öelda positsiooni ja võimalustega koos, et müratingimusi parandada ja lehepuhuritega ja tore oleks eelistada neid elektrilisi. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume eelnõu 393 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud Priit Sibul, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada ja toetada.

Aitäh! Siis me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.   Head kolleegid, me oleme eelnõu 393 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 2, esitanud samuti Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

[Palun] seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud samuti Priit Sibul. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt kolmas muudatusettepanek, mille on samuti esitanud Priit Sibul, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid on 1. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Me oleme eelnõu 393 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 393 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 702. See on selle teine lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan siis ülevaate lennundusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (702 SE) menetlusest juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Olgu ära öeldud ka, et seaduse algatas Vabariigi Valitsus 2025. aastal 8. septembril. 

Eelnõu eesmärk on viia lennundust puudutavad siseriiklikud sätted kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning korrastada lennuväljade ümbruses kehtivaid nõudeid, sealhulgas kaitselennunduse ja metsaraie küsimusi. 

Eelnõu 702 esimene lugemine toimus 5. novembril 2025. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

6. märtsil valmistas majanduskomisjoni töörühm ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist, nõupidamisel, kus osalesid eelnõu algataja esindajad Kliimaministeeriumist. Töörühmas käsitleti raadamisõiguse tasu ja metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu maksmise kohustust ning lennundusseaduses kasutatava raadamise termini kooskõlla viimist metsaseaduse mõiste ja põhimõtetega. Arutelu tulemusel esitas Kliimaministeerium eelnõu muutmiseks ettepanekud. 

Seejärel, 9. märtsil majanduskomisjoni istungil valmistati eelnõu ette teisele lugemisele saatmiseks, kus arutati ja hääletati juhtivkomisjoni ettepanekuid. Istungist võtsid osa ka eelnõu algataja esindajad. Juhtivkomisjon tegi eelnõule kolm muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on keeleline parandus, eemaldati liigne sõnastus kopteriplatsi kohta. Teine muudatusettepanek on sisuline muudatus ja see on kõige olulisem: termin "raadamine" asendatakse üldisema mõistega "raie", et viia seadus kooskõlla metsaseadusega ja vältida liigset piirangut. Kolmas muudatusettepanek oli normitehniline täpsustus, tasumäärade mõiste sõnastuse korrigeerimine. Majanduskomisjon arvestas muudatusettepanekuid täielikult. 

Menetluslikud otsused ja ettepanekud juhtivkomisjonis olid järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. märtsil käesoleval aastal ja teine lugemine lõpetada. Selles osas oli konsensus. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 25. märtsil 2026. aastal ja viia läbi lõpphääletus, see oli ka konsensuslik. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ka ei ole, sulgen läbirääkimised.  Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud kolm muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka teise on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ning ka kolmanda on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 702 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 702 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 764 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja kes jälgivad meid interneti teel! Tuletame meelde, et ravikindlustuse seaduse muudatused keskenduvad kolmele põhisuunale, mida arutati ka meil komisjonis. Need on, et parandame ultraharvikhaiguste ravi kättesaadavust, ekstemporaalsete ehk apteegis valmistatavate ravimite soodustamine ja vähiravireeglite korrastamine. 

Seaduse algatas Vabariigi Valitsus 1. detsembril 2025. Juhtivkomisjon oli sotsiaalkomisjon ja arutasime teemat pärast esimese lugemise lõpetamist kolmel korral. Kaasati Tervisekassa, apteekrite ja haiglaapteekide esindajad. Arutelus tekkisid peamised muudatusettepanekud, neid oli kokku kuus tükki. Nende olulisemad sisud on, et täpsustatakse, et eriarstid ei pea töötama mitmes asutuses, konsiiliumi nõue jääb alles. Ekstemporaalsete ravimite hüvitamine tehakse lihtsamaks ilma korduva taotluseta ja täpsustatakse terminoloogiat. Ultraharvikravimi asemel on ultraharvikhaiguste ravim. 

Seaduse jõustumist muudeti 1. maiks 2026. Juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused ja ettepanekud võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 18. märtsil ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 25. märtsil ja viia läbi lõpphääletus. Kõik otsused olid konsensuslikud ja juhtivkomisjoni ettekandja oli Eero Merilind. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Antud eelnõu on väga mõistlik ja meil oli komisjonis konsensus, aga kuna sa oled vastava valdkonna korüfee, siis on hea küsida, kui palju üldse praegu on Eestis tänase seisuga ravikindlustuseta inimesi ja kas see probleem süveneb või kuidas sina näed seda vastava valdkonna eksperdina.

Ma mäletan, et ma tegelesin sellega eelmisel aastal ja meil oli Tervisekassalt ka üks arvutusvalem, mille järgi sai päris täpselt öelda, kui palju on ravikindlustuseta inimesi. Minu meelest oli see kuskil 5–6%, aga ma võin pärast täpselt järgi vaadata.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, juhataja! Aitäh, hea ettekandja! Ma olen küll komisjonis ja tean, et me arutasime seda, aga me võtsime definitsiooni ultraharvikhaigustele, mis on kõige konservatiivsem või 1 : 200 000-le. Osas riikides on 1 : 50 000-le ja teistes 1 : 100 000-le. Äkki sa selgitaksid, see nagu võimaldab meil ultra-harvikravimeid kergemini saada kätte vähemal hulgal just nendest haigetest? Äkki sa selgitaks korraks, et millest see lähtus?

Jah, Eestis on ultraharvikhaigusega inimesi 47 000 – 80 000 inimest ja erinevad riigid kasutavad erinevaid definitsioone. Mulle meeldis muidugi see definitsioon, mida sina pakkusid, aga kahjuks jäi siis meil seadusesse erinev number, millest me komisjonis arutasime. Nii et ma arvan, et mida täpsem see definitsioon on, seda parem ravi võiks ka olla.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Kõigepealt suur tänu väga selge jutu eest, mis komisjonis toimus! Sa mainisid oma kõnes, et kolm teemat on. Ma seda kolmandat teemat ei leia sealt seaduseelnõust sellisena, võib-olla minu viga. Aga sa mainisid, et apteekides ravimite kohapeal valmistamine. Mis seal, mis kohustused või mis muutused selle seaduseelnõu vastuvõtmisel tekivad?

Seal oli jah kolm asja. Teiseks nimetasime ekstratemporaalsete apteegis valmistatavate ravimite soodustamist. Seni maksid patsiendid nende ravimite eest täishinna, aga edaspidi hüvitatakse lastele ja just oli vist neelamisraskustega patsientidele ravimit soodushinnaga. See annab siis parema kättesaadavuse nendele haavatavatele gruppidele.

Jaanus Karilaid, palun! 

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja, tänud sulle, Eero! See täpsustus on adekvaatne. Umbes 84 000 inimest on Eestis ravikindlustuseta. Aga ma küsiksin, kas sa oled ka teinud mingeid ettepanekuid täna istuvale terviseministrile, et seda inimeste hulka vähendada, et nii palju inimesi ei oleks ilma ravikindlustuseta.

Ma arvan, et see on väga tõsine diskussioon ja see võikski tulla siia Riigikogusse ka. Me mäletame, et meil oli alles hiljuti Arenguseire Keskuse ülevaade tervishoiu jätkusuutlikkusest ja jätkusuutliku rahastamise osas. Tegelikult minister läheb meil vist ka valitsusse tervishoiu jätkusuutlikkuse parandamise küsimustega, nii et ootame põnevusega.

Aivar Kokk, palun!

Äkki sa täpsustad, millised kohustused on apteekidel kohapeal ravimeid toota. Minu arvates ei ole kõikides apteekides seda kohustust olemas. Kas igas maakonnas peab üks olema või kuidas see siis nüüd on? Need soodustused tekivad, aga millised apteegid siis neid ravimeid kohapeal hakkavad tegema?

Jah, see oli meil jah diskussiooniks, et teoorias peaksid nad kõike tegema, aga praktikas siiski on teatud apteegid, kus tehakse rohkem. Sageli on need haiglaapteegid. Haiglaapteekides valmistatakse neid ravimeid spetsiaalselt haiglas olevatele inimestele ja siis nendele laienevad ka need soodustused.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja, tõepoolest väga selgete vastuste eest! Küsimusi teile rohkem ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Katrin Kuusemäe. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna arutame ravikindlustuse seaduse muudatusi, mis puudutavad välisravi korraldust, ultraharvikhaiguste ravimeid ning apteekides valmistatavate ravimite hüvitamist. Need on teemad, mille puhul seaduse paragrahvid ja menetlusnormid tähendavad päriselus väga konkreetseid asju: lootust, ärevust, ravi algust või selle hilinemist. Tervishoiupoliitikas ei ole võimalik teha otsuseid ainult numbrite või ainult emotsioonide põhjal. Peame suutma ühendada inimliku mõõtme ja süsteemse vastutuse. Just sellist tasakaalu püüab see eelnõu leida. 

Kõigepealt ultraharvikhaigustest. Tõsi, Eestis on nende haigustega patsiente vähe, kuid iga juhtum on erakordselt keeruline. Sageli on tegemist olukorraga, kus ravivõimalus on olemas, kuid selle rahastamise protsess on pikk ja keerukas. Täna võib selline menetlus kesta 3–13 kuud. Nende haiguste puhul on see aeg väga pikk. 

Ma räägin sellest teemast ka isikliku kogemuse pinnalt. Olen olnud kuus aastat vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht ning näinud väga lähedalt, mida tähendab aegkriitilisus ravivajaduse puhul. Olen näinud peresid, kes ootavad otsust, samal ajal kui haigus ei oota. Olen näinud patsiente, kelle jaoks loeb iga päev, iga nädal. 

Seetõttu on oluline, et riik looks paindlikuma ja kiirema võimaluse rahastada ravimeid ka siis, kui patsiente on väga vähe ja ravimid on väga kallid. See ei tähenda kontrolli kadumist ega vastutustundetu kulutamise lubamist. Vastupidi, eelnõu jätab alles põhimõtte, et rahastatakse tõenduspõhiseid, efektiivseid ja ohutuid ravimeid ning et Tervisekassa peab arvestama eelarve tegelike võimalustega. Kuid see muudatus tähendab, et otsusteni jõutakse kiiremini. See tähendab, et inimestel on suurem võimalus alustada ravi õigel ajal. See tähendab ka seda, et arstid saavad teha otsuseid teadmisega, et süsteem ei seisa patsiendi ja ravi vahel. 

Teine oluline teema on apteekides valmistatavad ravimid. Kuigi selliste retseptide osakaal on väike, on nende tähendus konkreetsete patsientide jaoks väga suur. Sageli on tegemist lastega või inimestega, kellele ei sobi standardne ravivorm. Kui riik ei aita nende ravimite kulusid kanda, võib ravivõimalus jääda kasutamata. 

Selle eelnõuga luuakse võimalus, et Tervisekassa saab võtta enda kanda osa selliste ravimite maksumusest. See vähendab patsientide omaosalust ning toetab ka apteekide võimalusi ja võimekust neid ravimeid valmistada. Samal ajal aitab standardiseeritud retseptide süsteem vähendada arstide halduskoormust ning muuta ravimi valmistamist ja selle protsessi selgemaks.

Kolmas oluline muudatuspakett puudutab välisravi. On mõistetav, et patsient soovib alati saada parimat võimalikku ravi. Samas peab riik tagama, et otsused oleksid õiglaselt põhjendatud ja et ravikindlustuse vahendeid kasutatakse läbimõeldult. Kui ravi on võimalik teha Eestis ning vajalik pädevus ning tehnoloogia selleks on olemas, on mõistlik teha seda siin. See aitab vältida olukordi, kus välisravi kasutatakse vahendina ravimite eelisjärjekorras saamiseks. Samuti aitab see tagada patsientide võrdse kohtlemise. 

Oluline on ka see, et välisravi taotluste menetlus muutub selgemaks ja terviklikumaks. Konsiiliumi tugevamad nõuded ning ühtlustatud hindamiskriteeriumid aitavad vähendada subjektiivsust ja suurendada usaldust otsuste vastu. 

Head kolleegid! Selle eelnõu üks läbiv eesmärk on bürokraatia vähendamine. See ei ole pelgalt tehniline küsimus. Iga ebavajalik menetlus tähendab kellegi jaoks lisapinget ja lisakulu. Kui saame teha süsteemi lihtsamaks, kiiremaks ja arusaadavamaks, siis peame seda tegema.

Palun lisaaega! 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Samas ei tohi me unustada, et tervishoid on alati ka piiratud ressursside küsimus. Ravikindlustuse eelarve peab olema jätkusuutlik. Seetõttu on oluline, et otsused ravimite rahastamise ja ravivõimaluste kohta lähtuksid nii meditsiinilisest efektiivsusest kui ka kulutõhususest. Just selline tasakaal, inimlikkus ja vastutus peavad olema meie tervishoiupoliitika aluseks. 

See eelnõu ei lahenda kõiki tervishoiuprobleeme, kuid see on samm suunas, kus patsiendi tee ravini on lühem ja selgem. See on samm suunas, kus arstidel on vähem bürokraatiat ja rohkem aega ravimiseks. See on samm suunas, kus süsteem on õiglasem nii nende jaoks, kes vajavad haruldast ravi, kui ka nende jaoks, kes kasutavad igapäevaseid tervishoiuteenuseid. 

Meie otsuste tegelik mõju avaldub inimeste elus ja tervises. Kui me suudame luua süsteemi, kus ravi algab õigel ajal, kus otsused on läbipaistvad ja kus iga patsient tunneb, et riik seisab tema kõrval, siis oleme teinud midagi olulist. Meie fraktsioon toetab neid muudatusi, sest need aitavad tugevdada usaldust tervishoiusüsteemi vastu ning parandada ravimite kättesaadavust just seal, kus seda kõige enam vajatakse. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta on esitatud tervelt kuus muudatusettepanekut ja me asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, mille on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, samuti esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, samuti esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Samuti muudatusettepanek nr 4, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 6, esitajaks sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme eelnõu 764 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 764 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 795 teine lugemine. Ettekandjana palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) teiseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma istungil 10. märtsil käesoleval aastal. 

Eelnõu sisu on see, et seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide ja maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandekohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muu hulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Samas, krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda. Muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 25. veebruar kell 17.15, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta küsisime arvamust Finantsinspektsioonilt, kaubandus-tööstuskojalt, Eesti Maksumaksjate Liidult, Eesti Pangaliidult, Eesti Advokatuurilt, Audiitorkogult, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Web3 Kojalt, Eesti Digivara Liidult, FinanceEstonia MTÜ-lt, siis advokaadibüroodelt KPMG Baltics ja Ernst & Young Baltic ja PricewaterhouseCoopers Eestilt. Aga kaasatud huvigruppidelt täiendavaid ettepanekuid ei laekunud.

Eelnõu algataja poole ja Riigikogu poole pöördus üks advokaat ja rahanduskomisjon koos eelnõu algataja, valitsusepoolse algataja, Rahandusministeeriumiga tegi ka vastused pöördujale.

Ma annan ülevaate 10. märtsi istungist. Kõigepealt komisjoni esimees teavitas, et muudatusettepanekuid ei laekunud, samuti ei laekunud huvigruppidelt ettepanekuid. Aga kuna üks advokaat oli meie poole pöördunud, siis me käsitlesime neid aspekte, mis olid tema küsimuses. Ja istungil osales ka Rahandusministeeriumi poolt Anneli Valgma. Ta tegi ülevaate nendest teemadest, mille advokaat oli tõstatanud. Kõigepealt olid seal andmekaitseõiguse aspektid, menetlusreeglid, samuti andmete kogumise ja vahetamise aspektid. 

Komisjoni liikmed, me arutelu käigus mõningaid aspekte käsitlesime, eelkõige mis puudutas aruandlust. Riina Sikkut tõi paralleeliks, et pensioniõigust puudutava info vahetamine toimub samuti liikmesriikide vahel, siin on teatud sarnasus. Rahandusministeeriumi esindaja täiendas, et tegelikult on regulaarne aruandlus ette nähtud ka tulumaksuseaduses ja käibemaksuseaduses. 

Siis käsitlesime kohustuste tagamise meetmega seotud aspekte. Taas märkis kolleeg Riina Sikkut, et ka pankadel on näiteks võimalik piirata inimese ligipääsu tema pangakontodele. Asi on selles, et kui krüptovarateenuse osutajad uue regulatsiooni järgi teavet ei esita, siis tuleb sellisel juhul tehingud peatada. Siin oli see paralleel Riina Sikkutil ka pankade osas. 

Siis oli meil ka teemaks üks termin, mis oli krüptovara valdkonnas, niinimetatud hajusraamat. Mis see hajusraamat tähendab? Hajusraamat on selline instrument, kus registreeritakse krüptovaratehingud, selline veebilahendus. Selle hajusraamatu aspekte me käsitlesime. 

Ja sellega meie arutelu piirdus. Me vaatasime üle ka need vastused, mis me sellele advokaadile andsime. Ega me muud ei käsitlenudki sellel istungil.

Aga me tegime otsused. Kõigepealt, esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. märtsil, see oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli samuti konsensuslik otsus. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 25. märtsil. See oli meil samuti konsensuslik otsus. Sellega ma olen ülevaate andnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 795 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 795 teine lugemine on lõpetatud. 

Head kolleegid, enne järgmist arutelu ma võtan kümme minutit juhataja vaheaega.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi saanud. Me läheme tänase päevakorraga edasi. Oleme jõudnud 10. päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 829 esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduse eesmärk on korrastada kehtivat õigust ja tunnistada kehtetuks täidetud ja aktuaalsuse kaotanud õigusnormid. Eelnõu on osa valitsuskoalitsioonipartnerite vahel kokkulepitud õigusaktide revisjonist. 

Millise programmiga oli tegemist? Tegemist oli Euroopa Liidu vahenditest rahastatava Euroopa Liidu kandidaatriikidele suunatud liitumiseelse abi programmiga SAPARD põllumajanduse ja maaelu edendamiseks. SAPARD-i programmi kaudu aidati kandidaatriike valmistuda liitumiseks Euroopa Liiduga. Eestis rakendati seda programmi aastatel 2001–2004. Viimased maksed tehti aastal 2006. Kokku oli eelarves 1,065 miljardit Eesti krooni, 68 miljonit eurot umbes, millest väljamakseid tehti umbes 1 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas 99,7% eelarvest. SAPARD-i programmi rakendamine on tänaseks täielikult lõppenud. 

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks SAPARD-i programmi rakendamiseks sõlmitud ratifitseerimise seaduse §-d 2–12, mis sätestasid vajalikud riigisisesed õigusnormid toetuse andmiseks, toetuse tagasinõudmise alused ja korra ning lepingu täitmisel teostatava riikliku järelevalve alused. SAPARD-i programmi rakendamiseks sõlmitud välislepingu ratifitseerimise säte jääb kehtima, kuna väljakujunenud praktika kohaselt ratifitseerimisseaduseid välislepingu lõppedes kehtetuks ei tunnista. Kokku sõlmiti SAPARD-i programmi rakendamiseks ja rahastamiseks viis välislepingut. 

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Tegemist on sellise välislepingu ratifitseerimise seadusega, millega on Eesti Vabariik võtnud endale varalisi kohustusi ning mille ratifitseerimiseks oli Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 punkti 15 alusel vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seda seadust saab muuta samas korras ehk eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on samuti vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei mõjuta era- ega avaliku sektori tegevust, kuna tunnistatakse kehtetuks sisuliselt tähtsuse kaotanud õigusnormid. Eelnõu on sellegipoolest vajalik Eesti õigusaktide korrastamise huvides. Koos seaduse sätete kehtivuse kaotamisega kaotavad kehtivuse selle seaduse alusel antud viis Vabariigi Valitsuse määrust. Seaduse jõustumine on kavandatud üldises korras. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Rõõm näha teid siin enne homset aktsiooni. Aga nagu ma aru sain, Eesti sai umbes 100 miljonit, et Euroopa Liiduks küpseks saada, kõik need Tartu Agrod ja mis seal kõik, Valiod ja traktorid ja nii edasi. Aga kui palju Moldova on saanud? Minu andmetel on teda palju rohkem kullatud. Kas oli mingi, oskate mulle öelda, 50 miljardit? (Saalist öeldakse midagi.) Ei-ei, need on ikka euro….. Oskate mulle öelda, kuidas see lugu on? Kas need uuemad tulijad saavad palju rohkem võimalusi oma traktoreid, kombaine, piimakombinaate, mida iganes, maateid pinnata?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks ikkagi meie saime seda toetust nüüd juba 25 aastat tagasi, samal aastal, kui ma läksin esimesse klassi. Kõrvutada neid numbreid omavahel tänapäevaste numbritega, ma arvan, ei ole asjakohane, kuna kindlasti ka sisendihinnad ja tarvikud on muutunud kallimaks. Mis täpselt Moldova toetuse suurus on, seda ma praegu ei oska öelda, aga kui te selle vastu huvi tunnete, siis me kindlasti selle kuskilt leiame.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma loen seda seletuskirja: SAPARD-i programmi rakendamine on täielikult lõppenud, sh on möödunud toetuse tagasinõudmise tähtajad. Toetusraha oli võimalik tagasi nõuda kümne aasta jooksul alates investeeringutoetuse maksmise päevast. Viimased maksed tehti hiljemalt 2006. aasta 31. detsembril ehk 20 aastat tagasi. Miks tullakse eelnõuga, mis oleks pidanud kümme aastat tagasi saalis olema?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda peab küsima sellelt, kes oli kümme aastat tagasi põllumajandusminister, kes selle määruse eest vastutav oli. Oleks võinud seda ka siis teha, aga toona ei olnud see kõrgeim prioriteet. Ma arvan, et see on pigem õigusaktide korrastamine, et meil ei oleks seal määrusi või seadusi, mis ei oma mingit tähtsust, ja tulime sellega siis praegu.

Peeter Ernits, palun! (Vaikus.) Peeter Ernits, palun!

Jajaa. Mul oli sama küsimus, mida kolleeg Aivar siin. Miks kümme aastat on juba kadunud, no ikka väga kadunud, ja kümme aastat on molutatud? Aga parandage mind, kui ma eksin. Siis oli see SAPARD, nüüd on IPARD vist selle looma nimi, kes toidab uusi Moldovaid ja Ukrainat ja nii edasi. Ma enne vist ütlesin valesti, Moldova minu andmetel ei ole 50 miljardit saanud, see on Ukraina väidetavalt. Moldova on 1 miljardi saanud traktorite ja kõige selle muuga. Aga ikkagi, noh, jah, tõesti, hinnad on muutunud vahepeal, aga kas teie andmetel on suhtutud ühtemoodi Euroopa Liidu ühinemisse, riikidesse? Võtame Eesti ja võtame näiteks sellesama Moldova, kes on juba üsna sügavalt. Kas, jättes kõrvale raha väärtuse, on tegelikult suuremad toetused uutele liikmesriikidele või ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Neid numbreid saab kindlasti kõrvutada mingisuguse mõistliku maatriksiga, mis arvestab ka üldiseid hinnatasemeid erinevates riikides. Aga kindlasti on ajad erinevad ja 20 aastat tagasi olid erinevad inimesed Euroopa Liidus eesotsas. Poliitikud seal ikka vahetuvad aeg-ajalt, suhtumised muutuvad. See oleneb, mis parasjagu ajastu jaoks õigeks peetakse.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! No me teame, et meil on juba pikemat aega Eestis käibel eurod, aga eelnõu on tulnud siia kroonidega. Võib-olla te täpsustate, palju neid eurodes siis oli.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ettekandes seda korra ka puudutasin. Kokku oli eelarves 1 miljard ja 65 miljonit krooni, mis on 68 miljonit eurot.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu maaelukomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Maido Ruusmanni. Palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Head kolleegid, aktiivsed kolleegid, kes on seda sisukat ja huvitavat punkti siia saali jäänud kuulama! Riigikogu maaelukomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 10. märtsil. Lisaks maaelukomisjoni liikmetele olid kohale kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ja õigusosakonna nõunik Jaana Lepik. 

Nii nagu ka ministri selgitusest nähtus, paljuski on tegemist pigem tehnilise punktiga kui sisulise punktiga. Madis Pärtel selgitas, et õigusaktide revisjoni tulemusel tuvastati õigusakte, mille peaks kehtituks tunnistama, ning käesolev eelnõu on välja töötatud sellest lähtuvalt. SAPARD-i programm oli liitumiseelne programm ja selle tegevused on juba mitukümmend aastat tagasi lõppenud. Ja Jaana Lepik täpsustas veel muu hulgas sellist asja, mis annab natuke küsimuse ka siin enne tõstatatule ja võib-olla natukene annab aimu ka sellest, kuhu ja kelle kapsaaeda see varasem kehtetuks tunnistamine jäi. Jaana Lepik sedastas selliselt, et programmi rakendati aastatel 2001–2004, pluss veel kaks aastat, mil tehti väljamakseid. 2006. aastaga programm lõppes ja nüüd oli kümme aastat pärast viimast väljamakset veel võimalik esitada toetusraha tagasinõudeid.

Eeldatavalt on sellest lähtuvalt ka see rakendamisest edasinihkumine läinud. Ja Jaana Lepik märkis, et eelnõuga ei tunnistata kehtetuks mitte tervet seadust, vaid ainult teatud sätted, mis reguleerivad rakendamist. Tegemist on välislepingu ratifitseerimise seadusega ja on välja kujunenud praktika, et välislepingute ratifitseerimise seadusi ei tunnistata kehtetuks ka siis, kui lepingud ise on juba ammendunud või lõppenud või oma tähtsuse kaotanud. Seega jäävad SAPARD-iga seoses tegelikult kehtima viis välislepingut. Ja kõnesoleva ratifitseerimise seaduse paragrahvid, mis puudutavad lepingu sisulist rakendamist, mis tingimustel toetust antakse, kes on rakendusasutused, kuidas toimub tagasinõudmine – kõik need sätted koos neis sisalduvate volitusnormidega tunnistatakse kehtetuks. Volitusnormidega koos kaotavad kehtivuse ka nende alusel antud määrused. Kokkuvõtlikult annab eelnõu võimaluse ka Riigi Teataja korrastamiseks.

Tehti ka menetluslikud otsused. Otsustati konsensusega määrata juhtivkomisjoni esindajaks algselt maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Aga hiljem, 16. märtsil otsustati ette kandev isik ehk mina selleks. Ja tehti veel ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 829 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. aprill kell 17.15.

Liigume edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Aivar Koka, Andres Metsoja, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Mart Maastiku, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Kersti Sarapuu, Aleksei Jevgrafovi, Priit Sibula, Diana Ingeraineni, Vladimir Arhipovi, Lea Danilson-Järgi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaiu, Ants Froschi, Peeter Ernitsa, Enn Eesmaa ja Leo Kunnase esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" eelnõu 790. Riigikogu kõnetooli on eelnõu tutvustama jõudnud Riigikogu liige Priit Sibul. Palun, härra Sibul!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Nii nagu Riigikogu esimees ette luges, 21 Riigikogu liiget kolmest erinevast Riigikogu fraktsioonist – Isamaa, Keskerakonna ja Eesti 200 fraktsioonist ning viis fraktsioonitut saadikut – on algatanud [otsuse] "[Riigikogu] uurimiskomisjoni [moodustamine] politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" [eelnõu]. 

Selle otsuse algatajatel oli kolm kaalukat põhjust. Esiteks, täna saab kogu seda protsessi tagantjärele vaadata. On tekkinud küsimus, kas sooviti süüstada inimest või tõendada kuritegu. See on küsimus, mida mingis kontekstis on meie arvates vaja vaadata. Teine on kindlasti võrdse kohtlemise kontekst ehk see, kas kõiki roteerunud ametnikke on käsitletud ühetaoliselt, uuritud, jäetud uurimata. See on teine aspekt. Ja kolmas on Kaitsepolitseiameti tegevus. 

Teadupärast jättis 2. jaanuaril 2026 Riigikohus jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti täielikult õigeks endised kõrged politseiametnikud Elmar Vaher, Eerik Heldna ja Aivar Alavere. Kohtuotsuse punktis 36 ütleb Riigikohus järgmist. Prokuratuuri kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Ka kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades ei ole võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei käsitle kolleegium järgnevalt kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute võimalikke eksimusi tõendite hindamisel. Järelikult oli Riigiprokuratuur algatanud kriminaalmenetluse, esitanud süüdistuse ja kaitsnud süüdistust läbi kolme kohtuastme teos, mis Riigikohtu hinnangul ei olegi üldse kuritegu. 

Tekib loomulikult küsimus, kas selle kaasuse õiguslikke asjaolusid poleks saanud teha kindlaks kiiremini ja inimeste põhiõigusi vähem koormaval moel. See küsimus on seda põhjendatum, et riigiprokuröridele oli juba enne süüdistuse esitamist teada Tallinna Halduskohtu 1. detsembri 2023. aasta otsus, kus kohtunik tõdes, et süüdistuse aluseks oleva ATS § 33 lõike 1 politseiametnike roteerimisele üldse ei kohaldugi. Samuti oli prokuröridele teada, et Heldna ametisse nimetamise ja roteerimise haldusaktid olid endiselt jõus ning et neid ei tühistanud ka siseminister Lauri Läänemetsa algatatud teenistusliku järelevalve tulemusena. Veelgi enam, Eerik Heldna teenistuse aluseks olevad haldusaktid olid teada ka varasematele siseministritele ja Siseministeeriumi kantsleritele, samuti Maksu- ja Tolliameti ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. Ükski nimetatud ametist ei astunud samme, et Heldna teenistussuhte aluseks olevaid haldusakte tühistada. Selles valguses tundub ilmselge, et erinevate riigiasutuste juhid ja juristid olid Heldna teenistussuhet pidanud õiguspäraseks.

Õigusriikliku kriminaalmenetluse oluline lähtekoht on ultima ratio põhimõte, mis ütleb, et kriminaalmenetlust kui isikute põhiõigusi enim riivavat menetlust võib toimetada ainult äärmise vajaduse korral ehk siis, kui teiste õigusharude kaitsemehhanismidest õiguse jaluleseadmiseks ei piisa. 

Ülaltoodud faktide valguses on arusaamatu, kuidas said riigiprokurörid jõuda kõnealuses asjas järeldusele, et süüdimõistmine on õiguse õigeksmõistmisest tõenäolisem. Kas tõesti ei tekitanud halduskohtu 1. detsembri 2023. aasta otsus ja fakt, et keegi polnud Eerik Heldna teenistussuhte aluseks olevaid haldusakte tühistanud, riigiprokurörides kahtlusi, et need õigusaktid ongi õiguspärased?

Peame vajalikuks parlamentaarse järelevalve korras uurida, kas endise Kaitsepolitseiameti asedirektori ja PPA direktori väited, et nende suhtes kohaldati riigi õiguskaitseasutuste menetlust ebaõiglaselt, põhjendamatult ning arusaamatutel isiklikel motiividel. Kas need on põhjendatud? Kõnealune kriminaalmenetlus ei kahjustanud mitte ainult kolme politseijuhi mainet ja isiklikku elu, vaid heitis varju ka kogu õiguskaitsesüsteemi usaldusväärsusele. 

Riigikohtu jõustatud Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2025. aasta otsuse punktis 18.6 kirjutab kohus nii. Üheselt on tõendamist leidnud, et ka teistel roteeritud isikutel on olnud üheks motivaatoriks politseipension, kui on toimunud ametisse võtmine ja samal päeval roteerimine, ning on neidki, kes tulid rotatsioonist lühiajaliselt tagasi lähetavasse asutusse, et vormistada pension ja minna tagasi täitma teenistusülesandeid asutusse, kuhu oli ka varasemalt lähetatud. Siinkohal on paslik märkida, et kõik maakohtu välja toodud roteerumised erinevates asutustes on tegelikkuses samastatavad Eerik Heldna rotatsiooniga. See, et nende vormistamise praktika on olnud asutustes erinev, näitab seda, et ühtne praktika puudus ning lähtuti seadustest ja juhtide diskretsioonist. 

Samale järeldusele jõudis ka Harju Maakohus, mis käsitleb Heldnaga sarnaseid roteerimisi. Selles otsuses on lehekülgedel 45–47 neid loetletud. Teadaolevalt ei ole ühegi teise juhtumi suhtes kriminaalmenetlust ega ka mingit muud menetlust algatatud. Seda arvestades tekib küsimus inimeste võrdses kohtlemises. Ehk Eerik Heldna roteerumise asjaolu selgitamiseks algatati kriminaalmenetlus, tema kodu otsiti läbi, kogu e-kirjavahetus võeti ära, vara arestiti ning süüdimõistmise eest võideldi kuni Riigikohtuni. Kuigi Riigiprokuratuurile ja kapole olid teada ka teised sarnased roteerumised, ei tehtud nende uurimiseks absoluutselt mitte midagi. 

Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Kui ühte inimest koheldakse sarnases olukorras teistest erinevalt, siis on tegemist diskrimineerimisega. Me peame vajalikuks uurida, miks valiti Eerik Heldna roteerimise uurimiseks kriminaalmenetlus koos läbiotsimiste ja muude jõuliste toimingutega, samal ajal kui teisi eripensionist motiveeritud roteerimisi ja rotatsioonide ennetähtaegseid lõpetamisi ei uuritud aga mingil põhjusel üldse. Paratamatult tekib kahtlus, et kapo ja Riigiprokuratuuri sihtmärk ei olnud mitte Eerik Heldnat puudutavad personaliotsused, vaid Eerik Heldna ise. 

Kaitsepolitseiameti tegevusest. Harju Maakohtu otsuse leheküljel 16 refereerib kohus tunnistajate ütlusi, millest nähtub, et Eerik Heldnal olid halvad suhted kapo endiste juhtide Arnold Sinisalu ja Aleksander Tootsiga. Tsitaat: "Ehkki kapo ja Heldna omavahelised suhted ei ole käesolevas kriminaalasjas menetluse esemeks, ei saa eitada, et Heldna probleemsed suhted kapoga mõjutasid Heldna ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist." Seega on kohus jõudnud tõendeid analüüsides järeldusele, et kapo ja Heldna suhted olid probleemsed ning see mõjutas viimase teenistuskäiku. See tõdemus koos eelmises punktis käsitletud faktiga, et kapo pole algatanud uurimist ühegi teise rotatsioonijuhtumi kohta, annab alust kahtluseks, et kapo ei tegutsenud Heldna kriminaalmenetlust initsieerides heauskselt. Kui see nii oli, on tegemist väga tõsise probleemiga. Õigusriigis on mõeldamatu, et julgeasutuse töötajad kasutavad oma õigusi ja autoriteeti selleks, et klaarida isiklikke vastuolusid. Julgeolekuasutused tahavad neile antud võimu kasutada ainult ja ainult riigi julgeoleku tagamiseks. Seetõttu, kui väiksemgi kahtlus on, et mõni julgeolekuasutuse töötaja, rääkimata juhtidest, on kasutanud oma ametialast võimu isiklikel eesmärkidel, tuleb seda kahtlustust igal juhul uurida. 

Peame vajalikuks uurida, kas kapo asutusena või selle endised juhid on püüdnud Eerik Heldna karjääri takistada avalikus sektoris ning kui on, siis mis motiividel nad seda on teinud ja kas Heldna vastu suunatud tegevus on olnud õiguspärane ja kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. 

Eeltoodu aluseks ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 20 on tehtud ettepanek moodustada uurimiskomisjon eelnimetatud politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks. See, et komisjon oleks usaldusväärne ja laiapõhjaline, on otsuse tegijatel ettepanek, et oleks üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist. Otsuse algatajad on sõnastanud seitse eesmärki ja kui otsustatakse see komisjon luua, siis loomulikult saab seda täpsustada. Uurimise lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele esitamise tähtaeg võiks olla käesoleva aasta lõpp ja siis ka selle komisjoni volitused lõppeksid. 

Aga lõpetuseks. Kui Riigikogu neid kahtlusi, mida ma siin ette lugesin, ei uuri, siis ei uuri neid ilmselgelt mitte keegi. Ja riigis, kus ei võeta tõsiselt ega peeta vajalikuks uurida suurte volitustega julgeolekuasutuste võimalikke kuritarvitusi, ei ole tegelikult õigusriik. Seetõttu on täna omamoodi õigusriikluse lakmustest. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, sinu viimane märkus oli, et küsimus on selles, kas Eesti on õigusriik. Jah, see on jumala õige küsimus. Ma arvan, et on, aga ei oleks paha seda üle kontrollida. Aga kui palju see tööd võiks võtta? Kui aasta lõpul saaks selle aruande, aga kui laialt peaks seda tööd ette võtma? Praegu on sisuliselt kolme mehe uurimine, mis nendega tehti ja kuidas nad suhestusid. Või peaks see olema natuke laiem? Nad on küll märgilised, aga elu on palju laiem kui kolm kõrget politseijuhti. Aitäh!

Aitäh! No loomulikult, eks neid kaasusi, kus on läbi käidud kolmest kohtuastmest ja kus võib jääda mulje, nagu ma algatuseks ütlesin, et püütakse süüstada inimest või tõendada kuritegu. Neid kahtlusi on olnud. Ja see on ka see põhjus, mida me tegelikult keegi ei taha. Me ei taha seda, et prokuratuurile on võimalik ette heita arusaamist, mida aeg-ajalt räägitakse, et kes või millisel poliitilisel erakonnal on suurem mõju ja võim prokuratuurile. Ma arvan, et see ei ole Eesti ühiskonna huvides, nii nagu ei ole küsimus see, kas ja kuidas kapo teeb. 

Aga ma arvan, et see kaasus on ilmselgelt kõige parem kaasus, mille põhjal neid järeldusi teha. Sest need on inimesed, kes on olnud selle süsteemi loomise ja rakendamise juures. Ja nüüd on minu meelest paslik vaadata, kuidas see süsteem tegelikkuses toimib. Minu hinnangul meie tsiviilkontroll erinevate õigusasutuste üle võiks olla parem. Me kindlasti saame siin olla ise julgemad ja paremad, kui me suudame defineerida. 

Aga mina selles mõttes kindlasti selle uurimiskomisjoni kontekstis ei läheks laiemaks ja piirduks selle kolme kohtuastme ja kolme isiku kaasusega. See on väga lai kaasus, et selle põhjal teha tegelikud ja mõistlikud järeldused. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Nagu me praegu siis teame, prokuratuuri kassatsioon põhines ekslikul tõlgendusel. Esitatud süüdistus läbi kolme kohtuastme ei sisaldanud endas kuritegu. Lisaks me teame ka teenistusliku järelevalve tulemusi, mis seda ka ei kinnitanud. See oli kõik prokuratuurile teada. 

Ja nüüd minu küsimus on, kas algatajate ja sinu hinnangul on olnud põhjendatud prokuratuuri selline uudishimu läbi pika ja vaevalise kohtutee ja läbi maksumaksja ebaproportsionaalse rahakulutuse, ja ütleksin, inimeste põhiõiguste riive kontrollida või tõlgendada prokuratuuriseaduse tõlgendust. Kas see on proportsionaalne hind? On see mõistlik prokuratuuri käitumine? Kas komisjon võiks anda sellele küsimusele ka mingisuguse vastuse ja hinnangu ja ettepanekud praktika ja seaduse muudatusteks? 

Aitäh! Ma arvan, et komisjon ilmselgelt peab andma hinnangu, aga ma mõtlen, ma saan ju teiselt poolt ka aru. See ongi see minu meelest, millele ma eelmise küsimuse lõpus viitasin, et tsiviilkontroll peaks olema parem ja jõulisem. Küsimus on, kuivõrd teda täna üldse toimub. Ma mäletan ühte korruptsioonikomisjoni istungit, kus me käisime kripos. Siis ka mina omal ajal ütlesin toonasele juhile, et minul küll pisarad silma ei tule, kui keegi räägib ressursipuudusest, ehk mida ja millega me teeme. Tookord oli kaasuseks, mida ma kirjeldasin, see kõigile kurikuulus Kajar Lemberi 9-eurone juukselõikuse lugu, eks ju, mida menetleti aastaid ja aastaid. Ma olen olnud maksuametis ja ma ütlesin, et ma saan ka aru, eks ju, et, ma ei tea, ametiisikutel tuleb aeg-ajalt mundriau, et sa tahad mingeid asju kaitsta ja toimetada, aga siis peaks olema keegi adekvaatne kõrval, kes ütleb, et siin ametiasutus läheb üle piiri, see on nagu ebamõistlik ja seda sellisel kujul me teha ei saa. Minu arust see on see, mida sellistes ametites peab olema. Sest ma tõesti mäletan, eks ju, ma ütlen, oma ametnikukarjäärist, et aeg-ajalt tekib nii-öelda see, ma ei tea, kas pimedus või see koosolemine ja toimetamine, kus üksteist kaitstakse ja püütakse siis nii-öelda iga hinna eest lõpuni võidelda. Aga minu meelest ei see kaasus, mida ma praegult nimetasin, ega kaasus, mille põhjal me seda uurimiskomisjoni algatame, nii-öelda näitavad ja minu meelest lõpuks nii-öelda Eesti õigussüsteem ja õigusriik, kaasa arvatud kõik nii-öelda erinevad uurijad ja prokurörid, kogu õigussüsteem sai sellest lõpuks kahju, minu meelest mitte mingit kasu. See, kui keegi hakkab püüdma tõlgendama seadust ja püüab nii-öelda läbi kolme kohtuastme saavutada seda arusaamist, et mis see siis võiks olla, siis ilmselgelt on nagu väga hästi vaja läbi mõelda, kas inimest kriminaalkorras püüda süüdi mõistes on põhjendatud aru saada, et mis siis selle seaduse mõte täpselt võis olla, eks. Ma arvan, selles kontekstis kindlasti peaks olema rohkem nii-öelda, noh et kui esimeses kohtuastmes ei leia, siis tasuks ikka väga sügavalt mõelda, kas seda teha saab. Minu hinnangul on kindlasti see üks aspekt, mida te küsisite, mida peab hindama, ja see proportsionaalsuse küsimus nendes kaasustes kõigis on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni aseesimehe Ants Froschi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Enne, kui ma pöördun põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu juurde, annan ma vähe isiklikuma vaate, lähtudes just kolleeg Priit Sibula ettekandest. Minu kogemus ka ühe julgeolekuasutuse juhina kinnitab seda, et meil on toimunud süsteemne viga. See süsteemne viga lõi tegelikult olukorra, kus julgeolekuasutus pidi roteerima, kuigi formaalselt ühte inimest teise julgeolekuasutusse, selleks et tal säiliks eripension. Tundub, et see konstruktsioon meenutab pigem varitegevust ja sellega tegelikult luuakse riigis endas, normaliseeritakse protsess, kus täiesti teadlikult formaalselt viiakse inimene üle, aga tegelikult kedagi üle ei viida. Ja see kõik toimub nendesamade julgeolekuasutuste juhtide teadmisel ja heakskiidul. 

No tõenäoliselt oleks me kümmekond või 15 aastat tagasi, kui julgeolekuasutuste seadust tehti, pääsenud palju kergemalt, kui oleks lihtsalt võetud vastu säte, et kõikidel julgeolekuasutustel on analoogsed pensionisüsteemid. See tähendab seda, et poleks vaja ei Kaitseväe, Välisluureameti ega kaitsepolitsei ametnikke sellisel moel näivalt roteerida. Me oleme loonud näiva olukorra. Aga minu jaoks on kõige kurioossem see, et selle näiva olukorra raames võeti vastutusele kolm kõrget Eesti riigiametnikku ja seda keriti läbi kogu õigussüsteemi. 

Kui enne kolleeg Ernits küsis, kas Eesti on õigusriik, siis selle kaasuse põhjal saab kinnitada, et Eesti on õigusriik õnneks, et meil on kohus. Eesti kohus on praegu see pidur või siis ka, vastupidi, see garantii, et päris lõpuni see omavoli kesta ei saa. 

Aga nüüd konkreetselt selle arutelu juurde. Alustan lõpust ehk sellest, mis tulemuseni ja kuidas põhiseaduskomisjon jõudis. Nimelt oli kõigepealt komisjoni esimehe Ando Kivibergi ettepanek menetlusotsuste juures eelnõu tagasi lükata. See ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud komisjonis toetust, selle poolt oli ainult komisjoni esimees ise. Ülejäänud komisjoni liikmed olid selle ettepaneku vastu. Osa komisjoni liikmeid kahjuks puudus istungilt ja osa komisjoni liikmeid ka ei hääletanud. 

Komisjoni esimees tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg. Urmas Reinsalu, kes oli kohal härra Seedri asendusliikmena, tegi ettepaneku määrata komisjoni esindajaks Ants Frosch. Seejärel härra Kiviberg taandas end ja konsensusega määrati mind siia ettekandjaks. 

Kogu selle arutelu terav punkt seisnes selles, et tuli välja, et härra Heldna oli siiski välja selekteeritud. Komisjonis selgus kogu materjal ja need ütlused, mida andsid ka Kaitsepolitseiameti peadirektor ja peaprokurör. Endine peaprokurör Parmas, kes osales Teamsi vahendusel, tõi selgelt välja selle vastuolu, et ametiasutuste endised juhid ei näinud probleemi. Aga samal ajal tõid komisjoni liikmed ja ka kutsutud külalised – härra Heldna kaitsja, endine juhtivprokurör härra Kurm ja ka Heldna ise – väga selgelt esile need asjaolud, mis kinnitasid, et selle juhtumi puhul oli pigem – see on nüüd minu hinnang – tegemist kätemaksuaktsiooniga konkreetse ametniku vastu, kellel oli tekkinud Kaitsepolitseiametis töötamise ajal vastuolu eelmise Kaitsepolitseiameti juhi härra Sinisalu ja vastuluure juhi härra Tootsiga. 

Selleks kasutati nüüd sellist meetodit, et kolme aasta vältel ei leitud võimalust tõsiselt seda protsessi või selle juhtumi tekkimist ennetada. Mul kerkis küsimus, kas neid ennetuse puudumise juhtumeid on ka teisi olnud. Komisjonis tuli juttu ka Tartu juhtumist, konkreetselt härra Humala juhtumist ja sellest, kas oleks võinud seda ennetada. Kaitsepolitseiameti peadirektor ütles, et seda ei saanud ennetada. Ma usun, et neid arvamusi on tegelikult juristide hulgas teisigi ja hoopis vastukäivaid sellele, et ei olnud võimalik ennetada. Paraku ka tollel juhtumil pigem seati lõks üles ja siis, kui oli vaja, löödi see lõks kinni, nii nagu juhtus ka Heldnaga. 

Aga ilmestamiseks kasutan ma Margus Kurmi selgitust komisjonis. Kõigepealt pidas ta uurimiskomisjoni moodustamist hädavajalikuks, et parlament saaks oma seisukoha kujundada. Tema hinnangul ei oleks kõnealust kriminaalmenetlust tohtinud algatada ega viia süüdistuseni, kuna süüdistuse esitamisel ei järgitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid. Kõik asjaolud, mis kohtumenetluses hiljem määravaks said, olid tema sõnul teada juba enne menetluse algust ehk prokuratuur omas juba enne menetluse algust kogu materjali ja oleks tegelikult saanud kujundada seisukoha, et siin kriminaalasja ei ole. Ta tõi esile Eerik Heldna ametisse nimetamise ja roteerumise õiguspärasuse, mille kohta Kaitsepolitseiamet jõudis 2020. aasta sügisel seisukohale, et toimunu võib olla ebaeetiline, kuid mitte õigusvastane. See hinnang on talletatud kahes ametlikus dokumendis, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudus alus. Rääkimata sellest, et seisukoht kujundati ligi kolm aastat enne, kui alustati kriminaalmenetlust. 

Eerik Heldna suhtes astuti tema sõnul juba enne kriminaalmenetlust rida samme, mis olid suunatud tema ametikohalt eemaldamisele. Pöördumisi tehti siseministrite, kantslerite, Sotsiaalkindlustusameti juhi ja sisekontrolli poole. Sarnaseid samme aga ei tehtud mitte ühegi teise ametniku suhtes, kes analoogsetel asjaoludel roteeriti teistesse julgeolekuasutustesse, konkreetselt näiteks neli inimest Välisluureametisse. Sündmuste kogumit hinnates joonistus Margus Kurmi sõnul välja muster sihikindlast tagakiusamisest ja karjäärivõimaluste takistamisest. Ja kuna kohtumenetlus on täiesti eraldi ja iseseisev, siis selleks, et saada siin see õhk puhtaks, on komisjoni moodustamine tema hinnangul hädavajalik. 

Selle arutelu käigus kerkis eraldi ka küsimus järelevalvemehhanismide kohta. Komisjonis esinenud peaprokurör ja Kaitsepolitseiameti peadirektor ei pidanud vajalikuks ei selle komisjoni moodustamist ega ka võimalust täiendada järelevalvemehhanisme. Nii kinnitas Kaitsepolitseiameti peadirektor, et toimivad järelevalvemehhanismid on juba olemas ja ka konkreetse teemaga on tegelenud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ning õiguskantsler tegeleb praegu sellega.

Peaprokurör kinnitas, et prokuratuuris toimub ka koostöös justiitsministeeriumiga sisekaemus ja vajadust väljastpoolt prokuratuuri seda juhtumit hinnata ei ole olemas. Konkreetselt uurimiskomisjoni loomise välistas kaitsepolitsei peadirektor ka sellega, et kaitsepolitseid väidetavalt kontrollib eri väljadel juba üheksa institutsiooni ja selle uurimiskomisjoni moodustamine ei anna midagi uut juurde. 

Aga tekkis küsimus, selle tõstatas härra Reinsalu, mis põhjusel siiski justiitsminister pidas vajalikuks vabandust paluda kolme kõrge riigiametniku ees. Kui kõik toimus justkui seaduspäraselt, siis miks on see vabandus toimunud? Põhiseaduskomisjoni esimees ei saanud võtta justiitsministri rolli, et selgitada välja, mille eest siis üldse vabandada oli. 

Kerkis üles ka küsimus, kas Kaitsepolitseiameti peadirektor saab aru olukorra tõsidusest nii konkreetse juhtumi raames kui ka laiemalt järelevalve küsimuses. See Heldna väljaselekteerimine –kogu selle kaasuse kolme inimese puhul tekkimine oli eeskätt seotud just kättemaksuga või välistamise aktsiooniga Heldna suhtes, sest see oli Heldna pensioni küsimus, millega ka teised politseijuhid hammasrataste vahele jäid. Heldna puhul oli ka täiesti selge, et kuigi teda jälitasid ja teostasid aktsioone institutsioonid, siis nendes institutsioonides pidid neid otsuseid vastu võtma konkreetsed inimesed. 

Sellele, kes kuidas ja mida otsustas ja miks need asjad käima lükati, saab vastata ainult uurimiskomisjon. Ma kardan, et sellele küsimusele ei saa vastust ka julgeolekuasutuste komisjonis. Sest komisjon on küll formaalselt volitatud päris palju tegema, aga reaalses elus puudub sisuline järelevalve Kaitsepolitseiameti, aga ka teiste julgeolekuasutuste üle. Seda möönsid komisjoni istungil päris mitmed osalejad. Samuti rõhutas seda Heldna ise, kes on staažikas töötaja nii politseis kui ka kaitsepolitseis. Ta kinnitas, et kui ta oleks teadnud, kui oluline on tegelikult efektiivne ja tõhus kontroll, siis ta poleks omal ajal Kaitsepolitseiameti töötajana astunud neid samme, mis tegelikult kontrollisüsteemi aitasid vältida, ja loonud süsteemi, mis toimib. 

Ühesõnaga, ta oli ise selle süsteemi loojate hulgas, mille ohvriks ta tegelikult paraku langes. See on kurioosum, aga nii see on. See on selline "revolutsioon sööb oma lapsi" olukord tema jaoks. 

Mina küsisin Kaitsepolitseiameti peadirektorilt, millest tuleneb tema vastuseis uurimiskomisjoni moodustamisele, kui tema hinnangul pole põhjust midagi varjata. Seepeale härra Palloson kinnitas, et loomulikult parlamendil on uurimiskomisjoni võimalik moodustada ja kui selline otsus langetatakse, on ta valmis komisjoni ette ilmuma. Ta kinnitas samuti, et Kaitsepolitseiametil ei ole midagi varjata. 

Ma paraku vist ei ole nõus sellega, sest suur hulk Kaitsepolitseiameti tegevust on kaetud riigisaladusega ja riigisaladust tegelikult härra Palloson peabki varjama. Siin on teatud kahestumine või vastuolu. Muidugi tuleb komisjonis rääkida, mida küsitakse, aga tõenäoliselt ei lähe keegi vabatahtlikult rääkima sellest, kuidas asjad tegelikult on. Mina arvan küll, et Kaitsepolitseiamet varjab oma tegevust. 

Võimalike tagajärgede kohta oli Urmas Reinsalu selgitus. See oli Evelin Poolametsa küsimus, mis saab siis, kui see komisjon moodustatakse, ja mis saab siis, kui komisjon tuvastab, et tõepoolest ongi toimunud selekteerimine ja ebaõige või ebaõiglane kohtlemine ja seejuures on Eerik Heldnat diskrimineeritud. Härra Reinsalu selgitas, et võimalike tagajärgede kohta on see küsimus spekulatiivne, kuna kõik sõltub sellest, milliseid järeldusi uurimiskomisjon oma töö käigus teeb. Samuti osutas ta, et olukorras, kus nii endine politsei peadirektor, endine Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja kui ka keskkriminaalpolitsei juht on väljendanud seisukohta, et menetlus võis olla selektiivne, tekib vältimatult küsimus, kuidas sellesse peavad suhtuma kodanikud ja parlament. Parlamendi kohustus on oma rolli täita ja tagada, et oma riigis, oma inimestes ja oma õiguskorras oleks kõik lahendatud hoolsalt ja läbipaistvalt. See eeldab parlamendi ühist pingutust ega saa tugineda mugavusotsustele. 

Komisjoni esimees võttis arutelu kokku, rõhutades, et tõstatatud küsimused on õiged ja asjakohased, kuid samas tegi ta järelduse, et enne erilahenduste juurde asumist ehk uurimiskomisjoni moodustamist tuleks kasutada maksimaalselt ära olemasolevad järelevalvemehhanismid. Sellega arutelu lõppes. Selle arutelu tulemust ma tutvustasin teile alguses. Põhimõtteliselt on võimalik, ma usun, et mitte ainult parlamendi liikmed, vaid ka avalikkus teab, et need arutelud on kenasti YouTube'is olemas. See konkreetne arutelu oli selline, et seda soovitaks küll kõigil vaadata. Aitäh!

Teile on mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Ettekandja! Endine peaprokurör Norman Aas on, no näiteks, ma tsiteerin ühte: kui mõni tõend on kogutud niinimetatud seaduse äärealasid testides, siis on suur kiusatus seda ka prokuröridel kasutada. Ja kuidas sina, sinu kogemuse järgi, kas endine peaprokurör, kui ta nii ütleb, räägib seda, mis tegelikult ka prokuratuuris on? Seesama soov võita – on ju elementaarne, et kaotajaks ei taha keegi minna. See tähendab, et minna igal juhul edasi, sõltumata sellest, kuidas need tõendid on saanud. Muuseas, selles loos, see on väga oluline tsitaat ka kogu selle Heldna loo juures.

No seda, mida Norman Aas ütleb, seda ta teab, ma arvan, et omast käest. Ma lisaks siia kõrvale, et loomulikult see võistlevuse põhimõte kohtumenetluses ja nii edasi, kõik see on kena. Ma ei tea, kuidas see praegu toimub, aga päris mitmeid aastaid oli võimalik selgelt näha, kuidas Kaitsepolitseiamet, ma ei tea, kas täiesti teadlikult või juhuste sunnil ja elulistel asjaoludel, hakkas läbi põimuma prokuratuuriga ja prokuratuuri kriitilist meelt jäi väheks. Jäi väheks resoluutsust oma mundriau hoidmisel, et kaitsta seda, et mitte minna tegema kas uurimisasutuste või julgeolekuasutuste tellimust. Norman Aas teab, millest ta räägib.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatasin seda videot, mida sa soovitasid ka teistel headel kolleegidel vaadata, ja mul on üks küsimus seoses sellega. See puudutas seda aspekti, kui tekkis jutt, et Kaitsepolitseiamet püüdis ennetada Heldna poolt siis kunagi tulevikus toimepandavat kuritegu. Ma saan aru, et seda siis, selle ennetamisega tegeldi umbes kolm aastat, et ta ei saaks minna. Vähemalt see mulje mul jäi. Aga et miks teiste suhtes ei algatatud, oli see, justkui teised ei olnud taotlenud seda eripensioni siis veel, kuigi Heldna tegi ka seda kolm aastat hiljem, eks ju, või hiljem, mitte esimesel päeval. Kas nüüd on ka teistel nendel ametnikel karta, et tulevad kriminaalmenetlused, või see oli ikkagi mingi häma, mis meile aeti?

No ma ei saa kinnitada, et teistel ametnikel ei tule kohtumenetlusi, aga terve mõistus, ja ma loodan, et Eesti õigussüsteem lähtub siis tervest mõistusest, et kui Riigikohus on asjale punkti pannud, siis teiste ametnike kallale ei minda. Ja mulle meenub ka Teamsi vahendusel koosolekul osalenud endise peaprokuröri seisukoht, et noh juhtus, aga nii on, tuleb edasi elada. See möönmine muidugi on suhteliselt ebaeetiline, et endale tuhka ta pähe ei tahtnud raputada, see oli täitsa ilmne. Teiste ametnikega seda, ma loodan, ei juhtu, aga see, kas justiitsministri vabandus on piisav kompensatsioonimeede konkreetselt Heldnale ja ka teistele, kes olid kohtu all, sellele ma vastust ei tea.

Peeter Tali, palun!

Jaa, austatav Riigikogu esimene aseesimees ja veel lugupeetum ettekandja! Teie, härra Frosch, olete oma taustalt väga kogenud riigiametnik. Seepärast ongi mul teile väga konkreetne küsimus. Mille jaoks on vaja seda uurimiskomisjoni luua? Kui ma loen seda otsuse eelnõu ja kui ma loen ka julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni funktsiooni või töö kirjeldust, siis see täpselt üks ühele kattub. Miks on vaja eraldi komisjoni teha, kui see on täpselt julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni töö? Seletage mulle palun see lihtsalt ära!

Ma ütleks teile seda, et julgeolekuasutuste erikomisjon tegeleb siiski üldisemate teemadega. Jah. Konkreetne kaasus eeldab selgelt, ütleme siis, tähendab, see erikomisjon annab ka võimaluse minna konkreetse juhtumiga süvitsi ja vastava ressursi olemasolul saab seda teha. Kui minna nüüd tegelema julgeolekuasutuste komisjonis selle kaasusega süvitsi, siis see komisjon ei tee aasta jooksul kuni järgmise aasta lõpuni mitte midagi muud enam. Parlamendil on see võimalus, see hoob antud ja me peaksime seda hooba kasutama.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on veel korra küsimus selle ennetamise kohta. Ma mõtlen, et kui kuritegu polnud toimunud ja tegeleti ennetamisega ühe inimese ja isiku puhul, mitte n-ö kõigega, aga samas ei tehtud ühtegi liigutust selles suunas, et, ma ei tea … Käidi rääkimas maksuameti juhi või Sotsiaalkindlustusameti juhi või politseiga, et Heldna ei saaks ühel või teisel kohal tööd. Aga selles osas, et seda alust ei tekiks või neid otsuseid tühistada, ei tehtud ühtegi pingutust. Ma ei saa aru, milles see ennetamine täpselt seisnes.

Jah, see küsimus jäi ka härra Heldnal ja härra Kurmil õhku. Ja ega ausalt öelda ei saanud sellele ennetuse teemale adekvaatset vastust ei peaprokurörilt ega ka kaitsepolitsei peadirektorilt. Ma ei tea, kas ennetamine oleks seisnud selles, et Heldna oleks tulnud siis ametist vabastada selliselt, et teda poleks üldse kuhugi riigiametitesse enam tööle võetud. Raske öelda. Aga see mulje jäi küll, et vastuolu, mis Heldnal tekkis oma kolleegidega Kaitsepolitseiametist, tõi kaasa need suhteliselt drakoonilised meetmed tema vastu ja kaasnevalt ka politsei peadirektori ja keskkriminaalpolitsei direktori vastu. Aga seda ennetamise teemat me põgusalt mainisime. See kerkis ka selle Tartu juhtumi puhul. Seal, tõesti, kui prokuratuur või kaitsepolitsei oleks soovinud oletatavat saabuvat kuritegu ennetada, siis oleks saanud seda ennetada, kuigi me nüüd tagantjärele ju teame kohtulahendina, et kuritegu ei olnud. Aga ma arvan, et ka tolles juhtumis pigem ei soovinud jõuamet ennetada, vaid soovis saada tulemust. See tohutu orienteeritus tulemusele ja selle kõrval inimeste põhiõiguste äraunustamine on vast midagi sellist, millega tulevikus peale seda konkreetset juhtumit enam ei tule meil vastakuti seista. Aga selleks oleks mõistlik see juhtum üksipulgi lahti võtta ja seda saab teha ainult uurimiskomisjon.

Peeter Tali, palun!

Austatud Riigikogu esimene aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei saa päris täpselt aru, mida te mulle vastasite, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tegeleb mingite suuremate asjadega. Teie jutus on siin teatud vastuolu. Kui te toote välja, et eraldi on vaja seda kaasust väga põhjalikult uurida, miks ei saa seda ikkagi teha julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon? Kui te viitate tööajale, siis juhin tähelepanu, et kodu- ja töökorra seadus ütleb, et erikomisjonide tööaeg ei ole mitte ainult esmaspäeval poolteist tundi, vaid ka neljapäeviti alates kella neljast kuni igavikuni. Pluss võib komisjoni esimees korraldada istungeid ka istunginädala reedel, kui te komisjoni töökavas niimoodi kokku lepite. Minu meelest saaks seda teha küll väga hästi niimoodi. Või mis teie arvate?

Ma ei tea, te peaksite selle läbirääkimise pidama ilmselt julgeolekuasutuste komisjoni juhiga. Aga ma veel kord rõhutan, et parlamendi uurimiskomisjon on täiendav meede ja täiendav võimalus parlamendile ja parlamendi liikmetele. See ei asenda julgeolekuasutuste komisjoni, see on täiesti konkreetses küsimuses tulemuseni jõudmiseks keskendunud meetod. See on üsna tavapärane kogu Euroopa parlamentaarses kultuuris ja ka Eesti parlamentaarses kultuuris läbi ajaloo. Ütleks, minu hinnang on see, et kui me jätame selle julgeolekuasutuste komisjonile, kahtlemata üldse inimeste motivatsioonis tööd teha, siis lihtsalt puhtfüüsiliselt ei ole seda aega. No see on minu hinnang. Sul võib olla teine arvamus, jääme siis sõbralikult eriarvamusele.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Madis Timpson, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma proovin teha lühidalt. Kui ma seda otsust lugesin, siis selle uurimiskomisjoni ülesanne oleks hinnata, kas süüdistuse esitamine ja selle kaitsmine kohtus oli õiglane ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlas. Milles on probleem? Probleem on minu hinnangul selles, et kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollivad eelkõige ikkagi kohtud – need ongi kohtud, mitte Riigikogu. Praegusel juhul on see kohtuasi läbinud kolm kohtuastet, lõppenud Riigikohtus, otsust te kõik teate. 

Tegelikult on see õigusküsimus ju lahendatud. Kui parlament hakkab hiljem hindama prokuratuuri otsuseid konkreetses kriminaalasjas, siis minul tekib küll natukene küsimusi poliitilise sekkumise kohta õigusemõistmises. Miks see on ohtlik? See võib meil kahjustada võimude lahususe põhimõtet ja samamoodi luua imeliku pretsedendi või ohtliku pretsedendi, kus parlament hakkab poliitiliselt selliseid kriminaalasju uurima omal käel ja see asi muutubki poliitiliseks vaidluseks. 

Kujutage ette, kui siin kohtus on mõni erakond, siis tuleb tema kohta õigeksmõistev otsus. Ma ei tea, kas praegu on mõni erakond uurimise all, võib-olla on. Tuleb õigeksmõistev otsus ja siis ülejäänud erakonnad hakkavad seda asja niimoodi uurimiskomisjoniga uurima, kuna neile see ei meeldinud. Ma arvan, et see ei ole väga hea praktika.

Üldiselt on need uurimiskomisjonid tavaliselt mõeldud süsteemsete probleemide uurimiseks, mitte ühe konkreetse kriminaalasja detailseks analüüsimiseks. See otsus keskendub natukene liiga konkreetsele juhtumile. Vaat, see on üks asi. 

Teine asi on see, et natukene minu hinnangul tekitab ohtu ka see, et me hakkame nagu politiseerima õiguskaitseasutusi. Õiguskaitseorganid hakkavadki kartma, et kui nad teevad nii, nagu mõni poliitik ei soovi, siis ongi poliitilised tagajärjed lihtsad tulema.

Minu hinnangul on meil praegu olemas päris piisavad järelevalvemehhanismid. Loomulikult saab neid alati parandada. Ma saan aru, et ka prokuratuur analüüsib ise seda juhtumit ja on teinud ka sisekaemust. Eelmine nädal saadeti kooskõlastusringile uus prokuratuuriseadus, kus ka selle case'i õppetunde on arvesse võetud. Kui ta siia jõuab, siis me saame ise seda paremaks teha, saame sellele keskenduda. 

Seega, minu hinnangul peaks süsteemne lahendus olema seadisandlikus protsessis, mitte konkreetses uurimiskomisjoni moodustamises. Riigikogu aeg ja ressursid võiks natukene optimaalsemalt kasutust leida. Minu hinnangul võiksime tõesti parem keskenduda süsteemsele järelevalvele. Kui eesmärk on parandada õigussüsteemi toimimist, siis võiksime keskenduda prokuratuurisüsteemi analüüsile, uue prokuratuuriseaduse kvaliteedile ja järelevalvemehhanismide tugevdamisele. 

Aga kokkuvõtteks, miks selle komisjoni moodustamine on minu hinnangul problemaatiline, on see, et ta ähmastab võimude lahususe põhimõtet. Teiseks, ta võib politiseerida õiguskaitseasutuste tegevust, keskendub liialt ühele kriminaalasjale ja see ei pruugi anda mingit praktilist tulemust. Eelkõige oleks see ohtlik poliitiline pretsedent. Sellega ma olen nõus, et tsiviilkontroll võiks meil parem olla. Sellega saab alati nõus olla. Ja sellega ma olen ka nõus, nagu härra Frosch viitas, et Eesti on õigusriik. Ka sellega ma olen nõus. 

Ühesõnaga, mina selle uurimiskomisjoni loomist ei toeta ja teen ka Reformierakonna nimel ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Peeter Ernits, palun! 

Auväärt juhataja! Kolleegid! Ma ei ole jurist, aga ma olen pikki aastaid töötanud uuriva ajakirjanikuna ja puutunud kokku väga paljude jõustruktuuride, õigussüsteemi inimeste, juhtidega erinevatel aegadel kuni praeguseni. Sel suvel pidasin ma väga pikki neljasilmavestlusi peaaegu kõikide Eesti õigussüsteemi ja jõustruktuuride tippjuhtidega. Me rääkisime õigussüsteemi sellest elukaarest ja nendest probleemidest. See ei ole praegu see koht, kus kokkuvõtet teha. Aga kui, Priit, sina vist või keegi nagu ütles – aa, Ants Frosch oli –, et kuidagi prokuratuur on kaitsepolitseiga kuidagi aegade jooksul nagu suhtub nagu leebemalt. Noh, vaadake, see on see aeg, kui mina suhtlesin väga tihedalt mõlema ametkonnaga. Ja taust on väga lihtne. Prokurörid, toona noored kenad naised ja kaitsepolitseis olid kenad noored mehed. Väga paljud on nad omavahel asunud kokku elama või elavad tänase päevani. Noh, selline puhtinimlik tähelepanek varasemast ajast.  

Ja minu seisukoht ja Keskerakonna seisukoht on see, et mis siin häbeneda. Ma arvan ka ja olen veendunud, et Eesti on õigusriik. Aga kunagi ei tule kahjuks seda üle vaadata.  

Mäletate, kuidas oli siin meil Meelis Kiili, kindral, asus Kaitseväes oma parlamentaarset raportit tegema? Ma ei ole kaitsekomitee liige, aga seal oli väga palju vastuolu, et noh, milleks seda vaja ja kõik ja nii edasi. Võitlus oli pikk, aga raport on ära trükitud ja võib isegi lugeda ja väga tore. Minu meelest parlamentaarseid raporteid võiks olla palju rohkem, aga see on praegusel juhul ühe parlamendisaadiku, eelkõige ühe, aga ka tema mõttekaaslaste jonn, et nad selle läbi surusid ja tegidki. 

Samamoodi võiks olla ka uurimiskomisjone tunduvalt rohkem. Ma olin omal ajal Tallinna Sadama komisjonis, samal ajal käis uurimine õigussüsteemides. Meil ei olnud neid võimalusi kedagi üle kuulata, jälgida salaja, aga see oli väga õpetlik, kuigi tekitas aeg-ajalt ka pingeid. Nii et tegelikult võiks neid parlamentaarseid raporteid erinevates valdkondades ja uurimiskomisjone olla tunduvalt rohkem. Nii et siin on seisukoht diametraalselt risti vastupidi kolleeg Madis Timpsoniga. Nii et rohkem valgust tuppa!  

Seda, et kartus, et mingid poliitilised erakonnad hakkavad tekki kiskuma enda poole ja teisi karistama, noh, minu seisukohalt seda tuleb täiesti välistada. Ka õigussüsteemi ja nende juhtidega nendel kohtumistel ma rõhutasin pidevalt, et see erakondlik lipp ei ole siin oluline. Oluline on Eesti riigi julgeolek, õigussüsteemi toimimine, õigusriigi tagamine ja koostöö selle eesmärgi nimel. Nii et seda võib karta, aga igal juhul mina isiklikult olen väga, nii-öelda paranoiline võiks öelda, kuigi paranoia on midagi muud, et seda ei juhtuks.  

Mis veel? Ma olen väga palju kokku puutunud ka toonase peaprokuröriga. Ma olen üldse kokku puutunud väga paljude peaprokuröridega nende ametiajal ja pidanud pikki vestlusi – sellest võiks pikad raamatud kirjutada – ka kaitsepolitsei juhtide ja paljude teistega. Nii et ma natukene tean seda, et ühelt poolt on olemas paragrahvid, seadused, aga teiselt poolt nende vahel inimesed, ja inimesed jäävad inimeseks. Kadedus, konkurents, ärategemise soov – ega see pole kusagile kadunud, see ei kaogi ära, ka 200 aastat hiljem või 200 aastat enne seda. Kõik see on ja jääb.  Ma olen ka tutvunud nende materjalidega, millest ei saa palju rääkida.

Hea kolleeg, viis minutit on täis. Kas võtame lisa? 

Jah, oleks küll võimalik, kui saaks.

Jah, kolm minutit lisaks. 

Auväärt! Selle kolme minutiga suurt midagi ei jõua. (Juhataja naerab.) Aga noh näiteks mõned detailid. Kui praegune või endine kaitsepolitsei peadirektor, ka lugupeetud inimene, olemata ametis, võib ka praegu juba suunata kõrgete ametnike tegevust. Ma tahaks teada, kas see tõesti nii on, kui see nii on. Või mitmesugused, mida ma tsiteerisin siin Norman Aasa. Kui mõni tõend on kogutud niinimetatud seaduse äärealasid testides, prokurörid üritavad seda kasutada. Selles loos on see väga oluline asi. Need ongi mõned tõendid, mis on kogutud, kuidas Norman Aas ütleb, seaduse äärealasid testides. Jälle üks selline moment. Või see, mida Norman Aas räägib jälle selle, mäletate, kunagi, 2021 või, Euroopa Kohtus oli see koeravorsti kaasus, mille kohta Norman Aas ütleb, tuletab meelde, et prokurör ei ole erapooletu.  

Ma ei jõua tsiteerida siin Margus Kurmi, kellega ma olen ka väga pikalt koostööd teinud eri aegadel.  

Nii et neid põhjuseid vaadata rahulikult üle, mis tegelikult on toimunud, mitte laskuda loomulikult ühe kriminaalasja, hakata nokkima seal, see ei tohiks olla eesmärk, seda peaks vältima, aga vaadata, kuidas reaalselt nende paragrahvide, olemasolevate puhul toimivad reaalsed inimesed, kuidas need süsteemid on üles ehitatud, olgu nad prokuratuuris, mis muuseas ei ole eriti tugevalt julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni hoole all. Ma mäletan seda varasemast ajast juba. Ja vaadata tuleks ja uurida tuleks protsesse, aga mitte konkreetselt mingisugune, et prokuratuur ja prokurörid või kaitsepolitsei võiksid hakata kartma, et tahetakse hakata kuidagi neid nuuskima või personaaliasse minna. See ei tohiks olla eesmärk.  

Minu arvamine on see, et Eesti siiski on õigusriik, aga seda võiks nagu tunduvalt rohkem eri kohtades ka parlamentaarsel tasemel üle nii-öelda, või testida ja öelda, et tõepoolest nii on. Mida me kardame! Oma riik on see ju, see ei ole mingi võõras. Aga noh, praeguses võõrandunud olukorras, kui poliitiliselt on see võõrandumine läinud ikka täiesti hulluks. Ma saan aru praeguse koalitsiooni …

Aitäh, aitäh, hea kolleeg! Kolm minutit on täis.

Jah, aitäh! Nii et võiks seda palju rohkem teha, uurimiskomisjone ja ka parlamentaarseid raporteid. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ja inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Minu arust kasulik ja väärtuslik arutelu käib praegu siin. Ma tänan oma kolleegi, eelkõnelejat härra Ernitsat, et ta tõi mängu kategooria nimega julgus. Ma juhin tähelepanu, et tõepoolest, meil on olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon. See, kui hästi see komisjon tööd teeb, kui usinalt ta teeb, sõltub väga nende inimeste, komisjoni liikmete vaprusest küsimusi tõstatada, vastuseid nõuda. Ma arvan, et täna oleme olukorras, kus julgeolekuasutuste järelevalve komisjon saab seda küsimust tegelikult palju põhjalikumalt käsitleda kui siiamaani. 

Kõnealused uurimise all olnud Eesti õiguskaitseorganite tippjuhid, õigemini nende lugu kindlasti väärib tähelepanu. Ühe korra on julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon seda küsimust käsitlenud. Eelmisel nädalal toimus avalik põhiseaduskomisjoni istung, kus see teema tõusetus. Antud eelnõu oli arutluse all just nimelt avaliku istungi vormis, et kõik saaksid jälgida, näha ja kuulda, mis need asjaolud on, mida uurida tuleb. Sealt tulid esile minu arvates päris olulised küsimused. Mina tegelikult väga tänan selle eelnõu algatajaid, sest vastasel korral tõenäoliselt tõesti oleks julgeolekuasutuste järelevalve komisjon senisega rahuldunud. Aga nüüd on võimalik sealt nii mõnigi teema kaasa võtta. 

Ja ma nimetan ka konkreetselt, mis mulle isiklikult ja personaalselt väga häirivana tundus. Kui ikkagi uurimisasutused leiavad, et julgeolekukontrolli läbiva isiku konfidentsiaalse vestluse käigus antud ütlusi on võimalik esitada kohtule tõendina, siis minu arust on see erakordselt ohtlik praktika, väga ohtlik mõtteviis niisuguse asja peale üldse tulla. Ma olen väga tänulik, et meil on kohtutel leidunud nii palju tarkust, et selline initsiatiiv tagasi lükata. Aga see näitab, et võib-olla tõesti kohati on üks või teine uurimisorgan läinud liiga hasartseks. On vaja korrale kutsuda, tähelepanu juhtida, mis on prioriteedid ja mis on tähtsuse järjekorrad meie riigi toimimise seisukohalt. Ma kindlasti ei pea seda õigeks, et meie julgeolekusüsteemi sellisel viisil, õhinal ja hurraaga, lammutama minnakse.

Aga ma tulen tagasi oma mõtte juurde. Minu meelest on meil olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ja käsitleme. Viisin sellesama temaatika ka komisjoni ette. Komisjoni liikmed leidsid, et jah, on vaja uurida, kutsume välja uuesti, uuesti kutsume välja, uuesti küsime ja uuesti nõuame vastuseid. Nii et kasutame ära need tööriistad, mis meil täna olemas on, ja kui me näeme, et need ei tööta, siis võime hakata uusi otsima. See on minu positsioon ja see on ka Eesti 200 positsioon antud küsimuses. Nii et ka meie leiame, et hetkel tasuks see eelnõu tagasi lükata, kuid küsimusi tuleb kindlasti käsitleda ja vastuseid tuleb nõuda. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit. 

Aitäh! Head kolleegid! Ma tahaksin siin rõhutada kolme asja enne, kui me läheme lõpphääletuse juurde. Need tulenevad eelkõige eelnevatest kõnedest, mida kolleegid, eelkõige koalitsioonifraktsioonidest, on rääkinud. 

Kõigepealt Reformierakonna esindaja. Siin on segi nagu pudru ja kapsad. Me algatajatena ei soovi mitte teostada järelevalvet Eesti kohtute üle, vaid jutt oli konkreetsest kaasusest, mis puudutas eelkõige prokuratuuri tegevust. Õigusriigi kohustuslik osa on parlamentaarne järelevalve jõuametkondade ja julgeolekuasutuste üle. Nii et eelkõige me pidasime silmas konkreetse kaasuse põhjal teha üldistusi ja järeldusi nii seaduste kui ka senise praktika muutmiseks, kui see on vajalik. Sellest kohtuotsusest ilmselgelt tuleb ka sisend parlamendile, et järeldusi on vaja teha. Nii et me ei teosta siin mitte kohtupidamist kohtute üle, vaid tahame teostada parlamentaarset järelevalvet eelkõige jõuametkondade üle. 

Kas seda on mõistlik teha uurimiskomisjoni formaadis või võiks seda teha julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis? Ma tuletan meelde, millest siin ka härra Frosch rääkis komisjoni esindajana, et seda on kindlasti efektiivsem ja mõistlikum teha fokuseeritud komisjoni tegevusega teatud kindlal perioodil, teatud kindla eesmärgiga. Seda me ju oleme, head kolleegid, teinud teiega Venemaa mõju uurimiskomisjoni moodustamisega. Venemaa mõjutustegevuse uurimiskomisjoni oleme me siin heaks kiitnud. Võiks ju öelda, et aga meil on olemas riigikaitsekomisjon, kes tegeleb riigikaitse ja julgeoleku küsimustega. Miks me teeme siis veel eraldi komisjoni ja võib-olla hakkame erinevate riikide kaupa tegema? Noh, nii nagu ongi praegu eelnõu esitatud ka osa saadikute poolt, et peaks teiste riikide mõjutustegevusi ka hakkama uurimiskomisjoni kaupa tegema. 

Aga ma arvan, et kui see on põhjendatud, fokuseeritud, spetsiifiliselt teatud ajaraamides konkreetse ülesandega, siis see on igal juhul efektiivne ja mõistlik. See on nüüd vastus ka neile, kes püüavad hajutada praegu seda teemade ringi ja ütlevad, et aga teeme seda julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni raames. Ma arvan, et see ei ole efektiivne ja mõistlik. 

Kolmas asi, mille ma tahaks välja tuua – ja ma vabandan, ma alustan veidi kaugemalt. Põllumajandusminister Terras rääkis valitsuse liikmena, et on vaja pensionäride ja laste pileti hinda tõsta. Peaminister Michal lükkas selle tagasi. See vaidlus käis siin mitu kuud üleval, lõpuks vist selgub, et ikka Michal jäi peale. Nüüd, põllumeeste rahastamise küsimuses rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et seda raha selliselt arvestuslikult, nii nagu Euroopa Komisjon järgmiseks perioodiks on arvestanud, ei peaks kõik sihtotstarbeliselt põllumajandussektorisse minema. Peaminister lükkas selle tagasi ja rahustas põllumehi. Ja nüüd need arusaamatud hämarad tegevused presidendikandidaatide ümber, jällegi segadused peaministriparteis. 

Miks ma nii kaugelt hakkasin, hea kolleeg? Nüüd me jõuame sellesama konkreetse uurimiskomisjoni moodustamiseni. Põhiseaduskomisjonis arutati, põhiseaduskomisjon jõudis järeldusele, et uurimiskomisjon on mõistlik moodustada. Koalitsioonisaadikud ei hääletanud selle vastu. Aga mis on vahepeal jälle toimunud? Jälle mingites hämarates tagatubades on ilmselt toimunud mingi muudatus. Näe, nüüd tuleb peaministripartei, kes nõustus põhiseaduskomisjonis uurimiskomisjoni moodustamisega. Keegi neist vastu ei hääletanud. Ma räägin peaministriparteist, eks ole, juhtivparteist, kes täna tegi ettepaneku hoopis vastupidise, kui nad käitusid põhiseaduskomisjonis. Nad tulevad ootamatult välja ettepanekuga, et nüüd me enam ei soovigi uurimiskomisjoni moodustamist. Vaadake, seisukoht on muutunud! 

Küllap me tulevikus saame ka teada, mis on tegelikult need põhjused olnud. Ma ei tea, kas mingitest meilidest või SMS-idest, aga ma usun, et me saame teada need tegelikud põhjused, miks seisukoht on muutunud. Ma loodan, et me saame teada. Võib-olla sellesama uurimiskomisjoni raames, eks ole, mille me kas moodustame või ei moodusta. Aga võib-olla see ongi kartus, et need SMS-id ja meilid ilmuvad välja selle uurimiskomisjoni raames. 

Seetõttu ma tahan öelda, et selline skisofreeniline meeltemuutus kindlasti ei suurenda usaldust riigi vastu ega peaks olema kohane õigusriigile. Ja mina kutsun üles, head kolleegid, teid tervemõistuslikult toetama selle uurimiskomisjoni moodustamist. See on omaette kvaliteedimärk või usalduspitsat sellele protsessile. Kui siin öeldakse, et ei olegi vajadust, et lõplik tõde on välja selgitatud, nii nagu kolleeg Timpson siin ütles, siis praeguses olukorras, kus see on nii suure avaliku tähelepanu all ja kus valitsuse liige on pidanud vajalikuks vabandada ka kohtualuste ees, on see kindlasti koht, kus parlament peaks tegutsema selle uurimiskomisjoni abil. 

Nii et, head kolleegid, ma kutsun teid üles jälgima head parlamentaarset kontrolli ja olema nõudlikud selles küsimuses ja toetama selle uurimiskomisjoni moodustamist. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Selle eelnõu juures me oleme nüüd olukorras, kus põhiseaduskomisjonist ei ole meil otsust ei see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ega ka esimene lugemine lõpetada. Selles mõttes, hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, teil ei olegi põhjust, te ei teagi, millisel seisukohal Reformierakonna fraktsiooni liikmed, kes selles komisjonis olid, olid. Kuna hääletust esimene lugemine lõpetada ei toimunud. Nii et see etteheide, võimalik, et nad on meelt muutnud, ei saa olla mitte kuidagi kohatu. Hääletusele pandi üksnes see, et esimesel lugemisel tagasi lükata, ja see ettepanek ei leidnud toetust. (Saalis räägitakse.) Jaa, kuula, hea kolleeg, nüüd ma kohe jätkan. Jaa, tõepoolest, kui komisjonist otsust ei tule, siis jah, üldjuhul tõepoolest loetakse, et esimene lugemine lõpetatakse, ent meile on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut me peame hääletama. Aga enne, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma tahan stenogrammi jaoks teha täpsustuse, kuna istungi juhataja kommentaar ei olnud täpne. Nimelt, Reformierakonna esindajate seisukoht on muutunud, sest nad komisjonis ei toetanud tagasilükkamist, aga nüüd tegi Timpson ettepaneku see saalis tagasi lükata. Ehk ma siit loen välja ikkagi väga selgelt, et Reformierakonna seisukoht on muutunud.

Hea kolleeg, saan teile märkuse, et te eksite, väga jämedalt eksite, sellepärast et meie praktika kohaselt on selge seisukoht see, et kui see n-ö tagasilükkamise ettepanek toetust ei leidnud, siis ei tähenda see automaatselt, et esimene lugemine on lõpetatud. Me oleme võtnud väga selge seisukoha, et see ei ole nii, et kui üks ei leidnud toetust, siis teine seisukoht on toetuse saanud. Nii et siin on teie seisukoht väga ebatäpne. Võtan veel kaks protseduurilist ja siis läheme hääletuse juurde. Aivar Kokk, palun!

Jaa, ma tahan ka, Toomas, natuke täpsustada. Jah, kui meie olime sinuga komisjoni esimehed mingil ajal, siis võis üldiselt hääletusele panna, et tagasi lükata. Tegelikkuses on ka eelmise koosseisu algusest peale tehtud siin majas otsus, et tagasilükkamise ettepanekuid ei tohikski teha, vaid on ettepanek esimene lugemine lõpetada, ja seal on võimalik vastu hääletada ja siis on teistpidi. Komisjonis on see hääletamine üldse valesti üles pandud.

Hea kolleeg, teen ikkagi veel selle täpsustuse, et me oleme siin selge seisukoha võtnud, et kui nüüd ka sinupoolse näite puhul esimene lugemine lõpetada ja see toetust ei leia, siis see ei tähenda automaatselt seda, et komisjon on teinud otsuse see tagasi lükata. Sellisel juhul tõepoolest – ma veel konsulteerisin kolleegiga kõrval – teoreetiliselt on võimalik teha läbi ka kaks hääletust. Antud juhul nagu oli, et põhiseaduskomisjonis algselt pandi hääletusele esimesel lugemisel tagasi lükata, see toetust ei leidnud. Põhimõtteliselt oleks olnud võimalus panna nüüd uuesti hääletusele teine seisukoht ja esimene lugemine lõpetada, aga see ei ole kohustuslik. Antud juhul, veel kord, nagu ma selgitasin, kui tagasilükkamise ettepanekut ei oleks ja antud juhul saalist tulnud, siis sellisel juhul oleks esimene lugemine lõpetatud automaatselt. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, püüame olla täpsed. Me räägime nüüd aiast ja aiaaugust. Mina ei vaidlusta tõlgendust komisjoni seisukoha kujunemise osas ja ärme räägime komisjoni seisukoha kujunemise osas, siin ei ole meil vaidlust. Mina räägin Reformierakonna liikmete hääletamisest. Ei ole vaja tõlgendada komisjoni seisukohta, siin me oleme ühte meelt. Ma räägin seda, et Reformierakonna esindajad komisjonis selle tagasilükkamise ettepanekut ei vastustanud, siin aga tulevad välja ettepanekuga see tagasi lükata. Nad käitusid komisjonis, ja see ettepanek, mis on tehtud, tõenäoliselt hääletavad erinevalt. Sellest mina räägin, Reformierakonna liikmete hääletamisest, mitte komisjoni otsusest ja selle tõlgendamisest.

Hea kolleeg, veel kord täpsustus. See, et … Ma isegi ei tea, kas nad hääletasid või mitte antud juhul, aga kui pandi hääletusele esimesel lugemisel see tagasi lükata, sellisel juhul, kui nad ei osalenud hääletusel või ei toetanud seda, ei tähenda automaatselt seda, et nad oleks toetanud selle esimese lugemise lõpetamist. Palun see endale meelde jätta.

Ma lubasin küll, et rohkem protseduurilisi ei võta, aga ma ühe korra olen liiga teinud Lea Danilson-Järgile. Võtan teie protseduurilise küsimuse ja siis on kõik. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Mul on selline täpsustav küsimus, kuna mina ei ole põhiseaduskomisjoni liige ja siin küll räägitakse, et Reformierakonna esindajad seal põhiseaduskomisjonis ei toetanud või olid vastu tagasilükkamisele esimesel lugemisel, kas saaks äkki ka nimeliselt välja tuua, et kes need inimesed olid. Sest täna ju esitati terve Reformierakonna nimel, fraktsiooni nimel siis tagasilükkamise ettepanek anti teile üle. Siis saaks nagu võrrelda, et need, kes ei toetanud komisjonis tagasilükkamist, ja nüüd siis täna saalis justkui peaksid seda toetama. Et me ikka täpselt teaksime, milliste inimestega konkreetselt on tegu, kes on vahepeal meelt muutnud.

Hea kolleeg! Kordan ma ei tea mitmendat korda, et see, et nad ei hääletanud tagasilükkamise poolt, ei tähenda automaatselt seda, et nad toetasid eelnõu esimese lugemise lõpetamist. See on see. Ma isegi ei tea, kuidas nad hääletasid. Minu teada oli seal ainult üks poolthääl, Ando Kiviberg minule teadaolevalt. Ma loodan, et ma ei eksi sellega. Selles mõttes Reformierakonna fraktsiooni liikmed pole selles hääletuses nii-öelda oma seisukohta kujundanud, mistõttu ei ole alust neile ka ette heita nii-öelda ühte või teist. Aga, head kolleegid, Ando, anna palun andeks, et ma ei võta rohkem protseduurilisi. (Õiendus saalist.) Ando Kiviberg, palun, protseduuriline!

Suur tänu! Aitäh, härra juhataja! Ma saan kolleege aidata. Kuna ma juhatasin istungit, siis täpsustuseks, et lihtsalt Reformierakonna liikmed ei osalenud hääletusel. Ei olnud vastu hääletamist, ei olnud poolt hääletamist, ei osalenud hääletamisel.

Suur tänu teile, head kolleegid! Veel kord, Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 790 esimesel lugemisel tagasi lükata ja saalikutsungi järel me seda ettepanekut hääletame. Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seedri, Aivar Koka, Andres Metsoja, Lauri Laasi, Andrei Korobeiniku, Mart Maastiku, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Kersti Sarapuu, Aleksei Jevgrafovi, Priit Sibula, Diana Ingeraineni, Vladimir Arhipovi, Lea Danilson-Järgi, Tõnis Lukase, Jaanus Karilaiu, Ants Froschi, Peeter Ernitsa, Enn Eesmaa ja Leo Kunnase esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine politseijuhtide kriminaalmenetluse ja sellele eelnenud Kaitsepolitseiameti tegevuse õigusriigi põhimõtetele vastavuse uurimiseks" eelnõu 790 OE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

Selle poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu 790 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud "Maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks" eelnõu 792 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Üks hetk! Vabandust, Aivar Kokk! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See puudutab eelmist hääletust. Komisjonis oli täpselt seesama arutelu ja ma küsisin veel eraldi protseduurilise küsimuse Ando Kivibergi käest, et kui komisjon nüüd ei toeta seda ettepanekut, mille Kiviberg tegi, kas see tähendab automaatselt, et komisjon toetab, et eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ja seda mulle ka kinnitati tookord – ma ei tea, kas see siis ei ole jõudnud protokolli –, et tõesti, tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorrast tähendab see automaatselt seda, et komisjon toetab seda, et esimene lugemine on lõpetatud. Kuidas siis … Siin ongi nüüd tekkinud mingisugune vastuolu, ma saan aru.

Mul on väga kahju, hea kolleeg, et te ei ole jälginud Riigikogu istungit. Ma pean juba neljandat korda seletama. Tõepoolest, teie seisukoht, lähteseisukoht on õige, ent seda eeldusel, kui ei oleks tulnud tagasilükkamise ettepanekut saalis. Antud juhul Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut tuleb hääletada. Komisjoni otsus, jah, kui seda tagasilükkamise ettepanekut ei oleks tulnud, oleks olnud tõepoolest esimene lugemine lõpetada. Nii et selles mõttes on teil õigus. Aga saalist oli ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, nii nagu see tavapärane on. 

Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, mida, ühtegi sotsi küll ei ole siin saalis, aga sotside unistus oli see, et kodualune maa peab olema maksustatud. Seda nad kaitsesid siin mitmel korral ja sel hetkel Eesti 200 ja Reformierakond, ma saan aru, seda südames toetasid ja vastu hääletada ei saanud, kuigi siin tänase päeva jooksul on nii mõnigi Reformierakonna liige, kes siin kõnepuldis on olnud, on öelnud, et midagi teha ei ole, sotsid sundisid neid. 

On üks kõige halvem asi, mis üldse siin mootorsõidukimaksu kõrval on olnud, on ühel hetkel arvatud, et kodualune maa peaks maksustama. Me teame väga hästi, et oma maa oled sa ühel hetkel ostnud, sinna oled ehitanud omale maja peale, teinud sinna haljastuse ja kõike muud. Ja väga paljudes omavalitsustes on täna veel majaomanikul ka kohustus omavalitsuse maad, kõnniteed lumest puhtaks lükata ja muruplatsi niita. Igal pool see nii ei ole. Tallinn on otsustanud, et enam ei ole, aga näiteks Tartus tuleb igal hommikul kella seitsmeks see puhtaks teha. Ja nüüd on tänane valitsus siis otsustanud koos sotsidega, et kodualune maa võiks olla maksustatud ja seda võiks tõsta mitte 10% kaupa, vaid kui soov on, siis lausa 100% kaupa aastas. 

Minu arvates ja Isamaa Erakonna arvates on see väga halb seadus. Meie eesmärk ja ettepanek on see seadus tühistada ja et jätkuks selline olukord, kui oli 2013. aastast ... 

Ma väga vabandan! Head Isamaa fraktsiooni liikmed ja neile lähedal seisvad isikud, kas see ettekanne on teie jaoks väga ebahuvitav, et te niimoodi seal vestlete omavahel? (Selgitus saalist.) Ma palun virgatsil siis seda kontrollida, mis tehniline probleem seal on. Vabandan, ettekandja, olge head, jätkake!

Jah, 2013. aastast on kehtinud Eestis ikkagi olukord, kus kodualuse maa on maksuvaba. Nüüd eelmisest aastast on soovitud siis see, et kodualune maa peab olema maksustatud, küll on antud võimalus kohalikule omavalitsusele siis vabastada rahaliselt, kui on soov, kodualune maa maksust kuni 1000 euro ulatuses. Väga palju neid kohti ei ole küll Eestis, kus kodualune maa võiks maksta nii palju, mõned Tallinna piirkonnad on sellised. 

Aga küsimus on lihtsalt see, miks on üldse tekitatud olukord, kus omavalitsused peavad oma volikoguga iga aasta siis tegema otsuse, kas järgneval aastal kodualune maa on maksuvaba või mitte. Õnneks tänu sellele, et olid kohalikud valimised, siis enamus kohtades see otsus tehti. Aga millised otsused tehakse selle aasta sügisel 1. oktoobriks, seda me täna ei tea.  

Me teame, et oluline on see, et meil inimestel oleks kodud ka väljaspool Tallinna ja Tartut, erinevates piirkondades. Ja me teame, et kõikide inimeste sissetulekud ei ole ühesugused. Me loome olukorra, kus väiksema sissetulekuga, lastega peredel, pensionäridel on iga aasta hirm, et äkki omavalitsus otsustab, et nende kodu alune maa läheb maksustamisele.  

Me teame, et maksud võivad tulla üleöö. Me oleme näinud viimase kolme aasta jooksul, kuidas on tekkinud erinevate toetuste kaotamine ja uute maksude tekkimine või maksude kasvamine, ilma et see oleks väga suurt diskussiooni tekitanud või arutelu siin saalis olnud, vaid tuleb kiirelt, tehakse otsus ära, sest koalitsioon nii on otsustanud.  

Me peame täna ikkagi vaatama väga selgelt, et inimeste maksukoormus on lakke tõusnud. Me soovime ju väga, et meil inimestel oleks oma kodud, et me ei looks sellist olukorda, et inimesed peaksid oma majadest välja kolima ainult sellepärast, et nad ei suuda maamaksu maksta.  

See tundub võib-olla, et noh, mis see siis lõpuks see summa ikkagi on. Aga mõtleme selle peale, et tänastel pensionäridel, kui suured need pensionid on või kui suured on täna kommunaalkulud. Me näeme, mis on olukorra loonud meile Lähis-Ida. Täna kütusehinnad, gaasihinnad, elektrihinnad on olnud tõusutrendis. Ja siis sinna kõrvale peaks veel tekkima olukord, kus inimene, kes on ise oma sissetulekuga, millelt on maksud ära makstud, on ehitanud, korras hoidnud oma kodu, peab hakkama ühel hetkel selle eest maksma.  

Me teame väga hästi, et nii Soome kui Rootsi, mille poole me pürgime ja alati jälgime, on väga selgelt need maksud jätnud ära, et hoida oma inimesi, kes on endale kodud rajanud. Ja me teame, et Eesti on üks selles mõttes rikkamaid riike, kus väga suurel osal inimestel on oma kodu või siis veel panga oma, mida iga kuu makstakse, lootuses, et ühel hetkel on pangale võlad makstud ja saadud korteriomanikeks. Paljudes riikides on rendipool, aga meil on omanikepool. Eks see on ka seoses sellega, et kui Eesti taasiseseisvus, siis reformi käigus oli võimalik enamus inimestel oma kodud erastada. On ka neid, kes jäid hammasrataste vahele, sest tagastati omanikele, ja kui olid seal korteris, siis võisid sellest korterist või kodust ilma jääda.  

Aga veel kord, tuleks nagu mõelda väga selgelt nende lubaduste peale, mis ühel hetkel antakse. Eelmise koosseisu ajal, kui arutati maa maksustamist, siis väga selgelt lepiti kokku, et üle 10% ei tohiks maamaks tõusta. Sotside eestvedamisel see number tekkis see, et võib lausa sada korda olla. Me oleme alati olnud seisukohal, ka siis, kui see maamaksuteema oli, et kodualune maa jääb maksuvabaks. Ka nendel aruteludel eelmises koosseisus oli see väga selgelt. No ei tohiks olla siin saalis selline olukord, et valimistejärgselt või koalitsiooni muutudes eelnevad kokkulepped tühistatakse. 

Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud ka toetavad seda eelnõu väga selgelt, sest me räägime ainult kodualusest maast praegu, mitte tootmismaast ega ärimaast, vaid kodualusest maast. See, et täna väga selgelt peaks olema ka jätkuvalt meil 0,15 hektarit üldplaneeringus kehtivas kohas või siis 2 hektarit mujal maapiirkondades maksuvaba, see võiks olla väga selge sõnum. Kümme aastat see väga hästi kehtis. Ja mul on ääretult hea meel, et Riigikogu neli koosseisu tagasi sellise otsuse tegi, sarnase otsuse, mida mul oli au Jõgeva Vallavolikogu esimehena ettepanekuna juba aastal 2011 teha. Riigis hakkas see 2013 kehtima. Aga millegipärast peale viimaste Riigikogu valimiste tulemusena koalitsioon – eelmine koalitsioon koos sotsidega kui ka tänane koalitsioon – püüab meie Eesti inimesi veelgi vaesemaks teha.  

Ja ma veel kord rõhutan, kodu omamine ja selle maksustamine ei saa olla täna prioriteet, sest omanikud ei ole võrdselt rikkad. Maja ise ei tee inimest rikkaks. Sissetulekud on väga erinevad ja see koormus, mis tekib maamaksust, ei ole kindlasti see, mis täna omavalitsustele peaks tekitama meeletut ka eelarve plusspoolt, sest see summa ei ole suur, aga inimeste jaoks on see summa suur. 

Nii et ma loodan, veel kord, et koalitsioon mõtleb ümber, nii nagu ta toetas eelmine nädal, kui teisipäeval sai siin üle anda eelnõu, et aktsiisitõus ära jätta, ja juba neljapäeval valitsus seda toetas, siis ma loodan, et täna on sama olukord kodualuse maa maksuga, et selle maamaksu ärajätmist toetab koalitsioon. Aitäh! 

Aitäh! Teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui palju sealt kokku siis raha on võimalik kraapida? See on kõik muutlik, aga mingis laias laastus.

Ma ei oska küll sulle öelda, palju üle riigi on võimalik seda kokku kraapida, lihtsalt tingimusel, et see sõltub ju, kui palju sa maamaksu küsid. Kuna praegu kehtivas seaduses on võimalik igal aastal maamaksu tõsta 100%, siis see on päris drastiline number. Täna inimeste jaoks on see väga suur number ja vabastus saab olla kuni 1000 eurot. Noh, kus omavalitsuses kuidas on tehtud, aga iga aasta 1. oktoobriks on võimalik seda otsust ümber muuta. Nii et see risk ja see koormus, mis me inimestele hirmu tekitame tänases niigi stressirohkes olukorras, kus me näeme, et hommikust õhtuni uksest ja aknast tulevad maksud ja hinnatõusud, ei peaks me oma inimestel sellist stressikoormust tekitama. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Auväärt ettekandja! Ma kuulasin su ettekannet põhjalikult ja tähelepanelikult ja no asi on tõesti hull, kui sa väidad, et inimesed peavad lausa kodudest hakkama välja kolima võib-olla. 

Aga mul on konkreetne küsimus. Maamaksu tõstmist tõlgendatakse väga erinevalt. Jutt 10%-st – kas seda võib teha või peab seda tegema? Kas kohalikul omavalitsusel on suveräänne vabadus jätta maamaks kehtima senisel kujul ja mitte tõsta, justkui need on kohalikud omavalitsused, kes tahavad tõsta? 

Kas see maamaks suureneb tulevikus ainult kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel või tehakse meil ju nüüd ka korralised hindamised, mis viivad maamaksu turuhinnaga jooksvalt kooskõlla ja sealt arvestatakse seda protsenti edasi? Tegelikult see korraline hindamine võimendab seda n-ö 10% või 50% või 100%. Võib-olla sa räägid lahti selle võimenduse ka.

Aitäh! Jah, täna kehtiv seadus on kahjuks selline, et sõltumata omavalitsusest tõuseb maamaks igal aastal vähemalt 10%. Iga uus hindamine tõstab ka seda. Ja omavalitsustele on antud võimalus tõsta 10%-lt 100%-ni, aga mitte mingit varianti ei ole seda 10%-list tõusu ära jätta, vaid see on täna seadusesse sisse kirjutatud. Ma ei tea, kas see oli Reformierakonna ja Eesti 200 või sotside nõue. Kui sotside tolleaegne minister seda ettekannet tegi, siis peab tunnistama, et ta ei saanud sellest seadusest mitte midagi aru. Järgmisel korral tuli siia tolleaegse sotside fraktsiooni esimees, tänane Kastre vallavanem. Temale oli väga suur üllatus, et äkki kodualune maamaks on ka ja 10% on selline number, mis ei sõltu enam temast ega omavalitsuse volikogust. Aga sotsidel oli väga selge seisukoht, et seda tuleb ikkagi kaitsta. Nii nagu nad tahtsid mootorsõidukimaksu kaks korda suuremaks teha, kui algul koalitsioonis kokku lepitud oli ja see ka lõpuks koalitsiooni ajal vastu võeti, nii on ka maamaksuga. Tõsta nii palju kui võimalik, et inimestel raske on. Meie, Isamaa Erakonna seisukoht on selge, et kodualune maa peab olema maksuvaba. Aitäh!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis tutvustab meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tere õhtust! Rahanduskomisjon arutas Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu esimeseks lugemiseks käesoleva aasta 23. veebruaril. Eelnõu näeb ette kodualuse maa maksuvabastuse riikliku regulatsiooni taastamist, et tagada koduomanikele endine pindalapõhine maksuvabastus, mitte praegu kehtiv maksuvabastus. Ka praegu on kohalikel omavalitsustel kuni 1000 euro summas vabastada kodualust maad maamaksust. 

Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon langetas järgmised otsused. Määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja ja võtta eelnõu esimene lugemine päevakorda täna, 18. märtsil ning lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Kolmanda ettepaneku kohta toimus hääletus. Aga nendest, kes olid kohal, siinkõneleja, Maris Lauri, Stig Rästa, Kersti Sarapuu ja Aivar Sõerd on olnud tagasilükkamise poolt. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Aivar Kokk, küsimus, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esinaine, siiralt, aitäh väga sisuka kokkuvõtte eest! Ma küsin lihtsalt küsimuse. Su kolleegid on tänase päeva jooksul mitmel korral maininud, et pahad sotsid on, mille pärast nad kõiki asju on teinud. See maamaksuseaduse eelnõu on ju ka selgelt sotside nägu. Sotsid ei ole enam koalitsioonis. Äkki peaks nüüd vaatama ümber, et see halb asi ikkagi tühistada? Või ei ole seda teil uues koalitsioonis arutatud?

Ma ei oska öelda, kas see on sotside nägu. Koalitsioon, kus olid sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond, selle muudatuse tegi. See muudatus on soodne mitte nii jõukatele inimestele ja soodne ka maal elavatele inimestele. Kui varem oli kohalikul omavalitsusel võimalik teha maamaksusoodustust pindalapõhiselt, kuni 1500 ruutmeetrile maast, siis nüüd on võimalik teha maamaksusoodustus kuni 1000 eurot maamaksu omanikele. Ja sellest soodustusest võidavad ikkagi vähem Pirita ja Kadrioru või ka Pärnu rannapargi kinnistute omanikud. Nimelt võis olla mitu tuhat eurot mõne Pirita või Kadrioru kinnistu 1500-ruutmeetrise krundi maamaks ja nad said selle 100% soodustuse, samal ajal kui keegi, kes oli vähem jõukas, elas ühetoalises korteris Lasnamäel, kelle maamaks võis olla 7.50, ja tema sai ka soodustuse. Kellele see oli siis kasulikum?

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma nüüd täpsustan. Ei, omavalitsusel ei olnud midagi otsustada, kas 1500 ruutmeetrit on vaba või mitte, see oli seadusesse sisse kirjutatud. Nii et need on kaks väga erinevat olukorda. Varem oli seadusesse sisse kirjutatud, et kodualune maa on maksuvaba. Täna on kirjutatud seadusesse sisse, et omavalitsus võib anda toetust. Need on kaks väga erinevat asja. 

Ja jumala pärast, ärge nüüd arvake seda, et kui on Nõmmel maja – ega sellepärast inimene rikas ei ole –, kui seal elab pensionär sees, et tema oma pensionist jõuaks maksta mitut tuhandet maamaksu. Sissetulek on täna ikkagi oluline selle koha pealt, kas sa jõud maksta mingeid makse või mitte. Maja on ehitatud mingil hetkel ja kinnisvara hind sõltub kohast, kohast ja veel kord kohast. Ühel hetkel on linn lihtsalt kasvanud sellisesse kohta või on see väga populaarseks läinud. Me loome ikkagi olukordi, kus väiksema sissetulekuga inimesed võivad elada väga heas kohas, kus kinnisvara hind on kõrge, aga tema sissetulek ei ole selline …

Aitäh!

… et seda maamaksu maksta.

See kehtib endiselt, nii et ma siiski parandan. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik anda maamaksutoetust, vaid ta saab vabastada selle Nõmme inimese, kellel ei ole suurt sissetulekut, aga on kallis krunt, kuni 1000 eurot maamaksu tasumisest.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Seleta mulle maakeeles ära, miks on kasulik n-ö kodualuse maa maksustamine. Miks see on hea?

Ma isegi ei ole kindel, kas see on hea. OECD riikidest on Eestis varamaksud kõige madalamad. Me kogume varamakse üsna minimaalselt. Maamaksu laekumise osakaal SKP-s oli 2000. aastal 0,39%, aga 2026. aastal on 0,21%. Varamaksude koormus on viimastel aastatel jõudsalt langenud. Aga soovitused Eesti maksusüsteemile on siiski vastupidised: maksustada kõrgemalt jõukamaid inimesi, sealhulgas vara järgi. Praegusel juhul läheb maamaksumuudatustega varamaksu koormus maamaksu osas madalamaks.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas te arutasite ka sellist asja, kuidas see maamaks näiteks mõjutab segregatsiooni, mis meil on tegelikult muutumas järjest suuremaks probleemiks? Need ajad, kui varalist erinevust väga ei olnud, inimesed elasid samades piirkondades koos, on ilmselt möödas. Kinnisvara on muutunud väga kalliks ja kipub tekkima selline segregatsioon, et on kallid piirkonnad ja tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste piirkonnad. Kas sellele võiks ka maamaksureeglid kuidagi leevendust pakkuda? Kuidas te seda eelnõu selles kontekstis näete? Te ütlesite, et vara tuleks rohkem maksustada. Kas teie arvates tuleks näiteks täiendavaid kinnisvarasid kõrgemalt maksustada?

Ei, mina ei öelnud, et varasid tuleks kõrgemalt maksustada. Ma ütlesin, et seda soovitatakse Eestile. Eestis on varamaksud väga madalad. Et kui otsida tulusid riigieelarvele, siis võiks otsida neid varade maksustamisest, aga segregatsiooni see kindlasti ei mõjuta.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 792 esimesel lugemisel tagasi lükata. Saalikutsungi järel me seda hääletame.

Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 792 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid 0. Seaduseelnõu 792 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme jõudnud 13. päevakorrapunktini, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 794 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Züleyxa Izmailova.

Head kolleegid! Teie ees on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on viia menstruatsioonihügieenitarvikute, lastemähkmete ja täiskasvanutele vajalike hügieenitarvikute käibemaks nullini. Nende konkreetsete toodete hulka kuuluvad menstruatsioonihügieenitooted – sidemed, tampoonid, pesukaitsed –, laste mähkmed ja täiskasvanute inkontinentsihügieeni tooted ja mähkmed. Eelnõu lähtub põhimõttest, et nimetatud tooted pole luksuskaubad, vaid vältimatu tervisehügieeni vahendid, millele peab olema tagatud võrdne ja taskukohane ligipääs. 

Käibemaksu vähendamine on kiire ning universaalne meede, mis alandab toodete lõpphinda ligikaudu 20% ning leevendab hinnasurvet väga laiale elanikkonnagrupile. Kui me seda eelnõu koostasime, siis vaatasime, kuidas teistes riikides sarnaste toodetega on. Väga paljudes riikides on need kas käibemaksuvabad või väga soodsa käibemaksumääraga. Ja mõjude analüüs, mis tehti Saksamaa näitel, näitas, et käibemaksumäära alandamine jõuab tarbijani täiel määral. 

Võib-olla toon välja ka selle tõsiasja, et rahvusvaheliste uuringute põhjal elab Eestis ligikaudu 47 500 12–18-aastastast tüdrukut, kellest iga seitsmes on vähemalt korra jätnud kooli minemata menstruatsioonitoodete puudumise tõttu. Hinnatundlikkuse tõttu on ligipääs sellistele tarvikutele Eestis raskendatud märkimisväärsel hulgal inimestestest, eriti just madalama sissetulekuga peredes ja kooliealiste hulgas. See põhjustabki koolist puudumist, sotsiaalset stigmat, terviseprobleeme ning mõjutab otseselt ka soolist võrdõiguslikkust. 

See eelnõu muudaks käibemaksuvabaks ka laste mähkmed, mis on väga suur kulu lastega peredele, sh puuetega inimestele. Praegu on Eestis niimoodi, et selleks, et nende toodete pealt saaks kas või mingitki soodustust, peavad inimesed pöörduma oma arsti poole ja nad saavad selleks mingi kaardi, mida peab veidi aja tagant uuendama. See tegelikult ei ole väärikas. Väga paljudes Euroopa riikides ongi need tooted vabastatud käibemaksust. See on täiesti normaalne, et inimesed saavad vältimatu hügieeni tooteid endale soodsamalt osta. Ei pea käima selleks arsti juures ja paluma, et andke mulle see tõend, et ma saaksin soodsamalt. 

Ma võib-olla tooksin veel välja selle, et seoses meie elanikkonna vananemisega on nende toodete tarbimine kindlasti tõusutrendis, neid läheb vaja. Loodetavasti mõistate seda. Sellel nädalal jõudis Riigikokku sotsiaalkomisjoni 4798 allkirjaga petitsioon, mis palub teha sama asja, kaotada käibemaks sellistelt hügieenitarvikutelt. 

Ma vaatasin valitsuse hinnangut sellele eelnõule. Valitsuse soovitus on see, et see eelnõu tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma vaatasin, mis seal kirjutatud oli. Oli vastupidi, toodud välja, et justkui sellel meetmel on suur riigieelarveline mõju, aga samas mõju toodete hinnale on väike. Saksamaal läbi viidud analüüsi tulemus näitab hoopiski vastupidist. Nii et, head kolleegid, kui teema on teile oluline, siis palun seda eelnõu ikkagi toetada. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan aru, et praegu on nende käibemaks 9%? Ma vaatasin Euroopa üldist pilti, aga ma hästi ei orienteeru siin. Mõned on küll 0%-ga, aga mõnel on ikka korralik 25%-ne ja 27%-line, kui ma õigesti aru saan – Rootsid, Taanid, Kreekad ja Ungarid. Mis see üldine pilt on ja kuidas see mõjub kohalikele, erinevates riikides elavatele naistele?

Aitäh küsimuse eest! Ei ole Eestis 9%. Eestis ei ole nendele toodetele erisoodustusega käibemaksu kehtestatud. Käibemaksusoodustusega saavad neid tooteid ainult need inimesed, kellel on selleks arsti poolt väljastatud tervisetõend. 

Teistes riikides, nagu te seal seletuskirjas võite näha, väga paljudes riikides on need tooted soodustusega, kas on nullmääraga või on mingi muu soodusmäär kehtestatud. Nagu ma ka eelnevalt rääkisin, nende tarvikute kättesaadavus just hinnatundlikumas inimeste grupis on reaalsus ja see põhjustab inimestele tegelikult ka erinevaid terviseprobleeme, kui need tarvikud ei ole neile kättesaadavad.

Ja minu arust on see ka lihtsalt inimväärikuse küsimus. Need ei ole sellised tooted, mille pealt peaks riik teenima, ja see kasu ei ole väga suur selle pealt. Tegelikult võiks kehtestada soodsama käibemaksumäära.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ettekandja! Vaat, keskkonnaalased eesmärgid on ka tegelikult ju meie jaoks olulised. Ma just mõtlen, kas te olete selle eelnõu raames analüüsinud seda, kuidas niisugune käibemaksu kaotamine võiks mõjuda inimeste tarbimisharjumustele. Kas nad hakkavad siis pigem korduvkasutatavaid tooteid vähem kasutama kui seni, kuigi eesmärk peaks olema just see, et me kasutame just korduvkasutatavaid tooteid ja tekitame vähem prügi? Kuidas te selle eelnõu mõju sellisele keskkonnasäästlikule käitumisele hindate?

Tegelikult mõjude analüüs näitab, et kui hinda alla tuua, siis nende toodete tarbimine kasvab. Ja kui te räägite keskkonnasäästust, siis järjest enam tootjaid toodavad keskkonnasäästlikult erinevaid hügieenitarvikuid, kasutades selleks naturaalseid looduslikke materjale jne. Aga praegu on tegelikult sellised tooted, mis on keskkonnasõbralikumad, veelgi kallimad ja tegelikult selle eelnõuga alaneksid ka nende keskkonnasäästlike toodete hinnad.

Peeter Ernits, palun teine küsimus!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on huvitav, et ei jõua kõike küsida. Aga näiteks siin on, et kokkuhoid on suhteliselt tagasihoidlik, et mähkmete pealt vist 5 miljonit ja menstruaaltoodete pealt mingi 9. See on selle mõte, nagu ma aru saan, käibemaksus, et toiduainetega nagu ei tule välja. Aga siin on huvitav mingi uuring, et mingi 6800 koolineiut ei ole tänu nendele, et neil ei ole võimalust muretseda endale neid menstruaalvahendeid, ei ole korra kooli pääsenud. Mingi Eesti uuring on. Kas selle kohta on natuke lähemalt ka, et mis regioone see puudutab? Kas need on mingid vaesemad piirkonnad või kust see arv on võetud üldse? See on see üldine, 47 500. On see mingist uuringust suuremast või?

Aitäh! Nagu ma ka ennist mainisin, tegu on rahvusvahelise uuringuga, mis on läbi viidud mõned aastad tagasi. Sarnane uuring on tehtud ka Tartu Ülikoolis. Kui teil on soovi, siis ma võin teile selle lingi saata, peale istungit näiteks, saate uurida lähemalt.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, me oleme järjest arutanud käibemaksuerandeid, et leida see ühisosa siin saalis. Tõepoolest, on ju teatud kaubad või teenused, nii nagu praegu arutluse all olevad mähkmed ja menstruaaltooted ja tõesti inimesed, kellel on uriinipidamatusega probleeme. See ei ole ju midagi sellist, mis on, ma ei oska öelda, mingi poliitiline taotlus. Siin võiks olla saalis ühisosa, et neile inimestele appi tulla. Kuigi Peeter Ernits ütles, et see mõju on ju tagasihoidlik, 5 miljonit, aga isegi kui riigi jaoks 5 miljonit on vähe, siis see 200 eurot aastas võib olla keskkoolilapsele või eakale väga oluline summa. Me ei peaks suruma kõiki arsti vastuvõtte tegema, retsepte küsima, et saada 9%-lise käibemaksumääraga tooteid. Tegelikult see on ju väärikuse küsimus. Kas olete minuga nõus?

Aitäh! Ma olen absoluutselt sellega nõus. Tõesti, praegu on ju väga teravalt see küsimus üleval, et inimesed ei pääse liiga kergelt arsti juurde. Tõepoolest, see on üks selliseid asju, mille pärast ei peaks tegelikult perearsti uksi kulutama. Kui me räägime näiteks menstruaaltarvikutest, siis siin ei ole tegu haigusega, siin on tegu sellise soolise eripäraga, mille puhul isegi arst sulle seda tõendit ei anna.

Lea Danilson-Järg, teine küsimus, palun!

Aitäh! Eelmisest küsimusest jäi täpsustamata. Kas ma saan õigesti aru, et näiteks need korduvkasutatavad mähkmed läheksid ka käibemaksuerandi alla, kui nad on korduvkasutatavad, mitte ühekordsed? Jah? Teine küsimus on mul selle kohta, kas te olete selle eelnõu raames analüüsinud, kas just selline viis on kõige kohasem ja otstarbekam, et aidata neid, kellel ei ole võimalust soetada neid hügieenitarbeid. Kas näiteks sama raha kasutades on võimalik saavutada see eesmärk ka mingil muul moel, näiteks koolide kaudu tasuta hügieenitooteid jagades? Tegelikult, isegi kui käibemaksu ei ole, siis mingi raha tuleb ju ikkagi nende toodete eest maksta, ka seda ei pruugi inimestel olla. Võib-olla seesama raha oleks kuidagi teisiti kasutades otstarbekamalt kasutatud. Kas te olete seda analüüsinud?

Aitäh küsimuse eest! Kui nüüd korraks see olukord läbi mõelda, siis me oleme siin juba rääkinud, et selleks, et näiteks eakas inimene, kellel on mingisugune tervisemure, saaks selle toote soodsamalt, siis peab ta pöörduma meditsiinitöötaja ehk perearsti poole. Ta saab sealt tõendi, millega ta läheb apteeki, mida ta näitab, ja siis ta saab selle toote soodsamalt. Loomulikult on ka selliseid algatusi juba sotsiaaldemokraatide poolt, kus kogutaksegi annetustena just nimelt neid naiste hügieenitarvikuid ja jagatakse neid koolides tüdrukutele. See on väga populaarne ja need tooted saavad alati otsa. Mis puudutab teie küsimuse esimest poolt, siis konkreetselt eelnõus ei ole käsitletud seda korduvkasutatavuse teemat, kuid minu hinnangul võiks see kehtida küll.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te juba tõite ka ettekandes selle välja, et tõepoolest, sotsiaalkomisjoni poole pöördusid rahvaalgatusega koolinoored. Noored neiud, kolm neidu koos õpetajaga, käisid seda tutvustamas. Väga lühikese ajaga olid nad kogunud üle 4700 allkirja sellele algatusele. Võib-olla ka selgituseks see, et koolineiud isegi ütlesid, et on vaheajad. Kui koolis on olemas võimalus neid saada või kui seda ka laiendatakse koolidesse, kus ei ole, siis on olemas vaheajad, aga vaheajal on täpselt samuti neid tarvikuid vaja.

Mul on hästi hea meel, et noored ise on selle algatanud. Seal ei ole mingisugust erakondlikku kuuluvust ega midagi. Nagu teiegi ütlesite, et see võiks olla erakondadeülene või vähemalt olla sinnapoole sihitud. Minu meelest on see ka küsimus, et kui mähkmed oleksid vabastatud, siis see kindlasti kergendab noortel peredel laste muretsemist, kasvatamist ja kergemini hakkama saamist.

Absoluutselt! Mäletan omagi kogemusest, kuivõrd palju neid mähkmeid ikkagi väikeste lastega kulub. Peredele on see ikkagi päris korralik väljaminek. Tõepoolest, ma arvan, et see eelnõu ongi sellepärast hea, et see on mõeldud toetamaks väga laia ühiskonna läbilõiget tegelikult, nii eakaid kui lapsi kui noori. Selles mõttes oleks ju väga tore, kui Eestis selline eelnõu vastu võetaks.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Ma arvan, et te olete hea saadik, kellelt seda küsida. Ka mina, kolme väikese lapse isa, oleme samamoodi täheldanud, et eks mähkmed maksavad omajagu palju, aga selline hea nipp on lapsevanematele, et tuleks minna korduvkasutatavatele mähkmetele. Sellega võib kokku hoida kuni 1000 eurot. Ma usun, et kindlasti peaks propageerima just korduvkasutatavaid tooteid, sest mähkmed lagunevad looduses 500 aastat ja see on globaalselt üha kasvav probleem. USA-s on see kolmas artikkel prügimägedel, naftatooted, lagunevad kaua. Pluss see, et eraldavad ka metaani seal prügimäel ja mõjutavad meil kliimat.

Jah, aga mis see küsimus oli? Aitäh! (Anti Haugas täpsustab küsimust.) Jaa, just, aitäh! Tegelikult oli kolleeg Lea Danilson-Järgil umbes sarnane küsimus ja me seda siin ka põgusalt arutasime. Jah, see soodustus võiks kehtida ka korduvkasutatavatele hügieenitarvikutele. Ma mäletan, et kui minu enda lapsed olid väikesed, siis ma mäletan, et tegelikult need olid veel kallimad kui need ühekordsed, aga õnneks on aeg nii palju praeguseks muutunud, et ka need ühekordsed tooted on juba päris okeid võrreldes nendega, mis nad kunagi olid, eriti just Euroopas. Kuna meil on Euroopas sellised kõrgemad ka tervise- ja keskkonnastandardid, siis ka need ühekordseks kasutamiseks mõeldud tooted on juba palju keskkonnasõbralikumad, kui nad olid varem.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mähkmete kohta küsimus. Lapsed, väikesed lapsed ja tegelikult üldiselt pere turvatunne. Me teame seda, et uuringute järgi üks oluline põhjus on loomulikult toimetulek, aga toimetulek on osa turvatundest peredel. Ja kui sul seda turvatunnet ei ole, siis ei pruugi neid lapsi ka siia sündida nii palju sellesse maailma. Äkki te avaksite seda poolt, milline see mõju võiks olla? Siin on väga erinevatest meetmetest räägitud ja minu hinnangul üks neist võimalustest, mida riik võiks teha laste heaks ja perede heaks, on seesama eelnõu, mida me siin praegu menetleme. Võib-olla te valgustaksite natuke seda poolt ka ja seda mõju?

Aitäh küsimuse eest! Jah, tegelikult on päris palju analüüsitud just seda küsimust sellest fookusest, mille kohta te praegu küsisite. Tõepoolest, kui vaadata inimeste otsuseid, mida nad teevad, siis pere loomine on väga suur otsus, mis praegu on Eesti jaoks tegelikult väga oluline, küsimus meie kestmisest, sellest, kuidas meie inimesed ennast siin tunnevad ja kui kindlad nad on homse ees. Praegu see tunne ei ole tugev. Kui meil on võimalik noori inimesi kuidagi rohkem julgustada ja pakkuda turvatunnet, siis ma arvan, et me peaksime kasutama kõiki neid võimalusi. 

Kui vaadata sisse, siis tegelikult need ei ole sellised meetmed, mis oleksid väga kallid, vaid need vajavad väikest reorganiseerimist. Loomulikult oleks palju abi ka sellest, kui meil kehtiks ka toidule soodsam käibemaksumäär nagu paljudes teistes riikides. Ka paljud meie naaberriigid on praegu toiduainete käibemaksu alla toomas ja tegelikult on see ka rahva hulgas väga soovitud. Nagu me nägime, siis oli see petitsioon, mis kogus üle 100 000 allkirja. Tegelikult inimesed väga ootavad selliseid meetmeid, mis tegelikult pakuksid reaalset leevendust igapäevasele majanduslikule toimetulemisele. Kindlasti oleks ka see eelnõu hästi vastu võetud inimeste poolt.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelust annab ülevaate meie hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Diana Ingerainen. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda ettepanekut 23. veebruaril. Rahanduskomisjonis oli Heli Rand, kes tutvustas sarnaselt praegusega, milles on selle ettepaneku sisu. Toimus ka väike arutelu. Rahandusministeeriumi poolt oli palutud Aet Külasalu, kes andis ka Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis ette rutates ütleb, et ei toeta käibemaksu alandamisega seda probleemi lahendada. Täpselt nii nagu siin, arutati veel hindadest ja toimetulekust ning mähkmete hinna kujunemisest turul. Võeti vastu ka kolm otsust, esimesed kaks konsensuslikult: teha ettepanek tuua eelnõu tänase täiskogu istungi päevakorda ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Tehti ka kolmas ettepanek eelnõu tagasi lükata, poolthääli oli 4 ja vastu 1. Aitäh!

Teil on vähemalt üks küsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh selle ülevaate eest, mida komisjon arutas! Mul on lihtsalt küsimus. Ma saan aru, et te kannate ette komisjoni materjale ja kõike, aga kas teie erakonnakaaslane, kes on sotsiaalkomisjoni liige, rääkis sellest pöördumisest ja analoogsest teemast, mille tõid koolinoored? Kas oleks ka mõistlik, et rahanduskomisjon arutaks seda teemat, mille on algatanud rahvaalgatuse kaudu noored? See näitab tegelikult, et see ei ole poliitiline. Selle on algatanud noored, need ei ole ei sotsiaaldemokraadid ega ilmselt mitte ühegi erakonna liikmed. Nad on selleks veel liialt noored, aga nad on selle murega tulnud. Järsku te võtate siit kaasa ka selle mõtte?

Suur aitäh selle ettepaneku eest! Muidugi me arutasime. Ma olen tegelikult koolitervishoiuga aastaid ja aastaid kokku puutunud ja mul on nii hea meel, et koolides on olemas juba need automaadid – kus on moodsamad ja kus vähem – ja et see kättesaadavus on olemas. Tõesti, kuidas katta see vahe nendele tüdrukutele, kes seda tõeliselt vajavad, see tuleb meil koos välja mõelda. Aga olen seda meelt, et see oleks vajaduspõhine ja täpselt sellele, kellele vaja, et need asjad oleksid kaetud.

Lauri Läänemets, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind ikka see sisuline pool huvitab. Ma võrdlen nüüd seda eelnõu ja maksumuudatust. Koalitsioonil ei ole enam ju seda probleemi, mis varem oli, et maksud peaksid olema ühetaolised, erandeid tehakse viimasel ajal vabalt. Vaadates, kuidas seda riigieelarvet tehti, kus 4000 eurot ja rohkem teenivad inimesed saavad kamba peale kokku aastas 120 miljonit – neil seda vajadust ei ole, ja me siin räägime tegelikult päris reaalsest vajadusest. Võib-olla te valgustaks meid nendest argumentidest. Kui neid viimase aja otsuseid kõrvutada, siis mulle tundub, et need argumendid peavad olema väga-väga hästi põhjendatud, miks inimesi reaalses mures mitte aidata, samal ajal, kui tundub, et raha on väga palju ja seda saab siia-sinna, vasakule-paremale loopida. Palun seletage! Ma praegu üldse ei saanud sellest lühikesest ettekandest aru.

Aitäh! Siin on praegu mitu asja koos. Ma toon ainult ühe siit välja, mis on tõesti uriinipidamatuse korral vahendid, mis inimestel oleks kasutatavad. See ei ole küll põhjus mitte arsti poole pöörduda. Mul on nii hea meel, et väga paljudel juhtudel suudab meditsiin aidata. On olemas diagnostikameetodid, on olemas ka ravimeetodid, nii medikamentoossed kui ka operatiivsed. Siin ei ole põhjust üldse anda ühiskonnale sisendit, et ärge sel puhul arsti poole minge, see on ainult hügieeniküsimus. Ei. Siin on olemas kompleksne lähenemine. Ma julgen küll praegu arstina öelda, et me suudame neid inimesi aidata. Siis ei ole see küsimus mitte ainult hügieenitarbest, vaid ikkagi kogu terviklikust käsitlusest.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 794 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja saalikutsungi järel me seda teeme. 

Väga lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 794 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Seaduseelnõu 794 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Ja oleme jõudnud, head kolleegid, tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) esimene lugemine. Nüüd on lõpuks teie kord, te olete seda kannatamatult oodanud, hea kolleeg, Riigikogu liige Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Head kolleegid! Ma näen kolleegide nägudelt, et kõik on seda kannatamatult oodanud. Ennist ei olnud nii palju inimesi saalis, aga minu eelnõu puhul on nii palju inimesi saalis. Aitäh teile, head sõbrad! 

Eelnõu on iseenesest väga lihtne. Tõepoolest, null protsenti käibemaksu võiks olla meil lastetoitudel ja imikute piimasegudel. Sissejuhatuseks võib-olla ainult nii palju, et meil on viimasel ajal väga palju juttu olnud peredest, perede hakkamasaamisest, sündivusest ja kõigest muust. Loomulikult on olnud ka väga palju juttu toiduainete käibemaksust. Nagu te teate, kui ennist oli siin juttu taaskasutusest, siis toiduainete puhul see ei ole soovitatav. Toiduaineid taaskasutada ei saa, need tuleb ikkagi uuena osta. Seetõttu kulub inimestel ikkagi loomulikult toidu peale väga palju raha, seda eriti ju siis, kui pere suureneb, mis on ka arusaadav. 

Alles täna oli toiduainete käibemaksu vähendamise otsuse eelnõu, mida toetati natuke laiemalt. Ma vaatan, et väga paljud fraktsioonid, kes ennist toiduainete käibemaksu langetamist toetasid, täna siin saalis kahetsusväärselt ei ole. Aga see on tõepoolest selline kahe otsaga asi. Ühelt poolt on see mõistlik ja vajalik otsus peredele ja see annaks päris suure kokkuhoiu. Ma olengi siin seletuskirjas välja toonud, kui suur see kokkuhoid võiks olla nendel, kes peavad kasutama mingitel erinevatel põhjustel piimasegusid. Aga me teame ka, et väikelaste toidu puhul, mis meil on erinevates poodides, ei ole tihtipeale võimalik alati teha kodust püreed, neid ikkagi ostetakse. See ei tähenda muidugi seda, et ei peaks tegema kodust toitu, loomulikult peaks, aga me teame, et tegelikult inimesed siiski ju ka ostavad neid lastele. Seetõttu need kulud võivad olla lapsevanematele ikkagi mitusada eurot, tuhandeid eurosid aastas. Kui siin vaadata näiteks piimasegu hindasid, mis on päris kõrged, erinevates poodides on need erinevad, eks ole, aga paarkümmend eurot, nelikümmend eurot kindlasti need hinnad võivad olla. See aastane kokkuhoid võiks selle eelnõu läbiminemisel olla peaaegu kuni 400 eurot aastas, mis, ma arvan, on noorele perele väga suur tugi. 

Mis oleks need positiivsed mõjud? Olekski perede kindlustunde kasv, lapse saamisega seotud majandusliku riski vähenemine, laste vaesusriski ennetamine, tervishoiukulude võimalik vähenemine, positiivne väärtussignaal peresõbraliku riigi poliitika kohta. Ma arvan, et see on ka hästi oluline, just see sõnum. Kui me oleme alati rääkinud, et olgu, toiduainete käibemaksu langetamine on kallis, põhitoiduainete käibemaksu langetamine, seda ka ei saa koalitsioon toetada, see on ka jube kallis ja see ei lähe hindadesse. 

Täna me näeme, et Läti on teinud sellise sammu, eks ole. Me saame nüüd väga hästi varsti võrrelda, kummal siis õigus on, kas Eestil või Lätil ja ülejäänud Euroopal. Aga see oleks riigieelarvele väga väikese mõjuga, hinnanguliselt circa 5 miljonit eurot – väga väikese mõjuga! –, noortele peredele, tõepoolest, noortele peredele, kellel on väikene laps kasvamas peres, oleks see mitmesajaeurone toetus. 

Ja kolmandaks, lisaks oleks see tegelikult väga oluline sõnum Eesti ühiskonnale, et jah, me mõistame, et need toidud on kallid, need toidud on vajalikud ja me oleme valmis riigina tegema selle sammu, et vähendada nende käibemaksu.

Suuremat, ma arvan, ei olegi mõistlik siin rääkida. Tõesti, erinevad riigid Euroopas erinevaid maksuerandeid kasutavad, ka see on kõik siin seletuskirjas välja toodud. Seetõttu ma lõpetan ja palun teil teha see väikene samm riigieelarvele, aga suur samm Eesti peredele. Aitäh!

Tänan teid särava ettekande eest, aga teile on mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin eelmisel eelnõul oli turu maht öeldud, et mensturaaltoodetel 25 miljonit, mähkmetel 45 miljonit ja kui palju sellega võidaksid inimesed ja pered. Aga piimasegude puhul ma ei leidnud seda, kui suur see maht võiks olla. Siin on küll öeldud, kui palju kokku hoiab, 200 eurot aastas või rohkem, aga kui suur see turg on Eestis? On sul teada? Ja kui palju sealt siis kokku annaks hoida käibemaksu ärajätmisel?

Aitäh, hea küsija! Mul selliseid eraldi andmeid ei ole, kui palju on turg piimasegudel ja kui palju on turg näiteks püreedel või muudel väikelastetoitudel. See arvutus on tehtud ühiselt koos. See on tuletatud sellest, et kui siin arutati aasta ja poolteist tagasi põhitoiduainete käibemaksu langetust, siis tegelikult põllumajandusministeerium oli juba Piret Hartmani eestvedamisel põhitoiduainete analüüsi tegemas ja seal olid ka väikelastetoidud. Seda ei olnud küll mitte null protsendiga, nii et see null protsenti on tuletatud ja saadud hinnanguliseks maksumuseks riigieelarvele 5 miljonit eurot. Aga kindlasti see ei ole nii täpne arvutus, nagu võiks teha Rahandusministeerium, kui ta teeks väga suure analüüsi, kui suur see turg täpsemalt on. Aga kuna põllumajandusministeerium on seda küsimust varasemalt arutanud, kui oli toiduainete käibemaksu langetus, siis sellest tulenevalt on riigieelarve kulu tuletatud: umbes 5 miljonit eurot.

Irja Lutsar, palun!

Hea juhataja! Hea Andre! Ma usun, et sa nõustud minuga, et kõige parem toit alla kuuekuusele lapsele vähemalt on rinnapiim. Tegelikult me ka soovitame anda rinnapiima kuni aastani. Kas sa ei arva, ja samuti neid püreesid ka, mis on tehases valmis tehtud, need on ikka mingil määral protsessitud. Kas sa ei arva, et kui me langetame imiku- või piimasegude toidu käibemaksu ja veel igasuguste püreede käibemaksu, siis me sellega nagu anname teabe, et tegelikult lapse kõige parem toit ei ole rinnapiim, ja langeb veel nende emade hulk, kes oma lapsi rinnapiimaga toidavad? Me tegelikult summa summarum nendele lastele ei paku kõige paremat toitu.

Aitäh! Kõigepealt ma alustan sellest, et ma absoluutselt nõustun sellega. Meditsiiniliselt mina olen kindlasti vähem haritum meditsiinis, kui olete teie. Aga ma arvan, et see, et rinnapiim on kõige kasulikum, see on ammuilma tõestatud ja kahtlemata täiesti, ei ole siin mingit küsimust.  

Aga ma arvan ka seda, et esiteks kõik pered ei saa või ei ole piisavalt rinnapiima pakkuda, eks ole. See on ka üks asi, millele tuleb nagu tähelepanu juhtida. Ma arvan tegelikult, et see, et meil on rinnaga toitmine, ütleme, päris kõrge, ma ei näe nagu seda ohtu, et nüüd inimene vaatab, et okei, ma saan nüüd natukene raha kokku hoida, ma siit nüüd lõpetan rinnaga toitmise varem ja ostan hoopis piimasegu. Ma ei usu tarbija sellisesse käitumisse. Täpselt vastupidi ma ei usu ka seda, et kui näiteks oleks meil väga kallid väikelaste toidud, siis äkitselt kõik arvavad, et tegelikult tuleb ikkagi seda kaalikat ja kartulit kodus keeta. Me kõik saame aru, et mingid asjad loomulikult võiksid käia perfektses maailmas täpselt nii, aga meil ei ole perfektset maailma. Ja mina väikelapse isana, mäletan täpselt samamoodi, tegin kodus seda püreed, aga ostsin ka poest, eks ole. Ma arvan, et tegelikult keskmine tarbija täpselt selline ongi, et kui on võimalik, ta teeb kodus, kui ei ole võimalik, ta võtab kaasa sinna reisi peale selle topsiku. Ma seda ohtu ei näe, et see tarbijakäitumine võiks kuidagi muutuda kardinaalselt tänu sellele, et tal on odavam alternatiiv. Lõppkokkuvõttes ma arvan, et peredel ja emadel eriti ei ole ju ainult küsimus selles, et rinnapiim on odav ja hea, vaid see on tegelikult ju ka lähedus lapsega ja kõik see, mis on see emotsionaalne pool. Ma usun, et ka sellel on väga suur mõju. 

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma usun, et on kindlasti tegu olulise ja peresid toetava algatusega. Palun selgitage, millist positiivset mõju ootate lastetoidu käibemaksu nulli viimisel just madalama sissetulekuga peredele ning kuidas see meede aitab kaasa laste heaolu ja võrdsemate arenguvõimaluste tagamisele. Kas on üldse kavandatud jälgida meetme mõju edaspidi?

Aitäh! See viimane küsimus on, ma arvan, väga hea. Alati, kui me räägime toiduainete käibemaksu langetusest, siis loomulikult on see argument, et see ei jõua hindadesse. Muidugi tuleb seda kontrollida ja ma arvan, et sellise väga sihitud ja väga kitsa lahenduse puhul me saaksimegi selle testi ära teha. Täna teeb seda Läti, eks ole, me näeme Läti pealt, kas need hinnad langevad või vähemalt see tõus peatub. Aga tegelikult on ka näiteks meil härra Luman minu teada öelnud, et aga teeme sellise sihitud ajutise katse, eks ole, siis me saame teada, kas need käibemaksu langetused tegelikult mõjuvad hinda või mitte. Nii et ma arvan, et väikelaste toitude ja piimasegude puhul kahtlemata nii avalikkus, inimesed kui ka poliitikud, aga ma arvan, et miks mitte ka Konkurentsiamet või keegi teine, saab väga kenasti jälgida, kas need hinnad tegelikult ka poodides langevad või mitte. 

Mis puudutab kasu, siis kasu on täpselt, nagu ma enne ka kirjeldasin, et toit on midagi sellist, mida ei saa edasi lükata. Väikelaste ja ka natuke suuremate laste puhul me ju kõik teame, et see, milline on sinu toit lapsepõlves, mõjutab tegelikult sinu elu, see mõjutab sind kogu elu. See on tegelikult kõige olulisem koht, kus sa pead olema heas toitumises, sa pead saama oma vitamiinid ja mineraalid kõik kätte. See on väga oluline. Ja kui me räägime kokkuhoiust, mis mul on siin välja toodud, et see võib olla ikkagi mitusada eurot, ja me teame, et just väiksema sissetulekuga inimeste puhul on toidukorvi osa nende sissetulekust suurem, siis see mõju on just nimelt väiksemat ja keskmist sissetulekut teenivate perede jaoks suurem.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma istungil seda teemat 10. märtsil ja lisaks rahanduskomisjonile oli ka Rahandusministeeriumist Aet Külasalu palutud. Komisjonis tutvustas meile Riina Sikkut seda eelnõu, täpselt nagu praegugi, ja käidi läbi needsamad teemad. Ma kordan natuke, mis mina seal tekitasin, et meil on Eestis suur rõõm tõdeda, et nendele lastele, kes ei saa rinnapiima ja kellele ei sobi piimasegud, on võimalik kirjutada neile retseptiga välja soodustingimustel vastavad segud, et nad saaksid oma toidu kenasti kätte. Nii et see lahendus on väga kenasti vajaduspõhiselt olemas. Ma tõin ka seal välja, et kui on vahepeal tulnud uusi diagnoose või mingeid seisundeid, mille puhul ei saa laps rinnapiima süüa, siis kindlasti tuleb sellele tähelepanu juhtida ja teha need ettepanekud. Me arutasime ka seda, kas on võimalik ilusti eristada, kas see on lastetoit või muidu toit. Korra tuli ka arutellu, mis sõnumi me anname, kui me soodustame ikkagi kõrgtoodetud lastetoite. Selge on see, et makse ei saa teha ainult teatud tootjatele, väga häid tootjaid on Eestimaal olemas, vaid see rakenduks ikkagi kõikidele. Selles ei ole võimalik vahet teha. 

Võeti vastu ka konsensuslikult kaks otsust: võtta see täiskogu päevakorda tänaseks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Komisjon tegi ka kolmanda ettepaneku, et eelnõu tagasi lükata, kus oli 5 poolthäält ja 1 vastuhääl. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm on teilt küsida, proua doktor. Kui praegu teil siin kolleeg, tohter, ütles, et jah, rinnapiim on parem, see on siililegi selge, et rinnapiim on lapse arengule tunduvalt parem kui mingisugune segu. Aga eelmisel korral te nagu ei soovitanud, praegu nagu ma tean, et kuna see eelnõu tapetakse ära koos teie häältega, aga eelmine kord te millegipärast ei soovitanud, et mähkmete puhul võiks turbasammalt kasutada või midagi muud, kuigi te teadsite, et need väga head ettepanekud saadetakse prügikasti. (Ettekandja naerab.) Mis tunne teil on? Isegi te ei anna sentimeetritki järgi. Kui toiduainete puhul liiga palju kulub raha, siis mähkmete puhul või toidulisandite ja kõigi nende puhul tegemist on umbes 5 kuni 9 miljoniga.

Teie aeg!

Jah! Mis tunne teil on? Rahulikult prügikasti!

Aitäh! Kogu lugupidamise juures, nüüd rinnapiima turbasamblaga võrrelda ei ole kohane.

Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Olukorras, kus Eestis on ligi 12 000 vaesuses elavat last, neist kindlasti osa on väikelapsed, kas teil ei olnud komisjonis arutelugi korraks selle üle, et mitte esimesel lugemisel see tagasi lükata, vaid võtta välja statistika, kui palju on selles vaesuses, alla absoluutvaesuse elavaid lapsi ja peresid? Tõepoolest, nii nagu ka ettekandja tõi välja, proovida vähemalt lastele suunatud toidusegud vabastada käibemaksust ja analüüsida seda või vähemalt võtta välja statistika. Kas selle üle oli komisjonis arutelu, et teada saada, kes tegelikult on need lapsed. Ja kui siin räägiti, et võiks olla sihitatud eelmise eelnõu korral need, kes abi vajavad, siis kas selle üle oli komisjonis üldse arutelu? 

Suur aitäh! Meie mure on ühine. Tõepoolest, Eestis on vaesuses, kas siis suhtelises või absoluutses vaesuses elavaid lapsi liigagi palju, aga komisjonis me seda ei arutanud. Aga selle koha pealt me kindlasti peame mõtlema, kuidas sihitatuna nendeni jõuda, kuidas märgata, et meil ei oleks neid lapsi nii palju. Aga võib-olla üks väike nüanss. Väga raske on nüüd täpselt aru saada, kas see toit jõuaks nüüd lapseni, kui on sellele toidugrupile tehtud käibemaksu alandamine. Võib-olla see lihtsalt ei ole see õige meede, kuidas neid lapsi aidata.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja, me siin saalis ja poliitikute seas üldisemalt räägime kogu aeg, et sünniks rohkem lapsi, ja me teame kõik, milline on tänane demograafiline situatsioon. Mul on siit tulenevalt ka küsimus: kas te näete, et lastetoidu käibemaksu nullmäär võiks toetada ka sündimust ning noorte perede kindlustunnet tuleviku suhtes, seda just arvestades tänast majanduslikku ebakindlust, et lapsed ei jääks seepärast sündimata?

Aitäh! Me komisjonis ei arutanud, milline on laste sündimuse seos käibemaksu alandamisega sellele toidugrupile. Küll aga olen ma väga seda meelt, et kogu meie ühiskond peab muutuma tolerantsemaks, sallivamaks ja hoolivamaks oma emade, laste, isade – kõige suhtes.

Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu on kahtlemata väga positiivse eesmärgiga, et ta võimaldab väikelaste toitu paremini kättesaadavaks teha ja toetab peresid lastega seotud kulude kandmisel. Ja tõepoolest peabki, ma arvan, lastega seotud kulud peaksid ühiskonnas jagunema solidaarselt, eriti arvestades, et laste üleskasvatamise kulu, kuna väga palju jääb aina väiksema grupi inimeste peale, sest et lapsevanemaks saadakse hiljem ja on ka palju neid, kes ei saagi lapsi. 

Aga kas te komisjonis arutasite ka seda, kuidas ikkagi tagada see, et mitte ainult nagu tehases toodetud toit oleks väikelastele paremini kättesaadav, aga ka üleüldiselt toit? Kas näiteks üks alternatiiv võiks olla, et hoopiski suurendada väikelastele toetust? Siis lapsevanemad saavad otsustada, kas nad ostavad selle toetuse eest poest, ütleme, kartulit ja porgandit, teevad ise püreed või ostavad selle valmistoidu. Või siis alternatiivina, eks ole, ka rinnaga toitmine tegelikult paneb ema …

Teie aeg! 

… kehale suurema koormuse ja peab ka rohkem ise sööma. Nii et ei oleks eelistatud just tehasetoit.

Suur aitäh! Me korraks arutasime, missugusele toidule siis panna pealkiri "Lastetoit". Et kui porgandeid müüakse, kas siis on see nagu lasteporgand või lastepiim, noh, nii edasi. Aga seda teemat me otseselt ei arutanud, et mis oleks need alternatiivid, kas siis toetuste või mis näol.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Kõigepealt paluksin seda täpsustust. Me ei tea, kas see toit ikkagi jõuab lasteni. Tõenäoliselt lastetoit vist jõuab lasteni, aga minu küsimus on see, et meil on sündimus väga madal. Väga paljud arvamusliidrid ütlevad, et tegelikult tuleb midagi ette võtta ja lapsed on tulevased maksumaksjad, kuid neid on järjest vähem. Ja see koorem jääb väga väikese hulga inimeste õlule. Kui ka nüüd koalitsioon tuleb seda eelnõu tagasi lükkama, siis kui kaua seda probleemi kannatab edasi lükata? Äkki peaks kuskilt alustama? 

Aitäh! Me komisjonis kindlasti ei arutanud, kas on sündimuse ja käibemaksu alandamise vahel seoseid. Seda me sellisena ei võtnud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ka, et komisjonis arutleti, kuidas ja mismoodi on sellel mõju maksulaekumistele, kui palju või mismoodi jääb raha saamata.

Aga võib-olla sellest olulisem on see, kas see jõuab täpselt sihtgrupini, mille kohta ka kolleegid Helmen Kütt ja Anti Allas küsisid. Minule teadaolevalt on ka erinevad uuringud näidanud, et lastetoidud on need, kus on vähem e-aineid, kus on vähem lisatud suhkrut, mis on igatpidi kasulikumad. Kas komisjonis oli ka arutelu, mis selles halba on, kui see jõuab ka sihtgruppideni, kes võib-olla ei ole esimese tarbijana mõeldud? See on ju kõik kasulikum, kui me räägime nendest toiduainetest, kus neid aineid on palju ja suhkrut on palju. Kas see tuli kuidagi jutuks ka, et ei ole ju tegelikult ohtu, kui ka täiskasvanud tarbivad aeg-ajalt vähem suhkrut, vähem e-aineid ja nii edasi?

Aitäh! Me sellisel kujul seda ei arutanud. Küll ma pean ütlema, et lastearstide selts allergoloogid on uurinud Eesti tootjaid. Ja sellisel puhul, tõesti, see toit, mida pakutakse, on väga kõrge kvaliteediga, aga nendele importtoodetele pigem antakse hinnang, et nendes on liiga palju suhkrut, nad on liiga kõrgtöödeldud ja neid ei soovita kellelegi.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ühesõnaga, üldteada, tuntud fakt on see, et kui inimestel on vähem raha, siis nad ostavad ebakvaliteetsemat toitu ehk toidu hind mõjutab inimeste tervislikku toitumist. Seda uuringud näitavad. Väikese raha eest pigem on sellised poolfabrikaadid ja kõik muud asjad. Mida rohkem sul on raha, seda paremaid, värskeid juurvilju, kõike sa saad osta. Seda me teame. 

See eelnõu on ju esitatud selles kontekstis, kus koalitsioon ei ole toetanud üldist toiduainete käibemaksu langetamist, et siis teha vähemalt laste osas samm edasi. Te olete tervisega põhjendanud seda tagasilükkamist, kuigi tegelikult toidu hinnal ja tervislikul toitumisel on väga otsene seos. Kui toidu hind oleks madalam, oleks toitumine paljudel tervislikum. Ehk te kirjeldaks, kas komisjonis oli ka sisuline arutelu ja pakuti mingit muud lahendust, kuidas jõuda tervisliku toitumiseni ja teistpidi inimeste toimetulekuprobleemide lahendamiseni?

Aitäh! Komisjon seda sellisel kujul ei arutanud, küll aga ma julgen oponeerida, kas inimese toiduvalikul ja võimalustel on nii suur seos, et nad teevad valikuid tervislikkuse suunas. Seda päris üksühest seost ei ole leitud. Kes ja kuidas toitub ja millest see sõltub, seda me selles komisjonis ei arutanud.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kolleeg Hanimägi ütles eelnõu tutvustades väga kenasti, et selline otsus annaks ühiskonnale väga hea signaali, et lapsed on siia oodatud. Minu arust see on väga tähtis. Ma kuulasin, mida te olete rääkinud meile. Te ütlesite näiteks seda, et ühiskonnas peavad kõik inimesed näitama laste ja emade suhtes üles rohkem sallivust ja hoolivust. Mainisite ka seda, et 12 000 lapse absoluutne vaesus on probleem, millele tuleb leida lahendus. Samas olete korduvalt siin täna öelnud, et te pole neid küsimusi komisjonis seoses käibemaksu langetamisega arutanud. Aga öelge palun, mis on need sammud, mida te olete arutanud, kuidas neid probleeme lahendada! Kuidas lahendada laste vaesuse küsimus? Kuidas lahendada see küsimus, et meie peredel oleks rohkem kindlustunnet, ja seda niivõrd palju, et nad julgeksid peret luua?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Hea meel on tõdeda, et tegelikult on ju vaesus aastatega kogu aeg langenud ja selle taga on ikkagi tugev majandus ja muud tegurid. Aga ma täitsa tõden, et see komisjon, kus mina olen, on rahanduskomisjon ja vaatab neid teise nurga alt. Kindlasti tuleb leida neid vastuseid ja kõik lapsed on oodatud, selles pole kahtlustki, aga rahanduskomisjon neid küsimusi sellisena ei aruta.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea kolleeg! Ma vaatasin, et valitsuse tagasisides oli sisuliselt kaks punkti. Üks oli see mure, 0%, et see ikka ei peaks olema päris käibemaksuvaba, ja teine oli vist see, kuidas siis defineerida väikelapsetoitu, kuigi ma omast arust olen siin selgituskirjas selle ka välja toonud, et Euroopa Liidu määruse järgi võiks seda teha küll. Mulle tundub, et on täiesti võimalik spetsiaalselt imikutele ja väikelastele mõeldud toiduaineid defineerida. Ja teiselt poolt ka täpselt see käibemaksuvabastus. Loomulikult saab siin ju ka teha mingeid kompromisse. Kas te komisjonis ka arutasite seda, et okei, kui 0 ei sobi, siis äkki sobib näiteks 9, ja ka seda defineerimist, et püüame ikkagi ühiselt leida selle variandi?

Aitäh! Jaa, ja kolleeg Riina Sikkut tõi ka välja, mis on see kompromissvariant, et kui 0 ei sobi, siis 9. Me arutasime tõesti ka seda, kas annab leida siis selle õige grupi üles. Ja pigem jäi, kas selles grupis sobilikud pakutavad poes toidud on siis tervislikud ja mis sõnumi me tegelikult anname, kui me seda käibemaksu niimoodi langetame. Ma veel kord toon ära, et siis ta ju rakendub kõikidele, import- või omatoodetele. Niipalju me arutasime. 

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 805 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama, aga teeme seda peale saalikutsungit.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 805 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 37 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 1. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Sellega oleme läbinud 14. päevakorrapunkti ja edukalt ka kogu päevakorra. Tänaseks on istung lõppenud. Kohtume homme!