Tere päevast, austatud Riigikogu! Ja tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi sinise ekraani vahendusel! Me alustame 11. märtsi infotundi. 

Head kolleegid, kõigepealt on mul teile ikka tavapärane palve: teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 14 Riigikogu liiget, puudub 87. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta! Tere päevast, lugupeetud ministrid! 

Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Registreerunud Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse, lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse selle konkreetse küsimuse sees esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.

Küsimustest esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika. Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Härra peaminister …

Üks hetk, Urmas Reinsalu. Helle-Moonika Helme, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Te lugesite ette kolme ministri nimed, aga meil on siin praegu kaks. Kuidas meie protseduur ette näeb? Kas ministrid tulevad kohale siis, kui ...

Palun uuesti mikrofon tagasi!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, tõepoolest. Te lugesite ette kolme ministri nimed, aga meil on siin kohal praegu kaks ministrit. Kuidas meil protseduur ette näeb? Ma tean, et isegi kui ministrile üldse küsimusi ei ole, peab ta ka kohal olema. Praegu ma näen, et Jürgen Ligile on kuues küsimus. Kas ta jalutab kusagil nii kaua ringi, kuni kuues küsimus tuleb, ja kas see meil protseduuriliselt võib nii olla? Või kuidas meil need kombed selle koha pealt on?

Aitäh! Minule teadaolevalt osaleb Jürgen Ligi tänases infotunnis. Ja nagu ilusas laulusalmis öeldakse: jõulutaat on siiapoole teel. Nii on ka Jürgen Ligi siiapoole teel. Härra rahandusminister, me just käsitlesime teie personaalküsimust. Jürgen Ligi on tõesti järjekorras kuues vastaja, aga enne seda me peame veel käsitlema ära tervelt viis küsimust. Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Tahaksin teid üles kutsuda positiivsemale hoiakule. Kõigis asjades olete ühiskonnas kuidagi võtnud niisuguse veidike nukra, kibestunud kaitseasendi, et kõik on süüdi, kõik on halvad ja kõik teevad [teile] liiga. Teate, ka nendes asjades, kus Isamaa oma seisukohti kujundab, on meil lähtekoht tegelikult ka nõu anda, ka nendes asjades, mis tunduvad olevat läinud nihu. ‑

Me tegime ja andsime avalikkusele välja 44‑leheküljelise auditi Reformierakonna kolmeaastase majandus- ja rahanduspoliitika tulemuste või õigemini tulemusetuse kohta. Mind üllatas, et eile te rahvusringhäälingu raadiosaates ütlesite, et see on kapsas, te ei tohi seda kapsast lugeda, te ei saa seda lugeda. Miks te ei saa seda lugeda? Ma arvan, et informatsiooniga on kasulik ja mõistlik tutvuda. 

Vaadake, selle auditi järgi tuleb välja, et näiteks on teie poliitilise agenda tulemusena ainuüksi SKP kasv olnud neli miljardit eurot väiksem kolme aasta jooksul. Neil tulemustel või ka ebakvaliteetsel rahandus- ja majanduspoliitika valikutel on olnud rahaline mõju. 

Nüüd on mul teile üks konkreetne küsimus. Võtame ühe iseloomuliku näite. Teate, ma sain täna hommikul kokku sõiduautode maaletoojatega, ettevõtjatega. Nad kirjeldasid mulle seda draamat, mis valitseb praegu automüügisektoris. Eelmisel aastal on kogu sektori maht vähenenud suurusjärgus 50%, pool miljardit eurot. Aga teie valitsus on kavandanud ka 2028. ja 2031. aastal astmeliselt tõusva registreerimistasu autodele. Mu küsimus on, kui palju riigi eelarvestrateegia perspektiivis te näete ette täiendavat maksutulu, mis laekub 2028. ja 2031. aastal hüppeliselt tõusvast sõiduautode registreerimistasust, mis on teie valitsuse ajal seadusega kehtestatud.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kõigepealt kapsast. Kapsaks loetud tähendab seda – tehisintellekt aitab teid siin –, et raamat, mida teie õhuke teos võiks ka meenutada, on nii sageli kasutatud, et see on muutunud räbaldunuks või kulunuks. Rahvusraamatukogu kunstikonkursi võitis üks töö, mis on monument kapsaks loetud raamatutele. Nii et seetõttu ei maksa hämmastuda, kui inimene, kes palju loeb, nimetab mõnda raamatut kapsaks. See ju nii ongi, [kapsaks loetud] on tihtipeale paksem raamat. Seda esiteks. 

Teiseks, mulle väga meeldib see – ja ma tunnustan teid selle eest, see on minu jaoks väga positiivne üllatus –, et te kutsute üles positiivsusele. Siin me saame ainult käsikäes koos edasi minna. Kutsume Eesti inimesi, avalikkust üles positiivsusele. On vaja rohkem positiivsust. Mina rõhutan sedasama sinimustvalget visiooni esitledes – ma kahtlustan, et teie pole jälle seda lugenud – just optimistlikku tähendust Eesti jaoks, sest on oluline, et meil oleks optimistlik tulevikuvaade. Nii et seetõttu väga hea, et te positiivne olete. 

Te nimetasite seda teost või taiest auditiks. Audit on oma olemuselt midagi erapooletut, selle on eksperdid professionaalselt koostanud. Rahandusminister, kes siin hetk tagasi oli ja hetke pärast ilmselt jälle on, võiks seda teile kirjeldada, kui soovite. Nii et tegemist ei ole kindlasti auditiga. Kuidas ma ilusti ütlen, kuidas ma saaksin ilusasti teid üles kutsuda? Võib-olla ei maksa oma kirjanduslikku teost auditiks nimetada. See ei ole päris audit, eks. 

Mis puudutab kõiki tulevasi maksutõuse, nende kohta on täpsed laekumised või prognoosid kohe, kui eelarvet tehakse ja eelarvekava tehakse, Rahandusministeeriumist kindlasti saadaval.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

No see oli nüüd tõtt-öelda küll väga sümpaatse naeratuse saatel esitatud üks mittevastus, mida ma oma küsimuse peale sain, sest teie initsiatiivil rohepöörde elluviimiseks jõustatud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu seadus on ju jõustunud. Ja ma kordan oma küsimust, mis puudutab registreerimistasu astmelist tõusu aastatel 2028–2031, sest seda seadust tehes ja ka riigieelarve strateegiat tehes olete te ju need kulud ette näinud.  

Mul on hea meel, et te olete valmis lugema, ütleme, räbaldumiseni, auditit selle kohta, kuidas Reformierakonna rahandus- ja majanduspoliitika on osutanud ebakvaliteetseks, seda ka Isamaa [kaasatud] ekspertide arvamuse järgi. 

Aga ma annan teile informatsiooni, sest ma kahtlustan siiski, et te pole seda lugenud. Te teatasite seda ka rahvusringhäälingus, et te ei kavatse seda lugeda. Ärge kartke, ärge peljake, hea peaminister! Ma reedan teile saladuse: alates 22. leheküljest antakse ka lahendused selle auditi leidude pinnalt. Härra peaminister, te naerate! [Meil on olemas] need lahendused, mida me teie visioonist [ei leidnud]. Ma tunnistan ausalt, mis siin pattu salata, et ma lugesin põhjalikult teie dokumendi läbi, aga seal neid lahendusi tegelikult ei sisaldunud.  

Mu küsimus puudutab nüüd konkreetselt seda, mis on seotud aktsiisidega, eelkõige mootorikütuseaktsiisiga. Kas valitsus kavatseb toetada Isamaa eelnõu, millega tühistataks mootorsõidukiaktsiisi jõustumine? Ja kas see puudutab nii diislit, bensiini kui ka gaasi?  

Ja teiseks, kas valitsus kavatseb ka negatiivse eelarve teha, et valitsemiskulusid vähendada? Siis saab ju planeeritud eelarvega – me oleme praegu rekordilises, 4,5%-lises defitsiidiaugus – vähendada ka valitsemiskulusid samas mahus. Sest õhus on olnud ka teade, härra Ligi teatas, et valmistatakse ette positiivset lisaeelarvet. Andke ka teie, härra peaminister, väike ülevaade selle kohta …

Teie aeg!  

… mäherdused need valitsuse rahanduspoliitilised valikud on. Ma arvan, et me peame siin signaali andma venitusteta, otsustamised ei tohi ka õhku rippuma jääda.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Rahandusminister siin kõrval ütles, et ta ei ole seda öelnud, mida teie ütlesite, [et ta on öelnud positiivse lisaeelarve kohta]. Nii et te olete seda kuidagi endale sobivalt või enda viisil tõlgendanud, ma ei oska rohkem kommenteerida, sest rahandusminister ütleb, et sellist ettepanekut tema teinud ei ole. 

Aga selle juures me ei saa mitte keegi välistada mis tahes finantsmeedet, finantsvajadusest tulenevat negatiivset või positiivset lisaeelarvet. Valitsus teeb [eelarve] vastavalt sellele, kuidas riigi rahanduslik olukord nõuab. 

Aktsiisitõusude ärajätmist me arutame neljapäeval. Ja rõhutan: arutame. Selle mõte on ju ikkagi selles, et kui paistab, et Lähis-Ida kriis mõjub pikemalt meie kütuseturule – sest kütuseturul tuleb hinnatõus siia hästi kiiresti, -langus tihtipeale palju aeglasemalt –, siis sellel hetkel, kui hinnad tõusevad ja lähevad aeglasemalt alla, riigile täiendavad laekumised eri valdkondadest, muu hulgas näiteks käibemaksust, aga ka näiteks põlevkivivaldkonnast, samuti pigem kasvavad. Nii et see ei tähenda tingimata eelarves väga suurt vajakut, eelarve maht on nii suur. Seda kõike me arutame ja täpsema pildi me saame anda homme pärast arutelu. Homme on valitsuse istung, kus me seda arutame, ja siis kindlasti saame seda ka avalikkusega jagada. Seda esiteks. 

Teiseks, jah, no vot, see on hea, et te ütlesite nüüd, et teil on ka kuskil lahendus. Häda on veidi selles, et seesama dokument, mida te endiselt kangekaelselt auditiks nimetate – kui me saaksime kuidagi kokkuleppele, et seda ei nimetata mitte auditiks, vaid lihtsalt kirjanduslikuks teoseks, oleks juba veidi parem. 

Need teie lahendused ongi tihtipeale projitseeritud kuidagi minevikust [lähtudes], aga Eesti tulevik ei lähtu teie mineviku-vaatest. Energeetika valdkonna lahendused – ma võin ilma [teie kirjutist] lugematagi öelda, et kui lahenduseks on pakutud Eestisse veel mõned Auvered, mis ei tööta ja on väga kalli hinnaga, siis müts maha kõigi energeetikute ees, kes suudavad täna põlevkivijaamu püsti hoida, aga tulevikus on meil vaja tuumajaama, tuuleparke ja väga palju muid asju, näiteks salvestus[tehnoloogiat]. Seda kõike on vaja. Nii et lahendused ei ole nii karikatuurselt lihtsad, nagu teie tihtipeale tahate kirjeldada. 

Aga sellises ühis- ja positiivses vaimus, nagu te siin alguses nimetasite, et oleme positiivsed, optimistlikud, vaatame koos tulevikku – mul on selle üle väga hea meel ja ma loodan, et see nii ka läheb –, kindlasti teen pingutuse ja püüan üles leida parimad ettepanekud, mis Isamaa teinud on, ja neid jõudumööda ka kasutada. 

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Jaa, suur tänu, härra eesistuja! Austatud peaminister! See, kui te nimetasite Isamaa 44-lehelist auditit kapsaks, on iseenesest minu arvates on väga tänuväärt, sellepärast et teatavasti head raamatud, mida korduvalt loetakse, muutuvad tõesti kapsaks. Ja läbi lillede ilmselt te viitasitegi sellele, et te olete selle korduvalt läbi töötanud. 

Aga nüüd mis puudutab Urmas Reinsalu kaks korda esitatud küsimust, millele me vastust ei saanud, autode registreerimistasu astmelise tõusu kohta, [siis küsin uuesti,] kui palju see prognoositult peaks eelarvesse lisatulu tooma.

Ja mul on veel teine lisaküsimus: kas te olete löönud kokku, kui palju on käibemaksu vähem laekunud näiteks automaksu tõstmise pärast – teatavasti on autosid 50% vähem ostetud –, ja kas see on mõjunud ka ettevõtlusele, kas on olnud koondamisi ja midagi veel mingeid lisakulusid? 

Jaa, aitäh! Siin oli mitu asja. Jah, kapsaks nimetatakse üldiselt head teost, aga nimetatakse ka muid paksemaid teoseid. Ei ole lugenud. Aga veel kord: eks ma siis Urmas Reinsaluga ühiselt leitud optimismi vaimus – ta on lubanud ka pessimistide parteist optimistide parteisse üle tulla – püüan jälgida, millised need asjalikud ettepanekud seal olla võiksid. 

Aga ma siiski arvan, et tulevik eeskätt on ikkagi selles, et meil on uued tehnoloogilised lahendused, uus tehnoloogia, muu hulgas tehisintellekt, mis kindlasti annab võimaluse riigil oluliselt tõhusamalt toimetada ja [parandab] ka inimeste [elu]järge. Nii nagu Tiigrihüpe aitas meil saada maailma hierarhias oluliselt kõrgemale [nutikate lahenduste poolest], aitab seegi.

Nii et pigem ma kutsun teidki kaasa mõtlema meie sinimustvalgele visioonile. Ma arvan, et kui te selle läbi loete, siis te leiate selle olevat väga mõistliku. Seal on räägitud väärtustest. Jah, olgu, konservatiivne maailm võib-olla päris kõike, sellist vabadust [ja muud seesugust] päris sellisel viisil ei hinda nagu meie, aga ehk leiate meiega ühisosa. Teine [teema] on kaitse ja kolmas on kasvav majandus ehk uued lahendused. Nii et lugege teiegi, siis saame [mõtteid] vahetada. 

Mis puudutab prognoose, siis neid mul käepärast ei ole, aga kui Rahandusministeeriumil on, siis nad kindlasti hea meelega saavad selle edastada, nagu ma ütlesin ka Urmas Reinsalule.

Kolmandaks, automüügisektori ja käibemaksu kohta dünaamika või elastsuse arvestust ei ole tehtud. Ei ole seda arvestust, vähemalt minule ei ole seda toodud. Kui keegi hiljem teeb sellise analüüsi ja oskab seda kuidagi põhjuslikult selgitada, siis kindlasti loen minagi huviga.

Suur tänu! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme teise küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Riigikogu esimees! Kapsas on muidugi tore kujund ja maitsev köögivili, aga vaadake, härra peaministrile sai esitatud kolm küsimust, mis läbivalt puudutasid registreerimistasu astmelist tõusu, mida valitsus on ette näinud, aga peaminister kuidagi ei andnud sellele vastust. Ta ei andnud vastust ka sellele, milline oli automaksu ja registreerimistasu mõju eelmisel aastal, [ütles, et] seda pole veel analüüsitud. Terve sektor on seda analüüsinud, avalikkuse ees on seda käsitletud, pool miljardit on jäänud saamata. 

Mul on küsimus, kuidas me saame ikkagi heas positiivses vaimus sisulisi vastuseid. Kui me teeme auditi tulemuste ja tagajärgede kohta, siis peaminister ütleb, et ta ei taha seda lugeda, teda ei huvita, olgugi et see on nii põnev asi, et tuleks kapsaks lugeda, aga näed, tema seda ei loe. Samas, kui härra Maastik küsib, mis tagajärjed on valitsuse poliitikal, siis peaminister ütleb, et tema ei tea, temale ei ole neid arvamusi toodud. 

Härra peaminister, siitsamast dokumendist te leiategi neid tähelepanekuid, sealhulgas huvirühmade ja ettevõtlusorganisatsioonide seisukohti. 

Aitäh! 

Nii et, härra Hussar, kuidas me saame vastuseid, kui dokumenti ei loeta ja samas peaministril endal neid andmeid ka ei ole või ei taheta otsa vaadata oma poliitilise agenda tegevuse tagajärgedele? 

Aitäh, hea kolleeg! 

Kuidas me saame tekitada paremat kvaliteeti infotunnis?

Täpsustuseks, kapsas on ka ristõieliste sugukonda kuuluv laialt levinud köögivili. 

Aga mis puudutab teie küsimust, siis niikaua, kui peaminister püsib teemas, istungi juhataja ei sekku. Ja kindlasti on teil võimalik küsida veel, te võite esitada peaministrile ka arupärimise, mis otseselt puudutab muuseas tema võimkonda. (Hääl saalist.) Kui see ei ole lihtne infopäring, vaid on arupärimise statuudile vastav päring, siis loomulikult see ka härra peaministrile edastatakse. Teil on võimalik esitada ka kirjalik küsimus ja loomulikult tulla siia infotundi tagasi ja esitada uuesti neid küsimusi. Need on kõik teie võimalused. (Hääled saalist.) Nii et võimalusi on päris palju.

Aga liigume edasi. Teine küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Teema on sideteenuste kiirused ja maksumused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Meie vana hea teema, millega me alustasime siin saalis 2024. aasta oktoobris, nimelt see, kui aeglane ja samal ajal kallis internet meil Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eesti ajakirjandus on seda teemat aastate jooksul järjepidevalt fookuses hoidnud. Tänu sellele me mõistame, et kahjuks pole vahepeal suurt midagi muutunud, me oleme jätkuvalt Euroopas esirinnas internetiühenduse hinna poolest ja viimaste seas kiiruse poolest. Samal ajal oleme pidevalt pretendeerinud arenenud e‑riigi või eduka digiriigi tiitlile. 

Ma tuletan meelde, et toona vastasite siit puldist meie küsimusele, millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandamiseks ette võtma, järgmiselt: "Siin on kaks lahendust. Esimene lahendus on see, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks analüüsida hulgiturgu. [---] nüüdseks on Konkurentsiamet võtnud 2025. aasta tööplaani, et nad analüüsivad sideteenuste jaeturgu. Loodetavasti saame me kõik sellest analüüsist targemaks ja konkurentsiolukord läheb paremaks, mis puudutab just sideteenuseid."

Seda, mis see teine lahendus olla võiks, te kahjuks tol korral meile ei öelnud, nii et äkki teete seda nüüd. Aga meid huvitav eelkõige see, kas Konkurentsiamet üldse selle analüüsi tegi. Kui jah, siis millised on tulemused? Kui ei, siis millal neid tulemusi võib oodata?

Suur tänu väga asjaliku ja hea teemapüstituse ja -hoidmise eest! Ilmselt sai eelmine kord aeg otsa, seetõttu ütlen selle teise lahenduse nüüd kohe ära, et ei jääks rumalat muljet.

Teine lahendus on numbriliikuvuse oluline kiirendamine konkurentsiolukorra parandamiseks. Seal on olnud ka [edasiminekut]. Me oleme uuendanud riigi andmebaasi, et numbriliikuvust saaks üldse oluliselt kiirendada. 

Kus siin see probleem on? Probleem on selles, et Eestis on Euroopa ja tõenäoliselt ka maailma kõige suurem letialuste hindade osakaal. 2025. aastal TTJA vaatas, et nende inimeste hulk, kes algatasid numbriliikuvuse, oli umbes 147 000, nendest pool said letialuse hinnapakkumise, mida avalikult näha ei ole, ja nad osteti senise teenusepakkuja juurde tagasi. Meil on väga pikk aeg ühelt teenusepakkujalt teisele üle liikumiseks ja see võimaldab pakkuda letialuseid hindu. Meie eesmärk on see, et need letialused odavamad hinnad oleksid kõigile näha, nii et inimene saaks tegelikult päriselt konkurentsiolukorda kasutada ja võidaks sellest. Ministri määrusega, nüüd, kui uus andmebaas saab valmis, me viime [üleminekuaja] ühe ööpäeva peale. Tegelikult on eesmärk teha [numbriliikuvus] veel kiiremaks, aga see nõuab juba Riigikogu arutelu, kuna selleks tuleks muuta seadust. 

Nüüd tagasi esimese lahenduse juurde, mis puudutab TTJA ja Konkurentsiameti tegevust. Tegelikult on vahepeal ikkagi väga konkreetseid asju tehtud. Kõige olulisem on see, et eelmise aasta veebruaris – see arutelu oli meil 2024. aasta oktoobris –, juba 10. veebruaril 2025 me kehtestasime Teliale, kes on kõige suurema turujõuga, uue staatuse. Telia sai märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ja talle kehtestati ridamisi uusi kohustusi, täpsemalt 11. Kuna mul saab aeg otsa, siis ma ei jõua neid loetleda. Hea meelega vastan täiendavale küsimusele. 

Konkurentsiamet tõesti selle analüüsi tegemist alustas ja on lubanud, et see saab valmis tänavu aasta teises pooles. Täpset kuupäeva nad ei ole öelnud, aga töö käib. TTJA on lisaks Teliale lisaülesannete [kehtestamisele] asunud reguleerima hulgiturgu veel mitme tööriistaga. Järgmise kahe aasta jooksul muutub ka kuluarvestuse metoodika, kulupõhisest metoodikast saab jaemüük‑miinus‑metoodikaks.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, aitäh! Ühest küljest on loomulikult positiivne, et võetakse midagi ette, teisest küljest, mis puudutab seda analüüsi, siis liigub selle tegemine edasi nii aeglaselt, et varsti on arvatavasti juba neli aastat möödas hetkest, kui hakati sellest konkreetselt rääkima. Minu mäletamist mööda hakkas ajakirjandus seda probleemi [kajastama] ja sellest kirjutama juba koroonaajal. 

Tegelikult, kui me vaatame, mida kirjutab ajakirjandus, siis tänavu jaanuaris ERR kirjutas, et kõik kolm suurt internetiteenuse pakkujat – me teame, kes need on, Telia, Elisa ja Tele2 – tõstavad hindu ühel ajal. See aga muudab olukorra minu meelest veel veidi nukramaks, sest kallis internet muutub Eesti inimeste jaoks veelgi kallimaks, eriti võrreldes näiteks meie naabrite Soome, Läti või Leeduga. Ka sellest on ajakirjanikud hästi palju kirjutanud. Mõned eksperdid aga möönavad, et selline olukord on saanud võimalikuks eelkõige seetõttu, et turul on kujunenud oligopol, kus on piiratud arv pakkujaid, kes dikteerivad tingimusi ja hindu. 

Kas teie hinnangul on selline käsitlus õige? Ja kas riik – valitsuse näol – ei peaks sellises olukorras kuidagi sekkuma, kaitstes sel viisil lõpptarbijate ehk Eesti inimeste ja ettevõtjate huve?

Suur tänu! Kindlasti on riigi eesmärk inimeste huve kaitsta ja ka siin me oleme tegelikult teinud mitu muudatust. Olukord läheb juba paremaks. Telia turuosa on langenud 57%-lt 50%-le ehk turg liigub suurema konkurentsitasakaalu poole. Ja selle eest, et inimeste internetiteenustele ligipääsu parandamiseks on võimalik tõepoolest konkurentsiolukorda ära kasutada, nii et saab võrrelda hindu ja [valida] odavaim pakkumine erinevate pakkujate hulgast, ma Riigikogu väga kiidan. Eelmisel aastal võeti vastu meie algatatud eelnõu, mis näeb ette muudatusi ja tingimusi, kui lai või kui suure läbimõõduga peab olema see toru, mis kortermajadesse läheb, et sinna igal juhul mahuks mitme [sideettevõtja kaablid], mitte nii, et üks ehitab selle toru valmis ja sinna [kaablikõrisse] rohkemate pakkujate [kaableid] ei mahu. Me loodame väga, et see [muudatus] toob kaasa selle, et üha rohkematesse kortermajadesse jõuab ikkagi mitme [sideettevõtte] pakkumine. 

Lisaks on Teliale, kelle käes on märkimisväärne osa turust, kehtestatud uued nõuded. Näiteks tuleb uute nõuete järgi oma torudes vähendada tehnilist reservi, see annab teistele ettevõtetele rohkem vaba mahtu. Lisaks peab Telia sidevõrgukaartidel kajastama seda, kus ta sidevõrgukaablid üldse paiknevad ja milline on iga kaabli puhul vaba maht, seda kõike selleks, et võimaldada teistel konkurentsi pakkuvatel ettevõtetel lihtsamini liituda. Lisaks peab Telia lihtsustama ja kiirendama sidetorudes teiste taotletud paigalduskoha taastamise remonti. Samuti peab ta lubama madala konkurentsi piirkondades valguskaablivõrgu baasil Telia-keskset juurdepääsu tarbijani. Seni oli Telial kohustus lasta teisi pakkujaid juurde ainult füüsiliselt eraldatud kliendiliinile, aga nüüd on tal kohustus lubada teisi ka virtuaalselt eraldatud kliendiliinile. Samuti peab Telia koostama võrgu juurdepääsuteenuste näidispakkumise ja seda regulaarselt uuendama. 

Lisaks kõigele eelnevale avasime me just uue taotlusvooru, mis on laias laastus sama suur, kui seni on olnud kõik kokku. Siiani on juurdepääsuvõrke riiklikult toetatud 5,1 miljoni euroga, nüüd on uus toetusmeede, 45 miljonit eurot. Sellele on kehtestatud ka hind – ehitamise ajal ei tohi inimesele kulu olla suurem kui 200 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on kulude hüvitamisel oluline see, kui palju reaalselt on liitujaid. Seni on väga palju raha sõna otseses mõttes maasse kaevatud, sest tegelik liitumine …

Teie aeg! 

… on olnud 20–30%.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, ma mäletan seda jämeda toru arutelu siin, üsna kirglikku. Aivar Kokka siin [tookord] ei olnud, tema andis üsna hävitava hinnangu sellele. Sellest ei ole veel liiga palju aega möödas. Aga kuidas selle jämeda toru rindel prognoosid on? Kas need asjad liiguvad selles suunas, mida te siis serveerisite, nii nagu toona räägiti, või on seda veel liiga vara öelda?

Aitäh! Kuna Eesti on digiriik, siis üks muudatus, mis me veel tegime, on see, et ehitusregistris tehakse avalikuks ka kõikide uute kavandatavate taristuprojektide andmed – hoonete, ehitiste ja erinevate võrkude puhul. Praegu selline info ehitusregistris puudub. Ehk tegelikult tekib see võimalus uue vastu võetud seaduse järgi tänavuse aasta maikuust. Alates selle aasta maikuust saab iga inimene vaadata, kuidas täpselt nende torude läbimõõtude ja asjadega läheb, mida projekteeritakse, mida kavandatakse ja kuhu saab rajada ka sidetaristu kohe ökonoomselt juurde. 

Ma tuletan igaks juhuks meelde – seda saab protokollist järele vaadata –, et meie arutelu Aivar Kokaga toona siin saalis selle eelnõu üle oli igati konstruktiivne ja me jõudsime ikkagi üsna ühele meelele. Aivar Kokal olid küsimused, mis seda eelnõu otseselt ei puudutanud, aga need küsimused said ka vastuse. Ja see suund leidis ju Riigikogus üksmeelse toetuse. Digitaalne pilt saab avalikuks esitusregistri kaudu tänavu maikuust, nii et õige vähe on jäänud oodata. 

Seal on üks oluline muudatus veel, mida see eelnõu kaasa tõi ja mis samamoodi nüüd tänavu maikuust kohustuslikuks muutub, see on teema, mis samuti Riigikogus palju huvi pakub, nimelt mastide teema. Maikuust tuleb selline muudatus, et kui inimesed soovivad, et sideteenuste vallas oleks suurem konkurents, siis selle kasvatamiseks ja ka levi parandamiseks on sageli suur abi sellest, kui mobiilimast pannakse püsti. Mobiilimastide püstitamisel on sageli olnud see probleem, et inimesed ei ole olnud nõus, et mast paigaldatakse nende [elukoha] lähedale. Nüüd me mäletatavasti muutsime selle ära, nii et tänavu maikuust muutub see asi mobiilsideettevõtja jaoks lihtsamaks, ta võib oma antenni püsti panna ja leida selleks koha just sellises piirkonnas, kus mobiililevi on praegu puudulik. Riigil ja kohalikel omavalitsustel tekib kohustus – seegi jõustub maikuust – lubada mobiilsideettevõtjatel paigutada tugijaamu ja antenne oma ehitiste külge. Riigikogu väga hea koostöö siin võimaldab inimestele paremaid sideühendusi ja turul paremat konkurentsiolukorda. 

Lisaks, ligi 10 miljoni euroga me toetame [5G-sidevõimekuse arendamist transpordisõlmedes ja liikumisteedel], et inimesed saaksid ka näiteks bussis ja rongis igal pool Eestis internetti kasutada. Natuke oleks raha veel juurde vaja, et saaks üle-eestilise katvuse, aga see kõik läheb oluliselt paremaks, nii et suurematel maanteedel …

Teie aeg!

… ja raudteedel saab ikkagi [võrku] kasutada.

Aitäh! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on korda tehtud Eesti. Martin Helme, palun!

Aitäh! Lugesin uudistest, et Reformierakond on üllitanud mingi poliitikadokumendi, kus hüüatatakse, et tegime Eesti korda ja nüüd hakkame unistama. Ma muidugi mõistan kiusatust mitte rääkida sellest, millega te hakkama olete saanud, vaid suunata pilk tulevikku, sest hakkama saanud ei ole te ju millegagi. Reformierakond on olnud Eestis võimul taasiseseisvumise aja jooksul 18 aastat ja viimased viis aastat on olnud Reformierakonna juhitud valitsus – selles mõttes, et peaminister on Reformierakonnast –, aga mida on selle aja seest ette näidata? Selle aja seest on ette näidata Euroopa kõige sügavam majanduslangus, mis on kestnud kõige kauem. Selle aja seest on ette näidata Euroopa – oleneb, kuidas mõõta, kas ainult euroala või mitte – kõige suurem inflatsioon. Selle aja seest on ette näidata Euroopa kõige väiksemaks muutunud ostujõud ja kõige sügavam iibekriis. 

Ma tean küll, et Reformierakonnale meeldib süüdistada kõiki teisi, kas või lihtsalt väliskeskkonda, aga sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks Läti, Leedu, Soome või Rootsi ei ole samasuguses olukorras. Reformierakonnale muidugi meeldib süüdistada ka eelmisi valitsusi, aga kui mõelda sellele, kui kaua te olete võimul olnud, siis ei saa ka seda väga tõsiselt võtta. 

Mul on lihtne küsimus – igaks juhuks küsin üle, sest võib-olla te oletegi oma fantaasiamaailmas täiesti reaalsusest irdunud. Kas te päriselt ka kujutate ette, et Eestis on sündimus korras, et te olete sündimuse korda teinud? Kas te päriselt ka arvate, et Euroopa suurima ja Eesti ajaloo ühe suurima eelarvemiinusega te olete eelarve korda teinud? Kas te päriselt ka arvate, et praeguste elektrihindade puhul saab öelda, et Eestis on energeetika korda tehtud? Kas teie arvates on Eesti riigikaitse korda tehtud? Kas Eesti majandus on korda tehtud? Ma kohe tahaks teada, kas see luul on teil päriselt või te lihtsalt üritate inimesi trollida.

Aitäh! Siin oli päris mitu küsimust. Kõigepealt, mul on hea meel, et me oleme mõlemad jõudnud selleni, et me peame ERR-i adekvaatseks allikaks, sest see on ERR-i uudise pealkiri. Arvo Aller raputab pead, et ei pea. Okei, siis ilmselt … Mina tihtipeale pean, ehkki mul on ka erinevaid arvamusi mingite [uudiste] kohta, aga siiski, rahvusringhäälingul on oma roll. See pealkiri oli nüüd küll toimetaja pealkiri, mitte meie manifesti või visiooni pealkiri. Kohtasin minagi ühte ajakirjanikku, kes küsis, kas see on selle [dokumendi] pealkiri. Vastus on muidugi, et ei ole. Nii et saan teilegi öelda, et ei ole. 

See on sinimustvalge visioonidokument üle mitme kümnendi, mille mõte – ma püüan seda kuidagi kokku suruda – on ju kaunis lihtne: et me elaksime homme paremini, kui me elame täna, et Eesti rahvas elaks homme paremini, kui me elame täna, ning et meie lapsed ja lapselapsed elaksid paremini, kui meie oleme elanud. Iseenesest väga inimlik eesmärk, millega, ma usun, on lihtne suhestuda. 

See eesmärk on kirjeldatud kolme lipuvärvi kaudu. Esimene on sinine: väärtused, vabadus ja puhas loodus. Teine on must: kaitse ja kindlus, see tähendab seda, et Eesti on hoitud, me oleme kaitses tugevad ja püsime. Ja kolmas ehk valge on see osa, mis puudutab majandust – kuidas pöörata majandus tulevikus kasvule, kuidas olla kõrgema lisandväärtusega ja arenenumate riikide hulgas. 

Üks lahendus, mida me saame ära kasutada – me oleme selle poolest maailma tipus –, on tehisintellekti kiire areng. Kui 30 aastat tagasi algatasid meie eelkäijad Tiigrihüppe, mis oli mõneti võib-olla selline reeglipäratu omamoodi lähenemine, siis selle tulemus oli ülihea. Tänu sellele on Eesti digimaine väga hea, meil on digitaalsed teenused, meie avalikud teenused on peaaegu 100% digitaalsed. Selle tulemus on see, et Eesti inimesed saavad asju teha paremini, Eesti ettevõtjad saavad asju teha paremini. Me oleme maailmas väga hea mainega ja meie elu on üldiselt kvaliteetsem ja suurema lisandväärtusega. Järgmisena tasuks võtta ette uus läbimurdetehnoloogia. Meil on ka konkreetseid plaane, kuidas hakata tehisintellekti kasutama nii, et mitte väga vähesed ei saaks väga kiiresti väga palju, vaid kogu ühiskond jõuaks järgmisele tasemele. 

Te küsisite, kas päriselt on korda tehtud sündimus, energeetika, riigikaitse ja majandus. Ma arvan, et pole sellist lõpp-punkti, kus saab öelda, et mingi asi on päriselt korda tehtud. Aga veel kord: pealkirju ei pane ei mina ega teie. Me oleme ilmselt mõlemad võimelised ka pealkirjast kaugemale lugema. Nii et sealt edasi, selle pealkirja all on kogu see sümpaatne visioon. Nii et töötage see läbi.

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, on küll täpsustav küsimus. Ma saan aru, et me oleme kuidagi jõudnud ühele meelele selles, et ERR valetas ja pani jälle eksitava pealkirja. No ma olen sellega harjunud. 

Aga selle jutu peale ma ütleksin, et ma ei saa teist aru või ma ei saa aru, millest te räägite, kui te ütlete, et Reformierakonna soov on, et me elaksime homme paremini kui täna. Näiteks, kui küsida Jürgen Ligilt teie kõrval, siis tema on meile aastaid rääkinud, et me peame vähem tarbima ja konservegi sööma. Ei pea paremini elama, see on loodusele ja planeedile kahjulik. Siiamaani on selline hoiak olnud. 

Ma ei tea, kust küll tuleb see ettekujutus, et Eesti majandus saab muutuda suurema lisandväärtusega majanduseks, kui teie enda poliitika on selline, et Eestisse tuleb tassida sisse umbkeelset odavtööjõudu, et teha sellega Reformierakonna rahastajatele väike majandussüst. Kui kõikides mõõdikutes, kõikides mõõdikutes, mis on vähekenegi olulised – sündimus, majanduskasv, inflatsioon ja kõik [muud] asjad –, on Reformierakonna [juhtimisel] viimase viie aasta jooksul läinud Eestis asi halvemaks, maksud on tõusnud, aga eelarve on ikka lõhki, eks ole, siis miks peaks keegi uskuma ükskõik mida, mis te tulevikuks välja pakute? Kui te olete meile tõestanud, et ei ole homne kahjuks parem kui täna – inimesed uluvad luuvalu käes teie valitsemise tagajärjel, elu on nii halvaks läinud –, iga homne on olnud halvem kui eilne, siis miks peaks keegi uskuma teie ilusaid visioone? Ikkagi ma arvan, et te üritate inimesi trollida.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, ma kasutan võimalust mitte nõustuda teiega selles, et ERR valetab. Ma arvan, et toimetaja tegutses oma parimate kavatsuste kohaselt ja võimete piires. Ma ei tea, kas see on õiglane hinnang, aga ma arvan, et Rahvusringhääling näiteks valitsuse suhtes on, kuidas ma ütleksin, viisakalt kriitiline, nagu tema roll on, ehk siis ma arvan, et ikkagi päris kriitiline. Nii et minu ülesanne ei ole olla nende advokaat, aga ometi ma olen, sest Eesti meedia on vaba. Me oleme meediavabaduselt maailmas teine riik Norra järel. Nii et seda tuleb hinnata, isegi kui see vahel viib selleni, et toimetaja vabadus meelevaldselt või mingil oma viisil midagi tõlgendada ei meeldi. Eks sellega tuleb elada. Seda öeldes, ütleme ausalt, võib-olla ainukene, kes siin saalis saab olla rahul ERR-i portaali kajastusega, on ilmselt Urmas Reinsalu, kes leitakse iga uudise puhul üles, et ta seda kommenteeriks. Aga see selleks. 

Tulles selle juurde, et [siia tuleb] umbkeelne odav tööjõud – vaadake, seda immigratsioonijuttu olete te ju rääkinud pikalt ja hirmutanud sellega. Aga eelmisel aastal – see on nüüd esialgne informatsioon, mul ei ole uuemat – rändas Eestist rohkem välja kui siia sisse. Sedapidi! Ma saan aru, et see on justkui osa sellest, kuidas luua teatavat konflikti ja rääkida umbkeelsest odavtööjõust. Kahjuks – või õnneks, eks – see pilt selline ei ole. 

Teiseks, mõned näited. Ma olen teile ennegi seda näidet toonud ja ilmselt toon veel, see ei ole pärit kuskilt mujalt kui Viljandist. Ukraina abielupaar, kes siin on tegelikult sõja tõttu, on oskustega, hoiavad teatud tooteliini püsti ja kümme Eesti inimest saab veel tööd. Oskustööliste siinolek annab juurde. Vaadake, Eesti tööealine elanikkond nii või teisiti väheneb, midagi teha ei ole. See tähendab seda, et meie ülesanne on saada juurde neid, keda meie oma haridussüsteemis ei suuda toota. Kõigepealt tuleb oma inimestele anda head oskused ja kui kuskil on vaja mõnda spetsialisti mõne töö jaoks ajutiselt, siis tuleb see inimene leida. Ma isegi ei saa hästi aru, miks EKRE võitleb väike- või keskmise või suure ettevõtluse vastu Eestis, sest lõppkokkuvõttes lisandväärtust ettevõtluses ju toodetakse. 

Mis puudutab asjade halvemaks minemist ja maksutõusudest, siis ma saan aru, et teie olete pessimistide parteist, mina olen optimistide parteist. Eelmine aasta oli, nagu Statistikaamet ütleb, majanduses kolme aasta parim, selle aasta alguses tegime ajaloo suurima maksulangetuse, 780 miljonit. Inimestele, kellel on keskmine palk, jääb 13. palk kätte.

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite väga ilusti, et enam inimesi läks välja, kui sisse tuli. See näitab seda, et Eestis ei pruugi olla kõige paremad tingimused ei ettevõtlusega tegelemiseks, laste saamiseks ega ka üldse elamiseks. Nii et tehke sellest omad järeldused, inimesed rändavad välja ja enamik neist on eestlased. 

Aga tuleme nüüd selle korda tehtud Eesti, Eesti Energia ja juhitava energia juurde. Nagu me oleme näinud, Eesti Energia on nüüd toonud siia aruande, et nad on peale põlevkivi[varade allahindlust] jõudnud 80 miljoniga kahjumisse. Ja nüüd me jõuame selleni, et Eesti Energial on olemas kaevandamise võimalused ja kaevandamisload Uus-Kiviõli kaeveväljadel, kus nad peaksid praegu VKG-ga kahasse toimetama. VKG-l on seal suurusjärgus 69 miljonit tonni ja Eesti Energial on 138 miljonit tonni kaevandamisvõimalust aastani 2049. 

Minu küsimus on see: kas nende mahaarvamiste juures arvestati ka põlevkivivarude mahaarvamist, kuna neid nimetatakse fossiilseteks, mittejuhitavateks ja ebavajalikeks, või on need eraldi arvestatud? Ja mida plaanib Eesti valitsus Eesti Energia kaudu teha, et tagada Eesti inimestele taskukohane elektrienergia, ilma et Eesti Energia pankrotti juhitakse?

Jaa, aitäh! No vot, seal me nüüd siis oleme. Martin Helme ütleb, et inimesed rändavad massiliselt sisse, toimub massiimmigratsioon, ja siis kõik ütlevad, et küll on halvasti. Teie ütlete, et inimesed rändavad välja, küll see on halvasti. Selles mõttes, eks te peate selle sisediskussiooni ära pidama ja otsustama, kumba pidi see on. Vabandust! See on lihtsalt märkus, ma täitsa heatahtlikult ütlen seda. 

Teiseks, jah, see küsimus on asjalik. Eesti Energia varade allahindluse materjal ja informatsioon on kättesaadav. Ma ei tea, kas nad keskkonnakomisjonis käisid, aga täna olid vist neil erikomisjoni istungid ka sellel teemal. Ma olen kindel, et kolleegide käest saate seda materjali küsida ja vaadata, mis numbrid seal varade allahindluse sees olid. Eesti Energia oskab kindlasti oma majandusaruandeid kirjeldada ja öelda, mida see täpselt puudutas. 

Põlevkivienergeetika puhul on probleem eeskätt selles, mida Eesti Energia juhtkond on kirjeldanud, et algul oli õlitehase rajamise plaan, ka tempo ja hinna suhtes olid teatud ootused. [Eesti Energia esindajad] käisid ka valitsuskabinetis ja andsid meile sellest ülevaate. Aga selliste eelduste kohaselt, mis olid tol ajal, olid neil veidi optimistlikud plaanid. Nüüd on ju uued juhid, õlitehast rajada ei ole õnnestunud. Ja see ei ole kellegi teise viga, pigem on ehitus veninud, see ei ole käinud piisava tempos, sellest on tingitud ka varade allahindlus. 

Mis puudutab energia hinda, siis mõistliku joone hoidmiseks ja taskukohase energia tagamiseks on lävendiks või võrdlusaluseks võetud Läänemere-äärsete riikide keskmine energia hind. See on meil ka dokumentides kirjas. Andres Sutt on kirjutanud sellest ühe päris hea loo, kus ta on seda kõike kirjeldanud. Mälu järgi ja kõike seda kokku surudes ütlen, et üldiselt on pilt selline: kui võtta kõige väiksem tarbijate grupp, siis me oleme seal soodsuselt kolmandad või, ütleme, parimate hulgas. Pärast vaatan, ehk ma leian selle joonisegi üles. Me oleme ühed kõige soodsamad riigid, keskmises grupis oleme umbes keskel. Ainult suurte tootjate puhul ja suurte ettevõtete puhul me oleme üle selle Läänemere-äärsete riikide energia hinna keskmise, mis on meie võrdluse alus. 

See tähendab eeskätt seda, et kui võrrelda hindu ja vaadata, kellele on see ebasoodsam, siis on näha, et mitte väikestele ega ka keskmistele tarbijatele, vaid suurtele, nende puhul tuleb astuda samme selle nimel, et meie tootmised ja tootmissisendid oleksid mõistlikud. Muu hulgas on majandus- ja tööstusminister teinud ettepaneku taastuvenergia tasu diferentseerida. Nii et selliseid samme astutakse, et tööstustel oleks mõnevõrra lihtsam. Selline on kogu selle küsimuse vastus kokku surutuna.

Suur tänu! Lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teema on energiakriis. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Nii nagu eile meedia vahendusel kuulda ja lugeda sai, valitsus arutab homme, kuidas leevendada Lähis-Ida kriisi tõttu hüppeliselt tõusnud kütusehindade mõju Eestile. See on väga tore, et seda tehakse. Juttu on olnud varem kavatsetud aktsiisitõusude ära jätmisest.  

Me teame, et enne veel, kui aktsiisitõusud toimuvad, on hinnatõusu mõju juba kandunud kütusehindadesse, aga sealt edasi jõuab see kindlasti varsti ringiga ka toodete, teenuste ja toiduainete hindadesse, sest see, mis toimub maailmaturul, mõjutab kindlasti kõiki. Praegune sõja tõttu ebaselge ja ebastabiilne olukord Lähis-Idas mõjutab kindlasti meidki päris tugevalt. Ja ma väga loodan, et lisaks homsele arutelule te jõuate ka otsusele, et need varem kavatsetud aktsiisitõusud tõepoolest ära jäetakse. 

Aga küsimus puudutab seda, kas teil on arutelu all praeguste hinnatõusude, eelkõige kütusehindades tõusu [leevendamiseks] peale aktsiisitõusu ärajätmise muid plaane. 

Aitäh, austatud küsija! Lähis-Idas toimuv mõjutab eelkõige kütuseturgu. Kui me vaatame seda pilti, siis näeme, et see konflikt on sel nädalal ilmselt kaunis dünaamiline. Ma ei oska öelda, mida täpselt järgmine nädal toob. Aga saame lähtuda sellest, mida Ameerika Ühendriikide president on ajakavana öelnud. Tema hinnangul on sellel umbes neljanädalane kestus ja ta on öelnud, et nad on ajakavast ees. Ma ei ole jälginud uudiseid ega tea, kas on tulnud ka mingit uuemat informatsiooni. 

Nii et võib eeldada, et isegi kui see konflikt või see, ütleme, Putini ühe liitlase käeulatusest tuumanupu või tuumavõimekuse kaugemale asetamine – seda me ju toetame, nii USA kui ka Iisraeli eesmärke seal –, võtab veidi aega, siis igal juhul võib selle mõju kütuseturule olla dünaamiliselt pikema välbaga. Kuna regioonis on siiski ebastabiilsust, siis nii nafta- kui ka gaasitootmises võib see tähendada seda, et hinnad, mis on, varem olid juba igati mõistlikul kursil, tõusevad jälle ega lange enam nii kiiresti. Üldiselt arvestatakse kütuseturul riskiosa väga pikalt sisse. Ja osa tootmisvõimsusi ei pruugi nii suure hooga käivituda, riskid on alati olemas. 

Nii et seetõttu me just arutamegi seda, mis puudutab just kütuseturgu ja aktsiisitõusude võimalikku ärajätmist, sest kui kütusehinnad – eelkõige gaasi hind – kasvavad ja on juba oluliselt kõrgemal, kui eelarve koostamisel prognoositud, siis võib tulu eelarvesse tulla käibemaksust. Aga me oleme loonud ka sellise põlevkivi maksustamise süsteemi, et [põlevkiviõli hind on otseses seoses maailma naftahindadega]. See tähendab seda, et kui naftaturul on hind kõrgem, siis laekub sealtki tagasi kümneid lisamiljoneid, sest seal müüdavad tooted on kallimad. 

Nii et ehk see annab meile võimaluse seda kõike arutada. Aga enne arutelu toimumist on väga ennatlik öelda, kuidas arutelu läheb, sest ka teised riigid astuvad teatud samme, samuti on Rahvusvaheline Energiaagentuur [teinud erakorralisi otsuseid, et tulla toime globaalse energiaturu ebastabiilsusega]. 

Teine asi, mis võib Eestit puudutada, on kütusevarude laiem kasutus – ajakirjanduses on seda kirjeldatud –, ehk osa kütusevarudest tuuakse turule, et hinnatõusu survet leevendada. See on ka üks asi, mis Eestit puudutab. Ja mõlemad võimalikud sammud – nii varude kasutuselevõtt kui ka aktsiisitõusude ärajätmine – peaks leevendama survet kütusehindadele ning seeläbi survet inflatsioonile ja ostukorvile. 

Aitäh! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu, austatud peaminister, selle vastuse eest! Kui te homme seda arutate ja loodetavasti lähiajal ka mingite tulemusteni jõuate, siis oleks väga kena, kui peale selle, mis puudutab kütuseaktsiisi ja neid hinnatõuse, aktsiisitõusude ärajätmist, vaadataks laiemalt inimeste toimetulekut. Eile andsid kaks erakonda siin üle kaks otsuse eelnõu. Üks erakond tegi ettepaneku langetada mootorikütuste käibemaks ajutiselt 13%-le, teine erakond, kes esitas oma eelnõu, tegi samuti mitu ettepanekut. 

Lihtsalt mure on selles, et alles tulid veebruarikuu elektriarved ja need on [väga suured]. Alles eile sain kirja ühelt inimeselt, kes ütles, et palk on ainult 20 eurot suurem, kui oli tema elektriarve veebruarikuu eest. Nii et inimeste toimetuleku küsimus ja kõik sellest tulenev võiks ka homme [arutelu all] olla. Võib‑olla on mingid meetmed, mis sotsiaalvaldkonnas kergendaksid inimeste toimetulekut. Ei tahaks vana tarkust öelda, aga siiski, on ju õigus, et toimetulekupiiri tõstmine 20 eurot – 200-lt 220-le – oli vähe. Tegelikult oleks pidanud see tõus olema veidi [suurem], et kõige raskemas seisus olevad inimesed oleksid saanud abi. Sest toimetulekutoetus on kõige raskemas seisus olevatele inimestele paberite ja taotluste esitamise alusel makstav toetus. Ärge siis seda unustage, pidage meeles ka inimeste toimetulekut!

Aitäh! Ma nüüd ei teagi, kas siin küsimust oli. Aga me kindlasti peame seda meeles. Nagu olen ise varem välja öelnud ja ka rahandusminister on öelnud, me ju pidasime oma lubadust ja toimetulekutoetus kasvas. Seda me ütlesime ka siin infotundides. Toimetulekutoetus kasvab ka edaspidi, seda me ka oleme välja öelnud. Loomulikult on see sihipärane toetus, mis on mõeldud selleks, et aidata neid, kes kõige enam abi vajavad. 

No kuidas ma viisakalt ütleks? Sotsiaaldemokraatide maksukontseptsioon on tihtipeale olnud hoopis teistsugune. Te ei ole olnud väga madalate maksude advokaadid, eks ju. Seetõttu on mul hea meel, kui te ütlete, et te mõistate seda ja saate aru, et tuleb astuda selliseid samme, mis maksukoormust kergendavad või vähemalt maksutõuse leevendavad, et majandus [areneks] ja inimestel oleks lihtsam. See on igati mõistlik seisukoht [ja on hea, et] teiegi [nii leiate]. 

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Minu arvates ka on kiiresti kasvavate kütusehindade valguses mõistlik aktsiisitõusud ära jätta. Aga eraldi sooviksin tähelepanu juhtida sellele ja ühtlasi küsida selle kohta. Eriti keerulises olukorras on praegu põllumajandustootjad, eelkõige taimekasvatusvaldkond, mis on viimasel paaril-kolmel aastal olnud selgelt miinuses. Lisaks on Eesti eri piirkondades olnud päris suured ikaldused. See on viinud olukorrani, kus paljud [põllumehed] on päris suurtes võlgades. Neil ei ole olnud võimalik soetada ka kütusevaru. Nüüd on põlluleminek mõne nädala kaugusel. Nad helistavad ja ütlevad, et nad tõesti päris tõsiselt mõtlevad, kas jätta seekord põllule minemata ja ühtlasi lõpetada see tegevus. Ühesõnaga, neil on muresid rohkem kui lahendusi. 

Siit küsimus: kas kavatsete neljapäeval eraldi arutada põllumeeste aitamist, näiteks erimärgistatud kütuseaktsiisi nulli viimist või mingit muud lahendust? Ja kas see põllumeeste mure on üldse teile arusaadav?

Aitäh, hea küsija! Põllumajandus- ja regionaalminister kindlasti teeb ka oma ettepanekud. Vaatame ka pikemat vaadet, sest väike risk Hormuzi väina ja Lähis-Idaga on ka näiteks väetise valdkonnas. Ma juba tean, et avalikus meedias on seda kirjeldatud. Nii et kõiki neid võimalikke riske me peame kindlasti vaatlema. Seda, kas me jõuame neid teha sellel nädalal või järgmisel nädalal, me kindlasti hindame. Keeruline on midagi ette lubada. 

Aga jah, me arutame kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusu ära jätmist just selles valguses, et tõus ei kanduks edasi erinevate toodete [hindadesse]. Ütleme nii, et kahjuks on aktsiisitõusudel see efekt, et jääb mulje, justkui oleks hinnatõusu mõju palju suurem, kui see tegelikult on. Väga paljud tõstavad selle peale oma hindu, siis kasvavad muud sisendhinnad ja nii edasi. Nii et sellel on nii-öelda rulluv efekt. 

Eesti pilt oli aasta alguses tegelikult ju üsna positiivne. Jah, ma möönan, et elektri- ja soojaarved kellelegi rõõmu ei teinud, aga ütleme nii, et ükskõik, kui palju keegi tahaks valitsust kiruda, ilmastikku meie ei suuda kontrollida. Ja see pilt on tänaseks tunduvalt parem. Hinnatõus oli ka sellel aastal juba languses. Prognoos oli selline, et see jääb umbes 3% kanti. Varasematel aastatel oli see 19% ja 9%, eelmisel aastal pidi see prognoosi järgi tulema 5% ja 6% vahele, aga tuli veidi alla 5%. 

Nii et püüame ikkagi hoida seda joont, et nüüd, kus majandus on taastuma hakanud, oleks inimestel ja majandusel ka lihtsam selles suunas minna. Me vaatame kõik valdkonnad läbi, käime kõik lahendused üle. Aga kas me kõike jõuame sellel korral teha või kas on kohe ettepanekuid väetiste või põllumajanduse teemal? Eks see on põllumajandus- ja regionaalministri [otsustada], eeldame, et lähinädalatel. Selleks ajaks on ehk ka selgem, mis seal Iraani ümbruses ja Hormuzi väinas täpselt toimub ning kuidas kogu see pilt, mis puudutab vedelkütuste ja gaasiturgu, kokku käib.

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on RMK pidu. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Viimastel päevadel on avalikkuses palju kõneainet tekitanud Riigimetsa Majandamise Keskuse korraldatud pidu, mille maksumus ajakirjanduses [avaldatud] numbrite järgi oli umbes 130 000 eurot. Tegemist on riigile kuuluva organisatsiooniga, mis majandab Eesti inimeste ühist vara – meie riigimetsa. 

Lisaks on selgunud, et RMK on teinud riigihanke ürituste korraldamiseks. Eeldatav maksumus oli ligikaudu 1,2 miljonit eurot, kuid hanke tulemusel sõlmiti leping lausa 2,2 miljoni euro peale. Samal ajal on organisatsioonis käimas suur koondamine – koondatavate arv võib ulatuda 80-ni –, mis puudutab kogu metsakasvatuse valdkonda, sealhulgas metsakasvatustööde juhte, ning teisi üksusi. 

Paratamatult tekib siin võrdlus ühe teise juhtumiga: kui Tervisekassa korraldas umbes 70 000 eurot maksma läinud ürituse, lõppes see asutuse juhi ametist lahkumisega. Avalikkusele anti selge signaal: avaliku raha kasutamisel peab vastutus olema väga konkreetne. 

Seetõttu küsin teilt, kas peaministri hinnangul on miljonitesse ulatuva eelarvega pidude korraldamine riigiettevõttes põhjendatud, kui samaaegselt koondatakse 75 töötajat kogu metsakasvatuse valdkonnast ja teistest üksustest. Kas vastutus peaks riigisektoris olema kõigile ühesugune ehk kas sellises olukorras peaks ka RMK juht kaaluma oma ametist lahkumist?

Aitäh, hea küsija! RMK on [õigusmaastikul] omamoodi [moodustis], ta peaks meenutama ettevõtet, vist riigitulundusasutusena või mis iganes vormis see omal ajal loodi. See on Eestis vist ainulaadne. Tegemist on sisuliselt olulise riigivara valitsejaga ja samal ajal asutusega, mille ülesanne on otsida tulu. Miks ma seda selgitan, kuigi tean, et see on selge nii heale küsijale kui minulegi? Selle mõte on lihtne: kuna nad peavad töötama efektiivselt, on kõiksugu asutuse ümberkorraldused ja muud protsessid põhjendatud. Kui te küsite koondamiste ja muude sammude kohta, siis kindlasti oskab nõukogu ja juhatus põhjendada, miks täpselt nad mingeid samme astuvad. Ma eeldan, et see on efektiivsuse otsimine. Aga veel kord: see on nende põhjendada. Seda esiteks. 

Teiseks, sellise peo korraldamist või selliste kulutuste tegemist peab asutuse tippjuhtkond ja vajaduse korral nõukogu kooskõlastama ja põhjendama. Mina arvan, et olukorras, kus riigieelarve on 4,5%-ga miinuses, [peame] me tõmbama [igalt poolt riigi raha] koomale. Töötukassast me oleme sisuliselt viiendiku töötajaid saatnud sinnasamasse töötukassasse [tööotsijate hulka]. Maa- ja Ruumiametis on sisuliselt viiendiku võrra inimesi vähem. Ehk 20% inimesi oleme nendest asutustest [koondanud]. Statistikaamet pakitakse kokku, see kolib teise majja. Nii et me otsime efektiivsust igalt poolt nagu tikutulega taga. Üle Eesti on palju näha, et asutusi on kinni pandud ja töökohti on vähemaks jäänud. 

Seetõttu mina kutsun küll üles kõiki riigi tulusse, riigi rahasse vastutustundlikult suhtuma. Riik või, ütleme, valitsus ega Riigikogu ei ole seda pidu korraldanud ega ilmselt ka mitte autoriseerinud. Seetõttu saavad seda kommenteerida ikkagi [RMK] juhatus ja nõukogu. Nii palju, kui ma tean, on nõukogu esimees öelnud, et jäädi planeeritud [eelarve] raamidesse ja koordineeriti selle ürituse korraldamine. Nii et nad peavad ise vastust andma selle peo korraldamise eest.

Aitäh! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma kahjuks ei saanud küll vastust sellele küsimusele, et kas siis, kui Tervisekassa juht pidi [kalli tänupeo korraldamise tõttu] tagasi astuma, ei peaks RMK juht sedasama tegema. 

Ma toon siia kõrvale näite, et eraettevõtluses tehakse ka selliseid asju. Oleg Gross korraldab igal aastal oma töötajatele ja koostööpartneritele sellise ürituse. Aga ta teeb seda oma raha eest, mille pealt on enne makstud kõik maksud. Küsimus on praegu ju selles, et nii kallist pidu, mille puhul ühe inimese [osaluse] kulu on üle 300 euro, annab välja mõelda. Need kaks üritust ei ole kindlasti võrreldavad. Rakveres toimuval üritusel on kuus ansamblit, kellest kolm on väljast. Kulutatud summad võivad olla hoopis teised, sööki ja jooki on piisavalt kõigile. Nüüd me riigisektoris lubame teha riigihanke 2,2 miljoni peale, et pidusid korraldada. 2,2 miljonit! Samas otsib regionaal- ja põllumajandusminister 3 miljonit taga, tahab pensionärid ja lapsed bussipileti eest maksma panna. 

Teine pool, koondamine. Koondamine ei ole seal üldse selline nagu töötukassas. Töötukassas tõesti lasti inimesi koju ja töö jaotati ära teiste, tööle jäänud inimeste vahel. Aga RMK ostab teenuse sisse. Suure tõenäosusega on see lihtsalt maksude optimeerimine. Kas riigiettevõttel on ikka viisakas tegeleda maksude optimeerimisega? Ja ma küsin, et saaks vastuse: kas 2,2 miljoni ulatuses riigihanke korraldamine pidude korraldamiseks on ühe riigiasutuse eesmärk? RMK tegi riigihanke, mis oli planeeritud 1,2 miljoni peale pidude korraldamiseks, aga leping sõlmiti 2,2 miljoni peale. See kõik on ajakirjanduses must valgel kirjas.

Aitüma! Minu jaoks on see uus info, ma ei ole tõepoolest, tunnistan, selle RMK peoga nii üksikasjalikult kursis kui teie. Tõepoolest, küllap on ka muid muresid, mida lahendada, nii et ehk on see ka mõistetav. 

Aga minu seisukoht ei muutu. Ma saan aru, et opositsioonil on kombeks kogu aeg koalitsioonile öelda, et ei saanud vastust. Aga mina soovitan keerulisel ajal kõigil võimalikult kasinalt läbi ajada. Ega seal midagi keerulist ei ole. Kui me riigis otsime raha tikutulega taga – võtame kas või needsamad näited, mis on siin juba toodud –, siis tuleb meil kõigil seda teha ja püüda seda tõhusust leida. Selgitusi ürituste kohta saavad anda ikka needsamad inimesed, kes neid üritusi korraldasid. 

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Ja auväärt valitseja! Mikk Marran on teatavasti riigi suurima lüpsilehmafarmi juht, kui pidada silmas riigikassa täitmist. Peale selle on ta juhtumisi avaliku tippjuhtide komisjoni liige. See komisjon otsustab, kes saavad Eesti tippjuhtideks. Minu küsimus teile on selline. Kas teie meelest ei peaks härra Mikk Marranit vähemalt sellest komisjonist tagasi kutsuma, kui ülemus, kes valib tippjuhte, harrastab sellist priiskavat elustiili. Ma saan aru, et metsamehed tahavad ka juua, nad teevad kõvasti tööd, et riigieelarvet täita. Aga võib-olla ei ole kasulik hoida seal seda meest, kes sellist stiili rakendab. Mis te arvate sellest, kui kutsuda ta tagasi sealt tippjuhtide komisjonist?

Aitüma küsimuse eest! Esiteks võin kinnitada, et RMK ei ole – kuidas te ütlesitegi? – lüpsilehmafarm. Tegemist on Eesti riigi jaoks olulise tulundusühistuga, mille ülesanne on kanda heaperemehelikult hoolt meie ühise vara ehk metsade ja looduse üle, muu hulgas ka näiteks sellesama tulu eest teha neidsamu asju, mida meiegi naudime – RMK matkaradasid, õppekeskusi ja kõike muud. See on minu meelest ühiskonnale väga vajalik ja tänuväärne tegevus. Seda esiteks. 

Teiseks, kõikidesse rollidesse saab inimeste sobivust alati kaaluda, juhul kui on informatsiooni, mis näitab, et keegi kas ei sobi sellesse rolli või ei mõista selle rolli tähendust. Nii et aitäh selle mõtte eest! Aga selle peo kohta tuleb nüüd kõigepealt ikkagi asutusel ja nõukogul endal selgitusi anda, miks täpselt nii tehti, miks arvati, et see on kohane, miks selline maksumus ja nii edasi.

Aitäh! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane kuues küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ning teema on riiklik järelevalve Eesti Energia, Enefit Greeni ja Enefit Poweri üle. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Austatud rahandusminister! Esmaspäeval osalesid Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil prokuratuuri esindajad. Nad ütlesid – ja tegid seda päris reljeefselt –, et riik on olnud halb peremees oma ettevõtetele. Nordica kaasust me veel kõik mäletame, eraldi oli arutlusel puudulik järelevalve Eesti Energia üle. See on nüüdseks viinud selleni, et Eesti Energiaga seotud ettevõtete suhtes on algatatud kaks kriminaalmenetlust. Üks on Enefit Green, selle tagasiostmine. Teatud isikud kasutasid tundlikku siseinfot, ostsid aktsiaid kokku, teades, et riik ostab need neilt hiljem palju suurema hinnaga tagasi. Teine kriminaalasi on seotud Enefit Poweriga. Nimelt maksti ülepaisutatud arvete alusel hooldusfirmale erinevate tööde eest, maksti ka preemiaid, vaatamata sellele, et jaamad olid pidevalt rikkis. Ja paljud arved olid fiktiivsed ehk tegemist oli kelmusega. Praegu prokuratuur tegeleb sellega. 

Aga mu esimene küsimus keskendub just Enefit Greeni kaasusele. Kas teie isiklikult olete ministeeriumist välja küsinud kogu selle insaiderite nimekirja? Ehk kas teil on ülevaade sellest, kui suur oli see isikute ring, kellel oli ligipääs tundlikule informatsioonile? Sest praeguse seisuga viitab kõik sellele, et see ring oli põhjendamatult lai. See info oli inimestel, kellel tegelikult ei oleks pidanud sellist infot olema, ning lõpuks see kahjuks viiski [andmete] kuritarvituseni ja kriminaalmenetluseni. Ja prokuratuur ise ütles, et nemad ei hakka andma hinnanguid sisereeglite kohta, aga selle hinnangu võiks anda ministeerium ja sellega võiks tegeleda Riigikogu.

Ja siit tulenebki minu küsimus teile. Kas teie olete tutvunud Eesti Energia sisereeglitega? Kas te olete tutvunud kogu insaiderite nimekirjaga? Kas te näete, et oli probleem? Kust see infoleke alguse sai? Kas te [leiate], et järelevalve selle üle oleks pidanud ja peab olema parem?

Aitäh! Kõigepealt, muidugi ei ole prokuratuuri asi öelda, kas riik on halb või hea peremees – see ei ole tema pädevuses. Samas, ma ei usu ka teie refereeringuid koosolekul toimunust. Iseenesest, kui riiklikust järelevalvest rääkida, siis kõige halvem näide sellest on see, kui Riigikogu korruptsioonikomisjon [korraldab istungeid] suvalistel teemadel ja kutsub sinna suvalisi inimesi, jättes märgi maha, justkui oleks tegemist korruptiivse teemaga. Te olete minu valdkonna teemadest riigieelarvet arutanud justkui korruptsiooni küsimust, samuti olete statistikat käsitlenud justkui korruptsiooni küsimust. Täna hommikul arutasite õlitehase teemat ja määrisite ettevõtet – saite kindlasti teada, et korruptsiooniga seal midagi pistmist ei ole. Seal on minevikus olnud probleeme juhtimisotsustega, aga need on tehtud siiski sel ajal, kui teie partei oli koalitsioonis. Ja sellest me täna tõepoolest rääkisime. Riigieelarve komisjoni asi see üksjagu on, kuigi mitte päris selles vormis, nagu Urmas Reinsalu asju komisjoni võtab. 

Ja üks väga halb näide riiklikust järelevalvest on muidugi teie tegevus siin teemal "Insaiderite nimekiri". Selline hämarate kahtlustuste ja süüdistuste levitamine on ebakorrektne, võiks öelda, et isegi ebaaus. Teil ei ole tegelikult teadmisvajadust selle järgi, te ei tee selle nimekirjaga midagi. Praegu on käimas kriminaalasi ja teie poliitikuna ei tohiks sellesse sekkuda. Praegu kontrollitakse seda, kas enne aktsiate suurem ostmine enne nende tagasiostmist on kuidagi seotud info lekkimisega. Mina ei julge öelda, et on. Aga teie ei tohiks levitada sellist juttu ja jätta muljet, nagu oleks meil siin väga suur inimeste ring, kellel oli [börsiotsuseid puudutavat] siseinfot ja kes seda lekitas. 

Need üksiknäiteid, neli nime, keda selle juhtumi ja võimaliku isikliku [huviga] seostatakse – üks nendest ei tööta enam seal, üks on kellegi abikaasa ja nõnda edasi. Sellised seosed tekivad, aga me ei saa ette öelda ja maailma ees eetris rääkida, et kui osteti odava hinna ajal aktsiaid, siis see on kuidagi kriminaalne. Seda, [kas nii oli,] saab öelda politsei, prokuratuur saab ka seda öelda, aga mitte teie poliitikuna. Ja see insaiderite nimekiri ei muuda midagi. Te teate väga hästi – teile on väga palju räägitud seda, aga te eksitate ikka avalikkust edasi –, et Eesti Energial on andmekaitseprobleem: kas ta tohib inimesi, kes ei ole ameti järgi avalikustatavad, avalikustada. Andmekaitse Inspektsioon ei ole talle seda luba andnud. 

Teie aeg! 

Ma saan juristide murest aru. 

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Vaadake, teil võib olla üks või teine arvamus minu töö või korruptsioonivastase erikomisjoni töö kohta, aga see ei muuda fakti, et käimas on juba kaks kriminaalmenetlust Eesti Energia suhtes. Ma võin teile pärast saata ka protokolli, kus on väga konkreetselt öeldud, mis on prokuratuuri seisukoht. Te ei usalda mind, ma saan aru, aga ma arvan, et prokuratuuri tööd võiks usaldada. Kusjuures nende tähelepanekud kattuvad ka Riigikontrolli tähelepanekutega selle kohta, et riik on olnud halb omanik ja järelevalve on puudulik. Eesti Energia puhul on see praegu ilmselgelt näha. Nagu ma aru saan, te ei ole Enefit Greeni kaasusega tõsisemalt tegelenud, vaadanud nende sisereegleid ega nõudnud ise insaiderite nimekirja välja. Ma ei räägi isegi enam Riigikogust, vaid ma räägin teie tööst, ministeeriumi tööst ja nõukogu tööst, sest nemad peaksid selle üle järelevalvet tegema. 

Nüüd liigume selle teise kriminaalasja juurde, mis puudutab Enefit Powerit. Tõesti, ülepaisutatud arvete alusel maksti hooldusfirmale erinevate tööde eest. Paljusid töid tegelikult ei tehtud, arved olid fiktiivsed. Lisaks maksis Enefit Power hooldusettevõttele preemiat, vaatamata sellele, et need mõõdikud ei olnud täidetud ja jaamad olid pidevalt rikkis. Siis prokuratuuri esindaja selle peale kui ma küsisin, kuidas me üldse jõudsime sellisesse olukorda, ütles, et see on eraldi protokollis sees, tegelikult riiklikku järelevalvet selle üle ei ole. Keegi ei kontrolli, kas reaalselt töid tehakse, kui kaua, mis ulatuses ja mis summade eest neid tehakse ning kas need tööd üldse vastavad tõele.

Huvitav on ka see, et Konkurentsiamet tunnistas ühel teisel erikomisjoni istungil, et ka neil tegelikult ei ole ressurssi ega võimalust kontrollida olukordi, kus näiteks mingid tootmisvõimsused on rivist väljas. Nad ei tea, kas see vastab tõele, ega seal ei ole mingisugust manipulatsiooni. Nii et tegelikult sellist sisulist kontrolli ei tehta. Kahjuks selline järelevalve puudumine annabki võimaluse manipulatsioonideks. Nii võib ka elektri hinnad üles viia, rääkimata muidugi maksumaksja raha kuritarvitusest.

Teie aeg! 

Ja siin ongi seesama küsimus, mis oli ka esimese …

Aitäh!  

… küsimuse puhul. Kas teie hakkate teostama suuremat järelevalvet selle üle …

Aitäh! Teie aeg! 

… mitte ainult Eesti Energia üle, vaid üleüldse riigiettevõtete üle?

Hea kolleeg, teie aeg! Küsimuseks on ette nähtud kaks minutit. Palun sellest kinni pidada, sest meil on kokku 11 registreeritud küsimust. Paratamatult käib see kõikide kolleegide arvel, kes siin hiljem hakkavad küsimusi esitama, sest teised ei pruugi lihtsalt enam jõuda sellesse ajaraami. Aga härra minister, palun!

Aitäh! No manipulatsioon on see, kuidas te esitate ajaloos toimunud fakte, justkui mina peaksin nende eest vastutav olema. Kui tegu on kriminaalasjaga ja kui te suudate nimetada [ainult] kahte, siis see näitab ju pigem riikliku järelevalve tõhusust. Me ei tea, loomulikult, mida ei ole kunagi avastatud. Aga see fakt, et käib kriminaalasi, on kinnitus sellele, et kui pättused on toimunud, siis on neile jälile saadud. Ja mitte teie ei ole neile jälile saanud. Teie tegelete hämarate süüdistuste ja kahtlustuste levitamisega, kaasa arvatud minu kui üldkoosoleku aadressil, kes on olnud ametis napi poolteist aastat. 

Mina ei ole täpselt kursis nende asjadega, mis olid enne minu ametiaega, aga võin teile öelda, et see üks inimene, kelle korraldatud hooldustöödest teile meeldib rääkida, pole nüüd mitte ainult vallandatud, vaid on ka uurimise all. See näitab, et on toimetatud efektiivselt, ma ei tea, kas just üldkoosolek on seda teinud, aga nõukogu, sisekontroll ja muud institutsioonid küll. On olemas ka auditikomitee ja juhatus. See näitab ju tegelikult järelevalve toimimist. 

Ma ütlen veel kord: mina ei ole nõus, et selliseid üldistavaid hinnanguid annab prokuratuur. Tema näeb väga kitsast valdkonda, ta näeb juba avastatud kahtlusi, et on tegemist seaduserikkumisega. Aga sellised üldised hinnangud, et ei ole järelevalvet, on lihtsalt naiivsed. See on sihuke klišee, selliseid asju ei saa öelda. Igale töötajale ei saa panna kontrolli kõrvale. Samas on need asjad ju välja tulnud, need inimesed on vallandatud. Ma ei tea, miks te minult kui poliitikult tahate mingisuguseid suuri vastuseid ja nõustumist sellega, et riik on halb peremees. 

Loomulikult on negatiivseid näiteid, aga üldjoontes on riigiettevõtted, ma usun, paremini juhitud kui keskmine eraettevõte. Sest keskmised eraettevõtted on väga erineva suurusega, väga erineva ettevalmistusega, ja nende juhid ei ole selliste konkurssidega paika pandud, nagu on riigiettevõtete puhul. Riigiettevõtted on – ilma kahtluseta – suuremad ja tõhusamalt juhitud kui keskmine eraettevõte. Aga see ei tähenda, et ma kiidaksin ettevõtluses riigi omandust. Need on eri asjad.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Jah, ma saan aru sellisest raevust erikomisjonide tegevuse peale, olgu Urmas Reinsalu või Anastassia Kovalenko komisjon, et nad justkui ei tegele siin mitte sellega, millega peaks tegelema. Aga omal ajal me olime [koos] riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Ja kui vaadata sealtpoolt, siis ega sealne tegevus, mida ma nägin, palju teistmoodi välja ei näinud. 

Aga minu küsimus on. Nagu ma aru saan, teie ettekujutus Eesti Energiast on, selline, et Eesti Energia on hästi juhitud ja läbipaistev, võib ju mingisuguseid kriminaalasju algatada, aga ega sealt niikuinii midagi välja ei tule. Kas ma saan [õigesti] aru, et teie käpa all olev asutus on puhas nagu prillikivi, mingisuguseid [kahtlasi] sisetehinguid ja muid asju sealt ei ole võimalik leida või on see võimalus minimaalne?

Ma lükkan kategooriliselt tagasi selle väite, et minu juhitud erikomisjonid on samamoodi töötanud. Ei ole! Meie ei ole inimesi määrinud, me ei ole kutsunud selleks, et jätta plekki külge, nagu teeb praegu korruptsiooni[vastane eri]komisjon. Suvaliselt, kujutage ette, statistika teema tehakse korruptsiooniteemaks. Absurd! Elektri hind tahetakse teha korruptsiooniteemaks. Ka täna oli vihje, et võib-olla elektri hind on sellega seotud. See on lihtsalt alatu. Niimoodi ei käituta, selleks ei ole amet. 

Ma võin öelda, et see, kuidas mina seda juhtisin, oli rõhutatult neutraalne. Ma olin ka Riigikontrolli auditite suhtes alati kriitiline, ma ei nõustunud, ma ei kiitnud, ma ei teinud pressiteateid. Ma vaatasin oma kogemusega peale – mul on vastav ettevalmistus – ja kui ma leidsin, et hinnangud on liialdatud või ei ole Riigikontroll olnud avastaja, vaid tagantjärele tark, siis ma olen seda ka väljendanud. Lärmi ei ole mina teinud sellisel moel, nagu praegused kaks komisjoni teevad. 

Ja veel kord riiklikust järelevalvest. Eesti Energias on tehtud erikontroll. Suur osa sellest probleemist, mis siin on viimasel ajal välja tulnud, on ju erikontrolli tulemus. See on [kinnitus], et riiklik järelevalve tegelikult toimib. Väga suur ettevõte, seal on sullerdamise ruumi rahaliselt küll. Juhtumeid ilmselt on, juhtimisvigu on ka, ja on algatatud uurimine. See ei ole lihtsalt nii, et Anastassia Kovalenko-Kõlvart kutsus komisjoni kokku ja avastas midagi. Mitte midagi ei ole ta kordagi avastanud, aga ta on väga palju ümbrust määrinud selliste kutsetega, pressiteadetega, eriti selliste Facebooki-postitustega. Ma vaatan hämmastusega, mis inimesed tema [postituste peale] juubeldavad. Ta ajab selgelt demagoogiat ja siis tuhanded inimesed rõõmustavad selle üle. Kas või see insaiderite nimekiri. Kui on talle ära öeldud, et juristide hinnangul ei tohi neid andmeid rohkem anda kui ühe grupi inimeste kohta, kelle hulka ka mina kuulun – need andmed on olemas –, ja need inimesed on antud ka politseile üle. Aga tema teeb ikka postitusi, kuidas tema ei saa andmeid kätte. Ta ei tee nendega mitte midagi tegelikult. See ei aita teda, aga ta loob tuhandetele inimestele mulje, et tema võitles korruptsiooniga. Mina ütlen, et see ei ole korruptsiooniteema, see on andmekaitseteema. Ilma loata ei tohi inimeste andmeid avalikuks teha. Kui ei ole seda luba antud, siis mina saan Eesti Energiast aru ja üldkoosolekuna kindlasti käsku neile ei anna, et andke seda. Kui teie hinnang on, et see ei ole selge, et tohib anda, siis ma arvan, et nad käituvad õigesti. Mina võib-olla oleksin pigem andnud, aga nende vastutus on see otsus langetada. Ma oleksin pigem andnud, aga ma ei ole selles rollis.

Aitäh! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Täna tuli välja uuring, mis ütleb väga selgelt, et enamik inimesi ei ole jätkuvalt peaministri tööga rahul. Ja tõepoolest, positiivsust selles mõttes ühiskonnas ei paista. Teie võite siin olla optimistide parteist, aga reaalne elu seda ei toeta. 

Ma räägin teile siinkohal ühe loo elust enesest. Tõenäoliselt ei jahuta see teie pseudooptimismi, aga see selleks. Eilsel rahvakohtumisel sai sõna üks noor Eesti mees. Tema vanematel on pereettevõte, pikaaegne ja siiani kenasti toimiv. Ta ise õpib kutsekoolis, on tubli õppur ja samaaegselt aitab kaasa oma pere ettevõttes. Samaaegselt, nagu ta ise ütles, püüab ta teha kõik selleks, et mitte olla oma vanematele rahaliselt koormaks. Sellel noorel mehel olid eile pisarad silmas, kui ta kirjeldas olukorda, kuidas nende pereettevõte lihtsalt enam mitte kuidagi toime ei tule. Ta ütles, et juba automaks lõi neid väga valusalt, aga praegu, kui ta vaatab [tanklas] posti otsas olevaid kütusehindu, siis saab aru, et temal ja tema perel enam rohkem lahendusi ei ole. Ometi on nad olnud tublid maksumaksjad riigile, andnud oma panuse muuseas ka sellesse, et teie saaksite siin selle nendelt saadud rahaga õõnsat optimismi edendada, teistele riigijuhtidele näiteks 11‑miljonilisi tšekke üle anda ja õlale patsutatud saada. Kas te ei leia, et selle õõnsa positiivsuse asemel võiksite te Eesti inimesele anda tagasi midagi reaalset, et nad saaksid oma ettevõtmistega ja ka maksumaksmisega jätkata? 

Te olite väga ettevaatlik nende kütusehindade teemal, aga teised riigid võtavad juba kardinaalselt midagi ette, nad on teinud väga palju oma tarbijate ja majanduse kaitseks, näiteks ka teie enda tahtekoalitsiooni liige Ühendkuningriik ja meie naaber Leedu. Äkki istute nüüd koos kütusemüüjatega laua taha – no aktsiisitõus tuleb ära jätta, see on selge – ja teete ühiselt kõik selleks, et kuigi kõrged kütusehinnad jõudsid Lähis-Idast siia kiiremini kui kaitseminister puhkuselt tagasi Eestisse, jõuaks see barreli hind, mis eile või üleeile maailmaturul taas korralikult langes, nüüd posti otsa varem kui jaanipäevaks?

Aitäh! Kui lubate sellisele humoorikale küsimusele ka veidi humoorikalt vastata – ilmselt küsitlusi selle kohta, kui paljud on rahul perekond Helme tegevusega, meil Eestis ei tehta, aga see number ei pruugi suurem olla. Seda esiteks. 

Teiseks, nüüd tõsisemalt rääkides, ma kutsuksin ka teid üles optimismile, sest ainult koos positiivseid lahendusi otsides on võimalik ka raskest ajast välja saada. Nii et seda me peaksime kindlasti tegema. Urmas Reinsalu näiteks täna ütles, et tal on hulk positiivseid ettepanekuid, ja lubas neid esitada. Nii et ma jään kindlasti ootama. 

Meie oma positiivset sinimustvalget visiooni nädalavahetusel kirjeldasime. Mulle see nägemus meeldib. Selle eesmärk on see, et Eesti inimestel oleks tulevikus parem, kui on täna, et lastel oleks parem kui meil, et Eestis tekiks jõukas tugev keskklass, kes saaks oma asjadega kenasti hakkama, ning et me kasutaks uut tehnoloogiat, uusi tehnoloogilisi lahendusi oma jõukuse ja võimekuse tõstmiseks nii majanduse kui ka julgeoleku valdkonnas. See on päris positiivne nägemus, kena sinimustvalge visioon, ehteestilik ja kindlasti tulevikku vaatav. 

Nüüd, te küsisite hindade kohta. Hea uudis on see, et vähemalt selle hetkeni, kuni Iraanis ja Lähis-Idas sündmused polnud arenema hakanud, oli inflatsioon Eestis languses. Eelnevatel aastatel oli ju aastaid, kui inflatsioon on olnud 19%, siis on olnud 9%, siis on olnud veidi madalam, eelmisel aastal 5% või 6% kanti, lõpuks tuli veidi alla 5%. Sellel aastal pidi see olema juba 3% kandis. 

Kui vaadata, mida Lähis-Ida sündmused teevad kütuseturuga, siis [nagu me juba nägime], üsna kiiresti tõusnud kütusehinnad jõudsid kindlasti siia isegi enne, kui jõudis tagasi meie korraldatud esimene erilend. Ilmselt kütusemüüjad arvestasid selle riskipreemia oma kütusemüügi hinna sisse. Eeldust – isegi kui see konflikt jääb lühiajaliseks –, et hinnad kütuse- või gaasiturul väga kiiresti langevad, ilmselt ei ole, vähemalt analüütikud seda võimalust ei paku. Eeldatakse, et heal juhul langeb hind laugelt tagasi, aga mitte liiga kiiresti. Kõike seda, mis toimub Hormuzi väinas, me ju täna ette ei tea. 

Nii et seetõttu, jah, homsel valitsuse [istungil] arutame maisse planeeritud aktsiisitõusude ärajätmist ning kaalume ka seda seda, kuidas vähendada hinnasurvet Eesti inimestele, kaupadele ja ettevõtjatele.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no vot see teie jutt ja tegevus parema tuleviku nimel on täpselt nagu selles vanas anekdoodis, kus viieliikmelisel perel oli kahetoalises korteris kitsas, aga kui nad läksid selle üle kurtma, siis öeldi, et oi, võtke sinna veel lisaks eesel ja kits ja lehm ja siga ja koer ja kass ja kanad ja kukk, kahe nädala pärast viige need välja ja siis vaadake, kui palju ruumi teil järsku on. Olgem optimistlikud, tõepoolest, olgem positiivsed! 

Aga räägime nüüd teie valitsuse ministri Karmen Jolleri väljatöötatud plaanist. Nimelt, NETS-i täiendamise seadus on juba kooskõlastusringil. Tõenäoliselt te teate, millest ma räägin. Selle eesmärk on kirjutada seadusesse sõna otseses mõttes sundvaktsineerimise kohustus, kus vaktsineerimata jätmise ja vaktsineerimisnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut 2400-eurose ja juriidilist isikut kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Võivad rakenduda ka ulatuslikud sunnimeetmed, nagu kohustuslikud terviseuuringud ja tahtevastane ravi. Kõik need plaanitavad muudatused puudutavad kokku 13 seadust ning võivad riivata kodanike põhiõigusi ebaproportsionaalselt ja süvendada ühiskondlikku usalduskriisi lisaks sellele, mis meil nagunii on eelkõige selle valitsuse vastu. 

See vabatahtlikkuse printsiip ja inimeste põhiõiguste tagamine ongi selle eelnõu kõige suurem murekoht. Vaat sellised autokraatlikud meetmed ei ole demokraatlikule riigile, kelleks me ju end peame, absoluutselt vastuvõetavad, isegi mitte kriisiolukorras. Eelnõu plaanib muuseas ka laste vaktsineerimist sedasi, et lapsevanema nõusolek asendatakse loobumisõigusega, andes lapsele otsustusõigus. Vaadake, see on absoluutselt ennekuulmatu ja väär, sest hajutab vastutust päriselt laste tervise koha pealt ning lõhub taas perekonda, vanemlikkuse printsiipi ja annab võimu kehalise enesemääramise üle riigile. See ei ole demokraatlik, see on juba totalitaristlik. Miks te lubate oma minister Jolleril nii põhimõttelisi küsimusi niimoodi otsustada? 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jah. Hea küsija! Ma kardan, et selles jutus oli nii pooltõdesid kui ka valesid. Ma mäletan seda juba varasematest aegadest, kuidas vaktsiinivastasust külvatakse. Vaktsineerimine on ikkagi selleks, et hoida ära tõsisemaid terviseriske ja tagajärgi. Läbi ajastute on sellest inimkonnale väga palju kasu olnud keeruliste ja raskete haiguste tõrjumisel. Seetõttu ma olen veidi üllatunud teie sellise lähenemise üle, aga loomulikult saan aru, et küllap on teie vaade kuidagi teistsugune. 

Mis täpsemalt Jolleri eelnõusse puutub, siis ma saan aru, et eesmärk on vaktsineerimist lihtsustada. Oma eelnõust ja kõigest muust, muu hulgas nendest libaväidetest, mida väga palju igal pool esitatakse ja siitki veidi kõlas, saab ta ise rääkida.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Anti Poolamets. Palun! 

Lugupeetud peaminister! Lähen siit riigi olukorra mõnevõrra teise temaatika juurde. Nimelt, täna kajastas Eesti Ekspress järgmist tõsist probleemi. Küllap olete sellega tutvunud. Kui ei ole, siis peaksite oma julgeoleku eest vastutavatel ametnikel kindlasti paluma sellel teemal endale ülevaate anda. 

Aga loo pealkiri oli "Riik andis Eesti-Vene piiri hämarate vene ärikate hallata: üks töötaja osutus spiooniks, kolm võtsid pistist". Ehk siis, kes seal tegutseb? Railservis OÜ, kelle kätte Politsei- ja Piirivalveamet on usaldanud Koidula piiripunkti ooteala järjekorra haldamise. Lõplikud kasusaajad on Venemaa ja Valgevene nafta- ja söetööstusega seotud ärimehed. 

Ja mida ütleb siseminister Igor Taro? Tema probleemi ei näe: "Usaldan meie asutusi nende töös." Usaldan meie asutusi nende töös! Samal ajal on Kaitsepolitseiamet andnud välja tõsiseid hoiatusi. Nii et üks asutus nagu ütleb, et kõik on korras, käib kah, aga kaitsepolitsei on väga tõsiseid hoiatusi välja andnud. Petserist käiakse meie piiripunktis tööl, kantakse kohe FSB‑le ette [infot piiri ooteala ja töötajate kohta] ja võetakse altkäemaksu ka veel. See on see reaalsus. 

Lisaks, täna tuli veel üks üllatav uudis: Kaitseressursside Ameti peakontor kuulub ühele aktiivsele Venemaal tegutsenud ärimehele. Nii et kuidagi hakkab see vaenulik võrgustik välja tulema. Kas te näete selles olukorras julgeolekuriski? Kas te kavatsete midagi ette võtta? Kas te kavatsete ka Vene kodanikele kuuluvad ettevõtted ja kinnisvara kuidagi erilise tähelepanu alla võtta?

Aitäh, hea küsija! Seda lugu ma ei olnud lugenud, aga ma püüdsin jõudumööda siin sirvida, eks ma siis õhtupoole jõuan lugeda. Aga jah, selles loos on viidatud ka inimestele, kelle Eesti vastuluureasutused on kinni püüdnud, mõned on ka kohtu alla antud. Seetõttu ma arvan, et siseminister väga ei eksi, kui ta ütleb, et ta usaldab vastuluuret ja Eesti sõltumatut kohtusüsteemi. Iseenesest on see ju arusaadav, nii peabki tegema. 

Teiseks, kas erinevates tundlikes kohtades töötavad ettevõtted pälvivad kõrgendatud tähelepanu? No seda kindlasti Riigikogu infotunnist ei kirjeldata, millisel viisil ja kuidas, aga vastuluurel ja politseilistel asutustel on kindlasti oma roll ja pädevus, et avastada [selliseid võrgustikke] ja siis vajaduse korral vahistada või mida iganes ette võtta, algatada uurimine nende võrgustike suhtes, kes Eesti põhiseaduslikku korda ohustavad.

Ja ega see suur saladus ei ole, et siin regioonis on see marker ikka väga tihti Venemaaga seotud. Nii et kogu Venemaa mõjutustegevus tihtipeale läbib punase joonena kõiki neidsamu katseid meie iseolemist ja ise hakkamasaamist õõnestada erinevates tööstusvaldkondades kuni mis tahes sisejulgeolekuvaldkonnani. Nii et vastuluurel, politseilistel asutustel, prokuratuuril ja kogu kohtusüsteemil on tihti vaja millegi sellisega tegeleda, ega midagi teha ei ole. 

Nii et jah, kui ajakirjandus sellest kirjutab, siis see on väga hea. Ja Eestis üldiselt on hoiak ikkagi selline, et kui keegi Eesti-vastase tegevusega vahele jääb, siis me selle avalikustame ja tihtipeale saab inimene kas karistatud või riigist välja saadetud. Nii et sellega tegeldakse aktiivselt. 

Mina isiklikult arvan, et Eesti vastuluure on väga kõrgel tasemel. Ka maailmas meid väga hinnatakse. Eesti riigiteenistused alates välisluurest kuni politseiliste asutusteni on kõrge usaldusmääraga ja samamoodi maailmas väga hinnatud. Eesti kohtusüsteem on sõltumatu, kohus lõpuks otsustab, kas ja mille eest keegi vastutab. Nii et see süsteem meie julgeoleku tagamisest kuni vastutuseni välja töötab täitsa kenasti. 

Aitäh! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Tiit Maran ja teema on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seisundi aruanne (loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemused perioodi 2019–2024 kohta). Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Härra peaminister! Mind huvitab, mida teie juhitav valitsus kavatseb ette võtta halvenevas seisundis oleva elukeskkonnaga – sest mida muud peegeldab see, kui meie elurikkuse seisund halveneb. Selle küsimuse taust on kahetine. Esiteks, juba 2022. aastal, kui avalikustati Eesti Punase Nimestiku liikide seisundi hinnang, oli see üsna drastiline. Neid liike, mis vajaksid tähelepanu, on nüüdseks neli korda rohkem, kui on riikliku kaitse all. Sisuliselt on iga viies hinnatud liik sedavõrd halvenenud, et vajaks inimese tegutsemist, aga see teatavasti maksab päris palju. Muuseas, see hinnang on koostatud rahvusvaheliste aktsepteeritud meetodikate põhjal. 

Ja nüüd seesama Keskkonnaagentuuri aruanne Euroopa Komisjonile ajavahemiku 2019–2024 kohta. Need on muuseas väga põhjalikult seiretel, inventuuridel ja analüüsidel põhinevad tulemused. Need näitavad ühte: peaaegu kõikide mõõdetud parameetrite järgi on meie elurikkuse seisund punases. Toon mõningaid näiteid selle kohta. Soodsas seisundis olevate elupaikade hulk on langenud 56%-lt 50%-le, muuseas, sealhulgas metsaelupaikadest on soodsas seisundis kolm kümnest, mida vaadeldakse. Halvas seisundis olevate liikide arv on tõusnud 9%-lt 19%-le, mis tähendab sisuliselt juba viiendikule, ja lindude puhul on ligi 41% populatsioonidest langustrendis. 

Nii et selle valguses, härra peaminister, küsimus: mida teie oma valitsusega olete ette võtnud, et meie elukeskkonna olukord paraneks?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, sellest aruandest väike ülevaade, lühendatult. Ega kuulajad ja vaatajad ilmselt ei ole seda läbi töötanud. Parandage mind, kui ma milleski siin eksin. 

Üldine kirjeldus võiks olla selline, et Eesti eluslooduse seisund ei ole viimastel aastatel järsult halvenenud. Paljude liikide elupaikade olukord on stabiilne, mõne puhul on toimunud paranemine, ja on ka negatiivseid trende, mis vajavad tähelepanu. Osa muutustest tuleneb parematest andmetest ja täpsemast seirest, mitte ainult looduse tegelikust halvenemisest. Kui nüüd vaadata elupaikade seisundit, siis 50% loodusdirektiivi elupaikadest on soodsas seisundis, varem oli see 56,7%. Ebasoodsas seisundis elupaiku on 41,7%, varem oli neid 36,7%, ja halvas seisundis elupaiku on 8,3%, varem oli 6,7%. Elupaikade levik Eestis on üldiselt hea, probleeme esineb elupaikade struktuuri, funktsiooniga. Mitme mereelupaiga seisund on ebasoodne, näiteks Matsalu lahe jõgede lehtersuudmed on halvas seisus ja niiduelupaigad vajavad ka pidevat hooldust. 

Nüüd liikide seisundist. Pilt on selline, et 54,5% liikidest on soodsas seisus, varem oli see näitaja 56%. Halvas seisundis liikide osakaal on tõusnud 19% peale, varem oli see 9%. On positiivsed näitajaid, näiteks ilvese [asurkond] on tänu küttimiskeelule taastunud, jõesilma ja tõugja [elupind] on paranenud tänu Pärnu jõestiku seisundi parandamisele ja Sindi paisu eemaldamisele. Samas on probleemsed liigid näiteks jõevähk, keda ohustavad võõrliigid, või Peipsi rääbis ja viigerhüljes, kelle seisund sõltub kliimast ja jääkatte olemasolust. Ja mitme ohustatud liigi, näiteks Euroopa naaritsa ja mudakonna arvukus on ka vähenenud. 

Linnustiku trende on siin samamoodi pikalt kirjeldatud. Üldiselt on nii, et 41% liikidest on languses, see on pikem ajavälp, 2013–2024, kolmandik on umbes stabiilsed ja 20% tõusutrendis. Languse peamised põhjused on intensiivne põllu- ja metsamajandus, maastike muutumine ühekülgsemaks, elupaikade kadumine ja nii edasi. 

Kuna mul saab vastamise aeg kohe otsa, siis ma ütleksin, et siin on väga palju erinevaid asju, mida saab teha ja mida tehakse, nagu elupaikade taastamine, ohustatud liikide kaitse, loodussõbralikum majandamine, tugevam seire ja koostöö, et säilitada Eesti looduse hea seisund ka tulevikuks. Aga ma saan kohe jätkata.

Suur tänu! Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, härra peaminister! Teil on täiesti erakordne oskus rääkida oma aeg täis nii, et te mitte midagi ei vasta. Oma küsimusele ma vastust ei saanud. Aga ma suunan siis nüüd küsimuse teise koha peale. Te ütlesite, et osa neist punases olevatest asjadest – ma ei ole nõus sellega, et kõik on väga hästi ja ainult mõningad asjad on halvasti, pigem on vastupidi – on tulnud tänu sellele, et seiretulemused on paremaks läinud. Seal on kaks momenti. Kui seiretulemused paremini töötavad, andmed tulevad paremini välja, siis see tähendab, et olukord on juba varem olnud palju hullem. Aga see peaks panema teid veel rohkem probleemidele tähelepanu pöörama. 

Ja teise poole pealt on ka küsimus selle kohta: kui selgub, et meil on seiretega probleem, siis miks seire rahastust vähendatakse? Pigem on meil siis ju vaja väga korralikke andmeid, aga ometigi me liigume vastupidises suunas.

Aitäh, hea küsija! Ma saan aru, et opositsioonil on kohustus öelda iga vastuse või küsimuse ette, et vastust ei saadud. Ometi ma vastuse andsin ja nüüd ma jätkan vastamist. See on väga oluline. Ja sellest, mis puudutas seiret, ma enne rääkisin, sest oluline ongi, et ka kuulajatel on ülevaade sellest raportist, mitte me räägiks nagu kassist karbis, millest me midagi ei tea.  

Nüüd, mida saab valitsus teha? Kindlasti saab valitsus keskenduda looduse seisundi säilitamisele ja halvenevate trendide pidurdamisele. Selle all saab olla näiteks elupaikade kaitse, taastamine ja hooldus, et tagada metsaelupaikade pindala mittevähenemine ja parandada mereelupaikade seisundit. Teiseks, ohustatud liikide parem kaitse. Te küsite, mida valitsus saab teha ja mida peaks tegema, ta saab rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid liikidele ja tõrjuda võõrliike ning seda ka tehakse. Kolmandaks, loodussõbralikum majandamine, sellesse panustamine, tuleb suunata põllumetsamajandust rohkem loodust arvestavale praktikale, vähendada veekogude eutrofeerumist ja reostust ning tagada, et majandustegevus ei kahjustaks kaitset või elupaiku. Väga konkreetne tegevus. Neljandaks, veekogude rändeteede taastamine, jätkata sedasama paisude eemaldamist ja jõgede taastamist – see on ühiskonnas väga suur debatt olnud, mida valitsus teeb, erinevad ametid omavahel debateerivad selle üle – just selleks, et kalade ja teiste vee-elustike liikide rändevõimalused paraneks, ning parandada ka veekogude kvaliteeti ja looduslikku seisundit. Viies on seesama, millest ma enne juba rääkisin, et vahepeal on andmed paranenud, sest seire on paremaks läinud. Edasi tuleb arendada samamoodi looduse seirete andmekogumist ja kasutada neidsamu asju poliitiliste otsuste tegemisel. Kuues on kindlasti koostöö teavitamine. Seda kiputakse vahel alahindama, aga koostööd maaomanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega ning avalikkuse teadlikkust looduskaitsest ja selle olulisust tuleb kindlasti suurendada. 

Seetõttu jah, kui te küsite, mida valitsus teeb, siis ütlen, et valitsus saab teha kõiki neid asju, mida ma mainisin, näiteks elupaikade kaitsel ja taastamisel, ohustatud liikide paremal kaitsel, loodussõbralikumal majandamisel, veekogude rändeteede taastamisel, seireteadmiste parandamisel, koostööl ja teavitamisel. Need kõik on lihtsalt üks valik sellest, mida valitsus saab teha, ja paljusid asju me praktikas ka teeme. 

Võin öelda oma [ministriks olemise] ajast Kliimaministeeriumis, et iga looduskaitseala asutamine ei ole olnud lihtne, on ette tulnud ka hilisemaid vaidlusi. Võin meenutada siinsamas Tallinna lähedal looduskaitseala loomist, mis sai tehtud, või näiteks paisude veeteedelt äravõtmist, mille üle käib ka tihtipeale väga emotsionaalne debatt, muuseas ka riigiasutuste ja erinevate kohtuastmete vahel. Nii et kõiki neid samme riik astub. Ja seda aruannet saab ju vaadata igaüks, kes soovib.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Helmen Kütt. Palun!

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! See kõik, mida te rääkisite ja esitasite – te olete valitsuses tõesti, nii ma olen juba varemgi öelnud, peaminister nagu meeskonnakapten. Ja tõepoolest, elusloodus puudutab meid kõiki. Täpselt samuti teie valitsuses ilmselt omate sellest kõigest paremat ülevaadet kui paljud teised siin saalis, kaasa arvatud mina. Aga nagu sai öeldud, eluslooduse seisund läheb kõigile korda. See on noortele, eakatele, tööealistele, kõigile, sest sellest sõltub väga palju meie turvalisus ja elukeskkond. See loetelu, mida te nimetasite, mida kõike on plaanis teha, on kena. Pikalt koostatud keskkonnavaldkonna arengukava, millel oli väga ilus nimi "Kevad", pandi sahtlisse. Nüüd alustati [uuesti] ja koostamisel on looduse taastamise arengukava, küllap see peaks keskkonnavaldkonna arengukava asendama. 

Aga kas te oskate öelda peale seda loetelu, mida te esitasite, kas rahalised vahendid eelarves nende tegevuste tegemiseks on olemas?

Aitäh, hea küsija! Minu loetelu ja kirjeldus oli vastuseks Tiit Marani küsimusele. Tiit Maran küsis kõigepealt sellesama agentuuri eluslooduse seisundi aruande kohta ja seejärel, mida valitsus võiks teha. Siis ma kirjeldasin nii aruannet kui ka seda, mida valitsus saaks teha. Kindlasti on tegevusi veel. Minu kirjeldus oli lihtsalt osa sellest, see, mida mina parajasti oskasin öelda. Selleks, et saada parem ülevaade, tasub ilmselt selle valdkonna inimesed, kes on väga pädevad, kutsuda kas komisjoni või fraktsiooni. Nad kindlasti tulevad suurima heameelega. 

Eelarve puhul on nii, et vastava valdkonna ministeerium tuleb eelarvekõnelustele ja küsib rahastust nendele tegevustele, mida selles valdkonnas on vaja teha. Mäletan omast ajast, et Kliimaministeeriumis – see ministeerium vastutas puhta looduse eest ja loodushoiu eest – tuli alati teha valikuid, aga üldiselt me olulisteks tegevusteks ikkagi raha leidsime. Nii et loodetavasti leiame [nüüd ka]. 

Aga tihtipeale ei ole mõni asi ainult rahas kinni. Nendesamade tegevustega, mida ma kirjeldasin koostöö ja teavituse all, on vahel ka nii, et üldiselt tahetakse head asja, ühiskond ja kohalikud inimesed on valmis aktsepteerima head asja, aga kõik ei ole valmis. Näiteks seesama [põhimõte], et kalade vooluteelt või kalade liikumisteelt tuleks pais eemaldada – seda me ju teeme, et kalade elupaigad paraneksid –, tihtipeale ei leia mõistmist. Inimesed ei ole sellega rahul, sest neile meeldib see paisjärv, neile meeldib seal ujumas käia. Siis käib seesama debatt läbi kohtust ja selle eri astmetest. Ega midagi teha ei ole, see ongi ühiskondlik debatt. Seal ei ole [lahendus] ainult rahas kinni, vaid selles, et mõistetaks: teatud jõgede puhul ei ole teist kohta, kus kaladel oleks võimalik liikuda. Sellised debatid ju käivad. 

Ma mäletan seda omast [ministrist oleku] ajast looduskaitsevaldkonnas samamoodi. Ka enne seda, kui me tegime Harku looduskaitseala, oli debatt selle üle käinud vist kümneid aastaid enne, kui see minu ajal tehtud sai. Ja ega pärast seda ka kõik rahule ei jäänud. Oli inimesi, ettevõtjaid, kes ei olnud rahul sellega, oli neid, kes arvasid, et peaks teisiti olema. 

Nii et asjad ei ole ainult rahas kinni. Tihtipeale on vaja ka suhelda ja saavutada [üksmeelne arusaam], miks midagi tehakse. Nii et sellepärast ma kirjeldasin seda aruannet ja nimetasin üldiselt tegevusliine, asju, mida võiks teha. Aga detailsemalt kindlasti selle valdkonna inimesed hea meelega kirjeldavad ise.

Aitäh! Lõpetan meie kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Tänane üheksas küsimus samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kristen Michal! Üle-eelmisel nädalal oli meil siin infotund ja infotunnis oli kaitseminister Hanno Pevkur, kellel olid vahepeal beduiiniseiklused kusagil lõunamaal. Ja teema, mille ma püstitasin, oli seotud sellega, et Margus Tsahkna on tulnud välja mõttega, et Eestisse võiks tuua mõne liitlasriigi tuumarelva. 

Ja tookord oli mul talle küsimus – vastust ma sellele ei saanud, sain ainult kuulda mingisugust heietust –, kas see on olnud valitsuses arutusel, kas valitsus on välja töötanud oma seisukoha tuumarelva Eestisse paigutamise kohta ning kas valitsus on [aru saanud], et seesugust otsust ei saa langetada ainult valitsus, vaid see peab ikkagi läbi käima nii Riigikogust kui ka suuremast ja laiemast avalikust arutelust.

Ja nüüd ma küsingi neidsamu küsimusi ka teilt. Kas see on valitsuses arutelul olnud? Kas valitsus kavatseb seisukoha kujundada või on juba kujundanud? Kas see tuleb Riigikokku? Ja missugune see protseduur teie [arvates] üldse peaks välja nägema?

Aitäh, hea küsija! Meil ei ole olnud arutelul ühtegi konkreetset ettepanekut Eestisse tuumarelva paigutamise kohta. 

Küll oleme me ju kõik kursis välispoliitiliste ja julgeolekupoliitiliste arengusuundadega, muu hulgas Prantsuse presidendi sõnumiga, et ta on valmis kaaluma tuumaheidutuse laiendamist Euroopas, kaasates selleks uusi partnerriike. 

Me kindlasti suhtleme Prantsusmaaga. Kui selline võimalus peaks avanema ja selliste sammudeni jõutakse, siis ma olen peaaegu kindel, et valitsus seda arutab. Ja kindlasti me tuleme ka parlamenti kas siis parlamendikomisjoni tasemel või suure saali tasemel, arutame erinevad nüansid läbi. 

Ma siiski ütleksin, et NATO tuumavihmavari töötab siinkandis kenasti, aga on väga mõistlik arutada teisi alternatiive, näiteks seda, et Euroopa – Prantsusmaa näol – laiendab oma tuumaheidutust siinsele regioonile. Sest nagu teada, Prantsuse tuumaheidutus erineb [doktriini, juhtimise ja tehnoloogia poolest] Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi NATO ühisest tuumapoliitikast, need on kaks eraldiseisvat tuumaheidutuse võimalust. 

Selle küsimuse raames rohkem küsimusi ei ole. Anti Poolamets, lisaküsimuse jõuate siiski veel esitada. Kui te teete lühidalt ja peaminister vastab lühidalt, siis saame selle ära teha. Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Teen lühidalt. Mul on hea meel, et me saime ikkagi riigikaitsepea endale Eestisse tagasi. Aga siiski oli probleem, et päris pikaks ajaks jäi kaitseminister naerualuseks sellega, et ta ei osanud iseseisvalt ega ka nõunike abiga hinnata julgeolekusituatsiooni seal ohtlikus piirkonnas, kus praegu raketid lendavad. Kuidas teie talle edaspidi nõu annaksite, et vältida selliseid eksirännakuid ja riigikaitse juhtkonna naerualuseks tegemist? Oskate te midagi tema nõustamiseks öelda?

Aitäh, hea küsija! Sellest, mis oli luureoperatsioon, sai sõjaline operatsioon. Ja selle algusaega ei teadnud ilmselt Ühendriikide seeski kõik osapooled. Vähemalt nii palju, kui mina vaatan avalikke allikaid, ma nägin, et Ühendriikide sees algas oma otsustajate briifimine mingil hetkel hiljem. Saati siis liitlased, ka meie suured Euroopa-liitlased, kellel on väekontingent või sealkandis rohkem toimetamist. Nii et seda etteheidet ei saa teha ei Itaalia kaitseministrile ega Eesti kaitseministrile. Ministritel, meeldib see meile või mitte, on siiski ka õigus puhata. Seda esiteks. 

Teiseks, see, et seal regioonis on võimalik kõrgendatud risk, on arusaadav, eriti kui seal on väekontingendid ja seal on ka Putini liitlane Iraan, kes üritab endale kogu regiooni ja ka maailma destabiliseerimiseks luua tuumavõimekust. Seetõttu ma arvan, et meil on kohane toetada Ühendriikide ja Iisraeli toimetamisi, et see regioon saaks turvaliseks. Seda me kindlasti teeme. 

Ja kaitseminister veetis oma puhkuse ära, nüüd ta on Eestis tagasi, teeb tööd. Ka puhkuseajast, võin öelda, aitas ta meil, valitsusel, korraldada Eesti inimeste tagasitoomist, andes väga kohaseid nõuandeid. Ta osales ka koosolekul – hoolimata sellest, et oli puhkusel – ja ütles, mida täpselt oleks mõistlik teha, et Eesti inimesed saaksid turvaliselt koju tagasi. Nii et ta panustas ka sellesse.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Tänan kõiki valitsuse liikmeid ja Riigikogu liikmeid aktiivse osaluse eest tänases infotunnis. Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.