Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist, kõik, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi sinise ekraani vahendusel! Me alustame 11. märtsi infotundi. Head kolleegid, kõigepealt, mul on ikka teile tavapärane palve, et teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 14 Riigikogu liiget, puudub 87. 

Tänases infotunnis osalevad järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, rahandusminister Jürgen Ligi ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta! Tere päevast, lugupeetud ministrid! 

Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu ka varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit. Registreerunud Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse, lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse selle konkreetse küsimuse sees esitada lisaküsimuse. Kokku on meil 11 registreeritud küsimust.

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika. Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Härra peaminister …

Üks hetk, Urmas Reinsalu. Helle-Moonika Helme, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Te lugesite ette kolme ministri nime, aga meil on siin praegu kaks. Kuidas meie protseduur ette näeb? Kas ministrid tulevad kohale siis, kui ...

Palun uuesti mikrofon tagasi!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Tõepoolest, te lugesite ette kolme ministri nime, aga meil on siin kohal praegu kaks ministrit. Kuidas meil protseduur ette näeb? Ma tean, et kui ministrile üldse küsimusi ei ole, siis ta peab ka kohal olema. Praegu ma näen, et Jürgen Ligile on kuues küsimus. Kas ta jalutab kusagil nii kaua ringi, kuni kuues küsimus tuleb, ja kas see meil protseduuriliselt võib nii olla või kuidas meil need kombed selle kohaselt on?

Aitäh! Minule teadaolevalt osaleb Jürgen Ligi tänases infotunnis. Ja nagu ilusas laulusalmis öeldakse: jõulutaat on siiapoole teel. Nii ka Jürgen Ligi, kes on siiapoole teel. Palun, härra rahandusminister, me just käsitlesime teie personaalküsimust. Jürgen Ligi on tõesti järjekorras kuues vastaja, aga enne seda me peame veel käsitlema ära tervelt viis küsimust. Esimene küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitika. Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Kuidagi tahaksin teid üles kutsuda niisugusele positiivsemale hoiakule. Kõigis asjades olete ühiskonnas kuidagi võtnud niisuguse veidike nukra, kibestunud kaitseasendi, et kõik on süüdi, kõik on halvad, kõik teevad liiga. Teate, ka nendes asjades, kus Isamaa oma seisukohti kujundab, on meil lähtekoht tegelikult ka nõu anda, ka nendes asjades, mis on, tundub, läinud nihu. Me avalikkusele andsime välja auditi 44 leheküljel Reformierakonna kolmeaastase majandus- ja rahanduspoliitika tulemuste või õigemini tulemusetuse kohta. Mind üllatas, et eile te rahvusringhäälingu raadio saates ütlesite, et see on kapsas, te ei tohi kapsast lugeda, te ei saa lugeda seda kapsast. Miks ei saa lugeda? Ma arvan, et informatsiooniga on kasulik ja mõistlik tutvuda. 

Vaadake, selle auditi järgi tuleb välja, et näiteks ainuüksi väiksem SKP kasv ka teie poliitilise agenda tulemusena on olnud neli miljardit eurot kolme aastaga. Neil tulemustel või ka ebakvaliteetsel rahandus- ja majanduspoliitika valikutel on olnud rahaline mõju. 

Mul on üks konkreetne küsimus teile, võtame ühe iseloomuliku näite. Teate, ma sain täna hommikul kokku sõiduautode maaletoojatega. Ettevõtjad rääkisid ja kirjeldasid mulle seda draamat, mis valitseb praegu automüügisektoris. Eelmisel aastal on kogu sektori maht vähenenud suurusjärgus 50%, pool miljardit eurot. Aga teie valitsus on kavandanud ka 2028. ja 2031. aastal nii-öelda astmeliselt tõusva registreerimistasu autodele. Mu küsimus on, kui palju riigi eelarvestrateegia perspektiivis te näete ette täiendavat maksutulu, mis laekub 2028. ja 2031. aastal hüppeliselt tõusvast registreerimistasust sõiduautodele, mis on teie valitsuse ajal selle seadusega kehtestatud.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija! Kõigepealt kapsast. Kapsaks loetud – tehisintellekt aitab teid siin – tähendab seda, et raamat, mida teie õhuke teos võiks ka meenutada, on nii sageli kasutatud, et see on muutunud räbaldunuks või kulunuks. Näiteks Rahvusraamatukogu kunstikonkursi võitis üks töö, mis on monument raamatutele, mis on loetud kapsaks. Nii et seetõttu ei maksa hämmastuda, kui inimene, kes palju loeb, nimetab mõnda raamatut kapsaks. Nii ongi, paksem tihtipeale. Seda esiteks. 

Teiseks, mulle väga meeldib ja ma tunnustan teid – see on minugi jaoks väga positiivne üllatus –, et te kutsute üles positiivsusele. Siin me saame ainult käsikäes koos edasi minna. Kutsume Eesti inimesi, avalikkust üles positiivsusele, on vaja rohkem positiivsust. Mina rõhutan sedasama sinimustvalget visiooni esitledes – ma kahtlustan, et jälle teie pole seda lugenud – just optimistlikku tähendust Eesti jaoks, sest oluline on, et meil oleks ka optimistlik tulevikuvaade. Nii et seetõttu väga hea, et te positiivne olete. 

Te nimetasite seda teost või taiest auditiks. Audit on oma olemuselt midagi erapooletut, ekspertide professionaalselt koostatud. Rahandusminister, kes siin hetk tagasi oli ja hetke pärast teil ilmselt on, võiks seda teile kirjeldada, kui soovite. Nii et tegemist on kindlasti, kuidas ma ilusasti ütlen, kui võiks ilusasti üles kutsuda, et ei maksa oma kirjanduslikku teost auditiks nimetada. See ei ole päris audit, eks. 

Nüüd, mis puudutab kõiki tulevasi maksutõuse nende kohta, siis täpsed laekumised või prognoosid kohe, kui eelarvet tehakse ja eelarvekava tehakse Rahandusministeeriumist, on kindlalt saadaval.

Suur tänu!

Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun! 

No see oli nüüd küll väga sümpaatse naeratuse saatel ehitatud üks mittevastus, mida ma tõtt öelda oma küsimuse peale sain, sest teie initsiatiivil rohepöörde elluviimiseks jõustatud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu seadus on ju jõustunud. Ja see – tegelikkuses ma kordan oma küsimust selles mõttes –, mis puudutab nüüd registreerimistasu astmelist tõusu 2028.–2031. aastal, seda te ju seadust tehes ja ka riigieelarve strateegiat tehes olete te ju need kulud ette näinud.  

Nüüd, mul on hea meel, et te olete valmis lugema, ütleme, räbaldumiseni, auditit selle kohta, kuidas Reformierakonna rahandus- ja majanduspoliitika on osutanud ebakvaliteetseks nii Isamaa, sealhulgas ka Isamaa koostatud ekspertide arvamuse järgi, aga ma annan teile informatsiooni. Ma kahtlustan siiski, kuna te teatasite ka rahvusringhäälingus, et te pole seda lugenud ja te ei kavatse seda lugeda. Ärge kartke, ärge peljake, hea peaminister, sest ma reedan teile saladuse – 22. leheküljest siin algavad ka lahendused selle auditi leidude pinnalt.  

Härra peaminister, te naerate! Need lahendused, mida me teie visioonist, ma tunnistan ausalt ja mis siin pattu salata – lugesin põhjalikult teie dokumendi läbi, aga seal neid lahendusi tegelikult ei sisaldunud.  

Mu küsimus puudutab nüüd konkreetselt seda, mis on seotud aktsiisidega, mootorikütuseaktsiisiga. Kas valitsus kavatseb toetada Isamaa eelnõu tühistada mootorsõidukiaktsiisi jõustumine, mis on ette nähtud? Ja kas see puudutab nii diislit, bensiini kui ka gaasi?  

Ja teiseks, kas valitsus kavatseb ka negatiivse eelarve teha, et valitsemiskulusid vähendada? Siis saab ju planeeritud eelarvega – ja me oleme praegu rekordilises, 4,5%-lises defitsiidiaugus – vähendada ka valitsemiskulusid samas mahus. Sest õhus on olnud ka teade, härra Ligi teatas, et valmistatakse ette positiivset lisaeelarvet. Andke ka, härra peaminister, väike ülevaade selle kohta (Juhataja: Teie aeg!), mis valitsuse rahanduspoliitilised valikud on. Ma arvan, et me peame siin signaali andma ka venitusteta, otsustamisega ei tohi jääda ka rippuma õhku.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Rahandusminister siin kõrval ütles, et ta ei ole seda öelnud, mida teie ütlete. Nii et te olete seda kuidagi endale sobivalt või enda viisil tõlgendanud, sest ma ei oska rohkem kommenteerida, kui rahandusminister ütleb, et sellist ettepanekut tema teinud ei ole. 

Aga selle juures me ju ei saa mitte keegi välistada mis tahes finantsmeedet või finantsvajadusest tulenevalt ei negatiivset ega positiivset lisaeelarvet. Valitsus teeb vastavalt sellele vajadusele, milline on riigis rahanduslik olukord ja kuidas olukord nõuab. 

Aktsiisitõusude ärajätmist me arutame neljapäeval. Ja rõhutan – arutame. Selle mõte on ju ikkagi selles, et kui paistab, et Lähis-Ida kriis mõjub pikemalt meie kütuseturule, sest kütuseturul tuleb hinnatõus siia hästi kiiresti ja langus tihtipeale palju aeglasemalt, siis sellel hetkel, kui hinnad tõusevad ja nad lähevad aeglasemalt alla, ka riigile täiendavad laekumised erinevatest valdkondadest, muu hulgas näiteks käibemaksuga, aga ka näiteks põlevkivivaldkonnast, pigem kasvavad. Nii et see ei tähenda tingimata eelarves väga suurt vajakut, eelarve maht on nii suur. Seda me kõike arutame ja selle täpse pildi me saame homme pärast arutelu kirjeldada. Homme on valitsuse istung, kus me seda arutame kabinetis, ja siis kindlasti saame seda avalikkusega jagada ka. Seda esiteks. 

Teiseks, jah, no vot, see on hea, et te ütlesite nüüd, et teil on ka kuskil lahendus. Häda veidi on, jah, et seesama dokument, mida te endiselt kangekaelselt auditiks nimetate – kui me saaks kuidagi kokkuleppele, et seda auditiks ei nimetata, lihtsalt kirjanduslikuks teoseks, oleks juba veidi parem. Need lahendused teil tihtipeale ongi projitseeritud kuidagi minevikust, aga Eesti tulevik ei lähtu teie mineviku-vaatest. Energeetika lahendused – ma võin ilma lugemata öelda, et kui energeetikalahenduseks on pakutud veel mõned Auvered Eestisse, mis ei tööta ja on väga kalli hinnaga, siis müts maha kõigi energeetikute ees, kes suudavad täna põlevkivijaamu püsti hoida. Aga tulevikus on meil vaja tuumajaama, tulevikus on vaja tuuleparke, tulevikus on vaja väga palju muid asju, näiteks salvestust. Seda kõike on vaja. Nii et need lahendused üksiti ei ole nii karikatuurselt lihtsad, nagu te tihtipeale tahate seda kirjeldada. 

Aga sellises ühis- ja positiivses vaimus, nagu te siin alguses nimetasite, et oleme positiivsed, optimistlikud, vaatame koos tulevikku, mul on selle üle väga hea meel. Loodan, et see nii tulevikus ka läheb. Ja kindlasti teen pingutuse, et püüda leida parimad ettepanekud, mis Isamaal teha on, ja neid jõudumööda ka kasutada. 

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Mart Maastik. Palun!

Jaa, suur tänu, härra eesistuja! 

Austatud peaminister! Kui te siin nimetasite Isamaa 44-lehelist auditit kapsaks, siis iseenesest see on minu arvates on väga tänuväärt teie poolt, sellepärast et teatavasti head raamatud, mida korduvalt loetakse, muutuvad ju tegelikult tõesti kapsaks. Ja läbi lillede ilmselt te viitasitegi sellele, et te olete selle korduvalt läbi töötanud. 

Aga nüüd mis puudutab seda Urmas Reinsalu kaks korda esitatud küsimust, millele vastust ei saanud, et autode registreerimistasu astmelisest tõusust, et kui palju see siis prognoositult peaks eelarvesse lisatulu tooma.

Ja mul on veel teine lisaküsimus siia juurde, et kas te olete ka löönud kokku, kui palju käibemaksu on vähem laekunud näiteks selle automaksu tõstmise pärast, et kuna autosid on ju vähem ostetud – teatavasti 50% –, ja kas ta on mõjunud ka ettevõtlusele? Kas on olnud koondamisi ja midagi veel mingeid lisakulusid? Aitäh!

Jaa, aitäh!

Siin oli mitu asja. 

Jah, kapsaks nimetatakse üldiselt head teost, aga nimetatakse ka muid paksemaid teoseid. Ei ole lugenud, aga – veel kord – Urmas Reinsaluga leitud siin ühises optimismi vaimus, sest ta on lubanud ka pessimistide parteist optimistide parteisse üle tulla. Eks ma siis püüan jälgida, millised need asjalikud ettepanekud seal olla võiksid. 

Aga ma siiski arvan, et tulevik eeskätt on ikkagi selles, et meil on uued tehnoloogilised lahendused, uus tehnoloogia; muu hulgas ka tehisintellekt, mis kindlasti annab võimaluse riigil oluliselt tõhusamalt toimetada, tõstab inimeste elatusjärge. Ja nagu Tiigrihüpe aitas meil maailmas saada oluliselt kõrgemale selle sisendväärtuse hierarhias, aitab selleski.

Nii et pigem ma kutsun teidki kaasa mõtlema meie sinimustvalge visioonile. Ma arvan, et te leiate selle läbi lugedes väga mõistliku olevat. Seal on räägitud nii väärtustest. Jah, olgu, konservatiivne maailm võib-olla päris kõike sellist vabadust ja võib-olla sellisel viisil ei hinda nagu meie, aga ehk leiate ühisosa. Teine on kaitse ja kolmas on kasvav majandus ehk uued lahendused. 

Nii et lugege teiegi, siis saame vahetada neid. 

Nüüd, mis puudutas prognoose – neid prognoose mul käepärast ei ole, aga kui Rahandusministeeriumil on, siis nad kindlasti hea meelega saavad selle edastada, nagu ma ütlesin, ka Urmas Reinsalule.

Ja kolmandaks, automüügisektori ja käibemaksu kohta ei ole sellist dünaamika või elastsuse arvestust olnud. Ei ole seda arvestust täna; vähemalt minule seda arvestust ei ole toodud. Kui keegi hiljem teeb selle analüüsi ja oskab seda kuidagi põhjuslikult selgitada, siis kindlasti loen minagi huviga.

Aitäh!

Suur tänu! Sellega lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme teise küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Riigikogu esimees! Kapsas on muidugi tore kujund ja maitsev köögivili, aga vaadake, kolm küsimust sai esitatud härra peaministrile. Läbivalt, mis puudutas registreerimistasu, tõusu astmeliselt, mida valitsus on ette näinud, ja peaminister kuidagi ei andnud sellele vastust. Ta ei andnud ka vastust sellele, milline oli automaksu ja registreerimistasu mõju eelmisel aastal, seda pole veel analüüsitud. Terve sektor on seda analüüsinud, avalikkusel on käsitletud, pool miljardit on jäänud saamata. 

Mul on küsimus, kuidas me saame ikkagi heas positiivses vaimus sisulisi vastuseid. Aga kui me teeme auditi tulemuste kohta, tagajärgede kohta, siis peaminister ütleb, et ta ei taha seda lugeda, teda ei huvita, olgugi et on nii põnev asi, tuleks kapsaks lugeda, aga näed, tema seda ei loe. Samas ta ütleb, kui härra Maastik küsib, mis on tagajärjed teie poliitikal, tema ei tea, temale ei ole neid arvamusi toodud. Härra peaminister, siitsamast dokumendist te leiategi neid tähelepanekuid, sealhulgas huvirühmade ja ettevõtlusorganisatsioonide seisukohti. (Juhataja: "Aitäh!") Nii et härra peaministri küsimusele, härra Hussar, kuidas me saame vastuseid, kui dokumenti ei loeta ja samas endal neid andmeid ka ei ole või ei taheta otsa vaadata oma poliitilise agenda tegevuse tagajärgedele? (Juhataja: "Aitäh, hea kolleeg!") Kuidas me saame tekitada paremat kvaliteeti infotunnis?

Täpsustuseks, kapsas on ka ristõieliste sugukonda kuuluv laialt levinud köögivili. Aga mis puudutab teie küsimust, siis niikaua, kui peaminister püsib teemas, siis istungi juhataja ei sekku ja kindlasti on teil võimalik küsida veel, esitada peaministrile ka arupärimine, mis otseselt puudutab muuseas tema võimkonda. (Hääled saalist) Kui see ei ole lihtne infopäring, vaid on arupärimise statuudile vastav päring, siis loomulikult see ka härra peaministrile edastatakse. Teil on võimalik esitada ka kirjalik küsimus ja loomulikult tulla siia infotundi tagasi ja esitada uuesti neid küsimusi. Need on kõik teie võimalused. (Hääled saalist) Nii et neid võimalusi on päris palju.

Aga liigume edasi. Teine küsimus on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev. Teemaks on sideteenuste kiirused ja maksumused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Meie vana hea teema, millega me alustasime selles saalis 2024. aasta oktoobris. Nimelt sellest, kui aeglased ja samal ajal kallid internetiteenused meil Eestis on võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eesti ajakirjandus on seda teemat aastate jooksul järjepidevalt fookuses hoidnud ning tänu sellele me mõistame, et vahepeal pole suurt midagi kahjuks muutunud. Oleme jätkuvalt Euroopas esirinnas internetiühenduste hinna poolest ja viimaste seas nende ühenduste kiiruse poolest. Samal ajal oleme pidevalt pretendeerinud arenenud e-riigi või eduka digiriigi tiitlile. Ma tuletan meelde, et toona vastasite siit puldist meie küsimusele, millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandamiseks ette võtma, järgmiselt. Siin on kaks lahendust. Esimene on see, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saaks analüüsida hulgiturgu. Nüüdseks on Konkurentsiamet võtnud 2025. aasta tööplaani, et analüüsida sideteenuste jaeturgu. Loodetavasti saame kõik sellest analüüsist targemaks ja konkurentsiolukord paraneb, mis puudutab sideteenuseid. Tsitaadi lõpp. Mis see teine lahendus olla võiks, seda te kahjuks tol korral meile ei öelnud, nii et äkki teete seda nüüd. Aga meid eelkõige huvitab see, kas Konkurentsiamet selle analüüsi ikka läbi viis. Kui jah, siis millised on tulemused? Kui ei, siis millal need tulemused oodata on?

Suur tänu väga asjaliku ja hea teemapüstituse ja hoidmise eest! Ilmselt sai eelmine kord aeg otsa, seetõttu ütlen selle teise lahenduse nüüd kohe ära, et ei jääks rumalat muljet. Teine lahendus on numbriliikuvuse oluline kiirendamine konkurentsiolukorra parandamiseks. Seal on olnud mitu arengut. Me oleme uuendanud riigi andmebaasi, et numbriliikuvust saaks üldse oluliselt kiirendada. Kus see probleem on? Probleem on selles, et Eestis on Euroopa ja tõenäoliselt ka maailma kõige suurem letialuste hindade osakaal. TTJA 2025. aastal vaatas, et umbes 147 000 oli nende inimeste hulk, kes algatasid numbriliikuvuse, ja nendest pooled said letialuse hinnapakkumise, mida avalikult näha ei ole, ja nad osteti senise teenusepakkuja juurde tagasi. Meil on ka väga pikk aeg ühelt teenusepakkujalt teisele liikumiseks, mis võimaldab neid letialuseid hindu. Meie eesmärk on see, et need letialused odavamad hinnad oleksid kõigile näha, inimene saaks tegelikult päriselt konkurentsiolukorda kasutada ja võidaks sellest. Ministri määrusega, nüüd, kus saab see uus andmebaas ka valmis, me viime selle ühe ööpäeva peale. Tegelikult on eesmärk see viia veel kiiremaks, aga see nõuab juba Riigikogu arutelu, kuna selleks tuleks muuta seadust. 

Nüüd, tagasi esimese lahenduse juurde, mis puudutab TTJA ja Konkurentsiameti tegevust. Tegelikult on vahepeal ikkagi väga konkreetsed asjad tehtud. Kõige olulisemaks on TTJA kehtestatud – eelmise aasta veebruaris ehk kui see arutelu meil oli 2024. aasta oktoobris, siis juba 10. veebruaril 2025 –, me kehtestasime Teliale, kes on kõige suurema turujõuga, uue staatuse. Ta sai märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks ja talle kehtestati ridamisi uusi kohustusi, täpsemalt 11. Kuna mul saab aeg otsa, siis ma ei jõua neid loetleda. Hea meelega vastan täiendavale küsimusele. Konkurentsiamet tõesti selle analüüsi läbiviimist alustas ja on lubanud, et see saab valmis tänavu, aasta teises pooles. Täpset kuupäeva nad ei ole öelnud, aga töö käib. TTJA on lisaks Telia nimetamisele ja Teliale täiendavate ülesannete panemisele asunud reguleerima hulgiturgu veel mitme tööriistaga. Muutub ka kuluarvestuse metoodika järgmise kahe aasta jooksul. See puudutab kulupõhist metoodikat, mis muutub jaemüük-miinus metoodikaks.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ühest küljest on loomulikult positiivne, et võetakse midagi ette. Ja teisest küljest, mis puudutab seda analüüsi, siis see liigub nii aeglaselt, et varsti on juba neli aastat möödas, arvatavasti sellest hetkest, kui hakati sellest väga konkreetselt rääkima. Minu mäletamist mööda hakkas ajakirjandus sellest probleemist kirjutama juba kuskil koroonaajal. Tegelikult kui me vaatame, mida kirjutab ajakirjandus, siis tänavu jaanuaris kirjutas ERR, et kõik kolm suurt internetiteenuste pakkujat – me teame, kes nad on, Telia, Elisa ja Tele2 – tõstavad hindu üheaegselt. See muudab olukorra minu meelest veelgi nukramaks, sest kallis internet muutub Eesti inimeste jaoks veelgi kallimaks, eriti võrreldes näiteks meie naabritega Soome, Läti või Leeduga. Sellest on ka ajakirjanikud hästi palju kirjutanud. Mõned eksperdid möönavad, et selline olukord on saanud võimalikuks eelkõige seetõttu, et turul on kujunenud niinimetatud oligopol, kus on hästi piiratud arv pakkujaid, ja nemad dikteerivad tingimusi ja hindu. Kas teie hinnangul on selline käsitlus õige ja kas riik valitsuse näol ei peaks sellises olukorras kuidagi sekkuma, kaitstes sel viisil lõpptarbijate ehk Eesti inimeste ja ettevõtete huve?

Suur tänu! Kindlasti on riigi eesmärk inimeste huve kaitsta ja ka siin me oleme tegelikult teinud mitu muudatust. Olukord läheb juba paremaks. Telia turuosa on langenud 57%-lt 50%-ni ehk turg liigub suurema konkurentsi tasakaalu suunas. Ja nende ligipääsude parandamiseks, et inimestel oleks internetiteenuste kasutamiseks võimalik tõepoolest konkurentsiolukorda ära kasutada ja saada võrrelda hindu, saada odavaim pakkumine erinevate pakkujate hulgast, ma Riigikogu väga kiidan. Eelmisel aastal võeti vastu meie algatatud eelnõu, mis näeb ette muudatusi, kui lai peab olema või kui suure läbimõõduga peab olema see toru, mis kortermajadesse läheb. Sinna igal juhul mahuks mitu pakkujat, mitte nii, et üks ehitab selle toru valmis ja sinna torusse rohkem pakkujaid ei mahu. Me loodame väga, et see toob kaasa selle, et üha rohkematesse kortermajadesse jõuab ikkagi mitme pakkuja pakkumine. 

Lisaks on ka Teliale, kelle käes on märkimisväärne osa turust, kehtestatud uued nõuded. Need uued nõuded on näiteks sellised, et oma torudes tuleb vähendada tehnilist reservi, mis annab teistele ettevõtetele rohkem vaba mahtu. Lisaks peab Telia sidevõrgukaartidel kajastama seda, kus need sidevõrgukaablid tal üldse paiknevad ja milline on iga kaabli puhul see vaba maht, et võimaldada teistel konkurentsi pakkuvatel ettevõtetel lihtsamini sinna liituda. Lisaks peab Telia lihtsustama ja kiirendama sidetorudes teiste taotletud paigalduskoha taastamise remonti. Lisaks peab ta lubama madala konkurentsi piirkondades valguskaablivõrgu baasil Telia keskset juurdepääsu tarbijani. Kui seni oli kohustus lasta teisi pakkujaid juurde ainult füüsiliselt eraldatud kliendiliinile, siis nüüd on neil ka kohustus lubada seda virtuaalselt eraldatud kliendiliinile. Samuti peab Telia koostama võrgu juurdepääsuteenuste näidispakkumise ja seda regulaarselt uuendama. 

Lisaks sellele oleme me avanud uue taotlusvooru, mis on laias laastus sama suur, kui on kõik seni kokku olnud. Kui seni on juurdepääsuvõrke riiklikult toetatud 5,1 miljoni euro eest, siis nüüd on uus toetusmeedia 45 miljonit eurot. Sellele on pandud ka hind, et ehitamise ajal ei tohi inimesele kulu olla suurem kui 200 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on kulude hüvitamisele oluline see, kui palju reaalselt liitub. Seni on väga palju raha sõna otseses mõttes maasse kaevatud, sest tegelik liitumine (Juhataja: "Teie aeg!") on olnud 20–30%.

Aitäh! 

Ja lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! 

Ja lugupeetud minister! 

Jah, ma mäletan seda jämeda toru arutelu siin, üsna kirglikku. Aivar Kokka siin ei olnud ja, kes andis üsna hävitava hinnangu sellele. Aga sellest on natuke võib-olla või ei ole liiga palju möödas, aga kuidas selle jämeda toru rindel need prognoosid, mida siis te serveerisite, liiguvad nad selles suunas, et nii, nagu toona räägiti, või on liiga vara veel öelda, et ei?

Aitäh!

Aitäh!

Seda pilti tegelikult … Kuna Eesti on digiriik, siis üks muudatus, mis me veel tegime, oli see, et ehitusregistris tehakse avalikuks kõikide uute kavandatavate ka taristuprojektide andmed hoonete, ehitiste ja erinevate võrkude puhul. Täna selline info ehitusregistris puudub. Ehk, tegelikult tekib see võimalus siis, nii nagu seadus vastu võeti, tänavuse aasta maikuust. Alates selle aasta maikuust saab iga inimene vaadata, kuidas täpselt nende torude ja nende läbimõõtude ja asjadega läheb, mida projekteeritakse, mida kavandatakse ja kuhu saab rajada ka sidetaristut kohe ökonoomselt juurde. 

Ma tuletan igaks juhuks meelde – seda saab protokollist järgi vaadata –, et meie arutelu Aivar Kokaga toona siin saalis selle eelnõu üle oli tegelikult igati konstruktiivne ja me jõudsime ikkagi üsna ühele meelele. Aivar Kokal olid küsimused, mis seda eelnõud otseselt ei puudutanud, ja need küsimused said ka vastuse. Aga see suund leidis ju Riigikogu poolt üksmeelselt toetust. 

Digitaalne avalik pilt sellest saab avalikuks esitusregistri kaudu tänavu maikuust, nii et õige vähe on jäänud veel oodata. 

Ja seal on üks oluline muudatus veel, mida see eelnõu kaasa tõi ja mida nüüd samamoodi tegelikult tänavu maikuust kohustuslikuks muutub. Ja see on siis samuti Riigikogus ju palju huvi pakkuva mastide teema puhul. 

Nimelt nüüd tekib siis maist see muudatus, et kui inimesed soovivad rohkem sideteenustes konkurentsi, siis selle konkurentsi tõstmiseks ja ka levi parandamiseks on sageli suureks abiks see, et mobiilimast pannakse püsti. Mobiilimasti püstipanemiseks on olnud see probleem, et inimesed ei ole nõus olnud, et nende lähedale seda mobiilimasti püsti pannakse. Ja nüüd seadusemuudatusega mäletatavasti me muutsime selle ära, et tänavu maikuust mobiilsideettevõtja jaoks muutub see asi lihtsamaks, oma antenn püsti panna, selle jaoks koht leida just sellises piirkonnas, kus mobiililevi on täna puudulik. Ja selleks siis riigi ja kohalike omavalitsustel on tekkinud kohustus – mis jõustub maikuust – lubada mobiilsideettevõtjatel paigutada tugijaamu ja antenne oma ehitiste külge. Siin Riigikogu väga hea koostöö võimaldab inimestele paremaid sideühendusi ja võimaldab ka suuremat konkurentsiolukorda. 

Ja lisaks, ligi kümne miljoni euro eest me paigaldame ka … tähendab, mitte me ei paigalda, aga me toetame paigaldamist, et bussis ja rongis saaks inimesed ka ikkagi igal pool Eestis internetti kasutada. Natuke oleks raha veel juurde vaja, et saaks üle-eestilise katvuse, aga oluliselt paremaks see läheb, et suurematel maanteedel (Juhataja: "Teie aeg!") ja raudteedel saab ikkagi seda kasutada. Aitäh!

Aitäh! Sellega ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Kolmas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on korda tehtud Eesti. Martin Helme, palun!

Aitäh! Lugesin uudistest, et Reformierakond on üllitanud mingi poliitikadokumendi, kus hüüatatakse, et tegime Eesti korda ja nüüd hakkame unistama. Ma muidugi mõistan seda kiusatust mitte rääkida sellest, millega te hakkama olete saanud, vaid suunata pilk tulevikku, sest hakkama saanud ei ole te ju millegagi. Kui me vaatame, et Reformierakond on olnud Eestis võimul taasiseseisvumise aja jooksul 18 aastat ja viimased viis aastat on olnud Reformierakonna juhitud valitsus – peaminister on Reformierakonnast –, siis mida selle aja eest ette on näidata? Selle aja seest on ette näidata Euroopa kõige sügavam majanduslangus, mis on kestnud kõige kauem. Selle aja seest on ette näidata Euroopa – oleneb, kuidas mõõta, kas ainult euroala või mitte – kõige suurem inflatsioon. Selle aja seest on ette näidata Euroopa kõige väiksemaks muutunud ostujõud, kõige sügavam iibekriis. Ma tean küll, et Reformierakonnale meeldib süüdistada kõiki teisi, küll väliskeskkonda, aga sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks Läti, Leedu, Soome või Rootsi ei ole samasuguses olukorras. Reformierakonnale muidugi meeldib süüdistada ka eelmisi valitsusi. Aga kui mõelda sellele, kui kaua te võimul olete olnud, siis see ka ei ole väga tõsiselt võetav. 

Mul on lihtne küsimus – igaks juhuks ma küsin üle, võib-olla te oletegi sellises oma täielikus fantaasiamaailmas reaalsusest irdunud –, kas päriselt ka te kujutate ette, et teil on Eestis sündivus korras. Et sündivuse olete korda teinud? Kas te päriselt ka arvate, et Euroopa suurima ja Eesti ajaloo ühe suurima eelarvemiinusega te olete eelarve korda teinud? Kas te päriselt ka arvate, et tänaste elektrihindade puhul saab öelda, et Eestis on energeetika korda tehtud? Kas teie arvates Eesti riigikaitse on korda tehtud? Kas Eesti majandus on korda tehtud? Ma kohe tahaks teada, kas see luul on teil päriselt või te lihtsalt üritate inimesi trollida.

Aitäh! Siin oli päris mitu küsimust. Kõigepealt on mul hea meel, et me oleme mõlemad jõudnud sinna, et me peame ERR-i adekvaatseks allikaks, sest see on ERR-i uudis ja pealkiri. Arvo Aller raputab pead, et ei pea. Okei, siis ilmselt mina tihtipeale pean, ehkki mul on ka erinevaid arvamusi … kohta, aga siiski on rahvusringhäälingul oma roll. See pealkiri oli nüüd küll toimetaja pealkiri, mitte meie manifesti või meie visiooni pealkiri. Seetõttu, kohtasin minagi ühte ajakirjanikku, kes küsis, kas see on selle pealkiri. Vastus on muidugi, et ei ole. Nii et saan teilegi öelda, et ei ole. 

See on sinimustvalge visioon, selline visioonidokument üle mitme kümnendi, mille mõte – ma püüan seda kuidagi kokku suruda – on ju kaunis lihtne: me elaksime homme paremini, kui me elame täna, Eesti rahvas elaks homme paremini, kui me elame täna, ja meie lapsed, lapselapsed elaks paremini, kui meie oleme elanud. Iseenesest väga inimlik ja, ma usun, suhestutav eesmärk. See eesmärk on kirjeldatud kolme lipuvärvi kaudu. Esimene on sinine, mis on väärtused, vabadus, puhas loodus. Teine on must: kaitse, kindlus. See tähendab seda, et Eesti on hoitud, kaitses tugevad oleme, püsime. Ja kolmas on see osa, mis puudutab majandust ehk valge – kuidas tulevikus pöörata kasvule, kuidas olla kõrgema lisandväärtusega, kõrgema inimarenguga riikide hulgas. Lahendus üks, mida me saame selleks ära kasutada, kus me oleme ka maailma tipus, on tehisintellekti kiire areng. Kui 30 aastat tagasi algatasid meie eelkäijad Tiigrihüppe, mis oli mõneti võib-olla selline reeglipäratu omamoodi lähenemine, siis selle tulemus oli ülihea. Tänu sellele on Eesti digimaine väga hea, digitaalsed teenused, avalikud teenused on peaaegu 100% digitaalsed. Selle tulemus on see, et Eesti inimesed saavad asju teha paremini, Eesti ettevõtjad saavad asju teha paremini. Me oleme maailmas väga kõrge mainega ja meie elu üldiselt on kvaliteetsem ja kõrgema lisandväärtusega. Järgmisena tasuks võtta ette uued läbimurdetehnoloogiad. Meil on erinevaid konkreetseid plaane ka selleks, kuidas tehisintellekti hakata kasutama nii, et mitte väga vähesed saaksid väga kiiresti väga palju, vaid kogu ühiskond jõuaks järgmisele tasemele. 

Te küsisite, kas päriselt on korda tehtud sündivus, energeetika, riigikaitse ja majandus. Ma arvan, et pole sellist lõpp-punkti, kus saab öelda, et mingi asi on päriselt korda tehtud. Aga veel kord: pealkirju ei pane ei mina ega teie. Me ilmselt mõlemad oleme võimelised ka pealkirjast kaugemale lugema. Nii et sealt edasi, selle pealkirja all oli kogu see sümpaatne visioon. Nii et töötage ehk see läbi.

Suur tänu! Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, on küll täpsustav küsimus. Ja ma saan aru, et me oleme kuidagi jõudnud ühele meelele sinna, et ERR valetas. Valetas ja pani eksitava pealkirja jälle. No ma olen sellega harjunud. 

Aga selle jutuga ma nüüd ütleksin, et ma ei saa aru teist või ma ei saa aru, millest te räägite, et Reformierakonna soov on, et me elaksime homme paremini kui täna. Näiteks kui küsida Jürgen Ligilt teie kõrval, siis tema on meile aastaid rääkinud, et me peame vähem tarbima ja konservegi sööma. Ei pea paremini elama, see on loodusele ja planeedile kuidagi kahjulik. See on siiamaani selline hoiak olnud. 

Ma ei tea küll, kust tuleb see ettekujutus, et Eesti majandus saab muutuda kõrgemaks lisandusväärtusega majanduseks, kui teie enda poliitika on Eestisse tassida sisse umbkeelset odavtööjõudu, et Reformierakonna rahastajatele teha väikest majandussüsti. Kui kõikides mõõdikutes, kõikides mõõdikutes, mis on vähekenegi olulised – sündimus, majanduskasv, inflatsioon, kõik-kõik-kõik asjad –, on läinud Reformierakonna viimase viie aasta jooksul Eestis asi halvemaks, maksud on tõusnud, eelarve on ikka lõhki, eks ole, siis miks peaks keegi uskuma ükskõik mida, mida te välja pakute tulevikuks? Kui te olete meile tõestanud – inimesed uluvad luuvalu käest teie valitsemise tagajärjel, elu on nii halvaks läinud –, et te ei ole homne kahjuks parem kui täna, iga homne on olnud halvem kui eilne, siis miks peaks keegi uskuma teie ilusaid visioone? Ma ikkagi arvan, et te üritate inimesi trollida.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, ma kasutan võimalust mitte nõustuda teiega selles, et ERR valetab. Ma arvan, et toimetaja tegutses oma parimate kavatsuste kohaselt ja võimete piires. Ma ei tea, kas see on õiglane hinnang, aga ma arvan, et Rahvusringhääling näiteks valitsuse suhtes on, kuidas ma ütleksin, viisakalt kriitiline, nagu tema roll on, ehk siis ma arvan, et ikkagi päris kriitiline. Nii et minu ülesanne ei ole olla nende advokaat, aga ometi ma olen, sest Eesti meedia on vaba. Me oleme meediavabaduselt maailmast teine riik Norra järel. Nii et seda tuleb hinnata, isegi kui see vahel viib  selleni, et toimetaja vabadus meelevaldselt või mingil viisil midagi tõlgendada ei meeldi. Eks sellega tuleb elada. Seda öeldes, ütleme ausalt, võib-olla ainukene, kes siin saalis saab olla rahul ERR-i portaali kajastusega, on ilmselt Urmas Reinsalu, kes leitakse iga uudise juurde üles kommenteerima seda. Aga see selleks. 

Nüüd tulles selle juurde, et umbkeelne odav tööjõud – vaadake, seda immigratsioonijuttu olete te ju rääkinud pikalt ja hirmutanud sellega, aga eelmisel aastal – see on nüüd esialgne informatsioon, mul ei ole uuemat – rändas Eestist rohkem välja kui siia sisse. Sedapidi! Ma saan aru, et see on justkui osa sellest mõttest, kuidas luua teatavat konflikti ja rääkida odavtööjõust, umbkeelsest odavtööjõust. Kahjuks see pilt selline ei ole. Või õnneks, eks, see pilt selline ei ole. 

Ja teiseks, mõned näited. Ma olen seda näidet toonud ja ilmselt toon teile veel, see ei ole nüüd kuskilt mujalt pärit kui Viljandist. Kui Ukraina abielupaar, kes siin on tegelikult sõja tõttu, on oskustega, mis hoiavad teatud tooteliini püsti, siis kümme inimest Eestis saab täiendavalt tööd. Oskustööliste siinolek annab juurde. Vaadake, Eesti tööealine elanikkond nii või teisiti väheneb, midagi teha ei ole. See tähendab seda, et meie ülesanne on saada neid inimesi juurde, keda meie oma haridussüsteemis ei suuda toota. Kõigepealt oma inimestele anda head oskused ja kui kuskil on vaja mõnda spetsialisti mõne töö jaoks ajutiselt, siis tuleb see inimene leida selle jaoks. Ma isegi ei saa hästi aru, miks EKRE võitleb väike- või keskmise või suure ettevõtlusega Eestis, sest lõppkokkuvõttes lisandväärtust ettevõtluses ju toodetakse. 

Mis puudutab asjade halvemaks minemist ja maksutõusudest, siis ma saan aru, et teie olete pessimistide parteist, mina olen optimistide parteist. Eelmine aasta oli, nagu Statistikaamet ütleb, majanduses kolme aasta parim, selle aasta alguses tegime ajaloo suurima maksulangetuse, 780miljonit. Inimestele jääb 13 palk kätte, kellel on keskmine palk.

Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite väga ilusti, et enamus inimesi läks välja, kui sisse tuli. Ja see näitab seda, et Eestis ei pruugi olla kõige paremad tingimused nii ettevõtlusega tegelemiseks, laste saamiseks ja ka elamiseks. Nii et tehke sellest omad järeldused, et inimesed rändavad välja ja enamus on eestlased. 

Nüüd tuleme selle korda tehtud Eesti ja energeetika juurde, tähendab, Eesti Energia juurde ja juhitava energia juurde. Nagu me oleme näinud, Eesti Energia on nüüd toonud siin aruande, kus nad on peale põlevkiviseadmete mahaarvamist või tähendab vähendamist jõudnud 80 miljoniga kahjumisse. Ja nüüd me jõuame sinna, et Eesti Energial on olemas kaevandamise võimalused ja kaevandamisload Uus-Kiviõli kaeveväljadel, kus nad peaksid kohasse praegu VKG-ga toimetama. VKG-l on seal suurusjärgus 69 miljonit tonni ja Eesti Energial on 138 miljonit tonni seda kaevandamisvõimalust aastani 2049. 

Minu küsimus on see, kas nende mahaarvamiste juures oli arvestatud ka põlevkivivarude mahaarvamist, kui neid nimetatakse fossiilseteks ja mittejuhitavaks ja mittevajalikeks, või on need eraldi arvestatud. Ja mida plaanib Eesti valitsus, läbi Eesti Energia, teha, et tagada Eesti inimestele taskukohane elektrienergia, ilma et Eesti Energia pankrotti juhitakse?

Jaa, aitäh! No vot, seal me nüüd siis oleme. Martin Helme ütleb, et inimesed rändavad massiliselt sisse, toimub massiimmigratsioon, ja siis kõik ütlevad, et küll on halvasti. Siis te ütlete, et rändavad välja, küll see on halvasti. Selles mõttes, eks te peate selle sisediskussiooni ära pidama, et kumbapidi see on. Vabandust! Lihtsalt see on märkusena, et ma täitsa heatahtlikult seda ütlen. 

Teiseks, jah, see küsimus on asjalik, et Eesti Energia varade allahindluse materjal ja informatsioon oli kättesaadav. Ma ei tea, kas nad keskkonnakomisjonis käisid, täna vist erikomisjonid olid ka sellel teemal. Ma olen kindel, et sealt saate kolleegide käest selle materjali ka küsida, mis selle varade allahindluse sees need numbrid olid. Eesti Energia kindlasti oma majandusaruandeid oskab kirjeldada, mida see täpselt puudutas. Põlevkivienergeetikas on see probleem eeskätt see, nagu Eesti Energia juhtkond on kirjeldanud. Olid ootused selle õlitehase rajamiseks plaan, tempo ja ootused ka sellele hinnale. Nad käisid ka valitsuskabinetis ja andsid meile selle ülevaate. Selliste eelduste kohaselt, mis olid tollel ajal veidi optimistlikud – täna on ju uued juhid –, rajada ei ole õnnestunud ja see ei ole kellegi teise viga, pigem ehitus ja kogu see tempo ei ole õnnestunud, on ka varade allahindlus tulnud. 

Mis puudutab energia hinda, siis selle mõistliku joone hoidmine või taskukohase energia tagamine, selleks lävendiks või võrdlusaluseks on võetud Läänemere-äärsete riikide keskmine energia hind. See on ka meil erinevates dokumentides, Andres Sutt on sellest kirjutanud ka ühe päris hea loo, kus ta on kirjeldanud – mälu järgi ja kõike seda kokku surudes –, et üldiselt on pilt selline, et kui võtta kõige väiksem tarbijate grupp, siis me oleme seal soodsuselt kolmandad või, ütleme, parimate hulgas. Kui ma pärast vaatan – ehk ma leian selle joonisegi üles –, siis me oleme ühed kõige soodsamad riigid, keskmises grupis oleme seal umbes keskel. Ainult suurte tootjate puhul ja suurte ettevõtete puhul me oleme üle selle Läänemere-äärsete riikide energia hinna keskmise, mis on meie võrdluse alus. 

See tähendab eeskätt seda, et kui võrrelda neid hindu, kellele on see ebasoodsam, siis mitte väikestele ja ka keskmistele tarbijatele, vaid suurtele, et nende puhul tuleb astuda samme, et meie tootmised ja tootmissisendid oleksid mõistlikud. Muu hulgas näiteks taastuvenergia tasu diferentseerimine. Selle ettepaneku on juba majandus- ja tööstusminister teinud. Nii et selliste sammudega tegeldakse, et tööstustel oleks mõnevõrra lihtsam oleks, et kõike seda kokku suruda, kogu seda küsimust.

Suur tänu! 

Sellega lõpetame tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. 

Tänane neljas küsimus on peaminister Kristen Michalile.

Küsib Riigikogu liige Helmen Kütt ja teemaks on energiakriis. 

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja!  

Lugupeetud peaminister!  

Nii nagu eile meedia vahendusel kuulda ja lugeda sai, siis valitsus arutab homme, kuidas leevendada Lähis-Ida kriisi tõttu hüppeliselt tõusnud kütusehindade mõju Eestile. Ja see on väga tore, et seda tehakse. Ehk siis, on juttu olnud sellest, et varem kavatsetud aktsiisitõusude ärajätmine.  

Nüüd, me teame, et enne veel, kui aktsiisitõusud toimuvad,  see hindade mõju on juba nii kütusehindadesse, aga sealt kindlasti ka edasi ringiga varsti toodete, teenuste ja toiduainete hindadesse kanduv, sest see, mis toimub maailmaturul, see mõjutab kindlasti kõiki. Ja praegune ebaselge ja ebastabiilne olukord Lähis-Idas seoses sõjaga kindlasti mõjutab meid päris tugevalt.  

Minu küsimus on see … Ja ma väga loodan, et lisaks homsele arutelule te jõuate ka otsusteni, et need varem kavatsetud aktsiisid tõepoolest need tõusud ära jäetakse. 

Aga küsimus puudutab seda, et kas on teil ka laual veel muid juba praegu nende hindade tõusu tõttu, eelkõige siis kütuste hindade tõusu tõttu, muid plaane lisaks aktsiiside tõusu ärajätmisele. Aitäh!

Aitäh, austatud küsija!

Lähis-Idas toimuv kütuseturgude puhul on just mõjutamas kütuseturgu. Kui me vaatame seda pilti, ega see konflikt on kaunis dünaamiline ilmselt sel nädalal. Ma ei oska öelda, mida täpselt järgmine nädal toob, aga saame lähtuda sellest, mida Ameerika Ühendriikide president on ajakavana öelnud. Tema hinnang sellele, et umbes neljanädalane kestvus ja tema hinnangul on nad ajakavast ees. Aga ma ei ole jälginud uudiseid, kas seal on ka mingit uuemat informatsiooni. 

Nii et võib eeldada, et isegi kui see konflikt või, ütleme, see nii-öelda ühe Putini liitlase käeulatusest tuumanupu või tuumavõimekuse kaugemale asetamine, mida me ju toetame – nii USA kui Iisraeli eesmärke  seal –, võtab veidi aega, siis igal juhul see mõju tõenäoliselt dünaamiliselt kütuseturule võib olla pikema nii-öelda välbaga. Kuna regioonis on siiski ebastabiilsust ja noh, ütleme, nii naftatootmises kui gaasitootmises võib see tähendada seda, et hinnad, mis on, varem olid igati nagu juba mõistlikul kursil liikumas, tõusevad ja ei lange tagasi nii kiiresti. Seda nii-öelda riskiosa arvestatakse üldiselt kütuseturul väga pikalt sisse. Ja osad tootmisvõimsused ei pruugi alati sellise hooga käivituda; alati on need riskid olemas. 

Nii et seetõttu me just arutamegi seda, mis puudutab just kütuseturgu ja võimalike aktsiisitõusude ärajätmist või täpsemalt aktsiisitõusude võimalikku ärajätmist, sellepärast et kui kütusehinnad, gaasi hind kasvavad ja on juba oluliselt kõrgemal või kõrgemal, kui eelarve koostamisel prognoositud, siis eelarvesse tulu võib tulla nii käibemaksust kui ka näiteks me oleme loonud sellise põlevkivi maksustamise süsteemi, mis tähendab seda, et kui hind on ka sealt kõrgem, siis on sealtki laekumas tagasi kümned miljonid tegelikult täiendavalt juba, kui see hind on põlevkiviturul kõrgem või, tähendab, naftaturul kõrgem, siis müüdavad tooted sealgi on kallimad. 

Nii et, ehk, jah, see annab meile seda võimaluse arutada. Aga enne arutelu on väga ennatlik öelda, et kuidas see arutelu läheb, sest riigid, teised riigid on astumas ka samme, Rahvusvaheline Energiaagentuur on astumas samme. 

See on nüüd teine asi, mis võib Eestit puudutada, on see, et – ajakirjanduses on seda ka kirjeldatud –, et kütusevarude laiem kasutus, ehk siis, osa kütusevarudest tuuakse turule, et hinnatõusu survet leevendada. See on ka üks asi, mis Eestit puudutab. 

Ja see omakorda siis, mõlemad võimalikud sammud – nii varude kasutussevõtmine kui aktsiisitõusude ärajätmine – peaks leevendama survet kütusehindadele ja seeläbi ka survet inflatsioonile ja ostukorvale. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Suur tänu, austatud peaminister, selle vastuse eest! Kui te homme seda arutate ja loodetavasti ka mingite tulemusteni lähiajal jõuate, oleks väga kena, kui selle teema alla laiemalt, mis puudutab ainult kütuste aktsiisi ja nende hinnatõusude ärajätmist või aktsiisitõusude ärajätmist, kui vaadatakse laiemalt ka inimeste toimetulekut. Eile andsid üle kaks erakonda siin ka otsuse eelnõud, milles ühe järgi oli koguni ettepanek langetada ajutiselt 13%-le mootorikütuste käibemaks, teine erakond, kes esitas eelnõu, tõi välja mitmed ettepanekud. 

Lihtsalt mure on selles, et alles tulid veebruarikuu elektriarved ja need elektriarved, eile olles kirja saanud inimeselt, ta ütles, et palk oli 20 eurot suurem, kui oli tema elektriarve veebruarikuus. Inimeste toimetulek ja sellest tulenev võiks ka homme laua peal olla. Võib-olla on mingid meetmed, mis sotsiaalvaldkonnas kergendaksid inimeste toimetulekut. Ei tahaks ju vana tarkust öelda, et oli ju õigus, et toimetulekupiiri tõus 20 eurot, 200-lt 220-le, oli vähe. Tegelikult oleks pidanud see tõus olema veidi rohkem, et kõige raskemas seisus olevad inimesed oleks saanud seda abi, sest toimetulekutoetus on kõige raskemas seisus olevate inimeste paberite esitamise ja taotluste esitamise alusel makstav toetus. Aga ärge unustage siis seda või pidage meeles ka inimeste toimetulekut!

Aitäh! Ma nüüd ei teagi, kas siin palju küsimusi oli, aga me kindlasti peame seda meeles. Nagu olen ise varem välja öelnud ja ka rahandusminister on varem välja öelnud, me ju pidasime oma lubadust ja toimetulekutoetus kasvas. Seda me ütlesime ka siin infotundides. Toimetulekutoetus kasvab ka edaspidi, seda me ka oleme välja öelnud. Loomulikult on see sihitud nende inimeste aitamiseks, kes abi enam vajavad. Kuidas ma viisakalt ütleks? Sotsiaaldemokraatide kontseptsioon sellest maksustamisest on ju tihtipeale hoopis teistsugune olnud. Te ei ole väga olnud madalate maksude advokaadid, eks ju. Seetõttu on mul pigem hea meel, kui te ütlete, et te mõistate seda ja saate aru, et tuleb astuda samme, et maksukoormust kergendada või vähemalt tõusu leevendada, et majandusel ja inimestel on lihtsam. See on igati mõistlik seisukoht teiegi poolt. 

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Minu arvates on ka kiiresti tõusvate kütusehindade valguses mõistlik aktsiisitõusud ära jätta. Aga eraldi sooviks tähelepanu juhtida ja ühtlasi küsida selle kohta, et eriti keerulises olukorras on praegu põllumajandustootjad, taimekasvatusvaldkond, kes on viimasel kahel-kolmel aastal olnud selgelt miinuses. Eesti eri piirkondades on olnud päris suured ikaldused ja see on viinud olukorrani, kus paljud neist on päris suurtes võlgades. Neil ei ole olnud võimalik soetada kütusevaru. Nüüd on põlluleminek mõne nädala kaugusel ja nad tõesti helistavad ja ütlevad, et nad päris tõsiselt mõtlevad, kas jätta seekord minemata ja ühtlasi lõpetada see tegevus. Ühesõnaga, neil on muresid rohkem kui lahendusi. 

Siit küsimus, kas kavatsete ka neljapäeval arutada põllumeeste eraldi aitamist näiteks läbi erimärgistatud kütuseaktsiisi nulli viimise või mingit muud lahendust. Kas see põllumeeste mure on teile üldse arusaadav?

Aitäh, hea küsija! Põllumajandus- ja regionaalminister kindlasti teeb ka oma ettepanekud. Vaatame ka pikemat vaadet, sest väike risk Hormuzi väina ja Lähis-Idaga on ka näiteks väetise valdkonnas. Ma juba tean, et avalikus meedias on seda kirjeldatud. Nii et kõiki neid võimalikke riske me peame kindlasti vaatlema. Seda, kas me jõuame neid teha sellel nädalal või järgmisel nädalal, me kindlasti hindame. Ette on keeruline lubada. 

Aga jah, me arutame kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiisi tõusu ärajätmist just selles valguses, et see ei kanduks edasi erinevatesse toodetesse. Ja noh, ütleme nii, et kahjuks on ka aktsiisitõusudel see efekt, eriti kui hinnad tõusevad, jätta mulje, justkui aktsiisitõusu mõju oleks palju suurem, kui ta tegelikult on. Väga paljud tõstavad selle peale omi hindu ja siis muud sisendhinnad ka kasvavad ja nii edasi. Nii et see omab sellist rulluvat efekti. Eesti pilt oli ju tegelikult üsna positiivne aasta alguses. Jah, ma möönan, et elektri- ja soojaarved kellelegi rõõmu ei teinud, aga isegi, ütleme nii, et kui palju tahaks valitsust kiruda, siis ilmastikku ei suuda meie kontrollida. See pilt on tänaseks oluliselt parem. Ütleme nii, et hinnatõus oli ka sellel aastal juba languses. Prognoos oli, et see umbes 3% kanti jääb, kui varasematel aastatel oli see 19% ja 9% eelmisel aastal pidi tulema 5–6% vahele, tuli veidi alla 5%. 

Nii et püüame ikkagi hoida seda joont, et nüüd, kus majandus on taastuma asunud, oleks inimestel ja majandusel ka lihtsam selles suunas minna. Me vaatame kõik valdkonnad läbi, kõik erinevad lahendused käime üle. Aga kas me kõiki jõuame sellel korral teha või kas on ka kohe ettepanekuid väetiste või põllumajanduse teemal. Eks see on põllumajandus- ja regionaalministrit tuua. Me eeldame, et lähinädalatel. Aga noh, selleks ajaks on ehk ka selgem, mis seal Iraani ümbruses ja Hormuzi väinas täpselt toimub ja mis puudutab erinevat vedelkütuste ja gaasiturgu, kuidas see pilt kõik kokku käib.

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane viies küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on RMK pidu. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Viimastel päevadel on avalikkuses palju kõneainet tekitanud Riigimetsa Majandamise Keskuse korraldatud pidu, mille maksumus ajakirjanduses ilmunud numbrite järgi oli umbes 130 000 eurot. Tegemist on riigile kuuluva organisatsiooniga, mis majandab Eesti inimeste ühist vara – meie riigimetsa. Lisaks on selgunud, et RMK on teinud riigihanke ürituste korraldamiseks, mille eeldatav maksumus oli ligikaudu 1,2 miljonit eurot, kuid mille tulemusel sõlmiti leping lausa 2,2 miljoni euro peale. Samal ajal on organisatsioonis käimas suur koondamine, mis võib ulatuda kuni 80 inimeseni ja puudutab kogu metsakasvatuse valdkonda, tööjuhte ning teisi üksusi. Paratamatult tekib siin võrdlus teise juhtumiga. Kui Tervisekassa korraldas umbes 70 000 eurot maksma läinud üritust, lõppes see asutuse juhi ametist lahkumisega. Avalikkusele anti selge signaal, et avaliku raha kasutamisel peab vastutus olema väga konkreetne. Seetõttu küsin teilt, kas peaministri hinnangul on miljonitesse ulatuva eelarvega pidude korraldamine riigiettevõttes põhjendatud, kui samaaegselt koondatakse ligi 75 töötajat kogu metsakasvatuse valdkonnast, tööjuhte ja teisi üksusi. Kas vastutus peaks riigisektorist olema kõigile ühesugune? Kas sellises olukorras peaks ka RMK juht kaaluma oma ametist lahkumist?

Aitäh, hea küsija! RMK on omamoodi vorm, aga ta peaks meenutama ettevõtet, riigi tulundusasutust või kuidas iganes see vorm omal ajal loodi. Vist ainulaadne Eestis sellisena. Tegemist on sisuliselt Eestis olulise riigivara valitsejaga ja samal ajal asutusega, mille ülesanne on otsida tulu. Miks ma seda selgitan? Ma tean, et see on nii heal küsijal selge kui minulgi. Selle mõte on lihtne. Kui nad peavad töötama efektiivselt, siis erinevad asutuse ümberkorraldused, muu hulgas ka protsessid, on põhjendatud. Seda esiteks. Kui te küsite koondamiste ja muude sammude kohta, siis kindlasti oskab nõukogu ja juhatus põhjendada, miks nad täpselt mingeid samme astuvad. Ma eeldan, et see on efektiivsuse otsimine. Aga veel kord: see on nende põhjendada. 

Teiseks, sellise peo või selliste kulutuste tegemine peab asutuse sees – asutuse tippjuhtkonnal ja vajadusel ka nõukoguga – olema kooskõlastatud ja põhjendatav. Mina, ma arvan, et ajal, kus riigieelarve on 4,5%-ga miinuses, kus me tõmbame koomale, me oleme töötukassas sisuliselt viiendiku töötajaid samasse töötukassasse saatnud. Maa- ja Ruumiametis on sisuliselt viiendiku võrra inimesi vähem. Ehk 20% inimesi näiteks asutustest oleme kokku pakkinud. Statistikaamet näiteks pakitakse kokku, kolib teise majja. Nii et me otsime seda efektiivsust tikutulega taga igalt poolt. Ma arvan, et ka üle Eesti on palju näha, kus on asutusi kinni pandud ja kus on töökohti vähemaks jäänud. Seetõttu mina kutsun küll üles kõiki riigi tulusse, riigi rahasse vastutustundlikult suhtuma. Riik või, ütleme, valitsustasand ega Riigikogu seda pidu ei ole korraldanud ja ilmselt autoriseerinud. Seetõttu saavad seda ikkagi juhatus ja nõukogu kommenteerida. Ja nii palju ma tean, et nõukogu esimees on seda ka öelnud, et jäi planeeritud raamidesse ja koordineeriti selle ürituse korraldamine. Nii et nad peavad ise ka vastust andma selle peo korraldamise eest.

Aitäh! Aivar Kokk, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma kahjuks ei saanud küll vastust, kas kui Tervisekassa juht pidi tagasi astuma, kas RMK juht ei peaks sedasama tegema. Ma toon siia kõrvale näite, et eraettevõtluses tehakse ka selliseid asju. Oleg Gross korraldab iga aasta oma töötajatele ja oma koostööpartneritele ka sellise ürituse. Ta teeb selle oma rahaga, kus on enne makstud kõik maksud. Küsimus on täna ju see, et pidu, mille ühe ühiku, ühe inimese kulu oli üle 300 euro, nii kallist pidu annab välja mõelda. Need kaks üritust kindlasti ei ole võrreldavad. Rakveres toimuval üritusel on kuus ansamblit, kellest kolm on väljast. Kulutuste numbrid võivad hoopis teised olla, sööki ja jooki on piisavalt kõigile. Nüüd me riigisektoris lubame teha riigihanke 2,2 miljoni peale, et pidusid korraldada. 2,2 miljonit! Samas regionaal- ja põllumajandusminister 3 miljonit otsib taga ja tahab bussipileteid teha pensionäridele ja lastele. 

Teine pool, see koondamine. Koondamine ei ole seal üldse selline nagu töötukassas. Töötukassas tõesti lasti inimesi koju ja töö jaotati teiste inimeste vahel ära, kes sinna jäid, aga RMK ostab sisse teenuse ja suure tõenäosusega lihtsalt on see maksude optimeerimine. Kas ikkagi riigiettevõttel on viisakas tegeleda maksude optimeerimisega? Ja ma küsin ka, et saaks vastuse, kas 2,2 miljoni ulatuses riigihanke korraldamine pidudeks on ühe riigiasutuse eesmärk? RMK on teinud riigihanke, mis oli planeeritud 1,2 miljoni peale pidude korraldamiseks, leping sõlmiti 2,2 miljoni peale. See on must-valgelt ajakirjanduses olemas.

Aitüma! Minu jaoks uus info, ma ei ole tõepoolest, tunnistan, selle RMK peoga kuidagi nii üksikasjalikult kursis kui teie. Tõepoolest, küllap on olnud muid muresid, mida lahendada, või muid teemasid. Ehk on ka mõistetav. Aga minu seisukoht ei muutu. Ma saan aru, et on kombeks opositsioonile ja koalitsioonile kogu aeg öelda, et ei saanud vastust, aga mina kindlasti keerulisel ajal soovitan kõigil võimalikult kasinalt läbi ajada. Ega seal nagu midagi keerulist ei ole. Kui me riigis otsime tikutulega raha – ja needsamad näitedki, mis on siin juba toodud –, siis tuleb seda kõigil teha ja püüda seda tõhusust leida. Selgitusi ürituste kohta alustuseks saavad anda ikka needsamad inimesed, kes seda korraldasid. 

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Ja auväärt valitseja! Mikk Marran on teatavasti riigi suurima lüpsilehmafarmi juht, pidades silmas riigikassa täitmist. Peale selle on ta juhtumisi ka avaliku tippjuhtide komisjoni liige, kes otsustab, kes saavad Eesti tippjuhtideks. Minu küsimus teile on, et kas teie meelest ei peaks härra Mikk Marrani sellest komisjonist vähemalt tagasi kutsuma, kui ülemus, kes valib tippjuhte, harrastab sellist priiskavat elustiili. Ma saan aru, et metsamehed tahavad ka juua ja teevad kõvasti tööd, et riigieelarvet täita. Aga võib-olla sellist meest seal hoida, kes sellist stiili rakendab, ei oleks kasulik. Mis te arvate sellest, kui kutsuda ta tagasi sealt tippjuhtide komisjoni liikmest?

Aitüma küsimuse eest! Esiteks võin kinnitada, et RMK ei ole – kuidas te ütlesite – lüpsilehmade farm. Tegemist on Eesti riigi jaoks olulise tulundusühistuga, mille ülesanne on kanda heaperemehelikku hoolt meie ühise vara üle ehk metsade ja looduse üle, muu hulgas ka näiteks sellesama tulu eest teha neidsamu asju, mida meiegi naudime – kõiki neidsamu RMK matkaradasid ja õppekeskusi, kõike muud. See minu meelest on väga vajalik ja ühiskonnale tänuväärne tegevus. Seda esiteks. 

Teiseks, kõikidesse rollidesse inimeste sobivust saab alati kaaluda, juhtumil, kui on informatsiooni, mis näitab, et inimesed ei sobi sellesse rolli või nad ei mõista selle rolli tähendust või asukohta. Nii et aitäh selle mõtte eest! Aga selle peo puhul tuleb eeskätt kõigepealt asutusel endal ja nõukogul ikkagi välja selgitada või seletusi anda, miks täpselt nii, miks arvate, et see on kohane, miks selline maksumus, ja nii edasi.

Aitäh!

Sellega lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi.

Tänane kuues küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. 

Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on riiklik järelevalve Eesti Energia, Enefit Greeni ja Enefit Poweri üle. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! 

Austatud rahandusminister! 

Esmaspäeval Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni istungil osalesid prokuratuuri esindajad ja nad ütlesid – ja seda päris reljeefselt –, et riik on olnud halb peremees oma ettevõtetele. 

Nordica kaasust me veel kõik mäletame, aga eraldi oli arutlusel just Eesti Energia ja selle üle puudulik järelevalve. Ja see on täna viinud selleni, et Eesti Energiaga seotud ettevõtete osas on algatatud kaks kriminaalmenetlust. 

Üks on siis Enefit Green, selle tagasiostmine, kus teatud isikud kasutasid tundlikku siseinfot, ostsid aktsiaid kokku, teades, et riik ostab neilt selle hiljem palju suurema hinnaga tagasi. 

Ja teine kriminaalasi on seotud Enefit Poweriga, kus siis maksti ülepaisutatud arvete alusel hooldusfirmale erinevate tööde eest, maksti ka erinevaid preemiaid, vaatamata sellele, et jaamad olid pidevalt rikkis. Ja paljud arved olid fiktiivsed, ehk siis, tegemist oli kelmusega. Ja prokuratuur praegu sellega tegeleb. 

Aga nüüd esimene küsimus mul keskendub just Enefit Greeni kaasuse osas, et kas teie olete isiklikult ministeeriumis välja küsinud selle kogu insaiderite nimekirja. Ehk siis, kas teil on täna ülevaade sellest, kui suur oli see isikute ring, kellel oli see ligipääs tundlikule informatsioonile? Sest praeguse seisuga kõik viitab sellele, et see ring oli põhjendamatult lai. See info oli inimestel, kes tegelikult ei peaks, ei oleks pidanud sellist infot omama, mis lõpuks ka kahjuks viiski selle kuritarvituseni ja kriminaalmenetluseni. Ja prokuratuur ise ütles, et nemad ei hakka andma hinnanguid sisereeglite osas, aga et selle hinnangu võiks siis anda ministeerium ja et sellega võiks tegeleda, eks ole, Riigikogu.

Ja siit ongi minul küsimus teile, et kas teie olete tutvunud Eesti Energia sisereeglitega. Kas te olete tutvunud kogu insaiderite nimekirjaga? Kas te näete, et oli probleem? Kust see infoleke alguse sai? Kas te näete, et järelvalve oleks pidanud ja peab olema parem selles osas? Aitäh!

Aitäh! 

Kõigepealt, ei ole muidugi prokuratuuri asi öelda, kas riik on halb või hea peremees – see ei ole tema pädevuses. Ja … Aga samas ma ka ei usu teie refereeringuid koosolekul toimunud. Iseenesest, kui riiklikust järelvalvest vaadata, siis … või rääkida, siis kõige halvem näide riiklikust järelvalvest on see, kui Riigikogu korruptsioonikomisjon suvalistel teemadel kutsub suvalisi inimesi, jättes märgi maha, justkui tegemist oleks korruptiivse teemaga. Te olete minu valdkonnas eelarve, riigieelarvet arutanud justkui korruptsiooniteemat, statistikat justkui korruptsiooniteemat. Täna hommikul olite siis õlitehase teemal määrimas ettevõtet ja saite kindlasti teada, et korruptsiooniga seal pistmist midagi ei ole. Seal on juhtimisotsustega olnud minevikus ja need juhtimisotsused on tehtud siiski sel ajal, kui teie parteid olid koalitsioonis. Ja sellest me täna tõepoolest rääkisime. Riigieelarve komisjoni asi see üksjagu on, kuigi mitte päris selles vormis nagu Urmas Reinsalu asju komisjoni võtab. 

Ja üks väga halb näide muidugi sellisest riiklikust järelvalvest on teie tegevus siin avalikkuses teemal "insaiderite nimekiri". Selline hämarate kahtlustuste ja süüdistuste levitamine on ebakorrektne; võiks öelda, et ebaaus isegi. Teil ei ole teadmisvajadust tegelikult selle nimekirja järgi, te ei tee sellega midagi, sest käimas on praegu kriminaalasi. Teie ei tohiks poliitikuna sinna sekkuda. Ja kontrollitakse seda, kas siis on enne aktsiate tagasiostmist see suurem ostmine on seotud, on kuidagi info lekkimisega seotud. 

Mina ei julge öelda, et on. Aga teie ei tohiks seda muljet levitada, et meil on siin väga suur inimeste ring, kes teadis ja lekitas. 

Nüüd, üksiknäiteid, neli nime, keda siis seostatakse võimaliku isiklikuga – üks nendest ei tööta enam seal ja üks on kellegi abikaasa ja nõnda edasi. Sellised seosed tekivad, aga me ei saa ette öelda ja maailmal täis rääkida eetrit, et kui osteti odava hinna ajal aktsiaid, et see on siis, see on siis kuidagi kriminaalne. Seda saab politsei öelda, prokuratuur saab öelda, aga mitte teie poliitikuna. 

Ja see insaiderinimekiri ei muuda midagi. Te teate väga hästi – teile on väga palju räägitud seda, aga te eksitate avalikkust edasi –, et Eesti Energial on andmekaitseprobleem: kas ta tohib inimesi, kes ei ole ameti järgi avalikustatavad, avalikustada. Andmekaitse Inspektsioon ei ole talle seda luba andnud. (Juhataja: "Teie aeg!") Ma saan juristide murest aru. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Vaadake, teil võib olla üks või teine arvamus minu töö või korruptsioonivastase erikomisjoni töö kohta, aga see ei muuda fakti selle kohta, et on käimas juba kaks kriminaalmenetlust Eesti Energia osas. Prokuratuur, ma võin teile saata pärast ka protokolli, kus on väga konkreetselt öelnud seda asja. Te ei usalda mind, ma saan aru, aga ma arvan, et prokuratuuri tööd võiks selle osas usaldada. Nende tähelepanekud, mis kusjuures kattuvad ka Riigikontrolli tähelepanekutega, et riik on olnud halb omanik ja järelevalve on puudulik. Eesti Energia puhul on see praegu ilmselgelt näha. Nagu ma aru saan, te ei ole selle Enefit Greeni kaasusega tõsisemalt tegelenud ega vaadanud sinna sisereeglitesse ja ise nõudnud insider'ite nimekirja välja. Ma isegi ei räägi Riigikogust, ma räägin teie tööst, ministeeriumi tööst ja nõukogu tööst, kes peaks järelevalvet teostama. 

Nüüd liigume selle teise kriminaalasja juurde, mis puudutab Enefit Powerit, kus tõesti maksti ülepaisutatud arvete alusel hooldusfirmale erinevate tööde eest. Paljusid töid tegelikult ei teostatud, arved olid fiktiivsed. Lisaks maksis Enefit Power hooldusettevõttele preemiaid, vaatamata sellele, et need mõõdikud ei olnud täidetud, olid jaamad pidevalt rikkis. Siis prokuratuuri esindajad selle peale kui ma küsisin, kuidas me üldse jõudsime siia olukorda. Ta ütles, et see on eraldi protokollis sees, et tegelikult riiklikku järelevalvet selle üle ei ole, keegi ei kontrolli, kas reaalselt neid töid teostatakse, kui kaua, mis ulatuses, mis summade eest. Kas need tööd reaalselt vastavad tõele? 

Huvitav on ka see, et paralleelselt ka Konkurentsiamet tunnistas ühel teisel erikomisjoni istungil, et ka neil tegelikult ei ole ressurssi ega võimalust kontrollida olukordi, kus näiteks mingid tootmisvõimsused on rivist väljas. Kas see reaalselt vastab tõele? Ega seal ei ole mingisugust manipulatsiooni? Tegelikult sellist sisulist kontrolli ei teostata. Kahjuks sellise järelevalve puudumine annabki võimaluse manipulatsioonideks. Nii et võib ka elektri hinnad üles viia, rääkimata muidugi maksumaksja raha kuritarvitusest (Juhataja: "Teie aeg!"). Ja siin ongi seesama küsimus, mis oli ka esimese küsimuse puhul. (Juhataja: "Aitäh!") Kas teie hakkate teostama suuremat järelevalvet selle üle, (Juhataja: "Aitäh, teie aeg!") mitte ainult Eesti Energia üle, vaid üleüldse riigiettevõtete üle?

Hea kolleeg, teie aeg! Küsimuseks on ette nähtud kaks minutit. Palun sellest kinni pidada, sest meil on kokku 11 registreeritud küsimust. Ja paratamatult see käib kõikide kolleegide arvelt, kes siin hiljem hakkavad küsimusi esitama. Nad ei pruugi lihtsalt jõuda sellesse ajaraami. Aga, härra minister, palun!

Aitäh! No manipulatsioon on see, kuidas te esitate ajaloos toimunud fakte, justkui mina peaksin nende eest vastutav olema. Kui tegu on kriminaalasjaga – te suudate nimetada kahte –, siis see näitab ju pigem riikliku järelevalve tõhusust. Me ei tea loomulikult, mida ei ole kunagi avastatud, aga see fakt, et käib kriminaalasi, on kinnitus, et pättustele, kui nad on toimunud, on jälile saadud. Ja mitte teie ei ole jälile saanud. Teie tegelete hämarate süüdistuste ja kahtlustuste levitamisega, kaasa arvatud minu kui üldkoosoleku aadressil, kes on olnud ametis napp poolteist aastat. Mina ei ole täpselt kursis nende asjadega, mis olid enne minu ametiaega, aga võin teile öelda, et see üks inimene, kelle korraldatud hooldustöödest teile meeldib rääkida, on mitte ainult vallandatud, vaid ka uurimise all. See näitab, et on toimetanud efektiivselt, ma ei tea, kas just üldkoosolek, aga nõukogu, sisekontroll ja muud institutsioonid. On olemas ka auditikomitee, on juhatus. See näitab ju tegelikult järelevalve toimimist. 

Ma ütlen veel kord, et mina ei ole nõus, et selliseid üldistavaid hinnanguid annab prokuratuur. Tema näeb väga kitsast valdkonda, tema näeb juba avastatud kahtlusi, et on tegemist seaduserikkumisega, aga sellised üldised hinnangud, et ei ole järelevalvet, on lihtsalt naiivne. See on sihuke klišee, et selliseid asju ei saa öelda. Ja igale töötajale ei saa panna kontrolli kõrvale, samas on need asjad ju välja tulnud, inimesed on vallandatud. Ma ei tea, miks te minult kui poliitikult tahate mingisuguseid suuri vastuseid ja nõustumisi, et riik on halb peremees. Loomulikult on negatiivseid näiteid, aga üldjoontes on riigiettevõtted paremini juhitud kui keskmine eraettevõte, sest keskmine eraettevõte on väga erineva suurusega, väga erineva ettevalmistusega ja juhid ei ole selliste konkurssidega paika pandud, nagu on riigiettevõtted. Riigiettevõtted on suuremad ja tõhusamalt juhitud ilma kahtluseta kui keskmine eraettevõte, mis ei tähenda, et ma kiidaksin ettevõtluses riigi omandust. Need on eri asjad.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Auväärt minister! Jah, ma saan aru, et sellist raevu nende erikomisjonide tegevusega, olgu ta siis Urmas Reinsalu või Anastassia Kovalenko tegevusega, et tegelevad siin mitte sellega, millega peaks tegelema. Aga omal ajal me olime riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Ja kui vaadata sealtpoolt, siis ega see tegevus seal palju teistmoodi välja ei näinud, mida ma nägin. Minu küsimus on, et nagu ma aru saan, et teie ettekujutus Eesti Energiast on, et Eesti Energia on hästi juhitud ja läbipaistev, seal võib ju mingisuguseid kriminaalasju algatada, aga sealt midagi niikuinii välja ei tule. Kas ma saan niimoodi aru sellest, et teie käpa all olev asutus on puhas nagu prillikivi ja mingisuguseid sisetehinguid ja muid asju seal võimalik leida ei ole või on see võimalus minimaalne?

Ma lükkan kategooriliselt tagasi selle väite, et minu juhitud erikomisjonid on samamoodi töötanud. Ei ole! Meie ei ole inimesi määrinud, me ei ole kutsunud selleks, et jätta plekki külge, nagu teeb praegu korruptsioonikomisjon. Suvaliselt, kujutage ette, statistika teema tehakse korruptsiooniteemaks. Absurd! Elektri hinnad tahetakse teha korruptsiooniteemaks. Ka täna oli vihje, et võib-olla elektri hind on sellega seotud. See on lihtsalt alatu. Niimoodi ei käituta, selleks ei ole amet. Ma võin öelda, et see, kuidas mina seda juhtisin, oli rõhutatult neutraalne. Ma olin Riigikontrolli auditite suhtes alati kriitiline, ma ei nõustunud, ma ei kiitnud, ma ei teinud pressiteateid. Ma vaatasin oma kogemusega peale – mul on vastav ettevalmistus – ja kui ma leidsin, et hinnangud on liialdatud või ei ole Riigikontroll olnud see avastaja, vaid tagantjärele tark, siis ma olen seda ka väljendanud. Lärme ei ole mina teinud sellisel moel, nagu praegused kaks komisjoni teevad. 

Ja veel kord riiklikust järelevalvest. Eesti Energias on tehtud erikontroll. Suur osa sellest probleemist, mis siin on viimasel ajal välja tulnud, on ju erikontrolli tulemus. See on näide, et riiklik järelevalve tegelikult toimib. Väga suur ettevõte, seal on sullerdamise ruumi rahaliselt küll. Juhtumeid ilmselt on, juhtimisvead ka, ja sellele on algatatud uurimine. See ei ole lihtsalt see, et Anastassia Kovalenko-Kõlvart kutsus komisjoni kokku ja avastas midagi. Mitte midagi ei ole ta kordagi avastanud, aga ta on väga palju ümbrust määrinud selliste kutsetega, pressiteadetega, eriti selliste Facebooki postitustega. Ma vaatan hämmastusega, mis inimesed tema järele juubeldavad. Ta räägib selgelt demagoogiat ja siis tuhanded inimesed rõõmustavad selle üle. Kas või see insaiderite nimekiri. Kui on talle ära öeldud, et juristide hinnangul ei tohi neid andmeid rohkem anda kui ühe grupi inimese kohta, kelle hulka ka mina kuulun – need andmed on olemas –, on antud need inimesed ka politseile üle. Aga tema teeb ikka postitusi, kuidas tema ei saa andmeid kätte. Ta ei tee nendega mitte midagi tegelikult. See ei aita teda, aga ta loob tuhandetele inimestele mulje, et tema võitles korruptsiooniga. Mina ütlen, et see ei ole korruptsiooniteema, see on andmekaitseteema. Inimesi ei tohi ilma loata avalikuks teha neid andmeid. Kui ei ole seda luba antud, siis mina saan Eesti Energiast aru ja üldkoosolekuna kindlasti käsku neile ei anna, et andke seda. Kui teie hinnang on, et see ei ole selge, et tohib anda, siis ma arvan, et nad käituvad õigesti. Mina võib-olla oleksin pigem andnud, aga nende vastutus on see otsus langetada. Ma oleksin pigem andnud, aga ma ei ole selles rollis.

Aitäh! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Peaminister! Täna tuli välja uuring, mis ütleb väga selgelt, et enamik ei ole peaministri tööga jätkuvalt rahul. Ja tõepoolest, positiivsust selles suhtes ühiskonnas ei paista. Teie võite siin olla optimistide parteist, aga reaalne elu seda ei toeta. 

Ma räägin teile siinkohal ühe loo elust enesest, mis tõenäoliselt ei jahuta teie pseudooptimismi, aga see selleks. Eile rahvakohtumisel sai sõna üks noor Eesti mees. Tema vanematel on pereettevõte, pikaaegne ja siiani kenasti toimiv. Ta ise õpib kutsekoolis, on tubli õppur ja samaaegselt aitab oma pereettevõttes oma perekonda. Samaaegselt ka, nagu ta ise ütles, püüab kõik teha selleks, et mitte olla oma vanematele rahaliselt koormaks. Sellel noorel mehel olid eile pisarad silmas, kui ta kirjeldas olukorda, kuidas pereettevõte lihtsalt enam mitte kuidagi toime ei saa. Ta ütles, et automaks lõi neid väga valusalt, aga praegu, kui ta vaatab kütuse hindu posti otsas, siis temal ja tema perel enam rohkem lahendusi ei ole. Ometi on nad olnud tublid maksumaksjad riigile, andnud oma panuse muuseas ka sellesse, et teie saaksite siin selle nende käest saadud rahaga õndsat optimismi või õõnsat optimismi edendada ja teistele riigijuhtidele näiteks 11-miljonilisi tšekke üle anda ja õlale patsutatud saada. Kas te ei leia, et selle õõnsa positiivsuse asemel võiksite Eesti inimesele anda tagasi midagi reaalselt, et nad saaksid oma ettevõtmistega ja ka maksumaksmisega jätkata? 

Te olite väga ettevaatlik nende kütusehindade teemal, aga teised riigid juba kardinaalselt võtavad midagi ette ja on teinud väga palju oma tarbijate ja majanduste kaitseks, ka teie enda tahtekoalitsiooni liige Ühendkuningriik näiteks, ja meie naaber Leedu. Äkki istute koos kütusemüüjatega nüüd laua taha – no aktsiisitõus tuleb ära jätta, see on selge – ja teete ühiselt kõik nüüd selleks, et kuigi kõrged kütusehinnad jõudsid meile Lähis-Idast posti otsa kiiremini kui kaitseminister puhkuselt tagasi Eestisse, et see barreli hind näiteks, mis eile või üleeile maailmaturul taas korralikult langes, jõuaks nüüd posti otsa kiiremini kui jaanipäevaks.

Aitäh! Kui lubate sellisele humoorikale küsimusele ka veidi humoorikalt vastata – ilmselt küsitlusi selle kohta, kui paljud on rahul perekond Helme tegevusega, meil Eestis ei tehta. See number ei pruugi suurem olla. Seda esiteks. 

Teiseks, ma kutsuks nüüd tõsisemalt rääkides ka teid üles optimismile, sest ainult koos lahendusi otsides, ja positiivseid lahendusi otsides, on võimalik ka raskest ajast välja saada. Nii et seda kindlasti peaksime tegema. Urmas Reinsalu näiteks täna ütles, et tal on hulk positiivseid ettepanekuid, ja lubas neid esitada. Nii et kindlasti jään ootama. Meie oma positiivset visiooni, sini-must-valget, siin ka nädalavahetusel kirjeldasime. Mulle see nägemus meeldib. Selle eesmärk on see, et Eesti inimestel oleks tulevikus parem, kui on täna, lastel parem kui meil, ja tekiks Eestis jõukas tugev keskklass, kes saaks oma asjadega kenasti hakkama, ja et me kasutaks uut tehnoloogiat, uusi tehnoloogilisi lahendusi oma jõukuse ja võimekuse tõstmiseks nii majanduses kui julgeolekus. See on päris positiivne nägemus, kena sini-must-valge visioon, ehteestilik ja kindlasti väga tulevikku vaatav. 

Nüüd, kui te küsite nende hindade kohta, siis hea uudis oli jah, et vähemalt selle hetkeni, kuni Iraanis ja Lähis-Idas sündmused polnud arenema hakanud, inflatsioon Eestis oli languses. Eelnevatel aastatel oli ju aastaid, kus inflatsioon on olnud 19%, siis on olnud 9%, siis on olnud veidi madalam, eelmisel aastal viie-kuue kanti, tuli alla viie veidi. Sellel aastal pidi see juba olema umbes 3% kandis. Nüüd, vaadates, mida Lähis-Ida sündmused teevad kütuseturuga, siis enam kui tõenäoline on, et üsna kiiresti tõusnud kütusehinnad jõudsid ju kindlasti enne siia, kui isegi meie korraldatud esimene erilend tagasi jõudis, jõudsid hinnatõusud juba siia. Ilmselt kütusemüüjad arvestasid selle riskipreemia sisse oma kütusemüügi hinda. Eeldust, et isegi kui see konflikt jääb lühiajaliseks, need hinnad kütuseturul või gaasiturul väga kiiresti langevad, seda eeldust ilmselt ei ole analüütikud vähemalt praegu pakkumas. Eeldatakse, et heal juhul langeb ta laugelt tagasi, aga mitte võib-olla liiga kiirelt. Kõik see, mis toimub Hormuzi väinas, me ju täna seda ette ei tea. Nii et seetõttu jah, me oleme kaalumas homme valitsuses, et planeeritud, maisse planeeritud aktsiisitõusud ära jätta ja vähendada hinnatõusu survet Eesti inimestele, kaupadele ja ettevõtjatele.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, no see teie jutt ja tegevus parema tuleviku nimel on täpselt nagu selles vanas anekdoodis, kus viieliikmelisel perel oli kahetoalises korteris kitsas ja läksid selle üle kurtma ja öeldi, et oi, aga võtke sinna veel lisaks eesel ja kits ja lehm ja siga ja koer ja kass ja kanad ja kukk ning kahe nädala pärast viige need välja ja siis vaadake, kui palju ruumi teil järsku on. Olgem optimistlikud, tõepoolest, olgem positiivsed! 

Aga räägime nüüd teie valitsuse ministri Karmen Jolleri väljatöötatud plaanist. Nimelt siis läbi NETS-i täiendamise ja see seadus on juba kooskõlastusringil. Tõenäoliselt te teate, millest ma räägin. Ja selle eesmärk on kirjutada seadusesse sõna otseses mõttes sundvaktsineerimise kohustus, kus vaktsineerimata jätmise ja vaktsineerimisnõuete rikkumise eest karistatakse füüsilist isikut 2400-eurose ja juriidilist isikut kuni 400 000-eurose trahviga. Võivad rakenduda ka ulatuslikud sunnimeetmed, nagu kohustuslikud terviseuuringud ja tahtevastane ravi. Kõik need plaanitavad muudatused puudutavad kokku 13 seadust ja võivad riivata kodanike põhiõigusi ebaproportsionaalselt ja süvendada ühiskondlikku usalduskriisi lisaks neile, mis meil nagunii on eelkõige selle valitsuse vastu. 

See vabatahtlikkuse printsiip ja inimeste põhiõiguste tagamine ongi selle eelnõu kõige suurem murekoht. Sellised autokraatlikud meetmed ei ole demokraatliku riigi mõisteks, kelleks me ju end peame, absoluutselt vastuvõetavad, isegi mitte kriisiolukorras. Eelnõu plaanib muuseas ka laste vaktsineerimist sedasi, et lapsevanema nõusolek asendatakse loobumisõigusega, andes lapsele otsustusõiguse. Vaadake, see on absoluutselt ennekuulmatu ja väär, sest hajutab vastutust päriselt laste tervise koha pealt ning lõhub taas kord perekonda, vanemlikkuse printsiipi ja annab võimu kehalise enesemääramise üle riigile. See ei ole demokraatlik, see on juba totalitaristlik. Miks te lubate oma minister Jolleril nii põhimõttelisi küsimusi niimoodi otsustada? 

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Ma kardan, et selles jutus oli nii pooltõdesid kui ka valesid. Ma juba mäletan seda varasematest aegadest, kuidas vaktsiinivastasust külvatakse. Vaktsineerimine on ikkagi selleks, et hoida ära tõsisemaid terviseriske ja tagajärgi. Läbi ajastute on sellest inimkonnale väga palju kasu olnud keeruliste ja raskete haiguste tõrjumisel. Seetõttu ma olen veidi üllatunud sellest lähenemisest, aga ma loomulikult saan aru, et küllap on see vaade kuidagi teistmoodi. Aga mis täpsemalt Jolleri eelnõusse puutub, siis ma saan aru, et eesmärk on vaktsineerimist lihtsustada ja oma eelnõust ja kõigest muust, muu hulgas ka nendest libaväidetest, mida väga palju erialal esitatakse, ja siitki veidi kõlas, saab ta ise rääkida.

Aitäh!

Ja lisaküsimuse esitab Anti Poolamets. Palun! 

Lugupeetud peaminister! Lähen siin mõnevõrra teise riigi olukorra temaatika juurde. 

Nimelt, täna kajastas Eesti Ekspress järgmist tõsist probleemi. Küllap olete tutvunud; kui ei ole, siis peaksite oma julgeoleku eest vastutavaid ametnikke kindlasti paluma sellel teemal ülevaadet anda. 

Aga loo pealkiri oli selline siis, et riik andis Eesti-Vene piiri hämarate Vene ärikate hallata. Üks töötaja osutus spiooniks, kolm võtsid pistist. Ehk siis – kes siis tegutseb seal? Railservis OÜ, kelle kätte siis Politsei- ja Piirivalveamet on usaldanud Koidula piiripunkti ooteala järjekorra haldamise. Lõplikud kasusaajad on Venemaa ja Valgevene nafta- ja söetööstusega seotud ärimehed. 

Ja mida ütleb siseminister Igor Taro? Tema probleemi ei näe: "Usaldan meie asutusi nende töös." Usaldan meie asutusi nende töös! Samal ajal kaitsepolitsei on andnud tõsiseid hoiatusi välja. Üks asutus nagu ütleb, et kõik on korras, käib kah. Ja kaitsepolitsei on väga tõsiseid hoiatusi välja lasknud, et Petserist käiakse meie piiripunktis tööl ja kantakse kohe FSB-le ette ja võetakse altkäemaksu ka veel. See on see reaalsus. 

Lisaks veel on täna üks üllatav uudis, et Kaitseressursside Ameti peakontor kuulub ühele aktiivsele Venemaal tegutsenud ärimehele. 

Nii et kuidagi nagu hakkab see vaenulik võrgustik välja tulema. 

Kas te näete sellises olukorras julgeolekuriski? Kas te kavatsete midagi ette võtta ja kas te kavatsete ka Vene kodanikele kuuluvad ettevõtted, kinnisvarad kuidagi erilise tähelepanu alla võtta?

Aitäh, hea küsija! 

Seda lugu ma ei olnud lugenud, aga ma püüdsin jõudumööda siin sirvida. Eks ma siis õhtupoole jõuan lugeda. 

Aga, jah, selles loos on viidatud ka inimestele, kes on Eesti vastuluureasutuste poolt kinni püütud ja mõned on kohtu alla antud. Nii et seetõttu ma arvan, siseminister väga ei eksi, kui ta ütleb, et ta usaldab vastuluuret ja usaldab Eesti sõltumatut kohtusüsteemi. Iseenesest on see ju arusaadav; seda peabki tegema. 

Teiseks, kas erinevates tundlikes kohtades töötavad ettevõtted pälvivad kõrgendatud tähelepanu? Noh, seda kindlasti Riigikogu infotunnist ei kirjeldata, millisel viisil ja kuidas, aga vastuluurel ja politseilistel asutustel on kindlasti oma roll, et avastada ja siis vajadusel vahistada või kuidas iganes ette võtta, mis iganes nende pädevuses on, algatada uurimine nende võrgustike suhtes, kes Eesti põhiseaduslikku korda ohustavad.

Ja, noh, siin regioonis ega see suur saladus ei ole – tihtipeale see marker on ikka väga tihti Venemaaga seotud. Nii et kogu seesama Venemaa nii-öelda mõjutustegevus ikkagi tihtipeale läbib punase joonena kõiki neidsamu katseid meie iseolemist, ise hakkamasaamist õõnestada erinevates tööstusvaldkondades kuni mis tahes sisejulgeolekuvaldkonnani. Nii et vastuluurel, politseilistel asutustel, prokuratuuril, kohtusüsteemil on tihti sellega vaja tegeleda, ega midagi teha ei ole. 

Nii et, jah, kui ajakirjandus sellest kirjutab, siis see on väga hea. Ja Eestis üldiselt see hoiak on ikkagi selline, et me ka väga tihti, kui keegi sellise Eesti-vastase või riigivastase tegevusega vahele jääb, selle avalikustame ja tihtipeale inimene saab kas karistatud või välja saadetud. Nii et sellega tegeldakse aktiivselt. 

Ja mina isiklikult arvan, et Eesti vastuluure on väga kõrgel tasemel. 

Meid ka hinnatakse maailmas. Eesti erinevad teenistused välisluurest politseiliste asutusteni on kõrge usaldusmääraga ja samamoodi hinnatud maailmas. 

Ja Eesti kohtusüsteem on sõltumatu, kes lõpuks otsustab, kas ja mille eest keegi vastutab. 

Nii et see süsteem meie julgeoleku tagamiseks kuni vastutuseni välja töötab täitsa kenasti. Aitäh!

Aitäh! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi. Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Tiit Maran ja teema on Keskkonnaagentuuri eluslooduse seisundi aruanne (loodus- ja linnudirektiivi aruandlustulemused perioodi 2019–2024 kohta). Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Härra peaminister! Mind huvitab, härra peaminister, mida teie juhitav valitsus kavatseb ette võtta halvenevas seisundis oleva elukeskkonnaga, sest mida muud peegeldab see, kui meie elurikkuse seisund halveneb. Selle küsimuse taust on kahetine. Esiteks, juba 2022. aastal, kui avalikustati Eesti Punase Nimestiku liikide seisundi hinnang, oli see üsna drastiline. Neid liike, mis vajaksid tähelepanu, on nüüdseks neli korda rohkem, kui on riikliku kaitse all. Sisuliselt on iga viies hinnatud liik sedavõrd halvenenud, et vajaks mingit inimesepoolset tegutsemist, mis teatavasti maksab päris palju. Muuseas, see hinnang on koostatud rahvusvaheliste aktsepteeritud meetodikate põhjal. 

Ja nüüd seesama Keskkonnaagentuuri poolt Euroopa Komisjonile esitatud aruanne vahemikus 2019–2024. Need on muuseas väga põhjalikult seiretel, inventuuridel ja analüüsidel põhinevad tulemused. Need näitavad ühte, et praktiliselt kõikide mõõdetud parameetrite osas on meie elurikkuse seisund punases. Toon mõningaid näiteid selle kohta. Soodsas seisundis olevate elupaikade hulk on langenud 56%-lt 50%-le, muuseas, sealhulgas metsaelupaikadest on soodsas seisundis kolm kümnest, mida vaadeldakse. Halvas seisundis olevate liikide arv on tõusnud 9%-lt 19%-le, mis tähendab sisuliselt juba viiendikule, ja lindude puhul on ligi 41% populatsioonidest langustrendis. Nii et selle valguses küsimus, härra peaminister, et mida teie oma valitsusega olete ette võtnud, et meie olukord elukeskkonnas paraneks.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt sellest aruandest väike ülevaade, lühendatult. Ega kuulaja ja vaataja muidu võib-olla ei ole seda läbi töötanud. Parandage mind, kui ma milleski siin eksin. Üldine hoiak või hoiaku kirjeldus võiks olla, et Eesti eluslooduse seisund ei ole viimastel aastatel järsult halvenenud. Paljude liikide elupaikade olukord on stabiilne, mõne puhul on toimunud paranemine, ja on ka negatiivseid trende, mis vajavad tähelepanu. Osa nendest muutustest tuleneb ka parematest andmetest ja täpsemast seirest, mitte ainult looduse tegelikust halvenemisest. Kui nüüd vaadata elupaikade seisundit, siis 50% loodusdirektiivi elupaikadest on soodsas seisundis, varem oli see 56%, 56,7%. Ebasoodsas seisundis elupaiku on 41,7%, varem oli see 36,7%, halvas seisundis elupaiku on 8,3%, varem 6,7%. Elupaikade levik Eestis on üldiselt hea, probleeme esineb elupaikade struktuuri, funktsiooniga. Mitme mereelupaiga seisund on ebasoodne, näiteks Matsalu lahe jõgede lehtersuudmed on halvas seisus ja niiduelupaigad vajavad ka pidevat hooldust. 

Nüüd, liikide seisundist. Pilt on selline, et 54,5% liikidest on soodsas seisus, varem oli see 56%. Halvas seisundis liikide osakaal on tõusnud 19%-ni, varem oli see 9%. On positiivsed näited, mis näitavad seda, et näiteks ilves on tänu küttimiskeelule taastunud, jõesilm ja tõugjas on paranenud tänu Pärnu jõestiku seisundi parandamisele, Sindi paisu eemaldamisele. Aga samas on probleemsed liigid näiteks jõevähk, keda ohustavad võõrliigid, või Peipsi rääbis ja viigerhüljes, kelle seisund sõltub kliimast ja jääkatte olemasolust. Ja mitme ohustatud liigi, näiteks Euroopa naarits ja mudakonn, arvukus on ka vähenenud. Linnustike trende on ka samamoodi pikalt siin kirjeldatud. Üldiselt on nii, et 41% liikidest on languses, see on pikema aja välp, 13–24, kolmandik on umbes stabiilsed ja 20% tõusutrendis. Languse peamised põhjused on intensiivne põllu- ja metsamajandus, maastike muutumine ühekülgsemaks, elupaikade kadumine ja nii edasi. 

Nüüd, kuna mul see aeg siin saab kohe otsa, siis ma ütleksin, et siin on väga palju erinevaid asju, mida saab teha ja mida tehakse. Elupaikade taastamisest, ohustatud liikide kaitsest, loodussõbralikumast majandamisest, tugevamast seirest, koostööst, et säilitada Eesti looduse hea seisund ka tulevikuks. Aga ma saan seda kohe jätkata.

Suur tänu! Tiit Maran, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, härra peaminister! Teil on täiesti erakordne oskus rääkida oma aeg täis, nii et te mitte midagi ei vasta. Küsimusele ma vastust ei saanud, aga ma suunan küsimuse nüüd teise koha peale. Te ütlesite, et nagu osa neist punases olevatest asjadest – ma ei ole nõus sellega, et kõik on väga hästi ja ainult mõningad asjad on halvasti, pigem on ka vastupidi. Need on tulnud tänu sellele, et seiretulemused on paremaks läinud. Seal on kaks momenti. Kui seiretulemused paremini töötavad, andmed annavad paremini välja, siis see tähendab, et olukord on juba ka varem palju hullem olnud, mis peaks veel rohkem teie tähelepanu probleemidele tooma. Ja teise poole pealt on ka küsimus selle kohta, et kui selgub, et meil on seiretega probleem, siis miks seire rahastust meil vähendatakse. Aga pigem vastupidi, meil on ju vaja väga korralikke andmeid ja ometigi me teeme vastupidises suunas liikumise.

Aitäh, hea küsija! Ma saan aru, et opositsioonil on kohustus öelda iga vastuse või küsimuse ette, et vastust ei saanud, aga ometi ma vastuse andsin ja nüüd ma jätkan selle vastamisega. See on väga oluline. Ja sellest, mis puudutas seiret, ma enne rääkisin, oluline olekski, et ka kuulajatel oleks ülevaade sellest raportist, mitte et me räägiks kassist karbis, millest me ei tea.  

Nüüd, mida saab valitsus teha. Kindlasti saab valitsus keskenduda looduseisundi säilitamisele ja erinevate halvenevate trendide pidurdamisele. Selle all saab olla näiteks elupaikade kaitse ja taastamine, see tähendab elupaikade taastamist ja hooldust, tagada metsaelupaikade pindala mittevähenemine, parandada mereelupaikade seisundit. Teiseks, ohustatud liikide parem kaitse – kui te küsite, mida valitsus saab teha ja mida peaks tegema –, rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid liikidele, tõrjuda võõrliike. Seda ka tehakse. Kolmandaks, loodussõbralikum majandamine, sellesse panustamine, suunata põllumetsamajandust rohkem loodust arvestavale praktikale, vähendada veekogude eutrofeerumist ja reostust, tagada, et majandustegevus ei kahjustaks kaitset või elupaiku. Väga konkreetne tegevus. Neljandaks, veekogude rändeteede taastamine, jätkata sedasama paisude eemaldamist ja jõgede taastamist. See on ühiskonnas väga suur debatt olnud, mida valitsus teeb, erinevad ametid omavahel debateerivad just selleks, et kalade ja teiste vee-elustike liikide rändevõimalused paraneks ja parandada ka veekogude kvaliteeti ja looduslikku seisundit. Viies on seesama, millest ma enne ka rääkisin, et vahepeal on andmed paranenud, sest seire on paremaks läinud. Edasi tuleb arendada samamoodi looduse seirete andmekogumist ja kasutada neidsamu poliitika ja otsuste tegemisel. Kuues on kindlasti koostöö teavitamine. Seda kiputakse vahel alahindama, aga koostööd maaomanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega ning avalikkuse teadlikkust looduskaitsest ja selle olulisust tuleb kindlasti suurendada. 

Seetõttu jah, kui te küsite, mida, siis valitsus saab teha kõiki neid asju, mida ma mainisin, näiteks elupaikade kaitsel ja taastamisel, ohustatud liikide paremal kaitsel, loodussõbralikumal majandamisel, veekogude rändeteede taastamisel, seireteadmiste parandamisel ja koostöö teavitamisel. Need kõik on lihtsalt üks valik sellest, mida valitsus saab teha, ja paljusid asju me praktikas ka teeme. Võin öelda oma ajast samamoodi Kliimaministeeriumis, et iga looduskaitseala asutamine ei ole kuidagi lihtne olnud, hilisemad vaidlused on olnud. Võin meenutada siinsamas Tallinna lähedal looduskaitseala loomist, mis sai tehtud, või näiteks paisude veeteedelt äravõtmine on tihtipeale väga debateeritav ja väga emotsionaalne debatt. Muuseas, ka riigiasutuste ja erinevate kohtuastmete vahel. Nii et kõiki neid samme riik astub ja see aruanne on ju igaühel endal vaadata, kes soovib.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab Helmen Kütt. Palun!

Suur tänu! Lugupeetud peaminister! See, mida te kõike rääkisite ja esitasite – te olete tõesti, nii nagu kord olen ka varem öelnud, te olete valitsuses peaminister nagu meeskonnakapten. Ja tõepoolest, elus loodus puudutab meid kõiki. Täpselt samuti teie valitsuses ilmselt omate seda ülevaadet paremini kui paljud teised siin saalis, kaasa arvatud mina, aga nagu sai öeldud, elus looduse seisund läheb kõigile korda. See on noortele, eakatele, tööealistele, kõigile, sest sellest sõltub väga palju meie turvalisus ja elukeskkond. Need loetelud, mida te nimetasite ja mida on plaanis kõik teha, on kenad, pikalt koostatud keskkonnavaldkonna arengukava, millel oli väga ilus nimi "Kevad", see pandi sahtlisse ja alustati. Nüüd on koostamisel looduse taastamise arengukava ja küllap see peaks asendama. Aga kas te oskate öelda peale seda loetelu, mida te esitasite, kas rahalised vahendid eelarves nende tegevuste tegemiseks on olemas?

Aitäh, hea küsija! Minu loetelu oli kirjeldus vastusena Tiit Marani küsimusele, kes küsis kõigepealt sellesama agentuuri eluslooduse seisundi aruande kohta ja seejärel, mida valitsus võiks teha. Siis ma kirjeldasin aruannet kui seda, mida valitsus saaks teha. Kindlasti neid tegevusi on veel. Minu kirjeldus oli lihtsalt osa sellest, mida mina oskasin parajasti kirjeldada. Selleks, et saada parem ülevaade, tasuvad ilmselt valdkonna inimesed, kes on väga pädevad, kutsuda kas komisjoni või fraktsiooni. Nad kindlasti tulevad suurima heameelega. 

Eelarve puhul on nii, et vastava valdkonna ministeerium tuleb eelarvekõnelustele, küsib rahastuse sellele valdkonnale, nendele tegevustele, mida on vaja. Mäletan omast ajast, et Kliimaministeeriumis, kes vastutas ka puhta looduse eest ja loodushoiu eest, tuli alati teha neid valikuid ja üldiselt me ikkagi olulisteks tegevusteks raha leidsime. Nii et loodetavasti leiame. 

Aga tihtipeale ei ole see üksiti ainult rahast kinni. Sest ma võin kirjeldada, et vahel ka needsamad märkused või tegevused, mida ma kirjeldan koostöö ja teavituse all – tihti on nii, et üldiselt tahetakse head asja ja ühiskond on valmis ja kohalikud inimesed on valmis aktsepteerima head asja, aga kõik mitte. Näiteks seesama mõistmine, et kalade vooluteelt või kalade liikumisteelt tuleks pais eemaldada – mida me ju teeme, et kalade elupaigad paraneksid –, tihtipeale ei leia mõistmist. Sest inimesed ei ole sellega rahul, sest neile meeldib see paisjärv, neile meeldib seal ujumas käia. Siis seesama debatt käib läbi kohtute ja erinevate astmete. Ega midagi teha ei ole, see ongi ühiskondlik debatt. Seal ei ole üksiti ainult rahas kinni, vaid selles, et mõistetaks, et teatud kalade puhul, teatud jõgede puhul ei ole teist kohta, kus oleks võimalik neil liikuda. Sellised debatid ju käivad. 

Ma mäletan seda omast ajast looduskaitsevaldkonnas samamoodi. Ja ega, ütleme nii, siiasamma Harkusse looduskaitseala tehes ma ju nägin enne seda debatti. See oli käinud vist kümneid aastaid, kümneid pluss aastaid enne, kui minu ajal see tehtud sai, ja ega pärast seda ka kõik rahule ei jäänud. Oli inimesi, ettevõtjaid, kes ei olnud rahul sellega, oli neid, kes arvasid, et peaks teisiti olema. Nii et ei ole üksiti ainult rahas kinni. Tihtipeale on vaja ka suhelda ja mõistmist saavutada, miks midagi tehakse. Nii et sellepärast ma kirjeldasin seda aruannet ja üldiselt neid tegevusliine, mida võiks teha, aga detailsemalt kindlasti valdkonna inimesed hea meelega kirjeldavad ise.

Aitäh!

Sellega lõpetan meie kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. 

Tänane üheksas küsimus samuti peaminister Kristen Michalile. 

Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on julgeolek. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja!

Lugupeetud Kristen Michal!

Üle-eelmisel nädalal oli meil siin infotund ja infotunnis oli kaitseminister Hanno Pevkur, kellel olid vahepeal siin beduiiniseiklused kusagil seal lõunamaal.

Ja teema, mille ma püstitasin, oli seotud sellega, et Margus Tsahkna on väitnud või tulnud välja mõttega, et Eestisse võiks paigaldada, tuua mõne liitlasriigi tuumarelva. 

Ja minu küsimus talle tookord oli – ja vastust ma ei saanud; sain mingisugust sellist heietust –, et kas see on valitsuses olnud arutlusel, kas valitsus on omapoolse seisukoha välja töötanud tuumarelva paigutamise osas Eestisse ja kas valitsus on ka leidnud, et seesugust otsust ei saa langetada ainult valitsus, vaid see peab ikkagi läbi käima nii Riigikogust kui ka suuremast ja laiemast avalikust arutelust.

Ja nüüd ma küsingi neidsamu küsimusi ka teilt. Kas see on valitsuses arutelul olnud? Kas valitsus kavatseb seisukoha kujundada või on juba kujundanud? Kas see tuleb Riigikokku? Ja mis see protseduur saab teie nägemusel üldse olema?

Aitäh!

Aitäh, hea küsija! Meil ei ole olnud arutelul ühtegi konkreetset ettepanekut Eestisse tuumarelva paigutamisest. 

Küll oleme me ju kõik välispoliitiliselt, julgeolekupoliitiliselt kursis erinevate arengutega ja muu hulgas ka Prantsuse presidendi sõnumiga, et ta on valmis kaaluma tuumaheidutuse laiendamist Euroopas, selleks uusi partnerriike kaasates. Me kindlasti suhtleme Prantsusmaaga. Kui selline võimalus peaks avanema ja selliste sammudeni jõutakse, siis ma olen peaaegu kindel, et, jah, valitsus vastava arutelu peab ja kindlasti me tuleme ka parlamenti kas siis parlamendikomisjoni tasemel või suure saali tasemel, arutame erinevad nüansid läbi. 

Ma siiski ütleks, et NATO tuumavihmavari töötab siinkandis kenasti, aga on väga mõistlik arutada ka teisi alternatiive – näiteks seda, et Euroopa – või Prantsusmaa siis – laiendab oma tuumaheidutust ka siin sellele regioonile, sest nagu teada on, Prantsuse tuumaheidutus on eraldiseisev Ühendriikide ja Ühendkuningriigi NATO-süsteemi tuumaheidutusest. Need on kaks erinevat, ütleme, tuumaheidutuse nii-öelda võimalust. Aitäh!

Selle küsimuse raames rohkem küsimusi ei ole. Anti Poolamets, siiski lisaküsimuse jõuate veel küsida. Kui te teete lühidalt ja peaminister vastab lühidalt, siis saame selle ära teha. Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Teen lühidalt. Mul on hea meel, et me saime ikkagi riigikaitsepea endale Eestisse tagasi. Aga siiski oli probleem, et päris pikaks ajaks jäi kaitseminister naerualuseks sellega, et ta ei osanud iseseisvalt ega ka nõunike abiga hinnata julgeolekusituatsiooni ohtlikus piirkonnas, kus praegu raketid lendavad. Kuidas teie talle edaspidi nõu annaksite, et vältida selliseid eksirännakuid ja riigikaitse juhtkonna naerualuseks tegemist? Oskate te midagi tema nõustamiseks öelda?

Aitäh, hea küsija! Sellest, mis oli luureoperatsioon, sai sõjaline operatsioon. Ja selle algusaega ei teadnud ilmselt Ühendriikide seeski erinevad osapooled. Vähemalt nii palju, kui mina vaatan avalikke allikaid ja näen, et Ühendriikide sees algas oma otsustajate briifimine mingil hetkel hiljem. Saati siis liitlased, ka suured Euroopa liitlased, kellel on väekontingent või sealkandis rohkem toimetamist. Seda etteheidet ei saa teha ei Itaalia kaitseministrile ega Eesti kaitseministrile. Ministritel, meeldib see meile või mitte, on siiski ka õigus puhata. Seda esiteks. 

Teiseks, et seal regioonis on võimalik kõrgendatud risk, on arusaadav, eriti kui seal on väekontingendid ja seal on ka Putini liitlane Iraan, kes üritab endale kogu regiooni ja ka maailma destabiliseerimiseks luua tuumavõimekust. Nii et seetõttu ma arvan, et meil on kohane toetada Ühendriikide ja Iisraeli toimetamisi, et see regioon saaks turvaliseks. Seda me kindlasti teeme. Kaitseminister veetis oma puhkuse ära, nüüd ta on Eestis tagasi ja teeb tööd. Ka puhkuseajast, võin öelda, aitas ta meil valitsuses korraldada Eesti inimeste tagasitoomist, andes väga kohaseid nõuandeid, osaledes ka koosolekul – hoolimata sellest, et ta puhkusel oli –, kirjeldades, mida täpselt oleks mõistlik teha, et Eesti inimesed turvaliselt koju saaks. Nii et ta panustas ka sellesse.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Tänan kõiki valitsuse liikmeid ja Riigikogu liikmeid aktiivse osaluse eest tänases infotunnis. Me jätkame täpselt kell 14 algava Riigikogu täiskogu istungiga.