Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 7. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Järgnevalt päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatus. Arupärijad paluvad arvata selle töönädala päevakorrast välja kultuuriministrile esitatud arupärimised nr 910 ja 922, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi seitsmendaks ja üheksandaks päevakorrapunktiks. Päevakorra projektiga seoses ettepanekuid ei ole. Me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Arupärijad paluvad päevakorrast välja arvata tänase istungi seitsmendaks ja üheksandaks punktiks kavandatud arupärimised nr 910 ja 922. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 80 Riigikogu liiget, vastu 1 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karbi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab järgmised eelnõud. Vabariigi Valitsus algatab avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teine eelnõu. Vabariigi Valitsus algatab töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Seaduseelnõud on edastatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Tänan!

Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma usun, et vähemasti siin saalis ei ole kellelegi üllatuseks see, kui kiiresti Euroopa deindustrialiseerub, millised on probleemid eelkõige energeetikaga. Sellest tulenevalt on raskustes ka tööstus ja kogu majandus. Ega Eestigi pole sellest puutumata. Meil üritab valitsus jätkuvalt muresid leevendada asjadega, mis pigem neid süvendavad. Näen, et Jaak Aab vaatab mulle naeratades otsa – ka nemad töötavad koos Reformierakonna ja Eesti 200-ga selles liinis. 

Aga nagu te ehk olete uudistest lugenud, Saksamaa ja Itaalia hiljaaegu kohtudes Euroopa tööstusjuhtidega ütlesid vägagi otse, et kogu see CO₂ kvoodikaubanduse süsteem tuleks ära kaotada või seda väga tõsiselt reformida. Kurb on kuulata meie peaministri ja ka energeetikaministri väljaütlemisi selles valguses. Peaminister teatavasti ütles, et jah, midagi ilmselt tuleks sellega teha küll, aga enne, kui me otsustame Eestis, mida teha, me ootame, mida Brüsselis öeldakse, mida me peaksime otsustama. No see on selline, kuidas ma ütlen, läbikukkunudkeskastmejuhilik lähenemine elule. Ma olen neid näinud suurtes korporatsioonides, justkui nagu juhid midagi, aga tegelikult juhtida ei julge. 

Mina annan meie fraktsiooni poolt üle eelnõu, millega soovime kaotada CO₂ kvoodiühikute ostmise kohustuse meie ettevõtjatele, kellel see kohustus täna on. Ma usun, et Eesti on varemgi siin Euroopas näidanud, et on võimalik teha kiireid ja mõistlikke otsuseid. Ma loodan, kolleegid, et te mõtlete kaasa ja toetate seda eelnõu. Aitäh!

Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Ilmad on läinud soojemaks ja ma arvan, et paljud panid tähele, et tänavatele on jälle ilmunud punased pisimopeedid, rohelised Bolti tõukerattad. Aga siiani ei ole tehtud regulatsiooni, et ikkagi vältida õnnetusi, õnnetusi lastega, mis meil oli. Eriti palju tekkisid need eelmisel aastal, kui meil pisimopeedid tulid tänavatele ja väikesed lapsed hakkasid nendega sõitma igal pool, nii kõnniteedel kui lihtsalt sõiduteedel. See eelnõu on sarnane sellega, mis oli esitatud minu poolt ka eelmisel aastal ja mis kahjuks toetust ei leidnud. Aga kuna valitsuselt pole jätkuvalt tulnud mitte mingit lahendust, samas kohalikud omavalitsused nõuavad, et see lahendus oleks olemas, siis see eelnõu on koostatud tulenevalt nendest regulatsioonidest, mis on vastu võetud teistes Euroopa riikides, kus on ka täpselt väga head näited võtta, olgu see Soome või Saksamaa. Üks ettepanek on see, et esiteks peaks kohalikul omavalitsusel olema võimalus piirata, kui palju on üleüldse neid kergliikureid tänavatel, pisimopeede, aga võib-olla ka renditavaid jalgrattaid, sest täna põhimõtteliselt igasugune teenusepakkuja võib tulla ja panna põhimõtteliselt neid lõpmatuseni, ilma piirarvuta. Mitte midagi seda ei reguleeri. Väga paljud näiteks Bolti tõukerattad pannakse välja ainult reklaami jaoks. Tegelikult neid nii palju tänavatel vaja ei ole. Aga muidugi ka teised momendid. Esiteks, et alaealised lapsed ei saaks, et oleks vanuseline kontroll. Kui on väikesed lapsed, näiteks 8-aastased, 12-aastased, kes näiteks samamoodi sõidavad, et oleks vanuseline kontroll äpis, et nad ei saaks kasutada pisimopeede. Samuti et oleks juhtimisõiguse kontroll, aga ka kiivri rendi pakkumine. Aitäh!

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel käesoleva aasta 17. veebruaril sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerid leppisid kokku töötasu alammääras, muudab Vabariigi Valitsus töötasu alammäära alates 1. aprillist käesoleval aastal. Iseenesest on see positiivne uudis. Aga sellega on seotud vanemahüvitised ja eeskätt vanemahüvitise alammäära saamise suurus on sellega seotud. Tulenevalt sellest algatame me sotsiaalkomisjoni poolt – otsus on tehtud tänasel istungil – perehüvitiste seaduse muutmise seaduse selleks, et ükski last kodus kasvatav vanem ei peaks ilma jääma sellest 60 eurost igal kuul, mille võrra alampalk meil 1. aprillist suureneb. Ma loodan, et selle menetlemine läheb Riigikogus piisavalt tempokalt, et me jõuaksime seda ka õigel ajal rakendada. Üle antud on see elektroonselt. Aitäh!

Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Arupärijad on teinud arupärimise sellisel teemal nagu RMK kulutused ja see on kliimaminister Andres Sutile. Kui me loeme Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevuse eesmärke, siis on seal väga selgelt kirjas, et see on riigimetsa säästlik ja heaperemehelik majandamine, riigimetsa väärtuse säilitamine ja kasvatamine ning tulu teenimine riigile. Mitte kuskilt ei loe välja, et RMK peaks tegelema ka meelelahutuslike ülesannetega. 130 000 eurot on maksumaksja raha kulutatud ja arupärimise koostajad on Priit Sibul, Aivar Kokk, Ants Frosch ja Henn Põlluaas ning neil tekkis tõesti selline küsimus seda arupärimist koostades, et Eesti 200-l on õigus, Eesti riigil on raha küll. Aga nendele küsimustele on võimalik vastata Andres Sutil. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel soovin üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks on energia hinna tõusud ja inimeste toimetulek. Selge on see, et Lähis-Idas toimuv on meid juba praegu mõjutanud ja see mõjutabki ka edaspidi. Ma räägin loomulikult kütuse hindadest, ma räägin gaasi hinnast, mis kohe-kohe väljenduvad ka meie erinevates toodetes, kaasa arvatud toidu hindades. Ja sellest lähtuvalt me sooviksime küsida, kas meie valitsusel on ka mingi plaan, kas on olemas juba analüüsid ja prognoosid, kuidas see kõik võib sisendi hindu tõsta. Selge on see, et Pärsia lahes toimuv, ka piirangud, mis on tulnud kütuse liikumisesse, mõjutab kogu maailma ja meid samuti. 

Me pärimegi, kas on olemas juba prognoosid, on arusaadav, kuhu meie nafta ja gaasi hinnad liiguvad. Sellepärast, et ka tänane uudis on, et Euroopas on gaas juba 30% tõusnud. Millised on meetmed kavatseb valitsus rakendada, et leevendada energiahindade ja kütusehindade tõusu mõju Eesti inimestele ja ettevõtetele? Kas valitsus on hinnanud, milline on kütusehindade tõusu mõju toiduainetele ja muudele esmakaupadele? Ja kas valitsus on analüüsinud 1. mail kavandatud aktsiisitõusude mõju olukorras, kus energiahinnad on juba maailmaturu tõttu märkimisväärselt tõusmas? Kas on mingeid meetmeid, näiteks jäetakse ära 1. mail aktsiisitõusud? See on üks võimalus, kuidas pakkuda leevendust. Nii et väga tõsine teema ja sooviksime mitte ainult arupärimisele vastuseid saada, vaid tegelikult valitsus võiks kohe ja praegu tegutseda. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Mul on kümme arupärimist.

Kümme arupärimist? Selge. Aga siis, Urmas Reinsalu, mul on palve, et iga arupärimise puhul kaks minutit, kui teil on soov see aeg täis rääkida, aga te võite korraga kõik need üle anda. Kui te suudate kahe minuti sisse jääda ja anda kümme üle, siis on hästi. Aga ma saan aru, et te tahate iga arupärimist eraldi üle anda, siis igaüks palun eraldi üle anda. Palun!

Arusaadav. Arupärimised puudutavad olukorda meie riigi täidesaatva võimu korralduses. Meil oli mäletatavasti väga reale erinevatele ministritele aktuaalsetes poliitikateemades, mis puudutavad ministrite vastutust, sealhulgas kindlasti ministrite hoolsuskohustust, valitsuse seaduse ja muude õigusaktide täitmist. Ma andsin nad üle – see on pundar – Isamaa arupärimisi. Ministrid, ma saan aru, ei soovi neile vastata – ebamugavad küsimused, keerulised küsimused. Aga ega vastutuse eest ei põgene või ma ei tea, mis see nii-öelda kaitsekraavi varjumine siin targem on parlamendi eest. Riigikogu esimees on nad varem tagastanud, me andsime nad üle läinud nädalal juba tervikpaketina. Aga üllatus-üllatus, uuesti tagastati. Oli nii, härra Riigikogu esimees? Oli nii?

Jaa. Ma vastan teile, Urmas Reinsalu. Kuna te tekitasite praegu selle diskussiooni, siis ma vastan, et me tellisime veel ka õigus- ja analüüsiosakonna analüüsi nende arupärimiste kohta. Ja õigus- ja analüüsiosakonna analüüs ütles seda, et tegu on kirjalike küsimustega, mitte arupärimistega.

Aga palun jätkake! Aga, härra Riigikogu esimees, meie tegutseme Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel, mis näeb ette arupärimise õiguse rahvaesindajatele, ja Eesti Vabariigis kehtiva kodu- ja töökorra seaduse alusel, mis 30-aastase praktika jooksul on määratlenud seda, et parlamendiliikmetel on õigus oma heakspidamise järgi esitada ministri võimkonda kuuluvate poliitiliste probleemide või valdkondlike korralduslike küsimuste kohta arupärimine. Ja me oleme seda teinud. 

Viide meile tuli, et see peab olema seotud kodu- ja töökorra seaduse alusel ministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmisega. Praegu on parlamendi töökavas küsimusi õigusaktide täitmise kohta, näiteks proua Pakosta võimkonda puudutavalt kohtumaja probleemide kohta. Ma arvan, et ega ka kohtumaja probleeme puudutava arupärimise tõukekoht ei ole selles, et keegi kahtlustab, et proua Pakosta rikub seadust või Justiitsministeerium rikub seadust selle kohta, millisel kinnistul ringkonnakohus Tallinnas tegutseb. See on avalikku huvi tähelepanu pälvinud poliitiline küsimus, mille kohta peabki minister aru andma. Ma usun, et ta teeb seda meelsasti.

Ja nüüd, kui tõlgendus on nii kitsas, et peab olema seotud ministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmisega, siis me oleme kõiki neid kümmet arupärimist selle formuleeringuga täiendanud. Me soovime saada selgust ministri võimkonda puudutavate õigusaktide täitmise kohta ja loomulikult ka nende poliitiliste probleemide kohta. Me esitame need arupärimised tervikuna. 

Ma loodan, et parlamendi esimees täidab põhiseadust ja me saame vastused küsimustele, mis puudutavad laokil olevat riigi rahandust, valitsemiskulude kasvatamist valitsemiskulude vähendamise asemel, Rootsi vangide Eestisse toomise küsimust ja nõnda edasi ja nõnda edasi, elektrisüsteemi kulude kohta, Euroopa Liidu finantsperspektiivide rahade kohta. Need on väga tervikliku vaatega probleemid. Parlament peabki neid küsimusi arutama. Ma annan need tervikuna üle, härra Riigikogu esimees, ja ma loodan nüüd Isamaa fraktsiooni liikmete nimel, et meil areneb välja niisugune koostöö, et parlamendis oleks võimalik töötada nõnda, et seadust täidetakse. Näete, missugune jultumus Isamaa fraktsiooni poolt – nõuda põhiseaduse täitmist parlamentaarse järelevalve teostamiseks! Me esitame niisuguse praeguses olustikus, ma tajun, revolutsioonilise nõudmise. Jah, me nõuame, et Eesti Vabariigi põhiseadust täidetakse, meie kui parlamendiliikmete ühise seisukohaga. Seetõttu esitame need arupärimised. 

Ja kutsume ka teisi parlamendiliikmeid, kelle arupärimisi on tagasi lükatud, mitte alluma sellisele selektiivsele agendale. Sest vaadake, kuskil keegi valib neid arupärimisi välja. Keegi on võtnud endale niisuguse tsensori rolli – mitte järeltsensori, vaid eeltsensori rolli, tsensori rolli, mida parlamendiliige tohib ministritelt küsida. Eesti Vabariigis, ütleb põhiseadus, ei ole tsensuuri. Ei ole! Eesti Vabariik on parlamentaarne riik ja parlamendiliikmetel on õigus nõuda ministritelt arupärimise kohta. Meie vaatest on nende poliitiline sooritus osutunud kehvapoolseks. Nii, härra Riigikogu esimees, ma annan nad patsahkamina üle. Olge hea!

Aitäh! Kolleeg Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Olukorras, kus mootorikütuse hind kerkib, kätte on jõudmas teede lagunemise aeg, ja olukorras, kus masinapark Eestis aina vananeb, on asjakohane taas pärida aru automaksu mõjude kohta. Me teeme seda nelja Isamaa saadikuga ja esitame rahandusminister härra Jürgen Ligile selged küsimused, mis puudutavad ühelt poolt maksulaekumist riigieelarvesse. Kõigest sellest johtuvalt, mida automaksu ümber on tehtud, on see ka avaldanud väga selgelt mõju riigieelarve laekumiste poole pealt ja kahjuks negatiivses mõttes: ei ole neid prognoose täidetud ja majanduskeskkond, automüük on ilmselgelt kukkunud põrandast läbi. Kindlasti küsime ka täpsemaid küsimusi sõidukite registreerimistasu mõjuosa kohta. Loodame, et aitame sellega kaasa, et istuv valitsus saab aru, et automaks on olnud viga. See tuleb uue valitsuse ajal esimese otsusena kindlasti Isamaa eestvedamisel tühistada. Aitäh!

Aitäh! Ma pean tegema nüüd ühe väikese täpsustuse. Kas see nüüd on kümnes? Ei? See on üheteistkümnes. Siin me lugesime kokku, et oli üheksa arupärimist. Sellisel juhul me peame seda Urmas Reinsalu kümnendat taga otsima, et kuhu kadus kümnes arupärimine. Selge, see on siis nii-öelda täiendav arupärimine. Aga praegu luges istungiosakonna juhataja üle ja sai üheksa arupärimist, mille Urmas Reinsalu üle andis. Sellisel juhul me peame seda ühte veel taga otsima hakkama. Aga need, mis on meie käes, on meie käes. 

Rain Epler, palun! Aitäh, Andres Metsoja! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Ma loen Eesti Vabariigi põhiseaduse § 174, mis ütleb, et Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse, tema liikmete, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungi 20 istungipäeva jooksul. 

Austatud juhataja, kuna te tänuväärselt avasite uue debatiformaadi siin Reinsalule vastates sellel ajal, kui siin käib nende eelnõude ja arupärimiste üleandmine, siis ma mõtlesingi, et kui see debatt Riigikogus on igati tänuväärne, nii et selles mõttes selle formaadi avamine on hea, siis ma võtan ka osa sellest formaadist ja küsin nüüd teie käest. Siin on ju lihtsalt kirjas, ilma mingite piiranguteta, et kellele tohib arupärimisi esitada, ja ongi kogu lugu. Kui te saate võtta ka mulle vastata, siis kust te võtate endale selle voli kaasata õigusosakond ja siis hakata piirama Riigikogu liikmete õigusi arupärimisi esitada nendele isikutele, kes on põhiseaduses ette loetud?

Aitäh, hea kolleeg! Ma nüüd tänan! Kas te tulite üle andma eelnõu või arupärimist?

Ei-ei, kuna te siin Reinsalule vastasite ja oli selline debatt, siis minagi ...

Aga sellisel juhul ma palun teil siit Riigikogu kõnetoolist lahkuda.

Kas ma saan õigesti aru, et …

Ei, ma palun teil siit lahkuda.

… osadele saadikutele te vastate ja osadele siis ei vasta või?

Head kolleegid! Kõigepealt ma palun teil siit Riigikogu kõnetoolist lahkuda, sellepärast et te esitasite siin protseduurilise küsimuse ja sellel ei ole mitte mingisugust seost sellega, kas te saate üle anda eelnõu või arupärimise, kui teil seda plaanis ei ole. 

Head kolleegid, ma palun teil jätkuvalt lugeda läbi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 lõige 1, mis ütleb väga selgelt, et Riigikogu liikme arupärimine on küsimus, mis puudutab arupärimise adressaadi võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist. Ja kui arupärimine vastab nendele tingimustele, siis arupärimine ka edastatakse. Kui tegu on infopäringuga, siis ta liigitub kirjalikuks küsimuseks. See on väga selge põhjus ja põhjendus, mida nii istungiosakond esimesel korral kui ka õigus- ja analüüsiosakond teisel korral on edasi andnud. 

Ma ei hakka, head kolleegid, seda diskussiooni siin väga pikalt menetlema, sellepärast et kodu- ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, millega on tegu. Ja kui tegu on kirjaliku küsimusega, mis puudutab peaasjalikult, mis on infopäring, siis tuleb see esitada ka kirjaliku küsimusena. Kui tegu on arupärimisega, mille puhul küsitakse väga konkreetselt võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmise kohta, siis loomulikult see arupärimine edastatakse. Antud juhul nii istungiosakond kui ka õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et need arupärimised, mis ei kvalifitseerunud arupärimistena, leiavad mõlemad, et tegu on kirjalike küsimustega, mis tuleb ka sellisel moel esitada. Kui neid on täiendatud, ja antud juhul mul ei ole praegu aega hinnata, kas neid on täiendatud, siis me kindlasti analüüsime neid uuesti ja vaatame, kas nad kvalifitseeruvad arupärimisteks või mitte. 

Ma ei võtaks rohkem protseduurilisi küsimusi, sest see vaidlus on siin juba väga pikalt kestnud. Aga jätkuvalt ma ütlen, et me lähtume Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja selle §-st 139, mis ütleb, millistele kriteeriumidele peab arupärimine vastama. Ma tõepoolest, head kolleegid, seda vestlust siin edasi ei pea, seda enam, et Rain Epler esitas ju selle küsimuse siin protseduurilisena Riigikogu kõnetoolist ära. 

Anti Poolamets … Ma saan aru. Anti Poolamets, kas te tahate tulla üle andma eelnõu või arupärimist? Ei soovi? Selge. Ma teen nüüd ühe kiire ülevaate ka, kui palju meil neid eelnõusid ja arupärimisi tuli. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja 12 arupärimist ning juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ettenähtud korras. 

Aga enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, siis ma võtan need kolm protseduurilist küsimust ja siis me läheme tänase päevakorra juurde. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Protseduuriline küsimus. Sel ajal, kui kolleeg Reinsalu neid arupärimisi esitas, teie nägu oli selline – kuidas nüüd viisakalt öelda? –, see ei olnud naer, vaid oli selline irves. Kui kolleeg Reinsalu rääkis põhiseaduse täitmisest ja Riigikogu liikmete õigusest esitada järelepärimisi, siis teil oli selline nägu ees. Ja minu küsimus teile on, kas see oli juhuslikult selline nägu või näitas see suhtumist kolleeg Reinsalusse ja meisse kõigisse. 

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei tea, mida te siin püüate praegu tõestada. Aga ma kokkuvõtvalt ütlen veel nii palju: arupärimine on parlamendi poliitilise kontrolli vahend ja see eeldab küsimust, mis puudutab adressaadi seadusest tulenevate ülesannete täitmist, oluliste probleemipüstituste olemasolu, mis vajab avalikku arutelu ja laiemat poliitilist tähendust kui lihtsalt andmepäringud. Kirjalik küsimus on mõeldud üksikküsimuste ja faktilise info saamiseks. Tehniliselt on piir arupärimise ja kirjaliku küsimuse vahel küll hinnanguline, kuid arupärimine peab sisaldama viidet probleemile, mitte pelka teabesoovi. Ehk kui on infopäring, siis on kirjalik küsimus, kui on arupärimine, siis peab see viitama probleemile konkreetse ministri võimkonnas. 

Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! Palun! 

Aitäh!

See ei puuduta protseduuri! Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Põhiseadus sätestab väga täpselt, mis õigused on Riigikogu liikmetel seoses arupärimisega kõrgetele ministritele ja riigiametnikele. Ühegi seadusega ei ole võimalik põhiseaduses antud mandaati kitsendada. Aga praeguse tõlgenduse järgi, mille te kirjalikult olete Isamaa fraktsioonile saatnud, on seda kitsendatud ja mitte isegi nii, nagu te siin praegu suures saalis ette lugesite, et arupärimisi võib esitada ministri võimkonda kuuluvate küsimuste kohta, vaid ma loen ette, mis põhjusel te lükkate tagasi kümneid Isamaa fraktsiooni esitatud või õigemini liikmete esitatud arupärimisi. Nimelt, põhjus on see, et ei selgu, millise neile seadusega pandud ülesande on valitsuse liikmed arupärijate hinnangul jätnud täitmata või ei ole seda täitnud nõuetekohaselt. Nii et te kitsendate veel, et arupärimise saab ainult sel juhul, kui on jäetud täitmata või ei ole täidetud nõuetekohaselt. 

Minu küsimus nüüd konkreetselt … Ma isegi seda vaidlust ei jätka, see on lootusetu. Te olete omal seisukohal, mis ei ole absoluutselt põhiseadusega kooskõlas. Aga minu küsimus on nüüd, mis alusel te võtate vastu arupärimisi, mis teie enda hinnangul ei puuduta täitmata jätmist või mitte nõuetekohaselt täidetud. Näiteks kas või täna esimene päevakorrapunkt, on esitatud arupärimine terve rea Riigikogu liikmete poolt Pärnu maantee 7 ajaloolise kohtumaja võõrandamise kavatsuse kohta. Ja nii edasi. Kui ma vaatan viimaste nädalate esitatud arupärimisi, siis ma leian, et selle tõlgenduse kohaselt üle poole nendest ei oleks pidanud te vastu võtma. Selgitage ikkagi nüüd seda valikuprintsiipi, miks sellised analoogsed eelnõud, mis meie fraktsiooni saadikute poolt esitatakse, ei leia vastuvõtmist, aga teiste fraktsioonide saadikute poolt leiab. Võib-olla te selgitate, me püüame siis tulevikus õppida ja vormistada nii, nagu teised saadikud seda teevad. Aga mina sellest erisusest aru ei saa.

Aitäh, hea kolleeg! Veel kord ma rõhutan, et antud juhul need arupärimised olid infopäringud. Need ei viidanud probleemile selle konkreetse ministri võimkonnas, mistõttu nii istungiosakond kui ka õigus- ja analüüsiosakond leidsid, et need tuleks kas ümber vormistada arupärimistena – ma saan aru, et Urmas Reinsalu ütles, et ta on need ka ümber vormistanud – või siis esitada neid kirjalike küsimustena. Need mõlemad võimalused on olemas. Kui te olete neid täiendanud ja selgelt pannud sisse viite ministri võimkonda puudutava probleemiga seoses, siis kindlasti need kvalifitseeruvad ka arupärimisteks. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma võin lohutada kolleeg Seedrit, et EKRE arupärimisi loobitakse samamoodi tagasi täiesti suvaliselt. Sa enne ütlesid, et tasub lugeda kodukorda, siis me teame, kuidas käituda. Vaat see meie mure ongi. Mina olen lugenud kodukorda palju ja põhjalikult ja juba eelmistes koosseisudes, aga sellest ei ole üldse kasu, sest meil käib siin suvaõigus – täna nii, homme naa. Näe, enne lasid Reinsalul puldis rääkida ja hakkasid vestlust pidama, mingit diskussiooni avama. Siis kui Rain läks sinna teisest fraktsioonist, siis ütlesid, et ei, sellist formaati meil ei ole. Nii et mingisugused arupärimised lähevad läbi, mis ei puuduta seaduserikkumist, ja teised arupärimised, mis selgelt puudutavad seaduserikkumist, visatakse meile üle leti tagasi. Ehk selle asja nimi on suvaõigus. Suvaõiguse häda on selles, et täna nii, homme naa. Ega sellest lugemisest meil kasu pole olnud, lihtsalt kehv juhtimine on.

Aitäh! Siin ei olnud protseduurilist küsimust, oli hinnang. Ma toon lihtsalt … (Martin Helme räägib kohalt.) Ma toon meie kodu- ja töökorra seaduse § 139 kommentaarist välja veel ühe olulise täienduse: arupärimise esitamine eeldab, et Riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega seoses probleem, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda – probleem, sõbrad, on siin kirjas –, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda, (Hääled saalis.) näiteks kui midagi on jäetud tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt. 

Siinkohal me jõuamegi tänase päevakorra juurde, sest meil on siin täna päris mitu arupärimist. Saame siis hinnata ka seda, kas arupärimised vastavad arupärimise statuudile või mitte. Minu hinnangul need arupärimised vastavad siin kõik arupärimise statuudile.

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Anti Poolametsa, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Evelin Poolametsa, Rain Epleri ja Rene Koka poolt justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale esitatud arupärimine Tallinna Pärnu maantee 7 ajaloolise kohtumaja võõrandamise kavatsuse kohta. Palun arupärimist tutvustama siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun! (Hääled saalis.)

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Head Eesti inimesed, eriti kohtunikud! Tahan kõigepealt esitleda meie arupärimist. Nimelt plaanivad Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Kinnisvara AS lõpetada Eesti vanima, esinduslikuima ja seejuures hästi, nõuetekohaselt toimiva, väga hästi ligipääsetava kohtumaja aadressiga Pärnu maantee 7 kohtuna kasutamise. Praegu tegutsevad hoones Tallinna Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus ja Riigikohtu Tallinna esindus. Hoone on spetsiaalselt kohtuks ehitatud juba 1893. aastal ning samas kaasajastatud. 

Praegu puudub selge analüüs, mis viitaks, et väidetav uue IT-maja rajamine, millest on kuulda olnud, kohtute kolimine kokku Lubja tänavale ja seesugused plaanid, mille kohta me soovime täpsemalt ministri ülevaadet, kas selle taustal on ka adekvaatne analüüs. Muuseas on sellele plaanile oma vastuseisu näidanud ka kohtute haldamise nõukoda. Nimelt, 12. detsembri 2025. aasta koosolekul väljendati selgelt: kohtute haldamise nõukoda leiab, et majast loobumise põhjendused ei kaalu üles ministri toodud argumente. 

Nii et meil ongi teile kaheksa küsimust, üheksa saadiku on allkirjastatud. Ennekõike me tahame teada, miks nii väärtuslikust hoonest loobutakse ja kui tõsiselt kannatab ka ühe ajaloolise institutsiooni väärikus. Meil nii pika ajalooga institutsioone ühes hoones just palju ei ole. Toome siin näiteks Riigikogu – kuluks ära teie arvamus, kas äkki peaks siia majja ka mõne hotelli või IT-maja tegema. Meie nii ei arva. 

Ja tahaksin rõhutada veel seda, et samal seisukohal on olnud 101 kohtu töötajat, kes on oma allkirjaga väljendanud vastumeelsust Pärnu maantee 7 võõrandamise suhtes. Nemadki leiavad, et tegu on ajaloolis-kultuurilise maamärgiga, mis moodustab olulise osa meie linnapildist, õiguskultuurist ja ka Eesti riiklikust identiteedist. Aitäh! 

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Austatud kuulajad! Kuna me jagame küsijaga ka ajalooharidust, siis ma tuletan alustuseks siiski tagasihoidlikult meelde, et meie vanim säilinud kohtuhoone on siiski Tallinna Raekoda 13. sajandist. Ja vanim säilinud kohtuhoone Eestis on 1863. aastal ehitatud Vana-Kuuste kohtumaja. Lihtsalt fakti täpsustusena ütlen, et Pärnu maantee ei ole vanim säilinud kohtuhoone, aga see selleks, mitte seda te ju ei küsinud. 

Kõigepealt alustuseks, et Pärnu maantee 7 kinnistu on riigi omand, seda on RKAS ehk Riigi Kinnisvara AS kohtutele tagasi üürinud. Kogu selle küsimusega tegeleb Riigi Kinnisvara AS, mis on Rahandusministeeriumi haldusalas. Riigi Kinnisvara AS on see organ, kes on algatanud arutelud Pärnu maantee 7 hoone võimalikuks võõrandamiseks. Justiits- ja Digiministeerium ei tegele hoonete võõrandamisega, aga loomulikult me oleme sellesse protsessi kaasatud, kuna esimese ja teise astme kohtute haldamine kuulub praegu ministeeriumi valitsemisalasse. 

Riigi Kinnisvara AS on neid ettepanekuid tutvustanud, on neid tutvustanud nii puudutatud kohtujuhtidele kui ka Vabariigi Valitsusele. Ma rõhutan siinkohal üle, et need tutvustusringid on toimunud sugugi mitte esimest korda, aga konkreetset hoone müümist ei ole Vabariigi Valitsus sisuliselt arutanud ja loomulikult ei ole selle kohta ühtegi otsust tehtud. 

Nüüd korraks, mis on olnud need põhjendused. Te küsite, mis on ajendanud planeerimist. Tõenäoliselt on meil kõigil vist ikkagi ühine huvi, et me maksumaksjat koormaksime võimalikult vähe maksudega, et rahva raha kasutamine oleks ökonoomne ja otstarbekohane ning sellega ei peetaks üleval tühje ruume. 

Pärnu maantee 7 hoone on Riigi Kinnisvara AS-i põhjenduste kohaselt jõudnud hüpoteetiliseks müügiobjektiks tulenevalt sellest, et seal on väga suur pinna ülejääk. Kui keskmiselt peaks olema Eestis büroopinda avalikus sektoris ühe töötaja kohta 12 ruutmeetrit uuematel pindadel ja 16 ruutmeetrit vanematel pindadel, siis Pärnu maantee 7 hoones on see keskmisest oluliselt kõrgem ehk 26,3 ruutmeetrit ühe täiskohaga töötaja kohta. See pinnakasutus on kaunis külluslik. 

Hoone renoveeriti pea 20 aastat tagasi. Hoone renoveerimise maksumuseks on Riigi Kinnisvara AS hinnanud umbes 9 miljonit eurot ja järgmise 30 aasta vaates lisanduks sellele veel 6–8 miljonit eurot. 

Kohtud on otsustanud, et nad eelistavad kohtusüsteemis inimeste tööl hoidmist ja pindade kokkutõmbamist. Peamiselt on see otsus sündinud selle tõttu, et kohtupidamine on aja jooksul väga palju muutunud. Üle 80% kõikidest haldus- ja tsiviilasjadest lahendatakse kirjalikus menetluses. See tähendab seda, et inimesed tegelikult üle kohtumaja ukse ei astugi. Eriti suur on kirjalike menetluste osakaal just ringkonnakohtutes ja haldusasjades. Nii et tegelikult ka need kohtusaalid seisavad seal ikkagi suuresti tühjana. 

Veel kord rõhutan, et pindade kokkutõmbamist on pidanud eelistatud lahenduseks. Näiteks suleti eelmisel aastal Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja ja Pärnus Rüüti tänaval asuv kohtumaja. Pärnus kolis kohus välja enam kui 100 aastat kohtuna tegutsenud hoonest kohtunike enda otsusel. See on lihtsalt mõistlik kaasajal. 

See mõistlikkus ei ole tabanud mitte ainult Eesti kohtunikke. Kui me vaatame, mis laiemalt toimub näiteks Põhja-Euroopas, siis näeme, et Taani on vähendanud kohtumajade arvu 82 kohtumajalt 24 kohtumajale ja oluliselt on kohtutes pinda kokku tõmmanud ka teised riigid. See on tegelikult üldine tendents, et kohtumajade hulka vähendatakse. Lisaks müüs eelmisel aastal Riigi Kinnisvara AS Tartus spetsiaalselt kohtumajaks ehitatud hoone Veski tänav 32, kus kohus kolis moodsasse uude kohtumajja. 

Nii Veski tänav 32 kui ka kõnealune Pärnu maantee 7 ehitati Vene tsaaririigi kohtureformi käigus, et näidata Eesti rahvale, kui võimas on Vene tsaar ja missuguseid võimsaid kohtumaju ta ehitab. Tartus tegelikult kõik kohtud kolisid ühte majja kokku koos prokuratuuriga ja see ajalooline samal ajal ehitatud kohtuhoone eelmisel aastal müüdi. Oluliselt on pinda vähendanud ka kohtud Haapsalus, Viljandis ja Jõhvis. Eesmärk on ju selles, et inimestel, kes kohtus käivad, oleks ligipääsetav ja mugav viis kohtusse minemiseks olemas. See on kõige olulisem. 

Te küsite ka, millised asutused plaanitakse hoonesse kohtute asemele tuua. Ma pean ikkagi veel kord rõhutama, et kinnisvaraga tegeleb Riigi Kinnisvara AS ja hoone müüki ei ole otsustatud. Seega ei saa tegelikult sellele küsimusele vastata. 

Miks ei ole kohtumaja võõrandamise plaani juures järgitud kohtute haldamise nõukoja seisukohta, küsite. Tegelikult on kohtute haldamise nõukojale seda tutvustatud, et Riigi Kinnisvara AS selliseid läbirääkimisi kohtutega peab. Ühtegi otsust langetatud ei ole, mingeid müügiprotsesse käimas ei ole. Tehnilises mõttes tegelikult ükski õigusakt ei nõua seda, et konkreetselt hoone müük vajaks kohtute haldamise nõukoja seisukohta, aga kohtute haldamise nõukojad on olnud sellesse kaasatud. Ka 13. märtsil järgmisel kohtute haldamise nõukojal me seda küsimust põhjalikumalt vaatame. 

Küsite ka, miks ei ole arvestatud kohtute töötajate pöördumises toodud argumentidega. Ega meil ei ole täna rohkem infot kui kohtujuhtidel. Kohtujuhtidega Riigi Kinnisvara AS kohtub, need arutelud käivad ja kõiki aspekte kindlasti vaadatakse. 

Te küsite ka, milline on majanduslik ja funktsionaalne analüüs, mis põhjendaks kohtute kolimist Pärnu maantee 7 hoonest ja väidetavalt IT-asutuste asemele toomist. Veel kord kordan, et need arutelud käivad, aga kindlasti ei ole plaanis IT-asutusi Pärnu maantee 7 hoonesse tuua. Kõige varem oleks Riigi Kinnisvara AS-i plaanide kohaselt see müük üleüldse võimalik 2029. aastal. 

Küsite ka seda, kuidas kavatseb minister tagada, et Riigi Kinnisvara AS ei rikuks hoonestusõiguse seadmisega Vabariigi Valitsuse kokkulepitud tingimusi. Seda plaani tõesti ei ole. Nimelt, hoonestusõigusega koormamise nõusolek oli antud Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2022. aasta korraldusega. Selle kohaselt on hoonestusõiguse seadmise tingimuseks Tallinnas Pärnu maantee 7 asuval kinnistul paikneva kohtumaja, garaaži, hoovi ja piirde rendile andmine Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele hoonestusõiguse tähtaja kestel. Riigi Kinnisvara AS-i ettepanek pindade mõistlikumaks kasutamiseks on ikkagi tehtud ju eeldusel, et seda saab teha ainult siis, kui kohtud on selle ettepanekuga nõus, ja kui kohtud on selle ettepanekuga nõus, siis sellisel juhul lõpetatakse üüri- ja hoonestusõiguse lepingud osapoolte kokkuleppel. Nii et see ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse korralduse mõttega. 

Te küsite ka muinsuskaitse kohta, et kuidas vältida hoone sobimatut ümberehitamist. Justiits- ja Digiministeerium ei tegele hoonete üürimise, müügi ega ümberehitusega. Pärnu maantee 7 hoone müügi kohta otsust ei ole tehtud, aga kuna me jagame teiega põhjalikku huvi muinsuskaitse ja hoonete väärika kasutamise vastu, siis tõepoolest, kui me vaatame, mida on selliste 19. sajandi kohtuhoonetega mujal maailmas tehtud, mis on tühjaks jäänud, siis need on kasutusel kas mõneks muuks avaliku sektori otstarbeks, sinna on rajatud muuseume, või siis on need üle antud linnale. 

Tõepoolest, olen ka välja toonud, et kesklinnas on elanike arv kasvanud ja kui ükskord peaks sinna maani jõudma, siis kesklinna on planeeritud ligi 30 miljoni euro eest uue koolimaja ehitus. Seda tüüpi hoonetesse kool tegelikult väga hästi sobib. Võib-olla võiks Riigi Kinnisvara AS, olen ma kodanikuna arvanud, kaaluda, et seda linnale üle anda. Linn seda praegu taotlenud ei ole, müüki plaanis ei ole, ühtegi otsust selle kinnistu kohta tehtud ei ole. 

Te küsite lõpuks veel ajalooliste kohtumajade rolli kohta Eesti õiguskultuuris, riigi identiteedis ja kolmanda võimu nähtavas kohalolus pealinnas, südalinnas. Ma ei ole päris kindel, kas Vene tsaaririigi mälestusmärgid on Eesti Vabariigi identiteedi osad. Aga kindlasti ma pean oluliseks seda, et kohtu kättesaadavus inimestele on äärmiselt oluline. Äärmiselt oluline on mõistlik ja säästlik maksumaksja raha kasutamine. Äärmiselt oluline on see, et kohtud ise teevad neid otsuseid oma tõhusa töökorralduse kohta ja arvestavad sealjuures tegelikku mõju inimestele, et iga otsus, mis kohus teeb, parandaks ikkagi õigusemõistmise kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kui Liisa Pakosta räägib, siis vale tuleb sama kergesti kui hingamine. Tegelikult ikkagi kohtute seadus ütleb, et kohtute haldamise nõukogu annab nõusoleku kohtumaja täpse asukoha määramisele. Kui nemad ei ole nõus sealt ära kolima, siis nii on, aga teie väidate, et nad ainult annavad arvamuse. 

Korra oli juttu sellest, et tegelikult kõik taandub sellele, miks Liisa Pakosta seda teeb. Ja vastus mu meelest tuli siit ka välja, et teeb selle pärast, et lahendada tema enda ja enda laste kooli ruuminappust ehk Inglise kolledži ruuminappust. Ise käisite seal, lapsed on õppinud seal, ise olete hoolekogu liige olnud, ise olete ruuminappusega kogu aeg tegelenud. Nüüd tehakse selline mitmeetapiline asi, kõigepealt kästakse see RKAS-ele kohtu käest ära võtta ja siis annab RKAS selle linnale ja linn annab selle koolile. Ma ei hakka küsima, kas see on tõsi või ei, niikuinii valetad, aga ma küsin: kas see paistab teie arvates ilus välja, kui nii tehakse?

Ega see ka nüüd ilus välja ei paista, kui te ikkagi oma küsimuses lausaliselt valetate. Kõigepealt, ma ei ole seda väitnud, mida te ette tõite. Tõepoolest, kohtu asukoha aadressi määramisega kohtute haldamise nõukogu tegeleb, aga mitte hoone müügiga. Need on kaks erinevat asja. Ma ei ole kordagi väitnud seda, mida te mulle suhu panite, saate protokollist ilusti järele kontrollida. Teie seisukohavõtt oli laimav. 

Teiseks, minu lapsed on juba suured ja teie arvamus selle kohta, et ma mingit oma laste küsimust lahendan, on täiesti jabur. See on täiesti jabur! Ma seisan ikkagi selle eest, et Eesti Vabariigis oleks lastel üleüldiselt head ja ilusad ruumid õppimiseks. Mina näiteks kodanikuna väga toetaks ka seda, et Vanalinna Hariduskolleegiumile antaks üle endine põllumajandusministeeriumi hoone. Ma pean väga mõistlikuks, et vanu hooneid, mis sobivad kooli pidamiseks, kooli pidamiseks ka kasutatakse. See on väga mõistlik suund. Lapsed on ikkagi ühiskonnas kõige tähtsam, kõige olulisem ja neid ei tohi ära unustada. 

Lastele sobivate kooliruumide kättesaadavus oli ka inimarengu aruande kohaselt, mida siin hiljuti just Riigikogu saalis arutati, üks võtmeküsimusi. See on äärmiselt oluline. Mina kodanikuna arvan, et see on äärmiselt oluline, aga sellel ei ole mitte mingisugust seost ei teie lastega, ei minu lastega ega ühegi konkreetse lapsega, vaid sellel on seost sellega, et me peame Eesti Vabariigis lapsi oluliseks ja me peame seisma selle eest, et lastel oleks kõige paremad võimalikud tingimused. Seda, kas kohus sealt ära kolib või mitte, otsustab kohus ise.

Rene Kokk, palun!

Tervist, hea minister! Hea juhataja! Teiega on väga põnev siin alati rääkida, sellepärast et kunagi ei tea, kuhu vestlus välja viib. Hakkasime rääkima kohtumaja võõrandamise plaanist ja jõudsime sinna, et tegite ettepaneku hakata lõhkuma Eesti tsaariaegseid tooneid. Sisuliselt selline ettepanek nagu oli. Päris huvitav. 

Aga te rääkisite siin mitu korda sellest, et kohtunikud kangesti eelistavad inimeste tööle jätmist ja otsivad võimalusi. Aga te jätsite rääkimata, mis selle tinginud on. Tinginud on ju see, et te võtate neilt raha ära, te tõmbate kogu aeg raha koomale ja neil ei olegi valikut. Juba tänases olukorras, kus kohtud ei jõua meie asju menetleda, te panite nad fakti ette, et jah, kulusid maha tõmmata, siis valige ise, kas lasete inimese lahti ja teete töö ära või võtame teilt hooned käest ära. See ei ole nagu väga mõistlik, ja veel olukorras, kus teie valitsuse ülekantavad vahendid olid 2,11 miljardit – see on üks ajalooliselt suuremaid numbreid –, millest 1,7 miljardit ja peale kanti üle, mis on sisuliselt ministeeriumide raha, mida ei kasutatud ära. Kas te saate aru, et see ei ole ju okei?

Siin ma nüüd jälle pean ikkagi otseseid valesid ümber lükkama. Mitte kuidagi ei ole ma teinud ettepanekuid tsaariaegseid hooneid lammutada. Vastupidi, ma rõhutasin oma vastuses, et väga mõistlik on leida sellele uus väärikas kasutus, juhul kui see hoone peaks jääma tühjaks. Tõin ka näiteid, milliseid lahendusi on teistes Euroopa riikides vanadele kohtuhoonetele leitud. Kindlasti on väga oluline vana hoonet väärikalt edasi kasutada. 

Tõele ei vasta ka see, mis te ütlesite, et valitsus oleks justkui kohtutelt raha ära võtnud. Nelja viimase aasta jooksul on ühe kohtuasja kohta kasvanud personalikulu – ühe kohtuasja kohta – ligi 90%. Personalikulu on kasvanud ligi 90% ühe kohtuasja kohta, kusjuures kohtuasjade arv on jäänud laias laastus samaks. Kuidagi ei saa teie selle väitega nagu nõustuda. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister, arupärimise vastaja! See kõik taandub ju sellele, et te lükkate sujuvalt kogu vastutuse RKAS-i peale, nemad otsustavad ja nemad tahavad müüa ja teie nagu üldse ei puutu asjasse. Sama juhtum oli ka Jõhvi kohtumajaga kinnipaneku ootuses, et RKAS teeb selle otsuse ja pannakse kohtumaja kinni. Ja põhjendused olid üllatavalt täpselt samasugused: kohapeal istungeid ei toimu, toimuvad kaugistungid, külastatavus on väike, investeerime inimestesse, betooni pole vaja investeerida. Pigem just see, et on kohtute otsustada, kas nad tahavad palka saada või võtame maja ära. Kui tahate palka saada, siis maja käest ära. 

Ma ikkagi küsin, kas RKAS-i kasutamine sellises sundvõttes, et kohtunikud ei saa ju RKAS-ile öelda, et nemad siit ära ei läheks. Kas RKAS-i kasutamine on õigustatud või mitte?

Aitäh! Seda, kuidas RKAS-i kasutamine on õigustatud või mitte, saab hinnata vast kõige paremini Rahandusministeerium. Mina olen ministrina üle võtnud kohtumajad, mis kuuluvad RKAS-ile, ja me liigume selles olukorras edasi. Jõhvi näide, mille te tõite – tegelikult ma väga kiidan Jõhvi inimesi, Jõhvi tõmbas väga tõhusalt ja otstarbekalt ruumikasutust kokku, jättis inimesed tööle ja tegi väga mõistlikud otsused. Jõhvis renditakse ka kohut erasektorilt, kohtupinda. Selline vähendus oli väga mõistlik ja arukas viis. Ma tõesti usun, et ei teil ega kellelgi teisel ei ole ju eesmärki maksumaksja raha eest lihtsalt tühje ruume kütta. Kui saab hakkama mõistlikuma ruumikasutusega, siis seda on mõistlik teha. See nii on. RKAS teeb oma arvutused ikkagi faktidele tuginedes. Ja nagu ma alguses ka vastates välja tõin, Pärnu maantee 7 hoones on tühja pinda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ma nägin, et te olite siin istungi alguses ka, ootasite seda arupärimist ja siis ilmselt kuulsite oma erakonnakaaslase, Riigikogu juhataja interpretatsiooni sellest, millal tema arvates üldse Riigikogu liikmed võiksid arupärimise esitada ja millal mitte. Mul sellega seoses tekkis küsimus, et kas teil käis ka peast läbi, et teha enda elu kergemaks selle kaudu, et jättagi vastamata – kuna mulle tundub, et Hussari interpretatsioonis justkui seda arupärimist siin ei peakski menetlema –, ja teha meie elu kergemaks selles mõttes, et me ei peaks neid vastuseid kuulama, kus te siin peate loengut ajaloost ja muust, aga põhiküsimustest kõrvale hiilite. Kas käis läbi selline mõte peast?

Ma ei ole kindel, et ma nüüd sellest mitmekihilisest küsimusest päris õigesti aru sain. Kui te küsite, mis mõtted mul peast läbi käisid, siis esiteks, nii nagu ka üks eelkõneleja siin puldis ütles, ma tõepoolest pean väga oluliseks arupärimistele – ja mitte ainult arupärimistele, vaid küsimustele – vastamist ja hea meelega teen seda. Kui ka fraktsioonid kutsuvad mingit teemat avama, siis ma hea meelega tulen. See fakt leidis siin eespool vist härra Reinsalu poolt ka väljatoomist. Hea meelega vastan. 

Nüüd seda, kas küsimuse vastus vastab küsimusele – olen ikkagi püüdnud faktipõhiselt vastata. Kui teid häiris see, et ma alguses hea ajaloolasest kolleegiga pisut vaidlesin vanima kohtumaja üle, siis andke mulle see andeks. Aga ülejäänud osas olen ikkagi faktipõhiseid vastuseid ju täpselt küsimustele andnud. Kui midagi on jäänud veel segaseks, saate seda oma täiendava küsimusega ju täpsustada.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Fakti täpsusest rääkides, Raekoda ei ole kõige vanem säilinud kohtumaja, seal peeti ka kohut, aga põhimõtteliselt ei olnud see ju kohtumaja, ta oli ikkagi Raekoda, kus istus raad, võttis vastu linna puudutavaid küsimusi, otsuseid ja nii edasi. Nii et teie faktitäpsus ei ole faktitäpne – ajaloolasena ütlen seda. Veider on siin kuulata, kuidas hakatakse hurjutama just nagu küsijaid selles, et meie nagu ei hooliks lastest. Vaadake, siin istuvad reas paljulapselised vanemad. Reas istuvad paljulapselised vanemad! Ei ole siin midagi hurjutada, eriti veel ei saa seda teha valitsuse esindaja, kes on kõik lastetoetused, peretoetused, ematoetused ja asjad ära nudinud või päris ära nullinud. Nii et ärge lastest meile tulge rääkima! Me lapsevanematena teame väga hästi, kui hoolitsev praegune valitsus laste suhtes on.  

Aga minu küsimus on seotud ikkagi selle hoonega. Meil on Liivalaia tänaval üks lammutamist ootav kohtuhoone. Kas praegu on siis juba otsustatud ja välja valitud, kuhu see Pärnu maantee 7 kohtumaja personal peaks kolima? Juba müüme, juba jagame karunahka. Aga kas see on üldse otsustatud, kus see uus karu on, kelle nahk selga jääb? On teil selle kohta meile infot anda? 

Aitäh! Proua minister, palun!

Esiteks ütlen jälle üle, et ei ole kuidagi hurjutanud. Vastupidi, rõhutasin, et meil on ilmselt ühesugune arusaam sellest, et lapsed väärivad Eesti ühiskonnas parimat, mida meil pakkuda on. Ja ma usun, et vähemalt selles küsimuses meil võiks olla kõigil siin Riigikogu saalis ühesugune arusaamine. 

2018. aasta suvel avati Tallinnas Lubja tänav 4 uus kaasaegne kohtumaja. Põhimõtteliselt on selle kaugus umbes kaks kilomeetrit sellest teisest kohtumajast. Seda, kas see võiks olla sobiv lahendus, jällegi, otsustavad ikkagi peamiselt kohtunikud ise. Tartus peeti mõistlikuks seda, et kõik kohtud ja prokuratuur kolivad kokku ning ajalooline, samal ajal ehitatud kohtuhoone müüakse. Seda otsustasid kohtunikud ise.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud minister! Nagu kolleeg siin juba mainis, seesama Liivalaia 24 hoone seisab tühjana juba peaaegu kaheksa aastat. Oma esialgses sõnavõtus te mainisite, et kui riik tahab hea peremees olla, siis ei peaks olema neid tühjana seisvaid hooneid. Riik peab ikkagi hoolitsema selle eest, et midagi seal toimuks, et hoone ei seisaks lihtsalt niisama. Nüüd me näeme, et endine kohtumaja Liivalaia tänaval seisab tühjana niisama juba peaaegu kaheksa aastat. Minu küsimus on see, kas ikka on näha mingisugust arengut selles protsessis just selle hoone puhul. Küsimus nr 2: kas Pärnu maantee majast ei saa samasugust tühja seisvat maja?

Liivalaia hoone kohta oskab kommentaare anda rahandusminister, kelle haldusalas Riigi Kinnisvara AS, kes selle müügiga tegeleb, on. Minu info pärineb avalikest allikatest, meediast. Kui ma õigesti mäletan, siis nüüd nad on ikkagi mingisuguse ostja sinna leidnud. Hoone on olnud müügis pikka aega ehk ta ei ole mitte selles mõttes aktiivselt kasutuses olev tühi hoone. 

Mis puudutab seda, milleks kasutada ühte, teist või kolmandat hoonet, siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelmises hoones praegu remondi ajal tegutseb näiteks reaalkool. Veel kord, olen juba öelnud siin, et minu kui kodaniku arvates võiks ka põllumajandusministeeriumi hoone anda Tallinna linnale üle, mida Tallinnas kool on taotlenud. Selline 19. sajandi lõpu tsaaririigi kohtureformi ajal ehitatud kohtuhoone sobib tegelikult koolimajaks väga väikeste ümberehitustega. Seda on väga hästi näha Viljandis. Ka Viljandis tegutseb kohus samamoodi selles tsaaririigi kohtureformi ajal ehitatud hoones. Kohus tõmbas ennast kokku ja kohtuhoonesse koliski kool. 1. septembril eelmisel aastal avas seal kool oma uksed. Praegu on seal kool ja kohus koos ja kõik on väga rahul – Viljandi linn on rahul, Viljandi rahvas on rahul, kohus on pinda oluliselt kokku tõmmanud. Seal on tegelikult palju võimalusi.

Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud ettekandja! Ma osundan Pärnu maantee kohtumaja puhul ka sellele, et seal on tõesti uhked fuajeed, võimsad trepid. Kõik see annabki hoonele arhitektuuri kaudu institutsionaalset väärikust. Seda ei ole vaja häbeneda. Vaadake, Toompea loss on ka tsaariajal ehitatud, aga sinna on palju investeeritud. See on ilus maja ja kõlbab kenasti parlamendihooneks. Nii et rõhutame seda, et kui hoone on esinduslik, siis ta annab ka institutsioonile kaalu ja väärikust. 

Mind huvitab see, kuidas teil on olnud suhtlus nende 101 allkirjastajaga, kohtute töötajatega ja kohtunikega, kes on oma seisukoha kujundanud müügi vastu. Kas teil on olnud nendega kohtumisi ja mida teil nendele veel konkreetsemalt öelda on? Mitu teemat on siin küll läbi käinud riivamisi.

Aitäh! Parlamendihoone ehk hoone, kus me praegu just viibime, ei ehitatud küll mitte tsaariajal, vaid Eesti Vabariigi ajal. Tsaariajal ehitatud hoones tõepoolest tegutses ka kohus, kui me ajaloolastena siin võime selles osas üksteist toetada. 

Inimestega me ikka suhtleme. Nagu ma ütlesin, ma olen tutvustanud seda, et selline arutelu on alanud kohe esimesel võimalusel kohtute haldamise nõukojas. Midagi ei ole varjatult, midagi ei ole kuskil kinni. Kohtute haldamise nõukoda ka, mitte küll hääletamisel tekkinud seisukoha, aga sellise arvamuse, et võib-olla seda ei peaks tegema, väljendas ka kohe, spontaanselt. Täpsemad arutelud on ees järgmisel kohtute haldamise nõukojal, mis toimub 13. märtsil. Aga vahepeal oleme kohtunike endiga suhelnud ja oleme ka kirjavahetuses olnud. Veel kord, ühtegi otsust ilma kohtunike endita ei tule, aga selliseid lähemaid läbirääkimisi kohtunikega, kohtujuhtidega peab Riigi Kinnisvara AS.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma kasutan võimalust võtta teil sõnasabast kinni ja küsida: kas ma saan õigesti aru teie viimases lauses öeldust, et kui kohtunike haldamise nõukoda ei toeta selle maja võõrandamist, siis seda maja ka ei võõrandata? Te ütlesite, et ühtegi otsust ilma kohtunike nõusolekuta ei tule. Minu meelest võiks see nii olla. Sest kui me vaatame põhiseaduse § 4, mis räägib võimude lahususe põhimõttest, siis tundub ju mõistlik selline hoiak, et kui kohtunikkond ise tahab jätkata tegevust sellessamas majas, siis ka valitsus arvestab sellega ja ütleb, et siis jääb nii, nii on tõepoolest. Sain ma õigesti aru? Saate te meile selge vastuse anda?

Jaa, te saite põhimõtteliselt täiesti õigesti aru. Niimoodi see on ja niimoodi on see ka algusest peale olnud ja niimoodi on see ka kogu aeg olnud. Tõepoolest, seda otsustab lõpuks ikkagi kohus ise. 

Tehniliselt, kui õigusruumi vaadata, siis oleks võimalik selline samm, et hoone võõrandatakse, selleks ei ole vaja kohtu nõusolekut, aga kohus tegutseb seal edasi. Nii nagu hea kolleeg Arvo Aller tõi Jõhvi näite, siis Jõhvis näiteks kohus tegutseb erapinnal. See ei oleks sugugi pretsedenditu, aga kas see mõistlik on, on omaette küsimus. Ikkagi peab kohus ise vaatama, mis on kõige mõistlikum, kuidas nemad oma ruume korraldavad ja kuidas nemad oma asju korraldavad. 

Nagu ma ka alguses vastates ette lugesin, on kohus juba päris paljudel juhtudel otsustanud kas kohtumajad üldse sulgeda või kohtumajades oluliselt ruume kokku tõmmata. Ka selles Pärnu maantee 7 hoones võib ruumi üleküllust lahendada ju tegelikult niimoodi, et sinna kolib veel midagi juurde, et ruumikasutust muudetaks optimaalsemaks. Neid otsuseid teeb lõppkokkuvõttes ikkagi kohus ise, mitte ei tee keegi eraldiseisvalt.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma natuke laiendan seda teemat. Ma saan aru, et teie haldusalas on just kohtusüsteem ja antud hoone. Ma saan sellest probleemist ka aru, mispärast ta on siia toodud. Ma natukene tahaksin laiemalt rääkida ja pöörduda teile kui kabinetiliikme poole. Iseenesest iga hoone ja iga funktsioon, mis kesklinnast või vanalinnast välja viiakse, mõjutab üleüldiselt nii vanalinna kui ka kesklinna ja see mõjutab ka neid ärisid. Kui ministeeriumid on vanalinnast – ja neid ministeeriume oli palju – majandusministeerium, põllumajandusministeerium, Siseministeerium ja erinevad ametid, eks ole –, kui nad seal toimetasid, siis oli ka "elu". Ehk siis pagariärid toimisid, väikesed söögikohad toimisid, väikesed poed toimisid ja nii edasi. Kas riigil on olemas mingisugune suurem plaan kinnisvaraga? Kas saadakse aru, et kui mingisugune tegevus toimub – kas müük või väljakolimine –, siis kuidas see üleüldiselt elukeskkonda mõjutab ja mis on see võimalik majandusväljund? 

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult on Tallinna linn ju vanalinna elanikest tühjenemisega kui probleemiga pikki aastaid juba tegelenud. Tallinna vanalinna jaoks peetakse Tallinna linna poolt kõige olulisemaks seda, et seal oleks rohkem elanikke, et elanike arv Tallinna vanalinnas kasvaks. Nüüd, mis puudutab kinnisvaraotsuseid, kultuuriväärtuste kaitset ja muinsuskaitset, siis sellest ma hea meelega räägiksin kohe pikemalt ja suure kaasaelamisega. Aga kui ma ühe lausega kokku võtaksin, siis ideaalmaailmas riik ja linn teevad neid otsuseid koos, leides kõige paremad lahendused inimeste teenindamiseks ja nende aitamiseks. Tuleb lähtuda hoone olemasolevast arhitektuurist, et vajalikud ümberehitused oleks võimalikult vähesel määral, ja sellest, et hooned ei jääks tühjalt seisma, vaid vaadatakse üle mitte ainult riigi vajadused, vaid kohe ikkagi ka kohaliku omavalitsuse vajadused nende konkreetsete hoonete suhtes. Mina väga toetan sellist lähenemist.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Hea minister! No vot, enese protsessist taandamine, selles arupärimises välja toodud teemast on tegelikult väga valelik üritus. Varro küsimusele vastates te tunnistasite, et kohtunike nõusolekut on vaja kohtumaja võõrandamiseks. Kohtunikud käisid meil fraktsioonis ja väga selgelt kommunikeerisid fakti, et minister igatepidi survestab neid ajaloolisest kohtumajast loobuma. Nad tõid välja isegi asjaolu, et minister keeldub ametisse nimetamast uusi kohtunikke, kuigi neist on väga suur puudus, kasutades ära just seda asjaolu, et välja pressida kohtunike nõusolekut Pärnu maantee 7 hoonest loobumiseks. Isegi kui RKAS sellega tegeleb, no see, et RKAS justkui kogu protsessi juhib, on varjude mäng, sest tegelikult on meile teada, miks ja kelle huvides see võõrandamine käib. 

Me saame kogu aeg asjadest aru, miks midagi on tehtud või miks asjad on nii läinud, nagu on läinud. Nii on Sirje Piht kirjutanud oma mälestustes, miks Liisa-Ly Pakosta Estline'ist omal ajal lahti lasti või miks Muinsuskaitseametis teie karjäär väga lühikeseks jäi. Ega me sellel teemal ka ilmselt saame kohtuhoone kohta tagantjärele teada, mis roll oli Liisa-Ly Pakostal. No ei ole mõtet siin niimoodi valetada ja keerutada ja pöörduda. Öelge kohe otse ära, mis teie roll selles on!

Kordan juba öeldut. Kinnisvaraga tegeleb Riigi Kinnisvara AS ja kohus, nii nagu teie hea kolleeg Varro Vooglaid väga täpselt selle asja kokku võttis, teeb ise otsused oma ruumikasutuse kohta. Justiits- ja Digiministeerium osaleb selles protsessis üksnes nii palju, kuni ei ole kohtuhaldus üle antud, mis on meie soov, tegelikult kohtutele täies ulatuses. Me jälgime, et inimestele on üldiselt kohtupidamine kättesaadav. Tallinna linnas ei ole ette näha, et kohtupidamise kättesaadavus ühel või teisel moel kuidagi halveneks. 

Aga selle konkreetse kohtumaja müügi suhtes, kui te nüüd kogu aeg üritate mulle kaela määrida mingisugust huvi selle vastu, siis minu huvi on ümmargune null. See on hulk tööd ja vaeva, mis tuleb ära teha. Aga veel kord: kohtud ise on üldiselt otsustanud, et nad soovivad ruume vähendada ja inimesi säästa, inimesi palgal hoida. See süüdistus, mis te ette lugesite, ei vasta küll ühelgi moel tõele. Ma ei ole mitte kuidagi mitte mingisuguse survestamisega tegelenud. See ei vasta tõele. Ma kordan sedasama lauset, et kui on üks perekond, perekonnal on piltlikult öeldes, ma ei tea, 100 eurot, ja perekond rendib pinda, kodu, mis on talle ilmselgelt liiga suur, siis on tal valikuvõimalus, kas ta kolib väiksemale pinnale, mis talle sobib, ja saab ülejäänud raha kasutada muudeks asjadeks. Aga seda otsustab see perekond ise, nii nagu ka kohus ise otsustab, kuidas tema oma rahakasutust õigemaks peab.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, üsna arukas jutt, aga vaatame suurt pilti. Teie impeeriumis on umbes 3000 ametnikku, kui ma ei eksi, ja umbes 300 000 ruutmeetrit pinda. Nii et teie ametkonnas tuleb ühe ametniku või inimese kohta üle 100 ruutmeetri – ma ei tea, kui suur on teie kabinet – ja enamikus büroodes tuleb ametniku kohta 10, võib-olla 15 ruutmeetrit keskeltläbi. Te olete Tartu vanglat üritanud nüüd teenima panna, aga on teil muid plaane? Äkki peaks 3000 alluva ametniku arvu kuidagi vähendama või seda pinda, mis teil on tohutult? Või kuidas seda teenima panna? Rootsi vangid … Äkki võiks selle ringkonnakohtu maja kuidagi rentida mingi eksklusiivkaubamajaks ja teenida, kuigi see on praegu riigi kinnisvara all? Aga hea koht oleks selline ilus eksklusiivkaubamaja kallite kaupadega seal draamateatri kõrval või muid variante. Mida te mõtlete oma suure impeeriumi eesotsas? 

Teie aeg! Aitäh! Proua minister, palun!

Kõik plaanid, mis meil on, on avalikud. Tõsi on see, et me plaanime kokkutõstmist ka IT-majade osas, seal süsteemi oluliselt ökonoomsemaks tegemist. See on ka täiesti avalikult meie tööülesanne, kokku lepitud. Lisaks ametnikele on meil tõepoolest ka kinnipeetavad, see ei ole ainult ametnike pind, vaid suhteliselt suur osa sellest on siiski seotud kinnipeetavatega. Nii et mingit sellist äriajamist – see ei ole omaette eesmärk. Ka Tartu puhul me lahendame objektiivset probleemi, tegemist on sisuliselt tühja kompleksiga. Eesmärk ei ole mingisugust äri ajada, see ei ole riigi ülesanne.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mis te sellisest mõistest nagu institutsionaalne väärikus arvate? Asutusel peaks olema ikkagi väärikas asukoht, mitte mingi uus, uhke, klaasseintega moodne büroohoone. Mis te sellest arvate? 

Ja teiseks, siin oli Toompea lossist juttu. Pika Hermanni torni ei ehitatud ju ka kindlasti mitte Eesti iseseisvuse ajal. Samamoodi Toompea lossi esifassaad tegelikult valmis just nimelt Vene keisririigi ajal. Kas – sellest lähtudes, kuidas te oma ettekannet alustasite – selles on justkui midagi halba ja sellistest hoonetest tulekski vabaneda? Kas peaks Toompea lossi puhul ka lähtuma nendest mõtetest?

Mis puudutab institutsionaalset väärikust, siis kuidas te lähete ja vaatate otsa nendele väga tublidele ja väärikatele kohtunikele, kes Lubja tänava hoones töötavad? Kui te nüüd ütlete, et see hoone ei ole üldse väärikas, siis mida te nendele inimestele ütlete? Minu arust meie kohtunikud ikkagi töötavad väärikates töötingimustes ja on osalenud ju kogu selles protsessis, ka sinna Lubja tänavale kolimises, mis muuseas on asukohalt hästi ligipääsetav. 

Institutsionaalne väärikus on lihtsalt suurepärane asi senikaua, kuni inimesed on valmis seda kõike kinni maksma. Kui me küsime supermarketi kassas töötavalt inimeselt, kas ta on nõus, et tema maksud lähevad kõik sellesse, et kellelgi oleks võimalik nautida laiu uhkeid koridore, siis võib-olla tema arvamus päris selline alati ei ole. Institutsionaalne väärikus on loomulikult oluline, lihtsalt kohtupidamine on muutunud, enamik inimesi üle kohtumaja ukse ei astu. Üle 80% kõikidest tsiviil- ja haldusasjadest lahendatakse kirjalikus menetluses, mis tähendab seda, et inimene üldse üle kohtuhoone ukse ei astu. Ja ka kohtunik ei pea selleks kohtumajja minema, et kohtuasja lahendada, ta saab seda teha oma maakodust arvuti teel. 

Ma olen juba mitu korda vastanud, et mul ei ole kordagi olnud ettepanekut ja ma ei tee seda ka kunagi tulevikus, et vanu hooneid tuleks lihtsalt lammutada. Niisugust mõtet mul küll ei ole.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Esimesena kutsun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Väga hea, et me need küsimused praegu välja tõime. Tegelikult käisid asjad küll vägagi sedamoodi, et info avalikkuseni tilkus. Nüüd me saime mõnevõrragi targemaks. Ma siiralt loodan, et mõned väited peavad siin ka vett, et see müük ei tule kuidagi ootamatult, vaid selleni läheb ikkagi loodetavasti mõnevõrra aega, et need argumendid saaksid settida. Ja veelgi rohkem ma loodan, et vahepeal vahetub valitsus.

No eks teie plaanid on sellised nagu ikka: hurraa-optimistlikud, eksperimentaalsed või siis kuidagi lusti pärast tehtud, et tõestada, et meil on väga kõva käega minister. Aga vaat pärast selgub, et sellest tööst ei olnud mitte mingit kasu, pigem kahju. Vaatame nüüd Tartu vangla saagat, sellel pikalt ei jõua peatuda, aga rumalamat plaani siin just meie justiitsajaloost annab üldse otsida. Ja mis on selle Tartu vangla plaani juures huvitav, on see, et kogu aeg tuleb infot juurde, mis tegelikult tõestab, et asi on veel hullem, kui me oleme siiani kohati käsitlenud. Muide, vanglate loo lõpuks on see, et Soome sai teada rohkem, et Eestis ikkagi on neid vanglakohti ja pakub Eesti vange kodumaale tagasi.

Ühel päeval ehk meil ikkagi on vaja ka esinduslikke kohtuid ja kas üldse on õige, et meil nii suures mahus toimub kirjalik menetlus, et meil nii vähe toimub näost näkku kohtuistungeid? Võib-olla peaks liikuma mõnevõrra tagasi selle liigse kirjaliku menetluse kasutamise juurest tavalisema, suulisema ja näost näkku kohtupidamise juurde.

Siin oli palju juttu institutsionaalsest väärikusest. Väga oluline on siinkohal asukoht. Nii nagu Toompea ümber käis kunagi ikkagi selline teema, et see on eestlastele oluline rahvuslik sümbol, see on meile oluline koht, mis siis, et vahepeal on siia ordu ehitanud oma lossi, eestlased pidid tagasi saama oma ajaloolise linnuse asukoha, oma auväärse paiga. Sama kehtib ju ka kohtute kohta. Kui me vaatame Tartut, siis tegelikult on päris kahju, et ringkonnakohus nüüd ümber liigutati.

Vaatame veel teie pingutusi. Regionaalpoliitiliselt äärmiselt kahjulik suund kaotada ära Jõhvi kohtumaja oli väga kahjulik. Õnneks on sellest seekord üle saadud. Loodame, et sellist kahju ei suuda järgmised tekitada. Aga samas, Jõhvi kohtumaja võit ju alles saavutati ja nüüd oleme olukorras, et ennäe, juba järgmist väga esinduslikku hoonet kangutatakse minema ratsionaliseerimise sildi all. Aga siis, kui me räägime näiteks rohepöördest, mida teie erakond kõige innukamalt ellu viib, siis 15 miljardit investeeringuid revolutsiooni toimepanekuks, mis meile kahju teeb, see raha tuleb kuskilt – kuskilt! – ja siis ei loe keegi mitte midagi. Nii et me tõepoolest näeme, et raha läheb igale poole, aga siis, kui on vaja riiklikke institutsioone alles hoida, hakatakse sente lugema.

Korraks veel tagasi minnes Pärnu maantee kohtuhoone juurde. See on tõesti pidulik. Kannataks siin Riigikogu liikmetel veel kord seda üle vaadata. See on suure fuajeega uhke hoone. Sellise hoone ülalpidamine on tõesti pisut kallim kui mõne kõige tavalisema kontorihoone pidamine, aga tõepoolest, väärikus loeb ka midagi.

Nii et igal juhul on see halb plaan, me laidame teie plaani ja loodame, et kohtunikud ja kohtute töötajad, kes ka on andnud oma allkirja Pärnu maantee kohtumaja säilimise eest, saavad võidu. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Noh, tegelikult ei ole ju ainult küsimus Pärnu maantee 7 ajaloolises hoones, vaid nii, nagu ma ka juhtisin tähelepanu oma küsimuses, tegemist on üleüldise arusaamaga, et kui riik midagi müüb, kuskil soetab, kuskil ehitab, siis mis on see suurem pilt. Igal tegevusel on tagajärjed, tihtipeale nad on positiivsed või mõnikord negatiivsed või mõlemad koos. Ja mis puudutab Tallinna arengut ja vanalinna, siis need tegevused on pigem negatiivsed. 

Kui ehitati superministeeriumit, siis paljud ministeeriumid kolisid välja ka vanalinnast. Tõesti, mõned hooned on leidnud kasutust, mõned veel mitte, aga üleüldine riigipoolne eesmärk on olnud erakätesse maha müümine, nende hoonete. Ja on tõesti nii riigi kui ka Tallinna valitsuse vahel olnud selline vägikaika vedamine. Kui Tallinn on omalt poolt leidnud ja teinud ka ettepanekuid, et mõned hooned võiksid siis Tallinna linna bilanssi tulla, ei ole see tee olnud lihtne. 

Kui me vaatame teiste Euroopa riikide praktikat, siis tegelikult jah, ka seal on ju probleeme vanade hoonetega, aga miskipärast nad suudavad lahendusi leida. Nad suudavad need hooned renoveerida, nad suudavad hoonetele puhuda sisse uued tänapäevased lahendused, on ta siis lifti näol, ventilatsiooni näol ja nii edasi. Kasutatakse ära sisehoove. Meil on see probleem, et kui rääkida muinsuskaitsest, siis ei taheta üleüldiselt hoonet muuta. Samas teiste Euroopa riikide praktika näitab, et kui välisfassaad jäetakse väljastpoolt vaatena samaks, siis tegelikult sees on võimalik hästi palju erinevaid tänapäevalahendusi rakendada, kaasa arvatud selle hoone fassaadi tagumine osa leiab tihtipeale täielikku muutmist ja see on normaalsus. 

Miskipärast Eestis selliseid lahendusi ei soovita kasutada ja see on teinud meie riigi kinnisvara haldamise kallimaks. Me oleme võtnud suuna, et jah, me ehitame uued hooned, vanad hooned jätame sinna paika, heal juhul me müüme maha. Liivalaia puhul see ei ole siiamaani õnnestunud, seal on omad probleemid. Praegu on meil järgmine hoone müügis, sellepärast et ühelt poolt ma isegi ministeeriumist saan aru, et on vaja kulusid kärpida ja nii edasi, aga miks ma pöördusin ministri kui kabineti liikme poole, et ei ole sellist suuremat vaadet, milleni see kõik viib. 

Praeguses olukorras, kus me oleme, näiteks Tallinnas, on tegelikult suuresti ju vanalinna elu välja surnud. Needsamad ministeeriumi töötajad andsid ju oma majandustõuke, olid siis väikesed pagari töökojad, olid kohvikud, poed ja nii edasi. Need ju tegelikult toituvad nendest inimestest, kes seal viibivad, kes seal elavad, ja need võimalused on tegelikult ära võetud. Suuresti on seetõttu meil ju vanalinn kannatanud. Ehk siis me oleme võtnud selle normaalse keskkonna sealt ära ja püüdnud tekitada mingisugust kunstlikku teist keskkonda ja siis on välja tuldud, et vanalinn on mõeldud ka inimestele elamiseks. 

Loomulikult on, aga samas needsamad inimesed, kes seal elavad, tahavad ka ju teenuseid tarbida. Ja kui suuresti nähakse, et sul ei ole nii suurt käivet, kuna inimesi ei ole, töötajaid ei ole läbi riigiasutuste, kes enne seal kõik olid, siis ei ole ka neid ärisid seal. Niimoodi seesama vanalinna inimene vaatab: aga kuna ma ei saa siit teenuseid kätte, siis ma ka kolin välja sealt. Ehk siis me ise tekitame endale probleeme, mida me tulevikus peame lahendama, ja siis mingi hetk vaadatakse kõik Tallinna otsa. Aga miks Tallinn mitte midagi vanalinnaga ei tee? Samas on riik suuresti välja viinud kõik oma asutused valdavalt vanalinnast ja olemegi sellise lõhkise küna juures. Sellist olukorda on kahjuks pikalt vedanud erinevad valitsused. Aga ma kutsungi üles, et vaadake palun sisse, mõelge …

Kas soovite lisaaega? 

Ei, aitäh! Jõudu!

Aitäh! Järgnevalt Mart Helme, palun!