Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48.

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meil on arupärimine peaministrile ja teema on, ma arvan, hästi oluline demograafiline olukord, mida võib tegelikult juba nimetada katastroofiliseks. Eestis jõudis iibestatistika uude madalpunkti. Siseministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal Eesti perekonnaasutustes kokku 9092 sündi, mis on ajalooline miinusmärgiga rekord, kusjuures samal ajal suri 15 427 inimest. Lisaks negatiivsele loomulikule iibele pöördus negatiivseks registreeritud rändesaldo, seda kusjuures esimest korda alates aastast 2014. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv 7041 inimese võrra vähem kui aasta varem. Sündide arvu järsk langus on jätkunud juba mitmendat aastat. 2024. aastal jäi sündide arv esimest korda ajaloos alla 10 000, aasta 2025 oli selles mõttes veelgi hullem. 

Eesti Keskerakonna Riigikogu fraktsioon on sellele probleemile valitsuse tähelepanu pööranud juba mitu aastat, ka siin saalis, aga tulutult. Kuskilt ei paista, et valitsus oleks probleemi tõsidusest ja võimalikest tagajärgedest aru saanud ja tegutsema hakanud. Juba mitu aastat kõik ministrid, kes on meie küsimustele vastanud, tunnistavad, et oleme silmitsi suure väljakutsega, et probleem on kindlasti olemas, ja nii edasi. Mida aga pole, on konkreetne plaan, tegevuskava või strateegia, kuidas sellest olukorrast välja tulla ja hakata seda Eesti jaoks eksistentsiaalset probleemi lahendama. 

Nii et me küsimegi peaministrilt: kas valitsuse liikmed saavad aru probleemi sügavusest ja selle võimalikest tagajärgedest? Kas on olemas valmidus hakata sellega ka päriselt tegelema? Kas valitsusel on olemas pikemaajaline strateegia, kuidas parandada Eesti demograafilist olukorda ja märgatavalt tõsta sündimust? Ja on veel mitu küsimust samal teemal. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Läheme tänase päevakorra juurde.

Täna on meil üks päevakorrapunkt ja see on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 671 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu lähtub soovist suurendada hoiu-laenuühistute läbipaistvust ja liikmete aktiivsust ning suunata ühistud tõhusama järelevalve all toimivasse panga või ühistupanga vormi. Eelnõu põhieesmärk on kaitsta hoiustajate raha. 

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 2025. aasta 9. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. septembriks eelnõu kohta Riigikogust muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta küsiti arvamust eelnõu ettevalmistamisel osalenud huvigruppidelt, kokku 25 eri osapoolelt. Rahanduskomisjonile laekus arvamus audiitorkogult, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Hoiu-laenuühistute Liidult, Kambja Hoiu-laenuühistult, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistult, Raha Hoiu-laenuühistult, Tallinna Hoiu-laenuühistult, Tartu Hoiu-laenuühistult ja hoiu-laenuühistult Geldex Eesti. 

Rahanduskomisjon tutvus 4. novembri istungil huvirühmade arvamustega ja kuulas ära huvirühmade esindajad. 2. detsembri istungil tutvus komisjon Rahandusministeeriumi ettevalmistatud ettepanekutega eelnõu muutmiseks ning 16. detsembri istungil kujundas nende kohta seisukoha. 

Komisjon otsustas esitada eelnõu kohta 15 muudatusettepanekut. Võib-olla kõige olulisem neist on 12. muudatusettepanek, kus nähakse ette tingimus, et enne 2026. aasta 1. märtsi sõlmitud hoiuselepingute pikendamiseks on võimalus kuni viis aastat. Selles debatis on hästi palju teemaks olnud see, et kui nüüd hoiu-laenuühistud peavad ennast pangaks või ühistupangaks ringi kujundama, aga need, kes seda ei soovi, siis kuidas toimub hoiustajatele hoiuste väljamaksmine, sest nende hoiuste vastu on välja antud võib-olla pikaajalisemad laenud. Esimene eeldus on see, et hoiused tuleb välja maksta, aga juhul, kui tõesti ei ole likviidseid vahendeid hoiu-laenuühistul ja saavutatakse hoiustajatega kokkulepe – laenulepingutest tagasimaksed tulevad pikema aja jooksul –, siis on võimalik hoiuste väljamakse tähtaegu pikendada. Ehk see peaks vältima ohtu hoiustajate poolt, justkui väga kiiresti oleks vaja [hoiused] hoiu-laenuühistust välja võtta, ja hoiu-laenuühistule antakse võimalus, jah, likviidsete varade olemasolul need hoiused välja maksta. Kui neid ei peaks olema ja need on laenudega tagatud ja saavutatakse hoiustajaga kokkulepe, siis võtta selleks pikemalt aega. Aga see on pigem erand kui reegel. 

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuaril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 21. jaanuaril. Kõik need otsused langetati komisjonis konsensuslikult. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urmas Kruuse, palun! 

Aitäh! Erinevatel hetkedel on ka Riigikogu liikmed saanud erinevaid kirju nendelt esindajatelt, kes selles äris sees on olnud. Eile lugesime veel üht artiklit, kus üks perekond on hädas sellega, et oma 150 000 eurot kätte saada. See viitab selgelt sellele, et selles regulatsioonis on vaja muutusi. Tegelikult põhjus, miks Riigikogu selle üles võttis, on seotud sellega, et kaitsta inimese vara, et see ei läheks sõna otseses mõttes kaduma. Kas ja miks teie arvates tänased tegutsejad seisavad sellele sellisel kombel vastu? Mis seal taga võib olla? Sest negatiivseid näiteid on järjest rohkem peale tulemas. Ja kui pankades on vähemalt tagatud teatud summa sõna otseses mõttes hoiuste näol, siis selles süsteemis seda ei ole. 

Aitäh! No lõpuks jõudsite väga hästi selle pointini ka. Tegelikult, kui pangas inimesed raha hoiustavad, siis on hoius garanteeritud 100 000 euro ulatuses. Hoiu- ja laenuühistus sellist garantiid ei ole. Kahjuks hoiustajad tihti seda ei mõista, ei tea, arvavad, et see on sarnane panga tähtajalise hoiusega. Tegelikult siis, kui hoiu- ja laenuühistus peaks midagi halvasti minema, need inimesed oma raha kaotavad. 

Miks see regulatsioon oluline on? Seda me oleme nii avalikult kui ka siin komisjonis korduvalt arutanud. Ongi see, et kaitsta seesama hoiustajate raha. Ehk laenuühistud peavad 2029. aastaks, juba enne otsustama ja oma tegevustega jõudma nii kaugele, et kas nad lõpetavad hoiu-laenuühistu vormis tegutsemise ja jätkavad pangana või ühistupangana, võivad jätkata krediidiasutusena, võivad jätkata makseteenuse pakkujana. Aga selle seaduse jõustumisel alates selle aasta märtsist – vist oli, või oli see juuli, üks nendest kuupäevadest – uusi hoiuseid enam kaasata ei saa. Kui hoiu-laenuühistud otsustavad selle seaduse alusel jätkata ja muutuda pangaks või ühistupangaks, siis nad liiguvad ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ehk siis on neil tagatud ka sarnane kontroll nagu pankadel. Kui hoiustajate raha kaasatakse, siis on seal ka vastav kontroll taga. Ja loomulikult, kui nad on pangad, siis on ka need hoiused tagatisfondiga tagatud, nii nagu pankades 100 000 eurot. Veel kord: eesmärk on kaitsta hoiustajate raha.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Tänu Tartu laenuühistu tegevusele on kindlasti Riigikogu liikmetel siin natukene lihtsam hääletada, aga tegelikult on mure ikka selles, et nendele tehtav kontroll on olnud väga nõrk ja Finantsinspektsioon peab ka täna kontrolli tegema, aga loomulikult mitte sellisel moel kui pankadele. Ma oleksin oodanud selle seaduse juures lihtsalt seda, et selle viie aasta jooksul ehk sõna otseses mõttes homsest antakse Finantsinspektsioonile rohkem volitusi. See on üks pool. 

Teine, mis on seal võib-olla natuke küsimärgi juures, on see, et see viis aastat tundub hästi pikk aeg, aga ma tean, et osa hoiu-laenuühistuid on andnud tuule- ja päikeseparkidele nii-öelda käendust ja laenu, mille tasuvusaeg on kümme pluss aastat. Kas seal ei võiks olla ka see variant, et kui on selgelt näha, kus koha pealt iga kuu tagasimakse toimub, siis võiks anda ka pikemat võimalust, kui hoiustaja on nõus selle tagasimakse saamisel koos nagunii selle protsendiga?

Teie aeg!

Aitäh! Nagu te ise ütlesite, tegelikult see viis aastat on juba isegi päris pikk aeg. Seda seadust me oleme menetlenud juba mitu aastat ja on teada, et riik sinna suunas liigub. Hoiu-laenuühistul on olnud aega oma hoiuste võtmisel ja laenude väljaandmisel sellega arvestada. Ja teiseks, veel kord, see viis aastat rakendub ikkagi siis, kui hoiu-laenuühistul tõesti ei ole likviidseid vahendeid ja kui need on seotud pikaajaliste lepingutega, laenu andmisega, siis võiks, ma usun küll, olla see viis aastat piisav aeg, et hoiu-laenuühistu saab need tagasi või siis leiab mingi refinantseerimise võimaluse nendele väljaantud laenudele ja saab hoiused ikkagi tagasi maksta. Sest mida pikemaks me seda väljamaksete aega venitame, seda suurem risk on see, et need hoiustajad kunagi oma raha ei näe. Ma olen mitu korda seda siin öelnud, aga see on seaduse põhieesmärk, et kaitsta hoiustajate raha.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! 21. mail esitas Reformierakonna väärikas liige Urmas Paet pankrotiavalduse ühe hoiu-laenuühistu puhul, kuna oli saanud 100 000-ga tünga. 5. juunil esitati seesama seadus. Kas seda võib nimetada Urmas Paeti nimeliseks seaduseks?

Selle seaduse nimi on Vabariigi Valitsuse algatatud hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Nagu me kõik teame, on selle parlamendikoosseisu tööaja jooksul korduvalt juhtunud, et vastu on võetud seadus, mille president on jätnud välja kuulutamata, kuna tema hinnangul on see seadus olnud põhiseadusega vastuolus. Ma kardan, et siin võib olla tegemist järjekordselt sellise kaasusega, kus võib tabada eelnõu sama saatus. Positiivne pool on see, et eelnõu seletuskirjas küll sisaldub põhiseaduslikkuse analüüs, erinevalt paljudest teistest eelnõudest, mida me oleme näinud, aga mina ei ole kindel, et see analüüs on selline, mille järeldustega võib ühemõtteliselt nõustuda. Tõsiasi on ju see, et praegu on võetud sihiks keelata ära üks ettevõtlusvorm, mida on Eesti Vabariigis pikka aega praktiseeritud, ja pole sugugi kindel, et sama eesmärki tagada hoiustajate huvide kaitse ei saaks saavutada vähem põhiseaduslikku õigust, mis on sätestatud §-s 31, piiravate vahenditega. Kas te olete sellesse küsimusse komisjonis suhtunud täie tõsidusega, et vältida eelnõu puhul jälle sama saatust, et president jätab selle välja kuulutamata?

Jah, me oleme nii komisjonis kui ka Rahandusministeeriumis suhtunud sellesse küsimusse täie tõsidusega. Seda eelnõu on menetletud siin … Kui Annely Akkermann oli rahandusminister, siis ta tegeles sellega, mina olin rahandusminister ja tegelesin sellega, kohtusime ja kuulasime erinevaid osapooli. Jürgen Ligi tõi selle parlamenti ja siis komisjonis me jätkasime neid arutelusid. Ehk see viide on teil ju õige, et hoiu-laenuühistud selliste reeglite järgi enam edasi tegutseda ei saa. Küll antakse neile õigus ja võimalus kujundada oma tegutsemisvorm ringi pangaks või ühistupangaks. Ja tegelikult nad võivad jätkata ka lihtsalt tulundusühistuna, nad võivad jätkata makseteenuse pakkujana, nad võivad jätkata krediidiasutusena. Ja noh, mis see vahe siis on? Kui sa oled ühistupank või pank või praegusel juhul hoiu-laenuühistu, siis sa saad kaasata hoiuseid, kui sa jätkad tulundusühistuna, makseteenuse pakkujana või krediidiasutusena, siis sa ei saa kaasata lihtsalt hoiuseid, aga sa saad iseenesest edasi tegutseda. Ma sellega ei oleks nõus, et me päris võtame võimaluse ära või lõpetame ühe ettevõtlusvormi ära. Lihtsalt ettevõtlusvormi sees tuleb oma tegevus ümber kujundada vastavalt sellele, kuidas selle liikmed – needsamad hoiustajad on ju ka selle hoiu-laenuühistu liikmed – ise otsustavad, kuidas nad jätkavad, kas nad lõpetavad hoiuste kaasamise tegevuse ära, lõpetavad oma laenulepingud ära või korraldavad selle nii, et hoiused saavad välja makstud ja siis lõpetavad üldse tegevuse, võtavad ette selle, et moodustavad ühistupanga või panga ja jätkavad hoiustega, jätkavad laenudega või maksavad hoiused välja, hoiuseid ei kaasa, makseteenuse pakkuja või krediidiasutus. Neid võimalusi siin on. Seesama viie aasta nõue on nüüd tehtud selleks, et ikkagi saaks hoiused kenasti välja makstud, et see ei oleks liiga rutakas. 

Ehk ma julgen öelda, et seda küsimust, mis teile oli väga põhjendatud, on proovitud igakülgselt arvestada. Ma väga loodan, et selle võimaliku riivega on arvestatud või et me oleme arvestanud, kui me selle vastu võtame, ja loonud paindlikud võimalused, et see riive võimalikult väike oleks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea meel on kuulda, et see ei ole Urmas Paeti nimeline eelnõu, nagu meil siin varem on olnud Tanel Teini nimelised.  

Aga küsimus. Põhiseadusele vastavus, § 31, ettevõtlusvabadus, 12 ja nii edasi. Linda Sossi, Kambja Hoiu-Laenuühistu väärikas juht, keda ma väga usaldan, ja paljud teised on esitanud need kahtlused. Praegune valitsus on ikka ühest ämbrist teise loksunud, ükskõik kas pommivöö tõttu või mõne muu vea tõttu. Ja presidendil on kõvasti tööd olnud siin. Sa ütlesid küll, et sina oled olnud ja Annely on olnud, aga vaadake, mida te olete teinud, kõik automaksud ja Annely on praegu riigivisiidil ja … Üks ämber teise otsa. Kuidas sa saad seda kinnitada, et vastuolu põhiseadusega sellel ... 

Teie aeg!

… ei ole?

Riigikogu liikme välisvisiidil käimine muidugi mingi äpardus ei ole, see on töö osa. Aga eks ma just eelküsijale või kolleegile, kes küsis, ju seda selgitasin. Jah, ei loe see, kes on olnud ametis, võib-olla see on väheoluline, aga ma tahtsin sellega iseloomustada lihtsalt seda, et seda eelnõu on hästi pikalt menetletud. Sinna on kaasatud väga palju erinevaid osapooli. Ma oma ettekandes ütlesin ka, et neid on 25 tükki. 

Sellesama põhiseaduse võimaliku riivega on siin tegeldud. Tegelikult meil peab ikkagi olema ka riigis ja seadusandjal võimalus neid ettevõtlusvorme ringi kujundada, kui elu näitab, et sellisel kujul need ei toimi või on riskid liiga suured. Te tõite siin enne välja Urmas Paeti nime, tema oli üks hoiustajatest, aga nagu ma ütlesin, see ei ole sellega seotud. Küll on see seotud väga suure, ma julgeksin öelda, tuhandete Eesti inimeste hoiustega. Ka praegu on üks laenuühistu on makseraskustes ja me ei tea, kuidas see lõpeb. 

Aga minu hinnangul on meil väga suur probleem, kui väga suur osa Eesti inimesi kaotab lihtsalt oma säästud, oma raha. Ja kui me seadusandjana näeme, et selline probleem on, siis me peame leidma sinna võimalikult mõistliku ja tõhusa mooduse, et seda hoiustajate raha kaitsta. Ma arvan, et selle eelnõuga on leitud see kena tasakaal ehk hoiu-laenuühistud ei saa sellisel kujul edasi tegutseda. Kui nad soovivad hoiuseid kaasata, täidavad teatud reegleid, alluvad Finantsinspektsiooni kontrollile, taotlevad tegevusload, saavad kenasti pangana jätkata, kaasata hoiuseid, anda välja laene. Kui see tundub liiga suur tükk või seda ei soovita, siis jätkatakse makseasutuse, krediidiandjana. Ma tean, et ka see Kambja hoiulaenuühist vist makseteenuseid pakub. 

Loomulikult on seal ka hulk tublisid ettevõtjaid, aga need ettevõtjad saavad soovi korral oma tegevuse vastavalt ümber kujundada ja selleks ümberkujundamiseks me oleme proovinud anda võimalikult mõistliku aja. Aga veel kord: arvestades ka sellega, et mida pikem on see aeg, seda suurem võib olla hoiustajate risk raha kaotamiseks.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, aitäh vastuse eest eelmisele küsimusele! Aga ma veidikene täpsustaksin, et koht, kus mina näen kõige suuremat potentsiaalset probleemi seonduvalt vastavusega põhiseadusele, puudutab põhiõiguste riive vajalikkust. Teatavasti selleks, et ühtegi riivet saaks arvata põhiseaduspäraseks, peab see olema nii sobiv, vajalik kui ka mõõdukas. Ma olen nõus, et seda meedet saab pidada sobivaks, selles mõttes, et see aitab saavutada taotletud eesmärki. Aga küsimus on nüüd selles, kas see on vajalik, ja vajalikkuse puhul on küsimus selles, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem põhiseaduslikke õigusi riivavate meetmetega. Kui ma vaatan eelnõu seletuskirja, siis näen, et seal on põhiseaduslikkuse analüüs olemas, aga see on natuke pinnapealne ja seal ei ole minu meelest piisavalt argumentatsiooni, miks näiteks ei võiks pidada vajalikuks vähem riivavat meedet, mis seisneks näiteks selles, et rakendada ulatuslikumat järelevalvet hoiu-laenuühistute üle või siis sätestada mingisugune künnis, mille piiresse jäädes võib hoiu-laenuühistu endiselt oma tegevust jätkata. Miks näiteks see künnise variant ei aita saavutada sama eesmärki?

Aitäh! No oleme otsinud seda vähem riivavat moodust sellesama künnise näol ja kahjuks seal ei ole selles mõttes head lahendust, mis võiks see künnis olla. Kui võtta näiteks kaasatud hoiuste maht, siis tekib küsimus, kuidas me hindame seda, kui palju või mis on see summa, mis on justkui – ma ei tea, halb on siin öelda – nii-öelda normaalne, mis see hoiustaja kaotab. Tegelikult me siin peaks mõtlema, et iga hoiustaja, kes paneb, on see 10 eurot, 100 eurot, 1000 või 10 000, tegelikult me ei tahaks, et ta seda kaotab. Selleks pangahoiustele ongi loodud tagatisfond ja tagatisfondi ülalpidamisse panustavad ka needsamad pangad ise, eks ju, et see toimiks, samamoodi FI järelevalvesse. Tagatisfondi alla nad ei käi ja siis igal juhul see risk tekib. Siis võib võtta, et võtaks selle kuidagi liikmete arvuga. Aga mis see liikmete arv meile ütleb? Seal võib olla 10 või 100 liiget, need inimesed jällegi oma raha hoiustavad, jällegi võivad oma raha kaotada. Kui võtta mingi piirkondlik meede või ulatus, siis on näha, et kui need hoiu-laenuühistud algselt olid loodud ühes piirkonnas, tulid inimesed kokku ja panid oma hoiused, siis piirkonna ettevõtjad olid sellesama liikmed ja rahastasid neid projekte. Ma arvan, et 20 aastat tagasi, 25 aastat tagasi, 30, see kõik niimoodi toimiski. Aga praeguseks me näeme, et see hoiu-laenuühistu on ikkagi ka oma tegevusega ise liikunud sinna, et ta loob mulje, nagu ta oleks pank. Me näeme siin, ma ei tea, internetiavarustes, tänaval ringi sõites reklaame "too oma hoius siia", on ju, selline intress, nii ja naa. Ja need intressid on väga palju kõrgemad kui pangas ehk nad ahvatlevad. Ta on ammu väljunud sellest regionaalsest mõõtmest, sest kui sa kuulutad seda Tallinnas, Tartus, ma ei tea, Põlvas ja Paides, siis mis see regionaalsus sellel ühel hoiu-laenuühistul on. Tal võib olla oma nimi, Tallinna või Tartu või Põlva või mis iganes seal, aga tegelikult sa kaasad hoiuseid nagu igalt poolt. Ja teistpidi, need hoiustajad on ka selle liikmed, aga seal ei ole mingit kogukondlikkust. Ma arvan, et suur osa hoiu-laenuühistuid on ise oma tegevusega juba liikunud sinna panga suunas, mis on visuaalne, aga sinna ei ole regulatsioon ja garantiid järele tulnud. Ja nüüd selle seadusega me toome ka need sinna järele ja need kohustused paneme.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Soovimata pikalt kõnet pidada, ma lihtsalt kasutasin võimalust läbirääkimistes osaledes kõneleda veidikene ja jätkata seda diskussiooni, mida me siin juba pidasime, sellepärast et minu võimalus esitada kaks küsimust on ammendatud. 

Ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et minu hinnangul ei ole sugugi kindel, et see meede põhiseaduse riive näol, mida see eelnõu ette näeb, on kooskõlas põhiseadusega. Nagu ma eelnevalt osutasin, selleks, et põhiseaduslike õiguste riive oleks kooskõlas põhiseadusega, peab see olema nii sobilik, vajalik kui ka mõõdukas. Probleem on just nimelt vajalikkuses. Härra kolleeg Võrklaev just nimelt selgitas, et küll kaaluti võimalust, et sama eesmärki võiks saavutada ka vähem riivavate meetmetega, näiteks teatava künnise kehtestamise näol, milleni või mille raames tegutsedes võiksid hoiu-laenuühistud jätkuvalt oma tegevust jätkata. Või siis see aspekt jäi vist mainimata teil või vastamata, mis puudutab tõhusamat järelevalvet. 

Aga mina ei näe, miks on võimatu näiteks sätestada künnis. Te ütlesite, härra Võrklaev, et kuhu see künnis siis asetada. Noh, see on valiku koht, aga tegelikult võiks asetada ja vähemalt vaadata, kas see leevendab neid probleeme, millega on silmitsi seistud, või mitte. Kui ei leevenda, siis on ju alati võimalik kas künnist langetada või siis liikuda edasi selle faasi juurde, kuhu praegu soovitakse kohe liikuda hästi suure hüppega. Aga miks mitte näiteks sätestada sellist piiri, et hoiu-laenuühistud võivad jätkata tegutsemist samas vormis tingimusel, et nende liikmete arv ei ületa numbrit x. Ma ei ole valdkonna spetsialist, ma ei oska öelda, mis see number praegu võiks olla, ma ei ole sellesse küsimusse nii põhjalikult süvenenud, aga oletame, et ta on näiteks, ma ei tea, tuhat inimest. Miks see oluline on, on see, et kui ka see hoiu-laenuühistu peaks nii-öelda hapuks minema, siis see kahju ühiskonnale ei ole niivõrd suur kui näiteks juhul, kui me räägime ühistust, millel on võib-olla 25 000 või 30 000 või 50 000 liiget. Selles mõttes on see risk lihtsalt kvantitatiivselt palju väiksem. 

Teine võimalus künnist sätestada oleks ju hoiuste mahtude järgi. Ma ei tea, mis iganes see number oleks, näiteks 10 miljonit või 25 miljonit või üldse väiksem summa. Küla tasandil mingisugune ühistu opereerib, ütleme, kuni miljoni piires või nii edasi. Ma ei näe, miks see on võimatu. Kui me räägime nii väikesest hoiuste mahtudest nagu näiteks miljon eurot, siis kahju ühiskonnale, kui see projekt peaks minema vett vedama, ei ole jällegi nii suur. 

Lõppude lõpuks ei saa ju ka võtta sellist suhtumist, et riik on nagu lapsehoidja ja ütleb, et ei, me ei saa lubada isegi väikest kahju. Me ei saa lubada isegi väikest kahju! Samast kaalutlusest lähtudes võiks ju öelda, et keelustame ära alkoholi tarbimise üleüldse. Tõsi, osa inimesi oskab kasutada alkoholi mõõdukalt, mõistuspäraselt, aga siiski leidub päris palju neid, kes ei oska. No me ei saa lubada seda, eks ole, et inimestele tekib nii palju kahju ja perevägivalda ja kõik, mis sellega kaasneb – keelame ära. Ma arvan, et see ei ole selline õigusriigile kohane lähenemine. Põhimõtteliselt on ikkagi täiesti aktsepteeritav võtta ka selline hoiak, et jah, inimesed teavad, et kui nad paigutavad oma raha näiteks hoiu-laenuühistusse, siis sellega kaasnevad riskid A, B ja C. Sa pead neid riske kaaluma ja ütled, jah, sellest hoolimata ma soovin need riskid aktsepteerida, sellepärast et mina soovin hoiustada oma raha hoiu-laenuühistus, mitte pangas. Ma soovin teha seda kohalikul tasandil, toetada kohalikku ettevõtlust, mitte toetada sellist majanduslikku formatsiooni, kus põhimõtteliselt hoiustamise ja laenamisega saavadki tegeleda ainult pangad. 

Nii et võtta vastu selline seadusandlik meede, mis sunnib seniseid hoiu-laenuühistuid oma tegevust ümber korraldama ja reorganiseerima ennast pankadena, tähendab ilmselgelt seda, et paljud hoiu-laenuühistud peavad oma tegevuse lõpetama. See ilmselgelt soosib pankade huve, sellepärast et kõrvaldab konkurentsi, aga minu arvates riik ei peaks sellisel viisil tegutsema. Me oleme ju varemgi näinud mustreid, mis peegeldavad sedasama hoiakut, et kõikvõimalikke makse on peetud võimalikuks tõsta, välja arvatud see üks ettepanek, mis oli, et kehtestaks pangamaksu sarnaselt Lätile ja Leedule olukorras, kus pangad võtsid väga suuri intressitulusid tulenevalt sellest, et euribori lihtsalt tõsteti. Mulle paratamatult jääb selline mulje, et need seadusandlikud projektid, mis siit järjest tulevad või ei tule, teenivad ikka ühte ja sedasama huvi, milleks on pankade huvide kaitse. Aitäh!

Aitäh! Kõnesõnu rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 15 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. 

Muudatusettepanek nr 1, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi käinud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 671 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning tänane istung on lõppenud.