Tere päevast, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget, puudub 31. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma saan aru, et hetkel on kõigil Riigikogu liikmetel mure hasartmängumaksu pärast. Väga paljud [ettevõtjad] on juba esitanud avalduse, et netikasiinodega tegeleda. Rahanduskomisjoni esinaine ütles, et on vaja ühte eelnõu, kuhu sappa [eelnõu parandus] panna. Me pakume Isamaa Erakonna poolt selle eelnõu välja. Me teame, et mitte ainult hasartmängumaksu eelnõu ei ole see, mis siin probleeme tekitab, samasugust probleemi tekitab ka maamaksuseaduse [muudatus], mis sotside eestvedamisel ja Reformi toetamisel siin saalis vastu võeti. Seoses sellega annab Isamaa Erakond üle maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks. Ehk väga selgelt: kodualune maa peab olema maksuvaba! Aitäh!

Vaid täpsustuseks [ütlen], et tegemist on ikkagi Isamaa fraktsiooni, (Saalist vastatakse "jah!") mitte Isamaa Erakonna eelnõuga. (Saalist täpsustatakse.) Ma arvan, et erakond on natukene suurem, teil on natuke rohkem liikmeid seal, kui on siin fraktsioonis. Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra juurde. Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 768 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, väliskomisjoni liikme Luisa Rõivase.

Suur tänu, hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 44 ning välissuhtlemisseaduse § 6 lõike 1 punkti 4 alusel otsustab Riigikogu muuta Riigikogu 2023. aasta 25. mai otsust "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ning arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni liige Jaak Aab ja nimetada delegatsiooni liikmeks Marek Reinaas. Väliskomisjon toetas seda otsust. Ootame ka teie kõigi [toetavat] häält, et kõik saaksid oma tööd Balti Assamblees teha. Aitäh!

Aitäh! Üks hetk, Luisa, sulle on üks küsimus. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud väliskomisjoni esindaja! Mul on tekkinud küsimus. Kas peale avalikkuse suurt tähelepanu saanud visiiti dalai-laama juurde tähendab kolleeg Reinaasa Balti Assamblee Eesti delegatsiooni valimine seda, et edaspidi piirduvad tema lähetused Baltimaadega, või vastupidi, on Reinaasa ülesanne iga visiidiga meediasse jõuda ja seeläbi nii Balti Assamblee kui ka Eesti mainet kujundada?

Aitäh, hea kolleeg, selle väga sisuka küsimuse eest! Seda teemat me ei arutanud väliskomisjonis. Aga ma arvan, et Riigikogus saavad kõik omavahel hästi läbi, ja kui sul on see mure, siis sa saad nende fraktsiooni poole pöörduda ja kindlasti saad sealt ka vastuse.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks huvi teada saada, millistel alustel seda koosseisu moodustatakse. Mina ei pannud tähele, et oleks kuskil kutse või võimalus [koosseisuga liitumiseks] olnud. Või käib see mingite prioriteetide alusel, et kes on siin rohkem midagi teinud? Mis alustel [delegatsiooni] moodustamine käib?

Väliskomisjoni saabus majanduskomisjoni ettepanek, mida meie arutasime ja hääletasime. Täpselt nii see käib. Ma usun, et kuna te olete nii pikaaegne kolleeg, teate te juba tegelikult ise ka, kuidas need asjad täpsemalt siin käivad.

Üks küsimus on veel, Luisa. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimus on selline, et millega see vangerdus põhjendatud on. Kas Jaak Aab ise väljendas soovi delegatsioonist lahkuda või siis delegatsioon ise leidis, et on vaja muutust?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ise ei ole Balti Assamblee liige ja ei tea täpselt, kas Jaak Aab tegi ise ettepaneku lahkuda. Aga miskipärast ma arvan, et ta oli sellega nõus. Majanduskomisjon tegi selle ettepaneku, mis väliskomisjoni jõudis, ning me seda hääletasime ja selle ka Riigikogu suurde saali saatsime.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin ka küsida, kas Jaak Aab oli sellega vabatahtlikult nõus või tähendab see tegelikult seda, et koalitsiooni positsioone on vaja oluliselt tugevdada erinevates komisjonides. Toetus on erakordselt madal, aga võib-olla õnnestub seda siis tõsta tänu Reinaasa määramisele.

Ma tänan taas kord selle küsimuse eest! Ma ei ole Jaak Aab, ma olen Luisa Rõivas. Seega ma ei oska öelda, kas Jaak Aab tegi ise selle ettepaneku majanduskomisjonile või mitte. Aga ta istub hästi lähedal teie selja taga. Ma soovitan pöörduda inimeste poole. Kui sa inimestega räägid, siis saad ka vastused.

Selle formaadi juures on üks küsimus, nii et, Kalle Grünthal, teie [teine] küsimus jääb seekord esitamata. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis tuli jutuks ka see Tiibeti reis? Kas oli arutelu all, et Reinaas võib halvas seltskonnas hakata liigselt alkoholi tarvitama ja tekitada Eestile maineprobleeme, või ei olnud sellest üldse juttu?

Aitäh teile küsimuse eest! Ei, me tõesti ei arutanud seda teemat.

Suur aitäh sulle, Luisa! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Eeldan, et Züleyxa Izmailova [räägib] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. (Saalist räägitakse.) Kui ei ole volitust, siis äkki keegi fraktsioonist … (Saalist räägitakse.) Ei, head kolleegid, kui ikkagi volitust ei ole ja fraktsiooni juhtkonnast kedagi … (Saalist räägitakse.) Me loome sellega pretsedendi. Mul ei oleks vähimatki selle vastu, Züleyxa, kui sa räägiksid, aga veel kord, ma ei taha seda pretsedenti luua. Me oleme nõudnud teistelt volitust. Kui antud juhul sinul seda ei ole, siis sulgen läbirääkimised. 

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ma lihtsalt huvi pärast küsin, kas sellises olukorras ei oleks mõistlik reegel see, et kui vastuargumente ei ole, siis ei ole ka takistust sellise lahenduse käikulaskmiseks.

Ma olen küll liberaalse erakonna esindaja, aga nii liberaalseks ma antud küsimuses ei läheks (Naer saalis.), sest te karistate mind selle eest varem või hiljem.  

Head kolleegid, selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Nagu ettekandja tutvustas, oli juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 768 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me selle teeme.  

Head kolleegid, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 768. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid oli 1. Otsuse eelnõu 768 on otsusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu 761 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalministri Karmen Jolleri.

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogust ja kõik Eesti inimesed! Ma teen lühidalt ja siis [küsimuste ajal] pikemalt. Kui on huvi, saab kindlasti küsida. 

Kogu selle eelnõu eesmärk on vähendada dubleerimist ja bürokraatiat ning muuta nii ettevõtjate jaoks teenuste pakkumine kui ka Eesti inimeste jaoks [teenuste saamine] lihtsamaks ja vähem närvesöövaks. Põhimõtteliselt kaotame me üleliigsed, ajale jalgu jäänud ja dubleerivad nõuded ning [muudame] protsessid loogilisemaks. Vähendame asutuste ja järelevalve koormust ning suuname Terviseameti ressursi sinna, kus on terviserisk päriselt olemas. Kõige selle juures tervisekaitse ei vähene, vaid see jääb alles olukordades, kus see on sisuliselt põhjendatud. 

Muudatused puudutavad põhimõtteliselt kohalikke omavalitsusi, põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennuväljade omanikke seoses mürakaartide ja tegevuskavadega, erakoole ja üldhariduskoole seoses tegevus- ja koolituslubadega, sotsiaalteenuste osutajaid seoses näiteks üldhoolduse, asendushoolduse ja turvakoduga, noortelaagrite korraldajaid seoses püsi- ja projektlaagritega, apteeke ning Ravimiametit seoses massiüritustel käsimüügiravimite müügi loaga väljaspool apteeki ja apteegibussi, ning majutusteenuse pakkujaid ja järelevalveasutusi. Need on sihtgrupid. 

Mida me siis muudame? Müra puhul me kaotame kohustuse esitada mürakaart Terviseametile. Jääb kohustus esitada see Kliimaministeeriumile ehk ei pea enam kahte kohta sama dokumenti esitama. Kui on vaja hinnata müra, siis saab seda teha juhtumipõhiselt, aga seda hinnatakse ka muude [tegevuste ajal, nagu] tegevuslubade ja ehituslubade menetluses. 

Koolidel ja sotsiaalteenuse osutajatel, kui nad esitavad taotluse tegevusloa jaoks, ei ole selleks vaja tingimata Terviseameti kirjalikku terviseohutuse hinnangut. See ongi see [koht], kus Terviseamet vaatab seda ise ehitisregistris olevate dokumentide järgi. 

Noortelaagrites kaob toitlustamise erinõue. Näiteks ei seata [nõuet], kui mitu toidukorda peab olema ja nii edasi, aga jääb nõue, et toit peab olema tervislik ja küllaldane. Toitlustaja saab toetuda Tervise Arengu Instituudi antud üleriiklikele toitumissoovitustele. 

Ravimiseadusest kaotatakse senised reaalselt kasutamata võimalused ja load. Näiteks ei ole seni olnud vaja müüa käsimüügiravimeid massiüritustel väljaspool apteeke, kuigi luba selleks on olemas. Ei ole kasutust leidnud ka apteegibussiteenus. Aga alles jäävad loomulikult hädaolukorra erisused, mis on ravimiseaduses. Kui toimub mingi suurem katastroof või õnnetus, siis jääb alati võimalus, et inimesed saavad ravimeid kätte ka väljaspool apteeke. 

Turismiseadusest kaob Terviseameti järelevalvekohustus majutusteenuste terviseohutuse üle. Oluliste riskide korral saab Terviseamet sekkuda teiste seaduste alusel, näiteks veeseadus või nakkus[haiguste] ennetamise ja tõrje seadus. Vajaduse korral saab [sekkuda] ka tehnilise järelevalve amet. 

Mõju [bürokraatiale] ja eelarvele on pigem positiivne. Väheneb kohalike omavalitsuste, koolipidajate, sotsiaalteenuse osutajate ja ka laagrite korraldajate halduskoormus. Väheneb dubleeritav töö ja Terviseameti ressurss liigub kõrgema riskiga [valdkondade] järelevalvesse. Eelnõu eesmärk on eeskätt töökorralduse [parem paika panemine] ja koormuse vähendamine. Suurt lisakulu [muudatused] ei too, põhirõhk on olemasoleva ressursi mõistlikumal kasutusel. 

Kehtima hakkab see 1. märtsist. Üks hetk! Enamus [punkte] hakkab kehtima 1. märtsist. Erakooliseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuarist järgmisel aastal. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Me igal juhul pooldame seda, kui väheneb koormus, mis puudutab dokumentide koostamist, lubade taotlusi ja nii edasi. See on igati positiivne tendents. Mul on lihtsalt küsimus, mis puudutab mürataseme mõõtmist, üleüldist müra ja sellest tekkivad mõjutusi tervisele. Ma saan aru, et kui soovitakse avada uut asutust, siis sellega, mis puudutab mürataseme mõõtmist ja dokumentide esitamist, hakkab edaspidi tegelema Keskkonnaamet, või mis see õige [asutus] on, kogu aeg muudate nimesid. Aga kui kogukonnas, kes tuulikuid ei soovi – me räägime elektrituulikutest –, on tuulikute probleem, näiteks tekib seal vajadus müra mõõtmiseks, siis kuidas pöördutakse selle jaoks [Terviseametisse]? Kas see õigus jääb ikkagi alles, et pöörduda Terviseameti poole müraprobleemiga?

Vajaduspõhiselt saab Terviseamet loomulikult müra mõõta ja hinnata. Tegelikult on [müra tase] väga hästi nähtav näiteks tuulikute puhul ka tehnilistest andmetest, mis on kogu ehitamise ja kasutusloa [taotlemise] ajal esitatavates dokumentides. Ja tuulikute müra sõltub ka sellest, kui kaugel inimene asub sellest ja kui kaua inimene viibib müraväljas. Seni on leitud, et lubatud kaugustel ei ole müra mingil moel ohtlik. Uute hoonete puhul Terviseamet … Tähendab, need nõuded on ühesugused, need nõuded ise ei muutu, aga dokumentatsioon tuleb edaspidi esitada ainult ühte kohta, enam mitte Terviseametile. See vähendab tarbetut menetlemist ja see lühendab lubade menetlemise aega. Inimene saab võtta hoone kiiremini kasutusele.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Valdkondade reaktsiooni me saame tõenäoliselt näha esimese ja teise lugemise vahel, kui komisjon asju arutab. Aga praegu on mul selline üldine küsimus. Koalitsioon on kokku leppinud, et iga uue regulatsiooni loomiseks tuleb vähemalt üks vana regulatsioon eemaldada. Kui te siin bürokraatiat vähendate ja regulatsioone tühistate, siis mis on need uued regulatsioonid, mis asemele tulevad?

Vanade tühistamise eelduseks ei ole uute asemele tulemine. Me kindlasti ei ole riigis loonud balanssi, et on konstantne regulatsioonide arv. Need ettepanekud on tulnud Terviseametilt endalt ja samuti ettevõtjatelt. Ja tõesti, ma arvan, et igaüks meist nõustub, et tarbetut bürokraatiat ei ole vaja. 

Ma ise perearstina [tean, et] perearstikeskuse avamisel on olnud varasemalt vaja väga imelikke nõudeid täita. Näiteks sai kunagi ammu üks perearstikeskus pahandada selle pärast, et neerukausid – sellised ovaalsed kausid, mis on kasutusel – ei ole metallist, vaid on papist, on ühekordsed, nagu tänapäeval on just nõuetekohane. Õnneks on seda regulatsiooni juba varem muudetud. 

Aga see on lihtsalt üks näide sellest, kuidas vanadest aegadest on jäänud mingisugused imelikud regulatsioonid. Tollal, 20–30 aastat tagasi, kui õigusakt tehti, ei olnud keegi veel kuulnudki papist ühekordselt kasutatavatest neerukaussidest, mis on oluliselt hügieenilisemad ja paremad kui metallist [kausid]. See on lihtsalt üks näide. 

Siin samamoodi me võtame ära lihtsalt dokumenteerimise eesmärgil loodud kohustused. Asutused suudavad teha omavahel ka koostööd, kui vaja.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirja koostamisel, ma ei tea, teil ikka kipuvad näpukad sisse tulema. Ma loodan, et see ei ole samasugune näpukas, nagu oli hasartmängu[maksu] puhul. Siit ma loen, et meil on ikka veel 79 omavalitsust. Minu teada on 1. jaanuarist meil 78 omavalitsust. Mitmest kohast jookseb see siin läbi. Võib-olla tasuks see ära parandada. 

Aitäh! 

Aga ma küsin noorte- ja projektlaagri toitlustamise kohta. Siin on viidatud sellele, et [muudatusega] lihtsustub tegevuslubade taotlemine. Küsimus on selles, kas teil on ülevaadet, kui palju uusi tegevuslubasid [eelmisel] või üle-eelmisel aastal taotleti. See halduskoormus [tundub olevat] nii suur, et neid nõudeid ei ole suudetud täita.

Ma ei ole täpselt seda numbrit uurinud. Aga kui te mõtlete, kui palju on lastele suvel kuni viiepäevaseid laagreid, [teades, et] iga laagri jaoks on vaja esitada detailne menüü, siis see on laagrikorraldajale päris suur koormus. Mida siis Terviseamet [peab] tegema, kui suvel on mitusada laagrit üle Eesti? Kas ta peab minema kohale ja kontrollima? Siin tuleb mõelda, mis see eesmärk on. Ei kao ära see nõue, et toit peab olema tervislik ning toit peab olema piisav ja küllaldane. See jääb alles. Olemas on ka piisavad abimaterjalid, et tervislikku toitu pakkuda. 

Ja ma arvan, et tegelikult tänapäeval inimesed vähemalt teavad, mis on tervislik toit. Paljud meist ei järgi seda [põhimõtet], aga vähemalt [oleme me teadlikud]. Ehk seda saab alati pakkuda. Kolmepäevane laager ei mõjuta ka näiteks noore või lapse toitumisharjumusi nii palju, kui näiteks kool või lasteaed seda teeb. Selles mõttes ei ole oluline, et kõik oleks grammi pealt täpselt nii, nagu näiteks koolitoidus või lasteaiatoidus.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mainisite, et see seadus reguleerib kuidagi ka Tervise Arengu Instituudi tegevust. Kui ma kuulsin õigesti, siis Tervise Arengu Instituut teeb tervisesoovitusi. Te mainisite praegu tervislikku toitu ning noorte ja laste toitlustamist laagrites ja lasteasutuses. Me teame, et USA-s on tervisliku toidu põhimõtteid ja soovitusi nüüdsest kardinaalselt muudetud. Selle järgi on tervislik toit päris toit ehk liha, pärispiim, munad, või. Töödeldud ja kunstlik toit, näiteks vähenenud rasvasisaldusega tooted, kuhu on seetõttu lisatud rohkem suhkruid ja lisaaineid, on nüüd tervisliku toidu nimekirjast eemaldatud ja palju muud ka. Kas Tervise Arengu Instituut plaanib selles osas midagi ette võtta ja seniseid soovitusi muuta? See võib olla natukene laiem küsimus, aga kuna te väga palju selliseid märksõnu kasutasite, siis ma mõtlesin, et ma küsin selle kohta.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, see seadus ei reguleeri Tervise Arengu Instituudi tegevust, vaid viitab Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitustele. Eesti toitumissoovitused põhinevad teaduslikul konsensusel, need on läbi räägitud väga paljude osapooltega, muu hulgas on antud soovitus ka suhkrute ja rasvade, eriti töödeldud rasvade hulga [vähendamiseks]. 

Mis puutub USA toitumissoovitustesse, kui sinna sisse vaadata, siis need on väga sarnased Eesti toitumissoovitustega. Seal ei ole väga suuri erinevusi. Ma mõtlen just uusi toitumissoovitusi. Seal on tegelikult mõned nüansid, mida ma ei hakka siin käsitlema, sest teema ei ole päris see, aga nende uute soovituste puhul, mis on antud, on seal, ma ütlen, lihtsalt sõnastust kohati muudetud, aga sisu poolest on toitumissoovitused ikkagi väga sarnased.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu arust te tõite väga hea näite, mis puudutas arstikabinetis süljekaussi – korduvkasutust või ühekordset kasutust leidvad kausid. Minu arust on selle asja juures ka nii-öelda ideoloogiline eriarvamus. Ma arvan, et vähemalt pool saali siin leiab, et ühekordsed kausid on kindlasti mõistlikud, nii nagu te ise kiitsite ja väga positiivselt selles osas ka ennast väljendasite. Aga nüüd teine pool: ma saan aru, et Reform ja Eesti 200 väga ühekordsetesse nõudesse positiivset suhtumist siiamaani ju väljendanud ei ole. Kas midagi on teie retoorikas muutunud või on teil väga spetsiifiline lähenemine asjale?

No see [küsimus] vist ei käi päris selle eelnõu kohta, aga mis ideoloogiasse puutub, siis Reformierakond ja Eesti 200 lähtuvad teadusest, mitte ideoloogiast. Ja mis puudutab ühekordselt kasutatavaid materjale, siis on kohti, kus seda on ka teadlased soovitanud, näiteks sellesama neerukausi kui nakkusohtliku [eseme] puhul. Teadlased on ka öelnud, et loodusele on väga koormav, kui me kasutame ühekordseid tooteid mis iganes olukorras, kus neid võiks kasutada mitmekordselt. Tegelikult on ka tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas mindud üle niinimetatud rohelisele mõtteviisile. See tähendab seda, et tehakse vahet, kus [peab] ja kus ei [pea] kasutama ühekordseid materjale. Kui me räägime ideoloogiast, siis võib-olla tõesti minnakse äärmusesse, aga kui teadus toetab teatud mõtteviisi, siis see ei ole veel tingimata ideoloogia. Teadus ei lähtu kunagi ideoloogiatest, see on sõltumatu. Nendele kahele [põhimõttele], ma tean, nii Eesti 200 kui ka Reformierakond toetuvad. Ja siin on teisigi erakondi ja saadikuid, ka opositsioonis, kes hindavad just seda aspekti.

Minister on heas vormis, aga tõesti [küsimusi] jätkub. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakka küsima rohesüljetopside kohta. Aga [eesmärk] on nüüd bürokraatia vähendamine. Kas ma saan [õigesti] aru, et see sigitis on selle seltskonna oma, kes peaministri juures vaatab, et rookida välja igasugust mõttetut bürokraatiat? 

Aga konkreetne küsimus. Siin muudetakse turismiseadust ja siin on teil ainult üks ettepanek § 30 lõike 2 punkt 2 tunnistada kehtetuks, et Terviseamet ei peaks enam kontrollima majutusteenuse osutamist. Aga Politsei- ja Piirivalveamet peab seda [jätkuvalt] tegema. Kas te oskate mulle öelda, miks Terviseamet ei pea seda kontrollima, aga PPA jätkuvalt peab? Ja noh, seal on veel asju.

Aitäh! Jah, te ilmselt mõtlesite ettevõtjate nõukoda, kes siiski ei sigita midagi, vaid arutab ja teeb väga häid ettepanekuid. Osa neist ettepanekutest pärineb neilt ja osa pärineb meie oma allasutustelt, näiteks Terviseametilt. Ma arvan, et see on olnud väga konstruktiivne arutelu. Me ei ole arvesse võtnud kõiki ettepanekuid. Kui ettevõtjate nõukojalt tulid ettepanekud, siis mõned olid meil juba töös ja mõned olid juba tehtud, lihtsalt inimesed ei olnud nendest teadlikud. Aga mina olen küll väga rahul selle nõukoja tööga, kuna nad on päriselt andnud praktilisi, rakenduslikke soovitusi. 

Mis puutub turismiseadusesse, siis Terviseamet ei pea tõesti enam kontrollima, kas linad on hotellis puhtad või, ma ei tea, kas tolmuimejaga on üle käidud. Nad ei pea kohale minema, et näha, kas akende suurus vastab nõuetele. Esiteks on klientidel komme hääletada jalgadega ning iga konkurentsis püsida sooviv turismiettevõtja soovib pakkuda head kogemust. Mustad linad kindlasti seda ei paku. See on ühelt poolt. 

Ja teisalt, nagu ma juba enne mainisin, on see, mida Terviseamet on siiani pidanud kontrollima ja mis on ka põhjendatud, kas või seesama akende suurus, kontrollitav ehitusloa või kasutusloa taotlemise või ehitusteatise dokumentidest. Võib-olla siin isegi ei pea Terviseamet tingimata kontrollima, sest ehitustel on universaalsed nõuded. 

Mida Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, ma tõesti täpselt ei tea. Ma arvan, et selle küsimuse, miks nemad jätkavad majutusasutuste kontrollimist, peab esitama ühele teisele ministrile.

Anti Poolamets, palun! 

Küsin mürakaartide kohta, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse puhul muutmisel. Meil on nüüd olukord, kus tuleb ka maakohtadesse erakordselt suuri tehnoobjekte ehk 300 meetri kõrgusi torne, millele pannakse võimsat müra tekitavaid seadmeid külge. Ma tean näiteks mõnda juhtumit, kus nad asuvad lasteaedadest mõne kilomeetri kaugusel, võib-olla poolteist kuni kaks kilomeetrit kaugemal. Ehk mure on selles, et müra uurimise kvaliteet ei [tohiks] langeda. Kommenteerige, et kui nüüd Terviseamet jääb kõrvale, siis kuidas me tagame selle, et 1000 teletorni, hiiglaslike tehnorajatiste kerkimise juures kontroll [ei] hakkaks ära kaduma?

Aitäh! Esiteks ma ütlesin, et nõuded jäävad endiseks, need ei muutu, ja needsamad dokumendid esitatakse Kliimaministeeriumile. Siin need nõuded jäävad kõik samaks. Meie kaotame ära lihtsalt selle, et sama dokumenti esitatakse kahte kohta. Loomulikult peab kohalik omavalitsus ise vastutama selle eest, et kõik tervisekaitse nõuded oleksid täidetud ja et ehitusobjektide puhul oleks arvestatud ka teiste asutustega, nagu te tõite näiteks lasteasutused. Siinkohal ma ikkagi viitaksin teaduslikule konsensusele, et tuulikud ei põhjusta sobival kaugusel niisugust müra, mis kahjustaks inimeste tervist. Siin palun ärme lähtume ideoloogiast, vaid lähtume ikka teadusest.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Ma jätkan samal teemal. Tõepoolest, taastuvenergeetika- ja tuule[energeetika]tööstus tekitab inimestel peades probleeme. Just selle pärast, et planeeringumenetluse käigus hinnatakse mõjusid ja siis, kui tuulepark on valmis, jätkub menetlemine objektipõhiselt, ühe pargi põhiselt, aga kumulatiivset mõju ju tegelikult ei hinnata. Justkui otseselt ei ole kellelgi ka kohustust hinnata, sellepärast et planeeringu käigus on mõju hinnatud. Ja kui hinnatakse juhtumipõhiselt, siis võetakse jälle see üks juhtum aluseks ja hinnatakse tegelikult seda ühte juhtumit. Aga äkki ikkagi peaks astuma sammu edasi ja vaatama tuule[energeetika]tööstust selliselt, et iga pargiga kaasneb kompleksloa menetlus ja loa omanik on kohustatud mingisuguse intervalliga neid uuringuid läbi viima. Täna me oleme tegelikult olukorras, kus omavalitsusel valmib mingi järgmine avalik uuring ja küsitakse seisukohta. Aga mis seisukohta sa seal siis esitad? 

Ma olen tähele pannud, et kui me tahame midagi edasi lükata või tagasi lükata, siis me alati nõuame uuringuid. Mina teeks ettepaneku sellisel juhul, kui me soovime midagi edasi või tagasi lükata, hinnata näiteks seda, et kui ma võtan selle pudeli siin, kas siis raskusjõud ikka mõjub. Hindame midagi, mis on juba ammu teada, sadu aastaid teada, kümneid aastaid teada. Kui uuringud on kuskil mujal tehtud, näiteks Newton [uuris] raskusjõudu, siis kas see siin ka mõjub või täna ei mõju? Äkki täna ei mõju, äkki on midagi muutunud vahepeal? Füüsika, keemia ja bioloogia reeglid on muutumatud ja need ei kao mitte kuhugi. 

Kui on tehtud uuringuid üle maailma väga suurtel kohortidel – kohort on hulk inimesi, kelle peal on uuringud tehtud – või suurtel pindaladel ja on saadud igal pool sarnased tulemused … Selle eelduseks on loomulikult, et need uuringud on sarnase kvaliteediga. Kui me kvaliteeti muudame, siis me võime saada tõesti teised uuringu[tulemused], või kui me näiteks hindame teistmoodi või kasutame teisi skaalasid. Kui on olemas standardiseeritud skaalad ja meetodid, mida teadus kasutab, siis ei ole tegelikult põhjendatud selliste uuringute tegemine, mille puhul on tulemused ette teada ja mida on maailmas väga palju korratud. Näiteks kui Soome inimestel tekivad või ei teki mingid kõrvaltoimed, siis miks me arvame, et Eesti inimeste bioloogia on kuidagi teistsugune? Kui on, siis mis see põhjus võiks olla? Kas me saame seda põhjust mõjutada? 

Uuringute tegemine peab ka olema põhjendatud. Ka tervishoius, igal pool peab olema selleks põhjendus. Ja usaldus teadlaste vastu võiks ka säilida. Ehk kui teadlasi on koolitatud aastakümneid mingis valdkonnas, siis mina küll usaldan neid, sest mul ei ole põhjust mitte usaldada, kas või sedasama Newtonit, kes küll teadis füüsikast võib-olla palju vähem kui mina ja teie siin, aga ta leidis ühe väga-väga põhilise reegli, et esemed kukuvad alati alla. Vähemalt maapinna lähedal on väga vähe olukordi, kus esemed ei kuku alla, vaid hakkavad teistmoodi liikuma. (Saalist öeldakse midagi.) Relatiivsus ka veel, jah.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kohalike omavalitsuste teema jätkuks [ütlen, et] KOV-idelt võetakse nagu otsustusõigus ära, mis ühelt küljelt muidugi vähendab bürokraatiat, mis on väga hea, aga vastutus jääb ikka KOV-idele. Või kuidas selle vastutusega on, kui midagi viltu läheb? 

Aitäh! No vastutus jääb ikka ja kohustused jäävad ka, aga lihtsalt need kohustused ei ole dubleeritud. See on võib-olla kõige lühem vastus. Kohalik omavalitsus ei pea nägema tohutu paberimajandusega vaeva, esitama samu dokumente ühte kohta, teise kohta ja kolmandasse kohta. Ja eriti veel, kui me räägime Terviseametist, kellel teatud olukordades ei ole isegi jõudu midagi teha – juriidilist jõudu – ega ekspertiisi, et mingeid probleeme [lahendada].

Priit Sibul, palun! 

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Riigikogu keskkonnakomisjonis on üks atmosfääriõhu seaduse muutmise eelnõu endiselt [menetluses]. Selle [lugemine] katkestati ja see ootab teise lugemise [jätkamist]. Kas ja kuidas teie teada need omavahel kokku lähevad? Siin eelnõus on kirjas, et KOV ei pea [dokumente] Terviseametile esitama ja kõik nõuded jäävad alles? Õiguskantsler pöördus omal ajal selle mürateemaga meie poole. Kas need muudatused on kooskõlas ka õiguskantsleri viidetega ja selle teise menetletava eelnõuga? Teist poolt on see muidugi parlamendi töö, aga kas ja kuivõrd teie olete teadlik selle muudatuse tegemisel, et üks muudatus on Riigikogus menetluses?

Ma juhin tähelepanu jälle sellele, et me ei muuda nende nõuete sisu. Sisu jääb endiselt tervisest lähtuvaks, eks ole, ja muudest aspektidest veel lähtuvaks. Me muudame ainult seda, kuidas infot esitatakse, ja et seda infot ei esitata dubleerivalt. Tervisenõuded jäävad samaks, või tähendab, kas just samaks, aga nad jäävad tervisest lähtuvaks.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mind teeb küll väga murelikuks teie ettekanne. Te rääkisite Newtonist. Võib-olla Newtoni ajal ei olnud müra tervisele kahjulik, kuna müra ei olnud nii palju, aga tänapäeval on, ma arvan, teaduslik konsensus selles, et müra kahjustab inimese tervist. 

Nüüd te toote välja, et mürakaarte ja müra vähendamise tegevuskava hakatakse esitama Kliimaministeeriumile. Varsti te ütlete, et bürokraatia vähendamise huvides me hakkame Kliimaministeeriumis inimesi ravima. See ei ole teie valitsuse puhul üldse välistatud. Kas ei käinud ikkagi läbi mõte, et vähendame bürokraatiat ja jätame alles ainult selle [nõude], et need kaardid esitatakse Terviseametile ja ei esitata Kliimaministeeriumile, sest müra ikkagi ohustab eelkõige inimese tervist, mitte niivõrd kliimat?

Aitäh! Kliimaministeerium tegeleb ehitistega ja see [menetlus] on, nagu ma juba korduvalt olen öelnud, dubleeriv olnud. Me ei ütle seda, et me hakkame [esmakordselt] mürakaarte esitama Kliimaministeeriumile. Praeguses olukorras on vaja esitada need nii Terviseametile kui ka Kliimaministeeriumile. Selliseid füüsikalisi parameetreid oskab igaüks lugeda, seal ei ole küsimust. Ka inimene, kes on ehitaja, ei pea kaasama arsti selleks, et ehitada mingisugune maja või mingi muu ehitis tervisenõuetest lähtuvalt. [Ehitaja saab] lugeda tervisenõuded läbi – nagu ma enne mainisin, on näiteks akende suurus üks tervisenõue, samuti õhuniiskuse ja õhutemperatuuri [tase] ning ventilatsioonisüsteemide [olemasolu]. [Ehitised] peavad vastama tervisenõuetele, aga see ei tähenda seda, et Sotsiaalministeerium hakkab neid ehitama. See on ühelt poolt. 

Kui me räägime 18. sajandist, millal elas Newton ja avastas raskusjõu – relatiivsusteooria oli Einsteinilt 20. sajandil, eks ole –, siis oli ka müra olemas. See tõepoolest ei olnud võib-olla nii valdav, aga see kahjustas inimeste tervist samamoodi. Tol ajal inimesed lihtsalt ei teadnud seda ja seda ka ei uuritud. Teadus oli hoopis teisel tasemel. Tänaseks me teame väga palju. Ja tänaseks, nagu ma enne mainisin, teavad ka siin saalis olevad inimesed ja isegi lapsed, kes ei ole siin saalis, mis on tervislik, mis ei ole tervislik ja nii edasi. Meie teadmised on tänapäeval palju suuremad ja selle pärast ma arvan küll, et ei ole vaja samu dokumente kahte kohta esitada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Laskume natuke Einsteini ja Newtoni kõrguselt alla maisele Eestimaale. Võtame nüüd rahvatervishoiu seaduse § 22. Loen pealkirja ette. "Nõuded toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule tervishoiu- ja haridusasutuses, noorte püsi- ja projektlaagris, kinnipidamisasutuses ning sotsiaalteenuse osutamisel". Teie tark ettepanek Newtoni laadis on jätta välja noorte püsi- ja projektlaagrid, aga vanglates, haiglates, koolides ja lasteaedades tuleb jätkata kontrolli, mis toitu mis kvaliteediga pakutakse. Miks selline eelistamine? Vanglaid eelistatakse, aga noortelaagreid ei ole vaja enam [kontrollida]? Nagu te rääkisite, enam ei pea kontrollima, kas linad on räpased või ei ole ja kui suured aknad on.

Aitäh! Ma tegelikult seda enne ka mainisin, et sellel on päris mitu põhjust. Kõige põhilisem põhjus on see, et kui me võrdleme [laagreid] näiteks vangla või haiglaga, siis [viimastes] ei ole inimesel väga palju vabadust välja liikuda. Inimene on seal sageli pikka aega. Haiglas veel lisandub terviseaspekt ehk teatud haiguste puhul peabki menüü olema erinev, mistõttu on need nõuded erinevad. 

Kui me räägime koolist ja lasteaiast, siis koolis ja lasteaias kujundatakse muu hulgas laste toitumisharjumusi. Kõige tähtsam kujundaja on loomulikult perekond, aga kuna laps veedab umbes kolmandiku ja teinekord lausa pool päeva koolis või lasteaias, siis see keskkond on oluliselt mõjusam kui näiteks kolm päeva mõnes talus ratsalaagris. 

Mõte ongi selles, et kuni pakutakse üldiselt tervislikku toitu, mis vastab Terviseameti ja [tervise]instituudi soovitustele, tervislikus koguses ja enam-vähem tervislikus toiduainete vahekorras, siis see on piisav. Ei pea hakkama enne igat väikest laagrit tegema väga suuri arvutusi, ma ei tea, mikroelementide osas, rasva-, valgusisalduse osas ja nii edasi. See on päris suur arvutus. See teeb ka ettevõtjate elu lihtsamaks.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh! No ma ei ole kindel, mis sajandi leiutis see infomüra on, aga igal juhul on see üks müraliikidest. See on suur probleem ja sellega tegelemine on väga vajalik. Ma ei ole päris kindel, et see eelnõu infomüra meil vähendab, võib-olla tekitab juurde, aga elame ja saame teada. 

Ma tulen ikkagi oma küsimusega tagasi tuule[energeetika]tööstuse juurde, sest ma julgen küll väita, et vähemalt omavalitsuste poolt vaadatuna on see täna üks suurimaid murekohti nii planeerimismenetluses kui ka siis, kui mingi tuulepark on valminud. Õigusruum peaks looma selgust ja kindlustunnet nii arendajale kui ka omavalitsusele ja piirkonna elanikule. Juhtumipõhine lähenemine pigem tekitab selles valdkonnas juurde esoteerikat, mitte kindlustunnet. Miks ei taha tänane valitsus ikkagi minna seda teed, et kui on tuule[pargi asukoht] paika pandud, siis pannakse sellele arendajale ka kohustus teatud regulaarsusega mõõtmisi läbi viia ja esitada nende [tulemused], nagu see on teistes tööstusvaldkondades täiesti tavapärane?

Ma toon kohe ühe väga praktilise aspekti. Tegelikult on sellised uuringud päris kallid. Kas kohalikud omavalitsused ja elektritarbijad soovivad need uuringud kinni maksta, kui need ei ole tegelikult põhjendatud? Me ikkagi vaatame, mis on otstarbekas ja mida on vaja, ning me ei taha inimestele, ettevõtetele ja KOV-idele lisada ülearuseid nõudmisi, mis ei ole põhjendatud. 

Ma tõin enne selle Newtoni näite. See oligi just selleks, et illustreerida, et teatud asjad on meil juba läbi uuritud ja nende põhjal on loodud kindlad nõuded. Me oleme näiteks öelnud, et sellise ja sellise parameetriga tuulikutel, mis ei põhjusta mitte infomüra, vaid põhjustavad reaalset müra, mida mõõdetakse detsibellides erinevalt infomürast … Kui on uuringud tehtud ja me teame, kuidas heli levib, mis on takistused, mis summutab heli ja mis kiirendab heli – põhikooli füüsikast me juba teame seda, eks ju –, siis ei ole tegelikult otstarbekas hakata neid klassikalisi füüsikapõhimõtteid uuringutega üle kordama. Kui on mingi erisus ja toimub midagi erakordset, siis loomulikult reageeritakse. Seda keegi üldse ei eitagi. Aga me ei hakka kordama ega nõudma neid asju [tõestamaks seda], mida me niigi teame. See tõstaks lihtsalt hinda ja aeglustaks protsesse.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma küsiks veel järelevalve kohta, kuna, nagu te ütlesite, KOV-id jäävad ikkagi vastutajaks. Me loeme välja seaduseelnõust, et kohalikud omavalitsused ei pea enam saatma müra vähendamise tegevuskavasid ja mürakaarte ametile lihtsalt teadmiseks, amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus. Mismoodi see järelevalve käib? Kas nad tulevad ja tutvuvad dokumentidega või käivad ka kohapeal ja vaatavad, mis tegelikult on?

Aitäh! Kordan lihtsalt igaks juhuks üle, et mürakaardid [peavad olemas olema] ja need esitatakse Kliimaministeeriumile. Eesmärk on [lõpetada nende] topeltesitamine. 

Kuidas käib järelevalve, see sõltub olukorrast. Kui on võimalik, siis loomulikult võiks see olla dokumendipõhine, aga kui on vaja, siis tuleb kindlasti teha kohapeal mõõtmisi. Terviseamet on seda kõike teinud ka. Järelevalvemenetluse käigus otsustatakse, milliseid järelevalveviise kasutatakse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ei vastanud praegu, millal võib tekkida vajadus järelevalve teostamiseks. Kes selle algatab? Kas kodanik võib pöörduda [asutuse poole] järelevalve alustamiseks ja siis minnakse kaarte vaatama? Praegu, kui kaardid esitatakse, on Terviseametil vähemalt ülevaade olemas. Tal ei ole küll kohustust need läbi vaadata, aga tal on paberid olemas. 

Minul tekib küsimus, milliseks see Terviseameti funktsioon lõpuks ikkagi jääb. Talle enam neid mürakaarte ei [saadeta], majutusasutustes kohapeal ta enam ei pea käima ega [kontrollima] seal puhtust ja nõuete [järgimist]. Samas muudetakse Terviseameti põhimäärust ja võetakse talt need põhiülesanded ära, kuigi veeseadusest ja sotsiaalministri määrusest tuleneb tal kohustus tagada joogivee kvaliteet ja kontrollida nõuete [järgmist]. Ühelt poolt me võtame kohustusi ära, aga teistpidi jääb talle ikkagi näiteks joogivee kvaliteedi kontroll. Mis hetkest siis Terviseamet läheb majutusasutusse seda kontrollima?

Joogivett siis? (Saalist vastatakse.) Okei, aitäh! Ma nüüd vastan [küsimuse] esimesele poolele, et kes menetluse algatab või kes pöördub selleks. Pöörduda võib loomulikult iga inimene, kui on mure mingisuguse asutuse või piirkonna pärast, kas joogivee puhtuse või millegi muu pärast. Iga inimene võib pöörduda Terviseameti poole ja oma murest rääkida. See ongi tavapärane. Kui Terviseamet olukorraga tutvub, algatab ta vajaduse korral menetluse. See on vastus sellele küsimusele.  

Mis puutub Terviseameti funktsioonidesse, siis ma kordan üle, et tervist puudutavad nõuded oma sisult ei muutu, aga muutub see, kuidas dokumente tuleb esitada, kellele ja kuhu, ja ka see, kuidas nendega edasi tegeldakse. Me kaotame ära dubleerivad asjad. Kui see on kuskil juba üle kontrollitud ja see kontroll on adekvaatne, siis Terviseamet ei pea seda tööd üle tegema.

Nüüd küsimus joogivee kohta. Me teame ju kõik, mis juhtus Tartus ja mis juhtus Kuressaares. Joogivee [halvast] kvaliteedist tingitult jäid väga paljud inimesed haigeks. See on nüüd koht, kus Terviseameti olemasolevates spetsiifilistes laborites seda vett analüüsida ja tuvastada, mis on haigestumise põhjus. Siin on väga selge seos tervisega ja siin on väga selge seos bakterioloogia ja mikrobioloogiaga. [Haigustekitajaid] ei ole võimalik tuvastada ettevõtjal endal. Selleks on vaja erioskusi ja erilaboreid. 

Nendes valdkondades, kus on reaalne tervisemõju, selline, mida teised ametkonnad nagunii ei kontrolli, tegeleb Terviseamet. Nendes valdkondades, kus on tegemist üldpõhimõtetega, üldiste nõuetega, mida saab igaüks kontrollida, näiteks mõõta akna läbimõõtu või vaadata, kas linad on määrdunud, saavad teised asutused või inimesed ise kontrollida.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te võib-olla mainisite seda – ma siia jalutades või kabinetis olles ei kuulnud seda –, aga mul on [järgmine] küsimus. Te viitasite Tartu ja Kuressaare veeprobleemile, millest väga paljud inimesed jäid haigeks. Kui me räägime seaduseelnõu ideest, siis bürokraatia vähendamine on kindlasti tervitatav. Aga ma küsiksin just sellest vaatest, et väga sageli, kui me vähendame bürokraatiat või tõmbame midagi kokku, annab see löögi nende ametite [esindustele] just väiksemates piirkondades, väiksemates maakonnakeskustes. Mul on küsimus, et kui [eelnimetatut] on plaanis teha, siis kas on ohus ka mingisugused töökohad just kaugemates piirkondades. Ja kui see nii on, siis võib-olla on võimalik ikkagi pigem suuremates keskustes kokku tõmmata ja just maakonnakeskustes, kus see igapäevane abi on ülioluline, jätta [amet] kindlasti alles, kuigi võib-olla mingi roll kaoks ära?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleks vastupidi, et just väiksematel ettevõtjatel on [varsti] palju lihtsam, sest neil on vähem tööd vaja teha, neil on vähem kohti, kuhu esitada samu dokumente. Pigem saab ettevõtja või töötaja seda aega kulutada millegi muu või kellegi muu peale. Selline igapäevane tugi ja abi on loomulikult alati olemas nii Terviseameti poolt kui ka muude ametite poolt, kus vastavaid probleeme lahendatakse. See ei muutu. Muutub ainult see, et kaotatakse ära dubleerivad nõuded, mida kuhugi [tuleb] esitatada, et ei peaks ka teise kohta esitama. Näiteks ei ole vaja ehitusteatise taotlemise protsessis alustada sellest, et saada Terviseameti kooskõlastust. Terviseamet saab kooskõlastuse anda dokumendipõhiselt juba siis, kui kõik dokumendid on esitatud ja protsess käib. See kiirendab menetlust.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite endale vastu. Te alles ütlesite, et teate, et seadused ei muutu ja Newtoni [seadus] jääb, samas tõdesite, et Newtoni ajal ei teatud nii palju ega teatud ka müra kahjulikkusest. Ma arvan, et ka tänapäeval me lõpuni ei tea müra kahjulikkusest. Nüüd te räägite ka, et see on dubleeriv ülesanne, kui peab esitama mürakaarte Terviseametile ja Kliimaministeeriumile. Minu meelest on need täiesti erinevad ametid, erinevate funktsioonidega ametid. Seal ei ole dubleerimist. Kliimaministeerium ei tegele tervishoiu ega inimeste ravimisega. Aga minu küsimus on, kuidas siis Terviseamet üldse pärast seda tegeleb müra mõjuga, mürakaartide jälgimisega, müra vähendamise tegevuskavaga. Milliseks see Terviseameti ülesanne pärast seda jääb?

Aitäh! Ma saan aru, et Riigikogu üks ülesandeid on seaduste muutmine ja vastuvõtmine. Ma loodan, et lugupeetud Riigikogu liige ei soovi Newtoni seadusi muutma hakata, eks ju. (Saalist vastatakse.) Ma olengi väärikas ja ma ootan seda ka oma kolleegidelt. Kui alustatakse sellise jutuga, siis ma vastan sellele. Mulle samamoodi ei sobi, kui mind alandatakse. 

Ühesõnaga, kuhu ma tahan jõuda, on see, et nagu ma olen öelnud, me tegeleme üldiste parameetritega ja esitame täpselt samu andmeid kahte eri asutusse. Ütleme niimoodi, et müra parameetrite lugemine, seadmete parameetrite lugemine, mürakaartide vaatamine ei vaja niivõrd kõrget ekspertiisi tervisevaldkonnas, kui seda pakub Terviseamet. Me säästame seda ressurssi nende valdkondade ja nende teemade jaoks, kus on ekspertiisi oluliselt rohkem vaja. 

Kuidas siis Terviseamet tegutseb? Ka seda ma juba mainisin. Kui on mure ja kui on põhjendatud kahtlus, et kusagil on müra ebaproportsionaalselt suur ja see on tervist kahjustav – tänaseks on need parameetrid teada, ajalooliselt üle saja aasta [on need teada olnud] –, siis seda Terviseamet menetleb, jälgib, vaatab, kuidas saaks [kahjulikke] tegureid kõrvaldada, ja vajaduse korral teeb ettekirjutusi.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Väga hea, et te vastasite selle kohta, mis puudutab ettevõtja vaadet. Aga ma küsiksin konkreetselt, kas selle seadusega [kaasneb] mingi oht, et just väiksemates maakonnakeskustes toimub teatud konsolideerimine, teatud kokkutõmbamine Terviseameti ametkonnas. Me saame aru, kui seda on vaja teha, aga me palume siin igal juhul Terviseameti väiksemaid maakonnakeskuste rakukesi säästa ja anda nendele teisi ülesandeid just suuremate maakondade arvelt.

Aitäh! Ei, Terviseameti tööd selle seadusega kokku ei tõmmata. Vastupidi, Terviseameti töötajatele jääb rohkem aega ja jõudu, et nõustada väiksema piirkonna inimesi ja ettevõtjaid.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, on meil suurepärane võimalus kuulata [kokkuvõtet] arutelust juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid. Selle ettekande teeb meie hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Mihkel Lees. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu 8. detsembril möödunud aastal. Kuulati ministrit, kuulati Sotsiaalministeeriumi ametnikku. Võin teile kinnitada, et räägiti täpselt sama juttu, mida räägiti täna siin suures saalis. Ministri jutt ei erinenud. Erinevalt suurest saalist sotsiaalkomisjonis antud eelnõu puhul kaugeltki sedavõrd huvitavat diskussiooni ei tekitanud. Uuriti vaid selle kohta, et kui nüüd üldapteegi tegevusloa omaja erandkorras massiüritustel ravimite müügi luba taotleda ei saa, siis kuidas see võib mõjutada riigi toimimist kriisides, näiteks sõjaolukorras. Sarnaselt ka täna kuuldud vastusele minister selgitas, et kindlasti kriisiolukordades ravimite kättesaadavust antud eelnõu kuidagi ei halvenda. 

Sellega laias plaanis arutelu sotsiaalkomisjonis ka piirdus ning tehti järgmised konsensuslikud otsused: esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda; teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja; ja kolmandaks, ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan neid Riigikogu liikmeid, kes andsid vihjeid selle kohta, kuhu on mõni näpukas sisse juhtunud. Katsume need näpukad edasise menetluse jooksul kenasti ära parandada. Kui on veel mõtteid, andke teada. Aitäh!

Suur tänu! Hetkel lisamõtteid ei ole ja küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 761 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. jaanuar kell 17.15.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu 764 esimene lugemine. Ja taas kord on ettekandjaks hea kolleeg, sotsiaalminister Karmen Joller.

Tere, hea istungi juhataja! Head kolleegid Riigikogust! Head Eesti inimesed! Teen jälle lühikese kokkuvõtte. Tegemist on seadusega, mis loob õigusliku aluse selleks, et ka ultraharvikhaiguste ravimeid saaks Tervisekassa erandkorras kiiremini rahastada. Lisaks on eesmärk jällegi vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, et menetlused oleksid lihtsamad ja õigusselgemad nii patsientide, arstide kui ka Tervisekassa jaoks. Eesmärk on muuta ka apteegis valmistatavad ehk ekstemporaalsed ravimid patsientidele taskukohasemaks, saades Tervisekassalt hüvitist, kui selleks on vajadust. Lisaks on eesmärk on korrastada välisravi ehk välismaal tehtavat ravi ja ühtlustada riigisisese rahastamise põhimõtteid, et teha otsuseid kiiremini ja objektiivsemalt. 

Ma lihtsalt täpsustan mõnda mõistet. Ultraharvikhaigused on sellised haigused, mida esineb veel harvemini kui harvikhaigusi, kui hästi lihtsalt öelda. Näiteks võib mõnda ultraharvikhaigusega inimest olla Eestis ainult üks või kaks. See tähendab seda, et ravi, mis on nende haiguste jaoks olemas, on sageli uudne, enamasti kallis ja ei ole inimestele hästi ega lihtsasti kättesaadav. Eesmärk on vähendada eelkõige bürokraatiat nende ravimite maaletoomisel. 

Lisaks, teine termin: ekstemporaalsed ravimid. Extempore on ladinakeelne termin, millega tähistatakse selliseid ravimeid, mille puhul arst kirjutab klassikalise vana retsepti – sealt tulebki sõna retsept –, et nii mitu milligrammi [üht ainet], nii mitu milligrammi teist ning segada need kokku näiteks pulbriks või lahuseks või milleks iganes. Ta annab konkreetse retsepti ja selle retseptiga minnakse apteeki. Apteeker võtab retsepti ja teeb ravimi valmis. Tänapäeval me kasutame enamasti ravimeid, mis on juba kusagil mujal valmis toodetud ja pakendatud, aga endiselt on näiteks mõned nohuravimid või ka nahalahused, mille puhul arstid kirjutavad eraldi toimeained paberile, need pannakse kokku ja patsient saab ravimi, mis on kokku segatud apteegis. 

Kolmas on välisravi. Välisravi on selline ravi, mida osutatakse välismaal. 

Muudatused puudutavad eelkõige just neid patsiente, kellel on ultraharvikhaigused, ja loomulikult nende lähedasi, Tervisekassat, apteeke, arste, kes kirjutavad ja vormistavad ekstemporaalsete [ravimite] retsepte, välisravi taotlejaid ja loomulikult Ravimiametit. 

Kui nüüd rääkida ultraharvik[haiguste] ravimitest, siis nagu ma enne mainisin, on need raskesti kättesaadavad, sageli ka sellepärast, et Eesti on niivõrd väike, et ravimitootjal ei ole suurt huvi [siia] turule tulla. Me oleme loonud võimaluse, et Ravimiamet saab ise algatada menetluse, et ravim tuleks turule. Mõte ongi selles, et me mitte kuidagi ei mõjuta ravimiohutuse ja efektiivsuse hindamist, see jääb samaks. Enamasti on nad juba kuskil Euroopa Liidus ja mujal riikides hinnatud, ka Euroopa Ravimiametis. Aga me muudame [leebemaks] bürokraatia poolt, just seda, et menetlusaeg oleks lühem ja vajaduse korral jõuaks ravim kiiresti abivajajani. Kindlasti tuleb arvestada kuludega [ehk mõelda], kas me saame väikese riigina ikkagi sellise kuluga ravimit endale lubada. Üheks eeltingimuseks on tõestatud efektiivsus vastava haiguse korral. 

Nüüd, kui me räägime apteegis valmistatavatest ravimitest, siis mõte ongi selles, et kuna väga paljud ravimid on standardsed … Näiteks on olemas tsinkloksuti. See on selline lahus, mille kohta mina õppisin juba ülikooli ajal. See sisaldab tsinki ja veel mingeid aineid ja seda määritakse nahale sügeluse leevendamiseks. Ta ei aita väga pikalt ja väga palju ning ta ei pruugi olla nii efektiivne kui praegused sügelust leevendavad ravimid, aga on olukordi, kus näiteks teisi [ravimeid] ei saa kasutada või need mingil põhjusel ei ole kättesaadavad või soovitakse anda sellise klassikalise ravimiga jõudu juurde teistele ravimitele. Kuna selline [praktika] on olemas juba aastakümneid, siis luuakse võimalus, et kui see [ravim] on standardite järgi valmistatud, siis tulevikus võib Tervisekassa anda näiteks soodustuse sellele ravimile. See loomulikult parandab ka ohutust [ja annab kindluse, et] kõik käib standardite järgi. 

Järgmine teema on välisravi ehk välismaal osutatud ravi. Seal jällegi menetlusaega lühendatakse. Kui praegu võib eelloa taotluse esitada enne, kui on olemas arstliku konsiiliumi [otsus], siis me palume, et edaspidi raviarstid esitaksid selle taotluse pärast konsiiliumi otsust. Ehk et need oleksid korraga. See tähendab seda, et [ei peaks] menetlema kaks korda, vaid dokumendid [saadetakse] korraga ja menetlus käib siis kiiremini. Ma ütlen ka seda, et oluline on efektiivsus. Sellise ravi rahastamise eelduseks on seni olnud see, et [ravi] õnnestumise tõenäosus on vähemalt 50%. Praegu muudetakse see natukene paindlikumaks. 

Konsiiliumile on nõuded, et konsiilium oleks tugevam: vähemalt kolm eriarsti ja kaks tervishoiuteenuse osutajat peavad kinnitama, et sellele inimesele on just selline ravi vajalik ja seda Eestis osutada ei saa. Siis rahastatakse ravi ka välismaal. See loob jällegi selgemad protseduurireeglid. 

Ja päris viimaseks kaotatakse ära Ravimiameti teavitamise kohustus teatud erilubade menetlemisel ja just sellistel puhkudel, kus neidsamu andmeid on juba korduvalt kogutud ja need on olemas. Ravimiamet saab vajaduse korral neid välja küsida. Vahelt võetakse ära üks etapp, mis aeglustab ravimite või toimeainete jõudmist Eesti turule. 

Lisaks asendatakse haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega. Ühesõnaga, ei ole niimoodi, et mingisuguse asja eelduseks on ainult kindel diagnoos, vaid kirjeldatakse ära, mis põhimõtetel [pannakse] soodusmäär teatud ravimitele. Näiteks võib see olla mõne analüüsi kõrvalekalle või mingisuguse teise ravimi kõrvaltoime. See on tegelikult juba päris pikalt tervishoius kasutusel, aga lihtsalt seda muudetakse selgemaks. Aitäh!

Peeter Ernits, küsimus, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Harvikhaigusi on maailmas päris palju, 7000 või 8000 – või kui palju neid täpsemalt on? –, aga siin on kirjas, et haigekassa meil tegeleb ainult 1%-ga neist ehk 70 harvikhaigusega. Minu küsimus on see, et miks siis ainult nii vähestega [tegeletakse]. Statistikat elementaarselt tundes [võib oletada, et] Eesti populatsioonis peaks ju tunduvalt rohkem harvikhaigusi olema kui 70 ehk 1% maailmas teadaolevatest. Või sõltub see ainult sellest, kes kõvemini häält teeb? 

Aitäh! Ei, see ei sõltu sellest, kes kõvemini häält teeb. Ultraharvikhaigus on selline haigus, mida esineb vähem kui ühel inimesel 50 000 inimese kohta. Kõiki maailmas diagnoositud ultraharvikhaigusi ei pruugi Eesti inimestel üldse esinedagi, sest need on tõesti ülimalt-ülimalt haruldased haigused. Lisaks ei ole olemas kõikidele nendele ka ravimeid ja ravi. Paljudele neist töötatakse ravi välja, aga see ravi ei ole alati tõenduspõhine, mis tähendab seda, et ravi on näiteks väljatöötamise faasis ja alles tehakse katsetusi. Kui inimesel on ülimalt haruldane haigus ja ta saab teada, et mingit [ravi] katsetakse, siis sageli ta tunneb, et tal nagunii ei ole midagi kaotada, ja on valmis ka mitteefektiivse raviga edasi minema. Aga riik ei saa lubada, et me hakkame katsetusi ja mitteefektiivseid ravimeid maksumaksja rahast rahastama. Inimene võib küll [osaleda] uuringus. Siis on uuringu rahastus tavaliselt ravimitootja enda poolt, aga [Tervisekassa poolse hüvitamise] eelduseks on jah see, et [tõendatud efektiivsusega] ravim oleks olemas. 

Miks neid on nii vähe? Sellepärast et neid haigeid, patsiente on väga vähe. Lisaks on väga vähe ravimeid, mis nendel patsientidel päriselt aitaks kas või paremat elukvaliteeti saavutada. Küsimus ei ole selles, kes jaksab rohkem hüüda. Muideks, enamasti seda ravi taotlevad ikkagi arstid, mitte isegi patsiendid. Kui on pandud ülimalt haruldase haiguse diagnoos, siis ravimeetodite soovitused tulevad arstidelt ja lausa konsiiliumilt, nagu ma kirjeldasin.

Kersti Sarapuu, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui minu lapsed väiksed olid, siis arstid väga tihti kirjutasid välja just nimelt neid isevalmistatavaid ravimeid. Apteekides valmistati neid ravimeid, kas salve või pulbreid või siirupeid, mis just [konkreetsete] haiguste puhul sobisid. Aga ma tean ka seda, et neid apteeke on jäänud väga väheks. Paide linnas on [selline] ainult Vee tänava apteek. Ja ma tean ka seda, kui palju neil on muret selle pärast, milliseid investeeringuid teha, sest kui nad niisuguseid ravimeid valmistavad, siis [kehtivad neile] eritingimused, just nimelt apteegi köögile. Kas riigil on olemas mingisugune abi nendele apteekidele ja kui palju on üldse alles jäänud neid apteeke, kes ise niisuguseid rohtusid valmistavad?

Aitäh küsimuse eest! Ka mina oma lapsepõlvest mäletan, et näiteks Tempora ravimeid oli päris palju ja mulle maitsesid kõige rohkem need, mis olid glükoosipulbriga segatud. Ma muidugi ei teadnud toona, et see on glükoos, seda ma sain alles hiljem ülikoolis teada. 

Aga tänapäeval tõesti on neid väga vähe ja neid kasutatakse väga harva. Ma arvan, et ma ise arstina kirjutasin neid välja heal juhul üks kord kuus, võib-olla isegi veel harvemini. 

Seni on nendele apteekidele olnud väga spetsiifilised nõuded, näiteks nõue, et peab olema väga spetsiifiline ruum. Need me oleme lasknud leebemaks, sellepärast et apteegid teevad omavahel koostööd ja on võimalik, et ühes apteegis valmistatakse ravim ja see transporditakse teise apteeki. Sarnane koostöö toimub ka tavaliste ravimite puhul. Näiteks läheb inimene apteeki ja talle öeldakse, et seda ravimit neil praegu ei ole, aga nad homseks tellivad, ja inimene saab sama loogika järgi selle ravimi ikkagi kätte. 

Kättesaadavus on oluline. Kui apteegid suudavad teha omavahel koostööd, et tagada sellise ravimi transport ühest apteegist teise, siis ma arvan, et inimene on võitnud. Apteeke aitabki see, et nad ei pea ülal pidama ruume, kus neid ravimeid valmistatakse väga-väga harva, et [nad ei pea leidma] spetsiifilist ruumi väga harva kasutatava teenuse jaoks. Suuremates apteekides on ruumid olemas ning sealsed apteekrid valmistavad ravimeid ja siis saadavad mujale. See on see mõte.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! On elementaarne, et iga inimese elu on hindamatu. Kui vaadata teie rehnungeid, siis tuleb välja, et harvikhaiguste puhul kulutas haigekassa näiteks 2023. aastal 22 miljonit eurot 576 patsiendile ja järgmisel aastal juba 34 miljonit eurot 743 patsiendile. See moodustab 9% Tervisekassa ravimite eelarvest. Minu küsimus teile on, kuidas te selle olukorra lahendate. Ühelt poolt on võrdne kohtlemine, teiselt poolt on iga inimelu hindamatu. Kui nüüd [te teate, et] 743 inimest on saanud 9% haigekassa ravimite eelarvest ja see tõus on olnud ühe aastaga metsik – 12 miljonit –, siis kuidas te kirjeldaksite seda olukorda?

Aitäh! Eks ma nii kirjeldangi, nagu teie kirjeldasite. Inimese elu on hindamatu, hinnalipikut me sinna külge panna ei saa. Ma juhin tähelepanu, et te kirjeldasite harvikhaiguste ravimeid, aga me räägime siin täna ultraharvikhaiguste [ravimitest], mille eelarve on tegelikult väiksem ja mida me kasutame oluliselt harvemini. 

Aga vastan küsimusele. Selleks ongi loodud erinevad põhimõtted, alates näiteks konsiiliuminõudest. Kolm arsti ja kaks raviasutust peavad ütlema, et just see ravim aitab. Tegelikult nende ravimite teaduslikult tõendatud efektiivsus ei ole [erinevate inimeste puhul] alati päris ühene. Selle pärast on vaja, et eksperdid annavad hinnangu, kas see ravim näiteks selle inimese puhul oleks üldse efektiivne ja kui efektiivne see oleks, kas ta raviks inimese terveks või aitaks tal paremini elada. 

Meil on viimastel aastatel, kui rääkida siis harvikhaigustest, tulnud turule näiteks tsüstilise fibroosi ravim. Tegelikult tuli see turule juba mitu aastat tagasi, aga Tervisekassa ei saanud seda inimestele kompenseerida, sest see oli niivõrd kallis, et see lihtsalt ei mahtunud eelarvesse. Tervisekassa pidas ravimitootjaga hinnaläbirääkimisi, kuni saavutati selline hind, mis on mõlemale poolele aktsepteeritav. Täna saavad [selle haigusega] inimesed ravi. See haigus algab juba lapseeast. Kui laps saab ravi, siis ta suudab elada praktiliselt normaalset elu, peaaegu normaalset elu. Me ei saa kunagi öelda kroonilise haigusega inimesele, et tema elu on normaalne, aga tal on olemas lapsepõlv ja ta saab areneda, õppida ja koolis käia. Versus see laps, kes ravi ei saa ja on koju aheldatud. Neil on rasked hingamisprobleemid, millega kaasnevad igasugused muud mured, ka vaimse tervise mured: hirm ja tihti ärevus. 

Ühesõnaga, me oleme läinud seda teed, et meil on kindlad reeglid, mille põhjal me esiteks hindame, kas ravim on sobiv, ja teiseks vaadatakse, kas hind on aktsepteeritav. Kui ei ole, siis me ikkagi räägime läbi. Hästi valus on see [periood], kui seda infot kogutakse ja läbirääkimisi peetakse, sest inimesed ju kannatavad edasi. Selles mõttes see ongi valus. Aga need on need dilemmad, mille ees Tervisekassa seisab. Täpselt nagu seesama [küsimus], kui palju maksab inimelu.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Arutelu rõhuasetusi juhtivkomisjonis tutvustab meile hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Eero Merilind.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja kuulajad rõdul! Sotsiaalkomisjon arutas seda teemat 15. detsembril. Minister tutvustas seaduseelnõu. Ja nüüd mõned punktid lühidalt, mitte päris [terviklik ülevaade] protokollist.

Irja Lutsar palus eelnõu pealkirjas termini "ultraharvikravimid" muuta terminiks "ultraharvikhaiguste ravimid". Ta selgitas, et osa ravimeid, näiteks geeniravimid ja CAR-T on konkreetse haiguse jaoks ega kuulu enam ultraharvikhaiguste [ravimite] alla. Küsimus oli ka, kas haruldaste haiguste puhul võiks lubada registreerimata ravimeid, kui kliinilisi uuringuid pole võimalik teha olnud. Ta rõhutas ka vajadust lõpetada rahastus, kui ravim ei anna patsiendile pikaajalist tulemust. 

Sotsiaalministeeriumi esindaja [ütles], et ravimil peab olema müügiluba, kuid edaspidi ei pea seda eraldi ravimite loetellu kandma ega enam ei piirata selle kasutust vaid ambulatoorse raviga. Terminoloogiline muudatus lubati ministeeriumis läbi arutada ja hiljem arvesse võtta. 

Ekstemporaalsete ravimite puhul on praegu fookuses suspensioonid, tulevikus võib tekkida ka spetsialiseeritud keskusi, näiteks Tartus 3D-printimise jaoks. 

Minister rääkis ka, et Tervisekassal on plaan liikuda tulemuspõhise ravimirahastuse suunas. Välisravi puhul rõhutas ta, et Tervisekassa katab ravi-, kuid mitte reisi- ja majutuskulusid, need jäävad pigem sotsiaalsüsteemi kanda, fondide või annetuste kaudu [rahastada]. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas, et välisravile suunatakse [patsient] vaid juhul, kui Eestis alternatiiv puudub. Kui välismaal osutatav teenus on kallim, katab selle Tervisekassa. Need muudatused ei peaks kulusid suurendama Sotsiaalministeeriumis.

Sotsiaalkomisjonis räägiti ka, et kohalikel omavalitsustel puudub kohustus katta välisraviga kaasnevaid mitteravikulusid ja patsientidele ei tohiks luua vastupidist ootust. 

Tehti ka menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuaril, teha ettepanek määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu teile! Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaasettekandja! Ma küsin teilt kui perearstilt, et vaadates seda seadust, äkki annaksite selle valdkonna inimesena oma kui spetsialisti hinnangu selle [eelnõu] olemuse ja vajalikkuse kohta ning ka teie isikliku arvamuse kogu selle seadusemuudatuse kohta.

Lühidalt öeldes see seadus puudutab ultraharvikhaiguste ravimite rahastamist ja ekstemporaalsete ravimite hüvitamist. Sellest minister ka rääkis, mis on ekstemporaalsed ravimid. Lisaks ühtlustatakse välisravi korraldust. No isiklik [arvamus] on see, et see on hea seadus[eelnõu] ja annab inimestele rohkem võimalusi arstiabi saada.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 764 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. jaanuar kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Koos sellega on tänane päevakord ammendatud. Aitäh teile, head kolleegid, ja kena päeva jätku!