Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 51 Riigikogu liiget, puudub 50. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Arupärimised on suunatud regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele seoses Eesti rahvale käki keeramisega, lausa käki keeramise jätkamisega. Nüüd on siis tehtud sellised piltlikult öeldes väga targad otsused, et nad tahavad likvideerida pooled postkontorid üle Eesti ja halvendada veelgi teenuse kättesaadavust Eesti inimestele. 

Ja siia otsa nad kavatsevad tühistada tasuta ühistranspordi maakonnaliinidel. See tähendab, et inimene, kes elab kuskil keskusest kaugel, peale selle, et ta peab keskusesse sõitma, hakkab nüüd selle eest veel tasuma ka. See on inimeste topelt mõnitamine. 

Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, need loeb kenasti meile ette härra Terras ise, kui hakkab arupärimisele [vastama] siin parlamendi ja Eesti rahva ees. Aitäh!

Ma täpsustan, et siin on kaks arupärimist. Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ja asjaolu, et selle eelnõu järgi hakkaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon igal aastal parlamendi ees käima aru andmas oma tööst ja ka olukorrast erakondade rahastamisega seonduvalt. 

Meil on Eestis tänaseks, ütleksin nii, liiga palju neid erakondi, kelle puhul kas on algatatud menetlus, on esitatud kahtlustus või kes on kohtus süüdi mõistetud erinevate seaduserikkumiste eest. Meie arvates võimaldab avalik ülevaade erakondade rahastamisest ja selle järelevalvest paremini nii valijatel, ajakirjandusel kui ka kodanikuühendustel hinnata, kas poliitiline konkurents on aus ja avatud. Aus ja läbipaistev erakondade rahastamine ning tõhus järelevalve tegelikult kasvatab usaldust mitte ainult erakondade, vaid kogu demokraatliku ühiskonna toimimise vastu. See on eriti oluline praegusel ajal, kui demokraatia üle maailma seisab silmitsi usalduskriisi, polariseerumise ja väliste mõjuritega. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan omalt poolt üle arupärimise taristuminister Kuldar Leisile. Teemaks on merendussektori toetamine. 

Merendussektori mõju Eesti majandusele või selle osakaal Eesti majanduses on tegelikult ju võrreldav suisa põllumajandussektori panusega. Sellest hoolimata on riigi panus merenduse uuendamisse ja konkurentsivõime tõstmisesse olnud aastaid tagasihoidlik. Möödunud suvel otsustas valitsus suunata merendusvaldkonna arengusse märkimisväärsed 25 miljonit eurot, et toetada laevade keskkonnasäästlikku ümberehitamist – tõenäoliselt olete kuulnud märksõna retrofit – ning avada Eesti ettevõtetele ja teadusasutustele uued võimalused koostööks rahvusvaheliste merendusettevõtetega. Tegemist oli pika ootusajaga sündinud Eesti merendussektorit potentsiaalselt läbimurdeliselt toetava otsusega. 

Paraku ei ole see meede reaalselt rakendunud. Hetkel on võimalik toetust taotleda kuni 300 000 euro ulatuses, aga laevade ümberehitamiseks vajalikud investeeringud ulatuvad miljonitesse. Selline piirang muudab meetme sisuliselt kasutamiskõlbmatuks ega vasta sektori vajadustele ja algsele poliitilisele eesmärgile. Vajalik riigiabiloa laiendamine on valitsuse tegevusetuse tõttu veninud juba lubamatult kaua, pidurdades nii ettevõtete investeerimisotsuseid kui ka Eesti positsiooni tugevdamist merenduse rohepöörde võimaldajana. 

Sellest lähtuvalt küsimegi taristuministrilt, miks ei ole valitsus astunud reaalseid samme, et see märkimisväärne summa päriselt Eesti majandusse, Eesti ettevõtete arengusse suunata. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile. Teemaks on hasartmängumaksu seaduse muudatused ehk valitsuse pantvangikriis. 

Kui me vaatame seda seadust, mis siin vastu võeti, siis me teame väga hästi, kuidas see vastu võeti: ähvarduste abil. Eksperdid ütlesid selgelt, et sellega kaasneb tulude langus, sellega kaasnevad rahapesu probleemid ja loomulikult mainekahju Eesti Vabariigile. Me tahaksime teada, kas tõesti kõik need väited, mis on kõlanud Reformierakonna liikmete suust, need väited, mis on kõlanud Eesti 200 liikmete suust, vastavad tõele. Või siis nad valetavad. 

Peaminister ütles, et sellist asja, ähvardamist, ei ole olnud. Peaminister selgelt ütles pressikonverentsil, et tegelikult mingisugust ähvardust ei olnud Eesti 200 poolt, ei olnud ähvardust, et vastasel juhul ei võeta järgmise aasta eelarvet vastu. Nii et tekib küsimus, kumb siis räägib pooltõde ja kes valetab. 

Loomulikult me tahaksime peaministrilt teada, milline tema nägemus on. Kas tema, kui ta selle seaduseelnõu kabinetist siia edasi suunas, lähtus ekspertide arvamustest või ta ei lähtunud ekspertide arvamusest? Mis baasil tehti sellised otsused, mis kirjutati seadusesse sisse, millega tegelikult tekkiski valitsuse pantvangikriis? Aitäh!

Aitäh! Ma olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja neli arupärimist. Nende edasine menetlemine toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 672. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ja head koolilapsed, kes te olete rõdul ja tulnud vaatama, mis meil Riigikogus toimub! Olen täna teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku langetada toiduainete käibemaks 9%-le. Ma tuletan meelde, et loomulikult ei ole me esimest korda selle teemaga siin Riigikogus. See on väga aktuaalne teema. See on teema, mis tegelikult läheb inimestele korda, inimestel on ootus ja lootus, et see ükskord sünnib. 

Kui me tegime esimest korda ettepaneku, et me võiksime toiduainete käibemaksu langetada 9%-le, ja rahvas seda toetas, siis Jürgen Ligi ütles kuldsed sõnad: et rahvas võibki olla rumal. No läheme selle rumalusega edasi! 

Siin me selle rumalusega, otsuse eelnõuga oleme. Me oleme rahvaga ja loomulikult ei saa unustada ka seda ootust ja lootust, mis oli sisse kirjutatud petitsiooni. Peaaegu 100 000 inimest allkirjastas petitsiooni selleks, et öelda: jah, me soovime, et meie toiduainete hinnad langeksid, jah, õige tee on toiduainete käibemaksu langetamine 9%-le. 

Ma tuletan meelde, et praegu on toiduainete käibemaks 24%, mis on üks kõrgeimaid Euroopas. Oleme teisel kohal koos Taaniga. Kõikides teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on toiduainetel käibemaksu erisused. On olemas väga väikese toiduainete käibemaksu määraga riigid, on olemas keskmise määraga ja nii edasi. Kõik see on eelnõus välja toodud. 

Aga miks tuleks üldse toiduainete käibemaksu alandada? Sellepärast, et toiduained on läinud aastatega [väga palju kallimaks]: kui on siin vahepeal räägitud 40%-st, siis tegelikult on see number juba kõrgem. Aastaga lisandus meil veel 7% juurde, õgemini 7,1% – olgem täpsed, arvud peavad täpsed olema. Nii et peaaegu 50% on toiduained kallinenud. 

Ja siis teiselt poolt ütleb valitsus, et ei, see ei ole probleem, toiduainete käibemaksu me ei langeta, vaid vastupidi, tõstame. Ja kõik, kes arvavad teisiti – nii nagu Jürgen Ligi ütles, rahvas võibki olla rumal, aga valitsus ei tohi olla. 

Ma ei hakka seda diskussiooni pikalt pidama, kes on rumal ja kes mitte. Oluline on see, et inimesed peavad saama leevendust, arvestades kõiki neid maksupõrguid, mis siin on vahepeal toimunud. Peaminister nimetas seda maksufestivaliks. Meie ütlesime, et see on kindlasti maksupõrgu, mis sellega kaasneb. Erinevad maksutõusud, erinevad aktsiisitõusud, erinevad riigiteenuste hinna tõusud on olnud, riigilõivu tõusud on olnud, trahvimäärade tõusud on olnud. Tegelikult seda, mis on olnud Reformierakonna valitsuse ajal alates 2023. aastast koostöös sotsidega ja satelliiterakonna Eesti 200-ga – ega seda muud moodi ei saagi nimetada kui maksupõrguks. 

Inimesed loomulikult tunnevad seda igapäevaselt, sellepärast et raha lihtsalt ei jagu. Meil on kerkinud nende inimeste arv, kes elavad absoluutses vaesuses. Absoluutses vaesuses olijaid on aina enam eriti noorte seas, perede seas, kus kasvavad lapsed. See on aga meie tulevik. 

Meil on palgavaesus. Mida see tähendab? See tähendab seda, et tööhõive on meil, ütleme, normaalsetes piirides, aga inimestel lihtsalt ei jagu raha. Ta teeb hommikust õhtuni tööd, aga raha ei jagu. See on palgavaesus. See on see, mida praegu meie valitsus soosib, öeldes: aga meil on tegelikult kõik hästi, pingutage rihma, sööge konserve! Need ei ole minu sõnad, need on Jürgen Ligi sõnad jällegi. Selline ongi valdav suhtumine. 

Nii et kui me tahame, et meie inimestel läheks kas või natukene lihtsamaks, et meie inimesed suudaksid paremini tagada endale väärtuslikuma söögilaua, siis me peaksime tegema teatud samme. Ja need sammud on siinsamas kirjas, sellessamas eelnõus, mille ma siin praegu ette kannan. Langetame toiduainete käibemaksu, ja inimestel läheb lihtsamaks! 

Väga traditsiooniline küsimus, mis kohe tuleb ka saalist: aga kust me selle raha võtame? Kui palju see kõik maksma läheb? Väga lihtne. Punkt üks: maksma läheb see 290 miljonit, kui me selle muudatuse teeme. Punkt kaks: kust me selle raha võtame? Võtame sealt, kust seda võtta on. Kogu meie maksusüsteem ei ole solidaarne. Me tegime eelarve kohta, mis eile siin vastu võeti, selged muudatusettepanekud, mis lükati tagasi. Pakkusime välja, et pankadele tuleb rakendada pangamaks, mida on teinud nii Läti kui ka Leedu. Poola on seda maksu veelgi tõstnud: kui enne oli 20%, siis sellest aastast tõsteti 30% peale. Nemad julgevad seda teha, meie ei julge seda teha. Meie läheme inimeste taskusse ja võtame sealt tarbimismaksude abil raha ära, mis on loomulikult vale. Ja teiselt poolt me maksustame inimesi veel lisaks erinevate maksudega, näiteks automaksuga. 

Niimoodi lihtsalt ei saa edasi minna ja seetõttu ei ole sellel valitsusel ka mingisugust usaldust. Teate, mul on selline tunne, et mitte ainult rahvas ei usalda valitsust – see on üks pool –, aga palju hullem on see, kui valitsus ei usalda rahvast. Ja see on tunduvalt hullem pool. Rahvas on öelnud, et nemad tahavad toiduainete käibemaksu langetamist. 100 000 allkirja! Ja mina olen nii paljudelt kuulnud, et kui nad oleksid teadnud, et see petitsioon on üleval, siis nad oleksid ka kindlasti sinna alla kirjutanud. Nad on küsinud praegu tagantjärele, kas keegi ehk algataks uue petitsiooni, sinna tuleks veelgi rohkem allkirju. 

Nii et, head kolleegid, tehke hea otsus, andke see ülesanne Vabariigi Valitsusele, nii nagu meie otsuse eelnõus kirjas on. Las Vabariigi Valitsus tuleb meie ette järgmise aasta esimesel poolel ja toob siia seaduseelnõu, mis näitaks selgelt, et tegelikult ka selles valitsuses on natukene rahvast hoolimist, et ta tuleb rahvale vastu ja langetab toiduainete käibemaksu 9%-ni. Aitäh teile ja loodan teie toetusele!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kirjeldasite lühidalt ära, miks võiks toiduainete käibemaksu langetada. Antud juhul tegite ettepaneku, ma saan aru, teha seda põhitoiduainegruppidele. Me teame küll neid vastuargumente, mis tõesti on jutuks. Esiteks, et raha pole. Vaadates valitsuse eelarvet aga tundub, et raha on, lihtsalt seda on jõukamate inimeste jaoks. Teine argument on tihti see, et selle [muudatuse] kasu ei jõua tarbijateni. Küsitakse, kas see jõuab ikka hindadesse või äkki võtab raha ahne kaupmees endale, või muud taolist. 

Kas te olete kaalunud alternatiivina, et kui valitsus mingil põhjusel seda konkreetset otsuse eelnõu ei taha toetada, siis teha nii, nagu vist pakkus ka kaubandus-tööstuskoja pikaaegne juht härra Luman, et kehtestada see ajutiselt? Teeme testperioodi, on see siis kolm aastat või kaks aastat, mingi mõistlik mõõdetav periood, mille jooksul saame hinnata, mis on selle mõjud. Ja selle põhjal saame otsustada, kas selle langetusega jätkata või mitte. Ma isiklikult arvan, et kui see muudes riikides annab tulemusi, siis küllap annaks ka Eestis.

Aitäh, hea küsija! No see on Rootsi näide. Niipalju, kui mina olen aru saanud, on Rootsis toiduainete käibemaks niigi madal, aga nad võtavad aastaks veel astme madalamaks. See on nii-öelda valitsuse leevendusmeede, arvestades kogu hinnarallit, mis on toimunud üle maailma, mitte ainult Eestis. Samas peab tunnistama, et Eestis on hinnaralli oma maksutõusudega olnud tunduvalt kiirem. Praegune valitsus on ise seda takka lükanud, et siin oleks inflatsioon veelgi kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Ja ma arvan, et loomulikult, kui valitsusel ei ole julgust teha seda pikemaks perioodiks, siis tuleb rakendada kas või katseperioodi. 

Aga teie viide sellele, et tegelikult eelarves on see raha olemas – ma arvan, et teil on õigus. Ja kas teate, mispärast? Sellepärast, et [tänavune] eelarve, mis meil siin on jutuks olnud ja kinnitatud, ja tegelikult eelarved järjepidevalt, aastaid – ka eelmine aasta ja üle-eelmine aasta – ei ole olnud läbipaistvad, ei ole kulupõhised. Ja tegelikult me ei näegi suuresti, kuidas ministeeriumid raha kulutavad. Ministeeriumidele on üle antud väga suured õigused, kuidas üleüldiselt selle rahaga ringi käia. Nii nagu õiguskantsler ja riigikontrolör on öelnud, põhiseaduse riive on kogu eelarve ülesehituses. 

Ja loomulikult, kui asi on segane, arusaamatu, siis on ka potentsiaalne korruptsioonioht kogu eelarve puhul. Tegelikult seadusandja, Riigikogu, kes annab loa eelarvet kasutada, ei saa aru, milleks ta loa annab, sellepärast et see on läbipaistmatu. Aga siinsamas koalitsioonisaadikud suure hurraaga kinnitavad selle ära rohelise nupu vajutusega, kuigi nad tegelikult ei saa aru, mis tagajärgi see võib tuua. Nii et see on potentsiaalne korruptsioonioht, mis siin võib tekkida, kui selline eelarve hakkab meil kogu aeg siia Riigikogu saali tulema.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, suur tänu selle ettekande eest! Mu küsimus on selline. Nagu te mainisite, see petitsioon sai rekordarvu allkirju. Me peaksime põhimõtteliselt kindlasti siin suures saalis seda arutama, selles ei ole küsimustki. See on rahva tahe ja mis saab veel olulisem olla. Aga siiamaani ei ole see siia jõudnud. Ja ausalt öeldes, [teades], kuidas siiamaani on kõikide nende petitsioonide ja rahvaalgatustega läinud, on tegelikult selline pessimistlik tunne, et võib-olla ka see siia suurde saali ei jõua. Kas te teate, mis seisus see asi on ja kuidas see võiks edasi liikuda?

Aitäh, hea kolleeg! Ühel Riigikogu liikmel, kes on opositsioonis, ei tohi sellist tunnet olla. Peab olema võitlustahe, võitlussoov, sellepärast et kui meie siin ei võitle, siis kesse veel võitleb praeguse koalitsiooniga, praeguse valitsusega, kes teeb järjepidevalt otsuseid, mis kahjustavad meie inimesi. 

Mis puudutab seda petitsiooni, siis te võite mind nimetada selgeltnägijaks. Aga tegelikult me kõik ju suures plaanis ennustasime ette, mis selle petitsiooniga saab. Punkt üks, loomulikult, enne kohalike omavalitsuste valimisi keegi valitsusparteidest ei julgenud seda menetleda. Seda me kõik põhimõtteliselt võisime ette öelda. Peale seda me [mõtlesime], et tõenäoliselt peale valimisi tuleb ta korraks komisjoni ja siis komisjon mõtleb pikalt, mis edasi teha. Nii see praegu on juhtunud. 

Nüüd on kolmas samm. Kas see tuleb järgmisel aastal uuesti komisjoni? Tõenäoliselt tuleb. Kas nad julgevad siia saali tuua selle petitsiooni? Kahtlen. Nii et vaatame, kas minu ennustus läheb täide või mitte, aga selline tunne on. Ja loomulikult, see näitabki valitsuse suhtumist sellesse 100 000 inimese arvamusse.

Andre Hanimägi, palun!

Hea aseesimees! Hea Lauri! Kõigepealt õnnitlen sind Tallinna Mustamäe linnaosakogu esimeheks saamise puhul. Ma loodan, et sinu energia ja joviaalsus ei jagune kahe koha vahel, vaid see duubeldab sinu energiat siin saalis. Minu küsimus puudutab sedasama, mille kohta hea kolleeg Tanel Kiik ennist küsis, aga ma lähen veidi kitsamaks. Nimelt, põhiargument on ikkagi olnud, et ei jõua see maksulangetus tarbijateni mitte kuidagi. Tihtipeale toob härra Jürgen Ligi välja rahvusvahelisi organisatsioone, kes ütlevad, et ärge jumala eest sellele väljapressimisele alluge ja käibemaksu langetage. Võib-olla te annate väikese ülevaate, kuidas teie seda näete? Kuidas ikkagi tagada see, on see [abinõu] siis tarbijakontroll või riiklik kontroll, et madalama käibemaksu [mõju] jõuaks tarbijani?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et Jürgen Ligi selle mõtte väljaütlemisega kindlasti solvas ettevõtjaid. Kui vaadata tema üldist hoiakut, ju siis inimeste solvamisest ei piisanud, ta läks ka ettevõtjate kallale. Kui riik ei usalda ettevõtjaid, siis see minu arust ei vii meid mitte kuskile. Kaugele see kindlasti meid ei vii. Arvestada tuleb sellega, et ettevõtjad toovad meile raha eelarvesse, ettevõtjad tekitavad meile töökohti, ettevõtjad tegelikult maksavad ka meie, Riigikogu liikmete palgad kinni. Ja siis öelda siinsamas puldis, et ettevõtjad tegelikult on nii ahned, et see hinnalangus tänu käibemaksumäära langetamisele ei jõua lõpptarbijani – no see on tegelikult, ma arvan, praeguses seisus kogu Reformi ja Eesti 200 hoiak ettevõtjate suhtes, ja see on vale. 

Me nägime selgelt seda juba jäätmereformi seaduse menetluse ajal. Reformierakond ja Eesti 200 vaatamata sellele, et kolm suurt katusorganisatsiooni, sealhulgas tööandjate liit ja toiduaine[tööstuse] liit, ütlesid selgelt, et jäätmereform toob Eesti inimestele ainult kahju, toiduained lähevad kallimaks, teenused lähevad kallimaks, [andsid mõista], et nad ei usalda ettevõtjaid. See, mida nad räägivad, ei ole tõsi, meie teame, mida me teeme. See on mõnes mõttes [silmaklappidega] valitsuse üldine hoiak. Nemad teavad kõige paremini ja ülejäänud, on need siis ettevõtjad või opositsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed, ei tea mitte midagi. Ja see on probleem. 

Ja loomulikult, [mis puutub] selle kindluse saamisse, siis tegelikult katusorganisatsioonid on ju selgelt öelnud, et kui selline muudatus tuleb, siis nad hoolitsevad selle eest, et vastava protsendi võrra kaubanduskeskustes ja muudes poodides hind langeb. See on üks pool. 

Teine pool on loomulikult järelevalve. Kogu seda kontrollmehhanismi tuleb rakendada siis, kui meil tõesti puudub usaldus. Kui usaldus puudub, siis tuleb kontrollida ja järelevalvet teha. Aga ma olen kindel, et see otsus võetakse vastu. Ühel päeval see võetakse vastu – kui see ei ole see aasta või järgmine aasta, siis ma olen kindel, et see on aasta 2027. Kahjuks nii kaua peavad inimesed kannatama, aga see otsus võetakse vastu. Ja küll hoolitseb uus valitsus 2027. aastal ka selle järelevalvemehhanismi eest ja selle eest, et toiduainete käibemaksu langetamise mõju kindlasti jõuaks madalamatesse toiduainete hindadesse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Viimasel ajal on tulnud välja – see ei ole muidugi uudis – selline tõesti kahepalgelisus Reformierakonna ja ka Eesti 200 puhul. Nagu te mäletate, hasartmängumaksu [muudatuse] vastuvõtmisel räägiti, et maksu on vaja alandada just selle jaoks, et makse hiljem rohkem laekuks. Ehk siis makse alandatakse, see tekitab soodsa keskkonna kaughasartmänguga [tegelevatele] juriidilistele isikutele, mille tulemusel ka maksu laekub rohkem. Nüüd me oleme kasutanud seda argumenti käibemaksu langetamise [ettepaneku] puhul. Kui me käibemaksu langetame, jääb inimestele rohkem raha kätte ja neil tekib rohkem võimalusi raha tarbimisse suunata. Ostujõud paraneb ehk see kõik tegelikult jõuab ju majandusse tagasi. Eriti kehtib see nende inimeste puhul, kellel on väiksem sissetulek, nende toimetulek ka paraneks. Miks on Reformierakonnal sellised kahepalgelised ja vastandlikud arvamused ?

Väga hea küsimus, väga hea tähelepanek! Praegu tuleb tegelikult rääkida tarbimismahtude vähenemisest. Toiduainete puhul on seda eriti näha. Meil on statistika, kus on selgelt välja toodud, et inimesed tarbivad toitu vähem. See ei ole sellepärast, nagu Jürgen Ligi ütles, et vabatahtlikult on püksirihma koomale tõmmanud. Ei ole, see on sunniviisilise rihma koomale tõmbamise tagajärg. Inimesed söövad vähem, inimesed toituvad ebakvaliteetselt ehk siis mitte täisväärtuslikult. Just see peegeldub nendes statistilistes andmetes. Kui inimesed on hakanud toitu vähem ostma, siis sellepärast, et toit on lihtsalt kallis, selle tõttu tarbitakse vähem. 

Nüüd see üleüldine majanduslik mudel. Ma saan aru, et siin on kaks koolkonda. Üks koolkond on see, mida esindab Reformierakond, ja teine koolkond on see, mida esindab Keskerakond. Tarbimismaksud on tegelikult maksud, mis pärsivad tarbimist. See on probleem. Meie selgelt näeme seda, et tarbimismaksud peavad olema madalamad. Siis on tarbimine on suurem, käibed on suuremad. Suuremate käivete pealt tekivad võimalused majanduses ja suuremate käivete pealt võib tekkida lisaväärtus maksude näol. See on see, mida kasutati ära hasartmängumaksu langetamise puhul. Ehk siis meie retoorikat kasutati hasartmängumaksu langetamise puhul. Miskipärast, nagu te ütlesite, selle seaduse puhul meie retoorika sobib, aga kõikide muude maksude puhul, mis on siin Eesti Vabariigis kehtestatud, see retoorika ei kõlba. Loomulikult on see kahepalgeline. 

Nüüd on küsimus, kelle huvides hasartmängumaksu langetamise seadus vastu võeti. Eks aeg näitab. Aga eksperdid on juba selgelt öelnud, et sellega kaasneb mainekahju, võivad tekkida rahapesu probleemid, sellepärast et see valdkond, internetikasiino valdkond on väga hämar. Siin eksperdid tõid välja, kuidas see kõik tegelikult toimib, rahapesu selles valdkonnas. 

Teiselt poolt, kui me vaatame üleüldist olukorda, siis on riike, kus see maksumäär on veelgi madalam, kui meil siin otsustati. Mis motivatsioon on siis kasiinoettevõtetel tulla Eesti maksukeskkonda, et siin oma äriline tegevus fikseerida? No seda väga ei ole. Ja nii nagu ka Rahandusministeeriumi ametnikud on öelnud, selle seaduse puhul me tegelikult näeme, et hasartmängumaksude laekumine langeb, mitte ei tõuse.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatasin novembri inflatsiooni tulemust, jälle see põletik on kõige suurem siin Eestis – 4,7% –, Soomes 1,4%. Aga kas sa oled nõus minuga, mulle tundub, et selles praeguses pantvangikriisis peaks kutsuma rahvast tänavatele appi. Kui 100 000-st, kes allkirja andsid, 1% tuleks reaalselt tänavale, siiasamasse meile Toompea lossi ette, siis oleks 1000 inimest, aga kui tuleks 5%, siis see on 5000. Kas sa oled seda meelt, et kui kas või selline väike osa nendest allkirja andnutest tuleks ka reaalselt välja, siis äkki hakkaks valitsus natukene konstruktiivsemalt mõtlema?

Aitäh! Noh, ega kaugele ei ole vaja minna. Vana Euroopa ju pidevalt avaldab meelt, kui midagi ei meeldi. On see siis Hispaania, on see siis Prantsusmaa, on see siis Itaalia, ka Saksamaa. Loomulikult on meeleavaldused lõunariikides tunduvalt intensiivsemad ja mõnes mõttes ka progressiivsemad. Meil on inimestel teine hoiak. Ma arvan, et meie inimesed ootavad ja loodavad abi just poliitilistelt jõududelt, nendelt jõududelt, kes on selgelt välja öelnud oma nägemuse, kuidas olukorda parandada, kuidas inimeste olukorda leevendada. Ma arvan, et see peegeldub praegu ka kõikide erakondade reitingutes. Me näeme selgelt, et nende erakondade vastu, kes on kogu selle maksupõrgu käivitanud, rahval rohkem usaldust ei ole. 

Nüüd on küsimus, kas sellest piisab. Ma kindlasti ei tahaks armsas Tallinnas ja armsas Eestis näha massi inimesi, kes avaldavad meelt. Tihtipeale, nagu me oleme seda Euroopas näinud, ega see lõpuks ilusaks ei kujune. Ma arvan, et see ei ole meie tee. Me oleme alati suutnud rahumeelselt asja ajada. Aga peab tunnistama, et selle valitsuse puhul võib tõesti olla nii, et üleüldiselt ühiskonna arvamus ei kehti, tema sõna ei võeta kuulda. Rahva toetus valitsusele koos satelliiterakonnaga Eesti 200 on vist 11% ja nad ütlevad selle peale, et aga kõik on hästi, meie valitseme edasi. 

Kui vanas Euroopas valitsuse populaarsus, reiting langeb alla 30%, siis peaminister ise astub tagasi ja ütleb, et midagi on läinud valesti, need meetmed, mis me oleme kokku leppinud või rakendanud, ei toimi. Ning siis minnakse uuesti mandaati küsima. See on normaalne [valitsemis]kultuur, mis tegelikult oleks pidanud sündima Eestis juba mõnda aega tagasi. Meie peaminister oleks tulnud pulti ja öelnud, et jah, ma vabandan, rahvas mind rohkem ei usalda, niimoodi me Eesti riigina edasi minna ei saa, Eesti peab saama endale uue valitsuse, las siis teised ka proovivad. See oleks tegelikult riigimehelik käitumine meie peaministri poolt. Vanas Euroopas on seda väga palju nähtud. Ma arvan, et see on õige tee.

Ja võib-olla tõesti, kui peaminister veedab perega jõule, siis võtab ta natukene aega mõelda, millega ta on saanud hakkama eelmisel perioodil ja kuidas sellest olukorrast välja tulla, teha Eesti inimeste jaoks õiged otsused. Ja siis ta tuleb jaanuarikuus siia ja ütleb, et kõik, ma sain oma vigadest aru, ja astub tagasi.

Tanel Kiigel on tekkinud protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Tanel Kiik, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma peaksin seda teadma, aga palun kinnitage üle, kas otsuse eelnõu menetlemisel on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks küsimus ettekandjale ja üks küsimus juhtivkomisjoni esindajale või siis on võimalik esitada kaks küsimust kummale ise soovid. Parandage mu mälu lihtsalt, kas ma rohkem saan või ei saa Lauri Laatsilt küsimusi küsida.

Aitäh väga täpse protseduurilise küsimuse eest, mis on tõesti protseduuriline küsimus! Igale ettekandjale on üks küsimus, nii et selles mõttes pidigi vahepeal märku andma. Aga Rene Kokk, palun!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Pean meelde tuletama, et ka EKRE on mitmel korral samasisulist eelnõu siin saalis üle andnud ja kahjuks on see maha hääletatud, mis on väga kahetsusväärne. Igal juhul on väga mõistliku ettepanekuga tegemist, arvestades seda, et inimeste säästud kontodel langevad. See on meile teada, see on fakt. Me teame ka, et kommunaalmaksete võlgnevused juba suurenevad. Sa ise tõid välja ka selle, et inimeste toidukorvi kvaliteet on oluliselt langenud. Me teame, et uuest aastast tulevad veel uued maksud elektrile ja aktsiisid tõusevad, rääkimata sellest, et ka euribor on hakanud vaikselt jälle sinnapoole vaatama, et hakkab tõusma. 

Aga küsimus on sulle selline. Sa oled seda kindlasti uurinud. Kas on võimalik, et peaminister saab valeinfot või ei saa üldse infot, mis riigis toimub? See, mida ta räägib, on hoopis teine, mis on tegelik olukord. Miks ma seda arvan? Ma vaatan sotside käitumist. Sotsid eelmine kord hääletasid selle vastu, et vähendada toiduainete käibemaksu, aga nüüd järsku on aru saanud, et peaks tulema sellega kaasa. Äkki on võimalik, et valitsuse liikmed ei saa lihtsalt adekvaatset informatsiooni, nad on infosulus ja nad ei tea, mis riigis toimub?

Aitäh küsimuse püstituse eest! Kas meie peaminister lähtub andmetest, mis on igapäevaselt meile kättesaadavad, kõik need erinevad statistikad? Ma arvan, et kõige parema statistika annab tegelikult poeskäik: sa lähed ja näed, et jälle hinnad on tõusnud. Ma arvan, et tal on need arvud siiski olemas, aga sellele vaatamata viib ta ikkagi jäärapäiselt ellu seda dogmat, seda poliitikat, ka maksupoliitikat, milles nad on päris pikalt olnud kinni. Ja mul on selline tunne, et nad teistmoodi ei oskagi. 

Neil on juba oma 20+ aastat tagasi välja kujunenud arusaam, kuidas peab olema üles ehitatud kogu maksusüsteem, mille kohta on tegelikult ka erinevad rahvusvahelised organisatsioonid teinud tähelepanekuid ja märkusi. Meil on, ma kordan üle, tarbimismaksude osakaal riigieelarve tuludes üks kõrgeimad Euroopas, need moodustavad kuskil 43%. Euroopa keskmine on, kui mu mälu ei peta, kuskil 28%. Selge on see, et tarbimismaksud üleüldiselt pärsivad tarbimist, nad tegelikult suretavad välja meie ettevõtted. See kõik on näha ka statistikas. 

Välisturud meid praegu väga suuresti ei toeta ja meie hinnad on tublisti tõusnud, kuna me ei ole rohkem konkurentsivõimelised. Ja nii ei suuda me ka oma tooteid välja müüa. See tähendab omakorda seda, et me oleme surnud ringis, millest on väga raske välja tulla, kui me ei muuda maksusüsteemi, kui me ei langeta tarbimismakse ja kui me ei hakka selle kaudu tegelikult vähemalt sisetarbimist simuleerima. See arusaam neil puudub ja see on probleem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea ettekandja, hea kolleeg! Mul on täiesti praktiline ja kohane küsimus. Arvestades, et toidu hinnad on viimastel aastatel kasvanud enam kui 40%, kui suure leevenduse võiks käibemaksu langetamine pakkuda tarbijatele ning kui kiiresti võiksid inimesed seda oma igapäevases ostukorvis tunda?

Aitäh! No kui me räägime nendest arvudest, mis meil on Exceli tabelis olemas, siis see leevendus oleks umbes 290 miljonit. See on otsene hinnalangus, mis peaks tulema tänu käibemaksu langetamisele. Nüüd, asja teine pool on kõik see, mis puudutab kaudset kasu saamist. Kui tarbimine suureneb, tootmine suureneb, töökohtade arv suureneb, siis need on kõik ühe maksumuudatuse kaudsed tulud, mida hakkavad nii Eesti riik kui ka inimesed saama. See summa on kindlasti tunduvalt suurem kui selle maksulangetuse [hind riigile], milleks on 290 miljonit.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! No ega midagi head sellelt valitsuselt oodata ei ole. Maksude tõusu kõrval kaotatakse veel maksuküür ära, mis annab võimaluse veel paremini elada rikastel inimestel – nendel, kes saavad üle 3000 euro töötasu, sealhulgas Riigikogu liikmetel, kellest valitsuskoalitsiooni liikmeid täna siin saalis peaaegu polegi. Riigikogu liikmed võidavad tänu maksuküüru kaotusele tervelt 154 eurot [kuus]. Mina ütleksin, et minul näiteks seda raha ei ole vaja. Ma annaksin hea meelega selle nendele inimestele, kes virelevad vaesuses, see tähendab neile, kes saavad töötasu kuni poolteist tuhat eurot. Aga kui palju oleks absoluutses vaesuses elavatele inimestele abiks käibemaksu langetamine ja kui palju meie põllumajandussaaduste tootjatele ja toiduainete tootjatele Eestis?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, tarbimismaksud, ükskõik millised nad on, löövad eelkõige neid inimesi, kellel on väike või keskmine sissetulek. See on grupp, kes on pidevalt ohus. Mida rohkem tarbimismakse tuleb, mida kõrgemad need on, seda rohkem loomulikult lööb see just nimelt nende inimeste pihta. Ja see peegeldub ka arvudes, mis kajastavad meil absoluutset ja suhtelist vaesust ehk inimeste arvu, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. 

Ma prognoosin, et kui langetada toiduainete käibemaksu, siis nende inimeste arv, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses, ka langeb. Ja ma arvan, et see on ka Eesti riigi maine küsimus. Kui me pidevalt näitame – ja meil on statistika, mis ei ole näitamine, vaid fakt –, et meil on 300 000 inimest, kes ei saa omadega igapäevaselt hakkama, siis seda näevad ju tegelikult ka teised riigid. Kõik jälgivad üksteist: kellel paremini läheb, kellel hullemini läheb. 

Me ju kogu aeg oleme viidanud, et vaadake, meie olukord siin regioonis on sama – kõrval on suur naaber, kes ei ole praegu kõige sõbralikum –, aga Läti ja Leedu saavad oma majandusega hakkama. Ent meie valitsus tuleb siia ja kogu aeg ähvardab meid, et teate, olukord on väga halb. Te saate ju aru, et kõik, mis puudutab Ukraina sõda ja nii edasi, mõjutab meid. Loomulikult see mõjutab. Loomulikult see mõjutab! Aga see mõjutab ka Lätit ja Leedut, ent miskipärast Lätis ja Leedus on tehtud maksude kohta teistsuguseid otsuseid. Ja Lätis ja Leedus on majandustõus. Järelikult need valitsused teevad õigemaid otsuseid kui meie valitsus.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mulle on väga sümpaatne teie hoiak, et kodanike õiguste eest tuleb võidelda. Õige on ka see, et praeguse korra kohaselt ei jõua kollektiivsed pöördumised Riigikogu täiskogu ette ka siis, kui neil on 100 000 või isegi rohkem allkirju. Nagu te teate, see, kas kollektiivsed pöördumised siia jõuavad, sõltub tegelikult valitsuskoalitsiooni suvast – sellest, missugused instruktsioonid antakse oma inimestele komisjonides. Ja nüüd, praegu on Riigikogu menetluses minu ja Leo Kunnase esitatud eelnõu, mille kohaselt täiskogu peab kollektiivset pöördumist igal juhul arutama, kui see vastab nõuetele ja sellel on vähemalt 50 000 allkirja. Minu küsimus on see, et kas Keskerakond toetab seda eelnõu.

Jaa! Aitäh, hea kolleeg Jaak! Ma tean, et sa oled väga-väga aktiivne põhiseaduskomisjoni liige ja sul on alati väga head mõtted ja ideed, eriti mis puudutab ühiskonna kaasamist veelgi rohkem. Me kindlasti vaatame üle, kaalume. Seda küsimust me ei ole fraktsioonis veel arutanud, aga isiklikult mulle tundub su mõte väga sümpaatne. Nii et teeme tööd selle kallal.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Võtame uuesti entusiastlikumalt! Algus oli päris hea, nüüd on kuidagi nagu rahulikumaks läinud. 

Väsin ära. 

Veidi on rahulikumaks läinud, aga minu arust on vaja uuesti tuurid üles tõmmata. 

Me oleme hästi palju või õigemini kolleegid on hästi palju küsinud, kas see käibemaksu langetamine jõuab lõpphinda. Sa ise oled hästi palju vastanud ja ka seletuskirjas on palju selle kohta. Aga seletuskirja esimene lause ütleb ära, et isegi kui me käibemaksu nulli langetaks või valitsus langetaks, siis viimaste aastate 40%-lise tõusu tõttu me ei jõuaks ikkagi nende hindadeni, mis aastaid tagasi olid. Kahjuks käibemaksu langetamine ei kaota ära seda, mis teil on ka ilusti kirjas: [kõrged] energia hinnad. Me nägime uut arengukava, see jääb paika. Võeti just valitsuse häältega vastu jäätmereform, mis tõstab [hindu]. Hinnad jäävad ikka tõusma! Loomulikult, kahjuks oleks see käibemaksu langetamine lühiajaline, aga ta on ja jääb. Hinnad tõusevad kahjuks selle valitsuse poliitika järgi ka edasi. Aga teine kontekst, millest me oleme vähem rääkinud, on konkurents, Eesti toiduainetööstuse konkurents. Minu arust me peaksime sellest rohkem rääkima.

Aitäh, hea kolleeg! Ma tõstan tempot ja olen energilisem. Ma arvan, et loomulikult meie toidutootjad Eestis, kodumaised toidutootjad ootavad lahendusi. On selge, et meie toidutootjatel on väga raske olla konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikidega, eelkõige Poolaga. Seal on juba erisused, mis puudutavad üleüldiselt meie talunike toetusi. Aga see on eraldi teema, see on väga suur teema. Ma arvan, et kõik meetmed, mis aitavad kaasa sellele, et meie toiduliidul tekiks lisandväärtus, on vajalikud ja neid tuleb rakendada. 

Nüüd, mis puudutab üleüldist hinnatõusu – me ei räägi ju ainult toiduainete käibemaksust, millele sina viitasid, vaid üleüldiselt sellest, mida on praegune valitsus teinud oma erinevate maksutõusudega. Ma olen sellest pikalt rääkinud, me oleme seda, mis on siin korraldatud, selgelt nimetanud maksupõrguks. Loomulikult kõik need erinevad komponendid väljenduvad ka toidu hindades. Ja kui see niimoodi jätkub selle valitsuse ajal, siis loomulikult toidu hinnad muutuvad veelgi kallimaks ja veelgi kiiremas tempos. Sellele tuleb pidur peale panna. Loomulikult me ei suuda tagada, et kõik hinnad, kui käibemaks langetatakse, [kohe langevad]. Aga mingi hetk me näeme seda kindlasti ka reaalsetes hindades, juba poodides. 

Aga teine efekt, mis sellega kaasneb, arvestades üleüldist praegust poliitikat. Loomulikult oleks hinnatõus edaspidi tunduvalt väiksem ehk mitte nii suure protsendiga, nagu see on praegu olnud. Meil on ju selge vahe, kui me vaatame Euroopa hinnatõuse toiduainetel ja meie hinnatõuse aasta vältel. Kui meil toidu hinnad tõusid 7,1%, siis Euroopas oli see alla 4%. Ja on ju muudki komponendid kogu hinna kujundamisel. See tähendab seda, et ka teiste komponentide puhul on teised riigid mõelnud, kuidas nende otsene mõju toiduainete hinnale ei oleks nii suur, kui see on praegu Eestis. Nii et selles mõttes on sul tuline õigus.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eestis visatakse ära väga palju toitu, iga inimese kohta keskmiselt 60 kilogrammi aastas. Tahtsin küsida, kuidas teie arvates on võimalik muuta inimeste käitumist selles valdkonnas, teha seda palju säästlikumaks ja teadlikumaks. Siin oli juttu hasartmängumaksu langetamisest. Kas teil on infot selle kohta, kui palju Eesti inimesed jätavad raha kasiinodesse? Me peame aru saama, et tegemist pole mitte ainult kõige jõukamate inimestega, vaid ka keskklassi ja vaesematega, nemadki käivad seal.

Aitäh, hea küsija! Mina võin julgelt öelda, et minu majapidamisest vähemalt külmkapist midagi prügikasti ei lähe. Kõik söövad – kui lapsed ja ise ära ei söö, siis on olemas koerad ja kassid. Ma kindlasti ma soovitan olla loomasõbralik ja võtta endale kasse ja koeri. Võib-olla see vähendab toidu raiskamist.  

Aga kui tõsiselt rääkida, siis see hinnaralli on selgelt näidanud – ja see on ju statistika –, et inimeste toidu[ostud] on poodides vähenenud. Ehk siis inimeste tarbimine on sedavõrd vähenenud. See tähendab ka seda, et kui te praegu ütlesite välja selle numbri – [keskmiselt] 60 kilogrammi aastas inimese kohta läheb prügikasti –, siis tõenäoliselt see kogus on vähenenud. Aga see ei ole lahendus, mida inimesed ootavad. Kui see on Reformierakonna lahendus, kuidas toidu raiskamist vähendada, siis see on küll väga vale lähenemine. Andke andeks!  

Aga kui edasi diskuteerida, siis loomulikult tuleb tõsta inimeste teadlikkust. On olemas koolid. Ma tean, et selles osas lapsed saavad ka [õpetust]. Meil on siin saalis külalised ka. Ma kohe küsin noorte käest, kas teile räägitakse koolis toidu raiskamisest või ei räägita. Räägitakse! Näete, juba on kõik korras. Nii et ma loodan, et te võtate lihtsalt koolis õpitu kaasa ja rakendate seda ka kodus, ning kui teil parasjagu kasse ja koeri ei ole, siis ikkagi hoolitsete selle eest, et külmkapist midagi prügikasti ei läheks.  

Nüüd, mis puudutab hasartmängu ja neid inimesi, kes mängivad kasiinodes, siis teate, mina võin öelda, et Eesti riigis võiks kõik kasiinod kinni panna. Ja teate, mispärast? Ma olen pikalt töötanud kohalikus omavalitsuses ja neid probleeme, mis kasiinod tekitavad perekondadele, on väga palju. Need inimesed kaotavad kõik. Ja lõpuks tulevad nad sotsiaalosakonda, need pered on lõhki, need pered on tülis, seal tekivad vägivallajuhtumid ja nii edasi. Ehk siis tegelikult kogu see kasiinondusse värk tuleb Eestis ära lõpetada, on minu seisukoht. Mida vähem inimesi seal käib, seda parem. 

See on päris uus formaat, et rõduga suhelda ja sealt vastust oodata. Aga see selleks. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja, hea Lauri! Tõesti, tänan ka omalt poolt väga hoogsa ettekande eest ja eriti tänan selle eest, et sa seekord ei siunanud selle teema puhul võimalikke konkurente või tegid seda väga vähe. Tegelikult lõpuks tuleb ju see idee ka ellu viia. 

Aga mul on kaks väikest küsimust, äkki sa kommenteerid neid. Kas te arutasite ka hinnavaatluse teemat seda eelnõu välja töötades? Muudes kaubagruppides hinnavaatlus väga hästi toimib, võib-olla teha seda ka toiduainete puhul. Siis me oleksime kindlad, et need hinnad ikkagi tõesti langeksid. Teine pool on see, et kas te ikka lähete sellesse valitsusse, kus näiteks Isamaa võib-olla ei soovi käibemaksu alandada, kui see võimalus tulevikus tekiks?

Aitäh! No mis puudutab hinnavaatlust, siis tegelikult [teevad seda] pidevalt erinevad asutused ja ka erameedia. Ma vaatasin, et Postimehe Grupp on võtnud selle päris tõsiselt ette, kogu aeg [jälgib] ostukorvi ja annab kogu aeg, iga nädal meile [teada], kus see on kõige soodsam ja kus on kõige kallim. Aga teate, üks pool on see, et hinnavaatlus loomulikult tuleb aluseks võtta, kui me hakkame langetama käibemaksu. Siis on meil mingisugused alusarvud olemas ja siis on selgesti mõõdetav tulemus ka. See on õige. 

Aga [põhi]eesmärk on ju see, et me peame tagama, et see [mõju] ka lõpptarbijani jõuaks. Ma arvan, et meie riik suudab seda tagada, hea tahtmise korral suudab tagada. See [meede], millest me oleme siin juba pikalt, tund aega rääkinud, oleks päris suur leevendus praeguses olukorras meie inimestele. Eriti on see suur leevendus nendele inimestele, kes elavad meil absoluutses või suhtelises vaesuses. Neid on kahjuks on päris palju. On selge, et kõik need tarbimismaksud, mis meil on, ja kui neid pidevalt tõstetakse või initsieeritakse uusi, siis eelkõige kannatavad need inimesed, kes ei saa maksuküüru kaotamise järel lisatulu. Ja neid on ka päris palju. Kui me räägime sellest, mis on juba vastu võetud eelarvesse sisse kirjutatud, siis tegelikult maksuküüru kaotamine ja plaanis olnud tulumaksu tõstmise ärajätmine jätab meie eelarvesse päris suure augu. See auk on 1,5% SKP-st. 

Nüüd Reformierakond ütleb, et meie täitsime oma lubaduse, aga teiselt poolt võetakse selle katmiseks päris suur hulk laenu. Vaat sellest loogikast ma aru ei saa. Laen jäetakse tulevastele põlvkondadele. Reformierakond noogutab kaasa, Eesti 200 ka vajutab rohelist nuppu, et las maksavad. Aga kuidas maksavad, sellestki keegi ei räägi. Aga teiselt poolt tehakse otsus, mis jätab meie riigieelarvesse päris suure augu, suuruses 1,5% SKP-st. 

Ei saa seda kokku panna, mis tegelikult selles valitsuses täpselt toimub ja kes neid otsuseid vastu võtab. Nagu ka hea kolleeg Rene ütles: huvitav, kas valitsus üldse lähtub mingisugustest arvudest, mis on igapäevaselt kättesaadavad. Ma vastasin, et tõenäoliselt ikkagi lähtub. Aga nendel on teine maksumudel, mida nad on kujundanud juba 20+ aastat, ja selle mudeli järgi nad siiamaani töötavad, kuna nad ei suuda aru saada, et vahepeal on maailm muutunud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma väga vabandan, ma jäin natukene hiljaks, aga selle-eest ma sain huvitavat informatsiooni. Hakkasin sisenema siia Riigikogu saali ja vastu tuli üks reformierakondlane. Ma ei nimeta ta nime. Ma küsisin, et kuhu lähed nüüd, siin on tähtis asi arutelul. Tema lõi käega ja ütles, et see on täielik jama, mida siin puldis [räägitakse]. Ta hakkas põhjendama ka, et see ei muudaks üldse mitte midagi, tootjad panevad niikuinii oma kasumi sinna otsa. Ma püüdsin vaikselt midagi vastu öelda ja küsisin, et räägi siis, [miks] ettevõtjad lähevad pidevalt pankrotti. Ah, see on nende endi viga, tegelikult see pilt nii hull ei ole! 

Ja nüüd ma tulen tagasi selle juurde, miks ta ära läks. Mulle meenub tsitaat sellisest filmist nagu "Viimne reliikvia", kus pealik peab mässajatele kõnet ja ütleb sellise lause: "Miks me ei näe siin enda hulgas Ivo Schenkenbergi mehi? Aga sellepärast, et klooster on nad ära teinud." Kuidas te kommenteerite seda minu väljaöeldut?

(Naerab.) Jah … Aitäh, hea küsija! Tead, ma vastan niimoodi. Ma vastan Jürgen Ligi sõnadega: rahval on õigus olla rumal. Las me siis olla siin ka rumalad ja esitame järjepidevalt seda eelnõu. Meie oleme teisel arvamusel.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ütlen ära, et ma kindlasti toetan seda ettepanekut, samasuunalisi oleme ka meie üritanud siin teha. Aga kui natukene laiemalt võtta, siis tegelikult on juba aastaid kestnud probleem, et tarbimismaksud on meil kasvanud kogu maksukoormuses ikka meeletult suureks. Juba üle 40% maksudest moodustavad tarbimismaksud. Näiteks Soomes ja Rootsis on see umbes 30%, paljudes riikides alla selle. See on meil kuidagi erandlik. Ja kui me räägime siin ja üritame teha mingeid ettepanekuid selles suunas, et muuta seda õiglasemaks, siis pööratakse see pahupidi. No nagu see astmeline tulumaksuvabastus, mis ikkagi oli väike alge astmelise tulumaksu poole. 

Kuidas komisjonis – sa oled ka olnud siin juba mõned aastad – Reformierakond põhjendab ja kaitseb seda maksustruktuuri, mis tegelikult ei ole õiglane ja koormab ikkagi väiksema sissetulekuga inimesi rohkem? Mis on see põhjendus? Miks nad arvavad, et nad on maailma targimad ja teistest riikidest ka targemad?

Aitäh! Väga hea küsimus! Võib vastata, et nad on maailma targimad selle pärast, et nendel on rahandusminister Jürgen Ligi. Aga kui nüüd tõsiselt võtta, siis ma ikkagi jõuan nende arusaamade juurde, mis nad on enda jaoks selgeks mõelnud rohkem kui 20 aastat tagasi. Nad ei oska teistmoodi mõelda ja nad ei käi praegu kogu muu maailmaga kaasas. Väga palju asju on ikkagi muutunud ja me peame aru saama, et me oleme päris väike osa suurest [tervikust]. Me räägime globaalsetest mõõtmetest. Iseenesest on Euroopa väga suurtes raskustes, konkurentsivõime langeb pidevalt ja nii edasi. Ma arvan, et see on ikkagi üleüldine dogma, et tarbimismaksud on head ja kõik, mis puudutab varamakse, on halb. 

Ja teiselt poolt me ju räägime retoorikas, et me tahame olla nagu Põhjamaad. Aga Põhjamaades on maksusüsteem hoopis teistsugune. Jah, sul on õigus, meil on tarbimismaksude osakaal riigi tuludes väga suur. Mina olen välja arvutanud, et see on 43%, pluss-miinus. Euroopa keskmine peaks olema umbes 28%. 

Ja nagu ma olen välja öelnud ja see on ka meie nägemus, et kui tarbimismaksud on madalamad, siis on sisetarbimine suurem. See stimuleeriks üleüldist majandust ja aitaks meie majandust ajal, kui välisturud on maas. Ja praegu see nii on. Küsimus ongi selles, et välisturud on maas, meie hinnad on kõrged, meie konkurentsivõimelised ei ole, ja siis me veel tarbimismaksude tõstmisega tapame oma majandust ehk tapame tarbimist, sisetarbimist. See on see [surnud] ring, kus me praegu oleme. Me enne sellest ringist välja ei saa, kui me teeme valitsuse vahetuse.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga on küsimus istungi juhatajale. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud eesistuja! Ma tahtsin küsida, kuivõrd kohane on see, et lugupeetud saadik Kalle Grünthal viitas oma küsimuses dialoogile ühe reformierakondlasega, kusjuures tema nime mainimata. Ma ei saa olla kindel, kas selline dialoog üldse toimus või ei toimunud, sest me ei tea, kellest oli juttu. Kas on kohane, et Lauri Laats omakorda naeruvääristas seda inimest ja ütles, et rumalad võiksid kõik olla – midagi taolist? Kas see on normaalne poliitiline arutelu?

No protseduurikaga on siin vähe pistmist. Saadik väljendas oma mõtteid [seoses sellega], mida on koridoris räägitud. Niisuguseid mõtteid on varasemalt ka siin puldis [ette kantud] ja küsimustes kasutatud. Kahjuks ei ole sellel protseduurikaga midagi pistmist. Aga Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus. Ärme hakkame siin omavahel diskussiooni [pidama], kui tahate, võite koridoris sellest rääkida. Aga võtan protseduurilise küsimuse.

Jah, mul tuleb protseduuriline küsimus selle selgituse lõpus, nii et ärge kohe mikrofoni palun kinni pange. Lugupeetud Maria siin ütles, kas üldse selline inimene oli ja kas selline juhtum oli. Jah, see juhtum oli, see oli Mait Klaassen, kes läks ära. Aga selles mõttes on mul praegu küsimus istungi juhatajale. Juhul, kui keegi kritiseerib Reformierakonda, kas siis on kohe tohutu palagan lahti, et nüüd halvustatakse Reformierakonda, kui ma räägin tõtt?

Jälle protseduuriliselt ma toon näite. Võtke õppust Tanel Kiigest, kellel oli tõesti protseduuriline küsimus, protseduurikaga seotud. See, mis koridoris käis – mina ei oska selle [selgitusele] kaasa aidata. Kas seal oli Mait või keegi teine, ma ei oska öelda. 

Nii, aga meil on esimene ettekandja kuulatud ja läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Mina räägin teile, mis toimus rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistamist 14. oktoobril. Eelnõu tutvustas meile toona Andrei Korobeinik. Sarnaselt kolleeg Laatsiga andis ta ülevaate, et on ettepanek langetada 9%-le [põhiliste] toidugruppide käibemaksu. See puudutaks juur- ja köögivilja, piima-, liha-, teravilja- ning kalatooteid.

Toimus ka väikene arutelu. Andrei juhtis tähelepanu, et madalam maks võiks inimestele anda sisendid tervislikumaks toitumiseks ja seeläbi võiksid väheneda ka riigi kulutused tervishoiule. Mina küsisin, millele ta tugineb, et inimesed võiksid siis tervislikumalt toituda. Andrei vastas, et kaloreid on lihtsam saada [suurema] energiasisaldusega toitudest, näiteks pastast, võrreldes madalama kalorsusega toitudega, nagu näiteks redis. Natukene me veel diskuteerisime selle üle. Minu küsimus oli, kas on näiteid riikidest, kus oleks tõepoolest seoses toiduainete käibemaksu alandamisega vähenenud ka kulutused tervishoiule. Selle peale ütles Andrei, et seda praegu [teada] ei ole, aga et Eestis – üks hetk, ma kohe vaatan – oleks hea mõte luua väike fookusgrupp ja vaadata pikemas perspektiivis, kuidas see muutub. 

Komisjonis tehti ka menetlusotsused ja üks menetlusotsus oli võtta eelnõu päevakorda 21. oktoobril, aga algataja tegi ettepaneku see kuupäev välja võtta. Teine konsensuslik otsus oli määrata ettekandjaks Diana Ingerainen. Siin ma olen. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Ma küsin sellesama petitsiooni kohta. Ma saan aru, et see ei olnud päris see komisjon, mille kaudu see siia saali tulla võib tulla või lausa peab tulema. Aga kas rahanduskomisjoni koosolekutel kõlas ka see fakt, et see petitsioon on olemas? Peaaegu 100 000 inimest on oma allkirja andnud. Millised on komisjoni liikmete reaktsioonid sellele olnud ja mida te ise sellest arvate, kas selline petitsioon ikka peaks siia saali jõudma?

Aitäh! Rahanduskomisjon tõesti sellel istungil hästi põgusalt puudutas petitsiooniga seotud küsimusi. Rahanduskomisjon suhtub väga lugupidavalt oma rahva esitatud petitsiooni ja toimub ka ettevalmistus sellele vastamiseks. Täpset aega ei tea, aga kindlasti see tuleb.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, istungi juhataja! Hea ettekandja! Rahanduskomisjon ei toetanud toiduainete käibemaksu langetamist, kuid samal ajal on viimase kahe aasta jooksul just toidu hinna tõus olnud üks Eesti inflatsiooni peamisi mootoreid ning mõjutanud kõige enam madala ja keskmise sissetulekuga peresid. Kas olete arutanud, millist konkreetset alternatiivset meedet tuleks pakkuda, mis oleks peredes kiiresti tuntav ja mille mõju oleks vähemalt sama suur kui käibemaksu langetamisel?

Aitäh! Me küll sellel istungil täpselt seda küsimust ei arutanud, aga me oleme seda rahanduskomisjonis varem arutanud. Tõesti, hinnatõus on olnud väga kiire ja see puudutab kõige rohkem riskigruppides olevaid inimesi. Need on väikese sissetulekuga inimesed, üksi last kasvatavad vanemad ja üksi elavad pensionärid. Ja nende puhul on kõige mõistlikum ikkagi kohaldada sihitud toetusi, see aitaks neid kõige konkreetsemalt.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud komisjoni ettekandja! Kas te arutasite rahanduskomisjonis või kas teie isiklikult olete selle peale mõelnud, kuidas see tegelikult rahva õiglustundele mõjub, kui parlament ühel hetkel langetab pehmelt öeldes savijalgadel oleva analüüsi või optimistliku analüüsi põhjal kaughasartmängumaksu, lootuses, et sellest tuleb mingi lisaraha ilma suurema maineriski, tervisekahjude ja muu taoliseta? Mina siin pigem neid pelgan. Samal ajal [valitsus] järjekindlalt keeldub isegi ajutiselt langetamast toiduainete käibemaksu. Ometi on see meede, mida teised riigid on rakendanud ja millel oleks halvemal juhul nõrk ehk tagasihoidlik mõju, aga paremal juhul ikkagi arvestatav mõju toiduainete hindadele ja inimeste toimetulekule. Kuidas see tegelikult inimeste õiglustunde seisukohalt mõjub? Kas seda arutati ja kas te olete ise selle peale mõelnud?

Aitäh! Rahanduskomisjonis me seda teemat ei arutanud. Isiklikult on mul tunnetus, et [meil tuleks mõelda], kuidas me saaksime luua toetussüsteemi, mis oleks sihitum ja aitaks tõepoolest täpsemalt neid inimesi, kes toetust vajavad.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas on ka hinnatud käibemaksu langetamise mõju inflatsioonile? Meil toidu hinnad kiiresti kasvavad, kas käibemaksu alandamine võib aidata kaasa hindade stabiliseerimisele? 

Aitäh! Ma olen neid analüüse palju lugenud ja meil on endal ka tehtud teemalehtesid. Aga sellist analüüsi ma ei ole näinud, et võiks käibemaksu alandamisega hindasid stabiliseerida.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud ettekandja! Kas te seekord või kunagi varem olete arutanud selle teema puhul, kuidas toiduainete käibemaksu alandamine võiks mõjutada meie kohalikke toidutootjaid, nende koguseid, mida nad suudavad Eesti turul müüa, ja kokkuvõttes ka konkurentsivõimet? Me ju teame, et kui hinnad tõusevad 40%, siis tagasiside on selline, et poodides esimese asjana sirutatakse käsi kõige odavamate toiduainete poole ja need tihtipeale ei ole eestimaised.

Aitäh! Me sellel komisjoni [istungil] seda ei arutanud, küll aga eelmistel, ja just selle koha pealt, kuidas kohalikku toidutootjat oleks võimalik kaitsta. Aga kahjuks ei ole suudetud Euroopa Liidu vaba turu olukorras sellist varianti välja mõelda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Te andsite ülevaate, mis komisjonis oli, aga minu küsimus on selle kohta, milliseid suuniseid teile Reformierakonna fraktsioonis anti, kuidas käituda komisjonis. Kas see suunis langes kokku ka teie enda isikliku arvamusega?

Aitäh! Tõepoolest, mulle ei ole mitte mingeid suuniseid Reformierakonna fraktsioonis antud. Ma olen Riigikogu liige, olen rahanduskomisjoni liige ja vastavalt kokkulepitud kodukorrale ma tutvustan eelnõu menetlust rahanduskomisjonis.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel 

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Head kolleegid, kes te olete siin saalis või vaatate meie ülekannet võib-olla oma kabinettides! Hea Eesti rahvas! Mul oli hiljuti üks selline kogemus: ma nägin meedias päris tabavat pealkirja, et Eesti on muutunud toidu käibemaksu äärmuslaseks. Kahjuks nii see on. Me oleme väga väikeses klubis, kus peale meie on veel Taani, kus käibemaksumäär on 25%, meil on teatavasti 24%. 

Ma arvan, et paljud mäletavad, et veel mõni aasta tagasi oli käibemaksumäär 20%. Ja Reformierakond rääkis sellest, et tegelikult peaksid meil olema maksuvabad reeded, et käibemaksumäär peaks allapoole minema. Oma 20 aastat tagasi, tuletan meelde, oli käibemaksumäär  Eestis 26%. Ja siis oli just Reformierakond veduriks selle alandamise protsessis ja lõpuks jõudiski see sinna, et vahepeal oli see määr 18%, siis 20%. 

Nüüd on olukord hoopis teistsugune. Reformierakond, vastupidi, tõstab makse, vaatamata sellele, et enne valimisi aastal 2023 räägiti, et maksud ei tõuse. "Lugege mu huultelt!", kõik mäletavad seda. Nüüd on see 24%. Ja kõige hullem ongi see, et paljudes Euroopa, eriti Euroopa Liidu riikides on käibemaksumäär just toiduainetel madalam võrreldes üldise määraga, aga Eestis see niimoodi ei ole. Ja kõik need initsiatiivid, mis tulevad opositsioonilt, eriti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, hääletatakse lihtsalt tuimalt maha. See on juba neljas või viies kord, kui me oleme niisuguse algatusega siin suures saalis. Ja me võime öelda, et kui see ka seekord läbi ei lähe, siis me ikka jätkame samas vaimus, sellepärast et me teame, et see on õige ja õiglane. 

No ei saa kõik Euroopa riigid olla rumalad, nagu Jürgen Ligi siin vahepeal mõista andis. Mäletan väga hästi, kuidas ta siit puldist rääkis, et tegelikult oleks rumalus alandada toiduainete käibemaksu. Ja kui mina küsisin, kas põhimõtteliselt kõik Euroopa riigid, välja arvatud mõned, kaasa arvatud Eesti, on rumalad, siis tema andis mõista, et nii see on, tuleb välja, et ongi niimoodi. Mina seda ei usu. Ma arvan, et seda tehakse paljudes Euroopa riikides ka praegu, et alandatakse [seda määra]. Hea näide on näiteks Poola. Kui oli selline päris kriisiaeg, siis lihtsalt tehti null protsenti toiduainete käibemaksumääraks. Ja siis, kui olukord hakkas stabiliseeruma, tõsteti 5% peale, aga see on jätkuvalt väga kaugel käibemaksu üldmäärast. 

Nii et paljud riigid kasutavad jooksvalt erinevaid meetmeid, vaadates olukorrale otsa ja juhindudes konkreetsetest oludest. Meie siin ei taha sellest midagi kuulda. Valitsevad erakonnad ütlevad, et esiteks on see rumalus, nagu ma juba tsiteerisin siin rahandusministrit, ja teiseks, et niikuinii see kasu ei jõua lõpptarbijani, sest need, kes toidukaupu müüvad, lihtsalt lõikavad sealt vahelt ja kogu lugu. Ma iseenesest tahan tsiteerida nüüd juba Tallinna linnapead, aga eelnevalt konjunktuuriinstituudi juhti Peeter Raudseppa, kes ütles, et tema on väga [põhjalikult] rääkinud erinevate toidukettide omanikega ja nad kõik on andnud mõista, et loomulikult, see meede aitab teha toidukaupu odavamaks. 

Nii et suur soovitus, suur palve kõikidele saadikutele: toetage palun seda eelnõu! See on õige samm, see on õiglane samm olukorras, kus toidukaupade hinnad tõusevad põhimõtteliselt 40% võrra paari aastaga. Selline samm on lihtsalt ülivajalik, et inimesed saaksid endale toitu osta. Aitäh! 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud eesistuja! Head kolleegid siin saalis ja jälgijad kaugemalt! Algatuseks olgu selgelt ära öeldud, et sotsiaaldemokraadid igal juhul seda eelnõu toetavad. Me siiralt loodame, et läheb selle eelnõuga paremini, kui läks meie mõned nädalad tagasi või varem esitatud eelnõuga. Võib-olla on koalitsioonisaadikutel olnud aega järele mõelda ja nüüd on tehtud paremad järeldused. 

Minul ei ole siin kindlasti plaanis korrata üle kõiki neid plusse, mida toiduainete käibemaksu alandamine kaasa tooks. Siin on olnud väga sisukas arutelu, õiged mõtted on juba välja öeldud. Võib-olla õige lühidalt võiks öelda, mis on ülimalt oluline: toiduainete käibemaksu alandamine parandab ilmselgelt madala sissetulekuga inimeste toimetulekut. Minu jaoks ja teiste sotsiaaldemokraatide jaoks on väga oluline ka see, et see tõstab meie ettevõtete, toidutootjate konkurentsivõimet ja kokkuvõttes elavdab majandust. 

Pisut rohkem aega soovin ma kulutada nende kahtluste ümberlükkamiseks, miks see idee ei ole hea. Eelkõige koalitsioonisaadikud on siin esitanud neid kahtlusi ka varasemate diskussioonide ajal. Enne seda üks konkreetne näide ka, et inimesed saaksid aru, mida ühele keskmisele perele võib toiduainete käibemaksu alandamine tähendada. Keskmise neljaliikmelise pere toidukorv maksab umbes 500 eurot [kuus]. See ei ole kindlasti luksuslik toidukorv, see tähendab nelja eurot pereliikme kohta päevas. Sellise toidukorvi maksumuse erinevus [olenevalt] sellest, kas käibemaks on 24% või 9%, on 56 eurot kuus ehk 672 eurot aastas. Aga see on tavaliste päevade puhul. Peredes on ju ka pühad ja muud pidupäevad, kui [süüakse] rohkem, ning keskmiselt võib hinnata pere kokkuhoiuks umbes 800 eurot aastas. See ei ole väike raha. See on oluliselt rohkem, kui keskmine pere automaksu aastas maksab. 

Tõin selle lihtsalt võrdluseks, kuna siin olid diskussioonid, mis mida mõjutab. Kui perel ei ole automaksu, siis paneb koalitsioon juurde veel paar protsenti käibemaksu ja Eesti inimene ikkagi selle raha välja käib. 

Nüüd aga nende väidete juurde, millega koalitsioonisaadikud toiduainete käibemaksu alandamise ideed maha teevad. Kõige olulisem kõlanud väide on, et see vähendab oluliselt riigi sissetulekuid. No kui palju see siis vähendab? Ma olen täiesti kindel, et praegusega võrreldes ostetakse toitu, kui käibemaks on madalam, rohkem, isegi märkimisväärselt rohkem. On ju teada, et viimastel aastatel on erinevalt teistest kaupadest Eesti poodidest ostetava toidu kogus märkimisväärselt langenud. 

[Koalitsiooni argumendi] vastu räägib ka see, et [maksu alandamine] võimaldab kohalikel toidutootjatel rohkem toota ja töötajaid rohkem palgata. See tähendab ju ka seda, et tulevad tööjõumaksud. Ja nagu eelmises näites [viidatud], kuna ostetakse rohkem, laekub rohkem makse. Mäletate, kui Heido Vitsur oli siin puldis ja lahkas sedasama teemat olulise tähtsusega riikliku küsimuse [arutelul], siis ta tõi ka esile, et tegelikult toiduained on baasvajadus ja need määravad hinnataseme riigis. Euroopa Liit on väga palju vaeva näinud, et hoida seda baasi erineval moel põllumajandust toetades, et toidu hinnad oleksid madalamad ja Euroopa Liit suudaks oma kaupadega konkurentsis olla. Nii on ka siseriiklikult. Täna me teame, et meil on tarbimismaksud ikkagi võrreldes teiste Euroopa riikidega väga kõrged, seega meie konkurentsivõime selgelt langeb. Kindlasti võib ka erinevate toidugruppide puhul erandeid teha, eelkõige alandada käibemaksu nendel toiduainetel, mida meil kohapeal toodetakse. Sellel on väga selge positiivne mõju meie toidutootjatele ja muudelegi ettevõtjatele. 

Üks väide on, et käibemaksu [alandamise peale] ikkagi toiduainete hind ei lange, sest ahned kaupmehed tõmbavad tarbijale koti pähe. Seda on siin korduvalt öeldud. Ma tuletan kõikidele selliselt väitjatele meelde, et see võib-olla kehtiks olukorras, kus toiduainete müügi valdkonnas puuduks konkurents, kuid see konkurents on ju Eestis olemas. Me oleme poodide riik. Lisaks teame, et erinevalt teistest kaupadest on toidukaupade ostu kogused viimastel aastatel märkimisväärselt langenud, nagu ma ka enne ütlesin. Kaupmehed on selgelt kinnitanud, et käibemaksu alandus kajastub üksüheselt ka leti[hindades]. Ma olen selles täiesti kindel. 

Ja nagu ma enne siin üht küsimust esitades ütlesin, kui me selles kahtleme, siis me oleme sihuke väike ja tubli digiriik. Miks mitte rakendada ka online'is kaupade hinna vaatlust. See annaks võimaluse jälgida, et käibemaksu mõju ikkagi kajastuks lõpphindades ja ühtlasi parandaks konkurentsi. Nii et ühel asjal võib olla mitu positiivset mõju. Lõppkokkuvõttes me ikkagi suudaksime toitu osta, [õigemini] kõik inimesed suudaksid toitu osta vajalikus koguses ja ettevõtted saaksid elada. 

Kokkuvõtteks tahangi öelda, et olukorras, kus absoluutne enamik riike on toiduainete käibemaksu ühel või teisel määral alandanud ja viimastel aastatel seda järjest rohkem teinud, on väga raske [põhjendada], et see on väga halb otsus ja meie siin oleme ainukesed targad. Näeme ju, et meie ettevõtete konkurentsivõime selgelt langeb. Toiduainete käibemaksu tuleb alandada. Mida me veel ootame? Teeme selle ära! Ja lõpetuseks ütlen veel seda, et ma loodan tõesti, et peale valimisi [saab võimule] valitsus, kus ikkagi tehakse toiduainete käibemaksu alandamine ära. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile" eelnõu 672. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu langeb menetlusest välja. 

Liigume tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik" eelnõu 724 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes endiselt jälgivad meid interneti vahendusel! Ja ma loodan, et ka koalitsioonisaadikud, keda siin saalis palju ei ole, vähemalt jälgivad meid samuti interneti vahendusel. 

Ma olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud väga olulise otsuse eelnõuga, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik. Kui selle [sisu] väga lühidalt kokku võtta, siis see [muudatus] kindlasti suurendab kodulaenutarbijate mobiilsust krediiditurul ja konkurentsi pankade vahel. See on väga oluline eelnõu, mille [eesmärk] ühest küljest on lihtsustada meie kodulaenutarbijate olukorda ja teisest küljest tekitada suuremat konkurentsi pankade vahel, et pangad oleksid sunnitud langetama kodulaenude baasintressi. Need on kaks eesmärki ja need eesmärgid on tegelikult lihtsasti saavutatavad, kui on olemas valitsuse tahe, kui on olemas Riigikogu tahe. 

Nüüd konkreetsed neli ettepanekut selleks, et see eesmärk saavutada. Punkt 1: teeme ettepaneku töötada välja võlaõigusseaduse muudatused, mille kohaselt krediidiandja ei või nõuda laenusaajalt ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagasimakse korral saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Ettepanek nr 2: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab laenusaajal lõpetada kodulaenuleping ennetähtaegselt, tasudes laenu tagasi vähemalt ühe kuu pikkuse etteteatamisega, ja seda ilma täiendavate tasude ja sanktsioonideta. Ettepanek nr 3: teeme ettepaneku töötada välja kord, mis võimaldab kodulaenu refinantseerimisel muuta hüpoteegipidajat ja tagatiskokkulepet ilma notarile osalustasusid maksmata. Ettepanek nr 4: teeme ettepaneku töötada välja kord,  mis võimaldab kinnisvaratagatise hindamisel kasutada lisaks kutselise kinnisvarahindaja eksperthinnangule ka krediidiasutuse statistilisi andmeid. 

Mida see tähendab? Nagu me väga hästi teame, kui me soovime osta endale kodu, siis selleks on vaja tellida hindamisakt. Hindamisakt maksab. Kui me tahame panka vahetada, [kuna] konkureerivalt pangalt tuleb soodsam ettepanek, siis pangad nõuavad laenu üleviimiseks jälle kinnisvara hindamisakti, mis muidugi maksab. Teatavasti iga laenuga kaasnevad hüpoteegid, mis seatakse märkena kinnistusraamatusse. Kui me soovime ühe panga kasuks hüpoteegi sealt ära võtta, näiteks kodupanga kasuks, ja viia oma laenu teise panka, siis liigub sellega ka hüpoteek. Aga hüpoteegi seadmine uue panga kasuks jällegi maksab. Kui me tahame kodulaenulepingu ennetähtaegselt ära lõpetada, siis on pankadel õigus kodulaenu maksjalt sisse nõuda muidu saamata jääv intressitulu kolme kuu eest. See on praegu kõik seaduses kirjas. 

Need on need neli punkti, mis reguleeriks selle küsimuse ära ja teeks soodsamaks kodulaenu refinantseerimise ja tekiks mobiilsus pankade vahetusel. See kindlasti sunniks panku baaslaenuintressi alandama ehk me elavdaksime turgu. 

Meil on olemas statistika, mis näitab, et Eesti kommertspankade baasintressid on kõrgemad kui Skandinaavias toimetavatel erapankadel. Miks see nii on? Väidetakse, et see on konkurentsi puudumise tõttu. Ma arvan, et see otsuse eelnõu, mida ma praegu ette kannan, peaks leevendama seda olukorda. Seda meie inimesed ootavad – loomulikult inimesed ootavad, et nende kodukulud langeksid. See on eelnõu, mis otseselt langetaks kodukulusid nendel inimestel, nendel perekondadel, kellel on kodulaen. See on väga oluline eelnõu. Ma palun seda toetada, ma palun sellega kaasa mõelda. 

Ma arvan, et ka siin saalis on väga palju Riigikogu liikmeid, kellel on kodulaen. Võib-olla on nad mõelnud selle peale, et vahetaks panka, võib-olla mõni pank pakub mõne protsendipunkti võrra soodsamaid laenutingimusi. Aga kui selleks kõiki nõutavaid tingimusi arvestada, kui laenu andnud kodupanga vahetamine teise panga vastu läheb [palju] maksma – inimene maksab kinni hindamisakti, hüpoteegi seadmise, trahvid pangale, et ta sealt lahkub –, siis seal taga väga suurt mõttekust või kasumlikkust näha on raske. Tihtipeale jääb see liigutus tegemata. 

Aga ma arvan, et meie kui seadusandja eesmärk on teha kõik selleks, et meie kodulaenud oleksid soodsamad, et kodu ülalpidamise kulud oleksid madalamad. Siin me saame appi tulla. Nii et mina kutsun teid üles toetama seda otsuse eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ilmselgelt väga hea eelnõu, millest võidavad Eesti inimesed, Eesti tarbijad, eriti noored pered, kes alles alustavad elu omas kodus. Miks siis valitsuserakonnad ei ole seda eelnõu esitanud? Ma arvan, et kui nad oleks tahtnud, oleks see juba ammu esitatud. Millest see mittetahtmine tuleb? Kust see tuleb? Kas see on seotud maailmavaate [muutumisega]? Intressid [sellise] seaduse vastuvõtmisel kindlasti langevad. Aga see oli alles hiljuti Reformierakonna poliitiline paradigma, et olgu madalad maksud. Nüüd pole sellest muidugi mitte midagi alles jäänud. Milles see saladus on, et valitsuserakonnad seda vastu ei taha võtta?

Teate, see on väga huvitav küsimus, hea kolleeg. Esiteks peab tunnistama, et need mõtted on valitsuskabinetis juba täiesti olemas. Küsimus on selles, miks need mõtted ei ole veel realiseerunud, miks nii kaua võtab kõik aega. Meie fraktsioon kajastab selles otsuse eelnõus paketti, mille on tegelikult suurel määral välja käinud Eesti Pank ja Finantsinspektsioon mõnda aega tagasi. Mõnda aega tagasi! Kui nende mõtetega lagedale tuldi, kui need avalikustati, siis mul oli küll ootus ja lootus, et valitsus haarab sellest kinni, koalitsioon haarab kinni ja kohe hakatakse tegutsema. Aga ei!

Esialgu hakati otsima põhjusi, miks need ideed ei ole rakendatavad, miks need on ikkagi halvad ideed ja mis takistused on kõik seadustes, et neid ei saa realiseerida. Aga mul on selline tunne – võib-olla ma küll olen liiga suur optimist –, et tasapisi on hakanud neile kohale jõudma arusaam, et tegelikult need on kõik realiseeritavad ettepanekud, mis ka meie oleme välja toonud. Samas mul on ikkagi küsimus, et sellest ajast, kui Eesti Pank ja Finantsinspektsioon kogu selle paketiga, nende ideede ja mõtetega, välja tulid, on tükk aega möödas, miks mitte midagi ei ole tegelikult liikunud. Tegelikult oleks pidanud need ideed kohe rakendama, aga miskipärast neid siin saalis ei ole. Jah, möödaminnes on seda arutanud isegi valitsuse või ministeeriumide esindajad teatud komisjonides, aga ainult arutuse tasandile on see jäänudki. 

Meie tahame konkreetseid tegevusi ja et need konkreetsed tegevused hakkaksid toimuma, ongi meil siin see eelnõu. Vaja on kiiresti tegutseda! Meil ei ole rohkem aega. Iga tund, iga päev, kui me praegu venitame, tegelikult inimesed kaotavad raha. Ja seda niigi keerulises olukorras, kus inimestel on toimetulekuga, ostujõuga probleeme. Aga valitsusel, kes teab, et tegelikult on olemas meetmed, mida võiks kohe rakendada kodulaenude refinantseerimiseks, on see kuidagi tagaplaanile jäänud ja siiamaani ei ole ühtegi seaduseelnõu siia saali ega ka Riigikogu komisjonidesse jõudnud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, tõepoolest, meil ei ole aega. Rahval ei ole aega paljude asjadega, ka eelmises eelnõus käsitletud toiduainete käibemaksu [alandamisega]. Aga valitsus vaatab [sellele] kuidagi arrogantselt, et pole vaja. Mina saan küll aru, et tegelikult neil pole ka aega. Vaata, kui sa upud, siis ei ole võimalik mõelda selle peale, mis saab homme või ülehomme. On ainult tänane [hetk ja vaja mõelda], et vesi suhu ja ninna ei läheks. Ma arvan, et see on see põhjus. Taolisi arukaid ettepanekuid, mis on tulnud olgu Eesti Pangast või õigussüsteemist või paljudest muudest kohtadest ja mis muudaks [turu] mobiilseks, aitaks reaalselt inimesi ja ettevõtteid, on palju. Aga [meil on] kriitiline olukord, kus valitsus ise upub. Ma arvan, et see on [põhjus], miks nad ilmselt ei võta seda väga olulist asja ette. Aga kas sinu arvates siis, kui valitsus ei upuks, kui oleks jalg tugevamalt põhjas, oleks ta vastuvõtlikum seda laadi headele ideedele?

Aitäh, hea kolleeg! Ega siin väga kaugele ei ole vaja minna. Me oleme siinsamas Tallinnas ja Tallinna näitel me võime seda arutelu jätkata. Me selgelt nägime tegelikult, et poolteist aastat oli Tallinnas ebastabiilne valitsus. Üks abilinnapea ei teadnud, mida teine teeb, ja kui teadis, siis tekitas takistusi, et teisel ei õnnestuks mõtteid ja ideid, mis ta oli välja mõelnud, rakendada. See on ehe näide sellest, kui sul on ebastabiilne valitsus. Ja siis öeldakse, et selle valitsuse ajal ju tegelikult Tallinn arenes. No andke andeks! 3,5 miljoni eest istutati puid. Ühe puu maksumus on 1000 eurot ja istutati 3500 puud. See on siis areng?! Paigaldati pinke – ei tea, kuhu, ei tea, kuidas, ei tea, mis kvaliteediga. Pingi maksumus oli üle tuhande, poolteist tuhat, ja minu arust alustati kas just kriminaaluurimist, aga vähemalt kahtlustus on küll ja politseisse on avaldus antud. See on nii-öelda kvaliteet. Öeldi, et me oleme loonud kvaliteeti. Need on lihtsalt sellised väikesed näited, mis näitavad, et kui sul on ebastabiilne valitsus, mis tegeleb enda probleemide lahendamisega, siis head tulemust ei ole võimalik saada.  

Täpselt samamoodi saame tuua paralleele riigi valitsemisega. Kui sa iga päev näed, et sa upud ja sa pead ennast päästma, et üks probleem ajab teist taga, sul ei ole lahendusi, rahvas sind rohkem ei usalda, siis loomulikult kaob fookus ära. Ja sellel valitsusel on juba ammu fookus kadunud. Ma pean ütlema, et sellel valitsusel ei ole juba algusest saati fookus paigas olnud. Kui see valitsus, praegune koalitsioon – no hea küll, teeme möönduse, sotsid visati välja –, aga kui see esialgne koalitsioon 2023. aastal tuli valedega siia valitsema, juba siis oli fookus paigast ära.  

Ma ei hakka seda kuldset mõtet välja ütlema. Aga ei, ma ütlen siiski. "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." See oli juba vale fookus. Aga sellisel viisil on püütud Eesti riiki juhtida. Praegusel valitsusel toetust enam ei ole ja seda ei ole olnud juba pikka aega. Nii et jah, sul on selles mõttes õigus, et häid otsuseid ongi raske teha, kui sa pead pidevalt tegelema probleemidega, mis kaasnevad sellega, et sul on fookus paigast ära. 

Ma täpsustaks ka fookust: meil on teema kodulaenude refinantseerimine. Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Ka mina olen nõus, et tõesti on olnud panganduses päris tarbijavaenulikud tingimused ja eelnõu on õigel teemal. Lihtsalt täpsustusena tahtsin küsida või öelda oma arvamust, et tegelikult võiks siin heas mõttes veelgi vinti rahva või laenajate huvides positiivses mõttes peale keerata. See puudutab seda, et mitte ainult laenude lõpetamine ei peaks olema kiirem, vaid tagasimaksmise [korral kehtivad intresse puudutavad] tähtajad võiksid olla lühemad, näiteks kümme päeva. See võimaldaks ikkagi väga palju kokku hoida.

Aitäh, hea küsija! Me lähtusime ikkagi mõistlikkuse printsiibist. On arusaadav, et laenu andmine ja laenu saamine on kahepoolne tegevus. Selge on see, et ühel või teisel puhul nii ühele kui ka teisele osapoolele kaasnevad sellega mingisugused kulud. Kui nüüd nii radikaalne lahendus välja [pakkuda], et laenusaaja tahab päevapealt ära lõpetada, siis see on kindlasti üks diskussioonikohti. Tõesti, nii nagu te väljendasite, kui palju me seda vinti peale keerame? Praegu on see vint täiesti maas, sellepärast et praegu võidakse [intresse] sisse nõuda kolm kuud. Kas nüüd tuua see kümne päeva peale või ühe kuu peale, nagu meil eelnõus on välja pakutud, see on arutamise koht.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma mäletan, kuidas ma kandsin kord selle eelnõu komisjonis ette. Ma mäletan, et oli ka selline reaktsioon, et miks te tahate seda teha, selle pärast kannatavad pangad. Noh, tekkis selline tunne … Ma ei pea isegi ütlema, mis erakonna esindaja see oli, see on niigi selge. Aga lihtsalt, kuidas teie seda kommenteeriksite? Kas me tõepoolest tahame pankasid kiusata või on selle eelnõu mõte ikkagi natuke teistsugune?

Aitäh! No eks praegune valitsus ja koalitsioon on ju selgelt hoidunud sellest suunast, et panku mingil viisil maksustada või luua nendele teine töökeskkond, mis lähtuks ikkagi rohkem tarbijate huvidest. See on siin pidevalt läbi jooksnud. Me oleme seda juba pikemat aega rääkinud, alates sellest, kui euribor oli kõrge ja pankade kasumid järsku tõusid. Need olid meeletud kasumid, mis tegelikult tulid meie inimeste taskust ja jõudsid pankade arveldusarvetele. Leedu selle hetke kasutas ära ja maksustas [panku] just nimelt sellel perioodil, kui euribor oli kõrge ja tulud olid suured. Leedu läks seda teed pidi, et selle asemel, et maksustada elanikke, maksustas panku. Pangad maksid ilusti selle maksu ära. Seal samamoodi ju ähvardati ja räägiti, mis küll pankadest saab ja pangad panevad uksed kinni. Aga sai see, et tuli üks pank juurde, üks Saksa suurimaid pankasid avas enda filiaali Leedus. Meie panku ei puutunud, nende kasumeid ei puutunud, ühtegi panka juurde ei ole tulnud, laenude baasintressid ei ole muutunud. See ongi praeguse valitsuse poliitika ja meie seda kindlasti ei poolda.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina [palun] täpsustada neljandat ettepanekut, mis näeb ette, et kinnisvara ei pea enam hindama kinnisvarafirma spetsialist. Aga mitu kuud tagasi me tegime väärtpaberituru seaduses muudatusi ja seal on muu hulgas toodud, et kinnisvara võib hinnata krediidi andja, vahendaja või kolmas isik, peaasi, et sellel inimesel on piisavalt kogemusi, oskusi ja teadmisi. Ma tahtsin täpsustada, kas tegemist on ühe ja sama ettepanekuga või teie ettepanek on kuidagi laiem.

Noh, selle võimaluse me andsime. Teisalt peaksime vaatama, kas seda võimalust ka kasutatakse. Ehk siis tegelikult see järelevalve pool: kas pangad võtavad riskid meelsasti enda pealt maha ja lasevad kellelgi [muul] hinnanguid anda, võtta kinnisvara hindamise ekspertidelt selle arvamuse. No see on asi, mille me peaksime kindlasti ära reguleerima. Kodulaenu refinantseerimise korral peaks ikkagi lähtuma ainult pangastatistikast, kinnisvarahindajate töö sellises faasis võiks olla vähendatud. See on see teema, kus me tegelikult saame laenu võtjatele tekitada soodsamad tingimused, nad ei pea eksperdihinnangu eest maksma. See on põhimõte ja see on väga oluline. Me teame väga hästi, kui palju hindamisaktid tegelikult maksavad. See on [muudatus], millega me peame kindlasti leevendust pakkuma kodulaenu tarbijatele just nimelt refinantseerimise korral. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Lihtne näide elust. Inimesel on kodulaen, mida ta juba mitu aastat tagasi maksab. Selle aja jooksul on ta tasunud suure osa intressidest ja need on peaaegu täielikult välja makstud. Laenu tagatiseks on kaks korterit. Ühel hetkel soovib inimene ühe korteri maha müüa, et vähendada selle võrra oma laenusummat ning vabastada see korter panga tagatiseks olemisest. Kuid pank ütleb, et jah, te võite seda teha, kuid sellisel juhul peame laenutingimused uuesti üle vaatama. See tähendab, et pank määrab uued intressitingimused ning laenuvõtja peab hakkama maksma kõrgemat intressi, seda isegi siis, kui suur osa intressidest on juba ära makstud ja laenukoormus tegelikult väheneb. Tulemuseks on olukord, et laenusumma küll väheneb, kuid igakuine tagasimakse muutub isegi suuremaks kui varem. Kuidas aitaks Keskerakonna fraktsiooni [ettepanek] sellist probleemi lahendada ja tagada, et laenuvõtja ei satu pangatingimuste tõttu ebaõiglasesse olukorda?

Aitäh! No vaata, ma saan täiesti sinu küsimusest aru. Punkt üks on see, et me peame tekitama pankadel soovi oma kliente väärikalt kohelda. See soov saab tekkida, kui me suurendame konkurentsi, tekitame sellise turu, kus on hästi tihe konkurents, kus pangad hakkavad klientide nimel võitlema. Kui pangad hakkavad klientide saamiseks võitlema, siis see loob pinnase parematele tingimustele. See on selle otsuse eelnõu sisu.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Mulle meeldis, et te rääkisite eraldi ka noorte toimetulekust. Ma arvan, et tegelikult siin saalis ei räägita sellest piisavalt. Ma olen saanud päris palju kirju selle kohta, et noortel on aina raskem, kuidas öelda, iseseisvat elu alustada, soetada oma kodu ja luua pere. Lisaks sellele eelnõule, millised võiksid olla veel ettepanekud, kuidas noorte toimetulekut saaks parandada?

Aitäh! Eks neid meetmeid on erinevaid. Üks pool on see, et sekkuda turgu. Küsimus on selles, kui palju me tahame riigina turgu sekkuda. Ma arvan, et selline sekkumine, mis on [välja pakutud] otsuse eelnõus, on mõistlikkuse piires. See on turu elavdamiseks. Ma tean, et on poliitilisi jõude, kes on tunduvalt radikaalsemad, kui asi puudutab eluasemeturu reguleerimist, arendajatele teatud tingimuste esitamist ehituse ajal ja nii edasi, ja nii edasi. Mina pigem hoiduks nendest. 

Aga millega saab riik või kohalik omavalitsus inimestele appi tulla, eriti noorperedele? Minu arust on üks väga hea punkt – väga hea punkt!– Tallinna koalitsioonilepingus, mida ma soovitan kõigil lugeda. Seal on sees punkt, mis puudutab just nimelt seda, kuidas Tallinn saaks aidata noortel eluaset osta. Tallinn töötab välja programmi, mille kohaselt me hakkame [käendama] esialgset omaosalust, mida iga soovija, kes soovib osta kinnisvara, peab [maksma]. Me teeme programmi, mille kohaselt me garanteerime teatud osa omaosalusest. On olemas riiklik võimalus endise KredExi ehk [praeguse] EISA kaudu, kus garanteeritakse omaosalusest 10%. Ja Tallinnas me töötame välja sarnase programmi, et tagada garantii ülejäänud omaosalusest 10% ulatuses. See on üks võimalus seda probleemi lahendada ja miks mitte rakendada seda kogu Eestis, eriti kaugemates piirkondades. Me teame väga hästi, et tegelikult on üldse väga raske saada laenu kaugemates piirkondades kinnisvara ostuks. Lihtsalt pangad on selgelt välja öelnud, et hindamisaktide alusel ei ole sellel kinnisvaral likviidsust, mis maandaks panga ohte laenu andmise puhul. 

Nii et me peame kindlasti palju [laiemalt] asja vaatama ja tunnistama, et meil on kaks Eestit. See on juba välja joonistunud ka palgatulude põhjal. Me näeme kogu aeg selgelt, kuidas Kagu-Eesti inimene elab ja kuidas Tartu või Tallinna inimene elab. Nii et probleeme on meil tõesti palju.

Hoiame fookust, meil on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele. Lea Danilson-Järg, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Teatavasti valmis Kliimaministeeriumil oktoobris eluasemete taskukohasuse analüüs või uuring. Sealt selgus, et eluasemete kättesaadavus, mis varem oli probleemiks peamiselt ainult Tallinnas ja Tartus, on laienenud nüüd peaaegu kõikjale Eestisse. Kodud ei ole inimestele taskukohased ja kättesaadavad. Samas on ühtlasi teada, et just sobiva eluaseme puudumine või see, et eluase ei ole kättesaadav, on üks olulisemaid takistusi pere loomisel, laste saamisel, eriti just laste juurdesaamisel. Seega, ma arvan, on igati tervitatav, et see eelnõu käsitleb seda, kuidas ikkagi kodulaene perede jaoks soodsamaks muuta. 

Aga siia juurde tahan ma mainida üht uudist, mis oktoobris tuli: Swedbank teatas, et ta ei arvesta enam peretoetusi laenuvõimekuse hindamisel. Väga palju on teada ka seda, et vanemahüvitist saavate perede suhtes on pangad suhteliselt skeptilised ega kipu laenu andma. Sellest võib järeldada, et tegelikult tuleks justkui kodulaen enne võtta ja siis alles lapsed saada, sest pärast enam ei anta kodulaenu. See kindlasti ei ole kooskõlas sellega, mida meie pered vajavad ja mida Eesti vajab, et meil sünniks rohkem lapsi. Kas neid probleeme võiks ka selle eelnõu [arutamise] raames käsitleda …

Teie aeg! 

… ehk siis laiemalt kodulaenude kättesaadavust?

Jaa, üks hetk. Ma vabandan, enne kui te vastate. Proua Danilson-Järg! Meil on küsimuseks ette nähtud aega üks minut. Kui väga pikalt üle minna, siis ma hakkan teid katkestama. Sellel korral ma lubasin teil poolteist minutit küsida, aga järgmisel korral ma tõenäoliselt sekkun oluliselt varem. Aga palun, lugupeetud ettekandja, teil on võimalik vastata.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, see on tunduvalt laiem küsimus kui see, mis meil on siin eelnõus kajastatud. Eelmine istungi juhataja tegi mitu korda märkuse, et püüame hoida fookust sellel eelnõul. Ma loodan, et Riigikogu esimees lubab meil natukene laiemalt seda teemat käsitleda.

Kui te nii ilusasti küsite, siis palun! Kui teil on võimalik lühidalt teha, siis palun!

Aitäh! Tõesti, kui sa tuled siia Riigikogu pulti ja kannad ette ühe otsuse eelnõu või seaduseelnõu, siis loomulikult tekivad arutelu [käigus] – ja arutelu me tegelikult ju siin soovime – teisigi häid ideid. [Täna kuulsime neid] nii hea kolleegi Anti käest kui ka Lea käest. Seda tegelikult tulebki palju laiemalt käsitleda. See, et eluaseme kättesaadavus on meil probleem, on fakt, ja see on probleem. See, et pangad on võtnud [laenu andmisel] aluseks ka [selliseid tingimusi], nagu te möönsite, et lapse saamine on pangale riskifaktor – see on probleem. Sellise suhtumisega tuleb tegeleda ja anda riigi poolt selge signaal, et meil on demograafiline kriis ja sellest kriisist me peame koos üritama väljuda. On selge, et kui sellele kriisile kätt ette ei panda, siis ega pankadel varsti ka väga palju tegutsemisruumi ei ole. Nii et tegelikult me peame tegema koostööd. Ja selle koostöö abil me peamegi saavutama tulemuse, et eluase oleks paremini kättesaadav ja lapse saamine ei oleks laenu saamisel takistus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Riigikogu õiguskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama õiguskomisjoni liikme Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägin, kuidas õiguskomisjonis arutati 3. novembril Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse eelnõu ja valmistati seda ette esimeseks lugemiseks. 

Sõna võttis Lauri Laats. Ta ütles, et eelnõu ajendiks on nii Finantsinspektsiooni kui ka Eesti Panga välja käidud meetmed ja ideed, kuidas muuta kodulaenu refinantseerimise protsess laenuvõtjatele soodsamaks ja lihtsamaks. Eelnõu sisaldab mitmeid meetmeid, mis peaksid seda soodustama. Lauri Laats märkis, et temale teadaolevalt käivad sarnased arutelud ka ministeeriumi tasandil ning need on jõudmas etappi, mille tulemus võiks samuti pakkuda leevendust laenuvõtjatele, eriti kodulaenu puhul. Seega peab ta oluliseks, et nende muudatustega liigutaks kiiremas tempos edasi, et elavdada laenuturgu ning tugevdada pankadevahelist konkurentsi. 

Valdo Randpere uuris, kas eelkõnelejale teadaolevalt on valitsusel samuti sarnane initsiatiiv käsil või juba [käivitatud]. Lauri Laats vastas, et ta ei tea nii täpselt, millises järgus valitsuse algatused on, kuid on siiski teada, et arutelud mitmete meetmete üle toimuvad. Ta rõhutas, et just Finantsinspektsioon ja Eesti Pank on need organisatsioonid, kelle poolt on käesolevas otsuse eelnõus kirjeldatud ettepanekud valdavalt tulnud. Riigikogu ülesanne võiks nüüd olla seda protsessi kiirendada, et vajalikud muudatused saaks tehtud, arvestades, et need ettepanekud esitati tema andmetel juba eelmise aasta teisel poolel, kuid seni ei ole valitsus nende teemadega piisava tempoga edasi liikunud. Seetõttu võiks käesolev otsuse eelnõu toimida ka motivatsioonina. 

Heljo Pikhof uuris, miks neid erinevate organisatsioonide ettepanekuid või analüüse pole otsuse eelnõule lisatud. Ta märkis, et nendega olnuks hea eelnevalt tutvuda. Lauri Laats vastas, et tõenäoliselt sooviks iga Riigikogu liige tellida enda algatatud eelnõule juurde vajalikke analüüse, kuid teatavasti ei ole selleks praegu enam piisavalt vahendeid kuluhüvitiste näol. Selles osas oleks tervitatav juhtivkomisjoni initsiatiiv. Heljo Pikhof märkis, et ta pidas pigem silmas juba olemasolevaid ettepanekuid, mille ajendil on käesolev otsuse eelnõu esitatud. Lauri Laats vastas, et kui see otsuse eelnõu jõuab täiskogu ette, siis kindlasti saab ta paluda, et Eesti Pank ja Finantsinspektsioon need materjalid saadaks. Eraldi meetmete ja ettepanekute üle me komisjonis ei arutlenud. 

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste kohta. Esimees juhtis tähelepanu, et otsuse eelnõu 724 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. detsembriks, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maria Jufereva-Skuratovski. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas siis komisjonil ei ole kujunenud mingisugust seisukohta selle eelnõu kohta, mis tegelikult võib intressimäärasid vähendada ja õiglasemaks teha?

Ma tänan küsimuse eest! Tegelikult oli komisjonil päris keeruline oma seisukohta kujundada, sest kahjuks Lauri Laats ei tutvustanud ühtegi ettepanekut ega meedet. Ta viitas sellele, et Riigikogu täiskogu istungil ta tutvustab neid, ja seda ta tegigi. Ma ei tea, miks, aga komisjoni istungil ta seda ei teinud. Arutelu oli pigem selle üle, kas valitsus teeb midagi. Muud ei olnud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Õiguskomisjon otsustas seda eelnõu mitte toetada, kuigi selle [elluviimine] aitaks tuhandetel peredel laenukoormust vähendada ja kaitseks neid pankade ühepoolsete tingimuste eest. Kas te oskate selgitada, miks komisjon pidas pankade kasumeid olulisemaks kui Eesti inimeste toimetulekut? Ja millist tegelikku lahendust te pakute nendele peredele, kes tänu komisjoni otsusele peavad jätkuvalt maksma kõrgemaid intresse ja ebaõiglasi tasusid?

Vabandust, ma ei saanud aru, millisest seaduseelnõust praegu juttu on. Mis puudutab seda otsuse eelnõu, mille arutelu mina ette kannan, siis oli ettepanek võtta see täiskogu päevakorda. Ei võetud vastu otsust, kuidas me hääletame. (Saalist küsitakse midagi.) Komisjon ei pidanud seda toetama, sellepärast et me võtsime selle eelnõu täiskogu päevakorda. Seda hääletust ei toimunud, kas me toetame või ei toeta. (Saalist täpsustatakse.) Nagu ma ütlesin, meil oli hästi lühike arutelu, sellepärast et ettekandja ei tutvustanud ettepanekuid ega meetmeid. Ta lubas seda teha täna, mida ta tegigi.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea kaasettekandja! Ausalt öeldes on päris huvitav kuulata teie [selgitust], kas ettekandja minu näol tutvustas neid meetmeid või mitte. On olemas otsuse eelnõu, kus kõik need meetmed on lahti kirjutatud. Mul on kahju, kui te siitsamast puldist ütlete, et komisjoni liikmed, kaasa arvatud teie, ei olnud istungiks, kus ma oma eelnõu ette kandsin ja tegin lühitutvustuse, seda eelnõu isegi läbi lugenud. Järgmine kord ma tean, et kui ma tulen teie komisjoni, siis ma võtan otsuse eelnõu või seaduse eelnõu ja loen selle otsast lõpuni ette, arvestusega, et te niikuinii ei ole sellega tutvunud ega tea asja sisu.

Ma tänan väga selle kommentaari eest. Sellelesamale probleemile osutas ka Heljo Pikhof, kes tahtis teada, mis ettepanekute ja meetmetega tegemist on. Aga mis puutub minusse, siis mina olen piisavalt hästi kursis, sellepärast et ma olen uurinud eraldi Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga artikleid. Aga see vastab tõele, et komisjoni istungil juttu nendest konkreetsetest meetmetest ei olnud. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Ka siin läks diskussioon veidi laiemalt sellele teemale, mis puudutab kättesaadavat eluaset noortele peredele, maapiirkondi jne. Kui te arutasite seda eelnõu, mis puudutab just nimelt kodulaenude intresse, paindlikkust, üleminekut, kinnisvara hindamist ja nii edasi, kas oli ka laiemalt eluaseme kättesaadavusest või võimalikest arengutest juttu?

Ma tänan küsimuse eest! Kahjuks sellist arutelu ei olnud. See oli hästi lühike arutelu. 

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on kindlasti väga huvitava ja sisulise eelnõuga, tegelikult see temaatika on ääretult oluline. Aga ma tean, et komisjoni esindajana te ei saa ega tohi otseselt enda seisukohti peegeldada, aga võib-olla selgitate laiemalt. Kuna see on otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele ülesande andmise kohta, siis mu küsimus ongi laiemalt, kuidas või kas üldse on tänane valitsuskoalitsioon sellise olulise küsimuse nagu kodulaenude ja kodu kättesaadavuse endale fookusesse võtnud.

Ma tänan [küsimuse] eest! Ma saan öelda nii palju, et ma tean, et valitsuses ja Rahandusministeeriumis sellised arutelud käivad, aga kui kaugele need on jõudnud, selle kohta ma jään vastuse võlgu. Aga mina usun, et juba järgmisel aastal esitab valitsus oma ettepanekud teatud seaduseelnõu näol.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! See on tõepoolest üks väga-väga oluline teema, mida me täna siin arutame. Aga kuna valitsus loomulikult lükkab selle tagasi – komisjonis juba on tagasi lükatud –, siis ma lihtsalt mõtlen selle peale, et te ütlesite, et valitsuses arutatakse asja, vähemalt mõlgutatakse mõtteid, kuidas praeguses demograafilises olukorras meie peresid toetada. See on selles mõttes natuke kummaline, et alles te suurperede toetusi vähendasite ja kodus olevatelt emadelt võtsite ära haigekassa kindlustuse – olete astunud selliseid perevaenulikke samme. 

Ma saan aru, et selle eelnõu [eesmärk] on aidata peresid, aidata noori inimesi, suurperesid, lapsevanemaid, aga seda te ei toeta. Kas komisjonis arutati seda teemat? Te praegu ei taha seda avada, aga kas vähemalt räägiti, mis plaanid siis valitsusel on? See võiks olla üks samm selleks, et meie demograafilist olukorda kaudselt parandada.

Teie aeg!

Kas valitsusel siis mingisuguseid plaane on? Avage natuke seda teemat.

Ma tänan küsimuse eest! Kindlasti kõik need probleemid on väga olulised valitsuse jaoks, aga mis puudutab komisjoni, kus me arutasime Keskerakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu, siis tol istungil me neid väga olulisi teemasid ei arutanud.

Helle-Moonika Helme, kahjuks mul ei ole võimalik seda teist küsimust anda. Selle aruteluformaadi juures on kummalegi ettekandjale võimalik esitada üks küsimus. Nii et ma ei saa seda küsimust võtta. Aga aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Aabi kõnelema Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volituse alusel.

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, keda küll palju saalis ei ole! Aga teema on kindlasti oluline. Alustuseks ütlen, et sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad eelnõu sisu ja ka suunda muuta kodulaenude refinantseerimine taskukohasemaks, odavamaks ja paindlikumaks. Nii nagu eelnõu ettekandja siin juba rääkis, neid ettepanekuid on teinud ka valdkonna soliidsed institutsioonid. Põhiliselt Eesti Pank on neid lauale toonud päris mitu korda. 

Eks see otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsusele ülesande andmine, on, nii nagu ka eelnõu kaitsja ütles, kuidas öelda, positiivne nügimine, et need ettepanekud toodaks lauale kiiremini, et vastavad seadusemuudatused jõuaks lõpuks Riigikokku ega toimuks sellist venitamist. 

Mina olen aru saanud, et kõik osapooled on tegelikult enam-vähem nende lepingutega nõus. Pangaliiduga kohtumise ajal nad tegelikult ütlesid, et ega neil praktiliselt midagi selle vastu ei ole. Oli küll juttu kinnisvara hindamisest, kuidas see katab, et ei nõutaks teist kinnisvara hindamist refinantseerimisel, aga need olid nüansid ja detailid. Nii et igal juhul need on head ettepanekud. Vabariigi Valitsusel tuleks tegutseda, ministeeriumid peaksid need eelnõud välja töötama ja kiiresti siia tooma. 

Aga kui natuke laiemalt üldse eluasemepoliitikat vaadata, siis hiljuti Tartu Ülikooli eksperdid viisid läbi uurimuse taskukohase, kättesaadava eluaseme kohta, mille puhul kvaliteet on ka oluline. Selle analüüsi tellis eelmine taristuminister Vladimir Svet. [Uurimuses] on need probleemid kaardistatud ja need pigem on Eestis süvenemas. Tegelikult on Eestis kaks piiritletavat piirkonda, need on Tallinn ja Harjumaa ja siis Tartu linna piirkond, kus kvaliteetne eluase on küll olemas, uusi kortereid tuleb, elamuarendused toimuvad, aga tihtipeale sealne hind ei ole kuidagi taskukohane keskmisele Eesti noorele perele või üldse perele. Ja lastega peredel on eriti keeruline. Nii nagu siin korra mainiti, kättesaadav eluase on ikkagi see koht, kus noored üldse saavad oma pereelu alustada, kus on ka võimalik mõelda laste muretsemisele ja nii edasi. Demograafiamuresid me kõik teame. 

Üht-teist on tehtud. Olen ka ise olnud nende ettepanekute tegemise juures, mis puudutasid maapiirkonna eluasemete jaoks laenude käendamise meedet, mis KredExis on olemas. Seal on olemas ka väike noore pere soodustus: omaosalus on väiksem, selle riski võtab riik enda peale. Ja nüüd on tegelikult maapiirkonna eluaseme jaoks antava laenu käendamise määrasid suurendatud. Maaelu Edendamise Sihtasutus annab ka otselaenu eluaseme muretsemiseks, aga tuletan meelde, et need meetmed tulid viis-kuus aastat tagasi pikaaegse ja tõsise töö tulemusena, kuhu panustasid põhiliselt Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 

Kunagi alustati ka üürielamute programmi, sest just maapiirkondades on kvaliteetseid ja kättesaadavaid eluasemeid vähe, aga neid on vaja nii omavalitsuse spetsialistidele, õpetajatele kui ka lihtsalt noortele peredele, kes soovivad kättesaadavat korraliku kvaliteediga eluaset. Paarkümmend maja sai üle Eesti ka tehtud – nii ehitatud kui ka renoveeritud – ja need on kasutuses. Aga millegipärast jälle mingil hetkel tõmmatakse selle programmi raha maha, hetkel seda jälle ei ole. 

Eluasemepoliitikas ei ole ühte võluvitsa. Aga probleem on tõsine. Kui me räägime arengupiirkondadest, siis eks siin on omad mõjurid. Me teame ka lühiajalise üüri paisuvat laienemist, mis tegelikult üürihindasid tõstab, ja muid probleeme. Nii et tuleb leida ka teisi instrumente. Aga ma arvan küll, et riik võiks endiselt tulla appi niisuguse munitsipaalelamispinna ... 

Soovite lisaaega? 

Jah, palun kaks minutit! 

Kaks minutit lisaaega. 

... ehitamisel, nii nagu see üürielamute programm oli, kui riik andis pool raha, kohalik omavalitsus pani pool raha. Ja selle poole raha korterelamu ehitamiseks, kui leiti ettevõtja, kellel ka oli tööandjana [inimestele] elamispinda vaja, võis jagada veel omavahel: [poole maksab] ettevõtja ja poole kohalik omavalitsus. Minu arust on see väga mõistlik meede, seda kindlasti tuleks jätkata. 

Laenude käendamise korral, mis ei ole ju riigile nii koormav, võiks mõelda erinevatele gruppidele. Tõesti, paljulapseliste perede omaosalus on soodsam kui teistel gruppidel, see on 5%. Aga need voorud saavad tihtipeale kiiresti otsa. Praegu vaatasin jälle, voor on suletud, ei ole avatud. Võiks panustada rohkem, sest käendus või garantii riigile ju otsest kulu ei too. Jah, võib-olla on teatud risk, aga siiamaani ei ole näha olnud, et need käendused või garantiid oleks riigile kahjumit tekitanud. 

Lubadus on, et jälle on väljatöötamisel strateegia. Alati, kui mingi probleemiga ministeeriumis tegeldakse, räägitakse strateegiast. Aga sellest strateegiast, sellesama kättesaadava ja kvaliteetse eluaseme strateegiast, räägitakse tegelikult juba mitu aastat. Kahjuks ei ole tulemusi. Küsisin ka taristuministrilt, ta rõõmsa näoga teatas, et nad on leidnud mingisuguseid uusi võimalusi, kaasates arengupankasid. Aga konkreetset meedet me ikkagi ei näe. Tuleb lihtsalt nentida, et momendil ei ole kvaliteetne eluase kättesaadav maapiirkonnas ühtedel põhjustel ja linnapiirkondades teistel põhjustel. 

Aga lõppkokkuvõttes me toetame seda eelnõu ja kutsume seda tegema ka teisi fraktsioone. Aitäh! 

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud Eesti inimesed! Tõepoolest, ka mina korra esitasin selle eelnõu, esindasin komisjonis Keskerakonna fraktsiooni. Ja tegelikult diskussiooni käigus hämmastas mind üks argument, millega üks komisjoni liikmetest põhjendas oma arvamust, et tegu ei ole eelnõuga, mida tuleks toetada. Ma juba mainisin seda siis, kui ma esitasin oma kolleegile küsimuse. See [argument] oli, et aga pank peab ju raha teenima ja tegelikult me peame mõtlema selle peale, et panga tulud ei väheneks, aga see eelnõu võib neid vähendada. 

Teate, hiljuti jättis Eesti Vabariigi president Alar Karis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Miks mulle see meelde tuli? Sellepärast, et töösuhetes on olemas tugevam pool ehk tööandja ja nõrgem pool ehk töövõtja. Ning riigi ülesanne ongi hoolitseda selle eest, et töösuhetes oleks olemas tasakaal tugevama ja nõrgema poole vahel. See on ülioluline. Ja ma arvan, et üks nendest põhjustest, miks president selle seaduse parlamenti tagasi saatis, oligi see, et tasakaal puudus. See seaduseelnõu oli liiga palju tööandja nägu ja töövõtja jäi veel nõrgemasse positsiooni. 

Aga riigi ülesanne on just kaitsta nõrgemaid. Tegelikult on siin enam-vähem sama probleem. Loomulikult me saame aru, et laenuvõtja on võrreldes laenuandjaga ehk pangaga nõrgemas positsioonis. On väga oluline, et tasakaal oleks olemas, ja me arvame, et riik võiks seda tasakaalu rohkem kehtestada. See eelnõu on just sellest lähtuvalt koostatud. 

Kindlasti, kui me mõtleme selle peale, et laenuvõtja jaoks see meede, mida me pakume, ehk laenu refinantseerimine niimoodi, et inimene ei peaks kolme kuu eest intresse maksma, on palju olulisem kui pangale sellest vaatevinklist, et ta on ju planeerinud, et see laen kestab nii kaua. Ta ei ole planeerinud refinantseerimist ja kui nüüd see refinantseerimine tuleb, siis pank tahab kohe saada kolme kuu eest intresse. 

Meie arvates on valitsuse suhtumine pankadesse ülisoodne ja ülileebe. Paljudes riikides see niimoodi ei ole. Kui me mõtleme selle peale, et Eestis ei ole kehtestatud pankade hiigelkasumite pealt sellist solidaarsusmaksu, nagu on teinud näiteks Leedu ja Läti valitsus, siis tekib tahes-tahtmata tunne, et valitsus rohkem muretseb pankade kasumi pärast kui nende Eesti elanike pärast, kes võtavad pankadest laenu. Meie arvates ei ole see õige. 

Nii et me kindlasti toetame oma eelnõu ja kutsume ka kõiki teisi seda toetama. Mul on hea meel, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja ütles, et nemad seda toetavad. Loomulikult tahaks väga, et ka koalitsioonisaadikud hakkaksid natuke rohkem ja laiemalt mõtlema selle peale, kuidas üks või teine seaduseelnõu ikkagi mõjutab tavalisi Eesti inimesi, kes peavad laenu võtma, kellel ei ole nii palju raha, et endale ilma laenuta elamine osta. Nende laenutingimused võiks nendele soodsamaks teha. See on kindlasti oluline. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 724 lõpphääletus. Oluline täpsustus on veel see, et muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud ametikaaslased, juhin tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kodulaenude refinantseerimist lihtsustav õigusraamistik" eelnõu 724. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 724 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.