Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Et te ei tunneks ennast halvasti, siis [ütlen, et] ka juhataja pult aeg-ajalt ei tööta, praegu on siin pilt must. Aga väidetavalt on ikkagi kohalolija registreeritud. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Head kolleegid, kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget ja puudub 30. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Eerik-Niiles Kross, palun!

Head kolleegid! Viimastel nädalatel oleme meediast lugenud, et mõneteistkümne aasta jooksul on, nagu tundub, mõned Eesti omavalitsused ülal pidanud mitmesuguseid Vene mõjuagente. Oleme mõnes komisjonis neid probleeme arutanud, aga sellega seoses on tekkinud arusaam, et kuna probleem on ilmselgelt laiem ja Vene mõjutustegevus jätkub, siis mõne kolleegiga teeme ettepaneku moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks. Komisjon teeks siis süsteemse ja põhjaliku ülevaate ning ettepanekud, kuidas neid riske maandada. Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu.  

Saame minna tänase päevakorra juurde. Nagu kõik on kursis, siis eilsest päevakorrast jäi üks punkt menetlemata ja sellega me täna alustamegi. Esimene päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 731 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Helir-Valdor Seedri.

Aitäh! (Juhataja helistab kella. Saalis on suur sumin.) Austatud kolleegid! Isamaa saadikurühm on algatanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingute mitteavalikustamise lubasid hakkaks tulevikus prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. 

Kehtiva seaduse järgi väljastab nimetatud load prokurör, kes on samal ajal süüdistuse esindaja kriminaalmenetluses. Selline lahendus võib tekitada olukordi, kus prokurör ei pruugi olla täielikult erapooletu, kuna tema roll on olemuslikult seotud süüdistuse esitamise ja kaitsmisega.

Eelnõu kohaselt annaks edaspidi nimetatud lube välja eeluurimiskohtunik. Kohtunik on eelduslikult erapooletu menetlusosaline, kellel puudub huvide konflikt seoses jälitustegevuse tulemuse kasutamisega süüdistuse toetuseks. Muudatus tugevdaks jälitustegevuse lubade väljastamise protseduuri usaldusväärsust ja vastavust õigusemõistmise põhimõtetele. Samuti aitaks see minu hinnangul suurendada avalikkuse usaldust kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu. 

Nii et see eelnõu on esitatud eesmärgiga kaitsta inimeste põhiõigusi paremini, kui need seni kaitstud on. Prokurör on oma olemuselt ju süüdistaja ja uurimisasutuse partner ega pruugi seetõttu alati olla oma otsustes nii objektiivne, kui seda saab olla kohtunik. 

Põhiseaduskomisjoni arutelul kerkis üles küsimus rahast, sest mulle tundub, et sisulisi vastuargumente põhiseaduskomisjonis sellele eelnõule ei olnud. Küll aga tõstatas ministeeriumi esindaja, õigemini valitsuse esindaja selle teema, et sellisel juhul (Juhataja helistab kella.), kui selline muudatus eelnõusse sisse viiakse, toob see kaasa riigile täiendavaid kulutusi. Ta tõi välja, et peaks lisanduma vähemalt üks kohtunik [koos kohtujuristi ja sekretäriga] ning see tooks riigile [igal] aastal täiendavaid kulutusi 168 757 [eurot]. No meie hinnangul tasuks see kulutus ennast kuhjaga ära, kui me paneksime teisele poolele kaaluks läbipaistvuse, usalduse võimaliku suurenemise kogu selles protsessis ja kohtunike sõltumatuse versus prokuratuuri tegevuse. Ministeeriumi esindaja küll ütles, et ka praegu on prokurör järelevalvaja – ma püüdsin täpselt kirja panna – ja uurija, mitte kohe süüdistaja. Ehk siis püüti välja tuua, et prokurör on oma olemuselt peaaegu lausa kaitseingel. No nii see tegelikult ei ole. Me kõik ju teame, et kui prokurör oma tööd hästi teeb, siis ta peabki olema väga printsipiaalne süüdistaja, püüdma välja otsida kõik nõrgad kohad, et riikliku süüdistajana oma rolli selles protsessis täita. Eelkõige on advokaadid need, kes kaitsevad, ja kohtunik on see, kes peaks sõltumatult kohut mõistma. 

Nii et meie esitatav eelnõu, veel kord rõhutan, on kantud sellest eesmärgist, et kodanike põhiõiguste kaitse oleks paremini tagatud. 

Nüüd natukene taustast. See on tegelikult väga oluline muudatus, kuigi väga väike, sellepärast et ka kehtiva korra kohaselt ...

(Helistab kella.) Head kolleegid saalis! Lärmi on natuke liiga palju. Ma kardan, et ettekandja pärast pahandab minuga, et teda ei kuulatud piisava tähelepanelikkusega.

Jaa, saame hakkama. Ka praegu on ju tegelikult nii, et jälitustoimingutest teavitamata jätmise kohta on seaduses teatud piirangud. Kui see teavitamata jätmine toimub pikema perioodi jooksul kui aasta, siis on tõepoolest ka kehtiva seaduse järgi vajadus pöörduda kohtuniku poole ja saada vastav luba. Aga meile tundub, et kohe algul on mõistlik viia seadusesse see kord, et kui jälitustoimingute tegemiseks on vaja kohtuniku luba, siis ka sellest mitteteavitamiseks oleks kohe vaja kohtuniku luba. See oleks ka selles mõttes väga mõistlik ja tasakaalukas. 

Kutsun üles seda eelnõu sisuliselt arutama ja toetama, mitte kergekäeliselt tagasi lükkama, nii nagu see võib põhiseaduskomisjoni ettepaneku taustal toimuda. Nii palju siiski lisan, et kui me vaatame kehtivat seadust, siis niikuinii on seal küllaltki lai loomingulise tõlgendamise võimalus, võib jätta teavitamata, tulla selle ettepanekuga välja, kas prokuröril [pöörduda] kohtuniku poole või ka kohe prokuröril endal langetada otsus jätta teavitamata. 

Kui me võtame praegu kehtivas seaduses need punktid, siis näiteks võib teavitamata jätta kodanikku tema jälitamisest, kui sellega kahjustatakse oluliselt kriminaalmenetlust. Mööngem, et loomulikult ei tohiks kriminaalmenetlust kuidagi takistada. Aga see on väga loominguline. 

Või minu arvates veelgi loomingulisem on [praeguses seaduses] näiteks see:

"[Jälitusasutuse juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsuse alusel võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib]: [---] seada ohtu jälitusasutuse meetodite, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse." Jätame isiku ja salajasusega seotud asjaolud kõrvale, aga "seada ohtu jälitusasutuse meetodite [ja] taktika […]" – no see on väga lai. Ükskõik, mida ma teen või mida ma ei tee, see on ju taktika, see on meetod. Aga sellise laia ja umbmäärase tõlgendusega võib jätta kodanikud teavitamata nende jälitamisest. 

Nii et meie praegune ettepanek võimaldab seda tõlgendust viia kohtuniku pädevusse. Ma arvan, et see on võimalikest valikutest kõige õigem, ausam ja erapooletum. Arvestades kõike seda, mis Eesti ühiskonnas viimastel aastatel on toimunud ja kui suure surve all on, ma julgen öelda, uurimisasutused – see puudutab just nimelt nende erapoolikust –, oleks parlamendi praegune käik – otsustuse viimine prokuröri käest eeluurimiskohtunikule – minu arvates abiks ka uurimisasutuste usaldusväärsuse üldisele tõstmisele. Aitäh!

Suur tänu teile väga selgete seisukohtade ja aja tõhusa kasutamise eest! Mõned küsimused. Alustab Kalle Grünthal. Palun!

Aitäh! Tegelikult on see väga asjalik eelnõu, aga ma ei nõustu teie tutvustamisel [väljendatud] ühe asjaoluga: prokurörid ei julge alati ... Meie riigis prokurörid ei karda mitte midagi, kuna nad on teadlikud sellest, et mitte ükski võim ei saa neid kahjustada. Toome näiteks Riigikohtu lahendid, kus prokurörid on esitanud võltsitud tõendeid ja ka menetluses kasutanud neid, valetanud, mõjutanud tunnistajaid ja nii edasi. Selles mõttes see juba iseenesest näitab, et nad ei karda tegelikult midagi. 

Küll aga on minu küsimus praegu selles, et siin peaks võib-olla konsulteerima – ma ei tea, kas te olete konsulteerinud – ka advokatuuriga, sest ma arvan, et selliseid põhiseaduslikke riiveid, mida te olete siin välja toonud ja suuliselt esitanud, on kriminaalmenetluse seadustikus seoses jälitustoimingutega piisavalt. Kas minu mõttekäik leiab teilt mingi vastu[kaja], kas te analüüsite seda?

Aitäh! No juhul kui see eelnõu peaks parlamendi heakskiitu leidma, siis aitab see kindlasti vähendada teie muret või kahtlusi, selles mõttes, et kui prokuröri asemel hakkaks neid otsuseid langetama kohtunik, siis ma arvan, et see oleks kindlasti samm tugevama õigusriigi poole. 

Aga kui statistikat tuua teie küsimuse jätkuks, näiteks kui suur see arv on või milline statistika välja näeb, siis ma ei hakka siin kõiki aastaid ette lugema, aga ütlen, et näiteks 2024. aastal anti jälitustoiminguteks välja 753 uut luba, neist 308 väljastas prokuratuur ja 445 eeluurimiskohtunik. Varasemate aastate numbrid on veidi suuremad. Näiteks 2024. aastal teavitati jälitustoimingu tegemisest 1565 isikut. Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 82 isiku puhul. Kohtu poolt edasilükatud teavitamata jätmise aluse äralangemisel teavitati hiljem 4 isikut. Jälitustoimingust jäeti prokuratuuri loal teavitamata 629 isikut, hilisemal teavitamata jätmise aluse äralangemisel on teavitatud 579 isikut. See oli nüüd arvude rodu, aga suurusjärkude põhjal te saate aru, et tegemist on ikkagi kümnete ja sadade juhtumitega, mitte üksikute juhtumitega. Nii et see teema on ka sisuline, igal aastal jooksvalt.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja, suur tänu põhjaliku tutvustuse eest! Ma lihtsalt protokolli huvides täpsustaksin üle. Te enne ütlesite, et põhiseaduskomisjon otsustas tagasi lükata selle seaduseelnõu. Ma arvan, et see võis olla ikkagi õiguskomisjon. Kas see oli nii?

Jah. Vabandust! Ma eksisin. Õiguskomisjon.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Eile esines endine juhtivprokurör Margus Kurm päris jõulise avaldusega, et prokuratuur tuleks laiali saata, vihjates usaldamatusele prokuratuuri töö suhtes. Võib-olla on olnud ka arusaamatusi mingite otsuste puhul, aga usaldamatus ühiskonnas on kasvutrendis. Mis te arvate, kas see põhjus, miks endine juhtivprokurör on sellise avaldusega esinenud, võib olla ka selles, et praeguseid sätteid on tõlgendatud liiga meelevaldselt ja liiga laialt? Ja mis te arvate, kas teie seaduseelnõu aitaks kaasa usalduse taastamisele prokuratuuri vastu? Võib-olla hakkaks usaldus nende toimingute suhtes uuesti kasvama.

Aitäh küsimuse eest! Oluline teematõstatus. Mina ei ole kindlasti õige inimene Kurmi avaldust täna siin kommenteerima. Küll aga niipalju siiski lisan, et selline teemapüstitus, mis on suhteliselt äärmuslik arvamusavaldus, viitab siiski väga selgelt sellele, et uurimisasutuste ümber toimuv on problemaatiline ning sellekohane arutelu leiab ühiskonnas praegu väga laia kandepinda. Meie eelnõu, mille me oleme esitanud, aitaks kindlasti [kasvatada] uurimisasutuste üldist usaldusväärsust kriminaalasjade menetlemisel, jälitustegevuste elluviimisel, inimeste teavitamisel sellest ja parandada kodanike põhiõiguste tagamist. Kindlasti aitab see ka suurendada usaldust nende asutuste vastu, kes oma olemuselt on kinnised ja tegelevad riigisaladuse või jälitustegevusega. 

Aga ma ei taha kuidagi siduda seda eelnõu laiemalt toimuvate muude protsessidega. Ütlen kohe, et see ei ole mitte kuidagi seotud ka selle protsessiga, mis puudutab prokuratuuri tegevust Isamaa Erakonna suhtes, kuid see on oluline laiemas kontekstis. Ja minu hinnangul aitab see küll kaasa nende asutuste usaldusväärsuse tõstmisele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kohtunikega rääkides – erinevatel teemadel – tuli jutuks, et ikkagi kohtunikukohti on puudu, millegipärast ei taheta neid anda, ilmselt tulevast kohtureformi silmas pidades. Aga ühe kohtuniku koht, jah, läheb maksma umbes 170 000 [eurot] või mis ta oli. 

Aga minu küsimus. Raha on meil tegelikult ju küll, meil on üle 23 miljoni ette nähtud metsade uputamiseks. Üks kohtunik ei oleks ju palju, ülejäänu eest võiks rahulikult uputada, 168 000 eest ei uputaks. Oleks sellel ettepanekul jumet?

Aitäh! No valitsuse esindaja seal numbreid välja tõi, eks komisjoni esindaja saab seda veel kommenteerida. See [168 000 eurot] ei tähenda ainult ühte kohtunikku lisaks, seal oleks veel jurist ja muud kulutused juures. Aga ta märkis ka, et prokuratuurile tuleks siis mõnevõrra tööd juurde, nad peaksid hakkama [mitte avalikustamise loa andmist] täiendavalt põhjendama ja taotlema midagi kohtuniku käest. Aga minu arvates see ongi eesmärk, et selliseid otsuseid ei tehtaks kergekäeliselt, et need oleksid väga põhjalikult läbi mõeldud. See, et sisuliselt ettepaneku tegija, protsessis osaleja ise otsustab ka mitteteavitamise üle, ei ole olemuslikult õige. Ja see kasu, mis me saame õigusriigi tugevdamisel, on kindlasti suurem kui rahaline kulu, mida me sinna panustame. 

Nii et jah, kohtunike probleem – see, et kohtunikke ei piisa ja nad on tööga üle koormatud – on loomulikult olemas, aga fundamentaalselt on need põhjused mujal, mitte kindlasti selle ühe seadusemuudatuse sisseviimises. Paralleelselt me arutame praegu ju kohtureformi, mida parlament hakkab ilmselt lähitulevikus põhjalikumalt menetlema. Juba on põhiseaduskomisjonis mitmel korral arutatud, et kohtukorralduse probleemid on palju sügavamad ja laiemad. Ja minu hinnangul ei kahjusta see üks seadusemuudatus kuidagi kohtureformi, [ei takista selle] elluviimist ega tee ka kohtupidamist märkimisväärselt kulukamaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te lugesite oma statistika siin ette, see oli päris suur arvude jada. Aga kui ma nüüd õigesti mäletan – noogutage mulle vähemalt vastu –, päris suures hulgas, arvestatavas hulgas jäeti ebaseaduslikult isikut teavitamata, kui tema suhtes teostati ebaseaduslikku jälitustegevust. Ma vaatan, et te ühtegi liigutust ei tee praegu ja hakkate lihtsalt numbreid vaatama. Mulle jääb arusaamatuks [üks asi] ja ma paluksin teie hinnangut. Karistusseadustiku § 315 sätestab ebaseadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumise eest [karistamise korra]. See puudutab tegelikult ka neid isikuid, kellel oli jälitustegevuseks ja teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus. Minu küsimus on selline: mis on teie arvamus, mispärast pole prokuratuur selliste konkreetsete seadusest tulenevate rikkumiste puhul algatanud rikkuja suhtes kriminaalmenetlust?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma pean täpsustama. Mina ei väitnud, et tegemist oli ebaseadusliku jälitusega ja jäeti ebaseaduslikult teavitamata. (Vahelehüüe.) Jaa, mina tõin teile numbrid välja, mille me oleme küsinud justiitsministeeriumist ja ministri allkirjaga eelnevalt, kui me seda eelnõu välja töötasime ja ka konsulteerisime mõnede ekspertidega. Siis me saime ka viimase viie aasta statistika selle kohta, kui palju on jälitustoiminguteks lubasid välja antud ja kui palju on jäetud ka teavitamata ühe aasta jooksul ja kui palju pärast on taotletud kohtu kaudu teavitamata jätmise lubasid. See statistika on olemas. Aga kas ja kui palju siin on nii-öelda ebaseaduslikku jälitamist või mingeid muid asju, seda mina ei tea. Selle kohta ma ei ole midagi väitnud. See on ametlik statistika – me eeldame, et on toime pandud seaduslik jälitustegevus, aga seaduslikult on jäetud inimest sellest teavitamata. 

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Seaduseelnõu on normitehniliselt pädev ja sisuliselt konstruktiivne. Kui nüüd natukene ajas ette rutata, siis tõenäoliselt võib arvata, mis selle seaduseelnõuga juhtub. Sellest võiks saada vähemalt asjalik arutelu debatiks tulevikus, me oleme ju esimese lugemise juures. Lisaks poliitilisele tahtele, millised olid sisulised argumendid, kui see õiguskomisjonis tagasi lükati?

Aitäh hea küsimuse eest! Ka mina loodan, [et tuleb arutelu], sest see eelnõu vääriks vähemalt pikemat sisulist arutelu, mitte esimesel lugemisel tagasi lükkamist. 

Aga ma tõin välja ühe sisulise argumendi, mis oli õiguskomisjonis – et ma jälle ei eksi –, mitte põhiseaduskomisjonis. Nimelt rahaline kulu, täiendav koormus kohtusüsteemile, mis on niigi ülekoormatud, ja mingil määral ka lisakulu prokuratuurile, kes peab hakkama täiendavalt [lube] taotlema ja oma otsuseid põhjendama. 

Nüüd ma küll kordan ennast, aga ma jätkuvalt arvan – ja algatajate eesmärk oligi see –, et kehtivat süsteemi tuleks muuta nii, et taotleja ja otsustaja sisuliselt ei oleks üks ja seesama isik. Teiseks, teavitamata jätmise puhul peaks see olema põhjalikumalt läbi kaalutud, kui praegu on. Mõlemat eesmärki see eelnõu täidab. Rohkem vastuargumente õiguskomisjonis ei olnud, vähemalt mina ei kuulnud. Võib-olla komisjoni esindaja oskab välja tuua veel mingisuguseid muid argumente, aga muid sisulisi vastuargumente kui see, et tekib riigil täiendav kulu, õiguskomisjonis esile ei kerkinud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit teie seletuskirjast: "Käesoleva eelnõu eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingute mitte avalikustamise lubasid hakkab prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik." Ja üks lause veel: "Samuti aitab see suurendada avalikkuse usaldust kriminaalmenetluse aususe ja läbipaistvuse vastu."

Hea kolleeg, te olete päris pikalt olnud poliitikas – Riigikogu liige ja ka minister. Me näeme selgelt – ühiskonnas on selline teravik üleval –, et midagi on viltu. Ma tahaksin küsida, mis ajast hakkas selline tunne tekkima, et erapooletus prokuratuuris on kuidagi nagu ära kadunud. Mis on see ajaline mõõde? Ma saan aru, et see süsteem on toiminud üle 30 aasta täpselt sellisel viisil, nagu ta on toiminud. Parandage, kui see nii ei ole olnud. Nüüd me tahaksime seda olukorda muuta, aga muutust me tahame initsieerida ju seetõttu, et midagi on viltu. Selline tunnetus on olemas. 

Aitäh! No ma arvan, et inimestel on erinevad tunded meie uurimisasutuste suhtes ja need tunded on tekkinud eri ajal. Mina ei saa nüüd küll mingit ajahetke määratleda teie küsimusele vastates ega öelda, millal minul mingisugune tunne on uurimisasutuste suhtes tekkinud. Aga ma arvan, jah, et aasta-aastalt on siiski probleemid Eesti ühiskonnas ja rahulolematus nii uurimisasutuste kui ka kohtusüsteemi vastu tekkinud. Ma arvan, et see on objektiivne reaalsus. 

Ma ei heida midagi ette konkreetselt ühele või teisele prokurörile või uurimisasutusele ega ka kohtusüsteemile tervikuna. Ma arvan, et elu on edasi läinud, aga meie protseduurid ning asjaajamine ja kohtupidamine on ajale jalgu jäänud. 

Teisalt ma tunnistan, et kohtud ongi üle koormatud. Aga sisendi kohtutele anname tegelikult meie siin parlamendis. Me peame teatud mõttes ka ise peeglisse vaatama. Meil on ülebürokratiseerimine. Minu arvates hea õigusriik ei tähenda rohkem seadusi ja rohkem kohtupidamist, mida Eestis on ülereguleerituse ja ülebürokratiseerimise tõttu siiski üha rohkem. Sellega me oleme pannud kohtud ja ka uurimisasutused surve alla. Ma arvan, et see on üks samm, mis küll ei vähenda kulutusi kohtusüsteemis, aga kindlasti suurendab läbipaistvust, neutraalset kohtupidamist ning otsustamist uurimisprotsessis ja jälitustegevuses. Nii et see on pigem hea näide: me saame tulla meie kohtusüsteemile ja uurimisasutustele appi nii nende maine parandamisel kui ka protsessi läbipaistvuse tõstmisel. 

 Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Suurepärane eelnõu, kuigi siin on ainult ühe sõna muutmine ja nii edasi. Aga niisuguseid [eelnõusid] on opositsioonierakonnad pidevalt esitanud, kõik on esitanud, aga enamiku selliste eelnõude saatus on üsna kurb. Minu küsimus sulle kui kogenud parlamendiliikmele: kas oleks võimalik selline poliitilise kultuuri muutus, et opositsiooni tehtud väiksemaid, aga olulised parandusi – ükskõik mis valdkonnas – hakatakse ikkagi arvestama? Vahepeal kaotati ära ka katuseraha, mida oli võimalik natukenegi suunata ühte, teise ja kolmandasse [kohta]. On see sinu [arvates] võimalik? Suuri seadusi kui suuri laevu saab jah ministeeriumides pikalt ette valmistada, aga sedalaadi [väikseid kuid] olulisi parandusi võiks valitsev koalitsioon siiski arvestada. On selline poliitilise kultuuri muutus üldse reaalne või ei ole?

No tuleb uskuda imedesse, säilitada optimism ja olla järjekindel, siis võib-olla mõne eelnõuga me jõuamegi tulemuseni. Siin on ju aeg-ajalt üksikuid olnud selliseid opositsiooni eelnõusid, mida on kas erandkorras toetatud või siis on need jäänud menetlusse ja menetluse käigus on kas eri eelnõud ühendatud või ka opositsiooni eelnõu muudetud kujul vastu võetud. Nii et erandeid on olnud. Aga paraku peab tõesti tunnistama ja tõdema, et erand kinnitab reeglit, üldjuhul [opositsiooni esitatud eelnõusid] ei ole arvestatud. 

Praegu konkreetse eelnõu puhul, kuna juhtivkomisjon on häälteenamusega oma otsuse teinud, on tõenäosus, et see arutelu siin jätkub, kaduvväike. Aga ega sellest ei tasuks meelt heita ega heituda, hea kolleeg. Opositsioon peab oma tööd tegema. Kui meid saadetakse uksest välja, siis tuleme aknast sisse. Nii et me oleme järjepidevad ja kindlasti tuleme ikkagi erinevate eelnõudega välja. Küll ühel hetkel mõni neist ka heakskiitu leiab. Ja kui ei leia, siis saavutab vähemalt ühiskonnas mingisugust vastukaja. See kajastub võib-olla ka erakondade toetustes ja ühel korral valimistulemustes. Meil on võimalik näiteks siis, olles koalitsioonis, eelnõusid realiseerida, kui rahvas meile selleks mandaadi annab.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Öeldakse, et advendiaeg on imede aeg ja ootuste-lootuste aeg. Vaatame, kas täna ka ime sünnib ja kas koalitsioon seda eelnõu toetab. Eks see varsti kohe paistab. Aga igati arusaadav eelnõu. Igati toetan ja saan ka täiesti mõttest aru, milline roll oleks edaspidi vastavalt sellele eelnõule prokuröril ja ka kohtunikul, kes on eeluurimise ajal määratud teatud asja menetluseks. 

Ma küsin igaks juhuks üle. Kas siis kui komisjonis käis arutelu, oli ainuke põhjus, mis toodi esile, mispärast seda eelnõu ei saa toetada, rahapuudus ja kohtute ülekoormus? Või olid ka teised argumendid? Ja kas need argumendid oli õiguskomisjonile esitanud justiitsministeerium?

Jah, nii see oli, kui lühidalt vastata. Muid argumente seal kõlama ei jäänud kui täiendav koormus ja sellega kaasnev rahaline kulu riigile. Muid sisulisi probleeme ega argumente komisjoni arutelul minuni ei jõudnud.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Õiguskantsler on mitmel korral siin puldis kõneledes juhtinud tähelepanu ebaseaduslikule jälitustegevusele, mis ei ole tema meelest õige. Ja nüüd teie proovitegi seda halli ala reguleerida ja tõite esile ka selle, et igal juhul ei pruugi prokurör olla nagu valge ingel, kes tahabki kõikide üle ainult õigust mõista, vaid tal võivad olla mingisugused isiklikud kas objektiivsed või ebaobjektiivsed huvid või huvide konfliktid. Kas te oskate siinkohal ka mõne näite tuua, mis seda ilmestaks? Siis saavad inimesed võib-olla paremini aru, mille pärast me seda jälitustegevust rohkem kontrolli alla saada tahame.

Aitäh küsimuse eest! Ei, ma kindlasti nimelisi näiteid tuua ei saa, ilmselt ei tohigi. Ma saan toetuda statistikale, mis mul siin on olemas ja mida ma osaliselt ka ette lugesin. Neid juhtumeid, mida see seaduseelnõu peaks hakkama reguleerima, on ikkagi päris palju igal aastal. 

Ma tahan nii palju lisada, et selle muudatusega me ei süüdista kedagi, ühtegi prokuröri, ega heida ka konkreetselt kellelegi midagi ette. Aga me taotleme seda, et prokuröridel endal oleks lihtsam. Nad ei langeks süüdistuse alla, kui süsteem oleks selline, et nad peavad kohe ise [lubasid] taotlema ja põhjendama, miks nad ühe või teise ettepaneku teevad, ja otsuse langetab siis kohtunik. Sellega me võtame tegelikult ära potentsiaalse konkreetse süüdistuse, et prokurör on ühelt poolt uurija, aga teiselt poolt otsustaja, kaks ühes. Me võtame selle ebamugava rolli temalt ära. 

Ja need argumendid, et see on lisatöö ja -kulu, on tõepoolest olemas. Aga ma kordan veel, et üldise protsessi läbipaistvus ja õigusriigi usalduse tõstmine kaaluvad igal juhul selle suhteliselt tagasihoidliku täiendava rahalise kulu üle.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Helir! Ma sain vastustest aru, et ministeeriumi seisukoht oli, et eelnõuga tekiks lisakulu. Kas sul on andmeid näiteks selle kohta, kui palju kulusid on seoses selliste protsessidega, mis on teadaolevalt vähemalt kolm astet läbinud, aga pole kuhugi viinud, nagu see 9-eurose juukselõikuse lugu? Neid on tegelikult [terve hulk]. Ma tean, et see juukselõikuse teema läks riigile maksma üle miljoni euro. Kumb siis oleks riigi seisukohast rentaablim: kas see, et hoida ära selliseid Kafka protsesse, mis praegugi on käimas – ma olen ise sellega seotud –, või see meie esitatud eelnõu? 

Aitäh! No ma olen siin korduvalt kinnitanud, et minu hinnangul see kasu on oluliselt suurem kui rahaline kulu, mis tehakse. Ja sellega mitte ainult ei kasva usaldus riigi suhtes, vaid tegelikult välditakse ka vigu, mida üks inimene kahes rollis olles võib rohkem teha. Kui ahel on pikem ning taotleja ja otsustaja on erinevad, siis ma arvan, et tehakse vigu – isegi kui need ei ole pahatahtlikud, vaid on juhuslikud – kogu selles protsessis vähem. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Tulen tagasi õiguskantsleri [teema] juurde. Mõni päev tagasi, kui oli arutuse all ühe saadikupuutumatuse äravõtmine, oli õiguskantsler siin puldis ja sisuliselt viitas sellele, et temal õiguskantslerina ei olegi väga palju muid hoobasid kui meile siin tagasisidet anda. Ta pakkus välja ühe lahenduse viimase lausena oma kõnes. Ta ütles niimoodi, et kui Riigikogu soovib, et ka mõnel õigusasutusel oleks õiguskantsleri poolt vaadatuna teatav märkuste tegemise roll, siis on see seadusandja kätes. Midagi taolist ta ütles, selle võib stenogrammist üle vaadata. Me oleme siin rääkinud Margus Kurmi artiklist, kus ta viitas sellele, et prokuratuur on muutunud täiesti kontrollimatuks asutuseks, see on kafkalik asutus, sest me ei tea, kellel mis mõte pähe lööb või mis huvid kellelgi on. Kas õiguskantsleri mõttel võiks olla selles valguses jumet, et ta saaks anda ka otsesemat tagasisidet Riigikogus kui lihtsat tagasiside?

Aitäh! Nojah, eks siin on õiguskantsleril vabadus oma otsuseid langetada. Me ju teame, et tal on väga oluline roll, mis tuleneb Eesti põhiseadusest ja seadustest üldse. Minu arvates on õiguskantsler teinud sageli väga õigesti, kui ta on öelnud, et üks või teine asi ei kuulu otseselt tema pädevusse, aga siis andnud oma selgituse ja nõuande sinna juurde. Minu arvates võiks õiguskantsler seda [võimalust] Eesti riigis tunduvalt enam ja julgemini kasutada, loomulikult väljumata oma põhirollist ja seadusega ette nähtud raamidest. Aga sellist nõustavat ja ennetavat rolli võiks õiguskantsler julgemini kasutada. Seda head praktikat on ta sageli oma vastustes inimestele ja organisatsioonidele teinud. Nii et mina julgustaksin õiguskantslerit rohkem seda tegema.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! See debatt on läinud natukene laiemaks kui see eelnõu [eeldab], ja ma arvan, et see on väga teretulnud. Proua Solmani jutu jätkuks, tõesti, minu arvates ka eile, kui toimus debatt õiguskantsleriga, siis õiguskantsler viitas tegelikult väga õigesti sellele, et väga palju parandamise ja parenduse võimalusi on siin saalis. Ta on ju mitmeid ja mitmeid kordi juhtinud tähelepanu võimalikele muudatustele, mida peaks tegema karistusõiguses, kuid kahjuks see saal ei ole seda kätte võtnud ja ära teinud, mis iganes põhjustel. 

Nüüd, minu küsimus on orienteeritud sellele, kas praegu ei tundu see, et me peaksime laiemalt asja veel kord vaatama, et karistusõiguse normid oleksid võimalikult selged ja üheselt mõistetavad ja kriminaalmenetlus oleks tänapäevane, mitte 20 aastat vana, nii et teatud protsessinorme tõlgendatakse ühte- või teistpidi. Mis sa arvad, kas me ei peaks seda tervikuna vaatama? See ei tähenda loomulikult seda, et me ei või minna tükk tükk haaval.

Aitäh!

Aitäh! Jah, ma olen, hea kolleeg, sinuga täielikult nõus. Võib-olla siin ei ole hea ja õige tsiteerida eesti kirjandusklassikat ja öelda, et kui tervet rehkendust ei jõua, siis tee pool, sest tihtipeale on nii, et tükk tükk haaval tehes ei pruugi need tükid omavahel hästi kokku sobida. Nii et selles mõttes oleks hea, kui me suudaksime tervikuga tegeleda. Tänaseks ei ole meil selleks olnud kas jõudu või poliitilist tahet. Aga kõik need teemad, mis väljuvad selle väikse eelnõu raamidest, on väga aktuaalsed. Näiteks seesama seotud isiku defineerimine, mille taga on, ma tean, mitmed kriminaalprotsessid. Nii eksperdid kui ka advokaadid on andnud väga kriitilisi hinnanguid kehtiva seaduse kohta, sest see annab täiesti vaba, loomingulise ja subjektiivse tõlgendamise võimaluse ja on inimestele, kodanikele väga ebaselge. Selliseid asju on meie õiguses kahjuks väga palju ja tegelikult tuleks need kiiremas korras ära lahendada. Lahenduse võti seadusandlikus mõttes on parlamendi käes, isegi mitte teiste asutuste käes, kellega me siin suhtleme ja kelle kohta kriitikat teeme. Nii et ma olen nõus. Aga see eeldab tõsist poliitilist tahet.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Jah, ma olen ka vaadanud seda protsessi juba pikemat aega, kuigi Riigikogus olen olnud kaks ja pool aastat. Lauri Laats vihjas samuti oma küsimuses sellele, millal see kõik pihta hakkas. Tegelikult me saame aru, et kõik erakonnad saavad järjest pihta nendesamade seadustega, mida siin saaks muuta mõistlikuks. Küsimus ei ole ju selles, et me tahaksime pääseda vastutusest, aga peaks olema mingi loogika ja asjade mõistlik lahendamine. Kalle Laaneti juhtumit ma olen ka kordavalt tauninud. Mis on sinu nägemus? Mitu sellist protsessi peab veel tulema näiteks Reformierakonna, Eesti 200 või sotsiaaldemokraatidega, et siin majas lõpuks hakataks arukaid otsuseid vastu võtma?

Aitäh! Ma nüüd muidugi ei tahaks kuidagi seda eelnõu siduda nende protsessidega, mis toimuvad erakondade või erakonnaliikmete üle, sest see võib ekslikult tomahoogina tagasi tulla, justkui oleks see eelnõu kuidagi nende protsessidega seotud või selle pärast esitatud. Ei ole, kaugel sellest. Selle eelnõu algatamise mõte tekkis hoopis varem ja hoopis mujal ning puudutab palju laiemat ringi, nii inimesi kui ka organisatsioone, aga eelkõige kodanikke, üksikisikuid ning nende [suhtes tehtavat] jälitustegevust ja [jälitustoimingust] teavitamata jätmist. Nii et see on konkreetse fookusega eelnõu. 

Aga üldises plaanis olen ma sinuga nõus. Jällegi ütlen, et see eelnõu aitab natukene kaasa sellele, et väheneb rahulolematus, skepsis uurimisasutuste usalduse suhtes ja ühiskondlik surve, mis on kasvamas, ning suureneb usaldus.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Debatt on siin tõesti läinud natuke laiemaks kui see seaduseelnõu ise. Minu meelest tõite väga hästi välja ka selle, kuidas õiguskantsler siin mõni päev tagasi esinedes väljendus, et töö on tellija materjalist ehk nii, kuidas Riigikogu on talle piirid seadnud, ta oma tööd teeb. 

Üks kolleeg meil siin hiljuti oma küsimust esitades väitis, et õiguskantsler on viidanud ebaseadusliku jälitustegevuse toimumisele. Ma ei tea, kas see on faktipõhine või kuidas on. Kas te olete nõus oma kolleegiga, et õiguskantsler on seda [öelnud], või ta ei ole seda teinud?

Ei, mina ei oska küll seda kommenteerida. Mina ei ole niisuguste asjade ja etteheidetega üldse kursis, nii et siin ma ei ole pädev hinnangut andma.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan väga tasakaaluka küsimustele vastamise eest.

Ja nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata arutelu põhiseisukohti õiguskomisjonis. Riigikogu kõnetooli on juba jõudmas õiguskomisjoni liige, hea kolleeg Jaanus Karilaid. Palun! 

Head kolleegid! Eelkõneleja andis väga põhjaliku ja selge ülevaate eelnõu mõttest. Meie arutasime õiguskomisjonis seda eelnõu 17. novembril. Kohal olid kõik komisjoni liikmed. Tõesti, Helir-Valdor Seeder ütles ka meie komisjoni istungil, et eelnõu peamine eesmärk on isikute põhiõiguste parem tagamine seeläbi, et jälitustoimingute mitteavalikustamise lubasid hakkaks prokuröri asemel väljastama eeluurimiskohtunik. 

Kuna siin oli eelnevalt kaks küsimust, need esitas härra Enn Eesmaa, siis ma mõtlesin, et ma annangi ülevaate komisjoni istungist läbi nende küsimuste. Küsiti, mis oli Justiitsministeeriumi peamine argument selle eelnõu mittetoetamisel. Meil oli kohal Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur. Olulisim väljatõste tema argumentidest on järgmine. Andreas Kangur sõnas, et Vabariigi Valitsus ja ministeerium ei toeta Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu. Peamine põhjus on seotud täiendavate kuludega. Peamine põhjus! Täiendav kulu aastas on circa 168 000 eurot.

Justiitsministeeriumi vastava osakonna juhataja tõesti möönis, et eeluurimiskohtunik võib sellise otsuse tegemisel olla erapooletu. Sellest ma loen välja, et tegelikult on see ju positiivne ja toetav argument, sest ta tõesti tunnistas, et võiks olla erapooletum, kuna kohtusüsteem ongi mõeldud looma õiguskaitseasutuste ja kodanike vahele niinimetatud erapooletu barjääri, mis kaitseb kodanike õigusi. Nii et nagu ma sellest debatist välja loen, ministeerium ikkagi sisulises mõttes annab tõrjelahingu mitte läbi mõtte, mitte läbi idee, vaid läbi täiendavate kulude. 

Härra Ernits küsis vahepeal, mis siis toimub. See tekitas ka suure debati – üks lihtne ja selge eelnõu –, kas saab sellega edasi liikuda? Peab tunnistama, et isegi opositsioon ei suuda kokku leppida. Sa ju nägid – pärast räägin sellest otsusest lähemalt, kes kuidas hääletas –, et kuna sotsiaaldemokraadid ei tulnud oma häältega selle eelnõu taha, siis me ei saanud õiguskomisjonis piisavalt hääli kokku. Nad ei toetanud selle eelnõu lõpetamist. Järelikult see suur ja viljakas debatt, mida siin peeti laiemas mõõtkavas, leides, et võiks sellega edasi minna, seda eelnõu täiendada, toetada, kas jupi haaval või ka terviktekstina, oleks kahtlemata olnud lihtsam siis, kui me oleksime esimese lugemise lõpetanud. 

Nii et komisjoni aruteludest tuleb välja, et sisulisi vastuargumente ei ole. Pigem loeb tõlgendustest välja pooltargumente, et mõte on hea, on erapooletu, tugevdab seda süsteemi, kui anda volitus eeluurimiskohtunikule. 

Aga menetlusotsused olid järgnevad. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 2. detsembriks – nüüd oleme küll päeva võrra hiljem seda arutamas –, see otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, see oli meil 17. novembri otsus, aga seda me täiendasime 1. detsembri komisjoni istungil, kus öeldi välja – kuidas see täpne lause siin ongi, et oleks korrektne? –, et [eelnõu tuleb] esimesel lugemisel tagasi lükata. Nii on igati korrektne. Eelnõu esitleja komisjoni nimel on Jaanus Karilaid. Tõesti, koalitsioonierakonnad ei toetanud selle eelnõu menetlemist, EKRE, Keskerakonna ja Isamaa esindajad toetasid ning sotsiaaldemokraadid olid erapooletud. Selline kokkuvõte. 

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Protseduuriline küll, jah. (Saalist öeldakse midagi.) Otse loomulikult, teil on õigus protseduuriliseks, aga ma eeldan, et see ka on protseduuriline. Palun mikrofon Kalle Grünthalile!

Aitäh! Nagu me ettekandja jutust praegu kuulsime, komisjon tegi oma otsuse ära ühel kuupäeval. Tähendab, sisuliselt see otsus oli drakooniline, kõik, punkt selle asjaga. Nii. Aga siis ühel ajahetkel mingil teadmata põhjusel kogunes komisjon uuesti ja võttis vastu otsuse seda mitte toetada. Mina tahaksin nüüd teada teie kui Riigikogu juhatuse aseesimehe käest, kas selline menetluskäik [on korrektne, et] kui komisjoni otsus on juba vastu võetud, saab komisjon ikkagi hiljem oma teise otsusega [esimest, juba vastu võetud otsust] muuta. Kui ütlete, et saab, siis milline on selle õiguslik alus meie kodu- ja töökorra seaduses?

Aitäh, hea kolleeg! Kuna ma ei olnud selle arutelu juures ega tea täpselt ka seda, protokolliga pole tutvunud, antud juhul komisjoni ettekandja kandis väga selgelt ette selle viimase otsuse, mis komisjon on teinud, siis minul küll ei ole põhjust kahelda selle otsuse seaduspärasuses. Head kolleegid, ma ei soovi seda arutada. (Saalist öeldakse midagi.) No miks me raiskame siin aega selle peale? Komisjoni väga selge otsus on olemas: eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Komisjoni ettekandja ise kandis selle ette ja teavitas meid sellest, nii et mul ei ole põhjust selles kahelda. 

Head kolleegid! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek on eelnõu 731 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume seda ettepanekut hääletama peale saalikutsungit. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 731 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid 0. Eelnõu 731 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Oleme jõudnud teise päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Helistab kella. Saalis on sumin.) Head kolleegid, palun vaikust! Austame ettekandjat.

Aitäh! Meie seda eelnõu ei toeta. Me kõik oleme kuulnud reklaamteksti, (Juhataja helistab kella.) et tegevuspõhine eelarve on halvasti arusaadav, halvasti seletatav ja nüüd me nokitseme teha seda paremaks. No võib-olla mõni väike detail läheb paremaks ka, aga kogu menetluse käigus on keskendutud täiesti triviaalsetele küsimustele ja jäetud tähele panemata paar kõige olulisemat teemat, mis on meie tänase eelarve seaduse või eelarvemenetluse protsessi kaks fundamentaalset probleemi. Esimene on see, et me võtame siin lähiajal vastu jälle järgmise aasta riigieelarve, 2026. aasta riigieelarve. Juba jaanuaris see eelarve ei kehti, sest ministeeriumid saavad oma kululimiidi kätte ... (Juhataja helistab kella.)

Ma vabandan, ettekandja! Head kolleegid, palun vaikust! Räägime omavahelised jutud väljaspool saali. Austame ettekandjat, ükskõik kes ta ka ei oleks, me kõik eeldame tähelepanu.  

Olgu või EKRE, aga kuulama peate! Nii, ühesõnaga, ma tulen tagasi selle juurde, et me paneme kirja riigieelarvesse ministeeriumide või programmide kaupa kulud ja siis ministeeriumid teevad nende kuludega, mida tahavad – kulutavad kuskile mujale, kujutavad teistmoodi, kulutavad rohkem, aasta jooksul ja aasta lõpus tõstavad neid asju ümber. Võib-olla tuleb valitsus aasta lõpus meie ette eelarvemuudatusega, kus kõik need muudatused või see päriselu on kantud ka paberi peale. Aga tegelikult ei pruugi sedagi teha, sellepärast et piisava hea seletamise korral on võimalik ära seletada, miks üks või teine või kolmas või neljas või viies või 150. tegevus, mida ministeerium tahtis teha, mahub selle programmi või selle tegevuse alla, mille puhul Riigikogu on lubanud kulusid teha. 

Teisisõnu, see eelarve, mille me vastu võtame, ei oma mingit muud tähendust kui põhimõtteliselt ainult kululimiit. Ja see, mida me siin eelarveseaduses muudame, lihtsalt ei muutu. Me saame väga täpselt tagantjärele teada, kuhu raha läks, aga ette ei ole meil seadusandjana võimalik öelda, et sinna valitsus tohib kulutada, sinna ei tohi kulutada. See ei muutu selle eelnõu vastuvõtmisega. 

Teine tohutu suur probleem on meil see, et juba mõnda aega on Euroopa Komisjon järjest rohkem ja järjest jõulisemalt võtnud üle riikide eelarveprotsessi. Me näeme seda mitmes tegevuses, alates sellest, et nad otsustavad puhtalt näkku vaadates või poliitiliste eelistuste järgi, kellele nad annavad euroraha ja kellele nad ei anna. Aluslepingutes komisjonile loomulikult selleks mingisugust õigust ei ole antud, aga nad teevad, nagu tahavad. Kogu aeg on kasvanud ka riikide kohustus aru anda oma eelarveprotsessist, kuidas eelarvet täidetakse, milline on majandusprognoos, millised on võlatasemed, defitsiidid ja kõik muud asjad. 

Ehk nüüd me astume suure-pika sammu edasi selles, et me hoiame komisjoni kursis, missugune on Eesti riigi rahanduslik seis, nüüd me hakkame tegema komisjonile plaani – komisjonile me kinnitame plaani – ja selle plaani järgi hakkame elama. Kui jumal on Eestile armuline ja me saame lahti reformierakondlikust valitsusest ning lõpuks tuleb asemele mõni normaalsem – no ükskõik, kes asemele tuleb, see peab olema normaalne – ja ütleb, et meil on teistsugune plaan, meil on teistsugune poliitiline mandaat, teistsugused poliitilised lubadused, nüüd meie tahame raha teistmoodi kulutada, siis on [vastus]: "Ei saa!" Eelmine valitsus ütles Brüsselile, et kuluplaan on selline, eelarveplaan on selline, neljaks aastaks on see lukus, ja no kui te tahate seda muuta, siis hakkame komisjoniga läbi rääkima. Me asume läbirääkimistesse, kas me võime, kas me saame, kui palju saame – no natuke seda saab, aga teist asja enam ei saa. Pluss kirjutatakse eelarveseadusesse sisse põhimõtteliselt Eesti seaduse muutmise õigus komisjonile. Ehk kui me paneme eelarveseadusesse sisse puhtalt viite Euroopa Liidu määrusele, mida ei pea isegi enam ühehäälselt tegema ega muutma, siis me oleme delegeerinud siinse parlamendi ainuõiguse seadust muuta, kusjuures tähtsat seadust, eelarveseadust muuta, põhimõtteliselt mingile komisjoni ametnikule. Ja see ongi siis Eesti riigi eelarve suveräänsus, maksusuveräänsus, finantssuveräänsus. No ei, ei, ei! Sellega ei saa nõus olla, sellele seadusele tuleb vastu olla.

Aitäh teile! Head kolleegid! Ma mõistan teie ootust, et ma täpsustaksin oma repliiki. Mul ei olnud küll vähimatki kahtlust Martin Helmet stigmatiseerida. Kui ma ütlesin selle repliigi, siis ma pidasin silmas seda, et ükskõik kes ta meist 101-st ei ole. Ja täpselt nii ma ei öelnud, ma olen päri sellega. Aga minu mõte on see, et tõesti, ma kohtlen kõiki Riigikogu liikmeid võrdselt. Ei ole vahet, on see Martin Helme või Toomas Kivimägi siin või kes iganes, kes puldis parasjagu kõnet peab. Kõigil peab olema võimalus ettekannet pidada ja teised ei tohiks sinna vahele segada. Vabandan, kui Martin Helme tundis end puudutatuna. 

Lauri Laats, palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kui vaadata seda seaduseelnõu, mis koosneb 11 leheküljest, kui seda sirvida ja see läbi lugeda, siis on näha, et ametnikud on teinud [kõvasti] tööd. Aga kahjuks on see, kui lähtuda õiguskantsler Ülle Madise arvamusest, sisutühi töö. Ehk on kulutatud hästi palju tunde, inimesed on teinud tööd ja selle eest ka palka saanud, aga tõenäoliselt selle seaduseelnõu väljatöötamisel on lähtutud ikkagi praeguse koalitsiooni poliitilisest tahtest. 

Meie eelarve on põhiseadusega vastuolus. Seda on selgelt väljendanud õiguskantsler Ülle Madise, kes saatis ka arvamuse selle seaduseelnõu kohta. Ma tsiteerin mõningaid lauseid. "Jään siiski varem avaldatud seisukoha juurde, et nn tegevuspõhine aastaeelarve sellisena, nagu see on Riigikogule esitatud alates aastast 2020[,] ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele."

"Eesti põhiseaduse alusel on riigieelarve koostamine riigikogu ülesanne. Nii praeguse riigieelarve seaduse kui ka uue eelnõu alusel jäävad osad valdkonnad, eelarve koostamisel siiski valitsuse otsustada."

Tema hinnangul on riigieelarve üle otsustamine läinud parlamendi käest valitsuse ja ministeeriumite kätte. Ja siin ongi see koht, mis on põhiseadusega vastuolus.

Rahandusministeeriumi eelnõu, millega proovitakse praegust korda muuta, ei sisalda nõudeid aastaeelarve olemuslikuks muutmiseks. See on hinnang sellele seaduseelnõule, mida me praegu menetleme. 

"Põhiseaduse järgi peab Riigikogu seadusega kehtestama igaks aastaks riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. [---] Riigikogu annab täitevvõimule kulutamiseks loa ja vajadusel kehtestab muudatused samuti Riigikogu."

Need on lähtekohad, millest me peaksime tegelikult lähtuma, mida me aga ei ole siiamaani teinud. See eelarve, mis on pidevalt meie ette toodud, on selgelt, nii nagu õiguskantsler ütles, vastuolus põhiseadusega. Aga me ikkagi menetleme seda riigieelarvet, mis puudutab järgmist aastat – seda, mis on juba vastu võetud. See ei ole läbipaistev, see ei ole arusaadav, seda räägivad eksperdid, spetsialistid. Riigikogu liikmed ja endised rahandusministrid on sellele tähelepanu juhtinud, ka riigikontrolör on sellele tähelepanu juhtinud. Aga järjepidevalt tuuakse meile jälle siia saali praakeelnõu, riigieelarve, mis on vastuolus põhiseadusega. 

Teate, kogu selle asja juures on veel üks väga suur probleem. See, et meil on eelarve läbipaistmatu, on tegelikult korruptsioonioht, see on ohuallikas. Kui märgitakse ära väga suured summad ühe või kahe reaga, aga tegelikult on seal hästi palju erinevaid kuluridu, ja me anname siinsamas Riigikogus ministeeriumile ja ministrile volituse, et ta saab neid ridu muuta ja paigutada raha vastavalt oma äranägemisele, siis see on korruptsiooni ohuallikas. Sellisel viisil me edasi minna ei saa. Ehk siis see seaduseelnõu, mis peaks väidetavalt midagi parandama, ei paranda mitte midagi. Ja selle poolt me ei saa hääletada. Loomulikult hääletab Keskerakonna fraktsioon selle vastu. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu. Palun, kaheksa minutit!

Kristen Michali ajutise valitsuse eksperimentidel on Eesti ühiskonna jaoks kõrge hind. Praeguse riigieelarve baasseaduse muudatuste paketi puhul on see üks strateegilisemaid riske, mis seatakse Eesti majanduse ja rahanduse tuleviku väljavaadetele. Millega on tegemist? See eelarve baasseaduse muudatus on mõeldud raamiks – või õigemini raami demonteerimiseks – Eesti rahanduse väljavaateid võlaspiraali viivale riigi eelarvestrateegiale aastateks 2026–2029 ning riigieelarvele aastaks 2026. 

Millega on tegemist? Faktiliselt demonteeritakse täielikult siseriiklikud eelarvereeglid. Hämati eelarve baasseaduse teisel lugemisel, valitsuskoalitsiooni esindajad ütlesid, otsekui oleks teisel lugemisel muudatusettepanekutena need reeglid tagasi toodud. 

Armas rahvas! See ei vasta tegelikult tõele. Tegelikkuses ootab meid ees eelarvenõukogu hinnangul Eesti lähiajaloo sügavaim ja pikim eelarvedefitsiit: aastal 2026 –4,5%, 2027 –4,5%, siis on nominaalse defitsiidi määr 2028. aastal 3,8% ja 2029 on see 3,6%, kuid ka see on bluff. Tegelikkuses sisaldavad ka 2028. ja 2029. aasta eelarvestrateegia read tühje, fiktiivseid tulukirjeid, millel puudub igasugune kate. Ja see rahanduse tingimusteta ärasolkimine on Reformierakonna valitsuse selle aasta kõige suurem – [lahku] kirjutatult – kuri tegu riigi tuleviku väljavaadete ees. Sellest väljumine on keeruline, raske, aga vajalik töö tulevikus. 

Nii et Isamaa fraktsioon hääletab ilma igasuguste tingimusteta selle eksperimendi vastu baasseaduse näol. Ja nagu siin eelnevalt osundati, tõepoolest, see eelarve baasseaduse muudatuste pakett ei lahenda mitte mingilgi määral nõutaval miinimumtasemel neid põhiseaduspärasuse tingimusi, mida seadsid eelarvereeglite puhul ette põhiseaduslikud järelevalveinstitutsioonid, nii riigikontrolör kui ka õiguskantsler. 

Eksperimendid jätkuvad. Täna asub parlament teisel lugemisel menetlema niinimetatud jäätmereformi eelnõu, tehes seda kiirkorras ja pretsedenditult mitte kaasamis-, vaid hoopis kaasamatuspraktikaga ettevõtlusorganisatsioonide puhul. Seda märkis ka toiduliidu juht proua Potisepp tänasel väga tõsisel ja asjalikul koosolekul. 

Mis on selle niinimetatud rohepööret jõustava jäätmereformi tegelik mõju? See on jäätmeveo kallinemine. Aga mis kriitilisem, see on ka toiduainete tootjahindadest lõpptarbijatele üle kanduv hinnatõus. Härra Allas võib kinnitada, et toiduliidu juht tänasel koosolekul ütles: valitsuse järjekordse eksperimendi tõttu ootab meid järgmisel aastal ees toiduainete hinna tõus kuni 5%. Novembrikuus oli Eesti jällegi Euroopa inflatsiooni vedur 4,7%-lise inflatsiooniga aasta arvestuses. Ja nüüd me näeme, et valitsus oma regulatiivsete meetmetega mitte ei leevenda hinnatõusu, ei jää ka passiivseks – see oleks parem variant –, vaid vastupidi, on asunud regulatiivsete sammudega inimeste ostujõudu halvendama, konkreetne näide on jäätmereform. 

Kolmas eksperiment on niinimetatud kliimaseadus, mille puhul valitsusel selle plaanimajandusliku dokumendiga puudub igasugune relevantne sotsiaal-majanduslik käsitlus, härra peaminister Michali sõnu kasutades kliimapõhiseadus, mille järgi, näete hakkab – peab hakkama –  kogu meie rahvas tulevikus elama. Mis on selle maksumus? Mis on selle kuluprojektsioon? Valitsus opereerib seaduse seletuskirjas Stockholmi Säästva Arengu Instituudi 2019. aasta andmetega. Need on aga osutunud irrelevantseks. Eestis on olnud hinnatõus ja elukalliduse tase on viimase kuue aastaga kerkinud 49%. Andestust! See ei ole tõsiselt võetav. Eksperimentide katselabor ei saa olla Eesti ühiskond. 

Ma tuletan meelde, et läinud nädalal teatas tööandjate keskliit konsensuslikult valitsusele, et kliimaseaduse puhul on kaasamine sisuliselt läbi kukkunud. Tööandjate, Eesti mõjukama töövõtjaid koondava organisatsiooni üleskutse oli selge: valitsus, võtke see ebaõnnestunud akt tagasi! Eksperimendid lähevad Eesti ühiskonnale liialt palju maksma. 

Minu sõnum siit kõnetoolist Michali valitsusele, kellel puhtobjektiivselt ei ole demokraatlikku ühiskonna usalduse mandaati, on see: lõpetage need eksperimendid! Teil ei ole selleks Eesti ühiskonna mandaati. Need [eksperimendid] ei ole vajalikud. Nii nagu näitavad huvirühmade, ekspertide ja meie tööandjate seisukohad, meie majanduse väljavaateid ja Eesti inimeste toimetulekut need halvendavad. 

Selles vaimus hääletab Isamaa fraktsioon eelarve baasseaduse muudatustele, mis lõhuvad meie rahanduslikku jätkusuutlikkust ja kaotavad siseriiklikud eelarvereeglid, täies mahus vastu. Lõpp eksperimenteerivale poliitikale! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! No hoolimata Urmas Reinsalu kõnest kinnitan minagi alustuseks, et sotsiaaldemokraadid ei saa seda eelnõu toetada. Aga see lausa eksperimenteeriv kõnepidamine – kaheksa minuti sisse mahutati nii Eesti ühiskonna suuremad murekohad kui ka kogu tänane päevakord – ei hiilanud ka fookuse selgusega.  

Alustuseks pean ma tegelikult nentima, et sõnapaari "eksperimenteeriv poliitika" kasutas Urmas Reinsalu täiesti ekslikult. (Juhataja helistab kella.) Meil ei ole Eestis mitte liiga palju eksperimenteerimist, vaid liiga vähe. Avaliku sektori eksperimendid, erinevalt sellest, mida Urmas Reinsalu meile rääkis, on lahenduste katsetamine enne mastaapsete ja püsivate otsuste tegemist. Katsetused toimuvad väiksemal skaalal, väiksema sihtrühmaga ja piiratud aja jooksul. Mõõdetakse tulemusi ja tehakse järeldused, kas konkreetses kontekstis – riigis – sellise lahenduse laiem või ulatuslikum rakendamine on mõistlik. Arvestades kriiside ulatust, nende sagedust ja meie ees seisvate probleemide keerukust on avaliku sektori poliitikalahenduste puhul eksperimenteerimise rakendamine Eestis midagi sellist, mida tuleks laiemalt kasutusele võtta. Mis seda tagasi hoiab? Näiteks hirm läbikukkumise ees ja kriitika, mis järgneb, kui proovitud lahendus ei tööta. Ei peagi töötama. 

Nüüd täna päevakorras oleva eelnõu juurde. Erinevalt eelkõnelejatest pean mina nentima, et rahanduskomisjonis on olnud väga sisulised arutelud, komisjoni liikmetel on olnud võimalik kaasa rääkida, ja tegelikult on eelnõu nende arutelude käigus ka oluliselt muutunud.  

Siseriikliku eelarvereegli sellisel viisil, ma ei tea, alleshoidmine, siseriikliku eelarvereegliga jätkamine on kahtlemata vajalik ja seda saab toetada. Kriitika käib selle pihta, et ei ole arusaama, kuidas tulevikus seda siseriiklikku eelarvereeglit on võimalik rakendada valitsuse senise eelarvepoliitika juures. Seda arusaama tegelikult ei ole, seda ei ole ka valitsus loonud. Aga rangema eelarvereegli juures püsimine on kahtlemata vastutustundlik ja mõistlik. 

Teiseks, kui valitsus otsustab pöörduda tagasi majandusliku sisu põhjal koostatava eelarve seaduse poole, siis ega sellele ei saa vastu olla, see on lõpuks poliitiline otsus. Nii kaua kui jätkatakse tegevus‑ ja tulemuspõhise eelarvega, on seaduses ettenähtud muudatus, kus sätestatakse kriteeriumid mõõdikutele, et tõesti suunata valdkondi tegevuspõhise juhtimiseni päriselt, mitte ainult selle paberil kajastamiseni riigieelarve protsessis, kahtlemata samm õiges suunas.  

Sotsiaaldemokraatide mure selle konkreetse eelnõu puhul on selline, millest kolleegid ei ole tegelikult siin veel rääkinud. Vaatamata sellele, et rahanduskomisjonis on protsess olnud kaasav ja liikmetel on olnud võimalus kaasa rääkida, on see ajalooline Hasartmängumaksu Nõukogu taak. Omal ajal, tõepoolest, nõukogu likvideerides tehti kokkulepe, et vabaühendustega hakatakse koostööd tegema strateegilise partnerluse kaudu. See ei ole projektipõhine toetus, see ei ole pikendatud perioodiks antav projektipõhine toetus. See on uus koostöövorm, kus ei ole ainult lähteülesanne ja tähtajaks esitatav analüüs või mingisugune muu lahendus. See on partnerlus, kus valdkonnas olevatele keerukatele probleemidele otsitakse koostöös vastutava ministeeriumiga lahendusi. See koostöö on pidev ja ta erineb tõesti senisest tegevustoetusest või projektipõhisest rahastamisest. Nüüd, ei rahanduskomisjoni arutelude käigus ega siin saali arutelus tegelikult ei tulnud välja, et muutuse tegijad strateegilise partnerluse tähendust mõistaksid. Seetõttu on sotsiaaldemokraatidel mure selle pärast, millisel viisil kaasati eelnõu koostamisse osapooli, keda see puudutab. 

Palun kolm lisaminutit!

Jah, kolm minutit lisaks.

Ja kui nüüd seadus jõustub, siis kuidas kindlustada koostöö selle [nimel], et strateegilise partnerluse jätkumine oleks ikkagi garanteeritud? See on väärtuslik, ta võimaldab just keerukate probleemide puhul pikaajalist koostööd üles ehitada, seda väärtustada. Nii nagu Vabaühenduste Liit rahanduskomisjonile ja vist ka Riigikogu liikmetele saadetud kirjas kinnitab, seisavad ka nemad selle eest, millele riigikontrolörgi on osundanud, et raha jagamine peab olema läbipaistev. Peab olema korrektne aruandlus ja arusaam sellest, mille jaoks raha kasutatakse, ning peavad olema avatud taotlusvoorud, selged reeglid, ootus mõju saavutamisele ja järelevalve selle üle, kas oodatud mõju on saavutatud. 

Nii et vastuolu selle vahel, mida soovitab Riigikontroll – see on põhjus, miks seadust muudetakse –, ja selle vahel, mida Vabaühenduste Liit peab mõistlikuks ühenduste rahastamisel, tegelikult ei ole. Küsimus on, kuidas on arutlusel olevas eelnõus parimal viisil sõnastatud need muudatused, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada ja strateegilist partnerlust väärtustada. Eelnõu vastuvõtmise järel peaks jätkuma töö selle nimel, et strateegilise partnerluse tulevik ei oleks tume ja et see ei tõmbaks partnerlusele joont alla. Nii et soovin jõudu osapooltele. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, head kolleegid! Eelarvereeglite lõdvendamine algas 2016. aastal. Täna oleme sellises olukorras, et järgmiseks aastaks, 2026. aastaks me oleme soovinud oluliselt tõsta Eesti riigikaitset ja oleme soovinud oluliselt sinna lisada rahalisi vahendeid. See on paljude, mitmete Euroopa Liidu riikide soov. Ja Eesti on olnud riigikaitsekulude kasvatamisel esirinnas. Seetõttu on Euroopa Komisjon direktiiviga lubanud leevendada eelarvereegleid, et riiki oleks võimalik kaitsta. Kõik muud muudatused baaseelarve seaduses ei ole nii olulised. 

Ma tõesti palun toetada seda eelnõu, sest selle riigieelarve baasseadusega me lubame 2026. aastal suurendada riigikaitsekulusid 5%-ni SKP-st. Ja uskuge mind, seda on vaja teha, see on õige asi. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 736 lõpphääletus. Saalikutsungi järel teeme hääletuse.

Head kolleegid! Oleme seaduseelnõu 736 juures. Juhin enne hääletust teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid oli 0. Eelnõu 736 on seadusena ... Üks hetk! Palun mikrofon proua Karusele!

Nii, nüüd mikrofon töötab. Pean teavitama, et minu pult kahjuks ei töötanud. Üritasin vajutada kõiki nuppe, ka naaber üritas mind aidata, aga kahjuks ma ei saanud hääletusel osaleda.

Head kolleegid, kuna ma ei ole hääletustulemust kinnitanud, teeme kordushääletuse. (Saalis on sumin.) Kas me võime minna kohe selle hääletuse juurde? (Saalist hüütakse vaheldumisi eitusi ja jaatusi.) Saalikutsung, kaks minutit, palun!

Head kolleegid, palun vaikust saalis! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu 33 ja erapooletuid 0. Eelnõu 736 on seadusena vastu võetud.

Head kolleegid, oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini. See on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 690 lõpphääletus. Peale saalikutsungit, mis kestab kaks minutit, me selle hääletuse teeme. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 690 on seadusena vastu võetud.

Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 719 lõpphääletus. Saalikutsung, palun! 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 719. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 719 on seadusena vastu võetud. 

Oleme jõudnud, head kolleegid, viienda päevakorrapunktini. Nüüd on tekkinud veel üks protseduuriline küsimus siia juurde, ma nimelt Peeter Ernitsaga virgatsi vahendusel suhtlesin ja palusin tal selle maha võtta. Ma nägin seda kogu aeg ja palusin tal selle maha võtta, aga ta on solvunud selle peale, et istungi juhataja ei andnud talle sõna, ja ütles, et las ta olla. Selline on tagasiside. 

Aga siiski, kui härra Peeter Ernits soovib, siis nüüd, sest Enn Eesmaa ootab ka järjekorras, et esitada protseduurilist [küsimust]. (Hääl saalist.) Aa, teie ei oota enam. Okei. Aga teie, Peeter Ernits, ikkagi ootate veel oma aega? Aa, aitäh! Oot, aga nüüd kadus küll see ära, ma ei tea, kas teie või kellegi teise ... (Elevus saalis.) Nii. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Enne sa ütlesid, et suhtud kõigisse ühtemoodi. Aga see on tõesti nagu eilne lumi juba. Praegu ma loomulikult ei taha enam midagi öelda. (Hääl saalist: "Mida sa siin siis räägid?") Aga õigel ajal võiks nagu anda sõna kõigile.

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei olnud absoluutselt mitte midagi isiklikku teie vastu. Kui te olete tähele pannud, ma ei ole ka varem kõiki protseduurilisi küsimusi võtnud. Aga järgmine kord olen kindlasti terasem, et te ei arvaks, et ma teid kuidagi eraldi kohtlen. 

Head kolleegid! Viies päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja soovib lisaaega.) Kaheksa minutit, igaks juhuks.

Aitäh, austatud aseesimees!

Üks hetk, auväärt ettekandja. Laseme saalil rahuneda. (Helistab kella.) Jah, palun! 

Suur aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! No nagu näha, Eestist on saamas vangla- ja kasiinokeskus Euroopas. Tuleb välja, et see ongi Reformierakonna ja Eesti 200 pikk plaan. Ma olen mitu korda rääkinud, et Eestil oleks vaja, eriti praegu, uut suurt narratiivi, mille poole ühiselt püüelda, mis võiks olla meie Nokia, mille poolest Eesti saaks eristuda. Kas meil tõesti pole väärikamaid võimalusi kui see, et tuua välismaalt vange, teha kasiinoärimeestele maksusoodustusi ja ehitada nii meie riigile uut Euroopa vangla- ja kasiinokeskuse kuvandit? 

Rääkimata sellest, et see on ju potentsiaalne julgeolekurisk ja rahapesurisk. Ka Rahapesu Andmebüroo juht on [küsinud], kuidas on võimalik, et kõikidest ärivaldkondadest, mida Eesti võiks toetada, on valitud just kasiinoärid. See on laiem küsimus, miks kaitstakse just nende konkreetsete ärimeeste huvisid. 

Ma arvan, et Eestis on praegu palju kriitilisemaid valdkondi kui hasartmängud ja kasiino. Meie tähelepanu peaks olema suunatud näiteks sellele, et toetada maksutõusude ja kriiside all kannatavaid põllumajandusärimehi või neid, kes tegelevad kodumaise toidu tootmisega. Kuidas neid aidata? Selle peale valitsus ei mõtle. 

Kuidas tagada, et meie ettevõtjad jääksid Eestisse ja investeeriksid Eesti majandusse? Näiteks alles hiljuti avas Eesti ettevõtja Skeleton Saksamaal 220 miljoni eurose tehase. Isegi peaminister oli Saksamaal avamisel kohal, tegi pilti. Kuigi võib-olla samal ajal oleks pidanud küsima, mida võiks teha selleks, et sellised ägedad ettevõtjad jääksid Eestisse ja avaksid oma tehaseid Eestis, ükskõik mis valdkonnas.

Kui ma tänases infotunnis peaministrilt küsisin, miks meil eelistatakse kasiinoärimehi, siis ta vastas, et riik peabki valima prioriteetseid valdkondi. Mina isiklikult väga kahtlen, et Eesti jaoks peaks see prioriteetne ärivaldkond olema just kasiinoäri. Mina väga kahtlen, et see on suund, kuhu me peaksime liikuma. 

Mis peaks tegelikult olema prioriteediks, aga millest üldse ei soovita rääkida? Inimeste toimetulek. Meil on kasvanud nende inimeste hulk, kes ei saa endale lubada igapäevast toitu või kas või esmatarbekaupa. Meil on kasvamas absoluutses vaesuses elavate inimeste arv. Need on Statistikaameti andmed. 

Tuletan uuesti meelde, et hiljuti palus ligi 100 000 inimest langetada toiduainete käibemaksu, nad esitasid [petitsiooni] oma nimede ja allkirjadega. Aga me näeme, et seda jätkuvalt ignoreeritakse järgmise aasta riigieelarves, mitte mitte midagi selleks ei tehta. See ei ole prioriteet. Prioriteet on meil kasiinoärimeeste maksude langetamine. Ja seda samal ajal, kui inimesed võtavad laenu, et lastele jõulukinke osta ja et oleks jõululaud kaetud. Kohvipakk ja seapraad tuleb paljudes peredes pühadelauale võlgu osta. Meil on tekkimas pered, kes maksavad laenuga laenu ja vaevlevad intresside käes. Nende vaesusse langemise risk on väga suur.

Ma vaatan, et koalitsioonipoliitikutel on siin nägu naerul. Ma saan aru, et teie jaoks ei ole see prioriteetne teema, need ei ole inimesed, kellega teie kokku puutute. Aga need on küsimused, mida tuleks arutada. 

See on muidugi päris huvitav, keda Reformierakonna valitsus on viimastel aastatel eelistanud või mis on olnud prioriteetsed valdkonnad. Eesti rahvast, meie inimesi ei eelistata. Kõigepealt eelistatakse välismaiseid pankasid, neile ei taheta teha mitte mingit lisapangamaksu, liigkasumimaksu, mille on viinud sisse paljud meie naaberriigid, kusjuures praegu teeb seda ka Poola. Aga nüüd on pankade kõrvale tekkinud uus nii-öelda lemmiklaps: kasiinoärimehed, hasartmänguga seotud ärimehed ja ärid. Mis on aga seejuures kõige iroonilisem? Isegi kaughasartmängumaksuga suutis valitsus tekitada tsirkuse nagu igas teises valdkonnas. Kõigepealt, eks ole, maksu tõsteti 5%-lt 6% peale, seejärel kavatseti tõsta 7%-ni, aga nüüd kavatsetakse seda igal aastal kuni aastani 2029 hoopis poole protsendi kaupa langetada. Ja muidugi, nagu alati, pole tehtud mitte mingit mõjuanalüüsi, nii on ka kõigi teiste maksumuudatuste puhul. Ja on täitsa võimalik – seda möönab isegi Rahandusministeerium –, et selle muudatuse tulemusel mingit lisaraha eelarvesse juurde ei tule. Mis kindlasti tuleb, eks ole, on rahapesurisk ja see, et meil hakkab olema rohkem kasiinosid. 

Ehk siis tegelikult see kõik kinnitab veel kord seda, et valitsusel puudub igasugune strateegiline majanduslik plaan ja terviknägemus. Nende maksualaste tõmblemistega mitte ei juhita ei majandust ega rahandust, vaid lihtsalt proovitakse kuidagigi jooksvalt parandada juba tehtud valeotsuste ja maksutsirkuse tõttu tekkinud puudujääki. 

Need ootamatud maksusoodustused täiesti juhuslikult valitud valdkondades – no me teame, et need ei ole tegelikult juhuslikud, aga ütleme nii, et juhuslikult valitud valdkondades – ei aita kaasa ei Eesti majandusele ega Eesti arengule. Ja muidugi ei aita need mitte kuidagi kaasa Eesti inimeste toimetuleku [parandamisele]. Aga mis kõige olulisem, see ei aita kaasa Eesti riigi kuvandi [parandamisele]. See ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Eesti kuvandiks ei tohi saada olla Euroopa vangla- ja kasiinokeskus. See pole see Eesti, mida me peaksime tulevastele põlvedele ehitama. Aitäh!

Aitäh teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Ma tahaksin siit kõnetoolist avaldada lugupidamist nii Euroopa kui ka Eesti uurivatele ajakirjanikele. Läinud aasta kevadel avaldas Euroopa uuriva ajakirjanduse koostööprojekti kohta – see puudutas erinevaid rahapesuskeeme, hämaraid seoseid netikasiinonduses ja ka Eestit – väga asjaliku artikli ajakirjanik Piret Reiljan.

Eile ilmus Õhtulehes vägagi põhjalik artikkel Dannar Leitmaalt, kes tõi sisse seda piinlikku seaduseelnõu puudutavaid täiendavaid fakte. Härra Leitmaa osundas sellele informatsioonile, et tõepoolest, Eesti 200 on – panete tähele, pretsedendina – siin parlamendikoosseisus öelnud, et minnakse opositsiooni ja enamusvalitsus kaob ära, kui seda eelnõu vastu ei võeta. Valitsus ise ei ole julgenud seda eelnõu esitada, ilmselt piinlikkustundest, ja selle on esitanud hulk parlamendiliikmeid. Õigustatult peaks kerkima küsimus, mis on siis see motivaator, selline liikuma panev jõud. Hämatakse midagi kultuurist, aga tegelikkuses me saame suurepäraselt aru – nagu ka eelnõu seletuskirjas olevad Rahandusministeeriumi andmed näitavad –, et see, vastupidi, vähendab riigieelarve tulusid. 

Millest selline pretsedenditu olukord? Vähendatakse kümnete miljonite eurode jagu riigi eelarvestrateegia perspektiivis riigi tulusid. Loomulikult on see kellelegi kasulik – kas nendele ettevõtjatele, kes tegelikult netikasiinondusega tegelevad, või ka nendele ettevõtjatele, kes tegelevad veebikasiinode litsentside müügi äriga. 

On väga kõnekas see, mis ka Dannar Leitmaa artiklist välja tuleb, et Rahandusministeerium on oma olukorrahinnangus väljendanud muret rahapesuriskide pärast. Aga hulga Rahandusministeeriumi ettepanekuid selle kohta, kuidas netikasiinonduse vallas rahapesuriske maandada, lükkas valitsusliit tagasi, neid ei ole arvestatud ka parlamendi rahanduskomisjoni menetluses. Jällegi kerkib esile küsimus, kelle huvides seda tehakse. Cui prodest, lugupeetavad Eesti 200 ja Reformierakonna parlamendiliikmed?

Dannar Leitmaa toob oma artiklis sisse hoiatava näite Malta kohta. 2017. aastal mõrvati seal uuriv ajakirjanik, kes uuris muu hulgas netikasiinode hämaraid tehinguid ja rahapesuskeeme. Ka Maltal tegeleti rahapesuga netikasiinonduse vallas ja Malta kukkus MONEYVAL-i rahapesu rahvusvahelises hinnangute trajektooris nii-öelda halli tsooni. 

Nüüd on Eesti läbinud vägagi tõsiseid probleeme seoses rahapesuriskidega. Tegelikult me tõrjume tagasi Rahandusministeeriumi ettepanekuid rahapesuriskide maandamiseks seoses netikasiinondusega eelnõu loogikas. See eelnõu on [esiteks] riigieelarvele koormav, mitte sentigi ei laeku juurde ei kultuuri ega mingi muu avaliku teenuse vajadusteks. Seda väidab ka eelnõu seletuskiri. 

Teiseks, sellel eelnõul on väga piinlik trajektoor. Konkreetne ärimees osales valitsusliidu läbirääkimistel. Mäletate, kolm kuud peeti koalitsiooniläbirääkimisi selle aasta kevadsuvel. Ei, see ei olnud kaasamisprotseduur! Härra Ligi ametis oleva rahandusministrina on ise kinnitanud, et seesama ärimees istus laua taga – kas ta esindas siis Eesti 200 või mis oli tema mandaat seal? – ja pidas läbirääkimisi. Näete, kui huvitav olukord on välja kujunenud! Rida Reformierakonna saadikuid häbeneb seda – arusaadavalt ja õigusega, sest iga normaalne inimene häbeneks niisuguses eksperimendis osalemist.

Sellel eksperimendil ei ole sekundikski õigustust. Isamaa fraktsioon kutsub üles – sõltumatult parteipoliitilistest leeridest – seda tagasi lükkama. Tõepoolest, võib-olla 1990-ndatel aeti asju niimoodi, et on ärimees, on seadus ja võetakse vastu seadus sellises loogikas, mis toob riigile objektiivselt rahalist kahju ja tekitab riske, rahapesuriske ja tegelikult ka maineriske. 

Kuulge! Võtame jõulu eel ükskord julguse kokku ja lükkame selle seaduseelnõu siin parlamendi menetluses tagasi! Ärme anname ruumi eksperimentidele! Ähvardus, et Eesti 200 lahkub võimuliidust, kui ta ei saa oma väga kitsa trajektooriga huvi realiseerida – teate, ma arvan, et suure tõenäosusega see ei realiseeru. Teiseks, mind selle ähvardusega küll verest välja ei löö. Nii et Isamaa hääletab sellele eksperimendile vastu. Punast! Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Urmas Reinsalu rääkis juba Jürgen Ligi pahameelest, sellest, et koalitsiooniläbirääkimistel osales huvirühmade esindaja, kui lepiti kokku selles lahenduses, mis praeguseks on saanud eelnõu kuju, samuti tõi ta Malta ja teiste riikide kohta näiteid. Mul on siin lisaks kuus punkti, mis kahtlemata tuleks veel välja tuua enne, kui me saame selle eelnõu hääletamise juurde minna. 

Esiteks, see risk, mille Rahandusministeerium on eelnõu seletuskirjas ära toonud, et eelarvesse laekub tegelikult vähem kui seni prognoositud. Ja nii nagu me rahanduskomisjonis selle nädala esmaspäevasel arutelul [tõdesime], eelarveseadusesse vastavaid muudatusi sisse viidud ei ole. Ka kolmanda lugemise ettevalmistamiseks muudatusettepanekud, mida me arutasime, ei sisaldanud muudatusi, mis hasartmängumaksu laekumise kohta käivad. 

Teiseks, see sõltuvusel põhinev ärimudel. Ma arvan ka, et Eesti tulevik ei ole kaughasartmäng või mingisugused muud tegevused. Kui olen selle kohta küsinud, on algatajate vastus olnud väga küüniline: tegemist on ju kaughasartmänguga, seega on sõltlased väljaspool Eestit. No meil võiks olla ikkagi mingisugune laiem vastutustunne ka. 

Kolmandaks, kõige olulisem on muidugi rahapesurisk ja Eesti finantssüsteemi üldine usaldusväärsus. Kui rahapesu puhul meil on väga negatiivsed näited pangandusest ja virtuaalvääringutest, siis Rahandusministeeriumi riiklik rahapesuriskide ohuhinnang ütleb, et praegu on kõige kõrgem rahapesurisk hasartmängu [valdkonnas]. Rahapesijad on liikunud kaughasartmängu [valdkonda]. Seal on rahapesurisk kõrgem kui näiteks pandimajadel, see on kõrgem kui ükskõik kus mujal. Arvestades Eesti mineviku rahapesujuhtumeid, virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete kiiret kasvu ja sellega koos riskide kasvu, on see MONEYVAL-ilt lõpuks saadud positiivne [hinnang] ikkagi sadade Eesti inimeste väga suur pingutus, et Eesti usaldusväärsust ja pühendunud rahapesuvastast võitlust kinnitada. Aga nüüd tõmbavad üks või kaks poliitikut nende inimeste tööle vee peale ja võtavad riske, millest nad ise aru ei saa.

Neljandaks, riskide vähendamiseks tegid osapooled – nii Rahandusministeerium, maksuamet kui ka Rahapesu Andmebüroo – ettepanekuid, aga neid koalitsioon üldiselt ei toetanud. Kõige olulisem oleks riskide vähendamiseks luua sisulise järelevalve teostamise võimalus, et kui kaughasartmängu ettevõtted soovivad maksuerandit või langetatud maksumäära kasutada, siis nad peaksid tooma ikkagi ka tegevuskoha Eestisse. Aga see ettepanek toetust ei leidnud. Järelevalvet teostavad osapooled kinnitavad, et väljaspool Eestit asuvate teenusepakkujate kontroll on viisakalt öeldes keeruline ja kulukas, tegelikult võimatu. 

Viiendaks, valitsuse prioriteedid. Tõepoolest, me oleme siin saalis ka sügise jooksul arutanud erinevaid maksumuudatusi ja seda, et tuleks luua erandeid, millest võidaksid Eesti inimesed, olgu toiduainete käibemaksu erand või automaksu soodustus puuetega inimestele. No maksuküür kaotatakse, et oleks ikkagi ühtne maksumäär, lihtne ja selge maksusüsteem. Aga tegelikult me teeme nüüd maksuerandi välismaistele ettevõtetele ja võtame sellega riske, millega tegelemiseks meil häid hoobasid ei ole. See näitab tõepoolest valitsuse prioriteete, mida sotsiaaldemokraadid toetada ei saa. 

Ja viimaseks toon välja selle, et kaughasartmängud ongi sellised virtuaalilmas toimetavad ja ümberregistreerimist võimaldavad tegevused. Me alustame rahvusvahelist maksulangetusvõistlust, teades, et meil tuleb piir kätte varem kui teistel riikidel. Maltat on siin juba mainitud, aga näiteks Kariibi mere piirkonna saareriikide taluvuslävi on samuti palju madalamal kui meil. Ehk me [asume] võistlusse, mille puhul me teame [juba ette], et meie tõstame käed üles ja teised lähevad edasi. Nii et pika plaani asemel on meil riskantsed panused. Sotsiaaldemokraadid samuti seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No palju olulisi asju on juba öeldud, vähe on midagi uut lisada. Aga toon esile selle aspekti, mis minu ja meie fraktsiooni jaoks üldiselt tundub vaata et kõige problemaatilisem kogu selle asja juures.  

Hea on jätkata sealt kohast, kus kolleeg Riina Sikkut lõpetas, osutades sellele, et tegemist on justkui natuke nagu sellise, kuidas nüüd öelda, hasartmänguga riiklikul tasandil, et siseneme mängu ja vaatame, kas õnnestub või ei õnnestu. Kas läheb nii, et teenime kümneid miljoneid lisatulu, või jääme hoopis miljonitest eurodest – olemasoleva prognoosi kohaselt – laekuvatest maksudest ilma? 

Asja teeb aga väga problemaatiliseks see, et kui keegi mängib hasartmängu, siis peaks ta seda tegema oma rahaga. Ma ei soovita seda niigi kellelegi, aga päris problemaatiliseks läheb asi siis, kui minnakse hasartmänge mängima kellegi teise rahaga, ilma et kantaks mingisugust vastutust selle eest, kui asi päädib väga suure rahasumma kaotamisega. Mulle tundub, et see olukord, mida me siin praegu näeme, on sellele kaunis lähedane.  

Nii et ma vaatan, Tanel, sinule silma, ja samamoodi võiks vaadata silma sinu kolleegile Kadri Talile, kellega koos te seda asja olete vedanud. Ja küsimus oleks see: millisel viisil sina ja Kadri kavatsete vastutada selle eest, kui tegelikult ei hakka laekuma praeguse circa 22 miljoni euro asemel 50–60 miljonit, nagu te prognoosite, vaid hakkab laekuma oluliselt vähem, ma ei tea, mingisuguses ajalises raamistuses kas 18 miljonit, 15 miljonit või veelgi vähem? Ehk me kaotame siis miljoneid ja miljoneid, olemasolevate prognooside kohaselt ja olemasolevate mustrite jätkumise kohaselt kaotame võib-olla 10 miljonit ootuspärast maksutulu. Milline see teie vastutus siis sellisel juhul hakkab välja nägema? Ma arvan, et see on üsnagi retooriline küsimus, sest ega mitte mingisugust vastutust ju ei olegi, eks. Siis te tõstate lihtsalt käed üles ja ütlete: "Oi, no küll on kahju, et sedasi läks." Oli 22 miljonit eurot aastas laekuvat tulu, aga näed, enam ei ole. Jah, ju oleks pidanud siis kuidagi põhjalikumalt analüüsima või olid mingid asjaolud, mida me ei osatud ette näha.  

Aga siin peabki küsima, kas olid siis tegelikult asjaolud, mida ei osatud ette näha. Kui näiteks praegugi Rahandusministeerium prognoosib, nagu siin eelnevates kõnedes on juba korduvalt osutatud, et maksutulud mitte ei kasva, vaid langevad, siis te ei saa ju pärast ütelda, et seda ei olnud võimalik ette näha.  

Ma mäletan, et eelnõu eelmistel lugemistel isegi vist küsimustes osutasin sellele, pöördudes Annely Akkermanni kui komisjoni arutelude vahendaja poole – tähendab, mitte mina ei olnud siis vahendaja, vaid tema oli –, et minu jaoks oleks kaks sellist aspekti, mille puhul ma suudaksin seda kaaluda ja saaksin öelda, et jah, te olete mind veennud, suure tõenäosusega maksutulud siis tõesti kasvavad. 

Esimene peaks olema see, et Eestist peaks saama konkurentsitult kõige kõige madalama kaughasartmängumaksu määraga riik Euroopas. Nagu ma aru saan, teie visiooni kohaselt see peakski langema madalamale, kui see Maltal praegu on. Maltal on vist 5%, Eestil on 6%, teie visiooni kohaselt peaks 4%-ni minema, eks, nagu ma aru saan. Te võite mind parandada, kui ma eksin. Aga jällegi, Riina Sikkut ütles ka, et on vägagi tõenäoline, et kui see maksuralli käivitada, siis teised vastavad omapoolsete käikudega. Ja kui kaugele me oleme siis selles rallis nõus minema? Kui kaugele me oleme nii-öelda pokkeris valmis minema, et bluffida, eks ole, et meie pakutud määr jääb siis lõpuks kõige madalamaks ja selle tõttu ettevõtjad valivad just Eestis oma äride registreerimise?

Teine asi, mis võiks veenda selles, et teie prognoos on usutav ja tõenäoline, on see, et kui oleks mingisugused reaalsed eelkokkulepped suurte korporatsioonidega, kes ütlevad, et jah, kui teie langetate oma maksumäärad nii ja nii madalale, siis meie anname kinnituse, et me toome ja registreerime oma ettevõtted teie riiki ja kas just tagame, aga prognoosime, et selliste ja selliste käivete juures maksame nii ja nii palju makse. Nagu ma aru sain, eelmistel lugemistel mitte mingisuguseid selliseid eelkokkuleppeid [sõlmitud] ei ole. 

Ehk siis ma lõpetan veel kord selle tõdemusega: meile tundub, et te mängite hasartmängu võõra rahaga, miljonite ja kümnete miljonite eurodega, ilma ise selle eest mingisugustki vastutust kandmata. Ja vaat sellist mängu mängides ei ole muidugi vaja üllatuda, kui erakonna toetus langeb 1% tasemele, kuhu ta on jõudnud, seda enam, et te lisate sinna juurde teise geniaalse äriidee, Rootsi raskeid kuritegusid toime pannud vangide sadade kaupa Eestisse vedamise. Kui lõpuks päädib asi ikka väga halva tulemusega ka järgmistel Riigikogu valimistel, siis ei ole küll vaja mitte midagi muud öelda kui meenutada seda rahvalugu, kus küsiti: "Kes tegi? Kes tegi?" ja vanapagan karjus: "Ise tegi. Ise tegi." Pidage seda siis meeles. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 728 lõpphääletus. Saalikutsungi järel me seda teeme. Saalikutsung, palun!

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpson, Jüri Jaansoni, Kristina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 728. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 1. Eelnõu 728 on seadusena vastu võetud. 

Nii, läheme edasi tänase kuuenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 732 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 77 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui inimene töötab ausalt, pingutab iga päev ja maksab makse, aga ikkagi tunneb, et süsteem töötab tema vastu, siis ei ole see enam majandusküsimus, vaid see on õigluse küsimus. Reformierakond ja Isamaa on aastaid lubanud, et kui kõige jõukamatele teha maksusoodustusi, siis kasvab majandus ja lõpuks võidavad kõik. Aga päriselu näitab midagi muud. Täna me näeme Eestit, kus hinnad tõusevad kiiremini kui palgad, kus absoluutses vaesuses elavate laste arv on kahekordistunud ja jõudnud 11 800-ni, kus riik ei suuda enam tagada erihoolekandeteenuseid ning kus üha rohkemate perede [lapsevanemad] tunnevad, et nende lastel on vähem võimalusi kui neil omal ajal. 

Tugevat majandust ei saa ega tohi rajada väheste edule. Kui ema või isa ei jaksa pärast arvete maksmist lapsele huviringi lubada või toitu lauale osta, siis need inimesed tunnevad, et nende heaolu selline majandus ei paranda. Ühel hetkel nad pettuvad – mitte ainult poliitikutes, vaid demokraatlikus valitsemissüsteemis – ning vaatavad järjest rohkem populistide poole. 

Valitsuse arvates lahendab probleemid see, et 1000 euro teenija saab kuus 10 eurot juurde, aga 4000 või 6000 eurot teeniv inimene saab aastas 1848 eurot lisaks. Aga see ei paranda mitte midagi, see ainult süvendab ebaõiglust. See on signaal, et me aitame saada rikastel veel rikkamaks, ülejäänud vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. 

Lausa ohtlik on aga see, et valitsus pettis rahvast julgeoleku teemal. Lubati julgeolekumaksu, kuhu panustavad kõik. Sellest jääb nüüd alles ainult käibemaksu tõus, üks ebaõiglasemaid makse. Käibemaks võtab vaesemate sissetulekust ligi 15%, aga rikkamatelt kõigest 5%. See ei ole ühine panus. See on nõrgemate arvele kirjutatud riigikaitse. Kuigi riigikaitse peaks meid ühendama, lõhub see eelnõu meie ühtsust nii sisemiselt kui ka vaenlase vastu. Ebaõiglus lööb alati mõrasid ühiskonda. 

Nüüd aga eelarvesigadustest numbrite keeles. Valitsuse maksumuudatused tähendavad, et üle 114 miljoni euro antakse igal aastal kõrgepalgalistele juurde. Selleks võtab Eesti laenu. Vähemalt neli aastat järjest kasvab riigi võlakoorem üle 25% ja intressikulu kerkib 450 miljoni euroni aastas. 450 miljonit eurot! See on raha, mille eest me ei saa juurde ühtegi õpetajat, päästjat ega arstiaega. See läheb otse välismaa pankadele. Iga Eesti töötaja maksab oma tulumaksust 3,7% ainult selleks, et katta valitsuse otsuste intressid. Ma ei ütle tihti nii, pole seda kunagi öelnudki, aga [nüüd ütlen, et] selle eelarvesigaduse juures on Martin Helme poisike Ligi ja Michali rahaasjade kõrval.

Majandus ei kasva tipus, majandus kasvab laiuses. Me ei saa ehitada riiki, kus majandus kasvab ainult statistikas, aga mitte inimeste [jaoks]. Majandus kasvab seal, kus inimesed jaksavad tarbida, kus lapsed saavad hea hariduse, kus bussid sõidavad, kus inimene tunneb, et tema töö loeb ja sellel on väärtus. Sellepärast vajame maksusüsteemi, kus tugevamad panustavad rohkem, mitte vähem, kus nõrgemad saavad päriselt edasi liikuda, mitte ei võeta neilt võimalust jõukaks saada, ja keskklass ei kuku vaesusesse. 

Progressiivsus ei ole karistus, progressiivsus on investeering tugevamasse riiki – riiki, mis tekitab stabiilsust ettevõtetele ja kindlust peredele. Kui me tahame, et inimesed usuksid majandusse, siis peab majandus uskuma inimestesse. See seadus siin aga teeb vastupidist. 

See eelnõu suunab 114 miljonit eurot laenuraha kõige jõukamatele ning paneb laenu ja selle intresside tasumise Eesti keskmise pere õlgadele. See ei ole õiglane, see ei ole vastutustundlik, see ei ole kestlik ja see ei loo ühtsust, mida Eesti vajab praegu rohkem kui kunagi varem.

Sotsiaaldemokraadid ei toeta sellist eelnõu. Me seisame õigluse, stabiilsuse ja solidaarsuse eest – selle eest, et Eesti oleks riik, kus inimene, kes töötab, saaks oma elus edasi liikuda, et lapsed ei satuks vaesusesse, et riik ei elaks laenust, mis läheb kõige jõukamatele kingituseks, et julgeoleku nimel panustaksime me kõik võrdselt, et majandus kasvaks ja sellest võidaksid kõik, mitte ainult vähesed. Meile ei ole oluline mitte see, kuidas näeb majandus välja Exceli tabelis, vaid see, milline on Eesti inimeste elu. Täna aga tehakse siin parlamendis valitsusest ette antud otsuseid, mis teevad meie inimeste elu raskemaks, mitte kergemaks. Aitäh!

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tulumaksu tõusu ärajätmisest võidavad töötajad, võidavad üksikisikust maksumaksjad ja võidavad ettevõtted. Erinevalt eelkõnelejast ma küll ei kavatse hakata kurtma selle üle, et äkki keegi võidab liiga palju või äkki keegi võidab nii suure summa või mingi teistsuguse summa. 

Tulumaksu tõusu ärajätmine on praegust majandusolukorda arvestades õige ja vajalik samm. See parandab inimeste toimetulekut. Madalam tulumaksukoormus soodustab ka suuremate tulude teenimist. Üldiselt me teame – seda näitavad uuringud –, et võrreldes kõigi teiste maksuliikidega on tulumaksul kõige suurem negatiivne mõju majandusele. Sellepärast on olnud riikide maksupoliitikas üsna pikaajaline trend näiteks ettevõtte tulumaksu langetamine. 

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Meie naabrid ongi need, kelle maksupoliitikat me kõige rohkem peame vaatama. Rootsi ja Soome langetasid ettevõtte tulumaksu määra 24%-lt 20%-le. Samal ajal me teame, et Soome on väga suurtes probleemides oma riigi rahanduse vallas. Nendel on väga suur võlakoormus, eelarvepuudujääk on väga suur, nad ei saa sellest välja. Ja kui ma õigesti aru sain, siis algatati ka ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur. Aga ometi nad langetasid ettevõtte tulumaksu ja on teada andnud, et nad jätkavad sellega, kavatsevad seda langetada 18%-ni. 

Või võtame veel naaberriike. Leedu ettevõtte tulumaks on 16%, nad tõstsid 1%, aga nad on tunduvalt madalamal tasemel, kui meie oleme. Lätis on see maks 20%. 

Maksukonkurents riikide vahel toimib ja riikidel on selles konkurentsis oluline teha õigeid otsuseid, selleks et saada juurde investeeringuid ja töökohti. Nii nagu ettevõtetele on tulumaksu tõusu ärajätmine vajalik üksikisikutele. See parandab inimeste toimetulekut. Ja kui tulumaksukoormus on väiksem, siis see ilmselgelt soodustab suuremate tulude teenimist. Järgmisest aastast kaob ka maksuküürusüsteem, mis toimib samas suunas, võib nii öelda. 

Seega, tulumaksu tõusu ärajätmine on oluline nii majanduse arengu kui ka inimeste toimetuleku seisukohast. Tänan tähelepanu eest!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täitsa viljakas debatt on kujunenud siin kolmandal lugemisel hääletuse eel. Kõigepealt, alustuseks ütlen, et ma ei ole sada protsenti kindel, et siin veidi aega tagasi puldis käinud Lauri Läänemets õige eelnõu juures pulti tuli. Minu arvates ta rääkis valdavalt ühest teisest eelnõust ja lisaks, tahtes küll inimesi aidata, rääkis sellest, kuidas sotsid ikkagi on vastu sellele, et tulumaksu tõus ära jääb. Seda esimeseks sissejuhatuseks. 

Teiseks sissejuhatuseks ma tahan öelda seda, et liiga õilsaks ei maksa pidada ka reformierakondlasi, kes räägivad, kuidas nad rahvast kõrgetest maksudest päästavad. Eks nad ise neid siin hoogsalt kehtestasid, osa jõudis kehtimagi hakata, mõni maks veel ei jõudnud. Ja siis, kui neid makse kehtestati, kolleegid tegelikult selgitasid neile päris põhjalikult, et see ei ole mõistlik. Mõnes mõttes tuleb meil kõigil muidugi olla tänulik – nagu öeldakse, parem hilja kui ilma –, et see teadmine jõudis reformierakondlastele kohale. 

Aga põhiosas ma tahan sotsidele taas meelde tuletada seda, mida ma ise olen korduvalt siit puldist meelde tuletanud ja mida on näiteks kolleeg Laats meelde tuletanud. Nimelt, automaksu, mis kõige valusamalt mõjutab suurtest keskustest eemal elavaid inimesi ja suuri peresid, kehtestasid sotsiaaldemokraadid. Nagu me oleme kuulnud siin endiste rahandusministrite sõnavõttudest ja kirjutistest, käis vaidlus isegi sedapidi, et sotsid tahtsid veel suuremat automaksu kehtestada, kui lõpuks kehtima hakkas. 

Käibemaksu tõusu tegid sotsiaaldemokraadid koos Reformierakonnaga. Kui siin saalis tehti ettepanek langetada toiduainete käibemaksu, siis hääletasid sotsid sellele vastu. Ja siis, et veidike pilti hämada, nad tegid … Kas nad tegid mingi komisjoni ka? Igatahes minister Hartman algatas analüüsi, et ei tea, kuidas küll mõjuks see toiduainete käibemaksu langetamine. Ma täitsa huviga kuulasin – sel nädalal vist tulid sotsid välja eelnõuga, millega langetataks toiduainete käibemaksu – ja mõtlesin, et ei tea, kas Hartman jätkas seda analüüsi isegi peale ministriameti mahapanekut, sest ta jõudis järeldusele, milleni meie oma fraktsiooniga, samuti keskerakondlased ja isamaalased olime jõudnud juba palju varem. 

Nii et seda mängu nüüd siin mängida, et küll nemad, sotsid, tahaksid kõiki makse kaotada – no see ei ole tõsiselt võetav. Üleskutse inimestele: ärge võtke seda tõsiselt. Ja Laurile veel kord: sa rääkisid minu arvates teisest eelnõust. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kokku võttes lihtne. Praegune valitsus ja ka eelmine valitsus koos sotsidega tahtsid ainult ühte asja. Mis see oli? Nad tahtsid laenuküüru. Kuidas seda laenuküüru teha? No lihtne! Tahad kõrgepalgalisi tulumaksust vabastada ja siis hakkad makse tõstma.  

Makse on nüüd tõstetud pikalt ja väga jõuliselt. Uskumatu, aga läks mööda ainult kaks ja pool aastat, nüüd vaikselt hakkab mõistus koju tulema. Majandus on ikka täiesti põhjas – juba mitmeid aastaid on Eesti ainukene Euroopa riik, kus majandus on languses, kus isegi toidukauplustes käive langeb, sest inimesed ei jõua enam toitu osta –, aga siis tullakse siia saali rääkima sellest, et oi, kui huvitava ja ilusa eelnõuga me oleme välja tulnud, me vähendame 2%. Sõbrad! Te ei vähenda mitte midagi, te tõstsite, aga see veel ei ole rakendunud. Te ühtepidi arvate, et jätate endise seisu, aga ka see ei ole õige, sest 10% on ikka tulumaks tõusnud, 20% on ikka käibemaks tõusnud. Iga aasta 1. mail tõusevad elektri- ja kütuseaktsiisid ja need ei tõuse mitte 2% või 10% või 20%, vaid lausa 40% kaupa. Ja siis tulla rääkima, et meie toome nüüd teile siia laua peale raha! 

Ma pean kurvastusega ütlema nii sotsidele, reformikatele kui ka Eesti 200-le, et te ei oska arvutada. 1200-eurose palga juures, kui tulumaks tõuseb 650 eurolt 700 euro peale, ei võida inimesed mitte ühtegi penni. Vaata, lihtne arvutus on selline: vahepeal, kui te arvutate, et 10 eurot peaks nagu võitma, on ja ka tulumaks tõusnud 10%, ja see 500 eurot, mis jääb 700 ja 1200 vahele – see 2% korjab selle 10 eurot ära.  

Nii et tegelikkuses oleme jõudnud olukorda, kui pea 330 000 pensionäri ei saa ühtegi penni kasu, aga maksavad kinni Reformierakonna ja Eesti 200 laenuküüru. Kuni 1200 eurot palka saavad inimesed, keda on väga suur protsent, ei saa mitte pennigi kasu, aga nad maksavad alates järgmisest aastast kinni Riigikogu liikmete igakuise 154-eurose tulu. Kas see ongi eesmärk? Kas see ongi Eesti 200 pikk plaan? 

Sellest, et Reformierakonnal ei ole enam ammu ettevõtluse ja majandusega mingit plaani, ma saan aru. Aga nüüd ma pöördun küll sotsiaaldemokraatide poole lihtsa murega. Sõbrad, raha tuleb ettevõtlusest, see ei tule kuskilt seina seest. Meile tundub, et kui me teame nelja numbrit ja keegi pank on meile kaardi andnud ja konto peal on raha, siis raha tuleb seina seest. Ei tule! Raha tuleb riigieelarvesse ikkagi ettevõtlusest, see tuleb ettevõtluse maksustamise kaudu. 

Ja rääkida sellest, et me jagame midagi – jagada saab seda raha, mis ettevõtlus on loonud, mitte millestki muust seda raha ei tule. Kui öelda, et hakkame maksustama ettevõtlust ei tea kui suurelt ja siis tuleb õnn meie õue peale, siis ma võin teile öelda, et Kaja Kallase ajal seda ju prooviti. Tehti kolmas kõrgepingeliin Lätti, viidi elektri hind sellega kohe mitmekordseks ja nagu sipsti on nüüd kõik jõle õnnelikud, elekter on, vaadake, kui odav. Ainuke vahe on see, et 2023. aastal oli elekter kaks korda odavam kui praegu. Jah, praegu on see küll odavam sellest, mis oli vahepeal, kui hind jõudis mõnel päeval lausa 4000 peale. Aga tegelikkuses on ikka täielik katastroof. 

See eelnõu on iseenesest ju väga väike samm, nagu kolleegid siin rõhutavad, õigele poole. Aga kas me sellega nüüd suudame end päästa ja ära [hoida] seda krahhi, mis on tulnud? Ma olen oma erakonna liikmetele öelnud, et ükskõik kes 2027 võimule saavad – no nelja aastaga seda jama ära likvideerida on ikka väga suur töö. See, mida on teinud [valitsus], mis on juba pea kolm aastat ametis olnud, nüüd tuleb veel üks aasta otsa, viib meid ikka kriisini. Me võtsime isegi eelarvearutelu kokku sellega, et paberi peal me kirjutame küll, et võiks eelarvenõudeid karmistada ... 

Soovid sa lisaaega?

Palun kolm minutit, jah!

Kolm minutit lisaks.

Aga tegelikkuses on lõdvendatud Euroopa Liidu [eelarvereegleid] ja kuna need sobivad veel ka aastal 2028, siis ei ole ju mõtet midagi muuta.  

Sõbrad! Kui keegi räägib, et laenu võetakse kaitsekuludeks, siis vaadake selle aasta riigieelarvet. Vaadake, kui palju kaitsekulude number on suurenenud, ja siis mõelge, kui palju on lubatud sellest Ukraina abiks. Me näeme, et tegelikult kaitsekulud sellel aastal ju ei kasvanud. See, et me nüüd teeme pikki lepinguid ja ostame endale mõned suurtükid – ma ütleksin, et selle asemel tuleks osta parem kaugmaarakette, siis oleks vähemalt lootust, et nendega saab kuhugi kaugemale lasta. Suurtükiga siinsamas ja omavahel lasta on natukene, nagu ta on.  

Aga ma veel kord rõhutan: see on sigadus, mis on siin varsti juba kolm aastat toiminud. Kõigepealt võtame lastega peredelt iga kuu ära 200 ehk [aastas] 2400 eurot. Ma arvutasin pensioni ka välja. Eelnõu järgi läks keskmise pensioni tulumaksuvabastuse tühistamine maksma 17 miljonit eurot, aga tegelikult on see 34 miljonit, mis see aasta ära korjati, ja järgmisel aastal on see [summa] veel suurem.  

Kelle arvel me teeme nüüd seda laenuküüru, et Riigikogu liikmed ja teised kõrgepalgalised saaksid tulumaksuvabastuse? Palju õigem otsus oleks olnud see, et keskmine palk on tulumaksuvaba. Praegu on 2000 eurot ja üle selle palga saajaid ju tunduvalt vähem kui väiksema [palga saajaid]. Nemad oleksid võinud ju jätkuvalt seda tulumaksu maksta nii nagu praegu. See oleks olnud riigieelarvele poole väiksem koormus ja siis ei oleks olnud vaja teha nii suurt laenuküüru. Aga praegu igal juhul valitsus koos oma pika plaaniga läheb ajalukku kui laenuküüruvalitsus. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma tuletan meelde, millega meie riigi praegune ja eelmine valitsus, kus olid ka sotsiaaldemokraadid pundis, hakkama said. Siin käis pikalt maksufestival, nii nagu väljendas peaminister. Meie nimetasime seda maksupõrguks. Mis juhtus peale nende maksude rakendamist ja erinevate teenuste hinnatõuse nii riigi tasandil, kus riik ise pakub teenust, kui ka nende mõjude näol, mis väljenduvad erasektoris? Tegelikult läks põrgu lahti. Majandus seisab, majanduskasvu ei ole, majandus langes, inimeste toimetulek langes. Kõik need maksud on ju sellisel viisil mõjunud. 

Juba tol ajal, kui hakati sellega pihta, me hoiatasime teid, me hoiatasime sotsiaaldemokraate. 28 erinevat rida, kus on maksud ja teenused, me räägime haiglavooditasudest ja nii edasi. Te olite selles osalised. Aga siiamaani te ei ole vabandanud Eesti inimeste ees! 

Lauri Läänemets tuli nüüd küll siia ilusa kõnega, rääkis lastest ja sellest, kuidas ikkagi tuleb võimaldada neil bussiga liikuda. Andke andeks, teie olite need, kes regionaalpoliitika eest vastutasid! Tasuta maakondliku ühiskondliku transpordi panite teie kinni! Ainuke koht, kus on veel tasuta ühiskondlik transport, on Tallinn. Jumal tänatud! Ja see läheb veel edasi.

Ehk siis tegelikult, sõbrad, paluge lihtsalt vabandust. Kas te olite lummatud Reformierakonna aurast, ei saanud aru, mida te teete, ja allusite nende ideoloogiale või siis te olite lihtsalt Eesti 200-ga pundis, kuna ministritoolid olid niivõrd magusad? 

Nüüd te rääkisite sellest, et käibemaksu tõstmine – see on tarbimismaks, eks – ei ole hea, see viib hästi palju raha ära, eriti nendelt inimestelt, kes saavad väikest tulu. Loomulikult! Ka selle kohta me andsime oma hinnangu. Aga vaatamata meie hoiatustele teie tõstsite käibemaksu määra. Ja nüüd te tulete rääkima, kui halb see kõik oli. No andke andeks! 

Mis puudutab seda eelnõu, siis loomulikult, see on mingil määral vigade parandus. Ehk mõned maksud ei ole veel rakendunud ja praegu tehakse lihtsalt paberimajandus korda. See on tegelikult praegu õige suund, sest kõik need maksud, mida te olete juba tõstnud, on avaldanud mõju, ja mitte positiivset mõju. Ja kui need maksud, mis on siin kirjas, oleks ka rakendunud, siis oleks olukord läinud veelgi hullemaks. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on nimeliselt nimetatud siin mitmeid inimesi. Aga ma võtaksin ikkagi fraktsiooni nimel vastusõnavõtte, Martin Helme ja pärast ka Lauri Läänemets. Martin Helme, palun!

Aitäh! Hea Lauri Läänemets esines siin sihukese huvitava seisukohavõtuga, et kui inimeste elu läheb raskeks ja halvaks, siis nad pettuvad ja pöörduvad populistide poole. Ma korra mõtlesin, et huvitav, kas ta pidas silmas mind või ikkagi neid endeid, sotse. Aga siis ta ütles veel, et Martin Helme on poisike võrreldes Ligiga. Kui rahapesu mõõtkavasid vaadata, siis ma kindlasti võin nõustuda sellega. 

Aga ma tahaksin muidugi juhtida tähelepanu ka sellele, et selle populismi tiitli on sotsid ikkagi väga edukalt endale rebinud Eestis. Siin ei ole mingit kahtlust. Valitsuses olles nad toetasid käibemaksu tõusu, toiduainete käibemaksu langetamise hääletasid maha, toetasid lastetoetuste äravõtmist, toetasid automaksu ja toetasid aktsiisitõusu. Nüüd on nad opositsioonis olles toonud meile terve hulga eelnõusid, milles nad nõuavad toiduainete käibemaksu langetamist ja lastetoetuse suurendamist, tegelikult on nad hakanud ümber mõtlema ka automaksu suhtes. Kui me nüüd mõtleme, mis on populismi definitsioon, siis no tänapäeva Eestis on see sots.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel vastusõnavõtt, Lauri Läänemets, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No me oleme püüdnud selgitada, mis see populism siin on. Tegelikult võiks olla natukene ka vastutustunnet – ei ole seda valitsusel ega teistel opositsioonierakondadel. 

Ma ütlen nüüd numbrite keeles – Martin Helme võib-olla ei ole siiski nii poisike, et ta ei saaks aru nendest numbritest –, et riigieelarve on täna miinuses, riigikaitsekulutusi suurendatakse miljardi võrra ja tulusid vähendatakse 780 miljoni võrra. Riigieelarve läheb üle 2 miljardi miinusesse. See tähendab seda, et varsti saab ainuke lahendus olla kas maksude tõstmine tulevikus või teenuste kärpimine. Sest kustkohast sa selle suure raha võtad? Teenuste kärpimine tähendab lõpuks pensioneid, tervishoidu, haridust või julgeolekut, peamiselt neis kohtades on raha.

Sotsiaaldemokraatide arvates on vastutustundetu suurendada riigieelarve miinust sedavõrd palju. Muide, seda raha, mida inimestele laiali jagatakse, võetakse ju pangast laenuna, seda ei ole kuskil Eesti riigieelarves olemas. See kõik lööb meile tulevikus väga valusalt tagasi. Kõigi erakondade lahendus selles olukorras, kus on suur miinus, tundub olevat veel maksude langetamine. Mina ei saa aru, kuidas see matemaatika kokku tuleb. Nii palju vastutustundlikkust peaks olema, et sa pead aru saama: riik peab toimima. 

Meie mure seisneb selles, et need, kes hääletavad selliste eelnõude poolt, tekitavad olukorra, kus hakatakse riigi olulisi teenuseid vähendama. Näiteks nii tervishoius kui ka hariduses on ju riigieelarve ümberjagamise mehhanism: väiksemapalgaline panustab summaarselt vähem ja kõrgemapalgaline rohkem. Ehk keskmisele Eesti inimesele on rahaliselt kasulikum maksta maksu ja saada rohkem teenust. Vastupidisel juhul läheb see talle kallimaks maksma ja tegelikult halvab tema elu. Nii et me ei saa mitte kuidagi nõustuda nende süüdistustega, mis siin [kõlasid]. Ma tahaksin öelda, et vastutustunnet, kolleegid – vastutustunnet! – natukenegi oleks vaja.

Teie aeg! Nii, kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Aga enne ettepanekut on üks protseduuriline küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Siin läbirääkimiste käigus tõstatati palju teemasid, vaadati ka retrospektiivi ja seda aega, kui sotsid olid valitsuses, ja mis nad siis tegid. Tegelikult on mitmed kolleegid eravestluses toonud välja veel asju, mis sotside eestvedamisel on Eesti elu halvemaks [muutnud], sealhulgas viinud nende tulemusteni, millest Lauri Läänemets praegu rääkis. Sellega seoses on mul täitsa protseduuriline küsimus. Kas erakorraliselt on võimalik istungi juhatajal ka läbirääkimistel osalejate ringi laiendada, nii et kolleegid, kes on siin tegelikult väga vajalikke ja avalikkuse jaoks olulisi mõtteid väljendanud, saaksid puldis käia, et läbirääkimised ei piirduks ainult fraktsioonide esindajate sõnavõttudega?

Aitäh! Protseduuriliselt nii palju, et kolmandal lugemisel on läbirääkimised ainult fraktsioonidele. Ja püüame seda joont hoida, et fraktsiooni liikme vastusõnavõtt [kestab kuni] kaks minutit. Protseduuriline küsimus, Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on teile küsimus lähtuvalt sellest, et see viimane, Norstati reiting näitas sotside hüppelist reitingu tõusu. See võib olla täiesti ajutine, olgem ausad, vaatame rahulikult edasi. Aga selle peale on kõik siin saalis nüüd tõmmanud tule sotsiaaldemokraatide peale, hoolimata sellest, et selle eelnõu on toonud siia Vabariigi Valitsus. Ilmselgelt on tekkinud mingisugune arusaamatus EKRE inimeste peades. Ja Lauri Laats siin läks täitsa käima, pidas oma ajaloo parima kõne, ta täitsa vihastas sisemiselt. Aga kas te kuidagi saaksite selgitada kolleegidele, et seda eelnõu, mis nüüd Eesti rahandust kõvasti halvab, ei ole siia toonud sotsiaaldemokraadid, vaid Vabariigi Valitsus, ja sotsiaaldemokraadid sinna ei kuulu. See segadus tundub siin olevat üleüldine.

Aitäh! Täpsustavalt jah nii palju, et see on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu. Nii, Aivar Kokk, ma ei saa teile ... (Hääl saalist.) Ei, läbirääkimised on suletud juba. Kõik sõnavõtud on … Meil olid protseduurilised küsimused praegu. (Aivar Kokk räägib saalist.) No, Aivar, võtame siis protseduurilise küsimuse. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kuidas see on, kas iga Riigikogu liige võib võtta protseduurilise või sõnavõtu ja siis rääkida musta valgeks? Tegelikkuses on ju praegune hetk selline, et see eelnõu parandab seda, mida sotsid eelmises valitsuses tegid. Ta parandab seda, teeb ettevõtlusele ju midagi kasulikku. Nii et kui ikka veel aru ei saada, et raha tuleb ettevõtlusest, siis on väga keeruline.

Omavahelist diskussiooni saate jätkata koridoris, protseduurikaga see paraku seotud ei olnud.  

Läheme edasi, juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 734 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 734. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 733 kolmas lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Riigikogus on selline olukord, et meil on paralleelselt menetluses kogu aeg kolme aasta rahandus. Järgmine punkt on eelmise aasta aastaaruanne. Eelnõu 733 on 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu, [see on selle] kolmas lugemine. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 25. septembril. Esimene lugemine toimus 13. oktoobril ja teine lugemine toimus 5. novembril. Kolmanda lugemise ettevalmistamiseks arutas rahanduskomisjon eelnõu 18. novembril ja 1. detsembril. Eelnõu sisu on see, et 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringuid 12 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljonit. 

Kulude ja investeeringute vähenemine on seotud eelkõige riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sealhulgas [tulenevalt] ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlusest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida projektide elluviimise ajagraafiku täpsustumise tõttu. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet. 

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 17. novembriks kella 17.15-ks Riigikogu fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Rahanduskomisjon koostas koostöös Rahandusministeeriumiga ühe mitmest osast koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku. Lisaks teeb komisjon ettepaneku muuta eelnõu pealkirja ja lisada eelnõusse seaduse jõustumise säte: [see jõustub] Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Eelnõusse on sisse viidud keelelised ja tehnilised täpsustused. 

Võib-olla annan väikese ülevaate ka selle muudatusettepaneku sisust. Viola Mäemurd selgitas, et kolmandaks lugemiseks lisati riigieelarvesse muudatused, mis on seotud mootorsõidukimaksu 2025. aasta muudatusega, mis me paar nädalat tagasi vastu võtsime. Selle arvessevõtmiseks on maksuamet tänase päeva seisuga juba mootorsõidukimaksu teatised ümber arvestanud, mille tulemusel lastega perede puhul 168 000 sõiduki mootorsõidukimaks soodsamaks sai.

Rahandusministeeriumi tulusid vähendati ning katteallikaks kasutati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendeid, mida enam ei vajata. Välisministeeriumi rahastut sellel aastal ei kasutatud, mistõttu sai sealt katta välistoetuste tagastusi. Valitsemisalad on oma eelarved üle vaadanud kas suurenenud kulude katmiseks või kokkuhoiu suunamiseks mujale. 

Suurematest muudatustest võib välja tuua, et Kaitseministeerium eraldab 10 miljonit eurot laskemoona lisahankeks ja Kliimaministeerium 2 miljonit eurot Ukraina energiatoetuste fondi. Ülejäänud muudatused on tehnilised või puudutavad valitsemisaladesiseseid või -vahelisi ümberpaigutusi. 

Samuti tehakse kolmanda lugemise käigus üks tehniline muudatus Siseministeeriumi valitsemisalas. Vastavalt riigieelarve seaduse § 26 lõikele 7 liigendatakse [investeeringud] maksumusega 10 miljonit eurot või rohkem riigieelarves investeeringuobjektide kaupa. Kuna täpsustunud 2025. aasta andmetes IT-investeeringute eelarve ületab 10 miljonit eurot, siis liiguvad IT-investeeringud muude investeeringute alt välja eraldi investeeringuobjektiks. 

Samuti on suurem muudatus Sotsiaalministeeriumi eelarves. Rahanduskomisjoni liikmed soovisid selle kohta saada rohkem informatsiooni. Saatsime vastava küsimuse Sotsiaalministeeriumisse. Nimelt küsis Riina Sikkut selle kohta, et Sotsiaalkindlustusamet suunab [sotsiaalhoolekande] programmi tegevuse "Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused" erivajadusega laste rehabilitatsiooni teenuse eelarvest 5 200 000 eurot [sama] programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", et tagada täisealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused. Ta küsis, millised tegevused ja millises mahus kavandatakse ära jagada. Samas ei saa kindlalt väita, et selle tulemusel on laste teenusevajadus rahuldatud.

Muudatusettepanek, nii nagu seda algul selgitati rahanduskomisjonile, on ka muudatusettepaneku enda selgituses, saate [seda kõik] lugeda. Sotsiaalkindlustusamet suunab [sotsiaalhoolekande] programmi tegevuse "Abi vajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused" erivajadusega laste rehabilitatsiooni teenuse eelarvest 5 200 000 eurot [sama] programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", et tagada täisealistele sotsiaalne rehabilitatsioon. Täisealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kulud on suurenenud võrreldes aasta alguse vajadusega. Kasvanud on psüühilise erivajadusega täisealiste abivajajate arv. Kasv võrreldes eelmise aastaga on 5% ning teenuse mahud suurenenud. 

Muudatuse tulemusel laste rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus ei kannata, kuna saajate arv on langustrendis. Alates 2026. aastast kuuluvad laste ja täisealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarved ühte [kõnealuse] programmi tegevusse "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine", mis võimaldab vahendeid sihtrühmade huvides kasutada vajaduspõhiselt. Sotsiaalministeerium vastas ka, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused, mida osutatakse lastele ja täisealistele, on samad ja teenuse korralduses muutust kavandatud ei ole. Teenusetunni maksumus ei sõltu sihtrühmast või vanusest. Ükski tegevus tegemata ei jää.

Toimunud on muutus teenuse kasutamisel sihtrühmades. Laste teenusekasutus on langustrendis ja täisealiste oma kasvus. Näiteks 2025. aastal on psüühilise erivajadusega täisealiste teenuste kasutajate arv kasvanud võrreldes eelmise aastaga kokku 5%, samas kui abivajavate laste arv on samal perioodil vähenenud 30% ja puudega laste arv 3%. 

Teine suurem muudatus oli veel, see puudutab Kaitseministeeriumi. Ma vaatan, kas ma selle ka kaasa võtsin. Seda ma ei ole kaasa võtnud. Ah, on ikka, jah! Me küsisime ka Kaitseministeeriumist täpsustusi. Me saime kirja, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas suunatakse lahingumoona soetuseks veel lisaks 10,2 miljonit eurot, kuna hanked on olnud edukad ning prognoos näitab, et ka lisaeelarvega suunatud vahendid kasutatakse ära samuti käesoleval aastal, seda lisaks juba eelarves planeeritule. Kate selleks leiti peamiselt valitsemisala majanduskulude kokkuhoiust ja personalikulude arvelt, kuna värbamised Kaitseväes ja teistes Kaitseministeeriumi asutustes ei ole kõik toimunud planeeritud mahus. 

Ülejäänud muudatused on suures osas tehnilised, täpsustatud on asutuste vahel kuluvajadusi. Näiteks on täpsustunud õppuste ja õppekogunemiste toitlustuse vajadus ja välisteenistujate arv asutustes. 1,6 miljonit suunatakse Kaitseliidule droonivaldkonna arendamiseks.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas on personali muutused järgmised. Tegevväelaste arv on kasvanud 120 inimese võrra, mis on oodatud tulemus. Aasta lõpuks peaks tegevväelaste arv veelgi kasvama. Suurenes ka kadettide arv, keda on järelkasvuks vaja. Tsivilistide arv Kaitseministeeriumi haldusalas on samuti kasvanud: kogu valitsemisala peale kokku 70 inimest. Loodi uus väejuhatus ning uute võimetega seoses personal kasvab. Ka hangete kasv ja ladude mahtude suurandamise vajadus tõstab personali kulusid. 

Selle lisaeelarvega on nüüd lisatud, kui te esitatud dokumente lähemalt vaatasite, ka 2025. aasta eelarve lõplik suurus. Ma arvan, et me saame sellele aastale kenasti joone alla. Ma rohkem ei oskagi midagi välja tuua nendest kolmanda lugemise muudatusettepanekutest. 

Annan teile teada ka, missugused ettepanekud rahanduskomisjon otsustas teha: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 3. detsembril, kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No vot, mina ei tea, kuidas sa sellest nüüd niimoodi siin üle libisesid oma ettekandes, aga meil ikkagi komisjonis oli tõsine arutelu sellel teemal, et sisuliselt Rahandusministeerium ja valitsus tõid viimasel minutil väga suuremahulised muudatused lisaeelarvesse sisse. Kolm nädalat on aega kulutada 5- või 11-miljonilisi summasid. Tegelikult me saame kõik aru, et variant 1 on see, et see raha on juba ammu ära kulutatud ja parlament pannakse fakti ette, et hääletage nüüd see seaduseks, või tõstetakse järgmiseks aastaks endale ette mingile eelarvereale raha, et see siis rõõmsalt üle kanda. Kumbagi praktikat ei peaks parlament aktsepteerima ja ma tegin ka ettepaneku seda mitte toetada. Korra seal mõnel inimesel käsi isegi värises, aga sinul komisjoni juhina oleks võimalik ikkagi ühel hetkel kand maha panna ja öelda, et ei saa niimoodi parlamenti jalamatina kasutada, et see eelarveprotsess on meil sellisel kujul mõttetu. Palun räägi sellest pikemalt!

Jaa, tõepoolest, nii see oli küll, et me vaatasime, et just lisaeelarve kolmandaks lugemiseks on tulnud suhteliselt mahukad muudatusettepanekud. Komisjoni liikmed oleks muidugi eelistanud, et rahandusminister oleks juba siin saalis esitlenud, et Kaitseministeerium saab 10 miljonit eurot rohkem kulutada laskemoona [hankimiseks]. Või ka sotsiaalvaldkonna 5-miljoniline valdkonnasisene muudatus. Need oleksid pidanud olema Riigikogu ette toodud lisaeelarve [eelnõu] üleandmisel, aga saabusid kolmandaks lugemiseks. Me tõesti väljendasime oma nördimust. 

Komisjonis teatavasti tutvustab muudatusettepanekuid Rahandusministeeriumi eelarveametnik ja tema ei oska vastata sisulistele küsimustele – ta ei peagi seda oskama. Seetõttu ma printisin endale välja ja võtsin siia kaasa just Kaitseministeeriumi valitsemisala lõpliku eelarve. Õigemini see on siis lõplik, kui täna see lisaeelarve [eelnõu] saab kolmandal lugemisel seaduseks. Kaitseministeeriumi valdkonna lõplik eelarve on siis 1,2 miljardit eurot. Ja kui sinna sisse vaadata, kui palju [moodustab] on see 10 miljonit või ka miljon eurot personalikulutusi, siis tegemist on ikkagi väga väikse osakaaluga Kaitseministeeriumi eelarves. Need muudatused jäävad 1% sisse.

Kui me nüüd mõtleme eelmise [aastalõpu] lubadustele, sellele, mis plaanid me tegime 2025. aastaks, siis ma arvan, et kui me kõik paneme käe südamele, siis me võime öelda, et täpsemini kui 1% ei ole õnnestunud vist kellelgi planeerida. Minul küll ei ole kunagi õnnestunud planeerida täpsemini kui 1%. 

[Mis puutub] Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseministeeriumi eelarvesse, siis on need muudatused ikkagi väga väikesed. Sotsiaalministeeriumi eelarves on ju põhimõtteliselt pool Eesti kogutavat maksutulu: 15 miljardit kogutakse maksutulu, 7,5 miljardit sellest kasutatakse Sotsiaalministeeriumi eelarves. Ja see 5 miljonit on selles haldusalas ikkagi, ütleme, sihuke pigem eluterve korrigeerimine.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Annely, me võtsime siin loetud tunnid tagasi vastu kaughasartmängumaksu [puudutava] seaduse, millel on mõju ka 2026. aasta eelarvele. Mu küsimus ongi, kas lisaeelarvega seda küsimust adresseeritakse või see on baaseelarves. Eelnõu algatajad väitsid, et riigil tulud kasvavad tänu [uuele] hasartmängumaksule. Rahandusministeerium väitis vastupidist, et tulud kahanevad. Milline on siis tegelikult tulu projektsioon? Kas see sisaldub lisaeelarves, mida me praegu arutame, või 2026. aasta baaseelarves? Ja kas hasartmängumaksust tulevad riigi tulud kasvavad või kahanevad?

2025. aasta eelarvet see hasartmängumaksu seadus, mis hetk tagasi sai poolthääled, kohe sugugi ei puuduta. See mõju ei oma. Selles päevakorrapunktis nagu ei olegi midagi kommenteerida või vastata sellele küsimusele. Küll aga võin teile öelda, et eile komisjonis see teema korraks tõstatus. 2026. aasta eelarves hasartmängumaksu laekumise muudatust võrreldes riigi eelarvestrateegiaga ei ole. Selle eelarvelist mõju ei ole prognoositud, kuna ei ole teada, kui palju [ja kas üldse] Eestisse hasartmängu korraldajaid lisandub ja kui suureks nende käibed kujunevad. Head arusaamist sellest ei ole. Seetõttu 2026. aasta eelarves muudatusi lähtuvalt sellest seadusest, mille me äsja vastu võtsime, ei tehta.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Annely, mul on mitu küsimust. Esimene on see, et nagu ma siin mõni minut tagasi teada sain, sa kõige tuumakama osa komisjoni arutelust jätsid tutvustamata. Esimene küsimus ongi selle kohta, kas sa tegid seda soovist mitte veel täiendavalt negatiivset mõju avaldada Riigikogu mainele, mis Hussari ja Kivimäe juhtimisel niigi on langenud, või oli sul mingi muu põhjus, miks [ülevaade sellest] arutelust ära jätta.

Teiseks ma tahan öelda, et on ikka natukene demagoogiline öelda, et 10 miljonit kaitseminnis ja 5 miljonit sotsminnis on tühised summad. Sa ise ju alustasid oma juttu sellest, et te tõepoolest olite komisjonis rahulolematud, et nii tehakse, et kolmandale lugemisele tuuakse selliseid miljonilisi ja kümnemiljonilisi muudatusi. Ma küsiksingi, mis sinu hinnang on: kas see raha on tegelikult juba kulutatud ja tagantjärele püütakse seda seadustada või on ikkagi plaan nüüd kiiresti aasta lõpus need [summad] kulutada?

Ma pean kõigepealt klaarima ära selle, et ma kindlasti mitte kunagi ei ütle, et 10 miljonit on tühine summa või 5 miljonit on tühine summa. (Saalist hõigatakse midagi vahele.) Ma ütlesin üksnes seda, et võrreldes Kaitseministeeriumi eelarvega 1,2 miljardit ei ole 10–12 miljonit suur osakaal. Ja võrreldes Sotsiaalministeeriumi eelarvega, mis on kusagil 7 miljardit, ei ole 5 miljonit suur osakaal. Ma ütlesin, et sellised muudatused aasta kestel võivad kujuneda ja sellises mahus korrektsioon on eluliselt nagu mõistlik või normaalne. Pigem on nendes valdkondades tegemist hea ja täpse eelarve planeerimisega. Veel ütlesin ma, et kas keegi päriselt oma väikeses eraelu [eelarves] suudab täpsemini kui 1% planeerida. See oli minu jutu mõte. 

Põhjus, miks ma nii pikalt tutvustasin neid kahte muudatusettepanekut, Kaitseministeeriumi oma ja Sotsiaalministeeriumi oma, oligi see, et komisjonis tõesti tõusetus probleem, et need summad on liiga suured, oleks tahtnud rohkem informatsiooni ka ministrilt. Seetõttu komisjoni liikmed pöördusid ministeeriumide poole ja ma Riigikogule selle ülevaate ka andsin, suisa lugesin saabunud vastuse sõna-sõnalt ette. Nii et selle tuumakama [osa arutelust] ma võtsin arvesse tegelikult küll ja ma arvan, et see probleem on nüüd lahendatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et 2026. aasta eelarves [uue] hasartmängumaksu [seaduse] mõju ei saanud arvestada, kuna ei olnud võimekust [arvutada], kui palju see võiks raha juurde tuua. Ma olen natuke mures meie Rahandusministeeriumi võimekuse pärast, kuidagi ambitsiooni on vähe. Kui me automaksu siin arutasime, siis väga täpselt teati, kui palju miljoneid see sisse toob ja kui ilusaks elu läheb ja mida kõike saab tegema hakata, kui taevas läheb sinisemaks ja rohi rohelisemaks ja keskkond läheb korda ja kõik läheb meil väga heaks. Kas teil oli arutelu ka komisjonis, kuidas on nii, et mingi asja puhul nad oskavad väga hästi arvutada? Jutumärkides väga hästi. Nagu me täna näeme, siis pandi automaksu arvestustega nii mööda, et halb hakkab. Ja ongi läinud nii, nagu opositsioon alguses ütles, mis juhtub. Aga nüüd siis ühe hasartmängumaksu [muudatuse] puhul, mida meile siin väga tugevalt kui edulugu maha müüdi, ei suudeta üldse mingeid arvutusi teha. Kas Rahandusministeeriumis on vahepeal inimesed vahetunud või mis seal juhtunud on?

Ei, Rahandusministeeriumis ei ole inimesed vahetunud. Mootorsõidukimaks on meil uus juurutatav maks ja seda on üsna keeruline prognoosida. Täpselt sama keeruline on prognoosida ka hasartmängumaksu määra muudatust. Aga järgmise aasta riigieelarve tasakaalu need väga ei mõjuta. Me arvestame riigieelarve positsiooni siiski protsentidena SKP-st ja 1% SKP-st on 400 miljonit. See on ikka nii, et mõni maks laekub pisut paremini, mõni maks veidi halvemini. Aga [mõju tõttu] eelarvepositsioonile selle prognoosi täpsuse pärast muretsema ei pea.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Kõigepealt, tulles sinu eelmise vastuse juurde, ma tahan, Annely, öelda, et kui rääkida siin, et Sotsiaalministeeriumi eelarve on 7,5 miljardit ja 5 miljonit sellest on suhteliselt väike summa – jällegi natukene eksitav jutt. Teatavasti Sotsiaalministeeriumi suurest eelarvest väga suur osa, valdav osa, on jagatud laiali tegelikult seaduste alusel ja seal mingit paindlikkust ei ole. Kui me jätame Sotsiaalministeeriumi [eelarvest] alles ministeeriumi juhitava [summa], siis moodustab see 5 miljonit tunduvalt suurema osa. 

Aga minu küsimus tegelikult pole mitte eelnõuga seotud, vaid tänase vestlusega, sellesamaga, mis sa ütlesid hasartmängumaksu kohta. Kas sul ei ole kuidagi ebamugav reformierakondlase ja endise rahandusministrina puldis tunnistada, et [kuigi] Reformierakond on alati püüdnud müüa loosungit endast kui rahandusekspertidest ja riigiahanduse kordategijatest, nüüd sa ütledki välja, et me teeme maksumuudatuse, aga me sellega seoses midagi ei planeeri, sest kes teab, mis juhtub? Kas Reformierakond ongi nüüd …

Teie aeg! 

 … valinud kuidagi suvalise maksude käsitluse? Mida see tulevikus meile kaasa võib tuua? Ja vabandust! 

Ma saan teile kinnitada, et Reformierakond hoiab riigi rahandust väga kindlalt selle joone peal, mida me oleme kavandanud. Ja me oleme kavandanud seda, et riigi rahanduse [põhi]kriteeriumid mahuvad Euroopa Liidus kokkulepitute piiridesse ja et eelarved – mõni kulu [kujuneb] rohkem, mõni vähem, mõni tulu rohkem, mõni vähem – on kõik mõistlikes piirides. Meil ei ole mitte midagi häbeneda eelarve juhtimisel. Tõesti, defitsiit on olnud viimastel aastatel suurem kui tavaliselt, aga Eestil on vajadus riigikaitsekulusid suurendada. Seda me oleme ka teinud, oleme teinud teadlikult ja mahutanud ennast seejuures Euroopa Liidus kokku lepitud reeglitesse. Mul ei ole midagi ette heita ei Reformierakonnale ega ka praegusele ministrile.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Rahanduskomisjonis oli meil juttu sellest 9 miljonist eurost, mis vabanes reisilaevanduse toetusmeetmeks eraldatud vahendite arvelt. Sellest näiteks 1,5 miljonit läks Kultuuriministeeriumisse, 0,4 miljonit Sotsiaalministeeriumisse ja 16 000 eurot Haridus- ja Teadusministeeriumisse. Natukene segaseks jäi, mis ülejäänud ligikaudu 6 miljonist sai. Kas see on kuskil kajastatud? Palun selgitage seda osa.

Eile meil oli see komisjoni istungil arutluse all küll. Hea kolleeg Poolamets asendas selle punkti arutelul Martin Helmet. Aga see muudatus puudutab 2026. aasta eelarvet, mis tuleb kolmandaks lugemiseks siia saali järgmisel kolmapäeval. Sellest ei ole mitte midagi. Mul on see kõik täpselt meeles ja 6 miljonit eurot jääb positsiooni parandamiseks.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Head kolleegid! Hea juhataja! No ausalt öeldes tuleb jälle öelda: uskumatu! Kuidas on võimalik, et alles on jäänud enne jõule vaid kaks nädalat ja miljoneid hakatakse jagama? Ja parimad näited, ma peaks ütlema, on pikas plaanis. Ma vaatan, kuidas siis on selle kokkuhoiupoliitikaga. Meil on kokkuhoiupoliitikaga väga hästi! Vaatan siit, kuidas on. Välisministeerium annab oma eelarvest ära 17 024 eurot, teeb tõsise kokkuhoiu ja seda siis tullakse aplodeerima! Ja loen järgmist rida: oh ennäe imet, valitsuse reservist antakse Välisministeeriumile 3 106 654 eurot!  

Vaatame järgmise lehe peale, vaatame, mis siin siis juhtub. Mootorsõidukimaksuga läks nii, nagu läks. Automaksust pool raha jääb laekumata, eks nüüd tuleb sellega kuskil nagu olla. Aga me naerame, et valitsuse reserv oli vanasti 15 miljonit, nüüd on 150 miljonit ja sealt saab igale poole [jagada], kõiki asju teha.  

Julgeolekumaks hetk tagasi tühistati ja Sotsiaalministeeriumi IT-tegevuseks läks 1,3 miljonit, mis tuleb nüüd maha kanda lihtsalt. Kulud on tehtud. Ja vaatan, et Välisministeerium on jälle raha saanud: Euroopa rahurahastu täiendav sissemaks pea 5,5 miljonit. Täiesti uskumatu! Novembri keskpaigas Välisministeerium teab, et ta peab kuhugi kandma 5,5 miljonit, mille leping on, ma arvan, väga pikaajaline. See ei tulnud täna.  

Kogu see arutamine läks untsu ikkagi eelmise valitsuse alguses, kui siia saali tuldi ja tehti otsus, et minister võib selle rahaga teha, mida ta tahab. Meie siin arutame, loeme, aga otsuseid lõpuks minister teeb täpselt nii, nagu ta tahab. Kas ta majanduskulu tõstab palgafondi või palgakulu majanduspoole peale, mitte keegi ei köhi. 

Aga mure on rohkem see, et rahanduskomisjon on natukene rohkem torkima hakanud ja üleminevale rahale võib-olla rohkem tähelepanu pööranud. Nüüd siin liigutatakse ühelt realt teisele, mingi rea pealt saaks nagu üle kanda, nii et keegi ei hakka kobisema. Mõni koht on vist ette ära tehtud. Kui me vaatame kaitsekulude programmi, siis lahingumoona nagu ostetakse viimase kolme nädalaga 10 miljoni eest. Aga minu teada sellise summa korral peaks see olema ikka riigihange. Kui ma majanduskomisjoni esimees olin, siis oli riigihange ikka kohustuslik. Ma ei tea, kas tänaseks on äkki muudetud seda otsust, aga ma näen, et komisjoni esimees ei nooguta, et jah on muudetud. Ikkagi, isegi teoreetiliselt, kui välja kuulutada riigihange peale selle seaduse vastuvõtmist, siis selle aeg ei saa olla kolm nädalat. [Nii kiiresti] ei saa veel pakkumisigi kätte, aga me paneme eelnõusse. Me teame, et seda raha ei saa ära kulutada või ehk tegelikult on ammu see otsus tehtud, laskemoon kätte saadud, aga raha ei ole veel kõik ära makstud. Kumb see siis on?  

Komisjoni tuleb ametnik, kes tõesti ei saa teada kõikide ministeeriumide otsuseid. Ja halb on see, et kui oleks need ettepanekud tulnud esimesel lugemisel, siis me oleksime saanud rahulikult kutsuda ministrid kohale ja küsida. Aga nüüd on väga lihtne: kolmanda lugemise eel liigutad kümneid ja kümneid miljoneid ja me võime seal komisjonis selle kohta küsida, aga vastuseid ju ei saa. Ja kuigi vastuseid ei saa, tuleme siia saali. Selge, et koalitsioon [hääletab poolt]. Midagi teha ei ole, kui oled koalitsioonis, siis toetad, mis siis, et vastust ei saanud. Opositsioonis on natukene lihtsam, saab hääletada oma südametunnistuse järgi.  

Aga vaatame neid ridu, kus need suured numbrid [kirjas] on. Kaitsevalmiduse tagamise eelarve suureneb 2,7 miljonit. Kas tõesti kolme nädalaga midagi muudetakse? Ühe rea pealt tõstetakse, teise rea peale pannakse, ja siis vaatad eelarvesse, et kuidas siis on. 8000 ja 16 000 [eurot] – sihukesel tasemel tehakse ka eelarve muudatusi. Me räägime miljonitest ja miljarditest, ja siis tullakse tuhande euro kaupa viimasel, kolmandal lugemisel eelarve muudatusi tegema. Noh, see on väga suur küsimus.

Kas te soovite kõne jaoks kolm viimast minutit ka lisaks? 

Jaa, ikka.

Kolm minutit lisaks. 

Aga samas me näeme, et raha eraldatakse nagu niuhti. Äridiplomaatia suunitlusega ärimissioonide, visiitide, ärisündmuste läbiviimine, Eesti välisesinduste korraldatavate ürituste ja turundus‑ ja kommunikatsioonitegevus: 3 miljonit viimase kolme nädalaga! Ma ei tea, kas mõni Riigikogu liige on juba kutseid saanud. Neid üritusi peaks tulema ju nüüd söögi alla ja söögi peale. No 3 miljonit – annab ikka üritustega ära [kulutada]! Muidugi kui see ei ole katuseraha mõnele organisatsioonile. 

Aga need on ebareaalsed [summad]. Tulla kolmandale lugemisele selliste numbritega, mida ei ole reaalselt võimalik ausal teel jagada … Mitte kuidagi ei ole võimalik! Riigihanke korraldamisel, mida juba 10 miljoni [puhul nõutakse], 30 päevaga ei saa sa veel vastuseid. Kõigepealt peab [hanke] üles panema ja nagu meil ikka kombeks on, tuleb vaadata, kas need, kes pakuvad, on ikkagi [sobivad], julgeolekuriski ei ole ja kõik see muu. Protsessid kestavad kuid, mitte päevi. 

Ja ma palun küll koalitsioonipoliitikuid, küsige oma fraktsioonides – teil ministrid käivad fraktsioonides –, kust tulevad sellised jagamised. Siis on hea, kui te komisjonis saate nagu tarka mängida ja [selgitada], et tegelikult see asi on see, see või see. Võib-olla jäävad mõned küsimused sel juhul küsimata. 

Aga praegusel hetkel Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada, sest on selge, et siin sees on katuserahad. Kas te tahate või ei taha, ma võin siin ka ridade kaupa lugema hakata, mis on nagu ära pandud, aga tegelikkuses kanditakse miljonite [ulatuses] asju, mida detsembrikuus on võimalik sõbralikele organisatsioonidele ja ettevõtetele jagada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud kolm muudatusettepanekut ja läheme nende läbivaatamise juurde.

Muudatusettepanek nr 1, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 733 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 733. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 

Liigume edasi tänase üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne kinnitamine" eelnõu 720 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 720 teiseks lugemiseks ettevalmistamist – oot, millal see oligi? – 18. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Ma ütleks veel koondaruande kohta, et see on väga huvitav lugemismaterjal, tutvuge sellega. Aga komisjonis pikemat arutelu ei toimunud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nagu kuulsite, muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 720 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruanne kinnitamine" eelnõu 720. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 0. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Liigume nüüd kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 738 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Anti Allase.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kõik istungi jälgijad eemalt! Käesoleva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud otsuse eelnõuga teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku, võib öelda ka positiivselt hoogu andva ettepaneku töötada kiirendatud korras välja toetusmeetmed sealihasektori toetamiseks. 

Miks meie arvates seda väga vaja teha on? Seda sellepärast, et sigade Aafrika katk on pannud sealihasektori väga tugeva surve alla. SAK-i puhul on tegemist ikkagi väga ulatusliku kriisiga, mis ohustab Eesti toiduga isevarustatust ja kogu sealihasektorit terviklikult. Siinjuures võib öelda, et praktika on tõe kriteerium. SAK-i eelmise laine puhul saadud löök vähendas sealihaga isevarustatuse taset ja see kriisijärgselt varasemas mahus ei taastunud. Näiteks kahanes emiste arv kolmandiku võrra. Tänavune kriis on ulatuslikum, 19,3% kogu karjast on pihta saanud. Ja löök on mitmes mõttes ka valusam, kuna puudutab kõige suuremaid tootmisi, ja mis kõige halvem, emisefarme. Ja seda lausa 44,9% loomade ulatuses.

See on [olukord, millest meil] tuleb õppida. Kui me mitte midagi ei tee või teeme vähe või hilja, võib sealihaga isevarustatud tase langeda veelgi ja jääda isegi alla 40%. Kui me selle viimase kriisi eel olime 70% peal ja nüüd võime langeda 38–40% kanti, siis see on ikka väga suur tagasiminek.

Lisaks sellele on majanduslik tagasilöök sektoriteülene. Ei kannata üksnes seakasvatus, vaid ka sellega seotud valdkonnad, näiteks viljakasvatajad, kes kasutavad madala kvaliteediga vilja loomatoiduks, transpordisektor ja kõik teised sektorid, kes pakuvad seakasvatusele teenuseid. Tootmata jääb suurusjärgus 240 000 nuumsiga ja erinevates sektorites [tulu väheneb]: sealihasektoris saadakse 41,5 miljonit eurot vähem müügitulu ja söödatootmises 21,7 miljonit eurot vähem. (Saalis vaikselt räägitakse.) Vabandust, kas on võimalik mitte vahele segada? (Juhataja helistab kella.)

Vähem tähtis ei ole see, et üle 200 töötaja võib jääda farmides tööta ja seetõttu ka maksutulu langeb. Väga-väga oluline on ka see, et see on suur löök regionaalpoliitikale, kuna need inimesed, nii ettevõtjad kui ka töötajad, elavad maapiirkondades. See võib kaasa tuua selle, et need inimesed kolivad maalt ära. 

Ja loomulikult on [tagajärg] ka Eesti ettevõtluse ja ettevõtete konkurentsivõime langus, sest tuleb konkureerida riikidega, kus riik suudab force majeure juhtumite korral õla alla panna. Meie puhul on see olnud väga tagasihoidlik. [Tegelikult] aga võiks sekkumist, abikäe ulatamist vaadata ka pikemas perspektiivis investeeringuna. Kui täna minnakse appi, siis tootmine taastub kiiremini ja ka tulu [seakasvatusest] ja sellega seotud valdkondadest hakkab kiiremini ja suuremas mahus laekuma. 

On veel üks väga-väga oluline valdkond, mida see kriis mõjutab. Meil on praeguses olukorras riigikaitse prioriteet nr 1 ja toidujulgeolek on ju ometi üks osa laiapindsest riigikaitsest. Kui meie võimekus ise toitu toota väheneb, siis ka langeb meie kaitsevõime. Ka sellest tulenevalt ongi ettepanek, et sektor vajab väga kiiresti selget ja realistlikku ajaraami koos konkreetsete tähtaegadega, millal ja milliseid toetusmeetmeid plaanib valitsus rakendada. Otsused on vaja kiiresti langetada, kuna ilma riigi toetuseta peavad ettevõtjad tegema raskeid otsuseid tootmise jätkamiseks või lõpetamiseks. Seda täna kaalutakse. 

Hästi lühidalt veel ka tootjate sõnum siia juurde. Meetmete väljatöötamise rakendamisega ei tohi viivitada, tuleb anda kiire ja usaldusväärne signaal. Kui riigi kavatsused pole teada, on risk, et tootjad teevad pöördumatud otsused sektorist väljuda. Ja seda me ju ometi ei taha. 

Meil on siin toodud ka rida detailseid ettepanekuid. [Tuleb luua] kriisifond, et tulevastes kriisides oleks riigil võimalik kiiresti ja paindlikult reageerida. Ja need reageeringud peaksid olema ettevõtjatele ette teada, see võtaks riskitaset allapoole. Ilmselgelt on vaja ka tootmispotentsiaali taastamise toetust, eelkõige loomade ostmiseks. Umbes 10 000 emise ostmiseks on vaja suurusjärgus 5 miljonit eurot. Samuti on [raha vaja] sellel ajal, kui tootmist reaalselt ei toimu, kui on taastamisprotsess. Võiks kaaluda tööjõukulude kompenseerimist nendes farmides – see võtab aasta-poolteist aega –, et hoida väärtuslikke töötajaid. Väljaõppinud töötajaid pole maal väga lihtne leida, kui nad on sealt lahkunud. Kindlasti on vaja isevarustatuse taseme tõstmiseks sihipärast investeeringutoetust, aga seda saab arutada järgmise programmiperioodi jooksul ja osaliselt kriisimeetmena.

Milliseid samme on juba astutud? Selgemalt on antud signaale metssigade populatsiooni ohjamise kohta. Bioohutuse tõstmine on kas väljatöötamisel või väljatöötatud meede, ettevõtjad peavad oskama küsida selle jaoks toetust. Liha töötleva tööstuse poolt on tulnud [etteheide], et kompensatsiooni lihatööstusele utiliseeritud toodangu eest ei makstud.

On veel rida muid asju, aga pikemas perspektiivis tuleks mõelda teema peale, kuidas selles valdkonnas toimub teadustöö, mis puudutab selle viiruse leviku prognoosimist ning selle alusel ennetamist ja ohjamist. 

See oleks kokkuvõttes kõik. Jah, raha tõesti ei tule seina seest, aga me arvame, et meie ettevõtjate konkurentsivõime on väga tähtis ja ettevõtjad tahavad tunda, et riik on koos nendega ja otsib keerulistel hetkedel lahendusi, millega reageerida. Ja nagu ma enne ütlesin, see on kindlasti pikas perspektiivis investeering, seda [abi] ei saa ainult vaadata lühikeses perspektiivis kui kulu. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! See ei ole siin ju esimene Aafrika seakatku puhang viimastel aastatel, vaid vähemalt juba teine suurem. Kuidas sa hindad, kas ministeerium ja muud ametkonnad tegid õiged järeldused sellest esimesest puhangust? Kuidas see reageerimine oli? Vähemalt mulje jäi küll selline, et ikkagi reageerimine käis nagu takkatraavi. Need meetmed või võimalused, mida sa kirjeldasid ja mis nagu võiksid olla, siiski valmis ei olnud. Puhangule [ei suudetud] kiiresti reageerida, et meil nii seakasvatajad kui ka toidutootjad, kes liha ümber töötlevad – me teame, et mõnigi neist läks pankrotti –, oleks paremini ellu jäänud.

Aitäh küsimuse eest! Paraku on vastus nii ja naa. Eks midagi ikkagi õpiti. Mis puudutab esmast reageerimist ja haigete loomadega toimetamist, siis seda tõenäoliselt osaliselt tehti juba paremini ja lõppkokkuvõttes saadi ka hakkama. Aga need pikaajalised meetmed, mida me oleme selles fraktsiooni esitatud eelnõus kirjeldanud – seda poolt nagu ei ole. See on selline sümptomaatiline [tõsiasi], mis võib-olla tuleneb ka Eesti väiksusest, et me nagu ei taha ja ei julge minna ettevõtjatele appi keerulistel hetkedel, force majeure olukordades, ning see igal juhul konkurentsivõimet pikas perspektiivis väga halvasti mõjutab. See ongi meie ettepaneku sisu.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mõistlik ettepanek! Hea, et siin seletuskirjas on selgelt kirjutatud ka, et see ettepanek on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja oma, see on lihtsalt nende kirjast maha kirjutatud. Aga ma küsin seda: kas te esitasite 2026. aasta riigieelarve [eelnõu] kohta muudatusettepanekud, et neid tööjõukulusid kompenseerida ja teha investeeringuid põhimõtteliselt paari-kolmekümne kuni 60 miljoni eest?

Jaa, me tegime seal sektori toetamiseks loodava toetusmeetme ettepaneku.

Aivar Kokk, üks küsimus on kummalegi ettekandjale. See on otsuse eelnõu ettepaneku kohta valitsusele. Nii, siis rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Järgmisena kuuleme ülevaadet juhtivkomisjonis toimunud arutelust. Ettekandjaks palun maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga lugupeetud kolleegid! Head kuulajad ka väljaspool saali! Komisjon arutas seda otsuse eelnõu esmaspäeval, 17. novembril. Arutelu oli üsna sisutihe ja võiks öelda, et kohal olid ka eelnõu algatajate esindaja, kes tänagi siin puldis oli, ja ministeeriumi esindajad. 

Iseenesest arutelu oli üsna pikk ja asjalik. Kui [esile tuua], mis selle arutelu käigus kõige rohkem välja tuli või mida komisjoni liikmed küsisid, lähtuvalt sellest, milline oli avalik info, mis teada oli, siis tuleb tunnistada, et valitsuse reageering oli [päris kiire]. Kriisikoosolekutel kriisikomisjonid töötasid selle nimel, et teha valitsusele ettepanekuid, ja valitsus päris kiiresti reageeris. Nii et see tuli ikkagi koostöös – ma räägin jahimeestest, põllumeestest ja seakasvatajatest – ja see on väga positiivne märk. See kõik oli väga hea. 

Nagu auväärt ettekandja ka märkis, tõepoolest, kui öelda, mida 2015. ja 2016. aastast õpiti, siis võib-olla mõned inimesed saalis mäletavad legendaarset seapõletit, mis mööda Eestit ringi kappas sõna otseses mõttes ja mille võimekus oli nullilähedane. Tollel ajal Vireeni uus juht tegelikult väga kiiresti muutis Vireeni vastuvõtuvõimelisemaks selliste kriiside puhul ja praegu ka Vireenil see tegelikult õnnestus. 

Aga tõsi on see, et see oli piiri peal. See oli väga piiri peal, nii et need töötajad, kes sellega tegelesid, said tunnustuse Eesti loomaarstidelt. [See piir oli käes] sõna otseses mõttes, sest see töö tabandunud farmides on nii psüühiliselt, vaimselt kui ka füüsiliselt väga raske. Nii et suur tunnustus nendele inimestele, kes sellega tegelesid. 

Aga valitsus ju tegelikult ka rakendas mitmeid meetmeid. Ta eraldas raha ja on veel kavandanud, nii nagu ministeeriumi esindajad ütlesid, lähinädalatel minnakse veel valitsusse täiendavate ettepanekutega, mille sees on ka ettepanekud, mis puudutavad tulevikustrateegiat. 

Õppetund, mida nüüd ettevõtjad on kogenud ja ka ise tunnistanud, on see, et kriis oli seekord nii sügav, sest see puudutas järelkasvu ehk emiseid. Kogu põrsatootmine sai löögi ja see tekitab meile selgelt isevarustatuse tasemes miinuse. See on tekitanud küsimuse, kas nii suured farmid selles tähtsas strateegilises lülis kogu ahelas on mõistlikud või mitte ning kuidas neid tulevikus ehk ümber struktureerida. Ka [on vaja teada], kui palju on võimalik sinna täiendavaid toetusi eraldada. 

Aga komisjon tegi arutelu lõpuks loomulikult otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 2. detsembril. Ja nii nagu ikka vahel juhtub, kui 2. detsembri päevakorda ei mahu, siis võtta see päevakorda järgmisel päeval ehk täna – see oli konsensuslik – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ehk siinkõneleja. Ja otsus kui selline on selle auväärse saali käes. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Siin on terve hulk ettepanekuid ja nii mõnedki tunduvad väga mõistlikud. Aga ma küsin lihtsalt, kas sa oskad selgitada seda, et isevarustatuse taseme tõstmiseks on vaja sihipärast investeeringutoetust 40–50 miljoni euro ulatuses. Kuhu ja mille jaoks see toetus tegelikult nagu mõeldud on? Ega kuskile farmid pole kadunud. On mingi periood, kui farmides ei saa sigu pidada, kuni seakatk sealt kadunud on. Aga mis see idee on, kas seakasvatust Eestis suurendada või mis? Kõik muu on nagu arusaadav, aga see tekitas küsimusi.

Aitäh, auväärt küsija! Seakasvatussektor on oma olemuselt [eripärane]. Kui me paneme selle Euroopa ühise põllumajanduspoliitika konteksti, siis tegemist on, kuidas ma ütlen, tootmisega, mis ei ole seotud a priori ehk otseselt toetusmeetmetega, mida saavad näiteks maaomanikud, teraviljakasvatajad ja teised omanikud sektoris. Sellest räägitakse kui tööstuslikust kasvatusest. 

[Ühe] otsuse on valitsus juba teinud ja see meede on plaanis järgmisel aastal. See on seotud nõndanimetatud konserveeritud sigalate taaskasutuselevõtuga. Ajal, kui olemasolev sigala on näiteks kolm kuud kinni, siis on vaja põrsad kuskile mujale viia, et oleks tegelikult võimalik tsüklit jätkata. Selle jaoks on teatud toetusmeede olemas. 

Aga tõsi on see, et need summad, mida auväärt küsija ka nimetas, on aukartustäratavalt suured ka kõigi ühise põllumajanduspoliitika võimaluste juures, mida me täiendavalt saame investeeringuteks eraldada. Samas on ministeerium tegelikult menetluse [käigus] küsimas Euroopast luba ja võimalusi, et tööstuste [toodang] ühel hetkel kompenseerida. 

Ettekandja, minu eelkõneleja viitaski tegelikult sellele, et kui ühest farmist avastatakse Aafrika seakatk ja sealt on läinud juba tööstusesse teatud hulk sigu, siis on väga keeruline partiidel vahet teha. Aga kõik need kahe nädala jooksul sinna läinud sead, pluss sellest lihast tehtud toodang, tuleb tegelikult hävitada. Kui ma õigesti mäletan, siis antud juhtumite puhul oli kahju kuskil 600 000 euro juures, mis see tööstustele maksma läks. Ja praegu ei ole ette nähtud, et see tööstustele kompenseeritakse. See on üldine poliitika. Põllumeestele kompenseeritakse hukatud sead, aga tööstustele seda ei ole seni ette nähtud. 

Tegelikult selles võtmes me peaks arutama, kas see tulevikus on võimalik ja vajalik. Tundub ju tegelikult täitsa loogiline, et kui sa likvideerid toodangu seaduse alusel, mis [käsitleb] toiduohutust ja tauditõrjet, siis oleks mõistlik see kompenseerida, leida puhver, millele toetudes seda teha. Aga selleks peavad olema Euroopa Komisjoniga läbi räägitud ka võimalikud riigiabi ja muud load, mida tuleb vajadusel menetleda. Sellega ongi ministeerium lubanud tegeleda. 

Aga aus vastus on see, et täna siinkõneleja veel seda vastust ei tea. Meile maaelukomisjonis lubati, et kui need asjad on selgemad, siis me tegelikult saame ka teada, mis need võimalused tulevikus on.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me kõik oleme – need, keda ma nimetasin, ja ka ma ise – kokku puutunud kahjudega, mida seakatk on erinevatel aegadel tekitanud. Me teame, et see on sektorile tõesti päris suur väljakutse. Mõnevõrra sa juba viitasid sellele, mis puudutab rahvusvahelist praktikat või ka Euroopa Liidu teatud samme selles osas. Ma küsin, kas komisjonis tuli arutelule ka see, mismoodi, kuidas on seakatku vastu võitlemine käinud koostöös meie idanaabriga. Me teame, et seda koostööd on äärmiselt keeruline teha. Kas on kuulda olnud, et mingisugusedki kontaktid, nii nagu meil on näiteks Peipsi püügi puhul, on selles vallas siiski säilinud?

Aitäh! Minu andmetel kuni tänase päevani ei ole ühtegi silti küljes nendel sigadel, kes võiksid meile idapiiri tagant tulla. Teine asi on see, et statistika puudusesse – see minu arust puudutab ka Valgevenet – tuleb suhtuda väga skeptiliselt. Sealt ei ole loota mingit abi, et koostööd teha. Ütleme ka niimoodi, et seal ei ole ju rahvust, ta võib meile tulla Lätist, ta võib tulla Leedust – kust iganes. Aga üldiselt Läti poolt ta liigub [põhja] poole. 

Mis see küsimus oli? Mida teadlased ütlevad? Mida suurem on isendite arv 1000 hektari jahimaa kohta, seda suurem on taudide liikumise kiirus, kui need hakkavad laienema. Levik [laieneb] sedavõrd kiiremini. Selle tõttu hea koostöö jahimeestega peab tagama selle, et metsigade arv 1000 hektari jahimaa kohta oleks kindlasti alla kolme, ja mitte keskmiselt alla kolme, vaid selgelt alla kolme eri piirkondades. Muidu võib juhtuda niimoodi, et Saaremaal on see näitaja selgelt üle kolme ja Võrumaal selgelt alla kolme. Praegu, selles taudifaasis, võib juba arvata, et ta on selgelt all. Keskmine võib väga kena kokku tulla, aga Saaremaa probleemi see ei pruugi lahendada. Annaks jumal, et [seakatk] ühtegi farmi enam sisse ei lähe.

 Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on nagu kommentaar, millele saab jah või ei vastata. Härra Aivar Kokk küsis siin investeeringutoetuse suuruse kohta. Ühelt poolt see suurus pole kindel number, seda saab valitsuse vastavates töögruppides arutada ja arvutada. Aga olgu ka öeldud, et üks asi, mis vajab tõenäoliselt suurt investeeringut, on see, et viia emisefarmid üle väiksematele üksustele ehk siis ehitada uued tootmisbaasid. See nõuab päris suuri investeeringukulusid, aga see on riski maandamiseks vajalik.

Aitäh! Seda on arutatud ka väljaspool komisjoni. Üldine selline statistika või arvutuskäik näitab seda, et ühe uue farmi hind võib olla 12,5 miljonit pluss-miinus. Kui [lähtuda] strateegiast, et meil on vaja isevarustatuse taset tõsta, siis see võib kokkuvõttes maksma minna mingi kümne aasta jooksul ikkagi päris korraliku hulga raha. On fakt, et seda ühe aastaga kindlasti ei tee. Teine [vaatenurk] on see, et eestlane üldiselt armastab sealiha, see aga ei tähenda seda, et linnuliha osakaal perspektiivis ei suurene. Sealiha osakaal võib väheneda ka lähtuvalt sellest, et inimeste maitse-eelistused muutuvad. Sellega tuleb kaasas käia. Turunõudlus on kõige suurem faktor ja riigi osa on tagada võimalikud toetavad meetmed, aga strateegilised otsused ettevõtte tasandil teevad ettevõtjad ise.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Urmas, ma tean väga hästi, et sa mõtled sellel teemal kaasa, aga võib-olla [kogu] koalitsioonis nii palju kaasa ei mõelda. Mul on lihtsalt üks võrdlusküsimus. Tegelikult annab põllumajandussektor väga olulise osa Eesti majandusse, meie eksporti. Kui mina olen rääkinud tootjate ja loomakasvatajatega, siis nad on seletanud, et see küsimus on oluliselt laiem kui ainult liha poeletil. Kuidagi on niimoodi läinud, et kui Tallinkil raskusi on, siis leitakse kohe vajalik raha, ja täpselt nii palju, kui toetuseks vaja on. Aga millegipärast põllumeestega on alati raskusi. 

Äkki sa saad kirjeldada neid arutelusid, mis võib-olla koalitsiooni poole peal on olnud? Mind just huvitab, kuidas on nii, et ühele sektorile saab riik vupsti appi tulla, aga teine sektor nibin-nabin kuidagi midagi klapitab.

Teie aeg! 

Aitäh! Komisjonis muidugi päris nii laiaks see arutelu ei läinud, tuleb tunnistada. Aga üldiselt Eestis on praktika olnud selline, et rahaliselt püütakse kriisidele reageerida. [Mis puudutab] ühist põllumajanduspoliitikat, siis kuue-seitsme aasta jooksul läheb väljamaksmisele 2 miljardit eurot. See on stabiilne [abi], on see siis sissetulekutoetus või on need muud toetused seoses selle poliitikaga. Aga püütakse erinevate kriiside puhul [aidata], sõltumata sellest, mis erakonnast on minister olnud. Alati on püütud [võimalusi] leida. Meil näiteks 2018. aastal viljateema oli üleval, ja nii edasi. 

Aga tõsi on see ja seda me korra puudutasime ka komisjonis, et koostöös sektoriga tuleks võtta vastu mingid strateegilised otsused. Kui need on kokku lepitud, siis tuleb selles suunas kõndida, sõltumata valitsusest, kes [parajasti on]. On selge, et ühe väikese riigi võimekus on kindlasti kordades väiksem kui ühel suurel riigil, aga tegu on väga kõva bisnisega konkurentsi mõttes. Palju sõltub Saksa börsi hinnast või kuidas öelda, hinnamajandus käib põhimõtteliselt selle koefitsiendi järgi, mida meie ostjatena mõjutada ei saa. 

Aga nii nagu tegelikult teavad ka eelnõu ettekandja ja hea küsija, viimasel aastal oli põllumajandussektor üldiselt ka koos toetustega miinuses. Väga keerulised ajad on olnud. Me võime ühel aastal [täheldada] häid sissetulekuid, aga kui paneme need kümne aasta perspektiivi, siis see loob hoopis teistsuguse pildi. Ent ma arvan, et ÜPP raamides on võimalik leida erinevaid nutikaid ja häid lahendusi just nimelt ka investeeringutoetusteks. Neid on juba ümber disainitud, lähtuvalt sellest, mida see kriis kaasa on toonud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul oli võimalus viibida hiljuti ühel konverentsil, kus Eesti erinevad tööstussektorid rääkisid oma järgmise aasta äriplaanist ja rääkisid sellest, kuidas siiamaani läinud on. Tööstuse äriplaan toidutootmises oli tegelikult suhteliselt kurb. Selles äriplaanis oli juttu viimasel ajal juhtunust, mis oligi põhjustatud sigade Aafrika katkust, ehk siis Frank Kutteri [lihatööstuse] likvideerimisest. See oli üks toidutööstus, kellel oli viimastel aastatel tõesti häid edusamme, pingutati, aga nüüd tuli see tööstus sulgeda. Kindlasti ühte tööstust toetades kogu toidutööstust ei päästaks. Aga kas see Frank Kutteri juhtum või muud toidutööstuste juhtumid olid ka komisjonis arutelul? Kas siin on mingeid võimalusi üldse riigil sekkuda või mitte?

Aitäh küsimuse eest! Seda konkreetse eelnõu raamides otseselt ei arutatud. Eelnenud arutelude põhjal võib öelda, et üldine printsiip on see, et me ei taha arutada spetsiifiliselt väga konkreetset ettevõtet, vaid printsiipi. Aga tõsi on see, et Frank Kutter [OÜ] oli üks nendest tööstustest, kes pihta sai. Aga riik on näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu finantseerinud ka Frank Kutteri tegevusi ja nendega kaasnevaid tegevusi selleks, et see saaks areneda. Aga tõsi on see kurbloolisus, et katk sinna sisse lõi, ja avalikust meediast on lugeda, et pankrot on välja kuulutatud. Midagi seal selles mõttes teha ei ole. Aga see on üks osa majandusest ja muidugi see ei ole meeldiv.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Minu kodukohas Viljandimaal pidi suur tööstus Ekseko päris palju töötajaid koondama. Sellel [kõigel] on ka päris suur regionaalne mõju, rääkimata psühholoogilisest mõjust, inimeste vaimsest tervisest. Need inimesed, kes selles sektoris töötasid, tegid oma tööd neid loomi hooldades suure armastusega. Ja ka perede sissetulek kannatab. Öelge palun, kas komisjonis anti ülevaade sellest, kui palju inimesi selle tõttu on koondatud või milline on see tööturu seis. Kas sellist arutelu komisjonis oli ja kas see info on teil olemas, kui paljusid see tegelikult sektoris on puudutanud?

Sellel konkreetsel komisjoni istungil seda arutelu ei olnud. Ma arvan, et see statistika, mis puudutab SAK-i mõju, ei ole veel lõplik. Ka arvan, et mõned ettevõtjad, planeerides järgmist ja ülejärgmist või viit järgmist aastat, alles teevad oma otsused. Kindlasti võis olla ja pidi tegu olema [otsuste] kiireloomulisusega, aga nii nagu ettevõtjad on öelnud, ega häid töötajaid ei tahaks ära lasta, sellepärast et mingil hetkel on neid uuesti vaja. [Lahkunud] ei pruugi olla kindlad, et nad sinna sektorisse tagasi lähevad. Samas on seakasvatus on olnud väga efektiivne. See tähendab seda, et neid inimesi, kes näiteks 5000 seaga seotud on, on vaid üks. Ütleme, et neid ühikuid – me ei räägi inimesest kui ühikust, vaid lihtsalt statistikast – on üsna vähe. Ettevõtjad on olnud väga innovaatilised, turg ja majanduslik situatsioon on neid selleks lihtsalt sundinud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 738 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head Riigikogu liikmed! Juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 738. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud nõutud hulgal toetust ja langeb menetlusest välja.

Liigume edasi tänase 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teine lugemine. Ettekandjaks palun siia keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägin teile keskkonnakomisjoni istungist, kus me valmistasime tänast teist lugemist ette. Istung toimus 6. novembril sel aastal ja komisjoni tööst võtsid sel korral liikmetest osa Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja ja Tarmo Tamm. Puudusid Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson ja Lauri Laats. Kutsutud oli väga palju erinevaid osapooli, alustan nende loetelu. Esiteks, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann, Ragn-Sells AS juhatuse esimees Kai Realo, Paikre OÜ juht Keit Nestor, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas, Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse jurist Kristin Truus, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse AS-i juhatuse liige Marti Viirmäe, Rahandusministeeriumi esindaja Anna Poots ja Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ning eksperdid Peep Siim, Görel Grauding, Katrin Koppel, Dagny Kungus ja õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg.

Arutelu oli väga huvitav ja istung kestis pea kaks tundi. Alustuseks tuleb mainida, et eelnõu esimene lugemine toimus juba 16. juunil ja komisjon konsensuslikult toetas selle eelnõuga edasiminemist. Vahepeal esitas Isamaa fraktsioon eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. 25. septembril toimus komisjoni kaasamiskoosolek, kus me kuulasime huvigruppide arvamusi eelnõu kohta. Suures osas viimasel komisjoni istungil osalenud kattuvad selle 25. septembri istungi omadega. Istungil vaatasime läbi ja hääletasime muudatusettepanekuid, vormistasime mõned ka komisjoni poolt. 

Enne komisjoni ametlikku istungit toimus üks mitteametlik koosolek, kus arutati sisetehingute üle ja proovisime koostöös erinevate huvigruppidega leida lahendusi sellele küsimusele. Miks me selle mitteametliku kohtumise komisjoniväliselt tegime? Ettepanekute tabelist, kuhu huvigrupid said esitada oma mõtteid ja arvamusi, jäi komisjoni liikmete hinnangul enim kõlama mure sisetehingute pärast, kas neid lubada või mitte. Suur osa huvigruppidest soovis need keelata. Seetõttu võtsime teema eraldi üles ja läheme sellega lähitulevikus ka edasi. 

Ühesõnaga, valmistasime ette teist lugemist. Teemad, mis tulid sel istungil üles, puudutasidki suuremas osas neid sisetehinguid. Väga palju rääkisime ka kohalikest omavalitsustest. Näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmete hulgas viidi läbi kaasamis[küsitlus], millele vastas 37 omavalitsust. Need omavalitsused sisetehingute kaotamise poolt ei olnud, aga ülejäänutelt kahjuks vastust ei saadud. Eestis on ju 79 kohalikku omavalitsust. Seega veel üks teema, mille kallal komisjon peab tööd jätkama. Konkurentsiametilt saime ka arvamuse sisetehingute kohta. Kuulasime ära ka Rahandusministeeriumi analüüsi ja arvamuse. Edasine arutelu puudutas nii vaba turgu kui ka digitaliseerimist ja liigiti kogumist. Oli palju huvitavaid teemasid. Ma kogu seda pikka protokolli siin ette ei hakka lugema. 

Peale arutelu läksime muudatusettepanekute tutvustamise ja hääletamise juurde. Kokku oli muudatusettepanekuid 23, nendest kolm olid Isamaa fraktsiooni esitatud ja ülejäänud keskkonnakomisjoni esitatud. Isamaa fraktsiooni ettepanekud jäeti arvestamata. Ülejäänuid toetas komisjon konsensuslikult. 

Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 3. detsembril 2025. Konsensuslikult tehti ka otsus teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. detsembril 2025. Seda otsust me ühel järgmisel komisjoni istungil muutsime, tuues lõpphääletuse päeva varasemaks, mis on 9. detsember. Infot ja muid küsimusi me hiljem ei arutanud, nii et see oligi arutelu komisjonis. Kui teil on küsimusi, siis vastan hea meelega. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi tõepoolest on. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Tööandjate keskliit, ringmajandusettevõtete liit ja toiduliit hindavad, et need muudatused lisavad toiduainete hinnale isegi kuni 5%. Kas see teeb sind murelikuks, arvestades inimeste toimetuleku halvenemist viimaste aastate jooksul ja rasket olukorda? 

Me sellel komisjoni istungil minu isiklikke hinnanguid ei arutanud. Aga mis puudutab toiduainete hinna tõusu, siis mul on arvamus, ja see on nüüd küll isiklik, et sellel arvutusel tegelikult ei ole mingisugust alust. Jäätmereform ei tõsta toidu hindu. Siin on palju erinevaid põhjuseid. Ma tooks välja peamiselt kolm. 

Esiteks see, et juba praegu maksab tootja keskeltläbi 1 sendi pakendi ehk tooteühiku kohta, kui ta selle turule laseb, tootjavastutusorganisatsioonidele. See kulu ei tõuse. Teiseks, pakenditootjatel on juba väga pikalt olnud kohustus kanda kulu selle eest, et peale nende toodete tarbimist, kui need muutuvad prügiks, saaks pakendid kokku kogutud ja käitlusse suunatud. Umbes 1 sendi peab selle eest maksma. See kulu on arvestatud juba toote hinda ehk siis koguhinnast see on väga marginaalne osa. 

Kolmandaks, kuigi me selle jäätmereformiga laiendame pakendite kogumise võrgustikku, et inimestel oleks mugavam pakendeid ära viia, me fikseerisime pakendite kogumise kulu. See on 50 senti konteineri tühjenduskorra kohta. See on kaetakse inimestele kord kuus jäätmearve sees. Siin on arvestatud ka igasugust võimalikku hinnatõusu. Loomulikult ei saa välistada, kui me vaatame pikemat perspektiivi, et see summa võib muutuda, aga see ei sõltu otseselt jäätmereformist. Aga jah, me oleme arvestanud, et 50 sendi ringis need kulud on. Siit mul tekibki küsimus, kust see [pakutud] 5%-line hinnatõus tuleb. Toidutootjad ei saa seda summat ju lihtsalt mingisuguse oma toote hinnale juurde lisada. Minu arvates see hirmutamine ei ole põhjendatud. 

Martin Helme, palun!

No tore, et poliitikud ja ametnikud teavad, et ei tule hinnatõusu, aga turuosalised teavad, et tuleb. Mul käis üks kolleeg hiljuti Aafrikas, seal on 2,5 miljardit inimest. Kõik prügi, mis neil on, visatakse maha. Ükskõik, kas see on pudel või plastmass või mingi biolagunev asi – kõik visatakse maha ja niimoodi see kant välja näeb ka. 

Meil ju sellist muret ei ole. Ma ei saa aru, milline on meie prügiuputus, et me peame tegema mingisuguse süsteemi, mis on kallim ja keerulisem ja inimestele rohkem vaeva tekitav, kui meil täna on. Me likvideerisime ära plastmasskõrred, et päästa maailma. Ja kui sa lähed sinna Aafrikasse ja vaatad, kuidas maailm päästetud on – no ei ole päästetud! Aga eestlased peavad jooma mingisugust ma ei tea mis maitselist jura. 

Ühesõnaga, mis probleemi me lahendame, et meil on vaja teha asjad kallimaks ja keerulisemaks? Me teame, et toidu hinna tõus on olnud Eestis kõige kiirem ja suurem kogu Euroopas, ja nüüd me teeme asja, mis, nagu me teame, teeb toidu veel kallimaks.

Suur tänu selle küsimuse eest! Toiduainete hinna tõus ei ole selle jäätmereformiga seotud. Samamoodi ei ole sellega seotud ka Aafrika riikide jäätmemajandus. Kogu see jäätmereform on mõeldud selle jaoks, et toetada Eesti majandust, võtta rohkem kohalikku ressurssi ringlusse ja kasutusse ning lõppude lõpuks hoida meie keskkond puhtamana. 

See, et me jäätmereformi teeme, ei pea tähendama, et meil on prügiuputus. Ma olen teiega nõus, seda meil Eestis ei olegi. Aga mida jäätmereform meile annab? Ta annab võimekuse meie jäätmeid, mis tegelikult on ju kasutamata ressurss, meil endal majandada. See materjal jääb meile, mitte ei rända riigist välja. Täna tegelikult näiteks paber ja papp lähevad teistesse riikidesse sellise toormena, et raha jääb neile. Siin on mõned head näited siiski ka tuua: plasti ümbertöötluse tehas Narvas ja Sillamäele tuleb tekstiili ümbertöötluse tehas. Kõik sellised uued ettevõtted, mis loovad töökohti ja majanduses lisandväärtust, toovad meile kõrgtehnoloogiat. See on jäätmereformi eesmärk. Ja muidugi ka motiveerida inimesi liigiti koguma selleks, et nende prügiarve oleks väiksem.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina mäletan seda menetlemist juba aastast 2017. Rainer Vakra oli see mees, juhtis keskkonnakomisjoni. Aga konkreetne küsimus. Kohalikud omavalitsused saavad nüüd õiguse jäätmemaksu kehtestamiseks ja inimeste palkamiseks, kes tegelevad nende prügikastide müügiga. Miks te plaanite sellist bürokraatiat suurendada?

Tänan selle küsimuse eest! Kohalikesse omavalitsustesse ei tule selle reformiga seoses minu teada ka tulevikus juurde ametnikke, kes tegelevad prügikastide müügiga.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin niimoodi. Läbirääkimiste käigus ettevõtjatega tegelikult püüti saavutada kompromissi ja see tegelikult ju ka saavutati. Ja nimelt, see puudutas viie aasta pikkust nihet ehk see sisetehingute lubamine oleks tulnud kõne alla viie aasta pärast. See oli tegelikult lubadus ettevõtjatele. Aga järsku, ootamatult, ilma igasuguse selgituseta võeti see lubadus miskipärast tagasi ja ettevõtjaid tegelikult peteti. Küsimus: miks seda sellisel viisil tehti, kui alguses siiski lubati, anti selline nii-öelda ootus ja lootus? See oleks võimaldanud tegelikult väga mõistliku aja jooksul, viie aasta jooksul ülemineku teostada ja investeeringud ei katkeks. Mispärast see lubadus tagasi võeti?

Aitäh selle küsimuse eest! Teil on õigus selles osas, et kompromiss saavutati, aga selles mõttes on see poolik tõde, et me saavutasime selle vaid koos ettevõtjatega ja me läheme sellega edasi. Aga mure on selles, et meil seda kompromissi kohalike omavalitsustega veel ei ole. See sisetehingute keeld ju puudutab neid. Te kindlasti kuulasite, kui ma komisjoni istungi protokolli ette lugesin. Ma tõin välja, et linnade ja valdade liit tegi oma liikmete ehk kohalike omavalitsuste seas küsitluse ja pea pooled kohalikud omavalitsused seda ei toetanud. Ülejäänud mingil põhjusel ei osalenud. Aga komisjoni liikmed leidsid, et me peame seda teemat põhjalikumalt käsitlema.

Miks me jäätmereformiga praegu läheme edasi ilma sisetehingute keeluta? Põhjus on lihtne. Kuna jäätmereform ei ole lihtsalt üks õigusakt, vaid selline suur pakett, mis koosneb väga paljudest õigusnormidest ja toetustest, siis tuleb veel üleriigiline sorteerimisjuhend ja digitaliseerimine jäätmevaldkonnas. See pakett on väga suur ja et need muudatused jõutaks teha, et me suudaksime nendega edasi minna, me sisetehingud võtame eraldi ette. 

Tegelikult me oleme seda ka selgitanud eraldi nendele osapooltele, keda teie mainisite. Nii et koostöö on endiselt hea ja me oleme väga huvitatud sellest, et need ettevõtjad ja teised huvigrupid ka edasistesse aruteludesse panustaksid.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga oluline teema, üleriigiline teema! Eks me ole neid seadusi siin arutanud ja vastu võtnud küll ja küll, aga tulemus on nigel. Uikala põleb, Uikala haiseb, Tallinna jäätmejaamas Jõelähtmel haiseb. Kõik haisevad, inimesed kannatavad. Me muudkui teeme seadusi, aga tulemusi ei ole. 

Ma hiljuti – või mis hiljuti, aasta tagasi – tegin valdkonnaministrile järelepärimise ja kirjaliku küsimuse Jõelähtme vallas asuva Tallinna jäätmejaama kohta. Ma tegin seda ka kuu aega tagasi ja vastused olid absoluutselt erinevad. Üks teema, erinevad vastused! Aga inimesed kannatavad edasi. Mis te arvate, kas see eelnõu kuidagi aitab kaasa, et inimesed saavad lõpetada selle tervist kahjustava õhu sissehingamise?

Aitäh selle küsimuse eest! See teemapüstitus on kahtlemata väga oluline. Me küll eraldi seda komisjoni istungil ei arutanud, vähemalt mitte sel istungil, aga ma olen kindel, et selle eelnõu [heakskiitmine] olukorda parandaks. Selle eesmärk on koguda rohkem liigiti, saada rohkem puhast materjali tööstuse jaoks ja võtta seda siis ringlusse. Neid eesmärke täites vähenevad ju ka need jäätmed, mida põletatakse. Tegelikult peaks põletamine ja ladestamine olema kõige viimane lahendus. Täna on meil probleem selles, et suur osa olmejäätmetest läheb ikkagi põletusse või ladestamisse, kuna inimesed ei kogu piisavalt liigiti. Võimekus ümbertöötlemiseks võiks olla suurem. Aga jah, see eelnõu, ma usun, on suur osa sellest lahendusest.

Martin Helme, palun! 

Nojah! Oi jah! Siit Toompea aknast välja vaadates maailma parandamine tundub maru lihtne, eriti kui on Riigikogu liikme palk. Aga see loosungitega riigi juhtimine viib sinna, kuhu ta meid on Reformierakonna tüürimisel viinud. Ei tule Eestisse plastikutehast! See uudis on olnud, et loobuti sellest investeeringust. Ei tule tekstiilitehast! See uudis on olnud, et sellest investeeringust on loobutud. Ei hakka me ise kasutama rohkem neid jäätmeid, sest turuosalised on öelnud, et seoses selle seadusega tõuseb põletamistasu ja selle tõttu hakkab Eestist põletatav materjal ekspordiks välja minema. 

Selle asemel küll aga tuleb meile uus maks. Aga mida me siis Reformierakonnalt muud ootamegi?! Kõik see, mis te siin nii-öelda ilusa jutukesena räägite – päriselu on täpselt vastupidine või hoopis kuskil mujal. Ma uuesti küsin: miks me seda teeme siis?

Aitäh nende mõtete eest ja selle küsimuse eest! Ma ei saa teiega üheski asjas nõus olla. Kuna te küsisite sama küsimuse, mille enne, siis te juba vastuse saite. Nii et ma ei hakka end kordama.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Sa ütlesid huvitava asja, et see on Eesti ettevõtlust edendav eelnõu. Ma muidugi eelmises küsimuses seda juba mainisin, aga ma kordan veel, et näiteks tööandjate keskliit on olnud kriitiline selles osas. Ja nemad esindavad ettevõtjaid. Ma näen siin teatavat vastuolu. 

Aga minu esimene küsimus puudutas sinu arvamust ja suhtumist toiduainete hinna võimalikku tõusu ja sa ütlesid, et komisjonis seda ei arutatud. Aga siis lükkasid selle [võimaliku tõusu] oma arvamusele tuginedes siiski ümber. Ütlesid, et sinu arvutused ei ütle, et hinnatõus tuleb, ja põhjendasid seda. Aga ma küsin, et kui me võtame nüüd eelduse, et õigus on ikkagi nendel organisatsioonidel, kes ütlevad, et 5%-line hinnatõus tuleb, kas siis sellisel juhul, arvestades Eesti inimeste praegust majanduslikku olukorda, sa jätkuvalt toetad seda, et isegi vaatamata täiendavale hinnatõusule tuleks eelnõuga edasi minna.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma veel vastuseks eelmisele küsimusele lisan, et Narva tuleb ikkagi plasti ümbertöötluse tehas – lihtsalt et faktides õige olla. 

Aga jäätmereform ei too kaasa toiduainete hinna tõusu. Ja kuna ma olen siin komisjoni esindajana, siis ma pean vajalikuks öelda ka, et teid ei ole olnud nendel komisjoni istungitel, kus me oleme seda eelnõu arutanud. Kui te osaleksite, siis te saaksite ka küsida nendelt huvigruppidelt.

Ma olen näinud seda ühispöördumist, mis paar päeva või kusagil nädal tagasi tehti. Ma olen paljuski nõus selle kriitikaga, mis seal on, kui see toiduainete hinna teema välja arvata. Näiteks sisetehingute teemaga, nagu ma ka varem ütlesin, komisjon läheb edasi. 

Mina olen nendel istungitel olnud, kus on ka osapooled kaasatud, ja ma olen teinud palju erinevaid arutelusid ja kohtumisi ka komisjoniväliselt. Ei ole olnud ühtegi ettevõtjat ega liitu, kes oleks selle eelnõu vastu. Küsimus on konkreetsetes detailides, mille üle me ka komisjonis oleme vaielnud. Ja paraku on nii, et Riigikogu töö ongi ju leida kompromiss, kõik ei saagi lõpuni rahul olla. Aga me oleme teinud väga palju tööd selle nimel, et saavutada võimalikult hea kompromiss.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siit tulebki välja [suhtumine], et te võite rääkida, mida tahate, aga minnakse edasi ikkagi eelnõuga, nii nagu see on. Aga minu jaoks on ikkagi murekoht kohalikele omavalitsustele pandavad lisakohustused. Omavalitsusi on uuest aastast 78, see aasta on veel 79. Sisetehingute osas, nagu te ka kirjeldasite, nendega kompromissi ei leitud, samas ikkagi liigutakse edasi. Nii tekib omavalitsusel kiusatus, et mida kõrgem on jäätmeveo hind, seda rohkem ta saab küsida jäätmekäitlustasu, sellepärast et ta võib küsida kuni 50% selle veo hinnast. Kui siit edasi minna, milline on siis lahendus kohalikele omavalitsustele sisetehingute osas? Oleks hea seda teada, kohalikud omavalitsused saaksid hakata sellega arvestama. 

Aitäh selle küsimuse eest! Eks see arutelu seisabki meil veel ees. Ma arvan, et oluline on märkida ka seda, et kohalikud omavalitsused ei ole tervikuna selle eelnõu vastu. Sisetehingute küsimus tulebki eraldi ette võtta ja tegelikult riik toetab jäätmereformiga kohalikke omavalitsusi väga oluliselt. On see toetusraha, mille abil saab arendada liigiti kogumise taristut, või on see liigiti kogumise eesmärkide [muul moel] toetamine. Jäätmereformiga antakse kohalikule omavalitsusele võimalus nende eesmärkide saavutamiseks näiteks küsida jäätmeveoteenuse tasu jäätmehoolduseks endale. 

Omavalitsused saavad ka võimaluse delegeerida ülesandeid koostööorganisatsioonidele ehk suuremad ja võimekamad omavalitsused saavad väiksematele toeks olla. Sellise koostöö arendamiseks annab riik ka eraldi toetuse. 

Kui sisetehinguid veel korraks puudutada, siis toon näiteks meie naabri Soome, kus on vedajaid üle 150. Võrdluseks: meil on ainult viis, kellest kaks peamist on suured, kelle käes on suur osa turust. Soomes on lõpptarbijale hind oluliselt madalam ja konkurents palju parem. Mida rohkem tuleb konkurentsi, mida see jäätmereform ühe eesmärgina taotlebki, seda madalamaks läheb hind ja seda mugavam on kohalikul omavalitsusel mingisuguseid oma teenuseid pakkuda. 

Aga me ei ole näinud, et kohalikud omavalitsused oleksid üleüldiselt selle reformi vastu. Ma loodan, et ma vastasin teie küsimusele.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Minister Kuldar Leis on öelnud, et lõpuks jõuame 21. sajandisse. Täna on juba aasta 2025, aga ikka pole jõudnud. Ma ütlen, et kaks aastat, 2017 ja 2019, olen mina vilkalt, ent viljatult toimetanud koos Rainer Vakraga sel teemal. Nüüd näen, et kaks aastat on see kestnud jälle. Ja mida ma nüüd loen? Teil oli viimane keskkonnakomisjoni istung 18. novembril, aga siin on kaubandus-tööstuskoja kiri 19. novembrist ja see [mõjub] nagu déjà-vu. "Loodame, et keskkonnakomisjonil on edaspidi võimalik vähemalt mahukate ja suure mõjuga eelnõude puhul huvigruppe rohkem ja sisuliselt kaasata. Leiame, et see aitaks kaasa eelnõu paremale kvaliteedile." Mis toimub? Mida te olete teinud peale viimast koosolekut? Täna on teine lugemine. Kaubandus-tööstuskoda saadab sellise kirja, nagu poleks mitte midagi tehtud. Mis te kostate selle peale?

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele komisjoni istungile, mis toimus septembri lõpus, oli kaubandus-tööstuskoda kutsutud. Kahjuks nad ei saanud oma osalejat saata, aga meil oli komisjoni poolt nende esindajaga suhtlus täiesti olemas. Samuti olid komisjoni liikmed saanud tutvuda nende ettepanekutega, mis nad olid eelnõu kohta esitanud. 

Kui mõelda kogu selle eelnõu [koostamise] protsessile, siis võimalus olla kaasatud on olnud väga pikaajaline ja mitmeastmeline. VTK ehk väljatöötamiskavatsus avaldati juba eelmise aasta kevadel, seega eelnõu on koostama hakatud juba palju varem enne seda. Peaaegu kaks aastat on sellest möödas. Tegelikult on kõik need suured liidud, erinevad huvigrupid ja ettevõtjad saanud oma arvamust avaldada, nad on saanud korraldada erinevaid kohtumisi ka omal algatusel, nii nagu meie tegime komisjoni poolt arutelu sisetehingute üle. Ei saa öelda, et eelnõu koostamisel ei ole kellegi huvidega arvestatud, kompromisse on väga palju tehtud. 

Aga jah, kahjuks on nii, et lõpuni sada protsenti keegi ei saa sellega rahul olla, seda enam, et see eelnõu on ülimalt suur pakett. Ja ma usun, et komisjoni liikmed on tänulikud sellise konstruktiivse kriitika eest. Edaspidi me proovime hoida veel paremat suhtlust. Aga jah, ei saa öelda, et ei ole arvestatud. See protsess on väga pikk olnud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Igal otsusel on omad tagajärjed. Oli otsus, oli kompromiss ettevõtjatega, et viie aasta jooksul sisetehinguid ei lubata. See on otsus, mis andis ettevõtjatele visiooni ja investeerimiskindluse. Investeerimiskindlus tähendab raha: see tähendab raha majandusse, see tähendab raha maksude kaudu riigikassasse. See tähendab teie palka ja see tähendab minu palka. 

Nüüd teine otsus, mis puudutab seda eelnõu. Te võtsite selle [teema] ilusti välja ja ütlesite, et küll me pärast [tegeleme]. See ei anna mitte mingil viisil investeerimiskindlust ettevõtjatele. See tähendab seda, et majandus ei arene, maksud ei laeku ja meie jääme teiega palgast ilma. Või tegelikult ei jää, sellepärast et see kaetakse kuskilt mujalt. Aga minu arust peaks iga otsuse juures arvestama sellega, et nemad maksavad meile palka. Ent meie ütleme, et selle teemaga me tegeleme hiljem. Kuidas te seda hindate?

Aitäh selle mõtteavalduse eest! Kuidas ma hindan teie mõttekäiku? Absoluutselt, ettevõtjad on meie [arvates] olulised – nii komisjoni liikmete kui ka, ma usun, kõikide Riigikogu liikmete [arvates]. Ja tegelikult ma oma eelmises vastuses ütlesin, et see, et me võtame sisetehingute teema sellest suurest paketist välja, ei tähenda, et me sellega edasi ei lähe. Me oleme seda ka eraldiseisvalt nendesamade ettevõtjate ja huvigruppidega arutanud, oleme neile seda kommunikeerinud. Ma tänan teid nende selgituste eest, aga ei ole põhjust karta, et komisjon ei lähe sellega edasi. Te olete ise ka keskkonnakomisjoni liige ja ma ootan, et te selle tööst aktiivselt osa võtaksite.

  Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt tahan ettekandjat tänada. Ma arvan, et ma ei ole oma pika aja jooksul siin saalis kuulnud nii viisakaid ja häid vastuseid. Ütlen seda siiralt, kuna mingit paukumist ega midagi säärast ei ole olnud. Ma siiralt tänan. 

Aga nüüd ma küsin küsimuse, mis võib-olla teid ei rõõmusta. Te vastasite – ma tsiteerin teid –, et pooled omavalitsused ei olnud nõus ja teine pool ei vastanud. Ehk siis nagu mitte ükski omavalitsus ei ole selle eelnõuga nõus. Me ei tea ühtegi ettevõtet või organisatsiooni, kes väga oleks sellega nõus. Ma saan aru, et mõned vallad oleksid võinud mõelda, et äkki saab raha teenida. Aga mina saan aru, et selle eelnõu kohaselt saavad raha teenida ainult need, kes prügikonteinereid toodavad. Prügikonteinerid on enamikult juhtudel plastmassist. Kogu aeg räägitakse, et see on üks kõige halvemaid asju. Iga ühistu ees, iga [era]maja ees ja ma ei tea kus veel peab olema mitu prügikonteinerit. Minule meeldib ka sorteerida, mulle ei ole see üldse probleem. Aga see [reform] teeb …

Teie aeg!

… majanduse kallimaks, lõpptarbijale kõik kallimaks ja elanikele kallimaks, nii et mitte keegi seda ei toeta. Ja oluline on see, et peale teist lugemist ei saa enam mingeid parandusi teha. Kui teisel lugemisel menetlus katkestaks, siis saaks.

Aitäh, Aivar Kokk!

Te mitu korda ütlesite, et pärast teeme parandusi ja muudame. Selle seaduseelnõu puhul ei ole see kahjuks võimalik, kui teil ei ole komisjoni ettepanekut teine lugemine katkestada.

Aitäh, Aivar Kokk! Te rääkisite siin viisakusest, aga te läksite 41 sekundit üle. Palun järgmine kord siiski sellest minuti reeglist kinni pidada. Aga lugupeetud ettekandja, palun!

Suur aitäh! Kas teil oli küsimus ka? (Aivar Kokk täpsustab saalist.) Jaa, aitäh! Siit tuleb vist kolm küsimust välja. 

Esiteks, mina soovitan Riigikogu liikmetel, kui keegi esitab katkestamise ettepaneku, seda eelnõu toetada – see on väga hea eelnõu –, ja kindlasti ka kolmandal lugemisel toetada. Katkestamise ettepanekut mina ei tee. 

Mis puudutab [hilisemat] muutmist, siis jah, see võis jääda mul selgitamata. Vabandust! Aga me liigume selle eelnõuga edasi sellise paketina, nagu see juba täna on. Mis puudutab sisetehinguid, siis selle jaoks me algatame eraldi eelnõu, et kõik oleks korrektne.

Ei saa öelda, et keegi seda eelnõu ei [toeta]. Kui teil on huvi, siis võiksite lugeda neid komisjoni protokolle [aruteludest], kus olid kohal erinevad huvigrupid, sealhulgas ettevõtjate esindajad. Kõik väga soovivad seda reformi, küsimus on detailides. Kolleeg Peeter Ernits viitas sellele, et juba aastal 2017 oli Riigikogus sarnane teema üleval. Ütleme nii, et jäätmepoliitika on paigal seisnud väga pikalt ja tegelikult on ju hea, et me selle nüüd ette võtame. Selle vastu ei ole mitte keegi. Küsimus on lihtsalt, kuidas mingisuguseid asju teha. (Aivar Kokk ütleb midagi saalist.) Ei, see ei vasta tõele, et ükski omavalitsus ei toetanud. Vastuseid, mis meie saime, oli vähem kui pool. Seal me ei saanud kooskõlastust, aga … (Aivar Kokk ütleb veel midagi.) Jah, aga meie ei kogunud neid andmeid kokku, seda tegi …

Aitäh! Aga selline diskussioon, kus meil tekib siin dialoog, ei ole päris kodu- ja töökorra seaduse kohane.

Seda tegi linnade ja valdade liit. Nagu ma juba ütlesin mitu korda, see on kõigi huvides, et me võtaksime selle sisetehingute teema uuesti ette, arutaks seda ja saavutaks kompromissi ka kohalike omavalitsustega. Need, kellelt me siiani vastust ei ole saanud, me kutsume laua taha ja küsime nende käest ka, mida nad arvavad. 

Ja mis puudutab konteinereid, siis see on müüt, et igale poole üle Eesti tuleb tohutult konteinereid … (Aivar Kokk sekkub saalist.) 

Aitäh! Head kolleegid! Tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kuni kaks küsimust. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Lahe! Tõest ja valest. Kas toiduliidu juht proua Potisepp valetab, kui ta ütleb, et see eelnõu toob [seadusena] jõustumisel kaasa kuni 5%-lise toiduainete hinna tõusu? (Hääl saalist: "Jaa!") Kas tööandjate keskliidu juht proua Kai Realo valetab, kui ta ütleb, et see toob tegelikult kaasa prügi[veo] hinna, jäätmete majandamise, jäätmete vastuvõtu hinna olulise kasvu? (Hääl saalist: "Jaa!") Ja kolmandaks, proua Realo tegelikult süüdistab hoopis valitsusliitu. Mida teie ütlete talle? Kas proua Realo räägib tõtt või valetab, kui ta esitab süüdistuse [ja ütleb] – ma tsiteerin proua Realot –, et [ka] kodanikuna on tal kahju, et poliitiline rahaahnus ületab nii terve mõistuse kui ka lubaduse Eesti inimeste rahaliste kohustuste koormat enam mitte kasvatada? Tsitaadi lõpp. Kas proua Realo seda väites räägib tõtt?

Suur tänu küsimuste eest! Selline tunne, nagu ma oleks kusagil kohtupingis. Ma ei arva, et keegi valetab. Mis puudutab toiduainete hinna tõusu, siis nagu ma ütlesin, sellel arvutusel, et 5% hakkavad toidu hinnad tõusma, ei ole alust. Mis puudutab seda, mida räägib Kai Realo, siis see ongi põhjus, miks me sisetehingute teema eraldi ette võtsime. Kai Realo räägib vähesest konkurentsist. Kui te seda eelnõu toetate, siis on juures üks lisahääl, et konkurents jäätmevaldkonnas suureneb. 

Kui võib, siis ma vastan veel eelmisele küsimusele, mis puudutas konteinereid. Küsiti, kuidas siis olema hakkab. Mis puudutab tiheasustust, siis kortermajadel hakkab olema üldiselt neli konteinerit: segaolmejäätmed, biojäätmed, vanapaber koos paber- ja kartongpakendiga ja plast- ja metallpakend. Kohalik omavalitsus otsustab ise, kuidas korraldada klaaspakendite kogumine. Eramajadel on vähem konteinereid, neile jääb biojäätmete kompostimise võimalus, nii nagu on täna, ja laieneb see pakendikotiteenus, mida juba väga paljud inimesed kasutavad. Ja kus on mõistlik, jäävad alles ka avalikud konteinerid. 

See on täielik müüt, et riik või kohalik omavalitsus hakkab nüüd tellima tohutus hulgas plastkonteinereid. Olemasolevaid konteinereid saab ju kasutada. Kui neid on suuremas koguses, siis saab neid müüa, välja rentida – mis iganes. Nii et see Aivar Koka väide ei vasta tõele. Ma ühes varasemas vastuses ka mainisin, et riik toetab kohalikke omavalitsusi liigiti kogumise taristu rajamisel mitmekümne miljoniga, pea 30 miljoniga. Nii et ei ole tarvis rääkida konteinerite üleküllusest. (Erutatud hääled saalis.)

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tuleme komisjoni töö juurde tagasi, see on laiendatud [küsimus]. Ma loen seda muudatust, et iga omavalitsus teeb nüüd jäätmekava, mis on arengukava osa. Ja võib teha ka mitme omavalitsuse peale ühe jäätmekava. Aga kui kahe omavalitsuse arengukavad ei ühti, siis kuidas saab jäätmekava olla arengukava osa, kui tahetakse kahe omavalitsuse peale too kava teha? Mis väljund seal jäätmekava tegemisel on? Mis on sel juhul jäätmekava eesmärk? Kas see on ainult osa arengukavast või seda jäätmekava hakkab ka keegi kontrollima?

Aitäh selle küsimuse eest! Kohalikele omavalitsustele on seatud liigiti kogumise eesmärk ja seda, kui hästi esimene etapp on läinud, hakatakse kontrollima aastal 2027, kui riigil saab valmis digitaalne platvorm, kus reaalajas saab andmeid vahetada ja näha. Ma pean üle täpsustama jäätmekava täieliku sisu, aga idee on selles, et [seal peab kirjas olema], kuidas kohalik omavalitsus plaanib sihtarvud saavutada. Kui kahel omavalitsusel on täiesti erinevad eesmärgid või lähenemised, siis nad ei peakski tegema ühist jäätmekava. Seda ütleb minu loogika. Võib-olla teie loogika on teine, aga ma praegu ütleksin nii. Jään kindla vastuse võlgu. Kes aga soovib, saab jäätmekava teha koos naabervalla või linnaga. 

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Lahe, te ütlesite, et proua Potisepa arvutuskäik toiduainete hinna kuni 5%-lise [tõusu] kohta ei ole pädev või ei vasta tõele. Mul on tema arvutuskäik olemas ja aitame nüüd koos proua Potiseppa! Palun esitage nüüd see käsitlus, kui te julgete selle [arvutuse] ümber lükata, et milline saab olema jäätmeseaduse jõustumise mõju toiduainete hinnale ja kus siis tegelikult proua Potisepp eksib. Milline on vale eeldus või vale järeldus tema arvutuskäigus? Ja teine küsimuse [osa on], kui suur on tegelikult konsolideeritud täiendav rahaline koormus nii tarbijatele kui ettevõtetele jäätmereformi täismahus jõustumisel.

Suur aitäh! Ma kordan veel, et sellel arvutusel ei ole alust. Ma tõin enne ühes oma vastuses välja kolm põhjust, miks juba täna on selge, et toidu hinnad jäätmereformi tõttu ei tõuse. Paljud kulud on juba niikuinii tootjate poolt kaetud ja neid me ei plaani tõsta. Me oleme eelnõus fikseerinud 50 senti [kogumiskorra kohta] pakendi[konteineri äraveo eest]. Nii et me oleme maandanud kõikvõimalikud riskid, et toidu hinnad ei tõuseks. See kindlasti ei ole meie soov. 

Vabandust, mis see teine küsimus oli? Teil oli nii pikk sõnavõtt. (Urmas Reinsalu täpsustab saalist, et küsis konsolideeritud kulu kohta nii tarbijatele kui ettevõtetele.) Mõju tarbijatele sõltub väga palju ka sellest, milline on jäätmevedaja hinnakiri. Tänased arvutused näitavad, et leibkonna kohta jäätmevedu, nagu see kord kuus arvel kajastub, jääb viie euro kanti. Muidugi see sõltub teenusepakkujast. Ma ise usun, et hind võib olla ka madalam, kui meil tuleb juurde rohkem konkurentsi, mida see eelnõu taotlebki. 

Riigile olulisi kulutusi ei ole. Suur osa nendest toetustest, mida me pakume nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele, tuleb Euroopa Liidu vahenditest. Pigem toob see [reform] riigile olulist majanduslikku kasu, kuna me saame oma jäätmed ringlusse võtta ja meil tekib rohkem tööstust, kõrgtehnoloogiat, tuleb juurde töökohti ja keskkond jääb ka puhtamaks.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Konteinerite koha pealt me jääme nüüd küll eriarvamusele. Kui üks versus neli ei ole suurenemine, siis me võime muidugi selle üle arutada. Varem oli üks konteiner, mõni aeg tagasi me panime teise konteineri juurde, kuhu me toidujäätmed paneme. Nüüd te räägite neljast konteinerist. Nii et konteinerite tootjatel, just plastmassist konteinerite tootjatel on väga hea äri ja minu arust see on väga hea. 

Aga vaatame nüüd ikka sedasama seadust. Siin on § 1 punktis 3 kirjas, et korraldatud jäätmeveo tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduse §-s 12 sätestatut. Kas te teate, mis see § 12 ütleb? No kui ei tea, siis ma igaks juhuks ütlen. See ütleb seda, et reeglina ei pea avaliku sektori hankija rakendama riigihangete seaduses ette nähtud hankemenetlusi, kui tegemist on sisetehinguga. Kas nüüd nad peavad tegema riigihankeid või ei pea? Siin on kirjas: paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses. Äkki räägite selle lahti?

Teie aeg! 

Aitäh! Selleks, et see täielikult lahti [seletada], ma võin teile saata vastuse tagantjärele. Siis ma oleksin oma vastuses korrektne. Aga kui me selle uue, sisetehinguid käsitleva eelnõuga, mille me varsti algatame, edasi läheme, siis me täpsustame kõik olulise ka seaduses. 

Mis puudutab konteinereid, siis ma täpselt ei saa aru, mida te mõtlete ühe konteineri all. Üldiselt on tiheasustusaladel neid ikkagi kolm või neli: on kohustuslik biojääde, on olmejääde, on papp ja paber. (Aivar Kokk räägib kohalt.) Aga ma soovitan teil ka teisi Eesti kohti külastada ja vaadata, kuidas seal on. Üldiselt on konteinereid ikkagi rohkem kui üks. Ei ole mingisugust massilist konteinerite lisandumist. Juba täna on liigiti kogumise võimalused olemas. (Saalis räägitakse midagi.) Kuidas? 

Head kolleegid, järjekorras on Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh! Tõesti olin järjekorras. Lugupeetud ettekandja, te ütlesite, et hind võib langeda sellest 5 eurost väiksemaks, kui tuleb teenusepakkujaid juurde. Kust need teenusepakkujad juurde tulevad? Praegu on neid käputäis. Mis inspireerib uusi teenusepakkujaid juurde tulema? 

Aitäh! Me selle eelnõuga lahutame ära käitluse ja veohanke. Kui me järgmise eelnõu kohaselt sisetehinguid enam ei luba, siis peab kohalik omavalitsus teenuse osutamiseks seda kuskilt sisse ostma ja pakkujaid tuleb juurde. Ma tõin enne Soome näite: seal on umbes 150 vedajat, meil ainult viis, kellest kaks on suure monopoli endale võtnud. See on tegemata jäätmepoliitika pikaajaline tagajärg, mida me proovime nüüd parandada.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun! (Helistab kella.) Head kolleegid! Ma saan aru, et teil on väga põnev arutelu selle seaduseelnõu üle, aga see hakkab siin [meie tööd] segama. Nii et pidage palun seda arutelu saalist väljaspool, selleks et Lauri Laats saaks siin oma ettekandega esineda. Palun, Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Teate, ma jälgisin seda kõike, ise küsisin ja kuulasin ka heade kolleegide küsimusi ja vastuseid, mis ettekandja andis, ja mul tekkis selline nagu võrdlusmoment. Mul on, peab tunnistama, jäätmereformi kohta isegi kõne ette valmistatud, aga ma tahaksin natukene enne selle kõne ettelugemist mõtiskleda ja oma arvamust avaldada.  

Tekkis selline mõte ja hakkasin tõmbama paralleele, et mis siis nagu Tallinnas on toimunud ideoloogiliselt ja mis siin toimub ideoloogiliselt – kogu see ideoloogia ja suhtumine. Tallinnas on sotsid ja Reformierakond pähe võtnud, et trammid on nunnud. Mis on põhjendus, et [uued] trammi[liinid] peaksid Tallinnasse tulema, on see siis Liivalaia või mõni muu tänav? Põhjendus on see, et nad on nunnud. Vaat selle jäätmereformi puhul on mul ka selline tunne, et see on lihtsalt nunnu. Tallinna [uute] trammiteede kohta on eksperdid öelnud – eksperdid on öelnud! –, et kui need välja ehitada, siis Tallinna liiklus jääb seisma. See ei ole minu arvamus, see ei ole mingi poliitilise partei arvamus, see on ekspertarvamus. 

Nüüd, [mis puutub] jäätmereformi, siis kolm katusorganisatsiooni, kes igapäevaselt tegelikult tagavad meile palga, on öelnud, et kui jäätmereform sellisel kujul vastu võetakse, siis see tähendab väga suuri probleeme. Need ütlejad on ka oma ala eksperdid. Need on eksperdid, aga meie selle peale ütleme – mitte meie, vaid Reformierakond ja Eesti 200, tõenäoliselt sotsid ka –, et ikkagi see [reform] tuleb ära teha. See on nunnu. Minu arust on Tallinna trammide ja jäätmereformi [puhul tegu] samasuguse [lähenemisega].     

Aga mis puudutab minu kõnet, siis ma tihti kõnesid ette ei valmista, räägin pigem peast, aga nüüd ma süüvisin kogu sellesse temaatikasse ja lugesin ka [eelnõu] läbi. Mõningad mõtted on siin kirjas ja loomulikult need mõtted tulid ka nendelt katusorganisatsioonidelt. (Saalist öeldakse midagi, Lauri Laats naerab.) Tõesti, täna arutame seaduseelnõu, mida on avalikkusele tutvustatud kui jäätmereformi. Reaalsuses on tegemist laia ja mõjult suure muudatusega ning kahjuks on sellel ka terve rida tõsiseid puudusi, mis ei puuduta üksnes keskkonda, vaid väga otseselt ka meie majandust, ettevõtluskeskkonda ja inimeste igapäevast hakkamasaamist.  

Arvan, et oleme mööndustega nõus, et liigiti kogumine ja ringlussevõtt on vajalik eesmärk. Küsimus on aga selles, kas see konkreetne eelnõu aitab neid eesmärke saavutada. Nii ettevõtjad kui ka eksperdid on andnud erakordselt selge hinnangu, öelnud, et praegu pakutud kujul ei suurenda see reform ringlussevõttu, küll aga tõstab kulusid ja vähendab konkurentsi. Just sellisele järeldusele jõudsid meie ringmajandusettevõtete liit, toiduliit ja tööandjate keskliit – kolm organisatsiooni, kes teavad väga hästi, mis jäätmeturul tegelikult toimub ja mis tagajärjed seaduse muutmisel oleksid.  

Kõigepealt kuludest. Eelnõu [seletuskirjas toodud] mõjuanalüüs ütleb, et jäätmekäitluse kulud tõusevad. Ettevõtjad lisavad väga selge hoiatuse: need kulud kanduvad edasi nii kaupade kui ka teenuste hindadesse. Seega ei ole tegu abstraktse riskiga, vaid väga konkreetse mõjuga iga Eesti pere rahakotile: [tõusevad] toidu hinnad, kodukulud, ettevõtluse sisendhinnad. Küsimus ongi, kas praeguses majandusolukorras on mõistlik [kiita heaks] reform, mis teeb igapäevaelu kallimaks. 

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aitäh! Teine probleem on konkurentsi vähenemine ja turu sulgumine. Eelnõu annab selge eelise munitsipaalsetele jäätmeettevõtetele ning surub erasektori kõrvale, see aga tähendab vähem valikuid, kõrgemaid hindu ja vähem innovatsiooni. Kui konkurents kaob, siis ei parane ei teenuse kvaliteet ega keskkonnaeesmärkide [täitmine]. Euroopa riikide kogemus kinnitab, et ringmajandus areneb seal, kus on konkurents, mitte seal, kus turgu juhitakse poliitiliselt. 

Kolmas murekoht on aus kommunikatsioon. Avalikkusele on räägitud suuresti liigiti kogumisest, kuid tegelik mõju – [kasvavad] kulud, konkurentsiolukorra muutus, hinnatõus ning turu tasakaalu nihe – on jäänud tagaplaanile. Kui inimesed ei saa täielikku pilti, tekib õigustatud küsimus, kas valitsus on rääkinud sellest reformist kogu tõtt. 

Veel üks oluline probleem on ebapiisav mõjuanalüüs. Meil ei ole täpseid vastuseid küsimustele, kui palju kulud tõusevad, kuidas mõjutab see tarbijat, mis saab väikestest ettevõtjatest, milline saab olema mõju regionaalsetele teenustele ja kuidas reform tagab lubatud ringlussevõtu kasvu. Riigikogu ei tohiks teha nii ulatuslikke muudatusi, ilma et kõige olulisemad küsimused oleks faktipõhiselt läbi analüüsitud. Seoses sellega teengi täna ettepaneku see seaduseelnõu tagasi lükata. Aitäh! Ma kohe toon teile tagasilükkamise ettepaneku. (Kõrvalt öeldakse midagi.) 

Jah, nii kaua kui te toote selle siia juhataja lauale, ma märgin, et teisel lugemisel ei saa tagasilükkamise ettepanekut teha. Saab teha ainult katkestamise ettepaneku. Ühesõnaga, me läheme edasi ja Mart Maastik on meil kohe pulti tulemas. Palun kõnetooli Mart Maastiku. Ja ootan siis seda katkestamise ettepanekut, Lauri Laats, teilt. 

Suur tänu! Selleks et pingeid maha võtta, ma annan kohe Isamaa poolt ka katkestamise ettepaneku.

Selge, topelt ei kärise. Palun, Mart Maastik!

Suur tänu! Muidugi, hea sõber Lauri Laats juba valgustas neid probleeme, aga ma natuke lisan ka omalt poolt, milliseid muresid Isamaa Erakond siin näeb. Üks suur mure on see, et nüüd üritatakse – ma räägin väga lihtsas keeles – [võtta] kohalikelt omavalitsustelt [ainu]õigus jäätmete kogumisel jäätmevedu korraldada, vaid antakse see võimalus ka ettevõtjatele. Ja vaat selline teguviis võib viia selleni, et enam ei saa kohalikus omavalitsuses arvestada, kui suur on see jäätmete kogus, mida hankes peaks käsitlema. 

Arusaamatu on ka see, et kui iga ettevõtja või elanik saab hakata otse jäätmevedajaga lepinguid sõlmima, siis on selge, et ka nendest kogustest tulenev hind muutub nendele inimestele kahjulikumaks. Võib-olla mõni suur ettevõtja saab endale parema hinna kaubelda. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas omavalitsus hakkab tegema jäätmeveo hanget, teadmata seda, kui suur on see maht. Võib-olla mõni kodanik on juba teinud, mõni ei ole teinud. 

Ja veel toob see kaasa selle, et nendel, kes linnas elavad, on taga suured mahud, hinnad on madalad, aga kõige rohkem hakkavad kannatama just maapiirkondades hajaasustuses elavate inimeste rahakotid. Praegu ollakse solidaarsed, [ühtlustades] linnade ja maapiirkondade tingimusi, ehk siis, ütleme, teoreetiliselt maksavad linnainimesed osaliselt ka hajaasustuses elavate inimeste jäätmeveo kinni. Kui me ei taha elu maal päris välja suretada, siis on see ju täiesti loogiline. 

Veidi ka jäätmete liigiti kogumise teemal. Jäätmeid kogutakse praegu liigiti. Nii palju kui ma olen rääkinud ka vedajatega, vedajate esindajatega, siis nad ütlevad, et näiteks Inglismaal oli kaks varianti. Ühes maakonnas pandi kõik jäätmed ühte konteinerisse ja suures tehases neid selekteeriti ja saadi need niimoodi ära liigitatud. Teises korjati väikestesse kilekottidesse pandud jäätmeid kokku. Ma ei kujuta ette, kui palju rohkem selle jaoks kulub veoautotunde ja tekib CO₂ emissiooni, et need kotid kokku korjata. Ja kogu nende kahe maakonna vahe jäätmete liigiti kogumisel oli ainult 10%.

Siin on kirjas, et tekstiiljäätmeid tahetakse hakata eraldi koguma. Kusjuures on teada, et see tahetakse juba kohustuslikuks teha ka Euroopa Liidus. Aga rõivad, jalanõud ja kodutekstiil – ei ole mitte ühtegi ettevõtet, kes neid ümber töötleks. Mida see eraldi kogumine siis annab? Kui te nüüd need asjad kõik kokku korjate, aga sellega midagi peale hakata ei ole, siis on ikka variant, et sa paned need põletusse. Ja kui sa need põletusse paned, siis miks sa neid pead liigiti koguma? 

Ja väga tähtis aspekt on ka see, et tihtipeale räägitakse siin, et see on kõik kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja see on ääretult kasulik loodusele. Aga jäetakse arvutamata, kui palju see töötlemine ja kogumine kõik lisaressurssi nõuab. Võib-olla see on kokkuvõttes palju kahjulikum loodusele ja ka kallim. Ilmselgelt on see kallim. Juba praegu on teada, et ettevõtjad on selle seadusemuudatuse vastu, selle eelnõu vastu just põhjendusega, et elu läheb kallimaks. Küll aga, nagu aru saada on, see kuidagimoodi ei muuda meie elukeskkonda paremaks ega mõjuta kuidagi kliimat.

Kas soovite lisaaega?

Ei soovi. Ma teengi ettepaneku, juba andsin teile üle, [eelnõu menetlus] katkestada. Ei soovita seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Ja annan siis kohe ka kolm minutit lisaaega. Palun!

Aitäh, head kolleegid! See lõputu jäätmereform Eestis – sihuke tunne on, et see on kogu aeg käinud. Aga mul tuli see mõte liiga hilja, nii et ma ei jõudnud vaadata ajalukku, kas jäätmereform algas siis, kui tegutsemist alustas Reformierakond. Nagu nimigi ütleb, midagi tuleb reformida. Aga vaatan selle hiljem järele.

Aga nüüd sellest eelnõust. Eelnõu kritiseerivad pakendiettevõtjad, taaskasutusorganisatsioonid, jäätmekäitlejad, ringmajandussektori esindajad, toidutootjad. Kõik valdkonnaga kokku puutuvad ja seda hästi tundvad inimesed on eelnõu suhtes kriitilised. 

Aga eelnõuga, nagu siin ettekandja ütles, minnakse edasi ja on terve rida asju, mida siis pärast parandatakse. See on ka minu arust selles Riigikogu koosseisus olnud, ma hindaksin, liiga sage, et tullakse eelnõuga siia ja öeldakse, et jaa, seal jäid mõned asjad, me tegeleme sellega. Ja kui küsida, et jätame siis pooleli ja teeme korraliku seaduse, siis ei, me praegu läheme edasi. No ma arvan, et selle seadusega juhtub jälle nii nagu ikka kiirustades ja lohakalt tehtud eelnõudega: me hakkame seda hiljem muutma ka kiirustades, et vigu parandada.

Tööandjate keskliit, ringmajandusettevõtete liit ja toiduliit hindavad, et selle eelnõu seaduseks saamine toob kaasa toiduainete hinna 5%-lise tõusu. Ja seda olukorras, kus aina rohkem inimesi Eestis on juba vaesunud. Absoluutses vaesuses [olijate arv] kasvab, inimesed on raskustes, aga ametnikke ja valitsust see ei huvita. Tõusku hinnad! 

Jäätmereformi eestvedaja ametnike poole pealt Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütleb, et tema ei usu, et hinnad tõusevad. Tema lükkab selle hinnatõusu jutu ümber. Aga ma siin nüüd korraks peatun Ivo Jaanisool ja sellel, kui tõsiselt saab tema juttu võtta, kas seda maksab uskuda. Ivo Jaanisoo juttu mina ei julgeks kunagi tõsiselt võtta. Ja ma ütlen, miks. 

Möödunud aasta alguses ma küsisin Ivo Jaanisoo käest, kes käis meil rääkimas hoonete energiatõhususest, teatud numbreid juurde tema ettekande kohta, mille ta oli meile komisjonis esitanud. Ma saatsin kirja. See on ametlikus Kliimaministeeriumi dokumendiregistris olemas – nii minu kiri kui ka Ivo Jaanisoo kiri ühele oma kolleegile, kellega nad koos minule vastust kokku panid. Ivo Jaanisoo ütles selles: anname siis peamiselt 2030. aasta andmed, 2050. aasta andmed luuletan ise juurde. Niimoodi ütles oma kirjas Ivo Jaanisoo! Vaat see on see, kuhu ametnikkond on tänaseks jõudnud! Ametnikud luuletavad midagi kokku. 

Homme tuleb siia härra Sutt ette kandma energiamajanduse arengukava, mille tal seal need ametnikud kokku on luuletanud. Kahjuks eriti just koalitsioonipoliitikud ei süvene ja siis tagantjärele ollakse jälle selles seisus, et ajakirjanik pistab mikrofoni nina alla ja küsib, et kuidas see nii ometi läks. "Ei tea! Eks me hakkame kiiresti parandama." 

Nii et kuna kriitika tuleb tõesti kõigilt valdkonnaga seotud organisatsioonidelt, siis minu soovitus on toetada meie fraktsiooni tehtud eelnõu menetluse katkestamise ettepanekut. Nii palju eelnõust. 

Mõne sõnaga ka tänasest diskussioonist. Nimelt, kolleeg Lahe ei pidanud paljuks ära mainida minu ja kolleeg Laatsi osalemine või mitteosalemine komisjoni istungitel. Seda laadi debatte on siin saalis ennegi olnud. Ma nüüd tõstan esile paar asja. Ma olen palju töötanud suurtes ja rahvusvahelistes organisatsioonides ja üldiselt näinud, et edukad ja tulemuslikud on inimesed, kes panustavad sisuliselt, mitte niivõrd need, kes tagumikutunde täis istuvad. Konkreetselt enda isiku kohta ma saan öelda, et isegi keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender on rohkem kui ühel korral tõstnud esile minu head ja sisukat panust keskkonnakomisjonis käsitletavate eelnõude puhul, ka rahvusvaheliste eelnõude puhul. Selles valguses ma soovitan Hanahile kui noorele inimesele rohkem panustada sisusse kui kohal istumisse. 

Aga tänase päevakorra viimane punkt on Lauri Laatsi eestvedamisel koostatud eelnõu, mis mulle ütleb kahte asja. Esiteks, Laats ilmselt on meeleparanduse teel selle nurga alt, millele Hanah siin tähelepanu juhtis. Aga kuna Laats tahab hakata vähendama iseenda ja teiste kolleegide palka, kes ei osale komisjoni istungitel, siis ma eeldan, et Laats selle eelnõu läbiminemisel hakkab rohkem osalema. Ja teiseks, kuigi ma lugesin, et komisjoni ettepanek oli see Laatsi eelnõu tagasi lükata, ma siiski ootan näiteks Hanahi toetust sellele Laatsi eelnõule, kuna ta ise ei pidanud paljuks tähelepanu juhtida sellele, kas kolleegid osalevad või ei osale komisjonide töös. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

Hea juhataja ja kolleegid! Ei, ma ei hakka kiitma ennast, aga kõik see tundub kuidagi nii naljakas. Iga päev tekitame me kõik siin – Arvo ja kõik me – umbes kilo seda kraami, mida peaks nüüd kuidagi menetlema, peaks kuidagi muutma, mitte saatma prügimäele, mitte Uikalasse, mitte Jõelähtmele või kusagile mujale, vaid kuidagi põletama, muundama. Aga me oleme olnud uskumatult äpud. 

Rainer Vakra juhtis aastal 2017 keskkonnakomisjoni. Ma istusin temaga kaks aastat ja me tegime selliseid kaasamisi! Kõik Riigikogu suuremad saalid käisime läbi külalistega, palju külalisi oli. Töö oli intensiivne. Aga tulemus oli see, et täna on 2025 ja varsti on 2026 – kaks aastat on tegeldud ka intensiivselt selle kõigega. Üks kilo igaühel päevas. 

Ja suvel Kuldar Leis – minister, kes kureerib mitte ainult elamuid, vaid ka jäätmeid, õhku ja vett ja maad ka – ütles, et nüüd me jõuame 21. sajandisse. Aasta on 2025. Üks kilo iga päev. Ja nüüd oleme lõpuks keskpõrandal koos. Täna on teine lugemine. Teine lugemine! See tähendab seda, et pärast seda on ainult sellised dekoratiivsed asjad võib-olla ja siis tuleb vastu võtta. 

Aga mis siis tegelikult on? Seesama 1 kilo, ladestamistasude tõus 30 eurolt 90 eurole tonni eest, põletamistasu tõus nullist 60 eurole. Jah, 2035. aastal võib-olla prügilasse läheb ainult 1% kogu sellest kraamist. Aga see on selline roosa unistus. Me maksame Euroopa Liidule 16–20 miljonit aastas. Noh, äkki saab kümne peale, kui me oleme nüüd 21. sajandisse jõudnud. Kõik see roheline ilu ... Noh, Rainer Vakra tegeleb juba ammuilma millegi muuga, talvel külvas angerjaid ja nüüd valmistub metsade uputamiseks. Karu koliti ka Toomalt Tallinnasse ja igalt poolt mujalt, ka looduskeskustest. Loodusharidus on heal järjel! 

Ja nüüd, kui ma hakkasin vaatama, siis see tundub nagu déjà-vu. Ma vaatasin keskkonnakomisjoni protokolle ja avastasin, et 18. novembril – täna on teine lugemine, ma tuletan uuesti meelde – oli keskkonnakomisjoni viimane istung ja 19. novembril, päev hiljem saabus kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi allkirjaga kiri. Ma tõesti pean selle ette lugema, see on tõeline déjà-vu tunne.

"Arvestades, et erinevad osapooled esitasid [eelnõu kohta] väga palju kommentaare, siis oleks olnud igati mõistlik korraldada teemade lõikes arutelusid. [---] Tänaseks ei ole meid ühelegi täiendavale arutelule kutsutud ja seda ilmselt ka ei tehta," kirjutab Mait Palts. Siin vahepeal ta räägib veel detailidest, aga viimane lause on uskumatu: "Loodame, et keskkonnakomisjonil on edaspidi võimalik vähemalt mahukate ja suure mõjuga eelnõude puhul huvigruppe kaasata. Leiame, et see aitaks kaasa eelnõu paremale kvaliteedile." 

Viimane keskkonnakomisjoni istung oli 18. novembril, 19. novembril tuli kaubandus-tööstuskoja juhi kiri. Ma mõtlen, et tõesti, 2017 on juba palju aega tagasi. Kaasamine käis, seesama üks kilo päevas, Aivar, sinu kohta ja Urmase ja minu kohta ka, võib-olla mõnel rohkem natuke. Ja me ikka ei suuda lahendada seda ülesannet ära. Me oleme kaasanud, me oleme kutsunud igasuguseid osapooli.

Kas soovite lisaaega?

Jah, mõni minut, aga mitte kolm.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii et kuidagi nagu piinlik ja déjà-vu [tunne] on. Ja täna on teine lugemine! Peaks olema ju valmisprodukt, aga me ei saa selle ühe kiloga hakkama. Ma ei tea, kui kaua veel kulub aega. Aga noh, kui me ei suuda selle ühe kilo jäätmetega hakkama saada, 21. sajandisse jõuda, siis mida teha keerulisemate asjadega? Nii et ma ei tea, kas nutta või naerda. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun kõnetooli Urmas Reinsalu. (Kõneleja soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Michali ajutise valitsuse eksperimendid jätkuvad ja kõnealune jäätmereform on üks nendest näidetest. Juba kevadel kutsus tööandjate keskliit üles peatama jäätmereformi esitatud kujul menetlemine. Nüüd, selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel on parlamendini jõudnud radikaalne protest tööandjate keskliidult, ringmajanduse liidult ning toiduainetööstuse liidult ehk toiduliidult. Nende palve on seda reformi esitatud kujul mitte jõustada. 

Selles protestis on esitatud kalkulatsioon, et jäätmereformi esitatud kujul jõustamine toob täies mahus rakendamisel kaasa toiduainete hinna tõusu kuni 5%. Asetame asjad perspektiivi. Alates koroonaeelsest ajast on Eesti olnud toiduainete hinna tõusus euroala tšempion. Keskmine toiduainete hinna tõus euroalal oli oktoobri alguse seisuga 33%, Eestis 57%. 

Ja vaadake, meie valitsus mitte ei otsi meetmeid, kuidas sellist Euroopa tšempioni rolli, musta tšempioni rolli leevendada, äärmisel juhul [kas või] mitte midagi tehes, ei otsi, mis oleks parem lahendus, vaid vastupidi, regulatiivsete meetmetega ta [tugevdab] üldist hinnatõususurvet. Eriti [kannatavad] just nimelt väiksema ostujõuga inimesed: eakad, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, [muud] väiksema sissetulekuga inimesed, ennekõike maapiirkondades, aga ka suured pered, kus on suid õhtul söögilauas rohkem kui sissetuleku teenijaid. Sellises olukorras kavatsetakse tuimalt see plaan eksperimendina läbi suruda, omamata mitte mingisugust relevantset analüütilist käsitlust, kui suur on selle terviklik koormus rahalises mõttes nii lõpptarbijatele kui majandusele. 

Ma küsisin parlamendipoolselt ehk siis komisjonipoolselt eelnõu ettekandjalt, kui suur on selle reformi terviklik maksumus. Tööandjate organisatsioonid hindavad, ja ma arvan, et tagasihoidlikult, et lisanduvate tasude ja tegelikult efektiivsete maksude tõttu ulatub see kümnetesse miljonitesse eurodesse. Sisulist vastust ei tulnud. 

Ma küsisin, kas proua Potisepp eksitab avalikkust, kas ta valetab, kui ta räägib kuni 5%-lisest hinnatõusust. Selle kohta on esitatud vägagi ratsionaalne arvutuskäik. Vastust, millised tehted on siis aritmeetiliselt ebakorrektsed, me ei saanud. 

Vastus on milline? Pärast meid tulgu või veeuputus! Meie käes on võim, meie käes on enamus siin saalis ja me surume selle asja Eesti ühiskonnale kraesse. Seda olukorras, kus viimastel Statistikaameti andmetel meil on aasta arvestuses üldine inflatsioon 4,7% ja meie majandus on seisakus. Kolmandas kvartalis oli 0,9% reaalset majanduskasvu, aga vabandust, valitsus prognoosis 3,3% reaalset majanduskasvu sellel aastal. Kus on see majanduskasv? Tirige kõrvupidi siia see, kelle tölpluse tulemusena me tegelikkuses anname valesid signaale meie majandusele! Viga vea otsa! 

Mida see tähendab? See tähendab ebakindlust majanduskeskkonnas, süsteemset ettevõtjate, ettevõtlusorganisatsioonide ignoreerimist. Teiseks, [pole] mitte mingisugust, isegi minimaalsel tasemel analüütilist käsitlust, millised on võimupüramiidis riigi poliitilise juhtkonna tegevuse tagajärjed.  

Ma küsisin seda täna meie lugupeetavalt peaministrilt. Miks te teete nõnda? Miks te ei kuula ettevõtjaid kliimaseaduse puhul? Kas nõutakse selle ebaõnnestunud aktsiooni tagasivõtmist sellesama jäätmereformi puhul? Mida peaminister mulle vastas? Tal ei olnud midagi vastata. Ta rääkis Reformierakonna maksuküürust. Koomiline!

Aga mida see tähendab? Eelkõneleja ütles, et ei tea, kas nutta või naerda. Nõudlik tuleb olla! Ja meie sõnum on üks: selle eelnõu [menetlus] tuleb katkestada. Selle sellisel kujul läbisurumine tekitab Eestis täiendavat ebakindlust ja inimeste ostujõud [kannatab]. 

Teiseks on see lugupidamatu ettevõtlusorganisatsioonide suhtes. Pole minimaalsetki lugupidamist! Proua Potisepp täna hommikul ütles mulle, et ta ei mäleta nii jultunud ja organisatsioone eiravat menetlust, nagu on olnud sellesama jäätmeseaduse muutmise läbisurumisel. Seda, kuidas praegust olukorda näeb kaubandus-tööstuskoda, [valgustas] üks eelkõneleja, kes tsiteeris kaubandus-tööstuskoja [juhi] kirja. 

Lugupeetav parlament! Need eksperimendid ei ole Eesti ühiskonna ootuste ja vajaduste väärilised. Ja minimaalne, mida siit rahvaesinduse kõnetoolist Isamaa poolt vaadatuna üleskutsena öelda saab, on: jah, me peame teie võimu veel taluma, aga ühiskonna huvides oleks, kui te astuksite sammu tagasi ja loobuksite sellisest eksperimentide jadast. Kui te ei oska teha head ja pakkuda lootust, kui meil valitseb nõutus ja mure, siis ärge tehke vähemalt täiendavat kurja! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Aivar Kokk, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Paneme igaks juhuks kolm minutit lisaaega. 

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuulasime head ettekannet ja kolleegide jutte. Aga ma soovitan nüüd võtta lahti see teise lugemise materjal, mida tegelikult meile ei tutvustatud, sest muudatusettepanekuid ei märgitud. Räägiti 50 sendist, mis läheb ühe pakendikonteineri tühjendamise peale. Aga arvutame siis. Kas te teate, kui palju teil kodus prügivedu maksab? Minul on kaks konteinerit, nagu täna on nõutud, ja see maksab neli eurot. Aga mul nüüd tõuseb tasu 25% ehk 1 euro võrra. Seda siis eratarbijal. Siin [eelnõus] ei ole sõnagagi kirjutatud sellest, kuidas maksavad [teised, näiteks] kas korteriühistud maksavad teistmoodi. No kui on, ma ei tea, 24 korteriga, 48 või 96 korteriga maja, kas on samamoodi, et konteineri [veo] eest makstakse 0,5 eurot ja siis jagatakse korterite arvuga? Ehk siis selle seaduseelnõu kohaselt väga selgelt karistatakse neid inimesi, kes on omale kodu rajanud. 

Ja mille jaoks seda tehakse? Et keegi saaks selle raha endale. See on peidetud tulubaas kohalikele omavalitsustele. 25% – rõhutan, 25%! – kodutarbijal tasu tõuseb, aga peale selle tuleb juurde võtta veel üks kotikene või võib-olla veel üks konteiner. Minul endal isiklikult veab, mul on üle tee konteinerid, kuhu ma saan pakendid ja klaastara panna, aga korteriühistutel tuleb need kõik endale panna. Kõik need asjad [kehtestatakse] nagu sipsti. 

Edasi, saastetasu määrad jäätmete energiakasutusel. Keegi sellest ei taha kõva häälega rääkida, et need [määrad] fikseeritakse 60 euro peale ja 40 euro peale. Ehk väga selgelt tõstetakse tasusid, mis lõpuks maanduvad ikkagi sellesama prügiveo hinda. Ma vaatan kuidas [pakendiseaduses] on selgitatud, milline on taara, mis on joogipudel – kuni kolmeliitrine [kitsama kaelaosaga], kork või kaas peal – ja mis kõik muu. 

Aga mind panid imestama ka väga olulised [muudatusettepanekud]: ohtlike jäätmete saateleht kaob ära. Nüüd on nii, et on jäätme saateleht, olgu see ohtlik jääde või mitte. Oma arust ei ole ma siin saalis ei esimesel ega teisel lugemisel kuulnud, et selline asi likvideeritakse. Kuidas on võimalik, et ohtlikel jäätmetel ei ole enam saatelehte, et oleks teada, et see on ohtlik jääde? Kas see tähendab seda, et ka ohtlikud jäätmed võib lihtsalt jäätmejaama viia? Saatelehe peal enam see ohtlik jääde ei ole. Terve suur hulk parandusi nii ravimiseaduses kui ka tööstusheite seaduses. Muutmise põhisisu ongi, et ohtlike jäätmete saatekiri asendatakse jäätmeveo saatekirjaga. Kas see on ikka hästi läbi mõeldud? Sellisel [juhul pole selge], et kui sa lähed ohtlike jäätmetega, siis kuidas seda kontrollitakse, kui sul saatelehe peal seda ei ole? See tähendab seda, et me [ei räägi] siin jäätmemajanduse parandamisest, vaid minu arvates ohtlike jäätmete peitmisest. Nende muudatusettepanekute puhul ei loe ma kuskilt välja, miks [neid vaja on] ja mismoodi seda lahendama hakatakse. 

Samas näeme ka, et energiakasutuse kohta ei pea saastetasu deklaratsiooni esitama, kui [põletatakse] puitu. On tehtud väga suur hulk muudatusettepanekuid, mille komisjon on seaduseelnõusse sisse kirjutanud, aga tegelikkuses Riigikogu liikmetele neid muudatusettepanekuid kahjuks ei kommenteeritud. Miks sellised otsused komisjonis esimese ja teise lugemise vahel tehti? 

Veel kord: jäätmemajandus on tore asi, aga me ei ole kunagi saanud vastust, kelle jaoks kõiki neid asju nüüd tehakse. Kuidas ikka on see võimalik? Plastmass on meil materjal nr 1, millest konteinereid tehakse. Füüsiliselt on õue peal ühe konteineri asemel neli konteinerit ehk konteineritootjad on teeninud väga korralikku raha. Ja ma ei tea, mingil hetkel hakatakse neid utiliseerima, kuhu kohta see jääde siis läheb? Seda ei ole keegi arvutanud, et ostad selle konteineri 50 euro eest ära, aga kui ükskord on vaja seda ümber töötlema hakata, siis kas see on üldse võimalik? Tavaliselt ei ole. Äkki siis öeldakse, et see ongi tehtud juba ümbertöödeldud materjalist. Kui üks kord on juba ümbertöödeldud, siis tavaliselt teist korda seda ei saa teha. 

On ilmne, et selle eelnõuga edasi minna ei ole võimalik. Ettekandja ütles selgelt, et pooled omavalitsused seda ei toeta ja teine pool ei ole vastanud ehk toetajaid ei ole. Ettevõtete organisatsioonid on komisjoni töö peale saatnud kirjad, et see eelnõu ei ole mõistlik ja nad ei toeta seda. Kui toiduainetööstus väidab, et toidu hind tõuseb selle tõttu kuni 5%, siis tänase inflatsiooni juures ja raskes majandusolukorras on see kuritegelik uue [hinnatõusu] tekitamine.

Peaminister on siin Riigikogu saalis korduvalt öelnud, et enam ühtegi maksutõusu ei tule. Aga mis see siis on? See on ju väga selge peidetud maks, mida tahetakse lõpptarbijalt ehk olmeprügi tekitajalt lisaks võtta, jõuab see siis omavalitsuse või prügivedajateni. 

Me ei saanud enne vastust ka küsimustele ühe [sätte] kohta: riigihangete seaduse § 12 sätestatut [teatud juhul] ei kasutata. Tegelikult selles sättes ongi see, et [korraldatud jäätmeveo tellimisel] ei pea riigihanget korraldama. Aga kui riigihanget ei pea korraldama, siis sellele pannakse juurde lause paragrahvi kohta, et ei pea korraldama. Kas kaks miinust teeb plussi või mis ta teeb? See küsimus jäi meil õhku. Aitäh! 

Aitäh! Jätkame läbirääkimisi ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja tubades! Ja inimesed, kes meid vaatavad! Ilusa nimega jäätmereform, nii nagu kolleeg Rain ütles, on kestnud 20 aastat ja ei ole leitud õiget lahendust. Aga kuna esimene lugemine toimus juunikuus, siis oli suvi otsa võimalik asja parandada. Seda asja parandamist ei tehtud ja ei kuulatud ka neid, kes oma arvamusi avaldasid. 

Kõik eelnimetatud [huvigrupid] – toiduainetööstuse liit, pakendiorganisatsioonid ja jäätmekäitlusorganisatsioonid – teavitasid, et sellega läheb hind kallimaks ja see kallim hind kumuleerub lõpuks [tasus], mida võetakse tarbija käest. 

Siin oli juttu ka kohalikest omavalitsustest. Aga kohalike omavalitsuste küsitlust ei viinud läbi keskkonnakomisjon ega Kliimaministeerium, vaid esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit. On täiesti arusaadav, miks omavalitsused ei ole nõus selle jäätmereformiga edasi minema. 

Nii nagu ma komisjoni ettekandjalt jäätmekava kohta küsides ütlesin, tuleb jälle üks lisabürokraatia. Ja mitte ainult [lihtsalt] jäätmekavast ei ole jutt, vaid see peab olema integreeritud ja üks osa valla arengukavast. Noh, arengukavad saab iga aasta teha uued ja tehaksegi uued lähtuvalt eelarve vastuvõtmisest. 15. oktoobriks vist oli vaja teha arengukavad ja siis ka jäätmekava muudetakse iga kord vastavalt vajadusele. Täpselt, mingi lisabürokraatia tekib selle arengukavaga liitmise tõttu. 

Kuid see ei ole veel kõik, nagu klassikad ütlevad. Lisaks tuleb omavalitsusel teha korduskasutuse edendamise ja jäätmetekke vältimise kava. Kas see ei ole siis jäätmekava osa? See on lihtsalt veel üks lisakava. Ja veel tuleb teha teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmekava elluviimiseks koostöö tegemise plaan. Me teeme kavad, teeme plaanid ja lõpuks läheme jäätmekava ja nende plaanidega maailma päästma. 

Kui ma küsisin, kes teeb järelevalvet selle üle või mismoodi toimub jäätmekava rakendamine, nende tegevuste elluviimine, siis tegelikult vastust ei ole. Minu hinnangul ja ma arvan, et paljude kolleegide hinnangul on see puhas bürokraatia suurendamine ja omavalitsustele lisakohustuste andmine. Kui ametnikul ei ole mingit rakendust, siis ta saab hakata tegelema jäätmekavade ja nende plaanide koostamisega. 

Seadust täiendatakse sellise [sättega], et kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas ei ole võimalik jäätmevedu korraldada või läbi viia, siis võib kohalikule omavalitsusele erisuse anda. Aga mis on omavalitsusel lihtsam? Jätame need alad korraldatud jäätmeveost välja ja kõik Kaitseministeeriumi või tema [valitsemisala valduses] olevad kinnistud saavad jäätmeveost vabastuse. 

Ja ühe asja ma tahtsin veel ära märkida. See ongi see, et ma palun ikkagi mõistmist ka kõikidelt koalitsioonipartneritelt. Palun ka koalitsioonis olijatel kindlasti toetada ettepanekut selle eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada, et teha see paremaks, arvestades kõikide kaasatavate osapoolte arvamust. Aitäh! 

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Yoko Alenderi. Palun!

Hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vahel, kui mu poeg vaatab mõnda AK lõiku, siis ta küsib, et millest seal tegelikult räägiti. Mina tahan teile rääkida natukene jäätmereformi sisust, selle eesmärgist ja mida see toob kaasa inimestele ja majandusele.  

Selle reformi eesmärk on luua õiglane ja igati toimiv süsteem, sest tõepoolest, nagu siin ka kolleeg Ernits välja tõi, meil on paranemisruumi. Me ei taha, et jäätmed jõuaksid põletusse, veel vähem tahame, et need jõuaksid ladestusse. See ongi reformi eesmärk, sest jäätmed on ju tegelikult ressurss. See on ressurss, mis on juba loodusest välja võetud, ja see on ressurss ettevõtetele, kes teevad meie jäätmetest uusi tooteid. Selleks, et nad saaksid seda teha, on tarvis puhast jäädet ehk siis mitte prügi, vaid just nimelt liigiti sorteeritud jäätmeid.  

On tehtud väga põhjalikke uuringuid, alates Maailmapanga uuringust, mis telliti veel minister Koka ajal. Muideks, minister Rene Kokk oli ka see, kes tegi Eestis tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustuslikuks. Tol ajal oli Keskerakonna liige härra Savisaar komisjoni esimees. Me jätkame seda protsessi, sest tõepoolest, need on ressursid.  

Mis siis muutub inimese jaoks? Inimese jaoks muutub see, et üle Eesti saab olema selgus, et sul on kortermajade juures samasugune süsteem, tiheasustuses needsamad neli konteinerit. Siin on arvutatud ülipõhjalikult – aastaid on tehtud koos sektoriga neid arvutusi –, et just need neli konteinerit annavad ühelt poolt puhta materjali ja teiselt poolt kõige madalamad kulud. Siin on juba välja toodud seesama [summa], 5 eurot, kui inimene sorteerib, kui leibkond sorteerib kenasti. Mida, muideks, oli rõõm kogeda ERR-i saates, kus ma käisin: kõik, kes vastasid, ütlesid, et jah, me tahame sorteerida, aga me tahame, et me saaksime olla veendunud, et need jäätmed siis ka ringlusse võetakse. Nüüd selle eelnõu kohaselt me seda kindlust anname. 

Kui inimesed liigiti sorteerivad ja see kulu leibkonnale saab olema circa 5 eurot, siis see on nii-öelda oma prügi äraandmise kulu. Kui inimesed ei sorteeri, valivad teise tee – ka see võimalus inimestele jääb –, siis nad [võivad panna] prügi olmejäätmetesse, aga see loomulikult on kallim. Hind peabki motiveerima, et me liigiti koguksime.  

Nüüd sellest, miks jäi üles sisetehingute teema. Rõhutan ka üle, et siin jäi kellelegi mulje, et omavalitsused on selle eelnõu vastu. Ei ole! Vastupidi, nad toetavad seda eelnõu (Hääled saalis.), nad toetavad seda eelnõu sellisel kujul, nagu ta on. Te ei ole seda eelnõu lugenud ja te vist ei saanud aru, et seesama sisetehingute keeld, mida kohalikud omavalitsused ei soovinud, siia eelnõusse ei lisandunud. Eelnõu on sellel kujul, nagu ta esitati. Ehk siis omavalitsused on saatnud meile väga toetava arvamuse. Kahe aasta jooksul on tehtud osapooltega sadu koosolekuid, väga palju nii kaubandus-tööstuskoja kui ka tööandjate liidu ja toiduliidu ettepanekuid on arvesse võetud. Ja seesama 50 senti, mis tõesti pakendijäätmete äraviimisel saab inimese jaoks maksimaalne kulu olema, katab ka näiteks vanapaberi äraveo kulu, millest on juttu olnud.  

Tegelikult on üles jäänud üksainuke sisuline kriitika – no kui tahetakse seda sisuliseks kriitikaks nimetada. Jah, ma ütlen, et tegelikult ma nõustun sellega. Mulle meeldiks ka, kui me jõuame Riigikogus kokkuleppele ja viie aasta pärast läheme üle tõesti puhtale vabaturule nii vedude puhul kui ka käitluse puhul. Siis tuleb hange korraldada, nagu paljud omavalitsused seda juba teevad. Aga kuna see juriidiliselt vajab kohalike omavalitsustega läbirääkimist, siis me võtame selle ette siis, kui see eelnõu on vastu võetud. 

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ja tõesti, selle kriitikaga ma olen nõus, et sellist muudatusettepanekut tegelikult ükski Riigikogu liige ei teinud. Kui oleks keegi seda soovinud teha, siis selle oleks saanud teha. Täna meil sellist ettepanekut ei ole, aga me komisjonis leppisime kokku, et me sellega läheme edasi. Seega, kogu tööandjate keskliidu ja ettevõtjate jutt – ma toetan seda.

Nüüd, ainus, mis veel üles on jäänud, on toiduliidu kriitika, et nemad näevad, et võib tulla hinnatõus. Teate, eks toiduliit näeb väga paljusid põhjusi, miks hinnatõus võib tulla. Aga selle põhjalikud arvutused, mis on tehtud … On ju fakt, et 2004. aastast on tootjatel olnud kohustus ringlussevõtu eest tasuda. Nii et selles ei ole lihtsalt mingit loogikat. Täna maksavad inimesed kolm korda pakendite ringlussevõtu eest: nad maksavad, ostes pakendi poest, maksavad oma jäätmeid ära andes, pluss veel plastitasu, mida me maksame ringlusse võtmata jätmise eest circa 20 miljonit. Peale seda reformi seda enam ei ole. Tarbija jaoks tekib läbipaistev süsteem. See veoseleheteema, millest siin ka juttu oli, on bürokraatia vähendamine. Minnakse üle digitaalsele süsteemile, kus me reaalajas näeme, kuhu jäätmed lähevad. 

Selles mõttes tõesti, see on ülipõhjalikult ette valmistatud eelnõu. Sellepärast ei olnud ka komisjoni liikmetel soovi rohkem kuulamisi teha. Konsensuslikult tehti otsus eelnõu teisele lugemisele saata ja kui teine lugemine lõpetatakse, ka kolmandale lugemisele saata ja korraldada lõpphääletus. Mitte ühtegi vastuväidet sellele komisjonis ei olnud. Komisjonides, nagu te teate, on esindatud kõik erakonnad, kes parlamendis on.

Täna me oleme siin näinud küll päris ägedat etendust, aga tegelikult ma võin kodanikele ja ettevõtjatele kinnitada, et selle eelnõu kohaselt tõepoolest ringmajanduse potentsiaal saab olema oluliselt suurem, Eesti keskkond puhtam ja inimeste jaoks muutub liigiti kogumine tõesti mõttekaks. Sest meil on teadmine, et kui meil on puhas materjal olemas, siis see [tähendab] ka ringlussevõtu võimekust. Seda on tõesti circa 30 miljoniga toetatud. Siin tuli ka välja, Hanah rääkis sellest, et Narva tuleb plasti ümbertöötlemise tehas, ja samamoodi on teiste liikidega. Aga selle kõige eelduseks on liigiti kogutud puhas jääde ja seda kogumist see eelnõu just nimelt motiveerib. Nii et toetage eelnõu! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Kokku on eelnõu kohta esitatud 23 muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud samuti keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ka muudatusettepaneku nr 7 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid! Oleme eelnõu 657 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 6 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt 11. muudatusettepanek. Esitanud on selle keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

12. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja 16. muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 17. muudatusettepanek, esitanud on selle keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. 21. muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 22. muudatus… Helir-Valdor Seeder, teil väga hektiliselt käib. Aga Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun muudatusettepanekut nr 21 hääletada.

Ettepanekut nr 21 hääletada? Kuna keegi pole saalist lahkunud, kas me võime asuda kohe hääletuse juurde? (Saalis räägitakse.) Ühesõnaga, Helir-Valdor Seeder arvab, et me võiks kohe hääletada. Hästi, asume hääletuse juurde.  

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, mille on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 43 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole, ettepanek leidis toetust. 

22. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Kas me tohime kohe asuda hääletuse juurde? Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Ja 23. muudatusettepanek, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 

Me oleme eelnõu 657 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 657 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kolm ettepanekut: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Kõik ettepanekud on identsed. Ettepanek on jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teisel lugemisel katkestada. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas keegi ei ole vastu? (Saalist vastatakse.) Teeme ikkagi kutsungi. Jah, kuna kutsungi palve tuli, siis me peame selle kutsungi tegema. Kuna see on pisut teistsugune hääletus kui muudatusettepanekute hääletus, siis kaks minutit.  

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 657 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 657 teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi. Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Anti Haugase. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! [Komisjon] arutas eelnõu 17. novembril. Eelnõu kohta küsiti ka arvamusi. Arvamusi ja ettepanekuid ei laekunud. Küll aga pakkus justiitsministeerium välja, konsulteerides Euroopa Komisjoniga, ühe muudatusettepaneku, mille õiguskomisjon ka esitas. Ehk siis muudatusettepanek [kitsendas] vahistamisest teatamise [viivitamise] põhjust. Soovitus oli mitte laiendada võimalusi, kuidas vahistamisest teatamisega oleks võimalik [viivitada]. 

Komisjonis küsis Peeter Ernits muudatusettepaneku kohta paar täpsustavat küsimust. Varro Vooglaid avaldas seisukoha, et kui vahistamisest jäetakse teatamata, siis sellel võiks olla ka mingi mõistlik tähtaeg, mis perioodi võib vahistamisest teatamata jätta. Ometi toetasid komisjonis kõik liikmed konsensuslikult ettepanekuid eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. detsembril. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek. Asume seda muudatusettepanekut läbi vaatama. Esitanud on selle muudatusettepaneku õiguskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Oleme eelnõu 695 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 695 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Liigume edasi. Tänane 13. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel istungil: 17. novembril otsustati see panna teiseks lugemiseks tänasele päevale ja 1. detsembril arutati eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Laekus üks muudatusettepanek EKRE fraktsioonilt, mille sisu oli teenindajakaardile foto tagasi panemine. Sellega nõustus ka ministeerium, kes esitas vastavasisulise detailsema muudatusettepaneku, et see oleks kooskõlas ministeeriumi plaanidega, kuna vajalik oli ka tähtaja muutmine. Seega, EKRE ettepanekut on arvestatud sisuliselt. Teine muudatusettepanek, mis on komisjonilt, on see tegelik sisu. 

Toimus ka kiire arutelu. Nimelt oli algses ettepanekus, mis laekus komisjonile ja mida arutati töörühmas – ühe elemendi ehk foto andmekogust küsimine ja teenindajakaardile panemine –, TTJA poolt ette nähtud, et arenduse maht on 15 kuud ja 30 000 eurot. Sellega mina ei nõustunud, et see on ratsionaalne. Peale mõningast vaidlust ja arutelu TTJA-ga olid nad nõus [tähtaja] tooma 1. aprilliks 2026 ja [määrasid kulu]hinnanguks 10 000 eurot. Ka see muidugi on minu hinnangul endiselt tugevalt üle hinnatud, arvestades, et tegemist on tõesti väga lühikese ja väga lihtsa tööga. Aga selle koha pealt otsustati, et jääb 1. aprill 2026.

Seega on ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja panna eelnõu teise lugemise lõpetamise korral 9. detsembril lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. 

Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada sisuliselt. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda arvestada täielikult. Oleme eelnõu 725 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Tänane 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu 739 teine lugemine. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutluse all oleva eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 6. oktoobril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. novembril kella 17.15-ks ei esitatud väljastpoolt juhtivkomisjoni eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 10. novembri, 17. novembri ja 1. detsembri istungil. Riigikaitsekomisjoni 10. novembri istungil osalesid Eesti Energia AS-i infoturberiski ja vastavusvaldkonna juht Kädi Salumäe, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Lauri Almann ning poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg, MTÜ Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu juhatuse liige Georg-Marten Lanno, MTÜ Eesti Perearstide Seltsi esindaja Kerstin Jürgenson, Eesti Vee-ettevõtete Liidu esindaja Laura Vahtramäe, Eesti Interneti SA jurist Helen Aaremäe-Saar, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Kaimo Käärmann-Liive, Eesti Haiglate Liidu esindaja Kristjan Hinn, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu esindaja Kadri Maasik, Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse valdkonna asekantsler Tõnu Grünberg, riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke ning töövari Maria Jakimova, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Riigikaitsekomisjoni käesoleva aasta 17. novembri istungil osalesid Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas ning küberturvalisuse õigusnõunikud Guido Pääsuke ja Raavo Palu. 

Kokku on muudatusettepanekute loetelus viis riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut. Muudatusettepanekud ja nende detailsemad selgitused on muudatusettepanekute loetelus, mistõttu ei hakka ma neid teile ette lugema. Muudatusettepanekud tulenesid kaasatute ettepanekutest, mida riigikaitsekomisjon arutas oma käesoleva aasta 10. novembri istungil. Valdavalt on tegemist infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu esitatud ettepanekutes sisalduvaga, mida toetasid ka teised kaasatud ning millest viit arvestati juhtivkomisjoni muudatusettepanekutena.

Pärast riigikaitsekomisjoni 17. novembri istungit, kus langetati eelnõu teiseks lugemiseks vastavad otsused, andis 19. novembril ja 27. novembril Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit paraku teada, et kahetsusväärselt olid eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute projektid nende teiste huvitatud osapooltega lõpuni läbi rääkimata. Seejuures on osa muudatusettepanekute puhul tegemist sisuliste lahkarvamustega. Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad kinnitasid, et paralleelselt eelnõu menetlusega ja ka hiljem jätkuvad infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga arutelud. Euroopa Liidust on tulemas uusi õigusakte, mille põhjal peab Eesti õigust täpsustama. 

Riigikaitsekomisjoni 17. novembri ja 1. detsembri istungitest tulenevalt soovib komisjon, et Justiits- ja Digiministeerium, kaasates infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liitu ning teisi asjasse puutuvate huvirühmade esindajaid, annab hiljemalt 2026. aasta märtsiks riigikaitsekomisjonile aru toimunud tegevustest. Selle tulemusena valmib ministeeriumis seadusemuudatuse projekt.

Ühtlasi märgime, et arutluse all olev seaduseelnõu 739 puudutab vaid küberturvalisuse 2. direktiiviga lisanduvate nõuete ülevõtmist ja ei puuduta juba kehtivate nõuete muutmist. Ehk pooleliolev ülevõtmine puudutab vaid osa, mida seni Eesti õiguses ei olnud sätestatud. Riigikaitsekomisjon nõustus eelnõu algataja esindajatega, pidades vajalikuks hoida kehtivate nõuete ülevaatamine ja uute nõuete ülevõtmine eraldi, kuivõrd Eestis kehtivad nõuded ei ole vastuolus direktiiviga. 

Riigikaitsekomisjonis leiti veel, et on oluline arvestada kaasatute, eriti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu soovide ja arvamustega. Samas tuleb arvestada, et seaduseelnõu 739 jõustub seadusena 2026. aasta 1. jaanuaril ja direktiiv pidanuks olema Eesti õigusesse täies mahus üle võetud 2024. aasta 18. oktoobriks. Euroopa Komisjon on Eesti suhtes algatanud rikkumismenetluse. Vajaduse korral saab täpsustada eelnõust tulenevaid rakendusakte ning ka pärast seaduseelnõu 739 seadusena jõustumist saab täpsustada küberturvalisuse seadust. Lisaks on direktiivis ülevõetavate küberturvalisuse nõuete rakendamiseks antud ettevõtetele üleminekuaeg üldreeglina kolm aastat.

Eelnõu algataja esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja ettepanekul ning eelnõu algataja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mitmeid keelelisi ja normitehnilisi täpsustusi. 

Käesoleva aasta 1. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti, seletuskirja ja muudatusettepanekute tervikloetelu. Riigikaitsekomisjon otsustas 17. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 3. detsembriks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon oma 17. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Tänan teid! Teile on üks küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me konkreetselt komisjonis seda ei arutanud, aga sellel liidul oli üks küsimus ja mitte praeguse direktiivi ülevõtmise kontekstis, vaid varasemate [nõuete kohta], mis me oleme teinud. Me oleme taas kord ise täiendavalt vinti peale keeranud võrreldes direktiivi [nõuetega]. Kas sulle on teada, mis põhjusel see eelmisel korral nõnda läks, et me oma seaduse tegime taas kord karmima, kui olid direktiivi nõuded? See puudutas organisatsiooni- või juhtumipõhist käsitlemist küberturvalisuse küsimustes.

Aitäh, hea kolleeg! Sa olid vist ise juures, kui me arutasime seda teemat. Minu mäletamist mööda oli see infotehnoloogia liidu väide. Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad kinnitasid ühest suust, et riik võtab seda direktiivi minimalistlikult üle. Minu meelest nad jäid eriarvamusele. Ja nii nagu ma oma ettekandes ka välja tõin, tegelikult koostöö jätkub nüüd ka peale seda, kui me selle seaduseelnõu loodetavasti heaks kiidame. Me andsime neile tähtajaks tuleva aasta 1. märtsi, et nad saavutaksid omavahel kooskõla, jõuaksid selles ühisele arusaamale. Nii et ma olen siiski optimistlik selles suhtes.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, neid on esitatud viis. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja samuti riigikaitsekomisjon, komisjoni otsus: samuti arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, sellegi on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Ja ka muudatusettepaneku nr 5 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 739 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 739 teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud 15. päevakorrapunktini: Riigikogu liikmete Kalev Stoicescu, Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu 685 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Toomas Uibo.

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on au tutvustada püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatajad on mitmed Riigikogu liikmed erinevatest fraktsioonidest. See on eelnõu, mis puudutab meie väikesaari, neid ainulaadseid paiku, kus kohtuvad Eesti loodus, kultuur ja kogukondlik järjepidevus. 

Püsiasustusega väikesaarte seadus on olnud jõus juba 21 aastat. See on aidanud taastada sõja ja okupatsiooni tõttu tühjaks jäänud saarte kogukondi, mis on omakorda oluline meie riigipiiri ja merekultuuri püsimiseks. Nüüd, kui julgeolekukeskkond on taas pingestunud, on tähtis, et need saared oleksid elustatud ja mehitatud mitte ainult geograafilises, vaid ka inimlikus mõttes. 

Eelnõu sisaldab kolme põhipunkti. Esiteks, seadusega määratletakse püsiasustusega väikesaarte mõiste nii, et väikesaareks loetakse saar, mille pindala on alla 100 ruutkilomeetri ja kus elab vähemalt üks püsielanik varasema viie asemel. See muudatus taastab võrdsuse. Praegu on mitu väikesaart, kus elab küll mõni inimene aasta ringi, kuid seadus neid enam ei hõlma. Nende inimeste panus on meie riigile aga sama oluline kui suurema kogukonna oma. 

Teiseks, väikesaarel peab rahvastikuregistri andmetel püsivalt elama vähemalt üks inimene, et saar saaks kanda püsiasustusega väikesaare staatust. Nii välistame olukorra, kus keegi end vaid paberil saarele sisse kirjutab, kuid tegelikult seal ei ela. See on õiglane nii riigi kui ka nende suhtes, kes saartel tõesti elavad ja sinna panustavad. 

Ja kolmandaks, muudatus annab saarevanemale õiguse kutsuda üldkogu kordusistung kokku juhul, kui esimene ei olnud otsustusvõimeline. Praegu on probleem selles, et rahvastikuregistris on [elanikuna] sageli kirjas rohkem inimesi, kui tegelikult saarel elab, mistõttu kvoorumit ei saavutata. Seadusemuudatus tagab, et otsuseid saavad teha need, kes tõepoolest kohapeal tegutsevad ja hoolivad oma kodusaare tulevikust. 

Aruteludes väikesaartel ja huvigruppidega on tõusetunud ka mure, et osalusdemokraatia väheneb, kui kooskõlastuse [andmise] asemel jääb saarele vaid arvamuse andmise õigus kohalike arengukavade koostamisel. Väikesaartel elavad inimesed soovivad, et nende hääl oleks mitte ainult kuulda võetud, vaid ka arvesse võetud. Me peame seda aruteludes tõsiselt kaaluma. Olen suvel külastanud mitmeid saari – Manijat, Naissaart, Vilsandit, Ruhnut – ning igal pool on kõlanud sama mure. Otsused, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu, tehakse sageli kaugelt ja ilma kohalike sisulise osaluseta. Näiteks ei tohi Vilsandil isegi tormi järel koduteele langenud puud eemaldada ilma ametliku loata, mille [andmine] võib päevi venida. 

Sellised piirangud tekitavad tunde, et riik ei usalda oma inimesi, kuigi just nemad hoiavad meie äärealasid elus. Samas on need inimesed meie eesliin, nad hoiavad üleval Eesti lippu kohtades, kuhu mandrilt sageli ei jõutagi. Riigikaitseliselt ja kultuuriliselt on nende kohalolu minu meelest hindamatu. 

Kokku võttes on selle eelnõu eesmärk lihtne, aga oluline: tagada, et iga väikesaare elanik, ka see üksainus, kes seal võib elada, tunneks, et riik näeb ja väärtustab teda. See on samm õiglasema, kaasavama ja elujõulisema väikesaarte poliitika suunas. Nii et, head kolleegid, palun teil seda eelnõu esimesel lugemisel toetada. Aitäh!

Aitäh teile! Üks hetk, teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et [eelnõus] on öeldud, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2026. Kas nende esitajate prominentsus tagab selle? Riigikogu lugupeetud esimees on siin ja tähtsate komisjonide juhid on siin, Peeter Talid ja Marek Reinaasid ja Annely Akkermannid ja nii edasi. Kas see tagab, et eelnõu – see on minu meelest väga oluline eelnõu – saab tõesti seaduseks?

Eelnõu esitati, kohe ütlen, juunikuus, 19. juunil. Sellega on läinud paraku aega. Ma ei julge täna siin väita, et [jõustumine] 1. jaanuaril 2026 on võimalik, aga töötame selle nimel, et see võimalikult kiiresti liiguks.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Teine küsimus on täpsustav. Kas sellest minu meelest olulisest seaduseelnõust saab ka seadus? Ma ei ütle nüüd, et kuupäeva …

Eelnõu esitamise eesmärk on ikka see, et see saaks seaduseks.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb auväärt põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid saalis ja tublid inimesed, kellel on jaksu meid jälgida ülekande vahendusel! Enne kui ma tutvustan põhiseaduskomisjonis toimunud arutelusid, täpsustan alustuseks eelmise küsimuse kohta, et täna ju [püsiasustusega] väikesaarte seadus kehtib. Siin me räägime muudatustest. 

Ma olen erakordselt nõus härra Ernitsaga, et tegemist on olulise eelnõuga, olulise küsimusega. Selle tõestuseks on vast ka see, et põhiseaduskomisjon arutas eelnõu lausa kolmel istungil, millest esimesel me kuulasime ära kõigepealt eelnõu esitajate ja valitsuse esindajate seisukohad. Seejärel leidsime, et kindlasti me peaksime ära kuulama nende omavalitsuste esindajate seisukohad, mille koosseisu väikesaared kuuluvad. Ja kolmandal korral kuulasime ära väikesaarte esindajad. 

Eelnõu eesmärki teile tutvustati. Esimesel arutelul, mis toimus 20. oktoobril, saime kõik selgust, et menetluses olev kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse [muutmise seadus] on osalt juba kõnealuse muutmise seaduse eelnõu puhul tõstatatud muret lahendamas. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ja regionaalpoliitika osakonna nõunik Riina Nurmsaar selgitasidki selsamal 20. oktoobri istungil meile, mil viisil. Ma pean silmas 688 SE-d, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selles [püütakse lahendada] näiteks [väike]saare üldkoguga [seotud] küsimust, et kui ei ole võimalik saada kvoorumit kokku esimesel kohtumisel, siis on võimalik üldkogu läbi viia lühendatud tähtajaks sama päevakorraga. Tegelikult sedasama küsimust KOKS-i muudatus käsitleb, see võimaldab seda teha. 

Aga siin tõusetusid ka teised küsimused. Näiteks planeeringute kooskõlastamise küsimus, millest oli juttu. Tekkis võib-olla arusaamatus väikesaarte esindajate ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel selles, et 2007. aastal vastu võetud [püsiasustusega] väikesaarte seaduses kasutatakse terminit "kooskõlastama", mis keeleliselt ju tähendab, et sa kas annad nõusoleku või ei anna nõusolekut ühele või teisele aktile. Nüüd, siin selgitati meile ja viidati 2009. aastal Siseministeeriumi päringu peale õiguskantsleri antud seisukohale, kus on öeldud, et üldkogul osalemist ei saa samastada kohaliku omavalitsuse esinduskogu ega selle valimisel osalemisega põhiseaduse § 156 tähenduses, kuna üldkogu ei asenda vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kui terviku hääleõiguslike isikute poolt valimistel legitimeeritud esinduskogu. Üldkogu on vaid täiendav osalusdemokraatia suurendamise vahend, mille otsused ei saa asendada volikogu otsuseid ega olla takistuseks volikogu otsuste tegemisel.

Nüüd, sellesama 20. oktoobri arutelude käigus me saimegi aru, et peame korraldama rohkem kuulamisi. Kõigepealt tuleb ära kuulata nende kohalike omavalitsuste seisukohad ja arvamused, mille koosseisus on väikesaari. Niisiis, 4. novembril me kuulasime ära järgmised osapooled ja selle raames kutsusime kohale Saaremaa valla abivallavanema, Lääne-Nigula vallavanema ja Viimsi valla planeeringute osakonna juhataja. Me tahtsimegi täpsemalt aru saada, kuidas kohalik omavalitsus, kelle koosseisu kuuluvad väikesaared, neid käsitleb. Arutelus tuli selgelt esile, et just nimelt need suured omavalitsused, mille territooriumi hulka väikesaared kuuluvad, pigem ei tahaks jätta nii suurt nii-öelda pidurdamisõigust kogu omavalitsust puudutavate üldplaneeringute puhul väikesaarte esindajatele. See oleks ebaproportsionaalne. 

Teine küsimus, mida seal pikemalt käsitleti, oli väikesaare elanike miinimumarv, mis täna on seaduse kohaselt viis elanikku. Kui see langeb alla viie, siis [tekib küsimus], kuidas tagada saarele elama jäänud püsiasukate õigusi. Härra Janno Randmaa, kes esindas Lääne-Nigula valda, tõi välja, et elanike arv, kas kolm või viis, ei ole määrav. Oluline on, kas saarel on olemas aastaringne elanik ja millised tegevused seal toimuvad. Peamine murekoht, mille ta välja tõi, oli see, et kuigi kohalik omavalitsus on seni katnud kulusid ka oma eelarvest, ka ilma riigi toetuseta, ei ole päriselt ilma riigi toetuseta väikesaarte elanikele teenuste pakkumine jõukohane. Ta muretses veel selle üle, et tänases kehtivas seaduses on palju üldisi kohustusi, kuid nende rakendamisel tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist ja tegevuspõhisest lähenemisest, et vältida ebarealistlikke nõudeid. Mitmel korral kõlas omavalitsuste esindajate suust mõte, et oleks mõistlik kehtestada riiklike teenuste miinimum, mis peab olema tagatud, et see ei oleks nii vabalt tõlgendatav. [Kehtestada] miinimumteenused, mis väikesaare kohalikule elanikule tuleb igal juhul tagada. Sellel istungil jõudsimegi kindlale veendumusele, et me peame ära kuulama ka väikesaarte esindajad. 

17. novembriks kutsusime Eesti Saarte Kogu ja ühtlasi Naissaare esindaja härra Toomas Luhaääre, Piirissaare saarevahi Toomas Lindjärve, Abruka saare esindaja Riho Leppiku ja Vilsandi saare esindaja Neeme Ranna. Sellel arutelul tõusis kõige teravamalt esile väikesaarte planeeringute küsimus. Vaatan, kus see koht täpselt oli. (Lehitseb pabereid.) See kooskõlastuse andmise küsimus valla üldplaneeringute puhul. Härra Luhaäär tõi loomulikult Naissaare näite, kus väga suures osas kaitstakse metsa, on looduskaitselised piirangud, aga inimesi, püsielanikke, ei kaitse miski ega keegi. Ometi võiks püsiasustuse säilitamine olla vajalik, isegi esmatähtis. Sellepärast leidis ta, et just kooskõlastuse andmise küsimus on väga tähtis ja vajalik. 

Kolleeg Pipi-Liis Siemann märkis, et kehtiv seadus juba näeb ette erisuse püsiasustusega väikesaartele, nõudes arengukava eraldi käsitlemist, mida on praktikas ka tehtud. Tema tõstatas küsimuse, kas eraldi planeeringu koostamine on asjakohane, arvestades, et omavalitsus peab tagama kõigi piirkondade, sealhulgas väikeste külade huvide kaitse ja arendamise. Siin tuli esile, et küsimus ei ole isegi mitte ainult kohaliku omavalitsuse ja väikesaare asukate omavahelistes suhetes, vaid ka näiteks riiklikes piirangutes. Kui teatud puhkudel need piirangud kehtestatakse ootamatult, saare püsielanikega kooskõlastamata, siis kohalik elanik ei saa enam minna näiteks küttepuid või tormimurdu endale metsast võtma. Piirangud kohalikule elanikule on ebamõistlikult ranged. Nende enese otsustusõiguse hoidmine on nende vaatevinklist väga tähtis ja vajalik. 

Nagu ma ütlesin, me arutasime eelnõu kolm korda väga pikalt ja põhjalikult. Kokkuvõtteks, esile toodi kaks muret, mis vajavad tähelepanu. Esiteks, püsielanike arvu langus alla miinimumi, mis eeldab olukorra täpset hindamist ja võrdlemist tegeliku eluga. Oleks vaja teha kohendusi. Teiseks on üldplaneeringu küsimus. Leiti, et tuleks õigeks pidada põhimõtet, et omavalitsus peab olema tervik ja sidustatud, kuid samas tuleb arvestada, et väikesaar on omaette kogukond oma vajaduste ja huvidega, ja leida mõistlik tasakaal. Näiteks sellisel näol, et kui valla territooriumi hulka kuulub ka väikesaar, on selle väikesaare kohta üldplaneeringus eraldi peatükk. Samuti ei tohiks püsielanike arvu langemine alla viie põhjustada järske muutusi kogukonna elus, näiteks et toetused kaovad momentaanselt ära, kui elanike arv väikesaarel langeb alla miinimumi. 

Lõpuks tehti ka menetluslikud otsused. Kõigepealt otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. detsembril 2025, see oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, samuti konsensuslikult. Ootan küsimusi.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas te olete saanud tagasisidet ka püsiasustusega väikesaarte esindajatelt, et kuidas nemad seda praegust eelnõu näevad? Kas see arvestab täielikult nende sõnastatud soovidega?

Jaa, tähendab, kõige tähtsam küsimus on üldkogu otsustusvõime küsimus. Selle lahendab kindlasti ära. Aga hetkel nad ootavad ikkagi täpset protseduurikat, et kui elanike arv langeb alla viie, siis kuidas pehme üleminek võiks toimuda. See eelnõu näeb ette, et juba ühest elanikust alates on püsiasustus. Saarte kogu esindaja arvates see aga ei peaks nii jäik olema, juhul kui on tagatud pehme vähendamise printsiip ja teisest küljest on kehtestatud miinimumteenuste kriteerium: teenused, mis peavad kindlasti olema väikesaare elanikule tagatud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 685 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. detsember kell 17.15.

Olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 673 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Olen teie ees Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud seaduseelnõuga, mis käsitleb Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmist, nimelt Riigikogu liikme palga sidumist tema tegeliku tööpanusega. 

Meil on praegu advendiaeg ja ootuste-lootuste aeg ning ma arvan, et oleks tore, kui me teeksime meie inimestele väikese kingituse. Läbi selle seaduse[muudatuse] tagaksime õiglustunde, mis praegu tegelikult ju suuresti puudub, arvestades inimeste usaldust Riigikogu kui institutsiooni vastu. Eks me oleme siin nii selles koosseisus kui ka eelmises teinud nii mõndagi selleks, et seda usaldust kaotada. Poliitkultuuriga on, peab tunnistama, ka vajaka jäänud, alati saab paremini. Ma arvan, et see seaduseelnõu, kui see sellisel viisil vastu võetakse või vähemalt saadetakse järgmisele lugemisele, on kindlasti samm õiges suunas. 

Ma kohe räägin ka seaduse mõjust, millisena me seda näeme. Seadusemuudatus aitab kaasa õiglustunde suurenemisele ning ühiskonna suurema sidususe tagamisele riigi keerulises rahanduslikus olukorras, kus solidaarset panust oodatakse kõigilt elanikkonnagruppidelt. Riigikogu liikme töötasu ja kuluhüvitiste sidumine täiskogu ja komisjoni istungitel osalemisega mõjub positiivselt ka poliitilisele kultuurile. 

Seadusemuudatusega ei kasva oluliselt Riigikogu Kantselei töökoormus, kuna parlamenditöös osalemise üle peetakse arvestust juba praegu. Teatavaid ressursse nõuab töötasude arvestamise süsteemi ümberseadistamine. Kuluhüvitiste arvestamise süsteem sisuliselt ei muutu, jälgida tuleb vaid parlamendiliikmetele reaalselt makstavat palka. 

Nüüd sisu juurde, et mis on meie konkreetne ettepanek, mis puudutab Riigikogu liikme palka ja kuluhüvitisi. Nimelt, Riigikogu liikmetele palga maksmisel arvestatakse tema osalemist täiskogu ning komisjoni töös. Kui Riigikogu liige osaleb vähemalt 85%-l täiskogu istungitest ja nende komisjonide koosolekutest, mille liige ta on, makstakse talle 100% [ettenähtud] palgast. Kui liige osaleb vähem kui 85%-l [täiskogu] istungitest ja komisjoni koosolekutest, vähendatakse talle makstavat ametipalka 15%. Kui osalemine langeb alla 70%, vähendatakse tema palka vastavalt 30% ja kui osalemine langeb alla 50%, vähendatakse tema palka 50%. Töös osalemise arvestuse aluseks on täiskogu ja komisjonide hääletuse protokollid. [Arvestusest on] välja arvatud põhjendatud puudumised, mille [alused] sätestatakse Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. 

Mis puudutab Riigikogu liikme [kulu]hüvitisi, siis teeme ettepaneku ka neid muuta. Sõnastus oleks järgmine. Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused – siin seletuskirjas on 30%, aga tegelikult on 25%, see on väike näpukas – kuni 25% ulatuses § 29 [lõike] 9 alusel väljamakstavast Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. See tähendab, et kui sinu palk väheneb vastavalt sinu osalusele, siis ka kulude hüvitamine väheneb. 

Nii et nagu ma mõjude puhul juba välja tõin, siis ma arvan, et see tagab õiglustunde. Punkt üks. Punkt kaks, see toob vähemalt mingil viisil tagasi usalduse Riigikogu vastu. Punkt kolm, ma arvan, et see kindlasti ka distsiplineerib Riigikogu liikmeid. Peab ju tunnistama, et meil on Riigikogu liikmeid, kes puuduvad mittemõjuval põhjusel. Neid ikka leidub, kui vaadata statistikat. Ma arvan, et just nimelt seda inimesed ootavadki, et kui me oleme siia valitud neljaks aastaks, siis me teeme hommikust õhtuni tööd, nii nagu on kohane. Kui puudumisi ei ole põhjendatud, siis neid ei tohiks suuremas plaanis tegelikult olla. 

See on sama arusaadav ja lihtne, et kui arst läheb tööle, siis tal on ette nähtud teha oma tööd, on ta kirurg või muu profiiliga arst. Ei ole päris nii, et tuleb hommikul tööle, paneb ennast kirja ja siis vaatab, kas ta täna südameoperatsiooni teeb või mitte. See töö tuleb ära teha. Täpselt samamoodi on, kui õpetaja läheb kooli lapsi õpetama: need lapsed saavad tunnis kooli õppematerjali kätte. 

Nii et ma arvan, et see, millest ma räägin, on arusaadav. Küsimus on selles, et arvestades praegust olukorda, poliitilist kultuuri ja inimeste või ühiskonna ootust-lootust advendiajal, me võiksime korrastada Riigikogu töökorda. Aitäh! Palun toetada.

Suur tänu! Teile on kolleegidelt, kõige lähematelt, mõned küsimused. Alustab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eks see usaldus Riigikogu vastu on rahva seas nigel ja võiks olla loomulikult kõrgem. Mis te arvate, kas see eelnõu aitaks tugevdada avalikkuse usaldust Riigikogu vastu?

Jaa, kindlasti. Minu arust on viimased uuringud näidanud, et rahva usaldus Riigikogu vastu on kuskil 30–34%, mis ei ole kindlasti kõrge. See on kindlasti õige samm õiges suunas, et see usaldus taastuks. Loomulikult, lisaks sellele peame me kõik ka peeglisse vaatama ja ise tegema kõik selleks, et usaldus taastuks. Suuresti on need ju ikkagi praeguse valitsuse otsused, mis on mõjutanud inimeste toimetulekut. Arvestades, et need otsused on siinsamas koalitsiooni poolt ka kinnitust saanud ehk vastu võetud, siis loomulikult on see pahameel usalduse puudusesse väga kõrge protsendiga sisse kirjutatud.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tavalises töökohas on nii, et kui on tööluus, siis saad kinga, ja kui teed praaki, saad ka kinga. Aga meil on siin selline omapärane töökoht. Meil ei ole ka ametlikku puhkust, meil nagu ei ole mitte midagi. Võime siin tööluusi teha ja praaki toota, mida kahjuks sageli ongi palju, ja mitte midagi ei juhtu. Aga minu küsimus on see. Oled sa mingi arvestuse teinud, kui praegust koosseisu vaadata, et kui palju saaks palgafondi kokku hoida, kui tööluusi arvestada?

Aitäh, väga hea küsimus! Tegelikult selle võiks ära teha küll. Iseenesest on see statistika Riigikogu kodulehel olemas, ei ole suur kunst need arvutused teha. Võib-olla ma isegi teen seda peale selle seaduseelnõu esimest lugemist. Tõesti, ma arvan, et juba sportlikust huvist me võiksime selle numbri kätte saada. 

Ma pöörasin tähelepanu sellele, et Riigikogu liige võib tegelikult ükskõik mida teha. Aga see ongi probleem. Ta ei tohiks ükskõik mida teha. Ta on valitud siia selleks, et teenida rahvast ja oma valijaid ning loomulikult viia ellu programmi, mille kohta ta mandaadi küsis. See, mis tihtipeale siin juhtub, et mõni Riigikogu liige kuritarvitab oma staatust – just see nädalgi võeti ühelt Riigikogu liikmelt saadikupuutumatus ära –, jätab väga suure negatiivse märgi ja alandab meie usaldusväärsust elanike seas. Jällegi, see on koht, kus me peame ikkagi ise olema eeskujuks ja arvestama, et meie taga on rahvas, kes meid on valinud.

Loomulikult ma kutsun kõiki elanikke, meie kodanikke üles jälgima, mis siin Riigikogus toimub, jälgima saadikute igapäevast töötegemist. Ja loomulikult on juba märtsikuus 2027. aastal võimalus anda oma hinnang sellele saadikule või erakonnale, keda parasjagu toetatakse või soovitakse valida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Iseenesest on eelnõu ju tervitatav, sest põhimõtteliselt annab üldsusele, Eesti elanikele märku, et me tahame, et inimesed käiksid tööl ja teeksid oma tööd. Riigikogu liige on täpselt samasugune inimene nagu kõik teised ja peab töötama täpselt samamoodi nagu teised töötajad. Aga millegipärast on juba komisjonil otsus olemas, et see eelnõu on vaja tagasi lükata. Ehk me võime teha järelduse, et valitsevad erakonnad ja nende saadikud seda ei toeta. Mis sa arvad, miks see niimoodi on? Ma ütlesin, et tegu on tervitatava initsiatiiviga, aga millegipärast seda toetada ei taheta.

No väga raske on vastata. Ma arvan, et äkki on tegemist teadmatusega, et kui selline seadus vastu võetakse, siis kuidas siin hakatakse tööd korraldama, võib-olla see seab mingisuguseid piiranguid igapäevastele toimetustele. On erinevaid põhjusi, miks teatud saadikud seda ei soovi toetada.  

Aga ma juhin tähelepanu, et teistes riikides, näiteks Euroopa Liidu 11 liikmesriigis on olemas sellised reeglid. Need on küll erinevad, aga need on olemas. Ma toon kohe näite siitsamast Belgiast, kus on natukene sarnane süsteem, samade astmetega, aga need astmed on protsendiliselt erinevad. Meie tõime oma eelnõus välja, et kui osaled töös 85%, siis saad 100% ulatuses palga kätte, ja kui osaled vähem, siis palk vastavalt väheneb, näiteks kui osaled ainult 70%, siis [palk] väheneb 15%. Belgias on need protsendid natukene erinevad, aga see juba toimib. 

Vaatame näiteks Austriat: parlamendiliige kaotab oma koha, kui ta viivitab 30 päeva oma ametikohale asumisega või puudub mõjuva põhjuseta 30 päeva. Kui sa oled 30 päeva puudunud, siis jääd oma kohast ilma. Selline on reegel. Belgia näite ma juba tõin, vaatame Leedut: artikkel 15 kohaselt juhul, kui parlamendiliige jääb ilma mõjuva põhjuseta eemale rohkem kui pooltest istungitest, vähendatakse tema selle kuu palka kolmandiku võrra. 

Need on reeglid, mis teistes riikides juba kehtivad. Meil neid reegleid ei ole. Ma arvan, et selline reegel, eriti Belgia näide, on vähemalt minu jaoks kõige parem. Me oleme seda fraktsioonis ka arutanud, et sellise ettepaneku me teeme, see võiks tõesti sobida meile kõige rohkem. Ma arvan, et see kindlasti mõjuks poliitkultuurile hästi. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Need olid päris head näited. Isegi Euroopa Parlamendis on nii, et tasu saab kätte – üks osa on põhipalk, aga on ka ülejäänud tasu –, kui sa reaalselt käid kohal, paned ennast kirja, annad allkirja. Siis makstakse ka niinimetatud päevarahasid. 

Meil on tõesti väga huvitav süsteem, et põhimõtteliselt võib Riigikogu liige praegu meie seaduse järgi puududa kõik neli aastat – kõik päevad, kõik istungid – ja mitte midagi ei juhtu tema mandaadiga. Põhimõtteliselt ta võib saada valituks ja mitte kordagi ilmuda nelja aasta jooksul Riigikogu saali ja tema mandaadiga ei juhtu mitte midagi. Samal ajal öeldakse, et aga valija annab talle siis hinnangu nelja aasta pärast. Mis on sinu hinnang, kuidas see valijale ja tema õiglustundele mõjub, et näiteks teoreetiliselt võib mõni parlamendiliige neli aastat niiviisi usaldust kuritarvitada?

Ma täiesti saan küsimusest aru. Kui inimene valimiste ajal kampaania raames valis endale siia saadiku, siis tema ootus oli, et see saadik ju tegelikult seisab tema ja tema huvide eest ning teeb tema elu erinevate otsustega paremaks. Ja mingi hetk siis selgub – jutt ei käi nendest otsustest, mis siin vastu võetakse, et kas need valijale meeldivad või mitte –, et see inimene ei teegi tööd. See on loomulikult väga suur usalduse kaotus. Ja tõesti, enne nelja aastat valijad uuesti hinnangut anda ei saa. 

Kogu süsteem, mis meil praegu on üles ehitatud, mingil viisil ikkagi kindlasti annab oma panust sellelesamale usaldamatusele. Rahva usaldus on hetkel, nii nagu ma ütlesin, meie institutsiooni vastu 30–36%. Aga loomulikult see koosneb erinevatest komponentidest, kaasa arvatud nendest asjaoludest, mida me siin iga päev menetleme. Suure õhinaga võtab koalitsioon seadusi vastu. See kindlasti mõjutab meie üldist usaldusväärsust.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa loetleksid need 11 riiki, kus sellised asjad on? Kas seal on ka meie naaberriike? Ma arvan, et teisedki tunnevad huvi.

Jaa, aitäh! Niimoodi. Võimalus vähendada parlamendiliikme töötasu täiskogu või komisjoni istungilt puudumise tõttu on 11 riigi parlamendil: Belgia, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Ungari. Osaliselt on mingisugused erisused. Ma ütlesin Austria kohta, et kui 30 päeva puudud, siis arvatakse sind [parlamendist] üldse välja. Riike, kus on mingisugused meetmed olemas, aga neid ei ole põhjalikult rakendatud, on viis: Horvaatia, Itaalia, Küpros, Luksemburg ja Saksamaa. Iseenesest on see analüüs Riigikogu poolt tehtud, see on kõigile kättesaadav. Ma kindlasti soovitan sellega tutvuda. Siin on hästi põhjalikult kõik meetmed, riigid ja võimalused välja toodud.

Hanah Lahe, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb ühest eelmisest arutelust siin saalis. See oli jäätmeseadusega seotud. Ma ise tõin seal välja, et te kahjuks ei ole paljudel keskkonnakomisjoni istungitel osalenud. Ma usun ja loodan, et teil on selleks olnud hea põhjus. Ei saa ka öelda, et mina olen kõikidel komisjonide istungitel või Riigikogu täiskogu istungitel kohal olnud. Te kindlasti ise teate Riigikogu liikmena, et kalender on väga tihe, kõiki lähetusi ei ole võimalik teha istungivabal nädalal. Kas te ei leia, et see eelnõu, mille te olete kokku pannud ja mida praegu esitlete, on täiesti populistlik?

Ei, vastupidi. Aitäh! Loomulikult, nii nagu ma ju ka sissejuhatuses ütlesin, on olemas põhjendatud ja põhjendamata puudumine. Arvestus käibki põhjendamata puudumiste järgi: see, mis puudutab seda 85%. Aga miks me ei ole 100%-list [istungitel osalemise määra] välja toonud: me oleme tõesti arvestanud 15% [mahus puudumistega], mis võivad ükskõik mis juhud olla. Näiteks kui inimene jäi ootamatult haigeks, siis see läheb 15% sisse, sellepärast et teatavasti ei ole meil haiguslehte võimalik võtta. Selline on kord. Aga ma arvan, et ka selles me võiksime diskussiooni alustada, et kuidas üldse viia sisse haiguslehe [võtmise võimalus] Riigikogu liikmele. See oleks täitsa mõistlik. Siis oleks ju palju arusaadavam, kas inimene on haige või lihtsalt teeb tööluusi.  

Mis puudutab mind, siis mulle on väga raske ette heita, et ma ei tee tööd, sellepärast et seda aastat vaadates olen ma kõige sõnakam Riigikogu liige – number üks 101-st. Ma arvan, et minu puhul see näide kindlasti ei ole kohane. Aga kindlasti on siin kahjuks Riigikogu liikmeid, kelle puhul puudumine võib tõesti olla põhjendamata.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Paistab, et Riigikogu enamus seda vist ei toeta, sellepärast et valitsuserakonnad on vist teistmoodi meelestatud. Nii et kahjuks ei pruugi see algatus siin praegu toetust leida. Aga mis võiksid teie arvates olla mingisugused teised algatused, initsiatiivid, mis võiksid tõsta Riigikogu kui institutsiooni mainet? Me teame, et see on päris madal olnud viimastel aastatel ja tegelikult vajaks see [probleem] lahendamist. Mis need initsiatiivid võiksid olla teie arvates?

Aitäh! Loomulikult me peame olema viisakad üksteise suhtes, me peame viisakad olema meie inimestega. Me peame tegema oma tööd südamega ja loomulikult mitte puuduma. Eks siin debattide käigus ikkagi mõnikord arutelud lähevad käredaks. Siin ei ole ju küsimus ainult Riigikogu liikmetes, vaid ka ministrites, täitevvõimus. Tihtipeale nad tulevad kohale ja lubavad endale selliseid väljaütlemisi, mis ei ole Riigikogu saalis kohased. Ehk siis jällegi, see on meie kätes. Meid on 101, lisaks valitsuse liikmed. Kõik hakkab meist endist, me peame peeglisse vaatama. 

Veel kord, see toetus [Riigikogule] on ainult 36%-l elanikest ja [põhjuseid] on mitu. Üks pool on see, mida nähakse, et kuidas Riigikogu toimetab või Riigikogu liikmed toimetavad, aga hästi palju ikkagi mõjutavad toetust need otsused, mis siin Riigikogu saalis sünnivad. 

Juba ettekande ajal see toetus Riigikogule kasvas. Toomas Uibo, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Üks hea sõber, poliitikavaatleja, rääkis mulle hiljuti ühe loo. Üks rahvasaadik, kelle nime ma ei hakka siin mainima, võttis sõna kogu nelja aasta jooksul, mil ta siin saadik oli, üks kord ja selle sisu oli, et hea juhataja, kas võiks sulgeda akna. Ma tahaks aru saada, kuidas te teeksite vahet füüsilisel kohalolekul ja päris tööl. Minu meelest on see suhteliselt võimatu. Inimene, kes on füüsiliselt kohal, ei pruugi tööd teha. Ja see, kes tegelikult aktiivselt ringi sõidab ja inimestega suhtleb, kuid mõnelt istungilt või komisjoni istungilt võib-olla puudub, [tegelikult teeb tööd]. Kas te ei näe, et siin tekib suur vastuolu?

Aitäh! Loomulikult see on raskesti mõõdetav. Kes on sõnakam, kes on vähem sõnakas, kes tegeleb rohkem dokumentidega, kes vähem, kes sõidabki palju ringi ja kes sõidab vähem ringi, aga põhilised tööülesanded peavad olema ju tehtud. Põhilised tööülesanded on meil ikkagi siinsamas saalis: loomulikult dokumentide läbitöötamine, muudatuste tegemine ja nii edasi, kaasa arvatud töö komisjonis. See ongi hästi suhteline. 

Aga kui inimene on siin, siis tekib suurem eeldus, et ta teeb ka sisulist tööd. Me ju lähtume ka teiste riikide praktikast. Nii nagu ma analüüsist, mis on Riigikogu poolt tellitud, ette lugesin, neid riike on, kus on sellised reeglid rakendatud. Siin on 11 riiki, kus on täielikult rakendatud erinevaid meetmeid, viis riiki, kus on mingisugused mööndused, ja üks riik, kus on ka õigus [parlamendi] liikme volitused peatada, kui ta ei käi kohal ega tee tööd.

Hanah Lahe, teine küsimus, palun!

Aitäh! Mul on sarnane mõte nagu kolleeg Toomas Uibol. Te enne siin viitasite, et teete tublilt tööd ja võtate palju sõna. Kas see, kui palju keegi otseselt sõna võtab või siin kohal käib, määrab siis töö kvaliteeti? Te ütlesite ise ka, et suhteliselt raske on seda hinnata. Kes selle hinnangu siis annaks? Selles eelnõus on kirjas, et kui osaled täiskogu istungil ja komisjonide istungitel, siis säilitad oma palgaprotsendi. Ma võin hommikul siia tulla ja vajutada sisse nupu, et ma olin kohal, ja siis minna koju peale seda – tööd ikka ei tee. Te proovite kehtestada selle ühe eelnõuga mingeid erinevaid reegleid, aga Riigikogu liige on ju mandaadis vaba. Kuidas see kõik omavahel kokku läheb?

Aitäh! Sellega, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, ma olen sada protsenti nõus. Ma loodan, et kui te vajutate erinevaid nuppe nende otsuste kohta, mis valitsus siia toob, siis te olete tõesti mandaadis vaba. Aga paraku ma seda ei näe. Tihtipeale, kui mingisugune seaduseelnõu on vastu võetud, mis võib-olla ei ole meeltmööda, siis ma olen ka koalitsioonisaadikutega koridoris rääkides [kuulnud, et] "parteidistsipliin on parteidistsipliin". Niipalju sellest saadikuvabadusest. 

Kogu see küsimuse püstitus – jah, eks ta on nagu suhteline. Aga nii nagu ma ütlesin, meid on siia valitud selleks, et kaitsta inimesi, kes meid on valinud, ja loomulikult viia ellu meie [valimis]programmi punktid. Selleks me peame siin olema ja tegema tööd. Ja loomulikult me ei saa ju seda lõplikult välistada – on need siis ühed või teised reeglid, mida rakendatakse, või praegune olukord –, et ei teki inimesi, kes ei kasuta ära seda süsteemi, mida ühel või teisel viisil mingi aeg rakendatakse. See lihtsalt on nii.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Kannatamatult on oma järge oodanud meie hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov. Nüüd on teie kord ja võimalus.

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Teen ettekande sellest, mis põhiseaduskomisjonis arutelul oli. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma 21. oktoobri istungil ja seal oli eelnõu ettekandjaks Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Eelkõneleja kandis siin just väga sisukalt eelnõu ette, nii et ma ei hakka seda sõna-sõnalt välja tooma. Lihtsalt paar lauset selle kohta, mis on eesmärk: siduda Riigikogu liikmete töötasu ja hüvitiste maksmine täiskogu ja komisjoni istungil osalemise määraga. Ülejäänu kandis hea kolleeg siin kenasti ette palju põhjalikumalt, kui me seda komisjonis käsitlesime. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart tegi ka väikse ettekande. Jah, eelnevalt tegi ka komisjoni esimees väikse sissejuhatuse selle kohta, mis oli eelnõu sisu. Toimus ka väike arutelu, oli erinevaid küsimusi komisjoni liikmetelt. Näiteks Pipi-Liis Siemann küsis, et kas ka sellistel juhtudel, kui eelnõu võetakse näiteks tagasi või ettekandja puudumise tõttu istume siin palju kordi tühja, võiks sellist korda siin rakendada. Raimond Kaljulaid meenutas Edgar Savisaare aegu: 1990-ndatel oli sama teema, et Riigikogus oli puudumine probleemiks. 

Jaak Valge kommentaariks, mitte küsimuseks, eelnõu ettekandjale oli see, et tema arvates pelgalt kohalolek ei tähenda sisulist töö tegemist ja nupule vajutamine ei ole ratsionaalne töömõõdik. Ta nägi, et võib-olla on võimalik kuidagi teistmoodi Riigikogu mainet parandada. Tema arvas, et see eelnõu ei ole praegu sisuline. 

Ja olid mõned küsimused kas või Tallinna Linnavalitsuse kohta. Evelin Poolamets küsis eelnõu eesmärgi kohta, et kas see on palgafondi vähendamine või Riigikogu liikmete aktiivse töö hindamine. Ta tegi ka oma arvamus[avalduses] ettepaneku, et võiks kaaluda karistuse asemel motivatsiooni tõstmist, et see, kes teeb kõvemini tööd, saab kõvemini palka. Nii et arvamusi oli erinevaid. Selline lühikene arutelu meil oli. Seda ma ütlen ka, et siin oli see praegu palju sisukam. 

Aga komisjon tegi ka otsuseid. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. novembril käesoleval aastal, see tegelikult tuli tänasesse päeva. See oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 7 ja vastu 3, erapooletuid oli 0. Juhtivkomisjoni esindajaks määras põhiseaduskomisjon minu, Timo Suslovi. Seejärel oli arutelu läbi. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Aa, Lauri Laats, palun! Hiline tund, valmisolek ei ole enam nii terav. Palun, Lauri Laats!

Jaa, aitäh! Vabandust, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg! Ma lihtsalt vaatasin, et Vadim Belobrovtsev on seal ees, ja mõtlesin, et ta on sõnavõtu, mitte kõne järjekorras. Ju siis see hilisõhtune aeg võtab ka silmanägemise ära. 

Aga mul on küsimus, hea kolleeg. Kas teie ei arva, et me peaksime – kuna tõesti see seaduseelnõu sellisel kujul ei leidnud toetust komisjonis ja tõenäoliselt ei leia ka siin Riigikogu saalis – ikkagi selle korra üle vaatama ja kehtestama reeglid, mis, ütleme niimoodi, oleksid ausad ja läbipaistvad? Ma arvan, et see tagaks ka meie ühiskonnas õiglustunde ja inimesed saaksid aru, et need Riigikogu liikmed, kelle nad siia neljaks aastaks valivad, teenivad oma palga välja ja ei ole puudumisi, mida ei ole põhjendatud.

Aitäh! Hea kolleeg, sa tead, et ma olen siin komisjoni ettekandja. Sellist küsimust komisjonis ei olnud. Aga kui sa küsid, kuidas Riigikogu mainet tõsta, siis vastan, et siit puldist õiguskantsleri ähvardamine on kindlasti see, mis võiks siit puududa.

Suur tänu! Nüüd teile küll rohkem küsimusi enam ei ole. Avan läbirääkimised. Nüüd on, Vadim Belobrovtsev, teie tähetund. Palun, Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Just. Head inimesed! Head kolleegid, kes siin saalis on! Teid ei ole küll palju, aga lugupidamine teile selle eest, et te siin olete nii hilja õhtul. See seaduseelnõu ei ole veel seaduseks saanud, aga teie juba näitate oma eeskujuga, et ikkagi peab kohal käima ja istungitest osa võtma. See on igati positiivne. 

Teate, ma tahan natuke rääkida sellest, et Riigikogu on teatud mõttes ainulaadne koht, kus töötajad põrkavad kokku natuke teistsuguste reeglitega, kui niimoodi võib väljendada. Kolleeg Peeter Ernits eelnevalt mainis, et kui sa töötad kuskil erasektoris ja ei käi tööl, siis sa saad reeglina kinga ühel mitte väga ilusal päeval. Riigikogus sellist reeglit ei ole. Teisisõnu, nagu mainis kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, iseenesest võib rahvasaadik tulla siia esimesel istungipäeval, kui ta ütleb ametlikult oma vande, ja seejärel ära minna. Järgmine kord, kui ta peab siia tulema, ongi võib-olla nelja aasta pärast – lihtsalt et näidata, et ta on olemas. Ja ikka saab ta neli aastat palka ja kuluhüvitisi, kuigi keegi ei tea, millega ta kõik need neli aastat tegelenud on.

Selles mõttes on ainulaadsus plussmärgi ja miinusmärgiga. See võib olla miinusmärk, et keegi kunagi ei saa kontrollida, kuidas sa päriselt tööd teed. Aga meil on kombeks arvata, et küll valija annab oma hinnangu järgmistel valimistel. Kui inimene tahab, et ta valitaks Riigikokku uuesti, siis ta ikkagi teeb tööd niimoodi, et inimesed panevad seda tähele. Kui sa mitte midagi ei tee neli aastat järjest või teed mingisuguse miinimumi, siis rahvas ütleb oma sõna ja inimene siia uuesti ei saa. Aga see ei ole paraku niimoodi, sellepärast et meil on selline suurepärane asi nagu kompensatsioonimandaat ehk teisisõnu parteinimekirjad: inimene saab Riigikokku paljuski mitte tänu häälte arvule, mis ta ise valimistel saab, vaid tänu positsioonile, mis tal erakonna üldnimekirjas on. Meil on ka selles koosseisus loomulikult päris korralik arv saadikuid, kes on siia saanud just niimoodi. Võib-olla mõni kandidaat sai valimistel mitu tuhat häält, aga siia ta ei saanud, vaid sisse sai kandidaat, kellel oli näiteks 300 häält või selle ringis. 

Nii et see süsteem kindlasti ei ole minu meelest sajaprotsendiliselt õige ja õiglane. Me võiksime tõepoolest mõelda, kuidas seda süsteemi muuta. Keskerakonna fraktsioon on vist välja käinud ettepaneku vaadata üle just see kompensatsioonimandaatide süsteem, aga see ei leidnud kahjuks toetust. Nii et võib-olla see seaduseelnõu, mis praegu teie ees on, ikka vajab toetamist. Jah, see ei ole ideaalne. Kindlasti ei saa niimoodi [osalust] määrata, nagu siin kolleeg Hanah Lahe ütles, et inimene tuleb hommikul, vajutab nuppu ja läheb ära. Siis ei saagi kontrollida, kas ta on siin viibinud ja päriselt osalenud või ainult vajutas nuppu ja läks ära. See on tõsi, aga ka see natuke distsiplineerib, et inimene tuleb tööle. Kui ta juba vajutab siin nuppu, siis võib-olla ta ikkagi jääb siia ja kuuleb, mis kolleegid räägivad ja millest jutt käib. 

Nii et mina kindlasti kutsun kõiki ikkagi seda eelnõu toetama. Sellel on omad kitsaskohad kindlasti, aga ma arvan, et üldkokkuvõttes on see pigem positiivne. See võiks teoorias ka Riigikogu mainet tõsta ja panna Eesti inimesi rohkem aru saama, kuidas see süsteem ehitatud on. Ja see on kõigi jaoks loogiline, et kui käid tööl, saad palka, kui ei käi tööl, palka ei saa. Kinga ka ei saa, aga vähemalt käid kohal ja osaled. Ja vastavalt sellele kujunebki sinu palk. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on siiski eelnõu 673 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Peale saalikutsungit me seda teeme. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 673 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 0. Eelnõu 673 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile osalemast ja kena õhtut teile kõigile!