Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 6. töönädala teisipäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks on end registreerinud 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun! (Kõneleja täpsustab üleantavate eelnõude arvu.) Jah, kaks eelnõu. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta". Eelnõu eesmärk on teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu, millega kehtestatakse Eestis õiglane astmeline tulumaks alates 1. juulist 2026. Tegemist on poliitilise tahteavaldusega, mille eesmärk on maksusüsteemi muutmine õiglasemaks, solidaarsust toetavamaks ja riigi rahandust tugevdavamaks. Eelnõu käivitab sisulise seadusloome protsessi uue maksureformi algatamiseks. 

Eesti ühetaoline tulumaksusüsteem, mis kehtib alates 1994. aastast, on oma lihtsuse ja efektiivsuse tõttu pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Samas ei ole see enam kooskõlas ühiskonna arusaamade ja ootustega maksusüsteemi õiglusest. Eelnõu kohaselt asendatakse senine ühetaoline tulumaksusüsteem astmelise süsteemiga alates 1. juulist 2026. Tulumaksu astmed ja määrad määratakse sellised, et madalama sissetulekuga isikute tulumaksukoormus väheneks, samas kui kõrgema sissetulekuga isikute panus suureneks. 

Ja on ka teine eelnõu, mida me sooviksime üle anda. Teine eelnõu puudutab pangandussektorile ajutise solidaarsusmaksu kehtestamist. See on samuti Riigikogu otsuse eelnõu, Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine. Eelnõu eesmärk on reageerida praegusele keerulisele majanduslikule olukorrale ja leida täiendavaid võimalusi riigi tulubaasi tugevdamiseks. Solidaarsusmaksu kehtestamine on üks viis, kuidas tagada lisavahenditega majanduslikku stabiilsust ja sotsiaalset heaolu Eestis. Pangasektor on üks väheseid majandusvaldkondi, mis on suutnud viimastel aastatel säilitada oma kasumlikkust. Seetõttu on õiglane ja põhjendatud, et pangad annaksid ajutiselt suurema panuse ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste ja investeeringute rahastamisse. Meie ettepanek on kehtestada pankadele solidaarsusmaks aastateks 2026–2028 ja maksumäär oleks 30% panga aastakasumist. Juhul, kui pank lõpetab majandusaasta kahjumiga, väheneb järgneval aastal solidaarsusmaks vastavalt kahjumi määrale. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise seaduses ette nähtud korras.

Järgnevalt teated. Head kolleegid, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Riigikogu merenduse toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on kolleeg Annely Akkermann.

Asume tänase päevakorra juurde. Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Timo Suslovi, Anti Haugase, Tanel Teini, Kristo Enn Vaga, Madis Timpsoni, Jüri Jaansoni, Kristiina Šmigun-Vähi, Diana Ingeraineni, Stig Rästa, Tarmo Tamme, Kadri Tali, Kalev Stoicescu, Marek Reinaasa, Ando Kivibergi, Peeter Tali ja Toomas Uibo algatatud hasartmänguseaduse, hasartmängumaksuseaduse, hasartmängumaksuseaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Tanel Teini. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teen teile ülevaate 16 Riigikogu liikme algatatud seaduseelnõust, mis kannab sellist toredat pikka nime nagu hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728.

Täna arutame seaduseelnõu, mille mõte on lihtne ja selge: tuua Eestisse uut rahvusvahelist maksutulu, et viia kultuuri ja spordi rahastamine täiesti uuele tasemele. Selle eelnõuga ei muudeta lihtsalt maksumäära. Tegemist on uue rahastusmudeliga, mis loob püsivad ja läbipaistvad vahendid eraraha kaasamise fondi ja spordiehitiste fondi käivitamiseks. 

Seda eelnõu on vaja, et luua stabiilne ja konkurentsivõimeline maksustrateegia, mille eesmärk on hoida valdkonna ettevõtted Eestis ning tuua siia uusi rahvusvahelisi korraldajaid. 

Me muudame Eesti rahvusvahelisel turul maksude [poolest] atraktiivseks ja usaldusväärseks kohaks. See tähendab, et tulu ei tule siia seetõttu, et eestlased mängiksid rohkem, vaid sellepärast, et rahvusvaheliste mängukorraldajate raamatupidamine asub Eestis. Ettevõtted võivad tegutseda üle maailma, aga maksud laekuvad meie riigieelarvesse. 

Kui 2025. aastal tõsteti kaughasartmängumaksu määra 6%‑ni, planeeriti järgmise sammuna veelgi kõrgemat määra, 7%. See tõus jääb nüüd ära. Selline tõus oleks tähendanud peaaegu 40%‑list maksukoormuse kasvu võrreldes varasemaga ning oleks reaalselt viinud paljud rahvusvahelised korraldajad Eestist välja. 

Seega, eelnõuga nähakse ette järkjärguline maksulangetus. 2026. aastal langeb maks 5,5%‑ni ja langedes 0,5% aastas, jõuab see 2029. aastal 4%‑ni. See on mõõdukas, etteaimatav ja usaldust loov graafik. Selle tulemusel ei kaota Eesti tulevikus maksutulu, vaid me toome seda juurde tänu uute operaatorite tulekule Eestisse. Ja mis veel tähtsam, lisatulu ei lähe lihtsalt riigieelarve üldossa, vaid sellel on selge siht ja nähtav mõju meie ühiskonnas. 

Eelnõu seletuskirjas toodud Rahandusministeeriumi prognoos on oma olemuselt konservatiivne, mis on mõistetav ja tavapärane. Nende hinnangud põhinevad olemasoleval turul ja tänastel tegijatel ega arvesta potentsiaali, mis tulevikus rahvusvahelise turu laienemisest tulla võib.

Tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot ning ministeeriumi prognoosi järgi kasvaks see 2026. aastal 26 miljonini. See on küll stabiilne ja turvaline kasv, aga siinse eelnõu eesmärk on avada uus majanduslik perspektiiv, luua strateegilised tingimused, et Eesti maksulaekumised võiksid kasvada tulevikus 120–140% praegusest tasemest, tuues juurde uusi litsentse, ettevõtteid ja maksustatavaid tegevusi.

Arenguseire Keskus on analüüsinud, et sellise strateegilise lähenemise korral võib kaughasartmängumaksu laekumine tulevikus kasvada praeguselt tasemelt mitmekordseks – tänaselt 22 miljonilt tulevikus ligi 100 miljoni euroni –, sõltuvalt sellest, kui edukalt me suudame Eestisse uusi turuosalisi ja nende tegevusmahte tuua. Just selle kasvava tulubaasi pealt on võimalik tulevikus käivitada sihtotstarbelised fondid kultuuri ja spordi rahastamiseks, mitte olemasolevat raha ümber jagades, vaid tehes seda uue lisanduva tulu toel. 

Kust lisatulu tuleb ja kuidas see jaotub? Lisatulu tuleb rahvusvahelistelt ettevõtetelt, kelle tegevus on reguleeritud ja maksustatud Eestis. Me räägime globaalsest turust, mitte kohalikest mängijatest. Enamik täiendavast tulust suunatakse otse kultuuri ja spordi arendamisse: uutesse hoonetesse, renoveerimistesse ja ettevõtete annetuste võimendamisse. 

Kultuurkapitali juurde luuakse kaks fondi. Eraraha kaasamise fond, mille eesmärk on ettevõtete annetuste võimendamine ja seoses sellega lubab Eestis kehtiv seadus ettevõtetel annetada 10% oma kasumist maksuvabalt maksuhalduri kontrollitud nimekirjas olevatele mittetulundusühingutele, sealhulgas kultuuri- ja spordiühingutele. Reaalsuses aga annetab vaid 0,5% ettevõtetest ja kokku summas ligi 5 miljonit eurot aastas. Meil on seadus olemas, aga süsteem ei tööta piisavalt tulemuslikult, puudub käivitav jõud, mis motiveeriks ettevõtteid päriselt panustama. Eraraha kaasamise fond ongi see võimendaja. Kui ettevõte annetab 500 eurot nimekirjas olevale kultuuri- või spordiorganisatsioonile, lisab riik sellele kuni 50% juurde. Näiteks, kui ettevõte toetab spordi- või kultuuriühingut 10 000 euroga, lisab riik sinna juurde kuni 5000 eurot. See ei ole kulu, see on investeering ja usalduslepe ettevõtluse ja riigi vahel. Nii kujuneb välja uus annetuskultuur, kus ettevõtete panus kultuuri ja sporti muutub loomulikuks ja nähtavaks osaks ühiskondlikust vastutusest. 

Teiseks luuakse ka spordiehitiste fond, mis tagab sporditaristu stabiilse ja läbimõeldud rahastamise. Spordirahvas on aastaid oodanud pikaajalist ja etteaimatavat süsteemi, kuidas toetada nii uute spordirajatiste ehitamist kui ka olemasolevate renoveerimist. Koostöös olümpiakomiteega, kes haldab riiklikult tähtsate spordiobjektide nimekirja, hakkab fond toimima läbipaistval ja prognoositaval viisil. See võimaldab tulevikus sporditaristut reaalselt arendada, mitte üksnes sellest unistada.

Kuidas aga võimalik lisatulu jaotub? Nagu mainitud, tänane kaughasartmängumaksu laekumine on ligikaudu 22 miljonit eurot. Eelnõu järgi, kui kaughasartmängumaksu laekumine ületab tulevikus 27 miljonit eurot, hakkab lisatulu jaotuma järgnevalt: 8% riigieelarvesse, 12% kultuurkapitalile tema olemasolevate ülesannete täitmiseks ja 80% kahte uude fondi, millest omakorda läheb 75% spordiehitiste fondi ja 25% eraraha kaasamise fondi. 

Räägin natuke ka uutest reeglitest ja turvalisusest. Hasartmänguvaldkonna uue maksustrateegia toimimiseks peavad reeglid olema selged ja [tagama] turvalisuse. Seetõttu tugevdab eelnõu oluliselt ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise raamistikku. Tulevikus peab korraldajatel lisaks olema kohalik kontaktisik, Rahapesu Andmebüroo kooskõlastus ja Euroopa Liidu litsentsiga makseteenuste partnerid. Lisanduvad veel kohustuslik raamatupidamise audit, kõrgemad trahvid, mis tõusevad ligi kümme korda, rikkumise korral kiire tegevusloa peatamine ning tõhusam infovahetus Maksu- ja Tolliameti ja Rahapesu Andmebüroo vahel. Kuna see võib kaasa tuua võimaliku töömahu suurenemise, siis luuakse järelevalve tugevdamiseks mõlemasse asutusse kokku kuni kuus ametikohta ehk kolm ja kolm. 

Eelnõu uuendab ka loteriide võidufondide piirmäärasid, et ettevõtted ja kogukonnad saaksid tarbijatele korraldada sisukamaid heategevusmänge. Seda on valdkonnad väga kaua oodanud ja see on oluline asi.

Head kolleegid! Selle eelnõuga loome uue rahastusmudeli, mis võimaldab tuua globaalsete ettevõtete raamatupidamist ja seeläbi nende maksutulu Eestisse. Selle tulu suuname otse kultuuri ja spordi toetamisse. See eelnõu võimendab ettevõtete annetusi ja loob uue annetuskultuuri, tugevdab turvalisust ja läbipaistvust hasartmänguvaldkonnas. See on samm, mis viib Eesti kultuuri ja spordi uuele tasemele. Me tõstame usaldusväärsust ja tagame, et iga euro, mis siia riiki jõuab, on kontrollitud ja selge päritoluga. Meie eesmärk ei ole sõltuvuse kasvatamine, vaid sõltumatuse tugevdamine, et kultuuri ja spordi rahastamine ei sõltuks eelarvetsüklitest ega poliitilistest tuultest, vaid toimiks autonoomsete fondide kaudu. See on otsus, mida ootavad nii ettevõtjad, spordirahvas kui ka kultuuriloojad. Aitäh! Palun toetada seda eelnõu! 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tartusse suurhalli rajamine mulle meeldib ja seda peaks tegema. Aga Eesti maksusüsteem on 30 aastaga kinni jooksnud ja ei ole mingit lootust, et seda võiks hakata revideerima. Nii et selle koha pealt on see positiivne. Ja nüüd me saame 30 miljonit või natuke rohkem Tartu vangla rentimisest. Umbes sama tulu on oodata ka sellest [seadusemuudatusest]. Aga siin on näiteks kirjeldatud, et oleks vaja tunnetuslikku kokkulepet, et sellest elulooma saaks – et muudatust peetakse otstarbekaks ja seda tajutakse õiglasena. Siin on ka igasugused sõltuvusravi ja mängurlusega [seotud küsimused]. Minu esimene küsimus on, et mis sa arvad, kas Tartusse see suur hall ikkagi tuleb. Ja teine küsimus: kas ühiskond tajub, et see ettepanek on otstarbekas ja ka õiglane?

Aitäh, hea küsija! Mitu küsimust korraga. Jah, see ühiskondlik kokkulepe on kindlasti oluline ja selles mõttes me ei loo selle seaduseelnõuga mitte midagi uut. Me oleme väga ammu hasartmängumaksust tulu riigile võtnud. Selle abil rahastataksegi kultuuri ja sporti väga suurel määral, ka olemasolevaid riiklikult tähtsaid kultuuriehitisi ja nii edasi. See on lihtsalt lisavõimalus maksumuudatuse kaudu globaalselt turult raha Eestisse tuua ja seeläbi ka kohapealsete probleemide ennetuseks raha leida. Multihalli [rajamine] Tartusse ei ole otseselt selle eelnõu osa, aga see kindlasti annab võimaluse selliseid spordiehitisi rajada, kui meil lisatulu tulevikus tekib. Kas Tartusse, Pärnusse, Viljandisse või kuhugi mujale, seda näitab aeg.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et hasartmängude maksumäära vähendamine toob globaalselt turult raha juurde. Samas, riigis ja koalitsioonis olete te makse kogu aeg tõstnud ja siinset ettevõtluskeskkonda tegelikult sellega ju raskendanud. Just täpselt vastupidi ei tule ju siia investeeringuid selle tõttu. Siin on minu arvates väga suur vastuolu. 

Aga küsimus on teine. Sa ütlesid, et väiksem maksumäär toob siia rohkem e‑ettevõtjaid. Omavahelises vestluses sa väitsid, et Maltal on hästi suur e‑kasiinode arv ja see toob riigile hästi palju raha sisse. Millega siis Eesti peaks konkureerima? Kas me laseme selle protsendi Malta omast veel madalamaks, et kõik tuleksid meile, või milles meie eelis peaks sel juhul olema?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et me riigina täna ei olegi aru saanud, miks meil hasartmänguvaldkonnas just kaughasartmängumaksu laekumine suurenenud on. Põhjus on selles, et koroonaajal, kui ülejäänud maailm oli kinni, oli Eesti lahti. E‑riik, see on väga hea kuvand ka väljapool [Eestit]. Ja lihtsalt sellest koroonaajal kinniolekust saime me üldse aru, et globaalsel [tasandil] on turg olemas.

Kuidas Maltaga võrrelda? Maltale me iialgi järele ei jõua, aga tänase maksualandusega, või õigemini kahe aasta jooksul jõuame tagasi sinna, kus on Eesti piir kogu aeg olnud, 5% juures. Me tegelikult [tagame] sellega, et need ligi 40 olemasolevat operaatorit, kes juba Eestis tegutsevad, siit ära ei läheks. Ehk esiteks, me kindlustame võib-olla olemasoleva laekumise mahu jätku ja, [teiseks,] anname strateegilise vaate valdkonnale. Me teeme Eestis asju turvaliselt ja maksumäär tuleb allapoole – see ongi eeldus nende tulekuks. Kui me maksu tõstsime 5%‑lt 6%‑ni, siis ei läinud, ma arvan, nädalatki, kui Eestist lahkus üks suur operaator, kelle aastane maksupanus Eesti riigi [tuludesse] oli 4 miljonit eurot. Need ongi need signaalid, mis seda sunnivad tegema.

Vaadates sinna valdkonda rohkem sisse – ka Arenguseire Keskus on teinud selle kohta väikese uuringu ja küsitlenud operaatoreid –, tunnetus oli, et kui maks siin tõuseb, siis nad siit lahkuvad. Me kindlustame olemasolevat turgu, aga anname ka võimaluse, et siia tuleks uusi operaatoreid. Eesti efektiivsus [seisneb] selles, et meie Maksu- ja Tolliameti töö on väga hea ja operatiivne, [sealsed töötajad] oskavad kiiresti suhelda ja on paindlikud litsentsi [andmise] mõttes. 

Kindlasti ülioluline on ka rahapesuteema. Siin eelnõus on väga kindlaid samme, mis tagavad ja muudavad meil litsentsi opereerimist Eestis turvalisemaks. 

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On ilmselge, et Eesti kultuur kogu oma laias ampluaas vajab lisaraha, sealhulgas ka erinevate kultuuri- ja spordiobjektide rajamiseks. Aga kas ja milliseid muid meetmeid te selle teema eestvedamise käigus [veel kaalusite]? Kuna te olete siin majas väga aktiivselt neid arutelusid pidanud, siis kas te nägite ka mingeid muid viise, kuidas valdkonda eraraha kaasamist soodustada? See on [küsimuse] üks pool. 

Ja teine pool, te oma eelmises vastuses seda põgusalt ka puudutasite. Kuu alguses toodi rahapesu riskihinnangus välja, et kaughasartmängu kasutajate mitmekordse kasvu juures on hasartmängu korraldajad muutunud üheks suurimaks rahapesuohuks. Võib-olla te lühidalt kirjeldate, mis võimalused nende riskide maandamiseks on. 

Aitäh! Ma hakkan otsast tulema. Kas oli ka teisi võimalusi raha kaasamiseks? Selle eripära võib olla selles, et me tegutseme seaduse alusel globaalsel turul. Me ei jaga Eestis raha ringi ühest potist teise, et võtame kelleltki, näiteks õpetajatelt ära ja anname sporti või kultuuri. Me üritame tuua just globaalselt [turult] lisanduvat maksutulu. Lisanduvat maksutulu selles mõttes, et me ei hakka ühes fondis, näiteks spordiehitiste fondis, enne midagi tegema, kui meile see lisatulu on [laekunud]. See on väga vastutustundlik. Me teeme alles siis, kui see asi õnnestub, me ei võta selleks kuskilt olemasolevatest kohtadest [raha] ära. 

Teine pool on eraraha kaasamise fond, mis hõlmab küll Eesti-sisest turgu, et me ettevõtetelt rohkem raha saaksime kaasata. Selle motiveerimiseks on Arenguseire Keskus järjekordselt teinud suure uuringu, pikalt aitasime seda neil teha. Selleks, et Eesti ettevõtted rohkem annetaksid, on vaja riigi panust. Samamoodi me saame Eesti ettevõtete annetust võimendada juhul, kui sinna teise fondi lisaraha tekib. Veel kord, me ei võta kuskilt ära. Kui see aitab annetustele kaasa – ja see aitab kaasa, uuringud ka näitavad seda –, siis on see jällegi hea asi. 

Lisameetmeid või seda, kust veel raha saada, me ei käsitlenud, selliseid mõtteid väga mängu ei tulnud. Ülejäänud [meetmed] olid ikkagi Eesti-sisesed, milleks tuleb kuskilt [raha] ära tõsta ja nii edasi. 

Rahapesu teemal on võib-olla peamine probleem meil see, et Rahapesu Andmebüroo jutu järgi ei olnud neil võimalik operaatoreid kätte saada, [bürooga] ei suheldud. Küll ei ole sellist probleemi Maksu- ja Tolliametil – selles mõttes huvitav. Sellepärast me loomegi operaatoritele Eestis kohapealse kontaktisiku nõude. See on suhtluse parandamiseks. Kui mingi küsimus tekib – vastamisaeg on à la kaks nädalat –, siis on võimalik kõigile küsimustele vastused kätte saada ja lisakontrolle teha. 

Aga selle juures on oluline, et me ei keeraks vinti üle. Nagu ma mainisin, operaatorite tulekuks on kiirus ja paindlikkus väga oluline. Kui meil poole aasta jooksul ikkagi neid siia meelitada ei õnnestu, siis [võib asi olla selles], et ega nad pikalt bürokraatia vastu toimetada ei taha. Ja me kindlasti sihime operaatorite puhul mitte seda mahtu, vaid just suuri börsiettevõtteid, kes vaataksid Eesti poole. Minu meelest see avab välisinvesteeringute osas absoluutselt teise vaate. Ühesõnaga, kui Eestis on soodne maksukeskkond, siis see [suurendab] tulevikus ka teiste valdkondade väljavaadet Eestis. See on minu isiklik arvamus. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks peab ütlema, et natukene veider on kuulata siin teie ettepanekut makse langetada, teades, et teie ise ja teie erakond on toetanud automaksu kehtestamist, käibemaksu tõstmist, tulumaksu tõstmist, aktsiiside tõstmist, tulumaksuvabastuse kaotamist abikaasa ja laste pealt, koduste emade ravikindlustuse kaotamist. Kõikides muudes valdkondades te olete toetanud seda, et makse ja aktsiise tõsta. Aga nüüd arvate, et hasartmängumaksu oleks tarvis langetada. Lisaks olete pangamaksu kehtestamisele vastu olnud. Erinevalt Lätist, Leedust ja Poolast, kus on seda teed mindud, olete teie olnud tungivalt seisukohal, et seda ei tohiks Eestis teha. 

Minu küsimus on, et kas siin ei ole teatavat kontseptuaalset vastuolu sellega seonduvalt, et hasartmängud ei ole ju mingisugune soovitav nähtus ühiskonnas. See on ju pahe, mida me ei peaks soosima, mida me peaksime pigem kärpima. Selleks ongi hasartmängumaks kehtestatud, et võimalikult palju seda pahet piirata. Aga teie ettepanek oleks justkui vastassuunaline. Kas te arvate, et hasartmäng on mingi hea nähtus, mida peaks Eesti ühiskonnas soosima?

Aitäh! Väga oluline küsimus! Kindlasti me kõik sooviksime, et maailmas ei oleks üldse tabusid: ei alkoholi, hasart[mänge], vägivalda ega kõike sellist, aga paraku need on. Küsimus on, kuidas Eesti kultuur ja sport täna üldse elus püsivad. Aga paraku just nii püsivad, see on ühiskondlik kokkulepe olnud juba paarkümmend aastat. Sellist seadusemuudatust ei ole keegi algatanud ka, et seda muuta. Kas ühiskondlik kokkulepe sellisel juhul tekib ja kust siis raha võetakse? On tõesti kahetine, et me võtame hasartmängumaksu kaudu raha, et meie oma lapsed ja noored saaksid liikuda ja saaksid huviharidust. Nii see on. Ma ei anna siin hinnangut. Minu meelest on see mõistlik tegevus, eriti tänu globaalsele turule. Me ei too füüsilisi kasiinosid Eestisse kohale, vaid me kaasame maksuseaduse muudatuse kaudu globaalselt turult lisaraha. See on minu meelest ülioluline. Mul endal hetkel neid ideid ei ole veel, aga tegelikult me võiksime teistes valdkondades samamoodi vaadata, mida me maksumuudatuse kaudu saaksime teha just lisatulu teenimiseks. 

Teie välja toodud Eesti-sisesed maksutõusud ei ole selles mõttes võrreldavad, et neil juhtudel jagatakse olemasolevat raha ümber Eesti riigi sees. Aga me soovime maksutulu tuua globaalselt [turult]. See on natuke erinev. Ma väga sisulisse diskussiooni ei langeks Eesti maksude teemal. Aga hea küsimus oli.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Lisatulu teenimine selle maksulangetuse kaudu on esialgu alles hüpotees ja me kindlasti ei tea, kuidas see asi läheb. Küll aga mind teeb murelikuks, et see eelnõu näeb ette, nagu sa ütlesid, kuue uue ametikoha loomise. Bürokraatiat suurendatakse. Teatavasti umbes kuus ametikohta on aastas 200 000-eurone kulu. See on küll garanteeritud kulu, aga tulu on ikka täiesti küsitav. Kuidas sa kommenteerid seda?

Aitäh! Hea ja jälle väga oluline küsimus! Me kindlasti ei soovi bürokraatiat juurde. Meil võib tulla surve lisalitsentsidega [tegelemisel], see tähendab, et töökoormus teatud valdkondades, nii järelevalves kui ka Maksu- ja Tolliametis, suureneb. Aga see ei suurene enne, kui ei ole tekkinud lisakoormust – need asjad on [omavahel seotud]. Need tuluread on õnneks Eesti kasuks. Kuus töötajat või ühe operaatori lisandumine Eesti süsteemi – need ei ole võrreldavad. Me räägime 200 000 versus 500 000 kuni miljon eurot maksutulu aastas. Selle katab järjekordselt ära lisatulu, mille saab võtta riigieelarvest, kuhu läheb 8% lisanduvast maksutulust.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas te ei taha siis ka prostitutsiooni legaliseerida? Tallinnast võiks saada Euroopa seksiturismikeskus. Raha ju ei haise.

Jaa! Selle eelnõuga me ei soovi seda teha. Kui teil on selline soov, siis tuleb teha seaduseelnõu ja võib-olla läheb see läbi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu puhul on siin viidatud õiguskantsleri esinemisele, kus ta hoiatas preventiivriigi mudeli eest. Selle loojatele ei meeldi see.

Aga minu küsimus on sulle Varro Vooglaiu küsimuse jätkuks. Sina ja sinu kolleegid, kellest paljud on ka [siinsele eelnõule] alla kirjutanud, hääletasite ju kevadistungjärgu viimasel istungil superandmebaasi loomise poolt. Oli teada, et see on põhiseadusvastane, aga te kõik julgelt hääletasite [poolt]. President muidugi saatis selle prügikasti. Seleta ära, kuidas need asjad kokku lähevad. Ise ühelt poolt hääletate preventiivriigi poole liikumise poolt ja siis deklareerite, et te tegelikult selle poolt ei ole. Mille poolt te siis olete?

Jaa! See on väga hea küsimus! Ma võin julgelt öelda, et minu meelest see massandmete töötlemine sellises vormis oligi viga. Õnneks õiguskantsler ja president lükkasid selle tagasi. Aga nii demokraatia toimibki. Tegelikult see, kui [palju] või vähe reguleerida, ongi piiripealne. Tihtipeale minu meelest ei olegi võimalik kohe õiget teed või vastust sellele leida. Selle jaoks on meil kohtusüsteem, kes võib-olla lõpuks selle piiri paika paneb. 

Miks see seal eelnõus täpselt nii kirjas on, nagu preventatiivselt õiguskantsler seda suunas, ongi selsamal [põhjusel], et ega me ka selles valdkonnas ei tohi üle reguleerida. Ma räägin Rahapesu Andmebüroo tegevusest. Meil on kõike võimalik väga kiiresti kinni keerata. Mina isiklikult ülereguleerimise poolt ei ole. Kõik peab olema normaalne ja turvaline, et ei tuleks igasuguseid probleeme, aga väga lihtne on ettevõtluses asju kinni keerata. Sellepärast on see sinna näitena pandud, et õiguskantsler sellele ka oma pilgu suunas. Pigem ma olen temaga ühel meelel. (Küsimus saalist.) Jaa, viga. Ma ütlen, et see oli viga.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra Tein! Selle eelnõu tegelik initsiaator on internetikasiinode nii-öelda vahendaja ja maakler, nagu ma aru saan, ärimees härra Madis Haug, kes osales ka koalitsiooniläbirääkimistel selle propageerijana. Minu küsimus on selle kohta. Investigate Europe on toonud välja Eestis hasartmängudega tegelevate internetikasiinode vägagi hämarad seosed. Nelja [netikasiino] kasusaaja on Valgevene kodanik Bocharnikov, Befree litsentsi alusel tegutseb kodanik Gugešašvili, kes väidetavalt on variisik, ja äriseosed viivad Valgevene ja Vene ärimeesteni ning ka Vene luurajani. Mu küsimus on, kas nimetatud internetikasiinode litsentse on härra Haug ka vahendanud.

Aitäh! Hea küsimus! Ma absoluutselt ei tea, kelle [kasiinosid] Madis Haug täpselt on vahendanud. See ei ole ka minu meelest siinses kontekstis oluline, kuna ma ei tea seda infot.

Aga mis on oluline? Ja minu meelest ülioluline? Nagu ma mainisin, ega me riigina väga hästi siiamaani aru ei saa, mille pealt see lisatulu tekkinud on. Me riigina lihtsalt vaatame kuskilt, et tulu on tõusnud. Tore! Paneme maksu juurde. Selles mõttes ma olen teiega ühes paadis, et alatised maksutõusud ei ole head. Ja seesama nimetatud Madis Haug, kelle nime ma üldse ei karda siin välja öelda, on Eesti riigile võib-olla oma tegevuse kaudu toonud 100 miljonit eurot, et ta lihtsalt hakkas litsentsidega tegelema. Ja ma ei näe selles mitte midagi halba. 

Selle jaoks on teised organid, kes kontrollivad, kuidas seda tehakse, ja nii edasi. Neid nimetatud nimesid ma isiklikult ei tea ega tea, kas seal on mingi seos. Aga kindlasti on oluline seda kontrollida. Ja kui me [vaatame seda nii], et kellegi töö tulemusena on Eesti riik saanud 100 miljonit eurot juurde, siis kas see on hea või halb?

Urmas Reinsalu, palun!

Ma arvan, et avalikkusel on siiski õigus teada, [arvestades,] et kummastaval moel ei ole niisuguse makse puudutava eelnõu esitanud mitte valitsus, vaid rida parlamendiliikmeid. Ma tuleksin selle juurde täpsustuseks tagasi. Te ütlesite, et härra Madis Haug on netikasiinode maakler. Minu küsimus oli konkreetse nimistu, netikasiinode ja litsentside kohta, mis on Valgevene ja Vene äri taustaga, väidetavalt ka variisikute kaudu, sest niidid viivad välja väga kaugetesse kohtadesse. Kas sellele kataloogile, nendele äridele, on härra Haug vahendaja või netikasiinode maakler? Ja milles see netikasiinode maakleriäri – kuna tema on selle eelnõu tegelik initsiaator – siis täpselt seisneb? Millest tekib maakleri kasum?

Aitäh! Hea küsimus! Ma ei oska vastata, keda ta esindab, aga te eksite selles, et tema on selle eelnõu initsiaator. Initsiaator on paraku seesama koalitsioon, kes maksu tõstis. Siis tuli valdkonnast – ei Madis Haugilt ega kelleltki teiselt – signaal, et vaadake selle maksutõusuga ette. See globaalsel turul toimiv äri ei käi niipidi, kuna globaalsed ettevõtted, kes hoiavad oma litsentsi Eestis, omavad litsentsi ka teistes maades. Maksutõusu korral on neil väga lihtne minuti pealt olemasolevat maksutulu siit eemale suunata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teatud mõttes jätkates oma eelmist küsimust, küsin teilt seda. Te ennist ütlesite, nagu hasartmängumaksu kavandatav langetamine ei puudutaks nii väga Eesti turgu, vaid pigem võimaldaks globaalselt turult raha rohkem Eestisse tuua. Ma selguse huvides küsin, kas see siis Eesti turgu üldse ei puuduta. Kas Eestis pakutavad hasartmängud ei muutu korraldajatele soodsamaks, kui seda maksu langetatakse? Olgem ikkagi täpsed. Mina saan aru, et see puudutab nii ühte kui ka teist. Seda peaks siis ka ausalt välja ütlema. 

Teiseks, sellega seonduvalt ma küsin: kui see puudutab, esiteks, Eesti turgu ja, teiseks, Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kellel on globaalne haare, siis äkki te oskate ka nimetada – ju te olete need kindlasti kaardistanud –, kes on need konkreetsed ettevõtjad ja ettevõtted, kes sellest maksulangetusest kõige rohkem võidaksid. Ja kui suured need võidud võiksid aasta lõikes olla? Kui näiteks praegu teenitakse nii palju kasumit aastas, siis kui palju rohkem teenitaks pärast maksulangetust?

Aitäh! Ma ei oska ühtegi nimetada, kuna mina otse kellegagi rääkinud ei ole ja seda ei tea. Küll aga, millest see prognoos tuleneb? Kui te tähelepanelikult kuulasite, siis on Arenguseire Keskus, selline Riigikogu kõrval toimetav abistav organ, ja nende uuring näitab seda. Ta tegi uuringu ja võttis ühendust operaatoritega, et [teada,] mis juhtuks, kui maks langeks, ja mis juhtuks, kui maks tõuseks. See [põhineb] nende tagasisidel. On ka elulised näited, nagu ma eelnevalt välja tõin: sellesama [ühe operaatori] lahkumine peale maksutõusu oli Eesti riigile –4 miljonit eurot. Nii lihtne see ongi. 

Kuidas prognoos tekib? Võtame ette Rahandusministeeriumi prognoosi, mis ka siin eelnõus ütleb, et me pigem kaotame ja laekumine langeb. Eks me kahekesi, Riigikogu liikmed ja Rahandusministeerium, oleme selle [prognoosi] kokku pannud. See erineb Arenguseire Keskuse omast selles mõttes, et nende lähenemine on lihtsam. Me teame, kui palju meil täna on litsentse Eestis, operaatorite litsentse on ligi 40. Me saame laekuva tulu pealt arvutada välja ühe litsentsi keskmise hinna. Mis siis juhtub, kui neid litsentse tuleb aastas juurde viis või kümme, mis siis juhtub, kui neid on viie aastaga tulnud juurde 40 – selle [alusel tehakse] prognoos, mis on minu meelest küllalt loogiline. Küsimus nüüd on, millised tegevused soodustavad [operaatorite] raamatupidamise turvaliselt Eestisse toomist, mitte nende endi füüsiliselt siia tulekut. Te küsisite ka kohapealsete [hasartmängude] kohta – jah, teatud mängude puhul [maksumäärad] vist langevad ka Eestis.

Leo Kunnas, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas te tagate selle, et juhul, kui Eesti näiteks muutubki suureks netikasiinonduse keskuseks, et seal ei tekiks seoseid organiseeritud kuritegevuse ja vaenulike eriteenistuste tegevusega? Kuna mängus on väga suured rahad, siis need seosed kipuvad väga kergesti tekkima. Ma küsin, kuidas me sel juhul tagame, et need seosed oleksid välistatud.

Aitäh! Väga oluline küsimus! Nagu ka siin ettekandes sai üles loetletud, on lisategevused, mida me teeme: Rahapesu Andmebüroo ja maksu- ja tolliameti parema töö soodustamiseks kohapealse kontaktisiku nõue, raamatupidamise audiitorkontroll, maksevahendid peavad Euroopa Liidu maksesüsteemis olema, trahvid suurenevad, litsentsi äravõtmise kiirus suureneb, juhul kui leitakse eksimused. Neid meetmeid on. Iga organ peab oma tööd tegema. Teadaolevalt on praegu Eestis ligi 40 litsentsi. Meil ei ole probleeme sellega. Võib-olla kaudselt kuskil teises riigis on [mõne litsentsi kohta] midagi öeldud, aga otseselt Eesti litsentsidel minule teadaolevalt ei ole praegu ühtegi probleemi. See ei ole midagi uut, mida me teeme. Me läheme maksulangetust tegema ja turvameetmeid parandama. Ja alles kahe aasta pärast jõuame Eesti riigina tagasi sinna positsiooni, kus me oleme olnud [pikka] aega alates aastast 2009, kui ma ei eksi, mil maks langetati 5%‑ni. 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu, mille number on 728, esimesele lugemisele saatmiseks teisipäeval, 7. oktoobril 2025. aastal. Eelnõu eesmärk on luua suurte spordiobjektide rajamiseks ning spordi- ja kultuurivaldkonnale tehtavate eraannetuste suurendamiseks stabiilne rahastamissüsteem. Selleks luuakse kultuurkapitali koosseisu uued nendel eesmärkidel tegutsevad fondid. Selleks muudetakse atraktiivsemaks riiklikku väärtuspakkumist rahvusvaheliselt tegutsevatele kaughasartmängu korraldajatele maksulangetuse abil. Rahapesuriskide maandamiseks tugevdatakse Rahapesu Andmebüroo võimekust lisatöökohtade loomisega, sätestatakse audiitorkontrolli ja kohapealse esindaja olemasolu nõuded, tõstetakse trahvimäärasid rikkumiste eest ja lubatakse arveldusi vaid litsentsi omavate makseteenuste pakkujate kaudu. 

Lisaks tõstetakse selle eelnõuga nende loteriide piirmäärasid, mis on praegu nii väikesed, et neile ei kohaldu hasartmänguseadus. Loterii, mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas, võidufondi maksimumväärtus suureneb 1000 eurolt 3000 euroni. Selliseid loteriisid korraldatakse meelelahutuslikel ja heategevuslikel eesmärkidel, näiteks laatadel või küla ja kooli kokkutulekutel, aga ka laevadel. Loteriide, mille võitu ei loosita sagedamini kui kolme kuu kestel, võidufondi väärtuse piiriks seatakse 6000 eurot. Selliseid loteriisid korraldavad näiteks raadiod. Mitut sellist väikesemahulist loteriid samal ajal korraldada ei tohi. 

Komisjonis arutati eelnõu kaunis pikalt ja tõusetusid järgmised küsimused. Kuidas tulla toime rahapesuriskiga? Evelyn Liivamägi ütles, et hasartmängukorraldajatel praegu kontaktisikut koha peal olema ei pea. Seetõttu lisandub hasartmänguseadusesse nõue kohapealse kontaktisiku kohta, kes vastutab selle eest, et ettevõttes oleks sisekontrolli reeglid, mis tagavad rahapesu tõkestamise hoolsusmeetmed. 

Veel arutati, kuidas annetusi ja sponsorlust üksteisest eristada ja arusaadavaks muuta. Evelyn Liivamägi täpsustas, et annetuste ja sponsorluse maksurežiimid on täiesti erinevad. Nimelt, eraisikute tehtavad annetused nendele organisatsioonidele, kes on kantud Rahandusministeeriumis peetavate tulumaksust vabastatud organisatsioonide nimekirja, on eraisikutele teatud maani maksuvabad. Aga keerulisem on see ettevõtete soodustuste puhul. Kus ikkagi lõpeb sponsorlus ja algab annetus? Ettevõtete regulatsioon on täiesti teistsugune. 

Siis tõusetus veel selline küsimus, et kui hasartmängumaksu määr väheneb ja see toob kultuurkapitalile olenevalt aastast kaasa 3–6 miljoni eurose [rahastuse] vähenemise, mis siis saab. Margus Allikmaa selgitas, et kui see nii peaks minema, siis on see kultuurile suur kaotus. See tähendaks, et 50% ulatuses jääb kultuuriehitiste jaoks raha vähemaks. Tõepoolest mööndi ka komisjoni arutelul, et prognooside tegemine on nagu õnnemäng. Raha võidakse kultuurkapitalile hasartmängumaksu tulu arvel nii kaotada kui ka juurde saada. Praegu on kaughasartmängumaksu laekumine 20 miljonit eurot.

Komisjonis arutati veel, mis asi ikkagi on suurehitis. Margus Allikmaa vastas, et suurehitise definitsiooni ei ole praegu. Kultuuriobjektide puhul on need määratletud kui riiklikult tähtsad kultuuriobjektid, mille on kinnitanud Riigikogu kultuurikomisjon. Spordiobjekte kavandatakse nii, et Eesti Olümpiakomitee teeb ettepaneku, kui kaughasartmängumaksust laekub raha kultuurkapitali fondi, ja siis [otsustatakse,] missugust objekti selle raha eest ehitama hakatakse.

Veel arutleti selle üle, millal võiks hakata spordi- ja kultuurivaldkonna mittetulundusühinguid ja sihtasutusi toetama sellest fondist, kuhu eraldatakse hasartmängumaksu laekumise kasvu arvel raha. Tanel Tein selgitas, et need põhimõtted on kirja pandud. Kõigepealt peab tekkima lisatulu sellesse fondi ja kõige varem 2027. aastal saavad mittetulundusühingud hakata annetusi koguma.

Tõusetus ka küsimus, kuidas annetusi kogunud ühingud sellest fondist lisa[raha] saavad. Evelyn Liivamägi selgitas, et praegu on mõeldud pigem nii, et see ühing peab teatud tingimustele vastama ja juhul, kui ta on annetusi saanud, saab ta lisaraha taotleda. Tingimused veel täpsustuvad, nende tingimuste täpsustamisega on veel aega. Praegu on kavandatud nii, et vastavalt fondis olevale rahahulgale võiks fondist taotleda [summat, mis moodustab] ise kogutud eraannetustest kuni 50%. 

Margus Allikmaa tõstatas veel probleemi, mis ei puutu küll eelnõusse, aga on seotud annetamisega. Kohati on piinlik, et annetuste pealt tuleb makse maksta. Teistes riikides on erarahafond, kus on nii riiklikud vahendid kui ka annetused maksuvabad. Aga Eestis on tõepoolest nii, et kui annetada avaliku sektori organisatsioonidele, kas või kultuurkapitalile või kohaliku omavalitsuse koolile või muuseumile, tuleb annetustelt tasuda tulumaksu. Ma isiklikult ka ei pea seda õigeks, aga nii ta praegu on.

Lõpetuseks menetlusotsustest. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22. oktoobril. Vahepeal korraldati päevakorda ringi, nii et arutelu toimub siin täna, 21. oktoobril. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud menetlusotsuste kohta võeti vastu konsensuslikult. 

Ma ütlen veel, et valitsuse arvamus ei ole rahanduskomisjoni veel saabunud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on normikohane kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Tarmo Tamm, palun! Tarmo Tamm, palun!

Oi, sorri!

Jah! Paneme selle kella algusest peale, siis saab Tarmo minuti küsida. Tarmo Tamm, palun! Ei ole küsimust? Selge. Küsimus võeti maha. Suur tänu, Annely! Küsimusi ei ole.

Järgnevalt avan läbirääkimised ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! See eelnõu pälvis minu tähelepanu siis, kui reformierakondlased hakkasid mulle ütlema, et tegemist on piinliku eelnõuga, mida neil sisimas on raske toetada, kuid kui see eelnõu siia saali ei jõua ja seda vastu ei võeta, läheb koalitsioon lõhki. Vaadake, kui huvitav! Kõik maksutõusud, kõik kaose oleme üle elanud, aga nüüd on korraga Eesti 200 jaoks esimene küsimus see eelnõu, muidu läheb koalitsioon lõhki.

Millised on tehiolud? Tavapäraselt maksuseadusi esitab ju vägagi kiirete pakkide kaupa Rahandusministeerium ja valitsus, aga valitsuses Jürgen Ligi keeldus seda eelnõu esitamast. Näete, selle on esitanud grupp seltsimehi, grupp parlamendi liikmeid, ja ainult kuus Reformierakonna liiget koalitsioonist on sellele alla kirjutanud. 

Eelnõu oma olemuselt on ju naljanumber. Kui võtta eelnõu seletuskiri, mis ütleb, et selle eelnõu tulemusena vähenevad riigi eelarvestrateegia perspektiivis tulud 38 miljonit eurot, siis mida ütleb eelnõu? Sellest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Oot-oot, kuidas siis nii? Riigi raha väheneb 38 miljonit eurot ja sellest vähenemisest üle jääv raha suunatakse kultuuriobjektide ehitamisse. Kultuuriobjekte puudutav aspekt, millega loomulikult tuleb eraldi tegeleda, on minu meelest hämav ja kattevari millelegi muule. Küsimus: mis see muu tegelikult on? 

Iseenesest ei ole ettevõtjate ärihuvide väljendamises midagi piinlikku ja häbenemisväärset. Tõsi, võib-olla esineb [sellist asja] harva, et ühe kitsa äri huvide perimeeter on jõudnud nii kõrgele poliitilisele tasemele ja muutunud üheks poliitiliseks lipukirjaks. Ajakirjanduse andmetel osales minu küsimuses nimetatud netikasiinode maakler härra Madis Haug ka koalitsiooniläbirääkimistel sellel teemal. Ma saan aru, et Eesti 200‑t esindas selgelt see konkreetne kõrge profiiliga ettevõtja, kes, ma eeldan, on ka initsieerinud selle idee selle loogika järgi, et netikasiinode äri Eestis arendada. 

Loomulikult, see on üks rahvusvaheliste – nimetame seda siis nii – teenuste või meelelahutustööstuse vorme, mida enesestmõistetavalt tuleb reguleerida ja vältida nende väärkasutust. Selle eelnõu menetlemise ajal on väärkasutuse kui ühe keskse probleemi eest hoiatanud paradoksaalsel kombel just nimelt ka lupus in fabula ehk Rahandusministeerium, kes on öelnud välja, et rahapesu keskne riskikoht on praegu netikasiinod. 

Uuriv ajakirjanik Piret Reiljan on selle aasta kevadel toonud välja vägagi põhjalikud ja huvipakkuvad andmed Eesti Ekspressis. Investigate Europe, ajakirjanike kollektiiv, on rahvusvaheliselt [uurinud] netikasiinode hämarat rahapesuäri ja sellest [kirjutanud] põhjaliku loo, kus teatud aspektides me tunneme ära Eesti. Ma viitan siin, et näiteks on nelja litsentsi omaniku või kasusaajana märgitud Valgevene kodanik Bocharnikov. BeFree puhul on litsents vormistatud, ma saan aru, härra Gugešašvili nimele, kes Investigate Europe'i väitel on variisik ja kellel on äriseosed Valgevene ja Vene ärimeestega ning äriseosed viivad ka Vene luurajani. See on praegune valdkonna kontekstualiseerimine. 

Loomulikult tuleb siin luua täiendavat korda ja reegleid, ja eelnõus mõned sellised elemendid on. Kuid selle kõige valguses on üks vägagi huvipakkuv perspektiiv: kui meie majandus on seisakus, siis korraga leitakse, et see sektor eraldivõetuna tekitab selle tulu. Üles-alla ja üles-alla on koalitsioon makse konkreetses valdkonnas tõstnud, ja nüüd väidetakse, et planeeritava maksutõusu eelsele olukorrale jõudmine toob kaasa 100 miljonit eurot. Nagu ma ütlesin, eelnõu autorid on toonud välja, et tegelikkuses tähendab see riigi maksutulude vähenemist 37 miljoni euro võrra. 

Ja sellise eelnõu esitamine on seda originaalsem või kummastavam, et valitsus on esitanud parlamendile täielikult riigi rahanduslikku olukorda vabalangusse viiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve, nähes ette, nagu eelarvenõukogu ütles, Eesti kõigi aegade sügavaima ja kõige pikemalt [kestva] eelarvedefitsiidi. Aastal 2026 on see 4,5% ja aastal 2027 4,5%. 

Nii et selles asjas on midagi kummalist. Kummaline maik jääb selle asja manu. Ma kindlasti ei ründa siin heauskseid inimesi, kes on kantud paatosest kultuuriobjekte arendada ja eesti kultuuri toetada. See motiiv on enesestmõistetavalt täiesti mõttekas, aga mulle tundub, et see kontekst, kus valitsus ja Rahandusministeerium väidetavalt keelduvad seda eelnõu koalitsiooni eelnõuna esitamast, tekitab väga tõsiseid küsimusi.

Nii et sellest lähtudes on Isamaa ettepanek menetleda asju süsteemselt. Kui valitsus vastutab selle poliitika eest, selle poliitilise käekirja eest, mis on siia sisse toodud, siis võiks esitada selle eelnõu korrektselt Vabariigi Valitsuse algatatuna.

On ka huvipakkuv ja tähelepanuväärne, et parlamendi tavapärase praktika järgi ei jõua esimesele lugemisele seaduseelnõu, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsus oma arvamust [esitanud]. Selleks võetakse oma aeg, et Vabariigi Valitsuselt arvamust küsida. Nüüd ütles ettekandja, et valitsus ei ole veel arvamust esitanud. Kus on see arvamus? Milline see arvamus siis on? Kes see valitsus siis on? 

Nii et selles kontekstis, kaaludes neid asjaolusid väga tõsise arutelu käigus, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku see seik, niisugune etüüd parlamendisaalis, siin peatada. Teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata, nii julmalt, armsad sõbrad ja võitluskaaslased, kui see ka ei kõla, kui see ka ei tundu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kadri Tali. Palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! On märgiline, et seisan täna teie ees, kui eile õhtul võitis taas kord dirigeerimise konkursi eestlane ja sai ka publikupreemia, ajal, kui Eesti Festivaliorkester teeb maailma suurimatel lavadel tegusid Paavo Järvi käe all. 

Ma tahtsin alustada oma sõnavõttu sõnadega, et ma tean, et teie seas ei ole mitte ühtegi inimest, kes kahtleks kultuuri olulisuses Eesti elus ja Eesti tulevikus. Aga ma ei saa pärast eelnevat sõnavõttu niimoodi öelda, eriti veel seetõttu, et eelnevalt on minule vandunud mitu Isamaa liiget, ka kirjalikult, et nad toetavad seda algatust ja see oleks lahendus Eesti kultuurile. Nii et ma olen kurb ja pettunud. Arvestades oma 28‑aastast karjääri kultuurivaldkonnas, [pean tõdema, et] vasturääkivus nende sõnade ja tegude vahel lava taga ja lava peal on ennekuulmatu. 

Igaüks meist räägib ühel või teisel moel oma kõnedes sellest, kuidas professionaalne kultuur on tähtis ja et loovtegevus harrastusena toidab isiksust ning professionaalse tegevusena ühiskonda ja majandust. Ühiselt nõustume ka sellega, et kultuuri- ja spordivaldkond on lisaks eneseväljenduse ja -teostuse taimelavaks olemisele ka majandusharu, rahvusvaheline konkurentsieelis, tööandja, eksportija ja regionaalse elu elavdaja, samuti noorte motiveerija. Kultuurivaldkonna inimesed meeskonnana on ka tugev löögirusikas. Ehk on just see üks põhjus, miks üsna ebapopulaarne, aga veidi isegi kardetud amet on olla kultuuriminister, sest olukorras, kus inimesi hirmutatakse igapäevaselt majanduse kokkukukkumisega, olematu homsega, sõjavõimalusega, tundub kultuur justkui kellegi kõrvaline hobi. Ometi on just kultuur iga inimese elus üsna kesksel kohal.

Küünilisemad meist kordavad mantrat kultuuri heast rahastusest. Kusagilt on pähe õpitud, et riigi SKP‑st [läheb kultuuri] 2%, süvenemata, et Kultuuriministeeriumi eelarvest tervelt 12% on meedia ehk rahvusringhäälingu rahastus, loomemajandus ja digikultuur 13% ja lõimumine 5%, spordi osakaal eelarvest on vaid 14%, etendusasutused ehk teatrid ainult 13% ja muusika 5%. Nii moodustab kaunite kunstide ja niinimetatud lavale jõutav osa eelarvest üsna väikese osa. Näiteks 5%‑lise toetusega muusikavaldkonna hulka kuuluvad nii Eesti rahvusorkester, Eesti Kontsert kui ka filharmoonia kammerkoor kui ka kõik erarahastusel organisatsioonid, keda on Eesti kollektiividest ja organisatsioonidest üle poole. 

Ikka ja jälle tuuakse valimise eel lauale valus teema: kultuuri rahastamine. Kavalamad reeglina lubavad neile katteta lubadusi ja helgemat tulevikku. Nüüd on valimised läbi ja kultuuriinimene teab, et maad võtab kurjakuulutav vaikus. Intelligentse inimesena on tal häbi vastanduda teiste Eesti inimestega, õpetajate, arstide, päästjatega ja paljude teistega, kel olevat veelgi raskem, sest nemad on kultuuriinimeste publik. 

Mis peab olema meie prioriteet ja eesmärk? [Realiseerida] kultuuri- ja spordivaldkonna kasvupotentsiaal ja [muuta need] iseseisvateks ja hakkamasaavateks valdkondadeks, ilma olemasolevat eelarvet ümber jagamata. Kultuurivaldkond ei ole sotsiaalhoolekanne, ta on tugev lisandväärtust loov valdkond, millel on potentsiaal tõusta majandusharuks. Me vajame ennekõike finantsilist mehhanismi, mis looks kasvuks vajalikud tingimused. Jaotamine ja ümberjaotamine neid tingimusi ei loo. 

Uue rahastusmudeli loomine on põhjus, miks olen tulnud Riigikokku pärast 28‑aastast tööd kultuurisektoris, Eesti Kontserdis, ERSO juhina, erarahastusel kollektiivi loojana, muusikamänedžerina, pärast 28 aastat tulemuseta selgitusi poliitikutele, et eelarve ümberjaotamisest ei piisa, tuleb luua eraraha, riigi ja kultuuriorganisatsioonide koostööd võimaldav rahastusmudel. Seda on näidanud ka majandusteadlaste järeldused. 

Niisiis, millist probleemi me soovime Eestis lahendada? Vastus on: soovime luua head mehhanismi või mudelit kultuuri ja spordi rahastuseks. Ainus võimalus selleks on riigi ja erasektori koostöö ehk eraraha kaasamine. Tänased võimalused ei motiveeri ettevõtjaid panustama, eraraha kaasamise fond teeb seda. Seetõttu palun, et te usuksite minu ja Tanel Teini kui kahe professionaali töösse, mida oleme koos majandusteadlaste ja Arenguseire Keskusega [teinud] 2,5 aastat, et luua lahendus meist enamusele väga võõras, kuid Eestile nii olulises valdkonnas. Valdkonnas, mis on virelenud suures vaesuses ja alarahastatud, kuid millel on potentsiaal tõusta Eesti ekspordiartikliks. 

Kultuur ja sport on majandusharu. See on valdkond, mis väga selgelt loob lisandväärtust ja mille otsest mõju majandusele on kerge tõestada. Jah, see on riiklikult tähtis küsimus, sest mõjutab otseselt meie uue põlvkonna tervist, majandust, riigi mainet, kaitsetahet ja kaitsevõimet. Spordi ja kultuuri tähtsustamine ja selle paigutamine prioriteetsete valdkondade hulka aitab meie riiki tulevikus tugevamaks, tervemaks ja nähtavamaks teha. 

Meie rahastusmudel võib spordi- ja kultuurivaldkonda [tuua] esimesel aastal 10 miljonit eurot lisaraha, tulevikus võib-olla 50 miljonit aastas või rohkemgi, vastavalt meie ettevõtete käekäigule, aga ka riigi veendumusele ja panusele, et võimendada ettevõtete annetusi. Väikese riigina peame vaatama lisavõimaluste poole ja [mõtlema], mida annaks teha, et globaalsel turul edukad olla. [Peame] toetama leidlikke ideid ja aitama Eestil areneda. 

Jah, kultuuri ja sporti rahastatakse ka praegu hasartmängumaksust. Tasakaalu loomine elus seisneb pahede maksustamises, [millest saadud tulu] suunatakse lisandväärtuste loomisesse. Seda on algusest peale nii kujundatud ning kultuuri ja spordi rahastamine on läbi aegade põhinenud hasartmängumaksul. Seega on üsna küüniline lugeda moraali, just nagu see oleks midagi moraalitut. 

Ma väga loodan, et meie siin saalis ei otsi täna võimalust vastandumiseks, vaid tajume ühiselt seda võimalusena majandust arendada ning teha kultuurist ja spordist Eestis tugev majandusharu. Loodan südamest teie kõigi toetusele ja ühisele häälele, et anda Eesti kultuurile ja spordile uus hingamine. See on kindlasti üks lootustandvamaid lahendusi, mida Riigikogu väga pika aja jooksul on kultuuri ja spordi tuleviku ning sektori arengu jaoks teinud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 728 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu 728 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku hasartmänguseaduse, hasartmängumaksu seaduse, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 18 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 728 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 735 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Tutvustan teile ettepanekut muuta riigilõivuseadust. Selle eesmärk on ajakohastada riigihangete vaidlustega seotud riigilõivumäärasid. Kehtivad määrad on püsinud muutumatuna 17 aastat. Selle ajaga on tarbijahinnaindeks tõusnud 76%. Praeguseks katab riigilõiv vaid poole komisjoni personalikuludest, samal ajal on vaidlustuskomisjoni töökoormus kasvanud. Ühe liikme kohta on lahendatavate vaidluste arv tõusnud 86‑ni aastas. Oluliselt on kasvanud ka vaidluste keerukus ja komisjon töötab seetõttu võimete piiril.

Eelnõu kohaselt tõstetakse riigilõivu[määrad] kahekordseks. Rahvusvahelisest piirmäärast väiksemate hangete puhul [tõuseb riigilõiv] 640 eurolt 1280 euroni ja sellest piirmäärast kõrgemate hangete puhul 1280 eurolt 2560 euroni. Samad riigilõivumäärad hakkaksid kehtima ka kohtus hankeasjade vaidluste lahendamisel. Uued määrad katavad tegevuskulud ja loovad eelduse neljanda liikme palkamiseks, et kasvanud töökoormusega toime tulla. Kiire vaidluste lahendamine on oluline ja vajalik, et hangetega saaks ühel või teisel moel edasi liikuda ning vajalikud hanked ei jääks pikkade vaidluste tõttu venima. 

Rahandusministeeriumi statistika andmetel esitatakse kõige rohkem vaidlusi suurema maksumusega riigihangetes, kus uus riigilõivumäär moodustaks hankelepingu maksumusest pool protsenti või vähem. Kuigi lõivud tõusevad 100%, jääb muudatuste mõju siiski marginaalseks ega takista ebaproportsionaalselt hangete vaidlustamist. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei … Siiski, vabandust! Aivar Kokk, teil vedas praegu. Ma loodan, et härra minister annab andeks ja me saame selle ühe küsimuse võtta. Aivar Kokk, palun!

Härra Ernitsal on ka veel küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kas tehti ka mingi arvutus? Ma saan aru, et [riigilõivu] suurendatakse kaks korda. Kas see kahekordne [tõus] oli mingisuguse arvutuse järgi, et 1280 eurot võiks nüüd olla see õige number? Või oli ka arutelu, et see võiks olla natuke suurem või väiksem? Kust see number tuli?

Jah, riigilõivud püütakse hoida ikkagi kulupõhised. Orienteerivalt sinnakanti ta langeb. Aga nagu ma ütlesin, vaidluste arv kasvab ja ka keerukus kasvab. Selles mõttes täppisarvutusele võib olla kulutati ainult sekund.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Nende riigilõivude kohta on varem palju rohkem küsitud, aga praegu millegipärast on siin huvi väike. Aga ikkagi, kust see number on tulnud? Varasematel aastatel on mulle saadetud ka rehnungi sisu nende komponentide kohta, kust on üks või teine asi tulnud. Sama küsimus on mul praegu sulle.

Aitäh! See on ikkagi kulupõhine. Neid rehnungeid, nagu ma ütlesin, arvestatakse eelarves rahavajaduse järgi. Selleks, et inimene tööle võtta, peab olema eelarvekate. Nagu ma ütlesin, vaidluste arv kasvab pidevalt ja nende keerukus kasvab, seetõttu kolme asemel neli liiget on hädavajadus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd tõepoolest rohkem küsimusi teile ei ole. Ja Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Lugupeetud minister! Head külalised! Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise ettevalmistus toimus majanduskomisjonis 13. oktoobril. Meile tutvustati eelnõu sisu. Materjalid selle eelnõu ettevalmistamisel [saadud] kooskõlastuste kohta olid ka lisatud. Komisjoni liikmetel mitte ühtegi täiendavat küsimust ei tekkinud.

Otsused olid järgmised: määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mul on analoogne küsimus või jätkuküsimus, mida ma küsisin ministrilt. Nagu ma aru saan, komisjonis valitses ühtlane üksmeel, nii nagu kalmistul. Keegi nagu huvi ei tundnud, kõik oli [selge]. Aga loomulikult siis te ka ei arutanud, kuidas see summa on tekkinud. Ja miks ligi 20 aastat – või 18 aastat või mis ta tuleb – on valitsenud siin üksmeel ja vaikus, et alles nüüd hakatakse seda muutma? Mis on selle päästikuks? Enne olid kõik rahul, aga nüüd siis [muudetakse seda] kiiruga, või mitte kiiruga võib-olla isegi.

Teie võrdlus kalmistuga on absoluutselt ebakohane. Ma ütlesin, et komisjonis ühtegi küsimust ei olnud ja seaduseelnõu kõik materjalid on kättesaadavad kõigile Riigikogu liikmetele. Nendes olid ka selgitused, et 2007. aastast kehtivad lõivud katavad ligikaudu 50% vaidluskomisjoni tööjõukuludest, aga komisjoni töökoormus on kasvanud, teatavasti on kasvanud ka riigihangete arv ja nii edasi ja nii edasi. Materjalid on kättesaadavad, sealt saab lisa[infot] ja selline on minu vastus. Aitäh, lugupeetud Ernits!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 735 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 693 esimene lugemine. Palun siia Riigikogu kõnetooli eelnõu tutvustama rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu tuleneb nullbaasilise eelarve revisjoni ettepanekutest, mille alusel otsustati Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond likvideerida ja teha selline ettepanek Riigikogule.

1996. aastal vastu võetud erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega loodud omandireformi reservfondi eesmärk oli katta Eesti Vabariigi taastamise järel demokraatlikule riigikorrale ülemineku reformidega kaasnevad kulud. Omandireformi reservfondi laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimistega seotud kulude katteks. Selle fondi eesmärgid on enamjaolt täitunud. Maareform on sisuliselt lõpusirgel, et mitte öelda finiširuudustikus, ja tegevused, mille rahastamiseks fond ette nähti, on ammendumas. Lõpetada on veel kümmekond võõrandatud vara tagastamise menetlust. Maareform tuleb läbi viia umbes 10 700 katastriüksusel, mis on 0,18% Eesti maismaapinnast.

Reformi toimingute lõpetamiseks on fondist raha eraldatud, see on asutuste eelarves ning kasutatav kuni toimingute lõpuni. Hilisemate muudatustega on seadusesse lisatud erinevaid omandireformi kasutamise otstarbeid, näiteks riiklike tööhõiveprogrammide rahastamine ning ettevõtluse arendamine. Selliseid tegevusi, mille seotus fondi esialgse eesmärgiga on kaudne, tuleb edaspidi rahastada tavapärase riigieelarve menetluse kaudu. 

Eelnõuga muudetakse ka teisi seadusi, mille kohaselt oli tegevuste rahastamine ette nähtud sellestsamast fondist. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muudatustega tunnistatakse kehtetuks sätted, mis seavad kohalikele omavalitsustele kohustuse rakendada meetmeid omandireformi käigus tagastatud majade üürnikele, kuna need [sätted] on ammendunud. Kehtetuks tunnistatavate sätete alusel ei ole raha eraldamist fondist enam aastaid toimunud. 

Erastamisseaduse muudatusega lõpetatakse omandireformi reservfondist erastamisväärtpaberite hüvitamine, kuid jäetakse alles võimalus hüvitada erastamisväärtpaberitega seotud nõuded riigieelarvest. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks erastamisagentuuri tegevuse lõpetamise rahastamine omandireformi reservfondist, kuna agentuuri tegevus on juba lõpetatud. Praktikas erastamisväärtpaberite hüvitamist enam ette tulla ei tohiks, kuid kuni maareformi lõpuni tuleb selline võimalus riigieelarves ette näha. 

Maareformi seaduse muudatuse kohaselt ei kaeta enam omandireformi [reservfondist] kulusid, mida [tehti] maareformi käigus pärandvara hoiumeetmete parandamiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks, see vajadus [kaetakse edaspidi] riigieelarvest. Raha nende tegevuste lõpetamiseks on fondist juba eraldatud, see on asutuste eelarves ning kasutatav kuni tegevuse lõppemiseni. 

Õigusvastaselt [võõrandatud] vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduse muudatustega lõpetatakse vara maksumuse määramisega seotud kulude katmine, see tegevus on praktiliselt lõppenud. Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioonide maksmiseks on raha fondist eraldatud ning seda saab kasutada kuni vajaduste ammendumiseni. Erakorralisel juhul tuleb kompensatsioon planeerida riigieelarvesse. 

Eelnõuga lisatakse seadusesse rakendussäte, mille alusel fondi [tegevus] lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembril, [vahetult] enne seaduse jõustumist. Fondist eraldatud raha võimaldatakse kasutada selleks määratud sihtotstarbel kuni [vastava tegevuse] lõpuni. Seaduse jõustumise järel otsustatakse erastamisest laekunud raha kasutamise üle edaspidi tavapärase riigieelarve menetluse käigus. Muudatuste [tulemusel] väheneb ka riigiasutuste töökoormus, kuna edaspidi langeb ära erandlik rahataotluste ja otsuste menetlus ning hiljem aruannete koostamine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! See on märgiline otsus, maareform on sellega sisuliselt nii-öelda lõppenud. Te viitate siin, et umbes kümme taotlust on õigusvastaselt võõrandatud vara puhul jätkuvalt õhus. Oskate öelda, mida need kümne viimase mohikaanlase [vaidlust] endast kujutavad, mis on praeguseni veel lahendamata jäänud?

Oh, mohikaanlasi siin pole, aga ma korra mainisin, et veel kümmekond vaidlust on tõepoolest olemas. Mul ei ole au neid vaidlusi siin presenteerida. Ma ei tea, kas see oleks korrektne, ja ma arvan ka, et sel ei ole sisulist tähendust.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Erastamisest laekuva raha kasutamise üle otsustatakse edaspidi riigieelarve võimaluste piires. Ma küsin järgmist. Äsja olid kohalike omavalitsuste valimised ja Eestis toimus kahe valla ühinemine. Jõhvi ja Toila vald ühinesid ja selle ühinemistoetusega oli mingisugune paratamatus. Kas selle erastamisest laekuva rahaga oleks võimalik nendele ühinevatele omavalitsustele või nüüdseks ühinenud omavalitsustele maksta ühinemistoetust, mida seadus võimaldaks?

Ei, see ei kõla küll seaduspäraselt. Ma ütleks, et need muudatused, mis siia seadusesse oli tehtud, ei ole ka selle fondi mõttega hiljem tingimata kooskõlas olnud. Hoidugem … Ei ole sellist üle jäävat raha Eestis enam ammu, vaid on eelarvedefitsiit. Kui midagi on vaja katta, siis tuleb see ausalt ära kirjeldada, mitte arvata, et selleks on fond ja tuleb lihtsalt katteallikale anda uus nimi ja siis on raha rohkem. Tegelikult ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on ikkagi suht märgilise sammuga. Milline oleks sinu või Eesti Vabariigi kokkuvõte maareformi sisulise lõppemise kohta? Millise hinnangu sa rahaministrina annaksid nendele viimasele kümnele lõpusirgel olevale [vaidlusele], mis on veel ripakil? Nagu ma aru saan, umbes 5 miljonit jääb igal juhul sellest rahakotist edaspidi kasutada, ja nagu ma aru saan, see summa vist isegi suureneb järgmistel aastatel miljoni jagu või rohkem.

Aitäh! Ma arvan, et maareformile on ajalugu hinnangu juba andnud. See on ikkagi olnud üks vabaduse taastamise eeldus, et me pöörame õigusvastaselt langetatud otsused tagasi ja muudame Eesti vabaks riigiks. Selle üle võib vaielda, kui palju seda aastatel 1990–1991 läbi oli mõeldud, aga kokkuvõttes oli suur ootus, et Vene aja otsused tagasi pöörataks. Aga ma tõesti ei ole selle ala spetsialist, et rohkem siin targutada. Ma ei ole see, kes peaks seda tegema. 

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia tutvustama Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, 11. oktoobril toimus majanduskomisjonis istung, kus seda eelnõu arutati ja tutvustati. Hea minister väga suure põhjalikkusega tutvustas seda eelnõu ja andis, ma arvan, oma tutvustuses väga head selgitused, mistõttu arutelu komisjonis ei olnud ülemäära pikk. 

Eelkõige olid teemaks just nimelt kohalikud omavalitsused ja fondist rahastatud tegevused nende poolt. [Täpsemalt uuriti,] mis nendest edasi saab. Minister selgitas, et see kõik hakkab tulevikus toimuma riigieelarve tavaliste protsesside kaudu. Eelkõige on omandireformi reservfondist rahastatud tegevusi, mis [on seotud] näiteks ettevõtluse arendamise või tagastatud ehitusmälestiste hooldamisega. Samuti tuli jutuks, et Ida-Virumaal on nõukaaegseid hooneid selle fondi rahadest lammutatud. Minister ütles, et need tegevused kindlasti jätkuvad ja põhimõtteliselt on kohalikud omavalitsused juba praegu vastavad rahaeraldised saanud. 

Korra käis läbi ka küsimus, kas selle eelnõu ettevalmistamisse on kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit. Jah, niimoodi on. Eesti Linnade ja Valdade Liit on olnud selle eelnõuga kursis ning põhimõtteliselt on selle poolt. Aga üks teema oli: sundüürnikud või neid [esindavad] organisatsioonid ei ole olnud kaasatud. 

Tegime ka menetluslikud otsused. Kõigepealt tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril, see oli konsensuslik otsus ja niimoodi ongi toimunud. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas, ka see oli konsensuslik otsus. Kolmas otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 5 liiget, vastu ei olnud kedagi ja erapooletuid oli 1, Tõnis Mölder. Nii et selliste otsustega arutelu majanduskomisjonis lõppes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 693 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 4. november kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 696 esimene lugemine. Palun seda eelnõu siia Riigikogu kõnetooli tutvustama justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Me oleme Euroopa Liidu otsekohalduva määruse ülevõtmisel jõudnud selle osani, et kes Eesti ametkondadest poliitreklaami teemaga tegeleb. Hästi lühidalt kokku võttes on eelnõu sisu see, et Euroopa Liidu otsekohalduvas määruses [sätestatuga] hakkab Eesti Vabariigis tegelema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti sobib juba olemasolevate ülesannete raames selleks institutsiooniks Andmekaitse Inspektsioon. Eelnõu ei tegele muude poliitreklaami määrust puudutavate küsimustega, kuna poliitreklaami määrus on, nagu juba öeldud, otsekohalduv. 

Meedias on seda küsimust kajastatud ja praegu tundub, et meie kohalike omavalitsuste valimised läksid vähemalt selles konkreetses küsimuses rahulikult, vaatamata sellele, et poliitreklaami määrus jõustus kõikides liikmesriikides ühel ajal ehk 10. oktoobril. Ma soovin ka omalt poolt tänada kõiki erakondi, kes nägid vaeva ja läbipaistvusteadetega pingutasid. Samuti soovin tänada Eesti meediamaju, kes küllaltki ebaselges olukorras pingutusi tegid. Kokkuvõttes võiks öelda, et kõik õnnestus väga hästi. 

Tutvustuseks peatun korraks määrusel endal, kuigi me selle määruse sisu siin ei aruta. Määruse sisu arutas Riigikogu siis, kui määrus oli Euroopa Liidus ettevalmistamisel ja Eesti jäi nende kolme riigi hulka, kes seda määrust ei toetanud. Me ei toetanud seda seetõttu, et me leidsime, et see määrus ei ole piisavalt õigusselge, eriti selles osas, mis asi see poliitreklaam üldse on. 

Vahepeal on selgunud, et see ebaselgus on tabanud kõiki liikmesriike. Kohtumistel on ilmnenud, et küsimusi on väga palju kõikidel liikmesriikidel. Vahepeal, 8. oktoobril on [avaldatud] Euroopa Komisjoni juhend selle kohta, mis asi on poliitreklaam ja kuidas seda tuleks rakendada. See on komisjoni teatis "Suunised määruse (EL) 2024/900 (poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta) rakendamise toetamiseks". Selle lehekülgedel 11–26 seletatakse, mis asi on poliitreklaam. Kui te nüüd ette kujutate juba seda lehekülgede hulka, mille jooksul selgitatakse, mis asi on poliitreklaam, siis saame me aru, et vaidlused selle üle on kerged tulema. 

Hästi lihtsustatult öeldes reguleerib see määrus selliseid reklaame, mille eest on moel või teisel tasutud, ja [sõnumeid,] millega on mitterahalisel moel toetust avaldatud ja mida on [levitatud] poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel. Teine suundumus, mida poliitreklaamiks peetakse, on soov mõjutada õigusloomet, eeskätt seadusandlikke protsesse. 

Toon juhisest mõned üksikud näited. Kui näiteks poliitikul on pastakas ja sellel pastakal on üksnes poliitiku nimi ehk see ei sisalda poliitilist sõnumit, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga, aga kui pastakal on poliitiku nimi ja mingi hüüdlause, mis juba on poliitiline sõnum, siis sellisel juhul on tegemist poliitilise reklaamiga. Sest nii nagu juhend ütleb, kõikidest nendest kriteeriumidest, mis poliitreklaami võiks kirjeldada, peab olema täidetud ainult üksainus. 

Või kui kaubandus-tööstuskoda [esitab] näiteks mingisuguse seaduseelnõu kohta seisukoha ja jagab oma sotsiaalmeediakontol selle kohta mõtteid, et kutsuda liikmeid oma seisukohaga kas ühinema või seda täiendama, siis kuigi sellise tegevusega soovitakse kokkuvõttes mõjutada käimasolevat seadusandlikku protsessi, on tegemist asutusesisese tegevusega, mistõttu läbipaistvusteadet vaja ei ole. Aga juhul, kui seesama ühendus palkaks konsultatsioonifirma, kes kujundab sotsiaalmeediapostituse, milles rõhutatakse kaubandus-tööstuskoja seisukohta mingi kavandatava poliitikameetme kohta, siis see juba on poliitreklaam. 

Nii et, head sõbrad, segadust on siin palju, aga me Eestina oleme toetanud – ja ka Riigikogu on toetanud – määruse üldist eesmärki. Määruse üldine eesmärk on see, et inimesed saaksid aru, kelle raha eest neid mõjutada soovitakse. See on ju kaasajal igati õiguspärane ja asjakohane ootus. Me oleme ka Eestis mures selle pärast, et näiteks Venemaa [võib soovida] rahastada mingisuguseid protsesse, mis meie seadusandlust mõjutavad. Ja kui ta seda moel või teisel teeb, [siis on oluline,] et see oleks läbipaistvalt tehtud ja inimesed teaksid, et seda või teist asja rahastab hoopis keegi kolmandatest riikidest. See üldine eesmärk on olnud Eestile meelepärane. Aga veel kord kordan, et meie senine seisukoht on olnud see, et siin on palju ebaselgust ja küsimusi, kas need meetmed on proportsionaalsed. 

Kui me vaatame, milliste kanalite puhul poliitreklaam rakendub, siis see rakendub kõikide võimalike kanalite puhul. Ka raadioreklaamid peaksid hakkama sisaldama nii-öelda audiomärgist, mis ütleb, et see on poliitreklaam, kes selle eest maksis ja milliselt veebilehelt leiab rohkem informatsiooni. Veel kord: eesmärk on, et see kõik aitaks inimestel teha ausalt otsuseid, kas ühte või teist asja toetada või mitte. Me loodame, et täiendavad selgitused Euroopa Liidu üleselt teevad selle asja selgemaks. 

Teisest küljest tekib olukordi või selliseid põnevaid vaidlusi, mida on meil Eestiski teada. 2005. aasta niinimetatud K‑kohukese juhtum, mida vaieldi Riigikohtuni välja. Või siis 2015. aasta niinimetatud kass Arturi juhtum. On äärmiselt põnev mõelda, kuidas see poliitreklaami läbipaistvusteade sinna kohukese peale oleks pidanud pandama ja kas see oleks pidanud sinna pandama. 

Niisiis: see eelnõu ei tegele poliitreklaami mõtte sisustamisega, kuna see on määrus, mis sellega tegeleb, ja see määrus on otsekohalduv. See eelnõu, mis teie ees on, ei tegele nendele küsimustele vastamisega, millest ma teile just rääkisin. Eelnõu otsekohalduva määruse ülevõtmiseks tegeleb üksnes sellega, kes Eestist vastava asja üle järelevalvet teeb ja kuidas on trahvimäärad sätestatud. 

Trahvimäärade puhul oleme me teinud ühe pisut erandliku sammu, millele soovin teie tähelepanu juhtida. Selle kohta küsiti ka komisjonis. Nimelt ei ole Eestis tavaks, et kui üks seadus juba kehtib, siis selle seaduse tekst kirjutatakse teise seadusesse ümber. Meie õigusruum on loodud ikkagi niimoodi, et ühes seaduses on selle seaduse tekst ja sellest täiesti piisab. Nüüd me oleme siin pakkunud välja erandliku lahenduse. Eelnõu § 2, isikuandmete kaitse seaduse esimesse punkti, kus on trahvidest juttu, on väärteomenetluse seadustikust [üle kantud] selline põhimõte, et isegi juhul, kui väärteotunnused ilmnevad, ei ole kohustust väärteomenetlust alustada ja läbi viia, kui saab anda hinnangu, et see rikkumine ei ole ränk, vaid on suhteliselt vähetähtis. 

See on oluline sellepärast, et kas või möödunud kohalike omavalitsuste valimiste puhul inimesed saavad üldiselt aru, et kui keegi kandideerib kohalikku omavalitsusse konkreetse erakonna kandidaadina, siis on tõenäoline, et see erakond on tema reklaami eest tasunud. Kui läbipaistvusteade tõesti puudub, siis saab seda rikkumist Eesti kodaniku vaates pidada vähetähtsaks ja sellisel juhul ei ole vaja väärteomenetlust alustada. Nii et see ebatavaline tähelepanu juhtimine näitab meie hoiakut sellesse, et kaalutlusõigust tuleks väga ratsionaalselt rakendada. 

See on mõneti oluline ka seetõttu, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelnõu kohaselt lisaressursse juurde ei saa. Me eeldame, et läbipaistvusteated on kõikide poliitiliste erakondade ja seadusandlust mõjutavate organisatsioonide endi huvides. Eesti inimesi tuleb veenda, et käitutakse läbipaistvalt, ausalt ja avalikes huvides. 

Eelnõu ei ole pikk. Nende reservatsioonidega, mille ma siin välja tõin, et Eesti ei toetanud selle määruse ülevõtmist, me siiski võtame selle üle, kuna enamik riike seda toetas. Me oleme ka seda üle võttes tähelepanu juhtinud, et katsume nende asjade menetlemisel jääda terve mõistuse juurde. Sellega ma oma lühikese kokkuvõtte siin lõpetaksin. Aitäh! 

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministriproua! See on selline tehniline [asi]. Aga siiski need mittetehnilised nagu prevaleerivad. 

Mul on siin Reformierakonna linnapeakandidaadi, kolleegi pilt, kus ta vaatab otsa ja otseselt valetab. Sellel on kaks tulpa: ühel on kirjas, et iga hääl loeb, ja teisel [näidatakse], et Keskerakonna ja Reformierakonna [saadikukohtade arv] on ühel tasemel. Aga reaalsus on ju see, et juba siis oli teada, et esimesel oli lõppkokkuvõttes 37 saadikut ja Reformierakonnal 11. Nii et see pilt ei vasta absoluutselt tõele. Loen, et see [reklaam] läks maksma 105 321 eurot ja 47 senti – tänuväärne info! Kui [suure trahviga] võiks siis valeinfo levitamise eest Reformierakonda või head kolleegi Maris Laurit ähvardada? Siin oli juttu 20 000 eurost, aga see ei ole eriti suur summa selle 100 000 euro kõrval, mille Reformierakond selle pildi [reklaamimisele] kümne päeva jooksul kulutas.

Aitäh! See Euroopa Liidu määrus poliitreklaami kohta ega ka antud eelnõu ei tegele absoluutselt reklaami sisuga, vaid tegeleb üksnes läbipaistvusteatega. Seda on ka määruses endas eksplitsiitselt üle rõhutatud, et teadete sisuga konkreetne määrus ja konkreetne eelnõu absoluutselt ei tegele. Neid küsimusi selle kohta, kas reklaami sisu on eksitav või mitte, saab iga Eesti Vabariigi kodanik reklaamiseaduse alusel esitada. Aga seda osa konkreetne eelnõu absoluutselt ei puuduta.

Suur tänu! Hea kolleeg Peeter Ernits, ma juhin teie tähelepanu, et kui te nõjatute taha ja jääte mikrofonist väga kaugele, siis meil on keeruline kuulda. Aga praegu me kuulsime küsimuse ära. Aitäh! Edaspidi, kui te räägite, siis katsuge mikrofonist mitte liiga kaugele istuda, muidu me ei kuule küsimust. (Peeter Ernits täpsustab saalist.) Siis küll. Aitäh! 

Nii. Aga läheme edasi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te väga põhjalikult selgitasite, aga tõite ka näiteid, mis otseselt seda eelnõu ei puuduta. Tõite näiteid eelmistest valimistest, K‑kohukestest. Väga huvitav oli pastapliiatsinäide. Kui pastapliiatsil on peal nimi, siis ta ei ole poliitreklaam, aga kui pastapliiatsil on peal kas logo või number – kuigi numbrit ega logo te ei nimetanud, vaid mainisite hüüdlauset –, siis on ta poliitreklaam. 

Mu küsimus on selline: kui Riigikogu pastapliiatsi peale kirjutatakse veel lisaks saadiku nimi, kas Riigikogu pastapliiats koos saadiku nimega on poliitreklaam, mis teadupärast võiks ju olla? Ja teine on hästi lühike küsimus. Kas need organid või asutused, kes hakkavad seda kontrollima, saavad ka täiendavaid vahendeid? Sotsiaalkomisjonis olles nad küll kurtsid – vähemalt üks nendest –, et neid on pidevalt kärbitud ja nad ei saa teostada järelevalvet ei apteegireformi ega muude asjade üle, sest neil lihtsalt jääb tööinimesi selle teostamiseks puudu. 

Aitäh! Need näited, mis ma tõin, on komisjoni suunistes määruse rakendamiseks. Soovitan läbi vaadata see lehekülgede vahemik, mida ma ka alguses nimetasin. Seal on toodud need näited, mille põhjal saab igaüks neid järeldusi teha, kuna, veel kord, tingimusi on päris palju, [määramaks,] mis siis on ja mis ei ole [poliitreklaam], ja komisjon on toonud terve rea konkreetseid näiteid. Leheküljel 13 on see nii-öelda pastapliiatsi näide, mis toob välja, et, tsiteerin: "poliitreklaami tegemise määratlus on seotud "sõnumiga", mis tähendab seda, et sisu, mida ei saa liigitada sõnumiks (näiteks reklaamkaubal olev logo või poliitikas osaleja nimi), ei kuulu selle määratluse alla, kui sellele sisule ei lisandu mingit poliitilist sõnumit. Olles seda juhendist tsiteerinud, pastapliiats on reklaamkaup, kui reklaamkaubal ehk pastapliiatsil on logo või poliitikas osaleja nimi, ent puudub sõnum, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Aga, nii nagu juhend leheküljel 13 ütleb, kui sisule lisandub poliitiline sõnum, siis sellisel juhul on tegemist poliitreklaamiga. Ehk siis teie poolt toodud näitest ma deduktsiooni teel jõuaksin sinna, et kui tegemist on Riigikogu logoga ja teie nimega, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga, kuna puudub poliitiline sõnum. Kui on tegemist pastapliiatsiga, millel on Riigikogu logo, teie nimi ja näiteks sõnum "Rohkem raha lastele!", siis see juba on poliitreklaam. 

(Küsimus saalist.) Jah, saab vaadata sellest juhendist täpsemalt siis järgi. Vahendeid, nii nagu ma ütlesin, ei ole täiendavalt määratud. Me jälgime, milline see koormus [saab olema]. Veel kord, me usume, et koormus ei saa väga suur olema, ja loodame, et kõik, kes soovivad ühel või teisel moel mõjutada Eesti inimesi oma otsuseid kujundama, kas mõne seaduseelnõu poolt või vastu olema või mõne poliitilise organisatsiooni poolt või vastu olema. Kõik on ise ka huvitatud sellest, et need läbipaistvusnõuded oleksid täidetud ja et ametkonnale ei tekiks suuremat koormust. 

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean tunnistama, et tegemist on järjekordse näitega sellest, kuidas Euroopa Liit tegeleb absurdse ülereguleerimisega. Pole absoluutselt võimalik aru saada, miks on tarvis sellist meeletut regulatiivset kolossi poliitilisele protsessile kohaldada. Eriti häirib mind selle juures see, et tegelikult on väga küsitav, kas selline projekt on üleüldse põhiseadusega kooskõlas. 

Esimene probleem on ju selles, et tegelikult, olgem ausad, nagu te isegi natukene üldsõnaliselt nentisite, pole võimalik aru saada, mis siis on poliitreklaam ja mis ei ole. Ma ei jõua seda määratlust isegi siin ette lugeda, see on nii pikk siin määruses, aga põhimõtteliselt on öeldud, et sõnumi edastamine mis tahes viisil, kui see sõnum võib mõjutada poliitilisi protsesse, ja on öeldud, et tavaliselt tasu eest, aga võib ka olla mitte[rahalisel viisil]. Ehk me tegelikult ei teagi, mis kvalifitseerub [poliitreklaamiks] ja mis mitte. 

Teine asi on see, et võimaliku rikkumise eest ette nähtud karistus on kuni 20 miljonit eurot, mis tundub täiesti ebaproportsionaalne vahemik, eks ole. Ei ole isegi öeldud, et väikeste rikkumiste eest peab see olema oluliselt vähem. Ja samal ajal on põhiseaduslikkuse analüüs äärmiselt pinnapealne, põhimõtteliselt see puudub. Kuidas te kommenteerite seda? Kas just see põhiseaduslikkuse küsimus ei vajaks tõsisemat tähelepanu?

Aitäh! Väga õigustatud küsimused. Ma kõigepealt vabandan teie ees ja vastan Helmen Küti koha pealt esitatud täiendavale küsimusele. Helmen Kütt ütles, et kontroll on ikkagi vajalik. Ma rõhutaksin selle üle, et ka kontroll peaks olema mõistlikkuse piirides, kui on tõesti näha, et on oht. Ühesõnaga, me ei näe ette seda, et lihtsalt kontrollimise enda pärast peaks kogu aeg kontrolle läbi viima, vaid kontrolli on meil ikkagi üldises õigusruumis mõistlik teha siis, kui on näha, et seal võib mingisugune probleem olla. Ei ole ette nähtud seda, et pistelist kontrolli lihtsalt kogu aeg ja lausaliselt tehtaks. Me eeldame ka seda, et inimesed ise – kuna see puudutab ju kõiki Eesti elanikke – on tähelepanelikud ja juhivad tähelepanu, kui kuskil on mingisugune rikkumine. 

Aga tulen nüüd väga asjakohase, põhiseaduslikkust puudutava küsimuse juurde. Seda tuleb küll rõhutada, et läbipaistvusteate puudumine ei anna alust poliitreklaami maha võtta. Seega, määrus ei reguleeri ega takista poliitilistel teemadel arvamust avaldada. 

Tõsi, siin on kaks muret. Esimene mure on see, et reklaamid või see töö valijate [mõjutamisel] läheb kallimaks. Sellel võib olla mõju väiksematele tegijatele, kes ei jõua näiteks pikemat raadioreklaami kinni maksta. Ma olen ka avalikes intervjuudes mitu korda rõhutanud, et minu jaoks isiklikult on see murekoht. Kuna hea demokraatlik riik tugineb vabadele arvamusavaldustele ja võimalikult madalale lävendile poliitilistesse protsessidesse sisenemisel, siis on tõesti oluline, et ka väiksematele tegijatele, kellel ei ole raha pikemaid reklaame näiteks raadios osta, ikkagi säiliks [võimalus] oma vaateid tutvustada. Ja teine [murekoht], mis võib tekkida, on see, et juhul, kui on tegemist olulise rikkumisega, siis tõesti, trahviõigus on. Trahv võib loomulikult mõjutada ühe või teise rühmituse, huvigrupi poliitilistes protsessides osalemist. 

Ent siin ma rõhutan üle kahte väga olulist asja. Esiteks, me oleme erandlikult lisanud eelnõusse sätte, millega me oleme rõhutanud, et vähem oluliste rikkumiste puhul ei tuleks menetlust üldse alustada. Me peame oluliseks rõhutada, et see kaalumise koht on äärmiselt oluline ja rikkumine, mille puhul menetlust alustatakse, peaks ikkagi olema väga tõsine. Kui on tegemist väga tõsise rikkumisega, siis me üldiselt võiksime ühiskonnas aru saada, et see jälle teistpidi õõnestab demokraatlikke protsesse. Sellist õõnestamist [tuleb vältida], et neid, kes sooviksid ausalt ja avatult poliitikat mõjutada, ei trumpaks üle need, kes kasutavad moel või teisel musta raha ja saavutavad sellest tulenevalt ebaausa edu. Ka see on ju põhiseaduse vaimuga kooskõlas. 

Riigikogu varasem seisukoht selle Euroopa Liidu määruse suhtes on olnud see, et me toetame üldist eesmärki, et inimeste mõjutamine peaks olema läbipaistvam, aga me tunneme muret poliitreklaami määratluse õigus[selgusetuse] pärast. Ma juba tsiteerisin seda 8. oktoobril avaldatud juhendit, milles on poliitreklaami mõistet avatud lehekülgedel, nagu juba öeldud, 11–26. See on komisjoni teatis "Suunised määruse (EL) 2024/900 (poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta) rakendamise toetamiseks". Selle dokumendi teine peatükk vastab küsimusele, mis on poliitreklaam, ja see vastab nendele küsimustele lehekülgedel 11–26.

Helmen Kütt, palun! 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on väga suur palve: ärge pange mulle sõnu suhu ega [omistage] mulle mõtteid, nagu ma tahaks, et kõiki kontrollitaks. Otse vastupidi! Minu mõte on selles, et mida vähem bürokraatiat ja [rohkem] demokraatiat ja inimeste enda vastutust on alati parem. Aga see, kui keegi pöördub nende organite poole ja kaebab, eeldab siiski inimressurssi ja kontrollimise vajadust. See oli lihtsalt täpsustuseks. 

Nüüd küsimuse juurde. Te tõite kenasid näiteid kohalike omavalitsuste valimistest ja ütlesite, et kui mõni erakonda kuuluv inimene on jätnud teatise tegemata, siis me eeldame, et ta ikkagi kandideerib selle [erakonna nimekirjas] ja me ei alusta üldse mingisugust kontrolli. Mõistlik! Teie näited olid ainult erakondade kohta, aga palun öelge – ja mulle piisab lühivastusest –, kas see puudutab ka valimisliite.

Aitäh! Jaa, me oleme selle kontrolli osas õnneks täiesti ühel meelel. Selles asjas on asi selge. Aitäh selle täpsustuse eest! Teine vastus teie küsimusele: jah, poliitreklaami määrus puudutab absoluutselt kõiki, kes kas osalevad valimistel või soovivad mõjutada mingisuguseid poliitilisi ja seadusandlikke protsesse. See puudutab absoluutselt kõiki.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Proua minister! Jah, seletuskiri ja [näited], kuidas seda õigesti mõista, on olemas. Aga Postimees Grupi küsimusele on teie ministeeriumi ametnikud [vastanud] niimoodi: "Euroopa Komisjon plaanib koostada täiendavaid juhendeid", ja nii edasi. Jah, ta kavatseb seda teha, aga millal need tulevad? See [juhendite] nimekiri on juba niigi pikk. Oskate öelda, mida nad plaanivad, millal ja kas neid hakkab pidevalt tulema? Kuidas mõista näiteks poliitilist kommentaari, kas see on poliitreklaam, ja nii edasi? See on lõputult hargnevate teede ahel. Kas annate meile mingi ettekujutuse või teate üldse sellest midagi?

Aitäh! Tõenäoliselt see ametniku vastus Postimees Grupile on olnud varasem. Nii nagu ma juba eelnõu tutvustades ütlesin, juhend tuli välja selle aasta 8. oktoobril. Tõenäoliselt peeti silmas sedasama 8. oktoobril välja tulnud juhendit, mille pealkirja ma eelpool juba paar korda tsiteerisin. Ehk et see juhend määruse rakendamiseks on nüüdseks tulnud.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma ei taha sinu nahas olla, ütlen kõigepealt. Ma loen siin vastavuse kohta, et 10. oktoobril pidi midagi juba kehtima hakkama, [juhend] tuli 8. oktoobril ja täna on 21. oktoober. 

Ma kuulasin seda pastaka lugu. Kuulge, sõbrakesed, sellele on väga lihtne lahendus! Ükskõik, mis [reklaami] ma nüüd teen, ma patenteerin ka logo – oma mees Toompeal teeb, mida lubab! –, kuna logo ei lähe [poliitreklaami sõnumite] alla. Saan ma õigesti aru? 

Mis juraga me tegeleme? Ei pea Eesti võtma kogu seda jura vastu, mida Euroopa Liit välja mõtleb. Ma olen nõus, paneme välireklaamidele QR‑koodi juurde, väga hea! Aga pastakas või visiitkaart? Ma ei tohi jõulukaartigi saata, kui ma kirjutan alla "Aivar Kokk, Riigikogu liige". Mul on siin laua peal meie kolleegi pastakas, millel kirjas "Luisa Rõivas, Riigikogu". Sõna "Riigikogu" on juurde pandud, see ei ole logona. Tähendab, seda ei tohiks siin laua peal olla. 

Kuulge, palun tehke joonised ja pildid, kuidas peab olema. Kas pastaka peal peab QR‑kood olema, kus on kirjas, et Aivar Kokk maksis selle eest ja tellis selle, ma ei tea, Peeter Ernitsa firma käest. Mis info peab seal olema, kas ülekanded?

Teie aeg!

Sellest eelnõust, mis siin on, ei loe mitte üks inimene seda välja.

Aitäh!

Ma ei pea minema kuhugi mujale otsima.

Aitäh! Ma olen tõesti väljendanud muret õigusselgusetuse üle, mis selle määrusega kaasas käib. Veel kord rõhutan, et seda on väljendanud ka austatud Riigikogu. Eesti ei toetanud määruse vastuvõtmist, aga kahjuks neid riike, kes seda ei toetanud, oli peale meie veel ainult kaks ja needki polnud eriti suured. Euroopa Liidus olemine tähendab, et kui enamik otsustab, et see on vajalik ja oluline, siis me ikkagi neid asju teeme. 

Rõhutan siinkohal üle, et Riigikogu suhteliselt üksmeelne seisukoht on siiski olnud toetada seda eesmärki. Määruse eesmärk on see, mida me toetame, aga poliitreklaami mõiste on muu hulgas väga ebaselge. 

Selle pastapliiatsi näite ma kordan hea meelega üle lehekülje 13 juhendi alusel. Juhul, kui teie laua peal on Luisa Rõivase pastapliiats, kuhu on kirjutatud "Luisa Rõivas" ja "Riigikogu", siis see ei sisalda poliitilist sõnumit. Sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Sõnumit on defineeritud niimoodi, et kui sõnum on puhtalt eraviisiline või ärilist laadi, siis sellisel juhul ei ole tegemist poliitreklaamiga. Ehk kui Aivar Kokk saadab jõulukaardi, kus on eraviisiline soov "Häid jõule, hea Jõgeva rahvas! Seisan ikka koos teiega!", siis see on minu hinnangul isiklik sõnum ja juhendi järgi see ei ole poliitreklaam. Kui hea Aivar Kokk saadab jõulukaardi, kus on kirjas "Häid jõule! Seisame koos automaksu vastu!", siis see nagu oleks poliitiline sõnum, ka selle juhendi järgi. Siin on defineeritud, et poliitiline sõnum on selline sõnum, mis võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja mis on selleks mõeldud. 

(Naerab.) Kahju, et protokolli ei lähe praegune näoilmete vaheldumine siin. Aga jah, nii on. Ma arvan, et me saame aru, et see suurema läbipaistvuse mõte on ju tegelikult hea ja õige. Nagu me nägime ka kohalike omavalitsuste valimistel, tegelikult oleme me Eestis võimelised sellega toime tulema terve mõistuse piires. Kui inimesed soovivad head, aga midagi läks valesti, siis, ma veel kord kordan, täiesti erandlikult oleme me eelnõusse ümber kirjutanud väärteomenetluse põhiprintsiibi, et kui rikkumine ei ole suur, siis ei pea üldse menetlust alustama. Meil ei ole Eestis eesmärk kogu seda poliitreklaamistikku surnuks menetleda. Seda eesmärki meil ei ole. Ma veel kord rõhutan, et täiesti erandlikult sisaldab see eelnõu ümberkirjutust teisest seadusest ja selles on eraldi rõhutatud, et menetlust ei pea alustama.

Ma saan nendest emotsioonidest aru. Segast asja on keeruline menetleda, ka meil on olnud keeruline seda menetleda. Aga ma veel kord rõhutan, et esiteks, Eesti ei toetanud selle määruse vastuvõtmist. Teiseks, määrus jõustus 10. oktoobril, sõltumata meie praegustest arvamustest või menetlustest. Kolmandaks, me ei saa seda määrust praegusel kujul tagasi pöörata, sellepärast et see on juba jõustunud. Neljandaks, see eelnõu, mis teie ees on, üksnes määratleb ära, kes on järelevalveorgan. Viiendaks, veel kord rõhutan: eelnõu sisaldab ebatavalist üleskutset, et palun ärgem menetlegem [selle alusel kedagi] surnuks.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu! No see, et regulatsioon on põhiseadusvastane, ei tulene ainult sellest, kas on eesmärk algatada ebaõiglaseid menetlusi, vaid see tuleneb ka sellest, et on võimalik algatada ebaõiglaseid menetlusi. Nagu ma eelnevalt osutasin, kui ikkagi on keelatuks tunnistatud selline tegu, mille puhul ei ole võimalik elementaarselt aru saada, millisest teost jutt käib, ja sellise rikkumise puhul nähakse sanktsioonina ette absurdselt suur karistus, kuni 20 miljonit eurot – kujutate ette, kui eraisikule määratakse trahviks 20 miljonit eurot! – siis on võimalik inimene täielikult ära ruineerida. Samamoodi erakondadega. Kui mingid ametnikud leiavad, et tegemist on olulise rikkumisega, mitte ebaolulise rikkumisega – kusjuures jällegi mitte mingit kriteeriumit ju ei ole, millele tuginedes hinnata, kas tegemist on olulise või ebaolulise rikkumisega –, algatatakse menetlus, väänatakse näiteks mingisugusele erakonnale või kandidaadile kaela karistus kuni 20 miljoni euro suuruse trahvina – no Eestis saaksid kõik parteid sellisest asjast kabelimatsu! Nii et põhimõtteliselt nähakse ette regulatsioon, millega on võimalik [kedagi] täielikult ruineerida, kusjuures ei ole võimalik teada, millisest teost jutt käib. Mina väidan, et see on põhiseadusvastane ja sellist asja ei tohiks teha.

Aitäh! Selle murega saab nõustuda ja kuna see mure külastas ka eelnõu koostamisel meid, siis me oleme seletuskirjas eraldi välja toonud juhised, et hindamisel arvestataks vähese õigusselgusega ja sellega, et see halduskoormus on meile uus ja siin on väga palju ebaselget. Tuleb arvestada õigusriigi põhimõttega, et proportsionaalseks saaks pidada üksnes sellist menetlust, kus teise poole pahatahtlikkus on ilmne ja varasemad suulised märguanded ei ole tulemust andnud. Seletuskiri tegelikult adresseerib seda muret. (Hääl saalist.) Üks hetk! (Lehitseb pabereid.) Ma nii kiiresti ei leia konkreetseid kohti siit pikast seletuskirjast, aga me saame täpsemad viited teile hiljem kirjalikult saata. Aga seletuskirjas me oleme sellele murele tähelepanu juhtinud.

Veel kord ma rõhutan üle, et väga ebatavalisel viisil oleme me selle võimaluse [jätta] väärteomenetlus alustamata toonud sõnaselgelt siia seaduseelnõusse üle. See ei ole tavaline, et ühest seadusest kopeeritakse terve lõik teise seadusesse. Antud juhul me oleme seda teinud, et rõhutada, et me ei näe proportsionaalse lahendusena kellegi surnuks menetlemist.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Küsimus, mille ma olen teile juba kirjalikult esitanud, kuid millele ma ei ole saanud selget vastust: kas see seadus võimaldab piirata poliitilisi protestiaktsioone?

Ei võimalda. Me teile ka niimoodi vastasime. Selline võimalus määruse ja seaduseelnõu alusel täielikult puudub.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie vastuste põhjal jääb arusaamatuks, mida meie siin Riigikogus enam üldse teeme. Te ütlete, et [määrus] kehtib 8. oktoobrist, aga mida me siis siin menetleme? Tegu on seadusega, mis on justkui meil kõigest kõrgem. Te rõhutate, et vastutab reklaamiavaldaja, aga samas laieneb kohustus kogu ahelale: reklaamiteenuse pakkujale, meediale ja digiplatvormidele. Te ütlete, et eesmärk pole kedagi surnuks menetleda, aga muide, juba menetletakse surnuks. Näiteks Viru-Nigula vallas ei saanud EKRE avaldada valimisreklaami, sest ametnikud tulid, kiskusid selle reklaami maha ja ütlesid, et meil ei ole reklaami paigaldamise luba, kuna reklaami paigaldamiseks on vaja selle puitpilbaste konstruktsiooni kavandit, projekti, lisaks on vaja asendiplaani. Ei piisanud sellest, et näitad, kus kohas see asub, vaid on vaja asendiplaani. Ja nüüd te loote bürokraatiat veel juurde. See on väga halb eelnõu!

Teie aeg! 

Miks te toote selle siia? 

Alustan küsimuse lõpuosast. Esiteks, reklaami paigaldamise loaga see eelnõu ja määrus absoluutselt ei tegele. Kogu see küsimus, mille te konkreetselt tõstatasite, on tänasest arutelust täies ulatuses väljas. 

Teiseks, miks ma toon selle eelnõu siia? Euroopa Liidu määrus kehtib 10. oktoobrist ja määrus näeb ette, et liikmesriikides peab olema järelevalve- ja kontrollpunkt. Kui me seda eelnõu ei menetleks, mis on ka iseenesest võimalik, siis sellisel juhul oleks Politsei- ja Piirivalveamet see riigiasutus, mis vastutaks kõikide nende ülesannete täitmise eest. Minu arvates on Politsei- ja Piirivalveametil teisi ülesandeid, mis on nende põhitöö, milleks nad on välja õpetatud ja mida nad iga päev meie kõigi turvalisuse tagamisel väga hästi [teevad]. Ilma selle eelnõu menetlemiseta satuksid need ülesanded muidu üldkorras Politsei- ja Piirivalveametile ja meie arvates ei ole see lihtsalt mõistlik lahendus. 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Eestis see riigiasutus, kes reklaamidega juba tegeleb, ja Andmekaitse Inspektsioon on see riigiasutus, kes andmekaitsega juba tegeleb. Ehk mõistlik on anda see ülesanne nendele inimestele, kellel on konkreetses asjas pädevus. Ülesannete andmisega täitevvõimule tegelebki Riigikogu. Lihtsustatult öeldes olen ma teie ees, head Riigikogu liikmed, sel põhjusel, et [lasta] Politsei- ja Piirivalveametil täita neid tähtsaid ülesandeid, milleks Politsei- ja Piirivalveamet ju tegelikult loodud on, ja anda [määrusega seotud] ülesanded Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 

Ühtlasi toome seadusesse ka sätte, mis selgelt ütleb, et kuulge, inimesed, kui ei ole tegemist olulise rikkumisega, siis palun ärge alustage menetlust, sest selline on meie õiguse üldpõhimõte. Ebatavalisel moel oleme me selle siin üle rõhutanud. Nii et seda eelnõu toetades te tegelikult saate üksnes aidata bürokraatiat vähendada ja olukorda kergendada.

Anti Poolamets, palun!

Jaa! Masendav lugu, et liit pressib meile föderaalset seadusandlust peale igas [aspektis], isegi minnakse iga poliitplakati juurde lõpuks välja. See näitabki, kuidas me oma suveräänsust jõhkralt kaotame. Varsti tundub see kõik naeruväärne. Mida meie siin üldse otsustame, kui Euroopa Liit võtab isegi plakatid, poliitsuveniirid ja jõulukaardid ette? Tegelikult annab see tohutu võimaluse tsensuuriks ja kontrolliks. Minu küsimus on, kas teie ei näe, et see ohustab tsensuuri ja kontrolliga. Te olete ise ka äärmiselt tsensuurimaias minister ja vihakõne reguleerimise pooldaja. Igasuguste vähemuste kaitse sildi all võib pooled plakatid ära keelata, peaasi et islam saaks ikka peale tulla. Kas te ei karda, et see muutub just teie aatekaaslaste tõeliseks poliitiliseks instrumendiks?

Ma ei nõustu mitte ühegi väitega teie küsimuses. Kõik see, mida te ütlesite, on lihtsalt puhas vale.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma veel kord rõhutan, et ma ei süüdista sind. Nagu ma ütlesin, ma ei taha su nahas olla. Aga nüüd ma saan aru, et kui see mees (Osutab saalis ühele saadikule.) saadab pastaka, mis on türkiissinine, siis on selgelt aru saada, et see on Eesti 200 [liikme oma]. Kui mina saadan helesinise pastaka, sõltumata sellest, mis siin peal on, on see sinine värv väga selgelt poliitiline märk. 

Tead, milles minu mure on? Ma tellisin raadioreklaami. Mina suutsin teha Riigikogu valimistel 15‑sekundilise [reklaami]. Nüüd ma mõõtsin, kui pikalt [kestab] see jutt, mil raadio ütleb, et "see on tellitud, tõt-tõt-tõt" – [reklaam] oleks sellisel juhul 22 sekundit! Oota, kas me teeme praegu seaduseelnõu tulenevalt määrusest, mis annab reklaamfirmadele võimaluse küsida minu käest rohkem raha? Aga teine mure on minu arvates see, et kui ma oleksin reklaamfirma omanik, siis ma mitte ühelegi poliitilisele firmale seda ei teeks, sest 20 miljonit on nii suur trahv, et ma ei hakkaks mingit riski võtma, kui ma teeniksin valimiskampaania pealt umbes 100 000 eurot. 

Teie aeg!

Aga ma tahaks teada üht asja: kui ma panen ükskõik millise asja peale QR‑koodi, mille [kaudu jõuab vajaliku infoni,] kõigi kirjapandud punktideni, kas siis on kõik mured lahendatud? Sellesama …

Aitäh!

… jõulukaardi või ükskõik mis muu asja peale.

Küsimuse lõpp oli väga positiivne. Ilmselt on nendel inimestel, kes on täiskohaga poliitikas, oma seisukohti väga lihtne aktiivselt tutvustada, mis on ju tegelikult ühiskondlikus protsessis äärmiselt positiivne. Paljud erakonnad on juba kohalike valimiste ajal kenasti [kasutanud] QR‑koodi, mis viib läbipaistvusteate leheni, kus on lühidalt ära kirjeldatud, kes maksab ja kuidas see asi korraldatud on. Seda on tegelikult päris lihtne niimoodi teha. Me nägime kohalike omavalitsuste valimistel, et väga paljud said sellega suurepäraselt hakkama. 

Mis puudutab küsimuse esimest poolt, siis ma rõhutan üle, et Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogus annab seisukohti terve Riigikogu nimel ja igal nädalal menetleb Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogus Euroopa Liidu eelnõusid ja [kujundab] Eesti nimel seisukoha. Konkreetselt selle määruse puhul oli Eesti seisukoht, et me ei toeta seda määrust ja me ei toeta seda selle pärast, et meil on sellega kaks muret. Üks on see, et [rakendamis]mehhanism seal ümber on meie arvates liiga koormav, ja teine, kõige olulisem, on see, et poliitreklaami mõiste ja kogu see määratlus ei ole õigusselge. Paraku ei leidnud meie seisukoht Euroopa Liidus laialdast toetust. Määrus võeti vastu ja see jõustus 10. oktoobril. Ehk see eelnõu, mis teie ees on, ma veel kord rõhutan, ei tegele poliitreklaami definitsiooniga, ei tegele sellega, kuidas poliitreklaami tuleb märgistada või mitte märgistada. Kõikide nende küsimustega, mis siin [saalis] korduvad, ei tegele see eelnõu, kuna määrus on otsekohalduv. Eelnõu tegeleb üksnes sellega, et määrata, milline täitevvõimu osa määruse rakendamise eest Eesti Vabariigis vastutab. Veel kord, kui me seda ei määratleks, siis sellisel juhul vastutaks selle eest Politsei- ja Piirivalveamet. Ehk me siin Riigikogus praegu kergendame meie heade politseinike tööd ja anname selle ülesande täitevvõimu sellele osale, kes tegeleb reklaamiga nii ehk naa. Nii et see eelnõu siiski on hea eelnõu, kuna see kergendab politsei tööd. 

Kui te loete juhendist läbi need selgitused, mis on ja mis ei ole poliitreklaam, ja teil on täiendavaid küsimusi, siis loomulikult me võtame need Justiits- ja Digiministeeriumis vastu ja edastame Euroopa Komisjonile. Nii nagu ma alguses ütlesin, kõikides liikmesriikides on terve rida küsimusi tekkinud. Me aktiivselt neid küsimusi edastame. Ja kui tuleb välja, et küsimusi on väga palju, siis tavaliselt Euroopa Liit ka vaatab oma õigusaktid üle. Ka see ei ole ju välistatud. Võib tekkida küll selline olukord, kus tunnistatakse, et tegemist on veidi segase asjaga, mis tuleks selgemaks teha, sest ka juhend ei aita seda veel piisavalt selgeks teha. 

Raadio puhul on tõesti audiomärgise tekst määruses ette antud ja kõlab see järgnevalt: see on poliitreklaam, selle eest maksis see ja see, rohkem infot leiad veebilehelt see ja see, mis peab olema selgelt hääldatud ja ametlikus toonis, ilma taustamürata.

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh! Lugupeetud minister, te räägite iseendale vastu. Minu kirjalikule päringule vastates teatasite varem, et Euroopa määrus võimaldab käsitleda poliitilist meeleavaldust keelatud reklaamina, kui see näiteks nõuab seaduse muutmist. See tähendab, et sellise aktsiooni võib keelata. Nüüd te väidate, et see seadus üldse ei puuduta poliitilisi meeleavaldusi.

Keelatud reklaamist küll seal vastuses juttu ei olnud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te ütlesite juba mitmendat korda, et Eesti hääletas selle määruse vastu. Ma ei tea, kas me räägime ühest ja samast määrusest, sest mina loen siit sissejuhatusest, et lõpphääletusel jäi lisaks Eestile erapooletuks veel Austria ning vastu hääletas Ungari. Andke täpselt teada, kas te valetasite, et Eesti oli vastu, või on tegu mingi teise määrusega. 

Aitäh! Ma ei ole kordagi öelnud, et Eesti hääletas selle vastu. Ma ütlesin, et Eesti ei toetanud seda määrust. Euroopa Liidu mehhanism on selline, et loevad poolthääled, erapooletuks jäämine annab sama tulemuse mis vastuhääletamine. Riigikogu annab mandaadi täitevvõimule Euroopa Liidu hääletustel käitumisel ja Riigikogu [otsus] oli jääda erapooletuks. Selle otsuse tegi Riigikogu, mitte ei teinud mina ega teised valitsuse esindajad. Aga ma rõhutan üle, et erapooletuks jäämine annab sama tulemuse kui vastuhääletamine. Erapooletuks jäämise puhul oled sa lihtsalt laua taga viimase hetkeni ja sa saad neid protsesse mõjutada. Aga veel kord, Riigikogu otsus oli, et me toetame selle määruse eesmärke, aga me ei toeta seda üsna koormavat vormi, mis on peale pandud. Ja me ei toeta määrust ka selle tõttu, et poliitreklaami mõiste on õigusselgusetu.

Anti Poolamets, palun!

Läheme nüüd tagasi teie jutu juurde. Te tunnistasite, et õigusselgus on [puudulik], tohutult paljudel lehekülgedel on seda defineeritud väga segaselt. Kas te tõesti ei arva, et sellistes oludes võivad just nimelt täitevvõimu regulaatorid väga kergesti rakendada manipulatsioone ja kahjustada ühe või teise poliitilise jõu võimalusi, ükskõik kes parasjagu täitevvõimu juures on või kes on endale meeldiva ametniku toiduahelas saanud võimu[positsioonile] panna?

No ma toon ainuüksi selle näite, kuidas tuntud raadiosaadet "Räägime asjast" on tahetud maha võtta. Terve pinu pabereid visati tehnilise järelevalve ametile ja öeldi, et vaadake, mida nad räägivad, see saade tuleb maha võtta, te ei tohi neile luba anda! Me teame väga hästi, kuidas need asjad käivad. Kas teie ei karda seda, et hakatakse manipuleerima?

Igaüks ikkagi peegeldab oma mõttemaailma, ka siin saalis. Ma tõesti nii jälgilt ei mõtle ja ma ei usu, et inimesed oleksid nii halvad. Ma usun sellesse, et Eesti on õigusriik ja me oleme ikkagi võimelised täiesti tervemõistuslikult seda asja siin rakendama. Minu mõttemaailmas ei ole kohta nendele konstruktsioonidele, mida te ehitasite.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi juhtivkomisjonis toimunud aruteluga. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasa, palun!

Hea istungi juhataja! Auväärt kolleegid! 6. oktoobril – ma arvan, et antud juhul on päris oluline, et majanduskomisjon toimus 6. oktoobril – arutati seda teemat. 6. oktoober on selle poolest tähtis, et otsekohalduva määruse jõustumiseni oli sel hetkel jäänud neli päeva ja kohalike omavalitsuste valimisteni kaks nädalat või umbes kümme päeva. Seetõttu diskussioon oligi üsna elav. Oligi üsna elav!

Ja kui ma pean siin saalis seda kirjeldama, siis iseenesest need küsimused, mida siin saalis on küsitud, olid samuti teemaks komisjoni istungil. Komisjoni liikmed samuti mingil juhul ei arvanud, et see Euroopa Komisjoni määrus oleks suuremat sorti mõistlik asi. Ta ei ole seda. Seda teemat ka arutati, ja eelkõige just seda rakendamist. Seega, [suuremalt jaolt] ei käinud diskussioon mitte konkreetse eelnõu üle, mille kohaselt [määratakse] nii-öelda kontaktpunktiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes peab menetlema, vaid pigem räägiti rohkem määrusest. 

Enamik ajast arutati just nimelt seda, et kuna komisjoni määrus hakkab kehtima 10. [oktoobrist] ja valimised on 19. [oktoobril], siis mis päriselt juhtuma hakkab, kuidas see käib. Toodi erinevaid näiteid, et kas juba valminud ja toodetud reklaam vajab viimaseks kümneks päevaks muutmist või ei vaja. Arutelu käigus jõuti vastuseni, et sellel määrusel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Ehk kõiki neid reklaame, mis on toodetud kampaania jaoks, ei pea hakkama ümber tegema. Aga nende reklaamide puhul, mis luuakse pärast 10. oktoobrit, peab tõepoolest sellega arvestama. 

Ma ei hakka siin pikalt nendest pastakatest ja erinevatest juhtumitest rääkima, aga oluline on ära märkida, et seesama määruse rakendamise juhend, millest Liisa siin rääkis, jõudis Eestisse pärast komisjoni istungi toimumist. Nii et majanduskomisjoni istungi toimumise ajal seda juhendit veel olemas ei olnud, mistõttu see olukord oli veelgi segasem ja arusaamatum kui võib-olla praegu, mil [saab] seda juhendit lugeda. 

Nii minister kui ka majanduskomisjoni liikmed olid ühte meelt, et määrus ise on segane, selle probleem ongi seesama õigusselguse ja eelkõige poliitreklaami definitsiooni õigusselguse [puudumine]. Seetõttu saabki selle rakendamine olema keeruline. 

Minister rõhutas üle, et kindlasti säilitatakse terve mõistus, kui mingeid menetlusi tuleb. Eelkõige on ju arusaadav, et poliitreklaamis võiks tekkida menetlusi siis, kui keegi konkurentidest annab märku oma konkurendi tegevusest. Oli siiras lootus, et võib-olla me poliitikutena ühiselt proovime kuidagi hakkama saada nii, et me teineteise reklaamide peale väga ei kaeba, sel lihtsal põhjusel, et selle menetlemine oleks nii või naa väga keeruline.

Teine teema, millest oli komisjonis pikemalt juttu, oligi selle rakendamine. Eelkõige [räägiti] sellest, et kui määruses on kirjeldatud, et määruse rikkumise puhul vastutab nii reklaami tellija, reklaami teostaja kui ka reklaami edastaja, siis kes lõppude lõpuks on see organisatsioon, kes kõige enam vastutab. Ministeeriumi seisukoht oli, et eelkõige pööratakse probleemide ilmnemise puhul [pilgud] reklaami edastaja suunas, ehk antud juhul meediamajad, sotsiaalmeedia platvormid ja tele- ja raadiojaamad.

Need olid peamised teemad, mida komisjonis arutati. Arutelu kandis sedasama nooti, mida me täna siin Riigikogu saalis oleme kuulnud: tõepoolest, määrus ei ole õigusselge ja küsimusi määruse rakendamise puhul on rohkem kui vastuseid. Sellega ma lõpetan oma kirjelduse arutelust. 

Me otsustasime ka järgmisi asju. Esiteks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas ehk siinviibija. See oli konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. oktoobril. Ka see oli konsensuslik otsus. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli 6, vastu 2, erapooletuid ei olnud ja 1 liige ei hääletanud. Nii et võeti vastu ka otsus esimene lugemine siin lõpetada. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mul ei olnud, ütlen kohe ausalt, kõnet ette valmistatud, aga kuulates siin seda diskussiooni, ministri ettekannet, talle esitatud küsimusi, tema vastuseid, samuti komisjoni arutelu tutvustanud kolleeg Marek Reinaasa väljendatud tähelepanekuid, siis ikkagi tekkis tunne, et peaks tulema siia pulti ja fraktsiooni nimel mõned mõtted kõlama panema. 

Lühidalt ütleksin ma, et tegu on järjekordse näitega sellest, millisesse probleemsesse suhtesse oleme me Euroopa Liiduga jõudnud. Mulle tundub, et siin saalis ei ole ühtegi poliitilist jõudu, kes ütleks, et tegemist on hea ja õige asjaga. Kõige lähemal sellisele tõdemusele on võib-olla ministri osutus, et eesmärk on iseenesest ju hea, et oleks rohkem läbipaistvust seonduvalt poliitreklaamidega. Aga isegi minister tunnistab, et meetod, kuidas seda tehakse, ei ole hea. Ometi, näete, me ikkagi vastu tahtmist kuidagi vormistame siin selle asja ära. No midagi pole teha, Euroopa Liidus niimoodi otsustati, määrus võeti vastu, 10. oktoobril see jõustus ja see on otsekohalduv. Jah, meie seda ei toetanud, aga näete, enamik Euroopa Liidu riike toetas, ja mis parata, peame seda tegema. 

Muuseas, esiteks olgu siinkohal ka öeldud, et kui asi ei ole õige ja hea, siis tuleks vastu hääletada. Minister küll lükkas vastutuse valitsuselt Riigikogule ja ütles, et Riigikogust anti selline suunis, et mis nemad teha said. Ju tal on selles õigus, aga see ei tähenda, et seda probleemi allikat ei ole. Kui asi on halb, siis tuleb Eesti riigil ka Euroopa Liidus selle vastu hääletada. Siin oleks vaja minu meelest põhimõttelist hoiakumuutust. Halbadele asjadele tuleb hääletada vastu! Ei ole nii, et ega seal suurt vahet ei ole, nagu minister ütles. Jah, juriidilise järelmi mõttes ei ole vahet, aga põhimõttelisest vaatepunktist on vahe, sest kui asi on halb ja vale, siis tuleb selgelt öelda, et asi on halb ja vale, mitte lihtsalt jääda erapooletuks. No miks me peaksime erapooletuks jääma, kui asi on vale?!

Aga tulen tagasi selle probleemse suhte juurde Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel. Mulle tundub, et see osutab põhimõttelisele vajadusele hinnata ümber see, kuidas me üldse Euroopa Liiduga suhestume. Kuidagi tuleb üles leida ka riiklik ja rahvuslik väärikus, et kui tehakse valesid asju, siis ei saa lihtsalt selga kooku lasta ja öelda, et tõmmake siis oma kümme surakat meile ära, mis seal ikka, elame üle ja läheme eluga edasi. Ei! Siis tuleb öelda, et aga teate, me lihtsalt ei ole nõus sellise asjaga. Ei ole nõus! Te võite küll enamushäältega võtta mingisuguse otsuse vastu, mis peaks otsekohalduv meie suhtes olema, aga me lihtsalt ei allu sellisele asjale! Sellepärast et see on vastuolus meie põhiseaduse aluspõhimõtetega, muu hulgas õigusriikluse põhimõttega. 

Kas õigusriikluse põhimõte on meie põhiseaduse aluspõhimõte? On! Euroopa Liiduga liitudes sai konkreetselt deklareeritud, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. Ma ei mäleta, kuidas see sõnastus täpselt oli, aga nii ta üldjoontes oli. Õigusriikluse põhimõte on väga oluline aluspõhimõte. Kui Euroopa Liit hakkab võtma vastu selliseid regulatsioone, mis on vastuolus õigusriikluse põhimõttega, siis meie poolt on igati õiguspärane öelda, et teate, me oleme liitunud Euroopa Liiduga tingimusel, et neid põhimõtteid austatakse. Kui te neid ei austa, siis meie ei saa olla osaks sellisest Euroopa Liidust. Ma arvan, et sellist riiki, mis niisugusel viisil käituks, austataks palju rohkem kui seda, kes tõmbab selja kooku ja ütleb, et no mis seal ikka, tõmmake oma kümme tulist ära, elame üle. 

Miks ma väidan, et see on põhiseadusega vastuolus, ja miks see on põhiseaduse aluspõhimõtetega, täpsemalt õigusriikluse põhimõttega vastuolus? Sellepärast et ükski tegu ei saa olla keelatud ja karistatav, kui ei ole arusaadav, millisest teost jutt käib. Antud juhul on meil tegemist just sellise olukorraga. Poliitreklaam peab olema nõuetekohaselt tähistatud, kõik nõuetekohased deklaratsioonid tuleb teha ja esitada nõutud informatsioon. Ometi pole arusaadav, mis kvalifitseerub poliitreklaamina ja mis ei kvalifitseeru. 

Veel kord, soovitan võtta lahti kõigil Riigikogu liikmetel ja ka teistel see Euroopa Liidu määrus 2024/900. 

Palun lisaaega kolm minutit!

Kolm minutit lisaks.

Lugege, mis on kirjutatud selle kohta, mis on poliitreklaam. See on artikkel 3, tohutu pikk koloss teksti. Ma ei jõua seda isegi siin ette lugeda nende kolme lisaminutiga. Aga võib küll öelda, et tee, mis tahad, aru ei saa, mida siia alla võiks mahutada ja mida siia alla ei tohiks mahutada. Kusagile ma tegin endale selle kohta ka märke. (Lehitseb pabereid.) Ma ei mäleta praegu, kuhu ma selle kirjutasin. Ma ei jõua seda nii kiiresti ka abstraheerida. Aga [poliitreklaami alla läheb] igasugune sõnumi ettevalmistamine, edastamine, avaldamine, kui seda tehakse poliitikas osaleja poolt, jaoks või nimel, välja arvatud juhul, kui sõnum on puhtalt eraviisilist või ärilist laadi. Lisaks on pandud kriteerium, et [tegu on poliitreklaamiga,] kui see sõnum võib mõjutada valimiste või rahvahääletuse tulemust, hääletamiskäitumist või seadusandlikku või regulatiivset protsessi liidu, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ja on selleks mõeldud. 

Siis tulevad veel mingid välistavad kriteeriumid. Kujutame ette mõnda suvalist näidet. Tehakse mingi pikett Riigikogu ees, millega nõutakse automaksu tühistamist. Kas see on siis poliitreklaam? Minu arvates see ei ole mingi reklaam! Mida nad siis reklaamivad? Inimesed, kodanikud, lihtsalt koondusid selleks, et seista endale olulise põhimõtte eest, et nende vara ei koormataks liigselt erinevate maksudega. Milles see reklaam seisneb? Seistakse enda põhimõtete eest. Või ma ei tea, valitsuse liikmed panevad toime näiteks mingisuguse ebamoraalse teo, kas korruptiivse hõnguga või lihtsalt inimlikult ebamoraalse teo. Minnakse Stenbocki maja ette protesti avaldama, et see valitsus peab tagasi astuma – kas see on poliitreklaam? Võiks öelda, et opositsiooniparteidele on see kuidagipidi kasulik ja mõjutab poliitilisi protsesse. Palun väga, poliitreklaam!

Kuhu me siis tõmbame selle piiri, millele osutades me saame aru, mis on poliitreklaam ja mis ei ole? Võimatu öelda! Ma arvan, et keegi vist ei vaidle minuga selles küsimuses. Selle regulatsiooni pinnalt, mida siinne määrus sisaldab, on seda sõna otseses mõttes võimatu öelda. 

Lisaks sellele, et me räägime teost, mis on tegelikult määratlemata, on selle rikkumise eest sanktsioonina ette nähtud trahv kuni 20 miljonit eurot! Tõesti, lausa hääl [läheb] mul murdudes kõrgeks, sest see on lihtsalt niivõrd absurdne! Ma saan aru, kui oleks määratud 5000 või 10 000 eurot või mingi protsent partei eelmise aasta sissetulekust või midagi sellist. Siin aga [määratakse trahv] täiesti vahet tegemata, alates üksikisikust kuni parteini ja kuni, ma ei tea, Postimeheni või mingisuguse muu korporatiivse üksuseni. Lihtsalt pane aga mingi karistus kuni 20 miljoni euro ulatuses. 

Minister ütles, et vastutulekuna on siin öeldud, et ametnikud ei pea algatama menetlust, kui neile tundub, et see rikkumine ei ole piisavalt oluline. Milline rikkumine on oluline, milline ei ole oluline – jällegi, seadusest ega määrusest mingeid kriteeriumeid ei tule. Ehk kui ametnik leiab, et jah, siin on tegemist olulise rikkumisega, näed, mindi Stenbocki maja ette meelt avaldama, aga pole täidetud kõiki läbipaistvusteate nõudeid ja muid nõudeid, siis võib põhimõtteliselt määrata sellele seltskonnale, nendele inimestele, kes meelt avaldasid, igaühele eraldi, ma kujutan ette, sanktsiooniks näiteks miljon eurot. Ütelge, kust otsast see on kooskõlas põhiseadusega. Väidan, et ei ole! Ja selle tõttu ütlen, et ärgem liikugem selliste protsessidega edasi, öeldes isegi, et ega see õige asi ei ole, aga no mis meil teha on. Meil on võimalik selg sirgu lüüa ja seda tulekski teha. Aitäh! 

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, volitusega. 

Hea juhataja! Head kolleegid! Jah, eks naljakas ole see küll, aga olukord on selline, et võta või jäta. Nagu te mäletate, Euroopa Liidus on erineva tasemega suunised. Määrus on neist kõige rasvasem, otsekohalduv. Siis tuleb direktiiv, otsus, soovitus, arvamus. Nii et me oleme selles võta-või-jäta-olukorras. Vist esimest korda kuulen siin justiitsministrilt, et me oleme sisuliselt Ungariga ühte meelt. Ungari on praeguse poliitilise režiimi jaoks väga kärnane koer või rebane. Me ei julgenud muidugi vastu olla, me jäime erapooletuks. Aga see selleks.

Jah, muidugi on see põhiseadusvastane, aga olles Euroopa Liidus: võta või jäta. Jah, tohutu palju ebaselgust. Kõik need pastakajutud, millest Aivar siin rääkis, ja kõik muu selline, nagu poliitiline meeleavaldus – nimekiri on üsna pikk. Ja muidugi [tehakse seda kõike] ülepeakaela – täna on 11. päev, kui see otsekohalduv on juba jõustunud.

Ma olen nõus justiitsministri jutuga, et see eelnõu on PPA pääste-eelnõu, et politseinikud ei peaks sellega tegelema, las TTJA tegeleb. Raha neil küll ei ole ja ebaselgus on ka, aga jälle on antud võimalus ametnikele. Ma olen tihti rääkinud ja räägin jätkuvalt, et me kõik oleme küll toredad inimesed, aga oleme suhteliselt laisad ja lodevad. Paljude seaduste paragrahvide sisustamise oleme jätnud lahtiseks ja delegeerinud selle ametnikele, lootuses, et ametnikud ise vaatavad, kuidas [õigem] oleks. Aga ametnikel mandaati ei ole. Ametnikud on ka inimesed ja väga paljud neist on ka poliitiliselt [meelestatud]. See annab suurepärase võimaluse seda ka tegudes väljendada. 

Jah, 20 miljonit. Noh, Aivar, tuled siia oma pastakaga, millel [kindel] värv, nimi, kõik muu selline ja mingisugune sõnum. Noh, 20 miljoni [eurost trahvi] sulle vast ei tehta, aga mine tea, mõnele erakonnale polegi vaja 20 miljonilist trahvi. Piisab palju vähemast, et ta jalust maha lüüa või lõpetada tema eksistents. Sellist ebaselgust ei tohiks olla, isegi siis, kui on selline olukord, et võta või jäta. See sõnum, mille ma panen oma pastaka või mõne muu reklaami peale, võiks näiteks olla põhiseaduse preambuli väide. Või võtame põhiseadusest need igasugused sõnaga "tagame" [algavad väited,] mis seal on, nagu "eesti keele ja kultuuri säilimise läbi aegade" – see on poliitreklaam. Võib-olla keegi käsitleb seda [reklaamina] ja seda poliitilist jõudu või poliitikut on võimalik sisuliselt hävitada, ruineerida või surnuks menetleda. 

Teistpidi, me oleme sellises skisofreenilises olukorras. Ma arvan, et kogu saal laias laastus mõistab selle absurdsust, aga olles Euroopa Liidus, võta või jäta. Mida teha? Võtame nüüd ühe konkreetse näite, mille kohta ma küsisin. Näete, hea kolleeg Maris Lauri siin vaatab ja teatab, et olukord on nii tasavägine, et Keskerakonna ja Reformierakonna [saadikukohtade arv] on võrdne. See on ju puhas [vale]! Ka toona oli ju täiesti ilmselge, et see on vale. Vahe, mis lõpuks fikseeriti, oli vist 37 versus 11 – tulbad on ikka väga erinevad, üks on nii suur, teine on [väike]. See [reklaam] läks maksma 105 321 eurot ja 47 senti kümne päeva eest. Levitada sellise segase nii-öelda manuaali alusel ebaõiget informatsiooni, ka ükskõik mis raha eest, on ühtepidi jälle hea – on näha, kui palju on raha kulunud. See on positiivne. Ja oleks võimalik rakendada ka sanktsioone, millega näiteks pühitakse Reformierakond poliitiliselt kaardilt. 

Kas te soovite lisaaega?

Jaa! Paar minutit.

Kolm minutit sobib?

Kolm minutit on küll.

Kolm minutit lisaks. 

Jah! Kujutame ette, et Reformierakonnalt mõistetakse välja 10 miljoni eurone trahv linnapeakandidaadi ilmselgelt ebatõese [reklaami eest]. Aga neid reklaame oli rohkem, see on ainult üks, 105 000 eurot maksti selle eest. Olemegi saavutanud selle, et olematu toetusega peaministripartei lakkab olemast või on igal juhul pankrotis.

Samas ei maksa ka nii lolliks minna. Vaated on erinevad. See konsensus paistab siin saalis olemas olevat, et hulluks ei maksa minna, kuigi oleme Euroopa Liidus ja võta või jäta. Aga jah, see on selline väga naljakas või absurdne – iseseisvust meil nagu on, aga tegelikult ei ole ka. Määrus on kõige rasvasem, otsekohalduv, ja mida siis teha? Samas on tegemist praegu tehnilise [muudatusega], et säästa politseid.

Skisofreenia on selle nimi. Mida me siin arutame ja menetleme, selle suhtes on kõik enam-vähem ühte meelt, aga midagi teha ei ole. Ma ei oskagi öelda, mida sellega peale hakata. Euroopa Liidus me oleme, aga väärikus meid eriti ei iseloomusta. Oleme küll öelnud, et ei, aga ei ole julgenud öelda päriselt "ei". Me ei ole seda selgelt välja öelnud – ma ei tea, võib-olla sellepärast, et mitte olla Ungariga ühel poolel, kuigi sisu on ju sama.

Nii et, head kolleegid, on selline skisofreeniline olukord, ja eriti ilmekal kujul. Aivar vaatab ka siin sellele otsa. Ma arvan, et kõik vaatavad, Marek vaatab. Aga mängime siis! Ma ei tea, mida me mängime, kas lolli, aga natuke piinlik on. Aitäh! 

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Nii nagu ma alustasin enne ka oma küsimust, [ütlen veel kord, et] minister ei ole siin kuidagi süüdi. 

Lähen selle eelnõu juurde. Kui me räägime, et eelnõu [eesmärk] on anda kohustusi mitte politseile, vaid kellelegi teisele, siis tegelikkuses ma palun küll majanduskomisjonil selle eelnõuga natukene tööd teha. Siin on paar teemat, mis võiksid teiseks lugemiseks [selged] olla. Üks on see, et mis tegelikult teeb reklaamist [poliitreklaami]. Nii nagu minister ütles: kui sellel on logo. Mis on logo? Kas logo on see, mis on kusagil patenteeritud? Mida me nimetame logoks? Minul on 15 aastat olnud Riigikogu valimistel, esimesest korrast peale, oma logo "Oma mees Toompeal". Kas ma pean selle registreerima ja patenteerima, et keegi ei hakkaks ütlema, et see on poliitiline või mittepoliitiline? 

Kui me teeme kaardi või postituse, teeme televisiooni jaoks reklaami, siis on lihtne: paneme QR‑koodi juurde, see ei maksa meie jaoks mitte midagi. Aga nüüd küsin raadioreklaami kohta. Poliitiline reklaam kestab 15 sekundit ja sinna juurde tuleb panna Euroopa [Liidu] ette antud sõnum, mis kestab järgmised 15 sekundit. Kas see on õige, et mina, kes ma olen selle reklaami tellinud, pean maksma kinni ka need [viimased] 15 sekundit, või peaks siin olema kirjas, et selle eest raha küsida ei saa? Selle peale küsiks raadioomanik, et aga miks ta selle eest raha ei saa. Kuigi, kui aus olla, siis [niisama] lobisemise eest seal ka keegi raha ei saa, eks. Aga need asjad peaksid olema selgeks räägitud, et kes kannab need kulud, mis kusagil Brüsselis kellegi otsuse tõttu [meil tekivad]. Ei ole õige, et selle osa peaks kinni maksma üksikkandidaat või erakond, sest kui lisada see etteloetuna sinna järele, siis oleks reklaam, vähemalt minu oma, täpselt [kaks korda] pikem või pikemgi. 

Teine pool on see, et päris nii lihtne elu ei saa ka olla, et Euroopa Liit teeb määruse ja see võetakse lihtsalt vastu, kuigi on kaks erapooletut ja üks vastu. Iga määruse vastu on võimalik protestida, kuigi see ei ole muidugi lihtne. Eesti riigist enamik juhtudel – ma rõhutan, enamik juhtudel, mitte alati – käivad seal ametnikud, mitte ei käi ministrid, sest ministritel on kõike muud ka teha, kui sõita iga päev lennukiga Brüsseli vahet. See on täiesti arusaadav. Aga milline sõnum antakse kaasa? Eks me oleme siin saalis aastaid vaielnud selle üle, kas üks komisjon saab teha Riigikogu eest kõik otsused või mitte. Täna see nii on. Seda diskussiooni võib ka edasi pidada ja arutleda, kuid mingid otsused peaksid tulema ikkagi siiasamma saali, [et arutada,] kas me ikka teeme kõiki asju väga mõistlikult.

Ma ei vaidle vastu sellele, et välireklaamid, telereklaamid, raadioreklaamid, lehereklaamid, mis on võib-olla 90% kogu kampaania kuludest, peaksid olema selged ja läbipaistvad. Aga me peaks ka teist poolt vaatama. Täna räägitakse sellest, kas mõne pastaka või pliiatsi peale võib nime Peeter juurde kirjutada ka ühe lause või mitte, sõltumata sellest, kas see on võetud põhiseadusest või kuskilt mujalt. See tundub ju jabur! Pastapliiats maksab 17 senti. Kui ma paarisaja euro eest ostsin neid pastakaid või keegi kinkis need, siis selle me ju pärast deklareerime nagunii. Küsimus on tavaliselt selles, kas ajaleht andis kõigile reklaampinda võrdsetel tingimustel … 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… või mitte, kas telekanal andis võrdsetel tingimustel või mitte või kas keegi sai kaubelda. Ma küll tunnistan, et ma olen ka ühe lehe omanik. Kui keegi täna telliks järgmiseks viieks [aastaks] Riigikogu valimiste jaoks reklaami ette, siis sa ju teed [hinnapakkumise] tänaste hindade alusel, kui ette ka veel makstakse. Aga võib-olla 20 aasta pärast on see hind mõttetu. Ei tea ju, kas lehtegi enam on. See on alati suhteline. Minu arvates me peaksime rohkem ja rohkem selga sirgeks lükkama nendesamade Euroopa Liidu määruste koha pealt. Ühtepidi on see kõik õige, me oleme ühes Euroopa Liidu peres ja oleme kokku leppinud mängureeglid. Aga kui need mängureeglid ikkagi näevad ette, et tuleb mingi väga rumal eelnõu või määrus, siis peaks selle vastu selge ja kõva häälega protestima ja vajadusel ka minema võib-olla Euroopa Kohtusse. Kuskil on mõistuse piir.

Ma veel kord ütlen, et väga suures osas on eelnõu ja määrus mõistlikud, aga ma palun, komisjoni esimees, kui sa vähegi viitsid sellega komisjonis rohkem tegeleda, laske mõned pildid teha. Kas või sellestsamast: kaardi peal on QR‑kood ja sinna on kirjutatud need, need ja need asjad. Kui pastapliiatsil on selline lause, siis on sedapidi tõlgendatav, kui teine lause, siis teistpidi. Ei saa olla nii, et on üksnes kirjutatud "üldjuhul" või "kui on väike rikkumine". Kes otsustab, milline on väike rikkumine? Milline on väike rikkumine, mida see tähendab? Kas seda [mõõdetakse] rahalise numbri alusel – kui on 1000 euro eest tellitud mingit asja, siis on väike rikkumine, kui on 100 000 eest, siis on suur rikkumine. Need asjad ja raamid peaksid olema paigas, et igaüks teaks, sest oleme ausad, valimiste ajal nii viletsad me ei ole, et meil "sõpru" ei ole, kes kuskil midagi ei otsiks ega kirjutaks. Jõgeva vallas pandi ühele mehele – ise käis ja kleepis, nagu ma aru saan – ühe kuulsa Ameerika näitleja pilt vahepeal peale. Kolm päeva oli see seal. No siis protestiti ja kleebised võeti ära. Kas see on valetamine või mitte? Kas keegi peaks selle eest maksma või mitte? Kas seal oleks pidanud QR‑kood olema või mitte?

Ja viimane küsimus, kuna minister, ma saan aru, tuleb veel pukki rääkima, kuna ta seal kriipsutab midagi alla. Ma küsin väga lihtsa küsimuse, proua minister. Kui välireklaam oli enne 10. [oktoobrit] üles pandud, siis sinna ei pidanud QR‑koodi panema. Kui mul pastapliiatsid on ostetud septembrikuus, kas ma järgmise aasta septembrikuus võin neid jagada, ilma et seal QR‑kood on? Aitäh!

Aitäh! Aa, minister, palun! Teil on ka kõnesoov.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Ma soovin üle korrata selle, et me kõik oleme sirge seljaga ja kahtlemata see arutelu siin Riigikogus on väga selge sõnum kohtutele ja menetlejatele. Mulle tundub, et meil on siin ühesugune arusaam sellest, et me ei soovi kedagi surnuks menetleda. See on seadusandja tahe, et ebaselges olukorras menetlusi ei alustataks. Kordan üle meie õigusriigi põhimõtte: mitte ükski tegu ei saa olla karistatav, kui pole arusaadav, [mille eest] see on. Meil ei ole kuskilt otsast see selg kongus, meil on täiesti selgelt selg sirgu. Ja ärgu tulgu meile vaenulikud riigid oma rahaga meie inimeste ajusid pesema. Ja kui tulevadki, siis julgegu seda öelda ja välja näidata, et inimesed teaksid, kuidas oma otsuseid teha.

See stenogramm siin on kasutatav selleks, et nii ametnikud, ekspertkomisjon kui ka kohtud saaksid hiljem teha õigeid järeldusi. Me oleme [mõnes asjas] enam-vähem ühte meelt, aga täiesti selgelt oleme ühte meelt selles, et meil on õigusriik, mida me peame hoidma, ja meie eesmärk ei ole kuskilt otsast menetleda asju, mis on ebaselged. Vastupidi, ja me oleme seda erandlikult seaduses ka kirjutanud. Kõik surakad me tõmbame ise, kui ma kasutan ühe eelkõneleja väidet, ja me ei kavatse seda teha, meie ükski ametnik ei kavatse seda teha. Me ise rakendame, ise teeme, ise otsustame ja ise otsustame ka seda, et me ei menetle. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, aga kiirelt, üks minut.

Jaa! Ma arvan, et osutati minu seisukohtadele, mistõttu on kohane ka väike vastusõnavõtt teha. Liisa Pakosta ministrina võib ju selliseid loosungeid siin deklareerida ja need kahtlemata kõlavad uhkelt ja vägevalt, aga need paraku ei vasta ju reaalsusele. Ei vasta ju! Kui te ise ka tunnistate, et tegelikult on siin õigusselgusega suur probleem, siis kuidas te saate öelda, et ei, meie küll ei ole nõus sellega, et Eesti Vabariigis on karistatav ükski tegu, mille puhul pole määratletud, millisest teost ikkagi jutt käib? Ongi ju just nimelt sellise juhtumiga praegusel hetkel tegemist. Te ise ka ju tunnistate seda, et ei ole võimalik määratleda, millistest tegudest täpselt jutt käib ja millistest ei käi, kui me räägime poliitreklaamist. 

Kas meeleavaldus Stenbocki maja ees on poliitreklaam või ei ole? Võta kinni, ei oska öelda! Ja siis on nähtud ette kuni 20 miljoni euro suurune sanktsioon, trahv selle eest, kui seda väidetavat keeldu rikutakse. Kuidas siis ei ole nii, et me tõmbame selja kongu, küürutame ja laseme endale surakaid tõmmata, kui meile selline regulatsioon peale surutakse? Kõik siin saalis saavad ju aru, et sellisel viisil õigusriigis ei tohiks toimida, aga kui Euroopa Liit nõuab, siis ikkagi teeme. Väärikusega ei ole sellisel käitumisel mitte mingisugust pistmist. Ei aita see, kui iseennast ja teisi üritada veenda mingisuguste loosungite lehvitamisega, et me käitume hirmus väärikalt. Lõppude lõpuks taandub ikkagi küsimus sellele, kas me päriselt siis käitume väärikalt või ei käitu. Ja antud juhul, nagu näeme, me ei käitu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Tänane istung on lõppenud.