Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks jõudis registreeruda 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Arvo Aller, palun!

Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise kümne EKRE fraktsiooni liikme poolt regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele, kes on ka saalis. Me anname teadlikult selle üle täna, et ta ka kuuleb. 

Meil on mure Pärnu rannakalurite püügiõiguste vähendamise pärast. Teema oli ka maaelukomisjonis üleval. Ma arvan, et selle teema toomine suurde saali ja küsimustele vastamine annab ülevaate, mismoodi tegutseb ministeerium kalavarude säilitamisel ja püügiõiguste vähendamisel. Meie mure on see, et kuigi seda alustatakse Pärnumaalt, näeb suur pilt ette, et sellega liigutakse edasi mööda rannajoont Põhja-Eestisse. See [raskendab] rannakalurite olukorda veelgi. Ma võin ennustada, et ega kaugel ei ole ka Peipsi järvest püügi õiguste piiramine, mida [tehakse] kalavarude säilitamise kontekstis. 

Meil on ministrile seitse küsimust. Põhiteema on see, et kui nüüd püügiõigused [justkui] riigistatakse, siis kas seda ka kompenseeritakse, sest püügiõigust [on taotletud] ja püünised on ostetud kalurite enda raha eest. Kuidas see kompenseerimine toimub? Ning veel mõned küsimused. Aitäh!

Head kolleegid, olen vastu võtnud ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde. 

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 689 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel näha, et UPU konventsiooni ratifitseerimine on nii huvipakkuv Riigikogu liikmete jaoks. Lubage mul tutvustada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis koostatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. 

Seaduse eesmärk on ratifitseerida 2023. aastal Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralisel kongressil vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade neljanda lisaprotokolli ja Ülemaailmse Postiliidu postikonventsiooni esimese lisaprotokolli muudatused. Üldeeskirjade muudatuste eesmärk on täpsustada Ülemaailmse Postiliidu nõuandekomitee rolli ja vastutust UPU regulatsioonides seoses laiema postivaldkonna osalise kaasamisega selles struktuurüksuses. Teisalt suurendati Ülemaailmse Postiliidu eelmise ja käesoleva aasta eelarve piirmäära, tagamaks planeeritud tegevuste elluviimise võimalikkus. 

Ülemaailmses postikonventsioonis tehtud muudatuse eesmärk on universaalses postiteenuses väikepakiteenuste konkurentsivõimelisemaks ja e-kaubanduse ootustele vastavamaks muutmine. Selleks on konventsioonist eemaldatud kohustuslike teenuste hulgast teenused, mille osutamine ei ole täna enam vajalik, ning kohustuslike lisateenuste hulka on lisatud tarbijate oodatud teenused, näiteks elektrooniline jälgitavus. 

Tegemist on välislepingu muudatusega, mis mõjutab postikonventsiooni muudatuse kaudu ka Eesti inimeste võimalusi rahvusvahelise postiteenuse kasutamisel. Universaalse postiteenuse osutaja, Eestis AS-i Eesti Post vaatest on nimetatud muudatused vajalikud ning rakendatavad, kuna nimetatud süsteemid on väljaspool universaalset postiteenust juba välja töötatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt majanduskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu oli majanduskomisjonis päevakorras kahel istungil. 6. oktoobril määrati juhtivkomisjoni esindaja ja 7. oktoobril järgnes minister Terrase ja nõunik Taavi Kurvitsa eelnõu tutvustamisele pikem arutelu komisjonis. Küsimusi oli palju. Ma toon ainult mõned näited, et te saaksite aru, millest juttu oli. 

Näiteks sooviti teada, kuidas ennetatakse ja tõkestatakse olukordi, kus postiteenuse vahendusel saadetakse ohtlikke esemeid. Vastuseks kuulsime, et oluline on saadetise reaalne kontrollimine. Eesti Post on rakendanud turvalisuse tagamiseks erinevaid mehhanisme, näiteks kaotanud võimaluse saata pakke anonüümselt pakiautomaati. Lisaks on koostatud põhjalikud riskianalüüsid, minimeerimaks ohtlike saadetiste saatmist, ja regulaarselt koolitatakse personali, et nad oskaksid tuvastada võimalikke ohtlikke esemeid. 

Euroopa Liidu tasemel on toimumas ka tollireform, mis on suunatud ühtse lähenemise ja kontrollimeetmete kehtestamisele nii kolmandatest riikidest saabuvatele kui ka liikmesriikide vahel liikuvatele saadetistele. Eelnõu tutvustaja lisas, et ühelt poolt kaitseb postisaladus kõikide postipakkide ja kirjade sisu, kuid samas tuleb arvestada erinevate võimalike rünnakukohtadega. Valdkonda mõjutavad mitmed direktiivid, sealhulgas hiljuti jõustunud nõuded lennukiga saabuvale postile. Selles nähakse ette, et saaja ja saatja andmed peavad olema pakendil kirjas. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et postiteenuse turvalisus oleks paremini tagatud. 

Küsiti ka väljastpoolt Euroopa Liitu tellitavate kaupade ohutuse ja selle kohta, kuivõrd seda teemat puudutati Ar-Riyāḑi erakorralisel kongressil. Vastuses kuulsime, et postiettevõtted keskendusid seekord oma sõnavõttudes saadetiste mahtudele, finantstulemustele, laienemisele ja kasvule. Need olid postiettevõtted. Samas riikide esindajad rõhutasid tarbijate ootusi ja õiguste kaitset. Nagu me juba kuulsime, konventsioonis tehakse muudatusi, kuna pakiturg on väga konkurentsitihe. Selle tõttu muudetakse ja ühtlustatakse reegleid. 

Siis tõusetus ka selline üldhuviteema, et postireformiga seotud praegused arutelud toovad esile, et pakiautomaatide laialdane levik on muutnud inimeste mõttemalle. Postipaki saab kas või poe juurest kätte, see on täitsa tavaline. Postkontorid on juba unustatud. Aga postkaardi saamise võimalus jääb alles ja sellele tuleks kehtestada hind, mis katab tegelikud kulud. Vat selline teema. 

Küsiti, kas on vaja seadust muuta. Ja ministeeriumi esindaja selgitas meile, et postiseaduse muutmine ei ole konventsiooni valguses vajalik, kuna kehtiv seadus juba reguleerib postiteenuseid üldisel tasandil ega sätesta konkreetseid juhtumeid, millal tuleb tagada elektrooniline jälgitavus ning millal mitte. Lisati siiski, et Eesti Postil võib tekkida vajadus muuta oma tüüptingimusi, et tarbijatele oleks teenuste kasutamise tingimused piisavalt selged. 

Üks väike huvitav infokild ka. Selle aasta septembris otsustati Dubais toimunud ülemaailmse postiliidu kongressil, et senine kahekilone limiit kirisaadetise puhul ei päde enam, ning alates 2027. aastast muutub uueks maksimaalseks kaaluks üks kilo. See tähendab olulist muudatust: kõik üle ühe kilo kaaluvad kirjasaadetised liigitatakse edaspidi pakkideks, millel on loomulikult ka majanduslik mõju. 

Otsused olid sellised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. oktoobril, konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensuslik otsus. Aitäh teile!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 689 esimene lugemine lõpetada. Eelnõu 689 esimene lugemine on lõpetatud. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimene lugemine. Taas kord palun Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest seda eelnõu tutvustada. Tõenäoliselt on paljud teist juba märganud, et tegemist ei ole suure ja kõlava reformipaketiga, vaid pigem tagasihoidliku, ent väga konkreetse sammuga, mis parandab riigi tööd ja lihtsustab inimeste elu. Seda eelnõu võib pidada väikeseks, aga heaks näiteks selle kohta, kuidas riik saab korrastada süsteeme, ilma et see tooks juurde bürokraatiat või kulusid.

Ühistranspordiseaduse muutmise eesmärk on väga lihtne – viia taksoteenuse korraldus kooskõlla tänapäevase digiriigi põhimõtetega. Praegu on olukord, kus taksojuhid peavad teenindajakaardi taotlemisel suhtlema kahe erineva registriga. Taotlus esitatakse majandustegevuse registrisse ehk MTR‑i, kuid füüsilise kaardi [väljastamine] ja andmete avaldamine toimub hoopis Transpordiametis peetavas ühistranspordiregistris. See olukord on tekkinud ajalooliselt, kuna Transpordiametis oli varem välja arendatud tehniline lahendus kaardil oleva foto jaoks, aga ühistranspordi valdkonna pädevus on juba mõnda aega olnud teisel ministeeriumil.

Tulemuseks on süsteem, kus sama infot hallatakse kahes kohas, tehakse topelt andmesisestust ja hoitakse üleval kahte paralleelset andmekogumit. Lisaks on ühistranspordiregister oma elutsükli lõpus. See vajab pidevat hooldust, toob kaasa IT‑ ja küberriske ning on riigile kulu, mis ei loo sisulist väärtust. Selle eelnõuga lõpetame dubleerimise. Edaspidi hallatakse kõiki teenindajakaardi andmeid ainult majandustegevuse registris. Üks register, üks vastutus, vähem segadust ja väiksem kulu.

See tähendab, et kõik taksoteenusega seotud andmed – taksoveoluba, sõidukikaart ja teenindajakaart – on ühes kohas. Andmete dubleerimine ja liidestamine kahe süsteemi vahel lõpeb. Seeläbi väheneb nii ettevõtjate, ametnike kui ka järelevalveasutuste halduskoormus. Riigile tähendab see püsivat kokkuhoidu, kuna tehnilise lahenduse hooldus ja X‑tee liideste pidamine maksavad aastas mitmeid tuhandeid eurosid. Lisaks väheneb turvarisk, sest me ei pea enam üleval hoidma vananenud andmesüsteemi, mis asub Transpordiameti klastris ja võib ohustada ka teisi süsteeme.

Teine muudatus puudutab teenindajakaardi foto esitamise nõuet. Tänane kord eeldab, et taotluses esitab isik teenindajakaardi saamiseks isikut tõendava foto. See nõue on jäänud ajast, kui füüsiline kaart oli peamine identifitseerimisvahend. See foto ei suurenda turvalisust, küll aga loob andmekaitse ja väärkasutuse riske ning nõuab kallist IT‑lahendust. Tegemist on klassikalise näitega sellest, kuidas üks vana nõue on lihtsalt ajale jalgu jäänud. Selle muudatuse on algatanud ettevõtjad ise ehk taksofirmad ja platvormiteenuse [pakkujad], kes on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu, et riiklikusse andmekogusse kantud foto nõue ei loo lisaväärtust. Ühtlasi on [selle nõude kaotamine] kooskõlas andmekaitse põhimõtetega, mille kohaselt riik ei tohiks koguda ega säilitada andmeid, mida tal tegelikult vaja ei ole.

Eelnõu menetlemise käigus analüüsime veel kord, kas on vaja teatud erandeid või üleminekusätteid, kuid suund on selge: lihtsam, odavam ja turvalisem lahendus. Mõju on positiivne kõigile osapooltele: riigile, ettevõtjale ja inimestele, kes teenuseid kasutavad. Riik hoiab raha kokku ja vähendab riske, ettevõtjate halduskoormus väheneb ning kogu süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. Kohalikel omavalitsustel ei teki uusi kohustusi ega kulusid, vaid nende töö muutub lihtsamaks, sest kontrollitavad andmed on edaspidi ühes registris. See muudatus puudutab ligikaudu 23 000 teenindajakaardi omanikku ja nende andmeid. Neile ei tähenda see midagi keerulist, kõik senised õigused ja kohustused jäävad samaks, muutub vaid see, kus andmeid hallatakse.

Seadus on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. See on realistlik ajakava, mis annab ametitele ja teenusepakkujatele piisava aja tehnilise muudatuse elluviimiseks. Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka valitsuse määrust, mis reguleerib registrite pidamist, kuid see on tehniline täpsustus, mitte sisuline muudatus.

Me räägime täna väiksest, aga olulisest reformist. See on üks nendest sammudest, mis ei pruugi jõuda esiuudistesse, kuid mille mõju tunnevad kõik, kes puutuvad kokku ühistranspordi või digiriigi teenustega. See on samm, mis vähendab bürokraatiat, tugevdab andmekaitset ja korrastab riigi infosüsteeme. Kui me tahame, et inimesed saaksid liikuda sujuvalt üle Eesti kas bussiga, rongiga, rattaga või taksoga, siis peab kogu liikumissüsteem olema lihtne, selge ja toimiv. Selle eelnõu mõte ongi teha üks väike samm, mis toetab suurt tervikut. Palun Riigikogu liikmetel seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Esmalt on Riigikogu liikmetel küsimusi. Alustab Rene Kokk. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Majanduskomisjonis tekkis meil arutelu ka selle üle, mismoodi teenindajakaardil oleva foto kaotamise nõue vähendab väärkasutuse riske, mida ettevõtjad on välja toonud ja lihtsustab inimese elu, või mis te siin veel välja tõite, süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks. Need on loosunglikud sõnad. Väga raske on aru saada, kuidas see teeb midagi paremaks kliendi vaates. Ma ei tea, kas te olete ka rääkinud klientidega, kes kasutavad seda [teenust]. Kliendid küll ütlevad, et nad tahaksid näha taksojuhi pilti ka tulevikus selle kaardi peal, et näha, kas on ikkagi sama inimene roolis. See, et ettevõtjale see ei meeldi – no ettevõtjad äkki ei peaks otsustama, vaid seda peaks vaatama kliendi pealt. Selge, et ettevõtjatega tuleb sellest rääkida. Ega me keegi makse väga maksta ei taha, aga ikka peame maksma. Kas see, et ettevõtja ei taha pilti kaardi peale, on argument, miks peaks ütlema, et ei, ärme seda pilti sinna paneme? Ma ei ole päris kindel. Mis need argumendid on? Kuidas teeb see [teenuse] läbipaistvamaks ja paremaks kliendile, kui te võtate pildi nõude ära?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma saan nõustuda, et pilt taksojuhi teenindajakaardi peal võib olla sõitja jaoks sihuke turvatunde element. Ma aktsepteerin seda loogikat. Siinkohal ongi minu argument halduse poole pealt see, et teenindajakaardi näol ei ole tegemist isikut tõendava dokumendiga, vaid see on väljastatud tööluba. Tal ei pea olema riigi mõttes isikutuvastuse funktsiooni. Küll aga ma saan aru, et kui pilt seal on, siis saab sõitja võrrelda roolis istuvat inimest ja seda pilti ning see võib tekitada kindlustunnet, et teda sõidutab inimene, kes on selle loa saanud. 

Siinkohal ma kutsungi üles Riigikogu liikmeid seda sellest vaatevinklist vaatama. Kui seadusandja otsus on jätta pilt teenindajakaardile, sest see on oluline turvatunde tekitamiseks – sellega küll kaasnevad mõningased kulud andmete käitlemisel –, siis ma aktsepteerin seda.

Mart Maastik, palun!

Härra eesistuja! Austatud minister! Ma küsin sellist asja. Linnade ja valdade liit on teinud märkuse ja ettepaneku selle kohta, et täiendada ühistranspordiseaduse järelevalve peatükki sättega, mis annaks kohaliku omavalitsuse kaitseüksustele, eriüksustele õiguse teostada kontrolltehinguid ka platvormiteenuse osutaja suhtes. Nad leiavad, et selline muudatus on vajalik, et tagada õiglane konkurents, läbipaistev teenuse osutamine ja kohalike omavalitsuste tegelik suutlikkus täita neile pandud järelevalvefunktsiooni. Aga millegipärast ei ole seda arvestatud. Ma küsin, miks te siis ei arvesta seda linnade ja valdade liidu ettepanekut.

Aitäh! Selle eelnõu raames on meil peamine eesmärk korrastada ajale jalgu jäänud registri [regulatsiooni]. Laiemat käsitlust ja kogu ühistranspordi korraldust on plaanis korrigeerida teise eelnõuga. Nagu ma ütlesin, see ongi väga väikene samm, just registreid [puudutav. Teie] küsimuse [sisu] kuulub laiemasse muudatuspaketti.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! No ma saan aru, et teie arvates ei ole oluline, et teenuse tarbija teaks ja saaks aru, kas see, kes talle teenust osutab, on seesama, kellele on väljastatud selle teenuse osutamiseks luba seal registris. Edaspidi ei ole võimalik ei bussis sõitjal, taksos sõitjal ega platvormi[töö kliendil] sellest aru saada. Te seda vajalikuks ei pea. 

Mul on küsimus. Varasemalt on olnud erinevaid seisukohti seoses sellega, kas taksojuhid ja platvormitöötajad peaksid oskama suhelda eesti keeles inimestega, kes neile autosse tulevad. Kas see ei ole ka teie meelest mingilgi määral vajalik?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma selle väitega ei saa nõustuda, sest seda turvatunde elementi ma mõistan. Ma presenteerin seda teist poolt, et seaduse järgi on küsimus selles, kas see on isikut tõendav dokument. See seda ei ole. Sellest lähtuvalt ei ole seaduse järgi vajadust seda sinna panna. Aga see loogika, et see inimestele turvatunnet tekitab – ma ei tea, kui palju sellel päris turvariskidele mõju on, aga turvatunnet see kindlasti tekitab. Sellest ma saan aru. Ja kui seadusandja otsus on, et see peab jätkuma, siis minu jaoks on see täiesti aktsepteeritav. 

Keelenõuete osas on küsimus eriti platvormitöö puhul. Selle puhul on tegelikult alguskoht ja lõpp-punkt juba telefoni või muu vahendi kaudu määratud. Ma hindan, et seal suhtlusvajadus taksojuhiga ei ole nii kriitiline, et teenust kvaliteetselt osutada. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea minister! Siin kolleeg tõi juba välja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku panna seadusesse sisse võimalus omavalitsuste korrakaitseüksustel teostada kontrolli platvormiteenuse osutajate suhtes. Vastus, miks seda arvestatud ei ole, on see, et tegemist on kiireloomulise seadusega. Palun rääkige siis, millest on tingitud nii suur kiireloomulisus, et päris ettepanekut, mille linnade ja valdade liit tegi, ei ole võimalik arvesse võtta. See on tegelik probleemkoht, mida nähakse. Millal siis tuleb siia Riigikogusse see teine eelnõu, millest te rääkisite ja mis selle punkti ära parandab? Te ütlesite, et see tuleb. Millal see tuleb, millal me seda menetlema hakkame? Miks [toimub] praegu nii kiireloomuline menetlemine, et päris probleemi ei ole võimalik selle seaduse menetlemisel ära lahendada?

Aitäh selle küsimuse eest! Kiireloomulisuse aspekt tuleneb sellest, et [eelnõuga] korrastatakse registrite [regulatsiooni]. Järgmisest aastast me saaks siis Transpordiameti all oleva ühistranspordiregistri ära kaotada, registri ühildamise. Ma saan aru, et linnade ja valdade liit on teinud ettepaneku. Kokkulepet meil selle osas veel ei ole, aga see arutelu peaks toimuma ühistranspordiseaduse laiema muudatus[paketi] raames. Siis me saame vaadata ka järelevalve funktsioone taksoteenuste ja platvormiteenuste puhul ja ka muid küsimusi, et [leida,] kuskohas kitsaskoht on. Seda me arutame laiemalt ühistranspordiseaduse juures. See on hetkel väljatöötamisel, ma täpset aega ei oska öelda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Küsimus on natuke laiem. See eelnõu tõesti on tehniline, aga ühistransport läheb korda, ma arvan, väga paljudele Eestimaa inimestele. Te olete meedias välja öelnud [oma mõtte] ja tegelikult ka teie eelkäijatel on arutelu all olnud ühistranspordikeskuste võimalik liitmine, nende vähendamine 11-lt. Vahepeal räägiti kolmest-neljast, aga nüüd viimasel ajal räägitakse juba ühest-kahest keskusest. Ehk küsimus on teile, kui kaugel selle plaaniga ollakse, mis need argumendid on ja kuidas te mõtlete seda ühendamist läbi viies tagada, et kohapeal ikkagi teadmine ja arusaam, ütleme siis, nii võrguvajadustest kui liinide tiheduse vajadusest parimal võimalikul viisil säiliksid, et me kuidagi regionaalpoliitiliselt seeläbi ääremaasid ära ei unustaks.

Aitäh selle küsimuse eest! See mure on minu meelest täiesti õige. Ühistranspordikeskuste liitmise arutelu käib meil väga intensiivselt. Meie fookuses on praegu see, kuidas transporti korraldada. On väga palju eeliseid, kui [keskuseid] on vähem, aga siin on oluline rõhutada ka seda, miks see arutelu hetkel käib. Ka kohalike tasanditega peab selle läbi rääkima. Eesmärk on see, et isegi kui nii-öelda juriidiliselt see pannakse ühe keskuse alla, siis kohapealne teadmine jääks alles. Ja kuidas seda tagada? Ühistranspordikeskused ühendatakse, mitte ei kaotata teisi ära. Ei jäeta üht, vaid need ühendatakse. Oluline ongi see, et kohapealsed ühistranspordikeskuse töötajad teavad tegelikult kõige paremini, kuidas on bussid vaja liikuma saada. Näiteks kui nad teavad, et üks pere, kelle lapsel on vaja kooli minna, kolib ühe teekäänu taha, [siis saavad nad korraldada], et buss ka sealt läbi [sõidaks]. See teadmine on äärmiselt oluline selle jaoks, et tagada kvaliteetset ühistransporti igal pool. See peab alles jääma. Aga nii-öelda juhtimise tasandil me arutame, kuidas on mõistlikum teha ja mitu transpordikeskust [peaks olema]. Ütleme, [sellel teemal] erinevad vaated hetkel põrkuvad ja me üritame lahendust leida.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh! Ma tulen tagasi keeleteema juurde. Ma päris täpselt ei saanud aru. Ma tean ka, et platvormil saad sisestada nii algus- kui ka lõpp-punkti, aga ma ei tea, kuidas see siia puudutab. Taksode puhul on võimalik samamoodi teha ja ausalt öeldes pole enamikul kordadel inimestel ka bussijuhiga vaja suhelda. Bussijuht teeb roolis oma tööd. Linnaliinis juhtub seda eriti harva, aga kui pikemale reisile minna, siis bussijuht vähemalt tervitab bussitulijaid ja kas või uurib, mis neil vaja on. Kas teie arvates on niiviisi, et avalikke teenuseid – sest ühistransport siiski on avalik teenus – [pakkuvad] teenuse osutajad tegelikult ei pea mõistma ega oskama eesti keelt? Soomes, ma tean, on vastupidi. Küsimus on pigem hoiakutes ja arusaamises. Sellest, et on võimalik ühte, teist või kolmandat viisi, ma saan aru. Aga küsimus on, kas seda on arutatud ja kas teie meelest on põhjendatud, et oleks keelenõuded ja oskused inimeste jaoks, kes seda teenust osutavad.

Ma kindlasti meelevaldselt kogu ühistransporti või üldse teenuse osutajaid ühte paketti ei paneks. Kui me räägime platvormitöötajatest, siis on kontakt teenuse saajaga minimaalne ja ma usun ka, et tihtipeale lahendatav erinevate meetoditega, kui tõesti peaks [vajadus] tekkima. Ma ei näe seal äärmist vajadust. Muidugi oleks kena, kui need inimesed oskaksid [eesti keelt] rääkida, ja kindlasti siin keskkonnas elades nad keeleoskust ka arendavad, aga ma ei näe, et see on nii oluline kriteerium selle jaoks, et nad saaksid seda tööd teha, kui algus- ja lõpp-punkt on määratletud.

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Õiguse üle teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes on arutatud juba aastaid. Ja nüüd te väidate, et te tulete siia meie ette väga olulise ja kiireloomulise eelnõuga, millega [te muudate] ju aastaid kehtinud süsteemi, mis on toiminud. Kas ta toimib hästi või halvasti, seda ma ei oska praegu öelda. Kas ei oleks ikkagi mõistlik, et meile Riigikogusse tuuakse eelnõud, mis seovad kokku [kõik teemad] ja lahendavad ära kõik probleemid korraga? Või on veel vaja lisaametnikke juurde võtta, sest meil ei jätku ministeeriumis ametnikke, et need väga lihtsad asjad ära teha? 

Mis on nii keerulist selles, et anda õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes? Millised on need väga keerukad ülesanded, mida peab ministeerium läbi töötama ja vaatama, et see võtab aastaid aega ja nende [lahendusi] ei saa praegusesse eelnõusse lisada?

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, see eelnõu on tehnilist laadi. Peamine fookus on registri [regulatsiooni] korrastamisel ja ühe registri kaotamisel, et andmepunkte, kokkuvõtupunkte oleks vähem. Selles vaimus me selle eelnõuga ka liigume. Riigikogu liikmetel on kindlasti õigus teha muudatusettepanekuid, kui nad peavad seda vajalikuks.

Tanel Kiik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Kuna te vastasite eelmine kord antud eelnõuga mitte seotud küsimusele ja istungi juhataja ka ei katkestanud seda, siis ma riskin küsida uuesti natuke laiema teema kohta. Keskuste osas on klaar. Räägime jätkuvalt ühistranspordist, nii et seotus eelnõuga on ka olemas. 

Te suurendasite hiljuti – õigemini, valitsus otsustas seda – baasrahastust suurendada, et vähendada või vältida pidevat reservist raha küsimist. Ma arvan, et iseenesest on see õige praktika, et püsikuludeks on [raha] ette nähtud baasrahastuses, mitte reservis. See on ette nähtud erakorralisteks asjaoludeks. Aga samal ajal nentisite nii teie kui ka ühistranspordikeskuste juhid, et tegelikult vajalikku lisaraha just nimelt liinivõrgu tihendamiseks ja uute liinide avamiseks hetkel ei ole. Nii et mu küsimus teile on, mis siis tegelikult võib olla optimaalse liinivõrgu vaates lisaraha vajadus lähiaastatel. Kindlasti ei ole võimalik piltlikult iga viimsegi talu õue peatust teha. Mis te ise hindate, mis see optimaalne rahavajadus on ühistransporditeenuse parandamiseks lähiaastatel?

Aitäh selle küsimuse eest! Ütleme, suuremad arengusuunad on raudteetaristu arendamine ja uue rongiliikluse käivitamine. Rongid liiguvad tunduvalt kiiremini või on võimelised liikuma tunduvalt kiiremini raudteedel, kus taristu on välja arendatud. Ma arvan, et see on üks hüppelisemaid teenuse kvaliteedi muutusi. Sellega me oleme hetkel arvestanud. Kasutaja omaosalust on võimalik suurendada, kui teenus on majanduslikult mõistlik ja tarbijale kättesaadav ning kvaliteetne. See on osa sellest. Ma ütleksin, et järgmise aasta vajadused on kaetud, küll aga peab mõtlema ka pikemas vaates ette. Kuna kütusehinnad, taristutasud, tarbijahinnaindeks ning teised komponendid järk-järgult kogu aeg tõusevad, siis on ühistranspordi rahastuse küsimuses kindlasti vaja veel tööd teha, [et mõista,] kuidas liinivõrku teha jätkusuutlikuks ja optimeerida. Meie hajaasustus teeb selle natuke keerulisemaks, sest oluline on seda teenust ikkagi pakkuda igal pool. Aga on ka piloteeritud erinevaid lahendusi. Näiteks nõudepõhise bussi liikumise pilooti me järk-järgult laiendame, kuna Saaremaal Sõrve sääres töötab see väga hästi. Neid kohti, kus seda veel rakendada ja teenust pakkuda ja samas hoida kulusid kokku, on mitmeid. Tuleb seda kõike teha.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ühistransport maksumaksja kulul või siis ikkagi omaosalusega on olnud pikka aega teemaks. Ja kahetsusväärselt on riigis vahepeal võetud hoiak, et see piletitulu, mis kohapeal teenitakse, kui ei minda üle täielikult tasuta ehk maksumaksja kulul [toimivale] ühistranspordile, võetakse ja jagatakse laiali nende vahel, kellel on täielikult tasuta transport. Kas te olete selle maatriksi ka üle vaadanud [ja mõelnud,] et omaosalus on ikkagi olulise tähendusega ja et see raha jääks ikkagi nendesse piirkondadesse, kus tegelikult makstakse ühistranspordikatlasse, mitte seda ei jagataks laiali nendele piirkondadele, kus omaosalust ei ole? Kas te olete sellele ka otsa vaadanud? Minu meelest on see väga põhimõtteline küsimus.

Aitäh! Ma saan selle põhimõttega nõustuda, et tuleb vaadata dotatsiooni ja omaosaluse tasakaalu. Eestis ei ole väga palju liine, mis töötavad mõistlikult turutingimustel. Seda väärarusaama mul kindlasti ei ole. Küll aga see omaosaluse või komponendi mõtteviis tuleb meil läbi arvutada. Seda me ka hetkel teeme, kas või selle pärast, et kui on täiesti tasuta ühistransport, siis andmed, mis esitatakse, kui palju üks või teine bussifirma inimesi veab, on hinnangulised. Meil on väga raske seda kontrollida, kui ei ole müüdud piletite arvu, mistõttu see tekitab ka mitmeid kohtuvaidlusi. See on problemaatiline, et andmete puhul ei ole kindlust, et need päriselt tõele vastavad. Ma arvan, et kui see viia üle ühtsele süsteemile, siis [tuleb seda teha] kindlasti kohalike omavalitsustega kokkuleppel. Teatud kohtades on kohalik omavalitsus valmis seda lisaks doteerima vastavalt poliitilistele otsustele. Aga kogu maatriksit me praegu üle vaatame. Ja need probleemid, millele te osutasite, on tõesti olemas ja me mõtleme ka lahendusi neile.

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud minister! Üha enam jõuab minuni probleem, et maakonnakeskuste ühendusi suuremate keskustega nendel kellaaegadel, kui inimesed soovivad kas tööle minna, jõuda hommikul kella kaheksaks [kuhugi] või liikuda sealt kuhugi edasi, ei kata enam kommertsliinid ära. Kas see mure on teile tuttav? Ja kas eelarve pakub ka mingit lahendust järgneval aastal?

Aitäh! Liinivõrgu kujunemine on olnud väga pikk protsess, ma ütleks. See on kestnud 34 aastat või isegi kauem. Selle muudatuse puhul on kindlasti [oluline] see, et see teenus on kvaliteetne siis, kui buss väljub iga päev samast nurgast samal kellaajal. Kui teha muudatusi liiga kiiresti või läbi mõtlemata, siis see ei ole kindlasti hea teenus teenuse saajale. See probleem, et bussidel on valed kellaajad, on ääri-veeri jõudnud [meieni. Tähelepanekuid] ei ole tulnud massiliselt, küll aga mõned viited on. Me otsime lahendust nendele [probleemidele], mis on just keskuste vahel liikumisel ja millele on tähelepanu juhitud. Aga seda tuleb teha vaadates tervet mõju. Buss tihtipeale ei sõida ainult keskuste vahel, vaid tal on ka muid [ülesandeid], võib-olla korjab ta inimesi peale kuskil ühendava rongi pealt. Ehk seda peab vaatama tervikuna. Aga nendes kohtades, kus sellele tähelepanu on juhitud, me otsime lahendusi.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Ma otseselt ka seda eelnõu ei puuduta, aga kuna minister on [sellistele küsimustele vastanud], siis loodan, et võib [laiemalt] ühistranspordi kohta küsida. Ei ole täna väga pingeline päevakord ka. Alati on olnud küsimus Elroni raha kohta, mida ta peab maksma Eesti Raudteele raudtee kasutamise eest. Alati on seal tekkinud mingid käärid, et raha ei piisa või peab jälle piletihinda tõstma. Kas te saate kinnitada, et järgmiseks aastaks on selle probleemi [lahenduses] kokku lepitud? Või on Elroni rahastamine piisav? Me ju riigieelarvest tegelikult toetame raudteeühistransporti.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Sellega me tõepoolest oleme tegelenud. Siin on kolmnurk, kes seda kokku lepivad: Eesti Raudtee, Elron ja TTJA. Me oleme arutanud, kuidas seda mudelit paremini teha. Siin on väga suur osakaal sellel, et Eesti Raudtee ja Elron lepiksid omavahel kokku. Vahepeal on tulnud muudatusi keset aastat, mis on planeerimise teinud keeruliseks. Ükskord on ühele poole pluss, teisele poole miinus, teine kord vastupidi, vastavalt liinikilomeetri hinnale, mille TTJA määrab. Need arutelud on meil toimunud. Ja minu hinnangul on praegu Eesti Raudtee ja Elroni vaheline mõistmine olemas. Me üritame seda kokkulepet teha sihukeses vaimus, et ühele on see ülekulu ja teisele on see ületulu, mis ei ole tegelikult aasta lõikes planeeritud. Mõlemad on riigi teenuse pakkujad. Praegu mulle tundub, et see koostöö toimib hästi, ja seda probleemi loodetavasti järgmisel aastal ei teki.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Väike repliik kolleegidele. Minu seisukoht on see, et kui ettekandja lubab teema laiemat käsitlust, kui on eelnõu ese, siis ta on sellega andnud Riigikogu liikmetele võimaluse esitada küsimusi mõnevõrra laiemalt, kui on eelnõu ese. Te ei pea häbenema ega kartma neid küsimusi. 

Aga, head kolleegid, nüüd on võimalus kuulata meil juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni arutelu [kokkuvõtet]. Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud meie hea kolleeg Mario Kadastik. Palun! 

Aitäh! Antud eelnõu arutati kahel majanduskomisjoni istungil: 6. oktoobril, mil määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja, konsensuslikult, ja 7. oktoobril, kui toimus sisuline arutelu ja minister tutvustas eelnõu, nii nagu ta tutvustas seda ka siin. 

Sellele järgnes arutelu, mis keskendus eranditult foto eemaldamise nõudele. Nagu minister tõi välja, on peamine argument efektiivsus ja see, et enamik selliseid [teenuseid] on nüüd liikumas üle digiplatvormidele, kus on niikuinii pilt juhist tavaliselt olemas. Seda on seal võimalik näha. Aga komisjoni liikmed siiski leidsid üsna konsensuslikult, et see pilt teenindajakaardil on vajalik, selleks et tagada just nimelt turvatunne, et see inimene, kes on taksos juhiks, on see inimene, kes on selle loa omanik. 

Ja kuna nõustuti, et otseselt ei ole vajalik see, et taotlemisel tuleb üles laadida uus pilt, oli minu ettepanek, et võiks lihtsalt kasutada rahvastikuregistris olevat dokumendifotot, mis on nii ehk naa olemas. Ehk kui tehakse registrist teenindajakaardi väljatrükk, siis läheks sellele peale see pilt. Selle üle oli mõningane arutelu, kas tegu on olulise kulu lisandumisega või mitte. Olles ka ise IT-sektoris tegutsenud, võin ma kinnitada, et ühe pildi X-tee kaudu allalaadimine ei tohiks kellelgi konti murda ega ka rahakotti katki teha. Seetõttu leidis komisjon – suuresti konsensuslikult –, et me siiski soovime, et see pilt jääks. Minister võttis selle teadmise endaga kaasa ja lubas uurida, mis on selle potentsiaalse arenduse maksumus, et võtta pilt tõesti registrist, et ei oleks vaja seda upload'ida, ja lubas, et seda hinnatakse ja see esitatakse loodetavasti teiseks lugemiseks ministeeriumi muudatusettepanekuna. 

Komisjon võttis konsensuslikult vastu ka kaks otsust. Üks oli see, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, ja teiseks, lõpetada esimene lugemine. 

Aa, ma tahtsin veel markeerida ära ka selle, et ühistranspordiseadusesse ei taheta sisse kirjutada keelenõuet sellepärast, et keelenõue on juba olemas ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuste kasutamise nõuetes. Seal on selgelt välja toodud nõue, et ühistranspordi[teenust pakkuv] juht [peab oskama eesti] keelt B1-tasemel. Seda pole lihtsalt dubleeritud ühistranspordiseadusesse. Aitäh!

Suur tänu! Teilegi küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Oma kõnejärge on oodanud Mart Maastik. Hea kolleeg Isamaa fraktsiooni nimel, palun, teie võimalus!

Suur tänu, härra eesistuja! Tõesti ootasin pikalt. Austatud kolleegid ja inimesed, kes meid vaatavad! Tegemist on, nagu minister ütles, väikese, kuid olulise reformiga. On [asju], mis on ajale jalgu jäänud. Näiteks fotode eemaldamist teenindajakaardilt peetakse väga vajalikuks. See on ajale jalgu jäänud ja riik ei pidavat koguma ja säilitama andmeid, mida ei ole vaja. Riik vähendab sellega riske.

Ilmselgelt tekitas see majanduskomisjonis elavat vastukaja ja kõik olid pehmelt öeldes lausa üllatunud, kuidas saab riske vähendada see, kui taksojuhi pilt teenindajakaardilt eemaldada. Seda enam, et me ei tea siis, kes seda taksot juhib. Ja teine asi on see, et keegi võib ju paljundada neid lube meelevaldselt ja panna neid suvalistesse autodesse ning me ei [saa] üldse kokku viia, kas teenindajakaart on üldse sellele autojuhile [väljastatud].

Aga siin on ka teisi teemasid. Linnade ja valdade liit tegi ettepaneku, et ühistranspordiseadust võiks täiendada järelevalve peatüki sättega, mis annaks kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksustele õiguse teostada kontrolltehinguid ka platvormiteenuse osutaja suhtes, et tagada õiglane konkurents ning läbipaistev teenuse osutamine. Minister siin väitis, et tänane eelnõu on hästi kiireloomuline. Mis seal siis kiireloomulist saab olla? Foto eemaldamine on kiireloomuline? Ei saa aru, miks see peaks kiireloomuline olema.

Ja teine asi [on see, et praegu] on meil kaks registrit, ühistranspordiregister ja majandustegevuse register. See on nii toiminud. Ma saan aru, et bürokraatia vähendamine on oluline teema, kuid miks see nüüd nii kiireloomuline on? See teema, mille linnade ja valdade liit välja tõi, on ju siin Riigikogus ringelnud aastaid. Seda teemat on arutatud ja ei ole jõutud nii lihtsa [asjani], et anda õigus omavalitsuse korrakaitseüksustele teha kontrolle platvormiteenuse osutajate suhtes. Vaat see mind küll väga üllatab.

Ja tegelikult ei üllata mind see, et teatud erakonnad, kes on täna võimul, ei ole sellest huvitatud. Me võime vaadata, millised on nende erakondade toetajad. Kui natuke paralleele tuua, siis kahjuks kumab see väga läbipaistvalt läbi. Ilmselgelt puudub selline soov, sest siis on näiteks platvormiteenuse osutajatel lihtsam taksokaarte ilma fotodeta üles panna. Või on neil võib-olla soov, et suvalised inimesed saaksid seda tööd teha, sest siis raha tiksub? Ma ei tea, kas see on nii, aga millegipärast tekivad mul järjest rohkem sellised kahtlused.

Seega ma loodan väga, et minister [täidab oma] lubaduse ja ta selle fotode teema võtab ministeeriumis arutelule. Me teeme kindlasti ka erakond Isamaa poolt vastavasisulised muudatusettepanekud, aga loodan, et ministeerium juba ise korrigeerib seda. Ja teine ettepanek on ikkagi see, et platvormiteenuse osutajate suhtes kontrolltehingute tegemise õiguse andmine võiks ikkagi tulla lähiajal siia Riigikogu saali, mitte et me ootame seda jälle mitu aastat. Aitäh!

Suur tänu teile! EKRE fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Rene Koka.

Tänan, hea aseesimees! Head kolleegid siin saalis ja need, kes on oma tubades! Minister tõi selle seaduse müügikõnes välja mitu korda, et seadus vähendab märkimisväärselt erinevaid väärkasutuse riske, süsteem muutub selgemaks ja läbipaistvamaks ning lihtsustab inimese elu. No väga tore! 

Aga kui me vaatame sisusse, siis [tekib küsimus,] kuidas teenindajakaardilt pildi ärakaotamine vastab kirjeldusele, mille minister reklaamtekstis välja tõi? Vähendab väärkasutuse riske, [süsteem] muutub kuidagi selgemaks, läbipaistvamaks kliendi jaoks ja lihtsustab inimese elu? No ma ei tea! Pärast seda, kui me arutasime seda [eelnõu] majanduskomisjonis, olen ma hulga inimestega rääkinud kontrollküsimuste teemal [ja küsinud], kas neile tundub kuidagi turvalisem, selgem ja lihtsam, kui taksoga sõites nad ei näe enam teenindajakaardi pealt juhi pilti. Tõtt-öelda ei leidnud ma kümne inimese seast mitte ühtegi, kes arvas, et see kuidagi oleks tore, kui see pilt sealt ära kaob. Pigem oli just sama argument, et nad tahaks näha, kas seesama juht on ka päriselt see, kes on vastavad nõuded täitnud, ja kas on pildi peal sama inimene, kes on autoroolis. 

Siis kiireloomulisus, mis on selle seaduseelnõu menetluses välja toodud. No mitte kuskilt ei paista välja, et menetlemine peaks olema päriselt ka nii kiireloomuline, nagu menetlejad meile ette pannud on. Ja see, et meil registreid on vaja korrastada, ei ole põhjus, miks peaks see olema nii kiireloomuline. Seda saaks rahulikult menetleda ka nii, et võtta arvesse ettepanekuid, mida on menetlemise käigus tehtud. 

Näiteks seesama linnade ja valdade liidu tehtud ettepanek, et kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused peaksid saama kontrolltehingute tegemise õiguse platvormiteenuse osutajate tegevuse suhtes, ja palve lisada järelevalve peatükki selline täiendav säte juurde. See lükati tagasi eelnõu siia toojate poolt jutuga, et see on nii kiireloomuline, et seda ei ole võimalik rakendada. No, sõbrad, päriselt, see on näide sellest, kuidas me kaasame lihtsalt selle jaoks, et öelda, et me kaasame. Siis, kui kaasatavad tegid päris ettepaneku, mis on aastaid olnud teemaks, mida on arutatud, siis öeldi, et kahju küll, aga ei ole võimalik teie ettepanekutega arvestada, sellepärast et meil on nii kiire sellega, et lihtsalt ei ole võimalik. Tehti päris ettepanek, päris sisuline ettepanek, mis on elust enesest tingitud – on vaja kontrollida ka platvormiteenuse osutajaid –, aga seda ettepanekut arvesse ei võetud ja rong sõidab edasi. 

See on jälle väga halb seadusloome praktika, et me toome välja kiireloomulisuse [ja ütleme], et ei ole võimalik [ettepanekutega] arvestada. Tegelikult tuleks rahulikult aeg maha võtta ja selline asi [eelnõusse] sisse panna. Ja seesama fotode teema ka. Kindlasti ma loodan, et see saab siia seadus[eelnõusse] sisse pandud. Ma teen omalt poolt, EKRE poolt ka muudatusettepaneku selle kohta, et teenindajakaardi peale ikkagi kindlasti pilt jääks. See jutt, et see on kuidagi väga koormav riigile, ei vasta tõele, sellepärast et me kõik [avaldame] oma fotosid, küll ID-kaardi, küll passi taotlemise juures – need on kõik registris olemas. See on seesama vana [asi], et me korjame tohutult andmeid, aga siis, kui meil andmeid päriselt vaja on, me ei suuda neid oma registritest kätte saada. Ehk siis need andmed, need pildid, mida kasutada, on registris olemas ja neid on võimalik kasutada. Nii et see ei ole probleem.

Minu sõnum ministrile ja ministeeriumile on see, et kui te tulete eelnõuga, siis töötage see läbi, rääkige läbi ka inimestega, kelle jaoks te seaduse vastu võtate, ja tehke see seadus ikka selline, et see päriselt ka teeks asja paremaks, mitte [ei oleks] lihtsalt eelarve vaates mingisugune kiire kokkuhoiukoht, ja siis peame kiiresti menetlema. See ei ole okei. Aga eks vajalikud muudatused me EKRE poolt sinna seadus[eelnõusse] ka teeme.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. 

Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh kõigile, kes panustasid!