Tere hommikut, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala neljapäevast istungit. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48.

Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi hetkel ei ole, läheme tänase päevakorra juurde.

Meil on täna üks päevakorrapunkt, milleks on Eesti Panga 2024. aasta aruanne. Enne kui annan sõna Eesti Panga presidendile, räägin mõne sõnaga menetluse käigust. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi ettekanne kuni 30 minutit, siis on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks suuline küsimus ja peale seda on ainult fraktsioonidele mõeldud läbirääkimised. Läheme tänase päevakorra juurde. Ettekandjaks palun Eesti Panga presidendi Madis Mülleri!

Tere hommikust, austatud Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest anda taas kord ülevaade Eesti Panga tegevusest, nüüd siis 2024. aasta kohta. Lisaks räägin, mida olulist on juhtunud majanduses ja finantssektoris selle aja jooksul, samuti raskustest, mida põhjustab majandusele ebakindlaks muutunud väliskeskkond. 

Alustan aga sellest, et täitsime 2024. aastal kõiki Eesti Panga põhiülesandeid, mis on seotud hinnastabiilsuse tagamise ja rahapoliitika elluviimisega euroalal, Eesti riigi valuutareservi haldamisega, sularaharingluse ja maksesüsteemide toimimise [tagamisega] ja Eesti finantsstabiilsuse hoidmisega. Peale selle koostab Eesti Pank majandus‑ ja finantsstatistikat, majandusanalüüse, osaleb rahvusvahelises koostöös ning nõustab valitsust rahandus‑ ja majanduspoliitika küsimustes. 

Eraldi tooksin läinud aastast välja järgmised teemad. Esiteks, hinnatõus euroalal aeglustus ja see võimaldas Euroopa Keskpangal alustada kiire tõusutsükli järel intressimäärade langetamist. Teiseks, Eesti majandus hakkas ilmutama elavnemise märke. Kolmandaks, Euroopa julgeolekuolukord halvenes ning see nõuab ühiskonnale eluliselt tähtsate teenuste kriisikindluse parandamist. Keskpanga jaoks tähendab see eelkõige seda, et peame investeerima täiendavalt oma tegevuste kriisikindlusse ning makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse kindlustamisse. 

Esmalt aga keskpanga vaates kõige olulisemast – hinnastabiilsusest. Läinud aasta juunis oli meil Euroopa Keskpanga nõukogus lõpuks piisav kindlustunne, et euroala hinnatõusu tempo on piisavalt aeglustunud ja õigel kursil 2% eesmärgi suunas. See võimaldas hakata sammhaaval keskpanga intressimäärasid kärpima. Kahel eelnenud aastal tuli neid järsult tõsta ja seejärel püsisid intressimäärad üheksa kuud järjest rekordkõrgel. Intressimäärade alanemisega lähevad laenukulud [väiksemaks], jättes laenuvõtjatele rohkem vaba raha kätte ja luues ettevõtjatele soodsamaid investeerimistingimusi. Oleme euroala intressimäärasid langetanud nüüdseks kaheksal korral ja keskpanga peamine intressimäär on seetõttu oma 4%‑lisest tipust poole võrra allapoole tulnud. Eesti laenuvõtjatele on oluline intressimäär kuue kuu euribor, mis järgib Euroopa Keskpanga intressimäärade liikumist. Kuue kuu euribor ületas vahepeal samuti 4% piiri, kuid on keskpanga sammude tulemusel alanenud peaaegu 2% tasemele ehk samuti poole võrra. 

Lisaks jätkasime Euroopa Keskpangas varasemate aastate kriisimeetmete tõttu suurenenud bilansi normaalsetesse mõõtmetesse tagasitoomist. Nende meetmete eesmärk oli kriisiaastatel euroala majandusaktiivsust toetada. Kõik keskpanga rahapoliitilised võlakirjaostud on praeguseks tehtud, uusi tugioste enam ei tehta ja möödunud aastaga lõppes ka aeguvate võlakirjade asemel uute ostmine. Mullu vähenes Euroopa Keskpanga bilansimaht pea poole triljoni euro võrra. 

Üldist majanduskeskkonda mõjutas läinud aastal endiselt Venemaa agressioonisõda Ukrainas, mis on süvendanud geopoliitilist ebastabiilsust ja kõigutanud energia‑ ja toormehindu. Uue ebakindluslaine tõi kaasa see, et pärast Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi muutus järsult USA kaubanduspoliitika ja riikide kaubavahetuses hakkasid kerkima täiendavad tollibarjäärid. 

Statistikaamet [täpsustas] hiljaaegu Eesti majanduskasvu andmeid. Kui varasema hinnangu järgi kasvas Eesti majandus pidevalt terve möödunud aasta kestel, siis nüüdseks on selle asemele tekkinud ajutised langusnumbrid. Julgen aga öelda, et majanduses toimuva kohta õigete järelduste tegemiseks ja võimalikult objektiivse hinnangu andmiseks on kasulik vaadata suuremat hulka erinevaid statistilisi näitajaid. Nende hulgas on palju selliseid näitajaid, mis märgivad majanduse elavnemist. Näiteks olid eelmisel aastal tõusuteel nii jaemüügimaht, tööstustoodang, eksport kui ka mitmed teised majanduse võtmenäitajad. Võib öelda, et majandus taastub, aga ta teeb seda meil küllaltki vaevaliselt. Keskmise palga ostujõud ehk hinnatõusu arvesse võttev brutopalk on küll kerkinud, ent jõudis eelmise aasta lõpuks samale tasemele, kus see oli enne energiakriisi ja elukalliduse järsku tõusu ehk 2021. aasta mais. 

Jätkuvalt kiire hinnakasv ja selle mõju inimeste ostujõule teevad endiselt muret. Kui möödunud aastal aeglustus elukalliduse tõus ligi 3,5%‑ni, siis selleks aastaks ootame Eestis 5–6%‑list hinnatõusu. Sellest umbes kolmandik tuleb maksutõusudest, ülejäänud on suuresti seotud palgakulude kasvu ja toidu kallinemisega, sest ka maailmaturu toidutoorme hinnad on kerkinud. Kuna eeldatav keskmise palga tõus ületab tarbijakorvi hinnatõusu vaid väga napilt ja selle aasta alguses tõusis ka tulumaksumäär, siis inimeste reaalsissetulek tänavu ei kasva. Seda on oodata alles tuleval aastal, kui maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile maksumaksjatele ja hinnatõusu tempo aeglustub.

Hea on see, et euroalal, sealhulgas Eestis, on tööturg väga hästi vastu pidanud, isegi kui majanduses on valitsenud keerulised ajad. Tööpuudus on Eestis küll kasvanud, kuid vähem, kui sellise ulatusega majanduslanguse puhul tavapärane oleks. Ettevõtted on paremate aegade ootuses eelistanud töötajat palgal hoida ja mitte koondada, kuna uue töötaja leidmine võib osutuda kulukaks ja keeruliseks, kuna Eestis napib oskustööjõudu. Selle asemel on ettevõtted oma kasumiootustes järele andnud ja koos sellega kasvas läinud aastal tööjõukulude osakaal kasumi suhtes rekordiliselt kõrgele.

Asjaolu, et Eestis on inimestel töökohad alles ja sissetulekud eurodes mõõdetuna kasvanud, on aidanud neil oma finantskohustustega hakkama saada, seda hoolimata majanduskeskkonna nõrkusest ja varasemate aastatega võrreldes märksa kõrgematest intressimääradest. Ettevõtete vastupanuvõimet on aidanud tugevdada puhvrid, mida majanduslangusele eelnenud aastatel koguda sai. Nii on probleemsete laenude osakaal pankades küll mõnevõrra suurenenud, aga on ikka veel väga väike. 

Eesti Panga hinnangu järgi on senised meetmed finantssektori stabiilsuse tagamiseks praeguses majanduskeskkonnas jätkuvalt asjakohased. Riskid on aga kasvanud. 2024. aasta lõpus ületas kodumaisest finantssektorist ning majapidamiste ja ettevõtete välismaalt laenatud summade kasv pikaajalist nominaalset majanduse kasvu ning sel aastal on see kasv veelgi kiirenenud. Seega peame põhjendatuks hoida niinimetatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 1,5% tasemel, selleks et vähendada kiirest laenukasvust tulenevaid riske pangandussektorile. Eestis on laenukasv aasta võrdluses euroala üks kiiremaid, ulatudes pea 10%‑ni, samal ajal kui euroala keskmine vastav näitaja on alla 3%. Peame arvestama, et kui geopoliitilised pinged viivad majanduse uuesti langusesse, siis võib kasvada ka probleemsete laenude hulk. Sellistes oludes on vaja säilitada pankade praegune suurem kapitalivaru, ehkki oodatust rängemate laenukahjumite katteks on pankadel praegu siiski piisavalt omavahendeid. Lisaks võivad geopoliitilised pinged takistada panku, kes tahavad rahvusvahelistelt raha‑ ja kapitaliturgudelt kapitali kaasata, ja piirata nõnda laenu pakkumist. Kuigi suurima osa pangandussektori kohustustest moodustavad kohalikud hoiused, on viimastel aastatel siiski märgatavalt kasvanud ka muude rahastusallikate osakaal. Kuigi agressiivse Venemaa lähedus on Eesti ja siinse piirkonna riske välisinvestorite silmis tõenäoliselt suurendanud ja rahvusvahelised finantsturud on olnud heitlikud, on Eesti pangad suutnud siiski oma võlakirjaemissioone edukalt korraldada. 

Olulise teemana nii Euroopa-üleselt kui ka Eestis on tõusetunud vajadus hinnata, kas erinevad regulatsioonid ettevõtlust, sealhulgas ettevõtlust finantssektoris, põhjendamatult ei takista. Vastava kõrgetasemelise töörühma töös osalen ka isiklikult, Euroopa Keskpangas. Samuti oleme praegu hindamas Eesti pankade ja teiste finantsettevõtete esitatud ettepanekuid aruandluse lihtsustamiseks. 

Kolmanda suurema teemana tõin ettekande alguses välja kriisikindluse, millega tegeleme kogu Eesti Panga organisatsioonis läbivalt. Lisaks keskpanga enda tegevuste kriisikindluse [parandamisele] puudutab kriisivalmiduse teema eelkõige kahe elutähtsa teenuse, sularaharingluse ja makseteenuse toimimisele kaasaaitamist. Sel kevadel Hispaanias ja Portugalis aset leidnud väga ulatusliku elektrikatkestuse ajal sai toitu ja muud [kaupa] osta vaid sularaha eest. See tuletas meile kõigile ilmekalt meelde, kui vajalik on hädaolukordades füüsilise sularaha olemasolu. Teisisõnu, digitaalsed maksed on mugavad, kuid me peame valmis olema olukordadeks, kus need ei toimi. 

Aasta jooksul tegime Eesti Pangas mitu talitluspidevuse testi ja korraldasime õppuseid koos teiste asutuste, pankade ja ettevõtetega, et harjutada kriisiolukorras koostööd ja vastutuse jagamist. Toetasime sularaharingluse teenuse osutajaid riskianalüüside ja toimepidevusplaanide koostamisel. Kriisiõppuseid ja toimepidevuse teste teeme igal aastal, et Eesti oleks sularaharingluse tõrgeteks või maksete katkemiseks võimalikult hästi valmis. Kevadel tegime näiteks suurema kriisiharjutuse koos pankadega ja võtsime luubi alla koostöö omavalitsustega. 

Maksesüsteemide puhul uuendasime läinud aastal elutähtsat teenust osutavate pankade ehk Swedbanki, SEB, Luminori, LHV ja Coop Panga toimekindluse nõudeid, et kindlustada maksete toimimine veelgi karmimate olude ja ohtude realiseerumisel. Koostöös kommertspankadega töötame välja varulahendusi, näiteks võrguühenduseta kaardimaksed, mis on mõeldud toimimiseks eelkõige kriisipoodides, ‑tanklates ja ‑apteekides. Need võimaldaksid teha eluliselt vajalikke oste ka siis, kui panga infosüsteemid ei toimi, kui sideühendust ei ole või kui kaardiskeemid tõrguvad. 

Eesti Panga eestvedamisel käivitasime arutelud, et leida toimekindlust tagavad varulahendused ka Euroopa Liidu tasandil. Siinkohal sobib nimetada Euroopa Keskpangas jätkuvaid ettevalmistusi euro käibeletoomiseks digitaalsel kujul. Niinimetatud digieuro üks omadusi on digitaalsete maksete võimaldamine ilma internetiühenduseta. Seegi suurendaks edaspidi nii Euroopa maksesüsteemide autonoomiat kui ka kriisikindlust. Digieuro projektiga jätkame praegu ettevalmistusfaasis. Vajalik õiguslik baas on arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kellel on teema vastu suurem huvi, soovitan osaleda septembri lõpus rahvusvahelisel digieurokonverentsil Eesti Pangas, mis toimub koostöös Läti ja Leedu keskpangaga. 

Lisaks oleme harjutanud, kuidas tulla toime finantskriisidega. Sellise kriisi tõenäosus Eestis on väike, kuid selle mõju finantssüsteemile ja majandusele oleks ränk. Seetõttu toimus Põhja‑ ja Baltimaade koostöös läinud aastal juba kolmas kriisiharjutus, kuhu olid kaasatud ka Euroopa Liidu tasandi järelevalve‑ ja kriisilahendusasutused. Selliste harjutuste puhul on peale kriisiolukordade läbimängimise oluline kaardistada ka võimalikke kitsaskohti ja nende kõrvaldamise võimalusi. 

Lühidalt räägin ka Eesti Panga põhiseaduslikust rollist valitsuse majanduspoliitilise nõustajana. Lisaks tavapärastele regulaarsetele kohtumistele valitsusliikmete, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu fraktsioonidega tahan esile tõsta Eesti Panga ekspertide panust 2023. aastal Riigikogu majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu töös. Selle töö tulemusel valmis mullu esimene konkurentsivõime raport, mille järeldusi käsitleti Riigikogu suures saalis olulise riikliku tähtsusega küsimusena. Pühendasime Eesti Pangas majanduse tootlikkuse kasvatamisele ja riigi rollile selles kõrgetasemelise ja avaliku seminari, kuhu kaasasime ka rahvusvahelisi eksperte. Eksperdikogu teist aruannet tutvustati Riigikogule selle aasta juunis ning juba 24. septembril esitletakse raportit siin toimuval rahvusvahelisel seminaril. Meie hinnangul on sellise töö jätkamine ka järgmistel aastatel oluline. 

Riigirahanduse vallas on meie sõnum alati, et korras riigirahandus on majanduskasvu üks nurgakividest. Korras riigirahandus tähendab enamat kui ühekordsetel või ajutistel põhjustel plaanitust väiksemat eelarvepuudujääki, nagu oli möödunud aastal ja on suure tõenäosusega ka sel aastal. See hõlmab pikaajalist plaani riigi vajaduste ja võimaluste kohta, toetub jätkusuutlikele eelarvereeglitele ning annab kindlustunde nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele. 

Euroopa eelarvereeglite niinimetatud vabastusklausel, mille järgi võib eelarvepuudujääk ulatuda 4,5%‑ni SKP-st, annab riikidele, sealhulgas Eestile, võimaluse tugevdada riigi kaitsevõimet. Kuid sellel on kaks piirangut: puudujäägi suurenemine peab olema ajutine ja sihtotstarbeline. Kiusatus kasutada lisandunud eelarveruumi maksimaalselt ära, sealhulgas muude eesmärkide täitmiseks, võib pikemas perspektiivis ohustada riigirahanduse jätkusuutlikkust. Riigi püsivalt kasvanud kulud eeldavad ka suuremat tulubaasi. 

2024. aasta alguses analüüsis Eesti Pank pankadevahelist konkurentsi Eesti laenuturul ning leidis, et väikesel turul on kontsentratsioon suurem ja konkurents üldiselt nõrgem kui enamikus teistes Euroopa riikides. Tegime koostöös Finantsinspektsiooniga mitu ettepanekut, mis teeksid eluasemelaenu üleviimise ühest pangast teise lihtsamaks ja soodsamaks. Tegime ettepaneku kaotada notariaalse kinnituse nõue juhul, kui hüpoteegi tingimused [laenu] teise panka viimisel ei muutu, ning loobuda nõudest esitada laenu refinantseerimisel alati uus tagatise hindamisakt. Samuti võidaksid kliendid sellest, kui pankadel kaoks võimalus nõuda kolme kuu intressi, kui klient tahab laenulepingut enne tähtaega lõpetada. Kuigi seadusemuudatusteni ei ole seni veel jõutud, on valitsus nüüdseks neist ettepanekutest juba mitu töösse võtnud. Saan öelda, et konkurents eluasemelaenuturul on viimase aasta jooksul juba paranenud ja eluasemelaenude marginaalid on alanenud. See aga ei tähenda, et meie ettepanekud oleksid oma asjakohasuse kaotanud. 

Koostöös Rahandusministeeriumiga valmistas Eesti Pank ette eelnõu, et kehtestada väikeste sentide puhul ümardamisreeglid, mille te Riigikogus läinud aastal ka heaks kiitsite ja mis sel aastal jõustus. Senine kogemus näitab, et muudatus läks sujuvalt. Kandev roll oli selles Eesti kaupmeestel, kes tegid ära sisulise töö ümardamisreeglite toimimiseks poekassades. Tänan siinkohal kaupmeeste liitu suurepärase koostöö ja kaasamõtlemise eest! Eesti Pangal ei ole tänu sellele enam vaja juurde toota tonnide viisi ühe‑ ja kahesendiseid, mida kauplustes maksmisel sisuliselt ei kasutatud ja mis vaid keskkonda koormasid. 

Statistika valdkonnas tooksin esile tihenenud koostöö Statistikaametiga, et teenindada Eesti Panga prognoosi ja majandusanalüüsi mudeleid. Eesti Panga analüütikutele on nüüd kättesaadavaks tehtud mitu pseudonüümitud mikroandmetega registrit ja andmebaasi, mis peaksid aitama majanduses toimuvat veelgi paremini mõista ja ühtlasi meie analüüse ja poliitikasoovitusi täpsemaks teha. Kasutame mikroandmeid näiteks tööturu analüüsimisel, majandusuuringutes ning ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõimega seotud teemade puhul. 

Uute analüüsimeetodite väljatöötamine aitab paremini mõista ka kliimamuutuste mõju hinna‑ ja majanduskasvule. Koos Euroopa Keskpanga ja teiste Euroopa keskpankadega hindame kliimariskide ja niinimetatud rohepöörde eesmärkide mõju finantssektorile. Mullu analüüsisime näiteks pankade ettevõtluslaenude portfellide süsinikuintensiivsust. Kliimaeesmärke järgime ka Eesti Panga investeerimisportfellis ja püüame organisatsioonina vähendada oma tegevuse süsinikujalajälge. 

Rahvusvahelisest koostööst väärib äramärkimist Eesti esindamine Rahvusvahelises Valuutafondis. Mitu aastat on aktuaalne olnud IMF-i kvoodimahu suurendamine, mis on vajalik IMF-i laenuvõimekuse säilitamiseks. Riigikogu on Eesti kvoodi suurendamise heaks kiitnud, kuid kuna riiklikud protsessid pole lõpule jõudnud sugugi kõigis liikmesriikides, pikendas Eesti Pank läinud aastal IMF-iga sõlmitud kahepoolset laenulepingut veel 2027. aastani. 

Läinud aastat kokku võttes saan öelda, et Eesti Panga kasumlikkus on taastunud ja see võimaldab meil jätkata tavaga, kus neljandik keskpanga eelmise aasta kasumist läheb riigieelarvesse. Jätkuvalt oleme proovinud keskpanga tegevust korraldada igas mõttes võimalikult tõhusalt ja säästlikult, muu hulgas jagades tugiteenuseid meiega samas kvartalis asuva Finantsinspektsiooniga ja hoolitsedes selle eest, et me oma tegevuses teineteist ei dubleeri. Sel aastal õnnestus meil lõpuks müüa Maardu mõis, mida keskpank oma põhitegevuseks ei vaja. See võttis aastaid aega. 

Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot. Eesti Panga Nõukogu otsustas, et eraldame riigieelarvesse sellest veerandi ehk 18,5 miljonit. Aastast 1992 on Eesti Pank eraldanud oma kasumist riigieelarvesse kokku 192 miljonit eurot. 

Jätkame Eesti Panga kapitalipuhvrite tugevdamist, et need oleksid keskpanga ülesannete täitmiseks piisavad. Pikas plaanis soovime saavutada euroala keskpankade keskmise suhtelise kapitalitaseme, mis 2024. aasta lõpu seisuga tähendaks vajadust kapitalipuhvrite taset tänaselt 715 miljonilt eurolt veel mitmekordselt suurendada. 

Lühidalt veel sellest, mida on oodata majanduselt. Paraku ei saa me loota, et majandus elavneb sama hoogsalt nagu pärast varasemaid langusperioode. Osa selgitusest on siin see, et oleme aastatega saanud riigina jõukamaks ning siit tasemelt edasi liikumine on kasvu määra mõttes keerulisem kui varasematel aastatel. Olgugi et intressimäärad on märkimisväärselt alanenud ning et sellest on abi nii majapidamistele kui ka ettevõtetele, püsib ebakindlus tuleviku suhtes siiski suur. See soosib pigem raha igaks juhuks kõrvalepanemist kui kulutamist või investeerimist. 

Jätkuvalt pole selgust, milliseks kujunevad üleilmsed kaubandussuhted, ehkki Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubanduse reeglite osas on pilt suvega võrreldes vähemalt mõnevõrra selginenud. Eesti Pank korraldas kevadel kaubanduspiirangute teemal avaliku seminari, kus rääkisid ettevõtjad ja asjatundjad. Kõlama jäi seisukoht, et endine olukord pigem ei [taastu] ja muutunud tingimustega tuleb lihtsalt kohaneda. See seab veelgi olulisemale kohale Eesti konkurentsivõime sõlmkohad ja suutlikkuse osaleda muutunud väärtusahelates. Oluline on tegeleda siinse ettevõtluskeskkonnaga ning muu hulgas kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ettevõtete arengut ja kasvu. Samuti on olulised jõupingutused Euroopa Liidu tasandil. Peaksime senisest paremini ära kasutama oma suure ühisturu potentsiaali ning arendama lisaks välja ühise kapitalituru, et rahastada Euroopa arengu‑ ja kaitsevajadusi. Eesti Pank loodab neis teemades nõu ja jõuga kaasa rääkida, kuid meie põhiülesandeks jääb ikkagi hinnastabiilsuse tagamine. 

Siinkohal lõpetan. Tänan kuulamast ja olen valmis vastama teie küsimustele!

Aitäh ettekande eest! Ja nüüd küsimused. Urmas Kruuse, palun!  

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Te olete siit puldist varasematel aegadel viidanud sellele, et Eesti majanduse laenukoormus on objektiivselt võttes olnud suurem kui meie naabritel lätlastel ja leedukatel. Sel hetkel, kui intressid tõusid, oli sellel negatiivne mõju. Kas selle põhjal võiks järeldada ja eeldada, et see võiks anda meile ühel hetkel parema tõuke? Teine küsimuse osa on seotud sellega, et kui me vaatame kriisiaegadel Eesti palgakasvu ja mingil hetkel ka väga suurt majanduskasvu, kas võiks öelda, et praegusel hetkel majandus justkui teeb tasa selle, et ta natukene piiridest ette jooksis ehk oli ülevõimendatud.

Aitäh heade küsimuste eest! Kõigepealt, ma tõesti ei jõudnud rääkida intresside langetamise mõjust kuigi põhjalikult, aga tõsi on see, et kui me vaatame erasektori laenukoormust või majanduse laenukoormust tervikuna, mitte ei räägi ainult valitsuse ja riigi laenukoormusest, nagu sageli tehakse, siis [võib öelda, et] Eestis on see kõrgem kui näiteks Lätis ja Leedus, just erasektor on suhteliselt rohkem laenanud. Ju see niimoodi oli, et intressimäärade järsud tõusud sel perioodil suhteliselt enam piltlikult kägistasid või hoidsid tagasi Eesti arengut ja investeeringuid. Ka majapidamiste puhul, kui laenukoormus oli kodulaenude puhul suurem, oli see surve kõrgem. Nüüd oleme me jõudnud vastupidisesse olukorda. See ei ole veel välja paistnud, et Eestil läheks tohutult palju paremini kui Lätil ja Leedul, aga ma arvan, et see on ettevaatavalt üks faktor küll, mis meile just intressimäärade languse faasis taas väikese eelise on andnud ja võiks edaspidigi anda. 

Aga kui küsida, kas Eesti majandus varasemate aastate võrdluses kas palgakasvu või muude näitajate dünaamika puhul kuidagi oma tavapärasest trendist ette kihutas, siis siin on vastus kindlasti positiivne. Kui me vaatame näiteks tarbimise mahtu pärast COVID-pandeemiat ja seda hetke, kui teisest pensioni[sambast] vabanesid säästud, mida inimesed said võtta tarbimisse, siis lühiajaliselt need kaks asjaolu kokku – säästud, mis olid tekkinud pandeemia ajal, kui inimesed ei saanud paljusid teenuseid osta ja kogusid täiendavaid puhvreid, ja pensionisüsteemi muudatus – tekitasid olukorra, kus me saime lühikese perioodi jooksul majandusele väga tugeva ajutise tõuke. Seejärel toimus ootuspäraselt kukkumine. Sellest kukkumisest oleme me päris tükk aega proovinud [taastuda]. Viimasel ajal on üha selgemini näha, et see on juhtumas, ja võib-olla see paari aasta tagune dünaamika ei olnudki tagantjärele mõeldes nii ootamatu.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mul on küsimus keskpanga investeerimisvarade kohta. Aruande järgi on teil investeerimisvarad paigutatud valdavalt kvaliteetsetesse võlakirjadesse ja indeksfondidesse. Kulla osatähtsus reservvarana on, ütleme niimoodi, tühine, ajalooliselt on maht väga väike. Aga samas andis kuld teile eelmisel aastal 40% tootlust. Mitte ükski teine teie vara pole sellist tootlust andnud, mis muidugi ei tähenda, et see jätkub, kuigi prognoosid näitavad kulla hinna jätkuvat kasvu. Aga ma küsin, miks te kulda investeerimisvarana põlgate. Praegu keskpangad just ostavad globaalselt kulda kokku. Kas või, ütleme, selleks, et dollaris nomineeritud varade riske maandada. Võiks ka teie ju kulla osatähtsust suurendada. Näiteks Poola, kes ei ole euroala liikmesriik, keskpanga …

Teie aeg!

… keskpanga kullareservid on peaaegu sama suured kui eurosüsteemil kokku.

Aitäh küsimuse eest! See on õige, et Eesti Panga kullavarud on tõesti keskpankade võrdluses üsnagi väikesed. Meil on paarikümne miljoni euro väärtuses kulda. Ausalt öeldes me ei käsitle seda osana oma investeerimisportfellist. Kulda omame me, võib öelda, ajaloolistel põhjustel. Me ei ole pidanud vajalikuks selle müümist. Praegu, vaadates tagasi paari eelneva aasta kulla hinna dünaamikale, tundub muidugi tagantjärele tarkusena, et oleks pidanud kõvasti kulda investeerima. Raske öelda, mis hakkab juhtuma tulevikus. 

Meie loogika on olnud üldiselt see, et me eelistame varasid, mis teenivad meile jooksvalt intressitulu. Tegelikult on meil väike osa, umbes 10% portfellist paigutatud aktsiatesse, kust tuleb dividenditulu. Ehk et väga pikaajalise vaatega Eesti Panga ja Eesti riigi reserve investeerides me tahaksime näha, et igal aastal ka reaalselt tulu tuleb, lisaks võimalikule varade väärtuse kasvule. Kuld selles mõttes ei vasta sellele kriteeriumile, kuna kulla puhul me ainult panustaksime sellele, et kulla hind ka edaspidi tõuseb. 

Mis puudutab teiste keskpankade käitumist, siis tõsi, keskpangad on üldiselt viimastel aastatel jälle olnud ostupoolel, varasematel aastatel on vastupidi olnud. Aga siiski, ma arvan, et euroala keskpangad ei ole kulda kokku ostmas. Kuna euro on üks reservvaluutadest, siis mulle isiklikult tundub kullainvestorite argumentatsiooni kuulates, et ühe põhjusena tuuakse välja just usaldamatus tavavaluutade ja ka reservvaluutade suhtes, see on argument, miks peaks kulda ostma. Juhul, kui me väga aktiivselt [kulda ostaksime], väljendaksime me võib-olla kaudselt usaldamatust oma põhitegevuse edukuse suhtes ja euro kui valuuta tugevuse säilimise suhtes. 

Viimasena ütleksin, et mis puudutab dollaris [nomineeritud varade] riski ja portfelli üldist riskitaset, siis me oleme investeerinud olulise osa oma reservidest, mille maht on praegu umbes kaks miljardit eurot, Ameerika võlakirjadesse, sealhulgas valitsuse, [aga ka valitsusüleste institutsioonide] võlakirjadesse. Aga me oleme tüüpiliselt valuutariski seal maandanud. See, et dollar on järsult nõrgenenud, ei ole meie investeeringutele kahju toonud.

Pipi-Liis Siemann, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aruandest saab lugeda, et erinevate statistiliste aruannete osakaal on väga suur ja seda, et te arendate statistikataristut. Selles on ka viide maksekorralduste ja kaardimaksepettuste statistikale. Saan aru, et ülevaate tegemine annab teile ilmselt võimaluse näha mingisuguseid trende ja märgata kõikvõimalikke mustreid. Aga kas me saame ühiskonnas peale finantsteadlikkuse suurendamise veel midagi ära teha? Suur osa pettustest on seotud piiriüleste tehingutega. Kas meil on veel võimalusi kuidagi neid pettusi ennetada või vältida? Kas statistika aitab meil neid näha?

Me püüame statistika abil [hinnata], kui suur on erinevate maksepettuste probleem Eesti ühiskonnas. See on tõesti suur. Aga mis puudutab võimalikke lahendusi, siis esmane roll on ikka inimeste teadlikkuse kasvatamisel, et nad ei satuks pettuste ohvriks. Aga ma ei oska konkreetseid samme, mida me ise oleksime kohe välja pakkumas, veel üles lugeda. Aga meil on näiteks maksekeskkonna foorum, mida me Eesti Pangas juhime, kus osalevad Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, kommertspangad ja veel mõned teised ettevõtted. Seal on viimasel ajal fookusesse võetud just maksepettuste teema ja me proovime üheskoos, ka koos pankadega, jõuda mingisuguste soovitusteni selle kohta, mida võiksime veel paremini teha. Ma usun, et me saame sellest varsti rohkem rääkida.

Helmen Kütt, palun! 

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud Eesti Panga president! Aitäh teile selle ülevaate eest! Mul on väga hea meel, et te olete hakanud rääkima ka sularaha vajadusest ja sellest, et see peaks igal inimesel olemas olema, kui peaks ette tulema tõrkeid ja tõkkeid. Vahepeal [soovitati] sularaha mitte [välja võtta], vaid hoida raha pangas, olid need reklaamid. Aga te olete sellest rääkinud mitmel korral juba ülevaadet tehes. 

Ma tahaksin esitada teile küsimuse, mis puudutab makse, aga ma mõistan, et sellise poliitilise küsimuse esitamine võib teid panna ebamugavasse olukorda. Aga tahaks väga teada, kumba teie eelistate. Vaadates, et toiduainete planeeritav hinnatõus on 5%, nagu te ütlesite, mida oleks mõistlik teha valitsusel ja Riigikogul? Kas tuleks mitte tõsta tulumaksu või langetada käibemaksu, just nimelt toiduainete hinnatõusu tõttu?

Aitäh! Kuna te ütlesite, et te ei taha seda küsimust esitada, siis ma ei saanud aru, kas te ikkagi esitasite. (Naerab.) Aga tõesti, Eesti Panga nimel siin kõneldes, kuna me tahame jääda sellistes maksupoliitilistes ja poliitilisi valikuid puudutavates küsimustes neutraalseks, ma otseselt sellistes valikutes hea meelega seisukohta ei väljendaks.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mul on hea meel, et te mainisite konkurentsivõime eksperdikogu, mis 2023. aasta sügisel Riigikogu majanduskomisjoni osalusel ja Arenguseire Keskuse heal vedamisel sai loodud. Tõesti, need ettepanekud on väga asjakohased ja huvitavad. Ja sealt koorus ka esimesel aastal välja see, et kapitali kättesaadavus Eesti ettevõtete jaoks on siiski kehvem, kui me võrdleme naaberriikidega. Küsimus on selles, et kui võrrelda näiteks ka pangamarginaale – ma ei räägi intressidest, need on euriboriga seoses siin kõikunud, vaid panga riskimarginaalidest –, siis need on Soome [vastavate näitajatega] võrreldes umbes kaks korda kõrgemad. Ma väga täpselt ei ütle, aga umbes nii. Mis on selle põhjus? Kas siin annab midagi teha? Küsimus on ka selles, kas mingite finantsinstrumentide, tagatiste ja garantiidega võiks tulla teatud tingimustel ka riik appi investoritele, ettevõtjatele.

Aitäh hea ja siiski küllaltki keerulise küsimuse eest! Mis puudutab laenumarginaale, eriti just ettevõtete laenude – ma saan aru, et selles on küsimus –, siis tõesti, meil on laenumarginaalid olnud läbivalt pisut kõrgemad kui euroala keskmised, eriti just Soomega võrreldes, kus on laenumarginaalid ajalooliselt, nii kodulaenude kui ka ettevõtete laenude puhul, olnud tunduvalt madalamad. Tekib küsimus, miks see nii on, miks meil ei võiks ettevõtted parematel tingimustel finantseeringut saada. Üks põhjus võib olla see, et meil on võib-olla keskmiselt väiksemad ja pankade silmis riskantsemad ettevõtted, mis loogiliselt viib ka kõrgemate intressideni. Või ka see, et Eestit peetakse riskantsemaks investorite silmis, kes Eesti pankadele raha laenavad. Kui raha hind on pangal endal kallim, siis ta välja laenates kannab selle kallima kulu edasi. Me oleme seda proovinud hinnata, aga kõik need tegurid päris lõpuni ei seleta seda erisust ära. Ju seal ikkagi on küsimus ka selles, et kas konkurents Eesti pangandusturul võiks olla pisut tugevam. Seda kuidagi riiklikult saavutada ei ole ilmselt väga lihtne. Me õnneks küll näeme, et kohalikud ja suhteliselt väiksemad, kohalikul kapitalil põhinevad pangad on viimaste aastatega turuosa kasvatanud. Seetõttu on täiendav surve konkurentsiks, mulle tundub, ajapikku tugevnenud. 

Mis puudutab riiklikke käendusi ja garantiisid, siis ma usun küll, et neid võiks riik teatud tingimustel pakkuda. Läbi KredExi seda ka ju tehakse. Ma arvan, et tasuks alati mõelda, kas need on võimalikult hästi sihitud just sellistele sektoritele ja tegevustele, mida me [soovime toetada]. Aga põhimõtteliselt, kui on valik, kas riik sekkub ja hakkab otse ettevõtetele parematel tingimustel laenu andma, nagu pandeemia ajal vahepeal tehti, või annab mõistlikke käendusi ja garantiisid, siis see teine variant on kindlasti eelistatum. Ma arvan, et seda tasuks ka edaspidi kaaluda.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Eesti Panga president! Mul oli kaheosaline küsimus algul, aga ühele osale, mis puudutab kulda, te juba vastasite. On olemas üks paralleelmaailm, mida nimetatakse krüptovaluutaks, ja seda te oma ettekandes ei puudutanud. Mul on küsimus, kas see temaatika kajastub ka kuidagimoodi Eesti Panga analüüsides ja kuidas see mõjutab Eesti majanduse tervist.

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab niinimetatud krüptovarasid – ma ei taha sellele viidata kui krüptorahale, kuna meie arvates ei vasta see päriselt kõigile raha kriteeriumidele –, siis ma arvan, et ei saa öelda, et need täna Eesti majandust ja rahandust kuidagi väga oluliselt mõjutaks. Kuigi, kui küsida inimeste käest, kui paljud omavad muude säästude kõrval krüptovara, siis vastuste põhjal on nende inimeste hulk järjest kasvanud. Ma arvan, et need summad, mida keskmiselt võib-olla pigem nooremad inimesed krüptovara vormis omavad, on tegelikult suhteliselt väikesed. Aga [krüptovara] vahetu seos Eesti majanduse ja rahandussüsteemiga, ma arvan, on kaudne. 

Aga sellest teemast edasi mõeldes: millele me Eesti Pangas, aga ka laiemalt, näiteks Euroopa Keskpangas, viimasel ajal rohkem oleme tähelepanu pööranud, on suundumused Ameerika Ühendriikides, just selles valdkonnas. Ameerika valitsus on hakanud selgelt toetama krüptovarasid, mis on oma hinna mõttes jäigalt seotud dollariga. Inglise keeles on selle kohta termin stablecoin. Nende kasutamine on kasvanud. Nende eelis on, et nad ei ole oma väärtuselt nii palju kõikuvad kui bitcoin või mõned teised alternatiivid. On võimalik ette kujutada, et teatud digitaalsetes arveldustes on selle kasutamine mugavam kui päris dollari või päris raha kasutamine. See on ka üks asjaolu, miks ma arvan, et meil tasub Euroopas, Euroopa Keskpangas tõsiselt võtta seda digieuro projekti. [Digieuro kasutuselevõtuga] saaksime me tulevikus anda inimestele võimaluse hoida oma raha digitaalses vormis, digitaalsetes rahakottides. Me ei taha näha seda, et tuleks välismaised dollariga seotud, Ameerikast pärit digitaalsed vääringud ja hakkaksid liiga suurt rolli mängima näiteks siin Euroopas toimuvates arveldustes. See lihtsalt vähendaks Euroopa kontrolli meie oma rahasüsteemi ja maksesüsteemide üle. Üldiselt on see põnev valdkond. 

Aga meie vastus keskpangana on eelkõige see, et me tahame välja tulla parema pakkumisega ühiskonnale uues vormis raha kasutamisel.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea president! Mul on küsimus selle kohta, et te mainisite ühe oma ülesandena hinnastabiilsuse temaatikat, millega Eesti Pank peab tegelema. Ütlesite, et hinnad on tõusnud ja tõusevad edasi ning osa sellest hindade tõusust – kolmandik, kui ma õigesti mäletan – on seotud maksutõusudega, ja teiselt poolt viitasite sellele, et eelarvereeglid nõuavad meilt tulude poole kasvatamist. Mida ta finantsinimesena ütlete, kuidas selle kahvliga hakkama saada? Te nimetasite palgatõusu ja asju, mis aitavad hindasid kergitada, eks ju, ja nüüd on vaja eelarve tulupoolt kaitsta, aga kuidas nende hindadega selles kontekstis paremini hakkama saada, kui me siiamaani oleme saanud?

Aitäh keerulise küsimuse eest, mis tõesti ka keskpanga põhipõhivaldkonnaga seotud on! See, kuidas me saame vahetult keskpangana hinnatõusu mõjutada euroalal kui ühtses rahaliidus, on paraku euroala tasandil rahapoliitikat tehes, intressimäärasid korrigeerides ja muid rahapoliitilisi otsuseid tehes. Sellega, võib öelda, on euroala tasandil praegu hästi läinud, hinnatõus on 2% lähedal, mis on keskpanga eesmärk.

Eestis, nagu õigesti viitasite, on mure hinnatõusu pärast jätkuvalt palju ulatuslikum. Selle taga on erinevaid tegureid: üks on maksude pool, aga teine pool on see, et meil on näiteks toiduainete hinnatõus suhteliselt kiirem olnud. See on ka olulisem osa meie tarbijakorvist. Maailmaturu toidutoorme hinnad kipuvad Eestis väga kiiresti üle kanduma otseselt tarbijahindadesse. Aga ka see, et kui Eestis näiteks on palgakasv olnud kiirem kui euroala keskmine, mis eeldatavasti jääb veel mõneks ajaks ka edaspidi nii olema, siis see tüüpiliselt toob kaasa – kõige selgemalt teenuste puhul, mis on tööjõumahukamad – surve pisut kiiremaks hinnatõusuks, kui on euroala keskmine [hinnatõus]. Nii et neid tegureid on mitmeid. Aga kuidas see seondub riigirahandusega, on eelkõige see, et üks võimalik kanal, kuidas riik ja valitsus hinnatõusu mõjutab, on see, kui palju täiendavat raha valitsus kulutuste või toetuste näol majandusse suunab. Kui riik laenab täiendavalt raha välismaalt ja sellega eelarvepuudujääki finantseerib ja seda raha kohapeal kulutab, siis see tekitab majanduses täiendavat nõudlust ja survet hindade tõusuks. Ehk et seetõttu me just ka viitame sellele, et tulevase hinnatõusu vaatenurgast on oluline see, et riigirahandus oleks mõistlikus tasakaalus, et riigieelarve ei oleks püsivalt puudujäägis ja arvestaks majanduse tsüklilist seisu. Riigieelarve puudujääk võiks olla aktsepteeritav juhul, kui on tõesti ajutine sügavam langus majanduses. Vastasel juhul, kui ei leita kulutustele vastukaaluks maksutulusid, annab riik oma eelarvepoliitika kaudu hinnatõusule kogu aeg vaikselt lisahoogu ja seda, ma arvan, ei taha keegi meist näha.

Mati Raidma, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea president! Kõigepealt tahaksin tänada ettekande eest ja eriti valdkonna kriisikindlusele pühendumise eest. Riigikogus on [arutlusel] tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, kus sees on ka riigipanka puudutavad teemad. Riigikantselei küsis ettevalmistuse käigus arvamust ka Euroopa Keskpangalt. 4. augustil on see allkirjastatud ja kindlasti ka teile teada. Minu küsimus on, kas te olete koos meiega kaasa mõtlemas ja ette valmistamas eelnõu täpsustavaid ja muutvaid sätteid, lähtuvalt Euroopa Keskpanga arvamusest? Tunda on kergelt konkurentsi Euroopa ja Eesti huvide vahel, aga ma väga ootan ja loodan, et need ettepanekud tulevad teie poolt. Tähtaeg on 10. oktoober.

Aitäh meelde tuletamast! Ma ei julge praegu kõiki meie tulevasi ettepanekuid ette lugeda, aga kindlasti on see üks valdkond, mida me väga tõsiselt võtame. Absoluutselt mõtleme kaasa, et ka see seadus võimalikult hea saaks!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Kui vaadata riikide laenu[koormust] Euroopa Liidus või euroalal keskmiselt, siis Euroopa Liidus on see praegu 81,8%, aga Eesti on 24,1%-ga üks [väikseima võlakoormusega riike]. Samas on meie naaberriigil Soomel [see näitaja] 83,7%, Poolal 57,4% ja Leedul 40,6%. Meil on 24,1%. Mis on selle loogika, et kui meil on jätkuvalt tõsised probleemid, vaesus ei ole just kõige … Igal juhul, paljudel on probleem, aga meie käitume kuidagi risti vastupidi kui ülejäänud euroala riigid või Euroopa Liidu riigid?

Teie aeg!

Meie riigi laenukoormus on võrreldes teiste Euroopa riikidega, eriti nendega, kes on aastakümnete jooksul saanud oma [laenu]koormust paisutada või on seda kahetsusväärselt teinud, ma ütleks, õnneks madalam. Aga kui nüüd vaadata viimaste aastate dünaamikat, siis see, kui palju Eesti riik igal aastal riiklike kulutuste katteks raha laenab ja kui suures miinuses oma eelarvet hoiab, [ei näita], et me käituks kuidagi konservatiivsemalt kui teised Euroopa riigid. Me oleme, ma saan aru, järgmisel aastal maksimaalselt ära kasutamas laenuvõimekust, mida ühiselt kokkulepitud raamid Euroopas lubavad. 

Ma arvan, et just see dünaamika on see, mille pärast me peaksime mures olema ja mille suhtes peaksime tähelepanelikud olema. Kui me harjumegi pidevalt kasutama jooksvate riiklike kulutuste tegemiseks laenuraha, siis üks probleem on see, millele ma eelmisele küsimusele vastates juba viitasin, et tegelikult sellega me täiendavalt kogu aeg kütame Eestis kiiremat hinnatõusu, mida me ei tahaks näha. Aga teisalt me paneme ennast järjest keerulisemasse olukorda, selles mõttes, et kui me ei suuda oma kulutusi maksutuludega katta, siis olukorras, kus me satume järgmisesse sügavamasse majanduskriisi ja valitsusel on vaja korraga rohkem laenata, et maksta sotsiaaltoetusi või hoida riigiaparaati töös, võime me olla selleks hetkeks juba oma vajaliku laenu[ressursi] ja -puhvrid ära kulutanud. Siis võime me sattuda palju suurematesse raskustesse, kui me muidu satuksime. 

Laenupoliitika peaks olema kokkuvõttes mõistlikult ettevaatlik, ma arvan, ehk et kui me püüame oma jooksvaid kulutusi võimalikult palju maksutuludega katta ja samas targalt laenata, eriti just olukorras, kus majandus on nõrgemas seisus, siis me suudame majanduse tasakaalulist arengut paremini tagada. See võiks olla pikaajaline eesmärk. [Eesmärk ei peaks olema] kasvatada oma laenukoormust võimalikult kiiresti, lootuses, et me sellega kuidagi järsult jõukamaks saame, seda ei juhtuks ilmselt.

Urve Tiidus, palun! 

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga juht! Jätkuks eelmisele vastusele ma küsin sellist asja. IMF kirjutab oma blogis, et globaalne võlakoormus on kasvanud 235%-ni maailma kogutoodangust. See on 251 triljonit dollarit, niimoodi välja arvutatult. Ma küsin teie käest, millist fooni või keskkonda või millist mõju see omab nendele riikidele, kes püüavad oma laenukoormust tasakaalus hoida.

See on küsimus sellest, kes püüab oma rahandust tasakaalus hoida. Ma usun, et selle poole püüdlejaid on palju, aga tundub, et seda on järjest raskem praktikas saavutada. Kulutuste surve on mitmetes Euroopa riikides väga tugev ja me näeme, et Ameerikas on eelarvepuudujääk veelgi [suurem], ja ei saa öelda, et eelarve [koostamisel] oleks viimasel ajal vastutustundlikkusega väga silma paistetud.

Selline kulutamine, ma arvan, teeb majanduse korraldamise keerulisemaks, ühelt poolt seetõttu, et see tekitab täiendavat hinnasurvet nendes riikides, kus riigieelarve puudujääk on suur. Teisalt, kui riigid nii palju [võlakirju] emiteerivad ja kogu aeg täiendavat laenuraha vajavad, siis see tähendab, et peab olema piisavalt investoreid ja pakkujaid, kes on pidevalt valmis nii palju raha juurde laenama. Mingil hetkel, ma kujutan täiesti ette, võib see saada probleemiks. Kui laenuandjad ja võlakirjainvestorid näevad, et kõrgest laenukoormusest, muudest riskidest või laenu dünaamikast tulenevalt on ühele valitsusele laenamine liiga riskantseks muutunud, siis see tähendaks kohe järsult kõrgemaid intressikulusid, mis paneb riigieelarvele täiendava surve. 

Nii et probleeme on liigse laenamisega seoses mitmeid. See, kui ümberringi teised riigid rohkem laenu võtavad, tekitab mõnes mõttes suurema konkurentsi võlakirjainvestorite silmis, kellelt me laenu tahame saada. Kui tasakaal laenupakkujate ja laenu[saajate] vahel läheb rohkem paigast ära, võib see kõigi jaoks kaasa tuua kõrgemad intressimäärad.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Ma jätkan Urve ja Peetriga samal rajal. Rahanduskomisjonis oli esmaspäeval eelarvenõukogu, kelle sõnum oli väga ühene ja väga tugev: kaitsekulud on püsikulud, siseriiklikke eelarvereegleid ei jälgita, see on lubamatu. Katteta eelarvekulusid lisada ei saa. Kõik kokkulepitud maksutõusud on vajalikud. Ma tunnistan, et kõik rahanduskomisjoni liikmed, olgu nad opositsioonist või koalitsioonist, said aru, et eelarvenõukogu räägib asjalikku juttu. Kui me siit saalist välja läheme, siis me kuuleme valitsuse pressikonverentsil ilmselt kokkuleppeid, mis on risti vastupidised eelarvenõukogu soovitustele.

Nii Peeter kui Urve küsis, mis need tagajärjed on. Kui valitseja, keda ei saa kohustada olema vastutustundlik, teeb lühiajalisest perspektiivist otsuseid, mis ei vii meid eelarve tasakaalu suunas ja mis kasvatavad võlakoormust – praeguse seisuga vist poole võrra järgmise nelja aasta jooksul –, mis need tagajärjed on, lisaks hinnatõusu tagantkütmisele ja sellele, et laenamine võib tulevikus kallimaks minna?

Teie aeg!

Prantsusmaa reitingu languse kohta me uudist kuulsime. Mis tagajärjed võivad veel olla ühiskonna jaoks …

Aitäh!

… kui väliskeskkond reageerib?

Tagajärgi sellele, kui me oleme liiga sõltuvad oma riigieelarve puhul laenurahast, kui meie eelarvepuudujääk on suur ja laenukoormus pidevalt kasvab, on mitmeid. Kõigepealt on surve valitsuse poolt täiendavaks hinnatõusuks. Väga selge on ka see, et sellisel juhul kasvavad järjest intressikulud, mis moodustavad üha olulisema osa riigi kulutustest, ja tulevikus me peame selle kõik üheskoos kinni maksma. Riik saab kulutada vähem valdkondadele, kuhu tõenäoliselt tahaks pigem [rohkem] kulutada, [ja peab] oma kasvavate kohustuste tõttu järjest rohkem ja rohkem intressi maksma. See on selline, ma arvan, vahetult tunnetatav probleem, mida me hakkame järjest rohkem lähiaastatel tajuma, kui meil on juba puhtalt aastane intressikulu sadades miljonites, mis tuleb riigieelarvesse mahutada.

Rääkides kõrgematest intressimääradest, kui valitsus laenab rohkem, siis võivad ka intressimäärad minna mingist hetkest valitsuse jaoks kõrgemaks. See tähendab tüüpiliselt ka ettevõtjate jaoks suuremat laenukulu, kuna laenuandjate ja investorite jaoks moodustab valitsuse intressimäär sageli võrdlusbaasi, millele lisandub veel ettevõtete [laenude] riskimarginaal. Ehk kaudselt tähendab see, et ka Eesti ettevõtetele laenamine võib minna kallimaks. See teeb keerulisemaks investeeringute tegemise ja töökohtade loomise. Lisaks on veel see mure, et kui me päriselt satume järgmisesse majanduskriisi ja oleme oma laenuvõimekuse ammendanud, siis on valitsusel palju raskem reageerida ja majandust sellises olukorras toetada.

Kristo Enn Vaga, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Auväärt president Müller! Teie ettekanded siin saalis on alati väga sisulised ja professionaalsed. Aitäh selle eest! Sisuliselt inimeselt tahaks kohe mitut küsimust küsida, kui võib. 

Globaalsed aktsiaturud väga ootavad vaherahu Venemaa ja Ukraina vahel, kahjuks selleks, et taastada business-as-usual-olukord Venemaaga. Mis on teie hinnang, milline mõju võiks potentsiaalsel vaherahul globaalsetele aktsiaturgudele olla ja kuidas see mõjutaks Eesti majandust?

Teine küsimus on natuke maisem. Täna kaubandus-tööstuskoja juhi kohalt lahkuv ettevõtja Toomas Luman leiab, et tulumaksutõusu ärajätmine ei pruugi isegi riigile kahju tuua, sest inimestele kätte jääv raha liiguks tarbimisse. Mis on teie hinnang selle kohta?

Aitäh keeruliste küsimuste eest! Mis puudutab vaherahu Ukraina [ja Venemaa vahel] ning selle mõju majandusele ja globaalsetele aktsiaturgudele, siis aktsiaturgudest rääkides on minu arvates olnud võib-olla isegi üllatav, kui vastupidavad need on olnud kogu sellele turbulentsile, mida me viimastel aastatel näinud oleme, alates sõjast Ukrainas kuni Ameerika väliskaubanduspoliitika järsu muutuseni. Aktsiad püstitavad endiselt, eeskätt Ameerikas, uusi rekordeid. Selles mõttes on aktsiaturgude käitumist alati raske prognoosida ja kommenteerida. Aga võimaliku rahu majanduslike mõjude kohta ma arvan küll seda, et hästi tähtis on, millistel tingimustel rahu saavutatakse. Ju mingisugune vaherahu ühel hetkel saabub, aga kas see on sõlmitud just sellistel tingimustel, nagu meie tahame näha ja nagu Ukraina inimesed tahavad näha, [on iseasi]. Ma arvan, et see määrab lõpuks selle, kuidas investorid näiteks Euroopa ja Ukraina tulevikku ja riske hinnates [käituvad]. Ma arvan, et mida õiglasem vaherahu Ukraina vaatenurgast on, seda suurem saab olema kindlustunne ka ettevõtjate jaoks, et panustada Ukraina majanduse ja riigi taasülesehitamisse. Kaudselt, ma arvan, oleks selle positiivset mõju tunda ka Eestis. 

Aga mis puudutab teist küsimust, tulumaksu[tõusu ärajätmise mõju] majanduskasvule, siis järgmisel aastal jõustuv seaduse[muudatus], mille tulemusel laieneb maksuvaba tulu kõigile maksumaksjatele ja inimestele jääb rohkem raha kätte, mida saab kasutada muu hulgas tarbimiseks, annab kindlasti lühiajaliselt lisahoogu nii majanduskasvule kui ka tarbimisele. Ma arvan, et see suurusjärk on 600 miljonit eurot, mille võrra saab maksulaekumisi vähem olema. Selles mõttes on härra Lumanil õigus, et see kindlasti annab majandusele hoogu, aga murekoht on samal ajal see, et see tekitab augu maksulaekumistesse riigi tulude poolel. Siin seisame me küsimuse ees, kuidas me sellega hakkama saame. Me tahame, et kokkuvõttes oleksid riigi tulud ja kulud ikkagi võimalikult heas tasakaalus. Teisalt tundub mulle, et see hind, mida me praegu selle ajutise lisatõuke nimel majanduse ja tarbimise [elavdamiseks] maksame, on päris kõrge, just täiendava laenuvajaduse mõttes.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Aitäh selle ülevaate ja väga sisuka arutelu eest! Ma kasutan võimalust küsida nõu. Mida riik saab veel teha, mis meetmeid saab kasutusele võtta, et majandusele, majanduskasvule paremat hoogu anda ja selle kaudu inimeste heaolu kasvatada?

Aitäh taas kord ühe keerulise küsimuse eest! Ma arvan, et ei olegi tegelikult ühte lihtsat asja, mis aitaks majandusel kiiresti paremale rajale saada. Ma võib-olla soovitaksin mõelda nendelesamadele konkurentsivõime [ekspertkogu] soovitustele, mis võib-olla olid natuke pikema perspektiiviga, aga rääkisid ka ettevõtete rahastamisest, millest lühidalt oli juttu, aga ka näiteks sellest, kuidas energiaturul paremat tasakaalu saavutada ja Eesti elektritarbijatele paremat hinda tagada, mis on ka oluline konkurentsi vaatevinklist. 

Aga hästi üldiselt öeldes ma arvan, et me tahame pikas perspektiivis, et meil oleks piisavalt hea ja stabiilne majanduskeskkond ja ettevõtluskeskkond, mis ettevõtjatele ja investoritele nii Eestist kui ka väljaspool Eestit looks kindlustunde, et see on koht, kuhu me tahame oma kapitali paigutada. Majanduskasvu teine pool on see, et meil peavad olema ka inimesed, kes suudavad ressursi ja kapitali kasulikult tööle panna. See tähendab, et tähtis on, et meil oleks kvalifitseeritud tööjõud ja hästi läbi mõeldud haridussüsteem. Need on kõik mõistagi pikema mõjuga küsimused, aga see on see, mida me tahame lõpuks saavutada.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ka minule teevad muret inflatsioon, riigirahanduse olukord ja kesine majanduskasv. Siin te hetk tagasi just rääkisite, et tulumaksuvabastus toob inimestele raha juurde ja ergutab majandust, öeldes, et see võiks väike tugi olla. Teistpidi suurendab see riigieelarve defitsiiti. Teisalt – me hakkame kohe varsti siin riigieelarvet arutama – oleme kuulnud, et avalikus sektoris tuleb suhteliselt korralik palgatõus, küll valdkondade kaupa. Mis teie hinnang on? Kas täiendava rahahulga suunamine defitsiidi arvelt palgatõusudeks on hetkel põhjendatud? Me kasvatame riigieelarve defitsiiti, mis omakorda võib tuua kaasa inflatsiooni tõusu, kui me raha rohkem turule viime. Kas siin pole ohtu, et me avaliku sektori palgatõusuga läheme jälle erasektoril eest ära? Sest maksuküüru kaotamise tõttu, ma usun, on erasektori palgatõus järgmisel aastal pigem tagasihoidlik, ja kui nad hakkavad järgi jooksma, siis see võib omakorda inflatsiooni suurendada.

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et kindlasti tasub olla ettevaatlik, ka avalikus sektoris, liiga kiirete palgatõusudega. Pikka aega vedas avalik sektor palgatõusu Eestis ja mitme aasta jooksul oli palgakasv avalikus sektoris kiirem, see tuli peamiselt küll õpetajate, tervishoiutöötajate ja kaitsevaldkonna [töötajate] palkade arvelt. Nüüd, viimasel ajal on see kasv olnud natuke tagasi hoitud, nii et ma arvan, et erasektori palgad kasvavad praegu äkki pisut kiireminigi. 

Aga tuleviku vaates kindlasti see, kui avalik sektor tõstab palku, eriti tehes seda laenuraha ja eelarvepuudujäägi arvelt, toob see kaasa kõik need probleemid, millest ma enne rääkisin. Kuna tööjõuturg on meil ühine, mõjutab see ka erasektori töötajate palku turul konkurentsi mõttes ja võib üldise suurema palgasurve tekitada, mis on taas probleem ettevõtjatele, eksportööridele, kelle jaoks kulubaas on viimastel aastatel niigi väga kiiresti kasvanud. 

Ma mõistan, et avalik sektor ei saa jääda üldisest keskmisest palgatõusust Eesti riigis oluliselt maha, aga samas peaks olema ettevaatlik, et riik üldist palgatõusu eest jällegi vedama ei hakkaks ja liiga hoogsalt riigi palgal olevate inimeste palku ei kasvataks.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Eesti Pangal on ka omal kasum. Sa oled siiamaani vastanud enamasti küll võõra raha kohta, aga räägime nüüd Eesti Panga rahast. Eesti Panga kasum jaotatakse seaduse alusel – § 30 Eesti Panga seadusest – ja pool sellest kasumist on suhteliselt kinni, [see suunatakse] reservkapitali ja põhikapitali suurendamisse. Aga ülejäänud poole laialijagamiseks on teil kaunis vabad käed: osa läheb sihtotstarbelisteks [eraldisteks] ja osa riigieelarvesse. Riigieelarvesse [panustamisega] on minu mäletamist mööda oldud tihti üsna kitsid, riigieelarvesse [on suunatud] võimalikult vähe. Kuidas on need meeleolud tänapäeval? Ma olen tähele pannud, et viimase 15 aasta jooksul on vaid ühe korra kantud 50% järelejäänud kasumist riigieelarvesse. See oli vist aastal 2020. Aga kuidas on meeleolud praegu? Rasked ajad Eestil, on [suured] kaitsekulutused. Kas Eesti Pank tuleb ka appi?

Aitäh küsimuse eest! Ma tahaks öelda, et me ei ole kuidagi kitsid olnud. Selles mõttes, et alati, kui keskpanga tegevus on rahalise tulemi mõttes keskmiselt positiivne olnud, oleme me püüdnud leida tasakaalu, et meil oleks kasvava bilansi ja sellega käsikäes suurenevate finantsriskide katteks endal piisavalt kapitali, et juhul, kui finantsturud pöörduvad ühel hetkel [langusse], nii et me teenime kahjumit, ei peaks me puuduoleva omakapitali tõttu Riigikogu poole pöörduma. Meil on olnud veel hiljuti selliseid aegu, kus me oleme suuremat kahjumit teeninud. Seetõttu tuleb see tasakaal alati leida: kui suure osa kasumist me jätame enda reservide ja kapitali tugevdamiseks ja kui suure osa [suuname] riigieelarvesse.

See tava on püsinud väikeste eranditega, et pärast spetsiifiliste riskieraldiste tegemist kantakse jaotatavast kasumist veerand Eesti Panga Nõukogu otsusega riigi tuludesse ja ülejäänud suunatakse omakapitali tugevdamiseks. Seda tegime me ka eelmisel aastal Eesti Panga Nõukogu otsusel. Seda, kuidas nõukogu otsustab jagada selle aasta kasumi, mis paistab praeguste suundumuste kohaselt tulevat samuti positiivne, saab peagi näha. Aga me oleme üldiselt hoidnud siiski, ma arvan, ühtlast joont, mida ei peaks siiski kitsi olemisena käsitlema.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Uurin pisut meie naabrite kohta ja paluksin natukene võrrelda meie viimase aasta [olukorda võrreldes] Läti, Leedu ja Soome omaga. Milliseid trende ja erinevusi võrreldes Eestiga olete täheldanud? Mis on olnud need poliitilised otsused, mis on trende muutnud? Ja [rääkige] võib-olla lühidalt – kui on mingit ülevaadet –, kuidas näiteks solidaarsuspangamaks või pangamaksu testimine naaberriikides on mõjutanud möödunud aastat meie naaberriikides.

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et üldiselt majanduskeskkond, kus me Euroopas tegutseme, on naaberriikides ju sarnane. Aga samas on majanduse käekäik mõnevõrra erinev olnud. Üksikud riiklikud otsused kas maksupoliitikas või mõnes muus valdkonnas võivad olla pisut erinevad ja omavad mõju. 

Aga hästi lühidalt öeldes tundub mulle, et näiteks Soome majandus on Eestiga sarnaselt pigem paigaltammumise faasis olnud ja selle kasv on ette vaadates pigem väga mõõdukas, Balti riikide võrdluses. Palju on juttu olnud sellest, et Leedul on viimasel ajal läinud natukene paremini. Ma küsisin Leedu kolleegide käest, kuidas nad seda selgitavad. Ühe põhjusena nähakse seda, et Leedusse on tulnud rohkesti kvalifitseeritud tööjõudu, just IT-valdkonna [spetsialiste], Valgevenest. Paljud IT‑eksperdid on tulnud ja toonud oma ettevõtmised Leetu. See väljendub ka majanduse kogunäitajates ja kasvunumbrites. Võib-olla on Leedu oma eksporditurgude mõttes natukene teistsuguse jaotusega kui meie, kes me oleme müünud oma kaupu ja teenuseid rohkem Põhjamaadesse, kus viimased aastad on pigem keerulised olnud. Leedu on olnud rohkem orienteeritud Poola, Saksamaa ja Kesk-Euroopa turgudele, kus on pisut suurem nõudlus püsinud. 

Need on asjad, mis on viimastel aastatel meie kahjuks rääkinud. Aga ma usun, et ette vaadates on need suundumused meil kõigil sarnased. Me näeme Eestis majanduse järkjärgulist tugevnemist ja ma arvan, et sama on ilmselt oodata ka meie lähiriikides.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Oli tõesti väga huvitav ettekanne, vähemalt minu jaoks. Mulle jäid sellest ettekandest kõrvu laused, mis puudutasid pankasid. Meil on [pankade] kontsentratsioon küll suur, aga konkurents on nõrgem. Ma ei ole selle valdkonna ekspert, aga on jõudnud ka minu kõrvu väljaütlemisi, et Eesti pangandusturule on liiga raske siseneda ja sellepärast on ka konkurents meil nõrgem. Kas see vastab tõele? Kas te oskate seda hinnata näiteks võrdluses Euroopaga?

Aitäh hea küsimuse eest! Sellest on olnud tõesti juttu, et kas meil oleks tugevam konkurents ärilaenude või ka kodulaenude turul, kui me saaksime lasta kergemini uusi panku turule. 

Üldiselt, rääkides panganduslitsentsiga pankadest, mitte väiksematest krediidiandjatest, on reeglid üle Euroopa, vähemalt euroala reeglid, sisuliselt igal pool samad. Kuna pangandusjärelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank – vähemalt suuremate pankade puhul, väiksemate puhul koordineerib regulatsioone ja nende jõustumist –, siis tegevusloa andmine käib täpselt samadel alustel kõigis riikides. Seal on küll erisus – kui ma ei eksi –, et näiteks uut panka asutades peab miinimumkapital olema 5 miljonit eurot. Seda on võimalik teatud kitsama tegevusfookusega uute pankade puhul tuua 1 miljonini. Seda ei ole, ma arvan, praktiliselt ükski riik kasutanud, välja arvatud Leedu, aga me ei näe, et see oleks konkurentsi mõttes positiivseid tulemusi andnud. Sest tegelikult loeb pangandusäris ikkagi see, et sul on piisav maht ja sa saad tänu oma suurusele ja tugevusele soodsamalt finantseeringut ja saad oma mahtu arvestades, kulusid madalal hoides, klientidele seda edasi kanda. Kui me lubaksime rohkem väiksemaid ja finantsilise muskli mõttes nõrgemaid panku turule, ei oleks nad objektiivselt võttes võimelised näiteks kodulaenuturul suuremate ja finantsiliselt paremas seisus pankadega konkureerima. Sama kehtib ka vähegi suuremate ärilaenude puhul. 

Meil on tegelikult mõned väiksemad pangad, kelle puhul me näeme, et nad saavad tasapisi kasvada, laienedes tarbimislaenude ja väikeettevõtete laenude [pakkumiselt] edasi järgmistesse segmentidesse. Aga see on ikkagi pikaajaline protsess. Mis meid konkurentsi puhul aitab, mulle tundub, on see, et kohalikud pangad, kes on juba aastaid tegutsenud, on vaikselt oma musklit kasvatanud, suuremaks saanud ja suudavad nüüd juba paremini suuremate pankadega konkureerida. See on pigem lahendus, mitte see, et me laseks uusi ja veel hapramal alustel panku rohkem turule, kuna see on lihtsalt nii mastaapne äri.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on seotud eelkõige meie demograafilise pildi ja sellega, et Sotsiaalministeerium tõi välja analüüsi, kus juhtis tähelepanu sellele, et meil on väga suur probleem eluaseme kättesaadavusega, eriti noorte perede puhul. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud valitsusele ridamisi ettepanekuid selle kohta, kuidas teha kodulaenu refinantseerimine lihtsamaks ja soodsamaks. Minu teada on nad teinud lausa kolm ettepanekut. Needsamad ettepanekud olen ma ka siin saalis välja käinud. Ma tean, et valitsuse kabinettides, kuskil ministeeriumides midagi arutatakse, aga millegagi välja tuldud ei ole. Tegelikult võiksime me kiiresti meetmeid rakendada selleks, et eluase oleks kättesaadavam, et selle kaudu suureneks ka sündimus. Võib-olla te selgitaksite siinsamas saalis, millest Eesti Pank lähtus nende ettepanekute puhul. Mis need täpselt olid ja kas need tõesti teevad kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja soodsamaks?

Teie aeg!

Aitäh küsimuse eest ja aitäh nende ettepanekute toetamise eest! Ma märkasin, et te esitasite sarnased ettepanekud eelnõu kujul. Tõesti, see on võtnud aega. See oli juba eelmise aasta esimeses pooles, kui me need ettepanekud tegime. Ma tean, et valitsus on neid arutanud, on neisse justkui positiivselt suhtunud, aga need ei ole veel nähtavasti siia jõudnud. (Saalist täpsustatakse.) Ahah, rahanduskomisjonis juba on. Jah, eri ettepanekud liiguvad eri tempos. Ma loodan, et need jõuavad varsti siia saali, ükskõik kelle esitatuna, ja saavad seaduse jõu. 

Aga ma arvan, et meie ettepanekute sisu on oluline, eriti kolmes punktis. Esiteks, lähtekoht oli meil see, et laenuturul võiks konkurents olla tugevam ja laenumarginaalid tänu sellele madalamad ning laenutingimused klientidele paremad, kui pangad ei konkureeriks mitte ainult uute laenuklientide, vaid ka olemasolevate klientide nimel. See juhtub siis, kui inimestel on piltlikult öeldes lihtsam oma pangalaen teise panka kolida ja sealt paremad [laenu]tingimused saada. See ei tähenda, et inimesed peaksid kindlasti hakkama kiiresti panka vahetama, vaid see loob olukorra, kus sa saad oma kodupangaga läbi rääkides kergemini soodsamaid [laenu]tingimusi.

Kõik need ettepanekud on seotud sellega, et oleks odavam ja lihtsam kodulaenu finantseerida. Esiteks ei peaks näiteks hindamisakti iga kord uuesti tellima, mis võib olla oluline kulu. Olukorras, kus viimasest laenu võtmisest ja hindamisakti tellimisest on aastaid mööda läinud ja kinnisvarahinnad on tõusnud, on üsna turvaline eeldada, et ka tagatise väärtus ei ole halvenenud. Võib-olla ei peaks seda iga kord uuesti kinnisvarahindajalt tellima. 

Teiseks, oluline tõke mitte ainult [rahalise] kulu, vaid ka ajakulu mõttes on see, et praegu on vaja minna igat laenu refinantseerimist teise panka notariaalselt kinnitama, vähemalt teatud tingimustel, kui liigutakse standardlaenuga teise panka ja muud olulised tingimused seejuures ei muutu, peale intressimäära. Sellisel juhul, meile tundub, võiks notariaalse tõestamise kulu ja ajakulu mõttes vahele jätta. 

Kolmas ettepanek puudutab lepingu katkestamise tasu, mida praegune seadus lubab pankadel küsida kuni kolme kuu intressi ulatuses, kuigi iga kord seda tegelikult ei rakendata. Ma arvan, et see on selline põhimõtteline küsimus. Kui see [nõue] lepingus on, on see klientide jaoks täiendav tõke. Võrreldes teiste riikidega paistab Eesti silma selle poolest, et me oleme laenulepingu lõpetamiseks seadnud suuri takistusi. Võib-olla võiks see [tasu] olla olemata või väiksem. 

Need kolm mõtet on. Ma loodan, et varsti nad ka siia saali arutlusele jõuavad.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole, küll aga on küsimus istungi juhatajale. Peeter Ernits, palun!  

Hea juhataja! Eile me arutasime sellist olulist küsimust, et Riigikogu liikmetel oli süsteemis perekonnanimi ees ja eesnimi taga. Aga praegu ma vaatasin, et millegipärast ei ole lugupeetud Eesti Panga presidendi pilti. Meil on olemas uuel puldil pildi koht. Tavaliselt on ka külalise pilt seal, aga praegu ei ole. Kui vaja, siis ma võin saata, äkki saaks panna sinna. Võiks kasutada seda võimalust. Praegu oli lihtsalt nimi Madis Müller, aga pilti ei olnud. Kui vaja, siis ma võin saata, ma tegin pilti!

Ma vaatan, et teie pilt on ka siin. Te näete sellel natuke teistsugune välja kui praegu, see on varasem pilt. Aga me saame Madis Mülleri pildi ka panna. Me tutvume pultidega, arendame neid ja ma usun, et järgmine kord [toimivad] need paremini. Nii et asjad arenevad. Aitäh märkuse eest! 

Avan nüüd läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Panga president! Head kolleegid! Esmalt tänan härra presidenti sisuka ettekande ja huvitava debati eest. Eesti Panga 2024. aasta aruanne annab meile väärtusliku ülevaate keskpanga tööst ja seisukohtadest, mis puudutavad nii riigirahanduse kui ka meie majanduse arengut. 

Aruande põhjal võib öelda, et Eesti Panga tegevus on olnud nagu alati sisuline, põhjalik ja tasakaalukas. Esmalt tuleb esile tõsta Eesti Panga rolli usaldusväärsete majandusprognooside koostamisel. 2024. aasta jooksul anti välja neli majandusprognoosi, mis toetasid nii valitsuse kui ka ettevõtjate ja majapidamiste otsuseid. Keskpank oli nii avalikes aruteludes kui ka Riigikogus majanduspoliitiliste arutelude keskmes, osaledes aktiivselt ka Riigikogu majanduskomisjoni loodud eksperdikogu töös Eesti ettevõtete konkurentsivõime parandamise raporti koostamisel. 

2024. aastal on keskpank tõstatanud mitu olulist teemat, mis koostöös valitsuse ja Riigikoguga on läbimõeldult ja mõistliku tempoga ellu viidud, ja mõned asjad on veel töös. Üks olulisemaid ja suurema mõjuga on kindlasti Eesti Panga algatus ümardamisreegli kehtestamiseks ühe- ja kahesendistele, mille kohta Riigikogu tegi pärast põhjalikke arutelusid 2024. aasta mais otsuse. Alates 1. jaanuarist 2025 jõustus reegel, mille järgi sularahas makstes ümardatakse ostukorvi summa lähima viie sendini. Ühe- ja kahesendiste müntide ringlus ei toiminud enam mõistlikult, kuna pisisente said inimesed küll poes vahetusrahana tagasi, kuid ei kasutanud neid maksmisel kuigi tihti. Seetõttu kuhjusid need väikesed sendid vaid inimestele kodudesse ja keskpank pidi neid kogu aeg juurde tootma. Maksevahendina need aga tegelikult ei toiminud. Muudatus vähendab oluliselt ühe- ja kahesendiste tootmisega seotud kulusid ning märkimisväärselt ka keskkonnamõju. Eesti Pank on seda protsessi hästi juhtinud, viies läbi aktiivset teavitust nii kaupmeeste kui ka tarbijate seas. 

Oluline teema on olnud ka kodulaenuturul valitsev konkurents ning laenutingimuste parandamine. Eesti Pank on koos Finantsinspektsiooniga teinud ettepanekuid, mis muudaksid kodulaenu ületoomise ühest pangast teise lihtsamaks ja soodsamaks, näiteks kaotada notariaalne kinnitus, kui hüpoteegitingimused ei muutu, või kaotada panga õigus nõuda laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mitme kuu intresside tasumist, ning muuta lihtsamaks ja soodsamaks kinnisvara hindamine. Nende ettepanekute elluviimisega oleme me juba alustanud. 

Riigikogu jaoks on tähtis, et Eesti Pank toetab sisuka ja pika vaatega majanduspoliitika kujundamist, hoides samas vajalikku sõltumatust. Nii näiteks ei sekku keskpank maksupoliitika sisulistesse maailmavaatelistesse valikutesse, küll aga hindab nende mõju riigirahandusele ja makromajandusele. Seda sõltumatut hinnangut peame ka poliitilistes aruteludes hoidma ja väärtustama. 

Samuti väärib tähelepanu Eesti Panga soov suurendada finantssektori läbipaistvust ja turvalisust, sealhulgas ettepanek hoiu-laenuühistute tegevuse karmimaks reguleerimiseks ja finantsjärelevalvele allutamiseks. Need sammud aitavad vältida riske, millega võivad muidu kaasneda tõsised tagajärjed hoiu-laenuühistu liikmetele ja rahahoiustajatele. Viimastel aastatel on hoiu-laenuühistutega kahjuks olnud seotud mitmeid negatiivseid juhtumeid, kus inimesed on oma raha kaotanud. Hoiu-laenuühistutega seotud probleeme lahendava eelnõu arutelu ja esimese lugemise lõpetasime siin saalis eelmisel nädalal.

Head kolleegid! Eesti Panga 2024. aasta aruanne kinnitab, et meil on tugev keskpank, kes suudab toetada Eesti rahanduse usaldusväärsust ja majanduse arengut. Eesti Pank on kindel partner, kelle ekspertiisile ja suunistele saame ka poliitiliste otsuste tegemisel toetuda. Meie ülesanne on seda vastutustundlikku ja sõltumatut häält kuulata, aga ka toetada.

Eesti Panga värske majandusprognoos saab küll avalikuks ilmselt järgmisel nädalal, kuid nagu me täna Eesti Panga president Madis Mülleri käest kuulsime, on Eesti majanduskasv tasapisi elavnemas. Välised tegurid, nagu Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu ... Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Välised tegurid, nagu Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu, USA tollipoliitika ja nii edasi, seavad küll teele raskusi ja riske, kuid sellest hoolimata on kasv alanud. Oma roll selles on kindlasti valitsuse eelarvepoliitikal, kus oleme eelnevatel aastatel riigieelarve defitsiiti koomale tõmmanud, ning järgmisest aastast rakenduv ühtlane tulumaksuvaba määr 700 eurot jätab inimestele rohkem raha kätte ning ergutab omakorda sisetarbimist. 

Samas oleme keerulise julgeolekuolukorra tõttu sunnitud tõstma oma kaitsekulusid üle 5% SKP-st, mis on 2026. aastal üle kahe miljardi euro. See omakorda seab surve riigieelarvele. Oleme defitsiidi vähendamiseks suure ja raske töö ära teinud ja nüüd, kui Euroopa Liit on andnud kaitsekulude katmiseks leebemad eelarvereeglid, tuleb olla selle võrra enam distsiplineeritum ja lähtuda keskpanga viimases prognoosis toodud soovitusest ja täna ka siin panga presidendi poolt üle korratust. Lähtuda võiks põhimõttest, et eelarvepositsioon ei halvene järgmistel aastatel rohkem, kui on täiendavad kaitsekulud. Kui kaitsekulud püsivad kõrgel tasemel pikema aja vältel, mida nad teevad, nagu me teame, siis tuleks neile leida riigi jooksvatest tuludest püsiv kate.

Lõpetan positiivsel ja isegi lõbusal toonil. Eesti Pank annab välja ka meeneid ja erikujundusega münte. Suve hakul tegi Eesti Pank teatavaks, et meie ja meie laste suur lemmik Sipsik saab kaheeurosele erikujundusega mündile, mis jõuab ringlusse juba järgmisel, 2026. aastal. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik on selle idee kenasti kokku võtnud: "Sipsik on sõbralik ja hooliv, lihtne ja mõistev, tundeline ja uudishimulik, hakkaja ja nutikas – just selline, nagu meie lapsed ja noored võiksid olla". Seetõttu pole Sipsiku kaheeurone münt pelgalt maksevahend, vaid kultuuriline sümbol, mis ühendab põlvkondi ja avaldab austust Eesti lastekirjandusele. Tänan, ja soovin meile jätkuvalt head koostööd Eesti Pangaga!

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea kolleeg Mart Võrklaev rääkis juba enamiku vajalikest seisukohtadest ära, ega siin väga pikalt midagi lisada ei ole. Tõesti, Eesti Panga puhul on tegemist institutsiooniga, kellel on teaduspõhine ja professionaalne lähenemine ning kellel on ka rahva usaldus. See on hästi oluline. Rahva usaldus tuleb ainult siis, kui oma tööd tehakse hästi. Nii et ka minu poolt suured-suured tänud Madis Müllerile selle ettekande eest ja selle töö eest, mida Eesti Pank on teinud!

Ma tahaksin korraks üle käia sellesama teema, mille kohta ma küsisin lugupeetud presidendilt, et mis olid Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni peamised ettepanekud, mis puudutasid kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja soodsamaks tegemist. Tõesti, need ettepanekud on siin päris pikalt juba ringelnud ja mingil määral on neid ka arutatud – ma ei tea küll, mis kujul – rahanduskomisjonis. 

Ettepanek, millega tuli välja Keskerakond, puudutas ühte meedet, võlaõigusseaduse muutmise [seaduse] sätet, mis reguleerib ennetähtaegse tagasimakse nõuet. Teatavasti, kui tahetakse laenu[leping] ära lõpetada, laen ennetähtaegselt tagasi maksta ja samal ajal teise panka kolida, peab võlaõigusseaduse järgi laenusaaja pangale maksma kolme kuu intressi. Kui see arutelu siin oli, olid minu teada nii Eesti 200 kui ka Riigikogu Reformierakonna fraktsioon selle vastu: nad ütlesid, et selle ettepaneku, mille Keskerakond siinsamas saalis tegi, taga ei ole analüüsi ja nii edasi. Minu arust neil küll ei olnud sellist teadmist, et see ettepanek on tulnud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt. Siinkohal kutsun häid kolleege üles süüvima asjasse ja mitte nii kergekäeliselt eitavaid vastuseid andma, kui ühelt opositsioonierakonnalt tulevad head ettepanekud, mis on tegelikult ajendatud nendest ettepanekutest, mis on tulnud sellistelt institutsioonidelt nagu Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. 

Teised ettepanekud, nii nagu ka Madis siin oma vastuses välja käis, puudutavad hüpoteeki ja kinnisvara [tagatise] hindamist. Need on väga olulised teemad. Me räägime olukorrast, kus meil on eluase muutunud päris kalliks, koguni kättesaamatuks, eriti noorperedele. Selle kohta on Sotsiaalministeerium teinud just värske analüüsi, kus on välja käidud, et me peaksime vastu võtma ridamisi meetmeid selleks, et eluase muutuks noorperedele odavamaks. Ma arvan, et nendesamade ettepanekutega, mille on välja käinud Eesti Pank ja Finantsinspektsioon ja mis on ka meie otsuse eelnõus, mille me sel nädalal siinsamas Riigikogus üle andsime, tuleb tõsiselt tegeleda, ja kiiremas korras tegeleda. Need meetmed tagavad selle, et [eluaseme]laen muutub odavamaks ja eluase muutub kättesaadavamaks. Siinkohal on mul küll teile üleskutse. Järgmine kord, kui meie eelnõu tuleb arutuse alla, palun mitte käituda nii, nagu käituti esimese eelnõu puhul, millesse, ma julgen öelda, osa kolleege koalitsioonierakondadest ei süüvinudki ja pani lihtsalt tuimalt punast.

Head sõbrad! Eesti Pangal läheb hästi. Eesti Pank on usaldusväärne institutsioon. Tahaks veel kord tänada praegust Eesti Panga presidenti ettekande eest. Toonitan veel kord üle, et kui need ettepanekud, mis puudutavad kodulaenu refinantseerimise lihtsamaks ja soodsamaks tegemist, tulevad uuesti saali, saavad need loodetavasti ka koalitsioonilt rohelise tule, mitte punase. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Toomas Uibo. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud Eesti Panga president! Alustuseks soovin tänada Eesti Panga presidenti põhjaliku ülevaate eest möödunud aasta majandusarengutest ja finantssektori seisust. Keskpanga roll on Eestis eriti oluline. See annab meile kindluse, et tehtud otsused põhinevad alati teadmistel ja faktidel, mitte poliitilistel instinktidel.

Möödunud aasta ja ka see aasta on Eesti inimestele keeruline olnud, eeskätt kiire hinnakasvu tõttu. Inflatsioon, mille tippe me veel hiljuti nägime, on küll vähenemas, kuid selle mõju ulatub sügavale inimeste igapäevaellu, toidukorvist eluasemekuludeni. 

Eesti Panga aruandest näeme, et hinnakasvu taga on olnud energia- ja toormehindade kõikumine, aga ka meie majanduse struktuursed probleemid. Olen nõus Eesti Panga seisukohaga, et korras riigirahandus on oluline ja loob kasvuks kõige paremad eeldused. Võlgu elamine on vastutustundetu põgenemine probleemi eest. 

Lisaks ei saa unustada laiemat konteksti. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud kaasa ulatuslikud hinnatõusud ja ebakindluse kogu Euroopas. See sõda ei ole meie valik, kuid selle mõju lasub meie kõigi õlgadel, alates kaitsekulude kasvust kuni tarneahelate katkemiseni. Me maksame lõivu selle nimel, et Eesti oleks paremini kaitstud. See on hind, mida me maksame oma vabaduse ja sõltumatuse eest. Agressor ei tohi seda sõda võita ja meie ei tohi kindlasti väsida. 

Valitsus on astunud samme, et leevendada järgmisest aastast inimeste maksukoormust ja tugevdada majanduse väljavaadet. Järgmisest aastast kaotame maksuküüru ja jätame ära 2%-lise tulumaksutõusu, mis tähendab, et Eesti inimestele jääb rohkem raha kätte. See on samm õiglasema ja lihtsama maksusüsteemi ning suurema tarbijakaitsekindluse suunas. Lisaks investeerimine energiajulgeolekusse ja taastuvenergialahendustesse, mis aitavad tulevikus vähendada hinnatõusude mõju. 

Kuid me teame, et ainult lühiajalistest sammudest ei piisa. Eesti vajab pikaajalist majanduskasvu strateegiat. Eesti 200 usub, et hindade kasvu ja majanduse haprust saab pidurdada ainult siis, kui tugevdame oma konkurentsivõimet. See tähendab investeeringuid inimestesse, teadusesse ja innovatsiooni. Haridus peab jääma Eesti peamiseks kasvumootoriks. Samuti peame panustama rohetehnoloogiatesse ja digilahendustesse, mis toovad Eestile uusi võimalusi ja tarku töökohti.

Eesti 200 seisab selgelt liberaalse turumajanduse eest. Me usume, et ettevõtluskeskkonna stabiilsus, läbipaistvus ja lihtsus on parim garantii, tagamaks, et Eestisse tuleks uusi investeeringuid. Samal ajal peame looma kindla raamistiku, mis soodustab uuendusi ega pidurda neid liigse bürokraatiaga. See tähendab ka tööjõuturu paindlikkust ja avatud hoiakut rahvusvahelise koostöö suhtes. 

Head kolleegid! Eesti Pank on oma aruandes toonud välja ka riske finantsstabiilsusele. Parlamendil on suur vastutus, et püsiks usaldus meie panganduse ja majanduse vastu laiemalt. Läbipaistev poliitika, targad otsused ja pikaajaline vaade on siin märksõnad. Eesti 200 on majanduse kasvatamise visiooni välja käinud ning on valmis seda ka ellu viima.

Lõpetuseks tahaks öelda, et kuigi viimased aastad on toonud kaasa majanduslikke raskusi, ei ole meil Eesti tulevikus põhjust kahelda. Meil on targad inimesed, tugevad institutsioonid ja paindlik majandus. Kui suuname investeeringud haridusse, innovatsiooni ja ettevõtluskeskkonna parandamisse, siis kasvab Eesti majandus taas kiiremini ja meie inimeste heaolu koos sellega. 

Ma soovin siinkohal väga kiita Eesti Panka, kelle ettepanekul on meie pangandusturul konkurents tihenemas. Sellest võidavad kõik laenuvõtjad ja kodulaenu refinantseerida soovijad, kes loodetavasti ei pea järgmisest aastast oma laenu üleviimisel teise panka enam notaritasusid maksma. Samuti tervitame mõtet loobuda refinantseerimisel uue laenutagatise hindamisakti nõudest.

Eesti 200 toetab paindlikku lähenemist, millega inimesed saavad rohkem vabadusi oma rahaasjade planeerimisel. Teisalt toetame seda, et Eesti notarid saaks õiglasemat tasu, kui nad sõidavad üle Eesti appi eakatele ja liikumispuudega inimestele nende koju tehinguid vormistama.

Aitäh Eesti Panga presidendile ja kolleegidele! Meie tee peab olema selgelt suunatud tulevikku ja alanud majandustõusule. Rohkem optimismi, vähem pessimismi! See ei tee majandusele kunagi halba. Aitäh! 

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Siin saalis kipub kõik mustvalgeks minema: asjad on kas väga hästi või väga halvasti. Seetõttu oli eriti hea kuulda Eesti Panga presidendi kõnet ja tema vastuseid küsimustele. Ta nentis, et selleks, et kirjeldada majanduse seisu, tuleks vaadata suuremat hulka erinevaid statistilisi näitajaid. Meil kõigil tuleb see pingutus teha. 

Selleks, et meie töö oleks lihtsam ... Mul on väga hea meel, et mul õnnestus osaleda näiteks kevadisel Eesti Panga korraldatud kaubanduspiirangute teemalisel seminaril, kus olid ka rahvusvahelised esinejad ja väga huvitav ekspertide paneel. Samas hoos jätkatakse digieurokonverentsiga sügisel. Lisaks Mart Võrklaeva mainitud majandusprognoosidele tooksin ma eraldi välja leibkondade finantskäitumise, tarbimisharjumuste uuringu, mis aitab mikroandmete põhjal sisse vaadata leibkondade varalisse seisu ja valikutesse, mida nad on viimastel aastatel teinud, ja avada pilti, kuhu me seni pole sisse näinud. 

Kuna meil on eelarveläbirääkimiste aeg, tooksin eraldi välja eelarvenõukogu töö toetamise. Kuna sel nädalal tegi eelarvenõukogu ettekande rahanduskomisjonis, siis soovitaksin Eesti Pangal tutvustada eelarvenõukogu soovitusi ka laiemale avalikkusele. Inimesed, kes käivad rahanduskomisjonis ja kes käivad eelarvenõukogu poolt valitsuses, on samamoodi targad ja soliidsed, vastavad väga tasakaalukalt küsimustele ja võimaldavad selgitada seda, et kui tundub, et vahel igasugused poliitilised kokkulepped … Noh, kompromiss on kompromiss, ühele meeldib, teisele ei meeldi, tavaliselt koalitsioonile meeldib, opositsioonile ei meeldi. Aga tegelikult ei ole kõik valikud samaväärsed. Seda, et maksu võib tõsta ja langetada ja poliitikutel on väga suur otsustusvabadus ühiskonnaelu korraldamiseks, selle üle ei ole mingisugust vaidlust. Meie küsimegi mandaati erinevate muudatuste tegemiseks, ka õiguses. Selline sõltumatu, ma ei tea, kõrvalpilk ja hinnang ei ole väärtuslik mitte ainult valitsejatele, kes võivad [nõu] kuulda võtta või õlgu kehitada. Selleks, et inimesed saaksid aru, et see ei ole päris nii, et jah, valikuvabadus on olemas, aga kõik otsused on Eestile võrdväärselt kasulikud. 

Rahanduskomisjonis proovisime me küll peast arvutada, mis see võlakoormus nelja aasta pärast võiks olla. Jõudsime Mardiga kuskil 34–35%-ni. See tähendab sisuliselt, et nelja aastaga võlakoormus pea kahekordistatakse, mis on ehmatav. See kahekordistatakse, kui me vaatame seda suhtena SKP-sse. Kuna SKP samal ajal kasvab, siis absoluutsummas see kasv on muidugi veel kohutavalt palju suurem. Aga sellise info kättesaamise võimalused tavalisele kodanikule, et järeldusi teha, on piiratud ja võib-olla ka huvi on tagasihoidlik. Seda tuleks selgitada lihtsalt. Ma arvan, et Eestis on palju inimesi, kes laenukoormuse kasvu toetavad. [On neid, kes ütlevad, et] mis me siin ikka maksu kokku kogume, kui on teisi võimalusi kulutuste rahastamiseks. Aga selle otsuse saab teha teadlikumalt, kui praegu tehakse. 

Nii nagu vist kõik mu kolleegid, kes on rääkinud eluasemelaenu lihtsamast liigutamisest pankade vahel, arvan ka mina, et see on väga paljusid inimesi mõjutav oluline muutus. Aga ma arvan, et veel tähtsam on see, et meie põhiseaduslikud institutsioonid [seda toetaksid]. Näiteks hiljuti otsustas kohus, et kiirlaenuvõlgnevuste puhul maksekäsu kiirmenetlust enam ei tehta, sest see ei anna tegelikult õiglast tulemust. Juriidiliselt on see võimalik, aga vastutustundliku laenamise printsiibi jälgimise hindamine jääb sellisel juhul kõrvale ja tihtipeale tehakse otsuseid, mis ei ole laenuvõtja huvides, kellele on võib-olla ka liiga tehtud. Eluasemelaenu lihtsama pankadevahelise liigutamise puhul peegeldab see minu arust sedasama printsiipi, et vaatamata sellele, et organisatsioon tegeleb finantsstabiilsuse [tagamisega] ja selliste teemadega, mis jäävad võib-olla inimese jaoks igapäevaelus abstraktseks, on aspekte, kus on võimalik sekkuda selleks, et pangandusturul konkurentsi suurendada, ja [tagada], et inimeste huvid oleksid paremini kaitstud. 

Nii et soovin jõudu! Kindlasti on meil pangandusturul veel selliseid kohti, kus tuleks seadusemuudatust tagant lükata.

Soovid sa lisaaega?

Jah, palun üks minut juurde.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh! Tänan lahket juhatajat! Mainin ära ainult selle, et koostöös Finantsinspektsiooniga on rahanduskomisjoni jõudnud hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmise [eelnõu]. [Arutelu all] on huvitavad ja olulised teemad ning tegelikult on üksmeel erakondade vahel täiesti olemas. On terve rida asju, mida me saame edasi lükata, ja võib-olla edasi lükata kiiremini kui olukorras, kus meil oleks teistsugused asjad laual või kui me oleks siin Riigikogu valimisteks valmistumas või muid selliseid asju tegemas. Praegu on meil võimalik mahukaid regulatsioone läbi töötada ja muudatustes kokku leppida. Rahanduskomisjonis on septembrikuu juba väga tempokas ja sisuline olnud. 

Tänan kolleege! Tänan Eesti Panga presidendi ja tema kolleegide panust ja soovin jõudu edaspidiseks! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Istung on lõppenud.