Tere kaunist suvepäeva, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile ja teemaks on Endla looduskeskuse sulgemine. On ootamatult 1. septembril Jõgevamaal Toomal Endla looduskeskus suletud, ilma et seda oleks arutatud kogukonnaga ja ka kohaliku omavalitsusega. Kokkuhoid on aastas 82 000. Aga kui teada, kui palju sinna on investeeritud ja millised loodusrajad seal on ja mida võiks keegi näidata, juhatada, siis see summa on väga väike. 

Seoses sellega on mul neli küsimust ministrile. Miks ei arutatud Endla looduskeskuse sulgemist läbi kohaliku kogukonna esindajatega? Milline on Endla looduskeskuse sulgemise mõju kohalikule kogukonnale? Kuidas on selle asutuse sulgemine kooskõlas valitsuskoalitsiooni lubadusega arendada elu Eesti eri piirkondades? Kui palju on Keskkonnaamet sel aastal maksnud oma töötajatele tulemustasusid ja muid analoogseid lisatasusid? Ja neljandaks, kui palju on Keskkonnaamet sellel aastal kulutanud raha oma töötajate tänu- ja motivatsiooni- ja teistele sarnastele üritustele?

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Me kõik teame ja tunnetame ja tajume, kui oluline on olla ühises inforuumis. Aga see eeldab ka ühist mõistmist ja ühist keeleoskust Eesti Vabariigis. Eriti praeguses keerulises olukorras, kus me peame inimesi operatiivselt kõnetama. Rääkimata sellest, et igapäevaseks toimetulekuks on vajalik riigikeele hea oskus kõigil inimestel, kes siin elavad, rääkimata kodanikest, kes teostavad võimu. Meile võiks täna eeskujuks olla näiteks Läti, mis puudutab läti keele oskuse nõudeid, mida on nad rakendanud nii seadusandlikul tasemel kui ka praktikas. Me isegi oleme ju siin eelnevatel aastatel langetanud väga olulisi otsuseid minna üle eestikeelsele haridusele. Ja Eesti keeleseadust me oleme katsetanud mitu korda muuta. Kahjuks ei ole koalitsioonis olnud seda jõudu, et neid häid ettepanekuid, mis on minu arvates hädavajalikud ellu viia, ei ole valitsus seni toetanud. 

Aga Isamaa saadikurühm esitab praegu menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise seaduse, millega me soovime muuta kehtivat seadust nii, et tulevikus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlevatele isikutele oleks keeleoskuse nõue B2 seni kehtinud B1 asemel. Ja loodame, et kõik mõistavad selle vajadust. Seaduses on ka teiste paragrahvide muutmine, mis võimaldab ka tasuta keeleõpet riigi kulul, mille vahendid seni on jäänud suures osas kasutamata, sest neid huvilisi on olnud vähem kui Eesti riigi rahalised võimalused võimaldavad. Nii et üle jõu see rahaliselt ei tohiks käia. Aitäh!

Aitäh.

Head kolleegid! Olen võtnud vastu ühe arupärimise ja ühe seaduseelnõu.

Saame minna tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt number üks: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Martin Helme, Vadim Belobrovtsevi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vladimir Arhipovi, Peeter Ernitsa, Andrei Korobeiniku, Siim Pohlaku, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Kalle Grünthali, Rain Epleri, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Evelin Poolametsa, Anti Poolametsa ja Jaak Valge esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile. Tutvustan kahe sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt saab ettekandeks sõna umbusalduse avaldamise nõude esitajate nimel Martin Helme, seejärel on kõnepulti oodatud sotsiaalminister Karmen Joller. Mõlema sõnavõtu kestus on kuni 20 minutit. Seejärel on võimalus esitada küsimusi ministrile, kuni kaks küsimust. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja läbirääkimistel on võimalus osaleda kõige lõpus ka ministril. Ja nagu ikka, esimesena saab sõna läbirääkimistel selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks ja seejärel kõige lõpus toimub hääletus. 

Head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme, hea kolleegi Martin Helme.

Aitäh! No tuleks vist sissejuhatuseks öelda, et meil peaaegu ei ole Eestis valitsuse liiget, keda ei peaks umbusaldama. Ükskõik, kas me vaatame korralagedust riigikaitses või me vaatame katastroofi, mis on meil tervishoius, või me vaatame seda, mis meil toimub hariduses, või me vaatame seda, kuidas kolm korda aastas sead poegivad, või me vaatame seda, mismoodi Jürgen Ligi suhtleb avalikkusega, siis lihtsalt hoia peast kinni. 

Aga proovime siis jupikaupa minna. Joller muidugi paistab ka selles lootusetus kambas silma erilisel viisil. Alustame sellest, mis riivab rängalt Eesti inimeste õiglustunnet ja muudab naeruväärseks sellised minu meelest läbinähtavalt võltsid murejutud sellest, kuidas raha on vähe meil tervishoius ja tuleb kuidagi kärpida, nimelt Tervisekassa glamuursed suvepäevad. Ja loomulikult, nii nagu kõikides muudes valdkondades Eestis keegi ei vastuta meil poliitiliselt. Jah, Tervisekaasa juht astus tagasi, aga minister taandas ennast kogu teemast ja arvas, et kui alluv on juba ära saadetud, siis sellest piisab. Tegelikult ei piisa. Me näeme lihtsalt mustrit, kus valdkonna eest vastutav minister lihtsalt ei vastuta tekkinud probleemi eest ja teeskleb, et probleem ongi lahendatud sellega, et mõni tema alluv on kuskil ise vastutama pandud. 

Teiseks, minister Joller ütles ametisse asudes, et ta hakkab oma töös keskenduma üksnes tervishoiuteemadele, jättes ülejäänud vastutusvaldkonna ehk siis sotsiaalvaldkonna ametnike ajada. No nii ei saa ministriametit pidada. Ministriamet eeldab ikkagi kogu valdkonna juhtimist ja eelkõige poliitilist juhtimist, mitte seda, et sa võtad ametnikelt paberid vastu, loed need maha ja siis arvad, et see ongi, et selle eest võibki nagu palga välja võtta. On vastutustundetu pöörata isiklikust mugavustundest ajendatuna sotsiaalsfäärile lihtsalt selg. 

Kolmandaks, tervishoiusüsteem on meil pidevas rahapuuduses, see toimib vaid reservide toel, aga need reservid hakkavad varsti otsa saama. Paraku ei ole minister Joller probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud. Eelarve miinus vaid süveneb. Ministri passiivsus teenib vaid erameditsiini huve, kes maksumaksja raha endale kahmates rikastub. Tehnoloogia ja erinevate teenustega seotud kulud on muutunud, aga terviseteenuste hinnakiri ei kajasta neid muutusi. 

Kuigi Eesti inimeste kulutused tervishoiule, kui me räägime omaosalusest, on märgatavalt suuremad kui Euroopas keskmiselt või ka Euroopas levinud, siis Eesti on üks hullemaid Euroopas, mis puudutab ravijärjekordasid. Ravijärjekorrad on meil Euroopa ühed hullemad. Ja need mitte ei vähene, vaid pikenevad. Näiteks elutähtsaid operatsioone tuleb oodata kuid, vahel, kui hästi läheb, nädalaid. 

Ja neljandaks. Vaadake, teie võib-olla ei mäleta, aga mina mäletan. Mina mäletan kõike. Mina mäletan, millises hüsteerilistes spasmides väänlesid reformierakondlased siis, kui mina ja Mart Helme tegime ühe raadiosaate, kus me ütlesime, et Joe Biden ja tema poeg on korrumpeerunud närakas. No sellega oli kukutatud kokku kogu Eesti liitlassuhete skeem, Eesti oli rikkunud ära oma rahvusvahelise maine, kahe lausega, ja kõik vabandasid – president vabandas, peaminister vabandas ja teised ministrid vabandasid. Opositsioon põhimõtteliselt juba küttis tõrvatünni ja otsis välja sulgesid, kuhu meid sisse kasta. 

Aga nüüd, mis juhtus? Minister Joller kasutas räiget retoorikat USA administratsiooni liikme suhtes, nimetas meie suurima liitlase terviseministrit uhhuuks, ning kahjustas selgelt sellega Eesti mainet maailmas ja kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega. Sellega näitas Joller ühtlasi oma täielikku kitsarinnalisust ja sallimatust eriarvamuste suhtes. Selline kitsarinnalisus ja sallimatus on olemuslikult ebademokraatlik. See diskvalifitseerib inimese võimu teostamise positsioonilt. 

Ma tooksin eraldi välja selle nii tavalise Reformierakondliku ülbuse ja arrogantsi, millega mõnitatakse inimesi, kellel on erinev arvamus Jollerist. See on nii häbiväärne ja alandav, et lihtsalt piinlik on. Tahaksin öelda ka seda, et meie terviseminister on teaduse vastane. Teadusliku meetodi põhiolemuseks on küsimuste esitamine, alternatiivsete hüpoteeside esitamine, andmestikupõhine ja faktipõhine tõestus. Aga seda kõike ründab Joller kogu aeg. Ta on nagu tavaline nõid, posija, kes räigelt lendab peale kõigile teistele, kes temaga nõus ei ole, eirates igasugust andmestikku. No selline inimene ei saa minister olla. 

Suur tänu teile! Ja nüüd, head kolleegid, on mul hea meel paluda Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalministri Karmen Jolleri.

Tere! Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Ma pean ütlema, et ma tahaks tunda ennast meelitatuna, et mulle osutatakse sellist tähelepanu. Ma olen olnud mõned kuud minister, ometigi olen ma suutnud ära rikkuda Tervisekassa eelarve ja väidetavalt suutnud rikkuda ka ära kahepoolsed suhted ühe meie suure liitlasega. Paraku ma ei saa tunda ennast meelitatuna, sest ma tean, et on valimiseelne aeg ja siis on ju igasugune tähelepanu poliitikute meelest ilmselt, nagu ma olen aru saanud, vajalik. Kuulsime erinevaid süüdistusi ja ma vastan nendele. 

Nagu te teate, ma olen perearst. Ma olen tänaseks olnud perearst umbes 20 aastat. Ma tulen süsteemist seest ja ma olen näinud, kuidas toimib meie tervishoid. Ma tean, millise kvaliteediga teevad tööd meie arstid ja õed – see on suurepärane, see on maailma tasemel, see on tippkvaliteet. Ma olen näinud, kuidas nad põlevad läbi ülekoormuse tõttu ja halva töökorralduse tõttu. Ma olen näinud seda, kuidas tervishoiust lahkutakse, sest ei suudeta taluda seda, et me ei saa patsienti aidata, või hoopis selle pärast, et suhted asutuses on olnud halvad. Õnneks viimasel ajal lahkumisi palga tõttu on olnud vähem, sest minu eelkäijad ministrid on tõstnud tervishoiutöötajate palka. Suur tänu neile selle eest!

Aga lähme süüdistuste juurde. Esimene süüdistus: suvepäevad Tervisekassas, luksuslik kontor, mulliveekraanid. Ma täiesti nõustun: ka minu õiglustunnet see riivas väga. Nagu ma ütlesin, et tervishoiutöötajad on kuldaväärt, samamoodi kuldaväärt on ka Tervisekassa töötajad ja nad on väärt, et neid hoida ja neid poputada. Aga kas just niimoodi? Meie tervishoiuasutused ei ole olnud suutelised selliseid suvepäevi pakkuma, ma arvan, aastaid, mitte kunagi. 

Mul on hea meel, kui Tervisekassa suudab hoida oma töötajaid, ja ma kindlasti ei taha öelda, et nad ei ole selleks sobilikud või seda väärt. Aga ma tahan öelda, et hoidmist vajab ka meie, Eesti inimene, meie patsient. Seetõttu tundus mulle eriti küüniline, kui Tervisekassa juht ütles, et ta avastas seitsmeaastase ametiaja järel, et ta ei juhigi eraettevõtet. Aga ta on toonud Tervisekassasse ka palju häid asju: ta on toonud innovatsiooni, ta on toonud partnerlussuhted, ta on toonud ennetuse ja veel palju häid asju. Ükski asi ei ole läbinisti halb. 

Küll aga saan ma öelda, et see, millised olid Tervisekassa suvepäevad, on ainult sümptom, mis iseloomustab raha kulutamist kogu valdkonnas. Haiglad ja perearstikeskused kulutavad seda raha, mida nad saavad, nii nagu nad oskavad, aga nad ei saa tagasisidet, kas see raha oli ka hästi kulutatud. Arstid näevad, et siin ja seal võiks olla paremini, ja tegelikult ka tervishoiuasutused ise on rajanud omale kvaliteedisüsteemi, mis muu hulgas ka rahakasutust optimeerib. Aga see võiks olla ka riiklikul tasemel oluliselt paremini reguleeritud. Ja minu põhiline mure seoses Tervisekassaga ongi olnud see, et me kulutame raha, aga me tegelikult ei tea, kas me selle eest vastu saame seda, mida me oleme tahtnud osta. 

Mind süüdistati selles, et ma ei astunud tagasi. Ma tõesti pean ütlema, et ma ei pea ennast nii võimekaks inimeseks, et ma suudan kõigest mõne kuuga terve Tervisekassa eelarve tuksi keerata. Ja ma tulin ministriks just nendesamade probleemide pärast ja ma plaanin astuda edasi ja need probleemid lahendada. 

Mure on selles, et varasemad ministrid, kes on teinud oma tööd hästi, aga nemad ei ole tulnud selle pilguga, nagu on minul, ehk tervishoiusüsteemi seest ja nad ei ole võib-olla suutnud ka täpselt sõnastada seda, mis on ootus. Igatahes on raha juurde antud Tervisekassale viimase viie aasta jooksul umbes 765 miljonit eurot. Maksulaekumistest on tulnud juurde umbes nagu tõusu võrra, umbes 200 miljonit eurot. Ehk Tervisekassa on saanud umbes miljardi rohkem kui viis aastat tagasi. Kuhu see raha täpselt on läinud, seda tegelikult ei osata öelda. 

Aga nende muudatustega ma olen juba alustanud. Oleme efektiivistanud Tervisekassa nõukogu tööd. Nõukogu liikmed on olnud motiveeritud, sõnakad ja avaldanud väga konstruktiivset arvamust. 

Mind süüdistatakse, et ma keskendun ainult tervishoiu teemadele. See on huvitav, sellepärast et ka see umbusaldusavaldus keskendus 90% tervishoiu teemadele, ja siis süüdistatakse mind, et ma keskendun sellele. Ma arvan, et tervishoiu teemadele peabki keskenduma, aga ega siis sotsiaalteemad ja rahvastikupoliitika ei ole olnud vähem tähtsad. Ma arvan, et need kaks valdkonda on võtnud minult isegi rohkem aega ja energiat kui terviseteemad. Ma olen ennast viinud põhjalikult kurssi mõlema valdkonnaga. Samas ma näen, kuivõrd head on eksperdid ja ametnikud, kes meie juures töötavad. Ma saan toetuda ka nendele. 

Ja mida ma olen teinud sotsiaalvaldkonna heaks? Ma viisin valitsusse selle teadmise, mis meil valitseb, ma arvan, siin Riigikogus ühtemoodi, et vaja on tõsta toimetulekutoetust. Seda me arutame. Ma arvan, et selle toetuse tõstmiseks leitakse ka võimalus, sest ka valitsus mõistab inimeste praegust keerulist olukorda. 

Ma olen allkirjastanud määruse, mis seob lahti abivahendid puude määramisest. Varasemalt, kui inimene vajas abivahendit, siis see küll õnneks ei olnud enam viimastel aastatel kõikide abivahenditega nii, aga päris paljudega oli, et inimene pidi läbima bürokraatliku puude määramise protsessi, et saada igapäevaseks toimetulekuks vajalikku abivahendit. See ei ole mõttekas, see on ressursi raiskamine. 

Lisaks, kui me räägime juba puudest, siis on ajakirjandussegi jõudnud päris kurvad lood sellest, kui kuivõrd ebaühtlaselt hinnatakse puude raskusastet. Olen kohtunud ekspertarstidega, me oleme arutanud ja ma puudutan seda teemat natuke ka hiljem. 

Ja sotsiaalteemat puudutab tugevalt ka integratsioonireform, kus me tahame omavahel paremini panna toimima ja suhtlema tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna. See reform on välja antud väljatöötamiskavatsusena, mis tähendab, et see ongi esialgne plaan. Me oleme saanud palju positiivset ja negatiivset tagasisidet ja me läheme samm-sammult sellega edasi, kaasates kõiki osapooli. 

Mulle on pandud süüks, et ma ei ole lahendanud rahapuudust tervishoiusüsteemis. Tuletan meelde, et reserve kasutati juba eelmise ministri ajal ja see oli Riigikogu ühine otsus. Tuletan meelde, et pikalt oli teada, et Tervisekassa jõuab praegusesse olukorda, ma ütleksin aastaid, võib-olla isegi aastakümneid. Seal on erinevaid põhjuseid. Ja tegelikult siiamaani ei olegi väga uuritud, et kuhu see raha päriselt kaob. Ühelt poolt on arusaadav, et rahvastik vananeb ja me tulevikus vajame kindlasti suuremat investeeringut selleks, et tervishoid püsti püsiks. Teisalt, jah, nagu ma mainisin, on tõusnud tervishoiutöötajate palgad, mis samuti annab suure panuse. Kolmandaks on palju räägitud sellest, et Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulu riikidel on 9% sisemajanduse kogutoodangust, meil on 7%. Ehk kui me teeme nii-öelda laia labidaga arvutuse, siis oleks ühte miljardit juurde vaja. Kust see tuleb ja kust see võtta? 

Küll aga, kui vaadata, kuhu see raha on tegelikult läinud. Arenguseire Keskus andis hiljuti välja lühiraporti, kus ta juba minu mainitud põhjuste kõrval tõi välja veel ühe põhjuse, mida ei ole tegelikult varasemad ministrid eriti adresseerinud ja mida on ka püüdnud ignoreerida Tervisekassa, kui ma olen seda neilt küsinud: kuidas on lood uuringute, analüüside, visiitide, protseduuridega? Selgub, et 40% tervishoiukulude kasvust moodustabki just see osa. Neid ühikuid on järjest rohkem ja analüüse, visiite, uuringuid, protseduure tehakse järjest rohkematele inimestele. Aga miks? Kas on muutunud teaduslik konsensus? Kas on muutunud meditsiinis harjumused? Võib-olla on kättesaadavus paranenud ja tehakse uuringud kergekäelisemalt või äkki on hoopis inimesed nii palju haigemaks jäänud? 

Vananemine on siiski umbes 3% sellest muudatusest. Haigestumine, meie eluiga on tegelikult kasvanud. Tervena elatud ja elada jäänud aastad on olnud enam-vähem stabiilne. Me soovime, et see kasvaks. Võib-olla jääb siin ikkagi küsimus selles, et uuringud ja analüüsid on paremini kättesaadavad ja ka eriarstid inimestele ja ka arstidele ja võib-olla ka kasutamispraktika on muutunud – sellesse tuleb sisse vaadata. Kui me mõõdutundetult raha juurde valame tervishoiusüsteemi, siis me probleeme tegelikult ei lahenda. Meil on vaja teada, kuhu minna. 

OSKA raport mõned aastad tagasi tõi välja, et tervishoiusüsteemis on suur ülekoormus ja personalipuudus, ja tõi välja ka selle, miks inimesed lahkuvad tervishoiusüsteemist. Nad lahkuvad selle pärast, et töökorraldus ei taga seda tunnet, et ma olen inimest aidanud, ja nad lahkuvad selle pärast, mida noored arstid on nimetanud ajakirjanduses "toksiliseks töökeskkonnaks". Lisaraha ei too juurde arste ja õdesid ja lisaraha ei paranda toksilist töökeskkonda. Seal on vaja teisi meetmeid. 

Mulle on pandud süüks, et ma toetan erameditsiini. Loomulikult toetan, see on üks väga oluline sektor meie tervishoius. Erameditsiini toel me läksime läbi COVID-i ja erameditsiin on väga vääriline partner. Küll aga olen ma öelnud juba oma päris ametiaja esimestel päevadel, et ma nõustun WHO-ga, kes ütleb, et solidaarne tervishoiusüsteem on see, mis tagab inimestele parema tervise, pikema eluea ja kvaliteetsema eluea. Seetõttu ma alati seisan solidaarse tervishoiusüsteemi eest. 

Arenguseire Keskus Riigikogu toel on koostamas analüüsi, mis peaks juba üsna varsti valmis olema, mis näitab, kuidas on just Eesti tervishoidu võimalik integreerida erameditsiin niimoodi, et solidaarne tervishoiusüsteem jääks alles. Ja kui see analüüs valmib, siis meie maja inimesed, me juba ootame ja meie maja inimesed on ka seal töögrupis, siis me plaanime tulla välja mõne kuu pärast ettepanekutega, kuidas eraraha kaasata või mitte kaasata. Maailmas on palju näiteid, kuidas eraraha kaasamine tegelikult on kogu riigi, kõikide maksumaksjate jaoks teinud tervishoiu kallimaks. 

Pannakse mulle süüks, et teenuste hinnakiri on muutumatu. Tegelikult Tervisekassa on muutnud oma hinnakirja päris palju. Ma olen ise olnud selle tunnistajaks arstina. Aga jaa, mõnede teenuste hinnad on muutmata ja ka see on praegu plaanis, vaadatakse üle erinevaid laborianalüüse, radioloogilisi teenuseid ja nii edasi. 

Kui ma mainisin enne seda, et meedikud tunnevad, et nad ei saa inimest aidata, siis see tähendab seda, et nende juurde satub inimene näiteks, kes ei peaks nende juures olema, et on suunatud vale eriarsti juurde või valele uuringule. Ja hinnanguliselt umbes 33% inimestest satuvad vale eriarsti juurde. Kuulge, see on kolmandik inimesi! See on umbes 330 000 inimest igal aastal. Kui me muudaksime ära suunamise süsteemi ja see ei ole väga raske tegelikult – ma loodan selle ellu viia aasta, võib-olla kahega, vähemalt alustada juba uuest aastast. Kui me ära muudame, siis umbes 330 000 inimest jõuavad õigesse kohta, õige spetsialiste juurde. 

Muuta tuleks rahastussüsteemi. Praegu ongi rahastussüsteem orienteeritud rohkematele uuringutele, rohkematele protseduuridele, rohkematele analüüsidele. Aga mida inimene tegelikult tervishoiult ootab? See on ju tervis! See on see, et mul läheb paremaks. Ja seetõttu oleme me vaatamas ümber rahastust, et panna tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutused, et nad osa tulust saavadki siis, kui inimene on hästi ravitud. 

Analüüsid on näidanud, et väga suur osa tervishoiukulust tekib inimesele tema viimasel eluaastal, mis näitab, kui suur vajadus on palliatiivravi järele, mis just nimelt raskete ja krooniliste haigustega, aga ka surmavate haigustega inimeste igapäevaelu muudavad kergemaks. See hõlmab muide ka sedasama sotsiaalsüsteemi, mida ma just mainisin. Me arendame nii palliatiivravi kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi kokkuviimist. 

Mulle on ette heidetud, et omaosalus tervishoius on suur – 25%. Tõepoolest, see on olnud juba aastaid niimoodi. Ma ei tunne, et ma olen selles süüdi, paraku või õnneks, aga ma leian, et jah, see on probleem. WHO soovitus on, et tervishoius võiks olla omaosalus 15%. Omaosalus on Eestis jaotunud väga ebaühtlaselt. Ülikalli haiglaravi eest maksab inimene kümneid eurosid, samas hambaravi eest me maksame teinekord sadu eurosid, mõnikord isegi tuhandeid. Siin võib-olla tuleks vaadata, kuidas see omaosalus jaotub. 

On öeldud, et järjekorrad on liiga pikad ja [arstiabi] kättesaadavus on halb. Ma ütlen teile sellise võib-olla natuke väljakutsuva lause, et järjekorrad ei ole tähtsad, järjekorra pikkus ei ole tähtis, tähtis on see, et järjekord oleks õige pikkusega. Ta võib olla lühike, aga võib olla pikk. Inimene peab jõudma [abini] õigel ajal: kes on väga haige, see kiiresti, kellel on aega oodata, võib oodata. Ja inimesed peavad arvestama, et jah, järjekorrad on, aga kui neil on vaja arsti abi või õe abi, siis nad satuvad õige spetsialisti juurde õigel ajal. Ja see on tegelikult ainult üks osa kvaliteedist. 

Mina seisan kvaliteetse tervishoiu eest, millest ravijärjekord on ainult üks väike osa. Sinna kuulub ka patsiendi rahulolu. On teilt küsitud, kas te olete rahul tervishoiuteenusega? Kui on küsitud, siis see näitab, et te olete kokku puutunud hea kvaliteediga tervishoiuasutusega. Lisaks kuulub sinna seesama mainitud ravi tulemus, töökorraldus, kõik, millest ma olen rääkinud, aga ka dokumenteerimine.

Mainisin puudeid. Puudeid hinnatakse sageli valesti just seepärast, et tervishoiutöötajal pole kas olnud aega või energiat dokumenteerida kvaliteetselt, aga seda ei ole neilt ka ju nõutud ja küsitud. Tervisekassa või Terviseamet või mis iganes, süsteem peaks tegelikult riigi tasemel nõudma, et tervishoiutöötaja teeks oma tööd kvaliteetselt, ja võimaldama ka ressursid selleks, kas või abilised. Õnneks peremeditsiinis on meil olemas erinevad spetsialistid, füsioterapeudid, ämmaemandad ja nii edasi, aga ka teistes valdkondades on seda vaja. Seetõttu oleme alustanud, ka eelmise ministri eestvedamisel, üleriigilise tervishoiu kvaliteedi süsteemi loomisega. See on minu jaoks üllatus, aga terve taasiseseisvuse aja meil ei ole seda olnud. 

Ja viimaks väidetakse, et ma olen solvanud Ameerika Ühendriikide terviseministrit. Ei ole! Ameerika Ühendriikide terviseministrit ma ei ole kunagi nimetanud selle nimetusega, mida te mainisite. Ta ei olnud siis veel minister, mina ei olnud siis veel minister. Jah, ma ütlesin ühe nimetuse, mida ma kahetsen, ja see ei ole ilus ja ma kasutan väga harva seda sõna, mida ma praegu välja ei ütle. Aga on laialt teada, et mina toetun teadusele, et mina ei jaga ebateaduslikke, ebameditsiinilisi põhimõtteid. Ja loomulikult Ameerika Ühendriikide inimestel on õigus valida enda etteotsa see, keda nad soovivad, ja ma absoluutselt ei sea kahtluse alla seda, kes on valitud seal presidendiks või ministriks või kelleks iganes. See on nende rahva tahe, see on demokraatia väljendus ja see on miski, mis meil on Ameerika Ühendriikidega väga ühine. Tänu demokraatiale saate teie mind siin nõiaks nimetada. Tänu demokraatiale olete te saanud sotsiaalmeedias ka mind solvata nii, et ma olen EKRE kohtusse kaevanud ja võitnud. Moonika Helme kandis 1000 eurot ... (Lärm saalis. Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Vale! Vale! Vale! Vale!") 

Head kolleegid … Helle-Moonika Helme, palun vaikust!

Mul on tõendid olemas. Moonika Helme on kandnud üle 1000 eurot väärinfoga võitleva MTÜ kontole, 2000 eurot tuli EKRE poolt … (Helle-Moonika Helme karjub vahele: "Vale! Vale! Vale! Vale! ...")

Helle-Moonika Helme! Karmen, laseme ... Austatud minister, laseme Helle-Moonikal karjuda nii palju, kui ta soovib.

Las ta karjub jah.

(Saalist hüütakse midagi.) Jaa, aga hinnakem, minister on väga tasakaaluka ettekande teinud. Ma siiralt tunnustan teda selle eest. Teil on võimalus oma küsimustega täpsustada ja neid valesid esile tuua, kui need on olnud. (Lärm saalis.) Head kolleegid, palun siiralt vaikust! Lubame ministril jätkata, lõpetada, seejärel tulevad küsimused, on ka läbirääkimised, need on kohad, kus on teil võimalik oma eriarvamusi väljendada. 

Auväärt minister, vabandan selle müra pärast saalis, saate selle minuti-poolteist juurde. Palun jätkake, kui on soov. (Helle-Moonika Helme hüüab saalist: "Me pole kohtus käinudki. Me ei käinudki kohtus.") Palun vaikust! 

Kohtus on otsus tehtud.

Helle-Moonika Helme, palun! (Mart Helme hüüab: "Mis ta valetab siis?") Te saate seda oma küsimustega täpsustada ja teha avaldusi.

Ma võin teile saata kohtuotsuse ka. (Mart Helme hüüab midagi.) Oli-oli.

Mart Helme, palun vaikust! Auväärt minister, veel kord vabandan selle lärmi pärast saalis. Olge head, niikaua kui lärm on lõppenud, siis saate jätkata. (Mart Helme hüüab: "Tema usub teadust, aga meie ei usu teda.") Mart Helme, see ei ole korrektne, niimoodi vahe lõigata korduvalt. Minister väga tasakaaluka ettekande tegi. (Mart Helme jätkab.) Te saate oma küsimustega, läbirääkimiste käigus sõnavõtuga oma vastuväited esitada sellele, mida minister äsja puldis ütles. Ja eks siis ajakirjandus ja avalikkus saavad hinnata, kellel õigus on, kellel mitte. Seda on võimalik kontrollida peale seda, kui istung on lõppenud. 

Veel kord, auväärt minister, ma vabandan teie ees, aga nüüd loodan, et teil on võimalik jätkata.

Aitäh! Mul on siiralt hea meel, et siit Riigikogu hoonest oma omal algatusel kolis välja libameditsiini edendav konverents. Aitäh Eesti inimestele, aitäh Riigikogu liikmetele, aitäh arstidele ja teadlastele, kes survestasid korraldajaid nii palju, et nad soovisid lahkuda sellest väärikast hoonest, kus tõesti, olen EKRE-ga nõus, peaks puldist kõlama ainult tõde. 

Ja kokkuvõtteks, mis ma ütlen: minu jaoks on Eesti julgeolek on väga tähtis. Seepärast ma tulingi poliitikasse, et ei saaks populistlikud jõud ülekaalu, et ei saaks valeinfo levitajad ülekaalu. Ja on väga irooniline, et mulle heidavad ette rahastuse küsimusi erakond, kes on karistatud kriminaalkorras kuriteo eest, mis on seotud rahastusega, ja erakond, kes heidab mulle ette ebaviisakust ja liitlassuhete rikkumist, on ise seda teinud ja tegi seda ka täna siin saalis, tõestades, et kui saavad argumendid otsa, siis mõne inimese jaoks jääb ainult ebaviisakas käitumine üle. Nad ei oska teistmoodi ja mul on sellest kahju. 

Rääkides tervishoiust ja sotsiaalsüsteemist ja perepoliitikast: muudatused ei tule üleöö. See, kuhu me oleme jõudnud, on võtnud kaua aega. See on aastaid võtnud ja ma usun, et senised ministrid on kõik tööd teinud heas tahtes ja soovis inimesi aidata, nii nagu ka mina. Ja mida iganes me täna alustame, see ei saa kiiresti lõpule viidud, sest meditsiinisüsteem on suur. Minu jaoks on tähtis, et rahastus oleks läbipaistev ja et Eesti inimene saaks abi õigel ajal, õige kvaliteediga ja õiges kohas. Ja et iga euro, mida maksumaksja maksab, mida Eesti inimesed maksavad ja usaldavad Eesti riigile, saaks kasutatud inimese heaks. Aitäh kõikidele Eesti inimestele usalduse eest!

Aitäh teile! Alustame küsimustega. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud minister. Te täna rääkisite siin kokkuhoiust ja mõõdutundetust raha juurde valamise takistamisest. Samas te olete ise minister, olete ka Tervisekassa nõukogu juht, kes saab ja peab seisma raha otstarbeka kulutamise eest. Te väitsite tänasel Isamaa fraktsiooniga kohtumisel, et tulemustasud, mida seadus võimaldab ühe kuni nelja kuupalga ulatuses juhtkonnale, oli eelmise ministri poolt justkui juba lubatud, kuid samas teate, et Tervisekassa seis on katastroofiline ja seda juba aastaid. Juhatuse esimehe tasu, juhin tähelepanu, on ligi 10 000, liikmetel, keda on kolm, on 8500. Ometi ei seganud see teil nõukogus hääletamast 2,5‑kordse töötasu suuruse preemia määramist juhtkonnale. Ja mind väga huvitab see, kuidas te sellist ülekuldamist kommenteerite ja kuidas see läheb kokku teie sõnadega, kus te räägite mõõdutundetust raha juurde valamisest ja kokkuhoiust. Aitäh!

Aitäh! See on väga hea küsimus ja seda otsust oli minul isiklikult raske teha, aga nõukogu koosneb kuuest liikmest. Tervisekassa tulemuskaart, mille alusel seda tulemustasu makstakse igal aastal, see oli tõepoolest kokku lepitud eelmise ministriga. Ja selle, kas Tervisekassa on täitnud tulemuskaardis märgitud eesmärgid, seda hindab auditikomitee, mida praeguseni veel juhib Keskerakonna liige Viktor Vassiljev ehk opositsiooni esindaja. Nende hinnang oli, et tulemuskaart on ülimalt hästi täidetud ja eelmise ministriga kokku lepitud eesmärgid on täidetud. Juriidiliselt ega faktiliselt mul ei olnud võimalik keelduda sellest. Pluss veel see, et meil on ikkagi hääletus ja nõukogu leidis, et nad on väärt kahekordset ametipalka, aga mitte kolme- või neljakordset ametipalka. Ja lisaks meil oli ka juttu Tervisekassa juhatusega – nad lubasid, et nad võtavad selle rahaosa käsile. Aga me muidugi nägime, et nad võib-olla mõneti ka libastusid, suvepäevade osas vähemalt. Aga ma andsin väga selgelt mõista, et tulemuskaart tuleb üle vaadata, see on protokollis kirjas. Lisaks me leppisime kokku, et Tervisekassa vaatab hoolega, milliseid kulutusi tehakse ja kuidas neid saab edaspidi vähendada.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Arstina olete kindlasti andnud ka arstivande ehk klassikalises kirjas Hippokratese vande. Teil on selgelt sügavam puutumus eetika- ja moraaliteemadega. Ma usun, et seda ka arstiteaduskonnas õpetati, aga te olete ka praktiseerinud arstina, nende teemadega kokku puutunud. Ja küsimus on poliitilisest vastutusest. Nimelt, neid juhtumeid, kus minister võtab vastutuse, tuleb Eesti lähiajaloos ette võib-olla ikka ülivähe, ühe käe sõrmedest isegi piisab. Minu küsimus teile on, mis peaks juhtuma teie vastutusalas, et te ise võtaksite poliitilise vastutuse ja tagasi astuksite.

Aga ma olengi vastutuse võtnud. Ma tegelen probleemidega. Tulles siia, andes vande hoida Eesti Vabariiki, kaitsta põhiseadust, ma võtsingi vastutuse kaitsta maksumaksja raha, vaadates, et see oleks otstarbekalt kulutatud. Ma olengi seda teinud. Tagasiastumine on ju väga lihtne, see on põgenemine. Mis mul viga siin istuda? Väga tore on, mulle väga meeldis see Riigikogu tempo, see oli väga aeglane ja väga rahulik võrreldes ministri tempoga, mis meenutab muide perearstikeskuse tempot, mis sa mulle palju omasem. Mitte et ma kuidagi alavääristaksin teie tööd, absoluutselt mitte. Riigikogu liikmetel on lihtsalt teistmoodi töö. Ja ma arvan, et see ongi vastutus, et ma olen selles ametis ja lähen edasi ja täidan neid asju, mida ma olen lubanud.

Martin Helme, palun! 

Päris lõbus selline reaalsusest irdunud jutukene! Tegelikult ei vastuta mitte millegi eest, isegi ei saa aru, et peaks vastutama millegi eest. Mul on küsimus, ikka ma tulen tagasi selle liitlassuhete rikkumise juurde ja teise riigi valitsuse liikme alandamise, solvamise ja laimamise juurde, millega te hakkama saite. Pärast seda, kuid te võtsite sõna – laimavalt, muide, fakte väänates või valesüüdistusi korrutades ja neile võimendust andes –, loobus RFK, Jr. Eestis ühel konverentsil osalemisest. Ehk siis Eestisse oli tulemas või osalemas konverentsil Ameerika Ühendriikide valitsuse liige, aga teie sõnavõtu tagajärjel ütles ta, et ta ei hakka siia tulema, ta ei hakka sekkuma, Eestis on see teema nii kuumaks läinud. Kus siin on vastutus liitlassuhete rikkumise, Eesti maine rikkumise eest? Milles seisneb teie vastutus?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tuletan meelde, et kui ma kirjutasin Riigikogu juhatusele kirja, siis minul oli ainus küsimus see, et kas võib juhtuda, et sellise konverentsi korraldamine Riigikogu ruumides rikub Eesti riigi mainet. Ja ma sedastasin, nentisin, et jah, meil kehtib põhiseaduses sõnavabadus ja ma mõistan, et Riigikogu juhatus ei saa kuidagi keelata teistsuguse arvamuse esitamist siin, selle maja saalis. 

Aga sellele järgnes teiste inimeste reaktsioon ajakirjanduses. Ajakirjanikud kirjutasid, seal tuli mitu artiklit ja juhtkirja, tulid arstid, teadlased, Riigikogu liikmed väga mitmetest erakondadest, muide. Ja kuna tõepoolest ma arvan, et kui poliitik näeb, et tema osalus tekitab kohalikes elanikes tormi, siis võib-olla tõesti on mõistlik taanduda. Ma tegelikult ju ei tea, miks ta taandus, see oli korraldajate sõna, aga minuga ei ole ühendust võtnud mainitud isik ise ega ma ei tea, et ta oleks ka kellegi teisega võtnud. 

Mina arvan, et Eesti ja USA suhteid ei saa nii kiiresti ja nii kergesti ära rikkuda. Ja ma ei ole teda laimanud, ma hindan inimest kui ministrit. See, kelle inimesed valivad Ameerikas ministriks, on nende otsus. Aga jah, ma ei poolda tema vaateid. Loomulikult ma ei saagi seda teha, ma olen arst. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! No väga mugav on rääkida, et absoluutselt kõik teised on süüdi, aga mitte teie. Aga te olete täna ikkagi Tervisekassa nõukogu esimees. Ja see, mis toimub tervisekassas, on ka teie vastutusala. Tänaseks on ju välja tulnud see, mida me ka erikomisjonis esmaspäeval käsitlesime – selles osas ma tänan, et te tulite ka istungile –, et Wagenkülli suvepäevad polnud ainus üritus. Ikkagi selle aasta jooksul on erinevatele pidustustele kulunud 250 000 eurot, aga lisaks sellele on erinevatele koolitustele, mille sees olid ka erinevad meeskonnaüritused, on kulutatud lisaks 243 000 eurot. Ehk siis põhimõtteliselt pool miljonit eurot aastas erinevatele üritustele. 

Kui ma täna Jürgen Ligi käest küsisin selle kohta – tema on ka nõukogu liige –, mis on tema seisukoht sellise rahakasutuse osas, siis tema arvas, et see on nii väike summa, et miks mitte. Ma küsin nüüd teie käest, miks on nõukogul selline seisukoht maksumaksja rahakasutuse osas. Miks te pole kordagi tegevuskulude kohta täpsemat infot välja nõudnud?

Okei. Aitäh teile! Esiteks, mugavusest rääkides, ma arvan, et mugav on hoopis süüdistada ministrit, kes on olnud vähem kui kuus kuud ametis, asjades, mida ei ole tõesti võimalik kuue kuuga teha või mitte teha. 

Aga Tervisekassa ju andis teilegi ülevaate, et tegelikult on neid koolitusi ja üritusi peetud varemgi. See on olnud nende traditsioon, need olid traditsioonilised üritused. Ja ka keskkonnaministrile [?] tegelikult ei tekitanud see küsimusi. Ja tegelikult selliseid asutuse sisemise töökorralduse asju ei olegi tegelikult nõukogu ülesanne hinnata või neid kulusid kontrollida, välja arvatud juhul, kui tekivad kahtlused. 

Kuna teema oli jõudnud meediasse, siis mina olin plaaninud 22. augusti nõukogu koosolekul tõstatada nii tervishoiutervisega ruumide küsimuse kui ka suvepäevade küsimuse. Aga sündmused arenesid omasoodu. Tervisekassa sai juht tunnistas ise, et mindi üle piiri, ja võttis sellise vastu katuse, nagu siin oodati.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes see jutt, mida te meile siin räägite, on ju kõik mingite fatamorgaanade manamine, kuidas meie teeme, me hakkame tegema, meil on plaanis teha, me oleme nii tublid kõik ja mina isiklikult olen muidugi kõige tublim. Me ei usu seda ja näeme praktikas, et tegelikult meil arstiabiga on asjad halvasti. Lugege Madis Veskimäe, samuti perearsti, artikleid, kes toob meile puust ja punasest, mustvalgelt kõiki neid kitsaskohti, mis tegelikult meie meditsiinis valitsevad. 

Aga ma sellest ei taha rääkida. Ma tahan rääkida sellest, et kust teie, meie töövõtjana, võtate jultumuse tulla meile dikteerima, rahvasaadikutele, mida meie siin majas tohime teha ja mida meie siin ei tohi teha. Teadmata isegi seda, missugused ettekanded on, missuguseid argumente, fakte nendes ettekannetes tuuakse, mis on selles uhuud ja mis selles ei ole uhhuud. Te mitte midagi ei tea, aga juba lööte risti. See on absoluutne, jultunud omavoli, oma positsiooni kuritarvitamine ja juba ainuüksi (Juhataja: "Aitäh!") sellepärast tuleks teil tagasi astuda. Kas te saate aru, et te olete käitunud lubamatult (Juhataja: "Aitäh!") parlamendi töövõtjana? Aitäh!

Aitäh küsimuse püstituse nurga eest, eriti! Rääkides doktor Veskimägist, siis tema on aastaid rääkinud meditsiinisüsteemi kitsaskohtadest. Seda olen teinud ka mina, on teinud paljud teised perearstid. Madis Veskimägi on väga hea perearst ja selliseid perearste on meil sadu, väga palju. Ma arvan, et sellised perearstid tegelikult on enamik ja need on inimesed, kelle jaoks on oluline, et inimene päriselt saaks abi ja nad pingutavad selle nimel. Üks istub ka siin ruumis, ma näen. 

Rääkides jultumusest, siis tuletan meelde, et mina ei ole öelnud Riigikogule mitte midagi, mida te tohite või ei tohi. Minul oli ainus küsimus Riigikogu juhatusele. See oli küsimus, et kas nende meelest võib sellise ürituse toimumine Riigikogu ruumides kahjustada Eesti mainet. Teate, miks ma seda küsisin? Ma küsisin sellepärast, et minu poole pöördus Leedu minister, kes küsis kuulge, mis teil toimub. Nüüd saame öelda, et Eesti inimesed on õnneks väga targad ja mis kõige olulisem, inimesed, kes tavaliselt on vait, ehk see vaikiv enamus, kes peab mõistlikku arutelu normaalseks, kes peab tõenduspõhist, teaduspõhist lähenemist normaalseks, nad hakkasid lõpuks rääkima. Aitäh, Eesti inimesed, tõesti!

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Hea minister! Ka mina ei ole sada protsenti täna veendunud, et Eesti rahva enamus nõuaks täna kaks kuud ametis olnud ministri tagasiastumist, aga mina ta küll nõuab, on see, ja seda nõutakse väga laialt, et saada teada, mis need sammud Tervisekassas on, et see usaldus taastada. Sest kui me siin paar päeva tagasi taas, väike laps ei saa abi, siis küsitakse inimestelt abi, paljud ka aitavad. Aga tegelikult see lõhe ühiskonnas kasvab liiga suureks, tegelikult selliste kraanide üle arutamine, sest Eestis on tohutult palju selliseid asutusi, kus pole võib-olla õhkugi, ja siis see, rääkimata mingist kraanist, mis midagi laseb või ei lase välja. Et lihtsalt mis need sammud on, palun selgitage. Aidake palun sellele kaasa, et see lõppeks.

Aitäh küsimuse eest! Tervisekassa saatis mulle täna ka ülevaate, mida nad on juba kokku arvutanud. Tervisekassa on arendamas perearstikeskustesse digitaalset töölauda, mille abil on võimalik jälgida tervisetulemeid kogu oma nimistus, näiteks seda, kui palju on kolme kroonilise haigusega inimesi tema nimistus ja nii edasi. On teada laialt, et kui on inimesel mitu kroonilist haigust, siis tema käsitlus või selline käitumine temaga peab olema hoopis teistsugune kui ühe lihtsa haigusega inimesega. Neid tuleb eriliselt, neid tuleb tagasi kutsuda, tuleb sotsiaalset poolt vaadata, kõiki, emotsionaalselt ja nii edasi. Ja arvatakse, et välditavaid visiite tuleks umbes miljon euro ulatuses aastas, kui see töölaud läheb kasutusse. 

Siis lisaks osa terviseinfosüsteemist peab olema patsiendi hinnang raviteenusele. Te kõik saate aru, kui oluline see on. Et kui ma olen käinud arsti juures, mind on mõnitatud või vastupidi, ma ei olegi üldse arsti juurde saanud, kuigi mul päriselt on vaja minna arsti juurde, ükskõik mis see põhjus on, või vastupidi, ma tahan öelda, et küll oli tore, küll oli hea käitumine, ma sain päriselt abi, see hinnang peaks olema terviseinfosüsteemis. Ja kui me lisame sinna veel selle funktsionaalse hinnangu, a'la näiteks kui inimest on opereeritud, kui ruttu ta hakkab kõndima, kui ruttu ta tööle tagasi läheb, kui me need kombineerime ja saame kasutada seda rahastuses, Tervisekassa hinnangul hoiab see kokku umbes 3 miljonit eurot aastas. 

Lisaks ma juba mainisin seda tulemuspõhist rahastust ehk mis näitab seda, et kui inimene näiteks, või ütleme, mingi piirkond on, kus kõik see perearst võtab need inimesed, kellel on mitu diagnoosi, võtab erilise jälgimise alla ja selle tulemusena vähenevad EMO visiidid ja haiglasse sattumised, siis arvatakse, et see on umbes 3 miljonit eurot aastas. Seda, mida ma juba mainisin. E-konsultatsioonid ehk suunamismeetodi muutmine 330 000 inimest või siis, ütleme, visiiti saaksid olema palju sisukamad ja palju paremini sihitud, see on tervisekassa hinnang. 

Ja võib-olla ka veel üks asi, mida nad on välja toonud, on strateegiline ostmine. See tähendab seda, et hinnatakse, võetakse näiteks, oletame, Jõgeva Haigla ja vaadatakse selle piirkonna vajadusi, et millised teenused on seal vajalikud. Seal on vananev elanikkond ja võib-olla kolivad inimesed, seal väheneb elanikkond ja siis vaadatakse sellise strateegilise vaatega, millised on need teenused, mida need inimesed just kindlasti vajavad kodu lähedal. Rääkides vananevast elanikkonnast, kindlasti palliatiivravi, kindlasti vähiravi, keemiaravi mõttes, kindlasti ka see südame-veresoonkonna haiguste ravi, diabeedi ravi. Teatud teenused peavad olema kodu lähedal, õendusabiteenused kindlasti, võib-olla ka siseosakond peaks seal olema, EMO kindlasti. Need olid praegu näited lihtsalt, ma ei ütle, et see täpselt Jõgeva Haiglaga nii läheb. 

Aga iga haigla kohta tuleks teha selline plaan. Ja siis on ka haiglal aru saada, mida temalt oodatakse. Praegu haiglad ostavad üksteiselt patsiente üle, ostavad üksteiselt teenuseid üle, võistlevad ka võidurelvastumise teel, eks ole, kallid seadmed, mis toovad haiglale sisse. Kui me hakkame ravitulemust rahastama, siis selline võidurelvastumine ja erinevate protseduuride, teenuste ülepakkumine peaks ära kaduma. Aga see on aeglane protsess ja seda ei saa teha väga kiiresti, aga suund peab olema sinna. Ja seda mudelit on tegelikult kasutatud paljudes maailma riikides ja kasutatakse praegu väga edukalt. Nii et meil on eeskujusid olemas.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga huvitav on teie vastuseid kuulda. Te valetasite! Valetasite nii, et te ise ka vist aru ei saa, järelikult see on teil lihtsalt harjumus. Te ütlesite ühes lauses, et väga tore, et see konverents vabatahtlikult siit majast ära läks, ja siis teises lause pooles ütlesite, et tänan kõiki, kes survestasid,  tänan kõiki, kes siia kirju saatsid ja hoiatasid. Kas see ei ole vale? Te ähvardasite Riigikogu, ähvardasite meie fraktsioone, ähvardasite saadikuid, ja te tegite seda, mida ikka: püüdsite piirata sõnavabadust. Nii et teie ja teiste reformierakondlaste ja teiste saadikute rünnak, rumal rünnak sõnavabadusele ja teadusvabadusele oli see, mis pani USA tervishoiuministri loobuma siin osalemisest. Te tegite korvamatut kahju Eesti-USA suhetele. Kas te olete valmis ka kirjalikult vabandama nende ees?

Aitäh küsimuse eest! Te viitasite teadusvabadusele ja härra Helme viitas, et ma justkui midagi ei tea sellest konverentsist ja nendest ettekannetest. Ma arvan, et kogu Eesti rahvas tegelikult teab, kui nad loevad meediat ja kui nad loevad kokkuvõtteid, mida on tehtud nende inimeste tausta kohta näiteks ja nende praktikate kohta, ka selle kohta, kuidas neid on karistatud väärinfo levitamise eest nende oma koduriigis. Ma arvan, et Eesti rahvas teab. Ja ma räägin siin ikkagi nendest esinejatest, kes praegu on konverentsi esinemise plaanis.

Tuletan ka meelde, et ma ei ole kedagi ähvardanud. Kui te seda väidate, siis te valetate ise. Ja sellisel juhul ma tõesti, kui te ütlete, et mina olen Riigikogu liikmeid ähvardanud, palun tõendeid. Kordan veel kord: minu ainus küsimus oli, kas sellise konverentsi toimumine Riigikogu ruumides võib kahjustada Eesti riigi mainet. See on kõik, ma ei küsinud rohkemat. 

Ja rääkides sõnavabadusest, tänu sellele, kordan veel kord, et meil on sõnavabadus, sai proua Helme karjuda, sai härra Helme karjuda. Saite rääkida ja väljendada ennast vabalt. Ja te saate seda teha sotsiaalmeedias. Ja iga kord, kui te sotsiaalmeedias minu kohta oma sõnavabadust kasutate, väljendub see ähvarduskirjades, mis on mulle suunatud teie järgijate poolt. Teie ise ei ähvarda, aga inimesed, keda te üles kütate, ähvardavad ja saadavad mulle lausa surmasoove.

Selline inimeste üleskütmine ei ole eetiline. See tõesti ei ole eetiline. Te külvate lihtsalt vihkamist ja see ei ole okei. See tõesti ei ole okei. Andke andeks, et ma seda ütlen, aga see on minu hinnang ja minu arvamus.

Peeter Ernits, palun! (Saalis on lärm.) Head kolleegid, laseme Peeter Ernitsal küsida oma küsimust. Palun, Peeter Ernits! 

Ma võin vastata. 

Peeter Ernits, palun! 

Ütelge mulle, palun, millal ma võin alustada?

Jah, te võite alustada. Vabandan, et pidite ootama 15 sekundit.

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ausalt öeldes teie arrogantne käitumine on andnud tugeva panuse peaministripartei nii-öelda toetuse viimisele mudaliigasse. See on sissejuhatuseks. 

Aga te räägite, et te nagu ei saanud aru, kui te tulite ministriks, värskelt kuu aega, ja tegite Tervisekassa juhile sellise kerge kingituse, nii 20-tuhandese, millest te juba rääkisite, miks see nii oli. Aga ma küsin, kas pakuti veel kolme- või neljakordset palka. Ja milline oli teie osa seal? Kas teie ütlesite, et üle kahekordse ei ole võimalik, või olite vait nagu – nii nagu maal öeldakse – kult rukkis ja kiitsite heaks, mida eelmine minister või nõukogu oli öelnud? Milline oli teie initsiatiiv sellel nõukogul, kui arutati, kas Rain Laanele …?

Aitäh!

Ma sain küsimusest aru. Aitäh! Nagu ma ütlesin, mul oli seda otsust väga raske teha. Ja ma väljendasin seda, mida ma mõtlesin, ka seal nõukogu koosolekul. Ja ma olin tegelikult vähemuses. Seal oli veel nõukogu liikmeid, kes avaldasid sedasama arvamust. Ja me ühiselt tundsime, et see ei ole õiglane, aga me leidsime, et tagantjärele tehtud kokkuleppeid ei saa muuta, eriti kui inimestel on justkui töö hästi tehtud ja kvaliteetselt tehtud. 

Tegelikult ma uurisin juristidelt, kuidas ja kas on võimalik muuta seda preemia väljamaksmise otsust. Ja seetõttu me jäimegi selle kahekordse preemia juurde, et ikkagi motiveerida juhatust edasi tegema paremaid otsuseid, saades aru, et eelmine suund oli olnud täiesti teistsugune, mis on ka okei. Ühesõnaga, see oli auditikomitee hinnang tööle ja meil ei olnud võimalik seda kuidagi vaidlustada. See oli eelkõige juriidiline küsimus, miks me määrasime selle.

Mul on palve EKRE fraktsiooni juhile. Ma ei ole korduvalt Rain Epleri nime nimetanud, sest teda ei ole. Aga äkki oleks palve proovida saada temaga ühendust, et ta saaks oma küsimuse küsida, sest mõned kolleegid, kes ei ole saalis, vahel jälgivad seda. Tal on veel aega tema küsimuseni, aga tegelikult selgub, et tema küsimus on juba kätte jõudnud. Ma mitu korda viisakalt ei pööranud sellele kordagi tähelepanu. Varro … (Saalist kõneldakse.) Aa, okei, jaa. 

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus.

Mul on tegelikult väga rangelt protseduuriline küsimus sellega seonduvalt. Rain saatis mulle sõnumi enne, ütles, et tal paraku läheb väljas kauem, kui ta siin on, aga ta ei saa ju maha ka võtta. Minul oligi see küsimus. Ma ütlesin, et ma põhimõtteliselt võiksin ju vajutada nuppu, et võtta maha. Kas mul on õigus teise inimese pulti üldse puutuda või tegelikult ei ole?

No ütleme, peale seda, mis toimus, siis ma jätaks sellele küsimusele vastamata. Ma arvan, et sisuliselt Martin käitus igati korrektselt, aga printsiibis jah, me ei tohi teise pulti kindlasti kasutada. Me ei tohi kindlasti teise puldis mingeid toiminguid teha. Mitte kellegi teise puldis, enda puldis ainult. (Saalist küsitakse midagi.) Jah, ma olen küll seda meelt. Pigem siis … Kuidas? (Konsulteerib nõunikuga.) Nojah, seda küll. Kolleeg mulle ütleb, et operaator saab seda teha, aga siis see peaks olema minu otsus või palve, eks ju. Nii et igal juhul lepime edaspidi kokku, et me kellegi teise puldis mingeid toiminguid ei tee. Aga see ei ole küll antud juhul etteheide, see sai kenasti lahendatud praegu. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister, hea Karmen! Ma olen sunnitud praegu tegelikult natukene korrigeerima sind. Kui ma kuulasin eelkõnelejaid, kes tekitasid meelehärmi, siis neis tekitasid meelehärmi sinu vastused, et nemad kütavad üles Facebookis inimesi. Minu hinnangul oled sa seda ise samamoodi teinud. Ma olen vaadanud – me oleme selle küll omavahel selgeks rääkinud –, aga asja ees, teist tagant äkki ilmub selline nagu teisi üles küttev, seda isikut solvav, täiesti häbi märgistav postitus sinu enda poolt. Ehk tegelikult on olukord natuke selline, et pada sõimab katelt.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sa tõid ise mängu selle tõenduspõhise teema jälle. Me oleme ka sellest rääkinud. Mina rahvastikuministrina käitusin tõenduspõhiselt rahvastiku-, poliitikute ja teadlaste soovitusel. Koos oma osakonnajuhataja Lea Danilson-Järgiga tegime teaduspõhist poliitikat, perepoliitikat, mille kohta sa hiljem Riigikogu liikmena ütlesid, et see ei ole teaduspõhine. Ja nüüd, kui sa samade soovituste ja järeldustega tuled sotsiaalkomisjoni ja ütled, et nüüd on see teaduspõhine, kui mina, Karmen Joller,  elle olen teaduspõhiseks kuulutanud. Mis siis on teaduspõhine ja mis ei ole? 

Aitäh!  

Kas tõesti on nii, et kui Reformierakond ütleb, siis on teaduspõhine …

Aitäh, Riina! 

… aga muidu samade teadlaste, teiste inimeste töö ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen küll seda sulle juba korra vastanud, aga ma vastan ka avalikkuse ees, ma saan aru, et sa soovid avalikku vastust. Tõenduspõhisus on see, kui ühte faktiväidet on teaduslikult uuritud. Tookord, kui meil esimest korda tuli jutuks seesama rahvastikupoliitika, siis oli kõne all toetuste vähendamine, peretoetuste vähendamine. Ja see oli väga valus samm – oli mulle, minu erakonnale, kogu koalitsioonile, loomulikult ka sulle kui endisele ministrile, sinu erakonnakaaslastele, kes on alati seisnud rahvastikupoliitika eest. 

Ma arvan, et tegelikult on see meil ühine eesmärk. Me kõik mõistame, et Eesti rahvas vajab hoidmist ja kaitset. Sündimus on langenud ja meid ähvardavad ohud, mis inimestes ei tekita kindlustunnet. 

Toona oligi meie argument, ja see on protokollides kirjas, selles, et mina ütlesin, kui me tõestame ära, et seesama toetuste veelgi tõstmine suurendab sündimust – see oli umbes selline, ma vabalt tsiteerin –, siis jah, loomulikult ma toetan seda. Ja ma tegin seda, tuginedes varasemale teadmisele rahvastikupoliitikast, kus teadlased on öelnud, et kui toetusi tõsta, siis lühiajaliselt tõepoolest sündimus suureneb, aga see mõju kaob mõne aja pärast ära. Ka toona rahvastikupoliitika eksperdid ütlesid, just teadlased ütlesid seda, et seetõttu ei oleks tohtinud, see vist oli 2023 või 2022, jah, 2022 vist, kui toetus tõsteti äkki väga kõrgele. See tõus oleks võinud olla järkjärgulisem ja et tegelikult samavõrd halvasti mõjuks ka selline langus, selline langetamine, mida me olime sunnitud tegema, kuna riik ei olnud suuteline neid toetusi lihtsalt ülal pidama. See oli valus otsus ja me ei oleks tahtnud seda teha. 

Aga tänaseks on meil valminud analüüs, mis on mitusada lehekülge koos kõikide erinevate analüüsidega, mida see hõlmab. Ma olen kõik need põhjalikult läbi lugenud, olen isegi need viited üle kontrollinud. Ja seda mitte sellepärast, et ma kahtleksin teadlastes, vaid sellepärast, et ma olen selle valdkonna minister. Ma pean süvenema ja teadma, mis selles valdkonnas toimub ja kuidas protsessid, mis loogikaga toimuvad. Ja sellepärast ma viisin ennast põhjalikult kurssi. 

Loomulikult ma usaldan teadlasi, see ei ole üldse küsimus. Toona teadlased väitsid lihtsalt natukene teisi asju. Aga ma arvan, et me jääme siin eriarvamusele. See on okei. Aga üks eesmärk on meil ühine: et Eesti rahvas, eesti kultuur, eesti keel vajab kaitset ja vajab hoidmist. Ja perepoliitika dokument toob välja väga palju häid ettepanekuid, millest me peame kõik koos hakkama erinevaid meetmeid, mis loodetavasti on meile jõukohased, aga võib-olla ka mingeid valikuid tuleb teha, hakata neid rakendama.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! No see oli ikkagi täiesti hämmastav, kuidas minister, umbusaldatav minister tunnistas siit praegu üles, et ta ei teinud Riigikogus tööd, nii hea rahulik oli olla. Aga näe, palka kõlbas küll vastu võtta hea rahuliku elu ja töö mittetegemise eest! No super ülestunnistus! Ma loodan, et valijad annavad sellele oma hinnangu tulevikus. Aga vastutuse võtmisest. Vaat, te olete poliitik, mitte arst, spetsialist ega ametnik. Kui te pole sellest veel aru saanud, siis vastutuse võtmine vanasti tähendas ikka seda, et korralageduse kui ka korruptsiooni eest oma haldusalas, kui see välja tuleb ja veel nii ühiskonda riivaval viisil, astub poliitik, vastutav minister tagasi. Lihtsalt seda see tähendaski. Aga nüüd me elame ilmselt mingis teises dimensioonis, kus valitsejad, kelle toetus on vabalanguses, hoiavad oma toolist nii veriselt kümne küünega kinni, et nemad ei saa tagasi astuda, sest nemad, kujutate ette, on siin selleks, et asju korda teha. No aga äkki siis läheks järgmise sammu edasi, olekski igavesest ajast igavesti minister, sest asjad ei ole ju korras. Absurd! See nagu sellest, tsiteerides klassikuid: ma ei tule siit alla, põletage mind kas või koos majaga, nagu ütles kohviveski, ma ei tule siit alla. Aga küsimus on, et plaanite te tuua meile seadusemuudatusi (Juhataja: "Aitäh!") Eesti õigussüsteemi täiesti teise olukorda ja lastevanematelt võetakse ära otsustusõigus nende laste kehalise puutumatuse üle ehk et me räägime laste sundvaktsineerimisest. Rääkige sellest (Juhataja: "Aitäh, Helle-Moonika!")

Sain küsimusest aru, aitäh! Esiteks, ma tegin küll Riigikogus tööd, nii nagu teiegi teete. Ma arvan, et me kõik teeme siin tööd. Üks väga suur osa, mida ma siin olles tegin, oli ikkagi tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi õigusaktidega tutvumine, nende arutelude korraldamine, nendel osalemine ja nii edasi. Meil kõigil on omad valdkonnad ja me kõik teeme siin tööd. Ma arvan, et seda ei tasu küll öelda, et keegi üldse tööd ei tee. Aga töötempo on siin hoopis teistsugune. Siin ei muutu kalender võib-olla nii kiiresti. No kas või täna olen ma siin, kuigi ma tegelikult peaksin – võib-olla veel jõuan – kiirabi kopteritega tutvuma minna. Aga see pole midagi. Minu jaoks prioriteet on loomulikult see siinne saal. See on kõige olulisem. 

Vastutuse võtmine on, jah, poliitiline retoorika, see võib tõesti tähendada, et minister astub tagasi, aga minult on ka küsitud, kas sa, Karmen, võtad vastutuse, kui sulle pakutakse, ehk kas sa hakkad ministriks, kui sulle pakutakse. Ka seda on mult küsitud. Vastutus on see nii või teisiti. Ja mina oma toolist kinni ei hoia. Mul on olemas seesama Riigikogu, kuhu tagasi tulla, mul on olemas perearstikeskus, kes mind pikisilmi ootab. Ma ei hoia toolist kinni, aga ma olen võtnud vastutuse ja ma teen seda tööd siin, nii nagu teiegi, soovides teha maailma paremaks, teen ma seda siin. 

Rääkides lapsevanemate otsustusõigusest, mitte midagi ei ole plaanis muuta. Õiguskantsler on aastaid tagasi juhtinud tähelepanu sellele, et tervishoius tuleb last kuulata ja lapse otsusega arvestada, mitte ainult vaktsineerimisel, aga ka uuringute tegemisel, operatsioonidel, kõik raviprotsessid, kõik tuleb lapsega läbi arutada temale eakohasel tasemel, nii et aru saab. Ma saan aru, et ühe- ja kaheaastase lapsega ei ole meil just palju arutada, aga kooliealise lapsega saab juba väga palju arutada. Mina olen jutumärkides üles kasvatanud umbes 1000 last oma nimistus ja iga arst teab, kes on lastega tegelenud, kuivõrd targad võivad olla lapsed, ja lapsel on õigus, nii nagu meil kõigil. Meile kõigile kehtib põhiseadus ja see kehtib ka lastele: õigus isiklikule puutumatusele, oma keha puutumatusele. Ja kui laps ütleb, et ta ei taha vaktsineerimist koolis, siis peab olema õigus ka siis, kui lapsevanem tahab, et ta oleks vaktsineeritud, peab olema õigus lapsel mitte saada vaktsiini ja vastupidi. Aga arstidena me üldiselt eeldame seda, et need otsused on kodus varem läbi arutatud, ja et tavaliselt ei teki konflikti. Mul on olnud oma praktikas vaktsineerimisvastaseid perekondi, kelle lapsed soovivad vaktsineerida, ja koos vanematega me oleme jõudnud sellele arusaamisele, et lapsel on päriselt ka õigus otsustada, mida tema keha tehakse. See on tema keha, see on tema isiksus. Ja kui me meenutame näiteks Nõukogude-aegset meditsiini, kus lastele midagi ei seletatud ja sunniti neid läbima valulikke protseduure, see jättis trauma kogu eluks. Mul on isiklikud kogemused sellega oma perest. Humaanne meditsiin lähtub kõikide inimeste põhiõigustest, sõltumata selle inimese vanusest, sõltumata sellest, kes on ta kõrval. Aga loomulikult, lapsevanemaid kuulatakse, kui võimalik, alati.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te külastasite augustis Hiiumaad, nii Hiiumaa Haiglat kui ka Hiiumaa perearstide tegevusega tutvusite. Sellest tulenevalt soovikski teada, milline on teie kui ministri nägemus või ka konkreetsed sammud selleks, et saare elanikele ainsa 24/7 arstiabi kindlustava asutuse jätkusuutlikkus tagada, ja seda mitte ainult rahastuse mõttes, vaid ka üha teravamalt tõstatuva tervishoiutöötajate nappuse vaates.

Aitäh! Te puudutasite ühte kõige valusamat teemat Eesti tervishoius, mis on personalipuudus, seda eriti nendes piirkondades, mis ei ole kergesti ligipääsetavad. Mul ei ole ühest vastust, aga ma mainisin strateegilist ostmist. Meie majas, meie ministeeriumis on praegu analüüsimisel iga haigla kohta eraldi selline teenuste pakett, mis võiks olla just selle piirkonna vajadused. 

Hiiumaa Haigla on selles mõttes veidi teistmoodi haigla, et rahastamine käib seal juba praegu eelarvepõhiselt, mitte ainult teenuste põhiselt, sest muidu tõepoolest Hiiumaa Haigla ei püsiks jalul. Ja Hiiumaa inimesed peavad saama samuti kvaliteetset arstiabi. Küsimus on tõesti selles, kuidas seda korraldada. 

Sellistes väga eraldatud piirkondades peab olema kättesaadav selline arstiabi, või ütleme, kodule võimalikult lähedal selline arstiabi, mida inimene kõige sagedamini vajab. Näiteks, nagu ma mainisin, vähiravi, eks ole, keemiaravi, on selline, mida saab teha eemal suurtest keskustest. Ja … (Joob vett.) Vabandust! Ja kindlasti perearstiabi. Ka perearstiabiga Hiiumaal ei ole ju hästi, tegelikult kuskil Eestis ei ole väga hästi perearstiabiga ka, ses mõttes, et perearstid järjest vananevad ja juba praegu kolmandik perearstidest jõuab varsti pensioniikka. Mul ei ole ühest lahendust. 

Aga meil on loodetavasti umbes selle aasta lõpuks ka visioon olemas, mida võiks ühe või teise haigla puhul teha. Siis me kindlasti anname märku. Aga jah, see on väga hea tähelepanu juhtimine. Aitäh!

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Selles umbusaldusavalduses on märgitud neli punkti, mille tõttu teile on peetud vajalikuks umbusaldust avaldada. Mina isiklikult lisaksin siia viienda punkti, mis minu vaatest vähemalt sama oluline kui mitte veel olulisem. Nimelt olete sageli armastanud hurjutada inimesi, kes mõtlevad teisiti, on teistsugustel seisukohtadel, uhhuudeks või ebateaduselevitajateks. Minu meelest koroona ajal tõestasite ju ise väga veenvalt, et olete inimene, kellel oleks paslik needsamad sildid kaela riputada. Teie aitasite ühiskonnas luua seda kuvandit väga jõuliselt propagandatöös osaledes, nagu oleksid nüüd koroonavaktsiinid, niinimetatud koroonavaktsiinid, uudse mRNA tehnoloogial baseeruvad, turvalised ja tõhusad. Oluline on see, et hiljem selgus, et nad ei olnud kumbagi, nad ei turvalised ega ka tõhusad. Aga mis veelgi olulisem on see, et toona, kui te neid väiteid esitasite, kuvandi tõite, ei olnud mitte mingit teaduspõhist alust neid väiteid esitada. Ehk te ise praktiseerisite uhhuundust. Kas selline inimene teie arvates siis sobib terviseministriks?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei hurjuta teisitimõtlejaid. Keda ma olen kindlasti hurjutanud, on need inimesed, kes levitavad väärinfot, eesmärgiga kasutada ära hapras olukorras inimesi. On täiesti okei, kui inimene valib mittetõenduspõhise tervishoiu või ükskõik, tuulikute vastutuse, mida iganes, see on okei. Aga kui meil on olemas Eestis need inimesed, kes manipuleerivad just nende inimestega, kellel on rasked kroonilised haigused, kes on äsja saanud lapsevanemaks ja nii edasi, siis ma arvan, et neid ma küll hurjutanud tõesti. See on pahatahtlik ja seda tehakse omakasu eesmärkidel ja seda on tegelikult ka näidatud. 

Mis puutub teadusliku oludesse, siis COVIDi ajal oli meil olemas teadusnõukoda, mis koosnes teadlastest, ekspertidest, arstidest. Teadusnõukoda andis välja omad soovitused ja mina järgisin neid. Ma tõesti olen tõenduspõhise meditsiini toetaja. Tänaseks on näidanud COVIDi vaktsiinid, ka Eestis tehtud uuringud, et rasket haigust esineb mittevaktsineeritutel, või see oli isegi lausa surm äkki, Irja võib mind pärast parandada, kolm korda sagedamini kui vaktsineeritud inimestel. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks raske haiguse ärahoidmisel või vähemalt selle kulu kergendamisel. Mitte kunagi ei ole mitte ükski arst lubanud, et vaktsiin täielikult kaitseb ja on täiesti kõrvaltoimeteta. Meditsiinis selline asi lihtsalt ei ole võimalik, see käib loodusseaduste vastu. Inimorganismid ei ole nii ühtemoodi loodud. COVIDi vaktsiinid tulid turule erakordselt suurte valimitega tehtud uuringutega. Ma mäletan, et … esimene uuring, seal valimis oli 44 000 inimest. Samas kui tavalistes vaktsiini uuringutes on umbes 5000 kuni 10 000 inimest. Nad olid väga põhjalikud ja kiiresti tulid nad turule seepärast, et suudeti bürokraatiat vähendada ja investeeriti raha teadusesse. Tõepoolest, see oli märgiline aeg, teaduslikud arusaamad muutusid, viirus ise muutus ja sellega seoses muutus ka vaktsiini efektiivsus. Ma palun teil siin saalis mitte levitada väärinfot, aga kui te levitate, see on loomulikult teie vabadus. Aitäh!

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma palun ka mitte väärinfot levitada teie poolt. Kui te koroona ajal olite vaktsineerimise eestkõneleja, siis ju perearstidele maksti selle eest. Teie olite tolleaegne perearst ja siis oli see kõik ju tasustatud, see ei olnud ju tasuta töö.  

Aga nüüd, te väitsite, et kuue kuuga ei suuda teha midagi korda saata ja eelnevaid otsuseid ümber teha, kuid samas olete selle kuue kuuga suutnud anda arvamuse ja hinnangu konverentsi toimumise osas, kus avakõne pidi esitama USA terviseminister ehk valitsusliige. Ja samal ajal Leedu ministri jutu pärast olite mures, sest Leedu minister pöördus teie poole, ütles, et mis toimub, ja siis te hakkasite suhteid Leeduga parandama, samal ajal Ameerika Ühendriikide valitsuse kabinetiliiget hurjutades, et ei ole vaja siia tulla.  Ma küsin teilt, millal te plaanite oma vabanduse või kirja saata USA terviseministrile. Kas see on teie poolt tehtav ja millal see peaks toimuma?

Aitäh küsimuste eest! Esiteks, te ütlesite, et perearstidele maksti vaktsineerimise eest. Loomulikult maksti. Kui teie teete tööd, siis teile makstakse ka palka, kui te teete lisatööd, ja see oli märkimisväärselt suur lisatöö. Loomulikult maksti rahaõdedele ja arstidele, kes tegid oma tööd, seda sageli nädalavahetustel, õhtutundidel ja väljaspool tavapärast tööaega. Lisaks vaktsineerimisele helistati inimesi läbi, järjest, sadade kaupa tuhandete kaupa selleks, et neid kutsuda. Kui siis selgus, et ta ei saagi tulla, pandi uus aeg. Telefonikoormus oli meeletu. See, mida tervishoid elas läbi, see oli väga suur koormus. Minu meelest see oleks alatu, kui me ei oleks andnud lisatasu ületundide eest. 

Kuue kuuga olen andnud hinnangu konverentsile? Ei ole kuue kuuga, ma olen arst olnud 20 aastat ja meditsiini õppinud aastast 1994. Teadusliku mõtlemise alused on iga ülikooli õppekavas. Ma usun, et teiegi olete läbinud kursuse, kuidas hinnata teadustöid. Ei ole see kuue kuuga antud hinnang. Ja see ei ole üldse antud hinnang. Mina lihtsalt küsisin, et ma tean, et need on need lektorid, kes tavaliselt – need, kes meil on praegu endiselt konverentsikavas – levitavad väärinfot. Ja mul oligi küsimus, kas see võib kahjustada Eesti riigi mainet. 

Ei, ma ei hakanud parandama Leeduga suhteid, sest Leeduga on meil suhted ülihead. Ja selline asi nagu üks konverents, mis toimub siin, ei saa Leedu ja meie vahelisi suhteid kindlasti rikkuda. Ja ma olen täiesti veendunud, et see konverents ei saa rikkuda ka suhteid USA-ga. 

Ja USA terviseministrit ma ei ole solvanud. On avalikult teada tema vaated, on avalikult teada minu vaated. Ja ma ei häbene tunnistada, et ma ei ole tema kõikide tema vaadetega nõus. Küll aga ma olen väga nõus sellega, mida ta propageerib – tervislik elustiil, liikumine, tervislik toitumine, piisav puhkus ja kõik need head asjad. Ei ole igas inimeses ainult halba. Ma väga tunnustan, et USA terviseminister seisab tervislike eluviiside eest. Ma ei ole nõus tema suhtumisega tervishoidu või õigemini teadusesse ja meditsiini. Aga sellele, kuidas tema juhib oma riiki, mul ei ole kriitikat. Las ta juhib seda nii, nagu tema valijad on seda soovinud. Mul ei ole vaja vabandada, sest ma ei ole teda solvanud. Ja ma ei mõtle temast halvasti selles mõttes.

Ants Frosch, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi ikkagi vastutuse ja konkreetselt poliitilise vastutuse juurde. Ja kuna te kinnitasite ka siin saalis, et teie oma toolist kinni ei hoia, ma kordaks oma küsimust. Mis oleks see hüpoteetiline olukord, kui teie vastutusalas toimub mingi sündmus, milline oleks see sündmuse skaala, mis sunniks teid sellest toolist lahti laskma, mis oleks see sündmus?

Aitäh küsimuse eest! Mul ei ole vaja toolist lahti lasta, sest ma ei hoia kinni sellest, nagu ma ütlesin. Loomulikult, kui ma saadan korda midagi, mis on täiesti ebaadekvaatne, ja ma saan aru, et see on kahjustanud Eesti inimesi, loomulikult ma võtan siis teistpidi vastutuse ja lasen siia enda asemele inimese, kes teeb seda tööd paremini. Ja võib-olla on igal asjal oma aeg, minu roll on teha ühed asjad, kui need asjad on tehtud, siis ma hea meelega lasen sellele toolile kellegi teise. Ma arvan, et Eesti vajab erinevaid juhte erinevatel aegadel. Meil on väga erinevad ajad, meil on olnud majanduslangus ja meil on COVID, meil on kuri idanaaber. Need taktikad peavadki muutuma ja see on okei. Mina teen ära need asjad, mida ma arvan, et Eesti inimene vajab. Arstina ma usun, et ma laias laastus tean tervishoidu nii palju ja ka sotsiaalsüsteemi, muide. Arstid puutuvad väga palju sotsiaalsüsteemiga kokku. Ma tean neid mõlemaid süsteeme nii palju, et ma tean, kuidas inimesi aidata ja kuidas nende abivajadusse suhtuda ja millised protsessid tuleks muuta, kuidas rahastust tuleks muuta selleks, et need paremad tulemused saavutada.

Martin Helme, palun!

Ütlesite, et siin teised inimesed levitavad väärinfot. Tegelikult on ju niimoodi, et kõige agressiivsem ja sallimatum väärinfo levitaja olete te ise Eestis olnud. See on see koroonanarratiiv või COVID-i narratiiv, mis oli algusest saadik valedele ehitatud alates sellest, et Pfizer, AstraZeneca ja Moderna varjasid katsetuste käigus ilmnenud kõrvalnähtusid ja valetasid selle kohta ka ametiasutustele, ja lõpetades sellega, kuidas rünnati inimesi, kes julgesid väita, et koroona on pärit Wuhani laborist, või julgesid ka väita, et see Wuhani labor teeb koostööd näiteks Anthony Fauci asutusega. Kõik see on osutunud pärast tõeks. Aga millise klaperjahi korraldasite teie ja teised väärinfovastased võitlejad, kui seda keegi julges mainida. Nii et see teie sallimatus, tagurlikkus, valelikkus. Ja siis te avaldate survet Riigikogule, et neid valesid, see väärinfo, mida te levitate, need välja ei tuleks või neist ikka veel rääkida ei tohiks, viis aastat hiljem ka ei tohiks rääkida. Vot see diskvalifitseerib teid nii arstina kui ka ministrina. (Juhataja: "Aitäh!") Kuidas te endaga elate üldse?

Aitäh! See oli nii huvitavalt püstitatud küsimus, et ma pean ütlema, et mul on keeruline vastata. Esiteks ma ei ole kunagi kellelegi mingit klaperjahti korraldanud. Küll aga ma ütlen oma arvamuse välja, kui ma mõtlen, nii nagu teiegi seda just praegu tegite. Ja mis saaks teid keelata või kes saaks keelata? Mitte keegi! Samamoodi mind – ei saa ka teie mulle öelda, mida mina tohin öelda või mida ma ei tohi öelda. Ma ei ole kellelegi klaperjahti korraldanud. Aga mida ma olen teinud: ma olen alati seisnud teaduspõhise meditsiini eest. Ma olen alati hinnanud teadlasi, samal ajal kui teie olete avalikult propageerinud näiteks ivermektiin, et see on nagu … Vabandust, aga ma ütlen otse välja, ivermektiin ei ravi COVID‑it, ei ravi vähki ja ei ravi mitte ühtegi muud haigust peale teatud parasiitide. Ei tasu võtta üle neid narratiive, mida te ise ei mõista, aga loomulikult te võite neid levitada. See on teie otsus ja teie vaba valik. Aga mina lihtsalt ei saa suhtuda neutraalselt inimestesse, kes kasutavad poliitilist, kes poliitilist kasu saavad sellest, et nad levitavad sellist väärinfot ja panevad inimesi uskuma valet. Aga see on minu isiklik arvamus ja aitäh, et võimaldasite mul selle teile välja öelda.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete rääkinud, et olite nagu peaaegu pantvangisituatsioonis, et ei saanudki midagi teha, juriidiline otsus oli tulemuskaardi alusel maksta tulemustasu Tervisekassa juhtkonnale. Ja nagu me esmaspäeval kuulsime, siis tegelikult tänu sellele tulemuskaardile saavad kõik või enamus Tervisekassa töötajatest täiendavat tulemustasu. Mu küsimus: nüüd, kus te olete olnud üle poole aasta, ainult või juba, minister, mitmel korral te olete üle vaadanud Tervisekassa käesoleva aasta tulemuskaarti, et kas seal seatud eesmärgid on piisavalt mõistlikud ja et me järgmisel aastal ei kuule jälle, et kuna tulemuskaart sai realiseeritud ja täidetud ja ülesandeid kuhjaga üle, siis kõik saavad? Ja teine küsimus on see, et noh, kas või kuivõrd te peate avalikus sektoris sihukest tulemustasude määramist üldse mõistlikuks.

Aitäh! Ma vastan kõigepealt viimasele, avalikus sektoris tulemustasud. Tõepoolest, kui mõelda, siis inimene teeks ju tööd ka, võib-olla ta peaks oma tööd hästi tegema ka ilma preemia soovita ja ootuseta. Aga siin selle küsimuse mina pigem esitaksin inimestele, kes on väga kursis juhtimisteemadega, juhtimisekspertidele, kuidas seda saavutatavat tulemust paremini suunata, olgu tulemuskaardid või mingid muud või preemiad või nende mittemaksmine. Siin on kindlasti vaja teistsugust ekspertiisi. 

Aga jaa, loomulikult ma olen tulemuskaarti vaadanud, see oli üks esimesi asju, mida ma vaatasin, kui ma sain ministriks. Ja tegelikult ma vaatasin seda juba Riigikogu liikmena ja kui ma sain ministriks, oli ka esimesi asju, mis ma ütlesin, et see tulemuskaart on liiga vähe ambitsioonikas ja see tuleb üle vaadata. Lisaks sellele ma vaatasin üle ka eelmiste aastate, kokku nelja aasta, tulemuskaardid. Ja minu meelest nad päris toonasele arengukavale ei vastanud. Minu meelest olid ambitsioonid ka seal liiga madalad, ambitsioonid olid seatud peamiselt sellistele tükitööde ärategemisele, aga mitte reaalsele tulemusele. Näiteks, et teeme selle pilootprojekti või teeme selle, viime sellise muudatuse sisse. Aga sellest muudatusest saadud tulemust ei olnud seal tulemuskaardis ja selle järgi on vaja hinnata. 

Ehk et selleks, et saavutada päriselt seda muutust, mida me ootame tervishoius, ma arvan, et ka need tulemuskaardid tuleks natukene paremini läbi mõelda. Mul oli plaanis seda teha augusti nõukogu koosolekul, meil oli see Rain Laanega ka kokku lepitud, et me teeme seda. Aga enne tuli tema tagasiastumine ja kõik need muud asjad. Ma arvan, et meil ei ole enam mõistlik selle aasta tulemuskaarti hakata muutma, küll aga me oleme nõukoguga andnud väga selged ootused, mida me Tervisekassa juhatuselt ja Tervisekassa töötajatelt ootame. Ja praegu ma näen, et koostöö on küll väga hea, ja nagu ma tänagi ette lugesin, esimesed analüüsid on meile ka tulnud. Nii et ma väga loodan, et ka see juhtimiskultuur paraneb ka nendes aspektides.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Üks asi on need pool miljonit erinevatele üritustele, aga teine asi on tegelikult ka tervisekassa palgafond. Tervisekassa töötajaid on vahepeal koondatud, ja muidugi räägiti, et sellega soovitakse raha kokku hoida. Kuid vaatamata sellele, et töötajad on vähem, palgafond on hoopis miljoni euro võrra kasvanud – 194 töötajat, palgafond on 12 miljonit eurot. Juhatuse esimehe palk on näiteks pea 10 000 eurot. Ehk kokkuhoidu tegelikult pole toimunud. 

Eraldi teema on ka see Tervisekassa büroohoone. Miks on valitud just üks kõige kallim büroopind Tallinna kesklinnas? Ja muidugi väga omapärane oli Tervisekassa juhtkonna selgitus erikomisjonis, et prioriteediks oli eelkõige A-klassi hoone ja võimalikult väike süsinikujalajälg, aga mitte näiteks maksumaksja raha kokkuhoid.  

Siinsamas on jälle seesama küsimus, mida ma olen küsinud: kas teie hinnangul on Tervisekassa tõesti selline asutus, kus on pidevalt vaja koolitusi, meeskonnaüritusi, pidusid, uhkeid büroopindasid …

Aitäh!

… motivatsiooni hoidmiseks? Miks meil siis pole selliseid motivatsioonipakette näiteks päästjatele või õpetajatele?

Aitäh! Ma arvan, et koolitama peab kindlasti iga asutus oma töötajaid ja peab hoidma ka meeskonnavaimu. Arvestades seda, kuivõrd tublid on Tervisekassa töötajad, siis vähemalt ma ei tea, kas oleks saanud ka väiksemate kuludega. Ilmselt oleks saanud sama tulemuse, ma usun, et oleks. Aga see on selline oleksi küsimus ja seda on siin keeruline lahata. 

Palgafond on tõepoolest tõusnud. Aga mida Tervisekassa ise on teinud? Nende tegevuskulude eelarve on külmutatud teatud protsendini, see on vähem kui 1% kogu tegevusest, kogu eelarvest. Euroopa vaatest on see tegelikult suhteliselt madal tegevuskulu, aga see ei tähenda, et seda raha ei saaks veel paremini kasutada, on ta siis büroohoone või on need üritused. Näiteks meie perearstikeskuse suvepäevad, kuhu mina ei jõudnud töö tõttu – ma muidugi ei tööta ka seal enam –, toimusidki matkana, nii et võeti termosed ja võileivad kaasa ja koogid, kaeti ühine laud ja oli väga tore matk. Nii et saab ka teistmoodi. 

Lihtsalt on küsimus ka selles, mismoodi seda organisatsioonikultuuri hoida. Kui tuleb uus juht, siis ma usun, et ta vaatab need teemad üle, ja ma usun, et ka tema suudab – vähemalt me püüame valida sellise inimese, kes suudab – meeskonda motiveerida. Sest nagu ma juba enne ütlesin, Tervisekassa töötajad on väärt tunnustust. Aga milline see tunnustus peab olema? Loodame, et see on edaspidi nii mulle, teile kui ka kõigile Eesti inimestele selline, mis ei ole õiglustunnet riivav.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh! Lugupeetud minister! Tõesti saab ka teisiti, aga kahjuks Tervisekassas niimoodi ei läinud. Ja minu arust probleem ongi selles sotsiaalses õiglustundes. Ühelt poolt ju riik võttis selle koormava n-ö tee, koormas inimesi erinevate maksudega ja maksutõusudega ja teiselt poolt lubas, et ta võtab koomale. Aga seda ei juhtunud. Ja tervisekassa on kindlasti väga halb näide kogu selle asja juures.

Aga ma küsiksin hoopis teisest valdkonnast, mis puudutab üleüldist meditsiini kättesaadavust. Nagu te teate – ma arvan, et te teate seda suurepäraselt –, olukord on tegelikult aastast aastasse läinud halvemaks. Ma tuginen loomulikult Eurostati andmetele, et 2023 oma 12,8% inimestest loobus meditsiiniteenusest, nüüd on siis 2024. aasta baasil seal lausa 15,5%. Ja me oleme Euroopas, mitte Euroopa Liidus, vaid Euroopas esikohal. Järgmisel kohal on Albaania. Kuidas me seda probleemi lahendame?

Aitäh! Mina tahaksin teada, miks inimesed loobusid. Alati, kui avaldatakse statistikat, siis ma tahaksin näha, mida täpselt küsiti. Ma selles mõttes ei oska sellele küsimusele päris täpselt vastata, küll aga ma mida me teame: tõepoolest, usaldus tervishoiusüsteemi vastu on langenud. See on seotud väga mitmete erinevate asjadega. See, kas inimene pääseb arsti või õe juurde, on kindlasti üks väga oluline faktor. Aga nagu ma ennegi mainisin, koormus meditsiinisüsteemis on järjest suurem, tervishoiutöötajaid on meil järjest vähem kahjuks. Kuigi me koolitame neid juurde, aga me tegelikult ei jõua nii ruttu koolitada, kui selleks vajadus on. 

See, kui inimene peab loobuma tervishoiuteenusest või näiteks pöörduma riikliku tervishoiu asemel erameditsiini poole mitte selle pärast, et tal on palju raha, vaid selle pärast, et ta on sunnitud seda tegema, siis ma arvan, et see ei ole õiglane. Ja me peame selle nimel pingutama. Loome selle kvaliteedisüsteemi, vaatama üle tervishoiuvõrgu, vaatame üle ühel hetkel ka tervishoiu rahastuse ehk kuidas ja kuhu me ikkagi raha juurde toome. Kui Riigikogu otsustab näiteks, et 100 miljonit eraldatakse Tervisekassale, siis Riigikogul peab olema arusaam, mis sellest tuleb, kas või näiteks see, et inimesed ei pea enam arstiabist loobuma ja kuidas see tagatakse.

Anti Poolamets, palun!

Ja igal juhul nüüd siis teatatakse nii Eestis kui USA-s väga hästi, milline on meil seis sõnavabaduse ja teadusvabadusega. Ehk teie olete selle sõna- ja teadusvabaduse vastaste rünnakute esindusisikuks kujunenud. Üks õige väide oli teie jutus ka, et ei ole ju süüdi. Aga see väide on nii palju õige, et ei ole üksi süüdi. Kõik need, kes ähvardasid konverentsi, peaminister ja kõik, kes olid vait ja teid toetavad, on samamoodi süüdi Eesti-USA suhete järsus rikkumises. Ma arvan, et seal administratsioonis igal juhul arutatakse teie küsimust, vähemasti omavahel ministrite poolt, et mida siit Eestist neile kaasa anti. Diplomaatilise konflikti teie just tekitasitegi koos oma kolleegidega. 

Mul on ka küsimused. Ma nägin, et te ei saanud üldse aru, millega te hakkama olete saanud. Arvasite, et võite laamendada nagu oma ministeeriumis ka välissuhetes. Kas te olete Kennedyt nimetanud USA esiuhhuuks ehk idioodiks, nagu mina seda tõlgiks. 

Aitäh! 

Ja kas te olete valmis ikkagi vabandama? Te ei ole kordagi vastanud, vaatamata kolmele küsimusele.

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult olen vabandanud, seda sõna ma ei taha ise kasutada. Aga ühe korra libastuksin ja ma kasutasin seda siis, kui mina ei olnud minister ja tema ei olnud minister. Ja selle sõnakasutuse eest ma tõesti vabandan, ma oleksin pidanud ütlema libateaduste levitaja või midagi sarnast või siis ütleme niimoodi, et ta on olnud vaktsiinivastane. Aga samas tahan ikkagi esile tõsta seda, et ta on ka propageerinud tervislikke eluviise ja peab seda au sees, ja see on väga okei. 

Aga rääkides sõnavabadust ja teadusvabadusest, sõnavabadus on meil endiselt alles. Jätkuvalt ütlen, tänu sellele te kõik saate siin rääkida, kõik inimesed saavad internetis kirjutada või ajalehes kirjutada või kus iganes seda, mida nad mõtlevad. See vabadus on alles ja mitte keegi ei ole seda kahtluse alla seadnud ja mina ei ole püüdnud seda takistada. Vastupidi, ma olen nentinud, et just sõnavabaduse tõttu, et Eestis on niivõrd kõrge sõnavabaduse indeks, mida on hinnatud, tänu sellele on meil võimalik täna neid diskussioone üldse pidada. Kui meil ei oleks sõnavabadust ja kui mina tõesti oleksin see, kes pärsib seda, siis ma ju paneks teid kuidagimoodi vait või kuidas? Aga ma ei tee seda elu sees. (Saalist räägitakse.) Ei, ma ei ole teid vait sundinud mitte kuidagi, te ju räägite.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma mäletan hästi, et te tulite poliitikasse üsna arrogantse inimesena ja olete oma stiili säilitanud. Ma arvan, et perearstina olete kindlasti tasemel. Aga mulle tundub, et see koht võib-olla kõige õigem koht ei ole teil just tänu teie arrogantsele lähenemisele. Ja nagu siin kolleeg Solman tuletas meelde, jah, neid lugusid on teisigi. Aga miks te ei käitunud nii nagu teie parteikaaslane Signe Kivi omal ajal? Te olete öelnud, et ei tea seda aega, aga kui Kultuurkapitali juht mängis kasiinos raha maha, siis Signe astus tagasi, küll kultuuriministrina. Ja au talle! Aga praegune, need kuldsed segistid, lossipeod, selline laamendav eluviis – mitte teil, vähemalt teadaolevalt mitte –, ehk oleks piisav põhjus tagasi astuda lihtsalt soliidse inimesena. Miks te seda praktikat ei ole rakendanud?

Aitäh! Ma olen täna sellele nii mitu korda vastanud. Esiteks, tõepoolest te süüdistate mind arrogantsuses. Võib-olla tõesti, aga ma ise arvan, et ma olen lihtsalt enesekindel, ma tean, mis ma räägin. Kui me räägime tõenduspõhisest meditsiinist, tõenduspõhisest teadusest, siis see ei ole arrogants, see on minu meelest hästi elementaarne ja normaalne ja loogiline. See ei ole arrogants. Kui ma ütlen, et ma kaitsen sõnavabadust, siis kas see on tõesti arrogants? Ei ole. 

Ma olen enesekindel, ma tean, miks ma siin seisan, ja ma tean, et ma tahan päriselt tervishoiusüsteemi tuua muutust. Ma kindlasti ei saa öelda, et ma jõuan selle lühikese ajaga, mis minu ministriamet on, tervishoiusüsteemis teha suuri, põhjapanevaid muudatusi, küll aga ma tahaksin mõne muudatuse käima lükata. Ma arvan, et ka see ei ole arrogants. 

Ja nagu ma ütlesin, siis needsamad Tervisekassa suvepäevad – see oli lihtsalt sümptom, mida ma olen näinud tervishoius samuti, seda Tervisekassa suhtumist maksumaksja rahasse. Ehk et makstakse raha, aga ei kontrollita, mida vastu saadakse. Ja kes kannatab, on Eesti inimene, mitte keegi teine. 

Ja sellepärast ma seisan siin, see ei ole kindlasti arrogants. Ma tahan inimesi päriselt aidata ja ma arstina tean, kust aidata. Ja kui ma olen omad asjad ära teinud, tuleb keegi teine, kes teeb seda võib-olla selles järgmises ajas palju paremini. (Peeter Ernits saalis: "Aga ma küsisin Signe Kivi kohta.") Ma ei saa kommenteerida oma kolleegi käitumist. Võib-olla peate temalt küsima, miks tema tagasi astus ja millised olid olud. Aga mina hetkel näen, et tagasiastumine oleks liiga lihtne lahendus. (Peeter Ernits ütleb midagi saalist.) Siis ma ju ei teeks, siis ma ei viiks ellu neid häid asju, mis päriselt Eesti inimesi aitavad.

Aitäh! Aga nüüd on Helle-Moonika Helme kord. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh uuesti sõna andmast! Vaat vaktsineerimise teemal keerasite asja jälle täiesti pea peale. Vaadake, ükskõik, kas laps tahab või ei taha vaktsiini, see nõusolek või otsus peab olema lapsevanema tehtud. Arst peab veenma lapsevanemat, mitte last, ükskõik mis küsimuses. Lõpuks otsustab lapsevanem, sest seaduslikult vastutab lapsevanem oma lapse ja tema tervise eest. Kui on otsus tehtud ilma lapsevanemata, siis tagajärgedega pärast ei tegele ei arst ega kooliõde, vaid just nimelt lapsevanem. Ja sellepärast seda seadust ei tohi meile siia tuua. 

Aga nüüd teine algatus. Ükskord väitsite siit puldist, et mina siin levitan väärinformatsiooni, et plaanis on tulla välja abistatud enesetapu seadusega, et seadustada eutanaasia. Esmaspäeval te isegi ei teadnud, millistes riikides see on seadustatud. No ma võin teile tulla appi, siin on päris palju riike, tõepoolest. Aga fakt on ka see, et nendes riikides, kus on suht pikk praktika, on ka toodud välja statistika: eutanaasia osakaal surmadest aasta-aastalt kasvab. Ehk siis surmajuhtumite arv kasvab ja ka psühholoogilised põhjused ja noorte arenguetapiline segadus on juba põhjus, miks pakutakse nendes riikides neile võimalust eutanaasiaks.

Ehk öelge nüüd siit välja, kas abistatud enesetapp seadustatakse või mitte. Tulevikus näeme, kes levitas väärinformatsiooni ja kes mitte.

Aitäh! Esiteks, mis puudutab lapse õigusi, äkki te peaksite rääkima siis inimestega, kes koostasid meie põhiseaduse ja sätestasid, et igas vanuses inimesel on õigus oma kehalisele puutumatusele. Igal inimesel on – § 28 – õigus ka tervisele. Võib-olla peate rääkima nende inimestega, kes selle põhiseaduse lõid, ja võib-olla peate ka rääkima õiguskantsleriga, kes on just nimelt selle tõlgenduse – ma ei saaks tõlgenduse, seda on nii selgelt öeldud põhiseaduses … Siin ei tule uut seadust. Me ei tule ühegi uue seadusega välja, see ammu kehtib. Lihtsalt me ütleme kooliõdedele: "Jah, te võite seda põhiõigust kasutada."

Aga mis puutub väärinfosse, siis ma ei mäleta, et ma oleksin süüdistanud teid selles, et te levitate väärinfot abistatud enesetapu ja eutanaasia suhtes. Küll aga – jah, meil oli siin esmaspäeval arutelu – on Riigikohus andnud Riigikogule ülesande reguleerida abistatud enesetapu teema. Ja sellisel juhul ka teie, Moonika Helme, peate ütlema, milline see regulatsioon peab olema. Ja see arutelu ei saa olla niimoodi, et mina täna otsustan ja homme teie peate siis hääletama. See ei ole nii. See arutelu saab olema laiapõhjaline ja laiahaardeline. Ja teie arvamus on samuti oodatud.

Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Minu teine küsimus puudutabki perepoliitikat. Ma olen väga tänulik, et oled leidnud võimaluse ka tervishoiuteemade kõrvalt sellesse süveneda ja tõenduspõhiseks tunnustada need vanad rahvastikuministeeriumi meetodid. Aga ma küsiksin selle kohta, et natukene üllatas, et kuna analüüs on välja tulnud ja tegelikult 2026. eelarveaastasse sa ei ole ette planeerinud ühtegi meedet, siis tegelikult oleks vaja ju inimestele just praeguses raskes toimetulekus anda signaal, et riik ikkagi peresid ja lapsi toetab. Kui ei ole nii palju jäänud sündimata lastest raha üle, mis ju on jäänud üle, mida me oleme ka leidnud, siis on võimalik kas või taastada suurperedele see huviringitoetus 101 000 eurot, mis võeti küllalt meelevaldselt ja mõttetult ära. See oli alates pere neljandast lapsest kooliealistele lastele, mis aitas väga palju maapiirkondade peresid. Kui mitte teha seda eelnõu, kus lapsetoetus ja suurpere toetus liiguksid veel suuremaks.

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult me oleme ikkagi lastega perede peale mõelnud ka järgmise aasta riigieelarves. Näiteks automaks lastega peredele langeb, tekib soodustus 100 eurot lapse kohta. Lisaks, ma arvan, mitte ainult lastega peresid, aga kõiki peresid aitab maksuküüru kaotamine, kus keskmise palgaga inimesele jääb igas kuus kätte umbes 100 eurot. See on päris suur raha. Ja keskmine palk, ma tuletan meelde, on 2000 eurot. See ei ole kõrgepalgaline inimene, me ei saa rääkida, et need on kõrgepalgalised inimesed. Ja kes saavad vähem palka, nemad samuti saavad umbes sama suurusjärgu vähenevas sammus. Seda saab igaüks vaadata palgakalkulaatorist. Lisaks, koalitsioonileppes on meil põhimõte, et teise pensionisambasse kogutud raha saab kasutada kodulaenu tagatisena. 

Perepoliitika analüüs näitas seda, et noorte perede jaoks on kodu soetamine hästi suur probleem ja see on takistuseks pere loomisel, ja seetõttu just see sai sinna sisse. Lisaks oleme koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viinud valitsusse eelnõu, kus me tahaksime vähendada bürokraatiat, et oleks võimalik eluasemeid hakata ehitama soodsamalt. Need asjad. Ja juba mainitud toimetulekutoetus, selle tõus. Ma usun, et valitsus leiab võimaluse ka seda tõsta. See on ju ometi kõige-kõige hapramatele perekondadele mõeldud, me ikka mõtleme sellele. Mis analüüsis need soovitused välja tulid, neid peame hakkama ükshaaval vaatama, kuidas me saame neid rakendada, ja kindlasti on teie nõuanded, teie erakonna nõuanded ka teretulnud.

Varro Vooglaid, palun! 

Aitäh! No esiteks üleskutse, et keegi võiks teostada faktikontrolli teie väite suhtes, nagu oleks koroonavaktsiinide ohutusuuringud olnud palju ulatuslikumad, kui vaktsiiniuuringud tavaliselt teiste vaktsiinide puhul siis. See väide on ju ilmselgelt vale. Nüüd huvitav on see, kuidas te hurjutate inimesi, kes väärinfo levitamisega püüavad saavutada isiklikku poliitilist kasu, olgugi et ise olete väärinfo levitamisega saanud mitte ainult Riigikogu liikmeks, vaid nüüd juba ka ministriks. Teil paistab see kuidagi veres olema, et süüdistada teisi selles, mida ise teete. 

Aga mis mind eriti hämmastas teie vastuseid kuulates, oli see, kuidas te õigustasite lastele vaktsiinide süstimist ilma vanemate nõusolekuta sellega, et lastel on õigus otsustada ise oma keha üle. Ometi kogu koroonaperioodi jooksul teie ise olite üks nendest, kes peamiselt surus maha just nimelt seda põhiõigust otsustada ise oma keha üle. Ise ju pooldasite diktatuurilist programmi, mille tõttu paljud kaitseväelased, politseinikud, jõustruktuuride esindajad, teised, kes on truult Eesti Vabariiki teeninud, kaotasid oma karjääri, sellepärast et neil ei lastud ise otsustada oma keha üle. Kuidas siis on sellega?

Aitäh! Kui te nimetate väärinfoks tõenduspõhist tervishoidu, siis jah, nimetage mind väärinfo levitajaks, kui te soovite. Teaduse kohta on üks väga hea ütlemine. Teadusel on ükskõik, mida meie temast arvame. Teaduslikud faktid on alati ühesugused, ükskõik mida me räägime nendest, kas me nimetame seda väärinfoks või mitte. Mina kasutan oma praktikas teadustööde hindamisel klassikalist teadustööde kvaliteedi hindamise metoodikat, mis on kasutusel väga paljudes ülikoolides, mida õpetatakse ülikoolides. Ja selle kohaselt ma saan öelda, et ma olen tõenduspõhise tervishoiu esindaja ja seisan selle eest kindlasti. Kui teie soovite tõenduspõhist meditsiini nimetada väärinfoks, siis see on teie vabadus. 

Rääkides laste vaktsineerimisest, te olete ise jurist ja peaksite ometi põhiseadust teadma, et lapsele ei tohi ka sunniviisiliselt teha vaktsiini ja ei tohi ka sunniviisiliselt teda sundida loobuma vaktsiinist. Seda õigust ei ole lapsevanemal. Lapsevanem loomulikult vastutab, nagu öeldud, aga lapsevanemal ei ole tegelikult õigust sundida last tegema selliseid asju, mida laps päriselt ei taha, just tema kehaga. 

Ja rääkides sellest niinimetatud diktatuurist … (Saalis räägitakse.) Kas ma võin jätkata? Rääkides niinimetatud diktatuurist, siis ka COVID-i ajal ei sunnitud mitte kedagi. Jah, olid elukutsete esindajad, kelle puhul nähti, et see on väga vajalik. Esiteks kasutasime toonast teadmist ja teiseks, näiteks võtame kas või gripivaktsiini. Kuidas te suhtute sellesse, et teie väga hapra tervisega eakat inimest ravib meedik, kes ei ole gripi vastu vaktsineeritud, kes võib täiesti tahtmatult teie eaka inimese, eaka lähedase nakatada surmava viirusega? Gripp on samuti surmav nagu COVID. Ehk et see on kõik küsimuste küsimused loomulikult. 

Kedagi ei ole, Eestis ei ole sundvaktsineerimist olnud. Tõsi, me olime sunnitud inimesi survestama, jah, aga seda nõudis toonane aeg ja seda tehti kõikides tsiviliseeritud riikides. Jah, olid mõned riigid, kus päriselt ka sunniti, ja vot see ei olnud okei.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Rääkides survestamisest …

Ma ei kuule küsimust. Vabandust!

Karmel Joller, te kritiseerisite sotsiaalmeedias Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa juhi Hans Kluge Venemaale tehtud visiiti, öeldes, et visiit võib õigustada Venemaa režiimi. Teie reageerisite sellele visiidile … sõnadega, et see võib legitimeerida režiimi, mis tahtlikult sihib just neid väärtusi, mida WHO peaks kaitsma, ning avaldasite sügavat nördimust. Samas olete korduvalt tuginenud WHO seisukohtadele ja soovitustele, esitades neid kui autoriteetseid ja teaduspõhiseid aluseid, mille järgi kujundada riigi tervisepoliitikat. Avalikkusele jääb paratamatult mulje, et ühel hetkel toetute WHO autoriteedile, kuid teisel hetkel avaldate sügavat nördimust. Kas te võiksite pikemalt lahti seletada, kuidas see vastuolu on teie hinnangul lahendatav? Millal saab Eesti inimene teie sõnul võtta WHO seisukohti siduva ja usaldusväärse alusena ja millal mitte?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult ei kritiseerinud Hans Kluge visiiti. Ta läks kohtuma tervisevaldkonnaga seonduvalt, näiteks rääkis ta seal sellest, et HIV-positiivsed vajavad samamoodi tervishoidu ja arstiabi. See oli, milleks ta läks. Ma kritiseerisin seda, et ta kohtus Venemaa välisministriga. Ja tõepoolest, Euroopa Liidus on üldiselt ikkagi riikide juhid ja ka suuremate organisatsioonide juhid – just minu mainitud põhjusel – vältinud Venemaa juhtkonnaga kohtumist, eelkõige sellise juhtkonnaga, kes vastutab sõjastrateegiate eest, just selleks, et mitte legitimeerida neid. No Putin oli ju lausa isolatsioonis vahepeal, ja põhjusega. Ja ma arvan, et peaks olema siiani, kuna see, mida Putin korraldab maailmas, eriti Ukrainas – seda ei saa kirjeldada. 

Ja mis puutub väärtustesse, siis WHO … Hans Kluge ütles, et ta läks ja andis teada härra Lavrovile, et haiglaid ja meditsiiniasutusi ja terviseasutusi ei tohiks rünnata. Selle peale minul tekkis küsimus – ja tegelikult ma olen sellest ka rääkinud Hans Klugega –, et aga kas siis koole ja lasteaedu võib. Või kas siis Lavrov enne ei teadnud seda? Kas midagi muutus pärast seda? Nii kui ta visiidilt tuli, vist isegi samal ajal, sai järjekordne haigla tabamuse. See ei ole okei, minna ja pakkuda oma kompetentsi sellisele inimesele, kes vastutab selle eest, et miljonid inimesed on pidanud oma kodust lahkuma ja sajad tuhanded inimesed on pidanud põgenema või on ka surma saanud ning kümneid tuhandeid lapsi on röövitud. Me ei saa seda kuidagi õigustada. Ma usun, et isegi teie, et ka teie olete minuga selles mõttes nõus. 

Mis puutub WHO soovitustesse, siis WHO-s on üle maailma väga palju erinevaid töötajaid. Kui üks töötaja eksib mingite väärtuste vastu, siis ma arvan, et see ei tee kogu organisatsiooni kehtetuks. WHO on andnud väga suure panuse ka Eesti tervishoiusüsteemi ülesehitamisse. WHO on andnud ja annab praegugi meile andmeid selle kohta, kuidas meil oleks parem näiteks rahastussüsteemi muuta või millele me peaksime tähelepanu paremini pöörama. Selles osas mul ei ole WHO suhtes kriitikat. Me Klugega rääkisime. Ta tegelikult vabandas. Ta ütles, et ta sai aru oma veast. Ja me jätkame koostööd.

Mul on üks tehniline palve. Helle‑Moonika Helme, ma hakkan juba muretsema Rain Epleri pärast. Ma arvan, et te võiks ka muretseda. Ta on taas nimekirjas esimene küsija. Kui te ei protesti, siis ma võtaks ja paluks operaatoril tema nimi küsijate järjekorrast praegu maha võtta, mis ei takista tal ühelgi hetkel tulla ja uuesti ennast registreerida. (Helle-Moonika Helme vastab kohapealt.) See on teist väga suuremeelne, ma tänan teid. (Helle-Moonika Helme kõneleb edasi.) See on teist väga suuremeelne, see jääb mulle meelde. Aitäh!

Nii, Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Ma ei kritiseeri su ministritööd. Aga ma loodan, et sa ei vasta nii, nagu sa vahepeal oled vastanud – Jürgen Ligi moodi. Rääkida sellest, et me teeme midagi uuesti, seda, mis me juba oleme teinud: vähendame tulumaksu või midagi kolmandat. See ei ole hea. Usu, see su valijatele ei ole hea. Aga tead, mille peale ma teen kriitikat ja väga tõsist kriitikat? Selle eest, et sa oled Tervisekassa nõukogu esimees. Mina ütlen ausalt ja selgelt: kui nõukogu astuks tagasi, ma ei istuks siin saalis. Niikaua kui sa nõukogu esimehena jätkad ja kõik nõukogu liikmed jätkavad, siis see ämber ei ole mitte nüüd tulnud, vaid ma kevadel kahel korral küsisin su eelkäijate käest. Ei teadnud tolleaegne rahandusminister, ja ma saan aru, et sotsminister sai … Juba oli nädal aega tal aega sellele küsimusele vastata, siis tema juba vastas. Need kolimised, asjad – kõik käisid nii, et nõukogu liikmed ei taha mitte mütsigi sellest teada.

Aitäh!

Kas sa ei tunneta seda, et nõukogu liikmena peaksid kõik nõukogu liikmed tagasi astuma ja valitama uued nõukogu liikmed?

Aitäh! Nõukogu liikmed on tegelikult määratud Tervisekassa seadusega, kellest üks on rahandusminister, teine on sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna minister ja teised on organisatsioonide esindajad. Ehk et tegelikult nad ei saa tagasi astuda, vaid neid peaks organisatsioon tagasi kutsuma ja pakkuma uue esindaja, kui see soov tõesti oleks. Aga seda, et nõukogu liikmed ei taha ühest või teisest asjast teada – kindlasti tahavad, aga tegelikult nõukogu roll on määratleda Tervisekassa strateegilised suunad: just seesama rahastamine, eelarve ja kõik need sellised, mis toimub tervishoius. Tegelikult nõukogu roll, selline igapäevane roll ei ole süveneda tegevuskuludesse ja seetõttu, niipalju kui ma protokollidest olen lugenud, nõukogu liikmed said ka tagantjärele teada, et oli toimunud selline uue asukoha valik. Neil olid ka seal, ma saan aru, küsimused. Ja nagu ma ka ütlesin, mina plaanisin selle panna päevakorda, kuna tõesti tekkisid kahtlused. Ehk et nõukogu tegelikult tegeleb strateegiliste küsimustega ja kui on kahtlused, siis ka nende igapäevase juhtimise küsimustega. Ja seda me plaanisime teha, aga ajakirjandus tegi oma tööd väga hästi ja see jõudis kõik varem lõpule, kui me jõudsime reageerida.

Lauri Laats, teine küsimus, palun! 

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete siin kiitnud WHO-d, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, ja tsiteerinud ka nende mõtteid, kuidas nad kogu tervishoiusüsteemi näevad. Samas seesama WHO ja ka Eesti Riigikontroll on tegelikult pööranud tähelepanu kitsaskohtadele, mis on meie tervishoius. Rühmade vahel kasvab sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, piiratud ravi kättesaadavus – see on see, mida ma juba mainisin esimeses küsimuses – ning süveneb tööjõupuudus tervishoiusektoris. Te olete mõnda aega seda kohta täitnud ja see eelmine vastus, mis tuli teie poolt, oli minu jaoks natukene kummastav. Sellepärast et kui ma mainisin ära, et 15,5% inimestest on loobunud tervishoiuteenusest, siis te selle peale vastasite, et peate süüvima, mille tõttu see on. Sellest lähtuvalt ma nagu pärin aru, mis te siiamaani olete teinud. Kui palju te olete asjasse süüvinud?

Ma ütlesin seda, et kui on statistika, siis tegelikult on vaja vaadata sinna selle statistika, selle numbri metoodika taha ja teada saada, milliseid küsimusi inimestele esitati. Siis saab täpsemalt teada, mida see number meile ütleb. Seda ma ütlesin enne. 

Aga ma olen teiega nõus. Tõepoolest, Eestis tervishoius valitseb ebavõrdsus ja ravi kättesaadavus on piiratud näiteks asukohapõhiselt, vahel ka rahakotipõhiselt ja nii edasi. Ja üks, mis mind ennast kõige rohkem häirib, on see, et meie tervishoius kvaliteet ei ole ühtlane. Kui näiteks üks perearstikeskus pakub kõiki teenuseid, mida peab perearstikeskus pakkuma, siis sealsamas kõrval võib olla teine perearstikeskus, kes seda ei paku. Või näiteks ühte haiglasse läheb inimene, sama diagnoosiga saab ühesugust ravi ja teises kohas ta saab täiesti teistsugust ravi. Meil Eestis puudub adekvaatne kvaliteedisüsteem.

Õnneks patsiendikindlustuse seadusega kohustati kõiki tervishoiuasutusi looma oma isiklik kvaliteedisüsteem. Enne seda oli olukord veel hullem, sest isegi tervishoiuasutustel ei olnud kvaliteedisüsteemi. Ja milleks on vaja kvaliteedisüsteemi? See on vajalik selleks, et oleks arstiabi standardne kättesaadavus, kogemused standardsed. Loomulikult varieeruvused esinevad, aga et vähemalt oleks mingi standard. Praegu need erinevused on liiga suured. Ja ma olen nõus: jah, see on probleem ja sellepärast ma olin nõus saama ministriks, et lahendada neid probleeme.

Priit Sibul, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te olete olnud ametis viis ja pool kuud. Ma lähen tagasi sinna teie ameti algusesse. Kuu aega olite olnud minister, kui allkirjastasite otsuse, mis puudutab, 25. aprillil otsus nr 17, Tervisekassa juhatuse liikmete tulemustasu maksmine. Kui ma vaatan praegu Tervisekassa koduleheküljele, siis on sihuke lehekülg "Tervisekassa juhatuse liikmete ametitasud ja tulemustasud aastal 2025". Siin on kirjas, et need on kinnitatud Tervisekassa nõukogu otsusega järgmiselt, siis on erinevate inimeste nimed, eks ju. Juhatuse liikme esimehe palk 9898 ja ülejäänud liikmetel 8529. Ja kui all on kirjas, et 2024. aasta töötulemuste eest täiendav tulemustasu kaks ja pool kuud, ja kui ma vaatan, siin on viide otsusele, ja kui ma vaatan seda otsust, siis otsuses, mille te olete allkirjastanud, on kahe kuu ametitasu. Millest see erinevus, kas te teate või ei tea? Kas see on nagu kuskil mingi vale värk? Ja teine on tõesti, me ERR-is ka näiteks …

Aitäh!

… kui juhatuse liikmetele määratakse tasusid, siis see ikkagi vaadatakse üle. Te viitasite, et te olete kuidagi juriidiliselt seotud, et polnudki võimalik üle vaadata.

Auditikomitee vaatas üle. Selles mõttes auditikomitee andis hinnangu, et nad on need eelmise ministriga kokku lepitud tulemused saavutanud. See on üks asi. Aga muide, ka hakkas mulle kõrva, siin keegi enne küsis ja mainis 2,5-kordset tasu. Ma arvan, et see on mingi eksitus. Minu allkiri oli tõesti kahe …… Ma loodan, et selles osas … Aitäh tähelepanu juhtimast! Siis ma küsin üle.

Kalle Grünthal, palun! 

Tänan! Proua minister, te olete rääkinud siin täna, et te olete teaduspõhine arst. Aga ma tahaksin öelda ühte asja. Pole natuke kaua aega möödas sellest, kui rasedatel soovitati iivelduse vastu ravimit talidomiid, mille tõttu hakkasid sündima kätetud ja jalutud lapsed. Te rääkisite gripivaktsiinist. Näiteks saab tuua alles mõned aastad tagasi toimunud ebaõnnestumise seagripivaktsiiniga Pandemrix, mis tekitas narkolepsiat ning muutis eluaegseks invaliidiks hulga noori inimesi. Mis ma tahan sellega öelda: teadus ja meditsiin on pidevas muutumises. Te olete kahjuks jäänud kinni oma sellesse narratiivi, milles te olite alguses, pandeemia alguses. Mul on küsimus: miks te ei taha minna sinna konverentsile ja lükata seal nõnda-öelda libauudised, teated, teaduspõhised asjad kõik ümber? Selle asemel karjute viienda korruse akna pealt, et mis te seal teete. Miks te ei taha sinna minna?

Aitäh! Mis see viies korrus siia puutub? Vabandust, ma ei saanud küsimusest päris aru. Aga talidomiidiga oli selline lugu, et seal olid ravimifirma huvid. Ja USA-s ei olnud tollal seadustega reguleeritud, kuidas ravimeid üldse tohib soovitada. Kui te tutvute selle kaasusega, see on tervishoius väga tuntud kaasus ja seda õpetatakse kõikidele tudengitele täna ülikoolis ja õpetati ka minu ajal. Gripi vastu vaktsineerimine raseduse ajal on vägagi soovitatav. Gripp on raseduse katkemise üks väga sagedasi põhjuseid ja seetõttu rasedatele tõepoolest gripivaktsiini soovitatakse.

Pandemrixiga tõepoolest seostati narkolepsia juhtumeid, kuid hiljem täpsemate uuringute käigus selgus, et päris nii see ei olnud. Tegelikult seal olid hoopis teised tagamaad. Ja kes soovib, leiab Pandemrixigi kohta need tagamaad üles. Ma ei hakka siin loengut pidama, et see vist ei ole päris see koht. 

Ja ma olen nõus, loomulikult teadus muutub. Ma kindlasti ei ole kinni selles, mida COVID-i alguses räägiti. Ja kui me räägime vaktsineerimisest, siis tõepoolest päris alguses teadusuuringud näitasid, et COVIDi vaktsiin – ma räägin praegu Comirnatyst, mis oli esimene vaktsiin, mis Eestisse tuli. Siis räägiti ka sellest, et ta vähendab drastiliselt nakatumisi. Ja kui me jõudsime vaktsineerimisteni, siis tegelikult viirus muteerus. Viirustel ongi komme muteeruda. Me teame, et gripivaktsiin on igal aastal uus, igal aastal tuleb uus vaktsiin luua. COVID on selles mõttes sarnane, väga kiiresti muteeruv viirus, mis tähendab, et ta on kohanemisvõimeline. Me peame neid vaktsiine uuendama. Too vana vaktsiin võib-olla ei toimi enam nii hästi just sellele nakatumisele.

Aga tänaseks, nagu ma ennist ütlesin, on teaduslik konsensus jõudnud sinna, et vaktsineerimine on näidustatud eelkõige riskirühmade inimestele, kellel on oht põdeda COVID-it väga raskelt ja potentsiaalselt surmavalt või invaliidsust põhjustavalt. 

Selles mõttes jah, teadus muutub, mina muutun ka koos teadusega. Ja kui mind on süüdistatud selles, et ma räägin üks päev ühte juttu ja kahe kuu pärast teist juttu, siis see on sellepärast, et teaduslik konsensus on vahepeal muutunud. COVID-i ajal isegi teinekord kaks päeva tagasi avaldatud uuringud osutasid vanaks. 

See oli väga huvitav aeg teadvuses, see on tõsi. Ja see on meile kõigile ka õppetunniks, et jah, teadus muutub. (Saalist öeldakse midagi.) Miks ma ei soovi minna konverentsile? Ma tõesti ei soovi minna konverentsile, kus ma tunnen, et ma midagi uut ei kuule. Ma olen tuttav nende narratiividega, mida seal esitatakse. Ma ei nõustu nendega, aga miks ma pean minema inimestega vaidlema, kellel on oma usk? Las nad usuvad, las nad räägivad, see on nende õigus. Mina ei pea sinna minema ja mul on selle ajaga väga palju olulisemaid asju teha. (Saalist öeldakse midagi, juhataja helistab kella.) Ma ei keela. Ei ole minu keelata kedagi minna konverentsile. 

(Helistab kella, sest saalist hõigatakse midagi kõva häälega.) Võtame küsimuste kaupa! Anti! 

Härra Poolamets, kuulame järgmist küsijat! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ühes oma vastuses – või oli see kõnes, vahet ei ole – mainisite, et järjekorrad ei ole tähtsad. Ma arvan, et Eesti inimestele on tähtsad järjekorrad kindlasti kohe, sest vahel me ootame üle poole aasta, et eriarsti juurde saada. Aga mis inimesi kõige rohkem ärritab, on see, et kui sa sama valdkonna arsti juurde võtad tasulise numbri, siis saad sinna homme. Kuidas te seda kommenteerite, seda järjekorra pikkust selle taustal?

Aitäh! Ma ütlesin ka seda, et see on intrigeeriv lause. Ma teadsin, et see ärritab. Aga see ei olnud mõeldud mitte selleks, et inimesi ärritada, vaid selleks, et probleemi selgitada. 

Lühikesest järjekorrast ei ole mitte mingit kasu, kui inimene satub vale arsti juurde. Näiteks oli minu praktikas juhtum, kus noormees, kellel oli kuus korda õlaliiges liigesest välja käinud. Andsid saatekirja ortopeedile. Ortopeedilt tuli vastus: "Teate, mina olen õlaortopeed, saatke ta põlveortopeedile." See noormees sai tõesti ortopeedi vastuvõtule, aga tal ei olnud sellest mitte mingit kasu, ja ta pidi ootama veel mitu kuud järjekorras, eks ju. See oli siis, kui ei olnud veel tänapäevast e-konsultatsiooni süsteemi ja ma suunasin ta selle nii-öelda tavalise saatekirjaga. 

Nii et järjekord peab olema õige pikkusega. Ehk see noormees, kellel oli nii palju kordi käinud õlaliiges liigesest väljas, tänase e-konsultatsiooni süsteemiga oleks saanud tõenäoliselt nädala-paari jooksul operatsioonile ja ta oleks saanud minna tööle, naasta sinna väga kiiresti tagasi. Vana süsteemi järgi ta ootas pool aastat ja veel paar korda jõudis see õlg tal liigesest välja käia. 

Ja miks on tasulisest meditsiinist lühem aeg? See ongi tasulise meditsiini mõte. Kui on eraarst, siis saabki kiiremini, see ongi selle mõte. Ja kes soovib kiiremini, see võibki saada oma raha eest kiiremini. See on okei. Lihtsalt riiklikus solidaarses süsteemis me peame tagama selle, et inimene jõuab õigel ajal, kiiret lahendamist vajava probleemiga inimene peab jõudma arsti juurde kiiresti või õe juurde. Ja see, kes saab oodata, võib oodata. Teinekord kuus kuud on isegi täiesti okei oodata mõne probleemiga. Jah, seda on oluline teada.

Ja tahaksin ikkagi veel toonitada, et järjekorra pikkus on ainult üks mõõde kvaliteedis. Tegelikult te tahate saada abi, te ei taha saada arsti juurde, lihtsalt, te tahate saada abi, te tahate saada selle, et teie õlaliiges toimib ja te saate tööl käia, mitte seda, et te lihtsalt istute arsti juures ja saate teada, et te olete vales kohas. Aga praegu juhtub see umbes kolmandiku patsientidega. Kolmandikuga! Nii et mõelge, milline kulu see on nagu inimesele endale, kui ta peab ootama niivõrd kaua, pikemalt.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Väljavõte täna teie vastustest siin puldist. 

Tervisekassa suvepäevade pidustused lepiti kokku eelmise ministri ajal, mida teie selliselt ei oleks toetanud. Tulemuskaardid on vähe ambitsioonikad, soosivad tühja tööd, mida teie ei pea õigeks, eelmise ministri all, mis on koostatud. Tervisekassa juhtide preemiad lepiti kokku eelmise ministri ajal, mida te ei pidanud põhjendatuks ega tahtnud toetada, aga hääletasite ometigi nõukogu esimehena selle poolt. Eelmine minister pärandas teile Tervisekassa defitsiidi, RES-is 800 miljonit, mille teie nüüd väidetavalt kuue kuuga olete vähendanud 400 miljonile. Peretoetuste ümberpööramine ja vähendamine toimus eelmise ministri poolt ilma analüüsita ja mitte tõendus- ja teaduspõhiselt. Nüüd alles kaks ja pool aastat hiljem on siis esimene lubatud analüüs selle kohta ka valminud. 

Ja minu küsimus selle pinnalt on, kas te olete oma eelkäija Signe Riisaloga rääkinud ja küsinud ja huvi tundnud, miks nii, mispärast selliseid otsused ja poliitika, mida teie ei toeta ja mida teie peate ümber pöörama, ja kas te mõlemad jätkuvalt kuulute ikka samasse erakonda.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma saan aru, et te tsiteerisite minu sõnu üsnagi meelevaldselt. Ma kindlasti ei ole öelnud, et Tervisekassa tulemuskaartides oli tühi töö, ja kindlasti ma ei öelnud, et suvepäevad lepiti kokku eelmise ministri ajal. Suvepäevi ei ole kunagi ministriga kokku lepitudki, see on Tervisekassa sisemine töö ja sellega ei pea nõukogu tegelema. Nõukogu tegeleb strateegilise juhtimisega. See ei ole nõukogu ülesanne. Aga jah, kui tuli ilmsiks, et need suvepäevad võivad olla niivõrd riivavad, nagu nad olid, siis jah, ma võtsin selle teema päevakorda, aga nagu ma juba mainisin, siis lahendus tuli enne, kui me jõudsime seda arutada, nii nagu ma olin plaaninud. 

Rääkides nendest tulemuskaartidest ja sellest, mida eelmine minister tervishoius tegi, ütlesin ka seda, et tema tegi neid otsuseid nii, nagu oli tema ajas mõistlik teha. Ja tema ilmselt pidaski mõistlikuks, et tuleb lihtsalt raha juurde panna. Aga mina tahaksin kogu aeg teada, mis selle raha eest saab, näiteks kas me teame, mida Tervisekassa saab või midagi Tervisekassa pakub, milliseid teenuseid, selle eest, et me anname pensionäride eest 13% juurde. Kas me teame ikka seda? Seal on palju asju, on palju küsimusi, kuhu ma veel tahan sisse vaadata, aga juba asjad paranevad. 

Rääkides peretoetustest, siis mul ei olnud vaja rääkida eelmise ministriga. Kui oli peretoetuste langetamise aeg, siis loomulikult oli me fraktsioonis tulised arutelud. See oli meile kõigile väga valus otsus, nii nagu ma olen juba öelnud. Rääkisin, viisin ennast kurssi teaduslike põhimõtetega. Teadlased ütlesid, et tulu, või vabandust, peretoetuste tõus ei oleks tohtinud olla nii järsk, vaid oleks pidanud olema järkjärguline, et iivet ka paremini tõsta, ja et seda ei oleks tohtinud niimoodi langetada. Aga riigil toona ei olnud seda võimekust. Ja kuidas toonane valitsus eelarve tegi ja Riigikogu selle lõpuks ka kinnitas, seda me mäletame kõik.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister! Meil iseenesest on Tervisekassas väga suur defitsiit, rohkem kui 200 miljonit. Sel aastal on planeeritud reservist võtta umbes 160 miljonit, kui ma ei eksi. Kui me räägime järgmistest aastatest, siis on natuke naiivne oodata, et järgmisel aastal on see defitsiit väiksem, mis tähendab seda, et tuleb uuesti reservist raha võtta. Kui vaadata Arenguseire Keskuse prognoosi, siis aastaks 2040 võib see defitsiit olla 1,2 miljardit ja mustema stsenaariumi puhul 1,9 miljardit. Ma loomulikult ei ütle, et teie olete selles süüdi, aga kas teil on visioon, kuidas muuta seda. See on nõiaring ja Eesti peaks ühel hetkel sellest väljuma. Muidu raha reservis lõpeb ära ja siis meil ei ole seda raha kuskilt võtta ja läheme pankrotti.

Aitäh selle küsimuse eest ja selle tõdemuse eest, et mina ei olegi süüdi, et kõik läheb nii halvasti! Tõesti, aitäh! Minul oli seesama mure, täpselt seesama mure, mistõttu ma olingi valmis saama ka terviseministriks. Tegelikult ma olen küll jah sotsiaalminister, aga hoolitseme ka tervisevaldkonna eest, et viia raha kulutamised natukenegi tasakaalu. On ilmselge, et kui kulud hakkavad väga kiiresti suurenema, siis tuleb küsida, miks nad suurenevad, mille arvelt nad suurenevad. 

Tänaseks Arenguseire Keskuse raport on näidanud, et faktor on palgad, eelkõige. Väga suur faktor on ka raviteenuste hulk ja raviteenuseid saanud inimeste arv, pluss hinnatõus, üldine tervishoius. Need on olnud kõige suuremad mõjutajad. Raviteenuste hulka ja neid saanud inimeste arvu tegelikult ei ole Tervisekassa sisuliselt analüüsinud, ehk milliseid analüüse on rohkem, milliste haigustega rohkem uuritakse ja nii edasi, et mis see täpne kulukomponent seal on. Seda ei ole tehtud. 

Teine asi, mida olen maininud, on see, et tervishoiusüsteemis, kuna ei ole seda raha kulutamist niimoodi kontrollitud, siis tegelikult arstid, väga paljud arstid, minu kolleegid, on näinud mitmeid kitsaskohti, on need välja toonud. Selleks, et neid muuta, seda saab teha riigi tasandil ja seda saab teha Tervisekassas. Sellest me oleme Tervisekassa juhatusega rääkinud ja nüüdseks on need analüüsid järk-järgult tulemas. Ma lugesin osa analüüse ka siin ette. Ma ei hakka kohe uuesti lugema, et saate pärast stenogrammist või kuskilt vaadata.

Mis puutub nüüd miinusesse, siis eelarve positsioon uue eelarve järgi on meil palju soodsam. See on suurusjärk 100 miljonit eurot aastas. Kui me jõuame aastasse 2028, siis me tegelikult ei ole kõike ära kulutanud. Mulle kinnitas Tervisekassa finantsjuht eile, et see on tehtav ja talle olid seda kinnitanud haiglate finantsjuhid. Ehk mina ootan Tervisekassalt seda, et nad näitaksid mulle detailselt, millised muudatused nad tahavad läbi viia. Väga oluline on ka see, et tervishoiusüsteem nende muudatuste käigus, ehk kui me ressursse ümber paigutame, et seal midagi, piltlikult öeldes, kuskilt ära ei kukuks. See tervishoiusüsteemi tervis on ikkagi väga oluline ja kõige tähtsam on see, et inimesed saavad abi.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie ametisoleku ajal on saanud allkirja lõpuks ka kiirabi arengukava ja see on toonud sihukesed hallid murepilved Lõuna-Eesti Haigla poolt pakutava kiirabiteenuse kohale, kuna neljast piirkondlikust keskusest seda teenust tulevikus pakkuda. Nagu me teame, kiirabiteenust tegelikult toetab ka haigla muude teenuste pakkumist täna. Kui me oleme täna sellises geopoliitilises olukorras, kus selline piirialal olev kriisihaigla võib-olla näiteks oleks vajalik ikkagi, et ta omaks erinevat laiapindset sellist teenustepaletti. Kas te aitate kaasa sellele, et Lõuna-Eesti Haigla saaks ka tulevikus ikka ausas konkurentsis osaleda ja omapoolse pakkumise ka kiirabiteenusele teha? Seda me palume.

Aitäh! Kiirabi arengukava oli tegelikult plaanis valmis saada palju hiljem, aga mina olin see, kes selle ettepoole tõi. Ma ütlesin, et see on väga oluline ära teha, sest tegelikult kiirabivaldkond seda väga ootas. Ja üks küsimustest oli ka see, et kas kiirabi pakkujad peaksid olema haiglad või üldse eraldiseisvad asutused, ja me otsustasime, et olemasolevat toimivat süsteemi me ei lõhu, et me jääme praeguse süsteemi juurde. 

Mis puutub kriisihaiglatesse, siis Eestis tegelikult tervishoiusüsteem valmistub kriisiks, ka sõjaliseks kriisiks, kui vaja. Loomulikult neid ressursse võiks olla rohkem, nad võiksid olla paremad, aga kriisist rääkides ei saa rääkida ainult kiirabist või haiglast, vaid rääkima peab ka perearstikeskustest, hooldekodudest, apteekidest ja kõikidest muudest asutustest. Sellepärast me räägimegi ka tegelikult laiapindsest riigikaitsest, mis hõlmab kogu elanikkonda. 

Ma tean, Lõuna-Eestis on väga vahvad vabatahtlikud päästjad, kes on loonud ju, ma usun, et sa oled käinud, uue päästekeskuse, kus on all ka väga pommikindel varjend. Ma loodan, et on pommikindel, ma usun, et on. 

Jaa, me tegeleme kriisiks valmistumisega. Ma ei oska kohe välja tuua, mida me täpselt teeme Lõuna-Eesti Haiglas, aga kõik haiglad on ühtviisi olulised ja, nagu ma enne mainisin, iga haigla puhul me mõtleme läbi selle, mis on just selle piirkonna jaoks vajalik. Ja kui ma ei eksi, kas mitte Lõuna-Eesti Haigla ei saanud ka uut elektrigeneraatorit sellesama riigikaitseteenuse raames.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud härra eesistuja! Lugupeetud proua minister! Ma pean algatuseks möönma, et tõsi, tavaliselt üks opositsiooni positsioneeruv saadik, nagu ma olen, kes pealegi on umbusaldusavaldusele alla kirjutanud, nii ei ütle, aga ma pean tunnistama, et teie argumentatsioon ja esinemine oli mulle üsna veenev. Aga see muidugi ei tähenda seda, et ma teiega kõiges nõus olen. Kuid see ei olegi põhiline.

Aga minu jaoks on otsustamise juures kõige olulisem see, kas ja mida kavatsete te võtta rahvastikupoliitikas, mille teostamiseks on teil nüüd ka teaduslik analüüs olemas. Ja küsingi: palun kirjeldada järgmisi samme, mida rahvastikupoliitika valdkonnas korraldate, ja missuguses ajakavas seda kavatsete teha. 

Aitäh! Aitäh kõigepealt heade sõnade eest! Ma arvan, et kõik ei peagi olema üksteisega nõus. See ongi selle saali võlu, et me ei ole üksteisega nõus. Tähtis on see, et me suudame üksteist austades debateerida. Teiega, härra Valge, me oleme varemgi seda teinud, ja ma ütleksin, et need on väga sisukad ja head vestlused meil olnud seni. 

Aga rääkides rahvastikupoliitikast, jaa, see analüüs tuli. Meie majas on plaan teha selle põhjal strateegia. Ma nüüd kahjuks ei oska peast öelda, milline see ajakava on. Aga see ei olnud kaugel, kas järgmise aasta kevad või isegi selle aasta lõpp. Kui te soovite, siis ma võin selle ajakava teile kirjalikult saata. Ja kui see strateegia on meil valmis, siis me kindlasti tutvustame seda ka sotsiaalkomisjonis. Ja ma usun, et me tuleme fraktsiooni, kui on vaja … Vabandust! Te saate liituda mõne fraktsiooniga või me saame rääkida ka omavahel. Ehk ma kindlasti ei hoia seda saladuses, avalikkuses tutvustan ka.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Räägime veel Tervisekassa nõukogust. Ma pean tunnistama, et ma olen ka Tervisekassa nõukogu liige olnud. Ossinovski kiiresti likvideeris Riigikogu liikme mandaadi seal. Varem oli lihtne, sotsiaalkomisjoni esimees oli põhimõtteliselt Tervisekassa nõukogu aseesimees. Teate, siis sihukest jama ei saanud olla, sest me sõna otseses mõttes ettevõtjate poole esindajatega süviti mindi sinna eelarvesse sisse. Aga nüüd on olukord selline. Kas te teate seda, palju suurhaiglate juhid saavad iga aasta jõulupreemiat, mitu kuupalka? Ma võin teile öelda, mõne haigla oma saab neli. Kui keegi räägib, et Tervisekassas on raha vähe, siis vaadake, palju Tervisekassa raha läheb betooni kinnimaksmisse ehk liisingute või laenude kinnimaksmisse, kui palju investeeritakse seadmetesse, mida ei kasutata 24/7. Ja ma ütlen veel korra, nõukogu ülesanne on ainult üks: omanike huve kaitsta. Omanik on Eesti rahvas, praegusel hetkel see nõukogu ei kaitse omanikku.

Aitäh! Praegusel hetkel see nõukogu väga kaitseb, seda ma kinnitan. Nõukogu on esitanud samamoodi väga sisulisi küsimusi. See … (Saalis räägitakse.) Kas ma tohin vastata? Aitäh! Tegelikult tõepoolest varem olid ju nõukogus ka arstide esindajad, haiglate esindajad ja oli väga palju, selline väga kirev seltskond ja nendest, ma saan aru, loodi strateegilist nõu andev komisjon, kes peaks andma nõu nõukogule. Lisaks loodi auditikomitee, mille juht, nagu mulle härra Laane mainis, traditsiooniliselt valitakse opositsiooni seast. Aga tegelikkuses, ma arvan, et ma kindlasti viin selle küsimuse nõukogu ette. Ma ei kuule esimest korda seda ettepanekut, et opositsiooni esindaja võiks olla ka Tervisekassa nõukogus. Minu soov on ainult see, et kes iganes seal nõukogus oleks, nad oleksid nagu majanduslikult mõtlevad inimesed või tervishoiuga seotud või kuidagi, et nad mõistaksid seda, et nad teaksid, mida nad teevad. See on minu ainus soov, aga see ei ole muidugi ainult minu soovida, missugune see nõukogu saab olema. Me kindlasti seda nõukogu koosseisu vaatame ka üle. Ma võtan selle kaasa siit, et kas peaks olema opositsiooni esindaja hoopis ikkagi nõukogus, aga me arutame seda ja me kindlasti mõtleme sellele. Praegu ta on auditikomitees, aga kas auditikomitee on see õige koht, ta on natuke piiratud funktsiooniga. 

Ja rääkides haiglatest, betoonist ja seadmetesse investeerimisest, siis kallid seadmed ja suured ehitised tegelikult ei ole tulnud Tervisekassa rahast, aga jah, nende ülalpidamine on Tervisekassa rahast. Märkus väga õige, et need seadmed peaksid olema optimaalselt kasutatud, mitte lihtsalt tühjalt seisma. Meil ei tohiks olla ka liiga palju ja liiga tihedalt kalleid seadmeid, nad peavad ikka ennast ära tasuma ka maksumaksja vaates. Võib-olla selliseid seadmeid, mida inimene sageli vajab, on vaja rohkem, mida harvemini, siis seda vähem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on praktiline küsimus. Aastaks 2033 on Eestil vaja 1000 arsti rohkem. Tartu kliinikum tegi ettepaneku suurendada arstide õpetamiseks riiklikku tellimust. Mida sa arvad sellest ja kas toetad seda ettepanekut?

Aitäh! Me oleme suurendanud seda riiklikku tellimust. Kas me suudame just päris 1000 arsti selleks ajaks, mine tea, võib-olla ka osaliselt. Tegelikult jaa, riiklikku tellimust on suurendatud, aga tegelikult üks asi, mis piirab, on see, kus õpetatakse, kes õpetavad. See on saanud piiravaks faktoriks. Näiteks ei ole alati neid õppebaase. Siin Tartu Ülikool tegeleb sellega ja leiab uusi õppebaase. Tegelikult põhiõpe on üks asi, aga kui tudengid jõuavad juba praktika-aastasse, siis nad saavad seda teha praktiliselt igas Eesti haiglas. Sinnamaani on mindud. Lisaks on ministeeriumis pooleli HEROES projekt, mille raames esialgu vaadatakse, luuakse selline mudel, mille järgi me saame otsustada, kui palju on vaja esmatasandile personali, ehk siis peremeditsiin ja võib-olla ka kiirabid ja ühesõnaga … Sedasama mudelit saabki kasutada erinevate erialade puhul ka tulevikus. Aga see lihtsalt võtab aega. Ma arvan, et vist oli tähtaeg äkki järgmise aasta lõpp, ma peast ei oska öelda. Aga sellega tegeletakse, see on tõsine probleem.

Kalle Grünthal, palun! 

Tänan! Proua minister! Te rääkisite sellest, et te olete päris teaduse usku. Mina olen ka. Mis siis, et mind vahepeal kutsuti koroonapandiidiks ja nii edasi, aga aastal 2023 ma sain normaalseks tagasi, sest selgus, et see jutt, mida ma olen rääkinud vaktsiinikahjustuste kohta, vastab tõele, ega muidu ei oleks võetud vastavat seadust vastu. 

Aga teie ei räägi tõtt, sellepärast et infolehel, ravimi infolehel näiteks vaktsiinide osas on konkreetselt öeldud, et eakate puhul ja kaasuvate haiguste puhul on efektiivsus ja ohutus alles sai .... Lõpparuanne pidi esitatama alles aasta aega tagasi. Aga teie rääkisite kogu aeg, et on normaalne. Minu meelest peaks häirekella teie peas lööma see, et selle infolehe põhjal selgub, et kemoteraapilisi ja kantserogeenseid uuringuid ei ole tehtud ja arvatakse, et midagi ei juhtu. Tänapäeva meditsiin ei saa põhineda arvamusel. 

Sinna WHO konverentsile te ei taha minna. Aga ma esitan teile praegu väljakutse. Tulge minuga debatile sellessamas teemas, paneme kaamera käima ja tunni aja pärast paneme kinni. Vaatame, kumb jääb peale. Kas te olete nõus?

Aitäh kutse eest! Ei, ma ei ole nõus. Kui me debateerime täiesti erinevatel alustel ja ka erinevaid meetodeid kasutades, siis meil ei ole võimalik jõuda selgusele, kellel on õigus. Tegelikult, nagu ma enne ka ütlesin, siis teadusel on täiesti ükskõik, mida meie temast arvame. Teadus on ikka ühtemoodi. Teadus ütleb, et vaktsiinid on ohutud, ütleb seda ka praegu. Teadus ütleb seda, et raskusjõud on vähemalt planeedil Maa suunaga Maa poole. Ja selles me ei kahtle, ma loodan. 

Ja mis puutub kemoteraapilistesse ja kantserogeensetesse uuringutesse, siis arstid ja teadlased üldiselt teavad, mida uurida ja millal uurida. Näiteks, kui me teame, et planeedil Maa raskusjõud on suunaga allapoole, siis meil tee lisauuringuid. Ja kui on teatud mehhanismid, kus ei ole lihtsalt üldse tõenäoline, et näiteks tekib vähk või midagi muud, siis neid ka ei uurita, sest nii palju me füsioloogilisi alusprotsesse ikka teame. Kui aga tekib kahtlus, siis loomulikult uuritakse. 

Ohutusuuringud vaktsiinide ja üldse ravimite väljatöötamisel käivad mitmes etapis. Ja need, mis eelmine aasta said valmis, on turustamisjärgsed uuringud. Need käivad kõikide ravimite juurde, ka palju kasutatud aspiriini või ibuprofeeni juurde. Selsamal aspiriinil, muide, on 128 aasta jooksul, mis ta on olnud kasutusel, avastatud päris mitu uut toimet ja mitu uut näidustust, aga ka mitu uut kõrvaltoimet. Ehk teadus areneb, see on tõsi. Praeguseks me teame, et COVID-i vastu vaktsineerimine on vajalik riskirühmadele, see aitab vähendada rasket haigust ja ennetada surma. Ja see ongi, mida ütleb teadus, mul ei ole siin mitte midagi vaielda.

Evelin Poolamets, palun!

Minister Joller! Te ütlesite mõni hetk tagasi oma vastuses, et arst, kes on gripivaktsiiniga vaktsineeritud, kaitseb sellega ka patsienti. Kuid siin on selge vastuolu teadusega. Vaktsiin kaitseb ennekõike seda inimest, kes ise on vaktsineeritud, mitte teisi tema ümber. Samuti olete öelnud ja Postimees on teie väite ka avaldanud, et kristlaste jaoks on vaktsineerimine kohustus Jumala ees. Kuidas te põhjendate selliseid väiteid, mis on esiteks vastuolus teaduspõhise arusaama ja teiseks seovad vaktsineerimise religioossete motiividega? Teie vastusest jääb mulje, nagu ei oleks te teadusega üldse kokku puutunud, vaid te ise tegelete libateadusega. 

Aitäh nii meeleoluka küsimuse eest! Ma ei teagi, kust alustada. Ma arvan, et ma ei hakka pidama loengut gripivaktsiini kaitsemehhanismidest. Aga see on kõikide vaktsiinide puhul niimoodi, et kui inimesel on endal tõenäosus haigestuda väiksem, siis tal on sümptomeid vähem, millega edasi anda haigust teisele. Selle nimi on karjaimmuunsus. Ja COVID-i ajal selgitasid teadlased väga põhjalikult, mida tähendab karjaimmuunsus. Tegelikult soovitati see termin isegi vahetada kogukonnaimmuunsuse vastu. Kui mina olen vaktsineeritud, siis ma kaitsen teid kõiki sellega, et ma ei levita seda haigust nii palju. 

Vaktsineerimine ei ole kunagi absoluutne. Kunagi ta ei kaitse 100% ei mind ega teisi, kunagi ta ei pidurda levikut 100%, nii nagu ka ükski riigikaitseline meetod ei ole sajaprotsendilise efektiga või mõjuga või kõrvaltoimega. Need on alati suhtelised. 

Ja kui me räägime sellest karjaimmuunsusest, siis seal hakkavad kuhjuma tõenäosused, mistõttu me vajamegi vaktsineeritust kogu populatsioonis – mitte küll kõikide vaktsiinidega, igale vanuserühmale ja inimesele oma. Aga see kaitseb meid päriselt, vaktsiinid päriselt toimivad, ka gripivaktsiin. Mina soovitan küll vaktsineerida neil, kellel on lähedased hapras seisus kindlasti. 

Aga räägime kristlusest. Mis on üks Kristuse aluspõhimõte: see on halastus, teiste aitamine, teiste kaitsmine. Kas see ei lähe kokku Jumala ja Jeesuse õpetustega? Ma olen ka kristlane ja see on nagu kummaline ausalt öeldes, et ma siin praegu neid sõnu räägin, aga ma arvan, kristlaseks olemine ja teadus ei vastanda üksteist. Jah, ma olen teaduse usku, aga ma usun Jumala olemasolu samamoodi. Aga see ei puutu üldse asjasse. Ma arvan jah, et teisi kaitsta on kristlik. Kristlased, minu õed ja vennad, ma usun, enamus vähemasti nõustuvad minuga. Aga aitäh!

Vladimir Arhipov, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tuleme nüüd taevast maa peale tagasi. Ja tuleme nende pikkade järjekordade juurde. Kas ma sain õieti aru, et te räägite, et see poole aastane järjekorra pikkus ongi normaalne, sest inimene, kes tuleb, tema ei tea, mis tal selle haigusega on, ja alles poole aasta pärast ta saab sellest aru? Ma kuidagi sellest selgust tahaks saada. Ja et see tasuline meditsiin on, no okei, see on selline kahe otsaga asi. Et kui inimene, kellel raha ei ole, ei saa oma järjekorda pool aastat oodata, ja siis tal ei ole raha ka, et minna eriarsti juurde, mis ta siis teeb? Ja siis meil on EMO-d täis, see, mis praegu toimubki. Rääkige see kontseptsioon, kuidas seda pusa siis lahti harutada. Nagu ma praegu teie esimesest vastusest aru sain, pool aastat ongi hea, et see selline pikk järjekord on. On see nii?

Aitäh! Ma ütlesin seda, et kui inimesel on tervisemure, mis väga tõsiselt häirib tema igapäevaelu, või kui see on ohtlik ehk see võib ajas süveneda, siis peaks see inimene saama kiiremini arsti juurde. Aga on olemas ka neid terviseprobleeme, mis igapäevaelu võib-olla nii palju ei häirigi ja ei ole ka ohtlikud. Väga tihti tullakse arsti juurde: tead, mul on viimased kaheksa kuud olnud vot selline ja selline sümptom, mida ma peaksin tegema? Kaheksa kuu jooksul ei ole see inimesele nii palju muret tekitanud, et ta pöörduks arsti juurde. Ja kui ta nüüd on kas hakanud rohkem muret, siis arsti asi on hinnata, kas see nüüd on läinud kriitiliseks või võib veel oodata. Tegelikult perearstina töötades meie perearstikeskuses ja ma tean, et nii käib väga paljudes perearstikeskustes ja käib ka Madis Veskimägi perearstikeskuses, ma usun, keda siin on juba korra mainitud, me saadame oma patsiente kogu sellel teekonnal. Kui mina annan, suunan patsiendi edasi, mina teen seda alati e-konsultatsiooni teel, see tähendab seda, et ma kirjeldan patsiendi probleemi ära ja siis saadan selle eriarstile, kes hindab, kui kiire selle murega on, ja annab teada. Esiteks, võib-olla ei ole üldse vaja vastuvõtule, ta annab mulle nõu ja õpetab mind, kuidas patsienti aidata kohe täna, ja ma saan mõne päevaga inimesele öelda, vot, abi on selline. Muide, inimestele see väga meeldib, sest tegelikult see jooksutamine nagu väheneb. Teine variant: eriarst ütleb, et jaa, ta peab tulema minu vastuvõtule, ja siis ta annab prioriteedi, kas seitsme päeva jooksul, 7–42 päeva jooksul, kauem kui 42 päeva. Ja mis on kõige parem selle süsteemi juures, on see, et sealt eriarstikliinikust võetakse ise patsiendiga ühendust. See patsient, see inimene ei pea hakkama ketrama telefoni või ei pea otsima paaniliselt internetis aega või vaatama kellaaega, et kindlal kellaajal ikkagi saada aeg eriarsti juurde. Võetakse ise ühendust, pakutakse aeg selles ajaraamis. Kui nüüd selgub, et sellel inimesel läheb tervis halvemaks. Näiteks tal on pandud aeg kolme kuu pärast. Ja kui selgub, et tervis läheb halvemaks ja vajab kiiremat abi, ta pöördub uuesti minu poole ja ma teen uue e-konsultatsiooni, ütlen, et nüüd läks halvemaks, ja inimene saab kiiresti abi. Minu nende saatekirjade põhjal on olnud neid olukordi, kus inimene on ülejärgmisel päeval operatsioonilaual. Seda ei saaks mitte kunagi tavalise suunamise kaudu, välja arvatud juhul, kui inimesel on tutvusi kuskil meditsiinisüsteemis, aga tervishoius ei peaks lugema tutvused, vaid peab lugema kvaliteetne töö. Ja need võimalused on olemas kõikidel perearstidel ja kõik perearstid saavad samasugust raha ja kõik perearstid on õpetatud niimoodi töötama. Ja miks ei kasutata seda varianti inimeste aitamiseks? Ma ei oska öelda. Ja seda peaks ütlema meile Tervisekassa. Tegelikult see variant, see võimalus on olemas.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin hiljuti oli rohkelt rõõmuhõiskeid, et nüüd meil on palju raha. Tuli välja, et defitsiit on natukene väiksem, kui oodati. Ja siis tulid erinevad ministrid ja poliitikud erinevate plakatitega – kes tahab automaksu vähendada, kes tulumaksu tõusu vähendada. Ja ma tunnistan, et mina oleks tegelikult oodanud terviseministrit ka barrikaadidel, kes ütleb, et oot-oot-oot, sõbrad, et kui meil on nüüd raha rohkem, siis mul on siin üks suur-suur auk, mida tahaks täita. Ja minu küsimus ongi see, et kas te lähete nendele kõnelustele ja ütlete: "Sõbrad, kui meil on raha kulutamiseks üle, siis mul on üks suur auk, kuhu seda panna, ja see on Tervisekassa miinus." Kas te lähete sellise sõnumiga?

Ei lähe. Ei lähe, sellepärast, et – ma olen siin juba mitu tundi rääkinud. See on sellepärast, et … Ma küsiks vastu, aga ma tean, et te ei saa vastata. Aga kuhu see raha peaks minema täpselt? Kuhu täpselt, kust meil puudu on? Me tegelikult ju ei tea, kas meil on puudu näiteks … Me teame kõik, et psühhiaatrilises abis on raha puudu, psühhiaatrite hinnakirja muudeti, tõsteti kahekordseks nende e-konsultatsioonide ja visiitide tasu. Aga me ei ole päris kindlad, kas see aitas, kas see andis ka ravile selle tulemuse, kas inimesed saavad paremini psühhiaatri juurde. Seda peab alles uurima. Ja on veel palju asju, et tegelikult me ei tea, kust täpselt raha puudu on. Aga mida ma tean arstina, on see, kuidas tuleks muuta töökorraldust, kuidas tuleks muuta rahastusmeetodit just tulemusele orienteerituks selleks, et seesama raha, mis meil on, paremini kasutatud saaks. Ja järgmise aasta, ma loodan, järgmise aasta suve lõpuks, ma loodan väga, et mul on olemas arusaam sellest, kuhu see raha täpselt kaob. Siis ma küll lähen küsima. Aitäh! (Saalist öeldakse: "Siis on äkki hilja juba!") Loodame, et ei ole hilja.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu arust neid auke, mida täita, on tervishoius küllaga. Ja üks selline valdkond on näiteks ka vähiravi. Eestis haigestub igal aastal inimesi, kelle ravi ei ole riik nõus hüvitama ja selle ülesande on enda peale võtnud vähiravifond, kuhu samuti riik ei panusta mitte sentigi. Samas aga võtab sinna kogutud raha 9% protsenti maksudena endale. Palun öelge, mida te selle kohta arvate. Kas see on teie meelest õiglane?

Aitäh! Jaa, ma olen nõus, et auke on palju. Nagu ma ütlesin, arstina ma olen neid ise näinud ja soovin neid lahendada siit oma tooli pealt. Aga see on ka õige, et vähiravi on kallis ja vähk on haigus, mis sageduse poolest järjest tõuseb, kuna meil rahvastik vananeb ja vähiravi ka tegelikult muutub ajas väga kiiresti. Teadus just vähi, onkoloogia valdkonnas teeb väga suuri edusamme ja on tänapäeval leitud ja meil isegi rahastatakse näiteks sellist ravi, kus inimesel on mingi tüüpi vähk, siis tehakse geeniuuring ja siis selle geeniuuringu tulemuse põhjal tehakse ainult sellele inimesele sobiv ravim. See on väga kallis ja seda Tervisekassa rahastab. 

Tervisekassa on üldiselt võtnud üle ka need ravimid oma rahastamisskeemidesse, mis on teaduslikult leidnud kinnitust, et nad aitavad. Aga nende ravimite registreerimine teinekord võtab aega. Ja see ei ole mitte ainult Eesti probleem, see on paljude riikide probleem. Me oleme astunud samme selles suunas, et kiirendada seda registreerimisprotsessi. See käib ka Euroopa Liidu tasandil, et see ei ole ainult Eesti küsimus. Me peame ka seal saama kiiremini need tunnustused kätte, et siis saaks võtta üle. Aga senimaani, kui ei ole läbitud seaduslikku protsessi, Tervisekassa ei saa toetada. 

Vähiravifondi ma väga kiidan selle eest, et nad teevad koostööd tihedalt arstidega. Ehk et tõesti saab tõenduspõhist ravi see inimene, kes sinna pöördub. Meil on olnud korjandusi ka mittetõenduspõhise ravi jaoks, aga õnneks vähiravifond ei ole kunagi seda teinud. 

Mis maksudesse puutub, siis see on heategevuslik organisatsioon. Meil on tegelikult väga palju heategevuslikke organisatsioone. Kui me vähiravifondilt lõpetame maksude küsimuse, siis me peaksime tegema seda kõikides teistes sarnastes organisatsioonides ka. Aga see on mu isiklik arvamus. Loomulikult riigi vaates on see raha ühest taskust teise tõstmine. Ja see on 100% maksupoliitika küsimus. Mulle meeldiks, kui seda maksu ei küsitaks. Adekvaatse vastuse oskavad anda inimesed, kes tunnevad rahandust palju paremini kui mina ja maksundust ka paremini kui mina.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Siin saalis on täna kõlanud palju huvitavaid väiteid, süüdistusi, millega on väga raske nõustuda, et mitte öelda võimatu. Aga siin on kõlanud ka teie poolt selliseid seisukohti, millega samuti ei saa nõustuda. Üks neist on see viimane, millele vastasite mu heale kolleegile Andre Hanimäele ja tegelikult järjest ka edasi kolleeg Züleyxa Izmailovale, et te ütlete, et ei tea, kuhu see raha läheb, ja seetõttu ei saa tervishoidu lisaraha anda. Minu parima teadmise järgi on meil ka täna tervishoius hinnatud nõudlus ehk ravivajadus tegelikult suurem, kui on Tervisekassa eelarvest võimalik välja maksta haiglatele ja teistele tervishoiuteenuse osutajatele. Ehk meil on teatud kogus inimesi, patsiente, kes on ravi ootel, kelle ooteaeg pikeneb, kuna lihtsalt seda raha pole Tervisekassas, või siis nad peavad selle oma taskust maksma ehk ise arsti juurde minema. Nii et ma küll julgustaksin teid minema …. läbirääkimistele lisaraha tervishoidu küsima, et needsamad murekohad laiemalt eriarstivajaduses, kindlasti ka vähiravis saaksid leevendatud. Ja mu küsimus teile on, milline siis teie hinnangul on see mõistlik tasakaal ehk kui suure hulga tervishoiu ravivajadusest peaks Tervisekassa maksma.

Aitäh! Tegelikult on see tõesti ka üks küsimus, mille me peame ühiskonnana läbi mõtlema, et mida täpselt see solidaarne tervishoiusüsteem peaks katma ja mida mitte. Mis puutub hinnatud nõudlusesse, siis jaa, tõesti, ooteaeg on inimestel pikk, nii ambulatoorsetele vastuvõttudele kui ka raviprotseduuridele, ja teatud valdkondades on ta Euroopa keskmisest kindlasti pikem. Õnneks on Tervisekassa näiteks võtnud kasutusele raviteekonnad kahel alal, kõigest praegu. Ja seal on ka ülevaade olemas, kuidas seda võiks paremini rahastada ja kuhu raha võiks suunata. Tegelikult sinna ka suunatakse. Aga nagu ma enne tõin välja, siis kolmandik inimesi satuvad valesse kohta. See tähendab, et meil on ressurssi küll, kuidas organisatoorse tööga, kuidas seda töökorraldust muutes me saaksime sedasama raha palju paremini ära kasutada. Ja see on üks koht, kus ma tahaksin kindlasti rohkem vaadata, kus ma tahaks muudatust, ütleme siis niipidi. 

Teiseks, kui me mõtleme erinevaid haiglaid, siis mul on perearstid näiteks rääkinud, et palun saatke meile haiglasse patsiente, sest meil on voodid tühjad. Ma ei saaks öelda, et siin on hinnatud nõudlusega probleemi. Kusagil on midagi valesti, kui tühjad voodid seisavad ja eriarsti peavad ütlema perearstidele, et olge hea, saatke mõni eakas patsient, kes vajab turgutamist, mida nad kahtlemata ka vajavad, aga et see pole päris see. Sellistesse asjadesse tuleb sisse vaadata ja tuleb ka vaadata, et meil ei oleks dubleerimisi analüüside, uuringute näol ja nii edasi. Meil ressurssi on. Me peame vaatama kvaliteedi üle, kui kvaliteedisüsteem on, kus me saame hakata seda reguleerima, ka neid hindama, kas protseduur on vajalik või ei ole ja nii edasi, siis ma arvan, on ka see rahastuse küsimus lihtsam. Aga praegu tõepoolest me paljusid asju ei tea. Arstina ma näen ühte asja, Tervisekassa ei ole mulle veel neid vastuseid andnud, miks olukord on nii. Aga samas Tervisekassa vaatab juba praegu üle laboriteenuseid, radioloogilisi teenuseid ja nagu ma enne mainisin, siis kavas on strateegilise ostmise plaan teha ehk vaadata üle iga haigla profiil ja kirjeldada, milline see haigla vajadus on, ja siis me saame edasi minna rahastuse teemadega.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Vastates Andre Hanimäe küsimusele, ütlesite, et te ei tea, kus ja kellel raha puudu on, aga mina olen kuulnud, et perearstid ei saa, päris tihti ei saada oma patsiente terviseuuringutele ja just rahapuuduse tõttu. Kas te olete selle probleemiga kursis ja mis lahendus võiks olla?

Aitäh! Ütlen oma praktika pealt, et ma ei näe, et see on väga suur probleem. Mõned perearstid aasta lõpuks tõepoolest võib-olla on uuringufondi ära kasutanud, aga siis tavaliselt ikkagi Tervisekassa leiab võimaluse seda rahastada neile, ka edasisuunamisi. Ma ei tea, miks see nii on. Võib-olla viite mind kokku mõne sellise perearstiga, kes seda kurdab, ja ma olen valmis sellesse probleemi sisse vaatama. Minu perearstitöös on olnud seda tõesti, et võib-olla viimastel nädalatel on keeruline edasi saata, siis me oleme suunanud edasi uuringutele vaid need patsiendid, kes seda kohe vajavad, ja natukene hiljem suunanud edasi need, kes ei vaja nii kohe, aga meil ei ole jäänud kunagi see mure, et me ei saa patsienti uurida, kui meil on seda päriselt vaja. Kui see probleem on, siis ma hea meelega kuulan seda.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Proua minister! Ma mäletan, see oli ikkagi selle COVID-i loo pigem algusjärgus või mõnda aega isegi kestnud, kui Irja Lutsar ja Kaari Saarma pidasid kaks sellist pikka vestlust, mis oli lindistatud ja mida oli võimalik kuulata. Ma ütleks, et need olid sellised teineteisest lugupidavad ja arutlevad vestlused. See oli enne seda, kui teie oma sõnakasutusega sekkusite nendesse arvamuste vahetustesse. Irja Lutsar seal vestlustes ütles, et lastele, eriti poisslastele tema pigem neid vaktsiine soovitada ei julge. Siis läks mõnda aega mööda ja siis tulite teie. Teil ei ole kombeks nii väga sõbralikult olnud nendel teemadel arutada. Ja teie ikka lajatasite, et tuleb ja peab ja nii edasi. Aga Irja Lutsar minu teada siis oli ka ikkagi teadusnõukoja liige. Te siin enne ühele küsimusele vastates ütlesite, et te nagu rangelt teadusest ja teadusnõukojast lähtusite. Kust siis sealt see soovitus tuli?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuletan meelde, et ma ei ole tõesti kedagi ähvardanud. Ei ole ähvardanud ei selle konverentsiga seoses ega ka mingil moel. See ei ole minu stiil. 

Aga mis puutub Kaari ja Irja omavahelistesse vestlustesse, siis ka mina olen Telegramile intervjuusid andnud – võib-olla tutvuta nendega –, ka väga sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas. Mul ei ole olnud probleemi vestelda inimestega, kes mõtlevad teistmoodi. Ja ma arvan, et seda te, härra Epler, teate isegi. Meie oleme ka mõnes asjas eri meelt, aga meil on alati väga toredad vestlused. See ei ole ju probleem. 

Mis puutub sellesse, kuidas vaktsineerida poisse ja kas tuleb ja peab, siis tegelikult seda "tuleb ja peab" ei ole olnud kunagi Eestis. Laste vaktsineerimine on olnud alati soovituslik ja vabatahtlik. Mina olen selles alati järginud teadusnõukoja soovitusi. Kui teil on vastupidiseid näiteid, siis soovin tõendeid, sest ma tean, et Irja Lutsari sõnu ma kuulasin alati väga suure austusega, ta minu väga suur eeskuju.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua minister, aitäh! Ma olen nüüd nõutu. Te ütlesite, et ei oska rahaliste vahenditega ka täiendavalt midagi peale hakata, sest te ei tea, mis toimub, kuhu raha juurde panna. Parteide on olnud, valitsuses tehti koalitsioonileping 2023. aasta kevadel. Tegite selle 2024. aastal. Tegite nulleelarve Sotsiaalministeeriumi valdkonda puudutavalt. 2025. aasta kevadel loetud, kui pool aastat tagasi, ma arvan teie juhtimisel tehti uus kaks kuud koalitsioonileping. Ja on jõutud tulemuseni, kõigi müriaadi dokumentide ja ülejuhtimisega, et ei teata enam midagi. 

Ma küsiksin teilt konkreetset täpsustust. Te ütlesite, et oleme jõudnud sellisesse olukorda, mis iseenesest oleks ju ühtepidi positiivne rahva tervise seisukohalt. Tõsi küll, meditsiiniökonoomika mõttes nii mõistlik, et haiglates voodid tühjad, haiglad nõuavad perearstidelt vormistada inimesi haiglasse, et haiglakohti saaks täis. Palun nimetage, mis haiglad konkreetselt praegu tühjad on, et me saaksime ka aru. Kui see on meditsiiniökonoomika probleem, mida te sellisel juhul Tervisekassa juhina peate mõistlikuks ette võtta, kui haiglad on tühjad ja inimesi vormistatakse perearsti juures haiglasse?

Aitäh küsimuse eest! Meditsiiniökonoomika seisukohalt peaks inimene olema just selles haiglavoodis, kus ta päriselt peab olema. Näiteks kõige kõrgema etapi aktiivravi voodis peab olema inimene, kes vajab kõige kõrgema etapi ravi. Nii pea kui võimalik, ta peab minema madalamasse etappi, näiteks kui piirkondlik haigla on kõige kõrgem, siis keskhaiglasse või üldhaiglasse või siis õendushooldusesse või perearsti hoole alla. Praegu on meil tõesti olukord, kus kohati hoitakse inimesi liiga kaua haiglas sees. Kust täpselt praegu voodid tühjad on, ma ei tea. Need jutud jõudsid minuni, kui ma olin perearst ja tegin seda tööd. Minu käest otse seda küsitud ei ole. Tallinnas seda probleemi tõenäoliselt ei ole, ma ei oska seda öelda. Aga seda, kuidas haiglavoodeid kasutatakse, sinna peaks Tervisekassa küll sisse vaatama. Minu kriitika ongi, et tegelikult Tervisekassa rahastab teenuseid, aga kas ta saab selle eest ka seda kvaliteeti, mida ta ostab. Selles tegelikult ei ole Tervisekassa kindel. Just sellepärast ma rõhun kvaliteedile.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalminister! Te olete täna pikalt ja põhjalikult vastanud erinevatele küsimustele, valdavalt põhjalikult ka tervishoidu eriti just puudutavatele küsimustele. Kuna, midagi pole parata, te kannate ka sotsiaalvaldkonna ministri portfelli ja selle tõttu minu küsimus puudutab sotsiaalvaldkonda. Millised on need üks, kaks või kolm teemat, millega te sotsiaalvaldkonnas lähete eelarveläbirääkimistele või olete juba eelarveläbirääkimistel, mida siis järgmine aasta on oodata? Tõepoolest, tervishoiu osas selle rahahulga eest, kui arsti juurde jõutakse, siis meie arstid teevad imelist tööd ja õed ja ka hooldustöötajad, kes haiglas töötavad, aga lihtsalt kurbtõelisus on see, et jõutakse liialt hilja. Ja mulle natuke tekitas küsimusi see, et kui inimesed lähevad vale arsti juurde – noh, andke andeks, eriarsti juurde ei anna kellelgi minna. Aga mind huvitab sotsiaalvaldkond, ilma et keegi suunaks sinna.

Ma lõppu ei kuulnud. Kui lähed vale arsti juurde? Ma ei kuulnud lõppu, küsimust. Kui nad lähevad vale arsti juurde …

Sotsiaalvaldkond.

Kuidas saab sotsiaalvaldkond aidata?

Täpsusta oma küsimuse lõppu.

Kas ma saan uuesti?

Jah, sul on mikrofon sees. Täpsusta.

Mind huvitab see, milliste punktidega te lähete eelarveläbirääkimistele sotsiaalvaldkonnas. Ja kommentaar lõpus oli see, et kui õigel ajal jõutakse tervishoidu, siis meie arstid-õed ja sotsiaaltöötajad teevad suurepärast tööd haiglates ja ka perearstid, aga tihti jõutakse väga hilja.

Aitäh! Esiteks aitäh küsimuse eest! Mulle on proua Helmen Kütt alati väga meeldinud, sest küsimused on alati väga sisukad ja valdkonna tundmine on lihtsalt fantastiline. Mul on väga palju õppida, ma olen sotsiaalkomisjonis koos töötades teilt väga palju õppinud. Aga meil on kokkulepe valitsuses, et me ei räägi nendest teemadest, mida me oleme viinud sinna. Ma olen viinud sinna neli teemat, neist kolm on sotsiaalvaldkonna teemad. Üks neist on toimetulekutoetus ja ma loodan, mul on alust arvata, et see tõuseb. Ma ei julge öelda, kui palju ja mismoodi, meil ei ole kokkuleppeid. Aga kui on eelarve tulnud, siis ma võin rääkida ka nendest teistest asjadest. Need on teile väga südamelähedased teemad ja ma tean seda. Ka mulle väga südamelähedased, sest see mõjutab päriselt inimeste heaolu ja ma tean, et meie inimestel ei ole kerge.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No huvitav lugu on nende Reformierakonna ministritega. Enne, kui te hakkasite mu küsimusele vastama, siis te ütlesite, et teie pole kedagi ähvardanud. Ma oma küsimuses kuidagi ei puudutanud ähvardamist. 

Vabandust! 

Mina ütlesin, et teil on erinev stiil Irja Lutsarist eriarvamusega inimestega debateerimisel, ja te tundsite, et kusagile läks torge. Paralleel on siin 2019. aastaga, kui ma Kagu-Eestis viisin läbi ükshaaval vestlusi Kagu-Eesti toonaste esinumbritega valimistel. Siis igaühel oli võimalus ennast tutvustada. Kõik tutvustasid suhteliselt asjalikult. Huvitava tutvustuse,tegi Hanno Pevkur, kes tõusis püsti ja ütles, et mina ei ole poliitbroiler, nii nagu arvatakse. Kõik vaatasid üksteisele otsa ja võtsid kohe Vikipeedia lahti, et huvitav, miks ta niimoodi ennast tutvustab, siis selgus, et on küll poliitbroiler ja muud tööd ei olegi teinud. Parteiliini pidi on teda lohistatud kuskil. Aga minu küsimus puudutab rahvusvahelist diplomaatiat. Kuidas te ise hindate enda panust Eesti ja tema kõige olulisema liitlase suhetesse oma viimase aja väljaütlemistega seoses? 

Aitäh! Ma vabandan, tõesti, ma vist kuulsin enne valesti. Siin natuke kajab ja ma ei kuulnud kõike hästi ja sealtpoolt on ähvardamise juttu päris palju tulnud. Aga tõesti vabandan. 

Kuidas ma hindan enda panust? Kui aus olla, siis mul on tegelikult raske uskuda, et meie suure partneri tervishoiuminister üleüldse see pöörab tähelepanu väga vanadele väljaütlemistele, millega, ma arvan, ta tegelikult nõustub. Võib-olla tõesti, nagu ma ka ise ütlesin, see väljendusviis võinuks olla delikaatsem ja ma tõesti seda sõna alati väldin. Kuidas ma toona libastasin, see on minu viga. Minu soov on alati jääda viisakaks, ja viisakaks ka eriarvamustes. USA terviseminister on avalikult kirjeldanud, mida tema mõtleb teaduspõhise tervishoiu kohta, ja kuidas tema seda hindab, ma sellega ei nõustu. Aga ma nõustun väga kõikide tema mõtetega, mis puudutavad elustiili ja mis puudutavad terve olemist. See on väga adekvaatne.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua minister, ma olen kuidagi kimbatuses. Tähendab, te seletasite loogikat, et ei tea, kuhu raha läheb, seetõttu ei ole võimalik neid täiendavaid planeerimisotsuseid langetada. Ja viitasite illustreeriva näitena, et haiglates on voodid tühjad. See on teie kui valitsusliikme loogika. Perearste survestatakse vormistama inimesi haiglasse. Ma siiski küsiksin. See oli teie kui ametis oleva ministri viide põhjusele, mis mõjutab olemuslikult teie ressursi otsuseid. Mis haiglad need tühjad tegelikult on siis, kuhu perearstid neid vormistavad või vähemalt survestatakse perearste vormistama? Küsimus puudutab teiseks seda, et te viitasite niisugusele huvitavale tähelepanekule, et ravijärjekorrad ei oma tähtsust. Tähtis on see, et inimene saaks õige arsti juurde, mis on lõpptulemusena iseenesestmõistetav, et õige kvalifikatsiooniga arst raviks inimest. Aga kuidas te saate öelda inimese terviseseisundi probleemi lahendamise puhul, et ooteaeg ei oma tähtsust? See on ju tegelikult võetud aluseks … Kui ma mõtlen tavamõistuse mõttes, see on üks kõige kesksemaid probleeme inimeste elukvaliteedi puhul …

Teie aeg! 

… inimeste töölenaasmise puhul, hakkamasaamisel.

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Ma ei öelnud, et haiglates on voodid tühjad, ma ütlesin seda, et haiglad helistavad, et meil on tühje voodeid, palun saatke patsiente. See ei tähenda, et haiglad on täiesti tühjad, eks ole. (Saalist vastatakse). Jah, et mõte on selles, et meil on kohati olukordi, kus tõesti haiglates ei ole nii palju patsiente, kui haigla seda vajalikuks peab. Seda ma ei ütle, kus haiglas, see on ... (Saalis räägitakse.) Ei ütle! Ei ütle, ei ütle. See jääb minu ja nende inimeste vahele. Aga siin ma ei … Ma nüüd lõpetaksin, aitäh. Tähendab, see, kui haiglas on voodi tühi ja seda ei saa kasutada, see ei ole ka otseselt haigla süü. Nagu ma ütlesin, iga haigla puhul me peame üle vaatama, kuidas töökorraldust muuta, nii et sellessamas voodis oleks just õige patsient, õige inimene. Kui rääkida ravijärjekorra pikkusest, ma ei öelnud, et see on üleüldse tähtsusetu. Inimene ei pea olema mitte ainult õige arsti juures, vaid ka õigel ajal õige arsti juures. Ehk kes vajab kiiret abi, peab saama kiiresti, ja kes võib oodata, võib oodata. Ja kui see, kes peab ootama, või ütleme, võib oodata, soovib kiiremat vastuvõttu, siis see on täiesti okei pöörduda erasüsteemi poole, kui see vajadus ei ole urgentne, ütleme niimoodi. Ma kindlasti ei ütle seda, et inimesed peaksid pöörduma erasüsteemi olukorras, kus nad päriselt vajavad abi. Seal peaks ikkagi solidaarne tervisesüsteem tulema appi, aga praegu me ju näeme, et see ei ole nii. Ja üks suur põhjus, miks see ei ole nii, ongi selles, et inimesed on vales kohas. Kui me anname haiglatele suurema otsustusõiguse, esiteks sõnastame me need ootused, et milliseid teenuseid me ootame ühelt või teiselt haiglalt. Kui me kirjeldame ära selle piirkonna vajaduse rahvastiku liikumise mõttes, siis ka haiglal on selgem, kuidas oma ressursse seada, kuidas võtta mingeid meeskonnaliikmeid tööle või vastupidi, suunata mujale tööle. See ressursikasutus on siis oluliselt optimaalsem. Seda on näidanud muide maailma praktika ka, et sealt tuleb väga suur kokkuhoid. Ja ma ei räägi rahast, vaid ma räägin sellest, mis on tulemus. Et inimesed saavad paremat abi.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh lugupeetud aseesimees! Hea minister! Lisaks tervisevaldkonnale vastutate te teatavasti sotsiaalvaldkonna eest ja üks suuremaid reforme, mis on hetkel käimas, õigemini väljatöötmiskavatsuse faasis, on tervise-, sotsiaalvaldkonna teatud teenuste integreerimise loogika, mis iseenesest võib-olla ideaalmaailmas kõlab hästi, võiks lausa toimida, aga praktikas on seotud väga paljude detailide, murekohtadega, alustades sellest, et meil on täna need eraldi ehitatud, kuidas tagada, et nende integreerimisel ei jääks keegi hammasrataste vahele. Nüüd ma küsingi selle reformi väljatöötmiskavatsuse edasise plaani kohta, et esiteks, kas hoolimata tulnud kriitikast puuetega inimeste kojalt, väga paljudelt teistelt organisatsioonidelt, on jätkuvalt plaan edasi minna reformiga, ja teiseks, mis on teie hinnangul selle reformi peamised eesmärgid, mis te loodate saavutada, kui see nüüd siin mõne aasta jooksul peaks ellu viidama.

Aitäh! Ma nüüd ei saanudki täpselt aru kummast VTK-st te räägite, meil on kaks VTK-d tulnud välja, mis on väga sarnased. Üks on tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna integreerimine ja teine on rehabilitatsioonisüsteemi reform, kus me püüame leida sellised nagu inimese jaoks mugavamad lahendused nende teenuste ja abivahendite pakkumiseks. Esimese osas teie, Tanel Kiik, alustasite sellega, Viljandi PAIK-projekt, see on ju teie aja projekt, see on tegelikult osutunud edukaks, hoolimata, ka toona oli väga palju kriitikat minu enda poolt, perearstide seltsi poolt. Ja see on andnud häid tulemusi, aga see on ka andnud mõned õppetunnid ja toonud välja mõned kitsaskohad, mida Viljandi Haigla väga hästi adresseeris ka oma tagasisides sellelesamale VTK-le. See tagasiside ei ole olnud ainult negatiivne, seal on tegelikult olnud ka positiivset tagasisidet, näiteks selleltsamalt Viljandi Haiglalt. 

Lisaks on seda sotsiaalsüsteemi integreerimist tervishoiuga juba rakendatud ka Ida-Virumaal, mitu aastat ka Saaremaal ja nii edasi. Kogemused, niipalju kui … Raplamaal on ka. Ma olen ise olnud skeptik ja rääkinud nendesamade inimestega, kes on olnud elluviijad. ja nemad ainult kiidavad, ütlevad, et see suhe kahe valdkonna vahel on oluliselt parem. 

Mis puutub nüüd rehabilitatsiooniteenustesse, siis praegu on olukord selline, kus inimene, kui ta on piisavalt aktiivne, ta saab rehabilitatsiooniteenuseid ja abivahendeid saab väga mitmest eri kohast, eriti just teenuste osas, näiteks psühholoogiteenust ta võib saada Töötukassast, tervishoiusüsteemist, SKA kaudu, KOV-i kaudu ja nii edasi. Eesmärk on ikkagi see, et inimene saaks tervikliku teenuse ja et ta ei peaks jooksma erinevate kohtade vahel ja et ka see inimene, kes ei jaksa enda eest seista ja neid võimalusi otsida, et ka tema saaks abi. See on see eesmärk. 

Ühe aasta jooksul kahte suurt reformi ellu viia on tõesti väga optimistlik. Ma olen sellega nõus. Olen palunud majal leida võimalused just selle rehabilitatsiooniteenuse reformi edasilükkamiseks. Täna nad ütlesid, et see on ka võimalik. Me tahaks kindlasti tempot aeglustada. Ja tähtis on see, et asjad ikkagi läbi mõeldakse ja et ei oleks tõesti seda, mida te välja tõite, et keegi jääb kuhugi hammasrataste vahele või mõni teenus jääb saamata. Seetõttu ongi tegu väljatöötamiskavatsusega, mis tähendab, et see on mõte, idee. Saabunud tagasiside peame väga oluliseks, väga hinnaliseks. Kohtume partneritega ja tegelikult sellesama EPIKojaga oleme kohtunud rohkem kui kümnel korral. Need arutelud seisavad veel ees ja kindlasti on kõigi asjaomaste inimeste panus ka oodatud, kõik kommentaarid. See jõuab ka Riigikokku ühel hetkel. Aga, noh, ühesõnaga muudame suunda vastavalt vajadusele, et ei ole päris niimoodi, et täna otsustasime, nüüd peab olema tehtud. See on väljatöötamiskavatsus alles.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No te olete täna siin korduvalt ja korduvalt öelnud, et ma ei ole seda öelnud. Me teeme sellise triki, et me palume oma meediatöötajatel Uutes Uudistes, et nad vaatavad stenogrammist järgi. Kui palju kordi te olete valesti öelnud, et te pole seda öelnud? Päris hea hulk kordi tuleb. See on niisugune soojenduseks sissejuhatus.

Aga mulle jäi kõrva, kui te ühele küsimusele vastasite, et kas te ka plakatiga välja läheksite raha juurde nõudma. Et ei läheks, et ei ole teada, mille jaoks seda raha kulutada. No vaadake, see juba näitab, et te olete täiesti ebakompetentne. Te olete selles valdkonnas täiesti ebakompetentne ministriks olema. Mina siseministrina teadsin täpselt, kui palju läheb idapiiri väljaehitamiseks, kui palju läheb kaitsepolitsei uue maja ehitamiseks, kui palju läheb kopteripargi uuendamiseks, kui palju läheb piirivalve kaatrite uuendamiseks ja nii edasi. Täpselt teadsin: selle peale nii palju miljoneid, selle peale nii palju miljoneid, praegu oleks võimalik saada nii palju, järgmisel aastal paneme plaani nii palju. Aga te ütlete, et ei ole teada, mille jaoks läheb. Ja siis ütleb kolleeg Züleyxa Izmailova: aga vähihaiged? Vähihaiged vajaksid kohe rohkem raha, et oma kalleid-kalleid ravimeid saada. 

Teie küsimus?

See teile korda ei lähe.

Aitäh!

Te andsite hinnangu. Mul ei ole midagi vastata. (Mart Helme kõneleb kohapealt.)

Nii, rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ministrile! Ja nüüd siis avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõigepealt siis umbusalduse algatajate poolt Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sooviks lisaaega kolm minutit. 

Kolm minutit lisaks. 

Head kolleegid! Ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tuletan meelde, et arutame täna siinsamas Riigikogu saalis sotsiaalministri umbusaldamist. Ja teate, ma tahaksin lihtsalt meelde tuletada, et tegemist on sotsiaalministriga, kes tegelikult vastutab nii sotsiaalvaldkonna kui ka tervishoiu valdkonna eest. Aga tuletaks meelde seda aega, kui viis ja pool kuud tagasi minister Karmen Joller tuli siiasamasse ja andis meile selgelt mõista, et tema kavatseb tegeleda terviseküsimustega ja see, mis puudutab sotsiaali – jõud ei käi üle ja sellega ta ei tegele, selle jätab ametnike kanda. Tema sõnad! 

Ja vaatamata sellele, et inimene tuligi ausalt ja tunnistas, et ta tegeleb ainult poole asjaga ehk selle poolega, mis puudutab tervishoidu, aga nagu me oleme aru saanud, ega sellega ka keegi ei ole tegelenud. Vaatamata sellele leidus siin 52 Riigikogu liiget, kes ütlesid, et meile sobib, ja kinnitasid selle valitsuse paika. Selline on praegune seis koalitsioonis. Tegelikult on asi naljast kaugel.

Tegelikult kõik me saame aru, kui keeruline olukord on meditsiinis. Me oleme seda kindlasti kogenud ka ise. Kui soovid minna eriarsti juurde, siis ega seda võimalust ei ole, et saad kohe ja praegu, siis, kui häda käes, arstiaega. Kas sellega on keegi tegelenud? Ma kindlalt võin väita, et lähtudes sellest, mida me täna kuulsime ministri suust, nende küsimustega ei ole keegi tegelenud. Hästi kummastav oli kuulda, et kui ma tõin välja Eurostati andmed, mis käisid küll eelmise aasta kohta, kust selgus, et lausa 15,5% meie inimestest oli sunnitud keelduma arstiabist. Ja neid põhjusi on erinevaid, aga ennekõike põhjuseks oli, et ta on kättesaamatu, kauge ja kallis. 15,5% inimestest! See on kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes lihtsalt olid sunnitud ära jätma oma arstivisiidi seetõttu, et ta on kättesaamatu nende jaoks. 

Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes on maapiirkondadest, kes peaksid tulema bussiga, aga me teame väga hästi, et maakondlikud tasuta bussiliinid panti kinni. Siin peame "kiitma" nii Eesti 200, Reformierakonda, kui ka sotsiaaldemokraate, kes oma arust arendavad siin õiget regionaalpoliitikat. Ühe suuga ütlevad, et me oleme tublid, aga tegelikult teod räägivad enda eest. See oli teie töö! See koalitsioon, mis koosneb kolmest parteist, pani kinni tasuta maakondliku ühistranspordi ja tulemus on selline, et inimesed ei saa arsti juurde. Ega automaks ka ei lisa leevendust, vaid vastupidi, loomulikult.

Ja kui oma kätega veel eelmine valitsus tõstis arstivisiiditasu, tõstis haiglavoodi tasu, siis see loomulikult mõjutab kõike. 2023. aastal see arv oli 12,9%, juba 2024. aastal 15,5% elanikkonnast ei saanud arstiabi kätte. Ja ma arvan, et mis puudutab seda aastat, siis see probleem veelgi süveneb.  Ja ma juhtisin lugupeetud ministri tähelepanu sellele, et selline olukord on, et me oleme Euroopas esimesel kohal selle arvu mõttes. Albaania on teisel kohal. Tuleb välja, et tunduvalt vaesem riik Albaania on tublim kui Eesti. See on ju tegelikult ennekuulmatu! Ja ta selle peale ütles, et ma pean süüvima nendesse arvudesse, ma pean vaatama ja ma pean aru saama, kust selline number on üldse tulnud.  

Aga millega siis kõik need viis ja pool kuud tegeleti? Anti Tervisekassa juhatusele preemiaid. Läbi tervisekassa korraldati erinevaid pidusid, lubati Tervisekassal üürida kallid büroopinnad, lubati Tervisekassa töötajatel olla kodus, teha kodutööd, ja lubati Tervisekassale osta väga kallid kraansegistid. Lausa ühe segisti hind 3500 eurot!

Ja loomulikult, lugupeetud minister oli ka ju Tervisekassa nõukogus, lausa esimees. Ja kui kogu see skandaal tuli välja, siis ta tunnistas, et ta ei tea sellest mitte midagi. Aga kui nõukogu mitte midagi ei tea, siis tuleb ju tegelikult ju vastutus võtta: järelikult oli kodutöö tegemata. Selle asemel et ise tagasi astuda, oli sunnitud tagasi astuma Tervisekassa juht. 

Ja see on minu arust selline muster, mis ei tohi korduda. Aga ta kordub ja kordub. Leitakse äärmine, kes peab vastutuse võtma, ja seda ju pressiti lausa läbi meedia, kuidas taheti koht juhile kätte näidata. Ja samal ajal tehti nägu, et aga tegelikult me ei tea mitte midagi sellest, meie ei ole süüdi. Nüüd, kui me vaatame, mis toimub, siis meil üleüldiselt meditsiinivaldkonnas kõik need küsimused, probleemid puudutavad töötajate puudust. Ma ei näe, et siin oleks vähemalt nendest vastustest tulnud välja, et jah, me tegeleme nende küsimustega, jah, see on meil kaardistatud, meil on sellised sihid, me tahame jõuda mingisuguse tulemuseni. Neid vastuseid ei olnud. Oli, et me peame analüüsima – valdavalt oli vastus selline, kui kõlasid küsimused, kuidas me ühe või teise probleemi tervishoiuvaldkonnas lahendame. Peame analüüsima!  

Kas meil on vaja ministrit, kes pidevalt analüüsib või vähemalt vastab, et me analüüsime, aga kelle tegevusi me ei näe? Loomulikult mitte ja seetõttu me ka umbusaldust avaldame. See, mis praeguse ministri käe all tervishoius toimub, rääkimata üldse sotsiaalvaldkonnast – sellepärast et sotsiaalvaldkonda me ei saa puutuda, kuna minister ise ütles, ta ei tegele sellega. Tegelikult peaks ka ministri nime muutma ja siis veel ühe ministri juurde valima, kes hakkaks äkki tegelema sotsiaalküsimustega.  

Nii et hea minister Karmen Joller, te ei veennud meid, Keskerakonna fraktsiooni, selles, et te oleks vahepeal sellel etapil teinud tööd selleks, et meditsiinis tuleks leevendus, et inimesed saaks arsti juurde. Ja loomulikult me jääme oma seisukoha juurde, et teie ei kõlba ministriks ja tegelikult oleks hea, kui te astuksite ise tagasi. 

 Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma oma viimases küsimuses tegelikult osundasin juba, kui kõlbmatu on minister, kes tegelikult ei valda kõike seda temaatikat, mis tema haldusalas on. Ta isegi ei tea seda, kui palju tal raha oleks vaja, et tagada meditsiiniteenuste kättesaadavus, ravijärjekordade likvideerimine, ja ta tuleb ja ütleb meile esimesele küsimusele vastates – või millal see oli siin? –, päris alguses kohe, et ravijärjekordadel ei ole tähtsust. Hea küll, võib-olla ma ei tsiteeri praegu päris täht-tähelt, aga mõte oli selles, et tähtis on see, et inimene lõpuks saab arstiabi. No ei ole ikka päris niimoodi! Ma võin oma kogemusest öelda, ma ootasin üle aasta põlveoperatsiooni ja siis, kui ma läksin seda taotlema perearsti väga toetaval ja abistaval moel, perearst osales kõiges selles, siis selgus, et on vaja täita mingisugune tohutu bürokraatlik formular, kus on küsimused, kas ma autosse saan istuda ja autost välja saan ja mis seal kõik veel olid. Ja iga vastus andis mingi koguse punkte ja ma ei saanudki seda punktikogust kokku, mille puhul oleks Euroopa Komisjoni soovitus olnud, et jaa, see inimene peab kohe minema ja saama abi. Ei, öeldi, et võid kannatada. No eks ma kannatasin, aasta otsa kannatasin. Lõpuks oli ikkagi niimoodi, et liikumine, iga samm oli piin, elukvaliteet oli piinav. Ja siis öeldakse, et pole mingit tähtsust, elada saad, see ei ole eluohtlik. No ei ole niimoodi! 

Ja vaat siin paljastuski meil nendele küsimustele vastates, et meil ei ole tegemist isegi mitte arstiga, kes ta võiks olla ju hariduse poolest ja oma eelneva elukutse poolest, vaid meil on tegemist poliitikat ära kasutava, oma arstipositsiooni ära kasutava poliitilise aktivistiga. Ja seda me nägime siis, kui meil oli see koroona jama siin, kes oli üliagressiivne kogu selle süsti ja maski pealesurumisega, inimõiguste rikkumisega, inimõiguste jalge alla tallamisega, kodanike vaba tahtmise mõnitamisega sõna otseses mõttes. Karmen Joller toetas seda, paneme õla alla, lapsed tuleb ka ära süstida ja nüüd tahab ta ikka neid lapsi süstida. Täna ka rääkis meile seda, kuidas laps peab ise saama otsustada. 

Kulla inimene! Mul on kuus last üles kasvatatud ja ma näen praegu, kuidas mu lapselapsed üles kasvavad, osa on juba täiskasvanud. Sa ei saa oodata mingisuguselt 13- või 14-aastaselt, kes ei tea veel, kas ta on laps või on ta täiskasvanu, missugune on tema seksuaalne tulevikunägemus, kas ta tahab lapsi hakata saama, ei taha lapsi hakata saama, kas ta tahab veel kuskile õppima minna, ei taha kuskile õppima minna, kas ta tahab tätoveerida ennast või ei taha tätoveerida, kas ta tahab oma nina augustada või ei taha. Ja selline inimene peab ise otsustama, et ei, nüüd ma lasen endale ükskõik mis süstid sisse lüüa, ükskõik, mida mu vanemad mulle ütlevad. See on ju fašismimaiguline suhtumine! Ja see on meie minister, kes pooldab täiesti goebbelslikku ja mengellikku lähenemist. Teeme katseid, inimkatseid. Ja minul tekib siin küsimus, kui ma vaatan ikkagi kogu seda COVID-i värki ja kogu seda süstimist ja kõike seda, mis on nüüd ikkagi tagantjärele välja tulnud, missugused kaasuvad tüsistused on olnud, kui palju ikkagi kahtlustatakse, et nad on põhjustanud surmasid, invaliidistumisi, turbovähki ja ma ei tea veel mida, mul on tõsine kahtlus, et kõik need meie poliitilised aktivistid, propageerijad on sealt tõenäoliselt oma kasu välja võtnud. Ma ei tea, mil moel. Komandeeringute moel? Ma ei tea, mil moel, aga mul on kahtlus, et nad on isiklikult sellest kasu saanud, et nad nii agressiivselt on kogu seda õla alla panemise kampaaniat toetanud. Ja siin me jõuame teaduseni ja teadust me usume kõik. Ja on äärmiselt jõhker vale ja alatu sildistamine, kui Karmen Joller räägib siin antivakseritest. Ma ei ole antivakser, ma olen ise vaktsineeritud, ma ei tea, lapsepõlves …

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

… mitmesuguste asjade vastu ja ma arvan, et see oli väga hea, et mulle omal ajal need vaktsiinid tehti, aga need olid täiesti teisetüübilised vaktsiinid, palju-palju kordi ära katsetatud, palju kordi praktilise tõe kriteeriumi läbi teinud. See ei ole see, mida ülikiiresti meil turule paisati koroonavaktsiinidena. See on kaks täiesti erinevat asja. Me ei ole antivakserid – paluks tulevikus mitte seesugust terminit kasutada –, aga me oleme kriitiliste küsimuste esitajad seoses koroonavaktsiinidega. Ja see on teadus! Meie ei usu kinni makstud, tellitud teadust, sest need farmaatsiafirmad käitlevad miljardilisi – miljardilisi! – käibeid ja ma ei tea, kui miljardilisi kasumeid. Kinni maksta mingisuguste laborite uuringuid, et saada seda tulemust, mida nad soovivad, see on käkitegu. Ja öelda, et ei, niisugust asja demokraatlikus ühiskonnas ei ole – pime ja loll peab olema. Loomulikult on. Loomulikult on! Money talks, nagu inglise keeles armastatakse öelda, raha räägib ja väga jõhkralt ja kõva häälega räägib. Nii et tulla meile siin rääkima, et meie usaldame teadust ja meie lähtume teadusest. Te lähtute tegelikult tellitud teadusest, aga meie ei usalda tellitud teadust ja tahame selle kõrvale alternatiivset, paralleelselt ja sõltumatult läbi viidud uuringuid, mis on tegelik teadus. Ja paneme nad siis kõrvuti ja las nad siis vaidlevad. Aga nagu te ütlesite, teie kuskile vaidlema ei tule. Muidugi ei tule, sest seal teie poliitaktivism tehakse lihtsalt pihuks ja põrmuks. 

Ja nüüd jõuame loomulikult ka selleni, et meie siin pidavat tahtma korraldada uhuukonverentsi. Ei, teie ei ole kunagi öelnud Kennedy juuniori kohta, et ta on uhuu, aga te ütlesite konverentsi kohta, mille peaesineja ta oli, et see on uhuukonverents ja survestasite Riigikogu juhatust seda siit majast välja viskama, mis on iseenesest juba skandaalne. Pole teie asi, pole teie asi nõuda Riigikogu juhatuselt, et rahvasaadikute algatus siit majast välja visatakse. Lihtsalt ei ole võimalik, aga te teete seda, sest te arvate, et te olete ära valitud ja igavesti võimul oleva Reformierakonna esindaja, et teiega ei juhtu midagi ja te võite endale kõike lubada. Ükski puu ei kasva taevani ja teie puu juured on juba läbi raiutud, nii et varsti kukub. Varsti kukub! Aga see kõik on skandaalne ja häbematu, häbematu poliitaktivism ja juba ainuüksi sellepärast tuleks teid mitte ainult ministri ametist tagasi kutsuda, vaid tegelikult ka poliitikast eemaldada. 

Ja lõpetuseks ütlen ma, et kui te ütlete, et see konverents on uhuukonverents, mille peaesineja on on Ameerika tervishoiuminister, siis te ju ütlete sedakaudu, et tema on uhuu. Kas on väga keeruline aru saada sellest Sherlock Holmslikust deduktiivse meetodi kasutamisest? Uhuukonverentsil esinevad uhuud ja kui seal esineb Ameerika minister, siis on ta uhuu. Te olete selgelt öelnud! Vaadake, teil ei ole Ameerikas selliseid sidemeid kui meil. 

Teie aeg!

Jah, kohe lõpetan, viimane lause. Ja me saime otse teada Valgest Majast, et see solvang jõudis ka Donald Trumpini. Ta oli väga-väga solvunud ja nördinud ja selle tulemusena otsustatigi siit majast ära minna. Öeldi muidugi, et ega meie ei tea, kes on Karmen Joller ja meile ei lähe see ka korda, aga see solvang on talumatu. Võtke teadmiseks. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Asetame asjad nüüd sisulisse perspektiivi. Isamaa ei andnud sellele umbusaldusavaldusele oma allkirja, konverentsiküsimused meie tähelepanu perimeetrisse ei kuulunud. Ja kindlasti ka selle umbusaldusavalduse tekstis, kui oli etteheide, et erameditsiini võimalusi paremini kasutada, selles osas, vastupidi, me peame seda mõistlikuks täiendavaks meetmeks tervisevaldkonnas. Et me niisuguse vasakpoolse kriitikaga nõus ei ole. Küll aga on selge, et Isamaa ei usalda tervikuna seda valitsust, kuid õiglane meie veendumuse järgi oli anda võimalus ka sisuliseks aruteluks ja tähelepanekuteks. Proua ministriga meil oli tegelikult selles mõttes sisuline arutelu ka täna fraktsioonis ja ma tänan proua ministrit selle arutelu eest.

Probleemid, mis välja tulid, olid tegelikkuses ka iseloomulikud täna siin saali arutelul. Kahjuks valitseb juhtimislik nõutus tervishoiuvaldkonna rahastamise osas. Proua minister nentis avameelselt, et Tervisekassa nõukogu on kummitempel. Ta ise kahetses, et näete, et tulemustasusid on välja makstud, indikaatormõõdikud on põhjendamatud, kuid tal ei jäänud midagi üle ka raha väljamaksmisel. Ja tõenäoliselt ongi see põhjus. Et kui me kõneleme praegu sellest, et valitsuse poliitiline agenda – pärast meid tulgu või veeuputus –, mis puudutab ka sisuliselt eelmise aasta sügisel valikut, et kõik kaheksa miljoni euro ulatuses Tervisekassa reservid nulli viia, siis nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus proua minister tõdeb või konstateerib valitsuse liikmena, et me ei tea, kuhu raha läheb. See on väga sümptomaatiline.

Tõesti, te olete ametis olnud pool aastat, viis ja pool kuud, kuid me vaatame, et valitsus on ju tegelikult … See oligi juhtimisvalik, ka ministri ametikohale asumine olukorras, kus meil on koostatud nii-öelda juhtimisdokumendina koalitsioonileping 2023 kevadel, koalitsioonileping 2024 kevadel. Kaks ja pool kuud tehti koalitsioonilepingut loetud kuud tagasi, mis pidi andma sisulised vastused tegevuses. Ja millega see on päädinud, see tohutu, deklaratiivne ülejuhtimine? On asutud seisukohale tervisevaldkonnas: me ei tea, kuhu raha läheb, kas midagi on puudu? Ja kahjuks tõesti anekdootlikult mõjus seletus selle kohta, et haiglatesse raha panna ei olegi mõtet, kuna haiglates on voodikohad tühjad. Perearstid paluvad, et vormistage mõni inimene haiglasse. Või viide selle kohta, et ravijärjekorrad ei oma tähtsust. Omavad inimeste kannatuste leevendamisel olemuslikku tähtsust, proua minister, seda tuleb tunnistada.

Nüüd teine aspekt. On hämmastav see, et me küsisime ka proua ministrilt, et nüüd on astutud samme, vähemalt antud nõukogu tasemel signaal, et tervisevaldkonnas tõmmata defitsiiti väiksemaks. Mitte tasakaalustada rahasid, süsteemi, vaid tõmmata väiksemaks. Ja meie küsimus oli, et mis on selle sotsiaalne tulem, mis see tähendab, millises elemendis see kokkuhoiukoht tekib ja kuidas see mõjutab nii ravijärjekordi eriarstiabis või muud valdkonda.

Kahjuks oli tõdemus, mis on iseenesest sümpaatne, et ka proua minister pärast selle otsuse, juhtimissignaali langetamist, ütles, et ta tunneb huvi selle vastu, mis on tema nõukogu otsuse järelm ja selle kohta peaks laekuma informatsioon. Ma siiski ütleksin, et arukam juhtimislikult on enne otsuse langetamist omada juhtimisinformatsiooni, millised on otsuse järelmid. Nüüd me oleme olukorras praegu, mis on tähelepanuväärne. Kui on kõneletud sellest, et ei teata, kuhu raha läheb, siis valitsus ütles eelmise aasta suvel, et me viisime läbi nulleelarve Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Sotsiaalministeeriumi puhul on kõik kulud selged, ei ole ühtegi lisaeurot, teatas ka Sotsiaalministeeriumi kantsler kokkuhoiuks või ökonoomsemaks paigutuseks.

Nüüd tuleb välja, et see on osutunud kahjuks ka selles valdkonnas blufiks. Ja inimeste jaoks on see olnud ju metafoor. See Wagenkülli pidu oli metafoor olukorra kohta, kus meil kõneletakse valitsemiskulude kokkuhoiust nii drastilises olukorras, kus tervisevaldkonnas on nii suur defitsiidisituatsioon, et siis on kulutamine, mis tundub inimestele ebaõiglane, ebamõistlik. Ja kahjuks me oleme informeeritud ka sellest, et ministeerium oli loomulikult juba kuu aega varem, loetud nädalaid varem teadlik sellest pidustusest. Selle tõttu mõjuvad ka võimul oleva poliitilise juhtkonna seisukohad, et see on ebaeetiline, ebaratsionaalne, ebapõhjendatud, mõjuvad silmakirjalikult, vähemalt Sotsiaalministeeriumi tasemel, kus see informatsioon valitses. 

Nüüd teine tõsine element on meie jaoks niisugune poliitiline probleem, mis on seotud perepoliitikaga. Valitsus on pidanud praeguses demograafilise katastroofi olukorras ainsate perepoliitiliste meetmetega vajalikuks rakendada perede kindlustunnet kompleksis lõhkuvaid meetmeid. Rida neid meetmeid jõustuvad järgmisest aastast, 1. jaanuarist. Ja nüüd on tellitud analüüs selle kohta, et millised võiksid olla täiendavad laste sündi soodustavad meetmed. Meie küsimus oli proua ministrile, et kas te olete taotlenud ka järgmise aasta eelarvest neid vahendeid selles olukorras, et anda positiivne, kindlustunnet sisaldav, tasakaalus, valitsuse senise poliitikaga võrreldes tasakaalustav signaal? Vastus oli eitav. Et perede küsimus ei ole praegu prioriteetne. Ma arvan, et see on põhimõtteline suhtumisküsimus ja see on viga.

Meie teine ettepanek oli, et hästi, positiivsed meetmed – sellel valitsusel puudub võime. Aga vähemalt valitsusel oleks otstarbekohane külmutada mitterakendunud, aga vastu võetud meetmed, mis täiendavalt ka akadeemilise teadusliku meetmega teadlaste hinnangul halvendavad perede kindlustunnet. Et neid mitte rakendada. Kahjuks oli ka see seisukoht ministril eitav, et seda teha ei oleks mõistlik. Ja ainus järelm, mis puudutab praegu seda, mida peale hakata selle tõenäoliselt kindlasti heausksete, väga põhjalikult ekspertide väljapakutud meetmete paketti, oli see, et valmib eraldi dokument ja paber järgmise aasta teise kvartali lõpuks vastavalt tööplaanile ministeeriumis.

Ma arvan, et neid dokumente, andke andeks, neid … niisugust näivjuhtimist on liiga palju. Ja seetõttu arvesse võttes seda poliitilist käsitlust perepoliitikas, segadikku, mis valitseb tegelikkuses tervisevaldkonna rahastamises, ja kahjuks ka neid nendinguid, mis paraku näitavad – ja ma olen leebe, inimlikus mõttes – näitavad seda, et see valdkond – poliitilised valikud on omaette küsimus – aga see valdkond juhtimislikult ei ole jõukohane praegu. Ja selles valdkonnas ei ole mitte küsimus selles, et me võime anda järeleaitamistunde. Järeleaitamistundide andmine on paraku inimeste elukvaliteedi ja tegelikult ka kogu tervisevaldkonna süsteemi destabiliseerimise hinnaga. Seda me ei pea mõistlikuks. Ja seetõttu nendel eelnevatel põhjustel Isamaa fraktsioon hääletab täna umbusaldusavalduse poolt, proua minister. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Tanel Kiik, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni volitusega, ma saan aru.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja sotsiaaldemokraatlikud saadikud kahtlemata ei toeta praegust valitsust. Me arvame, et praegune valitsus on mõtteviisilt, võib öelda tegudelt kokku jooksnud. Eesti vajaks uut ja paremat valitsust, mis mõnevõrra laiemalt ka tegelikult kataks ja esindaks Eesti ühiskonda. Mitte ainult nii-öelda puhtalt erakondade reitingute vaates, vaid ka maailmavaateliselt senine lausparempoolne valitsus meie hinnangul, eriti majanduskriisi ajal, on ühiskonda lõhestav, on tegelikult ebavõrdsust süvendav ja vaadates ka neid samme, siis ei ole ka kuidagimoodi näha olnud, et ta oleks ka majanduskasvu edendamisele kaasa aidanud. Meie hinnangul peaks valitsus tervikuna tegelikult tagasi astuma ja peaminister Michalil oleks aeg oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgede eest vastutus võtta. (Saalis räägitakse, juhataja helistab kella.)

Kui me räägime tänasest umbusaldusest, siis kahtlemata sotsiaaldemokraadid ei toeta sellist poliitilist süüdistust ja, võib öelda, palagani, mis siin saalis on toimunud, mis puudutab teaduspõhise meditsiini ründamist libameditsiini argumentidega. Ehk see, kui kuskil on üks või kaks protsenti inimesi või ka teadlasi, kes on teist meelt, siis see ei tähenda kuidagimoodi, et teaduslik konsensus, mida esindab valdav osa, üle 90% teadlastest, oleks kuidagimoodi küsimärgi alla seatud või lausa valeks kuulutatud. Meie hinnangul kindlasti see tegevus, mis puudutab ka Karmen Jolleri tööd nii perearstina kui ka ministrina justnimelt teaduspõhise ja tõenduspõhise tervishoiu eest seismisel, on kahtlemata õigustatud, põhjendatud ja vajalik. Ja ma arvan, et need riskid, mida kätkeb endas sellise libameditsiini juurutamine, propageerimine, vaktsiinivastasuse õhutamine, need riskid on niivõrd kolossaalsed, et neid poliitiliste plusspunktide saavutamiseks, neid kasutusele võtta on äärmiselt vastutustundetu, on küüniline ja vastutustundetu. Ja ma arvan, et väga paljud inimesed, kes seda teevad, isegi ei taju, mis on nende sõnade tagajärjed rahva tervisele. Me näeme seda mitme teise riigi näitel, küllap me näeme seda kahjuks, ma kardan, ka tulevikus Eestis. Eks me siis saame seda debatti jätkata. Aga senikaua, kuni minister seisab tõenduspõhise ja teaduspõhise tervishoiu eest, selles küsimuses kahtlemata sotsiaaldemokraadid teda toetavad.

Mis puudutab ministri vastuseid teistele teemadele, siis siin olen ma märksa kriitilisem, sotsiaaldemokraadid tervikuna. Kuidas see lause oligi? Et me ei tea, kuhu tervishoius raha läheb. Noh, see on nüüd jube lihtne põhjendus, millega otsustada või põhjendada täiendava raha mitteeraldamist. Ma saan isegi sellest loogikast aru. Kuna valitsus on küll ühe käega kuulutanud, et raha on lausa meeletus koguses ja üle sadade miljardite kaupa, teisalt teab, et tegelikult on raha puudu, siis on hea põhjendada tervishoidu raha mittetoomist sellega, et kuna me täpselt ei tea, kuhu see raha läheb, siis me seni ei saa otsuseid teha. Aga Eesti inimesed senikaua ootavad pikemates ravijärjekordades, Eesti inimesed seni maksavad ise oma raviteenuste eest, kui nad ei saa piisavalt kiiresti arsti juurde. Senikaua vajavad väga paljuski ka täiendavat tuge erinevatelt toetus- ja heategevusfondidelt, on see vähiravifond, on need lastefondid, muud taolised. Ehk tegelikkuses selle väitega meie fraktsioon ei nõustu. Tervishoiu valdkond vajab lisaraha nüüd ja praegu. Varasemate meie ministrite ajal on ka tervisevaldkond lisaraha saanud, sealhulgas ka viimati nüüd Riina Sikkuti ajal esitati ettepanekud tervishoiu rahastuse parandamiseks. Valitsus kahjuks ei suutnud neid heaks kiita.

Nii et siin meie anname küll kaasa ministrile ootuse tervishoiu valdkonnale lisaraha taotlusega tulla juba praegusesse eelarveprotsessi selles kavandis, mis tuleb ka parlamendile üle anda. Ehk me ei saa lihtsalt leppida olukorraga, kus suur osa inimesi peab maksma ravi eest omast taskust või jääma ootama seda raviaega olukorras, kus ta terviseseisund samal ajal süveneb ja halveneb. Nende vastustega me täna kindlasti rahule ei jäänud.

Teine küsimus, millest täna on palju räägitud, aga kus me ka ootame tervisevaldkonna eest vastutava ministri käest selgust, on kindlasti Tallinna haigla rajamine. Ehk me näeme, et valitsus on ka siin võtnud sellise hoiaku, et analüüsime, vaatame. Neid analüüse on tehtud üle 20 aasta, ilma liialdusteta, on analüüsitud, arutatud. Tänavu oleme faasis, kus tegelikult on tehtud ära eelprojekt, on käivitatud projekteerimishange. Paari aasta pärast on see projekt valmis ja tegelikult see haiglahoone ehitamine on mõistlik ja põhjendatud. Üks meditsiinilinnak Mustamäele, teine meditsiinilinnak Lasnamäele, mis tegelikult aitab kogu Põhja-Eesti tervishoiuteenuste kättesaadavust parandada, sealhulgas loomulikult tervishoiutöötajate töötingimusi. Nii et ka siin ootame ministrilt selgust ja konkreetsust, et tulla riigi vaates linnale partneriks. Seda enam, ma ei väsi kordamast, et tervishoiuteenuste pakkumine on riigi, mitte kohaliku omavalitsuse ülesanne. Oodata, et Tallinna linn katab üksinda Tallinna haigla rajamise kulu, on ikka suhteliselt meelevaldne. Seda enam, et muude haiglate puhul me ei ole tegelikult kunagi seda riigina eeldanud.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ma tänan! Kolmas küsimus kindlasti. Neid teemasid on rohkem, aga see, mis ma korraga küsisin, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste integratsiooni ettepaneku kohta, mis puudutab rehabilitatsiooni ja just nimelt kõige nõrgemaid sihtrühmi, kes vajavad oma elukvaliteedi säilitamiseks, ideaalis selle parandamiseks, ja oma, võib öelda ka, terviseseisundi hoidmiseks erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid. Nende inimeste, võib öelda, käekäiguga ei tohi kindlasti mängida. Ja need põhjendused ja argumendid, mis on selle liitmise poolt, on kahtlemata olemas. Ja ma enne ka viitasin, et ideaalmaailmas tegelikult oleks õige see ära teha. Aga seda ei saa kindlasti nii teha, et huvigrupid, on see Eesti Puuetega Inimeste Koda, on see tegelikult ka arstide liit, teised ühendused, kes peaks seda nii-öelda integratsiooni ellu viima, on selle vastu. Ehk jõuga ei ole võimalik selliseid reforme edukalt ellu viia. Siin me kutsume kindlasti ministreid ja ministeeriumeid tervikuna võtma hoogu maha, istuma nende osapooltega uuesti laua taha, läbi rääkima. Sest ma arvan, et eesmärgid on iseenesest võib-olla isegi õilsad ja üllad. Aga kui seda teha jõuga ja kiiresti, siis kannatavad just need, kes kannatada ei tohiks, ehk kõige nõrgemad, kellel tihti pole ka veel võimekust enda eest nii palju seista. 

Nii et kindlasti see suhtumine, mida me oleme kahjuks ka kuulnud ministeeriumi esindajatelt, sealhulgas ka meediast tänagi lugesin, et me lähme igatahes edasi, kuna me teame, et see on õige, ei ole adekvaatne. Ei saa eeldada, et ministeeriumi arusaamine on kindlasti õige ja sihtrühmad eksivad. Siin tuleb ühiselt laua taha istuda, leppida kokku see mõistlik lahendusepakett. Ma julgustan ministrit ka seda tegema. 

Nii et need on meie kolm ootust ministrile. Nüüd, kui küsida seda, mis saab edasi, siis kui me näeme, et see valitsus ei ole võimeline lisaraha eraldama, kui sotsiaalminister ei pea vajalikuks taotlusi esitada, kui ei ole edasiminekut Tallinna haigla suunal, küll aga jätkub tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsioon ilma sihtrühmadega läbi rääkimata, siis ma kinnitan teile, et kui tuleb järgmine sarnane umbusaldus, siis oleme me sotsiaaldemokraatidena esimesed selle toetajad ja allkirjade kogujad. 

Nii et meie julgustame ministrit nende teemadega tegelema, need lahendused ja ettepanekud parlamendi ette tooma. Ei, meie hinnangul ei ole adekvaatne öelda, et kuna me täpselt ei tea iga sendi kulu, siis seni me raha juurde ei anna, vahet ei ole, kas patsiendid ootavad järjekordades. Ei ole ka adekvaatne teha lõputuid analüüse tervishoiu rahastuse osas ega rääkida Tallinna haiglast kui mingisugusest betoonkolakast olukorras, kus tegelikult on aastakümneid läbi räägitud tervisevaldkonna vajalik reform. Ja nagu ütlesin, kindlasti ei ole me nõus sellega, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooni tehakse ilma sihtrühma või sihtrühma esindusorganisatsioonide heakskiidu ja kaasamiseta. See on põhimõtteline küsimus, oluline küsimus. Kui nendes kolmes tegevuses minister läbi kukub või otsustab meie hinnangul vales suunas, vastassuunas liikuda, siis järgmine kord me umbusaldust toetame. Nagu aru saite, siis täna me seda umbusaldust ministrile eelpool loetletud põhjustel ja mõnes mõttes ka avansi andmise vaates ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Nii, kas minister soovib lõppsõnaga läbirääkimistel osaleda? Palun!

Aitäh nende mõtete eest! Ma ei hakka kommenteerima kahte esimest kõnelejat. Esiteks, ma olin sunnitud natuke aega eemal olema, ei kuulnud ühte ja teist. Lihtsalt, me oleme eri arvamustel ja ma arvan, et me jääme viisakalt eri arvamustele. 

Ma tahaksin parandada, härra Reinsalu, mida ma tegelikult ka hommikul välja tõin, et nulleelarve hindamisel Tervisekassa ei kuulunud sinna alla. Tervisekassa on avalik-õiguslik asutus ja seal kehtivad natukene teised reeglid. Ta ei ei kuulunud sinna alla. Aga Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Ravimiamet ja nii edasi – need läbisid selle. 

Päris nii see ei ole, et ma üldse ei tea, kuhu raha läheb. Ma olen selgitanud täpselt, mida ma mõtlen, kui ma seda ütlen. Loomulikult ma tean, eelarvet me oskame kõik lugeda, aga ma ütlesin ka selle välja, et kui kui seni on räägitud, et tervishoiukulude tõus on seotud eelkõige rahvastiku vananemisega ja palkadega ja Tervisekassale tulnud ülesannetega. Tegelikult viimane analüüs näitas, et väga olulist osa mängivad seal ka analüüsid-uuringud, protseduurid ja visiidid. Ja tegelikult seda ei ole adekvaatselt analüüsitud ja hinnatud ja see on see koht, kus me peaksime vaatama sisse ja optimeerima, et siis raha paremini sihitada. 

Ka ei ole õige see, et ma ei lähe raha juurde küsima, ja ma olen seda ka lubanud meie valitsuses. Ma tulen selle jutuga järgmisel suvel, kui ma olen suutnud needsamad juba mainitud analüüsid läbi viia ja veendunud, et see raha läheb kasutusse tõhusalt. Praegu kvaliteeti Tervisekassa ei hinda, kui ta rahastab, ja selle all kannatavad Eesti inimesed. 

Ma võiksin veel päris palju rääkida. Aga ma olen täna juba päris palju rääkinud, et minu arvates tühi või, vabandust, selline lihtsalt raha juurdepanemine niigi lonkavasse süsteemi ei ole õige. Ma tahan vaadata sinna sisse ja ma tahaksin, et Eesti inimene saaks õiget abi õigel ajal ja et iga Eesti maksumaksja tunneks, et raha, mida ta on andnud tervishoiu heaks, oleks hästi kulutatud. Ja ühtegi reformi me ei tee jõuga, võtamegi hoo maha kui vaja. Aga aitäh teile kõigile!

Urmas Reinsalu vastusõnavõtt kaks minutit, palun!

Teate, proua minister, toredad sõnad, ilusad sõnad lõpus. Aga üleskutse võtta hoog maha – ma arvan, et see ongi minu jaoks põhiline sümptomaatiline probleem praegu, et Eesti kaotab aega, võetakse hoog maha. Proua minister, küsimus ei olnud selles, et raha nii-öelda pimesi juurde loopida. Haigekassa defitsiit on praegu, sisuliselt me kõneleme 400 miljonist eurost nelja aasta jooksul. Ja kui käsitlus on, et selles olukorras võetakse hoog maha, siis see ei ole kahjuks pädev juhtimine. Vaadake, see on nüüd, et hakatakse uurima, mida peab tegema, ja see, ma saan aru, te viitasite, see võtab aega aasta, et siis selguvad mingisugused analüütilised vastuseid. Aga näete, otsuseid te olete langetanud ju reaalselt, mis puudutab … Samamoodi oli meretuuleparkidega, tuleb välja, et tegelikult mingit kompetentsi, mingit käsitlust juhtimises ei olnud. Täna ma lugesin ajalehest, niisugune aprilliuudis oli, et Rahandusministeerium tellib analüüsi, millised on selle maksukarusselli mõjud. Selle jaoks tellitakse eraldi analüüs. Näete, kui huvitav katselabor, et ühiskond on katselaboriks muudetud ja nüüd tellime veel analüüsi ka selle peale. Asjad ei peaks tagurpidi olema. Proua minister, küsimus praegu on selles, et teie vastutate tervisevaldkonna eest valitsuse liikmena ja kahjuks nendes vastustes, mis te andsite, ja ma tunnustan teid inimlikult selle eest, et te olite avameelne, see kindlasti ei tohi olla etteheite kohta. Te rääkisite nii, nagu teile tundub. Teie ei saa aru, kuhu raha läheb, teil on erinevat informatsiooni, et seda raha ei kasutata sihtotstarbekohaselt ja nõnda edasi. Aga teate, proua minister, me ootame minimaalset küpsust juhtimises. Eesti inimesed ootavad seda küpsust juhtimises. Me ei saa anda järeleaitamistunde. Aitäh!

Aitäh! Tanel Kiik, kas te kuulsite oma nime või sotsiaaldemokraate kuskil sõnavõtus? Mulle ei jäänud kõrvu.

Seisukohti puudutati, täpselt nii nagu ka härra Reinsalu puhul.

Reinsalu nime mainiti. Aga seisukohad, selge, siis kuulame. Vastusõnavõtt kaks minutit.

Mitte lähtuvalt maailmavaatelisest eelistusest, aga tahtsin täpsustada korraks ja ma arvan, see on ka oluline protseduuri vaates, et härra Reinsalu viitas õigesti sellele, et tervishoiu rahastuse küsimustes ei ole mingit põhjust hoogu maha võtta. Vastupidi, tervishoiu rahastus vajab kiiret lahendust ja enam kui nõus, et need sajad miljonid tegelikult sinna juurde tuleb leida. Oleks tulnud leida eelmise aasta eelarveprotsessis, aga hiljemalt siis nüüd. 

Aga ma nii palju annan õigust ministrile, et minister oma lausega "Hoog maha!" pidas silmas minu kriitikat sotsiaal- ja tervishoiuteenuste valdkonna liiga kiire integratsiooni reformi kohta. Siin tõesti on mõistlik aeg maha võtta, erinevate sihtrühmadega maha istuda, rahulikult läbi rääkida, läbi mõelda, enne kui tehakse mingeid muudatusi ja reforme, mida hiljem tagasi pöörata on väga keeruline ja millel võivad olla soovimatud negatiivsed tagajärjed. Selles küsimuses on tegelikult mõistlik hoog maha võtta. Tuleb valida neid kohti, kus anda gaasi ja kiiremini lahendada, ja neid kohti, kus tegelikult maha istuda, rahulikult sihtrühmadega läbi rääkida.

Aitäh! Sellega sulgen läbirääkimised. Ja Helir-Valdor Seeder, enne hääletusele minekut protseduuriline küsimus.

Aitäh! Et paremini orienteeruda selles kodukorras ja protseduurikas, mis formaat see oli, mida nüüd Tanel Kiik esitas oma sõnavõtus?

Tanel Kiik tunnetas, et tema seisukohti ja sotsiaaldemokraatlikke seisukohti puudutati eelnevates läbirääkimiste kõnedes nii nagu Urmas Reinsalugi sõnavõttu, tema nimeliselt, ja pidas kaheminutilise vastusõnavõtu nii fraktsiooni nimel, nii nagu me oleme fraktsioonide läbirääkimiste puhul seda teinud. Ja Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Ja mul on küsimus, tehniline. Tähendab, teate, see tsiviilkriisi seadus on niisugune röögatu paberimaht, see on Tammsaare kogutud teosed. Ma nüüd hakkasin vaatama, kas ma prindin seda ise välja, aga lihtsalt printer lõpeb enne otsa, tahm. Ma saan aru, et öeldi, et kuskil jagatakse alt hõlma, on võimalik saada seda tsiviilkriisi seadus ka paberi kujul, et hoomata. Mul on lihtsalt palve, et äkki saan ka ühe eksemplari. Noh, see on nii tõsine teema, eks ole.

Tõepoolest, see on järgmiste päevakorrapunktide teema. Ja üks variant on läbi virgatsi see kohale lasta tuua, kirjutati elektronpostile, kes soovib. Seal, näete, Peetril on täiesti olemas, seal nähtav, see pakid. Saab kindlasti tellida, jah, tehakse ära teile. (Saalist räägitakse.) Läbi virgatsi saate. (Saalist räägitakse.) Ei, mitte seda. 

Aga lähme nüüd edasi, meil on umbusalduse avaldamine ja seda me peame hääletama. Alustame hääletuse ettevalmistamisega.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu sellele, et ministrile umbusalduse avaldamiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise sotsiaalminister Karmen Jollerile. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Umbusalduse avaldamise poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud sotsiaalminister Karmen Jollerile umbusaldust. 

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638 esimene lugemine, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust ning ettekandjaks Riigikogu liige Lauri Laats. Palun!

Lauri Laats on teel siia? Aga täpsustuseks Urmas Reinsalule nii palju, et kantselei saatis meili ja eile kella kolmeks oli planeeritud, et kes soovib seda trükkimist, 1500 lehekülge, aga saab ka praegu. Nii, et Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Kahju, et meil selle umbusaldusega läks nii, nagu ta läks. Ja mul on kahju, et sotsiaaldemokraadid kaasa ei tulnud. See näitabki tegelikult varjatult, et nad on koalitsioonis või ei taha tunnistada, et meditsiinis on meil suured probleemid. Eks te peate ise tegema järeldused, mis siin saalis parasjagu toimub.

 Aga mitte sellest ei tahtnud ma praeguse punkti juures rääkida, vaid tahaks rääkida meie noortest, tulevikust ja noorte tööhõivest. Ma olen siin teile tutvustamas otsuse eelnõu, mis käsitleb meie noorte tööhõivet ja kuidas me saaksime neid meelitada rohkem tööjõuturule.

Teatavasti on meil noorte seas, kuni 25-aastaste noorte seas tööpuudus 22% , mis on tegelikult väga muret tekitav. Ja kui ma toon siia juurde meie naabrid, see arv on vastavalt Lätis 9,1% noorte tööpuudus ja Leedus 16,3%. Nii et ka selle numbri osas me oleme Balti riikides esikohal ja see on probleem. Keskerakond arvab, et seda probleemi võib lahendada sellisel viisil, et alandada sotsiaalmaksu, ja nimelt nii, et kõik noored, kes on kuni 19-aastased ja on parasjagu tööl. Me teame, et noori väga palju tööle ei taheta võtta. Põhjused on erinevad: vähene töökogemus ja nii edasi ja kõik lisanõuded, mis puudutavad üleüldiselt noorte töölevõtmist, mis kaasnevad sellega. Teatavasti, kui sa noore inimese võtad tööle, siis igal juhul sa pead kõik maksud ta pealt ära maksma, ka sotsiaalmaksu, mis on meie riigis 33%. 

Aga me teame väga hästi, et kuni 19-aastaste noorte puhul, kes parasjagu käivad ka koolis, tegelikult ravikindlustuse tagab riik. Ja meie ettepanek on väga lihtne,. Se ravikindlustuse määr, mis on 13%, tuleks 33%-st maha võtta ta ja maksustada noor ainult 20%-ga. Ma arvan, et see loob sellise soodsa pinna, kus töövõtjal, kes selle käigu teeb ja võtab noore tööle, maksukoormus langeb. Ma arvan, et see on igati mõistlik ja peaks soodustama noorte töölevõtmist. Selles suunas me võiksime ju liikuda.

Ma tean, et seda küsimust arutati rahanduskomisjonis. Olid erinevad mõtted. Ma saan aru, et ametnikud viitasid sellele, et see võib soodustada kelmust. Küsimus, millisel viisil – siis öeldi, et aga siis hakatakse võtma noori tööle, aga tegelikult hakatakse teiselt poolt mustalt maksma täiskasvanutele. No andke andeks! Selline näidete toomine ühe põhjusena, miks seda ei võiks rakendada, ei ole tõsiselt võetav. 

Ma tegin vastava arupärimise või esitasin kirjaliku küsimuse rahandusministrile, kui palju on meil tegelikult noori, kes töötavad, ja kui palju on tegelikult nende pealt makse makstud erinevatel aastatel. Ministri vastusest sain ma järgnevad andmed. Tõsi küll, ma küsisin kuni 19-aastaste noorte kohta neid andmeid. Neid isikuid oli … või oli see ikkagi 25 kaasa arvatud? … neid isikuid oli 27 000 umbes, iga aasta natukene muutub. Näiteks 2022. aastal oli neid isikuid 27 796, aastal 2023 aga 26 813, aastal 2024 oli meil hõivatud noori 25 398. Ja nende pealt vastav sotsiaalmaksu laekumine on 13 miljonit aastas, mille riik saab sotsiaalmaksu näol. 

Ja kui me teeme lihtsa arvutuse ja võtame siit 13% ära, siis  riigile läheb see meie ettepanek maksma 5 miljonit. Aga ma arvan, et see pool, mis puudutab noortele tee rajamist, tööharjumuse tekitamist, tööhõive olukorra parandamist – nagu ma juba mainisin, on meil noorte seas tööpuudus 22%, mis on kõrgem, kui me vaatame vanusegruppe erinevaid –, siis ma arvan, see 5 miljonit on nagu see üks pool, mille ministeerium arvutas välja, aga mida ministeerium ei võtnud arvesse, kui palju me saame lisatöökohti luua selle meetme rakendamise abil. 

Seda arvutust siin ei ole. Ma arvan, et kui me selle poole võtame, nagu vaatame seda poolt ka, siis summa summarum tuleb seesama summa, mis sotsiaalmaksu laekumise puhul aastas 13 miljonit laekub noorte pealt. Me saame selle ka kätte. Aga teiselt poolt me kindlasti näeme seda poolt, kus noored on rohkem tööl, nad on hõivatud. See tööpuuduse määr kindlasti langeb ja meie eesmärk ikkagi võiks olla, et nagu keskmine praegu on 6–7% üleüldine tööpuuduse määr, siis tegelikult noorte seas võiks see arv olla samuti sama. 

Ma loeksin ette ka selle osa, mis puudutab seda, kas Rahandusministeerium toetab meie ettepanekut või mitte, ja mis põhjendusi ta toob. Loen mõned laused ette. Kuna õppivate noorte töötasule sotsiaalmaksuvabastuse kehtestamine võib suurendada kuritarvituste ohtu – muude töötajate töötasu võidakse deklareerida õppivate noorte töötasuna, see on üks põhjus –, võib eelnimetatud maksuvabastuste kehtestamisel väheneda sotsiaalmaksu laekumine rohkem kui tabelis märgitud ehk siis sama 13,8 miljonit. 

No vaadake, juba see põhjus, mis on välja toodud lugupeetud ametnike poolt, näitab, et me mitte mingil viisil ei usalda ettevõtjaid. See on juba eos vale lähenemine. Me takistame mingisuguse probleemi lahendamist ja me näeme, miks me seda ei võiks teha, sellepärast et aga äkki ettevõtjad, kes tegelikult tekitavad töökohti, hoiavad neid, maksavad makse, hakkavad petma riiki. Aga mitte mingisugust tõendusmaterjali ei ole! Võib-olla tekib selline olukord ja kuna võib-olla tekib selline olukord, siis me ju ei tohi seda lubada! Aga mille jaoks on olemas maksuameti ametnikud, kes selle töö eest palka saavad? Siin vastuses ei käsitleta seda teemat.

Nii et ma lihtsalt juhin tähelepanu, selle ametniku nime ma ei hakka välja tooma, aga Jürgen Ligi rahandusministrina on allkirjastanud selle vastuse, mille ma sain. Võiks natuke mõelda selle peale, millise signaali tegelikult sellised vastused annavad meie lugupeetud ettevõtjatele. Ja teiselt poolt rahandusminister, kes sellele alla kirjutas, võiks natukene süveneda, millele ta siis tegelikult oma allkirja paneb.

Nii et ma kordan üle: meil on probleem sellega, et meil on vähe noori tööjõuturul. Seal on omad raskused, miks nad ei ole seal. On tööandjate kartused, et noortel on vähe kogemusi, ja nii edasi ja nii edasi, seadusandlus, mis on üle reguleeritud. Me räägime mittetäiskasvanutest, me räägime noortest, kes ei ole veel 18 aastat täis saanud, aga tahavad olla tööjõuturul, me räägime hooajalistest töökohtadest ja nii edasi. 

Et rajada teed, anda hoogu juurde, et noortel tekiks tööharjumus, meie nägemus ja lahendus ongi selles, et kuna neil niikuinii on olemas ravikindlustus, mis on riigi poolt tagatud, siis võiks selles osas ettevõtjaid mitte koormata ja 33% asemel võiks see määr olla 20% sotsiaalmaks. Puhtalt sotsiaalmaks ilma ravikindlustuse osata. 

Vastava ettepaneku otsuse eelnõuga me soovimegi selle ülesande anda riigi valitsusele, kes vastava ettepaneku võtaks töösse. Valmistataks ette ka seadusandluse pool ja tuldaks meie juurde siia saali, kus me saaksime seda asja edasi menetleda. Mina arvan, et siin saalis on väga palju Riigikogu liikmeid, kes arvavad samuti, et noored peavad saama tööjõuturule lihtsamatest lihtsamatel tingimustel. Ettevõtjatel oleks siis kindlasti veelgi suurem motivatsioon noori tööle võtta. Ja siin on meie lahendus ja ma loodan teie toetusele. Aitäh! 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja. Nüüd küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Hästi oluline teema. Tegelikult siin saalis ei arutata tihti noorte küsimusi ja noortega seotud probleeme. Praegu on see eelnõu eriti aktuaalne, sest alles hiljuti just augustis tõesti olid avaldatud, võib öelda, et sünged andmed, kus Eestis on noorte tööpuudus Euroopa kõrgeim ja kasvab kiiresti. Alles esmaspäeval oli sel teemal arutelu ka minister Erkki Keldoga. Samas tema poolt ei kõlanud eriti seisukohti, et kuidas nad hakkavad parandama, välja arvatud sellised võib-olla loosunglikke seisukohti. Ja ma tahaks tegelikult ka teie seisukohta sel teemal, et miks on valitsus üldse võtnud seisukoha, et parem hakkame siis võõrtööjõudu, eks ole, kutsuma Eestisse, selle asemel, et rakendada olemasolevaid kas noori või üleüldse inimesi, kes praegu ei ole tööjõuturul, tööturul, aga peaksid olema. Miks siis valitsus ei tegele meie oma inimestega?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus! Tegelikult turul ju valitseb meil nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus. Meil on puudu teatud tegevusaladel töökäed ja teiselt poolt meil on näha, et ka tööpuudus kasvab, aga see on ka teatud segmendis. Ja loomulikult see, mis puudutab nüüd noori, siis see, et noorte seas on see tööjõupuudus 22%, me räägime noortest kuni 25 aastat, see kindlasti peaks häirekella kuskile valitsuses, häirekellad peaksid lööma praegu. Aga miskipärast võetakse seda asja väga rahulikult ja selle asemel, et tõesti mõelda kaasa ja mingisuguseid meetmeid välja pakkuda, seda nagu ei tehta. Ja see näide, mis te tõite Erkki Keldo näol, kes alles see nädal oli meil siinsamas esmaspäeval pulli taga, me ei saanud temalt mingisugust kindlust, et ta mõtleb sellel teemal kaasa, aga samas ta ei öelnud, et ta nagu ka seda meedet ei toeta, aga võib-olla ta ei teadnud rahandusministri arvamust. 

Nüüd, võõrtööjõud, ma arvan, see on selline mõnes ajaetapis või praeguses ajaetapis või teatud ajaetapis on see mingi kergem lahendus. Me oleme lasknud asja käest ära. Me ei ole ümber profileerinud enda inimesi vastavalt vajadusele õigel ajal. Ja loomulikult tahetakse teatud valdkondades kompenseerida seda võõrtööjõuga. Ja ma saan täiesti aru tööandjatest, kes seda tegelikult ju soovivad, ja kindlasti ta abistab teatud ajal nende probleemide lahendust. Aga see on tagajärg, see on tagajärg sellele, mis oli tegemata juba pikemat aega. Ja tegelikult ei nähta ette, et mis siis veel, kui me selle võõrtööjõu sisse toome, aga mis siis need järgnevad tagajärjed on, mis siis veel võib sündida. Me räägime lõimumises, me räägime sotsiaalsetest probleemidest ja nii edasi ja nii edasi. Need küsimused jäetakse, tahetakse ka jälle kõrvale jätta, et aeg näitab, on ju. Siin on näiteid küll mitte kaugeltki võtta. Mis toimub, millises olukorras oli Rootsi, kui ta lasi immigratsioonipoliitika vabaks, vabamaks, ja mis olukorras ta praegu on? Me kindlasti sellist olukorda Eestisse ju ei taha, aga see võib tekkida läbi võõrtööjõu, kui ta sellisel viisil peaks rakenduma. 

Aga selge on see, et tööandjatele tuleb ulatada abikäsi. Me hästi palju praegu, minu arust valitsus räägib sellest, et ainult ühepoolselt, kuidas ikkagi suurendada võõrtööjõukvoote. Aga teiselt poolt, aga milliseid lisameetmeid tuleks rakendada, ehk siis, nii nagu ma ütlesin, täiendõpet, ümberõpet, ümber profileerimist? Minu arust sellist lähenemist ei ole ja ei ole sellist analüüsi ja teaduspõhist lähenemist. 

Ja minu arust tänane ka uudis, mis oli Eesti Ekspressis kirjutatud, kuidas Rahandusministeerium kuulutas välja hanke, see oli augustikuu 19. kuupäeval, Rahandusministeerium kuulutas hanke leidmaks inimesi või teenust, kes hakkaks analüüsima meie olukorda majanduses, hakkaks analüüsima fiskaalpoliitikat ja leidma seda suuremat pilti, mis tegelikult on juhtunud või on juhtumas tulevikus läbi selle, kõige selle maksufestivali, mis siin on korraldatud, või maksupõrgu, mis tähendab omakorda seda, et see on ju puhas ülestunnistus, et kõik need maksutõusud, mis siin on tehtud ja Riigikogu liikmete poolt vastu võetud, ja need Riigikogu liikmed või need otsused, kõige suuremad otsused, mis olid maksutõusud ja hinnatõusud ja kõik nii edasi, me räägime teenuste hinnatõusudest, mis erinevad riigiasutused otsustavad, kõik oli see tehtud veel vana valitsuse ajal, et siin ei ole ainult süüdi Eesti 200 ja Reformierakond, siin on ka kaasosalised sotsiaaldemokraadid, kes panid oma allkirja igale maksutõusule alla, et need olid kõik tehtud ilma analüüsita. Ja nüüd tagantjärgi hakatakse kõike analüüsima, kuidas see tegelikult hakkab inimeste toimetulekut mõjutama. 

Aga pole vaja! See analüüs, minge palun poodi, rääkige inimestega! Mis nägudega inimesed poest välja tulevad? Hoiate raha kokku, ei ole vaja seda hanget teha. Me kõik tunneme, kuidas see mõjutab majanduskeskkonda. Ettevõtjatelt võite küsida. Tööandjate liit, palun väga, nendel on kõik see pilt selge. Miks seda hanget korraldatakse? Võib-olla ametnikud tahavad kaitsta ennast poliitikute eest. Kui sul ikkagi vertikaalina poliitikult, ministrilt tuleb käsk peale, et nüüd on vaja seda juttu rääkida, et need maksutõusud on hea asi, ja võib-olla ametnikud tahavad ennast kaitsta ja tahavadki erasektorist tellida analüüsi, mis vastu hakkab väitma vastupidist, et see on ju hullumeelsus, mis siin vahepeal on toimunud. 

Ja minu arust see on hea näide selles osas, mis ka puudutab tööjõuturgu. Ehk siis sul on, nähakse mingisuguseid lühiperspektiivis lahendusi võõrtööjõu näol ja sellist suuremat pilti ei ole. Ja ma ei imesta, kui juhtub veel selline asi, aga ma usun, et see valitsus nii kaua ei kesta, kui tuuakse meile suuremas koguses võõrtööjõudu sisse ja siis tehakse Rahandusministeeriumi hange, et leida need inimesed, kes hakkavad olukorda analüüsima ja siis nii-öelda vaatavad, aga kuidas see kõik ikkagi hakkab mõjutama meie Eesti elu?

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, hea ettekandja! Mis su arvates, Lauri, pärsib seda eelnõu vastuvõtmist, sest arvame, et see kindlasti läbi ei lähe. Kas kartus, et mõni noor laps või see tööandja, kes tegeleb selle lapsega, eriti meil on kaks tähtsat gruppi, õpilasmalev, kus lapsed saavad mitte ainult töösuhtes tööd rakendada, vaid see on ka sotsiaalne projekt, kus suvel meie lapsed saavad kuskil tööd õppida. Teine projekt on need noored, kes ei õpi ega kuskil ei tööta. Vabanev raha saaks minna investeeringuks nende töötingimuste parendamiseks. Kas see kartus, et ettevõte petab või siis see, et see tuli lihtsalt opositsiooni poolt? Mis sinu arvates see kartus on?

Aitäh! Ma loodan, et no mis ma siin ikka loodan, ma ikkagi usun, et inimesed, kui midagi otsustavad, teevad seda oma paremast äranägemisest. Nagu näha need otsused, mis siia tuuakse ja mille osas tahetakse tuimalt koalitsiooni Riigikogu liikmete kinnitust rohelise nupuga, me oleme näinud ja me tunneme, milleni on see kõik viinud. Inimeste toimetulek on kõvasti langenud ja ei saa öelda, et majanduskeskkond on paranenud. Pigem vastupidi. Kui me vaatame oma naabrite näitajaid, siis me oleme täitsa põhjas. Vaatamata sellele, et kuskil kiir tunneli lõpus võib-olla isegi paistab, hästi kaugelt, väga valgust ei ole näha. Mingisugused ilmingud, positiivseid ilmingud on olnud, aga võib-olla nad on jällegi ajutist mõõtu. 

Eks siin on erinevaid põhjusi. Ma arvan, et siin on hästi palju kinni selles, Reformierakonna usk ühetaolise maksusüsteemi. Nii nagu Jürgen Ligi on öelnud, et meil on kõige efektiivsem maksusüsteem. Ja selles osas on tal õigus. Efektiivne selles mõttes, et on haldus poole pealt vaadatuna vähe erisusi, astmeid vähe. Kui me vaatame kas või käibemaksuosa ükskõik, mis riikides, välja arvatud Taani, kus on ka toiduainete erinevate toodete poole pealt vaadatuna erinevad käibemaksu määrad, ma ei tea, seal leib on võib-olla 6%, piim on seal 8% protsenti, magusjoogid võivad rohkem olla ja nii edasi. Loomulikult on rohkem vaja jõudu selleks, et seda kõike hallata. See on see, millest Jürgen Ligi räägib, et see on meil väga efektiivne. 

Väga paljud inimesed saavad teistmoodi aru. Arvavadki, et meie maksukogumine on efektiivne, laekumine on efektiivne, kõik need. Ei, ei ta räägib puhtalt sellisest haldusest. Haldus, kuidas sa haldad kogu seda maksundust, mitte midagi muud. Rohkem seal efektiivsuse taga ei peitu. Nemad usuvad sellesse, et meil ei ole vaja erinevaid maksumäärasid teatud toodete või siis maksude puhul, näiteks sotsiaalmaks. Ühetaoline, kõik on lihtne, kõik on arusaadav. Väidetavalt raamatupidajal on ka palju lihtsam kõike seda arutada. Ma arvan, et hästi palju selle taga. See on nende maailmavaade kogu sellest asjast. Mis siis, et praegune käibemaks, mida tõsteti 24% peale, on viinud hästi palju raha ära just nendelt inimestelt, kes saavad keskmist või väiksemat palka. Mis siis, et see otseselt kõige rohkem mõjutabki vaesemaid inimesi. Oluline on see, et oleks tagatud efektiivne maksusüsteem, mitte midagi muud. Kui avalikkus igapäevaselt räägib, analüütikud, teadlased, ettevõtjaid, kaubanduse poole pealt vaadatuna, inimesed, kes on kogunud peaaegu 100 000 allkirja petitsioonile, et kuulge, tõmmake see käibemaks toiduainete maha, me tahaks korralikult süüa. Selle taha see jääbki. See on uskumuse küsimus, et kas meil on vaja erinevaid astmeid teatud maksude osas või mitte.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti olete ka erinevate ettevõtjatega suhelnud, muuseas ka sellel teemal, ja nende käest küsinud, mis oleks nende suhtumine, kui seesama maks või maksumäär, ütleme niimoodi, oleks, oleks väiksem. Kas siis sel juhul muutub suhtumine noorte inimeste palkamise osas? Mis see arvamus oli?

Aitäh! Loomulikult ta soodustaks noorte tööhõivet. Kui võtta kas või hooajalist tööd, siis kas sul on võimalus ettevõtjana, kas sul on võimalus võtta juba teatud kogemustega inimest tööle või siis täiesti rohelist noort, kes tuleb alles õppima. Loomulikult sa ju valida, kui maksumäärad on sama, võrdsed, et sa võtad selle inimesi, kellel on suurem töökogemus, kas või kaks nädalat rohkem töökogemust, kaks kuud, mis iganes, kui me räägime hooajalistest töökohtadest. Ja see kindlasti motiveeriks ettevõtjaid võtma ka verivärskeid noori tööle, kuna sa saadki maksusoodustust. Ja loomulikult see on ju ettevõtja huvides, olla efektiivne.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et sa oled ka realist ja tead, et kohe-kohe tulevad teerullijuhid. Nende kohad on vabad praegu, aga nad on oma kambrites ja ootavad signaali, et asfalt on vaja rullida. See tähendab, sellest eelnõust on vaja üle rullida. Seda sõltumata sellest, et asi on väga aktuaalne – see erakordselt kõrge tööpuudus noortel, millele peaks reageerima, nagu ka paljudele muudele asjadele, mida peaks tegema analoogsetes situatsioonides, kus võiks olla jumet asjadel, et taim kasvaks, mitte ei tuleks teerullijuhid ja asfalteeriks, rulliks sellest üle. Sellest oleks tolku laiemalt.

Kui sa küsid sellise hea küsimuse, siis loomulikult ma vastan sellele, et meil on vaja uut valitsust. Et sellest eelnõust saaks asja, et sellest eelnõust saaks noored kasu, ettevõtjaid samuti. See eelnõu tuleb vastu võtta valitsuse poolt, kes mõtleb asjale kaasa. Praegu me oleme saanud valitsuselt eitava vastuse. Ja täpselt samamoodi me oleme ka rahanduskomisjonis saanud eitava vastuse. Ja kui ma vaatan rahanduskomisjoni istungi protokolli, siis kui mu mälu ei peta, siis komisjoni liikmetest viis olid vastu, neli olid poolt. See näitabki ju tegelikult üht: see on teerullipoliitika, millele tugineb praegu valitsus. Nendel on olemas 52 liiget, kes täidavad käsku, mis tuleb täpselt valitsuse poolt, mis nuppu tuleb vajutada, kas sellele anname rohelise või punase. 

Loomulikult! Aga ma ei taha ka liiga kellelegi ei taha. Ja kui leidub ja ma kutsun üles koalitsiooni saadikuid kaasa mõtlema väljaspool kogu seda koalitsiooni poliitikat, mida dikteerib valitsus. Kui selline suht leebe otsuse eelnõu jõuab saali küll opositsioonisaadiku poolt ja see selgelt juhib tähelepanu sellele, et meil on noorte seas tööpuudus hästi kõrge, siis võiks ju kaasa mõelda. Ja kui võib-olla see meede, mis me oleme välja käinud, mingil põhjusel tõesti ei sobi, siis no teeme paremaks selle. Mõtleme kaasa! Ärme tambiseda maha, ärme hääleta seda maha, saadame ta teisele lugemisele ja teeme koos, täiendame seda eelnõu! Vaatame veel kord sisse ja teeme midagi koos noorte jaoks. Tegelikult ju saavad nii meie noored kasu kui ka ettevõtjad. 

Aga kui seda ei juhtu, siis ega teistmoodi siin midagi ei realiseeru meie mõtetes, kui tuleb uus valitsus. Ja ma arvan, et see tuleb varem, kui me arvata oskame. Ma ei usu, et see valitsus peab vastu 2027. aasta märtsikuuni. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, hea Lauri! See igati hea eelnõu puudutab mind isiklikult, sest minu poeg on just 19 aastat vana ja praegu õpib maaülikoolis. Aga ütle palun, mida sinu arvates võiks veel riik teha selleks, et noortel oleks rohkem võimalusi tööturul.

Jaa, loomulikult. Ma arvan, et noored seda ju pidevalt küsivad. Ja seal on olemas ju ka lahendused. See, et noor saaks tööle ja üleüldiselt meie töötuse määr langeks, meil on vaja korralikku majanduskeskkonda – majanduskeskkonda, mis on praegu tegelikult läbi kõikide nende maksutõusude alla surutud. Me näeme selgelt, kuidas meil investeeringud välja voolavad, uusi sisse ei tule. Me ei suuda ohjata energia hinda, me ei suuda teha erandeid ettevõtetele, mis on energiamahuka tootmise, toodavad mingisuguseid tooteid, mis on energiamahukad. Me nagu ei tee tegelikult õigeid käike, mida võiks üks riik teha. Me ei soosi praegu ettevõtlust. 

Ja teate, minu arust hea näide on ju, kuidas meil 1 miljard voolas välja. Tõsteti tulumaksu 2%. Ja enne kui see juhtus, ettevõtjad otsustasid hääletada käte ja jalgadega ja võtsid välja kasumid. Ettevõtetest võeti dividendi välja miljard. Rohkem kui tavaliselt, jah. Just, jah! Ja kui me seda arutasime, oli rahandus- ja majanduskomisjoni ühisistung, siis ma küsisin Rahandusministeeriumi ametnikult, aga kus see miljard on, see lisamiljard. Ettevõtjad on ta välja võtnud, jah, riik sai ühekordselt rohkem sellest tulumaksu. Kas ta on nii-öelda investeeritud edasi, kas ta on välispankades, kas ta on Eesti pankades? Selle peale ametnik ütles, et ma ei tea, kus see raha täpselt on, aga mida ta kindlalt teab, ta ei ole Eesti majanduses. See oli tema sõnad, tema sõnad. 

See tähendab seda, et lugupeetud koalitsioonisaadikud ja valitsus, see otsus, kus te tõstsite tulumaksu, see tegelikult teiselt poolt viis raha välja. Ja kui sa ettevõtetest viid raha välja, siis see mõjutab ettevõtte likviidsust. Ja miks see halb on? Üks ettevõtja ka istub siin, ta teab väga hästi, mis see tähendab, kui ettevõttel ei ole likviidsust. Tuleb mingisugune torm peale, ükskõik, kuidas me seda nimetame, ehk siis mingisugune anomaalia, mingisugune kas või, ütleme niimoodi, et tarnija või ostja ei maksa arvet kinni mingi ettevõttele suures summas, materjal on juba ära saadetud, ja kui sul ei ole likviidseid vahendeid selle kahju kiiremas korras sisemiselt katta, niikaua kuni sa käid seal kohtus ja hangid seda raha, kui üldse raha saab, siis ettevõte lähebki pankrotti, ettevõtte lasebki inimesed lahti, alustab pankrotimenetlust. See on see, mida tehti tegelikult praegu selle 2% tulumaksutõusuga. Raha võeti, otsus tuli valitsuse poolt, Riigikogus kinnitati ära, sotsid olid ka osalised pealekauba ja ettevõtted tegid oma liigutuse, võtsid raha välja ettevõttetest, lisa 1 miljard, ettevõtete likviidsus langes.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 10. juunil enne jaanipäeva ja meil oli istungil tutvustamas eelnõu Andrei Korobeinik ja Rahandusministeeriumi poolt oli meil Kairi Ani. Kõigepealt Andrei tutvustas seda, mida ka Lauri praegu siin üle käis. Ja täpsustus oli minu poolt selle kohta, keda eelnõu puudutab. Eelnõu puudutab kuni 19-aastaseid isikuid. Toodud numbrid on siin tõesti tööhõive osas kuni 25-aastaste osas. Siis kuulasime ära Rahandusministeeriumi esindaja ja võeti vastu ka kaks konsensuslikku otsust: esiteks võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, see on täna, ja teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks Diana Ingerainen, see olen siis mina. Nii et kaks sellist otsust võeti vastu.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kuidas teil endale tundub, kas selline meede elavdaks natuke meie majandust, ka sellest vaatevinklist, et siis nooremad inimesed, esiteks, oleksid rohkem valmis tööle asuma juba sellises nooremas eas, ja teiseks, kas meie ettevõtjad võtaksid nad tööle …?

Aitäh küsimuse eest! Seda me komisjonis kergelt puudutasime, et kas meil on teada, millised on mõjud, et kui see eelnõu rakendub kuni 19-aastastele noortele, ja paraku neid mõjusid meil teada ei ole, kas see soodustab ja mis ulatuses.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma vaatan seda komisjoni protokolli. Te küsisite, mis on päris oluline küsimus, et kas Eestil on üldse terviklik tööjõupoliitika. Nagu te ise viitasite, et näiteks Delta majanduskonverentsil tõid nii sotsiaalteadlased, majandusteadlased, aga ka ettevõtjad välja, et tegelikult Eestil selline tööjõu terviklik poliitika puudub. Kas tänaseks te olete saanud vastuse sellele küsimusele, kas ekspertidelt või kolleegidelt või ministritelt, kas meil siis on olemas Eestis terviklik tööjõupoliitika?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ka enam-vähem samal ajal oli siin ka minu õppejõud, professor Urmas Varblane, kes ka käsitles Riigikogus seda kui väga olulist teemat. Tuleb tõdeda, et sellist terviklikku tööjõupoliitikat, mis käsitleks teatud maksustamist ja nende mõjusid, ei ole. On küll olemas teatud fragmendid ja uuritakse, näiteks OSKA uuring, aga sellist päris terviklikku pilti ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru sain, kaks konsensust: et teie kannate ette ja mis seal veel oli, aga see, et tapmisele läheb, seda ei olnud. Ainult nüüd lihtsalt tuleb hääletus ja teerullijuhid tulevad ja teevad töö ära. Aga kas on arutatud, kuidas seda probleemi lahendada koalitsiooni poolt? Tavaliselt öeldakse, et meil on juba töös samad asjad, te lihtsalt ei ole kuulnud veel. Kas te teate, et kuidagi on valitsusel plaanis sama probleemi lahendada, mis on tegelikult väga-väga aktuaalne, eriti praegu?

Aitäh küsimuse eest! Teema on tõesti aktuaalne, aga komisjonis me seda ei arutanud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Hea ettekandja! Ma lihtsalt lugesin protokollist, et Rahandusministeeriumi nõunik Kairi Ani ütles, et kuigi tööturul võib koondmõjuna olla positiivne mõju, näiteks tööhõive kasv, siis see Tervisekassale toob see ligikaudu 5,4 miljoni euro suuruse miinuse. Küsimus on selles, et kui tööhõive kasvab, maksud laekuvad rohkem ja rohkem, siis miks me räägime Tervisekassa miinusest. 

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, kui tööhõive kasvab ja maksud laekuvad, siis majandus elavneb. Olen sellega täiesti nõus. Aga me ei tea täpselt, millise iseloomuga tööd pakutakse kuni 19-aastastele noortele ja mis see kaasa toob pikemas vaates nende tööelus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Ja Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Ma arvan, et see, mida Keskerakonna fraktsioon praegu tahab selle eelnõuga saavutada, seda on isegi vähe. Miks vähe on? Sellepärast et tegelikult peaks riik väga konkreetselt mõtlema selle peale, kuidas meie noori ikkagi motiveerida tööle minema juba nooremas eas. Me pidevalt räägime sellest, et noored – vabandust sellise moodsa sõna eest! – hängivad meil kuskil tänavatel või kaubanduskeskustes, kus nad ei tee suurt midagi, istuvad kogu aeg nutitelefonides, põhimõtteliselt selle asemel, et tegeleda millegagi kasulikuga. Ja loomulikult, kui riik kuidagi ei motiveeri, kui selliseid meetmeid, mis teeksid noorte asumise tööturule lihtsamaks, neid eriti ei ole, siis loomulikult ei ole sellest esiteks väga tööandja huvitatud ja teiseks noored ise. 

Olles Tallinna abilinnapea, ma väga hästi mäletan, kuidas me tegelesime õpilasmaleva teemaga, et kuidas siis vastav organisatsioon Tallinna linnas värbas noori selleks, et nad suvel teeksid õpilasmalevates tööd. Ja tegelikult ei olnud kõige lihtsam ülesanne pehmelt öeldes. Noored ise on kindlasti tööaltid, nad kindlasti tahaksid teenida väikest raha, aga siis on vaja leida tööandjaid, kes oleksid valmis neid vastu võtma ja nendega tegelema. Ja loomulikult, kui riigi poolt ei tule üldse seda lisamotivatsiooni tööandjate suunas, siis ka see soov jääb selliseks hästi tagasihoidlikuks. Nii et meie arvates me võiksime kindlasti seda ideed toetada, et siis kuni 19-aastased noored, et nende pealt ei pea tööandja maksma sotsiaalmaksu 33%, vaid see võiks olla 20%. Ja see oleks hea algus. Siit võiks edasi minna, mõelda välja veel mingisuguseid meetmeid, kuidas meie noored võiksid tööle asuda niimoodi, et ka tööandja oleks sellest huvitatud ja nad ise oleksid huvitatud. Ja see kindlasti tooks riigile kasu. 

Kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart siin rääkis sellest, et selle asemel, et tõepoolest siin seda võõrtööjõudu kogu aeg nimetada ja proovida siis inimesed näiteks välismaalt siia tuua, võiks mõelda selle peale, et meil on omad inimesed olemas, et meil on tegelikult tööturul, nii paradoksaalne kui see ka pole, nii tööjõupuudus kui ka töökohtade puudus. Nii et selles mõttes võiks ikka leida seda tasakaalu ja kindlasti meie noored võiksid olla üheks selliseks õigeks vahendiks selle tasakaalu leidmisel. Nii et see on see koht, kus riik tõepoolest võiks selle peale mõelda valitsuse näol. Ja kõiki teisi ma kutsun siis meie eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu! Ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! See eelnõu menetlemine on hea näide sellest, kuidas koalitsioon ei viitsi mõelda. Ja ma olen mõelnud pikemat aega, millest on tulnud see, et tihti, kui majanduslikult head otsused või ettepanekud tehakse siin saalis, siis need lükatakse tagasi ilma ühe väikse lausetagi. Me võiksime seda koalitsioonis arutada. Kui keegi täna … Ma arvan, et me oleme siin saali jäänud mõned üksikud nooremad, teised juba vanemad inimesed. Teame oma lapsepõlvestki, kui me kooli lõpetasime – kui selge oli meil gümnaasiumi lõpetades, mis eriala me tahame õppida? Mõnel üksikul on, aga enamusel – viimase hetkeni arutavad, millisesse ülikooli minna, millist eriala õppida. Soome on hea näide, meil siinsamas naabrid. Neil on gümnaasiumiharidus ja ametiharidus pandud kui mitte ühte ja samasse majja, siis kõrvuti majadesse. Ja hariduses on võimalik õppida nii, et ametikooli õpilane käib mingit eriala õppimas kõrvalgümnaasiumis ja gümnaasiumi oma ametikoolis. Ta tahab nuusutada erinevaid erialasid. 

Ettevõtjana ma võtaks hea meelega noori inimesi endale ettevõttesse hooajalisele tööle, eriti suvel. Aga me teame, et tihti noortega on juures ka see, et keegi peab neid õpetama, juhendama. See on töökoormus ja kui sul on maksukoormus täpselt sama, siis sa tihti soovid endale võtta juba kogemustega inimese. Aga samas oleks ju väga hea, kui me saame ametikooli noore võtta endale juba suveks ettevõttesse tööle, teda siduda oma ettevõttega. Ja ükskord, kui ta kooli lõpetab, on see ametikoolis või kõrgkoolis, siis ta oleks meil üks potentsiaalne oma ettevõtte töötaja. On väga loogiline see, et kuni 19‑aastased on meil Tervisekassa rahadega kindlustatud. Kui nad on juba kindlustatud, siis ei saa olla ootust, et nende pealt tuleb veel Tervisekassa 13%‑list raha. Ma saan aru, et Keskerakond on jätnud 20% sisse väga lihtsal arusaamal, et inimene teenib oma tulevikupensionit ja see raha on oluline – küll mitte siis, kui ta on 19, aga tänase seisuga 65 aastat vana. Iga aastaga tõuseb panus. Ka rahanduskomisjonis ei tekkinud hetkegi aruteluteemat selle üle. 

Ma ise toetan seda eelnõu. Seda eelnõu oleks võinud võib-olla ühes või teises kohas natukene täpsustada, aga nii nagu ka eestkõnelejad ütlevad, et iga eelnõu on võimalik läbi muudatusettepaneku ka paremaks teha. Ja mulle meeldis ka rahanduskomisjonipoolne ettekanne, oli väga hea. Siiralt ütlen, väga hea, sest tihti selliste eelnõudega siia ette tulek ei ole mitte lihtne. Nendega on keeruline, eriti kui opositsioonipoliitikud oskavad igalt poolt küsida ja sa tahaksid vastata, et tegelikult võikski seda vaadata, aga koalitsioonipoliitikuna sa lihtsalt ei saa kõike nii vastata.

Ma loodan, et kui muud kasu sellest ei ole, siis koalitsioon võiks mõnel oma istumisel seda arutada. Kas on seal üks koht, kust võtta? Sest uskuge mind, kui me neid noori ei seo oma ettevõtetega, siis lihtsam tee on neil pikka eurot minna teenima kuskile naaberriiki ja sealt tagasi tulemine ei ole nii lihtne. Ma näen oma pere pealt seda. Kui sul on veel tubli inimene, siis ta igal aastal saab natukene kõrgendust, natuke palka juurde. Ja siis küsitakse, et kas ma tulen tagasi väiksema palga peale, kas ma saan sama tööd. Vaevalt. Nii et hea mõte ja võimalus Eesti majandust elavdada. Ja uskuge mind, maksudega ei ole siin probleemi, sest nende noorte eest niikuinii täna maksame meie – need, kes on täiskasvanud ja käivad tööl, ja ka mõned pensionärid. Nii et palve jäi. Ma sain aru, et seal vähemalt Eesti 200 poolt oli mõne …

Korra küsin, Aivar. Katkestan.

Ei, ma lõpetan. Aga aitäh!

Ma annan ühe minuti otsa, siis on kindel. (Aivar Kokk tänab.) Aga lõppes ära. Aitäh! Aitäh, Aivar Kokk! Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Sellega sulgen läbirääkimised, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, seega asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu! Selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ja järgnevalt panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused" eelnõu 638. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on tagasi lükatud.

Järgnevalt tänane kolmas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme, palun! Ettekande pikkus on kuni 20 minutit.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2. juunil 2025. Eelnõu eesmärk on viia Eesti õigus osaliselt kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega, aidates täita Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärke ning soodustades kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõttu. Peamised eesmärgid on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ajakohastamine, meretranspordi lisamine süsteemi, tasuta heitkoguste ühikute kaotamine lennunduses ning moderniseerimis- ja innovatsioonifondide rahastuse suurendamine. Eelnõu esimene lugemine toimus 18. juunil 2025.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 4. juuli 2025. Laekus üks muudatusettepanek Riigikogu liikmelt Andres Metsojalt. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu kohta üheksa komisjonipoolset muudatusettepanekut. Keskkonnakomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kahel istungil, 17. juunil ja 25. augustil. Komisjoni 17. juuni istungist võtsid osa Eesti Laevaomanike Liit, Viru Keemia Grupp, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja Kliimaministeeriumi esindajad. Istungil toimunud arutelu käigus esitasid osalejad oma seisukohad eelnõu kohta ning vastasid komisjoni liikmete küsimustele. 25. augusti istungil kujundas komisjon seisukoha eelnõu kohta, esitas muudatusettepaneku ja komisjoni poolt esitatavate muudatusettepanekute kohta ning tegi asjakohased menetlusotsused. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on andnud kaks arvamust eelnõu kohta. Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste ülevõtmisest ja eelnõu kooskõlast põhiseadusest tuleneva õiguskindluse põhimõttega.

Komisjoni ettepanekud olid valdavalt tehnilist laadi. Nendel ei hakkaks pikemalt peatuma, aga muudatusettepaneku nr 8 tegi Andres Metsoja. Ettepanek on muuta eelnõu § 1 punkti 71 selliselt, et eelnõust jäetaks välja § 254 … ja § 168 lõike 1 kohaldamise kohta. Keskkonnakomisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata. Komisjon leidis, et Euroopa Liidu direktiivide nõuetekohane ülevõtmine on oluline õiguskindluse tagamiseks, mis omakorda seab aluse Euroopa Liidu poliitika teostamise õnnestumiseks. Ettepanekus toodud direktiivi sätetest tulenevad liikmesriigile selged ajalised ja koguselised kohustused. Kõnealused sätted siseriiklikusse õigusesse üle võtta. Liikmesriigil puudub nende sätete osas kaalutlusõigus ning seetõttu läheks muudatusettepanek vastuollu Euroopa Liidu õigusega. Lisaks seaks muudatusettepanekuga arvestamine Eesti laevandusettevõtjaid halvemasse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu ettevõtetega, kuna peaksid tagastama 100% lubatud heitkoguse ühikutest, samas kui teiste riikide ettevõtted peaksid tagastama vähem, vastavalt 40% ja 70%. 

Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et eelnõuga laevandusettevõtjatele kehtestatud kohustused ei riiva õiguspärase ootuse põhimõtet, sest sellised arengud on sektorile olnud ettenähtavad. Eelnõu seletuskirja autorid on välja toonud Euroopa Liidu õigusaktid, mis meretransporti ja sellega seoses tekkivaid heitkoguseid ja selle aruandlust reguleerivad. Seega ei saa öelda, et tegemist oleks täielikult uue kohustusega.

12. oktoobril 2023 võttis komisjon vastu ka delegeeritud määruse, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust seoses ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete aruandlust ja esitamist käsitlevate normidega. Ka selle määruse põhjendus punktis 5 on selge viide meretranspordi lisamise kohta. 20. oktoobril 2023 võeti vastu määrus, milles käsitletakse tõendamistoiminguid, tõendajate akrediteerimist ja seirekavade heakskiitmist. 30. jaanuaril 2024 võttis komisjon vastu rakendusotsuse, mille kõik põhjenduspunktid käsitlevad meretranspordi lisamist Euroopa Liidu HKS-i.

Nii. Ja keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. septembril 2025.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mõned küsimused. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Tarmo! Mul on küsimus ikkagi nõutusega selle kohta, et tagasiulatuv koormise kehtestamine ei ole vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Minu küsimus on, kas ka Tallinkil on sama arvamus. Palun vastake! Ma tean, et olete komisjoniga kommunikeerinud. Teiseks, ma saan aru, et meie ehitame üles meretranspordile uut niisugust süsteemi. Me maksustame täiendavalt vastavalt meretranspordiettevõtteid ja oleme asunud siis seda muud maksu tagasi maksma nurga tagant riigi toetusega. Nimetage palun praegu, noh, riigi eelarvestrateegia perspektiivis, need numbrid, palju me võtame: võtame siis kõige suurema laevandusettevõte Tallinki, palju me planeerime talt aastas võtta maksu ja palju me plaanime talle nurga tagant maksta toetust selle eest, et me oleme teda täiendavat maksustanud tagasi niisuguse Münchhauseni viguriga.

Aitäh küsimuse eest! See arusaamine, et ühtegi asja ei tohiks teha tagantjärgi ja tagantjärgi kehtestada makse on igatpidi arusaadav. Kindlasti nii ei tohi teha. Antud juhul see ei ole lihtsalt nii. Tallink on olnud juba pikalt kursis sellega, et selline maks kehtestatakse. Tallink isegi pileti peal on korjanud juba kaks aastat CO₂ raha oma reisijate käest. 

Kuidas Tallinn ise on rahul sellega? Tallinn saab aru. Tallinkiga on veel üks huvitav lugu, et Tallinki laevad on nii Eestis kui ka Soomes ja juhtuks, kui jätta see kehtestamata, mis on peaaegu võimatu ettevõtmine, siis juhtuks selline põnev lugu, et Soomes on CO₂ maks olemas ja Eestis seda Eestis olevatel laevadel seda ei ole. See on see probleem. 

Ja teine häda on see, et esiteks me hakkaksime trahvi saama. Ühesõnaga, see ei ole võimalik seda mitte vastu võtta. 

Aga laevade jaoks muutuks ka see veel, et neid suure tõenäosusega ei lastaks enam teistesse sadamatesse. See kindlasti häirib rohkem kui see maks, mis on kõigile võrdne. Ja kõige olulisem on see, et see maks on kõikidele Euroopa Liidu laevadele. See tähendab, et kõik on võrdses konkurentsis, nad olnud sellega kursis ja seega ei tohiks olla mingit muret. 

Mis puudutab seda rahalist poolt, siis ma võin eksida ja keegi ei ole suutnud väga täpseid numbreid öelda, aga ma olen aru saanud, et see CO₂ maks, mis Eesti laevaettevõtjad peavad maksma –14 ettevõtet –, on umbes 8 miljonit. Ja kaks kaks ettevõtet saavad tagasi seda laevapere või palga maksmise toetust ja see suurusjärk peaks jääma samasse piiri.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Tallink on rõõmus, aga ma loen tabelist, et näiteks Kaubandus-Tööstuskoda ja Laevaomanike Liit ei jaga matsu. Kui nad ütlevad, et eelnõu on väga suure mõjuga ja toob kaasa märkimisväärseid kulutusi ettevõtjatele. Kaubanduskoja hinnangul on need leevendusmeetmed ebapiisavad. Ma ei hakka Laevaomanike Liidu vastust kordama. Siis on öeldud, et kuna on direktiiv, siis võta või jäta, tuleb rakendada.

Võib-olla nende matsu jagamine on poolik. Mis on üle-euroopaline maks, sellest ära viilida ei ole väga võimalik. Võib-olla on nii, et igasuguste organisatsioonide eesmärk ongi seista oma ettevõtete eest. Küsida mida rohkem, seda parem. Antud juhul on riik minu arust teinud üsnagi tasakaaluka otsuse või on tegemas tasakaalukat otsust, et seda meedet kompenseerida. Kuid öelda, et kas on mõistlik niimoodi, et ühe käega võtame, teisega anname, siis mina julgeksin öelda, et on mõistlik. Sellest esimesest CO₂ maksust on võimalik aja jooksul pääseda, kui ettevõtjad muudavad oma laevad keskkonnasõbralikumaks. Ehk seda võimalik vähendada. Aga teistpidi toetus laevapere palga maksmisele jääb kestma.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Aitäh ka lugupeetud ettekandjale. Te ütlesite oma sõnavõtus, et sellest maksust ja sellest eelnõust on võimatu loobuda, et see tuleb ilmtingimata vastu võtta. Teie kui suveräänse Eesti riigi valitsuserakonna esindajad, kas teile ei ole see häiriv?

Aitäh küsimuse eest! Minu jaoks ei ole häiriv. Me täiesti suveräänsena oleme astunud Euroopa Liitu ja võtnud omale teatavad kohustused sellega ja ühise turu reeglitele, kui see oleks ainult Eesti laevaettevõtetele see maks, siis see mind häiriks. Kui see on kõikidele võrdselt ja me tegutseme samal turul, siis see mind ei häiri, see teeb meie keskkonda suures plaanis puhtamaks, aitab ära reguleerida ja minu arvates on see suhteliselt mõistlik plaan.

Urmas Reinsalu, palun!

Tarmo, ma siiski korrigeerin seda. Ka mina olen Tallinki esindajatega rääkinud ja ma nüüd tahaksin täpsustada üle. Sa kinnitad, et Tallinki esindajad ei näe siit tagasiulatuvat mõju ja ühtegi huvirühma seisukohta komisjonile, et selle koormise kehtestamine on tagasiulatuva mõjuga, seetõttu põhiseadusvastane, ma saan aru, et sinu kinnitus on, et see ei ole. Miks sellisel juhul pidas komisjon vajalikuks tellida õigus- ja analüüsiosakonnalt sellekohase memorandumi. Mu esimene küsimuseasetus.

Teine küsimuseasetus on see, et ma palun sul siiski korrigeerida numbreid Ka mul on ettevõtjatega vestlusi olnud ja see sinu väide, et kehtestuv maksukoormus kaetakse suurematele, ütleme, laevaettevõtetele, tegelikult ei vasta tõele. Minu andmetel on see maksukohustus prognostiliselt ajas kasvav ja see meede, mis on kehtestatud, on piiratud siiski teatud ajaga. Ole hea, Tarmo, nimeta, mis ajaks on seda laevapere või seda toetusmeedet plaanitud kehtestada, mis on selle ajaline jätkuvus. Teiseks, nimeta palun selle maksu kasvamine. See maks peaks minu andmetel 2027. aastaks kasvama tuntavalt üle 10 miljoni euro.

Ma võin täiesti kindlalt väita seda, et Tallink ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. See on nüüd kindel. Kas keegi kuskil veel midagi arvas, on mul väga raske seda kommenteerida. Kas see maks aja jooksul kasvab? Tänu Eesti ametnike tublile tööle õnnestus seda maksu pigem nagu vähendada. Jääklassi laevadele on tehtud erisus, mis on selleks, et kuna Eestis on raskemad kliimaolud ja aeg-ajalt võib jää olla, siis on seal ette nähtud teatav maksuvabastus, mis teeb meie laevade kasutamise natukene lihtsamaks.

Suur tänu! Ma korra katkestan selle küsimuste-vastuste sessiooni, sellepärast et meil on rõdul delegatsioon USA Oklahoma osariigi kongressist eesotsas alamkoja spiikri Kyle Hilbertiga. Dear friends, I am very glad to greet you here in the Estonian Parliament. We will continue now our session. Jätkame meie istungit ja järgmine küsija, Peeter Ernits, palun. 

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sain ma õigesti aru, et reisilaevade tööjõukulude kompensatsiooni ainult kahele sellest 14 firmast makstakse? Küsimus on, miks. Teiselt poolt parvlaevad võivad jätkata samamoodi, nendel ei ole see rohetulevik nii oluline. Mõtlen Eesti parvlaevu, mis lähevad Saaremaale, Hiiumaale, Vormsile ja nii edasi.

Ma arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Me seda ei käsitlenud seekord. Aga ma lihtsalt arvan, et nad on teise regulatsiooni all. Me seda komisjonis ei arutanud, kuidas on Eesti parvlaevadega. (Saalist öeldakse midagi.) Nii palju on tehtud taotlusi ja see on nagu sihuke … Ma ei julgeks seda öelda, seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma olen niimoodi aru saanud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma osalesin ka komisjonis ja iseenesest see kontseptsioon mulle ei meeldi, et tagantjärele midagi nõuda ettevõtetelt. Aga seal käis läbi selline üks väga huvitav skeem. Ühest küljest rakendatakse see maks, tagantjärgi ka veel pealekauba, ja teiselt poolt kompenseeritakse. Näiteks Tallink saab mingisuguse toetuse. Ja kui ma küsisin ametniku käest, kes seda kõike esitles, et kuidas siis olukord meie lipukandja Tallinkiga on merel, et kas nad saavad hakkama ja nii edasi, siis ametnik ütles, et tegelikult on Tallink selle kuluga juba arvestanud ja pannud piletihinna sisse. Te kindlasti mäletate seda lauset. Ja teiselt poolt nüüd tahetakse veel kompenseerida ja anda mingisugust dotatsiooni. Kuidas seda mõista?

Aitäh küsimuse eest! Minu vaates on nagu kaks natukene erinevat asja. Üks asi on veel, mille ma unustasin öelda. Puhta tuleviku saabumiseks on ette nähtud ka laevade keskkonnamõju vähendamise meede, mis on 25 miljonit, mida saavad kõiks taotleda ja oma laevasid teha keskkonnasõbralikumaks. Tallinki puudutav palgatoetuse meede on vähemalt minu arusaama järgi rohkem selleks, et nad ei läheks mõne teise riigi lipu alla. Sisuliselt on see Eesti riigile väga kasulik meede. Sest kui mõned suured laevafirmad peaksid oma laevadega minema näiteks Soome, kus need toetused on olemas, siis see kahju Eesti eelarvele olleks kordades suurem kui see 8 miljonit.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja. Te tõite oma vastuses välja, et see CO₂ maks kompenseeritakse ettevõtjatele palgameetmena ja et see CO₂ maks on kõikidel teistel Euroopa Liidu riikide laevadel. Kas on ka teada, kas teistel riikidel käib samamoodi, et kompenseeritakse palga näol või kuidas meie ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised?

Puudub selge arusaam, kuidas teistes ettevõtetes palgameetmega kompenseeritakse, aga Soomes see küll toimib.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Ütlesite, et tegemist on üle-euroopalise maksuga, millest ära viilimine pole võimalik. Mina ikka küsin, et kas me oleme suveräänne ja iseseisev riik või ei ole. Ütlesite, et me astusime Euroopa Liitu ja me hääletasime seda. Me kindlasti ei oleks hääletanud end Euroopa Liitu, teades ette, et Eesti ettevõtted ja inimesed peavad hakkama mingeid jaburaid, ideoloogilisi makse maksma, mis seavad meile ja meie majandusele ja kogu meie elule niivõrd totraid koormisi.

Aitäh küsimuse eest! Ma veel kord ütlen, et minu arusaama järgi me oleme väga suveräänsed. Suveräänselt astusime Euroopa Liitu ja meie ametnikud osalesid ka selle maksu tegemise läbirääkimistel, ehk me saime sinna panustada. (Hääl saalist). Minu usk ütleb, et vähemalt oleks pidanud tegelema, ma ei saa väita, et on tegeletud. Ma usun, et meil oli kindlasti selleks võimalus. Meie ettevõtjad selles kontekstis ei satu mitte kuidagi halvemasse olukorda kui kõik teiste Euroopa Liidu ettevõtete ettevõtjaid. (Juhataja: "Aitäh!"). Ja oleme väga suveräänsed.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on käsi püsti. Ma saan aru, et küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Austatud istungi juhataja! Palun mulle selgitada seda loogikat. Meil on praegu eelnõu teine lugemine. Siis eelnõu teisel lugemisel peaks komisjoni esindav inimene, ja Tarmo on seda alati asjatundlikult teinud, tutvustama, et parlamendi täiskogu saaks kvaliteetselt otsuseid langetada, komisjoni laekunud informatsiooni, arutelu käiku. Mina küsisin lugupeetavalt komisjoni esindajalt selle kohta, kas proteste ettevõtjatelt, ennekõike Tallinkilt on laekunud eelnõu tagasiulatuva mõju kohta. Ma sain vastuse, et seda ei ole laekunud, kuid minu käsutuses on informatsioon, et parlamenti on laekunud Tallinki protest. Ja ma tsiteerin: Tallink on seisukohal, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi ning eelnõu on vastuolus põhiseadusest tuleneva õiguspärase ootuse, tagasiulatuva mõju keelu ning vacatio legis'e põhimõttega. Parlamenti on jõudnud ka Eesti Laevaomanike Liidu sellekohane protest. Parlamenti on jõudnud ka Viru Keemia Grupi sellekohane protest. Ja parlamenti on jõudnud ka kaubandus-tööstuskoja sellekohane protest. Ja see on põhimõtteline nagu nii-öelda informatiivne baas. Ja ma mõistan, et kui istungi praegu arutelu käigus komisjoni ettekandjal ei ole seda informatsiooni, ja ma ei hakkagi selle pärast riidlema, vaid siis on võimalus teha vaheaeg, et tegelikult tuleb uuesti siia ettekandja, informeerib parlamenti, kus me hakkame hääletama väidetavalt võimalikku põhiseadusevastast seadust.

Aitäh, hea kolleeg! Minul ei ole sellekohast informatsiooni, mis puudutab seda konkreetse eelnõu menetlust ja selle kohta laekunud informatsiooni. Seda saab selgitada välja arutelu käigus, saab selgitada välja läbirääkimiste käigus ja selleks ongi siin nii fraktsioonide kui ka komisjoni esindaja, et selgitada välja, millega täpsemalt tegu on. Istungi juhataja siin kindlasti ei saa otseselt sellesse protsessi sekkuda, nii et ma ei ma ei saa kindlasti minule teadaoleva informatsiooni põhjal seda ka teha. Ehk siis need on küsimused, mida te peate siin selle arutelu käigus praegu väga selgelt ise sõnastama ja välja ütlema. 

Nii, Lauri Laats, palun!

Aitäh! Aga kasutame seda võimalust ära. Ma saan aru, et lugupeetud komisjoni esindaja kuulis kõike, mida ka Urmas Reinsalu pahaks pani, et siin on faktipõhised vead sees. Ma arvan, et minu küsimuse ajal saabki nendele küsimustele vastata, mis Urmas Reinsalu protseduurilise küsimuse all esitas. See on minu ootus praegu. Ja teine pool: ma sain aru, et kui meie laevad viiakse meie lipu alt ära, Euroopa Liidu alt samuti ja registreeritakse kuskile kolmandatesse riikidesse, kas siis need nõuded nendele ei rakendu – need, mis on direktiivis välja toodud?

Aitäh küsimuse eest! Ega me seda komisjonis ei arutanud otseselt, aga kindlasti rakenduvad. Siis võetakse see, kuidas laev on siia Euroopa Liitu saabunud, ja esimesse sadamasse saabudes peab olema see maks makstud, sõltuvalt sellest, kust ta tulnud on. Ja kui ta Euroopa Liidu sadamate vahel sõidab, siis ta loomulikult ka peab maksma. Sellest ei ole võimalik pääseda. Ehk et selle taha ei ole võimalik pugeda.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Muidugi me ei saanud nüüd, hea ettekandja, vastust neljale kirjale, mis on saadetud komisjonile ja kõigile Riigikogu liikmetele. See on küll hästi huvitav, et komisjonis seda ei arutatud. Ma loodan, et sa vastad sellele küsimusele. Aga ma räägin teistpidi. Tallink, kes oma laevad on üle viinud gaasile teadmisega, et tal maksud siis praktiliselt lähenevad nullile, siis kui kuskil Euroopas keegi teeb otsuse, ja ma tunnistan sulle ausalt, väga viletsad läbirääkijad on meie ministeeriumi ametnikud. Nad on kaks apsu teinud. Üks on see laevanduse gaas, teine on gaasibussid. Siin oli vahepeal olukord, et 2020 ei tohiks enam ühtegi biogaasibussi sõita Eesti pinnal. Nüüd räägitakse, et vist natuke pikendatakse aega. Soome ja Eesti on kaks eraldi riiki, kes on biogaasiga tegelenud, mis peaks olema roheline. Sa tead ise ettevõtjana, kui sa teed mingi suure investeeringu, nii nagu on Tallink teinud või on Tallinna linn ja Eesti Biogaas, Tartu linn on biogaasi peale läinud. Ja siis ühel hetkel selgub, et see on kõik mõttetu olnud, sest maksma peab ikka veel tagantjärgi. Ma küsin su käest kui ettevõtja käest: kas sa tõesti tunned, et see on mõistlik? 

Aitäh küsimuse eest, aga ma ei suuda tuvastada seost selle seaduse eelnõuga. Ja ega me seda komisjonis ei arutanud. (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei kujuta ette, mis kirjadest jutt käib, aga kui te pidasite silmas, ma oletan, et see võis olla kiri, et aeg muudatusettepanekuks ei ole piisav. (Saalist selgitatakse veel.) Õiguslik analüüs ütles, et tagasiulatuvalt ei ole, et nad olid ammu enne kursis. Nad teadsid, nad panid selle n-ö pileti peale, müüsid selle arvestusega pileteid ja see ei ole pädev. (Saalist öeldakse midagi.) 

Aitäh! Aga ma sain aru, et Tarmo vastas nendele kirjadele. (Saalist selgitatakse.)

Jaa.

Aga ütleme nii, et selline diskussiooniformaat siin läheb juba väga laiali. Ma ei tea, Tarmo, tahad sa veel täpsustada seda küsimust või me läheme edasi praegu?

Ma arvan, et me võime edasi minna ...

Hästi. Henn Põlluaas, palun!

Jaa, aitäh. No kui me räägime siin kompensatsioonidest ja pileti hinna tõusust nii laevanduses kui merenduses, siis mind paneb imestama, et siin eelnõu juures ei ole ühtegi arvestust, kui palju see meie maksumaksjale maksma läheb kokkuvõttes, ja samamoodi meie inimestele kallinenud piletite üle. Oskate meile need numbrid välja tuua ehk?

Aitäh! Ei, meie seda komisjonis kindlasti ei arutanud.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja enne, kui ma avan läbirääkimised, Peeter Ernits, käsi püsti.

Hea juhataja! Seesama, mida kolleeg Reinsalu siin, et ma kuulen, et ühelt poolt komisjoni esindaja räägib, et ta ei tea nendest kirjadest ja nendest muredest, ja samal ajal juhataja vaatab rahulikult pealt. Kuidas see võimalik saab olla? Teisel lugemisel peaks komisjoni esindaja siiski andma adekvaatse pildi olukorrast, aga praegu jääb mulje, et see on mingisugune osaline selline pilt. Ja ma ei hakka rääkima ka dokument, kui analüüsida seda, kusagil räägitakse, et tegemist on direktiiviga, kusagil räägitakse, et tegemist on määrusega. Mis ametnikud need on? Kas nad peaksid jätkama oma kohal üldse?

Aitäh! Mina sain aru, et komisjonipoolne ettekandja andis ülevaate sellest, mida komisjonis arutati ja millise seisukoha komisjon kujundas seoses konkreetse eelnõuga, sealhulgas vastas ka sisuliselt sellele küsimusele. See, kuidas need kirjad olid vormistatud, seda minul istungi juhatajana on väga keeruline siin kuidagi sõnastada. 

Urmas Reinsalu, palun! Küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, Lauri! Jah, see on tegelikult ... Ma tahan tõesti mõelda, et ma sain sisulise vastuse praegu (Juhataja: "See oli olemas, jah!"), teise lugemisel. Ma sain sisulise vastuse, mis osutus valeks. Nimelt ma küsisin komisjoni esindajalt, kas Tallink on protestinud õiguspärase ootuse rikkumise tagasiulatuva jõu kohta. Ma sain vastuse mustvalgelt: Tallink ei ole protestinud. Järgnevalt juhtisin ma tähelepanu reale kirjadele, mis protestisid õigusliku analüüsiga selle lähenemisnurga kui õigusnihilismi vastu ja sellele ma sisulist vastust, kas komisjon tegelikult neid arutas, ei saanud. Ma ei saanud isegi aru, kas need neli oli ammendav loend või tuli veel kirju, kas sellega üldse tegeleti või mitte. Ma juhin tähelepanu, et me oleme õigusvoluntarismiga väga kaugele läinud, ka president on sellele tähelepanu juhtinud. Me oleme tahtlikult võtnud vastu mitmeid, ka ettevõtluskeskkonnas, põhiseadusvastaseid seadusi või põhiõigusi puudutavaid seadusi. Tegemist on ühe pretsedendiga, kus jälle tekib niisugune üleolev käitumine ja ma kahjuks ei saa seda tolereerida. Mul on palve, et kas me saaksime ikkagi teisel lugemisel, enne kui me hakkame hääletama muudatusettepanekuid, vastuse, millised kirjad, milliste protestidega on laekunud selle seaduse põhiseadusvastasuse kohta.

Aitäh! Nagu te teate, siis minul istungi juhatajana ei ole võimalik sekkuda siin komisjoni töösse ja komisjoni ettekandes. Komisjon ikkagi on oma esindaja määranud ise ja esindab ka siin väga selgelt komisjonis kõlanud seisukohti ja seda, millise aruteluni komisjon jõudis. Siin istungi juhataja käed on seotud. Seda te teate, head sõbrad, ise ka, nii et siin ei ole nagu millestki rääkida. 

Henn Põlluaas, palun, küsimus läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh, austatud esimees! Kuidas me üleüldse saame arutada siin saalis sellist eelnõu, millel puudub mõjuanalüüs? Kui palju see läheb meile maksma, milliseid vahendeid me peame eelarvest eraldama, mitte midagi ei tea. Komisjonis ei ole seda teemat isegi mitte arutatud. Meie töö- ja kodukorra seadus näeb ette, et tegelikult on lahutamatud osad iga eelnõu juures ja üks nendest on mõjuanalüüs. Ja kui sellise puuduliku eelnõuga tullakse siia saali, siis sellel puudub igasugune õigustus. Kuidas see võimalik on üldse? Me ei tea, mis see asi maksma võib minna.

Jah, hea kolleeg, aga kõik need küsimused oleks pidanud esitama komisjonipoolsele ettekandjale. Istungi juhatajana on mul siin väga keeruline vastata teie sellekohasele küsimusele. Evelin Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Meil on tegelikult justkui pretsedent, et jääb mulje, et komisjoni esindajale ei ole kõik dokumendid kohale jõudnud. Urmas Reinsalu viitas protestikirjadele, millest kahjuks härra Tamm ei teadnud mitte midagi. Mulle tundub, et komisjonis ei olnud kõiki dokumente, ja seetõttu me ei saa ju siin lõpuni selgust. Mingid asjad on ju jäänud laekumata ja see info on puudulik ja väga keeruline on sellises olukorras ka siin Riigikogul otsust langetada.

Aitäh! Nii, ma täpsustan nüüd ühe olulise aspekti ära, et seaduse mõjuanalüüs oli muuseas esimese lugemise seletuskirjas. Mis puudutab Tarmo Tamme soovi sõna võtta, siis siin seda kohta praegu ei ole. Teil on võimalik võtta sõna läbirääkimistel. 

Järgnevalt avangi läbirääkimised ja siis on võimalik ka selgitada neid konkreetseid nüansse. Läbirääkimistel on võimalik tõesti sõna võtta kõigil Riigikogu liikmetel, sealhulgas komisjonipoolsel ettekandjal. Meil on nimelt teine lugemine. Ja avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, head kolleegid! Tõepoolest, selle direktiivi menetlemisega on selgunud rida probleeme, aga antud eelnõu puhul on tegu järjekordse Brüsselist imporditud direktiivi ja siseriikliku seadusandluse muudatusega, mis näitab ilmekalt, kui kaugele on liberaalne enamus reaalsusest irdunud. See ei ole enam keskkonnapoliitika, vaid ideoloogiline eksperiment, mille arve maksab kinni Eesti inimene ja Eesti ettevõte. Selle asemel, et liikuda suunas, kus CO₂ kvootide kauplemine lõpetataks ja ettevõtlust koormav kunstlik maksustamine ära kaotataks, laiendatakse skeemi hoopis uuele sektorile. See tähendab kallimat energiat, kallimaid tooteid, mis omakorda vähendab Eesti konkurentsivõimet ja süvendab majanduslangust. Kui seni läks pool CO₂ kvoodi tulust rohepöörde hulluste rahastamiseks, siis nüüd tahetakse kogu see summa suunata samasse põhjatusse musta auku – roheräkitile. See ei loo töökohti, ei tugevda majandust, ei paranda inimeste elujärge, vaid kõik läheb bürokraatlike struktuuride ja suurte korporatsioonide nuumamiseks. Antud eelnõu laiendab ametkondade ja ministeeriumide võimu, tekitab juurde bürokraatiat ning muudab riigi veel paksemaks ja kohmakamaks. Tekivad uued kontrollimehhanismid ja lisakoormused. See on halb eelnõu, kahjulik Eesti majandusele, ohtlik meie suveräänsusele ja väljakannatamatu Eesti inimestele, kelle taskust see raha võetakse. Seetõttu teen EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku see eelnõu teisel lugemisel katkestada. Euroopa Liidu hullumeelsetele eksperimentidele tuleb panna piir, Eesti peab seisma oma inimeste ja ettevõtete eest, mitte kummarduma Brüsseli bürokraatia ees. Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Tarmo Tamme, palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ei saanud jätta tagasi tulemata ja natukene selgitamata. Hea kolleeg, Urmas Reinsalu, ajab mõned asjad sassi. Komisjoni ühtegi kirja ei ole saabunud. Need kirjad, millest Urmas Reinsalu rääkis ja eksitas meid kõiki, neid on saadetud kunagi varem Vabariigi Valitsusele. Nende kirjade sisu on arvesse võetud ja selle järgi ongi uus plaan tehtud. Riigikogule ei ole tulnud ühtegi kirja, kordan igaks juhuks üle, et need asjad selged oleksid. Muidu kutsun üles seadust toetama. Igati hea seadus, teeb meie laevafirmade elu lihtsamaks ja keskkonna puhtamaks.

Suur tänu selle väga olulise täpsustuse eest! Ma usun, et meile sai kõik selgemaks, kellele ja kuidas need kirjad olid saadetud. Ma loodan, et Riigikogu liikmed ise tähelepanelikumalt loevad neid kirju, mida nad on näinud, ja vaatavad ka, mis on kirja adressaadid. Aga jätkame läbirääkimistega. Aivar Kokk, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Hea juhataja! Hea ettekandja ja Riigikogu liikmed! Ettekandja poolt on täiendus ja parandus väga õiged, küsitakse eelnõu väljatöötamiskäigud, erinevate osapoolte poolt nende arvamust ja need arvamused on lisatud sellele eelnõule. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on teinud ettepaneku: näeme vajadust täiendada eelnõu selliselt, et kõik sätteid jõustuksid mitte varem, kui eelnõus märgitud 2026. aasta 1. jaanuar. Siit järjest tulevad erinevad ettepanekud. Eesti Laevaomanike Liit teeb ettepaneku jätkuvalt sätestada, et laevandusettevõtja mõiste sarnaselt direktiivile, millega muudetakse järgmist direktiivi, mis sätestab laevandusettevõtte mõiste järgmist. J nii edasi, neid on siin terve hunnik ettepanekuid ja mitte ainult ühelt organisatsioonilt. 

Mina saan aru, olles ise ka majanduskomisjoni esimees olnud, et juba esimesel lugemisel peaks olema kõik need ettepanekud, mida on erinevad osapooled teinud, olema komisjonis arutatud. Mina saan aru, et tegelikkuses jäid need asjad arutamata. 

See eelnõu on nii paks. Ma võin kihla vedada, et siin majas pole ükski Riigikogu liige seda eelnõu läbi lugenud, sest see lihtsalt on nii paks. Kui keegi on, siis ma vabandan, aga ma tahaksin seda inimest näha, kes on tõesti selle eelnõu läbi lugenud. 

Siin on, et logistikasadamate liit ei ole nõus mitme punktiga. Viru Keemia Grupp on teinud ettepanekuid, mida täiendada. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing on teinud ettepanekuid. Tallink grupp on teinud ettepanekuid. Vastuseid on enamus juhtudel nii, et aga direktiiv ütleb nii. 

Meil ongi täna selles mõttes probleem paljude seaduseelnõudega, et ministrid enamuses ei ole kunagi ettevõtjad olnud, ei teagi, mis asi see on. Ametnikud, kes on tööle võetud, enamikul ei ole sellist kogemust, kui ettekandjal on, kes on ise tulnud igapäevasest ettevõtlusest ja näeb seda asja teisiti. Siin kõnepuldis on alati keeruline olla ettevõtjana, ma võin omast nahast öelda, eriti kui ettevõtlusteemadega eelnõu on. 

Aga praegusel hetkel ühtpidi ma saan aru, et püütakse kompenseerida neid makse, mida laevanduses tahetakse ära võtta, ja teistpidi mina ei ole aru saanud, miks ei ole täna valitsus väga selgelt läinud Brüsselisse ja hakanud CO₂ läbirääkimisi pidama. Oli aeg, kui Eestile see oli väga hea, ma ütlen, see oli kuldaeg. Meie inimesed oskasid CO₂ kvooti müüa,  üle Euroopa raha tuli. Mehed, kes sellega ministeeriumis tegelesid, teenisid väga korralikult. Ühel hetkel said teised riigid ka sellest aru ja kõik püüdsid müüma hakata. 

Me oleme ainulaadne riik, kellel on oma põlevkivi, mida teistel enamusel ei ole. Poolal on kivisüsi, oskas oma erisuse välja nõuda. Me maksame iga asja pealt CO₂. Samas veel 15 aastat tagasi oli Eesti ainuke riik Euroopa Liidus, kes suutis elektrit toota nii palju, kui me ise tarbisime, ja jäi ka üle ja hind oli Euroopas üks soodsamaid. 

Täna oleme me vastupidi, ostame juba pea 60% mujalt sisse, sest me ei suuda enam põlevkiviõliga toodetava elektri hinnaga tänu CO₂ komponendile enam turu peal olla. Kuigi me suudaks toota füüsiliselt elektrit piisavalt. See ei olnud otseselt selle eelnõuga seotud, aga see on seotud sellesama CO2-ga.  

Laevandusest. Tallink on meie lipulaev, kes on investeerinud laevandusse niivõrd palju just teadmisega, et nad oleksid konkurentidest ees. Ja nüüd me püüame kuidagi ühe käega võtta ja teise käega neile midagi tagasi pakkuda. Ühel hetkel peaks selja sirgeks lükkama ja ametnikele selgelt ütlema, et on punased jooned, millest Eesti ei tohiks taganeda. Meie ettevõtjad ei suuda enam sellele maksukoormusele vastu pidada ja meie tarbijad maksta. See oli hea küsimus ka enne ettekandjale, et eelnõus ei ole kirjas tegelikku mõju. Ja kui me saime vastusest teada, et piletite hinnad on ju tõusnud, siis tegelikult ju mõju on lõpptarbijale täna olemas. Ja ega see kuskile ei kao.

Midagi teha ei ole, Isamaa erakond kahjuks seda eelnõu mitte kuidagi toetada ei saa ja teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! See jäi peaaegu minuti raamesse, läks üle, aga ma olen juba harjunud. Selge! Nii, liigume edasi. Peeter Ernits, palun, Riigikogu kõnetoolist.

Hea juhataja! Head kolleegid! Päris huvitav eelmäng. Kohe varsti tuleb põhiroog: "Sõda ja rahu", endise kolleegi Hanno Pevkuri monumentaalne teos, 1600 lehekülge. Ehk alapealkirjaga "Tsiviilkaitse- ja riigikaitseseadus", 1600 lehekülge, mida ma olen siin suvel lugenud – loomulikult seda ei ole võimalik lugeda nagu "Sõda ja rahu" – ja püüdnud mõista. Aga see on nüüd eellugu, see seadus on nagu novell, kerge novell. Ja ma ei tea, mis mõttes siin Aivar Kokk ütles, et see on tohutu suur. Ei ole! See on novell. Aga kui selle novelliga on nii palju segadust juba praegu, siis tekib küsimus, mida kolleeg Tarmo Tamm siin üldse tegi praegu? Oleks pidanud andma ülevaate meile.  Oli jutuks, et keegi peab selle kinni maksma. No ma vaatasin järgi, et kui te Tallinkiga sõidate Helsingisse või Stockholmi, kui palju siis tuleb seesama koormis piletiostjale. Näiteks kui te sõidate Helsingisse praegu, siis tuleb ühe otsa pealt 5,3 eurot juurde, edasi-tagasi 10,6 eurot. Kui te lähete Stockholmi, siis tuleb üks ots 13 eurot ja edasi-tagasi 26 eurot. See tuleb piletile juurde, just nimelt kasvuhoonegaaside puhul. Järgmisel aastal on niimoodi, et ostes ühe pileti Helsingisse, tuleb 5,9 eurot juurde teie piletile ja edasi-tagasi 11,8 maksate kasvuhoonegaaside eest. Ja Stockholmi puhul on see 14,8 eurot ja 29,6 eurot. See tähendab, need on nüüd vastused, mida siin komisjoni esindaja ei teadnud või polnud kursis nendega, aga Tallinki kodulehel on need leitavad. Nii et selline vastus.  Nüüd, kui ma küsisin, et kas kõik on roosad ja rahulikud, siis komisjoni lugupeetud esindaja ütles, et jah, kõik on rahul ja häda pole midagi ja teeme selliseid tasaarveldusi, et algul las maksavad, kuigi tõusvas joones ja tagantjärgi ka veel. Aga pärast anname tagasi, anname selle 25 miljonit laevade kohendamiseks või siis veel mõned laevafirmalt, sellest 14-st saavad ka tööjõu kompensatsiooni ja nii edasi. Selline ühest taskust teise tõstmine. Aga kui jutt on, et Tallink on olnud vait nagu kult rukkis, siis see ei vasta ju tõele. Siin on näiteks Tallink must valgel kirjas, ma ei hakka kõike lugema, aga Tallink on seisukohal, et eelnõu rikub nii Tallinki kui ka teiste laevandusettevõtjate põhiõigusi, sealhulgas ettevõtlusvabadust ja nii edasi, lehekülg 9, lehekülg 10 … Ma ei hakanud maha kirjutama. Siin on hästi pikalt, kohe terve lehekülg on seda täis. Erinevalt lennundussektorist ei näe eelnõu ette tasuta heitkoguste ühikute eraldamist laevandusse. Noh, selline huvitav mõte, millest lugupeetud komisjoni esindaja ei rääkinud meile midagi. Siis on õiguskindluse põhimõtted. Siis Tallinki nendest kommentaaridest on suurte tähtedega kirjutatud, et eelnõu on vastuolus Tallinki õiguspäraste ootustega. Ma ei hakka teile neid lugema, neid tsitaate võiks veel lugeda, aga ma arvan, et te oskate ka lugeda. Ja ma arvan, et komisjoni esindaja oskab ka lugeda, eesti keeles puha.  Noh, ja peale selle veel nii-öelda pisiasjad. Kui vaadata, et keegi ametnik, kelle nime ma ei ole jõudnud vaadata, kes on andnud need ministeeriumipoolsed hinnangud. Siis ühe koha peal ta räägib direktiivist. Kõik te teate …

Kas soovite lisaaega?

Jah, paar minutit, aga mitte rohkem.

Kolm minutit lisaaega.

Jaa, ei ole vaja nii palju. Ühelt poolt ta räägib direktiivist ja siis teise koha peal veidi hiljem määrusest. Mis ametnik see on selline? Euroopa Liidus, teate ju küll, on kindlad asjad: määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja nii edasi. Aga ametnik, kes on meile sellise dokumendi saatnud, kirjutab ühe koha peal, et tegemist on direktiiviga, teise koha peal, et määrusega. Mis kurat see on siis, noh? See on nagu … siga ka ei söö. Igal juhul tekitab palju küsimusi, ma ei jõua siin rääkida sisulistest asjadest, aga see on selline, mulle tundub, et ligadi ja logadi, aga see on tõeline alles nii-öelda eelroog sellele "Sõjale ja rahule", mille juurde me jõuame kohe, 1600 lehekülge, mastaapne teos. Müts maha Hanno Pevkuri ees! Aga ka see novell, ma ei tea, kes see autor on, ei ole kuigi parem, kuigi võiks ju olla, novellidega tehakse kiiremini tööd ja see on detailne ja on võimalik asjad klappima panna. Siin pole pandud, küsimusi on rohkem kui selles novellis siin teksti. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Sellele eelnõule on laekunud kokku kümme muudatusettepanekut. Ja esimene on laekunud keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, arvestada täielikult on juhtivkomisjoni seisukoht. Neljas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Üheksas muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ning kümnes muudatusettepanek, esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  

Oleme eelnõu 667 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 667 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks neist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja teine Isamaa fraktsiooni poolt. Mõlemad on identsed ning teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuse osaline ülevõtmine) eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle katkestusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 667 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 13 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 667 teine lugemine on lõpetatud.

Järgnevalt tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654. See on selle esimene lugemine. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, head kolleegid! Teie ees on eelnõu, mis on erinevalt ülejärgmisest tõesti väga lühike, koosneb ühest sättest ja võtab üle Euroopa Liidust määruse, mis rakendab siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. Nimetatud välisriigi subsiidiumide määruse ülevõtmine on see. Ja teema, millega me tegeleme, kuna määrus on otsekohalduv, siis eelnõu, mis on teie ees, ütleb seda, et Euroopa Komisjoniga koostööd tegev asutus Eestis on Konkurentsiamet ehk Konkurentsiamet saab lühidalt võttes ühe pädevuse juurde. Ja kui hästi lühidalt seda eelnõu sisulist tausta selgitada, siis siin me lahendame ühiselt sellist küsimust, et meie enda ettevõtetel oleks turul olukord õiglasem ja parem. Teatavasti me oleme laiemalt puutunud kokku Euroopas eurooplastena sellega, kuidas näiteks Hiina on subsideerinud näiteks raudteehangetel oma ettevõtteid, et nad esitaksid soodsama pakkumise Euroopa turule sisenemiseks. Ja see sisulise poole pealt sarnaneb tegelikult Euroopa Liidus juba reguleeritud riigiabiga, aga välisriigist tuleneva abina või subsiidiumina ei olnud ta senimaani selgelt reguleeritud. Ja eesmärk on see, et meil oleks ikkagi õiglane konkurents ettevõtete vahel, ettevõtted saaksid võistelda tarbijatele võimalikult heade teenuste-kaupade pakkumisel õiglaselt ja et seda turgu ei solgiks siis kolmandate riikide subsiidiumid, rikkudes seda kohalikku konkurentsiolukorda. Ja veel kord, eelnõu ise koosneb ühest lausest, mis ütleb, et kontaktpunkt Euroopa Komisjoniga koostöö tegemisel on Konkurentsiamet.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Aitäh juhataja! Hea ministriproua! Tegemist on otsekohalduva määrusega. see tähendab, et lõuad pidada ja vastu võtta ilma igasuguste mööndusteta. Aga kust see äkki selline selline lühikene, selline mõned read, mida tuleb koheselt teha? Kas on selle põhjus Hiina või mingisugune muu? Kuidas me oleme saanud seni hakkama ilma selleta?

Kõigepealt lubage siiski jääda eriarvamusele selle sedastuse puhul. Eesti on aktiivselt osalenud selle määruse väljatöötamisel, see on meie tehtud määrus. See ei ole midagi sellist, kus me oleksime kordagi pidanud lõugu pidama. Ja samuti me ei võta seda määrust vastu, sest me oleme selle määruse ise koostanud. See on meie määrus, meie kui eurooplaste määrus, ja meie oleme selle määruse ettevalmistamisel täiel määral osalenud. Oma panuse on andnud Riigikogu majanduskomisjon, oma panuse on andnud terve parlamendi nimel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon. Ehk see on meie tehtud. 

Nüüd küsimus selle kohta, miks see tekst teie ees on ja koosneb ainult ühest lausest. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis nagu eelmise küsimuse arutelul iseenesest õigesti täheldati, Euroopa Liidus on olemas direktiivid, mis liikmesriigil tuleb üle võtta, ja määrused, mis kohalduvad otse. Otsekohalduva määruse puhul ei pea seda määrust me enam vastu võtma ega siseriiklikku õigusse üle tooma. Ainukene asi, mis selle määruse puhul tuli liikmesriikidel määratleda, oli kontaktpunkt.

Ja kui te vaatate selle eelnõu kooskõlastustabelit, siis selle eelnõu kooskõlastustabelis on kenasti öeldud, et näiteks Eesti Advokatuur ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetavad selle määruse vastuvõtmist ehk see on Eesti ettevõtjate huvides tehtud dokument. Samuti on kaubandus-tööstuskoda toetanud seda, et Konkurentsiamet on see kontaktpunkt. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon on välja toonud, et võib-olla oleks otstarbekam, kui kontaktpunktiks oleks siiski sarnaselt riigiabi küsimustele Rahandusministeeriumi pool. 

Aga nii nagu on teie käsutuses olevas kooskõlastustabelis selgitatud, siis tegelikult tõesti, kui on ikkagi spetsiifiliselt riigiabile sarnanevad küsimused, siis seda nii ehk teisiti menetlebki Rahandusministeerium koos oma haldusalaga. Ehk et need kontaktpunkte võib olla ka kaks, aga selle seaduse muudatust ei olnud tarvis. Kuna Konkurentsiametil aga vastavalt pädevust ei olnud, siis Konkurentsiameti pädevuse laiendamiseks on teie ees eelnõu, mida on Eesti ettevõtjad soovinud ja toetanud.

Aitäh! Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Äkki sa ikkagi täpsustaks? Konkurentsiamet ei ole sellega mitte kunagi enne tegelenud. Nüüd võtame vastu seaduse ja kohe saab ta pädevuse. Kui palju see pädevus meile maksma läheb? Minu arvates Konkurentsiameti pädevuses mina kahtlen väga siiralt, sest sellel aastal nii Eleringi kui Elektrilevi hinnatõusu küsimisi, mida on Konkurentsiamet kooskõlastanud, on täiesti arusaamatu, kui 200 miljonit on kasum ja siis arvatakse, et tuleks hinda tõsta. Siis tekib alati küsimus, kui suur see kasum peab olema, mida dividendina riigile tagasi makstakse. Kui palju läheb maksma meile konkurentsi pädevus, on minu küsimus.

Aitäh! Kuna Euroopa Liit on näinud ette võimaliku uurimise selle välisriigi subsiidiumide määruse raames Euroopa Komisjonile endale ja kontaktpunkt liikmesriigis on vajalik üksnes selleks, kui uurimise käigus võib ehk minna vaja liikmesriigipoolset kaasabi, siis Konkurentsiamet ise neid uurimisi läbi viima ei hakka, tema rolliks jääb üksnes võimaliku kaasabi osutamine. Kui me vaatame neid mahtusid, millest alates see regulatsioon rakendub, siis see rakendub alates 50 miljoni suurusest välisriigiabist ettevõttele. No kui meile saabuks selline tore olukord, kus välisriigid asuvad abistama Eesti ettevõtteid lausaliselt enam kui 50-miljoniliste subsiidiumidega, siis tõepoolest võib ette tulla, et tegelikus igapäevases elus Konkurentsiametil töökoormus veidi kasvab. Aga senise sajanditepikkuse ajaloo jooksul võib öelda, et see on mõnevõrra vähetõenäoline.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh väga hea vastuse eest! Aga sellest tuleb järgmine küsimus lihtsalt, et ise targemaks saada. Kas ma saan aru, et Konkurentsiamet, juhul kui vaja on, siis ta kontrollib ainult Eesti ettevõtteid? Kui nii, siis on vastus ühe poole. Ja teine on see, et ma võin öelda, et väga lihtne, siin alles eelmise koosseisu ajal lubasid nii mitmed Riigikogu liikmed, valitsused kui ka soomlased hakata tunnelit ehitama ja seda tahtsid hiinlased ehitada, seal oleks palju suurem olnud see summa kui 50 miljonit. Nii et neid objekte võiks olla ka Rail Balticu peal või kuskil mujal. Aga mind huvitab see, et kui see on ainult Eesti ettevõtetele, keegi toetust teeb, või on see Eesti Konkurentsiamet, peab midagi muud, kui keegi välisfirma tuleb siia, pakub mingit teenust oma hankel, riigihankel. Kas siis ka?

Aitäh! Väga hea küsimus! Euroopa Liit on ühtne siseturg, mis tähendab seda, et tõepoolest Portugali ettevõttel on õigus tegutseda ka Eesti territooriumil sarnaselt Eesti kapitalil põhineva ettevõttega. Ja kui Euroopa Komisjon alustab ühte uurimist, siis ta teeb kindlasti selgeks, mis on üleüldse need asjakohased liikmesriigid, kelle kaasabi ta võiks üleüldse vajada, ja see sõltub konkreetse uurimise puhul konkreetsetest asjaoludest. Nii et siin ei saa seda ei kinnitada ega ümber lükata, mis on see konkreetne siis, mis oleks see konkreetne fookus. Tõenäoliselt tõepoolest võib tekkida ka olukord, et Eesti firma toimetab Portugalis ja tulenevalt sellest on vaja Konkurentsiametil Eestis ka mingitele teatud küsimustele aidata vastust leida.

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus, et milliseks kujunevad täpselt Konkurentsiameti kulud ja võimalik töömaht seoses selle täiendava ülesandega, mida te ütlete, et Eesti ettevõtjad on oodanud.

Me oleme arvestanud, et Konkurentsiameti eelarve tulenevalt sellest eelnõust, mis teil siin ees on, ei muutu, ei vähene ega ka ei kasva. Ja vaatamata sellele, et tõepoolest on õhus olnud teoreetiline võimalus, et Hiina subsiidiumidega merealust tunnelit ehitataks, siis nagu me kõik siin saalis teame, see teoreetiline võimalus ei ole realiseerunud. Ehk me ei näe praegu, et see konkreetne eelnõu tegelikku töökoormust lausaliselt tekitaks.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ning Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Marek Reinaasi. Palun!

Hea juhataja! Armsad kolleegid! Tõepoolest, esmaspäeval, 16. juunil sellel aastal toimus majanduskomisjoni istung, kus arutati päevakorra teise punktina Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse täiendamise seaduse eelnõu 654 esimese lugemise ettevalmistamist. Kohal oli austatud minister Liisa-Ly Pakosta ja ka digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts. Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate 654 SE-st. Tegemist on tehnilist laadi eelnõuga, mis lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. 

Hiljem toimus väga lakooniline arutelu sellel teemal, mis muuseas haakub natuke ka nende küsimustega, mida auväärt ministrilt siin täna küsiti. Nimelt Urve Tiidus väga targasti tundis huvi, kuidas siiamaani siis on sellist informatsiooni hangitud või sellistel juhtudel käitutud, nagu ütleme, see konkreetne määrus siis reguleerima peaks. Liisa-Ly Pakosta vastas, et siiani ei ole Eestis ühtegi selleteemalist menetlust olnud. Kärt Nemvalts lisas, et määrusega sätestatud lävendid on nii kõrged, et Eestis on tõenäoliselt selliseid koondumisi või riigihankeid, mida hinnata, äärmiselt vähe või ei ole üldse. Ja ma arvan, et pigem see viimane juhtum. 

Seega tehti ka menetluslikud otsused teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril 2025, see oli konsensuslik otsus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh! 

Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rõõm kuulda, selline selge eestikeelne jutt. Aga ma küsin, miks seda tehti. Siin ministriproua ütles, et see on meie tehtud. Ma küsisin, et kas tema tegi või digiministeerium tegi selle või tuleb mõista seda, et kõik Euroopa tegi ja meie oleme Euroopa. See on selle esimene külg. Ja teine, kunagi me võtsime vastu siin niinimetatud Piirissaare madruse eelnõu. See oli ka selline, mis käsitles ühte võimalikku madrust, välisriigi madrust, kes Piirissaarel võiks nagu laeva peal teenida. Ja nagu ma aru sain, et siin on ka selline, et kuna sellist haaret meil ei ole, siis on see pigem teoreetiline. Kaks sellist väikest küsimust

Väga arusaadavad küsimused. Aitäh! Vastates esimesele, siis tõepoolest, selle määruse oleme me teinud kõik siin Euroopas. Selle on vastu võtnud Euroopa Komisjon ja siia ta on jõudnud. See on otsekohalduv ja väga hea, naudime selle määruse täitmist siin usinasti. Aga mis puudutab konkreetselt seda eelnõu, siis tõepoolest, meil on vaja määrata see kontaktpunkt. Ehk siis, kui tõepoolest Euroopa Komisjon avastab, et selline lugu juhtus, kas koondamise või riigihanke puhul on välisriigi subsiidiumid mõjutanud mingeid hankeid, siis neil peab olema, kellele helistada, kellega ühendust võtta selle jaoks, et tõepoolest leida siit abimees info hankimisel. Ja see ongi see eelnõu, millega me määrame selle konkreetse kontaktpunkti ja antud juhul on selleks Konkurentsiamet. Ehk siis Euroopa Komisjon helistab Konkurentsiametile, kui tal tekib probleeme, näiteks konkreetselt Tallinna-Helsingi tunneli ehitamisega ja näiteks seal avastab, et subsiidiumid Hiina riigi poolt on selle konkreetse tunneli puhul nii-öelda mängu läinud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15.

Järgnevalt tänane viies päevakorrapunkt ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 655 esimene lugemine. Ma palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Suur tänu! Ja mul on väga hea meel olla teie ees nüüd järgmise eelnõuga, mis on märksa sisulisem ja aitab nii Eesti inimesi saada mõistlikuma ja madalama hinnaga sideteenuseid ja mobiilipakette ning aitab ka meie ettevõtteid, kes Eestis neid teenuseid pakuvad, märksa väiksemate kuludega märksa operatiivsemalt toimetada. Nii et igati kasulik eelnõu kõikidele osapooltele. Nimelt, eelnõu muudab siis ehitusseadustikku. Ja ma ei kurnaks teid juriidiliste nüanssidega, vaid selgitaks ära, mis on nende asjade mõte. Ja loomulikult olen valmis, kui küsimusi on, detailsemalt seda tutvustama. 

Kõigepealt esimene asi, mida inimesed on võib-olla tähele pannud, et sageli juhtub niimoodi, et kõigepealt kaevatakse tänav üles, pannakse sinna üks toru, siis möödub õige pisut aega ja siis kaevatakse tänav uuesti üles, et panna sinna järgmine toru. Nüüd, selle küsimuse me lahendame. Me lahendame selle niimoodi, et esiteks konkreetselt sidetaristu puhul, mis väga sageli ära unustatakse esimese sohmuga, konkreetselt sidetaristu puhul on ette nähtud selle koos rajamine teiste trassidega. 

Ja see tähendab seda, et me täiendame ka Maa- ja Ruumiameti poolt, sideettevõtjatele eeskätt, aga ka kõikidele teistele taristuprojektide huvilistele võimalust saada operatiivselt andmeid Eesti kaardi pealt, missugused taristuarendused on kuskil plaanis, kui kaugel nad täpselt on oma bürokraatiaga või ehituslubadega, ja ehitusregister saab anda kenasti andmeid, et kui te kavandate kuskile midagi, siis te näete, kes on teised, kes sinna taristut kavandavad, ja ehitajad saavad seda kõike koos teha või mis tahes huvitatud osapool saab seda kõike koos teha. See loomulikult puudutab mitte ainult ehitajaid, aga ka kui näiteks majaomanik näeb, et seal on mingisugune üleskaevamine plaanis, siis ta saab endale vajalikke trasse sinna ka oluliselt odavamalt lisada. Samuti aitab see ka kohalikke omavalitsusi. 

Ja ühtlasi hakkab see ehitusregister täitma ka ühtse teabepunkti rolli Euroopa Liidu gigabititaristu määruse mõistes, ehk see on see koht, kus kogu see informatsioon on hästi nähtav ja võimaldab seda erinevate infrastruktuuri elementide või taristuliikide koos ehitamist. Ja oluline on siin ka see, et oluliselt lihtsustub see ehitajate jaoks, iga konkreetse trassi arendaja peab vähem dokumente täitma ja tema saab selle loa ju kiiremini ja lihtsamini kätte. Euroopa Liit on seda ette pannud siis kõikidele liikmesriikidele, et sellist koos ehitamist tuleks teha, ja sellest on nemad välja arvutanud üle terve Euroopa Liidu märkimisväärse kulude kokkuhoiu ettevõtjatele ja sedapidi loomulikult ka tarbijatele. 

Nüüd, teine oluline asi, mis aitab inimeste jaoks, aga ka ettevõtete jaoks muidugi, sidehindu või sidepakettide hindu alla tuua on nõuded kaablikõri läbimõõdule. Lihtsustatult selgitades on tegemist toruga, kuhu saab sisse lükata erinevate sideoperaatorite kaableid. Praegune praktika on sageli olnud selline, et üks mobiilioperaator ehitab näiteks välja ainult iseenda sidekaabli, näiteks kortermajani, ja pakub seal kortermajas siis sideteenuseid, aga see ei taga korteriomanikele tegelikku konkurentsiolukorda, see ei taga sellist võimalust, et korteriomanikud saaksid tegelikult ka valida, kes kõige odavamat hinda pakub, sest neil on ainult üksainuke sideteenuse osutaja. Ja nüüd me muudame seda olukorda niimoodi, et tekivad uued nõuded, teie lahkel kaasabil, et kaabli kõrisse peab mahtuma mitme erineva sideettevõtja kaableid. Ja niimoodi me tagame selle olukorra, kus tarbijal on võimalik valida alati kõige odavam pakkuja, teenuseosutajate vahel tekib reaalne konkurents ja niimoodi lähevad ka hinnad alla sideteenuste eest. 

Ja kolmas võib-olla olulisem asi on see, et te olete võib-olla tähele pannud, et mööda Eestit liikudes on meil siiamaani kohti, kus ei ole väga head mobiililevi. Ja see väga hea mobiililevi puudumine on sageli tingitud sellest, et ei ole mobiilimasti. Mobiilimasti omakorda ei ole jälle selle tõttu, et mobiilioperaatorid ei ole saanud kokkuleppele maa kasutamisel, et sinna oma see mobiilimast ehitada, sest eraomanikud näiteks ei soovi oma maale lasta seda paigaldada või ei sobi ka naabrile see, et naaberkrundile see mobiilimast pandaks. Ja me lahendame seda niimoodi, et kui mobiilsideantenni paigaldamiseks mobiilsideettevõtja ei leia sobivat pinda, siis nüüd tekib neil uus võimalus, et riigil ja kohalikel omavalitsustel tekib uus kohustus. Ja see kohustus tähendab seda, et mobiilsideettevõtjatel tuleb lasta paigaldada tugijaamu või antenne oma ehitiste külge. Näiteks kui on kohaliku omavalitsuse katlamaja, siis sinna katlamaja külge saaks mobiilimasti panna ja niimoodi piirkonnas mobiililevi paraneb. 

Ja mõned tehnilised muudatused on siin veel. Näiteks TTJA saab juurde täiendavaid järelevalveülesandeid. Näiteks kui kortermaja elanik avastab, et tal on küll remont tehtud seal majas, täisremont, aga ikkagi ei ole võimalust kõikidel teistel mobiilioperaatoritel talle neid hinnapakkumisi teha, siis ta saab kaebust TTJA-le esitada. 

Ja üks võib-olla selline pealtnäha pisikene asi, aga mis päriselus on ka päris palju probleeme tekitanud, on see, et kui on kortermaja ja nüüd ühe korteri omanik näiteks soovib kasutada siis väga suure mahuga internetiteenust, aga ta avastab, et tema korterini tegelikult seda kaabeldust ei jõua, ja selleks, et seda olukorda lahendada … Ja probleem tegelikult laieneb, ma tulen, vabandust, üks lause tagasi, probleem veel laieneb ka sedapidi, et mobiilipakettide pakkujad või internetipakettide pakkujad ei ole ka nõus sinna ühe korterini seda kaabeldust ehitama ja ülejäänud korteriühistu näiteks ei ole nõus, et trepikoja seinale need kaablid pannakse. Väga halb olukord Eesti inimeste jaoks, sellepärast et me ju oleme digiühiskond ja me soovime, et inimesed, kes soovivad seda teenust, soovivad selle eest maksta, siiski ka oma kodus seda teenust kasutada saaks. Siis seda olukorda lahendame niimoodi, et kõikides nendes majades, kus tehakse suuremahuline kapitaalremont, või kõikides uutes majades on ette nähtud see, et see kaabeldus ikkagi korteritena viiakse, see sidekaabeldus. Loomulikult selle hiljem järgi ehitamine on oluliselt kallim ja sageli ka oluliselt koledam. 

Nii et kokkuvõttes, kui see eelnõu saab Riigikogus toetuse, siis see on väga suur ja oluline samm nii selles suunas, et inimeste jaoks läheksid internetipaketid ja mobiilipaketid odavamaks, et ettevõtetel oleks põhjust palju rohkem omavahel konkureerida paremate pakettidega, paremate teenustega, odavamate hindadega. Ja teiseks, et meil oleks vähem trepikodades neid trepikodade seinte peale veetud erinevaid kaableid, vaid et need asjad lahendatakse kiiresti ära ja väga odavalt odavalt ära, väga palju odavamalt ära siis ehitustööde käigus juba. Need on kõige olulisemad asjad selles eelnõus. Aitäh!

Aitäh teile! Teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma kuulan seda roosamannajuttu ja mitte midagi ei saa aru. Kuidas on võimalik niimoodi, et mina kui ehitaja panen toru ja viin Peetri majja, keegi ütleb mulle, mitu kaablit ma sisse panen, aga unustatakse ära, et mina ütlen hinna? Kui keegi Urve tahab kaablit Peetri majja viima hakata, siis mitte keegi teine ei saa seda hinda öelda. Meil on kapitalism, meil ei ole kommunism või sotsialism. Ma ootasin sellelt eelnõult väga lihtsat lauset: kõikide riigiteede äärde pannakse toru, kuhu saavad kõik internetipakkujad ja telepakkujad oma kaabli panna. Seda lauset ma ei kuulnud. Võib-olla on, aga äkki sa täpsustad? See jutt, et kellegi korstna külge pannakse ruutor – ma ei tea, kui palju omavalitsusi veel katlamaja omanikud on, ikkagi eraomanike korstna külge panekul on hind. Mis need hinnad on? Kes selle kinni maksab, et kõik see odavam tuleb? 

Aitäh! Siin oli kokku kolm küsimust. Esimeses küsimuses ma siiski täpsustan seda, et need riigipoolsed nõuded on üksnes kaablikõri läbimõõdule. Ettevõtja ei pea vedama sinna mitte kõikide teiste ettevõtjate kaableid, vaid ta peab panema sinna kõri ja sellel kõril on üks läbimõõt. Väga paljudele torudele on sätestatud läbimõõdu nõue ja me oleme ühiskonnana nende nõuetega ellu jäänud. Hinnavahe sellel, kas kõri on paar millimeetrit suurem või väiksem, on peaaegu et olematu.

Ja tõepoolest, oluliselt kallim on tarbijatel, kui me riigina ütleksime, et meid absoluutselt ei huvita see, et teieni jõuaksid kõik operaatorid. Kui me riigina ütleksime, et las jätkub praegune olukord, siis see praegune olukord on niimoodi, et heal juhul tuleb üks mobiiliettevõtja, kaevab maa üles, paneb sinna oma sidekaabli maha, ajab selle kraavi uuesti täis ja see kortermaja või need inimesed saavad kasutada ainult selle mobiilioperaatori teenuseid. Teisi kaableid sinna juurde koduni ei tule ja see üksainukene mobiilioperaatori või selle sideoperaatori kaabel, mis tema koduni tuleb – Peetri kodust oli vist juttu, seega mis selle Peetri koduni tuleb –, sellel ühelainsal pakkujal ei olegi mingit motivatsiooni talle odavamat hinda pakkuda. Aga kui neid sideoperaatoreid on seal juba neli või viis, siis nad hakkavad omavahel konkureerima ja see Peeter saab päriselt odavama hinna. See on ühiskondlik hüve, mida me taotleme tänu sellele, et ühte plasttorusse saab lükata sisse ka teiste sideoperaatorite, kes seda soovivad, kaablid. 

Ja uskuge mind, see on üks neid küsimusi, mida siis, kui me mööda Eestimaad käime, inimesed tegelikult päris palju küsivad. Kui inimene on kogenud juba päriselt, et tal on üksainuke pakkuja ja keegi teine tema majani ei jõuagi, ja ta on selle ühe pakkuja hinnalõa otsas, siis ta tegelikult ka ootab, et riik midagi teeks. Ja siin me seda lahendust pakume. Selle vastu ei ole olnud ka mobiilioperaatorid ise. Tegelikult on see ettevõtjatega läbi räägitud. 

Mis puudutab teist küsimust, et kõikide riigiteede ääres oleksid torud, kus on sidekaabel sees, siis see ei ole konkreetselt tõesti selle eelnõu teema. Ma pean seda natukene täpsustama, kas see mitte ei ole seadustatud. Aga ma ei julge siin praegu lõplikku kinnitust sellele anda. 

Tõsi, me kontrollime ikkagi niipalju, kui vähemalt vähegi sidevaldkonda neid kooskõlastamiseks projekte tuleb, et seal oleksid ikkagi projekti sisse arvatud. Aga tuleb möönda, et ka näiteks Rail Balticu projekteerimisel lisati need sidekaablid mõnevõrra hiljem, see kipub olema, et sidekaabel läheb meelest ära. 

Ja kolmas küsimus oli see, kes maksab selle korstna külge pandava antenni eest. 1998. aastal erastas Isamaa Erakonna minister Toivo Jürgenson viimasedki meie sidevõrgud. Ehk siis Eesti on üks väheseid riike maailmas, kui mitte ainuke, kus kogu sidekommunikatsioon on erakätes. Ja see on olnud Isamaa Erakonna otsus, mis tähendab seda, et kõik arendused, mis mobiilisidesse, mastidesse tehakse, kõike seda teevad Eestis eraettevõtted. Kõikidel juhtudel eraettevõte kaalub, kas talle selle investeeringu tegemine on majanduslikult kasulik või see ei ole talle majanduslikult kasulik. 

Ja nüüd ma korraks nimetan ära ka, et tegelikult komisjoni arutelu ajal tõusetus küsimus kirikutornidest. Kirikutornide osa jäi lahtiseks. Ma ei vastanud sellele seal komisjoni istungil, aga ma hiljem uurisin järele, et see on maailmas üsna levinud viis, kus eraettevõte paigaldab sidemasti kirikutorni ja see on vastastikku väga kasulik. See on sideoperaatorile odavam ehk et ta saab pakkuda tarbijatele odavamaid teenuseid, sellepärast et suur struktuur on tal juba olemas, tal on vaja ainult see väike tipp sinna panna, mis on peaaegu nähtamatu. Ja samal ajal kirik, kogudus on väga õnnelik sellepärast, et nad saavad märkimisväärset renti. Nad on teinud soodsa kokkuleppe selle sideoperaatoriga, et seda teenust saada. Nii et kulu antenni rajamiseks vastavalt oma äriplaanile tasub eraettevõte, kes seda rajab. 

Ja nüüd selle konkreetse eelnõu puhul on tõepoolest tulnud Riigikokku kiri 4. septembril, mis on tulnud otse Riigikokku, mis ei tulnud ministeeriumisse, vaid on tulnud otse Riigikokku, kus siis Eesti telekommunikatsiooniettevõtted läbi ITL-i ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu on välja toonud selle, et nad soovivad, et eelnõus täpsustataks seda kulude katmise osa. Mulle tundub, et see täpsustuse tegemine võib olla mõistlik, et mobiilioperaatorilt ei nõutaks muude kulude kinnikatmist, mis ei ole otseselt seotud selle antenni rajamisega või siis nii, nagu nemad ütlevad, mobiiltelefonivõrgu aktiivseade paigaldamisega. See ei ole olnud eelnõu koostamisel eesmärk, et samal ajal tuleb veel ka muid sellega seonduvaid ehitus- ja remonttöid teha. See täpsustus, mulle tundub, võiks olla nagu mõistlik. Aga ka selles kirjas ei ole ITL kuidagi arvanud, et selle mobiilimasti enda rajamist telekomiettevõte ei kataks. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Seni on probleem selles, et need lairibavõrgud, nende punktide järgi … Ma olen neid palju näinud, kusagil mingisugune vana kolhoosi kahekorruseline maja, kus võib-olla ühes korteris keegi alkohoolikute paar elab, või kusagil tühjad küünid. Et põhiline, et sai need otsad sinnani viia, see kasutegur ja see on varasemalt olnud üsna levinud. Aga nüüd selle nii-öelda laia kõri seadus. Konkreetne küsimus: kui lai see kõri siis praeguse järgi peaks olema? Kas see lähtub praegusest olust, et kui palju neid operaatoreid või neid kaableid sinna läheb? Kui lai see kõri peaks olema, sätestatuna?

See on väga hea küsimus, aga selle konkreetse millimeetrite numbri, kui te lubate, me saadame teile kirjalikult järgi, sest võimalik, et mul on see mapis siin kirjas, aga ma peast seda öelda ei oska.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh! Ma tahaks teada, kes selle eelnõu tegi. Ma siiralt ütlen, et see inimene ei tea ettevõtlusest mitte midagi. Ma väga vabandan, aga rääkida lugu, et nüüd pannakse kaablid kõikidele kortermajadele, Jõgeval pannakse bussijaamadele valguskaablid. Kas nüüd tehakse kõik uued kaablid? Täna ei ole selge, kui jäme kaabel on, isegi ei tea, mis see maksma läheb. Kui mina panen kaabli ära ja Peeter tahab oma kaablit panna sinna, mis see maksma talle läheb? Mina olen selle investeerinud, mina ütlen ju hinna. Miks ta odavam läheb? Kui keegi arvab, et telekomipakkuja mulle teeb odavama hinna, sellepärast et Peeter pani kaabli minu majja, torukaabli minu majja ja mina panen nüüd kaabli sinna sisse, siis ei. Firmadel on ühtsed hinnad. Tallinnas on, näed, tele hind on selline, Tele 2 pakub sellisena, Elion pakub sellisena, Elisa sellisena, see on puder ja kapsad.

Aitäh!

Selgust oleks vaja, mis tegelikult paremaks läheb. Idee on õige. Idee on õige! Aga täna …

Aivar, aitäh!

… kui palju maju ehitatakse juurde ja kui palju on täna olemas maju. Kui palju neid uusi kaableid siis tuleb?

Aitäh! Ma proovin selgitada veel lihtsamalt. Puust ja punaseks, jah. Kui see eelnõu võetakse seadusena vastu, siis lahendatakse sellega ettevõtjate kasuks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks, mis ühtlasi annab ka muidugi edu tarbijatele, aga ettevõtjatele on see mõte endale meeldinud ja lahendatakse kaks küsimust. Esimene küsimus on see, et kui keegi juba kaevab tänavale kraavi selleks, et panna sinna mingisugune toru, näiteks ta soovib välja vahetada kanalisatsioonitoru, siis kui see kraav on juba sinna kaevatud … See kraavi kaevamine on ka üks teatud kulu, sellel on teatud maksumus. Ja nüüd see kanalisatsiooniehitaja soovib seda kraavi sinna kaevata ja kanalisatsiooni sinna rajada. Ja nüüd ehitusregistri kaudu näevad sideettevõtjad, et ahaa, seal on selline töö plaanis ja nad saavad liituda sellesse kraavi oma sidekaabliga, oma sidekaablitoruga, mis tegelikult võimaldab pisut vähendada ka kanalisatsiooniehitaja kulusid ja võimaldab sideoperaatoril omakorda oluliselt odavamalt oma sidekaabel paigaldada, sest see kraav kaevatakse nii, nagu juba oli "Tõe ja õiguse" esimeses osas – kulude kokkuhoidmiseks koos. Tõsi, erinevalt "Tõe ja õiguse" esimesest osast lepib selle konkreetse kraavi ja trassi asukoha kokku ühistes huvides kohalik omavalitsus, kes selle vastava loa annab. 

Ja teine asi, mida see eelnõu lahendab, on see, et kui on olemasolev kortermaja ja selles kortermajas tehakse kapitaalremont ja selles kortermajas sees ei ole sidekaabeldust, siis selle kapitaalremondi käigus, kui juba niikuinii seal seinu krohvitakse, parandatakse, värvitakse, see sidekaabeldus paigaldatakse. Sidekaabel on kõikidest kaabeldustest ja kõikidest torudest kõige lihtsam, kõige väiksem, kõige … Jah, kõige lihtsam paigaldada. Aga ometigi vajab ta teatud pingutust, et see sinna paigaldada. Teda on mõistlik paigaldada üldiste ehitustööde käigus. 

Ja samasugune nõue rakendub ka uusehitiste puhul, kus see probleem on päriselus eriti värvikalt ilmnenud, sest uusehitised on meil sageli väga kauni interjööriga, aga sealt on sageli ära unustatud, et võib-olla korteriomanikud sooviks ka sellist suurema läbilaskevõimega sidekaablit oma korterini, ja see rajatud võrk on kas üldse ära ununenud või siis ei ole piisava läbilaskevõimega. Nüüd siis uute majade ehitamisel peab iga korterini selle liitumisvõimekuse siiski viima, see nõue nendele majadele nagu lisandub.

Suur tänu teile. Teile rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd on meil hea meel ja võimalus kuulata juhtivkomisjonipoolset ettekannet, mille teeb majanduskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! See eelnõu oli majanduskomisjonis arutusel 16. juunil. Tutvustasid seda minister Pakosta ja ministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk. Komisjoni liikmetel oli mitmeid lisaküsimusi, toon mõned näited. Näiteks kas maanteedel kaevetööde tegemise käigus oleks võimalik sidekõrisid automaatselt juurde lisada, ehk lihtsas keeles öeldes torusid, kuhu kaablit paigutada. Ja küsija viitas infole, et näiteks Rootsis ei kehti valgusoptilise kaabli maha panemisele sama karmid nõuded kui Eestis ning seda saab freesida suhteliselt madalale pinnasesse. Lühidalt kõlas küsimus, et kas reegleid võiks ka Eestis leevendada kaablitorude paigaldamisel. Sellele automaatsele juurdelisamisele oli vastus jaatav, aga mis puudutab kaablite paigaldamise sügavust, siis kuulsime Tõnu Nirgilt, et kaabli paigaldamiseks on erinevaid tehnoloogiaid ning sidekaablit on võrdlemisi lihtne paigaldada, sest seda ei peagi väga sügavale panema. Hetkel ei ole Eestis õigusaktidest tulenevat keeldu kaablit freesimisega maa sisse panna. Pigem võib olla tegemist kohaliku omavalitsuse tingimusega. Nimelt, ehitusloa konkreetse võrgu paigaldamiseks annab kohalik omavalitsus.

Tõusetus ka mastide teema. Praegune regulatsioon ütleb, et mitte lähemal teele kui 50 meetrit. Uuriti, kas maste võiks paigaldada ka teele lähemale, põhjendades oma küsimust, et tõenäosus masti teele kukkumiseks on väike ja ka maade küsimusega on lihtsam, kuna teeäärne on riigimaa. Minister selgitas, et telekommunikatsiooniettevõtted on seda teemat tõesti esile toonud ja Põhjamaades on mastid lubatud teele lähemale ehitada. Ühtlasi avaldas minister lootust, et ka praegune taristuminister tegeleb sellega, et transpordiameti poolt valdkonna spetsiifiliselt kehtestatud nõuded üle vaadata.

Infoks kuulsime ka, et Euroopa Liidus on asi reguleeritud niimoodi, et kui üks sideettevõtja on kaabli paigaldanud, siis vabamahu olemasolul peab lubama teisi sideettevõtjaid ka samasse kõrisse oma kaableid paigaldada. Kui mitte torude paigaldaja, siis … Ma uurisin välja, et kõri tähendab seda toru, kuhu kaablid pannakse. Praktikas läheb väidetavalt rentimine kallimaks, kui ise ehitada, ja just seepärast on eelnõus nõuded kaablikõri läbimõõdule. Sooviti aru saada, et kui seadusemuudatusega tekib võimalus kohalike omavalitsuste hoonete juurde sidemaste paigaldada, siis kuidas see eelnõu aitab kaasa hajaasustuses elavatele inimestele kiire interneti saamiseks. 

Tõnu Nirk selgitas, et suuri ja kõrgeid maste võib paigaldada KOV-i loaga, aga näiteks lasteaedade külge neid paigaldama ei hakata. Lasteaedade ja kirikute puhul on erandid. Küsimus on väikestes antennides, mis hetkel juba on paljudes kohalikes omavalitsustes paigaldatud, seega praktika on olemas. Aga muidugi ühtlasi tuleb leida vastavad kokkulepped, sunniga millegi paigaldamist ei toimu. Tegemist on lihtsalt ühe turutõrke vähendamise meetmega. Küsimusele seoses antennide paigutamisega kirikute külge saime pärast istungit vastuse kirjalikult. Täiendav info selle kohta, et kohustus tugijaamu ja antenne paigaldada kehtib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Kirikule võib neid paigaldada poolte kokkuleppel, arvestades arhitektuurset sobivust. Minister muidugi juba ka rääkis sellest.

Hea on teada ka, et seni on ehitisregistris registreeritud olemasolevad ehitised ja 2026. aastast tehakse kättesaadavaks infoga planeeritavate ehitiste ja rajatiste kohta. Igal juhul kasulik info sideettevõtjatele oma töö kavandamisel. 

Otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, oli konsensus, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, oli samuti konsensus.

Suur tänu teile väga selge ettekande eest, aga teil on siiski üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Jah, tõesti, selge küsimus. Et kõik räägivad kõrist kogu aeg, et kui lai kõri tuleb. Aga ministriproua ei osanud vastata, kui lai see kõri nüüd tuleb ja kas komisjonis arutati, kui lai see kõri on?

Kõri läbimõõtu me ei arutanud, sellepärast et teatavasti, olles õppinud füüsikat, saame me kõik aru, et seal, kus on rohkem tarbijaid, on ka rohkem firmasid turul. Ja vastavalt sellele. Kindlasti ei pea kuskile kaugele külasse vedama väga suure kõriga, laia kõriga juhet, aga tiheda asustusega kohtades on need suuremad kõrid. Läbimõõdu numbri ma jään võlgu.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Siit kõnepuldist on ennegi vist öeldud, et tule taevas appi. Tullakse eelnõuga, kus räägitakse, et hoitakse meeletult raha kokku. Öeldakse, et kõige olulisem on kõri. Peeter küsib kaks korda, mis on kõri läbivalt ehk diameeter. Ühelt poolt minister ütleb, et ta ei tea, Urve ütleb, et ega see sõltub sellest, kui palju pakkujaid on. Vot, sõbrakesed, mina sain aru, et eelnõus ongi ainult üks eesmärk: kõri uutele majadele. Rohkem sellel eelnõul ei ole mitte mingisugust eesmärki. Miks ma ütlesin, et ma tahaksin selle inimesega rääkida, kes seda eelnõu tegi? Ta ei tea ettevõtlusest ja kaevamisest, trassidest mitte midagi. 

Ma võin teile lugeda: sidekaabel tavaliselt pannakse poole meetri kuni 0,7 meetri sügavusele, liiklusaladel on ta kuni meeter; veevarustus – 1,2, Lõuna-Eestis 1,5, mõnes kohas, kus on käimist rohkem, pannakse 1,8, et ära ei külmuks; kanalisatsioon – vähemalt 1,2 meetri sügavusel; gaasitrass ühe meetri sügavusel. Sellele kaablile tuleb veel peale panna pael ka, et kui ma kaevama hakkan ja sinna õunapuud istutama hakkan, siis ma teaks, et kui labidas läheb punase paela peale või kollase paela peale, siis ma saan aru – või lindi peale, õigem sõna on –, et seal all võib toru olla. Need on erinevad kõrgused. 

Kui ma nüüd hakkan kanalisatsiooni panema … Jõgeval praegu Vana-Jõgevale pannakse, tehakse kõik need süsteemid korraga, nagu proua minister soovitas. Aga see ei ole see, et siis nagu ilma rahata tuleb. Ka sidekaabli paigaldamise eest makstakse ikkagi raha. Mitte kuidagi ei ole see, et tema ei maksa. Kindlasti tuleb odavam sellest, et kui kui maanteed üles kaevatakse, siis asfaldipanek oleks üks ja sama, et ei ole vaja kaks korda panna. Ja mul on väga hea meel, et ministriproua lõpus ütles, et kõikidele uutele majadele tuleb see nõue. Sest ma algul küll tundsin, et kõik läheb nii palju odavamaks, et Eestis veetakse kõikide majade juurde uued kõrid, veel ei tea, kui jämedad, aga kõrid veetakse ja kõik hakkavad sinna sisse panema. Sõbrad, nii lihtne see elu ei ole. Kui mina ehitajana panen kõri, siis ma olen selle kõri omanik. Ja kui keegi tahab sinna kaablit sisse panna, siis ta rendib. Ja nii nagu me kuulsime, Põhjamaades nii ka Eestis, rent tuleb kallim kui oma kaabli panek. Ja nüüd on küsimus, et äkki peab eelnõusse panema selle, et kui üks sidefirma tahab minu majja kaablit vedada, siis on õigus tal ka sinnasamasse panna oma kõri, et ta ei peaks rentima seda teise kõri. 

Sellised ettevõtluse teemadel olevad eelnõud mind alati natukene kõnetavad ja tekitavad küsimusi. Tegelikkuses idee on väga hea, aga eelnõu sõnastus jätab ikka väga tõsiselt soovida. Ei ole mõtet kirjutada siia sisse, et kõik läheb nüüd odavamaks. Mitte midagi ei lähe odavamaks. Mul on ka valguskaabel toodud majja. Kõigepealt küsiti selle eest 300 eurot. Ma ütlesin, et ma ei taha seda internetti, sest see on nii palju kallim kui Tele2 WiFi-võrk. Kolm aastat läks mööda, nüüd öeldi, et sa kaabli paneku eest ei pea maksma, mis siis, et see toru on mul ammu sees, valguskaabel. Nüüd ma saan tasuta: tule ja ühine minuga. Aga ega sellepärast minu interneti ja teleka vaatamise hind ei ole odavam kui naabermajas Peetril. Hind on ikka sama, mis siis, et see kõri on seal või mingi kaabel on. Vahest harva, tehakse see, kui ma ütlen, et ma enam ei taha olla Elionis ja tahan Tele2 minna, siis tehakse tavaliselt allapakkumisi. Ma Tele2-st eelmine nädal kolisin välja, Jõgeval ei tehtud paremat pakkumist, lihtsalt ka 5G ei tulnud sinna Siimustisse kuidagi hästi. Lihtsalt pidin Elioniga lepingu tegema. 

Nii et ma küll palun komisjonil … Ma tean, et Urve on väga tubli, alati süveneb nendesse teemadesse. Palun komisjoni esimehel ja ministril, süvenege sellesse eelnõusse! Väga selgelt peab olema ettevõtjal selge … Ma palun kolm minutit igaks juhuks. 

Kolm minutit lisa. 

… milline kohustus tuleb täna arendajatel. Tegelikult selle otsuse teevad arendajad, kes ehitavad, kas ta on üksikisik või ta teeb kortermaju või äriettevõtted, siis on arendaja. Arendaja teeb otsuse, et trassi ehitada, kelle käest ta tellib, ja siis oleks vaja väga selgelt, et peab olema selline kaabel ja sellise läbimõõduga. Jah, see õige on see, et seda nimetatakse kõri, sest ta on igatpidi painduv. Ja kuna kaablil ei olekski muret, et maa külmumisega maa natuke kõigub, ta ei lähe puru, siis sellepärast ta kõrisse pannaksegi. Kui oleks ta näiteks malmtoru, siis sellel malmtorul lihtsalt üks kivi jääb alla ja ongi katki. Vanasti kanalisatsioonid tehti malmtorudega ja isegi surveveetorud tehti. 

Need asjad tuleks siia ära täpsustada, et ettevõtja teab, mis on tema kohustus, kui ta ehitab uut kinnisvara ja sinna kaabli veab. Ja teiselt poolt on oluline see, et kui mina tahan seda kõri rentida, mis hinnaga ma saan seda rentida, sest erinevatel juhtumitel võib selle kõri paigaldus maksta erinevat hinda. Ja kui nüüd mulle ette öeldakse, ma ei tea, et kümme eurot kuus või üks euro kuus või kümme senti kuus, aga tegelikult mul selle paigaldamise hind oli niivõrd kallis, ma paigaldasin selle ära ja nüüd tuleb keegi teine konkurent, paneb oma kaabli sinna sisse ja see, kellele ma selle toru paigaldasin, ütleb, et ma enam sinu käest ei taha, aga ma olen kulutuse teinud, kas siis uus teenusepakkuja maksab selle kõri paigaldajale kulutused kinni, mille alusel, kas selle akti alusel, mis selle maksumus läks? 

Nii et need on tegelikult sellest eelnõus kõik lahendamata. Lihtsalt öelda, et tore asi. Euroopast mõned inimesed mõtlesid, tegid mingi asja, meie inimesed kirjutasid selle ümber, panid natuke midagi juurde, et veel ilusam paistaks, siis tegelikkuses seal on idee hea, aga ma pean tunnistama, et sellest eelnõust ettevõtjana ma ei saa mitte midagi aru, mis tegelikult paremaks läheb, kui palju mul midagi maksma läheb, kui ma olen selle valdkonna ettevõtja. Idee on õige: üks kaabel, kuhu saab, või üks kõri, kuhu saab kaableid sisse. Selle vastu ei saa keegi vaielda, et uusehitustel see nõue peaks olema. Aga lepime kokku, et enne, kui see saali teisele lugemisele tuleb, saame me vastuse, mis mõõduga need kõrid peavad olema ja mis tingimustel peab üks loovutama sinna kõrisse konkurent tal paneb kaabli, ja teine, kui palju ma võin selle kõri eest renti küsida, ja mis saab kolmandal juhtumil, kui mina olen kõri pannud ja tegelikult Peeter tahab ka kaabli panna ja kinnistuomanik võtab hoopis Peetri käest teenuse, aga mina olen selle investeeringu teinud ja ma ei saagi sealt tagasi. Aitäh!

Aitäh! Mulle on laekunud informatsioon, et ka minister soovib sõna. Ma loodan, et lühidalt, sest nii pikalt on räägitud. Aga palun, teie õigus! Jaa, minister, teie õigus.

Siiski kasutan võimalust teda vastulause. Õnneks on Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni ettevõtjad aru saanud sellest eelnõust. See võib tõesti olla niimoodi, et mitte kõik ettevõtjad ei saa aru, mida see tähendab Eestis. Aga need ettevõtjad, kes side-kommunikatsiooniga tegelevad, on selles eelnõust ja sellega seonduvatest maksumustest aru saanud ja seda eelnõu toetanud. 

Veel kord kordan üle: ainuke asi, mis on 4. septembril lisandunud, puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksustele mastide paigaldamist, et eelnõu täpsustada, et nad ei peaks maste paigaldades katma muid kulusid, mis ei ole masti rajamisega seotud. See on mõistlik ettepanek, nii nagu ma juba ütlesin. 

Nüüd, mis puudutab seda kõri läbimõõtu, mida on mitu korda küsitud, siis nõuded kõrile reguleeritakse määrusega. Määruses ei ole millimeetreid ette nähtud. Määruses on ette nähtud see, et kõri peab mahutama vähemalt viie erineva operaatori kaableid. Ja mis puudutab rendihinda, siis see on samuti juba Eesti Vabariigis ja üle terve Euroopa Liidu reguleeritud ja selle suhtes teeb kulupõhist järelevalvet TTJA. See on ammu reguleeritud teema juba, seda see eelnõu sellepärast ei puuduta, et see on juba reguleeritud. Aitäh teile!

Suur tänu teile, auväärt minister! Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 esimene lugemine lõpetada, esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Oleme jõudnud kuuenda punkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 664 esimene lugemine. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud auväärt kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kell on hiline ja proovin teha kontsentreeritult ja kiiresti. Käesoleva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärk on väga lihtne: meie soov on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi, et läbi selle tugevdada kaitsevalmidust. Eelnõuga muudetakse lisaks kaitseväeteenistuse seadusele ka avaliku teenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, Kaitseväe korralduse seadust ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. 

Lühidalt üle käies muudatused. Esimene muudatus on see, et tsiviilteenistujad, kes on Kaitseväes, et nendel oleks võimalik samamoodi panustada ja samamoodi nendega arvestada erinevate õppuste käigus ja anda neile ka ülesandeid, siis nendele antakse võimalus õppustel osalemiseks. Ja et neid oleks võimalik kaasata õppustele tegevväelastega samadel tingimustel. Teatavasti nad muidu töötavad töölepingu alusel ja see võib olla raskendatud, kui seaduses seda kirjas täpselt ei ole.

Teine muudatus, mis on vähe pikem eelnõu regulatsioon, on vabatahtliku teenistuse loomine ja teenistusliigina vabatahtlik teenistus. Palun mitte segamini ajada näiteks reservõppe kogunemistega või lisaõppe kogunemistega. Vabatahtlik teenistus tähendaks eelkõige seda, et inimesed, kes ei ole tegevteenistuses, näiteks on reservis, aga on valmis panustama mingi aja jooksul pikemalt, saaksid seda teha. Hea lihtsa näitena on näiteks meie poolt läbiviidav Ukraina võitlejate väljaõpe, mida me tegime pikalt Suurbritannias ja nüüd liigume tegema Poola. Seal on reservistide kasutamine igati mõistlik ja vajalik. Ja seetõttu tegelikult selline vabatahtlik teenistus on vältimatult oodatud selleks, et Kaitseväe ülesandeid täita.

Kolmas muudatus on võimalus ajateenijate kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisel. Ja seal on tegelikult väga lihtne seletus. See on praktikast välja kasvanud otsene vajadus ja probleem mereväe ajateenijatega, kus mereväe ajateenijad osalevad ajateenijatena laeva peal loomulikult laevapere töös, aga nüüd reaalsus on see, et ajateenijad … Kui me võtame laevapere töö Eesti mereväes, siis paljud neist on NATO erinevatel missioonidel. Ja kui ta on NATO missioonil, siis ametlikult on tegemist rahvusvahelise sõjalise operatsiooniga ja me justkui ei tohiks ajateenijaid selleks kasutada, aga see halvendab oluliselt ajateenijate väljaõpet mereväes. Seetõttu on meil ettepanek võimaldada ajateenijaid kaasata ka Kaitseväe ülesannete täitmisesse. See on loodetavasti selge ja arusaadav põhjendus.

Sellega seondub ka neljas muudatus, mis puudutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatusi. Need on eelkõige seotud sellega, et laeva perel ja laevas on ka ruumid ja tegevused, mis tähendavad kokkupuutumist riigisaladusega. Selleks, et seda ületada, et ei peaks kogu aeg ajateenijaid laeva peal ühest ruumist teise ajama, juhul kui käsitletakse mingit salajast informatsiooni, siis on võimalik ajutiselt anda ka nendele inimestele ligipääs riigisaladusele.

Viies muudatusettepanek ja ühtlasi selline kokkuvõttev muudatusettepanek puudutab tegevväelaste ametisse nimetamist ja puudutab eelkõige neid tegevväelasi, keda nimetab ametisse kaitseminister. Need on üksuste ülemad, rahuaja ametikohad, kümme tükki: Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, diviisi ülem, mereväe ülem, õhuväe ülem, erioperatsioonide väejuhatuse ülem, küberväejuhatuse ülem, luurekeskuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, toetuse väejuhatuse ülem. Nende puhul sarnaselt riigi teiste tippjuhtidega me kehtestaksime viieaastase teenistusaja või ametikoha aja, millele siis täiendavalt on võimalik lisada otsese ülema ettepanekul veel kaheaastane ametiaeg. Nii et see on sarnane regulatsioon, nagu siin teistes riigi tippametites olijatel on ja me arvame, et see on igati mõistlik ja vajalik ja aitab roteerumisele kaasa ja kindlasti hoiab Kaitseväe ka sisemiselt kenasti värskena.

Need on need viis ettepanekut, ootame Riigikogu toetust. Meie ettepanek on, et see seadus võiks jõustuda 1. jaanuaril juba, mis tähendab seda, et parlament peaks selle ära menetlema lähikuudel. Tänan väga.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Ja nüüd on suur au ja võimalus kuulata juhtivkomisjonipoolset ettekannet, mille teeb riigikaitsekomisjoni liige, auväärt Peeter Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda kõnealust eelnõu oma 9. juuni istungil, kus seda väga põhjalikult tutvustas eelnõu algatajana kaitseminister Hanno Pevkur. Osalesid ka Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross, õigusloomevaldkonna juht Eda Loo-Suun, õigusosakonna juhataja Kristel Urke, Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ja kaitseministri nõunik Mikk Tarros. Elav arutelu riigikaitsekomisjonis keskendus peamiselt vabatahtlikule teenistusele, aga ka ajateenijate võimalikule kaasamisele rahvusvahelistele operatsioonidele, peaasjalikult mereväe koosseisus. Riigikaitsekomisjoni liikmed toetasid eelnõu üldpõhimõtteid ja konsensuslikult. Ja siis otsustasime. Riigikaitsekomisjon otsustas 9. juuni istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek panna arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 10. septembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks määrati mind ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt 10 tööpäeva. Tänan!

Tänan teidki täpse ja tõhusa ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 664 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. 

Oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimene lugemine. Ettekandeks on juba Riigikogu kõnetooli jõudnud taas kord auväärt kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

Tänan! Tõepoolest mina selle ette kannan. Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõuga läheb natukene pikemalt, kuna tegemist on ikkagi põhimõttelise muudatusega Eesti riigikaitseõiguses, isegi võib öelda Eesti laiapindse riigikaitse õiguses. Selle eelnõuga on meil ettepanek koondada kokku senise riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse tekstid ühtsesse raamistikku. Ja loomulikult eesmärk on tõsta Eesti valmisolekut ja tagada laia riigikaitse parem selgus. 

Olgu sissejuhatuseks kohe öeldud, et kui ma liitsin kokku nende kolme seaduse, jättes kõrvale kõik rakendusaktid, mis me muudame, aga kolme seaduse põhitekstid, siis oluline märksõna siin on see, et kuigi tegemist on ülimahuka seadusega – ma näen, et mõnel Riigikogu liikmel on ta ka välja prinditud koos seletuskirja ja rakendusaktidega –, siis tegelikult põhiteksti osas varasema kolme seaduse 259 paragrahvist jääb alles 178 paragrahvi. Nii et kui siin justiits- ja digiminister oleks, siis ta kiidaks meid taevani ja ütleks, et väga hea, õigusaktide revisjoni käigus olete vähendanud õiguse mahtu, aga selgus suureneb. 

Mis me siis teeme? Ettepanek on praeguses õigusruumis jõuda olukorrani, kus teatavasti praegu ühe asutuse või ministeeriumi vaates on paljud probleemid justkui lahendatud, aga kui vaadata neid koos, siis see nii ei ole. Ja me saame suurtest kriisidest välja tulla võitjana ainult siis, kui kõik ühiskonna liikmed, kõik inimesed on seotud ja osapooled on kaasatud. Meenutame, et see on ka Ukraina üks väga suuri ja olulisi õppetunde. 

Tsiviilkriiside, erakorralise seisukorra ja sõjalise kaitse regulatsioonid hetkel ei moodusta loogilist tervikut. Me leiame sealt erinevaid vastuolusid, kordusi, erinevat terminikasutust ja seetõttu on igati mõistetav ka see, et mõnedel juhtudel on jäänud kuskile püramiidide vahele või sammaste vahele midagi, mis ei pea seal olema ja võib venitada reageerimist. Aga meile on kindlasti oluline selle seaduse juures ka see, et kohalike omavalitsuste, elutähtsa teenuse osutajate ja põhiseaduslike institutsioonide rollid, sealhulgas kohustused valmistuda sõjaliseks kaitseks, saaksid paremini selgeks. Me näeme seda, et hetkel sellist paindlikkust on mõnevõrra vähe ja kiireid jõulisi samme, mis kriisides on vaja astuda ja ei ole võimalik venitada, neid peaks saama paindlikumalt astuda. Pole vaja kaugelt näiteid otsida. COVID-i kriis oli meil, Ukrainas käib jätkuvalt juba neljandat aastat sõda. Me oleme teinud ise väga palju erinevaid õppusi riigis ja kõikide nende õppetundide pealt on kokku kirjutatud see tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. 

Aga käime need põhilised muudatused üle. Põhiline loomulikult on see, et tekib selline ühine mõiste ja juhtimisraamistik, millest võib-olla kaks olulisemat ma tooksin välja. Esiteks on koondmõiste sissetoomine ja koondmõiste all on kriisiolukord. Kriisiolukord hõlmab endas suure mõjuga tsiviilkriise, aga ka loomulikult riigikaitselisi kriise. Ja rõhutan siinjuures, et kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus, kui on täidetud teatud tingimused. 

Esimene tingimus peab olema see, et lähimuse põhimõtte järgi kriiside lahendamine ei ole enam piisav ehk see, kes seal kõige madalamal tasemel kriisi lahendab, et nende ülesanded, nende volitused, nende võimalused kriisi lahendada ei ole piisavad ja vajatakse sellist kõrgemat riigi operatiivkoordineerimist või täiendavaid võimeid või ka rohkem vahendeid. Teine tingimus on see, et seda kriisiolukorda ei ole võimalik lahendada seaduses ettenähtud olemasoleva juhtimiskorraldusega või ilma põhiõigusi piiravate meetmeteta. Ja kolmas tingimus on see, et meil on vaja rohkem ressurssi ja võimeid kaasata, olgu selleks personal, olgu selleks vahendid, olgu näiteks varud, mis iganes. Aga siis need kolm tingimust on need, mille alusel me võime öelda, et meil on tegemist kriisiolukorraga. Ja selle tulemusel tekib valitsusel otseselt juba vastutav roll. 

Teise mõiste, mis ma välja tooksin, on kriisiülesanne. Ja kriisiülesanded on põhimõtteliselt need, mis on vajalikud igas kriisis nii selle lahendamiseks kui ka mõjude leevendamiseks. Kõigile kriisiülesannetega asutustele tekib kohustus osaleda loomulikult planeerimises, tagada toimepidevus ja läbida loomulikult ka regulaarselt õppusi. Kriisides on alati ressurss piiratud ja seetõttu tegelikult selline ristkasutus ja valmistumine koos on ülimalt vajalik. 

Nüüd ma käin järgmisena läbi teatud teemade kaupa olulisemad märksõnad, sellepärast et 20 minuti jooksul kogu seadust kindlasti detailideni läbi käia ei jõua, aga me oleme seda komisjonis juba alustanud ja kindlasti esimese ja teise lugemise ajal jõuab veel. Kõigepealt juhtimise ja vastutuse teemad. 

Kriisiolukorra lahendamise üldjuht on peaminister kui valitsusjuht. Vabariigi Valitsus peab kriisiolukorras kindlaks tegema selle lahendamise eesmärgi, tagama strateegiliste otsuste langetamise ja vajalikud ressursid. Valdkondlik eestvedamine jääb loomulikult jätkuvalt ministritele vastavalt valitsuse seadusele. Ja loomulikult ka need põhimõtted, mis praegu lähimusega kehtivad, need üldiselt ikkagi jäävad ka kriisiolukorras kehtima. Ja loomulikult kriisi lahendamist tuleb juhtida seal, kus on see kõige sobivam, arvestades kriisi ulatust ja olemust. 

Olukorra vahetut lahendamist juhib alati selle eest vastutav asutus. Me teame, et selleks reeglina on kas Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, näiteks ka Terviseamet, Kaitsevägi või muu pädev amet. Kui me räägime elutähtsa teenuse suuremahulisest katkestusest, siis selleks on asjaomane elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, aga sõltuvalt kriisist võib olla loomulikult ka lahendajaks kohaliku omavalitsuse üksus, näiteks ka Eesti Pank, näiteks vanglate puhul Justiits- ja Digiministeerium või mõni teine ministeerium siin erinevates valdkondades. Ja täpsem vastutajate ring pannakse paika Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. 

Teine plokk, mille ma välja tooksin, on toimepidevus ja toimepidevus pigem kui kohustus. Ja siin ma panen kõigile Riigikogu liikmetele või juhin tähelepanu, et kõigil riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel, kellele on pandud riigi kriisiülesanne, ning ka põhiseaduslikel institutsioonidel tekibki toimepidevuse tagamise kohustus. Ja me peame aru saama, et nendel, kellel see kohustus on, nad peavad käima läbi teatud kindlad etapid. Esiteks, riskid on vaja välja selgitada ja hallata, teiseks on vaja töötajate kriisirollid paika panna, kolmandaks on vaja vaadata üle varud ja vahendid, ja neljandaks loomulikult ka objekti kaitse. Ja see kehtib nii tavaolukorras kui kriisides kõikidele sarnaselt. 

Järgmise plokina toon välja põhiõiguste ja vabaduste kaitse ja siin on üks oluline märksõna. Põhiõigused ja vabadused kehtivad ka kriisiolukorra ajal ja kui neid piiratakse, siis neid saab piirata ainult seadusest tulenevalt, välja arvatud sõjaolukorras. Sõjaolukorras on seaduses ette antud ka võimalus Eesti riigi kaitsmiseks seadustest mitte kinni pidada, välja arvatud põhiõiguste tagamisel. Ja kõige lihtsam näide on see, et Kaitsevägi ei saa võtta sõja ajal Eesti riiki kaitstes näiteks omavalitsusest raieluba, ei ole selleks lihtsalt aega ega ei ole kuidagi mõistlik, et menetletakse raieloamenetlust. 

Üks alaliselt oluline teema on kohalikud omavalitsused ja kohalikel omavalitsustel, ma loodan, et selle seadusega saavad olema palju selgemad piirid, rollid. Me täpsustame ära, kuidas olemasolevaid ülesandeid täita, kuhu prioriteet suunata. Ja selle prioriteedi ja suuna ja fookuse suunamisel tulebki eeskätt omavalitsuse tasandil keskenduda elutähtsate teenuste toimimisele, olgu selleks veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid, ja lisaks siis loomulikult ka evakuatsiooni toetamisele, toidu ja joogivee tagamisele ja loomulikult sotsiaaltasandile. Nii et omavalitsuse ülesanded, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud, põhimõtteliselt jäävad paika. See seadus ütleb, et palun prioritiseerige, siis kui kriis käes. 

Elanikkonnakaitse. Elanikkonnakaitse tuuakse esmakordselt seaduse tasandile. Me määrame ära selle eelnõuga ja rakendusaktidega, et Päästeamet on elanikkonnakaitse asutus, kellel on õigus koordineerida tegevusi evakuatsiooni, varjumise, viivitamatu ohuteate korraldamiseks ning ka sundkoormiste eelotsusteks. Näiteks selleks, et vajalik taristu oleks teada ja kasutusvalmis juba enne kriisi. 

Juhin teie tähelepanu, head Riigikogu liikmed, et Riigikogu menetluses on hetkel ka hädaolukorra seaduse muutmine, mis seab nõuded varjumisele, varjenditele ja viivitamatule ohuteadete edastamisele, aga selge on see, et need omavahel ühildatakse ja see regulatsioon jääb lõpuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusesse. 

Üks teema, mis on samamoodi selle eelnõu ettevalmistamisel päris palju kõneainet saanud, on kriisiülesandega ameti- ja töökohad. Siin kehtib üks väga põhimõtteline reegel. Riigikaitselisi ülesandeid loomulikult kannavad erinevad inimesed ja nad täidavad neid ülesandeid seal, kus nad on kõige rohkem vajalikud. Ja kui on dekonfliktimine vajalik või kui on ühel inimesel mitu mütsi nii-öelda peas, siis see süsteem, mis see seadus välja pakub, on see, et Kaitseressursside Amet vaatab näiteks Politsei- ja Piirivalveametiga üle need ametikohad, mis politseil ja piirivalvel on, need inimesed, kes seal on, ja siis lepitakse kokku, kellel on riigikaitseline ülesanne, kes jääb sisekaitselisele ülesandele. Ja me tegime selle harjutuse ka läbi. Kui võib keegi küsida, et politseis on tuhandeid inimesi ja kuidas te seda saate, siis politsei puhul jäi see alla 100, kes on riigikaitseliselt nii olulistel ülesannetel, et me peame ta määrama riigikaitselist ülesannet täitma ja ta saa politsei ülesandeid täita. Või kui tekib tõesti olukord, kus politsei ütleb, et me neid üldse ei saa ära anda, siis ongi dekonfliktimise võimalus elik siis riigikaitseressursside amet leiab riigikaitse poole peal lahenduse. Aga põhimõtteliselt see dekonfliktimine on läbi käidud ja kenasti tehtav.  

Ja ütlen ka seda, et kui arvatakse, et see võib väga palju kuidagi tööaega võtta, siis seesama harjutus PPA vaatest näitas, et tegelikult inimeste kontroll ja nende sõjaaja ametikohtadega võrdlemine ei ole kuidagi ülikeeruline. 

Ja siis on siin eelnõus suurem hulk selliseid väiksemaid muudatusi, mis siiski on oluline ära märkida. Näiteks tegevusvaru sarnaselt hädaolukorra seadusega. Tegevuvaruga seonduv on seaduses kenasti kirjas, ei kao kuskile, tegevusvarud peavad olema.  

Ja sarnaselt kehtiva riigikaitse seadusega ja hädaolukorra seadusega nähakse eelnõus uuendatud kujul ette ka asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamise regulatsioon. Sest et inimestel peab olema võimalik ühes seaduses näha, millal riik võib tulla ettevõtja juurde ja öelda, et meil oleks vaja teie traktorit, autot või kütusevaru. 

Kehtiva riigikaitseseaduse eeskujul näeme ette ka riigivastutuse eriregulatsiooni kriisiolukordades ehk õiglane hüvitis peab olema riigi poolt tagatud, kui näiteks sundvõõrandamise või kodanikukohuse panemisega tekivad inimesele või ettevõttele täiendavad koormised. 

Ja mis on kindlasti oluline, nagu ma alguses ütlesin, kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus. Ka Vabariigi Valitsusel peab olema võimalus valida sobivad näiteks finantskriisi lahendamise meetmed. Ja seal on veel Euroopa ühtne kriisilahendusnõukogu, kes reeglina finantskriisi lahendab, aga kui nemad piisavalt kiiresti ei lahenda ja vajalik on tagada finantssektori stabiilsus, siis Vabariigi Valitsus saab selle rolli täita.

 Politsei- ja Piirivalveameti töö erakorralise ja sõjaseisukorra ajal isikute kinnipidamisel, vahistamisel, jälitustoimingute lubade vormistamisel ja nii edasi muutub paindlikumaks. Me peame mõistma seda, et kriisides on eriregulatsioonid samuti ka sotsiaalvaldkonnas. Me loome hulk selliseid või kehtestame selliseid paindlikumaid võimalusi kriisiaegse tegevuste korraldamiseks. 

Ja mis puudutab veel omavalitsusi, siis omavalitsuse korralduses tekivad teatud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, näiteks mis puudutab volikogude kokkukutsumist, hääletamisega seotud erisusi ja eelarvevahendite kasutamisega seotud erisusi. 

Aga päris alguses mainisin korraks ka bürokraatia vähendamise mõttes vähenevate paragrahvide hulka. Läbivalt on selle eelnõu tegemisel käidud üle kogu õigusruum ja vaadatud, kuidas me suudame vähendada halduskoormust ja bürokraatiat. Näiteks, kui ma toon siin välja kriisideks valmistumisel ja planeerimisel. teenistus-töösuhetes, sotsiaalhoolekandes, hüvitiste taotlemisel, maksmisel, tervishoius. Ma võiksin seda loetelu väga pikalt jätkata, mis mulle siin on üles loetletud. Seal on seda paindlikkust ja bürokraatiat päris märkimisväärselt vähendatud. Ja samamoodi ettevõtete ring, kellele määratakse püsivad kriisiülesande, peab olema selgelt paigas ja kõigile arusaadav. 

Nüüd paar sõna veel, enne kui ma lõpetan, kuidas see eelnõu on praegu teie ette jõudnud. See on läbinud väga pika, isegi aastaid ettevalmistust, seda on tehtud ministeeriumide koostöös. Me oleme palunud põhiseaduslike institutsioonide arvamust, et põhiseadusega oleks see kooskõlas. Samamoodi oleme rääkinud kohalike omavalitsustega, elutähtsa teenuse osutajatega, Eesti Pangaga, Finantsinspektsiooniga. Erinevad erialaliidud me kaasasime selle töö käigus, Riigikantselei eestvedamisel 130 asutust ja juriidilist isikut.

Ja kui me vaatame, kui palju üldse kokku erinevaid seadusi muudetakse sellega, siis see on 98 seadust. See on väga põhjalik revisjon, nagu  ma sissejuhatuseks ütlesin.  Head Riigikogu liikmed! Mööngem, et julgeolekukeskkond on keeruline ja muutlik ja meil ei ole mõtet loota või eeldada, et järgmine kriis annab meile aega omakorda millekski kohanemiseks.

Seetõttu me oleme sügavalt veendunud, et selline terviklik, arusaadav ja tegutsemisvõimeline raamistik on hädavajalik, mis seob omavahel kokku tsiviilkriisid ja riigikaitse. Ja sealjuures loomulikult ärme unustame ära, et inimeste põhiõigused ja vabadused on vaja kaitsta täpselt samamoodi nagu ka riigi elutähtsad funktsioonid. Ja võib-olla kokkuvõtvalt see ongi selline hea kokkuvõte, kus selle eelnõu iva on kokku võetud.

Me loodame väga, et parlament menetleb seda eelnõu küll väga põhjalikult, aga samas ka piisava tempoga. Me oleme erinevates fraktsioonides käinud, tutvustanud seda, oleme loonud sellised ükslehed ja selgitavad taustad. Nii et ma loodan, et need on kõikidele fraktsioonidele kohale jõudnud kenasti ja te olete saanud tutvuda. Et kui tervet seadust ei ole jõudnud lugeda, siis nende nende circa paarikümnele lehele toodud ükslehega on see seadus kenasti teile arusaadavaks tehtud. Tänan väga! Olen valmis vastama küsimustele. 

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Te olete tõeliselt mastaapse tööga hakkama saanud. 1600 lehekülge! Lev Tolstoi "Sõda ja rahu" on selle kõrval tagasihoidlik teos. Ma olen suvel püüdnud seda lugeda – tõsiselt lugeda! –, suveõhtutel. Ütleme niimoodi, et see on ülimalt keeruline ja raske lektüür, väga palju tegelasi, tegevuskohti veel rohkem. Ja kuidas see kõik kokku haakub. Minu küsimus on, et kas AI või keegi on seda püüdnud hoomata. Sest ta pakkus välja siin mingi lühikese kokkuvõtte. Aga klassikat peaks ikkagi lugema tervikuna ja liiati, kui tegemist on seaduseelnõuga, siis on seal detailid väga olulised, et kas üks tee läheb kokku teisega, mida teisest metsa otsast hakatakse ehitama. Et see ei ole ... "Tõde ja õigust" või "Sõda ja rahu" peaks lugema täielikult, mitte kokkuvõtet. Minu küsimus: on seda kuidagi püütud hoomata? Sest tegemist on seadusega. See on väga oluline. Sõnastuste ja väiksemate asjadega on juba probleeme. Aitäh!

Aitäh!

Hea Peeter, tänan sind selle kirjandusliku võrdluse eest! Seadus ise, kui sa võtad seaduse enda teksti, on napilt üle 170 paragrahvi, 176 paragrahvi vist oli, kui ma õigesti mäletan. Sul on ta ilusti laua peale välja ka prinditud. Me hoidsime puid kokku ja saatsime selle elektrooniliselt, aga mõned eksemplarid, nagu näha, on siin laua peal olemas. Ma arvan, et 178 paragrahvi Eesti õigusruumis tegelikult on ikkagi suht tagasihoidlik normide hulk. Kui ma meenutan näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustikku, siis TsMS-is on üle 750 paragrahvi. Ma arvan, et kui võtta asjaõigusseadus ja näiteks halduskohturegulatsioonid, siis kohtupidamist reguleerivaid norme on ikkagi kordades ja kordades rohkem. Mis selle sinu nimetatud kirjandusteosega võrreldavaks teeb, on seletuskiri ja rakendusaktid. Me oleme Eestis kokku leppinud, et rakendusaktid on alati juures. Nii et see on see, mis selle paksuks teeb. Aga üldpõhimõtted, kui sa nüüd tõesti kõike veel ei jõua lugeda, siis need annavad sulle väga hea ülevaate, mis on läbivalt läbi käinud, ja annab nagu sellise tervikliku pildi. Ja ma ütlen, et 176 normi ei ole väga-väga-väga pikk. 270 on koos rakendusaktidega. Seal rakendusaktides on sees teiste seaduste muutmise seadus.  Eelnõu ise, mis puudutab tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust, kui sa vaatad – et ma ei eksiks, vaatame täpselt üle –, on 170. Enne rakendusakte … Ei-ei-ei-ei. Ehk 14. peatükist hakkavad rakendussätted ja üleminekusätted ehk 176 paragrahvi on see, mis on põhiline osa, mis tuleb läbi lugeda.  Ja veel, me oleme tõesti läbinud sellega on normitehnika kontrolli ja justiitsministeerium on lugenud. Muidugi, ma arvan, et siinkohal on tegelikult suur kummardus eelkõige Riigikantselei tublidele inimestele, kes seda kooskõlastust, selgitamistööd on eest vedanud, omavalitsustega suhelnud. Suur kummardus neile!

Auväärt minister! Lihtsalt palve, et nii hilisel õhtutunnil rahvasaadikuid mitte hirmutada, öeldes, et 1500 lehekülge on veel nohu. Et see ei ole üldse mitte pikk. Kas meile on tulemas veel mingeid pikemaid eelnõusid?

Ma rääkisin normide hulgast.

See on huumorina mõeldud! No ega siis …

Hea aseesimees! Ma rääkisin normide hulgast.

Kas on veel paksemaid tulemas?

176 paragrahvi on kuus korda vähem kui on tsiviilkohtumenetlus.

Aga ära alahinda lisasid ja selgitusi ja seletuskirja, nii et ka sellel on oma tähendus. Aga see oli, vabandan, üks väike vaherepliik. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Igal juhul tuleb tunnustada ja, Hanno, sa tead, et siin on väga palju inimesi, kes on aastaid selle kallal vaeva näinud. Ma mäletan see epopöa vist algas 2018. Oli mingi Lõuna-Eesti torm. Avastati, kuidas hädaolukorra seaduses on palju auke ja ei ole vastutajaid. Olen saanud ka ise sinna mingi panuse tõenäoliselt anda. Aga küsimus on selles, et kui see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis tegelikult ega see töö ei lõpe. Näiteks riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel, elutähtsate teenuste osutajatel tuleb ümber teha ka kõik oma hädaolukorra lahendamise plaanid ehk HOLP‑id, kui me räägime hädaolukorrast. Kas nüüd selle töö käigus on need osapooled ja need, kes peavad oma hädaolukorra lahendamise plaane või mingeid muid dokumente muutma, on nad selleks valmis või kui suur see töömaht on? Et millal nad sellega hakkama saavad?

Aitäh! See oli loomulikult ka üks teemasid, mida me omavalitsustega rääkides, ametitega rääkides nägime. Ja ärgem unustagem muidugi seda ära, et ma arvan, et sa ise endise ministrina tead ka, et tegelikult HOLP‑e tehakse kogu aeg ümber. Midagi seal täiendatakse, õppuste käigus saadakse targemaks. Ja loomulikult senimaani, kuni HOLP kehtib, ehk siis hädaolukorra lahendamise plaan – stenogrammi jaoks –, senimaani toimib see asutus selle järgi. Ja kui ta nüüd läheb muutma, siis ta muudabki selle ära. Ma arvan, et suurt halduskoormust see kaasa ei too. Ütleme, et kui parlament võtab selle seaduse vastu, siis ei pea toimuma hoogtööd HOLP‑ide muutmisel, vaid tegelikult elu läheb edasi. Aga samas need tegevused, need vastutused, mis on nii omavalitsusel, Päästeametil, Politsei‑ ja Piirivalveametil, Kaitseväel. Et sa pead oma tegevused üle vaatama. Need, mis ma ka mainisin: varude olemasolu, inimeste olemasolu, finantside olemasolu. Et sa käid nagu selles mõttes loogilist rada pidi läbi ja selles mõttes ma arvan, et tegelikult me oleme selle üle käinud. Me ei näe seda, et see ei peaks nii olema. Ja ma vaatan, kui ma nüüd püüan sulle kiiresti leida selle normi, ma arvan, et see on … Vaata paragrahvi 177. (Lehitseb pabereid.) Nii! Vaata, siin üleminekusätetes on see kenasti toodud. Siin on toodud ka see, kuidas nende HOLP‑idega edasi minnakse. See rakendusaktides on läbi käidud. Aitäh!

Irja Lutsar, palun!

Lugupeetud minister! Hea juhataja! Ma ka ühinen eelnevatega, ma pean tunnistama, et mul on ka see seadus välja trükitud. Ja kui ma seda vaatan, siis mõtlen, et Riigikogu liikmena ma peaks kõik selle läbi lugema. Aga kas see on ikka võimalik? Ma olen seda küll varasemalt ka lugenud, teatud punkte, ja ilmselt see pole ka uudis, et vähemalt tsiviilkriisi lahendamist väga lähedalt lähiajal ka näinud. Kas tekkis ka, kui me jätame selle kõrge juhtimise, kes juhib kriisi, ja kui me jätame selle kõrvale, see kindlasti ei erine sõja- ega tsiviilkriisi ajal, aga kas teil oli ka mõtteid, et võiks olla see sõjaline kriis ja tsiviilkriis, nende jaoks nagu erinevad seadused, sest terve rida punkte, mis siin on pandud, ma mõtlen, et issand hoia, no seda küll ühe tsiviilkriisi jaoks tarvis ei ole, mis kindlasti on väga vajalikud sõjaliseks kriisiks? Ja kui veel on kriis ja selline kuhi tuuakse ette lugeda, ma ei kujuta ette, mis siis küll juhtub.

Aitäh, hea Irja! Väga suur osa sellest tekstist sündis ju tegelikult COVID-i õppetundidest, milles sa ise väga lähedalt sees olid. Ja tõepoolest, ka mina kaitseministrina oli mõnevõrra skeptiline riigikaitseõiguse lõhkumise vaatest, et kas on mõistlik need kokku panna või mitte. Me leidsime mõistliku kompromissi ja tasakaalu just nimelt sellest vaatest, et kui meil on sõjaaeg näiteks, siis mitte ükski asutus ei saa jätta oma ülesanded täitmata, ja kui meil on tsiviilkriis, siis vägi tuleb või Kaitseliit tuleb reeglina appi, kui me räägime juba nii suurest kriisist, kus valitsus peab kaasuma. Ja vaata, selle kokkupuutepunkti juures me tegelikult nagu leidsime, et mõistlik on see ikkagi kokku panna, sellepärast et oma olemuses kriis on üsna sarnane. Loomulikult, juhtimistasanditel sõjalises loogikas seal tulevad teised elemendid. Aga eelnõu juhtivmenetleja Riigikogu poolt, Mati, on maailmas kriise väga palju menetlenud. Ja ma arvan, et selles mõttes see, kui see toimima saab kenasti ja kõik saavad nagu ennast sisse elatud sinna, siis tegelikult see … Ma olen nimetanud ka seda selliseks kriiside üldosaks. Et sul on tegelikult kõikide kriiside jaoks ühesugune muster ja siis need üksikud asjad hakkavad tulema niikuinii iga asutuse just nimelt vanas mõistes hädaolukorra lahendamise plaanist. Ja mingil hetkel need erinevate asutuste töövood jooksevad kokku ja sa peadki valitsuse tasandil hakkama otsustama, nagu COVID-is juhtus. Terviseamet tegi oma tööd, haiglad tegid oma tööd, kusagil tuli Päästeamet mängu, eks, kusagil tuli Politsei- ja Piirivalveamet mängu ja need kõik oli vaja kokku kleepida. Ja rääkides hiljuti Ukraina politseinikega, politsei juhtidega, ma küsisin nende käest, et kui sõda algas, mis see teie ülesanne oli. Ja nad ütlesid, et nende peamine ülesanne, loomulikult esmane see, et osad need, kes kaasa ei töötanud, need lahkusid, aga nende peamine ülesanne oli just nimelt elanikkonna abistamine, elanikkonnakaitse, evakuatsioon, tagada inimeste turvaline äravool, mis tegelikult oli Päästeameti ülesanne ka seal, aga politsei tuli sinna kohe mängu. Ja politsei tegi oma tegevusi ikka edasi, et marodööre ei oleks, et ei oleks kõige labasemat vargust ja kõike seda. Politsei täitis oma ülesandeid edasi. Nii et selles mõttes ma olen üsna veendunud, et kui me saame selle kenasti jooksma, siis kõik asutused saavad tegelikult sellest võitu. 

Vladimir Arhipov, palun!

Hea minister! Väga hea, et selle suure töö tulemusena on Eesti lõpuks saanud ühtse õigusraamistiku, mis määrab, kuidas me eriolukordades ja kriisides toimime. Aga teie ettekandes oli väga tihti kuulda sõnu "kohalik omavalitsus" ja see on õige. Kes siis veel kui mitte omavalitsus kohapeal koordineerib tegevust, on eriolukord või kriis, vahet ei ole. Aga kohalikele omavalitsustele pannakse seadusega väga konkreetsed ülesanded. Vee- ja soojavarustus, teede korrahoid, toidu- ja joogiprobleemide (?) kõrvaldamine ja nii edasi. Need on õiged ja vajalikud asjad, aga kui riik annab kohustusi, kas ta annab ka väljaõpet, rahastust, nii et ollakse praktiliselt võimelised oma kohustusi täitma? Sest olgem ausad, ega neil eriti palju ju täna elu kaitse või hädaolukorra või kriisiolukorra spetsialiste ei ole. Kuidas meie omavalitsused sellega hakkama saavad?

Hea Vladimir! See on üks põhjus, miks mina teie ees seisan. Mul on olnud au Eesti rahvast teenida sotsiaalministrina, regionaalministrina, siseministrina, justiitsministrina ja nüüd kaitseministrina. Ja olen töötanud ka omavalitsuses. Nende kõikide ülesannete täitmisel on mul üsna selge veendumus ja teadmine, mida omavalitsus peab tegema ja mida ta saab ise valida. Ja siinkohal ma võtaks ette kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja legendaarse paragrahvi selles kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses: § 6, kus on sätestatud omavalitsuse ülesanded. Ja need, mis sa üles lugesid, need on seal kirjas. Nüüd, mis see seadus teeb? See seadus ütleb, et kui on kriis, siis kriisi ajal omavalitsus prioritiseerib esmased ülesanded, mida ta tagab. Ja tal on õigus selle seaduse alusel pigem öelda, et ma neid asju ei tee. Ma näiteks ei lükka teed lahti igal pool, sellepärast et mul on esmane ülesanne tagada evakuatsioon või vesi ja kanalisatsioon. 

See ongi selle seaduse kõige olulisem muudatus võib-olla omavalitsuste vaatest. Ta annab omavalitsusele võimaluse läbi mängida erinevaid kriisid ja prioritiseerida seda, mis on vajalik. Ja rohkem fookus panna sinna. Nii et see seadus ei loo ühelegi omavalitsusele ühtegi uut ülesannet, juba täna omavalitsusel peavad olema olemas kriisiplaanid ja omavalitsus peab vaatama, kuidas ta oma toimepidevuse tagab. Aga see seadus annab võimaluse teatud asju võib-olla mingil hetkel mitte teha ja prioritiseerida kriiside ajal oma tegevust. 

Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu! Mul küsimust ei ole, mul on mõned remargid, esiteks ka kolleeg Irjale. Mul on väga hea meel, et see eelnõu sündis lõpuks ja on jõudnud Riigikogusse. See paneb tsiviilkriisiohje ja riigikaitse kokku, mis teineteist ilmselgelt peavad toetama igas olukorras, olgu tegemist sõjaga või mittesõjalise olukorraga. 

Teine remark on see: Hanno, sa oled väga tubli, sa olid 5 minutit tagasi otse-eetris ERR-i "Aktuaalses kaameras", aga siin sa ka oled, kahes kohas korraga. 

Ja kolmas remark on see, et kuivõrd tehti selline kirjanduslik võrdlus Lev Tolstoi "Sõja ja rahuga" ja kui mahukas see seadus meil siin praegu on, siis meenutaksin, et üks kõige olulisemaid lepinguid maailma ajaloos, mis on NATO Washingtoni leping, selles on ainult 14 artiklit ja see mahub pooleteisele A4-le. Ja sa tead väga hästi. Aga noh, muidugi kõik on väga suhteline.

Jaa, aitäh! Ma kasutan seda võimalust vastamiseks. Vladimir, kui ma tohin sulle ühe täpsustuse öelda, siiski üks konkreetne asi ka. Tegelikult selle töö käigus, kui me oleme Päästeametiga ka arutanud, minule teadaolevalt Päästeametile igal juhul on planeeritud tööle võtta ka kohalikke omavalitsusi juhendavad kriisispetsialistid. Siis tekib selline võrgustik, kust KOV-id saavad küsida nõu ja abi. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Sa mainisid finantskriisi ka, et Euroopa Liidul on omad mehhanismid aitamiseks ja kui need venivad, siis me selle seadusega saame ise mingeid meetmeid võtta. Ma lihtsalt täpsustuseks, et kas sa mõtlesid Euroopa stabiilsusmehhanismi, kuhu me oleme teinud juba üle 200 miljoni sissemakseid ja kohustusi võtnud kuskil 1,5 miljardi eest. Et see mehhanism sekkub siis, kui tõesti see majandus- ja finantskriis ohustab tervet euroala. Eesti kriis ei ohusta mingil juhul tervet Euroopa Liitu. Nii et tõenäosus midagi saada on väike. Aga kui me ise ikkagi panustame, saan ma õieti aru, et sellisel juhul ikkagi Euroopa stabiilsusmehhanism tuleb ka kaasa ja kompenseerib meile kuidagi need tehtud kulutused? Või kuidas asi on mõeldud? Lihtsalt täpsustust paluks.

Ma täpsustan hea meelega üle. See, millele ma vihjasin ja millele ma tähelepanu juhtisin, on siis, et Euroopas, et ma ei eksiks, Euroopa Ühtne Kriisilahendusnõukogu, kes peab finantskriisidel silma peal hoidma ja vajadusel sekkuma. See ei puuduta Euroopa stabiilsusmehhanismi. See puudutab pigem sellist igapäevast toimimist, kui me näeme, et midagi hakkab käest ära minema, meil on vaja reageerida, siis ka valitsusel peab olema riigisiseselt võimalik finantskriise lahendada. See on Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga läbi käidud, mis need tegevused seal siis saavad olla. 

Vladimir Arhipov, teine küsimus.

Aitäh! Jätkame seda diskussiooni omavalitsuste suhtes. Ma olen olnud juba 32 aastat omavalitsuse volikogu liige ja linnapea kümme aastat ja volikogu esimees. Nii et ma neid paragrahve tean väga hästi. Aga minu küsimus oli natuke teistmoodi. Hädaolukorras elutähtsa teenuse osutajad ei ole omavalitsustes. Sa ütlesid väga õigesti, et praegu riik suunab kuskil seal kolme, nelja omavalitsuse peale ühe ametniku, kes kureerib seda asja, ja mingi summa oli seal riigieelarvest eraldatud, 3 miljonit, kui ma ei eksi, kogu selle Eesti omavalitsuste peale. Ma ütlen, et kindlasti seda ei piisa. Seadus, ma tean, ta ei näe ette rahalisi vahendeid omavalitsustele eraldada, aga minu mure ongi selles, et omavalitsused ikkagi jäävad praktiliselt üks ühele. Ma olen sellest juba eelnevalt rääkinud siseministriga, et omavalitsusele peaks selle jaoks eraldama rohkem vahendeid.

Aitäh! Mul ei ole kõiki täpseid numbreid kaasas, aga ma võin sulle kindlasti mälu järgi öelda seda, et kui vaadata omavalitsuste tulubaasi ja vaadata riigieelarve kasvu, siis omavalitsuste eelarved on kasvanud kiiremini kui riigieelarve. See on omavalitsuste oma valikute küsimus ka. Nüüd on võimalusi juurde antud ka siin erinevate maksude kehtestamisele omavalitsusele. Selles mõttes ma ausalt öelda puht normi vaatest ei näe, kus on see koht, kus omavalitsustele selle seadusega pandaks mingi uus ülesanne. Ma tõesti ei näe seda.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Tagasi esimesse küsimusse. Püsiva kriisiülesandega asutuse isik – ma leidsin need rakendussätted ilusti üles tänu sinu juhendusele –, sealhulgas kohalikele omavalitsus koostab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani 2020. aasta 31. detsembriks. Ja ka need HOLP-id tuleb ikka kindlaks tähtajaks, kui mitte varem, siis selleks tähtajaks tuleb kõik ümber teha, vastavalt nendele riskianalüüsidele ja kriisiplaanidele. See selleks.

No ma loodan, et ettevalmistuse käigus tõesti – ma tean, et on palju suheldud, kui suur see valmisolek on, kohalikes omavalitsustes see on ebaühtlane, me teame seda ka – võib-olla need nõuandjad ja kõik abi, mis seal siis kohale jõuab ka riigiasutuste poolt, aitab seda. Aga nad on kindlasti paremaks muutunud, ka kohalikele omavalitsustele HOLP-id tänu nendele kriisidele. 

Aga küsimus on selles. Ma tahan teada, miks seda varjendite kohustust uutele ehitustele lükati edasi – esialgses variandis oli ta varasem –, arvestades praegust julgeolekupoliitilist olukorda.

Kõigepealt, iga normi lugedes on loomulikult tunne, et see on täitsa uus norm. Muidugi ta nii ei ole. Kui me vaatame KOV‑ide kriisiplaanide tegemise kohustust, siis tegelikult see tuli viimase hädaolukorra seaduse muudatustega ja tegelikult see on kehtiv nõue, see hakkas kehtima … Ma vaatan kohe üle. Eelmise aasta oktoobrist ehk peaaegu aasta tagasi. Ja ma olen sellega päri, mis sa ütlesid, et omavalitsustel on võimekus paranenud. Tõepoolest on. 

Ja ma arvan, et hea on ka see, et tegelikult selle seaduse tulemusel KOV saab teha ühe plaani. Ta teeb ühe kriisiplaani, tal ei pea olema seal vee ja kanalisatsiooni toimepidevuse plaani, tal ei pea olema seal ühistranspordi toimepidevuse plaani või midagi muud. Ta teeb ühe plaani. Ta paneb kõik ühte plaani kirja, suure tõenäosusega saab see olema lühem nii nagu selle puhul – 300-st paragrahvist jäi alles 178. Aga ütleme niimoodi, et anname omavalitsustele võimaluse selle seaduse jõustumise järgselt need mõtted korraks läbi käia, kuigi ma tean, et väga paljud omavalitsused on seda teinud.. Selles mõttes me ei usu, et sellega võiks omavalitsustel olla probleem.

Mis puudutab varjendeid, siis see oli see koht, kus me pidime lõpuks tegema sellise kompromissvaliku. See hindamine käis, omavalitsustega sai räägitud, Siseministeeriumiga ja Päästeametiga korjatud esimene esimene info kokku. No ei ole mõtet ... Hästi lihtne oleks öelda, et paneme selle kuupäeva, olgu olemas. Aga ei ole mõtet nagu sisutühje normi kirjutada, pigem on mõistlik võib-olla natukene õhku juurde ja sellest tulenevalt ka saada tegelik tulemus kätte selleks ajaks, mis me soovime. 

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Jah, paragrahve on küll nii palju, aga see lai pilt, kus kõik need institutsioonid ütlevad oma arvamuse, mismoodi see asi käib ja millised on kriitilised asjad ja kõik need muud värgid, on tõeline labürinti. Aga ma olen kuulnud, et te kasutasite seal Soome nii-öelda kogemust ja Ukraina kogemust. Oskad sa nüüd öelda, kus kohapeal on ühte või teist kõige rohkem tunda selle suurteose tegemisel? Või see jutt, mida meil õiguskomisjonis räägiti, ei vastagi tõele?

Ikka vastab! Ikka vastab! Ega inimesed ei kirjuta või inimesed ei tule parlamenti mingit udu ajama. Selles mõttes et nende ülesanne on ikkagi rääkida seda, kus me parimatelt oleme õppinud. Ja ma arvan, et kui me Soome näite toome … Ütleme, Ukraina poole pealt on kindlasti kõik sõjaaja tegevus. Aga Soome poole pealt me oleme püüdnud võtta siis just nimelt sellise kriisiülesannete vaate, et kuidas kriisiülesanded on omavalitsustele, elutähtsa teenuse osutajatele, valitsusasutustele pandud. See on see, mis on Soomes väga pikkade kümnendite jooksul hästi toiminud. See mudel on, kui sa tahad jagada, siis pigem selline tsiviilkriisi maailm on meie põhjanaabritelt ja sõjaõppetunnid Ukrainast. 

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te vastasite just Jaak Aabi küsimusele, aga väga mööda. Te võib-olla ei ole kursis, mida te valitsuses otsustasite. Ma siis täpsustan seda küsimust. Jaak Aab küsis varjendite ja varjumiskohtade kohta, et kuidas saab olla nii. See on valitsuse otsus, see muutis Siseministeeriumi, Päästeameti ja päris mitme erineva ministeeriumi muideks koostöös aasta aega või kaks aastat koostöös tehtud ettepanekut, et kõigis uutes hoonetes, kas on tööstushoone või korterelamu, peaksid olema varjendid. Ja nüüd valitsus muutis selliselt, et kui sa tööl oled tehases, siis sinna tuleb varjend ehitada, aga kui sa kortermaja ehitad, siis seal on kaks aastat rohkem aega. Seletage, miks korterelamus, kuskohas sa ööbid, kui rünnakud võib-olla toimuvad öösel, seal pole kiire varjendi ehitamisega, aga tööstushoones on. 

Aitäh! Hea Lauri, sa ise vedasid seda kirglikult ja pikalt. Et eks lõppude lõpuks tuleb leida mõistlik tasakaal olemasolevate vahendite ja ootuste juhtimise vahel. Loomulikult me kõik tahaksime, et igal pool oleksid kohe nüüd ja korras kõik asjad. Ma arvan, et ka Riigikogu liikmetel oleks hea, kui seesama varjend siin Riigikogus oleks korras ülehomme, aga näe, eelarvelisi vahendeid ei ole selleks, et see variant siin korda teha. Ma ei tea, kui paljud teist on seal varjendis käinud, mina olen. Väga sinna võib-olla ei tasu minna. Nii et lõpuks peab olema kusagil kompromiss, mida sa teed, mis tempoga ja kuidas. See oli see valik. Kui sulle tundub, et selle peaks ümber muutma, siis loomulikult Riigikogu liikmena on sul alati õigus teha muudatusettepanekuid.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Te debatile täpsustuseks, et just komisjon äsja käsitles meile hädaolukorra seaduse muudatust ja komisjon konsensuslikult muudatusettepanekuna kiitis heaks ühtlase kiirema tähtaja kõigile ja see tuleb nüüd saali õige pea. Ja pärast see nagunii ühtlustatakse, see tekst, et kui see sellisena läheb läbi juba siin hädaolukorra seadusega, siis ta läheb automaatselt edasi siia. Ehk siis see probleem, millest te räägite, on käsitlemist leidnud, küll mitte veel suures saalis hääletamise teel, aga komisjon konsensuslikult sellise ettepaneku teeb.

Aitäh selle täpsustuse eest! Aga nagu ma ütlesin oma kõnes, et jah, lõpuks peavad hädaolukorra seadus ja seesama tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus kokku saama. Ja eks nad siis õigustehniliselt liidetakse siin kenasti kokku ja vaadatakse ka kõik need tähtajad koos üle. 

Lauri Läänemets, teine küsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõesti, selle ettepaneku me tegime ja nii nagu Leo Kunnas ütles, komisjon seda ka arvestas. Mind ikka huvitab, miks valitsus tegi erandi. Me räägime uutest hoonetest, varjendite ehitamise kohustus. Kui ma lähen tööle tööstushoonesse, siis seal tuleb kohe varjend teha, aga korterelamule ei tule. Öelge! Mina olen aru saanud, ma mäletan, Kristen Michal peaministrina tegelikult rääkis sellest, et temal on ärimehed, ettevõtjad, kes tahavad raha teenida, ja pole nagu võimalik, et läheb nagu korterelamu kallimaks. Kas see on selle taga või mis selle taga on? Te olete vastanud siiamaani täiesti mööda. Ma kujutan ette, ma tean, et sa jagad enam-vähem teemat, aga seda teemat sa ei jaga. Võib-olla sa valgustad, millised olid valitsuses tegelikult arutelu argumendid, et korterelamus, kuskohas inimene elab, ei ole vaja kiirustada tema turvalisuse tagamisega, aga see koht, kus ta töötab, seal tuleb tempot hoida?

No Lauri, ma siiski arvan, et ma jagan seda teemat. Me võime vaielda selle üle, kas kuupäev on siin või seal ja kuidas on see mõju noortele peredele või ettevõtetele, millised on tööstushooned ja mis on siis noorte perede poolt või kelle iganes poolt, näiteks sinu poolt ostetav korter. Aga valitsuse üks aruteluteema oli noored pered. Me seda arutasime, milline on noorte perede jaoks selle mõju korteri hinnale. Noh, eks lõpuks, kui see kohustus tekib, siis loomulikult see ju arvutatakse ehitushinda sisse. See turureegel on väga lihtne. Ja palju ta lõpuks saab olema – need on erinevad hinnangud. Sa mäletad väga hästi, me vaatasime, palju see mõju ruutmeetri hinnale võiks olla. Selles mõttes ma mäletan neid arutelusid väga hästi. Me olime koos, arutasime. Tundus mõistlik panna realistlik tähtaeg, eks ju. Ja sa ütlesid, et ma ei jaga. Õhtu on hiline ja tahaks ju ka öelda midagi su kohta, aga jätan ütlemata peale selle, et ma saan aru, et sinu ajal valitsuses paluti küll ka väikest mõjuanalüüsi, mida sa väga palju ei toonud. Aga no las ta olla, võime pärast eetriväliselt sinuga edasi arutada seda. Aga veel kord, kui on soov mingit tähtaega muuta, ole lahke, te muudatusettepanek.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle seadusega siis muudetakse 98 seadust. Valitsus on öelnud, et bürokraatia vähendamine. Ma küsin lihtsalt, mitu seadust sellega tühistatakse.

Ma pean nüüd hakkama kokku lugema, aga kaob ära hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitse seadus ehk kolm suuremahulist seadust kaob ära, üks tuleb asemele. Aga nagu ma ütlesin, norme tervikuna saab olema circa 280 asemel 176 põhitekstina, ülejäänud, rakendussätted muudavad juba olemasolevaid teisi, 98 seadust.

Suur tänu, härra minister! Ma võin kinnitada, et meie ees esines Hanno Pevkur, kaitseminister. Kes oli AK-s seal eetris, seda ma ei saa kinnitada muidugi, eks seda peab hiljem selgitama. Aga meil oli au, härra minister! 

Telemaagia! 

Ja nüüd, head kolleegid, on hea võimalus kuulata juhtivkomisjoni seisukohti. Ja sellekohase ettekande teeb riigikaitsekomisjoni liige, hea kolleeg Mati Raidma. Palun!

Austatud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Head kolleegid! Meie ees on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Riigikaitsekomisjon arutas enne esimest lugemist eelnõu oma käesoleva aasta 9. juuni istungil. Osalesid kaitseminister Hanno Pevkur, Kaitseministeeriumi õigus- ja haldusküsimuste asekantsler Margit Gross, õigusloome valdkonnajuht Eda Loo-Suun, õigusosakonna juhataja Kristel Urke, kaitseministri nõunik Mikk Tarros ning Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski. Samuti oli eelnõu algataja esindajana kohal Riigikantselei õigusosakonna juhataja Kristi Purtsak, kes on arutelu all oleva eelnõu põhiline ettevalmistaja. 

Väga palju sai ministri poolt räägitud. Võib-olla mõned asjad kordan ikkagi üle, sest kordamine on tarkuse ema. Ja samas ka alguses kinnitan, et kui antud eelnõu on võib-olla keeruline lugeda, siis kui praegu lugeda neid erinevaid kriise reguleerivaid seadusi jutti, siis lõpuks, kui päris aus olla, ei saa üldse aru. Ehk siis igal juhul on samm õiges suunas. Ja nagu öeldud, koondab eelnõu kolme eksisteerivat seadust. Ja eelnõu korrastab põhiseaduses nimetatud erikordadeks, milleks on eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord, valmistumist, juhtimist ja süstematiseerib nende lahendamiseks kohaldatavaid meetmeid. Selgelt suurendab antud eelnõu ühtset riigi kriisideks valmisolekut ja reageerimisselgust. Tekib terviklik õigusruum, ühtne mõisteaparaat ja ühetaoline lahendamise korraldamine. 

Kasutusele võetakse nii tsiviil- kui riigikaitsekriisi ühendav koondnimetus "kriisiolukord". Koos sellega kaovad näiteks tänased eksisteerivad erikorrad, hädaolukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus, mis tulevikus kuuluvad samuti lihtsustatult kriisiolukorraks. Seniseid riigikaitse ülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid hakkab ühendama termin "kriisiülesanne", nii püsiv kui ühekordne. Vajalik samm meie igaühe rolli selguse saavutamiseks kriisiolukordades. Ja nagu öeldud, püsiva kriisiülesandega … isikud ja institutsioonid osalevad ühtses riskianalüüsi ja planeerimisprotsessis ja peavad tagama uue ülesandena selles seadusruumis oma toimepidevuse, mille kriteeriumid on ka lahti kirjutatud. 

Lõpuks on meie õigusruumis sisustatud mõiste "elanikkonnakaitse", mis on otseselt suunatud meie inimeste kriisides toimetulekule, erinevate ohtude eest kaitsmisele ja abile tagajärgedega toimetulemisel. Suurimad panustajad siin on Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi haldusalad ning kohalikud omavalitsused. Oluline on Päästeameti roll, kelle vastutusalas on elanikkonna koolituse, ohuteavituse, varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni korraldamine ning läbi regionaalsete kriisikomisjonide kohalike omavalitsuste ja ametkondade töö koordineerimine. Täpsustuvad ka meie kohalike omavalitsuste kriisiülesanded. 

Komisjoni arutelust. Komisjoni arutelus toodi välja, et tegemist on kaua oodatud eelnõuga, mille olulisust riigikaitsele ja täpsemalt laiapindsele riigikaitsele ei ole võimalik üle hinnata. Eelnõu mõju ulatust kirjeldab fakt, mida on siin ka mainitud: muutuvad 98 seadust, kus ühtlustatakse mõisteid ja ühiseid uusi loogikaid kriisi reguleerimises. Vajaliku ja mahuka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga tuleb kindlasti veel palju tööd teha, sest läbi aastate ette valmistatud eelnõul on tekkinud ajalisi kihistusi ja loogikalünkasid, mida tuleb üle käia, lihvida ja harmoniseerida. Samuti esitab tänane sõda Ukrainas üha uusi väljakutseid kriisimaailma regulatsioonidele. Menetluse käigus on oluline vaadata, kas seadus on ka kriisiolukorras toimiv, efektiivne, kiiresti rakendatav ja tagab olukorraga vastavuse. Kindlasti on tegemist väga ajakriitilise protsessiga. Riigi ja ühiskonna kriisikindlus on hetkel sõjalise riigikaitse arengutest vähemalt seadusruumis maha jäänud. 

Kutsun üles kõiki kolleege eelnõuga tutvuma ja selle menetlusse panustama. Ühtlasi mainin siin, et seaduseelnõu 668 juures on Riigikogu interneti koduleheküljel saadaval kõik abistavad ja kokkuvõtvad lisamaterjalid, millest ka meie kaitseminister rääkis. 

Riigikogu juhatuse 2012. aasta 9. veebruari otsusega number 30 kinnitatud "Juhised Riigikogus seaduseelnõu menetlemise hea praktika kujundamiseks" punkt 2 ütleb, et kui juhtivkomisjoni menetluses oleva eelnõuga kavandatakse põhimõttelisi muudatusi teise komisjoni valdkonda kuuluvas seaduses, küsib juhtivkomisjon teise komisjoni arvamust. Sellest tulenevalt otsustasime seda teha ja küsisime arvamust Riigikogu majanduskomisjonilt, põhiseaduskomisjonilt, rahanduskomisjonilt, sotsiaalkomisjonilt ja õiguskomisjonilt, eelnõus sätestatud teiste komisjonide valdkonnaseaduste muudatuste kohta arvamust käesoleva aasta 9. oktoobriks. 

Riigikaitsekomisjonis tõstatus ka, et eelnõu on vajalik kooskõlastada Euroopa Keskpangaga, sest seda näevad ette Euroopa Liidu regulatsioonid ja see võtab kooskõlastuskirja saamisest aega vähemalt kuu. Selle aasta 11. juunil saatis riigisekretär Keit Kasemets vastava kooskõlastuskirja Euroopa Keskpangale. 

Menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 9. juuni istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kuna tegemist on mahuka eelnõuga, kuigi Riigikogu liikmetel oli ka varasemalt, suve jooksul aega sellega tutvuda, siis tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 teeb riigikaitsekomisjon ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamiseks pikem tähtaeg, milleks on käesoleva aasta 10. oktoober kell 16. Sellega lõpetaksin. Aitäh! 

Suur tänu teile! Teile on üks küsimus vähemalt. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie ilmselt teate, et päästjate väljakutsed ei jaotu aasta jooksul või ööpäeva sees ühtlaselt, samamoodi haiglavoodid ei saa kunagi olla 100% hõivatud, sest haigusele ei saa öelda, et ära tapa inimest täna, vaid tule nädala pärast, siis on meil voodeid. Seega, valmisolek ja kriisimeetmed, millesse me investeerime, ei ole tingimata odavad või sellised, mille puhul me saame näidata kõige väiksemat kulu või mingisugust Exceli optimaalsust. Kaitseministri vastuseks sellele, miks elumajade alla siis varjendeid kiiremas korras rajama ei peaks, ehk uutele elumajadele, millele alles väljastatakse ehitusluba, tõi näiteks noored pered. No minu hinnangul noored pered tahavad ka ellu jääda. Kas teie peate õigeks valitsuse lähenemist või riigikaitsekomisjonis konsensuslikult tehtud otsust, et varjendite rajamise nõue rakenduks ka uutele kortermajadele?

Jaa, tänan! Selles mõttes oli see küsimus oma vastuse saanud juba eile, kus komisjonis see teema oli arutelul ja olid eksperdid kaasatud komisjoni istungile. Ja komisjon otsustas eelnõu kuupäeva muuta ehk jätta ühiseks kuupäevaks see 2026. aasta. Kindlasti tuleb ta suurde saali, saab jätkata debatti, aga hetkeseis on selline. Ja konsensuslik, tähendab, et ma olin seal. 

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Arvo Alleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Siin me nüüd oleme siis – see suur paberipatakas, 1600 lehekülge on meil laua peal. Vaevalt seda kõik siin on läbi lugenud. Ütlen ausalt, mina ka ei ole lugenud tervenisti läbi. Aga mõnel asjal peaks seal peatuma. Ja ütlen alustuseks ära, et EKRE fraktsioon ei toeta selle seaduseelnõuga edasiliikumist ja teeme ka ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja siis mõned mõtted selle kohta. 

Kuna nüüd kolmest seadusest tuleb üks seadus, siis praegu kohalikud omavalitsused panevad suure auruga, teevad ja uuendavad Päästeameti juhiste järgi ja heakskiidul oma kohalikku hädaolukorra plaane, hädaolukorra lahendamise plaane ja kriiside lahendamise plaane, mis nüüd volikogudes selle koosseisu ajal pidid olema kinnitatud. Nüüd see hädaolukorra seadus läheb prügikasti selle uue vastuvõetavaga. Ja selles mõttes on nagu selline tühja tuule tallamine, et inimesed teevad tööd töö pärast, aga selles mõttes nagu selle uue seadusega siis rakenduvad uued asjad. 

Mis siis veel on? Nüüd tuleb siia uuesti, tähendab, tuleb uus termin, tuleb "kriisiolukord". Ja kriisiolukorra saab kehtestada Vabariigi Valitsus oma korraldusega, mis tegelikult annab talle piiramatu õiguse inimesi mis iganes olukorras kinni pidada ja rakendada ka erinevaid, ütleme siis, sunnimeetmed või meetmeid, mis inimeste liikumist takistaks. Ja kus siis tuleb Riigikogu roll seal? Kriisiolukorra väljakuulutamisega Vabariigi Valitsus annab korralduse välja, teavitab presidenti ja Riigikogu saab selle ainult heaks kiita. Aga kuskilt ma ei lugenud välja, mis siis saab, kui ta heaks ei kiida. Korraldus kehtib, presidenti on teavitatud, aga Riigikogu ei kiida heaks. Minu jaoks tekkis küsimus, mis haldusakt on heakskiitmine. 

Teine variant, mis on ka praeguses olukorras, on eriolukord. Vabariigi Valitsus kuulutab välja eriolukorra ja saab sellega edasi toimetada. Eriolukorda saad teha piirkondlikult, üleriigiliselt vastavalt vajadusele. Aga kui sul on kriisiolukord välja kuulutatud korraldusega, nii saad sinna juurde panna sõjalise kriisiolukorra, tsiviilkriisiolukorra ja sellega saad sa, noh, kuidas ma siis ütlen, inimestelt võtta ära ka vara, kui on vaja olukorra lahendamiseks seda teha. Erakorraline seisukorra Riigikogu otsustab presidendi ettepanekul ja sõjaseisukord täpselt samamoodi, mis on põhiseaduses kirjas, ja läbi selle põhiseaduse siit Riigikogust mööda minna ei saa. Aga see kõige väiksema või kõige tavalisema kriisiolukorra kehtestamine, seda otsustab valitsus ja see annab valitsusele veel rohkem võimalusi, et oma võimu näidata ja piirata inimeste liikumist ja inimeste tegemisi. 

See on lühidalt kokku võtta, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta selle seaduseelnõuga jätkamast ning teeb ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata.

Eesti 200 fraktsiooni nimel Kalev Stoicescu, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on suur päev Eesti riigikaitse ja julgeoleku ning kriisiohje arengus. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 läbib esimese lugemise. Selle seaduse vastuvõtmiseni eeldatavasti terve rea vajalike muudatustega läheb veel aega, kuid julgen öelda, et me lihtsalt enam ei räägi laiapindsest riigikaitsest, vaid me hakkame seda tegema, päriselt üles ehitama. Muidugi sugugi mitte tühja koha pealt, sest paljud tuhanded kutselised töötajad, oma eriala eksperdid ja vabatahtlikud on pikki aastaid teinud rasket tööd selle nimel, Eesti riigikaitse ja julgeoleku kindlustamiseks. 

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus annab samas kõigile panustajatele ühtse seadusliku raami edaspidiseks planeerimiseks, harjutamiseks ja tegutsemiseks, tihedat koostööd tehes nii sõjalise kaitse ja tsiviilvõimete loomiseks kui kriisiohjeks mis tahes hädaolukorra puhul.  Esiteks, Eesti riigi ja rahva iseseisvana ja turvalisena püsimise seisukohalt on äärmiselt oluline, et me ühendame mõistlikult ja efektiivselt kõik inim- ja materiaalsed ressursid, mis meil on, ühise eesmärgi nimel. Riigikaitses ja kriisiohjes kaob vähemalt seadusandlikus, kuid loodetavasti ja eeldatavasti ka praktilises mõttes niinimetatud silotornide efekt. Tõsises ohuolukorras tegutseme koos koordineeritult, plaanipäraselt ja sihikindlalt, tekitades sünergiat ning välistades ressursside raiskamist või hallide vastutusalade tekkimist. Mentaalsuse muutumine selles suunas on mis tahes kriisiohjamise alus. 

Jah, ministeeriumid ja nende haldusalad, kohalikud omavalitsused ja nii edasi püsivad edaspidigi, neil on oma struktuurid ja eelarved ja muu säärane. Kuid selle seaduse mõjul pole enam silotornistatud lähenemist, et pea igaüks tegutseb tõsise kriisi, seda enam sõjaolukorras "oma seaduse" või "seaduste" kohaselt, oma eraldiseisvatest ülesannetest lähtudes, ja nii edasi ja nii edasi. Enam ei saa olla nii, et puhkeb tõsine kriis, koguni sõda, ja iga vastutaja ajab näpuga järge oma seadust, oma rolli ja oma kohustusi täites. 

Pealegi selgeid piire, punaseid jooni enam pole sõja ja rahu, õnnetusjuhtumite ja hübriidrünnakute, nagu ka kombatantide ja tsiviilelanikkonna vahel, mõistagi agressorriigi Venemaa seisukohalt. Just eile arutasime riigikaitsekomisjonis hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis peaks muutuma tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse osaks, mis puudutab muu hulgas elanikkonna teavitamist ohuolukorras, varjendeid, varjumispaiku.

Me ju näeme idanaabri halastamatut barbaarsust nii võõraste kui omaenda inimeste vastu. Ukraina korterelamuid rünnatakse öösiti, inimeste kõige magusama une ajal. Peame astuma viivitamatuid samme, millega Päästeamet juba tegeleb, elanikkonnakaitse tugevdamiseks, sest laia riigikaitse eesmärk on mitte lihtsalt territooriumi, vaid eelkõige oma rahva, oma inimeste kaitsmine. 

Märksõna on meil "kiireloomulisus" nii laiapindse kaitse-eelarve tõstmise ja võimete loomise, Nursipalu harjutusvälja rajamise, kaitsetööstuspargi loomise kui muude hädavajalike sammude osas. Kui agressor Putin ütleks, et 10 või 15 aasta jooksul Venemaa ei ründa enam kedagi Euroopas, siis oleks okei, kuigi seda ei saa ju loomulikult uskuda. Teisalt muidugi pole kindlat alust praeguse seisuga arvata, et agressioon leiab aset lähimas tulevikus. Ebamäärases olukorras peame paratamatult ennast igati kindlustama, parem karta kui kahetseda, nagu öeldakse.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus tundub esialgu kõigile riigikaitsesse ja julgeolekusse panustajatele …  

Palun pikendust kolm minutit.  

Kolm minutit lisaks. 

… ja vastutajatele, kelle ülesandeks on Eestit kaitsta alates sõjalisest agressioonist loomataudini ja mis tahes epideemiani välja, omamoodi võõras võib-olla. Kuid olen veendunud, et ühtse kriisiohje ja riigikaitse raamistiku väärtust hakatakse peagi hindama kõigepealt ühiste õppuste ning seejärel või paralleelselt muude kogemuste najal. 

Me püüame koos oma liitlastega kõige tõsisemat kriisi ehk sõda Venemaaga ära hoida ja loodame, et see lõpuks õnnestub, kuid isegi siis pole muud tõsised katsumused välistatud, olgu need mittesihilikud õnnetused või hübriidrünnakud. 

See seadus paneb kenasti paika riigi kohaliku omavalitsuse tasandi erasektori ja elanike vastutuse ülesandeid. Kõigil on oma roll täita. Inimesed, kes kuidagi ise hakkama ei saa, peavad saama abi. Need, kes on võimelised ise hakkama saama, peavad võimalusel teisi abistama. Nii lihtne see ongi.

Me paneme paika üldse üldise raami, kuidas Eesti riik toimib mis tahes tõsises kriisis ja tuleb sellest välja piltlikult öeldes peaministrist tädi Maalini välja. Kuid viimase detailini ei saa ükski seaduse regulatsioon jõuda. Mis toimib, on inimeste hakkamasaamine ning tahe võimalusel teisi abistada, ka võõraid. 

Kokkuvõttes. Tsiviilkriiside ja riigikaitse seadus on väga vajalik ja omajagu julge samm laia riigikaitse juurutamiseks ja tugevdamiseks. Alguses oli nii, et peaaegu kõigil oli selge niivõrd, kuivõrd, mida nad peavad ise tegema riigikaitseks ja kriisiohjeks, mitte see, kuidas seda teha koos, rääkimata sellest, et seda peabki tingimata koos tegema, teineteist toetades, ühendades selle seaduse alusel Eesti jõustruktuuride, kogu valitsuse ja kohalike omavalitsuste ning erasektori, kuid ka vabatahtlike ja kogu rahva potentsiaali. Me tagame endale parima võimaliku kaitse ja julgeoleku mis tahes ohu vastu. Palun selle seaduseelnõu toetada! Kuulasin väga tähelepanelikult ka eelmist kõnet siit puldist ja mul on väga kahju, et too erakond annab endast parima Eesti riigikaitse mittetugevdamise nimel. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Mihkel Leesi.

Austet juhataja! Head kolleegid! Viimaste aastate, kuude, aga võiks öelda ka päevade kogemus, kui mõelda näiteks drooniintsidendi peale Poolas, on näidanud seda, kui kiiresti võib tavaelu muutuda ja kui oluline on see, et riik suudaks kriisides selgelt ja ühtselt tegutseda. 

Ma arvan, et täna ette kantud eelnõu on pikisilmi oodatud. Ta loob riigi kriisivalmidusse olulisi ja väga kaua oodatud muutusi. Kõigepealt see, et uus seadus tõepoolest loob ühtse raamistiku kriisideks valmistumiseks ja nende lahendamiseks. Kui seni olid reeglid laiali kolmes erinevas seaduses, erinevates juhtimisstruktuurides, siis nüüd tekib tervikpilt ja selge juhtimisahel. See, et seniste riigikaitse ja hädaolukorra ülesannete tasemel tulevad kriisiülesanded, on samuti suur samm selguse suunas. See tähendab, et iga asutus, iga elutähtsa teenuse osutaja, iga omavalitsus teab juba rahuajal, mis on nende roll. Ja selgus ülesannetes tähendab omakorda, et kriisi ajal ei raiska keegi enam aega tühjadele vaidlustele, tegutsetakse kohe.

Kolmandaks, endise Tartu abilinnapeana minu jaoks väga oluline muutus on see, et kohalike omavalitsuste roll muutub selgelt konkreetsemaks ja realistlikumaks. Praegu on ootused omavalitsustele kriisis tegutsemiseks olnud liialt laialivalguvad. See omakorda tähendab, et erinevad omavalitsused Eestis on kriisideks ette valmistanud väga erineval tasemel. Ja kui nüüd saavad omavalitsuste ülesanded selgelt määratletud, siis võib eeldada, et erinevates omavalitsustes kriisivalmiduse tase ühtlustub. Ja ma arvan, et omavalitsuste jaoks on tähtis ka see teadmine, et riik hüvitab omavalitsustele kulud, mis tekivad kriisiülesannete tavapärasest suuremas mahus täitmises. 

Ja neljandaks, eks mõnevõrra kurioosne on ju seegi olukord, kus me räägime elanikkonnakaitsest sedavõrd palju, aga seda ei ole praegu üheski õigusaktis seadustatud ega sisustatud. Nii et esimest korda Eesti ajaloos saab elanikkonnakaitse selge õigusliku raamistiku, mis tähendab, et ohuteavitused, evakuatsioonid, varjumine, esmaabi ja psühholoogiline abi ei ole enam hajutatud vastutusega tegevused, vaid selgelt riiklikult korraldatud ja koordineeritud süsteem. 

Viimaks, oluline on märkida, et uues seaduses on põhiõiguste piirangud läbi mõeldud, süsteemseks seatud, mis omakorda tähendab, et inimesed teavad ette, millistel tingimustel riik võib piirata liikumisvabadust, meediat, kasutada eraomandit. Piirangud on selgelt seotud kriisi raskusastmega ja nendega kaasnevad ka kaitsegarantiid. See omakorda, selline selge teadmine, eelteadmine võiks suurendada ka usaldust riigi ja kodanike vahel. 

Nii et kokkuvõtvalt see seadus ei loo ainult ühte uut regulatsiooni. Ta loob tervikliku selge süsteemi, kus igal asutusel ja igal kogukonnal oma roll. Ta tähendab paremat valmisolekut, kiiremat reageerimist ja tugevamat kaitset nii tsiviil- kui riigikaitselistes kriisides. 

Nii et Reformierakonna fraktsiooni nimel ma loodan küll, et seda eelnõu Riigikogus menetletakse küll põhjalikult, aga siiski võimalikult suure kiirusega. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Vladimir Arhipovi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Me arutame täna seadust, mis puudutab meid kõiki. Seadus, mis on sündinud kriisiõiguse revisjoni tulemusena ja ühendab kolme seni eraldi kehtinud seaduse üheks tervikuks. See tähendab, et Eesti saab lõpuks ühtse õigusraamistiku, mis määrab ära, kuidas me eriolukordades ja kriisides toimime, olgu tegemist loodusõnnetuse, sõjalise ohu või muu ulatusliku kriisiga. 

On selge, et maailm meie ümber on muutunud ohtlikumaks ja ettenägematuks. Me ei saa lubada endale killustunud süsteemi, kus eri ametkonnad lähtuvad erinevatest seadustest ja mõistetest. Seepärast on väga vajalik, et tekiks üks terviklik raamistik, kus kõigil osapooltel – riigil, omavalitsustel, ettevõtetel ja elanikel – on selge arusaam oma rollidest. 

Samas peame oleme ausad, sellise mahuka eelnõuga kaasneb ka mitmeid küsimusi ja muresid. Esiteks, kohalikele omavalitsustele pannakse selle seadusega väga konkreetsed ülesanded: tagada vee- ja soojusvarustus, teede korrashoid, evakuatsioon, toidu ja joogivee korraldamine. Need on õiged ja vajalikud ülesanded. Aga kas omavalitsustel on selleks tegelikult ressursse ja pädevust? Kui riik annab kohustusi, peab ta andma ka rahalised ja praktilised võimalused nende täitmiseks. 

Teiseks, seadus seob püsivalt kriisiülesannete järgselt laiema ringi ettevõtteid ja asutusi. Jaa, kriisides on vajalik, et ka erasektor oleks valmis panustama. Kuid me ei tohi unustada, et iga lisakohustus tähendab ettevõtjatele kulusid, mida lõpuks kannavad kliendid ja tarbijad. Küsimus on, kas need kohustused on alati proportsionaalsed ja hästi läbi mõeldud. 

Kolmandaks, seadus annab valitsusele kriisiolukorras ulatuslikud õigused piirata põhiõigusi ja -vabadusi. Me kõik mõistame, et kriisi ajal on teatud piirangud vältimatud, kuid peame tagama, et need oleksid ajaliselt ja sisuliselt piiratud, mitte ei looks olukorda, kus kriisi ettekäändel hakatakse ülemäära sekkuma inimeste õigustesse. 

Ja lõpuks, eelnõu analüüs ja praktilised mõjud vajavad veel täpsustamist. Kui palju maksab ettevõtetele ja omavalitsustele uute nõuete täitmine? Kui valmis on meie süsteem tegelikult? Vastused neile küsimustele ei tohi jääda ebaselgeks ja tuleb pidada edasist diskussiooni. 

Head kuulajad! See seadus on vajalik, sest meie julgeolek ja kriisivalmidus peavad olema ühtsel ja selgel alusel. Aga samavõrd vajalik on, et see seadus oleks realistlik, jõukohane ja õiglane. Turvalisus ei sünni ainult paberil, see sünnib siis, kui riik, omavalitsused, ettevõtted ja inimesed saavad oma rollidest aru ja neil on ka tegelikult võimalused neid täita. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 668 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt eelnõu 668 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peale saalikutsungit me selle hääletuse teemegi.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 61, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 668 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. oktoober kell 16. Oleme läbinud seitsmenda päevakorrapunkti.

Lähme edasi tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Tanel Kiige, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Züleyxa Izmailova ja Ester Karuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu [636] esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Heljo Pikhofi.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaaldemokraadid soovivad arutlusel oleva eelnõuga muuta pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuval rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval, see on ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha. Neid ei kompenseerita vaba päevaga järgmisel tööpäeval. 

Riigipühapühi, millega kaasneb vaba päev, on Eestis 10, Euroopa Liidu riikides keskmiselt aga 12. Naaberriikidest on Soomel 13 liikuvat püha ja Lätis 12 liikuvat püha. Lisapuhkepäevi nädalavahetusele sattunud riigipühade eest antakse näiteks Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Iirimaal ja Luksemburgis. Maltal kompenseeritakse nädalavahetusele sattunud riigipühasid osaliselt.

Tasustatud vabade päevade arv aastas sõltub konkreetse aasta kalendrist ja vähem saab puhata siis, kui mõni riigipüha on langenud nädalavahetusele. Kui meenutada aastat 2022, siis oli lausa viis püha – 1. jaanuar, 1. mai, 20. august, jõululaupäev ja esimene jõulupüha – sattunud kas laupäevale või pühapäevale. 

Sellest, et meie tööinimesed väärivad rohkem puhkepäevi, on Eesti poliitikas räägitud aastaid. Aeg on saanud tänaseks küpseks, et anda rahvale juurde pisut hingetõmbeaega. Ajal, mil Euroopas räägitakse üha valjemalt neljapäevasest töönädalast ja kuuetunnisest tööpäevast, tuleb alustada kõige lihtsamast ja seadustada lõpuks ettepanek, mis annab nädalavahetusele sattunud rahvuspüha või riigipüha eest inimesele täiendava puhkepäeva. 

Tegu on ideega, mis on Eesti poliitikas ringelnud juba üle 15 aasta ja millele on toetust avaldanud kolm tänast parlamendierakonda: sotsiaaldemokraatide kõrval ka Keskerakonna ja EKRE esindajad. 2017. aastal kogus lisapuhkepäeva ettepanek rahvaalgatuse korras nelja päevaga üle 1000 allkirja. 

Viimati algatasid sotsiaaldemokraadid 2020. aasta jaanuaris vastavasisulise pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu. Siis see hääletati kahjuks maha Riigikogus. 

Head Riigikogu liikmed! Paneme siia kõrvale teadmise, et luterliku töömoraaliga eestlastel on kombeks ülemäära palju tööd murda ja oma tervist rikkuda. Ikka ja jälle kuuleme lugusid sellest, kuidas liigne rabamine sai inimestele saatuslikuks või rikkus ära peresuhted. 

Eestis tegutseb Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, kelle tööks on anda teaduspõhine panus sotsiaal-, tööhõive ja tööga seotud poliitika kujundamisse ning korraldada Euroopa Liidu ühiseid küsitlusi töötingimuste ja elukvaliteedi kohta. Nemad toonitavad, et inimestel, kelle töö- ja eraelu on tasakaalus, on teistest parem tervis ja vaimne heaolu. Seega on töötaja töö- ja eraelu tasakaal õnnistuseks mitte üksnes talle endale, vaid ka tööandjale ja tervele ühiskonnale laiemalt. 

Ka Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses suveräänne liider. Aastase perioodi töötundide arvestuses töötatakse Euroopa Liidus enim Eestis, Kreekas, Leedus, Ungaris ja Poolas, vähim aga Prantsusmaal, Taanis, Rootsis, Saksamaal ja Norras. 

Kui sotsiaaldemokraatide seadusemuudatus jõustuks, keskmiselt töötatud tundide arv väheneks, kuid jääks ikkagi oluliselt kõrgemaks, kui see on meie naaberriikides. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes Euroopa Liidu riikides ja ehkki me oma napi 10 riigipühaga jagame viimast kohta trobikonna teistegi maadega, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses esirinnas, nagu ma varasemalt ütlesin. 

Asja üks konks on selles, et puhkepäevade hulk varieerub aastati, sõltuvalt nädalavahetusele langevate pühade arvust. Ja paljud Euroopa Liidu riigid kasutavad nende päevade kompenseerimiseks teise tööst vaba päevaga oma kindlat korda. Seda muidugi küll mitte kõik. Kui me võtame näiteks Slovakkia, siis seal on tervelt 15 riigipüha. 

Aga mitmel pool kasutatakse kõige lihtsamat regulatsiooni: kui riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse see üle järgnevale tööpäevale. Käibel on aga teisigi lahendusi, näiteks aastapuhkusele lisatud puhkepäev või puhkepäevad, töötajale antakse tasustatud puhkepäev riigipühaga samas kuus, ja nii edasi. Laialt on päevade ülekandmiseks kasutusel ka niinimetatud sillasüsteem, et säilitada nädala terviklikkus.

Niisiis esitavad sotsiaaldemokraadid Riigikogule ettepaneku anda esmaspäev tööinimestele vabaks, kui riiklik püha langeb laupäevale või pühapäevale, või leida muu sobiv regulatsioon puhkepäeva kompenseerimiseks. Mõne nädalavahetuse pikendamine ei ohusta kuidagi Eesti majandust ega töö tootlikkust, pigem on asjad vastupidi. Kui inimesed saavad rohkem puhata ja koos perega tähtpäeva tähistada, siis on nad rõõmsamad ja tervemad. Kõik see aitab suurendada tööinimeste töötahet ja töö tulemuslikkust. Piltlikult öeldes teevad nad need vabad päevad tasa. Samuti saab võitjaid olema majanduslikus plaanis, kuna osa ettevõtlusest, näiteks kaubandus, toitlustus- ja turismiäri tegutseb puhkepäevadele edasi ja inimestel on rohkem aega kulutamiseks. Kordan: Euroopas läbi viidud erinevad töö- ja puhkeaja uuringud näitavad, et lühema tööaja ning töö tootlikkuse ja töötaja rahulolu vahel valitseb seos. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Väga hea ettekanne! Eks fraktsioonis ei pea kõik alati oleme ühte meelt. Mina isiklikult olen alati selle algatuse suhtes pigem skeptiline olnud, aga kui me juba oleme siia punkti jõudnud ja seda arutame, kas te saate rääkida, mis selle majanduslik mõju on? Ma saan aru, et see tähendab seda, et inimesed saavad neid puhkepäevi juurde ja teevad selle võrra vähem tööd ja ilmselt see majanduskasvule mõjub siis pärssivalt.

Okei, sellest ma võin rääkida kohe päris pikemalt, sellepärast et me oleme siin saalis ka varasemalt seda teemat käsitlenud. Ja kui oli siin aastal 2020 arutlusel töö- ja puhkeaja seaduse eelnõu, mis oli sotsiaaldemokraatide poolt esitatud, siis ma võin tuua sellise, kuidas ma ütlen, ühe inimese esinemise meie komisjonis, põhiseaduskomisjonis, keda seekord kahjuks ei olnud. See inimene oli Risto Kaarna. Ja ma võin öelda, mida tema on öelnud. Ta on Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik. Ja võib-olla ma loen ette, mida tema tookord nagu ütles, et ma siin üle ei pingutaks ega luiskama ei kukuks. 

Risto Kaarna sõnas [järgmist]. Oluline on mõelda erinevatele sektoritele. Majanduslik mõju ei ole nii suur tootmis- ja tööstusettevõtetele, kuna seal töötatakse erinevates vahetustes ja kõik sõltub nõudlusest ehk sellest, kui palju on tellimusi, mitte konkreetselt sellest, kui palju on puhkepäevi. Samuti on ka poed nädalavahetusel ja riigipühadel avatud. Vabal päeval võib olla ka stimuliseeriv mõju teatud käitumiseks, näiteks võetakse ette reise, ja see toob kaasa positiivse mõju turismisektorile. Inimesed kasutavad rohkem meelelahutusteenuseid ja käivad restoranides. Majanduslikku mõju ei ole üldse näiteks energeetikale ja sideteenustele, kuna inimesed kasutavad neid nii töö- kui ka puhkepäevadel. Nüüd, kui tarbimisele mõelda, siis rohkem kui poolel elanikkonnast on kindel kuupalk, mis ei ole otseses sõltuvuses tööpäevade arvust, ja nende puhul suurt majanduslikku mõju ei ole. 

Ja võib-olla veel, mida ta majandusliku mõju kohta ütles, ta tõi välja, et 2018. aastal töötati Eestis keskmiselt 1748 tundi, aasta varem töötati 44 tundi rohkem, samal ajal SKP kasvas ligi 5%. Seega siis ei ole otsest seost SKP ja töötatud tundide vahel, aga seal võib olla teatud statistilisi eripäraseid, ütles ta tookord meil põhiseaduskomisjonis. Ja ta veel rõhutas, et mõju majandusele sõltub kindlasti majandustsüklist ja majanduse kasvu ajal on tootmisvõimsused rohkem ära kasutatud ja vähem on võimalust kaotatud päeva tagasi teha, ja töötajaid on vähem ja ilmselt tuleb ka maksta rohkem sel ajal lisatasusid, ja kui majandus on languses, siis on mõju majanduskasvule väiksem. 

Risto Kaarna rääkis tol korral põhiseaduskomisjonis veel, et kui nüüd üritada hinnata SKP-d statistika järgi, seda, kas on näha puhkepäevade mõju SKP-le, siis otseselt ei ole seda näha. Ja ta rõhutas ka seda, et igas kuus ei ole sama arv tööpäevi, seda nii kuu pikkuse kui ka pühade tõttu, ja need erinevused ei paista otseselt SKP kvartali arvestusest välja. Ta tõi veel terve rea muid arvutusi, aga lisas lõpetuseks seda, et täpne hinnang sõltuks majanduse olukorrast ja konkreetsest aastast. Ja ta ütles ka seda, et kindlasti on lisapuhkepäevadel positiivseid aspekte, inimesed vajavad puhkust, aga selle mõju on raske rahas mõõta. Ta ütles veel, et on kasulik lisapuhkepäev nädalavahetusele otsa panna ja seda just sellepärast, et paljud ettevõtted panevad näiteks nädalavahetuseks oma tootmise seisma, siis ei teki isegi lisakulu, mis tuleneks näiteks sellest, et puhkepäev on keset nädalat. 

Ma arvan, et tema sõnad põhiseaduskomisjonis panid nii paljudki inimesed mõtlema. Kes tol ajal komisjoni liikmed olid, need mäletavad. Ja mul on väga kahju, et seekord teda kutsutud ei olnud.

Varro Vooglaid, küsimus istungi juhatajale. 

Mul oli selline küsimus, et see oli väga sisukas vastus, aga kõike ei suutnud registreerida. Kas see oleks võimalik paluda korrata seda? 

Ei, korrata praegu selle protseduurilise küsimuse peale kindlasti ei saa. Kui Lauri Läänemets järgmise küsimusega ... Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minul jääb valitsuse … minu arvates valitsuses natuke napib mõtlemist. Kui ma vaatan seda arvamust, mis on antud sellele eelnõule. Näiteks põhjendatakse, et lisapuhkepäevad näiteks haridusasutustele mõjuvad negatiivselt õppeasutuste õppekava täitmisele. Mina vaatasin, et sellel aastal on tõesti pühad satuvad olema, jõulupühad näiteks satuvad olema kolmapäeval, neljapäeval, reedel – ehk siis nädala sees. Ja siis aastal 2027 on nad nädalavahetusel. Selle seaduse järgi 2027 saaks nädala seest kätte. Ehk siis tegelikkuses ei anta mitte ühtegi, suures plaanis mitte ühtegi vaba päeva juurde, vaid antakse sulle täpselt sama võimalus, mis reeglina peaaegu igal aastal on, välja arvatud üks aasta, kui nad nädalavahetusele satuvad. (Saalist kõneldakse.) Jah! Ja mis on muideks veel: koolivaheaeg ka näiteks jõulude puhul. Palun seletage, mis see valitsuse loogika on. Mis siis koolis tehakse või mis ettevõtjad siis teevad …

Teie aeg!

… kui need riiklikud pühad satuvad nädala sees olema? Siis peaks ju olema katastroof. Ma ei saa aru!

Aitäh!

Aitäh! Tegelikult kooliaasta algust ja lõppu pole mitte mingil moel mõjutanud see, kui palju on riigipühasid ühel või teisel aastal ja kui palju nad langevad puhkepäevadele või mitte. Ma arvan, et see sotsiaaldemokraatide poolt välja antud regulatsioon, et see annab just kindluse nii koolidele kui ka ettevõtjatele. Et neile on täpselt teada, et iga aasta on täpselt ühepalju vabu päevi. Ei ole nii, et ühel aastal on ühtmoodi, teisel aastal teistmoodi. Koolidele mõju, see tundub nagu selles osas kummaline. Ja teine asi on ka siis … Kui ma seda, kuhu jäi see valitsuse arvamus, mul seda käepärast hetkel ei ole. Seal öeldakse, et ka ettevõtjatele võib see olla kehva mõjuga. Aga samas jällegi, kui küsisime, milles ettevõtjatele see negatiivne mõju väljendub, siis ministeeriumi esindaja või valitsuse esindaja, kes meie komisjonis oli, ei osanud seda öelda, ta arvas lihtsalt. Aitäh!

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, väga sisukate vastuste eest, eriti mis puudutas härra Kaljulaidi küsimust. Seda oli tõesti põnev kuulata, sest tihtipeale see majanduslik aspekt ju ongi nii-öelda põhiargumendiks alati olnud. Aga äkki toona või nüüd on teil olnud ka mõni terviseekspert? Me ju paljuski räägime vaimsest tervisest ja füüsilisest tervisest ja kuidas see kõik kulu on riigile ja milline tulu võiks olla. Kas tervise aspektist on teil selliseid huvitavaid väljalõikeid nagu majanduse aspektist?

Suur tänu! Tegelikult meil komisjonis tuligi arutlusele see, just need konkreetsed mõjud tervisele või kuidas kooliõpilastele ettevõtjad ja nii edasi. Aga päris kindlasti mõjub positiivselt see, kui kas või saadakse kokku pere perega. Tänapäeval on ju nii, et paljud pereliikmed, ütleme, ei ela Eestis või elavad üks näiteks Tallinnas, teine elab Räpinas. Kui on pikemad pühad, siis on võimalik kokku saada. Kindlasti see omavahel rääkimine ja suhtlemine aitab, ja pühade tähistamine loomulikult aitab kaasa ka vaimsele tervisele mingilgi moel. Seda on raske nagu mõõta.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulasin seda teie etteloetud teksti ja sealt tekkis palju segadust, sellepärast et nii mõnedki väited tundusid natuke imelikud. Seal oli näiteks väide, et energeetikat ei puuduta absoluutselt, sellepärast et inimesed tarbivad nii tööpäeval kui ka puhkepäeval. Aga samas, millegipärast meil elektritarbimise ja hinna prognoosid tohutult erinevad nädalavahetuse ja nädalaga tööpäevade osas, samamoodi kui on riigipüha. Ilmselgelt on seal ikkagi tootva tööstuse osas nagu totaalselt teistsugune arusaam. Ja samamoodi see, et inimestel on fikseeritud kuupalgad. No kuupalk üldjuhul ikkagi reflekteerib selle inimese töölist panust, kui see panus ei ole kellaajast sõltuv, siis see tõenäoliselt ei pruugi muutuda, kui see panus on seotud tema konkreetse mingisuguse töökogusega, siis ilmselgelt tõenäoliselt oluliselt muutuvate tähtpäevade arvu korral tõenäoliselt läheb see palk ühel hetkel ülevaatamisele. Mis on teie arvamus sellest?

Aitäh! Ma ei saa sellest küll kuidagi aru, ütleme, et palk sõltub sellest elektritarbimisest. Jah, sellest ei saa aru.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtja ja ettekandja põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis väga põhjaliku ülevaate Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta ning vastas ka väga põhjalikult esitatud küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega põhiseaduskomisjoni istungil toimunud arutelust ja tehtud menetluslikest otsustest.

Põhiseaduskomisjoni päevakorras oli see eelnõu 17. juuni istungil, kus eelnõu algataja ettekandja Heljo Pikhof andis ülevaate eelnõust, tuues näiteid, kuidas on olukord teistes Euroopa riikides. Komisjoni esimees tegi ettepaneku ja ütles, et põhiseaduskomisjon on ette võtnud riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise teemaks, ja küsis, kas sellega seoses võiks panna ka käesoleva eelnõu ootele ning otsustada need teemad kompleksselt. Eelnõu algataja vastas, et soovib eelnõu siiski kohe edasi menetleda. 

Seejärel kuulasime ära Vabariigi Valitsuse esindaja, kes ütles, et valitsus menetles seda teemat oma 22. mai istungil ja otsustas eelnõu mitte toetada, põhjendades otsust järgmiselt. Eelnõu eesmärk suurendada heaolu lisapuhkepäevade kehtestamise kaudu on iseenesest positiivne, kuid selle elluviimisel tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju tööandjale. Võib eeldada, et lisapuhkepäevad põhjustavad neile ka tootmismahu languse ja vajaduse täiendavateks töökorralduslikeks kuludeks. Lisaks ei pruugi lisapuhkepäevad iseenesest lahendada tööga seotud vaimse tervise probleeme, mille põhjused on sageli seotud töökorralduse ja juhtimiskultuuriga, mitte üksnes puhkepäevade nappusega. 

Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. septembril, see otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Komisjon, ma saan aru, võttis arvesse, ma teie jutust sain aru, seda valitsuse seisukoht. Seletage palun meile, kustkohast tekib negatiivne mõju, sest need on liikuvad pühad. Teatud aegadel on need pühad nädala sees ja siis me peame seda normaalseks, et nad nädala sees on, et inimesed on jõulude ajal kodus, ei ole tööl, ja lapsed ei ole koolis mingi püha ajal, ja siis, kui ta on nädalavahetusel ja me tahame ta nädala sisse tõsta, kus ta tihti on, siis me ütleme, et siis see tekitab probleeme ühiskonnale. Seletage ära, kuidas see siis, milline see mõju on ja miks ei ole komisjon või valitsus tegelenud või koalitsioon tegelenud selle probleemiga, et vahepeal on needsamad pühad nädala sees ja tööandjad ei saa koormata oma töötajaid tööga ja lapsed ei saa koolis õppida. Sellega on ju tegelikult arvestatud, sellega on arvestatud nendel hetkedel, kui nad nädala sees on. Ja nüüd me tahame, et kõik need iga kord oleksid nädala sees. Mis see probleem seal on, seletage probleemi sisu.

Aitäh!

Jaa, kuna ma olen siin komisjonipoolne ettekandja, siis räägin mina seda, mis konkreetsel komisjoni istungil oli arutlusel, ja nii sisuliselt ja nii sügavalt me seda teemat komisjonis ei arutanud.

Heljo Pikhof, palun!

Tänu! Ma ütleks kohe, et me arutasime siiski üsna sügavalt seda teemat ja ma toon teile väljavõtte protokollist. Ants Froschi küsis, millele tugineb valitsus, öeldes, et tööandjad on eelnõus toodud muudatuse vastu. Frosch tõi näite Prantsusmaalt, mil valitsus andis majandussurutise ajal oma töötajatele seoses riiklike pühadega lisapuhkepäevi, majandus sai hoo sisse, kuna inimestele jäeti aega ka tarbimiseks. Ja ministeeriumi esindaja või valitsuse esindaja vastas, et tööandjad ei ole väljendanud vastuseisu, kuid tuleb arvestada võimalikku negatiivset mõju. See komisjoni koosolek oli selles mõttes kummaline, et valitsuse esindaja ei osanud õieti ühelegi küsimusele vastata. Kas teile jäi selline mulje või mitte?

Seal oli kaks valitsusepoolset esindajat ja pärast seda teie etteloetud teksti protokollist vastas ka teine valitsuse esindaja Mariko Jõeorg-Jurtšenko, et samasisulisi eelnõusid on esitatud korduvalt ning valitsus on iga kord võtnud konservatiivse joone. Mõjude kaardistamine ja analüüsimine on muudatuste väljatöötaja peamine ülesanne. Valitsus ei saa hakata eelnõu algataja asemel analüüsima mõjusid. Ja ta lisas veel, et otsustamine on Riigikogu käes ja täna me seda ka teeme.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on võib-olla jäänud tähelepanu alt kõrvale, et valitsuse seisukoht anti 6. juunil 2025. Siis valitsus arvas automaksu, tulumaksu tõusu ja õpetajate, päästjate ja politseinike palkade kohta ühte, praeguseks me teame, et kõik need seisukohad on ümber vaadatud. Kas toetus sellele eelnõule võib olla ka vahepeal tekkinud valitsuses? Ehk peaks uut seisukohta küsima?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Praegu te lugesite küll vastuse ette minu küsimusele, kus ma palusin, kus ma ütlesin, et seda teemat on käsitletud siin Riigikogus korduvalt ja selle aja jooksul oleks võinud valitsus paluda tööandjate ja töövõtjate arvamusi selle teema kohta. Aga Mariko Jõeorg-Jurtšenko vastuse peale ma ju ütlesin komisjonis ka seda ja viitasin Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi arvamusele, kust tuleb selgelt välja, et puhkepäevade lisamine on kasulik nii tööandjale, töövõtjale kui ka tervele ühiskonnale. On ju olemas mingi arvamus, mingi uuring ja kuidagi valitsuse esindajad sellega polnud tutvunud. Sellest me rääkisime ka komisjonis pikemalt, kõike pole protokollis.

Jah, mul on ees protokoll ja sellele ma praegu tuginen.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 636 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. 

Läheme edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu 637 esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun, Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev.

Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Teema ei ole väga uus. Me siin saalis oleme sellest hästi pikalt rääkinud ka eelnevalt, aga kuna olukord on ikka samaks jäänud, siis meie jonni ei jäta. Me arvame, et see asi on ikkagi õige, mis me tahame teha, ja see on kehtestada teine ülestõusmispühade päev riigipühaks, samamoodi nagu on esimene ülestõusmispühade päev.

Nagu me kõik teame, et Eestis on fikseeritud 11 riigipüha ja üks rahvuspüha. See on selline, võib öelda, keskmine number Euroopas. Ei ole mitte midagi erilist. Aga mis on erinev, on see, et põhimõtteliselt terves Euroopas, eriti Euroopa Liidus, on teine ülestõusmispühade püha riigipüha ja vaba päev. Paraku Eestis see niimoodi ei ole. Euroopas on lisaks Eestile selles pisikeses klubis, kui seda võib niimoodi nimetada, ainult kaks riiki: Malta ja Portugal. Seal on tegu ka tavapärase tööpäevaga. 

Ja kuna Eestis langevad ülestõusmispühade esimene püha ja nelipühade esimene püha alati pühapäevale, siis ei saa neid käsitleda lisapuhkepäevadena. Nii oleks mõistlik ja asjakohane meie arvates anda inimestele võimalus puhata ka järgmisel päeval, esmaspäeval, antud kobtdekstis ülestõusmispühade teisel pühal, sest kuna esimene püha alati pühapäev, siis teine püha on alati esmaspäev. Esmaspäev võiks olla iga aasta ikkagi riigipüha ja vaba päev. 

Selle eesmärgiga vastav eelnõu ongi koostatud ja selle kohaselt lisanduks ülestõusmispühade teine püha ametlike riigipühade hulka. See oleks meie arvates oluline samm peresuhete tugevdamisel, mis annab võimaluse veeta rohkem aega koos lähedastega ning pakub inimestele võimalust taastuda tööpingetest, mis omakorda toetab paremat tööviljakust.  Oluline meie arvates on ka see, et see eelnõu on saanud heakskiidu ka Eesti Kirikute Nõukogult. Võime öelda, et Eesti ei ole väga religioosne riik, aga ikkagi oleme kristlik riik ja ma arvan, see, et me ülestõusmispühasid tähistame, räägib iseenda eest. 

Veel üks argument selle eelnõu kasuks on see, et paljudes teistes riikides, nagu ma ütlesin, ongi ainult kolm riiki, kaasa arvatud Eesti, kus ülestõusmispühade teine püha ei ole riigipüha, aga vaba päev on Eesti ettevõtetel, kes näiteks teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega või kui neil on üksused välismaal. On hästi keeruline seda koostööd teha, sellepärast et peaaegu et terves Euroopas on see vaba päev. Inimesed tööl ei käi. Järelikult on see koostöö peaaegu et võimatu.  Lätis, Leedus ja Põhjamaades, kellega Eestil on kõige tihedamad majandussuhted, on see päev juba aastaid olnud ametlik puhkepäev. Nii et see olukord on meie jaoks hästi kummaline, kui meie ettevõtted oma välismaa kolleegidega sel päeval suhelda mitte kuidagi ei saa. 

Kindlasti tekib küsimus, kuidas see tööaega Eestis lühendab. Eurostati andmetel on Eesti keskmise töönädala pikkus 38 tundi. Tegelikult see ületab Euroopa Liidu keskmist, mis on 37,5 tundi, ja täiendava puhkepäeva lisamine ei vii meid Euroopa Liidu keskmisest allapoole, vaid viiks meid sellele hoopis lähemale. Ja mitte mingeid kulutusi riigieelarvele selle eelnõu elluviimine kaasa ei too. 

Aga kuna on kombeks küsida, kuidas see mõjub meie majandusele, siis võib öelda, et sellist ühist ja ühtset vastust sellele küsimusele tegelikult ei ole. Kui hakata seda arutama, siis on hästi keeruline öelda, kas selles on rohkem negatiivset või positiivset mõju majandusele. Ühest küljest loomulikult on arusaadav, kui tuleb üks lisapuhkepäev, siis on kindlasti mõju majandusele negatiivne. Aga samas, kui me mõtleme selle peale, mis on need positiivsed küljed, siis suurem produktiivsus näiteks järgmistel päevadel. Inimesed haigestuvad vähem, stressi on vähem, inimesed veedavad rohkem aega pereliikmetega, kasvab siseturism, sisetarbimine. Nii et neid negatiivseid ja positiivseid külgi on enam-vähem võrdselt.

Mina kindlasti arvan, et me võiksime selle ära teha ja mitte jääda Euroopas vähemusse. Peale Eesti, nagu ma ütlesin, on ainult kaks riiki, Malta ja Portugal, kus see päev ei ole riigipüha ja vaba päev. Võiksime olla ikkagi koos teistega ehk enamusega Euroopas.  Lihtsalt mainin nii palju, et kui meil on 11 riigipüha ja üks rahvuspüha lisaks,  siis näiteks Lätis on selliseid pühi 13 ja Leedus 15. Ma arvan, et kui meil oleks üks riigipühi rohkem, siis see teeks meid rohkem, kuidas ma ütlen, nagu Balti riigiks – just selles mõttes, et siis on meil samamoodi nagu ka Lätis 13 riigi- ja rahvuspüha. Aitäh! Ja palun seda eelnõu kindlasti toetada. 

Teile on ka küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Nagu me teame, see ei ole esimene aasta, kui see eelnõu saab sisse antud. Ja ma loen praegu ka Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis sellele eelnõule tuli. See tuli Justiits- ja digiministeeriumist, kus põhimõtteliselt ikkagi valitsus ei taha väga toetada seda eelnõu. Ma ise loodan, et Riigikogu teeb teistsuguse otsuse ja ikkagi see läheb meil ka edasi teisele lugemisele ja siis lõpuks kolmandale lugemisele, kui see ka kinnitatakse.  

Aga on üks huvitav asi, mis sellest Vabariigi Valitsuse seisukohast kujuneb. Esiteks, nad panevad kahtluse alla, et sellel võib olla positiivne mõju tööturule. Ja teine asi, mis siin tuuakse välja, tsiteerides Haridus- ja Teadusministeeriumi, et hoopiski sellega võib kaasneda oht, et õpilaste koormus hoopiski suureneb. Mis on teie seisukoht selles osas? Kas tõesti see, kui meil tuleb lisavabapäev, kus inimesed saavad puhata, ja ka koolilapsed saaksid perega aega veeta ja taastuda …

Teie aeg! 

… hoopiski suurendab koormust?

Aitäh! Minu jaoks need ministeeriumi arvamused üllatusena juba ammu ei tule. Ja tegelikult kõige suurem argument, mis neil üldse olemas on, reeglina on see, et ei ole analüüsitud selle eelnõu mõju. Sellele ma olen juba mitu korda vastanud, et tegelikult, kui keegi tahab analüüsida mõju, siis seda võiks teha ministeerium ise, sellepärast et seal on ikkagi natuke rohkem võimalusi kui ühel Riigikogu liikmel või isegi ühel Riigikogu fraktsioonil. Nii et kindlasti seda ressurssi on ministeeriumil rohkem ja just nende töö peaks see olema, minu arvates. 

Aga siinkohal on kindlasti oluline ka see, et niimoodi analüüsida seda mõju päris täpselt ei olegi võimalik. Sellele on viidanud läbi aegade nii Eesti Pank kui ka Rahandusministeerium, kes on rääkinud seda, et ei ole võimalik niimoodi väga konkreetselt öelda, kas selline ühe riigipüha lisamine kalendrisse omab rohkem negatiivseid tagajärgi või positiivseid, majandusele eelkõige. Sest see sõltub väga palju sektorist ja väga palju sõltub vaatevinklist – üks inimene vaatab, et tõepoolest siis töötajad üks päev tööl ei käi, järelikult nad sel päeval tööd ei tee ja selle arvel siis võib-olla, ma ei tea, kasum langeb ja nii edasi. Aga teisest küljest, needsamad töötajad, kui nad on ühe päeva veetnud kodus oma perega, välja puhanud, siis järgmistel päevadel võib nende tootlikkus tegelikult olla suurem, kui see oleks tavapäeval. 

Nii et niimoodi ühtselt öelda, et sellel eelnõul on rohkem negatiivset mõju kui positiivset mõju, seda ei ole võimalik teha. Nii et ei olegi ministeeriumile võimalik näidata seda analüüsi, sellepärast et sellist analüüsi on hästi keeruline üldse korraldada. 

Ja mis puudutab seda Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamust, noh, jah, me võime niimoodi öelda, et miinus üks päev, aga sel juhul äkki me vastupidi siis võtame kalendrist välja mõned riigipühad, et neid oleks vähem, siis on rohkem aega õppimiseks, rohkem aega töötamiseks. Aga päeva lõpus, ma arvan, nendes riikides, Euroopas näiteks, kus neid pühasid on rohkem kui Eestis – ja neid riike on päris palju, nagu ma ütlesin, kas või meie Balti naabrid on suurema pühade arvuga võrreldes meiega –, ma ei ole kuulnud, et seal oleks väga suur probleem haridussüsteemis sellepärast, et seal on vabu päevi rohkem kui Eestis. Nii et seda tõsiselt võtta on hästi keeruline, minu meelest.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja ja ettekandja! Minu teada me oleme selle eelnõuga siin vist kolmandat või neljandat korda.

Teist kindlasti.

Võib-olla ma eksin. Loomulikult me oleme järjepidevad, sellepärast et me arvame, et see ongi oluline küsimus ja tegelikult see tagasiside, mis me oleme kristlikult kogukonnalt saanud, kinnitab seda, ja seetõttu me olemegi uuesti selle eelnõuga siin. Aga see jällegi tekitab sellise küsimuse, mis puudutab praegust valitsust ja koalitsiooni, kas nad üldse ei suhtle selle kogukonnaga, kes tegelikult toetab ülestõusmispühade teise püha riiklikuks pühaks kuulutamist, või mille taga see on, miks ikkagi ei tunta huvi või ei taheta suhelda inimestega, kellele see tegelikult on hästi oluline?

Aitäh! Ma arvan, et siin on mitu faktorit. Loomulikult kõige lihtsam oleks küsida seda just koalitsiooni esindajatelt, koalitsioonisaadikutelt. Neid praegu siin saalis väga palju ei ole, aga ikkagi. Ma arvan, et üks faktor on kindlasti see, et see eelnõu tuleb opositsioonilt. Meil on kahjuks selline poliitiline kultuur juba mitu aastat siin Riigikogus nähtud, et opositsioonilt tulevaid eelnõusid koalitsioon ei toeta. Lihtsalt põhimõtte pärast, mul on selline tunne. Kui vahel me näeme, et näiteks opositsioon hääletab koalitsiooniga koos ja kui on mingisugune koalitsioonipoolne, valitsuspoolne initsiatiiv, siis ma ei ole vastupidist eriti näinud. Sellest on loomulikult kahju.

Teine on see, et võib-olla see on juba selline inerts, et aastast aastasse nagu hääletatakse ikka vastu, sellepärast et kunagi keegi otsustas, et see ei ole meie majandusele võib-olla positiivne, et inimesed peavad ikka iga päev tööl käima. Aga ajad muutuvad, me ju kõik saame sellest aru. Mõned aastad tagasi oli hästi keeruline kujutada ette, et inimesed teevad tööd enamasti kodus, ja väga paljudes kohtades on see juba täiesti tavapärane praktika, kodukontor on saanud täiesti tavapäraseks asjaks. Mitu aastat tagasi see oli täiesti ettekujutamatu asi. 

Võib-olla siis, ma ei tea, koalitsiooni esindajad suhtlevad võib-olla harva huvigruppidega, keda see eelnõu puudutab. Nii et loomulikult võiks seda teha kindlasti rohkem. Samas ma olen suhelnud üksikute koalitsiooni liikmetega just selle eelnõu teemal – ka eelmine kord, kui me olime selle teemaga siin saalis – ja ma pean ütlema, et koridorides, kuluaarides nemad seda toetavad, aga kui nad saali jõuavad, siis muutub see arvamus kohe. Nii et loodan, et seekord läheb teistmoodi, ja väga tahaks loota, et see niimoodi ei lähe.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Juunikuu alguses minister Liisa-Ly Pakosta andis oma arvamus antud eelnõule ja tema kirjutab, et tegelikult vajalik on sisuline mõjuanalüüs. Aga mina ei saa aru, miks see analüüs ei ole teinud, kui me oleme juba, kui kaua, aasta tagasi sama eelnõuga samas saalis. Miks ministeerium loobub sellest ja ei telli seda analüüsi, mida sina arvad?

Aitäh! Ma olen seda põgusalt juba puudutanud, kui ma vastasin esimesele küsimusele. Tegelikult mulle tundub, et see on väga mugav taktika, et sa lihtsalt ütled, et meie seda ei toeta, kuna sellel puudub mõjuanalüüs. Siis sina ütled ministeeriumi esindajale, vabandust, aga kuidas te kujutate ette, et Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon hakkab neid analüüse iga oma eelnõu puhul tellima, vabandust, aga see kõik maksab raha ka, me ei saa ju ise neid produtseerida, seda peab tegema mingisugune meeskond. Ja kui iga eelnõu puhul hakkab siis Riigikogu liige või Riigikogu fraktsioon, ma ei tea, oma kuluhüvitistest arvatavasti siis kõik need analüüsid kinni maksma, siis ma arvan, et paar-kolm analüüsi ja põhimõtteliselt ongi lõpp, sest raha lihtsalt saab otsa. Eelkõige ikkagi kuluhüvitised on mõeldud mitte analüüsideks, vaid suhtlemiseks rahvaga. Nii et see on hästi oluline. Ja loomulikult ministeerium võiks neid analüüse läbi viia ja see oleks täiesti õige ja ma arvan, et kohane. Kes siis muu kui mitte ministeerium, kes selle valdkonna eest vastutab? Aga nagu ma ütlesin, et see on, ma arvan, lihtsalt selline mugav taktika, et öelda, et ei, meie analüüse läbi ei vii, see on ju teie eelnõu, teie idee, kui me hakkame iga saadiku idee pärast mingisuguseid mõjuanalüüse tegema, siis meile ei jätku aega teisteks asjadeks. Nii et ma arvan, et see ongi just see. Kahjuks, kui ei ole seda soovi selle teemaga edasi liikuda, siis tulebki mängu seesama, kus on analüüs, ja siis see sinna jääbki.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma siinkohal veel ka jätkaksin. Kas teile ei tundu natuke silmakirjalik valitsuse poolt nõuda Riigikogu liikmetelt mõjuanalüüsi, samal ajal kui väga olulised eelnõud, mis on viimaste aastate jooksul tulnud, väga paljudel pole isegi pooltki mõjuanalüüsi tehtud, ja seda selliste oluliste eelnõude puhul nagu maksutõusud, olgu see käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, automaks? Me mäletame, et mitte mingit mõjuanalüüsi sellele ei ole, isegi tööjõuturu teemal. Alles meil oli täna ka üks arutelu, kus isegi üks kolleeg Reformierakonnast kinnitas, et tegelikult täna puudub tervikpilt ja selline poliitika tööjõuturu valdkonnas. Ja nüüd valitsus, kes tegelikult väga oluliste otsuste puhul mõjuanalüüsi ei tee, kasutab seda argumenti Riigikogu liikmete vastu. Kas teile ei tundu see silmakirjalik?

Aitäh! See on väga õige märkus. Ma arvan, et järgmine samm on see, et valitsus hakkab Riigikogu liikmetelt paluma, et nad viiksid mõjuanalüüse nende eelnõude puhul, mis tulevad valitsuselt, kuna nad ise vist ei saa sellega hakkama. 

Aga tõepoolest, nagu ma ütlesin, mina arvan, et see on lihtsalt väga mugav ettekääne, et mitte tegeleda selle teemaga, et oleks mingi argument, millega sa argumenteerid seda, et sa ei taha selle teemaga edasi minna, ja sa ei toeta seda. Nii et siinkohal see mõjuanalüüs ja selle nõudmine parlamendiliikmetelt või fraktsioonidelt – ma arvan, et see on lihtsalt selline taktika, mitte midagi muud. 

Ja nagu ma ütlesin, just konkreetse eelnõu puhul seda mõjuanalüüsi koostada ei olegi eriti võimalik. Sellest on rääkinud ka väga autoriteetsed organisatsioonid, nagu ma mainisin, näiteks seesama Eesti Pank. Nii et tõepoolest, see ongi silmakirjalik. Ja ma arvan, et see on lihtsalt selline mugav ettekääne, kuidas sellest eelnõust lahti saada.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Lähme edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõttega. Põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kolleeg andis põhjaliku ülevaate Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõust ja vastas ka eelnõu puudutavatele küsimustele. Mina siis piirdun lühiülevaatega. Sarnaselt eelmisele eelnõule oli ka antud eelnõu põhiseaduskomisjoni päevakorras 17. juuni istungil, kus eelnõu algatajapoolne ettekandja Vadim Belobrovtsev andis ülevaate eelnõust. Väga pikka arutelu ei toimunud, kuid komisjoni esimees tegi sarnaselt eelmisele eelnõule ettepaneku, et kas ka see eelnõu võiks olla üheks osaks komplektselt riigipühade ja riiklike tähtpäevade süsteemi korrastamise protsessis. Iseenesest ettekandja selle vastu ei olnud, aga tema jaoks, nagu ta väitis, on oluline, et tulemus oleks positiivne. 

Seejärel andis Vabariigi Valitsuse esindaja vastuse selle kohta, mida valitsus otsustas 22. mai istungil. Valitsus antud eelnõu ei toetanud, põhjendades, et igal riigil on oma sotsiaal-majanduslik kontekst ning puhkepäevade arv peaks lähtume sisemisest tasakaalust, mitte ainult harmoniseerimise soovist. Kui kehtestamise sooviks on ainult viia Eesti kooskõlla teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, siis tuleks hinnata, mis on selle sammu tegelikud mõjud. Samuti lisas, et eelnõu seletuskiri on jätnud tähelepanuta mõjud, mis kaasneksid vaba päeva lisandumisega. 

Seejärel langetas komisjon järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu 10. septembri täiskogu päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks toonane põhiseaduskomisjoni liige Lauri Laats. Kuid kuna tänaseks ei ole kolleeg Laats enam põhiseaduskomisjoni liige, siis otsustas komisjon 8. septembri istungil määrata ettekandjaks siinkõneleja Katrin Kuusemäe. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tere, hea ettekandja! Põhiseaduskomisjoni istungil ministeeriumi nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko kinnitas, et Vabariigi Valitsusel ei ole kindlasti midagi vastu, et aidata parlamendi analüüsi, teadmistega. Tema ütles, et kui saata palve vastavale ministeeriumile, siis saab analüüsida nii majanduslikke kui ka halduslikke aspekte. Kas teil on mingi info, kas see palve oli edastatud nendele või mitte?

Minul see teadmine puudub, aga samuti lisas ka komisjoni esimees Ando Kiviberg, et Riigikogu Kantseleis on olemas õigus- ja analüüsiosakond, kes saab samuti fraktsioone analüüside tegemisel aidata.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Mul on sarnane küsimus, mis puudutab analüüsi. Eks me oleme seda põhjendust erinevate opositsiooni poolt tulenevate algatuste osas valitsuselt saanud ja kuulnud. See on olnud ka põhjuseks, miks ei saa ühte või teist ettepanekut, mis tuleneb just opositsiooni poolt, toetada. Aga seesama pühade teema – neid eelnõusid on olnud erinevaid ja need on puudutavad erinevaid tähtpäevi, neid on olnud päris palju ja me oleme seda arutanud ka põhiseaduskomisjonis. Ma arvan, et selle aja jooksul tegelikult oleks võinud nende analüüsid olla tehtud. Mis teie arvates on põhjus, mille taha see on jäänud, vaatamata sellele, et on olemas ühiskonna ootus ja ka saadikute pidev töö selles suunas? Miks analüüs ei ole siiamaani tehtud? Oleks ju tegelikult asi ühel pool.

Kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis ma sellele küsimusele protokollile tuginedes vastata ei saa, sest sest nii konkreetselt seda ei arutatud. Aga siin oli ka eelnev eelnõu, mina olen esimest korda Riigikogus, aga ma saan aru, et see on pidev protsess. Ja kui Vabariigi Valitsus siiski oma arvamustes ütleb, et nad on valmis aitama, siis äkki nad ikkagi on.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas teile komisjoni liikmena kuidagi ei tundnud, et tõepoolest ministeeriumi esindaja, ja seda juba mitte esimest korda lihtsalt kasutab seda mõjuanalüüsi puudumist ettekäändena selleks, et mitte toetada ühte või teist eelnõu? Ja kas teile tundub, et kolleeg Heljo Pikhofil, kes oli samal istungil, oli igati õigus, kui ta ütles, et kuidas ministeerium või valitsus ministeeriumi näol saab öelda, et nemad on selle eelnõu vastu, kui seda mõjuanalüüsi tõepoolest ei ole? Võib-olla see mõjuanalüüs on igati positiivne, aga järsku valitsus ja ministeerium on sellele vastu.

Kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis ma räägin sellest, mida me komisjonis rääkisime. Oma arvamust ma hea meelega võin teiega arutada sellel teemal kuskil saalist väljas, kui me selle punkti oleme lõpetanud.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 654 esimene lugemine lõpetada. Vabandust, eelnõu 637 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. september kell 17.15. Oleme läbinud üheksanda päevakorrapunkti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 639 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Martin Helme.

Aitäh! Ei ole keeruline, eelnõu puudutab meid kõiki, meid ehk poliitikuid. Enam-vähem 30 aastat on Eestis niimoodi olnud, et kohalikel valimistel saab kandideerida see inimene, kes elab selles omavalitsuses. Enam-vähem kõik see aeg on arvatud, et elamist mõõdetakse selle järgi, kus sul on sissekirjutus ehk elanikkonna registris märge aadressiga. Nüüd, kuna seaduses on kirjas siiski, et püsiv elukoht, mitte registrikanne, siis Pearud ja Andresed on välja nuputanud viisi, kuidas üksteisele kaebuseid teha, ongi teinud kaebused. Ja kohtud on selle asja nii sõlme keeranud, et tänasel päeval mitte keegi enam aru ei saa, mis see õige asi on, kus sa elama pead, kui kaua, kuidas seda mõõdetakse. Algatatud on kriminaalasju, toimub mingisugune üksteise taandamine omavalitsustest nii valimiste eel kui järel, volikogudest. Ja ilmselgelt peab seadust muutma, et asi oleks selge. 

Meie ettepanek selles eelnõus on lihtsalt kaotada ära see elukoha aadressi nõue, et nii nagu Riigikogu valimistel kandideerid, millises omavalitsustes tahad, peaasi, et oled Eesti elanik. Aga olles rääkinud siin põhimõtteliselt peaaegu kõikide teiste erakonna fraktsioonidega, siis tundub, et soovitud või eelistatud lahendus oleks see, kui me fikseerime seaduses, et jah, elukoha andmed registris ongi see, mille järgi võetakse, ja keegi ei pea hakkama nina nokkima, kas seal päriselt elatakse või mitte või kui palju seal päriselt elatakse, vaid registri andmed ongi see alus. Selle tõttu ma siin pikka kiidukõnet eelnõule ei pea. 

Komisjonis käis see läbi kevadel. Kevadel otsustas komisjon ta esimesel lugemisel tagasi lükata. Minu ettepanek Riigikogu saadikutele on seda mitte esimesel lugemisel tagasi lükata ja teha vajalikud muudatused teise lugemise ajal, et me jõuaksime lahenduseni, kus ei käiks üksteise tagaajamine, pealekaebamine, kriminaalasjade algatamine, sest see on selline, ütleme, probleem, mis puudutab kõiki võrdselt, see ei ole ühe erakonna või ühe piirkonna mure. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Mart Helme, palun!

No mina mäletan, kuidas progressiivsed erakonnad võitlesid selle niinimetatud kahe tooli seaduse eest, et Riigikogu liikmed saaksid ka kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida. Mina näen siin justnimelt vastuolu selles, et Riigikogu liikmed samal ajal on piiratud mingi sissekirjutusega. Mina olen pärit Pärnust ja mina tahan Pärnus kandideerida. Minule meeldib Pärnu, ma armastan Pärnut, ma olen teda titest saadik armastanud! Ja ma leian, et niisugused feodaalaja reliktid mingisuguste sissekirjutuspiirangute näol selle kahe tooli seadusega on ilmselges vastuolus. Või kuidas tundub ettekandjale? Aitäh!

No kahe tooli seaduse vastu me hääletasime ja oleme kogu aeg olnud ja see on Eesti poliitilist kultuuri rikkunud. See eelnõu muidugi kahe tooli seadusega ei tegele, vaid tegeleb puhtalt formaalsusega. Kui ma registreerin oma elukoha aadressi Tallinnas, siis minu tulumaks laekub Tallinnasse, ma saan oma lapsed kooli panna Tallinnasse, ma sain isegi tasuta bussiga sõita. Nii! Aga pool aastat ma elan – no hea küll, päris poolt aastat mitte – aga elan … tegelikult ei ela Tallinnas, vaid elan oma maakodus. Tänaste kohtulahendite põhjal on täiesti võimalik öelda, et sa ei ole alaline Tallinna elanik ja sa ei saa Tallinnas volikogusse kandideerida, kuigi ma olen siin sündinud ja elanud eluaeg. Ühesõnaga, meil on lihtsalt täielik juriidiline laperdamine, mille tagajärjel, ma veel kord ütlen, kõik kannatavad. Ei ole niimoodi, et EKRE omad või sotsid või refikad, et kellelgi on parem, kellelgi on halvem. See on ikka ringikujuline mahalaskmismeeskond.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No selle sissekirjutusega seotud ju ka kohalike omavalitsuste tulubaas. Ja eks ta ole nii, et kui ikkagi ka volikogu liige on kohaliku kogukonna esindaja ja töötab ka volikogus, on ta näiteks ka täitevvõimu juures, siis igati paslik, et see tulumaks laekuks ikkagi kohalikule omavalitsusele. Aga kuidas sellises olukorras, kui see seaduseelnõu peaks läbi minema, me selle küsimuse lahendaks, et ikkagi kohalik omavalitsus saaks oma tulubaasi kätte selle tulumaksu laekumise näol?

Jah, nagu ma ütlesin sissejuhatuses, see lahendus, mille me välja pakume, on, et nõue kaob ära, kandideerid seal omavalitsuses, kus sa tahad, nii nagu iga Riigikogu liige võib kandideerida selles ringkonnas, kus ta tahab, sõltumata sellest, kus ta elab Eestis. Aga kusagil Eestis pead sa olema elanikuna registreeritud, vähemalt omavalitsuse täpsusega. Kõik Eesti elanikud peavad olema vähemalt omavalitsuse täpsusega kusagil Eestis registreeritud. Ja sinna siis tema tulumaks laekub. Nüüd, see on poliitilise eelistatuse küsimus, kas me tahame, et see volikogu, kus sa töötad, on kindlasti ka see volikogu, kes sinu tulumaksuraha eelarves jagab. 

Mingit otsest põhiseaduslikku ühte- või teistpidi käsku või keeldu meil sellele ei ole. Aga noh, minu nõu on küll, et kui see lahendus, mille meie välja pakume, ei meeldi see, siis see, mida teised fraktsioonid on öelnud, et jääks see sissekirjutus – ma ütlen sissekirjutus, sest nii lihtsam ütelda, kui elanike registrikanne või mis iganes see ametlik termin on –, jätame siis selle registrinõude alles, aga teeme seadusesse selge täpsustuse, et registrikanne ongi see, mille alusel otsustatakse. Keegi ei hakka mõõtma, kui palju sa kohal oled, kas sa prügi välja viisid, kas sul puuriit kahaneb, kas sul ajalehed tulevad postkasti või ei tule. See on see, mis praegu toimub.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmisena võtab juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokku põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid. Põhiseaduskomisjon arutas sedasama eelnõu 17. juunil. Kuulasime ära ka valitsuse seisukohad. Ja siin on juba kõlanud üldiset ka seesama kõik, mida Evelin Poolamets meile eelnõu algatajate esindajana selgitas. Ja pean küll ütlema, et komisjonis toimus pikk arutelu, toodi välja erinevaid küsimusi, olime samamoodi mõttega kaasas kogu selles teemas, rääkisime kandideerija seotusest kogukonnaga, vastutusest kogukonnas, ka peibutuspartide teema käis läbi. Aga loomulikult jõuti enamasti sinnamaani, et ilmselgelt inimene soovib kandideerida piirkonnas, millega ta tunneb ennast rohkem seotuna. Probleem on olemas ja sellest me ka pikalt rääkisime, aga komisjon tegi lõpuks ikkagi ka sellised menetlusettepanekud. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 10. septembril ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, Pipi-Liis Siemann.

Teile on ka küsimus, Rain Epler, palun! 

Hea kolleeg! Ma tean, et eriti just Reformierakonna liikmetel ei ole kombeks oma isiklikku arvamust jagada, kui need diskussioonid käivad, kuigi inimestel oleks oluline kuulata ka rahvasaadikute isiklikku arvamust. Aga ma võtan jälle küsida, et mis sa ise arvad, kuidas see asi peaks olema.

Aitäh! Kuna ma komisjoni ülevaate tegin nii kiiresti, siis võtan seekord vabaduse isiklikku arvamust avaldada. (Saalist hõigatakse midagi.) Vast on praegu korras. Mis teha, me oleme väga palju aastaid ikkagi lähtunud kõik sellest, et sissekirjutusregistri kanded on meil olnud piisavaks tõendiks sellest, kus inimene tunneb enda seotust ja kus ta on otsustanud oma elukoha määratleda. See ei ole mitte ainult valimiste puhul nii, vaid see on paljude teiste hüvede ja soodustusi ja nii edasi saamisel. Nii et selles valguses, mis viimasel ajal õigusruumis on toimunud, ma tõesti leian, et see arutelu vajab pikemat arutamist. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eks mul oli sarnane küsimus, hea kolleegi Raini sarnane küsimus, mis ta esitas. Ma saan aru, et seesama küsimus, mis ma ka heale Martinile esitasin, kuidas ära lahendada tulubaas, kohaliku omavalitsuse tulubaas, on tõenäoliselt see komistuskivi, mille taga on tõenäoliselt väga paljud fraktsioonid või Riigikogu liikmed, kes arvavad, et võiks toetada sellist lähenemist, aga samas, teine pool, et sellega ju tulubaas võib väheneda. Kas teie puhul on ka see nagu takistuseks – või vähemalt teie fraktsiooni puhul – või on muud sellised probleemid selle eelnõu juures?

Komisjonis me seda ei arutanud. Ma ei oska öelda, kas need kartused võivad joosta kuidagi erakondlikke piire pidi, pigem on see võib-olla see, millest siin meie komisjonis ka jutuks oli, et loomulikult peaks olema tegelik ja tõeline side olemas selle omavalitsusega või vähemalt inimene peaks pühenduma teatud perioodiks sellele omavalitsusele. Ehk mingisugune regulatsioon tõenäoliselt peaks olema, et päris sellist niinimetatud peibutuspartide tõesti ühest kohast teise võib-olla gastroleerimist ehk vältida. Aga jah, komisjonis me sellel pikemalt ei peatunud.

Evelin Poolamets. Vabandust! Evelin Poolamets tuli ka, aga Rain Epleril on protseduuriline küsimus juhatajale. 

Mul tegelikult ei ole päris protseduuriline küsimus, aga nägin, et kolleeg Laats peale suvepuhkust on natuke hädas. Seal oli niimoodi: "Rain, Rain, Rain…" Et mis nimi on, ei tulnud meelde. Muidugi Epler.

Protseduuriliselt ei saa juhataja kuidagi aidata. Aga Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Komisjonis meil oli tõesti see teema kõne all ja seal teil oli väike segadus. Teie nagu ei olnudki teadlik sellest, et nüüd nõutakse tõendamist, et ei ole piisavaks tõendiks sissekirjutus. Kas te olete nüüd teinud endale selgeks, mida see uus määrus, kohtuotsus kaasa toob ja kui vajalik on see seaduseelnõu?

Jah, olen küll teinud endale selgeks. Ma arvan, et selles mõttes on see minu toona ka väljendatud arvamusega komisjonis hästi kooskõlas. Ma isiklikult, need vallasekretärid ja linnasekretärid, keda ma olen kohanud, ei ole küll kunagi olnud huvitatud käima kontrollimas kellegi tegeliku, püsiva elukoha või elukohas viibimisega seotud asjaolusid. Nii et see on üks nendest võib-olla hetkeolukorra puudustest minu arvates.

Anti Allas, palun!

Aitäh, ettekandja! Austatud ettekandja, veel kord. Tahtsin küsida seda, et kui ettepanek oli eelnõu tagasi lükata, mis need argumendid olid, kes seda soovisid – järelikult enamus seda tegi –, ja kuidas nad soovitasid mõõta seda, kes kus kohal siis täpselt kui kaua on, viibib. Kas mingi mõõdupuu ka nagu ilmnes, et kuidas seda täpselt mõõta?

Aitäh küsimuse eest! Mõõdupuid seal meil komisjoni liikmete poolt ei pakutud. Kui teid huvitab, kes olid eelnõu tagasilükkamise poolt, siis neid oli tollel hetkel komisjonis kuus komisjoni liiget, protokollis kenasti kirjas. Põhjuseid nad ei palunud ükshaaval protokollida.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ja head inimesed, kes meid sellel hilisel tunnil ka interneti kaudu jälgivad! Tõesti on väga hiline aeg juba ja ega siin ei ole imekspandav, et siin nimed hakkavad meelest ära minema. Aga mis puudutab seda eelnõu, siis pean ütlema, et see on kindlasti eelnõu, mis liigub õiges suunas. Vaadake, küsimus on ju tegelikult usaldusväärsuses, poliitikute usaldusväärsuses, institutsioonide usaldusväärsuses. Ja usaldusväärsusega on meil tegelikult probleem. Seda näitavad ka uuringud. Ega need kohtuasjad ja need vaidlused, mis käivad kohalikul tasandil, kus üks poliitik kaebab teise peale ja sellega peab kohalik omavalitsus tegelema ja kohtud tegelema, ei tee meile au. See peab lõppema. Ja ma arvan, et kui me suudame leida lahenduse, kuidas seda lõpetada ja taastada usaldust, siis me peame sellega tegelema. Ma ei saa öelda, et me toetame täpselt sellisel kujul seda eelnõu, nagu ta siin on esitatud. Aga me hääletame selle eelnõu poolt selleks, et see eelnõu läheks edasi teisele lugemisele ja siis kindlasti me teeme selle eelnõu kohta ka muudatusettepanekud.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 639 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamisega.  Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 639 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tagasilükkamise poolt oli 1 Riigikogu liige, vastu 26, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 24. september sellel aastal kell 17.15. Oleme läbinud 10. päevakorrapunkti. 

Liigume edasi 11. punkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Ettekandjaks on Riigikogu liige Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meie interneti vahendusel! Täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt oleme siinsamas puldis väga olulise teemaga. 

Nimelt, me teame väga hästi, kuidas meil eluase on kallimaks läinud. Kättesaadavusega on probleeme seoses kallidusega. Me teame ka, et väga palju on kinni meie pankade laenuintressides. Ja see on, miks nii suured intressid meil on ja miks pangad teenivad nii palju kasumit. Ehk siis, kui me võrdleme näiteks Eesti kommertspankade omakapitali tootlust, see on kuskil 15–20%, ja kui me vaatame teiste Euroopa riikide kommertspankade keskmine kapitali tootlust, siis see on kuskil 8%. Ja sellele probleemile juhtisid tähelepanu nii Eesti Pank kui ka Finantsinspektsioon. Tegelikult on nad välja käinud ka meetmed, kuidas suurendada pankade konkurentsi ja mis meetmed tuleks ette võtta selleks, et inimestel see laenu saamine ja pidamine oleks soodsam. 

Ja üheks ettepanekuks ongi välja pakutud, et kaotada võlaõigusseaduses sätestatud krediidiandja õigus nõuda ujuva intressimääraga kodulaenu ennetähtaegse tagastamise korral laenusaajalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest. Ja meie ettepanek siinsamas seaduseelnõus, mis me oleme teie ette toonud, on asendada see kolm kuud sellisel viisil, et seda kolme kuud lihtsalt pangavahetuse korral, kui inimene tahab panka vahetada, saab kuskilt soodsamad laenutingimused ja läheb näiteks ühest pangast teise, siis ta ei peaks kinni maksma selle kolme kuu intressitasu kodupangale, praegusele, kus ta asub oma laenuga. 

Ja ma kordan üle, et need on Eesti Panga ja ka Finantsinspektsiooni ettepanekud, mida me ka kuulda võtsime ja vastavalt siis meie ettepanekusse lisasime, kui töötasime välja seaduseelnõu. Siin on ridamisi ka teisi ettepanekuid, aga me kindlasti tuleme nende ettepanekutega eraldi välja.

Nii et kordan üle. Meie eelnõu on tegelikult väga lihtne: see teeb laenu pidamise ja vahetamise, pankade vahetamise odavamaks. 

Toon ühe näite veel. Kui mul on praegu kuskil pangas kodulaen, ma saan kuskilt teisest pangast odavama laenuintressi ja tahan teise panka minna ja selle olemasoleva lepingu kodupangaga katkestada, siis ma ei maksa sellele pangale mitte mingisugust "kahjuhüvitist", mis on seadusesse kirja pandud, et pangal on õigus nõuda kolme kuu intressi saamata tulu, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. See säte kaoks ära. Ehk siis sellist nõuet edaspidi ei saaks tekkida ja kodulaenuhoidjad saaks panku vahetada, vastavalt muutuks see pangavahetus kergemaks, mis tegelikult soodustaks ka intressi alanemist. See on põhieesmärk, et me saaksime intressi allapoole, laenuintressi. 

Ja ma loodan, et te toetate seda mõtet, sellepärast et see on oluline. Nii nagu ma ütlesin juba eessõnas, kinnisvara on muutunud kallimaks, kodu soetamine on muutunud kallimaks. Ja kõik need tegevused, mis vähegi leevendavad seda protsessi ja hoiavad kulusid kokku, peavad saama rakendatud. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teame, et kodulaene võtavad ju enamasti noored pered ja enamiku perede finantskohustus ongi laenud. Ja kas te näete, et eelnõu aitab kaasa ka noorte perede eluaseme kättesaadavusele ja stabiilse elukeskkonna loomisele?

Aitäh! Hea küsimus, hea kolleeg! Eks see on kindlasti üks meede paljudest ja loomulikult see küsimus on ju palju laiem kui see üks seadusepügal võlaõigusseaduses. Kui me tahame, meie noortel oleks eluase kättesaadav, on kindlasti ka teisi meetmeid. Ma võib-olla loen siin ette, et näiteks sama Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud ju veel ettepanekuid. Me teame väga hästi, et kui me kodulaenu võtame, siis seatakse hüpoteek, hüpoteegiga kaasnevad notari tasud. Nüüd siis seesama näide, kus pangavahetusega muutub lepingupidaja. Tegelikult nii Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek, et see hüpoteegi üleminek ei vajaks rohkem materiaalselt kinnitust, see tähendab seda, et ei peaks seda notariaalset tasu maksma. Kinnisvara on alati tagatiseks. Siis kinnisvara tuleb hinnata. Ja piisab ju sellest, kui seda hinnatakse üks kord, kui toimub pangavahetus, või siis tegelikult on ju olemas ka pankadel täiesti pädevad analüütikud ja hindajad, kes suudavad seda tööd teha. Kui me räägime kogu selle pakettide meetmest, siis me peaksime ju tegelikult rakendama neid kõiki, neid ettepanekuid, et saada võimalikult soodsamaks selle laenu pidamise ja laenu saamise. Loomulikult me peaksime välja mõtlema ka riigi poolt ka võib-olla suuremaid toetusmeetmeid, kuidas me saame tagadagi selle noorele perele, eriti sellises olukorras, kus meil on demograafiline kriis, et sündimus kasvaks, et pered mõtleks laste saamise peale. Aga tihtipeale jääb see praegu kindlustunde taha, sellepärast on toimetulekuprobleemid. Ja kui sul ikkagi kodu ei ole, siis ei sünni ka lapsi. Ehk siis tegelikult me peame ka riigi poolt lisaks nendele meetmetele, mis ma olen siin välja käinud, ja sellele meetmele, mis on meie poolt seaduseelnõusse kirja pandud, ka teisi meetmeid rakendama ja siis tooma selleks, et soodustada eluaseme soetamist noorperede poolt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kuna mul oli au komisjonis kaitsta seda eelnõu, siis mind ühel hetkel ausalt öeldes natuke isegi hämmastas mõne Reformierakonna liikme käitumine, kus põhimõtteliselt nad viskusid suurte pankade kaitsele. Põhimõtteliselt oli see umbes niimoodi, et pangad peavad ikka raha teenima ja meie eelnõu põhimõtteliselt võtab neilt selle võimaluse ära. Nii et me ei pea üldse sekkuma, ….. eelnõu ….., siis ma hakkasin mõtlema ja see on minu küsimus teile ka, et äkki me tõepoolest teeme midagi valesti, äkki me, üritades teha lihtsate inimeste elu lihtsamaks, kuidagi ahistame suuri pankasid.

Aitäh! Väga hea küsimus. Minu sõnum on reformierakondlastele, ärge muretsege pankade pärast, nad saavad väga hästi ilma teieta ka hakkama, kasumid ei ole neil väiksed. Nii nagu ma ütlesin, omakapitali tootlus on tunduvalt suurem, võrreldes teiste vanemate Euroopa riikidega. Nüüd ma võin teile saladuskatte all öelda, isegi kommertspangad on kõigi nende ettepanekutega, mis Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on teinud, on isegi päri. Nii et kui teie praegu ütlete, et te ei ole sellega päri, siis tegelikult turuosalised on juba nõus sellega. Ja arvestage sellega, et juhtub selline asi, et kui te praegu seda vastu ei võta, siis natukese aja pärast te kirjutate sellele alla ja see tuleb valitsuse poolt. Sellepärast, et kui turuosalised ütlevad, me oleme nõus, siis ei ole mõtet sellele vastu olla. Aga noh, eks te saate käituda täpselt nii, nagu soovite praegu.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Hea kolleeg! Sina tõid välja palju plusse, mida antud eelnõu endaga kaasa toob. Aga miks sinu arvates õiguskomisjoni liikmed Anti Haugas, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson ja Vilja Toomast selle eelnõu tagasilükkamise poolt hääletasid?

No vot, see on hea küsimus, mida tuleb neilt küsida. Aga võib-olla nendel puudub see info, mis mul on. Võib-olla nad ei suhtle pankadega. Võib-olla nad ei suhtle Finantsinspektsiooniga, võib-olla nad ei suhtle Eesti Pangaga. Mina olen Eesti Panga Nõukogu liige. Oman seda infot natukene rohkem kui teised. Aga probleem ongi selles, et ei ole ju mõtet lihtsalt olla vastu mõistlikule asjale, kui tegelikult turuosalised on selle poolt. Millest te lähtute ja miks te olete vastu – ma kahjuks ei oska öelda, ma ei oska vastata sellele küsimusele, ju siis on informatsiooni puudus. Ja kui seda lihtsalt tehakse pimesi niimoodi, siis seal on kaks põhjust. See on tulnud opositsiooni poolt, järelikult me seda ikkagi ei saa toetada, mis siis, et paljud pered saavad leevendust laenu näol. Või siis tõesti mõtlevad – mis on veel hullem tegelikult –, et aga me peame ikkagi neid pankasid kaitsma, mis siis, et eelmise aasta kasum oli 1,1 miljardit – kaks korda rohkem kui eelnevatel aastatel. Teisi põhjusi ma ei näe. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see on see praegune eelnõu, aga mis takistab…Tegelikult see peaks olema, sa natuke kirjeldasid seda paketti tervikuna. Ma küsin, mis takistab selle vastuvõtmist. Minu kogemuse järgi reformierakondlased ei ole sugugi idioodid, vähemalt nende seas on arukaid inimesi ja Eesti 200-s ka. Ja Eesti rahva tulevik ja pered peaks olema kõigil. Erakondlikud lipud peavad lehvima, aga mis see takistab? Iseenesest mõistlik, loomulikult annab siin kobiseda ja timmida, selles ei ole küsimus.

Aitäh, hea kolleeg! Selle seaduseelnõuga on minu arust väga lihtne, ta peaks olema väga arusaadav ja tegelikult see muudatus, mis sinna võlaõigusseadusesse on sisse viidud, oli kergesti teostatav, ütleme nii. Ja sellisel kujul, nagu ta praegu on meie poolt esitatud, teda võib täiesti rahumeeli ka vastu võtta. Nüüd, ma arvan, et meie kõigi ülesanne praeguses olukorras on teha kõik selleks, et leevendada demograafilist kriisi. Ja ausalt öeldes, mis puudutab valitsuse sõnumit või tegemisi, ma ei näe kaugeltki seda, et nad tegelikult selle meie põhiprobleemiga tegeleks: meie rahvaarvu kasvatamisega. Meie rahvaarv kogu aeg langeb. Ja selles valguses hääletada selle eelnõu vastu on pehmelt öeldes halb. Ma ei hakka teisi sõnu kasutama. 

Ja ma ikkagi kutsun kõiki häid Riigikogu liikmeid nii opositsioonist kui koalitsioonist just nimelt toetama seda eelnõu, et see eelnõu jõuaks teisele lugemisele. Ja ma loodan, et selle esimese ja teise lugemise vahel ka Reformierakonna liikmed, kes ka komisjonis hääletasid vastu, saavad rohkem informatsiooni selle mõtte osas ja teevad otsused ümber ja vastupidi, hääletavad selle muudatuse poolt, mis on meil sisse viidud võlaõigusseadusse.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Ma vaatan, et sellele eelnõule on oma arvamuse andnud ka Jürgen Ligi, tema siis kirjutas alla Vabariigi Valitsuse arvamusele. Ja nagu kombeks on saanud ka siin seisab selline lause, et Vabariigi Valitsus peab oluliseks analüüsida muudatustega kaasnevat potentsiaalseid mõjusid, nii positiivseid, aga ka negatiivseid, nii tarbijatele kui ka elamu-, kinnisvaraturule. Ehk siis siin on jälle etteheide, justkui ei ole meil seda mõjuanalüüsi korraliku teinud. Vabariigi Valitsus ammugi selliseid analüüse ei tee. Ja mul on jällegi teile selline küsimus, mis mul oli ka eelmise eelnõu puhul eelmisele ettekandjale. Kui palju teie mäletate, kui mitme eelnõu puhul on üldse valitsus teinud selliseid suuremaid mõjuanalüüsi, kas või erinevate maksutõusude osas?

Aitäh! No kurb asi on ju see, et kõik need seaduseelnõud ja maksutõusud on ju siinsamas kiiruga vastu võetud ilma igasuguse analüüsita. Ja see tõsiasi on ju välja tulnud läbi selle, et Rahandusministeerium augustikuus, kui mu mälu ei peta, 19. augustil kuulutas välja hanke. Ja mis selle hankega taheti sisse osta? Teadmisi, analüüsi selle osas, et kas need tegevused, need maksutõusud, mis vahepeal siin olid selle, ministrid nimetavad neid erinevalt, kas maksufestival, keegi nimetab maksupõrguks, ma tean, et meie hea kolleeg Andrei Korobeinik nimetas seda veel värvikamalt, mis puudutas seda kogu maksude tõusu, tuleb selgus läbi selle hanke. 

Tegelikult ministeeriumil ja ministril ei ole õrna aimugi, kuidas kõik need kobarmaksutõusud mõjutavad meie majanduskeskkonda, meie inimeste toimetulekut. Ja niimoodi on tegelikult seal hankes välja kirjutatud. Ma juhiks tähelepanu, head ajakirjanikud, lugege see hanke seletus läbi. Täpselt niimoodi see on kirjutatud sinna. Et kuna on niivõrd suur mõju ja me ei tea, kuidas see täpselt mõjub, siis tellitaksegi selle osas teenust sisse, et keegi hakkaks seda analüüsima. Ja loomulikult tekib küsimus, et aga kus te siis enne olite. Ja need väited, et teil on mingisugused analüüsid või ……….. ka lugupeetud rahanduskomisjoni liikmeid, kaasa arvatud komisjoni esinaise, kus valitsuse poolt, ministri poolt öeldi, et jah, meil on kõik analüüsid, asjad kõik tehtud. Ja nüüd tegelikult tuleb välja, et ei ole, ja tellitakse eraldi. 

Ja mis puudutab Jürgen Ligi ja tema allkirju, täna oli mul ju au ka enne ühte teist otsuse eelnõu kaitsta siin, mis rääkis meie noorte tööhõivest, kus me tahtsime tuua ka selle küsimuse osas leevendusi, tööandjatele alandada sotsiaalmaksu selle ravikindlustuse osas, mis on 13% 33%-st. Sellesama Rahandusministeeriumi ametnik, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, aga tavaliselt ametnikud koostavad arvamusi ja kirju ja siis minister kirjutab alla, oli ainult üheks põhjuseks pandud, et miks seda ei tohi teha: sellepärast et ettevõtjad võivad seda olukorda halvasti ära kasutada ja hakata riiki petma. Võivad! Ja see loomulikult ju näitab üldist halba suhtumist ettevõtjate osas, kes tegelikult toidavad Eesti riiki, makse maksavad. Tööandjad peavad riiki üleval ja siis rahandusminister kirjutab sellele paberile alla. Ma loodan, et ta isegi ei lugenud seda paberit, sellepärast et mina ministrina sellisele paberile kindlasti alla ei kirjutaks. Ja nüüd te küsite, et ka selle eelnõu osas, millele minister on ametniku arvamusele alla kirjutanud, ma ei tea, kas Jürgen Ligi loeb neid pabereid või mitte, aga ta võiks hakata lugema.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Meil on endiselt menetluses eelnõu 621 esimene lugemine, võlaõigusseadus. Ma täpsustan selle konteksti. Ja nüüd läheme juhtivkomisjoni arutelu juurde, kus ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi. Palun!

Jaa, aitäh! Lugupeetud saal! Lugupeetud vaatajad, kes te meid ja härra Laatsi vaatate internetist! Tõepoolest, õiguskomisjoni istungil seda küsimust arutati. Toona, 2. juunil oli õnneks härra Vadim Belobrovtsev, kes tegi väga konkreetselt ja selgelt komisjonile oma mõtted ja Keskerakonna mõtted teatavaks. Sellest ma enam pikemalt ei räägi, mis selle eelnõu eesmärk on.

Aga tõepoolest, meil oli valitsuse esindajana Mirjam Rannula, kes Vabariigi Valitsuse seisukohta esindas. Ja suures plaanis toodi tõepoolest, nii nagu siin ennist küsimustest välja tuli, kaks asja. Milline see mõju saab olema, ehk analüüsi puudumine sellest eelnõust. Ja teiseks oli see viide, et tegelikult see seadus tuleneb direktiivist ja see direktiiv ütleb, et krediidiandjale on õigus selline õiglane ja objektiivne kompensatsioon saada. 

Ja siis oli ka arutelu selle üle, mis see õiglane ja objektiivne kompensatsioon on, kas see peab olema kolm kuud või ei pea. Me leidsime komisjonis siin arutelude käigus ja ka valitsuse esindaja ütles, et see on tegelikult ikkagi liikmesriikide enda otsustada, kas see peab olema kolm või kaks kuud või üks kuu. 

Siis arutati ka seda, et tegelikult ju pangad, kui sa teed sellise lepingu, et see põhimõtteliselt vaid ka hetkel sellise lepingu teha, et on üks kuu, mitte kolm kuud, aga iseküsimus on tõesti see, kui paljud pangad seda teevad ja kui palju nad oskavad küsida. 

Ja tõesti, nii nagu ka ennist oli siin juttu, ka ideoloogiline vaidlus, et kas ikkagi sellist muudatust on vaja teha või mitte. Ja ütleme, see valimistulemus või hääletustulemus ka seda peegeldab. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli viis inimest, vastu oli neli inimest. Nii et tagasilükkamise ettepaneku õiguskomisjon tegi. Otsustati võtta see eelnõu täiskogu päevakorda – see on täna päevakorras – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Milles see ideoloogiline erinevus seisnes, et Eesti rahva tulevik peaks olema nagu, lipp peaks olema ühesugune. Natuke valgusta, mis olid need ideoloogilised motiivid, selle 5 : 4 oli jaotus.

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla ma liialdasin ideoloogilises mõttes, aga seesama arutelu, et kas me peaksime sellist muudatust tegema või tegelikult on ikkagi pangal ka nii-öelda see õigustatud ootus või objektiivne ootus, et sa võid ka kolm kuud küsida, mille peale siis ka arutleti, et pankadest ikkagi nii kahju ei ole, kui nad ka ühe kuu intressi saaksid. Ehk siis jah, küsimus oli lõpuks selles, ühelt poolt, et pangad on justkui nagu Eesti riigi ja kodanike partnerid, et ei ole vaja sellist muudatust, ja teiselt poolt oli kaalukausil see, et äkki ikkagi pangad ei ole need, kes sellest rahast niivõrd palju puudust tunnevad, vaid need on ikkagi laenuvõtjad.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Õiguskomisjoni istungi käigus Madis Timpson uuris, kui kaugel on notarite murekohti puudutavad lahendused, ja Rahandusministeeriumi finantsteenustepoliitika osakonna nõunik Mirjam Rannula vastas, et jääb selles osas vastuse võlgu. Küsimus on lihtne: kas lugupeetud õiguskomisjoni liige sai vastuse oma küsimusele?

Pean võtma selle koha lahti. Nii palju, kui mina loen siit komisjoni protokollist, ma loen täpselt sedasama asja, et jäi vastuse võlgu. Aga ma kasutan teie küsimust ka selleks, et tuua välja seesama, mis mul ennist jäi ütlemata, see mõjuanalüüsi asi. Tegelikult ka mõjuanalüüsi osas oli meil komisjonis selline kerge vaidlus või arutelu. Ühelt poolt öeldi, et analüüs puudub, aga tõepoolest ka mina ütlesin seda, et ei ole eeldatav, et Riigikogu fraktsioon või Riigikogu liige saaks teha niivõrd põhjaliku analüüsi. Selleks on ikkagi ministeeriumides palju rohkem tööjõudu, kui on fraktsioonides või Riigikogu liikmel võimalus. Ja ma küsisin, kas valitsusel endal on plaan sellist mõjuanalüüsi teha. No kui on probleem selles, et see on äkki halva mõjuga meie finantsstabiilsusele ja pankadele. Vastuseks oli, et sellist teadmist ei ole, et valitsus sellise mõjuanalüüsi tellib.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma pean teid tänama väga hea ettekande eest. Kahjuks ei saa öelda tänaste mõningate kolleegide osas, et nad oleks nii head ja konstruktiivsed, nagu teie praegu meile selle sõnumi edastasite. Ma arvan, et te olete teadlikud ja tõenäoliselt olete ka ise käinud pangas ja laenu võtnud, kodulaenu, ega seal väga suurt valikuvõimalust ei ole. Esiteks, mis on võimalik kindlasti vaadata, on see, millist intressi milline pank pakub, ja kõik ülejäänud on peenes kirjas ja tavaliselt selles peenes kirjas …. tüüptingimustel ongi seesama, et kolme kuu intressinõue on sees. Ma lugesin ka protokolli, kus oli kirjas, et vaba turg ja nii edasi, võib-olla tegelikult saab kaubelda. No ei saa kaubelda. Ma arvan, et igal juhul riik peab sekkuma läbi sellesama ettepaneku, mis me tegime. Ja lisaks sellele on see Eesti Panga kui ka Finantsinspektsiooni ettepanek ja ma saan aru, et turuosalised on ka sellega nõus. Kuidas teie sellesse suhtute?

See natukene läheb kokku sellesama esimese küsimusega, mille härra Ernits küsis: et kus see võib-olla ideoloogiline vahe oli. Ühelt poolt, tõepoolest oligi see väide, et tegemist on panga ja laenuvõtja omavahelise lepinguga, eks ole. Lepinguid tuleb austada ja riik ei peaks sinna sekkuma. Nii on, nagu ta on seaduses kirjas. Aga teiselt poolt tõesti, nagu meil ka komisjoni hääletusest ilmnes ja ma ka isiklikult arvan, et elus on asju, mille puhul me ei eelda või ei peaks eeldama, et turumajandus kõik paika paneb ja inimesed ise võiksid ja peaksid teadma seda peent kirja ja oskama küsida. Ma arvan, et ka Riigikogul siin saalis on see kohustus seista Eesti inimeste eest ja teha neid otsuseid, mis on neile parimad.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised fraktsioonidele. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame hääletuse ettevalmistamist.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 621 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Läheme edasi tänase 12. päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 626 esimene lugemine. Ettekandjaks palun, Riigikogu liige Andrei Korobeinik. (Hääl saalist.) Nii, aga fraktsiooni esindajaid siin ... Härra Ernits ei ole fraktsiooni liige. Kuna ettekandjat kohal ei ole, siis on menetluse võimatus ja lükkub edasi. Seega on meie päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Rahulikku kojusõitu!