Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevase istungiga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ning kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu.

(Saalis on sumin.) Kuulame korraks ikkagi. Aitäh!

Esimeseks, isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Teiseks, Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …

Härrased esimeses pingis, palun kuulame. Aitäh!

Alustan uuesti. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …

Härra Jaanson! Aitäh!

Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja kolmandaks, planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh! Ilusat suve ja head jaaniaega!

Aitäh! Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, head kolleegid! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest annan üle korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse ülevaate. Komisjon on olnud väga aktiivne, mul on olnud au seda juhtida alates eelmise aasta septembri lõpust ja muidugi ma tänan kõiki komisjoni liikmeid olulise panuse eest. Ma olen näinud alati korruptsioonivastase erikomisjoni tööd ja selle ülesandeid võib-olla natukene teistmoodi ja palju laiemalt, kui see on varasemalt olnud. Erikomisjon ei ole õiguskaitseorgan, vaid selle komisjoni põhieesmärk on korruptsiooni ennetamine, korruptsiooni ärahoidmine ja komisjoni eesmärk ongi analüüsida põhjuseid ja keskkonda, mille tõttu on korruptsioonil suurem tõenäosus ilmneda. Ja muidugi ennetuses on väga oluline läbipaistvuse tagamine. See oli ka põhjus, miks komisjoni liikmed konsensuslikult toetasid minu ettepanekut, et istungid oleksid avalikud.

Erikomisjoni töökorralduses, juhtimises olen lähtunud nii eelmise kui ka praeguse peaprokuröri seisukohtadest, et korruptsioon liigub sinna, kuhu liiguvad suured rahad, kus on suured projektid, kus on suured toetused, kus puudub läbipaistvus. See oli ka põhjus, miks komisjon võttis luubi alla suured projektid, sest meie roll muu hulgas on ka kontrollida, et riigi vara kasutataks heaperemehelikult. Tihti see nii ei olnud. 

Ma toon välja põhilised kaasused, mis meil nüüd huviorbiidis olid: Nordica pankrot, Rail Baltic, meretuulikute küsimus, Eesti Energia, Enefit ja Enefit Green, RMK salalepingud, Ida-Virumaa üleminekufondist eraldatud rahad, riigieelarve läbipaistvus, MTÜ-de toetamine, Bolti jaoks tehtud eriseadused, Pihlakodu kaasus, kohtumine peaprokuröriga. Praegu olid meil järjest istungid e-valimiste, m-valimiste, OSCE raporti osas. Need on ainult mõned istungid, mõned aspektid, millega olema tegelenud.

Aitäh!

Tänan kõiki ja sügisel jätkame aktiivselt tööd. Aitäh!

Züleyxa Izmailova, palun!

Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide saadikute nimel anname üle arupärimise meie kliima‑ ja keskkonnaministrile, vabandust, energeetika‑ ja keskkonnaministrile Andres Sutile ja küsime tema käest üleüldise pesitsusrahu kehtestamise kohta Eestis. Teame tänu uuringutele, et Eesti elanikkonna hulgas on üleüldisele kevadsuvisele pesitsusrahule väga suur toetus. Me küsimegi ministrilt, millised ja kas on üldse mingeid tegevusi tehtud ja milliseid tegevusi on planeeritud seoses sellega, et igal suvel ei peaks jällegi inimesed nägema seda, kuidas metsa all kõige sellisemal hetkel, kus ongi linnud pesitsevad, kuidas neid puid seal maha võetakse, niimoodi et tibuhakkliha järel. Aitäh!

Ando Kiviberg, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti natuke rohkem kui aasta pärast seisavad Eestis ees Vabariigi Presidendi valimised. Ja arvestades eelmiste valimiste käigus ilmnenud erinevaid ebakõlasid ja mõningast segadust, oleks õigeaegne ja kohane teha Vabariigi Presidendi valimiste seadusesse mõned olulised täpsustused. Nende probleemide lahendamisele on viidanud siin meie tänase koosseisu ees korduvalt ka Riigikogu esimees, mistap on võtnud üks tubli 37 meie saadikut ette ja pannud kokku seadusemuudatuse eelnõu. Seitsme muudatuse kaudu soovitakse käesolevat seadust täpsustada ja parandada. 

Hästi lühidalt, milles need muudatused seisnevad peamiselt. Muutmisele läheb siis esiteks see, et presidendikandidaatide esitamise tähtaeg tuua pisut varemaks, et oleks avalikkusel aega kandidaatidega ja nende seisukohtadega tutvuda. Teiseks nähakse ette kandidaatide õigus nii Riigikogu ees kui ka vajadusel valimiskogu ees kuni kümneminutilise sõnavõtuga üles astuda, samuti oma vaateid tutvustada. Ja paika jääb erakorraliste valimiste vajaduste korral seni kehtiv kord. Need on need peamised muudatused, mida antud eelnõu praegu sel kujul ette näeks. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan siis kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Ja sisuks on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvejäägid ehk ülekantavad vahendid ja nende kasutamine. 

Ja võib-olla ka sisust veidi. Eesti koolivõrgus on väga palju väljakutseid ja muresid, nende lahendamiseks on asutud ellu viima mitmeid reforme ja kärpeid. Ennekõike need puudutavad väiksemaid maapiirkondi ja koole. Esimese asjana meenuvad siin Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldused, samuti ka Hiiumaal toimuvad muudatused. Nende muudatuste kulu ja kokkuhoid on suurusjärgus 200 000 eurot. Samas me teame, et möödunud aastast on sellesse aastasse haridusministeeriumis üle kantud 107,9 miljonit eurot. Ja ühtlasi on teada see, et võrreldes 2003. aastaga on need jäägid või ülekantavad vahendid kasvanud 10–15 miljoni euro võrra. Oleme nagu veendunud, et osad nendest on väga mõistetavad ülekandmised, kuid me arvame, et mitte kogu summa ulatuses. 

Sellest lähtuvalt soovimegi teada, kui palju 107 miljonist eurost on ikkagi jätkutegevustega kaetud ja kuhu need rahad veel kuluvad, mis planeeritakse ära kasutada, samuti seda, kas on ka proovitud neid nagu läbi lisaeelarve reaalseteks vajadusteks ümber muuta. Küsimusi on siin veelgi. Ootame siis haridus‑ ja teadusministrilt selgeid vastuseid. Aitäh!

Kalev Stoicescu, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada enda ning kolleegide Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani nimel püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on anda ka vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab tagada eelnõu vastuvõtmine selle, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline.

Püsiasustusega väikesaarte seadus on kehtinud juba 21 aastat, luues eeldusi ja erisusi eluks Eesti looduse ning kultuuri pärlitel, väikesaartel. Vastav seadus on aidanud taastada mitmeid Teises maailmasõjas purunenud kogukondi Eesti territoriaalvete saartel, kust okupatsioonivõimud inimasustuse likvideerisid. Tänases geopoliitilises olukorras on tähtis, et väikesaared kui meie merepiiri eelpostid oleksid mehitatud ning tagaksid sõja korral saartel asuvate navigatsioonimärkide toimimise. Neid saari, kus aastaringselt elab tegelikult vähem kui viis inimest, on mitmeid ning kindlasti tuleb neid saari pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist juurde. 

Tuleb tunnistada, et alla viie elanikuga saarte väljajätmine põhiasustusega väikesaarte seaduse eelnõust 2017. aastal tehtud muudatustega tekitas ebavõrdse kohtlemise nende inimeste suhtes, kelle jaoks väikesaarte elanike elu kergendav seadus enam ei kehtinud. Käesolev seadusemuudatus välistab ahvatluse fiktiivseks sissekirjutuseks väikesaarele, mis oleks riigi suhtes õiglane ja mida inimesed ei sooviks teha. Teine oluline muudatus lähtub ühisest murest, kus saartel on end püsielanikuks vormistanud rohkem inimesi, kui seal aastaringselt elab. Seetõttu on väga sageli raske kokku kutsuda püsielanike otsustusvõimelist üldkogu. Aitäh!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaministrile, mis puudutab ühiskonna jaoks võetavaid riske. Ühelt poolt oleme ajakirjanduse vahendusel kuulnud plaanist Tartu vangla välja rentida või sinna Rootsi vange tuua ja langetada veebikasiinode jaoks maksu. Mõlemal juhul ühiskonna jaoks kulud ja riskid kaasnevad. Kuidas on plaanis neid maandada? Kas näiteks karmistatakse hasartmängu ja kaugennustuse reklaami piiranguid või võetakse ette teisi samme? 

Ja teine küsimuste plokk puudutabki seda, kuidas ikkagi Eesti pikaajalisi sihte saavutada. Me oleme palju siin saalis rääkinud, et Eesti tootlikkus jääb aasta-aastalt Euroopa Liidu keskmisest maha. Valitsuse seni avalikustatud sammud ei loo mingit kindlust, et on arusaam, kuidas tootlikkus kasvama panna. Aga võib-olla sügisel vastama tulles peaminister oskab meid informeerida ka sellest, millised on valitsuse järgmised sammud, et Eesti strateegilised sihid saavutada. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Aitäh, mul on üle anda üks arupärimine. See puudutab energeetika- ja keskkonnaministrit. Nagu te teate, kunagi alustati suure hooga kliimaseaduse muudatust. Selle koalitsiooni kokkusaamisel esimene informatsioon oli, et seda seadust ei ole tarvis. Siis tulin informatsioon, et me teeme ühe väga väikese ja lühikese. Siis oli jutt, et me teeme natukene pikema. 

Nii et esitataks arupärimise, kui kaugel me oleme selle seadusega, mis üldse on sisse plaanitud. Siiani on selles osas täielik määramatus. Seadusmuudatus puudutab kohalike omavalitsuste korralduse seaduse muutmist. Nagu te mäletate, 7. novembril eelmisel aastal, enam kui pool aastat tagasi samalaadne ettepanek, mida on hakatud nimetatud kurjade koerte seaduse muudatuseks, sai sisse antud. See läbis esimese lugemise ja siis jäi toppama. Siis öeldi, et see tuleb koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse suure muutmisega, mis tuleb kunagi väga kauges tulevikus. Paraku vahepeal on olnud mitmeid ründeid, sealhulgas näiteks raseda naise ründamine koera poolt. Minu arust ja sotsiaaldemokraatide arust on see midagi taolist, millega ei saa venitada. Sellega tuleb kiiresti toimetada ja tänu sellele anname me uuesti sama seadusmuudatuse sisse. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakonna Riigikogu liikmete poolt sooviks üle anda arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale ja teemaks on rahvaraamatukogu seaduse muutmine. Eks me oleme seda teemat juba saanud ka lugeda meedia vahendusel ja sellest tegelikult see arupärimine ajendatud ka on. Kultuuriministeerium on algatanud rahvaraamatukogu seaduse muutmise, mille eesmärgid tekitavad küsimusi ning põhjendatud kahtluse, et reformi tulemusel väheneb kohalike omavalitsuste otsustusõigus raamatukogukorralduse üle ja kasvavad seonduvad kulud. Samuti pälvib kriitikat eesmärk kaotada keskraamatukogud maakondades. Ja sellest lähtuvalt me sooviksime, et lugupeetud kultuuriminister tuleks vastaks neljale küsimusele. 

Ja need on: millise hinnangu annab Eesti raamatukogudes tehtava töö kvaliteedile; millistele analüüsidele või uuringutele tuginedes on otsustatud viia maakonna keskraamatukogude funktsioonid rahvusraamatukokku; miks on vajalik omavalitsuste väljaannete komplekteerimine võtta riikliku kontrolli alla, kas Kultuuriministeeriumil on andmed, et maakonna keskraamatukogud ei saa selle ülesandega hakkama? Ja viimane küsimus: mis põhjustel leiavad raamatukogud ja kohalikud omavalitsused, et mainitud reform suurendab omavalitsuste kulusid, kuid Kultuuriministeerium kinnitab, et seda ei juhtu?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise, millele on allkirja andnud Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Arupärimine on suunatud meie justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Ja küsimus on kohtutäiturite tegevuses. Nimelt, Õhtulehes ilmusid hiljuti artiklid, mis rääkisid kahest kohtutäiturist, kes on aastate jooksul omandanud kinnisvara ning kinnistuid just kohtutäiturite korraldatud oksjonitel. Sealhulgas on tõendamist leidnud näiteks sellised episoodid, kus kohtutäitur on võitnud iseenda korraldatud oksjoneid, ostnud kinnisvara iseenda määratud hinnast odavamalt, teenib oksjonilt ostetud varalt üüritulu ning kohtutäituri oksjonilt on ostetud vara lähisugulasele kuuluvasse ettevõttesse, mis kuulub nüüd täiturile. 

Siinkohal soovimegi vastust saada justiitsministri käest, kas on nad selle teemaga kursis, kas nad algatavad selles osas järelevalve. Samuti, kui selgub, et on olnud pankrotihalduritel võimalik mitmekümne aasta jooksul soetada vara nii teiste pankrotihaldurite kui ka enda korraldatud oksjonilt ning sisuliselt läbi selle tegeleda ettevõtlusega, kas siis see asjaolu tähendab, et meil kontrollimehhanismi kohtutäiturite osas siis tegelikult pole toimunud? Loodame, et saame vastused Liisa-Ly Pakostalt. Need vastused siis tulevad meil septembris. Aitäh!

Aitäh! Päris viljakas üleandmine oli. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus seaduseelnõu, kuus arupärimist ja ühe erikomisjoni tegevuse ülevaate. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.  Läheme edasi teadetega. Seoses sellega, et homsest alustatakse siin istungisaalis remondi ja tehniliste töödega, palun kõikidel Riigikogu liikmetel oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. See on peale istungit. 

Läheme edasi tänase päevakorra juurde. Esimese päevakorrapunktina on meil Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600, selle kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetav rahvaesindus! Ilusat saabuvat võidupüha ja jaaniõhtut! See täiendav kestlikkusaruannete süsteemi läbisurumine valitsuse poolt eelmise aasta sügisel oli viga, Isamaa seda ei toetanud. See oleks kogumõjus toonud kaasa nii nende auditite tegemise kuluna kui ka ettevõtete kuluna täiendavalt üle 30 miljoni euro lisakoormust. Valitsus ei julgenud seda initsiatiivi peatada, surus selle läbi ja Euroopa Liidu tasemel edasilükkamine kaheks aastaks on võimaldanud ka edasilükkamise realiseerida ja Isamaa sellekohase eelnõu ka esitas, enne kui Euroopa Liidu tasemel selle komisjoni initsiatiivi osas kokkuleppele jõuti. See on ühelt poolt samm õiges suunas ja kutsume üles kõiki seda toetama.

Samas, me nendime seda, et enesestmõistetavalt ei ole ka 24 kuu võrra edasilükkamine mingisugune põhimõtteline küsimuse lahendus, vaid me vajame, et valitsus Euroopa Liidu tasemel avaks sisulise kvaliteediga dialoogi kogu kohustusliku kestlikkusaruannete süsteemi mõttekuse üle eesmärgiga, et Euroopa Liidu tasemel kestlikkusaruanded ja kogu ülesehitatud bürokraatiasüsteem ei oleks kohustusliku iseloomuga. Ettevõtted, kes soovivad mis iganes kaalutlustel tegutseda kestlikkusaruandeid propageerides, võivad seda teha vabas turumajanduses oma parema äranägemise järgi.

Valitsus on kaitsnud pidevalt seda kestlikkusaruannete süsteemi kui niisugust argumendiga, et selle kohustuslikuks tegemine – ja meil on teatud suurematele ettevõtetele ju see ka tänase päeva seisuga kohustuslik –, annab neile mingisuguseid turueeliseid opereerimiseks. See on sisutu loosung. Võtame kas või NG Investeeringud, selle grupi, mis tegutseb ka Selverite ja Kaubamajaga. Kulutavad aastas üle miljoni euro praegu kehtiva kestlikkusaruannete süsteemi puhul. Mitte keegi neid aruandeid tegelikkuses ei loe. Need ei ole kuidagi seotud ka raha hinnaga, see tähendab, pankadelt laenu taotlemisega. Aga miljon eurot, panete tähele, makstakse lihtsalt. Ja kust see võetakse? Päeva lõpuks maksavad selle kinni ju tarbijad Eesti kauplustes, mis on loogiline. Lihtsalt seetõttu, et on olemas üks bürokraatlik kohustus. Samamoodi on sellele osundanud ka näiteks Tallink Grupp. 

Nii et meie üleskutse on võtta see seadus vastu. Aga see on lihtsalt paratamatult naasva, selle kohustusliku kliimabürokraatia kehtestamise edasilükkamine. Mida me vajame? Me vajame selgelt meie rahvuslikest huvidest ja majanduse konkurentsivõime vaatest, aga ka nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasemel sisulist mõtestatud käsitlust nende kestlikkusaruannete kohustuse kõrvaldamiseks Euroopa Liidu õigusruumis. See on meiepoolne üleskutse täna valitsusele. 

Meil on otsekui kaks paralleelmaailma. Ühelt poolt kõneleb valitsus täna bürokraatia vähendamisest, olemas on ettevõtjate nõukoda ja sellel pool on mingid arusaamatute initsiatiivide massiiv, paralleelselt liigub, mis seda bürokraatiat või ka inimeste õiguste piiramist peale toodab. Hea näide on meie järgmine eelnõu, mida me asume menetlema. 1. juulist jõustub kaubaautode kõnniteel parkimise keeld. Härra Michali isiklik poliitiline initsiatiiv kliimaministrina, kes millegipärast vastutas ka liiklusprobleemide eest, välja kuulutatud 2024. aastal. Nagu meediast on kuulda, nagu on ka kaupmehed ja ettevõtjad osundanud, tähendab see jällegi suurt hulka logistilisi probleeme, aga loomulikult peegeldub see ka lõpptarbija hinnatasemes.

Nii et kestlikkusaruannete süsteemi puhul, aga ka laiemalt "Fit 55" ja rohepöörde küsimuses kahjuks me näeme, et valitsusel puudub terviklik käsitlus. Liigutakse kaasa Euroopa initsiatiividega, ühelt poolt nii nendega, mis toovad koormusi ja kohustusi, aga teiselt poolt ka nende initsiatiividega, mis neid jälle järk-järgult leevendavad. Selline passiivne objektistatud staatus ei vasta sellisele juhtimise tasemele, mis peaks olema iseseisvas riigis, eriti nii keerulises objektiivsete probleemide stressikeskkonnas, kus Eesti anno 2025 asetseb.

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Ma nii pikalt ei tee, vaid lihtsalt ja lühidalt. See valitsus on võtnud suuna, et bürokraatiat vähendada. See näide siin on üks sellest paljudest. Valitsus on praeguseks teinud 202 erinevat otsust, et bürokraatlikke regulatsioone ja nõudeid tühistada või muuta, mis ettevõtlust takistavad või teevad keerulisemaks. Jah, täna siin me otsustame opositsiooni eelnõu üle ja see on jälle hea tahe, mis minu meelest on väga tervitatav, selleks et saaks ettevõtjatele olulised sammud kiiremini tehtud. Kestlikkusaruande on ka valitsus otsustanud, et see lükatakse kaks aastat edasi, ja ka Euroopas me seisame selle eest, et tulevikus oleks see vabatahtlik. Need sihukesed peened poognad, mis siin enne tehti – see on tore jutt, aga tegelikult on asi lihtne. Me vähendame bürokraatiat, hulga otsuseid on tehtud, hulk otsuseid tegemisel. Ja siin see näide on see, et me tahame seda kiiresti teha. Antud eelnõu me saime kiiremini menetleda, sest see oli varem algatatud. Kui seda ei oleks olnud algatatud, on ka valitsuse eelnõu juba Riigikogus. Aga selleks, et teha kiiremad otsused, mõistlik on seda eelnõu toetada. Kutsume kõiki seda toetama. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Õnne Pillak just valetas teile. Ei ole nii, et siin vähendame bürokraatiat. Ma toon näide hiljutisest keskkonnakomisjoni istungist. Kliimaministeeriumist saabub uus looduskaitseseaduse eelnõu ja seal kehtestatakse uusi mõtteid, et kui palju keegi oma kinnistult võib metsa raiuda. Siis kui küsida ametnikult, et kuidas see arvutus siis täpselt käib, et hektari kohta, kui mul on viis hektarit, et kas see on siis proportsionaalselt, siis ametnik ütleb: no selle kohta minister annab varsti välja määruse ja siis saate lugeda seda pikka määrust ja siis saate teada, et kui saega metsa lähete, mitu puud võite võtta. Sihuke bürokraatia vähendamine. Ja seda on teistes komisjonides ka. 

Ja mis puudutab seda ESG-aruandlust, siis Õnne Pillak siin esitles seda, justkui et Reformierakonna targal juhtimisel hakkasime seda aruandlust maha võtma. Tegelikkus on ikkagi vastupidine. Paar aastat tagasi sai juba räägitud, mina isiklikult majanduskomisjonis rääkisin, et ärge kehtestage seda kohustust. Mulle seletasid kõik reformierakondlased eesotsas toonase majanduskomisjoni liikme Andres Sutiga, et Rain, Eesti konkurentsivõime jaoks, selleks et ettevõtjad raha saaks ja nii edasi ja nii edasi, on seda aruandlust väga vaja. Nüüd, kui Ursulal maa põleb ja Ursula mõtles, et midagi peaks vähendama, ja siis ta ütles, et võtame näiteks selle ESG-aruandluse maha, siis Reformierakond mõtles, noh, läheme siis Isamaa eelnõule taha. Nii et ei ole siin midagi, et te siin teete ja vähendate ja nii edasi. Oma jama likvideerite, kui teised on selle likvideerimise käsile võtnud. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, sõnavõtt koha pealt. Kaks minutit.

Jaa, mul on pigem lühike sõnavõtt. Tegelikult mul on hea meel näha, et koalitsioon on valmis toetama opositsiooni eelnõu. Ma ei mäleta, millal viimati selline pretsedent on olnud. Selles suhtes on see lihtsalt demokraatia arengu mõttes ja üldse, et tulla välja sellest ummikseisust, mis meil vahepeal siin Riigikogus olnud, väga oluline samm. Ja muidugi eelnõu, mis puudutab bürokraatia vähendamist, Keskerakond toetab. Aga minu jaoks on oluline just see samm, koalitsiooni ja opositsiooni koostöö. Ja ma loodan, et kui me tuleme tagasi siia sügisel, siis toetatakse samamoodi mõnda Keskerakonna esitatud eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 600 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 600. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid 0. Eelnõu 600 on seadusena vastu võetud.

Liigume tänase teise päevakorrapunkti ja ühtlasi hooaja viimase punkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640 kolmas lugemine. Enne kui avan läbirääkimised fraktsioonidele, protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuskil siin Eesti Vabariigis ringleb selline muinasjutt, et Eesti on õigusriik. Õigusriik tähendab tegelikult seda, et kõik vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Kahjuks aga nii-öelda kolmandale lugemisele jõudnud käesolev eelnõu ehk siis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus on põhiseadusega vastuolus, sellepärast et rikutakse isikupuutumatust. Sellele on osundanud mitmed tippjuristid, kaasa arvatud ka tippjurist Carri Ginter, kus ta viitab sellele, et hakatakse kasutama kuskil 11 registri andmebaasi, kaasa arvatud veel ka numbrituvastuskaameraid, millega on võimalik inimese tegevust ja toiminguid jälgida. Ehk sisuliselt on tegemist jälitustoiminguga. 

Mis asi on jälitustoiming? Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kurioosne on see, et seni on lubatud sellist asja teha ainult kriminaalmenetluse raames, vajaduse korral koguda teavet kuriteo ettevalmistamise kohta selle tõkestamise eesmärgiga. Nüüd on siis toodud seesama norm siis nii-öelda kõikide inimeste osasse ehk siis põhimõtteliselt kõik inimesed on ühel hetkel muutunud kriminaalmenetluse objektiks ehk kõik on potentsiaalsed kurjategijad. 

Ma olen seisukohal, et Riigikogu on juba praegu, siiamaani teinud päris tõsist praaki. Kolmel korral on sellel aastal käinud õiguskantsler siin viitega sellega, et meie poolt vastuvõetud seadused ei ole põhiseadusega kooskõlas. Samamoodi on ka lugupeetud president saatnud tagasi ka mitmed seaduseelnõud. Ma arvan, et me ei tohiks praegu sellist seadust sellisel kujul vastu võtta, mis on konkreetses vastuolus, ütleme, põhiseadusega. Milline oleks praegu võimalus, ütleme, seda eelnõu peatada, kas võtate kokku mingisuguse vanematekogu, et arutada seda küsimust, sest asi on äärmiselt tõsine?

Aitäh küsimuse eest! Protseduuriliselt ei saa mina vanematekogu kokku kutsuda, kuna see on puhtalt Riigikogu esimehe pädevuses ja tema otsustada. 

Kuidas me oleme jõudnud kolmanda lugemiseni? Selle nädala teisipäeval oli teine lugemine ja sellest lähtuvalt said kõik osalejad oma arvamust avaldada. Päris tore ja selline põhjalik diskussioon oli siin, arutelu. Teisipäevast liikusime tänase, neljapäevase kolmanda lugemiseni. Rahvasaadikud otsustavad, kes on selle poolt ja kes on selle vastu. 

Aga läheks protseduurikaga siis, lühidalt küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult mul on täpselt sama mure. Mis põhjusel püütakse nii kiiresti see seadus vastu võtta, vahetult enne seda, kui meil Riigikogu läheb suvepuhkusele? See ei peaks olema see põhjus, miks me peaksime kiirustama. Täpselt samamoodi nagu see põhjendus, et meil on vaja saada Euroopa Liidu rahastust, et luua superandmebaas, ühendada 11 erinevat andmeandmebaasi kokku ja siis hakata inimesi profileerima. Tegelikult siin ei ole olnud laia, põhjalikku arutelu. Meil on teine ja kolmas lugemine toimunud samal nädalal. Praegu on järjest ilmunud erinevate ekspertide artiklid ja arvamuslood sel teemal, et siin on väga oluline inimeste põhiõiguste riive. Ja mul oleks ettepanek, et kas te saaksite pöörduda rahanduskomisjoni esimehe poole ja paluda tal see eelnõu päevakorrast maha võtta.

Komisjon saab seda välja võtta, aga ma arvan, et teise lugemisega anti selline sisend, et sellega võiks minna edasi kolmanda lugemiseni. Teisipäevane teine lugemine oli see arutelu koht, kus oli ka tagasilükkamine või katkestamine. Ja täna on lõpphääletus, mis näitab seisukorra ära, kuhu me oleme jõudnud.

Aga protseduuriline, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mure on väga suur, et me hakkame superandmebaasi hääletama. Aga jätkuvalt ka täna kanade õiguslased ründavad ka minu postkasti. Mul tekib kahtlus, et kas on tegemist äkki mingi hübriidrünnakuga. Lihtsalt see silt on kanade õigused, aga eesmärk on halvata osa Riigikogu liikmete meilboksid. Kas saaks kuidagi abi?

Paraku istungi juhataja protseduuriliselt ei saa teid kuidagi aidata. Lauri Laats, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ikkagi teemaks jällegi sama eelnõu, mille kolmas lugemine parasjagu ees seisab, 640 SE. Minu arust, arvestades kogu seda mastaapi ja olulisust ja seda, et tegelikult siin on ka õigusriigi riive sees, kuidas teie kui istungi juhataja ja kui Riigikogu juhatuse liikme arvamus on? Kas tõesti teine ja kolmas lugemine nii olulises küsimuses on mõistlik teha ühe nädala jooksul, nii nagu ta on praegu välja kujunenud? Meil teine lugemine oli teisipäev ja täna on meil kolmas lugemine. Ja kõike seda tehakse minu arust selle egiidi all, et kohe-kohe on suvi käes ja kõik lähevad puhkama.

Aitäh! Tavapärane ta ei ole, et eelnõud on samal nädalal. Aga kuna meil on tulemas istungivabad kuud, siis selles kontekstis oli selle kahe lugemise viimine ühele nädale otstarbekas. Ja see oli ka rahanduskomisjoni soov ja see oli ka valitsuse soov. Nii et nii ta läbi käidigi. Ning praegu me oleme kolmanda lugemise juures. Aga päevakorrast välja võtta saab ainult komisjon. Me kinnitasime esmaspäeval päevakava. Teisipäeval oli teine lugemine, neljapäeval on kolmas lugemine. See on praegune protseduurika. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline juhatajale.

Jaa, aitäh! Tõesti, komisjon saab selle päevakorrast välja võtta. Ma kutsun üles tegema erakorralise komisjoni istungi, kutsuma selle kokku. Ma kahjuks ei näe praegu saalis rahanduskomisjoni esimeest. Aga võib-olla teie saaksite teda kutsuda, et pidada erakorraline rahanduskomisjoni istung ja see eelnõu tagasi võtta. Sest mind paneb muretsema, et me võtame vastu põhimõtteliselt inimeste põhiõigusi väga tugevalt riivava eelnõu, mis on, võimalik, et ka vastuolus põhiseadusega. Ja mina ei näe, et rahanduskomisjon oleks küsinud arvamust põhiseaduskomisjonilt selle eelnõu kohta. Nii et mina ei näe, kuidas me saame liikuda nüüd kolmanda lugemise juurde.

Aitäh! Me kinnitasime päevakava esmaspäeval ja seal oli sees ka viited, et teine lugemine, ja tänane päevakord, kui teine lugemine lõpetatakse. Sellest tulenevalt siis ka me oleme täna liikunud sellega. Komisjoni kokkukutsumist ei saa juhataja teha, seda saab ikkagi komisjoni esimees ja kooskõlas komisjoni aseesimehega. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mitte ei tahaks venitada midagi, aga tegu on päris tõsise asjaga ja on karta, et me tekitame siin pretsedendi. See, et üks ja sama eelnõu on nii teisel kui ka kolmandal lugemisel ühel ja samal istunginädalal, ei ole tavapärane, nagu te ütlesite. Võib-olla teil on meeles, millal viimati üldse selline asi on olnud. Minu küsimus on see, kas tõepoolest oli komisjoni põhjenduseks, miks seda niimoodi tehakse, peaaegu et pretsedenditult, lihtsalt see, et varsti tuleb suvi ja me ei saa seda menetleda. Sest okei, oleks tegu mingisuguse puhttehnilise seaduseelnõuga – meil on selliseid olnud küll ja küll viimase kahe aasta jooksul –, oleks võib-olla see kuidagigi seletatav, aga tegu on päris suure asjaga, mis tõepoolest tekitab hästi palju küsimusi, kaasaarvatud küsimus, kas see eelnõu üldse vastab põhiseadusele. Näiteks nii palju, kui meil on teada, siis õiguskantsler väga kahtleb selles. Nii et miks siis ikkagi on vaja kiiremas korras see enne suve vastu võtta? Miks ei saa seda teha näiteks sügisel? Kas tõepoolest komisjoni põhjendus oli ainult see, et suvi on tulemas, teeme ära, enne kui tuleb seesama vaheaeg? Aitäh!

Õige märkus! Õiguskantsler on viidanud, et siin on mõned mitteasjakohased punktid sees. Ja selle nädala teisipäevane teine lugemine, selle me kinnitasime esmaspäeval, ja kui teine lugemine oli päris viljakas ja päris dialoogipõhine, siis siin said kõik oma mõtted välja öelda. Selles mõttes ma tunnustan kõiki, kes kõnelesid, ja rahanduskomisjoni liige andis vastuseid. Kuna teine lugemine lõpetati, siis me esmaspäevase kinnitatud päevakavaga liikusime kohe tänasesse, neljapäeva, ja neljapäeval oli kolmas lugemine. Peeter Ernits, ma ei itinduses teid aidata, aga küsige protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Kanad las ründavad, kanakari on võimas. Aga ma olen olnud parlamendis üsna pikalt ja ma ausalt öeldes ei mäleta sellist pretsedenti, et ühe nädalaga kaks lugemist. Ja mu küsimus on. Tegelikult see on Eesti õigusriiklusele ülimalt ohtlik seaduseelnõu, ükskõik, kas või see, et suvepuhkus läheneb, ja ma ei ole sugugi kindel, et president selle tagasi ei saada. Kas ongi niimoodi, et jah, sinu nende võimaluste juures ei olegi võimalik midagi teha, aga sa kiidad selle heaks? Ma saan aru, et kui oleks sõjaseaduse väljakuulutamine, et Venemaa ründab või midagi muud, aga see on pretsedenditu ja ohtlik Eesti riigile.

Protseduuriliselt ma ei saa seda ei välja võtta, ei lisada, vaid ma saan lähtuda päevakavast ja täna meil on kolmandal lugemisel antud seadus, 640 SE. 

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on äärmiselt tõsine, sellepärast et selle seaduseelnõuga luuakse olukord, kus kriminaalmenetluses lubatud jälitustoimingud, isikute jälgimine varjatult ja teda teavitamata, kantakse üle menetlusse, mis ei ole seotud kriminaalmenetlusega, ehk siis kõigi tavakodanike puhul hakatakse teostama jälitustoiminguid. No mina ei tea, palju siin saalis neid juriste on, aga mina väidan, et tegemist on ikkagi põhimõtteliselt põhiseadusevastase seadusega, vähemalt selles osas. Sellepärast et rikutakse tegelikult isikupuutumatust, mis on põhiseadusega, peaks olema garanteeritud.

Nüüd on minu küsimus nagu selles, et ka mina ei nõustu sellega, et see seadus tehakse kiirmenetluse korras. Mingisugust ohtu sellega ei ole. Millised võimalused on nüüd Riigikogu liikmel seoses sellega, et siin tahetakse põhiseadusevastaselt hakata ahistama inimeste isikupuutumatust, kasutada võimalusi selleks, et seda protsessi peatada? Kas see on siis, ütleme, pöördumine põhiseaduse järelevalve korras kohtusse, Riigikohtusse? Kas, ütleme, need argumendid, mida ma olen praegu välja toonud, on piisavaks aluseks selleks, et seda protsessi peatada ja nii edasi …

Aitäh! Kas need argumendid on piisavad, seda saab öelda siis institutsioon, kuhu poole te pöördute. Sellele mina hinnangut anda ei saa. Ja seaduse vastuvõtmise, kuulutab selle välja president ja alati on presidendil võimalik see jätta välja kuulutamata ja saata Riigikogusse tagasi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, istungi juhatajale küsimus!

Aitäh! Minu mure ongi see, et ma ei taha, et parlament jälle satub sellisesse piinlikusse olukorda, kus kõik saavad väga hästi aru, et tegemist on eelnõuga, mis suure tõenäosusega lõpeb Riigikohtus. Üks võimalus on see, et president ei kuuluta seda välja, või siis õiguskantsler kaebab selle Riigikohtusse, kuna seal on tugevalt riivatud inimeste põhiõigused, on vastuolu põhiseadusega. Ja siit ongi olnud ka minu ettepanek, et enne seda, kui me satume sellisesse piinlikusse olukorda, nagu meil eelmisel aastal täpselt samamoodi juhtus automaksuga, tuleks see välja võtta. Ja ma näen, et rahanduskomisjoni esimees on täna olnud istungil, ta peaks olema majas. Mul on jällegi palve rahanduskomisjoni esimehele kutsuda kokku erakorraline istung praegu, et juhataja võtaks selle jaoks vaheaja, et siis komisjon otsustaks see eelnõu tagasi võtta, et me ei satuks piinlikusse olukorda. Vastasel juhul see tähendab, et kui president ei kuuluta seda välja, siis me hakkame jälle kogunema suvel ja seda eelnõu uuesti arutama.

Aitäh ettepaneku eest! Juhataja saab võtta vaheaja, kui on tulnud komisjoni poolt soov teha eriistung, aga praegu seda ei ole ja saame minna edasi läbirääkimistega. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja kõigepealt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! No sellele eelnõule tuleb vastu hääletada. Sest kui see täna peaks saama vastu võetud, siis me oleme sisenemas uude ajastusse ja see on jälgimisühiskonna ajastu. Ja mina ei taha elada jälgimisühiskonnas. 

Eile me andsime Keskerakonna fraktsiooni poolt tagasilükkamise ettepaneku politseikaameratele, aga politseikaamerad võrreldes selle seadusega on mänguasi, kui ma tohin nii end väljendada. Selle eelnõuga antakse Rahapesu Andmebüroole õigus luua superandmebaas, luuakse superandmebaas, mida hakkab töötlema tehisaru, tehisintellekt, mis koondab kõikide eraisikute ja juriidiliste isikute andmeid ja mida hakatakse kasutama muu hulgas profileerimiseks. Ehk põhimõtteliselt iga isiku kohta luuakse profiil, mida ta teeb, kes on tema sugulased, kus ta töötab, mis ettevõtetega ta on seotud, mida ta poest ostab. 

Mind hämmastab see rahandusministri selgitus, miks see tuleb luua: me saame 3,5 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust. See on Jürgen Ligi selgitus, et peab selle ära kasutama. Kui teil oli küsimus, et mis hinnaga on Eesti riik, Eesti valitsus valmis müüma inimeste põhiõigused maha – 3,5 miljonit eurot on see summa. 3,5 miljonit eurot on see raha, mis saadakse Euroopa Liidult, ja see on nüüd see põhjus, miks täna on meil see eelnõu laual ja tahaks teha selline superandmebaas.

Ma tuletan uuesti meelde, kui on ehitatud e-riiki, siis selline e-riigi keskne seisukoht on olnud selles, et me ei ühenda, me ei koosta selliseid ühendatud andmebaase ehk siis kus need andmed tuleks kõik korraga kokku, me ei koosta tsentraliseeritud andmebaase. See on selline e-riigi põhimõte olnud. Ja täna on see eelnõu, kus me sülitame sellele põhimõttele. 

Muidugi on eelnõu nimetuseks pandud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Väga mugav on selle taha peita see superandmebaas. Ja kui keegi peaks olema vastu, no siis öeldakse, aa, et sa oled ikkagi selle vastu, et me võitleksime rahapesuga. Siin saalis ei ole kedagi, kes oleks selle vastu. Siin saalis on inimesed vastu sellele, kui me võtame vastu seaduseid, mis on põhiseadusega vastuolus, mis riivavad inimeste põhiõigusi ja mis tekitavad meil jälgimisühiskonna. 

Ja siis see jutt nagu ka kaamerate puhul, mis eile kõlas. Aga kui sa oled aus inimene, siis sul ei ole midagi karta, see on ju sinu turvalisuse tagamiseks, see on ju meie kaitseks. Ja igasugune selline debatt põhiõigustest, meie vabadustest, väärtustest, seda iga kord püütakse summutada. Seda debatti lihtsalt ei ole võimalik pidada. Kes kuulas eile seda politseikaamerate debatti, no see oli lihtsalt nii ühekülgne. 

Ma räägin korra sellest andmebaasist eraldi. Mul on siin väljavõtted sellest eelnõust. Koondatakse andmed 11 ametlikust registrist. Esiteks, Rahapesu Andmebüroo enda andmed ja siis sinna liidetakse veel rahvastikuregister, äriregister, tegelike kasusaajate andmekogu, kinnistusraamat, liiklusregister, Eesti väärtpaberite keskregister, majandustegevuse register, maksukohuslaste register, töötamise register, karistusregistri e-toimiku süsteem. Need kõik pannakse kokku. Aga sellest oli vähe. On eraldi kirjas, mida kogutakse iga eraisiku ja iga juriidilise isiku puhul. Näiteks füüsilise isiku andmed: sünniaeg, surmaaeg, sünnikoht, rahvus, elukoht, hooldusõiguse, eestkoste või teovõime piiramise andmed, sugulus- ja hõimlussuhete andmed, registreeritud elukaaslase andmed, isikut tõendava dokumendi andmed, hariduse ja töötamise andmed, kahtlustuse või süüdistuse andmed, karistatuse andmed, kontode andmed. Kui sul on mingi vara veel eraldi, eraldi kogutakse kinnistute, sõidukite, väikelaevade andmed, väärtpaberite andmed, äriregistri, juriidilise isiku detailotsingu, seotud isiku andmed, tulu‑ ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni andmed, käibe‑ ja tollideklaratsiooni andmed. Loetelu läheb veel edasi. See loetelu läheb veel edasi! Ja siis, kogudes kokku kõik need andmed, hakkab tehisharu looma iga inimese kohta profiili, kas ta on siis see kahtlane inimene või ta ei ole, kas ta võib olla seotud potentsiaalselt, teoreetiliselt kunagi võib-olla mõne kuritegeliku isikuga või mitte. Ja siis eraldi öeldakse: ei, aga me kaitseme teid, sest et me kasutame pseudonüüme. Selle kohta on isegi pangaliit öelnud, vabandust, aga pseudonüüm ei tähenda, et on tagatud anonüümsus, et see ei ole võrdusmärk.

Aga mis kõige olulisem, mis mind nagu häirib kõige rohkem, et see sõnastus, kus öeldakse, et millal on võimalik siis andmetele ligi saada, eks ole, ametnikel, see on niivõrd lai, et põhimõtteliselt sa võid seda tõlgendada nii, et noh, võib-olla kuna kuskil on mingi kahtlus ja teoreetiline tõenäosus, et see isik võib kunagi äkki tulevikus olla kellegi kahtlasega seotud, siis sa võid minna vaadata. Kui ma loen seda, põhimõtteliselt see kaalutlusruum on nii lai, et võid iga hetk andmeid vaadata. Põhimõtteliselt ei ole absoluutselt mitte mingit probleemi poolkogemata tuletada siis nendest niinimetatud pseudonüümistatud andmetest tegelik isik. 

Ja siis, kuidas tagatakse sõltumatus? See mulle eraldi meeldib. Öeldakse, et teate, et igaüks ei saa ikkagi neid andmeid vaadata, et luba peab andma kaks sõltumatut isikut. Kaks sõltumatut isikut, kes on Rahapesu Andmebüroost. Et need on sõltumatud isikud, kes ise töötavad sellessamas Rahapesu Andmebüroos. Mul on küsimus: kuhu jäävad logid, kes teeb sõltumatu kontrolli selle üle? Mitte midagi sellist ei ole.

Ja mis kõige hullem, mis on üks oluline põhiõiguse kaitse küsimus. Inimesel peab olema õigus teada saada, mis andmed on tema kohta kogutud, ja selle puhul, selle eelnõu puhul ja selle superandmebaasi puhul seda õigust ei ole. Sul ei ole õigust teada saada, mis profiil on sinu kohta loodud. See on see koht, mis läheb väga tugevalt põhiõigusega vastuollu.

Ja mina ütlen, et selline tsentraliseeritud andmete kogum on ka julgeolekuoht. Kujutame ette, et mõni vaenulik riik saab ligi nendele profiilidele, sellisele andmekogule. Juba see on see põhjus, miks me ei tohi selliseid kogusid luua. Keskerakond hääletab vastu sellele eelnõule, mis on vastuolus põhiseadusega ja mis viib meid jälgimisühiskonna ajastusse. Aitäh!

Aitäh! EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pikemalt eelnõu sisust rääkisin siin teise lugemise ajal, mis oli alles hiljaaegu, aga mõned asjad rõhutaks üle. Kiirkorras meil menetletakse nüüd eelnõu, millega antakse ühele ametile, võib öelda, piiramatu õigus Eesti inimeste ja ettevõtete kohta superandmebaasi pidama hakata ja selle superandmebaasi peal tehisaru abil profiile looma hakata. Ja kui siin kolleeg Lauri teise lugemise ajal ütles, et ei-ei, seal ainult üksikuid inimesi ja ettevõtteid vaadatakse, siis nii see ei ole, sest nagu ta ise oli oma kõnes öelnud, kõik andmed korjatakse ühte andmebaasi kokku, sest siis, kui päringuid on vaja teha, siis on lihtsam teha, ei pea erinevatest andmebaasidest otsima. Sellega ta ütles ära, et ongi kõikide inimeste ja ettevõtete. Ja teiseks ei ole need midagi üksikud päringud. Tehisaru, kratt ööpäevaringselt profileerib inimesi.

Sama seadusega võetakse kodanikelt õigus teada saada, milliseid andmeid on kogutud, mis see profileerimine tulemuseks on andnud, millised on need ametnikud, kes on ühe või teise inimese andmeid vaadanud. Ja samal ajal ei ole seaduses mitte ühtegi kontrollimehhanismi, kuidas seda ametkonda kontrollida saaks, näiteks parlamendi liikmed. Nii et siin hiljaaegu avalikkuse tähelepanu köitnud skandaal seoses politsei kaamerate ja nende tehtud piltide andmebaasiga on selle kõrval lapse lalin, kui sellist žargooni kasutada. 

Nii et ma pöördun teie poole, head koalitsioonisaadikud. Kui paljud teist on selle eelnõu läbi lugenud? Kes on selle sisuga kursis? Null! (Saalist öeldakse midagi.) Sina, Kalle, ei ole koalitsioonis, ma pöördusin koalitsioonisaadikute poole. Ükski koalitsioonisaadik ei ole seadusega kursis. Ametnikud panevad teile ette seaduseelnõu, millega teilt endalt võetakse kõik õigused ära. Te tulete saali nagu unes kõndijad, nagu lambakari. Siin mõni minut läheb aega, Reinsalu peab ka oma kõne ära, ja vajutate nuppu ja ongi kiirkorras seadus vastu võetud. Ja siis sügisel hakkame lehest lugema, mida arvasid õiguskantsler, president ja siis jälle, silmad häbi täis, tuleme siia tunnistama. Mina õnneks ei pea tulema, silmad häbi täis, midagi tunnistama, aga keegi koalitsioonist peab astuma siia ette, ütlema: jälle ei saanud hakkama. 

Nii et mõelge korraks. Kevadistungjärk on lõppemas. Praegu on võimalik vastu suve ükski kord midagi mõistlikku teha. No mis teiega juhtuda saab, kui teist keegigi sellele seaduseelnõule vastu hääletab? Saate fraktsiooni koosolekul sõimata, aga kuna te olete poliitikud, siis sõimata olete nagunii harjunud saama. Siis lähete suvele vastu ja vähemalt on hing kerge, et sai midagi õiget, midagi mõistlikku tehtud. Nii et hääletage vastu sellele eelnõule. Aitäh!

Aitäh! Nüüd protseduuriline küsimus, Lauri Laats. Ootan protseduurilist küsimust!

Aitäh, istungi juhataja! Lihtsalt hea kolleeg Rain Epler mainis kolleeg Laurit. Ma lihtsalt tahaksin üle täpsustada, et tõenäoliselt hea kolleeg Rain Epler mõtles Maris Laurit oma sõnavõtus, mitte Lauri Laatsi. (Saalist vastatakse.)

Täpsustus stenogrammi huvides. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Niisugust baasi niisuguse töötlemise kavatsusega ei ole Eestis varem olnud. Teiseks, niisugust baasi ei eksisteeri üheski Euroopa Liidu liikmesriigis. Hollandis püüti analoogilist mudelit luua, kuid Hollandi kohtud tunnistasid selle põhiseadusvastaseks. Sellele eelnõule, mida reklaamis Maris Lauri meile üleeile, väidetavalt et on tehtud head koostööd ja kõikide erinevate osaliste seisukohad on arvesse võtnud, on selgunud viimase 48 tunniga, et kaubandus-tööstuskoja president Toomas Luman avaldab kriitikat. Tööandjate keskliidu juht härra Sutter väljendas tegelikkuses kriitikat selle kohta. Ja põhiseaduslikud institutsioonid, nii õiguskantsler kui riigikontrolör – üks n-ö majandusliku ökonoomsuse mõttes riigikontrolöri näol, teine põhiõiguste osas – on väljendanud rea probleeme põhimõttelise olemusega. 

See baas koondab kokku informatsiooni potentsiaalse töötlemisväljana enamiku Eesti inimeste ja ettevõtete kohta. Esimene küsimus. Teiseks, kas meelega või mitte, on jäetud segaseks küsimused, mis puudutavad konkreetsete sätete ja andmeväljade sisustamist. Nagu näiteks kontod: kas see puudutab ka kontotehinguid või mitte? Tõlgendused, panete tähele, lähevad lahku. Me ei ole saanud relevantset informatsiooni selle kohta. Väidetakse, et seda hakatakse sisustama Eesti Panga presidendi määruse alusel, milliseid, see puudutab panga saladusse puutuvat, kas tehingu andmeid hakatakse tõstma siis sinna ka baasi sisse ja nendega opereerima või mitte. 

Ja panete tähele, milles on küsimus! Kui moodustub niisugune baas ja moodustub profileerimise alus, siis tegelikkuses me teame, et suur osa, lõviosa inimesi, valdav osa inimesi on ju heausksed ja käitunud õiguspäraselt, aga tegelikkuses see asetab neile juba niisuguse kahtluse, mida siis hakkab see büroo menetlema. 

Kui me loome praegu selle pretsedendi, siis see pretsedent saab olema, ma ennustan, kõikehõlmava edasise viraalse levikuga ametiasutustele. Eelmise aasta suvel saime teada avalikkuses seda, et Maksu- ja Tolliamet tahab tegelikult samamoodi saada siis ligipääsu kontodele ja hakata profileerima kontosid. 

Täpselt samamoodi on vägagi analoogiline, kui see baas on juba kokku pandud, siis piisab ainult ühest paragrahvist, ühest lõikest, et hakata seda vägagi erinevalt superbaasist laiendama kõikidesse erinevatesse muudesse valdkondadesse. Juba praegu on sellel baasil ehitatud üles ka tagauks, kus seaduse järgi on julgeolekuasutustel õigus selle baasi informatsiooni ja tulemeid nendes profileeringutes selle loogika järgi kasutada. 

Seda seadust on menetletud pretsedenditu ülehelikiirusega. See tähendab seda, et maikuus anti see üle parlamendile ilma väljatöötamiskavatsuseta. Ainukene institutsioon, kellele saadeti see kiri kooskõlastamiseks või see seaduseelnõu kooskõlastamiseks ja kes kritiseeris seda puudutavat pangasaladuse probleemi, oli pangaliit. Mitte ühelegi teisele institutsioonile kooskõlastamiseks seda ei saadetud. 

See stiil ei vasta põhiõiguste kaitse seisukohalt seaduse menetlemisel mitte mingisugusele minimaalsele kvaliteedile. Selle seaduse sisu on pretsedenti loovalt inimeste põhiõigusi piirav. Ja kolmandaks, selle seaduse puhul on meile avalikult vassitud korduvalt nende viimaste päevade jooksul, kui see seadus on sisuliselt kerkinud ka esmapilgul ühiskonna, aga laiemalt ka parlamendi liikmete tähelepanu alla. 

Isamaa hääletab selle seaduse vastu ja Isamaa pöördub kindlasti nii presidendi poole, hiljem seaduse jõustumise loogikas ka õiguskantsleri poole, sest see seadus kavatsetakse jõustada juba 1. juulist, et jätta see välja kuulutamata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. On küll üks protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma jätkuvalt tunnen muret, et me liigume siin kiires tempos lõpphääletuse juurde. Ma küsin, kas vahepeal, kui me pidasime kõnesid, laekus teile rahanduskomisjoni esimehe ettepanek võtta vaheaeg, teha erakorraline komisjoni istung, et see eelnõu tagasi võtta. Kui seda ei ole laekunud, siis suure tõenäosusega pean ma paluma kedagi kolleegidest, et see vaheaeg võtta. Aitäh!

Aitäh! Kontrollisin e-posti, ei ole Riigikogu juhatuse poolt tulnud teadet ja pole tulnud teadet ka komisjoni poolt, et vaheaeg võtta. Aga juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 640 lõpphääletus, et seda ette valmistada. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Ma sooviks võtta enne hääletuse läbiviimist vaheaja. Võib-olla selle aja jooksul leiame rahanduskomisjoni esimehe, kes võtaks selle seaduseelnõu tagasi. Aitäh!

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Kuid on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ennem, kui võtsin vaheaja, palusin võtta vaheaja, siis selle eesmärgiga, et rahanduskomisjoni esinaisega rääkida, aga ma kahjuks teda ei leidnud. Aga ma näen, et ta on praegu saalis. Kas mul oleks õigus uuesti võtta vaheaeg, et ikkagi läbi rääkida temaga, või mul seda õigust ei ole rohkem?

Paraku enne hääletamist on võimalik võtta ainult üks vaheaeg, sõltumata sellest, mis fraktsiooni te kuulute. Aga läheme tänase ja selle hooaja viimase hääletuse juurde.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu 640. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 640 on seadusena vastu võetud. 

Kuid enne lõppu veel on protseduuriline küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on tegelikult päris muret tekitav, et siin kevadistungjärgu lõpus, (Juhataja helistab kella.) kõige viimase …

Kannatame natukene! Aitäh!

… oli vastu võetud põhiseadusvastase andmebaasi, superandmebaasi loomine. Tahaks nüüd küsida teie käest, mida see nüüd meie jaoks tähendab. Kui president nüüd selle kahe nädala jooksul välja ei kuuluta, kas siis see tähendab, et me koguneme suveistungjärgul uuesti, et seda küsimust arutada?

Aitäh! See on presidendi otsustada ja protseduuriliselt saab seda otsustada siis vastavalt sellele Riigikogu juhatus või Riigikogu esimees.

Nii, aga Vadim Belobrovtsev. Te ei taha ikka kuidagi veel ära lõpetada. Nii et viimane protseduuriline.

Kiiret ei ole kuskile! Tööpäev. Küsimus on umbes selline. Me teame, et eile oli juba üks seaduseelnõu vastu võetud, juba teist korda, mis meie arvates ja siiamaani ka presidendi arvates oli vastuolus põhiseadusega. Kuidas see protseduur välja näeb? Kuidas me edasi tegutseme? Mis saab sellest eelnõust, kui president seda teist korda välja ei kuuluta? Kuidas see ajaliselt reglementeeritud on? Aitäh!

Ajaliselt tuleb ta vastavalt sellele, mis meil ette näeb. Presidendil on siis võimalik Riigikohtusse pöörduda ja kui ta seda praegust seadust välja ei kuuluta, siis tuleb see uuesti suurde saali ja Riigikogusse tagasi. Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale! Diskuteerida teiega on tore.

Hea juhataja! Kanadest ei tule juttu, aga küsimus on: mitu korda, lugupeetud juhataja, me nende mitmete praakseaduste pärast peame suvevaheajal raiskama oma aega ka erakorraliste istungite jaoks?

Mina ei tea, et Riigikogus töötamine oleks ajaraiskamine. Kui teie jaoks tundub erakorraline istung ajaraiskamine, siis saab alati sellest kohast loobuda. Aga millal me suvel kokku saame, seda saab öelda Riigikogu juhatus. Praegu ajagraafikut ei ole. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aga nüüd, kui peaks tulema erakorraline istung suvel, Riigikogu juhatus kutsub selle kokku, milline see etteteatamistähtaeg tavaliselt on? Ma mäletan, eelmine kordse etteteatamistähtaeg oli päris lühike. Ma mäletan, paljud fraktsioonikaaslased, kui me just seda automaksu arutasime, olid Eestist ära.

Poliitiliselt korrektne vastus oleks, et õigeaegselt saadetakse teile elektrooniline teavitus, millal toimub erakorraline istung. 

Nii, aitäh! Sellega on meie istung lõppenud ja soovin kõigile ilusat võidupüha ja head jaanipäeva!