09:58 Istungi rakendamine
10:00 Aseesimees Arvo Aller
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevase istungiga. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll.
10:00 Kohaloleku kontroll
10:01 Aseesimees Arvo Aller
Kohale registreerus 63 Riigikogu liiget, puudub 38.
Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ning kõigepealt Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson, palun!
10:01 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu.
10:01 Aseesimees Arvo Aller
(Saalis on sumin.) Kuulame korraks ikkagi. Aitäh!
10:01 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Esimeseks, isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu. Teiseks, Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …
10:01 Aseesimees Arvo Aller
Härrased esimeses pingis, palun kuulame. Aitäh!
10:01 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Alustan uuesti. Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi …
10:01 Aseesimees Arvo Aller
Härra Jaanson! Aitäh!
10:02 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits- ja digiminister. Ja kolmandaks, planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja tööstusminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh! Ilusat suve ja head jaaniaega!
10:02 Aseesimees Arvo Aller
Aitäh! Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!
10:02 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Aitäh, head kolleegid! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest annan üle korruptsioonivastase erikomisjoni tegevuse ülevaate. Komisjon on olnud väga aktiivne, mul on olnud au seda juhtida alates eelmise aasta septembri lõpust ja muidugi ma tänan kõiki komisjoni liikmeid olulise panuse eest. Ma olen näinud alati korruptsioonivastase erikomisjoni tööd ja selle ülesandeid võib-olla natukene teistmoodi ja palju laiemalt, kui see on varasemalt olnud. Erikomisjon ei ole õiguskaitseorgan, vaid selle komisjoni põhieesmärk on korruptsiooni ennetamine, korruptsiooni ärahoidmine ja komisjoni eesmärk ongi analüüsida põhjuseid ja keskkonda, mille tõttu on korruptsioonil suurem tõenäosus ilmneda. Ja muidugi ennetuses on väga oluline läbipaistvuse tagamine. See oli ka põhjus, miks komisjoni liikmed konsensuslikult toetasid minu ettepanekut, et istungid oleksid avalikud.
Erikomisjoni töökorralduses, juhtimises olen lähtunud nii eelmise kui ka praeguse peaprokuröri seisukohtadest, et korruptsioon liigub sinna, kuhu liiguvad suured rahad, kus on suured projektid, kus on suured toetused, kus puudub läbipaistvus. See oli ka põhjus, miks komisjon võttis luubi alla suured projektid, sest meie roll muu hulgas on ka kontrollida, et riigi vara kasutataks heaperemehelikult. Tihti see nii ei olnud.
Ma toon välja põhilised kaasused, mis meil nüüd huviorbiidis olid: Nordica pankrot, Rail Baltic, meretuulikute küsimus, Eesti Energia, Enefit ja Enefit Green, RMK salalepingud, Ida-Virumaa üleminekufondist eraldatud rahad, riigieelarve läbipaistvus, MTÜ-de toetamine, Bolti jaoks tehtud eriseadused, Pihlakodu kaasus, kohtumine peaprokuröriga. Praegu olid meil järjest istungid e-valimiste, m-valimiste, OSCE raporti osas. Need on ainult mõned istungid, mõned aspektid, millega olema tegelenud.
10:05 Aseesimees Arvo Aller
Aitäh!
10:05 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Tänan kõiki ja sügisel jätkame aktiivselt tööd. Aitäh!
10:05 Aseesimees Arvo Aller
Züleyxa Izmailova, palun!
10:05 Züleyxa Izmailova
Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatide saadikute nimel anname üle arupärimise meie kliima‑ ja keskkonnaministrile, vabandust, energeetika‑ ja keskkonnaministrile Andres Sutile ja küsime tema käest üleüldise pesitsusrahu kehtestamise kohta Eestis. Teame tänu uuringutele, et Eesti elanikkonna hulgas on üleüldisele kevadsuvisele pesitsusrahule väga suur toetus. Me küsimegi ministrilt, millised ja kas on üldse mingeid tegevusi tehtud ja milliseid tegevusi on planeeritud seoses sellega, et igal suvel ei peaks jällegi inimesed nägema seda, kuidas metsa all kõige sellisemal hetkel, kus ongi linnud pesitsevad, kuidas neid puid seal maha võetakse, niimoodi et tibuhakkliha järel. Aitäh!
10:06 Aseesimees Arvo Aller
Ando Kiviberg, palun!
10:06 Ando Kiviberg
Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti natuke rohkem kui aasta pärast seisavad Eestis ees Vabariigi Presidendi valimised. Ja arvestades eelmiste valimiste käigus ilmnenud erinevaid ebakõlasid ja mõningast segadust, oleks õigeaegne ja kohane teha Vabariigi Presidendi valimiste seadusesse mõned olulised täpsustused. Nende probleemide lahendamisele on viidanud siin meie tänase koosseisu ees korduvalt ka Riigikogu esimees, mistap on võtnud üks tubli 37 meie saadikut ette ja pannud kokku seadusemuudatuse eelnõu. Seitsme muudatuse kaudu soovitakse käesolevat seadust täpsustada ja parandada.
Hästi lühidalt, milles need muudatused seisnevad peamiselt. Muutmisele läheb siis esiteks see, et presidendikandidaatide esitamise tähtaeg tuua pisut varemaks, et oleks avalikkusel aega kandidaatidega ja nende seisukohtadega tutvuda. Teiseks nähakse ette kandidaatide õigus nii Riigikogu ees kui ka vajadusel valimiskogu ees kuni kümneminutilise sõnavõtuga üles astuda, samuti oma vaateid tutvustada. Ja paika jääb erakorraliste valimiste vajaduste korral seni kehtiv kord. Need on need peamised muudatused, mida antud eelnõu praegu sel kujul ette näeks. Aitäh!
10:09 Aseesimees Arvo Aller
Anti Allas, palun!
10:09 Anti Allas
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Annan siis kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Ja sisuks on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvejäägid ehk ülekantavad vahendid ja nende kasutamine.
Ja võib-olla ka sisust veidi. Eesti koolivõrgus on väga palju väljakutseid ja muresid, nende lahendamiseks on asutud ellu viima mitmeid reforme ja kärpeid. Ennekõike need puudutavad väiksemaid maapiirkondi ja koole. Esimese asjana meenuvad siin Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldused, samuti ka Hiiumaal toimuvad muudatused. Nende muudatuste kulu ja kokkuhoid on suurusjärgus 200 000 eurot. Samas me teame, et möödunud aastast on sellesse aastasse haridusministeeriumis üle kantud 107,9 miljonit eurot. Ja ühtlasi on teada see, et võrreldes 2003. aastaga on need jäägid või ülekantavad vahendid kasvanud 10–15 miljoni euro võrra. Oleme nagu veendunud, et osad nendest on väga mõistetavad ülekandmised, kuid me arvame, et mitte kogu summa ulatuses.
Sellest lähtuvalt soovimegi teada, kui palju 107 miljonist eurost on ikkagi jätkutegevustega kaetud ja kuhu need rahad veel kuluvad, mis planeeritakse ära kasutada, samuti seda, kas on ka proovitud neid nagu läbi lisaeelarve reaalseteks vajadusteks ümber muuta. Küsimusi on siin veelgi. Ootame siis haridus‑ ja teadusministrilt selgeid vastuseid. Aitäh!
10:11 Aseesimees Arvo Aller
Kalev Stoicescu, palun!
10:11 Kalev Stoicescu
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Soovin esitada enda ning kolleegide Madis Kallase, Marek Reinaasa, Tanel Teini, Lauri Hussari, Toomas Uibo, Peeter Tali, Annely Akkermanni ja Tiit Marani nimel püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on anda ka vähemalt ühe püsielanikuga väikesaarele püsiasustusega väikesaare staatus. Lisaks aitab tagada eelnõu vastuvõtmine selle, et väikesaarte üldkogu oleks võimalik alati mõistliku aja jooksul kokku kutsuda ja see oleks otsustusvõimeline.
Püsiasustusega väikesaarte seadus on kehtinud juba 21 aastat, luues eeldusi ja erisusi eluks Eesti looduse ning kultuuri pärlitel, väikesaartel. Vastav seadus on aidanud taastada mitmeid Teises maailmasõjas purunenud kogukondi Eesti territoriaalvete saartel, kust okupatsioonivõimud inimasustuse likvideerisid. Tänases geopoliitilises olukorras on tähtis, et väikesaared kui meie merepiiri eelpostid oleksid mehitatud ning tagaksid sõja korral saartel asuvate navigatsioonimärkide toimimise. Neid saari, kus aastaringselt elab tegelikult vähem kui viis inimest, on mitmeid ning kindlasti tuleb neid saari pärast käesoleva seadusemuudatuse jõustumist juurde.
Tuleb tunnistada, et alla viie elanikuga saarte väljajätmine põhiasustusega väikesaarte seaduse eelnõust 2017. aastal tehtud muudatustega tekitas ebavõrdse kohtlemise nende inimeste suhtes, kelle jaoks väikesaarte elanike elu kergendav seadus enam ei kehtinud. Käesolev seadusemuudatus välistab ahvatluse fiktiivseks sissekirjutuseks väikesaarele, mis oleks riigi suhtes õiglane ja mida inimesed ei sooviks teha. Teine oluline muudatus lähtub ühisest murest, kus saartel on end püsielanikuks vormistanud rohkem inimesi, kui seal aastaringselt elab. Seetõttu on väga sageli raske kokku kutsuda püsielanike otsustusvõimelist üldkogu. Aitäh!
10:13 Aseesimees Arvo Aller
Riina Sikkut, palun!
10:14 Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaministrile, mis puudutab ühiskonna jaoks võetavaid riske. Ühelt poolt oleme ajakirjanduse vahendusel kuulnud plaanist Tartu vangla välja rentida või sinna Rootsi vange tuua ja langetada veebikasiinode jaoks maksu. Mõlemal juhul ühiskonna jaoks kulud ja riskid kaasnevad. Kuidas on plaanis neid maandada? Kas näiteks karmistatakse hasartmängu ja kaugennustuse reklaami piiranguid või võetakse ette teisi samme?
Ja teine küsimuste plokk puudutabki seda, kuidas ikkagi Eesti pikaajalisi sihte saavutada. Me oleme palju siin saalis rääkinud, et Eesti tootlikkus jääb aasta-aastalt Euroopa Liidu keskmisest maha. Valitsuse seni avalikustatud sammud ei loo mingit kindlust, et on arusaam, kuidas tootlikkus kasvama panna. Aga võib-olla sügisel vastama tulles peaminister oskab meid informeerida ka sellest, millised on valitsuse järgmised sammud, et Eesti strateegilised sihid saavutada. Aitäh!
10:15 Aseesimees Arvo Aller
Tiit Maran, palun!
10:15 Tiit Maran
Aitäh, mul on üle anda üks arupärimine. See puudutab energeetika- ja keskkonnaministrit. Nagu te teate, kunagi alustati suure hooga kliimaseaduse muudatust. Selle koalitsiooni kokkusaamisel esimene informatsioon oli, et seda seadust ei ole tarvis. Siis tulin informatsioon, et me teeme ühe väga väikese ja lühikese. Siis oli jutt, et me teeme natukene pikema.
Nii et esitataks arupärimise, kui kaugel me oleme selle seadusega, mis üldse on sisse plaanitud. Siiani on selles osas täielik määramatus. Seadusmuudatus puudutab kohalike omavalitsuste korralduse seaduse muutmist. Nagu te mäletate, 7. novembril eelmisel aastal, enam kui pool aastat tagasi samalaadne ettepanek, mida on hakatud nimetatud kurjade koerte seaduse muudatuseks, sai sisse antud. See läbis esimese lugemise ja siis jäi toppama. Siis öeldi, et see tuleb koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse suure muutmisega, mis tuleb kunagi väga kauges tulevikus. Paraku vahepeal on olnud mitmeid ründeid, sealhulgas näiteks raseda naise ründamine koera poolt. Minu arust ja sotsiaaldemokraatide arust on see midagi taolist, millega ei saa venitada. Sellega tuleb kiiresti toimetada ja tänu sellele anname me uuesti sama seadusmuudatuse sisse. Aitäh!
10:16 Aseesimees Arvo Aller
Lauri Laats, palun!
10:17 Lauri Laats
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Keskerakonna Riigikogu liikmete poolt sooviks üle anda arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale ja teemaks on rahvaraamatukogu seaduse muutmine. Eks me oleme seda teemat juba saanud ka lugeda meedia vahendusel ja sellest tegelikult see arupärimine ajendatud ka on. Kultuuriministeerium on algatanud rahvaraamatukogu seaduse muutmise, mille eesmärgid tekitavad küsimusi ning põhjendatud kahtluse, et reformi tulemusel väheneb kohalike omavalitsuste otsustusõigus raamatukogukorralduse üle ja kasvavad seonduvad kulud. Samuti pälvib kriitikat eesmärk kaotada keskraamatukogud maakondades. Ja sellest lähtuvalt me sooviksime, et lugupeetud kultuuriminister tuleks vastaks neljale küsimusele.
Ja need on: millise hinnangu annab Eesti raamatukogudes tehtava töö kvaliteedile; millistele analüüsidele või uuringutele tuginedes on otsustatud viia maakonna keskraamatukogude funktsioonid rahvusraamatukokku; miks on vajalik omavalitsuste väljaannete komplekteerimine võtta riikliku kontrolli alla, kas Kultuuriministeeriumil on andmed, et maakonna keskraamatukogud ei saa selle ülesandega hakkama? Ja viimane küsimus: mis põhjustel leiavad raamatukogud ja kohalikud omavalitsused, et mainitud reform suurendab omavalitsuste kulusid, kuid Kultuuriministeerium kinnitab, et seda ei juhtu?
10:18 Aseesimees Arvo Aller
Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!
10:19 Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise, millele on allkirja andnud Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Arupärimine on suunatud meie justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale. Ja küsimus on kohtutäiturite tegevuses. Nimelt, Õhtulehes ilmusid hiljuti artiklid, mis rääkisid kahest kohtutäiturist, kes on aastate jooksul omandanud kinnisvara ning kinnistuid just kohtutäiturite korraldatud oksjonitel. Sealhulgas on tõendamist leidnud näiteks sellised episoodid, kus kohtutäitur on võitnud iseenda korraldatud oksjoneid, ostnud kinnisvara iseenda määratud hinnast odavamalt, teenib oksjonilt ostetud varalt üüritulu ning kohtutäituri oksjonilt on ostetud vara lähisugulasele kuuluvasse ettevõttesse, mis kuulub nüüd täiturile.
Siinkohal soovimegi vastust saada justiitsministri käest, kas on nad selle teemaga kursis, kas nad algatavad selles osas järelevalve. Samuti, kui selgub, et on olnud pankrotihalduritel võimalik mitmekümne aasta jooksul soetada vara nii teiste pankrotihaldurite kui ka enda korraldatud oksjonilt ning sisuliselt läbi selle tegeleda ettevõtlusega, kas siis see asjaolu tähendab, et meil kontrollimehhanismi kohtutäiturite osas siis tegelikult pole toimunud? Loodame, et saame vastused Liisa-Ly Pakostalt. Need vastused siis tulevad meil septembris. Aitäh!
10:20 Aseesimees Arvo Aller
Aitäh! Päris viljakas üleandmine oli. Olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus seaduseelnõu, kuus arupärimist ja ühe erikomisjoni tegevuse ülevaate. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Läheme edasi teadetega. Seoses sellega, et homsest alustatakse siin istungisaalis remondi ja tehniliste töödega, palun kõikidel Riigikogu liikmetel oma laudadelt ja sahtlitest isiklikud asjad kaasa võtta. See on peale istungit.