Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungiga. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohale registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. 

Nüüd on aeg ja võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Lauri Laats, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks üle anda Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine. OSCE on esitanud meile raporti, täna seda ka tutvustati, arutati korruptsioonikomisjonis ja sellest raportist võib välja lugeda järgneva. Raportis tunnustatakse edusamme, kuid osutatakse tõsiasjale, et on olemas suured puudused, mis ohustavad süsteemi usaldusväärsust, läbipaistvust ja valijate usaldust. Leiab, et praegusel kujul ei taga süsteem täielikult demokraatliku valimisprotsessi aluspõhimõtteid, seega valimissaladus, valimiste üldsus ja võrdsus, läbipaistvus, auditeeritavus, usaldusväärne haldus ja sõltumatu järelvalve. Eesti Keskerakonna fraktsioon on kindlasti arvamusel, et niikaua kuni need puudused ei ole likvideeritud, siis selleks ajaks peab Vabariigi Valitsus e-hääletuse peatama.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Täna mõned tunnid tagasi toimus Rootsis, toimub Rootsis meie vangide toomise allkirjastamise leping. Ja seoses sellega ei küsi me mitte justiitsministrilt küsimusi, vaid kuna selle lepingu ja kogu selle temaatika põhiküsimus on siiski turvalisus, siis on meil üle anda arupärimine härra Igor Tarole, siseministrile. Ja tunneme muret, nii nagu ka mitmed siseturvalisuse eksperdid, õiguskaitseorganid ja peaprokurör, tunneme ka meie muret ja küsime seda, et milline on olnud Siseministeeriumi, PPA, kaitsepolitsei hinnang ja analüüs sellele lepingule, kas nende ametitega konsulteeriti ja mida nad siis ohtudest ja riskidest rääkisid. Ja kui palju on PPA-s täna tegelikult töötajaid puudu ja kas see konkurents PPA ja vanglateenistuse vahel saab olema probleemiks, võimaluseks, lahenduseks, mida see kaasa endaga toob Eesti inimeste turvalisusele? Sellest see arupärimine ka on ja loodetavasti sügisel oleme kõik targemad, kui mitte varem. Aitäh!

Härra Lauri Laats, teil on nii kiire selle otsuse eelnõuga, et kuupäev on jäänud panemata. Mul on palve, et kas saaks selle kuupäeva ka. Urmas Reinsalu, palun!

(Urmas Reinsalu küsib saalist.) Jah, aga siis ühekaupa, kõigepealt üks ja siis teine.

Oleme kokku leppinud. Lugupeetud parlament! Meie istungjärk läheneb lõpule. Vastavalt kodukorra protseduurile annan ma parlamendile üle riigieelarve kontrolli erikomisjoni selle aasta tööaruanded. Tööd on tehtud. Teemasid on olnud oluliselt. Ma tänan kõiki komisjoni liikmeid, kes on heauskselt sellesse töösse panustanud. 

Nüüd, teine eelnõu. 1. juulil ootab Eestit ees käibemaksu tõus ja lisaks mitmete muude kaudsete maksude, nagu kütuseaktsiisi tõus. See toob kaasa täiendava hinnatõususpiraali. Pole ka ime, et kui me võrdleme Eesti hinnatõusu prognoositavat olukorda teiste Balti riikide või ka Soomega, siis on millegipärast olukord selline, et pankade ekspertiisi järgi on Läti, Leedu ja Soome inflatsioonimäär kahe kuni kolme korra võrra madalam prognoositult.

Vähe sellest, et valitsusel ei ole poliitilist käsitlust, kuidas inflatsioonisurvet leevendada, on valitsus ise selle keskne esilekutsuja. Selles kontekstis teeb Isamaa enne eelseisvat 1. juuli uut käibemaksu tõusu, mis kavatsetakse ka parlamendi enamuse poolt muuta püsivaks täna menetletava seaduseelnõuga, viimase ja viivitamatu nõudlikkusega katse tühistada eelseisev käibemaksu tõus 1. juulil ja kehtestada mitte valitsuse poolt esitatud deklaratiivne, vaid tegelik maksurahu vaatega – nii selle aasta kui ka järgmise aasta valitsuse – kavandatud maksutõusud, mis kokku teeb – ja kõigil Eesti inimestel on hea meelde jätta – 26 tõusu 2026. aastal.

Aitäh! 

Nii et, härra parlamendi juhataja, ma loodan, et seda eelnõu menetletakse venitusteta rahanduskomisjonis.

Aitäh! Selles pole vaja kahelda.

Sellepärast et see on Eesti majanduse ja ühiskonna huvides. Võime ka erakorralised teha.

Aitäh! Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Annan kolme Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme poolt üle arupärimise Hendrik Johannes Terrasele, regionaal‑ ja põllumajandusministrile. Küsimuse sisuks on kohaliku omavalitsuse tulubaas. Selleks konkreetseks ajendiks on 13.06 ehk 13. juuni rahvusringhäälingu uudislugu "Tartu linn kavatseb järgmisel kolmel aastal tõsta maamaksu" ja seal esitatud väited, kui palju siis Robin Hood on toonud täiendavaid kulusid. Sellest lähtuvalt küsimegi, kas vastav väide on tõene. Lisaks sellele tahame ka üldiselt aru saada, milline on omavalitsuste rahastamise seis, kuidas see Robin Hoodi meede on käivitunud, kes on võitjad ja millises osas ja millised plaanid on üldse omavalitsuste tulubaasi ja võimekust võrdseid teenuseid pakkuda, et millised need tegevused on selleks. Aga see olekski kõik. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu, kaks arupärimist, ühe aruande ja ühe seaduseelnõu.  

Saame minna päevakorra täpsustamise juurde. Nimelt, tänase 19. päevakorrapunkti juures, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630 esimene lugemine, teeb esitajatepoolse ettekande Riigikogu liige Anti Allas. Teiseks, tänase 21. päevakorrapunkti juures, eelnõu 670 esimene lugemine, teeb algatajatepoolse ettekande Riigikogu liige Anti Haugas.

Ja nüüd, head kolleegid, jätkame eilsel istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 652 esimest lugemist. Palun Riigikogu liikmete küsimustele vastamiseks tagasi Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi. Küsijatena olid registreerunud Vadim Belobrovtsev, Reili Rand ja Lauri Laats ja on lisandunud Heljo Pikhof. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eile ma oleksin öelnud, et küsimus on enam-vähem täpselt sama, mis oli eelmise punkti juures, mis oli siis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Täna on see esimene punkt meil, aga küsimus tõepoolest on enam-vähem samasugune. Me teame, et e-riigi või digitaalriigi jaoks, milleks Eesti kindlasti ennast peab, on põhimõtteline, et erinevad andmed oleksid väga erinevates andmebaasides, ei oleks koondatud ühte andmebaasi, kust kõiki neid andmeid saaks korraga välja võtta. Kas teile ei tundu, et seesama krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu on selle põhimõttega vastuolus? Kõik andmed pannaksegi põhimõtteliselt ühte patta ja siis sealt saab neid kõiki korraga välja võtta. 

Aitäh! Kõiki andmeid ei panda ühte patta, kuid krediidiandmed pannakse krediidiregistrisse.

 Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkan selle küsimusega seoses murega eelnõu jõustumise osas. Te väljendasite eile minu küsimusele vastates ka ise muret, et see nii kaua aega võtab, kuni krediidiregister lõpuks inimeste heaks võiks tööle asuda. Sellest tulenevalt ongi mul nagu kaheosaline küsimus. Esiteks, kas te olete analüüsinud, et kui riik ise selle registri looks, kas see võiks sündida kiiremini, see jõustumine? Ja teine pool küsimusest. Eile põgusalt oli ka juttu sellest, et on võib-olla erinevaid teisi meetmeid, mida inimeste laenuorjusesse mittesattumise vastu saaks riigi poolt teha, räägime me siis tõesti laenu ülempiiri kehtestamisest või näiteks ka reklaamipiirangutest või mingitest muudest meetmetest. Võib-olla te avate veidi, kas te näete valitsuse poolt, et mingeid samme saaks ja peaks veel astuma?

Aitäh! Seda laenu ülempiiri probleemi ma eelmine kord ka möönsin, et kui eluasemelaenu puhul on Eesti Pank kehtestanud kuiste maksete suhte piiri kuistesse sissetulekutesse, siis kogu võlgnevuse kõigi maksete piiri pole. Seda ma soovitan Riigikogul täiesti tõsiselt arutada. Kui eluasemelaenudel on see 50%, siis pangaliiduga me oleme arutanud, et võib-olla võiks olla 60%, samas ei ole ka kõik pangad siin ühel meelel, mis panku puudutab, ja ma ka kõhklen.

Aga tähtaja poolest, ei, ma arvan, et riik ei peaks seda tegema, seda registrit. Aga jah, need tähtajad on seotud, ma arvan, erinevate ettevalmistustega ja riik ei pruugi olla kiirem, aga riik ei peaks ka sinna raha kulutama. See on ikkagi erasektori asi, et üks annab laenu ja teine võtab laenu. Ja need, kes annavad, siis peaksid seda rahastust, tegelikult registri sissemakse on seotud muidugi jällegi kapitaliga selle institutsiooni poolt, aga meil on kogemus olemas, näiteks väärtpaberi keskregistrit peab erasektor, analoogne.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus, et kui te seda seadust arutasite ministeeriumis, kas te küsisite või teile esitati ka turu hetkeülevaade, mis puudutab laenuturgu. Ja kas te arutasite eraldi ka kiirlaenude teemat, eriti seda poolt, mis puudutab üleüldist kiirlaenude mahu kasvu, ja millest see mahu kasv on tingitud ja mis on võimalikud sellised regulatsioonid, et kiirlaenude maht sellisel viisil ei kasvaks? Sellepärast et tegelikult me saame aru, et tarbimislaen, kiirlaen on päris kergesti kättesaadav inimestele, seda on võimalik lausa internetis ööpäevaringselt taotleda ja saada.

Aitäh! Laenuturgu jälgib rahandusminister kogu aeg ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimehena on regulaarsed ülevaated ka Finantsinspektsiooni poolt. Aga ka selle eelnõu arutelul, kui tutvustasime seda seisu rahanduskomisjonile, ma ei hakka siin nüüd lappama, aga ma kahtlustan, et see on ka olemas, seletuskirjas on mingi graafika. Küsimus oli, kas, miks ta tõuseb. Eks laenuvõlgnevused … Ma kindlasti ei ole ühe eelmisel korral küsijaga nõus, et riik peaks siis kuidagi tuhka pähe raputama, ennast süüdistama, et inimesed ei tule toime sellepärast, et nad peavad laenu võtma. Ei, kui nad toime ei tule, siis just laenu võtta ei tohikski ja peaksid lootma ametlikule sotsiaalsüsteemile, aga ennekõike proovima rohkem raha teenida ja vähem kulutada. Laen ei ole väljapääs, olgu see öeldud. 

Ja kui seda statistikat vaadata, siis jah, seda finantsharimatust on üksjagu. Sai mainitud, me teeme sel teemal tublisti tööd. Eesti on selles mõttes üsna unikaalne, et finantsharidust edendab ja siin on ka küsitluste järgi koos rootslastega väidetavalt Euroopa Liidu kõige finantsharitum rahvas üldse. Aga kindlasti ei ole abiks sellised küsimused, nagu eelmine kord kõlas, et miks te põhjustega, laenu võtmise põhjustega ei tegele, et inimesed ei tule toime. See on täiesti asjatu inimestele sisendamine, nagu oleks siin toimetulekuga midagi pistmist. Ja muidugi, kui mõelda, mis on poliitikavead olnud, poliitikavead, siis teise samba lammutamine kindlasti andis tõuke kiirlaenuärile. Seda sai juba enne öeldud, et kui ikkagi teine sammas on justkui kolmandate isikute poolt kaitstud või vastu kaitstud, seda pantida ei ole saanud, siis nüüd, kui teist sammast lammutada, said need kiirlaenuandjad oma laene väga palju tagasi ja väga palju ka võimalust uusi laene anda. Sellega väikepangad ka 2021. aasta lõpus maailma majandusaasta aruandes kelkisid, hea aasta oli, laenuportfell paranes. Ja üks pank ütles ka otse, et teise samba lammutamine. Aga see ei tähenda, et see olukord paranes laenuvõtjate jaoks. Laenuvõtjate jaoks tekkisid uued võimalused uusi laene võtta ja seda ka näitab uuring, et siis hakati rohkem võtma jälle. Ma arvan, et ikka mõistus inimestele tuleb kuidagi pähe panna, et laenamine ei asenda sissetulekuid.

Hea Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud minister! 2022. aastal, kui olin õiguskomisjoni esimees, korraldasime avaliku istungi, et saada ülevaade olukorrast kiirlaenuturul, sealhulgas arutada võimalikke seadusemuudatusi. Komisjonis jõudsime konsensusele, et inkassofirmad ja muud laenuandjad vajavad tõhusat riiklikku järelevalvet ja just seetõttu, et sageli lisavad inkassofirmad makseraskustesse sattunud võlgnikele juurde hiiglaslikke menetluskulusid ja viiviseid, mis neid on siis lõpuks viinud võlaorjusesse. Ja aastal 2022 oli inkassoteenusepakkujate tegevus reguleerimata, neil ei pidanud olema ei tegevusluba ja nende puhul ei kehtinud ka mitte mingisugused seadused. Ja minu küsimus on: kas tänaseks on see probleem lahendatud? Kas inkassofirmadele on kehtestatud tegevusloa saamise kohustus ja kas nad on võetud riikliku järelevalve alla …

Aitäh!

… ja kas järelevalveasutus on Finantsinspektsioon?

Aitäh! Igaks juhuks ma ütlen, et inkassofirmad ei ole laenuandjad ja sellepärast ei ole nad ka laenuandjatega ühesuguse järelevalve all, regulatsioonide koha pealt ma natukene kõhklen, ei ole minu eriala. Aga kohtupraktika on küll see, mis neil päris sigatseda ei lase. Ja ma arvan, et kohtupraktika on selline. Mul ei ole, jällegi ei ole minu ala. Aga üldiselt ikka mingisugused mõistlikkuse piirid pannakse. Ma ähmaselt ka mäletan, niipalju kui lugenud olen, et kohtupraktika paneb ikka mingisugused piirid viiviste väljanõudmisele. Tõsi, on ka väikepanku ja endisi pandimaju, kes suruvad peale sellise viiviste ja laenude oma klientidele, kapitaliseerimise, kirjutatakse lihtsalt uus paber alla, kus sees on ka viivised ja hakkab jälle jooksma intress otsast. Selles mõttes, et ei ole tõesti selle turuga nii detailselt kursis, aga inkasso ei ole ka rahanduse teema selles nagu halduse mõttes. 

Heljo Pikhof.

Ma pole seda öelnud, et inkassofirmad on laenuandjad. Ma ütlesin, et inkassofirmad ja laenuandjad vajavad tõhusamat järelevalvet. Aga see selleks. Mu küsimus puudutab ka seda, et juba eelnevalt siin küsiti, et see eelnõu hakkab seadusena kehtima liiga hilja, ma mõtlen seda positiivset krediidiregistrit, 2028 vist lõplikult. Aga kui me vaatame erinevaid aastaid, siis tähendab see seda, et juba siin paari aastaga on nende võlgnike arv kasvanud neljandiku võrra. Kui aastal 2022 oli 72 000 ja pisut üle võlgnikke, siis täna on juba 100 000. Kas te olete seda meelt, et selle krediidiregistri võiks jõusse saada varem kui aastal 2028, mis oli vist see lõplik kuupäev?

Aitäh! Te siiski ütlesite, et inkassofirmad on laenuandjad. See lause täpselt kõlas: inkassofirmad ja teised laenuandjad ja siis jõudsite Finantsinspektsiooni poole, kes tegeleb laenuandjatega. Aga ma olen teiega sama meelt ja tänan, et te sellele eelnõule toetust avaldate. Kui saaks, teeks varem. Ma arvan, et kahe lugemise vahel ma kindlasti viin selle küsimuse ka tehniliste töötajateni, kes seda tähtaega on disaininud, kas oleks võimalik nende arvates hankeid ja kõike seda kiiremini teha. Hangetega on muidugi alati vaidlustamise risk ka, kuigi ma ei tea, kui suur ta antud juhul on. 

Suur aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab rahanduskomisjoni liige, hea kolleeg Maris Lauri. Palun!

Head kolleegid! Tutvustan eelnõu 652 esimest lugemist rahanduskomisjonis, mis toimus 10. juunil. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas komisjonile eelnõu ja vastas koos ametnikega komisjoni liikmete küsimustele. Need küsimused ja arutelu puudutasid enam-vähem samu teemasid, mis leidsid käsitlemist ka siin saalis. Täpsemalt sellised teemad: laenukeelu seadmine – see on sarnane hasartmängukeeluga, mida inimene saab endale ise seada ja see kehtib ühtmoodi kõikidele registriga hõlmatud laenudele –, inkassofirmade hõlmamine registrisse – seda kaaluti, kuid sellest loobuti, sest maksehäirete kajastamiseks on olemas eraldi registrid, ei hakata kahe erineva suunitlusega registreid segama –, laenukoormuse piirmäära kehtestamine oli samuti diskussiooniks, kuid eelnõus seda veel ei ole; mõju tarbijakrediidi väljastamisele. Register aitab ennetada liigset laenamist, ka kohtute koormust. Sellesse registrisse ei tule eraisikutelt saadud laenud, kuid hinnanguliselt võib register hakata sisaldama kuskil miljonit lepingut. Oli juttu ka sellest, kuidas registripidaja leitakse. Komisjon tegi menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. juunil. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Maris Lauri. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh minu poolt!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Heljo Pikhof, küsimus istungi juhatajale. Palun! Aitäh, Maris!

Mul oli küsimus küll. 

On võimalus küsida kaks küsimust. Te küsisite mõlemad küsimused ära Jürgen Ligilt. Nii palju võiks lugeda numbreid, mitmes küsimus on. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Käesolev seaduseelnõu tegelikult avab meile ühe teema, mis on väga oluline. See on inimeste laenuvõimekus ja see asjaolu ja probleem, et seoses üleüldise toimetuleku langusega on inimesed lihtsalt olnud sunnitud võtma kiirlaene. 

Seda on näha ka üleüldisest statistikast, et tegelikult kiirlaenude maht on kasvanud. Kui me vaatame näiteks 2023. aastat, siis kiirlaenude maht kasvas 12%. 2024. aastal oli see laenumaht veelgi suurema kasvuga. Ja kui võrrelda – aga alati arve tuleb võrrelda – Euroopa keskmisega, siis Euroopa keskmine oli 5%. Meie inimesed on jälle nii-öelda esireas, aga jällegi mitte kõige positiivsemate näitajatega. 

Kiirlaenud on kergesti kättesaadavad. Nad on väga kõrge intressiga ja kiirlaene inimesed võtavad üldjuhul siis, kui on häda kaelas, kui lihtsalt raha ei jätku. Kiirlaen on tarbimislaen. Kui süüa ei ole ja palk on otsas ja hinnad on kallid, siis inimene on sunnitud minema ja võtma kiirlaenu ja läbi selle ta langebki laenuorjusesse. See on väga suur probleem. 

Ja ei ole mõtet rääkida, et küsimus ei ole toimetulekus. Loomulikult kiirlaenud on toimetuleku küsimus. See nagu igalt poolt käriseb, sõbrad. Need on seotud omavahel. See, et meil kiirlaenude maht kasvab, on otseselt seotud sellega, et inimeste toimetulek on halvenenud. Ja miks ta on halvenenud? Selle põhjus on teie otsused, kaasa arvatud sotside otsused, kui nad olid veel valitsuskoalitsioonis. 

Anti Allas naerab. Ma arvan, et Võru inimesed üldse ei naera praegu, arvestades, et nad peavad just tänu teie otsustele maksma automaksu, kõrgemat tulumaksu, kõrgemat käibemaksu. Ma ei usu, et Võru inimesed naeravad selle peale. Aga need olid teie otsused. 

Nii et veel kord: kiirlaenude osas me peame saama väga kiired otsused tehtud, et inimesed ei läheks sellesse võlaorjusesse. Ja kuidas eelkõige seda probleemi lahendada: tuleb inimeste toimetulekuga tegeleda. Aga nende küsimustega valitsus praegu ei tegele. Vastupidi, ta annab tõuke selleks, et inimesed ei saaks igapäevaselt endaga hakkama ja on sunnitud minema kiirlaenu võtma. Aitäh!

Aitäh teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Inimesi, kes on võtnud endale üle jõu käivaid laene ja siis võlakoorma alla mattunud, on meil ikka olnud. Suurem lõhkilaenamise buum oli 12–17 aastat tagasi, kui erinevad laenukontorid said üsna vabalt tegutseda, teles ja raadioeetris valimatult reklaami teha ning klientidelt röövellikke intresse koorida. Lisaks lõi sügava haava paljude perede ellu suure majanduskriisi aeg, kui jäädi hätta eluasemelaenude tasumisega ja millega kaasnes eraisikute pankroti laine.

Riik on jõudumööda laenuturgu korrastanud. 2015. aastal jõustus krediidiandjate ja vahendajate seadus, mis oli kantud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Lisaks on tarbimislaenude pakkumine sisuliselt keelatud nii teles kui raadios ja juba aastaid on siinsed pangad hoidnud oma laenupoliitikas konservatiivset joont. Ometi on enese lõhkilaenamisest saanud taas ulatuslik probleem. Selle nuhtluse all kannatavad just need kiirlaenude ja tarbimislaenude võtjad, kes makseraskustesse sattudes sirutavad käe uute laenude järele, et tasuda eelmisi. Nii elabki arvestatav hulk leibkondi laenude toel, tume tulevik silme ees. 

Paar aastat tagasi valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koostatud väga põhjalik krediidituru uuring, mille tellijaks oli Rahandusministeerium. See uuring tõi must valgel välja probleemi sügavuse. Alates 2016. aastast on tarbimislaenude arv kahekordistunud. Eestis oli üle 72 000 täitemenetluse võlgniku, tänaseks on see arv kasvanud 100 000-le ja täitemenetlust on alustatud pea 413 000 võla suhtes. Kui veel arvusid vaadata, siis keskmine võlasumma oli analüüsi koostamise ajal 10 229 eurot ja kolmandiku võlgnike puhul jäi võla suurus vahemikku 1000–5000 eurot. Küll aga on ka neid, kelle kohustused küündivad üle 50 000 euro. 

On tõsi, et päris sageli satutakse võlaorjusesse enese mõtlematusest, üle jõu elamise soovist, ja oma roll on siin ka muidugi puudulikul finantskirjaoskusel, kui kasutada ametlikku kõnepruuki. Pole just mõistlik ja nutikas osta kalleid asju järelmaksuga ajal, kui mitu võlga on juba kukil. Viimane ei tähenda seda, et riik võiks kiretult pealt vaadata, kui arvestatav osa Eesti leibkondadest on vajunud või vajumas laenamise sohu. Ühiskonna jaoks laiemalt tähendab see täiendavaid sotsiaal-majanduslikke probleeme koos lisakuludega, võlgnike endi jaoks aga südamevalu ja pisaraid, kannatusi nende lastele, vahel ka lõplikult rikutud elusid. On üksjagu neid, kes lootusetult suure võlakoorma tõttu ei leia endale muud väljapääsu kui võlausaldajate eest välismaale pageda. Ja ma arvan, et siinkohal võikski lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised ja tänan mõlemaid ettekandjaid aja tõhusa kasutuse eest. Heljo Pikhof, küsimus istungi juhatajale. Kui on see soov … Heljo Pikhof, mul on raske mõista, kas te tahate küsida midagi istungi juhataja käest või ei taha. (Saalist vastatakse.) Selge! Head kolleegid, ma ei võta enam küsimusi, kuna ma sulgesin läbirääkimised, ütlen ette, et vastusõnavõtuks ma ühtegi põhjust ei näinud. Seetõttu ei ole võimalik neid teie soove täita ja ma ei võta enam ka ühtegi protseduurilist küsimust. Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 652 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. juuli kell 16.00.

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud ja jõudnud teise juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu 653 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt haridus- ja teadusministri Kristina Kallase!

Lugupeetud istungi juhataja ja austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on parandada õpetajate karjäärivõimalusi ning tõsta koolijuhtimise kvaliteeti. 

Hetkel puudub Eestis õpetaja karjäärimudel ning kõikidele üldhariduse õpetajatele kehtib sama riiklik töötasu alammäär. Paljud õpetajad ei ole rahul oma töötingimustega, lahkudes ametist oma professionaalse karjääri keskel. Alustavate õpetajate töölt lahkumise üheks oluliseks põhjuseks on ebarealistlikud ootused õpetajale, vähene tugi ja halvad suhted organisatsioonis. Lisaks, viimasel viiel aastal on õpetajaametisse asunud suur hulk karjääripöörajaid ehk inimesi, kes on tulnud teistelt elualadelt ning valinud õpetajaameti. Need inimesed vajavad koolis tuge ja karjäärimudelit, mis nende professionaalset arengut õpetajana ka toetaks. 

Õpetajate järelkasvu väljakutsed on seotud muu hulgas ka koolijuhtimise ja koolipidamise ebaühtlase kvaliteediga. Kavandatud muudatuste kaudu paraneb koolijuhtimise kvaliteet, luuakse õpetajate läbipaistev karjäärivõimaluste süsteem ning laiendatakse õpetajatele kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid, mis loob eelduse kvaliteetse hariduse pakkumiseks kõigile õpilastele igas Eesti koolis. 

Eelnõu väljatöötamise eelselt on koostatud seaduse väljatöötamiskavatsus direktorite atesteerimise ja arenguvestluste teemal ning õpetajate karjäärimudeliga seotud muudatused räägiti osapooltega läbi haridusleppe protsessis. 

Õpetajate karjäärimudeli ja palgamudeli sisseviimine lähtub haridusstrateegiast 2035 ja õpetajate järelkasvu tegevuskavast aastast 2021. 

Toon välja olulisemad muudatused, mida oleme eelnõus muutnud, võrreldes praegu kehtiva seadusega. Esiteks, õpetajate karjäärimudeli kehtestamine. Kehtestatakse neljaastmeline karjäärimudel nii üldhariduse kui ka kutsehariduse üldharidusõpetajatele. Õpetajate karjäärimudeli kehtestamise eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut ja ka eriti toetada alustavat õpetajat. Seadusemuudatusega loodav karjäärimudel võtab aluseks õpetaja professionaalsed oskused ja õpetaja kutsestandardis sätestatud pädevused. Õpetajatele omistatakse tulevikus kutsetasemetele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja või meisterõpetaja. Karjäärimudeli astmetele vastavad palga alammäära koefitsiendid on 2026.–2028. aastani kokku lepitud järgnevalt. Alustava õpetaja ja õpetaja palgamäär on 1,0, vanemõpetaja palgamäär on 1,1 koefitsiendiga ja meisterõpetaja alampalga määr 1,3 koefitsiendiga. Kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele täna töötasu alammäära seadusega ette nähtud ei ole. Selle seaduseelnõu muudatustega kehtestatakse kõigi õpetajate töötasu alammäär ühtsetel alustel ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutsehariduse õpetajatele. 

Teiseks, õpetajakoolituses õppivate õpetajatega saab tulevikus sõlmida kolmeaastase tähtajalise töölepingu. Koolijuht saab sõlmida võrreldes tänasega üheaastase töölepingu asemel tulevikus töölepingu kuni kolmeks aastaks nende õpetajatega, kes alles õpivad õpetajakoolituses. See annab nii koolile kui õpetajale kindluse, et nõutava kvalifikatsiooni omandamise ajal säilib õpetajale töökoht. Koolijuhi ülesanne on alati hinnata alustava õpetaja kompetentsi ja tema koolitusvajadust ning toetada teda vajalike pädevuste omandamisel. 

Lisaks laiendame üldhariduse õpetajate ametisse astumise võimalusi, et vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega inimestel oleks õpetajana töö alustamine sujuv. Tekib võimalus kvalifikatsiooninõuetele vastavana tööle asuda ka neil, kes on küll õpetajakoolituse läbinud, aga erialasel tööl töötanud ei ole. Kaotatakse praegune nõue, mille kohaselt pidi enne 2013. aasta 1. septembrit pedagoogilise keskeri‑ või kõrghariduse omandanud isik olema ka õpetajana töötanud enne nimetatud kuupäeva. Edaspidi vastavad nõuetele lisaks magistrikraadi ja õpetajakutse omanikele ka doktorikraadiga inimesed, kellel on eesti keele oskus seaduses sätestatud tasemel. 

Teiseks viiakse sisse koolijuhtide atesteerimise süsteem. Koolidirektorite atesteerimise süsteemi loomine lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukavast, kus on eesmärgiks seatud koolijuhtide professionaalse arengu toetamine ja hindamissüsteemi rakendamine. Direktori töö tulemuste, juhtimisviiside hindamine ehk atesteerimine toimub igal viiendal tööaastal. Direktorit atesteerib atesteerimiskomisjon ja ta loetakse atesteerituks, kui tema töö tulemused ja juhtimisviisid vastavad ametikoha nõuetele. Atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise üldised tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Atesteerimist viib läbi koolipidaja. Koolipidaja moodustab atesteerimiskomisjoni, kuhu kuulub lisaks pidajale kaks eelnevalt ettevalmistuse saanud Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajat. Atesteerimise aluseks on atesteeritava eneseanalüüs, pidaja kirjalik hinnang ja atesteerimiskohtumine. Üleminekuaeg on kehtestatud ka direktorite atesteerimisele. Üle 10-aastase staaži korral tuleb direktoreid atesteerida hiljemalt 2027. aasta lõpuks, 5–10-aastase staaži puhul 2028. aasta lõpuks ja kuni 5‑aastase staaži korral 2029. aasta lõpuks. Lisaks, direktori professionaalse arengu toetamiseks korraldatakse tulevikus temaga vähemalt üks kord aastas ka arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku direktori ja kooli arengu eesmärgid. Arenguvestluse korraldamise korra kehtestab koolipidaja. Koolijuhtide juhtimiskompetentse hinnatakse kompetentsimudeli põhjal, mis on välja töötatud koostöös koolijuhtidega ja Tallinna ja Tartu Ülikooliga. 

Eelnõuga seotud rahalised mõjud. Õpetajate töötasude diferentseerimiseks ja karjäärimudeli rakendamiseks kasvab õpetajate tööjõukulude diferentseeritum osa järgmiselt. 2026. aastal 22%‑ni, 2027. aastal 23%‑ni ja 2028. aastal 24%-ni. Üldhariduse õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks on lisavajadus 2026. aastal 9,8 miljonit. Kutsehariduses õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks on lisavajadus 2026. aastal 3,7 miljonit, mis kaetakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvest. Eesti Koolijuhtide Ühendus on kaasatud koolipidaja moodustatud atesteerimiskomisjonidesse ja selle ülesande täitmiseks, aastaseks kuluks hinnanguliselt 100 000 eurot, mis kaetakse HTM-i eelarvest. 

Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuste seaduse muudatus 1. juunil 2026. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Seda eelnõu on menetletud pikalt ja päris suures üksmeeles kultuurikomisjonis. Aga me saime kirja alustavat õpetajat toetava kooli poolt, asendusõpetaja liidult, Heateo Haridusfondi, Noored Kooli, aga ka Õpetajate Liidu ja linnade ja valdade liidu poolt, kus tuntakse muret – ja sellega võib ka veidi nõustuda –, et kvalifikatsioonita õpetajad ei pruugi olla mitte probleem, vaid tegelikult on osa lahendusest, kuivõrd just need organisatsioonid toovad õpetajaid koolidesse mujalt, kellel on teistsugune taust ja amet. Tuuakse välja ka, et neid on 4210 ja kvalifikatsioonita õpetajad ei ole eelnõu sellisel jõustumisel enam õpetajad õpetajate miinimumpalga mõttes. Kas te jagate mingil määral nende muret …

Aitäh!

… ja mis oleks teie vastus?

Aitäh selle küsimuse eest! See on olnud mureks, et tänases süsteemis ei ole õpetajal, kes täidab õpetaja ülesandeid, kuigi ta selles mõttes ei ole õpetaja, et tal ei ole õpetajakutset, seaduse mõttes ta ei vasta õpetajakutse nõuetele, ta täidab õpetaja tööülesandeid, aga seda motivatsiooni, miks ta peaks pürgima õpetajakutse taotlemisele, on väga vähe, sellepärast et praktikas rakendatakse alammäära ühtemoodi nii sellele inimesele, kellel on õpetaja pädevused kinnitatud, kui ka sellele inimesele, kellel need kinnitatud ei ole. Praegune seadus võimaldab eristada, kuigi Haridus- ja Teadusministeerium ei muuda rahastussüsteemi. Ehk siis pearaha rahastussüsteem, mis arvestab õpetajaid sõltumata sellest, kas õpetaja vastab kvalifikatsioonile või mitte, haridustoetusena jätkub täpselt samal moel koolipidajale, kui on seni olnud. Nii et iga õpetajaameti kohta potentsiaalselt arvestatakse ühesugune alammäära määr, sõltumata sellest, kas õpetaja vastab kvalifikatsioonile või mitte, aga kohustust koolipidajal enam alammäära maksta nendele, kellel kvalifikatsiooni otseselt ei ole … Tõesti on eesmärk see, et nad püüdleksid selle poole, et nad ikkagi kutseeksamile läheksid ja selle kutse ära taotleksid.

Margit Sutrop, palun!

Suur aitäh kõigepealt eesistujale ja ministrile selle ülevaate eest! Pikalt on seda arutatud. Mu küsimus puudutab koolijuhtide atesteerimise tulemuste avalikustamist ja nendest järelduste tegemist. Kultuurikomisjonis me sellest rääkisime, aga kas sa kordaksid palun üle, kuidas on: kas teatatakse ainult avalikult sellest tulemusest, et ta on atesteeritud, või antakse teada ka sellest, millise tulemusega ja mis siis edasi saab ja kus kohas ja kuidas?

Aitäh selle küsimuse eest! Seda detaili, kui põhjalik peab olema atesteerimisaruanne, mis avalikustatakse, me hetkel veel kokku leppinud ei ole. See tuleb määruse tasandil kokku leppida. Aga on põhimõte, et direktori atesteerimise tulemus on avalik otsus ja seda peab teadma, kas on atesteeritud või mitte. Ja kui ei ole atesteeritud, siis mis on need põhjused. On selge, et tuleb avalik otsus. See ei ole suletud otsus, aga kui detailne peaks olema avalikustatav atesteerimisotsus, see on eraldi arutelu koht. 

Liina Kersna, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Õpetajate karjäärimudel sai justkui kokku lepitud haridusleppega. Me teame, et haridusleppele andsid oma allkirja väga vähesed kohalikud omavalitsused, aga haridusleppe nimel tegid tööd mitmed spetsialistidest koosnenud töörühmad. Teil oli ka õpetajate karjäärimudeli töörühm. Öelge palun, millise ettepaneku tegi see töörühm teile õpetajate karjäärimudeliks. Kas seal oli samuti nii, et alustav õpetaja on juba kvalifikatsiooniga õpetaja?

See töörühm, mis esitas oma ettepaneku haridusleppe läbirääkimistel, tegi ettepaneku, et alustav õpetaja on kvalifikatsioonile vastav õpetaja.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui me räägime sellestsamast direktorite atesteerimisest, siis siin on kirjas, et tuleb teatud komisjon, kes hakkab seda tegema. Võib-olla asi on minus, aga mina küll ei leidnud sellest eelnõust või seletuskirjast, kes hakkavad seda komisjoni liikmetena tegema. Kellest koosneb seesama komisjon?

Komisjonil on minimaalselt neli liiget. Kaks nendest liikmetest nimetab Eesti Koolijuhtide Ühendus ja kaks liiget nimetab kooli pidaja. 

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Nagu te isegi väga hästi teate, siis sissetuleku, kodukoha ja perekondliku tausta mõju lapse haridusteele on Eestis väga tugev. Meie enda Arenguseire Keskus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eesti kooli rahastussüsteem ei arvesta piisavalt perede sotsiaal-majandusliku taustaga ning pole juhus, et paremate tulemustega koolidesse koonduvad jõukamate vanemate lapsed ja need muutuvad ajas veelgi tugevamaks, samas kui tagumise otsa koolid jäävad aina enam maha. Minu küsimus on, kas teie ministrina tunnistate, et senine rahastamismudel ei arvesta piisavalt laste sotsiaal-majanduslikku tausta. Millised muudatused on plaanis rahastuse diferentseerimisel? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! See ei puuduta nüüd kuidagi seda seaduseelnõu, aga ma püüan selgitada. Eesti rahastusmudel. Kohalikud omavalitsused ehk koolipidajad rahastavad oma koole ise. Eesti riik maksab haridustoetust koolipidajale, mis lähtub lisaks sellele, mis on pearaha – ehk õpilaste arvust –, ka regionaalsest koefitsiendist. Regionaalne koefitsient võtab väga tugevasti arvesse regionaalse majandusliku arengu eripärasid. Kui me võtame, kui palju me maksame pearaha ühe Tallinna õpilase kohta ja kui palju me maksame pearaha näiteks maapiirkondade õpilase kohta, siis on selge, et maapiirkondade õpilaste pearaha on suurem kui Tallinna linna õpilaste pearaha. Ehk siis, regionaalne koefitsient võtab Eesti sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust piirkondade tasemel arvesse.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan Vadimi küsimusega. Eelnõust ma loen, et atesteerimiskomisjoni moodustamise ja direktori atesteerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega ehk teie. Aga kas oskate natuke rohkem rääkida, et mis need tingimused ja kord on?

See ongi see, millest ma rääkisin: milline on atesteerimiskomisjoni koosseis, kes sinna atesteerimiskomisjoni kuuluvad, sinna kuulub kaks esindajat, kelle nimetab Eesti Koolijuhtide Ühendus, ja kaks esindajat, kelle nimetab koolipidaja, atesteerimiskomisjoni reeglid, millal tuleb atesteerimiskomisjon kokku kutsuda ehk siis viiendal tööaastal, kui direktoril on viies tööaasta täitumisel, on erandjuhud, kui direktor on vahepeal olnud vanemapuhkusel, ja mismoodi peab atesteerimiskomisjon oma otsuses protseduuri läbi viima, et see oleks ühtlaselt võrreldav, erinevate atesteerimiskomisjonide töö oleks omavahel tegelikult võrreldav. Aga ta on üldine kord. Atesteerimiskomisjoni tööd korraldab siiski koolipidaja.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Siit seletuskirjast ma loen, et nagu see allkirjastatud hariduslepe tingis selle eelnõu vajaduse. Ma saan aru, et tegelikult oli see ikkagi paralleelne protsess. Aga see selleks. Mina tahan küsida seda, et alla on kirjutanud 79-st omavalitsusest üheksa. Ja olles ise ka selles protsessis sees ja suheldes omavalitsustega, kui seda ette valmistati, ma küsin, mis need peamised punktid ja probleemid üles jäid. Ikkagi absoluutne enamus omavalitsusi on sellele haridusleppele alla kirjutanud. Kas te saaksite neid probleeme loetleda ja kas on midagi juba leidnud lahenduse selles eelnõus?

Aitäh küsimuse eest! Haridusleppes oli lisaks karjäärimudelile väga palju muid punkte, mis puudutasid õpetajate töötingimusi ja õpetajate töökoormust. Ja peamine põhjus, miks enamus omavalitsusi või ütleme nii, et jagame omavalitsused laias laastus kaheks. Osad omavalitsused ei allkirjastanud seda töökoormuse ja töötingimuste tõttu ehk siis selle tõttu, et 21 kontakttundi õpetajal keskmine töökoormus ja klassi suurus 24 last, see oli probleemiks nii Tallinnale, Tartule kui ka mõnele muule natuke suuremale omavalitsusele. Ja teine põhjus oli lihtsalt poliitiline põhjus. Tegelikult karjäärimudeli vaidluste osas oli peamine vaidlus vanemõpetaja karjääriastme määramise üle, aga seal me jõudsime kokkuleppele. Karjäärimudel kui selline ei olnud põhjuseks, miks omavalitsused selle leppega ei liitunud. See põhjus oli teistest teistes punktides, mida me haridusleppes läbi rääkisime.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kui te võtaksite selle eelnõu kokku nagu õpetaja vaatevinklist, mis asi peaks teda motiveerima ja rõõmustama, et selline eelnõu kunagi siin saalis toetuse saab?

Jaa, kõigepealt karjäärimudel. Karjäärimudeli puhul alustava õpetaja aste, mis on esimene aste, millele saabub inimene, kes on õpetaja kvalifikatsiooni ülikoolis näiteks omandanud või teinud ära õpetajakutse, siis esimesel astmel olles on karjäärimudelis kokku lepitud, millist tuge peab õpetaja koolis saama. Ehk siis 25% tema tööajast peaks kulgema sellel inimesel enesearendamiseks. Ehk koolipidaja peab võimaldama esimesel karjääriastmel oleval, alustaval õpetajal tegeleda väga palju enesearendamisega, ta alles õpib väga palju ametit. Teiseks, tal peab olema mentor ehk siis tal peab olema tugi. See karjäärimudel siiski väga selgelt sõnastab selle, milline tugi peab alustaval õpetajal olema. Lisaks, seal karjäärimudelis on alustava õpetaja puhul öeldud, et üldjuhul ta ei tohiks õpetada erivajadustega laste klassides, ta ei tohiks õpetada liitklassides, mis on oluliselt keerulisem tööülesanne, kui õpetada, eks ole, tavaklassides. Nii et ta sõnastab natuke täpsemini selle, millist tuge alustav õpetaja peaks koolis saama. Nii et ma väga loodan, et selle rakendamise tulemusena alustav õpetaja, kes on sellel karjääriastmel, tegelikult tuge saab. 

Nüüd, kui õpetaja on otsustanud ja soovib professionaalselt areneda oma erialal ja arendab oma pädevusi ükskõik millises valdkonnas, kas see on erivajadustega laste toetamine, on see ainepädevuste, aineringide juhendamine, metoodilise didaktika oskuste arendamine, on see näiteks hariduslik või immigrantlastega spetsiifiliselt tegelemine, siis oma pädevuste tõestamiseks on tal võimalik taotleda vanemõpetaja karjääriastmele liikumist ja sealt edasi meisterõpetaja karjääriastmele liikumist. Õpetajal tekib väga selge karjääriastmete mudel, milles ta teab, et kui ta need pädevused on ära tõendanud, siis talle omistatakse see karjääriaste, mis on väga sarnane akadeemilisele karjäärimudelile, et sa tead, kuidas sa nooremteadurina alustad ja kuidas sa professorini nagu välja jõuad. Tänases süsteemis Eestis karjäärimudelit ei ole, õpetajal ei ole selget nägemust sellest … On koole, kes on seda rakendanud, karjäärimudelit, oma karjäärimudelit, aga üldist, üldtunnustatud põhimõtteid, kuidas me tunnustame õpetajat tema professionaalse arengu erinevatel etappidel, sellist mudelit meil Eestis täna ei ole.

Liina Kersna, palun!

Suur tänu! Minu meelest on väga sümpaatne, nagu te Urve Tiiduse küsimusele vastasite, et alustava õpetaja tööajast 25% peab jääma enesearendamiseks, tal peab olema mentor. Aga teatavasti me teame seda, et ilma kvalifikatsioonita õpetajate kutsekindlus on oluliselt madalam kui kvalifikatsiooniga õpetajate oma, mis tähendab, et ilma kvalifikatsioonita alustavad õpetajad, kes samuti alustavad, vajavad täpselt sama tuge nagu need, kellel on juba kvalifikatsioon, või võib-olla nad vajavad isegi rohkem. Minu ees on töörühma ettepanek 30. aprillist 2024, kus tõesti alustav õpetaja on ka alustav kvalifikatsioonita õpetaja. 

Aga minu küsimus puudutab karjäärimudeli ja kutsestandardi ühtse süsteemi alla viimist. Millal see kutseseadus võiks jõuda Riigikokku?

Aitäh selle küsimuse eest! Kutseseadusega läheb nüüd tiba kauem, sellepärast et lisaks sellele vastavusse viimisele on seal muud kutseseaduse muudatused, mis meil on kutsestandardites tehtud erinevatel teistel erialadel. Nii et meil läheb lihtsalt natuke kauem aega. Kui ma nüüd ei eksi, siis ta peaks tulema sügisel Riigikogusse, nii et 2026. aasta 1. juuniks peaks ta jõustuma. Nii et ta jääb, pool aastat tuleb lõtk sisse, võrrelduna siis selle seaduse jõustumisega.  

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Kolleeg Liina Kersna alustas oma küsimuse, ütleme niimoodi, selle teemaga, mis on ka mulle päris lähedane, aga ta ei küsinud päeva lõpus just sel teemal. Aga minu küsimus oleks just sel teemal. Seesama kiri, mis meile tuli, oli siin juba tsiteeritud ja mainitud. Seal käib jutt sellest, et kusagil neljandik nendest õpetajatest, kes tulevad siis esmakordselt kooli õpetama ja neil ei ole nagu seda kogemust, võib-olla ei ole kvalifikatsiooni, siis nemad lahkuvad koolist päris kiiresti. Kas te ei arva, et soliidsem palk võrreldes praegusega oleks selliseks lisamotivaatoriks neile, et nemad ei läheks ära?

Ma saan aru, et teie ettepanek on kvalifikatsioonile mittevastavale karjääripöörajale maksta rohkem kui ametis olevale kvalifikatsiooniga õpetajale. Selles mõttes soliidsem palk kõikidele õpetajatele oleks parem, keegi ei vaidle sellega. Ma arvan, et siin saalis ei ole ka mitte kedagi, kes vaidleks selle üle, et palju parem palk, et õpetajad on palju paremat palka väärilised, kui neil täna on. Meie mure on see, et nii nagu ka Järva valla järelevalvega tõendati, et ka nelja aasta jooksul, kui on võimalik minna ja tegelikult oma magistrikraadi pealt teha ära õpetajakutse, milleks on vaja umbes aasta aega koolis töötada, valmistada ette selle aasta jooksul see portfoolio ja see portfoolio ära kaitsta. Motivatsiooni tegelikult seda teha tänases süsteemis ei ole, sellepärast et täpselt ühesugused töötingimused on, sõltumata sellest, kas õpetaja omab õpetaja kutset või ei oma. See peamine põhjus ongi selles, et motiveerida inimesi tegelikult õpetaja kutset omandama. Aga ma veel kord ütlen, rahastussüsteem mitte kuidagi ei muutu. Sellest muudatusest tulenevalt ei muutu omavalitsustele haridustoetuse maksmise kord. Ehk siis ikkagi iga õpetaja kohta, sõltumata sellest, kas õpetaja on kvalifikatsioonile vastav või ei ole kvalifikatsioonile vastav, saab omavalitsus selle alammäära, mis on kokku lepitud riikliku alammäärana.

Heljo Pikhof, palun! 

Suur tänu! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te olete minuga nõus, et hariduslik ebavõrdsus ei ole paratamatus ja seda on võimalik leevendada sihitud poliitikaga. Põhjamaade, Kanada ja Iirimaa praktikad pakuvad toimivaid lahendusi. Kui me jätame taustategurid tähelepanuta, siis haridus ei vähenda ebavõrdsust, hoopis võimendab seda. Minu küsimus on: miks ei rakenda Eesti põhjamaistest ja rahvusvahelistest näidetest tuntud tausta tasandamise mehhanisme? See on vägagi seotud ka selle eelnõuga.

Aitäh! Ma eelmisele küsimusele vastates teile vastasin. Meil on regionaalne koefitsient haridustoetuse maksmisel, mis võtab arvesse piirkonna sotsiaal-majanduslikku tugevust või nõrkust. Tallinna linnas me maksame ühe lapse eest pearaha suurusjärgus 1800 eurot ühe lapse kohta, mõnes teises piirkonnas on see pearaha on 4000 lapse kohta, Ruhnu saarel on see 19 000 lapse kohta. Me võtame arvesse Ruhnu kulusid ja seda, kui palju Ruhnus tegelikult kulub selle kooli pidamise peale versus see, kui palju kulub Tallinnas. Meil on sotsiaal-majanduslik diferentseeriv haridustoetus piirkondliku koefitsiendi näol olemas Eestis. 

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Üldpildis see on, ma arvan, väga tervitatav eelnõu. Kõik see, mis puudutab atesteerimist ja ka õpetajaametisse lihtsamalt pääsemist, kui nii võib nimetada, on igati tervitatav. Ma tuleksin ka kolleegi küsimuse juurde, mis puudutab mitte kvalifikatsiooniga õpetajaid. Ma saan aru, et kohalik omavalitsus, nagu te selgitasite, saab selgelt ühe õpetaja kohta jätkuvalt selle alammäära ulatuses vahendeid. Aga missugused õigused on ikkagi peale selle seaduse vastuvõtmist kohaliku kooli pidajal nende vahendite väljamaksmiseks? Kas ta saab kvalifikatsioonita õpetajale teoreetiliselt maksta ka Eesti miinimumpalka?

Teoreetiliselt saab. Aga ma väga loodan, et meil ei ole kooli pidajaid, kes maksavad oma õpetajatele Eesti miinimumpalka. Tõenäoliselt ei ole võimalik selle palgaga ka ühtegi head inimest õpetajana tööle võtta. Ma väga-väga loodan, et kooli pidajad jätkavad selle õpetaja kokkulepitud miinimumpalga maksmist kõikidele inimestele, kes koolis õpetajana töötavad. 

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Et oleks 100% kindel – ja ühtlasi ka minule on väga oluline, et asjad oleksid nagu ausalt aetud –, küsin selle üle, kas haridusleppega ühinemine mõjutab või ei mõjuta seda diferentseerimisfondi saamist. Jätkuvalt omavalitsuste seas on nagu väike hirm üleval. Seda korduvalt väljendas teie nõunik ja vist ka vestluses kuulsin teie suust seda. Kas see on sada protsenti maas?

Ei mõjuta. 

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! On ju teada, et matemaatika‑ ja füüsikaõpetajatest on suur puudus, muu hulgas ka põhjusel, et vastava haridusega inimestele pole täna pakutav palk piisavalt atraktiivne. Ma küsingi teie käest, kas ja kuidas aitab õpetajate karjäärimudeli rakendamine heade reaalainete õpetajate puudust vähendada.

Aitäh küsimuse eest! Ei ole karjäärimudel otseselt suunatud ühe konkreetse ainevaldkonna õpetajate puuduse leevendamiseks. Küll aga need õpetajad, kes tulevasi matemaatikaõpetajaid didaktikutena koolitavad ülikoolis, tõenäoliselt liiguvad selles karjäärimudelis väga kiiresti meisterõpetaja tasemele, kus neil on kõrgem alampalga määr, ehk siis need õpetajad, kes on meisterõpetajad, kellel on tugev didaktiline ja pedagoogiline ja metoodiline pädevus, nendel õpetajatel on 30% kõrgem alammäär. Aga see puudutab kõiki erialasid või kõiki ainevaldkondi, mida koolis õpetajad õpetavad, ja ka klassijuhatajaid ja kõiki teisi pädevusi, mida koolis õpetatakse ja mida õpetajal vaja on. Et otseselt konkreetselt ühe kitsa valdkonna, ainevaldkonna õpetajaid siin ei ole eelistatud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Nii palju, kui ma olen jälginud veidi kõrvalt seda protsessi, mis te haridusleppega olete teinud – muidugi igati tervitatav protsess, et neid asju räägitakse läbi erinevate osapooltega ja saadakse siis mingit selgust või lõpuks kokkuleppeid –, siis üks teatud skeptitsism, mis omavalitsustel on selle karjäärimudeli suhtes, on just see, et eraldatavatest vahenditest niinimetatud diferentseerimisfondi, mis on selle palgatoetuse juures, ei piisa selle karjäärimudeli rakendamiseks. Ehk siis, nad on arvutanud, et kogu suure valla peale saab olla üks meisterõpetaja, paar järgmise astme õpetajat ja rohkem nagu ei saagi. Tekib motivatsioon taotleda neid kõrgemaid astmeid, aga rahast selleks ei piisa. Kas te saate kinnitada, et piisab?

Saan kinnitada, et piisab. Haridusleppe läbirääkimistel vaatasime mitu korda arvutuskäigu üle. Ma kohe vaatan, mitu meisterõpetajat meil täna Eestis on. 41 meisterõpetajat on meil. Kui meil on neli tükki kutsehariduses ja 37 üldhariduses ja kui me prognoosime suurusjärgus umbes natuke üle 100 meisterõpetaja Eestis, siis enamusele jääb sellest rahast kõvasti üle, mis sellest diferentseerimisfondist koolipidajale eraldatakse.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Vabandust, et viibisin! Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mu küsimus on natuke laiem, mis ei puuduta niivõrd seda eelnõu, aga mõnes mõttes haridus on kõik seotud, küll aga ta puudutab hariduslikku ebavõrdsust, erinevate haridusastmete, haridustasemete kättesaadavust. Nagu juba aru saate, siis ma viitan siin antud juhul alusharidusele ehk sellele ettepanekule, et kaotada Eestis lasteaia kohatasu, täpsemalt sellele arusaamale, et kui näiteks selline muudatus teha, et milline on teie kui vastutava ministri seisukoht ja positsioon, kas sellist muudatust oleks mõistlik sel juhul ellu viia üleriigiliselt ehk parlamendis vastav otsus vastu võtta, et lasteaia kohatasu oleks vabastatud kõigis Eesti omavalitsustes, või te peate mõistlikumaks sellist olukorda, kus keskmisest kõrgema sissetulekuga ja lasteaiakohtade puuduses pealinnas oleks lasteaia kohatasu kaotatud ja samal ajal muudes omavalitsustes jätkuvalt nii mõneski oleks lasteaia kohatasu märkimisväärselt kõrgem kui täna Tallinnas. Milline on teie positsioon siin?

Aitäh küsimuse eest! Ei ole täna ka mingit takistust ükskõik millisel omavalitsusel lasteaia kohatasust loobuda. Aga nii pealinna kui ka muude Eesti piirkondade probleem ei ole mitte see, kui kõrge on lasteaia kohatasu, vaid probleem on lasteaiakohtade kättesaadavus. Tallinna linna kõige suurem probleem on lasteaiakohtade kättesaadavus ja eriti kõige väiksematel lastel ehk nendel pooleteistaastastel ja kolmeaastastel. Kui teha lasteaia kohatasu nulli, siis surutakse turult välja ka erasektor, kes täna tegelikult väga tugevasti leevendab seda puudust. Ehk siis erasektori väljasuretamine tekitab olukorra, kus meil tekib lasteaiakohtade defitsiit kordades suurem kui see, mis meil täna on.  

Nii et ma arvan, et nii nagu ka kõrghariduses, selle asemel, et rääkida, kui palju miski keegi maksma peab ja tasuta või tasuline ei ole peamine kriteerium kvaliteedi ja kättesaadavuse näitamise juures. Keskendume siiski kvaliteedile ja kättesaadavusele. Lasteaiakohad ei ole Tallinnas täna kättesaadavad ja kui me läheme selle minu vaatest üsna populistliku ettepanekuga edasi, siis nad muutuvad veel vähem kättesaadavaks. Võib ju olla tasuta, aga kui lasteaiakohta ei saa üldse, siis mis sellest kasu on? 

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma arvan, nii nagu siin on välja tulnud, et on igati tervitatav, et need, kes on lõpetanud kas pedagoogikaülikooli või hilisemalt Tallinna Ülikooli, saanud õpetajakutse või mõnes teises Eesti kõrgkoolis saanud õpetajakutse, et me seda rohkem väärtustame. See kindlasti teeb head meelt nii minule, kellel see kutse on olemas, kui ka kõigile teistele, kes on need koolid lõpetanud. Aga mul on küsimus selles vaates, et kui me räägime kvalifikatsioonita õpetajatest ja nende nii-öelda proportsionaalsest osakaalust erinevates koolides. Kas võib olla teatud oht siin just väiksematele ja võib-olla kaugematele koolidele Tallinna poolt vaadates, kus see protsent on suurem kui Tallinnas, kus võib-olla me suudame pakkuda suuremat palka ja võib-olla neid õpetajaid on lihtsam koolidesse saada?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult statistika on vastupidine. Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal on suurem täna Ida-Virumaa, Tallinna ja Harjumaa koolides selle tõttu, et laste arv väga jõuliselt on kasvanud, selle tõttu, et uusi õpetajaid on vaja väga kiiresti olnud tööle võtta, selle tõttu, et Ukraina lapsed on koondunud Tallinnasse ja Harjumaale, kus on vaja olnud juurde võtta väga kiiresti uusi õpetajaid. Ei ole olukord selline, et maapiirkondades on kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal suurem kui linnas, vastupidi. 

Ja veel kord, omavalitsus saab jätkuvalt ja võiks ja peaks tegelikult jätkuvalt edaspidi maksma kõikidele õpetajatele, kes õpetaja ülesandeid täidavad, vähemalt õpetaja alammäära, sest riiklik haridustoetus ei sõltu sellest, kas see inimene, kes klassi ees seisab ja õpetaja tööd teeb, on kvalifikatsioonile vastav või mittevastav. Aga ka koolipidaja peaks toetama kõiki õpetajaid, ka neid, kellel kvalifikatsiooni täna ei ole, kvalifikatsiooni omandamisel. Seda suhtumist, et pole oluline, ei saa soosida. On oluline. Õpetajakutse on oluline, selle pädevuste tõendamine on oluline. Koolipidaja poolt toetuse andmine õpetajale selleks, et ta saaks kutse omandada, nii nagu alustaval õpetajal karjääriastmel, võiks ka olla sellel õpetajal, kellel veel kvalifikatsiooni ei ole, rohkem aega tegeleda enesearendamisega, oma portfoolio ettevalmistamisega, millega ta tegelikult saaks a) kas minna magistrikraadi kaitsta, kui tal on õpingud pooleli, või kui tal on magistrikraad olemas on, aga tal on vaja õpetajakutse eksam teha või kutse taotlemise eksam teha, et ta saaks seda teha. See on, ma arvan, meie kõigi huvides, et need inimesed suunduksid ja omandaksid õpetajakutse.

Tõnis Lukas, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Eelmisel paaril aastal võis jälgida murega seda, et haridus- ja teadusminister pingutas selleks, et leida vahendeid õpetajate palga tõusuks, aga valitsus ja peaminister tihti seda vastutust enda kanda ei tahtnud võtta. Pigem oli siin diskussioon, kas lubadused on ülemäära antud või on seal taga kogu valitsuse heakskiit. Ja jäi mulje, et kogu valitsuse pingutust ja heakskiitu seal taga ei ole. Nüüd, valitsuse tasemel määrusega fikseeritakse õpetajate palga alammäär. Ma küsin, et kas ei võiks siiski ka see karjääriastme palgakoefitsient olla kinnitatud valitsuse määruse tasemel. See kindlasti initsieeriks või tooks kaasa ka palgafondi vastava eraldamise valitsuse taotletud riigieelarves?

Aga see ongi diferentseerimisfondi suurendamisega määratud. Ja need määrad on haridusleppes määratud. Aastateks 2026–2028 on praegu need määrad kokku lepitud, vanemõpetaja ja meisterõpetaja määrad. Need on praegu, mis kehtivad 2028. aastani. Kas lepitakse uued määrad pärast seda kokku, on järgmise valitsuse kokkulepe juba, millised need määrad on

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selles mõttes hea eelnõu, et suunad on õiged. Ma mäletan, neil teemadel sai varem ka valitsuses arutatud. Me neid põhimõtteliselt kindlasti toetame. Aga üks küsimus ikka nüüd on selle õpetaja kohta, kui te ütlesite, kvalifikatsioonita õpetaja kohta. Ma ütlen ära, et ma seda toetan kindlasti, et õpetajatel oleks see motivatsioon pingutada, et oleks kvalifikatsioon, on ju, ja palk seda toetab, see on nagu väga õige, palgaastmed erinevad. Aga õpetaja, kellel ei ole seda, te ütlesite, et neile tuleks ikka miinimumi maksta, aga siin seaduses või see seadusemuudatus võimaldab neile maksta ka vähem kui riiklik õpetajate palgamiinimum. Miks see sees seal on, võiks olla esimene küsimus. Ja teine küsimus on selles, et kas teil seda hirmu ei ole, et võib-olla kasutades seda võimalust tekib, riiklikust vaatest just, võib-olla mitte kohalikust vaatest, probleem selles, et sinna koolidesse ei tule, läbi koolide ei tule nii-öelda õpetajaametisse piisavalt palju uusi inimesi.

Jaa, miks ei ole sätestatud miinimumi? Õpetaja palga alammäär on sätestatud alustavale õpetajale ja õpetajale ja see on 1,0. Ehk kui õpetajal on kutse, siis talle on garanteeritud õpetaja riiklikult kokkulepitud alammäär. Sealt edasi on veel kaks astet, mis siis määratakse ministri määrusega, et millised need astmed on, vanemõpetaja aste ja meisterõpetaja palgamäära aste. Tänane süsteem, kus on garanteeritud õpetaja palga alammäär nii õpetajale kui ka kvalifikatsioonile mittevastavale inimesele, kes koolis töötab, ongi tekitanud olukorra, kus otseselt motivatsiooni kvalifikatsiooni omandada ei olegi, sellepärast et sul on täpselt samasugused garantiid, samasugused töötingimused, samasugused tööülesanded, ja samal ajal ka toetust nii alustavale õpetajale kui ka kvalifikatsioonile mittevastavale õpetajale otseselt koolis ei pruugi olla. Karjääriastmestik seob väga selged tingimused alustava õpetaja astmel olevale õpetajale, milliseid toetusi peaks talle koolis antama selleks, et ta saaks alustada ja mitte kohe selles mõttes töötingimuste olukorras läbi põleda, nii nagu tihti on juhtunud. Aga kvalifikatsioonile mittevastava õpetaja puhul on tõesti see, et see motivatsioon peaks olema kvalifikatsioon omandada, selleks et oleks garanteeritud, seadusega garanteeritud õpetaja palga alammäär.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Ma küsin üle. Mulle tundub, et oleks kindlam, kui siin seaduses toodud palgakoefitsientide kinnitamine ministri määruse tasemel oleks tõstetud tase kõrgemale ja need palgakoefitsiendid kinnitataks valitsuse määruse tasemel. Miks ma seda arvan? Just sellepärast, et mulle jäi mulje, et sellel leppel, millest te kõnelete, ei ole formaaljuriidiliselt valitsuse otsust taga, vähemalt niimoodi erinevad ministrid seni seda esile on toonud. Kui järgmiseks aastaks saab see lepe fikseeritud ja valitsuse protokollilise otsusega heaks kiidetud ja diferentseerimisfondi seotus sellega, siis ma arvan, et probleemi võib-olla ei olegi. Aga samas, koalitsioonileppes ma ei näinud seda punkti konkreetselt. Kas valitsus on fikseerinud teie kokkuleppe nii …

Aitäh!

… et valitsuse heakskiit, ka uue valitsuse heakskiit on olemas?

Koalitsioonileppes on see fikseeritud, nii diferentseerimisfondi tõstmine kui ka need karjääriastmed, mis haridusleppes on kokku lepitud. Kui on ettepanek – ma saan aru, et § 4 lõige 2 –, et karjääriastmete nimetamine ja palgakoefitsiendid ministri määruse tasandilt tõsta valitsuse määruse tasandiks, siis ma arvan, et see on arutelu koht. Ei näe siin väga suurt vahet.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teine küsimus on sellestsamast põhimõttest lähtuvalt, mis siin sees on, mis puudutab erisusi vastavalt olukorrale või vajadusele. Et kui on rohkem kvalifikatsiooni või tehakse rohkem tööd või keerulisemat tööd, siis on palk suurem. Lähtuvalt sellest Ida-Virumaal me täna maksame, kuna eestikeelsele haridusele üleminek on, õpetajatele oluliselt suuremat palka. Mu küsimus on: kas see on õigustanud ennast ja kas me selle põhjal võiksime kaaluda mingisugusel hetkel ka mingites teistes Eesti piirkondades, kus me näeme, et õpetajatega on probleem või kvalifitseeritud õpetajatega on probleem, samasuguse skeemi rakendamist?

Aitäh küsimuse eest! On õigustanud igati. Ida-Virumaale on tööle asunud tänase seisuga rohkem kui 500 uut õpetajat, kes on just selle palga tõttu tegelikult sinna tööle läinud. Kas see on asi, mida teistes piirkondades rakendada? Ma jään siin selles mõttes nagu selge vastuse võlgu, sellepärast et õpetajate puudus piirkondlikult keskendub suurtele linnadele. Kõige suurem kvalifikatsioonile vastavate õpetajate puudus, nagu ma olen öelnud, tänase hetkeseisuga on suurtes linnades, kus laste arvu juurdekasv on olnud väga kiire. Pikas vaates, kümneaastases vaates kujuneb probleemiks maapiirkondade eriti gümnaasiumiosa, kuna seal on väga palju pensioniealisi ja lähitulevikus pensionile suunduvaid õpetajaid. Aga täna seal veel seda kriitilist kriisi ei ole, aga muidugi pikalt ette vaadates me näeme, et seal võib see olukord tekkida. 

Aga teine teema on sellise koefitsiendi puhul, et me oleme juba ühe pretsedendi loonud õpetaja palgakoefitsiendi maksmisel ja ma arvan, et mida võiks arutada, on STEM-erialade õpetajatele palgakoefitsiendi lisamine. Kuna tõesti tööturu olukorras need valdkonnad, mis on matemaatika, füüsika, keemia, geograafia, on konkurents nende inimeste oskustele ja pädevustele teistest valdkondadest kordades kõrgem. Selle tõttu on väga raske kooli meelitada selle palgaga, mis täna on, nende valdkondade õpetajaid.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tunnustan teid, auväärt minister, väga hea informeerituse ja küsimustele väga täpsete ja konkreetsete vastuste eest. 

Aga nüüd, rõhuasetusi juhtivkomisjonis ja langetatud otsuseid tutvustab hea kolleeg, kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõesti, kultuurikomisjon arutas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatust 3. juunil ja meil olid komisjoni kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Olga Bogdanova, siis üldhariduspoliitika osakonna juht Ülle Matsin, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Liis Lehiste ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik-analüütik Indrek Kilk ja kutsehariduse valdkonna juht Marili Lehtmets. Minister tutvustas väga põhjalikult meile antud eelnõud, nii nagu ta praegu ka siin suures saalis tegi, nii et tutvustan teile pigem arutelu osa. 

Kolleeg Tõnis Lukas palus selgitada atesteerimiskomisjoni moodustamise põhimõtet ja minister selgitas, nii nagu praegugi, kaks komisjoni liiget määrab koolijuhtide ühendus ja kaks komisjoni liiget määrab kohalik omavalitsus ehk koolipidaja. See, kuidas komisjon toimib: atesteerimiskomisjoni töökorralduse kehtestab koolipidaja, aga selle liikmeskonnad – see kaks pluss kaks – on ministri kehtestada. 

Siis Madis Kallas küsis, keda on mõeldud koolipidajana arenguvestluste läbiviijana, ja minister vastas, et see, kes peab koolijuhiga arenguvestlusi, jääb koolipidaja otsustada. Siis uuris Madis Kallas seda, millised tagajärjed võivad olla atesteerimiskomisjoni otsusel, et kas atesteerimiskomisjoni otsus on koolipidajale kuidagi kohustuslik, et kui koolijuht ei läbi atesteerimist, kas peab lepingu lõpetama. Ja saime vastuseks, et ei pea lepingut lõpetama. Küll aga annab mitteatesteerimine võimaluse koolipidajal pidada siis koolijuhiga läbirääkimisi võimaliku lepingu lõpetamiseks, sest mitteatesteerimine annab selgelt märku, et on puudujääke. Ülle Matsin selgitas, et arenguvestlustel peaks koolipidaja suutma koolijuhiga kokku leppida need suunad, kuhu koolijuht peaks liikuma, ja siis atesteerimisel peaks saama kinnitust, kas koolijuht on arenguvestlustel kokku lepitud suundade poole liikunud ja mida saaks teha paremini või rohkem. 

Lisaks, minister rõhutas, et atesteerimiskomisjon on sõltumatu, et kui tuleb mitteatesteeritud otsus, siis see on avalik otsus. Nagu Margit Sutrop siin praegu küsis, see teema oli meil ka komisjonis arutelu all. Aga kui on koolipidajaid, kelle koolijuhte regulaarselt ei atesteerita, siis saavad lapsevanemad ja koolikogukond poliitiliselt survestada koolipidajaid selleks, et selline koolijuht ei töötaks koolijuhina. 

Siis oli meil arutelu ka sel teemal, millisel määral need atesteerimisotsused on avalikud. Ja saime kinnitust, et see, kas koolijuht on atesteeritud või ei ole atesteeritud, on avalik, aga milliste põhjendustega või milline on see täpne sisu, selle üle peab veel arutama, et see ei läheks vastuollu isikuandmete kaitsega. 

Ja siis mina tõstatasin küsimuse, et kas sarnaselt nagu õppivate, ilma kvalifikatsioonita õpetajatega, kellega selle seaduseelnõu kohaselt saab teha kolmeaastased lepingud varasemate üheaastaste asemel, et kas sama põhimõtet võiks rakendada ka kvalifikatsioonita õpetajate puhul, kes plaanivad taotleda kutset. Saime vastuseks, et põhimõtteliselt võiks selle lahenduse peale mõelda, ja ma usun, et selle ettepanekuga me ka komisjonis jätkame. 

Tegime konsensuslikud otsused kultuurikomisjonis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. juunil ja siis teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Liina Kersna. Aitäh!

Suur tänu sulle, Liina! Sulle küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Head Eesti inimesed! Ausalt öeldes selline kahestikune tunne. Ühest küljest peab tunnistama, et eelnõus on selliseid vajalikke asju küll ja küll, ja iseenesest mõte sellest, et siis parema kvalifikatsiooniga või kõrgema kvalifikatsiooniga pedagoogid võiksid saada rohkem palka võrreldes nendega, kes alles alustavad, on loogiline. Aga on ka mitu aga.  

No aga number üks seisneb selles, et nagu me täna nägime oma postkastides, et on olemas kohe mitu organisatsiooni ja tegelikult autoriteetset organisatsiooni, kes arvavad, et selle eelnõu sellisel kujul vastuvõtmine oleks vale. Ja nende seas ka selline organisatsioon nagu Eesti Linnade ja Valdade Liit. Me teame, et meil on hästi palju koole, kus koolipidajateks on just kohalikud omavalitsused. Ma pole leidnud neid andmeid, kus siis oleks konkreetselt öeldud, kui palju protsentuaalselt neid on, aga ise kipun arvama, et kuskil 85–90% kõikidest koolidest, et seal on koolipidajateks just kohalikud omavalitsused. Ning see, et nemad siis seda eelnõu ei toeta sellisel kujul, paneb päris korralikult mõtlema, et kas peaksime seda tegema meie. Eesti Õpetajate Liit, üks nendest organisatsioonidest, kes on sellele kirjale ka oma allkirja andnud, Noored Kooli, väga ilus projekt, kõik tunneme seda, Alustavat Õpetajat Toetav Kool, veel üks vajalik projekt – neid organisatsioone ühesõnaga on omajagu. Samas ma pean ütlema, et ma olen suhelnud ka Eesti Haridustöötajate Liidu esindajaga, kes ütles, et nemad näevad selles eelnõus tegelikult kasu ja nemad arvavad, et siin on päris palju head. Nii et võib öelda, et mõtted ja otsused nagu kuidagi lähevad lahku. Iseenesest meie näeme siin probleeme sellega, et kuna kohalikud omavalitsused oma koondava organisatsiooni näol, kelleks on Eesti Linnade ja Valdade Liit, väga seda ei toeta ja nemad on seda välja toonud oma kirjas ministeeriumile, mis nad panid teele selle aasta jaanuaris, ja kuna nende esindaja allkiri on ka sellel kirjal, mis ma olen juba maininud, et siis võime öelda, et hästi palju koolipidajaid ei ole selle eelnõuga vähemalt sellisel kujul nõus. See kindlasti paneb mõtlema.  

Teiseks. Ja see oli ka minu küsimus ja mitte ainult minu küsimus, vaid ka mõnede kolleegide küsimus ministrile, et rõhk on tehtud just nendel pedagoogidel, kes omavad kvalifikatsiooni, kraadi, kellel on suur kogemus, mis on, nagu ma ütlesin eelnevalt, ka iseenesest loogiline, aga teisest küljest me ei näe seda stimuleerimist või motivatsiooni, mis oleks siis ka algajatele antud. Teatud mõttes me praegu ise ju kutsume kogu aeg inimesi koolidesse õpetama. Sama minister on siin vahepeal avaldanud ka rahulolu selle üle, et meil on nii palju kvalifikatsioonita või kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid. Tema seletas seda sellega, et on ikka päris palju vabu töökohti nii-öelda, päris palju õpetajaid on puudu. 

Palun aega juurde.

Minut.

Ja olgu need ilma kvalifikatsioonita inimesed, kes kooli tulevad, aga vähemalt keegi ikka tuleb. Okei, kui nad on valmis seejärel siis oma koalitsiooni tõstma, siis on see võib-olla tõesti rahuldav. Aga jällegi me ei näe, mis neid motiveeriks seda tegema. Kui nemad saaksid, ütleme niimoodi, mingisuguse sellise stiimuli ka selle eelnõu näol, siis oleks võib-olla olukord teistsugune, aga praegu see nii ei ole. Me teame, et kusagil neljandik nendest, kes tulevad kooli algaja õpetajana, nemad siis väga kiiresti koolist lahkuvad. Sest esiteks, töötingimused on päris karmid ja lähevad ainult karmimaks viimastel aastatel ja palk ei ole päris see, mida need inimesed soovida võiksid. Nii et see ei lahenda seda probleemi. 

Iseenesest see, et on mainitud kollektiivlepingut, on teretulnud. Kui neid ei õnnestu sõlmida, siis ma saan aru, ministeerium ise paneb seda palga miinimummäära või alammäära, mida siis nagu õpetajad saavad, seda miinimumi.

Aga jällegi, direktorite atesteerimise küsimus tekitab päris palju mõtteid, kuidas seda tehakse, miks seda tehakse. Mina siiamaani ei saa aru, miks direktor on just selline inimene, kes ikkagi peab olema atesteeritud või viie aasta tagant oma töölepingut kuidagi uuendama ja nii edasi. Meil on hästi palju asutusi, mitte ainult haridusvaldkonnas, vaid ka teistes valdkondades, millegipärast just koolijuhid on need, keda hirmsasti tahetakse iga viie aasta tagant atesteerida ja kontrollida, kas nad ikka vastavad oma töökohale ja nii edasi. Mul on ausalt öeldes natukene juba koolijuhtidest ka kahju, et miks me niimoodi nendesse suhtume. 

Ja see kõik tegelikult paneb mõtlema, kas siis toetada seda eelnõu või mitte. Meie fraktsioon on otsustanud niimoodi, et me seda katkestamisettepanekut ei tee, esimest lugemist kindlasti mitte, ja omalt poolt teeme mõned muudatusettepanekud ja siis vaatame, kuhu see meid viib, kuidas see eelnõu siis muutub või ei muutu vahepeal, ja siis juba otsustame, kas me seda toetame edaspidi või mitte. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Mul on väga hea meel, et meil on võimalus arutada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle ja et meil on võimalus parlamendis seda eelnõu teha veel paremaks, kui ta on. Meil on tõesti praegu olukord selline, kus riigikoolides 80% ja kohaliku omavalitsuse koolides 77% õpetajatest on kvalifikatsiooniga õpetajad. Ülejäänud ei ole. Kui ilma kvalifikatsioonita õpetajad otsustaksid haridussüsteemist lahkuda, siis meie haridussüsteem kukuks kokku. 

Me oleme väga tänulikud, et on õpetajakutset omavaid, seesmist õpetajakutset omavaid inimesi, kes on julgenud minna klassi ette, kes tunnevad, et nad tahavad anda oma panuse laste arengusse. Neid on vaja kindlasti toetada. Kui me vaatame alustavaid õpetajaid, siis lausa 70% alustavatest õpetajatest on kvalifikatsioonita õpetajad. Vaid 15% kvalifikatsioonita õpetajatest on sellised õpetajad, kes hetkel õpivad õpetajakoolituses. Need on need inimesed, kellega selle seadusemuudatuse kohaselt tohib teha kooli pidaja tänase üheaastase lepingu asemel kolmeaastase lepingu. Neid on ainult 15%. Ülejäänutega peaks tegema jätkuvalt üheaastase lepingu. 

Ma arvan, et me võiksime Riigikogus kaaluda, et ka alustavate kvalifikatsioonita õpetajatega saaks kooli pidaja teha kolmeaastase lepingu, aga tingimusel, et selle kolme aastaga kvalifikatsioonita õpetaja liigub kvalifikatsiooni poole, et ta hakkab taotlema kvalifikatsiooni. See on hästi oluline. 

Ja on sama oluline või isegi veel olulisem, et need kvalifikatsioonita alustavad õpetajad saaksid samasugust tuge nagu karjäärimudeli esimesel astmel olevad alustavad õpetajad. Ehk siis, et nende tööajast 25% on enesearendamiseks, selleks, et kvalifikatsioon omandada ja et tal oleks mentor. Me teame, et väga paljud kvalifikatsioonita alustavad õpetajad lahkuvad kiiresti, sest nad ei tule toime, neil puuduvad oskused. 

Mida on riik teinud selleks, et kvalifikatsioonita õpetajad omandaksid kvalifikatsiooni? Jah, riik on teinud pingutusi. Õppeaastal 2024/25 on riik suunanud 7,7 miljonit eurot Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile selleks, et oleks õpetajakoolituses rohkem õppekohti. 445 õppekohta juurde tehti selle rahaga. 4,2 miljonit eurot on suunatud õpetaja akadeemia tarvis selleks, et oleksid paindlikud mikrokraadi programmid, et õpetajad omandaksid kvalifikatsiooni. Veidi üle poole miljoni euro on riik panustanud asendusõpetajate kasvuprogrammi, selleks et 60–100 õpetajat selle programmiga aastas jõuaksid kvalifikatsioonini. 

Lisaks "Noored kooli" programmi lõpetajaid toetatakse üheaastase magistriõppega Tallinna Ülikoolis, selleks et nad saaksid kvalifikatsiooni. Äärmiselt oluline on koolijuhtide roll: see, et koolijuht annaks kvalifikatsioonita õpetajale aega kvalifikatsioon omandada, see, et koolijuht organiseeriks oma õpetajatele näiteks portfoolio kirjutamise laagreid, innustaks, et see kvalifikatsioon saaks täidetud.

Need on olulised sammud ja ma väga loodan, et sügisel saame selle olulise eelnõu üle arutelu jätkata. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas. Palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle seadusega astutakse mitu väga olulist sammu. See on üks lahenduste pakett suurest temaatikast. Õpetajate kvalifikatsioonid, nende töö hindamine, karjäärimudel. Teine väga oluline teemade ring on koolijuhtide kvalifikatsioon, atesteerimine. Päris alguses oli ka võimalus tõsta uuesti üles ka teema tähtajalistest töölepingutest, aga me oleme läinud atesteerimissüsteemi käivitamise peale.

Mõned asjad veel, mida ma oluliseks pean, võib-olla ka piskut mainin pärastpoole. See, et lõpuks ometi on märgatud õpetajate kvalifikatsiooni ja karjäärimudeli aruteludes ka kutsehariduses olevaid nii kutseõpetajaid kui üldainete õpetajaid kutsehariduslikes õppeasutustes, on hea. See on küll tulnud suure surma peale. Ka hariduslepet tehes tegelikult ei peetud neid võrdväärseteks partneriteks. Seega ei ole ka seal sees seda diferentseerimisfondi komponenti, mis annaks võimaluse neile vastavalt palgalisa maksta. 

Aga lähme teemade kaupa edasi. Kohe sissejuhatuseks ütlen ma, et kõik see jääb petlikuks rõõmuks, kui me ei asu tõstma õpetajate palka, aga ka üldiselt uuesti ei taasta seda traditsiooni, et õpetajate palga alammäära tuleb tõsta kõigile, sest kui me räägime nendest karjääriastmetest, siis koefitsiendiga 1,1 ja 1,3 on vastavalt vanemõpetajad ja meisterõpetajad. Neid on kindlasti alla poole kõigist õpetajatest. Järelikult ei lahenda nende sammudega minek õpetajate palgaküsimust. Ja suurele osale õpetajatest ei tähenda see palgatõusu. See on konkreetselt eelarve läbirääkimiste teema ja õpetajaid ei tohi uuesti ära unustada. 

Karjäärimudeli rakendamisel on paar probleemi, mille ma esile tooksin. Kõigepealt diferentseerimisfondi õiguslik alus, mida ma ka oma küsimuses ministrile puudutasin. Nimelt on praegu eelnõus, et palgakoefitsiendid diferentseerimisfondi olemasolul erinevad alammääraga makstavatest palkadest ehk noorempedagoogi ja pedagoogi omadest, mis on koefitsiendiga 1,0. Järelikult nende palkade arvestuses lähtutakse alammäärast. Aga need teised on fikseeritavad vastutava ministri määrusega. Tuletan meelde, et kui karjäärimudel viimati oli enne 2012. aastat, siis palgaastmete alammäärad fikseeriti valitsuse määruse tasemel, ka vanemõpetaja, õpetaja, nooremõpetaja palga alammäärad, siis oli kindlus, et selleks on piisavalt raha arvestatud ja see on kogu valitsuse vastutus. Ma arvan, et ka edaspidi võiks olla sellised garantiid valitsuse tasemel antud, mitte ühe ministri määruse tasemel. 

Teiseks, omavalitsused saavad võrdse diferentseerimisfondi, vaatamata sellele, millise kvalifikatsiooniga õpetajaid on, kui palju on vanemõpetajaid, siin on omavalitsused ja koolid igal juhul väga erinevad. See tähendab, kellel on kvalifitseeritumad õpetajad, nendel omavalitsustel ja koolidel jääb diferentseerimisfondi muude tegevuste jaoks rohkem üle, vabandust, jääb puudu. Kellel on kvalifitseerimata õpetajad või siis vähe kvalifitseeritud õpetajaid, need, kes vastavatele ametijärkudele ei kvalifitseeru, nendel jääb raha üle muudeks tegevusteks. Nii et siin on sisse kirjutatud tõesti motivatsioon mitte oma õpetajate karjääri ootustele vastata ja jätta nad madalama astme peale, mis oleks muidugi väga kahetsusväärne.

Kolmas tema teemade ring siin on see, millest ka juttu oli ja mis on tõstetud üles erinevate organisatsioonide poolt ja mis puudutab ka noorte õpetajate hakkamasaamist ja koolis püsimist. Muide, noored õpetajad lahkuvad liig kiiresti koolist, eriti kvalifikatsioonita õpetajad, need inimesed, kes on tulnud koolidesse, et saada alles õpetajaks või kellel mingi osa kvalifikatsioonist on olemas, kes on tulnud koolisüsteemile sisuliselt appi, vaatavad, kas nad saavad jätkata või väsivad ära ja lahkuvad süsteemist. Kui nad on sisuliselt jäetud jäetud alampalga tasemele, või ütleme, omavalitsuse voli nendega seotult on jätta nad tegelikult hariduslikust palgaarvestusest täiesti välja ja otsustada ise, millist palka neile maksta, siis neil garantiid ei ole, nad võivad lahkuda, ja see oleks väga halb. Kusjuures suur osa neist õpib, tahab saada päris kvalifitseeritud õpetajaks. 

Ma pakun välja Isamaa poolt lahenduse, mida me tegelikult koefitsiendiga rakendame lasteaiaõpetajate puhul. Riigitoetust makstakse nendele omavalitsustele nende lasteaiaõpetajate palga tõstmiseks, kellel on madalam kvalifikatsioon kui kooliõpetajatel, bakalaureuse tasemel kvalifikatsioon, mis lasteaednikele on piisav. Neile makstakse 0,9 koefitsiendiga palka. Tegelikult võiks sedasama koefitsienti, mis juba haridussüsteemis rakendub, arvestada ka veel kvalifitseerimata õpetajate palga puhul, et neile alla 0,9 alammääraga võrreldes koefitsienti maksta ei või.

Nüüd, mis puudutab õpetajate direktorite atesteerimist, siis sellest ma eriti palju rääkida ei jõua. Küll aga toon välja, et väga imelik on lugeda niisugust punkti, mis on tegelikult üks arengukavaline punkt …

Aitäh, hea kolleeg!

… et Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2032. aastal midagi. See, millal midagi analüüsitakse, ei ole seaduses fikseerimist vääriv daatum. Igal juhul võiks selle siit välja võtta. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 653 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. juuli kell 16.00.

Jõuame kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma olen hästi mitu kõnet sel teemal pidanud saalis. Ma loodan, et see on viimane, sest me kõik saame aru, et eelnõu algatajad ja toetajad enamuse häältega selle asja läbi suruvad ja see läheb uuesti presidendi lauale. Korra president ütles, et see on vastuolus põhiseadusega. Ma loodan ja arvan, et president teeb seda ka teist korda, sest kõik need muudatused, mis vahepeal viidi sisse, on puhas kosmeetika. Siin ei ole mitte midagi põhimõtteliselt muudetud. Eelnõu sisu on sama. Needsamad klauslid, mis presidendi arvates on põhiseadusega vastuolus, on jätkuvalt eelnõus sees, nad ei ole mitte kuskile kadunud. 

Nii et lihtsalt tahaks öelda, et on natuke kahju, et meil valitseb selline parlamentaarne kultuur, kus põhimõtteliselt selle dokumendi autorid ja toetajad teavad väga hästi, et selle dokumendi sisu on põhiseadusvastane. Aga ikkagi surutakse see läbi ja üritatakse jätkuvalt kuidagi ka presidenti sellega survestada. 

Ma arvan, et see ei ole ilus praktika. Ma arvan, et tegelikult on olnud võimalus seda teistmoodi teha. Ka presidendi nõunik, kes erinevates Riigikogu komisjonides kommenteeris presidendi otsust, ütles väga konkreetselt, et need kohad, mis on põhiseadusega vastuolus, oli võimalik ära parandada. Ja selleks olid tegelikult esitatud ka Keskerakonna fraktsiooni poolt vastavad muudatused. Kahjuks ei esimest korda ega teist korda ei olnud need muudatusettepanekud heaks kiidetud. Enamus hääletas komisjonides vastu. Ja tuleb välja, et ikkagi ei olnud päris soovi see eelnõu vastu võtta niimoodi, et see oleks kooskõlas Eesti põhiseadusega. Päris soov oli ikkagi survestada ühte konkreetset kirikut. 

Sellest on eelnõu algatajad ja toetajad rääkinud ka siit puldist juba päris avatult. Kui esialgu prooviti kuidagi seda maskeerida, et see nagu ei ole mingi ühe organisatsiooni vastu suunatud eelnõu, siis päeva lõpus juba räägiti väga konkreetselt, et jutt käib väga konkreetselt Eesti Kristlikust Õigeusu Kirikust ja ongi soov survestada seda kirikut, et see lõpetaks oma kanoonilised sidemed Moskva patriarhaadiga. Seda ei ole võimalik teha. Sellest kiriku esindajad rääkisid väga palju ja väga pikalt. Ja iseenesest see survestamine on põhiseadusega vastuolus. Sellest rääkis ka president või pigem siis presidendi esindaja komisjonides. President andis läbi oma esindaja mõista, et see niimoodi on. 

Ja tulebki välja, et see on meie parlamentaarne reaalsus, kus üritatakse siis tõepoolest rikkudes põhiseadust – ja meelega rikkudes põhiseadust – survestada üht organisatsiooni tegema midagi, milleks see organisatsioon ei ole võimeline, mida see organisatsioon iseenesest, lähtudes oma põhimõtetest, üldse oma eksisteerimisest, teha ei saa. Ja kui see organisatsioon seda ei tee, siis lihtsalt hakatakse seda organisatsiooni sundlõpetama.

On väga kahju, et see niimoodi on läinud. Aga ma väga loodan, et president jääb endale truuks. Jääb truuks Eesti põhiseadusele ja põhiseaduslikule korrale ja tema arvamus vahepeal ei ole muutunud, et selline survestamine sellisel kujul on Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus ja järelikult ei saa seda seadust välja kuulutada. Aitäh!

Tänan teid aja säästliku kasutamise eest. Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Eesti on tõesti väga salliv riik, meil saab olla parlamendis ka inimesi, kes alati valust võpatavad, kui me räägime eesti koolist või räägime punamonumentide äraviimisest või räägime siin ka tegelikult, räägime Moskva patriarhaadist lahutamisest. Ma tahaks tegelikult tunnustada Siseministeeriumit ja õiguskomisjoni ja ka praktiliselt kõiki erakondi peale Kõlvarti juhitud Keskerakonna ja siis Varro Vooglaid, kes võtab siin, võtavad üle selliseid ühiskonda lõhestavaid positsioone. 

Esiteks, see alus, õiguslik alus selle eelnõu vastuvõtmiseks on väga lai, see mandaat on väga suur. 6. mail 2024 on vastu võetud avaldus Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Ja samad inimesed, Belobrovtsev, Tšaplõgin ja nii edasi, pluss Varro Vooglaid, hääletasid ka sellele avaldusele vastu. Nii et kõik on loomulik, kõik läheb mustrisse, kõik sobitub. Iseenesest midagi ei ole, ütleme, argumentidega tegelikult teid veenda ei ole võimalik. Teie hoiakud ja meelsus ja dogmad on niivõrd sügaval. Eputada selle kanoonilise õiguse mõistega, tulla sellega siia ette, sellega lehvitada on ju samuti tegelikult häbiväärselt piinlik. 

Kui ma olen ka Varro käest küsinud seda, aga 1944. aasta, kui Stalin ja Punaarmee selle jõhkralt, jõuga lõpetasid, alluvuse Konstantinoopolile, no siis käib ainult käte laiutamine, juhtus jah nii. Aga Eesti Vabariigi ajal loodi hoopiski tegelikult Konstantinoopoliga see kanooniline side, mis okupantide ja Stalini poolt 1944 jõhkralt, jõhkralt lõpetati. Ja teie räägite kanoonilisest õigusest! 

Selles mõttes see avaldus, mis võeti vastu 75 poolthäälega, ja eelnõu, mis siin eelmine kord võeti vastu 60 poolthäälega, eelmine eelnõu oli ka tegelikult väga hea, aga parlament näitas paindlikkust, näitas tegelikult sisu ja tuli presidendi kriitikale vastu. Tahan tunnustada ka Siseministeeriumi usuekspertide tehtud 12‑leheküljelist analüüsi, mis näitab ära, et antud eelnõu on põhiseadusega igati kooskõlas.

Ja rääkida ka usuvabaduse piiramisest, on korduvalt ümber lükatud, keegi ei ahista ega piira usuvabadust, võetakse ära ainult juriidiline ja administratiivne kanal, et Moskva patriarhaat ei saaks siia oma kombitsaid ajada. Seda enam, et Moskva patriarh on kuulutanud sõja Ukrainas pühaks sõjaks, legitimiseerib tapmist ja vägivalda. Ja meil on parlamendis inimesi, kes siis vaatavad selle peale väga hea, ütleme siis, heakskiitva pilguga. 

Lisaks, eelnõu näeb ka tulevikku ette, et ka islamiäärmuslus ei tõstaks Eestis pead, Eesti ühiskonnas pead. Nii et see eelnõu vaatab kahtlemata tervikut, mitte ei tegele ainult Moskva patriarhaadi lahutamisega Eesti ühiskonnast. 

Nii et jutt sellest, et kuidagi õigeusk on löögi all, üldse usuvabadus on löögi all, meie usuline mitmekesisus on löögi all, on selgelt hirmutav ja ühiskonda lõhestav. Seda ei ole, seda on korduvalt erinevatel koosolekutel ka räägitud. Me soovime võtta ära igasugused põhikirjalised viited sellele, et Moskva patriarhaadist saaks tulla siia mingit mõjutustegevust. 

Eelnõu on tehtud paremaks ja Isamaa toetab antud eelnõu vastuvõtmist. Loodetavasti ka president arvestab selle suure laiapõhjalise poliitilise mandaadiga, mis juba anti 6. mail 2024 75 poolthäälega. Aitäh!

Suur tänu! Sõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid.

Suur tänu! No eks kolleeg Jaanus Karilaid alustas täpselt niimoodi, nagu oli arvata, sellepärast et läbi selle eelnõu on ju pidevalt üritatud kogu seda diskussiooni raamistada sellisel viisil, et meil on siin eestimeelsed versus venemeelsed. Jaanus Karilaid, kes püüab ennast näidata Eesti Vabariigi kõige suurema patrioodina, teeb siin uperpalle, et sellist kuvandit endast luua, igati ootuspäraselt seda raamistust ka siin jätkab. Ma Jaanusele tuletan meelde, et 9. aprillil, kui eelnõu esimest korda vastu võeti, siis sina lõpphääletuseelselt teatasid, tsiteerin: usuvabadus on Eestis tagatud, seda ei saa mitte keegi eitada, kes mõtleb tervemõistuslikult, keegi ei saa vaidlustada, kes mõtleb tervemõistuslikult. Ja ütlesid, et sellel eelnõul ei ole usuvabaduse piiramisega mingit pistmist. Tuleb meelde? Tuleb meelde? Ja ei läinud palju aega mööda, kui president jättis seaduse välja kuulutamata, väga põhjalikule sisulisele analüüsile tuginedes ütles, et see on lubamatu usuvabaduse rikkumine. Nii et sa ole natukene tagasihoidlikum, süvene asjadesse natukene rohkem, ja äkki hakkad ka nendest asjadest aru saama ühel heal päeval. Lootus kaob viimasena. 

Nüüd, omalt poolt rõhutan, et tegelik raamistus, milles me peaksime seda asja arutama, eriti pärast seda, kui president on öelnud, et see eelnõu tõepoolest on olnud põhiseadusega vastuolus, ei ole mitte see, kas me oleme eestimeelsed või venemeelsed, vaid see, kas me oleme reaalselt taganud eelnõu vastavuse põhiseadusele või ei ole seda teinud. Mina väidan täiesti selgelt ja ühemõtteliselt, et me ei ole seda teinud. Vastupidi, on tehtud kosmeetilisi muudatusi selleks, et luua illusiooni, justkui oleks põhiseadusvastasus kõrvaldatud, aga me teame – me teame! – täiesti ühemõtteliselt ja selgelt, et presidendi hinnanguga on see eelnõu sellisel kujul vastuolus. Kuidas me seda teame? Õiguskomisjonis ma küsisin selle kohta presidendi kantseleid esindanud Mall Grambergilt. Rääkisin sellest ka eelmisel lugemisel toimunud kõnes, nii et te kõik olete saanud võimaluse seda kuulda, kuna ma vahendasin seda teile. Presidendi kantselei esindaja ütles: ei, ka sellisel kujul, muudetuna, presidendi hinnangul on see endiselt põhiseadusega vastuolus. Nii et mitte keegi siin saalis täna ei saa öelda, et ta ei tea, et ta hääletab eelnõu poolt, mis on presidendi poolt endiselt põhiseadusega vastuolus. Teate seda ja ometi teete seda. 

See näitab seda, et tegelikku austust põhiseaduse vastu ei ole, seda enam, et presidendi poolt esitatud argumente ei ole ju keegi teist ümber lükanud. Mina ei ole küll kuulnud ühtegi kõnet, kus oleks presidendi argumendid võetud ükshaaval ette ja sisuliselt need ümber lükatud. Kas Jaanus Karilaid näiteks tegi seda? Ei, ma arvan, et ta ei ole presidendi arvamust lugenudki. Igal juhul tänases kõnes ta ei puudutanud seda poole sõnagagi ja mitte üheski aspektis mitte kuidagi ei näidanud, kuidas president siis eksis oma hinnangut kujundades. Lihtsalt rääkis, et Eesti julgeolekut on vaja tagada, me peame ikka eestimeelselt tegutsema, ja nüüd ongi kõik, eks ole. Selle loosungi all me võime kõikidest põhiseaduslikest õigustest üle galopeerida. Ei käi asjad nii õigusriigis, Jaanus. 

Nüüd, mis puudutab seda julgeolekujuttu siin, mida te kogu aeg räägite, siis see on ju puhas vale, lausvale, ütleme otse. Mitte mingisugust reaalset julgeolekuohtu ei Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ega Pühtitsa klooster ega nende kanoonilised sidemed ei kujuta, pole kujutanud. Ühtegi fakti ei ole, millest nähtuks, et nad kujutaksid endast mingisugust julgeolekuohtu. Ja te ütlete selle peale, et aga me võtame vastu sellise seaduse, millega välistada selliste ohtude tekkimise võimalus tulevikus. Kuulge, mõelge nüüd natukene. Kas vähekene häbi ei ole? Millal, mis ajast saati õigusriigis käivad asjad sellisel viisil, et me hakkame sundlõpetamisega ähvardama erinevaid organisatsioone selleks, et välistada nendega seonduv tulevane julgeolekuohtude tekkimine? Kui me sellise loogika omaks võtame, siis miks ei võiks hakata ka näiteks erakondadelt nõudma sundlõpetamist? Mitte sellepärast, et nad oleksid kujunenud kuidagi julgeolekuohuks, vaid selleks, et välistada võimalus, et nad võivad tulevikus kujuneda julgeolekuohuks. 

Reaalsus on see, et tegelikult selle seadusega, eriti selle jõustamisega, kui asi peaks sinnamaani jõudma, ja kui hakatakse Pühtitsa kloostrit sundlõpetama jõuga – sest see ju tegelik eesmärk on –, mitte ei kahandata julgeolekuohte, vaid hüppeliselt kasvatatakse. Sellega mitte ei liideta ühiskonda kokku, vaid sellega lõhestatakse ühiskonda. Ja seda ei tohiks niigi keerulises julgeolekuolukorras teha, see on vastutustundetu ja lubamatu. Kusjuures ma olen vähemalt viis korda siin saalis küsinud, kuidas te kavatsete reaalselt hakata seda sundlõpetamist ellu viima, kui järg peaks sinnani jõudma, ja sellele pole mitte kunagi mingisugust mõistlikku vastust antud. 

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Alati öeldakse, et ei-ei-ei, ära nüüd räägi, sinnani asi ei jõua. Aga kõik teavad, et võib jõuda. Ja see on ka üks selle seaduseelnõu põhilisi probleeme. Te olete deklareerinud, et eesmärgiks on Eesti julgeoleku tagamine, aga tegelikuks eesmärgiks on Pühtitsa kloostri, Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku sundimine oma seniste kanooniliste sidemete lõpetamisele. See tuleb väga selgelt välja ka presidendi hinnangust. President ütleb, et kui te tahate tagada julgeolekut, siis selleks on ju kehtivas õiguses kõik võimalused olemas, ja keegi ei saa ümber ka lükata seda. Põhimõtteliselt presidendil on õigus, ta toob karistusseadustikust kõik paragrahvid esile, mis ütlevad, et ei tohi näiteks tegeleda riigireetmisega erinevas tähenduses, ei tohi tegeleda vaenuliku mõjutustegevusega, kõik muud sellised asjad. Tõesti on hoovad olemas, aga ükski nendest hoobadest ei võimalda teil sundida neid oma kanoonilisi sidemeid katkestama. Ja see ongi see põhjus, miks teil on tegelikult seda eelnõu vaja. Aga vot sellisest eesmärgist lähtuvalt usuvabaduse piiramist ei võimalda põhiseadus. Ja see ongi see tupik, millesse te olete iseennast tüürinud kõiki hoiatusi ignoreerides. 

President ei saa seda seadust ka sellisel kujul välja kuulutada, nagu ma juba eelnevalt osundasin, sest kui ta just oma senistest tõekspidamistest ei tagane, kui ta oma positsioonidest ei tagane, siis see eelnõu muudetud kujul ei ole sugugi vähem vastuolus nendesamade postulaatidega, millele ta oma esialgses hinnangus tugines. 

Ja lõpetuseks, olles peatunud julgeolekuaspektil ja õigusriikluse aspektil, mis ütleb seda, et ühtegi poliitilist eesmärki ei tohi taotleda, ühtegi poliitilist ambitsiooni ei tohi läbi suruda, kui see on põhiseadusega vastuolus, ükskõik kui heaks ja ihaldusväärseks neid ambitsioone ka ei peeta, tahaksin ma peatuda ka inimlikul aspektil. Minu jaoks on hästi ebameeldiv ja lausa eemaletõukav see, kuidas me näeme selliste sammude näol, nagu see eelnõu ka endast kujutab, kuidas Eesti Vabariik muutub üha rohkem selliseks sallimatuks, kitsarinnaliseks ja tigedaks moodustiseks. Linnar, mis sa naerad seal taga? Ei ole vaja irvitada minu poolt väljendatule. See on kitsarinnalisuse ja sallimatuse ilming, kui me teame, et mitte mingisugust reaalset julgeolekuohtu need organisatsioonid endast ei kujuta, ja sellest hoolimata ähvardatakse neid sundlõpetamisega, kui nad ei lõpeta oma kanoonilisi sidemeid. Siin pole midagi naerda. See on inetu pilt. Mina ei taha sellises Eesti Vabariigis elada. 

Kui palju on räägitud sallimatusest ja sallivuse vajadusest, kui on tarvis olnud normaliseerida homoseksuaalseid suhteid ja ümber määratleda abielu? Palju olete sellest rääkinud. Aga kui on vaja näidata üles sallivust religioossete organisatsioonide vastu, siis on kogu see sallivuse retoorika teil ununenud. Tuletan meelde, et Pühtitsa kloostri nunnad kutsusid teid kõiki endale külla. Paljud teist läksid sinna, et tutvuda kloostriga? Paljud teist on käinud seal reaalselt? Paljud on suhelnud kloostri nunnadega, küsinud küsimusi, kuulanud vastuseid, kaalunud? Ma arvan, et keegi ei läinud. Mina käisin. Ja seda enam mul on kurb vaadata, kuidas neid represseeritakse, ilma et nad on Eesti Vabariigile midagi halba teinud. 

Kokkuvõtteks …

Aitäh!

… kutsun üles mitte seda eelnõu toetama, sest vastasel juhul muutub piinlik olukord veelgi piinlikumaks. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali, palun!

Austatav juhataja! Head ametikaaslased! Käime faktid üle uuesti. Vaba maailma õigeusklikud reeglina toetavad ja tervitavad seda eelnõu, mis loodetavasti saab ka seaduseks. Ja siin ma viitan eelkõige Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jumalakartlikule ja ligimest armastavale lähenemisele. 

Vene õigeusu kirik muidugi ei ole kirik, vaid see tegutseb Kremli eriteenistuste alltöövõtjana. Ja vähemalt teise maailmasõja ajast alates, kui isegi mitte varem, kirikut juhtis tšekaa, GPU, NKVD, KGB ja FSB. Eelmise Moskva patriarhi Aleksius II KGB agendi nimi oli Drozdov. Praegune Moskva patriarh Kirill, KGB agendi nimega Mihhailov, luuras ja tegeles vaenuliku mõjutustegevusega Genfis, olles Nõukogude Liidu esindaja Maailma Kirikute Nõukogus.  

Seesama Kirill on kuulutanud Vene sõja Ukrainas pühaks sõjaks. Ja veelgi enam, Vene kiriku vaates on Venemaa pühas sõjas kollektiivse läänega ja Ukraina rahvast pole nende vaates olemas. Ja see niinimetatud vene maailm või russki mir on täpselt seal, kus Kremlil seda vaja on. Ja see mõttelõng on selline, et Vene impeerium peab ennast taastama ja mõjuala võimalikult palju suurendama ja laiendama. 

Moskva kirik ei ole Venemaal mitte kuidagi riigist lahutatud, vaid see on ikkagi Putini režiimi võimuvertikaali oluline osa. Ja seepärast tulebki just Moskva kiriku kui vaenuliku organisatsiooni tegevus võimalikult kiiresti Eestis lõpetada. Moskva kirikus ei kummardada Jumalat, vaid ikka eelkõige Kremli imperialistlikke Suur-Vene ambitsioone.

Paraku on Kremlil oma mõjutustegevusega õnnestunud Moskva kiriku Eesti organisatsiooni kaudu ning agente ja kasulikke idioote kasutades jätkuvalt meie elanikkonda lõhestada. Mis ei ole hea. Moskva kiriku pea ja džihaadile üles kutsuvate radikaalsete mullade vahele võib muidugi rahulikult võrdlusmärgi panna. Jumalat nendes tegudes ei ole, pole mõtet otsida ka. On lihtsalt usu ja usklike ärakasutamine.  

Nüüd, endise Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nimevahetus on maskeering ja selle kiriku alluvussuhe Moskva patriarhaadiga, mis omakorda allub läbi FSB Kremlile ehk Putini kuritegelikule režiimile, on iseenesest ebanormaalne ja isegi ohtlik. Ja need alluvussuhted on täitsa selged, nagu ka Moskva patriarhaadi tingimusteta toetus Putini poliitikale. See on osa Putini ja tema seltsimeeste geopoliitilisest mängust hoida Eestit Moskva mõjualas.

Ja nüüd veel ajaloost. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik sai Konstantinoopolist tomose ehk iseseisvusakti 1923. aastal. Moskva omakorda on üritanud seda kirikut kõigi vahenditega hävitada, et kontrolli alla saada kõik õigeusklikud. Jumalal on paraku olnud hoopis teistsugused plaanid. Ma võiks öelda isegi nii, et Moskva kirik Eestis on üks viimaseid, kui mitte isegi kõige viimane Vene okupatsiooni jäänuk. 

Nüüd usuvabadusest. Eesti riik ei soovi mitte kuidagi usuvabadust piirata. Ega me ei tee ka seda, sellepärast et usuvabadus on põhiseadusega kaitstud. Aga alluvus patriarh Kirillile agendinimega Mihhailov ei ole usuvabadus. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus …

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit juurde. 

… on pakkunud Moskva patriarhaadi Eesti kirikule ja kogudustele kristlikku sõbrakätt. Üks võimalusi selleks on vikariaat. Metropoliit Stefanus pakubki oma usuvendadele ja -õdedele võimaluse säilitada oma nägu. Lahendus on anda neile võimalus osadust katkestades säilitada oma kiriku kanoonilisus ja kiriklikkus, ilma et nad muutuksid õigeusu mõistes sektiks. 

Ja mida me näeme jälle teiselt poolt. Moskva kiriku Eesti organisatsioon ei ole isegi suutnud painduda ja minna ühisele palvusele näiteks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga. Moskva kirik ja piiskop Daniel seevastu on asunud vaba Eesti riiki ründama välismaal jõhkrate valedega. 

Aga tuletan kõigile õigeusklikule meelde: tänu Eesti Vabariigile, kus on kirik ja riik aegade algusest olnud lahutatud, on järjepidevalt saanud tegutseda 1473. aastal loodud Petseri klooster ja 1892. aastal loodud Kuremäe klooster, nagu ka paljud õigeusu kogudused Eestis

Ja seaduse vastuvõtmisega anname me seadusandliku lahenduse ja selge raamistiku. Kiriklike ja kanooniliste asjade seadmisega saavad õigeusklikud, ma loodan, Jumala abiga ise väga hästi hakkama. Ja sellepärast ma kutsun Eesti 200 fraktsiooni nimel kõiki ausaid inimesi toetama seda seaduseelnõu. Tänan!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Eelnõu eesmärki tuleb jälle korrata üle. See on piirata haldussidemeid, mille kaudu võib Eestisse siis jõuda usulise ühenduse kaudu vaenulik mõjutustegevus. See ei takista usu sisulist praktiseerimist, ei piira õigust uskuda, palvetada või järgida vaimulikku eluviisi. Eelnõu ei nimeta kordagi ühtegi usundit ega usku. 

Aga tulenevalt nende diskussioonide pidevast rõhuasutusest tuleb veel kord üle korrata: Kristus ei võrdu Moskva patriarhaat, õigeusk ega vene õigeusk ei võrdu Moskva patriarhaat ja tõotus Kristusele ei saa tähendada pimedat kuulekust institutsioonile, mis õigustab vägivallaideoloogiat. Moskva patriarhaat kordab oma propagandas pidevalt, et ainult Moskva on tõeline õigeusk. Teoloog Tauri Tölpt on selle õiguskomisjoni avalikul istungil kenasti ümber lükanud ja toonud välja, et selline kontseptsioon on Vene maailma ideoloogia osa. Ja selles seisnebki patriarh Kirilli ohtlikkus: kogu vene õigeusk peab justkui olema Vene õigeusu kiriku all. Ei pea, ei ole nii ajalooliselt ka olnud. 

Andke siis keisrile, mis on keisri oma, ja jumalale, mis on jumala oma. Nii jumalasõna kui ka seaduseraamat ütleb, et ilmalik ja vaimulik võim on lahus. Ka täna me arutame sedasama teemat siin. Ent ajalooliselt on just Vene õigeusu kirik olnud väga tugevalt seotud Vene riigi ja valitsejatega. Viimastel kümnenditel on see seotus muutunud sisuliseks alluvuseks Putini režiimile. Paraku me näeme, et Kirill ei ole mitte lihtsalt vaimulik juht, vaid on Venemaa režiimi ideoloogiline tugi. Tema sõnumid sõjast, läänemaailmast, sealhulgas ka Eestist, on avalikud. Ja tegelikult võiks isegi öelda, et õigeusuõpetus, 15. kaanon, ütleb selgelt: kui piiskop õpetab hereesiat avalikult, on usklikel mitte üksnes õigus, vaid ka kohustus katkestada temaga osadus. Nii et ajalooliselt on kloostreid ja kogudusi läinud ühe patriarhaadi alt teise alla. Ukraina kirik on üks näide, aga tõepoolest, ka täna ERR-is metropoliit Stefanus tõi välja, et erinevaid võimalusi on. Küsimus on tahtes. 

Muide, tahtest on rääkinud ka Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juht metropoliit Illarion, kui arutati Ukraina kirikule autokefaaliat andes. Ta on öelnud: "Kui Ukraina Kirik tahab meist lahkuda, oleks ta lahkunud juba tükk aega tagasi. Mõistate, et Vene Õigeusu Kirikul pole Kiievi Moskva-orbiidil hoidmiseks mingeid hoobasid – ei poliitilisi, finantsilisi ega halduslikke. Kuid on olemas Ukraina Kiriku piiskopkonna, vaimulike ja kirikurahva tahe jääda Vene Kirikuga ühtseks. Mõni ütleb meile: andke Ukraina Kirikule autokefaalia, laske sel minna – kõigil on parem. Aga kui rahvas seda ei soovi, piiskopid ei taha, vaimulikud ei taha, kuidas saaksime kehtestada autokefaalia? Me ei saa ega kehtesta." Metropoliit Illarion ise annab mõista, et küsimus on alati tahtes. 

Head sõbrad, Eestis on tagatud usuvabadus ja igaüks võib valida, keda ta usub ja kuidas ta seda teeb. Seda aga siiski lähtuvalt seadusest. Ka siin kõlavad pidevalt väited, et riik ei tohi üleüldse, mitte mingil moel usuasjadesse sekkuda. Ometi ei lubaks me kätt maha raiuda vargal ega sabati rikkujat hävitada oma rahva seast ka siis, kui keegi sõna-sõnalt seda nii tõlgendab. Antud eelnõu puhul räägime konkreetselt institutsioonist, mitte usundist. 

Vaatamata kõigele mõistan ma väga hästi, et väga paljude jaoks on tegemist valusa ja isiklikult puudutava eelnõuga ning on hirm, mis saama hakkab. Loomulikult tuleb riigil ja ka meil siin neid hirme maha võtta ja selgitada, et Eesti riik ei pea õigeusklikke süüdlasteks ega räägi sellest, et katkestada tuleb oma usk või tõotus Kristusele. Kaugel sellest, katkestada tuleks selle eelnõu puhul ainult side institutsiooniga, ükskõik millisest usundist me räägime, kui see kasutab oma mõjuvõimu mitte heaks, vaid kurjaks. Aitäh!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel. Varro Vooglaid, palun!

Jaa. Mulle on vist vastusõnavõtt tõepoolest ette nähtud, sellepärast et on kaks asja, mida tahtsin kommenteerida Jaanus Karilaiu poolt öeldu kohta. Esiteks, ta süüdistas mind selles, et mina võtvat oma kõnedes ühiskonda lõhestavaid positsioone. Ma küsiksin selle peale, kes tegelikult ühiskonda lõhestavad, kas need, kes sunnivad Eesti suurimat kirikut ja kloostrit sundlõpetamise ähvardusel oma kanoonilisi sidemeid katkestama ja identiteeti hülgama, ignoreerides seda tehes ka presidendi üleskutset mitte teha niisugust asja põhiseadust rikkudes, või lõhestavad ühiskonda need, kes kutsuvad üles usulisele sallivusele ja sellele, et mitte eelnevalt kirjeldatud programmi ellu viia. Ausalt öeldes on päris naljakas sellist asja kuulata. Viies ise ellu ühiskonda lõhestavat programmi, hakkad sa süüdistama neid, kes sellele vastu väidavad või sellega kaasa ei tule, ühiskonna lõhestamises. Ühelt poolt on see naljakas, teiselt poolt on see muidugi väga näotu.

Teine asi. Karilaid osutas minule järjekordselt, öeldes, et ta on koridoriski mult küsinud, aga kuidas siis sellega jääb, et pärast Nõukogude okupatsiooni liideti õigeusu kirik Eestis jõuga Moskva patriarhaadiga. Mul ei ole midagi muud vastata, kui et laiutan käsi. Ma mäletan seda vestlust Jaanusega. Ma vastasin talle väga selgelt, et vaata, Jaanus, küsimus on selles, kellest sa eeskuju tahad võtta. Kas sa tahad tõesti võtta eeskuju Nõukogude Liidust, kes jõuga sekkub usuvabadusse ja kujundab ümber usuühenduste kanoonilisi sidemeid, või tahaksime me ikkagi olla õigusriik, mis ütleb, et meil on põhiseadus ja me peame põhiseadusest kinni pidama, muu hulgas mitte sekkuda usuvabadusse, usuühenduste enesekorraldusõigusesse, selle pärast, et nii on lihtsalt õigusriigis kombeks. Nii et kui sinu ideaaliks on tegutseda vastavalt sellele, kuidas Nõukogude Liit tegutses Eestis pärast okupatsiooni, siis olgu nii, aga me jääme siin küll radikaalselt eriarvamusele, mina sealt head eeskuju ei otsiks. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel, Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Kõigepealt – kolm asja –, mina hääletasin 2024 6. mai Moskva selle avalduse poolt, 75 inimest oli selle poolt ja 8 oli vastu – et see ei jääks valesti kõlama. Ma ei puudutanud Isamaa nimel presidendi kriitikat selle pärast, et ka eelmine eelnõu oli tegelikult väga hea eelnõu, ja keskendusin nendele argumentidele, miks oleks võinud selle eelnõu ka varasemalt vastu võtta. Eelkõige huvitab meid juriidilise ja igasuguse haldussideme katkestamine Moskva patriarhaadiga. Ja peab tunnistama, et lõpuks ometi ka Varro vastas sellele 1944. aasta argumendile. Nii et praegu rohkem tähelepanekuid ei ole.

Aitäh! Ja vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Päris palju on juba öelnud Jaanus Karilaiu esinemise kohta Varro Vooglaid. See oli kõik väga õige. Tõepoolest, inimene, kes süüdistab teisi ühiskonna lõhestamises ja nii edasi, teeb hästi palju selleks, et omalt poolt seda lõhestada. Ja samas jälle demagoogiline lemmiktaktika: võimalikult palju kasutada selliseid suuri sõnu, mis peaksid nagu mõjuma à la Putin, Stalin, Kreml ja nii edasi. See iseenesest peaks sõnavõtust tegema mingi suurema asja, kui see tegelikult on. Aga kuna Jaanus Karilaiu puhul on teada, et nagu rahvas ütleb, suuga suur, aga tööga väike, siis siin ei ole nagu suurt mõtet üldse nagu vaielda. 

Mis puudutab Eesti 200 esindaja sõnavõttu, siis nii kahju, kui see ka pole, aga see lihtsalt kubises vigadest nii terve mõistuse kui ka tavalise, tavapärase loogika vastu. Inimene ühest küljest ütleb, et see seadus ei ole põhiseadusega vastuolus, ja ei ole sellepärast, et see ei riiva nagu usuvabadust. Teisest küljest ta ütleb, et me põhimõtteliselt siin ise otsustame, kuidas te saate kedagi uskuda ja kuidas ei saa, kuidas te peate seda tegema või kuidas ei pea seda tegema. 

Ja jääb lihtsalt üle jääda selle juurde, mida ma rääkisin oma kõnes. President on korra juba näidanud, et see on põhiseadusvastane, on oma sõna öelnud selle kohta. Ja kuna selle eelnõu mõte ei ole absoluutselt muutunud, see on meie arvates jätkuvalt põhiseadusvastane, siis ma loodan, et president lihtsalt jääb endale truuks ja kuulutab selle teist korda põhiseadusvastaseks. Aitäh!

Aitäh! Ja vastusõnavõtt Eesti 200 fraktsiooni nimel, Peeter Tali, palun!

Tänan, härra juhataja! Soovitan stenogrammi tähelepanelikult lugeda, mida ma ütlesin ja ei öelnud. Seaduseelnõu on ära parandatud ja me loodame, et seaduseelnõust saab seadus ja president kirjutab selle alla. Tänan väga!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Küsimus istungi juhatajale, Andrei Korobeinik, palun!

Jah, aitäh! Mille alusel praegu anti Eesti 200 esindajale vastusõnavõtuks võimalus?

Sellepärast, et ei ole vaja kellelgi kahelda, et ka tema seisukohti puudutati nii-öelda teistes läbirääkimiste voorudes. Nii et selles ei ole küll vaja kellelgi kahelda. Ja ma olen olnud siin tõepoolest konservatiivne, kitsama tõlgendusega, et nii esimesel kui kolmandal lugemisel võimaldan ühe vastusõnavõtu, kuivõrd ka läbirääkimistel saab osaleda üks, ja seetõttu olen ka liberaalsem seda vastusõnavõttu andma, ilma sõrmega järge vedamata, kas nii-öelda nüüd konkreetselt puudutati või mitte või isikut mainiti või mitte.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 570 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teeme. Aga Vladimir Arhipov, palun! Kas teil on fraktsiooni nimel, te soovite? (Hääl saalist.) Ei, ei, ei, küsimus on, fraktsiooni nimel on teil, tahate … (Hääl saalist.) Veel kord: fraktsiooni nimel on võimalus üks vastusõnavõtt, see on minu selge seisukoht. Vastusõnavõttu istungi juhataja ei pea andma, ta võib anda. Nii et see annab ka mandaadi istungi juhatajale tegelikult piirata seda sellisena, nagu mina olen tõlgendanud.  

Head kolleegid, veel kord, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 570 lõpphääletus. Peale saalikutsungit me seda teeme. Head kolleegid, oleme eelnõu 570 lõpphääletuse juures. Esmalt juhin teie tähelepanu sellele, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält.  

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 0. Eelnõu 570 on seadusena vastu võetud.

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE) kolmas lugemine. Selleks avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Isamaa fraktsiooni nimel, ma saan aru, volitusega, Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Käesolev eelnõu – muuta viisade väljastamist või õigemini anda võimalus nende keeldumiste vaidlustamiseks kohtus – on üks omamoodi põnev ja huvitav eelnõu, mis koalitsiooni poolt on meile siia lauale tulnud, sellepärast et sisuliselt on tegemist umbusalduse avaldamisega PPA-le ja samas ka nii meie sise- kui välisministeeriumile. Teatavasti on viisaotsuste tegemine PPA pärusmaa ja juhul, kui keegi neid vaidlustab, keelduvat viisaotsust, siis vaatab PPA selle üle ja vajadusel tegelevad sellega ka nii Siseministeerium kui Välisministeerium. Ja tänaseni on see süsteem tõrgeteta töötanud. Meie viisaotsuste osas ei ole pretensioone tulnud mitte kuskilt, kaasa arvatud ka Schengeni viisasüsteemiga liitunud riikidelt. Ja põhjust selle muutmiseks tegelikult ei ole. Aga ometigi tahetakse nüüd siis lihtsustada Eestisse pääsemist kontingendil, kes on täiesti selgelt kahtlane, võib-olla otseselt Eesti-vaenulik ja kellel ei olekski mingisugust õigust Eestisse saada. 

Välismaalaste seadus, mida me nüüd muudame, sätestab väga kaalukad põhjused, mille alusel viisa andmisest keeldutakse. Kui välismaalasel puudub kehtiv reisidokument, kui see on võltsitud, kui väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikkusele, kui puuduvad elatus- ja naasmiseks vajalikud vahendid, kui talle kehtib Eesti või Schengeni sissesõidukeeld, kui ta võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahvatervisele, kui on alust kahelda tema avalduste usaldusväärsuses ja kavatsuses lahkuda Eestist, kui on alus kahelda nende usaldusväärsuses, kelle juurde ta tuleb, või kui vähemalt üks nõutav tingimus ei ole täidetud. See on ju täiesti selge, need inimesed ei tohigi Eestisse pääseda. Aga ometigi tahetakse seda süsteemi muuta ja anda nendele õigus vaidlustada viisa andmisest keeldumine ja vaidlustada seda kohtus. Täiesti selgelt, nagu ma ütlesin, on see umbusalduse avaldamine meie PPA-le ja sise- ja välisministeeriumile. 

Aga lisaks sellele on igal riigil õigus määrata, ja see on suveräänne õigus, määrata ise, kellel on lubatud siin viibida ja kellele seda luba ei anta. Ühelgi teisel riigil ega rahvusvahelisel organisatsioonil ei ole õigust siin mingisuguseid ettekirjutusi teha. Ja kui iga keeldumine peaks olema vaidlustatav kohtus, kahjustab see riigi võimekust kontrollida oma piire, tagada ka julgeolekut. Ja eriti oluline on see tänasel päeval, kus käib sõda Ukrainas ja kus Venemaa peab täiesti varjamatult hübriidsõda ka ülejäänud maailma, Euroopa, NATO ja meie ja meie liitlaste vastu. Kui aga kohtus hakatakse igat viisataotlust, mis on tagasi lükatud, menetlema, siis lisaks kõigele ummistab see meie kohtusüsteemi, sest igat otsust on ju võimalik veel omakorda vaidlustada ja see teeb riigile kogu selle menetlusprotsessi oluliselt keerulisemaks. Nagu ütlesin, ummistab see meie kohtusüsteemi, asjalikud teemad ei saa kohtus arutusele, ja teeb ka kõik oluliselt keerulisemaks, kulukamaks, sest kavandatav vaide esitamise riigilõiv, mis on määratud 280 eurot, ei kata neid … 

Soovite lisaaega?

… halduskohtu menetluskulusid. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Paljudes riikides, nii nagu ka meil oli, ei ole viisa andmisest keeldumise otsust võimalik halduskohtus vaidlustada ja see põhineb rahvusvahelisel praktikal, millele oleme tuginenud ka meie siiamaani. Eestis on menetlus kiire, tasakaalus ja ma väidan, et samas ka õiglane. Sellega ei ole probleeme olnud. 

Kokkuvõtteks ütleksin, et viisa andmisest keeldumise otsuse kaebamine halduskohtusse ei ole õigustatud, kuna see seaks ohtu riigi sisejulgeoleku, riigi suveräänsuse, kohtusüsteemi efektiivsuse ja ka välispoliitika paindlikkuse. Eestis on olemas viisataotlejatele seadusega sätestatud, põhiseadusele vastav ja toimiv õiguskaitsemehhanism, mis tagab igakülgselt protsessi õiguspärasuse. Isamaa ei toeta selle muutmist, seda enam, et peale seaduse vastuvõtmist võib ilmselt oodata ja eeldada massilisi Vene ja Valgevene kodanike kohtuhagisid Eesti vastu. Ja selle värava avamine on täiesti sõna otseses mõttes arulage. 

Viisa saamine või selle pikendamine ei ole mitte kellelegi õigus, vaid vastutulek riigi poolt. See on meie vastutulek, see on meie valik, keda me laseme siia ja keda mitte. Ja nagu ma ütlesin, mitte ühelgi riigil, sealhulgas Eestil, ei ole kohustust, meil ei ole kohustust mitte kellelegi viisat anda. Ma küsin, et huvitav, miks peetakse, head kolleegid, ebasoovitavaid ja kahtlasi tegelasi olulisemaks kui Eesti riigi suveräänset otsustusõigust. Otsustame ise oma asjade üle, otsustame ise, keda me siia laseme. Jaa, see on iga suveräänse riigi, kaasa arvatud Eesti õigus ja ka kohustus.

Seega, head kolleegid, ma loodan südamest, et see eelnõu lükatakse tagasi. Näidakem oma selgroogu!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Ando Kiviberg. Palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja kõik head inimesed, kes jälgivad seda ülekannet interneti vahendusel! Ma võtsin selle hetke siiski, ei olnud plaanis, aga kuuldes nii palju, kuidas nüüd öelda, huvitavat ja tõele mittevastavat informatsiooni, leidsin ma, et on vajalik mõned täpsustused siiski teha ja meie kõigi tähelepanu sellele juhtida. 

Vaatamata sellele, et Eesti on viimane riik Euroopa Liidus, kus viisaotsustest keeldumisele, elamisloa pikendamisest keeldumisele kohtulikku vaidlustust ei saa esitada, juhin tähelepanu, et on kaks Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendit, mis viitavad sellele puudusele. See on põhiseadusega vastuolus olev puudus, et ei ole võimalik viisaotsusest keeldumist kohtus vaidlustada. See on üks. 

Siin oli väide selle kohta, et Eesti riik annab oma suveräänsust ära. Iga viisaotsuse tegemine, elamisloa andmine on riigi suveräänne õigus. Õige, muidugi on, absoluutselt! Seda õigust ei võta mitte keegi Eesti Vabariigilt selle seaduse jõustumisega ära. Juhin tähelepanu, et see seadus annab õiguse vaidlustada üksnes menetluse käigus tehtud vigu, mitte sisulist põhjendust. Ei ole võimalik, ma ei tea, sõjakurjategijal või mingil muul moel Eesti ühiskonnale või kodanikkonnale ohtlikku isikut kohtu kaudu Eestisse lubada. Seda võimalust see seaduseelnõu ette ei näe. Nii et ei ole mõtet tonti maalida sinna, kus seda tonti, isegi lõhna ei ole. 

Minu ettepanek on küll, et teeme selle asja korda. Eesti säilitab oma suveräänsuse, ametnikud teevad edasi tublit tööd. Aga me oleme andnud ka ühe olulise õiguse siiski, mis igale tsiviliseeritud riigile on kohane. Elame edasi veel paremini korrastatud õigusruumis. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, ma teie nime ei kuulnud, et oleks nimetatud vastusõnavõtuks. (Saalist öeldakse midagi.) Selge, Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu vastusõnavõtt.

See oli veidi vastuokslik, eelmise kõneleja seisukoht. Ühelt poolt ta ütles, et me anname ühe olulise õiguse, mis on kõigis tsiviliseeritud riikides. Eesti otsekui kehtiva õigusega oleks mittetsiviliseeritud riik ühelt poolt ja teiselt poolt, et tegemist on pisiasjaga, see puudutab menetlusnormide vaidlustamist. Selle üle on aastaid vaieldud ja selle suhtes on kõige veenvamalt skeptitsismi ilmutanud meie julgeolekuasutus. Seda ei ole mõistlik teha. Praegu selle eelnõuga me muudame väga põhimõttelise loogika, mis tähendab, et üle maakera kõigil inimestel, kelle Eestisse lubamise viisa tagasilükkamisest siis Eesti Vabariik keeldub, on võimalik pöörduda kohtusse, käivitada kohtumenetlus. Ja see enesestmõistetavalt toob kaasa selle, et riigi subjektiivse õiguse ulatus, antud juhul siis nende vaiete kohtuliku vaidlustamise puhul, tegelikkuses kitseneb. See ei ole mitte sugugi mõistlik. Seetõttu Isamaa hääletab sellele vastu, nagu härra Põlluaas viitas.

Nüüd, küsimus sellest, mis puudutas üksnes menetlusküsimusi. Me näeme tegelikult, et selles teisele lugemisele esitatud lõpptekstis esitatud kohtuliku vaidluse võimalused annavad kohtulikus menetluses loa sisuliselt tühistada otsus. See ei ole sugugi mitte, et otsekui vorminõuded on valed, aga otsus ise jääks jõusse. Kohus saab, kui ta on kohtu pädevusse antud, selle subjektiivse õiguse läbivaatamine, revideerimine … 

Aitäh! Teie aeg! Kaks minutit vastusõnavõtuks sai läbi. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 603 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, kõigepealt juhin tähelepanu, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.  

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõu (603 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 603 on seadusena vastu võetud.  

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Lauri Laats, palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes te parasjagu lahkute siit saalist miskipärast! Tõde on raske kuulata. Ja head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mis puudutab seda eelnõu, siis ma tahaksin lihtsalt tuletada meelde, mida me siis tegelikult arutame. Me arutame käibemaksu ja tulumaksu mitte ainult tõstmist. Me arutame nende maksude püsivaks muutmist.

2024. aasta detsembrikuus oli siinsamas puldis peaminister, kes ütles, et need maksud, mis puudutavad tulumaksu ja käibemaksu tõusu, on ajutised. Ja ta nimetas kogu seda paketti julgeolekumaksuks. Ja lisaks sellele selle paketi sees oli ka ettevõtte tulumaks 2%. Tema sõnad olid järgmised: olukord on keeruline, julgeolek on meie prioriteet ja kõik me peame solidaarselt panustama, kaasa arvatud ka ettevõtted. 

Mida me selles eelnõus näeme? Ettevõtete tulumaksukohustus, mis 2024. aasta lõpu poole võeti vastu siinsamas Riigikogus, jäetakse ära, pööratakse tagasi. Ehk siis nüüd ei peagi olema kogu ühiskond solidaarne. Piisab sellest, kui on solidaarsed kõige haavatavamad. Kõige haavatavamad! Sellepärast et just nimelt tarbimismaksude tõus mõjutab otseselt neid inimesi, kes on väiksema või keskmise sissetulekuga. 

See on praeguse valitsuse ja koalitsiooni väärtushinnang. See on Eesti 200 pikk plaan ja Reformierakonna poliitika. Need inimesed, kes teenivad vähem, peavad rohkem maksma. See on teie hinnang. See on teie arvamus, mis on siia seaduseelnõusse sisse kirjutatud. Ja ei ole rohkem mingit juttu solidaarsusest. Ei ole rohkem mingit juttu sellest, et see on ajutine, nii nagu see oli siin 2024. aasta lõpu poole välja käidud. Nüüd muudetakse püsivaks. 

Kas see ei ole järjekordne vale? Loomulikult on! See on Reformierakonna järjekordne vale, mida toetab sõsarpartei Eesti 200. Me oleme siitsamast kuulnud ka eelmise peaministri sõnavõtte, mis on legendaarne ja kõlas, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Mis oli jällegi vale 2024. aasta detsembrikuus kõlas tegelikult ju sama mõte praeguselt peaministrilt: see on ajutine maks, see on solidaarsusmaks ja kõik ühiskonna liikmed peavad sellest osa võtma. 

Täna teie, kes te tegelikult kuulasite tol ajal peaministrit, kaasa arvatud sotsid tol ajal, tahate selle otsuse ümber muuta. Kas te ei arva, et teid tegelikult lihtsalt lollitatakse? Üks päev peaminister ütleb ühte, te noogutate, vajutate rohelist. Möödub pool aastat, peaminister tuleb ja ütleb teise seisukoha, ja te noogutate pead, vajutate rohelist. Ja ma olen kindel, et kui peaminister tuleb kolmandat korda samasuguse eelnõuga, te noogutate pead ja vajutate rohelist.

Kas selleks te oletegi siia valitud? Kas te ei peaks praegu ütlema, et aga kuidas selle esimese otsusega jäi, sellega, mille me tegelikult ju kinnitasime ära eelmine aasta, kui käis selle aasta eelarve lugemine. Ärge laske endaga mängida, lugupeetud koalitsioonisaadikud! See ei ole see koht.  

Ja loomulikult Keskerakond sellist poliitikat, sellist viisi ei toeta ja kutsub üles koalitsioonisaadikuid olema tugevamad. Kui te olete ükskord midagi otsustanud, siis ei tule siia peaminister ja ütleb, et aga tegelikult teeme teistmoodi. Ja tegelikult ärme maksustame neid ettevõtjaid ka. Ei ole rohkem solidaarsusest juttu. See julgeolekumaks ei ole ju tegelikult ju julgeolekumaks. Eks ta meenutab natukene seda, kui tuldi automaksuga: et automaks on rohemaks selleks, et vähendada keskkonnamõjusid. 

Soovid lisaaega? 

Ei. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel palun kõnepulti Urmas Reinsalu! Siin on kolm minutit lisaaega.

Koalitsiooni esindajad naeravad praegu. Kelle üle nad naeravad? Iseenda üle? Oma tegevuse tagajärgede üle. Tänane poliitiline juhtimine ei tooda Eestile mitte tulemusi, vaid tagajärgi. Täna lõpphääletusel hääletab Isamaa täies mahus vastu Reformierakonna maksukalendri järjekordsele kuupäevade kehtestamisele, millega ajutistest maksutõusudest tehakse püsivad maksutõusud. Ning nii tõuseb tulumaks püsivalt 24%-le ning nii tõuseb 1. juulist jõustuv käibemaks 24%-le. 22%-le tõstetakse ettevõtluskonto maksustamine ning lisaks maksustatakse täiendavalt erisoodustusi.

See maksude jada – 26 maksu järgmisel aastal – toob kaasa kolm strateegilist probleemi. Esiteks halvendab see meie majanduse konkurentsivõimet ja demonteerib kõikehõlmavat majandususaldust. Seda me näeme ka konjunktuuriinstituudi koostatavatest majandususalduse indeksitest. Teiseks, need püsivad maksutõusud toovad kaasa hinnatõusud ja kombineeritult on maksutõusude ja hinnatõusude tagajärg Eestis see, et inimeste reaalsissetulekud kahanevad. 2025. aastal leiab see aset nii eakate kui töötavate inimeste puhul. 

Isamaal on alternatiivne vaade sellele valitsuse rabedale poliitika käsitlusele: kehtestada Eestis tegelik maksurahu, jätta ära see laine plaanitavaid maksutõuse ja jätta ära ka Reformierakonna maksuküüruprojekt. Tulemusena tekib ühiskonnas nii inimestele kui ettevõtjatele mingisugunegi stabiilsusplatvorm, mis on viimase paari aastaga täielikult ära lõhutud. 2024. aastal jõustus 16 uut maksutõusu, 2025. aasta esimesel poolaastal 16 uut maksutõusu ja nüüd, 2026. aastal 26 uut maksutõusu.

Kes andis selliseks kuulipilduja-maksustamiseks mandaadi? Eesti rahvas seda ei teinud. Sellepärast et valimistel kõnelesid täna neid maksutõuse läbi suruvad parteid sellest, et nad ei kavatse mingeid makse tõsta, lausa deklareerisid mingite maksude puhul oma täielikku eitust. Peaminister Michal kõneles meile pool aastat tagasi, et see julgeolekumaks saab olema ajutine maks, et siis on õiglane Eesti rahval valimistel otsustada, milliseid makse nad tahavad ja millised maksud on üle jõu käivad. Praegu on see poliitiline võim tegutsemas ilma tegeliku demokraatliku legitimatsioonita. See on lähtekoht praegu Eesti ühiskonnas valitsevale usalduskriisile.

Läheb aega ja seda kehva poliitikat asutakse revideerima. Minu sõnum siit kõnetoolist ei ole mitte nendele kokkadele maksuderestoranist, vaid minu sõnu on Eesti inimestele. Eesti vajab muutust. See muutus leiab hiljemalt aset 2027. aasta parlamendivalimistel, kus see kehv poliitika vaadatakse põhimõtteliselt ümber, nii Eesti ühiskonna kindlustunde, Eesti majanduse väljavaadete kui ka Eesti inimeste toimetuleku huvides. See muutus 2027. aasta vaates riigist algab 2025. aasta kohalikel valimistel linnades ja valdades üle Eesti. 

Head Eesti inimesed! Kui te leiate, et see maksude ilma mingit demokraatliku dialoogita kaela surumine Eesti ühiskonnas ei ole mõistlik, siis ärge andke oma häält neile jõududele, kes on selle poliitika arhitektid ja kes valetasid enne eelmisi parlamendivalimisi teile näkku, et nad ei kavatse neid makse tõsta. Sest kui te toetate neid valdades ja linnades, siis te annate neile mandaadi tunnistada see poliitiline agenda õigeks ja veelgi enam – te võimestate nende jultumust seda poliitikat järele jäänud rohkem kui aastaperioodis veelgi tugevamalt jõustada. 

Muutus on võimalik. Muutus riigis leiab aset hiljemalt 2027. aastal. 2025. aasta saab olema nendele võimuparteidele, kes täna loetud minutite järel selle seaduse poolt hääletavad, saab olema Eesti inimeste kohtuotsus. Muutus algab sellel sügisel. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun! 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja, austatud parlament ja head Eesti inimesed! Sellest maksupaketist rääkides tuleks rääkida oluliselt laiemalt maksudest ja olukorrast, kus kohas Eesti valitsusel tõesti ei ole lahendust ei Eesti inimestele, mis puudutab kõrgeid makse, aga ka ei ole lahendust majanduskasvu ja tugeva majanduse jaoks. Need on omavahel seotud asjad ja see, millega parempoolsed erakonnad tegelevad ja millega tegeleb parempoolne maailmavaade, on sama, mida 30 aastat Eestisse on aetud ja mille tulemuste otsas me kõik istume ja mille pärast me kannatame. 

Eesti maksusüsteem on regressiivne, ehk mida väiksem on inimese sissetulek, seda rohkem see inimene oma palgast maksudena ära maksab. Ja me võime öelda Eesti maksusüsteemi kohta seda, et Eestis on vaeste maksud kõrged ja rikaste maksud madalad. Sellise maksusüsteemini ei ole me jõudnud nüüd, viimase aasta jooksul, vaid seda maksusüsteemi on ehitanud parempoolsed erakonnad, majanduspoliitiliselt parempoolsed erakonnad, Erakond Isamaa eesotsas Mart Laariga, erakond Reformierakond ja tegelikult ka Eesti 200. 

Ja kui me räägime maksudest ja räägime nii-öelda riiklikust või riigi majandusvõimekusest, siis tegelikult siin on omavaheline seos. Ja kui me oleme teinud maksusüsteemi, mis loob juurde ebavõrdsust, mis võtab ära paljudelt inimestelt võimalusi, siis me pidurdame sellega majanduskasvu. OECD ja IMF on oma uuringutes näidanud, et riigid, kus on vähem ebavõrdsust, nende majandus kasvab pikaajaliselt kiiremini, et suurenev sissetulekute ebavõrdsus pidurdab majanduskasvu. Kui madalama sissetulekuga leibkondadel puudub juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja tervishoiule, väheneb tööjõu tootlikkus ning tarbimisvõimekus, mis omakorda pärsib majanduse arengut. 

Ja just sellist süsteemi on 30 aastat ehitatud. Tänase valitsuse probleem selles seisneb, et nad jätkavad sama loogikaga olukorras, kus kohas Eesti on jõudnud tupikteele. Me oleme Euroopa top 3‑s käibemaksuga. Top 3‑s. Selline käibemaks, selline maksusüsteem ei paku täna lahendusi ei Eesti tervishoiusüsteemile, ei Eesti haridussüsteemile, ta ei võimalda Eesti regionaalarengut tasakaalukalt arendada ja Eesti peredel toime tulla. 

Kui me vaatame maailma tasemel jõukuse jagunemise uuringuid, siis Eestis, nüüd mitte varadest rääkides, vaid kogu jõukusest, kogu rikkusest, siis 10%‑le kõige rikkamatest inimestest Eestis 2023. aastal kuulus 66,8% kogu Eestis olevast jõukusest, 1% kõige rikkamate käes oli 2023. aastal 33,2% kogu ühiskonna jõukusest. Ja kui me räägime jõukuse alumisest otsast, ehk siis 50% nendest inimestest Eestis, kes on siis kas kõige vaesemad või sealt kuni nagu keskmise elustandardini välja, siis neile inimestele kogu jõukusest kuulub ainult 1,3%. Ma arvan, et me kõik, kui me neid numbreid vaatame, saame aru, et kogu selle parempoolse valitsuse maksusüsteemi loogika kõige suurem viga seisneb selles, et kui sul on vaja riigieelarve kulusid suurendada ja sa maksustad seda ainult 1,3% Eestis olevast jõukusest, sa ei saa riigieelarvesse mitte midagi ja inimesed, kes ei oma peaaegu mitte midagi, jäävad sellest oluliselt vaesemaks. Ma ei räägi isegi nendest inimestest, kes on kõige madalama sissetulekuga. Me räägime täna keskmisest Eesti perest. 

Ja oluline siin on aru saada ka sellest, et 10%, see 10% kõige jõukamatest, nendel perioodil 2010–2023, nende jõukus kasvas 1%, aga 1% kõige rikkamatest Eesti elanikest, samal perioodil nende jõukus kasvas kolm korda rohkem. Ja kui me võtame seal kõige alumise osa, siis nende jõukus on oluliselt vähem kasvanud. 

Ehk me peaksime aru saama sellest, et sellise maksusüsteemiga, mis ei tasakaalusta selle rikkuse koondumist väga väheste kätte, me jõuame varsti tupikteele, kus kohas meil on oluliselt suuremad probleemid, suuremad probleemid hariduses, suuremad probleemid tervishoius, suuremad probleemid riigikaitses, suhtumises sellesse, kas see riik on minu ja kas ma selle eest tahan välja astuda.

Ehk siis üks dogma, mis on meid siiamaani saatnud ka, ühetaoline maksusüsteem, ei paku Eesti inimestele ega Eesti ettevõtjatele lahendust. Ühetaoline käibemaks kõigile igal pool Eestis ei ole enam normaalne olukord. Meil peaks olema, me peaks loobuma sellest Reformierakonna dogmast, kus kõik maksud millegipärast peaks olema ühetaolised. Väga normaalne, ülejäänud maailm kasutab seda. Näiteks toiduainete käibemaks Eestis võiks olla vabalt 9%, selle asemel, et 1. juulist saab olema 24%. Mitte ühtegi põhjust ei ole selles, et maksustada keskmist Eesti peret ja vaesemat inimest rohkem ja kõige rikkamaid peaaegu mitte üldse, mitte ühtegi majandusloogilist põhjust ei ole, mitte ühtegi moraalset põhjust ei ole, mitte ühtegi, ma isegi julgeksin öelda, eetilist põhjust ei ole siin.

Ja selles on õigus, et kui siin puldis räägitakse, et Eesti vajab muutust. Jah, Eesti vajab muutust, aga Eesti ei vaja seda, et Reformierakond asendatakse Isamaaga, sest majanduspoliitiliselt parempoolne lähenemine ka sellesama maksusüsteemi juures jätkub. Eesti vajab suunamuutust, nende loogikate muutust, kuidas me näeme ühiskonda. Eesti vajab seda, et ühel hetkel oleks siin parlamendis rohkem neid inimesi, kes julgevad ära teha astmelise tulumaksu, mis on õiglane, mis on õiglane ja mis võimaldab tegelikult ka lõpuks suuremat majanduskasvu, mis toetab maapiirkondi, mis toetab keskmist Eesti peret. 

Kuna see eelnõu põlistab 30 aastat valel teel olnud majandus‑ ja rahanduspoliitikat, siis sotsiaaldemokraadid kindlasti hääletavad täna sellele eelnõule vastu. Ja ma luban seda, et järgmise kahe aasta jooksul me siit parlamendi kõnetoolist, Eesti rahva seast, igalt poolt mujalt, kus vähegi võimalik on, me räägime, me seletame, ja ma usun, et me suudame paljude Eesti inimestega lõpuks jõuda sinnamaale, et maksupoliitika, mis maksustab rohkem vaeseid ja vähem rikkaid, saab järgmistel Riigikogu valimistel hävitava hinnangu Eesti rahvalt. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulasin härra Reinsalu, härra Laatsi ja härra Läänemetsa kõnesid ja mulle jäi mulje, et nad olid saabunud siia kõnepulti kuidagi vale päevakorrapunkti all. Need kõned ei käinud selle eelnõu kohta, mille üle me hetke pärast hääletama hakkame. 

Nimelt, Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu, mida me praegu arutame, jätab ära 2%-lise tulumaksu esimesest eurost pensionäridele ja nendele inimestele, kellel täna on 654 eurot tulumaksuvaba ja järgmisel aastal 700 eurot tulumaksuvaba. See eelnõu jätab rohkem raha kätte just kõige madalama sissetulekuga inimestele, seetõttu peaks olema sotsiaaldemokraatidele igati meelepärane. 

Ja pikalt rääkis härra Reinsalu sellest, kuidas maksud kasvavad. Ütlen juba ette, et Isamaa maksuküür saab järgmine aasta likvideeritud – see on tõeliselt suur patakas, et mitte öelda kivi maksumaksja kukil – ja seetõttu langeb järgmisel aastal maksukoormus 1,2 protsendipunkti ja ta langeb 36,8%-lt 35,6%-le. Ja sularahas tähendab see 500 miljonit eurot, mis jääb rohkem kätte nendele, sellele osale Eesti 590 000 töötajast, kes töötavad umbes sellise palgaga, mis on mediaanpalga ja keskmise palga, mis on kusagil 1500–2000 eurot, mahus. Enamuse Eesti töötajate kukilt võetakse see maksuküür maha. Ja tuletan veel meelde, et Euroopa Liidu keskmine maksumäär on 39% SKP-st ja meile eeskujuks olevates Põhjamaades on 43% SKP-st. Eesti on ja jääb suhteliselt madala maksutasemega riigiks.

Nii et ma palun tõesti toetada seda eelnõu, sest eelkõige ta 2% võrra vähendab tulumaksu nendel inimestel, kelle palgad on madalad või kes saavad oma sissetuleku pensionist. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma juhin teie ja teiste kuulajate tähelepanu sellele, kuidas Annely Akkermann presenteerib seda eelnõu. Reformierakond tuli välja maksutõusuga ja nüüd loobus sellest väga pisikesest osast sellest maksutõusust. Ja Annely Akkermann presenteerib seda, justkui oleks tegemist Reformierakonna töövõiduga. Sedasi võib väga mitmeid initsiatiive välja pakkuda. Lubad näiteks konfiskeerida inimestelt maja ja siis tuled välja seadusega, et ikkagi pool maja jätame sulle alles. Ja siis rääkida, et Reformierakond ikka mõtleb inimeste peale.

Ja seesama maksuküüru kaotamine, mida Annely presenteeris järjekordse töövõiduna, see läheb maksma pool miljardit – kujutage ette, pool miljardit aastas! – ja sisuliselt selle jaoks ongi need maksutõusud tehtud. Kolm pensionäri maksavad oma tulumaksuga kinni Annely maksutõusu. Kolm pensionäri! Mõelge selle peale. Kas tõepoolest on kriisi ajal mõistlik võtta raha pensionäridelt selleks, et tõsta Riigikogu rahanduskomisjoni palka. Mulle tundub, et ei ole. 

Nii et ma absoluutselt ei ole Annely käsitlusega nõus. Ma arvan, et see on väga vale eelnõu. Loomulikult ma kutsun üles teid seda mitte toetama. Aitäh!

Ja Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu, palun!

Hea Annely! 2023. aastal oli prognoositud maksukoormus Eestis 33,3%. Reformierakonna poliitika on selle tõstnud, maksukoormuse sellel aastal üle 36%, kus me oleme ajalooliselt jõudnud kusagil 1996. aasta Eesti maksukoormuse tasemele. Ja me peame aru saama, et väita selle loogikaga, et nende maksude kõikehõlmav tõstmine tähendab inimestele maksukoormuse langetamist, on vale. Sest teie maksude tõstmise poliitika on kaasa toonud jätkuva hinnatõusu poliitika ja kogumis inimesed saavad vähem raha. Teie graafikud ja kalkulaatorid, mida te teete, on valelikud. 

Isamaa on esitanud täna selge alternatiivse maksurahuseaduse, mis enesestmõistetavalt just nimelt kõikehõlmavalt tühistab teie planeeritud maksutõusud, mitte ühe või teise elemendi sealt. Teie vaade kõneleda praegu, et te tegelete maksude langetamisega, on mõeldud üleolevast ettekujutusest, et Eesti inimestel puudub mälu. Aga inimestel on mälu olemas ja nad teavad seda, et reaalsuses teie majanduspoliitika, paraku maksude jõustamise poliitika, ei teeni ei majanduse ega inimeste toimetuleku huvisid.

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Lauri Läänemets.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõesti, siin sotsiaaldemokraatidele viidati, et sotsiaaldemokraadid pole aru saanud, peaks olema rõõmsad selle püsiva käibemaksutõusu üle. Ei, me ei ole rõõmsad. See, mida ma puldis seletasin, mis reformierakondlastele maailmavaateliselt tekitab ajus keerulisi olukordi – vabandust, ma ei tahtnud kedagi solvata, ma lihtsalt saan aru, et maailmavaateliselt on keeruline aru saada sellest –, oli mõte sellest, et kui … Mis praegu selle maksusüsteemi muudatusega tehakse, on see, et soositakse ainult rikkamaid ja järjest rohkem keskmist Eesti peret maksustatakse. See oli minu sõnum ja see on sotsiaaldemokraatide sõnum, mida me oleme siin edastanud ja mille vastu me oleme. Tulla siia pulti ja öelda, et rikkamad saavad veel rikkamaks ja jõukuse koondumist veel vähesemate kätte me soosime, see ei ole midagi head Eestile ja see ei toeta ka Eesti majandust, sest lõppkokkuvõttes on seda kõik rahvusvahelised organisatsioonid öelnud, et see on tupiktee. Ja millegipärast sellel tupikteel ollakse. 

Nüüd, ma pean ütlema, et suures pildis ei saa olla nendega ka nõus, kes ütlevad, et kõik maksud tuleb ära kaotada ja tagasi pöörata, sest lõppkokkuvõttes riik peab toimima. Me peame aru saama, et kui me riigi väga õhukeseks teeme, ka maksupoliitiliselt, siis kannatab keskmine Eesti pere. Ta hakkab lihtsalt oma tervishoiu eest rohkem maksma. Kui me kõik kambaga maksame kinni kellegi haiglakulud, on see väga väike osa, mis sa panustama pead. Kui sa üksinda pead 10 000 välja käima oma mingisuguse operatsiooni eest, või 20 000, on see oluliselt kallim. Ehk makse on vaja, aga meil ei ole vaja maksusüsteemi, mis keskmist peret ja vaesemat inimest väga palju maksustab ja rikast soosib. Tegelikult rikkad inimesed peaks oma õiglase panuse andma ja me saame tõesti selle keskmise inimese maksukoormat vähendada. Meil on lõpuks vaja sellist maksusüsteemi, mis ka majanduskasvu pikaajaliselt toetab.

Aitäh! Teie aeg vastusõnavõtuks. Ja küsimus istungi juhatajale, Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Teate, mul on tegelikult juba korduvalt see küsimus tekkinud. Istudes siin saalis tuleb siia kuskilt suitsuhais väga tugevalt sisse. Ma ise ei ole suitsetaja ja see ajab südant päriselt pahaks. Kas äkki oleks võimalik kuidagi ventilatsiooniga tegeleda niimoodi, et me ei peaks istuma suitsuhaisu sees? Aitäh!

Aitäh info eest! Ma arvan, et majandusosakond hakkab sellega tegelema.  Nii, aga nüüd sulgen läbirääkimised veel kord, kui enne ei jõudnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 645 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega.  

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksuseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 33, erapooletuid 0. Eelnõu 645 on seadusena vastu võetud. 

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 kolmas lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Aga enne on Peeter Ernitsal protseduuriline küsimus.

Hea juhataja! Enne oli kolleegil, et suitsu tuleb aknast sisse. Aga mul on tõsine probleem. Metsik tulv tuleb minu postkasti, et lõpetage kanade piinamine. Kas oleks võimalik kuidagi piirata seda? Juba kolmas päev ja ma ei suuda, ta matab kõik ära.

Paraku istungi juhatamisega, protseduuriga pole see seotud. Peate pöörduma IT-lahenduste poole.

Aga Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu, 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 19. mail. Esimene lugemine toimus 2. juunil ja teine lugemine 11. juunil. Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamist 12. ja 16. juunil. Menetluse käigus eelnõu sisu pisut muutus ja muutusid ka tulude-kulude ja investeeringute mahud. Lisaeelarvega, eelnõuga suurendatakse nüüd muudetud kujul tänavusi tulusid 26,3 miljonit, kulusid 36,9 miljonit ja investeeringuid 41,9 miljonit. Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit lähevad, lõviosa laia riigikaitse projektidele ja neist omakorda lõviosa, 30 miljonit Siseministeeriumi haldusalasse. Ja 12 miljonit lisandus ka teedeehitusse menetluse käigus. Ülejäänud kulude ja investeeringute kasv on seotud välisvahenditest ja majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavate kuludega, nendega, mida algne 2025. aasta riigieelarve ei sisalda.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 13. juunil kell 16.00 laekus kaks muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Need olid identsed juba teiseks lugemiseks esitatud ettepanekutega, täpsemalt siis toimetuleku määra tõus ja tasuta lasteaiakohtade pakkumine kõigis omavalitsustes. Ja vastavalt siis sooviti selleks eraldada raha valitsuse reservist, toimetuleku piiri tõusuks 6 miljonit eurot ja tasuta lasteaiakohtade võimaldamiseks 22 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele. Rahanduskomisjonis need muudatusettepanekud toetust ei leidnud. Samuti ei toeta neid ka Vabariigi Valitsus. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu need kaks muudatusettepanekut Riigikogus hääletamisele. Eelnõusse on sisse viidud ka keelelised ja tehnilised täpsustused. Eelnõu on hääletamiseks valmis. 

Laekus komisjonile Riigikontrolli kiri ettepanekuga täpsustada eelnõu § 2, määrates minimaalselt vähemalt valitsemisalade kaupa laiale riigikaitsele eraldatav konkreetne rahasumma, millele § 2 režiim laieneb. Nimelt on selles teksti paragrahvides, §-s 2 antud koodid, mis tuleb nendele kuludele lisada, mida laiaks riigikaitseks kasutatakse, sellel põhjusel, et neid oleks võimalik eristada ja neid ei saaks järgmisesse aastasse üle kanda. Regina Vällik selgitas, et Riigikontrolli palvele või soovitusele kahjuks ei saa vastu tulla, kuna teksti paragrahvid on üldised ja seal ei saa konkreetseid eraldisi niimoodi välja tuua. Kuid komisjon jäi seisukohale, et Riigikontrolli ettepanek on oluline ja vajab täiendavat kaalumist, kuidas selliseid ettepanekuid edaspidi siiski lahendada. Kuid §-s 2 konkreetsete summade väljatoomine ei ole kohane, kuna tegemist on üldregulatsiooniga.

Rohkem sellist sisulist arutelu ei toimunudki. Seda siiski veel, et Riigikontrolli kirjas oli ka välja toodud põhjus, miks nad sellise ettepaneku tegid. Teksti paragrahvides ja ka seletuskirjas oli öeldud, et laiapindsele riigikaitsele kulutatakse 44 miljonit, kuid seletuskirjas suudeti tuvastada vaid 42 miljonit. Aga sellele vastas Regina Vällik, et seletuskirjas ja kommunikatsioonis kasutatakse käibemaksuga summasid. Aga vastavalt riigieelarve seadusele arvestatakse käibemaksu arvestuslikult kulude ja investeeringute üleselt ning see ei eelda eraldi kodeerimist, ehk siis kulud on eelarves ilma käibemaksuta. Aga kuna 44 ja 42 vahe on üldiselt, ei ole käibemaksu suurune vahe, siis selgitas Regina Vällik, et mõned kulud, näiteks vastuluurele eraldatud kulud, on kaetud riigisaladusega ning seal jälle omakorda käibemaksu ei eraldata. Ja samuti laiapindsele riigikaitsele eraldatud kulud ei pruugi olla kõik kaubad ja teenused, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Niimoodi seda vahet hinnata ei saa. 

Menetluslikud otsused nüüd veel. Komisjon otsustas kiita heaks eelnõu kolmanda lugemise tekst ja teha ettepanek eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Konkreetses eelnõus on – lehekülg neli – teil ära toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala all meediapoliitika kujundamine ja rakendamine koos numbritega. Ja sama on põhjalikumalt välja toodud lisatabelites, lehekülg üheksa: meediapoliitika kujundamine ja rakendamine erinevate numbritega. Seal on muud tegevused, investeeringud. Ja minu huvi puudutab meediamajadevahelist rahajaotust. Mis meediamajad need on, kas on eelistatumaid meediamajasid ja kuidas see raha nende vahel jaotub täpsemalt? Ma loodan, et see ei ole riigisaladusega kaetud, sest ma kujutan ette, et see on võib-olla meediamajade toimepidevuse jätkamiseks oluline.

Nii, aga ma ei teagi nüüd, kas te vaatate seda eelnõu teise lugemise teksti, järsku seal on seletuskirja leheküljel neli või. (Riina Solman räägib saalist.) Ei ole. (Riina Solman räägib saalist.) See on teiseks lugemiseks. Kolmandaks lugemiseks. (Riina Solman räägib saalist.) Üks hetk. (Riina Solman räägib saalist.) Ja, ja, ja, ja. Jaa, meediapoliitika kujundamine ja rakendamine, sellest oli meil juttu küll. Nii, aga kust ma selle nüüd üles leian? Ma vaatan, kas see oli esimese lugemise materjalides, see selgitus, järsku. (Lehitseb pabereid.) Nii, jaa, ma loen seda nüüd algse eelnõu seletuskirja leheküljelt 13. Siin on Eesti Rahvusringhäälingu kriisikindluse suurendamiseks 4 miljonit eurot; ERR-i väljastusseadmed, 922 000 eurot; ERR-i generaatorid, 744 eurot; ERR-i raadiokriisilahendus, 1,7 miljonit eurot; ERR-i küberturvalisuse suurendamine 670 000 eurot. Nii, rohkem ei olegi siin praegu.

Lauri Läänemets, palun! 

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind täitsa üllatas see, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek, mis puudutab lasteaia kohatasu kaotamist üle Eesti, ei leidnud toetust. Peaministri erakond Tallinnas elu eest võitleb selle eest, et see tehtud saaks. Mingisugune väike kakofoonia on minu arvates tekkinud, et riigi tasandil kuidagi üldse ei taheta teha, aga Tallinnas tehakse ja räägitakse, kui oluline see on, kui oluline see on igal pool. Ja lõppkokkuvõttes on riigi tasandil seda ka odavam teha kui omavalitsuste kaupa, sest mõnes omavalitsuses asetataks see eelarvelistel põhjustel muud kulutused surve alla, mis puudutavad kultuuri, lapsi, tervishoidu, midagi niimoodi. Mul on küsimus, et äkki te saate valgustada meid, mis valitsuse argumendid olid, miks ei toetata lasteaia kohatasu kaotamist? Ja mis komisjoni liikmete arvamus selle koha pealt oli? 

Komisjonis selle kolmanda lugemise ettevalmistamisel sotsiaaldemokraatide esindajat ei olnud ja seetõttu komisjonis ka arutelu ei tekkinud. Aga nagu ma juba teisel lugemisel ütlesin, Riigikogu tasemel ei peaks kindlasti sekkuma kohalike omavalitsuste eelarvelistesse ja poliitilistesse otsustesse. Kui Tallinn soovib tasuta lasteaiakohti, siis palun, ja kui teised omavalitsused soovivad, siis palun.

Tanel Kiik, palun!

Jaa, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Mina olen natuke hämmelduses. Sotsiaaldemokraadid läksid teadlikult väga sellise mõistliku ja võiks öelda lausa Reformierakonna poolt sõnades toetatavate ettepanekute peale ehk toimetulekupiiri tõstmise vajadust on rõhutanud isegi rahaliselt enam kui konservatiivne rahandusminister Jürgen Ligi, rõhunud ja nõustunud sellega, et tegelikult inimeste toimetulek vajab toetamist, nii nagu ta vajas 2022. aastal, kui viimati seda piiri tõsteti. Ja teine ettepanek, nagu hea kolleeg Läänemets juba viitas, see lasteaia kohatasu tundub niivõrd oluline teema, et sellega isegi peaminister on korduvalt väljendanud, et see ongi pikaajaline Reformierakonna seisukoht, selle hinnaga ollakse valmis siin pealinnas koalitsiooni lõhkuma ja palju muid asju tegema. Et kuidas see nüüd võimalik on, et need muudatusettepanekud komisjonis toetust ei leidnud? Kas tõesti Eesti 200 ja teiste erakondade häältega hääletati Reformierakond maha või? Kuidas täpselt need hääled ikkagi jagunesid olukorras, kus teie erakond ju ometigi toetab mõlemat ettepanekut, toetab ka opositsioon? Palju neid Eesti 200 saadikuid seal ometi olla saab seal komisjonis.

Nii. Otsin üles selle hääle hääletuse koha nüüd. Nii. Ahaa, see on protokollis. Nii. Muudatusettepanek 1, mis puudutas siis toimetulekupiiri, toimetulekutoetuse piiri tõstmist. Selle muudatusettepaneku poolt oli 3, Andrei Korobeinik, Aivar Kokk, Kersti Sarapuu, ja vastu siinkõneleja, Diana Ingerainen, Maris Lauri, Aivar Sõerd, Tanel Tein, Mart Võrklaev, erapooletuid ei olnud. Jaa, tõepoolest, rahandusminister on kõnelenud ja kõik, kes vähegi rahandus‑ või sotsiaalpoliitikaga tegelevad, need teavad, et toimetulekupiiri tuleks, toimetulekutoetuse piiri tuleks tõsta, ja selle peale mõeldakse, selleks otsitakse võimalusi juba tegelikult ministeeriumides käimasoleva eelarve, järgmise aasta eelarve protsessi raames.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Kahju, et selle mõtlemise tulemuseks see toimetulekutoetus ikkagi ei kasva. Muidu oleks ju väga tore. Aga ma siiski olen kaitsnud ju selle vennalikku Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni ettepanekuid komisjonis. Päris nagu ei saa väita, et arutelu ei olnud, oli ikka natuke. Ja mul ongi küsimus, et suurem arutelu tekkiski nende lasteaedade teemal. Ja mul on sulle küsimus, et me näeme, et Reformierakond Tallinnas ju väga tahab seda. Ja Pärnus on hästi kallis lasteaed tegelikult, umbes 100 eurot maksab lasteaiakoht. Reformierakond Pärnus on võimul praegu veel mõni kuu. Oleks ju päris hea, kui riik maksaks lasteaiatasu kinni kohalike omavalitsuste eest. Ma usun, et iga omavalitsus leiaks, kuhu seda raha kulutada. Miks Reformierakond ei toeta seda ettepanekut?

Jaa, tõesti. Prantslastel on selline vanasõna, mida ma kunagi lugesin "Sõjast ja rahust", et kõigil on enda arvates ebaõiglaselt vähe raha, aga küllalt mõistust. Kindlasti kõik omavalitsused oleksid rõõmsad, kui nad saaksid riigieelarvest raha juurde, aga riik saab eelarvesse raha maksudest ja maksumaksjatele maksutõusud kohe üldse ei meeldi. Nii et ühest küljest, kui me 22 miljonit kohalikele omavalitsustele maksuraha saadaks, siis me peaksime selle maksumaksjatelt küsima ja siis te oleksite jällegi siin puldis ja ütleksite, et makse ei tohi tõsta. Tõesti, maksufestival on läbi. Jääme selle juurde, et kohalikud omavalitsused saavad ise lasteaiakohti tasuta pakkuda.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esinaine! Ma tegelikult ei jäänud selle vastusega rahule, mis te mulle ennist andsite. Selle pärast, et ERR-i toetus on arusaadav, toimepidevuse jätkamiseks on minu teada ka teised meediamajad toetust saamas. On oluline, et riik väldiks olukorda, kus poliitilise juhterakonna toetused muutuvad kas otseseks või kaudseks poliitilise lojaalsuse hinnaks. 

Seetõttu ma palun vastust järgmistele küsimustele. Kas valitsusel või valitsusasutustel on kavas eraldada rahalist toetust või muud tuge Delfi Meedia grupile? Kui jah, siis millistel alustel ja mis tingimustel ning kes langetab need otsused? Sellepärast et viimastel nädalatel on olnud mitmest sõltumatust allikast kuulda, et Delfi Meedia kontserni töötajad, sealjuures juhid, eravestlustes räägivad, et Delfi juhtkond loodab praegusele valitsusele, et sealt tuleb lisatoetusi ja rahastust, riikliku toetusena. Neid ootusi on saatnud märgatav ja järjest intensiivistuv ajakirjanduslik surve Reformierakonna poliitilistele vastastele, mida on raske pidada tasakaalustatud või objektiivseks meediakajastuseks.

Aitäh!

Nii. Te küsisite siis eelnõu kolmanda lugemise versiooni 4. leheküljel oleva Kultuuriministeeriumi valitsemisalast konkreetse "Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine" eraldise, 4,1 miljonit, kohta. Ma lugesin teile tegelikult selle 4,1 miljonit seletuskirjast ette. Ma vastasin väga täpselt sellele küsimusele, mis te küsisite. Aga mida te vist tegelikult teada tahtsite, seda komisjonis ei arutatud, ja ma üldse ei oska nendele küsimustele vastata.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on veidi laiem. Reformierakond on aastakümneid esitlenud ennast sellise majanduserakonnana, just majanduslikust aspektist nagu ratsionaalselt kaalutleva parteina. Aga viimastel aastatel ja nüüd aina enam on selge, erinevad eksperdid ja institutsioonid toovad välja selle, et Eesti maksupoliitika ei toeta Eesti pikaajalisi strateegilisi eesmärke. Öelge palun, kas Reformierakonnas mõeldakse ka selle peale, kuidas Eesti maksupoliitika ja maksusüsteem oleks jätkusuutlik ja toetaks Eesti pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

No Eesti maksusüsteem on OECD riikide poolt valitud maailma parimaks 11 aastat järjest. Ma ei oska kuidagi teie sellist seisukohta jagada, et Eesti maksusüsteem ei toeta Eesti strateegilisi eesmärke. Konkurentsivõimeline maksusüsteem on väga oluline võimaldaja konkurentsivõimelisele majandusele ja konkurentsivõimelisele ekspordile. Ma tõesti ei oska seda kommenteerida kuidagi ja me selle eelnõu käigus ei arutanud seda komisjonis ka.

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Te viitasite nüüd sellele, mis hääletustulemus on. Aga mind huvitab ikkagi, ka selle sisu. Olukorras, kus teie erakonna esimees, peaminister ERR-i otse-eetris, erinevates sõnavõttudes, ja ka teie erakonnakaaslased Tallinnas on rõhutanud, et see on teie erakonna programmiline seisukoht, et see tasuta lasteaiakoht tagada. Ja tõsi, kontrollisin ka teie erakonna valimisplatvormi nii 2019 kui ka 2023, see lasteaia kohatasu kaotamise punkt oli seal selgelt sees. Teades, et see on niivõrd oluline teile, teie peaministrile, siis kuidas on võimalik, et rahanduskomisjonis see ettepanek toetust ei leidnud? Kas te läksite siis vastuollu peaministri seisukohaga, oma erakonna programmilise seisukohaga, üldise loogikaga, et kohatasu mitte soodsaks teha või kaotada ainult pealinna elanikele, vaid ikkagi kõigile lastele? Iga laps ju loeb. Kuidas see sisuliselt on võimalik, et me sellise lahenduseni jõudsime olukorras, kus kõik justkui toetavad ja raha riigieelarves, ma rõhutan, on? Kui on raha pool miljardit jagada eeskätt 20%-le kõige jõukamatele …

Teie aeg! 

… siis ei ole tõsiselt võetav jutt, et meil pole selleks muudatuseks rahalisi vahendeid.

No ütleme, et see on nüüd teie selline emotsioon, et raha riigieelarves on just nimelt selle jaoks. Raha riigieelarves on tõesti 18 miljardit, aga see on ka juba kulude maht, mis sisaldab ka laenu. Riigieelarve tulude maht on väiksem. Selles mõttes ma kindlasti ei saa teiega nõustuda, et raha riigieelarves on. Riigieelarvesse laenatakse juurde tulude puudusel, selleks et katta kulusid. Aga kohalikel omavalitsustel on tõesti autonoomia lasteaiatasu ära kaotada, nagu Tallinn seda soovib teha. Ja mitte keegi ei keela lasteaia kohatasu kaotada kõigis omavalitsustes. See on kohaliku omavalitsuse autonoomia. Siit Riigikogust ei peaks neid survestama ega neist kuidagi üle sõita proovima.

Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, tõepoolest, raha riigieelarves on, tänu Reformierakonnale küll iga aastaga aina vähem, aga üks probleem on ka see, et me ju ei tea, mis raha see on seal. Need ülekantavad kasutamata jäägid ministeeriumides mõnel puhul on salastatud. Kas sulle ei tundu, et enne kui me läheme nagu niimoodi lisaeelarve kallale või siis sügisel tuleb eelarve, võiks selles küsimuses selgusele jõuda, et mida ministeeriumid tassivad aastast aastasse? Ja enne, kui meil seda infot ei ole, me ei saa tegelikult riigirahandust juhtida. Me näeme ka, et viimased kolm ja pool aastat see juhtimine on viinud sinna, kuhu ta on viinud. See võib-olla on osa probleemist. Kas sa näed seda probleemi probleemina või mitte?

Mitu valeväidet sisaldus selles küsimuses. Üks on see, et riigi rahakott on aina vähenenud Reformierakonna juhtimisel. Tegelikult on riigieelarve maht, nii tulude kui ka kulude maht viimastel aastatel kasvanud. Teine asi on, teine valeväide on see, et Reformierakonna juhtimisel on rahanduse seis läinud järjest halvemaks. Vastupidi, vist oli eelmisel või üle-eelmisel nädalal, reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti riigireitingu A+ tasemel. See ei ole halb hinnang, see ei ole halb hinnang. Ma ei oska rohkem kommenteerida seda.

 Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma kordan üle, et sotsiaaldemokraadid on esitanud riigi lisaeelarvesse muudatusettepaneku, mis võimaldaks kaotada lasteaia kohatasu kõigis Eesti omavalitsustes. Ja kuna peaministri erakond on hakanud toetama tasuta lasteaeda pealinnas, siis on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile. Ma loen ette ka Reformierakonna enda 2023. aasta Riigikogu valimisprogrammist väljavõtte. Kaotame lasteaia kohatasud. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata.

See on riigieelarve teema, see programm, teie programmiline lubadus. Ja nüüd, kui peaministri erakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas ja lubab oma viimases valimisprogrammis sedasama teha kõikjal Eestis, on viimane aeg laiendada seda põhimõtet riiklikule tasandile …

Teie aeg!

… ja aidata igati kaasa selle olulise valimislubaduste täitmisele.

Aitäh!

Miks te selles suunas ei tegutse, mida te lubate?

Peaministri erakond tegutseb selles suunas näiteks Tallinna omavalitsuses, aga valitsuse seisukoht selle parandusettepaneku suhtes oli, et ei saa toetada püsikulude võtmist eelarvesse juurde.

Andrei Korobeinik, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja! Mul on mure. Nimelt, hea kolleeg Annely ettekandjana siin esiteks ei vastanud minu küsimusele, mis puudutas ülekantavaid rahasid näiteks Siseministeeriumis, ja teiseks ta opereerib moonutatud infoga, mis selle küsimusega absoluutselt ei haaku mitte kuidagi. Ta räägib reitingust siis, kui jutt on riigieelarvest. Sama hästi ta oleks võinud rääkida sellest, et ilm on ilus ja suvi tuleb. See on kõik nagu tore, aga kuidas ma ikkagi saan seda head poliitilist debatti siin parlamendis nautida, kui ettekandja väldib seda? Ja äkki teie kui istungi juhataja saate ikkagi suunise anda? See on ikkagi teie roll. Te ju näete, iga inimene näeb, et kui kõlab küsimus ja vastus sellele küsimusele absoluutselt ei ole küsimusega seotud, siis on probleem ju.

Jah, küsimusele on vaja alati vastust saada ja praegu Annely Akkermann kannab ette rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja teie küsimused on selle arutelu kohaselt ette nähtud ja vastavalt sellele saab vastata, kas seal oli selle kohta arutelu või seda ei olnud. Aga nüüd Züleyxa Izmailova, palun!

Kas ma tohiks ikkagi vastata Andrei Korobeinikule?

Ei, praegu ei saa. Züleyxa küsib küsimuse ära, siis võite märkmete kaudu vastata ka Andreile. Aitäh!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te olete korduvalt oma vastustes viidanud kohalike omavalitsuste autonoomiale. Aga sellegipoolest, teie enda erakonna valimisprogrammis on korduvalt ja korduvalt lubatud lasteaia kohatasu kaotamist üle Eesti. Minu küsimus ongi, aga miks te siis praegu sellega ei tegele ja miks te räägite autonoomiast. Kohalikel omavalitsustel võib ju olla autonoomia, aga neil ei ole neid vahendeid. Seepärast te ju oletegi seda lubadust andnud. Palun täitke siis seda lubadust!

Me praegu ei ole Reformierakonna koosolekul. Rahanduskomisjonis selle punkti arutelu juures Reformierakonna valimislubadusi lihtsalt ei arutatud. Ja Andrei Korobeinikule: selle konkreetse päevakorrapunkti juures jääkide ülekandmist seekord ei arutatud. Jääkide ülekandmist arutati küll sellel nädalal rahanduskomisjonis, aga teises kontekstis. Ülevaade jääkide ülekandmisest on rahanduskomisjoni liikmetel ka olemas, välja arvatud Siseministeerium, kes oli jätnud liigendamata tegevus‑ ja majanduskulud, tegevuskulud ja investeeringud, ei, majandus‑ ja personalikulud.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Võib-olla ma veel kord loen ette, et oleks selge pilt. Reformierakonna 2023. aasta Riigikogu valimisprogrammis on kirjas: kaotame lasteaia kohatasu. Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata. 

Nüüd, kui peaministri erakond toetab tasuta lasteaeda Tallinnas ja lubab oma viimases valimisprogrammis seda teha kõikjal Eestis, siis igal juhul sotsiaaldemokraadid, ma usun, ka terve rida teisi erakondi tuleks siin Riigikogu saalis selle mõttega igati kaasa. Minu jaoks oli üllatav see, kui te ütlesite, et püsikuludele te polegi mõelnud. Aga kui teete valimisprogrammi ja siis ütlete, et püsikuludena selleks raha kulutada ei saa, siis on see minu jaoks üllatus. Kuidas te tegite valimisprogrammi, kuid ei mõelnud rahalisele kulule?

Jaa, teate, rahanduskomisjonis ei arutata Reformierakonna valimisprogrammi üldse. Ja teile vastates ma lugesin lause protokollist, mis on minu kohus ettekandjana. Regina Välliku sõnul on Vabariigi Valitsuse seisukoht jätkuvalt mitte lisaeelarve protsessis täiendavalt toetada püsikulude tekitamist. Ja kui mõnel erakonnal, sotsiaaldemokraatidel või Reformierakonnal, mõnes omavalitsuses on soov lasteaiatasu kaotada, siis see on selle omavalitsuse volikogu autonoomne otsus.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Mõni mõte siin oli, et nagu Tallinn olekski kogu Eesti. Minule kui Kagu-Eestist tulevale inimesele teeb see haiget, et nii lasteaia kohatasude osas. Aga küsimus on hoopis muu kohta ja selles osas te kindlasti arutasite. Kui sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, mis on väga mõistlik, ja minu arust ka rahandusminister on siin puldis seda noogutanud ja arusaadavalt öelnud, et see on mõistlik, et seda toimetulekupiiri oleks just juba täna vaja tõsta, milleks siis lükati seda otsust edasi, kui täna juba on inimestel väga suured toimetulekuraskused. Kas te arutasite ja mis need vastused olid, et miks praegu ära teha, kui inimesed tõesti enam ei saa hakkama?

Ma pean ikkagi siinkohal kordama seda valitsuse seisukohta, et lisaeelarvega ei toetata täiendavate püsikulude tekitamist. Ma ütlen seda ka juba mitmendat korda, et valitsusele on teada, et toimetulekupiir on väga jäänud maha kulude kasvust ja otsitakse võimalusi järgmise aasta eelarve koostamise käigus toimetulekupiiri tõsta.

Anti Allas, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsin siis lisaks. Lihtne, sihuke tavalise inimese küsimus. Aga mis need inimesed siis järgmised pool aastat teevad?

Mis ma oskan öelda? Kohalikel omavalitsustel on võimalik lisatoetusi anda, seda enamus kohalikke omavalitsusi teevad. Samuti tasub proovida kahte suunda oma isikliku või pere eelarvet sättida. Kas otsida töövõimalusi või otsida kokkuhoiu võimalusi. Need kolm kolm varianti ongi.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh selle hariva ettekande eest! Järjekordne selline õppetund Annely poolt. Annely pool aastat tagasi rääkis, aasta tagasi rääkis sellest, et kui pensionär peab maksma kuus 15 eurot tulumaksu, siis ta ei pane seda tähelegi. Ja nüüd tuli soovitus, et kui sa järsku avastad, et 200 eurot kuus on liiga vähe, siis vaata, kust säästa saaks. Võib-olla siis, noh, ma ei tea, ära käi poes iga kord, proovi ilma, võib-olla iga päev süüa ka on selline luksus tänapäevases ühiskonnas. Ja see ongi see Reformierakonna loogika. 

See on seesama Reformierakond, nagu Annely räägib, kes on viinud Eesti majanduse kõrgustesse, eelarve paraneb iga aastaga, elu läheb aina paremaks. Ja seda vaatamata sellele, et statistika näitab, et ostujõu poolest on Eesti praegu langenud tagasi aastasse 2015 ehk siis Reformierakond on kustutanud meie majanduse arengust kümme aastat. Põhimõttelist kolme aastaga nad suutsid viia meid kümme aastat tagasi ja see trend jääb alles ka lähiaastatel, Reformierakonna põhimõtted ei muutu. 

Ja nüüd me oleme siin lisaeelarvega. Annely küll ütles, et selles lisaeelarve kontekstis saab arutada väga konkreetseid teemasid, aga reaalselt me näeme esiteks seda, et tänane Eesti rahandus ei ole läbipaistev. Meil on ministeeriumid, kes tassivad aastast aastasse 10 miljonit ja Riigikogul ja isegi ilmselt ministril puudub ülevaade, mis selle rahaga tehakse. Sisuliselt tänast valitsuskabinetti võib võrrelda dementsete oravatega, kes peidavad pähkleid igale poole, unustavad, kus need pähklid on, ja siis lihtsalt ütlevad, et ega ma ei oska teile vastata, võib-olla midagi oli, võib-olla ei olnud, aga andke mulle veel pähkleid, küll ma hakkama saan. Siseminister Igor Taro näiteks, kes on küll üsna värske minister, jätkab eelmise ministri Lauri Läänemetsa strateegiat. Ta lihtsalt ei ütle, kuhu ministeerium, Siseministeerium kavatseb raha kulutada. Ja meie siin tõsimeeli planeerime mingisuguseid eelarvelisi kulutusi ja tulemus on see, et keegi ei tea, kuhu Eesti riigi raha tegelikult läheb.

Siin teise lugemise ajal oli arutelu ka selle üle, et kas lisaeelarve võib sisaldada põhimõttelisi otsuseid. Reformierakonna ettepanek oli see, et see on selline tehniline dokument ja põhimõttelised otsused saavad sündida ainult eelarve menetluses ehk siis poole aasta pärast, mis tähendab seda, et me kaotame veel pool aastat. Ja kui me analüüsime seda, kuidas Reformierakond on lähtunud, millest on Reformierakond lähtunud enda majanduspoliitikas, siis selge see, et ka riigieelarves, mida Riigikogu menetleb sügisel, ei ole ühtegi põhimõttelist otsust, mis vähendab ühiskonna lõhet ja viib Eesti majanduse taas kasvule. Meid ei oota väiksem toidu käibemaks, meid ei oota toimetulekutoetuse kasv. Ja tõepoolest, nagu siin kõlas täna juba, järgmisest aastast võidavad rikkad inimesed. 

Paluks aega juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Mina, Annely saame 500 eurot palgale lisaks ja kolm pensionäri maksavad selle palgatõusu oma tulumaksuga kinni. See ongi Reformierakonna loogika eelarve koostamisel. Ja see on ülikurb, et see on see Eesti, mida Reformierakond üritab üles ehitada. Selle asemel, nagu me oleme korduvalt maininud, on paremaid lahendusi. Nimelt astmeline tulumaks, kus rikkamad inimesed panustavad proportsionaalselt rohkem ja millest võidab kogu ühiskond, kaasa arvatud nemad ise. Riigisektori vähendamine, millega ei saanud hakkama Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid – iga aasta võetakse ametnikke tööle juurde selle asemel, et muuta riigisektor efektiivsemaks ja säästa raha. Selle rahaga oleks võimalik teha tasuta lasteaiad, selle rahaga oleks võinud tõsta toimetulekutoetust, aga selle asemel läheb riik aina paksemaks ja nii iga Reformierakonna juhitud aastaga. Valimisteni on kaks aastat, mis tähendab seda, et riigieelarve seis halveneb. 

Kahtlemata väärib tähelepanu, mainimist ka see, et Reformierakond loobus pangamaksust. Meil on väga muret tekitavad näited. Hiljuti sotsiaaldemokraatide lemmikajalehes Postimehes oli artikkel sellest, kuidas Leedu ettevõtja ütles, et Leedu edu võti on väga lihtne: teha Eestiga võrreldes teistmoodi. Ja ma arvan, et ka Eesti jaoks võiks see edu võti olla. Võtad Reformierakonna programmi ja teed teistmoodi ja siis Eesti majandus kasvab, lõhe rikkamate ja vaesemate vahel väheneb. Ja siis äkki me kunagi jõuame ka sinna, kus mitte ainult reiting ei püsi kohal, vaid ka Eesti inimesed hakkavad reaalselt paremini elama. Seni aga kutsun teid üles seda lisaeelarvet mitte toetama ja näitama punast kaarti Reformierakonna poliitikale. Aitäh!

Järgmiseks Eesti 200 fraktsiooni nimel Diana Ingerainen.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Meie ees olev 2025. aasta lisaeelarve ei ole tavaline eelarveotsus. Tegemist on olulise sammuga Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Paraku jätkuvad ajad, mis nõuavad reageerimist ettenägematute ohtudele. Ümber hinnatakse olemasolevad ressursid ja suunatakse sinna, kus on vajadus – riigikaitsesse. 

Paindlikkus ja otsustusjulgus on kaks olulist Eesti edu tegurit ja me peame suutma reageerida muutustele, mis meie ümber toimuvad. Ei ole saladus, et lisaeelarve koostamisel on tulnud teha kompromisse. Ressursse napib ja tähelepanu vajavad paljud valdkonnad. Aga hetkel on esmane riigikaitse ja sellest on ka lisaeelarve koostamisel lähtutud. Jah, tuleb nõustuda, et konkreetsed summad ei pruugi otseselt tähendada relvi või mundreid, aga laiapõhine riigikaitse ongi palju laiem.

Loomulikult sooviksime rohkem läbipaistvust, täpsustavaid mõjuanalüüse, tulemusmõõdikuid, kuid praeguses olukorras on oluline mitte jääda seisma. Kutsun teid toetama seda lisaeelarvet kui sammu, mis aitab meil suunata ressursse sinna, kus neid praegu kõige rohkem vajatakse – Eesti turvalisuse ja stabiilsuse tagamisse. Aitäh!

Aitäh nüüd sõnavõtt koha pealt vastusõnavõtuna. Annely Akkermann, palun!

Jaa, mind nimetas nimepidi oma kõnes kolleeg Andrei Korobeinik ja ta on seda teinud ka varem palju kordi. Ta väidab, et minu palga tõusu 500 eurot maksavad kinni kolm pensionäri oma tulumaksuga. Järgmisel aastal, kui kõigile on see 700 eurot tulumaksuvaba ja tulumaks kasvab 2 protsendipunkti võrra 24%-le, siis näiteks 1200 eurot teeniv inimene maksab 120 eurot tulumaksu ja tema tulumaksu määr on 10%. Aga 8000 eurot teeniv inimene maksab tulumaksu 1752 eurot ja tema tulumaksu määr on 21,9%. Ehk kõrgema sissetulekuga inimestele on efektiivne, reaalne tulumaksu määr peaaegu poole kõrgem kui madala palgaga inimestel, rääkimata nominaalsest summast. Nominaalne summa on isegi 10 korda suurem. Andrei Korobeinik, ära lihtsalt räägi niimoodi. Räägi õigust!

Vastusõnavõtt oli nüüd. Protseduuriline küsimus, ma ei tahaks matemaatikat siin alustada. Aga Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus.

Ma olen sellesama küsimuse juba esitanud teile tegelikult. Mul on sügav mure Annely pärast. Ta tuleb pulti, ta võtab sõna kohapealt ja ta räägib mingit täiesti nagu veidraid asju, mis ei ole üldse seotud teemaga. Ta räägib mingist 1200 eurost, 8000-st. Mis maailmas ta elab? Me räägime pensionäridest, austatud istungi juhataja. Kus on pensionär, kes saab 8000 eurot?

Teie sõnavõtus oli tõesti pensionäridest juttu. Vastusõnavõtu koha pealt ei saa istungi juhataja anda teemat ette, vastusõnavõtt koha pealt oli selline, nagu ta oli. 

Aga nüüd puldist sõnavõtt. Volitusega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel, fraktsiooni nimel, Tanel Kiik, palun!

Palun kolm minutit lisaaega ka igaks juhuks.

Kolm minutit lisaks. 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid, kõik, kes te arutate siin 2025. aasta lisaeelarvet, ja kõik, kes jälgivad meid ekraanide vahendusel! Sotsiaaldemokraadid esitasid sellele lisaeelarvele kaks olulist ja vajalikku muudatusettepanekut, mis paraku mõlemad jäeti arvestamata. Meie ettepanekute sisu oli see, et lisaks julgeolekuvaldkonnale peame toetama kriisi ajal ka meie inimesi ehk toetama toimetulekut läbi toimetulekupiiri tõstmise ja teiseks toetama seda läbi lasteaia kohatasu kaotamise.  

Ja tegelikult on see väga oluline, et me saaks aru, et julgeolekukriisis pole võimalik Eesti ühiskonda koos hoida, tugevana hoida, toimivana hoida nii, et me jätame muud valdkonnad peale otsese riigikaitse kõrvale. Nagu sotsiaaldemokraadid ütlesid ka eelmistel Riigikogu valimistel: julgeolek on toimetulek või toimetulek on julgeolek. Need on tegelikult omavahel seotud. Mul on väga kahju, kui valitsuskoalitsioon sellest väga lihtsast ja loogilisest põhimõttest aru ei suuda saada. 

Täpsemalt oli siis nii, et meie esimene muudatusettepanek oli tõsta toimetulekupiir 200 eurolt 250 euroni, et parandada majanduslikes raskustes olevate inimeste ja perede toimetulekut. Ja see on praeguses olukorras hädavajalik, kuna viimaste aastate kiire hinnatõus on kõige valusamalt tabanud just madalapalgalisi ja eakaid, kellele siin hea kolleeg Korobeinikki viitas. Näiteks toiduainete hinnad on kerkinud pea 40% ning toit on inimeste jaoks sundkulu, mitte valik. See ei ole miski, millest võib loobuda, edasi lükata, see on vajalik, see on hädavajalik igaühele meist.  

Toimetulekutoetust on teatavasti õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle kuu sissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Ehk see on väga otseselt kindlale sihtrühmale määratud, võib öelda, vajaduspõhine toetus. Toimetulekupiiri kergitamine 50 euro võrra, mis me välja pakkusime, oleks tänavu maksnud umbes 6 miljonit eurot, mis on riigieelarve mastaabi vaates väga väike summa selle 18 miljardiga võrdluses. Samas oleks see raha läinud just kõige nõrgemate aitamiseks.  

Valitsuse hoolimatus meie inimeste suhtes on seda kurvastavam, et alates 1. juulist teatavasti jõustub nüüd tähtajalisena käibemaksu tõus, mis raskendab veelgi just nimelt inimeste igapäevast toimetulekut.  

Koalitsioonisaadikutele on meeldinud selles debatis rääkida, et lisaeelarvega ei saa teha põhimõttelisi muutusi, mis toovad riigile kaasa püsikulu. Kõlas see tänagi. Aga see väide paraku ei vasta tõele. Viimati tõsteti toimetulekupiiri just 2022. aasta lisaeelarvega ning see muudatus jõustus alates 1.  juunist 2022. Ehk on küll võimalik ka lisaeelarvega võtta riigile püsikulusid, teha põhimõttelisi otsuseid olukorras, kus neid peetakse vajalikuks. Asi ei ole muudatuse võimalikkuses, vaid me näeme, et asi on poliitilises tahtes ja prioriteetides. Inimeste toimetuleku toetamine kahjuks selle valitsuse prioriteetide hulka ei kuulu, nii kurb kui see ei ole.  

Head siinviibijad, sotsiaaldemokraatide teine muudatusettepanek oli kaotada lasteaia kohatasu kõigis Eesti omavalitsustes. Ja see muudatus kattub ju Reformierakonna enda retoorikaga, et alusharidus peaks olema lastele tasuta kättesaadav, nagu seda on ülejäänud haridustasemed. Seda räägib teie peaminister Kristen Michal, seda räägivad teie Tallinna kolleegid. Seetõttu on päris märgiline, et sõnades väga jõuliselt lasteaia kohatasu kaotamist toetav Reformierakond hääletas ka selle ettepaneku korduvalt maha komisjonis ja suures saalis. Küllap ta seda teeb ka tulevikus.  

Reformierakond on Tallinnas lasteaia kohatasu kaotamise ettekäändel esile kutsunud suisa poliitilise kriisi, kahjustanud sellega kogu linnavalitsuse ja linnavolikogu tööd. Ja meie pakutav lahendus oleks tegelikult taganud selle tasuta lasteaiakoha nii pealinna elanikele kui kõigile teistele Eestis. Igati õiglane on ju kohelda lapsi võrdselt ning tagada lasteaiakoht kõigis Eesti omavalitsustes, mitte kuidagimoodi suhtuda privilegeeritult pealinna elanikesse. Iga laps loeb.  

Reformierakonna küüniline populism pealinnas on seda jaburam, et nende enda juhitud omavalitsused torkavad silma just keskmisest kõrgema lasteaia kohatasuga. Tallinnas langetati lasteaia kohatasu juba 1. aprillist 50 euro peale ning alates teisest lapsest ja vähekindlustatud peredele on see sootuks tasuta. Samal ajal on Reformierakonna juhitavas Tartus näiteks kohatasu 81 eurot ning Rae vallas suisa 133 eurot. Pole mitte ühtegi ratsionaalset argumenti, miks peaks olema lasteaiakoht tasuta kättesaadav ainult pealinnas, kus on just kõrgemad sissetulekud ning probleemiks pigem kodulähedaste lasteaiakohtade puudus, mitte kohatasu hind. 

Nii et palusin kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks. 

Aitäh! Ja meie ettepaneku kohaselt oleks kohalikele omavalitsustele eraldatud nelja kuu katteks 22 miljonit eurot, et kaotada lasteaia kohatasu 2025. aasta lõpuni. Edasi tuleks siis loomulikult vajalikud vahendid planeerida juba järgmistes riigieelarvetes. Arvestades, et valitsus leidis mitusada miljonit eurot nii-öelda maksuküüru kaotamiseks, mis aitab – ja see on fakt, austatud kolleegid –, mis aitab eeskätt keskmisest jõukamaid inimesi, siis on selge, et riigile oleks tasuta lasteaiakoha tagamine jõukohane. Meil on Rahandusministeeriumi enda arvutused, et valdav osa sellest saamata jäänud maksutulust läheb 20% rohkem teenivate inimeste taskusse. See on fakt, need on Rahandusministeeriumi arvutused, mitte minu omad. Nii et selle jaoks raha leitakse. Aga lasteaia kohatasu kaotamiseks ja toimetulekupiiri tõstmiseks, vot see kuidagimoodi, see käib riigile üle jõu. 

Eraldi rõhutan ära, et lasteaia kohatasu vaidluses mul pole ühtegi etteheidet Eesti 200 saadikutele, sest nemad on väga selgelt välja öelnud, et nemad ei toetagi lasteaia kohatasu kaotamist, ei taotle seda ka pealinnas. Seda kinnitas täna ka nende erakonna esimees, haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas, nii et nende maailmavaade siin on selge. Reformierakond seevastu käitub silmakirjalikult. Ma arvan, et te teate ise ka seda. Kõigepealt te küsite 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimistel rahvalt mandaati lasteaia kohatasu kaotamiseks, saate suure mandaadi, kuid nüüd, kui on võimalik seda teha, siis keeldute seda toetamast. Kuulsin põhjendusena, et Reformierakond ei toeta seda, sest Eesti 200 ei toeta. Aga huvitav, kuidas see riigi koalitsiooni puhul toimib, aga Tallinna koalitsiooni puhul täpselt sama loogika see nagu ei päde? Minu teada Eesti 200 ei toeta ka Tallinnas seda. Nii et siin võiks ka natuke oma retoorikas, vastulausetes järjepidev olla. Vähemalt mingi loogika võiks olla. 

Nii et see poliitiline teater, mis siin toimub lasteaia kohatasu ümber, on tegelikult piinlik, see, mis Tallinnas korraldatakse, on piinlik. Olen üsna kindel, et valijad näevad selle läbi, annavad osalistele õiglase hinnangu. Eks kõik erakonnad peavad siin oma järeldusi tegema, et milliseid koalitsioone moodustada ja milliseid partnereid saab usaldada ja milliseid mitte.

Austatud saadikud! Kuna riigi 2025. aasta lisaeelarve eelnõu ei paranda Eesti inimeste toimetulekut ega toeta meie peresid, siis sotsiaaldemokraadid hääletavad selle vastu. Me väga loodame, et järgmiste aastate riigieelarved, millega siia valitsus parlamendi ette tuleb, adresseerivad neid murekohti, meie perede toimetulekut, demograafilist kriisi ja loomulikult nõrgemaid, vähekindlustatud peresid läbi toimetulekupiiri tõstmise, mis on olnud muutumatu alates 1. juunist 2022. aastast. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun siia kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk. Palun! 

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, et see eelarve on lihtsalt piinlik. Tänasel hetkel lisaeelarve oleks pidanud olema kulude kokkuhoiu eelarve, mitte kulude kasvamise eelarve. Kui koalitsioonilepingus on nii eelmises kui tänases selgelt kirjas, et kulusid tuleb kokku hoida, siis me ei näe siin selles lisaeelarves mingisugust kulude kokkuhoidu. Tegelikkuses me läheme selles eelarves hoopis sellele, et üks minister oma Riigikogu valimisringkonnas oli juba varem kokkuleppe teinud, et Tapale peaks midagi tulema. Nüüd on see lihtsalt ära vormistatud, ka seadusesse sisse kirjutatud.  

Me oleme kuust kuusse, kvartalist kvartalisse, aastast aastasse oma majandusega olnud punaseks laternaks. Kui siin hõisati poolteist kuud tagasi, et vau, esimene kvartal, majanduskasv, siis ennäe imet, ikka 0,3%-ga on majandus miinuses. Kui me küsime, millest need miinused tulevad, siis on ainult üks vastus. Reformierakond on otsustanud kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse vaesemate arvelt ja maksude tõusuga.  

Kui enne küsiti, et kas pensionärid maksavad kinni selle, et kõrgepalgalised saavad tulumaksuvabastuse, siis jah: pensionäridel peatati keskmine pension tulumaksuvabastusest. See aasta kaotavad nad, kui arvutada veel 20% tulumaksuga, 17 miljonit. 2027. aastal, arvestades 20% tulumaksuga, on see 76 miljonit, aga paneme sellele 20% juurde, mis tulumaks on järgmisest aastast tõusnud, siis see on see raha, mis võetakse meie emade-isade ja vanaemade-vanaisade taskust.   

Me räägime, et majandust oleks vaja elavdada. Kuidas on võimalik majandust elavdada, kui meil ei lähe kvartalit mööda, kui me järjekordselt mingisugust maksu ei tõsta. Alustasime aasta algusest tulumaksutõusuga. 1. aprill, aktsiiside tõus, 1. juuli, aktsiiside ja käibemaksu tõus. Ja järgmise aasta 1. jaanuar, jälle tulumaksu tõus. Selle lühikese ajaga, kolme aastaga on 1. jaanuari seisuga käibemaks ja tulumaks tõusnud 20%. Kahjuks mõned Reformierakonna Riigikogu liikmed ei ole aru saanud, et see on 20%. Nad räägivad, et see on ju ainult 4%. Ei, see on 4 protsendipunkti, mitte protsenti. 

Mina lootsin küll siiralt, et siia tullakse eelnõuga, kus vähendatakse otseselt riigiametite kulusid. Väga selgelt on koalitsioonilepingus kirjas, et kulutused ametkondadel vähenevad. Me ei näe seda mitte kusagil, me näeme siin päris palju pimedat. Me kuuleme, kuidas ülekantavat raha kaks Eesti 200 erakonna ministrit ei soovi Rahandusministeeriumile teavitada, mis ja kuhu see üleminev raha läheb. Üks ministritest ütles, et ma seda kindlasti ei anna, teine, ma saan aru, on öelnud, et on jäänud hilja peale, pole jõudnud. Ma loodan, et mõlemad ministrid kindlasti need paberid toovad, sest väga imelik on hakata sügisel järgmise aasta riigieelarvet arutama rahanduskomisjonis, kui kuskil mõnedkümned miljonid on raha, mida keegi ei tea. 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun. 

Me näeme, mis on juhtunud sellesama ühe väikse sooviga ja valimislubadusega, mis viib järgmisel aastal riigieelarvest ära kindlasti rohkem kui pool miljardit eurot. Ehk siis kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus. Kogu see maksude plejaad, mis on meie inimestele ja ettevõtetele kaela sadanud, tähendab seda, et juba kolmas aasta oleme selgelt oma majandusega Euroopas punane lipp.

Ja kui keegi räägib seda, et 2019–2020 olev valitsus ehk Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus tegi mingid valed otsused, siis see on kõige suurem vale. Tolle hetke lisaeelarve, mida me siin menetlesime 2020. aasta aprillis-mais, tõi kaasa järgneva kahe aasta Eesti majanduse kasvu Euroopas kõige kiiremini, kõige suurema kasvuga riigi Euroopas. Peale seda, kui astusid järgmised valitsused ja kõik nad on Reformierakonna juhtimisel, on tegelikult suudetud majanduse tõus viia sügavasse langusesse praktiliselt kolm aastat juba.

Vahest on loogiline, et erakonnad küll annavad Riigikogu valimiste lubadused ja soovivad neid täita. See on täiesti loomulik soov. Isamaa saab öelda, et 2019. aastast antud valimislubadused, kui nad on olnud võimul, on alati ära täitnud. Aga alati tuleb vaadata, kas need on realistlikud. 

Kas me täna ikkagi räägime sellest, et kui ma kuulen, et keegi ütleb, et 1200 eurot saav inimene võidab kõrgepalgaliste tulumaksuvabastusest, siis on see puhas vale. 1200-eurose palgaga inimesel ei ole täna tulumaksu praktiliselt. Me räägime, et pensionärid võidavad. Pensionärid kaotavad selgelt, kaotavad sellepärast, et keskmine pension ei ole tulumaksuvaba. Tulumaks on 1. jaanuarist järgmisest aastast 20% tõusnud, praegu 10% tõusnud. 

Ma väga loodan, et sügisel, kui tuleb 2026. aasta riigieelarve siia saali, siis me näeme väga selgelt, et kui ministeeriumid blufivad oma eelarved taevasse, kui haridusminister ütleb, et raha ei ole ja siis selgub, et raha jäi üle, kui eelmine siseminister ütleb, et raha ei ole, et peab panema kopli depoo kinni, siis selgub, et kordades rohkem raha on üle jäänud sama rea peal. Tuleks hakata väga selgelt aru saama, et majandust ei saa kasvatada kulude kasvuga, vaid kulude vähendamisega. 

Isamaa Erakond kahjuks ei saa seda lisaeelarvet kuidagi toetada. Kulude kasv ei saa olla eesmärk. Ja kui keegi räägib, et kaitsekuludesse läheb raha, siis see on kõige suurem bluff. Rääkige mulle, näidake neid ridu, kus kaitsekulude rida kasvab sellisena, nagu on lubatud koalitsioonilepingus. Aitäh! 

Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne kui me saame asuda ja juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on viia läbi eelnõu 651 lõpphääletus, me peame vaatama üle ka sellele eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Kokku on esitatud eelnõule kaks muudatusettepanekut. Neist esimene on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, aga tulenevalt RKKTS-i § 120 lõikest 5 ei kuulu see hääletamisele. Ning ka teine muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see ei kuulu sama paragrahvi ehk RKKTS-i § 120 lõike 5 alusel hääletamisele. Sellega me oleme eelnõu 651 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 651 lõpphääletus ja asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid ei ole. Eelnõu 651 on seadusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518. See on selle kolmas lugemine ja avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 518 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud ametikaaslased, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu mitte ühtegi ning 1 Riigikogu liige on jäänud erapooletuks. Eelnõu 518 on seadusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu. See on selle kolmas lugemine ja avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil on siin eelnõu taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisest. Tõepoolest, kiirendamisest siin juttu on, kiirendamisest, mis toimub Eesti inimeste õiguste, looduskeskkonna, kultuuripärandi ja terve mõistuse arvelt. 

Mis on selle eelnõu tegelik sisu? See on seadus, mis annab rohehulluses riigile ja arendajatele õiguse mööda vaadata detailplaneeringutest, sisulistest keskkonnamõju hinnangutest ja kohalike kogukondade seisukohtadest. 

See seadus tühistab tegelikult planeerimise mõtte. Nüüd võib tuuleparki, ilma et detailset lahendust üldse koostataks, üles panna. Avalikustamine, kaasamine, läbipaistvus? Jah, justkui midagi on ette nähtud, aga see on vormiline, linnukese pärast, mitte sisuline. Miks on see ohtlik? Sest see murendab niigi õhukeseks kulunud riigi ja kodanike vahelist usaldust. 

Me juba näeme, kuidas tuuleparkide planeerimine on muutunud konfliktiallikaks. Inimesed, kes elavad oma kodudes ja on oma maad põlvkondi harinud ja hoidnud, peavad täna kuulma, et nende akna taha kerkivad hiigeltuulikud – 250–300 meetri kõrgused tuulikud. Kõrgemad kui Tallinna teletorn! Nende mõjude kohta öeldakse, et ärge muretsege, meil on Hollandi uuring aastast 2020 või Saksamaa uuring aastast 2014. Aga Eesti ei ole ei Holland ega Saksamaa. Eesti inimesed ei ela tihedas linnakeskkonnas, kus tuulik on kaugel. Me elame hajaasustuses looduse keskel. Meie kodud on tihti vanad majad, talumajad, kus infraheli ja vibratsiooni mõju on vahetum. 

Meie teed, mida mööda rasketehnika hakkab liikuma, ei ole ehitatud selliseks koormuseks, aga riik ütleb: "Kiirendame!" See seadus jätab omavalitsused hammasrataste vahele. Kohaliku volikogu liikmed, kelle õlul on vastutus oma kogukonna ees, surutakse nurka. Kui nad peaksid hääletama eriplaneeringu vastu, tekib surve arendajalt ja ka riigilt kohtu näol. Kui nad hääletavad poolt, siis vastutavad nad tagajärgede eest: mürasaaste, infraheli, elukeskkonna hävingu, kinnisvara hinnalanguse ja ääremaastumise eest.

Reformierakonna valitsus tuleb jutuga, et seadus on vajalik rohepöörde elluviimiseks. Aga olgem ausad, see ei ole roheline seadus, see on arendajate seadus. See seadus annab tuuleparkide arendajatele vaba tee. Mis kõige iroonilisem, need hiiglaslikud tuulikud, mille nimel meie inimesed oma kodurahu ja tervise ohvriks toovad, vajavad kogu elutsükli vältel naftasaadusi. Need ei tooda endale vajalikku energiat. Tuulikud ei ole lahendus, kui nad ise sõltuvad fossiilkütustest oma rajamisel, hooldamisel, utiliseerimisel.

Samuti ei lahenda tuulepargid meie energiajulgeolekut. Tuul puhub, kui puhub. Kui tuul ei puhu, on tuulikud kasutud. Kui puhub liiga tugevasti, tuleb tootmine peatada. Kui me tahame tasakaalustada seda kõikuvat toodangut, vajame fossiilkütuseid või juhitavat energiat, mida rohepöörde fanaatikud samal ajal keelata tahavad. 

Saarde ja Tootsi tuuleparkide mõjuhinnangutes ei nähtud ette suuri probleeme. Täna näeme, kuidas müra, infraheli ja varjutus rikuvad inimeste elukvaliteeti. Eelnõu põhjal hakatakse avalikkust teavitama ja arvamust küsima, aga sisuliselt tehakse see kõik formaalselt. Kui …

Kas soovite lisaaega? Kolm minutit lisaaega, palun.

Kui sa ei vasta tähtajaks, loetakse, et sa ei olegi midagi öelda tahtnud. Kui sa vastad, siis on see otsus nagunii juba tehtud. Nii luuakse näiline kaasamine, mille sisuks on kodanike arvamuste neutraliseerimine. Ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine on selles eelnõus sisuliselt devalveeritud. Detailne lahendus, mis võiks anda vastuseid, asendatakse asukoha eelvalikuga, mis lubab juba projekti ellu viia. Kust tuleb garantii, et looduskaitsealuseid väärtusi ei hävitata? Kes kontrollib, et meie metsad ja roheala ei muutu tööstuslikuks tühermaaks? 

Eelnõus on pikalt juttu rahalistest mehhanismidest. Toetused, tasud, vähempakkumised. Jah, arendajatele kindlustatakse tulu, kohalikule inimesele lisatakse lohutuseks paar eurot elukohaga seotud tasu. Justkui see raha hüvitaks kadunud vaikuse, rikutud elukeskkonna või langenud kinnisvarahinna. See seadus on kirjutatud, et tuuleparkide rajamine käiks kiirelt ja lihtsalt, aga kiiresti ja lihtsalt saab käia ainult üle inimeste. 

Meie põhiseadus ütleb, et riik peab kaitsma loodust, kultuuri ja inimeste tervist. See seadus seda ei tee. See seab kõik selle ohtu. Ma kutsun üles mitte hääletama selle eelnõu poolt. Tegemist on arendajate tellimusliku seadusega, mis ohustab meie rahva õigusi, meie loodust, meie elukeskkonda. Eesti vajab tasakaalukat, teaduspõhist, inimkeskset energiapoliitikat, mitte sellist seadust, mis jätab inimesed võitluses suurtööstuse vastu kaitseta. Aitäh!

Suur tänu! Ja Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ütlen kohe ära, kogu see roheagenda on üks suur pettus. Selgitan, miks. Ainult petturid suudavad välja mõelda skeemi, kus tarbija on sunnitud subsideerima elektri tootmist ehk maksma tuuleparkide omanikele lihtsalt selle eest, et nad on need pargid ehitanud. 

Väga kasumlik äri! Investeerid raha, omades riiklikku garantiid, et saad oma investeeringud tagasi ja teenid pealegi veel kasumit. Just nii töötab roheagenda Eestis. Ükski teine äri ei toimu meil sellistel soodustingimustel nagu taastuvenergia tootmine. See pole isegi äri, see on kindel viis teenida riigi arvelt ehk meie lugupeetud tarbijate arvelt. 

Ja siin tekib küsimus, kes ja kuidas valib neid ettevõtjaid, kellele antakse võimalus riigi toel rikkaks saada ja kuidas näeb välja nende tänulikkus selle eest, et nad on söödalaua äärde lubatud. 

Aga probleem ei ole ainult selles. Veel üks probleem on, et selline skeem võtab inimestelt ja tarbijatelt ligipääsu odavale energiale. Tulemuseks on see, et inimesed vaesuvad ja ettevõtted vähendavad tootmist. 

Meil ei ole vaja roheagendat sellisel kujul, meil on vaja odavat energiat, konkurentsivõimelist majandust ja kodanikke, kes ei peaks kokkuhoiu nimel istuma pimedas. Seda kõike saab pakkuda ainult aus konkurents. Ja selles konkurentsis võidab täna igal juhul põlevkivi, seesama põlevkivi, millest see valitsus kavatseb loobuda. 

On ilmne, et kellelgi on kasulikum keerutada nutikat roheenergiaskeemi selle asemel, et põlevkivi abil pakkuda meie inimestele ja ettevõtetele odavamat elektrit. Eesti Keskerakonna fraktsioon selles pettuses osaleda ei soovi. Aitäh!

Suur tänu! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Jällegi tuleb selles mõttes tulla ja natuke ümber lükata asju. Alustame siis siit lõpupoole. Väita, et põlevkivi on konkurentsivõimeline ja odav, on loomulikult vale väide. Sellepärast et põlevkivi ei ole ei odav ega konkurentsivõimeline. Põlevkivi osas on Enefit Power ise öelnud, et tema omahind on tootmisel kuskil suurusjärgus 100 eurot megavatt-tund, millele lisanduvad CO₂ tasud. Ehk siis see tuleb kuhugile sinna 170–200 euro kanti megavatt-tund. Sest olgem ausad, Euroopa Liidust me lahkuma ei hakka. Ja isegi kui me mingi ime kombega sellest CO₂ tasust midagi uutmoodi teeks, on ikkagi see hind üle 100 euro megavatt-tund, mis on kallim kui ühelgi taastuvenergia projektil, isegi koos toetustega. 

Nüüd, puudutades seda planeeringute teemat, siis esiteks, tegemist ei ole tuuleparkide jaoks mõeldud ainult planeeringuga. See on üldine planeeringute, menetlusprotsesside optimeerimine, selleks et ei oleks pidevat venitamist. Meil on vaja just nimelt sellesama majanduse konkurentsivõime ja arengu jaoks seda, et lihtsalt niisama ei veniks meil planeeringute protsessid, vaid meil tehakse neid etappe konkreetsemateks. Keskkonnamõjusid hinnatakse täpsemalt esimeses etapis, kui neid tehti enne, ja tänu sellele on teises etapis võimalik teatud juhtudel, kui tingimused on täidetud, jätta ära see detailsem osa. On võimalik kohe minna projekteerimistingimuste kaudu ehitus- ja hoonestusloa juurde. Ehk see on siiski väga konkreetne etappide vahel koormuse ringijagamine ja protsessi kiirendamine. Kas või see, et ei ole niimoodi, et iga kord on 30- või pluss päevane etapp ettepanekute tegemiseks ja seda saab teha mitmeid ja mitmeid kordi, iga kord seda protsessi venitades. Ühe korra on võimalik selle kohta arvamust avaldada ja see on ka üks kord, kus seda teha. Kogu mõte on selles, et vähendada bürokraatiat ja bürokraatlikku masinat. Nii et Reformierakond igal juhul toetab selle eelnõu osas. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 541 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid ei ole. Eelnõu 541 on seadusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane üheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573. See on selle kolmas lugemine ja järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 573 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu 573 on seadusena vastu võetud.

Ja läheme edasi. Kümnes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetustoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 604. See on selle kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja Eesti 200 fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Irja Lutsari. Palun!

Austatud juhataja! Head riigikogulased! Nagu te kõik teate, on viimastel aastakümnetel meditsiin suuresti edasi arenenud, mistõttu pole ka suremise protsess enam see, mis ta oli 50–60 aastat tagasi. Ühelt poolt on paljudele haigustele prognoos paranenud, aga teisalt on kaasaegse intensiivraviga võimalik hoida elutähtsate organite tööd ka siis, kui aju vaid minimaalselt funktsioneerib ning elukvaliteet ei vasta sellele, mida inimene ise sooviks. 

Elu lõpu tahteavaldus ongi võimalus väljendada iseenda tahet edasise ravi osas olukorraks, kui see raske haiguse tõttu enam võimalik pole. Ka praegu on seda võimalik teha, aga see tahe ei pruugi ei omastele ega meedikutele kättesaadav olla ajal, mil seda tarvis on. On ju hästi teada, et surmast rääkimine on paljudes peredes tabuteema. 

Arutluse all …

Üks hetk, lugupeetud ettekandja! (Helistab kella.) Head kolleegid, saalis on lärm. Palun austame ettekandjat, et me saaksime kuulata, mida tal öelda on. Palun jätkake!

Arutluse all olev seadus annab kindluse nii inimesele endale, et tema tahet arvestatakse, tema omastele, kes ei pea inimese eest rasket otsust tegema, aga ka arstidele, kes võivad kindlad olla, et elu lõpus inimesele osutatud ravi on tema enese soov.  

Olen korduvalt näinud lootusetus seisundis haigeid ja nende omakseid, kes on sunnitud elu lõpus olulisi otsuseid tegema. Nad isegi teavad, mida nende lähedane sooviks, aga pole kindlad, kas julgevad seda välja öelda.  

Samas saavad kindluse ka need, kelle omaksed elu lõpu tahteavaldust teinud pole või on selgelt väljendanud, et nemad elu lõpus ravi piiramisega nõus pole. Nende ravi jätkub ka lootusetus olukorras vastavalt arstide parimatele teadmistele ja midagi inimese enda tahte vastaselt ei teha.  

Väga oluline on rõhutada, et elu lõpu tahteavaldus on inimese vaba tahe, ainult tema enda otsus, ja seda võib elu jooksul korduvalt muuta. 

Elu lõpu tahteavaldus ei ole abistatud vabasurm ega eutanaasia. Selle seaduse vastuvõtmine ei tähenda, et koheselt seadustatakse ka eutanaasia. Siiski olen nõus, et abistatud vabasurm on meil reguleerimata. Seda, mis niisuguses olukorras juhtuda võib, nägime niinimetatud Tammerti juhtumi korral. Kui seadus on ambivalentne, kasutavad aktiivsed kodanikud lahendusi, mis lõpuks kellelegi vastuvõetavad pole. Niisugust segadust nii tundlikus teemas pole ükski Eesti inimene ära teeninud. Usun ja loodan, et ka abistatud vabasurm saab seaduse tasemel korrastatud.  

Samuti ei tähenda elu lõpu tahteavaldus, et me ei peaks edasi liikuma palliatiivravi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.  

Menetluse käigus oli ka minul mitmeid küsimusi, millele seaduse koostajad arusaadavalt vastasid. Isegi kui elu lõpu tahteavalduse nimi pole ideaalne, on sellel, ja selle lühend PET on meditsiinis kasutusel, tähistamaks positronemissoontomograafiat, nõustun ekspertidega, et see nimi oli parim, mis antud olukorras konsensuse leidis.  

Üheks sagedasemaks hirmuks, mis elu lõpu tahteavaldusega on väljendatud, on see, et meditsiiniabi ei osutata noortele, eelnevalt täiesti tervetele inimestele, kes satuvad õnnetusse või kellel tekib raske terviserike. Seda küsiti korduvalt ka sotsiaalkomisjoni kaasamisistungil ekspertidelt. Viimased kinnitasid kui ühest suust, et nii see siiski pole. Kui inimene satub õnnetusse või tal tekib eluohtlik seisund, siis kohaletulnud meedikud, enamasti kiirabimeedikud, teevad esmalt kõik, et haige elu päästa, ta eluohtlikust seisundist välja tuua ja kiirelt haiglasse toimetada. Elu lõpu tahteavaldus tuleb sellisel juhul päevakorda alles siis, kui selgub, et haige seisund on pöördumatult lootusetu ning elukvaliteeti, mida inimene ise sooviks, enam kuidagi saavutada pole võimalik. Sellised otsused nõuavad aega, tehakse… 

Üks minut palun lisa.

Üks minut lisaaega, palun!

… tehakse väga hoolikalt kaaludes ning poolt‑ kui ka vastuargumente kaaludes. Usun, et elu lõpu tahteavalduse puhul on tegemist väga olulise seadusega. See annab võimaluse neile, kes tahavad oma lõpus otsustada ravi ja hoolduse ulatuse üle. Samas aga ei kitsenda seadus kuidagi ravi neile, kes oma elu lõpu kulgu sekkuda ei taha. 

Eesti 200 kutsub teid, kõik Riigikogu liikmed, inimese autonoomiat austama ja seaduseelnõu 604 poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Ma olen hea kolleegi Irja Lutsariga ühel meelel, et meditsiin on edasi arenenud. Aga meie EMO-s surevad inimesed tolles järjekorras. Seda me saime just hiljuti lehest lugeda, mille pärast: selle pärast, et lihtsalt EMO-s ei suudeta inimesi õigeaegselt ette võtta ja ravida. 

Need on puudujäägid. Juba pikemat aega seisame silmitsi mitmete tõsiste probleemiga tervishoiusüsteemis, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO, Euroopa Komisjon kui ka Eesti Riigikontroll. Samal ajal, kui me arutame elulõpu tahteavaldust, on meie tervishoiusüsteem täis tõsiseid puudujääke, mis vajavad kiiret lahendamist. 

Kas me oleme valmis prioriteediks seadma seaduse, mis puudutab elulõpu tahteavaldust, samal ajal kui põhiküsimused, nagu ravi kergendamine ja rahastamise probleemid jäävad lahendamata? Keskerakond ei ole nõus. Alustame kõige olulisemast. Eesti tervishoiusüsteem on tõsiste raskustes. Riigikontrolli 2022. aasta ülevaade hoiatab, et kui süsteemi ei tehta sisulisi muudatusi, võivad 2035. aastaks inimeste omaosaluskulud tervishoius kahekordistuda ja ravijärjekorrad veelgi pikeneda. 

Euroopa Komisjoni 2023. aasta raporti kohaselt on Eestis Euroopa Liidu kõrgeim tase inimestest, kes on pidanud vajalikust arstiabist loobuma. 12,9% elanikkonnast on need inimesed, kes on loobunud tervishoiuteenusest. Põhjuseks, miks inimesed loobuvad ravist, on kõrged hinnad, pikkade ooteaegade probleem ja liigsed distantsid. 

Kui meil on juba täna süsteemis ülekoormus ja puudujäägid, kuidas saab eelnõu, mis keskendub elulõpu tahteavalduse võimaldamisele, õigustada selle prioriteeti? Meie tervishoiusüsteem peaks esmalt keskenduma sellele, et iga inimene saaks vajaliku ravi õigeaegselt ja kvaliteetselt. Me ei saa eeldada, et seadus, mis võimaldab inimestel määrata, millal ja kuidas nad ravist loobuvad, on parem lahendus kui ravi ise, mille tagamine oleks saanud toimuda varem ja õiglaselt. 

Kui meil on täna rahalised kitsaskohad, mis takistavad patsientide ravi, siis peaksime eelkõige leidma lahendused, kuidas tagada kõigile õigus kvaliteetsele arstiabile. Ma võiks ju neid probleeme, mis puudutavad üleüldist tervishoiusüsteemi, väga palju siin välja tuua. See puudutab palliatiivset ravi, see puudutab koduhooldusteenused ja nende puudusi ja inimesi, keda meil ei ole, et seda teenust saaks osutada. Ja loomulikult on veel ka usulised vaated, mille üle me saame ka siin palju diskuteerida. 

Aga selge on see, et meie ei ole otsustanud, millal me siia sünnime ja kuidas me siia sünnime. Aga me oleme siia sündinud ja iga elu on väärt, et elada. Ja meie omalt poolt riigina peame tagama inimesele väärika elu ja ka tagama talle tervishoiu. Paraku nii Maailma Terviseorganisatsioon kui ka Euroopa Komisjon ja Eesti Riigikontroll on selgelt andnud mõista, et meie seda praegu ei suuda teha. Ja siis me pakume alternatiivi sellesama elulõpu tahteavalduse näol, mille me kirjutame seadusesse. 

Eesti Keskerakond ei toeta seda eelnõu. Ja põhjus on loomulikult see asjaolu, et enne me peame tegema enda tervishoiu korda, enne me peame tagama selle, et oleks palliatiivne ravi tagatud inimestele. Alles siis me saame rääkida ka kõikidest muudest võimalustest. Aitäh!

Suur tänu! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Margit Sutropi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud rahvasaadikud! Head kuulajad! On vähe seaduseelnõusid, mida on nii põhjalikult erinevate osapoolte ja huvigruppidega, erinevate ekspertidega koos läbi kaalutud ja arutatud. Tegemist on seaduseelnõuga, mis kaitseb inimeste vabadust, inimeste väärikust, autonoomiat ja mis paneb ka arste mõtlema sellele, et nende ülesanne ei ole ainult ravida ja hoida inimesi elus ja seda elu pikendada, kui see elu on nii-öelda sellise kvaliteediga, mida inimene ei suuda enam taluda. 

Arstide jaoks tähendab see teatavat muutust mõtlemises, nad peavad, selle asemel, et ainult päästa elu, ravida ja hoida elus, mõtlema, mis on patsiendi parimates huvides. Ja paraku nii on, et inimesed peavad leppima sellega, et meditsiin ei ole kõikvõimas, et nad on surelikud. Ja isegi need, kes religioossetel kaalutlustel selle seaduseelnõu peale vaatavad, on nõustunud, minu hinnangul on sihtgrupid, ka kirikute nõukogu, seda heaks kiitnud, sest just nimelt siin on ka armas jumal andnud inimesele tegelikult juba elu lõpu sammud astuda, aga meditsiin ja eelkõige tehnoloogia astub vahele ja ei luba inimesel väärikalt surra. 

Selles tähenduses on see väga oluline eelnõu, kuigi võlaõigusseaduse järgi on juba ka võimalik nii-öelda mõttetu ravi lõpetamine, annab see teatava aluse, et arstidel oleks julgust seda rakendada. Ja patsiendi seisukohalt on tema huvide kaitseks parim see, et seda tahteavaldust tehakse arsti nõustamise abil, mitte lihtsalt notari juures, kes kinnitab, et inimene seda tõesti soovis. Me saame loota, et patsient saab parima nõustamise. Ja see on informeeritud nõusolek, kui ta ütleb, et minu jaoks selline elu pikendamine või õieti suremise pikendamine ei ole vastuvõetav, ma ei taha olla elus ainult aparaatide all. 

Sellepärast on tegemist väga-väga olulise sammuga. Eesti Reformierakond toetab seda seaduseelnõu. Me oleme ka oma fraktsioonis, sotsiaalkomisjonis selle põhjalikult läbi kaalunud ja minu ülesanne siin on öelda parimas usus, et see on üks oluline samm inimese tahtevabaduse, otsustusvabaduse ja autonoomia kaitseks. Ja tahaksin tänada kõiki neid inimesi, kes on panustanud, neid erinevaid organisatsioone, eelkõige arstide liitu, tänast Eesti arsti doktor Katrin Elmetit, kes aastal 2020 Eesti Arstide Liidu patsiendi testamendi konverentsil, tollasel, ütles, et see on lubamatu, et meil on see asi reguleerimata. Anestesioloogid, intensiivraviarstid näevad igapäevaselt, kuidas inimesi hoitakse elus, kuigi arvatavalt nende tahe oleks juba surra. See ei ole mõistlik ka tervishoiuressursside mõttes, aga rõhutan veel kord: seda ei tehta ressursside kokkuhoiuks, vaid tehakse kannatuste vältimiseks. Ja ressursside kokkuhoid on see kaasaanne, mis sellega kaasa tuleb, kui mõttetut ravi vahetevahel aastate või aastakümnete jooksul ei pea rakendama. 

Ma olen nõus sellega, et on ka teisi muresid. On tõepoolest ka see, et on selliseid haigusi, mis on ravimatud ja põhjustavad kannatusi, ja debatt selle üle, kas assisteeritud enesetapp peaks olema Eestis legaliseeritud, peaks algama. Aga siin ei ole tegemist ei assisteeritud enesetapu ega eutanaasiaga, siin on tegemist sellega, et jõustatakse neid õigusi, mis inimestel juba võlaõigusseaduse järgi on, öelda, et teatud hetkest alates nende suremise takistamine tuleks lõpetada.  

Palun üks minut juurde.

Üks minut lisaaega, palun.

Ja väga tähtis on see, et inimesed saavad teha selle elulõpu tahteavalduse arsti nõustamise all, igal ajal muuta, see on vabatahtlik, ükski arst ei saa neile seda peale sundida, nad saavad nõustada. Hiljuti, eelmisel nädalal, kohtudes haigla juhtidega, eetikakomiteede liikmetega, erinevate sihtgruppide esindajatega ja ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppeprodekaaniga, leiti ühiselt, et koolitus arstidele on siiski vaja välja töötada, et nad oskaksid kõige paremal viisil nõustada, et nad saaksid seda abi pakkuda ja oleksid valmis kõigile neile küsimustele vastama. Sest et eriarstidel, olgu nendeks psühhiaatrid või mingid onkoloogide või teiste eriarstide nõustamise vajadusel võib olla eripärasid, mida tuleb arvestada. 

Nii et kindlasti see töö siin ei lõpe, arstid võtavad selle töö üle. Aga palun, meie võtame selle seaduse vastu, siis saavad arstid oma töö teha. Aitäh teile ja head hääletamist!

Suur tänu! Ja Isamaa fraktsiooni nimel palun kõnetooli kolleeg Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mina isiklikult ei ole sellele eelnõule vastu, sellepärast et, nii nagu eelkõneleja kirjeldas, me tegelikult ei anna selle eelnõuga juurde mitte ühtegi uut õigust. Küll aga on sellel eelnõul üks suur voorus. See inimese vaba tahe, mida juba täna on võlaõigusseaduse järgi võimalik avaldada, aga see kahjuks ei pruugi olla kättesaadav tervishoiutöötajatele, selle murekoha nüüd see eelnõu lahendab. Selles mõttes, et kui inimene on tõesti kirjeldanud ära, kuidas, mil viisil, millist ravi ta tahab või millal ta tahab, et tema ravimine lõpetataks, siis ei jää see ainult tema või lähedaste teada, vaid arstide nõusolekul ja koos läbimõeldult saab selle tahte nüüd kirja panna ja see on kättesaadav igale tervishoiutöötajatele. 

Aga ma ei toeta ka seda eelnõu ja mitte selle eelnõu sisu pärast, vaid sellepärast, mis sellega kaasneb ja toimetab, mida ka eelkõneleja mainis, eks ju, mis on seotud hoopis järgmiste teemade ehk abistatud enesetapu või eutanaasia teemadega. Noh, paraku on, et kui kusagil hakatakse muutma piire, siis ei tea, kuna, kus ja kes pidama saab. Ja võib-olla isegi sellest erinevalt, olenemata on … Kuna selle eelnõu juures ei olnud meil konkreetseid projekte või arusaamist, mis seal kuidas ja mis saab kirjas olla, ehk lisaks sellele, mida arstiga läbi rääkides toimitakse, saab inimene endiselt ka lihtkirjalikult selle teha. Minu jaoks tekib küsimus, et kuivõrd arusaadav see siis ikkagi kõigile tervishoiutöötajatele on, kui see on endiselt lihtkirjalik. Ja teine teema: kuna inimene võib sinna kirja panna ka asju, mida tegelikult tervishoiutöötaja hiljem arvestama ei pea, siis ma lihtsalt ei pea mõistlikuks ja vajalikuks, miks me selliseid võimalusi anname, või vähemalt nii on kirjeldatud seal projektis. Ja sel põhjusel ma ei toeta seda eelnõu sellisel kujul, aga nii nagu ma ütlesin, vastu ka hääletama ei hakka. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 604 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetustoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 53 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 2. Eelnõu 604 on seadusena vastu võetud. 

Aga liigume edasi. 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 611, see on selle kolmas lugemine. Avame läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 611 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 611 on seadusena vastu võetud.

Ja tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613. See on selle kolmas lugemine ja avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, sest kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 613 lõpphääletus ja me asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

See on lõpphääletus. Me lõpphääletusel oleme reeglina lasknud selle kutsungi kaks minutit ära. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 613 seadusena vastu võetud.

Järgnevalt tänane 13. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 622. Ka see on kolmas lugemine ja järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 622 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu 622 on seadusena vastu võetud. 

Järgnevalt tänane 14. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE), see on selle kolmas lugemine. Enne, kui me avame läbi … Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 623 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud ametikaaslased, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 623 on seadusena vastu võetud.  

Liigume edasi, tänane 15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE), see on selle kolmas lugemine. Aga enne, kui ma avan läbirääkimised, informeerin, et selle eelnõu teise lugemise teksti oli kandmata jäänud üks täielikult arvestatud muudatusettepanek. Ettepanek, mida nii komisjon kui täiskogu toetas, oli muudatusettepanekute loetelus esitatud korrektselt, kuid jäeti ekslikult teise lugemise teksti kandmata. Seetõttu ei sisaldunud see ettepanek ka tänase kolmanda lugemise jaoks ettevalmistatud tekstis. Täna see viga on parandatud ja arvestatud muudatusettepanek kanti siis kolmanda lugemise teksti. Ja järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 624 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (624 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 624 on seadusena vastu võetud.

Tänane 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634, see on selle kolmas lugemine. Ja avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 634 lõpphääletus. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, kuidas te suhtute ettepanekusse, et kiirendame protsessi? (Saalist vastatakse.) Keegi keegi vastu ei ole? Enne lõpphääletust me reeglina oleme kaheminutilist kutsungit lasknud kõlada, aga praegu, kuna keegi pole saalist lahkunud ja kui keegi ei ole sellele vastu, siis me võiks asuda lõpphääletuse juurde. Kõik on nõus? Hästi! 

Austatud Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 52 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 634 on seadusena vastu võetud. 

Järgnevalt tänane 17. päevakorrapunkt, milleks on maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644 kolmas lugemine. Ja avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 644 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Kas me võime asuda hääletuse juurde, head kolleegid? Selge pilt! Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 644 on seadusena vastu võetud. 

Head kolleegid, meie 18. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu 666, see on selle teine lugemine. Ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise aksu tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu on teiseks lugemiseks ette valmistatud. Esimene lugemine toimus 9. juunil. Teise lugemise ettevalmistamiseks arutati eelnõu 12. juunil. Muudatusettepanekute tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohaselt lõpetab valitsus tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu Valgevenega, mis kehtis alates 1998. aastast. Komisjon langetas konsensuslikud otsused võtta eelnõu päevakorda teiseks lugemiseks täna ja komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu me kuulsime, on viia läbi eelnõu 666 lõpphääletus ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lõpetamise seaduse eelnõu 666. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 47 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 666 on seadusena vastu võetud.

Tänane 19. päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630. See on selle esimene lugemine. Ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Me võime sama tempoga jätkata. Kui te ütlete, et on hea eelnõu ja toetate, siis ma väga pikalt ei tee, aga kui soovite, siis räägin pikemalt. Aga olgu, nali naljaks! On küll hiline õhtutund, aga siiski väga oluline otsuse eelnõu. Nimelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitab Riigikogu otsuse eelnõu, mis teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja pettustevastane tegevuskava. Seda selleks, et võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettuslaine vastu, mis toob igal aastal Eesti inimestele miljoneid eurosid kahju. 

Nagu me teame, siis inimesed langevad üha enam petuskeemide ohvriks. Levinud on nii investeerimiskelmused, libakõned, identiteedivargused kui ka armupettused. Tehisintellekti areng – luuakse usutav pilt, heli, inimeste hääl – muudab pettused järjest usutavamaks. Sageli langevad pettuste ohvriks eakad, kuid järjest rohkem ka digiteadlikud noored, kes satuvad järjest keerukamate skeemide võrku.  

Tihti ei suudeta kahjusid kuidagi hüvitada ega isegi menetleda. Kui 2023. aastal registreeriti CERT-EE-s kokku 546 mõjuga pettust, siis juba aasta hiljem oli neid 624. Ja 2024. aasta esimese 11 kuu jooksul kaotasid Eesti inimesed pettusega seitse miljonit eurot. 

Oluline on märkida, et Vabariigi Valitsus ei ole kohustatud selle tegevuskava väljatöötamiseks algatama ega heaks kiitma õigusakte ega eraldama ette vahendeid riigieelarvest. Eelkõige on tähtis kaardistada tänased ja tulevased võimalikud probleemid, analüüsida parimaid praktikaid välismaal ning teha praktilisi ettepanekuid, kuidas Eesti inimesi ja nende toimetulekut paremini kaitsta. Eelnõu esitajate hinnangul kannab see esitatud Riigikogu otsuse eelnõu endas poliitilist tahet pettuste vastu võitlemiseks ja annab suuna vajalike ettevalmistustega alustamiseks. 

On oluline veel rõhutada, et tegemist ei ole ainult ühe ametkonna või ministeeriumi probleemiga, vaid siin peab toimima koostöö justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Finantsinspektsiooni ning telekommunikatsiooniettevõtete ja pankade vahel. Kokkuvõttes aitaks see tegevuskava inimesi petuskeemide eest paremini kaitsta. Pettuste ennetamine on osa õigusriigi usaldusväärsusest. Kui jätame inimesed omapead, siis murenevad nii õiglustunne kui ka usk riiki. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Kuulates teie mõtteid ja ettepanekut, et me võiksime otsustada täna saalis, siis tahaks arvata, et see pälvib väga laiapõhjalise toetuse. Ei tohiks ju olla, ma arvan, et ma ei ütle valesti, et isegi mitte ühtegi erakonda, vaid mitte ühtegi poliitikut, kes kuidagimoodi arvaks, et Eesti riigiks ei ole probleemiks kasvavad pettused, sellised kübervõltsimised, kõikvõimalikud libakõned ja kõik muu taoline, mille ohvriks on langenud ikkagi väga palju süütuid inimesi ja kaotanud nii raha. Ma arvan, et nad nii füüsilise kui vaimse tervise häireid selle tagajärjel kannatanud. Milline on teie prognoos seda eelnõu ette kandes ja ka praegu saali vaadates? Kas Vabariigi Valitsuse koalitsiooni esindavad parlamendi saadikud tulevad siin appi ja kas saate loota ka opositsiooni häältele olukorras, kus osad opositsioonierakonnad vist on koju läinud? 

Aitäh, hea küsija! Ma olen täiesti kindel, et meil on saalis väga palju vastutustundlikke saadikuid ja ja nemad kindlasti toetavad seda eelnõu. Ma töötasin läbi komisjonis toimunud arutelu ja siis ma sain selgelt aru, et sihuke tegevuskava koostamine võib tunduda kuidagi nagu igavana. Aga sisuliselt on tegemist ikkagi ju koostööplaaniga, kuidas seda väga tõsist ja Eesti inimestele väga suurt kahju tegevat probleemi lahendada. Nii et ma olen siiralt seda usku, et toetushääli tuleb nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolelt piisavalt.

 Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Arvestades, et tegelikult praegu inimeste toimetulek langeb ja samal ajal needsamad inimesed satuvad ka järjest selliste petuskeemide ohvriks ja kaotavad ka viimased säästud, viimase raha, mis on neil võib-olla nii-öelda mustadeks päevadeks kõrvale pandud, ja nüüd levivad ka uued sellised petuskeemid, kus kasutatakse tehisaru, tehisintellekti, kus isegi võidakse kasutada kellegi, su sugulase häält, kas teie olete teadlikud või kuulnud, kuidas on üldse võimalik selliste skeemide vastu võidelda. Ma ise tõesti ei ole täpsemalt kuulnud, kuidas politsei on suutnud selle vastu võidelda. Võib-olla teil on infot, kuidas saab selliste skeemide vastu võidelda, kus kasutatakse juba ka tehisaru, tehisintellekti.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et just sellepärast olemegi selle eelnõu esitanud, et need teemad on vaja erinevate ametkondade – nii eraõiguslike kui avalik-õiguslike – vahel läbi arutada, et pakkuda siis need kõige paremad lahendused. Ja ma olen täiesti veendunud, et kurikaelad on tihtipeale sammu ees, seda peab ka pidevalt uuendama. Aga mis kõige olulisem: need osapooled on vaja kokku tuua. Täna võime ju möönda, et erinevad ametkonnad nii riigi poolt kui ka ettevõtted, kes pakuvad meile teenuseid erasektoris, ju neid samme ise ka astuvad, aga just seda koordineeritud tegevust on puudu. Ja just see oleks selline paindlik, kiire, muutuv plaan, millega siis kiiresti ja otsustavalt võidelda nii-ütelda pettuste vastu.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Minu meelest on igati kiiduväärt, et see on Vabariigi Valitsusele tehtud siis ülesandeks, et töötada välja pettustevastane tegevuskava, et siis võidelda järjest keerukamaks ja laialdasemaks muutuva pettustelaine vastu, sellepärast et selleks on ka viimane aeg. Usun, et siin iga inimese lähikonnas on inimesi, keda on kas proovitud petta või kes on langenud pettuse ohvriks. Minu poole on pöördunud igal juhul üle 10 inimese, ma täpselt ei oska seda arvu öelda, kes on langenud petuskeemi ohvriks, ja just siin, mis on ka välja toodud selles otsuse eelnõus, eelkõige siis libakõnede, identiteedivarguse ja armupettuste ohvriks. Et mis te arvate, et kui nüüd see tegevuskava saab tehtud ja ka sellekohaselt võib-olla ka mingid eelnõud, kas on lootust, et midagi läheb ka paremaks?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult, et selle jaoks seda plaani kokku pannaksegi, et see on ikkagi üle sektorite. Kõige olulisemat rolli ma näen sihukeses koordineeritud teavitamises. See teavitus ei tohi olla ühekordne, vaid see peab käima kaasas siis nende näidetega ja tegelikult tõesti sinna kulub ka vahendeid hiljem kindlasti, et seda infot edastada ja olla. Seda peab ka loomulikult tegema erinevates infokanalites, et erinevad just need sihtrühmad selle info ka kätte saaksid, sest me teame, et meedia ja muu info tarbimine on erinevates sihtgruppides väga-väga erinev. 

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Eesti Pangaliit saatis eile pressiteate, millest ilmnes, et pangapettustest ja muudest kelmusjuhtumitest tulenev kahju on tänavu kordades suurem kui viimase kahe aastaga võrreldes. Ja vist ei möödu päevagi uudistes, kui me jälle loeme nendest inimestest, kes kaotavad oma raha. Ja see tegevuskava, ma usun, ka aitaks just koordineerida ja tegelikult aitaks ka anda sellist laiemat sõnumit, et Eesti riik selle probleemiga tegeleb ja see on nii-öelda laialdane küsimus kogu ühiskonna jaoks. Aga siin on olnud ka arvamusi, et aga eks igaüks vastutab iseenda raha eest. Mis te sellest arvate? Milline tegelikult see kahju selles osas, kui inimene saab petta ja kaotab oma raha, see ei ole ju tegelikult ainult rahakaotus, milline see kahju ühiskonnale laiemalt teie hinnangul sel juhul on?

Aitäh, hea küsija! Loomulikult see kahju on väga suur ja laialdane selle tõttu, et kui inimene saab olulise kahju sellega, siis tegemist, ta võib nagu nii-öelda ühiskonnast välja langeda ja sattuda veel suuremate probleemide küüsi, kuna ta ei suuda sealt välja rabeleda. See majanduslik kahju kui ka sotsiaalne kahju ja inimeste tervisekahju – neid kahjusid ei oska kokku lugeda. Seetõttu ma olen täiesti veendunud, et kui Vabariigi Valitsus seda näeb ja vaatab, siis sellega peaks kohe ja kiiresti tegutsema, selle protsessi käivitama. Ei ole mõtet vaielda, et siin peab mitu aastat seda tegevuskava koostama. Ma arvan, et need koordineeritud esialgsed tegevused saab väga kiiresti paari kuuga paika panna ja asuda toimetama. Sellest oleks Eesti inimestele suur-suur kasu. 

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea kolleeg Anti! Summad, mida meie vanaisad-vanaemad on kaotanud, on tõesti suured. Kas on infot selle kohta, kas Vabariigi Valitsus on seda teemat kuidagi arutanud omavahel? Tegelikult see mure ei ole ju uus. See mure on iga aastaga ainult süvenenud. Kas on infot selle kohta, kas valitsus on seda arutanud, kuidas oleks võimalik lahendada seda muret ja neid pätte tuvastada ja tabada ja nii, et meie elanikkond oleks kaitstud?

Aitäh! Ütlen ausalt, et ma täpselt ei tea, kas valitsus on seda arutanud või ei ole arutanud. Olen küll kuulnud, et ametkonnad, igaüks omas spektris, on sellele lähenenud, seda teemat on ühel või teisel viisil käsitletud. Aga veel kord ütlen: sellist terviklikku plaani, mis ka inimestele välja paistaks, et see on üldine mure. Ma olen täiesti veendunud, et paljud inimesed veel ei saagi nagu aru, nad saavad lihtsalt selle kahju sisse, aga tegelikkuses, mis toimub. Need muutused on niivõrd kiired ja need uued skeemid tulevad nii kiiresti peale, et paljude inimeste jaoks on see arusaamatu. Nad on väga õnnetud ja reaalselt satuvad majanduslikesse ja sotsiaalsetesse raskustesse tänu nendele löökidele, mis nad saavad. Aga täpselt valitsuse tegevust selles osas ei tea. Ei ole lugenud, ei ole kuulnud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelküsija jätkuks esitan sellise küsimuse. Ma tean, et me oleme siin Riigikogus, juba mitu korda saadikud on esitanud ministrile või ministritele isegi küsimuse, et kuidas siis edeneb pättide püüdmine. Vastused on sellised piisavalt ümmargused, et me üksikasjadega ei taha tegeleda, me peame ikkagi terve maailmavõrgustiku kätte saama. Õnneks mõne päti vahel kinni ka püüavad. Aga kuidas te seda näete? Milline ministeerium hakkab sellega tegelema? See on olnud üle ametkondade mure, kus Digi- ja Siseministeerium peaksid pead kokku panema. Kuidas teie seda näete?

Aitäh, hea küsija! Ma võrdleksin seda koolikiusamisega. Et kui selles koolis, kus kogu koolipere on otsustanud, et koolikiusamist ei ole, seal teda ka päriselt ei ole. Aga kui seda asja ei võeta tõsiselt, äga-väga tõsiselt, siis ikkagi see tekib kahjuks. Ja see on väga halb. Täpselt nii on ka selle pettustevastase tegevuskavaga. Kui see on selgelt Vabariigi Valitsuse prioriteet, väga-väga oluline prioriteet, et kaitsta oma inimesi, ja sealt tuleb selline koordineeritud plaan läbi selle tegevuskava, siis kõik ametkonnad annavad maksimumi. Täna nad osaliselt seda ju teevad, tuleb tunnistada, aga see ei ole piisav. Inimesi järjest rohkem ja rohkem selle küüsi langeb. Ja nagu ma eelnevalt kirjeldasin, ei ole üldse imestada, kui ka siin saalis on mõned inimesed selle küüsi langenud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ettekandja! Jah, suurepärane ettepanek, taolisi asju võiks üsna palju teha. Aga selline konkreetne küsimus, kuna see maastik kiiresti muutub: kui näiteks keegi helistab sulle Lauri Läänemetsa häälega, kuidas sa veendunud oled, et see just Lauri on, aga mitte keegi kelm, kes on tema häälega pöördunud sinu poole? Jah, või Kristen Michal näiteks.

Aitäh! Eelmises eelmises ametis peaminister tõesti mulle paar korda pool üks helistas, kui oli koroonakriis, võttis hoogu Võrus. Tookord ei olnud tegemist pettusega. Nüüd on aeg edasi läinud, nüüd tõesti ei tea, kui Kristen Michal helistab, kuidas siis tegelikult on, tuleb kahelda võib-olla. Aga ma arvan, et tõesti ka üks soovitus, meid kuulavad ja vaatavad ka teised inimesed igalt poolt Eestist: ära kuulata ikka võib, aga igasuguste otsuste tegemisel tuleb ikka aega võtta. See on minu siiras soovitus. Ja väga pikkade numbrite osas tuleks kiiresti kõne lõpetada.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Ma olen nõus, et täna infotehnoloogia ajastul ja erinevates nii-öelda e-maailmades toimetavad inimesed satuvad ka väga tihti erinevate rünnakute osaks, mida võib-olla veel 10–20 aastat tagasi me ei osanud ette näha. Ja vaadates seda, et tänasel hetkel tundub, et komisjon seda ei toeta ja see sellisel kujul edasi ei lähe, mul on küsimus. Millised ministeeriumid või kes selle asjaga siis Eestis tegelema peaks, kui komisjon ei näinud vajadust sellisel kujul sellega edasi liikuda, kuigi me teame, et neid kahjusid on Eesti inimestel olnud miljonites ja mitte ainult rahalist kahju, vaid ka väga palju ikkagi ka teistsugust kahju?

Aitäh! Väga hea küsimus. Tegelikult ikkagi ma eelnevalt olen ka siin juba paar korda öelnud, toonud välja selle peamise. Peamine on see, et kas Vabariigi Valitsusele on see tähtis, on see prioriteet. Nad peavad, peaksid väga kiiresti selle probleemi teadvustama ja astuma samme, et neid tegevusi ellu viia. See on nagu selle küsimus. Kindlasti, ma usun, kui ma lugesin, veel kord ma ütlen, et lugesin seda komisjonis toimunud arutelu, siis oli tõesti näha, et kaheldi, kas nüüd tegevuskava lahendab seda probleemi. No minu jaoks on küsimus see, kas Vabariigi Valitsuse jaoks on see prioriteet, olgu siis see tegevuskava sisu mis tahes, kui see on kas või paarilehene väga hea plaan, siis võib seda ka ütelda, et ka seda ei ole meil täna. Ma loodan, et selline hea plaan tekib väga ruttu.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eesti politsei tegelikult väga palju pingutab. Hiljuti said nad üle-euroopalise tunnustuse selle eest, et väga suur võrgustik paljastati, 1000 petuskeemilehte pandi kinni ja see põhileht, kustkohast uusi lehti sai toota, see samuti. Ja saadeti veel kümnetele tuhandetele inimestele sõnumeid, et me teame, kes te olete ja kus te tegutsete. 

Neid edulugusid on, aga politsei väljakutse seisneb selles, et kui kuritegevuse liike tuleb juurde, aga ressursse juurde ei panda, siis on politseil väga raske, hoolimata sellest heast pingutusest, midagi saavutada. Mina saan aru, et selle tegevuskava mõte on, et see on valitsuse otsus, et see on meile prioriteet. Kui valitsus selliseid otsuseid teeb, siis ta paneb ka eelarve tegemisel sinna raha taha, Siseministeerium selle raha saab. Ehk siis, võib-olla te valgustate seda õhukeseks viilitud politsei olukorda ja avaksite selle poole pealt seda mõtet.

Aitäh, hea küsija! Teie ise kindlasti teate seda olukorda palju paremini, aga minule kodanikuna ja Riigikogu liikmena tundub see, mis ma olen inimestelt kuulnud, on ikkagi see, et paljude asjade puhul inimesed ei oska kuhugi pöörduda selle murega. Kuidas nad saavad selle vastuse? Kindlasti mingites lõikudes tuleb tänast Eesti politseid tõeliselt kiita, on saavutatud edu. Aga veel kord, seda koordineeritud tegevust ei ole ja inimesed on suhteliselt nõutud ja, tõesti, nad ei oska isegi abi küsida. See on ka üks osa. Aga ma olen täiesti kindel, et ilma vahenditeta ei ole see võimalik, aga läbi selle tegevuskava koostamise selgub ka see nii-ütelda vahendite vajadus.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja õiguskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Hea eesistuja! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu … millal see oli? … 9. juunil. Ja arutelu juures osalesid esindajad ka Justiitsministeeriumist ja prokuratuurist. Ja rohkem ei olnudki kedagi. Komisjoni liikmed ka. Andre Hanimägi kandis eelnõu ette, rääkis sellest, milleks seda vaja oleks. Ja siis nii prokuratuuri kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi inimesed vastasid punkthaaval kõigile küsimustele, et tegelikult asjad nendel teemadel juba toimuvad. Samal päeval oli just saanud valmis Justiitsministeeriumil kelmuste… ma isegi ütlen teile täpselt … kelmuste analüüs koos ettepanekutega selles osas, mida oleks vaja teha nende juhtumite vähendamiseks. Prokuratuuri esindaja tõi esile ka seda, et nad on tegelenud nende teemadega juba aastaid. Nad nentisid ka, nad olid nõus sellega, et viimase kolme-nelja aastaga on on kelmuste hulk suurenenud. Kelmid on aktiveerunud, aktiivsemaks muutunud. Päris palju kelmusi pannakse toime välismaalt.

Tekkis ka debatt teemal, et võib-olla kõigis riikides ei olegi netikelmus karistatav. Ma ise väitsin, et nii on näiteks Suurbritannias, kus netikelmus on karistatav ainult siis, kui see pannakse toime grupiviisiliselt ja suures ulatuses. Ma kahjuks unustasin kontrollida tänaseks, kas see on ikka nii. Aga nii oli see paar aastat tagasi, ma tean. Ja see on ka üks selline värav, kust inimestel on võimalik välja pugeda. Ma tean, et mõned aastad tagasi oli, Suurbritannias – ei taha nüüd küll naabreid kiruda, aga nad pole ka otseselt naabrid – näiteks Leedu kelmid tegutsesid väga usinalt. 

Aga ka seda arutasime. Arutasime igasugu teemasid. Toodi esile küsimus, mida teeb riik, mida teeb riik või riiklikud organid, ütleme, Justiits- ja Digiministeerium, mida teeb prokuratuur ja mida teeb ka erasektor. Paljuski on küsimus tegelikult, lahendus on pankade käes, sest enamus kelmusi viivad paratamatult sinna, kus meie raha on. Kui keegi kapist sul sularaha varastab, see ei käi ju selle tegevuskava ettepaneku alla. Käib ikka see, et inimestelt petetakse välja nende raha, mis on kusagil pangas. Ja pankadel on oma vastutus ja oma süsteemid. 

Ja kõik tegelevad. Nüüd küll Andre Hanimägi tõi välja, et pangaliit just eile tegi pressiteate. Mure on suur. Ma saan aru, et mure on suur, aga ma ei saa sellest aru, kuidas üks riiklik tegevuskava aitaks kaasa sellele, et kelmusi otseselt vähendada. Tänasest esimesest ettekandest – esitajate poolt iseenesest tänuväärne teemapüstitus, absoluutselt – ainult et veelahe läheb siit selle vahelt, et mina ei usu, et riikliku kampaania korras saab kelmusi vähendada kuidagi. See on ikkagi õiguskaitseorganite ja erasektori koostöö, mis peab sinna viima. 

Sellised riiklikud kampaaniad – me oleme näinud, nõukaajast kes mäletab, kui võideldi alkoholi vastu. Joomine läks ainult populaarsemaks. Ja riik ei pea olema selline lapsehoidja, kes katsub kõiki valdkondi reguleerida ja kuidagi ennetavalt tegutseda mingi tegevuskava läbi. See on rohkem nagu nisukene tühi dokument minu arvates. 

Põhiküsimused, mis täna siin esimese ettekande ajal minu arvates tekkisid, olid kaks küsimust. Kas meie elanikkond on kaitstud? Xyleixa vist küsis niimoodi. Ma arvan, et see jooksis läbi paljude teiste mõtetest ka. Ma kinnitan teile: meie elanikkond on kaitstud. Meil on endiselt olemas väga tublid õiguskaitseorganid, kes tegelevad selle teemaga. Meil on väga hea erasektor, meil on väga kompetentsed inimesed töötamas pankade juures, kes teavad neid probleeme. 

Sellele lisaks jõudsime õiguskomisjoni arutelul järeldusele ka, et millega riik saab tegelda, need on teavituskampaaniad. Ja teavituskampaaniad mitte ainult tavameedia kaudu, vaid katsuda saada inimesi kätte nende meediate kaudu, kus varem ei ole tehtud nii palju sellist teavitusi ja kustkaudu just tulevad need pettused ja petised.

Ja nii ongi, et eelkõige me näeme … Issand jumal, kus on küsimusi! Me näeme prokuratuuri, justiisministeeriumi, politseid ja erasektorit, kes koostöös peaksid selle probleemi lahendama ja selle eest seisma. Aga lõpuni me seda kunagi välja ei juuri. Niikaua kui on olnud raha, nii kaua on olnud kelme. Kelmused lihtsalt ajas muutuvad. See on üks osa paraku sellest asjast, mida me võime nimetada ka progressiks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Ja tõepoolest, küsimusi on lisandunud, nagu öeldakse, eksponentsiaalselt. Aga nüüd tõepoolest küsimuste juurde. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jah, mida pikemaks ettekanne läks, seda rohkem küsimusi tuli. Aga sa ütlesid, et tuleb tegeleda teavituskampaaniaga, et inimesi teavitada, kuidas ennast kelmide eest kaitsta. Ma jätkaks võib-olla Peeter Ernitsa küsimust. Kuidas inimesed saavad olla kindlad, et kui neile helistab Kristen Michal öösel, siis see on kindlalt Kristen Michal, aga ei ole näiteks selle tehisintellektiga tekitatud sarnane hääl? Võib-olla on mingid küsimused, mida peaks küsima, et kindlaks teha, et see on Kristen Michal. Näiteks küsida, kas maksud tõusevad, ja kui vastus tuleb, et ei, maksud langevad ja lõpeb ka maksufestival, siis saavad inimesed kindlad olla, et see on ikkagi Kristen Michal, mitte tehisintellektiga tekitatud hääl ja petukõne.

Aitäh, Anastassia! Just seda küsimust me paraku komisjonis ei arutanud. Aga kui inimesel on see probleem, et talle kesköösel helistab keegi, keda ta arvab olevat Kristen Michal, siis võib-olla käib selle kohta see vanasõna, et lollid tulebki rahast ära lahutada.

Andre Hanimägi, palun! 

Aitäh, hea ettekandja! Kõigepealt ma pean alustama kiitusega. Õiguskomisjonis Valdo Randpere oli aktiivne, küsis ja mõtles kaasa. Ja tegelikult, kui ma seda tegevuskava esitasin, siis see oli ka üks selle tegevuskava eesmärke: panna inimesi mõtlema ühiselt, kuidas me saame asju paremaks teha. Õiguskomisjonis ma nägin, et see töötas, see võib töötada ka laiemalt. 

Mis puudutab seda, kas tegevuskavad võivad aidata või mitte võivad aidata, siis Eestis on tegevuskavu päris palju. Näiteks korruptsioonivastane tegevuskava, mille kohta me ei ütle, et see on mingisugune suvaline paber. Täitsa asjatundlik ja mõistlik asi. 

Aga minu küsimus. Õiguskomisjonis oli arutelu ka selle kohta, et see on justkui ideoloogiline küsimus. Et sotsid jälle tegelevad mingi sellise lapsehoidja riigiga, et tahavad inimeste raha päästa. Äkki sa annaksid natukene seda ülevaadet ja mis see sinu seisukoht on? On see selline sotside eelnõu või on see ikkagi vajalik eelnõu?

Absoluutselt olen ma sinuga nõus. Ma leian ka, et see on selline riigi panemine lapsehoidja seisukorda või siis, nagu ma komisjonis ütlesin, olukorda, kus traktor veab kõigile teki peale. Meil on oma vastutus ja oma vabadus ja oma osa selles ühiskonnas. Me ei saa kõiki asju riigi kaela ajada ja me ei saa eeldada, et riik suudab mingi tegevuskava kaudu peatada kelmusi. Aga et me sellest räägime, ma arvan, see on tore. Seda enam, et enamus sellest teavitusest ja teabest võiks inimesteni jõuda meedia kaudu – sellest on nii palju iga päev juttu.

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma eelnevas vastuses ütlesite, et ametnikud tegelevad selle probleemiga. Aga kas ei või olla niimoodi, et paari aasta pärast tulete või valitsus või teie tulete välja sellise mõttega, et ametnikud on pätte püüdnud ebaseaduslikult, nagu meil praegu on nende liikluskaameratega olnud see küsimus? Ja te ütlesite ka seda, et see peaks olema nagu erasektori vastutus. Kas Reformierakond arvab siis seda, et oma elanike, oma kodanike kaitsmine on erasektori vastutus? Kas riigil ei olegi siin mitte mingit vastutust? Et miks te lähete jälle pättide kaitsele?

Aitäh, Züleyxa! Sinu küsimus koosnes mitmest osast. Kas me lõpuks avastame, et äkki riik tegi midagi valesti ja ebaseaduslikult jahtis pätte? Võib juhtuda. Meil ongi need head näited kaameratega, mis ilmselgelt on ebaseaduslikult kasutusel olnud. Kui me suudame selle seaduse ära muuta, siis me selle ka seadustame ja seame ka reeglid, kuidas neid kaameraid kasutada tohib. 

Aga see teine väide, et ainult erasektor peab sellega tegelema, siis sa kuulasid ainult ühte kolmandikku minu vastusest. Ma rääkisin väga selgelt: see peab toimuma koostöös erasektori, prokuratuuri, politsei, aga ka seadusandjate vahel. Aga see ei pea toimuma mingi riikliku tegevuskava raames.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, istungi juhataja, lugupeetud! Austatud ettekandja! Te võib-olla teete Eesti politseile liiga, kui te ütlete, et arvamus, et riik siin peab tegutsema, see on sotsiaaldemokraatlik nägemus. Olles olnud siseministri positsioonis hiljuti, olen istunud Põhja prefektuuris, kus kohas me politseiga just neid küsimusi arutasime. Tegelikult politsei kindel seisukoht on, et sellega peab riik tegelema, et inimene ja ettevõtja ei saa sellega hakkama, ja neil on väga nagu tervik nägemus, mida kõike võiks seal teha. Küsimus on ressursipuuduses ja küsimus tõesti on selle koostöö puuduses. Selle loogikaga on ka see eelnõu ju esitatud. See on see, mida need inimesed, kes tegelikult on Eestis eksperdid, kes oskavad seda valdkonda hinnata meist siin saalis kõige paremini, arvavad. Teie nüüd räägite vastupidist, on ju. Ma küsiksin, kas te esitate siin enda arvamust või tegelikult riigis olevate ekspertide arvamust.

Aitäh! Mul on kahju, Lauri, et sa ei ole aru saanud sellest arutelu vormist siin. Kõigepealt kannab ette eelnõu algataja ja siis tuleb komisjonipoolne esindaja, kes kannab ette komisjonis toimunud arutelu sisu. Ja sinu küsimusele vastus, kas ma esindan iseennast või, ma ei saanud aru, kedagi veel teist, eksperte: mina esindan siin õiguskomisjoni.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ma proovin siis kinni olla täpselt selles, mida te rääkisite. See jutt tekitas mulle teatud kummastamist. Et ühelt poolt ma sain aru, et komisjonis räägiti sellest, et tegevuskavadega ei ole võimalik midagi teha. Ma olen nõus, tegevustega saab midagi teha. Kõik asjad päästab ära haridus – kõiki asju ei päästa ära haridus, midagi muud on ka alati tarvis. Erasektor lahendab asjad – osad lahendab, kindlasti mitte kõik ei lahenda. Aga selles kõiges jäi mul kuidagi puudu, et kas siis komisjonis sellest räägiti, et kui arvestame, kui palju keerulisemaks läheb kogu aeg kõik see, mis on seotud kelmustega, et kas meil politseil, riigisüsteemil on küllaldaselt võimekust nende asjadega hakkama saada. Mul on endal kogemus sellega olemas, kus öeldakse, et jah, see on tore, aga äkki te saate otsa lahti teha ja uurima hakata, siis me võib-olla pärast tuleme kaasa. Küsimus on selles, kas meie enda riigiorganitel on küllaldaselt võimekust. Kas sellest räägiti?

Absoluutselt räägiti ja seda ma rõhutasin ka oma esialgses ettekandes, et Justiits‑ ja Digiministeerium tuli samal päeval, kui oli õiguskomisjoni istung, tulid nad välja kelmuse vastu võitlemise strateegiaga. Nii et kindlasti riigiasutused tegutsevad sellega. Ja see ongi see küsimus. Ega ei õiguskomisjon ega mina ega keegi teine ei arva, et kelmustega ei pea võitlema. Küsimus on selles, kas selle vormiks ja see annab midagi juurde, kui me teeme veel ühe riikliku tegevuskava selleks. See on see, mis on see kahtluse koht.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! See tegevuskava nimi võib-olla tõesti ei meeldi, et järjekordse igava plaaniga saab olema. Aga ikkagi, kas komisjon seda koostöö sisu ei arutanud? See sõnum, mida ma üritasin enne puldist ütelda, mida meie terve fraktsioon ütleb, on täna see, et sellest nii erasektori kui ka riigisektori vastavate ametkondade, kes selle teemaga kokku puutuvad, koostööst on puudu ja vahenditest puudu? Kuidas siis teed saada, kui seda ühist plaani ei tehta? Mis see alternatiivne plaan on?

Aitäh! No minule ei jäänud õiguskomisjonist nüüd küll seda muljet, et mingit koostööd ei tehta ja mingit tegevust ei toimu. Vastupidi, kõik, kes komisjonis kohal olid, ka erasektor, ma tean, et pangad on väga hoolikalt tegelenud sellega ja eelkõige nemad ongi siin väravavahid. Kusagilt otsast ei jäänud seda muljet kellelgi, et midagi ei tehta, et nüüd selleks, et tegema hakataks, oleks vaja tegevuskava. Ja kuna seda muljet ei tekkinud, ma arvan, et see mulje oli õige, siis ei olnudki vaja seda tegevuskava võtta tõsiselt plaani.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult asi on nii tõsine, et ma küll arvan, et kui parlament võtab käsile ja annab suuniseid, kuidas seda tegevuskava teha, mida te räägite, küll on. Aga ma siin ühelegi nendele küsimustele, mis ma olen eelnevalt esitanud nii siseministrile kui digiministrile, mina küll aru ei saanud, et siin väga tormatakse. Jah, politsei töötab niipalju kui võimekust tal on, töötab hästi, aga sellest on loomulikult vähe. Nii et selle suunise andmine parlamendi poolt on minu meelest täitsa õigustatud. 

Aga see, et siin mingisugused ametnikud või ametid hakkavad tegema. Me oleme näinud seda siin päris tihti. Kui näiteks Sotsiaalministeeriumis toimetulekupiiri tõstmisest me rääkisime, siis öeldi ju ka, et oodake siin poolteist aastat, enne kui see komisjon mingisuguse aruande teeb, uuringu teeb ja teisigi küsimusi. Nii et mina küll ei saa aru, et mis see põhjus siis ikkagi oli, miks komisjon selle eelnõu tagasi lükkas.

Komisjon lükkas selle tagasi sellepärast, et nagu paljud muud otsuse eelnõud, mis siia saali jõuavad, need on tegelikult rohkem selline – kuidas öelda? – ideoloogiline enesenäitamine, et teeme nüüd selle tegevuskava, samal ajal kui tegevused juba käivad. Milleks me peame veel kedagi koormama mingi ekstra bürokraatiaga, mis ei anna asjale suurt midagi juurde?

Züleyxa Izmailova, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa. Kuna ettekandja mainis minu nime eelnevalt, kas ma võin sellele vastata?

Seda formaati meil ei ole.

Ta rääkis, et mina rääkisin sellest, et ma muretsen selle pärast, et meie elanikkond ei ole kaitstud nende kuritegude eest, ja rääkis ka sellest, et ametnikud juba tegelevad selle murega. Aga tõsi on ju see, et me oleme korduvalt ja korduvalt näinud seda, et kui ametnikud on ise aktiivsemad, aga puudub, neil puudub see suunis, nagu mu eelkõneleja just ütles …

Aitäh, Züleyxa!

… suunis seadusandjalt, siis pärast võib tulla välja see, et nad tegutsesid ebaseaduslikult, nagu on praegu nende politseikaameratega olukord.

Aitäh, Züleyxa! See ei olnud protseduuriline, aga kuna sul oli alles sünnipäev mõned päevad tagasi, ma ei seganud kohe algusest peale. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Kui te leiate, et kui inimene langeb pettuse ohvriks, siis on see tema enda probleem, siis ma toon näite. Kui pensionär või üksikvanem annab petjale oma viimase raha, viimased säästud või võtab suisa võlgu, jääb selle tagajärjel rahatuks ja võlgu veel ka, siis ta pöördub kohaliku omavalitsuse poole, et saada sotsiaaltoetust. Siis pöördub ta arsti poole, vaimne tervis on saanud kannatada. Teie loogika siin minu arust küll ei päde. Kas pettustele piiri panemine pole tõesti üldse riigi mure?

Aitäh! See küsimus iseenesest on tagurpidi, pea peale pööratud asi. Keegi ei ütle ju, et kelmused on head. Samal ajal ei saa keegi öelda, et inimene ise üldse ei vastuta oma tegude eest. Kas sa tahad, et meil tekiks selline süsteem, et kõik, kes rahast ilma jäävad, saaksid kohe mingi kompensatsiooni selle eest? Issand jumal, kuhu me välja jõuaksime, milline äriidee! Nii ei saa ka päris olla! Ärge nüüd matke inimeste oma vastutustunnet maha. Tegelikult ka su küsimusest kõlab läbi, et okei, siis ta pöördub kohaliku omavalitsuse poole, ka siis tuleb talle appi, tegelikult küll mitte riik, aga kohalik omavalitsus. Väita, et riik ei tegele kelmustega, on täiesti vale. See ei ole küsimus sellest, et riik ei tegele või politsei, prokuratuur, Justiits- ja Digiministeerium ei prioriseeri neid, sellest ma rääkisin. Seda nad teevad, aga tulla nõudma veel mingit tegevuskava lisaks, et see päästaks midagi, ma ei jaga teie entusiasmi selles osas.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Pean tunnistama, et teie vastused ja üldse see hoiak on olnud päris jahmatav. Ma arvanuks, et tulete siia empaatilise jutuga, räägite, mida juba tehakse ja miks on juba justkui kõik tegevused töös, selle asemel annate mõista, nagu te siin sõna otseses mõttes ütlesite, noh, lollidelt tulebki raha ära võtta, eks, see oli mõni aeg tagasi, stenogrammis, ja samal ajal teatate, et tegevuskavad on mõttetud, olukorras, kus valitsus istus alles koos kaks kuud ja pani kokku oma tegevusprogramme, selleks et Eesti elu edasi viia, loodetavasti. Ausalt öeldes kuidagi vastuoluline jutt. Arvestades seda, et Eestis on pettuste ohvrite hulk päris suur, me räägime suurusjärgus 10 miljonist eurost aastas, mis viimastel aastatel on kaotatud sinna, see on märkimisväärne kulu, siis on elementaarne, et riik tegelikult läbi sellise tegevuskava koondab needsamad mõtted, tegevused kokku. Meil on ka Eestis, ma ei tea, vähitõrje tegevuskava, vaimse tervise tegevuskava. Juba see protsess aitab paremini mõtestada, asutuse tööd koordineerida ja ühiseid tulemusi saavutada. Nii et ausalt öeldes küsimus on teile väga lihtne: miks te naeruvääristate väga tõsist probleemi ja väga vajalikku algatust?

Aitäh, hea Tanel! Vastus sinu küsimusele on väga lihtne: ma esindan siin õiguskomisjoni seisukohti. Ära kleebi mulle külge mingeid tahteavaldusi, mida ma ei saa oma käe peal nagunii teha. Isegi kui ma tuleksin siia pulti praegu, ütleksin, minu meelest on õudselt vajalik see tegevuskava, mida iganes te teha tahate, see ei muuda midagi. Õiguskomisjon on oma istungi pidanud, õiguskomisjoni ettepanek on see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mõned inimesed olid selle vastu, aga suur enamus olid selle poolt.

Aitäh teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun! Repliigina vahepeal lisan, et kui on ettekanded, siis vastusõnavõtud ei ole ette nähtud. Vastusõnavõtud on siis võimalikud, kui on sõnavõtud. Aga antud juhul oli komisjonipoolne ettekanne, siis sellisel juhul vastusõnavõtte ette nähtud ei ole.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tegelikult mul plaanis ei olnudki tulla siia kõnepulti, aga kui ma lugesin, et komisjoni otsas on tagasi lükata, siis muidugi see hämmastas. Sest see on nii tähtis seaduseelnõu ja komisjoni esindaja väide, et olge kõik rahulikud, asi toimib ja meil seal ametnikul sellega tegelevad … See oli vist veebruarikuu, kui ma pöördusin sotsiaalministri poole toimetulekutoetuse piiri tõstmise teemal. Ma ei tea, kui te ei mäleta, siis ma värskendan teie mälu: siis öeldi mulle, et 2026. aastal kuskil kevadel saab uuring valmis ja siis läheb alles menetlusse ja võib-olla 2027. aastal muudetakse seda toimetuleku piiri. 200 eurot on toimetuleku piir. Pensionid on ka väikesed, nii et kui meil ühelt poolt koorib rahvast riik oma maksudega, siis teiselt poolt petturid ja pätid. Inimesed saavad topelt karistada. 

Ma arvan küll, et parlament võiks siin jõuliselt oma tahet näidata ja ikkagi moodustada komisjoni või kuidas nad selle kava koostaksid. Ja mingi tähtaja anda, et meie inimesed tunneksid, et nende eest hoolitsetakse. Mul ei ole pretensioone politseile, sest juba endine siseminister ütles, et tegelikult nad teevad nii palju, kui võimalus neil praegu on. Aga rahaline kate peab seal olema. 

Aga ma tahtsin rääkida ka kodanikuvastutusest. Kõikidel meil on sugulased, eakad emad-isad ja nii edasi. Me peame ise ka panustama sellele. Ja see annab tulemusi, uskuge! Sest kui meie ei räägi, kes meil ikka räägib. 

Ma toon näite, kuidas meie mu kodulinnas Maardus tegime. Me võtsime ühe puuetega noormehe, kellel on IT-valdkond väga hästi tuntud. Tema teeb meil vanuritele, eakate klubile, õpetab neid, kuidas vastata, mida teha, igasuguseid digivõtteid, kuidas pettureid ära tunda. Kui me kõik pöördume oma tuttavate poole või järgmine samm, näiteks saame pöörduda Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukogu poole. Võib-olla neil on võimalik selliseid inimesi, näiteks tudengeid kaasata. Nii et siin peab ühiskond ka jõuliselt oma abi osutama eakatele inimestele ja kõigile, kes nendest pettustest aru ei saa. 

Nii et selline palve on teile kõikidele. Ja kindlasti ma toetan seda, et selline suund valitsusele parlamendi poolt antakse. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Hea aseesimees! Iga päev me loeme uudiseid sellest, kui palju Eesti inimesi saavad petta. Kui ma seda tegevuskava üle andsin, siis mul oli üks paber, kus oli 24 tunni jooksul toimunud erinevad petuskeemid, numbrid, mitukümmend tuhat eurot inimestelt, kes olid selle raha kaotanud. Ja see tendents paraku ei ole mitte vähenev, vaid järjest süveneb. Ja see ei ole mitte ainult sellepärast, et pettureid on rohkem, või rääkimata sellest, et inimeste ohuteadlikkus on väiksemaks läinud. Ei. Petturid on läinud järjest kavalamaks. Ja me näeme ka AI tulekuga, et sa võid teha väga hea petuskeemi niimoodi, et meist keegi siin saaliski ei saa vähemalt kohe alguses aru, et tegemist on pettusega. 

Nii et see ei ole enam ammuilma eakate inimeste mure või küsimus. Me näeme meediast iga päev ja sotsiaalmeedias ka, kuidas noored, digiteadlikud inimesed kirjutavad ja annavad edasi oma kogemusi: kas nad said petta või napilt-napilt said viimasel hetkel aru, et tegemist on pettusega. 

Muide, ka mul hiljuti oli üks huvitav olukord, kus sain oma healt Riigikogu kolleegilt e-kirja, et Andre, et äkki sa saad mind aidata. Ja ma vist vastasin kohe, et ikka saan, sest nimi ja kõik tundus väga usutav. Kiri oli ka eesti keeles puhas, mitte nii, nagu vanasti oli, et oli kirjavigu täis ja said kohe aru, et tegemist on pettusega. Alles siis, kui hea kolleeg küsis, et Andri, et äkki sa oskad aidata mind iTunesist mingite vautšerite ostmisega, siis ma sain aru, et vaevalt küll minu Riigikogu kolleeg tahab mult iTunesi vautšereid. 

Aga õiguskomisjonis ka tegelikul nii ministeeriumi esindajad kui ka prokuratuur ütlesid, et see on oluline teema. Jah, mingid tegevused on töös, ja nii nagu ka ennist välja toodi, ka pangaliit ja loomulikult ka telekomiettevõtted, erinevad ametid sellega tegelevad. Aga selle tegevuskava eesmärk on ju see koordineerimine, see laialdane koostöö. Et igaüks ei nokitseks mitte lihtsalt omaette, vaid me otsiksime ühiselt koos neid parimaid praktikaid ja võib-olla ka annaksime sellele saalile teada, milliseid seadusemuudatusi on vaja selleks, et petturitega paremini tegeleda. See on selle tegevuskava eesmärk. Ja kui keegi ütleb, et aga milleks sellist lisapaberit vaja on Eesti ühiskonnas, siis nagu ka enne välja toodi, meil on väga palju erinevaid tegevuskavasid: korruptsioonivastane tegevuskava, vaimse tervise tegevuskava. Ka iga koalitsioon teeb valitsemiseks oma tegevuskava. Me kordagi ei ütle, et milleks seda vaja on, kellele. Aga ometigi nüüd, kus Eesti inimesed kaotavad miljoneid – miljoneid! – eurosid, nüüd me ütleme, et seda ei ole vaja mitte kellelegi. 

Mina sellega nõus ei ole. Tegelikult õiguskomisjonis ka päriselt, ma arvan, ei olnud päris sellist meeleolu, et ah, las igaüks ise oma probleemidega tegeleb. Tõsi, mõningad sellised väited seal ka ju olid. 

Jah, Justiitsministeerium ka, ja mul on hea meel, et võib-olla ka see OE tänane arutelu paneb ka ministeeriumid ja ametid rohkem selle jaoks tööle, et sellega tegeleda. Ja võib-olla see tänane arutelu siin saalis ka annab lisateadmisi, lisakommunikatsiooni ja inimestele usku, et Eesti riik ei vaata niisama pealt, kui meie inimesed kaotavad miljoneid, vaid tegelikult ka tegeleb kõige kõrgemal sfääril ehk siis siin Riigikogu saalis. Ma väga loodan, head sõbrad, et see ei jää selliseks opositsiooni …

Palun üks minut juurde.

Kaks minutit juurde, palun.

… et see ei jää selliseks opositsiooni-koalitsiooni vägikaikaveoks. Tegelikult on siin saalis suudetud küll otsuse eelnõusid vastu võtta. Ma mäletan, et üks selline oli üks otsuse eelnõu, mis nägi ette valitsuselt paremat ja viisakamat suhtluskorda – ma ei tea, kui kaugele see jõudnud on, aga see oli. Ja meie roll täna siin saalis on, ma arvan, öelda selge ja kõlava häälega: pettused on probleem. See ei ole üksikisikute probleem. Ja ma veel kord kordan, nagu ka ennist hea kolleeg tõi välja, jah, me võime öelda, et igaüks on oma õnne sepp ja igaüks vastutab ise oma raha eest nii hästi, kui ta oskab. Aga tegelikult, head sõbrad, kõik, kes te nii arvate, ühel või teisel moel on ühiskond täpselt nii tugev, kui tugev on meie kõige nõrgem lüli. Me peame neid inimesi aitama, kui nad kaotavad oma kirsturaha, kui nad kaotavad oma viimased säästud. Mis me siis ütleme? Ise olid loll. No ei ütle, vähemalt ei tohiks öelda. Ükski enesest lugupidav riik ei tohiks nii öelda, et ise sa jäid selle hammasratta vahele. Kas see tegevuskava kõik mured lahendab? Loomulikult ei lahenda. Loomulikult ei lahenda! Aga me saame täna anda olulise sõnumi, et see on meie jaoks prioriteet, iga inimene on meie prioriteet ja pettusi me tõepoolest soovime vähendada. See on see sõnum, mida ma loodan täna saal siin annab. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Käesolevale eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 630 lõpphääletus ja me seda teeme saalikutsungi järel.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 630. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Eelnõu 630 on tagasi lükatud.

Head kolleegid, 20. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse … (Lärm saalis. Helistab kella.) Väga palju emotsioone on saalis, aga õhtu on veel noor. Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimene lugemine. Suur au ja rõõm on tervitada Riigikogu kõnepuldis energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Sellise lahke tervituse peale saab ainult öelda, et loomulikult on suur rõõm siin olla.

Olla siin tagasi. 

Jah, ja seda eelnõu teile tutvustada. 

Head Riigikogu liikmed, tutvustan teile atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on võtta üle Euroopa Liidu õiguses sätestatud muudatused kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis ehk HKS‑is ja eelkõige HKS‑i laiendus merendusele ning lennunduse ja maismaatootmisüksuste täpsustused. 

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem ehk lühidalt HKS on Euroopa Liidu kliimapoliitika keskne tööriist juba 2005. aastast ja see on osutunud efektiivseks viisiks vähendada tööstussektorite heitkoguseid. Süsteemiga hõlmatud valdkondades on heide vähenenud alates 2005. aastast 41% võrra ja meil Eestis isegi 58% võrra. See on lahendus, mis toimib saastaja-maksab-põhimõttel ning aitab järk-järgult vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning suurendada väiksema heitega alternatiivide kasutuselevõttu. 

Uuendusena laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi merendusele. Seni on olulised heitkoguste allikad, suured kauba‑ ja reisilaevad jäänud süsteemist välja. Samas peame kliimamuutuste pidurdamiseks vähendama heidet kõikides sektorites. Edaspidi kuuluvad heitkogustega kauplemise alla reisi‑ ja kaubalaevad, mille kogumahutavus on vähemalt 5000 GT-d. Tegemist on sammuga, mis on kooskõlas ka Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni otsusega rakendada sarnast süsteemi alates aastast 2028 ülemaailmselt. See otsus tagab, et Euroopa Liidu merendussektor säilitab oma konkurentsivõime võrreldes kolmandate riikidega. 

Merenduse laiendus puudutab hinnanguliselt kümmet Eesti ettevõtet. Laevade heite vähendamiseks tuleb järk-järgult suurendada alternatiivkütuste kasutusele võtmist, samuti uuendada kütte‑ ja ventilatsioonisüsteeme, optimeerida laevade juhtimissüsteeme ja nii edasi ehk tegelikult teha siis laevad energiaefektiivsemaks. Parvlaevaliiklust seejuures süsteemi ei lisata, sest meie parvlaevad on liiga väikesed süsteemi arvamiseks. Seega ei avalda süsteem mõju mandri ja saarte vahelisele liiklusele. 

Selleks, et ettevõtetel oleks aega kohaneda, rakendatakse süsteemi astmeliselt. Sellel aastal tuleb tasuda 40% eelmise aasta heite eest, 2026. aastal 70% selle aasta heitest ja alates 2026. aasta heitest täies ulatuses rakendub. Samuti rakendub meie laevadele jääklassierand, mis heitkoguste kompenseerimisel arvestab nende suuremat kütusekulu. 

Täiendavalt taastatakse vastavalt koalitsioonileppes kokkulepitule koroonapandeemia ajal kehtinud reisilaevanduse toetusmeede, mis aitab säilitada töökohti ja Eesti laevanduse konkurentsivõimet. Samuti suuname Kliimaministeeriumist 25 miljonit eurot laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamiseks, kasutades selleks just heitkogustega kauplemisest saadud tulu. 

Lisaks eeltoodule tehakse eelnõuga järgmised muudatused. Kaotatakse tasuta heitkoguste ühikud lennunduses, mis asenduvad säästlike lennukikütuste kasutuselevõttu soodustavate ühikutega. Muudatus rakendub Euroopa Liidu keskselt, puudutades seejuures ka Eesti kahte lennundusettevõtet. Muudatustel mõju piletihindadele otseselt puudub.

Teiseks, maismaakäitiste osas tehakse tehnoloogiliste muudatuste puhul täpsustusi, mis lubavad alla 20-megavatise võimsusega üksustel piiratud aja jooksul süsteemis edasi osaleda ja tasuta ühikute kaudu tulu teenida. Ettevõtted, mis on võtnud kasutusele vähese heitega kütused ning kasutavad 95% ulatuses säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumidele vastavat biomassi, arvatakse 2026. aastast süsteemist välja. 

Palun teie toetust eelnõule, mis suunab Eesti majandust puhtamale ning konkurentsivõimelisemale kursile. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Andres! See kvootide süsteem on natuke keeruline aru saada. Äkki sa saad konkreetselt öelda, kas antud muudatus on Eestile kasulik või kahjulik?

Kvootide süsteemist me oleme tegelikult rahastanud väga paljusid projekte ja prognoosi järgi nelja aasta jooksul kvoodisüsteemist laekub meile suurusjärk miljard eurot. Nii et selles mõttes on ta kindlasti kasulik. Laevandusele on selle muudatusega mõju ja selle tõttu on ka ette nähtud seesama laevade retrofit'i või ümberehitamise toetusmeede ja samamoodi taastame reisilaevade toetusmeetme. Nii et Eesti meremajandus saab siit ikka hoogu juurde, mitte vastupidi.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! No komisjonis ütlesid millegipärast merendussektori esindajad väga selgelt, et nad seda eelnõu ei saa toetada. Ei saa toetada selle pärast, et see õigusruum siis justkui selle eelnõu kehtestamisel laieneb tagasiulatuvalt ja neile ei ole see kahtlemata vastuvõetav. Ja väidetavalt on tegelikult siin küsimus ka konkurentsivõimes turuosaliste kontekstis. Pluss täiendavad hinnatõusud ilmselt terendavad, sest ega kuskilt mujalt raha ei tule kui tarbijate taskust. See kõik tuleb kinni maksta. Ma saan aru, et ministeeriumis mitmeid kordi kohtuti, aga kas siis hea kokkulepe jäi ikkagi sõlmimata?

Noh, nii nagu ma ütlesin, siis me rakendame kahte toetusmeedet, mis on just suunatud Eesti laevanduse konkurentsivõime toetamiseks. Üks meede on seesama 25 miljonit, mis on juba avatud ja mida on võimalik kasutada laevade efektiivsemaks tegemiseks. Teine meede, mis on tulekul veel sellel aastal, puudutab just reisilaevade, tööjõukulude toetusmeedet, samamoodi, nagu see kehtib Lätis või Soomes või Rootsis. 

Mis puudutab selle seaduse ja määruse jõustumist, siis seirekohustus otsekohalduva määruse järgi kehtib ettevõtetele merenduses juba 2018. aastast ja need laevad, mis selle kohustuse alla Eestis lähevad, on ka oma heitekoguseid raporteerinud. Nii nagu määruses on kirjas, tuleb esimest korda maksta möödunud aasta eest selle aasta 30. septembri seisuga. Need otsekohalduvad määrused ja nende täiendused on olnud juba pikemat aega jõus ja ettevõtted on ka raporteerinud ja üks ettevõte on tegelikult heite eest juba tasunud. Näiteks on ettevõtteid, kes on lisanud klientide piletihinnale selle lisatasu. Seepärast me ei näe ka siin vastuolu põhiseadusega. Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun!

Oi-oi-oi, Andres, mõistlik mees ja nüüd korraga niisugune ogarus on lauda tulnud! Kuidas see võimalik on olnud, ma ei tunne sind ära! See tähendab seda, et tagasiulatuvate kohustuste pealepanek, mida Eesti üks mõjukamaid ettevõtted Tallink on vaidlustanud, ja nüüd tegelikkuses sellise loogikaga sa ütled, et see merendust toetab. Paariaastase tsükliga paneme peale Tallinkile 19 miljonit eurot aastas maksu. Ja ma saan aru, et te olete andnud veksli, et 9 miljonit eurot siis hakkate toetusmeetmest tagasi maksma mõne aastaga. Kas see ei ole mingisugune kummaline sotsialism? Ütleme, et paneme maksud peale Eesti ühele väga olulisele konkurentsivõime valdkonnas, merenduse valdkonnas ettevõttele, ja siis hakkame toetust tagasi maksma. Kas see ei ole niisugune kuidagi Põhja-Korea? Andres, mis toimub me riigis?

Hea küsija! Siin on ju pilt igatpidi selge. Nagu ma ütlesin, see määrus on kehtinud seirekohustuse vormis juba 2018. aastast. See on merendusettevõtetele olnud teada, nad on raporteerinud oma heitekoguseid. Ja konkreetseid Tallinki puhul on ka piletihinnas sellesama CO ühiku komponent sees. Kui merendusettevõtted või laevandusettevõtted neid kohustusi ei täida, siis neil tekib võimatus osutada teenuseid Euroopa Liidu piires. 

Nii et selles mõttes ei ei saa kuidagipidi väita, et me oleme oma ettevõtteid Eestis mitte toetavad. Vastupidi, needsamad meetmed on ongi mõeldud konkurentsiolukorra aitamiseks või toetamiseks meie ettevõtete jaoks. Ja samamoodi Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon on kehtestamas suurtele laevadele ka heitmekaubanduse nõudeid 2028. aastast. Nii et see on suund, kuhu maailm liigub ja meie liigume koos sellega. Saame paremad ja efektiivsemad lahendused, puhtama keskkonna ja parema konkurentsivõime. Nii et siin ma ei saa paraku teiega nõus olla.

Aga Urmas Reinsalul on veel küsimusi varuks. Palun!

Tähendab, küsimus ongi selles, et ma päris täpselt ei saa aru nüüd seda mõttekäiku konkurentsivõime loogikas, et kehtestada tagasiulatuv kohustus Eesti ettevõtetele selle loogikaga, et panna neile maksud peale ja siis hakata osa raha maksma mingite toetuste kaudu ja nimetada seda konkurentsi edendamiseks. Vastupidi, see on ju konkurentsi moonutamine. Ja minu küsimus on, et valitsus on ETS2-süsteemi vaidlustanud. Kas tegelikkuses, mis puudutab kogu ETS olemasolevat süsteem, kas ei oleks mõtet ka tegelikkuses Eesti rahvuslikest, sealhulgas ka majandushuvidest puutuv tervikkäsitlus esitada ja ka selles küsimuses taotleda dialoogis nende asjade ümbervaatamist? Viide nüüd praegu IMO tasemel toimuvatele läbirääkimistele ei ole päris relevantne, sest tegelikkuses seal, seda, mis puudutab ka seda heitmekaubanduse loogikat, me ei ole sugugi, me ju ei tea, kuhu viivad need läbirääkimised võrrelduna Euroopa Liidu tasemega. Praegu Euroopa Liidu merendus on selgelt tervikuna oma konkurentsivõimet kahjustanud globaalses merendussektoris. Kas te olete minu väitega nõus?

Aitäh!

No ma ei saa kindlasti olla nõus sellise küsimuse ülesehitusega ja seepärast ka selle sisuga või väitega, nii nagu teda esitati. Siin ei ole selles mõttes midagi uut, mis kehtestatakse 2025. aastal. Need nõuded otsekohalduvalt kehtivad juba varasemast. Ja konkurentsivõimeline laevandus ei ole mitte see, mis rohkem kulutab kütust, või see, mis saastab rohkem. Konkurentsivõimeline laevandus on kindlasti see, mis on efektiivsem kütusekulu, innovaatilisuse, ka alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu valmisoleku poolest. Nii et ma arvan, et siin Euroopa on pigem olnud suunanäitaja ja IMO tuleb ka rahvusvaheliselt sellele järgi. Ja needsamad toetusmeetmed, mis me oleme plaaninud, aitavad konkreetselt meie oma laevandusettevõtteid.

Suur tänu teile, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel seal arutelu tutvustama ja otsuseid langetatud, keskkonnakomisjoni liikme, hea kolleegi Tarmo Tamme.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval, 9. juunil toimus siis Riigikogu keskkonnakomisjoni istung, kus osalesid suur enamus keskkonnakomisjoni liikmetest. Ja ma ei hakka siin ministri juttu üle rääkima. Aga komisjon oli suhteliselt aktiivne, küsis palju ja sai ka küsitule vastused.

Küsiti näiteks, millised on jääklassi laevad ja kuidas hakkab neile erand kehtima, sest raskematele laevadele on ette nähtud erand. Need laevad, mis sõidavad Vahemerel, ja need laevad, mis sõidavad Läänemerel, kulutavad ilmselgelt erinevalt kütust. Selgus, et Läänemere-äärsed riigid on saanud selles osas erandi. 

Siis oli arutusel veel, et kes omavad jääklassi laevu, aga valdavalt kõik Tallinki laevad omavad sisuliselt jäälõhkuja jääklassi, enamus meie laevastikust vastab nendele nõuetele. 

Siis oli veel küsimus, et kuidas jagatakse liikmesriikide vahel HKS‑i tulu. Ja vastus oli see, et tulu laekumine ei ole jaotatud lipuriikide alusel, vaid Euroopa Komisjon kinnitab vastava nimekirja. Eesti nimekirja lisandub ettevõtteid, kui laeva esimene sõit tuleb Eestisse. HKS-i tulu läheb üleeuroopalisse fondi ja Eesti tulu ei mõjuta nimekirjas olevate ettevõtete hulk. Eestile on kasulik, kui meie laevade heide on väike ja see ei mõjuta kuidagi meie saadavat tulu sellest fondist. 

Ja selgus ka, et prognoos, selline väga jäme prognoos on see, et Eesti võiks saada umbes 15 miljonit aastas, eeldusel, et ühiku hind on 60 eurot. Ma ütlen kohe ka teise poole ära, et Eesti laevandussektor peab maksma umbes 8 miljonit eurot aasta 2024 eest, samal eeldusel, et kui 60 eurot on ühiku hind.

Siis oli veel arutusel, et kaubandus-tööstuskoja ja Tallinki seisukoht on, et eelnõu on põhiseadusevastane, sest eelnõu avab tagasiulatuvat ja ebasoodsat mõju. Siin ministeerium kinnitas, et põhiseaduslikkusega ei ole probleemi, sest eelnõu ei ole tagasiulatav ja need reeglid on kehtestatud juba varasemalt. 

Siis uuriti veel, et milline on Eesti seisukoht IMO HKS‑i osas ja milline näeb IMO saastekaubanduse turg välja. Ehk see on rahvusvaheline ülemaailmne süsteem, mida veel ei ole. Ja ministeerium kinnitas, et topeltmaksustada ei ole kedagi plaanis, et pigem on EL‑i, mida võib öelda ka, maksusüsteem natukene ees ja võib olla eeskujuks ülemaailmsele süsteemile. 

Siis oli veel küsimus, et kuidas puudutab HKS kõiki Eesti sadamatesse saabuvaid laevu. Ja vastus on selline, et kui laevad sõidavad Euroopa Liidu sees ühest sadamast teise, siis 100%, ja kui laev saabub või lahkub Euroopa Liidu liikmesriigi sadamast, siis tuleb maksta 50%. 

Siis uuriti veel, kui palju ühikuid peavad ostma Eesti laevandusettevõtted. Vastus on, see ongi seesama, et Rahandusministeeriumi arvutused näitavad, et laevade suurusest tuleneb erinev ühikute kompenseerimise maht ja et Eestis koguheide oli aastal 2024 353 000 tonni, millest peab kompenseerima 40%. 

Ja siis oli veel küsimus, et kas IMO kopeerib Euroopa Liidu HKS-i. Vastus selline, et täpset süsteemi veel ei ole kokku lepitud, aga et see hakkab baseeruma Pariisi leppes artikkel 6 sätestatud HKS‑il.

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18.06 aastal 2025, konsensuslikult, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensuslikult, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Tarmo Tamm, ka konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Seda teemat on pikalt edasi lükatud. Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Just sellest johtuvalt, et punkt üks, alati viidatakse, et justkui varasemalt on kokku lepitud ja nüüd me selle kuidagi seadusandlikus raames tagasiulatuvalt jõustame. Vabandust, aga tõepoolest see register tehti ja registrisse pidi hakkama andmeid kandma. Seda on ka laevandusettevõtted teinud. Nüüd siis tagasiulatuvalt jõustatakse. Kuna register on loodud, siis ei ole ka mingit põhjust kuidagi öelda umbes nii, et seda kohustust ei ole võetud. Aga olgem ausad, et registri loomisega kohustust võetakse andmete esitamiseks, mitte tasude maksmiseks. Need tasud antud eelnõuga ju tegelikult jõustatakse.

Keskkonnakomisjoni istungil pärisin ka tegelikult selle kohta, mida laevandusettevõtted saaksid teha, ja nad ütlesid, et ega tegelikult laevade rekonstrueerimise kontekstis ei ole väga palju häid lahendusi, et see biokütuste teema ei päde. Seal ongi kas täiselekter või vesinik ja need lahendused tegelikult hetkel ei ole turul väga valiidsed. See segadus ikkagi ka ümberehitamise kontekstis on ettevõtetel täna suur. Rääkimata sellest, et tõepoolest see üleminek justkui on lauge, et see ei tule 100% ja kohe selga, aasta-aastalt see kasvab. Aga me räägime paari aasta pärast tegelikult juba kümnetest miljonitest sellest summast, see ületab 20 miljonit. 

Tõsi, kiideti ka ministeeriumeid selles osas, et algselt oli see eelnõu päris hull. Istuti maha ja saadi eelnõu paremaks. Kiideti selles mõttes ministeeriumit, et ministeerium on vastu tulnud. Aga eks see on traditsiooniliselt viimase aja ettevõtete käitumine, et kui sul on valida päris hullu või vähem hullu vahel, siis millegagi tuleb nõus olla. Ja tegelikult oldi ka selle üle natuke õnnelik, et vähemalt siis ka neid ümberehitusfondi rahasid on võimalik paremini kasutada, neid tingimusi vaadati üle.

Aga merendust me ju läbi aegade oleme tahtnud siit saalist toetada. Millisesse olukorda tegelikult kogu selle eelnõu valguses meie meretransport ja merendus langeb? Seda on hetkel raske ilmselt lõpuni mõelda, ega ka mingit põhjapanevat analüüsi ju tegelikkuses ei ole. Sektor ütleb, et need kulud tuleb kanda tarbijal, mis on iseenesest ju ka täiesti loogiline meie toimivas majanduslikus, sellises ühiskonnas. Aga milline see ostujõud siis ühel hetkel on? Või kas valitsus tuleb teise käega appi, et teeme selle ülemineku ära, aga me tuleme ikkagi näiteks Tallinki kuidagi toetama sellel raskel perioodil nende miljonitega. Et ühtpidi makske ära, aga teistpidi tuleme ja toetame seda üleminekut. See natuke jälle kõneleb sellest õpitud abitusest ühiskonnas, kus me lähemegi lõputult kõike toetama, ühtpidi energiatootjat nagu põrandaga, teistpidi laevatransporti toetusrahaga, et ta ellu jääks. Tegelikult see lõpuks ju kogu majandusmudelit nõrgestab. 

Nii et Isamaa fraktsiooni arvates tuleb proovida minna uuele katsele. Ei ole rehkendus päris hästi kokku saanud ja teemegi Isamaa fraktsiooni poolt ettepaneku eelnõu tagasilükkamiseks. Aitäh!

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 667 esimene lugemine lõpetada, aga nagu te äsja kuulsite, on Isamaa fraktsioon esitanud ettepaneku eelnõu 667 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me seda ettepanekut hääletame saalikutsungi järel. Palun, saalikutsung! 

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatuste osaline ülevõtmine) eelnõu 667 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 667 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 4. juuli kell 16.00.

Saame minna 21. päevakorrapunktini. Selleks on Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimene lugemine. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud ettekandeks Riigikogu liige, hea kolleeg Anti Haugas. Palun!

Aitäh! Head Riigikogu liikmed, head kolleegid! Antud seaduseelnõu eesmärk on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon numbrituvastuskaamerate kasutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses. See vähendab senist õiguslikku ebaselgust ning tugevdab isikuandmete kaitset. Täna me oleme olukorras, kus numbrituvastuskaameraid oli senimaani kasutatud 2009. aasta POLIS-e määruse alusel. Aga nii Andmekaitse Inspektsioon kui õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et see vajaks seadusandlikult seaduse tasandil reguleerimist. Ning seda see eelnõu adresseerib. 

Seaduseelnõu näeb ette, et numbrituvastuskaameraid võib kasutada kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, menetlemiseks, kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, korrarikkumise lõpetamiseks või tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlakstegemiseks. Ühtlasi reguleeritakse seaduse tasandil, kui pikalt tuleb salvestisi säilitada ning kuidas nende andmetega tuleb edaspidiselt edasi toimetada. 

Miks me andsime selle eelnõu sisse just praegu, enne kevadistungjärgu lõppu? Eks meie eesmärk on see, et sellist õigusselgusetust valitseks Eestis võimalikult vähe ning politsei saaks esimesel võimalusel tagasi enda jaoks niivõrd olulise töövahendi, mis aitab seaduserikkumisi tõkestada ja ka vajadusel ennetada. Aga olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Alustab Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen põhjalikult tutvunud selle eelnõuga ja kindlasti neid küsimusi, mida ka kolleegid küsivad, on üksjagu. Aga mul on sellest mõjuanalüüsist jäänud üks küsimus. Ja see on seotud sellega, et analoogseid Hiina päritolu kaameraid kasutas ka näiteks väga laialdaselt Rumeenia oma piirialadel. Ja käesoleva aasta aprillis, käesoleva aasta mais tuvastasid Rumeenia julgeolekuasutused, et need kaamerad, mille järgi oli võimalik ka sõjalise abi liikumist Ukrainasse jälgida, olid häkitud Vene sõjaväeluure poolt. 

Ja minu küsimus ongi, et kas selles mõjuanalüüsis oleks pidanud olema ka märge selle kohta, kui palju maksab nende, valdavalt Hiina päritolu kaamerate väljavahetamine Eestis.

Aitäh! Mina isiklikult ei olnud sellest teadlik, sellest Rumeenia juhtumist. Ja ma jään ka vastuse võlgu, mis riigi päritolu kaameraid hetkel Politsei- ja Piirivalveamet ning ka teised Eesti asutused kasutavad. Aga ma arvan, et kindlasti, kui eelnõu peaks jõudma teisele lugemisele, siis ma arvan, et me kindlasti Riigikogu liikmetena ja komisjoni liikmetena, ma arvan, et see teema väärib käsitlemist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See selgitus, et me esitasime kiiresti eelnõu, kuna on vaja midagi ette võtta, siis võib ka selliseid praakeelnõusid esitada, ja seda see eelnõu kindlasti on. Ja mis kõige tähtsam, et see riivab inimeste põhiõigusi. Sellele muidugi viitas ka õiguskantsler. Näiteks, te ei toonud seda välja, aga eelnõus on kirjas, et lisaks fotole sõidukist pildistatakse ka sõidukis kui ka läheduses viibivaid isikuid. Ja seejuures PPA ütles, et neil ei ole võimalust hägustada inimeste nägusid. Ja mina ei mäleta, et millal oli arutelu selles osas, et me võiksime ikkagi anda õiguse hakata ka inimesi pildistama, ja inimesi, kes on vahetus läheduses ja et need andmed jäävad siis politseiregistrisse. Et kuidas me siis selle sättega saame üldse edasi liikuda, arvestades, et ka õiguskantsleri büroo on olnud väga kriitiline selles osas?

Aitäh! Viimasel komisjoni koosolekul õiguskantsler pigem andis rohelise tule, et selle eelnõuga võiks edasi minna. Kahtlemata see eelnõu piirab inimeste õigusi, aga otse loomulikult tuleb vaadata ka mündi teist poolt, et see numbrituvastuskaamerate kasutamine aitab meil tagada ühiskondlikku turvatunnet ja ka siin kõikide inimeste, saalisviibijate, Eesti kodanike turvatunnet. Ja kaamerad, analoogsed kaamerasüsteemid on kasutuses väga suures osas ka teistes Euroopa Liidu riikides. 

Ja eks siin on võimalik seda eelnõu ka veel parandada. Kindlasti ma isiklikult näen, et kahe lugemise vahel kindlasti lõige 7 vajaks natukene selgemalt lahtikirjutamist. Aga oleme valmis ära kuulama ka nii PPA seisukohad uuesti, Andmekaitse Inspektsioon kui ka õiguskantsler, et mis need muudatusettepanekud või teoreetilised muudatused võiksid olla, kindlasti võiksime komisjonis seda arutada. 

Aga selge on ka see, et andmete töötlemine, juhul kui seal tuvastatakse õigusrikkumine või on õigusrikkumist vaja kõrvaldada või tulevikus menetlusse, millest need tulevased etapid on veel kindlasti veel enam õigusrikkumise korral inimeste privaatsust riivavad, see pildi tegemine kõigest kindlasti ei ole see kõige suurem inimeste õiguste riive. Aga nagu ma ennist mainisin, tuleb alati vaadata ka mündi teist poolt, mis on see turvatunne ja kasu, mida me neist numbrituvastuskaameratest saame.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa võiksid ju ütelda, kes tegelikult selle eelnõu tegi. Mina tean, kes tegi. See ei olnud teie. 80 000 pilti tehakse, nendest kolmandik võtab maksuamet siiamaani, selle eelnõuga maksuametil kõik õigused kaovad ära. Kui ma vaatasin neid pilte, mis on alused, siis enamus piltidel, mis maksuamet küsis, polnud mitte mingisugust alust. Nad lihtsalt küsisid välja numbreid, kus auto kellegi oma on olnud päevade, kuude või aastate viisi. Me anname praegu õiguse kuhugile, kus me ei tea üldse, mis toimub. See on väga kurb, et ei tea, kuidas on turvatud need kaamerad. Te tulete eelnõuga, tegelikult te sisu ei tea midagi, sest eelnõu valmistanud tegelikult PPA, mitte teie. On mul õigus?

Eelnõu on tegelikult ette valmistatud koostöös Sise-, Justiitsministeeriumiga, mitte PPA poolt. Selles osas te eksite. Tema on kindlasti kursis ja nende sõna sekka öelnud. PPA seda eelnõu ette ei valmistanud, ikkagi Sise- ja Justiitsministeerium. Ma arvan, et see ei ole saladus, et mina olin üks esitajatest, kes selle esitas. Aga ma arvan, et siin Riigikogus on tihtipeale eelnõud, mille ettevalmistaja on olnud ministeerium. Me lihtsalt nägime, et selleks, et ei oleks seda õigusselgusetust niivõrd kaua, et saaksime suvel teha kahe lugemise vahel tööd, on mõistlik esimene lugemine läbida. Ja tõsi ta on, et Maksu- ja Tolliametile antud eelnõuga õigusi numbrituvastuskaameraid kasutada antud eelnõu raames ei anta. Küll see puudutab Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuasutusi, mis tähendab Kaitsepolitseiametit ja Välisluureametit.

Kuna põhiseaduskomisjoni esimees tahab sekkuda praegu küsimusega istungi juhatajale, siis ma võtan selle vahele. Palun, Ando Kiviberg!

Aitäh! Kuidas meil nüüd see kord ikkagi on, et kui on ettekandja, talle esitatakse küsimus ja tema küsimuse esitamise ajal hakkab saalis viibiv kolleeg lihtsalt talle vahele hüüdma? Kas meil ongi niimoodi, et teda ei ole võimalik kuidagi pidurdada? Laseks ikkagi vastajal vastata korralikult.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen tegelikult sarnasele küsimusele vastanud, et emotsioonid ja väike debatt selline käib asja juurde. Ma käisin alles hiljuti Prantsuse Rahvusassamblees ja seda pilti ma siia saali küll ei tahaks, me oleme sellest nagu päris kaugel. Selles mõttes ma olen üks kuni kaks repliiki, niikaua kui see ei ole ettekandjat seganud, olen ma seda aktsepteerinud. Kui see hakkab ettekandjat segama, siis otse loomulikult ma püüan sekkuda. Aga üks-kaks repliiki, kui ettekandjat see ei sega, siis ma olen valmis seda võtma. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! No siin on erinevaid arusaamu, kas need kaamerad on head või ei ole head. Minu hinnangul on see vajalik tööriist PPA jaoks ja seal on ka väga-väga-väga palju näiteid, tänu nendele kaameratele on kurjategijad saanud kohtu alla. Ma usun ka, et see peab kiiremas korras tagasi tööriistakasti jõudma ja kaamerad jälle pildi ette saama. 

Ja sellest tulenevalt ma küsin teie käest, hea ettekandja. Kohtus on nendesamade numbrituvastuskaameratega asitõendeid aktsepteeritud minule teadaolevalt. Kas teie hinnangul oli siseministri otsus need kaamerad sulgeda niimoodi, et me tegelikult suure tõenäosusega suveks ei jõua neid tagasi, oli see õige otsus või tegelikult on sellel Eesti turvalisusele väga karm mõju?

Alustan sellest, et tõepoolest meil on õigusselgusetus. On arvamusi, on inimesi, kes arvavad, et praegune õiguslik alus oli, ei olnud piisav, on neid, kelle arvates õiguslik alus oli piisav, aga kohus ei ole kuidagi vaidlustanud nende materjalide lubatavust, kus on aluseks olnud numbrituvastuskaamera salvestis. Ma saan aru Igor Tarost, kes peatas hetkel numbrituvastuskaamerate kasutamise kuni õigusselguse saavutamiseni, aga mulle isiklikult ta on öelnud, et tema põhjus oli see, et säilitada politsei usaldusväärsus, kuna politsei on meil Eesti riigi üks enim usaldatud organisatsioone, ja ühtviisi Politsei‑ ja Piirivalveamet täpselt samamoodi ei ole huvitatud sellest, et nende töö legitiimsus on kuidagi seatud kahtluse alla. Igal juhul on see PPA huvi, et õigusselgus oleks saavutatud. Ja see on ka minu huvi.  

Kui küsite, kas ma oleks peatanud numbrituvastuskaamerate kasutamise, mina isiklikult mitte. Ma pigem olen seda meelt, et senimaani, aastast 2009 kehtiv määrus on sobinud. Jah, on juhitud tähelepanu, et võiks seadusesse tuua need paragrahvid, mis on senimaani olnud politseimääruses. Aga senimaani ei ole see häirinud ühtegi, meil on Riigikogus kuus erakonda, kõikide kuue erakonna siseministrid on olnud selle 16 aasta jooksul valitsuses siseministrina, kaasa arvatud kaks Isamaa ministrit: Marko Pomerants ja Ken-Marti Vaher.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Anti! Ma küsin niimoodi. Need kaamerad on ju rahvale teada kui kiiruskaamerad. Ehk siis nende ülesanne on mõõta sõiduki kiirust, tuvastada sõiduki number ja saata sõiduki valdajale või omanikule trahv. Nüüd, mis mind murelikuks teeb: samas need kiiruskaamerad ei ole ainult kiiruskaamerad, vaid nad tuvastavad autos, sõidukis olevaid inimesi. Ma küsin, et mis sina arvad, kas see on õigustatud, et me selliselt toimetame, või peaks siin mõtlema sellele, et fotot sõidukis olevatest inimestest siiski ei tehta?

Politseil on kasutusel erinevat sorti kaamerad. Kiiruskaamerad on seatud pisut madalamale. Kiiruskaamera piltidest on võimalik tuvastada natukene paremini, kes sõidukis viibisid. Mis puudutab numbrituvastuskaameraid, siis need on seatud üldiselt kõrgemale ja kaamera on fokusseeritud eelkõige numbrimärgile. Seal inimeste näod niivõrd hästi tuvastatavad ei ole. Ja andmebaasis, kuhu numbrimärgid talletatakse, ei ole need numbrimärgid kuidagi seotud inimestega, isikutega, vaid on seotud sõiduki numbritega. Ja hiljem tõesti, kui menetluse käigus neid fotosid töödeldakse, siis on võimalik tuvastada ka fotol olevaid isikuid. Aga jah, selles mõttes isikupõhiselt andmeid politsei numbrituvastuskaameratega ei kogu. Aga hiljem töötluse käigus tõesti on võimalik tuvastada fotol olevaid isikuid ka. 

Ma siiski tuletan meelde, et numbrituvastuskaamerate puhul on üpris keerukas aru saada, kes autoroolis on. Võib-olla võib aru saada, mitu inimest autos viibis. Natukene on võimalik aru saada, kas on mees või naine, aga isikusamasuse tuvastamine numbrituvastuskaamera foto pealt ei ole kõige kergem.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No natuke kuidagi ühepoolne on see argumentatsioon. Mina räägin teile inimeste põhiõigustest, teie vastate mulle, et see kõik on turvatunde tagamiseks. Mina sain aru, et see, miks üldse numbrituvastuskaamerate eelnõu peatati, oligi, et inimeste põhiõigusi riivati. Selle eelnõu eesmärk ei ole see, et me nüüd tagantjärele seadustame need kaamerad, mis olid ebaseaduslikult paigaldatud, vaid me siin arutame. Debatt peaks olema inimeste põhiõiguste kaitsest ja sellest, kuidas me liigume edasi. 

Korra veel ka sellest kommentaarist kohtu kohta. Kohus on need materjalid vastu võtnud. Selles osas oli õiguskantsleril tehtud eraldi analüüs. Probleem on selles, et mitte kordagi ei olnud korrakaitseseaduse paragrahvi tegelikult vaidlustatud. Ehk siis, kui seda korrakaitseseaduse paragrahvi oleks vaidlustatud, siis tegelikult oleks see õigusevastane. Minul on küsimus teile ametnike hulga kohta. Nagu me teame, siis 1300 ametnikku, see on see number, kui paljud saavad selle ligipääsu. Kas te arvate, et see on proportsionaalne?

Kusagilt pihta hakates, ka inimese vangipanek on põhiõiguste piiramine. Samamoodi on erinevaid protsesse, kus me Eesti riigis põhiõigust piirame. Pigem õiguskantsler ja Andmekaitse Inspektsioon on juhtinud tähelepanu sellele, et numbrituvastuskaamerate kasutamine kui selline ei ole põhimõtteliselt vale, kuna sellega tagatakse ka inimeste turvatunne. Probleem oli selles, et need ei olnud reguleeritud mitte seaduse tasandil, mida põhiõiguste riivamine eeldaks, vaid olid reguleeritud senimaani määruse tasandil. Seda probleemi see ka lahendab.

Võib-olla täpsustate, mis see küsimuse teine pool oli? (Saalist vastatakse.) Et kas see on proportsionaalne? Numbrituvastuskaameraid tohib kasutada ka praegu, või tohtis kasutada ainult siis, kui see oli tööks vajalik. Ja PPA viis läbi ka kontrolli viimasel perioodil tehtud päringute kohta. Seal ei tuvastatud väärkasutamist, valdavalt see oli ikkagi seotud kuritegude uurimisega ja see oli põhjendatud. Täpselt samamoodi tohib tulevikus numbrituvastuskaameraid paigaldada ainult ohuhinnangu alusel ning andmeid või ka neid numbrituvastuskaamerate salvestisi tohib töödelda ainult kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks, menetlemiseks ja nii edasi. Kergemate distsiplinaarkuritegude või väärtegude puhul oleks ka tulevikus numbrituvastuskaamerate salvestiste kasutamine keelatud. Aitäh!

Lauri Hussar, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina küll loen sellest konkreetsest eelnõust välja, et see eelnõu on ennekõike kokku pandud turvalisuse tagamise eesmärgil. Selleks et me saaksime kaasaegses infoühiskonnas kasutada kõiki tehnoloogilisi võimalusi selleks, et ühelt poolt tagada turvalisus ja teiselt poolt see eelnõu väga selgelt annab ka need raamid, kuidas inimeste põhiõigused oleksid kaitstud.

Minu küsimus ongi seotud just põhiõiguste kaitse võimaliku riivega. Kas te saate välja tuua, mis konkreetselt selle eelnõu puhul tagab selle, et inimeste põhiõigused on kaitstud? Millised on need konkreetsed sätted selle eelnõu puhul?

Jah, nii AKI kui ka õiguskantsler on välja toonud need probleemid, mida eelnõu peaks katma, ning antud eelnõu need ka katab. Ehk siis see eelnõu väga selgelt kirjeldab ära, et millistel tingimustel tohib päringuid teha. Teiseks, eelnõu kirjeldab ära, et kuidas peab andmeid säilitama – see on 45 päeva – ning kui kaua peavad hiljem säilima ka need logifailid. Kui on kahtlusi, et kas mingil hetkel on tehtud päring piisaval õiguslikul alusel või mitte, siis kuni kaks aastat hiljem on võimalik seda tuvastada. Kuidas see välja näeb? Vastav ametnik peab ära kirjeldama, päringu juures panema juurde näiteks menetluse numbri, väga selgelt kirjeldama ära, panema paragrahvi või aluse juurde, mille alusel ta selle päringu teeb. Ning seda järelevalvet teostab ka sisekontroll ning loomulikult on võimalik ka PPA ja sisekontrolli üle järelevalvet teostaval Andmekaitse Inspektsioonil. Ehk see järelevalve on selle eelnõu järgi tulevikus tagatud. Et ei sekkutaks inimeste põhiõigustesse üleliigselt, et eelkõige piirides, mis võimaldavad tagada ühiskondlikku turvatunnet ning teha seda võimalikult kuluefektiivselt.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ütlesid, et üsna midagi hullu võib juhtuda, kui ei ole sellist võimalust kasutada neid kaameraid. Aga on olemas mingi analüüs ka, mida see võib tähendada, reaalselt? Homme seda seaduseks teha ei saa, läheb kuu, kaks, mis iganes. Millised kohutavad tagajärjed sellel võiksid olla, on sellised arvestused olemas?

Ma ei oska tuua arvestusi, aga saan tuua näiteid võib-olla praktilisest elust. Näiteks oletame, need on muidugi negatiivsed näited, aga seda on olnud, et röövitakse laps, sooritatakse tema suhtes näiteks seksuaalkuritegu ja on vaja kuumadel jälgedel tuvastada näiteks, mis suunas see sõiduk liikus, kus see laps oli võib-olla näiteks pandud autosse või sõiduki pagasiruumi. Kui politsei peaks hakkama välja võtma asutuste videosalvestisi, kust on väga keeruline tuvastada, just kuumadel jälgedel piisavas ajaraamis, kuhu suunas sõiduk liikus, kust ta on läbi läinud, siis see andmete kogumine on päris ajamahukas ja tuleb käia läbi ettevõtteid, neid videosid edasi-tagasi läbi kruvida. Kui näiteks on teada, mis värvi see sõiduk võis olla, mis see mark võis olla, on võimalik kaamerasalvestiselt tuvastada näiteks selle sõiduki numbrimärk ning juba üpriski kiirelt, väga lühikese aja jooksul tuvastada, kuhu suunas see sõiduk liikus, ning sel puhul ka seadusvastane tegevus lõpetada ja inimest kaitsta.

Täpselt samamoodi, kui meil näiteks peaks siia tulema taas Leedu autovargad, panevad midagi pihta, Võrust pandi siin eelmine nädal üks sõiduk pihta. Kui oleks numbrituvastuskaamerad hetkel kasutusel, oleks politseil põhimõtteliselt kiire päringuga võimalik tuvastada, kus see auto viimati numbrituvastuskaamera vaatevälja sattus ja kus ta võib asuda. 

Kui selliseid andmeid ei ole, on see jälgede ajamine üpriski ajakulukas. Ma võib-olla neid kõige negatiivsemaid näiteid ei taha tuua, aga selgelt lihtsalt patrulliga jälgimine või passiivselt videopildi jälgimine, et see peab olema juhus, kui kurjategija sülle jookseb. Eelkõige sellistel juhtumitel on neid numbrituvastuskaameraid vaja. Ka narkokuritegevuse puhul. Siin PPA ise on toonud välja, et siin Leedust tuli info, et narkootikumid ületasid piiri suures koguses. Eesmärk oli ebaseaduslikult käidelda, aga oli juhus, et seal kuskil Kesk-Eesti kandis lihtsalt patrullpolitseinikele see auto sülle jooksis. Numbrituvastuskaameraga oleks olnud võimalik tuvastada oluliselt tõhusamalt selle auto liikumisteekond. Neid juhtumeid on juba olnud selle kuu aja jooksul, õnneks küll mitte midagi väga kurba. Ja ma loodan, et tõesti midagi kurba selle ajaga ei juhtu, mida oleks saanud ennetada nende kaamerate kasutamisega.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Meil Eestis kehtib seadus, et kui soovitakse jälitustegevust teha, siis peab prokuratuur saama kohtult loa. 80 000 päringut tehakse nende kaamerate numbrite tuvast….. Oskate te öelda, mitu tegelikult kuritegu sellega on kätte saadud? Ma veel kordan, et kui me käisime neid vaatamas, paari kuupäeva, mida me vaatasime, siis maksuametil ei olnud ühtegi selgitust, miks neid vaadati. Kaheksast, mis ühekorraga lehe peale tuleb, siis nendes kuus oli valet küsimust, mis ei avanudki mitte midagi. Mis tegelikkuses see tulemus on, kas meil on seal üks, kaks kuritegu sellega jälita… ja kuidas ikkagi on see, et on võimalik numbrituvastusega jälitada inimesi nii, et ei pea kohtunikult luba võtma, või kuidas?

Ma natukene selles väites julgen kahelda, et Maksu- ja Tolliamet ei osanud teile vastata, miks nad teatud päringuid on teinud. Maksuamet. Ma arvan, et need põhjendused on kindlasti olemas, kui te uuesti küsite. Aga siin seletuskirjas oli ka natukene statistikat, mis põhjustel on päringuid teostatud. Kõigest 3% numbri päringutest moodustasid väärteomenetluste, tagaotsimistega seotud päringud. 65% päringuid olid seotud raske või raske peitkuritegevusega senimaani ja 32% moodustasid muu kriminaalmenetluse info kontrollimiseks päringud. Ehk need päringud ikkagi on seotud kuritegevusega, mitte väärtegudega või kergemate distsiplinaarrikkumistega.

Peeter Ernits, palun!  

Aitäh, kui saab küsida? Ma ootan viivu. 

Ikka saab! Ikka saab, palun!

Sa ütlesid, et selle kuuga midagi hirmsat ei juhtunud. Aga kui tuleb järgmine kuu ja veel järgmine kuu. Ikkagi, kui palju hirmsat siis võib juhtuda? Sa rääkisid mingite seksuaalpervertide ja narko liikumisest ja nii edasi. Kas on mingit kaalutlused, et jah, põhimõtteliselt neid võib lugeda küll. Mida kõike võib juhtuda, palju pahu asju võib juhtuda. Aga põhiseaduslikust küljest nagu ei ole juttu olnud. Aga ikkagi, kas on mingit analüüsi? Kui ühe kuuga midagi hullu ei juhtunud, kas siis teise kuuga hakkab juhtuma midagi eriti hullu või kolmandal kuul?

Eestis õnneks isiksusevastased kuriteod on aja jooksul päris palju vähenenud, aga need siiski eksisteerivad. Ja ma igaks juhuks kinnitan üle, et hetkel numbrituvastuskaamerate kasutamine on peatatud. Aga on olemas tõenäosus, ma ei oska teile öelda protsenti, kui suur see on, et mõni kuritegu ei saa piisavalt kiirelt lahendatud, kui me seda numbrituvastuskaamerate kasutamise võimekust ei ole. Selleks, et seda riski minimaliseerida, on kindlasti oluline, et selle suve jooksul nii Riigikogu, nii PPA, nii justiitsministeerium, Siseministeerium, õiguskantsler ja Andmekaitse Inspektsioon teevad selle seadusega tööd, nii et septembri alguseks on meil kõigil teiseks lugemiseks eelnõu, millega kõik võivad öelda, et ollakse sellega rahul. Ma arvan, meil on suvel piisavalt aega sellega tööd teha ja mina isiklikult sellega tööd teen, et see vastaks tingimustele, millega on AKI ja õiguskantsler rahul. Täna, ma toonitan, see oli reguleeritud määruse tasandil 2009. aastal. See nõuab ajakohastamist ning selle regulatsiooni toomine seadusesse on kindlasti vajalik.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Kas eelnõu autorite meelest õigus isikupuutumatusele põhiseaduses sisaldab ka õigust isiku konfidentsiaalsusele? Ja teiseks: mida tähendab see häma õiguslikult, et milleks neid numbrituvastuskaameraid saab kasutada? Siin ei ole juttu mingist suletud loetelu raskest kuritegevusest. Ma loen: korrarikkumise lõpetamiseks. Ja korrarikkumine on tegelikult teisiti defineeritud: avaliku korra kaitsealas olev õigusnormi rikkumine. Ja avalik kord on omakorda ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede, isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Täielik sasipundar! Selgitage palun, mida tähendab see korrarikkumise definitsioon, milleks võib seda kasutada. Korrarikkumine muu hulgas on selle loogika järgi ka näiteks automaksu mittemaksmine. Kas te peate võimalikuks, et neid kaameraid kasutatakse ka näiteks automaksu mittemaksmise tuvastamiseks?

Te ilmselt lugesite seda seletuskirjast, mul ei ole kohe seda ees. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Korrakaitseseaduse § 34-st? (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

Aitäh, aitäh! (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Aitäh! Aitäh, härra Reinsalu! Just, ma tänan. Sõnavõtud tulevad, teie sõnavõtt tuleb, te saate seda täpsustada. Just, jaa.

Ma arvan, et justiitsminister Urmas Reinsalu aastast 2015 kuni 2019, sel ajal, te oma kõnes suudate kindlasti selle definitsiooni täpselt ette lugeda. Kahjuks mul seda legaaljuriidilist definitsiooni korrarikkumise kohta ei ole kohe ees võtta. Aga ma arvan, et te ilmselt saate pärast täpsustada, mis see on.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, hea Anti! Küsin nii. Minu jaoks on veidike arusaamatu see, kuidas väga palju inimesi siin Riigikogus tunneb, et tohutult on tehtud kellelegi liiga. Isiklikult ma lihtsalt niimoodi tunnen. Kellele siis liiga on tehtud? Kas selle arutelu käigus on välja tulnud, paljude õigete hõlma siis on hakatud? Kas see analüüs on olemas? Ja ma siiralt ei saa aru, et miks ikka tahetakse pätte kaitsta.

Selles mõttes, et ma natukene enne tõin välja statistikat. Õigete hõlma hakatud ei ole. Kui rääkida sellest, mis on olnud päringute tegemise alus, siis 65% oli seotud raske või raske peitkuritegevusega ning 32% moodustasid muu kriminaalmenetluse info kontrollimisega seotud päringud. Ning küll väga marginaalne osa, aga siiski 3% moodustasid väärteomenetluse ja tagaotsimisega seotud päringud. Ehk jah, ei ole kõik seotud kuritegevusega, on seotud kadunud inimeste tagaotsimisega. Miks peab kadunud inimesi taga otsima, kes näiteks liiguvad autoga? Ma arvan, et me suudame kõik neid situatsioone ette manada. Ja tõesti ka kadunud inimeste tagaotsimiseks see eelnõu aluse annab. Ma neid näiteid ei hakkaks tooma.

Suur tänu teile! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, on mul au paluda Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe, hea kolleegi Madis Timpsoni, tutvustamaks arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina teen lühidalt kokkuvõte, mis meil õiguskomisjonis toimus. Õiguskomisjon toimus teisipäeval, 10. juunil. Anti Haugas tegi lühidalt ka kokkuvõtte sellest eelnõust. Peamine, mis jäi kõlama, oli see, et kuna Riigikogu istungjärk on peatselt lõppemas ning ei soovita, et see liiga suur paus jääks sisse, siis hea oleks, kui eelnõu läbiks esimese lugemise, et suvel oleks võimalik eelnõuga tööd teha. Võrreldes sellega, selle eelnõuga, mida õiguskomisjon ei algatanud, Siseministeeriumi poolt ka samuti oli ette valmistatud nädal tagasi, on siis erinevused olid kaks. Peamiselt on välja jäetud Maksu‑ ja Tolliametit puudutav säte ja lisaks on täpsustatud ühte paragrahvi ehk siis millistel alustel võib Politsei‑ ja Piirivalveamet teha kaameraga fotot mootorsõidukist või haagisest ning selle registreerimismärgist salvestada. 

Kutsusime ka komisjoni istungile Siseministeeriumi, Politsei‑ ja Piirivalveameti, Õiguskantsleri Kantselei, justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad. Siseministeeriumi esindaja ütles, et ta toetab seda eelnõu ning peab seda väga positiivseks algatuseks ja et kui esimene lugemine on lõpetatud, siis on võimalik suve jooksul ette valmistada täiesti ettepanekuid sellele eelnõule, mis siis oleksid korrektsed. Samuti Õiguskantsleri Kantselei esindaja ütles, sedastas seda, et õiguskantsler peab põhjendatuks seda, et numbrituvastuskaameraid saaks kasutada kuritegude uurimisel ja nende inimeste leidmiseks, kelle elu või tervis võib olla ohus, siiski on õiguskantsleri hinnangul andmete kasutamise osas oluline märkida, et nende inimeste fotosid, kes viibivad mootorsõidukis või selle vahetus läheduses, ei peaks kasutama ja selle välistuse võiks edaspidise menetluse käigus siis ka seadusesse sisse viia. Justiitsministeeriumi esindaja andis ka kommentaari, et on kindlasti parem kui see, mis oli algselt. Andmekaitse Inspektsioon ütles, et eelnõu on sellisel kujul küll, mida aluseks võiks võtta ja millega edasi minna. 

Komisjonis kõlanud eelkõige Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajate poolt, et oli, nende jaoks oli see halb, et see esitati Riigikogu nelja saadiku poolt, et oleks võinud teha seda siiski õiguskomisjonis. Siis Keskerakonna esindaja kommenteeris, et eelnõu ka on tõesti sisuliselt põhimõtteliselt sama, mis meil oli kunagi esitatud ja ei ole jätkuvalt tervikpaketti ning inimeste põhiõiguste kaitset puudutav osa ei ole piisav. 

Siis laskusid juristid seal omavahel õigusteoreetilistesse vaidlustesse, oli väga huvitav kuulata, ma teid säästan siin sellest. Aga siis kolleeg Randpere tõi esile, küsis, kas käesolevas eelnõus ei ole mingit märget selle kohta, kuidas tuleks inimesi teavitada kaamerate olemasolust ja asukohtadest, ja sama probleem esineb ka teiste kaamerate osas, sealhulgas mobiilsete kiiruskaamerate osas, mille kohal ei ole seda hoiatavat märki seal ees, ja kas seda on plaanis kuidagi teha. See oli ka, see oli päris omaette teema, mille peale siis sai vastuse, et kiiruskaamerad ei ole avaliku ruumi kaamerad, mistõttu on õiguslik regulatsioon teine. 

Edasi siis oli veel sellist juriidilisi diskussioone eelkõige õiguskantsleri ja justiitsministeeriumi vahel ehk siis, kuidas mõningaid asju paremini sõnastada või mitte. Ja ehk siis selle pinnalt tegi komisjon järelduse, et neid arutlusi ja dialooge jätkame menetluse käigus. 

Jõudsimegi sujuvalt menetlusotsusteni, mis olid järgnevad. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18.06, konsensusega, ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt 7, vastu 1, kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30 tööpäeva, ja neljandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Urmas Reinsalu. Sest ma ei usu, et te soovite sõnavõttu kohapealt. Kaks minutit on teie jaoks ilmselgelt ebapiisav. (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit!

Eesti Vabariik on põhiseadusriik. Ja see tähendab seda, et põhiseaduse §-s 26 määratletud inimeste õigus eraelu puutumatusele sisaldab tegelikult ka õigust inimeste privaatsusele ning õigust konfidentsiaalsusele. Väga oluline põhimõte! Selle puudutavalt, Nordrhein-Westfalen liidumaa seadust, ka puudutavalt autode numbrituvastuskaameraid määratles Saksa põhiseadusliku põhimõttena õigus konfidentsiaalsusele 17. veebruaril 2008. aastal Saksa põhiseaduskohus, mis on ka meie põhiseaduse, põhiõiguste, proportsionaalsuse testis ja kultuuris aluslähtekohaks. Ja Saksa põhiseaduskohus jõudis arusaamale selliselt, et eksisteerib õigus konfidentsiaalsusele, inimese põhiõigus sellele, et kui ta ei soovi, et teda tähele pannakse. Väga oluline! Enesestmõistetavalt teatud asjaoludel legitiimselt proportsionaalselt on võimalik seda põhiõigust piirata, ennekõike raske kuritegevuse piiramiseks. 

Nüüd see seaduseelnõu on mis asi? Kogu lugupidamise juures nelja sümpaatse autori osas. See on tegelikult katse tagantjärele seadustada ilma mitte mingisuguse sisulise kvaliteediga juriidilise põhiõigusi puudutava käsitluseta. Kõigepealt me peaksime parlamendina üldse määratlema. Meil on hakanud praegu erosioon põhiõiguste valdkonnas, väga kiiresti toimub. Me arutasime, homme hakkame arutama siin, mis teemat, eks ole? Superbaasi ja, ütleme, paralleelselt, panete tähele, superbaas, rahapesubaas, näete, vägagi legitiimsed seosed. Ja mis omakorda võimaldab andmekaevet, AI-süsteemidega opereerida ja anda informatsiooni üle ka teistele julgeolekuasutustele. 

Nüüd me tegelikkuses tegutseme, anname sellel alusel kõikide Eesti inimeste siis, kes liiguvad sõidukitega, nende eraelu puutumatuse õiguse piiramise või tuvastamise õiguse korrarikkumise lõpetamiseks. Nagu ma eelnevas küsimuses sugugi mitte norivalt viitasin, see on iseennast defineeriv mõista. Korrarikkumine on avalikku korda puudutav rikkumine ja avalik kord on omakorda subjektiivsete õiguste kaitse korrakaitse seaduse alusel. See tähendab kõike, absoluutselt kõike. See on tegelikult sellises loogikas definitiivselt määratlematu. Normaalses põhiseaduskultuuris ei kannataks sekundikski kriitikat. 

Ja vaadake, see ei ole mitte pisiasi või, ütleme, sihukene mugavusküsimus, siin härra Allase küsimuse oli, et me tegeleme mingisuguse nipet-näpet asjaga, see muud ei ole, kes ei taha kurjategijaid püüda. Me ütleme, et põhiõiguse kaitseala, õigus eraelu puutumatusele. Parlament on üldse, me peame selle määratlema kõigepealt, mida see eraelu puutumatuse õigus endas sisaldab, ja kas ka eelnõu autorite poolt, sellepärast minu küsimus oli, sisaldab endas ka õigust konfidentsiaalsusele, privaatsusele ja mis on ülekaalukad kaalutlused seda põhiõigust rikkuda. Praegu on selles esitatud käsitluses see ammendamatu loend. 

Ja loomulikult, ma esitasin groteskina selle küsimuse, mis puudutas, et korrarikkumine on ka automaksu mittemaksmine. Ja muide, see ei olegi väga laest võetud küsimus, sest ma mäletan, 2023. aasta suvel tegid ka liikluskindlustusettevõtted, kui ma õieti mäletan, ettepaneku, et automaksu maksmist hakata just nimelt numbrituvastuskaameratega jälgima. Selle eelnõu sõnastuse järgi on see täiesti mõeldav. 

Kõige halvem on, kui me nii põhimõttelisi küsimusi … Parlament on muutunud, andke mulle andeks, see on väga, ma tean, valus diagnoos, otsekui tankistiks. Siia tullakse lihtsalt, eks ole, ametkonna eelnõuga. Ametkond on arusaadavalt oma niisugustel Parkinsoni seadusest lähtuvalt enesekaitse või enese organisatsioonides ….. huvitatud selle asja tagantjärgi reguleerimisest ja nüüd me praegu hakkamegi sellega tegutsema. 

Kahjuks ei ole ka piisavalt kvaliteeti ilmutanud valitsus. Avalikkusele tuli see üllatusena, seda ei ole mõtet ju eitada. Aga poliitikud, ma ….. kahtlen selles, et nad ei eksitanud avalikkust, kui nad ütlesid, et ka nende jaoks oli see teadmatus. Aga pärast seda esitatud käsitlust ei ole olnud veenev. On käsitletud seda kui ebamugavat meedia teemat, mis tuleks maha võtta. Ajakirjanduse rahustamiseks peatati need kaamerad. Nüüd on tegelikult sisuliselt vormistatud kõikehõlmav õigus. Ma ütlen, et õigusväline, see pädevus, on isegi väiksem õiguste riivamine, kui me sellises ulatuses sätestame, et Eestis on võimalik avatud nimekirjaga kõikide inimeste, kes ruumis ringi liiguvad, asukohti tuvastada sellises ulatuses. Ei saa kuidagi nõustuda sellega. 

Hea parlament! Meie teeme ettepaneku see niisugune eelnõu küll tagasi lükata. Ma ei näe teist alternatiivi. Valitsus peab esitama veenva ja selge käsitluse ja see käsitlus peab hõlmama ennekõike põhiseaduspärasuse käsitlust, mis puudutab isikute eraelu puutumatust ja valitsuse õigusteoreetilist, poliitilist käsitlust inimese vabadusest, nii positiivsest vabadusest midagi teha kui ka negatiivsest vabadusest, muu hulgas ka õigust, nagu Saksamaa põhiseaduskohus viitas, õigust konfidentsiaalsusele. 

Loomulikult tuleb kaasaegses ühiskonnas kasutada tehnoloogilisi võimalusi, mis puudutab oluliste ühiskonna õigusrahu või ka inimeste põhiõigusi olemuslikult riivavate õigusrikkumiste ärahoidmiseks või süüdlaste tuvastamiseks, aga mitte sellisel moel esitatud tekstiga. See kahjuks ei vasta kaasaegse põhiseaduskultuuriga riigi tasemele. Meie areng praegu on taandareng põhiseaduse põhiõiguste valdkonnas ja see on väga häiriv trend, ma hoiatan. Aitäh teile!

Aitäh teile! Eesti 200 fraktsiooni nimel, hea kolleeg Stig Rästa. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna arutatav eelnõu on samm edasi turvalisema Eesti suunas. See ei ole eelnõu, mis ohustaks meie privaatsust, vaid vajalik tööriist korrakaitsjatele, et kiiresti ja täpselt reageerida ohtudele, tuvastada tagaotsitavaid ja ennetada kuritegusid. Kaamerate küsimus ei ole lihtsalt tehniline ega juriidiline vaidlus. See on väärtuspõhine valik: kas me anname oma korrakaitsjatele tööriistad, mida neil on vaja, et ennetada ja avastada tõsiseid kuritegusid, või jätame nad seadusliku ebaselguse taha ootama?

Politsei- ja Piirivalveamet peab saama oma seaduslikke ülesandeid täita kaasaegsete vahenditega. Me elame digitaalses maailmas. Kaamerad on tänapäevane tööriist. Mitte jälitamise vahend, vaid kurjategijate vähendamise ja kogukonna kaitsmise abinõu. Salvestusi tohib kasutada ainult selgelt piiritletud juhtudel, nagu kuritegude menetlemine või ohu tõrjumine.

Võrdleme ennast korraks meie naaberriikidega. Soome, Rootsi ja Läti on juba ammu rakendanud sarnaseid süsteeme. Eestis on kaamerate kasutus seni olnud väga piiratud ning igasugune väide suurest jälgimisühiskonnast ei pea vett. Me ei ela eraldatud maailmas. Infovahetus, kiired reageerimisvõimalused ja tehnoloogiline võimekus on osa 21. sajandi turvapaketist.

Isiklikult – mitte ainult parlamendiliikmena, vaid ka lapsevanemana – ütlen, et ma tunnen end turvalisemalt, kui tean, et meie tänavatel ja ristmikel on olemas tööriistad, mis aitavad ära hoida liiklusõnnetusi, tuvastada tagaotsitavaid või ära hoida kuritegusid. See teadmine ei ahista, vaid rahustab. Küsimus ei ole selles, kas me usaldame oma riiki, vaid selles, kas me anname riigile tööriistad, et täita oma kohustusi, kaitsta inimesi.

Selle eelnõu eesmärk ei ole salajane jälitamine, vaid läbipaistev, seadusega piiritletud tegevus. Küsimus ei ole ainult õiguses, vaid usalduses. Eesti inimesed usaldavad oma politseid ja nad ootavad meilt, Riigikogult, et me looksime selge, läbipaistva ja tasakaalus seadusandluse, mis tagab nii turvalisuse kui privaatsuse. Sellepärast on tähtis, et viiksime eelnõu menetluse viivitamatult lõpule ja anname politseile tagasi õiguse kasutada kaameraid selgelt reguleeritud alusel. Seetõttu kutsun teid, head kolleegid, üles toetama siseminister Taro tööd ja numbrituvastuskaamerate seadusandlikku reguleerimist. Me ei saa lubada, et seadusandlik vaikus jätab meie turvalisuse poolikuks. Vastupidi, me peame tagama, et Eesti oleks riik, kus privaatsus ja turvalisus käivad koos, mitte vastandina. Aitäh!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, hea kolleeg Andre Hanimägi, palun!

Head kolleegid! Hea aseesimees! Millest me siis räägime? Me räägime 175 kaamerast üle Eesti, mis teevad foto sõidukist, kus keskne fookus on numbrimärgil, mitte inimestel. Ja foto kvaliteedi tõttu üldjuhul need inimesed, kes seal taustal on kuskil, arusaadavad ei ole. Ehk siis tegelikult on arusaadavad sõiduki registreerimisnumber, kuupäev ja kellaaeg. Mingit isikustamist tollel hetkel ei toimu.  

Millal toimub see nii-öelda isikustamine, mille puhul me räägime, et see on tohutu riive? Mõned näited, ennist ju küsiti, milleks politseil seda kõike vaja on. PERH-i ülemarsti ründamine koroonaviiruse kõrgperioodil, kurjategijate tulirelvaga arvete klaarimine Lasnamäel, vabaduse võtmine ja väljapressimine Austraalia ärimehelt, suures mahus vargus Apple'i tehnika poest. Kõige valusam näide, mis toodi avalikul istungil, oli see, kuidas üks 9-aastane laps tõmmati maasturisse ja vägistati. Tänu numbrituvastuskaamerale on see kurjategija vanglas. Ehk siis, kui ennist oli juttu teooriast ja praktikast, siis neid näiteid on juba täna. 

175 kaamerat on siin saalis kõlanud justkui kõige suurem põhiõiguste riive, mis meil täna siin Eestis on. Ma ei ole sellega nõus. Meil on neid kaameraid igal pool palju-palju rohkem. Kui te sõidate kaubanduskeskusesse, näitab teie numbrimärki, kui te olete tanklas, teavad kõik, et te seal olete. Iga päev on meil taskus telefonid, millel on absoluutselt kõik erinevad jälgimissüsteemid meie enda poolt aktsepteeritud, Google Mapsid ja nii edasi ja nii edasi. Ometi see numbrituvastussüsteem, mis on ülimalt oluline PPA jaoks, on punane joon ja jälitamise ühiskond. Ma ei ole sellega nõus.  

Ja tegelikult, kui me räägime sellest juriidilisest poolest, siis nii nagu ka ennist ettekandja välja tõi, tegelikult see süsteem on töötanud karistusseadustiku alusel ja POLIS põhimääruse alusel erinevate siseministrite ajal. Tegelikult oleks see võinud töötada ka täna, on minu aus hinnang. See oleks võinud töötada ka täna ja me oleksime võinud paralleelselt selle küsimusega tegeleda siin Riigikogu saalis. Sellepärast et tõesti mitte ükski erakond minule teada olevalt siin saalis ei ole vaidlustanud seda, et me võiksime seda õigusselgust luua, teha asjad konkreetsemaks ja selgemaks, analüüsida ja teha seaduses vajalikud muudatused. Mitte keegi ei ole seda siin saalis vaidlustanud.

Ja seda öeldes ma tuletan meelde, et ka kohus ei ole asitõendeid kaaludes ja arvestades kordagi vaidlustanud numbrituvastuskaameraid, olgu selle põhjuseks mis iganes. Kas keegi on vaidlustanud, ei ole vaidlustanud, see ei ole oluline. Lõppkokkuvõttes on kohus Eesti Vabariigis see, kes ütleb, kas miski on ebaseaduslik või ei ole ebaseaduslik. Ja kohus minule teada olevalt ei ole sellist otsust teinud, et numbrituvastussüsteem on ebaseaduslik ja see tuleb kinni panna.

Täna on meil olukord, kus me läheme istungitevabale suvele, et alles sügisel kokku tulla. Ja numbrituvastussüsteem on pime. Politseilt on ülimalt oluline instrument ära võetud. Ja vot siin ma olen tõepoolest kriitiline. Esiteks, et siseminister selle otsuse tegi, kuigi tal võisid olla loomulikult head kavatsused. Ma arvan, et see oli viga. Ma arvan, et see on probleem, ja ma loodan väga, et me sügisel ei kuule ühestki sellisest juhtumist, mis ma siin enne ette lugesin. Et pole ühtegi sellist juhtumit, mille oleks saanud lahendada numbrituvastussüsteemiga kiiresti, aga mida ei lahendatud sellepärast, et seda süsteemi lihtsalt ei olnud. See on väga-väga ohtlik mäng, mida me siin saalis mängime ja mida siseminister oma otsusega …  

Palun minut aega juurde

Üks minut juurde, palun. 

Sellepärast ma väga lootsin, et kui Siseministeerium tuli uuesti oma eelnõuga õiguskomisjoni, et me oleme kõik seda meelt, et kiiremas korras tuleb see olukord lahendada. Õiguskomisjon, kui Siseministeerium ja justiitsministeerium ja erinevad ametid meie juures olid, otsustas, et me ikkagi ei algata seda eelnõu. Mõned päevad hiljem, võib-olla isegi järgmine päev, tulid head kolleegid sisuliselt sama eelnõuga uuesti. Tõsi, seal mõningad asjad olid muutunud, aga suures plaanis oli see sama eelnõu. Ja nüüd õiguskomisjon ja koalitsioon seda toetas. 

Ma ütlesin ka õiguskomisjonis, et esimese ja teise lugemise vahel on muudatusettepanekute tähtaeg. Me saame alati algatada ja loomulikult selles eelnõus on probleeme ja siis neid jooksvalt parandada, nii nagu meie menetluskord ette näeb.  

Tegelikult oli päris suur segadus ja ma vaatasin, Postimehes siseminister ütles, et jah, see läks viltu. Tegelikult läks viltu. Ja mul on küll väga suur palve, vaatamata sellele, et mul on kahetised tunded, veel kord, mitte et ma oleks kade, aga ma arvan, et õiguskomisjon oleks pidanud selle algatama. Ei algatanud. Nüüd on see nelja saadiku oma justkui. Aga tegelikult ärme seda sellises fookuses võta. See on oluline eelnõu, milles on murekohti, absoluutselt. Aga me suudame seda siin saalis parandada selleks, et see oluline süsteem töötaks. Jälitusühiskonnaga ei ole nende kaamerate puhul küll mitte mingit pistmist. Seda ideoloogiat antud instrumendi puhul ei ole minu arust mõistlik meil siin omavahel vaielda. Meil on vaja vaielda, milline on see juriidiline lahendus, ja see asi ära parandada. Nii lihtne see ongi. Aitäh! 

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! No tegelikult tekitab hirmu see, kuhu suunas me oleme liikumas, ja mind häirib, kui ühepoolne ja primitiivne see debatt siin saalis on. Ma ei tea, kas see on seetõttu, et on juba hiline aeg ja kõik mõtlevad suvepuhkusele, aga tõesti? See, kuhu me oleme liikumas, kui lihtsalt ollakse valmis sõitma üle inimeste põhiõigustest ja alluma survele ... 

Täna selles päevakorrapunktis me arutame politseikaameraid. Tundub, eks ole, et ei ole midagi nii hullu. Eile oli arutlusel, homme on lõpphääletusel eelnõu, mis on palju hullem, mida juba korra mainiti, kus pannakse kokku 11 erinevat andmebaasi ja antakse Rahapesu Andmebüroole võimalus tehisaruga kõiki inimesi profileerida. Kuhu me oleme liikumas? Mina ei mäleta, millal oli ühiskonnas selle kohta diskussioon ja millal anti ühiskonnas roheline tuli, et me liigume selliste andmebaasidega ja selliste kaameratega edasi. No ja siis muidugi on alati see põhjendus, et aga kui sa oled aus inimene, siis sul ei ole ju midagi karta, see on teie kaitseks. Või nagu kõlas selle eelnõu ettekandja lause, et vangipanek on ju ka põhiõiguste riive. Sellise loogika järgi ma mõtlen, et kui me räägime kuritegude ennetusest, siis mul on ettepanek, et miks ei võiks ka komandanditunni kehtestada. Väga hea ennetusmeede! Võib-olla on mõned põhiõiguste riived, aga see on teie kaitseks! See on, inimesed, teie turvalisuse tagamiseks!

Meie demokraatlikus euroopalikus ühiskonnas, kus inimeste vabadused, privaatsus, põhiõiguste kaitse on väga olulisel kohal, ei ole selline debatt tegelikult kohane. Mis kõige olulisem, ühiskonnas tekib turvatunne siis, kui inimesed saavad aru, mida teeb avalik sektor, kui antakse selgeid signaale, mis toimub. Nojah, selles kaamerate küsimuses need signaalid olid kõike muud kui selged. Alguses keegi ei tunnistanud, et üldse need kaamerad on olemas. Kõik ministrid väitsid, et ei, me ei ole mitte kordagi midagi selle kohta kuulnud. Iga kuu tehti 20 miljonit pilti, ei tea, kust need tulid, ei tea, kust need kaamerad ilmusid – keegi ei tea! Mul on küsimus, kes hämab. Kas ministrid valetasid, et nad ei teadnud, või tõesti on võimalik, et meil avalikus sektoris käivitatakse sellised protsessid, millest isegi valitsuse liikmed ei tea? Ja nad ei tea kümneid aastaid. No igal juhul mõlemad variandid on ohuks demokraatlikule õigusriigile. 

Nii et ühest küljest on muidugi väga tore, et PPA ja Siseministeerium äkitselt käivad kõikides komisjonides rääkimas nendest kaameratest, nende kasutusest. Ma ei tea, miks muidugi viimased 15 aastat seda ei tehtud, kui neid seadusevastaselt kasutati. Aga täna toimub ka survestamine. Iga päev põhimõtteliselt seadusandjale öeldakse, et teate, kui te nüüd seda eelnõu vastu ei võta, no ei tea, mis siis saab. Toimuvad ikkagi sellised kuriteod, et see kõik jääb teie hingele. Aga mida ei räägita, on see, kui näiteks otsitakse kadunud inimesi, kadunud lapsi, seesama näide, mida kogu aeg tuuakse välja, ei räägita sellest, et nende puhul kasutatakse muid kaameraid, ei kasutata numbrituvastuskaameraid. Kasutatakse teisi avalikus ruumis olevaid kaameraid ja erasektoris olevaid kaameraid, näiteks kaubanduskeskustes ja nende läheduses olevaid kaameraid. PPA-l on õigus neid saada, neid kaameraid kasutatakse. 

Sellest te räägite, see ongi silmakirjalik. Ja mul on tegelikult kurb, et täna väga paljud Riigikogu liikmed, kes on sellele survele allunud ja on valmis toetama seda praakeelnõu, mis annab lisaõigusi PPA-le, tagantjärele seadustab kogu selle seadusevastase tegevuse, aga inimeste põhiõiguste kaitsest ei ole midagi. Siin saalis ei ole üldse olnud debatti selle kohta. 

Ma toon välja ka mõningad probleemid, mis on selles eelnõus. Lisaks sellele, et pildistatakse sõidukit, pildistatakse ka nii sõidukis kui ka läheduses viibivaid isikuid. Seejuures PPA-l ei ole võimalik nende nägusid hägustada, see oli eraldi välja toodud. See on väga suur inimeste põhiõiguste riive. Teine küsimus on ametnike ring – 1300 ametnikku. Kas see on adekvaatne arv? No minu hinnangul mitte. Meile öeldakse, et aga teate, me võtsime siit ära selle Maksu- ja Tolliameti, kellel varem see õigus oli. Muidugi, ma tean, et Maksu- ja Tolliamet hakkab iga päev kirju saatma, seda õigust endale nõudma, nagu nad nõuavad kõikide muude eelnõude puhul. Siis on muidugi lihtsam vaadata, kes Läti piiril käib seda alkoholi ostmas. Praegu ei saa vaadata. Aga kui tõsiselt rääkida, ja see on see, millele õiguskantsler on juhtinud tähelepanu, et tegelikult läbi nende piltide, läbi nende tuvastuskaamerate on võimalik luua inimeste kohta samasugune profiil, saada teada, kus ta käib, kui tihti, kellega, tuleb välja. 

See on ka põhjus, miks põhiõiguste kaitse küsimus on nii oluline, ja põhjus, miks ka ametnike ring on oluline. 1300 ametnikku, kes teevad neid päringuid iga päev. Mul oleks ka küsimus: kus on siis see statistika? Kui palju inimeste andmeid vaadati, ja proportsionaalselt, kui palju kuritegusid avastati? Kus on see statistika? Ei ole! Midagi ei ole kirjas ju ka sõltumatust järelevalvest. Kuidas me saame tagada selle, et kõik need 1300 ametnikku teevad seda korrapäraselt? Praegu selle kontrolli puhul, mis oli, ei olnud kirjas, mis alustel neid päringuid tehti. No oli vaja. Oli vaja! 

Nüüd kaameratest enestest. Näiteks ei reguleerita üldse seda, mille alusel ja kui palju kuskile kaameraid paigaldatakse. Tegelikult peaks olema diskussioon, kui palju meil üldse peaks kaameraid olema, mis tihedusega? Mis kõige olulisem, kui PPA neid kaameraid paigaldas, nad tõid seda enda kontrollis välja, et nad ei teostanud ohuhinnanguid. Täna on eraldi säte, et sa ei saa kaameraid niisama kuskile panna, peab olema ohuhinnang. Seda ei tehtud. Ja nüüd siis selle eelnõuga püütakse tagantjärele need suvaliselt pandud kaamerad seadustada ja äkitselt need kaamerad on kõik õiges kohas. Nad on äkitselt sattunud kõik õigesse kohta. Mingit analüüsi ei pea tegema. 

Ma olen varem välja toonud, et on vähemalt viis asja, mida oleks pidanud inimeste põhiõigustes lahendama. Alus, hävitamine, kui kaua üldse andmeid hoitakse, iga inimese võimalus tutvuda andmetega, sõltumatus ja järelevalve, isikuandmete koosseis. Neid küsimusi täna lahendatud ei ole, see on miinimum. Aga see on ka põhjus, miks ma annan üle Keskerakonna fraktsiooni poolt ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, sest, tõesti, tegemist on praakeelnõuga. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu … (Saalist öeldakse midagi.) Hea kolleeg, ma olen jälginud tähelepanelikult kõiki sõnavõtte, siin peab olema lausa võlur, et tekitada endale vastusõnavõtu õigus. See oli teil üleval juba enne seda, kui te ise kõnelema tulite. Nii et tõepoolest, ei teie nime ega seisukohti pole üheski sõnavõtus mainitud. Ja antud juhul ma ei võta ka protseduurilist küsimust.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 670 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut. Üks on Isamaa fraktsioonilt ja teine on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja mõlema ettepaneku sisu on ettepanek eelnõu 670 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me hääletame neid ettepanekuid peale saalikutsungit.  

Head kolleegid, oleme eelnõu 670 juures. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 670 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 1. august kell 17.00. Ja see, head kolleegid, oli minu viimane haamrilöök kevadistungjärgul. Aitäh!

Aga jätkame siit, lugupeetud Riigikogu liikmed, ja läheme tänase viimase ehk 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 647 esimene lugemine. Ettekandjaks Riigikogu liige Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No ma arvan, et siin saalis ei ole tegelikult vist ühtegi Riigikogu liiget, kes armastaks seda mootorsõidukimaksu. Et eks koalitsioonil on see mure, et ta peab hääletama nii, nagu keegi ütleb. Ma saan aru Reformierakonnast, kes võib-olla armastab sellepärast, et kõik Riigikogu liikmed saavad järgmine aasta siis tulumaksutagastust ehk 700 eurot on tulumaksuvaba, mille põhjendusel see eelnõu on üldse tehtud. 

Isamaa Erakond on algusest peale öelnud, et see on üks vale eelnõu. Valimiste ajal ei lubanud mootorsõidukimaksu ehk automaksu mitte keegi. Eriti ma mäletan Eesti 200 lubadust, et üle nende laiba tuleb see maks. Aga no eks see ongi reitingus see näitand, et see 2%‑line reiting ongi tänaseks see, mis, kui valimistel ikka annad oma rahvale lubaduse, aga seda ei täida, siis võib juhtuda, et reiting lihtsalt kukub.  

Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine alates 1. jaanuarist 2026. Vaatamata sellele, et tarbijahinnad tõusevad Eestis jätkuvalt kiiresti ning meie majandus pole sisuliselt kasvama hakanud, soovib Vabariigi Valitsus jätkuvalt tõsta makse ja jõustada ka uusi makse. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus läbi surutud automaks jõustus selle aasta algusest ja on juba halvendanud Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja meie ettevõtete konkurentsivõimet. Nagu me teame, ei ole ju väga palju tunde mööda läinud sellest, kui mootorsõidukimaksu esimene makse tuli ära maksta.  

Automaksu läbisurumise näol on tegemist ka suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsioonierakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. 

Reformierakond lubas enne valimisi oma programmis: hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik, maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama. No me näeme seda, noh nii-öelda, maksud tõusevad ja maksufestival on kestnud varsti kaks ja pool aastat ja kestab edasi. 1. juulist me näeme, kuidas käibemaks tõuseb, bensiiniaktsiis tõuseb ja veel mõned aktsiisid. 1. maist olid meil siin elektri‑, gaasi‑ ja diisliaktsiiside tõus, 1. juulist ka käibemaksu tõus. 

Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et automaksu ei kehtestata: me ei karista omanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused. Nüüd on aga uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama.  

Nüüd me nägime eelneva eelnõuga ka seda, et needsamad kaks erakonda ju toetavad väga selgelt numbrituvastussüsteemi, et jumala pärast, kui mõni on automaksu, perekond maksmata jätnud, et siis on võimalik selle kaameraga ju väga selgelt ju kinni püüda, sest nagu me lugesime, selle seaduse eelnõus on seal väga selgelt antud kõik õigused ja võimalused selleks.  

Tänane valitsuskoalitsioon tegelikult eirab fakti, et Eestis on juba kehtestatud mootorsõidukimaks varasemalt, selleks on kütuseaktsiis. Rääkimata sellest, et nii autoostul kui ka kütuseostul on ka veel selline asi nagu käibemaks. Valitsuskoalitsioon sisuliselt maksustab tänaseid ja tulevasi autoomanikke seega kahekordselt, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning on sotsiaalselt ebaõiglane.  

Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et mootorsõidukimaksu seadus tuleb tunnistada kehtetuks. Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole Vabariigi Valitsus pidanud isegi vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid lastega peredele. Mingeid maksusoodustusi ega maksuerisusi mootorsõidukimaksu seadus lastega peredele ette ei näe. Lastega perede jaoks ei ole aga auto omamine mitte luksus, vaid auto on tarbeesemeks, näiteks laste kooli ja huviringidesse viimiseks ja sealt kojutoomiseks. Lasterikkad pered kasutavad enamasti enamate istekohtadega autosid, mis on suuremad ja mida maksustatakse ka kõrgemalt. Just maapiirkondades, kus ühistranspordivõrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringidesse viimiseks. Väga paljud lastega pered on saanud šokeerivalt suuri automaksuarveid. Näiteks on teada juhus, kus kuuelapseline pere sai automaksuteate summas 875 eurot. Ja siin ma rõhutan, selsamalt lasterikkalt perelt on seesama koalitsioon aastas ära võtnud 2400 eurot. 2400 eurot! Silm ka ei pilkunud! Oli tänase koalitsiooni ja sotsiaaldemokraatide esimene otsus minna kallale lasterikastele peredele. Ja siis arutatakse, miks peredesse lapsi viimastel aastatel ei taha sündida.  

Automaks põhjustab suuri probleeme ka puuetega inimestele. Näiteks on teada juhtum, kus ratastoolis lapse üksikvanem peab maksma automaksu eest 864 eurot kuus, kusjuures selle pere jaoks pole auto jällegi mitte luksusvahend, vaid antud auto on ümber ehitatud ratastoolis inimese veoks ja ainuvõimalik viis lapse transportimiseks. Selline lastega perede ja puuetega inimeste automaksuga maksustamine on äärmiselt rumal ja ebaõiglane. Ka õiguskantsler Ülle Madise on juhtinud tähelepanu asjaolule, et lasterikaste perede ja puuetega inimeste erandite tegemata jätmine võib olla vastuolus põhiseadusega.  

Ma ei hakka siin rääkima sellest, et automaks on ka ettevõtjatele koormuseks, või seda, et automaksu vastu andsid allkirja üle 70 000 inimese, mis anti Riigikogule üle. Aga ma saan aru, et Reformierakonna ja Eesti 200 pikale plaanile ei oma tähtsust meie inimesed.  

Ja seoses sellega on väga selge sõnum: inimestele suure maksukoormuse tekitav mootorsõidukimaks tuleks tühistada. Ja sellise eelnõuga Isamaa ongi täna siin Riigikogu saalis. Aitäh!

 Aitäh! Teile on ka küsimusi. Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kahtlemata, igasugune maks on koormus. Makse taluda on kellel keerulisem, kellel lihtsam. Automaksu on kindlasti eestlastel kaunis keeruline taluda, aga kuidagi me oma kulusid peame tegema. 

Aga selles ei olnud küsimus. Küsimus oli selles, et te viitasite hästi palju sellele lastega perede koormusele, mis kahtlemata alguses oli. Aga äkki te ei ole veel jõudnud olla kursis sellega, et koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et lastega perede automaksu leevendatakse 100 euro ulatuses pere lapse kohta ja lisaks lepiti ka koalitsioonilepingus kokku, et aastamaksu suuruse võrra investeeritakse täiendavalt Eesti teedesse, mis võiks võib-olla autoomanikele natukenegi rohkem leevendust pakkuda. Kas võib olla, et see info on teist mööda läinud või kuidagi nagu jäi see siin praegu mitte kõlama?

Aitäh küsimuse eest! No ma saan aru, et esimest koosseisu Riigikogus olles võib-olla ei ole sellest aru saanud, et koalitsioonileping ei ole seadus. Seadus on see, mis Riigikogus vastu võetakse ja president välja kuulutab. Ma ei tea, miks teie kui koalitsiooni üks osa, liige ei ole seda eelnõu Riigikogus üle andnud. Rahanduskomisjonis on eelnõu automaksu muudatuseks. Aga ma ei ole näinud, et Reformierakond või Eesti 200 oleks sinna teinud seda muudatust, et lastega peredel oleks mingi soodustus. 

Kui te räägite teederahast, siis peaks olema suhteliselt piinlik. Eestis teederaha peaks olema keskmiselt aastas 400 miljonit minimaalselt. Hetkel riigieelarves see number on 150 miljonit. Ja kui teie koalitsioonilepingu numbreid vaadata, siis seal on umbes 30 miljonit tahetakse juurde panna. Kui maksumaksjate raha automaksuga, registreerimismaksuga tahetakse aastas võtta üle 200 miljoni ja te räägite, et teedesse läheb see raha siis 30 miljonit, siis see oleks õige see, et võiks leida kuskilt see 250 miljonit raha.

Oli sihuke aeg kolm koosseisu tagasi, kui natukeseks ajaks said Reformierakond ja sotsid võimule, siis nende esimene töö oli see, et kütuseaktsiis seoti lahti teederahast. Varem oli see, et 70% aktsiisirahast pidi minema teedesse. Seal küll kasutati seda trikki, et ka Euroopa Liidu rahasid suunati, et seda 70% kätte saada. Kahjuks 2015. aastast seda enam ei ole ja see on sinu enda parteikaaslaste tehtud.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Lihtsalt täpsustuseks tahaks küsida. Kui ma teie kõnest õigesti aru sain või kuulsin õigesti, te väitsite, nagu automaksu kehtestamine ja madal iive oleks omavahel seotud, et seetõttu viimastel aastatel ei ole väga palju lapsi sündinud. Kuidas need asjad omavahel seotud on teie arvates?

Aitäh küsimuse eest! Te vist saite natukene valesti aru. Ma rääkisin seda, et suurperedel on suured autod tavaliselt, sest soovitakse perega koos sõita. Ja mida suurem auto, seda suurem on ka teie poolt, üks koalitsioonipoliitik ka koalitsioonist, kes on hääletanud mootorsõidukimaksu poolt, on teinud suure mootorsõidukimaksu, on suurperedele tehtud koormis. Aga enne seda teie hääletamisega 2023. aasta kevadel te võtsite iga kuu ära lasterikastelt peredelt 200 eurot, mis oli enne, eelmise koosseisu ajal, kõigi Riigikogus olevate erakondade poolt ühiselt vastu võetud. See tähendab seda, et tänu Reformierakonnale on iga aasta 2400 eurot sissetulek lasterikastel peredel väiksem. Pluss, nagu ma siin tõin ühe näite, 800 eurot veel automaksu, nii et see teeb kokku 3200 eurot. Kui teil on lapsed ühel hetkel peres, siis te teate, et 3200 eurot on lasterikkal perel väga suur raha, rääkimata seda, et 70%-le Eestis, kes saavad alla keskmist Eestis palka, on see samamoodi väga suur raha. Ja tänasel hetkel on väga palju peredel mure, kuidas kraabiti raha kokku selleks, et maksta ära mootorsõidukimaks, samas kui kooli lõpetamiseks oleks olnud vaja ühte, teist või kolmandat osta.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Majanduse hammasrattad keeravad tagurpidi juba tükk aega ja eks selle automaksu kehtestamine pani paika eelarve ja keeras majanduse veel rohkem tuksi. Ja uuest koalitsioonilepingust, ega sealt ka midagi väga head Eesti majandusele välja ei lugenud. Aga mis tehtud, see tehtud. Ja ütleme, kui praegu me tühistame selle maksu ära, siis millega te mõtlete selle asendada? Milliste vahenditega? Kas siin sobiks pangamaks või hoopiski kõik need maksud, mis on tõusnud, lasta allapoole, et Eesti majandust elavdada ja need hammasrattad panna ikkagi õiges suunas keerama?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ma olen siin kõnepuldis toonud mitu korda näite 2020. aastast, kui oli koroona ja oli vaja kiiresti teha otsuseid. Siis olid võimul Isamaa, Keskerakond ja EKRE. Olles ise tol ajal rahanduskomisjoni esimees, me tegime kiirelt otsused vähendada aktsiise, toetada ettevõtjaid läbi kolme kuu palgatoetuse. Ja tänu sellele järgneval kahel aastal Eesti majandus oli Euroopas kõige kiiremini arenev majandus.

Peale seda, kui Reformierakonna juhtimisel on järgmised koalitsioonid tekkinud, eriti muidugi on kurb tõdeda, et see koalitsioon, mis oli koos Keskerakonnaga, tekitas kõige suuremaid probleeme. Energia hinnad tõusid lakke ja sellele aitas kaasa see, et ei suudetud kontrolli all hoida Eleringi juhti, kes küll täna enam ametis ei ole. Nüüd uus juht ütles ka, et ega Eesti majandus ei ole oluline, vaadata tuleb kõike muud. 

Nii et selge on see, et mootorsõiduki, kui 200 miljonit kokkuhoidu me saame täna valitsuse n-ö kogu majanduses kokku hoida. Meil on täna küll maksumaksja palgal 140 000 inimest. Sellest 24 000, sealhulgas ka meie, oleme valgekraed. Kui nendest lihtsal põhjusel üks neljandik koju saata, mitte midagi juhtuks. Oleks kokkuhoid 300 kuni 500 miljonit eurot aastas. 

Nii et see, mida on eelmine koalitsioon ja see koalitsioon lubanud, et hakatakse kokku hoidma, me ei näe. Me ei näinud seda ka täna lisaeelarves: mitte kokkuhoidu ei tehtud, vaid kulusid suurendati. Ja kui me näeme, mis riigieelarves üleminevate rahadega tehakse, kui ministrid viisakalt öeldes ütlevad Rahandusministeeriumile, et me ei ütle teile, kuhu me neid kümneid ja kümneid miljoneid paneme, siis on olukord jõudnud selleni, et Riigikogu võib teha otsuseid, paberi peal võtta vastu riigieelarve, aga tegelikult ministrid võivad selle sisemise rahaga teha täpselt seda, mida tahavad. Kui on suurusjärgus 2 miljardit üleminevat raha, siis see tähendab seda, et tegelikult riigieelarves on vaba raha küll ja küll. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Poole naljaga, et te ütlesite, et Keskerakonnas tehti väga halbu otsuseid, kaasa arvatud energeetika osas, noh, õnneks need suured juhid on nüüd Isamaas, kaasa arvatud ka Taavi Aas, kes tegi neid otsuseid. Ma loodan, et te saate neid inimesi ka selles osas harida, et nad tulevikus ei teeks selliseid otsuseid, mis teie hinnangul ei olnud kõige paremad. Aga see selleks. 

Mind pigem huvitab selline õiguslik küsimus. Tänaseks on tunnistatud seda, et automaks on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler oli meil siin Riigikogu sees, Riigikogu hääletas, tunnistas seda põhiseadusvastasust ja nüüd on kaks kuud või isegi rohkem olnud vaikus. Rahandusministeerium pole mitte midagi teinud ega edasi liikunud, pole ei tühistanud, pole ei muutnud seda ja laseb inimestel maksta nüüd automaksu, mis on tegelikult põhiseadusega vastuolus. Kas te oskate selgitada, mis seal rahanduskomisjonis toimub, te olete rahanduskomisjoni liige, miks siis ei tehta ega muudeta midagi?

Aitäh! No ma pean siin parandama, et tegelikult rahanduskomisjon on algatanud eelnõu. Ja küll tunnistan, et ainult täpselt rida-realt sellele, mida õiguskantsler tähelepanu pööras, ehk see, kui autoga midagi juhtub, siis ei pea terve aasta eest maksma. Me loodame, et küll sügisel jõuavad ka muud teemad, nii puuetega inimesed kui suurperede laste teemad rahanduskomisjoni ja järgmisel aastal ei peaks nende eest maksma. Aga ma pean ütlema, et rahanduskomisjon, rahanduskomisjoni esimehe poolt on see eelnõu Riigikogus üle antud ja rahanduskomisjonis ka arutatud. 

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel öelda, et uues koalitsioonileppes tegelikult on kokku lepitud, et lastega pered saavad automaksuleevendust päris tuntaval viisil. Mu küsimus on lihtsalt see, et kui see siia saali jõuab, kas Isamaa on nõus ja valmis siis seda ka toetama, et lastega pered saavad automaksuleevendust.

Aitäh, Toomas! Räägime nüüd numbritest. Neli last peres, teie ettepanek on, et saada 400 eurot automaksu vähendada, kui ma loen, koalitsioonilepingut, on ju, aga ära võtsite te 2400 eurot 2023. aasta kevadel ehk selle tulemusega 2000 eurot olete ikkagi nendelt peredelt ära võtnud. Loomulikult me toetame igat otsust, mis toetavad lasterikkaid peresid. Aga veel korra ütlen, et teie südametunnistuse peale jääb see, et lasterikastelt peredelt te olete iga aasta ära võtmas 2400 eurot ainult lasterikaste perede toetust, rääkimata sellest, et tulumaks tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist kokku 20% teie valitsemise ajal, käibemaks 1. juulist 20%. Rääkimata sellest, et elektriaktsiis iga aasta mais tõuseb 45%. Ja kui täna vaadata elektri hinda, siis Eesti on kogu regiooni kõige kõrgema elektri hinnaga, kui sinna juurde lisada võrgutasud, sest meil on võrgutasud väga kõrged, nii et rääkimata kütuseaktsiisidest, rääkimata gaasiaktsiisist, kõige puhtamast kütusest. Kui keegi tahab vaielda selle vastu, siis ma tahaksin sellega diskuteerida. Nii et me toetame kindlasti seda väikest sammu, aga see on väga väike samm pikal teel. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aivar! Tavaliselt eelnõu esitades konsulteeritakse, eks ole, ka teiste erakondadega ja kui sa oled opositsioonis, siis teiste opositsioonierakondadega. Anti Allas on läinud oma koha pealt natuke tahapoole, aga tema on rääkinud, et sotsid tegelikult ja eriti tema ei poolda automaksu. Ta küll igaks juhuks ostis džiibi ära enne automaksu kehtima hakkamist, et tal oleks see džiip olemas. Aga kui sa neid konsultatsioone oled pidanud, kas sa oskad ennustada, kas sotsid tegelikult kabinettides kuulavad ja kui hääletuseks läheb, tulevad toetama seda eelnõu, mida sa praegu esitled? Või mis su tunnetus selles osas on?

Aitäh hea küsimuse eest! Mida keegi otsustab … Näed, Anti tuleb ilusti tagasi. Ma tean, et Anti on olnud vähemalt sõnades auto-, mootorsõidukimaksu vastu, kuigi Anti teab ise seda täpsemalt öelda, et kui ta koalitsioonis oli, kuidas ta siis hääletas. Mina ei oska seda täna öelda, aga opositsioonis olles ollakse alati meeskonnas ja Anti on olnud vähemalt sõnades mootorsõidukimaksu vastu. Ja ta on ainukene, ma vabandan küll ette, aga minu arust sa oled ainuke olnud oma erakonnas, kes seda on julgenud ka kõvema häälega öelda. Ja ma loodan küll, et täna selgelt toetab ta seda, et seda inimestevaenulikku maksu tühistada.

Ja Anti Allas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kasutan võimalust, kuna see on kuidagi minu personaalküsimuseks tehtud. Et igal juhul tänan teid, head kolleegid, võimaluse eest ütelda. 

Mis puudutab automaksu, jah, ma olen üks kord juba toetanud selle lõpetamist ja täna toetan ka. See oli plaanis. Nii et ei ole vaja minu pärast muretseda. Aga ma ütlen ka miks. Kui toimusid automaksu arutelud, siis kõik need punktid, just need valukohad, millele juhitakse tähelepanu, olid meil laual. Aga need kahjuks pühiti selle maksu eestvõtja poolt ära. Ja ma ei valeta seda, ma võin siiralt seda ütelda. Tollane rahandusminister võttis need laualt järjest maha. Ja seda teab ka Toomas Uibo ja veel mitmed teised. Et ükskõik, mida sa räägid, et need on need probleemkohad, nagu näiteks …

Teie aeg! Küsimus.

… lastega pered ja nii edasi. Paraku, kuna neid asju arutada ei ole võimalik, siis …

Aitäh!

… paraku tuleb selle vastu tõesti hääletada või poolt hääletada.

Aitäh, Anti! Ma olen ka olnud koalitsiooniläbirääkimiste juures ja ma olen ka riigieelarve arutelude juures olnud. Mina küll ei tea, Isamaa Erakond kui koalitsioonis on olnud, siis ei ole küll olnud võimalik mitte ühtegi otsust teha nii, et Isamaa ütleb, et see ei lähe läbi. Siis see suurde saali ei saa tullagi, valitsusse see ei saa jõuda. Ja teine pool on see, et komisjonid on, kui komisjoni esimees juhib komisjoni, nii nagu peab juhtima, ja suudab oma … Siis ta selle eelnõuga lihtsalt peale esimest lugemist, kui selle seitsme päeva või seitsme nädala jooksul peab tulema siia, siis peale seda ta lihtsalt ei tule siia. Ja kui see tundub, et tema erakonnale ei sobinud, nii nagu Eesti 200 hoidis ühte eelnõu siin kinni seitse nädalat ja ühte EKRE eelnõu, mida küll paljud koalitsioonipoliitikud arvasid, et kui teha õiged muudatusettepanekud, oleks päris mõistlik. Nüüd sügisel me näeme … 

Aga loomulikult on koalitsioonis olles omad otsused, aga koalitsiooni minnes võideldakse oma mõtete ja ettepanekute eest. Ja mul on kurb. Ausalt öeldes on kurb see, et selleks, et kõrgepalgalised saaks tulumaksusoodustust ehk siukene suurusjärguga 500–600 miljoni euro ulatuses aastas, pügatakse inimesi ja ettevõtjaid iga aasta järgmisest aastast alates 2 miljardi osas. Nii et kolm neljandikku tuleb taskust ära anda, et saada ühte neljandikku endale tagasi. Ja mitte madalapalgalised ei saa seda, vaid saavad need, nagu meie oleme siin, kes saavad kordades kõrgemat tasu kui keskmine eestlane.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Noh, muidugi see nutulaul, ma päris tõsiselt ei suhtuks sellesse. Üks asi, mis on koalitsioonis, eks ole, koalitsiooniläbirääkimistel, koalitsiooninõukogus, aga teine asi on see, mis meil toimus siin rahanduskomisjonis, kui opositsiooni poolt tulid väga olulised muudatusettepanekud, mis puudutasid lasterikkaid peresid, ma mäletan, et teie esitasite, Keskerakond esitas, ma usun, et EKRE esitas, siis ju kõik need seoti kokku ja neid ei lastud isegi hääletada eraldi, meil ei lastud muudatusettepanekuid hääletada. Ja sotsiaaldemokraadid hääletasid selle poolt, et ükski selline muudatusettepanek ei läheks läbi, mis puudutas lasterikkaid peresid, mis puudutas puuetega inimesi, eakaid ja nii edasi. Noh, ja nüüd nagu siin rääkida, et teate, me nii väga tahtsime, aga jälle kuri Reformierakond ei lubanud, see on natukene selline silmakirjalik

Aitäh! Selles mõttes on sul sada protsenti õigus, et sellist teerulli ei ole minu kogemus, mis ei ole ka kõige lühem, siin Riigikogus olnud, mis tehti, nii rahanduskomisjonis, kui tehti siin saalis, kus seoti niimoodi. Noh, ma saan aru, kui teemade kaupa seotakse, vahest ka olles ise komisjoni esimees olnud, lepime kokku, et me hääletame, ma ei tea, Liina eelnõud ära, me teame, mis hääletamistulemused on, et me ei pea ükshaaval neid hääletama, aga seal ei olnud seda kokkulepet, vaid lihtsalt öeldi, et viis hääletust tuleb ja võta või jäta, ja mitte ei olnud see, et oleks sinu eelnõu ja sinu eelnõud või ettepanekud, vaid need seoti erinevate seltskondade inimeste eelnõud ka. Ma arvan, et see ei olnud hea näide ja see ei olnud ka hea näide Riigikohtu poolt, et ta sellise variandi …, ma arvan, et Riigikohus ei arvestanud sellega, et seda väga kuritarvitatakse. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Aivar! Mulle tundub, et Škoda reklaamnäole Mardile tehakse ikkagi juba liiga siin saalis. Vahepeal jääb mulje, nagu ta oleks ainuke automaksu toetaja olnud, aga minu mäletamist mööda oli neid hääli märksa rohkem. Ja Mart oli minister, ei saanudki seda lõpuks ise siin saalis hääletada, selle võtsid ikka vastu teised. 

Aga mul on küsimus, et vaat see Eesti 200 räägib kangelasteost, et nad vabastavad seal osaliselt pered automaksust, lastega peresid. Kas see nagu ei ole samasugune kangelastegu nagu Reformierakond, kes päästab nüüd ettevõtjaid ettevõtte tulumaksust? Kõigepealt kehtestame maksud ja siis hakkame tegema suuri kangelastegusid, kas osaliselt vähendame või kaotame ära. Kas siin kannatab mingit paralleeli tõmmata? Ja kas Mart on kõiges süüdi, millest räägitakse, või oli neid inimesi rohkem?

Aitäh! Eks alustame sellest, et ma arvan, et Mart pandi (Saalist öeldakse midagi.) tanki. Täpselt. Ma ei tahtnud seda sõna, ma ei taha seda sõna öelda, ma kordasin sinu sõna. Ministrina sa pead koalitsiooni kokkuleppeid vedama, aga meil on olemas see väljavõte, kes millegi poolt hääletas. Ja eks kohalikel valimistel küll nii Võrus, Tartus kui mujal Eestis need nimed välja tulevad, kes küll maamaksu tahtsid, nii nagu sotside suur unistus, 100 korda või 100% tõsta – ma ei näinud seal Reformierakonna sära kuskil. Ja mootorsõidukimaksust mina ütlen, et Mart on väga asjalik mees rahanduskomisjonis, aga nüüd tekkinud. Siis, kui ta minister oli, tundus, et ma ei tea, mis tal juhtus sel hetkel, aga peale seda, kui Škoda reklaam on ära tehtud, on täiesti asjalik. Ja see pool, et seal ei ole mitte midagi küsida. Aga väga suur vahe on see, et kui Reformierakond iseenda maksu tõstmist tagasi kutsub, siis see seadus pole veel rakendunud, aga Eesti 200 lause oli natukene piinlik. Kui sa võtad 2000 eurot ikka selle tulemusena perest ära ja teed siis kangelasteoks, et 2400-st 400 annan tagasi, siis tekib küll küsimus, kas see ikka nüüd on see, mis peaks siin väga kõva ja selge häälega rääkima. Nii nagu muidugi ma naeran, kus kangelastegu on Reformierakonnal: määrasin 2% ja võtan nüüd 2% ära, aga selle eest, sõbrad, teile teen ma tulumaksu ja käibemaksu ikkagi mitte ajutise, vaid alalise.

Mart Võrklaev, küsimus ettekandjale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sa said aru, miks Anti Allas ei suutnud Jevgeni Ossinovskile selgeks teha, et me ei peaks mootorsõidukimaksu tegema. Teatavasti sotsid on need, kellele meeldivad uued maksud: automaks meeldib, suhkrumaks, astmeline tulumaks, ettevõtete tulumaks. Kõiki neid tahaks hoogsalt teha. Ja sotsid olid ikkagi need, kes tulid välja sellega, et automaksu võiks teha, ja Jevgeni Ossinovski oli see, kes kord keeras peale massi komponenti, siis CO₂ komponenti. No andis taltsutada seda, et see vähegi mõistuse piiresse jääks. Ja mäletame ju hästi, et algul oli plaan koguda kokku 100 miljonit, siis sai sellest 200 miljonit. Loomulikult see tähendab seda, et maks tõuseb. Kas sa said aru, miks sotsid ei suutnud oma seal neid maksuhullust maha võtta ja seda natukene leebemaks teha, Jevgenit? Jevgeni oli põhiline eestvedaja. Said sa aru sellest?

Aitäh! Ma kahjuks pean, Mart, tunnistama, et sa ei kutsunud koalitsiooniläbirääkimiste juurde ega nende arutelude juurde Isamaa liikmeid, et nad oleksid saanud nüüd konstanteerida fakti, kas sellist oli või mitte. Ma tunnistan, et kõik, kes esimest koosseisu on Riigikogus, võib-olla ei ole päris aru saanud, kuidas valitsuses, koalitsioonis otsuseid tehakse. Eks see elukogemus peab olema. Aga Mart, mul on hea meel, sinu üle väga hea meel. Sa tead ka, mis sa nüüd välja ütlesid või? Sa ju väga selgelt toetad seda, et vähemalt poole väiksemaks võiks see maks tulla, sest sa ütlesid, et sinu ettepanek oli 100 miljonit, mitte 240 miljonit. Nii et ma saan aru, et vähemalt Reformierakonnast on vähemalt üks poliitik, kes on aru saanud, et see ei ole hea seadus, mis on täna kehtiv, ja tuleb toetama Isamaa ettepanekuid. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Aivar, mul on küsimus. See, mida Mart küsis – mina saan aru, miks Anti ei suutnud Jevgenile selgeks teha, sest ühed punased mõlemad. Aga kas sa said aru, miks Mart sellele Jevgeni šantaažile allus ja 100 miljonist 240 tekkis?

Aitäh küsimuse eest. Ma pean tunnistama, et pole pikka aega nii raskeid küsimusi olnud, kui siin järjest meil head kolleegid esitavad. Aga eks Mart õpib ka. Mart ka õpib, tema on õppimisvõimeline. Ma näen, kuidas ta iga päev on rahanduskomisjonis, sära silmades, ja ta mõtleb vähemalt kaasa. Aga ega ta veel lõpuni ei ole jõudnud, ta hääletab ikka koalitsiooni moodi. Ütleb, et Reformierakonnas oled ja kui sa huntidega koos oled, siis pead huntidega koos uluma. Aga täna ta ütles väga selge sõnumi, et 100 miljonit on see, mida tema näeb. Noh, ma loodan, et ta täna toetab seda eelnõu ja see läheb esimesele lugemisele siit edasi ja saame vajadusel teha ka mingeid parandusi, kui on mingeid parandusi teha. Aga Isamaa on seisukohal, et mootorsõidukimaks tuleb tühistada. Ja kui koalitsiooni peaks ühel hetkel Isamaa minema, siis esimene seaduseelnõu, mis Riigikokku tuuakse, on mootorsõidukimaksu tühistamine. 

Rain Epler, palun!  

Aitäh! No nüüd on siin arutatud seda, kuidas ma ütlen, poliitilise kogemuse teemat mõnda aega. Ja Aivar, sina oled kogenud poliitik ja sinult on hea küsida, mina olen ka esimest koosseisu siin. Kas võib juhtuda ka niimoodi, et nagu me kõik teame, Anti on hääletanud nii-öelda vilkuvalt, eks ole, et ta on hääletanud mõnel lugemisel automaksu poolt ja siis vastu ja minu arust ta on pidanud isegi südika kõne sellest, et automaks on küll halb, aga raha on jällegi vaja riigieelarvesse, et siis tuleks ju toetada, ja siis on hääletusega vilgutanud. Aga teisipidi ta ikkagi, ja ta ise postitas selle video, et ta ostis džiibi igaks juhuks ära, siis sai enne automaksu ära osta. Kuna ta oli saanud siin Riigikogu liikme suure palga peale, siis ostis igaks juhuks endale džiibi ära. Ja sina oled läbi mitme koosseisu olnud, et kas seal paistab mingi selline poliittehnoloogiline taust ka nagu läbi, et sa enda tegevust teed lähtuvalt sellest, mis sa tead, mis tuleb, aga siis siin võib-olla mõnel hääletusel loetakse hääled kokku ja öeldakse küll, et, Anti, sina võid vastu hääletada? Kas võib seda ka olla siin?

Aitäh! Eks see elu on ikka niimoodi, et tihti otsused sõltuvad istekohast, kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis. Ja mulle meeldib rääkida alati ühte lugu. Kui jahikoer ajab jänest taga, ühel hetkel mõlemad lõõtsutavad, üks ühel pool puud ja teine teisel pool puud, siis koer ütleb jänesele: "Ega mul su vastu midagi ei ole, aga amet on selline."

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Priit Sibul, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh! Mulle tundub, et äkki juhatajal on mõistlik üle kontrollida ja täpsustada see Raini küsimus, et Anti on hääletanud vilkuvalt. Ma ei ole selles sugugi kindel. Ma arvan, et Anti on võib-olla hääletanud ainult poolt: kord seaduse vastuvõtmise poolt ja siis seaduse tühistamise poolt.

Protseduurikaga ma seost ei näinud, aga stenogrammi see sõnum läks. Nüüd räägime edasi juhtivkomisjonis toimunud arutelust ja ettekandjaks, palun, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist arutas komisjon 10. juunil. Algataja esindajad komisjoni istungil ei viibinud, seetõttu pikemalt ei räägitud. Valitsus eelnõu ei toeta. Ja komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Teile on ka küsimus. Aivar Reinsalu, palun! (Naer.) Urmas, Urmas Reinsalu. Urmas Reinsalu, palun!

Nii, tuju tõuseb. Tähendab, küsimus on, proua Akkermann, vägagi põhimõtteline. Meedias on ilmunud väited selle kohta, et inimesed, kes said jaanuarikuus automaksuteate, nüüd selgub, 15. juuniks peavad maksma hoopis suuremat summat. Selgitage, kuidas see tehniliselt on võimalik. Kas komisjon on seda uurinud? Ja teine küsimus. On tulnud välja uudis, et 16 000 inimest peab tagasiulatuvalt maksma automaksu. Selgitage, mida see tähendab.

Ei oska selgitada, ei ole neid uudiseid lugenud ja komisjoni istungil seda ei arutatud.

Urmas Reinsalu, palun!

Te ei oska selgitada. Ma küsisin seda täna peaministrilt ja tema vastas, et see poliitikuid ei peagi huvitama, see on tehniline küsimus. Aga te olete ju selle, noh, ütleme siis kokku võttes, võimuliit on selle ju grandioosse projekti arhitektid, just nimelt teie peategi selgitama. Kes Eesti Vabariigis peab selgitama? Ma kordan oma küsimust. Kuidas on võimalik, et inimesed peavad maksma suuremat automaksu võrreldes sellega, palju registriandmete alusel jaanuarikuus esitati neile automaksuteatis?

Mul ei ole sellist informatsiooni, ma ei oska sellele kuidagi vastata.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea komisjoni esinaine! Ma küsin, kuidas sa suhtud sellesse, et su kolleeg nii rahandusministrina kui ka nüüd rahanduskomisjoni liikmena Mart tegi ettepaneku, et ikkagi mootorsõidukimaks võiks maksta aastasse kokku 100 miljonit riigieelarvest ja mitte nii palju, nagu täna 240 miljonit planeeritud on. Kas sa toetad Mardi ettepanekut?

Ma arvan, et teil oli siin väike arusaamatus. Mootorsõidukimaks on planeeritud 100 miljonit. (Saalist räägitakse.) Registreerimistasu on eraldi, ma peast ei julge öelda, et ma mäletan, mis see oli.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Isamaa esitab siin parlamendisaalis automaksu tühistamise seaduse eelnõu nii kaua, kuni saabub päev, ja see parlament enamusega selle seaduse tühistab. Ja ma luban Eesti rahvale, et see päev saabub, kui see on inimeste tahe ja poliitiline soov. 

Automaks on läbi kukkunud kõikides aspektides: nii riigi tulude mõttes, nii selles mõttes, mida kõneleti siin mingitest ökoloogilistest eesmärkidest, ja selles mõttes, kui palju ta tegelikkuses on halvendanud nii majanduse väljavaateid kui ka tekitanud ebakindlust Eesti inimestes, ennekõike erivajadustega inimestes, lastega peredes, maaelanikes. See on olnud piinlik ja kohatu saaga, kuidas seda maksu on valedega läbi surutud.

Algses projektis – toonane rahandusminister Võrklaev ei valetanud – oli kirjas 100 miljonit eurot. Siis sekkus toonane kliimaminister Kristen Michal, kes saatis nõudekirja ja nõudis, et sellest tuleb teha kliima-automaks kliimaeesmärkide realiseerimiseks. Mille tulemusena kerkis kogu selle maksu konsolideeritud koormus ligi veerand miljardi euroni. Isegi Mart Võrklaev oma vastuses ERR-ile augustikuus 2023. aastal ähkis, et kui see utoopia ellu viia, mida nõuab kliimaminister Michal, siis peavad inimesed hakkama hobusega sõitma. Kuid see viidi siiski ellu.  

Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus selle valeliku poliitika arhitektid põgenevad oma poliitika mitte tulemuste, vaid tagajärgede eest. Sotsid viskavad selle koera raipe selle poliitilise vastutuse näol automaksu eest Reformierakonna sülle. Reformierakond näitab näpuga sotside peale. Te vastutate kõik: Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja siit saalist vara veel, aga lahkunud Eesti 200. Saabub teie jaoks kohtuotsuse päev.  

On võimalik see maks tühistada. See ei vasta Eesti ühiskonna vajadustele ja see maks ei ole kuidagi põhjendatud sisuliste argumentidega. Praegu kõneleb oma poliitika tagajärgede eest põgenev valitsus armuandidest, mis puudutavad siis lapse autotoetuse kehtestamist ja erivajadustega inimestele teatud tüüpi sõidukitele kergema või leebema maksu määramist või suisa maksust vabastamist, millest me saame lähiajal teada. 

Kuid ma juhin tähelepanu sellele, millele on erivajadustega inimeste, puuetega inimeste koda tähelepanu juhtinud. Inimene on ju tegelikult erivajadustega. Kui me räägime üksnes teatud tüüpi sõidukite madalamast maksutasemest või sellest vabastamisest, siis see on sõidukite vabastamine. Jutt aga käib ju inimestest. Täpselt sama küüniliselt ongi selles koalitsioonilepingu värskendatud versioonis kirja pandud. 

Ja eriti näotuks – me olime koos puuetega inimeste kojaga, saime kokku – muudab see ülbus, kuidas survestati puuetega inimeste koda andma nõusolekut 2024. aastal. Härra Allas teab, kuidas see juhtus. Tegelikkuses öeldi, et puuetega inimeste organisatsioonid jäävad rahast ilma, kui nad tegelikkuses ei ole nõus selle automaksuga. Nii pani toonane minister Riisalo puuetega inimeste organisatsioonid surve alla. Nii see on. 

Julmad mängud! Väga julmad mängud käivad Eesti riigis! Puuetega inimeste organisatsioonid on hapras positsioonis. Täna me menetlesime siin loetud tunnid tagasi tagasiulatuva maksu kehtestamist Tallinkile. Ka seal me näeme sarnast šantažeerivat käekirja, kus öeldakse: leppige! Leppige 19 miljoni eurose täiendava maksustamisega, siis me anname teile jooksvalt 9 miljonit eurot riigieelarvest toetusena tagasi. Panete tähele: sama, niisugune etatistlik käekiri kordub. Kõigepealt kogume hunniku raha maksudena kokku ja siis hakkame seda valitult tagasi jagama. Ja vähem tagasi jagama. 

Kui me asetame asja perspektiivi, siis automaksu kogu vähemasti planeeritud maht 238 miljonit eurot esimesel täisaastal ja praegu kõneldakse paarikümne miljoni euro võrra maksu leevendamisest, iga lapse pealt 50 eurot ja siis vastavalt realiseeritavale kavatsusele erivajadustega inimeste puhul või nende sõidukite puhul. 

Sõnum on üks ja selge siit saalist sellele seltskonnale, kes täna riigis võimu teostab. Eesti rahvas ei vaja seda maksu. Eesti rahvas ei ole mitte ühtedelgi valimistel andnud sellele maksule mitte mingisugustki legitiimsust läbi enda tahte ausatel valimisaruteludel programmiliselt. Eesti vajab muutust. See muutus riigis leiab aset hiljemalt 2027. aastal ja see tähendab põhimõtteliselt senise läbi kukkunud ja ebakvaliteetse poliitika revideerimist. Ja see muutus algab sügisel valdades ja linnades 2025. aastal.  

Head Eesti mehed ja naised! Need valimised ei ole üksnes teie valla või linna konkreetsete kohalike probleemide küsimus. See on ka hinnangu andmine ja kohtuotsus sellele poliitikale, mis on mõjutanud teie tulevikku, teie toimetulekut ja meie maa majanduslikku ja sisemist sidusust. Need valimised saavad olema kohtuotsus neile poliitikutele, kes on ajanud kehva poliitikat, millele ühiskonnal ei ole olnud mitte mingisugustki mandaati oma sõna öelda.

Ja nüüd, sellel sügisel on teil hääl. Nad kardavad teie hinnangut ja seetõttu põgenevad oma poliitika tagajärgede eest ja loodavad sellele, head Eesti mehed ja naised, et te unustate või lasete ennast eksitada hämast, otsekui maksude tõstmine tähendab maksude langetamist. Ei, see ei tähenda seda! Järgmisel aastal jõustub 26 uut maksu.  

Armsad inimesed! Saabub päev, kui see automaks tühistatakse. Ja ma ennustan teile, ma teen ennustuse. Hiljemalt 2027. aastal, kui see päev saabub, ei hääleta siin saalis mitte ükski inimene selle maksu säilitamise poolt. Sest ühiskond on andnud sellele oma hinnangu ja siis peavad ka Eesti kodanike valitud esindajad seda hinnangut realiseerima. 

Teie aeg!  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mõned mõtted seoses selle eelnõuga. Algatuseks ütlen ära: jah, ma toetan automaksu tühistamist ja hääletan selle eelnõu poolt täna. Aga ma siiralt vihkan populismi ja paatoslikke sõnu, mis tegelikult Eesti inimesi ei aita edasi. Ja kui öeldakse, et keegi põgeneb millegi eest – ei, ma ei põgene mitte millegi eest kunagi ja hakkan siis sellele populismile ja lollusele vastu. Ehk siis ma tahan ütelda ausalt, Eesti inimesed: automaks mingil määral mingis kohas on väga õige, kui see pisutki suunab säästlikkusele. 

Aga paraku, tõesti, õnnetus oli see, et kui esimene kord see vastu võeti, siis ma tõesti selle poolt ei hääletanud ja siis saatis president tagasi minule täiesti arusaamatul põhjusel ja minu arust väga ebaõigel põhjusel, kuna siis olid need ümberehitatud autod vabastatud. Ma ei saa siiani aru, miks niimoodi tehti. Ja nagu te näete, kui ma täna ka selle nii-ütelda poolt hääletan, siis ega see maks jääb ju kehtima. Nagu te näete, 52 häält on siin Riigikogus olemas, ega see ei ole minu küsimus. 

Aga ma jätkan ikkagi selle mõttega, ma jätkan ikkagi selle mõttega, et automaks mingil kujul mingis määras, mis nii-ütelda vähendab keskkonna reostamist, suunab meid tarbimist paremini kontrollima, et meil kõigil oleks aega, et ei oleks ummikuid, seal on ta täiesti põhjendatud. Ja ma arvan, et erinevalt Urmas Reinsalust olen ma täiesti veendunud, et varem või hiljem seesama saal kehtestab sellise automaksu, mis on Eesti inimesi, Eesti elu toetav. See praegu ei ole. Plaksutamiseks ei ole mingit põhjust. Siin eelkõige Urmas Reinsalu sõnavõtust ma kuulsin sellist asja, et nagu neid makse keegi rõõmuga siin kehtestaks. Aga vaata, tead, mille pärast me kehtestame neid makse siin kõik koos ja vahepeal eraldi? Sellepärast et Eestis on vaja pakkuda teenuseid ja nende teenuste jaoks meil raha ei piisa. Aeg oleks ka Isamaal ükskord tegelikult vaadata reaalsusele otsa ja vaadata, et igalt poolt on puudu. Ma soovitan Aivar Kokal käia näiteks mõnes ministeeriumis, rääkida kantsleriga ja küsida seda seisu. Tegelikult on väga halvasti. (Saalis räägitakse.) Eesti riigis on võimekus kvaliteetseid teenuseid pakkuda väga-väga halb. 

Okei, sellisel kujul, nagu ta praegu on, automaks ei ole õige ja õiglane eelkõige ja ta kohati töötab vastu ja sellepärast ma ka seda tagasikutsumist täna toetan. Aga õiges määras õiges kohas tasub seda tõeliselt kaaluda. 

Paluks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Kas oleks võimalik paluda, et … (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Aitäh! 

Räägime siis veel edasi sellest, kus meil puudu on. Tõesti, igalt poolt on puudu, alates riigikaitsest, haridusest, teede ehitusest – igalt poolt on puudu. Ja parempoolne poliitika on siin Eestis ära ka näidanud, et paraku see majanduskasv ei too neid vajalikke vahendeid, ei ole toonud. Aivar Kokk siin kiitles enne, kuidas ikkagi 2020. aastal tehti igasuguseid kingitusi ja soodustusi, mis tollel hetkel veidikene aitas, aga pole pakkunud plaani, kuidas siis see võlg tagasi teenida. Võla tagasiteenimiseks ühtegi plaani pole pakutud. (Saalis räägitakse.)

(Helistab kella.) Härrased, kuulame, laseme ettekandjal lõpuni rääkida. Ja härra Reinsalu ka, võib-olla pärast saate vastusõnavõtu, aga kuulame ettekandja ära.

Seda dialoogi, jah, pole tekkinud. 

Kokkuvõttes seda, et sellisel kujul, kus ta tõesti töötab, automaks, praegu maaelule vastu, on väga raskesti talutav suurperedele, teame, kui hajaasustusega piirkond või hajaasustusega Eesti on, selle tõttu autole tõesti ei ole ka lähiajal näha mingit alternatiivi, või vabandust, autode transpordile ei ole mingit alternatiivi näha, siis seetõttu on vaja see maks tõsiselt üle vaadata. Ja kuna sellega ei ole tuldud kaasa, tegelikult need arutelud siin Riigikogus, siiralt ma ütlen, oli neid ettepanekuid, mina vähemalt töörühmas korduvalt tegin, et neid muutuseid, mis on täna just need kõige suuremad kitsaskohad, teha, nendega ei nõustutud, siis täna ma tõesti protestiks toetan automaksu tühistamist. Aitäh!

Aitäh! Ja kuna on fraktsioonide sõnavõtud, siis ma annan Reformierakonna fraktsiooni nimel kohapealt vastusõnavõtuks, Signe Riisalo, palun!

Aitäh! Aga mul ei ole fraktsiooni sõnavõtt, vaid minu nime nimetati läbirääkimistel ja ma tahaks vastusõnavõttu. Tahan öelda seda, härra Urmas Reinsalu, kogu minu lugupidamise juures, et lahmivad süüdistused ei ole siiski mõistlikud ja asjakohased. Me räägime puuetega inimestest ja automaksust. Ma pidasin pool aastat läbirääkimisi, millele oli aluse pannud toonane rahandusminister Mart Võrklaev, selleks et leida see … (Naer saalis.)  Mis siin naljakat oli? (Urmas Reinsalu saalist: "Härra Võrklaev on nagu patukott, kes peab kogu maailma lunastama!") Võib-olla sa laseksid teistel rääkida vahelduseks?

Kuulame vastusõnavõtu ära. Aitäh!

Pool aastat pidasime läbirääkimisi, millised on nagu need viisid, mismoodi puuetega inimesed ise kõige paremini seda abi saaksid vastu võtta, olukorras, kus automaksu kehtestamine oli reaalne ja tuli arvestada sellega. Need leevendused pakkusid välja puuetega inimeste koja alaliikmed, organisatsioonid ise, ja nad olid totaalselt vastu sellele, et kohalikud omavalitsused oleks need, kelle kaudu abi nendeni läheks. Ja nad ei olnud ka suure ootusega, et kõik puudega inimesed saaksid toetuste tõusu. Küll aga oli nende huvi praktiliste eluliste vajaduste lahendamiseks, muu hulgas abivahendite hindade tõus ja loendite muutmine. Nii et ma tõesti palun, et ärme lahmi niimoodi süüdistusi sisu teadma.

Aitäh! Ja Isamaa fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, Urmas Reinsalu, palun!

Jah, erivajaduste, puuetega inimeste organisatsioonide esindajatega ma kohtusin ja seal oli rida teisi inimesi, kellega ma kohtusin. Ma pean tunnistama, automaksufänne nende inimeste seas ma ei näinud ühtegi inimest, vaid need sõnavõtud, hoiakud olid vägagi kriitilised. Ootused on inimestel sellised, mis ei vasta väljatulnud tulemusele. Ja tõepoolest, ma küsisin seda eraldi üle, inimestel paraku jäi selline tunnetus, et need asjad, mis olid ka rahaliste vahendite loogikaga seotud, olid ühemõtteliselt seotud sellega, et nii-öelda vastukaaluks nad peavad asuma toetama seda automaksueelnõu sellisel kujul. 

Nii et praegu püüda niisuguse poliitilise käekirjana jätta muljet, otsekui eksisteeris entusiasm seal selle automaksu puhul ja toetus, kahjuks minu kohtumiste pinnalt ei ole alust objektiivselt seda väita. Pool aastat läbirääkimisi, küllap te olete neid läbirääkimisi pidanud, ma ei eita neid läbirääkimiste loogikat. Kuid see joonis, mis puudutab puuetega inimeste organisatsioone, see joonis, mis puudutab lasterikkaid peresid, see joonis, mis puudutab ettevõtlusorganisatsioone, see joonis, mis puudutab autoomanikke ja autoomanike organisatsioone. Siin on kümned ja kümned organisatsioonid, sealhulgas ka puuetega inimeste organisatsioonid, kelle seisukohtadest tegelikkuses on üle sõidetud selle automaksuga. See automaks ei vasta ühiskonna ei ootustele ega vajadustele, proua Riisalo. 

Ja nii viis, kuidas seda tehti, kui ka tagajärg selle automaksu puhul on osutunud käpardlikuks. Sellepärast et tegelikult ju selle nii-öelda viilulise või elemendilise demontaažiga tunnistate ka ise oma poliitilise aktsiooni sisulist ja täielikku ebakvaliteetsust.

Aitäh! Nüüd on küll … Aga Aivar Koka nime nimetati. No võtame siis Aivar Kokk ja siis on Mart Võrklaev. Aivar Kokk, palun, vastusõnavõtt!

Aitäh! Ma lihtsalt Antile tahan selgitada natuke majandust. 2020 tehtud otsused viisid majanduse tõusule. Kui majandus tõuseb, siis see tähendab seda, et maksud laekuvad paremini, ja kahel järgneval aastal maksud laekusidki ja kulud vähenesid tänu sellele. Ma saan aru sinust, et valimised lähenevad ja nüüd sa pead seda toetama, nii nagu kolleeg ütles, et iga kord toetad. Siis, kui vastu võetakse seaduseelnõu, ja siis, kui kui tühistama hakatakse. Aga ei tasu nagu öelda, et meie ei tea, kuidas majandus on. Ma arvan ettevõtjana nii, nagu sa oled ise selles valdkonnas ka olnud, et ükski riik ei ole maksudega ennast rikkaks teinud. Aitäh!

Aitäh! Püüame saalis vaikust hoida, siis kuuleme ka vastusõnavõtte. Aitäh Aivar Kokale! Mart Võrklaev, teid ka nimetati. Vastusõnavõtt, Mart Võrklaev, palun!

Aitäh! Kommenteerin ka seda erivajadustega inimeste toetusmeedet. See, mida härra Reinsalu räägib, ei vasta tõele. Ehk et kedagi ei ole sunnitud ühtegi eelnõu toetama ja nad ei pidanudki seda eelnõu toetama. Küll aga … (Saalist räägitakse.) Ei, nad ei pidanud seda toetama, ei ole ka kunagi minu meelest toetanud. Aga mida me tegime, oli see, et kaheksa miljoni ulatuses mootorsõidukimaksu arvelt me tõstsime erivajadustega inimeste toetusi ja seda just selleks, et anda neile vahendeid abivahendite soetamiseks, transpordikulude katteks, et läheneda inimestele vajaduspõhiselt, mitte selle järgi, kas kellelgi on auto või mitte. Sest ka nendel erivajadusega inimestel, kellel võib-olla ei ole võimalust autot kasutada, ise sõites, või seda omada, on vaja liikuda, saada tööle, erivajadusega lapsega arsti juurde ja nii edasi, et anda neile täiendav toetus selleks, et need erivajadusega inimesed, kellel ei ole autot või kellel ei ole soovi omada autot või võimalust omada autot, saaksid kõrgema toetuse, et kasutada näiteks eritransporti või leida mingeid muid liikumisvahendeid ja neid kulusid katta. Pakkusime seda ja see oli koostöös erivajadustega inimestega leitud lahendus, kuidas toetada nende vajadusi just vajaduspõhiselt. Minu hinnangul oli see väga soliidne ja viisakas kokkuleppe, kedagi ei ole kuskilt survestatud, kedagi ei ole sunnitud kuskil mingit eelnõu toetama, see oli nende vaba valik, kas nad seda toetavad või mitte. Meie tegelesime toetusmeetme pakkumisega ja see toetusmeede oli koos nendega kokku lepitud ja ma jätkuvalt arvan, et see toetusmeede, mis me tegime – me suunasime kaheksa miljonit täiendavalt erivajadustega inimeste toetamiseks –, on vajalik. See on õige asi, mida teha, ja see on väga hästi suunatud toetusmeede.

Teie aeg! Aitäh! Ja sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 647 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 647 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 647 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Sellega on meie tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud. Head ööd kõigile!