Tere päevast, minu poolt väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21. 

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Reili Rand, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma usun, et siin saalis valitseb meil ühine arusaam, et noorsootöötajad on noorte arengu, heaolu ja vaimse tervise igapäevased toetajad. Nende töö mõju on vahetu ja kaugeleulatuv. Ma usun, et ka selles osas on meil üksmeel, et selle valdkonna rahastus vajab veel, ütleme, pehmelt öeldes arendamist. 

Siiski on valdkonna spetsialistid viimaste nädalate väljaütlemistest pehmelt öeldes häiritud. Nimelt on aastatepikkuse ettevalmistuse tulemusena hakatud haridusministeeriumis ette valmistama kvalifikatsiooninõudeid nendele spetsialistidele, kes meie noortega tegelevad: millistele nõuetele nad peaksid vastama ning milliseid oskusi ja teadmisi [omama]. Sellele teemale heidab aga varju haridusministri väljaütlemine ühes hiljutises artiklis, kus ta nimetab selliseid nõudeid [liigse] "regulatiivse juhtimise" üheks näiteks. Sellest tulenevalt mobiliseerusid mitmed valdkonna eestvedajad ja organisatsioonid[, tundes muret], kas senine ühine pingutus on siis sisuliselt tühine ja mida minister täpsemalt silmas peab. 

Sellest lähtuvalt olemegi kolleegidega ette valmistanud arupärimise haridus‑ ja teadusministrile, et teada saada, milline on noorsootöö tulevik ning kas noorsootöö on esimene valdkond, kuhu kärpesaag teravalt sisse sõidab ja just kvaliteedist esimese tüki hammustab. [Viiele] küsimusele loodame vastused saada. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan üle arupärimise energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. Ja teema on aktuaalne. Eestis on kindlalt puudu elektritootmisvõimsustest. Numbrid räägivad iseenda eest. 2024. aastal tarbiti Eestis 8 teravatt-tundi elektrienergiat, aga sellest kohapeal toodeti vaid 5,4 teravatt-tundi elektrienergiat. Selles olukorras pole kuskil näha ka lahendust. Praeguses ärevas olukorras on ju mitu olulist teemat: energiajulgeolek, energiavarustuskindlus, aga kindlasti ka elektri hind, mis majanduse konkurentsivõimele – vähemalt aasta keskmine hind – praegu kuidagi kaasa ei aita.

Ei ole ka näha, et olukord paraneks, sest lähiajal uusi elektritootmisvõimsusi juurde ei tule. Viimane tuulepargi ehitusluba anti välja 2020. aastal. Viimases vähempakkumises planeeritud tuuleparkide [ehitus], aga ka teiste elektritootmisvõimsuste [rajamine] on takerdunud planeeringu- ja loamenetluste tõttu. Lähiaastate perspektiivis ei ole lohutav ka see, et kunagi plaanitakse rajada tuumajaam, sest see ei tule enne 2040. aastat. 

Me küsimegi ministrilt, kuidas ta kavatseb seda olukorda hakata lähiajal lahendama: millised on seadusandlikud algatused ja muudatused, mis peaksid Riigikokku jõudma, ja millal näeb Riigikogu energiamajanduse arengukava, millest on palju räägitud, et näha, millised elektritootmisvõimsused üldse lähiajal Eestisse tulemas on? Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid saalis ja need, kes jälgivad meid sidevahendite kaudu! Annan Isamaa fraktsiooni nimel üle ettepaneku Vabariigi Valitsusele algatada liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata renditavate kergliikurite ehk tõukside ja pisimopeedide kasutamist. Eestis on suuremates linnades viimasel ajal oluliselt suurenenud nii kergliikurite (Juhataja helistab kella.) ehk tõukside kui ka nüüd sinna lisandunud pisimopeedide ja jalgrataste renditeenuste pakkumine. Tänavatele ja kõnniteedele on lisandunud kontrollimatul hulgal …

Vabandust, ettekandja! Head kolleegid, palun austame ettekandjat. Väga ebamugav on rääkida, kui saalis on müra.

Minul tõtt-öelda ei olnud ebamugav, aga ma väga tänan selle märkuse eest.

Minul on ebamugav.

See oleks muidugi viisakas, jah. Aga suur tänu teile. 

Jätkame siis. Nii kodumaiste kui ka rahvusvaheliste ettevõtete poolt pakutavate sõiduvahendite suur hulk ja kiire levik on toonud kaasa uusi probleeme mitte ainult liiklusohutuse, vaid ka linnaruumi mõistliku kasutamise seisukohast. 

Praegune õigusruum ei võimalda kohalikel omavalitsustel piisaval määral reguleerida kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste liiklust, määrata kindlaks nende piirarvu või nende rentimist üldse keelata. Seetõttu on rendisõidukite pakkumine paljudes kohtades ilmselgelt ületanud nõudluse ning rendiettevõtted kasutavad kõnniteid sageli sisuliselt oma sõidukite laoplatsina, mis häirib jalakäijaid ja teisi liiklejaid. 

Käesoleva otsuse eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja ja esitada Riigikogule liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis annab kohalikele omavalitsustele õiguse piirata või keelata [eelnimetud rendisõidukite kasutamist]. See liiklusseaduse muudatus võimaldaks kohalikel omavalitsustel oma territooriumil paremini reguleerida liikluskoormust, ka sõiduohutust, ning vajaduse korral vähendada renditavate kergliikurite ehk tõukside, pisimopeedide ja jalgrataste liigset hulka tiheda liiklusega piirkondades ja kitsastel kõnniteedel. Seega annan üle [ettepaneku] valitsusele. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks arupärimist ja ühe otsuse eelnõu. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Päevakorrapunkt nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu börsiettevõtete juhtorganites. Direktiiv on oma regulatsioonilt ajutine ja kaotab kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. Vastavalt siis see eelnõu. 

Eelnõu kohaldub ainult suurtele aktsiaemitentidele, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle varade maht aruandeaasta [bilansi]päeval ületab 43 miljonit eurot. Direktiiv on omanikuneutraalne ehk kohaldub nii era- kui ka riigiettevõtetele tingimusel, et ettevõte on aktsiaemitent ja piisavalt suur.  

Suure börsiettevõtte üldkoosolek peab soolise tasakaalu soodustamiseks valima ja kinnitama ühe kahest järgmisest eesmärgist: vähemalt 40% nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. See, kumma neist kahest ettevõte endale eesmärgiks seab, on üldkoosoleku valik. Valitud eesmärgist tuleb teavitada Finantsinspektsiooni ja avaldada see ka ettevõtte veebilehel. 

Börsiettevõte peab püüdlema seatud eesmärgi poole. Kui ettevõte ei saavuta seatud eesmärki, siis peab ta vähemalt järgmisi asju tegema: uute juhtorgani liikmete värbamisel rakendama läbipaistvaid valikukriteeriume; kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, eelistama alaesindatud soost kandidaati; andma juhtorgani kandidaadile teavet, milliste kvalifikatsiooninõuete alusel lõppvalik tehti; ja esitama kandidaate võrdleva hinnangu.

Finantsinspektsioon avaldab veebilehel nimekirja börsiettevõtetest koos teabega, milline eesmärk seati ja kas seda eesmärki täidetakse. Soolise tasakaalu eesmärgi saavutamata jätmise eest karistada ei saa. Eestis on kriteeriumidele vastavaid ettevõtteid 12: Tallink [Grupp], [Tallinna] Kaubamaja [Grupp], Silvano [Fashion Group], Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter [Group], LHV [Group], Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop [Pank] ja Tallinna Vesi. Neist neli on ühe või teise eesmärgiga kooskõlas, need on Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp ja Merko Ehitus. 

Muudatused jõustuvad üldises korras ja eeldatavalt sel suvel. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Martin Helme. Palun!

Aitäh! Nojah, see alaesindatud sugu. Me ei räägi ju sookvootide puhul enam sellest, et on naised ja mehed. Ma tean, Jürgen, sina oled ka kuulutanud, et sa oled teaduse usku inimene. Kristina Kallas oli hiljuti siinsamas puldis ja rääkis täiesti sirge näoga, et see on jumala õige, et kaheksanda klassi õpikus õpetatakse, et on teaduslik konsensus, et meil on vähemalt 20 erinevat sugu. 20 erinevat sugu vähemalt! Noh, popimad inimesed teavad, et neid on veel rohkem. Kuidas see siis välja nägema hakkab? On 20 erinevat sugu ja neid peab olema vähemalt 40% ühes nõukogus. Mina saan 800%. Mis jaburusega te tegelikult tegelete?

Aitäh! Mina ei ole Kristina Kallas. 

Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mul tekkis sama küsimus, mis ma küsisin teilt rahanduskomisjonis. Kui valitsus algatab ja saadab parlamenti selliseid eelnõusid, mille puhul börsiettevõtetele antakse ette n-ö kohustuslikud kriteeriumid soolise tasakaalu saavutamiseks, millele ma iseenesest vastu ei ole, ma arvan, et see suund on õige, siis oleks ütlemata elementaarne, et sarnasest põhimõttest, kui mitte paremast tasakaalu põhimõttest lähtuks ka Vabariigi Valitsus ise. Millegipärast valitsuse koosseisu komplekteerides ei suudetud sellist eesmärki saavutada, mida nüüd seaduse jõuga börsiettevõtetele tahetakse panna. Valitsuse koosseisus on meil minu teada üheksa meest ja neli naist, mida on võrdlemisi vähe. Tasakaal on seal selgelt paigast ära võrreldes eelmise koosseisuga. 

Äkki kommenteerite, miks arvab Vabariigi Valitsus, et börsiettevõtetel tuleks sellise tasakaalu poole püüelda, aga valitsus ise seda tegema ei pea.

Aitäh! Valitsuses on soolisi olukordi olnud nii- ja teistsuguseid. Eelmises koosseisus olid mehed ja naised pooleks. Nagu ma ütlesin, ei ole see seadus väga regulatiivne, ta seab selliseid abstraktseid sihte. Sellel on ajalooline tagamaa. Esialgne eelnõu aastal 2012 sisaldas ka karistusi. Ma usun, et see oli direktiivi eelnõu. Jah, direktiivi eelnõu. Mina olin siis valitsuses ja astusin tookord sellele vastu. Me olime seal blokeerivas vähemuses koos sotsidega kaua aega.

Nii et pole hullu. Me oleme koos selle asja vastu seisnud, pidanud seda ülereguleerimiseks ja aja jooksul seda direktiivi kõvasti pehmendanud. Esialgu oli meiega koos selles blokeerivas vähemuses ka Saksamaa, aga aastal 2002 võttis Saksamaa selle blokeeringu maha. Meie suhtes on [algatatud] rikkumismenetlus ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks me peaksime praegu võitlema asja vastu, mis tegelikult ei ole radikaalne, vaid lihtsalt suhtumise väljendus. See väldib ka rikkumismenetlust. 

Suhtumine on ju mõistlik: eeldatavalt naiste alaesindatust silmas pidades – enamikul juhtudel see nii on – tegeleda sellega, et [ettevõtete juhtorganitesse] naisi juurde tuua. Mina küll ütlen, et sellega tegeldakse, nii äri- kui ka riigisektoris. Riigisektoris kipuvad naised olema ülekaalus. Ja juhtide hulgas ka teatud tasandil, keskastme juhtide hulgas on naiste esindatus väga hea. 

Aga kuidas parajasti valitsuses asi laabub, on teine asi. Siin pole mõtet väga jäik olla. Teatud poliitilistes olukordades pole nähtavasti peaministrite arvates naiskandidaate piisavalt palju võtta. Minul on olnud ministeeriumis valdavalt naiste seltskonnas väga valgustavaid vestlusi selle eelnõu üle ja mulle on öeldud, et see on tegelikult naisi alavääristav, kui me kvoote kehtestame. Ma ise niimoodi ei väida, aga ma möönan, et kahtlused on, miks mõnel juhul seda soolist koosseisu niimoodi jäigalt järgitakse: kas see on ikkagi naisi ülendav või alandav, kui soo pärast keegi saab koha, kuhu ta võib-olla ei sobi.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Noh, Ameerikas on ka hiljuti uus administratsioon öelnud, et selle kvoodisüsteemi tõttu on seal nii mõndagi negatiivset juhtunud. Aga ma saan aru, et ega teiegi väga selle eelnõu usku ei ole, kui lähtuda teie eelmisest vastusest. Sel perioodil, kui seda asja menetleti, võeti ka Eestis mingi otsus vastu, kujundati oma arvamus. Mingil moel seal Euroopas see arutelu käis ja me pidime ju seisukoha võtma. Tõenäoliselt me võtsime positiivse seisukoha, vähemalt selle eelnõu suhtes. Jälle üks otsus, mille korral Eesti ütles: jah, me oleme sellega nõus. Kas meil on võimalik seda seaduseelnõu ka mitte vastu võtta? Millised oleksid sanktsioonid, kui me sellega siin praegu ei tegeleks?

Aitäh! Meil on käimas rikkumismenetlus. Aga tegelikult ma teie küsimust oma vastuses juba ennetasin. Olge tähelepanelikum! Me oleme selle eelnõu suhtes opositsioonis olnud 13 aastat, alates sellest ajast, kui ma eelmine kord rahandusminister olin, vahepeal on see vastuseis lihtsalt murenenud. 

Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo – ma tunnistan, et siin on mõeldud ilmselgelt naisi – juurdepääsu juhtorganitesse. Iseasi, kas igas valdkonnas neid naisi on. Ametnikega peetud vestluse üks tulemus oligi [tõdemus], et jah, teatud valdkondades, näiteks riigiettevõtetes, ei õnnestu leida sobivaid naiskandidaate, kes oleksid nõus tulema väga tehnilistele aladele. Aga eks me ka riigiettevõtetes pingutame selles suunas. Vastavas [riigi] osaluspoliitika punktis sai see ka ära markeeritud. [Osaluspoliitika põhimõtted] kiideti meil heaks sel aastal, ma mõtlen, kas see oli märtsis või veebruaris – siis olid ka sotsid veel meie hulgas.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegu on väga tõsiseid tagajärgi kaasa toova eelnõuga. Ettevõtet, mis eksib selle kvoodi vastu, võib ähvardada kuni 400 000-eurone trahv. Palun teil selgitada, kuidas peab käituma ettevõte olukorras, kus alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40%‑le nõukogu liikmete koguarvust, aga ei tohi ületada 49% sellest. Juhul, kui nüüd tõesti juhtub, et see protsent ületatakse, siis mis sellega juriidiliselt kaasneb? Kas alaesindatud sugu muutub siis üleesindatuks? Kuidas peab ettevõte käituma näiteks olukorras, kus tal on naisi 49%, aga üks naine tahab veel kandideerida?

Aitäh! Teil üht ja teist ja kolmandat, aga ka neljandat ja viiendat läks küsimuses viltu. Kõigepealt, ma ütlesin, et sanktsioone siin ei ole. Teiseks, alaesindatus ei tähenda 50%, ja nii edasi. Vaadake stenogrammist üle, millest see eelnõu räägib, siis järgmine kord küsimused paranevad. Mina ütlen, et teie fraktsioonis on see esindatus väga hea: nii mees kui naine tulevad Riigikokku. Mul ei ole teile ühtegi etteheidet, täpselt 50%. Aga ettevõtete kohta sellist nõuet ei ole.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on puhtalt matemaatiline. Kui juhatuse liikmete arv on paaritu arv, siis kuidas tagatakse see sooline võrdsus matemaatiliselt?

Aitäh, proua Tiidus! Peaaegu et sarnane vastus, ma püüan siis olla korrektsem. Ei ole 50% nõuet. Siin on jutt 33%-st, 40%-st ja ambitsioonist. Seega, hulluks ei minda, karistusi ei ole. See on üks näide Euroopa tasemel saavutatud suurest kompromissist. Me seisime pikalt-pikalt vastu ja saavutasime nõrga regulatsiooni, õigemini tuleks öelda, et pigem sellise pehme regulatsiooni: on vaja näidata ambitsiooni ja tegevust. Tegelikult on see ka maine koha pealt suurtele ettevõtetele oluline. Jutt on suurtest ettevõtetest. Aga üle ei reguleerita.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma oletan, et te ei kaitse seda eelnõu hea meelega, te olete ju ennast konservatiiviks pidanud. Aga oleme kes me oleme, kas konservatiivid, liberaalid, vasakpoolsed või kes iganes, igatahes me peaksime olema ratsionaalsed. Te olete juba varem väljendanud – terve valitsus on väljendanud – oma vastumeelsust sellise ülereguleerimise suhtes. Ilmselgelt saate ka teie aru, et me ju halvendame sellega oma konkurentsivõimet. Sel juhul ei valita [inimesi] ettevõtete juhtorganitesse mitte puhtalt võimekuse järgi, vaid lisanduvad veel muud kriteeriumid. Ilmselgelt on teil õigus, et see väga palju ei mõjuta. Aga öelge, kas te olete kindel, et te ei ava sellega Pandora laegast, et järgmised ettekirjutused, mis tulevad Euroopa Liidu institutsioonidest, ei nõua selgemaid ja hoopis rohkem sookvoote.

Aitäh! Tegelikult me oleme siin selle Pandora laeka sulgenud ja see on hea. Aga laekaga on ikka nii, et võib-olla midagi seal sees on ka natukene väärtuslik. Tunnistame, et naiste alaesindatus on reaalsus ja nende karjääri soosimine on ühiskonda rikastav. Teie küsimuses oli peidus hinnang, et kui naised lasta juhtima, siis laev läheb põhja. Aga mina ei ole selles nii kindel. Ka meeste laevu läheb põhja, aga kumma omi rohkem, ei julge [öelda], ei ole uuringut teinud.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid, mul on natukene piinlik, et mitte öelda väga piinlik. Kõigepealt, saame ühest asjast ühtemoodi aru: see direktiiv ei kohusta kedagi ametisse nimetama pelgalt soo põhjal. See direktiiv sätestab reeglid selleks, et kui on kaks võrdset kandidaati, kes kvalifitseeruvad, siis eelistatakse võimaluse korral alaesindatud [sugu]poolt. (Pahane sumin saalis.)

Head kolleegid, lubame kõigepealt küsida ja siis annab minister meile selgituse.

Aga küsimus ministrile. Te olete faktide ja numbrite inimene. Meil on täna Eestis olukord, kus meie naised on haritumad, ka Euroopas oleme selle poolest eesrinnas, aga meie palgalõhe on see-eest Euroopa üks suurimaid ehk meie naised on haritud, aga teenivad vähem, ja samal ajal on ka nende esindatus otsustus[tasandil] üks Euroopa madalamaid. See on reaalsus ja paradoks, milles me täna töötame. Hea kolleeg Tanel Kiik juhtis tähelepanu, et samal ajal, kui me ettevõtlusele reegleid kehtestame, peaksime riigina näitama eeskuju. Valitsuse koosseisu kohta me vastuse saime, aga minu küsimus puudutab …

Aitäh!

… riigi äriühinguid. Miks võttis valitsuses nii kaua aega, et aru saada, et ka riik võiks eeskuju näidata?

Aitäh!

Alles Riina Sikkuti pideval nõudmisel said riigi osalus[poliitika] põhimõtetesse kirja samad põhimõtted.

Aitäh! Ma eeldan, et see piinlikkuse fraas peegeldas opositsioonisisest erimeelsust. Ma olen teiega ühel meelel, et need küsimused seda sõna väärivad. Ilmselt teemaga ei ole ennast kurssi viidud, ent siiski küsitakse. 

Aga valitsuses oli meil tõepoolest tänu Riina Sikkutile pikaajaline patiseis. Teie erakond – ma ei tea, kas just tänu Riinale – nõudis riigiettevõtetesse jäigemat regulatsiooni, kui on suurtel börsiettevõtetel. Ja sellega me ei olnud põhimõtteliselt nõus. Ma tean, et see mõnda inimest ärritab siin saalis – ma ei näe praegu, et nad oleksid siin saalis –, aga ma tõesti ütlen, et ma sain [kinnitust] oma tundele, et seda ei tohi üle reguleerida, nõupidamistel, kui naisametnikud ütlesid, et see on alandav ja seda ei peaks selliselt tegema. Me ei peaks sellist asja ette kirjutama riigiettevõtetele, kus nõukogu ja juhatuse liikmete arv on tihti väga pisike, aga valdkond väga tehniline. Inimesed, kes nende valikute tegemisel osalevad, on mulle öelnud, et nad ei leia sellistele tehnilistele erialadele sobivaid naisi, ärme reguleeri üle. Ja siis me kirjutasimegi selle osaluspoliitikasse sisse kui ambitsiooni. Enam-vähem ambitsioon on ta ju ka selles eelnõus ja direktiivis, mitte selline jäik regulatsioon. Ma arvan, et me saavutasime sotsidega lõpuks hea tulemuse. Teie erakond toetas ka seda eelnõu.

Mart Maastik, palun!

Tänan, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister Jürgen Ligi! Sa siin toetasid ja kirjeldasid seda, et on väga oluline, et eraettevõtete nõukogudes oleks sooline võrdsus. Ma küsin sellise lihtsa küsimuse. Mis sinu arvates nõukogu eesmärk ühes ettevõttes üldse on? Kas eesmärk on see, et seal oleksid targad pead, kes oma valdkonda hästi tunnevad ja annavad nõu juhatusele, või on oluline see, mis kellelgi püksis on?

Ah nii kohe küsitegi?! Kui selliselt inimeste lahterdamine käib, siis ausalt öeldes ma olen äkki sattunud valesse kohta. Mina inimesi niimoodi ei lahterda, ei selles viimases lauses viidatu järgi ega ka selle järgi, mida teie küsimus sisaldas, et naiste hulgast ei ole võimalik leida ajudega olevusi. Mina ütlen, et selline naiste alavääristamine ei ole sobilik. Juhtorganitesse leiaks kindlasti ka ainult naisi, aga see oleks diskrimineeriv. Minu isiklik elukogemus ütleb seda – eelmisele küsimusele kommentaariks –, et võib-olla naiste selline, ütleme, natuur juhtima pürgida on natuke vaoshoitum ja sellest ka statistiline tulemus, et naisi on juhtimas vähem. Aga sellega me tegeleme, julgustame naisi ühiskonna juhtimises ja ettevõtete juhtimises aktiivsemalt osalema ja loome neile selleks tingimusi. Ma arvan, et selline pehme regulatsioon on mõistlik kompromiss inetuste ja ühiskonna huvide vahel. Inetust me kuulsime siin eelmises küsimuses, ühiskonna huvisid olen kommenteerinud juba tükk aega.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Siin eelnõu tekstis on läbivalt kasutatud mõistet "alaesindatud sugu", kusagil ei ole mainitud ei mees- ega naissugu. Teatavasti tänapäeval käib paljudes riikides võitlus transsooliste õiguste eest ja igasuguste muude, välja mõeldud sugude õiguste eest. Mulle tundub, et siin tekstis on meelega kasutatud sõnu "alaesindatud sugu", mitte "mees" või "naine". Seda erinevalt rahvusvahelisest olukorrast. Näiteks USA-s on uuesti avastatud, et on olemas mees ja naine, ei ole vulasoolisi ega muusoolisi, mida teie valitsus agressiivselt propageerib. 

Pange nüüd käsi südamele ja öelge, et siin on tegu meeste ja naistega, mitte transsoolistega ega vulasoolistega! Olete te ikka kindel, et selle eelnõuga seoses nende niinimetatud teiste sugude teema üles ei kerki?

Aitäh! Mul on hea meel, et ma ei saa teie erakonda süüdistada soo alaesindatuses vähemalt mõne perekonna piires. Tullakse poliitikasse ilusti perekonniti ja ollakse siin väga tasakaalukalt. Aga teisest küljest jällegi: ülejäänud naisi on teil vähem. Võib-olla mõtlete natukene selle mitmekesistamise peale, enne kui hakkate teisi erakondi süüdistama mingis agressiivses propageerimises. Ei ole seda märganud. 

Reaalsus on see, et räägitakse meestest ja naistest, aga poliitkorrektne on jah see alaesindatuse jutt. Ma ütlen, et sellel on väga pikk ajalugu. Umbes aastal 1996 esines siin Riigikogus üks inimene, ma ei oskagi öelda, kes ta ametilt oli, ja esitas meile eelnõu. Kodukorra seisukohast ma ei oska teda paigutada, ta minu arust ei olnud ei minister ega Riigikogu liige – selles mõttes mul see maailmapilt hakkas praegu natuke murenema. Aga ma väga hästi mäletan seda inimest, kes rääkis naiste võrdõiguslikkusest. 

See oli üheksakümnendatel. Mina noore, väga algaja [poliitikuna] ei rääkinud selliseid asju nagu Mart Maasik, aga küsisin, kuidas saab võrdõiguslik olla ainult üks pool, kas ei saaks seda sõnakasutust kuidagi parandada ja vaadata – see jutt oli muidugi pikem – natukene empaatilisemalt ka meeste otsa, kes surevad vara ja vaevlevad igasugu hädade käes kuni enesetappudeni välja. Ei ole ainult nii, et [püüame] mehi ja naisi mingisugusel ühiskondlikul positsioonil võrdsustada. Tol korral ma selle väite eest karistada ei saanud ja minu arust kadus see üsna kiiresti, keegi ei hakanud mind selle pärast hurjutama, et ma naisi mingitmoodi alavääristan. Seda mõtet mul polnudki. 

Aga sõnakasutus on mulle tähtis. Ma praegu lepin selle alaesindatuse fraasiga, kuna see on juurdunud. Aga me oleme saavutanud selle, et siin ei ole enam juttu ainult naistest, vaid ikka mõlemast ja kellegi peale näpuga ei näidata. Küllap on juhtumeid, kus tegelikult mehi tõrjutakse. Ongi selliseid juhtumeid! Ma võin seda omast kogemusest kinnitada, et ka mehi tõrjutakse, nimetatakse tihti, sealhulgas teie erakonna [liikmeid], vanameesteks, mille peale ma kohe sõna võtan. Ma olen ka ise hakanud seda sõna kasutama kerge eneseirooniaga. Konservatiivsed eakaaslased elavad nagu mingisuguses [kapslis]: ei oska pehmemaid väärtusi ega suuremaid aateid hinnata, on väga tehnoloogilised, ei ole nõus hoidma keskkonda ega leppima sellega, et materiaalne heaolu ei ole maailmas ainus väärtus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Härra minister! Ma ei ole kaks aastat siin saalis olnud. Sa serveerid meile sellist rooga, direktiivi ülevõtmist, mis käsitleb seda, mis börsiäriettevõtete juhtkonnal püksis on, kuigi sa räägid, et see ei ole päris nii, et me oleme seda direktiivi pehmendanud, ja nii edasi. Samas on seletuskirjas öeldud, et subjektide ring on piiratud, 18 on see number. Kunagi eelmises koosseisus oli meil üks direktiiv, mis oli nii-öelda Piirissaare madruse direktiiv. No siin on ring natuke laiem. Miks sa sellise roaga praegu meie ette tuled, arvestades neid tuuli, mis maailmas puhuvad? Nagu ma aru saan, me pidime selle direktiivi üle võtma juba eelmise aasta 28. detsembriks, aga millegipärast on see jäänud raske koormuse tõttu tegemata.

Aitäh!

Kas ei oleks lihtsam see trahv ära maksta? Aga põhiküsimus on see, et Eestis on praegu palju teravaid probleeme, aga meie oleme raisanud …

Aitäh, lugupeetud küsija!

… praegu 36 minutit kallist aega. Hea Jürgen! On see arukas tegevus praegu?

Aitäh! Mina saan aru, et te ei ilmunud siia saali viie minuti eest. Te olete tegelikult vastuse oma küsimusele saanud ja ka hinnangu sellisele suhtumisele, et inimese olemuse määrab üksik kehaosa, varjatud kehaosa. Tegelikult võiks selle poliitilise kultuuri teema siin üles võtta, et miks te lavastate seda dispuuti.

Martin Helme, palun! 

Kõigepealt, Jürgen, sinu asi on vastata küsimustele, mitte tänitada küsijate või küsimuste sisu üle. Küsimustele sa ei vasta. Ma küsisin enne, mida teha sellises olukorras, kus me ei räägi mitte erinevatest sugudest, vaid alaesindatud soost ja sinu enda valitsuskaaslane kinnitab, et sugusid on kümneid ja kümneid. Kuidas need kümned sood selle 40% ulatuses sinna [juhtorganisse] ära mahuvad? Sellele sa vastata ei tahtnud. 

Teiseks, ei ole vaja puldist valetada. Seda, et Reili Rand ei ole eelnõu lugenud ja ei tea, mis seal kirjas on – okei, las ta olla, aga sina peaksid teadma, sina meile selle eelnõu siia tõid. Ja on sanktsioon! See on kirjas §-s 237^9[2]: rikkumise puhul on sätestatud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või kuni 400 000 eurot. Nii et on sanktsioon! Ära valeta, et ei ole sanktsioone! 

Kolmandaks, ei ole vaja rääkida meile, et sina ei tegele siin mingi lahterdamisega. Ise tõid meile seaduse, mis lahterdab. Mis puutub sellesse, kellel mis püksis on – me ei räägi sellest, mis püksis on. Sood on inimestel peas, nagu me tänapäeval teame. Ja enamik inimesi suudavad koosolekutel käia siiski pükstega, täna sina isegi ka.

Ärge palun valetage, et mina valetan! Ma rääkisin regulatsioonist ettevõtetele, mitte direktiivide mõjust riigile. Ma mainisin, et meil on rikkumismenetlus käimas. Aga see, et konservatiivsus defineerub viimasel ajal labasuseks ja laamendamiseks, on minu jaoks tegelikult uus tähelepanek. Keegi siin enne ütles, et ma olen ennast konservatiiviks nimetanud. Jah, ma olen olnud väga rahvuslik ja konservatiivne [läbi aegade], oma kasvatuselt ja hoiakutelt, aga labasus sellesse maailma ei kuulunud. Ja mis puudutab liberaalsust, siis see puudutab ka erinevaid ühiskonna regulatsioone, mitte [pelgalt] isiklikke hoiakuid. [See oli selgituseks,] miks ma antud juhul ennast niimoodi tituleerisin. Liberaalkonservatiiviks tituleerin ennast. Need inimesed ei ole labased.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Mina küll tahan, et meie naistel Eestis läheks hästi ja eriti tööelus, aga mitte ainult. Ma arvan, et terve meie fraktsioon peab kahetsusväärseks seda, et palgalõhe on meil üks suurimaid, kui mitte kõige suurem Euroopa Liidus. Aga kvoodid – see on natuke teine asi. Siin loomulikult kerkivad üles küsimused ja üks nendest on, ma arvan, õige adresseerida teile, te olete rahandusega kaua seotud olnud. Küsimus on ettevõtlusvabaduses. Miks me dikteerime eraettevõtetele, kui palju neil peab olema mehi, naisi ja, ma ei tea, keda veel? Siin mainiti, et neid sugusid võib olla rohkem. Kas see ei ole teie arvates ettevõtlusvabaduse rikkumine?

Aitäh! Ettevõtlusvabadust rikutakse väga erinevates valdkondades kogu aeg. Keskkonnateema on üks esimesi asju; igasugu ohutused; igasugu väärteod ja kuriteod on ju keelatud. Neid on eri moel reguleeritud. Ühiskond on piiranguid täis, mis kokkuvõttes tagavad vabaduse, ja see regulatsioon – niimoodi võib ju filosofeerida – tagab ka vabadusi. Vabadus on pisut kunstlik tuletis, aga teie küsimus dikteerib seda. Aga naiste vabadust rohkem ühiskonnaelus osaleda piiravad teatud takistused. Need takistused on eelarvamused, traditsioonid ja tavad. Selliste [takistuste] murdmine, mida me ei pea mõistlikuks, on tegelikult vabaduse suurendamine. Ja kuna siin jäiku sanktsioone enam ei ole tänu meie vastuseisule, meie pikaajalisele vastuseisule sellele regulatsioonile, siis ma arvan, et väärtushinnangute poolest on ta täiesti mõistlik ning kokkuvõttes parandab naiste osalust ühiskonnaelus ja ka majanduses.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! No esiteks, te just hetk tagasi kordasite oma seisukohta, et eelnõu ei näe ette sanktsioone soolise tasakaalu nõudest kõrvalekaldumise eest. Ometi ma loen eelnõu ja vaatan seletuskirja ja [näen, et] seal on selgelt kirjutatud, et eelnõuga lisatakse [väärtpaberituru seadusesse] § 237⁹¹, mis ütleb väga selgesõnaliselt: "Käesoleva seaduse § 135⁶ lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot." Kas saaksime selle asja nüüd ära klaarida? Kui te väidate, et sanktsioone ei ole, aga eelnõu ütleb, et saab karistada kuni 400 000 euroga, siis kus see tõde nüüd selles asjas ikkagi on? Seda esiteks. 

Ja teiseks. Meile on öeldud, et on olemas sotsiaalne sugu ja bioloogiline sugu ja need ei pruugi kokku langeda, aga seletuskirjas ega seaduses ei ole kusagil öeldud, et siin käib jutt bioloogilisest soost. Kas soolise tasakaalu nõude rikkumise saab ära lahendada nii, et osad juhatuse või nõukogu liikmed ütlevad, et nemad identifitseerivad ennast vastassugupoole esindajana?

Aitäh! Kuidas ma nüüd ütlen? Loomulikult oleks vastus täpsem, kui ta oleks lehekülgi pikk. Antud vastus oli mul selle kohta, et nende numbriliste eesmärkide rikkumine ei too kaasa sanktsioone, küll aga on sellel regulatiivne roll. Regulatiivseid ülesandeid, mida ma olen siit juba ette lugenud, ettevõtetele ikkagi antakse, nad peavad näitama tegevusi ja selle ignoreerimine võib teoorias kaasa tuua karistuse. Ja loomulikult olen ma nimetanud rikkumismenetlusega kaasnevaid sanktsioone. 

Mis soo määramisse puutub, siis sookontrolle siin ette nähtud ei ole. Tõepoolest, valdavalt me teeme siiski meeste ja naiste vahel piisavat vahet ja selliseid vaidlusi ettevõtetes tõenäoliselt ei tule, kuivõrd mees või naine keegi on või kuidas ta ennast defineerib. Jah, bioloogilisi teste me ei tee, pigem on see – kui teile ilusasti vastata – religioosne ettekujutus, mis võib siin teinekord peale jääda, nagu pahatihti jääb religioosne ettekujutus peale teaduslikule.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Soovitasite mul stenogrammi lugeda ja loengi. Jürgen Ligi on öelnud, et soolise tasakaalu eesmärgi saavutamata jätmise eest karistada ei saa. Samas, eelnõu § 237⁹² "Soolise tasakaalu saavutamise vahendiga või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuse rikkumine" ütleb, et juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga [kuni] 400 000 eurot. Kuidas sellest nüüd aru saada? Mis kujul see seadus kehtima hakkab: kas nii, nagu Jürgen Ligi räägib, või nii, nagu on kirja pandud?

Aitäh! Jürgen Ligi räägib nii, nagu on kirja pandud ja nagu te seekord täiesti täpselt ette lugesite. See vastab ka minu vastustele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Mainisite, et on mõned valdkonnad, kus meil ei pruugigi olla piisavalt naissoost spetsialiste. Küsin, mis soovituse te annaksite nendele börsil noteeritud ettevõtetele olukorras, kus neil ongi keeruline leida näiteks naisspetsialiste ja pädevaid kandidaate juhtorganitesse? Te korra mainisite, et selleks tuleb luua tingimused ja sellega tegeleda, aga see direktiiv on ju vaid näiline, ta ei lahenda seda probleemi. Võib-olla te saate öelda, kuidas seda probleemi laiemalt lahendada. Miks meil teatud valdkondades on praegu naisspetsialistide puudu ja mida saaks riik siinkohal reaalselt ära teha, et neid naisi sinna rohkem tuleks?

Aitäh! Mina ilmavaateliselt küll kipun tegema naistel ja meestel vahet, nende loomusel ja ambitsioonidel, näen objektiivseid allikaid. Ma seisingi selle eelnõu heakskiitmise vastu valitsuses sel põhjusel, et on teatud tehnoloogilised alad – konkreetne näide: raudtee-ettevõtted –, kuhu lihtsalt oleks imelik vägisi tuua naisi, kes ilmselgelt ise huvi üles ei näita ega ole ka vastava haridusega. Naised teevad oma valikuid, professionaalseid ja hariduslikke valikuid selgelt, ma ei ütleks, et soostereotüüpide, aga ka oma loomuse järgi. Pehmemad erialad on naiste hulgas rohkem hinnatud, tehnoloogilisemad vähem. Seda ei pea minema tingimata jõuga reguleerima. Ma ei ole ülereguleerimise poolt, olen selle vastu seisnud ka selle direktiivi puhul ajal, kui selle vorm oli ülereguleeriv. Praegu ma suhtun sellesse ambitsiooni, mida see eelnõu seab, täiesti mõistvalt. Loodame, et sellel on positiivset tulemust. Näiteks Eesti Energia puhul on juhatuses seda soolist tasakaalu taotletud. Ma väga loodan, et juhatuse naisliige ei tunne ennast kuidagi sooliselt eelistatuna, vaid ikkagi ametialaselt. See on natuke vastuoluline asi, aga inimloomuses ongi palju vastuolusid, mida aegade jooksul on püütud tavade kaudu tasandada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Te korra ütlesite mulle, et te ei ole mitte niivõrd numbrite inimene, kuivõrd sisu inimene. Prooviks selle seadusandliku raamistiku just sisu osas kahes aspektis paika saada. Hiljuti liitus Eesti ühe ILO konventsiooni lisaga, mille avaparagrahvis öeldakse väga selgelt, et soo all mõistetakse nii bioloogilist sugu kui ka sotsiaalset sugu. Ma ei taha siin vaielda mingite eelarvamuste või arvamuste üle, vaid [küsin] konkreetselt seadusandliku raamistiku kohta. Kas selles seaduses, kui on öeldud "sugu", mõeldakse bioloogilist sugu või sugu selle laiendatud [tähenduses], nagu [on kirjas selles konventsioonis, millega] Eesti liitus? 

Ja teine küsimus. Seaduses on termin "alaesindatud sugu". Kas see "alaesindatus" [lähtub] mingisugusest riiklikust statistikast, mille alusel igal aastal öeldakse, milline sugu on alaesindatud, või [vaadatakse seda] iga ettevõtte puhul nagu case-by-case: kumba sugu on ettevõtte juhtorganis vähem, see on alaesindatud ja [selle soo esindajaid] peaks sinna juurde võtma? Sellised kaks küsimust.

Aitäh! Ma arvan, et need ujuva soo definitsioonid ei ole siin praegu määravad. Sellega see eelnõu tegeleda ei proovi, ei soovi paika panna, kas keegi on piisavalt mees või naine. Aga ma ei välista selliseid olukordi, kus ennast teistmoodi defineeriv inimene pannakse vaidluse tekkimise korral järelevalvaja või ettevõtte poolt kirja selle soo esindajana, kuhu ta ise väga tahaks kuuluda. Aga 40 soost siin kindlasti juttu ei ole, siin on jutt ikka meestest ja naistest. Ei tule kõne alla, et 4- või 10-liikmelises juhtorganis peetaks silmas 40 sugu ja me hakkaksime seal tasakaalu otsima. Ei, seda kindlasti ei ole. See on tavapärane meeste ja naiste vahel vahet tegemine. Ja kui tekib vaidlus, siis kindlasti juuksekarva lõhki ajama ei hakata ja lepitakse sellega, et inimene on tema enda soovil defineeritav teistmoodi, kui me seda eeldaks. Aitäh! 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Ütleme nii, et ettevõtlus kui selline, aktsiaseltsid ja osaühingud luuakse ju selleks, et kasumit toota, ja on teatud reeglid. Aktsiaseltsidel peavad olema nõukogud. Need nõukogud on selleks, et aidata ettevõtet paremini juhtida. Ma küsin teie käest uuesti. Ma ei räägi absoluutselt meestest või naistest, ma räägin sellest, mis on selle ettevõtte seisukohalt oluline: kas see, kui riiklikult reguleerida, kui palju peab nõukogus ühte või teist sugu olema, või see, et seesama ettevõte ise otsustab ja valib nõukogusse teadmiste ja oskuste poolest pädeva liikme. Kumb on teie arvates olulisem selleks, et kasumit toota?

Aitäh! Ärge mind liiga palju dotseerige. Minu akadeemiline ettevalmistus nii majanduses kui ka ettevõtluses on olnud pikem kui teie oma ja mul on dokustaate, mis lubavad ja on lubanud mul töötada ka ettevõtluskonsultandina. See dotseerimine hakkab ära tüütama. Ma olen ka ettevõtja olnud, ettevõtlusest tulnud. Võib-olla on natuke rikkunud see, et te olete liiga kauaks ettevõtlusse jäänud ja tähtsustate ainult … (Hääl saalist. Aplaus.) Tähtsustate ainult raha. See on probleem, kui aastal 2025 teatab keegi uhkusega ja püüab seda ka ministrile sisendada, et ettevõtte eesmärk on toota raha. Raha ongi, jah, ettevõtluse materiaalne mõte, aga peale selle [hinnatakse] tänapäeva ettevõtluses, ka raha teenimise eesmärgil, palju muid [väärtusi], sealhulgas aina rohkem keskkonnasäästlikkust – jah, siin on tagasilööke –, ka sotsiaalset vastutustunnet ja soolist tasakaalu. Nii see tegelikult on. Kas see on vahend või eesmärk, selle üle võib vaielda. Aga millest te ei ole ettevõtluses selle 36 aasta jooksul aru saanud, on see – või, õigemini, see on takistanud teil aru saamast –, et naiste osalemisest ei tulene väiksem kasum. (Hääl saalist.) Ei tulene! Uuringud näitavad, et on isegi efektiivsemad. Ettevõtluskonsultandid, minu kolleegid, räägivad, et uuringud näitavad – ma pean tunnistama, et mina ise ei ole neid teinud –, et sooline mitmekesisus muudab organisatsiooni edukamaks. Ma täitsa usun seda. Ma mäletan oma kogemusest, kui käest võib minna meeste seltskond, vähemalt tudengiajal. Ta ei oleks läinud käest, kui daamid oleksid olnud seltskonnas. Seega, mina ei võta omaks seda võib-olla 36 aasta jooksul lootusetult juurdunud ettekujutust, et naine kulutab raha ja mees teenib seda. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Te peate üle vaatama selle, kustkohast riigieelarvesse raha tuleb ja kes seda raha sinna toovad. Need on ettevõtjad. Ei teie ega meie palkade peal riigieelarve ei püsi. Palun ikka lugupidavamat suhtumist ettevõtjate suhtes [üles näidata]! See on minu ettepanek teile. 

Ma olen siin ikka selliseid praktilisi küsimusi küsinud. Äkki oskate öelda, et kui see teie fantastiline seadus läbi surutakse, mis on minu arvates täiesti jabur, me tegeleme jaburusega, siis mis saab siis, kui mõni nõukogu või juhatuse liige nõukogusse või juhatusse kuulumise ajal tunneb, et tema sooline identiteet on muutunud? Te ise olete ka elu jooksul mitmesse nõukogusse kuulunud ja kuulute ka praegu. Küsimus võib tunduda naljakas, aga päriselt, mis siis saab. Mida peab nõukogu või nõukogu juht sel juhul ette võtma? Inimesed ikka muudavad oma identiteeti: täna on ta mees, homme naine, ülehomme võib-olla kass. Noh, kassidest me praegu siin ei räägi. Aga andke praktilisi nõuandeid, mismoodi see asi käib.

Kõigepealt, mina usun, et see üks võimalus miljonist lahendatakse ära delikaatselt. Tegelikult Riigikogu peab tegelema sisulisemate asjadega. Te kasutasite väljendit "jabur", ma nimetaksin jaburaks seda teie sissejuhatust, et maksud tulevad ainult ettevõtlusest. Reaalsus on see, et SKP-d ja makse toodab kogu majandus ja seejuures ei ole vahet, kelle omanduses on ettevõte, kas hüve tagab riigiasutus, sihtasutus või aktsiaselts. See on hästi rumal, kirvemeetodil [lähenemine], et raha ja hüvede loomine tuleb ettevõtlusest. Riik selleks ongi, et ka tema loob hüvesid, need hüved on teistsuguse iseloomuga, ei ole niivõrd materiaalsed, aga [see ei tähenda, et] need oleks tingimata selle pärast vähem väärtuslikud. Ma selles mõttes jätan teile ka ikka ühiskonna heaolu tootja rolli: korraldada ühiskonda, pakkuda sotsiaalseid stiimuleid, hüvesid. Ka teie osalete SKP tootmises ja maksate veel makse ka. Ma olen täiesti kindel, et te maksate makse, ja ütlen, et õigesti teete.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No olgem ausad, on täiesti absurdne tulla välja eelnõuga, mille järgi kõige olulisem [kriteerium] on inimese sugu, mitte tema teadmised, haridus, kompetents ja nii edasi. See on ju totter. 

Aga ma küsin hoopis midagi muud. Kas naised peaksid töötama juhina või olema õnnelikud? Küsitluse järgi on juhiametis olevate naiste õnnelikkuse [näitaja] madalam kui meesjuhtidel, kuid ka madalam kui nendel sookaaslastel, kes ei tööta juhtidena. Seda kinnitasid 2017. aastal rahvusvahelises teadusajakirjas Journal of Happiness Studies avaldatud uuringute tulemused. See seab täiesti selgelt kahtluse alla ja väga sügava kahtluse alla püüde muuta ühiskonda paremaks selliste sookvootide abil. Miks te allute igasugustele sellistele vasakradikaalide totrustele ja miks te tahate naisi õnnetuks teha?

Aitäh! Ma ei tahaks päris nii sõnastada, aga ma tahaks, et nii mehed kui ka naised oleksid õnnelikud. See naise õnnelikuks tegemine võib konservatiivsetes ringkondades tähendada midagi labast, nagu ma olen siin mitu korda kuulnud. Ka teie sissejuhatus oli niisugune, et ma hakkasin teid otsima EKRE seltskonna seast. Kas te ei ole saanud vahepeal oma retoorikat natukene pehmendada, et vähem paukuda ja sisulisemalt küsida?

Sellest, mis puudutab naiste õnnelikkust. Te otsisite välja ühe mingisuguse uuringu, mis nähtavasti on ülioluline kusagil konservatiivsetes foorumites. Uuringuid on kindlasti erinevaid. Kui te isiklikult minu ilmavaadet küsite, isiklikkus võib-olla on eelnõu esitaja puhul praegu natukene olulisem [kui tavaliselt], siis jah, ma olen isegi muret väljendanud. Minu arust me vist olime ühes telesaates koos, kui üks vasakradikaal, ma ei saanud aru, kas ainult teid või ka mind onu Heinoks tituleeris täiesti tühja koha pealt, sest ma julgesin paotada, et tegelikult ei peaks ühiskond soorolle nii jäigalt stigmatiseerima, et mitte kõik selle juures ei ole halb. Ja õnnelikkus naiste puhul antud juhul, ma kujutan ette, seondub sellega, [kui palju nende pereelu selle tõttu kannatab]. Naistel on natukene teistsugused bioloogilised piirangud ja seetõttu nõuab karjääri tegemine, nagu palju räägitud, tihti kompromisse. Ma tean siin saalis neid, kellelt ei nõua, ei ole nõudnud ja kes on hakkama saanud, õigemini, pingutanud selle nimel, et mõlemal pool edukalt hakkama saada, aga tegelikult võib karjäärinaistel tõepoolest olla pereelu rohkem häiritud kui meestel. Ma ei pea seda asjaks, mida saab seadusega muuta. Sellest me kunagi seal telesaates rääkisime ja ma olin väga pahane, ma pahandasin selle ütleja peale. See oli akadeemiline inimene, õnneks ta ei ela enam Eestis. See on põlastusväärne, kui mehi niimoodi stigmatiseeritakse täiesti ausa ja viisaka debati puhul.

Reili Rand, palun!

Aitäh! Ma klaarin kõigepealt ära Martin Helme kommentaari teadlikkuse kohta. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui alles kohapeal eelnõu materjalidega tutvuma hakata, siis võibki kergesti segadusse sattuda, nagu seal vastasküljel tundub olevat [juhtunud]. Aga ma võib-olla kõigepealt tulen appi, et pärast omakorda ministrilt abi paluda. Käin selle sanktsioonide osa üle. Nii nagu te oma vastustes kinnitasite, see, kas see eesmärk üks ühele täidetakse, ei ole sanktsioneeritav. Küsimus on selles, et kui ettevõte ei tee juhtimistasakaalu poole liikumiseks ühtegi pingutust, siis see on see koht, kus sanktsioonid võivad kõne alla tulla. 

Aga nüüd see koht, kus ma, hea minister, teie abi paluksin. Siin on kõlanud erinevad kommentaarid selle kohta, et küll on tegemist täiendava bürokraatiaga, ettevõtlusvabaduse piiramisega või mis need süüdistused on olnud selle teema pisendamiseks. Selge on see, et bürokraatia ei meeldi meist kellelegi. Aga äkki te veel kord avate seda tausta. Erinevad uuringud, võib-olla tuntum neist on McKinsey oma, on ju …

Aitäh!

… ära tõestanud, kuidas sidusad ja sooliselt tasakaalus organisatsioonid on konkurentsivõimelisemad …

Aitäh! 

… ja toodavad suuremat rikkust meile kõigile.

Aitäh! Sellele viimasele väitele ma ka osutasin. Kui kuulata selliste minusuguste vanameeste, ettevõtluskonsultantide, arvamusliidrite juttu, siis nemad tõstavad esile sedasama, et sooliselt mitmekesisemad ja üldse mitmekesisemad kollektiivid on edukamad. Ja see puudutab nende väitel ka kasumlikkust. Ma selle peale mürki ei julge võtta, sest pähe tuleb tehnoloogiafirmasid, kus väga palju naisi ei näe. See on mingisugune, ma arvan, suhteliselt objektiivne tulemus, mida ei pea tingimata üle reguleerima, ütleme niimoodi.

Aga tõepoolest, te osutasite samale asjale, mida ma proovisin siin juba öelda, ütlesin oma kõnes, ütlesin ka vastuses. Aga loen selle koha oma kõnest uuesti ette, et kõik saaksid aru, mida sanktsioonid tähendavad. Kui börsiettevõte ei saavuta seatud eesmärki, siis peab ta tegema vähemalt järgmist: uute juhtorganite liikmete värbamisel rakendama läbipaistvaid valikukriteeriume; kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud – võrdselt kvalifitseeritud! –, eelistama alaesindatud soost kandidaati; andma juhtorgani kandidaadile teavet, milliste kvalifikatsiooninõuete alusel lõppvalik tehti; esitama kandidaadile võrdleva hinnangu. Need on sellised päris loomupärased asjad. Ja mõelge ikkagi tegeliku elu peale ka. Kui inimene tunneb, et ta ei ole kehvem ja ta võiks [selle koha] saada, siis miks ei võiks need selgitused, miks eelistati meest või eelistati naist, olla kättesaadavad? See on see, mida see regulatsioon teeb. Ja kui neid pehmeid regulatsioone tuimalt ignoreeritakse – Finantsinspektsioon seda jälgib –, siis on tõepoolest võimalik rakendada ka trahvi. Kas ka rakendatakse? Äärmiselt ebatõenäoline, et mõni Eesti ettevõte selleni jõuab, aga selline võimalus on sisse kirjutatud. Mina rõhutasin seda, et selle numbrini mittejõudmine ei too kaasa sanktsioone. Sanktsioonid toob kaasa see, kui sa oled läbipaistmatu, tõrjuv, ei ole avatud ega näita üles neid püüdlusi oma firmas.

Minul juhatajana ei sobi sisusse sekkuda, aga ka mina tutvusin selle sanktsiooni teemaga vahepeal siin istungit juhatades. Ma saan öelda seda, et nii Reili Ranna kui ka ministri kommentaarid selle kohta olid väga täpsed ja asjakohased, täpselt nii see seaduseelnõu tekstis kirjas on. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minule tundub see seadus praegu täiesti asendustegevusena. Me peaksime tegelema Eesti rahva heaolu parandamisega ja majanduskasvu tingimuste loomisega. Tundub, et praegusel juhul see sooerisuste toomine juhtorganitesse ja börsiettevõtetesse ongi Rahandusministeeriumi [arvates] justkui üks majanduskasvu indikaatoreid.

Rahandusministeeriumi [arvates] ongi see sooerisuste toomine juhtorganitesse ja börsiettevõtetesse praegusel juhul justkui üks majanduskasvu indikaatoreid. 

Aga ma küsiksin selliselt. Kuna tegemist on direktiivi ülevõtmisega ja see tuli üle võtta 2024. aasta detsembriks, siis kuidas on [lood] meie naabritega? Kas meie oleme ainus, kes selle üle võtab? Mis seisus on lätlased ja leedukad? See on üleeuroopaline direktiiv ja me peaksime juhinduma sellest, millist teed on läinud soomlased, Rootsi. Oskate te tuua paralleele meie naabritega?

Aitäh! Me sellest saime juba aru, et teie fraktsioonis on võetud hoiak, et see eelnõu on jabur. Ülejäänud said aru ka sellest, et tegelikult seda jaburust, mida te sellele eelnõule omistate, siin eelnõus kirjas ei ole. See diskussioon on minu arust andnud selle tulemuse. Tõepoolest, ma võiksin selle paberitest üles otsida – kui järgmine küsimus on pikem, siis ma otsingi, tõenäoliselt on mul see nimestik kuskil siin kaustas olemas –, [mis riigid] on selle juba üle võtnud. Fakt on see, et kõik Euroopa riigid võtavad selle üle. Ei ole mingit põhjust sellele enam vastu seista, kui ta on nii pehmeks tehtud, on nii väärtuspõhine, nii vähe materiaalne ja nii vähe halduskoormust lisav. Ja ma võin teid rahustada: Euroopas võetakse see direktiiv vastu ja neid, kes sooviksid trahvi maksta ja ka oma mainet rikkuda, lõpuks järele ei jää.

See, mis te rääkisite majanduskasvust – jällegi, enamik inimesi sai sellest aru, mis siit meie diskussioonist on juba läbi käinud, et mitmekesisemad kollektiivid öeldakse olevat edukamad. Ma ise seda uurinud ei ole ega ole lugenud rohkem, kui ainult refereeringuid sellistest uuringutest. Ütleme niimoodi, olen kuulnud mitmest sellisest uuringust. Aga tõsiasi on see, et kui kõigil ühiskonna liikmetel on võimalus oma potentsiaal ära kasutada, siis suurendab see kokkuvõttes ühiskonna heaolu igal juhul. Ja kui naistel on [mingid] piirangud – me tunnetame, et neid tegelikult on, isegi Eestis –, siis nende piirangute mahavõtmine on kokkuvõttes ühiskonna potentsiaalile hea. Nii materiaalsele kui ka vaimsele heaolule. 

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud Eesti Vabariigi rahandusminister! Te olete siin kulutanud praegu üle tunni omaenda ja meie kallist aega sellisele asendustegevusele, mis käsitleb Euroopa Liidu ühte direktiivi. Ja seda olukorras, kus peale Kaja Kallase lahkumist on Eesti majandus katastroofilises olukorras, maakeeli öeldes mudas, ja väga paljude Eesti inimeste toimetulek on väga raske. Minu küsimus sulle, lugupeetud Eesti Vabariigi rahandusminister, on selline. Kuidas see nii-öelda börsiettevõtete juhatuse soolise tasakaalu direktiiv, esiteks, parandab Eesti majanduskasvu ja toob [Eesti majanduse] mudast välja praegusel raskel ajal? Ja teiseks, kuidas ta parandab Eesti inimeste, kellest mõned kindlasti vaatavad praegu …

Aitäh!

… seda [ülekannet], majanduslikku toimetulekut?

Aitäh! See tõesti on asendustegevus. Me oleme asendanud väga regulatiivse ja karistava direktiivi eelnõu väga leebe ja väärtuspõhisega, mis tegelikult kurja ei tee kellelegi, aga head saab teha. Ja see hea on rohkemate inimeste potentsiaali kättesaadavaks tegemine ühiskonnale. Kokkuvõttes tähendab see heaolu, nagu ma ütlesin, nii materiaalset kui ka vaimset [heaolu], mõlemat. Ja see on tegelikult hea asi. 

Te räägite aja raiskamisest ja süüdistate ministrit. Need korduvad küsimused tingimata uut väärtust ei loo. Aga ma võin teile natukene majanduskursust lugeda, et oleks rohkem kasu. Ajad ei ole Eestis väga hullud. Majanduskasv on alanud, tööhõive on rekordtasemel, palkade ja pensionide – ja eriti pensionide – reaalkasv on olnud viimased kaks aastat väga kiire. 

Te kipute siin sõimama Kaja Kallast. Kaja Kallas ei alustanud sõda, ei alustanud energiasõda, ei tekitanud seda inflatsiooni. Tõsi, eelarve kontroll oli nõrgavõitu, aga siit saalist ja koalitsiooni seest sadas selliseid kulusid, mida tuludesse ei pandud, see kiirendas inflatsiooni. Samuti olite teie üks neist, kes vallandas pensionisamba miljardid ja kokkuvõttes kiirendas inflatsiooni. Need hoiatused kõik anti. Igal juhul majandusharidus tuleks kasuks, siis jääks nii mõnigi küsimus või kommentaar olemata, vähemalt siin. Eesti oludes ei ole praegu midagi hirmsat, kui just teie lemmik Donald Trump ei suuda vastupidist [korraldada] oma tollisõja ja sõprade tülli ajamisega ja mine tea, ka Ukraina ebaõiglase kohtlemisega, mis võib omaette probleeme tekitada. 

Mis tõesti on praegu raske, on rahanduse seis. See, kuidas sõda maksustab Euroopa ühiskondi, see, kuidas siin tehakse ülepakkumisi kaitsekuludes ja kuidas kõik muud valdkonnad peavad kokku [hoidma], ilma et see ülepakkumine tingimata mõistlikke tulemusi tooks. Nii et ajad on mõnes mõttes rasked. Te rõhutate, et Eesti inimestel on väga raske. See on erinev: mõnel inimesel läheb paremini, mõnel halvemini, aga ajad iseenesest materiaalses mõttes ei kuulu raskemate hulka. Pigem oleme oma heaolu tipus, ajaloolises tipus oma keskmiste [näitajate poolest].

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me saame aru, et see direktiiv on osa sellest kuulsast Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse programmist või süsteemist või kuidas iganes me seda nimetame. Aga see ei puuduta ju ainult mehi ja naisi, see puudutab ka igasugu vähemusi. Kas me teie arvates ei peaks sel juhul arutama ka seda, et nende ettevõtete või äriühingute [juhtorganite] koosseis peaks olema selline, et seal oleks rohkem esindatud ka rahvusvähemusi, võib-olla ka seksuaalvähemusi? Ühesõnaga, me ei räägi ainult sellest, et meil on mehed ja naised, vaid meil on ka teised vähemused. Euroopa on ju alati öelnud, et vähemused peavad olema paremini esindatud.

Vastus on loomulikult ei. Ma ei pea seda õigeks. Aga me ju kõik siin seisame selle eest, et kõigi ühiskonnaliikmete potentsiaal saaks paremini kasutatud. Ma võib-olla ei hakka siin ajalugu [meelde tuletama], aga ma olen alati olnud sellise suhtumise vastu, et me peame kvoote tegema ka muudes valdkondades, olen olnud kvoodimajanduse vastu, ja see on tekitanud ka minu karjääri ühe kõige suurema konflikti. Aga jätame sellele näpuga näitamata, sest vastaspool on praegu minu hea mõttekaaslane väga paljudes küsimustes.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelnõu kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma nii-öelda vähem esindatud soo hulka. 

Vastates Lauri Laatsi küsimusele kell 10.18, te ütlesite: "Mis me oleme saavutanud? Me oleme saavutanud selle eelnõu, direktiivi radikaalse pehmenemise: mingeid sanktsioone ei ole, on lihtsalt kirjeldatud tegevused, mis parandavad alaesindatud soo [---] juurdepääsu juhtorganitesse." Ometi ütleb eelnõu täiesti selgesõnaliselt, et seadusesse lisatakse paragrahv 237⁹¹ pealkirjaga "Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine", milles öeldakse: individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Nüüd küsimus. Kas te olete suuteline tunnistama, et see, mida te eelnevalt väitsite, et seadusega ei ole ette nähtud mitte mingeid sanktsioone selle kohustuse rikkumise eest, oli vale?

Aitäh! See ei olnud vale, sellele ma olen mitu korda vastanud. Mu kommentaar oli näiteks, et kui kõik küsimused oleksid mitu lehekülge pikad, siis oleks võib-olla mõni etteheide vähem, aga teiselt poolt oleks kindlasti neid etteheiteid veel rohkem. Ma ütlen veel kord, et üks asi on eesmärgi seadmisega seotud sanktsioon, see on eelnõus alles, aga eesmärgi [mitte]saavutamise korral sanktsioone ei ole, ja sellest ma rääkisin. Mõlemast olen lõpuks rääkinud. (Hääl saalist.) Miks te üksikuid fraase välja tõstate? (Hääl saalist.) Kordan, et tegelikult oleks viisakas, kui parlament tegeleks päris asjaga, ei kordaks oma küsimusi, ei rebiks fraase kontekstist välja ega tegeleks sellega, mis seadusandlusele abiks ei ole.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Kõigepealt, Jürgen, ma aitan sind natukene järele. Sa ka ikkagi räägid siin, et [eelnõu] kontekst on naised ja mehed, ehk räägid bioloogilistest sugudest. Selles mõttes on meie erakond sinuga igati sama meelt, et sugusid on kaks, need on naised ja mehed. Me oleme siin ratifitseerinud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni, mis puudutab just töömaailma, ja seal defineeritakse see asi niimoodi. Mõiste "sooline vägivald ja ahistamine" – inimeste vastu nende bioloogilise või sotsiaalse soo tõttu [---]. Seega, Eesti seadusandlusesse on sotsiaalse soo [mõiste] ikkagi sisse toodud. See, et sina arvad, et see lugu on meil siin ainult meestest ja naistest, ei ole piisavalt tugev [argument]. 

Sa ütlesid, et sulle ei meeldi, kui küsimusi korratakse, aga sa minu küsimusele jätsid enne vastamata. See puudutas alaesindatud sugu. Kas selle lähtekoht on üle-eestiline, et on mingi alaesindatud sugu, mida siis, ma ei tea, Statistikaamet avaldab, või vaadatakse seda ettevõtte põhiselt, kas konkreetse ettevõtte juhtorganis on mingi sugu alaesindatud? Kumma järgi see seadus töötab?

Oi jah, ma täpselt ei teagi, mida te nüüd küsida tahtsite. Aga ma väljendan siis heameelt, et te olete muude eelnõudega ka tegelenud. Kõik oli väga huvitav, mis te olete siin varem teinud ja nii edasi. Ma jääksin selle eelnõu piiridesse ja räägiksin ainult sellest eelnõust, ma olen selleks siin. (Hõige saalist.) Ja see, mis puudutab teie viidatud mingit muud eelnõu, kus on justkui kiusamise jutt, siis ma olen täiesti nõus, et isegi sotsiaalse soo pärast kiusamine ei ole ilus. Üldse on kiusamine halb asi. Ma arvan, et te tegelesite õilsa asjaga, kui te kiusamist kusagil keelasite. Aitäh selle eest!

Anti Poolamets, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Eelkõneleja küsis väga õigesti. Teie erakond ju toetas seda konventsiooni, kus on sees sotsiaalne sugu. Te peate nüüd neid asju ellu viima, millele te ise olete siin alla kirjutanud, te peate nüüd kaitsma sotsiaalseid sugusid. Sööge seda [putru], mida te olete siin kokku keetnud, ja ärge tulge meile ajama, justkui Eestis neid ei ole. Ajate sellist segast juttu, nagu te ei oleks üldse moodne inimene erinevalt oma erakonnakaaslastest ja valitsuskaaslastest. Õpikutes on tõepoolest 20 sugu, 20 sotsiaalset sugu, mida meie lastele õpetatakse kaheksandas klassis. Ja loomulikult hakatakse nende õiguste kaitsmist nõudma seoses sellega, mida ma nimetasin. Konventsioon kaitseb neid, seda olete te omaenda käega kinnitanud. Ja nüüd on küsimus. Vaadake, seal tekstis on ka ingliskeelne mõiste: gender või sex. Gender tähendab inglise keeles, et [mõeldakse] ka sotsiaalset sugu. Meil oleks vaja järgmiseks korraks teada, kumba silmas peetakse. Kas te olete valmistunud selleks?

Aitäh! Ei, ma ei ole selleks valmistunud, et see on maailma kõige olulisem teema ettevõtete juhtimise juures ja et see oleks diskussiooni käigus üldse väärt sellist afišeerimist. Need asjad lahendatakse kokkuvõttes delikaatselt ära. Rõhuv enamus inimesi mõtleb soo puhul bioloogilist sugu. Kui tuleb teistsuguseid juhtumeid, siis saadakse sellega ka väga kenasti hakkama.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle seaduseelnõu lehekülg 4 – et teil oleks, mida jälgida. Punkt 5, §-d 237⁹¹ ja 237⁹². Siin on tõesti välja toodud rahatrahvid kuni 400 000 erinevate tegevuste puhul. Praegu on esimene lugemine ja ma saan aru, et see küsimus on tekitanud erinevaid arusaamu. Vastuseta on, kas ikkagi rakendatakse ja millisel viisil rakendatakse ja nii edasi. Kui me teeme nende kahe paragrahvi kohta parandusettepaneku, muudatusettepaneku, siis kas Rahandusministeerium nõustub nende muudatustega, juhul kui tõesti nende kahe paragrahvi puhul ei ole midagi olulist, mida te tahate välja tuua?

Aitäh! Ei, ma ei ole teiega nõus, et see on tekitanud erinevaid arusaamisi. See on tekitanud arusaamist ja mittearusaamist. See mittearusaamine on ilmselt parteiliselt programmeeritud, ei viitsita kuulata, välditakse vastuseid ja omistatakse vastajale või eelnõule asju, mida seal kirjas ei ole. Ma sellesuunalisi muudatusi kindlasti heaks ei kiida. Aga kui mingisugused muudatused põhinevad arusaamisel ja teevad asja paremaks, siis loomulikult ma oma heakskiidu annan. Iseenesest on see asi väga pikalt läbi vaieldud ja ma ei usu, et niimoodi käigu pealt tuleb palju selliseid ideid, mis oleksid kooskõlas selle direktiivi eesmärgiga. Nagu ma ütlesin, direktiiv on oma eesmärgi püstituselt klaar ja meetmed on väga pehmed. Siin ei ole vaja näha mingit tonti, mida me kindlasti peaksime tõrjuma. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kuulates seda arutelu, pean kõigepealt kinnitama, et sotside valitsusest väljaviskamine oli päris geniaalne plaan. Saite suid laua ääres vähemaks, aga sotside toetus teie asendustegevustega [tegelevatele] eelnõudele on siin jätkuvalt olemas. Selles mõttes oli see teil päris kaval lüke. Aga nüüd tulen selle eelnõu juurde tagasi. Siin on öeldud, et tegemist on ajutist laadi eelnõuga ja selle kehtivus lõpeb sisuliselt 2038. aasta lõpus. Mis siis eelduslikult 2038. aasta lõpus juhtub? Kas siis on kogu Euroopa Liidu rahvas aru saanud, kuidas käituma peab, ja see direktiiv oma mõju saavutanud, kõik saavad aru, keda kui palju kuskil juhatuses või nõukogus olema peab, või miks see nii on?

Aitäh! Ma usun, et küsimuses oli ka vastus. Te olete sellest õigesti aru saanud. Ilmselt on väärtushinnangute ja praktika kallutamine selle direktiivi eeldusel ajas võimalik ja ei pea reguleerima jääma. Aga nagu öeldud, see regulatsioon on pehme, see juurutab pigem hoiakuid, aruandlust ja püüdlust. Eeldatavalt 2038. aastaks on see püüdlus jõudnud laiema arusaamiseni. Ma siin ühe ajaloolise viite juba tegin. On ka paremuse suunas [liikumist] olnud, mitte kõik sooteemaga seotu ei ole vindi ülekeeramine. Algas see ikkagi sellega, nagu ma rääkisin, et räägiti väga jõuliselt naiste võrdõiguslikkusest ja mehed olid kogu aeg justkui see süüpool. Sellised olid meil ettekanded siin kunagi, aga enam ei ole. Nüüd mõistetakse, et ühiskond on tervik ja paljud asjad, mida me ei taha, ei ole mitte süülised.

Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Väga mehine arutelu on siin käinud naiste oskuste ja pädevuste üle. Ma omalt poolt julgen küll kinnitada, et ka naine võib olla vägagi õnnelik kõrgel ametikohal töötades, ja vastupidi, see, kui tuleb töötada allpool oma võimeid, võib teha vägagi õnnetuks. Ma arvan, et see eelnõu julgustab naisi börsiettevõtete juhtorganitesse kandideerima. Selles mõttes on see hea, et ta võib-olla julgustab kedagi, kes selles kahtleb. Aga kas soolise tasakaalu [puudumine] koolides ja haiglates on teie arvates ühiskonnale probleem?

Aitäh! Ma ei ole teiega üldse nõus, et see arutelu on kuidagi mehine. See on täiesti ebamehine, sellised labasused ja justkui rumaluse, kahjumi tootmise ja muu sellise omistamine naistele. See on ju mitmetes küsimustes sees olnud. Aga see ei ole mehine. Mehine on olla osavõtlik teise soo suhtes. Ta kindlasti parandab olukorda, julgustab kandideerima ja ka küsimusi esitama, juhul kui kandidatuur läbi ei lähe, osutama dokumentidele, kus on lubatud võrdset kohtlemist ja isegi õrnalt positiivset diskrimineerimist, kui kandidaadid on võrdsed.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Samamoodi nagu kolleeg Annely tahaksin teid tunnustada rahuliku ja soliidse stiili eest vastamisel. Mitte kõik küsimused ei ole olnud [heatahtlikud]. Minu küsimus on ajendatud sellest, et ühiskond on ju tegelikult suletud, ei ole eraldi anumaid, vaid on ühendatud anumate süsteem. Meil on varsti vaja päevakorda [võtta] sarnane arutelu naiste kaasamisest, laiemast kaasamisest riigikaitsesse. Mul on küsimus. Kas teil on head nõu anda, et kui meil see arutelu tuleb, siis kuidas vältida seda, et see muutuks naeruväärseks ja seda ei saaks rakendada. Üks teie fraas oli väga hea. Kõigi inimeste potentsiaali rakendamine oleks ka riigikaitses väga vajalik. Kuidas saaks teha nii, et see arutelu ei muutuks selliseks kummaliseks, nagu ta meil osaliselt täna on olnud?

Aitäh! Ma ei taha kindlasti olla moraalilugeja. Lihtsalt need küsimused olid kohati väga agressiivsed ja sisaldasid minu arvates inetuid alatoone ja inetuid väljendeid. Ma ei ole ka ise inimesena olnud liiga hillitsetud, aga enda arust ma püüan neid piire mitte ületada. Ja see ongi üks võimalus, et juhitakse sellele tähelepanu. Siin saalis on seda korduvalt tehtud ja ma püüan sellele kaasa aidata. Olge lugupidav, ärge olge sooliselt upsakas ja leppige sellega, et maailmas ei ole [üht]ainust sugu. Kõik tavad, traditsioonid ja hoiakud ei ole tingimata sellised, millele me peaksime takka kiitma. Ammugi selliste sõnadega. Ma riigikaitse seisukohast ei oskagi teile nõu anda. Eriala puhul peab alati jääma valik. Ma arvan, et mehed eesliinil on parem valik, aga kaitseväes on palju muid ameteid, kus naised saavad väga hästi hakkama ja kollektiivi tugevdavad. 

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Mina ka kiidan teid selle tasakaaluka sõnavõtu ja diskussiooni eest. Ja ütlen ka, et Annely Akkermannil on õigus, kui ta ütleb, et ka naissoost tippjuht võib olla väga õnnelik. Aga vaadake, tekib selline reaktsioon, et millegipärast needsamad naissoost tippjuhid tahavad neid naisi, kes ei taha tippjuhid olla, tööle ajada ja õnnetuks teha. Viimane sotsiaalkaitseminister enne Karmen Jollerit teavitas meid – siis kui Kaja Kallase kolmas valitsus ametisse asus – Postimehes Meelis Oidsalule antud intervjuus, et järgmise sammuna hakkab Sotsiaalministeerium tegelema soolise enesemääramisega. Me tõstsime selle teema siin Riigikogu saalis üles, aga nüüd on see teema teie laualt kadunud. Aga kui tuleb teistsugust sugu? Te ütlesite, et saadakse kenasti hakkama. Pariisi olümpiamängudel me ju nägime, kuidas ennast naissportlaseks pidav poksija teisi naissportlasi nokauti lõi – ei saadud kenasti hakkama. Kuidas seda reglementeerida?

Aitäh!

Üleilmne skandaal. Kuidas teie reglementeeriksite seda Eestis, kui meil sarnane probleem tekiks?

Kõigepealt, ma arvan, et mees naist lüüa ei tohi ja ta ei peaks sattuma poksiringi naise vastu. Aga, ütleme, sotsiaalmeedias leidus küllalt neid, kes mind häbistasid selle eest, et ma nii ütlesin, kuigi ma ütlesin seda väga vaoshoitult. Ei olnud see ka minu lemmiksõnavõtt Signe Riisalolt, kui ta ütles, et ta hakkab sellega tegelema, aga samas on tal minu arvates olnud ka väga palju väga häid sõnavõtte. Kõik sõltub ju sellest, mida ta selle all mõtles. Kui maailm muutub, kas jätame siis sellele reageerimata? Jätame andmata võimaluse inimesele, kelle valdav enesemääratluse probleem seisneb kogu aeg identiteediküsimuses, kumb ta siis on või kus ta täpselt on? Kas me ühiskonnana peame seda vägisi tõrjuma ja teda kuidagi raskemasse olukorda panema või mitte? Tõenäoliselt mitte. Enamik inimesi saab oma soo määratletud ja ma arvan, et ühiskond tegelikult ei kakle selle pärast, kui me ise ei otsi seda tüli.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma kuulasin kogu seda juttu üleval fraktsioonis ekraani vahendusel. Ja teate mis? See asi on hullem kui see, mis oli Nõukogude Liidus. Nõukogude Liit oli ju ülimalt jabur oma ideoloogilises totruses, aga see, millega teie praegu siin tegelete, on veel jaburam. Lohutus on muidugi see, et kui Nõukogude Liit nii totraks muutus, nagu ta lõpuks muutus või tegelikult algusest peale oli, siis lagunes ta ära. Noh, see teie totrus on tegelikult sissejuhatus sellele, et ka see lollakas Euroopa Liit laguneb ära. Niisuguse idiotismiga ei ole võimalik normaalset ühiskonda juhtida ja edasi viia. Ja teie juhtimisel muidugi Eesti ongi muutumas läbikukkunud riigiks. Nii et jätkake. Jätkake, lugupeetud reformierakondlased ja teie satelliidid, ja siis me saame sellest jamast varsti lahti. Aitäh! Vastust ei ole vaja, sest vastus on mula.

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus, et me jätkame. Igal juhul paneme edasi. Mulle täiesti meeldis see, et te lõpuks (Mart Helme räägib saalis.) nimetasite Nõukogude Liitu ka jaburuseks. See polnud päris lootusetu. Aga üldiselt on teie suust enamasti kõlanud sellised asjad, nagu üks fraas tänagi, et see on hullem kui Nõukogude Liit, et Venemaa on tunduvalt demokraatlikum riik kui Eesti ja Venemaa on tsivilisatsioon. Sellised väga innustavad laused. Innustavad selles mõttes, et tulebki jätkata. Katastroof, kui selline asi pääseb jälle riiki valitsema, mida see uksepoolne rida siin väljendab.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Te enne ütlesite mulle, et sel teemal ei peaks omavahel kaklema, et kui tegemist on näiteks transsoolise inimesega, siis see kuidagi ise sättub paika. Minu kogemus rahvastikuministrina oli selline, et kakleb, kiusab või alandab, aga ka ähvardab riigi raha eest seesama vähemus ise. Selline oli minu kogemus ja mul on õigus seda kirjeldada. Aga mida teie teeksite, kui inimene on transsooline? Kuhu te ta paigutaksite? Kuidas te selle lahendaksite?

Teine küsimus on veel. Siin seletuskirjas on teil öeldud, et naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele ei too. Aga siiamaani on just see ministeerium, Sotsiaalministeerium, meil soolise palgalõhe vähendamise nimel tegutsenud. Kas te selle kvoodi asemel, mis on tegelikult ju tõesti transsooliste näol vaieldav, ei peaks ette võtma hoopis võrdse palga eest võitlemist seal nõukogus?

Aitäh! Üks ei pea tulema teise asemele. Ja iga asi ei pea olema defineeritud võitlusena. See tekitas veel mõtteid, aga noh, las see jääb. Te üldiselt tahtsite vastust küsimusele, mitte kommentaare.

Jüri Jaanson, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Olen siin saalis viimase tunni jooksul kuulnud päris huvitavaid diskussioone ja kõik taandub väga palju sellele, kes on mees, kes naine, kes muust soost, ja ka sporti on siin mängu toodud. Spordis on see lähenemine erinev. Näiteks rahvusvahelises sõudmises hinnatakse naiseks ikka naisena sündinut, vehklemises on neil kuidagi teistmoodi. Aga üks on kindel: transsoolised saavad enamjaolt võistelda ikkagi meeste seas või siis täiesti omaette grupis. Küsimus on selline. Et neid vaidlusi maha võtta, siis kas inimese määratlus ühe‑ või teisesoolisena põhineb tema ütlusel või ikkagi ID-kaardil ja tema isikukoodi esimesel numbril?

Aitäh! Seda on kuuldavasti eri riikides reguleeritud erinevat moodi. Me praegu ikkagi lähtume minu meelest kahe soo printsiibist, aga teistpidi jällegi, lepime nende variatsioonidega ja ei kisu selle koha pealt tüli. Aga sport on tõesti üks koht, kus see tüli minu arvates on põhjendatud. Minu arust vajab naiste sport kaitset meeste eest, kes sinna trügivad, bioloogiliste meeste eest. See on minu arvamus. Seal võisteldakse ikkagi väga füüsiliselt ja see ei ole kohane, minu jaoks ei ole. Aga mulle tundub, et see asi on vist natukene klaarumas, ka rahvusvahelisel pinnal. ROK‑i uus esinaine on võtnud ka naiste sporti kaitsta, kui ma ei eksi.

Suur tänu, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, kuna meil on veel kolm ja pool päevakorrapunkti minna, siis on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Selleks, et Riigikogu liikmed saaksid oma aega planeerida, on igati paslik viia läbi istungi pikendamise hääletus.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 8. aprilli 2025. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid oli 1. Ettepanek leidis toetust. Tänane istung on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. 

Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun! (Saalist öeldakse: "Komisjoni poolt …") Vabandust! Loomulikult on väga oluline kuulata ära, mida arvas komisjon selle eelnõu kohta. Ja selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni liikme Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 25. märtsi istungil. Arutelus osalesid külalistena rahandusminister Jürgen Ligi, kes tegi sarnase ülevaate eelnõust nagu täna siin puldis, ning Rahandusministeeriumi finantsteenistuse poliitika osakonna nõunikud Valner Lille ja Marit Maidla. Minister tutvustas eelnõu eesmärki edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. aprillil 2025, poolt oli 9 liiget, vastu 1. Samuti otsustas komisjon teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli samuti 9 liiget ja vastu 1; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Riina Sikkut, see otsus oli konsensuslik. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustasime [määrata] kümme tööpäeva nagu traditsiooniliselt, ja kui esimene lugemine lõpetatakse täna, siis muudatusettepanekute tähtajaks on 23. aprill kell 17.15. 

Nüüd komisjoni arutelu käigust. Komisjoni liikmed [tõid] oma küsimustes [esile] mitmeid aspekte, mis siin saaliski kajastust leidsid, aga ma nendin, et seda, mis puudutab erinevaid soolisi identiteete või soolist enesemääratlust, komisjoni arutelu käigus ei tõstatunud.

Pärast seda, kui minister oli eelnõust ülevaate andnud, küsis Tanel Kiik nii nagu siin saaliski, kas Vabariigi Valitsuse koosseisule võiks seada sarnased eesmärgid. Minister vastas, et sellise nõude järgimisega võib tekkida raskusi. 

Tanel Tein küsis, kuidas hakkab protsess välja nägema, kui püstitatud eesmärke ei täideta. [Järgnes] arutelu sanktsioonide üle, mis siin saalis väga palju aega võttis. Tõepoolest, tegemist ei ole üksikotsuste sanktsioneerimisega või sellega, et kui kuskil on alaesindatud soo [esindajaid] 40% asemel 39% või 33% asemel 32%, siis trahvitakse eesmärgi mittetäitmist või mingisugusest numbrist hälbimist. Ka Rahandusministeeriumi nõunik kinnitas, et soolise tasakaalu eesmärkide mitte saavutamise eest sanktsioone ette nähtud ei ole. Aga kui ei seata eesmärki soolise tasakaalu poole liikuda või ei täideta Finantsinspektsioonile aruannete esitamise kohustust, siis on võimalik, nii nagu teiste ettevõtetele ette nähtud kohustuste mittetäitmise eest, määrata juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot. Aga see tõepoolest ei ole seotud selle konkreetse numbrilise eesmärgi mittesaavutamisega. 

Tanel Kiik küsis üle, kas ta saab õigesti aru, et ettevõtte strateegiadokumentidesse tuleb suundumused kirja panna ja eesmärgid sõnastada, aga neid eesmärke reaalselt saavutada ei tule. Rahandusministeeriumi ametnikud selgitasid, et ettevõtte sisereeglites peavad olema eesmärgid sõnastatud, kokku lepitud sammud, kuidas neid eesmärke saavutatakse, aga [vaja on] astuda ka reaalseid samme, et tasakaal saavutada. Tähtis on see püüdlus, mitte üleöö mingi konkreetse numbri fikseerimine. 

Siim Pohlak küsis, kas Eesti ettevõtluskeskkond muutub sellest paremaks ja mis saab nendest valdkondadest, kus kompetentsi ei ole võtta. Minister [väljendas] ka oma isiklikku suhtumist nendesse nõuetesse ja nentis, et need ei ole talle sümpaatsed. Tegemist on tõepoolest pigem ülereguleerimisega. Ta leiab, et riigiettevõtetes on nõukogusid, kuhu naised ei soovi minna.

Rahandusministeeriumi esindaja selgitas selle direktiivi arengut viimase mõneteistkümne aasta jooksul. Alguses olid palju karmimad kvantitatiivsed eesmärgid ja nende mittetäitmise eest [ette nähtud] ka sanktsioonid, aga mõneteistkümne aasta jooksul on see direktiiv väga palju muutunud. See direktiiv, mis meil praegu kohaldamiseks on, on oluliselt leebem kui see variant, millega starditi. 

Mina komisjoni liikmena olen ministriga sel teemal pikalt arutelusid pidanud. Olen erinevat meelt selle osas, kas tegemist on naisi alandava meetmega. Ei ole! Ka kvootide puhul on esmatähtis kvalifikatsioon, see, et inimesel on pädevus ja oskus rolli täitmiseks, [alles] seejärel tuleb mängu soolise tasakaalu printsiip või muud põhimõtted, mida ettevõte on endale seadnud. 

Ütlesin ka seda, et arvestades, et meil on kõrgharidusega naisi niivõrd palju – aastakümneid oleme ette valmistanud rohkem kõrgharidusega naisi, magistriharidusega naisi [kui mehi] –, ei ole võimalik väita, et mõnes valdkonnas oleks Eestis pädevaid naisi puudu. Kuna regulatsioon rakenduks 12 Eesti ettevõttele, siis ei saa mitte kuidagi vastata tõele väide, et börsiettevõtete nõukogudesse ei leia piisavalt pädevaid naisi. Ja tulevikku vaadates, see 40% kriteerium hakkab varsti mehi kaitsma. 

Ühtlasi selgitasin komisjonis, et tegelikult on seal väga selgelt kirjas, et direktiivi ei ole vaja üle võtta – siin saalis küsiti, kas kõik riigid on selle juba üle võtnud –, kui riigisiseses seadusandluses on seatud kriteerium, et alaesindatud soost liikmete [osakaal] nõukogus on [vähemalt] 30% või juhtkonnas [vähemalt] 25%, või kui need madalamad eesmärgid on täidetud. Tõepoolest on väga palju Euroopa Liidu liikmesriike, kus direktiivi ülevõtmine või kohaldamine kas ei ole vajalik või see sisuliselt midagi ei muuda, sest need eesmärgid on juba saavutatud. Eesti koos Ungari ja Küprosega on selles seltskonnas, kus ainult üks kümnest nõukogu või juhtkonna liikmest on naine, ja seetõttu on meie jaoks selle rakendamine eriti tähtis, et soolist võrdsust edendada. 

Jürgen Ligi rahandusministrina tõdes, et tõesti on ametikohti, kus mehed on alaesindatud. Juhtimise erialad ja tehnilised erialad [ei ole osutunud naiste seas atraktiivseteks]. 

Andrei Korobeinik küsis, kas rahandusminister ise toetab seda eelnõu. Rahandusminister vastas, et ta on selle esitanud. Eesmärk on direktiiv üle võtta ja praegu ta võetaksegi üle, kuigi algul, mõniteist aastat tagasi seisti sellele algatusele vastu. 

Siim Pohlak küsis selle peale, et mis juhtub siis, kui direktiivi ignoreerida. Minister vastas, et rikkumismenetlus juba käib ja kui me seda direktiivi ei kohalda, siis tulevad tulevikus trahvid. Rahandusministeeriumi ametnik selgitas, et praegu on veel võimalik trahve vältida. Ja sellega komisjoni arutelu lõppes. 

Minu poolt lõpetuseks üks humoorikas kommentaar. Jürgen Ligi oli rahandusministri ametis siis, kui seda direktiivi hakati ette valmistama, ja on ka nüüd, selle kohaldamise ajal. Vahepeal on möödunud 13 aastat. Selle 13 aasta jooksul on Eesti näitajad paranenud: 7% asemel on naisi börsiettevõtete juhtkondades 11,2%. Meil on praegu kaks varianti: kas oodata, et Jürgen Ligi on veel viis või kuus tiiru rahandusminister ja toimub loomulik paranemine ja me jõuame soolise tasakaalu lähedasse seisu, või me võtame üle direktiivi, mille seletuskirjas on väga ilusasti öeldud: "Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks." Ma arvan, et selle direktiivi ülevõtmine aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Palun toetage eelnõu kiiret menetlemist! Aitäh!

Väga suur tänu! Mida me küll oleksime teinud ilma selle komisjonipoolse ettekandeta, ütlen siiralt, kaasa arvatud näiteks direktiivi ülevõtmise kohta naaberriikides, mille kohta kolleeg Arvo Aller küsis. Aga nüüd on veel mõned küsimused teile. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tõepoolest, komisjonis oli direktiivi ülevõtmise arutelu kindlasti palju laiem, kui see siin oli võimalik, ja võib-olla oli minister seal ka avatum. Siin ta tundus kuidagi lukus olevat, ainult suunatud vihjetega vastas meile. 

Aga ma küsin ikkagi uuesti, kuna minister ei vastanud, et mida teevad meie naabrid. Kas naabritel on sama hästi kui [mujal] Euroopas? Ja kui naabrid on selle üle võtnud, siis kas neil on majandus paremaks läinud? Kas selle 13 aasta jooksul[, alates sellest ajast], kui seda alustati, on naiste osakaal suurenenud? Vahepeal on majandus üleval käinud, nüüd on jälle põhja läinud. Kas sellega seoses on ka midagi muutunud? Mina küll ei tahaks, et meil järgmised 13 aastat sama minister oleks. Mida teevad naabrid, kas on üle võetud ja kuidas see meie majandust elavdab?

Aitäh küsimuse eest! Ma siiski algatuseks nendin, et arutelu komisjonis oli oluliselt kitsam. Piirduti ainult selle konkreetse direktiivi ülevõtmisega, laiemat teemaderingi, mis puudutab inimeste sugu või sporti, küsimustes ei puudutatud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on selle 40%‑lise alaesindatud soo eesmärgi juba täitnud Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Taani ning 33% piiri on ületanud kaheksa liikmesriiki. Meile lähematest riikidest Soomes, Rootsis, Leedus, igal pool on tegelikult see direktiiv juba üle võetud, enamasti on ta üle võetud. Saksamaal näiteks – suur riik, kelle positsiooni muutust Jürgen Ligi kirjeldas – arutelud selle üle käivad. Arvestades, et nad on naiste esindatuse poolest börsiettevõtete nõukogudes nii kõrgele tasemele jõudnud, siis ma ei oska öelda, kas neil on üldse vaja seda üle võtta või mitte, juriidiline arutelu alles käib. Läti minu teada ei ole veel vastu võtnud, ju neil siis eelnõu alles valmistatakse ette. Aga jah, Soome, Rootsi ja Leedu on direktiivi üle võtnud.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te olete natukene ka sotsiaaldemokraat ja ma küsin natukene ideoloogiliselt. On teada, et meeste IQ normaaljaotus on laiem: meeste seas on rohkem kõrgema IQ-ga inimesi ja rohkem ka madalama IQ-ga inimesi. Nagu te teate, näiteks kinnipeetavate osakaalust Eestis 95% moodustavad mehed ja ka tippjuhtide seas on meeste osakaal suurem. Küsin, miks see soolise tasakaalu saavutamine on ikkagi nii tähtis ja [miks toimitakse] justkui looduse vastu. Miks see on tähtsam kui näiteks rahvuslik või vanuseline tasakaal? Enne siin väideti, et ettevõtted, kus on sooline tasakaal, on edukamad. Siit tekib loogiline küsimus, et miks siis ettevõtted, kus seda [tasakaalu] ei ole, ei taha edukad olla? Miks nad ise ei taha oma edukust tõsta? Ja miks ei võiks see tasakaal, kui ta tõesti tagab sellise edukuse, kujuneda orgaaniliselt?

Aitäh! Väga huvitav küsimus, viib jälle arutelu laiemaks, aga ma hea meelega vastan. Nii nagu meil ei ole haridusnõuet näiteks Riigikogu liikmete puhul, nii ei ole seda ka ettevõtete nõukogudes. Kahjuks ei ole Eestis ettevõtete nõukogu liikmete IQ-d uuritud või hinnatud. Mul on võimatu väita, kas nõukogudesse satuvad targad mehed või lollid mehed. Sellega ei ole tegeletud. Eeldus, et sinna satuvad lollid naised, on täiesti alusetu ja ebaõiglane. Praegu on nõukogu liikmeid valides loomulikult [lähtutud] meie eelarvamustest ja hoiakutest, mida on ka uuritud. Suur osa Eesti inimestest, sealhulgas naistest, leiab, et mehed sobivad juhiks paremini. 

Need hoiakud on ajas muutunud. Kui varem oli sellise arvamuse [esindajaid] ligi pool, siis nüüd on see liikunud sinna kolmandiku peale. Sealjuures need inimesed, kellel on olnud naissoost juht, peavad väiksema tõenäosusega mehi paremateks juhtideks kui naisi. Mida rohkem on inimesi, kellel on olnud naissoost juht, sealhulgas näiteks börsiettevõtete töötajaid, kelle [ettevõtte] juhatuse või nõukogu liige on naissoost, kes saab olla eeskujuks ja näidata, et naised sobivad sellesse rolli ja tulevad hästi toime, siis see eeskuju nakkab, julgustab kandideerima ja seda rolli ühiskonnas paremini täitma. 

IQ üle arutamine on kahtlemata huvitav. Ma arvan, et me võime ka siin saalis selle testi ära teha ja vaadata, kas tulemus peegeldab ühiskonna keskmist või normaaljaotust või mida ta täpselt peegeldab. Aga antud juhul, tõepoolest, on Eestis üks Euroopa segregeerunumaid tööturge, kõige suurem palgalõhe ja kõige madalam naiste esindatus nii juhatuse kui ka nõukogu [tasandil]. Seega, see muutus on märgiline, see on vajalik. See ei ole ülemäärane bürokraatia ja halvemaks ei muuda ta kellegi olukorda.

See IQ-testi tegemise mõte Riigikogu saalis väljus nüüd küll selle eelnõu raamest. (Riina Sikkut naerab.) Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Siiski, ma alustan kõigepealt sellest IQ-testi poolest. Tegelikult, kui natukene tulemustesse süüvida, siis mehed ja naised sooritavad erinevat tüüpi ülesandeid erineva edukusega. Võivad olla teatud tüüpi ülesanded, kus mehed on keskmisest paremad, ja teised, kus naised [on paremad], mis tegelikult just nimelt toetab seda tasakaalu põhimõtet. Ehk siis, ettevõtete [juhatuste] ja nõukogude puhul ongi hea, kui seal on erineva mõtlemisega ja võib-olla ka erineva soolise jaotusega isikuid.

Aga ma küsin niimoodi, mõnevõrra väljudes – vabandan ette – selle eelnõu sisust, aga mitte laiemalt selle eelnõu teemast. Kuidas sulle tundub, kas see, et see debatt siin saalis, mitte ainult selle konkreetse eelnõu puhul, vaid ka laiemalt [muudes] soolist tasakaalu puudutavates küsimustes, läheb niivõrd, otse öeldes, labaseks, demagoogiliseks, urgitsevaid ettekäändeid otsivaks, et miks ei tohi liikuda võrdsema ühiskonna suunas, on tingitud mingist alateadlikust hirmust oma positsiooni pärast ühiskonnas või milles see murekoht seisneb, et me ei suuda täiskasvanulikult ja väärikalt neid küsimusi siin saalis arutada?

Aitäh! Tõepoolest, eelnõud, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust või võrdset kohtlemist, toovad siin saalis kaasa erakordselt tulise ja väga laialivalguva diskussiooni. Mul on keeruline seda mõista. Ükskõik millistele numbritele otsa vaadates [näeme], et meil on suur segregatsioon, et meil on valdkonnad sooliselt tasakaalust väljas. Me võidaksime kõik, kui tasakaal oleks parem: koolikeskkonnas meessoost ja naissoost õpetajate vahel, ametnikkonnas meessoost ja naissoost ametnike vahel, igas kollektiivis. Nii nagu Alar Laneman [viitas], tegelikult ka Kaitseväes: kui meil poole ühiskonna asemel oleksid kõik inimesed ette valmistanud, et riiki kaitsta. See ei ole võrdsuse küsimus, see on riigikaitse küsimus. Täpselt samamoodi on see hariduse küsimus, parema juhtimiskvaliteedi küsimus. 

Väga hea sissejuhatus oli. Tõepoolest, uuringud näitavad, et kui laua ääres on laiem kogemustepagas, siis tulevad paremad otsused, sest kaalutakse läbi erinevaid argumente, kajastatakse erinevaid riske, ja lõpuks tuleb ka otsus seeläbi parem. See puudutab nii soolist tasakaalu börsiettevõtete nõukogudes, aga ka eakamate inimeste esindatust organisatsioonides või noorte inimeste esindatust Riigikogus. Seda tasakaalu on meil vaja parandada mitmes aspektis. Kõige teravam on enamasti just see soolise tasakaalu aspekt, sest see on see, kus me paistame teiste Euroopa riikidega võrreldes välja erakordselt negatiivselt.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, vabandage, et pean ennast kordama. Avan teist korda läbirääkimised ja mul on au teist korda paluda Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastiku. Palun! 

Suur tänu, härra eesistuja! Mul on au! Austatud Riigikogu liikmed ja inimesed, kes meid vaatavad! Käes on meil siis naljakuu. See on ka südamekuu. Praegu on meil siin Riigikogus isegi konverents "Südamekuu: numbrid, mis murravad südame". Kahjuks see Euroopa Liidu direktiiv, mida me siin arutame ja mille me peaksime üle võtma, murrab küll südame ja asi on naljast kaugel. Ilmselt võib-olla oleks mõistlik teha ka üks vaimse tervise kuu ja mõelda kaugemale, [sellele,] kas me ikka tegeleme õigete asjadega siin Riigikogus ja millega tegeleb Euroopa Liit. Siin oli juttu, et tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga ja [käimas] on juba rikkumismenetlus, nii et me igal juhul peame kogu selle jaburuse, mis kusagilt on tulnud, vastu võtma. Ja see põhjendab nüüd seda, et me oleme siin mitu tundi arutanud teemadel, mis iseenesest on tõesti jaburad. 

Ma natuke nüüd põhjendan. Selles eelnõus on kirjas, ma loen siit ühe lõigu ette: "Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest." Küsimus on, kes on see alaesindatud sugu. Tänases arutelus on ju palju kõlanud, et neid sugusid on siin väidetavalt juba rohkem kui kaks, kuigi reaalselt on ju ainult mees ja naine. Kui küsimus on selles, et kusagil börsiettevõtte nõukogus peaks olema rohkem naisi, siis niimoodi võikski siia kirjutada.  

Euroopa Liit on [eelkõige] majandusliit, niipalju kui mina olen sellest aru saanud. Viimasel ajal tundub järjest rohkem, et majandusasjadega seal enam ei tegelda, seal tegeletakse pseudoprobleemidega. Hetkel, kus meie kodulävel käib sõda juba mitu aastat, peaks tegelema kaitseküsimustega. Majandus on kukkunud aastaid ja Eesti on selles esirinnas. Majandusküsimustega oleks vaja tegeleda. Aga meie tegeleme sellega, et reguleerime seadusega eraettevõtjate tegemisi. Ja kuidas me seda reguleerime? Eraettevõte luuakse selle jaoks, et luua majanduskasvu, selle jaoks, et luua lisaväärtust, teenida kasumit. See on põhi[eesmärk], miks üks aktsiaselts või osaühing tehakse. Aga nüüd me reguleerime ja nõuame, et aktsiaseltsi nõukogus peab olema teatud arv mingist soost inimesi. Mismoodi täidab see nõue kasumi teenimise eesmärki? 

Ma toon näite. Kui me näiteks riigikaitse juhtkonna puhul hakkaksime samamoodi nõudma, et pooled peaksid olema ühest soost, pooled teisest, kolmandast või neljandast soost, nagu praegu väidetakse, siis kas see tooks meie riigikaitsesse mingi muutuse või teeks midagi paremaks? Ei tee ju. Reaalsus on see, et meil on vaja inimesi, kes tunnevad oma ala ja on pädevad aktsiaseltsi või osaühingut juhtima. See on oluline, mitte see, mis soost ta on. Me võime sinna lisada veel väga palju igasugu [muid] nõudeid, nagu siin on mainitud, vanuselisi või mis iganes.  

Eriti meeldis mulle Jürgen Ligi lähenemine. Ma küsisin temalt kaks korda ühte ja sama küsimust, kuidas aitavad need sood kaasa ettevõtte juhtimisele. Ta viis jutu kohe sellele, kuidas mina solvan naisi ja kuidas naised on väga tublid juhid. Ma ei ole kordagi [öelnud] seda, kes peaks olema nõukogus, kas mehed või naised, see pole üldse oluline. Oluline on see, et see inimene oleks pädev. Kordan selle siis üle. Eriti veel Jürgen Ligi … 

Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… suust, kes on Kaja Kallase kohta öelnud, et "tema kaunid suured silmad on tavaliselt olnud kinnise suu kohal". Ta üritas ju täiesti sisuliselt alavääristada oma kolleegi, kes juhuslikult on ka naine. 

Nii et katsuks mõelda selle peale, et Eesti riigis oleks vaja, esiteks, julgust vastu [astuda]. Kui Euroopa Liidust tuleb midagi täiesti jaburat, siis me peame julgema sellele vastu [astuda]. Me peame kaasama ka teisi riike, teiste riikide esindajaid, kes on mõistlikud ja saavad aru. Me ei pea kõike vastu võtma, öeldes, et aga mis meil teha on, meile tulevad trahvid. See liit peaks olema majandusliit, aga praegu ta ju majanduse juhtimisega ei tegele. 

Igal juhul Isamaa Erakond on sellise eelnõu vastu. Annan üle tagasilükkamise ettepaneku, millele on alla kirjutanud Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. 

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Me seisame täna silmitsi järjekordse piinliku olukorraga. Eesti majandus on Euroopa mudaliigas. Meil on üks kõrgemaid inflatsioone ja inimeste majanduslik kindlus aina kahaneb. Aga selle asemel, et tegeleda majanduse elavdamisega või maksukoormuse leevendamisega, toob rahandusminister siia saali eelnõu kvootide kehtestamiseks. Väga piinlik! 

Eelnõu järgi peavad börsiettevõtted saavutama järgmise aasta märtsiks, et 40% nende nõukogust või 33% juhtkonnast kuulub alaesindatud soo esindajatele. Kuid kes on need alaesindatud soo esindajad, seda selles eelnõus ei ole. Ka valitsuses näib olevat segadus, mitu sugu on. Jürgen Ligi näib arvavat, et sugusid on kaks, aga haridus- ja teadusminister Kristina Kallase hinnangul on sugusid ligi 150. Soovitan soojalt valitsusel jõuda ühtsele seisukohale, et oleks arusaadav, millist agendat valitsus ellu viib.

Kvoodisüsteemi kehtestamisel ei ole tegemist naiste kaitsega, vaid sooliste identiteetide eksperimendiga, kus alaesindatud sugu võib tähendada mis tahes vula- või transsoolisust. Me ei saa lubada, et kvoodisüsteem pöörab pea peale nii naiste õigused kui ka ettevõtluse põhieesmärgi kasumit teenida. Reformierakonna valitsus ei tegele majanduse turgutamisega ega ettevõtlusele tingimuste loomisega, vaid ideoloogiaga. Reformierakond hakkab Eesti suurettevõtteid survestama 400 000-eurose trahviga, kui need ei täida juhtkondi kvoodi alusel ette nähtud sugudega. 

Lisaks lubab see eelnõu välja mõeldud soo alusel kvalifitseeruda alaesindatud soosse. Selle asemel, et kaitsta naiste õigusi, loob Reformierakonna valitsus hoopis olukorra, kus naised kaotavad positsioone, mida nad on pidanud kaitsma aastakümneid kestnud töö ja teadmistega. 

Sellist olukorda näeme juba spordis. Juhtumid, kus mehed on nii-öelda vahetanud sugu, et pääseda naiste kategooriasse ja seal medaleid võita, on avalikkusele teada. See on tekitanud õigustatud pahameele naissportlaste seas, kes on pidanud loovutama medaleid meestele. Vaatamata protestile on naised sellistes olukordades kaotajaks jäänud. 

Kui me peame seda spordis ebaõiglaseks, siis miks me peaksime seda aktsepteerima ettevõtluses? Ettevõtte juhatuse ja nõukogu puhul on oluline, et inimesed saavad positsiooni oma oskuste, mitte identiteedivormeli alusel. See ei ole enam õiglus. See on ümberjagamine ideoloogilise eksperimendi teenistuses. Naised peavad tundma, et [osutuvad] valituks oma isiksuse, saavutuste ja oskuste põhjal, mitte selle pärast, et keegi peab kuhugi panema kindla protsendi õiget sugu. 

Soolised kvoodid, nagu neid kavandatakse selle eelnõuga [ellu viia], ei tõsta naiste väärikust. Need muudavad naised ideoloogiliseks tööriistaks, ja mitte ainult naised. Selle eelnõuga luuakse olukord, kus sooideoloogia võtab koha ära pädevuselt. Kui inimesed tunnevad, et nende positsioon ei põhine enam töötulemusel ega kogemusel, vaid protsendil, kaob motivatsioon ja tulemus. Kas see ongi Reformierakonna eesmärk: lammutada ideoloogiliste skeemidega hästi toimivaid ettevõtteid?

EKRE fraktsioon ei toeta eelnõu, mis teeb naistest numbrid, mitte liidrid ja paneb ettevõtted tegelema sooideoloogiaga, selle asemel et teenida kasumit. EKRE fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Me ei vaja kvoote, me vajame võrdset väärikust naistele ja ausat võimalust igaühele. Aitäh!

Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! No jälle on meil selline olukord, kus lugupeetud rahandusminister käis, esitas meile eelnõu ja siis kadus saalist minema. See ei ole väga hea eeskuju. Tegelikult [peaks] ikkagi minister [eelnõu] menetluse ajal pidevalt kohal olema, kuulama sõnavõtte, küsimusi, olema viisakalt [saalis] ja võib-olla siit ka midagi kõrva taha panema. Aga kahjuks näeme jälle seda, et ministril selles osas mingisuguseid tundeid ei ole. Kahju.

Mis puudutab seda eelnõu, siis see loomulikult on soolise kvoodi eelnõu. Ma arvan, et sisuliselt see ei ole nagu kõige õigem lähenemine. Meil on lõhe naiste ja meeste palga vahel. Me teame seda, sellega tuleb tegeleda. Aga küsimus on selles, kas me peame [inimesi] panema juhtpositsioonidele nii-öelda vägisi, nii-öelda sootunnuste järgi valima juhte nõukogusse või juhatusse. Ma arvan, et see on vale. Ma arvan, et see ei vii meie majandust mingilgi viisil edasi. See võib [tekitada] meie lipulaevadele probleeme. Selle asemel, et teha puhtalt majanduslikke otsuseid, [otsustada,] kuidas juhtida ettevõtet, millisel viisil seda juhtida, kes seda juhivad, peavad nad [arvestama] veel sellega, et juhatuses või nõukogus oleks piisavalt [palju] naisi ja mehi. 

Me räägime 12 ettevõttest, keda see praegu veel menetluses olev eelnõu otseselt puudutab, näiteks Tallinna Vesi, Coop Pank, Tallinna Sadam, Nordecon, Merko Ehitus. Siin on toodud üks päris hea võrdlustabel selle kohta, [millistes ettevõtetes] on neid nõudeid, mida see seaduseelnõu ette näeb, juba rakendatud ja millistes veel ei ole. Siin on välja toodud näiteks Silvano Fashion Group, Infortar ja Ekspress Grupp. Nendes kolmes ettevõttes on seesama tasakaal, mida selle seaduseelnõuga soovitakse [saavutada] – vastavalt siis proportsioonid 40% [nõukogus] ja 33% on nõukogus ja juhatuses –, juba tagatud. Merko Ehituse puhul on nõukogus see tasakaal tagatud. 

Nüüd on küsimus, kas see tasakaal on tagatud [seetõttu], et ettevõtted teadsid, et see seaduseelnõu on tulemas Riigikokku. Sellest on Euroopas juba päris kaua räägitud, nagu me teada saime, 13 aastat. Ma ei usu seda. Ma usun, et see tasakaal on saavutatud tänu nendele tublidele inimestele, kes on kandideerinud nendele kohtadele – nõukogusse ja juhatusse –, ja sellisel viisil on kujunenud, et nende juhtorganites on tõesti nii mehi kui ka naisi. Ja see on normaalne. Me peamegi lähtuma sellest, et kõik ettevõtted teevad samme, mis viivad ettevõtet edasi. 

Ettevõtete põhitegevus on loomulikult kasumi teenimine ja teenuste osutamine, kui sa suudad teenust kvaliteetselt osutada, siis sa suudad ka kasumit teenida. See on põhieesmärk ja selle põhieesmärgi saavutamiseks on instrumendid. Instrumendid on loomulikult inimesed. Oma oskustega nad täiendavad ettevõtteid. Ja nüüd tuleb siis Euroopa Liit ja ütleb meile, et lisaks sellele peab rakendama soolist kvoodindust. See ei ole meie ettevõtete huvides. Sellisel kujul ei saa seda seaduseelnõu vastu võtta ja loomulikult Keskerakonna fraktsioon hääletab selle vastu.  

Nüüd, mis puudutab seda arutelu siin, siis rahandusminister, keda praegu siin saalis ei ole, vastas minu küsimusele, et tegelikult trahve ei rakendata. Aga samas, kui lugeda seda seaduseelnõu, siis siin on §-d 237⁹¹ ja 237⁹² … 

Mõned minutid võtaks veel.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Selgelt on välja toodud, et trahvimäärad on olemas. [Summad] ei ole väikesed, trahvimäär on lausa kuni 400 000 eurot. Siin on [välja toodud] erinevad aspektid, mille puhul neid trahvimäärasid võib rakendada. Jürgen Ligi vastustest kõlas, et see ei ole nagu oluline, tegelikult sellist trahvimist ikkagi ei rakendata ja kogu see seaduseelnõu, mida me siin menetleme, ja soolise kvoodi seadmine väga kohustuslik ei ole. Aga see eelnõu räägib millestki muust. Loomulikult on see kohustuslik. 

Ja täpselt samamoodi, kui ma oma teises küsimuses tegin ettepaneku, et kui see nii oluline ei ole ja Keskerakonna fraktsioon teeb [eelnõu] menetlemise ajal enne selle teist lugemist nende kahe paragrahvi kohta parandusettepaneku, siis kas Rahandusministeerium kooskõlastab selle ettepaneku, siis sellele ei tulnud mitte [mingisugust] vastust. Noh, lihtsalt taheti vastusest [kõrvale hiilida]. See tähendab seda, et kindlasti ei ole ka valmisolekut neid kahte paragrahvi muuta, mis puudutavad trahvimäärasid või karistamist. Nii on see reaalsuses. 

Ma kordan üle: ma arvan, et ettevõtteid viivad edasi tublid mehed ja naised, kui nad on õigetes kohtades. Vägisi tulla ja hakata riiklikult reguleerima seda, kes peaksid olema ettevõtete juhtkonnas, on vale. Ei tohi unustada ka seda, et needsamad 12 lipulaeva, kes on ka siin välja toodud, annavad päris suure sisendi meie SKP-sse ja kindlasti väga suure panuse meie riigieelarvesse. Nii et need kaks asja käsikäes ei saa käia. 

Ja lõpetuseks. Lisandväärtust [loovad] ettevõtetes ikkagi tublid mehed ja naised, need, kes nii-öelda väärivad neid kohti, neid juhtivaid kohti, et ettevõte saaks, punkt üks, osutada kvaliteetset teenust, ja punkt kaks, aktsionäridele ja omanikele kasumit teenida. Aitäh!

Järgmisena Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Head ülekande jälgijad! "Muidu sa võiksid olla täitsa hea vallavanem, aga sul on kaks probleemi: sa oled noor ja sa oled naine." See lause on mind saatnud ajast, kui ma kümme aastat tagasi vallavanema ametisse asusin. Tegemist ei olnud mingi nalja ega eksitusega. See oli aus peegeldus sellest, kuidas osa ühiskonnast ikka veel mõtleb, ja nagu tänasest [arutelust] näha, ka suur osa siin saalis olijatest. [Oluline ei ole] mitte see, mida sa oskad, vaid see, kes sa oled ja – tsiteerides kolleegide labast lähenemist eelnevast arutelust – mis sul püksis on.

Me räägime võrdsetest võimalustest, ent ikka ja jälle tuleb hakata seda nullist seletama, tõestama, et probleem ei ole kellegi tundlikkuses või soovis esile tõusta, vaid selles, kuidas süsteem vaikimisi toimib ja mida ta taastoodab. Kui vaadata Eesti senist seisu, siis jah, meil on, mille üle uhkust tunda. Meie naised on Euroopas ühed [haritumad], nad osalevad tööturul aktiivselt. Aga mida kõrgemale organisatsioonides minna, seda väiksemaks jääb naiste osakaal. Tallinna börsi põhinimekirjas olevate ettevõtete juhtorganites on naisi kümnendik. Oleme sellega Euroopas viimasel kohal. 

On oluline veel kord rõhutada, et me ei aruta siin seda, et inimesi peaks ametisse määrama ainult soo alusel. Me arutame seda, kuidas muuta ühiskonnas kivistunud olukorda, kus naised on haritumad, aga juhivad harvem; töötavad sama palju, aga teenivad vähem; kandideerivad, aga ei osutu valituks. Euroopa Liidu direktiiv ei kohusta ettevõtteid kedagi ametisse võtma pelgalt soo järgi. See seab eesmärgi: kui kaks kandidaati on võrdselt kvalifitseeritud, eelistatakse vähem esindatud sugupoolt. Lisaks peavad ettevõtted läbipaistvalt näitama, kuidas nad juhtide puhul valikuid langetavad. See on hea ja avatud valitsemise ning läbipaistvuse küsimus. 

Jah, kvoodid ei ole esimene meede. Nendele eelnevad teavituskampaaniad, vabatahtlikud kokkulepped, haridusalased pingutused. Aga kui aastaid [kestnud] vabatahtlikkus ei ole reaalsust muutnud, siis peame ausalt tunnistama, et ainult headest kavatsustest ei piisa. 

Sageli kuuleme väiteid, et naised ei taha, nad ei soovi juhtida; nad ei otsi riske, vaid eelistavad stabiilsust; sellised kvoodid on solvavad. Tõde on aga palju keerulisem. Uuringud näitavad, et naised küsivad kõrgemat palka, aga saavad seda väiksema tõenäosusega. Nad kandideerivad juhtivatele kohtadele, aga neil on väiksem võimalus valituks osutuda. Nad kannavad pahatihti lisaks täiskohaga tööle vähemalt teist sama suurt koormust teises, koduses vahetuses. Stereotüübid ja eelarvamused töötavad naiste kahjuks. Kui keegi usub, et naine on liiga emotsionaalne või ei ole piisavalt kindlakäeline, siis see mõjutab otsuseid – ka siis, kui seda otseselt välja ei öelda. 

Kui me räägime juhtimiskultuurist, siis me räägime lõpuks väärtustest. Mida me väärtustame juhi juures: kas otsustavust, kompetentsi, vastutustunnet? Need ei ole iseloomuomadused, mis on soopõhised, erinevalt sellest, mida konservatiivsed kolleegid vanast heast EKRE, Isamaa ja Keskerakonna liidust oma piiratuses väita püüavad. 

Mõistan neid, kes tunnevad, et kvoodid on järsk samm. Püüan mõista ka muret selle pärast, et mehi peab kaitsma hakkama, aga statistika ei kinnita seda. Mis aga peamine, me ei võta selle eelnõuga midagi ära. Me loome võrdsed võimalused. Me tasandame ligipääsu. Antud eelnõu püüab tuua süsteemi rohkem selgust, luua õiglust ja tasakaalu. Mitte ainult naiste pärast, vaid selleks, et meie otsused, juhtkonnad ja juhid oleksid terviklikumad, esinduslikumad ja targemad. Mitmekesisus ei ole sentimentaalne loosung, see on erinevate uuringutega tõestatud konkurentsieelis. 

Ainus tõrvatilk selle teema juures on aga asjaolu, et samal ajal, kui valitsus seaduse jõuga börsiettevõtetele soolise tasakaalu eesmärgi seab, on piinlik või suisa vastuoluline, et valitsus ise seda põhimõtet ei järgi. Tagasilangus võrreldes eelmise koosseisuga on ilmne. Seega, nõudes ettevõtetelt midagi, peaksime riigina näitama suunda ja olema eeskujuks. Mul on hea meel, et tänu sotsiaaldemokraatide [tõsisele] tööle sai riigi osaluspoliitika põhimõtetesse sarnane põhimõte [sisse kirjutatud] ka riigi äriühingute jaoks. 

Seega, head kolleegid, muutus ei sünni iseenesest. Meil on võimalus täna astuda samm selles suunas, et juhid valitaks sisuliselt õiglaselt. Me peaksime seda tegema. Mitte sellepärast, et Brüssel seda nõuab, vaid sellepärast, et see on mõistlik ja õiglane. Aitäh!

Aitäh! Fraktsioonidel rohkem kõnesoovi ei ole. Tahaks pakkuda ministrile vastusõnavõtu võimalust, aga ministrit kahjuks ei ole saalis. Seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 588 esimene lugemine lõpetada, kuid on tulnud ettepanek Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame hakkama seda hääletama.  

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 588 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 23. aprill kell 17.15.

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 571 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt juba 1. jaanuarist käesolevast aastast. Vaatamata sellele, et tarbijahinnad tõusevad Eestis jätkuvalt kiiresti ning meie majanduslangus on olnud Euroopa Liidu kõige pikaajalisem, soovib Vabariigi Valitsus jätkuvalt tõsta makse ja jõustada ka uusi makse.

Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus läbi surutud automaks jõustus selle aasta alguses ja on juba halvendanud Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet. Automaksu läbisurumise näol on tegemist suurejoonelise valijate petmisega, kuna ükski valitsuskoalitsiooni erakond ei lubanud enne valimisi sellise maksu kehtestamist. Reformierakond lubas enne valimisi oma programmis: "Hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik ja ühiste kulude rahastamiseks hädavajalik. Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama." Eesti 200 kinnitas enne valimisi, et automaksu ei kehtestata. Tsitaat: "Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused." Nüüd aga on uut poliitikat ja pikka plaani lubanud erakond hakanud oma sõnu süües inimesi ja ettevõtteid just automaksuga karistama.

Valitsuskoalitsioon tegelikult eirab fakti, et Eestis on juba varasemalt kehtestatud mootorsõidukimaks. Selleks on kütuseaktsiis. Kütuseaktsiis on oma olemuselt selleks kõige loogilisem maksustamisviis, sest mida rohkem sõidad, seda rohkem maksad. Valitsuskoalitsioon sisuliselt maksustab tänaseid ja tulevasi autoomanikke seega kahekordselt, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning on sotsiaalselt ebaõiglane. Isamaa on olnud automaksu vastu ja leiab, et mootorsõidukimaksu seadus tuleb tunnistada kehtetuks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist käesolevast aastast. 

Eriti valusalt mõjub automaks lastega peredele, pensionäridele ja maapiirkondade elanikele. Kahetsusväärselt pole Vabariigi Valitsus pidanud isegi vajalikuks analüüsida automaksu mõjusid lastega peredele. Mingeid maksusoodustusi ega ‑erisusi mootorsõidukimaksu seadus lastega peredele ette ei näe. Lastega perede jaoks ei ole aga auto omamine mitte luksus, vaid auto on tarbeese näiteks laste kooli ja huviringidesse viimiseks ja sealt koju toomiseks. Lasterikkad pered kasutavad enamate istekohtadega autosid, mis on suuremad ja mida maksustatakse ka kõrgemalt. Just maapiirkondades, kus ühistranspordivõrk on hõre või puudub sootuks, on auto sageli ainus võimalus laste kooli ja huviringidesse viimiseks.

Mõned nädalad tagasi alustati inimestele automaksuteadete väljasaatmist. Väga paljud lastega pered on saanud šokeerivalt suuri automaksuarveid. Näiteks on teada juhus, kus kuuelapseline pere sai automaksu[arve] summas 875 eurot. Lasterikka pere toetus on kuuelapselise pere puhul 450 eurot kuus. Seega võtab Reformierakonna valitsus sellelt perelt ära peaaegu kahe kuu lasterikka pere toetuse.

Automaks põhjustab väga suuri probleeme ka puuetega inimestele. Näiteks on teada juhtum, kus ratastoolis last kasvatav üksikvanem peab maksma automaksu 864 eurot. Kusjuures selle pere jaoks pole auto jällegi mitte luksus, vaid see on ümber ehitatud ratastoolis inimeste veoks ja ainuvõimalik viis lapse transportimiseks. Selline lastega perede ja puuetega isikute automaksuga maksustamine on äärmiselt rumal ja ebaõiglane.

Ka ettevõtete maksukoormuse kasvatamine automaksu kaudu on vale otsus. Olukorras, kus majandus langeb juba pikka aega ja tööpuudus suureneb, peaks Vabariigi Valitsus rakendama meetmeid majanduse kasvule pööramiseks, mitte karistama ettevõtjaid uute maksudega. On ilmselge, et maksutõusudega ja uute maksude kehtestamisega ei ole võimalik Eesti majandust kasvule pöörata ja riigi rahandust korrastada, mida valitsuskoalitsioon vähemasti oma sõnade järgi teha soovib. Eesti valitsus peaks maksutõusude asemel suunama oma tähelepanu kulude kärpimisele, bürokraatia vähendamisele ja riigi efektiivsemaks muutmisele. 

Eestis on maksumaksja raha kasutamine põhimõtteliselt olnud seotud selge loogikaga: maksud laekuvad ja vastutasuks pakutakse konkreetseid teenuseid või suunatakse vahendeid tagasi samasse valdkonda. Sotsiaalmaks katab tervishoiukulusid, hasartmängumaksu abil võideldakse sõltuvusega ning kütuseaktsiisi tuluga peaks hoidma korras teed. See loogiline ja selge süsteem on aidanud kodanikel mõista, mille nimel neid maksustatakse. Viimastel aastatel on aga see loogika hakanud hägustuma, eriti Reformierakonna juhtimisel. Teedeehituse lahutamine kütuseaktsiisist ja hasartmängumaksu raha suunamine mujale on kaasa toonud olukorra, kus [teatud] sektorid on jäetud rahaliste vahenditeta.

Automaks on selles protsessis just kõikide vigade kulminatsioon. Automaksu kehtestamine on üks silmapaistvamaid näiteid maksuanarhiast. Omanikelt nõutakse maksu, kuid vastutasuks ei pakuta midagi. Teed jäävad auklikuks, hooldusraha ei suurendata ning kütuseaktsiisi tõstmine lisab veelgi koormust. Tekib põhjendatud küsimus: mille eest see maks siis võetakse?

Veelgi enam, valitsus ei analüüsinud automaksu mõju haavatavatele rühmadele, nagu lastega pered ja maapiirkondade elanikud, kellele auto on tihti ainus liikumisvahend. Selline olukord on äärmiselt ebaõiglane ja rumal. Automaks ja muud maksutõusud võtavad inimestelt raha, mis võiks minna tarbimisse või investeeringutesse. Majanduslanguse ja elukalliduse tõusu tingimustes peaks valitsus hoopis investeerima, looma uusi töövõimalusi, mitte koormama inimesi uute maksudega. Suurenenud maksukoormus viib meid ajas tagasi, taastades probleemid, mille lahendamise nimel oleme aastaid tööd teinud. Ettevõtted võivad oma tegevuse koomale tõmmata või sootuks tegevuse lõpetada, inimesed lahkuvad Eestist ja meie majandus jääb sabassörkijaks.

Praegune automaks on pettus ja koormab ebaõiglaselt peresid, maapiirkondade elanikke ja ettevõtteid. Valitsusel on aeg loobuda automaksust ja suunata oma tähelepanu hoopis kulude kokkuhoidmisele, bürokraatia vähendamisele ja investeeringutele, mis elavdaksid meie majandust. Rahvas vajab selgeid ja ausaid maksulahendusi, mis tõesti täidavad oma eesmärki ja toetavad inimeste heaolu. Maksutõusude asemel tuleb ellu viia mõistlikku ja vastutustundlikku poliitikat, mis vähendaks ebakindlust ja looks inimestele uusi võimalusi.

Rahanduskomisjonis arutasime eile ja arutame ka täna erinevate ministeeriumide [eelarvest järgmisse aastasse] üleminevaid jääke. Küsitakse, kust leida raha. 8% meie riigieelarvest on üleminev raha. Ja kui komisjoni liikmed küsivad ministrite käest, miks te seda üle kannate, siis enamikul juhtudel jäävad vastused saamata või põhjendatakse lihtsalt sellega, et igaks juhuks peaks ministril portfellis 50–60 miljonit olema, et vajadusel saaks seda kuhugi panna. No me näeme seda üleminevat raha. Eile kuulasime kahte [ministrit]. Üks minister ütles, et ega neid remondirahasid vaja ei ole, aga RKAS tahab. Teine minister ütles, et RKAS ei jõua neid töid ära teha, mille jaoks raha on. Siis küsiti numbreid. Ühel puhul, kui ei taheta RKAS-ile seda raha anda, on see [summa] 40 miljoni juures, ja teisel puhul RKAS ei suuda 2 miljonit koolide jaoks ära kasutada. Aastast aastasse jagatakse miljoneid kuhugi, aga on arusaamatu, kuhu. 

Ja kõige toredam on näha, et 2024. aastal olid eelarves need read mingiks muuks tegevuseks, aga nüüd tahetakse ülemineva rahaga hakata hoopis teisi asju lahendama, selle asemel et [arvestada] tänast rasket majandusolukorda, kus peaks panustama spordile, kultuurile. Riigieelarves olid planeeritud ka lasketiirud. Kui me räägime relvastamisest ja inimeste puhul relva saamisest, siis on lasketiirud väga olulised. Mulle meeldib, et Võru esindaja väga selgelt soovib väga head lasketiiru Võrru. Aga nendest vahenditest saaks valmis teha nii Võru kui ka Põlva [lasketiiru]. Nad omavahel konkureerivad ja poliitikud vaidlevad siin saalis, kumb maakond peaks selle raha saama. Ma arvan, et igas maakonnas peaks olema väga korralikud lasketiirud, väga korralikud jalgpalli‑ ja korvpallihallid ning kergejõustiku [harrastamise] võimalused, et meie inimesed oleksid terved. Aga tegelikult jagatakse see raha kuhugi mujale.

Kui me räägime siin automaksust, siis ega keegi sellest aru ei saa, mis see tegelikkuses valitsusele või meie riigile toob. Tegelikkus on ju väga lihtne: Reformierakond tahab kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustust]. Selle hinnasilt on alates poolest miljardist, hakkab jõudma juba 600 miljoni juurde, ja selle raha peaks järgmisel aastal kuskilt leidma. Proovitakse siis automaksuga seda saada. Mul on hea meel, et vähemalt eelmine rahandusminister sai Škoda. Mis sul oli enne? Üks vanem auto. Hea kampaania, õigel ajal ostetud. Aga [mis saab] neist inimestest, kes täna tahaks [auto] osta? Kas keegi on vaadanud, kui palju peab juurde maksma autole? Kui me räägime suurperedest, siis neil tõesti ei ole võimalik väikese autoga sõita. Ja me näeme, kui vähe raha läks eelmisel aastal ja kui palju on sellel aastal planeeritud teede ehitusse – seda praktiliselt ju ei ole. Alarahastus on, vähemalt 2,5 korda vähem [raha], kui näeb ette prognoos selle kohta, kui palju tegelikult peaks teedele raha minema. Aga me räägime siin ikkagi mingist maksust, mis tegelikkuses kaotab töökohti.

Me näeme, mis toimub ka majanduses. Meil siin hõisati, et näete, neljandas kvartalis oli meeletu majanduskasv. Aga unustati lisada, et majanduskasvu üks suurim komponent oli autode ost viimastel kuudel, mis oli ajaloo suurim, ja teine [komponent] see, et 1. jaanuarist tõusis tulumaks ning kõik mõistlikud ettevõtjad maksid palgad välja mitte jaanuari alguses, vaid detsembris. Nad maksid hirmuga ka maksud ära, et jumala pärast ei oleks kuskil 10%‑list tulumaksu tõusu. Need on põhjused, miks ühel hetkel tundus majanduses, et nina hakkab vee peale tulema. Aga kui me vaatame nüüd märtsikuu numbreid, inflatsiooniprognoosi, siis need näitavad, et Eesti on jätkuvalt ainuke Euroopa riik, kus majandus on punases, inflatsioon kasvab, inimeste ostujõud väheneb ja toidukaupade hind jätkuvalt tõuseb.

Siis ma kuulen, et vahest öeldakse, et näed, ettevõtjad püüavad röövida. Ettevõtjad peavad maksma makse. Kui kütuseaktsiis igal aastal tõuseb, siis on selge, et transpordikulu suureneb. Ja meil on energia hinnad tõusutrendis olnud võrreldes nelja aasta taguse [ajaga]. Praegu küll tänu Ameerika presidendile on õnneks mõned päevad hinnad langustrendis olnud. Aga [vaadates] otsuseid, mis on tehtud Eleringi poolt, ja lugedes Eleringi juhi viimast artiklit, kus ta ütleb, et tema ei peagi muretsema Eesti inimeste pärast, vaid ta peab vaatama, et Euroopas hästi läheks, tekib küll küsimusi. Eelmine juht ehitas ühendusi "vales suunas" ning miljard kadus inimeste ja ettevõtjate taskutest. Nüüd on järgmine riigiettevõtte juht, kes ütleb, et ei ole oluline, kuidas Eestis läheb, oluline on, kuidas naabritel läheb.

Ma loodan, et ka koalitsioonipartnerid, eriti Eesti 200 poliitikud, on aru saanud, et valimislubadusi tuleb täita. Ma saan öelda, et Isamaa Erakond on olnud siin saalis see erakond, kes on kõik eelneva kolme-nelja Riigikogu valimiste pealubadused täitnud. Tänane koalitsioon proovib neid küll kogu aeg ära nüsida. Aga tegelikkuses ikkagi peaks koalitsiooni eesmärk olema täita need lubadused, mis valimistel välja öeldi ja milleks valimistel neile mandaat anti. Aga automaks, käibemaksu ja tulumaksu [tõstmine], suurte perede toetuste vähendamine ning pensionäridelt raha äravõtmine ei olnud ühegi erakonna lubadus. 

Ma vaatan Facebookis reklaami: Reformierakonnas räägitakse, et 1. aprillist pension tõusis. Aga kaks punkti jäetakse sealjuures märkimata. Seetõttu, et sellest aastast keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba, kaotavad juba sellel aastal Eesti pensionärid 17 miljonit eurot. Aga kui palju nad kaotavad veel sellepärast, et tulumaks on tõusnud 10%, käibemaksu tõus on olnud 10% ja nüüd tahetakse juulist veel tõsta 10%? Need numbrid kurnavad meie inimesi ja meie majandust. 

Ja automaks on üks kõige rumalam maks, mis on siin saalis vastu võetud. Isamaa Erakond on väga selgelt esimesest hetkest alates olnud selle seaduse vastu. Õnneks on siin saalis ka teisi erakondi, kes on väga selgelt öelnud, et automaks ei ole mõistlik. Ma olen siin kõnepuldis öelnud, et mitte ainult maainimesed ei sõida autoga. Kui ma täna hommikulgi poole üheksa aeg siia tulin, siis prantsuse lütseumi teelõigul oli auto autos kinni, sest lapsevanemad viivad oma lapsi kooli, mis siis, et Tallinna linnas on tasuta ühistransport.

Aga mõelge nüüd: kui te asute maapiirkonnas, kuidas teie lapsed jõuavad siis kooli või huviringi, muusikakooli või trenni tegema või kunstikooli? Ei olegi teist võimalust kui auto. Ja paljudes peredes ei piisa ühest autost. Kui mõlemad vanemad käivad tööl erinevates kohtades, lapsed käivad [eri] koolides või lasteaedades, siis tahes või tahtmata peab kodus olema mitu autot. Ja kui sa elad kuskil maal, kus ei ole esimeses järjekorras lumi lükatud või kevadel, nagu tänaste ilmadega, teed lagunevad, siis mõnusa elektriautoga on hea sõita küll, aga see peab piisavalt kõrge olema. Järgmised uued seadused tulevad: igasse parklasse peaks kiirlaadimis[jaamad] tulema. Aga kodudesse neid kiirlaadimise [võimalusi] ei tule, meil ei jõua isegi internet igale poole koju. 

Mõtleme oma inimeste peale! Nad ei vaja seda maksu ja riik ei vaja seda 200 miljonit ja natuke peale, mis on planeeritud selle maksuga [saada]. Jätame järgmisel aastal ära kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustuse] ja jätame ära üleminevate rahade viimise ministeeriumidele. Me eilse päeva jooksul, mulle küll komisjonis tundus, mõlemad saime aru, et pool sellest rahast võiks võtta ära nii, et ei ole isegi vaja arutada. Teise poole puhul tuleks arutada, kas äkki on mõni investeering, mis selle raha eest tuleks ära teha. 

Nii et ma soovin veel kord kõigile Riigikogu liikmetele julget otsustamist, ise mõtlemist. Paljud teist kandideerivad sügisel ka kohalikel valimistel. Kuidas te sinna lähete, kui teile [öeldakse]: "Ma valisin sind Riigikogusse ja sa lubasid, et automaksu ei tule." Ma ei tea, me Tartu linnas hakkame sinuga konkureerima. No kuidas sa lähed? No ei ole võimalik. Nüüd sa oled volikogu liige ka, taastasid oma … (Saalist öeldakse midagi.) Ei ole, ei noh, küsi. Ma tulen ise küsin su käest. Ega sama on siin Harjumaal, probleemid on, rääkimata Saaremaast ja kõigest muust. Nii et veel kord kõigile palju mõistust! Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja, selle ülevaate eest! Mul on küsimus. Mis on Eesti riigile sinu arvates – sa oled rahanduskomisjoni inimene ja informeeritud rahandusasjadest – odavam: kas arendada ja hoida üleval ühistransporti – pean silmas eelkõige hajaasustusega piirkondades, kus me ei ole suutnud aastakümnete jooksul inimesi rahuldavat ühistranspordivõrku välja arendada, küll me teeme Saaremaal nõudepõhisuse eksperimenti ja siis räägime liikuvusreformist ja kõigest muust, aga mitte midagi sellest ei ole ellu viidud ja riigil ei jätku raha olemasoleva mitterahuldava võrgu ülalpidamiseks – või jätta raha inimestele kätte? Siis inimesed korraldaks ise oma transpordi, ostaks autod, kütuse ja maksaks sealt pealt aktsiisi ning riik ei karistaks neid selle eest enam täiendava automaksuga. Või on teie arvates praegune valitsus õigel teel, kui nad karistavad inimesi automaksuga ja käituvad – minu arvates – ebamõistlikult? Mis on sinu kui eksperdi arvamus?

Aitäh! Alustame sellest, et viimased kaks aastat on kaks koalitsiooni tegelenud ainult sellega, et Eesti majandus oleks veel suuremas languses. Ja kindlasti üks nendest [põhjustest] on automaks. Ma olen alati küsinud iseenda käest, et mis jama see ikka on, et ma maksan auto eest, auto pealt käibemaksu, käin teeninduses, maksan käibemaksu, ostan kütust, maksan aktsiisi, maksan käibemaksu ja maksan kinni ka ühistranspordi.

Ma mõtlesin, et tõesti, okei, me saame aru, et teatud kohtades ühistransport on oluline. Aga viga tehti sel hetkel – kahjuks ei ole ühtegi Keskerakonna poliitikut siin saalis –, kui tehti nii, et see on tasuta. Sel hetkel maksis üks bussipilet keskmiselt 0,75 eurot ehk 75 senti. Kui oleks lepitud see piletihind kokku, poleks võib-olla probleeme olnud, aga kuna tehti tasuta [ühis]transport, siis erasektori bussiliiklus praktiliselt lõpetas tegevuse maapiirkondades. Jah, suurte tõmbekeskuste vahele see jäi. Aga nüüd ma naeran, et tasuta ühistransport jõudis lõpuks selleni, et Pärnusse jõudis buss, Tartusse ka tasuta ja Jõgevalt ka Tartusse. See ületas maakonna piiri, kuigi varem oli ühistranspordiseaduses väga selgelt [öeldud], et peab küll ületama valla piire, aga mitte maakonna piire.

Ja loomulikult on kuritegelik see, et maksustatakse inimesi, kes püüavad hakkama saada seal, kus ei ole lihtsalt sellist ühistransporti, et iga veerand tunni järel võiks kuhugi minna. On selge, et see on ebaaus. Maapiirkondades ei ole enamikul juhtudel võimalik ilma isikliku autota hakkama saada.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõte. Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 25. märtsil. Algataja ehk Isamaa fraktsiooni poolt eelnõu tutvustamist ei toimunud ja arutelu ka ei toimunud. Tõdeti, et valitsus eelnõu ei toeta. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda toetas 6 komisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid 0 ja 2 liiget ei hääletanud. Ja muud menetlusotsused, komisjoni ettekandja määramine ja ettepanek [eelnõu] täiskogu päevakorda võtmiseks, olid konsensuslikud. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh selle ülevaate eest, auväärt komisjoni esindaja! Kas ma saan õigesti aru, et komisjonis sisulist arutelu selle eelnõu puhul ei toimunud, kuna te seda ei tutvustanud? Mis teie hinnangul see põhjus oli: kas see, et kõik said kõigest aru või keegi ei saanud millestki aru?

Aitäh! Sisulist arutelu ei toimunud sellepärast, et eelnõu esitajat ehk Isamaa fraktsiooni esindajat ei olnud kohal. Siis ei olnud ka mõtet seda arutada.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siis, kui te olite rahandusminister, teie ju selle [mootorsõidukimaksu] seaduse eelnõu meile saali tõite ja algatasite. Te põhjendasite erinevalt, mispärast on vaja sellist maksu nagu automaks. Esialgu tulite rohetemaatikaga, et tegemist on sellise keskkonnamaksuga, mis peaks vähendama autode arvu ja nii edasi. Ja kui keskkonnatemaatika rohkem [vett] ei pidanud, siis ka teised osalised ikkagi ütlesid, et tegelikult on see maks, mida riigikassa ehk valitsus tahab lihtsalt saada. Kas te nüüd suudaksite meile selgitada, mis otstarbel on automaks Eestis kehtestatud?

Aitäh! Praegu ma olen siin komisjoni ettekandjana ja saan edasi anda komisjoni arutelu sisu. Antud küsimust me komisjonis ei arutanud. Nagu ma ütlesin, komisjonis arutelu ei toimunud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Küll on aga küsimus istungi juhatajale. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Tõesti, minu küsimus tuleneb komisjoni ettekandja vastusest, et algatajat ei olnud komisjonis kohal. Tõepoolest, see oli õige vastus. Aga teie kui Riigikogu juhatusse kuuluv inimene peaksite selle eest hoolitsema, et meie komisjonid töötaksid heast [töö]kultuurist lähtuvalt, nii et kui algataja ei saa ühel või teisel põhjusel komisjoni istungil osaleda, siis seda eelnõu ei menetleta. See on suhteliselt ennekuulmatu ja harv juhus, kui seda nii tehakse. Ma tean, et seal oli väikene segadus, et komisjoni erakorralise [istungi] kokkukutsumise järel otsustati see saata saali, aga hiljem see tühistati ja nii edasi. Aga hea tava on ikka see, et algataja saab oma eelnõusid kaitsta. Nii et mul on palve juhatusele: jälgige seda.

Aitäh! Nii, komisjonipoolne ettekanne oli ära, läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Automaks ei ole kindlasti keskkonnamaks, nii nagu ta kunagi siia saali tuli. Oli selline loosung, et automaksu tuleb rakendada selleks, et autode arv väheneks ja et me säästaks loodust ja keskkonda. Me oleme sel teemal siin päris palju rääkinud ja selle arutelu käigus tegelikult päris kiiresti selgus, et keskkonnaaspekt on kogu selle asja juures kõrvaline ja eelkõige me räägime ikkagi maksuga raha kogumisest. Loomulikult kõige rohkem kannatavad selle tõttu inimesed, kaasa arvatud ettevõtjad.

Mis puudutab inimesi, siis on see löönud kõige rohkem nende pihta, kes teenivad väikest ja keskmist tulu ning kellel on peres palju lapsi – paljulapselised pered –, ja loomulikult maapiirkonna inimesi. Nendest aspektidest me oleme siin saalis rääkinud mitmeid kordi, sama seaduse vastuvõtmisel ja ka erinevate ettepanekute puhul, mis on tulnud erinevatelt fraktsioonidelt. Täna on siin Isamaa fraktsiooni [eelnõu], aga sarnaseid eelnõusid on ka Keskerakond esitanud, ma tean, et EKRE täpselt samamoodi. Seda diskussiooni on siin olnud palju ja igal juhul see teema väärib ka edaspidist arutelu, senikaua, kuni seda automaksu muudetakse või see tühistatakse. Ja selle nimel opositsioon praegu ka toimetab, mis on õige.

Arvestades seda tagasisidet, mida me oleme saanud just nimelt maapiirkonna inimestelt, [võib öelda, et] see maks on tekitanud väga suuri probleeme. Väga suuri probleeme! Me oleme ju selgelt näinud, et alguses, kui siin esitleti seda maksu, räägiti sellest, et hakatakse ühistransporti rohkem raha lisama, ka ühistranspordivõrku maakondlikult laiendama ja nii edasi, aga reaalsuses on vastupidi: raha võetakse ära ja liinide arv väheneb. Ehk siis ka selle kaudu ei ole leevendust tulnud nendele inimestele, kellel praegu on juba väga raske autosid ülal pidada. Ja see on reaalsus. See on reaalsus, et selleks et saada maapiirkonnas oma lapsed kooli, lasteaeda, huviringidesse, on vaja läbida kilomeetreid, hommikust õhtuni, ja selleks on vaja autot, sellepärast et ei ole ühistransporti. Ja nüüd siis valitsus otsustas … Noh, sotsid olid ka seal. Ma ei tea, kas nad opositsioonis hakkavad automaksu kohta teist arvamust kujundama, seda näeme. Aga igal juhul see otsus, mis selle maksu kujul tehti, pani väga paljud inimesed väga suure finantssurve alla, ja see on vale.

Ma saan aru, et Aivar ka sellest siin rääkis. Täpselt samamoodi nagu Keskerakonnal on ka teistel opositsiooni fraktsioonidel see informatsioon olemas. Sellepärast, et – ma tean seda – me oleme kõik aktiivsed, käime eriti maapiirkondades ringi ja seda infot tuleb uksest ja aknast, et need otsused, mis valitsus on teinud, ei ole olnud õiged. Jätame kõrvale kogu majandusliku aspekti. Me teame väga hästi, kui halvas olukorras on majandus, ja ega turgutamist ei ole ka kuskilt näha. Tõsi on ka see, et me oleme globaalselt hästi palju seotud erinevate tõmbetuultega, tormidega. Praegu on see tegelikult juba torm, mis maailma väärtpaberiturgudel toimub. See mõjutab kindlasti otseselt ka meie majandust, ja mitte positiivses võtmes. Ma arvan, et kõikide nende uute asjaolude selginemisel, väljatulemisel me peame perspektiivis, tulevikku vaadates, igal juhul inimestele leevendust pakkuma. Ja maksude vähendamine vähemalt või automaksu ärajätmine oleks õige tegu. Ma kindlasti kutsun Riigikogu liikmeid üles toetama seda ettepanekut.

Palun veel mõned minutid juurde.

Kaks minutit lisaks.

Asi on väga tõsine ja inimeste appikarje on ka väga tõsine. Vaatame selle aasta prognoose, kus ka inflatsioonimäär on selgelt välja toodud. Veel vanade analüüside põhjal tehtud [prognoosi kohaselt] on inflatsioon 6%. Tegelikult ühe kolmandiku sellest moodustavad maksutõusud, mis on rakendatud, ja uued maksud, täpselt samamoodi automaks, mis on juurutatud. See ongi see, mis kindlasti kiirendab inflatsiooni, ja see on see [põhjus], miks inimeste ostujõud siis langeb.

Täpselt samamoodi me oleme rääkinud toiduainete käibemaksu langetamisest. Selle seaduseelnõu me oleme Keskerakonna poolt mitmeid kordi sisse andnud ja jällegi on sotsiaaldemokraadid selle siinsamas saalis mitmeid kordi maha hääletanud. Ka täna toimub rahanduskomisjonis seaduseelnõu esimeseks lugemiseks [ettevalmistamine]. Ma loodan, et sotsiaaldemokraadid nüüd opositsioonis olles toetavad vähemalt toiduainete käibemaksu alandamist.

Nii et kordan üle, et kui automaks toodi siia saali, siis see oli hoopis teise loosungi all, räägiti hästi palju keskkonnaaspektidest. Väga kiiresti selgus, et tegelikult keskkonnaaspektidest ei ole siin juttugi, vaid on lihtsalt eesmärk saada inimestelt raha kätte. See on mõjutanud inimeste toimetulekut ja seoses praegu [kiireneva] inflatsiooniga on õige aeg need otsused tagasi pöörata. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Kolm minutit lisaaega, palun.

Kolm minutit lisaks.

Hea parlament! Veebruarikuu inflatsioon Eestis: Euroopa Liidu kõrgeim. Märtsikuu inflatsioon Eestis kiirhinnangu järgi: Euroopa Liidu kõrgeim. Eesti Panga kahe nädala tagune prognoos ütleb meile, et Eesti selle aasta inflatsioon saab olema 6% ning toiduainetel 7%. See tähendab Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide seas kõrgeimat prognoositavat inflatsiooninumbrit.

Inflatsioonil on rida objektiivseid majanduslikke põhjuseid, kuid kui me võrdleme Eesti inflatsiooni Läti ja Leedu inflatsiooniga, siis nende prognoosid selleks aastaks on üle kahe korra madalamad. Milles on küsimus? Vastus on selge. Eesti valitsusel puudub poliitika, kuidas leevendada ja tõrjuda inflatsiooni, selle valitsuse poliitika on lausa vastupidine: see on maksutõusudega inflatsiooni suurendav poliitika. Sellel aastal asetatakse maksudega enam kui miljardi eurone täiendav koormus Eesti inimestele ja ettevõtetele. Meil seisavad kevadel ees valitsuse läbisurutud energiaaktsiiside tõusud: elektrienergia puhul 45%, gaasiaktsiisi tõus, bensiiniaktsiisi tõus, diisliaktsiisi tõus. See tipneb käibemaksu 2%‑lise tõusuga 1. juulil.

Isamaa üleskutse siin parlamendisaalis on lihtne. Sellel valitsusel on ahtaim enamus, vaid 52 parlamendiliiget. Mitmed nende seast on kõnelenud ja öelnud, et ka nendel on raske nõustuda sellega, et valitsuse poliitika veab Eesti Euroopas hinnatõusu mustaks tšempioniks. Minu üleskutse siit parlamendisaalist on üks ja selge: moodustame siin ühisjõu hinnatõusude vastu. Kui kõik opositsioonijõud ning ka kõik sõltumatud saadikud – Enn, Peeter ja teised –, ühinevad üheks jõuks, on juba 49 saadikut ja meil on vaja veel kahte koalitsioonisaadikut. Ma vaatan isegi väikese lootusega härra Stig Rästa poole, kes on värske parlamendi liige ja kes kindlasti omab head ühiskonna tagasisidet valitsuse praegusele poliitikale. Lootusega vähemalt [vaatan]. Kui meil õnnestuks tagasi pöörata valitsuse hinnatõusud, siis see tähendaks, et Eesti ei oleks sellel aastal Euroopa inflatsioonitšempion. Näete, kui lihtne see on, see on meie ülesanne ja meie pingutuse küsimus siin parlamendisaalis.

Isamaa ettepanek on jätta ära kaudsete maksude tõus. Selleks et leevendada inflatsiooni, on meie ettepanek teha ka negatiivne lisaeelarve 300 miljoni euro ulatuses, mille mõju samuti leevendaks inflatsiooni. Negatiivse lisaeelarve sisu peaks olema valitsemiskulude vähendamine 5% ehk selles suurusjärgus, mida valitsus lubas eelmise aasta sügisel, kuid jooksis lati alt läbi. Vähendamise asemel on valitsemiskulud, nagu Riigikontroll on sedastanud, baasalusega võrreldes sellel aastal hoopis kasvanud 155 miljonit eurot.

Kõneledes automaksust, on meie sõnum üks ja selge: see Kartaago hävitatakse. Tuleb aeg, hiljemalt 2027. aastal, kui Eesti inimesed annavad meile selleks mandaadi. Isamaa lubadus on üks ja selge: me mitte ei lihvi automaksu nüansse, me ei muuda seda voolujoonelisemaks, vaid see maks läheb täies mahus tühistamisele. Ja 2027. aastal, kui me seda teeme, teeme me seda tagasiulatuvalt alates 2027. aasta 1. jaanuarist. See on väga oluline, et Eesti inimesed teaksid arvestada, et kui nad on valmis panustama ja andma oma häälega selleks mandaadi, siis see maks on tegelikult efektiivselt tähtajaline maks, ja nii tulebki elada. See on tähtajaline maks kaheks aastaks, selle valitsuse poliitilise agenda tulemus.

Me oleme näinud, et automaks halvendab inimeste toimetulekut. Väga nukker oli tegelikult Maalehes – kes luges? – eakate inimeste tagasiside toimetuleku kohta, sealhulgas ka eakate autoomanike toimetulek, keda aitavad lapsed, [ning eakad], kes käivad tööl ja teenivad ka pensionit või kellel sõna otseses mõttes on kuu lõpul raske ots otsaga [kokku] tulla. Ja täna on seoses valitsuse kavandatud kaudsete maksude [tõttu tekkiva] inflatsioonilise survega olukord selline, et see vastavalt seadusele [rakendunud] üle 5%‑line nominaalne pensionitõus süüakse ära, sest on 6%‑line inflatsioon ning eakate puhul on inflatsiooniline mõju seoses nende tarbimiskorviga palju ulatuslikum. Mida see reaalsuses tähendab? Nagu on öelnud Swedbank töötavate inimeste puhul, nende jaoks tähendab hinnatõus kombineerituna maksutõusudega seda, et nende ostujõud on aasta lõpuks halvem. Ehk Eesti eakad seoses sellega, et inflatsioon ületab pensionitõusu, ning töötavad inimesed, kellele on mõju nii tõusnud maksudel kui ka inflatsioonil kombineeritult, elavad aasta lõpul paraku oma elukvaliteedi mõttes kehvemalt kui aasta alul. Ja see on puhtal kujul regulatiivsete valikute [tulemus].

Isamaa sõnum on üks ja selge: hääletame siin saalis täna automaksu tühistamise poolt. Nad hääletavad vastu, me teame seda. Aga saabub hetk ja päev, kui Eesti kodanikud annavad mandaadi selleks, et see maks siin saalis tühistataks. Ma luban, et see päev tuleb. Ja teiseks, meie üleskutse kõigile parlamendi liikmetele on ka üks ja selge: moodustame ühisjõu hinnatõusude vastu. Ma näen, härra Allas tegelikult suhtub möönvalt sellesse. See ühisjõu tulemus, kui meil õnnestub need lähikuudel eesseisvad kaudsete maksude tõusud ära jätta, tähendab seda, et inimeste ostujõud Eestis saab olema parem. Teiseks, sisetarbimine ja seeläbi ka majanduslik aktiivsus saab olema vilkam. Ja kolmandaks, see annab positiivse tõuke meie majanduse väljavaadetele.

Aeg on tegutseda! Viimase Eurobaromeetri uuringu järgi on kuue kuu taguse küsitlusega võrrelduna 18% kasvanud nende Eesti perede arv, kes ütlevad, et nad prognoosivad, et tulevikus nende toimetulek läheb kehvemaks. See on paraku ka rea objektiivsete asjaolude kõrval olnud valitsuse kehva poliitika tulemus …

Teie aeg!

… mis on halvendanud inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaateid. Aitäh, härra Aller!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ülesanne on siis ka seekord tuua siia saali veidike tasakaalukam vaade. Kõigepealt, olgu algatuseks öeldud, et sotsiaaldemokraadid kindlasti ei ole rahul praeguse automaksu ülesehitusega. See vajab sisulist remonti, mõistlikumaks, õiglasemaks ja talutavamaks tegemist. Aga meie seast kõik kindlasti ei ole sada protsenti veendunud, et automaksu kaotamine näiteks luksusautode ummikutesse uppuvas Tallinnas oleks kõige õigem tegu olukorras, kus me peame niikuinii rohkem vahendeid kokku koguma, et suuri ja järjest kasvavaid kulutusi kinni maksta. Te kindlasti küsite selle kohta ja tegelikult Eesti rahval oleks mõistlik kuulda ka, et ma olen selles veendunud, et me peame tegema kõik selleks, et inflatsiooni [aeglustada], võib-olla ka maksutempot alla tooma, aga sellest hoolimata oleme reaalse fakti ees, et meil on väga-väga suured kulud katta. Ja kulutusi tahavad peaaegu kõik erakonnad siin saalis järjest rohkem ja kiiremas tempos teha. Me teame, et me seisame Eesti riigina eksistentsiaalsete küsimuste ees, mille tõttu meil on riigikaitsesse vaja panustada tohutult suured summad. Aga kust see raha tuleb?

Samamoodi ma tuletan meelde oma headele kolleegidele siin saalis, et tegelikult nii Isamaa kui ka Reformierakonna eestvedamisel oleme aastakümneid elanud selgelt võlgu, ja võlgu kõige kahjulikumal kombel. Ma seletan teile selle ära. See ei käi niimoodi, et me võtame laenu ja teeme vajalikke kulutusi, vaid vastupidi, me ei tee vajalikke tegevusi. Need tegevused jäävad tegemata ja see mõjub ühiskonna arengule fataalselt. Väga lihtne näide teile olgu see, et kui väike hambaauk ära parandada, siis pääseb väga väikese kuluga ja väga väikese valuga, aga kui lasta aasta edasi minna, siis see kulu suureneb, tuleb teha juureravi ja ei tea, kas sellest hambast üldse asja saab. Täpselt selline olukord on meil juhtumas teedevaldkonnas, kus täna piisaks katete vahetusest, aga paari aasta pärast tuleb kõik aluspõhjad välja vahetada. Meil on seal tohutud vahendid puudu. Kaua me pea liiva alla peidame?

Järgmine konkreetne näide on haridusvaldkonnast, kus me oleme aastaid õpetajatele ebaõiglaselt madalat palka maksnud. Selle tulemuseks täna on see, et isegi Eesti tippkoolid suurtes keskustes ei leia enam füüsikaõpetajaid, keemiaõpetajaid. Ja neid valdkondi, mille õpetajaid enam ei leita, tuleb iga päevaga, iga aastaga järjest juurde. 

Selliseid probleeme lisandub ja tegelikult me ei saa Eesti riigis lihtsalt lõpmatult sellist populistlikku poliitikat viljeleda, kus me ütleme, et meil on vaja Eesti riiki ehitada, Eesti riigi jätkusuutlikkus on oluline, aga me ei tee mitte midagi selle heaks. Kõike tuleb teha: inflatsiooni tuleb [pidurdada], tuleb vaadata maksud üle, maksude sisu tuleb üle vaadata.

Ehk siis, mis ma tahtsin teile ütelda? Sotsiaaldemokraadid teevad kindlasti kõik, et muuta seda automaksu mõistlikumaks, oluliselt mõistlikumaks. Ja mis see siis tähendab? Ma arvan, et Eesti ei saa toimida paremini või targemini kui teised riigid.

Palun kolm minutit lisaks. 

Kolm minutit lisaks.

Automaksuga on kogemus ju olemas. Riigi erinevaid piirkondi tuleb maksustada erinevalt ehk hajaasustusega piirkonnad tuleb automaksust vabastada. Maal elaval perel lihtsalt ei ole alternatiivi. Tallinnas on see võimalus ju olemas ehk saab ühistranspordiga liikuda, maksumaksja raha eest saab lausa tasuta liikuda, aga maal seda võimalust ei ole. Samuti tuleb leida lahendus puuetega ja eakatele inimestele, et me nende isiklikku või iseseisvat toimetulekut ei halvendaks. Kui riik hakkab seda [toetama], siis see läheb riigile sootuks kallimaks. Loomulikult tuleb lasterikkad pered automaksust vabastada ja üle tuleb vaadata ka autosid müüvate ettevõtjate ettepanekud selle kohta, mis meil on praegu valesti läinud, ja anomaalselt kõrged tasud tuleb likvideerida. Loomulikult me toetame ka siia saali neljapäeval tulevat õiguskantsleri ettepanekut. Ja sisu on palju veel.

Kui te küsite, et aga miks me oleme täna siia jõudnud, siis vastus on väga lihtne. Need ettepanekud, millest ma siin räägin, olid ju automaksu arutelude käigus pidevalt laual, aga kahjuks siis automaksu väljatöötamist juhtinud Mart Võrklaev koos oma koduparteiga – noh, tema puhul need lihtsalt langesid nagu jonnakalt viljatule pinnasele. Need on kogu aeg laual olnud, aga nüüd me läheme uuele katsele, äkki õnnestub koos asi vähemalt mõistlikumaks teha. Aitäh!

Aitäh! Väike kiire vahetus. Ja Mart Võrklaeva nime mainiti, nii et teie vastusõnavõtt, palun.

Aitäh! Minu nime mainiti ja tõsi, Mart Võrklaev seisis selle vastu. Kui sotside esindaja Jevgeni Ossinovski järjekindlalt nõudis, et automaksu aluseks olevad CO₂ vahemikud peaksid olema kõrgemad ehk me peaksime jõulisemalt ja kõrgemalt inimesi maksustama, siis selle vastu ma tõesti seisin. Ma saan aru, et sotsid on valitsusest ära läinud, otsivad oma kohta opositsioonis, aga ei tasu tulla siin valesüüdistustega välja ja süüdistada selles, et justkui Reformierakond või mina oleks selle maksu autor. Ei, seda nõudsid sotsiaaldemokraadid ja sotsiaaldemokraadid põhimõtteliselt lõpuni nõudsid, et see maks oleks veel kõrgem, et me peaksime veel rohkem oma inimestelt maksu korjama. Ja mina sellega ei nõustunud. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu nime ei mainitud, küll aga mainiti Isamaad. Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt.

Härra Allas! Te kõnelesite riigieelarve tasakaalu küsimustest. Ma tuletan meelde, et eelmisel aastal, eelmise valitsuse ajal, ütleme nii, oli meil Euroopa kiireimalt kasvav võlakoormus. Tegelikult see automaksuraha läheb ju, esiteks, pikemas vaates Reformierakonna maksuküüru teenindamiseks, seda on härra Läänemets välja öelnud ja tunnistanud. Ja teiseks, see läheb minu veendumuse järgi ka mittekriitiliste kulude jaoks, mida on öelnud välja rida ametnikke. Näiteks, kuhu valitsus otsustas samas suurusjärgus automaksuga raha eraldada jaanuarikuus? 100 miljoni euro ulatuses serverite hanke tegemiseks. See iseloomustab majanduslikku perspektiivi. [Esiteks,] eeskõneleja viitas sellele, et automaksuraha eest ehitatakse teid. See on tegelikult vale. Me näeme hoopis riigi teedeehitus‑ ja teehooldeportfelli katastroofilist vähendamist. Teiseks oli viide sellele, et ühistransport kompenseerib automaksu, või tähendab, autost loobumise sundvalikut. Ka see on osutunud valeks. Niinimetatud ähmane ühistranspordireform, mida meile on lubatud, on tegelikkuses osutunud lihtsalt õõnsaks retoorikaks. Ja kolmandaks, eeskõneleja kutsus üles võitlema inflatsiooniga. Aga automaksul on inflatsiooniga väga selge kvantitatiivne seos, üle 1% inflatsioonilisest survest moodustabki tervikuna automaks.

See on vale ettekujutus, et seda kimääri remontida oleks põhjendatud. See kimäär tuleb likvideerida sajaprotsendiliselt. Osutatakse sellele, et teistes Euroopa riikides see on. Aga vaadake, kui me hakkame võrdlevaid näiteid tooma, siis mu küsimus ongi: mida teeb Eesti tänane valitsus valesti, et Eesti on sellel aastal prognoositavalt hinnatõusu must tšempion? Kui me võtame näiteks võrdluse, siis me ei tohi leppida, et me oleme mustal esikohal. Sellepärast peabki parlament tegutsema ja otsima ühisosa, et moodustada ühisjõud hinnatõusu vastu …

Teie aeg!

… nagu kutsub üles Isamaa. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 571 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame [hääletuse] ettevalmistamist. 

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 571 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 25, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 571 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 592 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Rene Koka.

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Ja kõik meie jälgijad ja kuulajad! Sisuliselt arutame täna siin mitmel korral mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamist ja mina olen siin puldis eelnõuga 592. Ilmselt ei oleks see nii aktuaalne, kui see seadus ei oleks niivõrd vildakas ja niivõrd ühiskonda riivav ja ebaõiglane. Ilmselgelt on aeg öelda automaksule ei ja pöörata see tagasi. 

See ei ole ebaõiglane mitte ainult ühe maksuna, kui me vaatame seda kui vaid maksu. Kui me vaatame tervikuna seda, mis see kaasa toob meie inimestele ja ettevõtlusele, inimesi koormava ebaõiglusena tervikuna, siis peab ütlema, et selle maksu tegijad ja pealesurujad ei saanud vist päris täpselt aru, miks nad midagi teevad. Siin on täna arutatud ka seda, et algselt tuli see välja keskkonnamaksu nime all. Maksu maaletooja, kes on siin komisjoni ettekandja, rääkis sellest, kuidas automaksuga hakatakse päästma maailma ja loodust. Alguses plaaniti sellega kokku korjata 120 miljonit. Tänaseks on see summa, mida tahetakse kokku saada, üle 200 miljoni. 

Aga see, mis on tehtud meie inimestele, meie ettevõtjatele, meie peredele, on käsitlemata kahju. Ja mulle tundub, et meie valitsejad ei ole ka seda tagasisidet analüüsinud, mis on ühiskonnast tulnud. Me teame kõik, et meie põhiseaduse §‑s 28 on selgelt kirjas, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Aga kahjuks meie viimased valitsused ei ole seda ei mõistnud või lihtsalt ei hooli. Ma arvan, et õigem on öelda, et nad lihtsalt ei hooli sellest. Ja maks, millest me praegu räägime, lööb eriti valusalt just madalama sissetulekuga inimesi ja muudab nende hakkamasaamise veel raskemaks. See näitab selgelt hoolimatust meie inimeste suhtes. Tegemist on ebavõrdsust tekitava maksuga, ma isegi ütleksin, et koormisega. See maks karistab just nimelt neid, kellel on niigi raske. 

Räägiti sellest, et see maks on väga oluline, et me saaksime hoida keskkonda. Nüüd aga näeme – ja seda kõike tegelikult tõid EKRE saadikud välja selle maksu arutamise ja menetlemise ajal –, et me tekitame olukorra, kus tegelikult on surutud inimesi sõitma just nimelt vanemate ja loodust rohkem saastavate sõidukitega. Inimestel ei ole valikut. Nad teevad selle valiku sellepärast, et vana autoga sõitmine on lihtsalt rahakoti mõttes odavam. Seal ei ole mingit pistmist sellega, et nad tahaksid sõita vana saastavama autoga, aga midagi ei ole teha, kui riik neid selleks sunnib. Nüüd on loodud olukord, kus uuema või uue auto ostmine on puhas luksus ja seda saavad teha ainult jõukamad inimesed. Ja see on lisaks keskkonnale tegelikult löök ka ohutusele, mida me tõenäoliselt näeme lähiaastatel. 

Maal elamine – ka sellest oli väga palju juttu selle arutelu käigus. Seda ei võetud kuulda. Aga ma mõistan. Kuna ministeeriumi ametnikud rääkisid siin menetluse käigus, et nad ei ole tuvastanud vahet transpordi kättesaadavuses Tallinna kesklinnas ja mõnes väiksemas Eesti linnas, siis on arusaadav, et arusaam sellest puudus. Tõenäoliselt ei ole Tallinnast väljas väga palju käinud need inimesed, kes seda maksu menetlesid. Aga maal on vaja viia lapsi kooli, lasteaeda, on vaja tööle saada. Tegemist on hajaasustusega, bussid ei liigu, Bolti ei ole, tõuksidega sõita ei saa, ei ole elektrirollereid või taksosid võtta, nii nagu on linnas. Auto on maal hädavajalik vahend selleks, et elada.

Eriti suure löögi alla pandi suurpered ja puuetega inimesed. See maks, mis tuleb maksta inimestel, kes vajavad oma pere või puude pärast sõidukit, millega saab sõita näiteks seitse inimest, on ebareaalne. Me räägime automaksusummadest 600–800 eurot ja veel rohkem, selleks et seitsmeliikmeline perekond saaks liikuda.

Kurioosum on veel see, et kui võtame näiteks mingi konkreetse auto, näiteks 2015. või 2016. aasta mahtuniversaali, siis [näeme, et] see maks on täiesti vildakalt tehtud, sellepärast et sarnase sõiduki eest võid sa maksta aastamaksu suurusjärgus 480 eurot või ka 51 eurot ja auto registreerimistasu sarnaste autode puhul 1434 eurot või 413 eurot. See on omakorda tekitanud ühiskonnas sellise omamoodi tegevuse, et inimesed kammivad läbi sadu ja sadu autosid, toksivad autonumbreid kalkulaatorisse sisse, et saada aru, mis on selle riigi fantastilise seaduse tulemusena ühe või teise auto aastamaks ja registreerimismaks. Täiesti absurd! 

Küll aga oleme lugenud sellest, et meil jagati automaksutoetust ka nendele inimestele, kellel üldse autot polegi. See on jälle üks näide sellest, et tegelikult riigil puudub ülevaade oma rahanduspoliitikast. Ma olen siin korduvalt välja toonud, et mõned aastad tagasi oli majandusministeeriumi real üle 100 miljoni euro, mis oli tegevustega täiesti sisustamata. Me räägime, et meil ei ole raha. Selle aasta eelarve valguses käis valitsuses jagelemine selle üle, kas on raha gaasijaama ehituseks või ei ole. Valitsuse liikmed ise ei teadnud seda, lõpuks leiti kuskilt 100 miljonit eurot. Nüüd me kuuleme, et meil viiakse eelmise aasta riigieelarvest üle enam kui miljard eurot, üle miljardi euro vahendeid, mis jäid kasutamata eelmisel aastal. Ja selle taustaks on kogu aeg jutt: riigil ei ole raha, meil on väga raske, me peame minema peretoetuste kallale, suurperede kallale, midagi ei ole teha, raha ei ole. See ei ole adekvaatne jutt.

Küll aga anname toetusi kasutatud elektriauto soetamiseks. Palun väga! Tahad osta neli-viis aastat vana elektriauto, saad riigilt taotleda selleks toetust. Sobib! Elektriautode ostjate puhul on ju selgelt tegemist sihtgrupiga, kus on jõukamad inimesed, kes suudavad osta ja ostavad neid autosid ka ilma selle toetuseta. Aga ei, me külvame raha kopterilt, aru saamata, kuhu see läheb, ja tegelikult ei huvita see ka valitsust, nagu aru saada on. Toetame vanade, kasutatud elektriautode soetamist, mida meie ühiskonnas tegelikult nagunii suudavad lubada ja ostavad jõukamad inimesed.

Tuleme tagasi selle keskkonnamaksu [jutu] juurde, millega meile ja ühiskonnale seda müüdi. Automaksu maaletooja, juhtfiguur ja esindusnägu Mart Võrklaev rääkis kogu aeg sellest, et põhimõte on, et saastaja maksab. Saastaja maksab – see on meie põhimõte ja selle järgi me automaksu teeme ja disainime, väga oluline. Kus see põhimõte täna on? Kõige soodsam on sõita vanade diiselautodega, sellepärast et need on kõige vähem maksustatud autod, või mõne vana Ameerika autoga, mis saastab palju rohkem kui paar-kolm aastat vana kaasaegne auto, mis on palju väiksema keskkonnasaastega ja palju turvalisem kui 10–15 aastat vana auto. Jälle aeti meile mingisugust udujuttu sellest, kuidas keskkonna nimel tehakse meile mingi maks. See ei vasta absoluutselt tõele. 

Inimesed ei loobu oma autost, midagi ei ole teha. Eks sellega tõenäoliselt ka maksu tegijad arvestasid, et küll inimene ära maksab läbi häda, liikuda tal on vaja, eriti maapiirkonnas, küll ta maksab, nutab ja maksab, jätab siis võib-olla midagi ostmata, midagi väga olulist, aga maksab. Ja nüüd me olemegi tegelikult saavutanud olukorra, et kui rääkida autotöökodadega või ka inimestega tänavalt, [küsida], kuidas automaksu kehtestamine nendele mõjunud on, siis vastus on ühene. Autotöökojad ütlevad, et nende klientide arv on vähenenud, sellepärast et inimesed üritavad teha nagu üheksakümnendatel aastatel ja enne seda võimalikult palju asju kodus ära – mis vähegi võimalik on. Ma ei tea, vahetavad piduriklotse ja õli. Kuidas õli vahetamine kodus keskkonnasäästlik on? Igaüks võib edasi mõelda, kuhu see õli jõuab. Vaevalt et kõik see õli jõuab jäätmejaama. Ühesõnaga, inimesed teevad kõikvõimalikke remondi‑ ja hooldustöid, millega ise hakkama saavad, rohkem kodus. Seal on ka teatud risk auto tehnilisele korrale, kui seda ei tee litsentseeritud töökojad.

Teiseks, autorehvide [tõttu] on löögi all [ka inimeste ohutus], sest inimesed [mõtlevad], et nüüd venitan pikemalt nende rehvidega välja. Kui muidu oleks vahetatud ära, pandud uuemad rehvid, siis nüüd võetakse risk. See risk võetakse enda ja oma pere[liikmete] elu arvelt, sellepärast et riik on neid sinnamaani surunud. See ei ole mitte sellepärast, et inimene kuidagi tahaks seda teha, vaid sest riik on ta nurka surunud ja soodustab vanade autode pidamist.

Omaette aspekt, mida ma olen korduvalt siin välja toonud ja mille juurde ma jätkuvalt jään, on see, et vanade autode [hulga] suurenemise tõttu autopargis hakkavad ühel hetkel üles minema raskete õnnetuste ja avariide numbrid, mida me tõenäoliselt suure kurbusega näeme lähiaastatel. Ei ole vaja väga palju mõelda, [et mõista], et kui [võrrelda] 10, 15 või 20 aastat vana autot ja tänapäevast uut autot, siis turvavarustus ja turvalisus on [viimasel] hoopis paremal tasemel kui vanadel autodel. Ja kahjuks, tahame või ei taha, kandub see ühel hetkel liiklusstatistikasse üle – selles ma olen üsna veendunud – ja kindlasti kahjuks negatiivse poole peale.

Nüüd vaatame veel, mida riik selle automaksu kehtestamisega teinud on. Riik lükkab oma inimesed ja ettevõtjad väga jõuliselt halli tsooni, kus hakatakse mõtlema erinevate skeemide peale, kuidas hakkama saada. Kui me vaatame automüügistatistikat, mis alles hiljuti välja tuli, siis mida me näeme? Läti müük suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14,8%. Leedu müüs kuni 25,7% rohkem eelmise aasta sama ajaga võrreldes. Aga pange tähele, Eestis langes sõidukite müük üle 56%. Üle 56%! Pole ju väga palju vaja põhjusi otsida. Võtame näiteks põllumeeste, ehitajate, jahimeeste, teetaristuehitajate ja üldse erinevate infraga tegelevate ettevõtete sõiduvahendid, erinevad kastiautod. Toome Volkswageni näite: selle aastamaks on circa 1000 eurot ja registreerimistasu pea 8000 eurot. 8000 eurot peab maksma juurde selle auto eest, mille varem sai osta ilma lisakuluta, pluss aastakulu. Ma arvan, et me saame kõik aru, kellele see kulu edasi kantakse. Kõigile meile, kogu ühiskonnale, kõigile meile, kes me erinevaid teenuseid tarbime.

Riik tegelikult sunnib inimesi ja ettevõtjaid mõtlema välja erinevaid skeeme, kuidas ökonoomitada ja sellest maksust pääseda seaduslikul [moel], võib-olla vahest ka natukene hallil alal kõndides. Huvitav oleks küsida, pärast saamegi komisjoni ettekandja käest küsida, kas ta on ka käinud ja rääkinud inimestega sellest, mis päriselt toimub. Toon mõne näite. Sellise auto puhul nagu Audi Q7, olen kuulnud, on vähemalt üks juhtum, et inimene vormistas selle auto matkaautoks. Pani auto pagasnikusse kraanikausi sisse, käis autoregistris, vormistas selle auto matkaautoks ja sai aastamaksu oluliselt soodsamaks, kui muidu oli. Kas Eesti riigi eesmärk on tõesti sundida inimesi tegelema selliste asjadega selleks, et mõistlikult autot omada? Järgmine näide. Luuakse osaühinguid, mille ainuke vara on üks või kaks autot. Selleks, et autot müüa ja mitte makse maksta, luuakse osaühing, pannakse auto sinna. Ja mina ei pane pahaks neid käike inimestele, absoluutselt ei pane, sellepärast et kui riik ei saa aru, mida ta teeb oma maksupoliitikaga, siis inimene peab olema leidlik ja vastama sellisele käitumisele. Aga kas see on see tee, mida mööda Eesti peaks minema, see, kuhupoole tahame minna? No ma ei tea, mina ei taha, et meil oleks selline Eesti, kus valitsus sedasi käitub ning surub oma inimesi ja ettevõtteid [teatud viisil] käituma. 

Ja löök majandusele on kahtlemata suur, sellepärast et transpordi‑ ja teenindusettevõtete hinnad tõusevad, nagu ma juba enne ütlesin, autode müük langeb, autode hooldus läheb jälle sisuliselt põranda alla. Sellest kaotavad meie ettevõtted. Ja see ei ole see suund, kuhu me peame liikuma. Eesti majandus vajab hoogu ja aitamist, mitte pidurdamist. Aga praegu tundub vägisi, et tehakse kõik selleks, et pidurdada Eesti majanduse arengut ja hoida seda tagasi. Sellepärast et meid juhivad, kuidas ma ütlen, majanduse toimimisest mitte aru saavad inimesed.

Aga on ka lahendus. On aeg tunnistada, et mootorsõidukimaksu kehtestamine oli viga. Ei peaks kartma seda tunnistada. See on üks, ma ütleks, mõtleva poliitiku tunnus, et kui ta näeb ja saab aru, et midagi on valesti läinud, siis ta julgeb seda tunnistada ja julgeb teha otsuseid selle parandamiseks. Aga kahjuks seda ei taheta teha. Ma toon näite. Kogu selle automaksu menetlemise protsessi ajal ma kõikvõimalikes kohtades püstitasin küsimuse, et mis saab siis, kui auto varastatakse ära aasta jooksul – aasta alguses või aasta keskel, ei olegi vahet – või auto hävib. Kuna seda müüdi kogu aeg kui keskkonnamaksu, siis on ju täiesti ebaloogiline maksta aastamaksu sõiduki eest, mis ära varastati või hävis, põles ära. Ei! Seda ei saanud kuidagi kuulda võtta, sest see ettepanek tuli opositsioonilt ja isegi opositsiooni mõistlikke ettepanekuid ei saa kuulata. Mis tulemus on? Nüüd me oleme jõudnud selle tulemusena sinna, et õiguskantsler on pöördunud Riigikogu poole, palunud võtta see menetlusse ja see viga ära parandada. Aga raske oli seda teha siis, kui me seda menetlesime, raske oli kuulata ja arvesse võtta. Mitte kuidagi ei saanud!

Siit me jõuame jälle sinna välja, et tark poliitik julgeb tunnistada viga ja teeb ka korrektuure, kui on vaja. Aga ei, meil on teerullipoliitika. Rullime edasi! Saame aru küll, et eelnõu menetluse käigus küsimustele vastata ei oska, aga ikka rullime edasi. Tuleb rohkem kuulata! See on, Mart Võrklaev, teile: teie kui selle maksu maaletooja ja ideoloog oleksite võinud rohkem kuulata ka huvigruppe. Aga ainult kuulamisest ei ole ka kasu, on vaja võtta teadmiseks ja talletada see, mida räägitakse.

Lõpetuseks tahangi öelda, et ei pea kartma vaadata üle valesid otsuseid. Me küll kahjuks nägime, et eelmise hääletuse puhul midagi ei muutunud – täpselt sama, nagu see olukord on varem olnud –, aga ma siiski kutsun üles: mõelge, võtke natuke aega. Võib-olla peaks võtma isegi kümme minutit pausi enne hääletust ja andma veel aega natukene mõelda. Tunnistame koos selle mootorsõidukimaksu kehtetuks ja lõpetame selle jama ära! Tunnistame, et see oli üks viimaste aegade suurimaid ämbreid, mille valitsus on teinud. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Tead, ma vaatasin seda hääletust, mis meil just oli siin saalis, ja mõtlesin, et ma olen kas kuskile valesse kohta või mingisugusesse ajaluupi sattunud. Meil pidi ju olema parempoolne koalitsioon, mis tuli makse alandama. Ja näe, maksu alandamise, ühe maksu kaotamise eelnõu on [menetluses] ja kõik koalitsioonisaadikud on selle eelnõu vastu. Ma ei saa aru, kas mina ei saa aru või nemad ei saa aru. Kuidas siis selle maksude alandamise ja kaotamisega on selle parempoolse valitsuse poolt? Tulime appi, opositsioon pani eelnõu lauale, panime kuus eelnõu lauale ja näe, parempoolne koalitsioon ei toeta. Mismoodi see sulle nüüd siis paistab?

Aitäh, hea küsija! Tead, ma olen nüüd juba teist koosseisu siin, aastaid olen mõelnud, püüdnud aru saada ja näha nende saadikute peade sisse. Aga ei õnnestu, kuidagi ei õnnestu. Vahest omavahel rääkides saan aru, et mõni isegi räägib täitsa mõistliku juttu, ja tundub, et süda on ka täitsa õige koha peal. Aga näe, võta näpust, tuleb siia saali ja hakkab hääletama – no näete, läks teravaks jutt – ja ei suuda hääletada nii, nagu rääkis kuskil. Nagu me siin täna nägime ühe teise eelnõu puhul, mitte automaksu [tühistamise] eelnõu puhul: puldist räägitakse sulaselgelt, et rahalist mõju ei ole, sundi ei ole, kuigi seadus ütleb hoopis teistmoodi. Ma arvan, et siin on nende inimeste puhul, kes räägivad selgelt üht ja teevad teist, tegemist mingisuguse … Ma ei tea, nad kaovad vahepeal kuskile ära tõenäoliselt. Ma ei taha öelda, et see on meditsiiniline probleem, ma ei ole arst ega meedik, ma seda ei saa öelda. Aga võib-olla juhtub nii, et väsimusest või millestki inimesed vahepeal kaovad ära, mõte hajub ja selleks hetkeks, kui on nupu vajutamise aeg, on kontsentreerumisvõime nagu kuidagi hajunud. Võib-olla kuidagi nii on see juhtunud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma olen sinuga täiesti nõus, et tegu on tõepoolest suure ämbriga, millega sai hakkama, ma isegi ei tea, kas eelmine või üle-eelmine valitsus, kuidas seda kõike nimetada. Nad on siin mitu korda vahetunud – tulemus on küll sama, aga formaalselt ikkagi. Me teame, et neljapäeval me siin saalis hakkame jälle sedasama automaksu teemat arutama ja õiguskantsleril on siis ettepanekud, kuidas seda õiglasemalt teha. Omal ajal Keskerakonna fraktsioon väga konkreetselt rääkis sellest, et see automaks on tegelikult põhiseadusvastane. Nüüd jõudis lõpuks samale järeldusele ka õiguskantsler. Mul on kaks küsimust. Esiteks, kas sinu arvates on üldse mõistlik hakata nende detailidega tegelema või [tuleks] ikkagi lihtsalt [visata] see seaduseelnõu prügikasti? Ja teiseks, on [inimesi], kes on juba maksnud automaksu ära. Võib-olla neljapäeval me teeme niimoodi, et nad ei pea seda rohkem tegema. Aga kas riik ei peaks neile sel juhul seda raha tagastama?

Aitäh! Mõlemad väga head küsimused. Kahtlemata, minu seisukoht on selline, et me ei peaks selle automaksu või mootorsõidukimaksu puhul üldse tegelema enam mingite detailide lihvimisega, vaid see tuleb lihtsalt kehtetuks tunnistada, ja punkt. Nüüd, mis puudutab seda, et mis teha nende maksudega, mis on juba makstud, siis absoluutselt olen seda meelt, et need tuleb tagastada kõigile, kes on juba aasta algusest peale seda maksu maksnud. Me ei saa veel ebavõrdsust juurde luua sellega, et osa inimesi, kes ei maksnud ära, ütleme siis, majanduslikus mõttes võidavad, kuna nad viivitasid sellega, ja osa, kes hakkasid võib-olla kas või sellepärast maksma, et iga kuu jupphaaval midagi maksta ja oma maksukoormus aasta [peale jaotada], karistame veel kord sellega, et [ei tagasta neile seda] raha. See on absoluutselt ebaõiglane lähenemine. See tuleb kõigile tagasi maksta ja eelnõu tuleb tunnistada kehtetuks.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma küsin küsimuse võib-olla natuke üldisema nurga alt. Hommikul siin arutasime [eelnõu] üle, millega börsiettevõtete juhtkondadele sookvoodid kehtestatakse, ja siis käis puldis sotside esindaja Reili Rand, kes noh, ma ütleks, valetas selle kohta, ütles, et eelnõus ei ole sanktsioone ja eelnõu justkui kaitsvat naisi ja nii edasi. Ja nüüd automaksu arutelul, mis enne oli, Anti Allas tuli pulti ja rääkis, et ta nipet-näpet [muudaks], teeks automaksu ringi, aga muidu see on hea ja vajalik asi, sest riigil polevat muidu raha teha vajalikke asju. Nagu sa ise ütlesid, miljard jäi see aasta kasutamata – raha oli, aga ei suudetud seda mõistlikult kasutada. Me teame, et MTÜ-dele läheb sadu miljoneid. Sotsid ise tahtsid väga jõuliselt suruda 2,6 miljardit tuuleparkidele, millega [tegelevate] inimeste seosed jälle sotsideni viivad. Mis see sinu hinnang on, kas sotsid valetavad teadlikult või nad ei saa üldse aru, mis nii maksunduses kui riigi juhtimises laiemalt toimub?

Aitäh! Hea küsimus. Esimene ettepanek on mul see, et kuna te olete Anti Allasega ühest valimispiirkonnast, siis tasub teha kõik endast olenev, et sotsidele veel jäänud valijad teie piirkonnas saaksid ka sellest tänasest arutelust teada ja teaksid, milline seisukoht tegelikult sotsidel on. Kuna Võru‑ ja Valgamaa, see kant, on ka ikkagi selgelt maapiirkond ja see automaks väga valusalt inimesi lööb, siis katsume neile jätkuvalt selle teadmise kohale viia, mille eest nende saadikud siin Riigikogus seisavad.

Nüüd, kas sotsid saavad asjadest aru või mängivad, ei saa aru või mis nad teevad? Tead, ma ei ole päris kindel. Ühest küljest võiks arvata, et nad ju võiksid aru saada. Teisest küljest, nagu ma enne siin märkisin, olukorras, kus sotsid on valitsusest välja visatud, aga nad samasuguse nürimeelsusega toetavad Vabariigi Valitsuse ebaadekvaatseid eelnõusid, ma ei oska isegi hinnangut anda. Kuidas sellisele käitumisele peaks hinnangu andma? See tekitab kahetisi tundeid. Ma isegi ei tea, kas nad mängivad või nad tegelikult ei saa aru. Võimalus on fifty-fifty.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ega selle maksuralli kõik õied ja viljad ei ole veel ju päris pärale jõudnud rahvale. Suvel hakkavad kehtima ka kõrgendatud käibemaksumäärad. Aga ikkagi rahva hulgas ringi liikumise [põhjal] – mina liigun maapiirkondades väga palju ringi ja ma arvan, et sina Raplamaal niisamuti – on minule jäänud selline mulje, et kõikidest nendest maksutõusudest kõige vahetumalt puudutab inimesi ja kõige vihatum on just nimelt automaks. Kas sul on sama mulje?

Aitäh, hea küsija! Ma olen täiesti nõus. Kui ma esimese hooga mõtlen kahele asjale, mida Eesti inimesed teavad, siis ma arvan, et kui me ütleme Siim Kallas, siis tõenäoliselt suudavad kõik kohe manada silme ette 10 miljonit dollarit, mis on kaduma läinud. Ja ma olen täiesti kindlal seisukohal, et kui me ütleme automaks, mootorsõidukimaks, siis sellest automaksu trallist ja kehtestamisest saati ei ole ühtegi inimest, kelle silme ette ei tule Mart Võrklaeva pilt. Kõik teavad automaksu peaideoloogi ja maaletoojana Mart Võrklaeva ja seostavad [teda sellega]. Ükskõik kui palju Mart ka ei käi erinevates šõudes ja ei tõesta vastupidist, midagi ei ole teha, Mart Võrklaev läheb Eesti ajalukku automaksu maaletooja ja läbisurujana. Nii see olema saab ja isegi siis, kui meil õnnestub teha valitsus, kes selle ühel päeval tagasi pöörab, läheb Mart Võrklaev paraku ajaloo annaalidesse kui automaksu peaideoloog ja maaletooja.

Mart Helme, küsimus istungi protseduuride kohta.

Jaa, no ma annan aru, et see ei ole nüüd päris protseduuriline. Aga ma sain aru, et Rene Kokk tegi praegu sisuliselt ettepaneku, et meie võiksime teha Ameerika Ühendriikide Föderaalreservile ettepaneku, et kümnedollarilisel hakkaks olema Siim Kallase pilt ja ühedollarilisel Mart Võrklaeva pilt. Ma sain nii aru.

Vot see ettepaneku tõlgendus on igaühel omamoodi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Rahvas on probleemi ees ja mul on mõte, mida võiks rahvas teha. Kuidas hindate? Kõigepealt, maksuteade, mis on ka mulle tulnud, on sisuliselt haldusakt ja selle [võiks] lihtsalt vaidlustada halduskohtus. Mina kavatsen seda teha just sellise õigusakti kaudu nagu hea õigusloome [ja normitehnika] eeskiri, sest puudub seaduse väljatöötamiskavatsus. Miks see on hea? Sellepärast et see peatab automaksu rakendamise. Ja ilmselgelt kõik tuuled liiguvad praegu sinnapoole, et tegelikult see automaksuasi jõuab Riigikohtusse. Aga minu jaoks point on ikkagi see, et seaduse väljatöötamisel ei ole järgitud teist seadust ehk hea õigusloome eeskirja, mille [kohaselt tuleks] kaaluda ja analüüsida läbi kõik mõjud. Lause, et [see oli] kiireloomuline, siin ei päde. Mis te arvate sellest mõttest?

Aitäh, Kalle! Ega automaks ei ole selles mõttes kahjuks mingi erand. Sa siin saalis aastaid olnuna ju näed, kuidas lihtsalt rullitakse [kõigest] üle. Meie hea tava või töö- ja kodukorra järgimine on alla igasugust arvestust. Kahjuks neid tavasid ei järgita juba ammu, väga palju asju tõlgendatakse lihtsalt nii juhataja, Riigikogu juhatuse kui ka komisjonide esimeeste suva järgi. Aga mis puudutab seda, et inimesed oma õiguste eest seisaksid, siis igasuguse ebaõigluse puhul absoluutselt soovitan inimestel, kellel on see võimekus olemas ja kes saavad seda teha, tõesti see kohtus vaidlustada. Me loome siin erinevate seadustega kõikvõimalikele sisserändajatele võimalusi kohtus hageda kõikvõimalikke asju, meie kohtusüsteem umbe lüüa. Nii et loomulikult, kui meie oma inimene tunneb enda heaolu selget riivet ja näeb seaduses selget vastuolu, siis tuleb enda eest seista. Mina igal juhul kindlasti julgustan inimesi sellega tegelema, nii nagu sa välja tõid.

Nüüd ma peaks küsimiseks sõna andma Varro Vooglaiule, aga küsimus on üks minut ja kui küsida ära, siis tahaks ka vastust saada. Sellest lähtuvalt ma arvan, et me jätkame sellega homme. Aga Rain Epler, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul oligi selline küsimus, mis just seda protseduuri puudutab, et kui Varro hakkab kell [13.]59 küsima ja istung vahepeal ära lõpeb, kas ta homme jätkab poole pealt või mis siis teha.

Aitäh! Sellega on istung lõppenud.