Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 9. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, puudub 11. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Viimasel paaril nädalal me oleme kuulnud, kuidas peaminister ja rahandusminister räägivad, et tuleks maksudega jälle mängima hakata. Eelmine koalitsioon võttis eesmärgiks makse tõsta ja nüüd räägitakse mõne maksu vähendamisest või tähtajalisest tähtajatuks muutmisest. Isamaa fraktsioon tuleb balalaikakoalitsioonile appi ja ütleb üheselt: "Lõpetame maksudega mängimise! Tühistame käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, ettevõtete tulumaksu ja jätame ära kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse." Ei ole vaja ühtegi maksu tõsta, tasakaal jääb eelarves püsima. Ma loodan, et nii nagu eile, kui 93 Riigikogu liiget toetasid põhiseaduse muutmist, toetab [enamus] siin saalis nende maksude ärajätmist, mis on planeeritud selle aasta juulist ja järgmise aasta algusest. Aitäh!

Reili Rand, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Saarte elanikud sõltuvad igapäevaselt parvlaevaühendusest. See on meie eluliin. See viib tööle, kooli, arsti juurde, võimaldab ajada äriasju ja saada osa ühiskonnaelust. Erinevalt mandri elanikest peab saartel elav inimene siiski arvestama lisakulude ja logistiliste takistustega, mis piiravad liikumisvabadust ja mõjutavad otseselt elukvaliteeti. Kuigi meie parvlaevaühendus on aegade parimal tasemel, on süsteemis mitmeid kitsaskohti, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka kogukonna liidrid. 

Parvlaevaühenduse käsitlemine lihtsalt teenusena, mille hind ja kättesaadavus kõiguvad poliitiliste otsuste ja valitsuskoosseisude järgi, on loonud olukorra, kus elanikud ei saa olla kindlad ei piletihindade ega liini töökindluse suhtes. Mitmed Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjad on juhtinud tähelepanu vajadusele käsitleda parvlaevaühendust kui maantee pikendust. Nii nagu mandri elanikel ei ole vaja maksta lisatasu tööle või koju sõites, ei tohiks ka saarte inimestel olla selleks lisakulu. Põhjamaades on regionaalpoliitilistel põhjustel tasuta parvlaevaühendus tavapärane praktika. (Juhataja helistab kella.) Eesti riik on seni pigem vaadanud ühenduste doteerimist kui kulu, mitte kui investeeringut saarte elujõulisusse. Samal ajal on liinide tulud kasvanud ning on selge, et hästi toimiv ühendus toob kasu kogu riigile. 

Ja lähtuvalt sellest olen esitlemas teie ees kokku kuue Riigikogu saadiku arupärimist regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele, et küsida, mis on ministri hoiak selle suhtes, et parvlaevaühendust käsitleda kui maanteepikendust, mis võiks olla selle kulu riigieelarvele, milliste positsioonidega läheb uus minister riigieelarve läbirääkimistele ja kuidas see mõjutab parvlaevaliikluse tihedust ja üldist töökvaliteeti. Ja praegusel ajal ei saa kuidagi …

Teie aeg! Aitäh!

… jätta ka kajastamata küsimust selle kohta, et liinil on jätkuvalt tänapäeva vajadustele mittevastav parvlaev Regula. Kuidas minnakse edasi uue laevahankega? Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Aivar Kokk andis üle maksurahu kehtestamise seaduse, et meil jääksid ära planeeritud maksutõusud, mille varasemalt on kehtestanud see valitsusliit, mis [nüüd] demonteeritud koosseisus jätkab. Peaminister eelmise aasta sügisel teatas pidulikult, et valitsemiskulusid vähendatakse 2025. aastal 5% ehk 132 miljoni euro võrra. Mäletate? Oli nii. Kuid Riigikontroll on välja toonud hoopis äraspidise. Kui võtta aluseks baasvõrdlus, kui palju 2025. aastal valitsemiskulud vähenevad, siis tegelikkuses valitsemiskulud hoopis kasvavad 155 miljoni euro võrra. Samas suurusjärgus, kui meile lubati valitsemiskulude vähenemist, valitsemiskulud tegelikult kasvavad. Eelmise aasta sügisel 2025. aasta eelarve menetlemise käigus tegi Isamaa ettepaneku tegelikult valitsemiskulusid vähendada, kuid võimuliit hääletas need ettepanekud täies mahus maha. Nüüd esitab Isamaa Riigikogu otsusena ettepaneku Vabariigi Valitsusele venitusteta välja töötada ja esitada seadusandjale negatiivne lisaeelarve, mis vähendaks valitsemiskulusid 300 miljoni euro ulatuses. See oleks ühtlasi katteallikaks ärajäetavale käibemaksu tõusule 1. juulist 2025. aastal. Kui see jõustuks, siis sellega muutuks Eesti kaudsete efektiivsete maksude tšempioniks Euroopas. Aitäh!

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Austatud kolleegid! Mina soovin nelja Riigikogu liikme poolt üle anda arupärimise energeetika- ja keskkonnaministrile. Ja hästi lühidalt kokku võttes soovime arupärimisega saada selgust viimase circa pooleteise aasta jooksul Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti algatatud kaitsealade kaitsekorra arvatavas ebaseaduslikus muutmises. Protsessi ebaseaduslikkusele juhib tähelepanu ka õiguskantsler oma 7. novembri 2024 kirjas Kliimaministeeriumile. 

Ja milles on mure? Sisuliselt ilma maaomanikke kaasamata on muudetud nende metsaalade kaitserežiimi rangemaks. Näiteks piiranguvööndisse kuulunud metsaaladest on saanud sihtkaitsevööndis olevad metsaalad. Ühtlasi on juba üle aasta enamus raietest kaitsealadel olnud peatatud või neid on kitsendatud olulisel määral. Samas, vastavaid reguleerivaid seadusakte muudetud ei ole. Seetõttu valitsebki maaomanike seas suur segadus, miks on ilma selgitamata nende õigusi asutud oluliselt piirama. Samuti on oluliselt kahjustada saanud metsaomanike majanduslikud huvid. Nii mõnelgi võis olla soov metsa kavandatavast müügist saadava tulu eest tasuda lapse õpingute või mõne muu pere jaoks hädavajaliku tegevuse eest. Mis põhjustel ja kuidas see kõik on saanud toimuda ja kuidas soovib ministeerium sellele sasipuntrale lahendust leida? Just nendele [küsimustele] soovimegi selle arupärimisega vastust saada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Meie hea kolleegi Rain Epleriga saime osaliselt inspiratsiooni arupärimiseks just eelkõnelejalt. Kuivõrd Michali uus valitsus on tuure üles saamas ja valitsuses on mõned uued näod, siis meil on palve, et Igor Taro vaataks värske pilgu ja kaine meelega üle osa Siseministeeriumi investeeringute ridu. 

Miks inspiratsiooni eel[kõnelejast]? Mäletatavasti ajal, kui Jürgen Ligi alles jälgi ajas, teatas eelkõneleja Anti Allas, meie hea kolleeg, et Võru lasketiir võimaldab lasta 270 kraadi ehk see saab olema moodsaim politsei tiir Eestis, kus saab mitte lihtsalt otse tulistada, vaid teha harjutusi liikumisega ja lasta erinevas suunas nii püstoli kui ka automaadiga. Nii kirjutas ta sotsiaalmeedias. 

Ja kui me küsisime eelarve [menetlemise] käigus selle arutelu kohta, siis rahandusminister ütles, et jah, arutelu oli, täpset hinda ei tea, vist oli 9 miljonit eurot. Järgmiseks korraks oli rahandusministril selge, et see investeering kajastub hoopis 2026. aasta eelarves. Ja nüüd meil ongi palve, et Igor Taro teeks selgeks, mis seis selle tiiruga on. 

Ja loomulikult, veelgi olulisem on see, millega Ilmar Tagel on meie poole pöördunud: miks just Võru? Teadupärast iga Kagu-Eesti inimene teab, et just Põlvas on laskmisega [tegelemisel] väga pikk traditsioon. Miks ei olnud võimalik Põlva tiiru korda teha sellesama investeeringu abil?

Meil on ministrile väga konkreetsed küsimused. Kui kaugel selle tiiru [rajamine] on? Kas nii nagu Soomes, kus väga palju lasketiire avati, on võimalik laiemalt ka meil uusi lasketiire avada? Ja millal Põlva tiir korda saab? Pikalt kaalus selle [arupärimisega] liitumist ka Andrus Seeme, kes siiski viimasel hetkel ütles, et elab meile aktiivselt kaasa kolleegina. Aitäh!

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja kolm arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Nüüd on teade. Selle nädala pühapäeval toimub siin Riigikogu istungisaalis 20. Augusti Klubi vastuvõtu raames Ülemnõukogu tegevuse alustamise 35. aastapäeva üritus. Seoses sellega palutakse teil pärast täiskogu istungi lõppu laudadelt ja sahtlist väärtuslikud ning olulised asjad ja materjalid kaasa võtta. 

Läheme tänase, neljapäevase, 27. märtsi päevakorra juurde. Päevakorras on üks punkt, mis on Riigikogu juhatuse valimine. Ning alustame kõigepealt Riigikogu esimehe valimisega. 

Ja natuke protseduuridest. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastavalt põhiseaduse §-le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Valimiste korraldamisel lähtub Vabariigi Valimiskomisjon Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan lühidalt ka Riigikogu juhatuse valimistega seonduvat. Esmalt valitakse Riigikogu esimees ja Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada teine Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Üles seatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedeli täitmise teel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamise lõppemist ja [protest] hääletamistulemuste kohta kohe pärast hääletamistulemuste teatavaks tegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häältearvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli. Kas on selle protseduurika kohta küsimusi? Kõik on arusaadav. 

Ja läheme edasi. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Toomas Uibo, palun kõnepulti!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Minul on üks mõte. Esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari. Ma usun, et te olete kõik nõus, et mees on oma ülesannete kõrgusel, on ilusti hakkama saanud (Hääled saalis. Juhataja helistab kella.) ning saab ka edaspidi väga hästi hakkama. Nii et kutsun üles kõiki Laurit toetama. Aitäh teile!

Kolleegid, kuulame puldist kõne ära, kommenteerida saate koridoris. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Uibo [seadis] parlamendi parajasse kahvlisse, öeldes, et härra Hussar on oma tööga hästi hakkama saanud. Lauri, kogu lugupidamise juures, Isamaa poolt vaadates me arvame, et parlamendi juhtimine vajab põhimõttelist muutust. Kuidas teile tundub? (Hääled saalist.)

Ma olen rääkinud tegelikult nii koalitsiooni kui ka opositsiooni saadikutega. Üks asi on see objektiivne vastasseis ja, ütleme, selektiivne kodukorra seaduse tõlgendamine, mis on viinud nii-öelda vastasseisu-, konfliktikeskkonnani ja parlamendi tasalülitamiseni. Kuid kindlasti on ka parlamendi juhi rolli [aspekt]. Ta on autoriteet ja tal on õiglase arbiitri roll erimeelsuste lahendamisel ja rahvaesinduse [töö] juhtimisel. Paraku senine parlamendi juht ei ole Isamaa hinnangul selle tööga hakkama saanud. Parlament vajab muutust. 

Me arutasime tõsiselt, keda seada üles parlamendi esimehe kandidaadiks. Meil on kogemusega Henn Põlluaas, Riina Solman, Tõnis Lukas ja Andres Metsoja. Aga me leidsime, et mõistlik on parlamendile pakkuda välja alternatiivina Riigikogu juhtima [inimene], kes on Riigikogu juhatuse tööd teinud vägagi erinevate koalitsioonide ajal – Helir-Valdor Seeder. Tema Riigikogu juhatuse liikme rolli kohta ei ole kunagi, ma ei mäleta, esile kerkinud süüdistusi erapoolikuses, kallutatuses või pahatahtlikkuses. 

Kõik parlamendiliikmed, nii koalitsiooni kuuluvad kui ka opositsiooni kuuluvad liikmed, lähevad ja annavad sellel salajasel hääletusel oma hääle. Te olete sellel salajasel hääletusel vabad. Te saate jätta ka selle sedeli tühjaks, kui te leiate, et Lauri Hussar ei ole senises töös sõltumatu arbiitri rolli veenvalt täitnud. Mõelge sellele. Nende sõnadega esitan mina Riigikogu liikmena Riigikogu esimehe kandidaadiks Helir-Valdor Seederi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, järelikult ei ole ka rohkem kandidaatide ülesseadmise soove. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab üles seatud kandidaat andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Austatud Lauri Hussar, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe kohale? Anname sõna …

Jah, ma kinnitan, et ma olen nõus kandideerima Riigikogu esimehe valimisel.

Aitäh! Siis palun tuua ka kirjalik nõusolek. Ootame kirjaliku nõusoleku ära. Kirjalik nõusolek on olemas. 

Austatud Helir-Valdor Seeder, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe kohale?

Aitäh, hea kolleeg! Eesti rahvatarkus ütleb, et annab jumal ameti, annab ka mõistuse. Sinuga, hea kolleeg, on niimoodi juhtunud. Miks minuga siis selline ime ei võiks juhtuda? Ma tahaks ka teada, mis tunne see on. Mul ei ole praegu ühtegi teist ametit. Olen nõus jah.

Väga hea! Palun siis tuua nõusolek ka kirjalikult.  

Lugupeetud Riigikogu, sulgen Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annab märku helisignaal. No [vaheaeg] on suurusjärgus viis minutit.  

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga. 

Aitäh! Nüüd tutvustan hääletamise korda. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Hääletamisalale palun siseneda ühekaupa ja järgida hääletamise korraldajate suuniseid. Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli. Selle saamiseks tuleb Riigikogu liikmel näidata valimiskomisjonile oma isikut tõendavat dokumenti, sealhulgas võib see olla Riigikogu liikme tunnistus, pass, isikutunnistus või juhiluba. Hääletamissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja ja seejärel võtab laualt hääletamissedeli. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Mitme kandidaadi puhul märgistab Riigikogu liige hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Pärast hääletamissedeli täitmist tuleb sedel kokku murda, suunduda hääletamiskasti juurde ja lasta oma sedel isiklikult hääletamiskasti. Kui te olete hääletamissedeli täitmisel kogemata eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. 

Kas on kellelgi küsimusi hääletamise korraldamise kohta? Küsimusi ei ole. (Hääl saalist.) Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Siin on olnud juhtumeid, kus, ütleme, märgitakse erinevaid asju sinna kasti [hääletamissedelil]. Kas on konkreetne sümbol, mida tuleb kasutada, või võib kasutada ükskõik mida? See on väga oluline [küsimus].

Sümbolina kasutatakse risti. Kui on väljaloetav rist, siis on ta sümbolina kehtiv. Kalle Grünthal.

Mul on küsimus. Kui on mingisugune muu fragment seal, ütleme, kolmnurk, ring, siis kas need ei sobi?

Märgitakse ristiga. Kui see tahe on sealt välja loetav, et selle risti kujutisega on [väljendatud] oma soovi tolle kandidaadi suhtes, siis [sedel] ei ole rikutud. Kalle Grünthal.

Ma ikkagi tahaksin täpsustada. Tähendab, kas ma saan õigesti aru, et loeb ainult rist, mitte ring, kolmnurk ega mingi muu sümbol?

Ristiga märgistatakse. Ristiga märgistatakse. Aitäh täpsustavate küsimuste eest! 

Valimiste ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 87 lõikele 5 on Riigikogu liikmetel hääletamiseks aega 30 minutit. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe valimisel. Vaheaeg 35 minutit.

V a h e a e g 

 

Austatud Riigikogu! Kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Palun tuua hääletamiskast saali. Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et selle turvaplomm ei oleks rikutud. Aitäh! Ja siis palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

On valimiskomisjon valmis? Palun siis Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult kandidaatidele antud hääled. 

Lauri Hussar: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51. 

Helir-Valdor Seeder: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42. 

Ja kehtetud sedelid: 1, 2, 3, 4, 5, 6. Sedelid on kehtetud põhjusel, et ei ole märgitud ühegi kandidaadi nime taha risti või on märgitud mõlemad kandidaadid ristiga.

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada hääletamistulemuste kohta protokoll. 

Lugupeetud Riigikogu, teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel. Protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu esimehe valimisel Tallinnas 27. märtsil 2025. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 99. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 99. Kehtetute hääletamissedelite arv – 6. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv: Lauri Hussar – 51, Helir-Valdor Seeder – 42. Protokolli on allkirjastanud valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann. 

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuse kohta otsus. 

Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu esimehe valimisel. Otsus nr 28 27. märtsil 2025 Tallinnas. Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 5 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Lauri Hussar valituks Riigikogu esimeheks. Otsus jõustus allakirjutamisel. [Alla kirjutanud] Ingrid Kullerkann, valimiskomisjoni esimees. (Aplaus.)

Lugupeetud Riigikogu esimees, õnnitlen teid ja annan istungi juhtimise teile üle.

Austatud Riigikogu! Suur tänu usalduse eest! Aga jätkame oma tööd, sellepärast et meid ootab ees Riigikogu aseesimeeste valimine. 

Head kolleegid! Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saab saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise algust. 

Kas on küsimusi seni kõneldu kohta? Martin Helmel on nüüd kõnesoov lausa. Aa, ei ole küsimust, on kõnesoov? Selge. Me liigume edasi. Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Martin Helme, palun Riigikogu kõnetoolist!

Jah, nii ta on, et siit puldist see käib ja kõnesoov mul on. Sean üles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt Arvo Alleri [kandidatuuri]. Ta on siiamaani seda tööd teinud ja teinud hästi, paremini kui kõik teised juhatuse liikmed, ja väärib [juhatuses] edasiolemist.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja, palju õnne ametisse tagasivalimise puhul! Jõudu töös! 

Suur tänu! 

Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni poolt esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Toomas Kivimägi. Toomas on oma tööga hästi hakkama saanud. Ma arvan, et suur osa saalist on minuga nõus. Ta on alati oma töös professionaalne, istungite juhatamisel konstruktiivne, lahendustele orienteeritud, ja mis oluline, ta arvestab saadikutega, nii opositsioonisaadikute kui ka koalitsioonisaadikutega. Ja ma kutsun teid Toomast Riigikogu aseesimeeste valimisel toetama. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees, palju õnne kõigepealt! 

Suur tänu! 

Ja [õnne] kõigile teistele kandidaatidele ka, kes siin on vapralt esimesi voore läbinud. Tublid! Mina sooviksin Riigikogu aseesimehe kandidaadiks esitada – tähendab, mitte ainult ei soovi [esitada], vaid ka esitan – Tanel Kiige. Tanel Kiik on veendunud õigusriikluse, iga inimese vabaduse ja parlamentaarse demokraatia kaitsja. Seda on ta oma varasemas elus ja tegevuses, ma arvan, meie kõigi jaoks väga hästi tõestanud. Ja ma usun, et aseesimehena oleks Tanel Kiik tasakaalukas. Ma arvan, et me kõik oleme sellega nõus, et on hea, kui Riigikogu juhtimise juures on värske pilk ja värske veri. See tuleb alati igale organisatsioonile ja kindlasti ka parlamendile kasuks. Nii et ma kutsun üles Tanel Kiike toetama. Aitäh!

Aitäh! Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole ehk rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab ülesseatu andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Austatud Arvo Aller, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, ma olen valmis ja nõus kandideerima.

Palun siis andke oma nõusolek ka kirjalikult.  

Järgnevalt, austatud Toomas Kivimägi, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Auväärt istungi juhataja! Jah, ma olen nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale.

Siis palun andke oma nõusolek ka kirjalikult.  

Lugupeetud kolleeg Tanel Kiik, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale? 

Austatud Riigikogu esimees, tänan küsimast! Loomulikult olen nõus ja hea meelega annan nõusoleku ka kirjalikult.

Palun tooge siis oma nõusolek ka kirjalikult siia istungi juhataja juurde. 

Head kolleegid, enne kui ma sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja, on sõnavõtusoov Martin Helmel. Martin Helme, palun!

Aitäh! Kuna ma olen siin kaua olnud, siis mulle tuleb meelde üks vaidlus, mis meil oli seoses ülesseadmisega: kas üles seab fraktsioon või saadik? Ma ütlesin puldist fraktsioon, aga tegelikult võib öelda ka, et saadik ehk kolleeg seadis üles Arvo Alleri [kandidatuuri. Täpsustasin], et ei tekiks kellelgi pärast segadust.

Aitäh, hea kolleeg! See vaidlus saab tekkida ainult Riigikogu esimesel istungil, kui Riigikogu koguneb. Pärast seda on fraktsioonid moodustatud ja siis võib ka fraktsioon esitada. Praegu on [kandidatuur] täiesti korrektselt esitatud. Aga aitäh teile selle väga olulise täpsustuse eest! 

Austatud Riigikogu, ma sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja. Kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga. 

V a h e a e g 

 

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimise. Ja enne teen veel väikese täpsustuse seoses Martin Helme küsimusega, kas tema avaldus oli korrektne. Vastus on, et see oli täiesti korrektne. Martin Helme, Riigikogu liige, on esitanud Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Arvo Alleri. 

Head kolleegid, Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga.

Suur tänu! Hääletamise kord on sama, mis Riigikogu esimehe valimisel, ja hääletamine toimub samas kohas. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 

Kas on küsimusi hääletamise korra kohta? Küsimusi ei ole. Hääletamiseks on aega 30 minutit. Hääletamine algab viis minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vaheaeg 35 minutit.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel lõppenuks. Hääletamiskast tuuakse just neil hetkedel saali. Head kolleegid, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et selle turvaplomm ei oleks rikutud. Kõik on korrektne. Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. (Valimiskomisjon loeb hääli.)

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu! Loen teie ees avalikult kandidaatidele antud hääled.

Arvo Aller: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25. 

Toomas Kivimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52. 

Tanel Kiik: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19. 

Kehtetud sedelid: 1. Sedel on kehtetu, sest ei ole märgistatud ühtegi kandidaati.

Suur tänu! Palun Vabariigi Valimiskomisjonil koostada ka hääletamistulemuste protokoll. Palun! 

Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 97. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv – 97. Kehtetute hääletamissedelite arv – 1. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv: Arvo Aller – 25, Toomas Kivimägi – 52, Tanel Kiik – 19. Alla kirjutanud Ingrid Kullerkann, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun Vabariigi Valimiskomisjonil teha valimistulemuse kohta otsus. 

Kuulutan välja valimistulemuse Riigikogu aseesimeeste valimisel. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. Tunnistada Toomas Kivimägi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks ja tunnistada Arvo Aller valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. Otsus jõustub allakirjutamisel. 

Austatud Riigikogu! Uus Riigikogu juhatus on valitud. (Aplaus.) Head kolleegid, tänane istung on lõppenud.