Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Täna, nagu juba öeldud, menetleme Riigikogu otsuse eelnõu 557 ja toimub esimene lugemine. Eelnõu näeb ette Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiiniga seonduvate ohtude hindamiseks.
Omamoodi on sümboolne, et see esimene lugemine sattus – ma ei tea, kas juhuslikult või sihilikult – tänasele päevale, 13. märtsile 2025, sest just täna möödub viis aastat sellest, kui Eestis kehtestati ulatuslikud koroonapiirangud. Nii et ongi igati sobilik hetk tagasi vaatamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
Paraku peab muidugi ütlema, et minu meelest see kriitiline analüüs, mis oleks tulnud teha ära selleks, et hinnata kõiki neid meetmeid, mis said rakendatud nii 2020. aastal kui ka 2021. ja 2022. aastal, on siiani kohaselt tegemata. Kolleeg Irja Lutsar on teinud kokkuvõtte nendest meetmetest, mis said rakendatud, aga minu arvates see ei ole põhimõtteliselt kohane lähenemine, et sellist kriitilist analüüsi viivad läbi needsamad inimesed, kes ise olid nende meetmete rakendamisega otseselt seotud. Seal on ilmselge huvide konflikt ja niimoodi päris kriitilisi analüüse ei tehta.
Aga selge on ju see, et tõsiseid vigu sai tehtud, ja selge on ka see, et nendest tõsistest vigadest peaks õppima. Toome ühe näite. Ameerika Ühendriikides on viimaste kuude jooksul võetud vastu selge otsus kutsuda USA armeeteenistusse tagasi kõik need isikud, kes vallandati, saadeti minema, sunniti loobuma oma kohast armees sellepärast, et nad ei olnud nõus laskma endale neid koroonavaktsiinideks nimetatud aineid süstida. Mitte ainult ei antud neile võimalust naasta teenistusse, vaid neile maksti hüvitist teenistusest eemal oldud aja eest. Eestis seevastu pole mitte midagi sellist mulle teadaolevalt vähemalt tehtud, olgugi et väidetavalt me elame julgeoleku mõttes väga kriitilisel ajal, kus kõiki inimesi, kes saavad Eesti riigikaitsesse panustada, kellel on selleks vajalik väljaõpe ja vajalikud kogemused, võiks ju eelduslikult selles süsteemis tarvis olla. Aga see on lihtsalt üks näide paljudest. Ja kindlasti ei puuduta see mitte ainult Kaitseväge, vaid see puudutab ka Politsei- ja Piirivalveametit, Välisluureametit ja kõiki ametkondi, kes peaksid meie julgeoleku eest seisma.
Aga hästi, läheme konkreetsemalt eelnõu juurde. See eelnõu sai koostatud ja menetlusse antud tõukudes asjaolust, et 26. novembril eelmisel aastal saadeti Riigikogu liikmetele Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistide pöördumine seonduvalt COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide ohutuse ja kvaliteediga. Selles väga kaalukas pöördumises, mille saatis grupp, mis nimetab ennast NORTH grupiks, väljendati tõsist muret COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide mõjude pärast elanikkonnale ja kutsuti üles viivitamatult lõpetama nende kasutamine, kuni on sõltumatule ja läbipaistvale uurimisele toetudes tõestatud toodete ohutus, lähtudes eesmärgist piirata võimaliku kahju nende toodete pahaaimamatutele ja kohaselt informeerimata kasutajatele kättesaadavaks tegemisega.
Spetsiifiliselt osutati pöördumises kolmele COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiine puudutavale olulisele probleemile, millel on tõsised tagajärjed inimeste tervisele. Kokkuvõtlikult – ja ma räägin kohe neist lähemalt – on need kolm probleemi järgmised.
Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut. Seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Teiseks, COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Kolmandaks, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohiks, kindlasti mitte niisugusel määral, nagu seda on tuvastatud.
Järgnevalt avan neid kolme probleemi lähemalt, toetudes teadusuuringute kokkuvõttele, mille NORTH grupp oma pöördumisele lisas. Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut, seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Euroopa Ravimiamet teatas 2023. aasta detsembris oma ametlikus vastuses kaheksale Euroopa Parlamendi liikmele, et COVID‑19 vaktsiinid ei ole heaks kiidetud viiruse leviku tõkestamiseks inimeselt inimesele. See on tsitaat. Lisaks on märgitud, et Euroopa Ravimiameti müügiloa heakskiidu raportites puuduvad andmed viiruse edasikandvuse kohta. Samas survestati niinimetatud pandeemia kõrghetkel inimesi nõustuma enda vaktsineerimisega Pfizeri ja Moderna mRNA-toodetega lähtuvalt eesmärgist kaitsta end ja teisi inimesi COVID‑19 eest. Mäletame seda ju väga hästi. See osutus valeks ning hoolimata tõsistest kõrvaltoimetest kliinilistes uuringutes ohutus- ja tõhustusprofiilides, ravimiohutuse järelevalvesignaalidest üle maailma ning tuhandetest eelretsenseeritud artiklitest, mis dokumenteerivad mRNA-vaktsiinidega seotud tervisekahjusid, soovitatakse ja manustatakse neid tooteid jätkuvalt.
Lisaks ignoreeriti varasemaid tunnustatud ennetusstrateegiaid, propageeriti ebatõhusaid meetmeid ning suruti maha alternatiivseid COVID‑19 ravimeetodeid. Selle tulemusel süstiti asjata mRNA-tooteid miljarditele inimestele üle maailma, sealhulgas väljaspool COVID‑19 riskigruppi olnud lastele.
Nüüd teine põhiline probleem. COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Reaalsed andmed, mida kogusid riiklikult pädevad asutused ja mis edastati Euroopa Ravimiametile, näitavad tõepoolest statistiliselt olulisi ohusignaale, sealhulgas kõrvaltoimete suurt varieeruvust COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide erinevates partiides. Ohusignaalide parteiline lahknevus oli eriti silmatorkav vaktsineerimise esimestel kuudel ning sarnane erinevates riikides.
Paraku varjas Euroopa Ravimiamet seda teavet, hoides kohustuslikud perioodilised ohutusaruanded kuni 2023. aastani konfidentsiaalsena. Ka avaldatud eelretsenseeritud uuringud kõrvaltoimete raportites Taanist, Rootsist ja USA-st on kinnitanud, et Pfizeri COVID‑19 mRNA-vaktsiinidega on seotud partiispetsiifiliselt kõrvaltoimed. Andmeid Tšehhi Vabariigist näitavad sama muutlikku partiipõhiste kõrvaltoimete mustrit nii Pfizeri kui ka Moderna toodete puhul. Pfizer teavitas Euroopa Ravimiametit 2021. aasta augustis samast partiist sõltuvast kõrvaltoimete esinemisest. See viitab selgelt, et neid mRNA-tooteid ei toodetud ühtsete standardite järgi ja et mõned inimesed puutusid märksa suurema riskiga kokku vaktsiinist tingitud kõrvaltoimete tekkeks kui teised.
Tavaliselt oleks teatatud kõrvaltoimete suur hulk ja täiesti ebatüüpiliselt surmajuhtumid, mis ilmnevad ajaliselt vahetult pärast vaktsineerimist, viinud toodete viivitamatu turuturult eemaldamiseni. Kuid seda ei juhtunud, mis viitab süstemaatilisele ja võimalik, et ka kokkuleppelisele suutmatusele või soovimatusele COVID‑19 vaktsiinide kahjusid tuvastada või tunnistada. Kuna ravimiohutuse järelevalvet teostavad ametkonnad vastutavad ka toodete heakskiitmise protsessi eest, on alust kahtlustada huvide konflikti. Ilmselgelt oleks avalikust huvist lähtuvalt vaja sõltumatut kontrolli, et hoida ravimiohutuse järelevalve lahus tooteid reguleerivate ametkondade tööst.
Ja nüüd kolmas probleem, mis on ilmselt ka kõige tõsisem. Nimelt, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on olnud saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohi. Tähelepanuväärselt on COVID‑19 mRNA-vaktsiini tehnoloogia patenditaotluses – ütlen ka numbri: US10077439B2/2014 – toodud välja konkreetsed riskid. Tsiteerin: mRNA tootmisprotsessis kasutatav DNA tuleb eemaldada, et tagada ravi tõhusus ja ohutus, sest jääk-DNA ravimites võib kutsuda esile humoraalse – see tähendab verega seotud – immuunvastuse aktiveerumist ja võib olla patsientide populatsioonides onkogeeenne ehk vähki tekitav. Tsitaadi lõpp.
Sellest hoolimata on tagantjärgi ilmnenud, et COVID‑19 mRNA-vaktsiinides sisaldub ülemäärast DNA-saastet ja seda kaugelt rohkem kui kehtivate regulatsioonidega lubatud määral. Tähelepanuväärselt pöördus Austraalia parlamendiliige Russell Broadbent 20. septembril 2024 Austraalia peaministri Anthony Albanese poole, kirjeldades veenvaid tõendeid plasmiidse DNA ülemäärase taseme kohta Austraalias kasutatud Moderna ja Pfizeri mRNA-vaktsiinide viaalides. Kiri, mille allkirjastasid 26 Austraalia arsti, teadlast ja muud spetsialisti, juhtis tähelepanu, et lipiidsetes nanoosakestes sisalduv DNA-reostus tekitab tõsise, kuid määratlemata ulatuses ohu kahjustada inimeste DNA-d, põhjustada geneetilist ebastabiilsust, pärilikke muutusi, vähki ja immuunsüsteemi häireid. Härra Broadbent kutsus peaminister Albaneset üles alustama kohest ja kiireloomulist uurimist ning peatama Pfizeri ja Moderna COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamise, kuni nende leidude laiemalt tagajärjed on kindlaks tehtud. Seejuures oli härra Broadbenti pöördumise aluseks sõltumatu uurimine, mille viis läbi Kanada Guelphi ülikooli sõltumatu teadlane doktor David J. Speicher, kes mõõtis DNA hulka kolmes COVID‑19 modifitseeritud mRNA toote viaalis. Viaal on see anum, mille sisse pannakse vaktsiinidoos. Viaalid pärinesid registreeritud Austraalia ja tervishoiutöötajate külmhoiustest. Doktor Speicher leidis, et kõik viaalid sisaldasid plasmiidse DNA saastet mõõdetaval tasemel ning ületasid Austraalia Ravimiameti ja WHO kehtestatud regulatiivsed piiri, mis on 10 nanogrammi annuse kohta, 7,8–145 korda.
Kõige uuemad teadusandmed jääk-DNA teemal räägivad aga probleemi veelgi suuremast tõsidusest. Nimelt näitavad ühe hiljutise uuringu tulemused, et Pfixeri mRNA vaktsiinide viaalid sisaldavad jääk-DNA-d, mille kogus ületab ohutuspiiri koguni 400–470 korda. 2024. aasta aprillis avaldatud uuringus – tõsi, preprint server'is – leidsid aga teadlased, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest pärinev DNA-saaste on leitud kõigi vaktsineeritute verest, keda on kontrollitud.
Kõrvalmärkusena olgu mainitud, et ettevaatusprintsiibile põhinedes puudub igasugune õigustus ametkondadel ignoreerida ka preprint server'is olevaid publikatsioone põhjendusega, et need ei ole läbinud retsensioone. Rahvatervise eest vastutavatel isikutel ja ametkondadel lasub kohustus reageerida ja uurida esimesi signaale, mis seab kahtluse alla turule lastud toodete ohutuse. Ohutus peab olema tõestatud, ei saa tugineda eeldustele või tühjadele väidetele.
Mis puutub eelnevalt osutatud ohutuspiiri endasse, siis seegi väärib tähelepanu. Nimelt on küll tõsiasi, et teatud määral on kehtivate regulatsioonidega võõr-DNA sisaldus lubatud, ent paraku ei arvesta need regulatsioonid uudsest tehnoloogiast tulenevaid ohte. Regulatsioon võõr-DNA lubatud taseme osas pärineb aastast 1998, mil kehtestati ka hetkel kehtiv limiit, see on 10 nanogrammi doosi kohta. Varem oli parenteraalselt, see tähendab väljaspool seedetrakti, lihasesiseselt veenisiseselt, nahaaluselt manustatavate toodete lubatud jääk-DNA limiit koguni 100 korda madalam. See on 100 pikogrammi doosis ehk 0,1 nanogrammi doosis.
27 aastat tagasi, kui selline regulatsioon kehtestati, ei kasutatud aga ravimites nanotehnoloogiat, kus lisaks toimeainele tootmisprotsessist pärinev jääk-DNA on pakendatud likviidsetesse nanoosakestesse, mis läbib kehaloomulikke barjääre ja transporditakse otse rakkudesse. Vaktsiiniviaalides tuvastatud DNA on sünteetiline geneetiline materjal, mis on kopeeritud ja paljundatud e-kolibakterites ning kasutatud matriitsina ehk vormina ogavalku kodeeriva mRNA tootmiseks. Vaktsiinitootmise protsessis oleks tulnud DNA täielikult laguneda ja eemaldada mRNA-st enne puhastatud mRNA pakkimist likviidsetesse nanoosakestesse. Kriitiliselt oluline on seejuures asjaolu, et sünteetilisest bakteritest saadud plasmiidne DNA sisaldab järjestusi, mis võimaldavad neil paljuneda nii bakterites kui Pfizeri vaktsiini puhul inimrakkudes, tuues sellega kaasa väga suure terviseriski.
Lisaks kinnitas eelnevalt osutatud doktor Speicher, et Pfizeri vaktsiin sisaldab spetsiifilist DNA lõiku, SV40 promoter-enhancer'it, mis pärineb ahvi viirusest. See on simian virus 40, lühidalt SV40. Reguleerivaid ametiasutusi selle lõigu kasutamisest aga vaktsiinitootmisprotsessis ei teavitatud. Kui Pfizer oleks selle komponendi oma tootmisprotsessis deklareerinud, oleks see tõenäoliselt toonud kaasa põhjalikuma kontrolli, kuna SV40 viirus on seotud vähiga ning SV40 promoter-enhancer'il endal on tugev bioloogiline aktiivsus. See järjestus Pfizeri tootes kujutab palju tõsisemat ohtu kui vaid ülemäärane DNA kontaminatsioon.
Tähelepanuväärselt võivad likviidsed nanoosakesed ehk LNP-d jõuda kõikidesse kehaorganitesse, sealhulgas ajju, südamesse, maksa, munasarjadesse ja munanditesse, ning jaotuda sealsetesse rakkudesse. Seega pole süstitav materjal aktiivne üksnes õlalihase süstepiirkonnas, nagu algselt väideti. Ehk küsimus ei ole selles, kas LNP-des ehk likviidsetes nanoosakestes sisalduv plasmiidne DNA integreerub inimese rakkude DNA-sse, vaid kui tihti ehk mil määral see juhtub ja kui tõsised on selle tagajärjed. Seejuures märgitakse, et vähktõvega seotud radade esilekutsumiseks ei ole DNA integreerumine vajalik ning geneetilised riskid vaktsiinisüste saanud inimestele ja nende järglastele on siiani teadmata.
Seepärast toonitab NORTH grupp oma pöördumises, et bioloogiliselt aktiivse ogavalgu kodeerimiseks mõeldud modifitseeritud mRNA plasmiidse DNA saaste varieeruvad tasemed ning SV40 promoter-enhancer'i järjestikune esinemine likviidsetes nanoosakestes kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele, sealhulgas riski südame-veresoonkonna haiguste, vähi, immonoloogiliste, autoimmuunsete, nahaga seotud ja neuroloogilise häirete tekkeks. Seda enam, et likviidsed nanoosakesed on ülitõhusaid vahendeid millegi rakku transportimiseks.
NORTH grupi poolt meile kui Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele saadetud 26. novembri pöördumises toonitati, et eeltoodud punktid toovad esile tõsised, kuid kvantifitseerimata riskid inimtervisele, mida järelevalve eest vastutavad asutused on süstemaatiliselt eiranud. Seetõttu kutsuti pöördumises üles otse kohe peatama COVID-19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide kasutamine, algatama nende tagasikutsumine, ühtlasi algatama sõltumatu ja läbipaistev uurimine nende heakskiitmise kasutamise osas ning esitama teaduslikud tõendid, mis kinnitavad, et puudub igasugune inim-DNA kahjustuse oht.
Pidades silmas esile toodud tõsiseid riske, oleks meil kui Riigikogu liikmetel vastutustundlik võtta vastu otsus moodustada uurimiskomisjon kõnealuste ohtude hindamiseks ja ühtlasi peatada uurimise ajaks COVID-19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide kasutamine Eesti Vabariigis. Seda enam, et mingit akuutset ohtu, millest tingituna võiks öelda, et nende kasutamine on tingimata vajalik, ju ei eksisteeri. Just sellest eesmärgist lähtuvalt ongi käesolev eelnõu koostatud ja Riigikogu menetlusse antud. Eelnõu kohaselt esitaks uurimiskomisjon oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2025. aasta augustiks. Ent pidades silmas eelnõu menetlusele kulunud aega, võiks tähtaega ka mõnevõrra pikendada. Vajaduse korral esitaks komisjon oma ettepanekud seaduste muutmiseks, et vältida tulevikus selliste vaktsiinide turule lubamist, mille ohutus ei ole väljaspool kahtlust.
Lõpetuseks palun seda eelnõu mitte kohe esimesel lugemisel prügikasti saata, nagu seda tavaliselt opositsioonist menetlusse antud eelnõudega tehakse, sest ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt peaksime kõik seisma selle eest, et turul oleks lubatud vaid sellised vaktsiinid, mis ei kujuta endast inimeste tervisele reaalseid ja tõsiseid ohte. Tänan tähelepanu eest!