Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 7. töönädala neljapäevase istungiga. Ja kohaloleku kontroll kõigepealt. 

Kohale jõudis registreeruda 61 Riigikogu liiget, puudub 40. 

Ja nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Siis läheme tänase päevakorra juurde ja selleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNa vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks" eelnõu 557, selle esimene lugemine. Ja ettekandjaks palun, Riigikogu liige Varro Vooglaid.

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Täna, nagu juba öeldud, menetleme Riigikogu otsuse eelnõu 557 ja toimub esimene lugemine. Eelnõu näeb ette Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamise COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiiniga seonduvate ohtude hindamiseks. 

Omamoodi on sümboolne, et see esimene lugemine sattus – ma ei tea, kas juhuslikult või sihilikult – tänasele päevale, 13. märtsile 2025, sest just täna möödub viis aastat sellest, kui Eestis kehtestati ulatuslikud koroonapiirangud. Nii et ongi igati sobilik hetk tagasi vaatamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. 

Paraku peab muidugi ütlema, et minu meelest see kriitiline analüüs, mis oleks tulnud teha ära selleks, et hinnata kõiki neid meetmeid, mis said rakendatud nii 2020. aastal kui ka 2021. ja 2022. aastal, on siiani kohaselt tegemata. Kolleeg Irja Lutsar on teinud kokkuvõtte nendest meetmetest, mis said rakendatud, aga minu arvates see ei ole põhimõtteliselt kohane lähenemine, et sellist kriitilist analüüsi viivad läbi needsamad inimesed, kes ise olid nende meetmete rakendamisega otseselt seotud. Seal on ilmselge huvide konflikt ja niimoodi päris kriitilisi analüüse ei tehta. 

Aga selge on ju see, et tõsiseid vigu sai tehtud, ja selge on ka see, et nendest tõsistest vigadest peaks õppima. Toome ühe näite. Ameerika Ühendriikides on viimaste kuude jooksul võetud vastu selge otsus kutsuda USA armeeteenistusse tagasi kõik need isikud, kes vallandati, saadeti minema, sunniti loobuma oma kohast armees sellepärast, et nad ei olnud nõus laskma endale neid koroonavaktsiinideks nimetatud aineid süstida. Mitte ainult ei antud neile võimalust naasta teenistusse, vaid neile maksti hüvitist teenistusest eemal oldud aja eest. Eestis seevastu pole mitte midagi sellist mulle teadaolevalt vähemalt tehtud, olgugi et väidetavalt me elame julgeoleku mõttes väga kriitilisel ajal, kus kõiki inimesi, kes saavad Eesti riigikaitsesse panustada, kellel on selleks vajalik väljaõpe ja vajalikud kogemused, võiks ju eelduslikult selles süsteemis tarvis olla. Aga see on lihtsalt üks näide paljudest. Ja kindlasti ei puuduta see mitte ainult Kaitseväge, vaid see puudutab ka Politsei- ja Piirivalveametit, Välisluureametit ja kõiki ametkondi, kes peaksid meie julgeoleku eest seisma. 

Aga hästi, läheme konkreetsemalt eelnõu juurde. See eelnõu sai koostatud ja menetlusse antud tõukudes asjaolust, et 26. novembril eelmisel aastal saadeti Riigikogu liikmetele Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistide pöördumine seonduvalt COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide ohutuse ja kvaliteediga. Selles väga kaalukas pöördumises, mille saatis grupp, mis nimetab ennast NORTH grupiks, väljendati tõsist muret COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide mõjude pärast elanikkonnale ja kutsuti üles viivitamatult lõpetama nende kasutamine, kuni on sõltumatule ja läbipaistvale uurimisele toetudes tõestatud toodete ohutus, lähtudes eesmärgist piirata võimaliku kahju nende toodete pahaaimamatutele ja kohaselt informeerimata kasutajatele kättesaadavaks tegemisega. 

Spetsiifiliselt osutati pöördumises kolmele COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiine puudutavale olulisele probleemile, millel on tõsised tagajärjed inimeste tervisele. Kokkuvõtlikult – ja ma räägin kohe neist lähemalt – on need kolm probleemi järgmised. 

Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut. Seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Teiseks, COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Kolmandaks, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohiks, kindlasti mitte niisugusel määral, nagu seda on tuvastatud. 

Järgnevalt avan neid kolme probleemi lähemalt, toetudes teadusuuringute kokkuvõttele, mille NORTH grupp oma pöördumisele lisas. Esiteks, COVID‑19 vaktsiine ei testitud kunagi nende võime osas blokeerida viiruse levikut, seega eksitasid meditsiinitooteid reguleerivad ametkonnad, samuti valitsused ja valitsusorganid inimesi, et survestada neid nimetatud tooteid vastu võtma. Euroopa Ravimiamet teatas 2023. aasta detsembris oma ametlikus vastuses kaheksale Euroopa Parlamendi liikmele, et COVID‑19 vaktsiinid ei ole heaks kiidetud viiruse leviku tõkestamiseks inimeselt inimesele. See on tsitaat. Lisaks on märgitud, et Euroopa Ravimiameti müügiloa heakskiidu raportites puuduvad andmed viiruse edasikandvuse kohta. Samas survestati niinimetatud pandeemia kõrghetkel inimesi nõustuma enda vaktsineerimisega Pfizeri ja Moderna mRNA-toodetega lähtuvalt eesmärgist kaitsta end ja teisi inimesi COVID‑19 eest. Mäletame seda ju väga hästi. See osutus valeks ning hoolimata tõsistest kõrvaltoimetest kliinilistes uuringutes ohutus- ja tõhustusprofiilides, ravimiohutuse järelevalvesignaalidest üle maailma ning tuhandetest eelretsenseeritud artiklitest, mis dokumenteerivad mRNA-vaktsiinidega seotud tervisekahjusid, soovitatakse ja manustatakse neid tooteid jätkuvalt. 

Lisaks ignoreeriti varasemaid tunnustatud ennetusstrateegiaid, propageeriti ebatõhusaid meetmeid ning suruti maha alternatiivseid COVID‑19 ravimeetodeid. Selle tulemusel süstiti asjata mRNA-tooteid miljarditele inimestele üle maailma, sealhulgas väljaspool COVID‑19 riskigruppi olnud lastele. 

Nüüd teine põhiline probleem. COVID‑19 vaktsiinid tõid kaasa enneolematu hulga registreeritud kõrvaltoimeid, sealhulgas surmajuhtumeid. Seejuures näitavad avalike andmete korduvanalüüsid, et kõrvaltoimete esinemine ja nende tõsidus sõltusid saadud vaktsiini partiist. Reaalsed andmed, mida kogusid riiklikult pädevad asutused ja mis edastati Euroopa Ravimiametile, näitavad tõepoolest statistiliselt olulisi ohusignaale, sealhulgas kõrvaltoimete suurt varieeruvust COVID‑19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide erinevates partiides. Ohusignaalide parteiline lahknevus oli eriti silmatorkav vaktsineerimise esimestel kuudel ning sarnane erinevates riikides. 

Paraku varjas Euroopa Ravimiamet seda teavet, hoides kohustuslikud perioodilised ohutusaruanded kuni 2023. aastani konfidentsiaalsena. Ka avaldatud eelretsenseeritud uuringud kõrvaltoimete raportites Taanist, Rootsist ja USA-st on kinnitanud, et Pfizeri COVID‑19 mRNA-vaktsiinidega on seotud partiispetsiifiliselt kõrvaltoimed. Andmeid Tšehhi Vabariigist näitavad sama muutlikku partiipõhiste kõrvaltoimete mustrit nii Pfizeri kui ka Moderna toodete puhul. Pfizer teavitas Euroopa Ravimiametit 2021. aasta augustis samast partiist sõltuvast kõrvaltoimete esinemisest. See viitab selgelt, et neid mRNA-tooteid ei toodetud ühtsete standardite järgi ja et mõned inimesed puutusid märksa suurema riskiga kokku vaktsiinist tingitud kõrvaltoimete tekkeks kui teised. 

Tavaliselt oleks teatatud kõrvaltoimete suur hulk ja täiesti ebatüüpiliselt surmajuhtumid, mis ilmnevad ajaliselt vahetult pärast vaktsineerimist, viinud toodete viivitamatu turuturult eemaldamiseni. Kuid seda ei juhtunud, mis viitab süstemaatilisele ja võimalik, et ka kokkuleppelisele suutmatusele või soovimatusele COVID‑19 vaktsiinide kahjusid tuvastada või tunnistada. Kuna ravimiohutuse järelevalvet teostavad ametkonnad vastutavad ka toodete heakskiitmise protsessi eest, on alust kahtlustada huvide konflikti. Ilmselgelt oleks avalikust huvist lähtuvalt vaja sõltumatut kontrolli, et hoida ravimiohutuse järelevalve lahus tooteid reguleerivate ametkondade tööst. 

Ja nüüd kolmas probleem, mis on ilmselt ka kõige tõsisem. Nimelt, mitmete sõltumatute teadlaste analüüsid näitavad, et Pfizeri ja Moderna toodete viaalid on olnud saastunud plasmiidse DNA-ga varieeruval ja ülemäärasel tasemel. See võõr-DNA on tootmisprotsesside kõrvalsaadus ja vaktsiiniviaalides seda olla ei tohi. Tähelepanuväärselt on COVID‑19 mRNA-vaktsiini tehnoloogia patenditaotluses – ütlen ka numbri: US10077439B2/2014 – toodud välja konkreetsed riskid. Tsiteerin: mRNA tootmisprotsessis kasutatav DNA tuleb eemaldada, et tagada ravi tõhusus ja ohutus, sest jääk-DNA ravimites võib kutsuda esile humoraalse – see tähendab verega seotud – immuunvastuse aktiveerumist ja võib olla patsientide populatsioonides onkogeeenne ehk vähki tekitav. Tsitaadi lõpp. 

Sellest hoolimata on tagantjärgi ilmnenud, et COVID‑19 mRNA-vaktsiinides sisaldub ülemäärast DNA-saastet ja seda kaugelt rohkem kui kehtivate regulatsioonidega lubatud määral. Tähelepanuväärselt pöördus Austraalia parlamendiliige Russell Broadbent 20. septembril 2024 Austraalia peaministri Anthony Albanese poole, kirjeldades veenvaid tõendeid plasmiidse DNA ülemäärase taseme kohta Austraalias kasutatud Moderna ja Pfizeri mRNA-vaktsiinide viaalides. Kiri, mille allkirjastasid 26 Austraalia arsti, teadlast ja muud spetsialisti, juhtis tähelepanu, et lipiidsetes nanoosakestes sisalduv DNA-reostus tekitab tõsise, kuid määratlemata ulatuses ohu kahjustada inimeste DNA-d, põhjustada geneetilist ebastabiilsust, pärilikke muutusi, vähki ja immuunsüsteemi häireid. Härra Broadbent kutsus peaminister Albaneset üles alustama kohest ja kiireloomulist uurimist ning peatama Pfizeri ja Moderna COVID‑19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamise, kuni nende leidude laiemalt tagajärjed on kindlaks tehtud. Seejuures oli härra Broadbenti pöördumise aluseks sõltumatu uurimine, mille viis läbi Kanada Guelphi ülikooli sõltumatu teadlane doktor David J. Speicher, kes mõõtis DNA hulka kolmes COVID‑19 modifitseeritud mRNA toote viaalis. Viaal on see anum, mille sisse pannakse vaktsiinidoos. Viaalid pärinesid registreeritud Austraalia ja tervishoiutöötajate külmhoiustest. Doktor Speicher leidis, et kõik viaalid sisaldasid plasmiidse DNA saastet mõõdetaval tasemel ning ületasid Austraalia Ravimiameti ja WHO kehtestatud regulatiivsed piiri, mis on 10 nanogrammi annuse kohta, 7,8–145 korda. 

Kõige uuemad teadusandmed jääk-DNA teemal räägivad aga probleemi veelgi suuremast tõsidusest. Nimelt näitavad ühe hiljutise uuringu tulemused, et Pfixeri mRNA vaktsiinide viaalid sisaldavad jääk-DNA-d, mille kogus ületab ohutuspiiri koguni 400–470 korda. 2024. aasta aprillis avaldatud uuringus – tõsi, preprint server'is – leidsid aga teadlased, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest pärinev DNA-saaste on leitud kõigi vaktsineeritute verest, keda on kontrollitud. 

Kõrvalmärkusena olgu mainitud, et ettevaatusprintsiibile põhinedes puudub igasugune õigustus ametkondadel ignoreerida ka preprint server'is olevaid publikatsioone põhjendusega, et need ei ole läbinud retsensioone. Rahvatervise eest vastutavatel isikutel ja ametkondadel lasub kohustus reageerida ja uurida esimesi signaale, mis seab kahtluse alla turule lastud toodete ohutuse. Ohutus peab olema tõestatud, ei saa tugineda eeldustele või tühjadele väidetele. 

Mis puutub eelnevalt osutatud ohutuspiiri endasse, siis seegi väärib tähelepanu. Nimelt on küll tõsiasi, et teatud määral on kehtivate regulatsioonidega võõr-DNA sisaldus lubatud, ent paraku ei arvesta need regulatsioonid uudsest tehnoloogiast tulenevaid ohte. Regulatsioon võõr-DNA lubatud taseme osas pärineb aastast 1998, mil kehtestati ka hetkel kehtiv limiit, see on 10 nanogrammi doosi kohta. Varem oli parenteraalselt, see tähendab väljaspool seedetrakti, lihasesiseselt veenisiseselt, nahaaluselt manustatavate toodete lubatud jääk-DNA limiit koguni 100 korda madalam. See on 100 pikogrammi doosis ehk 0,1 nanogrammi doosis. 

27 aastat tagasi, kui selline regulatsioon kehtestati, ei kasutatud aga ravimites nanotehnoloogiat, kus lisaks toimeainele tootmisprotsessist pärinev jääk-DNA on pakendatud likviidsetesse nanoosakestesse, mis läbib kehaloomulikke barjääre ja transporditakse otse rakkudesse. Vaktsiiniviaalides tuvastatud DNA on sünteetiline geneetiline materjal, mis on kopeeritud ja paljundatud e-kolibakterites ning kasutatud matriitsina ehk vormina ogavalku kodeeriva mRNA tootmiseks. Vaktsiinitootmise protsessis oleks tulnud DNA täielikult laguneda ja eemaldada mRNA-st enne puhastatud mRNA pakkimist likviidsetesse nanoosakestesse. Kriitiliselt oluline on seejuures asjaolu, et sünteetilisest bakteritest saadud plasmiidne DNA sisaldab järjestusi, mis võimaldavad neil paljuneda nii bakterites kui Pfizeri vaktsiini puhul inimrakkudes, tuues sellega kaasa väga suure terviseriski. 

Lisaks kinnitas eelnevalt osutatud doktor Speicher, et Pfizeri vaktsiin sisaldab spetsiifilist DNA lõiku, SV40 promoter-enhancer'it, mis pärineb ahvi viirusest. See on simian virus 40, lühidalt SV40. Reguleerivaid ametiasutusi selle lõigu kasutamisest aga vaktsiinitootmisprotsessis ei teavitatud. Kui Pfizer oleks selle komponendi oma tootmisprotsessis deklareerinud, oleks see tõenäoliselt toonud kaasa põhjalikuma kontrolli, kuna SV40 viirus on seotud vähiga ning SV40  promoter-enhancer'il endal on tugev bioloogiline aktiivsus. See järjestus Pfizeri tootes kujutab palju tõsisemat ohtu kui vaid ülemäärane DNA kontaminatsioon. 

Tähelepanuväärselt võivad likviidsed nanoosakesed ehk LNP-d jõuda kõikidesse kehaorganitesse, sealhulgas ajju, südamesse, maksa, munasarjadesse ja munanditesse, ning jaotuda sealsetesse rakkudesse. Seega pole süstitav materjal aktiivne üksnes õlalihase süstepiirkonnas, nagu algselt väideti. Ehk küsimus ei ole selles, kas LNP-des ehk likviidsetes nanoosakestes sisalduv plasmiidne DNA integreerub inimese rakkude DNA-sse, vaid kui tihti ehk mil määral see juhtub ja kui tõsised on selle tagajärjed. Seejuures märgitakse, et vähktõvega seotud radade esilekutsumiseks ei ole DNA integreerumine vajalik ning geneetilised riskid vaktsiinisüste saanud inimestele ja nende järglastele on siiani teadmata. 

Seepärast toonitab NORTH grupp oma pöördumises, et bioloogiliselt aktiivse ogavalgu kodeerimiseks mõeldud modifitseeritud mRNA plasmiidse DNA saaste varieeruvad tasemed ning SV40 promoter-enhancer'i järjestikune esinemine likviidsetes nanoosakestes kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele, sealhulgas riski südame-veresoonkonna haiguste, vähi, immonoloogiliste, autoimmuunsete, nahaga seotud ja neuroloogilise häirete tekkeks. Seda enam, et likviidsed nanoosakesed on ülitõhusaid vahendeid millegi rakku transportimiseks. 

NORTH grupi poolt meile kui Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele saadetud 26. novembri pöördumises toonitati, et eeltoodud punktid toovad esile tõsised, kuid kvantifitseerimata riskid inimtervisele, mida järelevalve eest vastutavad asutused on süstemaatiliselt eiranud. Seetõttu kutsuti pöördumises üles otse kohe peatama COVID-19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide kasutamine, algatama nende tagasikutsumine, ühtlasi algatama sõltumatu ja läbipaistev uurimine nende heakskiitmise kasutamise osas ning esitama teaduslikud tõendid, mis kinnitavad, et puudub igasugune inim-DNA kahjustuse oht. 

Pidades silmas esile toodud tõsiseid riske, oleks meil kui Riigikogu liikmetel vastutustundlik võtta vastu otsus moodustada uurimiskomisjon kõnealuste ohtude hindamiseks ja ühtlasi peatada uurimise ajaks COVID-19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinide kasutamine Eesti Vabariigis. Seda enam, et mingit akuutset ohtu, millest tingituna võiks öelda, et nende kasutamine on tingimata vajalik, ju ei eksisteeri. Just sellest eesmärgist lähtuvalt ongi käesolev eelnõu koostatud ja Riigikogu menetlusse antud. Eelnõu kohaselt esitaks uurimiskomisjon oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2025. aasta augustiks. Ent pidades silmas eelnõu menetlusele kulunud aega, võiks tähtaega ka mõnevõrra pikendada. Vajaduse korral esitaks komisjon oma ettepanekud seaduste muutmiseks, et vältida tulevikus selliste vaktsiinide turule lubamist, mille ohutus ei ole väljaspool kahtlust. 

Lõpetuseks palun seda eelnõu mitte kohe esimesel lugemisel prügikasti saata, nagu seda tavaliselt opositsioonist menetlusse antud eelnõudega tehakse, sest ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt peaksime kõik seisma selle eest, et turul oleks lubatud vaid sellised vaktsiinid, mis ei kujuta endast inimeste tervisele reaalseid ja tõsiseid ohte. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh väga põhjaliku ülevaate eest! Ja Riigikogu liikmetel on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Jaa, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Kuulasin tähelepanelikult teie sõnavõttu ja lugesin ka seda pöördumist, millele te viitasite. Kas te ei leia, et sellise teema arutamisel oleks korrektne käsitleda seda laiapõhjalist teaduslikku konsensust, mitte pelgalt väga väikese vähemuse välja toodud kriitikat ja etteheiteid? Ehk antud juhul te maalisite pildi nagu, ütleme, teadlaste ja terviseametnike sõnavõttudest olukorras, kus domineeriv osa, sealhulgas ravimiametid, erinevad regulatsiooni järelevalvajad on jõudnud teistsugustele järeldustele. Ja samamoodi ka see konkreetne pöördumine, sel oli vist 432 allakirjutajat Suurbritanniast, Põhjamaadest, Balti riikidest ja nad esinesid justkui nende teadlaste, tervishoiutöötajate nimel. Noh, tervishoiutöötajaid on neis riikides umbes kaks miljonit, teadlasi üle poole miljoni. Ehk põhimõtteliselt see on sama hea, kui kaks EKRE liige saadaks kirja, teataks, et EKRE liikmed toetavad Kristen Michali valitsust, ja siis me arutaksime, et küllap see nii on. Antud juhul teie ettekanne oli ju väga selgelt ühepoolne. Kas te ei leia, et oleks olnud korrektne siis käsitleda ikkagi mõlema poole argumente, seisukohti, seda enam, et valdav osa nende seisukohtadega, mis te esitasite, ju ei nõustu?

Jaa, suur tänu! Lühike vastus oleks see, et kahtlemata tuleb käsitleda laiemat paletti seisukohti, kui hakata nende probleemidega tõsiselt tegelema, millele selles pöördumises osutati. Aga mina tõin esile just nimelt selle mure, mida väljendati selles pöördumises, mis meile kui Riigikogu liikmetele saadeti ja millest tulenevalt on tehtud omapoolne ettepanek, et võiks moodustada uurimiskomisjoni nendele probleemidele lähema tähelepanu osutamiseks. Loomulikult teil on õigus, et kui hakata neid asju lähemalt uurima, siis ei saa piirduda selle vaatega, mida on väljendatud selles pöördumises, vaid tuleb vaadata laiemat pilti. Aga oleks ju veider, kui ma siin hakkaksin kirjeldama mingisugust laiemat pilti, olgugi et see uurimiskomisjoni moodustamise ettepanek tõukubki just nimelt konkreetselt sellest pöördumisest, mis meile saadeti. Nii et ma arvan, et meie positsioonides selles mõttes ei ole vastuolu.

Martin Helme, palun! 

No erinevalt Tanel Kiigest mina usun teadust ja loen kokkuvõtteid erinevatest teadusuuringutest. Mul on väga selgelt meeles üks vaidlus, mis meil oli, kui me olime koos valitsuses, kus ma küsisin, et millel, Tanel, põhineb sinu kirglik väide, et vaktsiinid on ohutud ja tõhusad. Ja tema vastus oli lihtsalt tavaline viide autoriteedile – aga Euroopa tervishoiuamet ütleb nii. Ma küsisin, kas sa kontrollinud oled, mingeid algandmeid me näeme, kas me vaktsiiniuuringuid näeme. Ei näe ju, ainult meil on väide. Ja tänaseks päevaks teadus ütleb väga selgelt, et vaktsiinid ei ole tõhusad ja vaktsiinid ei ole ohutud. On olemas uuringuid, mis ütlevad, et vaktsiinitüsistused on toonud kaasa rohkem surmasid kui koroona ise. Selle üle on ka vaidlus, aga selge on see, et väga palju on tüsistusi, ja väga tõsiseid tüsistusi. Mul on nüüd küsimus, mida me selle teadusega siis peale hakkame. Sellist asja nagu teaduslik konsensus pole meil olemas ei kliimas ega koroonas. Kust me siis mida teada saame ja mida me uskuma peame?

Jaa, suur tänu! No kui keegi räägib teaduslikust konsensusest siin saalis, siis tuleb olla juba väga ettevaatlik, sest et viimati, kui meil teaduslikust konsensusest räägiti, kuulsime me haridus- ja teadusministrilt, et eksisteerivat teaduslik konsensus selle kohta, et sugusid, neid sotsiaalseid sugusid on, ma ei mäleta, palju, üle 70 või 100 või 20 või no mis iganes number. Et noh, ilmselgelt mingit sellist teaduslikku konsensust ei eksisteeri, see on absurdne jutt. Ja just samuti ei eksisteeri mitte mingisugust teaduslikku konsensust, justkui need mRNA Covid-19 vaktsiinid oleksid ohutud ja tõhusad. Vastupidi, on väga palju hääli, kes ütlevad, et nad seda ilmselgelt ei ole, ja tarvis oleks palju põhjalikumat uurimist selle kohta, millised ohud nendega reaalselt kaasnevad. Ja palju põhjalikumat uurimist oleks sellega seonduvalt tarvis paljuski sel põhjusel, et need tooted toodi ju turule äärmiselt kiirustatult, rikkudes kõiki tavapäraseid protseduure ja menetlusi ja tähtaegu, mis on ette nähtud uute ravimite turule toomiseks. On ju üldteada tõsiasi see, ja see ei ole ju vaidluse objektiks, et tavaliselt on vaktsiinide turule toomise protsess väldanud kusagil 5–10 aastat. See on see protsess, mille jooksul on viidud läbi erinevad uuringud, ohutusuuringud erinevate gruppidega, et tuvastada, millised kõrvalnähud ilmnevad, kui suured need riskid on, ja nii edasi. Nüüd, antud juhul toodi ju need Covid-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinid turule ülilühikese aja jooksul: 2020. aasta alguses see viiruse levik plahvatuslikult ilmnes ja 2021. aasta alguses olid juba vaktsiinid põhimõtteliselt valmis ja asuti neid turule tooma. Nii et on selge, et siin oli väga suur kontrast, ja kohaselt on nad uurimata olnud algusest peale. Näiteks asjaolu, mida on toonud esile ju teiste seas Kaari Saarmagi Eestis, on see, et praegu lähed apteeki, võid osta mitmeid käsimüügis olevaid ravimeid, näiteks mingi küüneseeneravim või muud ravimid, mille puhul saad infolehelt lugeda, et on viidud läbi uuringuid seonduvalt kantserogeensusega. Kas omavad vähki tekitavat mõju, kui omavad, siis mil määral, kui tõsine see oht on. Kui võtad ette aga need modifitseeritud mRNA Covid-19 vaktsiinid, siis seal on selgesõnaliselt kirjutatud, et vastavad uuringud puuduvad. Ei ole neid uuringuid läbi viidud siis nende turule lubamise eelselt. Nii et pidades silmas, et neid uuringuid ei olegi läbi viidud sel hetkel, kui nad turule toodi, ei saa tegelikult mitte keegi väita, et nad on ohutud. Sest et kui sa sellist asja väidad, noh, sa saad seda küll väita, aga see on puhtalt usuakt siis, et ma usun, et nad on ohutud. Aga see ei saa kindlasti olla käsitletud mingisuguse teaduspõhise, tõsikindla ja sellisena usaldusväärse väitena. Nii et ma arvan, et sellele ei saa isegi mitte keegi vastu väita. Kõiki uuringuid ei ole, siis pole millegi üle vaielda. Nii et, kui lõppude lõpuks vastata konkreetselt sellele küsimusele, nagu ma seda mäletan – et millele siis tugineda nendes hinnangutes –, siis mina arvan, et tugineda saaks ainult reaalselt sõltumatutele, läbipaistvatele uuringutele, mida ei saa olla läbi viinud need ametkonnad, kes ise on kuidagipidi olnud seotud nendesamade toodete turule toomisega. Mitte ühtegi pidi ei tohiks see olla seotud. Nii et, kuidas seda tagada, see on muidugi eraldi küsimus. Aga kui seda tagatud ei ole, siis minu meelest pole ka nendel uuringutel, mis väidavad, et need tooted on turvalised, mitte mingisugust väärtust ega tähtsust.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest on väga hea mõte selle COVID-19 mRNA modifitseeritud vaktsiinide uurimiseks uurimiskomisjoni, võimalike ohtude uurimiskomisjoni moodustamine. See võtaks kõigil osapooltel, annaks võimaluse selgitada, kuidas nende asjadega siis on. Selle vastu minu arust ei peaks siin lauas keegi seisma. Aga ma küsin seda, et teadupärast siis, kui vaktsineerimine pihta hakkas, öeldi, et see vaktsiin rangelt inimesel jääb ainult õlavarde, kuskile mujale ta kehas ei liigu ja väga kiiresti kehas hajub. Kas need uued uuringud, teaduslikud uuringud, seda kinnitavad või on selles osas ka tulnud meil mingi selgus, kas see ikka päris nii on, nagu alguses inimestele selgitati, kui seda vaktsiini püüti maha müüa inimestele?

Suur tänu! Ma võin oma märkmetest esile tuua sellesama küsimusega seonduvalt, et juba 2022. aasta jaanuaris ajakirjas Cell avaldatud uuring näitas – ja ma võin ka selle viite anda kellele, kes soovib –, et sünteetiline mRNA püsib kehas vähemalt 60 päeva, mis oli selle uuringu pikim jälgimisaeg. Ja tänaseks on seejuures teada, et modifitseeritud mRNA-vaktsiin ei püsinud süstepiirkonnas, nagu lubati, vaid liikus kõikjale kehas. On teada, et toksilist ogavalku toodetakse vähemalt kuus kuud, ent pole välistatud, et ka kauem, on selle uuringu järeldustes esile toodud. Ja veel, tegelikkuses näitavad kliinilised uuringud nüüd, et modifitseeritud SARS-CoV-2 mRNA püsib rutiinselt kuni kuu aega pärast süstimist ja seda saab tuvastada südame- ja skeletilihastes põletiku ja fibroosi kohtades. 

Nii et lühike vastus teie küsimusele, kas ta püsib õlavarrelihases, nagu meile kinnitati, et ta püsib, on kindel ei. Kindel ei. Nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, seda on tuvastatud õige mitmelt poolt erinevatest kudedest. Ma vaatan, kas ma leian selle koha üles. Jah, tähelepanuväärselt võivad likviidsed nanoosakesed jõuda kõikidesse kehaorganitesse, sealhulgas ajju, südamesse, maksa, munasarjadesse ja munanditesse ning jaotuda sealsetesse rakkudesse, seega pole süstitav materjal aktiivne üksnes õlalihase süstepiirkonnas, nagu meile kinnitati. 

See ainuüksi on tegelikult juba väga skandaalne. Ehk inimesi tegelikult otseselt eksitati ja väga tõsise asjaga. Ja noh, ma ei tea, küsimuseks jääb, kas selline asi on meile vastuvõetav või mitte. Ja muuseas, jällegi nagu Kaari Saarma on tänuväärselt esile toonud, on neli küsimust, millele uurimiskomisjon peaks muu hulgas vastuseid otsima, ja need kõik seonduvad selle küsimusega, mida te esitasite. Ma tooksin need neli küsimust ka esile. Esiteks, millistesse kudedesse mRNA-vaktsiin liigub, eks? Kui ei jää ainult õlalihasesse, nagu meile kinnitati, siis kuhu ta reaalselt liigub? Teiseks, kui kaua erinevate kudede rakud toodavad kehale mitteomast võõrvalku? On see kuu, kaks, on see kuus kuud, on see aasta, kas see üldse peatub, kui peatub, siis millal? Kolmandaks, kui palju võõrvalku toodetakse? Ja neljandaks, kuidas on võimalik võõrvalgu tootmist organismis peatada, kui see ei peatu siis, kui eeldati? Kõik need küsimused vajaksid nende ainete süstimise ohutusele hinnangu andmiseks selget ja teaduspõhist vastust. 

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Ma kasutan oma küsimuse aega ka vastates ettekandjale, kuna tema minu nime kasutas. Ma loodan, et ettekandja on selle minu koostatud – või tegelikult on see päris grupi koostatud – kokkuvõtte läbi lugenud ja näeb ka, et selle pealkiri on "Pandeemia kokkuvõte ja õppetunnid". Ja seal on ka teisel või kolmandal leheküljel selle kokkuvõtte eesmärgid toodud, kuskil ei ole öeldud, et see peaks olema kriitiline analüüs. Ma väga hästi aru ei saa, kas te nüüd oma selle seaduseelnõuga – ma lugesin selle läbi – nõuate ka pandeemia kriitilist analüüsi. See on kindlasti erinev sellest, mis on mRNA vaktsiinide uurimine.

Aga minu küsimus ka natukene lähtub sellest, mida juba Tanel Kiik ütles. Kuigi te ilma ühtegi argumenti toomata ütlesite, et ravimiametite ametnikud on erapooletud – see on niisugune väide, mis nõuab argumente. Aga ma tahtsin küsida, et kas te olete kas Eesti või Euroopa ravimiameti poole oma väga põhjaliku analüüsiga, teil olid head argumendid, teile bioloogiliselt võib seal vastu vaielda, aga Riigikogu ei ole see koht. Kas te olete kas Euroopa või Eesti ravimiameti poole pöördunud?

Alustame lõpust. Küsimus, kas ma olen pöördunud Euroopa või Eesti ravimiameti poole nende küsimustega seonduvalt. Ei ole. Ei ole, ma ei ole näinud põhjust seda teha selles faasis. Kui uurimiskomisjon moodustada ja selle küsimusega süsteemselt tegelema hakata, siis kindlasti tuleks seda teha, loomulikult, sest ega poliitikud isekeskis ei saa mõelda välja vastust küsimusele, kas need ained on ohutud või ei ole. Poliitikud saavad anda lõplikud hinnangud, tuginedes ikkagi sellele sisendile, mida saadakse erinevatelt ametkondadelt ja erinevatel teadlastelt, nii riiklikelt kui ka üleriigilistelt ametkondadelt kui ka sõltumatutelt ekspertidelt. Nii et ma arvan, et seda tuleks teha, aga hilisemas faasis.

Nüüd mõned kommentaarid teie poolt mainituga seonduvalt veel. Mina eeldan küll, et kui te teete kokkuvõtte sellest pandeemia kogemusest, siis see peaks sisaldama kriitilist analüüsi, sest vastasel juhul, mis on selle kokkuvõtte mõte. Ajaloolist ülevaadet sellest, mida tehti, kelle poolt ja kuidas – noh, jah, sellel on ka oma väärtus kahtlemata, et see koondab kõik kokku, eks ole, et seda informatsiooni ei pea erinevatest allikatest otsima, aga see on ju põhimõtteliselt niigi teada. Mis oleks eriliselt väärtuslik, on ikkagi selline kvalitatiivne analüüs ehk vaadata, mis sai tehtud ja mis läks nihu, miks läks nihu. Ja kuidas siis teha, kuidas õppida sellest kogemusest sellisel viisil, et tulevikus enam mitte neid vigu korrata.

Kui ma tõesti mainisin teie nime oma sissejuhatuses, siis ma pidasin silmas seda, ma olen küll vaadanud teie seda kokkuvõtet sel ajal, kui te selle esile tõite, siis ma lugesin läbi seda kajastavad artiklid ja tegin lahti ka dokumendi enda, sirvisin selle läbi, sõna-sõnalt ei lugenud, tunnistan, aga vaatasin, mida ja kuidas seal on käsitletud. Ja tõtt-öelda veel eilegi viskasin sellele pilgu peale ja mulle jäi silma selline lause, et retsenseerijateks olid Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ametnikud, keda te tänasite omalt poolt.

Ma mõtlen, et see on ju tegelikult puhta naeruväärne, ausalt, ilma tahtmata kuidagi halvustavalt rääkida. Aga kuidas saavad olla retsenseerijateks nende ametkondade esindajad, kes on ise käsipidi seotud kogu selle programmiga, mida ellu viidi? Millist retsensiooni me siis ootame Terviseametilt ja Sotsiaalministeeriumilt, mis ise olidki need ametkonnad, kes viisid seda programmi ellu? Vaevalt et nad tulevad ja ütlevad, et ei, et liiga positiivne ja liiga vähe kriitiline, et rohkem oleks tarvis kriitilist analüüsi. No ei tule sealt midagi sellist! Tõsiselt võetav retsensioon – te ju akadeemilise taustaga inimesena saate sellest väga hästi aru, näiteks, kui me räägime magistritöödest või doktoritöödest – tõsiselt võetav retsensioon peab olema täiesti sõltumatu ega ei saa lähtuda üheltki isikult, kes on ise kuidagi mingi huvigrupi esindaja. Huvigrupiks võib olla ka ametkond, kes on huvitatud sellest, et ei tuvastataks tema enda poolt toime pandud vigu.

Ma ei tea, kas oli midagi veel, mis teie küsimuses või sõnavõtus – ei olnud, noogutate või vangutate pead, järelikult … (Saalist öeldakse midagi.) Argumente ei olnud?

Irja saab pärast uuesti küsida, ta on ennast registreerinud, et vajadusel täpsustada. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Varro! Sa mainisid enne, et kasutuses olid erineva mõjuga vaktsiinipartiid. Ma küsingi nüüd, kas erineva mõjuga vaktsiinipartiid, mis liikusid turul ringi ja mida massiliselt inimestele manustati – kas see asjaolu tulenes sellest, millest on väga palju räägitud ja mis on ka peapõhjus tagantjärele tõdemuses, et süstitavad ained vaktsiinide nime all ei olnud tegelikkuses läbinud varasemalt kõikide vaktsiinide puhul nõutavaid pikaajalisi ja kalleid uuringuid ja testimisi või siis oligi see teadlikult esile kutsutud inimkatsete programm, kus põhjuse-tagajärje seoseid teadlikult tagurpidi pöörates ja inimesi hirmutades saadigi võimalus täiesti uudseid aineid üle maailma inimestele sisse süstida, selle pealt meeletult teenida ja samas kõigilt kallitelt uuringutelt suurelt kokku hoida? Sellel puhul on ju tegemist inimsusevastase kuriteoga, rääkimata majandus- ja korruptsioonikuriteost.

Aitäh! No ma ei oska sellele küsimusele vastata, on lühike vastus. Sellepärast et ma ei tea. Me saame ainult spekuleerida, mis need põhjused olid, milles need võisid seisneda. Spekulatsioone on muidugi erinevaid, alates sellistest, mida võidakse nimetada vandenõuteoreetilisteks, kuni siis ka suhteliselt selliste lihtsate ja praktilisteni välja. Vandenõuteoreetilised selgitused või hüpoteesid või spekulatsioonid seisnevad selles, et teadlikult lasti käiku erineva konsistentsiga partiid, sellepärast et oleks võimalik protsessi käigus uurida, millised partiid kuidas toimivad, koguda nende kohta andmeid ja saada tagasisidet. 

Eelnevalt ju ei jõutud korralikke uuringuid läbi viia ja niipidi on põhimõtteliselt ju võimalik uurimisprotsessi jätkata pärast seda, kui need ravimid, kui need vaktsiinid on juba lubatud turule ja kui neid süstitakse miljonitele või kümnetele miljonitele, sadadele miljonitele inimestele. Nii suure kontrollgrupiga pole vist kunagi mitte ühtegi ravimiuuringut tehtud. Nii et see on üks viis seda näha.

Aga teine viis seda näha on muidugi see, et kuna need ained töötati välja kiirkorras ja kuna nende massiliseks produtseerimiseks kasutati hoopis teistsugust tehnoloogiat kui selle algse preparaadi väljatöötamiseks, siis võib ka olla, et selle protsessi kiirustatuse tõttu parendati tootmisprotsessi protsessi enda käigus. Alustati vähem kontrollitud protsessiga ja aja möödudes parendati seda protsessi nii, et ta annaks ühtlasi tulemusi. 

Nii nagu mina olen asjast aru saanud, need suured variatiivsused esinesid pigem selle protsessi algjärgus ja hilisemas järgus need variatiivsused taandusid.  Aga kas need olid inimkatsed? Noh, sõltub, mida inimkatsete all silmas pidada. Mingitpidi on nad inimkatsed igal juhul, kui põhjalikke katseid pole eelnevalt läbi viidud ja need lubatakse juba massiliselt turule, neid manustatakse kümnetele või sadadele miljonitele inimestele, et näha, mis saama hakkab. Jah, objektiivselt võttes on see inimkatse kahtlemata, sõltumata sellest, milline kellegi intentsioon oli. 

Nii et ma ei oska paremat vastust kahjuks anda. Nagu öeldud, spekuleerimisega on nii, et ega tõsikindlaid vastuseid ei ole. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Minu küsimus, palun kuulake hästi tähelepanekult Irja Lutsaril ja Tanel Kiigel. Loen ette ametliku, kuiva, teaduspõhise näitajana AstraZeneca pakendi infolehest informatsiooni. Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teatades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Praegu on Covid-19 vaktsiini, AstraZeneca efektiivsuse kohta 55-aastastel ja vanematel vähe andmeid. Hetkel ei ole piisavalt teavet Covid-19 vaktsiini, AstraZeneca kasutamise kohta lastel ja alla-18 aastasel noorukil piisavalt teavet. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu arsti ja apteekriga ja teatage sellest kindlasti, sest see aitab saada rohkem infot ravimiohutusest. Kõige tähtsam: genoteraapilisi ja kantserogeenseid uuringuid ei ole tehtud, eeldatakse, et need on ohutud. Millise järelduse te teete selle lühikese ettekande põhjal minu poolt?

Aitäh!

Suur tänu! Ma saan aru, et see küsimus oli vist ennekõike suunatud … aa, ikkagi mulle, (Kalle Grünthal ütleb midagi saalis.) … aga milline järeldus. No minu meelest on järeldus väga lihtne, ja selleks ei ole tõesti tarvis ei keskmisest vilkamat intellekti, rääkimata mingitest eriteadmistest. Ja see järeldus seisneb selles, et kui meil ei ole põhjalikke uuringuid selle kohta, et mingid preparaadid, mida inimese organismi süstitakse, on tõepoolest ohutud, siis tuleb kas vältida nende kasutamist või kasutada neid äärmise hädavajaduse korral nii piiratud populatsioonigruppide peal kui vähegi võimalik, eks. Ehk siis vaadata, millised grupid on reaalselt tõsiselt ohustatud sellest viirusest, kui on. Ja siis öelda, et hea küll, me ei saa olla kindlad, et nende preparaatidega ei kaasne rohkem kahju kui kasu. Aga me võtame selle riski, et lubada neid kasutada sellel piiratud grupil, kes on ise riskirühmaks. Ülejäänute puhul peaks olema täiesti selge, et ei tohi neid kasutada. Ja kõige äärmuslikum on see siis, kui me räägime lastest, keda üldse ju koroonaviirus praktiliselt ei ohustanud. Statistiline tõenäosus, et koroonaviirusega nakatudes lastel mingisugused tõsised tervisehädad tekkisid, oli ju nullilähedane. Ometi, mida me nägime – ja see on fakt, see on fakt ja see toimus sel ajal, kui teie, proua Lutsar, olite ise teadusnõukojas, kas selle liige või juhataja –, ometi Vabariigi Valitsus kehtestas koroonapasside süsteemi, ka noorte ja laste suhtes, survestades nii lapsi kui lapsevanemaid laskma oma lapsi süstida. Mis jõudis siis sellise olukorrani, et näiteks üks minu lastest, kes käib koolis, tema klassis oli tema ainuke laps, kellel ei olnud süstitud neid aineid sisse. Miks? Sellepärast, et valitsus, mida te nõustusite, kehtestas koroonapasside nõude, ka lastele, ja lapsed samamoodi ei saanud enam minna erinevatesse avalikesse kohtadesse, kui neil ei olnud näidata seda ette, seda passi. Vastab tõele? Vastab. Te saate pärast täiendada, kui te sõna võtate. Nii et see oli minu meelest kogu selle programmi juures üks kõige suuremaid sigadusi. Täiesti vastutustundetu! Ja vastutustundetu määral, pidades silmas neid riske, mida nüüd järjest rohkem nähtub, mis järjest rohkem ilmnevad uurimiste läbiviimisel nende mRNA vaktsiiniga seonduvalt, ei olnud kaardistatud. Võeti risk, et need kätkevad endas väga tõsiseid kõrvaltoimeid, ja survestati isegi lapsi, et neile lastaks neid aineid sisse süstida. See on maakeeli öeldes ikkagi jõhker sigadus. Ja mina oleks küll lootnud, et inimesed, kes sellise sigaduse toime panid, oleks ka kuidagipidi pidanud millegi eest vastutama. Paraku "tänu Putinile" see teema taandus meil ühiskonnas 2022. aasta alguses: sõda Ukrainas lahvatas, kogu ühiskonna tähelepanu liikus sellele. Ja tegelikult kogu see kriitiline analüüs ja küsimuse tõstatamine selle eest, et kuidas nende sigaduste eest inimesed reaalselt vastutavad, kes vastutab ja kuidas, lükati vaiba alla. Ma siiski loodan väga, et see päev kunagi saabub, kus need küsimused sealt vaiba alt uuesti välja võetakse ja selle uurimiskomisjoni moodustamine mingitpidi võiks sellele protsessile kaasa aidata, mis ühtlasi on muidugi ka see põhjus, miks ma arvan, et koalitsiooni liikmed tapavad selle eelnõu täna ära.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on kõigepealt küsimus. Eile oli Rahvusringhäälingus õhtul uudis üleval, kus Saksa välisluureteenistus jõudis arusaamisele, et 80–90% on tegemist laborist välja pääsenud viirusega. Eks ju, jaanuaris veel USA Luure Keskagentuur arvas, et see võib olla nii laborist kui loodusest pärit. Mul on küsimus, kas teie teada Maailma Tervishoiuorganisatsioon selles kontekstis, kus järjest rohkem tekib uudiseid, et on laboratoorne, et sihukeste viroloogialaboritest, et meil tulevikus siukseid juhtumeid ei teki, et mida siis tehakse või toimetatakse. Sest Maailma terviseorganisatsioon on selles küsimuses vähemalt kriisi ajal olnud väga aktiivne erinevate nõuannete ja asjadega. Ja teine küsimus on see, et kui palju on viiruse, või siis nii, nagu teie ette panete, vaktsiinidega seotud erinevaid uurimisorganisatsioone kas siis parlamentide juures või tervishoiuorganisatsioonides tehtud.

Aitäh küsimuse eest, küsimuste eest! Alustame lõpust. Ma ei oska sellele viimasele küsimusele vastata, kui palju on parlamentide või muude poliitiliste organite juures moodustatud selliseid uurimiskomisjone. Ei ole seda küsimust uurinud ja ei tea.  

Teine küsimus: kas WHO on teadlik. Ma ei oska WHO teadlikkusest ausalt öeldes väga palju rääkida. Eks need küsimused tuleks pigem vist suunata WHO esindajatele ja küsida, milliseid järeldusi nemad on teinud nendest faktidest, mis on ilmnenud muu hulgas selle kohta, et viiruse algeks või liikuma minemise algeks on siiski suurima tõenäosusega laborileke. Kahtlemata on tegemist olulise küsimusega, millele tuleks vastust otsida, ja mitte ainult WHO-l, vaid erinevatel terviseametkondadel, muu hulgas nendel ametkondadel, kes on seotud nende viiruste võimendamise uuringutega. Ja muu hulgas tuleks küsida ka seda, kes ja kuidas siis vastutab selle eest, kui sellised asjad liikvele lastakse ja nendega põhjustatakse meeletult kahju nii inimeste tervisele kui ka majandusele kui ka muul moel. 

Aga mis puutub sellesse Saksa välisluureraportisse, siis minu tähelepanu pälvis kõigele lisaks veel see, mis nime see kandis: see kandis nime Saaremaa. Ja ma ei saanud nüüd hästi aru, kas see on nagu mingisugune tõlge saksakeelsest sõnast Saare-maa, või viidataksegi Eesti saarele nimega Saaremaa. Kui viidatakse Eesti saarele nimega Saaremaa, siis mind ausalt öeldes huvitaks, miks see Saksa välisluureraport sellist nime kannab. Siin võib-olla sisaldub midagi enamat, kui pealispinnalt paistab.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Soome, Rootsi, Norra ja Taani lõpetasid juba 2021. aastal Moderna vaktsiinide manustamise noormeestele müokardiidi kõrgenenud riski tõttu. Tänaste teadmiste kohaselt ongi müokardiit ja perikardiit üks mRNA-vaktsiinide kõrvalmõjudest. Kas teile on teada, kas Eesti terviseamet on võtnud sarnaseid seisukohti ja tunnistanud koroonavaktsiinide ohtlikkust?

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on see, et mina ei ole küll teadlik sellest. Ma ei ole sellest teadlik. Ma olen teadlik nendest faktidest, millele teie osutasite, seonduvalt Soome ja Rootsi ja teiste riikidega, kus on teadvustatud mitmeid väga tõsiseid riske just nimelt valitsusametkondade poolt. Aga mina ei ole kuulnud, et Eestis oleks seda tehtud. Vastasel juhul oleks ju pidanud kõlama hoiatus, et palume tungivalt, et noortele, lastele ja teiste populatsioonigruppide esindajatele neid aineid ei süstitaks, või veelgi enam, tuleks keelata nende ainete süstimine nende gruppide esindajatele, kes võivad sellest saada rohkem kahju kui kasu. Parandagu mind, proua Lutsar või keegi teine, kui ma eksin, aga mina selliseid soovitusi või nõuandeid kuulnud ei ole, mis tõstatab jällegi mitmeid tõsiseid küsimusi sellest, noh, mitmeid tõsiseid miks-küsimusi. Nii asjad käia ilmselgelt ei tohiks. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma olen vaadanud eile ja täna neid ajakirjanduslikke kajastusi. Keskendutakse eriolukorrale ja väga vähe räägitakse, võrdlemisi niimoodi riivamisi ainult räägitakse vaktsineerimissunnist, seda ka nende piirangute kontekstis. Minu küsimus on nüüd niimoodi. Sa oled seda teemat jälginud ja mitme kandi pealt vaadanud, analüüsinud, lugenud. Kas me selle vaktsineerimissunniga koos ei ole saanud praegu seda, et ka vanadele vaktsiinidele ja vaktsineerimistele, nagu leetrite vastu ja muud niisugused asjad, on tekkinud ühiskonnas väga skeptiline ja vaenulik suhtumine? Me oleme saanud selle süstimishulluse propageerimisega, nagu siin mõni staarperearst on propageerinud laste sundvaktsineerimist, vastureaktsiooni selle näol, et ei usaldata vaktsineerimist üldse enam.

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus teie küsimusele on see, et ma arvan, et on igati loogiline eeldada, et täpselt nii on juhtunud. Sellepärast et kui ikkagi selle koroonaperioodi jooksul inimesed nägid, kui valelikult käituti, survestades inimesi laskma endale neid aineid süstida, siis on ju igati põhjendatud küsida, et kas ma saan ka ülejäänud vaktsiine usaldada. See on igati ratsionaalne, loogiline ja mõistlik küsimus. 

Ja ilmselt tulebki seda küsimust esitada, sellepärast et kui süsteem on maski eest ära võtnud ja on paljastanud, et ta ei tegutse ausameelselt, vaid sageli tegutseb lausa valelikult, manipulatiivselt, siis on igati kohane ja tagumine aeg teravdada tähelepanu ja hakata rohkem esitama neid kriitilisi küsimusi. Nii et kindlasti on teil õigus. 

Aga mis puutub seda, kuidas eile ja täna suured meediaväljaanded on käsitlenud küsimust sellest, milliseid õppetunde me peaksime tegema viis aastat pärast suuremate koroonapiirangute algust, siis mulle jäi silma eilsest Eesti Päevalehe juhtkirjast järgmine lõik, ma loen selle ette. Tsiteerin: "Pikema strateegilise eesmärgina võiksime ju jõuda ühiskonda, kus järgmise sarnase kriisi korral pole nii rangeid piiranguid tarvis, muu hulgas põhjusel, et igaüks meist suudab ise olla piisavalt vastutustundlik kodanik. Haigena poodi ei lähe või paneb maski ette, läheb vabatahtlikult vaktsineerima, et karjaimmuunsus tekiks piisavalt kiiresti." Ja nii edasi.  

Ehk siis õppetund, mida me nende arvates peaksime sellest kaasa võtma, on see, et edaspidi inimesed võiksid alluda vabatahtlikult põhjendamatutele nõudmistele, selle asemel et neid peaks sundima selleks. Noh, et kaitseväelased, kes ei taha, et neid allutatakse sellele süstimissunnile, ei peaks ootama ära, kuni neile hakatakse vastavaid nõudmisi esitama, vaid peaksid ise oma karjäärist loobuma kaitseväes, ja nii edasi. See on nüüd küll väga äraspidine õppetund, eks. 

Minu meelest peaks see õppetund ikkagi olema see, et ei tohi üle reageerida ja peab austama põhiseaduslikke õigusi, muu hulgas vaktsineerimisvabaduse põhimõtet.

Aga pidades silmas, et nii Ekspress Grupp kõigi oma väljaannete näol kui ka Postimees kõigi oma väljaannete näol tegutsesid ju mitte ühiskonnakriitilise valvekoerana avaliku võimu teostajate suhtes, vaid ühemõtteliselt sellise propagandaruuporina, mis aitas lihtsalt inimeste põhiseaduslikke õigusi maha suruda, on igati ootuspärane, et nad avaldavad nüüd selliseid "analüüse", mis tegelikult vaatavad reaalsetest probleemidest suure kaarega mööda.

Martin Helme, palun!

No mulle tundub ka, et kui me räägime siin koroonapiirangutest ja kogu sellest tolleaegsetest õppetundidest, siis meil on piltlikult öeldes selline seis, nagu, ma ei tea, mingis Agatha Christie loos, kus taha õue roosipõõsa alla on maetud vanatädi, kelle surmas on osalenud ühel või teisel viisil kogu perekond, ja nüüd selle vanatädi nime lihtsalt mitte kunagi ei mainita ja roosipõõsa juures kunagi ei käida, sest kõik on olnud ühte- või teistpidi osalised selles, et vanatädi seal on. 

Ja kui me räägime eriolukorrast 20. aastal, siis see kestis kaks kuud, märtsist maini, ja sel ajal ei olnud ei maskisundi ega süstimissundi, olid tõesti mingid piirangud, kinni pandud asutused olid, aga tegelik sund tuli alles aasta hiljem Kaja Kallase valitsuse ajal. Ja nüüd mul ongi küsimus selles, kas see täna välja pakutud komisjon peaks ja võiks ja saaks tegeleda ka sellega, et ta ikkagi kriitiliselt hindab riigivõimu rolli selles, kuidas inimesi ikkagi taga kiusati, ahistati ja sunniti, või on mõeldud ainult tegelema vaktsiini tõhususega.

Lühike vastus jällegi on see, et see konkreetne komisjon selles konkreetses eelnõus kirjutatust lähtuvalt peaks ikkagi keskenduma üksnes nende COVID-19 modifitseeritud mRNA-vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamisele. Nii on komisjoni moodustamise eelnõus kirja pandud ja sellest ei saa üle ega ümber. 

Küll aga olen ma teiega 100% nõus, et oleks tarvis sellist laiemat käsitlust, mis vaataks ka muudele kriitilise tähtsusega küsimustele, muu hulgas nendele, mida sai mainitud. Ja kriitilise tähtsusega kogu protsessi juures loomulikult oleks see, et see uurimine oleks reaalselt sõltumatu, nagu ma eelnevalt juba rääkisin. Igasugune uurimine, mida viivad läbi needsamad … Ütleme, vanatädi mõrva uurimist viivad läbi needsamad inimesed, kes on ise mõrvaga seotud – noh, see on täiesti mõttetu, sest tulemus on ette teada ja tegemist on ainult aja ja ressursside raiskamise ja avalikkuse eksitamisega. Uurimine sageli täidabki avalikkuse eksitamise funktsiooni ja sellised uurimised seda kahtlemata teeksid. Nii et minu arvates me peaksime eriliselt seisma selle eest, mitte ainult selle eest, et erinevad uurimised tuleksid kriitilise tähtsusega küsimustega seonduvalt, vaid et need uurimised oleksid päriselt ka läbipaistvad ja sõltumatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! No mul tuleb meelde siis, kui seda vaktsiini hakati meile tohutult peale suruma, siis kuidas alguses oli see argument, et kõik, kes vaktsineerivad, ei haigestu. Üsna kähku oli näha, et inimesed haigestusid väga kõvasti ja raskelt, ja siis hakati rääkima, et aga ei, see ei olegi päris see, et tegelikult see aitab kergemini läbi põdeda – mis ka ei vastanud tegelikult tõele. Aga see jääb südametunnistusele neile inimestele, kes seda surusid. Aga teadupärast me teame, et vaktsiine kasutatakse üldiselt ennetava meetmena tervete inimeste puhul, vaktsineeritakse nii lapsi kui lapseootel naisi ja nii edasi. Ja ohutus on esimene printsiip, millele tugineda. Küll aga nüüd sellesama COVID-19 mRNA vaktsiini puhul oli nii, et suruti peale ja tegelikult olid kõikvõimalikud uuringud alles katsejärgus ja meil õigeid tulemusi polnud. Ja nüüd tagantjärgi on päris palju tulnud erinevat kriitikat teadlaste poolt, kes seda uurinud on. Kas sa oskad öelda, milline see seisukoht täna on ja milliseid argumente on välja toodud, mis on tegelikult toimunud selle vaktsiini kasutamise tagajärjel ja millised on uuringud?

Suur tänu! No eks ma nendest ohtudest, mis on ilmnenud, rääkisin ju ka oma ettekandes mitmes aspektis. Ma vist ei hakka praegu neid asju kordama, mida siin sai räägitud, aga peamised probleemid, nagu öeldud, ongi tulenenud sellest asjaolust, et kõik need väited, mida esialgselt esitati, pole lihtsalt vastanud tõele. Muu hulgas ja üks põhilisi ongi see, mille kohta te ise oma esimeses küsimuses küsisite, et meile anti kinnitus, et see vaktsiin püsib õlalihases, aga tegelikult on see liikunud edasi väga paljudesse kudedesse, väga erinevates organites ning ogavalgu tootmine, milleks siis organism ise on kohandatud, on jätkunud palju pikemalt, kui algselt kinnitati. Pole isegi teada, kui pikalt, ja pole ka teada, kuidas seda protsessi peatada. Eks see kõik on ootuspärane, kui tegutsetakse kiirustades, reaalselt asju testimata, läbi uurimata, siis hakkavadki aja jooksul ilmnema mitmesugused probleemid, mida loodeti ehk vältida, aga mille saabumine on kõike muud kui üllatav.

Millised täpselt need probleemid on – ma ei ole praegu ette valmistanud selleks, et anda teile terviklikku ülevaadet, aga see hoolimatus, millega suhtuti sellesse riski, sellesse tõenäosusesse, et niisugused asjad võivad juhtuda, oli juba toona täiesti šokeeriv. See ei ole midagi sellist, mida me oleme tuvastanud tagantjärgi ja millele me saame hinnanguid anda ainult tagantjärgi. No ma ei tea, kas te mäletate näiteks, kuidas – oli see vist ühes ETV saates – oli perearst Piret Rospu, kes ütles täitsa otse kohe ära, kui küsiti, et aga on risk, õhus on küsimus, et kas see mitte ei liigu edasi lapseootel naiste puhul ka läbib platsenta lapse vereringesse, sealtkaudu lapse kudedesse, ta ütles, et noh suht poogen tegelikult, kas liigub või ei liigu.

Ma mõtlen, et kuidas on üldse võimalik, et inimene, kes on õppinud arstiks, andnud Hippokratese vande, sellisel viisil üleüldse suhtub inimese tervisega seonduvatesse ohtudesse. Suht poogen! Eriti veel, kui me räägime väikestest lastest, kes peaksid olema meie eriliselt silmaterad, kellesse me suhtume kõige suurema ettevaatlikkusega, püüdes tagada seda, et noh, mis iganes teistega juhtub, neid me kaitseme erinevate ohtude eest. See on ju see, kuidas inimesed peaksid suhtuma lastesse. Aga mida me reaalselt nägime, eks, see, mida juba sai mainitud, ja see, mida eelnevalt sai mainitud, et isegi lapsed allutati koroonapasside süsteemile. Olgugi et absoluutselt igasugune vajadus selleks puudus.

Te ju isegi osutasite siin praegu, et alguses propageeriti neid vaktsiine sellepärast, et öeldi, et niimoodi me saavutame karjaimmuunsuse, eks ole. Et kui teie lasete endale selle aine sisse süstida, siis teie kaudu see enam edasi ei levi ja näete, kui piisavalt paljud inimesed seda teevad, siis viirus hakkab hääbuma, sest ta ei leia neid, kelle kaudu levida. Kõik oli vale! Jah, tõsi, esimestel kuudel ta omas teatavat mõju viiruse leviku piiramiseks, aga hiljemalt 2021. aasta suveks, kui tuli delta variant, oli täiesti selge, et ta ei oma enam praktiliselt mitte mingit mõju viiruse leviku piiramiseks, ja siis oleks pidanud tõmbama pidurit. Aga mida me nägime – reaalselt alles suve lõpus, augustis kehtestati vaktsiinipasside süsteem, millega siis hakati eriliselt peale suruma seda, et kõik laseksid endale neid aineid sisse süstida. Olukorras, kus juba oli teada, statistiliselt oli teada, faktiliselt oli teada, et nende ainete süstimine ei oma märkimisväärset mõju viiruse leviku pidurdamiseks.

Ja siis jätkati selle teise suure valega, et see on vajalik sellepärast, et see aitab hoida ära rasket põdemist. Ma ei väida siin seda, et ta ei aidanud kellegi puhul ära hoida rasket põdemist, küll aga ma väidan seda, et see argument on täiesti irrelevantne. Nende populatsioonigruppide puhul, keda niikuinii ei ohusta raske põdemine. Lapsi niikuinii ei ohusta raske põdemine, siin ju vaidlus puudub. Ei, te võite öelda, te vangutate pead, proua Lutsar, võib-olla mingit ….. protsenti lastest ohustas, aga statistiliselt, relevantselt lapsi see ei ohustanud, raske põdemine. Ei ohustanud ka noori ega ei ohustanud ka minuvanuseid inimesi, kes on normaalkaalu juures, kellel puuduvad kaasuvad haigused, erinevad muud asjad – ei ohustanud.

Nii et kui ma ise käisin läbi näiteks kogu kohtutee alates Tallinna Halduskohtust kuni Riigikohtuni välja, Riigikogus muidugi ei võtnud seda menetlusse mugavalt, saatis selle prügikasti, et ei peaks seisukohta kujundama, siis näiteks sellesama Tartu maratoni kaasuses oligi küsimus selles. Ma olin läbi põdenud koroonaviiruse, tolleks hetkeks olin läbi põdenud. Mul oli olemas loomulik immuunsus sellest tulenevalt, mis oli juba toona teaduslikele andmetele tuginedes robustsem, laiaulatuslikum ja tugevam kui süstimisest saadud immuunsus, eriti kui me rääkisime siin teatud ainetega süstimisest juba kuus kuud tagasi. Ja teiseks, ma ei olnud mitte kuidagi riskigruppi kuuluv isik ja ma olin valmis ka testima sellel suusamaratoni hommikul. Mitte miski sellest ei lugenud! Kohtud ütlesid, et ei, ei, ei, ei, kuigi puuduvad nii statistilised andmed kui ka teaduslik-teoreetilised andmed, millest nähtuks, et teie võiksite olla kellelegi ohuks või et teie võiksite olla ise ohuks meditsiinisüsteemile, sattudes haiglasse raske põdemisega, siis ikkagi me kohtutena ei ole nõus tunnistama, et need piirangud olid kuidagipidi põhjendamatu. Millest omakorda nähtus see, et Eestis see võimude lahususe printsiip on üks suur illusioon. Tegelikult kohtud on süstemaatiliselt pakkunud valitsusele katet nende põhjendamatute piirangute õigustamiseks, mitte ei ole teostanud kriitilist järelevalvet täidesaatva võimu üle. Aga see on juba eraldi teema.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh! Aastal 2023 Nobeli komitee andis Nobeli preemia Katalin Karikóle ja Drew Weissmanile ja selle preemia aluseks oli mRNA-tehnoloogia väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Teie olete selle suhtes olnud väga kriitiline. Kas te arvate, et ka Nobeli komitee andis ebaõiglaselt Nobeli preemia, või veelgi hullem, kas selle peaks nüüd tagasi kutsuma? Ja ma, kuigi te sellest minu kokku kirjutatud kokkuvõttest midagi ei pea, aga ma soovitan teil lugeda läbi see koroonapasside lõik. Seal on sisukord olemas, leiate kätte. Lugege see läbi ja vaadake, mis seal on öeldud. Koroonapassid, ma olen seda korduvalt tunnistanud, oli viga ja kõik.

Suur tänu! See on väga hea, et te olete tagantjärgi tunnistanud, et koroonapasside süsteemi kehtestamine oli suur viga, aga ma oleksin oodanud, et oleksite sel ajal, kui seda kehtestati, astunud selle vastu välja, nagu paljud inimesed seda ühiskonnas tegid erinevalt teist. Tagantjärgi on hea seda ütelda, aga toona, kui teie olite teadusnõukoja juht, oleksite te pidanud ütlema, et ei, mina sellist asja heaks ei kiida ja kui te seda sellest hoolimata teete, siis ma panen oma ameti maha. See on see, mida mina oleksin oodanud teie puhul siis. 

Aga mis teie küsimusse puutub, siis tahtmata olla kuidagi irooniline, kuulates teie küsimust, mulle kangastus selline paralleel, et kui ma kritiseerin näiteks tuumapommi viskamist Hiroshima ja Nagasaki peale, siis te võiks minu käest küsida, aga vabandust, et kunagi aastaid tagasi anti tuumaenergeetika avastajale Nobeli preemia, et kas te siis laidate maha ka selle Nobeli preemia andmise, kas siis nemad saavad ka asjadest valesti aru. Üks asi on mRNA-tehnoloogia, millel võib olla väga suur potentsiaal. Ma ei ole valdkonna spetsialisti ja ma ei oska seda niimoodi sisuliselt hinnata. Teine asi on see, kuidas seda tehnoloogiat rakendatakse konkreetsetes oludes ja konkreetseid riske eirates. Noh, ma ei tea, ei ole mõtet süüdistada kirve meistrit selle eest, kui pärast sellesama kirvega keegi maha lüüakse. Need on kaks suhteliselt erinevat küsimust. 

Kalle Grünthal, palun!

Doktor Vernon Coleman on öelnud, et väga ilusa lause süstimise alguses: COVID-9 vaktsiinid on massihävitusrelvad, mis võivad hävitada kogu inimkonna. Doktor Geert Vanden Bossche, kes on väga silmapaistev vaktsiinispetsialist ja viroloog, on öelnud: "Katastroofiline on see, et miljoneid vaktsineeritakse ja me õpetame viirusele, kuidas muteeruda ning üha tugevamaks ning surmamaks muutuda." Kas ma saan nende kahe arsti ütlusest aru, et tegemist oli ikkagi projektiga inimkonda vähendada? Võib-olla ma lähen praegu natukene väga sellisesse teemasse, mis võib-olla ei haaku sellega, aga kogumis ta ju niimoodi välja paistab.

Jaa, suur tänu! Jällegi, ma ei oska nende spekulatsioonide kohta väga palju öelda. Spekulatsioon on alati spekulatsioon. Aga mis spekulatsioonidesse puutub, siis aeg on nende puhul tõe kriteeriumiks. Kui käiakse välja mingisugune visioon selle kohta, milline on mingisuguste sammude mõju, siis aeg näitab, kas need spekulatsioonid osutusid adekvaatseks või mitte. Ma arvan, et me praegusel hetkel oleme endiselt sellisel äraootaval seisukohal. Saame veel näha, mis siin ilmnema hakkab. 

Mulle meenub, kui kunagi kunagiselt Hiina välisministrilt küsiti ühel foorumil, milliseks ta hindab suure Prantsuse revolutsiooni mõju maailma ajaloos, siis ta olevat mõelnud natukene aega ja vastanud, et veidi vara on veel öelda. Kuigi sellest oli selleks ajaks juba üle 200 aasta möödas.

Pidades silmas, et meil on sellest miljardite inimeste süstimisest möödunud ainult kolm kuni neli aastakest, ma arvan ka, et veel on vara öelda, millised need mõjud saavad olema, eriti kui need mõjud saavad olema sellised, mis läbi geneetiliste modifikatsioonide kanduvad edasi vanematelt lastele. Kui see tõesti tõeks osutub ja kui nii need asjad lähevad, siis ma arvan küll, et ei ole ebamõistlik olla valmis võimaluseks, et need mõjud saavad olema väga kaugeleulatuvad. 

Anti Poolamets, palun.

Lugupeetud ettekandja! Meil on tegelikult selliseid juhtumeid, kus me räägime surmajuhtumitest, ametlikult vististi ainult üks või kaks. Mäletatavasti oli üks kuni 23-aastane päästja, kes neli nädalat pärast teist Pfizeri vaktsiini süsti suri müokardiidist tingitud äkksurma tõttu. See on üks teadaolevaid kõrvaltoimeid. Nüüd, kaebusi on minu teada esitatud vägagi palju erinevatele riigiasutustele, Terviseametile ja mujale. Me tegime isegi Riigikogus vastava kõrvaltoimete uurimise toetusrühma. Ehk siis mul on tunne, et selle uurimise käigus peaks uurima seda, miks ei uuritud näiteks kõrvaltoimeid, miks liigitati tegelikud toimed mingisuguste muude asjade alla. Kas see ei ole teema, mida me peaksime põhjalikult uurima – kuidas riigiametid toimisid?

Aitäh küsimuse eest! Absoluutselt nõus, loomulikult. Nagu eelnevalt vastasin ka kolleeg Martin Helmele, neid aspekte, mida tuleks täiendavalt uurida, on veel terve rida. Nii et see eelnõu katab tegelikult üsna kitsast spektrit sellest probleemide ringist või diapasoonist. 

See on kahtlemata üks nendest olulistest küsimustest, miks on informatsioon reaalsete kõrvaltoimetega seonduvalt olnud süstemaatiliselt maha surutud, miks seda on pidevalt eitatud ja miks on paljud inimesed, kes on heausklikult ja tegelikult manipuleeritult lasknud endale neid aineid sisse süstida ja kellele on saanud osaks väga tõsised tervisekahjustused, jäetud ilma kohase abita. Minu meelest see ei räägi ka meie riigivõimu kohta sugugi midagi head. Neid inimesi, kes on saanud päris reaalsed ja väga tõsised vaktsiinikahjustused, kes on jäetud täiesti abita ja ise oma probleemidega hakkama saama, tuginema üksnes oma perekonnale ja sõpradele, on ju palju. Nii ei tohiks asjad käia. 

Ma mäletan väga hästi, kuidas 2021. aastal inimestel paluti usaldada riiki, paluti usaldada teadust. Eks. Sellest usaldusest kantuna needsamad tehti ära. Kes siis nii teeb? Kujutage ette, kui mina ütleksin teile, et usaldage mind, pange oma raha sellele aktsiale näiteks, eks ole, usalda, ära küsi küsimusi, pane oma raha sinna, no siis järgmine päev kukub kogu aktsiaturg kokku või vähemalt see aktsia kukub kokku. Siis sa tuled minu jutule: "Kuule, mida ma nüüd teen? Kogu varandus on läinud, eks ole. Sa ütlesid mulle, et usalda." Aga mina ütlen: "Oma viga, et usaldasid. Mis ma ikka oskan öelda." Kui nüüd riik niimoodi käitub, siis mida see ütleb selle riigi kohta? Ma arvan, et ütleb sedasama, mis ta ütleks selliselt käituva inimese kohta: ei ole just eriti lugupidamist vääriv. 

Nii et jah, siin on neid küsimusi tõesti palju. Lisada võib ju ka näiteks massilised manipulatsioonid statistikaga, mis toona aset leidsid. Mäletate, kuidas meile esitati statistilisi andmeid ja kuidas koroonaga haiglas viibivate inimeste hulka arvati kõik inimesed, kellel oli tuvastatud koroonaviirusega nakatumine, olgugi et nad ei viibinud haiglas üldse mitte COVID-i, haiguse pärast. Näiteks olid murdnud jalaluu, sattusid haiglasse, haiglas tehti ka test, tuvastati, et jah, test on positiivne, ja see läks statistikasse, mis andis võimalus näidata: "Vaadake, kuidas haiglad on ülekoormatud koroonaga haiglas olevate inimestega," olgugi et seal ei olnud koroonaga selles mõttes mingit pistmist sellel haiglas viibimisel. Ja nii edasi. 

Aga hästi. Veel kord: neid asju, mida peaks uurima, on palju. 

Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot tänases Postimehes on meil suurepärane artikkel: "Kennedy leetriravi nagu Mart Helme koroonaravi – hanerasva asemel lihtsalt tursaõli". Esiteks muidugi on täiesti vale omistada mulle, nagu ma oleks soovitanud koroonat ravida hanerasvaga. Ma ütlesin, et vanasti ei teatud midagi niisugustest haigustest nagu koroona, kõik oli üks külmetushaigus, mida raviti hanerasva ja viinasokkidega. See ei ole otsene soovitus mingisugust nakkushaigust ravida rahvalike vahenditega. Seda esiteks. 

Teiseks muidugi, see artikkel ka Kennedy kohta on täielik, noh, täielik soga, kokku kirjutatud soga. Ja millele ma tahan nüüd tähelepanu juhtida, tahan ka küsida, on see, et sa oled loomulikult läbi aastate jälginud kõike seda propagandat, mida meie ajakirjandus, konkreetselt Eesti ajakirjandus, peavoolumeedia peamised väljaanded on koroonaküsimuses teinud. Missugused järeldused sa teed sellest, kuidas kogu seda teemat on käsitletud ja kui objektiivne see on? Ja lõpetuseks ma muidugi ütlen, et hanerasvaga määrimine kindlasti ei oleks tapnud ja sandistanud nii palju inimesi kui süstimine.

Jaa, suur tänu! No ma tahtsingi just alustada sellest, et minu meelest see soovitus ravida ennast hanerasvaga oli väga hea, ja ma ei ütle seda üldse naljaga pooleks. Sellepärast, et enamiku inimeste puhul oli see tunduvalt mõistlikum, kui lasta endale süstida sisse neid uudsel mRNA tehnoloogial baseeruvaid ja lõpetamata ohutusuuringutega ja seetõttu ka teadmata riskidega aineid, mis võimaldavad likviidsete nanoosakeste kaudu liikuda nendel ainetel teie rakkudesse, erinevatesse kudedesse. Vastupidiselt sellele, mida teile väideti, et väga hea soovitus, ma isegi ütleks, et kes kuulas seda soovitust kasutada hanerasva, see tegi väga targasti. Nii et seda ei pea sugugi minu meelest häbenema. Võib-olla saab vaielda mõningate eriliselt riskigruppidesse kuuluvate populatsioonirühmadega seonduvalt selle küsimuse üle, aga enamiku ühiskonna puhul oli see kindlasti väga palju parem mõte. Sellepärast, et nagu tagantjärgi on nüüd ju selgunud, kuigi toonagi oli see üsna selge: enamiku inimeste jaoks ei ole koroonahaigus mitte kuidagipidi tõsisem haigus kui näiteks gripp. Ei ole. Eriti noorte inimeste jaoks, nagu siin rõdude peal, eks ole. See on alati niimoodi olnud. Teid pole mitte kunagi koroonaviirus tõsiselt ohustanud. Teile lihtsalt valetati, et te peaksite ka laskma ennast süstida, sellepärast et vastasel juhul, eks ole, teie kaudu võib viirus liikuda vanaemani. See süstimine pole kunagi omanud mitte mingisugust märkimisväärset mõju sellele, kas see liigub edasi kellelegi või ei liigu. Ja teid pole ka ohustanud mitte kunagi raske haigestumine. Nii et see kõik on olnud valetamine nende inimeste poolt, kes võimul olid ja kas sellised piirangud kehtestasid, ja ka meedia poolt, kes teile sellist narratiivi edastasid.  

Ja nüüd, mis puudutab konkreetselt seda küsimust meie meedia kohta. Ega see ei ole ju kellelegi üllatus, et kogu meie peavoolumeedia tegutsebki hiiglasliku propagandamasinana, mitte ausa, sõltumatu ajakirjandusena, mis teostab kriitilist järelevalvet avaliku võimu teostamise suhtes. Vaid vastupidi, pigem valitsuse poolt edendatava ideoloogia propagandaruuporina. Koroona ajal me nägime seda ju selgemast selgemini. Nimetage mulle üks peavooluväljaanne Eestis, mis oleks toimetuse tasandil võtnud sellise seisukoha, näiteks, et lapsi ja noori või üldse kedagi ei tohi allutada koroonapasside süsteemile, sest see kujutab endast vastuvõetamatut vaktsineerimisvabaduse põhimõtte rikkumist. Polnud. Mitte ühtegi sellist väljaannet ei olnud. Vastupidi. Mida meie meediaväljaanded tegid koroona ajal? Võtsid ju valitsuselt vastu palju raha. Võtsid palju raha valitsuselt vastu ja viiside ellu täpselt seda vaktsineerimispropagandat, mida valitsus edendas. Nii et selles tingimustes muidugi ei ole midagi üllatavat, et kui saadakse palju raha valitsuselt, siis ka tantsitakse valitsuse pilli järgi. Nii see on. Ja noh, hilisem aeg on, mis võiks näidata nüüd. Kõik, mis puudutab näiteks Ukraina sõja kajastust, on ju ka täiesti ühekülgne, täiesti kriitikavaba ja täiesti reaalsetest faktidest mööda vaatav. Meil on, eks ole, ju täpselt needsamad eksperdid, kes sõja esimestel nädalatel rääkisid, et Venemaal on hiljemalt kolme nädala pärast mürsud otsas, eksole. Mäletate? Raketid ja mürsud on otsas. Kolm nädalat. See oli märtsis 2022, kui Rainer Kalmused ja teised, mitte Rainer Kalmused, Teet Kalmused ja teised kirjutasid, ja Rainer Saksad ja Teet Kalmused, et varsti-varsti Venemaa ei jaksa seda sõda enam kaua pidada, kohe-kohe on kööga, et sanktsioonid teevad ka oma töö, eks. Kõik on olnud täielik vale. Ja mida on siis meedia teinud? On praakinud need niinimetatud eksperdid välja, sõltumatud eksperdid, kes on kõigile teadaolevalt välisluureametitega tihedates sidemetes, eks. Ei, siiamaani täpselt samad eksperdid räägivad meile igapäevaselt, kuidas me peame nendest asjadest mõtlema. Nii et, eks meil on siin tegemist veel väga palju suurema probleemiga kui see, millele küsimus osutas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea Varro! Sa siin tõid välja mõned näited. Üks oli see perearst Rospu, kellel oli suht poogen lapseootel emadest ja sündimata lastest. Peaasi, et süstida saab. See oli tõesti šokeeriv. Ma isiklikult tean kahte naist, kelle rasedus katkes kohe pärast vaktsineerimist. Üks oli veel niimoodi, et tegi ära esimese vaktsiini, siis hakkasid tervisehäired. Ta küsis arsti käest, et äkki rohkem ei teeks. Ei-ei, ikka tee-tee! Ja nii kui tegi teise vaktsiini, rasedus katkes. Ta oli täiesti lohutamatu. Aga arsti vastus oli see, et no ikka juhtub, ega see süstimisest ei ole. 

Või siis staarperearst, kes meil vahutas, kuidas me süstime need lapsed ära niikuinii ka ilma vanemate loata. Aga kui neil lastel tulevikus tulevad kummalised tervisehäired, siis seda perearsti lihtsalt ei ole kohal. Ja inimestel on ju siiamaani, keda süstiti, vaevused pärast süsti, autoimmuunhaigused kõikvõimalikud. Inimesed vaktsineerisid ennast läbi selle propaganda, mida sina ka juba mainisid, et kaitse oma vaktsineeritud vanaema ja vaktsineeri ennast ise ka, et ta ei sureks. See oli absurd. Kas on mingitki lootust, et need tohutud inimkannatused, mida ei saa tõestada, sest selle roosipõõsa poole ei tohi ju vaadatagi, et ükskord siiski tõde saab jalule seatud ja rakendub ka mingisugunegi vastutusprintsiip?

Aitäh küsimuse eest! No mina küll loodan, et kunagi saabub see aeg, mil tõde saab jalule seatud ja inimesed peavad ka reaalselt hakkama vastutama. Kui mitte muuga, siis sellega, et vähemalt tuuakse päevavalgele, mida nad tegid ja millised on olnud nende tegude tagajärjed. Millal see aeg saabub, ei oska öelda. Vast ta oleks juba saabunud, kui seda Venemaa-Ukraina sõda poleks peale tulnud. Siis meil oleks olnud aega ja võimalust süveneda nendesse küsimustesse ühiskonnana ja nõuda, et need inimesed, kes meile selle programmi peale surusid, võtaksid vastutuse. 

2023. aasta Riigikogu valimised oleks pidanud muu hulgas olema see koht, kus poliitiline vastutus teostub. Aga palju 2023. aasta valimistel enam see küsimus päevakorras oli? Üldse mitte, eks! See oli pühitud suurema hirmu poolt. 

Mis perearstidesse puutub, siis siin on järjekordne koht, kus minu meelest peaks teostama kriitilist analüüsi. Neid aspekte, mille suhtes peaks kriitilist analüüsi teostama, on käinud läbi juba päris mitmeid. Aga mõelge kas või selle baasfakti peale! Mõelge selle baasfakti peale, et perearstid ju said valitsuselt seda rohkem raha, mida enamatele inimestele nad nende aineid sisse süstisid. Oli nii? Ma ei mõtle seda välja või ei mäleta valesti. Või kui mäletan valesti, parandagu mind keegi. Aga minu mäletamist mööda seati sisse selline süsteem, et mida rohkematele inimestele suudate neid aineid sisse süstida, seda kopsakama preemia valitsuselt saate. 

See on ju ilmselge huvide konflikt. Ükski Hippokratese vandest lähtuv ja eneseväärikusega arst ei tohiks sellist pakkumist vastu võtta. "Ei, ei, ei! Nii see asi ei käi. Mina arstina lähtun inimese tervislikust vajadusest, tervislikust seisundist ja soovitan talle mingisuguseid medikamente üksnes juhul, kui see on päriselt vajalik tema tervise kaitsmiseks." 

Baasprintsiip on see, et üleüldse ei maksaks inimesele mitte midagi süstida ega mitte mingisuguseid tablette sisse sööta. Vastutustundlikud arstid lähtuvalt sellest põhimõttest. Alles siis, kui tõesti on tingimata vaja, me hakkame medikamente manustama. Aga olla olla nõus sellega, et asetatakse ennast olukorda, kus sul on otsene rahaline preemia nähtud ette selle eest, kuidas sa teostad valitsuse huvi, et see saaks sisse süstitud võimalikult paljudele – selle vastu oleks perearstid pidanud protestima, ütlema, et see on ebaeetiline meile üldse sellist ettepanekut teha. Rääkimata sellest, et ennast sellisele ettepanekule allutada. 

Kui paljud perearstid selle vastu välja astusid? Mõned üksikud astusid. Ma arvan, et me saame rääkida siin ühe, maksimaalselt kahe käe sõrmedel üles loetavast numbritest. Mina ei oska isegi teist kätt appi võtta. Ma tean mõnda, tõesti reaalselt mõnda üksikut perearsti, aga palju Eestis perearste on? Kuidas selline asi on võimalik? Nii et järjekordne mõttekoht, kus tuleks teostada kriitilist analüüsi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on ees lahti Eesti Statistikaameti tabel, mis näitab surmade arvu nädalas. Ametlikult jõudis koroona Eestisse 27. veebruaril 2020 ja esimesed vaktsiinid tehti 2020. aasta detsembri lõpus. Vaatamata sellele, et meil 27. veebruarist kuni detsembrini oli koroonapandeemia, oli surmade arv, keskmine näitaja nädalas 300 inimest, aga hüppeliselt tõusis pärast vaktsineerima hakkamist, nädalas tõusis surmade arv 420-le, 430-le ja püsis seal kümneid nädalaid järjest. Kas see seos on juhuslik või on siin ikkagi põhjus-tagajärg?

Mul ei ole neid andmeid ees, ma ei ole neid ka viimasel ajal vaadanud ja ma ei ole praegusel hetkel positsioonis, kus sellist selget vastust anda nende andmete tõlgendamiseks. Aga vähim, mida tuleks selle kohta öelda, on see, et see on järjekordne küsimus, mis vajaks tõsist uurimist, ja seda ei ole ju siiamaani toimunud. Meil oleks vaja tõsist sõltumatut uurimist, mis nüüd ikkagi nagu toimus nende asjadega seonduvalt, sellepärast et kui reaalsed numbrid näitavad, et pärast seda, kui alustati massilist nende ainete manustamist, suremusnäitajad kasvasid, no siis see on ju nii vali äratuskell, kui üldse saab olla. Ja kui see lihtsalt rahulikult kinni pannakse kümme korda järjest, see äratuskell, ja magatakse edasi, siis ei saa mitte kuidagipidi öelda, et käitutakse vastutustundlikult. Kas seal on seos, kas seal on põhjuslik seos, see vajab tuvastamist. Aga väita või käituda sellisel viisil, et meid ei huvitagi see ja me ei tegele selle küsimusega, me pigistame silmad kinni ja sildistame kõiki, kes seda küsimust tõstavad, mingiteks paanika külvajateks või üldse putinistideks, see on lihtsalt vastutustundetu.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! USA on riik, kus paiknevad ju suurimad vaktsiinitootjad, kaasaarvatud mRNA-vaktsiinide tootjad, ja samal ajal on uus USA tervishoiuminister Robert Kennedy juunior märkinud, et väga suurel osal vaktsiininõustajatest, nagu ta nimetab, on huvide konflikt. Kindlasti on selliseid asju võimalik tuvastada ka Eestis. 

Minu küsimus on selline. Kui me selle komisjoni loome, siis kas me saame teha rahvusvahelist koostööd, kutsuda ekspert, kes valgustavad meid selles küsimuses, ja siis selle põhjal saaksime ka meie enda vaktsiinide soovitajaid, nõustajaid või kaelamäärijaid, kuidas sõnastada, küsitlemisele võtta?

Aitäh küsimuse eest! Eks terve hunnik küsimusi seonduvalt sellega, kuidas komisjoni tööd korraldada, vajaksid täpsustamist ja läbimõtlemist. Praeguses faasis ei ole mina seda tööd ära teinud, sellepärast et pole selge, kas põhimõtteliselt üldse leidub tahe sellise komisjoni moodustamiseks. Eeldatavasti ei leidu, sest nagu me kõik teame, opositsioonist tulevad eelnõud praktiliselt ilma eranditeta visatakse prügikasti. 

Aga kui see komisjon moodustatakse, siis kahtlemata on see üks nendest küsimustest, millele tuleks tähelepanu pöörata. Ja minu enda selline esimene reaktsioon, kuulates teie küsimusi, on see, et kõik komisjoni liikmed peaksid olema vabad kaasama just neid eksperte, keda nemad ise tahaksid näha kaasatuna. Ei saa niimoodi olla, et enamus hääletab maha mõne komisjoni liikme soovi kaasata neid sõltumatuid eksperte, keda tema peab oluliseks kaasata. Niimoodi oleks meil minu arvates palju suurem lootus, et me jõuame mitmekesisema sisendi poole, mille pinnalt on võimalik teha selline, kuidas öelda, informeeritud otsus ja anda informeeritud hinnangud nende ohtude kohta, millele me selle komisjoni kaudu hinnanguid peaksime andma. 

Ja kuna ma näen, et rohkem küsimusi ei ole, siis ma kasutan veel kord võimalust midagi lõpetuseks öelda. Küll oleks tore, kui parlament oleks suuteline selleks, et siin ainult ei edendataks parlamentarismi, läbi selle, et me teeme nägu, et me oleme kõik parlament, kõigi liikmed, käime koos ja arutame ja menetleme siin, aga tegelikult kõik teavad ette, et kõik otsused on langetatud ja kõik opositsiooni initsiatiivid tapetakse kohe ära. Küll oleks tore, kui selline sisuline küsimus, nagu see kahtlemata on – ja kõik saavad aru, et tegelikult hinnangu andmine sellele, kas miljonitele, no Eestist sadadele tuhandetele inimestele süstitud ained ja jätkuvalt sütitavad ained on ohutud või mitte –, on oluline. See on oluline!

Ja kes siis veel kui mitte Eesti Vabariigi parlament ei peaks seisma selle eest, et tagada rahvatervise kaitset? Ultimatiivselt on see ju poliitiline vastutus, mis peab teostama, sest küsimus on selles, kes siis vastutab. Kes lubas need asjad turule? Alati saab süüdistada kedagi madalamal tasemel: oi, näed, Lutsar oli seal teadusnõukojas või Kiik oli minister või, või Terviseameti juhtkond või Sotsiaalministeerium. Aga ultimatiivselt on ikkagi parlamendi vastutus, kõik asjad parlamentaarses riigis on ultimatiivselt parlamendi vastutus. 

Nii et selles osas silmade kinnipigistamine on minu meelest vastutustundetu ja mitte riigimehelik. Ma kutsun üles kõiki seda eelnõu toetama, olgugi et ma tean, et suurima tõenäosusega läheb see lihtsalt prügikasti.

Aitäh ettekandjale! Küsimusi teile tõepoolest rohkem ei ole. Edasi läheme juhtivkomisjoni arutelu juurde ja ettekandjaks palun põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja andis väga täpse ülevaate Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks", andis väga hea ülevaate eelnõust ja vastas eelnõu puudutavatele küsimustele, seetõttu piirdun mina lühiülevaatega põhiseaduskomisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu 25. veebruari komisjoni istungil, kus Evelin Poolamets komisjoni liikmetele eelnõu tutvustas. Arutelu väga pikk ei olnud, kuid mõned küsimused ettekandjale siiski tekkisid. Komisjoni esimees härra Terras uuris, et kui meil on Ravimiamet, mis tegeleb erinevate ravimite ohutusuurimisega, siis kas antud komisjon teeks järelevalvet Ravimiameti üle või milline oleks selle komisjoni lisandväärtus. Proua Poolamets vastas, et komisjon seab endale tööülesanded ja eelkõige puudutaksid need ülesanded eksperimentaalvaktsiine. Komisjoni asendusliige Karmen Joller lausus, et tegu ei olnud eksperimentaalsete vaktsiinidega, sest selleks hetkeks, kui mRNA-vaktsiinid turule tulid, olid tehtud väga suured uuringud ja tegemist on kõigi teadusuuringute järgi turvalise vaktsiiniga. Ja lisas oma arvamusena, et Eestis on Ravimiamet, kes jälgib väga suure hoolega kõikide ravimite kvaliteeti ja seetõttu ei ole see uurimiskomisjon vajalik. 

Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. märtsil. See oli konsensuslikult toetatud komisjoni liikmete poolt. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 6 komisjoni liiget ja vastu oli 2 komisjoni liiget. Ma loen ette ka need, kes olid poolt, ja need, kes olid vastu. Poolt olid Karmen Joller, Katrin Kuusemäe, Timo Suslov, Kalle Laanet, Hendrik Johannes Terras ja Eduard Odinets. Vastu olid komisjoni liikmed Evelin Poolamets ja Jaak Valge. Komisjon langetas ka otsuse määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Varro Vooglaid, palun!

Jaa. Suur tänu teile selle ülevaate eest! Ma nüüd täpsustuseks küsin, kas ma kuulsin ja sain õigesti aru, et niivõrd kui me räägime sisulistest argumentidest, millele tuginedes võiks asuda seisukohale, et eelnõu tuleks esimesel lugemisel saata prügikasti, ei kõlanudki komisjoni istungil midagi muud kui kolleeg Karmen Jolleri kinnitus, et tegelikult on need vaktsiinid väga turvalised, põhjalikult läbi uuritud, ja et tõstatatud küsimused on seetõttu põhjendamatud. Ma vist ei kuulnud rohkem argumente. Kas ma sain õigesti aru?

Jaa, nagu ma oma kõne alguses ütlesin, arutelu oli tõepoolest äärmiselt lühike ja küsimusi esitaski komisjoni esimees. Proua Poolametsa vastusele vastas Karmen Joller ja sellega tegelikult komisjoni arutelu ka lõppes.

Varro Vooglaid, palun!

Ma küsin lisaks, kuidas teile endale komisjoni liikmena tundus: kas komisjoni arutelu oli kohaselt põhjalik ja nendesse probleemidesse sissevaatav, pidades silmas nende küsimuste tõsidust, mida see North Group oma pöördumises on tõstatanud? Minu hinnangul on tegemist väga tõsiste küsimustega, muu hulgas seonduvalt küsimusega sellest, et need preparaadid võivad mõjutada inimese geneetilist struktuuri. Ja kui mina seda esimest korda lugesin, siis mul läks küll väga suur punane tuli peas põlema ja väga vali häirekell läks tööle. Mulle tundub, et komisjoni istungil vist inimestel sama reaktsiooni ei olnud. Kuidas teie enda hinnang on? Kas see väga pinnapealne lühike arutelu, nagu te ise ütlesite, on kuidagi harmoonilises suhtes nende tõstetavate probleemide tõsidusega või pigem mitte?

Ma arvan, et see komisjoni lühike arutelu oli seotud sellega, et ettekandja Evelin Poolamets tegi omapoolse ettekande, tutvustades seda eelnõu, tutvustades selle komisjoni eesmärki. Sellest ka komisjoni küsimused. Ilmselt, kui teie oleksite seal komisjonis, siis oleks küsimusi rohkem.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi läbirääkimistega fraktsioonidele. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Suur tänu! Jaa, ma arvan, et see, mis lõpus Varro küsis, et kas oli asjakohane arutelu komisjonis. No ei ole. Sest jõuame tagasi sinna minu küsimuse juurde, et meil on koroonapoliitika näol, mis viis aastat tagasi koroona meil algas, tegemist siiski sellise kollektiivse osalusega, kus midagi ei ole öelda. Ka meie erakond oli tookord ju valitsuses, tegime otsuseid, mida tagantjärgi vaadates võib öelda, et ei pannud täppi, ei läinud õigesti, tõsi küll. Ma tahaks siin eriti tänases kontekstis rõhutada, et eriolukord Eestis oli märtsist 2020 kuni mai 2020: põhimõtteliselt kaks kuud. Selle aja jooksul ei olnud mingit maskikohustust, ei olnud mingit süstimiskohustust. Ja noh, kõik jutud sellest, et oli mingisugune tohutu totalitarism tulenevalt sellest, mis juhtus hiljem, aasta hiljem, kui võimule tuli nii-öelda liberaalide valitsus – Keskerakond ja Reformierakond –, ja vot siis 2021. aasta märtsis, vot siis tulid vaktsiinipassid, siis tulid MEM cafe ründamised, siis tulid inimeste vallandamised. Vot see terror tuli. Aga seda ei tehtud enam eriolukorra nime all, seda tehti pärast nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, või NETS-i, muutmist ja hädaolukorra seaduse muutmist, mille üle meil käisid siin mäletatavasti meeleavaldused. Nii et, kui siin süüdistada, või noh, kui vastata küsimusele, mida ka ettekandja küsis, et mis sai tehtud ja mis läks nihu. Noh, päris kindlasti tuleb öelda, et esimeses infopuuduses reageeriti üle, ja see on meie viga, meie erakonna viga. Aga hilisema info valguses juba mõnuga hakati kehtestama totalitarismi, teades väga hästi, et vaktsineerimine ei aita seda haigust ära hoida, teades väga hästi, et need vaktsiinid on inimeste tervistele väga kahjulikud ja ohtlikud, ja teades väga hästi, et tegelikku mingisugust massilist tervise eriolukorda enam ei olnud.  

Ja nüüd me jõuame põhiivani. Vaktsiine on meile algusest saadik müüdud valega, ja päris jõhkrate valedega. Ma tuletan uuesti meelde, mis ma siin ka küsisin, Tanel Kiik küsimuse küsis. Valitsuse laua taga oli arutelu, milliseid vaktsiine peaks Eesti riik ostma või tellima ja kirja panema. Tanel Kiik tahtis, et kõiki vaktsiine, nii et kõiki Eesti inimesi saaks vähemalt kolm korda vaktsineerida. Ma ütlesin, et oot-oot-oot, ärme nüüd nagu hulluks lähe. Ja siis ei olnud veel isegi arutelu sellest, kas see on sunniviisiline või vabatahtlik, vaid siis oli see, et kust saaks ja mida. Ja küsimusele, kust me üldse teame, et need töötavad, ju vastust ei olnud peale selle, et meile korrutati loosungeid. Et noh, kuulge, Ameerika tervishoiuagentuur on selle lubanud turule ja Euroopa Liidu tervishoiuagentuur on selle lubanud turule, et ju nad peavad turvalised olema. Täna me teame ainult tänu sellele, et tagantjärgi on saadud avalikkuse survel kätte dokumente Pfizerist ja [Modernast]. Täna me teame, et Pfizer ja Moderna valetasid. Valetasid oma uuringute kohta, varjasid riskigruppide kõrvalmõjusid, varjasid seda, mida nad üldse tegid või [olid] tegemata jätnud, esitasid reaalselt valeandmeid. Ja ega siis, noh, ametiasutused ei kontrollinud neid andmeid. Ma palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Sest et nüüd me jõuame selle põhiivani. Ja seda valet räägitakse tänase päevani. Seda valet ju korrutatakse tänapäevani, ikka veel, noh. Kuidas see oli, Karmen Joller tegi üleskutse, et kui tahad toetada Ukrainat, siis tuleb süst teha, viies süst teha, või mis iganes, kuues, seitsmes, kaheksas, kümnes. Mõned inimesed ei ole sellest ikka veel välja tulnud. Ja miks? Sest et see oli metsik-metsik raha. See oli ju metsik raha, mida köeti vaktsiinitootjatele, ja neile, kes olid vaktsiinisutenöörid, neile, kes meile seda pähe määrisid. Tuletame meelde, Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi kampaania lastele: tule tee süst, saad tasuta iPhone'i. Milline küüniline-küüniline inimeste manipuleerimine, kõigepealt valega ja siis rahaga. 

Ja noh, siin oli arutelu sellest, et meie usume teadust. Muidugi me usume teadust, muidugi me usume teadust. Tänaseks päevaks on üle 3700 uuringu, 3700 uuringut, mis on tegelenud vaktsiinide negatiivsete tagajärgedega. On tohutu hulk, sadu uuringuid, mis on tehtud: konkreetsed nii-öelda case study'd, ja on tehtud suuri andmeuuringuid, mis on jõudnud järeldusele, et vaktsiinide tagajärjel on inimesi surnud rohkem kui sellesse haigusesse endasse. Turbovähk on asi, mida meil varem ei olnud – mõne kuuga surevad inimesed vähki. Südamehaigused noortel inimestel – kukuvad 20- ja 18-aastased inimesed spordiväljakul põmm ja põmm pikali. Kümnete kaupa, sadade kaupa. Ja ikka me teeme näo, et ei, ei ole midagi, see on see vanatädi, seda vanatädi, kes meil seal roosipõõsa all tagahoovis on maetud, et meie ei tea tast midagi, ei tea, ise suri ära, 17 noahaava südames, ise suri ära, ise tõmbas mulla peale, et ärme räägi, räägime millestki muust. Et tegelikult on sellega tegelemine, sellele otsa vaatamine, süüdlaste leidmine ja süüdlaste karistamine hädavajalik, et meile uuesti seda ei tehtaks. Sest need miljardid, mis kaabiti endale poliitiliselt seotud ettevõtete poolt ja ettevõtetega seotud poliitikute poolt ja ametnike poolt ja meditsiinimaffia poolt, kes endale sellest tegi tohutu tuluallika. Siin need miljardid olid nii magusad, et kui võimalus avaneb, siis tehakse meile seda jälle. Koroona on ju näide sellest, kogu see koroonapaanika on ju näide sellest, mis juhtub siis, kui poliitikud omavahel konsensuse saavutavad, mis juhtub siis, kui kõik on ühel meelel. Siis juhtub vandenõu avalikkuse vastu. Aga see vandenõu on vaja paljastada ja see on vaja karistada ära, et seda uuesti ei juhtuks. 

Aitäh! Ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun! Kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud vähesed kuulajad! Hea juhataja! Head ettekandjad! Igati on tervitatav, et Riigikogu liikmed vaktsiinide mõjust ja kõrvalmõjudest huvituvad. Siiski leian, et Riigikogu pole kõige õigem koht selle probleemiga tegelemiseks. Vaktsiinid ja nende arendus nõuavad väga spetsiifilisi teadmisi ja kogemust antud valdkonnas ning kahtlen, kas eelnõu esitajate ettepanekul moodustataval poliitikutest koosneval komisjonil jätkub piisavalt pädevust nimetatud teemaga tegelemiseks. Samuti pole Riigikogu pädevuses ravimite turule lubamine ega ka nende sealt tagasikutsumine. See kohustus on Eesti Ravimiametil, kes omakorda saab ilmnenud tõsistest probleemidest teavitada Euroopa Ravimiametit. Viimasel on õigus põhjendatud kahtluse korral ravim või vaktsiini kasutamine kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peatada. Kui tegu on tõsise kõrvaltoimega, siis see ongi ainuke eetiline tegu. Minu parima teadmise juures Euroopa Ravimiamet nimetatud eelnõu aluseks olevast teadlaste ja arstide kirjast on teadlik ja on leidnud, et mitmed kirjas toodud väited pole piisavalt tõendatud. Andmed on kas eelretsenseeritavates ajakirjades pubitseerimata, nii nagu ka ettekandja ütles, või nad pole uuritud, nende uuringutes kasutatavad laboritestid pole valideeritud.

Euroopa Liidus on kõik ravimid väga rangelt kontrollitud ning jälgitud. Ravimid, sealhulgas ka vaktsiinid, lubatakse turule alles pärast põhjalikku hinnangut ning nende toimet ja kõrvaltoimeid jälgitakse pidevalt. Kõigil Euroopa Liidu meedikutel on kohustus ravimitega seotud ebasoovitavatest terviseprobleemidest teavitada. Ravimiametid omakorda on kohustatud neid juhtumeid analüüsima. Selle tulemusel on selgunud, küll väga harvadel juhtudel, et ravimise, turustamise käigus on ilmnenud niisugused kõrvalnähud, et neist tulenev kahju ületab ravimist saadavat kasu. Ja sellisel juhul ka ravim Euroopa Ravimiameti poolt turult eemaldatakse. Minu parima teadmise juures mRNA tehnoloogial põhinevatel vaktsiinidel niisugust tulemust leitud ei ole.

Koroonaviiruse vaktsiinid, sealhulgas ka mRNA tehnoloogial põhinevad, on kahtlemata pandeemiast jagusaamise edulugu. Need vaktsiinid väldivad rasket haigust ja seeläbi on päästnud maailmas miljoneid inimelusid. Praeguseks on koroonaviiruse vaktsiine kasutatud miljardeid doose, nii nagu ettekandjagi ütles, samas aga pole ükski ekspert väitnud, et koroonaviiruse vaktsiinid oleksid ideaalsed. Nende toime kerge ja keskmise raskusega haiguse vältimisel on lühiaegne ja neil nagu igal teiselgi ravimil on kõrvalnähud. Siiski on kõrvalnähud enamasti kerged, mööduvad mõne päevaga ja vaid üliharva on kirjeldatud raskemaid haigusnähte, nagu näiteks südamelihase põletik.

Eesti andmetel, mis on Ravimiameti koduleheküljel täiesti vabalt saadaval, on koroonavaktsiinidel kõrvalnähte olnud 0,2–0,3%‑l juhtudest. Ja tuletan veel kord meelde, et koroonavaktsiini on saanud enam kui, on manustatud enam kui 20 miljonit doosi ja valdavalt tõesti on kasutatud mRNA vaktsiine. Siin eelnevalt mainitud päästja sai AstraZeneca, mis oli viirusvektori vaktsiin, mis ei ole mRNA tehnoloogia. Oluline on siinjuures lisada, et Eestis vaktsineerimine kunagi kohustuslik ei ole olnud ja huvitavalt lapsed on vaktsiine paremini talunud kui täiskasvanud ja selle kohta on ka väga palju rahvusvahelisi uuringuid. Praegusel ajal on enamus elanikkonnast koroonaviirusega kokku puutunud ja seetõttu ongi Eesti immuniseerimiskomitee soovitanud vaktsiine vaid neile, kellel on oht haigust raskelt põdeda.

Nõus ei saa olla väitega, et koroonaviiruse vaktsiinid toodi turule kiirelt. mRNA tehnoloogiat on arendatud aastakümneid ja 2023. aastal omistati seda välja töötanud teadlastele Nobeli preemia. Vaktsiinide hindamine ei toimunud kiirendatud korras, vaid toimus etapiliselt. Viirusekandluse takistamine polnud vaktsiinide eesmärgiks, nii nagu te kõik mäletate. Ja selle põhjuseks oli see, et kui haigus ise ja haiguse läbipõdemine ei suuda tekitada eluaegset immuunsust, siis ei saa seda ammugi teha vaktsiinid. Kui mõtleme pandeemia ajale tagasi, siis ühiskonna soov vaktsiinide järele oli väga suur ja seetõttu andsid ravimite regulaatorid endast maksimumi, et vaktsiine, aga hiljem ka viirusevastaseid ravimeid hakati hindama etapiviisiliselt, lähtudes sellest, kuidas vaktsiinide arendus edenes. Lühendati küll hindamisaega, aga mitte nõudeid. Ja seetõttu vaktsiinid saidki esialgu ajutise müügiloa, mis hiljem alaliseks muudeti.

Müügiloa andmisega ei lõpe vaktsiinide ega ka ravimitega tehtavad teadusuuringud. Vaktsiinide kasutamise käigus koguneb rohkelt andmeid nende kasutamise kohta ja samuti jätkuvad uuringud, saamaks aru toimemehhanismidest, sealhulgas hinnates ka erinevate partiide koostist ning nagu juba kirjas mainitud, ka sünteetilise DNA olemasolu. Siiski ei põhjusta iga bioloogiline muutus vaktsiinis tingimata tervisehäireid inimestel ja selle kohta andmeid praegu ei ole.

Kokku võttes võib öelda, et kui mRNA vaktsiinidega on probleeme, siis selle hindamiseks ja jälgimiseks on Euroopas ravimiamet. Ravimiameti ekspertide erapooletuses ilma väga selgete tõendusteta on suhtumine ekspertidesse pahatahtlik. Need on oma ala tippspetsialistid kõigist liikmesriikidest ja mina ei tea küll ühtegi põhjust, miks me neid usaldama ei peaks. Sealjuures poliitikutest koosneval komisjonil ei pruugi jätkuda teaduslikku kompetentsi, nii nagu ma juba eelnevalt ütlesin. Soovitan seaduseelnõu esitajatel ja ka kirja esitajatel ennekõike pöörduda Eesti, aga ka Euroopa Ravimiameti poole. Sealt saab parimad vastused antud küsimustele ja püstitatud probleemidele. Eesti 200 toetab juhtivkomisjoni otsust nimetatud seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja mina tänan.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Läheme edasi juhtivkomisjoni ettepanekuga eelnõu 557 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 557 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

Ettepaneku poolt oli 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 557 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on meie tänane päevakord ammendunud ja istung on lõppenud.