Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 7. töönädala esmaspäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks jõudis registreeruda 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Asume nüüd päevakorra hääletamise ettevalmistamise juurde. Nimelt on tehtud päevakorras üks muudatus: põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase istungi päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 572 esimene lugemine. Selle eelnõu arutelu oli kavandatud tänase istungi teiseks päevakorrapunktiks. Juhtivkomisjonil on õigus arvata enne päevakorra hääletamist välja eelnõusid, kui see on juhtivkomisjoni tahe.

Rohkem muudatusettepanekuid ei ole, asume selle nädala päevakorra hääletamise ettevalmistamise juurde. Saalikutsung, palun!

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanekul jääb kohe hääletamisele minevast päevakorraprojektist välja tänane päevakorrapunkt nr 2, eelnõu 572. Koos selle muudatusega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 7. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Selle töönädala päevakord on kinnitatud.

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun esmalt Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, rahvusvahelise konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust taristuminister. Teiseks, väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks, hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiits‑ ja digiminister. Ja neljandaks, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus‑ ja tööstusminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu teile! Jätkame eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Urmas Reinsalu, palun!

Armas parlament! Siin me siis nüüd oleme. Tänane valitsus, kolm parteid on jooksnud kolme suunda laiali, oma poliitika eest põgenenud. Ja ei ole hävitavamaid kriitikuid valitsuse otsustusvõimetusele kui tänase valitsuse liikmed. Kuid Isamaa annab parlamendile ülesande, mis puudutab härra Ligi sisse antud seaduseelnõu, mille me oleme jõustanud. See puudutab kestlikkusaruannete koormist ettevõtetele summas üle 30 miljoni euro. Kaubandus-tööstuskoda ja ettevõtlusorganisatsioonid on teinud konkreetse ettepaneku halduskoormuse vähendamiseks lükata see initsiatiiv edasi. Me anname menetlusse sellekohase seaduseelnõu, et see initsiatiiv edasi lükata ja kohustada Vabariigi Valitsust avama dialoogi Euroopa Liidu tasemel, et see kohustus ka sisuliselt läbirääkimiste teel kõrvaldataks euroõigusest. Ning õigusselguse huvides on see, et parlament menetleks seda venitusteta, et ettevõtjatel oleks õigusselgus eelseisvate võimalike kohustuste osas. Et seda kontekstualiseerida, tuletan meelde, et edasilükkamise [ettepaneku], tõsi küll, osa selles perimeetris [olevate] ettevõtete kestlikkusaruannete kohustuse koha pealt, on teinud 25. veebruari teatises ka Euroopa Komisjon. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head kolleegid! Olenemata sellest, et siin valitsused langevad, tuleb edasi tegeleda ka praktiliste asjadega ja mul on anda üle EKRE fraktsiooni liikmete nimel arupärimine kliimaministrile seoses kormoranide populatsiooni plahvatusliku kasvuga Eestis. Sellest teemast on siin ka varem korduvalt räägitud, aga probleem on täiesti päevakohane. Viimaste aastate plahvatuslik kasv on pannud kalandussektori tõsiselt muretsema selle pärast, kas meil viie aasta pärast Eestis üldse enam on kalavarusid, mis suudavad taastuda.

Sellest tulenevalt on meil mõned küsimused kliimaministrile. Soovime teada, kas kliimaminister, ministeerium on teadlik kormoranide arvukuse piiramise vajadusest ja nende laastavast mõjust kohalikele kalavarudele. Siis küsime, millised on teadaolevalt praegu kormoranide suurest arvukusest enim kannatada saanud piirkonnad. Küsime ka seda, milliseid meetmeid on võetud ministeeriumi poolt kasutusele kalavarude ja kalandussektori kaitseks kormoranide [põhjustatavate] kahjude vastu. Ja veel mõned küsimused. Nii et loodame neid sisulisi asju arutada. Ja kalavarude mure on meie ühine mure ka toidujulgeoleku aspektist. Nii et kahtlemata tuleb seda teemat arutada. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu viis seaduseelnõu ja ühe arupärimise. 

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde. Päevakorrapunkt nr 1: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 543 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitlen teile otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu. 

20. novembril 2024. aastal teatas Nordic Aviation Groupi juhatus, et lõpetatakse lennufirma tegevus ja esitatakse Nordic Aviation Group AS-i ja Regional Jet OÜ pankrotiavaldus. Ettevõtte nõukogu esimehe Kadri Landi sõnul tuli teade pärast seda, kui potentsiaalne investor informeeris neid, et ei kavatse tehingu liigsete riskide tõttu erastamisega jätkata.

Tulenevalt juhtimisvigade tõsidusest ning Nordicasse varasematel perioodidel suunatud märkimisväärsetest investeeringutest, on vajalik otsekohe moodustada Riigikogu uurimiskomisjon. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja.

Komisjoni ülesanded on järgmised. Selgitada välja, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle ja tuvastada juhtimisvigu. Selgitada välja, kas Nordica ja temaga seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses äriseadustikus toodud nõuetega, sealhulgas nõudega täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Selgitada välja, kas vastutava ministeeriumi ja selle ametnike tegevus on peale Nordicaga seotud probleemide ilmnemist 2023. aastal lähtunud Eesti Vabariigi huvidest. Selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. Selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ning kelle süül on need kulud tekkinud. Selgitada välja, millised kulutused jäävad pankrotivara erastamisel riigi kanda. Töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum.

Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule. Ja kuna eelnõu on juba varasemalt sisse antud, siis nähtavasti peab tähtaega pikendama.

Kui nüüd pisut peatuda Nordica tegevusel, siis Nordica endise juhi Erki Urva hinnangul said Nordicale saatuslikuks juhtimisvead ning ettevõte ei arvestanud riske, mis kaasnesid liiga kiire laienemisega. Aga ettevõttele esialgu seatud eesmärgid Nordica täitis ära. Erki Urva juhtis Nordicat 2019. aastast kuni 2022. aasta alguseni. Ta sõnas, et tema lahkumise ajal jõudis ettevõte ka esimest korda kasumisse. Koroonast tuli ettevõte Urva sõnul edukalt läbi. Kui see mööda sai, hakkas jälle areng peale ja praegu ettevõtte lõpu üheks peamiseks faktoriks sai Urva sõnul koostöö SAS-iga. Kui see koostöö oleks jätkunud, oleks ettevõte võinud ka edasi tegutseda.

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul ei ole Nordica pankrot olnud vältimatu, vaid meie rahvuslik lennufirma hakkas alla käima siis, kui Reformierakond 2021. aasta alguses võimu üle võttis ja praegune peaminister Kristen Michal oli majandusministriks saanud. "Kahtlustame, et see on olnud teadlik tegevus ja eesmärk on olnud riiklik lennufirma auti mängida, et keegi saaks selle soodsalt erastada, ja seejuures jääksid kulud maksumaksjale," lausus Martin Helme.

Ja selle loodava komisjoni ülesandeks olekski välja selgitada, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle, et tuvastada juhtimisvigu, selgitada välja, kas Nordica ja sellega seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses äriseadustikus toodud nõuetega. Kui 2023. aastal oleks lähtutud Eesti Vabariigi huvidest, siis oleks probleemid ka varasemalt ilmnenud. Samuti on komisjoni eesmärk töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum. Aitäh kuulamast! Ja ma olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu teile! Teile ongi küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen teie ettepanekuga täiesti nõus, aga mul on küsimus. Kuidas te arvate, mis põhjusel jätkas valitsus pikka aega kahjumliku lennufirma toetamist? Kui tõenäoline on, et siin on kellegi isiklikud huvid mängus?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me ei tea, ei oska või ei saagi praegu neid hinnanguid anda. Aga seetõttu, et seal on kellegi huvid mängus, ongi ettepanek luua see uurimiskomisjon, kes tuvastaks, kelle huvides on see allakäik toimunud ja miks meie lennufirma nii kurvalt pidi lõpetama.

Mihkel Lees, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete püstitanud selles dokumendis seitse uurimisküsimust või ülesannet. Ma tahaksin küsida, milliste puhul neist seitsmest ei saa otsida vastuseid olemasolevad Riigikogu komisjonid, kus ju ometigi juba nende teemadega tegeletakse, või siis õiguskaitseorganid, kes ka juba tegelevad. Konkreetselt millistele neist küsimustest me tänases menetlusvormis vastust ei saa?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, Nordica tegevus on leidnud uurimist nii korruptsioonivastases erikomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Mõnes mõttes on see teemat killustanud. [Aga vaja] oleks sellist keskset komisjoni, mis viibki kokku kõik need tegevused ja omab pilti tervikust. Ja tegelikult ei peakski siin vaatama üldse poliitiliselt, kes otseselt nagu süüdi on, vaid tuleks mõelda ka selle peale, mis tulevikus saab ja kas me saame sellest juhtumist midagi õppida. Me oleme näinud ju varemgi neid uurimiskomisjone, neid on ikka siin Riigikogus tehtud: on tehtud VEB Fondi kohta, on tehtud Tallinna Sadama kohta. Algselt [võib tunduda], et see teatud poliitikute või teatud erakondade tegevus on juhuslik, aga kui on näha, et siin hakkab nagu teatud muster välja kujunema, siis on väga oluline ka see seal komisjoni töös välja selgitada, et me kas või oma maksumaksjatele suudaksime seletada, kuidas ühel erakonnal kogu aeg midagi juhtub. Nordica sai täiesti kenasti hakkama, ka selle juht Erki Urva rääkis, et ettevõte jõudis kasumisse, aga mingil hetkel, kui majandusministriks sai Kristen Michal, hakkasid asjad ebaloogiliselt allamäge minema. Ma usun, et te olete lugenud seda eriraportit. Ka selles tuuakse välja täiesti uskumatud olukorrad, kus on meeletult palju hoolimatust, ei ole piisavalt järelevalvet. Uurimiskomisjoni ülesanne on nende kõikide asjadega tegeleda, et meil oleks hiljem, millest õppida.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, te olete teemasse põhjalikult süvenenud. Kas te oskate vastata ka minu küsimusele? Minu andmetel 2019. aastal Nordica lõpetas Tallinnast lendamise ehk Eestist lende enam ei toimunud, samas oli ta rahvuslikuks lennufirmaks loodud. Erki Urva ütleski, et Tallinna liinid tootsid kõik kahjumit. Ja 2020. aastal EKREIKE valitsus – EKRE, Isamaa, Keskerakond – pani sinna ettevõttesse 30 miljonit eurot, et toetada ettevõtet, mis Eestist lende ei teostanud. Selle valitsuse rahandusminister oli Martin Helme EKRE-st. Kas teie oskate selgitada, miks tol hetkel EKREIKE valitsus pani Nordicasse 30 miljonit – rahandusminister oli Martin Helme –, teades, et Eestist enam ei lennata, ei plaanita lennata ja 30 miljonit maksumaksja raha kulutatakse ära? Miks?

Aitäh! Väga hea küsimus ja aitäh, et te selle teema tõstatasite! Aga teie küsimusest on ka näha, kui lühike on inimese mälu. 2019 – tuletagem meelde, mis juhtus 2019. See, et EKRE sai võimule, on loodetavasti meeles, aga 2019 algas meil koroonapandeemia, kõik ettevõtted pandi kinni, ka lennud lõpetati. Ja ega siis lennuettevõttes ei ole ainult lennukid: seal on töötajad, seal on inimesed, kes peavad oma peret üleval pidama. Ja seesama toetus ettevõtetele pidi aitama neil ettevõtetel üle elada see raske periood. Aga miks Eestist lõpetati lennud? Jah, muidugi oleks pidanud sel hetkel ettevõtte kinni panema. Martin Helme isegi toetas seda mõtet, aga koalitsioonikaaslased leidsid, et meil võiks ikkagi olla oma lennuettevõte. Tuletame meelde, miks Nordica sai üldse loodud: Nordica pidi täitma Estonian Airi ülesandeid. Ja olukord oli siis ka ju teine, meil omal puudusid need lennuliinid ja Nordica pidi [need ülesanded] üle võtma ja selle tühimiku täitma. Lennud Eestist lõpetati ära sellepärast, et need toimusid kahjumiga, aga need liinid, mis kasumiga töötasid, jäeti alles. Ja ma tuletan meelde, et oli ikkagi pandeemiaolukord. Nähtavasti tagantjärgi me oleksime neid otsuseid targemini, paremini teinud, aga see situatsioon oli tollel ajal hoopis teistsugune.

Aleksandr Tšaplõgin, teine küsimus, palun! 

Lugupeetud ettekandja! Me oleme juba üle elanud Estonian Airi pankroti, kuid otsustasime luua uue riikliku lennufirma. Nüüd on ka see pankrotis. Mis te arvate, kas Eestis on üldse vaja riiklikku lennufirmat?

Jah, kuna me sellised väiksed oleme ja kui me saame nii-öelda naaberriigi maksumaksja raha eest odavalt lennata, siis on tõesti mõttetu jätkata oma ettevõttega, riigiettevõttega. Olukord on jah praegu siinmaal, et meil ei ole mõtet pidada oma lennuettevõtet.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Muidugi on sellist uurimiskomisjoni vaja. Aga kui te selle eelnõuga välja tulite, siis te ilmselt enne tegite ka mingisuguse uuringu. Mis te arvate, miks siis Eesti lennundus ei saa [tuult tiibadesse]? Milles viga on? Kas see on juhtimisviga või vähese finantseerimise viga? Mis teie selline eelnev arvamus on?

Aitäh, hea küsija! Jah, eks väiksel riigil ongi keeruline kõiki ülesandeid täita. Samas, vaatame nüüd, milline oli turusituatsioon tollel ajal, kui loodi Estonian Air: Eestist ei olnud lennuliine. Ja pärast seda, kui Estonian Air pidi lõpetama tegevuse, loodi Nordica, ka siis oli olukord teine. Peaks olema jah väikeriigina paindlikum. Kui olukord on selline, et me ei saa neid lennuliine endale lubada, siis nähtavasti peaksime panema selle tegevuse pausile.

Aga mis selle komisjoni eesmärk on? Uurimiskomisjoni eesmärk on selgitada välja need ilmsed juhtimisvead. Kui me loeme neid eriraporteid, Riigikontrolli eriraporteid, siis on näha, millise hooletusega lasti sellel olukorral tekkida. Puudusid riskianalüüsid, nõukogu reageeris nii, et kõigepealt kinnitas lepingud ära ja alles siis tutvus nende riskianalüüsidega. See ei olnud heaperemehelik käitumine. See on huvitav tähelepanek, ma saan aru, et te just mõtlete, kas riik peaks üldse selliseid ettevõtteid juhtima. Mul tekib ka küsimus, minu meelest ei peaks riigiettevõtted olema sellise ülesandega.

Mart Võrklaev, teine küsimus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te alustasite sellest, et mälu on lühike, või kuidas te ütlesitegi. Jah, näete, ma kontrollisin: esimene COVID‑i juhtum Eestis oli 27. veebruaril 2020. Teie rääkisite, et 2019. aastal tuli COVID‑i pärast lennufirmat hakata toetama. Ei! 2019. aasta sügisel Nordica tegi viimase lennu ja seda lennufirmat järelikult polnud enam riigile vaja, sest tema ainus eesmärk oli Eestist lennud tagada. Aga 2020. aasta sügisel EKREIKE valitsus pani ettevõttesse 30 miljonit. Te just ütlesite, et Martin Helme 2019. aastal arvas, et ettevõtte võiks kinni panna. Ta oli valitsuse rahandusminister, ta pani ettevõttesse, mis Eestist ei lennanud, ettevõttesse, mille tema arvates võis kinni panna, 30 miljonit eurot maksumaksja raha. Miks ta seda tegi? Mis on need põhjused?

Jah, aga Martin Helme ei olnud valitsuses üksinda, võib-olla peaksite vaatama hoopis üle teise õla. Aga miks? Ka see oli ellujäämise [küsimus]. Ka see oli ellujäämine! Ega ju ei mõeldud, et see olukord jääb nii kestma. Arvati, et see on ajutine lahendus. Ja tõesti, kui ei oleks tulnud koroonat, oleks nähtavasti tulnud teine otsus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! No pigem õige küsimus oleks see, et miks Michal andis 1,5 miljonit eurot laenu ettevõttele, mis oli kindlalt juba pankroti äärel ja millele [andis] konsultatsiooni firma, mis on petturliku pankroti eest Itaalias kriminaaluurimise all. Kristen Michal oli sellest kõigest teadlik. Aga vaatamata sellele survestas ta KredExit, et ikkagi see laen makstaks välja. Siin on küsimus, et mille jaoks, kelle jaoks oli vaja kunstlikult Nordicat veel üleval hoida. Noh, minu teooria on see, et oli vaja ära oodata, kuni endine kliimaminister liigub Kliimaministeeriumist Stenbocki majja.

Siin oli küsimus, et mida see komisjon annab juurde. Ma ütlen, mida see komisjon annab juurde. Näiteks korruptsioonivastases erikomisjonis me oleme seda teemat väga palju kordi käsitlenud, aga sinna keelduvad ilmumast inimesed, kes on otseselt seotud selle teemaga: juhatuse liikmed, nõukogu liikmed. Mis te arvate, kas tänu selle uurimiskomisjoni moodustamisele, kuna seal on eraldi säte, et põhimõtteliselt on võimalik …

Aitäh!

… ka sundtoomine, on meil võimalik ka juhatuse ja nõukogu liikmed vastutama panna?

Aitäh! Väga hea küsimus ja ka väga head tähelepanekud. Meil oli ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis sama teema, et miks anti veel 1,5 miljonit eurot Nordicale toetuseks, kuigi need KredExi laenud olid üles ehitatud nii, et iga raha väljaandmine ju vaadatakse eraldi üle. Ja tuletame meelde, et Keit Kasemets justkui saatis veel kirja või ta nagu natuke survestas KredExit sellega, et KredEx ümber ei mõtleks ja et ta suudaks kiiresti otsustada panna see 1,5 miljonit veel sinna ettevõttesse, mille kõik majandusnäitajad olid juba sellised, et KredEx ei olekski tohtinud sinna laenu juurde anda. Aga jah, nii see paraku siiski läks, et see 1,5 miljonit läks sinna, kuhu need ülejäänud miljonid.

Ja väga hea tähelepanek ka selle koha pealt, et asjasse puutuvad inimesed ei tule komisjoni aru andma. Sõnadest jääb puudu, kui hakata mõtlema, kuidas iseloomustada sellist teguviisi, et Riigikogu komisjoni ette ei tulda. Kuhu, millisesse riiki me oleme jõudnud, kui ministrid enam ei suvatse Riigikogule aru anda? Ma tegelikult olen optimistlik. Ma loodan, et kui see komisjon tööle saab hakata – siin ei ole seda korruptsiooni [sõna] ka sees –, siis ikkagi ministrid ja asjasse puutuvad inimesed ja ametnikud tulevad ja annavad aru.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Üldiselt on selge, et kui eraettevõtja teeb mingeid vigu, siis ta vastutab oma varaga. Ja see kõik on sätestatud korras, kuidas see käib. Riigis millegipärast tihtipeale keegi ei vastuta. Mul on ka väga kummaline kuulata seda, kuidas siin endine rahandusminister ütleb, et aga teie tegite, teie andsite laenu ja veel keegi andis laenu ja peaminister andis laenu. Kuidas teile tundub, kes peaks vastutama, kui riigi osalusega ettevõttes midagi valesti läheb? Kas vastutajaks on ainult rahvas ehk siis maksumaksja või siiski ka need, kes neid otsuseid vastu võtavad?

Aitäh! Väga hea küsimus. Aitäh selle eest! Meil on väga palju selliseid olukordi, kus maksumaksja raha lastakse lihtsalt haihtuda või tehakse selliseid otsuseid, mis on juba otsuse tegemise ajal küsitava väärtusega. Ja samas mitte keegi ei vastuta.

Oleks väga mõistlik, kui sellistes olukordades võetaks poliitiline vastutus, astutaks tagasi. See oleks lugupidav riigi suhtes, lugupidav ka valija suhtes. Millise signaali me praegu anname või oleme andnud? Et vastutust ei ole, käitu, kuidas tahad, anna pankrotipesasse veel 1,5 miljonit, keegi ei mõista seda hukka. See on selline rehepaplik suhtumine, et mida rohkem sa suudad petta, seda kõvem, või kuidas öelda, seda lugupeetavam sa oled. Sellist suhtumist tegelikult võiks muuta, see on poliitilise kultuuri küsimus. See loob ka olukorra, kus otsusele järgneb vastutus. Siis neid otsuseid ei tehta nii ülejala.

Võtame kas või mõned näited erikontrollist. Nõukogu ei huvitanud, milliseid otsuseid juhatus tegi, juhatus ei vaevunud nõukogule aru andma väga paljude kahjulike otsuste, kahjulike tehingute kohta.

Mina ausalt öelda tahaks teiega nõustuda ja soovida, et me jõuaksime ka poliitilises kultuuris tagasi nendesse aegadesse, kus võeti vastutus, poliitiline vastutus, ja astuti tagasi. Mitte nii, et "Oih, juhtus!", või ei tunnistatagi vigu. Kõige hullem on see, kui ei tunnistata vigu, sest siis ei ole ka võimalik nendest õppida või järgmine kord midagi paremini teha.

Ja muidugi tekib küsimus, et võib-olla ei tahetudki paremini teha, võib-olla tahetigi see rahvuslik ettevõte pankrotti lasta, mis oleks veel kurvem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Evelin! Ma lihtsalt tuletan kõigile siin saalis viibijatele meelde, et tegelikult selle punkti juures me arutame seda, et me tahaks moodustada uurimiskomisjoni Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude [uurimiseks]. Loomulikult, seda pikka ajalugu võib ju uurida nii ja naa, aga [seda komisjoni on vaja] just selleks, et uurida seda viimast võimalikku korruptsiooni. Tuletame meelde, et Nordica oli ju tegelikult jaotatud kaheks: ühes osas oli reisijate teenindamise pool ja teisel pool olid lennukid ja muu vara. Aga me teame, et viimasel ajal jättis üks osa, mis tegeles selle nii-öelda reisimise poolega, ka lennuki hoolduse eest maksmata. Kahjustatud on tegelikult ka varalist osa. Seda kõike tulekski uurida, sellepärast on see punkt siia sisse toodud. Ehk kinnita siis veel kord üle või räägi veel kord see asjaolu lahti, miks me täna siin oleme ja seda punkti tahame arutada.

Jah, meil on ju lisaks Nordicale ka see teine pool, kuhu kuuluvad lennukid. Nende lennukitega on see kurb lugu, et minister Svet käis küll välja, et lennukite müügist saame 30 miljonit eurot ja sellega kaetakse siis võlad, aga samas, lennukid on vananenud, lennukite vanus on seal keskmiselt üle 14 aasta. Sellistel vanadel lennukitel on suhteliselt keeruline järelturg.

Ja mis puutub lennukite hooldusesse, siis ka siin on probleemid. Ettevõte ei tegelenud või pani tugevalt mööda hooldusreservi planeerimisega. See hooldus ei olnud isegi korrapärane ja see ei katnud neid vajalikke hoolduskulusid, mistõttu see mõjutas ka lennukite hinda. Jälle, võta nüüd kinni: oli see tahtlik tegevus, oli see lohakus, oli see hoolimatus? Sellega peakski uurimiskomisjon tegelema, et välja selgitada, miks sellised asjad juhtusid või miks lasti sellistel asjadel juhtuda.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud ettekandja! Hea istungi juhataja! Ma kuulan teie juttu ja mõtlen seda, et Nordica tegevuse lõpetamine on kahtlemata kahetsusväärne, aga samas ma ei saa aru, millisele tulemusele peaks see komisjon oma töös jõudma ja mida nende tulemustega tegelikult teha saaks. Me räägime sellistest asjadest, te ise ka siin selgitate, et on päris palju tehtud otsuseid, erinevaid otsuseid erinevate valitsuste poolt, kaasa arvatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt, millega on Nordicat toetatud, tema püsimist on hoitud. Me teame ka seda, et otsuste õigsus muutub ajas. See, mis me praegu näeme, võib osutuda veaks, minevikus tehtud veaks, aga siis nähti, et tehti õigesti. Mis tulemuseni võiks see komisjon siis jõuda, kui te juba ette olete määranud ära, et midagi oli halvasti, ja kuidas seda tulemust saaks ära kasutada?

Aitäh! Komisjonil on mitmeid eesmärke, ma tõin need põhieesmärgid välja. Üks eesmärk on selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. [Eesmärk] on ka selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ja kelle süül on need kulud tekkinud. Sest olgem ausad, kui me seda eriraportit loeme, siis seal on väga palju küsitavust, väga palju sellist, mille puhul üks ettevõtja, ütleme, inimene, kes on ise kunagi ettevõtteid juhtinud, kehitaks õlgu ja küsiks, et kuidas see võimalik on, kuidas on võimalik selline hoolsuskohustuse mittetäitmine. Ja võtame tulevikku kaasa kas või need teadmised, et seal ei toiminud ka koostöö nõukogu ja juhatuse vahel. Meil on ju veel riigil ettevõtteid, kus on nõukogu, kus on juhatus. Võimalik, et see uurimiskomisjon leiab [Nordica juhtumist] piisavalt teadmisi, et tulevikus teistes ettevõtetes selliseid olukordi ära hoida.

Jüri Jaanson, teine küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuulasin ja mul tekkis lihtsalt selline lihtne küsimus. Mille poolest erineks Riigikogu komisjoni töö õiguskaitseorganite tööst, sest ka nemad peavad välja selgitama selle, juhul kui on mingisugune kahtlus, kas seal on esinenud mingisuguseid väärkasutusi?

Jah, õiguskaitseorganitel on see ülesanne siis, kui on juba tuvastatud, ütleme, nähtavalt see rikkumine. Aga võtame kas või selle erikontrolli: seda justkui ei saanud kohtus tõendusmaterjalina kasutada. Te küsisite, mis oleks selle uurimiskomisjoni ja õiguskaitseorgani vahe. Andke andeks, ma ei ole nii pädev uurimisorganite töö ja tegevuse [teemal]. Ma nõustun teiega, et kui uurimisorgan tegeleb sellega, siis nähtavasti ei oleks eraldi uurimiskomisjoni Riigikogus vaja luua.

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Tänan, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kui kodanik varastab poest saia, siis algatatakse väärteomenetlus. Aga kui ta varastab juba midagi suuremat, mingi kallima asja, siis algatatakse kriminaalasi. Kui me riigis poliitikute tehtud otsuste tagajärjel kaotame miljoneid või kümneid või sadu miljoneid, siis meil isegi ei taheta teha sellist uurimiskomisjoni, et [kindlaks teha], kes võiks vastutada või kes peaks vastutama. Neid näiteid on palju, eks, võtame Eesti Energia tehtud otsused, Utah' maardlad, mille pärast me siiamaani iga aasta maksame ilmselt sadu tuhandeid, veel maamaks ja muud. Keegi ei vastuta selle eest! 

Ja kui nüüd rääkida Nordicast, siis ma saan aru, et näiteks Läti riik maksab ju Air Balticule ka peale kogu aeg, teades, et seda on vaja, et riigil oleks ühendused. Praegu, ma saan aru, teie soov on selgust saada selles, kas on tehtud ka kriminaalseid otsuseid, näiteks kas sel ajal, kui firma oli juba pankrotis, ta ei täitnud oma ülesannet, tehti mingeid selliseid otsuseid, mida oleks saanud ära hoida.

Aitäh! Ma tänan ka nende näidete eest. Paljud maksumaksjad, kes meie ülekannet hetkel jälgivad, võivad tõesti tunda sellist ebaõiglust, et kui maksumaksja peab iga oma väärteo eest vastutama, siis samal ajal seadusandjad ja ametnikud kaotavad miljoneid, [aga vastutama ei pea]. Toome siia kõrvale kas või testihanke raha või külmlao põrandakütte. Need kuidagi haihtuvad, otsad kaovad vette, keegi vastutust ei võta, keegi ei taha sellest hiljem ka rääkida. Neid näiteid on veel ja veel.

Aga uurimiskomisjoni töö on jah laiapõhjaline. Selgitatakse välja ka see, millised kulutused jäävad riigi kanda, ja samas, kas on juriidiliselt tõepoolest võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. Võimalik, et selle komisjoni töö käigus tekivad veel uued teadmised, uued asjaolud, ja [juhtkonda] saaks ka kriminaalvastutusele võtta.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mõni nädal tagasi oli see teemaks siin saalis infotunnis, kus ma küsisin peaministrilt konkreetselt, kas ta ei ole vastu sellele, et selline komisjon moodustatakse. Siis ta ütles, et praegu juba käib mingisuguse komisjoni moodustamine, mingi komisjon on juba moodustatud ja nii edasi ja nii edasi ning tal ei ole mitte midagi selle vastu, et tuleb veel üks uurimiskomisjon, kui Riigikogu peab õigeks seda teha. Ja minu küsimus ongi see, et kui ta ei olnud sellele vastu, mis on teie aimdus, kuidas siis täna koalitsioon hääletab. Kas nad hääletavad poolt, mis oleks nagu loogiline, kui mõelda peaministri sõnade peale, seda enam, et nüüd on koalitsioon veel väiksemaks [jäänud] ja põhimõtteliselt ongi Reformierakond pluss? Või siis hääletatakse ikkagi vastu?

Aitäh, hea küsija! Kui nüüd mõelda selle istungjärgu aja peale, mida on olnud juba kaks aastat, siis mina ei mäleta ühtegi eelnõu ega ühtegi ettepanekut, mis on tulnud opositsioonilt ja mis on leidnud koalitsiooni heakskiitu. Isegi kui on neile meelepärane eelnõu või ettepanek või muudatusettepanek, siis see hääletatakse maha ja see vormistatakse nii-öelda koalitsiooni ettepanekuna. Noh, oleks muidugi väga kena näha, kuidas Kristen Michal loob Nordica uurimiskomisjoni, aga see vist jääbki lootuseks. Vaadates ajalugu, kuidas üldse kõikide asjade puhul, mis on Reformierakonna osalusel uppi lastud, kuidagi kaovad otsad vette – mõtleme kas või Tallinna Sadama juhtumile või R-Hoolduse teemale või Autorollole –, siis millegipärast mul usku ei ole, et siin midagi muutub või paremaks läheb.

Vladimir Arhipov, palun, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ilmselt Nordica häda on see, et ei olnud piisavalt head juhtimist. Meie riigis on teisi projekte ka, selliseid päris suuri taristuehitusi ja nii edasi. Kas teil ei ole kartust, et ka selline suur projekt nagu Rail Baltic näiteks kokku variseb?

Aitäh, hea küsija! Jah. Tähendab, ei ole ühtegi sellist märki, miks peaks Rail Baltic üldse õnnestuma. Seal on kogu sellesse projekti ebaõnnestumine juba sisse kirjutatud, alates sellest, kes seda vajab, ja selle asukohast. Nähtavasti kaotame jälle mitte enam miljoneid, vaid võib öelda, et me kaotame jälle miljardeid eurosid maksumaksja raha. Ja see on jälle üks näide mustrist, Reformierakonna tegevuse mustrist, kuidas raha lihtsalt kaotatakse ära ja pärast ei ole keegi süüdi ka veel.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja arutelu põhiküsimusi ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab põhiseaduskomisjoni liige, hea kolleeg Kalle Laanet.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas antud otsuse eelnõu 27. jaanuaril 2025. aastal kolmanda päevakorrapunktina. Proua Evelin Poolamets tutvustas meile komisjonis seda otsuse eelnõu põhjalikult.

Läheme edasi küsimustega. Kõigepealt Hendrik Johannes Terras märkis, et see teema on kahe komisjoni istungite päevakordades, ja küsis, mis lisavõimekus oleks uurimiskomisjonil, mida kahel teisel komisjonil ei ole. Evelin Poolamets vastas, et hetkel on see teema jaotunud tõepoolest kahe komisjoni vahel, kuid uurimiskomisjoni moodustamise korral saaks see teema koonduda uurimiskomisjoni. Sellisel juhul ei oleks konkureerivaid teemaarutelusid ja kuna praegu peavad ministeeriumi esindajad olema peaaegu ühel ajal mõlemas komisjonis, on neil suur koormus. Uurimiskomisjone on moodustatud ka varem, kui esile on kerkinud riiklikult oluline teema. Ja Nordica teema on oluline.

Mina tõin välja, et eelmisel aastal, õigemini 2024. aasta veebruaris algatas prokuratuur Nordica pankroti asjaolude ja kogu Nordicaga seonduva uurimiseks kriminaalmenetluse. Õiguskaitseorganitel on tööriistakast kordades suurem, kui on Riigikogu uurimiskomisjonil. Kui moodustada paralleelselt õiguskaitseorganite kõrvale uurimiskomisjon, siis saaksid uurimiskomisjoni istungile kutsutud inimesed tihti vastata, et nad ei saa käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu teemat kommenteerida. [Kalle Laanet avaldas arvamust], et ei oleks otstarbekas suuski risti ajada, ja oli seisukohal, et õiguskaitseorganid teevad oma töö ära ja kui nende töö lõppedes tekivad küsimused, on võimalik tulla vajadusel selle teema juurde tagasi.

Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema toetab uurimiskomisjoni moodustamist. Praegu tegeleb Nordica teemaga mitu komisjoni. Lisaks kahele erikomisjonile on see teema arutlusel ka majanduskomisjonis. Teema on killustatud paralleelselt mitme erineva komisjoni vahel, mis on ebaefektiivne. Õigem oleks kontsentreerida see teema ühte komisjoni, mis hoiaks fookust eesmärkidel ja tähtaegadel. See oleks tunduvalt selgem, arusaadavam ja efektiivsem ka parlamendi töö korraldamise seisukohalt. Ta nõustus Laanetiga, kes ütles, et uurimisorganitel on suurem tööriistakast. Ta lisas, et neil on ka rohkem ja teistsuguseid võimalusi. Küll aga ei saa poliitikud distantseeruda selle teema käsitlemisest. Seadusandjana peavad nad vaatama, mis on jäetud tegemata, mida tehti valesti ning mida saaks seadusandluses parandada. Uurimiskomisjoni eesmärk ei ole sekkuda kriminaaluurimisse. Eesmärk on leida, millised on augud seadustes ning tööjaotuses. Erikontrollis on selgelt välja toodud nii juhatuse kui ka nõukogu rollid ja tegematajätmised. Tema arvates on vaja teha palju järeldusi, mida just nimelt poliitilisel tasemel saaks ja peaks tegema uurimiskomisjon. Ta kutsus kolleege üles toetama uurimiskomisjoni moodustamist.

Lauri Laats lausus, et tema toetab samuti uurimiskomisjoni loomist. Tema hinnangul võib siin tõmmata paralleele Rail Balticu teemaga. Vahe on ainult selles, et Nordica puhul konstateeritakse fakti. Siin on kaks erinevat lähenemist: üks on kriminaaluurimine ja teine on poliitiline vastutus. Ta arvas, et praegune olukord, kus asjaosalised osalevad erinevate komisjonide istungitel, ei ole jätkusuutlik. See teema tuleks koondada ühte komisjoni. Tema arvates on EKRE esitatud uurimiskomisjoni moodustamise ettepanek väga hea ja selle moodustamise suunas võiks edasi liikuda. Tema hinnangul näitavad täiskogus peaministri poolikud vastused või lausa vassimine Nordica rahastamise viimase etapi teemal seda, et midagi on väga viltu.

Evelin Poolamets ütles kokkuvõtteks, et kui uurimisasutused tegelevad küsimusega, kes on süüdi, siis Riigikogu saaks tegeleda küsimusega, kuidas hoida tulevikus selliseid olukordi ära. Võimalik, et seaduses on lünki, mis selliseid olukordi võimaldavad. Uurimiskomisjon saaks tegeleda ka nende lünkade väljaselgitamisega.

Hendrik Johannes Terras tänas eelnõu esitajate esindajat selgituste eest ja tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Mida siis otsustati? Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. veebruaril, see oli konsensuslik otsus. Täna kahjuks on juba – mis ta siis on? – 10. märts. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 6 [komisjoni] liiget, vastu 4 ja erapooletuid 0. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet, see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Suur tänu! Teie ettekanne oli igati põhjalik ja selge, teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No vot siin me nüüd oleme siis. Raha on tuuri läinud, lennukite hind on langenud, sest hooldus on tegemata jäänud. Samad inimesed, kes lasid põhja Estonian Airi, lasid põhja ka Nordica. Nordica raha keerutati mingisugustele tütarettevõtetele, kes just nagu pidid tagama kliendibaasi laienemise ja igasuguste lepinguliste võimaluste laienemise, aga tegelikult pistsid lihtsalt raha taskusse. Kui ma olin korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, siis me korduvalt arutasime seda. Oli meil Riigikontroll oma meeskondadega korduvalt seal selgitamas oma arvutusi, oma järeldusi, olid ka ministeeriumi esindajad, kaasa arvatud tollane kliimaminister Kristen Michal koos oma kantsleriga. See kõik pidi jätkuma ja pidi toodama meile laua peale ka üksikasjadeni, pulkadeks lahtivõetult see, kuidas kavatsetakse edasi minna kogu selle pankrotipesaga, kuidas erastada, mida erastada, kellele erastada.

Ja siis ühtäkki tehti muidugi manööver – tüüpiline manööver, tüüpiline reformiikke valitsuste manööver. Ärge siin EKREIKE-tage midagi. EKRE ei ole mingit iket teinud. Küll on aga Reformierakond ikestanud Eesti, ikestanud Eesti rahva aastakümnete vältel ja viinud meid sellesse olukorda, kus me praegu oleme. Ah soo! Meil pidi olema lõpuks ometigi otsustusvõimeline valitsus, teovõimeline valitsus. No nakatav naer saalis! Haa-haa-haa! No tõesti-tõesti. Mis te siis siiani tegite? Mis siiani oli? Missugused Reformierakonna valitsused siiani olid? Teovõimetud, vastutusvõimetud vargavalitsused, rahapesuvalitsused! Selles on ju probleem, miks on vaja seda uurida, aga mitte selles ei ole probleem, et meie toetasime omal ajal koalitsioonis tuliste vaidluste tagajärjel 30 miljoniga – 30 miljoniga! Ja põhjendus, mis tuli ka kõikidest ministeeriumidest tagasisidena, oli ju see, et Eestist peab saama otse lennata Brüsselisse. Sisuliselt Jüri Ratas tollase peaministrina pani rusika laua peale, ütles: "Mina nõuan, et me jätkame lendamist, et Eestist saaks lennata Brüsselisse." No mis siis teha? Kui peaminister nõuab, siis tuleb nii teha.

Aga kes natukenegi nina on sinna sisse pistnud, [see teab]. Kolleeg Keskerakonnast, Anastassia on nüüd ka oma nina sinna sügavalt sisse pistnud ja hoiab nina kogu aeg kinni, sest see haiseb nii ilgelt. See haiseb varastamise järele. See haiseb hooletuse järele. See haiseb kuritegeliku kantimise järele. Ja sellepärast te ei tahagi, et seda uuritakse. Muidugi ei taha, et seda uuritakse, sest siis hakkab ju veel rohkem haisema. Aga lihtsam on öelda, et jah, me tegime küll selle hunniku keset põrandat ja see haiseb vastikult, aga EKRE on süüdi. See on ju teie tavapärane retoorika. Ükskõik, missuguse käki te kokku keerate – keegi teine on süüdi. Põhiliselt muidugi EKRE, aga no nüüd on uus patuoinas veel siin akna all meil sotside näol. Ja sotsid ei lasknud valitseda, sotsid kuradid tekitasid sellise olukorra, et Eesti rahvas ei ole valitsusega rahul. Õudsed inimesed! Ega ma ei ole sotsidele väga kaasatundev inimene, aga no kuulge, ju te ikka koos küpsetasite kõike seda käkki seal.

Ja nüüd me olemegi siis sellises olukorras, et raha on läinud. Ja küsimus on ju väga lihtne. Küsimus ei ole ainult selles, et maksumaksja raha on läinud, ja ärge te tulge rääkima üldse sellest, et see on riigi raha. Ei ole olemas sellist asja nagu riigi raha. Riigi raha on maksumaksja raha, meie kõikide raha, teie kaasa arvatud.

Paluks paar minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

Aga keegi teine on ju selle maksumaksja raha taskusse pistnud. See raha ei ole ju haihtunud. Ei ole ju niimoodi, et riigieelarvest mingisugused sajad miljonid läksid välja ja keegi neid ei saanud. No ei pistnud keegi kuskil rahapakke põlema! Niisugust asja nagu mingis action-filmis, kus rahakotid visatakse helikopteri pealt alla, lendavad laiali, visatakse tulle ja põlevad ära: niisugust asja ei ole. Raha on kellegi kätte läinud. Ja minul on väga tõsine kahtlus, et need, kes raha on saanud, on seotud Reformierakonnaga. Väga tõsine kahtlus on. Ja kui teil seda kahtlust ei ole, kallid reformierakondlased, siis hääletage praegu selle poolt, et see eelnõu vastu võetaks, et see komisjon moodustataks ja kõik asjad selgeks tehtaks. Kõik asjad selgeks tehtaks! Alates sellest – kui te soovite, miks mitte –, kuidas Estonian Air pankrotti lasti rumalusest, ahnusest, totrusest, Euroopa rahade kasutamise reegleid rikkudes. Huhhahhaa, ahhahhaa, johhaiidi! Ei juhtu meiega midagi, paneme raha huugama, kõik saab korda, küll me juba vaatame, meil on head sidemed, Siim räägib komisjonis asja ära. No ei rääkinud. Läks see raha, läks see firma. Ja [kuulake], kallid sõbrad, neid salvestisi, kuulake ja vaadake ja lugege neid sõnavõtte, mis olid siis, kui Nordica loomine käis. Meie fraktsiooni liikmed – ma kahtlustan, et ma ise kaasa arvatud – ütlesid kohe: "Ei hakka tööle, ei saa teenida kasumit." Siis luuletati meile kokku siin igasuguseid kaubavedusid ja allhankeid ja teenuste osutamisi ja mida kõike. Ei hakanud tööle. Oli selge, et ei hakka tööle, ei hakka kasumit teenima. Ja nii on.

Ja ega siin ei ole midagi rääkida. Tahaks öelda rahvusvahelise suhtluse keeles, aga tõlgime ära. Eesti keeles on ju ka see Krõlovi valm, täpselt ei mäleta, kuidas see eestikeelses tõlkes on, aga põhimõtteliselt: ükskõik, kuidas teie, kallid sõbrad, toole ka ei vahetaks, muusikutena ei kõlba te mitte kuskile. Riigi juhtidena ei kõlba te mitte kuskile. Te olete viinud Eesti olukorda, kus Eesti on saamas läbikukkunud riigiks – läbikukkunud riigiks! Ja Marco Rubio ütles eelmisel nädalal selle kohta käsi laiutades: "Aga riigid, mis ei tule oma suveräänsuse ja iseseisvuse hoidmisega toime, peavadki kaduma." Te sillutate teed Eesti riigi kadumisele, sest te olete tegelenud aastakümnete vältel valede otsustega, valede poliitikatega, aga väga eduka varastamisega. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Küll mõnel erakonnal ikka juhtub. Just hiljuti lõppes Porto Franco kriminaalasi süüdimõistva otsusega, rahandusminister sel ajal oli Martin Helme, jällegi.

Aga Nordica juurde. 2019. aastal tegi Eesti maksumaksjatele kuulnud lennufirma Nordica viimase lennu Tallinnast. 2020. aasta sügisel süstis EKREIKE valitsus ettevõttesse 30 miljonit eurot, kuigi oli selge, et see lind ilmselt kunagi enam Tallinnast koos reisijatega õhku ei tõuse. Jaanuari lõpus kuulutati Harju Maakohtus välja Nordica pankrot. 2019. aastal lõid Tallinna Lennujaama reisijatenumbrid rekordeid, konkurents oli ülimalt tihe ning Nordica sellele vastu pidada ei suutnud. Riikliku lennufirma viimane lend Nizzast Tallinna toimus 2019. aasta novembris. Nordica toonane juht Erki Urva tunnistas, et eranditult kõik Tallinna liinid tootsid kahjumit. Pärast seda Nordica Tallinnast otseühendusi ei pakkunud ning keskendus allhanketeenusele.

Paratamatult tekib küsimus, kas ehk oleks pidanud 2019. aasta sügisel valitsus ettevõtte omanikuna küsima, kas Eesti riik peab selleks rahvuslikku lennuettevõtet pidama, et mõne teise riigi taevas allhanketeenust pakkuda. Nordica-teemalisel riigieelarve kontrolli erikomisjoni [istungil] kuulsime, et 2019. aastal ka ettevõtte erastamise võimalusi arutati, kuid otsused jäeti kahjuks tegemata. Otseühendusi mitte pakkuvasse riigi lennufirmasse otsustas Jüri Ratase juhitud valitsus koos EKRE juhi rahandusminister Martin Helme ning Isamaa valitsusdelegatsiooni juhi välisminister Urmas Reinsaluga panna 2020. aasta oktoobris 30 miljonit eurot: 22 miljonit toetusena ja 8 miljonit laenuna.

Ratase valitsuse rahaeralduse tegemiseks rahahädas Nordicale tuli taotleda riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. See luba saadi. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis selgus seni ehk avalikkusele vähem teada tõsiasi, et riigiabi loa tingimustes oli väga selgelt kirjas, et riigiabina antud toetust ja laenu saab kasutada ainult kasumlikeks tegevuseteks. Meenutame, et 2019. aastal lõpetas ettevõte Eestist lennud, sest kõik lennud olid kahjumlikud. Seega andsid Ratas, Helme ja Reinsalu 2020. aastal täiesti teadlikult 30 miljonit eurot Eesti riigi maksumaksja raha Nordicale mõne teise riigi taevas ereda leegiga põletamiseks. Lootus, et ettevõte hakkab kunagi taas Eestist lende tegema, oli faktiliselt kustunud juba aasta varem.

Kas selline raha jagamine oli mõistlik? Miks anti 30 miljonit eurot maksumaksja raha lennuettevõttele, mis Eestist enam ei lennanud ega plaaninud lennata, ning miks ei otsustatud Nordica erastamist? Küsisin Urmas Reinsalult riigieelarve kontrolli erikomisjonis mõlemal Nordica-teemalisel istungil selgitusi. Tõtt-öelda ega ma endiselt välisministrilt sisulist vastust ei saanudki. Lootuses siiski selgust saada olin palunud komisjoni osalema ka tolleaegse peaministri Jüri Ratase, kuid tema kahjuks komisjoni koosolekul ei osalenud.

Seega jääb meil õhku küsimus, miks 2020. aastal Jüri Ratase juhitud EKREIKE valitsus eraldas Eestist mitte lende korraldavale ja tänaseks pankrotistunud ettevõttele 30 miljonit eurot maksumaksja raha. Nagu nüüd pankrotihaldurite kokkuvõttest näeme, tõid just allhanked ja liialt suurelt võetud riskid lõpuks kaasa ettevõtte pankroti. Endise rahandusministrina on eriti kurb tõdeda, et just 2020. aastal jagas Ratase valitsus COVID‑i kriisi varjus valimatult toetusi ja laenuraha nii Nordicale kui ka teistele ettevõtetele, kus maksumaksja raha kasutuse vajadus oli küsitav, näiteks Porto Franco kinnisvaraarendusele, mis muu hulgas lõppes ka poliitiliste skandaalide ja kriminaalkaristusega.

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks, palun!

Just see oli aeg, kui hoomamatu kiirusega kasvavate kulude tulemusel kasvas riigi laenukoormus ühe aastaga üle kahe korra ehk 8,5%‑lt 2019. aastal 18,6%‑le 2020. aastal. Sellega rajati tee pikaaegsele eelarve defitsiidile ning kasvavatele intressikuludele. Kaja Kallase valitsuse ajal käivitas tollane kliimaminister ka erikontrolli, mille alusel algatas prokuratuur kriminaalmenetluse. Usun, et pankroti‑ ja veel enam kriminaalmenetluses saame vastused, kas ettevõtet juhiti piisava hoolega, oli see ebaõnn või halb juhtimine, mis tõi tagajärjed.

Kokku võttes: ma ei arva, et me peaksime Ratase, Helme, Reinsalu ning Nordica tagatiseta 30-miljonilise laenu andmise juhtumi uurimiseks uue erikomisjoni moodustama. Küll aga on lugu õpetlik mitmes mõõtmes, eriti selles, kuidas õigel ajal otsuseid mitte tehes oleme sama probleemiga silmitsi hiljem, ja samuti põhimõttes, millest tuleb vaba ja liberaalse riigi juhtimisel lähtuda, et riik ei peaks sekkuma ettevõttesse, kui see pole hädavajalik. Ainus pluss on, et ettevõte on vahepealsetel aastatel maksnud riigile kokku makse hinnanguliselt 70 miljonit. Seda on pea sama palju, kui oleme sinna raha eraldanud. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! See on tegelikult kurb, kui riigis millegi eest ei taheta vastutada. Minu arvates on täiesti lubamatu, et kui Eestis on olemas riiklikud aktsiaseltsid või riigile kuuluvad ettevõtted ja nende [tegevuse] tulemus on pankrot, siis pärast üritatakse kõik otsad vette ajada.

Kui me vaatame, et meil oli Estonian Air, riiklik lennufirma, mis asutati selle jaoks, et meil oleks olemas välisühendused, et meile saaks tulla ja meie saaksime välja lennata, siis see oli kuidagimoodi veel põhjendatud. 2015. aastal kuulutati välja Estonian Airi pankrot. Ja ennäe imet! Läks mõni kuu mööda, juba asutati uus. Ma mäletan väga selgelt seda, kuidas me sõprade ringis arutasime, et no milleks on meile vaja jälle uut Estonian Airi – kui me ei saanud ühe korra hakkama, ilmselgelt ei saa ka teist korda hakkama. Aga ta tehti.

Praegu käib kogu ažiotaaž siin selle ümber, et kes tegi, kui palju keegi raha juurde andis, miks seda tehti, selle asemel, et mõelda sellele, et kui on midagi valesti tehtud, siis tuleb see komisjon moodustada. Ja see komisjon peakski tegema asjad selgeks, et miks midagi viltu läks, kas see oli mõistlik, ja kui oli ka midagi kuritegelikku või pahatahtlikku või kellegi huvides, siis see tuleb selgeks teha. Miks me peame seda lükkama jälle kõrvale? 

Ma toon siin veel näiteid. Eesti Energial on ka olemas "suurepäraseid projekte", nagu Utah' kõrbesse maetud raha. Siiamaani on tegelikult need maad meie riigi omanduses, me maksame seal iga aasta makse, sinna on läinud, ma ei tea, kümned miljonid. Keegi ei vastuta selle eest. Sellest enam isegi ei räägita.

Ja hullem sellest, kui me ei tee neid erikomisjone või üldse ei uuri välja, kes on süüdlased: me teeme juba uusi lollusi. Ja miks me neid lollusi teeme? Sellepärast, et keegi ju ei pea vastutama. Ma toon väga eheda näite sellest, mis toimub praegu energeetikas. Ma olen korduvalt küsinud siinsamas saalis peaministrilt, miks me peame tegema meretuuleparke ja siis ehitama sinna juurde veel kõrgepingeliine, mis maksavad miljardeid, kui me saaksime odavamat elektrit toota. Ta küsib mult: "Aga milles on asi, mille vastu sa võitled?"

Ja ma võin teile juba praegu öelda, et kui me ehitame näiteks meretuulepargi, siis selleks me peame maksma juba praegu ette, nagu me teame, 2,6 miljardit eurot, pluss võib-olla ka indekseerimine, eks ole. [Peame maksma] miljardeid peale selle ehitamisele. Lisaks peame viima sinna selle elektriliini, mida ei ole absoluutselt vaja. Ei ole vaja viia Eesti–Läti liini läbi Saaremaa ja maksta 1,3–2 miljardit eurot, kui otse saab 200–300 miljoniga. Ja ometi [sellega jätkatakse], vaatamata sellele, et kõik juhivad sellele tähelepanu, sellele juhivad tähelepanu teadlased, ettevõtjad. Kõik mõistlikud inimesed saavad ju aru, et kui sul on võimalik osta leivapäts 1 euro eest, siis sa ei osta seda 5 euro eest. Aga ei, meie liigume sinnapoole ikka edasi!

Vaat just sellepärast ongi vaja teha selliseid komisjone. Ma väga loodan, et uuritakse ka seda, mis näiteks saab sellest Utah'st. Mitte keegi ei räägi sellest. Samamoodi tegelikult, mis toimus Jordaanias? Sellest räägiti kui suurest eduloost. Reaalselt on ju teada, et Jordaaniast tuldi ka tagasi miinustega. Ja järjekordselt, needsamad energiamehed praegu hakkavad toimetama tuumaelektrijaamaga.

Nii et siin on tegelikult väga palju küsimusi õhus ja ongi vaja teha [komisjon]. Minu arvates võiks olla lausa püsikomisjon, mis tegelebki lollustega, mida meie valitsus teeb, ükskõik milline see valitsus on. Siin ei ole vaja rääkida sellest, kes oli koalitsioonis ja mis põhjustel. On vaja uurida, kui on halvasti tehtud, kui rahva raha on hakkama pandud …

Ma paluks lisaaega.

Kolm minutit lisa. 

… kas see on tehtud objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Seda peakski see komisjon otsustama. Aga mitte niimoodi, et me võtame ära, ma ei tea, mingid väikesed summad üksikemadelt või paljulapselistelt peredelt ja samas võime miljardid tuulde lasta, nii et mitte keegi absoluutselt ei köhi ka. Vabandan väljenduse eest! Kutsun igal juhul üles seda komisjoni moodustama. Ja las siis tõde tuleb päevavalgele, kes mida valesti tegi, ja las nad siis vastutavad. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! No viimase kümne aasta jooksul juba teine lennufirma läheb pankrotti ja inimene, kes oli mõlema lennufirma puhul selle vastutusala minister, on nüüd meie riigi peamister. Nordica oli aastast 2023 sisuliselt pankroti äärel, kuid Nordicat hoiti kunstlikult üleval ning jätkati maksumaksja raha põletamist. Paratamatult tekib küsimus, kelle huvides see oli.

Kuna avalikkus on erikontrolliga juba tutvunud, siis mina tahan keskenduda oma kõnes nendele asjaoludele, mida erikontrollis ei kajastatud. Nimelt, 2023. aasta juulis lahkus päevapealt Nordica endine tegevjuht Jan Palmér ja tema asemele oli vaid mõnepäevase vahega kohe võtta uus tegevjuht, kes tuli konsultatsioonifirma Knighthood Global kaudu. Selle konsultatsioonifirmaga sõlmiti leping kuueks kuuks ja iga kuu läks see leping Nordicale maksma 190 000 eurot. Ehk kokku 1 140 000 eurot poole aasta peale.

Natuke selle konsultatsioonifirma taustast. Selle firmaga seotud inimesed viisid pankrotini Itaalia ja Malta lennufirmad sarnaste stsenaariumitega ning on välismaal petturliku pankroti eest ka kriminaaluurimise all. Nende töö päädis pankrotiga ka Nordica puhul.

Seda lepingut konsultatsioonifirmaga arutati ka korruptsioonivastases erikomisjonis, aga istungil mitu korda rõhutati Kliimaministeeriumi [sõnumit]: leping oli vaid kuueks kuuks, ärge muretsege, selle firmaga polnud mingit kokkupuudet ja kontakti pärast 2024. aasta veebruari. Aga see osutus valeks. Tegelikkuses see koostöö jätkus. Konsultatsioonifirmast määratud inimesed jätkasid tegevjuhi ja finantsjuhi rollis ning nõukogu andis juhatusele ka loa selle firmaga lepingut pikendada. Ja need inimesed said väga suuri juhtimistasusid.

Eraldi vajab mainimist, et toonane kliimaminister Michal sai selle firma kriminaalsest taustast teada juba 2023. aasta oktoobris. Aga vaatamata sellele lubas ta nende inimestega koostööd jätkata ning lasi veel maksta Nordicale välja täiendavalt 1,5 miljoni euro suuruse laenu KredExilt 2024. aasta aprillis. Poole aasta pärast oli ettevõte pankrotis.

Kahtlane on see, kuidas see konsultatsioonifirma üldse pildile ilmus. Täiesti juhuslikult – "juhuslikult" – on selle firma partner üks Nordica nõukogu liige Camiel Eurlings. Täna enam isegi ei varjata, et kontakt tuli otse temalt ja just tema surus peale ideed, et Nordica vajab kiiremas korras päästemeeskonda. Ühtegi hanget ei korraldatud. Laual oli ka paralleelne ettepanek [koostööks] Lufthansa konsultatsioonifirmaga, aga see millegipärast ei sobinud.

Korruptsioonivastane erikomisjon on oodanud vastuseid nende otsuste kujunemise kohta juba kuid. Siiamaani me oleme saanud vastusteks vaid ümberkirjutisi. Me oleme oodanud juba novembrist saadik. Ühte dokumenti kirjutati 50 päeva. Ma olen teinud uuesti päringu, aga dokumente ei saa. Neid dokumente ei saa, sest neid lihtsalt ei olegi olemas. Need olidki suletud uste taga kitsas ringis tehtud otsused.

Ma räägin natuke ka selle nõukogu liikme Camiel Eurlingsi taustast. Tegemist on Hollandi poliitikuga, endise Euroopa Parlamendi liikmega, keda muu hulgas endine elukaaslane süüdistas füüsilises vägivallas, see kriminaalasi lahendati kohtuvälise kokkuleppega. Ja siiamaani pole vastust küsimusele, millist boonust sai nõukogu liige Camiel Eurlings selle eest, et ta leidis konsultatsioonifirmale, kus ta oli partner, kliendi Nordica ja Eesti valitsuse näol, kes lennundusest midagi aru ei saanud. Tegelikult see asjaolu tegigi Nordicast niivõrd suurepärase kliendi: lõpmatu riiklik rahastus, ignorantsus ja ükskõiksus omaniku poolt. Ja see nõukogu liige keeldub tulemast komisjoni ette aru andma, teda lihtsalt ei saa kätte.

Nüüd rahastuse teemast. Michal ja tema kolleegid on pidevalt väitnud, et viimastelt valitsustelt ei tulnud ühtegi otsust lisaraha maksmise kohta Nordicale. 2023. aastal oli KredEx väga hästi teadlik, et Nordica on pankroti teel. Nemad ei tahtnud seda 1,5 miljoni euro suurust lisalaenu anda. Aga KredExile esitles Nordica uus juhtkond õhulosse: suursugust plaani sellest, kuidas ettevõte vähendab kulusid, räägib partneritega lepingud paremaks ning jõuab eduka erastamiseni. Toetuskirju saadeti Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, kuigi KredEx neid isegi ei küsinud.

Ma usun, et kõik nõustuvad minuga, et Kliimaministeeriumi kiri Keit Kasemetsa allkirjaga ei saanud välja minna ilma tolleaegse kliimaministri Michali heakskiiduta. Ja mis oli tulemus? Nordica juhtkonna läbirääkimised partneritega, millest nad nii uhkelt rääkisid, jõudsid selleni, et Nordica mitte ei parandanud lepinguid, vaid hoopis kaotas lepingu oma põhilise partneri SAS-iga, mille tõttu lõpuks kukkus läbi ka erastamisplaan. Ja 1,5 miljonist jätkus pooleks aastaks. Tuletan meelde, et selle konsultatsioonifirma palkamiseks, millest ma rääkisin, läks 1 140 000 eurot. Palgatud konsultandid töötasid juhtkonnas ja juhatuses edasi kuni Nordica pankrotistumiseni ja neile maksti suuri juhtimistasusid, nii et neil oli palk 25 000 eurot kuus.

Kokku võttes võibki tõdeda, et konsultantidele maksti suuri juhtimistasusid selleks, et nende suursugune päästeplaan viiks Nordica hoopiski pankrotini. Kõik sellega seotud materjalid ma andsin üle ka prokurörile, kes menetleb Nordica kaasust.

Kui ma seda kõike räägin, siis paratamatult jääb mulje, et välismaised ettevõtjad kasutasid ära eestlaste ignorantsust lennunduse teemal, võtsid Nordicast kõik, mis võtta andis, ja kahju jäeti Eesti maksumaksja kanda. Teine tunne, mis tekib, on see, et Nordicat hoiti iga hinna eest kunstlikult elus selleks, et oodata ära, kuni Michal liigub Kliimaministeeriumist Stenbocki majja, vältimaks uudist, et tema ministriks olemise ajal läheb juba teine järjestikune Eesti riiklik lennuettevõte pankrotti. No tulevase peaministri jaoks ei oleks see just kõige parem stardipositsioon.

Ja väga kavalalt oli Reformierakond uue koalitsiooni valguses, mis nüüd on vana koalitsioon, valmis looma ka eraldi taristuministri portfelli sotsidele, kuhu suunati kõik need projektid, millega Michal tegeles, ja kus on üleval painavad finantseerimisküsimused: Nordica, Rail Baltic. Sotsid arvasid, et nad said suure võidu selle lisaministri kohaga, teadmata, et Reformierakonna suurem plaan oli lihtsalt see, et löök tabaks kedagi teist, mitte Michalit ennast, kui Nordica pankrotiuudised tulevad. Niimoodi ju juhtuski.

Aga kõige tugevama löögi on saanud kahjuks Eesti maksumaksja. Seetõttu on seda uurimiskomisjoni vaja, et kõik päevavalgele tuua ja olla ka prokuratuurile abiks. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 543 lõpphääletus ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Saalikutsung.

Head kolleegid, oleme eelnõu 543 juures. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 543 esimesel lugemisel tagasi lükata ja sellest tulenevalt panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 543 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

(Aplaus.) Selle ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. märts kell 17.15.

Head kolleegid, saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Priit Sibula ja Jaanus Karilaiu 23. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine käibemaksu tõusu mõjude kohta Kaitseministeeriumi eelarvele. Arupärimine numbriga 709. Palun vaikust, head kolleegid! Ma saan aru, et saalis on palju emotsioone, aga nende üle saab ka siin saali uste taga arutada. Ja nüüd palun ettekandeks kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Priit Sibula. Minister on täiesti olemas, on nähtav.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Selle aasta 23. jaanuaril esitasime arupärimise, mis puudutab peaministri poolt mitmeid kordi viidatud arusaamist, et maksufestival on läbi. Päriselus teame, et ollakse alles poolel teel sinna: käibemaks tõusis ja tõuseb selle aasta suvel veel 24%-le. Sellega seoses oli meil kaitseministrile neli küsimust selle kohta, kuidas käibemaksu tõus puudutab eelarvekulusid aastatel 2025, 2026, 2027 ja 2028. Mida tuleb ära jätta seoses sellega, et käibemaksumäär tõuseb, kuivõrd riik päris mitmes osas on käibemaksu mõttes lõpptarbija, kui me räägime teatavatest investeeringutest ja vahenditest? Siis palusime esitada iga aasta puhul eraldi andmed Kaitseministeeriumi eelarve kuluridade kohta, mis suurenevad, ja kuidas see mõjub valitsuse poliitikale. Millised varem planeeritud tegevused jäävad käibemaksu tõusu tõttu tegemata või milliste puhul vähenevad vahendid nende teostamiseks? Kas ja kui palju kasvatavad käibemaksutõusud hangitava laskemoona hinda ja milline on nende hinnatõusude mõju valitsuse poliitikale? Aitäh!

Suur tänu! Ettekanne oli põhjalik, nüüd on aeg tulla peaministril vastama teie küsimustele. (Hääl saalist: "Peaministril?") Vabandust, kaitseminister Hanno Pevkuril. Vabandust! (Naer.)

Tänane päev toob üllatusi. Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Hea meelega vastan teie küsimustele. Võib-olla annan natuke üldisema vastuse, mis hõlmab kõiki nelja küsimust, kuna kõikidele küsimustele ridade kaupa ei oleks väga mõistlik vastata.

Muidugi üldiselt peaks ütlema, et käibemaksu teemad peaksid olema rahandusministri vastata, see on pigem rahanduspoliitiline küsimus, ja ka arvestuse mõttes on see nende hoida. Meie vaatest, Kaitseministeeriumi vaatest käibemaksurida on nii-öelda avatud rida. Kui meie teeme hankeid, siis jah, meil on ta arvestuslikult sees, aga kuna ta on arvestusliku kuluna kaitsehangete jaoks, siis tegelikult, kui on kaitsehange tehtud, siis käibemaksu arvestus hoitakse hangitavast kaubast eraldi. Ta on konto ridades, see on raamatupidamislik küsimus jälle, käibemaksuvahendeid hoitakse eraldi konto peal. Aga Rahandusministeerium oskaks seda paremini selgitada. Ma ei ole võib-olla nii hea finantsekspert kui rahandusminister. Aga loomulikult [see teema] mõjutab meid. Üldiselt loomulikult kõik maksud mõjutavad: kui on sotsiaalmaks, siis see mõjutab meie eelarvet, kui on töötuskindlustusmakse, siis see mõjutab meie eelarvet. Kõik riiklikud maksud on ka kaitse-eelarves sees.

Nüüd, kui vaadata eraldi aastate kaupa, siis tegelikult ei ole seda isegi niimoodi võimalik välja tuua, sest me hetkel teeme Kaitseministeeriumi arengukava järgmise nelja aasta kohta ja seal me jaotame ära ka kõik investeeringud, soetused, majanduskulud, personalikulud ja kõik muud [kulud]. Teine põhjus, miks me seda aastate kaupa väga täpselt praegu välja ei saa tuua, mis annaks adekvaatse vastuse, on see, et me oleme minemas Vabariigi Valitsusse loodetavasti järgmisel või ülejärgmisel nädalal NATO väevõime eesmärkide rahastamise vajadusega, mis eeldatavalt tõstab meie kaitse-eelarvet oluliselt ülespoole. Ja sellest tulenevalt muutuvad ka meie eelarveread.

Aga üldine lihtne arvutus ütleb väga lihtsalt, et kui me soetame midagi, mis maksab 100 miljonit, siis selle mõju on 2-protsendipunktilise kasvu juures 2 miljonit. Nii me seda oleme ka arvestanud ehk kõik meie soetused, mis on pärast maksumuudatusi, ükskõik, milline see maks on, me arvutame loomulikult kaitsekuludesse sisse. See ei lähe kuidagi sealt välja. Ja enam-vähem seda me võime öelda, et meil on kaitse-eelarvest umbes 55% see summa, mis läheb soetusteks. Aga ka seal on jälle erisus, et kuna meil on ka välisvahendeid, siis seal nagu väga täpseid käibemaksusummasid ma ei suuda praegu, Priit, sulle öelda. Aga jämedalt: iga 100 miljoni kohta 2% on 2 miljonit. Seda me oskame kõik arvutada.

Kui palju jääb vähemaks või kuidas on see muutnud meie hankekava? Ei, ta ei ole muutnud meie hankekava. Me jätkuvalt hangime kõike seda, mis me planeerisime. Ja noh, eks hankimisel, moona hankimisel on ikka niimoodi, et mingi asi läheb hanke läbiviimisel planeeritust odavamaks, mingi asi läheb planeeritust kallimaks. Ehk meil on ees kululaed ja kululagesid [arvestades] me läheme hankima ja siis, kui on hange läbi viidud, me oskame öelda täpselt, kas see läks miljoni võrra või kahe võrra odavamaks või kallimaks või mis iganes.

Nii et see käibemaksuosa meie jaoks on tegelikult puhas arvestuslik kulu, me ei pea eraldi seda oma hangetes muus mõttes kui kulu koguarvestuses arvesse võtma. Võib-olla kui on soovi, siis ma võin tulla teile fraktsiooni rääkima näiteks umbes kuu või natuke rohkema aja pärast uuesti, kui meil on ka Kaitseministeeriumi järgmise nelja aasta arengukava lukus. Siis me oskame täpsemalt rääkida seda, millised on meie soetused järgneval kolmel-neljal aastal, ja siis saab ka täpsemalt öelda seda, millised need kuluread on. Aitäh!

Suur tänu, härra kaitseminister! Teile rohkem küsimusi ei ole. (Kaitseminister Hanno Pevkur: "Siiski.") Ja nüüd avan läbirääkimised. (Kaitseminister Hanno Pevkur: "Avad läbirääkimised või? Sa tahtsid küsida või? Sibul tahtis küsida. Või sa juba panid lukku?") Jaa, ma panin küll lukku, aga kuna mina eksisin korra, siis ma nüüd [annan sõna]. Priit Sibul, palun!

Mu esimene küsimus olekski, et kas Toomas tegelikult teab rohkem kui meie – täna on nii põnev päev –, et kui ta sind siia pulti kutsus, viitas ta, et peaministriga on tegu. Ma siis soovin ka õnne ja edu, kui see peaks juhtuma, ei ole selle vastu miskit. (Naer.)

Aga küsimus. Ma püüan aru saada ikkagi sellest, et tegelikkuses see ju mõjutab üldkulu. Kuigi te ütlete, et ta on raamatupidamislikult erinev, aga me ju kõigi hangete ja kõigi numbrite puhul räägime lõppsummadest, milles sisaldub käibemaks. Mis see üldmaht siis on, ütleme, kui me vaatame seda aastat ja selle aasta hankeid, mis teie teada tulevad? Noh, ma ei ole ka kindel, et te peast peaksite seda teadma. Aga kui teate, siis mis see käibemaksu muutus, ütleme, 2025. aasta kontekstis teie valitsemisalas on, summana?

No nagu ma ütlesin, et meil on selline hästi jäme arvutus, ma mõtlen, et seal komakohad võivad kõikuda. Aga viimastel aastatel on olnud väevõimesse suunatava raha maht kogu kaitse-eelarvest umbes 55%. 54–55% – sinna kanti on väevõimesse või väeloomesse suunatava raha maht. Ehk kui kaitse-eelarve oli 2024. aastal 1,34 miljardit, siis sealt on lihtne võtta 55%, siis saab enam-vähem nii-öelda erinevate väeloome arenduste summad. Aga ma ütlen, siis peaks minema täpsemaks, kuna käivet mõjutavad ka näiteks teenused. Ei ole ainult soetused, vaid ka teenused. Majandamiskuludes arvatavasti on sees, noh, ma arvan, et me päris täpset summat tegelikult kätte ei saagi niimoodi. Peaks minema Rahandusministeeriumis eraldi kontode peale, need ükshaaval lahti lööma, siis võib-olla õnnestub.

Suur tänu, härra kaitseminister! Lõpetan teist korda teile küsimuste esitamise. Ja nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja oleme jõudnud tänase viimase, kolmanda päevakorrapunktini. Riigikogu liikmete Priit Sibula, Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri, Mart Maastiku ja Aivar Koka 27. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine laskemoona hankimise kohta. Arupärimine numbriga 714. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli ettekandeks hea kolleegi Priit Sibula. Kõik tiitlid said õiged, ma usun.

Aitäh! See küsimus on parlamendis olnud arutusel varemgi, mitte küll sellisel kujul ja kaitseministrile, aga me arutasime siin ühte Isamaa eelnõu, mis puudutas moona kiiremat soetamist. See oli taas huvitav ajalooline päev, toimus arutelu, koalitsioonisaadikud ütlesid, et seda raha ei ole sellisel kujul, seda ei ole võimalik kiiremini teha. Ja vaevalt jõudis meie arutelu siin parlamendisaalis lõppeda, kui peaminister andis teada, et riigikaitsekulud peavad kasvama 5%‑ni. Ei kujuta ette, et oleks tahtnud tol hetkel koalitsioonisaadiku nahas olla.

Aga nüüd arupärimine, mis puudutab sedasama 1,6 miljardit eurot. 18. septembril ütles kaitseminister: "Fakt on see, et spetsiifilist moona, mida meil on vaja, me turult ei saa kiiremini, sellepärast et nõudlus on läinud nii suureks. Eriti, mis puudutab kallimaid pikamaarelvasid, pikamaamoona. Aga meie jaoks on oluline see, et me saame kohe minna lepingutesse. See on see, mida me oleme ka kogu aeg rääkinud, et kui me ei lähe kohe lepingutesse, läheb meie jaoks esiteks tarneaeg veel pikemaks ja teiseks kaup kallimaks."

26. jaanuaril 2025 ütles minister AK-le: "Teame, et mereväel on vaja laevad välja vahetada. Moona me suudaksime kohe hankida juurde ja ma arvan, et see võiks olla ka üks kriitilisemaid kohti, kuhu see kohe suunata. Elik me oleme teinud ära otsuse 1,6 miljardi kohta, aga me oleksime suutelised selle 1,6 miljardi mitte soetama 2031. aastaks, vaid tegelikult juba 2027. aastaks."

Selline oli ka Isamaa fraktsiooni sisuline ettepanek valitsusele, mida koalitsioonisaadikud mingil põhjusel ei toetanud. Ma loodan, et tänaseks on kaitseminister ka koalitsioonisaadikute toetuse saanud ja me õige pea saame seda eelnõu muuta.

Aga sellest tulenevalt on küsimus: mis oli see motiiv avalikkuse eksitamiseks, kui olete varasemalt järjepidevalt rääkinud, et moona ei saa soetada tehnilistel põhjustel varem kui valitsuse pakutud seitsme aasta jooksul? Ja teiseks, kas muutunud olukorras plaanite teha valitsusele uue ettepaneku moona täiendavaks soetamiseks senise seitsme aasta asemel 2027. aastaks? Kui jah, siis millal see plaan meieni või valitsuseni jõuab? Aitäh!

Suur tänu teile, lugupeetud ettekandja! Nüüd palun teie küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Aitäh, hea asespiiker! Head arupärijad! Võin teile kinnitada, et ma ei ole kedagi eksitanud, olen täie mõistuse juures kõike seda öelnud. Tasub lugeda, mis ma ütlesin. (Saalist öeldakse midagi.) Jah. Ja vaata, tsiteerid ja võime koos seda tsiteerida, aga nüüd tuleb mõistetest ja sõnadest täpselt aru saada. Üks asi on soetamine ja hankimine, teine asi on tarnimine. Ehk lühidalt öeldes, spetsiifilise moonaga on jätkuvalt seis selline, et seda 2027. aastaks kõike ei saa. Kui te loete neid minu tsitaate, siis need on ikkagi täiesti teadlikult kasutatud sõnad. Ehk jah, me oleme jätkuvalt valmis minema lepingutesse, meil on kõik need nii-öelda hanketegevused ja hankimised praegu selle 1,6 miljardiga tegelikult töös. Paljudel juhtudel me ootame pakkujatelt tagasi täpseid hindasid ja tarneaegasid. Aga siin ongi see [täpsustus], et kui sa lähed hankima, siis see ei ole veel tarne. Ja kui ma räägin, et 2027. aastaks ei saa, siis [see tähendab, et] sa ei saa neid kohale Eestisse. Need on erinevad asjad.

Ma olen jätkuvalt seda meelt ja see mandaat meil oli, et me saame hankima hakata kohe 1,6 miljardi ulatuses, aga need tarned võivad minna ka üle 2027. aasta. See seisukoht on jätkuvalt pädev. Nii et selles mõttes siin ei ole midagi muutunud. Kui valitsuskabinet ja parlament kiidavad heaks kiiremad hanked ja ka suuremas mahus, siis [see on hea]. Ma võin kinnitada, et tegelikult meil oleks vaja moona rohkem, veel lisaks sellele 1,6 miljardile, aga neid täpseid plaane, nagu ma ütlesin ka eelmisele arupärimisele vastates, ma tutvustan Vabariigi Valitsusele kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal. Kui siis on selleks vajalik ka parlamendi nõusolek, siis loomulikult me tuleme ka parlamenti. Aga selge on see, et nende väevõimete sees, mida me hangime, on ka moon, ja suuremas mahus isegi kui see 1,6 miljardit.

Nii et selles mõttes ootan ka teie toetust, kui me peaksime siia parlamenti selle küsimusega jõudma ja see vajab näiteks eelarve muudatust või vajab järgmise aasta eelarve tegemisel suuremaid summasid riigikaitsesse. Need ettepanekud minu poolt Vabariigi Valitsusele igal juhul lähevad. Nii et kinnitan veel kord üle, [vastuseks] mõlemale küsimusele, mis [esitati]: ei ole kuidagi eksitanud ja räägin kogu aeg sama juttu. Ehk me hangime kohe, aga tarned teatud tüüpide puhul lähevad üle 2027. aasta. Aitäh!

Hea kolleeg Priit Sibul tahab siiski üle küsida. Teie küsimus, palun!

Aitäh! Mul on küsimus, kas selle 1,6 miljardi euro osas on siis hanked välja kuulutatud. Ja te ütlesite, et juba suuremas mahus ja summas kui 1,6 miljardit. Kui nii, siis mille arvelt? Ja teine küsimus, millest räägitakse ja millele ma viitasin ka korra, see 5%, millest me räägime. Ootame seda suvist NATO tippkohtumist ja sealt justkui mingit messia sõnumit, aga me tegelikkuses teame, et ega meie geograafiline situatsioon ja ka naaber teisel pool piiri suvel ei muutu. Kas või millisel kujul, ilma selle suvise NATO tippkohtumiseta, meil see ettevalmistus käib, et neid vajalikke vahendeid, moona ja relvastust soetada, sõltumata sellest, kuhu see komakoht suvisel tippkohtumisel täpselt pannakse?

Aitäh! Kõigepealt 1,6 miljardi kohta: ma ei öelnud, et me oleme hankimas üle selle, ma ütlesin, et meil on vaja rohkem kui 1,6 miljardi eest. Teiseks, meil valdavas enamuses ei ole küsimus mitte hanke väljakuulutamises, vaid hanke raamlepingute raames mahtude suurendamises. Ehk need päringud on tootjatele välja läinud. Nii õhutõrje, lühimaa-õhutõrje, pikamaa[-õhutõrje], süvalöögi ulatuse saavutamiseks kui ka muuks meil on olemas raamlepingud. Raamlepingute raames me oleme teinud tootjatele päringud, mis ajaks nad saavad sellises mahus [tarnida]. Need on välja saadetud ja me tõesti loodame lähiajal saada vastused, et siis juba konkreetsed lepingud alla kirjutada.

Teiseks, mis puudutab 5%: ei, minu jaoks ei ole NATO tippkohtumine mingi tähtaeg. Selles mõttes, et meie jaoks oli oluline, et me saaksime adekvaatselt vastata nii Vabariigi Valitsuse kui vajadusel ka parlamendiliikmete küsimustele, mida Eesti vajab. Oli oluline, et me lõpetaksime läbirääkimised NATO-ga väevõime eesmärkide teemal. Eesti ja NATO peakorteri vahel need läbirääkimised on sisuliselt läbi käidud. Jah, see kinnitus tuleb eeldatavalt NATO kaitseministrite kohtumisel juuni alguses NATO väevõime eesmärkideks, aga Eesti osa on meil teada.

Nüüd, selle Eesti osa me oleme pannud rahanumbritesse, vähemalt hetke parima teadmise järgi. Ja seda ma lähengi juba järgmisel või ülejärgmisel nädalal, sõltuvalt sellest, millal me kabinetiistungi selleks saame kokku kutsuda, valitsusse [tutvustama]. Ja kui valitsus on selle pildi ette saanud, siis [oleneb sellest], kui kiiresti valitsus on valmis otsustama. Mina olen valmis ka selleks, et teha sellelsamal koosolekul vajalikud otsused ära ja siis leida juba need finantsinstrumendid. Sellepärast, et üks asi on selge, seda ma võin kinnitada, et kui me jätkame, vahet pole, kas 3,5%, 4% või 5%-ga, siis kiireloomuliselt neid väevõimeid ei ole võimalik sellise rahastusega saada. Ehk peab tegema piigi üles, peab tegema hüppe üles laenurahaga, tegema soetused ja siis seda laenu tagasimakset hakkama jaotama selle 5% või isegi rohkema sisse. Need arvutused me oleme kõik ära teinud. Nagu ma ütlesin, tutvustan neid valitsusele ja siis on nendel, kellel on olemas NATO saladuse luba, õigus Riigikogus ka nendega tutvuda, sest NATO väevõime eesmärgid on NATO salajased dokumendid.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Tänan ministrit vastuste eest ja soovin jõudu. Aga muret teeb võib-olla kõige enam see, et meil [ei ole] Kaitseväe ja nende teemade üle samavõrd tõsist arutelu, kui oli energiamajanduse üle, kus 2,6 miljardi euro kohta Eesti avalikkus vedas näpuga järge ja sellest räägiti. Lõpuks õnneks seda sellisel kujul ei tehtud, eks ju. Aga selle 1,6 miljardi puhul, mis puudutab otsuseid, [suhtumine] meil nii ühtne ei ole. Ja ma ei tea täpselt, kuidas ühiskonda ja arusaamist sellisele tasandile viia. Sest nii, nagu ma ütlesin, ja nii, nagu ka minister ütles, ega see suvine tippkohtumine meid selles osas ei aita, eks me oma osa peame ära tegema.

Aga see, mis puudutab meie inimeste kaitsetahet ja arusaamist – miks ma selle energeetikateema ka välja tõin –, on ikkagi see, et meile, ja mitte ainult meile siin, vaid Eesti inimestele peab olema arusaadav, miks, mida ja kuidas me teeme. Samast kandist, piiri äärest, kust mina olen valitud, mitmed valijad ja ka lihtsalt inimesed on pöördunud ja küsinud näiteks selle kohta, et nad on saanud hiljuti Kaitseväelt väikese teavituse, et kui olukord läheb keerulisemaks, siis nad peavad oma sõiduki loovutama Kaitseväe [kasutusse]. Ma ei tea ühtegi tuttavat, kelle elektriautot Kaitsevägi tahaks, ja ma ei tea ka ühtegi elektrisõidukit, mida me oleks saatnud Ukrainasse. Aga need suurema mootorimahuga autod, mida on vaja väel, ja nii edasi, need me oleme otsustanud automaksuga ka suuremalt maksustada. Ma loodan, et see hetk, kui saabub õiguskantsleri eestvedamisel automaksu arutelu uuesti … Ma mäletan, ma ministri käest selle eelnõu arutamise käigus korra küsisin selle teema kohta ja siis ta rääkis mulle mustade numbrimärkidega autodest, mis jäid maksu alt välja, mis on õige.

Aga küsimus on minu hinnangul selles, nii nagu ma tean, mis puudutab Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi nii-öelda vastasseisu, et minu meelest järjest rohkem me peaks tegelema sellega, et inimesed maapiirkondades, ja mitte ainult seal, saaksid ise võimalikult hästi hakkama. Ja meie huvi on, et sellised autod, mis maastikul hästi hakkama saavad, võiksid olla inimeste kasutuses selleks, et nad oma igapäevaeluga ja kindlasti ka keerulisematel hetkedel hakkama saaksid, nii nagu tegelikkuses peaks olema. Kui ma kuulen, kuidas nii Siseministeeriumi allasutused kui ka keskkonnakaitse tegelevad jahimeestega ja piltlikult öeldes kiusavad relvaomanikke, siis minu hinnangul me täna ühiskonnana peaksime mõtlema rohkem sellele, et Eesti inimestel oleks võimalikult palju relvi ja et nad oskaksid neid käsitseda. Pigem peaksime tegema juurde avalikke lasketiire, mitte ainult politsei planeeritavat uut lasketiiru Võrru, mis on veidi arusaamatul kujul sinna eelarvesse [tekkinud] siin eelarve tegemise käigus. Aga siiamaani nende arutelude põhjal, mis on ka riigikaitsekomisjonis olnud, ma lõpuni ei suuda aru saada Siseministeeriumi seisukohast, mis puudutab relvade käsitsemist.

Ja minu meelest meil see tunnetuslik arusaam, mis puudutab kaitsetööstuspargi eriplaneeringut, on õhkõrn. See minu hinnangul – ja mitte ainult minu hinnangul, vaid väga paljude nende kaitsetööstusettevõtete hinnangul, kellega ma olen kokku puutunud – tundub nagu venivat. Ma ei tea, kas objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Aga mulle tundub, et me endiselt tegeleme liiga palju looduskaitsega selles kontekstis. Meil on vaja täna enam mõelda riigi ja inimeste peale ja küsimus on, et ühed prioriteedid tuleb teistega asendada. Täna oli arutelu, millest siin väga pikalt rääkida ei saa, eks ju, aga ka see [teema], et meil ei ole endiselt laskemoonatööstust, meil on päris mitmel puhul keerulisem tegeleda relvade käsitsemise ja ettevõtetega, kes seal valdkonnas tegutsevad, meil on märksa keerulisem õigus kui Soomes.

Vaat need on need asjad, mis me tegelikult peaksime võimalikult kiiresti ja üheskoos siin saalis lahendama, ja ma väga loodan, et see valdkond saab selgemaks. Ja tõesti, et me ka retoorikas ei pea kasutama ja ootama NATO suviselt tippkohtumiselt nagu messia sõnumit, vaid et meil tegelikult endil on kõik see teadmine olemas. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! 1939. aastal tootis tehas Arsenal 1,8 miljonit püssipadrunit kuus ja nad olid võimelised tootma 22 000 suurtükimürsku kuus. Täna ei ole meil absoluutselt mitte mingisugust kodumaist sarnast relvatööstust ega mürskude ja padrunite tööstust. Sellest on küll räägitud, aga sellele vaatamata on see veninud ja veninud ja veninud.

Samal ajal me teame, et mitmed lääne suured relvatootjad on teinud ettepaneku luua Eestisse laskemoonatehased. Nammol näiteks oli üheks sooviks, et ka riik oleks seal osanik. Siis oleks toodangul kindel koht, kuhu see läheb, ja neil oleks garantii. Eesti keeldus, aga Läti ja Leedu ei keeldunud. Leedus on, ma ei oska öelda, kas juba valmis või kohe valmimas Rheinmetalli mürsutootmine.

Nii et meie jääme oma igasuguste planeeringute ja nõudmistega sellele vaatamata, et sõda on juba mitu aastat Ukrainas käinud, ikka kaugele sellest, mis tegelikult peaks olema. Ja mitte midagi ei muutu, räägitakse ainult!

Kurioosne on see, et aastani 2018 ei tohtinud ükski firma Eestis isegi lõhkeainet [käidelda] ja kogu meie kodumaisel relvastuse tootmisel oli sellega ju sisuliselt kriips seal. Nüüd on natukene hakanud asi liikuma, aga tegelikult, kui me vaatame seda, kuidas otsitakse kohta laskemoonatehasele küll Ida-Virumaale, küll Pärnumaale ja see kestab pikemat aega ja mitte mingisugust otsust tehtud ei ole, siis see tundub mitte lihtsalt naeruväärne, vaid see tundub tegelikult äärmiselt ohtlik.

Enamik erinevate läänemaailma mõttekodade ja ka sõjavägede militaarspetsialiste on ennustanud, et kui Ukraina sõda lõpeb Venemaale meelepärasel viisil, siis ei ole välistatud, et kolme kuni viie või kuni kaheksa aasta jooksul Venemaa ründab NATO-t. Loodame, et seda ei juhtu, aga see risk on olemas, sest kui täna on Ukraina rinnetel 600 000 sõdurit ja sealt tuuakse ära kas või pooled, siis enamik nendest paigutatakse just Venemaa läänepiirile ehk meie, Baltimaade, Poola, Soome piiride taha. Venemaa on ju suurendanud sealseid üksusi, loonud juurde armeesid. Nii et see vahekord, mis täna on – täna on ta küll õnneks paberil, enamik on viidud Ukraina rindele –, kui nad tulevad siia, siis olukord on enam kui ohtlik. Ja me oleme vaieldamatult rinderiik. Selles ei ole üldse kahtlustki.

Huvitav ja lausa kummastav on vaadata, kuidas Soome kaitseministeerium, Soome valitsus Euroopa Liidu erinevate tasandite nõupidamistel rõhutab kogu aeg sedasama aspekti, et me oleme rinderiik, me oleme kõige rohkem ohustatud. Ei ole normaalne see, et me kanname veel suuremat koormat kui teised Euroopa riigid, sest kui konflikt tekib, oleme meie ju need, kes kaitsevad Saksamaad ja Prantsusmaad ja Hispaaniat. Tuleb rohkem panustada just nimelt nende piiririikide …

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Tuleb panustada just nimelt rohkem ja toetada piiririike nende kaitsevõime ülesehitamisel. Sama juttu räägitakse ju ka Lätis, räägitakse Leedus. Meil niimoodi juhuslikult siin-seal kuskil ajakirjanduses keegi mainib, siin Riigikogus on ka mitmed saadikud seda välja toonud. Aga väliskomisjoni liikmena näen ma ju neid erinevate kohtumiste ülevaateid ja memosid. Ja tõtt-öelda, minule ei tule meelde mitte ühtegi korda, et meie kaitseminister või meie välisminister või meie peaminister oleks rõhutanud just nimelt seda küsimust.

Eriti oluline on see ju täna, kui Euroopa Liidus arutataksegi seda, kuidas tõsta meie kõikide ühist kaitsevõimet, kas lahendada see laenu teel või mingisuguste eelarvetingimuste lõdvendamise teel. Aga meie esindajad vaikivad sellest, et kõikide nende lahenduste juures tuleks arvestada ikkagi seda reaalset ohusituatsiooni, reaalset julgeolekusituatsiooni. Paraku seda ei [tehta]. 

Kaitseminister läks ka ära, teda ilmselt ei huvita, mida siin Riigikogus arutatakse selle laskemoona ja kaitsevõime teema juures. See on äärmiselt kahetsusväärne! Ja ma panen kõikidele koalitsiooni poliitikutele, valitsusliikmetele, aga ka opositsiooni poliitikutele südamele, et seda teemat hoida üleval, nõuda ka meie partneritelt, et nad arvestaksid sellega ja aitaksid tõsta meie kaitsevõimet, sest see ei ole ju mitte ainult meie heaks, vaid see on ka nende heaks, see on meie ühise kaitse ja julgeoleku heaks.

See on niivõrd oluline teema, et seda peaks [tõstatama] igal momendil ja mitte ainult kaitseministrite või kaitseväelaste kohtumistel, vaid kõikides formaatides, Euroopa Liidu formaatides ja ka kohtumistel teiste, suurte Euroopa Liidu riikide ja NATO liikmetega. Seda teemat tuleb lihtsalt laual hoida. See on tegelikult, olgem ausad, meie elu ja surma küsimus. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud vaba mikrofonini. Peale haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Aleksandr Tšaplõgin tegi seda juba enne haamrilööki, aga arvestan teie palvet. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Pärast seda, kui Euroopa Liit Kaja Kallase isikus keeldus pidamast USA‑d vaba maailma liidriks, tuleks minu arvates mõelda mitmele küsimusele. Esiteks, milline näeb [välja] NATO tulevik, kui seni on seal USA täitnud juhtivat sõjalist ja rahalist rolli? Teiseks, milline võib välja näha Euroopa sõjaline tulevik, kui siiani on USA olnud peamine julgeolekugarant? Kolmandaks, kes konkreetselt suudab võtta endale vaba maailma liidri rolli olukorras, kus EL-i riikide vahel ei ole poliitilist üksmeelt? Neljandaks, kas Euroopa on valmis suhete halvenemiseks USA-ga majandusvallas, mis võib järgneda EL-i diplomaatia juhi teravatele avaldustele?

Mulle tundub, et Kallasel ei ole täna nendele küsimustele konkreetseid vastuseid. Neid vastuseid ei ole ka Eesti valitsusel, kuigi välisminister Margus Tsahkna käitub nii, nagu suudaksime USA‑ta kergesti hakkama saada.

Samas on olemas üldtuntud faktid, mis aitavad mõista jõudude ja võimaluste tegelikku vahekorda. Esiteks, USA on tänaseni Euroopa peamine sõjalise julgeoleku garant. 300 Prantsuse tuumalõhkepead on ilmselgelt liiga vähe, et luua uut tuumakilpi. Teiseks, USA on NATO peamine sõjaline ja rahaline jõud. Ilma USA-ta muutuks allianss kordades vaesemaks ja nõrgemaks. Ka see on üldteada fakt. Kolmandaks, just USA sõjaline jõud on seni võimaldanud Euroopa Liidul rääkida võrdselt maailma suurriikidega. Diplomaatia, mis ei toetu jõule, ei oma meie ajal tõsiseid väljavaateid. Neljandaks, Euroopa kaotab juba praegu USA-le majanduslikus konkurentsis. Kui USA kehtestab Euroopa kaupadele tollid, matab see lõplikult meie lootused majanduslikule taastumisele ning vastutollid EL-i poolt annaksid meie majandusele viimase hoobi.

Kokku võttes, diplomaatias ja majanduslikus vastasseisus USA-ga on Euroopa ette määratud kaotama. Pealegi on USA-l endiselt võimalus suhelda EL-i liikmesriikidega otse, mööda minnes Brüsselist. Ja kui see juhtub, võib see tähendada ühtse Euroopa lõpu algust. Järeldus: Euroopa diplomaadid Kaja Kallase juhtimisel peaksid oma sõnu hoolikamalt valima ning samas mõistma, milliseid riske toob endaga kaasa suhete katkemine USA-ga.

Ja mul on teine teema ka. Kliimaminister Yoko Alender teatas, et Eestil ei ole praegu realistlik saavutada elektri hindu, mis oleksid samal tasemel kui Soomes. See tähendab, et ministri arvates pole meil mõtet odavast elektrist isegi unistada. Samas, Eesti Energia lükkas ministri väite samal päeval ümber. Kontserni sõnul võimaldaks põlevkivielektrijaamade pidev töös hoidmine saavutada Balti regioonis Soomega võrreldavad elektri hinnad. Eesti Energia sõnul takistavad selle plaani elluviimist kaks asja: kõrged CO₂-saastekvoodi maksud ja teiste tootjate, näiteks tuuleparkide omanike ärihuvid.

Kliimaminister üritas meid – ja mitte esimest korda – eksitada, kuid me oleme juba harjunud valitsuse lõputu valetamisega. Palju olulisem on aga küsimus, mis täpselt takistab meid odavat elektrit nautimast. Esiteks, kõrged CO₂-maksud. Valitsus valetab järjekordselt, kui väidab, et põlevkivi on liiga kallis kütus. Põlevkivi on odav ja seda on meil palju. Küsimus on maksudes, millega seda kütust koormatakse. Samas pole kõrged CO₂-maksud seotud majandusega, see on puhas poliitika. Brüsselis otsustati ühel hetkel, et põlevkivi ei tohi enam elektrijaamades kasutada, ning loodi kunstlik olukord, kus selle kasutamine muudeti majanduslikult kahjumlikuks. See oli poliitiline otsus. Selle tulemuseks on kallis elekter, mis on viinud Eesti majanduse kolmeks aastaks langusse. Minu aeg või?

Teie aeg jah, viis minutit sai täis. Jätkame järgmine esmaspäev vabas mikrofonis. Ma siin ei saa lisaaega ka anda. Lisaaega ei saa juurde anda, ongi viis minutit. Järgmine vabas mikrofonis on Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh! Räägime automaksust. Õiguskantslerilt tuli hiljuti Riigikogusse pöördumine, et automaks on põhiseadusega vastuolus. Tuletan meelde, et juba rohkem kui aasta tagasi tellis Keskerakond õigusliku analüüsi ja on aasta otsa rääkinud, et automaks on põhiseadusega vastuolus, kuna ei näe ette maksuvabastusi puuetega inimestele, lasterikastele peredele, vähem kindlustatud isikutele. Need, kes on istungeid kuulanud, on kuulnud mind sellest rääkimas siit puldist, ma arvan, kümneid ja kümneid kordi. Ja Keskerakond juba aasta tagasi märtsis pöördus presidendi poole palvega automaksu mitte välja kuulutada, kuna see on vastuolus põhiseadusega. Ja president, mäletate, ei kuulutanudki siis automaksu välja, saatis selle Riigikogusse tagasi ja selgitustes ta just keskendus puuetega inimestele ja nende kohtlemisele. Ja mida Riigikogu tegi? Riigikogu tegi veel hullema versiooni sellest, koputas selle ära, ja sellega võeti absoluutselt igasugused erisused puuetega inimestelt.

Esimese asjana, kui see võeti vastu, Keskerakond pöördus Riigikohtusse. Tegin kaebuse Riigikohtusse. Riigikohus too hetk ei võtnud seda menetlusse, kuid tõi välja kaks väga olulist punkti. Esiteks, et igaühel on võimalik kohtusse pöörduda, kui automaks jõustub. Ja teiseks, Riigikohus tõi välja, et on tõenäosus, et oli vastuolu põhiseadusega selles, et piirati parlamendi vähemuse õigusi. Sellest tulenevalt tegi Keskerakond pöördumise õiguskantslerile, seda me tegime augustis. Ja seal me keskendusime kahele aspektile: esiteks, sisuline aspekt, ja [teiseks], menetluslik aspekt. Sisulises aspektis me tõime välja, et automaks on vastuolus põhiseadusega, kuna põhiseaduse § 28 ütleb, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered on eraldi kaitse all, riigi kaitse all. Ja põhjus, miks see nii on: sest just nendel on kõige suurem risk langeda vaesusesse. Ja automaks seda olukorda tekitab. Leevendusmeetmeid pole, vastupidi, aina rohkem makse tuleb peale.

Teine osa, millele me keskendusime, menetluse aspekt, on see, mis meil toimus Riigikogus, see, kuidas seoti kõik muudatusettepanekud kokku. Me esitasime muudatusettepanekud, mis puudutasid neid ühiskonnarühmi, kes täna vajavad kõige rohkem abi: pensionärid, lasterikkad pered, puuetega inimesed, maapiirkonnas elavad inimesed, vähem kindlustatud pered. Ja mida meile vastati? Valitsuserakonnad rääkisid, et teate, see on obstruktsioon, need ei ole sisulised muudatusettepanekud. Me ei saanud mitte midagi hääletada. Aga sellise käiguga koalitsioon võttis ära rahva võimaluse kaasa rääkida ja osaleda poliitilistes protsessides, sest muudatusettepanekud olid koostatud koostöös huvirühmadega. Ja see on samuti vastuolus põhiseadusega: parlamendi vähemuse piiramine on rahva hääle piiramine.

Selle pöördumise ma õiguskantslerile tegin. Aga teate, mis siis õiguskantsler vastas? Ta vastas, et tema küll mingit vastuolu põhiseadusega ei näe. Ja seetõttu, kui jaanuaris seadus jõustus, automaks jõustus, me võtsime aluseks selle, mida Riigikohus juba varem oli öelnud, ja me esitasime kaks kaebust automaksu põhiseaduspärasuse vaidlustamiseks ja tühistamiseks halduskohtusse. Ja kujutage ette minu hämmeldust, kui nüüd ma lugesin õiguskantsleri pöördumist, kus ta väidab, et automaks on vastuolus põhiseadusega, ja tema pöördumisest ma loen välja need laused, mis olid samad, mida Keskerakond oma pöördumises augustis kirjutas. Täpselt samad laused, täpselt samad väited, et puuetega inimesed ja lasterikkad pered on ohu all, et nemad peavad autost loobuma, ja see on põhiseadusega vastuolus.

Ja veel õiguskantsler toob välja, et halduskohus võib algatada põhiseaduslikkuse järelevalve. Muidugi võib algatada, sest meie kaebused on juba praegu halduskohtus. Me esitasime need kaebused. Nii et ma ütlen teile: Keskerakond on alati võidelnud õigluse eest ja automaks on ebaõiglane kogu Eesti rahva suhtes. Ja ma luban teile, te võite meie peale loota, me oleme võidelnud, meie võitlus pole kunagi olnud loosunglik, vaid süsteemne, sisuline. Me jätkame võitlust siin Riigikogu saalis, kohtusaalis, vajadusel läheme Riigikohtuni välja, et automaks tühistada. Me lubame Tallinnas kompenseerida lastega peredele, puuetega inimestele automaksu ja seda saame teha juba oktoobris, kui Keskerakond tuleb tagasi võimule. Me oleme juba Tallinna Linnavolikogus vastava eelnõu esitanud. Ja kui meil varem ei õnnestu automaksu tühistada, siis me kindlasti tühistame selle ära aastal 2027, kui pärast valimisi tuleme võimule. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud siin saalis ja kes te meid kuulate erinevate sidevahendite ja ‑kanalite vahendusel! Tänase valitsuse vahetuse valguses ja nende uudiste valguses olen ma vaadanud murelikult, et kas tõesti ei kannatanud selle lagunemise protsessiga oodata veel kaks nädalat, kuni me oleksime võtnud vastu põhiseaduse muudatuse. Me oleksime saanud oma kohalike omavalitsuste valimisel rakendada seda muudatust, et agressorriigi kodanikud meie kohalike omavalitsuste valimistel ei hääleta otsustuskogudesse omale meelepäraseid poliitikuid, kes ajavad tegelikult ka agressorriigi poliitikat. Aga nüüd, nende uudiste valguses ei ole mina enam kindel, mis sellest asjast saab edaspidi.

Igal juhul tulin ma täna siia pulti selleks, et anda teada, et meil ei ole kellelgi kahtlust, millises Eesti maakonnas on Eesti riigi positsioon kõige nõrgem ja kus toimuvatel valimistel võidutsevad varjamatult venemeelsed jõud. Seal on kohaliku võimukoalitsiooni juhtpoliitik mingil hetkel avalikult tele-eetris öelnud, et tema elab Eesti NSV seaduste järgi. Seal ei saa eestlased arsti juures ega mujal naljalt loota, et nendega eesti keeles räägitakse. Ja see pole olnud ka nende elanike süü, vaid on olnud nende inimeste süü, kes on otsustuskogudes ja kes ei ole kiirustanud eestikeelsele õppele üleminekuga, vastupidi, on hoidnud pantvangis inimesi. Seal ei aita mingi muu meetod kui riigistamine, koolide riigistamine.

Teadagi käib jutt Ida-Virumaast. Aga millest täpsemalt? Ka Jõhvi kohtumaja kärpest. Kuna Putini Venemaa on viimasel ajal rahvusvahelistest sündmustest julgust saanud, on julgemaks läinud ka sealsed kohalikud impeeriumi ihalejaid. Riigi suuruselt kolmas maakonnakeskus on siiani suutnud koondada neid riigiasutusi, mis maakonna eestikeelsetele ja ‑meelsetele inimestele on tuge ja lootust pakkunud. Aga kui nende keskelt viib justiitsminister minema kohtu, siis ta avab tegelikult pinnase taolistele uutele säästuideedele. Juba kuuleme meediast, et tuleb 20% kärpida ametnikke. Vaadake, kui pole seal Ida-Virumaal, Jõhvis, kohut, siis mis mõtet on seal hoida prokuröre või ka vanglat, mis sinna on ehitatud? Seesama kohtumaja ehitati vaid kümme aastat tagasi just nimelt kohtupidamise otstarbel. Aga miks siis neid politseiuurijaidki sinna koha peale tarvis peaks olema?

Tegelikult on see äraleierdatud tõde, et ühe lauaga kõiki lööv protsendikärbe ei ole hea riigijuhtimine ja mõnes kohas on see Eestile ohtlik. Teadagi, ma räägin Ida-Virumaast. Jõhvi kohtumaja kärbe iseloomustab võimetust riiki juhtida. Minister andis ise ametkondadele ülesande kärpida ja esitada Exceli tabeli numbritega plaan. Et sellega tehakse riigi mõistes valesid otsuseid, ei lähe kärpimisülesande andnud justiits‑ ja digiministrile siiamaani korda. Tema lahendab valitsusjuhilt saadud ülesannet ja mis sellest, et riik on varasemalt, mitte just väga ammu viinud sinna Ida-Virumaale suuresti just julgeolekukaalutlustel olulisi riigivõimu kohaloluga klastreid. Ma loodan, et justiits‑ ja digiminister mäletab, kuidas kopamees kutsus paar aastat tagasi üles Kaja Kallast ära tapma. Kas see on normaalne?

Jaanuaris 2025 võisime kuulda Venemaa tagaselja tehtud otsusest vahistada Narva muuseumi juht. Nimelt, Moskva Basmannõi rajoonikohus on tagaselja arreteerinud Narva muuseumi direktori Maria Smorževskihh-Smirnova. Seda kirjutas Mediazona. Istung toimus 2025. aasta jaanuari keskel. Venemaa andis välja Narva muuseumi direktori vahistamismääruse. Ja kui Eestil ei ole aega tegeleda Ida-Virumaa probleemidega, siis Venemaa leiab mahti suure Ukrainas toimuva sõja taustal meidki saboteerida. Venemaale ei meeldinud meie muuseumijuhi käitumine, kes ei kujutanud Nõukogude sõdureid Eesti muuseumis piisava aupaklikkusega. Ja see, mida täna Vene sabotaaž Ida-Virumaal teha suudab, on vaid hale vari sellest, mida ta teeks siis, kui ta oma jõud Eestile kontsentreeriks.

Narva linnavõimu pikaaegne patiseis, pidevalt vahetuv linnavõim, kus esindajaid on pooleks, räägib sellest, et riik on lasknud Ida-Virumaal ohjad lõdvaks. Ja seal on omavalitsused olnud jõuetud just nimelt otsustuskogudesse valitud poliitikute ilmavaatelise sunnismaisuse tõttu. Ida-Virumaalt ei tule mitte riigiasutusi ära tuua, vaid sinna tuleb neid juurde viia. Aitäh!

Ja vaba mikrofoni [sõnavõtt], Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti rahvas! Meie valitsus muutub rahvale üha võõramaks ja selles peitub oht julgeolekule ning riiklusele.

Olgu oma lapsepõlvekodus Hiiumaal või Maardus, kus olen aastaid pidanud linnapea ametit – kõikjal tulevad inimesed küsima, kuhu viib meid valitsuse pime ja rahvast vaenav tegevus ning kas maksufestivalist on võimalik eluga pääseda. Keeruline on sellele küsimusele vastust leida, sest meie valitsuse käitumine ei allu tavapärasele loogikale. Seda juhivad Exceli tabelist suvaliselt välja nopitud arvud, mille liitmise ja lahutamisega meie ministrid paraku hakkama ei saa.

Eestil puudub pikk tulevikuvaade ja pole vaja ühel valimiskünnise alla kukkunud valitsuserakonnal jätta muljet, otsekui nemad teaksid, mis Eestist saab. Eesti inimesed ei usu enam ammu reformistlikku poliittehnoloogilist loba ja hääletavad jalgadega. Eestlaste pagemine välismaale kasvab, see on hinnang valitsuse soovimatusele teenida oma rahva huve. Ja miks mitte lahkuda, kui näiteks naaberriigis Soomes on tänu paindlikele maksumääradele, mida [meie] kõiketeadev rahandusminister peab mõttetuks, toit poes odavam, ent palgatase kordades suurem meie vaevu äraelamist võimaldavast töötasust.

Kokkuhoiuorgia käivitamisel kargas reformistlik klubi eelkõige vähekindlustatute turja, kärpides paljulapseliste toetusi olukorras, kus iive on langenud ajaloo madalaimale tasemele. Raha ei pane kedagi sünnitama, väidavad maksuvalitsuse ministrid. See on puhas demagoogia. Jah, raha ei pane sünnitama, kuid rahast ilmajätmine võtab viimsegi soovi järglasi soetada. Sest milline armastav vanem tahab kasvatada lapsi olukorras, kus endalegi esmavajadusteks ei piisa?

2023. aastal saatis Eesti Lasterikaste Perede Liit valitsusele avaliku pöördumise, et peatada plaan kärpida suurperede kui ühe haavatavama sihtgrupi toetust, sest vastasel korral ähvardab väikese ja keskmise sissetulekuga suuri peresid vaesusesse langemine. Aga kes neid kuulab?

Oleme väljasurev rahvas mitte üksnes madala sündimuse tõttu, vaid ka seetõttu, et ellujäämine muutub Eestis jõukohaseks vaid privilegeeritud jõukatele. Mõne aasta eest nimetati haigekassa ettenägelikult ümber Tervisekassaks, sest vaid terve inimene jääb hinge riigis, kus eriarstijärjekorrad on kuudepikkused ja perearsti juurde pääsemiseks peab olema sündinud õnnesärgis. Vaid need, kes suudavad tasuda erameditsiini jõhkraid arveid, võivad end turvaliselt tunda.

Eestis jagab matsu kliimaminister, kes on juba kuulutanud, et eestlastel ei maksa eales oodata sama odavat elektrit kui Soomes. Minister arvab end olevat targem kui Eesti Energia juht Andrus Durejko, kelle kinnitusel oleks põlevkivijaamade pidevalt töös hoidmise puhul võimalik saavutada Balti regioonis Soomega sarnane elektri hind.

Eesti valitsus käitub pigem Tammsaare "Tõest ja õigusest" tuntud Oru Pearu kombel, kes istus kaevuraketele hädale, samas kui majalised teda pisarsilmi palusid taolist lollust mitte teha. Eesti inimeste toimetulekuga ei tohi mängida.

Ministritel tuleb unustada ülbus ja hakata käituma normaalsete empaatiavõimeliste isenditena. Siinkohal tuleks ninatarkadele koalitsioonipoliitikutele veel kord meelde tuletada, et palka maksab neile rahvas, kelle teenistuses nad seisavad, ning kui väga pikalt lolli mängida, võib inimeste kannatus katkeda. Samuti tuleb ministritel õppida viisakalt käituma rahvaesindajatega siin Riigikogus. Kui valitsuse toetus on küsitluste põhjal langenud neljandiku ja peale tänast päeva ainult 15% peale, pole mingit õigust plõksida saadikutega, kes esindavad rahva enamust.

Seega ma kutsun meie valitsust üles olema riigimehelik, astuma tagasi, ja korraldame uued Riigikogu valimised. Aitäh!

Aitäh! Ja vaba mikrofoni [lõpetab] Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid ja kõik need, kelleni see sõnavõtt jõuab! Meil on siin täna just nagu hirmus tormilised sündmused: koalitsioonis toimus ühe koalitsioonipartneri väljaviskamine, sõna otseses mõttes väljaviskamine. Ja nüüd on meil ometigi lõpuks teovõimeline ja vastutustundlik valitsus, nagu me oleme saanud ajakirjanduse vahendusel teada. Milles see teovõime ja vastutus seisab? Ma kardan, et välja kukub nii nagu alati ehk ei ole ei vastutust ega teovõimet. Ja miks ma seda räägin praegu? Ma räägin seda sellepärast, et me ei ole mingisuguses – kuidas ma ütlen? – tavapärases olukorras, kus tiksub nii nagu tiksub. No tiksutame nädalakese, tiksutame kuu, tiksutame aasta, siis tulevad valimised, siis teeme mingisuguse suure kampaania ja räägime kindlatest kätest ja millest veel. Ja siis läheb edasi nagu tavaliselt: tiksutame jälle nädalakese, tiksutame jälle kuu, tiksutame jälle aastakese, elu läheb ainult halvemaks kogu aeg, sellepärast et otsused ei ole ei vastutustundlikud ega targad. Aga noh, nii on. Tavapärane olukord.

Vaat ei ole tavapärane olukord enam, sõbrad! Ja tavapärane olukord ei ole sellepärast, et kummi ei ole võimalik enam venitada. Areenile on ilmunud buldooser nimega Donald Trump. Buldooser lükkab platsi puhtaks, buldooser võib-olla ei ehita veel midagi, mis on päris elamiskõlblik, aga ta lükkab platsi puhtaks ja hakatakse ehitama midagi teist. Ja vaat sellest, mida ehitama hakatakse, peaks ka siin aru saama. Ja mitte ainult need, kes siin räägivad, kuidas nad nüüd üleöö on teovõimeliseks muutunud, vaid ka kõik need, kes arvavad, et nüüd teeme oma väikeseid kavalaid kombinatsioonikesi, nüüd ootame natukene, ärme kohe tormame uut koalitsiooni tegema nendesamade teovõimeliseks muutunutega, vaid ootame natukene, jätame mulje, et me oleme väga tõsised ja kaalume ja teame täpselt, mida me tahame, ja siis läheme valitsusse. Ja mitte midagi ei muutu. Sellepärast et seni, kuni Eestit juhib ühispartei – ja sellesse ühisparteisse ei kuulu mõningase reservatsiooniga Keskerakond, aga ilma igasuguste reservatsioonideta EKRE –, seni ei muutu Eestis mitte midagi.

Ja seni, kuni Eestis ei muutu mitte midagi, liigume me riigina ja rahvusena hävingu suunas. Ei ole võimalik lõpmatuseni riiki paljaks varastada ja ümber jagada. Ükskõik kui rikas riik on, ühel hetkel saab see kõik otsa. Ja me oleme Eestis jõudnud selle piirini, kus kõik saab otsa. Nüüd mõeldakse välja uusi hiigelprojekte maksumaksja raha kantimiseks: tuulepargid, meretuulepargid, mingisugused roheinitsiatiivid laiemalt, loomulikult ka mingite riigiettevõtete pankrotti laskmine ja pankrotivara kantimine. Kõik see, millest kõik normaalsed inimesed saavad aru, hakkab otsa saama. Aga sellega koos hakkab otsa saama ka Eesti riik. Ja sellest, mul on tunne, lihtsalt keeldutakse aru saamast. Reaalsusele ei julgeta näkku vaadata.

Mida ütles Marco Rubio, Ameerika uus välisminister, riigisekretär, möödunud nädalal ühes usutluses? Ma ei tsiteeri teda sõna-sõnalt, aga mõte oli järgmine: uus kujunev geopoliitiline olukord tekitab sellise situatsiooni, kus riigid, mis ei ole võimelised tagama oma suveräänsust ja iseseisvuse jätkusuutlikkust, kaovad. Ja mis on siin kriitiliseks momendiks? Loomulikult majandus. Mis on majanduse kriitiliseks momendiks? Energeetika. Me võime siin unistada mingi kaitsetööstuse rajamisest ja me võime osta mingisuguseid mürske ja padruneid, aga kui majandust ei ole, majandus on konkurentsivõimetu, sest kulutatakse miljardeid tuuleparkide ja muude hulluste peale, siis see riik hävib. Ja need 101 siin saalis, keda rahvas on valinud ennast esindama, peaksid sellest aru saama.

Seepärast ma peangi praegu selle sõnavõtu siin. Ma kutsun üles kõiki sellest aru saama. Ei saa enam korrutada: Euroopa Liit ja NATO. Ei saa enam korrutada: Euroopa Liit ja NATO! Euroopa Liitu tõenäoliselt paari aasta pärast ei ole.

Teie aeg!

NATO-t tõenäoliselt paari aasta pärast ei ole. Ja sellega seoses võib ka juhtuda, et Eesti riiki enam ei ole, kui me seda ette ei näe ja sellekohaseid ettevalmistavaid samme püsimajäämiseks ei astu. Aitäh!

Aitäh! Nii, rohkem kõnesoove ei ole ja tänased päevakorrapunktid on [lõpuni arutatud]. Kohtume homme.