Tere päevast, austatud Riigikogu! Me alustame 12. veebruari infotundi. Head kolleegid, kõigepealt on mul teile palve: teeme kohaloleku kontrolli.

Kohalolijaks on end registreerinud 19 Riigikogu liiget, puudub 82.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kristen Michal, kultuuriminister Heidy Purga ja siseminister Lauri Läänemets. Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja vastamiseks on aega kolm minutit. Küsimuse esitanud Riigikogu liige saab võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse. Lisaks on ühel Riigikogu liikmel konkreetse küsimuse raames võimalus esitada ka lisaküsimus. 

Head kolleegid, enne kui me asume küsimuste juurde, lihtsalt informatsiooni korras teile teadmiseks, et kell 13.45 on mul plaanis võtta juhataja vaheaeg. Tegu on tehnilise pausiga, et peaminister Kristen Michal saaks valmistuda kell 2 algavaks Riigikogu täiskogu istungiks, kus tuleb arutlusele ka peaministri umbusaldamise küsimus. Head kolleegid, juhul kui me jõuame selle arutelu raames üheksanda küsimuseni, mille esitab kolleeg Vladimir Arhipov, siis me lubame peaministri tehnilisele pausile ja jätkame siseminister Lauri Läänemetsaga, kes vastab kolleeg Arhipovi küsimusele. 

Helir-Valdor Seeder! Aa, ei ole protseduurilist küsimust. Läheme kohe küsimuste juurde. 

Meil on täna kokku 13 küsimust ja neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on liitlassuhete kahjustamine ministrite poolt. Martin Helme, palun!

Aitäh! No meil on meeles veel see hirmus undamine ja hammaste kiristamine, kui oli EKRE valitsus. Ükskõik, mida ütles mõni meie liige, kui ta oli Riigikogu liige või valitsuse liige, siis liberaalse leeri esimene reaktsioon sellele oli, et nii ei saa jätkata, kohe-kohe tuleb tagasi astuda, sest kahjustatud on liitlassuhteid, solvatud on partnereid. Tavaliselt tunti kõige rohkem muret Ameerika Ühendriikide kohta halvasti ütlemise pärast, eriti pärast seda, kui Joe Biden oli väidetavalt valimised võitnud. 

Nüüd on olukord pöördunud: meie erakond on opositsioonis, teie erakond on valitsuses juba mõnda aega. Ja teie erakonnakaaslased ja koalitsioonikaaslased, ma ütleksin, ikka väga häbiväärselt ja väga piinlikult ja kohati ka väga valelikult räuskavad Ameerika Ühendriikide tänase uue valitsuse suunas. Me tuletame meelde Hanah Lahet, kes siin süüdistas Donald Trumpi milles iganes. Ja me lausa küsisime teie käest siinsamas infotunnis, et mismoodi te seda asja kommenteerite. Te leidsite, et Riigikogu liige võib öelda, mida tahab, ja tagasi astuma ei pea, aga tegite märkuse, et vaat valitsuse liikmed vastutavad oma sõnade eest kindlasti palju karmimalt. 

Ja nüüd on teie kõrval valitsuse liige Lauri Läänemets, kelle kohta ei ole teada, kas tal olid šotid sees või ei olnud, kui ta tegi sotsiaalmeedias postituse, kus ta võrdles tänast Ameerika Ühendriikide valitsust Venemaa ja Hiina [valitsusega ja väitis], et see lõhub rahvusvahelist reeglitel põhinevat maailmakorda. Me saame muidugi aru Lauri Läänemetsa hingevalust, eks ole, et kui sotsidelt võetakse ära USAID‑i kaudu [saadud] helde rahastus, siis see teeb isiklikult haiget. 

Aga ma ikkagi küsiksin: kuidas nüüd peaminister kavatseb käituda sellises olukorras, kus tema enda kabineti minister selgesõnaliselt ja väga-väga teravas toonis solvab meie kõige suuremat liitlast?

Aitäh! Meie suhted Ameerika Ühendriikidega on väga head, loodetavasti on ka tulevikus väga head. Tegemist on ju Euroopale ja Eestile väga olulise partneriga reeglipärases maailmas julgeoleku tagamisel. Liitlassuhted, olenemata administratsiooni poliitilistest eelistustest – on seal parajasti demokraadid või vabariiklased –, on meile kindlasti olnud väga olulised. 

Ma saan aru, et te viitate siseminister Lauri Läänemetsa postitusele, kus ta on viidanud hüpoteetilisele olukorrale, kus Eestis võimule pääsenud konservatiivid saavad enda valdusse andmestikud ja Isamaa ja EKRE poliitikute suust on kõlanud lubadus praegune riigikord lammutada – ma loen, nagu selles postituses on. Eks ta ise, ma arvan, saab seda pikemalt kommenteerida. Minu hinnangul ei ole ta kedagi solvanud, seda ütles ka siseminister siin minu kõrval. Oma postituse kvaliteeti või sisu saab ta ise pikemalt kommenteerida. 

Läheme ajas tagasi. Minu meelest on veidi nagu sihuke pentsik lugu, kui me hakkame sellist nii‑öelda solvangute loetelu pidama. Võib‑olla saab keegi selle hiljem, pärast infotundi sotsiaalmeedias [teha]. Tavaliselt teeb Toomas Mattson selle ülevaate, aga võib-olla keegi teine. Ma meenutan, kuidas Soome peaministri kohta teie ridades öeldi, et ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister. (Hääl saalist.) Ei mäleta vabandusi. Prantsuse presidenti Emmanuel Macroni – pean teda väga teravaks ja teraseks riigimeheks ja olen temaga korduvalt kohtunud – nimetati globalistlikuks investeerimispankuriks, ja nii edasi. 

Ütleme nii, et veidi ootamatu lugu, et EKRE arvab, et Lauri Läänemetsa postitus on solvang, olles ise öelnud kõik need asjad. Ma isegi ei hakka ajas tagasi minema ja meenutama, mida te ütlesite Tallinna Ülikooli kohta. Ai, õige, seda vist ütles teie [erakonnast] lahkunud inimene, et Tallinna Ülikoolis [kasvatatakse] hobusevargaid. Siis meenub mulle, kuidas te arste mõrvariteks nimetasite. Nii et, sõbrad, see on nüüd küll peeglisse vaatamise koht. Aga siseminister saab oma postitust ise kommenteerida (Lauri Läänemets: "Hea meelega!"). Teilt tulevad küsimused ja ta on alati valmis neile [vastama].

Suur tänu! Antud juhul siseminister tõesti saab seda teemat ise ka kommenteerida. Küsimus ei pruugi puudutada seda konkreetset teemat, aga kui siseministrile sellekohane küsimus tuleb, saab ta alati ise kaaluda, kas ta vastab sellele küsimusele või mitte. Nii on meie infotunni reeglites ka kirjas.

Aga Martin Helme, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ega Reformierakonnas väga palju innovatiivset ja nutikat mõtlemist ju ei ole, me kõik teame neid stampe, mis sealt tulevad: "Teie ise ka" on selle nii-öelda formaadi nimi. Ja see "Teie ise ka" absoluutselt ei kõiguta, eks ole ju, mitte kedagi teist peale Reformierakonna akolüütide. 

Küsimus ju ei ole selles, mida meie oleme teinud. Esiteks, ma ei taha Läänemetsalt kommentaari, vaid peaministrilt [vastust küsimusele], mida ta kavatseb teha selles olukorras, kus tema valitsuskabineti liige solvab kõige suuremat liitlast. Ja nüüd me jõuame selle asjani, et küsimus on topeltstandardites. [Küsimus ei ole] mitte selles, mida meie tegime, vaid teie topeltstandardites. Teile valmistas vanasti suurt muret, et liitlassuhteid rikutakse ja et ühe või teise või kolmanda või neljanda riigi – küll Soome, Prantsusmaa või kelle iganes – kõrgeid ametikandjaid oli kuidagi halvas toonis Eesti poliitikas mainitud. Vanasti tegi see teile suurt meelehärmi, aga nüüd nagu [võib seda] täiesti tüünelt [teha], ei ole üldse probleem. 

Ma ei saa aru, millel põhineb see teie optimistlik seisukohavõtt, et meil on väga head liitlassuhted ja tulevikus ka on head. Ei ole ju! Teil on valitsuses liige, kes räuskab Ameerika Ühendriikide presidendi suunas, teil on parlamendi fraktsioonis liige, kes räuskab Ameerika Ühendriikide presidendi suhtes. Ei ole ju head suhted. Teie enda partei ei väljenda neid häid suhteid. Vanasti tegi selline asi teile muret, enam see teile muret ei tee. See on topeltstandardi küsimus, eks. 

Ja teiseks, see mure, et keegi saab ligi riigi makseandmestikule – vabandust, aga selle asja nimi on läbipaistvus. Eestis on see ka täitsa olemas. Üldse ei ole vaja teil ega Lauri Läänemetsal ega kellelgi [teisel] vaja muretseda. Ka tänasel päeval on mul opositsioonisaadikuna ligipääs makseandmestikule ja ma näen kõiki makseid, mida Eesti riik kellelegi teeb, ja see ongi normaalne, et maksumaksja raha kohta seda näha saab. Nii et ärme seda küll siia sisse too.

Ma tahaksin kahte asja üle küsida. Kuidas te kommenteerite oma totaalset kahepalgelisust ja topeltstandardit ja mida te võtate ette, et siluda suhteid, mida on rikkunud Hanah Lahe ja Lauri Läänemets?

Suur tänu! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea küsija! Veel kord: õnneks on siseminister siin ja ta kinnitas, et ta ei ole kuidagi Ühendriikide presidenti solvanud. Sellest postitusest on mul lühike väljavõte, kus ta ütleb, et Ühendriikides toimuv olgu hoiatuseks eurooplastele, reeglitel põhinevat maailmakorda ähvardab lõhkuda populism demokraatlikes riikides, mitte ainult Venemaal ja Hiinas. Ma ei oska öelda, millega te siin täpselt nõus ei ole, populism on probleem igal pool. (Hääl saalist.) Mina arvan, et on. Mina arvan, et on! Nii. Kui me selles ühele nõule ei saa ja teile tundub, et see [väide], et populism on probleem demokraatlikes riikides, on solvang, siis jääme lugupidavale eriarvamusele. Kui minu käest küsida, kas teistega saab argumenteeritult ja lugupidavalt suhelda ja olla eriarvamusel, [siis ma vastaksin, et] minu meelest on see täitsa võimalik. 

Ma juba tsiteerisin [seda osa postitusest], kus on viidatud hüpoteetilisele olukorrale, kus Eestis võimule pääsenud poliitikud võtavad enda valdusse või saavad enda valdusse andmestikud ja kavatsevad riigikorda lammutada. Mina küll ei poolda Eesti riigikorra lammutamist ja kindlasti ei poolda populismi demokraatlikes riikides. Ma ei saagi täpselt aru, milles me eriarvamusel oleme. Kui keegi kasutaks samasuguseid solvanguid, nagu teie kasutasite, ütleks, et keegi, üks, teine või kolmas [inimene] on müüjatüdruk, siis ma kindlasti oleksin esimeste hulgas, kes ütleks, et see on probleem. Nii et kui te endiselt ei leia, et see teie öeldu naaberriigi peaministri kohta on solvang, no vot, siis see küsimus veidi kaotab ka aktuaalsust.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Tõepoolest, teie [erakonna endine justiits]minister Maris Lauri ja praegune justiitsminister Liisa Pakosta on ju tuntud kui vihakõneseaduse eestvedajad. USA‑s käsitletakse praegu väga jõuliselt teemat, mis puudutab sõnavabadust ehk [üht] demokraatia aluspõhimõtet, ja riike hakatakse reastama selle järgi, kas nad on ebademokraatlikud või demokraatlikud. Teie seltskond, teie valitsus on kenasti laua peal hoidnud vihakõneseadust, mis ei ole muud kui tsensuuriseadus. Tõsi, Eestis on peavool seda alati tõlgendanud toreda asjana, aga meie liitlane USA liigitab meid ebademokraatlike või vähem demokraatlike riikide hulka, kui te kavatsete selle [seaduse vastu võtta] ja kehtestada. Nii et see olukord on päris tõsine. 

Meie, ja ma ei tea, milliste [teiste] riikide nii‑öelda demokraatiaindeks langeb USA silmis – ma rõhutan: praeguse administratsiooni silmis, mitte läbi teie enda prillide, kus me oleme ülikõrgel ja heal kohal – ja me langeme halvemasse olukorda. USA on ka sotsiaalmeediagigantide [tegevust reguleeriva] Euroopa uue digi[teenuste] määruse kohta väga kõva kriitikat teinud, leides, et see kahjustab sõnavabadust. 

Nii et see asi on väljamõeldisest kaugel. Ja kui veel korraks eelmise teema juurde tulla, siis, vaadake, Mart Helme võttis vastutuse, aga teie teete sellel teemal lihtsalt nalja [ja räägite], kuidas liitlaste osas on kõik hästi. Ei ole hästi, sest te liigute ju ebademokraatlikuma valitsuse suunas. Kuidas te kommenteerite seda konflikti?

Aitäh! Jah, mind siiralt huvitab, kus see vastutuse võtmine oli. Mart Helme praegu üritas saalist ju öelda, et tema arvates ei ole tegu solvangu, vaid faktiväitega. Võib-olla mul on midagi kahe silma vahele jäänud (Pahane hääl saalist.) ja ma kindlasti tutvun selle vastutuse võtmisega.

Nüüd tulen teie küsimuse juurde. Eesti on sõnavabaduse, pressivabaduse [pingeridades] maailmas väga kõrgel kohal. Need indeksid ei ole meelevaldsed, need indeksid kaalutakse hoolega läbi. Ja Eesti kindlasti jääb vabade riikide [järjestuses] etteotsa. Selle eest ma kindlasti seisan. Mina ise seisan alati pigem vabaduse poolel, mitte regulatsioonide poolel. 

Loomulikult, nagu ka Lennart Meri omal ajal meenutas, et vabaduse piir läheb sealt, kus see hakkab teiste vabadust piirama. Nii et sõnavabaduse puhul peab alati jälgima, et debatt saaks peetud viisakalt, väärikalt ja kohasel viisil. Seda soovitan ka teile. Ma olen kindel, et me suudame seda debatti parlamendis pidada, ja ma olen kindel, et meie suhted Ühendriikidega jäävad heaks ka selle administratsiooni ajal. Julgeoleku [tagamiseks] ja demokraatlike väärtuste kaitsmiseks teeme kindlasti oma partneriga head koostööd. Meid hinnatakse Ühendriikides kõrgelt, muu hulgas ka kaitsevaldkonnas, julgeolekuvaldkonnas. Tean seda.

Suur tänu! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, Helir-Valdor Seeder, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Peaminister alustas oma tänast infotundi väga tõsise avaldusega, väga tõsise süüdistusega, kus ta ütles, et Isamaa Erakond on lubanud olemasoleva riigikorra lammutada. Midagi sellist ei ole Isamaa kusagil ei otse ega kaudselt ega ridade vahel väitnud. See on ülimalt tõsine süüdistus riigivastases tegevuses. Ja kui see tõesti nii on, siis ma loodan, et on informeeritud julgeolekuasutusi, või kui seda veel tehtud ei ole, siis teie Riigikogu esimehena seda kindlasti teete. Ja kui nüüd peaminister pidas silmas, et tema vastu algatatud umbusaldusavalduse puhul on tegemist riigikorra kukutamisega, siis on küll tegemist suurusehullustusega ja mõttega: riik – see olen mina. 

Nii et mul on palve: palun selgitage välja, kui tõsine see peaministri avaldus oli parlamendi kõnepuldist, et siin on tegemist riigikukutajatega …

Aitäh, Helir-Valdor Seeder!

… mandaadiga saadikute puhul, Isamaa puhul. Ja palun reageerige adekvaatselt, kodu- ja töökord kohustab teid selleks.

Aitäh, hea kolleeg! See kõlas küll pigem vastulausena. Kindlasti on teil võimalik juba järgmise küsimuse raames ka põhjalikumalt peaministrilt endalt küsida kõikide nende teemade kohta, sest teema on valitsuskoalitsiooni poliitika.

Siirdume teise küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. See on peaminister Kristen Michalile, ja nagu ma ütlesin, on teema valitsuskoalitsiooni poliitika. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma oma nappi küsimise aega sellele eelnevale küll raisata ei saa. Aga mul on tõesti küsimus. Koalitsioonipoliitikud, kolm tarka koalitsioonierakonna esimeest langetasid hiljuti väga strateegilise otsuse, minu arvates riigile väga kahjuliku otsuse, mis [mõjutab] Eesti tulevikku aastakümneid: jagatakse ära miljardeid [eurosid] meie maksumaksjate raha ja tarbijate raha ja on tehtud strateegiline energeetiline valik. Konkreetseid rehkendusi avalikkusele teada ei ole, ka eksperdid tunnevad nende vastu huvi. Mitte keegi peale kolme targa, kes otsuse langetasid, sellest aru saanud ei ole. Isegi valitsuskabineti liige rahandusminister nutab nurgas ja kurdab, et teda ei ole sellesse protsessi kaasatud. Kliimaminister räägib müstilisest elektri tulevikuhinnast, ilmselt tootmishinnast, kuhu ei ole lisatud ei 2,6 miljardit [eurot] dotatsiooniraha, 1 miljard [eurot maksvat] Paldiski auku, mida te kavatsete tulevikus kaevata, võimalikke võrgutasusid ega reservitasu sageduse hoidmiseks, mis nüüd lisandub ja mis on 60 miljonit eurot kuus, ja nii edasi ja nii edasi, rääkimata CO₂‑poliitikast ja tuuleparkide puhul ka infrastruktuuri turvamiseks [tehtavate] riigikaitseliste kulutuste suurenemisest. Kõiki neid arvestusi, rehkendusi sealjuures ei ole või vähemalt me ei tea, et need olemas on. Küll aga me teame, et mitmetel firmadel on väga selged huvid ja seos nii sotsiaaldemokraatidega kui ka Reformierakonnaga.

Mul on küsimus, väga konkreetne küsimus. Ma ei arva, et te peaksite minu eelnevat, sissejuhatavat osa kommenteerima hakkama, vaid [ootan] küsimusele konkreetset vastust. Kliimaseaduse ja energiamajanduse arengukava, mis peaksid tulema parlamenti arutelule, oleks pidanud ennem läbi arutama ja seda peaks arutama parlament, kui te selle valiku teete. Mida ja millal parlament üldse arutab? Kas ja [kui, siis] millal avalikustatakse need arvestused, millest kliimaminister siin rääkis?

Aitäh! Vot, nüüd on siiski [vaja] mitut asja kommenteerida. Aga kuna, nagu te ütlesite, aeg on napp, siis püüan lühidalt teha. Kõigepealt sellest – te võib-olla ei olnud väga tähelepanelik –, et ma lugesin ette siseminister Lauri Läänemetsa postituse. Seal oli viidatud Isamaale, EKRE-le ja debatile senise riigikorra lammutamisest. Selle [väite] aluse kohta saate küsida siseministri käest. Hea, et saime selle ära klaarida. Seda esiteks.

Teiseks, energeetika puhul on debatti peetud väga pikalt ja me jõuame seda veel ju pidada. [Seda debatti peeti siis, kui] olin majanduskomisjoni liige, kui olin majanduskomisjoni esimees, seda debatti oleme pidanud erinevate valitsuste ajal, muu hulgas ka nendes valitsustes, kus Isamaa on olnud. Ainult viimase kahe valitsuse ajal on arutatud julgeolekuteemat energeetikateemast rohkem. Avalikkuse ees on need debatid praktiliselt kordunud, nagu [kordusid] maksudebatid selle hetkeni, kui me otsustasime asjad ära, ja pärast seda järgnes maksurahu. 

Energeetika puhul on nüüd nii, kirjeldan kogu seda pilti. Te küsisite, mida saab parlament arutada. Parlament saab loomulikult arutada kõike, mida parlament tahab. Parlament saab küsida kõiki andmeid, hinnanguid ja nii edasi. Valitsuse poole pealt on plaan selline, et liikuma hakkab, valitsusse jõuab tuumaenergeetika eriplaneering – see on esimene etapp. See tähendab seda, et sellele peaks järgnema tuumaseaduse debatt. Tuumaseaduse debatt ei ole mitte valitsuses, vaid loomulikult parlamendis. Ja sellele siis järgnevad otsused, [sealhulgas otsus selle kohta], kuhu meile tuumajaam peaks tulema. Tuumajaama rajamise teel on veel palju etappe. 

Isegi kui mulle see tuumajaam on väga armas ja ma tahaks seda tuumajaama või tuumajaamu, täpsemalt, saada – praegu on planeeritud mitu väikest [tuumajaama], mis on arutelul –, siis kahjuks ei saa me tuumaenergeetikat Eestisse enne kui 10–15 aasta pärast. See tähendab seda, et vahepealsel ajal tuleb astuda samme uute tootmiste suunas, mis meie jaoks – meie inimeste, meie ettevõtjate jaoks – energia hinda alla suruks. Selle osa täidab tuuleenergia. 

Maismaa tuule[energia] vastu, nagu ka päikese[energia] vastu, on alustanud üle riigi päris ulatuslikku võitlust teie konservatiivne kaaslane EKRE, kellega olite koos EKREIKE [valitsuses]. Seda on igal pool näha. See kampaania on väga suurelt käima läinud ja ilmselt ei vaibu, vaid pigem kasvab. Ja samamoodi, parlamenti tuleb seadus ja siis otsustatakse, millises mahus, millisel viisil võiksid meile tulla mere[tuule]pargid või mere[tuule]park, täpsemalt, ja alles pärast seda saab valitsus langetada otsuseid erinevate hangete korraldamiseks. Nii et parlamendi roll koos arvutuste ja muude nüanssidega on päris suur. Neist ma saan teile ilmselt täna veel rääkida.

Suur tänu! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Ega ma ju oma küsimusele vastust ei saanud, et millal, kes ja kus avalikustab need arvestused, millest kliimaminister on rääkinud [ja mis peaksid näitama], kuidas meil tulevikus elektri hind kujuneb. No ei tea. Eksperdid ka soovivad teada, [nemad ka] ei tea. 

Diskussioone võib olla erinevalt peetud ja erinevates kohtades peetud, aga minu mõistus ütleb, et kliimaseadus, mis on väga oluline, et langetada energiapoliitilisi otsuseid, peaks parlamendis olema enne läbi arutatud. See ei ole siia isegi mitte veel tulnud. Energiamajanduse arengukava puhul on ka kavandatud, et seda arutab parlament. Aga [parlament] ei ole seda arutanud. Me loeme meedia vahendusel, et valitsuskoalitsiooni poliitikud on olulised otsused, [mis puudutavad] miljardeid [eurosid], juba aastakümneteks ette ära teinud. Minu arvates on asjad pahupidi. 

See, mis puudutab tuulikuid ja sellises mahus tuuleenergiat, nagu praegu Eestis on hakatud planeerima, meenutab mulle väga kilplaste kotiga valguse tassimist. Lühike küsimuse [esitamise] aeg ei võimalda sellel pikemalt peatuda. 

Ma siiski esitan konkreetse küsimuse. Läti riik on piki Eesti piiri planeerinud kümmekond erinevat tuuletööstust. See on küsimus piiriülesest mõjust ja koostööst. Näiteks Lode-Penuja tuulepark asub Eesti piirist 300 meetri kaugusel ja [avaldab] väga suurt mõju Mulgi vallale. Vald ei saa kaasa rääkida, kuidas kujuneb selle pargi tulevik ja arendamine. Nad on korduvalt pöördunud riigi poole, Kliimaministeeriumi poole, aga ei ole sealt abi saanud. Riikidevahelist, piiri ületavat protsessi vald kahjuks mõjutada ei saa. Samas, vald ei ole langetanud ühtegi planeeringualast otsust, mis puudutab tuulikuid, aga juba on otsustatud pargi toetuseks anda 26 miljonit eurot. 

Mul on küsimus: kuidas on riik planeerinud koordineerida kogu seda segast tegevust, mis üle Eesti toimub, ja kuidas saab konkreetselt aidata nüüd neid omavalitsusi ja neid inimesi, kes on kohapeal?

Jah, siin on nüüd mitu asja segamini. Kõigepealt, [vastus küsimuse] esimesele osale: neid arvutusi minul oleva informatsiooni ja valitsuskabinetil oleva informatsiooni põhjal on teinud Kliimaministeerium. Neil on see mudel. Need hinnaarvutused on ju ka rahvusringhäälingus vähemalt hinnamudelina arvutatud või avaldatud. Seda saab igaüks vaadata ja küllap nad saavad seda siis parlamentaarse debati käigus kirjeldada.

Sellele lisaks on neid elektri hinna prognoose tehtud koostöös Eleringiga, ja ma saan aru, et kasutatud on ka maailma ühe suurima energeetika[valdkonna] audiitorfirma Aurora andmeid. Lisaks on nende arvutuste [tegemisse] kaasatud ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlased. Nii et ma saan aru, kui te ütlete, et teie võib-olla neid arvutusi ei tea. Minul ei ole ka siin selles iPadis hinnamudelit, aga nendes arvutustes on nii arvandmed kui ka asjatundjate [hinnangud] sees, ja ma olen kindel, et neid mudeleid saab veel teha. Eilegi vestlesin tööandjatega, kes ütlesid, et nemadki püüavad konstrueerida ühe mudeli, mis näitaks energia hinna tulevikku majanduses, seda, millist hinda nemad näevad oma äridele kõige soodsamana. 

Ma arvan, et siin parlamendis ja riigis peame meie vaatama just seda, milline valik on Eesti rahvale ja majandusele rahaliselt kõige soodsam. Fakt on see – isegi kui see meile ei meeldi, on see kahjuks nii –, et taastuvenergia on siiski kõige soodsam. Ja meie lähtume sellest, et eesmärk peab olema kõige soodsama hinnaga energia. Seda esiteks. Aga me jõuame selle üle veel debateerida. Mulle ju tuleb see usaldusavaldus ka, siis me saame seda debatti jätkata. 

Nüüd, [küsimuse] teine [pool]. Te küsisite Läti-Leedu kohta ja kolleeg Urmas Reinsalu küsis minult eelmisel korral, täpsemalt küll vist esmaspäeval, ja ma palusin vahepeal otsida seda informatsiooni. 2024. aastal – lihtsalt, et meil oleks võrdlus olemas – taastuvelektri osakaal elektritootmises Eestis oli umbes 55% ehk veidi üle poole, Lätis 72% ehk 73%, Leedus 77%. Tegemist on ikkagi riikidega, kes liiguvad meiega samas suunas, et saada hinda allapoole. Leedu on toonud oma taastuvenergia eesmärke ettepoole, 2028. aastasse, mitte lükanud kaugemale. Läti on [eesmärgid] seadnud aastaks 2030. Et oleks seegi teada.

Ja kui nüüd kuskil mõne konkreetse pargi rajamise puhul on debatte, [sest pargi mõjud ulatuvad] üle piiri või seal on muid küsimusi, siis neile ma hea meelega lasen kirjalikult [vastata] ja juhatada need sinna, kus inimesed saavad selle kohta abi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tervitan kõiki meie külalisi seal rõdul, on hea meel näha, et Riigikogu töö huvitab inimesi. Mul on natuke teistsugune küsimus, aga kuna teema on valitsuskoalitsiooni poliitika, siis ma tahakski küsida just valitsuskoalitsiooni poliitika kohta või isegi pigem mitte poliitika, vaid valitsuskoalitsiooni tervise kohta. Nimelt ajendas mind selle peale mõtlema eilne välispoliitika arutelu siin saalis, kus siis peaaegu et möödaminnes hakkasid koalitsioonipartnerid, nimelt Eesti 200 esindaja välisminister Margus Tsahkna ja seejärel ka sotside esindaja Raimond Kaljulaid kritiseerima koalitsioonipartnereid. Kui Margus Tsahkna saatis kohe mitu kriitikanoolt sotside esimehe Lauri Läänemetsa suunas, siis Raimond Kaljulaid vastas talle kohe enam-vähem samaga. Ja ma praegu jätan kõrvale selle, et see kõik toimus meie külaliste silmade ees, diplomaatide, saadikute ees. See ei olnud kõige ilusam vaatepilt. 

Aga viimasel ajal neid kriitikanooli saadetakse teele päris palju seal valitsuse sees. Mart Võrklaev on mitu korda Lauri Läänemetsa rünnanud. Kopli komando oli üks teema. Automaks oli teine teema. Energiajulgeolek oli kolmas teema. Lauri Läänemets loomulikult ründas vastu. Vaadates seda kõike, mul on küsimus teile, härra peaminister: kas koalitsiooni tervis on ikka korras? Paluks mitte lihtsalt valvevastust, et kõik on korras, jätkame samas vaimus, vaid [täpsustada,] mis on kõik need asjad, [mille põhjal saab väita, et] koalitsiooni tervis on korras.

Nojah, kas-küsimusele saab vastata "jah" või "ei". Ma pigem vastaks "jah". Seda esiteks. Aga teie rõõmuks räägin veidi pikemalt ka. Demokraatias, muuseas, Eestis on selline mudel, et valitsuse moodustavad erinevad erakonnad. See ei ole siin saalis saladuseks. Opositsioonis leiavad üksteist erinevad erakonnad sobivuse alusel, teie olete leidnud koostöö EKREIKE formaadis. Meie oleme valitsuses leidnud teistsuguse koostööformaadi. Valitsused vahel muutuvad, vaated on erinevad, inimeste vaated on erinevad. See, kui kahel ministril, kahel koalitsioonipartneril on mingis küsimuses erinev arvamus ja see välja öeldakse, ei ole küll midagi ebatavalist, pigem on see täiesti normaalne. Oleks iseäranis veider olukord, kui olulisi küsimusi ei arutataks avalikkuses või meedias või mingites küsimustes ei oleks erimeelsusi. 

Nii et aitäh muret tundmast, ma olen kindel, et teie mure koalitsiooni tervise pärast on ülimalt siiras. Ma isegi ei kahtle selles. Aga koalitsioon, ma julgeks siiski öelda, on täna sihukese kevadise tervise juures, et võib-olla veidi kähe hääl, aga üldiselt saame hakkama.

Suur tänu! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Tänane kolmas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on poliitiline olukord. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea siseminister! Ma korraks kommenteerin koalitsiooni tervist ja seda, miks me mures oleme. Ma olen mures seetõttu, et kui osa ministreid on lihtsalt ebapädevad ja viivad kogu valitsuse, kaasa arvatud peaministri maine alla, siis sellest võib tekkidagi selline dokument ja avaldus nagu umbusaldusavaldus, mida me hakkame menetlema. Nii et kindlasti on mõistlik vaadata [teemasse] sisse ja võib-olla teha korrektuure nende ministrite osas, kelle puhul võiks [valitsusse] pädevust juurde tuua ehk siis nad lihtsalt välja vahetada. Muidu juba ka välismaailmas naerdakse kogu selle asja peale. 

Aga siseministrilt ma küsiksin kohaliku [oma]valitsuse tasandi kohta. Ja nimelt, mulle teeb muret Tallinn ja see, kuidas Tallinna [Linna]valitsuses, kus ka sotsiaaldemokraadid on, asjad käivad. Ma toon ühe näite. Ma tean, et hea siseminister on olnud Väätsaga tugevasti seotud oma viis aastat ja kindlasti omab kohaliku omavalitsuse mõõdet ja arusaama, mis tegelikult ühes linnas või vallas võib toimuda. Ja nimelt, Tallinnas sisekontroll avastas, et umbes 400 000 euro ulatuses ei ole lume äraveo teenust osutatud. On välja toodud, et aktides näidatud sõidukeid ei eksisteeri või oli tegemist sõiduautodega, millega lund vedada ei saa. Ehk siis tegelikult tehti kindlaks, et üks ettevõte, kes oleks pidanud teenust osutama, ei osutanud seda. Ettevõtte nimi on teada ja arvutuste kohaselt on tegelik kahju 400 000 eurot. 

Aga nüüd on küsimus: mida peaks üks kohalik omavalitsus selle peale tegema? Loomulikult raha tagasi küsima või siis pöörduma vastavate julgeolekustruktuuride poole. Aga siiamaani ei ole seda tehtud ja inimesed pidevalt küsivad, miks te seda ei tee. Keda Tallinna Linnavalitsus eesotsas sotsidega varjab? Mida teie oleksite teinud praeguse linnavalitsuse asemel, arvestades teie kogemust Väätsas?

Suur tänu, lugupeetavad, nende küsimuste eest! Ma siis alustan kõigepealt teie murest, mis puudutas valitsuse tervist. Teate, valitsuse tervis koalitsioonis on väga hea. Aga seda ärge lootke, et me kõik räägime ühte ja sama juttu, olles erinevatest erakondadest ja kindlasti ka erineva maailmavaate esindajad. Kindlasti ei hakka sotsiaaldemokraadid kunagi rääkima seda juttu, mida räägivad parempoolsed erakonnad. Seda lihtsalt ei maksa loota. See ongi meie erinevus. Sotsiaaldemokraatide roll selles valitsuses ongi tõmmata tagasi kõiki neid mõtteid, mis siin kõlanud on: pensionide vähendamine, pensioni indekseerimise tagasitõmbamine, kohalikelt omavalitsustelt raha äravõtmine, kõik sellised asjad. Neid asju pole juhtunud ja selle eest sotsiaaldemokraadid on seisnud. Loomulikult me ütleme välja, et me pole nende asjade poolt, ja need ongi meie maailmavaatelised põhimõtted ja seisukohad. Ja koalitsioonis tehakse seda asja, milles kokku lepitakse. Selles mõttes ärge oodakegi, et mina ja Margus Tsahkna ühte juttu rääkima hakkame, sest Margus Tsahkna on parempoolse maailmavaate esindaja. Ja jumal, mina talle seda pahaks ei pane, et tema kuidagi selle küüsi on langenud ja niimoodi on üles kasvanud. Midagi pole teha. 

Aga nüüd, mis puudutab sedasama küsimust, millest see teie mure tekkis. Alguses ju ka arutati, kas siis konservatiivsed erakonnad Eestis lubavad senist riigikorda lammutada. Mina arvan, et jah. Seda on ju välja öeldud. Ma toon teile näite. EKRE on öelnud, Isamaa on öelnud, minu arvates ka Keskerakonnast on seda öeldud: abieluvõrdsus, selle tagasikeeramine. See ei ole hea asi. Abieluvõrdsus on põhimõte, väärtusküsimus, see on põhimõte, [mis puudutab] inimeste õigusi. Inimeste õiguste vähendamine on senise korra tagasikeeramine, jah. Selles mõttes on see näide kõigest sellest. 

Ja mina olen väga mures. Täna kirjutas [Eesti] Päevaleht, et Ameerika Ühendriikides lõpetatakse – toon teile selle näite, et [kirjeldada], kuidas see mõjutab Eestit ja Eesti inimeste toimetulekut – viljaabi andmine Aafrika riikidele. Vili, Ameerika vili, tuleb turule, tuleb müüki, lööb vilja hinna alla. Eesti põllumees kaotab sellest. Eesti inimene kaotab sellest. 

[Nüüd sellest,] mis puudutab Tallinna ja Tallinna tegemisi. Teate, ma ei tea, te püüate öelda, et tänane linnavõim on sellega kuidagi seotud. Aga ma olen aru saanud, nii palju, kui mulle kõrvu on jäänud, et kõik need kokkulepped – mina kuskilt kuulsin niimoodi – on Keskerakonna võimuloleku ajal tehtud. Ma ei oska öelda, kuidas kunagi on olnud. Kui keegi kuskil raha kõrvale paneb ja lepingut rikub, siis tuleb sellega tegeleda. Ma ei kahtle selles, et Tallinna linnas sellega tegeldakse. Jah, ma vist pean lõpetama, vabandust.

Suur tänu, härra minister! Aga me saame seda diskussiooni jätkata, sest Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma mõtlesin, et tuuma juurde ei jõutagi, aga natukene ikkagi jõuti ka. Ühesõnaga, kordan üle: küsimus ei ole ju selles, kes on olnud mingil ajal võimu juures. Ma võin öelda, et siis, kui see asjaolu väidetavalt aset leidis – väidetavalt on sisekontroll selle asjaolu tuvastanud ja ka sisekontrolör on selle kontrolli [tulemusena] välja toonud –, [ei võetud midagi ette]. Näiteks, kui te oleksite siiamaani Väätsa juht ja sisekontrolör oleks midagi sellist avastanud [ja öelnud]: "Tead, hea Lauri, meil üks ettevõte lubas tööd teha, aga ei teinud, ja arved on makstud. Mis me, Lauri, sellega teeme?", siis te vaataksite ametnikule otsa ja [ütleksite]: "Ärme tee mitte midagi!" Vot selline asi on tegelikult juhtunud praegu Tallinnas – on tuvastatud ettevõte, on tuvastatud asjaolu –, kui need väited peavad paika. Ma räägin täpselt sellest, mis on kirjas sisekontrolöri raportis. Ja Ossinovski või see Reformierakonna vastutav abilinnapea PPP – jaa, lühike nimi – ütleb, et ärme tee mitte midagi, ärme pöördu politseisse, ärme pöördu selle ettevõtte poole, mis siis, et meil on see dokument. 

Ma küsin teie kui siseministri, selle valdkonna eest vastutava ministri käest: mida oleks tegelikult pidanud üks kohaliku omavalitsuse juht, amet tegema selle kahju suhtes, mis tuvastati? Kas sellest oleks pidanud teatama politseisse, oleks pidanud alustama uurimist, saadetama kiri sellele ettevõttele? No mitte midagi ei ole tehtud! Ma küsin: kas tegemist ei ole korruptsiooniga ja sellega, et keegi midagi varjab?

Suur tänu selle täpsustuse eest! Hea meelega vastan. Te küsisite, kuidas Väätsas oleks olnud. Teate, esiteks, Väätsas poleks üldse sõlmitud lepinguid, kus raha ette makstakse. Ma saan aru, et kui te vahepeal linnas olite, siis oli tava, et Keskerakond sõlmis lepingud, maksis ettevõtetele raha ette ja pärast vaadati, kas midagi juhtus või ei juhtunud. Väätsas selliseid asju ei tehtud. Raha maksti siis, kui töö oli tehtud. Tõsiselt. Teine asi: ei oodatud hetkeni, kui oleks vallas selgunud, et neli kuud ei ole mingisugust tööd tehtud. Igapäevaselt tegeleti, igal nädalal tegeleti, eriti kui küsimus oli lume lükkamises. Iga päev tegeleti selle küsimusega, kas inimesed ikka [saavad liikuma] ja kas transpordivõimalused on tagatud või mitte. Ma rõhutan: iga päev tegeleti sellega, mitte ei oodatud neli kuud või aasta või kaks aastat! Selline oli see Väätsa vald. Nüüd on sellest saanud Türi vald ja Türi vald on ka väga hea koht elamiseks. Ma võin teile kinnitada, et seal need asjad tõesti toimivad. Alati saaks muidugi paremini, aga see on väga hea koht elamiseks. Soovitan kõigile. 

Aga nüüd sellest, mis puudutab Tallinna. Ma ei tea asjast midagi – ma tean, et te tahate saada minult vastust, et kõik on halvasti ja pahasti … (Hääl saalist.) Juriidilist hinnangut ei ole ka võimalik anda, aga ma saan teile ühe asja öelda. Kui kuskil Eesti Vabariigis keegi varastab, vassib või midagi muud sellist teeb, siis see ei ole midagi, mida me peaks kuskil tolereerima. Nende küsimustega tuleb tegeleda. Ei linna ega riigi ehk rahva raha ei ole mõtet valesti kasutada ei ühes ega teises kohas. 

Sellest, mis selle konkreetse küsimusega seotud on, ma kahjuks ei tea midagi. Te väitsite, et ma olen selle valdkonna eest vastutav minister – ei, ma ei vastuta kommunaalküsimuste eest. Selles mõttes ma tõesti ei tea, see pole minuni jõudnud. Siseministrina võin öelda, et me ei tolereeri siin riigis mitte ühtegi pättust. See nii olgu, oli, on ja jääb, ma loodan. Sellised asjad sinna juurde käivad. 

Te küll raputasite seal pead, aga mulle kuidagi nagu meenub, et see leping ikka sõlmiti sellel ajal, kui Keskerakond oli linnavõimu juures. See on umbes samamoodi, nagu siis, kui Mihhail Kõlvart ütles, et tema ei teadnud nendest Porto Franco asjadest midagi. Mis siis, et ta oli linnapea ja tema alluvuses seda kõike ellu viidi. Nüüd ta väidab, et Jüri Ratas on selles süüdi, Tanel Kiik on selles süüdi – ise oli erakonna aseesimees. Te saate aru, et teil kuidagi need asjad kipuvad seal nii minema, et kõik teised on süüdi. Ise tegin, ise tegin, aga seda te ei taha nagu öelda.

Vadim Belobrovtsev, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Te rääkisite Väätsa vallast ja sellest, kui hästi seal kõik oli. Loomulikult, see on natuke väiksem kui Tallinna linn, ma arvan, et seda on natuke lihtsam korras hoida kui Tallinna linna ja kõiki neid suuri lepinguid. Kahjuks me näeme seda, et kuigi te olite nii tubli seal Väätsa vallas, nagu te ise väitsite, siis Tallinna linnas sotsiaaldemokraadid kahjuks nii tublid ei ole, pehmelt öeldes. Kuidagi ei tule see linna juhtimine hästi välja, nagu on näha. 

Aga miks ma küsisin konkreetselt koalitsiooni tervise kohta? Ma muretsen koalitsiooni tervise pärast sama palju, nagu koalitsioon muretseb opositsiooni tervise pärast, nii et loomulikult sama siiralt [muretsen]. Siin on kahjuks üks erand. Koalitsioon on ikkagi valitsus, kes juhib riiki, ja kuna me elame päris äreval ajal, siis riigi juhtimine on ülioluline. Kui me näeme, et koalitsiooni sees on mingisugused probleemid ja omavahelised kraaklemised, siis loomulikult me tunneme muret mitte niivõrd palju koalitsiooni tervise pärast, vaid oma riigi julgeoleku pärast. Aga see selleks.

Ma tahaks siseministrilt ikkagi küsida [pensionide kohta], kuna ta ise juba mainis seda [teemat] oma esimeses vastuses. Minu jaoks on see hästi oluline teema. Ma äsja kirjutasin ka artikli pensioni indekseerimise kohta. Te ise ütlesite, et te olete pensionide indekseerimise kaotamise vastu. Minu küsimus ongi see – näiteks tõstatas selle teema septembris 2024 Eesti 200 esimees Kristina Kallas, kes ütles, et me peame sellest rääkima, me ei saa sellest üle ega ümber ühel hetkel –, kas sotsiaaldemokraadid garanteerivad, et selle koalitsiooni koosseisus nemad ei luba pensionide indekseerimist ära lõpetada.

Suur tänu! Suur tänu selle küsimuse eest! Te soovisite teada, kuidas seal Väätsal oli. Ma saan aru, et ma pean teile siis rääkima sellest. (Naerab.) Oli tegemist … (Hääl saalist.) Saate aru, ei, no kuulge, see on hea, et te olete täpselt kursis asjaga. See oli väike vald, aga ega see lumelükkamine nii kerge ka ei olnud. Vaadake, raha oli väiksel vallal ju ka vähem kui Tallinna linnal, aga me saime hakkama. Eelkõige tuleb Väätsa tugevuseks ja Väätsa piirkonna tugevuseks lugeda neid inimesi ja inimeste tahet oma kodukoha eest seista, inimeste tahet panustada. Teate, kui palju asju me oleme seal kogukonnaga koos ära teinud. Ja see on vägev asi, see paistab silma. Te ütlesite, et teie arvates Tallinnas sotsiaaldemokraadid nii tublid ei ole. Tegelikult on. Tallinnas püüavad sotsiaaldemokraadid kogukonnaga koos ka päris palju asju teha. Mul on varsti ka vastutava abilinnapeaga kohtumine, kus me räägime elanikkonnakaitsest ja kriisideks valmistumisest. Mitte kunagi pole Tallinna linn, ma ütlen, nii nähtavalt, nii tugevate sammudega selle küsimusega tegelenud, et inimeste turvalisus oleks tagatud, ja minu arvates on see hea, [et nüüd sellega tegeldakse]. 

Te rääkisite valitsuse tervisest ja siis opositsiooni tervisest. Kui meie muretseme teie tervise pärast ja teie meie tervise pärast, siis tegelikult peaks olema loogiline järeldus, et kõik on hoitud. Ma arvan, et see on väga tore asi.

Aga nüüd, tõsiselt rääkides, teie küsimus oli see, kas sotsiaaldemokraadid garanteerivad, et selles valitsuses pensione vähendama ei minda, indekseerimist muutma ei minda. Jah, sotsiaaldemokraadid seda garanteerivad. Ma võin lubada, et me ei lähe seda indekseerimissüsteemi muutma, me ei lähe pensione vähendama. Pensionid tõusevad sellel aastal, tõusevad järgmisel aastal. See on väga oluline asi, sellepärast et siin on räägitud – ma ütlen, et on natuke imelikud ettepanekud olnud, vahet ei ole, kas tööandjate poolt või Eesti 200 poolt –, et kui meil on vaja riigieelarvesse raha raskel ajal, siis võtame sealt, kus on puudust kannatavate inimeste hulk kõige suurem. See on täiesti vale. Vaadatakse ainult seda protsenti riigieelarves, aga ei vaadata seda, milline on tegelikult suhe keskmise palgaga. Kui me vaatame suhet keskmise palgaga või suhet inimese varasema töötasuga, siis me saame aru, et me oleme Euroopas ikka tagapool. Pigem me peaksime juurde panema. Ma võin öelda, et inimest, kes on teinud ära oma elutöö, inimest, kes on andnud kõik endast selleks, et see ühiskond ja riik saaksid toimida, ei tohi üksi jätta, teda ei saa üksi jätta. Ei ole võimalik arutada seda, et võtame teilt selle raha, võtame pensioni ära ja te olete veel kehvemas olukorras. See on nende panus sellesse, et me saaks täna olla edukad ja Eesti toimiks.

Suur tänu, lugupeetud minister! Tänan kõiki kolleege põhjaliku munitsipaalpoliitika üle toimunud arutelu eest! Sulgen kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme neljanda küsimuse juurde, Lauri Laats, teil on käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Just nimelt, see puudutab seda protseduuri. Siin protseduuri raames kõlasid valeväited ja neid oleks vaja ümber lükata.

Ei, kahjuks ma ei saa anda teile vastusõnavõttu.

Mis on teie suhtumine sellesse? Läänemets ütles, et keegi seal Tallinnas millegi eest vastutas. Jah, Vladimir Svet, sotsiaaldemokraat, vastutas …

Aitäh!

… kommunaali eest ja isamaalane Jüri Ratas vastutas Keskerakonna jama eest.

Aitäh, Lauri Laats! See oli nüüd vastusõnavõtt ja ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. 

Aga nüüd tänane neljas küsimus. See on samuti siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on usuvabadus ja julgeolek. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma olen teie käest küsinud selle teema kohta ka eelnevalt küsimusi. See küsimus seondub seaduseelnõuga 570, mis eelmisel nädalal parlamenti valitsuse poolt toodi ja mida me sel nädalal arutasime põgusalt ka õiguskomisjonis teie osalusel. Kahjuks jäi arutelu väga pealiskaudseks. 

Teatavasti pannakse eelnõuga Pühtitsa klooster ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik fakti ette, et nad kas katkestavad oma kanoonilised sidemed Moskva patriarhaadi ja Moskva patriarhiga või nad lähevad sundlõpetamisele. Mingeid muid valikuid neil sisuliselt ei ole. 

Probleem on muidugi see, et paljudel inimestel lülitub kaine mõistus välja, kui teemaks tuleb midagi, mis on seotud Venemaa või Moskva või muu sellisega. Kui need märksõnad kõlavad, siis enam ratsionaalset analüüsi ei järgne. Aga meie seadusandjatena peame neid asju ratsionaalselt analüüsima, tuginedes nendele põhimõtetele, mis on sätestatud põhiseaduses meie riigikorralduse alusena. Ja üks nendest põhimõtetest, mis on kõige olulisem, vaata et kõige olulisem seadusandja vaatepunktist, on õigusriikluse põhimõte. Õigusriikluse põhimõte teatavasti näeb ette seda, et riigivõimu võib teostada üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Nüüd, õigusriikluse põhimõtte vaatepunktist on see eelnõu äärmiselt problemaatiline, sellepärast et eelnõuga ju püütakse sisuliselt karistada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut ja Pühtitsa kloostrit mitte selle eest, mida nad on teinud – te ei ole siiamaani, hoolimata sellest, et ma olen seda korduvalt küsinud, esitanud mitte ühtegi fakti, millest nähtuks, et nad oleksid teinud midagi sellist, mis reaalselt Eesti julgeolekut ohustaks –, vaid selle eest, et nad võivad tulevikus kujuneda julgeolekuohuks. Ja seejuures on ette nähtud sanktsioon, mis on kõige rangem sanktsioon, mida on juriidilise isiku suhtes üldse võimalik rakendada: sundlõpetamine. 

Nii et ma palun veel kord: palun öelge meile selgelt, kuidas on võimalik, et te viite ellu sellist programmi olukorras, kus ei ole tehtud mitte midagi sellist, mis reaalselt ohustaks Eesti julgeolekut.

Aitäh selle küsimuse eest! See on oluline teema. Me oleme valitsuses öelnud ja ütleme ka tulevikus, et ei valitsuse ega selle seaduseelnõu eesmärk ega taotlus ei ole panna kinni ühtegi kirikut, kloostrit ega kirikuhoonet. Seda selles [eelnõus] ei ole. Ja minu arvates ei pea seda ka tegema, sest kogu selle eelnõu mõte on välistada juhindumine välisriigis asuvatest märkimisväärse mõjuga isikutest ja ühendustest, kui see kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseadusele, põhiseaduslikule või avalikule korrale, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Meil ei ole konkreetselt kõige suurem mure selles, et siin tegutsev kirik ja klooster oleksid midagi sellist teinud, meie mure on selles, et nad alluvad otse Kremlile. See on selle loogika kõige suurem mure. 

Taotlus ei ole neid kinni panna, vaid ainuke soov ja palve ja ettepanek, mida me oleme korduvalt nendega kohtudes arutanud ja esitanud riigi poolt, on see, et nad lõpetaksid need suhted ja sidemed ära. Et nad lõpetaksid ära selle, et Kremlist otsustatakse, kes juhib Eestis kirikuid ja kes on piiskopid. Et nad lõpetaksid ära selle, et nad peavad iga olulise otsuse Kremliga kooskõlastama, sest ilma Kremli heakskiiduta, patriarhi heakskiiduta ei ole neil võimalik olulisi otsuseid teha. See on see probleem. 

Te küsisite, et kuidas see on seotud tänase kirikuga. Ma võin teile ette lugeda julgeolekuvaatest erinevaid näiteid, kuidas on Moskva patriarhaat, patriarh Kirill Kremlist kasutanud ära seda võrgustikku, seda, et siin on alluvussuhe, ja seda, et on olemas temal õigus asju öelda. Nad on Rootsis ja Norras ehitanud oma hooneid sõjaväerajatiste lähedale ja seal on nad tegelikult saanud keelu, sellega on tegeletud. Moskva patriarhaadi tegevus on julgeolekuasutuste tähelepanu pälvinud Bulgaarias, kes saatis 2023. aastal riigist välja kolm Vene õigeusu kiriku vaimulikku, kuna need kujutasid ohtu riigi julgeolekule. Tšehhis on Moskva patriarhaati kuuluv kirik uurimise all vaenuliku mõjutustegevuse tõttu. Ukrainas oli Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kirik tegutsenud juba aastakümneid Venemaa mõjutusvahendina. Venemaa sekkus läbi Moskva patriarhaadi Moldova hiljutistesse valimistesse koos metropoliit … Ühesõnaga, ja nii edasi ja nii edasi. Neid [näiteid] võib siit ette lugeda. Me ei taha, et see juhtuks Eestis. Tõenäosus, et see juhtub, on igal pool maailmas olnud. See ongi maailmas juhtunud …

Teie aeg!

… ja meil ei ole alust arvata, et seda ei tehtaks.

Aitäh! Aga me saame jätkata seda diskussiooni, sest teil, Varro Vooglaid, on täpsustav küsimus. Palun!

Jaa, on ju väga kõnekas, et hoolimata minu palvest nimetada konkreetseid fakte selle kohta, kuidas Eestis on praktiseeritud vaenulikku mõjutustegevust või tehtud midagi muud sellist, mis ohustab Eesti julgeolekut, ei nimetanud te mitte ainsatki sellist fakti. See vastus on iseenesest väga informatiivne. Kui ma palun teil nimetada konkreetseid fakte, millest nähtuks selline tegevus, siis te ei nimeta mitte ainsatki, vaid räägite mingitest asjaoludest teistes riikides, kus olevat midagi toimunud. Samamoodi võiks öelda, et, ma ei tea, Eestis [tuleks] ära keelata katoliku kiriku tegevus, sellepärast et teistes riikides on katoliku kiriku preestrite hulgas olnud neid, kes on pilastanud poisse, eks. [Võiks öelda], et vaadake, mis juhtus Belgias, ja vaadake, mis juhtus Prantsusmaal, ja vaadake, mis juhtus Ameerika Ühendriikides. Ja nüüd selleks, et ennetada Eestis sarnaste asjade toimumist, me paneme katoliku kiriku Eestis kinni. 

Mõistlik ja õigusriigi põhimõttega kooskõlas olev lähenemine on ikkagi see, et inimesi ja organisatsioone karistatakse õigusrikkumiste eest. Neile tehakse selgeks, et nad ei või Eestis vaenulikku mõjutustegevust praktiseerida, nad ei või teha mitte midagi sellist, mis ohustab Eesti riigi julgeolekut, ja kui nad seda sellest hoolimata teevad, siis rakendatakse nende suhtes sanktsioone, nagu seadus ette näeb. Niimoodi toimib õigusriik ja selle vastu ei ole ju mitte kellelgi midagi. Aga kui hakkab teostuma selline praktika, kus inimesi või organisatsioone saab karistada ja veel väga rängalt karistada – sundlõpetamine on väga ränk karistus, kõige rängem karistus üldse, mida on juriidilise isiku suhtes võimalik rakendada – selle eest, mida nad ei ole teinud, aga mida nad võivad tulevikus teha, siis me lihtsalt irdume õigusriikluse põhimõttest. Sellega ei tohiks mitte keegi nõustuda. 

Nii et ma kordan oma küsimust: palun nimetage reaalseid fakte, mis on Eestis reaalselt aset leidnud ja millest nähtub, et nad on praktiseerinud vaenulikku mõjutustegevust või muul moel ohustanud Eesti riigi julgeolekut. 

Ja kui te ütlete, et te ei saa neid siin nimetada, sest need on kirjas kuskil riigisaladuseks kuulutatud dokumendis, siis öelge ka seda, et ma Riigikogu liikmena saaksin minna ja tutvuda nende faktidega.

Suur tänu! Vaadake, te väidate midagi ja tahate, et ma räägiks midagi, mida mina üldse ei proovigi siin väita ja millest ma ei tahagi rääkida. Teie tahate öelda, et me karistame kirikut, on ju. Me ei tee seda. (Hääl saalist.) See ei ole eesmärk. Aga teate, kirikut ei ole vaja kinni panna ja see ei olegi eesmärk. Eesmärk on, et need alluvussuhted Venemaaga katkestatakse. 

Kui ma küsiks teilt, et mis on teie arvates valesti selles, et Eesti riik soovib, et Moskva patriarh ei juhiks Eestis olevat kirikut, ei annaks ülesandeid, ei õõnestaks Eesti julgeolekut, siis mis selles küsimuses ja soovis valet on. Selles küsimuses ei ole ju valet. Mina ei räägi siin täna sellest, et kirik ja klooster on need, keda me peame karistama, ja et kirik ja klooster on see probleem, vaid ma räägin sellest, ja ka valitsus ütleb seda ja julgeolekuasutused ütlevad seda, et meie mure on selles, et Moskvas tegutsev patriarh Kirill ja patriarhaat on see probleem, mis ohustab Eesti julgeolekut. Ja see allumine neile, need alluvussuhted ja see võimalus mõjutada siin ja anda ülesandeid kirikule ja kiriku võrgustikule – see on see julgeolekuoht ja see on see probleem. 

Moldova on minu arvates väga hea näide. Huvitav, et teile või EKRE‑le see üldse korda ei lähe. Moldovas kutsuti kirikujuhid Moskvasse patriarh Kirilli juurde sedasama alluvussuhte liini mööda, anti neile ülesanne õõnestada Moldova püüdlusi Euroopa Liiduga liituda, anti ülesanne, mismoodi peaks poliitiliselt Moldova riiki sekkuma, anti neile raha ja saadeti tagasi Moldovasse. Me ei taha, et see Eestis juhtub. Jaa, täpselt, ja selle eest me seisamegi.

Alluvussuhte katkestamine ei ole mitte mingisugune küsimus. Keegi ei ütle, et õigeusule ei tohiks pühenduda. Meie arvates iga inimene peab saama Eestis pühenduda oma usule vabalt ja rahulikult, täpselt nii, nagu ta tahab. Aga see ei tohi olla poliitiliselt mõjutatud. Antud juhul me räägime Venemaa poliitikast, mis on Eesti suhtes, Eesti inimeste suhtes, Eesti tuleviku suhtes, Eesti vabaduse suhtes väga vaenulik. See on selle küsimuse kese, mitte see, et keegi tahaks kirikut karistada, mitte see, et keegi tahaks mõnd usuinimest karistada. Kirikuhooned jäävad avatuks. Kirik võib vabalt edasi tegutseda. Me oleme pakkunud korduvalt lahendusi, kuidas Eesti riik saab toetada selle kiriku tegevust ja kuidas me saame toetada seda, kui nad soovivad oma alluvussuhted katkestada. Ja me räägime just alluvussuhetest. Mulle jääbki mõistetamatuks, miks te ütlete, et alluvussuhete katkestamine on kiriku karistamine. Ei ole!

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Lauri, sa ei saanud aru, mida sa ütlesid valesti Ameerika kohta, ja ise arvad, et mingit solvangut ei olnud – tõesti, sa ei saagi aru saada, sest sa oled äärmusvasakpoolne. Mis siis selles valet on, kui me ründame kirikut ja usuvabadust ja inimeste organiseerumisvabadust? Vaata, see on vale sellepärast, et see on vastuolus nii Eesti põhiseadusega, demokraatliku riigi üldiste põhimõtetega kui ka õigusriigi üldiste põhimõtetega. See on vale sellepärast, et täna sa ütled: "Oo, meile ei meeldi Eestis tegutsev Moskva patriarhaadi kirik, sest neil on vale alluvus!" Niimoodi. Homme sa lähed ja lööd jalaga ukse lahti katoliku kirikus, sest neile ei meeldi abordid, ja ülehomme lähed ja lööd jalaga ukse lahti luterlikus kirikus, sest neile ei meeldi homoabielud. Äärmusvasakpoolsed, kes on võimul, on otsustanud, et nii ei tohi! Ja samamoodi üleülehomme lööd sa jalaga ukse lahti EKRE kontoris ja ütled: "Ei, me ei pane teid kinni, me lihtsalt ei luba teil olla äärmuslastega samas eurogrupis, te peate lahti ütlema illiberaalsetest seisukohtadest, te ei tohi enam seda konservatiivset [juttu ajada], muidu me likvideerime teid ära. Aga kui te sellest ilusti lahti ütlete, siis võite edasi olla, kõik saavad edasi käia EKRE koosolekutel, lihtsalt öelge lahti oma maailmavaatest." Sa ei saagi sellest aru, sellepärast et sa oled äärmusvasakpoolne. Aga kõik me saame aru, et see on põhiseadusevastane, see on demokraatiavastane, see on õigusriigivastane. 

Ja nüüd, enne sa siin rõõmsalt rääkisid sellest, kuidas Trump ähvardab koos Muskiga rikkuda ära demokraatia ja kuidas Eestis tulevad konservatiivid võimule ja rikuvad demokraatia ära. Vaadake, te perverteerisite abielu ära, eks ju, siis te olete siin rahulikult pealt vaadanud massilist korruptsiooni küll külmladude ja HTM‑i testihangetega, ja siis ütlete, et te ei tolereeri seda käitumist. Muidugi tolereerisite, kogu aeg tolereerisite! Ainus, mida sa ei tolereeri, päriselt ei salli, on usuvabadus, kodanike organiseerumisvabadus ja Eesti põhiseaduse järgimine. Seda te ei tolereeri! Loomulikult, kui te nüüd lähete ja võtate selle usuvabaduse ära oma õudse seadusega, siis tulevad võimule normaalsed inimesed, taastavad normaalsuse. Ja see ei ole mitte demokraatia rikkumine, vaid teiepoolse demokraatia rikkumise tagasipööramine. Me teeme Eesti uuesti normaalseks!

Aitäh! Härra minister, palun!

Ma pean vist nüüd kommenteerima mingit valimisloosungit, ma saan aru, aga ma räägin natukene ka Moskva patriarhaadist. 

Metropoliit Eugeni elamisluba ei pikendatud julgeolekukaalutluste tõttu. Ja ma tahaksin teile öelda seda, et ta on selle vaidlustanud kohtus, kohtu esimese astme otsus on tehtud, see on tehtud Politsei- ja Piirivalveameti otsuste kasuks. Arvatavasti kaevatakse edasi teise-kolmandasse astmesse. Ma ei saa praegu rääkida detailselt, mis seal on, aga fakt on see, et politsei ja kaitsepolitsei pidid kohtule tõendama seda, et see otsus ei olnud subjektiivselt tehtud. (Hääl saalist.) 

Ma toon teile ka selle näite, et peale selle, et juhti julgeolekupõhjustel mitte ei saadetud Eestist välja, vaid tema elamisluba ei pikendatud, teadke, et Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku põhikirjaline organ, selle kiriku organ, üks otsustuskogu on patriarh Kirill. Eestis tegutseva kiriku üks otsustuskogu on patriarh Kirill. See on nende põhikirjas kirjas. Kui see, et Eestis tegutseva nii võimsa ja mõjuvõimsa organisatsiooni kõige tähtsam otsustaja asub Putini kõrval Kremlis, ei ole julgeolekuoht, siis te ju ... Mul on sellest võimatu aru saada. See on ju probleem. Nende suhete [muutmisest], selle põhikirja muudatuste tegemisest me räägimegi. Minu arvates ei tohiks mitte ühelegi õigeusklikule olla probleem see, kui rahulikult [tehakse] põhikirjas [muudatus], et patriarh Kirill ei ole nende põhikirjaline kõige tähtsam organ. Kõige tähtsam organ võiks neil olla koguduse liige selles usulises loogikas, et inimesed saaksid oma usule pühenduda.

Ma veel kord meenutan: selle eelnõu eesmärk ei ole sulgeda kirikut, selle eelnõu eesmärk ei ole sulgeda ühtegi kirikuhoonet. Ja isegi kui kõige kehvem stsenaarium läheb käiku, siis kõik kirikuhooned jäävad avatuks, kõik kogudused tegutsevad edasi. Me oleme jätkuvalt seda meelt, et me saame siin tegutsevatele õigeusklikele tuge pakkuda. 

Komisjonis oli väide – minu [mäletamist mööda] te ise lugesite selle ette või ütles seda keegi teine –, et Vene õigeusk tahetakse Eestis ära lõpetada. See nii ei ole. Ei ole olemas Vene õigeusku. On olemas õigeusk, on olemas patriarh, kes on Moskvas, on olemas Konstantinoopoli patriarh, aga ei ole olemas Vene õigeusku. Tegemist on õigeusuga. Eestis iga inimene peab saama oma usule rahulikult pühenduda ja seda vabadust, seda põhiseaduslikku õigust Eesti Vabariigi valitsus kaitseb, ka selle eelnõuga.

Suur tänu! Lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme viienda küsimuse juurde, on käsi püsti kolleeg Mart Helmel. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tahaksin avaldada sügavat nördimust ja protesti selle vale ja moonutuste jada kohta, mida meile praegu Lauri Läänemets siin esitas, sest sotsiaaldemokraat …

Aga see [küsimus] ikkagi ei ole istungi läbiviimise protseduuri kohta, ma ei saa lasta teil seda väljendada!

… Toomas Hendrik Ilvese juhtimise all viidi need kirikud Moskva patriarhaadi alluvusse. Selle olukorra olete te ise tekitanud oma valede otsustega!

Aitäh, Mart Helme, aga ma ei saa lasta teil seda praegu väljendada.

Ma protestin selle vale vastu, mida meile siin praegu esitati.

Aitäh! Aga see ei ole vastulause koht, see ei ole ka protseduuriline. See on väga selge vastulause ja see ei ole protseduuriline küsimus. Ma ei saa seda sellisena arvestada. 

Viies küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on poliitiline vastutus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Teate, ma sain täna hommikul kirja ühelt inimeselt, kes kirjutas mulle, et ta on hooldekodus ja et ravimid on kallid, invatakso on kallis, ja ta väljendas muret just nimelt selle üle, et aasta algul jõustus teie juhtimisel läbiviidud reform, millega ligi 7000 inimeselt, kes on üldhooldekodu teenusel, võeti ära üksi elava pensionäri toetus. 

Sellest tõukuvalt ma täna hommikul küsisin sotsiaalministrilt, kui paljusid inimesi, eakaid inimesi, puudutas teie maksupoliitika jaanuaris. Kui mitme inimese [jaanuari] netopension oli väiksem kui detsembrikuu [pension]? Minister ei osanud mulle korraga öelda, kuid ma sain selle kohta informatsiooni Sotsiaalkindlustusameti direktorilt, kellel loomulikult ametnikuna see informatsioon on olemas. Üle 146 000 eaka inimese netopension oli jaanuaris väiksem kui detsembrikuus. 

Samas on ka teie enda valitsuse prognooside järgi inflatsioon, ennekõike maksutõusudest tulenevalt, sellel aastal 5%. Ja kui me praegu arutame erinevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid, [arvestades, et] objektiivselt [hinnates] on Eesti inimesed vägagi keerulises olukorras, siis minu küsimus on, et mida [näitab] teie valitsuse nii-öelda sotsiaal-majanduslik analüüs, milliseks kujuneb teie käsitluse järgi selle aasta lõpuks eakate inimeste ostujõud erinevate sissetulekurühmade lõikes ehk nende tegelik elukvaliteet, kui võtta [arvesse] ka seda, et me oleme kaudsete maksude efektiivse taseme poolest juba Euroopas esimeseks jõudmas. Mis on see dünaamika sellel aastal, härra peaminister?

Aitäh! Siin oli nüüd päris mitu küsimust koos, eks ma püüan kirjeldada ja te saate juurde küsida. See vastab tõele ja seda ka eelarvedebati käigus öeldi, et pensionide indekseerimise muutmist meie ei poolda. Kutsun üles teisi parlamendierakondi sama hoiakut võtma, ehkki on tulnud ka [vastupidiseid] üleskutseid. Parempoolsed on seda väga agressiivselt taotlemas, tean seda erinevate kirjatükkide kaudu. Tööandjatelt on tulnud samamoodi ettepanek kõik indekseerimised peatada, minna ka pensionide kallale. Mina olen öelnud, et mina selle välistan, ja ma loodan, et teised poliitilised jõud [arvavad] samamoodi. Kui vaadata pensionide üldist taset, siis [on näha, et] aastaid tagasi oli pensionide ostujõud ja tase oluliselt madalam, kui see on nüüd. Alampalk on tõusnud, pensionid on tõusnud ja pensionid tõusevad ka edasi, tõusevad kiiremini kui hinnad, pensionide ostujõud on tõusnud. Nii et pensionäride üldine sissetulekutase on läinud paremaks. 

Mis puudutab üksi elavaid pensionäre ja üksi elava pensionäri toetust, siis siin sotsiaalminister ei eksinud. Me oleme ju teinud otsuse sellesama eelarve menetluse käigus, siin mingit üllatust ei ole. Kui selle toetuse maksmise aluseks on üksi elamine ja inimene enam üksi ei ela, siis on ju ka üsna loogiline, et seda toetust sellisel kujul ei maksta. Kõiki neid muid vahesid kaetakse teistest mehhanismidest. Selles mõttes üllatust ei ole. Seda numbrit, kui mitu inimest nüüd üksi elava pensionäri toetust ei saa seetõttu, et nad elavad hooldekodus, mul tõepoolest praegu käepärast ei ole. Ma saan selle hiljem järgi vaadata ja selle hinnangu teile [saata], kui see on see küsimus.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Härra peaminister! Minu küsimus tegelikult oli … Need numbrid olid illustratiivsed praeguse olukorra [kirjeldamiseks] eakate puhul. See suurusjärk – 7000 inimest – oli [nimetatud] valitsuse enda seletuskirjas Sotsiaalministeeriumi poolt.

Aga minu küsimus oli üks ja selge: milline on valitsuse poliitika ja nende otsuste mõju, sealhulgas ka maksutõusudega kaasneva hinnatõusu mõju meie eakate tegelikule elukvaliteedile ehk ostujõule selle aasta lõpuks maakondade lõikes, kuna ka erinevate maakondade lõikes võib sissetulekute tase olla erinev sõltuvalt eakate hõivest? Mu küsimus on: kas teil on selline käsitlus olemas ja mida see käsitlus aasta lõpu kohta näitab? 

Ja teiseks, te ütlesite, et te isiklikult ei poolda pensionide indekseerimise süsteemi muutmist. Kuid nüüd te olete asunud niisuguse poliitika juurde, et järgmise aasta 1. jaanuarist kavatsete jõustada, nagu ma aru saan, kõikide pensionide täiendava maksustamise 2%‑lise maksuga alates esimesest sendist, esimesest eurost, selleks et katta ära Reformierakonna maksuküüruprojekti maksumus. 

Minu esimene küsimus on: kas on olemas selle aasta mõjude analüüs? Ja teine küsimus: kuidas mõjutab täiendavalt eakate inimeste ostujõudu 2026. aastal selle poliitikakavatsuse realiseerumine, kui kõik pensionid alates esimesest sendist hakkavad olema täiendavalt, lisaks tänase maksukoormuse tasemele 2%‑liselt sissetulekutena maksustatud?

Aitäh! [Räägime] pensionide kasvust. Erinevad analüütikud ja hindajad on öelnud, ka tööandjad on öelnud, kirjeldanud – [toon välja] mõned numbrid, te küsite numbreid –, et inflatsioonimäär oli 3,5%, töötasu alammäär kasvas 13%, keskmine kuupalk 8% ja pensionid kasvasid 2024. aastal 10,6%. (Hääl saalist.) Palun kuulake, ärge rääkige vahele! Pensionäride ostujõud, nagu alampalga kasvu puhul, on kasvanud ja see on vähendanud vaesust ühiskonnas. Sellesama statistika saame teile kättesaadavaks teha, see on ka avalik olnud. Pensionide kasv on kiirem kui hinnakasv, see tähendab ostujõu kasv.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Neid hooldekodus elavaid inimesi, keda see 200 euro äravõtmine puudutas, on 6700. Kokkuvõttes hoidis riik nende inimeste pealt kokku 1 350 000 [eurot]. Ma mäletan, et kui see seaduseelnõu oli arutelu all, siis ma juhtisin ka teie tähelepanu sellele küsimusele ja te isegi ütlesite, et kindlasti võiks seda teemat arutada ja seda ülekohut nendele inimestele mitte teha. Kahjuks on see ülekohus tehtud. 

Me just hiljuti Narvas külastasime hooldekodu ja nende inimeste jaoks oli see 200 eurot tegelikult hästi oluline. Hästi küüniline on see, kuidas nende inimestega käituti. Ja minu arust ka valdkonnaminister isegi lubas endale sellist väljendust, et "aga need inimesed seal hooldekodus ju ei ole üksi ja seetõttu võikski nendelt selle üksi elava pensionäri toetuse ära võtta". 

Aga läheks edasi välisteemade juurde. Minu arust on eriti Margus Tsahkna viimasel ajal näidanud tippküündimatust. ERR‑i portaalis on täna [avaldatud] uudis, kust loen: "Välisminister Margus Tsahkna sõnul peab Eesti näitama Ameerika Ühendriikidele, et meil on neile midagi pakkuda." Ja sealt läheb edasi. Ehk siis me räägime turvalisusest. Millal see lehmakauplemine nüüd alguse sai? Välisministri sõnavõtud ja sellised mõtteavaldused [annavad] ju hoopis teise mõõtme meie turvalisusele, meie NATO‑liikmesusele. Kas ta lihtsalt soovib hirmu külvata või see reaalselt näitab tema küündimatust ja arusaama ja kogu selle julgeolekupoliitika ümbermõtestamist?

Kõigepealt pensionidest. Räägime siis sellest. Tänu pensionide kasvule on 300 000 pensionäri keskmine sissetulek suurenenud viimastel aastatel järgmiselt: 2023. aastal 17,6%, 2024. aastal 10,6% ja suvise prognoosi kohaselt kasvab 2025. aastal 6%. Keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka tõusis 2024. aastal 49%‑ni. Võrdluseks: Keskerakonna või EKREIKE valitsemise ajal 2018 oli keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisse netopalka vaid 39%. Ma loen neid numbreid sellepärast, et te saate neid härra Reinsaluga hiljem jagada, siis saate koos vaadata. Nii et vanaduspensionid – vastuseks küsimusele – on viimastel aastatel kasvanud märgatavalt kiiremini kui palgad. Nii töötasu alammäära tõus 8% kui ka keskmise vanaduspensioni tõus 6%, mis on selleks aastaks prognoositud, on suuremad kui Rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioon. 

Nii et see kirjeldab seda pilti, et pensionäride sissetulek on viimastel aastatel päris kiiresti suurenenud. Ma ise pean seda mõistlikuks, sest kui me vaatame varasemaid sotsioloogilisi näitajaid ja andmeid – tahate, et vastan, või ei taha? –, siis [näeme, et] tihtipeale just vaesusnäitaja on pensionäride puhul üks marker ja et pensionide kasv on vaesust oluliselt vähendanud, nagu alampalga tõuski. Seda esiteks.

Teiseks, see, et Ameerika Ühendriigid otsivad koostöökohti teiste riikidega või teised riigid otsivad Ameerika Ühendriikidega koostöökohti. Minu meelest on enam kui loogiline, et riigid otsivad seda, mis neid ühendab. Ma nüüd ei tea täpset konteksti, millele te viitate, aga kui ma sain teie küsimusest õigesti aru, siis koostöö[võimalusi] tuleb ju erinevate riikide vahel ikka otsida.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänane kuues küsimus on samuti peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Uus aasta on alanud Eesti inimestele siiski päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse automaksuteated, kui palju keegi peab automaksu tasuma. Paljude perede jaoks olid need numbrid päris jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus valitsuselt: palgapäeval nägid inimesed oma kontol palju väiksemat numbrit, sest sellest aastast tõusis ka tulumaks, mis tähendab, et inimeste sissetulekud, pensionid, palgad selle võrra vähenesid. 

Aga sellest on ju valitsusele vähe, sest juulis meil rakendub juba uuesti käibemaksu tõus ja seda juba 24%‑ni. Ma korra tuletan meelde, et eelmisel aastal juba rakendus käibemaksu tõus. Ehk siis inimeste sissetulekuid, palkasid vähendati. Paralleelselt tekitatakse hinnatõus läbi käibemaksu tõusu, mis viib inimestel taskutest veel rohkem raha minema, paralleelselt peavad inimesed tasuma automaksu. Aga ka sellest on valitsusele vähe, sest järgmise aasta 1. jaanuaril tõuseb tulumaks ehk siis veel vähendatakse inimeste sissetulekuid. 

No juba eelmisel aastal polnud paljudel peredel kuu lõpus raha pangaarvel, et lihtsalt süüa osta. Kuidas need inimesed uuel aastal hakkama saavad? Teie kolleeg Jürgen Ligi sarnasele küsimusele vastates ütles mulle, et see, kuidas mõni konkreetne pere hakkama saab, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Keskerakonna arvates on riik muidugi meie inimesed. Inimeste toimetulek tagab ka riigi toimetuleku. Palun öelge mulle, kas vahepeal on midagi Reformierakonna positsioonis muutunud. Kas inimesed on teie prioriteediskaalal tõusnud või on nad jätkuvalt kolmandajärgulised?

Aitäh! Selline meeldivalt opositsiooniliselt laetud populistlik küsimus. Loomulikult Eesti riik on Eesti inimesed. On veider, et te peate seda küsimust enda jaoks niimoodi sõnastama, veel veidram, seda sedasi maha lugedes esitama. Aga jumal sellega. Loomulikult, inimeste parem toimetulek on eesmärk. Reformierakond on Keskerakonnast kindlasti palju rohkem majanduskasvule ja inimeste toimetulekule, jõukuse kasvule orienteeritud, mistõttu on selline küsimusepüstitus minu meelest vildakas, julgen vastusena öelda. Seda esiteks. 

Teiseks, kui te tähele ei ole pannud, siis põhjus, miks meil kõigil on vaja makse rohkem koguda ja rohkem panustada, tuleneb ikkagi väga palju sellest, et keerulistel aegadel tuleb oma riiki ise püsti hoida, vastasel korral võtab selle riigi keegi teine. Ja ütleme nii, et meie majandus on saanud päris palju pihta sellestsamast Venemaa agressioonist Ukrainas. Ma saan aru, et teie jutupunktides see ununeb kogu aeg ära – Putinit ei ole olemas. Ärme siiski unusta seda siin saalis Eesti rahvaga kõneledes, et see põhjus, miks me vajame rohkem maksutulu, on lõdvas eelarvepoliitikas, mille eest te saate otsa vaadata Isamaasse läinud Jüri Ratasele, aga ka oma kolleegidele, rahandusminister Martin Helmele, Sven Sesterile ja paljudele teistele, kes ühel hetkel headel aegadel otsustasid, et nad lasevad rahanduspoliitika lõdvemaks, ei kogu reserve kitsamateks aegadeks, mis tulevad. Need kitsamad ajad tulid, tulid kriisid: koroonakriis, pärast seda järgmisena tuli sõda. See tähendab seda, et nendeks hetkedeks oleks pidanud olema reservid ja varud. Sellele, mida tehti sellel legendaarsel Ansipi ajal – teie maailmas oli see ilmselt väga halb aeg –, kui koguti reserve tulevasteks aegadeks, löödi käega. Siis pole ju väga [suur] ime, et kui need keerulisemad ajad tulevad, on seda [puudujääki] kuidagi vaja katta. Ja nüüd, kui meil on vaja tegeleda erinevate kriisidega, on samal ajal ka majanduses keerulised ajad, just päris palju sellestsamast Putini sõjast on meie majandus, meie regioon ja kindlustunne mõjutatud. 

Ja ka euribor on mõjutanud meie majandust, näiteks Läti ja Leeduga võrreldes on [Eestis] oluliselt rohkem laene. Sellisel hetkel olekski vaja ju rohkem vastutsükliliselt käituda, eelarvedefitsiit seda ju ka kirjeldab. Selleks ajaks jäeti need reservid kogumata ja selle tulemuseks on see, et kui me nüüd tahame kaitsekulusid rahastada või midagi muud olulist rahastada: tervishoidu, haridust, mida iganes – ka eestikeelsele haridusele üleminekut, mis teile, ma tean, ei meeldi –, siis selleks ongi vaja raha koguda. Ja kui vaadata keskmist maksukoormust, siis [on näha, et] Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40–41%, meie oma tõuseb maksimaalselt 36%‑ni. Me oleme maksukoormuselt [Euroopas] tagumises otsas.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, mis te arvate, kuidas selline tähtis otsus nagu otsus investeerida roheenergiasse – ma räägin praegu sellest 2,6 miljardist [eurost] – peab edasi liikuma? Kas tõesti on vaja ainult kolme erakonna juhi nõusolekut ja kokkulepet või peab see läbima ka Riigikogu debatid?

Aitäh! Mitte ainult ei pea [läbima], vaid ka läbib. Hea uudis on see, et energeetika[teemast] me oleme rohkem arutanud ainult julgeoleku[teemat]. Energeetika on olnud viimase pooleteise aasta läbiv aruteluteema valitsuskabineti erinevatel kohtumistel, ja mitte ainult valitsuskabineti kohtumistel, vaid ka fraktsioonides, komisjonides. Kõik, kes on tahtnud, on saanud tutvuda erinevate valikutega. 

Ma kirjeldasin teile, et tehtud on erinevaid hinnamudeleid, ja kindlasti ma jõuan järgmise usaldushääletuse käigus teile kirjeldada seda, et Kliimaministeerium on neid teinud koos Eleringiga, kaasanud ühe maailma suurima audiitorfirma andmeid koos tehnikaülikooliga, ja nii edasi. Neid arvutusi tehakse veel ja neid mudeleid tehakse veel. Selleks, et saavutada edasiliikumine tuumajaamaga, maismaatuule[parkidega], suuremahulise salvestusega ja paljude muude asjadega, tuleb parlamenti ka debatt meretuulepargi või meretuuleparkide üle ja seda debatti siin, parlamendis, saabki pidada. See on majanduskomisjonis ja kindlasti ka suures saalis. Mina olen aastaid olnud majanduskomisjoni liige ja kõik need debatid olen mina ära kuulanud, neis osalenud, suhelnud turuosalistega. Ma arvan, et pärast seda, kui see debatt siin kevadel-suvel aset leiab, saavad kõik tutvuda nende materjalidega, ja uskuge mind, ilmselt jääb seda uudishimu faktidega tutvudes oluliselt vähemaks.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, keeruline geopoliitiline olukord ei ole ainult Eestis. See on ka Lätis, see on Leedus ja seal pole niiviisi makse tõstetud inimestel, kusjuures seal on rakendunud ka pangamaks, millele te väga jõudsalt vastu seisate. Seal neil ka majandus kasvab. 

Nüüd korra eelarvepoliitikast. Ma tuletaks korra meelde, kes olid valitsuses enne valimisi: Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Isamaa. Teie jagasite raha vasakule-paremale, tõstsite palkasid, jagasite toetusi, teades väga hästi, mis olukorda see eelarve viib. Aga siis oli ju vaja valimised võita. Ja nagu Kaja Kallas ütles, maksudest rääkimine tol ajal poleks olnud populaarne. 

See jutt, kuidas asjad ikkagi nii halvad ei ole. Konjunktuuriinstituut juba eelmisel aastal kirjutas, et perede toimetulek on drastiliselt halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama sääste, pidanud toimetulekuks võtma tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui veel ei rakendunud lisahinnatõus käibemaksu näol, ei rakendunud tulumaksu tõus. Juba siis inimesed kasutasid oma säästud ära, võtsid tarbimislaenusid. Ja nüüd te ütlete, et teie keskendute majandusele palju rohkem, kui seda on teinud Keskerakond või mõni muu erakond. Selle kohta on konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp alles hiljuti öelnud, ma tsiteerin teda: "[Kuritegelik] on see, et [eri aegadel] on valitsuses jäädud ootama, et olukord majanduses paraneb iseenesest, jäetud langetamata vajalikud otsused [---]." Nagu praegugi, te räägite, kuidas meil kõik, vastupidi, hakkab hästi minema. Aga reaalseid otsuseid ju ei tehta. Ja veel üks tema tsitaat: "Seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." 

Viimased kaks aastat oleme lahendanud probleeme maksude tõusudega. Kas kolmandal aastal teeme taas maksufestivali? Aga ei tee ju …

Teie aeg!

… sest inimesed, ettevõtjad ei saa enam hakkama. Palun öelge kolm kindlat sammu, mida te võtate ette majanduse elavdamiseks ja inimeste, ettevõtjate toimetuleku parandamiseks.

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh! Mõned väited pean ära parandama. Kaubandus-tööstuskoja kõige tuntumat liiget Raudseppa ma siiski liiga pikalt ei tsiteeriks. Isegi kui enamus majanduseksperte on jõudnud järeldusele, et sellel aastal koridori lõpus pirn paistab ja mitte ainult peaministrile, vaid tegelikult ka majandusele tervikuna, siis küllap Peeter Raudsepp ka selles olukorras suudab ühte ja teist öelda. Aga veel kord: eks kaubandus-tööstuskoda ise otsustab, kes nende nimel kõneleb. Kui turgu räägitakse väiksemaks ja konjunktuuri alla, siis see on nende valik. 

Tulen sellesama küsimuse juurde. Te ütlete, et säästude arv on vähenenud. Faktinäitajad on teistsugused – ma kindlasti otsin teile need pärast välja, aga võite ka ise otsida –, nende järgi on säästude arv kasvanud, mitte vähenenud. Ja kui me vaatasime neid numbreid – ma kahtlustan, et mul kuskil on need graafikud, kahjuks mitte käepärast –, siis [nägime, et] säästude arv hoiustel ja inimestel pankades kasvas ka kõige keerulisemal ajal. Säästude arv kasvab. 

Nüüd sellest, mis puudutab majandust. Majanduse puhul on kõige olulisem küsimus maksurahu – seda seadsid number üheks ettevõtjad, tööandjad, kes minu juures käisid, ja ma arvan, et ka kaubandus-tööstuskoja liikmed ja kõik teised [soovivad] sedasama. See tähendab seda, et kogu see selline nii‑öelda maksufestival – jah, tõsi, ilmselt minu enda termin, ja põhjusega – peab lõppema, mis tähendab seda, et uusi maksuotsuseid valitsusest ei tule. See on number üks. 

Teine [oluline küsimus] on tööjõud – [see on] majanduse loogika järgi [esimene], mille järele tavaliselt nõudlus kasvab, kui turud taastuma hakkavad. Oskustööjõu puhul tegutseb majandusminister koos siseministriga, otsides lahendusi, et me saaksime siia tuua neid inimesi, keda näiteks OSKA raporti järgi Kutsekoja poole pealt, kus on sees tööandjad, ametiühingud, ministeeriumide esindajad ja nii edasi, vajatakse. Tööjõud kindlasti on see osa. 

Kolmas [teema] on investeeringute tegemise lihtsus. Selleks on erinevad eelnõud algatatud, algatamisel. Planeeringuprotsessid lähevad lihtsamaks, loamenetlused lühemaks. Mida vähem on ettevõtjatel vaja tegeleda mittevajaliku bürokraatiaga, seda lihtsam on tegeleda olulisega ehk väärtuse loomisega. Nii et ärge kahelge, meil on väga korralikud plaanid. Sellel valitsusel on üks uuendus: kui varasemates valitsustes [toimus] üle nädala julgeolekukabineti [istung], siis selles valitsuses [toimub] iga teine nädal, üle nädala majanduskabineti [istung], kus me teeme konkreetseid otsuseid. Ja otsuseid ilmselt tuleb sellelgi nädalal majanduskabinetist. Nii et see on meile südameasi.

Aitäh! Ja kuna küsimused on selle konkreetse küsimuse raames küsitud, siis lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi seitsmenda küsimuse käsitlemise juurde, mis on samuti peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Enne kui me läheme suure teema juurde, räägime sissejuhatuseks sellest, mis Eesti inimestele konkreetselt muret teeb. 

Peale nädalavahetust on Baltikum ja eriti Eesti kõige kallima elektrihinnaga piirkond ja kohe teatati, et see tuleb sellest, et tuult ei ole ja päike ei paista ja külm on ka. Teie ikka räägite, et rohkem tuulikuid toob meile madalama elektrihinna. No selle loogika kohaselt paneme siis terve Eesti neid tuulikuid täis, ja kui tuul ei puhu, siis meil on vähemalt midagigi: seisvad tuulikud ja kõrge elektrihind. 

Aga [vaatame] suuremat plaani. USA president Donald Trump on nüüd ikkagi selgelt öelnud, et USA loobub taastuvenergeetika doteerimisest, lahkub Pariisi kliimaleppest ja taastab normaalsuse energeetikaküsimustes, [seades] prioriteediks taskukohase ja kindla energia. 

Ja nüüd me jõuame valikute juurde. Kas teie kui peaminister kavatsete viia Eesti energiapoliitika vastavusse USA väärtusruumiga – see ei ole tegelikult ainult küsimus väärtusruumist, vaid see on väga tugevalt majandusküsimus – ehk siis lõpetada taastuvenergia eelistamise ja taastada ausa turukonkurentsi fossiilkütuste osas või jätkab Eesti Reformierakonna juhtimisel senist ideoloogilist enesetappu, minnes vastupidises suunas [võrreldes] USA‑ga ja tehes meie majandusele pöördumatut kahju? Me ju näeme, et samal ajal, kui maailma üks suurimaid majandusi, USA on alustamas terve mõistuse taastamise teed, on Euroopa Liit endiselt kinni Green Deali poliitikates, mis on viinud energiahinna rekordtasemele ja nõrgendanud mitte ainult Euroopa majandust, vaid ka Eesti majandust. 

Minu küsimus on: millise tee valib Eesti? Kas me hakkame järgima USA‑d ja looma majanduslikult jätkusuutlikku energiapoliitikat või jääme Euroopa Liidu rohepöörde ohvriks, hoolimata sellest, et see on juba viinud majanduse ja energiaturu kriisi nii Euroopas kui ka Eestis?

Aitäh, hea küsija! Ma teen komplimendi, et teie küsimusse mahub nii mitu hinnangut ära, et ma ei suuda neid kõiki ilmselt kolme minutiga ümber lükata. Hästi ette valmistatud. 

Ma siiski ütleks, et ERR‑is [avaldati] eile [kell] 18.42 ilusti kirjeldatud vastus teie küsimusele pealkirjaga "Elektri kõrge hinna põhjuseks on vähene tuul ja päike ning kallis gaas". Huko Aaspõllu on selle teinud. Ma suure energeetikahuvilisena loen erinevaid uudistekanaleid ja julgen öelda, et ERR kindlasti on teie maailmavaatele lähedasem kui minu maailmavaatele, õlitehaseuudised ja põlevkiviuudised on seal pigem tihemini. Nii et usaldage seda kanalit, soovitan! Ma saan aru, et teie jaoks ERR võib-olla ei ole usaldusväärne kanal, aga energeetikaküsimustes ja kliimapoliitikaküsimustes te leiate ERR‑is või vähemalt osas selle tekstides kindlasti liitlase. Siin on neid palju.

Aga see uudis iseenesest on täiesti korrektne ja minu meelest on selles väga hästi ära kirjeldatud, et see normaalsus, millesse te soovite naasta, ongi nendel hetkedel, kus taastuvenergiat ei ole meil kohal. Fossiilid on kallid ja seetõttu me oleme olukorras, kus põlevkivienergia ja gaasi hind on meie jaoks kallim kui tuule[energia hind]. Ja siin on ka kirjas, et gaasimüüjad kirjeldavad, et hetkel on gaasi hind kõrgem, ja nad eeldavad, et see alaneb. 

Enne ma kirjeldasin, et minu hinnang energeetikapoliitikale on eeskätt ikkagi ratsionaalne. Energeetikapoliitika eesmärk peab olema soodsam hind ja keskmisena suruvad soodsamat hinda alla kõige odavamad tootmisvõimsused. Ükskõik, kas meile meeldib või ei meeldi või kas meile meeldib üks või teine – kõige soodsama hinnaga toodavad praegu siiski tuul ja päike. Ma saan aru, et see teile ei meeldi, aga midagi teha ei ole. See normaalsus, mida teie siit otsite või siin näete, [ei muuda fakti, et kui] fossiilid on turul, on meil hinnad üleval. See on kogu aeg nii olnud. Kui hinnad lähevad üles, on fossiilid turul, ja vastupidi. Kui on teatud hulk kaableid vigastatud või on midagi reservis, just nagu oli sellesama desünkroniseerimise, nii-öelda vahetuse ajal, siis ongi olukord, kus näiteks soodsam tuuleenergia ei saa teatud ühendustest läbi. 

Te kasutasite siin, jah, erinevaid sõnu [ja väitsite], et me oleme pantvangis ja et see on kliimapoliitiline enesetapp ja kõike muud, aga mina ütleks, et oleks majanduslikult rumal, kui me ei mõtleks Eesti inimestena ratsionaalselt, mis on meile energeetikas kõige soodsam lahendus. Ja nendest erinevatest valikutest kõige soodsam lahendus on ikkagi taastuvenergia tootmine, mis surub hinda alla. 

Te küsisite, kas seda on juurde vaja. Eks te peate sisimas otsustama, kas te tahate Eesti inimestele soodsamat hinda või tahate tuulikute ja päikesepaneelidega võidelda.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Teie jutu võib kokku võtta ühe lihtsa lausega: "Küll siga pori leiab." Aga me ei räägi ju tegelikult millestki vähemast kui sellest, millisesse pilti suures globaalses pildis paigutub Eesti lõpuks sellises suures laias majanduskonkurentsis. 

Tuleksin tagasi selle [sündmuse] juurde, mis siin nädalavahetusel toimus. Te olete korduvalt rääkinud, et Eesti elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast oli vabanemine Vene mõjusfäärist. No see on teie erakonna jutupunkt. Aga küsimus ei ole ju tegelikult selles, millisesse elektrivõrku peaks Eesti kuuluma, vaid selles, millise poliitika kaudu me tagame odava ja kindla energiavarustuse Eestile. Praegu me seisame olukorra ees, kus Eesti energia ja elektri hinnad on endiselt Euroopa kõrgeimate seas, ja pärast Venemaast lahkulöömist ei ole elekter mitte odavam, vaid hoopis kallim. See tuleneb omakorda suures plaanis sellest, et fossiilkütuseid maksustatakse, samal ajal kui taastuvenergiale makstakse peale. 

Minu küsimus pole see ja ka teie vastus tegelikult ei peaks olema see, kas Eesti [elektrivõrk] peaks olema Venemaast sõltumatu – seda on 20 aastat ette valmistatud ja nüüd on see ära tehtud –, vaid küsimus on ikkagi selles, kas Reformierakond suudab nüüd tagada Eestile taskukohase ja kindla elektrivarustuse. Kas teie olete valmis võtma eeskuju USA‑st ja lõpetama taastuvenergia irratsionaalse doteerimise, fossiilkütuste kunstliku maksustamise ja elektrituru manipuleerimise CO₂ maksudega? Ja enne kui te taas, muuseas, kasutate odavat demagoogiat, väites, et see küsimus kuidagi tähendab Venemaale allumist, [küsin]: kas te päriselt ka arvate, et USA taastuvenergia doteerimisest loobumine, normaalse energiapoliitika taastamine on Kremli huvides, ja kui mitte, siis miks ei võiks Eesti minna sama teed ja lõpetada elektri hinna tõusu kunstliku põhjustamise?

Aitäh! Seal oli jälle väga palju asju omavahel segamini, aga eks ma püüan selgitada niipalju, kui ma oskan, ja mul on tunne, et ma saan seda kindlasti veel teha. 

Vaadake, energeetikasüsteem on suurem ja keerulisem. Võib-olla ma olen seda võrrelnud ja ilmselt võrdlen [ka edaspidi] – võib-olla tekib mul parem võrdlus või suudate teie selle pakkuda –, tooliga: toolil on mitu jalga, üksi ta ei püsi püsti. Kõige soodsamad energiaallikad on taastuvad energiaallikad, ükskõik, kas see meile meeldib või ei meeldi, kas me tahame neid oma läheduses näha või ei taha. See on hinnalt kõige soodsam keskmine ja see surub hinda alla. Maismaatuule[energia] on kõige odavam, päikese[energia], merepargid ja nii edasi – kõigil on erinevad tootmiskarakteristikud, mahud ja nii edasi. See keskmisena toob meile, majandusele ja inimestele, energia hinna allapoole. Juhitavatest [energiaallikatest] on meil olemas täna reservid Ida-Virumaal: ligi 1200 megavatti. Need on põlevkivijaamad. Mul ei ole värskemat numbrit, aga mäletan varasemast ajast, et Eesti Energia kirjelduse järgi oleks nende ülalpidamiseks, reservide pidamiseks vaja 40–45 miljonit [eurot] aastas. Ma isiklikult arvan, et reservide pidamise eest tulebki maksta, teist teed ei ole. Nende hinnangul tuleks 20 aastaks põlevkivikatelde ülalhoidmise eest maksta ligi miljard [eurot]. Põlevkivikateldest saadav energia, kui me kaaluksime näiteks uute rajamist – tuginen Kalle Kilgi intervjuule Postimehes, aga kindlasti neid arvutusi võib veel teha –, on umbes viis korda kallim kui gaasist saadav energia. Gaas on omakorda kallim kui taastuvenergia.

Kokkuvõttes, alternatiiv on salvestus, aga salvestus ei asenda juhitavaid ega muid võimsusi. Ta saab ühtlast hinda pakkuda ja saab hinnatippe maha võtta ja selleks me ka seda soovime turule saada. Tulevikus [on alternatiiv] tuumajaam, kui me saame kokkuleppele, kuhu ta tulla võiks. Selle puhul on nii-öelda hinna alus olemas, ta pakub stabiilset energiat, ta võiks asendada näiteks põlevkivi, palju muud. Sellist debatti me ju hakkame siinsamas parlamendis ja mujal pidama. 

Nii et kõik see kokku ongi see, kuhu energeetikas tuleb liikuda. Kindlasti on osa neist [eesmärkidest sellised, mida] turuosalised, investeerijad ise seavad, sest kui keegi ei näe selles nii-öelda turukasu endale, siis seda investeeringut ei tehta. Meie ülesanne on kutsuda just inimeste jaoks ja majanduse jaoks esile neid tehnoloogilisi protsesse ja neid tootmisi, mis pakuvad turule kõige soodsama hinnaga energiat. 

Nii et ma isegi ei oska öelda. Te tahate ilmselt … Ma saan aru, et teie plaan, nagu Mart Helme selle sõnastas, on Euroopast lahkuda, aga Euroopast me siiski lahkuma ei hakka, kui lubate.

Aitäh! Siim Pohlak, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teie vastustest siin järjest kõlab läbi, et teil ei ole energeetikaplaani, teil ei ole plaani, kuidas Eestis päriselt elektri hind alla tuua. On ainult silmamoondus ja küsijate ründamine ja neile valeväidete omistamine, millega te ka eelmise vastuse lõpetasite. Ma loodan, et te olete märganud, et tänane elektri hind on ikka väga-väga kõrge – 500 juures on need megavati hinnatipud. See on tõesti kallis ja Eesti inimestel, Eesti ettevõtetel on keeruline [toime tulla]. Kui kaua teie hinnangul Eesti inimesed ja ettevõtted sellist 500-eurost elektri hinda välja kannatavad ja kuidas meie ettevõtlus sellega toime tuleb? 

Te räägite siin sellest tuuleenergiast, [sellest], kuidas see kõik on nii odav ja justkui peaks lahendama kõik mured. See 2,5 või 2,6 miljardit ei ole odav. See raha tuleb kellegi taskust. See ei ole lihtsalt kuskilt puu otsast võetud raha, see 2,5 miljardit ei ole odav. Lisaks pole see ratsionaalne, seepärast, et tegelikult täna on nii, ja te ka ise olete öelnud, et kui tuul ei puhu, siis elektrit ei ole. Ehk siis see ei ole päris plaan. Kas teil mingi päris plaan ka on, kuidas me saaksime ikkagi kiiremas korras Eestis selle elektri hinna kontrolli alla? Kui me kevadeni, maikuuni, juunikuuni välja läheme selliste hindadega, nagu eile ja täna on olnud, siis ma ei kujuta ette, mis Eesti ettevõtlusest, inimeste toimetulekust saab. Palun [vastake], kas teil on ka mingi päris plaan selle elektri hinna küsimuse lahendamiseks.

Nojah, ma ütleksin nii, et eks te peate ära otsustama ja selles loos kokku leppima, et kummas te siis nüüd mind tahate süüdistada: kas selles, et mul on plaan, või selles, et mul ei ole plaani. Selles usaldusavalduse tekstis, mille te esitasite, te süüdistasite mind plaani olemasolus, nüüd te siin saalis süüdistate plaani mitteolemasolus. Eks te peate selle kokku leppima. Seda esiteks. 

Mina siiski tahaks öelda, et Eesti energeetika tulevik, kui me tahame seda hinda allapoole saada, põhineb erinevatel komponentidel. Me peame liikuma hakkama tuumaotsustega. Ma saan aru, et võib-olla EKRE maailmas on kuidagi võimalik tuumajaama rajada üleöö. Üldiselt tuumajaamade rajamine siiski on keeruline ja läbimõeldud protsess, mis eeldab valmisolekut, regulaatoreid, seadusandlust, julgeolekutagatisi ja kõike muud, muu hulgas ka investorit ja tuumajaama rajajat – seda kõike –, ja sellega me hakkame liikuma. Ma ei salga, et nagu enamik Eesti rahvast, tahaksin minagi teada, kas meil on koht, kuhu tuumajaam sobib, kas meil on valmisolek see teha, kas me suudame seadusandluse ära teha, kas me suudame ühiskonnana kokku leppida. See debatt tuleb ju parlamenti, seda debatti saate parlamendis pidada. 

Teine debatt, mis tuleb parlamenti, on nendesamade reeglite üle, mille alusel suuremahuliselt tuule[energiat] juurde tellime. Väga lihtne võrdlus, mis võib-olla aitab edasi. Energeetika mõttes on hästi lihtne neid numbreid loopida ja öelda 2,6 miljardit – see on maksimaalne toetusmäär, see on suur summa –, aga hinnast kokkuhoitav, hinnamudelite alusel kokkuhoitav määr on 5 miljardit: panete euro sisse, kaks on kasu. Nii et europrojektidega tegelikult on sama lugu: panustad europrojektidesse omaosalusega, panustad teatud osa ja saad sellest kasu. Meie eesmärk peabki olema keskmiselt soodsama hinnaga energia rahvamajandusele. 

Loomulikult, alternatiiv, mida te kirjeldasite või millele te vist üritasite vihjata, on see, et teeme paar põlevkivijaama juurde. Põlevkivijaama rajamine, noh, 800 miljonit [eurot], võib-olla miljard [eurot] – see pole ka lihtne. Lisaks sealt saadav energia on kallim, see on seesama energia, mis täna turul on kalli hinnaga. Ma ei näe selles plaanis mitte mingit muud mõtet, kui – kuidas öelda? – pakkuda Eesti inimestele kauem veel seda normaalsust, mille juurde eelmine küsija tahtis jõuda, [olukorda, kus] hind oleks võimalikult kallis ja turul on fossiilid. Fossiilidel, juhitavatel [energiaallikatel] on oma roll: tagada juhitamatute ehk ilmast sõltuvate energiatootmiste kõrval stabiilsus. Aga kahjuks nende hind on ühe ühiku kohta kõrgem, kui on taastuvate [energiaallikate] oma. Seda peab aktsepteerima. 

Energeetikas ma soovitaks ka teil lähtuda sellest ratsionaalsest vaatest. Ma saan aru, et EKRE‑ga me oleme väga vastakuti, püüame seda teha viisakalt ja lugupidavalt, aga me oleme väga vastakuti selles, kas Eestisse on vaja juurde, ma ei tea, maismaatuuleparke, päikeseparke. Teie olete seda kampaaniat vedamas, et me ei peaks midagi uut ehitama. Jään eriarvamusele.

Aitäh, head kolleegid! Kell 2 [algava] täiskogu istungi päevakorras on meil esimene päevakorrapunkt peaministrile umbusalduse avaldamine, ja ma lubasin, et me võtame enne seda, käesoleva infotunni raames tehnilise pausi. See tähendab seda, et rohkem küsimusi me täna võtta ei jõua. Ma võtan juhataja vaheaja 15 minutit ja me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.