Tere päevast, austatud Riigikogu! Rõõm teid tervitada Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala esmaspäevasel istungil. Me alustame istungit. Head kolleegid, palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.

Nii, head kolleegid, kohalolijaks on end registreerinud 88 Riigikogu liiget, puudub 13. 

Läheme kõigepealt päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja järgmised [punktid]: Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 501 teine lugemine ja Vabariigi Valitsuse algatatud teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554 esimene lugemine. Nende eelnõude arutelu oli kavandatud kolmapäeval esimeseks ja kolmandaks päevakorrapunktiks. Need on algatajate ettepanekud selle nädala päevakorra kohta.

Aga enne, kui me saame selle päevakorra kinnitamise juurde minna, vaatan, et käsi on püsti kolleeg Rain Epleril. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun! Head kolleegid, saalis on lärm. (Helistab kella.) Siin päris hästi ei kuule, mida küsitakse või millised seisukohad Riigikogu liikmetel on. Palun kuulame nüüd Rain Eplerit. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Küsimus ei ole otseselt tänase istungi, vaid üldse Riigikogu töökorralduse ja puhtalt protseduurika kohta. Mul on tegelikult kaks teemat, nii et võtan ükshaaval. 

Üks teema on see, et ma olen saanud teilt tagasi juba mõned [minu kirjalikud küsimused], näiteks selle, mille ma olin esitanud Kliimaministeeriumile. See kirjalik küsimus oli sel teemal, et Kliimaministeerium on tulemas välja algatusega, et looduskaitseseaduses sätestataks uute mõistetena hüvitus‑ ja leevendusalad. Need on mõisted, [millega tähistatakse seda,] kui ehitatakse näiteks raudtee või tuulikupark ning seetõttu raadatakse metsa ja tehakse loodusele kahju, ja siis kusagil tuleb majandusmetsas tegevust piirata, et see kahju hüvitada. Ma palusin Kliimaministeeriumil modelleerida, kui suur on nende hinnangul hüvitus‑ ja leevendusalade mõju Eesti riigile, Eesti riigi majandustegevusele. Kliimaministeerium vastas mulle esmalt, et nad ei oska seda mõju hinnata, sest ka nende enda jaoks on asi liiga ambivalentne. See ühelt poolt näitab, kuidas ministeeriumid mõjuhinnangutega tegelevad. Aga siis korraldas riik hoonestusõiguse oksjonid just nimelt maismaa tuuleparkide jaoks, et maatükkidele hoonestusõigust anda. See konkretiseeris küsimust märgatavalt ja ma saatsin Kliimaministeeriumile küsimuse, kus need alad olid välja toodud, ja palusin neil modelleerida konkreetse kaasuse pealt, et kui nüüd tehakse tuulepargid, siis millised saavad olema need hüvitus‑ ja leevendusalad. Aga kahjuks selle täpsustava küsimuse, mis kitsendas skoopi ja tegelikult andis ministeeriumile võimaluse sellist mõju Eesti riigis majanduslikus mõttes hinnata, te saatsite tagasi põhjendusega, et kirjalik küsimus peab olema lühidalt vastatav, lisaks sellele, et ta on ka ise lühike. Enne, kui ma lähen küsimuse juurde, ütlen veel, et ma natuke aega varem saatsin Kliimaministeeriumile küsimuse, kus ma palusin infot selle kohta, kui palju Keskkonnaamet on andnud kooskõlastusi erinevatele majandustegevustele looduskaitsealadel või [kui sageli ta on kooskõlastamisest] keeldunud. Nad alguses vastasid, et see võtab väga kaua aega, et kuni pool aastat võib minna, ja ma kirjutasin vastu, et kui me saame vastused kevadistungjärgu lõpuks, siis see sobib. Ja kujutage ette, nad juba möödunud nädalal saatsid need vastused. Oli palju tööd vaja teha, aga ma usun, et ministeerium ise sai parema pildi ja mina Riigikogu liikmena sain hea ülevaate. 

Ma olen saanud kogenenumate kolleegide abiga aru, et seda laadi küsimused – ja see on täiesti legitiimne küsimus, eks ole – on seni jõudnud ministeeriumidesse ja on saanud vastused. Kuidas ma siis saaksin infot selle kohta, milline on nende hüvitus‑ ja leevendusalade mõju? Üks võimalus on see, et kuna seal oli 267 maatükki, siis ma saan esitada 267 kirjalikku küsimust. Võib-olla on igaüks neist teie arvates piisavalt lühidalt vastatav. Mu küsimus on, miks te piirate sellist info küsimist.

Aitäh! Ma sain aru, hea kolleeg, teie küsimusest. Kõigepealt ütlen, et see küsimus ei ole kindlasti käesoleva istungi läbiviimise protseduuri kohta. See on pisut laiemalt selle kohta, kuidas esitada kirjalikku küsimust. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 147 ütleb väga selgelt, et küsimus peab olema lühike ja võimaldama ka lühikest vastust. Te kirjeldasite, millise skaala see küsimus omandas. See kindlasti ei oleks võimaldanud lühikest vastust. See oli ka [tagasisaatmise] põhjus ja see põhjendus on ka teile saadetud vastuses kirjas. Aga te võite kindlasti küsimusi täpsustada. Teil on võimalik esitada küsimusi infotunnis, teil on võimalik esitada küsimusi ministritele ka arupärimiste näol. Nii et teil on neid võimalusi päris palju ja kindlasti on teil võimalik neid küsimusi uuesti esitada. 

Nii, Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

See on nüüd järjekordne näide selle kohta, kuidas meil Riigikogus reeglid ei kehti. Selle ajani, kui Lauri Hussar sai spiikriks, sai kirjalikke küsimusi saata põhimõtteliselt ilma igasuguse piiranguta. Juhtus küll seda, et arupärimise peale öeldi, et see on kirjaliku [küsimuse] formaat, palun vormistage ümber kirjalikuks küsimuseks. Aga mitte kunagi varem ei juhtunud sellist asja, et Riigikogu spiiker oleks öelnud Riigikogu saadikule, et teie küsimus on liiga pikk või nõuab liiga pikka vastust, seetõttu ma ei edasta seda ministrile. 

Me oleme ju väga palju näinud selles Riigikogu koosseisus seda, et spiiker Hussari juhtimisel ei edastata ministritele ka arupärimisi. Või kui edastatakse, siis ei panda arupärimistele [vastamist] päevakorda, sest Riigikogu juhatus leiab, et arupärimisi on liiga palju ja riigikogulastele on liiga kurnav esmaspäeviti neid arupärimisi siin kuulamas käia.

Te tegelikult olete välja lülitanud nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimise formaadi, võttes opositsioonilt ära võimaluse täitevvõimu kontrollida selles funktsioonis, nagu see on mõeldud. See ei ole mingi obstruktsioon või trollimine. Kui siin mõnelt ministrilt küsitakse konkreetsete alade kohta konkreetseid arve, eelarvemõjusid, siis ta loomulikult ei oska käigu pealt infotunnis niisuguste numbritega vastata. Ta ütleb, ja nii ütleb iga normaalne minister, et esitage kirjalik küsimus. Aga siis see kirjalik küsimus tuleb teie laualt tagasi saadiku lauale. Meil ongi täisring, meil ei olegi kuhugi pöörduda.

Aitäh, hea kolleeg! See ei vasta tõele. Kõigepealt, kõik arupärimised, mis vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, on Riigikogu menetlusse jõudnud ja on ka siin Riigikogu ees vastuse saanud. Ka täna näiteks on meil neli arupärimist, millele vastab peaminister Kristen Michal. Kõik küsimused, mis vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, jõuavad adressaadini ja saavad ka vastuse. 

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Nagu ma ütlesin, mul on kaks teemat. Tuleme tänasele istungile mõnes mõttes lähemale, aga küsimus on ikkagi üldine. Te ise võtsite mõni aeg tagasi vedada ühe sellise õilsa võitluse, et riigikogulaste kuluhüvitisi tuleks vähendada, ja jõudsite sellega mingisse punkti. See selleks. 

Mina esitasin ministritele arupärimised, et nad tuleksid ja räägiksid meile siin saalis, kuidas nende ministeeriumis on reguleeritud esinduskulude kasutamine, kuidas nad neid möödunud aastal kasutasid, mis sai ülejäägist ja nii edasi. Väga huvitaval kombel te olete ka need arupärimised tagasi saatnud ja olete öelnud niimoodi, et neist ei selgu, millised seadusega pandud ülesanded on ministrid arupärijate hinnangul täitmata jätnud või mida nad ei ole täitnud nõuetekohaselt. Ma vaatan näiteks tänast päevakorda. Ma ei hakanud isegi nädalate kaupa tagasi minema, sest piisab tänasest. Mul on hea meel, et peaminister on arupärimistele vastamas ja me saame temalt infot küsida, aga kui nüüd võtta kinni sellest teie lausest, siis päris täpselt tegelikult ei selgu, millised seadusega pandud ülesanded on ministrid arupärijate hinnangul täitmata jätnud või mida nad ei ole täitnud nõuetekohaselt. Ometi need arupärimised [siin on]. Mul on väga hea meel Keskerakonna üle, et nemad ei ole sattunud teie repressioonide ohvriks. Tegelikult oleks ju hea kuulata, mida ministrid räägivad sellelsamal teemal, mille pärast te nii suurt südamevalu tundsite – ikka need kuluhüvitised. Ja siis te otsustate, et ei, ministrid ei peaks tulema sellel teemal siia aru [andma]. Äkki te siis seote [need asjad], räägite ära, kuidas tänaste arupärimiste puhul on teie jaoks selge, et ministrid on jätnud midagi täitmata või on seadusvastaselt käitunud.

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole küll enam üldse kuidagi istungi protseduuri kohane. (Pahased hääled saalis.) Kõik arupärimised, mis vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, jõuavad Riigikogu menetlusse. Te ise tõite ka väga selgelt välja, et arupärimine peab juhtima tähelepanu probleemile. Selline teie stiilis infopäring kindlasti ei vasta sellele, mis on arupärimise formaadi mõte. Arupärimise formaadi mõte on pisut teistsugune. Te juhtisite sellele täiesti õigustatult tähelepanu ja nii see on. Kui arupärimine vastab formaadile, siis ta ka Riigikogu menetluses on.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh, härra Hussar! Ega teie elu ka kerge ei ole. Aga mulle jäi kõrvu üks asi, mis te eelküsijale ütlesite. Te andsite niisuguse mõttekäigu, et küsimused peavad olema esitatud nõnda, et neile saaks vastata lühidalt. See on teie tõlgendus, et saaks vastata lühidalt. Aga mulle tuli kohe [silme] ette üks teie viimane nii-öelda initsiatiiv, kui Riigikogu juhatus lükkas tagasi minu esitatud arupärimise. Minu küsimus peaministrile puudutas valitsuse poliitika juhtimist. Minu küsimuse põhjustas see, et valitsuse automaksu initsiatiivi kohta olid esitanud vastandlikke väiteid siseminister Läänemets ja eelmise kabineti rahandusminister härra Võrklaev. Minu küsimus peaministrile oli selline, mis võimaldanuks vastata sisuliselt jah või ei. Kuna olid vastandlikud väited, [siis ma küsisin,] kumb räägib tõtt ja kumb luiskab, kas Võrklaev või Läänemets. See küsimus puudutas valitsuse töö korraldamist, valitsuse poliitika juhtimist, mille eest vastutab peaminister. Te saatsite [minu arupärimise] tagasi, [väites,] et need küsimused, mis puudutavad valitsuse poliitika kujundamist, ei puuduta peaministri võimkonda. 

Minu küsimus teile on nüüd see. Andke nõu ka lihtsale inimesele saalist! Mis küsimused teie hinnangul on need, mis kuuluvad Eesti Vabariigis peaministri pädevusse ja mille kohta tohib küsida? Selgitage, millega te sisustate täidesaatva võimu juhi, Eesti Vabariigi riigijuhi pädevuse, mille kohta poliitika valdkonda puudutavalt tohib küsimusi esitada, tingimusel, nagu te panite praegu piirangu, et vastused peavad olema lühikesed, eks, [need küsimused peavad] võimaldama lühikesi vastuseid.

Aitäh! Te ajate nüüd kõik segamini. Me räägime kõigepealt kirjalikest … (Hääl saalist.) Me räägime kirjalikest küsimustest, mille kohta § 147 RKKTS‑is ütleb väga selgelt, et küsimus peab olema lühike ja see peab eeldama ka lühikest vastust. Arupärimine on reguleeritud §‑s 139, te võite selle koos kommentaaridega üle vaadata. Muuseas, te tsiteerisite väga õigesti ka seda RKKTS‑i kommentaari, et arupärimisele vastamine on väga selgelt seotud ka sellega, et see peab puudutama ministri võimkonda. Väga selgelt! Lugege see vastus, mis teile on saadetud, veel põhjalikult läbi. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Ei noh, ma kuulasin seda juttu ja tuli meelde see teada-tuntud tõsiasi, et totalitarism on alati tujukas. Täna ma tahan nii ja peaminister saab tulla vastama, sest see ei ole võimkonda puudutav rikkumine või seaduste mittetäitmine, et ei võetud vastu pangamaksu. Täna tohib! Eelmine või üle-eelmine nädal, või millal see meil siin oli, võisid Riigikogu liikmed anda oma eelnõusid ja arupärimisi üle enne kui valitsuse esindaja, aga mõni päev ei või. Totalitarism on alati tujukas, [kõik sõltub sellest,] kuidas Hussaril parasjagu tuju on. 

Meie probleem on selles, et ei arupärimisi ega kirjalikke küsimusi ei saa esitada nii nagu vanasti. Ja vaat see on oluline asi, eks ju, demokraatlike institutsioonide puhul: kirjalikud reeglid ja kirjutamata reeglid. Vanasti võis esitada päris pika küsimuse, millele võis päris pikalt vastata nii kirjalikult kui ka suulises formaadis. See oli, ütleme niimoodi, pigem erand ja haruldus, kui Riigikogu juhataja ei saatnud neid küsimusi ministrile edasi. Tavaliselt [ei saatnud ta neid edasi] siis, kui need olid tõesti vormistatud kuidagi ülejala. Aga sisusse ei sekkutud. Nüüd te sekkute kogu aeg sisusse, vaatate meile sealt siira pilguga otsa ja ütlete: "Aga teie küsimus ei vastanud paragrahvile ja ma ei lasknud seda edasi." Vaat, see ongi see totalitaristi tujukus ja see on lihtsalt häbiväärne. Te olete hävitanud Riigikogus normaalse toimiva parlamentaarse demokraatia ja opositsiooni võimaluse täitevvõimu kontrollida, juhtida tähelepanu vigadele ja pakkuda välja paremaid alternatiive. See on lihtsalt nii mage, nii kohutav, et ma ei tea, kuhu te pärast puldist äraminemist häbenema lähete, aga [kuhugi te] peaksite minema.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa teiega kuidagi nõustuda, et vanasti oli kuidagi muru rohelisem ja taevas sinisem. Ei olnud. Ka vanasti tagastati teie arupärimisi, tagastati ka küsimusi, mis olid kirjalikult esitatud. Nii et ma ei tea, millisele infole teie tuginete, aga ma ei saa teiega kindlasti nõustuda, Martin Helme.

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Ma tulen teie eelmise vastuse juurde tagasi. Tegelikult ei väitnud ma midagi ja ma ei tulnud teile appi ühegi selgitusega, ma tsiteerisin teile teid ennast, kui te saatsite arupärimised tagasi, öeldes: "… ent neist ei selgu, millised seadusega pandud ülesanded on ministrid arupärijate hinnangul täitmata jätnud või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt." Nii, see oli nüüd tsitaadi lõpp. 

Ma lähen oma küsimusega edasi. Vaadake tänases päevakorras olevaid arupärimisi. Ma lihtsalt kommentaarina ütlen, et mul on väga hea meel, et need on jõudnud saali ja saab peaministrit küsitleda. Aga kas te selgitaksite, mõeldes enda lausele, et [arupärimistest] ei selgunud, millised seadusega pandud ülesanded on ministrid arupärijate hinnangul täitmata jätnud või mida nad ei ole täitnud nõuetekohaselt, et kas siis nende puhul oli nii, et vaatasite peale ja see selgus, kuid minu küsimuse puhul, [millele vastates oleksid] ministrid saanud võimaluse oma esinduskulude kasutamist selgitada, see siis ei selgunud? See oli mu küsimus. Ja tsitaat oli teie enda tsitaat.

Aitäh, hea kolleeg! Minu tsitaat tugines väga selgelt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ja selle kommentaarile. Ma jään selle juurde, et ka need arupärimised, mis täna on siia jõudnud, vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Aitäh! Head kolleegid! Nii … 

Lauri Laats, ma saan aru, et ettepanek päevakorraga seoses.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Vaatan seda päevakorda ja projekti, mis puudutab seda nädalat täiskogus. Me oleme tavaliselt harjunud, et neljapäev on Keskerakonna päev, nüüd on see aga sujuvalt liikunud esmaspäeva peale, kui on lausa kuus Keskerakonna fraktsiooni punkti. Selline tunne, et tegemist on ikkagi liikuva pühaga. (Esimees naerab.)

Aga kui rääkida sisust ja ettepanekust, siis Keskerakonna fraktsioonil on ettepanek jätta tänasest, esmaspäevasest päevakorrast välja punkt nr 5, ehk võtta see menetlusest praegu välja ja me siis menetleme seda hiljem.

Lauri Laats, ma palun korra täpsustada. Kas te palusite selle nädala päevakorrast välja võtta, te ei palunud seda menetlusest välja võtta? Selle nädala päevakorrast, selge. Ühesõnaga, ettepanek on selle nädala päevakorrast välja arvata tänane päevakorrapunkt nr 5. Meil on siis kolm väljaarvamist selle nädala päevakorrast.

Nii, head kolleegid, asume tänase päevakorra kinnitamise hääletuse juurde. Meil on kolm ettepanekut. Sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 501 ning Vabariigi Valitsuse algatatud teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata tänasest päevakorrast välja viies päevakorrapunkt, Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 535 arutelu. Me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu! Sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja järgmised eelnõud: Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 501 ja Vabariigi Valitsuse algatatud teadus‑ ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata käesoleva nädala päevakorrast välja tänane viies päevakorrapunkt, eelnõu 535 arutelu. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 78 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 1. Päevakord leidis kinnitamist. 

Järgnevalt, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav parlament! Isamaa fraktsioon esitab parlamendi menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Eesti elektritootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava väljatöötamist, et tagada Eestis energiakindlus. Me leiame, et selles tegevuses peab valitsus parlamendi juhise järgi lähtuma järgmistest eeldustest. 

Esiteks, Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealhulgas tagama varustuskindluse juhitava võimsusega. Teiseks, ühiskonnal, ettevõtjatel, investoritel on energiapoliitilise tuleviku kohta selgus. Kolmandaks, langetatud valikute korral on tuvastatav nende maksumus kogu elektrienergia terviktsüklis tootmisest tarbimiseni. Neljandaks, tegevused on allutatud elektrienergia konkurentsivõimelise hinna saavutamisele. Punkt. 

Härra peaminister! Nagu Eesti avalikkus kaks nädalat tagasi kuulis, on parteijuhid võimukoalitsioonist langetanud oma energiapoliitilised otsused, mida kavatsetakse asuda kiirkorras teostama. Isamaa fraktsiooni hinnangul ei vasta selline rabe käitumine Eesti majanduse ja Eesti ühiskonna huvidele, elektrienergia varustuskindlust, energiajulgeolekut ja elektrienergia konkurentsivõimelist hinnataset puudutavalt inimpõlve perspektiivis. Valitsuse sõnastatud poliitiline kavatsus ei ole asjakohane. Seetõttu paneb Isamaa ette, et parlament arutaks seda venitusteta ja kujundaks seisukoha selle vaate suhtes, milline on energiapoliitika, mis on Eesti ühiskonna pikaajalist energeetilist vajadust ja [ühiskonna] huvisid realiseeriv. Aitäh!

Aitäh! Nii. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Soovin esitada ühistranspordiseaduse [muutmise seaduse] eelnõu. Seda seetõttu, et taksonduses on kord Eesti Vabariigis käest ära. Toimub täiesti põhjendamatu nõndanimetatud elektroonilisi seadmeid omavate taksode eelistamine tavataksode ees. Tavataksodele esitatakse kõrgendatud nõudmisi, samas kui nende puhul, mida rahvas kutsub näiteks Boltiks, on nõuded hoopis teistsugused. Selline selektsioon, ütleme, ühes ärisektoris on põhjendamatu ja põhimõtteliselt põhiseadusvastane. Tingimused peavad ühes sektoris olema võrdsed. 

Teine probleem on siin aga see, et niinimetatud Bolti taksodel on põhimõtteliselt lubatud kasutada juhte, kes eesti keelt ei valda. Tänahommikuses "Telehommiku" saates Kanal 2‑s ütles Bolti esindaja, et nemad on taksode roolist kõrvaldanud 700 juhti. See on ennekuulmatu. Eesti Vabariigis on taksojuht teenindaja ja ta peab oskama eesti keelt B1‑tasemel. 

Antud seadusemuudatusega soovingi korrastada taksopargi ja taksode eeskirju, et need oleksid võrdsetel tingimustel sätestatud kõigile, lähtudes põhiseaduse §‑st 12, ning autojuhid oskaksid eesti keelt B1-tasemel. Aitäh!

Järgnevalt kolleeg Lauri Laats, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Sooviks täna Keskerakonna fraktsiooni poolt üle anda Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist Riigikogu e‑valimiste protsessi turvalisuse uurimiseks. 

Ühiskonnas on jällegi kerkinud üles väga palju küsimärke, mis puudutavad e‑valimiste turvalisust ja läbipaistvust ning seda, kuidas on võimalik e‑valimisi üldse kontrollida. Nii nagu juba väga paljud IT‑valdkonna eksperdid on öelnud, ei ole ühtegi süsteemi, mida ei ole võimalik murda ehk sinna sisse tungida. Sellest lähtuvalt tulebki moodustada uurimiskomisjon, mis ühelt poolt annaks meile vastuse, kas neil etteheidetel ja nendel küsimustel, mis on praegu uuesti üles tulnud, on tõepõhi all või mitte. Ehk kui otsustatakse, et e‑valimised vastavad tänapäeva nõuetele ja ongi turvalised, siis ei ole küsimus selles, nagu me tahaksime e-valimiste kohta ikkagi kindlasti öelda, et ei, neid ei tohiks sellisel viisil edasi kasutada. See komisjon olekski selleks mõeldud, et välja uurida vastused kõikidele küsimustele, mis on uuesti üles tulnud. 

Aga loomulikult, mis puudutab minu isiklikku tunnetust, mille ma kindlasti ka välja ütlen, siis mõeldes nendele küsimustele, mis on suuremal määral ühiskonnas praegu üles tulnud, ja sellele, et inimesed arvavad, et e‑valimised ongi ebaturvalised ja valimiste salajasuse printsiipi on rikutud, siis mina kindlasti praegu e‑valimistesse ja nende turvalisusse ei usu. Aga see on minu arvamus. Loodame, et komisjon kutsutakse kokku ja hakatakse seda uurima. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt kolleeg Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud daamid ja härrad, Eesti mehed ja Eesti naised! Minu ja Leo Kunnase eelmine arupärimine puudutas eesti keele kasutusala ahenemist ja tugines arvandmetele, mille kohaselt on nende täiskasvanute arv, kes saavad eesti keele selgeks, kordades väiksem kui Eestisse [elama] tulevate eesti keelt mittevaldavate isikute arv.

Seekordne arupärimine puudutab samuti eesti keele kasutusala ahenemist, aga vaatega püramiidi tipust, nimelt teaduskeele poolt. Eesti ülikoolides kirjutatakse praeguseks vaid 7% doktoritöödest eesti keeles. Kindlasti pärsib see eesti teaduskeele arengut. Lisaks ei saa suur osa välisüliõpilastest eesti keelt selgeks, mistõttu ei pruugi nad saada ka Eestis oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Suurem osa neist lahkub Eestist ja see teeb nende Eesti maksumaksja arvel väljaõpetamise otstarbekuse üsnagi küsitavaks. Pealegi demonstreerib Tartu Ülikooli näide, et doktoritööde ingliskeelestumine ei tõsta kuigivõrd ülikooli mainet ega kohta rahvusvahelistes edetabelites. Nagu me teame, teeb tehisintellekt varsti kõik keeled rahvusvahelises konkurentsivõitluses võrdseks, nagu Samuel Colt tegi kõik kodanikud võrdseks.

Meil on seoses sellega rida küsimusi, mis puutuvad sellesse, kas haridus‑ ja teadusminister tunnistab, et tegemist pole normaalse ega põhiseaduspärase olukorraga, ja mida ta siis kavatseb ette võtta. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Maastiku. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on üle anda üks arupärimine. Ma kõigepealt vabandan Riigikogu esimehe ees, et [arupärimises] on üle 20 sõna. Kas see on [liiga] pikk? Loodan vähemalt, et vastus tuleb pikem kui kaks sõna. 

Arupärimise sisu on selles, et ajakirjanduses avaldatud andmete järgi on valitsuskoalitsiooniparteide juhid kokku leppinud tegevustes energeetikas, puudutavalt taastuvenergia ning salvestuse toetamist. Lähtudes sellest on meil järgmised küsimused. 

Kui suur on kavandatavate energiapoliitiliste tegevuste kogumaksumus, kusjuures tuleks eraldi välja tuua erinevate investeerimisprojektide hinnanguline kulu? Milliseks kujuneb elektrienergia lõpphind aastaks 2035? Teiseks palume selgitada andmete aluseks olevaid sisendarvutusi ja analüüsi, millel eespool viidatud arvestused rajanevad. Kolmandaks palume selgitada elektritarbimise prognoosi mudelit aastaks 2035. Kuna viimasel kuul on valitsus avaldanud erinevaid numbreid, siis palume esitada kõigi nende kohta põhjendusi. Neljandaks, kui juhitavaks võimsuseks on aastaks 2030 planeeritud 1000 megavatti aastas, siis kuidas tagatakse elektri olemasolu tipukoormuste korral, kui tuul ei puhu ja päike ei paista? Kui defitsiit on kavandatud katta importelektriga, siis palume ka Soome, Läti ja Leedu olukorra analüüsi. Ühtlasi palume selgitada, miks on otsustatud märkimisväärselt energiajulgeolekut nõrgestada ja on loobutud põhimõttest, et riigis peab juhitavate võimsuste [maht] olema tipukoormus pluss 10%. Kuuendaks, kuna valitsus on avaldanud prognostilise elektrienergia lõpphinna 2035. aastaks, siis palume selgitada hinnaprognoose erinevate hinnakomponentide lõikes. Alla olen kirjutanud mina ja veel Riina Solman ja Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Te ei pea millegi pärast vabandama. Kui [arupärimine] vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis loomulikult me võtame selle menetlusse. Järgnevalt Marko Mihkelson, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lubage mul väliskomisjoni poolt anda üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Aitäh! See on üle antud digitaalselt.

Aitäh! Nii. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Nädalavahetusel ärevust tekitanud sagedusega on nüüd korras. Sagedust me suudame hoida, aga pinge on endiselt üleval. Pinge on Eestis endiselt üleval ka energia hinna tõttu. Valitsuses on toimunud hulk arutelusid, ja ma saan aru, et enam ei kahtle keegi selles, et energiamajanduse [korralduse] seaduses 2030. aastaks seatud eesmärk, et me suudaksime elektrienergia summaarset lõpptarbimist vähemalt 100% taastuvenergiaga [katta], ei täitu. Seda tunnistas lõpuks isegi Jevgeni Ossinovski ja ütles ka seda, et tõenäoliselt selline olukord, kus riik ise seadusi ei täida, ei ole mõistlik. Sellepärast teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku seda eesmärki muuta ja [minna] tagasi selle 2022. aastal seatud eesmärgi eelsele positsioonile. Aitäh!

Aitäh! Lihtsalt märkus, et pinge peabki üleval olema. (Naerab.) Elektriga on kehvasti.

Nii, head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna viis päevakorrapunkti. Neist esimene on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi ja Andrei Korobeiniku 9. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine pangamaksu kohta. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Eesti inimesed, kes meid vaatavad! Meie arupärimine sai sisse antud eelmise aasta detsembris, nüüd lõpuks on see jõudnud ka suurde saali. Olukord on ka natuke muutunud, aga küsimused on jäänud. 

On teada, et 2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade ülemäärastele kasumitele pangamaksu. Maksu kehtestamise ajendiks olid kommertspankade märkimisväärselt kasvanud kasumid, mis tulenesid peamiselt Euroopa Keskpanga intressimäärade tõusust. Esialgu prognoosis Leedu Pank pangamaksu laekumiseks 250 miljonit eurot. 2024. aasta juunikuus pikendas Leedu Seim pankade ajutise solidaarsusmaksu [kehtimist] veel aasta võrra. Rahandusminister on öelnud, et 2025. aastal solidaarsusmaksust saadav tulu on küll väiksem kui aastal 2024, kuid on siiski märkimisväärne. 2024. aasta kolmanda kvartali eest tasusid pangad Leedus kokku rohkem kui 100 miljonit eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui teise kvartali eest tasutud summa. Leedu Panga arvutuste kohaselt võib 2025. aastal solidaarsuspanusest saada veel 50–70 miljonit eurot. Ja milleks seda vaja oli? Leedu suurendab kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis, võõrustada aastal 2027 Saksa brigaadi ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks. Ta hoolitseb oma kaitsevõime eest. Nii et võime öelda, et Leedus maksavad julgeolekumaksu kinni mitte füüsilised isikud nagu meil, vaid pangad. 

Eelmise aasta detsembris võttis Läti Seim vastu enam-vähem analoogse seaduse, mis kohustab krediidiasutusi maksma järgmise kolme aasta jooksul solidaarsusmaksu. Pangad ja nende filiaalid peavad Lätis järgmise kolme aasta jooksul maksma solidaarsusmaksu ülemääraselt kasumilt, mis teeniti euribori järsu tõusu tõttu. Lätlased loodavad saada aastal 2025 selle meetmega kokku kuskil 93 miljonit eurot ja järgmisel kahel aastal ehk 2026. ja 2027. aastal 85 miljonit eurot aastas. Eesmärk on enam-vähem sama nagu Leedulgi: kaasata täiendavaid vahendeid riigi julgeoleku rahastamiseks suurenenud riskide tingimustes. Sama muster: pangad maksavad julgeolekumaksu kinni. 

Eestis arutas pangamaksu kehtestamist eelmine valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega. Tema kohtus pangajuhtidega ning üheskoos lepiti kokku, et aastal 2024 maksavad pangad kasumi pealt erakorralist dividendi, kuid pangamaksu nagu Leedus või Lätis meil ei tule. 

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastata küsimustele. Milline on teie seisukoht selles suhtes, et meie naaberriigid on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ei ole seda teinud? Kas meil Eestis on teistsugune olukord, kas meil on kõik hästi, vaatamata sellele, et majandus langeb juba kolmandat aastat järjest, inflatsioon jätab inimestele vähem raha kätte ja hinnad jätkavad kasvamist? Kas praegune Eesti valitsus on kaalunud sarnase maksu kehtestamist, arvestades pankade kasvanud kasumeid ja vajadust leida täiendavaid eelarvetulusid? Kas Eesti ei vaja teie arvates pangamaksu? Miks? Kas teie arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni füüsilistest isikutest maksumaksjad ja ettevõtjad, mitte pangad, parem Leedus ja Lätis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad ikkagi pangad oma hiigelkasumite pealt? Nendele küsimustele paluks vastust, eriti selles valguses, et peaminister ise on ju väljendanud arvamust, et Eesti kaitsekulud peavad tõusma ja tõusma märgatavalt, 5%‑ni SKP‑st. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Nagu tavaks saanud, loen küsimused ette ja siis vastan neile. 

Kõigepealt esimene küsimus: "Milline on Teie seisukoht selles osas, et meie naaberriigid Leedu ja Läti on kehtestanud pangamaksu, samas kui Eesti ei ole seda teinud? Kas meil Eestis on teistsugune olukord, kus kõik on hästi vaatamata sellele, et majandus langeb kolmandat aastat järjest, inflatsioon jätab inimestele vähem raha kätte ja hinnad jätkavad kasvamist?" Vastus. Eesti on otsustanud maksustada pankasid avansilise tulumaksuga ning pankade dividende juriidilise isiku tulumaksuga. Kokku teenisid pangad 2024. aastal kasumit veidi üle 1 miljardi, peaaegu 1,1 miljardit eurot, ning tulumaksu maksid kasumilt kokku 250 miljonit eurot. See moodustab 23,5% kasumist. 2024. aastal moodustas pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisest 26%. 

Teine küsimus: "Kas praegune Eesti valitsus on kaalunud sarnase maksu kehtestamist, arvestades pankade kasvanud kasumeid ja vajadust leida täiendavaid eelarvetulusid?" Vastus. Rahandusministeerium on 2025. aastaks prognoosinud, et pangad maksavad avansilist tulumaksu 143 miljonit eurot. Leedus kogutakse pangamaksuga samal ajal enam kui poole vähem ehk 50–70 miljonit eurot. 

Kolmas: "Kui Eesti ei vaja Teie arvates pangamaksu, siis miks?" Vastus. Õiguskindluse ja riigi poliitika etteaimatavusega on võimalik meelitada siia peakontoreid, millest on pikas perspektiivis suurem kasu kui ajutisest kasumimaksust. Viimane edukas näide on SEB, kes langetas otsuse tuua peakontor Eestisse ja jätta teistesse Balti riikidesse filiaalid. 

Neljas küsimus: "Kas Teie arvates on olukord, kus julgeolekumaksu maksavad kinni füüsilistest isikutest maksumaksjad ja mitte pangad, parem Leedus ja Lätis kehtestatud olukorrast, kus seda teevad pangad oma kasumi pealt?" Vastus. Tähtajaline julgeolekumaks hõlmab ka pankade maksustamist. Julgeolekumaksu ettevõttekomponent on 2% kasumimaksu ning see puudutab ka pankasid. Lisaks tuleb pankadel tasuda dividendide maksmisel tulumaks, mis alates 2025. aastast on 22%. Lisaks on pankadel avansilise tulumaksu süsteem. See maks tõusis 2025. aastal 18%‑le, varem oli see 14%. Aastatel 2023–2028 on riigieelarvesse prognoositud laekumisi kokku 926 miljonit eurot. Summa sisaldab pankade avansilist tulumaksu, dividendidelt makstavat tulumaksu ja pankade head tahet võtta täiendavalt erakorraliselt dividende. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Esimesena esitab küsimuse kolleeg Mart Maastik. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ettekandja väitis, et Leedu pangad maksavad just nimelt erakorraliselt tulult lisamakse. Ometi on Leedul vaatamata sellele majandustõus mitu protsenti, aga meil on majandus languses. Aga te väitsite, et meie pangad maksid 26% tulumaksu. Kas pankadel on siis mingi teistmoodi tulumaksusüsteem? Te küll rääkisite avansilisest tulumaksust, aga kokkuvõttes ei maksa ju keegi rohkem. Kuidas on võimalik, et 26%? Äkki te selgitate?

Aitäh! Kordan. Kõigepealt vastus esimesele küsimusele, millele te viitate. Viide on, et 2024. aastal teenisid pangad kasumit 1,065 miljardit eurot ehk lihtsuse mõttes võib öelda, et 1,1 miljardit eurot. Tulumaksu maksid [pangad] kasumilt kokku 250 miljonit, mis moodustab 23,5% kasumist. 2024. aastal moodustas pankade panus juriidilise isiku tulumaksu laekumisest 26%. Need on kaks eraldi rida.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Te võrdlesite omavahel Leedu ja Läti niinimetatud solidaarsusmaksu ehk pangamaksu ja tulumaksu, mida need pangad maksavad Eestis. Aga kas ei ole niimoodi, et Leedus ja Lätis maksavad pangad täpselt samamoodi tulumaksu ja lisaks sellele kehtestati neile niinimetatud solidaarsusmaks Leedus esmalt üheks aastaks ja siis veel üheks aastaks ning Lätis kohe kolmeks aastaks? Loomulikult on nüüd see rong juba enam-vähem läinud, kuna euribor hakkab kahanema, ja kahaneb päris kiiresti, nii et see kasum pankadel ei ole enam nii suur. Aga tagasi vaadates: kas teie arvates ei oleks olnud ikkagi õigem kehtestada Eestis aastal 2023 või 2024 panga‑ või solidaarsusmaks, nagu tegid seda meie lõunanaabrid Läti ja Leedu?

Aitäh! Nagu ma, jah, kirjeldasin vastuses, ja tegin seda üsna lihtsalt ja klaarilt: pangad panustavad nii või teisiti Eestis julgeolekumaksu, dividendide maksmisel on tulumaks ja lisaks on pankadel Eestis ka avansiline tulumaksusüsteem. Nii et Eestis on, nagu öeldud, aastatel 2023–2028 pankade prognoositud laekumised veidi alla 1 miljardi euro, 926 miljonit eurot, mis ei ole üldse väike summa.  

Mis puudutab nii-öelda panust laiemalt, siis see on veidi selline küsimus, et millisena te kujutate ette ärikeskkonda. Mina kujutaks ärikeskkonda ideaalis ette võimalikult lihtsana, võimalikult väikeste ootamatustega. Me oleme ka ettevõtjate, tööandjate, erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega kohtudes saanud tagasisidet, et kõige olulisem on juba ära otsustatud: plaanide paikapidavus ehk maksurahu. Samamoodi ma arvan, et selle otsuse tõttu, et Eesti ei kehtestanud pangamaksu ja pangad võtavad täiendavalt raha välja, on ju Eesti riigieelarvesse [tulnud], nagu ma kirjeldasin, juba peaaegu miljardiline tulu. Teiseks, üks suurpank meie regioonist, Põhjamaade ja Baltimaade regioonist, kolib siia oma peakontori. Nii et see sõnum tegelikult on, et meie maksukeskkond ja järelevalvekeskkond on usaldusväärsed ja etteaimatavad, ja tegelikult on siin see koht, kus [on hea] ettevõtlusega tegeleda. Nii et kui te kõik selle kokku panete, siis ma arvan, te näete, et see räägib meie tulevikust pigem häid asju.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Püüame teha seda asja lihtsamaks ja arusaadavamaks. Mis sinna arvude sisse ikka minna, need protsendid ja nii edasi, niigi on kõik keeruline. Küsimus on selles, et tänu regulaatorile, Euroopa Keskpangale, said Eesti kommertspangad 2023. ja 2024. aastal kaks korda rohkem kasumit. Tavaliselt on kasum 400–500 miljonit aastas, 2023. ja 2024. aastal oli see miljardi lähedal, isegi natuke rohkem. Pangad said kasumit, aga teised sektorid kannatasid, ka ettevõtlussektor ja inimesed, kellel olid laenud. Selle asemel, et valida välja pangasektor ja erakordselt maksustada nende kasumit, te otsustasite maksustada inimesi, ja eelkõige tarbimismaksudega. Tarbimismaksud on kindlasti need maksud, mis pärsivad majandust ja käivet. See oli teie otsus. 

Nüüd on küsimus, kas tagantjärele [vaadates] oli see õige otsus. Euribor on languses ja kui praegu pangamaksust rääkida, siis ütleme niimoodi, et me oleme sellega hiljaks jäänud. Valitsus tegi lihtsalt valesid otsuseid valel ajal. Kas tagantjärele [vaadates] olid ikka õiged need otsused, millega suretatakse teisi sektoreid välja?

Aitäh! Kõigepealt teooriapoolest. Ettevõtlust pärsib siiski rohkem näiteks tulumaks, mitte tarbimismaksud. See, et tarbimist ja saastamist maksustatakse, on Eestis vana printsiip. Ma arvan, et see tekitab üsna mõistliku tasakaalu, kui ühiskonnas on vaja tulusid kokku koguda, näiteks hariduse jaoks, eestikeelsele haridusele üleminekuks, või on vaja kaitseväge ülal pidada, täiendavaid kaitseinvesteeringuid teha, või panustada ka meditsiinisüsteemi, mille koormus ju ajaga kasvab. Kuidagi peab need maksud kokku koguma. Tarbimise ja saastamise maksustamine on majanduse vaatest kindlasti arukam kui tulu maksustamine. Seda esiteks.

Teiseks, mulle tundub see sihukese väga kelmika mõttena, et me räägime maksudest, aga tühja meil nendest numbritest. Maksud siiski väljenduvad numbrite ja protsentidena. Nagu ma kirjeldasin, väga suure osa oma saadavast kasumist maksavad pangad ära Eesti riigieelarvesse: aastatel 2023–2028 on seda veidi alla miljardi, 900 miljoni ja miljardi euro vahel. See on väga suur summa, nagu me eelarve puhul teame.

Kolmandaks ütlen nii, et kui kellelegi tundub, et väikeses riigis on pankade kapitaliseeritusega kõik liiga hästi, eriti keerulistel aegadel, siis ma soovitan ajaloos veidi tagasi kerida, vaadata aega, kui pankade kapitaliseeritusega oli maailmas halvasti. See tõi riikidele kaasa väga suured sammud oma hoiustajate ja pankade kaitsel. See kindlasti ei ole hea. 

Neljandaks soovitaks ma teil küsida iseendalt, kelle tasude või mille pealt oleks pangad teie arvates selle raha kokku korjanud. 

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Hea kolleeg Lauri Laats küsis, kuidas siis hinnata, kas kõik oli õigesti tehtud või mitte. Selleks on ilmselt mingid mõõdikud, eks ole. Usk võib olla tugev, aga kui me vaatame statistikat – Eesti on majanduslanguse pikkuse poolest teisel kohal maailmas peale Haitit –, siis ilmselt need mõõdikud ei ole ikkagi kõige paremas korras. Mis sinu jaoks on see peamine mõõdik, mille järgi sa otsustad, kas Reformierakonna majanduspoliitika on olnud edukas või mitte? Kas sinu arvates on seal mingid eesmärgid või sa lihtsalt usud, et see on õige, ja siis toimetad vastavalt sellele?

Aitäh! No siin oli jälle mitu küsimust. Kõigepealt ütlen keskfraktsiooni kohta, et millegipärast see Eesti elus tuntud keskfraktsioon kipub unustama Putini selles regioonis peetavat sõda, selle mõju meie majandusele, inimeste kindlustundele ja investeeringutele. Teie, ma saan aru, mõttekäigus ega aruteludes seda ju ei eksisteeri, vaid kõik on seotud muidugi pangamaksuga, mida eelmine valitsus ei kehtestanud. Te mõistate mu irooniat, loodetavasti. Ma olen selle koha pealt irooniline. 

Ma arvan, et Eesti majanduslangus on seotud väga paljude asjadega, alates sellest, mida ma olen teile korduvalt kirjeldanud, et on olnud aegu, kui rahal ei olnud ju hinda. Siis laenukoormus kasvas. Kui raha sai hinna, keskpangad tõmbasid koomale ja tekkiski seesama pankade kasum, siis mõjus see eriti nendele riikidele, kus erasektori laenukoormus oli suurem. Eestis on laenukoormus palju suurem kui näiteks Lätis ja Leedus. Viitan Eesti Panga presidendile Madis Müllerile, kes on kirjeldanud, et Lätis ja Leedus on erasektori laenukoormus umbes 60%, samal ajal kui Eestis on see 110% kanti. Nüüd juhtub nii, et kui euribor alaneb, euribori tase langeb, siis meile mõjub see positiivselt tõenäoliselt oluliselt kiiremini kui neile, kellel laenukoormus on madalam. Lisaks on sellel mõju ka meie lähiregioonide majandusele. Rootsi majandus on taastumas ja Soomes oodatakse kasvu. Me oleme väga seotud Põhjamaade majandusega, täpselt sellega me tahamegi [seotud olla]. 

Kõiki neid tegureid kokku võttes ma ütleksin nii, et meie majandus on väike ja avatud. Objektiivselt võttes sõltume väga palju raha hinnast, sõltume oma turgudest ja ekspordivalikutest. Me oleme eksportiv majandus. 

Nii et jah, ma ütleksin, et teie kontseptsioon ühendada kõiki küsimusi maailmas pangamaksu olemasolu või puudumisega on äraspidine viis püüda tõestada, kui õige see teie retoorika on. Aga numbrid seda kahjuks ei näita. Nagu öeldud, pangad maksid eelmisel aastal veidi üle miljardi suuruselt [kasumilt] Eesti riigile 250 miljonit, ning aastatel 2023–2028 maksavad nad veidi alla miljardi. Meie huvi on, et siia tuleks juurde hästi kapitaliseeritud panku, mis annaks meie ettevõtetele laenu, ja siin tekiks uusi, jõukust loovaid töökohti. See on eesmärk.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt märgin ära, et nagu Eestit, mõjutab sõda täpselt samamoodi ka Lätit ja Leedut, aga nemad on kuidagi suutnud tagada selle, et neil majandus ei ole langenud 11 kvartalit järjest. See märkus oli selle kohta, nagu Keskerakond ei saaks aru, millises geopoliitilises olukorras me oleme. Just vastupidi, väga hästi saame aru. 

See jutt õiguskindlusest, et maksusüsteem on meil usaldusväärne ja etteaimatav, on alati olnud kahepalgeline. Te räägite õiguskindlusest ja usaldusest valitsuse majanduspoliitika suhtes ainult seoses sellega, mis puudutab eelkõige pankasid. Millal te olete rääkinud sellest siis, kui me räägime tavainimestest? Kas teie hinnangul on nende jaoks kogu see maksufestival olnud etteaimatav ja usaldusväärne? Mis saab nendest inimestest, kellelt praegu kooritakse neid lisamakse?

Aitäh! Jah, ma arvan, et te muidugi eksite sellel teel, arvates, et pangad on kuidagi erilisemad kui mõni teine ettevõtlusharu. Neil on oma roll majanduses rahanduse vereringena ja kui see nii toimib, on kenasti. Pankade avansiline tulumaks tõusis samamoodi 2025. aastal, 18%‑le, varem oli see 14%. Nii et te eksite, eristades panku muust keskkonnast. Aga seda, et tuleb pidada maksurahu aastani 2027, ma olen lubanud, ja seda [lubadust] valitsus peab.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head Riigikogu liikmed ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No eks siin kõlas erinevaid vastuseid. Peaminister oli jälle teinud ka huvitavaid järeldusi selle kohta, mida võiks Keskerakond või Keskerakonna fraktsioon arvata välis‑ või sisepoliitikast. Kahjuks ei ole peaminister siiamaani aru saanud, et Keskerakond mõtleb Eesti inimeste ja nende käekäigu peale, et kuidas nad tegelikult toime tulevad, ja me otsime lahendusi, kuidas oleks võimalik inimeste elu paremaks teha. Kindlasti ei oleks Keskerakond käivitanud seda maksupõrgut, mille käivitas Reformierakond koos oma partneritega. 

Mis puudutab välispoliitikat, siis loomulikult me saame kõik aru asja tõsidusest. Vist ainus minister, kes ei saa sellest aru, on välisminister, kes tunneb rohkem muret selle pärast, kas USA‑s pannakse TikTok kinni ja kui see pandi kinni, siis millal avatakse, ja kes ei näe suuremat pilti, et mis tegelikult globaalpoliitikas toimub. Eks me saame homme teada, mis välisminister kõikidest asjadest arvab, kuna ta on juba homme siin.  

Mis puudutab pangamaksu, siis me peame ju tõesti tunnistama, et 2023 ja 2024 olid head aastad, kui valitsus oleks võinud ikkagi selle otsuse vastu võtta, eelnevalt tähendab, et pangad oleksid nendel aastatel [rohkem] maksnud ja panustanud ühiskonda ning loomulikult oleksid nad sellega panustanud ka meie julgeolekusse. Julgeolekusse panustamine on oluline. Aga selle asemel, nii nagu ma ütlesingi, võttis praegune valitsuskoalitsioon vastu otsuse ja käivitas maksupõrgu. Eks ole ka tulemus käes: uuringud näitavad selgelt, et praegune valitsus on kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus ja üks koalitsioonipartner on tõenäoliselt üldse allapoole igasugust arvestust, kui vaadata reitinguid ja uuringuid. Eks see näita tulemust, praeguse valitsuse töö tulemust. Inimesed on küsitlustes selgelt väljendanud oma arvamust, et see, mis praegu toimub, ei sobi Eesti inimestele.  

Tulen tagasi pankade juurde. Eks tuleb jälle ikkagi arvudest rääkida ja tuleb tuua võrdluseks teisi riike, Lätit ja Leedut näiteks. Kui me räägime pankade kapitaliseeritusest või omakapitali tootlusest, siis selgub, et Eesti pankades on kapitali tootlus kõige suurem, see ei ole [nii suur] ei Lätis ega Leedus, mille kohta juba näiteid toodi, rääkimata Skandinaaviast, omakapitali tootlus on ka Skandinaavias tunduvalt madalam. Meie pangad võtavad seega rohkem teenustasu, intressitasu. See on kõik ametlik, need on arvud. Palun väga: Excelist [lähtuv] suhtumine! Reformierakond, pange Eesti kommertspankade omakapitali tootlused Excelisse ning võrrelge Läti, Leedu ja Skandinaavia pankade [tootlusega]. Te näete siis selgelt, et pangad teenivad meil rohkem kui pangad meie naaberriikides.  

Teiselt poolt, ma juhtisin oma küsimuses tähelepanu, et kui pangad 2023. ja 2024. aastal seoses euriboriga, kui Euroopa Keskpank regulaatorina reguleeris sellisel viisil majandusküsimusi, teenisid poole rohkem kasumit, siis selle asemel, et võtta [pankadelt raha] riigieelarvesse julgeoleku jaoks, selle asemel, et võtta muudeks vajadusteks, otsustati tõsta erinevaid makse, kaasa arvatud tulumaksu, mille kohta peaminister ütles, et tema arvates on tulumaks see kurja juur, mis majandust pärsib pigem rohkem kui kõik tarbimismaksud. 

Ega need maksutõstmised mitte mingil viisil ju majandustõusu ei soodusta, tõusku siis käibemaks, tõusku aktsiisid või muudki maksud, kaasa arvatud tulumaks. Nii et see on prioriteetide küsimus, puhas prioriteetide küsimus. Oleks võinud võtta sealt, kus oli rohkem. Selge on see, et intresside tõusu, euribori tõusu tõttu kannatasid ju väga paljud ettevõtjad, kannatasid väga paljud inimesed.

Ma korra täpsustan. Ka soovite lisaaega?

Kaks minutit.

Kaks minutit lisaaega, palun!

See võib-olla ongi meie erinevus Reformierakonnast ning tuleb välja, ka sotsiaaldemokraatidest ja Eesti 200‑st. Sotsiaaldemokraadid räägivad pidevalt, et nemad oleksid ikkagi pangamaksu kehtestanud, aga see, mida ei ole valitsus kehtestanud, on pangamaks. See mäng käib ju pidevalt, kui sotsiaaldemokraadid – see on ka arusaadav, nad on vasakpoolsemad, tihtipeale võtavad meie ideid üle ja räägivad koalitsioonis, kui head need tegelikult on – süüdistavad Reformierakonda, et nemad küll teeks kõik need asjad ära, kaasa arvatud pangamaksu, aga Reformierakond on see kurja juur, kes ei lase seda kõike teha. 

Selline on praegune valitsuskoalitsioon. Ei ole imekspandav, et see on kuue aasta kõige ebapopulaarsem valitsus. Ja no Eesti 200 vaadetest, andke andeks, ma arvan, ei ole üldse keegi siiamaani aru saanud, et mida nad siin teevad ja mille eest nad seisavad. Õige küll, ma mäletan ühte sõnavõttu valimiseelsel perioodil, kui Eesti 200 esindaja ütles, et valige meid, me oleme nõus ükskõik mida tegema, et Reformierakonnaga valitsust moodustada. See lause oli küll jah niimoodi välja öeldud.

Selline on praegu olukord, sellised on poliitilised valikud. Eks püüame omalt poolt edasi tööd teha ja õiglase ühiskonna poole pürgida. Aitäh!

Aitäh! Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Daamid ja härrad! Eesti mehed ja Eesti naised! Kõigepealt tahaksin majandusajaloolasena märkida, et viimase mõnekümne aastaga on majandusprotsessid üsna radikaalselt muutunud. Tihti ei ole rikkuse ja eriti ülirikkuse teenimine seotud enam mingite ühiskonnale vajalike toodete valmistamise, vaid just finantstehingute ja spekulatsioonidega. Siis kihutab raha mööda maailma ringi, kuhjub teatavatel tingimustel teatavasse kohta ja ei taga seda, et ülirikastunud isik või ettevõte tunneks ka vastutust ühiskonna ees, vähemalt mitte seesuguses ulatuses kui varem. Näiteks kõige suuremat puhaskasumit on Eestis teeninud Swedbank, aga selle panga kolm juhti aastatel 2007–2019, Lars Idermark, Michael Wolf ja Birgitte Bonnesen, pidid oma kahtlaste tehingute tõttu üksteise järel sellest kohast loobuma. 

Majandusprotsesside muutumise tõttu ei saa ka riigi majandus‑ ja maksupoliitika toimida nii nagu varem. Ka sellised [mõisted] nagu õiguskindlus ja ettearvatus, millest peaminister rääkis, ei [kehti] praegustes oludes enam sellisena. Varem tundmatu ülirikkus ja ülikasum peavad kindlasti tähendama ka riigi maksuideoloogia kohanemist uute tingimustega.

Paljude ekspertide arvates ei tule Eesti mõjukaimad inimesed üldse mitte Toompealt ega ka Kadriorust ja isegi mitte Brüsselist, vaid hoopis Stockholmist, kus otsustatakse, kui palju ja kui suure intressiga meie inimesed ja meie ettevõtted laenu saavad ja millal inimeste kodud maha müüakse, kui laenumakseid päris korrektselt maksta ei suudeta. Seal otsustatakse ka seda, missugune on meie ettevõtluskliima ja meie inimeste elatustase, seda otsustatakse seal vähemalt kaudselt sel juhul, kui me ise ei taha oma inimeste eest seista, või täpsemalt, seda otsustatakse seal siis, kui meie valitsus ei taha Eesti inimeste eest seista. Meie neid mõjukamaid inimesi valinud ei ole ega tea neist mitte midagi. Küll me aga teame, et üle-eelmisel aastal teenisid pangad 940 miljonit eurot puhaskasumit ja eelmisel aastal 1,1 miljardit, mis on kõigi aegade kõige suurem pankade kasum Eestis. 

Aga jälle, nagu teada, möödunud aasta oli veel ühe rekordi aasta, negatiivse rekordi aasta: nimelt, riikliku statistika [avaldamise ajaloo jooksul] kõige väiksema fikseeritud sündide arvuga aasta. Teeme väikese arvutuse: kui pool sellest pankade eelmise aasta puhaskasumist, sellest 1,1 miljardist oleks jaotatud eelmisel aastal sündinud lastele, siis oleks iga 2024. aastal sündinud lapse vanemad saanud 57 000 eurot. 57 000! Ma ka ei uskunud, et see summa nii suur on, aga ma arvutasin kolm korda üle. Nii et uskuge või arvutage üle, aga on küll nii suur. 

See olukord, kus välispangad saavad just eestlastelt, mitte rikastelt skandinaavlastelt, ühe inimese kohta suurimat puhaskasu, ei ole normaalne. Ka see pole normaalne, et Eesti ainsa Balti riigina pole kehtestanud pankadele solidaarsusmaksu. Ka see pole õiglane, et valitsus hoiab pankade, mitte rahva poole. Ärgem siis unustagem, et Eestis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Meenutagem üht loosungit Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide meeleavalduselt, kus nõuti pangamaksu kehtestamist. Ma loodan, et valitsus mõistab selle sisu. See loosung oli "Sigtuna ei ole enam kaugel!". Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Andrei Korobeiniku. Palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Tõepoolest, majanduspoliitika on alati valik, see on poliitiline valik, et mida sa täpsemalt tahad teha enda eesmärkide saavutamiseks. Hea kolleeg Jaak Valge rääkis sellest, kui suur on see summa, kui pankade teenitud suur kasum jagada nende laste arvuga, kes eelmisel aastal sündisid. Neid valikukohti on kindlasti veel. Näiteks toimetulekutoetus ei ole kasvanud juba üle kolme aasta. See on 200 eurot ja reaalselt on see palju väiksem summa, võrreldes sellega, mis see oli toona, kuna Reformierakonna juhitud Eestis on inflatsioon olnud rekordkõrge. Kogu toimetulekutoetusele eelarvest kulutatud summa on umbes 50 miljonit, aga pangad on teeninud üle miljardi kasumit.

Kristen Michal rääkis täpselt nii nagu Jürgen Ligigi sellest, et kõiges on süüdi teised, et Putin tõstab makse, Reformierakond aga lihtsalt seisab kõrval ja vaatab pealt, kuidas ta seda teeb. Reaalselt muidugi, kui mõelda Venemaa sõja mõjule Euroopa majandusele, siis me võime rääkida umbes 0,5%‑lisest langusest. Paar aastat on majandus kannatanud Venemaa rünnaku tõttu. Eestis aga on see langus olnud kolm korda suurem kui 0,5% ehk Reformierakonna mõju Eesti majandusele on kaks korda hullem kui Putini mõju Eesti majandusele. Me näeme siin meie ees – täna küll ei näe, aga mõnikord, kui koalitsioon tuleb saali, siis näeme – sellist kollektiivset Putinit, kes reaalselt kahjustab Eesti majandust rohkem kui Venemaa sõda Ukrainas. 

Eesti on majanduslanguse poolest teisel kohal maailmas, peale Haitit. See aasta tõotab tuua sellise ajaloolise saavutuse, et me jõuame Kristen Michali juhtimisel päris esimesele kohale maailmas. Ma arvan, et meie lapsed ja lapselapsed loevad sellest ajalooõpikutest ja mõtlevad, kas see ikkagi oli õige majanduspoliitika. Kui tavaliselt majanduspoliitika ja üldse poliitiliste otsuste puhul on mingisugune loogika, kasutusel on mingisugused mõõdikud, siis hea peaminister siin puldis just selgitas, et teda juhib usk ja tema usk on piisavalt tugev selleks, et enda otsused ellu viia. Vabandust, ega ma ei sega? (Naerab.) Ilmselt on seda usku piisavalt selleks, et veel kaks aastat uputada Eesti majandust ja rääkida samal ajal maksurahust, mida me loomulikult ei näe. Me näeme maksuorgiat, mida juhib Kristen Michal. Maksud tõusevad kõik, üle välja. Välja arvatud muidugi pangamaks, [mida ei kehtestata]. Pangamaks on püha lehm, selline rahusaar keset Reformierakonna maksuorgiat. Selle kallale keegi küll ei lähe. 

Peaminister ütles, et loll on raske olla. Kindlasti on tänapäeval väga raske olla Reformierakonna valija. Aga ma väga loodan, et nad saavad sellest koormast lahti järgmistel valimistel, kui nad hääletavad mitte usu järgi, vaid reaalsete tulemuste baasil. Siis on Eestil lootust sellest majanduslangusest välja tulla. Seni aga kannatame ja naudime peaministri usku. Edu meile kõigile!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud esimees! Peaminister! Kolleegid! Uus aasta on alanud Eesti inimestele päris raskelt. Valitsuse uusaastatervitusena said inimesed oma postkastidesse teated, kui palju peab keegi sel aastal automaksu tasuma. Paljude perede jaoks olid need numbrid jahmatavad. Selle järel tuli ka teine uusaastakingitus. Tuli palgapäev ja inimesed nägid oma kontol palju väiksemat numbrit, sest 1. jaanuarist tõusis tulumaks, mis tähendab, et selle võrra inimeste sissetulekud vähenesid: palgad vähenesid ja pensionid vähenesid. Aga kuna sellest oli valitsusele veel vähe, siis 1. juulil tõuseb meil uuesti käibemaks ja juba 24%‑ni. Ma lihtsalt tuletan korra meelde, et eelmisel aastal käibemaks juba tõusis 2% võrra. Ehk inimeste sissetulekuid, palkasid vähendatakse. Paralleelselt tekitatakse meeletud hinnatõusud käibemaksutõusudega, mis drastiliselt suurendavad iga inimese ostukorvi [maksumust], ja sellega viiakse veel rohkem raha inimeste taskutest ära. Siis tuleb veel lisaks tasuda automaks. 

Aga vaadake, ka sellest oli valitsusele vähe, sest järgmisest aastast sissetulekud vähenevad veelgi, kui järgmise aasta 1. jaanuarist tõstetakse veel kord tulumaksu. Juba eelmisel aastal polnud inimestel kuu lõpus pangaarvel raha, et süüa osta. Ehk juba eelmisel aastal ei suutnud paljud hakkama saada olemasoleva sissetulekuga ja kõigi nende maksudega. 1. jaanuarist sissetulekuid vähendati, nüüd tekitatakse veel hinnatõusu järjekordse käibemaksutõusuga, pannakse inimesed automaksu maksma ja järgmise aasta alguses vähendatakse sissetulekuid veelgi. 

Konjunktuuriinstituut tõi juba eelmisel aastal välja, et perede toimetulek on halvenenud, üha rohkem peresid on pidanud kasutama toimetulekuks sääste või tarbimislaenusid. Ja see oli eelmisel aastal, kui meil veel ei olnud tõusnud tulumaks, ei olnud rakendunud automaks ega olnud rakendunud lisahinnatõus järjekordse käibemaksutõusu tõttu. Pered elasid juba siis säästude peal või kulutasid säästud ära ja olid sunnitud tarbimislaenu võtma. Mis sel aastal hakkab toimuma? 

Ma tahan eraldi välja tuua seda, mida on öelnud konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Ta ütles hiljuti, jaanuaris, et see, mis olukorda on valitsus Eesti majanduse viinud, on kuritegelik. Ta kasutas sõna "kuritegelik". Ta täpsustas: "Kuritegelikuks nimetan ma seda seetõttu, et seda häma ei maksa kinni mitte ainult meie põlvkond, vaid sellega on ära võetud ka tükk meie laste paremast tulevikust." 

Keskerakond on mitu korda teinud ettepaneku, et selle asemel, et kägistada inimesi maksudega, tuleks maksustada pankade liigkasum. Reformierakonnalt kõlab väga tihti vastus – ka täna kõlas see vastus –, kus räägitakse õiguskindlusest ja usaldusest, aga ka sellest, kuidas ei tohi karistada selle eest, kui kellelgi läheb paremini. Aga täiesti okei on karistada neid, kellel läheb halvemini ja raskemini: vähekindlustatud pered, pensionärid, puuetega inimesed, mitme lapsega pered. Kõik need maksutõusud karistavad just eelkõige neid rühmasid ja mõjutavad neid kõige raskemini. 

Ja siis öeldakse: aga pangad on juba maksustatud, nemad tasuvad meil avansilist tulumaksu. Teate, kes veel kogu aeg tulumaksu tasub, kes on samuti maksustatud? Kõik inimesed tasuvad tulumaksu, sedasama tulumaksu, jah, mis tõsteti 22%‑ni ja mis tõstetakse [järgmisel] aastal 24%‑ni. 

Ja siis see jutt, et teate, me tõstsime pankade avansilist tulumaksu. Aga ka seal jäeti erisoodustus sisse, see maks tõsteti 18%‑ni. Ma arvan, et varsti on juba kaks aastat möödas sellest, kui Keskerakond käis välja pangamaksu eelnõu ja Reformierakond hakkas rääkima, kuidas selleks on juba liiga hilja. Selle asemel, et kaks aastat rääkida, kuidas selleks on juba hilja või et see ei ole sobilik meede, oleks selle aja jooksul saanud vähemalt üle poole miljardi euro eelarvesse, nagu seda tegi Leedu ja hiljem tegi ka Läti. Nende majandus on nüüd palju paremas seisus kui meie oma. 

Nüüd muidugi räägitakse suure uhkusega sellest, kuidas Eestisse tuleb SEB panga peakontor. Kõik ülejäänud ettevõtted, kõik sektorid suretatakse välja, aga näed, tänu sellele et me ei puuduta pankasid, hakkab nüüd välismaiste pankade äri Eestis õitsema. Ma usun, et paljud veel mäletavad seda suurt uudist, et Kirjaneni innovaatiline puidutehas otsustas oma 700‑miljonilise investeeringuga minna Lätti. Ma arvan, et see oli Eestile suur kaotus, sest puidutööstus ja metsanduspoliitika peaksid olema Eesti jaoks olulised. Muidugi, eduka metsanduspoliitika eelduseks on näiteks see, et RMK ei sõlmiks salajasi lepinguid ülisoodsa hinnaga 12 aastaks ja ainult kahe konkreetse ettevõttega. Aga see selleks.

Ma ei tea mitte ühtegi ettevõtlussektorit, mida praegune valitsus oleks niiviisi südamevärinaga hoidnud, nagu hoitakse panku. Võib-olla uus sektor, mis hakkab pankadega lemmiklapse positsiooni pärast konkureerima, ongi tuulepargid ja nendega seotud ettevõtted. Äkki see ongi praeguse valitsuse nii-öelda Nokia: välismaised pangad ja tuulepargid? Võib-olla on see uus majandusstrateegia? Aga kui pangad ja tuulepargid panna kokku uue majandusstrateegia alla, siis võib seda teha loosungiga "Raha tuulde". 

Nende maksu[tõusude] kohta, mis nüüd rakenduvad ja mida ma juba mainisin, nagu täiendav tulumaks ja käibemaksutõus nii-öelda julgeolekumaksu raames, räägib Kristen Michal, et need on ajutised, aastani 2028. Aga teate, miks need on ajutised? Mitte sellepärast, et seda räägib Kristen Michal, või et seda räägib praegune koalitsioon. Neid ei saa usaldada. Need on ajutised sellepärast, et pärast 2027. aasta valimisi pole Reformierakonnal ega sellel koalitsioonil enam valitsusse asja. Kui Keskerakond tuleb võimule, siis me tühistame automaksu ja kõik need niinimetatud ajutised maksutõusud. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna võtta? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipovi 12. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Jällegi väga oluline teema. Mis siis, et see arupärimine anti sisse eelmise aasta detsembri keskpaigas. See teema on hästi aktuaalne ka praegu ja tõenäoliselt tulevikuski, arvestades väga suurt võimalust, et praegune valitsus kestab veel kahjuks kaks aastat. 

Me räägime loomulikult omavalitsuste tuludest, nende tulude vähenemisest ja lõhe süvenemisest kohalike omavalitsuste vahel. Arenguseire Keskuse värskes raportis ongi välja toodud need asjaolud, need arvud. Lihtsalt näiteks võin tuua selle, mida ka raport välja toob, et suurenes suurima ja väikseima tuluga omavalitsuste vahe, arvestades tulu elaniku kohta: 2021. aasta 2,5‑kordne tase on tänaseks muutunud 4,6‑kordseks. See on seesama lõhe, mis meil on ühiskonnas. Vaeseid on iga päevaga rohkem, rikkamaid tuleb samamoodi juurde. Lõhe on probleem, millega tegelikult tuleb tegeleda. See viitab puudulikule regionaalpoliitikale. Sellest lähtuvalt on esitatud kolm küsimust, millele sooviks peaministrilt vastust. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Nii! Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! Vastan küsimustele omavalitsuste tulude lõhe süvenemise kohta. Loen ette küsimuse ja siis vastuse.

Esimene küsimus: "Milliseid pikaajalisi strateegiaid näeb valitsus ette piirkondliku ebavõrdsuse vähendamiseks, et tagada ühtlasem majanduslik ja sotsiaalne areng üle Eesti?" Vastus. Majanduse elavdamiseks piirkondades on erinevaid meetmeid. Meie eelistame uute tööstusettevõtete rajamist väljapoole suuri tõmbekeskusi. Soodsa ja puhta elektrienergia tagamine üle Eesti on kindlasti üks osa sellest. Euroopa Liidu struktuurivahendite jagamisel on samuti kehtestatud regionaalset tasakaalu loovad tingimused, näiteks ettevõtlusmeetme puhul läheb vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartut. See poliitika on hakanud ka vilja kandma. Tänases Delfis on hea ülevaade: kui 2023. aastal läks välisinvesteeringutest väljapoole Tallinna ja Tartut 48,8%, siis 2024. aastal läks piirkondadesse juba 63% välisinvesteeringutest.

Teine märksõna on kvaliteetse hariduse tagamine. Ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on vähendada hariduse halvemast kvaliteedist tingitud mahajäämust. Haridus‑ ja Teadusministeerium on koostamas analüüsi, kuidas minna gümnaasiumiharidusega edasi aastast 2035. Analüüs peaks valmima selle aasta mais. Haridus‑ ja Teadusministeerium valmistab ette kutsehariduse reformi, mille eesmärk on tagada, et kutseharidus oleks atraktiivne valik põhikoolilõpetajatele ja pakuks kvaliteetset keskharidust.

Kolmas märksõna on kohalike omavalitsuste suurem finantsautonoomia. Aastatel 2025–2027 suureneb omavalitsuste elanike pensionitulult laekuv tulumaksu osa ja väheneb palgatulult laekuv tulumaksu osa. Muudatuse tulemusel kasvab nende kohalike omavalitsuste tulu, kus eakate osakaal on suur. Oluliselt on suurendatud kohalike omavalitsuste otsustusõigust maamaksu määramisel. Lähiajal ootavad valitsuses ees arutelud, kuidas motiveerida omavalitsusi huvituma piirkondlikust ettevõtlustegevusest. 

Teine küsimus: "Kuidas kavatsetakse tulevikus parandada haldusreformi jätkusuutlikkust ja vähendada majanduslikult aktiivsemate piirkondade eelist olukorras, kus ühinemistoetused on lõppenud?" Vastus. Vabatahtliku ühinemise menetluse algatavad ja seda ühinemist korraldavad kohalike omavalitsuste volikogud. Viimane positiivne näide on Jõhvi vallast ja Toila vallast. Mõlemad vallavolikogud otsustasid, et 2025. aasta valimistele minnakse ühe omavalitsusena. See otsus tehti, ilma et riik oleks andnud eelnevalt ühinemistoetuse saamiseks garantiid. Valitsuskabinet arutas teemat 6. veebruaril ning otsustas ühinemisi põhimõtteliselt toetada ja omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist soodustada. Regionaal‑ ja põllumajandusministril tuleb teha riigi eelarvestrateegia 2026–2029 koostamisel ettepanek ühinemiste soodustamise kohta, sealhulgas käimasolevate ühinemisprotsesside kohta. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium sai ülesande töötada välja seaduste muutmise eelnõud. 

Kolmas küsimus: "Arvud erinevate omavalitsuste vahel räägivad iseenda eest. Ebavõrdsus erinevates omavalitsuste vahel on väga suur. Inimestel on õigus saada erinevates omavalitsustes sarnast teenust, ei tohiks olla vahet millises omavalitsuses elatakse. Millise hinnangu annate tänasele regionaalpoliitikale ja milliseid lahendusi näete tekkinud olukorrale?" Vastus. Valitsus pingutab selle nimel, et vähendada erinevusi piirkondade vahel. Nagu juba viidatud, tänases Delfi loos on välja toodud, et kui 2023. aastal läks väljapoole Tallinna ja Tartut 49% investeeringutest, siis 2024. aastal juba 63% välisinvesteeringutest. Astume samme, et tagada soodsa ja puhta taastuvenergia olemasolu tulevikus, ning lisaks astume samme, et turule saaks tulla juhitav soodne elektrienergia. Nädalavahetusel toimus edukalt Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimine ning me investeerime jätkuvalt ühendustesse ehk Rail Balticu rajamisse. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt küsib kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Väga oluline teema on see tegelikult. Tahaks teie suuremat nägemust kuulda, mida siis peaks nende kohalike omavalitsustega tegema, et tagada sellised teenused, mis inimeste äravoolu takistaks. Praegu on ju selge, et suuremad kohalikud omavalitsused, Tallinn, Tartu ja teised suurlinnad, võtavad [mujalt] elanikke ära sellepärast, et nad suudavad rohkem teenuseid pakkuda. Teiselt poolt väikesed kohalikud omavalitsused lihtsalt ei suuda teenuseid pakkuda ja inimesed lähevadki ära. Riik peaks sekkuma. Nüüd on see küsimus, kas see käib meile üle jõu. Kas äkki on kohalikke omavalitsusi liiga palju? Kas riik peaks kuidagi jõulisemalt sekkuma, jällegi haldusreformi poole pealt vaadatuna? Mis on teie arvamus?

Aitäh! Jäi veidi segaseks, kuhu see riik peaks jõulisemalt sekkuma, aga üldine faabula oli arusaadav. Oluline selles pildis on see, et kui vaadata SKP‑d elaniku kohta, siis pealinnaregioonis, Harjumaal, on see näiteks 132%, ja kui ma võrdlen seda meie naabrite olukorraga, siis näen, et Lätis Riia rajoonis on see 144%, Rootsis Stockholmi läänis 136% ehk veidi kõrgem, Leedus Vilniuse maakonnas 152% ja nii edasi. Ühesõnaga, on selge, et pealinnaregioonid on üsna suured tõmbekeskused. Paratamatult on see nii. Eesti olukord ei ole kuidagi halvem, võib-olla on isegi veidi parem kui naabrite juures. Seda esiteks. 

Teiseks, mulle väga meeldis, kui te meenutasite seda, et suured linnad suudavad pakkuda teenuseid, mis toovadki inimesi kokku. Mulle väga meeldib, et te võitlete selle eest, justkui ei peaks seda tegema. Minu meelest üks võimsamaid projekte selles küsimuses oli seesama silt, mis Tallinnas pandi bussidele, trammidele ja trollidele, kuni trollid olid olemas, vahepeal trollid ju kadusid ära, aga nad tulevad tagasi. See [silt] oli "Tasuta". Tegelikult ei olnud [ühistransport] tasuta, selle eest oli ju tasutud. Eesmärk oli korjata selliste teenuste abil maksumaksjaid igalt poolt mujalt Tallinnasse kokku. 

Nii et eks te peate ikka veidi ajalugu lugema ja korra mõtlema, kumba poliitikat te ajate: kas ajate sellist poliitikat, et kõik tulevad selliste sammude ja teenuste tõttu Tallinnasse kokku, või tahate, et üle Eesti oleks mõistlik elukorraldus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Aitäh, [härra peaminister,] et te kinnitasite üle, et Reformierakond ei soovi pealinnas tasuta ühistransporti. Aga ma korra liigun hooldereformi küsimuse juurde, kuna alles hiljuti tuli üks hästi oluline Riigikontrolli raport sellel teemal. Riigikontroll tõi välja, et on päris murettekitav, kuidas ikkagi need kulutused ja hinnad on põhimõtteliselt täiesti kontrollimatult kasvanud ja neid riske pole maandatud. Samuti seda, et tõesti, omavalitsused said reformiga lisaraha, kuid selle jaotus kohalike omavalitsuste vahel ja reformi eesmärke arvestades on ebaühtlane. See on see järeldus, millele Riigikontroll jõudis. Kas te ise olete tutvunud selle Riigikontrolli [raportiga] ja kas on juba ka valitsuses analüüsitud, kas tuleks kogu see süsteem ümber vaadata?

Aitäh! Kõigepealt ma ütleks selle tasutud transpordi kohta, et mulle väga meeldib, kuidas te nimetate seda tasuta transpordiks. Ei ole olemas maksumaksja raha, mis oleks tasuta. See suhtumine on minu meelest üdini väär. See on tasutud transport. Keskerakond armastas väga panna bussidele silte ja öelda, et see on tasuta. Ei ole tasuta, tasutud on. Keegi on selle kõik kinni maksnud, Tallinnas oli selleks [makstud] ühel hetkel juba üle 200 euro iga pensionäri ja ka imiku kohta. See ei olnud tasuta, see oli väga kallis eksperiment. Kvaliteet ei tulnud ju järele. See, mida inimesed Tallinnas tahtsid, oli kvaliteetsem transport, mitte Keskerakonna kampaania. See kõik kokku ilmselt tõi kaasa selle kollapsi, mis Keskerakonda nüüd tabanud on. 

Sotsiaalvaldkonna raportiga tutvume valitsuses kindlasti, sotsiaalminister teeb sellest ülevaate. Kui on ettepanekuid sotsiaalkomisjonile, siis saab neid täiendavalt arutada.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! See oli praegu tõepoolest väga inspireeriv sõnavõtt. Samas, Reformierakond on võimul ju nii Tallinnas kui ka riigis. Kui kõik on nii halvasti, siis kas nüüd kaob tasuta ühistransport Tallinnas ära ja äkki tuleb see siis hoopis regioonidesse? Näiteks saaks kusagil Pärnumaal tasuta bussiga sõita, et Tallinna inimesed koliksid Pärnumaale ja lõpuks ometi toimiks mingisugune regionaalpoliitika. Või on Reformierakond ja peaminister isiklikult arvamusel, et Keskerakond on teinud kõik õigesti, Tallinnasse peab tasuta ühistransport jääma ja Reformierakond seda siiski ei kaota?

Mul on väga raske olla arvamusel – ma loodan, et te kuidagi ei pahanda selle pärast –, et Keskerakond on kõik õigesti teinud. Ma ei täpsusta seda viidet. Küllalt hiljutised uudised selle kohta on andnud hinnangu, mida kõike Keskerakond õigesti ei ole teinud. Pieteeditundest jätan selle hetkel mainimata. 

Mis puudutab regionaalpoliitikat ja elu üle Eesti, siis mina isiklikult olen veendunud – ja selle nimel see valitsus ka töötab –, et uue, moodsa tööstuse ning korralike ühenduste olemasolu ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus loob inimestele head tingimused, nii et igaüks saaks vaba kodanikuna vabal maal luua jõukust ükskõik kus Eestis. Seda ei tee silt "Tasuta", kui tegelikult on kasutatud maksumaksja raha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna tahab peaminister väga paljudele küsimustele vastata kuidagi läbi huumoriprisma. Teema on ju oluline ja ikkagi sellise olulise teema puhul võiks jääda tõsiseks. Minu arust on väga hea, et ta tõi Tallinna ühistranspordi [teema] siiasamasse Riigikogu saali. Sellest me võiksime kindlasti rääkida ja peamegi rääkima. 2013 oli see aasta, kui Tallinnas muutus ühistransport Tallinna elanikele tasu poolest priiks. Reformierakond võitles jõuliselt enne seda otsust ja ka peale seda otsust selle vastu. Aga seda, et ühistranspordi kvaliteet Tallinnas ei ole tõusnud, päris tõsiselt ei saa võtta. Ma arvan, et Tallinna elanikud ja ka meie külalised tunnevad iga päev, kui nad ühistransporti kasutavad, [et kvaliteet on paranenud]. 

Aga kindlasti on muutunud see, et kui praegune valitsus tuli võimule ja tegi oma otsused, mis puudutasid maakondlikku ühistransporti, siis pärast seda on maakondlikku ühistransporti [kasutades vaja osta] pilet. Kas ka kvaliteet on tõusnud? Ei ole. Kas sõitjate arv on tõusnud? Ei ole. Kas bussigraafik on tihedamaks muutunud? Ei ole. Kas ühistranspordile on riik raha juurde andnud? Ei ole. See on üks põhjus, miks meil lonkab regionaalpoliitika, miks inimesed lähevad väikestest asulatest, linnadest ja valdadest ära. Loomulikult, sellised magnetid nagu Tallinn ja Tartu meelitavad neid. See on alati toimunud sellisel viisil ja see ongi probleem, millega tuleb tegeleda. 

Meil on riik pannud paika sellise süsteemi, et kohalikud omavalitsused võistlevad omavahel. Ongi võistlus, et kus on suuremad toetused ja kus on väiksemad toetused ja kus on teenused, millega meelitatakse elanikke juurde. See on ju seetõttu nii, et maksusüsteem on pandud selliselt paika: mida rohkem elanikke, seda rohkem tulumaksu laekub kohalikule omavalitsusele. Riiklikult tuleb reguleerida seda väga olulist küsimust, et inimesed ei läheks väikestest kohtadest ära. Aga selle asemel kehtestatakse meil automaks. Elate metsas, ühiskondlikku transporti niikuinii ei ole, ja kui te liiklete autoga, siis see tuleb teile võimalikult ebamugavaks teha. Siis me saame Arenguseire Keskuse raporti, mis selgelt näitab, et väga suured käärid on sees. On olemas kohalikud omavalitsused, mis elavad hästi, ja on olemas väga halvas olukorras, ma mõtlen finantsiliselt, [olevad omavalitsused]. Ja selle üle tehakse veel nalja siinsamas puldis, peaministri poolt. No andke andeks, niimoodi ikkagi asjad ei käi, nii need ei tohiks olla. 

Mina kutsun küll praegu valitsust üles sellesse väga tõsiselt suhtuma. Vaatan praegu regionaalministrit. Kui ta tuleb meie ette siia, siis ta räägib jällegi väga headest mõtetest, mis pärinevad väga paljuski Keskerakonna valimisprogrammist. Aga kuidas neid realiseerida? Vaat seda poolt ministril nagu ei ole. Mina küll kutsun peaministrit üles, et lööge kord majja, andke konkreetsed juhised ministrile, kes vastutab selle valdkonna eest, et ta hakkaks tööle, mitte lihtsalt ei käiks mööda kohalikke omavalitsusi ega räägiks ilusat juttu, kuidas tehakse ja kuidas teeks ka, aga Reformierakond ikka segab. Niimoodi need asjad ei käi. Minister võiks ikkagi vastutada oma töö eest ja oma head mõtted, mida ta on ka siin esitanud, realiseerida, et ei oleks selliseid probleeme, nagu on toonud välja Arenguseire Keskus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Ei soovi. Lõpetan tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise. 

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Aleksandr Tšaplõgini 13. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Balti riikide koostöö kohta energiajulgeoleku tagamisel. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Jällegi väga oluline teema: Balti riikide koostöö energiajulgeoleku tagamisel. Jaanuarikuus tulid Leedu energeetikaministrilt ettepanekud nii meie kui ka Läti valitsusele, kuidas võiks koostööd teha. Vastavalt olid ka erinevad sõnavõtud meedias, eeskätt kliimaministri poolt. Tahakski teada, mis faasis me oleme, kuidas liigume ja mis võimalused on meil Balti riikidega koostööd teha, et veelgi energiajulgeoleku nii-öelda taset tõsta ja tagada inimestele kvaliteetsem, parem ja odavam elekter. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Head vaatajad ja kuulajad! 

Esimene ja teine küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuseni on jõudnud Leedu ettepanek Balti riikide ühise elektrijaama ehitamiseks? Juhul kui selline ettepanek peaks Vabariigi Valitsuseni jõudma, siis kas see lükatakse tagasi, nagu väitis kliimaminister valitsuse nimel meediale?" Vastan kahele küsimusele koos. Vabariigi Valitsusele pole tulnud Leedu ametlikku ettepanekut ühise elektrijaama ehitamiseks. Kui selline ettepanek peaks Vabariigi Valitsuseni jõudma, siis seda kindlasti analüüsitakse. Ei saa tagasi lükata ega heaks kiita ettepanekut, mida ei ole. 

Kolmas küsimus: "Milliseid arutelusid on Vabariigi Valitsus pidanud seoses täiendavate elektrijaamade rajamisega? Kas kaalutud on ka koostööd näiteks Läti ja Leeduga?" Vastus. Puhtale ja soodsamale elektrile ei ole majanduse arengu seisukohast alternatiivi. Koalitsiooni liidritega leppisime kokku, et korraldame aprillis maismaatuule ja meretuule vähempakkumised, mõlemad 2 teravati mahus, mis kolmekordistab Eestis tuuleenergia tootmise. Kiirendame ka tuuleenergia tootmise planeerimisprotsessi. Aprillis otsustame valitsuses toetuse suuremahulise salvestuse tekkeks. Käivitame tuumajaama asukoha valiku arutelu esimese etapi. Tulenevalt Riigikogu otsusest teeme tuumaseaduse, mis lubab 2027. aastal otsustada, kas ja kuidas tuumajaam rajada, ning seejärel saab selle asukoha lõplikult otsustada. Uued juhitavad võimsused rajame Eleringi hankega ning Eesti Energia investeeringutega, hoides reservis ja valmisolekus ka senised võimsused. Turule toome ka Kiisa jaama, kui‑ja‑et see toob või tooks turuhinna madalamaks. 

Neljas küsimus: "Millist mõju avaldaks energiajulgeoleku tagamise koostööst keeldumine Eesti suhetele Läti ja Leeduga?" Vastus. Võib-olla te ei ole tähele pannud, aga me just koos desünkroniseerisime ehk ühendasime ennast lahti Vene elektrivõrgust ja sünkroniseerisime ehk ühendasime ennast Mandri-Euroopa võrku. Ühiselt toimub ka sagedusreservide hankimist ja väga palju erinevaid tegevusi. Hea koostöö näide on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori rajamine, milleks Euroopa Komisjon eraldab pea 7 miljonit eurot. Koostöö Balti riikide vahel on tihe ja Eestile kasulik. 

Viies küsimus: "Kas Vabariigi Valitsuse liikmeid on informeeritud, kuidas jõudis riigieelarvesse 100 miljonit eurot, mis eraldatakse Eesti Energiale uue elektrijaama ehitamiseks?" Vastus. 2025. aasta eelarve eelnõu koostamisel otsustas valitsus eraldada 100 miljonit Eesti Energia [aktsia]kapitali suurendamiseks. Eelarve eelnõu seletuskirjas tõi valitsus välja – selle seletuskirja, ma loodan, te töötasite ju kõik põhjalikult läbi –, et see suurendus võib olla vajalik vesinikuvõimekusega gaasielektrijaama kaasrahastamiseks. 2. jaanuaril 2025 langetas valitsus põhimõttelise otsuse ja andis nõusoleku eraldada Eesti Energiale 100 miljonit eurot Narva gaasijaama kiiremaks rajamiseks. Selle korralduse valmistab ette ja seda otsustab rahandusminister ning toob siis selle korralduse valitsusse. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Teema on jällegi oluline. Huvitaval kombel käis meedia jaanuarikuus selle välja ja Leedu energeetikaminister vähemalt meedia vahendusel selle sõnumi andis ja ettepaneku tegi. Sellele kliimaminister Yoko Alender ka reageeris. Sellest lähtuvalt ma küsingi. Leedu energeetikaministril oli mõte, et me peaksime ühiselt looma elektrijaama ja tagama võimsused, mis oleks nagu Balti riikidele mõeldud. Küsingi, mis oleks teie arvamus: kas me peaksime neid asju koos tegema või ikkagi nokitseme igaüks oma nurgas? Me teame, et mida väiksemaid rajatisi või energiajaamu me püstitame, seda kallim on kokkuvõttes ikkagi lõpp-produkt, [võrreldes sellega,] kui ehitada suurem. Mis on teie seisukoht, kui selline mõte või ettepanek tekib? Või siis äkki teete ise sellise ettepaneku, et võiks arendada suuremat jaama, mis oleks kolme riigi põhine?

Aitäh! Vaat, sellel ajal, kui ma sellest rääkisin, te rääkisite Urmas Reinsaluga. Aga ei ole hullu, ma saan selle … (Hääl saalist.) Kui segas, siis segas, mis teha. Ma siis kordan üle. Võib-olla te pole tähele pannud, aga Balti riigid teevad omavahel väga ladusat ja head koostööd. Üks viimane näide, ja kindlasti mitte ainuke näide, on edukas desünkroniseerimine ehk Venemaa sagedusalast enda lahtiühendamine ja Mandri-Euroopa [sagedusalaga] sünkroniseerimine. See oli koht, kus Balti riigid – süsteemioperaatorid, energeetikud avalikust ja erasektorist, poliitikud, ametnikud, politseinikud, kaitseliitlased kuni mereväe ja NATO‑ni välja – tegutsesid koos ja nad tegutsevad edasi koos. Sagedusreserve hangitakse ja käivitatakse Baltikumis samamoodi ühiselt, hea koostöö näide on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori rajamine ja nii edasi.

Nii et koostöö Balti naabrite vahel on väga hea ja tihe. Energeetika eest vastutanud ministrina võin kinnitada, et kontaktid olid igakuised, olid erinevad arutelud. Peaministrite ja presidentide vahel on need kontaktid täpselt samamoodi. 

See küsimus oli minu meelest veidi vildakalt püstitatud. Meie koostöö Balti naabritega on väga hea. Veel kord ütlen neile, kes ei ole märganud, et desünkroniseerimine oli selle pikkade aastate jooksul toimunud ettevalmistuse üks tulem.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Ma andsin töö korras härra Laatsile täiendavat informatsiooni. 

Küsimus Balti koostööst on muidugi oluline ja alternatiivitu selles loogikas, et me oleme üks Nord Pooli ruum. Aga minu küsimus puudutab faktilisi lähteandmeid. Te olete opereerinud mingite lõppindikaatoritega ka parteide planeeringute osas, mis puudutab energeetikalahendusi. Milline on siis kogu Balti energiaruumi 2035. aasta tarbimise maht? Teiseks, kui palju Eesti valitsuse langetatud otsuste puhul, aga ka Läti ja Leedu [valitsuse] otsuste puhul – eeldame, et Leedu teine tuulepargi hange tuleb, võime sellega arvestada, võtame selle näiteks ülesandeks – sellest tarbimise mahust 2035 moodustab kolmes Balti riigis taastuvenergeetika? Millisele tasemele teie andmetel kavatsevad Läti ja Leedu 2035. aastaks jõuda?

Aitäh! Ma saan kindlasti arvandmed välja küsida, et mis on nende tänane prognoos, milline on hinnang. Leedult, arvestades, et seal on uus valitsuskoalitsioon, [tuleks küsida,] kas nad soovivad oma plaanides mingeid muudatusi teha. Eesti plaanid on teada. Kindlasti saan nii palju täpsustada, kui on praegu nende plaanidest teada.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kutsun Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja kolleeg Lauri Laatsi. Loodetavasti kuuleme siis ka informatsioonist, mida Urmas Reinsalu teile lahkelt jagas.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Jaa, tõesti vahetasime Urmas Reinsaluga mõtteid, kuidas energeetikas võiks asjad tegelikult käia ja millisel viisil võiks ikkagi toimuda koostöö Balti riikides. Ega peaminister jälle ju otseselt ei vastanud. Küsimus oli väga lihtne: kas Eesti Vabariigi valitsus näeb võimalust, et me võiksime rajada kolme riigi peale ühise elektrijaama, ükskõik mis oleks energiaallikaks? Aga selle kohta konkreetset vastust ikkagi ei tulnud. Vähemalt meedias Leedu energeetikaminister vastava mõtte [esitas] ja ettepaneku tegi, mille kohta meie kliimaminister Yoko Alender ütles, et nokitseks ikka praegu igaüks oma nurgas ja siis vaataks edasi. Aga mis puudutab üleüldist koostööd ja eriti seda nädalavahetuse sündmust, desünkroniseerimist, siis tõesti peaksime tänama ja õnnitlema meie energeetikuid selle töö läbiviimise puhul.

Räägime nüüd üleüldiselt energeetikast. Eks ta ongi pilla-palla. Paneb ka imestama see, et kolme erakonna esimehed läksid kabinetti sisse ja tulid mõne aja pärast "väga heade" ettepanekutega välja. Oma selliste otsustega viskasite te ENMAK‑i prügikasti. Millest ma räägin? ENMAK on energia[majanduse] arengukava, mida siin on pidevalt koostatud, lihvitud, parandatud. Seal on ka osad arvutused tehtud, on prognoositud meie tulevast tarbimist ja seda, millised võiksid tulevikus olla elektrihinnad ja nii edasi. Aga tegelikult tuli sellest kabinetist [otsusena] välja see, et nüüd me hakkame arendama tuule[energiat] nii maismaal kui ka merel ja anname veel sinna kuhjaga raha peale. Vaat see on probleem. Kindlasti selliseid otsuseid sellisel viisil mitte mingil juhul vastu ei tohi võtta, aga praegune valitsus seda sellisel viisil tegi.

Kui me räägime ülesandepüstitusest, siis näeme, et kogu see arvestus on tagurpidi tehtud. Minu arust on esimene asi, mis tuleks paika panna, see, millise hinnaga peaks tulevikus saama meie tarbija elektri kätte – millise hinnaga! –, ja siis tuleks üles ehitada kogu muu süsteem, mille abil selleni jõuda. Aga me oleme alustanud valest otsast. Eesmärgiks on rohepesu, rohepaplus. Paneme seal hästi palju raha hakkama, ehitame tuulikuid ja kõike muud ning paneme need liitiumakusid täis. Siis vaatame, kuidas me hakkame selle juurdeehituse või siis uute, täiendavate võimsuste tõttu, mis on roheenergiale [rajatud], võrku tugevdama, kuna see kõik vajab võrgutugevdust. Kui kõik need investeeringud on tehtud, siis hakkame mõtlema, kui palju see kõik maksma läheb ja kes selle kõik kinni maksab. Ühes intervjuus ütles peaminister, et maksumaksja seda kinni ei maksa, selle maksab kinni tarbija. Lihtsalt tahaks meenutada, et meie tarbija on ka maksumaksja ehk seesama inimene. See kõik väljendub elektri hinnas, mis kujuneb vastavalt investeeringutele ja turuolukorrale. Selge on see, et kui eraettevõte investeerib, siis ta tahab ka tulu kätte saada, ja vastavalt sellele hakkab hind kujunema. Lihtsalt on tehtud vale ülesandepüstitus, valelt poolt. Kui ei ole veel sellest aru saadud ja ei suudeta seda laeva õigele kursile viia, siis neid signaale, mis tulevad Ameerika uuelt presidendilt, võiks ikkagi kuulata ja aru saada, kuhupoole kogu Euroopa poliitika varsti hakkab sõudma. Nii et tarku otsuseid teile sinna! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Jah, palun, härra peaminister, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Lihtsalt, jah, soovin üle öelda selguse mõttes, et arupärijatest valet muljet ei jääks: kui ettepanekut ei ole tehtud, siis ei ole ka ettepaneku üle võimalik arutada. Riikidevahelised suhted päris nii ei käi, et keegi avaldab mingi mõtte ja siis teiste riikide valitsused hakkavad selle peale rajama ühist elektrijaama. Nii et ma kinnitan, et Balti riikide koostöö on väga hea ja tihe, mina oma Balti riikide partneritega suhtlen pidevalt nii riigijuhtimise, energeetika kui ka julgeoleku küsimustes ning sama teevad teised ministrid. Ma ütleks nii, eriti vaadates, kui ladusalt ja hästi läks meie koostöö desünkroniseerimisel, et ma saan aru, kui parlamendi opositsioonil on püüd tekitada mis tahes teemast tüli, aga siin pole sel sisu ja ilmselt ei tule see ka välja. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane neljas päevakorrapunkt ja ühtlasi neljas arupärimine on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Lauri Laatsi ja Aleksandr Tšaplõgini 13. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Kopli komando sulgemise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! See arupärimine jõudis suurde saali kiiremini kui minu esitatud eelmine [arupärimine]. Vähem kui kuu on [esitamisest] möödas, nii et võib öelda, et [teema] on jätkuvalt aktuaalne. 

2024. aasta riigieelarve koostamise käigus otsustas Siseministeerium, kulude kärpimist põhjenduseks tuues, panna kinni mitu päästekomandot üle Eesti, millest kõige rohkem küsimusi tekitas Kopli komando sulgemine Põhja-Tallinnas. Selle sammuga taheti väidetavalt säästa 800 000 eurot aastas. Vaatamata sellele, et tollane Tallinna Linnavalitsus oli valmis poole sellest summast katma, pandi see komando ikkagi kinni. 

Põhja-Tallinn on eriline piirkond. See on põhimõtteliselt poolsaar, nii et päästjate võimalused sündmuskohale jõuda on piiratud. Samal ajal on Põhja-Tallinnas palju puidust elamuid ja omajagu tööstusettevõtteid, eriti Paljassaarel, mis tõstab piirkonna riskitaset. Ka meie fraktsioon tõi omal ajal välja, et selline samm vähendab märgatavalt eelkõige Põhja-Tallinna elanike turvalisust ja suurendab oluliselt Lilleküla päästekomando koormust, mis lisaks oma senisele tegevusele peab nüüd vastama ka Põhja-Tallinna väljakutsetele. Vaatamata kõikidele nendele argumentidele, jäi siseminister Lauri Läänemets oma otsuse juurde ja 2024. aasta alguses Kopli päästekomando riigi poolt suleti. 

2024. aasta detsembris juhtus kaks tähelepanuväärset juhtumiga seotud asja. Esiteks tuli endine rahandusminister – teie erakonnakaaslane, härra peaminister – Mart Võrklaev välja uue infoga, mille järgi jäi Siseministeeriumi eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" 2024. aastal kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Sellelt eelarverealt [rahastatakse] ka päästekomandode tegevust üle Eesti. Võrklaev on öelnud järgmist: "Nüüd on faktina tõestatud, et raha oli ja [---]. Järelikult rahapuudus ei saanud olla Kopli komando sulgemise põhjus, vaid midagi muud." Siseminister loomulikult vaidles sellele vastu, kuid fakt jääb faktiks: Kopli komando pandi kinni, et hoida kokku 800 000 eurot, kuid samal ajal jäi Siseministeeriumil eelmise aasta lõpuks kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. 

Teiseks, 25. detsembril 2024 läks Põhja-Tallinnas Uus-Maleva tänaval põlema kortermaja, mille tõttu said kaks inimest surma ja neli päästjat vigastada. See oli järjekordne näide, mis võib selles piirkonnas toimuda, ning see pani inimesi uuesti aktiivselt rääkima Kopli komando sulgemisest ja selle sammu tagajärgedest. 

8. novembril 2023 Riigikogu infotunnis ütles teie eelkäija peaministriametis ja erakonnakaaslane Kaja Kallas järgmist: "Mis puudutab Kopli päästekomandot, siis see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik [---]."

Eeltoodust tulenevalt palume teil vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele vastata järgmistele küsimusele. Mis on teie arvamus Kopli komando sulgemise kohta, mis teie arvate sellest Kopli komando sulgemise saagast? Kas teie arvates oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 000 eurot aastas, jättes siin kõrvale Tallinna Linnavalitsuse eelmise koosseisu ettepaneku katta poole sellest summast, on piisavalt suur kokkuhoid, et oluliselt halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet? Kas olete nõus oma erakonnakaaslaste Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva arvamusega, et tegelikult oli Siseministeeriumil raha Kopli päästekomando jätkamiseks olemas küll, siseminister aga otsustas ikkagi komando kinni panna? Või teie erakonnakaaslased eksivad ja hoopis siseminister Lauri Läänemets tegi kõik õigesti? Kui te nõustute oma erakonnakaaslase Mart Võrklaeva arvamusega, et Kopli komando sulgemise põhjus ei saanud olla rahapuudus, siis mis teie arvates võis olla siseministri vaieldava sammu tegelik põhjus? Võttes arvesse, et te kandideerisite parlamendivalimistel esimeses valimisringkonnas, kuhu kuulub ka Põhja-Tallinn, vastake palun oma valijatele, kas teie arvates on 800 000 eurot riigieelarvelist kokkuhoidu kaalukam kui Põhja-Tallinna elanike turvalisus ja turvatunne? Ja kas te usaldate siseministrit, kes selliseid otsuseid teeb? Aitäh!

Väga suur tänu! Nüüd meil ongi hea meel ja võimalus kuulata peaministrit, kes tuleb vastama teie küsimustele. Palun!

Austatud juhataja! Austatud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Loen ette küsimused ja vastused ka. 

Esimene küsimus: "Mis on Teie arvamus Kopli komando sulgemise saagast? Kas [Teie arvates] oli see samm õigustatud või pigem mitte? Kas 800 000 eurot aastas [---] on piisavalt suur kokkuhoid, et selle taustal halvendada Põhja-Tallinna elanike turvatunnet?" Vastus. Tegemist oli 2021. aastal tehtud otsusega riigieelarves kokkuhoiu [saavutamiseks], mis jõustus 2024. aastal. 2021. aastal oli siseminister Keskerakonnast, Kristian Jaani. 

Teine küsimus: "Kas olete nõus oma erakonnakaaslaste Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva arvamusega, et tegelikult oli Siseministeeriumil raha Kopli päästekomando jätkamiseks olemas, siseminister aga otsustas ikkagi komando kinni panna? Või Teie erakonnakaaslased eksivad ja siseminister Lauri Läänemets tegi kõik õigesti?" Vastus. Tegemist oli 2021. aastal tehtud kokkuhoiuotsusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele kuulub Päästeamet Siseministeeriumi valdkonda. Eelarvelised otsused langetab siseminister koos allasutuste juhtidega. 

Kolmas küsimus: "Kui te nõustute oma erakonnakaaslase Mart Võrklaeva arvamusega, et Kopli komando sulgemise põhjus ei saanud olla rahapuudus, siis mis Teie arvates võis olla siseministri vaieldava sammu tegelik põhjus?" Oletan, et tegelik põhjus oli pärit aastast 2017, kui Keskerakonna juhitud valitsus otsustas headel aegadel hakata kulutama reservidesse kogutud raha. Selle tõttu tuli koroonakriisi saabumisel planeerida riigieelarve eelnõusse 10%‑line nominaalne puudujääk. Tegelik nominaalne puudujääk kujunes planeeritust väiksemaks, kuid siiski aegade suurimaks ehk oli –5%. Keskerakonna juhitud valitsuste üle jõu elamine tuli lõpetada ja eelarvekulusid kokku tõmmata. See võib olla Siseministeeriumi ja paljude teiste valdkondade kulude kokkuhoiu tegelik põhjus. 

Neljas küsimus: "Võttes arvesse, et Te kandideerisite parlamendivalimistel esimeses ringkonnas, kuhu kuulub ka Põhja-Tallinn, vastake palun oma valijatele – kas Teie arvates on 800 000 eurot riigieelarvelist kokkuhoidu kaalukam kui Põhja-Tallinna elanike turvalisus ja turvatunne?" Vastus. Turvatunne on kõigi asi. Nii Keskerakonna siseminister Kristian Jaani kui ka tänane siseminister Lauri Läänemets arvestasid otsuseid tehes inimeste turvatundega. Päästeamet kuulub vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele siseministri pädevusse ja vastutusalasse ning siseminister omab põhjalikku informatsiooni, mille põhjal ta oma otsuseid teeb.

Viies küsimus: "Kas Teie usaldate siseministrit, kes selliseid otsuseid teeb?" Vastus. Keerulises olukorras on kokkuhoiuotsused populisti vaatest alati valed, aga valitsusvastutusse on sisse kirjutatud ka rasked otsused. Iga minister vastutab oma valdkonna otsuste eest ka keerulisel ajal. Aitäh!

Suur tänu teile! Vadim Belobrovtsev, küsimus, palun!

Aitäh! Mul on korraga kaks küsimust. Üks on see, et kas kõik otsused, mis olid tehtud eelmiste valitsuste poolt, on nüüd ka uue valitsuse kehtestatud, selle valitsuse poolt, ma mõtlen, kes sai ametisse aastal 2023 pärast parlamendivalimisi. Ja kas te ei leia, et on keeruline rääkida kärbetest ja kokkuhoiust olukorras, kus kärbitakse, ning see kokkuhoid on 800 000 eurot aastas, aga samas jääb Siseministeeriumil sama [eelarve]rea peal, kus kärbe tehti, aasta lõpuks rohkem kui 3,5 miljonit alles? Võib-olla me räägime lihtsalt valearvestusest. Kas siseminister teie arvates sel juhul eksis?

Aitäh! Kui te küsite minu arvamust, siis loomulikult, kui on võimalik pakkuda teenuseid nii, et oma raha paremini majandatakse, siis peab iga ministeerium seda tegema. Kärped, nagu öeldud, on olnud viimastel aastatel läbivad ja ilmselt tuleb neid teha ka järgnevatel aastatel. On hea, kui neid saab teha sellistes kohtades, mille puhul inimesed tunnevad, et kärbe on läinud õigesse kohta, asja eest. Aga väga tihti ei ole olulised valdkonnad väiksed ka maksumaksja raha vaatest, mis tähendab, et kärpeid tuleb teha arukalt. Ma südamest loodan – ma saan siin toetuda Siseministeeriumi ja Päästeameti [infole] –, et need kärped tehti parimas teadmises, et mitte kuskil mujal neid teha ei olnud võimalik. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Tõesti, mis puudutab Põhja-Tallinna päästekomandot, arvestades, et ka teie ise olete sealt [piirkonnast] valijate hääli saanud, siis kindlasti näitab see nii mõndagi. Ma arvan, et saadikud peavadki rohkem seisma selle piirkonna eest, kust nad on valitud. Sellest on hästi palju räägitud, et ka mandaatide arvu jagamisel on oluline, et Riigikogus oleks esindatud saadikud igast ringkonnast ja nad rohkem seisaks oma inimeste eest, oma valijate eest, oma kodupaiga eest. Teil on praegu teine staatus, olete valitsuse juht, peaminister, mis mõnes mõttes teeb teil selle töö isegi hõlpsamaks, lihtsamaks. Küsimus on, et kui siseminister, keda te kindlasti ei usalda …

Aitäh!

… tuli selle otsusega, kärpega, miks te siis ei parandanud tema otsust.

Nagu te juba vastusest teada saite, on tegemist 2021. aasta otsusega, mis jõustus 2024. aastal. Mina tulin peaministriks 2024. aasta suve lõpus või suve teises pooles, nii et ajaliselt need asjad kokku ei lange. 

Selle mandaadi kohta: tõepoolest, ma ilmselt olen Jürgen Ligi või mõne teise kolleegi järel kõige kauem parlamendis olnud saadik. Täna, jah, olen täitevametis, valitsuses valitsusjuhina. Ma siiski julgen tagasihoidlikult meenutada, et meie ülesanne on tõepoolest pidada silm peal oma kodupiirkonnal. Minu valimispiirkond on Põhja-Tallinn, Kristiine ja Haabersti. Ma hoian silma peal tegelikult mitte ainult sellel piirkonnal, vaid kõigil [piirkondadel], sest ei saa ometi olla nii, et me hakkame oma mõjuvõimu rakendama ainult [kindla] piirkonna huvides. See oleks iseäranis pentsik, kui peaminister hoolitseks selle eest, et ainult tema valimisringkonda tuleks uusi investeeringuid, teid-tänavaid ja päästekomandosid. See kindlasti päris nii ei käi. Seetõttu ma kutsun üles mõistmisele. Kindlasti saavad Siseministeerium ja Päästeamet kirjeldada, milliseid samme nad astuvad, et inimeste turvatunne ei oleks ohus. Veel kord: selle kärpeotsuse tegi siseminister siseministri haldusalas oleva Päästeameti [infole] toetudes.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Fakt on jah see, et Läänemetsal oli võimalik need otsused ümber vaadata, tal oli kaalutlusruum, kus, mida ja kui palju kärpida. Läänemetsa juhtimisel, tundub, valitsebki selline segadus tema valitsemisala eelarvega. Kui teie kolleeg, rahandusminister Jürgen Ligi käis korruptsioonivastases erikomisjonis, kus meil oli arutlusel just eelarve läbipaistvus, juriidiliste isikute toetamine, siis rahandusminister sellel istungil, mis oli avalik istung, avaldas pahameelt selle üle, mis toimub nii-öelda Läänemetsa juhtimise all Siseministeeriumi eelarvega. Ta tegi isegi ettepaneku, et me peaksime selle tõttu ka Läänemetsa komisjoni kutsuma. Tegelikult jäi Läänemets ka rahanduskomisjonis päris mitu korda hätta ega suutnud komisjoni liikmetele selgitada, miks mingid kulud lihtsalt üle kantakse. Neid anomaaliaid oli veelgi. Kas teieni on ka jõudnud info, et juba kaks rahandusministrit on kritiseerinud Läänemetsa planeerimist?

Aitäh!  

Kas teieni on veel jõudnud selle kohta kriitikat?

Aitäh! Kui valitsusliikmel on kriitikat oma kolleegi suhtes või etteheiteid talle, nagu teie teoreetilise näite põhjal on rahandusministril küsimusi teise valdkonna eelarve kasutuse kohta, siis valitsuse loogika on selline, et rahandusminister on just õige inimene küsima neid otse selle kolleegi käest või rahandusministri haldusala on võimeline küsima neid selle kolleegi haldusala käest, kelle kohta neid küsimusi on. See on täiesti loomulik igapäevane tööprotsess ja ma kinnitan, et nad suudavad omavahel suhelda, neid küsimusi koos lahendada. Kui on mingeid küsimusi, millele vastust ei leita, siis tullakse valitsuskabinetti neid arutama. Nii et ma olen kindel, et kui ühel ministril on teisele küsimusi, siis need küsimused saavad ka vastatud. 

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! No ega siin imet ei sündinud. Peaminister põhimõtteliselt rõhutas seda, mida juba mitu korda on rõhutanud ka siseminister Lauri Läänemets, et tegu on otsusega, mille tegi Vabariigi Valitsus aastal 2021, ja siis oli teine siseminister, siis oli teine koalitsioon ja nii edasi ja nii edasi. Aga minu küsimus on see, kas siis tõepoolest see valitsus, mis tuli võimule 2023, kiitis heaks kõik need otsused, mis oli tehtud eelmise valitsuse või eelmiste valitsuste poolt. Mina küll seda ei usu. Esimene asi, millest hakati rääkima, oli näiteks maksuküüru kaotamine, ja sellest räägitakse siiamaani. See on eelkõige peaministri ja Reformierakonna suur kinnisidee. Keegi ei ütle, et eelmine või üle-eelmine valitsus võttis otsuse vastu ja nüüd me hakkame samamoodi edasi elama ega tee sellega midagi. Ausalt öeldes on minul imelik kuulata sellist juttu, et 2021 võeti mingi otsus vastu ja nüüd me oleme nagu sunnitud sellega edasi minema. 

Kolleeg Lauri Laats tuletab väga õigesti meelde, et näiteks paljulapseliste perede toetus oli põhimõtteliselt esimene asi, mida uus valitsus hakkas aastal 2023 korrigeerima. Kui eelmine valitsus suurendas paljulapseliste perede toetust päris korralikult, siis see valitsus, mis tuli eesotsas Reformierakonnaga võimule aastal 2023, võttis paljulapselistelt peredelt kohe ära 200 eurot kuus. Keegi ei rääkinud, et eelmine valitsus otsustas niimoodi ja liigume sellega edasi. 

Tegelikult saan ma aru, et peaministril on ebamugav kritiseerida oma ministrit, eriti kui see minister on teisest erakonnast. Aga mul on selline tunne, et meil on juba teine peaminister, kes tegelikult saab aru, et see otsus oli konkreetselt praeguse siseministri Lauri Läänemetsa otsus ja see otsus ei olnud pehmelt öeldes kõige parem ja õigem. Ma tuletan meelde, et Kaja Kallas ütles 8. novembril 2023: "[---] see on siseministri ja Päästeameti juhi omavaheline otsus. Kui ma vaatan seda, kui palju on siseminister tõstnud ametnike palka, siis [mulle tundub, et] seal on tegelikult küll raha, et Kopli komandot mitte kinni panna. See on aga olnud siseministri valik [---]." Mul on väga keeruline saada aru sellest, kuidas siseminister vaatas ja siis otsustas, et ta kuidagi ei saa Kopli komandot alles jätta, isegi vaatamata sellele, et kohalik omavalitsus ehk Tallinna linn oli valmis poole sellest summast – see summa oli 800 000 eurot, tuletan meelde – kinni maksma. Ikkagi, siseminister oleks nagu öelnud, et teate, see on eelmise siseministri otsus ja tema ei saa siin midagi parata. Loomulikult oli võimalik parata, aga ei olnud tahtmist. Ja kui me saame teada, et raha oli täiesti olemas, ja mitte isegi 800 000, vaid 3,6 miljonit eurot, ja sellest räägib eelmine rahandusminister Mart Võrklaev, kes kindlasti valdab seda infot ja oskab [eelarvet] lugeda, siis on jällegi keeruline saada aru, miks selline otsus ikkagi vastu võeti. 

Nii et kahjuks peab tunnistama, et täna me peaministrilt konkreetset vastust ei kuulnud. Ma saan aru, et [peaministril] on hästi keeruline kritiseerida ministrit, kes on teisest erakonnast, ja iseenesest selline koalitsiooni solidaarsus siin kahjuks võidab, aga võitma peaksid tegelikult Põhja-Tallinna elanike huvid ja Põhja-Tallinna elanike turvalisus. Väga kahju, et nemad hakkavad selle pärast kannatama. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Suur tänu teile, härra peaminister! Loodame teiega kohtuda kolmapäeval. (Peaminister saalist: "Võib-olla varem.") Võib-olla varem, eks aeg annab arutust.

Head kolleegid, oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüs" eelnõu 550 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tegelikult on päris kahju, et meid on siia Riigikogu saali vähe jäänud. See teema on tõesti oluline. See puudutab meie noorte tervist ja nende teadlikkust ning loomulikult ka nende vanemate teadlikkust sotsiaalmeedia kasutamise ohtudest. 

Nimelt olen ma teie ees Riigikogu otsuse eelnõuga, mis teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüs. See on väga vajalik teema, arvestades, kui palju noored tegelikult sotsiaalmeediat kasutavad. Ühelt poolt on selgelt pandud paika reeglid ja piirid. Sotsiaalmeediaplatvormidega, näiteks TikToki, Facebooki või Instagramiga liitudes pead sa ära märkima oma vanuse. Me teame seda, et paljud noored [neid platvorme] kasutavad, vaatamata sellele, et nende vanus kõigi nende platvormide kasutustingimuste järgi seda tegelikult ei luba. 

Nüüd teine pool sellest tõsisest asjast. Hästi palju on siin räägitud nutisõltuvusest. Nutisõltuvus erineb ikkagi sotsiaalmeediasõltuvusest. Kui me seda küsimust kultuurikomisjonis arutasime, siis hästi paljud komisjoni liikmed juhtisid tähelepanu, et tegelikult peavad noored olema nutikad, nutiseadmeid tuleb kasutada ka koolitöös ja nii edasi. Ma olen sellega täiesti päri. Aga mis puudutab sotsiaalmeedias varitsevaid ohte, siis nendest on ka meedias räägitud. See content ehk sisu, mis seal on, suuresti ei ole ju kontrollitud või kontrollitav. Minu arust oli [Eesti] Ekspressis lugu, kus kirjeldati, mida kõike [sotsiaalmeedias] näha saab, mida kõike seal parasjagu tehakse. Räägime nii, nagu seal kirjas oli, et keegi tarbis seal narkootikume, siis olid mingisugused vägivallastseenid, mida filmiti, ja nii edasi ja nii edasi. Ehk seal näidatakse [sellist sisu], mida meie lapsed vaatavad, aga mida nad ei tohiks vaadata. Sellist sisu on seal päris palju. See on see sisupool. 

Siin on ka teine pool, mis on uuringutes välja tulnud: kui palju meie noored – on ka vanusegrupid välja toodud – sotsiaalmeediat tarbivad ja kus nad seda täpselt tarbivad. Uuringutes on välja toodud, et koolis tarbitakse seda suhteliselt vähe. Kõige suurem sotsiaalmeedia tarbimise periood või aeg päevas on just siis, kui meie noored ja lapsed on jõudnud koju. Nad kulutavad päris tublisti aega selleks, et skrollida, nii nagu noored väljendavad, sirvida ja näha, mis parasjagu ühel või teisel sotsiaalmeediaplatvormil toimib. See on see, mis hakkab mõjutama, nagu ka paljud uuringud on välja toonud, nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Need on need ohud, mis on olemas, mis eksisteerivad ja mis on uuringutes tõestatud. 

Kolmas teema on teadlikkuse tõstmine, noorte teadlikkuse tõstmine ja vanemate teadlikkuse tõstmine. Ka vanemate roll peaks selle küsimuse juures olema ju väga suur. Nad peavad andma eeskuju. Selline peremudel, kus vanemad skrollivad ees ja lapsed järel, ongi probleem. Teadlikkuse tõstmine on kindlasti üks asi, millega tuleks tegeleda. 

Seesama meie ettepanek, võtta vastu Riigikogu otsus, et viia läbi sotsiaalmeedia kasutamise mõjuanalüüs, räägib paljuski sellest, et ei ole vaja kohe piirata, nagu mõned riigid on teinud. On ju riike, kes on lauspiiranud sotsiaalmeedia kasutust noorte seas. Võtame näitena kas või Austraalia. Eelmine aasta võttis Austraalia vastu seaduse, mis keelab alla 16‑aastastel sotsiaalmeediaplatvormide kasutamise. Karistusmeetmed on päris muljetavaldavad: ettevõtted, kes ei täida seadust, võivad saada kuni 50 miljoni Austraalia dollari suuruse trahvi. Keelu eesmärk on kaitsta noori sõltuvuskäitumise ja veebiohtude eest. See on täpselt sama, millest ma ennist rääkisin. Ma toon veel ühe näite. USA‑s Utah' osariigis püüti samuti kehtestada piiranguid. Mulle teadaolevalt ei ole see neil väga õnnestunud. Prantsusmaal kehtib seadus, mis nõuab alla 15‑aastastelt noortelt vanemate nõusolekut sotsiaalmeedia kasutamiseks. Nii et on olemas riigid ja on olemas osariigid, kes selliste küsimustega tegelevad. Ma arvan, et ka meie vajame terviklikku ülevaadet, terviklikku analüüsi selles küsimuses, et kas valitsuse või tõenäoliselt ikkagi Riigikogu tasandil võtta vastu otsuseid, mis me selle [probleemiga] teeme, kuidas me seda küsimust lahendame. 

Eelkõige me peame mõtlema selle peale, kuidas kaitsta last nende mõjutuste eest, mis kaasnevad sotsiaalmeedia tarbimisega ja selle harjumusega. Väga lihtne on öelda, et raamat on kindlasti tunduvalt mõistlikum lahendus, et lapsel ja noorel on parem, kui ta raamatut loeb. Kuid selle asemel sirvib ta sotsiaalmeediat. Aga selleks, et [laste kaitsmiseni] jõuda, me peame need alad ära reguleerima, kui selline vajadus on olemas.

Ma toon lihtsalt näite. Me siinsamas Riigikogus alles reguleerisime ära minu arust olulise küsimuse, mis puudutab noori: noortel keelustati solaariumi kasutamine, see on praegu reguleeritud. Keelustati ka nendele tätoveeringu tegemine. Sellega säästeti vanemaid, kes nendes küsimustes ei jõua võib-olla kodus ühel meelele. Laps ütleb – ma toon lihtsalt näite – vanemale, et ta läheb solaariumisse. Vanem vaatab selle peale viltu. Ta on tõenäoliselt teadlik, et ei ole väga mõistlik noores eas solaariumis käia, ja ta ütleb, et ta keelab selle ära. Aga me teame, et meie noored on teadlikud ja kasutavad sellist väga lihtsat vastuargumenti: aga kas selleks keelamiseks on olemas seadused? Ja nii edasi. 

Ma arvan, et kui üldse sellele küsimusele sellisel viisil läheneda, et midagi ära reguleerida, nii nagu me tegime otsused solaariumi ja tätoveeringute kohta, siis [tuleb arvestada, et nende kahjulikkus] oli tõendatud, seda oli uuritud. Vastavalt sellele tehti otsused, mis olid õiged otsused. Et jõuda mingisuguste piiranguteni ning jõuda mingisuguse keelustamiseni, kui me üldse selleni jõuamegi, me peaksime enne läbi viima analüüsi ja saama kokku tervikliku pildi, kuidas me peaksime praeguses kiiresti muutuvas maailmas sotsiaalmeediaküsimusega tegelema.  

Ma palungi headelt kolleegidelt Riigikogus toetust, et valitsus võiks sellise ülesande enda peale võtta ja meie ette tuua, nagu ka siin otsuse eelnõus on kirjutatud, analüüsi tulemused ja esitada Riigikogule 12 kuu jooksul tegevuskava. Tegelikult on terve aasta aega tegeleda selle küsimusega tõenäoliselt valitsuse tasandil. Mingi amet või ministeerium saab ülesande koguda materjale, läbi viia uuringud, pakkuda välja lahendused, selleks et säästa meie lapsi, tõsta nende teadlikkust, selleks et tõsta täiskasvanute teadlikkust ja tulla lahendustega siiasamasse Riigikokku, kus me saame neid asju edasi arutada ja vastavalt selle analüüsi tulemustele otsuseid vastu võtta. 

Teema on oluline. Teema puudutab meie lapsi, meie tulevikku. See on koht, mida on võimalik reguleerida ja [kus on võimalik] meie lapsi kaitsta väheste kuludega. Kui küsitakse, kui palju see võiks meie riigieelarvest raha välja viia, et mingisugused meetmed võtta või viia läbi analüüs, siis need summad ei ole kindlasti suured, pigem olematud. 

Mina loodan teie toetusele. Aga veel kord: kahju, et me sellist küsimust arutame nii väikses kollektiivis. Aitäh! 

Suur tänu teile sisuka ettekande eest! Teile on ka mõned küsimused. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh selle ettekande eest! Tõepoolest on kahju, et olulise teema [arutelul] on saal meil peaaegu tühi. Loodetavasti vaatavad kõik seda interneti kaudu. Aga minu küsimus on väga lihtne. Iseenesest inimeste, eelkõige täiskasvanud inimeste tavaline reaktsioon sellele on see, et loomulikult me peaksime kaitsma oma lapsi, ja need ohud, mis virtuaalmaailmas on olemas, on kõik arusaadavad. Aga kohe hakatakse rääkima sellest, et me ei tohi lastelt ära võtta mingisuguseid õigusi, me ei tohi korjata nutitelefone koolis kokku ja nii edasi ja nii edasi. Sa ise nägid seda reaktsiooni kultuurikomisjonis, kui sa kandsid seal eelnõu ette. Kas me selle eelnõuga tahame ikkagi midagi piirata, tahame midagi ära võtta või on selle sisu muus?

Jaa, antud eelnõu sisu on kindlasti milleski muus. Tihtipeale ajavadki inimesed võib-olla sassi nutiseadmed ja sotsiaalmeedia. Need on täiesti erinevad asjad. Selge on see, et me elame nutiajastus. Kui me suudame oma lapsed panna neid seadmeid kasutama nutikalt, et nad saaksid igapäevaselt uusi teadmisi, parandada hindeid ja nii edasi ja nii edasi, siis loomulikult, selleks need [seadmed] ongi ju tegelikkuses loodud, just selleks, et hõlbustada igapäevaseid toiminguid ja saada võimalikult palju tarkusi juurde. Ükskõik, kas selleks kasutatakse internetti, kui sa oled otsingumootoris ja otsid vastuseid, mida peab õppetööks ära kasutama, või uusi, AI‑st tulenevaid programme. Tuleb välja, et ka väga paljud Riigikogu liikmed kasutavad näiteks ChatGPT‑d. Need on kõik tervitatavad kasutusvõimalused, mis puudutab nutiseadmeid. Küsimus on sotsiaalmeedias. 

Nii nagu ma juba ka välja tõin, sellest on kirjutanud mitte ainult ju Eesti meedia, aga võib-olla see kõige värskem lugu, mis silmade ees on, ongi vist see Ekspress Grupi lugu, kus kirjeldati kõike seda, mida laivis tehakse, kui filmitakse ja otsekohe edastatakse see internetti. Seda, mida kõike seal inimesed teevad, ei peaks meie noored kindlasti nägema. See on üks probleem. 

Teine probleem on see, et kõik need kiisud ja kutsud on ka ju väga toredad ja kui lapsed neid vaatavad, siis see on üks asi. Aga see võtab nii-öelda mahtu, ajalist mahtu, selle aja jooksul saaksid meie lapsed midagi muud teha. 

Ehk eelnõu sisu on see, et me peame saama [parema] ülevaate, me peame saama spetsialistide arvamuse. Kui mina praegu siit puldist räägin, siis ma räägin ju ka tunnetuse pealt. Aga just nimelt spetsialistid peaksid seda meile ütlema, nad peaksid viima selle uuringu läbi, analüüsima, süvitsi minema. Nemad peaksid looma meile tervikliku pildi ja ütlema, et jah, see on probleem, või et tegelikult see on küll probleem, aga lahendus on võib-olla osaline, mis iganes see lahendus on, või siis nad peaksid tulema meie juurde ja ütlema, et teate, asi on ikka täitsa jama, me peame võtma kasutusele Austraalia mudeli. Mina seda ei tea, aga selle jaoks ongi see eelnõu siia toodud. Mina tahaks neid vastuseid, ma arvan, nii nagu väga paljudki meie inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel. Siis me saaks teada, mis tegelikult selles valdkonnas toimub ja mis oleksid võimalikud lahendused, kuidas peaks edasi toimima.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Lugupeetud eesistuja! Teie tõstatatud teema on äärmiselt oluline. Mulle meeldib ka nii, et mitte kohe tehtud-mõeldud, vaid ikka tehtud-uuritud, ja siis analüüsi järgi ka rakendatud.

Aga küsimus puudutab seda, kas selle otsuse eelnõu ettevalmistamisel oli teil ka informatsioon, millised on plaanid või mida on juba tehtud. Kindlasti ka komisjoni ettekandja sellest räägib, aga rääkige just teie kui algataja ettekandja. See huvitab mind. 

Jaa. Väga palju leidub just nimelt nutiseadmete kasutamise uuringuid, kuidas nutiseadmed on mõjunud ja kui palju meie noored nutiseadmetele aega kulutavad. See pool on päris tugevasti esindatud. Aga see teine pool, see sotsiaalmeediapool, ma arvan, on päris värske. See [kasutamise harjumus] iga aastaga süveneb ja süveneb ning kasutajate arv suureneb. 

Ka sotsiaalmeediaplatvorme on juurde tulnud. Siin käib ka suur sõda. Vaatame, mis toimub USA-s, kus TikTok võtab endale turuosa. Ka seda soovitakse reguleerida. TikTokki on ähvardatud kinni panna ja siis on antud jälle aega, et see seal edasi toimiks. Kui selline otsus USA‑s sündis, siis kohe arvutati välja, kui palju raha selline platvorm nagu TikTok kaotaks ning kui palju kaotaksid tulu selle kasutajad ja sealsed sisuloojad. 

Tegelikult on see suur äri. Me peame aru saama, et tegemist on väga suure tänapäevase ärimudeliga. Nüüd on küsimus, kas selles äris peavad osalema need, kes on vähem kaitstud, ehk meie lapsed, ja mil määral. Need on küsimused, millele tahaks saada vastuseid. 

Kui ma olin komisjonis, siis ma sain aru, et mingid killud on olemas siin ja seal, aga just nimelt terviklik pilt on minu arust küll see, mis meil praegu on puudu. See on probleem.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma isiklikult ei toeta sellist lauskeelustamist, nagu toimus Austraalias. Aga ma arvan, et kindlasti on see teema, mida tuleb uurida, nagu see otsuse eelnõu ka välja pakub. Tuleks uurida, kuidas see mõjub laste tervisele, eriti vaimsele tervisele, aga muidugi ka tähelepanu[võimele]. Sotsiaalmeediaga on see probleem, et seal on infoküllus ja väga palju on seal valeinfot, valeandmeid. Samamoodi toimub seal ka mõjutamine. Mis sina arvad, kuidas oleks võimalik õpetada inimesi juba noorest peast, et nad oskaksid analüüsida infot ja tuvastada, mis on feik ja mis on reaalsus? Kas see võiks olla kas või eraldi ainena koolis, kus lastele selgitatakse, kuidas mingeid asju eristada?

Aitäh! Väga hea küsimus. Alustan siis algusest. Ega mina tõenäoliselt ka ei tea, mis on see õige otsus, mis puudutab noori. Kas see Austraalia mudel on õige või mitte? Nende valitsus sellised otsused tegi. Ju ta siis lähtus nendest muredest ning oma uuringutest ja analüüsidest. Selleks et piirata, sulgeda, arendada, teadlikkust tõsta, ongi vaja see analüüs läbi viia. Minul praegu ei ole kindlat seisukohta, et me peaksime midagi sulgema või tegema ühte või teist või kolmandat. Ikkagi, otsused võiks sündida siis, kui meil on olemas tervikpilt, mida selle [probleemiga] üldse teha. 

Nüüd see teine pool. Ma arvan, et see on väga õige küsimusepüstitus selle sisu kohta. Kui palju on siis valeinfot ja õiget infot? Selle küüsis me oleme ju kõik. Loomulikult, kogemusega tuleb ka analüüsivõime. Selge on see, et vähemate kogemustega inimesed suudavad vähem sisu analüüsida. Ma arvan, et see on väga suur probleem, et neid nii-öelda feik‑ ehk valeuudiseid on palju. Andke andeks, aga kui me kasutame AI‑d ja sedasama ChatGPT‑d, siis tihtipeale tuleb sealt ka valeinfot. Aga meil on olemas oskus seda [tõesest infost] eristada, analüüsida ja õiget infot leida. See ei puuduta ju ainult sotsiaalmeediaplatvorme, see puudutab kogu internetti ja otsingumootoreid. Kui sa otsid mingit infot, siis tihtipeale tuleb sulle ka Wikipedias ette valeandmeid ja ‑infot. See on suurem ja laiem küsimus.

Hele Everaus, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Viimastel aastatel on järjest enam räägitud vaimse tervise probleemidest. Ma mõtlen nii-öelda kasvueas noortest, ükskõik mis vanuses nad [täpselt] on, ja sellest, missuguste nii-öelda dilemmade ette nad võivad sattuda, ise aru saamata, mis on õige, mis on vale, ja et nad tegelikult veel otsivad seda oma tõde. Mina näen siin tõesti ühte suurt põhjust. See ei olnud nagu varem probleem. Tõesti, mina vana inimesena mäletan veel noorust ka, see ei olnud siis niisugune probleem. Kas see ei võiks olla ka üks niisugune tõsine probleemistik kasvavale põlvkonnale?

Aitäh hea küsimuse eest! Eks siin ole jällegi erinevad nägemused. Keegi ütleb, et tänapäeva kiiresti arenevas maailmas tuleb infot väga palju, sa pead oskama seda käsitleda, ära kasutada ja eristada [tõest infot valeinfost]. Nüüd on see küsimus, et keegi näeb siin võimalust uuteks arenguteks ja keegi näeb seda vastupidi. See tekitabki nii-öelda arengufaasides probleeme, ja ma arvan, just nimelt siis, kui noor inimene on arenemisjärgus ja kui ta on ka vastuvõtlik kogu sellele infole, mis [sotsiaalmeediast] tuleb. Siin on väga suur roll ju lapsevanematel, kes peaksid oma lapsi suunama. Nagu selles otsuse eelnõus on ka välja toodud, me peame aru saama, kuidas tõsta lapsevanemate teadlikkust. Seesama näide, mis ma tõin sellise kodumudeli kohta, kus kodus on lapsed ja vanemad söögilaua taga ja kõik on nutiseadmetes. On kuidagi raske arvata, et vanemad suudaksid siis oma lapsi korrale kutsuda, et need võiksid ikkagi vähem nutiseadmeid kasutada, kuigi see püüdlus võib hea olla. 

Aga selle regulatsiooni kohta – kui selleni jõutakse –, et on vaja see valdkond ära reguleerida, ütlen, et tõin näite solaariumi või tätoveeringute kohta, mis on ära reguleeritud. Need vaidlused on juba tagaplaanil, neid enam ei toimu. Kui laps või alaealine tahab solaariumisse minna või tahab endale tätoveeringut teha, siis salong teda lihtsalt vastu ei võta ja jutul ongi lõpp. Kindlasti on see üks lahendus. Aga mida täpselt selle sotsiaalmeediaga teha, selle lahenduse peaks välja pakkuma töögrupp või analüüs, mis võiks siit Riigikogust valitsuskabinetti minna.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Arutelu juhtivkomisjonis ja seal langetatud otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kultuurikomisjon arutas eelnõu 550 oma teisipäevasel, 21. jaanuari istungil. Arutelu juurde olid kutsutud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin ning noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Heili Griffith ja ministri nõunik Olga Bogdanova. 

Heljo Pikhof avas päevakorrapunkti arutelu ja ütles muu seas, et ettepaneku täitmine võib tuua kaasa vajaduse seaduseelnõu väljatöötamiseks. Tegemist on Riigikogu otsusega, mille vastuvõtmiseks on ette nähtud koosseisu häälteenamus, mis tähendab 51 häält. 

Lauri Laats selgitas, et eelnõuga ei soovita midagi piirata, nagu on tehtud näiteks Austraalias, Prantsusmaal ja USA‑s. Laatsi sõnul tuleks kaardistada Eesti noorte sotsiaalmeediakasutus, [et näha,] kui palju see mõjutab Eesti noorte elu ning kui teadlikud on vanemad võimalikest kahjudest, mida sotsiaalmeediakasutus võib noortele tekitada. Aga rohkem ma võib-olla eelnõu algataja sõnavõtul komisjonis ei peatuks, kuna ta tutvustas seda eelnõu väga põhjalikult. 

Ülle Matsin selgitas, et uuendamisel on määrus koolide õpi‑ ja kasvukeskkonna tingimuste kohta, ning ütles, et vastavaid uuringuid kasutades on tuvastatud, et riigid on juba alates 2010. aastast hakanud reguleerima nutiseadmete kasutamist koolis ning piiranguid on seatud peamiselt kahel moel: kas on pandud haridusasutusele kohustus reeglid kehtestada või on riik ise selgemate reeglite kehtestaja. Ka sellisel juhul on koolidel võimalus teha erisusi, mis puudutavad valdavalt õppetööd. Matsini sõnul on uuringutest välja tulnud, et mida [rangem] piirang koolis on, seda rohkem kasvab kasutamisaktiivsus koolivälisel ajal. Vastavas määruse eelnõus, mida plaanitakse, on sätestatud, et üldhariduses peab piirangu panema kool. 

Heili Griffith lisas, et mõningates lastelaagrites on reeglid, et mobiiltelefone saab kasutada vaid kindlaksmääratud aegadel. Juba on tehtud mahukas üleeuroopaline uuring, et uurida noorte arvamusi, milliseid ohte nad tajuvad, millise infoga on nad sotsiaalmeedias kokku puutunud ja nii edasi. 

Heljo Pikhofi arvamuse kohaselt tuleks tegeleda üleriigilise piiranguga, millele koolid saaksid tugineda ja peaksid tuginema. Pikhof lisas, et üleeuroopalise uuringu tegemine on kindlasti omamoodi teetähis. 

Liina Kersna arvamuse kohaselt ei peaks keelama ja käskima, kuna see ei ole kindlasti tõhus. Muudatuse saab luua teadlikkuse parandamisega ja hoiakute muutmisega, mis on pikk protsess. Nutitelefoni ja sotsiaalmeedia kasutamine ei ole noorele inimesele risk ja takistus, vaid see on ka võimalus olla kaasatud ja hea võimalus suhelda, mis on selles vanuses noorte üks baasvajadusi. Paljud noored saavad seda [vajadust rahuldada] sotsiaalmeedia kaudu. 

Kersna toetas ministeeriumi suunda koostada koolidele soovitus, kuidas võiks reguleerida nutilahenduste kasutamist kooli territooriumil. Ta rõhutas ka seda, et lapsed kasutavad nutitelefoni liiga palju ning mitte õppimise eesmärgil ja see eristab Eesti lapsi [teistest] Euroopa lastest. Ta ütles veel, et koolid peaksid targalt kasutama nutilahendusi ning andma häid soovitusi, kuidas nutiseadet targalt kasutada, et see oleks loomuomane ning [selline kasutus] jõuaks ka kodustesse tingimustesse. 

Vadim Belobrovtsev juhtis tähelepanu, et eelnõu käsitleb konkreetselt sotsiaalmeedia kasutamist. Lauri Laats nõustus, et suurim nutitelefonide kasutamise probleem on kodus. Ta viitas ka erasektori tehtud uuringule, mille käigus küsitleti enam kui 500 noort. Sealt tuli välja, et 48,6% noortest kasutab nutiseadet ajavahemikus kella kolmest päeval kella seitsmeni õhtul ning 30% noortest kasutab seda seadet õhtuti kella seitsmest kümneni. Seega, 80% ajast kasutavad noored nutiseadet kodus. 

Lauri Laats rõhutas, et eelnõu 550 ei soovi midagi keelata ega piirata, vaid kaardistada olemasolevat olukorda. Kui see saab tehtud, siis võiks hakata edasi mõtlema, kas on vaja piiranguid. 

Margit Sutrop nõustus, et on mure noorte inimeste tervise pärast, mis on tekkinud suurest nutiseadmete kasutamisest. Ta küsis, kuidas saab olla korraga soov [teemat] uurida, [kusjuures see uuring] võib anda väga erinevaid tulemusi, ning samal ajal teha keelustavaid regulatsioone, millele viitab eelnõu seletuskiri. Lauri Laats vastas, et eelnõu esitajad ei tea ette uuringu vastust, kuid lähtekohad on seletuskirjas lahti kirjutatud. Näiteks tuleks suurendada vanemate teadlikkust sotsiaalmeedia mõjudest, tugevdada koolides digipädevuse õpetamist, soodustada vanusele sobivate veebikeskkondade loomist ja nii edasi. Laats lisas, et need teemad tulevad ette küll arengukavades, kuid on reguleerimata. Praegu ei pea midagi sulgema ega keelama, kuid tuleb saada aru, kuidas pärast analüüsi edasi minna. 

Margit Sutrop sõnas, et probleem on olemas, aga probleem on pigem selles, kuidas suunata noori tegema midagi muud. Noorsootöö peaks suunama noori avardama tegevusalasid ning parandama noorte üks ühele suhtlemist. Ta lisas, et vanemad peaksid rohkem oma lastega tegelema. Tegelikult on siin tegu hoiakute muutmise ja eelkõige eeskuju küsimusega, riik siin käskida ei saa. 

Heili Griffith lisas, et noortevaldkonnas on vastavad uuringud olemas. Noorsootöötajad tegelevad teemaga, tõstavad pidevalt noorte teadlikkust ja suunavad neid muude tegevuste juurde. Ülle Matsin täiendas, et HTM‑i väljakutse on arendada õpetajate pädevust digiõppe kasutamisel, täiendõpe peab olema tõhus ning digiõpe tuleb viia ka esmaõppesse. Praegu toimub õpetajate seas põlvkonnavahetus, mis toob ilmselt pädevust juurde.

Tõnis Lukas sõnas, et eelnõu esitaja pöördub Vabariigi Valitsuse poole, kes saab omakorda tellida uuringu neutraalsetelt tegijatelt. Ettepaneku tegija ei seosta neid uuringuid vaid Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga. Lukase arvamuse kohaselt võiks läbi viia vastava analüüsi, kuna aruteludest tuli välja, et on vaid killustunud uuringuid ning puudub tervikanalüüs. 

Liina Kersna nõustus, et eelnõus toodud nutivahendite kasutamine laienes arutelu käigus kooli‑ ja haridusvaldkonnale. Kersna viitas eelnõu punktile nr 3, kus tehakse ettepanek koostada noorte sotsiaalmeediakasutuse mõju vähendamise tegevuskava. Eeldus on see, et mõju on vaja vähendada. Kersna väitis, et sotsiaalmeedial on selgelt ka positiivne mõju, mida tõenäoliselt ei tahaks vähendada. Kersna sõnas, et mure on laste vaimse ja füüsilise tervise pärast. Selle teema eestvedaja ning soovituse andja võiks olla Tervise Arengu Instituut nii laste kui ka vanemate suunal. 

Lauri Laats kinnitas, et eelnõu käsitleb sotsiaalmeediat ja selle kasutamise sagedust. Vaja on saada tervikpilt selle kohta, mida noored nutiseadmes teevad. Laats lisas, et õppeprotsessis on nutiseadme kasutamine teretulnud. Kui on olemas erinevaid analüüse, siis tuleks moodustada tervik ning esitleda seda ka Riigikogule. 

Tanel Tein sõnas, et vanem peab olema eeskuju näitaja ja reeglite looja. Tuleks välja töötada soovituste ABC ning jagada see esimese klassi õpilaste vanematele. 

Pärast seda mindi otsuste juurde. Otsused olid järgnevad. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. jaanuaril – sellega olid konsensuslikult nõus kõik komisjoni liikmed – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof, ka see otsus võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni esinaine! Me arutasime tõesti seda küsimust komisjonis ja te praegu väga põhjalikult kirjeldasite, mis seal täpselt oli, kogu seda arutelu kulgu. Komisjonis [toimunust] võis välja lugeda ka seda, et kui me hakkasime arutama, siis esialgu oli ka komisjoni liikmetel mulje, et me arutame nii-öelda nutisõltuvust ja nutiseadmete [kasutamist], aga lõpuks me jõudsime ikkagi selle põhisõnumini, et me arutame ikkagi sotsiaalmeedia kasutamist. Kui meie noored kasutavad nutiseadmes sotsiaalmeediat, siis toimub see suuresti ikkagi kodus, ja nad kulutavad selle peale üle nelja tunni [päevas], isegi rohkem. Nüüd on küsimus, kuidas teie isiklikult suhtute, kas me peaksime saama siin suuremat selgust ja kuidas me sellises olukorras peaksime edaspidi ikkagi talitama.

Vaatame neid uuringuid, mis on tänaseks tehtud. Minu meelest on selgus üsna üheselt majas. Vaatame kas Eestis või mujal maailmas tehtud uuringuid. Ma võin tuua näiteks, et 2024. aasta 1. detsembril ametisse astunud Euroopa Komisjoni uus koosseis on lubanud oma prioriteetide kohaselt viia läbi kogu Euroopa Liitu hõlmava uuringu sotsiaalmeedia laiema mõju kohta inimeste heaolule, tegeleda internetipõhiste teenuste sõltuvust tekitava disaini probleemiga ning koostada küberkiusamisvastane tegevuskava. Eesti on sotsiaalmeedia kasutamise mõjusid kajastanud 2023. aasta inimarengu aruandes, see tähendab, et seda on ka uuritud. Seda [kajastati] täpsemalt peatükis 4.3, kus käsitleti sotsiaalmeedia kasutamise seoseid vaimse tervisega. Samuti on koolilaste sotsiaalmeedia kasutamise uuringuid teinud erasektor, nagu sa isegi nimetasid. Rahvusvahelisel tasandil on noorte sotsiaalmeedia kasutamist, sealhulgas Eestis, analüüsinud Maailma Terviseorganisatsioon.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea kolleeg! Sinu ettekanne oli tõesti väga põhjalik. Mina tahan küsida, kuidas sulle tundus seal komisjonis, kas samamoodi nagu mullegi, et iseenesest üldine arusaam ja üldine suhtumine oli pigem positiivne, ja nagu sa ise mainisid, konsensuslikult otsustati, et see [eelnõu] läheb suurde saali. Või võib-olla ma eksin? Kas sinu arvates ei ole jälle tegu sellise olukorraga, kus ka koalitsioonisaadikud suhtuvad niimoodi, et tegu on väga õige ja mõistliku asjaga, aga pärast me näeme, et saal on tühi? Mul eriti illusioone ei ole, et kõik kibekiiresti jooksevad siia kohale, kui hääletuseks läheb. Põhjuseks on see, et see on ikkagi opositsiooni esitatud asi.

Aitäh! Teema on igati aktuaalne ja selle tõstatamisega läksid kultuurikomisjoni liikmed loomulikult igati kaasa. Aga mis puudutab uuringuid, mis teil on toodud seletuskirjas, siis nende kohta oli arvamus, et uuringuid on piisavalt tehtud, ja tuleks [astuda] samm edasi.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis ja saalist väljas! Iseenesest oleme jälle olukorras, kus opositsioon üritab midagi teha ja koalitsioon isegi noogutab ja ütleb, et tegu on õige ja konstruktiivse asjaga, aga pärast me näeme, et saal on tühi ja keegi ei kiirusta seda initsiatiivi [toetama]. Mul on meeles, kui ma tulin siia ühe initsiatiiviga, mis oli tegelikult täiesti apoliitiline – ülestõusmispühade teise päeva tunnistamine riigipühaks –, siis minu käest küsiti, mis on selle sammu tagajärjed, kas te olete mingi analüüsi läbi viinud. Minu aus vastus oli see, et kahjuks puuduvad Riigikogu liikmel võimalused analüüse läbi viia, see on ikkagi suur töö, mis on ka kulukas. Kui iga Riigikogu saadik hakkaks neid analüüse tellima ja läbi viima, siis, ma arvan, lõpeks see väga kiiresti ära. Aga tegelikult peavad igasuguseid analüüse, eelkõige mõjuanalüüse läbi viima loomulikult valitsus ja ministeeriumid. Selleks me andsimegi sisse selle otsuse eelnõu, et pakkuda valitsusele võimalust vastav mõjuanalüüs läbi viia. 

Nagu kolleeg Lauri Laats juba mainis, ei ole eesmärgiks midagi keelata, ei ole eesmärgiks võtta lastelt mingi kasulik asi ära. Me ei räägi siin igasugustest kasulikest rakendustest ja programmidest, mida lapsed näiteks õppetöös kasutavad, me räägime eelkõige ja võib-olla isegi ainult just sotsiaalmeediast, kus on väga konkreetsed ohud. Ma võin lihtsalt nimetada mõne neist, mis on need peamised riskid. Psühholoogiline mõju: sotsiaalmeedia võib tekitada lastes ärevust, depressiooni ja madalat enesehinnangut, kuna laps hakkab kogu aeg ennast kellegi teisega võrdlema. Küberkiusamine, loomulikult, me ju teame, kui palju seda sotsiaalmeedias tegelikult on. Tekib teatud sõltuvus. Me teame, et lastel on ilma sotsiaalmeediata juba keeruline nutitelefoni kasutada, nad väga tahavad kasutada just sotsiaalmeediat. Lauri Laats mainis ka ajaraiskamist, kui selle asemel, et teha midagi kasulikku, arendada ennast ja nii edasi, lapsed lihtsalt sirvivad igasuguseid sotsiaalmeedia lehekülgi, mis päriselus mingit kasu tegelikult ei too. 

Veel üks ohufaktor on loomulikult valeinformatsioon ja erinev ohtlik sisu, mida lapsed ja alaealised ei peaks üldse tarbima, aga mida sotsiaalmeedias on väga palju. Privaatsus‑ ja turvariskid, mis täiskasvanud inimeste jaoks on võib-olla natuke lihtsamad, kuigi me teame, et näiteks petised saavad väga edukalt raha ka Eesti inimestelt, seda miljonites, ja need on täiskasvanud inimesed. Lastel on veelgi keerulisem oma privaatsuse peale mõelda. Ja igasugused sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid, sest tahes-tahtmata hakkavad lapsed elama nii-öelda virtuaalmaailmas, sotsialiseerumine väheneb ja otsesuhtlus teiste inimestega, teiste lastega väheneb samamoodi. 

Nii et need riskid on täiesti olemas ja need on väga tõsised. Meie otsuse eelnõu eesmärk ongi analüüsida neid riske eelkõige just Eesti kontekstis, võib-olla kasutades teiste riikide kogemust, ja siis pärast seda hakata alles mingisuguseid järeldusi tegema. Võib ka eelnõudega siia tulla, valitsus võib tuua siia mingisuguse eelnõu ja ka meie saame seda teha. Aga on selge, et probleem on olemas, probleem on meil nüüd kaardistatud ja pall on valitsuse väljakupoolel. Kuidas koalitsioonisaadikud siin praegu hääletavad, niimoodi see edasi läheb. [Sõltub sellest,] kas nad leiavad, et see on tõepoolest probleem, mis vajab kiiret lahendust, või mitte. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Elame digiajastul, tehnoloogia areng pakub meile enneolematuid võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks ja info hankimiseks. Samas seisame silmitsi uute väljakutsetega, mis puudutavad eriti meie lapsi ja noori.

Tänapäeval on nutiseadmed saanud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust. Noored veedavad märkimisväärse osa oma ajast sotsiaalmeedias, mängides mänge või suheldes digikanalite kaudu. Kuigi digivahendid pakuvad väärtuslikke õppimisvõimalusi, on nende liigne kasutamine tekitanud tõsiseid küsimusi.  

Rahvusvahelised uuringud, sealhulgas OECD 2024. aasta raport, on nimetanud murekohti, rääkides liigsest ekraaniajast tulenevatest negatiivsetest mõjudest. On selgunud, et ülemäärane nutiseadmete kasutamine võib pärssida keskendumisvõimet, halvendada õpitulemusi ning mõjutada füüsilist ja vaimset tervist. Samuti viitavad teadusuuringud sotsiaalmeedia varjukülgedele: küberkiusamine, kahjuliku sisu [tarbimine] ja sotsiaalne isolatsioon on muutunud noorte seas aina levinumaks probleemiks.  

WHO 2023. aasta noorte vaimse tervise uuring rõhutab, et nutiseadmete kasutamise vajadus tuleb tasakaalustada vaimse tervise ja heaolu tagamisega. Samas on teaduskirjanduses esitatud vastakaid seisukohti. Ühed uuringud näitavad, et täielik keelamine ei ole lahendus, teised rõhutavad kindlate reeglite kehtestamise vajadust. Selge on see, et tasakaalu leidmine on hädavajalik.  

Vaatame ajas tagasi. Siis, kui nutiseadmeid ei olnud, veetsid lapsed rohkem aega silmast silma suheldes, õues mängides ning raamatuid lugedes. Need tegevused kujundasid nende väärtusi ja suhtlemisoskusi loomulikus keskkonnas. Nutitelefoni ja sotsiaalmeedia ekraanide ees veedetud ülearusel ajal on aga negatiivne mõju lapse ja noore koolielule, une kvaliteedile, liikumisaktiivsusele, silmanägemisele, käitumisele.  

Lapsed on haavatavamad kui suured, sest nende aju kontrollimehhanismid pole veel välja kujunenud. Siinkohal on oluline roll nii kodul kui ka koolil. Lastele tuleb pakkuda keskkonda, kus nutiseadmete kasutamine ei ole ainus võimalik tegevus. Näiteks on õiguskantsleri noored nõuandjad rõhutanud, et sageli kasutavad nad koolis nutiseadmeid, kuna neil pole muud teha. Seetõttu on tähtis, et igas koolis oleks võimalus vahetundides liikuda, suhelda ja puhata nii, et see toetaks laste tervist ja heaolu.  

Paljud riigid on juba võtnud erinevaid meetmeid nutiseadmete kasutamise reguleerimiseks koolides. Üliliberaalsetes Rootsis ja Hollandis on nutiseadmete kasutamine koolides riiklikult reguleeritud. Naabrite juures Soomes ja Lätis on vastav seadus ettevalmistamisel.  

Analüüsid on näidanud, et ühtsed raamistikud on edukamad, kui need on kohandatud kohalike vajadustega ja kaasavad lapsevanemaid. Samuti kinnitavad haridusuuringud, et hästi läbimõeldud reeglid võivad parandada õpilaste keskendumisvõimet ja sotsiaalset heaolu.  

Erinevaid võimalikke lähenemisi on toonud välja ka õiguskantsler. Näiteks, koolidele antakse kohustus reguleerida nutiseadmete kasutamist kodukorras. See jätab koolidele võimaluse otsustada seda paindlikult, vastavalt oma keskkonnale ja õpilaste vajadusele. Või siis näiteks see, et seaduses sätestatakse nutiseadmete kasutamise põhimõtted, mis looksid riikliku raamistiku, mille järgi koolid saaksid oma kodukorra koostada, tagades ühtsed ja selged juhised kõigile.  

Üks on selge: mida ühtlasemad ja läbimõeldumad on reeglid, seda lihtsam on koolidel tagada tasakaalustatud lähenemise nutiseadmete kasutamisele. Riiklikult kehtestatud raamistik aitab koolidel koostada tõhusamaid juhiseid ning tagada lastele turvalise ja toetava keskkonna. 

Ja lõpetuseks peame endalt küsima, millist eeskuju meie, täiskasvanud, noortele anname. 

Paar minutit, palun!  

Kaks minutit lisaks.

Kas me paneme oma telefoni käest, et päriselt üksteisega suhelda? 

Nutiseadmete kasutamise reguleerimine ei tähenda nende keelustamist, vaid teadlikkuse ja tasakaalu saavutamist. Meie ülesanne on luua tingimused, et noored saaksid digimaailmas kasvada vastutustundlikeks ja terveteks [inimesteks]. Selleks on vaja, et meie, seadusandjad, looksime tugeva ja mõistliku raamistiku, mis toetaks seda eesmärki nii koolides, kodudes kui ka laiemalt kogukonnas. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Saamegi minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, pean nüüd juhtima teie tähelepanu sellele, et selle otsuse eelnõuna vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia läbi noorte sotsiaalmeedia kasutamise mõju analüüs" eelnõu 550. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 5 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. 

Kuna selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis on eelnõu 550 tagasi lükatud.

Head kolleegid, peale järgmist haamrilööki on võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Aitäh teile, kolleegid! Tänane istung on lõppenud.