Tere päevast, head kolleegid! On rõõm teid kõiki istungjärgu avaistungil näha. Me alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 1. töönädala esmaspäevast istungit. Ja nii nagu istungi alguses kombeks, head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll! 

Ei tööta? Head kolleegid, katkestan kohaloleku kontrolli, et lahendada tehniline probleem. Kõrval töötab, jah? Selge. Aga siis, head kolleegid, palun uuesti sooritada kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks on end registreerinud 81 Riigikogu liiget, puudub 20. 

Järgnevalt asume päevakorra kinnitamise juurde. Nii, täpsustusi ja ettepanekuid ei ole, seega asume päevakorra hääletamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 1. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Päevakorra kinnitamise poolt on 81 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid on 1. Päevakord on leidnud kinnitamist ehk päevakord on kinnitatud. 

Nii, head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Ning palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun! (Saalis on sumin.) Head kolleegid, ma saan aru, et te ei ole ammu üksteist näinud, aga sellegipoolest, austagem kolleege! Ja palun, Kalle Grünthal, sõna on teil!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Esitan käesolevaga [sellise] seaduse muutmise eelnõu, mis on olnud talumatult ebaõiglane paljude Eesti sõjaväelaste suhtes. Eelnõu on kaitseväeteenistuse seaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Peale 2018. aastat ei ole reservväelastele õppekogunemisel osalemise eest makstavat toetust tõstetud, mis näiteks sõduritel on ainult 37 eurot [päevas]. Lisaks võetakse sellelt 37 eurolt veel ka maksud maha, nii et kätte saab tegelikult palju väiksema summa. See summa ei vasta elukalliduse tõusule ega muutustele majanduses, mistõttu jääb see tänapäeva tingimustes ebapiisavaks. Seni on seda makstavat tasu reguleerinud Vabariigi Valitsus oma määrusega, kuid kui kuus aastat, härra Michal, ei ole midagi ette võetud, ei ole tehtud ühtegi tegu meie sõdurite heaks, kes reaalselt lähevad kaevikutesse vaenlasega võitlema, siis peab selle asja võtma Riigikogu enda kätte ja selle toetuse indekseerima. 

Head koalitsioonisaadikud, just teie kätes on praegu see, kas nende meeste tasu tõuseb või mitte. Tuletan meelde: mõelge, kui hea palk on teil, ja teie palka indekseeritakse. See eelnõu ongi mõeldud selle summa indekseerimiseks. Loodan, et te kõik toetate seda eelnõu. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on arupärimine lugupeetud peaministrile. Teemaks on Kopli komando sulgemine. Teame, et eelmise aasta riigieelarve koostamise käigus otsustas Siseministeerium kulude kärpimist põhjenduseks tuues panna kinni mitu päästekomandot üle Eesti, millest kõige rohkem küsimusi tekitas Kopli komando sulgemine Põhja-Tallinnas. Selle sammuga taheti säästa circa 800 000 eurot aastas ning vaatamata sellele, et tollane Tallinna Linnavalitsus oli valmis poole sellest summast katma, pandi see komando ikkagi kinni. Põhja-Tallinn on eriline piirkond, see on põhimõtteliselt poolsaar ehk siis päästjate võimalused sündmuskohale jõuda on piiratumad. 

Eelmise aasta detsembris ehk nüüd juba eelmisel aastal tuli endine rahandusminister Mart Võrklaev välja uue infoga, et Siseministeeriumi eelarverealt "Päästmine maismaal ja siseveekogudel" jäi aastal 2024 kasutamata ligi 3,6 miljonit eurot. Nüüd on faktina tõestatud, et raha oli, järelikult ei saanud Kopli komando sulgemise põhjus olla rahapuudus, see pidi olema midagi muud, ütles Mart Võrklaev. Ja tuletan meelde, et 25. detsembril läks Põhja-Tallinnas Uus-Maleva tänaval põlema kortermaja. Selle tagajärjel said kaks inimest surma ja neli päästjat vigastada. See oli järjekordne näide, mis võib toimuda selles piirkonnas, ning see pani inimesi uuesti aktiivselt rääkima Kopli komando sulgemisest ja selle sammu tagajärgedest. 

Nii et me küsimegi peaministrilt, mis on tema arvamus Kopli komando sulgemise saagast ja kas tema arvates oli see samm õigustatud või pigem mitte. Kas ta on nõus Mart Võrklaeva arvamusega, et tegelikult oli Siseministeeriumil raha Kopli komando jätkamiseks olemas, aga siseminister ikkagi otsustas komando kinni panna? Ja kas ta usaldab siseministrit, kes selliseid otsuseid teeb? Kokku on viis küsimust Keskerakonna fraktsiooni poolt. Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Riina Solmani. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid siin saalis ja kes te vaatate meid toast, ja kõik inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ma esitan arupärimise Isamaa fraktsiooni poolt ja enda poolt ja see puudutab pensionäride tulu maksustamist. Kuigi saalis on ka peaminister ja tahaksin ka tema arvamust kuulda, on siiski minu arupärimine suunatud hetkel proua sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole, kes varasemalt on paistnud silma sellega, et on silmagi pilgutamata ära võtnud suurperede huvihariduse toetuse alates neljandast lapsest. Kooliealised lapsed said omal ajal veel huviharidusele tuge. See löök puudutab väga negatiivselt just maapiirkondade elanikke, peresid. Ka muid peresid puudutavaid kärpeid on sotsiaalkaitseminister teinud, aga täna ma tõepoolest keskendun pensionäride probleemidele. Nemad on teatavasti see sihtgrupp inimesi, kes on olnud juba enne neid ränkasid maksutõuse küllalt haavatavas seisukorras.

Ja tahangi teada järgmist. 2025. aastal tõusis tulumaks 20%‑lt 22%‑le. 2025. aastast ei rakendata enam keskmisele vanaduspensionile tulumaksuvabastust ning pensionäridele jäi kehtima eelmise aasta tulumaksuvabastuse tase. Sellega seoses on mul viis küsimust sotsiaalkaitseministrile ning loodan siiralt, et siin saalis istuv peaminister Kristen Michal jälgib, kas Sotsiaalministeeriumis halvendatakse meie vanema elanikkonna toimetulekut veel, kas tehakse midagi nende kaitseks, milliseid samme astutakse. Siin on peamised küsimused statistika kohta, aga on ka hinnangut [eeldavaid] küsimusi. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa fraktsioon esitab Riigikogu otsuse eelnõu, et teha valitsusele ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene[maa] Föderatsiooni ajutine kontrolljoon. Soome Vabariik on rändesurvest ning hübriidohtudest tulenevalt [hoidnud maismaapiiri] Vene[maa] Föderatsiooniga suletuna juba alates üle-eelmise aasta lõpust. Selle aja jooksul on aset leidnud Venemaa eriteenistuste initsieeritud rünnakud nii Eesti kui ka meie liitlaste territooriumil. Nii partner[riikide] kui ka Eesti julgeolekuasutused on korduvalt hoiatanud Venemaa eriteenistuste sabotaaži ohu eest. 

Vene föderatsiooni piirivalve on kõrvaldanud vaenuliku sammuna Narva jõelt piirimärgistuspoid ning detsembris möödunud aastal leidis aset ulatuslik terroriakt Soome lahel Eesti ja Soome veealuse taristu purustamiseks. Eesti valitsusametnikud ei ole korduvates avaldustes välistanud Eesti-Vene ajutise kontrolljoone sulgemist ja on kinnitanud võimekust ja õiguslikku pädevust seda vastavalt riigipiiri seadusele valitsuse otsuse alusel teha. Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks valitsusel asjakohane langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sellel otsusel oleks ka kaal vastusammuna Venemaa kasvavale vaenulikule tegevusele. Ja praktikas, mis puudutab kulusid, tähendaks see otsus jooksva ressursi kokkuhoidu politsei tegevuses tänu piiriületuse tehniliste ülesannete ajutisele lõpetamisele. 

Riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkt 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse riigi julgeoleku huvides peatada riigipiiri ületamine. Ja selle ettepaneku Isamaa fraktsioon ametis olevale valitsusele teeb. [Annan selle] julgeoleku küsimustes koostööd ja jõudu soovides [üle] Kristen Michali valitsusele Isamaa fraktsiooni nimel. Aitäh!

Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna soovin üle anda arupärimise peaminister Kristen Michalile ja teemaks on loomulikult Balti riikide koostöö energiajulgeoleku tagamisel. Teatavasti käesoleva aasta alguses teatas Leedu energiaminister, et teeb Lätile ja Eestile ettepaneku uue elektrijaama ehitamiseks, et tagada paindlik elektritootmine ja energiajulgeolek. Eesti kliimaminister Yoko Alender ütles, et Balti riikidel on küll hea koostöö, ka sünkroniseerimise osas, aga tema ikkagi leiab, et Eesti peaks oma energiatootmise arendamisega edasi minema, ja hetkel ta sellist koostööd ei näe, mille Leedu energiaminister välja käis. 

Ja sellest lähtuvalt Keskerakonna fraktsiooni saadikud tahavadki selgust majja tuua. Me esitame viis küsimust. Alustame esimesest küsimusest: "Kas Vabariigi Valitsuseni on jõudnud Leedu ettepanek Balti riikide ühise elektrijaama ehitamiseks?" Teine küsimus: "Juhul kui selline ettepanek peaks Vabariigi Valitsuseni jõudma, siis kas see lükatakse tagasi, nagu väitis kliimaminister valitsuse nimel meediale?" Kolmas küsimus: "Milliseid arutelusid on Vabariigi Valitsus pidanud seoses täiendavate elektrijaamade rajamisega? Kas kaalutud on ka koostööd näiteks Läti ja Leeduga?" Neljas küsimus: "Millist mõju avaldaks energiajulgeoleku tagamise koostööst keeldumine Eesti suhetele Läti ja Leeduga?" Ja lõpetuseks sooviks teada, kas Vabariigi Valitsuse liikmed on informeeritud, kuidas jõudis riigieelarvesse 100 miljonit eurot, mis eraldatakse Eesti Energiale uue elektrijaama ehitamiseks. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Ants Froschi. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mul on arupärimine, mis on adresseeritud rahandusminister Jürgen Ligile. Härra Ligi on kindlasti üks kõige informeeritumaid valitsuse liikmeid. Vahepeal jääb mulje, et ta on isegi rohkem informeeritud kui peaminister. 

Aga küsimus on seotud tulumaksu tõusuga. Selle arupärimise on allkirjastanud Riigikogu liikmed Aivar Kokk, Riina Solman, Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder, Andres Metsoja ja Jaanus Karilaid. Need kolm küsimust, mida me tahame härra Ligi käest küsida, on järgmised. Esiteks, kui palju laekus 2025. aasta jaanuaris tulumaksu absoluutsummas ning võrrelduna 2024. aasta jaanuariga seoses tulumaksu määra tõusuga 2025. aastal? Teiseks, kui palju füüsilised isikud maksid jaanuaris 2025 rohkem tulumaksu võrrelduna 2024. aasta jaanuariga seoses tulumaksu määra tõusuga? Ning kolmandaks, kui paljud inimesed hinnanguliselt said töötasu 2025. aasta jaanuari eest kätte 2024. aasta detsembris? Sellised küsimused. Aitäh!

Ja nüüd palun kõnetooli kolleeg Jaak Valge. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid, daamid ja härrad! Esitan enda ja Leo Kunnase nimel arupärimise kliimaministrile. See on kantud murest seoses plaaniga muuta Saaremaa läänerannik hiiglaslikuks tuuletööstuspargiks. Nimelt on valitsus oma korraldusega kinnitanud merealade planeeringu, millest lähtudes on algatatud hulk gigantomaanialikke tuugeniparkide arendusprojekte. Nende arendajateks on Norra, Hollandi, Inglise ja Prantsuse investorid ja Eesti riik, aga kava on see hoonestusluba maha müüa. Kui see plaanitu tõepoolest ellu viidaks, oleks tegemist maailma suurima meretuugenite pargiga, mis algaks kaldast umbes 11 kilomeetri kauguselt ja hõlmaks ligi 1200 ruutkilomeetrit mereala – see on pool Saaremaa territooriumist –, tuugenid oleksid kuni 310 meetri kõrgused ja neid kokku oleks umbes 500. Ja selle tuulepargi koguvõimsus oleks üle nelja korra suurem kui Eesti kogu energiatarvidus. See planeeritav tuulepark oleks mitukümmend korda suurem ja rannikule kolm korda lähemal kui seni suurim Läänemere tuulepark. Ma usun, et nüüd te saite kõik aru, et tegemist on tõeliselt gigantomaanialiku ettevõtmisega.  

Ja sellega seoses on meil järgmised küsimused kliimaministrile. Kas kliimaministri arvates on senine meretuulepargi rajamine olnud piisavalt läbipaistev ja kaasav ja vastab meie planeerimisseadusele? Teiseks: missugusel põhjusel kavandatakse seda gigantset meretuuleparki rannale nii lähedale? Nii nagu Saare Rannarahva Selts ütleb, meres on ruumi ju küll, ja mina olen rannarahva seltsiga selles mõttes nõus. Ja kolmandaks: kas lugupeetud kliimaminister on nõus Saare Rannarahva Seltsi hinnanguga, et planeeritavatel tingimustel on tegemist Saaremaad ja kogu Eestit kahjustava neokolonialistliku projektiga?

Teie aeg!

Kui jah, siis me küsime kliimaministri käest, miks ta ei ole teinud valitsusele ettepanekut see projekt katkestada. Aitäh! Vabandust! Paber kõigepealt.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teiseks, Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust välisminister. Kolmandaks, kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiits‑ ja digiminister. Ja neljandaks, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Suur tänu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu ja viis arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Ja asume tänase päevakorra juurde. Meil on täna kokku viis päevakorrapunkti, kõik need on arupärimised. Neist esimene on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 11. novembril eelmisel aastal esitatud arupärimine Vabariigi Valitsuse liikmete tegevuse kohta maksude tõstmisel. Ja palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! 

Tõesti, 11. novembril me esitasime arupärimise peaministrile ja teemaks oli notarite tasud ja nende tõstmine. See oli jällegi üks halb üllatus, nii nagu eelmine aasta oli neid halbu üllatusi päris palju: me räägime erinevatest maksutõusudest, teenuste tasude tõusust, riigilõivude tõusust ja nii edasi ja nii edasi. Selge on see, et kõik need tõusud, olgu [tegu] maksudega või teenuste tasudega või siis sellise reguleeritud teenuse nagu notariteenuse osutamise eest tasu tõstmisega, tegelikult väga hästi majandusele ei mõju. Sellest me saame loodetavasti kõik aru, kuigi tõenäoliselt valitsus mitte nii hästi kui opositsiooni esindajad.

Minu arust novembris, kui me ühes infotunnis põgusalt seda küsimust puudutasime, peaminister siitsamast puldist ütles, et nojah, kõik asjad lähevad kallimaks. Ja ta tõi näite, et hea kolleegi Epleri soeng on ka kindlasti kallimaks läinud, kui ta juuksuris käib, ja see on paratamatus. Aga vaadake, kui me notari tasu ka niimoodi tõstame, siis see igal juhul käibest võtab raha ära. Ja kui notar tõstab tasu, siis ka Epleri juuksur tõstab tasu, sellepärast et [temagi] peab notarile rohkem maksma. Niimoodi see lumepalliefektina toimibki. Aga see oli just nimelt peaminister, kes infotunnis sellisel viisil püüdis seletada, mis siis notaritasudega on.

Aga minu arust, nii nagu me juhtisime tähelepanu, oli see üllatuseks ka peaministrile. Sellepärast me siinsamas arupärimises küsisimegi, kas peaminister oli üldse kursis, et justiitsminister sellise algatuse tegi ja kooskõlastusringile läks eelnõu, mille kohaselt notarite tasu tõuseb 30%. Seega notarid peaks saama aastas lisatasu 11,5 miljonit. Ja need on tehingud, mida igapäevaselt inimesed teevad, on see siis vara müük või muude [tehingute] teenused, mida notarid meie inimestele pakuvad. Ehk siis puhtalt 30% tõusu ja 11,5 miljonit lisatulu, mitte loomulikult kasumit notaritele. 

Nii et viis küsimust ja loomulikult sooviks kõikidele nendele headele küsimustele väga konstruktiivseid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendi liikmed! Head vaatajad ja kuulajad! Kena aasta algust kõigile! 

Nüüd arupärimisest. Loen küsimused ka ette, nagu tavaks on saanud, ja siis vastused. Siis on lihtsam jälgida. Kõigepealt küsimus: "Millal jõudis Teieni informatsioon justiits- ja digiministri kavatsusest notaritasusid hüppeliselt tõsta?" Vastus: notari tasu seadus esitati valitsuse eelnõude ettevalmistamise nimekirja 7. novembril 2024. 

Teine küsimus: "Kas Teie hinnangul võib pidada notari tasude hüppelist tõusu maksutõusuks või tõlgendab valitsus seda mingil teisel viisil?" Vastus. Notari tasu muutmise eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koja juht Mait Palts on öelnud, et notarite tasusid ei ole pikalt tõstetud, seega teatav kasv on arusaadav. Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb notari tasusid muuta, et tagada teenuste kättesaadavus piirkonnakeskustes. Riigilõivud ja tasud ei ole maksud, nagu ma olen ka varem selgitanud. Riigilõivud on üldjuhul kulupõhised ja neid makstakse konkreetse avaliku teenuse saamise eest, näiteks dokumendi väljastuse või registrikande tegemise eest. Tasud on maksed, mis on seotud teatud konkreetsete teenuste osutamisega avaliku sektori poolt ja mida kasutaja otseselt tarbib. 

Kolmas küsimus: "Kas Teile on teada veel riiklike koormiste tõstmise kavatsusi Vabariigi Valitsuse liikmete poolt?" Ja neljas: "Kuidas kavatsete peaministrina käituda, kui Teie valitsuse liikmed tulevad välja veel täiendavate riiklike koormiste suurendamise kavatsusega, samas kui Teie olete andnud lubaduse, et 2027. aastani on maksurahu?" Vastus. Kolmandale ja neljandale küsimusele vastan korraga. Olen korduvalt öelnud Riigikogus ning avalikkusele ja kinnitan üle: aastani 2027 on maksurahu. Uusi makse ei ole valitsusel kavas Riigikogule esitada. 

Viies küsimus: "Kas plaanite ka Eesti rahva ees ka vabandada, kuna Teie valitsuse liikmed ei suuda kinni pidada maksurahu lubadusest?" Vastus. Valitsus tegi 2024. aastal otsused ja valikud ning esitas Riigikogule ka vastavad ettepanekud. Nüüd on kuni aastani 2027 maksurahu. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud minister! Loomulikult ei ole lõivud ja tasud maksud, aga ega nad vähem valusad pole inimestele, kui nad tõusevad, eriti siis, kui rohkem kui 30% võrra. Ja see ongi tõsi, mis te ütlesite, et tegelikult notaritasud tõepoolest on jäänud muutmata rohkem kui 20 aasta jooksul. Aga küsimus on see, kas inimesed oleks eelistanud seda, et need tasud oleks nende 20 aasta jooksul tasapisi kallimaks läinud, või [on nad rahul], et nüüd korraga üritatakse seda kompenseerida 32,4%-lise tõusuga. Kumma nad valiksid? Ma arvan, et ikkagi selle esimese variandi. Ja küsimus ongi, kas selline 32,4%-line tõus on proportsionaalne, eriti olukorras, kus tõepoolest maksud tõusevad ja uued maksud, nagu automaks, tulevad juurde.

Aitäh, hea küsija! Ma ütleksin nii, et tõepoolest, hästi oluline on teha vahet, mis on maks [ja mis on riigilõiv]. Maks on seadusega või seaduse alusel valla‑ või linnavolikogu [määrusega] riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, nagu ütleb maksuseadus, ja nii edasi. Sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõiv on tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest – see tuleb riigilõivuseadusest. Ja kõigest muust me juba rääkisime.

Kui te küsite selle tasu tõstmise kohta, siis alternatiiv, nagu justiitsminister on selgitanud – ja ilmselt sellest see eelnõu tulebki – on notariteenuste [kehvem] kättesaadavus piirkonnakeskustes. Kui see tasu ei tõuse, siis võib halveneda notariteenuste kättesaadavus piirkonnakeskustes. Seda debatti minu hinnangul selle eelnõu juures tuleks ka ausalt pidada. Kui me oleme nõus, et neid teenuseid on piirkonnakeskustes vähem, või – see minu meelest ei ole ka kuidagi välistatud, vastupidi, see võiks olla täitsa soovitatav suund riigis, kus inimesed on vabad ise oma asju ajama ja toimetama – me teatud tegevuste puhul teatud tingimustel notari rolli vähendame, siis me saame seda ju kaaluda. See on selle seaduseelnõu puhul see tasakaaludebatt. Ma olen peaaegu kindel, et kui notariteenuste hulk väheneks, siis esitaksite teie mulle koos kolleegidega arupärimise, kuidas Eesti riik tõmbub koomale ja vajalikud teenused ei ole kättesaadavad. 

Nii et eks ta ongi mõneti keeruline olukord. Ja kui te küsite minu käest, siis ideaalne maailm loomulikult oleks see, kus meil on võimalikult digitaalsed, võimalikult vähe igasuguseid kinnitusi nõudvad protsessid, mis toimivad kiiresti. Ja mida vähem selliseid barjääre on, seda parem. Seda debatti saab selle eelnõu üle pidada. Ja mina ei pea üldse halvaks valikuks seda, kui me oleme ka varem tõmmanud koomale igasuguseid kinnitusi nõudvaid tegevusi – tõmbame ka tulevikus.

Kolleeg Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Vaatame, kui palju Eestis on notareid: 87. Ja suurem osa neist on Harjumaal ja Tartus. Kui me võtame ühe tehinguliigi, mis on kinnisvara ost, müük või vahetus, siis ei saa öelda, et kõik need notarid, kes töötavad just Harjumaal või Tartumaal – seda võib [järeldada] ka, vaadates nende finantsandmeid –, elavad halvasti. Nüüd, ma saan täiesti aru, et meil on mõnes maakonnas üks notar maakonna peale. Seal võib probleeme tekkida. Just nimelt, nagu te mainisite, kui kliente on [vähe], siis kuidas notarid hakkama saavad. Aga samas, te ju ei lahenda seda nagu vajaduspõhiselt, vaid üle välja. See summa on 11,5 miljonit. Tegelikult üleüldiselt ju [tasud] kasvavad. Ja kui [tasud] kasvavad, siis käibest läheb raha jällegi ära ja see positiivselt kindlasti majandusele mõjuda ei saa. Sellest lähtuvalt küsin: kas ei oleks võimalik teha selline seaduseelnõu, kus see probleem saaks lahendatud nii, nagu te just välja ütlesite?

Aitäh, hea küsija! Ütleksin nii, et lõppkokkuvõttes seos tasu ja mingis valdkonnas toimetamiste vahel on selgelt olemas. Ma ei usu, et teie küsimuse mõte oli see, et me tõstaksime neid tasusid ainult maakondades, kus notareid vähem on, ja siis oleks neid seal rohkem. Kui aga on selline ettepanek, et maapiirkondades oleks tasu kõrgem ja linnalistes piirkondades, kus notareid on niigi rohkem, [madalam,] siis te saate selle eelnõu menetlemise käigus selle ettepaneku teha.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Lõpetan ka meie tänase esimese päevakorrapunkti menetlemise. 

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 13. novembril eelmisel aastal esitatud arupärimine taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta. Palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Järjekordne arupärimine peaministrile. Nii nagu Riigikogu esimees juba välja tõi, [teema on] taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamine. 

Loomulikult Eesti Keskerakonnale ja Eestimaa inimestele teeb muret praegu tegevus või tegevusetus energiavaldkonnas, eriti, mis puudutab põlevkivi ja selle järkjärgulist väljasuretamist. Lähtuvalt sellest ongi meil esitatud novembrikuus seitse väga põhjalikku küsimust. Nii, nagu me oleme mitmeid kordi välja öelnud, meie näeme, et põlevkivi peab jääma kasutusse, põlevkivi abil peavad olema tagatud juhitavad võimsused. Minu arust [piisab] sellestsamast viimasest näitest, kus me näeme selgelt, mis meil merel toimub, [et küsida,] kui kindlad me saame üldse olla välisühenduste peale. Just nimelt energiajulgeoleku kontekstis on väga oluline, et meil oleks energiat võimalik saada põlevkivi kasutamise abil. Selles suunas tuleb kindlasti liikuda. Mitte mingil viisil ei tohi meie põlevkivisektorit välja suretada, [selle arengut tuleb] just nimelt soodustada. 

See arupärimine tegelikult oligi ajendatud [soovist teada saada], kuidas on võimalik soodustada põlevkivi kasutamist energiavaldkonnas. Tahaksime teada, kuidas suhtub sellesse Vabariigi Valitsus. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head parlamendi liikmed, head vaatajad ja kuulajad! Samamoodi nagu enne loen küsimused ette ja siis vastused ka. 

Kõigepealt, esimene küsimus: "Kas Vabariigi Valitsus on valitsuskabinetis arutanud taaste- ja vastupidavuskava muutmist tingituna sõjast Ukrainas ning põlevkivielektri kasutamise pikendamist näiteks aastani 2050?" Vastus. Eesti taaste- ja vastupidavuskava koostati ja räägiti läbi Euroopa Komisjoniga 2020.–2021. aastal. Lõplikud kokkulepped sõlmiti 2021. aasta sügisel. Keskerakonnal on olnud väga oluline roll selles, milliseks taastekava kujunes. Läbirääkimiste alguses juhtis valitsust Keskerakond ja taastekava lepingu sõlmimisel oli Keskerakonnal keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri [portfell]. Taaste- ja vastupidavuskava on kahepoolne leping, millega oli nõus nii Eesti Vabariik kui ka Euroopa Komisjon. Ühepoolne soov taganeda ühest või teisest kokku lepitud reformi eesmärgist ei ole võimalik. Praktika on näidanud, et Euroopa Komisjon ei luba muuta reformidega seotud eesmärke. Võimalik on vaid investeeringutega seotud eesmärke muuta. Lisaks oleks lepingu ühepoolsel muutmisel oluline mõju tulevaste rahastusperioodide läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Teisisõnu, kui Eesti loobub olulistest reformi lubadustest, mõjutab see Eesti kui lepingupartneri usaldusväärsust. 

Teine küsimus: "Miks ei ole Vabariigi Valitsus soovinud avalikku debatti – näiteks arutelu Riigikogus – sedavõrd kaalukal teemal nagu seda on taaste- ja vastupidavuskava reaalne teostatavus muutunud oludes?" Vastus. Riigikogu kodu- ja töökorra kohaselt on igal fraktsioonil ja komisjonil õigus algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Selleks tuleb esitada vastav taotlus Riigikogu juhatusele. Taastekava teostatavus ei ole muutunud. Vastupidi, taastekava täitmine läheb plaanipäraselt. Näiteks said 2024. aasta lõpus sõlmitud uute radarite püstitamise lepingud, mis on vajalikud taastuvenergia uute alade kasutuselevõtuks. Algas radarite püstitamise etapp. Energeetika teemal on Riigikogus debatte peetud. Kliimaministrina käisin Riigikogus 15. mail 2024 tutvustamas pikaajalist arengustrateegiat "Eesti 2035" ja selle elluviimist. Muu hulgas toimus energeetikavaldkonda puudutav debatt. Ja meenutusena: keskfraktsiooni liikmed ei esitanud ühtegi küsimust, lisaks ei osalenud keskfraktsioon ainsana läbirääkimistel. Energeetikaga seotud debatte on Riigikogus loodetavasti veel tulemas. 

Kolmas küsimus: "Juhul kui Eesti ei suuda kinni pidada taaste- ja vastupidavuskavas sätestatust, siis kas ja millises mahus tuleb Euroopa Liidule tagastada vastavat rahastust?" Vastus. Taastekava rakendamine erineb üldistest euroraha kasutamise reeglitest ja taastekava raames ei tehta niinimetatud tagasimakseid. Valitsus töötab selle nimel, et Eesti hoiab kinni taastekavas kokku lepitud eesmärkidest, sest vastasel juhul ei teeks Euroopa Komisjon uusi või järgmiseid väljamakseid. Järgmised väljamaksed on olulised eelmainitud radarite püstitamiseks ning korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimise rahastamiseks. 

Neljas küsimus: "Olete väljendanud seisukohta, et tulevikus on võimalik põlevkivi kasutada peenkeemias – milline on Vabariigi Valitsuse tegevuskava seonduva tööstuse arendamisel ja edendamisel kuivõrd antud valdkond peaks olema riigi jaoks prioriteediks?" Vastus. Olen ellu kutsunud sarnaselt julgeolekukabinetiga majanduskabineti arutelud, mille fookuses on majanduse, konkurentsivõime ja ettevõtlusega seotud teemad. Meie eesmärk on valdkonnaneutraalselt uute suurinvesteeringute ning puhta tööstuse Eestisse meelitamine. Selle eesmärgi nimel töötavad kõik valitsuskabineti liikmed. Põhirõhk on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Kliimaministeeriumil ja Rahandusministeeriumil. 

Viies küsimus: "Kes Vabariigi Valitsuse liikmetest antud küsimuse eest vastutavad ning kas valitsuse istungitel arutatakse teemat regulaarselt?" Vastus. Majanduskabineti arutelud toimuvad kaks korda kuus ja kõik ministrid vastutavad vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses kehtestatud valdkonna põhiselt. 

Kuues: "Olete väljendanud seisukohta, et põlevkivielekter ei pääse edaspidi turule, sest odavam ja soodsam elekter tuleb peale. Millistele prognoosidele tuginedes seda väidate?" Vastus. Tegemist on tänase realistliku olukorraga. 2022. aastal said elektrijaamad toota turule kokku 38 000 tunnil, 2023. aastal 18 000 tunnil ja 2024. aasta novembri lõpu seisuga 11 000 tunnil. Mida rohkem on elektriturul soodsa hinnaga tunde, seda vähem pääseb põlevkivielekter turule. Taastuvenergia üha suuremas koguses turule tulek toob endaga kaasa üha enam soodsa elektrihinna tunde. Seega on paratamatu, et põlevkivielektri tulevikuvõimekus turul osaleda väheneb hinna tõttu. 

Seitsmes küsimus: "Kas peate mõistlikuks, et tänases julgeolekuolukorras on Eestil vajalik omada võimekust toota vajadusel põlevkivielektrit?" Vastus. Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada vähemalt 1000 megavati ulatuses kindlaid võimsusi aastani 2030. Enamus nendest võimsustest on praegu põlevkivielektrijaamad, mis kahjuks elektriturul heas konkurentsipositsioonis ei ole, seda juba mainitud põhjustel. Esimene võimalus uute juhitavate jaamade saamiseks saabub 2028. aasta lõpus või 2029. aastal, mil peaks valmima Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel mõned gaasielektrijaamad. Seniajani oleme valmis oma põlevkivielektrijaamu elektrisüsteemis hoidma. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on ka küsimusi. Kõigepealt esitab küsimuse kolleeg Rain Epler. Palun!

Aitäh, härra esimees! Härra peaminister! Me oleme teiega debateerinud nii siin saalis kui ka teleekraanil energeetikapoliitika üle ja ka põlevkivi kasutamise üle ja te olete alati kirglikult mulle rääkinud sellest, kuidas põlevkivi on halb ja tuule- ja päikeseenergia on hea, ja nii edasi. Aga kui ma vaatan aasta lõpu ja uue aasta alguse uudisevoogu, siis mulle paistavad märgid, et Reformierakond on tõsiselt revideerimas oma vaateid nii rohepöördele kui ka, ütleme, sellisele woke-ideoloogiale. Ja ma nii küsingi, proovides [fookust] hoida kitsalt põlevkivi peal. Kus te täna oma mõtetes olete, kas põlevkivi võiks Eestis kasutada ka energia tootmiseks? Milline teie vaade sellele on?

Aitäh! Nagu te ütlesite, me oleme korduvalt debateerinud, ja kui saatus annab, debateerime veel. Põlevkivi puhul ei ole ju probleem materjalis endas. Pigem on küsimus selles heitmes, mis ümberkaudseid piirkondi saastab, meie vett, meie õhku saastab. See on probleem. Ja kui on võimalik seda saastet vähendada tulevikus, kasutada peenkeemias, siis ma arvan, et isegi kõige hoogsamad kliimakindla majanduse pooldajad on sellega päri, et kui see saaste kokku korjatakse ja on võimalik midagi turule toota, siis võib seda materjali selleks kasutada. Seda on ka aastaid räägitud. 

Samamoodi on aastaid räägitud, et meil on reservis põlevkivijaamad. Neid saab kasutada, nad tagavad taastuva energia kõrval juhitava energiavoo. Tulevikus tulevad uued jaamad, nagu on kirjeldatud. Need on kõikides arengukavades aja jooksul olnud. Meil on neid reserve vaja ja see, et nad on olemas, on ju väga praktiline. Seda on ka Eesti Energia öelnud, et need on alati Eesti riigi tarbijate käsutuses olemas. Aga selle miinuspool on, et fossiilid pääsevad võrku sellel hetkel, kui hind on väga kõrge. Inimesed tihtipeale siiski, noh, ütleme nii – ma julgen seda öelda –, et isegi ka konservatiivsemad valijad eelistavad soodsama hinnaga elektrit. Soodsama hinnaga elektrit saab siiski taastuvenergiast. Ja mida rohkem meil uut taastuvenergia tootmist on, seda soodsam keskmine hind on. Juba eelmisel aastal oli seda näha ja seda on ka tulevastel aastatel näha. 

Nii et energeetikas, nagu ma olen püüdnud teile aastate vältel selgitada ja ma loodan, et edukalt, on vaja [mitut asja]. Nagu toolil on vaja mitut jalga, peavad [energeetikas] olema juhitavad võimsused, seal peavad olema taastuvad võimsused, mis teevad hinda odavamaks, [peavad olema] ühendused, salvestised ja kõik muud vajalikud elemendid. Nii et eks me seda debatti saame edasi pidada ja ma loodan, et sellest selgitusest oli teile abi. 

Urmas Reinsalu, palun!

Härra peaminister! Tõsises keskkonnas, kus me asetseme praegu ka energiajulgeoleku, energiapoliitika osas, tuleb tegutseda sisuliselt, aga mis on oluline, tuleb ka ümbritsevast keskkonnast adekvaatselt aru saada. Kliimaminister asus täna eelarve kontrolli komisjonis seisukohale, et sellel aastal prognoositakse kujunenud oludes elektrienergia hinna langust võrreldes 2024. aastaga. Teie olete korduvalt mitmes kohas, ka pärast Estlink 2 sabotaaži öelnud välja, et mõju elektrienergia hinnale saab olema 1,4 senti kilovatt-tunni kohta. Noh, suurusjärgus selline number käis läbi. Täna tõi Eesti Energia juhatuse esimees minu palve peale selgitada, kuidas Eesti Energia modelleerib seda, näiteks, et veebruarikuuks prognoositakse 120 eurot megavati kohta. Kui me võrdleme sellega Nord Pooli hinda 2024. aasta veebruaris, siis see oli 75 eurot. 75 eurot megavati kohta versus 120 eurot. Kust see 1,4 senti nüüd õigupoolest tulnud on, härra peaminister? Minu lisaküsimus on, milliseid otsuseid pärast Estlink 2 juhtumit … Ärge rääkige analüüsidest, rääkige, milliseid jõustada planeeritud otsuseid on valitsus langetanud energiapoliitikas lähema ajaperspektiivi huvisid silmas pidades.

Aitäh! 1,4 senti on olnud Eesti Energia enda modelleeritud ligikaudne hinnang. Kui nad on jõudnud teistele järeldustele, siis nad on jõudnud teistele järeldustele. Eks nad peavad ise selgitama, millest selline hinnangu muutus. Keskmise hinna jah, teil on õigus, toob aastate vältel siiski alla see, kui taastuvenergia pakkumine kasvab. Ma loodan, et kliimaminister viitas sellele. Seda esiteks.  

Teiseks. Valitsus on langetanud hulga otsuseid enne Estlink 2 purunemist ja hulga otsuseid ka pärast seda. Ütleme nii, et kõik need otsused on suunatud sellele, et keskmine energia hind oleks soodsam meie tarbijatele ja majandusele. Seda esiteks. Ja teiseks, et oleks tagatud varustuskindlus, mille puhul oleks tasakaalus soodsam taastuv energia ja juhitav energia, mis tagab [varustuse] juhul, kui tuul ei puhu ja päikest parajasti ei ole, on pilve taga. 

Nii et sellest plaanist lähtuvalt valitsus tegutseb. Arvestades seda, et meil seisab ees desünkroniseerimine, milleks Eesti energeetikud on ju pikalt valmistunud, on olemas varuplaanid "juhuks kui". Ja neid "juhuks kui" plaane siis kasutatakse, nagu ma kirjeldasin. Meil on olemas reservvõimsused ja Eesti kindlasti elektrita ei jää.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! No see roheenergia teema väga ei päde ju, punkt üks. Kui me räägime üldisest roheenergiast, siis, kui tuul ja päike on, siis seda on terves piirkonnas. Ja loomulikult seetõttu tekivad teatud probleemid, ülekoormused ja nii edasi. Teine pool on see, et kui me räägime energiajulgeolekust, siis energiajulgeoleku siiski tagab meie maavara ehk põlevkivi. Kui ikka kõik kaablid on katki lõigatud ja tarneahelad on katkestatud, siis energiat on võimalik saada sellest, mis meil maapõues on. Kõik need jutud, et probleemiks on ju tegelikult CO₂ – see vastab tõele. Aga samas valitsus – ja mitte ainult see valitsus, ka eelnevad valitsused – on selgelt andnud signaali, et kui põlevkivisektoril tulevikku ei nähta, siis neid investeeringuid ka ei tehta. Ja küsimus on, kas selles valguses ei ole ikkagi valitsus seisukohta ja meelt muutnud ja just nimelt julgeoleku aspektist lähtuvalt võtnud suuna, et põlevkivi kasutamine vähemalt 1000 megavati mahus oleks ka pikemas perspektiivis võimalik.

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis [ütlen, et] põlevkivi, põlevkivijaamad on meil nii kaua olemas ja toimivad, kui me vajame neid juhitava energia [saamiseks]. Lõppkokkuvõttes, et oleks asi hästi lihtsaks tehtud: nagu Kalle Kilk sellest ka Postimehes rääkis, kui ma õigesti mäletan, siis uute võimsuste kaalumisel on häda, miks põlevkivi ei saa kaaluda, selles, et ühiku kohta energia hind on umbes viis korda kallim kui näiteks gaasijaama puhul. Juhitavaid võimsusi on meil tulevikus vaja, aga eks need tulevad tarbijale võimalikult soodsal viisil. Keskmisena viib hinda alla, mida me tahame kõik, mida tahavad meie tarbijad ja tööstused, taastuvenergia kasv. See on juba viinud hinda alla ja viib ka edaspidi. 

Ja kui mõelda Eesti majanduse peale laiemalt, siis Eesti majandus on üsna eksportiv majandus. See tähendab seda, et ekspordibaasi seisukohalt peab kasutatav energia olema puhas. Kui sa tahad mõnda toodet või teenust müüa, siis sa pead kirjeldama, mis on selle sees. Ja energia on osa sellest. Sellisest kontseptsioonist lähtuvalt toimetatakse. Põlevkivijaamad Eesti Energia kinnitusel – see ei ole mitte poliitikute juhtida, vaid ikkagi Eesti Energia või Enefit Poweri juhtida – on olemas, hooldatud ja valmis kasutamiseks täpselt nii kaua, kui Eesti riigil vaja on. Loomulikult, reservide eest tuleb maksta ja selle maksmise viis tulebki reeglitega paika panna.

Suur tänu! Kolleeg Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mingis mõttes ma jätkan oma küsimusega kolleeg Rain Epleri küsimust. Selles mõttes, et kas see hiljuti aset leidnud intsident Estlink 2 nimelise merekaabliga, mis teatavasti on rivist väljas ja ei tööta päris pikka aega, on pannud teid ümber vaatama oma vaadet sellele, kas [ja kui, siis] millises tempos me peaksime loobuma põlevkivienergeetika kasutamisest. Mina ise, kes ma ei ole valdkonna asjatundja, vaatan küll sellele sellise pilguga, et kui me ühelt poolt oleme võtnud suuna sellele, et katkestame elektriühenduse Venemaaga, teiselt poolt üritame loobuda põlevkivienergeetikast ja kolmandalt poolt oleme jõudnud tõdemuseni, et merekaablid on infrastruktuuri osana üsnagi haavatavad, siis ehk oleks siin koht, kus peaks mõtlema, et plaan põlevkivienergeetikast loobuda on ennatlik. Aga milline teie vaade on ja kas see on mingil määral muutunud pärast seda intsidenti?

Aitäh! Ma püüan seda võib-olla samamoodi lihtsustatult kirjeldada, kuigi eks seda võib ka pikemalt ja keerulisemalt teha. Energeetikas alati arvestatakse sellega, et mis tahes tootmisseadmega võib midagi juhtuda. On selline, andke andeks, võib-olla habemega nali, eks ju, et Auvere on Eestis üks kõige kindlamaid jaamu, selle puhul on alati teada, millal täpselt ta töötab. See tähendab seda, et võrgus mis tahes tootmisviis või mis tahes ühendus ühel hetkel võib üles öelda. Nii tuleb süsteemi ja võrgu planeerimisel kokku lugeda, mitu viga mitmes [teatud] võimsusega tootmisseadmes võib olla, et süsteem seisaks püsti ja rahvamajandus töötaks, et inimesed saaksid energiat. Samamoodi on planeeritud juhitavad võimsused, taastuvenergiaühendused – kõik see. 

Ühendusi endid on ju vaja. Lihtsalt, võib-olla see vajab selgitamist. Väga palju arutletakse ja ma näen ka veebis erinevaid inimesi, kes kunagi on olnud mõnes kvartalis või mõnel aastal mingi kuuma valdkonna eksperdid. Nüüd nad on energeetikaeksperdid, aga ei mõista seda, et saartalitluses energia hind on nii või teisiti tarbijatele ja majandusele kallim. Kui sul on võimalik energiat turul nagu kaupa müüa, siis kuskil on soodsam ja odavam seda saada. Näiteks, miks mitte kasutada Soome tuumaenergiat, kui see on parajasti soodsam kui Eestis olev energia. Seega me vajame neid ühendusi. Aga ühenduste äralangemise puhuks on ka plaanid, mis siis juhtub, kui ... Sellisel juhul kasutatakse oma reservvõimsusi ja ostetakse teiste ühenduste kaudu. Ja nii edasi. 

Nii et kokkuvõttes, kui te küsite, kas Eesti energeetikud ja energeetika eest vastutavad inimesed ükskõik mis ettevõttes-asutuses on pidanud selle tõttu oma plaane ringi hindama, siis ma vastaks, et see vahekord, mis puudutab taastuva energia tarbimise kasvu, et keskmine hind alla saaks, ja juhitavaid võimsusi, mille vajaduseks on hinnatud 1200–1300 megavatti, igatahes 1000-st ülespoole, ei ole juba mitu aastat muutunud.

Lihtsalt küsimus on, millised tulevikuviisid tagavad juhitavad võimsused nii, et need oleks teile, meile, kõigile majanduses kõige soodsamad. Praegu põlevkivijaamad meile energia tagavad. Tulevikus on need ehk gaasijaamad või vesinikujaamad. Uusi ühendusi tuleb tulevikus juurde nii Soome kui Lätiga. Ja Venemaast tuleb ennast igal juhul lahti ühendada, sest nagu sündmused on näidanud, Venemaa ei ole üheski asjas usaldusväärne partner. Nii et suure energiavõrguga, nagu Mandri-Euroopa oma on, ühenduses olemine kindlasti aitab Eesti inimeste energiajulgeolekut paremini tagada. 

Aitäh! Ja Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kurb on jah, et me oleme Reformierakonna väga ebaadekvaatse reageerimise tõttu 2021. aasta sügisel tekkinud energia hinna suurtele tõusudele sattunud Eesti majandusega väga kehva olukorda. Praegu on meil olemas toimivad põlevkivielektrijaamad, aga valitsus on [öelnud], et see elekter oleks väga-väga kallis. Tegelikult oleks täna võimalik müüa põlevkivielektrit oluliselt soodsamalt, aga te olete teinud valikud, mille tagajärjel on põlevkivielekter kallis. Riigikassasse võib-olla saate küll natukene raha, kuna tegelikult maksavad Eesti inimesed ja ettevõtted palju kinni. Miks te ikkagi hoiate seda poliitilist suunda, mis teeb meil põlevkivielektri niivõrd kalliks? See on praeguses olukorras võib-olla lähiajal meie sisuliselt ainus juhitav võimsus, mida me saame hoida. Nii pea kiireid lahendusi veel tulemas ei ole. Miks te hoiate seda poliitilist liini, mis teeb põlevkivielektri nii kalliks?

Aitäh! Nendel aegadel, kus oleks võinud otsustada selle raha mujale suunamist, oli valitsuses üks erakond, mis on väga sarnane teie tänase erakonnaga. Et oleks see ka muu hulgas ära mainitud. Teiseks, põlevkivi tulevikus kasutamine peenkeemiaks, kõrgema lisandväärtusega toodeteks – ma olen korduvalt seda varem öelnud ja ütlen seda tõenäoliselt ka tulevikus, ütlen seda mis tahes teises rollis, ka parlamendi liikmena sai seda öeldud – on võimalik. Küsimus on tehnoloogias ja saaste vähendamises. 

Hästi lihtsaks seda tehes [märgin], et näiteks põlevkiviõli tootmine on tulevikus probleem Eesti majandusele laiemalt selle pärast, et kui seda jätkata sellisel viisil, sellise saaste hulgaga, nagu see käib, siis meil ei ole võimalik Eestisse saada uusi, moodsaid tööstusi, tänu millele meie inimeste jõukus kasvaks. Nii et kui majandusele mõelda, Eesti rahva jõukusele mõelda, siis meil on vaja ikkagi soodsamat ja puhast energiat, meil on vaja majanduses uut, kõrgemat lisandväärtust tagavat tootmist. See tuleb kirjeldatud viisil. 

Keegi ei tõrju reservis olevaid jaamu. Neid ongi reservi jaoks vaja ja reservi jaoks me põlevkivijaamu kasutame. Selles ei ole midagi muutunud. Aga jah, ma kardan, et te peate veidi ajaloos tagasi minema, vaatama, mis otsuseid te omal ajal valitsuses olles tegite. Ma kardan, et mitte meie jutt ei ole muutunud, vaid teie. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et põlevkivi probleem on CO₂ õhku paiskamine. Hiljutine Eesti Energia energiaaudit näitas, et saastamist suurendab põlevkivijaamade sisse‑ ja väljalülitamine. Samas ei sõltu sisse‑ ja väljalülitamine põlevkivijaamast endast, vaid sellest, [milline] on juhuslikult parasjagu energia[tootmine]. Mida juhuslikum on niinimetatud taastuvenergia, seda rohkem sisse‑ ja väljalülitamisi ja seda suurem on koormus keskkonnale. Kui lähtuda sellest, et saastaja maksab, siis antud olukorras peaks sisse‑ ja väljalülitamisest tekkiva [täiendava] CO₂ lisakulu tegelikult kandma taastuvenergia tootja. Milline on teie arvamus?

Aitäh! Nojah, erikontrollist tuli välja veel erinevaid nüansse, mis ei peaks korraliku ettevõtte, vastutustundliku ettevõtte juurde kuuluma. Võib-olla lihtsustatult öeldes, seda tutvustati ilmselt teile ka parlamendis, nagu meile valitsuses, et keegi kuskil kesktasemel – ilmselt mitte juhtkonnas, ma eeldan, aga raske hinnata, eks kontroll peab tuvastama – otsustas saastamise puhul panna mõõdikutele piirid ette, kui palju mis hetkel mis saastet emiteeritakse. Ja ütleme nii, et näitajad ja tegelikkus kahjuks ei läinud kokku. Nii et seal on palju igasuguseid küsimusi, mis pärast seda erikontrolli vajavad vastamist. Üks nendest järeldustest on ka see, et sellised sisekontrollis [selguvad] probleemid peaksid võib-olla varem otsustajateni jõudma. 

Nüüd, mis puudutab jaamade sisse-väljalülitamist, siis see loogika ju lähtub turust, sellest, millal on võimalik nende jaamadega turule pääseda. Ja turule pääsemist kalkuleeritakse teatud toodanguga ja selle toodangu pealt arvestatava saastehulgaga. See kõik on tegelikult rahaline arvutus, mille järgi Eesti Energia oma tegevusi planeerib.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt kommenteerin seda taastuvenergia odavnemist, mida ka kliimaminister on meile lubanud ja teie kordasite üle. Ma saan aru, et tootmisvõimsust tuleb sealt juurde ja elekter läheb seetõttu odavamaks. Aga kuidas te kommenteerite võrguinvesteeringuid, ülekandemehhanisme ja kõike muud, mis tuleb juurde ehitada? Kas see on sinna sisse arvestatud? Ja muidugi mind huvitab see teema, et te räägite gaasijaama ehitamisest, 100 miljonit on selleks juba raha olemas. Miks te tahate seda Vene piiri äärde ja miks mitte Irusse? Ja siis veel peenkeemia kohta. Õiglase ülemineku fondis tegelikult oli igasugune põlevkivikeemia, isegi sõna "põlevkivi" oli välistatud, et üldse toetust saada. Kas te teete riigis selleks midagi, et Euroopa Liidus ikkagi neid tingimusi [välja kaubelda], põlevkivile erisusi tekitada?

Aitäh! Teil oli palju küsimusi. Ma loodan, et mulle jäid kõik meelde, kui mõni unus, siis pärast parandage. Esiteks, jah, neid läbirääkimisi, millisel viisil õiglase ülemineku fondist saab raha kasutada, tõepoolest Kliimaministeerium pidas. Rahandusministeerium pidas ka. Need võimalused muutusid minu hinnangul ja ettevõtjate hinnangul paremaks. Seda esiteks.  

Teiseks, jah ... (Riina Solman ütleb midagi saalist.) Ei, ma lihtsalt mõtlesin, et mingi segadus … 

Kõik? Jaa, jätkake, härra peaminister!

Selge. Jah, peenkeemiat ma kirjeldasin teile. Seda on tulevikus tõenäoliselt võimalik kasutada ja see sõltub eeskätt just Eesti Energia, VKG ja teiste Eesti ettevõtjate, miks mitte ka Tallinna Tehnikaülikooli võimekusest seda kasutada. Meenutage, mis küsimused … (Riina Solman tuletab gaasijaama meelde.) Jaa, Iru puhul, gaasijaama puhul on nii, et tõepoolest, riigieelarves on ette nähtud täiendav Eesti Energia aktsiakapitali sissemakse. Jaama asukoha, jaama projekti, jaama tasuvuse otsustab Eesti Energia siiski ärilisel alusel. Nii et Eesti Energia on see, kes selle ettepaneku teeb. Rahandusminister toob korralduse valitsusse ja valitsus annab selle mandaadi. Nii et see on Eesti Energia otsus. 

Võin öelda, et jaamu on erinevaid. Eks Eesti Energia eeskätt ja muud turuosalised ju kalkuleerivad, kuhu millist jaama rajada, kuhu millist toodangut sa saad müüa. Selle järgi nad seda [otsustavad]. Nii et kui teil huvi on, saate kindlasti Eesti Energiaga vestelda sellel teemal pikemalt. Nad kindlasti oskavad seda [seisu] kirjeldada. 

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Elektrienergia tootmisel on üheks tootmisharuks kindlasti tuulikud ehk tuugenid, mida Eestisse planeeritakse ehitada ligikaudu 1000 teletorni kõrgust. Samas on hämmastav see, et nende kahjulikkusest puudub Eestil tegelikult teadmine. See asjaolu ilmnes sotsiaalkomisjoni istungil, kus me menetlesime rahva[tervise] seadust. Ja kui ma küsisin Terviseameti esindaja käest, millist kahju need tekitavad, siis ta ütles väga konkreetse lause: Eestil puudub nende osas teadmine. See teadmine pidi alles tulema, küll varsti. Samas on näiteks nii saarte elanikud kui ka Tootsi tuulepargi [lähedal elavad inimesed] – kuskil 30% nendest elanikest – esitanud … (Mikrofon on väljas.) … selles mõttes, et me teeme detailplaneeringuid ja avalikke arutelusid, [kuigi] ei ole teada, millist ohtu need inimese tervisele kujutavad.

Aitäh! Siin vist oli mingi helisüsteemi veidrus, aga küsimus oli arusaadav. Tuulikuid kasutatakse üle kogu maailma. Nagu paljude tehisobjektide puhul, on nende mõju teada. Ja Eestis on ka normid olemas – kõik, mis puudutavad tervise kaitset ja müra. Ma saan aru, et jah, Eestis on nüüd selline, kuidas ma ütlen, poliitiline liikumine rajamas endale teed, et kohalike valimiste platvorm võiks olla võitlus puhta energia ja tuulikute vastu. Noh, väga hea, eks me siis seda debatti jõudumööda peame. Mina arvan, et puhas energia, mis on ka soodsam, olgu see päikesepaneel, tuulik, ükskõik, mis muu, on inimestele kindlasti südamelähedasem kui kallim ja saastavam energia. Aga seda debatti me saame kindlasti pidada.  

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Viimasel ajal võime lugeda sellest, et valitsus plaanib gaasielektrijaama rajamist. Siit on küsimus ka: kui heaks te peate kümne palli süsteemis tulevikus selle gaasielektrijaama Eesti kohaliku toorainega varustamise võimekust? Kui meil peaks seda tõesti vaja minema, siis kas me suudame Eestis selle gaasi ise toota, kasutades vahendit, mida see vajab? Et me ei peaks seda laevadega vedama või ostma kusagilt teab kust kohast, seda enam, kui on olukord, kus mingil põhjusel näiteks laevad ei peaks saama sõita või midagi sellist. Kõike võib juhtuda. Näete, kaableid lõhutakse siin ja … Sellest tulenevalt [märgin], et põlevkivist on meil võimalik täna energiat toota. Äkki peaks ikkagi investeerima sinna, et seda võimekust hoida mustadeks päevadeks, mida loodetavasti kunagi ei tule?

Aitäh! Ma igaks juhuks ütlen selle ära, et põlevkivijaamad hoitakse reservis. Nad on olemas ja praegu käib ju debatt selle üle, millisel viisil tasustada reservis olemist. Keegi ei lükka neid kõrvale ega pane kinni. Ma tsiteerin nüüd vist Mart Laari, aga piisas mul vaid korra Eestist ära käia, kui siin tekkis emotsionaalne moment: Eesti Energia teatas mingil päeval, et nad võtavad need turult maha. Õnneks sai see päevaga korda. Need jaamad on olemas, reservis, hooldatud ja valmis.

Gaasi[jaama] kohaliku toormega varustatus sõltub päris palju tegelikult Eesti põllumajanduse võimekustest, sellest, mida me saame biogaasina kasutada. Ma kardan, et kogu vajalikku gaasikogust ära ei kata, aga teatud osa oma tooret saab sinna tulevikus müüa, kui biogaas ei peaks enam transporti sellises mahus minema. Me teame ju, et 5, 10 või 15 aasta pärast transpordis seda valdkonda tõmmatakse biogaasi kasutamisel koomale. Energeetikas see uks alles avaneb.

Nii et kõik sõltub erinevatest võimalustest. Ja ma ütleksin nii, et ega ei maksa päris arvata, et me suudame tulevikus saarena väga hästi eksisteerida, et see kõik on tarbijale väga soodne. Tegelikult ikkagi ei ole. Osa edust ja võimalustest, kuidas Eesti majandusel ja inimestel läheb, tuleneb ikkagi sellest, et me saame võimalikult soodsalt kasutada teistelt turgudelt pärit sisendit. Jaa, reservid loomulikult taastuvenergia kõrval peavad olemas olema. Praegu on nad põlevkivijaamad ja on nii kaua, kui on vaja. Selle järel on gaasijaamad või on sellise seguna, miksina gaas-põlevkivi-vesinik või mis iganes sellel hetkel on. Võib-olla tulevikus, kümne aasta pärast, küll mitte juhitavana, aga osaliselt või veidi juhitavana on meil baasjaamaks näiteks tuumajaam, tekib ka see Eesti valikusse. Selles suunas me ju praegu toimetame.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Austatud peaminister! Kui me juba maavaradest räägime, siis viimasel ajal on uuesti hakatud rääkima fosforiidi kaevandamisest. Viimati oli see teema aktuaalne, ütleme niimoodi, mitukümmend aastat tagasi ja siis väga paljud olid seda meelt, et eriti keskkonna mõttes tagajärjed võivad olla väga hullud. Nüüd väidetakse, et tehnoloogiad on juba teistsugused ja aeg on edasi läinud ja nii edasi. Mis on teie suhtumine sellesse: kas see teema väärib diskussiooni, väärib analüüsi, võib-olla mõjuanalüüsi just eelkõige keskkonna mõttes või ei pea üldse seda teemat isegi avama?

Aitäh! Kliimaministrina ja varem ka majandus- ja taristuministrina ma selle valdkonnaga olen kokku puutunud. Kunagi oli keskkonnaminister Marko Pomerants, kellega me leppisime kokku, et maavarade uurimine ja sellise majandusliku ülevaate saamine tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Ja nii 2018, see oli juba uue valitsuse ajal, sündis Eesti Geoloogiateenistus. 

Kui te küsite, kas ma arvan, et teaduslikult peaks uurima meie maapõues olevaid varasid, siis vastus on loomulikult jah. Iseseisval riigil peab olema ülevaade, mis varad sul on, mis varud sul on, kuidas sa neid kasutada saad, milline on nende väärtusaste, kas nendega on tulevikus midagi teha. Aga seejuures peab klausel alati olema see, et Eestil ei saa olla nende maavarade puhul sellist – kuidas öelda? – lihtsa augu kaevamise rõõmu. Kui meil on mingid varud, varad teaduslikult läbi uuritud, neil on väärtus, neid on võimalik siin rikastada, väärindada, teadus- ja arendustegevust siin teha, siis see on see, mida me peaksime tulevikus silmas pidama.  

Aga täna ei ole see pall mitte veel poliitikute käes. See pall on Eesti Geoloogiateenistuse käes, kus teadlased-geoloogid asja uurivad. Kui teil on kunagi vaba aega, ehk võtate fraktsiooni, sõidate Arbaveresse, vaatate, kuidas neil läheb, tutvute nende erinevate võimalustega. Nad käisid korduvalt ka majanduskomisjonis, kui mina majanduskomisjonis olin. Kindlasti käivad ka täna. Nad saavad tutvustada neid plaane, mis neil on. Ja kui nad saavad 2025. aasta lõpuks – võib-olla seal on ka viivitusi, ma olen lugenud pealkirju –, või [vähemalt] 2026. aastal pildi ette, mis nende varadega ja varudega teha, siis on võimalik ministeeriumil ja Riigikogul seda debatti pidada ja arutada, kuidas neid varusid kasutada.  

Minu isiklik soovitus oleks selliste varade ja varude puhul, olgu tegu fosforiidi, haruldaste muldmetallide või mis tahes teiste võimalustega, mõelda ikkagi pigem nii, nagu Norra on mõelnud. Võiks luua lastelastele rahvusliku rikkuse fondi, mitte seda jooksvateks kulutusteks kasutada. See võtaks ka maha pinget minna seda vara kiirustades kasutama.  

Ja lisaks, Eesti Geoloogiateenistus tegeleb ühe väga huvitava projektiga, mis kindlasti võiks pakkuda ka energeetikas laiemat huvi. See on geotermaalenergia. Seegi on päris huvitav. Siit mitte kaugel, Tiskresse tuleb sõita, on üks väga sügav puurauk kortermaja all, kus nad seda energiat kasutavad. Neid auke tehakse veel. Põhjamaades on see üsna tavaline. Meil on pinnas mõnevõrra pehmem, aga seda saab kasutada samamoodi tulevikus hoonete kütmisel ja jahutamisel. Nii et väga palju erinevaid huvitavaid projekte on. Saate nende [inimestega] kohtuda.  

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud vastaja! Energia tulevik on üks suur küsimus. Ja nagu Eesti on deklareerinud, aastal 2035 me loobume põlevkivielektrist ja aastal 2040 tuleb üldse põlevkivienergeetikast välja minna. Aga see on seotud ju suurte sotsiaalsete tagajärgedega piirkonnale, mitte ainult energeetikavaldkonnas ja elektrivaldkonnas, vaid ka tööhõives ja põlevkivi kaevandamisel. On ju teada, et kaevandamine on praegu kokku tõmmatud. Kaks kolmandikku eelmise aasta mahust on selle aasta plaan ja see tähendab jälle töökohtade vähendamist. 

Aga ma küsin seoses põlevkivi[energeetikast] loobumisega, mis on saanud kahest Auvere energiajaamast, mis lubati anda meie sõbrale Ukraina riigile. Kas see on üks osa sellestsamast põlevkivi[energeetikast] väljumisest või mis nendest energiaplokkidest saanud on?

Aitäh! Kõigepealt küsimuse esimene osa. Loomulikult, mis tahes tootmisviisilt järgmisele liikumine põhjustab sotsiaalseid mõjusid. Sellepärast Ida-Virumaal korraldataksegi erinevaid üleminekuprotsesse: toetatakse uute tootmiste sinna tekkimist, kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Ja on ju loogiline, et kui piirkonnas on tugev tööstustraditsioon, siis sinna võiksid tekkida uued tööstused. Ja kui Eestis on oma ettevõtjaid, kes tahavad Eestis [tootmist] arendada, või keegi tahab siia investeerima tulla, siis neile on see selleks väga hea piirkond. Seda esiteks. 

Teiseks, ma nüüd väga täpselt ei tea, millistele jaamadele või generaatoritele või turbiinidele või millele iganes te viitasite, aga ma saan selle järgi kontrollida ja vastuse teile hiljem kirjalikult edastada. Aga ütlen selle kohe ära, et ma käisin eelmise aasta lõpus Ukrainas ja käisin seal ka jaamas, mis on puruks pommitatud. Ja ma võin kinnitada, et meie abi eest energeetikavaldkonnas – Eesti inimeste, Eesti majanduse ja Eesti ettevõtete abi eest energeetikavaldkonnas – tänati ja seda hinnati kõrgelt. Ja teati, et me kindlasti panustame nende hakkamasaamisesse. 

Ja Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Põlevkivi ikkagi kasutatakse üle maailma: USA-s, Brasiilias, Hiinas, Iisraelis isegi. Kas siis need tehnoloogiad, mida kasutatakse nimetatud riikides, on kaasaegsemad, moodsamad kui Eesti tehnoloogia? Kas on uuritud seda küsimust? Võib-olla meil oleks vaja mingisuguseid investeeringuid teha põlevkivi töötlemiseks. Kas see nõue, mis meile Euroopa Liidust on tulnud heitkoguste vähendamiseks, on nii suur, et meil nagu polegi teist pääsu, või ikkagi oleks, kui me juurutaksime neid tehnoloogiaid, mis on kasutusel teistes riikides?

Aitäh! Ma loodan, et ma ei tee teistele riikidele liiga suurt ülekohut, aga ma olen Eesti teadlaste sõnavõttudest ja Eesti ettevõtjate hoiakutest aru saanud, et Eesti on ikkagi põlevkivi väärindamisel ja nendes teadmistes üsna kõrgelt arenenud. Nii et meie teadmised on suured. Aga kui te küsite, kas neid teadmisi tuleb juurde hankida, siis vastus on loomulikult jah. Kui te lähete Tallinna Tehnikaülikooli, siis Alar Konist kindlasti hea meelega – võib-olla te oletegi seal palju käinud, ma ei tea – näitab kõiki neid erinevaid laboreid, kus nad uurivad võimalusi ja üritavad aru saada, kuidas [põlevkivi] võimalikult heitmevabalt kasutada. 

See nii-öelda trend ja küsimus, mida süsiniku kinnipüüdmisena tuntakse, on maailmas laiemalt. Kõik suured korporatsioonid, mille aastaeelarve või isegi kvartalieelarve on tõenäoliselt suurem kui Eesti oma, näevad sellega vaeva. Aga seni veel ei ole leitud, kuidas see protsess oleks energeetiliselt, rahaliselt, majanduslikult tasuv. Ikkagi see rahaline piir on üle selle ärivõimaluse.

Aga see ei tähenda seda, et see tulevikus ei muutu, sest tehnoloogiad arenevad. Ja Euroopas, ma nüüd mälu järgi ütlen, umbes pool aastat või kolmveerand aastat tagasi tuli esimest korda seesama carbon capture ja erinevate tehnoloogiate mainimine ka kliimapoliitikatesse sisse. Seda arutatakse kui ühte võimalust. Kui me vaatame meie keskkonnaeesmärke, kliimaeesmärke ka Eestile, mis me oleme ise seadnud aastate jooksul, siis nende eesmärkide saavutamine – rõhutan siinjuures, et Eesti on olnud väga tubli, me oleme oma praegustest eesmärkidest juba eespool – tulevikus on ikkagi võimalik uusi tehnoloogiaid luues ja neid kasutades. Nii et ma olen selles mõttes küsijaga päri, et tehnoloogiat igal juhul tuleb edasi arendada, teisiti ei saa. 

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt, esimesena kutsun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Arupärimise küsimustele vastamiseks kulus peaministril päris palju aega. See tegelikult näitab, et see teema on väga oluline.

Samas on seda teemat, mis puudutab energeetikat, tegelikult – me peame seda tunnistama – [käsitletud] puudulikult. Ja peab ka tunnistama, et [lähtutud on] valedest arusaamadest. Siin kõlasid mõningad väited, millest võis aru saada, et rohetee on kõige õigem tee, mis peaks meile tagama ka kõige soodsama elektri. No paraku see nii ei ole. Keegi siin ei vaidle, et me peaksime püüdlema roheenergia poole, et mida rohkem seda tuleb, seda enam võiks see avaldada positiivset mõju meie inimestele ja keskkonnale ja hinnale. Aga paraku just nimelt hinnale see positiivset mõju sellisel viisil ei avalda. 

Kui vaadata kas või energiamajanduse arengukava ja seal välja toodud arve, siis mida [me näeme] seal prognoositavat? Seal prognoositakse väga suurt tarbimise tõusu, lausa nelja-viiekordset, kuigi jääb arusaamatuks, kust kõik need tarbijad juurde tulevad. Teiselt poolt tuuakse välja ka üleüldine hinnatase ja tegelikult on seal väga paljuski hinnatõus isegi näha. Aga piltlikult [hind] nagu väga ei muutu Eestis, see jääb koos võrgutasudega sinna 150 ja 170 euro kanti megavati kohta. See on ENMAK-is kõik välja toodud. Nii et väita, et mida rohkem tuleb roheenergiat ja tootmisvõimsusi, seda odavamaks läheb elekter – no see paraku nii ei käi.

Teine pool, millest ei taheta ka rääkida, on Saksamaa näide. Energiatootjad, just nimelt roheenergiatootjad on seal praegu hädas, sellepärast et, punkt üks, raha hind on kallimaks läinud, punkt kaks, tasuvusajad on vastavalt pikenenud ja punkt kolm, lihtsalt tarbijatel ei ole soovi sellesse rohkem investeerida. Ja minu arust seesama Saksa näide kohaldub ka meile siin Eesti riigis. Kui tuul puhub ja päike paistab, siis see on terves piirkonnas nii ja hinnad on all. Tarbijal on tegelikult investeerimiskindlus edaspidiseks kadumas. Ja seda tahetakse kuidagi kompenseerida erinevate riigi poolt välja töötatud meetmetega ehk siis toetusmeetmetega, mis jällegi tarbija maksab kinni. Ja mida rohkem roheenergiat võrku lastakse, seda rohkem tuleb võrke tugevdada. Miskipärast sellest ka väga palju ei taheta rääkida, aga see on ju kõik jällegi maksumaksja raha – valdavalt maksumaksja raha, ükskõik kas see tuleb Euroopast, erinevatest fondidest, aga igal juhul see tuleb meie riigieelarve kaudu. 

Nii et ma arvan, et kõige mõistlikum on igal juhul, ka energiajulgeoleku seisukohalt, suunata võimalikult palju pilgud põlevkivile, võimalikult palju soodustada seda sektorit. See maavara, mis on meie maapõues, tagab meie energiajulgeoleku. Kui me vaatame kõiki neid päikesepaneele, kui me vaatame tuulikuid, siis ainult nende peale loota on vale, sellepärast et kui tarneahelad katkevad, siis me oleme probleemi ees. Kui kaablid Soomega, võib-olla tulevikus Rootsiga – no Läti ühendus on olemas – peaksid katkema, siis tegelikult ainuke viis toota energiat on meie põlevkivi kasutamine. 

Hea peaminister tõi siin välja, et gaasiturbiinid on lahenduseks ja juhitavad võimsused saavutatakse tänu nende väljaehitamisele 2028. aastal. Noh, palun väga, üks Enefiti juhte Lauri Karp ütles, et 2040. aastal teatavasti Euroopas enam ei tohi fossiilseid kütuseid energia tootmiseks kasutada ja siis müüakse need gaasiturbiinid maha näiteks Aafrikale. Need on tema sõnad. No mis see siis tähendab? Ühelt poolt me nagu püüame arendada siin energiatootmist gaasipõhiselt, teiselt poolt aga teame, et see ei ole pikaaegne lahendus. Samas oleks võinud rahulikult juba varem suunata põlevkivisse rohkem ressursse. Ja just nimelt CO₂ püüdmine …

Korra küsin, kas lisaaega on tarvis.

Jaa, oleks küll tore.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Ehk siis CO₂ püüdmine on võtmeküsimus. Ja tõesti see ei ole ju ainult selle valitsuse probleem. Peab tunnistama, et ka eelnevad valitsused ei ole võib-olla sellesse sektorisse, üldse energeetikavaldkonda põhjalikult süüvinud. Ja võib-olla on tolleaegne arusaam ka muutunud, arvestades just nimelt julgeolekuaspekti. Kui oleks juba eelnevalt antud põlevkivisektorile selge suund, selge eesmärk, et me ei hakka teid välja suretama, me soovime, et see sektor toimiks, töötaks, siis oleks hoopis teine olukord CO₂ püüdmisel ka. Aga praegu ei ole mitte ühtegi signaali põlevkivisektorile, et tegelikult me ei soovi teid sulgeda. Vastupidi, kõik me ju saame aru, et põlevkivisektor suletakse. 

Ja need väikesed rahad, mis on erinevatest fondidest antud Ida-Virumaa arendamiseks – no see on piisk. Kui me vaatame praegust põlevkivisektorit kui tööandjat ja seda raha, mis on läinud Ida-Virumaa arendamiseks, siis need ei ole võrreldavadki. Ehk siis tegelikult, kui põlevkivisektor pannakse kinni, siis see on ka sotsiaalne katastroof selles piirkonnas. 

Nii et kindlasti on see üks teema, mida Keskerakond hakkab ka edaspidi häälekalt välja tooma. Me hakkame seisma põlevkivisektori eest, seisma nende inimeste eest, kes selles sektoris toimetavad-töötavad, ja kindlasti hakkame seisma meie energiajulgeoleku eest. Kordan veel üle: põlevkivi säilitamine on puhas energiajulgeolek. Ilma selleta ei ole võimalik energiajulgeolekut Eestis saavutada. 

Aga veel kord täname peaministrit nende vastuste eest ja debateerime edasi. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Ma vähemalt korra, aga võib-olla rohkem olen siit puldist kilplastest juba rääkinud, täna pikemalt sellel ei peatu. Aga kui ma lugesin uudistest selle kohta, et Eestisse plaanitakse rajada 600 megavati [tootmiseks] gaasielektrijaamu, siis ma jälle mõtlesin kilplaste peale. Soovitan kõigil see raamat välja võtta ja seda lugeda. Piltlikult öeldes me ehitame põlevkivimäe otsa gaasijaamad ja hakkame seal teist fossiili põletama.

Kui minna tänase arutelu juurde, siis kõigepealt alustan positiivsest, nagu mul on kombeks olnud. Peaministri jutu toon on võrreldes mõne kuu tagusega oluliselt muutunud. Ta juba räägib põlevkivist ja põlevkivielektrijaamadest kui olulisest reservvõimsusest. Meie debatid olid veel mõni aeg tagasi väga teisetoonilised. Nii et selle eest tuleb kiita. Ma saan aru, et ta kohe ei saa hakata endale lausa risti vastupidist rääkima, liiga kiiresti ei saa seda teha, aga ma olen kindel, et ta ei ole nii häbelik, et ta juba paari kuu pärast ei suudaks rääkida täpselt vastupidist juttu sellele, mida ta näiteks aasta tagasi on põlevkivist rääkinud. Nii et olgem selles osas lootusrikkad.

Aga nüüd mõnest asjast, mida peaminister siin rääkis. Et noh, põlevkivijaamad ei ole poliitikute juhtida, vaid Eesti Energia juhtida. Minu arust see on puudulik või nõrk poliitiline juhtimine. Tegelikult see ongi selline ametnike riik, kui tuleb peaminister ja ütleb, et tema ei saa midagi teha, riigifirmade juhid ja ametnikud ise teevad. Tegelikult peaks olema just nimelt vastupidi: valitsuses olevad poliitikud ütlevad riigiettevõtetele ja ministeeriumi ametnikele, millised on suunad, millised on eesmärgid, ja nemad peaksid neist lähtuma ja vastavalt tegutsema. Meil täna paraku on vastupidi. Minu hinnangul see näitab nõrka poliitilist juhtimist. Otseselt mitte energeetikaga seotud, aga siiski markantne näide: uudistes kõik räägivad, et Michal paneb oma sõbra Kasemetsa riigisekretäriks. Mina arvan, et tegelikult on vastupidi: Kasemets seal Kliimaministeeriumis olles kutsus Michali oma kabinetti ja ütles, et aasta pärast ta tahab olla riigisekretär ja hakka toimetama. Ja näed, Michal toimetab!

Michal ütles veel seda, et fossiilid ei pääse turule, sest on kallid. Ei ole kallid! Kõige odavamad on! Ja kui peaminister mind ei usu, kuulaku meie oma teadlasi. Kalliks teeb selle praeguses situatsioonis see, et administratiivselt on meil kehtestatud selline maksuräkit, ma ütleks. Kvoodikaubandus ongi suunatud fossiilkütuste väljasuretamise vastu, samal ajal meil aga tegelikult töötavat alternatiivi ei ole. Ja ka selles osas ma siiski arvan, et Euroopa Komisjon küll ei näita välja märke, et nad oleks aru saanud, et Ameerikas on presidendiks valitud inimene, kes seniseid poliitikaid ei toeta – suisa vastupidi! –, aga sellest saadakse peatselt aru. Ma ootan ka selles osas põnevaid ja positiivseid arenguid.

Ja lisaks räägib peaminister sellest, et küll need põlevkivijaamad on ikka saastavad ja mustad ja nii edasi, aga ta räägib ka, et on hea, kui nad seal reservis on. No vaat see reservis olemine teebki põlevkivist elektri tootmist kallimaks ja teeb seda ka saastavamaks, sest kui sul see jaam seal seisab, siis tuleb ikkagi inimesi palgal hoida, jaama hooldada ja nii edasi. Selle jaoks tuleb kulutada raha. Ma olen kindel, et kui esitada peaministrile järgmine arupärimine näiteks selle kohta, kust see raha tuleb, siis ta ütleb: ei tea, pole poliitikute teha, Elering maksab kuskilt. Aga tegelikkuses loomulikult maksame me selle kõik kinni võrgutasude või siis otsese maksukoormuse tõusu kaudu. Öeldakse, et julgeolekumaks, keeratakse jälle igale võimalikule maksule paar protsenti peale, ja pärast öeldakse, et raha kulub igale poole.

Aga ma lõpetan ka positiivselt. Härra peaminister, soovin teile julgust oma seniseid vaateid kiiremini revideerida, võib-olla saame hakata tagasi normaalsuse suunas liikuma. Kui see siiski raske on, on alati võimalik juhtimine üle anda nendele, kes julgeid otsuseid teha julgevad. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eestit valitsevad praegu koalitsioonis valelikkus, lühinägelikkus ja saamatus. Ja selliselt koosluselt tulevad energiapoliitikas vaid halvad või väga halvad otsused, alustades sellest, et Reformierakonna saamatu reageerimine energiakriisile tõukas Eesti majanduse nüüd juba aastaid kestnud majanduslangusesse, ning uued maksutõusud koos lühinägeliku energiapoliitikaga teevad asja ainult hullemaks. 

Energiapoliitika mõjutab kõiki valdkondi, kogu riigi käekäiku. Ja kui seda käpardlikult teha, nagu praegune valitsus teeb, siis on kahju suur, mida kõik Eesti inimesed praegu ka omal nahal tunnevad. Poolvägisi ja kiirustades taastuvenergiale üleminekuga on kaasnenud ja kaasnevad jätkuvalt suured kulud. Aga tulu ehk mõju elektri hindadele on tegelikult vähene ja kaootiline.

Euroopas me juba näeme taastuvenergia tootjate pankrotte ja muid probleeme. Tegemist ei ole jätkusuutliku valdkonnaga. Eesti peab säilitama ja soodustama põlevkivienergia kasutamist. Põlevkivi aitab tagada meie energiajulgeolekut, mida Reformierakond ja tema liikmed on põlevkivienergiat rünnates aastaid järjepidevalt kahjustanud. Eesti põlevkivivarud on maailmas ühed suurimad ja kui me suunaks kas või poole tuuleenergiasse minevast rahast hoopis põlevkivi uurimiseks, leiaksid teadlased kindlasti täiendavaid võimalusi põlevkivi kasutamiseks. 

Reformierakond aga liigub vastassuunas. Nende valitsemise aegadel on maksukoormust põlevkivisektoris tõstetud ja see on vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet, on vähendanud põlevkivienergeetika kui investeeringu atraktiivsust. Samuti on valitsus järjest vähendanud toetusi põlevkivienergia puhtamaks muutmiseks, mis võimaldaks jätkata Eesti enda toorainel põhinevat energiatootmist keskkonnasõbralikumalt. 

Kordan veel kord: Reformierakond kahjustab oma tegevusega Eesti energiajulgeolekut, samamoodi ka sotsid ja Eesti 200, kes kõigele sellele takka kiidavad ja sellega kaasa lähevad. Eesti kodumaise põlevkivi energia kasutamine oleks konkurentsivõimeline, kui valitsus rumala energia-, kliima- ja maksupoliitikaga ei hävitaks seda sektorit. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Olukord on tõsine ja selles valguses on minu lähtekoht, härra peaminister, et jõuetut juhtimist me praegu lubada ei saa. Nõrk juhtimine tähendab ka valdkondades, kriitilistes valdkondades nõrka poliitikat. See ilmneb mitmes põhimõttelises asjas. 

Esimene asi, kui me kõneleme organisatsiooni juhtimisest: uudis selle kohta, et valitsus töötab Kaja Kallase tööplaani alusel. Üle poole aasta on möödunud, ja töötatakse Kaja Kallase tööplaani alusel. Ametnike kommentaarid on väga lihtsad: osasid asju sealt täidame, osasid asju sealt ei täida. 

Teine näide: personali juhtimine. Segadus, mis [on tekkinud] nende nepotistlike manöövrite puhul riigisekretäri ametikoha ümber, on avalikkusele paraku valuliselt teada. 

Kolmas küsimus puudutab organisatsiooni juhtimise ja personali juhtimise kõrval finantsjuhtimist. Ja siin on sümptomaatiline, et Kallase valitsuse ajal selgus, et avastati, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi real on 100 miljonit eurot üle. Nüüd korraga valitsuse liikmed eesotsas peaministriga annavad kommentaare: näete, lugesime ka pärast seadusena vastuvõtmist riigieelarve läbi ja tõepoolest avastasime, et seletuskirjas on kirjas formuleering, mis võimaldab tõlgendust, et finantseerimistehing 100 miljoni euro ulatuses gaasielektrijaama ehitusprojektiks on lubatud.

Ja selles keskkonnas me jõuame praegu väga tõsiste energeetikavalikute juurde. Meil on objektiivselt väga dramaatilised tehiolud, alates terroriaktidest meie veealuse taristu Estlink 2 pihta kuni paratamatult objektiivsete nii-öelda läbilaskevõimaluste ahenemiseni seoses desünkroniseerimisega veebruaris. Selles olukorras valitsus arutas 26. detsembril ja arutas 2. jaanuaril praeguseks kujunenud olukorda. Ja kahjuks ma pean nentima, et ühtegi konkreetset otsust ei tulnud. Kiisa elektrijaama kohta ja selle kohta, millised need otsused oleksid pidanud olema, on eraldi küsimus. Kiisa avariielektrijaama kasutuselevõtu kohta otsustati: analüüsime. Taastuvenergia tasude kohta, mille puhul valitsuse formuleering on, et energiaintensiivsetele ettevõtetele [tuleks seda] vähendada: analüüsime. Kolmandaks, mis puudutab Narva investeeringut, siis ka selles küsimuses otsust siduva õigusliku analüüsi kohta, nagu nentis täna ka Eesti Energia juhatuse esimees, tegelikkuses reaalselt valitsus ei langetanud.

Praeguses olukorras me peame energiapoliitikas suhtuma tõsiselt vajadusse tagada meie tingimusteta varustuskindlus. Ja seda mitte mis tahes [kindla] hinnaga, vaid [seda tuleb teha] sellises olukorras, kus meil on elektrienergia hinna puhul minimaalne prognoositavus. Paraku objektiivsed asjaolud, mis on välja kujunenud, ja valitsuse kahetsusväärselt loid käitumine ei luba väita, et kindlustunne on mõlemas eesmärgipüstituses tagatud. Ja see algab kahjuks irrelevantsest olukorra diagnoosist. Kliimaminister ütleb, et sellel aastal elektrienergia hind odavneb. Kahjuks ma pean tunnistama, et lähikuudel ei kujune elektrienergia hind sugugi selliseks. Mis puudutab [kaabli purunemise tõttu kallinemist] 1,4 senti kilovatist, siis me kõneleme siin märksa tõsisematest ja ulatuslikumatest ettevõtjate tehtud prognostilistest Eesti hinnapiirkonna näitajatest.

Mida me peame tegema? Esiteks, enesestmõistetavalt tuleb tagada põlevkivijaamade piiranguteta töösuutlikkus kriitilises olukorras. Eelmise aasta detsembris tekkis tohuvabohu, kui kõlasid valitsuse liikmete või kõrgemate valitsusametnike ähvardused, et me hakkame asja uurima kriminaalmenetlustes, kui põlevkivijaamad ei täida keskkonnanõudeid. Ja mis oli selle vastus? Eesti Energia väljus nende põlevkivijaamadega turult. Tekitati tegelikult täielik šokiolukord, mis puudutab varustuskindluse tagamist. Siis saavutati kompromiss: 1500 tundi maksimaalselt lubatakse kolme plokiga toota. Minu ettepanek valitsusele on: võtke maha need piirajad praeguses olukorras, opereerige reaalsusega, vähendage riske!

Teine küsimus, mis puudutab enesestmõistetavalt CO₂ emissiooni kaubanduse tasude kõrvaldamist põlevkivi[energia] lõpphinnalt. Eksitavad on valitsuse esindajate väited, nagu need oleksid absoluudis ka muudetud CO₂ emissiooni kaubanduse reeglite järgi mittevõimalikud. Ma olen korduvalt valitsust üles kutsunud: võtke ette, lugege, töötage, opereerige kehtiva Euroopa õiguse alusel, töötage elektrituru direktiiviga! Ja enesestmõistetavalt on praeguses energiajulgeoleku kriisis, mis on meie regioonis paratamatu, objektiivne, täiesti avameelne üleskutse avada dialoog Euroopa Komisjoniga, selleks et sellises keskkonnas näha ette ka CO₂-[tasu] vabalt juhitava võimsuse täies mahus rakendamine. 

Need ettepanekud, härra peaminister, millega valitsus opereerib – analüüsime neid lähemalt. Narva 100-megavatise, pluss 60 megavatti [soojusenergiat andva] uue gaasijaama abil tipukoormuste vähendamine, ehitamine. Me anname endale reaalselt aru, et selle jaama valmimise aeg on [kõige varem] kas selle dekaadi lõpus või järgmise dekaadi alul. See ei ole lähiaastate küsimus. Loomulikult ilmutab kahetsusväärselt valitsuse jõuetust ka see, mida tunnistas endine rahandusminister Võrklaev. Mida ta ütles? [Ta viitas] valitsuse suutmatusele aasta otsa sotside tõttu – muide, kus sotsid saalis on? –, sotside blokeerimise tõttu energeetikaalastes küsimustes otsuseid langetada. Väga tähelepanuväärne avaldus endise rahandusministri poolt! 

Nüüd, teine küsimus. Kui me võtame taastuvenergia tasu küsimused, siis selles olukorras on valitsuse kavatsus – vähemalt nii on kirjeldatud – jätta maksekoormus samaks, aga asetada väiketarbijatele, nii ettevõtetele kui eratarbijatele, suurem koormus ja suurematele tarbijatele väiksem. See on selles mõttes problemaatiline, et inflatsioonilist koormust see ühiskonnas maha ei võta. 

Praeguses kriisis tuleb valitsusel loobuda eksperimentidest. Ettepanek toota 100% [kogu meie tarbitavast elektrist aastaks 2035 taastuvenergia abil], tuleb paraku kõrvaldada. See ei vasta ühiskonna vajadustele. Seda tuleb avameelselt tunnistada ja lõpetada ära eksperimendid üht liiki energia täiesti kõikehõlmava realiseerimisega, lülitades välja nii põlevkivienergeetika kui ka lülitades välja muu energiavaldkonna konkurentsivõimetuse tõttu. Meil ei ole mõtet praeguses kriitilises olukorras tegeleda niisuguse vaakumis tegutseva ideoloogiaga. Ja see ei ole mitte minu arvamus, see ei ole mitte Isamaa arvamus eraldi võetuna. Energiamajanduse arengukava, teie koostatud kliima[kindla] majanduse seadus on saanud hävitava hinnangu nii energia- kui ka majandusekspertidelt – kõikehõlmavalt. See on kõlbmatu juhtimissuunis praegu. 

Teie aeg! 

Turundusega ei ole võimalik reaalses kriitilises juhtimiskeskkonnas opereerida. See oli sõbralik soovitus kogu selles praeguses väga keeruliseks kujunenud, objektiivselt ikkagi raskes situatsioonis. Ja need olid siirad soovitused, härra peaminister. Aitäh!

Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Jah, palun, härra peaminister, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Ma ütleks nii, et ajastud on erinevad. On ajastud, kus me näeme inimesi, kes on viroloogiaspetsialistid. Mäletan Urmas Reinsalu näoga meest vaatamas mõtlikul näol lennuväljal lennuki poole, kust pidid tulema maskid, mida ta koos Jaak Aabiga käis seal revideerimas. Nüüd on Urmas Reinsalust saanud energeetikaekspert. Ma soovitaks energeetikas siiski ka kuulata asjatundjate arvamusi. Nagu Eesti Energia esimees teile ka komisjonis ütles, selle piirini ei ole mitte kuidagi jõutud, mille kohta te räägite, et võtke piirid maha. Seda esiteks.

Teiseks, majanduse jaoks, inimeste jaoks on siiski energias hind see, mis määrab, mida tarbitakse. Ei ole mina näinud veel seda konservatiivset poliitikut, kes paneb maja ette sildi "Andke mulle põlevkivienergiat, olgu või kümme korda kallim!". Ma väga kahtlen selles. Maja katusele pannakse päikesepaneel, kasutatakse seda. Paljud inimesed kasutavad, see on muuseas mõistlik. Tuuleenergiast tulev soodsam energia hind on hea nii inimestele kui majandusele, sedagi kasutatakse. Kui te päriselt vestleksite ettevõtjatega, kes ekspordivad, siis saaksite teada, on vaja puhast energiat. Ja põlevkivienergeetika on Eestis reservis niikaua, kui meil on uued juhitavad võimsused. Reserv on olemas. Eestil on varustuskindlus tagatud. Uute võimsuste tellimine erinevate pakkumiste abil käib. 

Nii et, kuidas ma ütlen, selline kätega vehkimine, emotsionaalne juhtimine mis tahes kriisis, ja seda isegi energeetikasüsteemis, mis on teinud varuplaanidele varuplaanid, ei ärata usaldust, Urmas Reinsalu. Nii et säästke see kuskile mujale. Aitäh!

Suur tänu! Kuna Urmas Reinsalu nime mainiti selles kõnes ja Urmas Reinsalu on avaldanud soovi esineda sõnavõtuga, siis palun, Urmas Reinsalu, teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Härra peaminister! Mina väljendasin siin rea vägagi mõjukate energiaekspertide seisukohti. Muu hulgas väljendas täna komisjoni koosolekul oma seisukohti teaduste akadeemia energeetikakomisjoni esimees härra Hamburg, aga seda on teinud ka ettevõtlusorganisatsioonide juhid, kes vaatavad, ma tunnistan ausalt, murelikult praegu seda, ma kasutaksin sõna "peataolekut". Vaadake, ma [tahtsin] juhtida tähelepanu sellele, et valitsus ei ole langetanud otsuseid, [milleks on] akuutsed vajadused – see puudutab objektiivselt just nimelt elektrienergia hinna konkurentsivõime tagamist. Kuid väga kiirelt ja varmalt, härra Michal, on teie valitsus langetanud otsuseid, kuidas regulatiivselt elektrikriisi hinnatõusude abil veelgi süvendada. Kuidagi iseenesest olete plaaninud elektriaktsiisi 45%-lise tõusu 1. maist, siis kõigi elektriarvete, sealhulgas omakorda selle elektriaktsiisi 45%-lise tõusu maksustamise käibemaksu [tõusuga] 2% alates 1. juulist ning lisaks täiendavate tasude kehtestamise alates võimsusreservi tasust, saartalitluse tasust. Kõik see moodustab ju täiendava stressi keskkonna. 

Ma ei ütle, et neid võimsusi ei tule tagada. Küsimus on praegu meetmetes, mida te rakendate, mis on suunatud sajaprotsendiliselt elektritarbijatele. Ja ma ei räägi teie jaoks niisugusest majesteetlikust projektist, mis on meretuuleparkide projekt, milleks te kiirkorras olete saanud Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraadi riigiabiloa ja mille koormus meie elektritarbijatele on miljardites eurodes. Need on otsused, mida te küll langetate. Ma pean ausalt tunnistama, et need ei ole mitte emotsionaalsed otsused, need on süsteemsed otsused, mis töötavad Eesti ühiskonna energiavajadustele vastu. Aitäh!

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise ja sulgen läbirääkimised. 

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Aleksandr Tšaplõgini 2. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine elektritootmise stabiilsuse ja hinna kohta. Ja Riigikogu kõnetoolis on juba koha sisse võtnud arupärijate esindaja, hea kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Elekter on õhus ja energeetikaga jätkame. See arupärimine on ajendatud sellest, et [avalikustati] Eesti Energia kohta tehtud eriaudit, mis paljastas nii mõndagi. Me räägime eelkõige puudustest ja me räägime sellest, et needsamad põlevkivijaamad, millesse tegelikult vähe investeeritakse seoses kõikide nende otsustega, et me põlevkivisektorit ei arenda, on ka keskkonda saastavad. Tuletan meelde kõiki neid sündmusi, mis olid: Keskkonnaameti juht ähvardas lausa 400 000-eurose trahvi ja menetluse alustamisega ja nii edasi, koheselt meetmete tarvituselevõtuga. Eesti Energia loomulikult omalt poolt otsustas, et ta võtab need tootmisüksused elektribörsilt välja.

Ja nüüd, tulles tagasi [väite juurde], et poliitikud energeetikas või elektri tootmises väga palju ei otsusta või ei mõjuta, [tuleb öelda], et tegelikult järgmisel päeval olid juba teised otsused tehtud. Ja nii nagu siin üks eelkõneleja mainis, lepiti lihtsalt kokku selles, et lihtsalt vähendatakse nende päevade arvu, kui need tootmisüksused on elektriturul. Nii et loomulikult poliitikud otsustavad väga palju ja on lihtsalt kahju, et need otsused, mis puudutavad üleüldist energeetikavaldkonda, on olnud puudulikud.

Kui me räägime elektri konkurentsivõimelisest hinnast, siis loomulikult see on probleem. Ja me oleme siin seda arutanud oma kolm-neli aastat, kus elekter on meil kõrge hinnaga olnud, ja vaatamata kõikidele nendele aruteludele hind ei ole soodsamaks läinud. Tõsi, võrreldes energiakriisi ajaga on hind küll alla läinud, aga see ei ole kindlasti sellel tasemel, mis tagaks meil majanduse tõusu ja ka inimestele ja ettevõtetele konkurentsivõimelise hinnaga elektri. Ja minu arust see jutt, mis on [kõlanud] ka erinevate valitsuse liikmete suust, et meie majandus on allakäigul seetõttu, et elektri hind on kallis, nagu enam ei päde. Sellepärast et meie kõrval on naabrid Läti ja Leedu, kelle majandus vaatamata sellele, et nende elekter on sama kallis kui meil, [liigub] hoopis teises suunas: nool [läheb] üles, mitte alla.

Ja sellest lähtuvalt ma jätkangi. Täna ma küll võib-olla olen nii palju energiast ja energiapoliitikast rääkinud, aga need küsimused, mis siin arupärimises on välja toodud, kindlasti haakuvad eelnenud küsimuste ja vastustega. Me tahaksime kindlasti teada peaministri arvamust selle väite kohta, mille tõi välja Enefit Poweri juht Lauri Karp, kes ütles, nii nagu ma juba eelmise arupärimise ajal juhtisin tähelepanu, et praegu soovitakse turule tuua uued gaasijaamad, mis toodaks elektrit, eks ole, gaasi abil. Peaminister väitis, et need võimsused tulevad meil turule 2028. aastal, samas 2040. aastal peab meil vähemalt fossiilse gaasi põletamine lõppema. Ja Lauri Karp ütles selle kohta ühes intervjuus, et kui see moment tekib 2040. aastal, siis on olemas Aafrika, kuhu on võimalik need gaasijaamad maha müüa. 

See näitab tegelikult kogu rohepoliitika kahepalgelisust. Ehk siis meie reeglid on ühed, siin on meil kuppel, mis on CO₂-vaba väidetavalt, aga Aafrikas las nad kütavad edasi. Seal on teine õhk. Sellele tahaksin kindlasti korrektset ja mõistlikku vastust. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun! 

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Head vaatajad-kuulajad! 

Nagu ikka, küsimused ja siis vastused. Kõigepealt, esimene küsimus: "Millised konkreetsed sammud võtab valitsus juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamiseks ajaks, mil Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust?" Vastus. Balti riikide elektrisüsteem desükroniseeritakse 2025. aasta veebruaris Vene ja Valgevene ühendsüsteemist ning ühendatakse Mandri-Euroopa sagedusalaga. Vaatamata sellele, et Estlink 2 sai kahjustada, on varustuskindlus tagatud. Eestis ja kogu Baltikumi regioonis on piisavalt tootmisvõimsusi ja välisühendusi. Selleks, et maandada riske ja tagada piisavas mahus elektritootmisvõimsusi, on Vabariigi Valitsuse otsusega toodud Balti Elektrijaama 11. plokk kuni 2025. aasta märtsini reservi. Lisaks on kõrgendatud tähelepanu all kriitiline energiataristu. Selle all peetakse silmas täiendavate turvameetmete kasutuselevõttu, seda nii maismaal kui ka merel. Seoses tootmisvõimsustega on oluline esile tuua, et sellel perioodil ei toimu remonte ega hooldusi juhitavates tootmisvõimsustes ehk põlevkivielektrijaamades. 

Teine küsimus: "Kas valitsus suudab tagada, et uued juhitavad võimsused valmivad enne, kui praegused jaamad oma eluea lõpetavad?" Vastus: jah. Varustuskindluse tagamiseks hoitakse valmisolekus minimaalset vajalikku mahtu 1000 megavatti. Enne ei suleta olemasolevaid jaamu, kui uued võimsused on reaalselt olemas. Olemasolevate võimsuste vajalikus mahus säilitamiseks on valitsus heaks kiitnud kaks meedet: saartalitlusvõimekus ja strateegiline reserv. 

Saartalitlus on töörežiim, mille korral näiteks Eesti elektrisüsteem eraldub ülejäänud elektrivõrgust ja jätkab töötamist autonoomselt ehk saarerežiimis. See võib juhtuda näiteks olukorras, kus Venemaa ette teatamata lülitab Balti riigid energiasüsteemist välja. Saartalitluse võime eesmärk on, et Eesti elektrisüsteem saab iseseisvalt hakkama. Tegemist on energiajulgeolekut suurendava meetmega. Strateegiline reserv on varuks hoitav energiavõimekus, mida saab kasutada elektrisüsteemi kriitilise puudujäägi korral. Selle eesmärk on tagada elektrivarustuse stabiilsus ja vältida must out'e ehk süsteemi täielikku elektrikatkestust. 

Esiteks, saartalitluse võimekuse meetme eelnõu on Riigikogus, tagatakse saartalitluse võime ehk valmisolek iseseisvalt hakkama saada, kui puuduvad ühendused Lätiga. Meetme abil hangitakse 950–1000 megavatti, mis on sõltuvalt Eleringi arvutustest juhitava võimsuse valmisolek, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus. Ja teiseks, strateegiline reserv, mille puhul on riigiabiloa taotlemine töös. Meede võimaldab hankida piisavas mahus tootmisvõimsusi, mida hoitakse turuvälises reservis. Maht sõltub sellest ulatusest, mis jääb puudu 1000 megavatist. Lisaks toimub uute võimsuste saamiseks Eleringi sagedusreservide hange 500 megavati mahus, mille tulemused selguvad suvel. Need võimsused saavad valmis tõenäoliselt 2029. aastal. Perioodiks 2035–2040 on ette näha, et Eestis on vaja uut juhitavat võimsust, ja selle jaoks on plaanis töötada välja uut tüüpi reservvõimsuse mehhanism. Vastava disaini ja kontseptsiooni väljatöötamiseks alustab Elering põhjalikumaid uuringuid juba sel aastal. 

Kolmas küsimus: "Kas peate normaalseks, et plaanitavad gaasijaamad, mille eluiga kehtiva plaani järgi väga lühike, võidakse pärast 2040. aastat müüa kolmandatesse riikidesse nt Aafrikasse, nagu seda on väitnud Enefit Poweri juht Lauri Karp? Kas see ei näita tegelikult meie rohepoliitika kahepalgelisust?" Vastus. Eleringi prognoosid näitavad, et rajatavad gaasijaamad on vajalikud ka peale 2040. aastat, sest sagedusreservide vajadused taastuvenergia lisandumisel kasvavad. Hinnatakse, et 2035. aastal on juhitava võimsuse vajadus 1200 megavatti, millest 600 megavatti peab vastama sagedusreservi nõuetele. Gaasijaamu on võimalik uuendada ja minna üle CO₂-neutraalsele kütusele. Sellest lähtuvalt on meie hinnangul väga ebatõenäoline, et neid jaamu nii lühikese kasutuse järel demonteerima hakatakse. 

Neljas küsimus: "Milline alternatiivne lahendus oleks realistlikum ja kestlikum juhitavate võimsuste puudumise probleemi lahendamiseks?" Vastus. Juhitava võimsuse vajaminev maht kasvab aja jooksul, kuna elektri tarbimine suureneb. Kui 2025. aastal on vajaminev maht 1000 megavatti, siis 2035. aastal on vaja juba enam kui 1200 megavatti juhitavaid võimsusi. Realistlik lahendus selle mahu täitmisel on gaasijaam, aga ka tuumajaam. Lisaks vähendab juhitavate võimsuste vajadust salvestus ja tarbimise juhtimine. Peale 2035. aastat on töös ka Auvere elektrijaam, kaugküttevõrku soojust tootvad koostootmisjaamad, sagedusreservide pikaajalisest hankest tulnud tootmisvõimsused ja Kiisa avariielektrijaam. 

Viies küsimus: "Milliseid samme astub valitsus, et alandada elektrihinda ja muuta see naaberriikide tasemega võrreldavaks?" Vastus. Selleks, et elektrienergia hind oleks soodsam, on vaja nii soodsat siseriiklikku tootmist kui ka välisühendusi. Seetõttu on Eesti võtnud eesmärgiks 2030. aastal toota aasta lõikes sama palju taastuvelektrit, kui siseriiklikult tarbitakse. Ka Lätil ja Leedul on sama eesmärk. Tõstes oma hinnapiirkonna võimet odavalt elektrienergiat toota, vähendame oma sõltuvust välisühendustest ja impordist. Eestis pole veel piisavas mahus taastuvatel [energiaallikatel tuginevaid] elektritootmisvõimsusi. 2023. aastal tootsid need 9%, 2030. aasta eesmärgiks, nagu öeldud, on 100%. Meie ajaloolise kodumaise elektritootmis[allika] põlevkivi elektrijaamade toodangu hind on üle 150 euro megavatt-tunni kohta. Seetõttu peame puuduoleva või odavama hinnaga elektri sageli importima naaberriikidest. Oluline on ka markeerida, et Põhjamaade elektrihinnad on Euroopa madalaimad, kuna Soomes, Rootsis ja Norras on palju soodsalt aastakümneid tagasi rajatud jaamu, kus toodetakse [taastuvenergiat], sealhulgas hüdroenergiat. 

Asudes Euroopa odavaima hinnaga piirkonna kõrval, soovime muidugi maksimaalselt sellest hinnast osa saada, mistõttu on ühendused Soomega meile elektrienergia hinna vaatest olulised. Eesti ja Soome põhivõrguettevõtjad planeerivad täiendavat riike ühendava merekaabli rajamist aastaks 2035. Eesti ja Läti põhivõrguettevõtjad planeerivad Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamist aastaks 2033. Mõlemal juhul on tegemist Euroopa ühishuviprojektiga, millele on võimalik taotleda osalist rahastust Euroopa ühendamise rahastust. Projektide tulemusel muutuvad elektri hinnad regioonis ühtlasemaks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun! 

Kuidagi need asjad lähevad nagu tagurpidi. Meil on elektrienergia defitsiit praegu regioonis ja me räägime sellest, et meile tulevad investeeringud, et hakata kordades, mitu korda rohkem tootma ja tarbima elektrienergiat. Ja seda olukorras, kus, nagu te ise möönate, meil on teiste regiooni riikidega võrreldes konkurentsivõimetu hind. Samal ajal, kui me ehitame selle ideoloogilise visiooni alusel, mis energiamajanduse arengukavas on, praegu oma elektriportfelli üles juhuelektrile, me peame ehitama kõrvale paralleelse juhitava elektrienergia tootmise süsteemi, millele hakata sisuliselt, de facto doteeringut maksma, kui ta ei tooda elektrienergiat. Kuidagi see asi hakkab minema vägagi segaseks või ebaloogiliseks. 

Mu küsimus on teile pigem strateegilisem, nii-öelda võrdleva loogika seisukohalt. Kas arenenud riikides eksisteerib mehaaniline korrelatsioon taastuvenergiaportfelli osakaalu ja elektrienergia hinna vahel? Ja mispidine see korrelatsioon on?

Aitäh! Täitsa huvitav küsimus. Ma olen kindel, et seda statistikat saab täiendavalt välja otsida. Üldjuhul on taastuvenergia tootmised, uuemad ja puhtamad tootmised, vajalikud majandusele ekspordiks. Eesti majandus on ekspordist sõltuv. Ja ühiku hinnana on see [energia] ka kindlasti odavam. Nii et ilmselt taastuvenergia hinna korrelatsioon hinna soodsusega kindlasti on olemas. Aga veel kord, me kindlasti saame täiendavat statistikat [uurida]. 

Teie küsimusepüstitus aga muidugi reedab, et te ei ole teemast kuigi palju aru saanud. [Te ei] mõista seda, et taastuvenergia muudab elektri keskmise ühikuhinna Eesti majandusele soodsamaks, kui seda suudaks teie ettekujutuses [toimiv] põlevkivienergeetika üksi, kattes nagu kõik meie vajadused [ka siis], kui me töötame saarena. Teie energeetikakontsept on rajada erinevaid põlevkivijaamu juurde, mille eest Isamaa on seisnud, ja müts maha, järjekindlalt. Ja mitte ainult Auvere 2, vaid kaks Auveret, oleme siiski täpsed, on Isamaa plaan. Selle kohta on näiteks Eleringi juht Kalle Kilk öelnud, et ühiku kohta seegi on umbes viis korda kallim kui gaasijaama rajamine. See on ka kallim kui taastuvenergia rajamine. (Saalist öeldakse midagi.) Nii et ma kardan, et teie, Isamaa plaan, mida te pakute, on inimestele kaugelt üle jõu käiv, rääkimata sellest, et loodusele saastav ja tervisele kahjulik. 

Rain Epler, palun!

Oi jaa! Aitäh ja tervist! Härra peaminister! Mina hakkasin mõtlema, et kas te panete kaarte või vaatate kohvipaksu pealt või teeb seda Elering ja selle põhjal räägib. Teil käis sihukene huvitav lause läbi seoses selle desünkroniseerimise projektiga, et sellel ajal remonte ei toimu. Ma saan aru, et hooldused on ette planeeritav asi, aga remontidega on nii, et eks võimsusi tuleb remontida siis, kui midagi katki läheb. Ja me oleme nende kaablite puhul näinud, et peetakse rahulikult jõuluõhtut ja siis äkki tuleb teade, et kaabel läks katki. Ja nii võib ju juhtuda ka juhitavate võimsustega, ühendustega ja kõige muuga. Seda niimoodi kindlas kõneviisis väita, et ühtegi remonti siis ei toimu, on päris, ma ütleksin, bravuurikas. 

Mis teie soovitus Eesti inimestele on igaks juhuks selleks 8. veebruariks valmistumisel? Tegelikult Eleringi juht on öelnud, et kui mõni kriitiline komponent puudu on, siis ikkagi võivad tuled vilkuma hakata. Mis te Eesti inimestele soovitate, valmistudes desünkroniseerimiseks?

Aitäh! Loomulikult selles vastuses arupärijatele ma viitasin plaanilistele remontidele ja hooldustele. Seda esiteks. Teiseks, energeetikute hinnangul tehakse desünkroniseerimine parimal juhul sellisel viisil, et tarbija seda ehk ei märkagi. Alati, muu hulgas energeetikasüsteemis ka ilma desünkroniseerimata, on risk, et esineb häireid erinevate jaamade ja võrkude töös. Ja sellisel juhul tuleb need häired võimalikult kiiresti kõrvaldada ja võrkude toimepidevus tagada. See on eriti talvel kindlasti hädavajalik. 

Nagu Eesti energeetika eest vastutavad inimesed, süsteemioperaatorid, on kirjeldanud, on olemas reservid, valmisolek. Samasugune valmisolek ja reservid on olemas üle kogu Baltimaade, ka meid vastu võtvas pooles, kui me Mandri-Euroopa võrguga liitume. Ja kuna Venemaa ei ole ratsionaalne partner üheski asjas, siis ollakse valmis ka selleks, et kui on vajadus, siis tuleb see desünkroniseerimine läbi viia erakorraliselt. Kogu see protsess ei ole energeetikavaldkonnale üllatus. Ja miks see desünkroniseerimine on vaja korraldada? Sellepärast, et tagada suurem energiajulgeolek ja ühendatus suurema võrguga mis tahes etappideks, kus Venemaa ratsionaalselt ei käitu. 

Nii et jah, ma soovitan usaldada Eesti energeetikuid. Ma loodan, et nende varuplaanid ja varuplaanide varuplaanid on kenasti paigas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Viimasel ajal riigiettevõtetega seotud probleemid on muu hulgas välja toonud asjaolu, et tihtipeale omaniku ootused kas siis pole korraga täidetavad, ei vasta tegelikkusele või siis ei lähtu Eesti elanike huvidest. Üks näide on muidugi ka Eesti Energia. Eesti Energia juhatus osales ka ühel erikomisjoni istungil, kus nad väitsid, et omaniku ootused, mis on neile pandud, on korraga väga raskesti täidetavad. Ühelt poolt dividenditulu teenimine, siis varustuskindluse tagamine 1000 megavati ulatuses, muidugi ka kõik keskkonnanõuded ja samal ajal ka uued investeeringud. Riik seejuures mingit lisadotatsiooni nendeks lisainvesteeringuteks pole andnud. 

Aga üks oluline küsimus, mida pole kordagi omaniku ootustes mainitud, on see, et võimalusel Eesti Energia peaks tagama Eesti elanikele mõistliku hinnaga elektri. Ja ma tean, et Eesti Energia on soovinud …

Aitäh! 

… ümber vaadata omaniku ootused. Kas seda on tehtud ja miks pole seda [eesmärki] kordagi omaniku ootustes kirja pandud?

Aitäh! Eesti Energia on turuosaline ja kui ettevõttel on soove või soovitusi üldkoosolekule [esitada], siis ta saab läbi nõukogu ministeeriumi ehk üldkoosoleku esindajaga suhelda. Rahandusministeerium on Eesti Energia üldkoosolek. Riigis suheldakse väga paljude osapooltega ja Eesti Energia kindlasti on ettevõte, mis suudab oma kommunikatsiooni korraldada väga kenasti. Kui neil on mingeid soovitusi või mõtteid, siis nad neid kindlasti jagavad. Seda esiteks. 

Teiseks, ettevõtte ülesanne ei ole mitte küsida riigi käest dotatsiooni erinevate tegevuste jaoks, vaid energiat müües siiski teenida tulu, aga hoida seda loomulikult nende raamide sees, et loodust ei saastataks. Tuleb mahtuda kõikidesse nendesse raamidesse, mida erinevad nõuded Eestis ja omanikupoolsed suunised nõuavad. Muu hulgas tuleb ka hoida jaamu valmisolekus, mida hiljuti ka meelde tuletati, kui Eesti Energias tekkis emotsionaalne moment ja soov turult lahkuda. 

Nii et ma olen kindel, et Eesti Energia tänane juhtkond saab sellega suurepäraselt hakkama ja suudab ka enda eest ise rääkida.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Mis puudutab Keskerakonda, siis meie suhtume roheenergiasse positiivselt nii kaua, kuni seda on mõistlik [toota] nende kohustuste raames, mis on tõesti mõistlikud ja mis tagavadki soodsama hinna. Aga lihtsalt vaadates erinevaid dokumente, mis just nimelt Kliimaministeeriumist on välja tulnud, [tundub, et] need potentsiaalsed tulevikus väljaehitatavad võimsused ja tarbimine on üle mõistuse suureks prognoositud. See igal juhul teeb roheenergia kallimaks, sellepärast et me peame investeerima võrkudesse väga palju raha. Aga kui seda teha mõistlikult, säilitada nii põlevkivi [kasutamine] kui ka lisatootmisvõimsustega toota roheenergiat seal, kus seda tõesti on mõistlik võrku rakendada, [saades seda teha] väikeste kuludega, siis me oleme selle poolt. 

Mis puudutab selle arupärimise ühte küsimust, punkt 4 juhitavate võimsuste kohta, siis te juhtisite tähelepanu, et spetsialistid hakkavad sellega juba sel aastal tegelema. Aga mis on teie kui ka endise kliimaministri arvamus: millised juhitavad võimsused oleks Eestis kõige mõistlikumad?

Aitäh! Kõigepealt selle küsimuse põhiosa juurde, et kui palju puhast energiat on vaja. No "mõistlik" on võib-olla selline suhteliselt kummist mõiste. Mina ütleks, et puhast energiat on nii palju vaja, et ta toob keskmise hinna inimestele alla. Ega asi iseenesest ei ole ju tuulikus või päikesepaneelis, asi on puhtas energias, mille baasilt sa saad oma tooteid müüa välisturgudele, kui sa oled ettevõtja, kes ekspordib – Eesti majandus on ekspordipõhine –, või kui sa oled inimene, kes kodus energiat tarbib. Keskmine hind peaks olema soodsam. Ma ei näe siin erinevust eri maailmavaadete vahel. Väga keeruline ongi seda hinnata. Ma olen aru saanud, et Keskerakond on tulevikus ka konservatiivne erakond, ja konservatiivid peaksid siin kuidagi ühisosa leidma, olema selle soodsama energia vastu. Ma arvan siiski, et ka konservatiivid panevad majale päikesepaneeli ja kasutavad seda energiat soodsamalt ära. Seda esiteks.

Teiseks, juhitavad võimsused peavad olema mahult piisavad. See on kõige olulisem energeetikasüsteemis. See tähendab seda, et energiasüsteem peab olema tasakaalus, igal ajahetkel võimeline tagama energia stabiilsuse ja tarbimismahud ka tipuhetkedel, ka kõige keerulisematel hetkedel. Ja üldjuhul, nagu ma alguses kirjeldasin, energiasüsteemi planeeritakse nii, et ka siis, kui üks komponent või mitu komponenti on väljas, on see siis ühendus või mingisugune suurem tootmisvõimsus, on varustus ikka tagatud. 

Nii et sealt edasi ei ole tegemist emotsioonidega. Ehkki paljudele tundub, et energiat tekib kätega vehkides, nii seda kindlasti ei teki. Ma ei heida seda teile ette, teie ei vehi kätega. Energia siiski tekib [vastavalt sellele], kuidas on planeeritud süsteem ja kuidas tootmine on tasakaalustatud. Nii et osa põlevkivijaamadest on reservis, need on praegu hooldatud ja valmis seda reservi tagama. Tulevikus on gaasi-vesinikujaamad, nagu mainitud, tõenäoliselt erinevad ühendused ja miks mitte ka tuumaenergia tulevikus.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Siiamaani me oleme veel ikkagi põlevkivi peal. Aga millised teie kui peaministri isiklikud eelised on? Te praegu nimetasite just palju allikaid, millega saab elektrit toota: see on siis tuumaelektrijaam, vesinik, gaas ja nii edasi. Räägitakse ka ühisest Balti riikide jaamast kuskil Leedusse. Milline praegu teie eelistus oleks, et tagada Eesti julgeolek?

Minu isiklik eelistus ei ole ju maitseküsimus, vaid pigem sellest sõltuv, mis on Eesti inimestele, Eesti majandusele, Eesti energiasüsteemile optimaalne. See tähendab seda, et meil on vaja võimalikult palju kvaliteetseid ühendusi, et saada soodsamat energiat – juba toodud näites kas või Soome tuumaenergiat, kui see on soodsam kui siin regioonis olev energia. Meie majandus peab olema konkurentsivõimeline. Seda esiteks. Teiseks, meil peavad olema reservid nendeks päevadeks, kui taastuvenergia[süsteemid] ei tooda piisavalt, et tagada vaja minev energia hulk. Kolmandaks peab meil olema – ja see järjekord ei ole tingimata tähtsuse järjekord – ka piisaval hulgal ja kasvaval hulgal taastuvenergiat, et saada keskmist hinda alla. See tegelikult tähendab seda ju, et teil, mul, kõigil teistel kodudes ja ettevõtjatel keskmine hind tuleb alla ja ettevõtjad on võimelised oma tooteid eksportima. 

Energeetika ei ole klaveritool, mis püsib ühel jalal. [Ei saa nii, et] me [valime] välja ühe – noh, ma arvan, et see on teilegi selge – konkreetse energialiigi ja ütleme, et see on absoluut. Ei ole, energia on tasakaalus nagu ka Riigikogu toolid, mis on mitmel jalal. Ta püsib vaid sellisena ja sellisena tuleb Eesti energiasüsteemi ka tasakaalus hoida.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun! Nii raske on tulla? Me alles istungjärgu alguses.

Aitäh, härra istungi juhataja! No me siin eelmises päevakorrapunktis pidasime peaministriga lühikese mõttevahetuse teemal, et me oleme palju debatte pidanud, ja ta väitis, et ta on püüdnud mulle nii mõndagi selgitada. Ja see vastab tõele: eks ta on püüdnud mulle nii mõndagi selgitada ja mina olen talle püüdnud üht-teist selgitada. Tema argumendid muidugi on sellistel kanajalgadel, et sealt ei ole suurt midagi võtta olnud, mida selgeks saada, küll aga vastupidine on mõjunud positiivselt. Peaministri erakonnakaaslane Kalev Kallemets siin aasta alguses hõiskas, et valitsus arutas energeetikaküsimusi, ja muu hulgas ta tunnustas ka peaministrit selle eest, et leiti, et kallis elektri hind tõepoolest on ka üks faktor, mis indikeerib kriisi, ja sellisel juhul võib-olla tõesti peaks ka avariielektrijaamu kasutama. See tuli maru tuttav mulle ette ja ma vaatasin, 2022 olin ma täpselt sellest kirjutanud Postimehes. Kõik võivad järele lugeda, ja mul on hea meel, et peaminister on hakanud järele lugema seda, mis ma varasemalt kirjutanud olen.

Ja nüüd, kui me tuleme tänase päeva juurde, siis arengut on veelgi. Ma enne ütlesin peaministrile, julgustasin teda oma seisukohti julgemalt ja kiiremini revideerima, arvestades muutunud olukorda maailmas. Ja näete: peaminister tuli pulti ja ütles, et 2040 ei olegi vaja gaasijaamu demonteerida, sest neid saab edasi kasutada. See on ilmselge märk sellest, et juba ta revideeriski: Euroopa Liit ju ütleb, et 2040 peab gaasi kasutamine lõppema, Michal tuleb pulti ja on selles osas skeptiline, saab aru, et rohepööre hakkab ümber pöörduma Euroopa Liidus.

Viimase asjana tahaksin ikkagi rääkida sellest põlevkivi vaenamisest, mida nii praegune kui ka eelmine peaminister on tugevasti teinud pika aja jooksul. Siin käis lihtsalt läbi selline fraas, peaminister ütles, et Eesti Energias tekkis emotsionaalne moment, kui nad võtsid jaamad turult ära selle peale, kui Keskkonnaamet oli teinud avalduse, et nad hakkavad kriminaalasju algatama. Mina ütleksin, et emotsionaalne moment tekkis ikkagi Keskkonnaametis, mis pikalt allus ka tänasele peaministrile, kui ta oli kliimaminister ja kõvasti rohepööret surus. Nii et kui Keskkonnaamet oli oma avalduse teinud, siis minu arust Eesti Energias tekkis igati selline ratsionaalne moment. Kui kõrge riigiamet ähvardab inimesi hakata vangi panema energia tootmise eest, siis loomulikult ei ole mõistlik ettevõtte juhtidel kriminaalasjadega riskida. 

Nii et selles osas ühe näitena on peaministril veel ruumi. Ehk [võiks] üle lugeda ka tänast stenogrammi, et mis ma siin ütlesin, ja sellest õppida, mis ma räägin. Aitäh!

Suur tänu! Enesekindlus on poliitikas oluline. Urmas Reinsalu, palun!

Palun lisaaega.

Kaheksa minutit. 

Ei, ettekanne ei ole pikk ja igav, härra peaminister. (Juhataja naerab, keegi ütleb saalist midagi.) Küsimus on selles, et võtame praegu teie visiooni puhul, mida te [tutvustate] meile energeetika vaatest, mida see valitsus on võimeline ettekujutuslikult ühiskonnale pakkuma. On kaks sammu, millega [valitsus] tegeles 2024. aastal teie juhtimisel, kui te olite kliimaminister, ja praegu jätkate seda peaministrina. See on teie pärand kliimaministri ametist. Need on energiamajanduse arengukava [aastani] 2035 ja kliimaseadus.

Energiamajanduse arengukava kohta on andnud vägagi tervikliku käsitluse kaubandus-tööstuskoda ettevõtjate esindusorganisatsioonina. Ja ta toob välja põhimõttelise lahknevuse, et te opereerite niisuguse ideoloogilise eesmärgiga, olete seadnud arengukavas üldeesmärgiks, et kliimapoliitika eesmärgid on kooskõlas energiamajandusega. Punkt. Kaubandus-tööstuskoda väga õieti juhib [sellele tähelepanu.] Ja vot siin me lähemegi vastuollu. Meie vaated on põhimõtteliselt erineva lähtekohaga. Teie vaatenurga järgi, nagu kaubandus-tööstuskoda ütleb, te ei opereeri [nii], et üldeesmärk sisaldab endas ka Eesti majanduse konkurentsivõimet ehk seda, et meie hinnad on regioonis [konkureerimiseks] taskukohased. Ja kui te olete pannud vale üldeesmärgi ja opereerite sellega, et valitsuse eesmärk on tagada 2035. aastaks juhuelektri maht kogu Eesti tarbimise ulatuses, siis ka praktilised lahendusteed hakkavad liiva [jooksma]. 

Ja tõepoolest, kui vaadata kaubandus-tööstuskoja hinnangut sellele, mis puudutab energiamajanduse arengukava, siis [näeme, et] Kliimaministeeriumi arvutused, teie valitsuse arvutused, mis puudutavad elektri lõpphinna prognoosi, lühidalt kokku võttes ei ole arusaadavad. Need lõppnumbrid, mis te indikaatoritena olete sinna esitanud – ma küsisin teilt kunagi, mõned kuud tagasi, kust te olete need numbrid võtnud. Teie vastus mulle oli, ma mäletan, et nende arvutus on kõik avalikkusele kättesaadav. Küsisin need välja ja nõnda edasi, aga minu käsutusse ei ole jõudnud rohkemat kui kaks slaidi, millega opereerib kogu Eesti ühiskond. Ja tuleb tunnistada: ekspertiis, majanduseksperdid, majanduse huviorganisatsioonid ütlevad, et nendel arvestustel puudub minimaalne pädevus. Teiseks puudub igasugune selgus, mis puudutab tuuleparkide toetusi. Te olete teinud ühe põhimõttelise, jälle teatud ideoloogiast ja ärilisest loogikast kantud valiku, et ühte tootmistüüpi tuleks eelistada teistele. Ehk siis tehnoloogianeutraalsust te ei ole energiamajanduse arengukavas ega ka kliimaseaduses lähtekohaks võtnud. Ja see on vägagi häiriv probleem. 

Kui vaadata selles kontekstis nii kliimaseadust kui ka energiamajanduse arengukava, siis [näeme, et head] investeerimiskeskkonda, kui te räägite ka energiamahukatest investoritest, Eesti tööstuse potentsiaali realiseerimisest, mitte kokkutõmbumisest, me paraku ühiskonnana nendest dokumentidest nende koosmõjus ei leia. Eesti ettevõtjad ei leia ja ei leia ka välisinvestorid. See on põhimõtteline probleem, kui me räägime elektrienergiasse investeerimisest tehnoloogianeutraalselt ja räägime sellest, et tööstusinvesteeringuid on tarvilik tagada mingisugusegi prognoositava stabiilsuse keskkonnas. 

Veelgi enam, teie enda isiklikul initsiatiivil, ma tuletan meelde – te ironiseerisite minu arvates põhjendamatult Auvere kahest jaamast rääkides –, kuude kaupa blokeeriti selle investeeringu regulatiivset elluviimist. Pean silmas seda keskkonnakompleksluba. Ja võeti vastu täielikku ebakindlust tekitav tähtajalisuse põhimõte, mida teie valitsus teie initsiatiivil – te olite ju enne kliimaminister – surus läbi ja mis on nüüd jõudnud ka seadusse ja mille kohta õiguskantsler ütles, et see initsiatiiv on põhiseadusvastane. 

Vaadake, me kõneleme pikaajalistest valikutest. Ja siis te tõite siin esile, otsekui oponentide käsitlus on selline, et me soovime kõrgemat elektrienergia hinda. Vastupidi, meie huvi on, et elektrienergia [soodne] hinnatase oleks just nimelt keskne ülesandepüstitus koos varustuskindlusega meie energiaruumis. Need peavad olema kaks esmast ja keskset – julgeolekuliselt, majanduse konkurentsivõime loogikas, aga ka inimeste toimetuleku loogikas – ülesandepüstitust. Loomulikult ei tohi seejuures keskkonnahoiu eesmärgid olla radikaalselt rikutud. 

Aga kui te asetate ülesande, peaeesmärgi püstituse valesse lähtekohta, nagu ma tsiteerisin kaubandus-tööstuskoja kriitikast, siis, nagu ma ka ütlesin, tulevad sellele paraku õblukese kvaliteediga järelmid. Ja nii polegi imestada, et te peate mõeldavaks seda, et nende kliimaseaduse eesmärkide realiseerimiseks, mis teie visioonina [kirja on pandud], näete te ette ainuüksi seda, et elektrienergia tootmise investeeringute [toel tuleb] mitmekordistada juhuelektri tootmise mahtu. Suurusjärguna [pakutakse] investeeringuteks 10 miljardit eurot. Need on teie enda valitsuse õblukesed, nii-öelda piisava kvaliteediga põhistamata karakteristikud selle eesmärgi saavutamiseks. 

Nii et üks asi on, et ma näen seda sisu probleemi, mis puudutab valitsuse vaadet energeetikale. Siin me peame tekitama õige lähtenurga. See lähtenurk praegu logiseb. Teine, millele ma osutasin ka varasema sõnavõtu ajal: me peame praeguses kriitilises olukorras, mis energeetika valdkonnas on, langetama otsuseid, mille keskmes on meie rahvuslikud, energiajulgeoleku ja majanduse konkurentsivõime huvid. 

Ja siin tuleb avameelselt ka meie partneritega Euroopas, sealhulgas ka Euroopa Komisjoni tasemel, kõneleda CO₂ hinnast, mis praegu ei vasta meie huvidele. Meie juhitava energeetika puhul, põlevkivienergeetika puhul selle rakendamine ei vasta meie huvidele. Isegi, ma tuletan meelde, Kaja Kallase valitsuse ajal sai vastu võetud seisukoht, et meil ei peaks olema spekulatiivne CO₂ emissiooni kaubanduse hind, vaid kindlaks määratud maksemäär, mis tagaks mingisugusegi stabiilsuse keskkonnas. See on üks näide. 

Aga praeguses olukorras me vajame ideoloogiavaba, praktilistest juhtimisvalikutest tõukuvat otsustamiskeskkonda. 

Aitäh, Urmas! 

Selleks meil on olemas piisavalt ekspertiisi Eestis, ma kinnitan teile.  

Suur tänu! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Müüt, et taastuvenergia tagab odava elektri hinna, on ammu ümber lükatud. Kui tuult pole, ei tooda tuulikud elektrit. Külmadel miinuskraadidel vajavad tuulikud süsteemide kaitseks elektrisoojendust, mis muudab nad energia tarbijateks, ja see süvendab energiadefitsiiti kriitilistel hetkedel veelgi. Tuulikute rajamiseks on vaja märkimisväärseid ressursse, näiteks tsementi, terast, mille tootmine on väga suure süsinikujalajäljega. Lisaks toodetakse tuulikute labasid naftakeemia abil. Seega ei saa väita, et fossiilkütuseta saaks taastuvenergiasüsteeme rajada või hooldada. 

Eelmise aasta detsembris tõusid elektri hinnad Saksamaal ja kogu Euroopas rekordi tasemele, seda isegi ilma suure külmalaineta. Kui praegused poliitikad jätkuvad, seisab Euroopa silmitsi uute energiakriisidega. Energiat eksportivad riigid on vihjanud, et võivad vajadusel kraanid kinni keerata, nagu nägime pandeemia ajal. Seetõttu peame olema valmis uuteks hinnašokkideks ja ebastabiilseks turuks, eriti külmal talveperioodil. 

Praegu panustab valitsuse energiapoliitika suures osas juhuenergia tootmisesse, seejuures levitades müüti, nagu oleks see odav. Selleks et juhuenergia jõuaks meieni siis, kui meil vaja on, on tarvis midagi muud kui ainult neid tootmisvõimsusi, on tarvis midagi rohkemat kui ainult ühte generaatorit. Tegelikkuses on vajalikud ka salvestusvõimalused, sageduse hoidmine, reguleerimismehhanismid ja [palju muud], et elektrit saaks tarbida ka siis, kui looduslikke tingimusi pole. Kõike seda tuleb elektri hinnastamisel arvesse võtta. 

Hea minister! Kas te arvate, et meie energiasüsteem peaks olema jätkusuutlik? Kas elektri hind peaks olema stabiilsem? Kui jah, siis kuidas vähendada suuri hinnakõikumisi? Kas me vajame reguleeritavaid tootmisvõimsusi? Kui jõuate järeldusele, et vajame, siis tuleb teil mõelda ka sellele, kuidas tagada aus konkurents ning toetada tehnoloogiaid, mis suudavad elektrit pakkuda igal ajal, mitte ainult soodsates tingimustes. Ainult nii saab luua tasakaalus ja jätkusuutliku energiasüsteemi, mis tagab stabiilse varustuskindluse ja õiglasemad hinnad. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ka teile suur tänu, auväärt peaminister! Ka teie enesekindlus teeb teile au. Edukat uut aastat teile!

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vladimir Arhipovi 11. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine Jõhvi kohtumaja sulgemise kohta, arupärimine numbriga 666. Palun ettekandeks kõnetooli arupärijate nimel sõna võtma hea kolleegi Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel, eriti just Jõhvi inimesed, kes praegu meid interneti teel jälgivad! Tõesti, teemaks on Jõhvi kohtumaja sulgemine. Vastavasisulise arupärimise me andsime 11. novembril siinsamas Riigikogus üle justiits‑ ja digiministrile. Loomulikult see on muret tekitav ja me oma fraktsiooniga külastasime Jõhvit eelmise aasta lõpu poole, detsembrikuus. Me külastasime ka kohtumaja, rääkisime kohtumaja inimestega ja kohalike elanikega. 

Mure on suur ja väga kahju, et sellised otsused egiidi all, et tuleb kokku hoida, vastu võetakse. Kui me räägime üldse riigieelarvest, siis ühelt poolt me hoiame kokku, teiselt poolt järsku leitakse 100 miljonit ja enamgi. See näitab tegelikult kogu üleüldist praeguse valitsuse suhtumist ja ka riigieelarve läbipaistmatust. Tegelikult ju raha nagu on, aga samas kästakse erinevaid asutusi välja kolida, kinni panna. Jõhvi kohtumaja on üks väga halb näide kõikidest nendest otsustest, mis on meie riigi valitsus eelmisel aastal vastu võtnud. 

Nii et meie omalt poolt, Keskerakonna fraktsiooni saadikute poolt soovime lugupeetud justiits‑ ja digiministrilt saada vastused meie küsimustele. Küsimusi on lausa kaheksa, nii et loodame konstruktiivsele diskussioonile. Aitäh!

Suur tänu teile! Palun arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, austatud [istungi] juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on tegelikult hea meel siin teiega koos arutada kohtumajadega toimuvat ja kohtumajade tulevikku. Kohtupidamine on üks riigi tuumfunktsioone, üks põhifunktsioone ja meie õigusriigi püsimine, õigusriigi hoidmine on kindlasti äärmiselt oluline teema, mis vajabki ühiskonnas laiemat arutelu. Lähen edasi siis konkreetsete küsimustega. 

Esimene küsimus: "Kas Justiitsministeerium on läbi viinud põhjaliku ja sõltumatu kuluanalüüsi, mis hindaks Jõhvi kohtumaja sulgemise tegelikku majanduslikku mõju? Palume esitada analüüsi kokkuvõte ja selgitada, kuidas on arvestatud võimalikud ümberkorralduste kulud, sealhulgas töötajate transport ja uute töökohtade loomine Rakveres ja Narvas." Sellele küsimusele, kui te lubate, ma vastan niimoodi, et ma kõigepealt puudutan seda, et te olete palunud sõltumatut kuluanalüüsi. Ma selgitan, et kohus on meil vastavalt põhiseaduse tekstile tervikuna sõltumatu institutsioon. Me soovime tegelikult liikuda Eestis sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega edasi sellega, et kohtu ka majanduslik seos täitevvõimuga oleks veel väiksem, kui ta on praegu, et ka esimese ja teise astme kohus oleks põhiseaduslik institutsioon, nii nagu meil on Riigikohus sõltumatu põhiseaduslik institutsioon ja on sellega väga hästi hakkama saanud. Kui te loete põhiseaduse teksti, siis põhiseadus ei ütle, et põhiseaduslik institutsioon on üksnes Riigikohus, vaid ta räägib ikkagi tervest kohtusüsteemist. Ja ka kohus ise on oma arengukavas järgmiseks perioodiks otsustanud, et põhiseaduslikuks sõltumatuks institutsiooniks saamine on kohtute arengus ka kohtute endi poolt vaadates väga oluline eesmärk. 

Selle pika sissejuhatuse peale ma rõhutan, et ei ole midagi sõltumatumat kui kohtud ise. Ja kui täitevvõim telliks juurde analüüse, kuidas täpselt tuleks kohtutes majandada, siis see tegelikult paradoksaalsel moel vähendaks kohtute sõltumatust. Kui kohtud ise soovivad tellida mingeid täiendavaid analüüse, siis see võimalus on neil olemas. Ja nüüd palun minust mitte valesti aru saada: ma väga pean lugu sellest, et kohtud on kärpeettepanekud omavahel kokku leppinud ja esitanud need täitevvõimule. See on tõesti kõige sõltumatum viis, kuidas kärpeülesande täitmiseni jõuda. Ja tõepoolest, kui me vaatame konkreetselt Jõhvis asuva hoone kulusid, siis need on võrreldes teiste kohtuhoonete kuludega silmapaistvalt kõrged. 

Ja nüüd ma edasi kommenteeriksingi seda majanduslikku mõju. Jällegi, tegemist on riigi põhifunktsiooniga. Loomulikult peab esikohal olema see, et see põhifunktsioon on täidetud, et inimestele on kättesaadav sõltumatu, kiire ja võimalikult efektiivne kohtumõistmine. Konkreetne kärpeülesande majanduslik efekt ikkagi kahvatub selle kõrval, millest me räägime peamise eesmärgina: et me tagame kohtupidamise hea kättesaadavuse ja kiiruse. Eriti tuleb silmas pidada seda, et tõepoolest kohtute sõltumatus [on väga oluline]. Näiteks Euroopa Komisjoni 2024. aasta Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabelite [avaldamise] puhul on esmakordselt rõhutatud, et tõesti vajaliku rahastuse, ressursside olemasolu kõrval on äärmiselt oluline tagada kohtute sõltumatus. 

Ja hea on siin rõhutada ka seda, et Eestis peavad inimesed kohtuid palju rohkem sõltumatuks, kui peetakse Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis 66%-l juhtudest inimesed arvavad nii, Euroopa Liidus 52%-l, ettevõtjate hulgas Eestis 58%, Euroopa Liidus keskmiselt 50%. Ja see suur usaldus kohtute sõltumatuse vastu ilmnes meil 2024. aastal olukorras, kus 2023. aasta kevadel jõustusid tegelikult minu arust väga mõistlikud muudatused. Kohtumaja hoone tähendus oluliselt langes ja mindi üle valdkondlikule juhtimisele. Ka Viru Maakohtus loodi tsiviil- ja süüteoosakond. Oluline ei olnud enam konkreetne kohtumaja, vaid see, kas asja lahendab Viru Maakohtu tsiviilosakond või süüteoosakond. Ja lähtuvalt sellest spetsialiseerumisest kuulub ka praegu iga Viru Maakohtu kohtunik kas tsiviilosakonda või süüteoosakonda. 

Ja samamoodi me jätkame: kui mingeid ruutmeetreid võetakse vähemaks, siis endiselt jääb tsiviilasju lahendav kohtunik kuuluma Viru Maakohtu tsiviilosakonda ja tema töökoormust ei mõjuta tegelikult see, mitu kohtumaja on või mitu ruutmeetrit Viru kohtu [käsutuses] täpsemalt on. Ja täpselt samamoodi on kriminaalasjades. Kohtuniku töökoormust ja inimeste [jaoks olulist asjade lahendamise] kiirust, mida võiks majandusliku mõjuga seostada, mõjutab kõige rohkem kohtusse saabunud asjade hulk ja see, kas kõik kohtunikukohad on täidetud või on [osa] kohtunikukohti vakantsed. Praegu on eelistus olnud see, et ruutmeetrite asemel me tagame, et inimesed on tööl, asjad saavad seetõttu kiiremini lahendatud – inimesed lahendavad asju, mitte ruutmeetrid –, ja olen ka välja kuulutanud vastavad kohtunike konkursid. 

Järgmine küsimus: "Milline on eeldatav tegelik kokkuhoid võrreldes lisakuludega, mis kaasnevad kohtumaja sulgemisega ja töötajate ümberpaigutamisega teistesse kohtumajadesse?" Kohtud on analüüsinud, et Viru Maakohtu kohtunikud mahuvad Rakvere ja Narva kohtumajja ja kokkuhoid peamiselt tuleb üüriraha või rendiraha vähenemisest. Aastane kokkuhoid päris nii suureks kindlasti ei kujune, [nagu on pakutud] – see 682 791 eurot –, kuna eesmärgiks on ikkagi jätta inimestele võimalus kohtuteenust saada ka Jõhvis. Sobivat ruumi selleks otsitakse. Inimeste osas koondamisele läheksid üksnes toetavad ametikohad, mis on seotud konkreetse hoonega. 

"Kuidas hindab Justiitsministeerium Jõhvi kohtumaja sulgemise mõju Ida-Virumaa õiguskaitse kättesaadavusele? Milliseid meetmeid kavandatakse, et tagada kiire ja kvaliteetne kohtupidamine piirkonnas pärast Jõhvi kohtumaja sulgemist?" Seda ma juba selgitasin seoses 2023. aasta kevadel tehtud muudatusega: tegelikult kohtunikud jäävad edasi tööle oma senistesse osakondadesse. Viru Maakohus on tegelikult juba alates 2013. aastast jaganud kohtuasju ka teiste kohtumajade kohtunikele, et kohtuasjade lahendamise koormus kogu maakohtu tööpiirkonnas oleks võrdsem. Sama on teinud ka Tartu Halduskohus, kellel on väikesed ruumid Jõhvis. Praegu on tõesti olnud märgata, et tsiviilasju lahendavate kohtunike koormus on olnud tõusutrendis, süüteoasju lahendavate kohtunike koormus mõningases langustrendis. See muidugi ei pruugi niimoodi jääda. Küll aga me tegeleme kohtureformiga laiemalt ja selle üks osa on [eesmärk] kohtust välja viia selliseid ülesandeid, mida tegelikult on otstarbekam lahendada kusagil mujal kui kohtus. 

Neljas küsimus: "Kas on analüüsitud kohtuasjade lahendamise kiirust ja koormust Rakvere ja Narva kohtumajades, kui Jõhvi kohtumaja tegevus lõpetatakse? Millised on võimalikud tagajärjed õigussüsteemi toimimisele?" Kohtumenetluste kestuse ja muu menetlusstatistika on tegelikult avalikult ilusti väljas, seda saab igaüks jälgida ja vaadata. Kohtutes sees on ka olnud kogu aeg fookuses, et töökoormus ja ametikohad jaotuksid õiglaselt, vastavalt töökoormusele. Eesmärk on leida, ütlen veel kord, selline lahendus, mille korral õigust mõistvad inimesed jääksid alles ja tänu sellele tagajärjed õigussüsteemi toimimisele oleksid minimaalsed. 

Viies küsimus: "Jõhvi kohtumajas töötab üle 40 inimese, sealhulgas üheksa kohtunikku. Kuidas plaanib Justiitsministeerium tagada nende töötajate töökohtade säilimise ja vältida võimalikke töökohtade kadumise riske piirkonnas?" Ei ole plaanis kohtunikukohtade arvu vähendada ja ei ole ka plaanis vähendada muid ametikohti, mis on otseselt seotud õigusemõistmisega. Ja veel kord rõhutan, et piirkonda, Narva jääb ju kohtumaja edasi. Võimalikud teenindavad ametikohad, mis võivad väheneda – neid konkreetseid kohti ei ole veel määratud. Aga me ikkagi räägime siin pigem üksikutest konkreetse majaga seotud tugiteenuste ametikohtadest. 

Kuues küsimus: "Kas on hinnatud Jõhvi kohtumaja sulgemise mõju Ida-Virumaa majandusarengule ja tööhõivele? Kui jah, palume esitada vastavad analüüsid ja hinnangud." Veel kord, et me räägime siin tegelikult ainult paari inimese töökoha koondamisest. Sellises ulatuses töökohtade arvu muutus ei ole kindlasti näitaja, mis mõjutaks piirkonna tööhõivet. 

Seitsmes küsimus: "Milliseid alternatiivseid meetmeid on kaalutud, et saavutada Justiitsministeeriumi kärpeplaanis nõutud kokkuhoid ilma Jõhvi kohtumaja sulgemiseta? Kas on kaalutud kinnisvarakulude optimeerimist või personali koondamise vältimist muul viisil?" Kordan üle selle, et kindlasti on eesmärgiks jätta Jõhvi mingi ruum alles. Kui suur täpselt, milliste funktsioonidega täpselt, seda analüüsitakse. Ja kohtupidamine on ju ikkagi oluliselt muutunud. Väga olulisel määral kasutatakse videoistungeid, kaugistungiseadmeid on soetatud ja neid tuleb edasi soetada. 

Loomulikult on meie eesmärk, kordan üle, muuta kohtute toimimine veel paindlikumaks ja saavutada olukord, kus kohtud ei tegeleks selliste küsimuste lahendamisega, mis tegelikult ei peaks kohtute töös üldse olema. Näiteks kohtuasjade esikümnes on lahutus, mille puhul kohtul puudub alus midagi muud vastata, kui et jah, võite küll lahutada. Teine viis oleks tõepoolest, kui me ruutmeetrid alles jätaksime, et me peaksime vähemalt kümme kohtujuristi koondama. Ja see ei ole eesmärk, see tõepoolest mõjutaks kohtuotsusteni jõudmise kiirust. Seetõttu on olnud eesmärk pigem laialt koondada ruutmeetreid, mitte inimesi. Ja loomulikult on seatud kärpe-eesmärgid ka kohtuteülestele teenistustele, arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenistustele. Me vaatame, milliseid ülesandeid saaks just ettevalmistavas protsessis üle anda tehisintellektile, mida on maailmas laialdaselt kasutatud ka justiitssüsteemide puhul. 

Kaheksas küsimus on, kas Justiitsministeerium on pidanud konsultatsioone kohaliku omavalitsusega ja arutanud võimalusi. Jah, olen kohtunud isiklikult omavalitsuste liiduga ja nad mõtlevad aktiivselt kaasa. Aitäh! Sellega [lõpetan] küsimustele vastamise. 

Aitäh! Nüüd on võimalus küsimusteks. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tegelikult Jõhvi kohtumaja sulgemine on ehe näide sellest, kuidas ikkagi need kärpeülesanded ongi joonlauaga Excelis tõmmatud. Antakse ette mingi number, aga ei analüüsita, kuidas see laiemalt üldse mõjub kogu kohtupidamisele või kohtusüsteemile. Ja niimoodi oli ka selles olukorras. Jõhvi kohtumaja puhul, ma saan aru, mindigi lihtsamat teed. Kuna nendel oli just rendileping lõppemas, siis oli väga mugav öelda, et ongi väga hea, ärge pikendage, siin on kohe kokkuhoid olemas. Aga üks teine aspekt, mille kohta ma tahan küsida, on see, et Riigikohtu esimees Villu Kõve on mitu korda öelnud, et väiksemaid kohtumaju ei ole vaja. Ja tegelikult ta on viimasel ajal rääkinud väga palju ka nii-öelda suuremast kohtureformist, mille korral kohtud tuleks kõik omavahel liita. Ma saan aru, et päris paljud kohtunikud ei toeta seda mõtet. Mis on siinkohal justiitsministeeriumi seisukoht? Kas me liigumegi selles suunas, et me liidame kohtud?

Aitäh!

Aitäh! See on kindlasti väga oluline ühiskondlik küsimus, mille üle laiemalt arutada. Aga ma kohe kuidagi ei nõustu selle joonlauaga Excelis tõmbamisega. Tegelikult me oleme käivitanud laiaulatusliku reformi, et see kärpeülesanne just nimelt ei oleks ainult joonlauaga lihtne tõmbamine, vaid et me tagaksime kohtusüsteemi efektiivsuse hea õigusriigi kohaselt. Ka pärast kärpeid me oleme selle eesmärgi nimel väga palju erinevaid muudatusi ette võtnud, alates sellest, et kriminaalmenetluse kiirendamine on nüüd jõudmas või juba jõudnud Riigikokku, ja lõpetades sellega, et me oleme päris paljude kohtu enda tegevuste analüüsi teinud. Ja me analüüsime edaspidigi, mida annaks sisulises töös muuta. 

Sisulise töö efektiivsemaks muutmine koosneb kahest suunast. Üks on see, milliseid asju me saame kas kohtust välja viia või mida me saame korraldada oluliselt efektiivsemalt kui seni. Ja teine pool on see, mida ka kohtute enda töökorralduses saaks oluliselt efektiivsemalt teha. Piltlikult öeldes on kõik senised muudatused ikkagi liikunud selles suunas, et oleks rohkem spetsialiseerumist. Spetsialiseerumine annab meile paremini ettenähtavad otsused, annab meile kiiremad otsused, annab meile suuremad kohtunike teadmised valdkonnapõhiselt, suuremad kogemused valdkonnapõhiselt. Ja selleks, et seda suuremat spetsialiseerumist võimaldada nii väikeses riigis, nagu meil on, on mõistlik tõepoolest vaadata üle, kuidas kohtuasjade jaotus oleks veel rohkem Eesti-põhine, mitte konkreetse regiooni põhine. 

Ja tuletan siinkohal meelde, et kohus ei ole päris sama asi, mis näiteks gümnaasium. Gümnaasiumis käib alaealine laps kolm aastat järjest esmaspäevast reedeni. Kohtutega kokkupuutumist on tegelikult väga vähestel inimestel ja [nendelgi] võib-olla ainult üks kord elus. Ja siis see transpordi[lahendus] nii kohtunikul kohapeale sõites kui ka inimesel kohtusse on hoopis teistmoodi. Tollel hetkel inimest huvitab ju kindlasti see, et menetlus oleks kiire ja asjatundlik, mitte see, kas tal tuleb sõita 20 kilomeetrit või 80 kilomeetrit. Nii et kõik argumendid ikkagi viitavad sellele, et kohtusüsteemi paindlikumaks muutmist tuleks edasi vaadata.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealtsamast, kus teil pooleli jäi: et üleüldiselt räägiks kohtusüsteemist ja selle tulevikust, kuidas paremini. Õigemini mitte paremini, vaid kuidas efektiivsemalt kohtumajad tööle panna. Nagu minagi aru saan, tegelikult küsimus on hästi suur ja problemaatiline. Esiteks, meil on kohtusüsteemis inimesed, kes ei ole piisavalt motiveeritud. Ja teiseks, meil on probleeme ka uute inimeste otsimisega, süsteemi meelitamisega ehk süsteemi toomisega. Nii et punkt üks on see, et tõenäoliselt ei ole see kõige atraktiivsem noorte inimeste silmis, kes on just lõpetanud ülikooli või on juba erapraksises mingisuguse kogemuse saanud. See on üks pool. Ja teine pool on töökoormus, mis on hästi suur. Kui me vaatame tagasisidet, mis kohtunikelt on tulnud, siis [on selge], et just töökoormuse probleem on [põhiline]. Kuidas seda olukorda saaks lähiajal parandada?

Aitäh selle küsimuse eest! See on tõesti olnud üks neid põhjuseid, miks me vaatame ruutmeetrite kokkutõmbamise peale, mitte ei vaata sinna suunda, et kohtunike arvu tingimata vähendada või üldse õigusemõistmisega seonduvate inimeste arvu vähendada. Ega seal palju muid kulusid ei olegi. Näpuotsaga saab võib-olla koolitust natukene vähendada, aga samal ajal, kui me näeme, kui keeruliseks muutuvad üha uued ja uued kuriteoliigid, mis meile ka kübermaailmast vastu vaatavad, siis ei saa seda päris nulli ju mitte kuidagi tõmmata. Nii et eesmärk on, ütlen veel kord, vähendada kohtute koormust nii, et viia kohtust välja need asjad, mis ei peaks seal olema.

Kui meid keegi praegu vaatab, siis toon jälle sellesama lihtsa näite, et kui on abielupaar ja üks abikaasa soovib lahutust, teine abikaasa ei soovi, siis nad peavad minema kohtusse. Kohus seda menetleb, kohtud otsustavad selle üle ja kohtul puudub mis tahes õiguslik alus öelda, et te ei tohi lahutada, te peate koos elama. Kohus alati ütleb, et jah, te võite lahutada. Neid lahutusasju jõuab kohtusse sedavõrd palju, et need on üle Eesti top 10‑s. Kuna kohus sisulist arutelu seal ei tee, aga kõik võtab ikkagi aega ja lisab koormust, siis väga mõistlik on see lahutuse asi kohtust üleüldse välja viia ja jääda [lahenduse] juurde, et kui üks abikaasa soovib lahutada ja teine ei soovi, siis ikkagi on võimalik päris lihtsasti abielu lahutada. Riik ei saa kedagi sundida omavahel koos elama.

Ja selliseid asju on veel terve rida. Või siis on terve rida selliseid asju, kus võib-olla oleks mõistlikum harvemini kontrolle teha, näiteks parandamatult haigete inimeste puhul võiks see välp olla pisut pikem, kui arstid on veendunud, et inimene kunagi ei parane. Loomulikult ei saa see olla ühekordne otsus eluks ajaks või elu lõpuni, aga me räägime selle välba pikkusest. See on üks pool.

Ja teine pool on digiteerimine, mille Euroopa Komisjon on terves Euroopa Liidus seadnud prioriteediks. Justiitssüsteemi digiteerimises nähakse väga palju võimalusi tehniliste tööde kiirendamiseks ja inimestele õiglaste lahendite kiiremaks pakkumiseks. 

Need oleks kaks peamist suunda. Ja seda ma juba kirjeldasin eelmisele küsimusele vastates, et tõepoolest tuleks vaadata üle ka see, kuidas saaks paindlikumalt korraldada seda, et oleks võimalik kohtunikel rohkem spetsialiseeruda. See võimaldaks ka seda, et kohtunik näiteks elab Jõhvis edasi, aga kui tal on teatud spetsiifilised oskused, siis ta sõidab esmaspäeval Tartusse ja kolmapäeval Tallinnasse, sest ta on just mingite väga spetsiifilisi teadmisi vajavate asjade kohtunik.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus ei olegi ainult Jõhvi kohtumaja sulgemises. Laiemas laastus me räägime ju regionaalpoliitikast. [Toon näiteks] koolide sulgemise piirkondades, Maardu politseijaoskonna sulgemise Maardu linnas, kus omavalitsus tuli appi ja leidis ruumi linnavalitsuse hoones, et politseiüksus jätkaks Maardu linnas. Teie loomulikult ei saa vastutada teiste ministrite tegude eest, aga ma küsin teie käest: kas see kokkuhoid [kaalub üles] elanike õigustunde [vähenemise ja väiksema] usalduse riigi institutsioonide vastu? Te vist ütlesite, et see kokkuhoid oli 600 000 eurot. On see nüüd võrreldav [mõjuga] õigustundele?

Aitäh! Ega ülemääraste maksude maksmist lihtsalt nagu väga uhkete ruutmeetrite pidamise eest ka inimesed õiglaseks ei pea. See Jõhvi kohtumaja näide vast on näide sellest. Meenutame, kuidas see maja tekkis. Selle ehitus lükati ju eelmise kärpeperioodi ajal edasi. Kuna eelarves raha piisavalt ei olnud, tehti erasektoriga koostööd ja selle tulemuseks oli väga kõrge rendihind. Tegelikult saab öelda, et algusest peale on olnud probleeme selle hoone jõukohasusega meie eelarvele. Regionaalpoliitiliselt jääb Ida-Viru maakonda kohtumaja alles, see on Narvas, ja ka kohtunikud jäävad alles. Nii nagu nad praegu teenindavad kogu seda piirkonda laiemalt, nii teenindavad need kohtunikud ka edasi. Nii et inimeste jaoks muutub see vähe, ja muutub väheste inimeste jaoks, kes tõesti konkreetselt Jõhvi kandis elavad. Nendel võib teatud juhtudel sõiduaeg pikeneda. Me räägime üsna vähestest inimestest. Ja me räägime ka sellest, et Jõhvis siiski kohtu esindus peaks säilima, nii et inimesed saaksid mugavalt sinna tulla ja seal kohtuistungil osaleda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Te just ütlesite, et te ei pea õigeks liigsete maksude tasumist. Ise aga olete koalitsioonis, kus neid liigseid makse on kehtestatud suure hooga, ja inimesed nüüd siis püüavad neid maksta. Ega ma ei ole vastu sellele, et me teeme asju efektiivsemalt. Kui ma vaatan riigieelarve kulutuste sisse, siis [näen, et] seal nii mõndagi saaks ära jätta. Aga tõepoolest, praegu on selline trend, et riik [koondab] ennast kokku kogu Eestimaal, olgu need koolide sulgemised või tegelikult ka erinevate asutuste kohalike punktide sulgemised. Ja nüüd siis lisanduvad sellele kohtud. Kohati jääbki mulje, justkui suund oleks see, et kolime kõik Tallinnasse ja selle jaotame veel nendeks 15 minuti linnaosadeks. Aga ma mõtlesin, ma küsin teilt sellise avatud küsimuse. Kirjeldage oma sellist ideaalset Eestit. Kas kõik elavad Tallinnas ja mujal tegeletakse juhuenergia tootmisega või kuidas te näete Eestit selles valguses?

Aitäh! Ideaalses Eestis elab näiteks tarbijakrediidivaidlustele spetsialiseerunud kohtunik suurepärases Võrumaa talus ja teenindab videosilla kaudu, näiteks kirjutab alla nendele kohtuotsustele, mis on tüüpilised ja mis tehisintellekt on talle ette valmistanud. Me teame, et Euroopa Liidus juba selliseid algatusi on. Ja sellel kohtunikul seetõttu saab tööpäev väga kiiresti läbi ja ta saab pealelõunal sõita pisut lääne poole, et istuda kiirrongile ja vurada hommikuks Berliini, et osaleda seal koolitusel, kuidas tehisaru kasutavat kuritegevust paremini ohjata ja sellest kiiresti jagu saada. 

Perekonnaõiguses on kohalikud omavalitsused ja lastekaitsespetsialistid, samuti perelepitajad teinud nii suurepärast tööd, et mitte ükski laps ei pea kannatama enam kohtuvaidluses, kus tema kaks vanemat vaidlevad selle üle, mis kell reede õhtul, kas kell 18.15 või kell 19.15 on teisele vanemale üleandmine ja kas see toimub kohaliku omavalitsuse ruumides, ilma et lapsevanem juures oleks. Tõesti see, mida kohtutäiturid on kirjeldanud nendest episoodidest rääkides – mul on nendest lastest väga kahju. Minu ideaalses Eestis on lapsevanemad aru saanud, et nad peavad tegema koostööd selleks, et lapsel oleks mõlemad vanemad ja laps saaks suhelda mõlema vanemaga. 

Juba ainuüksi nende kahe asja lahendus, pluss paar perekonnaasja veel, ja juba me räägiks, et sellisel juhul oleks esikümnes umbes kolmandiku võrra kohtuasju vähem. Minu ideaalses Eestis inimesed ei veeda aega kohtus käies. Selles ideaalses Eestis on meil fantastilise spetsialiseerumisega maailmatasemel kohtunikud, kes elavad üle Eesti laiali ja teevad oma tööd. Vajadusel sõidavad nad kohale, kuhu vaja, ja loovad õiglust sellistes asjades, kus me ei ole suutnud veel kohtusse minemist ära hoida. Minu ideaalses Eestis on ka õigusaktid sedavõrd selged, et vaidlusi nende tõlgendamise üle on oluliselt vähem. Ma võiksin siin hommikuni jätkata, aga vist on minu hoiak või arusaam selge. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui arupärimise seisukohast võtta, siis te ju ei rääkinud sellest, mida teha, et seda kohtumaja kinni ei pandaks. Praegu te rääkisite, kogu fookus läks sellele, et see kohtumaja, kui ma õigesti aru saan, läheb ikkagi kinni. Ja te rääkisite, et see 10 aastat tagasi või 15 aastat tagasi ehitatud hoone, mis on eriotstarbeline, spetsiaalselt selleks ehitatud, [valmis riigil] koos erasektoriga. Ma arvan, et eraettevõtja on alustanud või soovinud alustada läbirääkimisi uue perioodi rendihindade täpsustamiseks. Mulle on täiesti arusaamatu, kuidas riik saab, [justkui] silmaklapid ees, vaadata ainult Exceli tabelit ega mitte mõelda regionaalsele julgeolekule, piirkondlikule julgeolekule. Rääkida siin autoga sõitmisest Tartusse või kiirrongiga Berliini – see ei ole üldse asjakohane. Praegu on tegemist ikkagi julgeolekuaspektiga. Kas Jõhvi kohtumaja läheb kinni või ta ei lähe kinni?

Aitäh! No ei ole muidugi välistatud, et hoone omanik teeb väga atraktiivse pakkumise ja selles hoones tegevus jätkub. See ei ole sugugi välistatud. Lihtsalt veel kord: kokkuhoiuks on võimalikud kaks varianti, kuna kohtutel muid kulusid ei ole kui ruumid ja inimesed. Ma juba nimetasin eelnevalt vastates seda, et kui ruumid alles jätta, siis tuleks koondada vähemalt kümme kohtujuristi või siis vähendada kohtunike arvu. Nende inimeste arvu vähendamine, kes reaalselt õigust mõistavad, oleks kindlasti palju halvemate tulemustega. Regionaalpoliitiliselt, rõhutan, Ida-Virumaale jääb kohus alles.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ma olen mõne Riigikogu liikmega rääkinud oma mõttest, kuidas tõepoolest aidata lastega peresid. Ja mul on olnud mõte, et Riigikogu liikmed võiksid salvestada, igaüks lugeda ühe muinasjutu linti. Saaks välja anda või kas või internetti panna need muinasjutud, et kui teinekord vanemad on väsinud ja ei jaksa raamatut lugeda, oleks muinasjutud kohe võtta. Mulle tundub, et Pakosta mõnes mõttes on sellest kinni haaranud ja tegi esimese argliku katse siin muinasjuttu rääkida. See küll ei olnud päris see, mida võib-olla lastele unejutuks lasta, aga selles mõttes tuleb teda tunnustada, et kõik see, kuidas Võrumaa kohtunik pool päeva teeb tööd ja siis hakkab kiirrongiga Euroopasse sõitma ja nii edasi, kõlas päris muinasjutuliselt. 

Mis puudutab [tänast teemat], siis kohtunikud siiski on avaldanud arvamust, et kohtumajade sulgemine üle Eesti ei pruugi olla hea idee. Me teame, et kohtute ülekoormus on suur, järjekorrad on pikad, menetlused võtavad kaua aega. Mulle tundub, et praegune algatus kohtumaju veel sulgeda võib probleeme suurendada. Tegelikult loodan siiralt, et Pakosta ei ole läinud halvale teele. Teatavasti tema vestles Ühendkuningriigi, ma ütleksin, juba mitte totalitarismi ihaleva, vaid selle kehtestamisega juba pihta hakanud valitsuse liikmetega sellest, et Ühendkuningriigist saaks vange Eesti vanglatesse tuua. Nagu ma ajakirjanduse põhjal aru olen saanud, vesteldud on teistegi riikidega. Ma loodan, et lugupeetud minister ei ole võtnud eesmärgiks Eesti vanglaid veel tühjemaks jätta, et siis saaks sinna raha eest neid välismaiseid vange tuua. 

Ja viimasena ma tahaksin mainida, et noh, laiemas mustris muidugi ka see algatus asetub sellesse pilti, mille nimeks on Reformierakonna saamatus ja kehv juhtimiskvaliteet. Tänastes varasemates päevakorrapunktides peaminister rääkis meile, et energeetikat riigis ei juhi poliitikud, vaid seda teevad energeetikud, ja parajasti nii, nagu nad tahavad. Mina ütleksin, et tegelikult meie naabritelgi on olemas lausa energeetikaministeerium ja riik ikkagi väga selgelt kehtestab eesmärgid energeetikas. Aga vaat meie peaminister ütleb, et nad ei juhi. 

Hiljaaegu lugesime ajalehest, et Reformierakonna esindaja ütles, et kuna sotsid jonnisid, siis aasta otsa ei saanud asju teha. Kui ma nüüd mõtlen kohalikul tasemel selle kandi peale, kust ma ise tulen, siis Põlvat juhib reformierakondlasest vallavanem, aga ka Põlva kohtumaja tahab koalitsioonipartner kinni panna. No mina ütleksin, et sügisel on kohalikud valimised ja, kallid Põlva inimesed, kui teil vallavanem on selline mees, kelle erakonnakaaslased on koalitsiooni suurim jõud, aga ta ei suuda ka sellises olukorras oma valla eest seista, siis teda küll toetada ilmselgelt ei maksa. Aitäh! 

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head ülekande vaatajad! Keskerakond tegi selle arupärimise 11. novembril, järgmine on täpselt samamoodi Jõhvi kohtumaja kohta. Aga mind hämmastab ministri selline lähenemine julgeoleku seisukohast. Me Exceli tabelis toome põhjenduseks, et kui me seda raha maha ei võta sealt, siis me peame kümme kohtujuristi koondama. No see on täpselt selline apelleerimine numbritele, et panna needsamad juristid Viru Maakohtus omavahel kemplema: kas te lähete Jõhvi kohtumajast välja või teist keegi koondatakse. Selline ähvardamine käib, et kui te ei ole nõus, siis me koondame teid ära. 

Kui ma ministrilt küsisin, kas siis maja pannakse kinni või ei panda, siis tegelikult juba hakkas väike mõra tulema: kui tehakse väga hea pakkumine, siis on võimalik seda [edasi pidada]. Viru Maakohtu esimees üritas kunagi serveerida seda nii, et [Jõhvi] kohtumaja on alatäitumusega ja leiab suht vähe rakendust, tühja pinda on palju. Ma usun, et minister ise kohal käies sai kindlust ja nägi ise, et tegelikult on kohtumaja väga praktiliselt kasutuses. See on ehitatud täpselt nende vajaduste järgi, mis tol ajal riigil olid. Ja riik tuligi jõuliselt Ida-Virumaale Jõhvi, et näidata, et riik on tugev ja meile [ei saa] mitte kuidagi kahju teha, riik on kohapeal. 

Nüüd läheb sellest mööda 15 aastat. Meil on agressorriik [Jõhvist] 50 kilomeetri kaugusel ja me ütleme, et meil seda vaja ei ole, sest meil ei ole raha. Paneme selle Jõhvi kohtumaja kinni, et saaks kümme inimest edasi töötada, meile on inimesed tähtsad. Inimesed on absoluutselt tähtsad. Me räägime 682 000 [eurost]. Samas, eelarvest leiti 100 miljonit mitte kuskilt. 100 miljonit anti julgeolekusse ja ongi väga tänuväärne, et leiti 100 miljonit. Kui me räägime julgeolekust piirialadel, siis Narva kohtumaja on vajalik, 50 kilomeetri kaugusel oleva Jõhvi maja on vajalik, Rakvere maja on vajalik. See on puhas riigi turvalisus, inimeste turvalisus kohapeal ja ka ettevõtjate turvalisus. Ja nüüd me siis suure eelkõneleja muinasjutu taustal istume rongi ja sõidame Berliini!? Klassikud on öelnud, et tule taevas appi. 

Aga seda ülemäärast pinda seal ei ole, seda minister ise ka on kohapeal näinud. Autodega sõitmine muutub aina kallimaks, kütuseaktsiisid tõusevad, automaks tuleb peale, varsti ei jõua omavalitsused autosid pidada, ei jõua inimesed autosid pidada, meie teede olukord läheb aina halvemaks, meil pole liiklusturvalisust varsti. Ja nüüd me ütleme seda, et hakatakse läbi interneti kohtus käima või siis on võimalik sõita autoga kuskile kohtumajja teises maakonna [otsas]. 70–80 kilomeetrit edasi-tagasi sõita. 

Ikkagi kohapealne kohtupidamine peab jätkuma Jõhvi kohtumajas. Omavalitsus on valmis igatpidi toetama, et see kohtumaja saaks seal edasi eksisteerida. Ta on piirkonnas nõndanimetatud maamärk, kuna seal kõrval on ka Bornhöhe park. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kõrval hakatakse seda parki rekonstrueerima. Ja kas nüüd siis mingite varemete juurde hakkame Jõhvis tegema parki? Kus on meie riigi traditsioonid, kus on meie riigi järjepidevus?! Bornhöhe oli Eesti kohtu alustala ja alustas sellega. Me märgime ta ära ja siis teeme kohtumaja tühjaks, kuna meil ei ole raha. 

Nii et ma ikkagi annaks ministrile tuge selles osas, et ta leiaks need võimalikud vahendid ja ütleks Viru Maakohtu esimehele, et Jõhvis peab kohtumaja alles jääma. Kohtumaja peab jääma ka nii Rakveresse kui Narva. See on üks tervik ja inimeste solgutamine ja sõidutamine kahe [linna] vahel ei ole otstarbekas. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised, kuna ma ei märganud ministri soovi osaleda läbirääkimistel. Ja järgmises punktis nii või naa sama teema jätkub. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja oleme jõudnud viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Martin Helme, Rain Epleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa 20. novembril 2024. aastal esitatud arupärimine kohtute kärpeplaani kohta, nr 669. Ettekandeks on juba ootel kõnetooli astumas hea kolleeg, Riigikogu liige Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jätkame sealt, kus enne pooleli jäi, Jõhvi kohtumaja ja kohtute kärpeplaaniga. 

Jõhvi kohtumajale anti konkreetne ülesanne või õigemini kohtusüsteemil endal tuli leida võimalus teha 2,1-miljoniline kärbe. Ja Viru Maakohus on esimese hooga öelnud välja, et kärpeplaan võiks olla selline, et 2026 pannakse kinni Jõhvi kohtumaja. 

Aga minister on saanud ka kohtunikelt ja Jõhvi kohtumajast põhjendatud selgitused, miks kohtumaja kinnipanek on riigile valulik, miks seda kohtumaja kinnipanekut ei ole otstarbekas teha. Ja siit mõned väljavõtted. See kinnipanek kahjustab nii õigusteenuse kui ka õigusemõistmise kättesaadavust Jõhvi kohtumaja piirkonnas. See on valdavalt Ida-Viru maakond ning [kohtumaja sulgemine] nõrgestab riigi mainet piirkonnas. Nii nagu ma ka enne ütlesin, tegu on maamärgiga ja riigi kohaloleku toega nii Jõhvis kui ka kogu Ida-Virumaal, kogu piiriäärses regioonis tervikuna. Ja kui võtta Viru Maakohtu kolme kohtumaja teeninduspiirkonnad ruutkilomeetrite kaupa, siis Jõhvi kohtumajal on see 2522 ruutkilomeetrit, Narval on 485 ruutkilomeetrit ja Rakvere kohtumajal 3704 ruutkilomeetrit. Suuruselt teise piirkonna kohtumaja kinnipanek on absoluutselt vastuvõetamatu. 

Kui võrrelda kohtunike arvu esimese astme kohtutes, siis on Jõhvi kohtumaja üks vabariigi suurimaid, kui me jätame välja Tallinna, Tartu ja Pärnu kohtumaja. See näitab jälle seda piirkondlikku, regionaalset vajadust nii kohtumaja näol kui ka kohtunike näol. Jõhvi kohtumaja teenindab Ida-Viru maakonda. Sealt jäävad välja linnadena Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Vaivara, kuna nemad jäävad Narva kohtumaja teeninduspiirkonda. Ida-Viru maakonnas on neli valda: Toila, Jõhvi, Lüganuse, mille sees on Kiviõli ja Püssi linn, ning Alutaguse vald. Veel on Kohtla-Järve linn. Jõhvis asuvad kogu selle kohtumaja funktsioneerimiseks ja selle piirkonna teenindamiseks olulised asutused, mis kõik on seotud kohtu tööga: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriakliinikud, psühhiaatriahaigla, kus tegeldakse [patsiendi] tahtest olenematu raviga. Valdav enamus maakonna hooldekodusid on Jõhvi kohtumaja teenida. IT-keskus on Jõhvis, riigi oma. Maakonnakeskuse bussijaam on seal, rongijaam on, kõik on nagu üks tervik. Nii et ühendusteid ja muid ühendusi riigi kohaloleku jaoks on Jõhvi palju loodud. Kohtumaja annaks nii inimestele kui ka kohtunikele võimaluse lihtsamalt ja kiiremini oma tööd teha. 

Aga selle kärpeplaani kohta oleme ka teinud viis küsimust, millele palume ministril vastata. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd on taas võimalus lugupeetud ministril Liisa-Ly Pakostal lisada uusi asjaolusid käsitletava teema kohta. Palun, sõna on teil!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Jätkame sama teemaga. Ma tegelikult olen väga tänulik selle eest, et me Riigikogu saalis iseenesest riigi jaoks tõesti äärmiselt olulise teema, nimelt kohtupidamise üle arutame. See on üks riigi tuumtegevusi, äärmiselt-äärmiselt oluline. Ja alati kõik muudatused eeldavadki seda, et ühiskond mõtleb kaasa, et arutelu on laiem. Selles mõttes ma olen väga tänulik selle arutelu eest siin. 

Ma jätsin eelmise küsimuse lõpus aja kokkuhoiu mõttes sõna võtmata, aga on üks asi, mille ma tahan siiski ära õiendada. Rain Eplerile vastuseks: mitte ealeski, mitte iialgi ei tohi olla Eestis niimoodi, et me mingi normatiivi või mingi mõõdiku täitmiseks hakkame inimesi vangi panema või siis vastupidi, mitte vangi panema. See lähenemine on mulle isiklikult täiesti vastuvõetamatu ja sedasi ei tohi kunagi Eestis juhtuda. Me ikkagi räägime ühiskonnast eraldamisest ainult sellisel juhul, kui see on sellel hetkel kõige õiglasem otsus selle konkreetse inimese konkreetse teo peale. Mitte ükski muu asi peale täieliku õigluse tagaajamise ei saa küll olla mingiks ajendiks. See vastulause oli minu arust väga oluline.

Aga nüüd tagasi Ida-Virumaa juurde, mis Eesti jaoks on kahtlemata väga oluline piirkond. Jätkan samamoodi, et loen küsimuse ette ja seejärel vastuse.

"Millised on ministri ettepanekud säilitamaks Jõhvi kohtumaja tegevus järgnevatel aastatel?" Ei ole nii, et on hirmus tore ülesanne kohtusüsteemis, mis on üks riigi põhilisi funktsioone, üleüldse neid kärpeid teha. Ma veel kord rõhutan: selleks, et meil hea ja õiglane kohtupidamine säiliks, me ei vaata üksnes ruutmeetreid, me ei vaata üksnes kärpeülesannet. Vastupidi, me vaatame, kuidas teha kohtupidamine efektiivsemaks, kuidas tuua kohtust välja asjad, mida seal ei peaks olema, et vähendada inimeste koormust, ja kuidas muuta kohtute tegutsemine laiemalt paindlikumaks. Aga samal ajal tuleb ka kokkuhoiuülesandeid täita. Jaa, kindlasti on see maja Jõhvi ehitatud parimate soovidega, aga ma olen seal ise kohal käinud ja tegelikult ütlevad selle maja enda töötajad ka, et ta on väga luksuslik, igaühel on oma kabinetid ja on veel kõik muud ruumid. Võib-olla niisuguses ulatuses ruutmeetreid ikkagi meie maksumaksja kinni maksta ei soovi, tõhusa töö tegemiseks ei ole neid nii palju tarvis. Meil on soov Jõhvis kohtufunktsioon alles hoida. Millisel kujul täpselt, see peaks selguma lähikuudel.

Punkt kaks: "Kuidas tagatakse Jõhvi kohtumaja töötajate kindlustatus?" Jõhvi kohtumaja töökohad mahutatakse teistesse Viru Maakohtu kohtumajadesse ära. Räägime siin vaid mõnest üksikust konkreetse majaga seotud tugiteenuste ametikohtade koondamisest.

Kolmas küsimus: "Millise signaali annab riigi otsus Jõhvi kohtumaja sulgemise plaanidest kohalike inimeste õigustunde tagamisel?" See sümboli küsimus tuleb hiljem ka. Viies küsimus: "Jõhvi kohtumaja käigus hoidmine on strateegiliselt sümboolse väärtusega." Ja viies küsimus jätkub: "Millal toimuvad Jõhvi kohtumaja jätkamise osas otsuste tegemine ja minister seisab regionaalselt tugevate kohtute säilimise eest?" Kui te lubate, siis vastan kahele küsimusele signaalide ja sümbolite kohta koos. 

Mina siiski pean oluliseks sümboliks seda, et meil on õigusriik, mis toimib nii hästi, et inimeste vajadus kohtus käia on minimaalne. Ma kuidagi ei tahaks alla kirjutada sellele, et kohtus käimine oleks nagu omaette eesmärk. Loomulikult peab see võimalus olema tagatud, sellel õigusriik püsib. Sõltumata sissetulekust või elukohast peab alati olema võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse minna. Aga meie sümbol peaks olema ikkagi võimalikult kiired ja õiglased kohtuotsused, inimesel peab olema võimalikult mugav kohtust otsus kätte saada. Väga paljud kohtu[asjad] on ju tegelikult kirjalikus menetluses, palju kasutatakse videosilla kaudu osalemist juba praegu ja need on olnud inimestele mugavamad võimalused kui konkreetselt kohtumajja minemine. Ma usun, et me peaksime ikkagi Eesti inimestele tagama selle, et õiglase kohtuotsuseni jõudmine, kui see vajalik on, toimub võimalikult kiiresti ja paindlikult selle inimese jaoks, kes seda õiglast otsust vajab. See on see sümbol Eestile. 

Kindlasti on väga oluline, et Ida-Virumaal kohtupidamine säilib. Ja rõhutan üle, et Narvas kohtuhoone säilib ja Jõhvis säilib kohtupidamine. Millises ulatuses täpselt, see on väljaselgitamisel. Ma saan aru, et kohalikud inimesed on selle uhke kena majaga jõudnud kiiresti harjuda. Tuletan siiski meelde, et [aastaid tagasi] oli seal probleem kohtumaja siseõhu saastumisega kemikaalide ja hallitusseente eoste mõjul. Tuvastati ka, et katuse kalle ja sokkel ei vasta projektile. Seal on hulk tehnilisi puudusi ja nende kõrvaldamine oli hulk tööd. Loodetavasti inimesed harjuvad ka sellega, et kohtupidamise jätkumisel tekivad uued sümbolid. Ja oluline on ju see, et need inimesed, kes õigusemõistmisega tegelevad, alles jäävad.

Neljas küsimus: "Kuidas tagatakse õiglane õigusemõistmine, kui kuritegevuse arv on suurenenud?" Siin on taas põhjust üle korrata seda, et tegelikult juba üle-eelmisest aastast saati on meil Viru Maakohtus tsiviilosakond ja süüteoosakond ja kõik kohtunikud kuuluvad kas tsiviilosakonda või süüteoosakonda. Ja süüteoosakond, mis konkreetselt kuritegevusega tegeleb, jätkab ikkagi ju samas koosseisus. Inimestele ei taga õiglustunnet ju kohtumaja köök või hall või pikad koridorid ja [rohked] kabinetid seal, vaid ikkagi see, et on olemas inimesed, kes õigust mõistavad. Need inimesed on võimekad, head, õiglased kohtunikud. 

Nii et õigusemõistmise võimekus piirkonnas ei vähene. Ja juhul, kui menetlusosalisel on vajadus füüsiliselt kohtukantseleiga suhelda, kohtuistungil osaleda, siis selle võimaluse me Jõhvi loome. Ja sellega ongi küsimused tegelikult vastatud. Aitäh!

Suur tänu teile, minister! Teile on üks küsimus. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te rääkisite, et oleks tahtnud kõike säilitada ja hoida, aga kärpeülesanne tuli. Äkki ikkagi avate natuke, kas see kärpeülesanne tuli minister Jürgen Ligilt või kust kohast see kärpeülesanne tuli täpsemalt? Miks Eesti 200 ikkagi nii allaheitlikku poliitikat ajab? Ja üldisemalt ka, võib-olla natuke rohkem rääkida sellest olukorrast. Tegelikult te ju sisuliselt Reformierakonna kelgunöörina lohisete ja teete kogu seda jama kaasa, mis praegu nende maksutõusude ja muudatuste ja kärbetega tehakse. Kas te mingit iseseisvat arvamust ka erakonnana evite nendes küsimustes või viitegi ellu lihtsalt antud juhul Reformierakonna või Jürgen Ligi kärpeülesandeid?

Aitäh! Meie seisukoht on väga selgelt see, et Eesti inimeste elude ja tervise kaitseks on olnud väga õige muuta meie riigikaitse strateegiat, muuta meie riigikaitse strateegia selliseks, et me hävitame vaenlase tema enda territooriumil, me ei lase teda siia Butšasid korraldama. See eeldab tõesti teistsugust kaitserelvastust ja hoopis teistsuguseid kaitsekulutusi. Ja on äärmiselt oluline need kaitsekulutused teha võimalikult kiiresti, et vaenlast heidutada ja hoida teda juba alates esimestest meie ründamise mõtetest peale Eesti territooriumist eemal. 

Mis puudutab kärpeülesannet kui sellist, siis tegelikult, kui me vaatame avaliku sektori paisumist, siis ma usun küll, et seal on mõistlik ümberkorraldusi teha. Võin nimetada seda, et näiteks Pärnus, kus kaks kohtumaja on olnud teineteisest 200 meetri kaugusel, ütlesid ka kohtunikud ise, kui see arutelu oli, et tegelikult tuleks teine kinni panna nii või teisiti, sõltumata sellest kärpeülesandest. Siin on olnud palju juttu regionaalpoliitikast. Aga ka sellest, et Tallinnas tuleks kaks kohtumaja kokku panna, on olnud juba mitu aastat juttu. 

Ükskõik missuguses erakonnas me oleme, on päris selge, et me saame pakkuda riigi poolt paremaid, efektiivsemaid teenuseid tegelikult veidi väiksemate kuludega igas valdkonnas. See on tegelikult suund, kuhu me peaks liikuma, eriti olukorras, kus tulevad uued ülesanded või uued kulud peale. Ma rõhutan veel kord vajadust Eesti territooriumi kaitsta esimesest sekundist alates niimoodi, et vaenlane meie territooriumile üldse ei jõuagi.

Küsimusi lisandus. Arvo Aller, palun!

Tõepoolest, selliste vastuste peale, kus Eesti 200 ütleb, et kaitserelvastust on vaja tugevdada ja kaitset on vaja tugevdada. Minu arust on selle kärpeplaaniga riigi äraviimine kohapealt puhas allaandmine. Eesti 200 on juba alla andnud ja ta ei näe mingit põhjust regioonides võidelda ja öelda, et riik jääb kohapeale, riik on seal ja riik läheb kohapeal ainult tugevamaks. Ja ma võin kindel olla, et sellest – palju see oli nüüd? – 682 000-st ei lähe riigikaitsesse sentigi. Sellest me võime unistada. See lihtsalt läheb eelarvest välja ja otseselt ei lähe paremaks midagi. Aga nüüd ikkagi sellest Jõhvi kohtumajast. Kui kindel te saate olla, et neid läbirääkimisi arendajaga ei tule ja alates 2026 läheb Jõhvi kohtumaja kinni?

Aitäh! Ma ei nõustu paljude [väidetega], mis te oma küsimuses esitasite. Aga see on selline tavapärane poliitiline vaidlus. Üks ütleb, et nii on, ja teine ütleb, et nii ei ole. Tulles konkreetsete faktide juurde, siis näiteks Põlva kohtumaja sulgemist on arutatud ja otsustatud ka mitu korda varem, enne seda, kui erakond Eesti 200 üldse olemaski oli. Ja mis puudutab Jõhvi kohtumaja, siis ma kirjeldasin eelnevalt, et tegelikult Eesti riik ei leidnud selle jaoks piisavalt raha ka eelmiste valitsuste ajal. See oli põhjus, miks erasektoriga kallile koostööle mindi. Tegelikult seda raha riigieelarvest ei leitud ka varasematel aastatel. Mis puudutab seda, kas Jõhvis käivad läbirääkimised oluliselt väiksema tasuga ruumide leidmiseks, siis selleks kohtu direktor kindlasti oma parima annab ja mingid head pakkumised seal ehk leitakse.

Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh! Minu küsimus tõusetus siin ühest teie viimase otsa vastusest, mis te oma avaettekandes ütlesite. Te ütlesite, et Jõhvi kohtumaja läheb kinni, aga kui on ikkagi vaja kohtualune kohtu ette tuua, siis te selleks võimaluse loote. Lihtsalt, et sellest aru saada: kas sinna tuleb siis mingisugune kohtukiosk või kuidas see siis [lahendatakse]?

Kioskit ei tule, oleks lihtne vastus. Ma jäin lihtsalt mõtlema selle üle, et kui me oleme leidnud ikkagi kogu ühiskonnakorralduses väga palju ökonoomsemaid viise, kuidas asju korraldada – inimesed on ka kolinud, elavad teistes kohtades kui 20–30 aastat tagasi –, siis on ju tegelikult kaunis loogiline, et muutub ka kohtuhoonete paiknemine Eesti kaardil. Kohtuhooned mingil moel paratamatult liiguvad inimestega kaasa. Samal ajal ma siiski nimetasin seda, et ka Tallinnas kahe kohtumaja liitmine on täiesti arutluse all. 

Ja see, mida inimene vajab kohtult, on ju õiglane kohtuotsus. Ma ikkagi rõhutan üle: see ei ole muinasjutt. Kui te vaatate kohtustatistikat, siis kohtuasjade esikümnes on peaaegu kõik sellised asjad, mida kas saab kohtust välja viia või oluliselt ökonoomsemalt lahendada. Ja need puudutavad tõesti [väga suurt hulka] inimesi. No näiteks tarbijakrediidivaidlused: iga viies kohtuvaidlus Eestis on tarbijakrediidivaidlus. Selleks inimesed kohtuhoonesse kohale ju reeglina ei tule. See on tüüpiline, lihtne kirjalikus menetluses lahendatav asi. Ja kui me seda esikümmet vaatame, siis näeme seal veel tervet rida selliseid asju. 

Ma pean ikkagi vajalikuks üle rõhutada, et meie eesmärk ei ole see, et inimesed käiksid võimalikult palju kohtus. See on väga oluline. Meie eesmärk on see, et õigusriik oleks tagatud, et inimesed saaksid õiglased otsused, kui nad neid vajavad. 

Nüüd, kui tulla konkreetselt teie küsimuse juurde, et mis asi seal Jõhvis täpsemalt [olema hakkab], siis kirjalikku menetlust saab igaüks teha ka oma kodust. Kui kellelgi on arvutiga probleeme, siis me vaatame üle, kus ta saab seda kõige mõistlikumal moel teha. See ei pruugi olla lõppkokkuvõttes sama ruum. Aga kindlasti on minimaalne [tingimus], et on väga hea videoühenduse kaudu osalemise ruum sealsamas. See on minimaalne. Kui te vaatate kas või uudistest, kui kohtuasju kajastatakse, siis te näete ka, et kohtualused, just kriminaalasjades näiteks, osalevad sageli videoekraani kaudu. See on täiesti tavapärane juba praegu, et inimesed osalevad videosilla kaudu.

Suur tänu teile, proua minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anti Poolamets, palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head inimesed, kes te meid jälgite! Alustuseks paneme mõned numbrid kõrvuti, kui me räägime kokkuhoiust. Valitsus sai äsja Euroopa Komisjonilt loa 2,5 miljardi panustamiseks tuuleäri toetuseks. Üüratu summa juhuelektri toetuseks! Üüratu summa energia tootmiseks, millest suur osa on plaanis üldse Saksamaa poole sõidutada. Selle kõrval poolemiljoniline kokkuhoid on mõtlemise koht, küll aga on eksimus juba teie kokkuhoidu sisse programmeeritud. Miks, sellest ma räägin. 

Minister ütles, et ta käis ise kohtumaja vaatamas Jõhvis. Hoone olevat väga luksuslik, igaühel olevat koguni oma kabinetid. Me räägime kohtunikest, kes peavad tegema intensiivset vaimset tööd. Me räägime kohtusekretäridest, kes peavad tegema väga intensiivset, täpset tööd. Kuidas teie seda ette kujutate? Kas oleks nagu mõni ajalehetoimetus, et on avatud kontor? Mina ei kujuta ette, et see töö oleks efektiivne. 

Lugupeetud minister! Just Jõhvit on vaja regionaalse keskusena arendada, mitte sealt riigiasutusi välja tõmmata. Kunagi ehitati kallis Jõhvi vangla ühtlasi regionaalpoliitilise meetmena, et õiguse rakendamine toimuks kohapeal, luua töökohti vanglateenistujatele. Eesti riigi kohalolek kasvas Jõhvis ja see oli õige suund. Sellel on olnud väga positiivsed tagajärjed. 

Nüüd, kui meil on Ida-Virumaa väga tugeva rohepöördelöögi all, kui kaotatakse tuhandeid töökohti, Ida-Virumaa mõistes kõrgepalgalisi töökohti, siis on see nagu ühe suure Ida-Virumaa nõrgestamise hurraapõhise projekti osa. Nüüd, kui meil peaks olema prioriteet julgeolek – energiajulgeolek, tugev julgeolek laskemoona näol, informatsiooniline julgeolek – ja Ida-Virumaal töökohtade loomine, lammutatakse seda kõike ja riigi kohalolekut vähendatakse. Kas see on õige suund? Kindlasti mitte, lugupeetud minister. Kindlasti mitte! Te ei toonud kordagi seda argumenti välja – julgeolekuargumenti, riigi kohaloleku argumenti –, te rääkisite ainult digiriigist. Sellest võiks tõesti rääkida teatud kontekstis, teil on palju tööd tegemata digiriigi arendamisel, aga see ei ole see koht, kus me juba räägime, kuidas AI tuleb meile otsuseid kirjutama. See ei ole see koht!

Te rääkisite, et 2017 olid kohtumajas hallitusseened. Tõsi, seal oli isegi radooniprobleem. Aga vaadake, hooneid tulebki korras hoida. Rakvere kohtumaja on tsaariaegne kohtumaja. Teie kui endine tubli muinsuskaitsja [ehk teate, et] tsaariajal juba kulutati päris kenasid summasid, et kohtumõistmise hooned oleks esinduslikud. See on üks Rakvere kõige esinduslikumaid hooneid – ilus, väärikas. Kas me siis 21. sajandil peaksime ehitama mingisuguseid korrusmaju? Meil on ilmetuid kohtumaju, milles riigi väärikus, riigi kohalolu mõjusus arhitektuuris üldse ei väljendu. Ei saa aru, kas lähed kortermajja või lähed kohtumajja. 

Jah, mõnes asjas on teil õigus. Inimesed on kolinud ja kolivad ennekõike Tallinnasse ja [mujale] Harjumaale. Aga kas me peame seda trendi süvendama? Ma vaatasin statistikat just Ida-Virumaa kohta: kui keegi on ära kolinud, siis ikka Harjumaale, Tallinnasse. Varsti kupatame kohtunikud ka [Ida-Virumaalt] minema, et mis teil seal [teha] on, see kant ju ei vaja teie panust nii nagu kunagi enne. Minister ütles oma visioonist [rääkides] – ja see ei olnud ainult visioon, see oli kohe ka soovitus –, et kodukontoris saab ju asju ajada. Kodanikud saavad telefonid näppu võtta ja on ka kõik need muud igasugused kohaloleku digitaalsed vormid. 

Mida ütlesid selle peale Ida-Viru kohtunikud, needsamad Jõhvi kohtunikud, kes kirja kirjutasid? [Nad on] seisukohal, et Jõhvi kohtumaja sulgemise plaan on regionaalpoliitiliselt vastuvõtmatu, piirab elanikkonna ligipääsu õigusemõistmisele, raskendab oluliselt kohtusüsteemi normaalset toimimist Ida-Virumaal ja kahjustab riigi mainet piirkonnas. Pange tähele! Kahjustab riigi mainet piirkonnas, kus me oleme vaevaga üles ehitanud riigi kohalolekut. See on tulnud raskelt. Jõhvi oli teatavasti suurel määral sovetiseeritud linn, aga me oleme ta palju eestilikumaks muutnud, riigi kohaloleku taganud. Paljud on võidelnud kogu oma elu selle nimel, et Jõhvist saaks üks kena Eesti linn uuesti. Muinsuskaitsjana tuletan ma teile veel ühe fakti meelde. Jõhvi on üks kõige rohkem arhitektuuriliselt kannatanud linnu. Rõhuv enamus sellest linnast põles teise maailmasõja ajal maha. Ja kui nüüd me näeme ühte kena hoonet, riigi esindushoonet, siis [tahaks küsida], kas ei peakski üks riigi esindushoone olema kena. 

Ja kui positiivsel noodil jätkata, siis jah, kaubelge nende ärimeestega, kes tõesti teenivad märkimisväärseid summasid. Võib-olla nad on nõus hindu alla laskma. Aga nii kaunist Jõhvi linna ja kogu piirkonna arhitektuurilist väärikust tõstvat hoonet, nagu see kohtumaja on, ei tohi mingil juhul kinni panna. 

Ja kohtunikud lisasid veel väga olulisi märkusi. Näiteks: loota, et kohtuistungil võiksid inimesed osaleda oma kodudest, on liigselt optimistlik. Kõigil ei ole nutiseadmeid või oskust neid kasutada, pole ehk ka korralikku netiühendust. Paraku on olukord, et 99% isikuid tuleb füüsiliselt kohtuistungile ega soovi olla videos või neil puudub selline võimalus, märgivad kohtunikud olukordade kohta, kui tuleb tasumata rahatrahvi asemel võlgnikule muu karistus määrata. 

Nii et, hea minister, ma panen teile südamele, et Ida-Viru hoidmisel praegu, kus seal tuhandeid töökohti likvideeritakse, on oluline riigi kohalolek, Eesti riigi nähtavus, ka arhitektuuriliselt väärikas nähtavus. Pange Tallinnas midagi kinni, kui on vaja. Kogu riik ei pea kolima Põlvast, Pärnust, Jõhvist Tallinna. Aitäh!

Suur tänu! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head saalis viibijad, istungi jälgijad! Selle arupärimisega ikkagi me tahtsime ministrile koputada südametunnistusele, et kogu Eesti mõistes julgeolek on kõige tähtsam. Ja kui minister põhjendas, et kaitsevõimekus on kõige tähtsam ja sellepärast peame Jõhvi kohtumaja kinni panema, siis ma võin öelda – kui suur saladus see ikka on? –, et sellest rahast, mis te kokku hoiate, ei lähe riigikaitsesse sentigi. Nii et see on illusioon ja sellest illusioonist tasuks mööda vaadata ning sellest lähtuvalt tasuks – kuidas klassikud on öelnud? – kand kõvasti maha panna ja öelda, et me ei pane Jõhvi kohtumaja kinni. Ühtegi mõistlikku põhjendust, miks Jõhvi kohtumaja tuleb kinni panna, ei ole olnud. 

Kõik need ministri välja toodud põhjendused, miks see üldse kinni panna, on saanud nagu vastused. On ta ruumide alakasutus, hoone vähem kasutamine – see kõik on ju ümber lükatud. Hoonet kasutatakse sihipäraselt. Luksusest rääkides eelkõneleja Anti ütles ilusti, et kohtunikud peavadki saama töötada omaette rahulikult, mitte avatud kontoris, kus mobiilid helisevad, koosolekud käivad ja tehakse avatud arutelusid. See kindlasti ei ole kohtupidamise kvaliteedile kõige parem. 

Ja kohtunikke autoga sõitma panna – siin on jälle küsimus, milliste autodega nad sõidavad. Kui rohehullusega kaasa minnes elektriautodega sõita talvise ilmaga, siis praeguste ilmastikutingimuste juures nad ei pruugi kohale jõudagi. Paremal juhul jäävad tee äärde seisma või kuskil lumehange kinni, halvemal juhul võib elekter otsa saada autos ja auto jääbki seisma. Generaatorit ei ole kuskilt võtta. Need on sellised poolikud lahendused, mis ei vii mitte kuhugi. 

Nüüd Jõhvist. Kui me räägime põhjendusest, siis minister ütleb, et Narva [kohtumaja] jääb alles Ida-Virumaale ja Rakvere [maja] on ka Viru Maakohtu oma. Kui me nüüd natuke vaatame Eesti kaarti, siis kui näiteks Mäetagusel on inimene, kes peab kohtumajja sõitma, siis ta peab kõigepealt sõitma Jõhvi, seal ümber istuma ja siis sõitma kas Rakveresse või Narva. Jõhvi on keskpunkt ja sinna tulevad bussid kokku. Seal on maakonna bussiliinide keskus. Sinna [kohtumajja minna] on nii inimestel lihtsam kui ka kohtunikel lihtsam. Ja nüüd solgutada inimesi selle bussiliiklusega läbi Jõhvi, kus tuleb ümberistumine teha, ja sealt edasi sõita – see ei ole otstarbekas. Ja see on riigi puhul ikkagi väga lühinägelik [plaan], et küll me hakkame interneti teel või kuidagi [muudmoodi] kaugelt neid otsuseid tegema. 

Kordan veel, et maakonnakeskusena on Jõhvis olemas kõik kohtumaja teeninduspiirkonnas vajalikud asutused: Viru Ringkonnaprokuratuur, Ida prefektuur, Viru Vangla, psühhiaatriahaigla, enamik hooldekodusid, maakonna keskne bussijaam, rongijaam. See oleks praktilises väärtuses nii inimestele kui ka kohtunikele lihtsam, [kui kohtumaja edasi tegutseks]. 

Ma veel kord kutsun ministrit üles, et ta võtaks oma inimeste abil arendajaga ühendust ja räägiks läbi, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts alustaks läbirääkimisi Jõhvi kohtumaja haldajaga, et saada mõistlik kokkulepe alates 2026, et Jõhvi kohtumaja jääks tegutsema ning kohtunike töökohad alles. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Sellega koos, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Ja nüüd, head kolleegid, on jõudnud kätte vaba mikrofoni aeg. Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Üllatus: Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ei mingeid üllatusi. Ma olen siin ikka jaganud infot, mis Eesti inforuumis võib-olla kipub varjule jääma. 

Nädala pärast toimub teatavasti Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse pühitsemise tseremoonia. Sinna on kutsutud ja seal osaleb ka EKRE esimees Martin Helme. Mina täna ei tea, kas keegi on veel Eestist kutsutud ja seal osaleb. 

Kahtlemata, maailm on muutumas. Joe Biden, viimaste aegade kõige ebapopulaarsem USA president, lahkub Valgest Majast. Ja täna on paslik meenutada, millega siis sai hakkama mees, kes lubas olla oma ametis mõõdukas, kuid ei olnud seda mitte. Ja need meenutused on olulised, kuna annavad meile kätte niidiotsa selle kohta, millised poliitikad lahkuvad ajalooareenilt esmalt USA-s ning seejärel ilmselt ka Euroopas. 

Illegaalide massiline immigratsioon, illegaalne massiimmigratsioon – see oli üks asi, kus Joe Biden tegi palju. Ta nii leevendas reegleid, mis lubasid immigrantidel tulla, kui ka tegelikult ei tegelenud piiril selle küsimusega. Sama on tehtud ka Euroopas pikalt. Inimesed ei ole sellega enam nõus. 

Fossiilkütustest loobumine. Biden peatas Ameerika Ühendriikides mitmeid projekte, olgu selleks kas torujuhtmete ehitus või avamine või ka uute gaasi- ja naftaväljade kasutuselevõtt. See jama nüüd lõpeb. Täna just Bloomberg teatas, et Ameerika on praktiliselt saanud lahti oma sõltuvusest Saudi Araabia naftast. Oluline roll on nendel enda tootmisel, aga kindlasti ka Kanada panustab sinna. Fossiilkütuseid kasutatakse jälle ja heaolu saab kasvada. 

Kogu see woke- ja transideoloogia. Seda Biden demokraatliku partei äärmusliku tiiva rahuldamiseks kõvasti toetas. Ta pani isegi ühe transsooliste aktivisti, kes usub sellesse, et nii-öelda sugusid kinnitav kirurgia, millega paljusid noori inimesi ja lapsi motiveeriti, on teaduspõhine – sellise inimese pani ta oma administratsioonis kõrgele kohale. See jama lõpeb ka ära. 

No ja loomulikult oli Biden tuntud kui kliimapoliitika ja rohepöörasuse tugev toetaja. Donald Trump on öelnud, et seegi poliitika läheb ajaloo prügikasti.

Nii et Euroopa Komisjon küll näib mitte tunnistavat, et need muutused on toimumas, aga ma usun, et tegelikult jõuab ka Euroopasse ja Eestisse see kõik kiiresti kohale. Nii palju Ameerikast. 

Ma lõpetan tänase ettekande spordiuudisega Põlvast. See jääb küll eelmisesse aastasse, aga on siiski oluline, sest kõik ju teavad ütlust "Terves kehas terve vaim" ja sport ja liikumine on kindlasti olulised. Ja oluline on tunnustada inimesi, kes selles vallas teisi innustavad. 28. detsembril toimus Põlvas käsipalliturniir Nääripall, mis tõi kokku endisi ja praegusi käsipallureid rohkem kui poolsada. Tegu oli tõesti nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt ülipositiivse sündmusega. Üks sõber, kes ise seal ei saanud osaleda, helistas mulle ja ütles, et piltideltki paistis välja, kui hästi tundsid ennast nii osalejad kui ka pealtvaatajad. 

Sellega seoses on mul nüüd teadaanne ja üleskutse kõigile, kes on käsipalliga kunagi tegelenud või tegelevad sellega praegu: hakake trenni tegema! Viige ennast heasse vormi! Tooge tagasi pallitunnetus, tehes seda koos sõpradega või oma lastega, sest selle aasta 27. detsembril – pange see endale kalendrisse! – toimub taas Nääripalli turniir Põlvas. Kutsun teid kõiki sinna. Tulge, tunneme ennast hästi, teeme sporti! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!