Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna sel aastal ja sellelt toolilt ütlen viimast korda need sõnad, siis ma tahan teid kõiki selle aasta eest tänada. Teil kõigil on olnud roll minu elus: teil, kes te olete hoidnud mu vaimu virge, teil, kes te olete mind toetanud, teil, kes te olete mind [seesmiselt] rikastanud – teil kõigil on eranditult oma roll. Selle tänu sisse kuulub otse loomulikult ka see, et vaatamata üksikutele eriarvamustele, mis vahel on olnud isegi antagonistlikud, on tegelikult Riigikogu täiskogu istungi töökultuur – rõhuasetusega sügisistungjärgul – olnud igati väärikas ja üksteisest lugupidav. See ülendab teid kõiki. Aitäh! (Väike aplaus saalis.)

Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Annan (Juhataja helistab kella.) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu, mis kannab pealkirja "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks". Eelnõu algatamise ajend on 26. novembril Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi spetsialistide poolt Riigikogu liikmetele saadetud pöördumine seonduvalt COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide ohutuse ja kvaliteediga. 

Selles pöördumises väljendatakse tõsist muret nimetatud vaktsiinide mõjude pärast elanikkonnale. Esile tuuakse tõsised, ent kvantifitseerimata riskid inimtervisele, mida järelevalve eest vastutavad asutused on paraku süstemaatiliselt eiranud. Muu hulgas on need probleemid seotud mRNA vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimetega, samuti nende vaktsiinide saastumisega (Juhataja helistab kella.) võõr-DNA-ga. 

Seetõttu kutsutakse pöördumises üles koheselt peatama COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine ja algatama nende tagasikutsumine; algatama ja viima lõpule sõltumatu ja läbipaistev uurimine nende heakskiitmise ja kasutamise kohta ning esitama teaduslikud tõendid, mis näitavad, et puudub igasugune inim-DNA kahjustuste oht. 

Kui pidada silmas kõnealuses pöördumises esile toodud tõsiseid riske, oleks vastutustundetu, kui Riigikogu jääks selle suhtes ükskõikseks ja passiivseks. Vastupidi, Riigikogul on vastutustundlik võtta vastu otsus moodustada uurimiskomisjon kõnealuste ohtude hindamiseks ja ühtlasi peatada uurimise ajaks COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide kasutamine Eesti Vabariigis. 

Palun kindlasti toetada uurimiskomisjoni moodustamist, sest seismine rahva tervise kaitsmise eest peaks olema meie ühine huvi, mis ületab parteilised eraldusjooned. Tänan tähelepanu eest!

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud siin saalis ja ka inimesed, kes te meid jälgite! Minul on üle anda arupärimine haridusminister Kristina Kallasele. Teen seda seoses sellega, et pärast üleeilset uudist selle kohta, et meie Eesti Kunstiakadeemia on lõpetanud koostöö kõigi Iisraeli ülikoolidega, saatsin haridusministrile teabenõude. Järgmisel päeval sain vastuse, et minu teabenõue on ümber sõnastatud selgitustaotluseks ja viiepäevase vastuse asemel võib mulle vastata [kuni] 30 päeva. Ja kuna vahepeal on olukord uudistesaadetes muutunud selliseks, et sellel teemal on võtnud haridusminister ja ka välisminister sõna, ka peaminister on sõna võtnud – taunivalt, muuseas –, aga mina ei ole vastust saanud, siis ma annan sisse arupärimise. 

Selle põhjuseks on kunstiakadeemia lahkuva rektori välja toodud olukord ülikoolis, mille tulemusena tühistati eelmisel nädalal ootamatult Iisraelist pärit külalisõppejõu veebruaris toimuma pidanud meistriklass. Sama õppejõud on Eesti Kunstiakadeemias oma teadmisi jaganud alates 2019. aastast. Viimati õpetas ta siin doktorante kuu aega tagasi ja õpetatav valdkond on poliitikaväline. 

Minu poole pöördus üks Eesti kodanik, õieti pöördus neid kaks, aga üks nendest soovis seal meistriklassis osaleda ja ütles, et ülikooli selline radikaalne samm meiega ühiseid väärtusi jagava ja Eestiga soojades suhetes oleva Lähis-Ida ainsa demokraatliku riigi suhtes tõstatab mitmesuguseid küsimusi. Seetõttu olen ma esitanud haridus‑ ja teadusministrile neli küsimust ja soovin nendele ka arupärimise käigus vastuseid saada. Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu ja ühe arupärimise. Saame minna tänase päevakorra juurde.

Päevakorrapunkt nr 1 on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 334 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu! Juhin esmalt tähelepanu, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu 334. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 69 Riigikogu liiget, vastu on 2, erapooletuid 0. Eelnõu 334 on seadusena vastu võetud. 

Päevakorrapunkt nr 2 on Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi, Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! 

(Lauri Laats küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Seaduseelnõu, mida me täna arutame, on tegelikult väga oluline, väga oluline! (Juhataja helistab kella.) See puudutab selgelt Riigikogu tööd, Riigikogu liikmete tööd ja nende kulutusi. 

Detsembrikuus on sarnasel teemal olnud [menetluses] ka teisi seaduseelnõusid, ehk kokkuvõttes kolm seaduseelnõu. Kaks nendest eelnõudest oli esitatud Keskerakonna fraktsiooni poolt. Need puudutasid nii valitsusliikmete esinduskulusid kui ka Riigikogu liikmete palka ja selle palga sidumist Riigikogu töös osalemisega. 

Miskipärast meie kaks väga head eelnõud hääletati siinsamas maha ja meie ette jäi kolmandaks lugemiseks, ma ütleks, see võib-olla kõige nõrgem eelnõu, mis ei distsiplineeri Riigikogu liikmeid, vaid natukene kärbib nende kuluhüvitisi: 30%-lt nende palgast 25%‑le. Nii nagu ma ka esimese lugemise ajal ütlesin, on see suund, mis on võetud, kindlasti õige, aga mitte piisav. Kui oleks võetud [järgmisele] lugemisele Keskerakonna poolt pakutud seaduseelnõud, mis puudutasid nii valitsuse liikmeid kui ka Riigikogu liikmeid, oleks see kindlasti olnud tunduvalt mõistlikum ja parem variant ja taganud ka õiglustunde meie inimestele. 

Miks ma sellest õiglustundest räägin? Sellepärast, et sellest on hästi palju rääkinud ka erinevad ministrid. Nad on rääkinud, et ühiskonda tuleb siduda, et ühiskond peab andma oma panuse ja inimeste õiglustunne peab olema tagatud. Loomulikult on sellest alati räägitud julgeoleku kontekstis. Seda on räägitud selle raske aja kontekstis, mis meid maksutõusude tõttu ees ootab. Ja seda on räägitud sellest seisukohast, et me peaksime praegu raha kokku hoidma, [kulud] koomale tõmbama. 

Nüüd need kaks eelnõu, mis meie poolt esitati, just sellest rääkisidki, kuidas raha kokku hoida. Kokkuhoid, mis oleks nende seaduseelnõudega tulnud, oleks kindlasti olnud suurem. 

Mis puudutab valitsuse esinduskulusid, siis meie ettepanek oli väga lihtne: tuleb need muuta läbipaistvaks. Valitsuse liikmed, nagu ka Riigikogu liikmed, peaksid nende kohta aru andma ja rahvas peaks teadma, kuhu see raha kulub. 

Vaatasin [hiljuti] ühte uudislõiku Kanal 2 "Reporteris", kus küsiti lugupeetud ministritelt, kuhu nad seda raha – summas 1500 eurot – kulutavad. Ega väga häid vastuseid sealt ei saanud. Kui [refereerida] peaministri [öeldut], siis ta arvas, et selle teemaga ei ole üldse mõtet tegeleda, tegeleda tuleb palju olulisemate teemadega, nagu majanduse viimine tõusuteele. Majanduse viimine tõusuteele on see, millest me oleme siin ka pidevalt rääkinud, aga miskipärast ei ole valitsus seda kuulda võtnud. Ka see [praegune] eelnõu on tegelikult ju kosmeetiline. Ma arvan, et andes hinnangut selle kohta, mis puudutab valitsusliikmete esinduskulude läbipaistvaks tegemist, öeldes, et see on teema, millega tegelikult ei peaks tegelema,  pidas ta tõenäoliselt silmas sedasama eelnõu, mis meil praegu siin lugemisel on. Kahju! Ma ei ole temaga absoluutselt nõus. Ma arvan, et teemad, mis puudutavad Riigikogu liikmete palka, kuluhüvitisi, valitsuse liikmete palka ja nende esinduskulusid, on väga olulised ja kõnetavad paljuski meie inimesi. 

Piret Hartmanilt küsiti, mille peale siis tema oma esinduskulusid kulutab. Minister vastas selle peale, et tal ei olegi neid, ta ei tea nendest mitte midagi. Kui reporter tuletas meelde, et tegelikult ikkagi on, siis tuli meelde küll. See viitabki tegelikult sellele, et lugupeetud ministrid ei kasuta seda raha sihtotstarbeliselt ja see kukub nende arvele lihtsalt palgalisana. See on fakt. 

Kõige huvitavam vastus oli loomulikult Eesti 200 esindajal, haridusministril. Ta naeruvääristas tegelikult töötegijat ja [vastas, et] kuidas ta saab tulla tööle dressides. Aga selle jaoks ongi tal neid esinduskulusid vaja. Mida peavad need inimesed tegema, kes saavad oma tavatöö eest tavalist palka, tihtipeale keskmist palka, sellest vähematki? Mis raha eest peavad nemad endale riideid ostma? Kui juba minister mõtleb sellisel viisil ja ütleb selle ka välja, siis andke andeks, aga see inimene ei sobi ministriks. See inimene, kes mõtleb niimoodi ja selle ka välja ütleb, lihtsalt ei sobi ministriks. 

Nii et loomulikult, need on olulised teemad. Ja ma ütlen veel kord teile, see on Keskerakonna fraktsiooni otsus ja arvamus, et kui ministrite esinduskulud ei pea olema kärbitud, siis nad peavad olema vähemalt – vähemalt! – läbipaistvad. 

Praegu on meil siseminister peaministri ülesannetes. Kui ma küsisin temalt, mis tema arvab, miks ja kas või mille peale tema seda raha üldse kulutab, siis ega ta ei vastanud mulle. Lisaks ütles ta, et, aga teate, see on nüüd Riigikogu otsustada, kas teha need esinduskulud läbipaistvaks või kärpida neid, see ei ole tema otsustada. Kui ma tuletasin talle meelde, et andke andeks, aga tegelikult, kui te [ütlete, et te] kuulete sellest esimest korda, siis just nimelt valitsuskabinetis võeti vastu otsus, mille järgi te Keskerakonna esitatud seaduseelnõu ei toetanud. Siis tal tuli meelde küll. Aga sellele küsimusele, miks ta seda ei toetanud ja kas ta võiks olla solidaarne ühiskonna ja nende inimestega, kes tegelikult kannatavad nii 2025. kui ka 2026. aastal erinevate maksude [tõstmise] tõttu, jättis ta ikka vastamata. 

Head Riigikogu liikmed ja valitsusliikmed, kes praegu meid vaatavad ja kuulavad! Kui te ütlete [ühiskonnale], et olge solidaarsed, siis olge ise ka solidaarsed ja andke suurem panus.

Teine seaduseelnõu, mis jällegi on Keskerakonna poolt esitatud, puudutas Riigikogu liikme palka ja selle sidumist tema tööpanusega. Samasugust tööpraktikat viljeleb ka Belgia parlament: [nii palju, kui] käid tööl, saad ka palka. Protsendid olid pandud paika nii, et kui puudud 50% töölt, kärbitakse 50% su palka ja kui käid 100% tööl, saad ka 100% palka. Kujutage ette, kui erasektoris oleks selline võimalus: käid tööl või ei käi, palk ikka jookseb. No ei ole võimalik! Meie tahtsime seda reguleerida, aga kahjuks te ise hääletasite [selle eelnõu] maha. 

Nüüd, mis puudutab antud eelnõud, siis nii, nagu ma nii esimesel lugemisel kui ka praegu oma kõne alguses ütlesin, on see kindlasti suund õiges suunas, aga on ebapiisav. Mul on väga-väga kahju, et nii ministrite palkade osas kui ka Riigikogu liikmete palkade osas ei tulnud neid õigeid otsuseid. Aitäh ja jõudu meile!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel on ekraani järgi tekkinud konkurents sõnavõtu pidamise osas, aga siseinfo põhjal teeb fraktsiooni nimel sõnavõtu Riigikogu esimees Lauri Hussar. Palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Ma osalen täna siin läbirääkimistel isegi rohkem selle arutelu algatajana ja Riigikogu esimehena. 

Kui ma kolm kuud tagasi kutsusin Riigikogu kaasa mõtlema selle üle, milline on meie endi panus laiaulatuslikku kulude vähendamisse, siis on hea meel täna tõdeda, et pärast sisukaid arutelusid ja läbirääkimisi on meil kohe lõpphääletusel seadusemuudatus, mis toob välja selle, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Ma olen öelnud, et tegu on laia kompromissiga, millega on algatajatena ühinenud kõik Riigikogu juhatuse liikmed ja ka neli fraktsiooni. Ma tahan isiklikult selle vastutustunde eest tänada Toomast, Arvot, Õnnet, Martinit, Priitu ja Toomast ja kõiki, kelle nimel see eelnõu allkirjad sai. Ja kui keegi ei ole sellega veel ühinenud, siis usun ja loodan ma, et see on soovist teha asju veel paremini. Poliitikas on aga olulised ka kokkulepped ja selle põhjal otsuste tegemine. Konkreetne eelnõu on selge samm viidatud suunas. Mõistagi on ka kõik need, kes ei ole algatusele veel oma allkirja andnud, oodatud seda toetama.

Kokkuleppimine ja konsensuse otsimine on poliitikas jätkuvalt olulised ja see võikski selle solidaarse kärpe kõrval olla selle eelnõu [seadusena] vastu võtmise kandvaks sõnumiks. Mõistagi tähendab tänane kärbe – juhul kui [eelnõu] heaks kiidetakse – ka kokkuhoidu, ja seda põhjusel, et see vähendab Riigikogu liikme kuluhüvitisi kuuendiku võrra ja aitab meil aastas kokku hoida arvestuslikult ligi 400 000 eurot. Kuid olulisem sellest summast on tõsiasi, et tegu on solidaarse kärpega, mis näitab, et kulude kokkuhoius osaleme me kõik. Oluline on seejuures rõhutada, et kuluhüvitised on mõeldud Riigikogu liikmete tööga seotud kulude katmiseks, seda kuludokumentide alusel, ning kavandatav kärbe on seejuures tehtud viisil, mis ei piira Riigikogu liikmete võimalusi teha oma tööd ning tööga rangelt seotud vajalikke kulutusi. Seega säilib ka Riigikogu põhiseaduslike ülesannete täitmise võimekus.

Head kolleegid! Kutsun teid kõiki üles seda eelnõu toetama, sest ainuüksi solidaarsuse näitamiseks võiks selle otsuse taga olla kõigi Riigikogu liikmete hääled. Suur tänu!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond kindlasti toetab seda eelnõud, aga algatajate poole pealt oleks võinud natukene ausam olla. Riigieelarve on vastu võetud, aga seda [kuluhüvitiste] numbrit ei ole kuskilt väiksemaks tõmmatud, see on Riigikogu eelarves olemas. Ja kui Riigikogu esimees ütleb, et ta on selle [eelnõu] algataja, siis ma oleksin oodanud, et ta ütleb ka seda, et ta ka tegelikult iseenda ja oma asetäitjate kulutustelt kokku hoiab. Sest Riigikogu liikmed maksavad kinni oma transpordikulud, oma kütusekulud, oma telefonikulud, aga juhatuse liikmed seda ei tee. 

Nii et ma loodan, et kõik toetavad täna seda eelnõud. Aga ilma selle eelnõutagi hoiavad kokku ka juhatuse liikmed – nende kulude pealt, mida nad teevad väljaspool seda, mis läheb kuluhüvitistesse. Juhatuse liikmed ju kuluhüvitise ridadest neid ei maksa, vaid see [raha] on [Riigikogu] eelarves. Üks eelarverida on tunduvalt suurem kui summa, mida me kokku hoiame. Ja kahjuks ei hoia me kokku mitte 400 000 eurot, vaid tunduvalt vähem, sest 400 000 eurot on arvutatud selle pealt, kui me kõik maksimaalselt ära kulutaks. Aga ma siiski kiidan algatajaid, sest eelnõu liigub õiges suunas. 

Kui täna on kokkuhoid üleriigiline, siis peab loomulikult Riigikogu alati näitama eeskuju. Kahjuks valitsus küll seda eeskuju ei näita, sest tegelikkuses ei ole valitsusasutustes ega ministeeriumides kokkuhoidu näha, ka riigieelarves seda täna ei näe. Väga huvitav oleks ikkagi teada, mida kasulikku siis Riigikogu selle rahaga teeb, mille võrra me täna otsustame kuluhüvitisi vähendada. Riigieelarvest on [näha, et] see [rahasumma] on ju meil Riigikogu eelarves alles.

Suur tänu teile! Ando Kiviberg, teile oleks võimalik antud juhul ja antud märgi alusel sõna anda üksnes juhul, kui see on vastusõnavõtt fraktsiooni nimel, vastasel korral mitte. (Saalis kõneldakse.) Aga seda võib siis ka juhatajale … Siis peaks [vajutama] seda musta käe [nuppu], siis ma saaks teile sõna anda. Ando Kiviberg, palun!

Aitäh! [Sõna] "eelnõu" on tõenäoliselt üks enim tarvitatav sõna siin saalis. Ma lihtsalt tahan tähelepanu juhtida, et korduvalt on see viga siin saalis kõlanud, see oli nii Lauri Laatsi puhul ja on antud juhul nii ka Aivar Koka puhul. Juhin tähelepanu, et ainsuse osastav on "seda eelnõu", mitte "seda eelnõud".

See oli täiesti protseduuriline küsimus, aga [enda keelekasutust] me peame ikka harima, kui selleks võimalus on. 

Nüüd, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 545 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu liikmed! Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Riigikogu liikmete Lauri Hussari, Toomas Kivimägi ja Arvo Alleri ning Eesti 200 fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 545. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid 1. Eelnõu 545 on seadusena vastu võetud. Ma tänan kõiki kolleege!

Kolmas [päevakorrapunkt] on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Nagu te kõik väga hästi teate, on Eesti võtnud suuna põlevkivi elektri tootmiseks kasutamise lõpetamisele. Samas on riik endale võtnud ka rahvusvahelisi kohustusi, mis viivad süsihappegaasi heitkoguste vähendamiseni, et vähendada CO₂ mõju kliima soojenemisele. Me kõik teame ka, et kohe-kohe on Riigikokku saabumas kliimakindla majanduse seadus, millega seadustatakse uued põhimõtted meie rahvusliku rikkuse – põlevkivi – kasutamiseks.

Selleks, et arvestada eelpool mainitud asjaoludega, algatas Vabariigi Valitsus maapõueseaduse [täiendamise] seaduse [eelnõu], millega peatatakse praegu menetluses olevad kaevandamislubade taotlused alates 1. jaanuarist 2025. aastast kuni 31. detsembrini 2025. aastal. Seadusega kehtestatakse ka teatud erandid, mille rakendamisel on võimalik nendel ettevõtetel, kellel tekib kriitiline tooraine puudus, tootmist siiski jätkata ja saada sellega vajalik ajavälp tulevikuotsuste tegemiseks.

Kuid nagu igasugune seadus, seab ka käesolev seadus teatud piiranguid. Keskkonnakomisjon käsitles seda küsimust [huvigruppide] kaasamise istungil, kus viibisid põhilised põlevkivi kaevandajad. Komisjoni arutelu käigus tekkis seisukoht, et oleks vaja Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt saada seisukoht põhiseadusliku õigustatud ootuse printsiibi riive kohta. Analüüsis märgitakse, et õiguslik riive võib esineda, kuid ei märgitud seda, et seadus on põhiseaduse vastane, mida opositsioonierakonnad on korduvalt toonitanud. Aga eks see olegi opositsiooni ülesanne sellele tähelepanu juhtida. Kas see on alati õige, on nende otsustada. 

Järgmisel [istungil] kuulasime ära nii õigus- ja analüüsiosakonna ettekande kui ka Kliimaministeeriumi õigusanalüüsi raporti. Sellele järgnes komisjonis riive mõjude kaalumine mõlemapoolseid argumente arvestades. Lõpuks jäi kõlama argument, et lubade menetluse peatamise korral on õigustatud ootuse printsiibi riive oluliselt väiksem kui olukorras, kus ettevõtetel lubatakse kaevelubade menetlusega minna lõpuni ja kus neid ootab [menetluse] lõpus ees kindel [vastus] seoses muutunud reeglistikuga: ei kaevandamisele. Sel juhul oleks ettevõtted juba teinud suuri kulutusi, mida oleks saanud ära hoida just nimelt lubade menetluse peatamise abil. Just seda eesmärki käesolev seadus täidabki: hoida ettevõtetele ära suurem õigustatud ootuse riive. 

Eelnõu on käesolevates oludes parim [võimalik] lahendus. See hoiaks ära suurema õigustatud ootuse riive ja majandusliku kahju ettevõtjatele, samas võimaldades riigil kui maavarade omanikul reguleerida meie rahvusliku rikkuse säilimist ja selle parimat võimalikku kasutust meie kõigi ja ka riigi hüvanguks. Tuletan siinjuures veel kord meelde, et maavarade omanik on riik ja riigil lasub ka kohustus kasutada seda rikkust heaperemehelikult meie kõigi jaoks. 

Seadus ei ole seega vastuolus põhiseadusega, vaid minimaliseerib [õiguspärase] ootuse riive ja säilitab meie rahvusliku rikkuse parimal võimalikul moel. See on hea seadus ja me Reformierakonna fraktsiooniga toetame selle ühist vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

Palun ka lisaaega.

Kaheksa minutit. 

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minu meelest on meil järjekordselt tegu eriolukorra seadusandlusega. Eks eriolukord tuleneb ju sellest, et keegi on välja mõelnud, et meil on kliimast [tingitud] eriolukord. Aga sellist asja nagu kliimast [tingitud] eriolukord meil põhiseaduses ei ole. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral võib Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks. Nojah, siis on veel muidugi sõjaseisukord. Need ongi meie need [võimalikud] eriolukorrad. 

Praegu on juhtunud nii, et halva ja politiseeritud teaduse [rakendamise] tagajärjel pööratakse kogu meie elu Eestis, Euroopas ja paljudes lääneriikides lihtsalt pahupidi sellega, et võetakse pretensioon eriolukorra seadusandluseks, mille hulka kuuluvad muidugi kliimaärevus, kliimapaanika ja selle tagajärjel tekkinud, ma ütleksin, uustotalitaristlik lähenemine: reguleeritakse kõike, tavalisest majandustegevusest kuni toidulauani. Ka see eelnõu on selle üheks näiteks. Me paneme järjekordse löögi alla oma energiajulgeoleku. See kõik toimub ajal, mil kasvab rahvusvaheline ebastabiilsus. Me ei tohiks seda teha. Me seilame praegu koalitsiooni tahte tõttu tundmatutes vetes ehk siis nõrgestame energiajulgeolekut, mis on niigi habras, samal ajal meil aga uusi võimsusi peale ei tule, ja ka need on ebausaldusväärsed. 

See eelnõu on meie hinnangul vastuolus põhiseadusega ja selle suhtes peaks oma seisukoha kujundama Riigikohus. Ma loodan, et ka õiguskantsler või president selles osas sekkuvad, sest kliimaseadusandlus ei saa olla mingi eriolukorra rakendamise tööriist, millega iga eluvaldkonna pihta lüüakse nagu kuvaldaga, kohe sellise pimeda jõuga: laostame veondust, põllumajandust, metsandust, laostame tööstus tööstuse haaval [kõrgete] energiahindadega. 

Meil ei tohi olla mingit põhiseadusevälist eriolukorra seadusandlust. Ajalugu on näidanud, et just eriolukorra kuritarvitamise kaudu kaaperdatakse riikides demokraatia, õigusriik ja aeg-ajalt ka riikide suveräänsus. Totalitaristlikud süsteemid on väga palju kuritarvitanud eriolukorra mõistet. Seda küll ei öelda meelsasti otsesõnu või [kindlas] kõneviisis – "erakorraline seisukord" –, aga see kliimast [tingitud] eriolukord tähendab sisuliselt sedasama, sest on ju hirmus, kui planeet hukkub. Selle nimel võib kõike teha: selle nimel võib kodanike vabadusi piirata ja selle nimel võib ettevõtlust ruineerida. 

Aga kõik ei ole sellega, tõsi, nõus. Olen nõus, et kõik ei ole ka halva teaduse [rakendamisega] päri. Mul on hea meel, et siinsamas majas olev õigus‑ ja analüüsiosakond ei ole ühegi erakonna teenistuses. Nagu eelkõneleja mainis, on see õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus, mitte opositsiooni arvamus. Mõistagi oleme me ka ise seda meelt, et see eelnõu rikub väga olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid. 

[Toon esile] mõned väljavõtted õigus‑ ja analüüsiosakonna seisukohtadest. Õigus‑ ja analüüsiosakond koostas eelnõu kohta arvamuse üsna hiljuti ja rõhutas, et probleem on näiteks õiguspärase ootuse vaatest. Nimelt, õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuse punktis 14 esitatakse järgmine seisukoht: "Juba algatatud menetluste peatamist kuni uue regulatsiooni kehtestamiseni, mis kaotab või oluliselt piirab taotletava õiguse kasutamist, võiksid õigustada ootamatud asjaolud või vältimatud põhjused, millele riigil tuleb kohe, enne uue materiaalõiguse kehtestamist reageerida." Kliimaministeerium andis selle kohta oma vastused. Minu meelest on hädavajalik see eelnõu saata Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks. 

Õigus‑ ja analüüsiosakond käsitles ka õigusselguse põhimõtet. Nad leidsid, et eelnõuga kavatsetakse menetlused peatada, kuid ei sätestata, mis saab edasi või kuidas muutuvad loa saamise võimalused, seega ei ole selles olukorras tegu õigusselge regulatsiooniga. Õigus‑ ja analüüsiosakond tõi arvamuses välja viite Riigikohtu otsusele: "PS ega muu kehtiv õigus ei keela aga tingimata arendusi, mis toovad kaasa suures koguses kasvuhoonegaaside heiteid. Neid heiteid ei saa piirata iga hinna eest ja vajadus kliima soojenemist pidurdada ei ole ülekaalukas igas olukorras." Sama jant käib ju ka õlitööstustega: paneme kõik Eesti võimsad eksporttööstused kinni. Sellest, et meie rahakott saaks tühjaks ja meil ei oleks raha ei kultuuri, hariduse ega riigikaitse jaoks, unistaks meie vaenlane. Sinna me praegu just oma rohepöördega liigume. 

Õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamuses rõhutati ka, mis puudutab muudatuste jõustumise aega, vajadust anda ettevõtetele vajaminev üleminekuaeg ümberkorralduste tegemiseks. Arvamus seadis küsimuse alla, kas menetluse peatumise aeg on piisavalt selgelt ja kindlalt määratud, arvestades, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei ole veel Riigikogu menetlusse jõudnud. Seega tuleks meie arvates see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti 200 toetab seda eelnõu hea meelega, sellepärast et see eelnõu lähtub pikast plaanist Eestile, milleks on jätkusuutlik majandus ja ressursside, just maavarade mõistlik kasutus. Täna ei ole põhjust rääkida sellest, et põhiseadus peaks kirjeldama kõiki asju, mille puhul peaks lähtuma tervest mõistusest. Põhiseadus ei kirjelda näiteks aastaaegade vahetust, ei kirjelda kliimat. Põhiseaduslik riive ja põhiseadusvastasus on kaks väga erinevat asja. 

Õigus- ja analüüsiosakond on tõepoolest juhtinud komisjoni tähelepanu mitmetele argumentidele, mis vajaksid veel kaalumist. See ei tähenda aga seda, et ei oleks võimalik kaalutlusotsust teha. Põhiseaduslik riive on saanud teoks päris paljudes regulatsioonides, mida Riigikogu on siin saalis vastu võtnud ja heaks kiitnud. Näiteks on põhiseaduses sätestatud liikumisvabadus. Samas saab korrakaitseseaduse alusel seda teatud juhtudel piirata. Meil on põhiseaduses sätestatud ka sõnavabadus. Aga ka see ei ole alati absoluutne, [näiteks] ei tohi laimu levitada. 

Õigustatud ootuse printsiibist lähtudes loob just nimelt see eelnõu suuremat õigusselgust, kuna see annab ettevõtetele väga selge, kindla tähtaja, mil nende lubade menetlemine peatatakse. Ja see peatatakse proportsionaalsuse [põhimõttest lähtudes] võrdlemisi lühikeseks ajaks: üheks aastaks. Seetõttu on see eelnõu selgelt ka ettevõtete huvides, et neil ei tekiks põhjendamatult õigustatud lootusi nende menetluste suhtes ja neil ei tekiks põhjendamatuid kulusid. Ehk tegelikkuses on see regulatsioon tehtud just nimelt ettevõtete kasuks. 

Ka ei ole vähetähtis see, et komisjon on eelnõu menetluse käigus kaasanud ettevõtteid ja pidanud nõu huvigruppidega. Need ettevõtted, keda see eelnõu kõige enam puudutab, on selle regulatsiooniga nõus, sellepärast et nende varud on täiesti piisavad, et üks aasta lubade täiendava menetlusega oodata. Lisaks on ette nähtud mõned erandid, mille kohaselt on võimalik teatud liiki lube menetleda. 

Nii et ma ei saa ausalt öeldes aru, kelle õigusi eelnõu kriitikud siin kaitsevad või kelle eest nad seisavad, sest huvigrupid on öelnud, et neile selline regulatsioon sobib ja see toob neile piisava õigusselguse. Seetõttu ei sea [eelnõu] ka ohtu Eesti energeetilist sõltumatust, vaid tagab, et Eestil oleks selge perspektiiv üleminekuks jätkusuutlikumale majandusele. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kuula ja imesta, hea rahvaesindus! Ma pean silmas neid eelnevaid sõnavõtte. Kõigepealt kõlas väide, otsekui parlamendi õigusteenistus ei olevat leidnud, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, ei ole sellega kooskõlas. Sellist formuleeringut kandis õigusanalüüsi käigus tehtud sõltumatu ekspertiis, mis parlamendis telliti. Juba see asjaolu, et seda ekspertiisi pidas komisjon vajalikuks tellida, näitab, et komisjonis mööndi probleemi eelduslikku olemasolu. Ja vastus oli selge. Me tegeleme siin praegu millega? Omandiõigust ja õiguspärast ootust põhiseadusvastaselt piirava seaduseelnõuga.

Teine väide, mis siin kõlas, puudutab seda, otsekui ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid tervitaksid palavalt seaduseelnõu, tuleksid selle taha, nõuaksid selle [vastu võtmist] lausa lippudega ja möönaksid, et see on väga vajalik asi. See on ju sulaselge vale. Võtame ja avame seaduseelnõu kooskõlastustabeli, kus tegelikult on lehekülgede kaupa kirjas protestiseisukohti nendelt ettevõtetelt, kes on kohustatud subjektid selle seaduse tegutsemisalas.

Isamaa hääletab selle seaduseelnõu vastu. See on järjekordne õpikunäide valitsuse majandusvaenulikust ja majanduskeskkonda destabiliseerivast poliitikast. Eelmisel reedel samasuguses retoorikas võeti vastu valitsuse positsioonid nõuda suuremaid rohepöörde ambitsioone – 90% emissiooni vähendamist aastaks 2040. Täpselt samas olukorras. Kõik Eesti ettevõtlusorganisatsioonid ütlesid, et ärge tehke seda, ärge võtke seda positsiooni, sest see tähendab määramatut riski meie konkurentsivõimele ja majanduskeskkonnale. Sellest hoolimata tehakse neid otsuseid täpselt samasuguse perioodilisusega, nagu eile, kui me võtsime üle Euroopa kestlikkusaruannete [direktiivi], mille seletuskirja järgi asetatakse astmelise rakendusaja jooksul sadadele ettevõtetele juurde üle 30 miljoni euro täiendavat koormust.

Meie sõnum Vabariigi Presidendile on ühene ja selge, ja see on, ma arvan, ka presidendile endale oluline väljakuulutamise osas: parlament asub praegu täiesti teadlikult vastu võtma ja hääletama põhiseadusega vastuolus olevat seadust. Me kutsume presidenti üles seda seadust mitte välja kuulutama.

Nüüd see, mis puudutab õiguspärase ootuse tagamist. Siin kõlas viide, et ettevõtjad ei tee [piisavalt investeeringuid]. Eesti Energia juhatuse esimees [ütles], et kui me võtame Auvere jaama, siis selle puhul tehti kokku 800 miljoni eurone investeering, aga mis saab 2035. aastal, me ei tea. Näete, ei tea! Nii palju siis õiguspärase ootuse loomisest. Taasterahastu puhul, tuleb välja, andis valitsus nurga tagant välja veksli, et lõpetada põlevkivienergeetika ja põlevkivist toodete kasutamine vastavalt 2035. ja 2040. aastal, lubadusega, et 2025. aasta lõpuks pannakse see ka paberile. Täielik kaos ja prognoosimatus valitseb meie energeetika[sektoris], tööstussektoris! Ja nüüd räägitakse, et see valitsuse [algatatud] seadus, mis jätab meie majanduses kõik rippuma, just tüüpiliste baasvalikute tegemise seisukohast, tekitab korraga õiguspärast ootust. Kuid see tekitab segadust, see tekitab täiendavat segadust! 

On veel viimane, minu meelest vägagi kõnekas [asjaolu]: kliimaseadus tulistati puruks. Valitsuse keskne ideoloogiline agenda – kliimaseadus – on saanud hävitavat kriitikat ettevõtlusorganisatsioonidelt, aga ka väga paljudelt looduskaitse- ja keskkonnahoiuekspertidelt, -organisatsioonidelt. Ja ma vaatan murelikult seda käsitlust, mis on võetud. Mitteeksisteerivat seadust asutakse meie õigusruumis jõustama poliitika kujundamise meetmetega. See on õigusriigi käsitlusega, ammugi veel õiguspärase ootuse printsiibiga, mida siin eelnevalt [mainiti], täiesti vastuolus olev loogika. Seesama maapõueseadus kõneleb, et selle aluseks on kliimaseadus – mitteeksisteeriv seadus. Ma tahan tänada Mait Klaassenit, kes saatis valitsuspoolsete ekspertide kirjalikud vastused [seaduse kohta]. Need vastused olid ulatuslikud, aga neis ei olnud sisulist kvaliteeti. Aga see ei ole loomulikult mitte kriitika Maidu kohta, vaid selle käsitluse kohta, mille [Kliima]ministeerium on võtnud. Korraga antakse juhiseid mitteeksisteeriva seaduse alusel, mida me ei saagi vaidlustada; seaduse alusel, mille rakendamise kohta ei saagi mitte midagi veel teada just nimelt ettevõtjad, huvirühmad, keda see puudutab. Selle seaduseelnõu alusel valitsetakse juba riiki. Täpselt samamoodi, nagu ka Euroopa Komisjoni teatise puhul – 2040. aastaks [vähendada] 90% – kasutati alusena, ma vaatasin, kliimaseadust.

Ma kutsun valitsust üles põhimõtteliselt sellisest käsitlusest loobuma, kutsuma ennast korrale. Ma pean tunnistama, et ma ei taha tegeleda bürokraatlike organisatsiooniliste mängudega. Valitsus on juba niigi saavutanud teatud rekordid ametkondade ümbertõstmisega. Minu meelest oli viga luua Kliimaministeerium. Ma arvan, et Kliimaministeeriumi [tegevus] tuleb sellisel kujul lõpetada. Tuleb naasta looduskaitse ja keskkonnaga tegeleva keskkonnaministeeriumi kontseptsiooni juurde, sest ma näen, et praegu on Kliimaministeeriumis võetud aluseks üksnes teatud kitsast suunda jõustav poliitiline agenda. Ja see läheb väga praktiliselt vastuollu nii meie majanduse toimimise – just nimelt ettemääratavat tulevikku destabiliseeriva tegevusega – kui ka inimeste ootustega.

Nii et, näete, seadus on lühikene, aga ta peegeldab palju laiemalt meie kehva poliitikat. Üks [mure] on, et see seadus destabiliseerib meie majandust ja muudab selle ebakindlamaks, kõige krooniks on see teadlikult vastu võetud põhiseadusvastasena. Et see oleks stenogrammis fikseeritud, [väidan, et] parlamendi liikmed on sellest suurepäraselt teadlikud ja need valitsusliidu esindajad, kes asuvad selle poolt hääletama, võtavad teadliku riski, et kui on vaja, siis saab oma poliitilisi samme jõustada ka õigusvastaste meetmetega. Ja see on, ma hoiatan, väga ohtlik pretsedent. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 435 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.  

Auväärt Riigikogu! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Eelnõu 435 on seadusena vastu võetud. 

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 497 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.  

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 497. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastu oli 3, erapooletuid 2. Eelnõu 497 on seadusena vastu võetud.

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas" eelnõu 542 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Annan lühikese ülevaate Riigikogu otsuse 542 arutelu kohta rahanduskomisjonis. Arutasime eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist kahel korral: 9. detsembril ja 16. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks – 10. detsembriks – üllatuslikult või ootuspäraselt Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud, küll aga on eelnõusse sisse viidud mõned keelelised ja tehnilised täpsustused. 

Komisjon langetas eelnõu suhtes järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 18. detsembril, mille kinnitas juhatus, ja viia läbi selle lõpphääletus. 

Arutelu 9. detsembril mõnevõrra siiski oli. Näiteks rahanduskomisjoni esimees andis ülevaate selle kohta, et muudatusettepanekuid ei ole, küll aga soovis härra Aivar Kokk teada, kas ja milleks üldse on see osaluse suurendamine vajalik. Siis korrati üle, et tegemist on EBRD kapitali suurendamisega 4 miljardi euro võrra, millest Eesti osa on 4 miljonit eurot. Ennekõike on see mõeldud Ukraina projektide toetamiseks, kuna sõjakahjustuste tõttu on kahjuks tööülesannete [maht] Ukrainas kasvanud. 

Need otsused, mis ma enne ette lugesin – nii [eelnõu] päevakorda võtmine kui ka selle lõpphääletus – olid konsensuslikud. Eelnõu teise lugemise tekst kiideti samamoodi heaks konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja ütles, siis sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 542 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid! Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid 0. Eelnõu 542 on otsusena vastu võetud.  

Oleme jõudnud kuuenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 465 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, kultuurikomisjoni liikme Liina Kersna.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rõõm on teile tutvustada eelnõu 465 (Juhataja helistab kella.) teise lugemise ettevalmistamist kultuurikomisjonis. Selle seadus[eelnõu] [pealkiri] on täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. Tuletan meelde, et selle seadusega me kehtestame seaduse tasandil mikrokvalifikatsiooni kui termini ja mõiste. Me teame, et juba täna pakuvad ülikoolid 176 erineva mikrokraadi omandamise võimalust. Nüüd see seadus jõuab sellele järele. 

Vabariigi Valitsus algatas seaduseelnõu selle aasta 15. juulil ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 18. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 2. oktoober, eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Kultuurikomisjon algatas omalt poolt neli muudatusettepanekut ja need kiideti 9. detsembri istungil heaks. 

Kultuurikomisjoni muudatusettepanekud on ette valmistatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes ka neid ettepanekuid toetas. Ühe kultuurikomisjoni muudatusettepaneku aluseks oli Rektorite Nõukogu ettepanek, mida toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium. 

Eelnõu menetlusotsused tegi komisjon 9. ja 16. detsembri istungil. Komisjon, ütlen juba etteruttavalt, otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda täna ja ka eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis kohe järgmise aasta esimesel istunginädalal, 15. jaanuaril teeme ettepaneku viia läbi selle lõpphääletus. 

Veidikene [räägin] ka sellest, mis esimese ja teise lugemise vahel täpsemalt toimus. Kultuurikomisjon kaasas eelnõu ettevalmistamisse huvirühmad ja küsis neilt kirjalikke arvamusi. Kultuurikomisjonile esitasid eelnõu kohta ettepanekuid Rektorite Nõukogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit üheskoos, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Töötukassa ning Eesti Rahvaülikoolide Liit.

3. detsembril oligi meil [huvirühmade] kaasamiskomisjon, kuhu olid kaasatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu [juhatuse esimees] Anni Sild, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits, Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige Aksel Lõbu, töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg. Haridus- ja Teadusministeeriumist olid kohal loomulikult kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak ning ministri nõunik Olga Bogdanova, lisaks ka kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna täiskasvanuhariduse valdkonna [pea]ekspert Annaliisa Toom ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar. 

Kõik osapooled said esitada oma arvamusi ja ministeerium tutvustas ühtlasi Rektorite Nõukogu ettepanekut. Rektorite Nõukogu esitas ettepaneku täiendada täiskasvanute koolituse seaduse § 16 selliselt, et riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastuse aluseks oleks ka ainepunkt, kuna kõrgkoolides arvestatakse mikrokraadi õppekavade ja neisse kuuluvate ainete mahtu ainepunktides. Haridus- ja Teadusministeerium nõustus selle ettepanekuga ja sellest kujunes kolmas muudatusettepanek, mille me seaduseelnõule kultuurikomisjoni kaudu tegime. 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit tegid ühiselt ettepaneku vähendada olulisel määral eratäienduskoolitusasutuste õppekavarühma kvaliteedihindamise riigilõivu määra: 1450 eurolt 145 eurole. Istungil selgitati, et kui riigilõiv on 1450 eurot, siis võib eeldada, et suurem osa erasektorist ei hakka pakkuma mikrokvalifikatsiooniõpet, mille tõttu väheneb seal konkurents. 

Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustunud selle ettepanekuga. See riigilõiv on välja arvutatud selliselt, et see kannaks kogu ühe õppekavarühma hindamiseks mõeldud kvaliteedihindamise agentuurikulud. Maksumaksja sellele lisaks ei peaks maksma. Haridus- ja Teadusministeerium hindas ka, et suurematel koolitusfirmadel, kes võiksid pakkuda mikrokvalifikatsiooni ja neid tunnistusi, on suured õppekavarühmad, mille hindamisel saavad nad pakkuda ka mikrokvalifikatsiooniõpet. Neid tunnistusi peab andma ja seda hindamist peab tegema kord viie aasta tagant, see ei ole iga-aastane kulu. 

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja märkis istungil, et nad toetavad eelnõu, ja tegid ettepaneku kaasata ka Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindaja täiskasvanuhariduse nõukogu tegevusse, mis toimib ministri eestvedamisel ministeeriumis. Ministeerium oli nõus, et loomulikult Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu sinna kaasatakse. 

Eesti Töötukassa tegi ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et kõik täienduskoolitusasutused, mitte ainult mikrokvalifikatsiooniõpet pakkuvad asutused, saaksid võimaluse läbida õppekavade vabatahtliku kvaliteedihindamise, kuna täienduskoolituste kvaliteedihindamise üle kontroll hetkel puudub. Selle üle oli meil komisjonis pikem arutelu. Tegelikult on olemas [õppekavade] vabatahtliku kvaliteedihindamise mudelid, mida pakuvad mitmed täiendkoolitusfirmad selleks, et pakkuda oma klientidele kindlust, et nad on kvaliteetsed koolitusfirmad. 

Ministeeriumi seisukoht oli, et seadusesse ei ole mõistlik vabatahtlikku hindamist panna, sest kui see on juba seaduses kirjas, ei ole hindamine enam vabatahtlik, ja kui see on seotud ka mingisuguste rahaotsustega, ei ole see samuti vabatahtlikuna käsitletav. 

See ongi lühidalt kõik nende nelja muudatusettepaneku kohta, mis kultuurikomisjon tegi. Kõikide [ettepanekute] puhul oli komisjoni ettepanek arvestada täielikult. Kaks muudatusettepanekut – esimene ja teine – on tehnilist laadi ettepanekud, mis said tehtud Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul. Kolmas muudatusettepanek puudutab Rektorite Nõukogu tehtud muudatusettepanekut ja neljas muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu jõustumist. Kui praeguses eelnõus on kirjas, et seaduseelnõu peaks jõustuma järgmise aasta 1. märtsil, siis me lükkame selle kuu aja võrra edasi, kuna menetlus on toimunud nii pikalt. Peab olema kindel, et kõik süsteemid toimivad, et see seadus saaks kenasti rakenduda. Jõustumise aeg on muudatusettepaneku kohaselt 1. aprill 2025. Aitäh teile!

Suur tänu teile väga selge ettekande eest! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja viitas, on eelnõule esitatud neli muudatusettepanekut. Asume nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1. Selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3. Ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 4. Ka selle on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 465 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud seitsmenda päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse (haiglaerand) eelnõu 532 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks auväärt terviseministri Riina Sikkuti.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille nimetuses on tõesti sulgudes toodud "haiglaerand". Haiglaerand on väljend selle kohta, kui näiteks haigla, teadus- ja arendusasutus, ravimite tootmise tegevusloaga [asutus] või rakkude, kudede käitlemise õigusega isik valmistab oma riigis uudseid ravimeid erandkorras ilma müügiloa nõudeta. Need peavad olema valmistatud konkreetsele patsiendile, vastama kindlatele kvaliteedinõuetele ja neid kasutatakse haiglas vastavalt eriarsti ettekirjutusele ja tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Nii et kui me räägime haiglaerandist, siis me räägime sellistest ravimitest, mida apteegist karbiga osta ei saa.

Haiglaerandi puhul on meil 2022. aastast seadus olemas, kus on [kehtestatud] suhteliselt ranged piirangud selle kasutamiseks. Seadusemuudatusega me leevendame neid piiranguid: näiteks kaotame piirangu, mis lubas haiglaerandi korras valmistada uudset ravimit ja kasutada ainult ühe valmistaja poolt [valmistatud ravimit] kuni kümnel patsiendil. Nii patsientide arv kui ka see, et haiglaerandi alusel võib ravimit valmistada vaid üks valmistaja, on mõlemad piiravad. Eelnõu kohaselt patsientide arvule enam piiranguid ei seata, seeläbi võimaldame laiemat juurdepääsu uudsetele ravimitele, eriti katmata ravivajaduse korral. Edaspidi võimaldatakse haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamist siis, kui sarnane uudne müügiloaga ravim ei ole Eestis piisavalt kättesaadav või kui patsiendid ei ole Eestis selle ravimi kliinilisse uuringusse kaasatud. Samal ajal jääb kehtima nõue, et haiglaerand on lubatud vaid juhul, kui ravimit valmistatakse erandkorras, seega nendel konkreetsetel patsientidel kasutamiseks, mitte müügiks ega ekspordiks. Ravi kättesaadavuse soodustamiseks lühendatakse haiglaerandi loa menetlemise tähtaega 120 päevalt 90 päevale.

Lisaks on eelnõu järgi soov pikendada haiglaerandi loa [kehtivuse pikkust] kahe aasta asemel viie aastani. Samuti on lubatud selle korduv pikendamine, aga seda eeldusel, et ravimi ja raviviisi kasutamise kogemus tõendavad selle efektiivsust ja ohutust ning puuduvad alused loa kehtivuse lõpetamiseks. Kõik senised nõuded ravimite valmistamise kvaliteedile, efektiivsusele ja ohutusele jäävad kehtima ning patsientide kaitse ja ohutus on haiglaerandi korras ravimi valmistamise ja kasutamise loa taotluse hindamisel jätkuvalt esmaseks nõudeks. 

Kui juhtub nüüd, et turule tuleb sarnane uudne ravim, millel on müügiluba, ja see on Eesti patsientidele piisavalt kättesaadav, siis Ravimiamet haiglaerandi luba enam ei pikenda. Seega eelistatakse alati sarnast uudset müügiloaga ravimit ja haiglaerand jääb ajutiseks leevenduseks olukorras, kus sarnane uudne müügiloaga ravim ei ole kättesaadav. 

Muudatuse teeme me eelkõige patsientidele mõeldes. Kui me räägime uudsetest ravivõimalustest, näiteks geeniteraapiast või rakuravist, siis on tähtis neid kaasaegseid raviviise võimaldada ka Eesti patsientidele. Erialaspetsialistide hinnangul on aastas paarkümmend patsienti, kellel võib olla pahaloomuline kasvaja ja kelle jaoks ei ole ravivõimalused, mille käigus kasutatakse müügiloaga ravimeid, kättesaadavad ja kes võiksid edaspidi saada ravi haiglaerandi raames. Lisaks võib näidustuste ja seega ka patsientide hulk kasvada, kuna haiglaerandid võivad olla suunatud sihtrühmadele, kelle jaoks praegu müügiloaga ravimit ei ole. Siiski, haiglaerand, nii nagu on see ka nime poolest erand, pakub lahendust ennekõike harva ja väga harva esinevate haiguste ravis, kus senised standardsed ravivõimalused on jäänud Eesti patsientidele kättesaamatuks või on konkreetse patsiendi jaoks olemasolevad ravivõimalused ammendunud. 

Kokkuvõttes on haiglaerandi korras uudse ravimi valmistamine ja kasutamine samm personaalsema tervishoiuteenuse suunas, kuna uudne ravim valmistatakse konkreetse patsiendi näidustust ja vajadust silmas pidades. Eesmärk on, et inimesed saaksid parimat võimalikku ravi kodumaal. Lisaks patsiendi kasule on selle muudatusega seoses kahtlemata oodata ka muu teaduse ja arstiteaduse koostööd. Eesti teadlastel on võimalik nii Eesti patsientidele kaasaegset ravi pakkuda. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka mõned küsimused. Irja Lutsar, palun!

Jaa, aitäh, minister Riina, ettekande eest! Ma kontrollin lihtsalt üle, kas ma sain õieti aru. Sa ütlesid ka sotsiaalkomisjonis, et kui nüüd see uus ravim jõuab turule, siis haiglaerandit enam ei rakendata. Kui mina seda seadusemuudatust õieti oskan lugeda – ja ma ütlen, et ma ei ole jurist ja selle tõttu ilmselt loen seda ka halvasti –, siis minu arust seda ütlesid vanasti [ravimiseaduse] § 16⁷ [lõike 2] punkt 4, mis muudatuste järgi tunnistatakse nüüd kehtetuks. Nii et minu arusaamist mööda see enam ei kehti, aga ma ütlen, et võib-olla on see ka minu juriidilise lugemisoskuse puudus.

Aitäh küsimuse eest! Ühelt poolt tõesti, üleöö ju haiglaerand kehtivust ei kaota. Kui haiglaerandit on rakendatud, konkreetne patsient saab selle alusel ravi ja tuleb uus ravim turule, siis järgmisest hommikust ei lõpetata patsiendi ravi, kellele haiglaerandi alusel ravi võimaldatakse. Aga kuna see haiglaerand on antud sellisele konkreetsele uudsele ravimile, millega sarnast müügiloaga ravimit [turul] ei ole, ja kui ongi nii, et kaks aastat saab täis, haiglaerandit soovitakse pikendada, vaat siis seda pikendada ei saa. Haiglaerandit ei saa rakendada, kui turul on sarnane uudne müügiloaga ravim olemas. Nii et tõepoolest, üleöö see kehtivust ei kaota, aga pikas plaanis ei ole võimalik seda ravi võimaldada, kui alternatiiv on Eestis kättesaadav.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kuna ma olen ravimite tootmisest ja arendamisest väga kaugel olev inimene, aga tean seda, et enne kui need ravimid turule tulevad, siis neid testitakse väga suurte arvudega, neile tehakse mitmekordsed kliinilised testimised, siis tekib mul küsimus, kuidas siis selle haiglaerandi puhul riskid maandatakse. Kui seda on võimalik lühidalt selgitada.

Aitäh! Haiglaerandi all valmistatavate ravimite puhul on ohutusstandardid – kvaliteedinõuded, efektiivsusnõuded, ohutusnõuded – sarnased müügiloaga ravimite puhul. Ja haiglaerandi rakendamiseks on vaja ikkagi Ravimiameti luba, on need siis nõuded laborile või töötajatele, kes seal tööd teevad: need nõuded tuleb ikka täita. Vaatamata sellele, et me räägime erandist, ei tähenda see, et ükski reegel ei kehti. Ravimite puhul on tõesti nii tõhusus kui ka ohutus väga tähtsad. 

Haiglaerandi regulatsioon on meil olemas ja ka praegu kehtivad nõuded ravimite ohutusele, kvaliteedile, tõhususele. Haiglaerandi korras on ühele suurhaiglale ja ühele ettevõttele juba haiglaerandit rakendatud ja nad on teinud teatud ravimi konkreetsele patsiendile kättesaadavaks ka praeguses õigusruumis. Aga kuna rakuravi ja geeniteraapia arenevad kiiresti, siis on oluline ka juba selle pingutuse ja investeeringu tegemine, et patsientidele Eestis seda ravi erandkorras võimaldada. Kuna piirang on kümme patsienti, siis tõesti nähakse seda liiga piiravana. Kui meil on 11 patsienti, kellele see ravim sobiks, siis kas neile ei tohi [erandit rakendada] ja kas keegi jääb siis sellest [ravimist] ilma? Nii et praegu me kuidagi ei muuda ega leevenda nõudeid kvaliteedi mõttes, aga me võtame maha need piirangud, mis patsientide arvu või haiglaerandi kehtivust ja selle loa pikendamist reguleerivad. Kvaliteedinõudeid me sisult ei muuda.

Irja Lutsar, palun, teine küsimus!

Aitäh! Riina, mul on niisugune küsimus. See seadus on kehtinud kaks aastat ja kasutatud on seda kahel korral. See 10 ei ole mingi number, sest võib olla 10 sama ravimit vajavat patsienti või üks patsient. Neid haigeid võib olla ka märksa rohkem. Kas on ka teada see, et seadus on antud momendil nii piirav ja et selle potentsiaalseid kasutajaid oleks muidu olnud märksa rohkem, aga ei saanud [haiglaerandit] sellepärast kasutada, et seadus on liiga piirav? Kas selle kohta on sul mingeid andmeid või on haiglatest või kuskilt mujalt neid andmeid tulemas?

Aitäh! Tõepoolest, seletuskirjas on kirjas, et haiglaerandit on kahel korral rakendatud. Ma tegelikult ei tea, mitut patsienti see on puudutanud ja kas seda haiglaerandit on rakendatud mõlemal korral ühele patsiendile või suuremale patsientide arvule. Sellele mina praegu vastata ei oska. 

Tõepoolest, kui me räägime piirangute leevendamisest või mahavõtmisest, siis lisaks sellele 10 patsiendi piirangule on näiteks ka see [piirang], et kui patsiendid ei ole Eestis selle ravimi kliinilisse uuringusse kaasatud. Sest [seaduses] on näiteks praegu tingimus, et kliiniline uuring peab toimuma Eestis: ka see on piirav, sest kliinilisse uuringusse kaasamiseks on patsientidele näiteks nõuded olemas. Kõik patsiendid – isegi kui neile see ravim võiks sobida või vajalik olla – kliinilisele uuringule ei pääse, aga ka neile oleks siis võimalik ravimit haiglaerandi raames võimaldada. Nii et sellist paindlikkuse vajalikkust on. 

Nüüd see 10 patsiendi piirang. Eks see on mingil määral selline juhuslik olnud. Tundub, et on väike number, me ei luba laiaulatuslikku ravimitootmist, ja see tundub mõistlik. Ja ka praegu me ei näe, et see peaks puudutama kümneid tuhandeid patsiente. Aga tõesti [võib tekkida] olukord, kus me läheme juba seadust muutma, [näiteks], mida me teeme olukorras, kus rakuravile kvalifitseeruks 11 patsienti. Kui me juba muudame, siis [võiks arvestada, et] selline konkreetne patsientide arvul põhinev piirang ei ole Sotsiaalministeeriumi hinnangul piisavalt põhjendatud. 

Hele Everaus, palun!

Suur aitäh! Ma suure osa küsimusi küsisin juba komisjonis ära, ma ei hakka neid kordama. On väga palju küsimusi, mis on õhus ja millele ma tookord ka ministrilt vastuseid ei saanud. Mul on üks küsimus. Te ütlesite, et need ravimid, mis pole Eesti inimestele kättesaadavad. Aga on ju teada, et meil käivad [arsti]keskustes ravil mitte ainult Eesti kodanikud, välismaalt tulevad patsiendid, kes tegelikult tulevad ravile oma ressursiga. Kas nendele laieneb see ka? Kas nemad võivad edaspidi saada meie keskustes sedasama erandkorras ravi, mida nad võib-olla mujal ei jõua osta?

Aitäh! Eestis saab ravi, ka väga kallist ravi, inimene, kes on ravikindlustatud. Kui tal ravikindlustust ei ole, peab ta ravi eest ise tasuma. Ma tõesti ei oska öelda, kui palju on näiteks [välismaa] patsiente, kes vähiravi teenust saavad, ma ei tea, eesti keeles Eestis. Ilmselt me räägime väga üksikutest juhtudest. Aga tõesti, seda haiglaerandit, nii nagu ma oma sõnavõtus ka ütlesin, kasutatakse haiglas vastavalt eriarsti ettekirjutusele ja tema ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Nii et on arsti otsus võimaldada ravi. Valdav osa ravi osutatakse ravikindlustatud isikutele. 

Aga ma uurin selle järele, see on väga hea küsimus, et kuidas me kohtleme neid patsiente, kes oma ravi eest ise tasuvad, ja kuidas haiglaerand neile rakendub. See küsimus, kahtlemata, tuleb lahendada ära enne, kui me seaduse vastu võtame, et me saaks sellest ühtemoodi aru. Me ei hakka siin kuidagi eksportima ravimeid teenusena, mida me Eestis osutame. See on mõeldud Eesti patsientide raviks, kellel muidu ei ole võimalust kätte saada kaasaegseid ravivõimalusi või kelle ravivõimalused on ammendunud. Neile pakutakse sellist erandkorras abi vastavalt eriarsti otsusele.

Karmen Joller, palun! 

Tahtsin üle küsida, kas haiglaerandi abil [turule] toodud ravim ei tähenda automaatselt seda, et see on Tervisekassa soodusravimite nimekirjas. Ma vist olen õigesti aru saanud?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest. Termin on "erand" ja me lubame valmistada ravimi [erandkorras] konkreetsetele patsientidele. Nii nagu kvaliteedireeglid jäävad kehtima, jäävad samamoodi kehtima reeglid selle kohta, kuidas pääsevad ravimid ja teenused sinna soodusravimite või tervishoiuteenuste hinnakirja. See, et ravimit valmistatakse erandkorras, ei tähenda, et see automaatselt hüvitatakse. Kui on soov, et Tervisekassa selle ravimi hüvitaks, siis on ka selle jaoks olemas menetlus, nii nagu kõigi teiste, ka väga kallite ravimite puhul. Selles osas me ei tee erandit, kuidas neid ravimeid soodusravimite ja tervishoiuteenuste hinnakirja lisatakse. Harvikhaiguste puhul on ka kahtlemata võimalik otsuseid teha, lähtudes kriteeriumidest ja vaadates, mis meile on ette antud. Selle eelnõuga me seal osas muudatusi ei tee. Selleks et Tervisekassa hüvitaks, tuleb ikkagi protseduur läbi käia. Õigesti saite aru.

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind huvitab see, kui palju on eeskuju võetud mõnedest teistest maadest. Kas kusagil on seda testitud? Kuidas on meie naaberriikides, näiteks Lätis ja Leedus? Balti Assambleel oleme palju kuulnud, kuidas nemad oma ravimite hankeid on korraldanud. Kas on toimunud mingit kogemuste vahetust ning kellele ja millisele praktikale me toetume?

Aitäh! Meie võtsime seaduse vastu 2022. aastal, aga ka teised riigid võtsid üleeuroopaliselt sellise haiglaerandi regulatsiooni üle. Pigem me näeme suunda, kus tervishoiu ja meditsiini areng ja innovatsioon tähendab seda, et personaalseid ravimeid, uusi kalleid ravimeid on järjest rohkem, geeniravi ja rakuravi areneb. Nii et seda haiglaerandi kasutamist on võib-olla rohkem, kui esialgu oodati. 

Riigid seda mõnevõrra erinevalt reguleerivad, aga laias laastus on [igal pool] samamoodi: vastutus on sellel eriarstil, kes seda oma patsiendi jaoks vajalikuks peab, ja kvaliteediohutuse nõudeid tuleb täita. Isegi kui [ravim] on [valmistatud] erandkorras, ei saa sa seda ravimit eksportida, sest see on mõeldud ainult kohapeal tootmiseks, seda nii kauaks, kuni turule jõuab sarnane uudne müügiloaga ravim. Need põhimõtted on sarnased, jah.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni rõhuasetusi ja langetatud otsuseid tutvustab meile sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar.

Head kuulajad! Ma tutvustan teile sotsiaalkomisjoni arutelu. Ma ei hakka kordama seda, mis minister siin juba ette kandis, ja ma ei hakka ka ette lugema protokolli. Keda see protokoll huvitab, siis see on kõigile kättesaadav. 

Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu muudatusi käesoleva aasta 9. detsembril. Eelnõu esitles terviseminister, kes vastas ka liikmete küsimustele. Kuna liikmetel oli mitmeid küsimusi, siis meil oli päris elav diskussioon. Esimene asi, mille üle liikmed muret väljendasid, oli, et kas registreerimata ravimite kohta, mida need haiglaerandiga ravimid ju tegelikult on, on piisavalt andmeid nende ohutuse ja tõhususe kohta, et neid saaks kliinilises praktikas kasutada. Minister vastas sellele, et seadusemuudatused ei muuda [ravimite] kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamise [nõudeid]. Tema arvates pole vahet, kas ravimit manustatakse kümnele või enamale patsiendile. Minister lisas ka, et kui Eestis tuleb turule müügiloaga ravim, siis Ravimiamet selle puhul [haiglaerandit] ei pikenda. Seda ma ka küsisin ja ma jään selles ministrist erinevale arvamusele. 

Järgmisena tundsid Riigikogu liikmed korduvalt muret selle pärast, kas meie haiglaapteegid ikka vastavad ravimitootmisega seotud rangetele kvaliteedinõuetele. Nad väljendasid kahtlust, et ilmselt see olukord nii pole. Samuti tundsid liikmed huvi selle vastu, kes järelevalvet tegema peaks ja kas Eestil on üldse võimekus seda teha. Minister vastas, et järelevalvet teeb Ravimiamet, ja ta lisas, et kui Eestis ükski haiglaapteek nõuetele ei vasta, siis tuleb teha vastavad investeeringud ja taotleda Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegile vajalikud sertifikaadid. Ministri sõnul on eelnõu suunatud tulevikku ja riik peab olema valmis selleks, et ravi oleks meie patsientidele ka erandlikel juhtudel kättesaadav. 

Järgmisena, järelevalve osas lisasid komisjoni liikmed oma mõtteid rakuravi kohta ja meil on õnneks komisjonis ka professor Hele Everaus, kes kahtlemata kuulub Eesti tippspetsialistide hulka. Seletuskirjas on rakuravi kajastatud CAR-T ravina. Esitati küsimus, kas selle rakuravimi valmistamise kontrollimise jaoks ei peaks mitte Ravimiametil olema rakuravi tippspetsialist. Lisaks nentisid liikmed, et rakuraviga võivad kaasneda väga tõsised ja mõnikord ka eluohtlikud tüsistused. Minister vastas, et Eestis on ükskõik millises valdkonnas vaid üksikud tipptegijad, mistõttu on paratamatu, et ametnikud jäävad oma teadmistelt alati tipptegijatest maha. Minister lisas, et vastutustundlikud peavad olema nii teadlased, arstid kui ka ettevõtjad, ning nentis, et ravimitest tekkinud tüsistustest ja kõrvalnähtudest tuleb adekvaatselt raporteerida. 

Siis tundsid komisjoni liikmed muret selle pärast, et Eesti vähipatsientidele pole mitmed kliinilistes uuringutes tõhusaks osutunud ravimid juba praegu kättesaadavad. Selle peamine põhjus on nende kõrge hind. Ja tunti muret selle pärast, kas [haiglaerandi] rahastamine ei tee olukorda veelgi hullemaks. Minister vastas nii, nagu ta juba ka eelnevalt vastas: rakuravi Tervisekassa teenuste hinnakirjas pole ja selle hüvitamiseks tuleb esitada taotlus. 

Komisjoni liikmed küsisid, kas [haiglaerandit] kasutatakse enama kui kümne patsiendi puhul vaid siis, kui see on ainuke võimalus patsiendi ravimiseks. Minister vastas, et jah, nii on. Jälle, minu arusaamine on natuke teine. 

Aga ma kannan ette, mis komisjonis räägiti, ja komisjonis tehti järgmised menetluslikud otsused. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 18. detsembril, ja see otsus oli konsensuslik, samuti määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees kõneleja, ka see otsus oli konsensuslik. Ja siis tehti ettepanek [eelnõu] esimene lugemine lõpetada, mille poolt oli 6 liiget, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi 1 sotsiaalkomisjoni liige. Mina tänan teid!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised.

Mina tahaks ka läbirääkimistel osaleda, aga mul ei ole aega nuppu vajutada.

Jaa. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel [kõneleb] mõne hetke pärast [ja palun end] valmis panna Irja Lutsaril. Veel kord: läbirääkimised Eesti 200 fraktsiooni nimel. Irja Lutsar, palun!

Väga vabandan, ma ei teadnud, kuidas käituda olukorras, kus üks asi tuleb teisele otsa.

Kõik on korras. Ei ole probleemi.

Lugupeetud kuulajad ja istungi juhataja! Ravimiseaduse eelnõu nr 532, millega kehtestati haiglaerand ja ravimite kasutamise kord [selles olukorras], on kehtinud vähem kui kaks aastat ning seda erandit on kasutatud ainult kahel korral. See seadus võimaldab uusi, kohalikult valmistatud ja kliinilisi uuringuid mitteläbinud ravimeid kasutada arsti vastutusel väga piiratud olukordades ja piiratud ajavahemikus. Ministri sõnul on aga seadus aegunud ning vajab muudatusi. Ministri vastustega sotsiaalkomisjonis ma kõigis [küsimustes] nõus ei olnud ja seda ma ka täna siin väljendasin.  

Suures plaanis võimaldavad seaduse muudatusettepanekud ravimite laialdasemat kasutamist haiglaerandi korras ja lubavad neil turule siseneda ja sinna jääda ka ilma kliinilisi uuringuid tegemata ja ranget regulatsiooniprotsessi läbimata. Kui kliinilisi uuringuid ei tehta, siis võib juhtuda, et me ei saa iialgi teada, missugune on nende ravimite tegelik kasu ja kas need töötavad või kuidas need töötavad. Nii juhtus näiteks koroonaviiruse ennetamiseks müügil olnud Bioblockiga. Tõsi, tegu polnud ravimi, vaid tootega ning selle turule tulekuks polnud efektiivsuse uuringud vajalikud. Siiski otsustati uuringud teha, kuid need katkestati enneaegselt. Ajakirjandusest saime lugeda, et Bioblocki kasutamine ei erinenud platseebost, kuid enneaegselt lõpetatud uuring ei võimalda selle kohta lõplikke järeldusi teha.  

[Piirangute] leevenduste mõttekus praeguses faasis jääb minule selgusetuks. Kui mõned leevendused on aktsepteeritavad, siis teiste vajalikkus on küsitav. Praegu kehtib haiglaerandi luba kas kaks aastat või kuni kümne [patsiendi raviks], kui erandit on kasutatud kümnel sama diagnoosiga ja sama ravimit saaval haigel. Nii et neid haigeid võib tegelikult olla rohkem. Kui haigeid on rohkem, siis peaks nende ravi praeguse seaduse järgi toimuma edasi kliiniliste uuringute tingimustes. Seadusemuudatusega kaotatakse [selliste haigete] piirarv ja erinevalt kehtivast seadusest lubatakse haiglaerandi luba korduvalt pikendada. 

Seadusemuudatused laiendavad haiglaerandi kasutamise [kriteeriumeid]. Näiteks on praegu lubatud seda kasutada vaid nendel haigetel, kellel on muud ravivõimalused ammendunud. Muudatustega taotletakse luba manustada seda kõigile haigetele. Ja kui praegune seadus lubab haiglaerandit kasutada seni, kuni ravim turule jõuab, siis seadusemuudatusega see nõue kaotatakse. [Eelnõus] on toodud ka, et kui turul on ravim, mis on [erandi alusel valmistatust] kallim, siis võib seda haiglaerandi korras kasutada ka siis, kui see on [haiglaerandi alusel valmistades] odavam.  

Kõik need muutused eeldavad a priori, et haiglaerandi alusel valmistatud ravim on tõhus ja ohutu. Seda on aga ilma kontrollitud kliiniliste uuringute tegemiseta võimatu väita. On piisavalt näiteid, kus esmalt väga efektiivsena tunduvad ravimid on kliinilistes uuringutes läbi kukkunud või on nende tõttu ilmnenud soovimatuid kõrvalnähtusid.  

Seletuskirjas on toodud, et ravimi tootmine haiglaapteegis või kohalikus biotehnoloogiaettevõttes võib selle patsiendi jaoks odavamaks teha. Ma ei vaidle vastu, et ravimitööstus on kasumile orienteeritud, aga kõrge hinna taga on sageli ka kõrge kvaliteet. Kui ravimid on toodetud väga rangeid nõudeid järgides ja spetsiaalsetes tingimustes, on näiteks saastumisega seotud kõrvalnähtude [ilmnemise tõenäosus] peaaegu et olematu. Ravimitööstusega sarnaseid tingimusi pole võimalik ega ilmselt ka vajalik igas haiglaapteegis tagada. Seetõttu tekibki aeg-ajalt saastumisega seotud kõrvalnähte, millel on mõnikord väga traagilised tagajärjed. Kahjuks pole näiteid vaja kaugelt tarvis otsida. Eelmisel nädalal haigestus näiteks erinevatesse tõsistesse silmapõletikesse 20 haiget … 

Ma palun kolm minutit lisa.

Kolm minutit lisaks.

… 29-st, kellele kõigile manustati silma klaaskehasse veenisiseseks kasutamiseks mõeldud Avastini. Ravim valmistati haiglaapteegis. Kuigi turul on olemas ka silmasiseseks manustamiseks mõeldud tööstuslikult valmistatud ühekordseks kasutamiseks ettenähtud ravimvorm, siis Tervisekassa seda rahalistest kaalutlustest lähtudes ei rahasta. Suure tõenäosusega saastus ravim temaga manipuleerimise käigus. Eesti juhtum pole aga erand. Sarnaseid juhtumeid, küll erinevate ravimitega, on kirjeldatud ka teistes riikides. Seetõttu on äärmiselt oluline, et ravimid oleks valmistatud kohtades, kus selleks on kõik tingimused loodud. Haiglaerandiga turule tulnud ravimite korral pole aga kellelgi kohustust ega võimekust neid ravimeid kontrollida, nii nagu juhtub ravimite registreerimise käigus. 

Seletuskirja järgi on seadusemuudatus oluline just vähiraviks. Mainitud on rakuravi ehk CAR-T rakkude ravi, mis on väga kallis: turul olevate ravimite hind jääb 350 000 – 400 000 euro piiresse. Samas ütleb seletuskiri, et kohalikult on võimalik CAR-T raku[ravimeid] toota 10 korda odavamalt. Kuidas nii suur hinnavahe saavutatakse ja missugused protsessid seepärast tegemata jäetakse, seletuskirjast ei selgu. On üldiselt teada, et CAR-T-ravimite tootmine on kallis ja selle ravi tagajärjel võivad tekkida väga tõsised kõrvalnähud. 

Kuna pärast seadusemuudatust pole enam tegu lühiaegse või erandliku tegevusega, siis on oluline aru saada, kas pakutav hind katab kõik ravimi tootmise, manustamise ja selle tõhususe ja ohutuse kontrolliks vajaliku. 

Lõpetuseks. Haiglaerandi kasutamine toob kaasa kulutusi Tervisekassale, sest ilmselt tasutakse kulud Tervisekassa eelarvest. Eelpool tõin näite selle kohta, mis võib juhtuda siis, kui eelistatakse odavat varianti kallimale. Tekib ka küsimus, kas haiglaerandit kasutatavatele vähiravi ravimitele kehtestatud oluliselt leebemad nõuded ei takista mitte uute ja uuringutega tõestatud tõhusate ravimite kättesaadavust Eesti haigetele.

Ja kokkuvõtteks. Leevendused on minu arvates ja Eesti 200 arvates ennatlikud ja toovad kaasa liigse liberaalsuse kliinilisi uuringuid mitteläbinud ravimite kasutamisel. Kuna praeguseks on haiglaerandit kasutatud vähem kui kahe aasta jooksul vaid kahel korral, siis kas poleks õigem kõigepealt olemasoleva seaduse kitsaskohad praktikas selgeks teha ja siis muudatused välja pakkuda? Ka praegune seadus võimaldab haiglaerandit kasutada kümnel sama diagnoosiga ja sama ravimit vajaval haigel. Lisaks on registreerimata ravimeid alati võimalik kasutada ka meie arstidel kliinilistes, sealhulgas akadeemilistes uuringutes. Mina tänan teid!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 532 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2025 kell 17.15.

Ja olemegi, head kolleegid, jõudnud selle aasta viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Yoko Alenderi.

Tervist, head Riigikogu liikmed! Austatud aseesimees! Tutvustan teile seadust, millega muudetakse planeerimisseadust, ehitusseadustikku, planeerimisseaduse rakendamise seadust [ja keskkonnatasude seadust]. Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergia arengut, samuti teha menetlus eesmärgipärasemaks ja muuta paindlikumaks ka tuulikutasu ehk kohaliku kasu väljamaksmine kohalikele omavalitsustele. 

Nüüd [muudatustest] täpsemalt. Need muudatused, mis on planeerimisseaduses kavandatud, on seotud õigusnormidega, mis reguleerivad riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlust. Nende täpsustustega muudetakse seniseid õigusnorme, et tagada õigusselgus ja hõlbustada planeerimismenetluse läbiviimist. Peamiselt mõjutavad muudatused riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajaid. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus on samamoodi seotud planeerimisseaduse muudatustega. Juba pooleliolevate menetluste puhul täpsustatakse neidsamu punkte. 

Eelkõige puudutab esimene muudatus täpsemalt riigi eriplaneeringu avalikustamise ehk avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamise korda. Seatakse eesmärgiks, et edaspidi tehtaks avalikustamist ehk avalikku väljapanekut ja arutelu just nendes kohaliku omavalitsuse piirkondades, kus on planeeringust puudutatud isikuid, et inimestel oleks lihtsam nendel aruteludel osaleda ja need arutelud ei toimuks seal, kus neid puudutatud isikuid tegelikult ei ole. See aitab arendajatel teha kogu protsessi eesmärgipärasemaks ja ka elanikel [aruteludes] osalemise lihtsamaks. 

Teine muudatus puudutab seda, kui soovitakse juba menetluse esimeses etapis teha täpsem projekt. Selle kohta võib tuua näite natukene lihtsamast planeeringukorraldusest. Kui asutakse ehitama ja koostatakse eskiisprojekt, mis on eelprojekti täpsusega, siis on võimalik menetlusega kiiremini edasi liikuda. Varasemalt oli ka selline võimalus, aga varasemalt ei olnud see nii täpne: [ei olnud näiteks sätestatud], milline täpsusaste peab olema tagatud, ja palju aega kulus just nendele aruteludele, et kui täpsena peab see põhjalikum variant olema koostatud. Nüüd me oleme vaidluste vältimiseks kirjutanud need nõuded täpsemaks. Loodame siis, et tõepoolest need mõlemad muudatused ka menetluse aega kahe kuu võrra lühendavad.

Viimases, kolmandas punktis loobutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise etapist riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades ja asendatakse see ettepanekute küsimise etapiga. See teeb samamoodi menetlust eesmärgipärasemaks ja kiiremaks. Avalikkuse kaasamine tagatakse ajalehtede ja meedia kaudu ja kaasatud isikuid teavitatakse personaalselt. Seetõttu ei vähene ega halvene kuidagi ka teavitamise ulatus ega planeeringulahenduse kvaliteet. 

Muudatused keskkonnatasude seaduses puudutavad just nimelt elektrienergia tuuleenergiast tootmise tasu ehk tuulikutasu. Vajadus nende praktiliste muudatuste järele on ilmnenud eelkõige pärast selle kohaliku kasu tasu jõustumist alates eelmise aasta 1. juulist. Need on pigem praktilist laadi ja suurendavad ka õigusselgust. Üks muudatus puudutab selle perioodi tasustamist, mil on selline justkui vahemaksuperiood, mis algab tuuleelektrijaama võrguga sünkroniseerimise päeval ja lõpeb [jaama] kasutusloa andmise päeval. Sellel ajal oli varasemalt 10%-ne tasu, aga tegelikkuses on ilmnenud, et paljud tuulikud pääsevad juba ka siis turule, seega on ettepanek maksta seda tasu 70% ulatuses. Taustaks [võib öelda] ka seda, et kohaliku omavalitsuse poolt antakse ettevõtjale, arendajale kasutusluba. Et kohalikul omavalitsusel oleks motivatsiooni kasutusloa menetlemisega mitte venitada, siis on ka kohaliku omavalitsuse huvides see, kui ta selle kasutusloa väljastab. 

Nüüd mõjust tuulepargi arendajatele. See tasu tõstetud määras võiks meie hinnangul moodustada müügitulust kuni 1,5%. KOV-idel aga, tõepoolest, on potentsiaalne saadav kasu sellest seitse korda suurem. Ja pool sellest jagatakse tuulepargi mõjualas elavate elanike vahel, seega on sel otsene mõju ka elanikele.

Viimane punkt puudutab tuulikutasu väljamaksmise võimalikkust kohaliku omavalitsuse poolt. [Probleem] on ilmnenud seoses sellega, kuidas saab kohalik omavalitsus tasusid välja maksta. Siinjuures on oluline see, et kohalik omavalitsus võiks tulevikus, kui Riigikogu nii otsustab, saada tasu maksta ka sellisele elanikule, kes on näiteks üürnik, aga kelle eluruum ei ole kas füüsilise isiku omandis või ei ole see tema rahvastikuregistrijärgne elukoht, ja muudatused nendes andmetes on tehtud tähtajast hiljem. Siinjuhul on õige lasta kohalikul omavalitsusel need otsused langetada, mitte see riigi poolt fikseerida. Kohalik omavalitsus teab neid olusid meie hinnangul kõige paremini. Aitäh!

Suur tänu teile! Kolleegidel on varuks veel küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin siis enda kodukandi vaatest. Meil seal Kose vallas tahetakse riigi poolt [eraldada] üks ala või piirkond, mis on mõeldud tuulikute asukohaks, päris asula lähedale – see on suur asula, pooleteise tuhande elanikuga –, vaevu paar kilomeetrit on see vahemaa. Millised võimalused on kohalikel inimestel see protsess peatada? Miks üldse on riik sellised asukohad valinud, mis jäävad suurtele asulatele nii lähedale? Teie ministrina kindlasti teate ka seda teist poolt, rääkige siis, kuidas see asi on nüüd võimalik meil seal Kose vallas seisma panna.

Aitäh! Ma arvan, et taastuvenergia turule tulek on meie kõigi huvides, sest see on peamine viis, kuidas elektri hinda alla tuua. Seda näitab ka juba sellel aastal tublisti kasvanud tuuleenergia tootmise võimsus. Ja loomulikult on planeeringu menetluse protsessis oluline roll nii kohalikel elanikel kui ka kohalikul omavalitsusel – kogu selle protsessi jooksul saab oma arvamusi avaldada. Aga on selge, et energeetika ja puhas energia on riigile väga olulised. Selleks, et kohalikud elanikud ja kohalikud omavalitsused oleksid sellesse protsessi kaasatud, ka tasu kaudu, ongi see kohaliku kasu instrument Riigikogu poolt välja töötatud, ja nüüd me siis selle eelnõuga täpsustame neid tingimusi.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tahan küsida teilt, kas teil on olemas tervikpilt selle kohta, kui suur on üle-eestiline tuulikualade planeering. Toon enda näite. Mina tean, et Vinni vallas on planeeringus 150 tuulikut koguvõimsusega 1000 megavatti, Haljala vallas on ka seal kuskil 80 tuulikut planeeringus, Väike-Maarjas on 100 tuulikut. Aga ma ei tea üldpilti, milline on üle-eestiline planeeringus olevate tuulikute [kogu]arv ja koguvõimsus.

Aitäh! Hea küsija, seda üldpilti oleme me hiljuti tutvustanud energiamajanduse arengukavas: millised on tuuleenergia võimsused, mida me Eestis aastate jooksul nägema hakkama nii maismaal kui ka merel. Kui sobib – et ma ei esitaks teile valeandmeid –, siis ma saadaksin teile kirjalikult need täpsed megavatid, millisena meie näeme seda võimsust järgmistel aastatel. 

Aga ma kordan üle, et meil on olnud pikad arutelud ka kaitsehuvide ja taastuvenergia huvide ühildamise kohta. Need [teemad] on olnud pikalt arutelu all. Samuti [on arutelu all olnud] see, et varasemalt ei olnud olemas instrumenti, mille abil saaksid kohalikud elanikud lisaks madalamale elektri hinnale tuulikutest kasu. Nüüd on see olemas. Me näeme, et sellel aastal on arengud mõnevõrra kiirenenud, ja loodame, et tõepoolest, kohalikud omavalitsused haaravad sellest võimalusest kinni. See on väga suur võimalus, sellepärast et Riigikogu poole on teele saadetud ja menetluses eelnõu, mille kohaselt oleks ka uutel ettevõtetel võimalus tulla ja saada odavamat elektrit otse nendest elektrit tootvatest võimsustest. See tähendaks seda, et nendesse piirkondadesse saab tulla ka uusi töökohti. Kindlasti on see meie huvides. 

Aga kui tohib, ma saadan [eraldi] need täpsed megavatid. Meil on üks kena joonis, kus need kõik on aastate kaupa graafikule kantud. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Hea minister! Teil peaksid need numbrid ikkagi peas olema, sest minu meelest te lausa igapäevaselt tegelete selle teemaga. Kohe on näha, et te tegelete ju ka ületootmise organiseerimisega. Praegu tundub, et paari valla peale tahetakse juba [terve] Eesti päevane [energia]kogus kenasti ära toota. See ei ole ju normaalne. Ja siis raiutakse ikka neid tuulikuid edasi sinna ja tänna ja igale poole. See tähendab ju arvestusi seoses sellega, kui palju me subsiidiume hakkame maksma. See käib meil varsti täiesti üle jõu ja siis müüakse Lätile või Leedule või Saksamaale meie subsideeritud tuulikuenergiat, sest meil pole mitte kuskile seda panna. Nii et numbritega tuleks teil kiiremas korras tegelema hakata, enne kui te igal pool seda tegema hakkate. 

Aga ma tahaksin küsida Taani kohta. Kui inimeste kinnisvarahinnad seal kukuvad tuulikute [ehitamise] tõttu, siis riik kompenseerib selle vahe. Kas Eestis oleks ka midagi sellist mõeldav, sest meie inimesed hakkavad varsti [oma kodudest] välja kolima ja jäävad kodutuks?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me teame seda, et kogu meie regioonis, tegelikult Euroopas tervikuna on elektritootmise võimsusi oluliselt puudu. Eesti jaoks me saame seda puudust leevendada loomulikult välisühenduste kaudu, aga ma arvan, et meile kõigile on saanud selgeks see, et oluline on ikkagi ka kodumaine energiatootmine. Ja kuidas me seda toetame? Vähempakkumiste kaudu. 

Nüüd, mis puudutab [tootmise] mõju elukeskkonnale. Eks seda võib vaadata erineval moel. Väga paljud piirkonnad näevad selles suurt arengueelist. Meil on selle kohta tuua Läänemaa näide. Seal saavad kohalikud osta odavamat energiat otse ettevõtja käest. Kohalikele annab see mitmeid eeliseid lisaks sellele konkreetsele rahalisele kohaliku kasu instrumendile.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Nii nagu on radioaktiivse kiirgusega kaasnev oht nähtamatu, kaasneb ka tuuleenergia ja tuulikute töötamisega nähtamatu oht ehk infraheli. See oht on isegi selline, et aastal 2018 võttis WHO vastu tuuleturbiinide kasutamise juhised, kus märgitakse ära erinevate, kümnete just tuuleturbiinide mõjul tekkivate haiguste tekkepõhjused. Huvitav on veel see, et kui ma sotsiaalkomisjonis küsisin Terviseameti käest, millised on meie teadmised selle kohta, siis vastus oli see, et meil praegu teadmised puuduvad ja Kliimaministeerium [leiab lahenduse] alles järgmise aasta 1. septembriks. Samas käib aga hoogne detailplaneeringute kinnitamine ja ka tuulikute ehitamine. Kuidas on selline asi võimalik, et me ehitame need valmis ja alles pärast seda hakkame andma hinnanguid selle kohta, kas nende [mõju] on ohtlik või mitte?

Aitäh, hea küsija! Planeeringute tegemisel kaalutakse loomulikult erinevaid mõjusid. Aga ma ütleks, et võib-olla tasub appi võtta terve mõistus. Kui meil on riike, kus on tuuleenergiat arendatud aastakümneid, ja nende riikide tervisenäitajad on meie omadest oluliselt paremad, siis oleks raske sellist mõju, nagu te kirjeldate, sealt eeldada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleeg [ütles] väga õigesti, et täielik üldpilt, ülevaade maismaatuulikute arvu kohta, mida planeeritakse, ja ka meretuuleparkide kohta, teil nagu puudub. Kogu see kaootiline planeerimine on viinud selleni, et lõpuks me toodame kordades rohkem ja maksud jäävad meie maksta. 

Minu küsimus on see. Te väidate kogu aeg, et me saame odavama elektri. Samas on ju kõigile teada, et meretuuleparkide rajamine maksab kindlasti kolm, neli, kuni viis korda rohkem kui maismaatuuleparkide rajamine. Kuidas te põhjendate seda? Selleks, et luua meretuuleparke, tuleb esiteks vedada sinna need juurdepääsud ehk elektrikõrgepingeliinid, mis lähevad veel eraldi palju maksma. Kuidas ja kust tuleb siis see odav elekter, kui me peame rahvaga tegelikult subsiidiumide kaudu kõik selle ise kinni maksma?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Loomulikult, neid arvutusi tulebki teha nii, et ühiskonnale oleks kasu ikka oluliselt suurem kui see summa, mida mitte maksudega ega riigieelarve vahenditest ega kuidagi [muudmoodi] kokku ei koguta, vaid reeglina toetatakse taastuvenergia arendamist taastuvenergia tasu kaudu. Arvutusmudelid põhinevadki just sellel, et see kasu, mida ühiskond saab odavamast elektri hinnast, kaaluks oluliselt üle taastuvenergia tasude suuruse. Sellest tulenevalt ongi need arvutused alati tehtud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mäletan teid keskkonnakomisjonist kui väga aktiivset keskkonna eest seisjat. Aga kuidas selle eelnõuga nüüd teie arvates siis on? See eelnõu ju vähendab keskkonnamõjude uurimist, et planeeringuid kiirendada. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Kui me vaatame Eestis seda, millel on kõige suurem mõju keskkonnale, siis need on loomulikult põlevkivienergia: kaevandamine ja fossiilkütuste põletamine. Selleks, et Eesti keskkond saaks puhtam ja et seesama elektri hind saaks alla tulla, on tarvis taastuvenergiat arendada. Need muudatused, mis [eelnõus] tehakse, ei halvenda kuidagi keskkonnamõjude hindamist taastuvenergia arendamisel. Neid mõjusid hinnatakse väga põhjalikult ja need [arendamise] eesmärgid ei ole vastuolulised. On väga palju tehtud ka teadustööd selle kohta, kuidas on võimalik tegelikult, vastupidi, kahjustatud alasid taastada ja sealjuures ka rajada samasse kohta taastuvenergia tootmisvõimsusi. Need mõlemad asjad on samasisulised, sama eesmärgiga, just nimelt eesmärgiga luua parem elukeskkond ja puhta majanduse kasv.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui te mu küsimusele vastasite, siis te tegelikult küsimuse teist poolt ei puudutanud eriti üldse. Ma ikkagi tahaksin teada, miks riik soosib nende suurte tuulikute elamutele niivõrd lähedale ehitamist. Te justkui viitasite, et tuleb raha ja kõik on tore, aga miks ei vaadata ikkagi seda, et need oleksid elamutest võimalikult kaugel? Miks riik soosib selliste tuuleparkide suurte asulate lähedusse planeerimist? Mingid mõjud peavad sellel ju olema. Ühest peavooluväljaandest võib näiteks lugeda, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on viimasel neljal aastal registreerinud 16 kilomeetri kauguselt mõõdetud tsiviilraadio häireid, mis on tekitatud tuulikute poolt ja mis ületasid elektrivälja normeeritud tugevust sajakordselt, kas need tekitavad siis inimeste kodus häiringuid mingites tehnikaseadmetes või inimeste tervisele. Miks te ikkagi toetate nende tuuleparkide asulatele niivõrd lähedale rajamist?

Aitäh! Selle eelnõu raames on mul väga raske konkreetseid planeeringumenetlusi kommenteerida. Ma arvan, et meie üks põhimõte on kindlasti see, et me ei võtaks looduselt ära uusi alasid inimtegevuse jaoks. Teisalt, loomulikult peavad olema võimalikult hästi ühildatud inimeste igapäevase elukeskkonna kvaliteet ja energeetika. Ma arvan, et neid parimaid, optimaalseimaid lahendusi tulebki otsida nii riigi kui ka kohalike koostöös. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Mul on natuke kahju, et kliimaminister on pandud eelnõu vedajaks, sellepärast et te selgelt lobistate praegu selles suunas, et ettevõtjatel oleks lihtsam inimestest üle sõita ja panna üles tuulikuid. Ja see 60‑päevane võit, millest me räägime, on ikka väga silmakirjalik, selles mõttes, et nüüd me räägime, kuidas me peame tohutult rabelema, aga ise võtsite Euroopa Liidu nõudest 10 aastat maha, ehk et põlevkivienergia [tootmisest] võiks minna välja aastal 2040, kuigi Euroopa Liit näeb tegelikult ette, et võimalus oleks toota aastani 2050. Selleks 60-päevaseks võiduks, et saada tuulikud kiiremini püsti, andsite te 10 aastat ära, nii et silm ka ei pilkunud. 

Aga kaasamisega on küll lugu selline, et mingit paremat kaasamist ei tule. See praegune eelnõu annab võimaluse minna tegelikult sihitult sinna, et küll tahetakse kaasata või [on suhtumine], et hädapärast peab selle kohustusliku kaasamisürituse ära tegema, aga inimesi kaasatakse tegelikult vähem. Nii pikaajalise mõjuga planeeringute osas ei ole 60 päeva see kasu, mille nimel võiks seda teha ja inimestest üle sõita. 

Aitäh!

Aga küsimus on ka. Kas teil on plaanis leevendada ka looduskaitsealadele planeeritavate tuuleparkide keskkonnamõjusid?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult see eelnõu keskkonnamõjude hindamise protsessi kuidagi ei sekku ega puuduta. Mis puudutab kaasamist, siis selle muudatuse eesmärk on just nimelt see, et avalikke arutelusid ja väljapanekut tehtaks seal, kus on mõju inimestele kõige vahetum, et inimesed ei peaks võtma ette sõitu kas piirkonnakeskusesse või kuskile [riigi] teise otsa. 

Nüüd, mis puudutab seda bürokraatiat, siis tõepoolest, planeerimise protsessi sellised menetluslikud kordused on olnud see, mis on olnud sageli taastuvenergia turule toomise takistuseks. Sellepärast neid muudatusi ka tehakse. Ma kordan veel kord üle. Te rääkisite siin ka põlevkivist. Põlevkivienergia on täna kõige kallim energia, mida me kasutame siis, kui tõepoolest on tipukoormuste aeg ja kui on tarvis reserve. Taastuvenergia on siiski see, mis aitab meil hinnad alla tuua.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kui ma küsisin teie käest küsimuse selle kohta, mis puudutas tuulegeneraatori tekitatud infraheli ohtlikkust, viitega WHO juhendile, siis te ütlesite, et tuleb kasutada tervet mõistust ja vaadata, kui palju mujal maailmas on inimesi selle [mõju] all ellu jäänud. Aga mina küsin nüüd teie käest konkreetselt, kontrollin teie mõistust. Kuna te olete tuuleenergiast väga teadlik ja selles täpne, siis palun loetlege need tuuleturbiinide [tekitatud] haigused, mida põhjustab infraheli. Ärge midagi muud rääkige. Kui te ei tea, siis öelge, et te ei tea. Aga ma ootan konkreetselt seda nimistut.

Aitäh! Ma tõepoolest ei tea selliseid haigusi, mida meie arendatav tuuleenergia tootmine võib tekitada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi [küsin] siis veel kord. On teada, et meretuuleparkide rajamine koos nende teenindamiseks vajaminevate elektriliinidega on kolm kuni viis, võib-olla rohkem korda [maismaatuuleparkide rajamisest] kallim. On ka teada, et maismaatuuleparkide koguarv, mis on tänaseks planeerimisel, ületab juba igati meie praeguse tarbimise – vähemalt pooleteist-, kahekordselt. Mu küsimus on see: miks me peame siis, öelge mulle puhtmatemaatiliselt, üldse planeerima neid kalleid ja keskkonda saastavaid meretuuleparke eeldusel, et äkki meie elektritarbimine tõuseb aastaks 2035 viie- või kuuekordseks? Ei ole ju näha mingit suurt investeerimissoovi ega tööstuse arenguid.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Ma ei tea, millel tugineb teie prognoos viie- kuni kuuekordsest tarbimise suurenemisest. Mina sellist prognoosi ei ole näinud. Meil on olemas Eleringi prognoos, mis tõepoolest näeb ette mõningast suurenemist, ja meil on olemas majandus- ja tööstusministri poolt veetud uute investeeringute ehk uue puhta tööstuse Eestisse tulemise kava, ka nende investeeringute soodustamise kava. Nende ettevõtete esimeseks eelduseks, kellega valitsusliikmed on kohtunud – enamasti, et mitte öelda alati, vähemasti nii palju kui mina ise olen nendel kohtumistel osalenud –, on puhta taastuvenergia olemasolu. Seetõttu on Eesti riigi huvides kindlasti see, et meil oleks võimalik seda puhast odavat taastuv[energiat] toota. 

Loomulikult on sellised suured projektid, nagu on maismaatuulikute rajamine, või veel enam, meretuulikute rajamine, pika ettevalmistusajaga ja seetõttu peame aitama bürokraatiat planeerimisprotsessist natuke välja rookida – vaatama, kus on duubeldusi, nagu selle eelnõu puhul –, sest see on meie huvides. Ja nagu ma ka mainisin, jätkuvalt ei ole puhta energia olemasolu nii meil Eestis kui ka kogu regioonis ikka veel seal tasemel, kus ta võiks olla. Energiamajanduse arengukavas, mida on hiljuti ka majanduskomisjonile tutvustatud, on näha pikem tulevikuvaade. 

Kui te meenutate, siis Riigikogus oli mõni aeg tagasi suurem arutelu energeetika kohta, mille käigus tegi [Rahvusvaheline] Energiaagentuur ettekande, kus mainiti selget seost puhta energia mahuka, ent ressursitõhusa tööstuse, kõrgemate palkade ja riigi suurema heaolu vahel. Need on need kaalutlused, mille tõttu me peaksime olema huvitatud sellest, et meil oleks [rohkem] taastuvenergiat. Meretuule[parkide] eelised on, et need pakuvad suuremat kasutegurit ja merel on tuuleolud elektri tootmiseks sageli paremad.

Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud minister! Mina lähen üha murelikumaks, sest esiteks te alles vastasite, et te ei tea, palju ja millise võimsusega [tuuleparke] te planeerite, aga te muudkui planeerite neid üle kogu Eesti. Teiseks, te ütlesite, et teie ei tea midagi infraheli ohtudest, aga ikka muudkui planeerite. Mina näiteks tean, et esimene pere on välja kolinud Saarde tuulepargi juurest. Esimesed inimesed on koduta jäänud, aga teie ei tea mitte midagi. Ja need teadusuuringud tulevad just nendestsamadest riikidest, kus on palju tuulikuid kasutatud, ja tasapisi tuleb ka Eestist täiesti alarmeerivat infot sellesama Saarde tuulepargi kohta. On tehtud film "Tuulepargi pohmell", kus [kohalikud] inimesed räägivad oma nime all oma [infraheliga seotud] tervisehäiretest, rasketest tervisehäiretest. Minul on küll palve ja soovitus, et te kohtuksite nendega, mitte ei räägiks, kuidas teie vaatate üle piiri ja et küll seal on kõik hästi. Ja nüüd ongi küsimus: kas te olete valmis nende inimestega kohtuma, kes kaebavad oma tervisehädade üle avalikult ja kes on ka [Terviseametile] ja arstidele oma andmed selle kohta edastanud?

Aitäh! Jah, ma olen lugenud küll uuringuid selle kohta, mida on tehtud Eestis kohapeal meie põlevkivikaevanduste läheduses: millised on seal põlevkivi kaevandamisest ja fossiilsete kütuste põletamisest [tekkinud mõjud], samuti, mis puudutab transpordiheitmeid ja peenosakesi, mida me kõik endale sisse hingame. Tuulikute puhul ei ole minule selliseid mõjusid teada. 

Mis puudutab meiepoolseid plaane, siis loomulikult ma tean neid, aga minu valdkonnas on neid väga palju erinevaid. Esiteks on mul väga palju erinevaid valdkondi ja ma ei taha Riigikogu liikmetele anda ebatäpset infot. Need andmed selle kohta, millises tempos ja kui palju on planeeringuid näiteks järgmise aasta seisuga valmimas, saadan ma kindlasti Riigikogu liikmele proua Poolametsale.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Peab ütlema ikka seda, et see, et me võtame oma isiklikul initsiatiivil ära 10 aastat võimalusest kasutada veel põlevkivienergiat ja siis räägime siin, kui kiire-kiire meil on ja me peame kohe hakkama tuulikuid püsti panema ükskõik kuhu, on lihtsalt silmakirjalik ja rumal jutt. Meil oleks olnud veel 10 aastat võimalus teha tarku ja kaalutletud otsuseid selle kohta, kuhu mida panna, aga praegu te olete selle otsuse lihtsalt ära teinud ja siis jooksete siin amokki praegu.

Aga küsin ikkagi seda, kas on plaanis või kas ministeeriumis käivad arutelud ka selle üle, et veel kuskil keskkonnakaitselisi nõudeid vähendada, et saaks panna veel tuulikuid igale poole püsti, kas seda on ka [arutatud]? Sest see kaasamise jutt, mis te räägite, et te tulete inimestele vastu, et neil oleks vaja vähem sõita ja et ei pea nii kaugel käima, ei veena küll kedagi. Sellepärast et te tegelikult kitsendate seda inimeste ringi, kes hakkavad tulevikus kaasamisüritustel käima. See [jutt] on lihtsalt mugav ettevõtjale, kes üritab mingisse piirkonda tuulikuparki maha müüa.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! See seadus mitte kuidagi ei vähenda keskkonnamõjude hindamist ja seda ei ole plaanis selle seadusega kuidagi teha.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See, et me suudame elektrit toota tänasel hetkel või lähitulevikus ilma keskkonnajäljeta, ei ole arvatavasti reaalne. Ja mul on selline küsimus. Siin saalis on mitmed inimesed ühel või teisel moel seotud oluliselt rohkem Ida-Virumaaga kui mina, aga ma olen seal käinud ja näinud neid keskkonnamõjusid, mida Ida-Virumaa inimesed on pidanud aastakümneid kannatama, et kogu Eesti saaks elektrit. Mul on küsimus: kas selle seaduse ettevalmistamise raames tuli ka Ida-Virumaalt teatud sõnumeid või pöördumisi selle kohta, kaua nad peaksid seda veel kannatama, kui ülejäänud Eesti ei lase [muudesse piirkondadesse] mitte midagi juurde teha? Kas see käis läbi või ei käinud läbi?

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! See on väga hea küsimus, sest Ida-Virumaale on hiljuti tehtud ka tuulikuid. Meenub seik arvamusfestivalilt, kus olid kohal ka Ida-Virumaa inimesed, kes ütlesid, et meie tuulikud on väga ilusad. Ida-Virumaa inimesed on tõepoolest nende tuulikute [ehitamist] seal tervitanud. Aga mis puudutab põlevkivi mõju, siis selle [vähendamiseks] on sätestatud kaasaegsed keskkonnanõuded, et see mõju oleks võimalikult väike. Selle seaduse koostamise käigus ei ole meie poole sel teemal tegelikult pöördutud.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Hiljuti kohtusime fraktsioonis inimestega, kes on selle probleemiga püüdnud ennast põhjalikumalt kurssi viia, mis puudutab tuuleenergia ulatuslikku kasutusele võtmist Eestis. Üks kitsaskohtadest, millele nad tähelepanu juhtisid, seisneb selles, et Eesti Vabariigis puudub koht, kust oleks võimalik saada terviklikku ülevaadet kõigi nende planeeringute kohta, mis on erinevates kohalikes omavalitsustes algatatud, lähtudes eesmärgist luua eeldusi sinna tuuleparkide püstitamiseks. Kas te nõustute minuga, et see on asi, millega Vabariigi Valitsus võiks tegeleda läbipaistvuse huvides, et pakkuda Eesti avalikkusele välja selline kaart, kus oleks jooksvalt ja pidevalt kajastatud kõik need planeeringud, mis sellest eesmärgist lähtuvalt on algatatud või käimas, et inimestel tekiks ka arusaamine sellest, kui ulatuslikult plaanitakse Eesti päriselt nende suurte tuulikutega katta?

Aitäh, hea küsija! [Vastan] teile laiemalt selle fakti illustreerimiseks, et kui kogu maailma energiavajadus katta tuuleenergiaga, siis oleks selleks vaja oluliselt vähem maad, kui meil on täna [näiteks] golfiväljakute all. Selleks, et te saaksite kõige paremat infot Eesti kohta, ja tegelikult on see ka proua Poolametsale: need andmed selle kohta, millised planeeringud on menetluses, on üleval Kliimaministeeriumi kodulehel. Selleks et te ei peaks seal ise otsima, saadan ma ka teile kõige värskema info.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma täpsustaksin üle, et kas ma olen õigesti aru saanud, et planeeritava seadusemuudatusega viiakse avaliku koosoleku korraldamine inimestele pigem lähemale. Selles mõttes, et kui me räägime näiteks väga suurtest piirkondadest, kus omavalitsuse keskus jääb võib-olla mingist arengupiirkonnast väga kaugele, aga kuna see puutumus on ennekõike just selles piirkonnas kohapeal olevatel inimestel või selles konkreetses asustusüksuses palju suurem, siis selle seadusega nähakse tulevikus pigem ette, et need kaasamiskoosolekud, avalikud koosolekud toimuksid selles samas piirkonnas ja piirkonnale lähemal. Kas see on selle muudatuse loogiline mõte?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Täpselt nii. Tegelikkuses see, et inimestel oleks võimalikult lihtne avalikel aruteludel ja väljapanekutel osaleda, ongi selle muudatuse sisu ja eesmärk. Ja kui ma ei eksi, siis just nimelt Saaremaa näite varal tõstatus see teema, et muidu oleks [piirkonnakeskusesse] väga kauge tulla.

Varro Vooglaid, palun! 

Jaa, suur tänu! Jällegi üks veidi üldisemat laadi küsimus, mis küll teemaga otseselt seondub. Võib-olla teie kliimaministrina saate mulle ära selgitada, ja ma arvan, et huvilisi on teisigi: kuidas peaks välja nägema see sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale? Nagu me kõik teame, siis öösiti päike ei paista, sageli ei paista ka päevasel ajal, eriti Eestis, kus kipub ilm olema pilvine, sageli ka tuul ei puhu. Nii nagu mina saan aru inimesena, kes ei ole selle valdkonna spetsialist, et kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis on meil kusagilt mujalt tarvis elektrit saada. Ja kuna see probleem saab ilmselt olema regioonis üldine, ehk suure tõenäosusega ei paista sel ajal päike ka Lätis, seal ei puhu tuul, samuti ei paista päike Soomes ja ka tuul ei puhu seal, siis ei ole mujalt võimalik seda lihtsalt juurde osta või kui on, siis väga kõrge hinnaga. Kuidas peaks sajaprotsendiline üleminek taastuvenergiale neid fakte silmas pidades realistlikult võimalik olema?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Väga hea küsimus. Energeetika üldiselt ongi päris mitmetahuline. Ma arvan, et tegelikult me kõik soovime seda ülevaatlikku pilti saada ja see [teema] on ka inimestele kodudes muutunud väga oluliseks ja seda tulebki meil, poliitikutel, seletada. Sellepärast aitäh, et küsisite! 

Eesmärk, mille Riigikogu on Eestis võtnud – [100%] taastuvelektrit aastaks 2030 –, ei tähenda mitte seda, et me alates 2030. aastast tarbime edaspidi ainult taastuvelektrit, vaid see tähendab seda, et me suudame Eestis toota samas mahus taastuvelektrit, kui me aastas tarbime elektrit. Eesti on ühendatud Nord Pooli elektrisüsteemiga ja loomulikult, elektri tarbimine ja tootmine peavad omavahel kogu aeg tasakaalus olema. Meil on ka olemas juhitavad võimsused ja saavad olema ka edaspidi. Meil on ka olemas sellised baasvõimsused, mis töötavad pigem kogu aeg. Näiteks tuumaenergia on selline energiatootmise viis. 

Erinevates riikides on erinevaid baaskoormuse katmise viise. On juhitavaid võimsusi, mida saab kiiresti sisse ja välja lülitada, nagu gaasijaamad. Ka Eestis on olemas reservgaasijaam Kiisal, mis on meil just selleks puhuks, kui on vaja reserv käivitada. 

Taastuvenergia suur maht on vajalik selleks, et see annab meile suure [eelise]. Praktiliselt on tuul ja päike ju tasuta, elekter ise seal [on tasuta], sest seal ei ole vaja kütust. Ehk siis, kui sa oled selle investeeringu teinud, siis sa hakkad sealt – juhul kui ilmastikutingimused lubavad – saama väga odavat elektrit. Sellega koos käib [elektrisüsteemi] ööpäevaringne tasakaalustamine, sest tõesti, täpselt nii, nagu küsija viitas, ei ole öösel võimalik päikeseelektrit toota. 

Akutehnoloogia on kiiresti arenenud ja [energia] hinnad on kiiresti alla tulnud. Tänases olukorras on kindlasti mõistlik rajada hübriidlahendusi, kus tuuleparkide, päikeseparkide juures on akusalvestid, mille abil katta ära need õhtused ja hommikused tiputunnid. Ja see tervikuna aitab meil hinnad alla tuua.

Aga kuhugi ei saa kaduda ka juhitavad võimsused. Me oleme andnud Riigikogu menetlusse saartalitluse meetme eelnõu juhitavate võimsuste tagamiseks Eestis, millega me tagame rahastuse sellele, et meil on Eestis olemas põlevkivipõhine reserv. Ja seda me teeme seni, kuni on tulnud hange uute juhitavate võimsuste rajamiseks 500 megavati ulatuses, praegu on Eleringil see hange töös. Juhitavaid võimsusi me hoiame hetkel umbes 1000 megavati ulatuses ja kui meil tarbimine tõesti suureneb – me hindame, et [see võiks juhtuda] kusagil 2032. aastast alates –, siis on vaja ka seda reservvõimsust suurendada 1200 megavatini.

Selleks on erinevad lahendused. Kindlasti on väga suur potentsiaal kodumaisel biogaasil ja need uued jaamad, mida Elering hangib, on sellise võimekusega, et neid saaks ka edaspidi üle viia heitevabale kodumaisele biogaasile, mis aitab ühtlasi viia põllumajanduse üle sellisele ringsele ja heitevabale tootmisele. 

Kindlasti peab energiajulgeolekuks olema tagatud nii juhitav võimsus kui ka taastuvenergia salvestamise võimalus hindade allatoomiseks. Lisaks veel on oluline tarbimise juhtimine, millega me samuti tegeleme. Meil on tänasel päeval olemas juba digitaalsed lahendused, mis aitavad sellistel energiatarbijatel, kelle jaoks ei ole oluline, millal täpselt nad tarbivad, seda tarbimist juhtida. See aitab samuti neid tipukoormuse aegseid hindu alla tuua.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, ma arvan, et see on selles mõttes hea eelnõu, et kõik eelnõud, mis vähendavad bürokraatiat, on iseenesest tänuväärt. Ometigi, kui ma olen suhelnud päris mitme taastuvenergia pakkuja või arendajaga, siis nad on öelnud, et tegemist on sellise, noh, natuke nagu butafooriaga või mitte võib-olla niivõrd praktilise seadusega: ettevõtjad sellest väga palju ei võida, samal ajal ametnikud justkui vähendavad selle läbi enda koormust. Sest tegelikult ei hakka see ju kehtima ega laienema nendele taastuvenergiaarendustele, mis täna on juba menetluses, vaid see hakkab kehtima uutele. See tekitab tegelikult olukorra, kus me teame, et täna on meil sahtlisse väga palju projekte tulemas ja need on juba käimas, ehk seda suurt mahtu see ei tekita juurde, samal ajal meil uusi projekte väga palju peale tulemas ei ole. Kas te saate seda kriitikat natuke leevendada või omalt poolt ümber lükata?

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Tegelikult neid riigi eriplaneeringuid ei ole tänaseni veel ühtegi kehtestatud ja see eelnõu puudutab siiski ka neid menetluses olevaid planeeringuid. Selles mõttes võib siin diskuteerida, kui suur on see ajaline võit nende korduste vältimisest kogu protsessis, aga ma arvan, et kuna taastuvenergia areng on meile kõigile niivõrd oluline, siis me peamegi otsima kõiki neid [bürokraatia vähendamise] kohti, sest mõttetut tööd ei ole tarvis teha. Ma arvan, et kindlasti on need muudatused, mis puudutavad kohaliku kasu ehk tuulikutasu rakendamist, praktilist laadi, ja kindlasti on neid inimesi, kellel on neist reaalselt kasu.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Võib-olla te veidi selgitate seda, et siit saali teisest servast tuleb pidevalt see sõnum, nagu mingi kuri käsi takistaks meid täna põlevkivienergiat tootmast. Minu arvates seda toodetakse iga päev ja päris suures mahus ja võib-olla rohkemgi, kui Eesti ise tarbiks, kui see lihtsalt pääseks turule. Reaalselt on ju [probleem] selles, et see ei pääse hinna mõttes turule. 

Ma tahan küsida, milline on siis see konkreetne otsus või kas Eesti on tänaseks võtnud mingi sellise otsuse vastu, et me nii homme, paari aasta pärast sulgeme need elektrijaamad. Mina olen aru saanud, et pigem on need mõeldud ikkagi reserviks, ühe variandina ja et neid tuleb tulevikus säilitada nii palju, kui veel [saab], kui meil muid variante ei ole.

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Head kolleegid! Tõepoolest, põlevkivi on Eesti jaoks oluline ja täna me oleme andnud menetlusse eelnõu – saartalitluse [meetme] eelnõu –, mis aitab meil mingilgi määral tuua põlevkivi reservist ka turule. On erinevad viisid, [kuidas seda teha]. Ega tõesti, üldiselt ei ole põlevkivi täna elektriturul konkurentsivõimeline selle kalli hinna tõttu, sest inimesed ei taha lihtsalt nii kallist elektrit osta. 

Mis puudutab nüüd seda, et meil on tarvis reserve, siis loomulikult on neid tarvis ja need peavad olema tagatud: selle tõttu me olemegi selle eelnõu esitanud. Mis on selle saartalitluse variandi eelis riigiabi ees, on see, et kuna meie piirkonnas on elektritootmise võimsusi ikka veel liiga vähe, siis aitab ka see kallis põlevkivielekter nendel tundidel, kui see turule pääseb, tipuhindu alla tuua. Ehk seni, kuni [ei ole] tulnud peale uusi, odavamaid, puhtamaid, tootmisvõimsusi, on põlevkivi meile praegu ikkagi vajalik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu ja tehtud otsuseid palun ette kandma majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Täna siin esimesel lugemisel oleva eelnõu esimesele lugemisele saatmiseks saali toimus 9. detsembril Riigikogu majanduskomisjonis [istung]. Eelnõu tutvustasid komisjonis valitsuse esindajatena kliimaminister Yoko Alender, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Külli Siim. 

Komisjoni liikmed küsisid päris palju küsimusi. Enamusele [küsimustele] nende teemade kohta oleme siin täna juba küsimuste-vastuste vormis vastused leidnud ja [oleme saanud nende kohta] ülevaate. Põhiliselt küsiti eriplaneeringute ja planeeringute avalikustamise, väljapanekute, tuulikutasu maksmise kohta ning oli küsimusi ka meretuuleparkidega seotud riigi eriplaneeringute kohta, mis on algatatud, just selles osas, et kes maksab kinni vastavad kulutused, kui ühendusi planeeritakse merelt mandrile. Sellele on mitmesuguseid lahendusi, mille kohta ka ülevaade anti. 

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Esiteks tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. detsembril, selle poolt oli 7 liiget, vastu 2. Teiseks tehti ettepanek selle esimene lugemine lõpetada, poolt oli 7 liiget, vastu 2. Ja tehti ettepanek küsida eelnõu kohta keskkonnakomisjoni arvamust selle esimese ja teise lugemise vahel, selle poolt olid kõik komisjoni liikmed konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Täna me arutame jälle sellist teemat, mis tekitab minus küsimuse, mis oli enne: kas muna või kana. Sama on kliima ja keskkonnaga: kumb on olulisem ja mis on mille osa.  

Kui on vaja kliimaeesmärke täita, siis selleks luuakse ükskõik milliseid tingimusi, sõltumata sellest, kuidas see mõjub keskkonnale. Vähemalt mulle on jäänud selline mulje. Ja kui me vaatame seda, mis toimub meretuuleparkidega – sest antud eelnõu reguleeribki meretuuleparkide ja taastuvenergia, just meretuuleparkide kasutuselevõtu kiirendamist –, siis tekib küsimus, miks me ei võiks kõiki oma tegemisi teha mõistliku kiirusega. Aga nii palju, kui ma olen aru saanud, siis just nimelt selle jaoks need aeganõudvad keskkonnamõjude uuringud ja muud sellised vajalikud toimingud ongi tehtud, et hoida ära halvimat ja et ei tekiks kahju keskkonnale. Praegusel juhul on meil eesmärk niivõrd silme ees, et ma paraku ei saagi enam aru, miks on üldse vaja 60‑päevase võidu nimel seda eelnõu siia saali tuua. 

Kui me räägime planeeringutest, mis peaksid valmis saama aastateks 2030–2035 ja neist 60 päevast, mis justkui vähendavad keskkonnamõjude uuringute [tegemiseks kuluvat aega], ehk siis kiirendavad selle võrra [seda aega], siis see jääb mulle suureks küsimärgiks. Ikka ja jälle tekib sihuke tunne, et eesmärk pühitseb abinõu.  

Vaatame nüüd seda meretuuleparkide teemat natuke lähemalt. Kaitseväe juhataja tõi välja aspekti, et ka Rootsis tühistati tegelikult meretuuleparkide ehitused – neid oli 13 minu teada – just kaitsevajadusi silmas pidades, aga meil on see kuidagi nagu nii, et ühest küljest ütleb kaitseväe juhataja, et jah, nad häirivad, me ehitame endale merre 300 meetri kõrguse müüri, mis segab selle müüri taha vaatamist. Samas, minister ütleb, et jah, me ehitame müüri, aga lisame sinna veel ressursse ja katsume sinna müüri taha piiluda, või puurime paar auku, et sealt läbi piiluda.  

See meenutab mulle väga sellist nõukogudeaegset anekdooti, kus kursandid on sõjaväes ja leitnant räägib Darwini teooriast, kirjeldab seda. Ja üks kursant siis küsib, et, härra leitnant, kas krokodillid lendavad. Leitnant saab selle peale vihaseks ja ütleb, et mis sa ajad nüüd lolli juttu, krokodillid ju ei lenda. Selle peale ütleb kursant, et aga, teate, meie väeosa komandör kindral Sidorov ütles, et lendavad. Leitnant mõtleb natuke, ütleb: "Aa, kindral ütles. No, teate, nad lendavad, aga hästi madalalt ja hästi aeglaselt."  

Praegu on täpselt sama lugu. Me otsime kogu aeg mingeid põhjendusi, kuigi me näeme, et meretuulepargid ei ole hea mõte: nad on kallid, nad ei ole odavad ja nad ei too meile odavat elektrit, nad toovad endaga kaasa palju muresid, näiteks Saaremaast olen ma palju rääkinud, aga ikkagi. Selle jaoks, et [Eesti] kõige läänepoolsemasse otsa rajada meretuuleparki, tuleb sinna viia 330‑kilovoldine elektriliin, mis iseenesest … 

Ma paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… toob ju kaasa selle, et tuleb palju metsa maha raiuda ja see [uus] mets ei saa seal ka uuesti peale kasvada. Seetõttu ei seota jällegi CO₂, tekib mure sellega seoses. [Parkide rajamisega] kaasnevad ka infrahelimured, millest on juba räägitud, tekivad kalade kudemise probleemid, erosiooniprobleemid, tekib probleem, et sealt tuulikulabade pealt tekib mikroplast, mis läheb, ladestub merre. Ja see ei ole sugugi väike kogus, mis sinna läheb, see jõuab kalade ja muude organismide kaudu ka meie enda organismidesse. On ka palju muid probleeme. 

Aga me tahame [seda protsessi] kuidagi kiirendada. Me tahame kiirendada ja vaatame nendele asjadele läbi sõrmede. Seda enam, et meil ei ole tegelikult sellist elektrikogust tarvis, et me peaksime seda [kõike] tegema. Kui kõik need maatuulepargid, mis kõik on ka praegu juba planeeringutes, on sahtlis valmis, nagu siin kolleegid ütlesid, ja kui kõik need rajatakse, siis on meie elektrivajadus täielikult tagatud, ka seesama müstiline 100%, millest siin on räägitud. Kellele me siis seda elektrit müüma hakkame? Me maksame ise need taastuvenergia tasudega ja liinitasudega kinni. Ja kindel on see, et siis on meil 20 või 30 aastat need koormused peal. Aga me ei jäta jonni ja läheme ikka sellega edasi. 

Samamoodi, meil on kõik need eriplaneeringud. Meil tuli majanduskomisjoni uus eriplaneering kõrgepingeliinide loomiseks Harjumaale. Huvitav oli seal märgata seda, et muidu meie komisjoni liikmetel, kes on ka koalitsiooni liikmed, silm ka väga ei pilkunud selle peale, kui ma rääkisin neile meretuuleparkidest ja sellest, millised mured on seal nende liinidega ja kuidas need risustavad Saaremaad ja lähevad läbi terve Saaremaa 140 kilomeetri ulatuses. Aga siis tekkisid äkki kõigil küsimused, et aga miks me ei võiks seda kaablisse panna ja [tõdeti, et] me peaksime arvestama nende inimestega, kes seal läheduses elavad. Ja siis, kui neile öeldi, et see kaablisse panemine on 10 korda kallim, [öeldi selle peale, et] aga see ei loe, olgu see isegi 10 korda kallim, aga inimeste peale peab mõtlema! 

Vaat nüüd mul on teile ettepanek. Mõtleme koos eelkõige inimeste peale ja siis selle peale, kas meil tõesti on vaja seda kallist energiat. Ja lõppkokkuvõttes mõtleme selle peale, kas meil on üldse sellist energiakogust vaja. Sest ministril kahjuks tõesti puudub ülevaade selle kohta, kui palju tegelikult Eestisse üldse midagi planeeritakse. Selle üle on mul väga kurb meel. Võiks ikkagi ennast kurssi viia, eriti selliste tähtsate, väga pikalt tulevikku vaatavate projektidega, mis tegelikult koormavad meid kõiki väga suurte maksudega. 

Siinkohal ütlengi, et Isamaa ei saa kindlasti seda eelnõu toetada ja me teeme tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui võtta arvesse meie rahva, looduse ja majanduse tulevikku, pean selgelt ütlema, et see eelnõu ei ole sellisel kujul vastuvõetav. Esimene ja kõige tõsisem mure puudutab keskkonnakaitset. Eelnõu vähendab oluliselt keskkonnamõjude hindamise nõudeid, lubades loobuda detailplaneeringutest ja piirduda üldise keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Keskkonna strateegiline hindamine keskendub üldistele põhimõtetele, mitte konkreetsele projektile ja sellega seotud mõjudele. 

Kelle huve selle eelnõuga tegelikult teenitakse? Kindlasti mitte Eesti looduse ja elurikkuse huve, vaid tuuleenergia arendajate majanduslikke eesmärke. Lisaks nõrgestatakse selle eelnõuga kohalike omavalitsuste ja elanike otsustusõigust. Kohalikud kogukonnad, kes peavad igapäevaselt elama tuuleparkide vahetus läheduses, jäetakse otsustusprotsessist kõrvale, peaaegu kõrvale. Kui kümnetes hektarites mõõdetavad päikesepargid neelavad põllumaad, siis Eestisse kavandatavad tuhanded tuulikud vajavad kümnetes miljonites tonnides kruusa, killustikku ja betooni. Selleks vajalike karjääride pindala saab mõõta ruutkilomeetrites. Tuulikuplatsid, montaažiplatsid, juurdepääsuteed, maakaablid ja kõrgepingeliinid – neid ei rajata mitte kasutuks jäänud tööstusmaastikule, vaid looduskaitsealade kõrvale, metsadesse ja väärtuslikule põllumaale. Kuid sellega asi ei piirdu, sest suvalise graafiku alusel töötavad tuulikud vajavad enda kõrvale juhitavaid elektrijaamu samaväärsel hulgal. 

Kui kõik plaanitu ükskord teoks saab, on pea kogu Eesti muutunud tohutuks elektrijaamaks, mis on kaetud ämblikuvõrguna kulgevate kõrgepingeliinide rägastikuga. Kas selline ongi kliimaaktivistide plaan ja rohepöörde nii-öelda õilis eesmärk? Kahju, et minister ei osanud öelda, kui palju planeeringuid on üle Eesti töös, kuid ma tean, et see puudutab umbes 22 omavalitsust, kus on keskmiselt 100 tuulikut planeeringus. Ehk siis võime me üle Eesti näha üle 2000 Tallinna tele[torni] kõrguse tuuliku, kui see plaan lõpuks teoks saab. Aga ega sellest elektri hind ei lange ega saagi langeda, sest kogu selle kolossaalse maksumuse peab kinni maksma kohalik tarbija. See koorem kandub majanduse seaduspärasuste tõttu edasi toodete ja teenuste omahinda, kiirendades vaid Eesti inflatsiooni ja süvendades majanduse allakäiku. 

Kõige murettekitavam on aga hiiglaslike tuulikute laastav mõju paljude Eesti inimeste tervisele, mille eest hoolitsemine peaks kiiresti kahaneva rahvaarvu tingimustes olema riigi prioriteet number üks. Tuuleparkide kahjulikus mõjus inimtervisele ei ole kahtlust. Infraheli mõõtmised on tõestanud – nii laborikatsetuste käigus kui ka reaalsetes olukordades –, et see on kahjulik inimeste organismile. Ka meie enda kõige targemate ja andekamate teadlaste nõuandeid eirates kujundab valitsev kliimaaktivism üle-eestilist tööstusrajooni, mida juhitakse lähiminevikust tuttavate plaanimajanduslike põhimõtete alusel. 

Head kolleegid! See eelnõu on tehtud kiirustades ja tasakaalustamata. Selle asemel, et kiirustada eesmärkide täitmisega, peaksime keskenduma vastutustundlikule ja läbimõeldud planeerimisele. EKRE fraktsioon on selle eelnõu vastu. Aitäh!

Eesti 200 fraktsiooni nimel Igor Taro, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ei oleks oodanud, et peame siin täna tegelema niisuguse küsimusega nagu see, mida eelnev kolleeg siin esitas: kas enne oli muna või kana. See küsimus on olnud inimkonna mõtiskluste keskmes sajandeid ja viitab suuremale filosoofilisele paradoksile. Kas esimesena tuleb põhjus või tagajärg? Teaduslikust vaatevinklist lähtudes võib sellele vastata kahel viisil. Evolutsiooni perspektiivist vaadatuna oli esimesena muna. Lindude esivanemad, kes polnud veel päris kanad, munesid muna, mille geneetilised mutatsioonid viisid esimese tõelise kana tekkimiseni. Seega oli muna enne. Religioossest või filosoofilisest vaatenurgast vaadatuna sõltub see vastus sageli meie uskumustest: paljud religioossed traditsioonid võivad väita, et kana loodi esimesena. Nii et küsimus on suuresti sümboolne ja illustreerib põhjuse ja tagajärje suhet. Kuid evolutsiooni alusel paistab muna olevat loogiliselt võttes esimene. 

Eesti 200 ei viskle teaduse ja usu vahel. Ta toetab teaduspõhist vaadet ja seetõttu ei vaeva me end niisuguste küsimustega. Eesti 200 fraktsioon kahtlemata toetab seda eelnõu. Sellepärast et see eelnõu tegeleb muu hulgas ka Eesti energeetilise pika vaate probleemiga, üldsegi mitte muidugi nende teemadega, mida eelnõu kritiseerijad siin välja tõid. 

Näiteks keskkonnamõjude hindamise teemat ei puuduta see eelnõu üldse. See eelnõu kindlasti ei vähenda ka kohaliku kogukonna otsustusõigust. Vastupidi, tuuliku[tasude] jagamisel saaks kogukond kohaliku omavalitsuse kaudu suurema otsustusõiguse, suurema autonoomia. Kogukonna kaasamise regulatsioon muutub samuti mõistlikumaks, eriti nendes omavalitsustes, kus tuulepargi rajamise piirkond asub keskusest väga kaugel. Sellisel juhul võimaldab antud eelnõu ja see regulatsioon viia läbi kaasamisüritusi selles piirkonnas, kuhu tuulikuid rajatakse, mitte kaugel olevas keskuses, mis on nende kohalike inimeste jaoks võib-olla kehvemini ligipääsetav. 

Ja lõpuks, see eelnõu tegelikkuses soodustab seda, kuidas inimesed, needsamad tavalised inimesed, kes selles piirkonnas elavad, saavad tuulikutasu. Ainus küsimus, mis meil tekkis ka keskkonnakomisjoni arutelul, seisnes selles protsendis, mille eest arendajad peavad enne kasutusloa saamise perioodi lõppu hakkama maksma. Praeguses eelnõus on see 70%, aga saime vahepeal selgust, et see 70% arvutatakse selle tuuliku nominaalvõimsuse järgi, mitte reaalse toodangu järgi. Hiljem, kui tuulepark hakkab tööle, makstakse tuulikutasu juba 100% ulatuses, vastavalt toodangule. Nii et tõenäoliselt saab see küsimus hilisemas menetluses põhjalikuma majanduskomisjoni analüüsi, ja saab ka selgitatud. 

Nii et Eesti 200 kindlasti toetab kõiki neid eelnõusid, mis Eesti energeetilist pikka plaani toetavad ja mis toovad siia juurde uusi tootmisvõimsusi, parandavad meie energeetilist sõltumatust ja mis lõppkokkuvõttes viivad toodangu suurenemise abil ka elektri hinna tavalise inimese, tarbija jaoks alla. Aitäh!

Aitäh! Minister on ka avaldanud soovi osaleda läbirääkimistel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt annan teile ülevaate Eesti taastuvenergia võimsuste kohta. Järgmiseks aastaks loodame jõuda 1500 megavatini, seal hulgas on siis nii päikeseelekter, maismaatuulepargid kui ka biomassi koostootmisjaamad. Edasi võiks 2026. aastaks lisanduda umbes 300 megavati ulatuses maismaatuuleparke ja 2027. aastaks 400 megavati ulatuses. 2029. aastaks võiks meil maismaatuuleparkide võimsus olla kokku 2350 megavatti. 2030. aastaks võiksime olla kokku saavutanud kogu [võimaliku] taastuvelektri võimsuse – 4500 megavatti. Sealt edasi tuleksid juba ka võimalikud meretuulepargid. 

Nüüd mõned kommentaarid nende väidete kohta, mis siin on kõlanud. Mulle tundub, et Isamaa ja EKRE saadikud käivad taevast otsimas valgeid triipe ja põllu pealt infraheli, küll aga ei ole nad kahjuks lugenud läbi antud eelnõu. See eelnõu ei puuduta meretuuleparkide arendamist ega ka selle toetamist, see ei puuduta tarbimise prognoosi, ei puuduta keskkonnamõjude hindamist, samuti ei puuduta väärtuslikele põllumaadele millegi rajamist. Küll aga vähendab eelnõu bürokraatiat ja parandab kaasamist, tõhustab tuuleenergiapõhise kohaliku kasu väljamaksmist kohalikele, suurendades nii selle summat kui ka lisades kohalikule omavalitsusele paindlikkust selle kohta, kellele ja kuidas tuleks tasu välja maksta. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 esimene lugemine lõpetada. Isamaa fraktsiooni poolt on tulnud ettepanek eelnõu 541 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut me peame hääletama. Alustame selle ettevalmistust.

Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse, keskkonnatasude seaduse ning planeerimisseaduse muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 10 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. (Sumin saalis.) Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2025 kell 17.15. 

Istung on lõppenud. Kohtume homme kell 10!