Tere päevast, austatud Riigikogu! Tervist kõikidele, kes te jälgite tänast Riigikogu infotundi Riigikogu istungisaali rõdudelt või vaatate meid sinise ekraani vahendusel. Me alustame 11. detsembri infotundi. Head kolleegid, kõigepealt teeme palun kohaloleku kontrolli. 

Tänasesse infotundi on end registreerinud 21 Riigikogu liiget, puudub 80. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: siseminister Lauri Läänemets peaministri ülesannetes, justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakosta ning kaitseminister Hanno Pevkur. Tere päevast, lugupeetud valitsuse liikmed!

Meie infotunni reeglid on ikka samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Lisaks saab küsimuse esitanu võimaluse esitada ühe täpsustava küsimuse ja üks Riigikogu liige saab võimaluse esitada veel ka lisaküsimuse. Kokku on meil täna registreeritud tervelt 12 küsimust. Asume hoogsalt asja juurde.

Esimene küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on maksude festival. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! See "maksufestival" ei ole ju minu väljend, see on peaminister Kristen Michali väljend. Tema ütles, et maksufestival on nüüd lõppenud ja rohkem keegi makse tõstma ei hakka. 

Aga kahjuks on üks maksuliik, mis jäi siis üldse arutlusest välja. Kehtestati automaks, tõsteti olemasolevaid makse, nagu käibemaks, tulumaks, erinevad aktsiisid, aga kahjuks me ei rääkinud väga palju pangamaksust. Või mitte seda, et meie sellest ei rääkinud, sest meie räägime sellest kogu aeg ning ka teie ja teie erakond on seda korduvalt teinud, aga kahjuks ei hakanud valitsus sellest rääkima selle diskussiooni käigus, et mis võiksid olla need maksud, mida võiks kas kehtestada või tõsta. 

Samas, 2023. aasta alguses kehtestas Leedu valitsus teatavasti pangamaksu vastuseks riigis tegutsevate kommertspankade kasvanud kasumitele. Selle aasta juunikuus nad pikendasid ajutise solidaarsusmaksu [kehtimist] veel aasta võrra. Nende rahandusminister ütles, et solidaarsusmaksust saadav tulu aastal 2025 tuleb küll väiksem kui sellel aastal, kuid jääb märkimisväärseks. Nad mainisid, et kuna nad suurendavad kaitserahastust, et luua kiiresti sõjaväediviis ja valmistuda üldiseks ajateenistuseks, siis võib öelda, et julgeolekumaksu, mis on ka meil nüüd kasutusel, maksavad Leedus kinni mitte füüsilised isikud, vaid pangad. 

Sama on juhtunud Lätis, kus seim võttis vastu samasuguse seaduse: tuleb solidaarsusmaks, mida maksavad pangad ja mis jällegi läheb julgeoleku rahastamiseks. Ehk sama muster: niinimetatud julgeolekumaksu maksavad kinni pangad, mitte füüsilised isikud, nagu meil siin Eestis. 

Minu küsimus on see: kas te arvate, et see on õige lähenemine, mis meil siin Eestis on, et pangamaksu ei eksisteeri, ei ole vaja seda üldse kehtestada, või [on õige see, mida] ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond hiljuti pakkus, et ikkagi võiks pangamaks Eestiski olla?

Aitäh selle küsimuse eest! Austatud parlamendiliikmed! Jah, vastab tõele, et selles valitsuskoalitsioonis ei ole sellise maksu kehtestamises kokkuleppele jõutud. Valitsuses me arutasime seda teemat pool aastat, see oli mõni aeg tagasi, aga kahjuks kokkuleppele ei jõudnud. Nii nagu ka teie, pean mina isiklikult seda [maksu] väga mõistlikuks. Tuleb tunnistada, et oleks olnud mõistlik teha see mõned aastad tagasi. Kuna intressimäärad langevad, siis enam sellist raha selle maksuga kätte ei saa. Ma teeks siiski ühe täpsustuse: mitte pangad ei aitaks julgeolekukulutusi kinni maksta, vaid ikka Eesti ettevõtja, Eesti inimene, kes kõrgemat intressi maksab. 

Praegu on olukord tõesti selline – kuna meil on erinevaid nägemusi ja see üks nägemus, mis valitsuses lisaks vasakpoolsele nägemusele on, ütleb, et ärme pankasid puutume –, et Eesti ettevõtjad ja inimesed maksavad topelt. Me kõik kannatame selle tõttu, midagi pole teha. Nii ta on ja seda ma olen sotsiaaldemokraatide juhina kogu aeg öelnud. Aga koalitsioonid on koalitsioonid, seal on võimalik teha vaid neid asju, milles on kokku lepitud. Te teate seda ise ka. Niimoodi ta on. 

Kui rääkida riigikaitsest või üldse rahavajadusest, siis [see maks] aitaks meil lahendada selliseid ühekordseid muresid. Ka Lätis ja Leedus toob pangamaks riigieelarvesse raha veel mõne aasta või võib-olla aasta, siis kaob ära. Me saaksime rääkida moonaostu rahastamisest ja tänasest edasi minnes 100 miljonist või 200 miljonist eurost, aga tuletan meelde, et kokkulepitud ostusumma on 1,3 miljardit, nii et sinna on ikka raha juurde vaja. Ülejäänud riigikaitsekulud on ju püsikulud, nende jaoks seda [maksu] kahjuks [kasutada] ei saaks. 

Kui rääkida maksudest üldiselt, siis kui keegi ütleb, et pärast julgeolekumaksu [kehtimise] lõppemist 2027. aastal on võimalik edasi minna nii, et ühtegi [teist] maksu selle asemele ei tehta, siis [tuleb öelda, et] variant on miljard eurot kärpida. Umbes miljard on siis ka puudujääk. Seetõttu ma arvan, et me maksudest ei pääse. Küsimus on selles, kes maksab. Mina arvan, et keskmine Eesti pere, tavaline keskmine Eesti ettevõtja ei pea kogu seda riigikaitsepanuse koormust kandma üksi, vaid [seda peaksid tegema eelkõige] need, kelle käes see kõige suurem varandus on. Neil on võimalik oma õiglane panus anda. Need on 10% kõige rikkamatest [inimestest]. Eesti Panga 2023. aasta analüüs varade jaotumise kohta ütles ka, et 10%‑le Eesti inimestest kuulub 59% varadest Eesti riigis. See on see koht, kus on võimalik tegelikult mõistlikult panustada.

Suur tänu! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Päris palju on neid asju, mida Sotsiaaldemokraatlik Erakond on selles valitsuses pakkunud, aga kahjuks on koalitsioonipartnerid kogu aeg vastu olnud. Mina teie asemel hakkaks juba mõtlema selle peale, kas teil on vaja [olla] sellises valitsuses, kus teid keegi ei kuula. Samas ei ole ma päris nõus selle väitega, et nüüd on juba hilja pangamaksu kehtestada. Läti teeb seda just praegu. Jah, ka nemad ütlevad, et järgmisel aastal ei ole euribori tase enam see, mis ta vahepeal oli, ja nad sealt enam nii palju raha ei saa, aga nad ikkagi arvestavad, et saavad järgmisel aastal riigieelarvesse 93 miljonit eurot ja kahel järgmisel aastal 85 miljonit eurot aastas. See on märkimisväärne summa, peab ütlema. 

Minu küsimus on ka teiste maksude kohta. Vahepeal tõstetakse kõike, mida on võimalik maksusfääris tõsta: tulumaks tõuseb kaks korda järjest, käibemaks tõuseb kaks korda järjest, kehtestatakse automaks, aktsiisid tõusevad ja nii edasi ja nii edasi. Pensione hakatakse maksustama tulumaksuga, mida enne ei ole olnud. 

Minu küsimus on see: kas te panite tähele, mis on ainukene maksuliik, mis jäi sellest nimekirjast välja ja just hiljuti? See on alkoholimaks. Ühiskonnas juba räägitakse, et alkoholitootjate ja ‑müüjate lobi on niivõrd suur, et valitsus otsustas, et seda maksu nad ei tõsta. Kas teie arvates on õige, et just alkoholimaks jääb samale tasemele, samal ajal kui näiteks kehtestatakse automaks, tõuseb kütuseaktsiis ja tõuseb käibemaks? Need on ju need asjad, mis kõige valusamalt löövad nende elanikegruppide pihta, [kuhu kuuluvad] võib-olla kõige vaesemad ja vähem kindlustatud [inimesed].

Suur tänu selle jätkuküsimuse eest! Mis puudutab alkoholiaktsiisi, siis arvutuste järgi seda lõppkokkuvõttes muudeti selliselt, et kogu saadav tulu järgneva kolme või nelja aasta jooksul ikka lõpuks laekub, lihtsalt järgnevatel aastatel makstakse seda rohkem. See on seotud sellega, et Läti pole veel aktsiise tõstnud. Me tahaks, et oleks [aktsiisi]laekumine, ja et oleks see efekt ka, et tarvitamise vähenemine ei jääks ära ja ei mindaks Lätti poodi. Nüüd oodatakse lihtsalt Läti aktsiisitõusud ära ja siis tuleb 10%‑line alkoholiaktsiisi tõus. Nii et see kõik tuleb, aga seda tehakse mõistlikult, et me riigieelarve mõttes ei kaotaks ja rahva tervise mõttes ei kaotaks. Seal on see loogika taga.

Te kipute alati [teatud asju] ära unustama. Teil opositsioonis olles ongi ju see roll, et tõstatada teemasid, mis teid huvitavad. Te räägite pangamaksust. Jah, loomulikult oleks see ka sotsiaaldemokraatide arvates mõistlik olnud. Nii nagu tänaseks vist kõigi Eesti meediaväljaannete juhtkirjad on ka öelnud: tegelikult oleks pidanud seda tegema, siis oleks hoop Eesti majandusele palju väiksem olnud. Aga seda ei tehtud ja koalitsioonis jätkuvalt seda kokkulepet ei ole. Aga ärge unustage, et sotsiaaldemokraatide tasakaalustav roll koalitsioonis – see küsimus oli sellisena püstitatud – seisneb selles, et ka koalitsioonipartnerid ei ole oma eluunistusi saanud täide viia. Tulumaksuvaba miinimumi alandamist ei ole toimunud, pensione ei mindud kärpima, vaid pensionid järgmistel aastatel tõusevad. Jätkuvalt ei väärtusta te kuidagi alampalga tõusu, aga soovitan teil seda [teemat] alati tõstatada. Viimased kolm alampalga tõstmist on toimunud tõesti oluliselt kiiremas tempos, me oleme selle koalitsioonis ja ka sotsiaalpartneritega nii kokku leppinud. Nii et ka järgneval aastal [see tõuseb] rohkem, kui tõuseb Eestis keskmine palk. Nii see on. See on just ka selle jaoks oluline, et need inimesed, kellel on väike sissetulek, saaksid leevendust ja nende elu oleks paremini hoitud. 

Lõpuks on küsimus ikka teenustes. Makse ei maksa me niisama. Mitte kellegi huvi ei ole see, et riigieelarvesse lihtsalt makse [saada]. Küsimus on selles, et me peame panema rohkem [raha] julgeolekusse. Tegelikult on küsimus ka selles, et me peame tervishoidu panema igal aastal 200 miljonit eurot rohkem. Praegu toimub see reservide arvel, aga pärast Riigikogu valimisi on reservid otsas ja 200 miljonit eurot on tervishoidu igal aastal ikka juurde vaja. Keegi peab selle kinni maksma. Ma ütlen teile, et keskmine Eesti pere kaotab kõige rohkem kärpimisest ja võidab mõistlikest maksumuudatustest, mis annavad paremad teenused, mille eest peab lõpuks vähem raha välja käima.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Hea minister! Te räägite sellest, kuidas te toetate pangamaksu ja et teie soovisite seda kehtestada. See on tegelikult päris silmakirjalik jutt. Miks te siis valitsuses olles seda läbi ei surunud, vaid hoopiski nõustusite sellega, et maksustatakse pensionäre, inimesi, kellel põhimõtteliselt sissetulekut ei olegi? Täna tuleb meil siin arutlusele, nagu juba sai mainitud, jah, kolmandal lugemisel tuleb hääletusele julgeolekumaks. See on käibemaksu ja tulumaksu järjekordne tõstmine.  

Ma tuletan veel kord meelde, et teie erakond ei ole toetanud ka mitte ühtegi pangamaksu eelnõu, mille Keskerakond on sisse andnud. Ma arvan, et see on siin arutlusel olnud vähemalt kolmel korral. Iga kord, kui me oleme esitanud küsimuse, miks me maksustame inimesi alates [esimesest] eurost, aga me ei maksusta pankasid, meile öeldakse: "Aga pangad juba maksavad maksu, nad maksavad avansilist tulumaksu." Üllatus-üllatus: inimesed ka juba maksavad makse ja maksavad ka sedasama tulumaksu, mida nüüd uuesti tõstetakse. Siin on tegemist maailmavaatelise küsimusega.  

Aga kui sellest, et räägitakse, et inimesed peavad olema solidaarsed ja panustama julgeolekusse, on vähe, siis on küsimus, miks pangad ei pea olema solidaarsed ja samamoodi panustama, sest see on ju ka nende huvides. Kõikide ettevõtete regulaarsetel dividendimaksetel, mis varem olid maksustatud 14%‑ga, tõstetakse maks nüüd kõrgemale ja need maksustatakse 22%‑ga. Aga mis puudutab pankade avansilise tulumaksu määra, siis ka siin jääb soodustus sisse. Nad peavad maksma ainult 18%. Kuidas siis nii? Pankade solidaarsusmaks jäetakse ära ja mis puudutab nende tulumaksumäära, siis ka siin – erinevalt teistest ettevõtetest, erinevalt inimestest – jääb neile soodustus, nii et maksimaalne määr on neil 18%.

Suur tänu selle küsimuse eest! Te teate ise ka, et koalitsioonides on võimalik teha neid asju, milles on kokku lepitud. Te kipute ära unustama, et kui Keskerakond – ma olen seda näidet siin saalis juba toonud – oli EKRE ja Isamaaga valitsuses, siis te lõhkusite ära Eesti pensionisüsteemi. Mina mäletan, et see ei olnud Keskerakonna soov, ja ma küsiks vastu, et miks te siis seda ära ei hoidnud, olles peaministrierakond. Te tegite seda vapralt, võitlesite selle eest. Tänaseks on paljud inimesed teisest sambast raha välja võtnud ja nad on tulevikus palju vaesemad. Ühiskond peab selle kinni maksma. See koorem laotub ju väga paljude peale. Me oleme näinud, et need, kes raha välja võtsid, on pigem ju väiksema sissetulekuga. Miks te nende eest sellel hetkel ei seisnud? Miks te heidate siin neid asju nagu meile ette? 

Te saate aru, et koalitsioonis on võimalik teha neid asju, mida saab teha. Teie lammutasite. Meil oli küsimus selles, kas me tõstame ja kui palju me tõstame. Me ju tegelikult tõstsime, ka pankadel tõuseb see dividendimaksu pool.

Aga lõppkokkuvõttes käib kogu debatt Eestis ju vales kohas, selles mõttes, et väga [suur osa] debatist on see, et "me ei taha makse maksta". Kui sa ei maksa makse, siis sa ei saa midagi ka vastu. Kui vastu ei saada, siis see lööb kõige valusamalt keskmise Eesti pere pihta. Proovige maksta laste huvihariduse eest ise, täiesti ise. See käib enamikule Eesti peredele üle jõu. Tegelikult meil selle jaoks raha on. Proovige, kui haigeks jääte, maksta oma ravikulud kinni. Need on kordades suuremad kui need maksud, mida me maksame selle jaoks, või see raha, mida on vaja sinna juurde panna. Või proovime hoida kuidagi ka Tallinnast eemal, maapiirkondades, elu toimimas. Sinna on vaja teha investeeringuid. See tähendab, et on vaja ühiskonna ühist panust. See raha on võimalik maksudena kokku koguda ja suunata ettevõtluskeskkonna loomiseks, et tekiks töökohti, nii et inimesed saaksid paremat palka ja elaks paremini ära. See maks ei ole mingi karistus, vaid ühine kokkulepe, kuidas me mingisuguseid asju üheskoos paremini ja odavamalt teha saame. See on kogu asja mõte.

Loomulikult on seal, jah, mingisugused mõjud ja teisi pooli ka. Aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes on see palju mõistlikum julgeolekumaksupakett kui see, et käibemaks oleks tõusnud 2% asemel 4%. Ma arvan, et see on palju mõistlikum. Palju mõistlikum ka sellest, kui selle kõige asemel siin, maksumuudatuste asemel oleks mindud pensioneid vähendama. Palju mõistlikum tulemus! Või selle asemel, et oleks hakatud tulumaksuvaba miinimumi vähendama. Palju mõistlikum tulemus! 

Nii et ma arvan, et see on kompromiss, mille nimel on kõik valitsuspartnerid kõvasti pingutanud.

Suur tänu! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme teise küsimuse juurde, vaatan, et käsi on püsti Anastassia Kovalenko-Kõlvartil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See pole esimene kord, kui sotsiaaldemokraatide esindaja räägib lihtsalt küsimusest mööda. Nagu näha, kui pole midagi öelda, siis on vaja rääkida Keskerakonna valitsusest. Pensionid Keskerakonna valitsuse ajal tõusid, erinevalt sellest, et sotsiaaldemokraadid laovad pensionäridele peale järjest uusi makse.

Aga küsimus istungi …

Minu küsimus oli pankade avansilise tulumaksu kohta. Miks see soodustus sisse jäeti? Miks see soodustus sisse jäeti? Ma ei saanud sellele vastust.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Minister vastas ja püsis teemas. See, et siin saalis viidatakse pidevalt ka varasematele otsustele ja varasematele sammudele, käib Eesti poliitilise kultuuri juurde. Seda me kahjuks, nagu me näeme, siin poliitilisest diskussioonist päris välja tõsta ei saa, nii et me peame sellega arvestama. Aga protseduuriline küsimus infotunnis ei ole kindlasti vastulause esitamise koht. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta peab ikkagi puudutama protseduuri, see ei peaks olema selge vastulause.

Läheme teise küsimuse juurde. Teine küsimus on justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Riina Solman ja teema on valimisõigus. Riina Solman, palun!

Aitäh teile, austatud Riigikogu esimees! Austatud justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakosta! Ma loodan, et me kõik siin saalis soovime julgeolekukaalutlustel põhiseaduse muutmist, et piirata agressorriikide kodanike valimisõigust KOV‑valimistel ja kaudselt ka Eesti presidendi valimistel. 

Isamaa on teinud ettepaneku kirjutada põhiseadusesse ainult Eesti kodanike valimisõigus eelpool nimetatud valimistel. Samasugune valimisõigus oleks ka Euroopa Liidu kodanikel. Kas teie toetate Isamaa ettepanekut jätta põhiseadusesse ainult Eesti kodanike valimisõigus? Te olete sinna [ettepanekusse] minu andmetel kirjutanud ka lause, mis sõnastab välismaalaste osalemise, kuid teada on, et juba praegune põhiseadus annab Euroopa Liidu kodanikele rahvusvahelise õiguse alusel KOV‑valimistel [osalemise] õiguse ja see võikski nii jääda.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ka loodan, et Riigikogu leiab praegusele julgeolekuolukorrale vastava lahenduse kohalike omavalitsuste volikogude valimise õiguse asjus. Siin on tõesti esitatud erinevaid sõnastusi. Enne, kui ma jõuan detailsemalt õiguslike argumentide juurde, rõhutan üle, et tegemist on ikkagi poliitilise otsusega ja selle poliitilise otsuse täpsemad nüansid on alati poliitilise kokkuleppe küsimus. Seda Eesti põhiseaduse konkreetset paragrahvi on juba varem kahel korral muudetud. See paragrahv on muudetav ja ka põhjendus, et seda tuleks muuta julgeolekukaalutlustel, on asjakohane. Täpne sõnastus selgub erakondade koostöös, loodetavasti võimalikult suures üksmeeles. 

Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevalt ja selle eraldi markeerimine on poliitilise tahte küsimus selles mõttes, kui suurt õigusselgust me soovime. Kui Euroopa Liidu kodanikke ka eraldi välja ei tooda, siis Euroopa Liidu kodanikel on valimisõigus ikkagi alles. Lihtsalt senine põhiseaduse praktika on olnud selline, et alates juba põhiseaduse loomisest on soovitud nii olulise poliitilise õiguse puhul, nagu seda on valimisõigus, anda inimestele võimalikult täpselt teada, millistel ühiskonnagruppidel on see valimisõigus lisaks Eesti kodanikele. Saan korrata, et ka need muud grupid, keda soovitakse valimisõiguslikena näha – see on olnud Justiitsministeeriumi eelistus –, peaks olema võimalikult selgelt välja toodud. Vältida tuleks olukorda, kus põhiseaduse tekst annaks võimaluse alama astme õigusaktidega vahetult enne valimisi poliitilises turmtules kelleltki valimisõigust ära võtta või seda oluliselt piirata. Sellist olukorda oleks riigimehelik vältida, sest see tooks kaasa oluliselt suuremal määral õigusrahu ja see on olnud ka senine põhiseaduse traditsioon.

Suur tänu! Riina Solman, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siit ongi väga kohane jätkata. Nimelt rääkisite te sellestsamast asjast 14. novembril valitsuse pressikonverentsil ja väljendasite selgelt, et teid häirib praeguses põhiseaduse muutmise protsessis see, et seletuskirjas on ära toodud lause, millega lisatakse alama astme seadusesse piirang, täpsemalt tingimus, eraldi valimisnimekirja tekitamiseks välismaalastele või kolmandate riikide kodanikele, aga see ei ole põhiseaduspärane. Te olete öelnud, et toetate põhiseaduse muutmist, juhul kui julgeolekuolukord seda dikteerib, ja viitasite ka sellelsamal pressikonverentsil, et põhiseadus on koostatud selliselt, et enne valimisi saaks ohjeldada keevalisi poliitikuid, kes kipuvad seadust enda kasuks ümber kirjutama. Samas te selle tingimusega nõus ei olnud, täpsemalt sellega, kui see jääb põhiseadusesse sisse, ning palusite selle ka eraldi protokollida. Te ütlesite, et te loodate, et see alama astme seadusega valimisnimekirjade moodustamine sinna sisse ei jää, sest see ei ole põhiseaduspärane, et põhiseaduspärane on öelda, kes saavad valida või kes ei saa valida, mitte aga lisatingimuste loomine lisanimekirjade abil. Kuidas on lood selle aspektiga seletuskirjas praegu? Kas seda surutakse sinna endiselt? Kes seda surub ja mille pärast?

Aitäh! Nüüd käib jutt eelnõu 536 sõnastusest. Tõepoolest, Justiitsministeeriumil on siin olnud oma seisukoht. Eelnõu [esimene paragrahv] koosneb praegu kahest lõigust. Esimene lõik algab sõnadega: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud …" Teine lõik ütleb, et kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja korra sätestab seadus. Seletuskirjas on välja toodud, et need tingimused ja kord võiksid kitsendada valimisõigust. See ei ole küll tõesti põhiseaduse mõttega kooskõlas. Nimelt, tegemist on väga olulise poliitilise õigusega, valimisõigusega. Kogu põhiseaduse mõte on tõepoolest selles, et ohjeldada poliitikuid tegemast valimiseelsetes olukordades ka võib-olla mõtlematuid otsuseid. Ma ei pea silmas ühtegi konkreetset erakonda, vaid lihtsalt maailma ajalugu näitab, et vahetult enne valimisi tekib mis tahes riigis poliitikutel palju huvitavaid mõtteid, kui on jäetud lahti see aken, et saab kelleltki valimisõiguse ära võtta. 

Põhiseaduse mõte on olnud see, et sellist olukorda tuleks vältida. Senine Eesti põhiseadustraditsioon on olnud selline, et [öeldakse] ikkagi võimalikult selgelt välja, kellel on valimisõigus ja kellel seda ei ole. Toon siia kõrvale näite, et me näiteks ka omandipõhiõigust ei reguleeri kodakondsuseta isikute puhul erinevalt ega aja seda alama astme seadusega nagu väga laiali või teistsuguseks või ei võta alama astme seadusega näiteks teatud riikide kodanikelt omandiõigust lihtsalt lausaliselt ära. 

Valimisõigus on poliitilise õigusena veel olulisem. Meie ettepanek on teine lõik üldse ära jätta, kuna esimeses lõigus on juba öeldud, et seaduses saab tingimusi ette näha. See on ka praegu niimoodi. Valimisseadused täpsustavad seda olukorda. Aga tuleks vältida sellist olukorda, kus alama astme seadusega saab hakata täiendavaid piiranguid seadma sellises ulatuses, et see võib viia teatud gruppide valimisõiguse kaotamiseni. Antud juhul on spetsiifiliselt silmas peetud välismaalasi. Kui me vaataks sedasama sõnastust 100 aasta pärast, siis tunduks imelik küll, kui Eesti parlament oleks öelnud, et vot välismaalaste valimisõiguse me vaatame iga kord enne valimisi täpsemalt üle.

Aitäh! Tõnis Lukas, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Meie suhtes agressiivselt käituvate riikide kodanikelt – Venemaa ja Valgevene [kodanikelt] näiteks – valimisõiguse äravõtmine on hädatarvilik. Kuidas seda tehniliselt teha? Me liigume kindlasti õiges suunas. Ma loodan, et Riigikogu suudab kokku leppida ja selle valimisõiguse ära võtta. Aga ka koalitsioonis on teil olnud ju erinevaid innovatsioone. Kui näiteks sotsid tulevad jälle välja järjekordse heurekaga kas valijate eelregistreerimise või meelsuskontrolli kohta, siis võiksite soovitada neile õiguslikult ju täiesti vettpidavat lahendust, nii nagu on seto ülemsootska valimisel: valijad võtavad iga kandidaadi järel sappa, on elav järjekord, siis loetakse [järjekorras olevad inimesed] üle ja ongi hääled koos. Aga see oli niisugune vahepala.

Minu küsimus on teile, kes te justiits‑ ja digiministrina teete Siseministeeriumiga kindlasti koostööd, selle kohta, kuidas kindlustada valimisprotsessi häirimatus Eestis tingimustes, kus on näha, et Venemaa ründab kõigi oma võimalustega rahumeelset valimisteks valmistumist, ja ei ole välistatud, et ka e‑valimistel või ükskõik millise protseduuri puhul ka valimisprotsessi ennast oma hübriidrünnakutega, digirünnakutega. Kas te valmistute juba praegu selleks, et Eestis niisugust kahju ja Venemaa sekkumist meie valimistesse ära hoida? Ega seda tehniliselt kirjeldada kindlasti ei saa, aga kas ettevalmistused käivad ja kas meie riigil on vastulöök olemas?

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Mis puudutab järjekorda võtmist, siis ma digiriigi nimel ikkagi rõhutan seda, et meil valimisnimekirjad tulevad kokku automaatselt, rahvastikuregistri põhjal. Selle muutmist ja sellest ökonoomsusest ja kiirusest tagasiminemist piltlikult öeldes ruuduliste kaustikute peale kindlasti ei ole mõistlik toetada. Me peaksime oma digiriigi võimalustega ikkagi edasi minema. 

Mis puudutab valimiste turvalisust, siis valimiste turvalisus on mis tahes riigi jaoks ülioluline. Turvariskidest vabad ei ole ka pabervalimised. Eesti e‑valimised on olnud väga turvalised, nad on algusest peale olnud üles ehitatud niimoodi, et nende turvalisus oleks kõige kõrgemal tasemel tagatud. See turvalisus on senimaani püsinud ja ma täiesti usun, et see püsib edasi. Muidugi, mis tahes turvalisuse kohta saab alati anda ainult 99,99%‑lise, mitte kunagi 100%‑lise garantii. Aga ma veel kord rõhutan, et täpselt sama kehtib ka pabervalimiste, pabersedelitega valimiste kohta. 

Oleme teinud üha tihedamat koostööd ka Ukrainaga, kuidas Eesti küberturvalisuse taset tõsta ja kuidas ka äärmuslikes rünnakutingimustes ikkagi riigi jaoks olulised süsteemid käimas hoida. Vaatamata kõikidele kärbetele on küberturvalisus olnud see valdkond, mis on riigis saanud ka lisarahastust, lisaks sellele, et ta on kärbete alt väljas. Küll aga tuleb kindlasti [suurendada] jõupingutusi inimeste teadlikkuse tõstmisel, mis puudutab süvavõltsinguid ja kõiki muid manipuleerivaid tehnikaid, mida kahjuks mitmetes riikides on juba valimiste mõjutamiseks kasutatud ja mida suure tõenäosusega ka Eestis kasutatakse. Neid seadusandlikult reguleerida on ülikeeruline, sest lõpuks me tegeleme inimese kognitiivse vastuvõtuvõimega ja sellega, milline on inimeste teadlikkus sellest, mida kahjuks on halbadel inimestel võimalik tehnoloogia abil teha nende mõjutamiseks, nende eelistuste mõjutamiseks. Inimesed peaksid suutma otsuseid ikkagi ise teha, olemata võõrriikide poolt mõjutatud. See eeldab teadlikkuse tõusu ja oma peaga mõtlemist.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise. 

Tänane kolmas küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on sõda ja rahu. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Pevkur! Teie ministeeriumi endine kantsler Kusti Salm on öelnud väljaandele Bloomberg, et Euroopat ootab ees Ukraina sõjaga võrreldes oluliselt ulatuslikum sõjaline konflikt või sõda ja seetõttu on ka Eestil vaja luua oma sõjatööstus, oma relvatööstus, ja relvi läheb vaja igal juhul, kui me niisugust perspektiivi silmas peame. Minu küsimus on, kas see on härra Salmi mingisugune oma fantaasiamaailm või on ka valitsusel siiski informatsiooni selle kohta, et Euroopas on puhkemas suur sõda. Sellisel juhul mind huvitab, kes on selle sõja osapooled, millal see sõda võiks puhkeda, missugune positsioon selles sõjas saab olema Eestil ja kas Eesti koos võib-olla mõnede naaberriikidega on see koht, kus seda sõda pidama hakatakse. Ühesõnaga, kas te kommenteeriksite palun Kusti Salmi väljaütlemist?

Aitäh küsimuse eest! Kusti Salm ei tööta 1. septembrist alates enam Kaitseministeeriumis ja mina ei pea küll vajalikuks hakata kommenteerima ühe eraettevõttes töötava inimese arvamusi globaalsete trendide kohta. Mina tuginen ja Vabariigi Valitsus tugineb oma töös ja hoiakutes sellele informatsioonile, mida edastavad meile Välisluureamet ja luurekeskus ning vajaduse korral ka Kaitsepolitseiamet. See on see, millest meie lähtume.

Suur tänu! Lisaküsimus, Martin Helme, palun!

See, et [endine kantsler] töötab erasektoris ja [minister] ei pea vajalikuks kommenteerida, ei olnud nüüd küll vastus. Esiteks, endine kantsler oli väga mõjukas inimene selles positsioonis, me kõik teame. Teiseks, ta töötab praegu riigikaitsetööstuses, mis ei ole Eestis tegelikult eratööstus, vaid elab suures osas avaliku sektori rahast. See on veel eraldi probleem, et meil kõrged riigiametnikud ja endised kõrged sõjaväelased maanduvad avaliku rahaga tehtud ettevõtetes.  

Aga paneme küsimuse püsti sedapidi. Sa ei pea vajalikuks kommenteerida seda, mida ütles Kusti Salm, aga avalikkusel ja Riigikogu saadikutel on tekkinud küsimus selle kohta, et on välja käidud seisukoht, et Euroopas on tulemas suur sõda. Meie küsimus on, et kas meil on see info ja kas sõda on tulemas ja tulemas just meile Eestisse. Ei oma tähtsust, kes seda ütles, aga küsimus on ikkagi olemas, ja sellele küsimusele, ma arvan, peaks andma vastuse.

Aitäh! Erinevaid spekulatsioone ilmub tihtipeale, krõbedamaid ja vähem krõbedaid. Aga veel kord: kui ma vaatan meie luureasutuste antud eelhoiatusi, siis ma ei näe nendes praegu muutust.

Mis puudutab võimalikku tulevikku, siis pikki erinevaid analüüse on teinud erinevad eksperdid, ka lääne eksperdid või analüütikud. Üldine arusaam on ju see, et Venemaa hoiak lääne suhtes ei ole kuidagi sõbralikumaks läinud. Venemaa hoiak, Putini hoiak on tulnud juba pikka aega välja tema käikudest ja kõnedest. Võtame näiteks tema kõne Müncheni julgeolekufoorumil, kus ta rääkis hallidest tsoonidest, sellest, et NATO mitte mingil juhul ei peaks laienema, ja kõigest muust sellisest. Tema käitumises on selgelt olnud näha see muster, et rahvusvahelistest kokkulepetest ei ole vaja kinni pidada. Viimane näide on Ukraina sõda ja Budapesti memorandumist mittekinnipidamine. 

Kui me läheme ajas tagasi ja vaatame küsimuse algset teemat, sõda ja rahu, siis tuleb minna Lev Tolstoini, [sellenimelise romaani] autorini ja Krimmi sõjani, kus Venemaa teatavasti sai lüüa. Aga ka siis Venemaa ei pidanud teatavasti kinni kokkulepetest, kuigi oli kokku lepitud, et Krimmi poolsaarele ja Mustale merele Venemaa oma laevastikku ei pane. Läbi ajaloo on olnud see muster, et Venemaa kokkulepetest kinni ei pea. Seetõttu on meie ülesanne saata Venemaale loomulikult heidutussõnum, et sõja alustamine NATO või Euroopa Liidu riikide vastu oleks Venemaale hukatuslik.

Aitäh! Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Vabandan, ma vajutasin küll enne oma nime sisse, aga see kustus vahepeal ära. Ma sellepärast ei saanud kohe küsida.

Ega me vastust tegelikult ei saanud. Vastus oli ju selline, et meie luureorganid ei ole vastavat informatsiooni andnud. Küll me näeme aga seda, et jätkuvad jutud sellest, kuidas NATO liikmesriigid peaksid saatma oma üksuseid Ukrainasse. Seda on korranud ka praegu uues ametis olev meie endine peaminister Kaja Kallas. See on ikkagi murettekitav lähenemine asjale. Kui me võtame rangelt, siis NATO on kaitseorganisatsioon ja Ukraina ei ole NATO liikmesriik. Ükskõik mida me tuleviku mõttes silmas võime pidada, praegu ta NATO liikmesriik ei ole ja seetõttu NATO, kaitseorganisatsiooni NATO liikmesriikide üksuste saatmine Ukrainasse tähendaks ju tegelikult Venemaa ja NATO vahelist sõda. Kas see võib olla siis see, mida pidas silmas Kusti Salm? 

Vaatame nüüd ikkagi, et Kusti Salmi kolleegid tema uues ametis on endine kaitsejõudude juhataja Herem ja kaitsejõudude kõrge ametnik, kõrge ohvitser Palm, ning sinna voolab neid kokku teisigi. Minu teada on ka härra Terras seotud kaitsetööstuse rajamise ja edendamisega. Me näeme seal endiste Eesti Kaitseväe ja ametnikkonna kõrgete esindajate koondumist. Nad on väljendanud analoogilisi seisukohti, et Ukrainat tuleb aidata kas või selle hinnaga, et NATO liikmesriigid saadavad sinna võitlema ka oma vägesid. 

Minu küsimus ikkagi on, kas te võite praegu infotunnis, mida muide inimesed väga palju vaatavad, inimesi rahustada ja kinnitada, et Eestit sõda ei ähvarda, Eesti oma üksusi, ka sellesama blankoveksli alusel, mille eelmisel nädalal Riigikogu kinnitas missioonide kontekstis …

Teie aeg!

… ei saada Ukrainasse sõdima ja meie inimesed võivad rahulikult jõulusid pidada, oma viimaste veeringute eest jõulukinke osta ja helgelt …

Aitäh, Mart Helme! Teie aeg!

… helge pilguga tulevikku vaadata. 

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, hea küsija! Palju väiteid ja mõtteid.  

Mis puudutab viimaseid veeringuid, siis viimane statistika küll vist näitas, et erahoiuste kasv pankades on läbi aegade suurim. Aga ma ei taha kuidagi sellesse vaidlusesse minna.  

Võin kinnitada, et Eesti inimesed võivad jõuluvana oodata täitsa rahuliku südamega. Jõuluvana kingikotti jõuab inimestel loodetavasti päris palju huvitavat ja loodetavasti – loodetavasti, kui seapõrn ei valeta – tulevad jõulud ka valged. Nii et elame, näeme.

Aga veel kord: ma sooviks väga, et me siin Riigikogu saalis väga ei spekuleeriks suvaliste väljaütlemiste üle, vaid keskenduksime eelkõige faktidele ja sisule. Mul ei ole tõesti mingit soovi hakata spekuleerima siin kellegi mingite väljaütlemiste üle, saan vaid kinnitada, et meie luureasutused on andnud Vabariigi Valitsusele piisavalt informatsiooni, et saaks kinnitada: inimesed võivad olla rahulikud.

Aitäh! Lõpetame meie kolmanda küsimuse käsitlemise.

Tänane neljas küsimus on justiits‑ ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on vargused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Üle kümne aasta oli meil kuritegevus langustrendis. Eelmisel aastal hakkas kuritegevus Eestis kahjuks kasvama. Registreeritud kuritegude [arvu] kasv oli umbes 4%. Paar nädalat tagasi te avaldasite ka valitsuse pressikonverentsil [arvamust], et sotsiaal‑majanduslik olukord on pannud inimesed rohkem varastama. See viide sotsiaal‑majanduslikule olukorrale tulenes justiitsministeeriumi tellitud varguste analüüsist. Analüüs toob muu hulgas välja, et kahjuks on kasvanud selliste inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole raha söögi või esmatarbekaupade ostmiseks. Minu küsimuse peale, kuidas inimesed hakkama peaksid saama, ütles paar nädalat tagasi rahandusminister Jürgen Ligi, et see, kuidas inimesed hakkama saavad, on täiesti kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Aga nagu me näeme, inimeste hakkamasaamine ja toimetulek on otseses seoses ka kuritegevuse kasvuga. Kas te olete selle analüüsi esitanud ka teistele valitsuse liikmetele? Kas nad on sellega tutvunud? Kas sellest on tehtud mingeid järeldusi või jagavad teised valitsuse liikmed seda Jürgen Ligi vaadet?

Aitäh! Selle analüüsi tutvustus Vabariigi Valitsuses on seotud sellega, et ka [kriminaal]poliitika ülevaade tuleb pärast valitsuses läbivaatamist Riigikogu saali. Ehk see arutelu siin Riigikogu saalis tegelikult tuleb. 

Aga tõepoolest, üks Civitta koostatud üsna põhjalik uuring näitab seda, et endiselt on küll enamik kauplusevargaid sõltuvusainete tarvitajad ja korduvrikkujad, sageli ka eelnevalt karistatud, kuid on kasvanud nende inimeste hulk, nagu te nimetasite, kes on tegelikult abi vajavad inimesed ja kes peaksid mitte karistust ootama, vaid olema kohaliku omavalitsuse hoole all. Kuna selliseid uuringuid on praegu tehtud vaid üks – tõsi küll, väga asjatundliku baasi pealt –, siis järgmisel aastal on Justiits‑ ja Digiministeeriumi prioriteediks see, et vaadata vargustesse veel rohkem sisse ja saada rohkem aru, mida on kõige otstarbekam teha. Inimeste hulgas, kes on varastanud abivajaduse tõttu, on ka pensionäre, kes alati ei saa päris täpselt oma tegude tähendusest enam aru, aga ka inimesi, kes tõepoolest ei saa endale lihtsalt elementaarseks ellujäämiseks vajalikku võimaldada ja nad lähevad selle tõttu poest toitu varastama. See on ikkagi olnud inimkonna iidne põhimõte, et need inimesed ei vääri mitte karistust, vaid need inimesed vajavad abi. Meie ettepanek liigubki selles suunas, et kui on tuvastatud, et inimene ei ole varastanud mitte sõltuvushäire tõttu, ta ei ole varastanud massiliselt, ta ei ole varastanud alkoholi – kõige rohkem ja kõige sagedamini varastatakse kauplustest alkoholi –, vaid ta on tõepoolest endale leiba ja piima kotti sokutanud, siis peaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja piltlikult öeldes füüsiliselt kohale tulema ja kohapeal koos politseiga vaatama, kuidas seda inimest aidata saab. Praegu küll kirjalik teave [edastatakse], aga sellest kirjade saatmisest ei ole abi olnud. Me tahaks rohkem sellist inimlikku abi ja inimlikku suhtlust sinna juurde saada.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Muidugi on huvitav, et te tahate selle teema kohalike omavalitsuste kaela riputada. Tegelikult peegeldab varguste [arvu] kasv ja just selliste varguste [arvu] kasv, kui varastatakse lihtsalt kas esmatarbekaupu või toitu, väga hästi seda, mis meie ühiskonnas toimub ja mis seisus inimesed on. Inimesed vaesuvad ja nad ütlevad otse välja, et neil ei olegi raha söögiks, nad on sunnitud varastama. Meil on sel aastal tõusnud käibemaks, tulumaks ja erinevad aktsiisid, uuest aastast rakendub automaks. Täna tuleb hääletusele julgeolekumaks, mis tähendab järjekordset käibemaksu ja tulumaksu tõstmist. Ilmselgelt mõjub see ju inimeste toimetulekule veelgi negatiivsemalt, eriti nende inimeste toimetulekule, kes juba on raskustes ja kellel on väiksem sissetulek.

Mingil määral tekib ju ka paradoksaalne olukord. Ühelt poolt viib riik sisse julgeolekumaksu, aga teiselt poolt, kuna see viib inimesed kehvemasse seisu, inimesed vaesuvad ja on suur tõenäosus, et uuel aastal varguste arv kasvab veelgi, ning siis tekib paradoks, et niinimetatud julgeolekumaks tekitab ise sisejulgeolekuriski. Rääkimata sellest, et see vähendab ka inimeste kaitsetahet, sest inimeste vaesumine ja varguste [arvu] kasv on sisejulgeolekuriskid. 

Te ütlesite, et kuna varastamine on kasvanud, siis te plaanite tellida veel analüüsi selle kohta. Mul on selline küsimus. Kas te plaanite analüüsida, arvestades kogu seda kuritegevuse kasvu tendentsi, kuidas kõik need maksutõusud ja sotsiaal-majanduslik olukord mõjutavad kuritegevust või võivad selles avalduda? Kas on tõenäosus, et varastamine ja kuritegevus kasvavad meil lähiajal veelgi?

Aitäh! Ma pean siiski faktidele tuginedes nentima, et kahjuks on vargusi olnud ühiskondades mis tahes valitsuste ja mis tahes toimetulekuolukordade ajal. Ka teadusuuringutes on välja selgitatud, et üldise sotsiaal-majandusliku olukorra kehvenemine toob veidike kaasa selliste inimeste arvu kasvu, kes abi vajavad. Aga me näeme ka Eesti statistikast praegu, et valdav osa poevargusi või ka eraisikutelt varastamisi on ikkagi seotud hoopis kuritegelike grupeeringutega, kes suunavad inimesi organiseeritult varastama, kaupade edasimüügi eesmärgil. Teine väga suur põhjus on sõltuvushäired, mis ka ei ole kuidagi seotud mitte ühegi võimaliku maksulahendusega. Ehk seda seost, kuritegevuse võimaliku kasvu seost maksumuudatustega, uuringud sellisel kujul ei kinnita. Eesti on elanud ja elas veel hiljaaegu palju vaesemini. Sellist korrelatsiooni otseselt välja tuua ei saa. 

Küll aga on kindlasti oluline leida toimiv, maksumaksja raha võimalikult vähe kulutav menetlus kahele inimrühmale. Need on alaealised, kes põnevusest või mõnel muul põhjusel võivad varastada, ja sellised täiskasvanud, kes ei saa päris täpselt aru oma teo tagajärgedest ja kes küll veel ei vaja eestkostet, aga kelle puhul me klassikalist kriminaalset [kalduvust] ei näe ju absoluutselt. Need kaks gruppi on need, kelle puhul me tahaks menetlusi lihtsustada ja oluliselt kiirendada, et mitte koormata ka avalikku ressurssi. Ka seal võib pigem olla vaja abi, mitte karistust. Ikkagi on kohaliku omavalitsuse ülesanne tegeleda abi vajava inimesega, kellel ei jätku süüa. See kohustus omavalitsusel on. See esimene infokild, et inimene tõesti sellist abi kohalikult omavalitsuselt vajab, võibki tulla palju lähema ja tihedama koostöö tõttu politseiga, kui siiamaani on olnud. Ma just rõhutaks üle seda inimlikku poolt, et me loobuksime nende lõputute kirjade saatmisest ja tooksime [abiandjad] selle abivajaja juurde päriselt kokku.

Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Need asjad nagu kokku ei lähe. Kohalik omavalitsus peab tegelema nende inimestega, kellel ei ole süüa – jah, loomulikult nad peavad tegelema, siin ei ole ju vaidlust. Küsimus on selles, kui jõukas üks või teine kohalik omavalitsus on. Meil on neid 79. Vaatame kas või Arenguseire Keskuse uuringuid. Seal tuuakse selgelt välja, et kohalike omavalitsuste vahel on jällegi kasvamas suur tulude lõhe. Eks see ole valdavalt seotud selle poliitikaga, mida te siin viljelete, kui te ühest küljest annate kohalikele omavalitsustele kohustusi juurde ja teiselt poolt ei taga nende finantsvõimekust. See on kindlasti väga suur probleem, nagu ka kogu see puudulik regionaalpoliitika, millest siin mitte ükski teist rääkida ei taha. Mina näen selgelt, et Lauri Läänemets on praegu väga murelik ja vaatab neid arve, kui palju kuritegevus on tõusnud ja kui palju varguste arv poodides on tõusnud. Lausa pea hakkab vist valutama. 

Aga nüüd me jõuamegi selle teema juurde, et loomulikult, kuritegevust on alati olnud, on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Selle ajaga võrreldes, mis oli üheksakümnendatel – see on selge –, on asjad paremuse poole läinud. Aga just nimelt viimase kahe valitsuse ajal on asjad ikkagi hakanud jälle allapoole veerema. Seda näitab statistika selgelt, seda näitavad selgelt arvud majanduse kohta ja ka erinevate organisatsioonide arvamused. Tööandjate keskliit on öelnud, et see fiskaalpoliitika, mida praegu aetakse, on vale, see majanduspoliitika on vale. Leedus peaminister juba ütles, et nad vaatavad ja jälgivad, kuidas see katseklaas, see Eesti maksusüsteem, edenema hakkab. Ikkagi, kas teie ei näe üldse probleemi selles, et meil on [tekkinud] varguste laine? Ettevõtjad näevad küll selles probleemi.

Ma omast arust rõhutasin mitu korda, et vargustega tegelemine on järgmisel aastal Justiits‑ ja Digiministeeriumi prioriteet, just selles osas, mis puudutab inimesi, kes vajavad abi. Ma siiski kutsuksin üles rääkima inimestest, kelle kognitiivsed võimed on väga kõrge vanuse tõttu juba veidi nõrgemaks jäänud, alaealistest ja ka nendest inimestest, kellel eluraskused on tõesti niivõrd suured ja kes ei ole sõltlased, aga kes vajavad toitu ja kellel ei ole raha toidu ostmiseks. Need on kolm inimeste rühma, kelle suhtes me minu arust peaksime ühiskonnana koos mõtlema, kuidas me saaksime neid karistamise asemel aidata. 

Kõik need kolm rühma on ka siiamaani kogu aeg olemas olnud. Nad olid olemas viis aastat tagasi ja olid olemas ka kümme aastat tagasi. See, et meil vahepeal oli lühike periood, kui kuritegevus langes, oli väga hea ennetustöö tulemus. Väga paljusid asju on 30 aasta jooksul Eestis väga hästi tehtud. Aga ometi me oleme olukorras, kus selle kolme rühmaga, kes tegelikult vajavad abi, mitte karistamist, peame me rohkem tegelema. See on nii minu kui ka ministeeriumi järgmise aasta prioriteet, tuginedes just nimelt sellele väga kvaliteetselt tehtud uuringule, mis põhjalikult intervjueeris erinevaid osapooli. 

Ükski maksumuudatus seda olukorda ei lahendaks. Kui inimesel ei jagu raha toidu ostmiseks, siis see, kas tema sissetulek on kaks protsendipunkti suurem või väiksem, seda olukorda ju tegelikult ei lahenda. Kohalik omavalitsus on see, kes on meil kogu aeg olnud vastutav väga-väga raskesse olukorda sattunud inimeste abistamise eest. See ei ole kohalikule omavalitsusele uus ülesanne. Parandada tuleks seda, et kui kauplus tuvastab, et inimene on pannud toime varguse, ja kauplus sageli juba teab või näeb, et sellel inimesel on muud raskused, ning kui politsei tuleb kohale, ka nemad saavad aru, et tegelikult see inimene vajab abi, siis kuidas see inimene peaks saama päriselt kokku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Praegu on nii, et politsei saadab kohalikku omavalitsusse kirja, et isik see ja see vajab nende arust abi. Edasi palju midagi ei juhtu. Me tahame jõuda inimliku kontaktini, et need inimesed oleks päriselt selle abivajaja jaoks kohapeal olemas. Omalt poolt saame neid menetlusi ka lihtsustada. See peaks meid edasi viima küll.

Suur tänu! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise. 

Tänane viies küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on segadust tekitav asendustegevus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Praeguse valitsuse tegevuse kohta peab tõdema, et tegelik poliitika ja vajalikud otsused asendatakse mittevajaliku bürokraatia ja asendustegevusega. Võtame haridusleppe ja kogu selle läbirääkimisprotsessi. Iseenesest ei ole seal mitte midagi konkreetset kirjas ega kokku lepitud, ei [ole lepitud kokku] õpetajate palka, ei ole sõnagi kutseharidusest ega kohalike omavalitsuste rahastamise mudelist, mis puudutab hariduskulude katmist, ja nii edasi. Läbikukkunud haridusleppeprotsessi tõttu süüdistab haridusminister, et Isamaa juhib kogu Eesti riiki ehk 70 omavalitsust 79‑st, sest nii paljud otsustasid selle [leppega] mitte ühineda. No see on täiesti ebamõistlik vandenõuteooria ja minister pöörab sellega kogu protsessi lihtsalt poliitiliseks kemplemiseks. Ääretult kahju on sellest. Või võtame need regionaalministri regionaalsete kokkulepete läbirääkimised, mis praegu toimuvad: täiesti arusaamatute regioonide moodustamine Eesti Vabariigis, kusjuures tahetakse luua uued ametikohad ja ametisse nimetatakse keskvalitsuse käepikendused. Liikuvusreform on ammu unustatud. Ühistranspordi rahastamiseks ei ole sellel aastal piisavalt raha. Järgmise aasta rahastamine – näete, täna on siin järgmise aasta riigieelarve – ei ole ikka veel lahendatud. Ja nii edasi, seda loetelu võib jätkata. 

Samal ajal te väga hästi teate, et traditsiooniliselt on juba aastakümneid peetud läbirääkimisi kohalike omavalitsuste esinduskogu ja valitsuse vahel, mille tulemusena peaks sündima kokkulepe, kus on fikseeritud ülesanded, koostöö ja ka rahastamine järgmisel eelarveaastal. Miks ignoreeritakse seda tegelikku läbirääkimiste ja kokkuleppimise kohta ning tegeldakse asendustegevusega, millele kulutatakse kohutavalt raha ja energiat ning tekitatakse segadust? Miks valitsusliikmed, ministrid, tegelevad alternatiivsete, arusaamatute, mingisuguste asendustegevust meenutavate läbirääkimistega?

Suur tänu! Kui ma õigesti mäletan, siis selle riigieelarve tegemise juures kokkulepe KOV‑idega üle pika aja allkirjastati. Kui ma õigesti mäletan, siis minu arvates oli selle eelarve puhul see niimoodi. Võib-olla ma mäletan valesti ja see oli nii eelmise eelarve puhul, aga minu arvates oli see selle [aasta eelarve] puhul. 

Väga mõistlik on teatud asju omavalitsustega omavalitsusliidu laua taga kokku leppida, ma olen sellega nõus. Kui on võimalik, siis tuleb seda teha.

Mis puudutab hariduslepet, siis sisu osas on see õige suund, õige suund selles mõttes, et meie õpetajad saaks rohkem palka, ja õige suund selles mõttes, et õpetajate töökoormus ei oleks nii suur. Tegelikult oli meil koalitsioonis, vähemalt riigi eelarvestrateegiat kinnitades, ka kokkulepe, et me saame õpetajate palka 2026. aastal tõsta. Nii et ka teatav rahaline kate võiks sellel olla. Miks ta niimoodi läks, seda ma ei oska öelda. Lõpptulemuse kommenteerimisel, kes seal poolt või kes vastu oli, on haridusminister kindlasti targem. 

Aga kõiki küsimusi ei saa omavalitsusliidu laua taga lahendada. Näiteks üle-eestiline omavalitsusliit kindlasti ei esinda erinevaid ühistranspordikeskuseid üle Eesti, sest kuuluvus on erinev. Lihtsalt ei saa, kuuluvus on erinev. See tuleb teisel tasandil lahendada ja sellest rääkida. See reform liigub edasi, ta on oma olemuselt väga mõistlik. Selle reformi eesmärk on see, et inimesed pääseksid maapiirkondades, eelkõige maapiirkondades, teenustele lähedale. Meil ei ole mitte mingit kasu sellest, kui maapiirkonnas on töökoht, laste huviring ja arstiabi, aga sinna ligi ei pääse. Kogu reformi mõte on see, et ta annab elule maapiirkondades väga palju juurde. See reform on [tulenenud sellest], et meil on väga palju inimesi, kes ei oma autot, aga kes peavad ka liikuma saama, ja meil on palju inimesi, kelle palk on nii väike, et suur osa nende sissetulekust kulub auto ülalpidamisele, sest buss normaalselt ei liigu. Me teeme seda nende inimeste pärast, ja me teeme seda sellepärast, et siis on inimestel võimalik tööle pääseda, inimestel on parem töökoht ja parem palk. See omakorda tähendab, et inimeste toimetulek on paremini tagatud ja kaitstud. Kõik arutelude ja läbirääkimiste areenid ei ole kindlasti linnade ja valdade liidu tasandil, vaid väga mõistlik on neid teha ka nendes kohtades, kus see kompetents on ja kus see parema tulemuse annab. Seda minu teada ka tehakse. 

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt minister! No ei ole midagi teha, pean tsiteerima klassikuid: lubage mul jääda viisakalt eriarvamusele. Kõikide nende läbirääkimiste juures puudub igasugune konkreetsus, igasugune seos riigieelarve võimalustega ja riigi eelarvestrateegiaga. Need on ainult loosunglikud poliitilised sõnumid, mida antakse avalikkusele ja mis tekitavad lihtsalt täiendavat segadust. Ei ole selles haridusleppes sõnagi õpetajate palga suurusest, ei ole sellele katet järgmiseks aastaks ega riigi eelarvestrateegias, ei ole [katet] ka ühistranspordikorraldusele ega niinimetatud liikuvusreformile, millest, ma saan nii aru, valitsus on tegelikult juba loobunud. Seda ei ole mitte kuhugi laiendatud ega ka laiendata. Sellele ei ole katet ei järgmise aasta eelarves ega riigi eelarvestrateegias järgnevaks neljaks aastaks ja nii edasi. 

Kohalike omavalitsustega [peetavatel] läbirääkimistel, mis puudutavad just nimelt kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni, ei ole mitte midagi nendest kandvatest teemadest, kuigi see on just õige koht, kus sellistes üldist suunda määravates strateegilistes otsustes kokku leppida, seal ei võeta konkreetseid rahalisi kohustusi. Nii et ma olen täiesti eri meelt kui teie. Just see on õige koht seal laua taga, mitte selline hullutamine, kui kutsutakse kokku omavalitsusi ja mitte milleski kokku ei lepita. 

Aga mu konkreetne küsimus, juba teine, on jällegi asendustegevuse kohta, mille te olete koalitsioonilepingusse sisse kirjutanud. See puudutab põhiseaduse muudatust seoses kohalike omavalitsuste volikogude valimise õigusega eelkõige agressorriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul. Sinna on kirjutatud selline imelik lause, mida ükski jurist ja ekspert, kellega mina olen rääkinud, ei toeta. Ka 61 Riigikogu liikme algatatud eelnõu puhul eranditult kõik eksperdid, on nad akadeemilise taustaga või on nad tegevjuristid kusagil, ei toeta seda. Nad ütlevad, et see on vastuolus põhiseadusega. Kas sotsiaaldemokraadid on valmis sellest loobuma ja minema põhiseaduse lihtsa muudatuse teed, kus on fikseeritud, et hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on Eesti kodanikel, punkt, ja Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel tuleneb see [õigus] Lissaboni lepingust?

Aitäh! Härra minister, palun!

Suur tänu! Ma pean alustama küsimuse esimesest poolest, mis vajab vastust. Mis puudutab ühistranspordi rahastust, siis esiteks, 80 miljonit on eelarves ja eelarvestrateegiates ette nähtud juurde ühistranspordireformile, juurde sellele tavapärasele rahastusele. Teiseks, kogu ühistranspordi rahastus – te viitate, et siin ei ole seda raha – on ka sellel aastal [ette nähtud] täpselt sama skeemi järgi nagu siis, kui Isamaa valitsuses oli, eelviimane kord ja enne seda. Täpselt samamoodi. See skeem ei ole muutunud. Selles mõttes seda küsimust ei ole, et raha ei ole. Täna kiideti valitsuse elektroonilisel istungil heaks põhimõtted, mis veel Norra riigiga läbi räägitakse. Näiteks peaks tulevikus üks Norra rahastuse objekte olema ühtse piletisüsteemi loomine. Ühistranspordis on see väga suur põhimõtteline muutus, et sa ostad pileti ja saad ühest kohast teise ning sa saad teatud sõite odavamalt teha, ei maksa rohkem, kui sul on vaja mitme bussiga sõita, ja kõik sellised asjad. See reform käib. Teil ei ole vaja muretseda. Kõike, mida on võimalik valdade ja linnade liiduga rääkida, tasub rääkida. Ka mina olen seda meelt ja omavalitsustesse ma jätkuvalt usun. 

Mis puudutab seda, miks haridusleppe puhul kokkulepet ei saavutatud ja kuidas seda tehti, siis asjaomane minister oskab sellest täpsemalt rääkida. See, et õpetajad saavad palka juurde, see, et õpetajate töökoormus oleks väiksem – need on õiged suunad, igal juhul õiged suunad. Debatt on käimas. Seda tuleks mõistlikult teha, tuleks mõistlikult teha. Ma selles mõttes olen nõus, et kindlasti saab alati paremini teha. See, et Eesti majanduse arengu kõige tähtsam nurgakivi on haridus, vastab ka tõele. Ilma kõige selleta ei ole meie majandusel tulevikku ja meil ei oleks ka täna nii head võimalust, nagu on. 

Mis puudutab põhiseaduse muudatust, siis ma oskan teile vastata ainult niipalju, et selle juurde, milles koalitsioonis kokku lepitud on, koalitsioon minu teada jääb. Kui koalitsioonis ühiselt leitakse, et mingisugune asi on kuidagi mõistlikum, siis võib muudatusi teha. Praegu on leitud, et kõige suurem ühisosa on sellise seadusemuudatuse versiooni puhul, ja me selle juurde jääme.

Suur tänu! Mart Maastik, lisaküsimus, palun!

Tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Selge on see, et ei Eesti haridust ega ühistransporti ei saa rahastada ja õpetajate palku tõsta, kui majanduses ei tehta õigeid otsuseid. 

Ma muudan natukene seda teemapüstitust. Eesti tööstus tarbib circa 2 teravatt-tundi elektrienergiat aastas. Ülikallite meretuuleparkide rajamist on peaminister Michal ja ka Kliimaministeeriumi kantsler põhjendanud sellega, et aastaks 2030 suurendatakse energia tarbimist 6 korda ehk 12 teravatt-tunnini. Selleks tuleb siia tööstus[ettevõtteid] rajada. Eile tuli pommuudis, et üks meie väheseid lootuskiiri, suurinvesteering, 155 miljonit Ericssoni firma poolt, öeldi ära. Põhjenduseks oligi toodud turu‑ ja majanduskeskkond. 

Minu küsimused on sellised. Kas valitsusel oli teada, et selline otsus oli tegemisel? Kas oli mingeid läbirääkimisi Ericssoni esindajatega võimalike soodustuste tegemiseks, et see suurinvesteering ära ei jääks? Kas lõpuks hakkab ka valitsusele kohale jõudma, et praegune maksupoliitika viib lõpuks ettevõtluse sellisesse seisu, et ettevõtete arv siin mitte ei tõuse ja tööstust ei tule juurde, vaid me sureme lõplikult välja, sest me ei ole lihtsalt enam konkurentsivõimelised, mida tõestab ilmekalt ka see Ericssoni näide?

Suur tänu selle küsimuse eest! Minu nägemuses on kolm kõige olulisemat asja majanduse arengu jaoks järgmised. See ei tähenda muidugi, et teisi olulisi küsimusi seal ei oleks. Esiteks, haridus, sest ilma tarkuse ja oskusteta ei ole ühtegi head juhti ega töötegijat. Number kaks on tervis, sest vananeva elanikkonnaga riigis, kui me ei soovi suurt immigratsioonilainet, peavad inimesed kauem tervena püsima ja saama tööl olla, et me ei peaks ühiskonnana nii palju kulutama. Kolmas on loomulikult energeetika. Energeetikast rääkides on tänane seis selline, et me toodame 2 teravatt-tundi taastuvenergiat ja 2 teravatt-tundi toodame põlevkivienergiat. Eesti Energia tõdes just ärinumbritest kokkuvõtet tehes 31. oktoobril, et konkurentsivõimetu põlevkivielekter kahandas Eesti Energia äritulemusi. Need on Eesti Energia sõnad. Ehk põlevkivielekter on see, mis kahjuks ära kukub. Neli teravatt-tundi ostsime sisse. Elering prognoosib elektrifitseerimise tulemusena veel 2 teravatt-tundi kasvu. Kui me kokku arvutame, siis saame 10 teravatt-tundi. Kaks toodame täna ise, valitsuse plaan taastuvenergiaga on 4 + 4, kokku 10. Täpselt see on tegelikult Eesti vajadus. Ma arvan, et me oleme õigel teel, ja ma loodan, et me suudame need asjad kokku leppida. 

Mis puudutab Ericssoni tehast, siis ma ei oska seda öelda. See küsimus tuleks esitada majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile. Kui ma oleks teadnud, et te seda küsite, siis ma oleksin saanud küsida seda informatsiooni, [selle küsimuse talle] edastada. Valitsus iga tehase küsimust ei aruta. Ma olen ka seda meelt, et majandus ja turumajandus on selles loogikas nii palju muutunud, et täiesti vaba turumajandust enam ei ole maailmas, Euroopas, sest teised riigid toetustega – ka teie soovisite, et riik oleks pannud mingisugust maksumaksja raha, toetust sinna juurde – oma majandust ja ettevõtteid hoiavad, investeeringuid ka. Meil on otsustatud suurinvesteeringute toetus, me teeme seda mahus 160 miljonit eurot. Selle abil me saaks Eestisse uusi töökohti. Prioriteet peab olema see, et need töökohad ei tuleks mitte Tallinnasse ja Harjumaale, vaid pigem tuleksid teistesse Eesti piirkondadesse, et parandada inimeste toimetulekut, et neil oleks parem palk, et nad saaksid endaga hakkama. Kindlasti mõjutavad maksud ettevõtete tegemisi. Ma Ericssoni puhul ei tea, mis see täpne põhjus oli, aga ma võin oletada, et ainuke küsimus ei olnud maksud. Küsimus on oskustööjõus, inimeste teadmistes, ja küsimus on ka selles, et teatud tööd võib-olla enam Eestis ei tasugi teha, sest meil on vaja teha targemat tööd, mille eest inimene saaks ka suuremat palka. Inimeste ootused on teiseks läinud.

Nii, suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise. 

Kuues küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ning teema on riigikaitse ja tuulikud. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! 28. novembril tunnistasid ERR‑is Kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg ja mereväe ülem, et tuulepargid, olgu nad maal või merel, kahandavad kaitsevõimet, kuna nad lühendavad eelhoiatusaega, muudavad keerulisemaks luureandmete saamise ning võivad raskendada ka relvasüsteemide kasutamist. Sõjaväeluure juht kolonel Kiviselg rääkis, et tuuleparkide mõju on Kaitseväe jaoks üldiselt negatiivne, kuna need segavad raadioluuret ja raskendavad ka vastase territooriumilt signaalide vastuvõtmist ja positsioneerimist ning kokkuvõttes lühendavad eelhoiatusaega. Selles tuules on rootslased lubanud 14‑st [kavandatud] meretuulepargist rajada ainult ühe, viidates just julgeolekuolukorrale Venemaa sõdimise tõttu Ukrainas ja [meretuuleparkide mõjule kaitseotstarbelistele] militaarobjektidele.  

Aga meil on idapiiri lähedal Aidu tuulepark, mis on saanud kõvasti kriitikat. Kuni 2022. aastani oli see arendus seisma pandud ja riik nõudis ka püstitatud tuulikute osalist mahavõtmist. Kuid peale täiemahulise sõja algust Ukrainas andis Kaja Kallase valitsus sellele arendusele rohelise tule. Tollesama 2022. aasta märtsis sõlmiti nelja ministri, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning arendaja vahel leping, mille kohaselt võivad nad oma parki edasi arendada ja 2024. aasta suvest piiranguteta elektrit toota. Ma küsin, kuidas on lähtuvalt riigikaitsest tegeldud sellega, et meie idapiir oleks kaitstud ja me saaksime näha, mis toimub piiri lähedal.

Aitäh selle küsimuse eest! Eks seda ole meedias juba päris pikalt käsitletud ja ma usun, et on ka ammendavad vastused antud, aga käime selle siis siin saalis ka üle.  

Esiteks, kui te nüüd konkreetselt Aidu tuuleparki vaatate, siis Aidu tuulepargi arendamine sai alguse juba vist 2010. aastal. Sealt edasi on see saaga kerinud päris pikalt. Loomulikult, kui me mõtleme põhimõtteliselt luurele, eelhoiatusele ja samamoodi radaripildile või seiresüsteemidele, siis ma arvan, et te nõustute minuga, et kui te praegu mind vaatate, siis te näete mind kenasti, aga kui ma panen siia selle ette (Tõstab paberipaki näo ette.), siis te mu nägu ei näe ja mina teid ka ei näe. Põhimõtteliselt iga asi, mis vaateväljale paigaldatakse, segab vaadet. See on loomulik. Õhuseire poole pealt omab teatud mõju ka Maa kumerus. Vaatamata kõigele on Maa siiski kerakujuline. See tähendab, et näiteks sõltuvalt radari asukohast on tuulikute mõju kas väiksem või suurem. Elik kui ma nüüd jagan selle ära viirudesse, siis õhuseire poole pealt meil ei ole probleeme. Meie radarid, mis on praegu töös, ja kompensatsiooniradarid või uued radarid, mis saavad paigutatud nii Jõhvi lähedale kui ka Kõppu, annavad meile piisava ja hea pildi.  

Teiseks, mis puudutab meretuuleparke ja mereväge, siis teatavasti meil meretuuleparke ei ole. On erinevaid hinnanguid, kas need võivad tulla 2033. aastal või hiljem. Minul on raske öelda. Ma isegi ei tea, kuidas lähevad need konkursid ja kas keegi hakkab neid meretuuleparke arendama või mitte. Me küll selleks valmistume. Me oleme koostamas analüüsi selle kohta, mis on mereväe ülesanded meretuuleparkide vaatest. Mereväele tulid piirivalvelised ülesanded juurde alles eelmise aasta jaanuarist. Mäletatavasti me ühendasime piirivalve ja politsei laevastiku ja Kaitseväe ehk mereväe laevad ning sellest tulenevalt ka need funktsioonid tulid meile üle. Seetõttu me oleme sealt alates seda oluliselt täpsemalt vaadanud. Aga kuna praegu meretuuleparke ei ole, siis ka mereväele nad mõistetavalt mõju ei avalda.  

Mis puudutab signaalluuret, siis veel sinuaegne valitsus otsustas seda, et energiamajanduse arengukavas nähti ette ka kompensatsioonimeetmed suurusjärgus 150 miljonit eurot, et tagada signaalluureks vajalikud seiresüsteemid ja kompensatsioonisüsteemid.  

Nii et kokkuvõtvalt: õhuväel muresid ei ole, mereväel hetkel ka ei ole. Kui meretuulepargid tulevad, siis tulevad kompensatsioonimeetmed. Signaalluure poole pealt me lääne poole …

Teie aeg!

… ei vaata, vaid keskendume idapoolele.

Aitäh! Arvo Aller, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! See on tehniline pool, aga seal tuulikute all elavad ka inimesed. Üks julgeolekuaspekte on ikkagi ka inimesed. Kui need tehnilised vahendid sinna tulevad, siis tuulikud neid aeg-ajalt ikkagi segavad ja paraku hakkab see ka inimesi segama. Kui tuulikute paigaldamisega nõrgestatakse Eesti julgeolekut, siis selle võrra halveneb ju elukeskkond inimestel seal ümbruses ning inimeste elud on häiritud. 

Ma tahaksin saada selgust selles, et kui need tuulikud paigaldatakse, siis üks asi on tehniline võimekus, aga inimeste tervis hakkab nende tuulikute käitamise tõttu samamoodi järele andma ja inimesed hakkavad ära liikuma sealt hajaasustuse piirkonnast, kuigi see on olnud meie eelis, sest me oleme teadnud, kus meie inimesed paiknevad. Inimesed hakkavad koonduma suurlinnadesse ja linna lähedale. Ma leian, et tuulikud on otsene oht Eesti julgeolekule. 

Kas kaitseminister saab kuidagi takistada tuulikute paigaldamist, et vältida inimeste väljarännet? Kuidas riigikaitse seisukohalt tagada, et tuulikud ei suurendaks inimeste väljarännet piirialadelt ega läheks ka riigikaitsevõimekus selles osas allamäge?

Aitäh selle küsimuse eest! Sa oled Ida-Viru teemadega ikkagi enam-vähem kursis, tead ka seda, et see on karjääriala, kuhu need tuulikud – kui me räägime Aidu tuulepargist – on paigutatud. Aga just nimelt piiriäärsete alade kaitseks on Jõhvi-Iisaku joon. Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ei tohi paigutada ühtegi tuulikut. Nii ongi. Punkt. 

Kui ajas tagasi vaadata, siis on neid [varem] lubatud paigaldada teatavasti Narva külje alla või Narva Elektrijaamade lähedusse. See park oli riigi enda osalusega ettevõtte oma. Eks aja jooksul ole tehtud erinevaid otsuseid ka riigiinstitutsioonide poolt. Meie oleme selgelt öelnud, et Jõhvi-Iisaku joonest ida poole ühtegi tuulikut ei tule. Punkt. Samamoodi oleme ka Kagu-Eestis selle ära piiranud ja keelanud. Lisaks meenutan, et kui soovitakse mujal Eestis tuuleparki [rajada], siis selleks on vajalik Kaitseministeeriumi nõusolek. 

Kui te räägite mõjust elukeskkonnale, siis teatavasti ei ole kusagile kadunud planeerimisprotsess, mis tähendab avalikustamist, mis tähendab kohalikega rääkimist. Kohalik võim on see, kes peab selle planeeringu kehtestama ja vaatama, kas ühte või teise kohta tuulepark sobib või mitte.

Aga ma usun, et te mõistate, et riigi julgeoleku vaatest on oluline nii sõjaline valmisolek kui ka energiajulgeolek. Eelmise küsimuse juures me juba rääkisime, mis on roheenergia eesmärgid, ja me teame, et me peame väljuma fossiilsete kütuste [kasutamisest]. See on see teadmine, [mille põhjal] me siiamaani riigis neid otsuseid oleme teinud, sealhulgas teie valitsemisajal tehtud otsuseid, eelkõige [pean silmas] energiamajanduse arengukava.

Aitäh! Varro Vooglaid, lisaküsimus, palun!

Suur tänu! Me kohtusime hiljuti fraktsioonis MTÜ Looduse ja Inimeste Eest esindajatega, kes on süvenenud küsimusse, millised probleemid seonduvad Eestisse väga paljude hiiglaslike tuugenite püstitamisega. See pilt, mis avaneb, kuigi see ei ole veel terviklik, selle kallal töötatakse, on väga hirmutav ja ebameeldiv. Sisuliselt me näeme sellist pilti – kuigi seda pilti on raske kokku panna, sest erinevad omavalitsused ei ole andnud terviklikku informatsiooni, mille põhjal oleks näha, kus need detailplaneeringud on algatatud ja millist ehitust need võimaldaksid –, vastu vaatab selline fragmentaarne pilt, et Eestis ei olegi enam kohta, kus viibides ei näeks neid hiiglaslikke tuugeneid, välja arvatud see Kagu-Eesti osa, mis jääb teie nimetatud joonest ida poole. Me ilmselt kõik nõustume, et loomulikult on asjakohased need probleemid, millele on osutanud Kaitsevägi seonduvalt radarivõimekuse langemisega, kui nähtavusväljale jäävad need suured tuugenid ette. Aga alarmeeriv on see, et paistab, et just nimelt sellist Kaitseväe muret peetakse olulisemaks kui inimeste tervisega seonduvaid probleeme. 

Ma loen teile korraks ette seda artiklit, millele osutas ka kolleeg Arvo Aller, kus on kirjutatud sedasi, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreeris viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt tekitatud tsiviilraadiohäireid, mis ületasid hajaasustuse normeeritud elektrivälja tugevuse sajakordselt. Nii ütles Kaitseväe esindaja. See oli 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna. Aga nagu me teame, praegu planeeritakse erinevate detailplaneeringutega tuugeneid ka nii, et nad asuvad inimeste kodudest kilomeetri kaugusel. Mina ei ole füüsik ega matemaatik, mina ei oska seda täpselt teha, aga ma kujutan ette, et kui mõõta mitte 16 kilomeetri kauguselt, vaid kilomeetri kauguselt, siis need ületamised on ju eksponentsiaalselt veel suuremad. Kas te olete juhtinud valitsuses tähelepanu sellele …

Teie aeg!

… et tuleks hakata tõsisemalt võtma seda tervisemomenti, mitte ainult riigikaitselist momenti?

Aitäh! Valitsuses seetõttu ongi erinevatel ministritel erinevad fookusteemad. Minu ülesanne on tagada Eesti riigi julgeolek ja seda ma kindlasti ka teen. Samas, loomulikult, valitsuse liikmetena me räägime kaasa erinevatel teemadel. Eks jõuavad ka minuni erinevad inimeste kirjad. Aga ma väga loodan, et kohalik kogukond ongi see, kes ühe või teise otsuse teeb. Selle jaoks meil ongi detsentraliseeritud riik, selle jaoks meil ongi omavalitsused, selle jaoks meil ongi kaasamine. Me oleme väga avatud ja väga-väga kaasav riik, nii et selle protsessi kaudu peavad kõik head ja vead välja tulema. Tulebki alati kaaluda. Loomulikult, igal otsusel on mingi mõju ühele või teisele poole. Ma ei taha anda hinnanguid, milline see täpne mõju tervisele on, kuna ma ei tahagi praegu siin sellest debatist, kui me räägime julgeolekust ja tuulikutest, minna üle debatile tervisemõjude kohta. Olles Euroopas ringi rännanud ja sõitnud, ma olen näinud, et need tuulikud on tegelikult ikkagi väga lähedal tavaelamistele, ja küllap on ikkagi kontrollitud ka [mõju] inimeste tervisele. Ma võib-olla nii dramaatiliselt seda ei näeks. 

Minu jaoks on energiajulgeolek vaat et samavõrd oluline kui meie riigi sõjaline julgeolek. Ilma energiata [ei oleks ka selles majas võimalik töötada]. Muuseas, see maja, mäletatavasti, oli esimene Eesti Vabariigis ehitatud maja, kus oli energiavarustus planeeritud 24/7. Üle 100 aasta on siin lamp 24/7 põlenud. Ma loodan, et järgmisedki 100 ja ka 200 aastat lambid Eesti kodudes põlevad.

Suur tänu! Lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane seitsmes küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning teema on majanduskasv ja Eesti Energia. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jürgen Ligi rääkis meile siin, et Putin tõstab Eestis makse. Kaja Kallas on meile korduvalt öelnud, et just Putin on Eesti majanduslanguse põhjustaja. Aga kuna te olete Eesti peaministri ülesannetes, siis ma küsin teilt, kuidas on juhtunud nii, et meie majandus on kümnendat kvartalit järjest langenud. Ainult Haitil on pikem majanduslangus, kuid seal on käimas kodusõda. Ja mis meil viga on, kui me ei pea teie valitsust looduskatastroofiks?

Suur tänu! Ma arvan, et Jürgen Ligi mõtles selle ülekantud tähenduses Putini-jutuga julgeolekuolukorrast tulenevate maksumuudatustega [kaasnevat] mõju. Seal on otsene seos ju olemas. 

Kui me räägime majandusest ja te minu hinnangut küsite, siis need hinnangud võivad natukene erinevad olla, aga üks mõju ulatub meieni kindlasti aastate tagant. Peab ütlema, et mis puudutab aastatetagust energiakriisi, siis minu arvates me jätsime [siis] ühe otsuse tegemata. Toona sai sellest räägitud – oli küll erinevaid nägemusi –, et me oleks pidanud Eestis ettevõtteid energiakriisi ajal rahaliselt toetama, nagu tegid teised Euroopa riigid. See oleks tähendanud, et meil oleks olnud väiksem inflatsioon ja elukalliduse [kasv] poleks nii kiire olnud, ja ma arvan, et ka majandus oleks kiiremini käima läinud. Sellel, et see otsus tegemata jäi, oli, ma arvan, kindlasti väga oluline ja tugev mõju. Midagi pole teha, need on jälle maailmavaatelised küsimused, kas riik peab nii-öelda majandusse sekkuma või ei pea. Sellistes küsimustes ja sellistes olukordades peab oma ettevõtetele, oma rahvale appi tulema. Selle raha me oleks loomulikult pidanud hiljem maksudena tagasi [saama], aga kasvava majanduse tingimustes oleks seda ilmselgelt olnud kergem teha. Ja majandus taastub, majanduskasv taastub. Me näeme seda viimase kvartali põhjal. Kui me vaatame, mida ütlevad nii Rahandusministeerium kui ka erinevad pangad oma analüüsides, siis näeme, et nad ütlevad, et majanduskasvu taastumine tuleb. Jah, sellel teel me oleme. Valitsuses me ka pingutame selle nimel, et kõik need asjad tehtud saaks. 

Kui me räägime pikaajalisest majanduskasvust, siis siin ei piisa maksujutu rääkimisest. Peamine küsimus Eestis on ikka lõpuks tööjõud. Küsimus on selles, kui suurt lisandväärtust me loome. Pangaanalüütikud ütlevad, et näiteks Eesti tööstuse lisandväärtus ja see, milline on hõive, kui palju inimesi tööstuses töötab, ei klapi kuidagi kokku, me oleme Euroopas ikka pildilt täiesti maas. See tähendab, et on vaja investeeringuid lisandväärtuse suurendamiseks. Neid saavad ettevõtted loomulikult teha jälle siis, kui energia on odavam, neil on [investeerimiseks] vahendeid, või kui me ühiskonnana otsustame, et me ühiselt panustame nendesse töökohtadesse ja sellesse arengusse. Teiseks vajavad ettevõtted arenguhüppe tegemiseks targemat kvalifitseeritud tööjõudu, inimesi, kellel on teadmised ja oskused. See on puhtalt hariduse küsimus. Igal juhul iga kord, kui me majandusest räägime, jõuame tagasi hariduse juurde. Haridus on number üks küsimus, [kui me tahame,] et Eesti majandusel hästi läheks.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Väga huvitav on kuulda, kuidas valitsuse minister kritiseerib valitsuse tegevust. 

Aga jah, mul on teine küsimus. Seletage palun, mis toimub Eesti Energiaga. Eesti ise on kehtestanud Euroopa Liidu kõige karmimad keskkonnanõuded. Keegi meid ei sundinud. Nüüd te soovite nendest nõuetest lähtuvalt sulgeda tehase, mis annab tööd 500 inimesele, ja samal ajal keelate meie elektrijaamade töö: –700 megavatt-tundi elektrit. Kas endale jalga tulistada on nagu rahvussport?

Aitäh! Kui te mõtlete energiakriisi ajale, siis [tollal] oli valitsuses vist hoopis Keskerakond, meenutan ma teile. Selles mõttes see [minu] kriitika võib-olla iseenda pihta nii kõvasti ei [käinud]. Aga rääkides Eesti Energiast, tuleb öelda, et tõesti, see, mis välja on tulnud, ei ole kuidagi ilus ja on suur probleem. 

Rääkides põlevkivienergiast, siis ma juba siin seda tsiteerisin, aga ma tsiteerin korra igaks juhuks uuesti. Eesti Energia tõdes oma ärinumbritest kokkuvõtet tehes selle aasta 31. oktoobril, et konkurentsivõimetu põlevkivielekter kahandas Eesti Energia äritulemusi. Konkurentsivõimetu – see tähendab, et ta ei suuda konkureerida. Me võime rääkida, et jaa, need CO₂‑kvoodid ja kõik muud seda mõjutavad. Mõjutavad, aga meil ei tasu ära unustada, et me ühiskonnana nagunii doteerime kõiki põlevkiviga seotud tegevusi. Näiteks on vee eri[kasutuse] tasud põlevkivisektorile oluliselt odavamad kui teistele ettevõtetele Eestis. Ka jäätmete ladustamine on oluliselt odavam kui teistes sektorites ja nii edasi ja nii edasi. Me ühiskonnana maksame riigieelarvesse saamata jäänud tuluna tegelikult niigi mõnes mõttes mitusada miljonit eurot igal aastal sellele elektrile peale, aga see on ikka kallis, hoolimata sellest. Nii et see küsimus seal on. 

Mis puudutab töökohti, siis regionaalminister on selle teema valitsuses tõstatanud, nüüd juba mitmes erinevas [valitsus]kabinetis. Meie jaoks on ka väga oluline, et neil inimestel oleks töö. Kui peaks tõesti juhtuma, et keskkonnanõuete rikkumise tõttu tuleb seal teha mingeid ümberkorraldusi, siis on küsimus, mis tööd need inimesed hakkavad tegema. Need kaks asja on omavahel tugevalt seotud. Aga need ei pruugi olla enam valitsuse otsused, mis puudutavad keskkonnanõuete täitmist. Ma saan aru, et seda keskkonnanõuete küsimust on ka adresseeritud ja on öeldud, et praegu toimub arutelu, mis selle küsimusega saab. Ma ei ole sellest nii täpselt teadlik, see on Kliimaministeeriumi teema.

Kui me räägime sellest, et meil on vaja odavamat elektrit, töökohti ja kõike muud, siis lõppkokkuvõttes kõige odavam elekter, mis toetab majandust, on ikkagi taastuvelekter, taastuvenergia. Need võimsused on võimalik välja ehitada tuumajaama ehitamisest vähemalt 20 aastat kiiremini. Meil on vaja seda elektrit võimalikult kiiresti, ta on odavam kui põlevkivielekter. See on siht, mille [saavutamiseks] valitsus tegutseb.

Suur tänu! Lisaküsimus, Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Te ütlesite, et pangaanalüüsid näitavad, et majanduskasv on tulemas. Ausalt öeldes ei saa ma aru, milliste analüütikute [arvamustele] te tuginete. Lugege kas või tänasest Postimehest artiklit, mis on kirjutatud Kadri Paasi poolt. Siin on intervjueeritud kolme pangaanalüütikut. Tsiteerin: "Tuleval aastal jääme vaesemaks, sest hulga maksutõusude tõttu väheneb ostujõud ja halveneb toimetulek. Sellegipoolest kerkivad maksud ka 2026. aastal. "Maksuküüru kaotamise valimislubadus on juurpõhjus, miks maksud tõusevad," nentis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets." Ka Heido Vitsur ütleb, et vaesemaks me jääme järgmine aasta igal juhul. Ka Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla on täpselt samamoodi samal arvamusel. Teie väidate, et pangad ütlevad, et majanduskasv tuleb, aga samas needsamad kolm spetsialisti ütlevad selgelt, et me jääme vaesemaks ja toimetuleku [tase] langeb. Ma tahaksin teie käest konkreetset vastust. See salvestatakse ja järgmisel aastal me saame üle kontrollida. Kas tänu nendele kõikidele maksutõusudele, mida te olete planeerinud ja mis vastu võetakse, jäävad inimesed järgmine aasta vaesemaks ja ostujõud kahaneb? Ma tahaksin konkreetset vastust: jah, ei jää vaesemaks, või jah, jäävad vaesemaks. Ja ka toimetuleku kohta: jah, väheneb, või ei, ei vähene. Konkreetselt kaks küsimust, tahaks kahte konkreetset vastust.

Suur tänu selle küsimuse eest! Esiteks, tundes Kadri Paasi isiklikult, [saan öelda, et] tema ei ole kindlasti majandusanalüütik. Aga küsimus oli, et millised pangad. Ma loen teile ette: SEB, LHV, Swedbank ja Eesti Pank ning ka Rahandusministeerium, minu teada. Luminor ka loomulikult, kus on väga head analüütikud. Seda on nad öelnud. 

Mis puudutab teie küsimust, siis ma ju eksitaks, kui ma vastaks konkreetselt, nagu te soovite, sest ei ole võimalik [niimoodi vastata]. Erineva sissetulekuga inimestele on see mõju erinev. Te teate seda ise ka. Näiteks, maksutõusude puhul läheb toidu hind loomulikult kallimaks, aga kui oluliselt tõuseb ka alampalk, siis nende inimeste [sissetulekule], kes saavadki alampalka või ka 1400 eurot palka, on sellel positiivne mõju, aga sel ei ole sellist mõju inimeste puhul, kes saavad 2000 eurot. Te saate ju ise ka aru, et seda vastust sellisena anda ei saa. 

Mis puudutab vaesemaks jäämist, siis fakt on see, et riigikaitsesse me peame raha panema ja need summad on märkimisväärselt suuremad. Mis puudutab vaesemaks jäämist, siis me peame vaatama seda, et saamata jäänud tulu on ka see, millel lõpuks on pikaajaline ja oluliselt suurem mõju ning [sealt tekkiv] mats Eesti kultuuri pihta on ka väga suur probleem. Kõik need asjad selles mõttes maksavad. Saamata jäänud tulu tõttu me ei suuda inimesi normaalselt ravida. Kui me ei pane raha Tervisekassasse, siis inimesed ei saa tööl käia ning ei saa riik tulu ega saa inimesed tulu. Me peame sinna seda raha panema, seda on mõistlik ühiselt kokku korjata. Saamata jäänud tulu tõttu võivad mõne lapse anded jääda arendamata, tema haridustee ei ole nii ideaalne, nagu me tahaks. See on tuleviku saamata jäänud tulu. Eesti kultuur saab pihta sellega, kui me ei maksa kultuuritöötajatele või näiteks koori‑ või tantsujuhtidele palka, mis on 700 eurot, aga mida me ei kogu maksurahana kokku. Vabandust, sinna on ju juurdegi vaja panna. Mina võin öelda, et minu kodumaakonnas Järvamaal on suur mure, sest ei ole enam eriti koorijuhte ja koorid lõpetavad tegevuse. Sinna tuleb ka raha panna. See on Eesti kultuuri hoidmine. 

Ühiselt me peamegi sinna panustama. Küsimus on lihtsalt selles, kes ja kui palju peab panustama. Siin, ma arvan, on meil koalitsioonis erinevaid nägemusi. Mina ütlen, et Eesti kõige rikkamad inimesed peavad oluliselt rohkem panustama astmelise tulumaksu abil, nende finantsvarade maksustamise ja kõige muu kaudu, sest neil on võimalus panustada nii, et nende toimetulek ei kannata. Kui seda teeb keskmine või vaesem Eesti pere, kui nemad panustavad rohkem, sest rikkamad ei panusta, siis nende [keskmiste ja vaesemate perede] toimetulek kannatab. See on tegelikult pikaajaline probleem. Jah, selliseid otsuseid saab kokku leppida pigem vasakpoolses valitsuses kui parem-vasakpoolses valitsuses.

Aitäh! Lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. 

Tänane kaheksas küsimus on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on toimetulek. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Läänemets! Te ei julgenud vastata küsimusele, kas Eesti inimeste ostujõud järgmisel aastal kasvab või kahaneb. Rahandusministeeriumi vastus on ühemõtteline: paraku, kui võrrelda maksutõuse ja hinnatõusu palgatõusuga, [siis on selge, et] keskmiselt inimeste ostujõud langeb. 

Teate, ma tahtsin teie valitsusele öelda, et te olete järgmise aasta valguses saavutanud musta rekordi. Järgmisel aastal – ma palusin teha analüüsi – tõuseb kümme maksu: tulumaks, ajalehtede käibemaks, majutusasutuste käibemaks, automaks, elektriaktsiis, diislikütuse [aktsiis], maagaasi [aktsiis], käibemaks, bensiiniaktsiis ja maamaks. Vaadake, selle summa suurus, mis võetakse teie valitsuskoalitsiooni täiendavate maksutõusudega [inimestelt] konsolideeritult ära, on ligikaudu miljard eurot. Lisaks toovad maksutõusud kaasa hinnatõusu vähemasti 5%. Nagu on öelnud pangad ja ka Rahandusministeerium oma analüüsis, toovad maksutõusud kaasa selle, et Eesti majandus kasvab aeglasemini, Rahandusministeeriumi enda hinnangul 1,2%. Need maksutõusud löövad kõige valusamini just väiksema sissetulekuga inimesi: eakaid, lastega peresid, kus on, ütleme, ülalpidajaid pere või leibkonna kohta arvuliselt vähem, ja maapiirkondade elanikke, sest keskmine palgatase on seal madalam. 

Minu küsimus teile, härra Läänemets kui valitsuse [esindajale] on see. Võtame konkreetsed inimeste grupid, sest te viitasite eelnevalt küsijale, et tuleb [öelda] konkreetselt. Kui palju võtavad inimeste taskust raha maksutõusud, mida teie valitsus konsolideeritult ellu viib? Just konkreetselt kahte tüüpi inimeste [taskust]: keskmist palka teeniva, Eestis tööd tegeva inimese [taskust] ja järgmisel aastal keskmist pensioni teeniva inimese [taskust]. Palun konkreetset indikaatorvastust mõlema grupi puhul: keskmist palka teeniv töötegija ja keskmist pensioni saav eakas inimene.

Suur tänu, suur tänu selle küsimuse eest! Inimeste toimetulek on oluline teema ja hea, et te siin kaasa mõtlete. Fakt on see, et Eesti julgeolekusse tuleb panustada, seda [arvamust] me jagame kõik, seda me ei eita. See summa ongi miljardi juures ja seda küsimust me siin eelarves lahendame.

Ma olen teiega nõus, et riigikaitsesse panustamise koorma asetamine keskmise Eesti pere õlgadele oleks kõige suurem viga. See on ka põhjus, miks on [ette nähtud] ettevõtjate panus. See on põhjus, miks ei ole [ellu viidud] seda, kuigi see soov valitsuskoalitsioonis oli, et käibemaks tõuseks 4%. See tõus ei ole 4% sellepärast, et siis kannataks inimeste toimetulek kõige rohkem. Teil on õigus ka selle koha pealt, mida me ei ole saavutanud. Tõesti, kui on kaks parempoolset erakonda ja üks vasakpoolne erakond – ka teie olete parempoolses erakonnas –, siis on neid kokkuleppeid keeruline saavutada. Aga rikkamad inimesed peaksid panustama rohkem, selle võrra saab väiksema sissetulekuga või keskmise sissetulekuga inimene ja tegelikult ka pensionär vähem panustada. Kui meie parlamendis on nii suur osa parempoolsetel erakondadel, siis on selliseid kokkuleppeid raske saavutada. Kindlasti on sellise ilmavaate laial levikul mõju inimeste toimetulekule. Teil on õigus, kui te sellele viitate. 

Ma numbreid peast ei oska öelda, aga ma oskan öelda, mida me oleme teinud. Pean osaliselt rääkima sotsiaaldemokraatide poolt, aga teisalt valitsuse poolt. Siin oli palju juttu sellest, et pensione tuleks kärpida ja pensionide indekseerimist tuleks kuidagi vähendada. Ei, me ei tee seda! Pensionid järgmistel aastatel tõusevad. Kui seda oleks tehtud, siis mõju pensionäridele oleks olnud väga suur. Seda ei ole. Me saime sellise kokkuleppe, et me pensione puutuma ei lähe, vaid pensionid järgnevatel aastatel tõusevad. 

Mis puudutab sellist keskmist Eesti peret, siis Eesti Panga hinnangul, mida te olete ilmselt jälginud, on alampalga tõstmisel väga suur mõju nende sissetulekule, kes saavad 1000 eurot, alla 1000 euro, 1300 eurot, 1400 eurot. Kuni keskmise palgani mõjutab see inimeste sissetulekut. Alampalga jõulisem tõstmine on selle valitsuskoalitsiooni kokkulepe ja ka kokkulepe, mis on tehtud tööandjate ja ametiühingutega. Prognooside järgi tõuseb alampalk ka järgmisel aastal kolmandiku võrra rohkem kui keskmine palk. Nii et me oleme proovinud võimalikult palju leevendada seda toimetulekuolukorda või neid raskusi, mis inimestel [tekivad]. Aga loomulikult, palju parema tulemuse annaks see, kui me ei teeks käibemaksu tõusu, vaid teeks hoopis maksu neile inimestele, sellele 10%‑le, võib-olla isegi 5%‑le kõige rikkamatele Eesti inimestele. Muide, 1% Eesti rikkaimatest inimestest on rikkamad kui 1% Soome [kõige rikkamaid]. Päris huvitav statistika, mida me näha saame.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Mittevastus, härra siseminister! Muidugi, nagu vanasti oli – siin räägiti Aidu tuulepargist – Sõnajalgade laulus, et tulge kõik, rikkad ja vaesed. Teie valitsuse kompromiss on olnud vastustada nii jõukamaid inimesi kui ka väiksema sissetulekuga inimesi, kuid kõige valusamalt lööb see [poliitika] väiksema sissetulekuga inimeste pihta. Teie valitud poliitikasuund, härra Läänemets, on teha Eestist kaudsete maksude Euroopa tšempion. Me oleme hinnatõusu suhtelise kiiruse poolest muutunud Euroopa tšempioniks ja nüüd te saavutate ka kaudsete maksude tšempioni [tiitli]. Te ei mõista ühte asja: inimestel, kes elavad pensionipäevast pensionipäevani, palgapäevast palgapäevani, läheb enamik sissetulekust maksustatavaks kaudsete maksudega, ennekõike käibemaksuga, mille te olete 20%‑lt tõstnud 24%‑le.   

See jutt, et pensionäre ei maksustata, on ju vale. Parlament hakkab täna, sõna otseses mõttes täna, hääletama seadust, mille järgi kõikide pensionäride tulusid alates esimesest eurost maksustatakse 2026. aastast täiendavalt 2%‑ga. Juba on jõustunud keskmise pensioni tulumaksuvabastuse süsteemi äralõhkumine. Ma ei kõnelegi sellest, kui suur on tegelikkuses kaudsete maksude mõju eakate inimeste toimetulekule. Inimesed on väga keeruliste valikute ees. Kui nad tahavad näha murelikku Eestit, siis nad vaatavad täna peeglisse.  

Te kõnelete riigikaitsest. Ma ei saa ühest asjast aru. Härra Läänemets, palun andke seletus. Te ütlete, et see osa maksudest läheb riigikaitsele, kuid ma näen, nii nagu ka riigikontrolör oma analüüsis esmaspäeval ütles, et valitsemiskulusid, kui liita kokku tööjõu‑, majandus‑ ja toetuste kulud ministeeriumide lõikes, valitsus tegelikult ei vähenda. Ja mis kõige hämmastavam, seda riigieelarves olevat Kaitseministeeriumi majanduskulude rida "Kaitseotstarbeline erivarustus", mis on ette nähtud moona soetamiseks, te hoopis vähendate 96 miljonit eurot. (Hääl saalist: "Vale!") Ärge hiilige palun selle jutuga teemast kõrvale! Vastake mu küsimusele: kui palju väheneb …

Teie aeg! 

… keskmist palka teeniva inimese sissetulek selles olukorras, kus teie maksutõusud jõustuvad? Te teate seda numbrit, öelge see välja.

Aitäh!

Ma annan teile indikaatori ette: see number on inimeste ühe kuu reaalsissetulek. Kas mu väide on reaalne? Andke palun hinnang.

Aitäh! Härra minister, palun!

Suur tänu! Ma neid teie arvutusi olen näinud, need on müstilised, populistlikud ja müstilised. Aga teil on loomulikult õigus: maksumuudatustel on inimeste sissetulekule mõju. See on ka meie mure. Nagu ma ütlesin, me oleme pingutanud, et seda muret üht‑ või teistpidi leevendada. Näiteks võtame pensionärid: lisaks sellele, et pensionid järgmistel aastatel tõusevad, ei vähendata [pensionide] indekseerimist, ei külmutata midagi, on tehtud ka ju otsus, et õendushoolduse tasu – pensionärid satuvad ju kõige rohkem haiglasse, nende eagrupp – me vähendame umbes 300 eurot inimese kohta. Sellel on väga suur mõju. See on väga oluline asi, sest inimesed ei ole saanud haiglas ravil viibida nii pikalt, kui vaja on olnud. 

Teine asi: me oleme hiljuti ellu viinud muudatused, millega riik tuleb hooldekodukoha tasu maksmisel appi. Kui siiamaani pidi kas pensionär või tema pere leidma aastas 5000, 6000, 7000 eurot, et maksta hooldekodukoha eest, siis nüüd heal juhul ei maksa nad üldse sentigi või halvemal juhul maksavad kuskil 1000 eurot või sinna kanti aasta jooksul, võib-olla vähemgi, 500 eurot aasta jooksul. Sellel on väga suur mõju, mis jälle neid inimesi toetab. 

Ärme räägime ainult maksudest. Räägime nendest asjadest ka, mida me oleme proovinud teha. (Urmas Reinsalu hääl saalist. Juhataja helistab kella.) See loomulikult ei tasanda kõike. Teil on õigus, kaudsed maksud Eestis tõusevad, jah. See kahjuks niimoodi on. Meil ei ole olnud võimalik kokku leppida selles – ka Isamaa ei toeta astmelist tulumaksu –, et rikkamad panustaks rohkem ja keskmine Eesti pere panustaks vähem. Isamaa nagu ka teised paremerakonnad ei toeta seda, et me maksustaks kõige rikkamat osa Eesti ühiskonnast [rohkem] ja keskmist Eesti inimest vähem. 

Kui me vaatame ülejäänud Euroopat ja seda, milles me oleme tšempionid, siis [näeme, et] me oleme läbi aegade – ka teie olete selle eest seisnud – olnud tšempionid selles, et me hoiame rikkaid inimesi, kõige rikkamaid ja kõige jõukamaid. Ma ei räägi keskmisest Eesti ettevõtjast, ma räägin kõige jõukamatest. Me hoiame neid nagu pilpa peal, aga koormame maksudega neid inimesi, kellel raha nii palju ei ole, neid inimesi, kelle toimetulek saab maksumuudatusest kohe mõjutatud. Jõukamate inimeste puhul ei ole küsimus selles, et keegi vihkaks neid või keegi oleks nende peale kade, vaid selles, et kui sul on rohkem vahendeid ja sa maksad rohkem maksu, siis sinu toimetulekuga tegelikkuses midagi ei juhtu. (Hääl saalist.) See ei mõjuta sinu toimetulekut. Ma ei oska teile öelda, see ju sõltub palga saamisest. Jätkuvalt, ärge unustage seda, et alampalga tõus tõstab nende inimeste palka. (Hääl saalist.) Vaadake, keskmine palk on juba päris lähedal sellele, mis on Eestis päris normaalne palk. Meil saavad väga paljud, üle poole eestlastest, vabandust, isegi rohkem kui pooled eestlased alla keskmise palga. Minu arvates on see number üks mure, millega me peame tegelema ja millele lahendusi otsima.

Nii, ka siin on aeg läbi. Aitäh! Lauri Laats, teil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No kui me räägime tšempionitest, siis valitsuskoalitsioonis saavad selle tiitli kindlasti sotsiaaldemokraadid, tšempionid ümmarguse jutu ajamises. Te ütlesite ju valimiste eel selgelt välja, et toimetulek on julgeolek, aga selles valitsuskoalitsioonis te teete absoluutselt vastupidist. Meil on probleeme toimetulekuga ja meil on probleeme tegelikult ka julgeolekuga. See võrdusmärk, mille te panite oma slogan'is, on väga hea, aga probleem on selles, et te seda slogan'it ja oma põhimõtet lihtsalt ei järgi. 

Te mainisite ära, mis pankade infost te lähtute ja mis pangaanalüütikuid kuulate, et Swedbank ja SEB. Kas te olete ka kirjalikult teavitanud teisi panku, kommertspanku, et nende arvamus teile ei loe? Ma lugesin enne teile ette kolme analüütiku arvamused. Nii LHV‑st, Bigbankist kui ka Luminorist öeldi selgelt, et järgmine aasta jäävad inimesed vaesemaks ja toimetulek ei parane. Neid te ei usalda. Andke andeks, aga minu arust ei ole see väga mõistlik jutt, mis te ajate.

Eelnevatele küsimustele, mis ma küsisin – kas inimeste toimetulek paraneb ja kas inimesed jäävad vaesemaks või mitte –, te ei vastanud. Te lihtsalt ei julgenud vastata. Seda vastust te tegelikult ju teate. Inimeste toimetulek ei parane, inimesed muutuvad vaeseks just maksude tõttu. 

Aga lisaks sellele juhtis Raul Eamets tähelepanu sellele, et 2026. aasta maksutõusud on tingitud just sellest, et täita Reformierakonna lubadust kaotada maksuküür. Kas see vastab tõele või mitte? Kas selle maksuküüru kaotamise tõttu tõusevad 2026. aastal ka teised maksud? Jah või ei?

Suur tänu! Me oleme siin erinevat juttu ja [teineteisest] natuke mööda rääkinud. Ma kohe parandan, et mina rääkisin majanduskasvust ning teie väitsite või siin saalis oli küsimus, millised analüütikud seda ütlevad, on ju, ja ma loetlesin neid. 

Kui me räägime inimeste toimetulekust, (Hääl saalist.) siis vaadake, inimeste toimetulek võib paraneda või halvemaks minna nii majanduse kasvu kui ka mittekasvu tingimustes. Need ei ole üksüheselt seotud. Ärme seda unustame. See on väga oluline. 

Loomulikult on maksumuudatustel inimeste toimetulekule mõju. Ma pole seda kunagi eitanud. Sotsiaaldemokraadid pole seda kunagi eitanud. Ärme unustame, et kui me võtaks sotsiaaldemokraadid sellest valitsusest ära ja asendaks näiteks mõne paremerakonnaga – te näitasite paremerakonna [mainimise] puhul näpuga enda peale, see on huvitav –, siis me ilmselgelt oleks saanud juba ammu kuulda, kuidas me kärbime pensione, [tasuta] kõrgharidus kaob ja tervishoius tuleb omaosalust juurde. Kui te väidate, et sellel ei oleks inimeste toimetulekule mõju, siis te eksite. Sellel oleks toimetulekule väga suur mõju. 

Me rääkisime ka ju sellest, kui kolm erakonda kokku said ja eelarveküsimust arutasid, et te olete siin saalis nõudnud väga suuri kärpeid. Sotsiaaldemokraadid ei toeta väga suuri kärpeid, sest keskmine inimene saab kärbetest kõige rohkem pihta. Keskmine Eesti pere ja vaesem inimene kannatab kõige rohkem, kui me võtame ära teenuseid ja kui me teeme asju tasuliseks ning ta peab nende eest maksma hakkama. Mis rahast ta nende eest maksab? Praegu me maksame maksude kokkukorjamise teel solidaarselt ja toetame neid inimesi. Kui me kärbime, võtame teenuseid vähemaks ja sa pead ise hakkama maksma kõigi asjade eest, mis siiamaani on elementaarsed olnud, siis seda on oluliselt raskem teha. Ma olen toonud näiteks selle, kui võetaks ära kogu huvihariduse toetus. Proovige ja vaadake, mis juhtuks siis Eesti peredega. Rohkem kui pooled ei suudaks lastele huviharidust võimaldada, sest see tegelik hind, mida me maksame nii-öelda ühiskonnana laste huvihariduse eest, nende annete arendamise eest, on lapse kohta päris suur. Nii et need jõhkrad kärped, mida igal pool nõutakse, löövad inimeste pihta väga valusalt. 

Lõppkokkuvõttes on kõige õiglasem ühiskond selline, kus see, kellel on rohkem, panustab maksudena rohkem, ja me anname neile, kellel see vajadus eriti suur on, võimaluse teenida rohkem palka ja saada paremat haridust. See on see, mille eest sotsiaaldemokraadid on selles valitsuses seisnud. See on see, mille eest me seisame. Ma pean ütlema, et kuna need on valitsuses lõpuks kompromisskokkulepped, siis see on ka see, mille eest Vabariigi Valitsus seisab.

Aitäh! Me lõpetame tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. 

Ma läheks siiski praegu küsimustega kohe edasi, sest me jõuame veel ühe küsimuse võtta. See küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on julgeolekuolukord. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu otsuse 479, millega Riigikogu delegeeris Vabariigi Valitsusele oma põhiseadusliku õiguse otsustada, kas viia Kaitsevägi sõjalisele välismissioonile. Täpsemalt anti Vabariigi Valitsusele voli otsustada ise, kas viia Kaitsevägi 2025. aastal kuni 100 kaitseväelasega kas NATO, mõne NATO liikmesriigi, Euroopa Liidu või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi juhitavale sõjalisele missioonile, ilma et me teaks, millisest missioonist jutt käib. Tõsiasi, mida keegi ei ole ümber lükanud ja mida ei saagi ümber lükata, on see, et kõnealusele otsusele tuginedes saab Vabariigi Valitsus langetada otsuse, et Eesti Vabariik osaleb ka sõjalisel missioonil Ukrainas, ilma et selleks oleks enam tarvis Riigikogult luba küsida. Minu hinnangul on see täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest parlamentaarses riigis peaks kõige suurema kaaluga otsused, nagu see [otsus] kindlasti on, langetama mitte valitsus, vaid parlament. Seetõttu tõstatasin kõnealuse küsimuse nii eelnõu esimesel kui ka teisel lugemisel ning mõlemal puhul kinnitati mulle, et kõnealusele otsusele tuginedes Ukrainas missioonile minemine Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pole tõenäoline. 

Minu küsimus on järgmine. Kas teie, olles täna siin peaministri ülesannetes valitsuse esindajana, saate valitsuse nimel anda nii Riigikogule kui ka laiemale Eesti üldsusele kinnituse, et Eesti Vabariik ei alusta osalemist ühelgi sõjalisel missioonil Ukrainas, ilma et selleks oleks küsitud Riigikogult heakskiitu, algatades selle jaoks vastavasisulise Riigikogu otsuse eelnõu, mida on teatavasti võimalik menetleda väga kiiresti, vähem kui 24 tunni jooksul? Ehk minu küsimus on see, kordan üle: kas te saate anda kinnituse, et kui Eesti Vabariik peaks otsustama minna Ukrainas sõjalisele missioonile, siis seda ei tehta 2025. aastal otsusele 479 tuginedes, vaid selleks küsitakse eraldi spetsiifilist heakskiitu?

Aitäh! Härra minister, palun!

Jah, aitäh! Tegemist on tavaga, millele te viitasite, blankoveksli puhul, mis puudutab ainult NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO missioone. See on olnud täpselt samamoodi viimased kümme aastat, või kui pikk see periood on olnud. Me oleme niimoodi teinud. Ma võin kinnitada seda, et ei kaitseminister, Kaitseväe juhataja ega mitte keegi ei ole kuni tänaseni valitsusse tulnud ja teinud ettepanekut, et Eesti võiks minna või peaks minema sõjalisele missioonile Ukrainas. Seda pole tänaseni olnud. 

Mis puudutab tulevikuotsuseid, kas me peaksime Ukrainasse minema ja teda nii toetama, siis mul selle kohta sisend hetkel puudub. Ma ütleksin, et minu arvates on see nii tähtis otsus, et seda valitsus kuskil salaja otsustada ei saa. Aga me peame möönma, et me ei tea, mis tulevikus juhtub. Ma võin teile tuua näite, mille [teokssaamine] ei ole täna küll päris tõenäoline. See ongi lihtsalt sellepärast toodud näitena, et me ei tea, milline versioon [teoks saab]. Näiteks, kui Venemaa mingil põhjusel tagasi tõmbub, annab Ukrainale kõik alad [tagasi] ja sinna viiakse sisse mingisugune ÜRO rahumissioon, siis see tundub täiesti mõistlik selle jaoks, et keegi enam kunagi sinna ei tuleks [sõdima], ja selleks, et hoida seal korda. Aga kui te küsite seda, kas me peaksime minema Ukrainasse sõdima NATO või kellegi teise egiidi all, siis sellist ettepanekut pole tehtud ja sellist ettepanekut, ma arvan, tuleks parlamendiga arutada. Valitsus seda eraldi ja kuskil salaja otsustada kindlasti ei saa.

Suur tänu! Siinkohal paneme tänasele infotunnile punkti. Ma tänan kõiki kolleege ja valitsuse liikmeid aktiivse osaluse eest. Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.