Tere päevast, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu istungit. Nüüd on kohaloleku kontroll. Palun!

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, sealhulgas Rain Epler, ja puudub 25. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud saadikud! Annan üle arupärimise haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallasele. Arupärimine on ajendatud Eesti koolides [kasutusel olevatest] õpikutest. Näiteks põhikooli inimeseõpetuse tööraamat "Tervisevalikutest nii‑ ja naapidi" annab õpilastele seksuaalsuse peatükis teada seda, et soolist identiteeti nimetatakse psühholoogiliseks sooks, ning seda, et erinevaid psühholoogilise soo määratlusi on üle 20. Pärast arupärimise üleandmist küsin hea meelega ka kolleegidelt, kui palju erinevaid sugusid te ikkagi teate. Mina tean kahte, teil on võib-olla rohkem andmeid. Aga ma näen, et Eesti koolides sellist materjali laste seas levitatakse. 

Me leiame, et sellise äärmusliku sooideoloogia lastele pealesurumine võib neid eksitada ja põhjustada nende maailmapildi arengus segadust. Meil on ministrile 12 küsimust 10‑lt Riigikogu liikmelt. Muu hulgas tahame teada, milliste kriteeriumide alusel valiti kõnealune inimeseõpetuse tööraamat põhikooliõpikute hulka. Tahame teada, kas äärmusideoloogiatest pärit ideede muutmine kooli õppekava kohustuslikuks osaks tähendab, et Eesti kool ongi politiseeritud. Tahame ka teada, kas olukorras, kus mõned õpetajad on koolidest nõndanimetatud uhhuu-teaduste tutvustamise eest ära saadetud, ka nüüd midagi sellist juhtub. Ja mitme sotsiaalse soo olemasolu tunnistab haridus‑ ja teadusminister ise? Me oleme väga huvitatud sellest teadmisest. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe arupärimise. 

Saame minna tänase päevakorra [punktide menetlemise] juurde. Aga enne seda on ettekandja täpsustamine. Nimelt, tänase 23. päevakorrapunkti [arutelul], Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teisel lugemisel, teeb ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson. 

Nüüd saame minna päevakorra[punktide menetlemise] juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Esmalt Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Toetan õppimiskohustuse ea viimist 18. eluaastani, see tähendab, et kõik 17‑aastased lapsed Eestis peaksid õppima. Me peaksime selle nimel pingutama. Sellega võiks praeguses kõnes piirduda, vaadates [eelnõu] pealkirja, sest see on "[Eesti Vabariigi] haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus", ja sulgudes täpsustatakse – et kõik saaksid aru, millega on tegemist –, et see on õppimiskohustuse kehtestamine. Kuna ma seda toetan, siis on kõik väga lihtne ja asi oleks nagu ants.  

Tegelikult on aga siin lisaks palju punkte, mis ühtpidi sisustavad seda mõtet, õppimiskohustusliku ea tõstmist, ja teistpidi laiendavad teemade ringi, millega seadus tegeleb. 

Selles seaduses anname avapaugu niinimetatud kutseharidusreformile. Viimasel ajal olen ma märganud, et jälle on tulnud see laine, et kõiki tegevusi, üldse eluavaldusi tahetakse nimetada reformideks. Aga ütleme siis, et need on kutsehariduskorralduse olulised muudatused ja olgu see nimetus siis kutseharidusreform. Me paneme sellega kutsehariduskeskustele, kutseõppeasutustele üldse, täiendavaid kohustusi, ja päris olulisel määral. Sätetest tulenevalt me suurendame tugispetsialistide koormust kutsekoolides, ka õpetajate koormust kutsekoolides päris oluliselt. 

Siin on niisugune kujundlik lähenemine. Niikuinii on tegemist niisuguse kontingendiga, keda mõnes otsas on õppima motiveerida raske või suhteliselt raske, ja nüüd me läheme kohustuslikus korras püüdma ka kõiki neid, kes ei ole pärast põhihariduse omandamist haridussüsteemi jäänud, olgu see põhjus siis mis on, kas lihtsalt tuntakse ennast sotsiaalsete pädevuste puudumise tõttu vanaema kapi taga kergemini, lihtsamini, ei julgeta sealt välja tulla, või on muid põhjuseid. On selge, et see on ühiskonnalt väärikas, aga siiski lisapingutus. Sellega tuleb tegeleda ja sellega tegelevadki tugispetsialistid ja õpetajad. Kahtlemata nõuab nende palkamine ja motiveerimine lisavahendeid.  

Me algatame õppekavade reformi. Sellele viitab näiteks ettevalmistava õppe sissetoomine. Selle edasiarendus on kutsekoolidele antud korraldus viia juba järgmisest sügisest sisse nelja-aastased õppekavad ja päris suures mahus. See ei ole pilootprojekt, pilootprojekti alustati IT‑erialadel tegelikult juba viis aastat tagasi, aga see tähendab ikkagi, et väga paljudes õppekavagruppides minnakse üle nelja-aastastele õppekavadele. [Leida] nende õppekavade puhul sisemist balanssi, [arvestades nii neid,] kes on võimelised, ütleme, keskharidust omandades saama hõbemedali või kuldmedali, aga kes lähevad teatud erialasid kutsekooli õppima, ja ka neid, keda tuleb motiveerida nii-öelda väiksemagi õppimispingutuse tegemiseks, see on raske. Selle balansi saavutamine ühe õppekava raames on tegelikult päris suur probleem. 

Me muudame nüüd paindlikumaks õpilase liikumise õppekavade ja õppeasutuste vahel, mis on kahtlemata positiivne suund. See on meie üldine pürgimus. 

Kõik need asjad, mida ma siin nimetasin, on tegelikult paketina küllaltki targad eesmärgid. 

Palun lisa.

Jaa, kolm minutit. 

Aga küsimus on selles, et kui uuringud – kaasa arvatud viimane, haridusministri poolt Jaak Aaviksoolt, akadeemikult, tellitud haridusökonoomika uuring – on näidanud, et kutseharidus on meil alarahastatud, siis on selge, et nii massiivse lisaülesande panemisega peab kaasnema täiendav finantseerimine. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb nende eesmärkide seadmisega natuke hoogu pidada. Aga kui seada eesmärke arengukava tasemel, teha üks hästi loetav paber või dokument seaduse nime all, kuid mitte luua võimalusi selle täitmiseks, siis on see ikkagi puumunadega petmine. Tundub, et petetakse nii neid noori kui ka õppeasutusi, sest see, mis on olnud jutuks ka kultuurikomisjonis juba kuid ja kuid, et lisaraha kutseharidusele on vaja, on seni leidnud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnike poolt reaktsiooni, et kõik need muudatused viiakse läbi sisemiste reservide arvelt, et olge rahulikud, me tõmbame kokku koolivõrku, me tekitame olukorra – ja seda sellesama seadusega, mis siin praegu vastuvõtmisel on –, kus täiskasvanud õppija teatud ajaperioodide järel saab võib-olla tasuta õppida, aga kui ta liigub kiiremini kutsehariduse ja kõrghariduse vahel või nendes süsteemides, siis ta ei saa seda riigi raha eest teha, ta peab ise maksma.  

Ei Suuremõisa ega Vana-Vigala koolituskoha kinnipanemine ega täiskasvanud õppija õppe tasuliseks tegemine ei anna tegelikult neid vahendeid. See on tühja hinge täitmine petliku rõõmuga, see ei anna neid vahendeid, mida on tegelikult selleks reformiks vaja. Järelikult tuleb leida lisavahendeid. Aga me näeme seda suhtumist. Ka niinimetatud haridusleppes ei ole karjäärimudeli rakendamiseks kutseõppeasutustes finantstagatisi või ‑vahendeid ette nähtud. On puudutatud ainult üldhariduskoolide finantseerimist diferentseerimisfondi kaudu, aga sellist fondi kutsekoolidel ei ole. 

Järelikult on, ma ei tea, olukord selline, et kui me naerame natukene ühte naaberriigi juhti, kes on ennast ümbritsenud nõunikega, kes püüavad toetada juhi maailmavaadet ja kinnitavad, et kõik on hästi, siis tundub, et osa haridusministeeriumi ametnikest samamoodi ei ava tegelikku pilti ka ministrile.  

Rakenduslikust poolest. Kutsekoolid peavad praktiliselt asjadega tegelema. Siinsamas seaduses on rakendustähtaeg 1. september 2025. Vastuvõtt aga toimub varem. Kutsekoolidel ei ole juriidilist alust, et korraldada tasulist vastuvõttu täiskasvanud õppijale. See on nende oma risk.

Aitäh!

See on ka selle seaduse üks puudus. See, kuidas meie fraktsioon pärast minu sõnavõttu hääletab, on meil jäänud lahtiseks, aga sellised olid need seisukohad. Aitäh!

Aitäh! Te saate seda fraktsioonisiseselt edasi arutada. Väga suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tegemist on olulise eelnõuga, mille eesmärk on tuntavalt vähendada madala haridustaseme ja oskusteta noorte osakaalu ühiskonnas. Muudatuse jõustumisel algab õppimiskohustus seitsmenda eluaastaga ning kestab kuni 18-aastaseks saamiseni või kutsehariduse või keskhariduse omandamiseni. 

Milles siis probleem on? Meil on igal aastal 550–650 noort, kes ei jätka õpinguid kohe peale põhihariduse omandamist. Lisaks nendele langeb esimesel aastal kesk‑ ja kutseharidusest välja pea sama suur hulk noori: umbes 350 noort kutseharidusest ja 150 noort üldkeskharidusest. Iga viies noor on ilma keskhariduse või kutsekvalifikatsioonita. Kui vaatame arve, siis näeme, et tendents on noorte haridustaseme [alanemise] suunas. Samas nõuavad töökohad inimestelt järjest rohkem üldpädevust ja haridust. 

Koolist väljalangemise põhjused võivad olla väga erinevad, aga selge on see, et ebapiisav eesti keele oskus ja õpilüngad on seni olnud peamised põhjused, miks põhihariduse omandamise järel õpinguid ei jätkata. Et aidata noorel kõrvaldada takistusi edasiõppimisel ja jätkata õpinguid järgmistel tasemeõppe aladel, plaanitakse neile, kes järeleaitamist vajavad, puhveraastat. Teisisõnu pakutakse noorele uut ettevalmistava õppe programmi. Kõige olulisem on see, et need noored silmapiirilt ei kaoks. 

Seoses koolikohustuse mõiste asendamisega õppimiskohustuse mõistega muutub nii kohustuse sisu kui ka ulatus. Soov on teha kutseõppevõimalused paindlikumaks ja [luua] rohkem huvitavaid õppekavasid. Koostöös kutsekoolidega ongi alustatud uute õppekavade arendamise protsessi, töös on 18 uut õppekava. Kui praegu õpitakse näiteks pagari-kondiitriametit, siis tulevikus saab valida valdkonnapõhise õppekava, mille sees on [valik]moodulid. Muudetakse paindlikumaks õpilase liikumist õppekavade ja ka õppeasutuste vahel. 

Põhikoolilõpetajatel tekib seadusemuudatuse tulemusena võimalus valida endale sobivaim õpitee. Neil saab olema võimalik jätkata õpinguid viiel õpirajal: akadeemilises gümnaasiumihariduses, rakenduslikus gümnaasiumihariduses, täiskasvanute gümnaasiumihariduses ehk mittestatsionaarses gümnaasiumihariduses, kutseõppes või ettevalmistavas õppes. 

Õppe paindlikkuse suurendamiseks antakse võimalus oma õpitee väiksematest tükkidest kokku panna ja samuti on võimalik mitteformaalse õppe loomulik sidumine formaalõppega. Toon näitena selle kohta, kuidas mitteformaalset õpet arvestada formaalõppe osana, B‑võõrkeele [õppimise]. Kool peab võimaldama lapsel õppida B‑võõrkeelt, aga kui koolil seda võimalust ei ole, siis on võimalus, et lapsevanem tagab, et õpilane saaks õppida näiteks hispaania keelt, kui kool seda võimalust ei paku, täienduskoolitusasutuses. Seda õpet on võimalik formaalõppevormis arvestada B‑võõrkeele [õppimisena]. Samamoodi võivad arvesse minna õpingud muusikakoolis, kunstikoolis, treenimine spordikoolis, ka kutsekoolide valikained gümnaasiumiõpilaste jaoks, ja nii edasi ja nii edasi. 

Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus tööturule sisenevad noored, kellel pole mingit ettevalmistust, olgu nad põhi‑ või keskharidusega. Viimastele luuakse nii-öelda paindlike õppevõimalustega võimalus õpiampsudeks, võimalus võtta näiteks mingisugust ühte kursust, osaleda ühes kutsehariduse moodulis või omandada kõrgkoolis mikrokraadi, et nad jõuaks selgusele, mis on nende rada, mis töö neile huvi pakub. 

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks.

Riigi rolliks jääb siin vastutus õppekohtade loomise eest. Neid luuakse eelkõige kutseharidussüsteemi toel, eeskätt kutsekeskhariduse tasemeõppes. Nagu juba ütlesin, tagab riik võimaluse õppida ettevalmistavas õppes neile noortele, kes pole valmis jätkama õpinguid vahetult peale põhikooli. Kohalikule omavalitsusele jääb endiselt ülesanne seirata õppimiskohustuse täitmist. 

Eelnõuga soovitakse tagada piisavad põhiharidusjärgsed õpivõimalused nii üld‑ kui ka kutsehariduses ja kutseharidusest peab kujunema konkurentsivõimeline alternatiiv üldkeskharidusele. Seda ütleb eelnõu seletuskiri. 

Head Riigikogu liikmed! Õppimiskohustuse pikendamine kuni 18. eluaastani on teema, mis on saanud toetust paljudes riikides, ja seda erinevatel põhjustel, olgu selleks siis hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine või sotsiaalne ja majanduslik kasu. 

Võtame kas või Soome ja Saksamaa. Nagu me kõik teame, on Soome tuntud oma kvaliteetse haridussüsteemi poolest, kus õppimiskohustus kehtib kuni 18. eluaastani. Soomes on täheldatud, et pikem koolikohustus on aidanud vähendada noorte töötust ja suurendada kõrghariduse omandamise määra. Lisaks on Soomes suudetud luua haridussüsteem, mis on väga kaasav ja toetab kõiki õppijaid nende vajadustest sõltumata. Ka Saksamaal on õppimiskohustus kuni 18. eluaastani ning seal on suudetud samuti luua tugev kutseõppesüsteem, mis võimaldab noortel juba kooliajal omandada praktilisi oskusi ja teadmisi, mis on tööturul kõrgelt hinnatud. Samuti on see vähendanud noorte töötust Saksamaal. 

Kokkuvõttes saan öelda, et õppimiskohustuse pikendamine kuni 18. eluaastani pakub mitmesuguseid eeliseid, sealhulgas parema hariduse ja tööhõive väljavaateid, sotsiaalsete ja majanduslike probleemide vähendamist ühiskonnas ning samuti toetab see noorte isiklikku arengut. Teiste riikide positiivsed kogemused on meile siin eeskujuks ja need näitavad, et pikem koolikohustus võib aidata luua tugevama ja kaasavama haridussüsteemi, mis toob kasu kogu ühiskonnale. Ja lõpetuseks: sotsiaaldemokraadid toetavad kõnealust eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Liina Kersna, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Head kolleegid! Rõõm on tõdeda ka Reformierakonna fraktsiooni nimel, et me kindlasti toetame õppimiskohustuse ea tõstmist 18. eluaastani. See vormiline muutus kutsub esile mitmeid väga olulisi ja kauaoodatud sisulisi hariduslikke muudatusi. See, et me tõstame õppimiskohustuse ea 18. eluaastani, tähendab seda, et me peame muutma õpiteed paindlikumaks ja individuaalsemaks. Seda see reform ka endaga kaasa toob. Pärast põhikooli lõpetamist saavad noored inimesed valida vaheaasta, kui nad ei ole veel suutnud otsustada, millise haridustee nad valivad. See on väga oluline. On võimalik minna kutsekooli ja omandada üksnes kutse kindlal erialal. Aga oluliselt [suureneb] ka nende õppekavade hulk, kus saab omandada nii kutse‑ kui ka keskhariduse, et noor inimene pärast kutse‑ ja keskhariduse omandamist saaks minna ülikooli. Aga loomulikult jääb ka akadeemiline gümnaasiumiharidus, [mille omandajatel] on ambitsioon minna ülikooli. 

Arvan, et see muudatus peaks esile kutsuma veel teisigi muutusi. Näiteks on oluline vaadata üle põhikooli lõpetamise tingimused, kui me eeldame ja ootame, et kõik noored inimesed õpivad 18. eluaastani. Kas me peame hoidma neid põhikoolis põhikooli lõpueksamite lävenditega? Ma arvan, et selle muudatuse jõustudes ei ole see enam oluline. Oluline on, et põhikooli lõpueksameid saaksid järgmised kooliastmed kasutada õpilaste [vastu]võtmisel. 

Aga on ka mure, millele Tõnis Lukas juba viitas. Aastast 2026 on haridusvaldkonnas tekkimas väga mitmed lisarahavajadused. Kindlasti tekib aastal 2026 surve, et tõstetaks õpetajate miinimumpalka. Järgmine aasta õpetajate miinimumpalk ei tõuse, aga ülejärgmisel aastal peab miinimumpalk kindlasti tõusma. Rakendub õpetajate karjäärimudel, see toimub samuti aastal 2026 ja nõuab lisaraha. Selleks, et õpetajate karjäärimudelit rakendada, on vaja [suurendada] diferentseerimisfondi. Lisaks sellele rakendub õppimiskohustuse ea kasv, mis tähendab seda, et nendel õpilastel, kes lõpetavad põhikooli aastal 2026, peab olema vajalikul hulgal uusi õppekavu ja paindlikke õpiteid. Kutsehariduse rahastamine peab muutuma üldhariduskoolide rahastamisega võrreldavaks. Seesamane diferentseerimisfond on vaja tuua ka kutseharidussüsteemi. See ei juhtu niisama, selleks on vaja lisavahendeid ja neid peab planeerima. 

Nii et Reformierakonna fraktsioon kindlasti hääletab selle [eelnõu] poolt, sest see toob kaasa mitmeid olulisi sisulisi muutusi haridusvaldkonnas. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja kinnitas, et see [eelnõu] toob kaasa drastilisi muudatusi ja ta tõepoolest toob drastilisi muudatusi kaasa. Seda tuleb tunnistada. Peab nõustuma kolleeg Tõnis Lukasega, kes ütles, et kui lähtuda ainult pealkirjas olevast õppimiskohustuse kehtestamisest, siis võikski sellega [piirduda], aga kui hakkad sisusse vaatama, siis näed, et tegelikult on sinna päris palju asju peidetud. 

Selle valitsuse mustriks on saanud ikkagi see, et ei koostata väljatöötamiskavatsust, ei ole mõjuanalüüsi, ei ole omavalitsusüksustele öeldud, mis kaasneb, kui suureks läheb nende töökoormus. Selles seaduseelnõus on selline lause, et Haridus‑ ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2035. aastal käesoleva seaduse mõju. 2035 ehk kümne aasta pärast hakkame alles analüüsima, kas sellel seadusel on mingi mõju ja kas see mõju on positiivne või negatiivne. 

Samas, Haridus‑ ja Teadusministeerium räägib, et õppimiskohustuse 18. eluaastani viimine tekitab seda koormust vähesel määral. Samas on igal koolipidajal kohustus määrata inimene, kes hakkab tegelema nende kuni 18‑aastaste õppijatega, kes siiamaani ei ole koolis käinud. See on natuke arusaamatu, sest kui koduse olukorra tõttu ei ole lapsed valmis õppima, siis nende tagaajamine ja kooli toomine võib tekitada olukorra, kus õppida tahtjad peavad lähtuma sellest, et õppida mittetahtja rikub nende õpinguid, nende päevast tegevust. See tekitab järjekordseid probleeme.  

Kutsehariduse kohta on välja toodud, et 50 miljonit, nagu on eelnevalt öeldud, on kutsehariduses raha puudu. Samas me viime kutsehariduses õppe kolmelt aastalt neljale aastale. See tähendab seda, et see toob jälle kaasa suurema koormuse kutseõppeasutustele. See ei täida seda eesmärki, mida võib-olla selle seadusega tahetakse suures pildis [saavutada]. 

Tegelikult on kogu küsimus gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste ühises rahastamises. Ministeerium elab oma silotornis, kus on gümnaasiumiosa, ütleme siis, osakond ja kutseõppeasutuse oma. Need kaks tuba ei tea, mida naabrid teevad. Need võiks ühendada. 

Gümnaasiumi rahastusega on nii, et õpilaste pearaha on ühtemoodi nii gümnaasiumil kui ka kutse[koolil], samas hoonete haldamiseks eraldab riik gümnaasiumidele Riigi Kinnisvara AS‑i kaudu lisarahastust, aga kutseõppeasutused peavad leidma oma võimalused, et hooneid hallata ja majandada. [Samamoodi] on koolitoiduga. Gümnaasiumiosas tellitakse koolitoit ühisest nõndanimetatud katlast ja lisa[kulu] makstakse kinni riigieelarvest, aga kutseõppeasutused peavad ise sellega hakkama saama ja lisavahendeid tuleb leida kas õpilaste taskust või peab kool ise need vahendid leidma.  

Selle seadusega kahjuks luuakse eeldused ka piirkondade väljasuretamiseks, olgu [näiteks toodud] kas või Hiiumaa Ametikooli kinnipanek või Vana-Vigala [kooli] kinnipanek. See [põhjustab] ka inimeste maapiirkonnast äraminemise.  

Gümnaasiumiosade kohta on välja käidud, et selle muudatuse tulemusel on omavalitsustel võimalik lähiaastatel teha alla 100 gümnasistiga koolides gümnaasiumiastmes muudatusi, mis tähendab ka gümnaasiumiosade kinnipanekut. 

Palun kolm minutit lisa.

Kolm minutit lisaks. 

44 omavalitsust on pandud sundseisu: nad kas panevad oma gümnaasiumiosa kinni või peavad leidma mingi muu väljundi oma koolis õpilaste õpetamiseks. 

Mõjuanalüüsidega mittearvestamine toob kaasa ka sotsiaalseid vajakajäämisi ja inimeste meelepaha ning see lööb suure mõra meie elukestva õppe mõtestatusesse. Väga palju on räägitud nõndanimetatud parasiteerivast elukestvast õppest, nendest, kes kogu aeg ainult õpivad. Kindlasti peab mingeid piiranguid tegema, kuid elukestva õppe printsiip peab lähtuma ikkagi sellest, et inimesel oleks võimalik ennast täiendada, juurde õppida. Ei saa olla ainult nii, et ma lähen õppima selleks, et pärast oma kodus mingit puutööd teha. 

Aga kokkuvõtvalt tuleb öelda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta antud seaduseelnõu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Enne kui läheme edasi, ütlen heale kolleegile Riina Solmanile, et teil on laual väga uhke pall, mis teeb kadedaks mind ja ma arvan, et paljusid teisi kolleege ka. Aga ma ei räägi mitte sellest. Meil on olnud tava, et meie istungi[saalis] on töölaudadel ikkagi vaid tööga vahetult seotud vajalikud paberid, tehnika ja muu taoline. Kui ma nüüd peaksin aktsepteerima seda palli, mis mind isiklikult ei sega, siis ma peaksin [edaspidi] aktsepteerima ka sangpommi, jäähokikeppi ja muud taolist, näiteks vibu. Seetõttu on siiras palve siiski seda laual mitte eksponeerida. See on väga kena pall ja kõik seda [endale] igatsevad, aga ma usun, et tänases töös meil seda vahendit vaja ei ole. (Hääl saalist.) Jaa, te võite loomulikult selgitada. Jah, palun mikrofon Riina Solmanile.

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Vabandan, et see pall jäi siia infotunni ajast, kus ta oli näitlik vahend küsimuse esitamisel peaministrile. See puudutas välisministri käitumist ÜRO hääletustel. Tegemist on Iisraeli põhjapiirilt toodud palliga, seal on druuside, araabia hõimu linn, kus Hezbollah' rakett tappis 12 [last]. Nende vanemad palusid tuua selle palli Eestisse ja küsida, kas meie siin Eestis üldse teame, mis toimub Iisraeli põhjapiiri ääres, kuidas neid seal terroriseeritakse rakettidega. Ma küsisin selle kohta ja [see pall] jäi minu laua peale, kuna ma ei jõudnud vahepeal seda ära viia. Nii et vabandan ja viin ära.

Ei ole midagi hullu, te saite kaks korda tähelepanu. Nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 447 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 52 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid 3. Eelnõu 447 on seadusena vastu võetud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 463 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuks jäi 1. Eelnõu 463 on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 473 lõpphääletus. Asume seda ette valmistama.

Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 473 on seadusena vastu võetud.

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 476 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama.

Auväärt Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuks jäi 1. Eelnõu 476 on seadusena vastu võetud.

Oleme jõudnud viienda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Lugupeetud rahvaesindus! Mul on koalitsioonile ebameeldiv uudis: Isamaa ei kavatse oma hääli selle seaduseelnõu poolt anda. Vastupidi, me hääletame siin parlamendisaalis ühiselt selle seaduseelnõu vastu. 

Miks me seda teeme? See eelnõu on osa – tõsi küll, oma mõjult väiksema kaaluga kui enamik – erinevate koormiste ja lõivude ja maksude tõstmise kaskaadist, mida valitsus on ette pannud kiirkorras jõustada. Ma juhin tähelepanu, et need huvirühmad, kellele formaalselt esitati valitsuse poolelt selle seaduseelnõu kooskõlastamine, olid kõik sada protsenti selle vastu. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing väljendasid oma muret erinevate tähelepanekutega. Mul on väga kahju, et sisuline dialoog nende sotsiaalteenuste, tervisega seotud teenuste pakkujatega ja ka nende sisuline kaasamine on valitsusel, nagu paraku viimasel ajal tüüpiline, täiesti puudunud. Seda dialoogi ei eksisteeri. Kahjuks ka selle seaduseelnõu menetlemisel siin parlamendis me nägime arrogantset suhtumist. 

See eelnõu mitmekordistab erinevaid lõive. Vabandus, mida valitsus ütleb – tal on öelda üks nii-öelda ennast õigustav loogika –, on see, et nende lõivude mitmekordistamise mõju kogu ühiskonna vaates ei ole ulatuslik. See oleks otsekui õigustus. Kuid tuleb vaadata valitsuse samme tervikuna, kogu tegevuse perimeetris, ja me näeme, et tervishoiuteenuste ja sotsiaalvaldkonna teenuste osutajatele asetub õlgadele ju järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal, üle-ülejärgmisel aastal veel täiendav üldine maksukoormus. 

Ma ei hakkagi siin rääkima sellest käpardlikust stiilist, kuidas valitsus on jõustanud patsiendikindlustuse süsteemi, nii et tuhandeid eurosid peavad maksma hambaarstid, kiirabiteenuse pakkujad, perearstid. Sellises olukorras on kahtlemata ka see tervishoiuvaldkonnale täiendav koormus. Osa sellest koormusest asetatakse – ka nende lõivude puhul me saame suurepäraselt aru, kelle õlgadele see koormus asetatakse – abivajajate, tervishoiuteenuste või sotsiaalteenuste [saajate] õlgadele. Loomulikult, kõik need sammud tervikuna toovad kaasa inimeste toimetuleku halvenemise. Me räägime tervikvaatest eraldi võetuna. 

Nii et selle eelnõu puhul tuleb kahjuks tõdeda, et valitsus on lati alt läbi jooksnud. Ta ei ole toime tulnud valitsemiskulude vähendamisega. Järgmisel aastal valitsemiskulud mitte ei kahane, kuigi valitsus lubas järgmise aasta eelarves valitsemiskulusid 5% vähendada, tegelikkuses valitsemiskulud hoopis kasvavad. See üks rida, mida valitsus on võtnud nõuks vähendada, on kaitseotstarbelise erivarustuse vähendamine, järgmise aasta riigieelarves [vähendatakse seda] 96 miljoni euro jagu. Seda nimetab valitsus valitsemiskulude vähendamiseks, näete! Valitsus on ka selles küsimuses, mis puudutab julgeoleku prioriteediks seadmist ja ka valitsemiskulude vähendamist, paraku lati alt läbi jooksnud. Selleks reaalseks poliitiliseks käsitluseks, mida valitsus praegu ühiskonnale pakub, on ainult erinevate lõivude, koormiste ja maksude tõstmine. 

Isamaa kriipsutab oma häältega enda vaates – aga me esindame seda vaadet, mis vastab Eesti ühiskonna vajadustele, meie majanduse väljavaadete ja Eesti inimeste hakkamasaamise huvidele –, ta kriipsutab hääletusel enda positsioonilt vaadates selle eelnõu läbi. Ma kutsun Isamaa Erakonna nimel kõiki parlamendiliikmeid sama tegema, nii jubedalt kui see koalitsiooni kõrvadele ka praegu ei kõla. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 502 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.  

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu oli 22, erapooletuid 0. Eelnõu 502 on seadusena vastu võetud.

Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 509 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. (Protestiv hääl saalist.) Too late. Vabandust!

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 509. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 0. Eelnõu 509 on seadusena vastu võetud.  

Head kolleegid! Selgituseks heale kolleegile Urmas Reinsalule, et ma tõepoolest avasin läbirääkimised ja sulgesin läbirääkimised. Sel hetkel ekraanil ei olnud kõnesoove. Vabandan kolleeg Urmase ees, ma [teen edaspidi] natukene pikema pausi. Võib-olla olin liiga kiire, liiga kärsitu läbirääkimiste avamise ja sulgemise vahel. Vabandan selle eest, võib-olla olin liiga kiire. 

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere päevast, head kolleegid! Eelnõu teine lugemine toimus 13. novembril. Vahepeal arutas rahanduskomisjon eelnõu selle kolmandat lugemist ette valmistades 21. novembril ja 2. detsembril, samuti 3. detsembril. 3. detsembril kohtusime veebi teel ka Krist`ina Kallasega.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks laekus kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Need olid sellised ettepanekud, mida Isamaa fraktsioon on varemgi teinud: vähendada keskvalitsuse kulusid ja vähendada ülekantavaid kulusid 200 miljoni euro võrra. Seda ei ole võimalik eelarvepilti sisse viia. Seetõttu jättis rahanduskomisjon need nõuetele mittevastavad muudatusettepanekud läbi vaatamata ja muudatusettepanekute loetellu kandmata.

Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumiga ühe mitmest muudatusest koosneva, valdavalt kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja kaks tehnilist muudatusettepanekut. Ühega neist täpsustati programmi tegevuse nimetust ja teises rahanduskomisjoni enda lisatud sätet, et Vabariigi Valitsuse reservi kantud summadele ei laiene vahendite kasutamise tähtaja pikendamine ühe eelarveaasta võrra. See tähendab, et nimetatud summat ei kanta eelarveaasta lõppedes järgmisse aastasse üle, ja on juba arvestatud, et see parandab eelarve positsiooni. Teisel lugemisel, te mäletate, oli see summa 69 miljonit eurot. Enne kolmandat lugemist Siseministeeriumi arvel see summa pisut kasvas. See summa, mis kantakse valitsuse reservi selle eelarvemuudatuse käigus, on 73 miljonit eurot. Seda summat siis sealt edasi ei kanta.

Nii. Nendest kolmest istungist, mis me pidasime, me 21. novembril arutasimegi Isamaa fraktsiooni ettepanekuid. Regina Vällik selgitas neid muudatusettepanekuid, millest ma juba rääkisin ja mille rahanduskomisjon saatis suurde saali. Juttu oli ka täpsemalt Siseministeeriumist. See Siseministeeriumi [eelarve] muudatus on tekkinud seoses sellega, et need kulud teeb tegelikult Riigi Kinnisvara AS ja nende positsioon selle võrra muutub. 

Teist korda arutasime [eelnõu] 2. detsembril kolmandaks lugemiseks ettevalmistamise käigus. Siis sooviti kohtuda haridusministri ja siseministriga. Haridusminister osales komisjoni istungil eile, aga siseministril ei olnud võimalik vahepealsel ajal rahanduskomisjoniga kohtuda. Aga küll ta tuleb, need küsimused jäid üles ja jäävad üles seniks, kuni ta tuleb. 

Haridus‑ ja teadusministriga rääkisime põhiliselt 14 miljonist eurost, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium suunab sinna valitsuse reservi, mida on ikkagi see 73 miljonit ja mida üle ei kanta. Tuli välja, et see 14 miljonit on 2023. aasta jääk, mis sellesse aastasse üle tuli. Selleks aastaks oli samuti eraldis 14 miljonit, aga see kasutati muudeks otstarveteks ära. 

Samuti rääkisime, missugustest vahenditest on haridusministeeriumil võimalik toetada koole arvutustehnika ostmisel. Krist`ina Kallas ütles, et planeeriti, et riik võtab üle Narva ja Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumide pidamise, samuti ka Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid, aga võeti üle ainult Narva ja Kohtla-Järve koolid. Siis tekkis jääk. Kohalikel omavalitsustel on tehniline probleem e‑eksamitele üleminekuga ja kohalike omavalitsuste koolid vajasid abi arvutiklasside täiendamiseks, et e‑eksameid saaks edaspidi teha ilma häireteta. 

Priit Lomp küsis ka huvihariduse kärbete kohta, miks huviharidusest kärbiti 10%. Krist`ina Kallas ütles, et muidu tulnuks kärpida 5% + 3% + 2%, aga ta otsustas, et huviharidusest kärbitakse korraga 10%. 

Siis, jah, jäi komisjon ootama kohtumist siseministriga. See seisab veel ees. 

Lõpuks ka menetluslikud otsused. Kõigepealt otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja teine ettepanek oli eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. See on minu poolt kõik. 

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun küsimus!

Proua Akkermann! See selgitus, kogu lugupidamise juures, ei olnud veenev. Ainukene põhjendus, mis te suutsite Isamaa tervikliku, 2024. aasta eelarve kohta tehtud ettepaneku peale teha, oli, et see ei mahu eelarve raami. Tähendab, näete, mõistlikku poliitikat ei ole sellepärast võimalik rakendada, et see ei mahu eelarve raami. Ma kutsun üles teid neid raame muutma, et poliitika võimaldaks ka valitsemiskulusid vähendada.  

Ma ei saanud ausalt öelda mitte midagi aru sellest, mis te kõnelesite siin praegu haridusministeeriumi 10 miljonist eurost. Te ütlesite, et mingi raha, kui ma õigesti sain aru, on kantud 2023. aastast üle, siis jäi järele ja see raha tuli ära kulutada 2024. aasta jaanuaris. See sümboolne 10 miljonit eurot, mida valitsus ajas nagu koer saba taga jaanuarikuu jooksul ja organiseeris tervele ühiskonnale üle nädala aja kestnud streigi, tuli välja, oli tegelikkuses kuskil olemas. Ma ei saa aru, kust see raha tekkis. Palun selgitage. Ja nüüd korraga on raha järel. Maksutõusud istuvad meil kukil ja nüüd tuleb välja, et raha on järel!

Aitäh!

Ma olen seda kogu aeg rääkinud, ka see ettepanek oli selline Isamaa poolt. Riigil on raha järel, selgitage …

Aitäh!

… kust see 10 miljonit korraga järele jäi, mis detsembrikuu jooksul on teada olnud, ja millisel riigieelarve real on selle raha kasutusotstarve.

Oi-oi-oi, ma vist rääkisin tõesti liiga kiiresti või te ei kuulanud mind. (Hääl saalist.) Mõlemat, jah? See on aus vastus. Mina rääkisin liiga kiiresti ja te ei kuulanud ka. Nii võis juhtuda küll.

Isamaa fraktsiooni ettepanekutest. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele peavad muudatusettepanekud sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekutes ei ole näidatud, millise ministeeriumi tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulusid tuleb vähendada ja piirata. Vastavalt riigieelarve seadusele iga-aastase riigieelarve muutmise seadusega riigieelarve kogumahtu muuta ei saa. Riigieelarve kogumahu muutmiseks tuleb algatada lisaeelarve, mille algatamise õigus on ainult Vabariigi Valitsusel. 

Nüüd ma lugesin aeglaselt. Ma loodan, et küllalt aeglaselt. Ma proovin ennast kokku võtta. 

(Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Aitäh!

Ma võin ka väga praktiliselt öelda, et teie muudatusettepanek on, et Vabariigi Valitsus vähendaks keskvalitsuse kulusid 200 miljoni euro ulatuses. Sellist rida nagu "Keskvalitsuse kulud", mida me saaksime 200 miljoni euro ulatuses vähendada, ei ole. Eelarvepildis ei ole rida "Keskvalitsuse kulud", mida me saaksime vähendada. "Keskvalitsuse kulud" on üldmõiste, aga üldmõistet ei saa kanda eelarvesse.

Rain Epler, palun!

Aitäh! No vaat, mina kuulasin sind küll, Annely, kui sa rääkisid, ja mu küsimused sealt tulevadki. Esimene küsimus tuleneb sellest viimasest vastusest. Teil nii palju ju võiks võimeid olla, et kui öeldakse, et võtke 200 miljonit maha, siis te sellest tegevuspõhisest [eelarvest] jagate seda ise laiali, [ise vaatate,] kust te selle võtate, tegevvõimul on seda lihtsam teha. See oli remark.

Aga küsimus on selle koha, et sa oma ettekandes ütlesid, et te ei vaadanud [muudatusettepanekuid] läbi, sest te teadsite, et need ei mahu eelarve raami. See oli minu arvates natuke vastuoluline. Sa ütlesid, et te jätsite muudatusettepanekud läbi vaatamata. Kas te juba teadsite ette, et kui Isamaalt [ettepanek] tuleb, siis niikuinii ei mahu eelarve raami, ja te ei vaadanudki läbi? 

Teine [küsimus] on Krist`ina Kallase kärpe selgituste kohta. Krist`ina ütles, et 5 + 3 + 2 oleks pidanud [kärbe olema], aga tema tegi kohe 10. Tegin kiire arvutuse: 5 + 3 + 2 ongi 10. Ma ei saa päris lõpuni aru, mis loogika seal taga oli.

Ma pean jälle aeglasemalt ja selgemalt rääkima. Ma saan aru, et te kuulasite Urmas Reinsalu. Mina ei öelnud, et see 200 miljonit ei mahu eelarvesse. Ma ütlesin, et seda ei ole võimalik mahutada eelarvepilti, kuna eelarvepildis ei ole sellist kulurida nagu keskvalitsuse kulud, sellist rida eelarves ei ole, mis tähendab, et ei saa teha muudatusettepanekut selle vähendamiseks 200 miljoni võrra. Kuna seda rida ei ole, siis ei saa sellist muudatusettepanekut läbi vaadata, muudatusettepanekute nimekirja kanda ja teile siia saali hääletamiseks tuua, see ei ole tehniliselt võimalik – mitte sisuliselt, rahalises mõttes, vaid tehniliselt ei ole võimalik. 

Mis puudutab seda huvihariduse kärbete lugu, siis teatavasti on kärped ees seismas ja valitsuses on kokku lepitud valdkonnad, mida kärbitakse 10% võrra. Haridus‑ ja teadusminister on 2025. aasta eelarve eelnõus kärpinud huviharidust 10% võrra. Siin see täpselt ei tõusetunud, aga ma arvan aimavat, et jutt käis huvihariduse jaoks kohalikele omavalitsustele eraldatavast rahast. Minister vastas, et ta tegi huvihariduse kärpe ühel aastal ära, muidu oleks omavalitsuste [raha] pidanud kärpima 2025. aastal 5%, järgmisel aastal 3% ja siis järgmisel aastal 2%. See oli, ütleme, selle vastuse sisu.

Head kolleegid! Vabandan vaherepliigi pärast. Nimelt, ma kuulasin Rain Eplerit väga tähelepanelikult. Väike meeldetuletus: meie mõlemad Kristinad eelistavad rõhku eesnime alguses: Kristina Šmigun-Vähi ja Kristina Kallas. Ma olen nende mõlema käest küsinud, sest tõepoolest on mõlemad [variandid] kasutusel. Nad ei solvu [teistsuguse häälduse] peale, aga nende eelistus on Kristina. 

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Me oleme rahanduskomisjonis tõepoolest palju aega veetnud ministritega ja siseminister on meil ikkagi tõsine murekoht. Me oleme sunnitud hääletama eelnõusid, millest meil tegelikult täit pilti ei ole. Eile, tõepoolest, käis Kristina Kallas meile olukorda selgitamas. Ma pean tunnistama, et mulle jäid ikkagi paar asja ebaselgeks, aga see arutelu oli väga kirglik ja ma sekkuma ei hakanud. 

Aga mis sa siseministrist arvad? Kas meil on lootust teda ikkagi selle aasta sees komisjonis näha? Just tema vastutusalas on kõige suuremad summad, mida ta tassib aastast aastasse, juba mitu aastat järjest, ja ei taha neid reservi tagastada. Kas sa ise näed, et ta tuleb meie komisjoni, või peame otsustama ilma selgitusteta?

Ma arvan, et täna me võiksime otsustada ilma selgitusteta, sest mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis selgitused on olemas. Aga järgmine aasta alles algab. Me oleme oma töökorralduses ka kokku leppinud, et niipea, kui jäägid tekivad, kui 2024. aasta jäägid on selged, me järgmise aasta esimeses kvartalis nendega tutvume. Ma loodan tõepoolest, et siseminister leiab võimaluse meie komisjoni istungit külastada, kui tal puhkus läbi saab. Ta oli neil päevil puhkusel.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Akkermann! Ma kahjuks ei saanud oma küsimusele vastust. [Küsimus] puudutas seda 10 miljonit eurot. Ajaleht Postimees on esitanud väga tõsise süüdistuse. Anonüümne vilepuhuja, haridusvaldkonnaga seotud inimene, viitab, et minister tegeleb seoses kurikuulsa haridusleppega omavalitsuste mõjutamise ja äraostmisega, jagades seda 10 miljonit eurot aasta lõpul laiali. Minu küsimus on väga lihtne: kust see 10 miljonit eurot korraga haridusministeeriumi valitsemisalasse tekkis? Teiseks: kui tegemist on sellist tüüpi, nii-öelda eraldiseisva, iseseisva programmiga, kust raha jagatakse, siis kust me leiame selles eelarve muutmise seaduses selle rea, kus on öeldud tegevusprogrammiliselt või ka majandamiskulude järgi arvestatuna, et see 10 miljoni jagamine praegu aset leiab? Aasta alul oli 10 miljonit eurot puudu õpetajate palkadest, üle nädala aja ei saanud lapsed kooli minna. Ja nüüd …

Aitäh, Urmas!

… detsembrikuus, on 10 miljonit üle. Kuulge, see on ju korralagedus, proua Akkermann. Milles on probleem?

Jaa, Aivar Sõerd küsis selle 10 miljoni euro suuruse muudatuse kohta, mis on ministri käskkirjaga kinnitatud, ja Kristina Kallas vastas, et osa sellest on õpilaste arvu järgi arvestatud pearaha, mis arvestatakse eelarvesse lähtuvalt sellest, kui palju on kellelgi koole pidada ja kui palju on neis õpilasi. Riik planeeris, et võtab 2024. aastal üle Narva, Kohtla-Järve, Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid. Tegelikult jäid Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid üle võtmata, mille tõttu jäi aasta lõpuks kasutamata see õpilaste arvu järgi planeeritud raha. 

Haridus‑ ja Teadusministeeriumil on ka teine mure, millele ka on otsitud lahendust juba kevadest saadik. Te ilmselt panite tähele, et kevadel ebaõnnestusid e‑eksamid. Kristina Kallas ütles, et 57% koole ütles, et nad on e‑eksamiteks tehniliselt valmis, mis tähendab seda, et ülejäänud ei ole. Ülejäänutel ei ole võimalik küllalt investeerida vajalikku arvutiparki, et õpilased saaksid eksameid teha. Seetõttu on selline käskkiri alla kirjutatud, ma saan nii aru. Aga Postimeest ma ei ole lugenud ja tema vilepuhujat ma ei oska kommenteerida.

Tõnis Lukas, palun! (Urmas Reinsalu räägib saalist vahele.) Tõnis Lukas, palun! (Urmas Reinsalu jätkab.) Tõnis, palun, sinu aeg on küsida! Tõnis Lukas, palun küsimus!

Oi! Ma võin siis küsida. Kas seda tehakse rea alusel või kus see rida on?  

Aga ma küsin siis konkreetselt ka. Te rääkisite praegu selle 10 miljoni saamise lugu niimoodi, et mingid protsessid jäid sel aastal tegemata, aga olid ju otsused need täiskasvanugümnaasiumid riigistada ja kohapeal juba teatakse, et osa neist on justkui riigistatud, aga ütleme, vormistamine jäi ära, lükkus tõenäoliselt järgmisesse aastasse. Kui see iseenesest ei ole tagasipööratud protsess ja need ikkagi riigistatakse, siis ei ole tegemist ühekordse kuluga, vaid see kulu tuleb katta järgmisel aastal, kui protsessiga edasi liigutakse. Haridusminister on öelnud, et see on ühekordne kulu ja see jagatakse ühekordse kuluna ära.

Aitäh!

Aga siis oleks seda saanud kasutada ka, ma ei tea, õpetajate palkadeks või millekski selliseks, mis on püsikulu.

Tehes järeldusi Krist`ina Kallase sõnadest ja vaadates, nii nagu ta seda väljendas, et seal on gümnaasiumid ja üldhariduskoolid, ma arvan, et see on programmi sees tehtud muudatus. Selleks ei olegi eelarvet tarvis muuta. Üldhariduskoolide programmi rea peal jäi üle õpilaskohtade raha, kuna need koolid jäid riigile üle võtmata ja tekkis vajadus üldhariduskoole toetada arvutiparkidega või arvutustehniliste seadmetega, et valmistuda e‑eksamiteks. Niimoodi ma julgen tõlgendada Krist`ina Kallase juttu, aga ma tema käest ei ole küsinud. Seda ütlesin juhuks, kui ma peaksin valesti tõlgendanud olema.

Madis Kallas, palun! 

Aitäh! Ma soovin kõigepealt tunnustada komisjoni esimeest Annelyt vastuste eest ja just selles mõttes, et te ei ole kordagi muutunud üleolevaks, te ei ole kordagi muutunud kuidagi ründavaks, kuigi maailmavaateliselt ka meie võib-olla kõigis asjades ühel meelel ei ole. Nii on olnud see tundidepikkustes küsimuste voorudes ka varasemalt. Selle eest suur tänu! 

Aga mul on küsimus: kas teie komisjoni esimehena saate kinnitada, et teil ei ole jäänud ühestki ministeeriumist teada saamata midagi, mida te olete soovinud teada saada? Siin viidati mõnele ministeeriumile või ministrile. Kas te saate täna kinnitada, et te olete saanud kõik vastused, mida te olete küsinud, ja mingeid [vastuseid] õhku jäänud ei ole?

Kasutamata jääkide kohta, mida siin ka Andrei välja tõi, on vastused olnud umbmäärased. Ka Aivar Sõerd on öelnud, et vastus on, aga vastus on liiga umbmäärane. Siis me ikkagi küsime edasi, niikaua kuni me saame [täpse vastuse] teada. Seda ei ole, et kui me midagi teada tahame, et me seda siis teada ei saa. Küll on kindlasti kohti, mille kohta me ei oska küsida, sest meil on rahanduskomisjonis ikkagi väga suur töömaht ja vähe liikmeid ning me ei pruugi kõike märgata. Mõnikord oskame küsida siis, kui oleme lehest millegi kohta lugenud, nii nagu [on öelnud] ka kolleeg riigieelarve kontrolli komisjonist, et mida ühel nädalal lehest loeb, selle kohta järgmisel nädalal siis ministri käest küsib.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Tervist! No jah, kuhu me nüüd juba jõudnud oleme, kui me tunnustame ettekandjaid selle eest, et nad on elementaarselt viisakad ega muutu üleolevaks. Kahju küll, kui me peame eraldi tunnustama seda, mis on elementaarne. Aga tore, et see nii on, et ettekandja püüab vastata. Kuid me ei ole siiski saanud vastust, kus on kõigepealt see 10 miljoni rida. Teiseks, ministrile oli ammu teada see, et need täiskasvanute gümnaasiumid jäävad üle võtmata, ministeerium ei tegelenud sellega üldse. Ma võin kinnitada, et näiteks Viljandi linna saabus ministeeriumist novembri lõpus kiri, et alustatakse läbirääkimisi täiskasvanute gümnaasiumi tuleviku üle. Nii et ilmselge oli, et selle aasta sees ei võeta seda üle ja seda raha ei kulutata. Ministeeriumil selliseid plaane ei olnudki. Nii et väga kahetsusväärne, et varasemalt seda raha ei planeeritud ja sihtotstarbeliselt ei kavandatud, ja nüüd, detsembris, see leitakse kuskilt.

Aitäh!

No mis ma oskan selle kohta kosta. Nende põhjuste kohta, miks Viljandi, Kuressaare ja Tartu täiskasvanute koolid jäid üle võtmata, me ministri käest ei küsinud. Seda peaksite ilmselt tema käest küsima. Ma saan ikkagi haridusministri valdkonnast rääkida selles määras, nagu meil komisjonis jutuks oli. Ma ei oska sellele küsimusele vastata.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Tegelikult kummaline olukord. Ka Pärnus võttis kutsehariduskeskus täiskasvanute õppe üle ja lubas Pärnu linnale, et ühel hetkel linna vara ehk linna maja antakse linna kasutusse, et linn saaks oma koolijuntse selles piirkonnas õpetada. Võeti ka kohustus, et need ruumid arendatakse välja kutsehariduskeskuse juurde, aga vahepeal öeldi, et raha selleks ei ole, kahjuks seda teha ei saa. Ja nüüd selgub, et järsku on üle jäänud 10 miljonit, millega saaks seda funktsiooni täita. Ausalt öelda, selles mõttes tekib küll narr olukord, et mida me siin parlamendis üldse arutame. Käivad läbirääkimised, lepitakse mingid kavad kokku ja siis ühel hetkel öeldakse, et vabandust, raha jäi üle. Samahästi võib teha näiteks Siseministeeriumi haldusalas nii, et paneme, ütleme, Paikuse politseikooli kinni, planeerime 100 miljonit arenduse jaoks, aga iga aasta jääb 100 miljonit üle ja siis jagame selle aasta lõpus laiali. Kas see ongi see läbipaistev riigieelarve menetlemise protsess?

Jaa, ma arvan, et selliseid meetodeid kuritarvitatakse. Mingit asja, mille kohta on Riigikogule antud lubadus see ära teha, ei tehta ja programmi raames kasutatakse [raha] mõne muu asja jaoks, mis majas tundub vajalikum olevat. Aga seda peab konkreetselt ikkagi ministri käest küsima. See 14 miljonit, nagu ka kord juba jutuks oli, laekus 2023. aastast, kanti üle, aga rohkem enam järgmisest aastast üle ei kanta. See on Riigikogu otsuse eelnõus sõnaselgelt kirjas, et järgmisel aastal on see 14 miljonit uuesti eelarves ja selle [rahaga] jätkatakse doktoriõppe reformi. See on doktoriõppe reformi katteallikas. Niimoodi eile ka haridusminister ütles.

Rain Epler, palun! 

Aitäh! Ma veidi laiendan oma küsimust, küsin eelarve kohta laiemalt. Teatavasti on igal aastal neid ülekantavaid vahendeid päris suures summas ja see kordub ju aastast aastasse. Reinsalu osundas sellele, et kevadel lastakse õpetajatel streikida, öeldakse, et raha ei ole, aga aasta lõpus öeldakse, et 10 miljonit jäi üle. See on tõepoolest absurdne situatsioon. Tihti põhjendatakse neid ülekantavaid [summasid] sellega, et ei olnud võimekust mingeid asju ellu viia. No õpetajatega kokkuleppimine oleks ilmselt jäänud võimekuse piiridesse. 

Aga mu küsimus on, Annely, sulle rahanduskomisjoni juhina. Kui ühekordselt teha selline ametnike jaoks ilmselt ebameeldiv liigutus, et kaotada ära ülekantavad [summad], kui palju see kokku eelarve mahtu vähendaks? Ma saan aru, et see on ühekordne liigutus, aga aastast aastasse see ju kordub. Ütle mingi orienteeriv number.

73 miljonit me kanname praegu eelarvest valitsuse reservi. Riigikogu enda palvel koostas Rahandusministeerium tekstiparagrahvi, et seda üle ei kanta. See ongi nüüd see, kuidas rahanduskomisjon saab pidurdada ülekandmisi. Järjest rohkem tuleb seda teha. Selleks võib soovida rahanduskomisjoni liikmetele rohkelt jaksu, sest see on iseenesest keeruline töö. Aga ma siiski ütlen, et parem on ikkagi, et meil on jäägid, kui see, et me üle ei kanna ja siis kulutatakse raha ära, peaasi, et midagigi saaks tehtud ja ei peaks raha riigieelarvesse tagasi andma. See seis, mis meil on praegu, on väga palju parem sellest, et eelarve tuleks lõpuni ja defitsiiti kulutada. Aga tõepoolest, peab lihtsalt palju terasemalt jälgima, et valitsus täidaks Riigikogu tahet ja teeks ära need asjad, mille jaoks ta on raha küsinud ja mille jaoks on raha eraldatud. 

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Rahanduskomisjoni menetluses me suutsime tuvastada haridusministeeriumi 10 miljoni euro kohta, mis suunatakse e‑õpikeskkonna või e‑eksamikeskkonna arvutipargi soetamiseks, et selle katteallikas on kolme täiskasvanugümnaasiumi riigistamise edasilükkamisest vabanev raha. Me tuvastasime või saime teada ka seda, et selle muudatuse tegemine Riigikogus tehtavat eelarveseaduse muudatust ei eelda. Aga see info, et üldse selline raha suunamine tehti, jõudis ju meieni ajakirjanduse kaudu. Me ei oleks osanud selle kohta küsidagi, kui Postimees poleks seda infot käsitlenud. 

Mul on küsimus. Kas sul rahanduskomisjoni esimehena ja kas rahanduskomisjonil on ülevaade sellest, kui palju sarnaseid raha ümbersuunamisi on eelarves veel …

Aitäh!

… mis üldse rahanduskomisjonini ei jõuagi?

Ma arvan, et neid on omajagu. Eelarve on kõigepealt prognoos, millega antakse ministritele nagu tegevusmaa, et nad saaksid manööverdada. Riigi rahanduses ja üldse juhtimises on selline kiiduväärne põhimõte nagu subsidiaarsuse põhimõte. Ongi asju, mida lähemalt näeb paremini, ja mõnikord ongi õige mõni manööver teha, et lahendada [probleem] enne, kui see läheb kulukamaks või tekib hoopis hädaolukord. Siin ei saa anda ühest vastust, et see koolide ülevõtmata jäämisest tuleneva raha kasutamine arvutiparkide jaoks oleks kuidagi vale olnud. Me ei saa öelda, et see oleks olnud kuidagi halb rahakasutus. Kuna aasta kestel selgus, et riigieksamid ei õnnestunud, sest arvutipargid ei olnud küllalt head, siis ma ei oska küll kuidagi ülearu kriitiline olla selle otsuse suhtes.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Ma ei saa kuidagi nüüd nõustuda vastaja tunnustamisega, et ta vastab väga hästi. Vastaja ei vasta üldse mu küsimustele. Ma kordan oma küsimust ja ma palun, püüdke aru saada, mida ma küsisin. Ma ei küsinud, miks jäid need koolid üle võtmata, absoluutselt mitte. Viljandi gümnaasiumi puhul arutleti juba kolm-neli aastat tagasi sel teemal, linn ei olnud üleandmisest huvitatud. Praegu ma lihtsalt väitsin, et ministeerium ei tegelenudki sellel aastal sellega, ta ei plaaninudki seda [kooli] üle võtta. Alles novembri lõpus saabus kiri, et alustatakse läbirääkimisi. 

Minu küsimus on: miks ministeerium ei eraldanud seda raha hariduse akuutsete vajaduste tarbeks – olgu see õpetajate palk või mis iganes – juba kevadel, kui ta teadis, et ta tegelikult nende gümnaasiumide ülevõtmisega ei tegele? Teiseks, kus on see rida? Siin on seda kümme korda küsitud, millise rea alt see raha eraldatakse.

Nii. Ma vastasin, millise rea alt. Kui jutt käib gümnaasiumidest, siis see on üldhariduse programm, ja kui jutt käib üldhariduskoolidele arvutipargi soetamiseks toetuse andmisest, siis on see seesama rida. See on üks programm. Üldhariduskoolide või üldhariduse programm on riigieelarves täiesti olemas. 

Nii. Viljandi koolist te rääkisite pikemalt. Aga ma ei oska Krist`ina Kallase nimel öelda, kas ta siis, kui [algas] õpetajate streik, juba teadis, et ta neid täiskasvanute koole ei taha või ei saa üle võtta või linnad ei taha neid üle anda. Ma ei oska öelda, millal tal see teadmine tekkis.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin võeti hiljuti koalitsiooni häältega vastu eelarve baasseadus, mis tõepoolest võimaldab valitsusel või valitsuse liikmetel programmide raames kulusid muuta. Näiteks, kui minister otsustab, et ta tahab ühe kooli asemele teise ehitada, siis see pädevus on tal nüüd olemas. Aivar kusjuures hääletas selle poolt, mis oli minu jaoks täielik šokk. Aga seda praegust eelarvet ei ole ju selle seadusega veel nii-öelda reguleeritud. Aga sina väidad, et kui Riigikogu ütleb ministrile, et siin on sinu tegevuskava, ja ministril tekib parem mõte, siis tal on täielik pädevus seda paremat mõtet ka ellu viia. Minu arusaam, vähemalt selle põhjal, kui palju ma põhiseadust olen lugenud, on totaalselt vastupidine: ministril ei ole seda pädevust. Meil on küll kindlasti mõned ministrid, kes on enda arvates väga pädevad, aga nad peavad ikkagi käituma vastavalt Riigikogu juhistele. Millel põhineb sinu arvamus, et see nii ei ole?

Sa nüüd tahad, et ma mäletaksin peast 2024. aasta eelarvet. Ma ei mäleta seda, seda oli kokku umbes tuhat lehekülge. Me komisjonis seda ei arutanud ka. Aga ma arvan, et programmide piires on ministril otsustuspädevus ja minister peab saama ikkagi oma ministeeriumi juhtida. Iga viimast kui eurot me Riigikogus menetleda ei saa, seda ei saa kunagi olema.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Te pidasite enne vajalikuks öelda – ma igati aktsepteerin seda –, et on Kristina Kallas, mitte Kristiina Kallas. Aga teil vist tähelepanu oli hajunud, te ei pannud tähele, kui ettekandja ütles Kristiina Kallas. Siis ma mõtlesin, et noh, te saate talle äkki öelda, et [õige] on Kristina Kallas, nagu te pidasite vajalikuks mulle öelda.

Aitäh! Vastab tõele, mina märkasin seda samuti, aga ma arvan, et me iga kord ei pea seda üle kordama. See oli lihtsalt meeldetuletus. Ma järgmine kord püüan teha samasuguse märkuse koalitsioonisaadikule, aga ma loodan, et seda vajadust ei teki.

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Rain Epler, palun! (Hääl saalist.) Küsimused on lõppenud.

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! See eelnõu, mida me siin käsitleme ja millega tõstetakse raha eelarves ringi, ilmestab minu arust suurepäraselt seda ametnike jaoks nii imeliselt sobivat asjakorraldust ja teisipidi idiootlikku tühikargamist Riigikogus, milleks on see tegevuspõhine riigieelarve. 

Nagu ka rahanduskomisjoni juht just puldist ütles, et lähemalt näeb paremini. See viis mõttele, et võib-olla ei ole vaja ametnikel igal aastal kirjutada sadu lehekülgi tühja kantseliiti, siis tulla Riigikokku, teha nägu, et me oleme kinnitanud ära tegevuspõhise eelarve, ja siis tulla siia – täna on vist 4. detsember – ja tõsta miljoneid ja kümneid miljoneid ringi, tehes nägu, justkui enne tehakse Riigikogus ringitõstmine ja siis hakatakse seda raha selliselt kulutama. Selgelt tegeldakse siin täna ju tagantjärele selle kinnitamisega, kuidas on kulutatud, mitte nii, nagu Riigikogus kinnitatud eelarves on, vaid kuidagi teistmoodi. 

Kutsun üles mõtlema sellele, mida toetab ka maailma parim rahandusminister Aivar Sõerd, et läheme üle ikkagi kulupõhisele eelarvele, paneme kirja, kes kui palju kulutab, ja paneme piirid nendele ringitõstmistele. 

Annely siin enne ütles, et küll on hea, et me [raha] üle kanname, mitte aasta lõpus [eelarvet] nii-öelda tühjaks ei kuluta. Aga tegelikult, kui me ikkagi toome selgelt välja read, kuhu [raha] kulub, ja kui sinna ei kulu, siis seal jääb üle ja mujale tõstmiseks peaks jälle Riigikokku tulema, siis, ma arvan, saaks eelarve kogumahu tükk maad väiksemaks. Meie küll ei leia, et peaks tagantjärele kinnitama ära selle, et ametnikud on aasta aega tegutsenud mitte nii, nagu Riigikogu kinnitatud riigieelarve [ette nägi], vaid kuidagi teistmoodi. Aitäh!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa tegi ka selle, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse kohta muudatusettepanekud, millega nähti ette sisuline valitsemiskulude kärbe 200 miljoni euro ulatuses ja lisaks täiendav ülekantavate vahendite vähendamine 2024. aasta eelarves. Valitsuse käsitlus on seda sisulist valitsemiskulude vähendamist eitav, eirav. On valitud teistsugune tee, maksutõusude tee. See on põhimõtteline poliitiline valik. Valitsus kõneleb sellest, et ta kavatseb valitsemiskulusid vähendada. Tegelikkuses ei ole valitsemiskulude vähendamist 2025. aasta eelarves näha. Sisuliseks valitsemiskulude vähendamiseks reaalajas, nii nagu keerulistes konjunktuuri kahanemise, muutumise tingimustes peavad tegema eraettevõtjad, valitsus võimeline ei ole ja mingisugust tahtmist ei ilmuta.

Jutt sellest, et see poliitiline intentsioon ei mahu eelarvepilti – tsiteerin siin eelkõnelejat –, ei ole relevantne. Küsimus on poliitilises tahtes, mida jõustada. Paraku see tahe puudub. Veelgi enam, lausa anekdootlikult mõjuvad mitmed näited nende rahaliste vahendite ümbertõstmise kohta. Nii näiteks peab Rahandusministeerium vajalikuks, et neile eraldataks juurde – seda olukorras, kus see seadus jõuab presidendi kätte väljakuulutamiseks, juhul kui ta täna vastu võetakse, detsembrikuus – 3,5 miljonit eurot, et see suunataks nende pädevusse riigi rahaasjade korraldamiseks ja eelarvepoliitika kujundamiseks. Näete, jõulude ajal, kolmanda advendi ajal hakkab Rahandusministeerium tegelema riigi eelarvepoliitikaga ja selleks on vaja juurde miljoneid eurosid. Andke andeks, see on ebaveenev poliitiline käsitlus. 

Eriti põhjustab piinlikkust loomulikult see käitumine, millest Postimehes toodud andmete järgi rääkis haridusvaldkonnaga kursis olev inimene, vilepuhuja, kes oma nime ei saanud ajakirjandusele avaldada. Ta ütles, et käimas on operatsioon omavalitsuste äraostmiseks selle niinimetatud haridusleppe küsimuses. Väga tõsine, väga tõsine diagnoos. Kuidas saab, kui terve mõistusega mõelda, olla võimalik, et olukorras, kus retoorika [põhjal otsustades] riigil raha ei ole ja me peame läbi suruma massiivseid maksutõuse, avastatakse korraga detsembrikuus, advendi ajal, et 10 miljonit eurot on raha üle? Mis me sellega teeme? See raha tuleb kiiresti ära kulutada! Anti käskkiri, et üksnes munitsipaalomanikega üldhariduskoolidele – pange tähele, erakoolid, kutsekoolid, riigikoolid on sealt välja jäetud – eraldada see 10 miljonit eurot ilma mingi sisulise jagamisvalemita. [See saab selgeks,] kui me vaatame haridusministri käskkirja. Järelikult hakatakse jagama näo järgi, poliitilise kriteeriumi alusel. Sisulist vastust sellele, kuidas selline korralagedus on saanud tekkida, me kahjuks siit kõnepuldist ei saanud. Viide oli sellele, et ministril on mandaat. Aga vabandust, parlament on rahvaesindus, kes kinnitab ka eelarveseaduse. See on, ma arvan, vägagi sümptomaatiline näide selle kohta, et tänane eelarve, seesama kurikuulus [eelarve]pilt, mis otsekui ei võimalda ratsionaalset poliitikat jõustuda, on sellise üldistusjõuga või õigemini segadus‑ ja ähmastamisjõuga, mis võimaldab selliseid operatsioone läbi viia. Aasta alul jäi puudu 10 miljonit eurot, anekdootlikult on tegemist täpselt sama summaga. Valitsus ütles, et haridusvaldkonnas raha ei ole ja selle tõttu tekkis Eestis vabanemisjärgne suurim õpetajate streik, [mis kestis] üle nädala aja. Näete, raha ei ole, 10 miljonit [on puudu], aga detsembrikuus teatatakse meile, et raha jäi üle ja tarvis on sellele rahale leida kasutus. Kehva poliitilise juhtimise tase, ütlen avameelselt. 

Nüüd teisest teemast, mis puudutab Reformierakonna maksuküüruseadust, mille Reformierakond aasta võrra edasi lükkas. Isamaa ettepanekud selle seaduse kohta olid selged ja konkreetsed. Reformierakond annab praegu oma kehva majanduspoliitika ja rahanduspoliitika taganemislahinguid, ta on läbi kukkunud ja seda tunnistab ka see eelmine seadus, mida me menetlesime. Meie ettepanek oli konkreetne: jätke ära see projekt, mis ei ole riigile jõukohane majanduslikus mõttes ja rahandusliku toimetuleku mõttes. Teiseks, jätke ära ka need planeeritud maksutõusud, mis selle Reformierakonna maksuküüru tulemusena on tekkinud. Reformierakond jätab ühelt poolt ära oma maksuküüru jõustamise, aga teiselt poolt realiseerib 1. jaanuarist järgmisel aastal täies mahus üldise tulumaksumäära tõstmise nii inimestele kui ka ettevõtetele, inimestel [tõuseb see] 22%‑le. Nähakse ette ka see, et võetakse ära täiendav tulumaksuvabastus laste pealt, samuti abikaasade ühisdeklaratsioonide maksuvabastus. Seda te millegipärast ei soovinud edasi lükata. Valelik poliitika! Seetõttu ei pidanud me võimalikuks toetada ka seda Reformierakonna maksuküüru edasilükkamise eelnõu. 

2024. aasta lisaeelarve puhul on Isamaa sõnum ühemõtteline. Me hääletame selle seaduse vastu, sest see ei paku sisulisi rahanduspoliitilisi lahendusi. See ei tegele sisuliselt valitsemiskulude vähendamisega, veelgi enam, mitte mingisugust poliitilist tahet selle initsiatiiviga esile tulla valitsusel paraku ei ole. See on väga tõsine probleem, väga tõsine probleem! Me kaotame kehva juhtimisega aega ja kehv juhtimine toob paraku kaasa ka kehvema elukvaliteedi. Nii et Isamaa sõnum on üks ja selge: ka selle lisaeelarvega on valitsus lati alt läbi jooksnud. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde, neid on esitatud kolm. Muudatusettepanek nr 1, selle esitas rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jah, loomulikult me oleme seda valmis tegema. Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.  

Head kolleegid, oleme eelnõu 517 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, selle on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 leidis Riigikogu toetuse.

Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult.

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 517 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 517 on seadusena vastu võetud.

Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt meeldetuletuseks, et otsuse eelnõu 503 esimene lugemine toimus meil 6. novembril. Rahanduskomisjon arutas eelnõu, seda teiseks lugemiseks ette valmistades, oma 21. novembri istungil. Istungil komisjoni esimees teavitas, et tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Sellega meie arutelu ka piirdus. Komisjon tegi otsuse teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril. See oli meil konsensuslik seisukoht. Sellega ma saangi oma ettekande lõpetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Andrei Korobeinik, palun, küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Päris kompaktne ettekanne, Aivar. Aga mul on selline küsimus, võib-olla natuke üldisem. Kuidas sa hindad üldiselt meie riigieelarve läbipaistvust? Kas sinu arvates on see täna piisavalt läbipaistev ja kas meie tehtud muudatused (Telefon heliseb. Andrei Korobeinik naerab.) parandavad olukorda tulevikus? Kas meil on lootust, et järgmise aasta riigieelarve on selle aasta eelarvega võrreldes läbipaistvam?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei ole piisavalt läbipaistev. Järgmise aasta eelarve kohta ei ole minul volitusi siin seisukohti välja käia.

Urmas Reinsalu, palun!

Hea Aivar! Ma vaatan rahandusministri esitatud riigi 2023. aasta majandusaasta aruannet. Seal sisuliselt ei käsitletagi seda, millele Riigikontroll oma arvamuses tähelepanu juhtis, see tähendab miljardite eurode ulatuses kasutamata jäänud vahendeid ja nende saatust tulevikuvaates. Minu küsimus on selles, et kui sa vaatad majandusaasta aruannet ja tõmbad paralleeli ettevõtte aruandega, siis tegelikkuses peaks olema üks baasküsimus, millele antakse vastus, see: me räägime tegevuspõhisest või tulemuspõhisest [eelarvest], miks siis selles majandusaasta aruandes ei ole käsitletud seda, mis tulemusi suutis riik saavutada olukorras, kus 13% rahalisi vahendeid jäi kasutamata? Mis siis nendest tulemustest sai? Miks see on selles majandusaasta aruandes ära peidetud? Miks seda ei kirjeldata tegevuspõhiselt?

Aitäh küsimuse eest! Me käsitlesime seda küll eelmisel korral. See oli nagu esimese lugemise teema. Esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel me komisjonis neid küsimusi tegelikult käsitlesime. Mis puudutab eelmisel aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist järgmisesse aastasse, siis üks Riigikontrolli soovitus, millega rahanduskomisjon nõustus, oli see, et nende ülekantavate summade väljaselgitamine peaks toimuma kiiremini, kui on olnud senine praktika. 

Mis puudutab tulemusnäitajaid, siis me neid ka põgusalt käsitlesime. Siin on ka arenguruumi, et neid parandada, nii et nad vastaksid paremini tegelikule olukorrale ja et neid ka riigi eelarvepoliitika kujundamisel kasutataks. 

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Siin veidi varem hea kolleeg Annely selgitas, et kui ministril tekib parem mõte võrreldes sellega, mis oli eelarves planeeritud, siis ta võiks seda mõtet ka ellu viia ja ta ei pea selleks Riigikoguga isegi konsulteerima. Kas sa oled samal arvamusel ja kui mitte, siis mis sa arvad, millised on meie võimalused tulevikus selliste olukordade vältimiseks? Vahepeal vastu võetud baasseaduse muudatus võimaldab ministritel veelgi rohkem otsustada ilma selleta, et nad küsiksid nõu kas Riigikogust või isegi valitsuskabinetist. Mis on sinu seisukoht, kas see langeb Annely omaga kokku või mitte?

Jah, ma arvan, et sellele käsitlusele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud. Asi on selles, et eelarve on esitatud üsna laia haardega, tulemusvaldkondadena, programmidena ja programmitegevustena. Me ühte näidet käsitlesime eelmises punktis: 10‑miljonilise eelarvemuudatuse tegi minister oma käskkirjaga, ilma et see oleks vajanud Riigikogu kinnitust. Praegune kord annabki ministrile võimaluse konkreetse programmi sees, näiteks üldharidusele juurdepääsu tagamise programmi sees, teha 10 miljoni euro ulatuses muudatuse, ilma et see nõuaks Riigikogu kinnitust. Ma arvan – sellele on ka Riigikontroll tähelepanu pööranud –, et see ei ole kooskõlas põhiseadusega, mille järgi Riigikogu peab otsustama iga-aastase riigieelarve kõigi tulude ja kulude üle.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Tunnustus niisuguse avameelse käsitluse eest, ausa ja avatud käsitluse eest, mis puudutas sellesama 10 miljoni saatust või diagnoosi. Kirjelda mulle seda loogikat, kuidas üldse on võimalik niisuguseid rahalisi toetusi, mis makstakse välja ju teistele subjektidele, teha lihtsalt ühe käskkirja alusel, ilma et selleks oleks mingit seaduse delegatsiooni. Me loome ju meeletu pretsedendi praegu. See tähendab, et ükskõik milline valitsuse liige võib suvaliselt anda käskkirja ja jagada enne valimisi või mingi otsuse mõjutamiseks, nagu on selgunud, välja tulnud parlamendi arutelust, kümneid või sadu miljoneid eurosid olukorras, kus meil 2 miljardit eurot aastas jääb kasutamata. Kas siis praegu on meil selline olukord, Aivar, sinu käsitluse järgi, et sadu miljoneid eurosid võib jagada käskkirja alusel? Meil mingisugust tõkendit, seadusandlikku tõkendit sellele, tuleb välja, ei olegi.

See küsimus ei puuduta muidugi konkreetselt 2023. aasta majandusaasta aruannet, see on 2024. aasta, selle aasta eelarve teema, mis läheb otsapidi ka järgmisesse aastasse. Aga tõepoolest, me rahanduskomisjonis menetluse jooksul saime selgust, et kehtiv reeglistik võimaldab antud juhul siis haridus‑ ja teadusministril suunata üldharidusele juurdepääsu tagamise programmi sees kolme gümnaasiumi üleandmata jätmisest vabaneva raha e‑keskkonna arvutipargi täienduseks. See õigus, jah, tõepoolest haridusministril on olemas, teha see muudatus programmi tegevuse sees. Selle võimaluse annab kehtiv raamistik.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

2023. aasta eelarves jäi kasutamata 2,4 miljardit eurot, [mille kohta] seaduse alusel oli siis [antud] valitsusele nii-öelda suunis seda kasutada. Veel käesoleva aasta juunikuus ei olnud Vabariigi Valitsuse esindajad, alates peaministrist ja rahandusministrist, ning ametnikud võimelised andma relevantset käsitlust, kui suure summaga, mis on kasutamata jäänud, on tegemist ja mis õigupoolest selle raha saatus on. See näitab praegust raha juhtimise kvaliteeti. See on väga tõsine probleem. 

Sümptomaatiliselt ei anna ka ligi 300‑leheküljeline riigi majandusaasta aruanne sellele sisulist, nii-öelda kvalitatiivse kaaluga vastust, mis kannaks rahandusministri allkirja, me saame aru. 

Sellel aastal möönab Rahandusministeerium, et septembrikuu alguse seisuga jääb orienteerivalt kasutamata 2 miljardit eurot. See ei ole pisiasi, vaid see on ühelt poolt küsimus riigi säästlikust ja operatiivsest raha juhtimisest valitsemise korraldamise mõttes. Aga seda dramaatilisem on küsimus, et olukorras, kus meil jäi eelmisel aastal kasutamata 2,4 miljardit eurot ja sellel aastal jääb eelduslikult kasutamata 2 miljardit eurot, kõneleb valitsus, et maksutõusudele ei ole alternatiivi. Selle väite sisu on vale. On olemas alternatiiv konkreetsete ettepanekute näol, millest me oleme kõnelenud, aga ka alternatiiv selles põhimõttes, et see algab säästlikust ja sisulist poliitikat realiseerivast raha juhtimisest riigis.  

Me mõtlesime kaua, mida selle majandusaasta aruandega teha, sest ka Riigikontroll oli oma kriitikas, mis puudutab selle probleemi osundamist, sisuliselt hävitav. Hävitav oli Riigikontrolli hinnang! Paraku tuleb seda nii diagnoosida. Üks kord varem on vabanenud Eesti ajaloos olnud pretsedent, kui Riigikontroll ka tegi ettepaneku parlamendile mitte kinnitada riigi eelmise aasta majandusaasta aruannet, vaid saata see valitsusele tagasi. Me teeme ka täna selle ettepaneku, üleskutse parlamendile sellises olukorras, kus riigi raha juhtimine on muutunud sisuliselt hoomamatuks, ka siinsamas parlamendisaalis kuuleme nii-öelda abitut otsimist, kus siis see 10 miljonit on, mingite konkreetsete näidete pinnalt. Parlamendil peab olema selgroogu anda oma vastus sellisele raha juhtimisele. See ei vasta hoolsuskohustusele – Eesti Energia erikontrolli puhul kõneldakse hoolsuskohustusest –, ma ütlen, et see ei vasta valitsuse hoolsuskohustusele. Meie hoolsuskohustus on anda siin hääletades signaal, et me ei kinnita seda majandusaasta aruannet. Meil on pädevus ja julgus teha otsuseid. Parlamendil ei saa olla ainult notariaalne funktsioon, et anda hinnang raha juhtimise kvaliteedi kohta, ja seda määramatu kursiga. Järelikult peab olema ka alternatiivne hinnang, kui me leiame, et selle raha juhtimise kvaliteet ja läbipaistvus ei ole olnud piisav, et ei ole piisavalt usaldust. Seega, Isamaa ettepanek on selge: lükata see majandusaasta aruanne tagasi. Aitäh!

Suur tänu! Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma siiski teen lühikese sõnavõtu fraktsiooni nimel. 

Meil tuleb teha vahet mõnel asjal. Kõigepealt, majandusaasta aruanne koosneb erinevatest osadest. Põhiline on ikkagi raamatupidamise aastaaruanne, siis on eelarve täitmise aruanne ja muud lisad. Aga põhiline osa on riigi raamatupidamise aruanne. Raamatupidamisega on riigis asjad korras. Nii nagu Riigikontrollgi ütleb, majandustehingud on sooritatud olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega, riigieelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset infot ja teavet kogutud tulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Nii et riigi raamatupidamine on päris heas korras. See küsimuste voorus käsitletud teema puudutas riigieelarvet, tulemusnäitajaid ja riigieelarve läbipaistvust, aga riigi raamatupidamine on korrektne. Kutsun üles kindlasti majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Käesoleva otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 503 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 503. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid 0. Eelnõu 503 on otsusena vastu võetud.  

Üheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli kolleegi, riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali.

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus esitas kõnealuse otsuse eelnõu selle aasta 9. septembril ja pisut muudetud kujul lõpetati esimene lugemine selle aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks ei esitatud eelnõu kohta mitte ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungil ning 2. detsembri istungil kiitis komisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt pikendatakse järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" sätestatud kuni 110 kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ameerika Ühendriikide juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve Iraagis kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Ja ma rõhutan, et Eesti kaitseväelaste operatsioonipiirkond on arutluse all oleva otsuse eelnõu kohaselt riigikaitsekomisjonis tehtud muudatuste tulemusel ainult Iraak. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ehk tänaseks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon sellelsamal 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Mina tahan juhtida oma väikeses sõnavõtus tähelepanu ühele aspektile, millele juhtisin tähelepanu ka eelnõu esimesel lugemisel, pöördudes küsimustega kaitseminister Hanno Pevkuri poole, paraku saamata selget vastust, vähemalt sellist vastust, mis ka päriselt küsimusele vastaks. 

Küsimuse sisu on väga lihtne. Küsimus seisneb selles, et nagu me võime lugeda selle eelnõu seletuskirjast – ja selle üle ju vaidlus puudub –, viiakse kõnealust operatsiooni Inherent Resolve ellu nii Iraagi kui ka Süüria territooriumil. Nagu kolleeg Peeter Tali meile just rääkis, tegutsevad selle operatsiooni raames Eesti Kaitseväe esindajad Iraagi territooriumil. Aga see ei muuda asjaolu, et operatsiooni tervikuna viiakse ellu mõlema nimetatud riigi territooriumil. 

Nagu me Ukraina sõjaga seonduvalt kindlasti oleme palju kordi mõelnud ja rääkinud, on üks väga oluline rahvusvahelise õiguse printsiip see, et ühegi riigi relvajõud ei tohiks opereerida teise riigi territooriumil ilma selle riigi valitsuse nõusolekuta. Tõsi, on teatavad erandid, näiteks tegutsemine ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi alusel, seitsmenda peatüki raames saadud mandaadi alusel. Aga üldreegel on selline: kui sa tahad opereerida oma relvajõududega teise riigi territooriumil, tohib seda teha üksnes selle riigi nõusolekul. See on põhjus, miks Venemaa armee esindajad ei tohiks viibida Ukraina territooriumil. Sellega on kõik nõus. 

Nüüd, kui me vaatame sellele operatsioonile Inherent Resolve, siis mida me näeme? Me näeme seda, et Iraagi valitsus on küll andnud selle operatsiooni läbiviimiseks nõusoleku. Kuigi ka siin me võiksime küsida, kui asjakohane see nõusolek on, kuna Iraagi valitsus on teatavasti pandud ametisse sellel ajal, kui okupatsiooniväed viibivad riigis sees, ja me ei saa olla sugugi kindlad, et see valitsus väljendab sellisena rahva tegelikke soove. Aga formaalselt on see tõsi, Iraagi valitsuse nõusolek on selleks olemas. Kuid Süüria valitsuselt ilmselgelt ei ole mitte mingisugust nõusolekut selleks, et Inherent Resolve'i nime kandva operatsiooni raames nii-öelda liitlasväed ja nende esindajad opereeriksid nende territooriumil. Samal ajal on fakt see, et Ameerika Ühendriikide armee esindajad on viibinud pikka aega Süüria territooriumil ilma, et selleks oleks nõusolekut saadud, ja ilma, et selleks oleks ka praegu olemas nõusolek. 

Nüüd, see küsimus, mis minu arvates selles olukorras meie ette asetub, seisneb selles, kas meid saab võtta tõsiselt, kui me räägime näiteks sellest, et me nõuame Venemaalt rahvusvahelise õiguse printsiibist kinnipidamist, öeldes, et üks riik ei tohi opereerida oma armeega teise riigi territooriumil ilma selle riigi nõusolekut omamata, kui me samal ajal ise mitte ainult ei toeta sellist sõjalist operatsiooni, vaid ka osaleme sellises sõjalises operatsioonis, kus tehakse just nimelt täpselt sedasama – küll mitte Ukraina suhtes, vaid Süüria suhtes. 

Siin ei ole üldse küsimus selles, millistest riikidest räägime, mida me nendest riikidest arvame. Siin on küsimus printsiibis ja meie enda suhtes selle printsiibiga. Mina ütlen, et kui me võtame tõsiselt seda printsiipi, millest on juba räägitud, ning tahame omada ka moraalset staatust ja nõuda teistelt, et sellest printsiibist peetakse kinni, siis me peame hoolitsema selle eest, et me ise esimese asjana peaksime sellest printsiibist kinni. Operatsioonis, mida viiakse ellu selgelt rahvusvahelise õigusega vastuolus – aspektis, mida ma ei hakka uuesti selgitama –, minu parima arusaamise kohaselt ei tohiks Eesti Vabariik osaleda. Ei tohi osaleda! Ma väga tahaksin loota, et te nõustute sellega, vastasel juhul me lihtsalt praktiseerime topeltstandardeid ja minetame tõsiseltvõetavuse. 

Eraldi küsimus on muidugi see, et Eesti Vabariik ei oleks üldse kunagi tohtinud oma armeed Iraaki saata. Teatavasti viidi Iraagi vastu 2003. aastal ellu agressiooniakt, seejuures rahvusvahelist õigust rämedalt rikkudes. Pärast seda on seal pandud toime palju sõjakuritegusid ja ka inimsusevastaseid kuritegusid. Reaalne küsimus, mille üle me peaksime arutlema, on see, kuidas saaks need inimesed, kes on neid kuritegusid toime pannud ja nende eest vastutavad, õiguslikule vastutusele võtta. Muu hulgas puudutab see Eesti poliitikuid. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkim... Siiski, Peeter Tali, palun!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Siin oli kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk: Ukraina, Iraak, Ameerika Ühendriigid, Süüria ja ma ei tea, mis veel. Ma käin kiiresti faktid üle.

Otsuse eelnõus, millest me räägime, on selgelt must valgel kirjas, et Eesti kaitseväelased osalevad ikkagi operatsioonil Inherent Resolve Iraagi territooriumil. Meie kaitseväelaste eesmärk on tagada Eesti huve. Ja Eesti huvi on ka kindel liitlassuhe Ameerika Ühendriikidega. Täpselt seda läksidki Eesti kaitseväelased tegema – parlamendi mandaadiga – 2003. aastal Iraagis. Nad olid seal aastaid. Eesti kaitseväelased kandsid ka kaotusi, mõned neist langesid, mõned said kergemalt, mõned raskemalt haavata. Aga nad võitlesid seal Eesti eest ja teenisid Eestit. 

Tänu sellele on Eesti julgeolek siin tagatud nüüd paremini kui varem, sest kõige suurem pant, mida me saame liitlastele anda, on see, et me oleme nende kõrval – relv käes – valmis kandma raskust ja ühiselt võitlema. Meie liitlased ameeriklased ja Ühendkuningriik, samuti prantslased, kellega koos me olime Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, ning Ühendkuningriigi võitlejad, šotlased, britid ja waleslased, kellega koos me olime kõige tulisemates provintsides Kandahāris ja hiljem [Helmandis] Lashkargāh's, teavad, kes me oleme. Seepärast ongi oluline, et me oleksime usaldusväärsed võitlejad ja usaldusväärsed liitlased. Mina küll ei näe siin mingit segadust. Ma ei näe ka mingit rahvusvahelise õiguse rikkumist. Ja ma võin kinnitada, üle korrata, et olen isiklikult rääkinud Iraagi poliitikutega, kes on teadlikud Eesti osalusest Ameerika kontingendi koosseisus Kurdistanis Erbilis ning on väljendanud ka oma tänu. Olen rääkinud muidugi ka Iraagi diplomaatidega, mulle tuleb meelde näiteks ajutine asjur, kes resideerub Helsingis. 

Nii et teeme asjad selgeks, veel kord: Eesti sõdur võitleb alati Eesti huvide eest ja meie tegevus ei ole üldse vastuolus rahvusvahelise õigusega. Tänan!

Suur tänu teile! Nüüd sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja alguses ütles, otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 477 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Auväärt Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 477. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 5, erapooletuid 0. Eelnõu 477 on otsusena vastu võetud. 

Kümnes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 478 teine lugemine. Ja Riigikogu kõnetooli on juba jõudnud riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali. Palun!

Austatav istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas selle eelnõu 9. septembril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati selle aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. novembriks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Ja 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt pikendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO missioonil Iraagis järgmise, 2025. aasta 31. detsembrini. 

Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembriks ehk tänaseks. Riigikaitsekomisjon otsustas samal istungil samuti konsensuslikult teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nii nagu ettekandja äsja ütles, otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Samamoodi on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi eelnõu 478 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 478. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid 0. Eelnõu 478 on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 11: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 479 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembriks kella 10-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Keeletoimetaja ettepanekul ja eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. 

Eelnõu eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Seda võib nimetada erandmandaadi kasutamiseks ning see on seotud eelkõige kriitilise vajadusega ehk olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine, et aidata tagada rahvusvahelist stabiilsust. 

Eesti panus ja isikkoosseisu suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires. Seni on Vabariigi Valitsus seda mandaati kasutanud kolmel korral. Kõikidel eelmainitud kordadel kaasati riigikaitseseadusest tulenevalt otsustusmenetlusse riigikaitsekomisjon. Nimelt sätestab riigikaitseseaduse § 34 lõige 6¹, et Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja riigikaitsekomisjoni esimehele. Seega on täidesaatva võimu üle tagatud parlamentaarne kontroll riigikaitsekomisjoni kaasamise näol. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu käesoleva aasta 4. detsembri päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri 2024. aasta istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mina kindlasti ei ole sõjanduse ekspert, aga sina oled. Ja mind huvitab ÜRO pool selles eelnõus. Kui ma uudiseid vaatasin, siis [sain teada, et] Guterres käis hiljuti Putinit kummardamas ja temaga viina võtmas. Ma olen uudistest aru saanud, et rahuvalvajad seal Liibanonis on natuke nagu naljanumber. Räägi natuke lahti, miks meie koostöö ÜRO-ga on oluline. Ja kuidas sina selle kõige peale vaatad?

Kuigi see ei ole otseselt selle eelnõu teema – meie suhtumine ÜRO-sse ja ÜRO suhtumine meisse või millised operatsioonid potentsiaalselt võiks meil ÜRO raames tulla –, ma julgen teha oletuse, et järgmisel aastal meil ÜRO egiidi all tõenäoliselt ei tule ühtegi sellist operatsiooni, milles osalemist me võiksime selle mandaadi alusel kaaluda. Ma loodan, Rain, et see vastab sinu küsimusele, mis seisus meil ÜRO operatsioonid on ja kas mingit operatsiooni võiks peale tulla. Ma küll sügavalt kahtlen, et järgmisel aastal võiks seda mandaati – isegi potentsiaalselt – vaja minna.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb praegu ikkagi arusaamatuks, mis asi on see muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon, kus see toimub ja nii edasi. Teatavasti ütleb riigikaitseseaduse § 34 lõige 2 selgelt: "Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust." Aga nüüd ma tahaksingi teada, mis koht see on. Kuna välislepingut siin taga ei ole, siis küsin, mis koht see on, kuhu kavatsetakse meie mehed aastaks sõdima saata.

Muude sõjaliste operatsioonide all on mõeldud eelkõige võimalikke vabatahtlikke koalitsioone, mis pannakse kokku mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Hästi, Kalle, ma tulen natuke lähemale. Muu sõjalise operatsiooni all mõeldakse siin eelkõige operatsioone, kus pannakse kokku mingi vabatahtlike riikide koalitsioon mingisuguse sõjalise kriisi lahendamiseks. Kui me räägime järgmisest aastast, siis kuigi see tõenäosus on väga väike, oletagem, et Hiina tungib Taiwanile kallale ja president Trump teeb otsuse, et Taiwanit aidatakse. Sel juhul loomulikult säärane operatsioon ei saaks toimuda NATO egiidi all, vaid kui näiteks Ameerika Ühendriigid kui juhtriik sellise otsuse teeb – ma analüüsin praegu teoreetiliselt, et püüda su küsimusele vastata [ja kirjeldada], kuidas see üldse käib –, siis pannakse kokku vabatahtlike koalitsioon. Aga arvestades säärase operatsiooni kaalu, vaevalt seda mandaati selleks rakendama hakatakse. Kui säärane otsus peaks potentsiaalselt üldse kõne alla tulema, siis isegi kui see on ajakriitiline, tuleks see kindlasti [arutelule] siia suurde saali, sest sellise operatsiooni kaal ja tagajärjed oleksid lihtsalt niivõrd suured. 

Ma püüdsin sulle vastata, kuidas see potentsiaalselt võiks olla. Kuigi ma ise ei arva, et see järgmisel aastal oleks väga tõenäoline. Aga kümne aasta jooksul võib see täiesti kõne alla tulla.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma selles, Leo, vaidlen sulle vastu. Sa ütlesid, et see ÜRO küsimus justkui ei ole selle eelnõuga seotud, aga ta ikkagi on. See on siin isegi kirjas. Ja nüüd ma küsin niimoodi: kas arutlusele tuli ka ÜRO juhi viimase aja käitumine? Eesti on vähemalt selle koosseisu jooksul ju päris jõulisi sõnumeid Riigikogust välja saatnud, deklaratsioone vastu võtnud ja nii edasi. Kas siin ei oleks see koht, kus võiks ka sõnumi saata ja lauseosa "Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval" siit välja võtta? Sel juhul me teatavas mõttes saadaksime sõnumi, et selle organisatsiooniga ei tundu küll Eestil praegu olevat seda kokkupuutepunkti, kus koostööd teha.

Jaa, Rain. Komisjonis meil seda küsimust sellisena, kas seda välja jätta või mitte, kordagi ei tõusetunud. Ma püüdsin enne sulle vastata nii-öelda praktilisest seisukohast või praktilistest kaalutlustest lähtudes, kas mingisugune säärane operatsioon käesoleval aastal või lähiajal oleks võimalik. Ma arvan, et ei ole. 

Meie suhtumine ÜRO-sse on muidugi üldine välispoliitiline küsimus ja see peaks minema esmajoones väliskomisjoni pädevusse. Ses mõttes oli sinu küsimus õigustatud. Kui ÜRO peasekretär käib Venemaal ja väljendab selgelt oma toetust Putini režiimile, mille me oleme kuulutanud terroristlikuks, siis tekib küsimus, kuidas me sellele reageerime. Kas me ei reageeri sellele üldse? See ei ole otseselt nende konkreetsete sõjaliste operatsioonide küsimus, aga laiem poliitiline küsimus on see kahtlemata.

 Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et vaevalt hakatakse seda rakendama. Tänapäeval tuleks see "vaevalt" tumeda värviga maha kriipsutada, sest enamik maailma analüütikuid ei uskunud, et Venemaa läheb sellisel moel Ukrainale kallale. See "vaevalt" ei kehti enam. Näiteks Belgia sattus väikeriigina kaks korda maailmasõtta. Seal ei kehtinud see, et vaevalt kultuurriik Saksamaa nüüd kedagi kiusama hakkab, ikka sattusid [sõtta]. 

Aga huvitav näide Taiwani teemal. Paraku võib kõike juhtuda. Ütleme, kui juhtub nii, et mõni USA suur laev sõidab miini otsa või lastakse raketiga põhja, siis ta palub oma liitlaste abi ja väike Eesti on ootamatult suure Hiinaga sõjas, või kuidas? Asi on ka selles, et kuigi mõni võib-olla unistab sellest, et Eesti riik käiks vastu Hiina müüri, aga mina eelistaksin ikkagi Hiinaga mitte sõtta sattuda ja siin saalis selle läbi hääletada. Kas meie Kaitsevägi on ikka nii vägev ja võimekas?

Ma olen sinuga kahtlemata nõus. Ma enne ütlesin ka, et kui säärane – hüpoteetiline – olukord peaks tekkima, siis ... Loomulikult, me oleme praegu julgeolekupoliitilises olukorras, kus me absoluutselt ei saa mitte midagi välistada, mis järgnevatel aastatel võib toimuda. Ma lihtsalt välistasin selle suhteliselt, kui ma rääkisin mingist võimalikust ÜRO operatsioonist. Kindlasti ei hakkaks ükskõik milline operatsioon, mis eeldaks sõjategevuses osalemist, mitte kunagi toimuma ÜRO egiidi all. See tõenäosus on väike. Aga põhimõtteliselt on sul õigus – ega me ei saa praeguses turbulentses olukorras absoluutselt mitte midagi välistada.  

Aga ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et kui mingi säärase tõsidusega operatsioon ette tuleb, siis see kindlasti tuleb siia saali [arutusele]. Te näete, needsamad kolm näidet, mis siin on – loomulikult on tähtsamaid ja vähem tähtsamaid operatsioone, on operatsioone, kus meie osalus on suurem, ja on neid, kus see on väiksem. Nendes operatsioonides on küsimus ühe-kahe inimese osaluses, need, mille puhul nüüd erandmandaati rakendati, olid pigem sellised lipu näitamise operatsioonid. Näiteks siin ühel konkreetsel juhul lihtsalt muutus selle operatsiooni nimi, vanas raamistikus ei saanud enam osaleda. 

Aga kui me räägime tõsisematest sõjalistest operatsioonidest, siis need jõuavad kahtlemata siia saali [arutusele]. Eelnevate aastate jooksul on olnud üks selline kord – see oli mõne aasta eest, kui tekkis hübriidkriis ja meie kaitseväelased võtsid osa Poola piirijulgeoleku tagamisest –, [kui meie osalemine] tehti ära rahvusvahelise koostöö sildi all ja Riigikogust üldse mööda minnes. See oleks võinud olla koht, kus oleks olnud paslik seda erandmandaati kasutada. Sest me ei saa ka jõuda välja selleni, et täitevvõim teeb midagi või läheb riigist välja tegema asju, milleks tal tegelikult [mandaati ei ole]. Kuigi ma ei ole jurist ega tea, kuidas neid seadusi siia- või sinnapoole tõlgendada, [leian, et] alati on siiski korrektsem, kui [mingi operatsioon] saab vähemalt meie heakskiidu. 

Räägime nüüd korra veel sellest protseduurist, kuidas [sedalaadi] otsus tehakse. See käib riigikaitsekomisjonist läbi ja me eeldame, et mis tahes operatsiooniotsus tehakse seal konsensuslikult. Aga kui komisjonis konsensust ei ole, siis peaks otsustamine a priori tulema siia saali.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu ei puuduta ainult ÜRO-d, vaid see puudutab ka NATO‑t või selle liikmesriiki või Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni. Selle üle vaidlust ei ole, siin on niimoodi kirjas. 

Praegu veel ametis olev Eesti välisminister Margus Tsahkna on öelnud niimoodi, et tema seisukoht on see, et kui Donald Trump peatab sõjategevuse, siis peab Eesti koos NATO sõduritega minema Ukrainasse. Tema on selle välja öelnud. 

Ma küsin niimoodi: kas seesama eelnõu võib hõlmata Eesti sõdurite saatmist Ukrainasse Ukraina kaitsmise eesmärgil? Ma eeldaksin korrektset vastust, kas jaa või ei, mitte hämamist.

Kõigepealt, säärane otsus loomulikult eeldaks, et oleks olemas vabatahtlike koalitsioon, kes oleks valmis sinna minema, ja ka juhtriik. Sa ütlesid õigesti, loomulikult, see mandaat iseenesest puudutab kõiki neid operatsioone, mis on siin loetletud. 

Aga ma lähen korra tagasi veel oma eelmise vastuse juurde. Kõik sõltub ka operatsiooni kaalukusest. Säärase kaalukusega operatsiooni [otsust], ma arvan, ei hakata mitte kunagi tegema kuskil komisjonis eraldi, isegi mitte sel juhul, kui valitsus selle esitaks. Kui tekiks – teoreetiliselt – selline olukord, et säärane koalitsioon loodaks, kui oleks olemas suurriigid ja juhtriik, kes on valmis seda tegema, siis eeldaksid sellekohased otsused loomulikult väga tõsist arutelu. Ja need otsused eeldavad suure saali otsust. 

Kuigi iseenesest sa võid näha, et selline konstruktsioon justkui pakuks teoreetilise võimaluse, ma ei näe seda, et praktikas oleks sääraste otsuste tegemine võimalik.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma tegelikult mõtlesin küsida muu asja kohta, aga siin on nüüd väga oluline küsimus ja ma mõtlesin seda omalt poolt ka täpsustada. Te ütlesite: "Säärase kaalukusega operatsiooni [otsust], ma arvan, ei hakata mitte kunagi tegema […]" selle eelnõuga antud mandaadi alusel. Aga küsimus ei ole ju selles, kas te arvate, et hakatakse tegema või ei hakata või kui tõenäoliseks te seda peate, vaid küsimus on selles, kas põhimõtteliselt on Vabariigi Valitsusel võimalik sellele otsusele tuginedes viia Eesti Kaitsevägi Ukrainasse sõtta Venemaa vastu ilma, et Riigikogul oleks pärast seda enam mingisugust otsustusõigust. Tõesti, seletuskirjas on öeldud, et Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamust võetakse otsust tehes arvesse, aga see arvamus ei ole siis enam määrava tähtsusega. 

Nii et küsimus on väga lihtne ja see vajaks väga selget vastust. Kas põhimõtteliselt oleks võimalik sellele otsusele tuginedes valitsuse otsusega viia Eesti Kaitsevägi sõtta Ukrainas?

Ma arvan, et mitte. Ses mõttes, et kui see [küsimus] tuleb meile komisjoni ja kui säärase otsuse peaks keegi kas või teoreetiliselt tegema, siis komisjon – [ütlen seda,] tundes komisjoni liikmeid – saadaks selle suurde saali. See ei ole säärase kaaluga operatsioon, mida saaks nii lihtsalt teha. 

Need kolm näidet, millest me siin räägime, on olnud suhteliselt vähese kaaluga operatsioonid. Ka see Poola osalus, millest ma rääkisin, oli küll loomulikult arvult suurem, aga ei olnud sellise mõjuga. Nii et me vaatame ikkagi seda, mis on mingite otsuste põhimõtteline mõju. 

Ma kasutasin sedasama Taiwani näidet, me võime samamoodi kasutada mis tahes teoreetilise vabatahtliku koalitsiooni näidet kuskil mujal. Need on väga kaalukad otsused. Küsigem, kas Vabariigi Valitsus oleks valmis sellist otsust tegema üksinda, ilma mingi mandaadita. Ma arvan, et mitte. Vabariigi Valitsus lihtsalt ei läheks selle peale välja, sest sel juhul sellise otsuse tagajärjed iseenesest ei oleks väga soovitavad valitsusele.

Varro Vooglaid, teine küsimus, palun!

Suur tänu! No mina arvan, et te eksite, öeldes, et selle alusel põhimõtteliselt ei saa viia Eesti kaitseväge Ukrainas sõtta Venemaaga. Ja minu arvates teie vastustest ja selgitustest ka kuidagi see järeldus ei nähtu, et ei saa. Saab. Praegu anname Riigikogu mandaadi osaleda näiteks USA juhitaval esmakordsel panustamisel toimuval sõjalisel operatsioonil. Nüüd edasi, nii selle otsuse seletuskirjas kui ka riigikaitseseaduses on ju öeldud, et riigikaitsekomisjonil pole pärast enam mitte mingit otsustamisõigust. Ei suurel saalil ega riigikaitsekomisjonil pole otsustusõigust, on ainult arvamuse avaldamise õigus ja valitsus võtab seda arvamust arvesse. Näiteks teie riigikaitsekomisjonis saadate valitsusele oma arvamuse, teete selle teatavaks, valitsus ütleb: "Suur tänu teile! Oleme võtnud teadmiseks ja nüüd läheme oma plaanidega edasi." Lükake ümber. Millest ma valesti aru saan? Minu meelest on see must valgel ja selgelt täpselt nii. On küll võimalik viia [Eesti kaitseväge sõtta Venemaaga].

Ei no iseenesest on need kõik arvamused, mis meil on: et selline operatsioon võiks üldse tulla – teoreetiliselt –, et valitsus võiks selle otsuse teha, et see võiks riigikaitsekomisjoni sellisena arutelu alla tulla. Need on kõik teoreetilised konstruktsioonid. Mis ma nende kohta ütlen? Praegu me ehitasime neid siin teoreetilisena. Minu arvamus on see, et kuskil on mõistlikkuse piir, millest alates keegi ei hakka võimu kuritarvitama. Isegi kui valitsus võib meile – kahtlemata ka mulle – mingites aspektides mitte meeldida, ma ei arva, et Vabariigi Valitsus läheks seda teed, et ta oma võimu sellisel määral kuritarvitaks. Mina näiteks ei arva seda. Võib‑olla sa oled teisel arvamusel. Aga nii ma seda olukorda näen. 

Loomulikult, ma ei ole ennast kunagi pidanud juristiks. Ka see küsimus, kas põhiseaduse järgi põhimõtteliselt saaks midagi sellist teha, on hoopis laiem. Selles mõttes peaks vastuse sellele andma mõned teised isikud, mitte mina. 

Kristo Enn Vaga, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea kolleeg Leo! Mul ei olegi konkreetset küsimust, vaid pigem lihtsalt täpsustus protokolli huvides. Te viitasite Poola abistamisele, mida Eesti tegi selle Wisent-[üksuse] missiooni või tegevuse raames, kus Eesti kaitseväelased läksid Poolale appi Valgevene hübriidrünnaku vastu võitlemisel. Aga tookord olid esmased grupid, kes sinna läksid, tegelikult kaitseliitlased, kes reservõppekogunemise käigus välja kutsuti. See reservõppekogunemine toimus meie liitlase Poola territooriumil ja kõik olid vabatahtlikult ka oma nõusoleku andnud. Nii et see ei läheks kuidagi selle eelnõu alla. See on lihtsalt protokolli huvides selline täpsustus heale kolleegile.

Jaa, täpselt nii see oli. See väljasaatmine toimus rahvusvahelise sõjalise koostöö egiidi all. Ma lihtsalt tõin selle näite viitamaks, et iseenesest oleks parem, kui sellised asjad toimuksid mandaadi alusel. Kuigi siin ei saa juriidiliselt ilmselt [midagi ette heita]. Ma ei ole ka jurist, et ma saaks mingeid etteheiteid teha. Ma näen lihtsalt, et sisuliselt oleks olnud õigem, kui oleks välja mindud mandaadiga. Ja seepärast me ka seda arvu suurendasime, et sellised asjad üldse oleksid võimalikud ja et selliseid dilemmasid ei tekiks nii palju. 

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu parima teadmise järgi on nii – olen seda Eesti meediast lugenud –, et Kaitseväe juhid ja valitsus on kinnitanud: Kaitseväe esmane ülesanne on ikkagi kaitsta Eestit. Kaitseväge selles vaimus ka üles ehitatakse, et kaitsta Eestit. Meil väga palju ressursse väljapoole ei jätku. 

Aga minu küsimus, mis tuleneb heade kolleegide eelnevatest küsimustest, on selline: kas riigikaitsekomisjonis on kunagi arutelu alla tulnud, kas koos Kaitseväe juhtide või kellegi teisega on tulnud jutuks võimalus, et Kaitseväge kasutatakse praegu käimas oleva Ukraina sõja ajal või mõnes muus sellises kriisikoldes just selliselt, et [meie sõdurid] lähevadki kohale?

Praegu meil tehakse operatsioone suhteliselt vähe võrreldes tippajaga, mis oli 2000. aastate lõpul ja 2010. aastate alguses, kui me osalesime Afganistanis tippmomendil kuni kahe kompaniigrupiga. Ehk praegune osalus, mis on saja inimese suurusklassis, on tunduvalt väiksem kui toona. 

Mis puudutab sinu küsimuse teist poolt, kas meil on konkreetselt Kaitseväe juhatajaga olnud mingit arutelu Ukraina teemal või üldse teoreetilistegi võimaluste üle seal osalemiseks, siis ütlen, et sellist arutelu ei ole kunagi toimunud. Meile ei ole kunagi esitatud sellist võimalustki, et Kaitsevägi kaaluks praegu midagi sellist. Sest need otsused oleksid nagunii poliitilised. Aga praegu ongi selline turbulentne poliitiline olukord, nii et see on iseenesest hea, kui me arutame kõik küsimused, mis meil tõstatuvad, ja sellised teemad läbi. Sest [praegune] olukord on täpselt niisugune, et teatud võib-olla postulaadid või asjad ei pruugi nii, nagu nad on pikka aega olnud, enam kehtida. Seepärast me peame mõtteliselt läbi mängima kõik võimalikud variandid, mida rahvusvaheline poliitiline olukord võib meile tuua.

Tänan teid! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Meile on toodud lauale täiesti pretsedenditu Riigikogu otsus, millega meie Riigikogus anname võimaluse kasutada Kaitseväge kas NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval rahvusvahelisel missioonil. Selle asja kurioosum seisneb tegelikult selles, et enamik Riigikogu liikmeid siin saalis tegelikult ei tea, kuhu meie kaitseväge tahetakse saata. See on küsimus, millele me täna siin saalis vastust ei saanud. 

Nii, muu operatsioon. Selle all mõistetakse sellist operatsiooni, mida viib läbi NATO või selle liikmesriik või Euroopa Liit sõjalisel eesmärgil. Isiklikult minul ja ma arvan, et ka paljudel teistel siin saalis tekivad selle koha peal küsimused. Ja kuigi kolleeg Leo Kunnas rääkis siin Taiwani ja Hiina konfliktist, ei maksa meil sõita sinna üle mere, teisele poole maakera, läheme ligemale. Teatavasti meil käib sõda siin Euroopas: Ukraina-Venemaa. Ja see on käinud väga pikka aega, kusjuures ühel hetkel on olukord muutunud selliseks, et enne presidendivalimisi Donald Trump ütles, et ta lõpetab sõja 24 tunniga – loomulikult siis, kui ta saab presidendiks. Me ei tea, kas see võiks – ma ise ka ei usu seda – nii kähku juhtuda. Küll aga märgid näitavad konkreetselt, et Trump siiski astub samme selles suunas. Nii näiteks tuli täna ERR-i uudis, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi nõustajad on teinud avalikult ja eraviisiliselt ettepanekuid, kuidas lõpetada Ukraina sõda. See on tõsine märk sellest, et USA president Trump tegeleb sellega.

Miks ma seda praegu välja toon? Küsimus on selles, et mõned nädalad tagasi meie välisminister Margus Tsahkna ütles, et kui Trump lõpetab sõja Ukrainas või paneb selle seisma, siis tuleb Eesti kaitseväel koos NATO sõduritega minna Ukrainasse Ukraina iseseisvust kaitsma. Seda ütles välisminister Tsahkna. Ja milline oli reageering lombi taga? Lombi taga oli reageering selline, et sealsed uudistekanalid hakkasid üksteise võidu Tsahkna öeldut kommenteerima. Ja enamasti jäi kõlama: kas neil seal Eestis on pead soojad või? See ei ole minu lause. See ei ole minu lause! Vaadake uudiseprogrammidest järele. Kas teil seal Eestis on pead soojad või? 

Ja siit ma jõuan loogilise järelduseni: praegune valitsus tahab iga hinna eest hoida seda sõda käigus, kasutades selleks ka Eesti kaitseväge. Kõik märgid sellest on olemas. Seesama eelnõu annab valitsusele vabad käed kasutada Eesti sõjaväge seal, kus nad õigeks peavad.

Repliigi korras, enne kui ma lõpetan, ma pöörduksin selle uudise juurde, mida ka ERR kajastas. Donald Trump helistas meie peaminister Kristen Michalile. Ja huvitav oli lugeda seda teksti. Kristen Michal ütles, et Eesti toetab jätkuvalt Ukrainat. Mitte sõnagi sellest, mida tegelikult rääkis Trump ja mis põhjusel ta helistas. Siin, ütleme, Ekspressi tasandil on jõutud järeldusele, et ei olegi soliidne rääkida sellest, mida teine pool rääkis ja nii edasi. Aga kes viitsib natuke kaugemale mõelda … Ma ütlen oletuslikult, et Trump küsis peaministri käest otse: "Kas te olete peast soojad või?"

Ma arvan, et selline valitsev klikk, kes hävitab Eestit igal sammul maksude, igasuguste terviseküsimuste, tuuleparkide ja muude asjadega, ei kõhkle hetkekski meie kaitseväe kasutamises Ukrainas, sest nad on saanud Riigikogult mandaadi. Ärme anname neile seda võimalust! Ärme laseme tappa Eesti poisse võõral maal! Me oleme seda [varem juba] teinud. Neid tuleb hoida oma riigi kaitseks. Minu poolt kõik.

Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.   

Suur tänu! Minu täiesti kindla veendumuse kohaselt on praegu menetletav eelnõu selgelt põhiseadusega vastuolus, mistõttu ükski Riigikogu liige, kes võtab oma ametivannet tõsiselt, ei tohiks selle poolt hääletada. Mäletatavasti Riigikogu liikme staatuse seaduse kohaselt oleme me kõik andnud ametivande, millega oleme [tõotanud] jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Muu hulgas tähendab see seda, et me ei tohi hääletada ühegi eelnõu poolt, kui on selge, et see on põhiseadusega vastuolus. 

Mida põhiseadus selle küsimusega seonduvalt ütleb? Ütleb nii, § 128 lõige 1: "Riigikogu [---] otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel." Riigikogu [otsustab]. Mida see tähendab? See tähendab seda, et otsuse meie kaitseväe sõtta või sõjalisele operatsioonile viimise kohta peab langetama Riigikogu.

Muidugi on see loogiline ja ootuspärane, sellepärast et me räägime ju ülisuure kaaluga otsustest, millel võivad olla potentsiaalselt meie riigi ja rahva jaoks katastroofilised tagajärjed. Kõige suurema kaaluga otsuseid parlamentaarse korraga riigis peabki otsustama parlament. See on elementaarne. 

Milline on regulatsioon, mida näeb ette praegu menetletav eelnõu 479? Kokkuvõtlikult öeldes, sellega annab Riigikogu valitsusele volituse viia Eesti Vabariik 2025. aastal kuni 100 kaitseväelasega sõtta ükskõik millise sõjalise operatsiooni raames, millesse ei ole varem panustatud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Sinna on lisatud tingimus, et see peab olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. 

Nüüd, me ei tea, millisest sõjalisest operatsioonist reaalselt jutt käib. Me ei tea, kelle vastu võib Kaitseväe ja seeläbi Eesti Vabariigi sõtta viia. Me ei tea, kellega koos täpsemalt, me ei tea, mis põhjusel, ja me ei tea, mis rollis. Ja ometi meilt palutakse mandaati: palun kiitke heaks see, et hiljem saab valitsus seda teha. 

Sarnases vaimus võiks Riigikogu otsustada, et järgmise aasta jooksul võib Vabariigi Valitsus algatada ise referendumeid, olgugi et põhiseaduse § 65 punkti 2 kohaselt on referendumite algatamise õigus üksnes Riigikogu pädevuses. Võiks tuua ju sellise otsuse eelnõu, et Riigikogu annab valitsusele mandaadi järgmise aasta jooksul ise referendumeid algatada, me ei tea, mis küsimuses ja mis eesmärgist lähtudes. See oleks ilmselgelt põhiseaduse ja põhiseaduse mõttega vastuolus.

Selline olukord ei saa olla õige. Vastupidi, see on minu hinnangul täiesti vale ja vastuvõetamatu, sest selle üle, kelle vastu minna sõtta ja miks minna sõtta, peab otsustama parlament, nagu ma juba selgitasin, igal konkreetsel juhul, tuginedes konkreetsetele asjaoludele. See on täiesti selgelt põhiseaduse mõte. 

Ja asi on väga tõsine, sellepärast et nagu siin eelnevalt küsimusi ja vastuseid kuulates sai juba toonitatud: fakt on see – seda ei lükanud ümber komisjoni esindaja ega ole ümber lükanud ka keegi teine. Ja arusaadavalt seda ei saagi ümber lükata, et sellele otsusele tuginedes saaks viia Eesti Vabariigi kaitseväe kuni 100 kaitseväelasega Ukrainasse sõtta Venemaa vastu. 

Ma ei räägi siin sellest, kas see on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes seda tehakse, vaid ma räägin sellest, kas see on põhimõtteliselt võimalik. Jah, põhimõtteliselt on võimalik, ilma et Riigikogul oleks pärast seda enam selles küsimuses otsustusõigust. Vabariigi Valitsus langetab selle otsuse ja Riigikogu riigikaitsekomisjonil on ainult konsultatiivne roll. Nad võivad avaldada arvamust, mida valitsus ehk võtab arvesse. Aga see ei tähenda, et nad peavad tegema nii, nagu arvati. 

Olukorras, kus Kaja Kallas on korduvalt rääkinud nii peaministrina kui ka nüüd Euroopa Liidu kõrge funktsionäärina, et me peame säilitama sellise strateegilise ebamäärasuse, kas Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid viia oma kaitseväe Ukrainas sõtta Venemaa vastu, on see väga tõsine küsimus. Väga tõsine küsimus! 

Seejuures ei ole absoluutselt veenev argument, et sellist otsust on vaja, kuna võib tekkida vajadus tegutseda väga kiiresti. Esiteks pole kunagi sellist olukorda olnud, reaalselt pole ühtegi korda olnud, kus ei oleks tavapärases korras saanud Riigikogu vastavat otsust vastu võtta. Muuseas, vaatasin järele, nii täiendava istungi kokkukutsumiseks kui ka erakorralise istungi kokkukutsumiseks ei ole vaja mingit ooteperioodi. Selle võib kutsuda kokku homseks päevaks ja homsel päeval võib teha kaks lugemist järjestikku ja võtta see Riigikogu otsus vastu – 24 tunniga on võimalik asi ära teha. Nii et kogu vastupidine jutt, et meil on vaja anda valitsusele see mandaat, kuna muidu ei jõuaks, on lihtsalt sõna otseses mõttes alusetu. 

Esimesel lugemisel kolleeg Peeter Tali siin toonitas minu sarnaseid argumente kuulates, et kui põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis tulebki seda muuta. Aga ma rõhutan, et esiteks põhiseadus ei ole ajale jalgu jäänud – see peabki olema parlamendi otsus, kas minna sõtta või mitte minna –,  ja teiseks, seni kuni põhiseadust ei ole muudetud, peab tegutsema kooskõlas põhiseadusega. Elementaarne! Millest me räägime!? 

Õiguskantsler on korduvalt viibutanud näppu ja öelnud, et Riigikogu on kaugelt liiga palju delegeerinud oma otsustuspädevust ära Vabariigi Valitsusele, aga see on vastuolus põhiseaduse mõttega, nii ei tohiks teha. Siin on nüüd par excellence näide sellest, kuidas väga olulises küsimuses Riigikogu delegeerib oma otsustuspädevust ära valitsusele, olles seda teinud juba palju aastaid järjest, ilma et need, kes oleks pidanud sekkuma, oleks seda teinud. 

Aga ma ütleksin ka õiguskantslerile siinkohal: üks asi on viibutada näppu Riigikogu suunas ja öelda, et me ei tohi delegeerida oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, aga teine asi on see, et kui Riigikogu seda siiski teeb, siis õiguskantsler ise, just nagu ka president, on põhiseadusest tulenevalt kohustatud sekkuma ja algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Ei saa olla nii, et pigistatakse silm kinni sellepärast, et tegu on väga suure poliitilise kaaluga otsusega ja kui Riigikogus tuvastatakse, et siin ongi vastuolu põhiseadusega, siis ilmneks, et kümme aastat järjest on võetud vastu otsuseid, mis on põhiseadusega vastuolus. Ei! Kui on vastuolu põhiseadusega, kui Riigikogu on delegeerinud lubamatult oma otsustuspädevust Vabariigi Valitsusele, siis president ja õiguskantsler peavad sekkuma ning Riigikohus peab tunnistama selle otsuse põhiseadusvastaseks. 

Nii. Sellepärast ma lõpetan üleskutsega teile, head kolleegid: võtkem ametivannet tõsiselt! Ärgem hääletagem ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva eelnõu poolt, seda enam, et sellise otsuse vastuvõtmise järele puudub igasugune reaalne vajadus. Kui on tarvis langetada otsus selle kohta, kas Eesti Vabariik osaleb ühelgi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, siis saab Riigikogu, nagu ma eelnevalt selgitasin, selle otsuse vastu võtta ettenähtud korras 24 tunni jooksul – nii täiendavat istungit kokku kutsudes kui ka vajaduse korral erakorralist istungjärku kokku kutsudes. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 479 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 479. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt oli 50 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 479 on otsusena vastu võetud.

Läheme tänase 12. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Enn Eesmaa. Palun!

Suur aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli käesoleva aasta 20. november. Ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut, eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 21. novembri ja 2. detsembri istungil ning 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja ka seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt pikendatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2023. aasta 8. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu ümber kujundatud sõjalise abistamise missiooni Mosambiigis, uuendatud nimetusega EU Military Assistant Mission Mozambique ehk EUMAM Mozambique, 2025. aasta 31. detsembrini. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Otsustasime konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Ja veel otsustas riigikaitsekomisjon oma istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele täna.

Teile on ka küsimusi. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Väga hea ülevaade oli. Aga ma ikkagi küsin. Kuidas on kaitstud meie esindajate staatus ja immuniteet Mosambiigi valitsuse ja Euroopa Liidu vahel?

Suur aitäh, kolleeg! See on oluline küsimus. Probleem, õigemini küsimus on just õiguslikes alustes. Praegu kehtib järgmine olukord: Mosambiigi ja Euroopa Liidu vahel on vahetatud kirju, millega tagatakse nii immuunsus õiguslikul tasandil kui ka statuut. Kuid väljatöötamisel on vastavasisuline kokkulepe Euroopa Liidu ja Mosambiigi Vabariigi vahel, mis oma võimalustelt pakub ka meie esindajatele rohkem. Nii et praegu on [kaitstus] tagatud kirjavahetuse tasandil – see ei ole midagi erakordset, nii on talitatud ka varem –, kuid kui edaspidi on olemas allkirjastatud kokkuleppe, siis on garantii veelgi tugevam. 

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Aasta tagasi ma kasutasin ka analoogse eelnõu menetluse ajal võimalust rääkida pisut olukorrast Mosambiigis. Laiemalt võttes annab see Mosambiigi missioon võimaluse rääkida ka rohepöördest. 

Seletuskiri, ma ütleks, jätab mõndagi rääkimata. Kasutatakse eufemisme, öeldakse näiteks, et Cabo Delgados algas kriis, kui sotsiaal-majanduslikest probleemidest kasu lõikavad äärmuslikud islamirühmitused, kuhu kuuluvad kohalikud ja Islamiriigi välisvõitlejad, võtsid oma kontrolli alla osa provintsi territooriumist. 

Kui veidi lugeda, mis seal toimub, siis tuleb välja, miks rahvas rahutuks muutus. Põhjus oli mõnes mõttes lihtne ja loogiline: riigi president ja valitsev erakond tegelevad korruptsiooniga. Mosambiigis on maailma suuruselt 14-ndad ja Aafrika suuruselt kolmandad gaasivarud. Suurmaardla just seal riigi kirdeosas hiljaaegu avastati, see oli aastal 2017. Ja rahval oli suur lootus, et nüüd hakkab elujärg paranema. Aga võta näpust! President ei käitunud mitte niimoodi, nagu presidendid käituvad ilusates muinasjuturaamatutes, vaid pigem käitus nii, nagu neegrikuningad ikka käituvad: võtame selle gaasi sealt välja, müüme maha ja saame palju raha, aga seda ei jaga kogu seltskonnaga, [kõigiga,] kes riigis elavad. 

No ja siis muutus rahvas rahutuks ja islami võitlejad loomulikult kasutasid võimalust ja läksid sinna sisse. Praegu on seal seis selline, et põhiliselt tagavad korda Rwanda väed, kellel on selleks olemas võimekus, ja nad tagavad korda põhiliselt just gaasimaardlate ja LNG-projektidega seotud piirkondades. Vahepeal läks olukord natuke paremaks, inimesed said hakata tagasi kolima, just sinna LNG-projektide lähistele, aga sõdurite põhieesmärk on ikkagi turvata äriprojekte ja elanikkonnakaitse on teisejärguline. 

Viimasel ajal on kogu see olukord seal jälle halvenenud. Rwanda vägede seal viibimise eest muuseas maksab Euroopa Liit ja Euroopa Liidul on endal seal missioon. Miks? Ikka selleks, et prantslaste TotalEnergies ja ka [ameeriklaste] Exxon Mobil saaksid jätkata oma LNG-projekte, et varustada Euroopat gaasiga.

Nii et ma pöördun siin üsna otse mõne kolleegi, näiteks Hanah Lahe, Tiit Marani ja Züleyxa Izmailova poole. Eile just Hanah ütles, et meid on ootamas katastroof ja kiiremas korras tuleb midagi teha, eriti oluline on lõpetada fossiilkütuste kasutamine. Nad võiksid nüüd mõtiskleda Mosambiigis toimuva üle. Loeme seda Euroopa kurikuulsat rohelepet, seal on muu hulgas järgnevad loosungid: "Pingutame, et olla esimene kliimaneutraalne kontinent!", "Seome majanduskasvu lahti ressursside kasutusest!", "Kedagi ei jäeta maha, ühtegi paika ei jäeta maha!".

Kõlab nii ilusalt, tõesti, nagu muinasjutus. Aga siit nende lausete lõpust on puudu – või on see kuidagi piimaga kirjutatud? – üks sõna. Peaks olema veel üks sõna. Need laused peaksid olema niimoodi, et majanduskasv on seotud lahti ressursikasutusest Euroopas ning Euroopas ei jäeta kedagi maha ja ühtegi paika ei jäeta maha. 

Vaat, Hanah ja Züleyxa ütlevad, et probleem on siiski üleilmne. Aga nüüd tuleb välja, et Euroopa probleemi saab lahendada niimoodi, et teed neegrikuningaga diili, saad sealt gaasi ja saadad oma väed turvama, et rahvas ei saaks seda gaasipumpamist segada. 

Nii et nüüd soovituste mõttes, kuidas hääletada, ma olengi natuke kahevahel. Iseenesest mina ei arva, et fossiilkütuste kasutamise peaks lõpetama. Ja gaasi on Euroopas vaja. Aga siiski, Hanahi tähelepanu ma juhiksin sellele, et päris suure silmakirjalikkusega tegeldakse siin: ühelt poolt räägitakse, et ärme põletame, aga tegelikult põletatakse teiste oma, ja sõjaväega turvatakse seda, et saaks teiste oma siia tuua. Aitäh! 

Enn Eesmaa tahab vastusõnavõttu.

[Kuna me oleme] läbirääkimiste staadiumis, siis ma lihtsalt täpsustan hea kolleegi asjalikku sõnavõttu. Ta mainis, et Euroopa Liit katab need kulud. See, mis puudutab Euroopa Liidu missiooni, üldiselt peab paika, kuid õigluse ja täpsuse huvides ma lisan, et meie Kaitseministeeriumi järgmise aasta eelarvest läheb umbes 36 000 eurot selle missiooni täidesaatmiseks. Nii et siin on oma arve – mitte väga suur, aga siiski arve – ka Eesti Vabariigil. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 480 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamisega. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis" eelnõu 480. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 8 ja erapooletuid 1. Eelnõu 480 on otsusena vastu võetud.  

Jätkame 13. päevakorrapunktiga, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 481 teise lugemisega. Ettekandja on riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine oli käesoleva aasta 6. novembril. Ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta ei esitatud. Samas, keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. Eelnõu kohaselt jätkab Eesti ka järgmisel aastal kuni kolme kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini, mis on European Union Naval Force – Mediterranean.

Juhtivkomisjoni ettepanekud on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Teile on ka küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra Laneman! Mu küsimus puudutab laiemalt kogu seda missioonide paketti. Ma vaatan järgmise aasta eelarvet, kuna need missioonid on seotud ju ka rahalise kuluga. Ma küsin, kuidas on eelarves kirjeldatud kogu see missioonide asi. Kas see sisaldub Kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskulude muude tegevuskulude all? Või kus see sisaldub? Me saame aru konsolideeritult nende missioonide rahalisest mõjust. Aga mind teeb nõutuks, härra kindral, see, et nagu ma siit loen, tahab valitsus järgmisel aastal majandamiskuludest kaitseotstarbelisele erivarustusele minevat summat, mille eest soetatakse ka moona, vähendada 96 miljonit eurot. Milline on sinu kommentaar? Mis on see motivatsioon, et 96 miljoni euro ulatuses kaitseotstarbelisele erivarustusele minevat raha vähendada? Ja kui palju [maksavad] välismissioonid tervikuna võrreldes 2024. aastaga, mis nende [majanduslik] netomõju on?

Aitäh küsimuse eest! Nüüd on küll kahjuks selline olukord, kus minu motivatsioon vastata põrkub nende raamidega, milleks mulle on antud volitused. Nii laia vaadet me komisjon selle küsimuse arutelul kahjuks ette ei võtnud. Ainus, mida ma saan öelda, on see, et selle operatsiooni kuludeks on ette nähtud natuke üle 28 000 euro.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 481 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 481. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu 0 ja erapooletuid 0. Eelnõu 481 on otsusena vastu võetud.

Päevakorrapunkt nr 14: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482, selle teise lugemise ettekandja on riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja selle esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembri kella 10-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul tegi riigikaitsekomisjon läbivalt eelnõus ühe keelelise täpsustuse, ühtlustades selle Riigikogu otsuse eelnõuga 481. Nimelt peab keeleliselt olema Aspides suure algustähega, sest tegemist on operatsiooni nimetusega. Aspides pole suurtäheline lühend, sest see tuleneb kreekakeelsest sõnast aspis, mis on 'kilp'. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. 

Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada Kaitseväe kuni kolme kaitseväelast alates 2025. aasta 1. jaanuarist kuni aasta lõpuni Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides ehk The European Union's Naval Force Operation Aspides. 

Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembriks ehk tänaseks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Hea Kalev! Riigieelarve kirjeldab missioonikulusid majandamiskulude all nimega "Kaitseotstarbeline erivarustus". Selliselt seda nimetatakse. Selle eest nii hangitakse moona kui ka rahastatakse missioone. Ja seda summat järgmisel aastal vähendatakse 96 miljonit eurot võrreldes 2024. aastaga. Riigieelarve seletuskirjast ei selgu, kuidas need kulude vähendamised kitsamate sihtotstarvete vahel jagunevad.  

Ja nüüd minu küsimus. Kindlasti on riigikaitsekomisjon seda arutanud, kuna ta langetab missiooniotsuseid. Kui palju on üldsummaks missioonidele planeeritud 2025. aasta eelarves versus 2024? Milles siis tegelikult selle 96 miljoni euro suuruse summa vähendamine Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt "Kaitseotstarbeline erivarustus" seisneb? Et asi veel paradoksaalsem oleks: kolm lehekülge varem kõneleb valitsus oma eelarve seletuskirjas, et eraldatakse hoopis 75 miljonit rohkem moonale ehk kaitseotstarbelisele erivarustusele ... 

Aitäh! 

… aga tegelik tulemus on 96-miljoniline vähenemine. Seleta ära see paradoks.

Aitäh, hea kolleeg Urmas, korduva küsimuse eest! Paraku olen sunnitud vastama nii nagu kolleeg Alar Laneman: sellele konkreetsele missioonile Aspides kulutab Eesti riik kokku 71 269 eurot ja see kõik tuleb Kaitseväe tegevuskulude arvel.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun! 

Isamaa Erakond toetab kõiki neid missioone, mis valitsus on esitanud parlamendi menetlusse. Need on kindlasti otstarbekad, mis puudutab meie liitlassuhete tugevdamist praeguses kriitilises ja pingelises julgeolekukeskkonnas. 

Kuid laiem vaade, mis puudutab meie riigi sõjalise kaitse kulutusi, teeb meid väga murelikuks ka kahe eelkõnelenud koalitsiooniesindaja vastuseid kuulates, õigemini konkreetsetele küsimustele vastuseid mitte saades. Valitsus on ehitanud üles narratiivi, et maksutõusudele ei ole alternatiivi ja need on vajalikud selleks, et muu hulgas soetada täiendavalt moona seoses kriitiliste võimevajadustega ja Kaitseväe juhataja korduvate taotlustega. Loomulikult on moona vaja soetada. Valitsus on poolteist aastat raisku lasknud, sest tänaseni reaalseid otsuseid elluviimisfaasis ei ole. See on probleem. 

Kuid kui me vaatame valitsuse tabelarvutust, siis me näeme, et järgmisel aastal on moonasoetuseks lisavahendeid ette nähtud 75 miljonit eurot, vastavalt valitsuse suvisele koalitsioonileppele, ning me leiame selle väite ka riigieelarve seletuskirjast. Samas, kui me nüüd süveneme eelarvesse detailsemalt, siis näeme, et riigieelarve seletuskirjas moona soetamist kirjeldab meile Kaitseministeeriumi valitsemisala majanduskulude rida selle alareana "Kaitseotstarbeline erivarustus". See peaks sisaldama nii moona kui ka välismissioone. Välismissioonide kogumaksumust see tegelikult ei peegelda, kuid ma võin oletada, arvestades nende [kulutuste] mahtu, et see on ilmselt samas suurusjärgus 2024. aasta omaga. Järelikult on põhiline fookus moona soetamisel või mittesoetamisel. 

Kujuneb välja paradoksaalne olukord: retoorikas põhjendab valitsus maksutõuse sellega, et sõjalise kriisi või ohu reaalsuses on vaja soetada täiendavat moona, kuid kui me vaatame 2025. aastasse, siis näeme, et seesama kurikuulus julgeolekumaks, mida me paari tunni pärast hakkame arutama, näeb tegelikult ette hoopis selle kulurea vähenemise 96 miljoni euro võrra. Me elame kuidagi nagu Alice imedemaal, peeglitaguses maailmas. Valitsus deklareerib meile ühel eelarveleheküljel, et 75 miljonit eurot pannakse moona soetuseks juurde, härra Aller, aga teisel leheküljel me näeme seda, et see summa hoopis väheneb 96 miljonit eurot. Kuidagi ebaveenev on see sooritus, lugupeetav koalitsioon, nii tõsises olukorras, kus me oleme.  

Veelgi küünilisem on asjaolu, et seda kulukirjet, kaitseotstarbelise erivarustuse kirjet, kuna see on majandamiskulude all, eksponeerib valitsus kui valitsemiskulude vähenemist. Kui valitsus ei tõmbaks maha kaitseotstarbelise erivarustuse realt 96 miljonit eurot, mis on muu hulgas mõeldud moona soetamiseks, siis valitsemiskulud järgmisel aastal, härra Kiik, hoopis kasvaksid 2%. Me näeme läbi teie motivatsiooni. Ja see on väga küüniline mäng. 

Eesti rahvas arvab, et valitsemiskulusid vähendatakse, et vähendatakse ametnike arvu, vähendatakse bürokraatiat, aga tegelikult tuleb välja, kus see vähenemine aset leiab – 96 miljonit eurot on järgmisel aastal võrreldes 2024. aasta eelarvega vähem kaitseotstarbelise erivarustuse soetamiseks. Pagana küüniline mäng ausalt öelda. Kaks valet ühekorraga! Esiteks, mitte mingit tegelikku valitsemiskulude vähenemist selles järgmise aasta eelarves, mida me hakkame arutama, ei ole. Teiseks on deklareeritud, et on vältimatult vajalikud maksutõusud, nagu valitsus ise on oma apoloogias sõnastanud, aga tegelikkuses see rida järgmisel aastal hoopis väheneb. Kehva töö. Kehva töö!  

Kokku võttes, Isamaa toetab kõiki neid erinevaid missioonialgatusi, mis muu hulgas kaetakse ka sellesama kaitseotstarbelise erivarustuse realt. Kuid meie selge ja põhimõtteline käsitlus on, et niisuguse vildaka ja silmakirjaliku poliitikaga me ei tee Eesti sõjalise kaitse võimekust tugevamaks. Vastupidi, nende asjade avalikuks tulemisega, ma arvan, usaldus habrastub. Aga usaldus …  

Paluksin veel kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

… peaks hoopis kasvama praeguses kriitilises olukorras. Aega on palju raisku lastud, aga see ei tohi meile olla mingisuguseks vabanduseks, vaid vastupidi, see tähendab, et tänased ülesanded tuleb järelikult kiiremini ellu viia. 

Kaitseuuringute keskuse direktor on selgelt öelnud: poliitilise tahte olemasolul ja rahalise ressursibaasi olemasolul on võimalik venitusteta 48 kuu jooksul vajalik moonavaru soetada. Miks implementeerimisfaas ei ole alanud? See on minu küsimus. Poolteist aastat on raisku lastud. Ja minu selge küsimus on: kes vastutab?

Me kõneleme siin erikontrollist Eesti Energia puhul. Milline on erikontroll valitsuse tegevusetuse suhtes, kui me oleme poolteist aastat mööda lasknud? Ja kui palju selle moona hind on selle ajaga kallinenud? Olen küsinud ekspertidelt, kõneletakse opereerides. Siin võib mürskudest rääkida. Hästi. Mitu korda? Hinnangud on sellised, et 25%. Mis see 25% tähendab? See tähendab 1% SKP‑st. Näete, kui lihtne, daamid ja härrad: ei tee midagi ja riigile tuleb täiendavat kulu 1% SKP‑st. Võime puudujääk. 

Parlamendi juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku, kahjuks konsensuslikult. Juhatus lükkas tagasi Isamaa ettepaneku anda selge juhtimisjoonis moonahankeks. See on erakorraline, me oleme erakorralises keskkonnas ja see eeldab erakorralist pühendumust ka rahvaesinduselt. Meil peab olema selge suund moona hankimiseks ja see tuleb hankida venitusteta. Me ei tohi seada endale piirajaks mitte Rahandusministeeriumi tabeleid, [kust on näha,] et see ei mahu eelarvepilti, nagu proua Akkermann kõneles teise küsimuse juures, vaid see peab olema just nimelt sõjalise nõuande [eesmärgil] dikteeritud elluviimise kava. 

Financial Times kõneleb sellest, et Euroopa Liidu tasemel kavatsetakse struktuurifonde kasutada ka kaitseotstarbel. Väga ratsionaalne. Kus on Eesti valitsuse ettepanek, et Euroopa Liidu struktuurivahendeid kasutada ka ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks? Valitsuse esindajad naeravad selle ettepaneku peale. Aga mis siis tegelikult on prioriteet? Loidust on palju! Aga kriitilisel ajal me ei saa endale lubada tegemata tööd ja näivust. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 482 lõpphääletus. Alustame selle hääletuse ettevalmistust. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides" eelnõu 482. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 482 on otsusena vastu võetud.

Jätkame 15. päevakorrapunktiga. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on väga hea meel siin puldis olla UK juhitud ühendekspeditsiooniväe eelnõuga. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu käesoleva aasta 9. septembril ja eelnõu esimene lugemine lõpetati 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt võimaldatakse kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast järgmisel aastal Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja 6. või 7. peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. 

Ja nüüd menetluslikest otsustest. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh! Olen valmis igasugusteks küsimusteks, mis puudutavad seda eelnõu.

Küsimusi teile on. Urmas Reinsalu, palun!

Proovime õnne riigikaitsekomisjoni kolmanda esindajaga. Minu küsimus: kui palju missioonidele kokku on meil 2024. aasta eelarve kaitseotstarbelise erivarustuse vallas ja kui palju on 2025. aasta eelarves, sealhulgas see – kindlasti mõistlik – teie kirjeldatud konkreetne missioon? Palun kirjeldage seda! Ma olen mitmete teie diagnoosidega kaitsevaldkonnas nõus. Võib-olla te olete isegi liiga radikaalselt väljendunud – see, et meil kaitsevaldkonnas valitseb juhtimiskaos poliitilisel tasemel, oli ehk isegi liiga radikaalne diagnoos. Aga ma hindan teie kompetentsi, arvestades teie teadmisi Reformierakonna juhtimise köögipoolest ja sellest, et tegelikult, nagu ma aru saan, on see moonahanke asi venima jäänud. Katsume nüüd selguse saada selles konkreetses numbris. On sul, Kristo Enn, sellest oma käsitlus?

Aitäh, hea Urmas! Ma hindan ka väga sinu panust Eesti riiki. Oled ju ilusti täitnud Eesti riigi arendamise [rolli] ka kaitseministri ametis ja samamoodi neid missioone tolles ametis edastanud. Aitäh selle eest kindlasti sulle! Kui nüüd rääkida sellest eelnõust, siis ütlen, et see annab võimaluse panustada 24 kaitseväelasega, aga see ei tähenda, et me praegu [nii paljudega] panustame. Eks tegelikult konkreetsem ekspertiis sõltub ühendekspeditsiooniväe vajadusest. Kui ühendekspeditsioonivägi mingi missiooni või operatsiooni välja kuulutab, siis meie kaitsevägi on valmis panustama demineerimismeeskonnaga, meedikutega, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistidega, õhutulejuhtide ja tuukrimeeskonnaga. Ja eks siis sellest oleneb ka rahanduslik panus sellesse missiooni. Seda ma ei oska siin konkreetselt öelda, sest sellist missiooni hetkel ei ole ja ühtegi kaitseväelast meil järgmisel aastal ühendekspeditsiooniväe operatsiooniga välja ei lähe. Võib-olla see võimalus tekib. Kui seda võimalust pakutakse, siis tuleb sellele ka rahaline panus. Kaitseministeeriumi kolleegid on öelnud, et siis see rahaline panus tuleb Kaitseministeeriumi majandamiskulude realt. Nii et see raha leitakse.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh asjaliku vastuse eest! Selle ainuke häda oli küll see, et ta ei olnud vastus küsimusele. Aga küsimus on nüüd selles, ma küsin veel kord üle, et tõepoolest, välismissioonide raha on kaetud kaitseotstarbelise erivarustuse rea pealt – [ei tea küll,] miks sellise nimetusega, aga no hästi, see on lihtsalt eelarvetehniline võte – ja see summa väheneb järgmisel aastal 96 miljonit eurot, sealhulgas soetatakse selle rea peal [oleva raha eest] moona. Millest see vähenemine sinu kui kaitsevaldkonna mõjuka koalitsioonipoliitiku [arvates] valitsuse poliitilise kavatsuse järgi on tingitud?

Aitäh, hea Urmas! Ma olen praegu siin ette kandmas otsuse eelnõu 483. Selle otsuse eelnõu raames me ei arutanud üleüldist kaitse-eelarve seisu. Aga ma võin kinnitada teile, hea kolleeg, et see on valitsuse prioriteet.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen nüüd siin kuulanud, kolleeg Reinsalu on kolm korda proovinud vastust saada moonahanke raha vähenemise kohta, aga ta ei ole seda vastust saanud. Mõneti ma mõistan, kui sina ja su kolleegid lihtsalt sellepärast ei vasta sellele küsimusele, et te olete otsustanud püsida selles raamis, et tuleb rääkida ainult sellest eelnõust. Ma küsin niimoodi: kas sa tegelikult tead vastust, aga sa lihtsalt praegu ei taha seda anda, kuna see ei puutu eelnõusse?

Aitäh, Rain! Teil oli väga kaunis lause, millega te viitasite sellele, et me oleme otsustanud püsida nendes raamides. Aga meie ei ole midagi [sellist] otsustanud, lihtsalt meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellistes raamides peaksid Riigikogu liikmed, kes on siin komisjoni ettekandjad mingite otsuse eelnõude või muude eelnõude puhul, [püsima]. Kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et sellised raamid meil on, ja me võiksime siis nendes olla. See ei ole mingi minu isiklik [seisukoht], vaid see on meil kodu- ja töökorra seadusega paika pandud. Ma loodan, et tulevikus me kõik [neid reegleid] täidame.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun!

Igaks juhuks palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Ma mõtlesin, et on vaja natuke raamistada seda arutelu siin. Meil on täna siin umbes kümme missiooni ja meie fraktsioon hääletab isegi mõne poolt, aga suuremale osale me hääletame vastu. Ja vastu hääletame väga lihtsatel põhjustel. Me oleme seda, näiteks ju sedasama Mosambiigi missiooni algusest saadik kritiseerinud, selgitanud, et see on – noh, kes kuidas maitse järgi võtab – kas neokolonialism või rohepesu või lihtsalt mingi täiesti arusaamatu eksitus. Aga igal juhul ei peaks Eesti tegelema selliste asjadega. 

Ma toon ära põhimõttelised vastuväited, mis meil on nendele missioonidele, mille vastu me hääletame, sõltumata eelnõu numbrist. 

Ühele üliolulisele aspektile juhtis oma kõnes tähelepanu juba Varro Vooglaid. Meil on laua peal mitu eelnõu, mis on oma olemuselt selgelt vastuolus põhiseadusega. Me nimetame neid blankoveksli eelnõudeks, millega Riigikogu annab ei tea kuhu, ei tea kellele, ei tea milleks põhimõtteliselt sõtta minemise õiguse. Ei ole veenev ükski neist juttudest, kuidas me pärast saame veel üle vaadata, uuesti otsustada ja kuidas me pärast saame veel järele mõelda. Ei ole! Tegelikult annab Riigikogu valitsusele blankoveksli minna sõtta kusagile meie sõduritega. See on põhiseadusega vastuolus ja selliseid eelnõusid ei tohiks põhimõtteliselt mitte keegi meist siin toetada. Selliseid eelnõusid ei tohiks riigikaitsekomisjon tegelikult üldse siia saali saata. 

Siis on seesama küsimus mingitest täiesti arusaamatutest missioonidest, mis on kunagi kusagil ajaloo hämarustes tekkinud ja mis tiksuvad ja tiksuvad ja tiksuvad, aga millel ei ole enam mitte mingit loogikat. Me tegeleme rahuvalvamisega Liibanonis! No lööge korraks välisuudiste leheküljed lahti. Seletage mulle ära, millise rahu valvamisega tegelevad eestlased Liibanonis. Seal ei ole rahu, mida valvata. Seal ei ole rahu, mida valvata! Miks me seal oleme? Tegelikult õiget põhjust enam ammu ei ole. 

Siis me tegeleme gaasimaardlate neegrikuningatelt äravõtmisega koos portugallastega Mosambiigis. No lõpetame ära! Kas Eesti on mingi impeerium, et me käime üle terve poole maakera ja Aafrikas maavarasid hankimas? Endale enam põlevkivi kaevata ei taha, aga toome Aafrikast gaasi eurooplastele, siis mõni suur Prantsuse või Saksa firma saab endale korralikud kasumid. No lõpetame ära! See ei ole Eesti riigikaitse ülesanne. 

Ja siis on meil tegelikult vaja vastata ka sisulistele küsimustele. Mul on nagu täiesti võimatu aru saada, kas te ei saa aru või te ei taha aru saada või te oletegi lihtsalt kuskil mingisuguse käsuliini peal. Julgeolekuolukord on viimastel aastatel ju radikaalselt muutunud. Aga ei meie riigikaitsekomisjon, ei meie Kaitseministeerium ega meie peastaap ei paista olevat üldse sellest aru saanud. Ikka samamoodi, nagu nullindatel räägiti julgeoleku eksportimisest, ikka samamoodi, nagu [kahe tuhande] kümnendatel räägiti sellest, kuidas me ehitame demokraatiat ei tea millistes lootusetutes kohtades. Meie tiksume edasi mingisuguses rutiinis, mis absoluutselt ei arvesta sellega, mis maailmas toimub. Kuulge! Meil on oma sõdureid Eestis vaja. Me ei peaks ühtegi oma sõdurit Eestist ära viima, kui selleks ei ole mingisugust erilist karjuvat vajadust. Ja no andke andeks, ei ole! 

Teiseks, me kuuleme siin kogu aeg vastu rinda tagumist ja juttu sellest, kuidas riigikaitsekulutusi on vaja suurendada ja et Eesti peab rohkem investeerima. Vabandust, kas Mosambiigis, Liibanonis, Süürias või ei tea kus kohas missioonidel osalemine on meie riigikaitseraha otstarbekas kasutamine? Ei ole ju! Me tõstame kõiki makse, me tõstame käibemakse ja tulumaksu ja aktsiisimakse, me teeme julgeolekumaksu ja mida kõike veel, maamaks tõuseb – sellepärast, et me edendame riigikaitset. Ja siis minnakse selle raha eest mööda maailma seiklema! See ei ole mõistlik rahakasutus, eriti kui me nimetame seda riigikaitsekulutuseks. 

Ja kolmandaks – või ma ei tea mitmendaks ma siin neid asju loetlen juba –, Eesti ei ole impeerium. Eesti ei vastuta kogu maailma eest. Eesti poliitikud ja otsustajad ei vastuta teiste riikide ega regioonide julgeoleku eest. Meie asi on seista selle eest, et Eestis oleks turvaline. See, millega siin tegeldakse, on asendustegevus või raiskamine. Ja seda ei saa toetada. Tulge tänasesse päeva, inimesed!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 483 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 483. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 57 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid 0. Eelnõu 483 on otsusena vastu võetud. 

Tänane 16. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud [Riigikogu] otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 484 teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Meelis Kiili. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil ning kiitis 2. detsembri istungil konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu kohaselt jätkavad Eesti kuni kolm kaitseväelast ka järgmisel aastal panustamist ÜRO rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL. 

Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri 2024 istungil konsensuslikult teha ettepaneku lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembriks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 484 lõpphääletus. Alustame ettevalmistust.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" eelnõu 484. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu 7 ja erapooletuid 0. Eelnõu 484 on otsusena vastu võetud. 

Tänane 17. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485. Teise lugemise ettekandja riigikaitsekomisjoni nimel on Kalev Stoicescu. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 20. novembri kella 10-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist käesoleva aasta 21. novembri ja 2. detsembri istungil. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Keeletoimetaja ettepanekul ning eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastusega ühtlustamisest. Eelnõu teksti viidud keeleline täpsustus on alla joonitud. Arutluse all oleva eelnõu kohaselt panustab Eesti NATO kõrgvalmiduses olevasse ARF‑i (Allied Reaction Force) ja alalistesse mereväeüksustesse SNF (Standing Naval Forces). 

Osalemine NATO kiirreageerimisjõududes on otseselt Eesti julgeoleku huvides. See on meie huvides, sest kiirreageerimisjõud on oluliseks vahendiks lisaks Eestis paikneva FLF-i (Forward Land Forces) lahingugrupile NATO kollektiivkaitse- ja enesekaitseoperatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Eesti kaitsevägi on 2025. aastal valmis panustama ARF-i ja SNF-i kokku kuni 76 kaitseväelasega ehk siis miinitõrjelaeva ja staabiohvitseriga. 

Riigikaitsekomisjon otsustas käesoleva aasta 21. novembri istungil konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Palun Riigikogu liikmetel seda eelnõu toetada. Tänan!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 485 lõpphääletus. Alustame ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 485. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid 0. Eelnõu 485 on otsusena vastu võetud.

18. päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 486. Teisel lugemisel on ettekandjaks riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus käesoleva aasta 6. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul ja eelnõu esitaja esindajatega kooskõlastatult tegi riigikaitsekomisjon eelnõus ühe keelelise täpsustuse, mis lähtub teiste täna arutluse all olevate Kaitseväe rahvusvaheliste operatsioonide eelnõude sõnastuste ühtlustamisest. 

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist kahel istungil: käesoleva aasta 21. novembril ja 2. detsembril. Käesoleva aasta 2. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Selle eelnõu alusel pikendatakse 2025. aasta lõpuni kuni kolme Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO. Sellel rahuvalveoperatsioonil on vaatlejaid 30 riigist, sealhulgas 14-st NATO riigist.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on järgmised. Riigikaitsekomisjon otsustas 21. novembri istungil konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 109-le, panna eelnõu täna lõpphääletusele. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt ma tahaksin tänada selle toetuse eest missioonidele. See näitab Eesti riigi aktiivset hoiakut. Ma ei näe midagi hullu ka selles, et siin olid eriarvamused. Kuigi mõnede asjade suhtes tuleks nende eriarvamuste puhul olla tähelepanelik.  

Kõigepealt need kahtlused, mis külvati, et Eesti ei kavatse hankida laskemoona ega rahastada kaitsevõimet. Ei tasu lasta ennast segadusse viia igasugustest normitehnilistest segadustest. Kui siiski säilivad kahtlused, siis vaadake, mida reaalselt hangitakse ja mis lisandub kaitsevõimele. Tulemused räägivad enda eest.  

Teiseks, ma ei ole nõus sellega, et pole Eesti asi, mis toimub maailmas. Sa kas osaled või tegeldakse sinuga, sa oled kas subjekt või oled objekt. Ja see positsioon, et meisse maailmas toimuv ei puutu, sobib endise Nõukogude Liidu vabariigile, kuid ei sobi iseseisvale Eesti riigile. Me vastutame selle eest, mis maailmas toimub, loomulikult oma jõudude piires ja oma võimaluste raamides.  

Samuti tuleks ettevaatlik olla selliste mängimistega, mida ma siin nägin, et me võtame ühe oletuse, ühe võimaluse, ehitame sellele ohu ja siis hakkame sellega hirmutama. 

Me võime võtta ka teistmoodi. Võtame ühe näite. On väga tubli pere, väga eeskujulik pere. Kas on võimalik, et perepea hakkab ühel hetkel üle aisa lööma ja oma naist peksma? Ebatõenäoline, kui nad on aastaid tublid olnud, aga võimalik. Me võime niimoodi ju absurdini jõuda. Võimalusi tuleb kaaluda, aga tõepärasus ja reaalsus peab olema see, mis hoiab meid mõistuse juures.  

Kõigile on kindlasti tuttav selline fraas või mõte, et kurjuse võiduks maailmas ei ole rohkem vaja kui see, et head inimesed jäävad pealtvaatajateks. See puudutab ju otseselt ka meid. Me ei pea missioonide puhul rääkima sellest, miks midagi teha, vaid peame mõtlema, kuidas neid efektiivsemalt teha. Ma olen nõus, et nende missioonide loetelu ja osaluse vorm tuleb regulaarselt üle vaadata. Ja kriitika on siin teretulnud. Aga isolatsiooni minemine meid kahjuks kuhugi ei vii. Sellele on ju üles ehitatud meie julgeolek: mitte kunagi üksi.  

Võib-olla ma räägiksingi kõigepealt mõne sõnaga ajaloost, kuidas rahuvalve algas. Mul oli õnn olla selle juures. See algas ühest jaoskonnast Kaitsejõudude Peastaabis, see oli rahuvalvejaoskond, edasi tuli rahuoperatsioonide keskus Paldiskis, ESTPLA‑1, mis läks missioonile koos taanlastega, siis läks Eesti kompanii BALTBAT-i raames missioonile Liibanoni. 

Ja kui me vaatame tänapäeva Kaitseväe juhte, siis näeme, et nad kõik on missiooni taustaga. Missioonide mõistmiseks on olulised kaks märksõna: nad täidavad konkreetset eesmärki kui riigi instrument, riigi välispoliitika ja kaitsepoliitika instrument, aga nad on ka vahend kaitsejõudude arendamiseks. 

Kui rahuvalvega alustati, siis tegelikult kõik teadsid: arvestades ÜRO protseduure ja toimimispõhimõtteid rahuoperatsioonidel ning sarnasust sellega, kuidas toimib NATO, on see ettevalmistus ja võimaluse tekitamine selleks, et kunagi me saame NATO liikmeks. Kõigil oli kuklas teadmine, et me ei saa kunagi enam olla üksi, me ei ole enam kellegi lükata-tõmmata. Ajalugu on tõestanud, et Kaitsevägi, aga mitte ainult Kaitsevägi, vaid ka politseinikud, arstid ja riik tervikuna on seda instrumenti väga hästi kasutanud. Sest nendel missioonidel me töötame rahvusvahelises keskkonnas. 

Võtaks lisaaega.

Kolm minutit lisaks. 

[Tähtis on] keelekeskkond, staabiprotseduurid ja üldse selle õhkkonna tunnetamine. Me loome ühte asja, mida me võib-olla iga päev ei märka, see on tegelikult riigi pädevuse ehitamine. Me saame sealt inimesi, kes on võimelised osalema strateegilisel planeerimisel meie valitsuse juures, ministeeriumides, vajaduse korral juhtides kriise või kui on rahulikum aeg, siis valmistades ette erinevaid kavasid ja plaane, valmistudes halbadeks aegadeks. Kahtlejaid oli ka siis, kui me alustasime. [Leiti, et] me peame ikka minema seda teed, et iga põõsa taga on granaat, kuulipilduja ja kaevik. Vähehaaval aga kahtlejad veendusid, et see tee ei ole jätkusuutlik.

Missioonid on omamoodi, kui me tõmbame paralleeli Eesti omadustega, siis näeme, et see on tegelikult ju meile väga omane toimimispõhimõte, väga sarnane sellega, mida me tunneme sõna "talgud" all. Me osaleme ju koos, ühise jõupingutusega julgeolekuküsimuste lahendamisel. Ja meil on palju häid asju, mida ette näidata: Estonia, enne teist maailmasõda hangitud allveelaevad, annetuskampaaniad jõulude ajal. Täpselt sama põhimõte: ühiselt [kasutame] jõudu ja lahendame asju. Üksi oleks keeruline seda kõike teha. Ja samal ajal, kui me missioone arutame, kaitsevad meie taevast ju needsamad liitlased, kellest mõne jaoks [oleme meie] ju ka kauge tundmatu koht, võib-olla mõni küsib ka, kas ikka peab sinna minema.

Nii et meil tuleb aru saada, et see on meie vundament, panustades me loome alused eeldada ja me valmistume selleks konkreetselt treenides. Praegu käivitati kaitseväeõppused, kus muide harjutatakse liitlaste tulekut siia.

Ma aktsepteerin seda, et ühiskonnas on neid, kes võib-olla kahtlevad [nendes otsustes]. Muidugi, mulle ei meeldi üldse see küsimus, mis on tehniline, aga kui ta tuleb sealt, kus on väljendatud ka kahtlust, milline lipp peaks Toompea tornis lehvima, siis see ei ole hea. Aga me loome riiklikku pädevust selleks, et oma iseseisvust kaitsta.

Ja huvitav moment on veel selles, et praegu tekib meil ju Euroopas võimalus paremaks sünergiaks. Euroopa on olnud passiivne, aga uue välispoliitika juhiga on asi ehk muutumas. 

Nii et kokku võttes, missioonid on oluline välispoliitiline instrument ja see on väga oluline vahend, hoidmaks meie kaitsevõimet, hoidmaks riiki vajalikul tasemel. Ma tänan veel kord toetuse eest nende missioonide otsustamisel ja tervitan ka tulevikus head tulemuslikku arutelu. Aitäh!

Mart Helme Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Aitäh, härra eesistuja! No kuulsime siin täitsa mõttetut propagandat ja loomulikult ka torkeid, et mõnele pole nagu oluline, mis lipp Toompeal lehvib. Tõepoolest, me viisime vikerkaarelipu Kabulisse ja lasime siis sealt jalga. 20 aastat! 20 aastat viisime demokraatiat, rahu ja julgeolekut Afganistani ja siis lasime jalga. Vaat niimoodi on nende missioonidega lugu. 

Teate, mis mind ärritab? Mind ärritab see niisugune nõme palgasõduri mentaliteet: kui öeldakse, et tuleb minna, siis meie omad löövad kulpi ja lähevad. Ei ole vaja minna! Mis asja me praegu arutame siin? Konfliktijärgset rahuvalvet. Kas Liibanon on konfliktijärgne või? Kas Süüria on konfliktijärgne või? Kas Iisrael on konfliktijärgne või? Tulge mõistustele, kullakesed! Vormistage vähemalt seal komisjonis see nimetus ümber. Vormistage see ümber niimoodi, et see oleks adekvaatne ja vastaks tegelikule olukorrale – sellele, et Liibanonis on sõda. Liibanon on puruks pommitatud. Iisrael sõdib. Iisrael ei lase mingisuguseid, ma ei tea, kolmandaid, neljandaid või viiendaid riike oma territooriumile julgeolekut tagama ja looma. 

Naljaninad olete! Täpselt sama võime rääkida Süüria puhul. No lähme siis Süüriasse, tõmbame seal ka vikerkaarelippu üles ja ütleme, et me tulime teile demokraatiat ja rahu tooma!? See on nii naeruväärne. See on naeruväärne! 

Ja siin räägitakse sellest, et algul oli ka kahtlejaid. Algul oli kahtlejaid jah. Aga algul oli täiesti teine olukord: Venemaa oli käpuli. See oli 1990. aastatel, Venemaa oli käpuli. Venemaa ei ole enam käpuli. On väga selge kokkulepe Washingtoni ja Moskva vahel: meie ei tulista teie sõdureid ja teie ei tulista meie sõdureid. 

Ja sellepärast lükatakse mingid auksiliaarid kuskile nii-öelda rahu valvama. Me oleme need auksiliaarid, me oleme need palgasõdurid, kes lähevad arutlemata, küsimata, otstarbekusest hoolimata – muudkui läheme! 

See mentaliteet on vaja murda. Ei, kulla kolleeg, me ei ole subjektid, me oleme objektid. Me oleme selles mängus objektid ja käitumegi täpselt objektidena, kui me laseme siin täiesti kriitikavabalt neid eelnõusid läbi. 

Varro Vooglaid jumala selgelt, arusaadavalt ja juriidiliselt põhjendatult tõi välja, miks need blankovekslid on põhiseadusega vastuolus. Aga teile see ei loe, sest palgasõdurid ei küsi sellest, kas see on seadusega kooskõlas või mitte. Palgasõdurid lähevad.

Aga see palgasõduri mentaliteet tuleb murda! Sest kui me selle murrame, siis me oleme subjektid, mitte objektid. Aga seni, kuni me siin räägime ilusat juttu sellest, kuidas maailma asjad lähevad meile korda … Muidugi lähevad maailma asjad meile korda. Loomulikult lähevad maailma asjad meile korda, aga mitte niimoodi, et me oleme viimased, kes tule kustutavad ja jätavad kõik maha. Nii nagu Afganistanis jäeti kõik maha.

Missugune sõjavägi on praegu üks maailma kõige paremini relvastatud sõjavägesid? Talibani sõjavägi! Kes ta relvastas? Ameerika Ühendriigid ja NATO liitlased. Kõik jäi maha! Aga meile ei anta midagi. Meie kaitsejõud – ja seda te teate paremini kui mina – sõidavad ringi mingite 50 aastat vanade, ma ei tea, Volkswagen Jettade ja mingisuguste kurat teab mis romudega. Meil on 50 aastat vanad veoautod ja maastikumasinad! Me sõidame sellistega ringi, aga me käime mööda maailma korda loomas. Meie tagame rahu!? Me oleme maailma politseinikud!? 

Ma ei ole põhimõtteliselt missioonide vastane. Ma ei ole põhimõtteliselt selle vastu, et meil on liitlaskohustused ja me neid täidame. Aga ma olen vastu sellisele kriitikavabale idiotismile, mida me ka kuulsime täna siit puldist ja oleme korduvalt kuulnud kõikide nende eelnõude puhul. Ja vabandage, ma sõna otseses mõttes sõiman teid läbi. Sest selline idiootlik palgasõduri lähenemine kõikidele nendele eelnõudele on mulle isiklikult vastuvõetamatu. Ja see on ka põhjus, miks ma hääletan kogu aeg vastu. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun!

Nüüd me siis kuulsime Eesti kõige võimekamalt geopoliitiliselt strateegiliselt mõtlejalt Mart Helmelt, kes on Eesti kaitseväelased. Need mehed ja naised, kellele me loodame kõige raskemal hetkel – EKRE seisukohast on tegemist vikerkaarelipu all sõdivate palgasõduritega. (Mart Helme räägib saalist. Juhataja helistab kella.)

Austatud istungi juhataja, kas te saate äkki kuidagi korrale kutsuda selle lärmava trolli seal paremas reas? (Mart Helme räägib edasi.)

Läbirääkimistel saate vastusõnavõtu pärast. (Saalis räägitakse.)

Austatud istungi juhataja, teie (Juhataja helistab kella.) seadusest tulenev kohustus on tagada saalis kord, aga teil on siin …

Jaa, ma annangi märku ja …

… nüüd juba kolm inimest, kes mingil põhjusel karjuvad üksteise peale. (Saalis on lärm.)

Lugupeetud … (Mart Helme räägib edasi.) Head Riigikogu liikmed, austame korda ja laseme ettekandjal oma sõnavõtu lõpetada. Pärast on võimalus vastusõnavõtuks. Aitäh!

Austatud istungi juhataja! (Saalis räägitakse.) Minu meelest te peate kuidagi ikkagi tagama … 

Lugupeetud ettekandja, teie aeg jookseb. Te võite oma ettekande ära teha ja siis on võimalus vastusõnavõtuks.

No olgu siis öeldud, et minu hinnangul praegu Riigikogu istungit juhatav aseesimees selle tööga ilmselgelt hakkama ei saa. Aga ma sooviksin siiski nüüd tulla selle juurde, mida eelkõneleja just rääkis. (Saalis räägitakse edasi.)

(Helistab kella.) Laseme ettekandjal lõpetada.

Ma tänan teid. Austatud kolleegid! Siin just äsja hääletati eelnõu üle, mis käsitleb Eesti osalemist JEF-is. Ja ka selle eelnõu kohta räägiti, mida me seal teeme. Ma juhin teie tähelepanu näiteks sellele, et novembris 2023. aastal otsustas JEF, mis on Ühendkuningriigi juhitav koalitsioon, esmakordselt aktiveerida oma kriisireageerimise võime. Ja mis eesmärgil? Sel eesmärgil, et aidata tagada turvalisust Läänemerel ja Taani väinades ning muu hulgas tugevdada meie merealuse taristu kaitset. 

JEF on üks nendest formaatidest, mida Ühendkuningriik juhib ja milles osalemine on otseselt Eesti julgeoleku huvides. JEF on ka liitlastega tehtav koostöö, mis igapäevaselt aitab Eesti julgeolekut tagada. Ometi, praegu me siin saalis nägime, et osa meie kolleege hääletas JEF-is osalemise vastu. Sisuliselt hääletasid nad Eesti julgeolekuhuvide vastu.

Samamoodi on näiteks ühised missioonid Prantsusmaaga aidanud viia meie ühise kaitsekoostöö täiesti uuele tasemele. Muu hulgas väljendub see väga mitmekülgses poliitilises koostöös ja annab meile igasuguseid erinevaid võimalusi mitmel erineval tasemel. 

Ma ei soovigi kogu oma aega täis rääkida. Lihtsalt ma mõistan seda, et EKRE fraktsioon soovib tähelepanu. Nüüd on need karjujad siit saalist kuhugi minema jooksnud, ilmselt karjuvad kusagil koridoris. Aga lihtsalt [siia saali] alles jäänud liikmetele sooviksin öelda, et on mõistetav, et vastandumine selle tähelepanu toob, aga see, mida te teete, on selline mage ja juhm tähelepanu otsimine. See on Eesti huvide vastane tähelepanu otsimine. Ma väga palun, et te sellega enam ei tegeleks. Aitäh!

Varro Vooglaid, vastusõnavõtt, palun!

Suur tänu! Ma tahtsin öelda seda, et kolleeg Alar Lanemani piste oli tehtud ilmselt minu suunas, kui ta rääkis sellest, et ta loodab, et küsimused ei tule leerist, kus ei olda kindlad, kas Pika Hermanni tornis peaks lehvima sinimustvalge lipp. 

Ma tahan esiteks öelda, et see oli mage ja madal. Sinust, Alar, ootaks enamat. Sa tead väga hästi, et mul ei ole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Ja need, kes on rääkinud vastupidist, on sihilikult moonutanud seda, mida ma tahtsin öelda tolles saates, millest see vale liikuma lasti. Ma oleksin lootnud, et sina sellist asja ei tee. Aga noh, paistab, et Reformierakonnaga liitudes oled uued kombed kiiresti omaks võtnud. 

Lisaks sellele pistsid sa oma kõnes meie suunal sellise torke, et ma oleksin justkui nagu absurdi viinud oma küsimused seoses sellega, kas siis blankoveksli eelnõule tuginedes saaks Eesti Kaitseväe viia sõtta Venemaa vastu Ukrainas. Ei ole absurdi viinud! Sina tead sama hästi kui mina, et sellele seadusele tuginedes saab viia Eesti sõtta Venemaa vastu Ukrainas. Sa tead sama hästi kui mina, et selline otsus on vastuolus põhiseaduse ja selle mõttega. Tulenevalt ametivandes antud tõotustest ma oleksin oodanud, et sina, kes sa tead seda, oleksid hääletanud viisil, mis on põhiseadusega kooskõlas, mitte ei hakkaks hurjutama neid, kes ütlevad, et tuleks hääletada põhiseadusele vastavalt.

Nii, läbirääkimistes [osaleb] Peeter Tali. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Perekond Helme on küll saalist lahkunud, aga ma lükkan ikkagi vale[info] ümber. Kõigepealt, konfliktijärgne rahutagamisoperatsioon – jah, see kõlab küll imelikult, aga see on ÜRO missiooni nimi ja me siin Eestis ei saa ÜRO missiooni nime muuta. 

Aga selles suhtes ma olen väga nõus, et ÜRO olukord ja ÜRO Julgeolekunõukogu staatus teeb meile, mulle isiklikult muret. Ühtepidi nad on nagu ajusurmas või koomas ega suuda teha otsustamisi, läbirääkimisi ja otsustamise protsesse.  

Siis, kui palju kulub raha välismissioonide peale? Sel aastal – aasta ei ole veel läbi – on planeeritud 11,62 miljonit eurot ja järgmisel aastal alla 9 miljoni euro. Loodetavasti Riigikogu võtab selle eelarve vastu.  

Ja Afganistani kohta. Miks me läksime Afganistani? Sellel on mitu põhjust. Üks põhjus on see, et NATO on rakendanud artiklit 5 oma rohkem kui 70-aastase ajaloo jooksul ainult üks kord ja see oli peale seda, kui 2001. aastal terroristid ründasid Ameerika Ühendriike. Afganistani missiooni jaoks oli olemas ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon. Kuidas sealt välja tuldi, on iseasi. Tõenäoliselt Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, kes ametist lahkub, ei lähe maailma ajalukku oma ajajärgu kõige tugevama ja edukama Ameerika Ühendriikide presidendina. Aga see on rohkem nagu tagantjärele tarkus. Eks siis politoloogid ja ajaloolased saavad seda hinnata. 

Aga veel, Eesti sõduritel, ajateenijatel, kaitseliitlastel, reservväelastel on esmaklassiline varustus ja tänu sellele, et me rahvana oleme pingutanud ja kaitsekulutustesse rohkem raha pannud, on see läinud aastatega järjest paremaks. Võib-olla 1990-ndatel mõni Kaitseliidu rühma‑ või kompaniipealik sõitis Volkswagen Jettaga, aga ma võin teile kinnitada, et ei Kaitseliidu varustuses ega ka Kaitseväe varustuses pole mitte ühtegi Volkswagen Jettat. Äärmisel juhul võib-olla Volkswagen Iltis on jäänud kuskile, aga see on täitsa maastikku läbiv maastur. Ja enamik maastureid, mis on Kaitseväe käsutuses ja Kaitseliidu kasutuses, on G-klassi Mercedesed.  

Aga ärme läheme detailidesse. Miks ma siia tulin rääkima? Ma võin hea meelega Mart Helmega geopoliitikast rääkida, aga mind isiklikult solvas see, kui ta mitu korda ütles, et Eesti sõdurid on palgasõdurid. 

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Pole minu asi öelda, mida keegi võib siin saalis öelda või ei või. Aga ma kaitsen siin Eesti sõdurite au ja Eesti ohvitseride au. Vahet ei ole, kas nad on teenistuses, reservis või ei ole meiega. Eesti sõdurid ei ole mitte kunagi olnud palgasõdurid. Eesti sõdurid ei teeni raha, nad teenivad rahvast ja riiki. Nad tagavad Eesti julgeoleku huve. Nad võitlevad alati Eesti eest. 

Väga rasketel missioonidel Iraagis ja Afganistanis me kandsime kaotusi. Me tõestasime ennast seal nagu sõdurid, me astusime tagasi sõjameeste ritta. Me saime üle sellest, et me andsime alla teises maailmasõjas ja sõdisime mitte oma riigi eest, vaid ma ei tea, Soome, Saksa, Nõukogude Liidu, Vene, Briti õhuväe, kelle iganes vormides. Me sõdisime hästi, aga mitte oma riigi eest. Nüüd me tõestasime taas, et me võitlesime. Seda nägid meie liitlased ameeriklased, britid ja prantslased, nagu ma enne ütlesin. Ja see ei ole täna juhus, et Eestit kaitsevad kolme NATO tuumariigi sõdurid: Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa. See ei ole juhus. Nad on sellepärast siin, et meie koos kandsime ühiselt raskust, sõltumata rünnakrelvade terasest tulest. Tänan!

Kalev Stoicescu, palun!

Tänan, istungi juhataja! Head kolleegid! Täna hommikul, enne lõunat oli meil selline – kuidas seda nimetati? – naerukursus. Riina, mäletad? (Riina Solman vastab saalist.) Naerukoolitus, just! Anna Pihl intervjueeris mind ja küsis, kas me saame siin saalis nalja ka. Ma ütlesin, et vahel harva saame, aga paraku iga päev on selliseid momente, kus ei tea, kas nutta või naerda. Peale seda arutelu siin, peale mõningaid sõnavõtte tahaks nutta tegelikult, kui aus olla.

Kõigepealt, millest me siin räägime? Kõikide nende eelnõudega seoses, mis riigikaitsekomisjon siia saali saatis teisele lugemisele ja vastuvõtmisele, me räägime rahvusvahelisest koostööst, mis on nagu kahesuunaline tänav. Me ei ole sellised, kuidas öelda, aidamehed, kes räägivad: "Me tahame ainult saada. Tulge aidake meid," aga me ise nagu ei pea panustama mujal. 

Me tahame, et meie huvidega arvestatakse, et meid kaitstakse Venemaa-ohu eest, aga meie ei peaks midagi panustama. Meid ei huvita see, mis toimub Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas või mujal. Selline mentaalsus ei vii mitte kuhugi. 

Võtmesõna on siin solidaarsus. Aga solidaarsus ei teki mitte ainult läbi poliitiliste avalduste, nii et me käime kuskil suurtel tähtsatel konverentsidel ja tippkohtumistel, teeme häid deklaratsioone, suuri sõnu, ajame sooja õhku suust välja, ja ongi solidaarsus olemas. Solidaarsus tekib praktikas, kui meie sõdurid on koos operatsioonidel, nad on koos siin – meil on siin britid, prantslased, ameeriklased ja teised –, ning meie sõdurid on mujal koos nendesamade liitlastega. Niimoodi me tõestame, et me arvestame teineteise huvidega. Me peame käituma ja toimima nagu vastutustundlik riik. 

Teiseks, vastuseks sellele, et siin on kriis ja seal on sõda. Aga mis te siis arvate, et rahuvalvemissioonidel peaks vägesid saatma Kanaari saartele, Bahamale või Prantsuse Polüneesiasse, et nad peesitaksid seal? Loomulikult saadetakse sinna, kus on kriisid. Ja kriisid muutuvad, nii nagu paraku nüüd on, ägedamaks. 

Kolleeg Mart Helme ütles, et see on naeruväärne, et me osaleme nendes rahvusvahelistes jõupingutustes rahu [tagamiseks]. Ma arvan, et pigem on naeruväärne see, et nii palju kordi on antud selgitusi kõikides aspektides, aga neid on antud nagu kurtidele kõrvadele. (Saalist öeldakse midagi.) Kehvad seletused? No ma selgitan siis ühte asja veel. 

Seesama pealkiri "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis" – selle kohta on küsitud komisjonis, seda on küsitud kaitseministrilt, seda on küsitud meie ettekandjatelt peale esimest lugemist ja nüüd küsiti jälle. Igal aastal küsitakse sedasama asja. Ma ei tea, kümneid kordi on seda selgitatud, et see ei ole meie pandud nimetus. See on ÜRO pandud ametlik nimetus, see on algne nimetus, ajalooline. Me ei saa seda muuta. Kui ÜRO seda muudab, siis muudab. Selge see, et kontekst on muutunud ja on õigustatud küsimus, miks see pealkiri selline on. Aga seda on juba nii palju küsitud ja sellele on väga palju kordi vastatud. Kui kaua võib küsida seda ühte ja sama asja?! Siis lõpuks ei ole enam vahet, kas me selgitame või ei selgita – kui ei taheta kuulda võtta, siis ei võetagi kuulda. 

Ja lõpuks, viimane asi. Minu jaoks on ikka päris šokeeriv – ja ma arvan, et see on šokeeriv kõigi Eestit armastavate inimeste jaoks –, et üheksa parlamendiliiget hääletas eelnõu 485 vastu. Need olid hääled Eesti kollektiivkaitse vastu, need olid hääled Eesti riigi kaitse vastu ja need olid hääled Eesti püsimajäämise vastu, mis sõltub Eesti riigi kaitsest. Aitäh!

Minu teada, Varro, sinu nime ei mainitud praegu ettekandes, nii et ma ei saa sulle vastusõnavõtuks võimalust anda. Aga seda saab teha … Ahah, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Jaa, mul on protseduuriline küsimus selles mõttes, et minu teada saab vastusõnavõtu mitte üksnes siis, kui nime mainitakse, vaid ka siis, kui on arusaadav, kellest räägiti. Siin räägiti justkui üheksast saadikust, kes hääletasid 485 OE vastu, ja [öeldi,] et nemad on seega kollektiivkaitse vastu, Eesti iseseisvuse vastu ja ma ei tea, mille kõige vastu. Mina tundsin küll ennast siin ära.

Aitäh! Läbirääkimiste ajal on siiski võimalik ainult üks vastusõnavõtt. Sa oled ühe juba saanud, paraku teist korda ma ei saa sulle seda anda. Aga läbirääkimiste kõneleja, Anti Poolamets, palun! Vabandust! Enne Raimond Kaljulaid, küsimus istungi juhatajale.

Jaa, ma tahtsin selles mõttes toetada austatud kolleeg Varro Vooglaidu, et tõepoolest, kui Kalev Stoicescu rääkis inimestest, kes on Eesti riigi vastu, siis mina küll mõistsin selle all Varro Vooglaidu ja tema kolleege EKRE-st. Minu meelest on see üsna ühene.

See ei olnud nüüd küll protseduurilise küsimusega kuidagi seotud. Anti Poolamets, teil on võimalus kõneleda.

Aitäh! Ma tulin tõesti pulti praegu selle tõttu, et mõned eelkõnelejad kasutasid selliseid mõtteid või ka valeväiteid, mida peaks ära õiendama. Näiteks eelkõneleja, riigikaitsekomisjoni esimees ütles, et meile on antud ammendavalt informatsiooni nende missioonide kohta. Esiteks ma ütlen, et ammendavusest on asi kaugel, sellepärast et osa saadikud ei suuda isegi leida kaardilt üles mõnda piirkonda, kus meie väed on. Sest me oleme ikka vägev missiooniarmee küll, me oleme Babüloni väravate juures. Ja on täiesti põhjendatud, et me esitame küsimusi, mida me teeme Babüloni väravate juures. On täiesti põhjendatud, et me esitame lõpuks ometi küsimuse, kuidas see Afganistani projekt nii armetult läbi kukkus. USA-s on kindralid nendel teemadel raamatuid kirjutanud, proovinud järeldusi teha, kuidas kõik nahka läks. Nii, nagu Mart Helme väga tabavalt osundas: USA õnnetu ja kaootiline lahkumine Afganistanist võis olla ka üks Ukraina sõja ajend. Putin sai julgustust selleks, et kasutada ära USA nõrkust. Ehk siis Afganistani missiooniga läks väga halvasti. 

Siis, informatsiooniline kvaliteet, mida andis meile minister siit puldist samade asjade kohta, oli niivõrd madal, et me küsisime neli korda ühe asja kohta. Ta oli täiesti ette valmistamata. Me küsisime, miks on missioonil kirjas Süüria, mida ta sellest arvab, mida see tähendab. Ta ei olnud kordagi võimeline sellele vastama. Selline on see kvaliteet: kaitseminister saadab vägesid välja, aga ta ei tea, miks on kirjutatud missiooni juurde "Süüria". Ja nagu me näeme, nüüd on seal lahvatanud ka uus etapp sisemises võitluses, seega ikkagi tahaks teada, mida see tähendab. Ma ei saanudki teada. Loomulikult on see kvaliteeditu etteaste. 

Ja teisalt, isegi kui pingutada, on nende asjade sisse vaatamine äärmiselt keeruline. Nagu öeldud, kindralid kirjutavad monograafiaid ja proovivad aru saada, mida nad seal tegid, mis oli selle missiooni tegelik sisu, miks nad lüüa said, miks seal kaos tekkis, miks see missioon oli edutu. Ja selliseid edutuid missioone on palju, kõige eredam neist muidugi Afganistan, Taliban on ju lõppude lõpuks võimul. Kas see oli edukas missioon? Käed ei tõuse. 

Nagu me nägime, on mõistlikke missioone, tõepoolest, mõnemehelisi. Vahemerel tehakse katseid illegaalset immigratsiooni selle registreerimisel tõrjuda. Seda eriti ei suudeta. Noh, katsetame siis vähemalt sedagi.  

Ja täna oli terav teema. Huvitav, kas siis, kui parlament otsustab missiooni, see ei olegi nagu õige või? Kui me tõstatame selle saali kõige tähtsama probleemi – kes otsustab sõja ja rahu üle, kes üldse siin riigis otsustab, kas parlament või täitevvõim? –, siis see on ka paha lugu, et me sellest räägime. Mina arvan, et see on põhiprobleem, kas parlament on siis see Eesti rahva suveräänsuse kandja või ei ole, või libiseb see [roll] järk-järgult ja üsnagi segaste argumentidega täitevvõimu kätte. See ei tohiks nii olla. Tegelikult jääb ka riigikaitsekomisjonil võimu üha vähemaks. Teadasaamise õigus ei ole ainuke õigus, otsustamisõigus on kõige tähtsam õigus, mis meil siin saalis on. 

Maailm on ettearvamatu. Näiteks saadame me Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks kõige plekilisema inimese, kes siin puldis on valetanud oma parteiprogrammi kohta, on valetanud ka selle kohta, mida käsitles tema Venemaa äri rahastamine. Kas see on julgeolek, kui me saadame sellise inimese sinna? Minul on kõhe tunne, kui me saadame määrdunud persooni, kui me saadame korruptiivseid persoone Euroopa kõrgeimatele ametikohtadele. Ohtlik on. 

Kas lisaaega saab?

Saab küll. Kolm minutit lisaks.

Me saadame korruptiivseid persoone ka Euroopa Kontrollikotta kõige kõrgematele ametikohtadele. Kas see tekitab turvatunnet? Ei tekita. Kas see tekitab turvatunnet, kui meie Euroopa Parlamendi liikmed või ministrid nimetavad – ma ei hakka aega täpsustama – Trumpi, liitlasriigi juhti, fašistiks, võrdsustavad teda Hitleriga? Meie poliitikud. Jah, selle kohta on küllalt teateid, kus nad isegi liitlasriikide ohvitseride ees seda teevad. No mida te siis ootate? Mida siis USA saadikud kirjutavad oma memodesse? Seda, et siinsed poliitikud räägivad sama juttu nagu Putin või keegi teine, see ei ole adekvaatne jutt. See ei ole ka julgeolekust adekvaatne arusaamine. 

Ma rääkisin ühest kaitseministrist, viitasin sellele, kes Trumpi fašistiks ja Hitleri-sarnaseks persooniks nimetas. Muljetavaldav muidugi. Ja temale delegeerida volitus saata meie vägesid kusagile välismaale? No ei ole nõus! Ma arvan, et siin Riigikogus oleme me kollektiivse ajuna palju paremad neid otsuseid tegema. 

Ei ole üldse liialdus see, et ootamatusi võib ette tulla. Ajaloolasena tuleb mul öelda, et kui raamat "Uneskõndijad" kirjutab sellest, kuidas Euroopa riigid marssisid oma hävingule vastu esimeses maailmasõjas, uneseisundis, unelaadses seisundis, siis paraku nii oligi. Nad kaotasid oma riigi senisel kujul, mis kehtib eriti sõtta astunud riikide kohta, suurriikide kohta. Ja ka tänapäeval on need ohud olemas: kui doominoefekt jätkub, nagu me näeme Põhja-Korea sekkumisest Ukraina sõtta, siis ei ole midagi välistatud. Ei ole välistatud ka rumalad juhused. 

Nagu ma ütlesin, kui ühel päeval puhkeks Taiwani konflikt – selleks valmistub Taiwan, selleks valmistub Jaapan ja selleks valmistub USA –, siis me ei tea, mis võib kaasneda sellega, kui Hiina selle saare ümber piirab. Mõni laev sõidab miini otsa, mõni USA laev saab raketitabamuse. Mis on järgmine? Milline eskalatsioon järgneb tuumariikide vahel? 

Kõik need küsimused on üleval. Ma arvan, et tark lähenemine, mitte rapsimine ja kriitiline analüüs missioonide puhul, parlamendi õiguste puhul rahu ja sõja üle otsustada ning missioonide üle otsustada on täiesti õige ja oluline. Aitäh!

Teie aeg! Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Kasutan võimalust vastata mõningatele kolleegidele, kes on siin hiilanud, kuidas öelda, magedate repliikidega. 

Esiteks, Kalev Stoicescu osutas siin, et need üheksa saadikut, kes hääletasid otsuse eelnõu 485 vastu, on Eesti kaitsevõime ja iseseisvuse vastu. Ma täpselt ei mäleta tsitaati, mul ei ole seda välja kirjutatud, see ei ole veel jõudnud ka stenogrammi, aga midagi sellist ta ütles. Vale! Ilmselgelt vale ja totaalselt vale!

Mina võin öelda, miks mina selle eelnõu vastu hääletasin. Väga lihtne: samal põhjusel, mida ma selgitasin ka eelnõu 479 [arutelul] kõnet pidades. Olukorras, kus Euroopas valitseb väga pinev julgeolekuolukord ning ei ole sugugi välistatud, et sõda Ukrainas võib eskaleeruda Venemaa ja NATO vaheliseks sõjaliseks konfliktiks, millesse võib saada kaasa tõmmatud ka Eesti Vabariik, on minu kui Riigikogu liikme jaoks ülioluline, et me ei anna valitsusele mitte mingisugust blanketset volitust minna Eesti Vabariigiga sõtta – ükskõik kus, ükskõik mis asjaoludel, ükskõik kelle vastu, ükskõik kellega koos, ükskõik mis eesmärgist lähtuvalt. 

Põhiseadus ütleb, et see on Riigikogu otsustuspädevus, ja vastavad otsused peab Riigikogu saama langetada igal konkreetsel juhul konkreetsetele asjaoludele tuginedes ise. Kõik! Ja täpselt see on 485 OE probleem. NATO kiirvalmidusüksuse raames volituse andmine Eesti Vabariigi kaitseväe kasutamiseks sõjalistes operatsioonides – ei! Ei anna praeguses olukorras mitte mingisugust sellist nõusolekut. 

Fakt on see – vaadake ise kodu- ja töökorra seadust –, et täiendava istungi või erakorralise istungi istungjärkude vahelisel ajal saab kokku kutsuda momentaalselt. Vähem kui 24 tunniga saab Riigikogu ära menetleda vastavasisulise otsuse, kui me tõesti tahame Riigikoguna võtta vastu otsuse, et läheme siis sõtta. Ei ole sellist argumenti mõtet siia tuua, et tuleb sellised blankovekslid anda erinevate eelnõude näol, sest vastasel juhul ei jõua seda teha. See on vale! Te ju kõik teate, et see on vale. Kui see ei ole vale, siis esitage vastuargument. Näidake, miks ei saa Riigikogu ise neid otsuseid kiiresti langetada. Mitte kusagil, Alar, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole öeldud, et täiendavat istungit ei saa kutsuda kokku momentaalselt, kohe, homseks, ja teha kaks lugemist järjest – üks lugemine ja teine lugemine kohe ära teha. [Oleks otsekohe] tehtud. Kus see kiireloomulisuse argument siis on teil? Millistele jalgadele see tugineb? Valetate ju! Aga kas häbi ei ole valetada? Tõsiselt!

Ja siis tulete siin vehkima mingisuguste selliste juttudega. Sina ise ka, Alar, tuled rääkima siin, et sa loodad, et küsimus ei tule sealt leerist, kus seatakse kahtluse alla, mis lipp peaks Pika Hermanni tornis lehvima. Esiteks, mis see siia üldse puutub, see laimujutt? Miks sa seda üles kisud siin? Kas sul häbi ei ole? 

Ma võin sulle vastata: erinevalt sinust häirib mind küll see, et siin majas, selle maja fassaadil ja mujal lehvivad hoopis muud lipud kui sinimustvalged. Mina tahaksin, et Riigikogu fassaadil lehviksid ainult sinimustvalged lipud ja et valges saalis oleksid ainult sinimustvalged lipud. See, et sinna muid lippe pannakse, mind häirib, aga sind ei häiri. Nii et jäta need jutud heaga endale.

Nüüd, jah, mõtlesin, et kommenteerin mõne sõnaga ka Raimond Kaljulaiu kommentaari. Tõepoolest, kui mainiti siin üheksat Riigikogu liiget, kes hääletasid 485 OE vastu, siis tema tundis ka ära Eesti iseseisvuse vastu olevad isikud. Aga jätan selle kommenteerimata. Minul ausalt öeldes oleks õhtul koju minnes ja peeglisse vaadates vastik, kui ma niimoodi käituksin. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne läbirääkimiste lõpetamist saab Alar Laneman [võimaluse] vastusõnavõtuks.

Aitäh! Kuna enam selgemini kedagi mainida ei saa, kui mainiti mind, siis ma olen kohustatud vastama. Esiteks, see kuulub selle saali juurde: anda hinnanguid, väljendada oma seisukohti, vajaduse korral ka mõista hukka. Ja kui on selline fraas lendu lastud, siis pole midagi parata, selle ütlejal tuleb elada sellega, et seda aeg-ajalt meelde tuletatakse, eriti siis, kui – ma põhjendan nüüd – see on seoses sellega, et kõnesoleva seaduseelnõu vastu oldi kriitiline just võimaluse tõttu, et seda kasutatakse Vene agressioonile vastuseismiseks Ukrainas. Siis tekibki kahjuks kummaline koosmõju. 

Väga kahju, et selline asi on juhtunud. Aga samas ma ütlen, et kui me ei ole rahul selle korraga, siis esitame ettepanekuid, kuidas Riigikogu tööd paremaks teha. Ja see, et miski asi tehti teistmoodi, ei tähenda, et see on vale. Võib-olla on see eksimus, aga arutame siis seda. Süüdistusel, et see on teadlikult vale, tehtud mingi halva kavatsusega, ei ole ka mingit alust. Seda ma ei ole komisjonis kunagi näinud. Vastupidi, seal on hea arutelu. Ja ma, vastupidi, tunnustan hea kolleegi Anti lähenemist. 

Nii et kasutagem tarka lähenemist. Kui meile ei meeldi see, kuidas me otsustasime, teeme siis ümber ja arutame. Aitäh!

Nii. Kalev Stoicescu, teie nime ka mainiti. Vastusõnavõtt.

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna mind ka mainiti, tõepoolest, siis püüan uuesti täpsustada …

Kas teil on mikrofon sees? Rääkige mikrofonile lähemal, me ei kuule muidu. Aitäh!

Jah. Oma sõnavõtus rääkisin rahvusvahelise koostöö olemusest, mida see tähendab Eesti riigikaitsele, miks see vajalik on ja kõigest sellest. 

Ma riigikaitsekomisjoni esimehena ja Riigikogu liikmena mõistaksin seda, kui esitataks küsimusi selle kohta, miks me osaleme jätkuvalt näiteks Mosambiigis või teistes sellistes missioonides. See on Kaitseväe tahe, nemad soovivad seal jätkata, ja Kaitseministeeriumi soov on see ka. See oli meie otsustada, kas me toetame seda või mitte. Nad soovisid ja siis me toetasime.

Kui aga jutt käib otsuse eelnõust 485 – mina rääkisin konkreetselt sellest, ma olin selle eelnõu juures ettekandja –, siis tuleb öelda, et see puudutab Eesti panust NATO jõududesse ja kollektiivkaitset. Aga selle eelnõu vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget. See oligi minu jaoks šokeeriv. Mitte see, et olid küsimused Liibanoni või Mosambiigi või muu [kohta]. See, kui ollakse juba Eesti ja NATO kollektiivkaitse vastu, on sõna otseses mõttes šokeeriv ja ohtlik. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, teid tõepoolest mainiti. Palun! Vastusõnavõtt.

Ma jätkan sealt, kus austatud Kalev lõpetas. Ma tõesti leian, et näiteks JEF-is osalemise vastu hääletamine ja selle vastu argumenteerimine ongi Eesti huvide vastane tegevus, see on Eesti iseseisvuse vastane tegevus. JEF on Eestile üliolulise liitlase Ühendkuningriigi juhitud koalitsioon. Ühendkuningriik on lubanud sõja korral panustada Eesti diviisi brigaadiga. Ehk Ühendkuningriik on võtnud kohustuse, et juhul, kui Eesti iseseisvust ähvardab oht, on nemad valmis brigaadisuuruse üksusega tulema siia ja võitlema õlg õla kõrval meie kaitseväelastega koos. Riigikogus siin saalis täiesti tühiste argumentidega kutsuda üles seda mitte toetama ja hääletada selle vastu ongi tõesti Eesti julgeoleku huvidele risti vastupidine tegevus. On väga kahetsusväärne, et meie kolleegid seda teevad. 

Täpselt samamoodi on seda NATO kaitsekoostöö õõnestamine. Ja täpselt samamoodi on see täiesti alusetu jama levitamine, nagu võiks Eesti valitsus kuidagi ootamatult sekkuda sõtta Ukrainas, ilma et Riigikogu sellest midagi teaks või et Riigikogu saaks midagi teha. Teatavasti võib Riigikogu sellesama mandaadi, mille ta täna annab, soovi korral iga hetk tagasi võtta, kui ta tõesti leiab, et valitsus on seda kuidagi valesti kasutanud. 

Nii et see, mida me täna siin kuuleme – ma ei tea, kas need inimesed on eksiteele sattunud sellepärast, et nad tarbivad, ma ei tea, Vene riigi meediat, või teevad nad seda teadlikult ja nende ülesanne ongi siin Eestis neidsamu argumente [kasutada], aga need on täpselt needsamad Kremli narratiivid, mida nad kordavad siin meie saalis. (Saalis reageeritakse häälekalt.)

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 486 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu 486. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 9, erapooletuid 0. Eelnõu 486 on otsusena vastu võetud.  

Läheme edasi 19. päevakorrapunktiga. Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Tanel Kiige. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed, head kolleegid! Annan teile lühikese ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust kahe lugemise vahel seoses seaduseelnõuga 510, mis eeskätt puudutab erinevaid aktsiisitõuse.

Eelnõu eesmärk on väga lihtne. Oleme kokku leppinud või õigemini sihiks seadnud alkoholi‑, tubaka‑ ja bensiiniaktsiisi tõusud aastateks 2025–2028. Praegu teie ees oleva eelnõu kohaselt tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10%. Alkoholi puhul tõuseb aktsiisimäär koos juba kehtestatud tõusudega 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10% ning 2027. ja 2028. aastal mõlemal 5%. Ja täiendavalt, pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste puhul tõusevad järgmisel neljal aastal aktsiisimäärad 5% võrra. Järgmisel aastal on see 1. juulist, edaspidi 1. maist. Infoks veel, et bensiini aktsiisimäär kui selline on olnud muutumatu alates 2018. aastast.

Selle konkreetse eelnõu esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 16. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 30. oktoober kell 17.15. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid üllatuslikult ei laekunud. Küll aga küsiti eelnõu kohta arvamust väga paljudelt huvigruppidelt, ma ei hakka neid kõiki ette lugema, neid oli 22. Võite [nende arvamustega] tutvuda, need on materjalide hulgas, või küsida, kui on erihuvi. Arvamus laekus seitsmelt huvirühmalt. Mitmed neist tegid ettepaneku kavandatud aktsiisitõusudest loobuda, aga see oli ka ootuspärane ettepanek, kuna tegemist oli valdkondlike organisatsioonidega. Oleks ootamatu olnud, kui see oleks olnud teistpidi.

Näiteks kaubandus-tööstuskoda esitas konkreetse ettepaneku ära jätta 1. juuli 2025. aasta tõus ja ülejäänute puhul täiendavalt analüüsida, teha pikaajalisi mõjuanalüüse, mis edasi saab. Oli ka muud, valdavalt tõususkeptilist tagasisidet. Aga nagu viidatud, kuna need organisatsioonid ja ühingud esindasidki üldjuhul neidsamu tootjaid, siis oleks olnud ootamatu, kui tagasiside oleks olnud teistpidine.

Täiendavalt esitasid eelnõu kohta oma arvamuse ka Riigikogu kultuurikomisjon ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Täpsemalt Rahandusministeerium edastas Kultuuriministeeriumi poolt tulnud ettepaneku muuta natukene teatud kultuurkapitali sihtkapitalide omavahelisi jaotusi. Praegu suunatakse 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisilt kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ja ülejäänud jaotumised käivad hasartmängumaksu laekumisest tulenevalt omavahel. Mõte on võtta see erisus välja, nii et kõik need sihtkapitalid saaksid omavahel jaotatud nii, nagu ülejäänud sihtkapitalide puhul see täna kehtib. Kultuurikomisjon väljendas sellele ettepanekule toetust. Sotsiaalministeerium omakorda esitas ettepaneku tubakavedelike aktsiisitõusu suurendamiseks. Nendest muudatustest räägin hiljem põhjalikumalt.

Juhtivkomisjon nende arutelude põhjal esitas eelnõu kohta kaks konkreetset muudatusettepanekut. Esimesena neist see, millele juba on viidatud, et jäetakse seadusest välja see erisus, mille kohaselt 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist läheb otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. See ei tähenda kuidagimoodi neilt raha äravõtmist, vaid see tähendab seda, et kuna viimastel aastatel on just nimelt alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi laekumise kasv aeglustunud, aga hasartmängumaksu laekumine on kasvanud, on tekkinud olukord, kus just nimelt see kehakultuuri ja spordi sihtkapital on olnud teistest kehvemas seisus ja selle kasv on olnud tagasihoidlikum. Loogika on selles, et ühtlustada neid kasvunurkasid, tagada erinevate valdkondade stabiilsus. Ja nagu öeldud, muudatusettepanek lähtub Rahandusministeeriumi esitatud Kultuuriministeeriumi ettepanekust, mida toetas Riigikogu kultuurikomisjon. See muudatusettepanek leidis lausa konsensusliku toetuse rahanduskomisjoni 14. novembri istungil.

Teine muudatusettepanek, mis on siin sees võrreldes esimese lugemisega, on juba võib-olla ka meediast läbi käinud. Ehk järgmised aktsiisitõusud oleks pidanud olema algselt valitsusest tulnud ettepaneku kohaselt, võib öelda siis, 2025. aastal kaheosalised ehk 1. jaanuarist juba kehtiva seaduse alusel ja 1. juulist täiendav aktsiisitõus. See viimane nüüd jääb ära. Küll aga 2026. aastal aktsiisitõus tuleb 5% + 5% ehk kokku 10%. Ja 2027, 2028 samuti aktsiisid tõusevad, alkoholiaktsiis tõuseb 5% võrra mõlemal aastal. Seda ettepanekut hääletati, rahanduskomisjonis oli 8 saadikut poolt, 2 vastu. Võib-olla oldi rohkem vastu seetõttu, et nad on eelnõule kui sellisele vastu. Eks nad saavad hiljem läbirääkimistel seda põhjendada.

Infoks veel nii palju, et rahanduskomisjon arutas seda eelnõu väga põhjalikult ehk kokku viiel istungil: 5., 12., 14., 18. ja 29. novembril ning täiendavalt veel 2. detsembri istungil. Nii et kokku tuleb siis lausa kuus korda koos selle otsustamise osaga.

Ja komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. 18. novembril tehti otsus võtta see eelnõu täiskogu päevakorda just nimelt 4. detsembril, see oli konsensuslik. 29. novembri istungil tehti ettepanek teine lugemine lõpetada. Selles ei olnud konsensust, poolt 5, vastu 2. Ja 2. detsembri istungil [otsustati, et] kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril 2024. Seda toetas 9 saadikut ja vastu oli 1, erapooletuid ei olnud.

Arutelud olid pikad ja põhjalikud, kõike seda ei ole võimalik siin teile ette kanda lühidalt 20 minuti jooksul, aga vastan hea meelega küsimustele, kui neid on. Aitäh!

Küsimusi teile on. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla alustakski sellest Rahandusministeeriumi edastatud Kultuuriministeeriumi ettepanekust, milles paluti välja võtta see lause, mis ütleb, et 0,5% alkoholi‑ ja tubakaaktsiisist suunatakse otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Mina saan aru, et teie nagu selles probleeme ei näe. Kui põhjalikult te seda asjaolu ja seda ettepanekut arutasite? Ja oskate äkki öelda, mis see 0,5% siis kokkuvõttes summas on? Ja teine pool, kas saate täie kindlusega meile öelda, et kui seda lauset sellisel viisil muudetakse, siis kehakultuur ja sport selle võrra ei kannata?

Aitäh hea küsimuse eest! Arutasime seda piisava põhjalikkusega, kohtudes ka Margus Allikmaaga ehk [Eesti Kultuurkapitali juhatajaga], ja arutasime tõesti seda ettepanekut just nimelt sama nurga alt. Esiteks, kas kehakultuuri ja spordi valdkond ei kaota, aga teisest küljest, mida see tähendab ülejäänud sihtkapitalidele. Härra Allikmaa kinnitas komisjoni liikmetega kohtumisel, et see konkreetne ettepanek sobib valdkonnale. Kehakultuuri ja spordi valdkonna jaoks see tähendab pigem rahalist tõusu, täpset numbrit ei saa veel ütelda, kuna tegelikult see sihtkapitali jaotus tuleb täiendavalt kokku leppida. Aga pigem just nimelt seetõttu, et muud kapitalid on näidanud hetkel kiiremat tõusu ja kiiremat kasvu kui kehakultuuri ja spordi sihtkapital, mis tehti lihtsalt natuke hiljem: ta loodi 1996. aastal, hiljem kui teised sihtkapitalid. Ja talle tehti erisus seaduses justkui tema raha moodustumise alusena. Ehk ülejäänud [siht]kapitalide puhul on olnud see seotud üldise maksulaekumisega, on jaotatud sealt, aga see 0,5% ei ole tegelikult alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi puhul nii kiiresti kasvanud kui muude sihtkapitalide rahaline jaotus. Pigem meie komisjonis, võib öelda, murekoht või probleem oligi teistpidine, et ei tekiks olukorda, kus võib-olla teised valdkonnad pahandavad, noh, et nende kasvu jaotatakse. Aga lubati tõesti tagada töörahu just nimelt niimoodi, et sihtkapitalide vahel jaotatakse vahendeid nii ümber, et absoluutsummas keegi võrreldes varasemate perioodidega ei kaota. Mõnevõrra see kasvunurk on võib-olla erinev ehk et kehakultuuri ja spordi sihtkapital jõuab neile järk-järgult nagu järele. See on vastus teie küsimusele. Täpne rahaline jaotus sõltub aastast, aga ta jääb samale tasemele, pigem kasvab võrreldes praegusega.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Nagu te mainisite, rahanduskomisjon otsustas jätta alkoholiaktsiisi tõstmata 2025. aastal. Kust tuli see meelemuutus? Kas see suunis tuli valitsuselt? Kas see kalkulatsioon tuli Rahandusministeeriumilt, kui nähti, et selle aktsiisi laekumine võib suure tõenäosusega olla oodatust väiksem ja kasvab hoopis piirikaubandus? Ma tahaksin teilt küsida, mis see loogika on: 2025. aasta puhul arvatakse, et piirikaubandus kasvab ja makse laekub vähem, aga 2026. aasta puhul, kui see aktsiis ikkagi suureneb, ei arvata, et piirikaubandus võib kasvada? Või on see mingi suurema alkoholipoliitika osa, mis minu hinnangul ei tundu väga tõenäoline? Võib-olla te saate sellest natuke pikemalt rääkida?

Aitäh taas väga asjatundliku küsimuse eest! Üldine loogika oli tõepoolest see, et mõnevõrra on juba täheldatav piirikaubanduse kasv, tulenevalt Eesti maksupoliitilistest muudatustest. Ja meil ei olnud soovi riskida sellega, et see täiendavalt hoogustub 2025. aasta 1. juuli võimaliku tõusuga. Jaanuari tõus jääb jõusse, nii et aasta 2025 tõus päris ära ei jää, jäetakse ära see täiendav 5%, mis oli valitsusest algselt tulnud ettepanek.

Aga miks me oleme mõnevõrra julgemad 2026. aastal, on see, et meie praeguse teadmise kohaselt Läti just samamoodi tõstab sel ajal oma alkoholiaktsiisi 10% võrra. Ehk need tõusud on tegelikult ühetaolised: 2025. aastal peaks mõlemal olema 5% ja 2026. aastal 10%, et just nimelt see vahe ei kasvaks kahe riigi võrdluses. See oli peamine argument, miks me 2026. aastal oleme mõnevõrra julgemad.

Me rahanduskomisjoni istungil julgustasime ka meie ministrit suhtlema oma hea Läti kolleegiga, et Läti võiks oma aktsiisipoliitika üle vaadata. Loomulikult iga riik teeb suveräänseid otsuseid, aga lihtsalt need rahvatervise riskid, mis on Eesti rahval, on täpselt samamoodi ka Läti inimestel. Ja ma arvan, et mõlema riigi seisukohalt oleks hea, kui me alkoholiaktsiisipoliitikat mõnevõrra ühtlustaksime, ja ühtlustaksime pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas. Eesmärk on tarbimist vähendada, mitte seda soodustada.

Vladimir Arhipov, palun!

No hea mõte oleks küll, jah, inimeste tervise hoidmise nimel alkoholi hind [nii kõrgele] tõsta, et seda keegi kätte ei saa, aga kahjuks see ei ole kunagi teostatav olnud, see ajalugu on ju olnud niikaua, kui maailm on olnud. Ja ilmselt Läti ärimehed, kes tegelevad alkoholi müügiga, toovad igale koalitsiooniliikmele kuskilt pudeli Proseccot vähemalt, tänavad teid sellise seaduse eest.

Aga mul oleks konkreetne küsimus: kas te arvate, et nüüd see hinnatõus, mis tuleb, sunnib inimesi alkoholi vähem tarvitama ja see hakkab kohe tervist mõjutama? On selline küsimus.

Jaa, vastates küsimusele, jättes selle kommentaari kõrvale, siis väga loodan, et igasugune aktsiisitõus üldjuhul ikka avaldab seda mõju. Seda näitab ka Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste riikide praktika. Mõeldes ka ennast tavatarbijaks või poekülastajaks, siis ikka vaatad ju hindu. Kui hind on kõrgem, siis ostad vähem, üldjuhul see nii on. Võib-olla vee tarbimine nii kiiresti ei muutu, aga on tooted, millest on kergem loobuda, ja alkohol kindlasti kuulub nende hulka. Ehk: kindlasti see ei ole ainuke meede, see on ka päevselge. Küsimus on ka laiemalt kättesaadavuses, reklaamis, üldises ühiskonna teadlikkuses, eeskujus, kõiges muus.

Alkoholipoliitika peab olema terviklik, aga aktsiisitõusude eesmärk eeskätt on see, et alkohol ei muutuks reaalajas nii-öelda odavamaks võrreldes keskmise palgaga. Ja kui me neid aktsiisitõuse ei teeks, siis täpselt see juhtuks: alkoholi kättesaadavus paraneks, olukorras, kus tegemist on tootegrupiga, mille tarbimist me soovime vähendada ja mis on Eestis niigi muret tekitavalt suur. Endise terviseministrina ma ei väsi kordamast, et vahet ei ole, kui palju me alkoholiaktsiisi kogume, alkoholi negatiivne mõju inimeste tervisele on igal juhul suurem kui see maksutulu, mis me sealt saame, sõltumata aktsiisimäärast.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduseelnõuga tõstetakse ka bensiiniaktsiisi. Vastavalt selle eelnõu seletuskirjale on suurem hulk bensiini kasutajatest kodumajapidamised, neid on lausa 74,9%. See on päris suur hulk inimesi, kes tunnevad varsti, kuidas selle kütuse, mida nad oma autodes kasutavad, [hind] tõuseb. Sinna lisanduvad kõik muud maksud, ka automaks. Kas on [tehtud] mingisugune analüüs või olete arutanud, kuidas see mõjub inimeste toimetulekule?

Ja teine pool, praegune valitsus suure hurraaga tõstab erinevaid makse. Aga on olnud ka head ajad. Ma mäletan, et Keskerakond oli valitsuses. Võib-olla oskate praegu kiiresti loetleda neid häid asju, mida Keskerakond tegi? Mina mäletan, et me panime nii-öelda pidurit aktsiisitõusudele, vähemalt kütuse osas.

Lihtne oleks vastata, et rahanduskomisjon ei arutanud seda [teemat], neid teie poolt küsitud asju. Aga printsiibis loomulikult igasugused maksutõusud avaldavad inimestele mõju ja seda ei maksa varjata. Ega neid maksutõuse valitsus või parlament ju niivõrd ulatuslikult hetkel ette ei võtaks, kui meil ei oleks lihtsalt selline rahaline olukord. Riigieelarve on tugevas defitsiidis, meil on julgeolekukulud kasvanud, meil on muud kulud kasvanud, majandus on languses. Tegelikult on vaja eelarve tasakaalu poole liikuda. Tasakaalu me küll ei jõua veel, aga need on hetkel, võib öelda, koalitsiooni vaates kompromissina sündinud maksupoliitika ettepanekud. Kahtlemata, teie erakonnal ja ka minu koduerakonnal oleks küll mõnevõrra teistsugune maksupoliitika. Eks tulevik näitab, kas ja millal õnnestub seda ellu viia.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimus on võib-olla natuke sarnane kolleeg Lauri Laatsi omaga, aga sellele ei saa vastata niimoodi, et komisjonis ei olnud see arutelu all. Nimelt, minu jaoks on alati see küsimus, kas toetada aktsiiside tõusu. Alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi puhul on arusaadav, miks neid tõstetakse, ja iseenesest ma selle vastu reeglina ei ole, juhul kui see ei lähe liiga kaugele. Aga kui alkoholi ja tubakat inimesed ei pea tarbima, sest see tihtipeale teeb nende tervise halvemaks, siis kütusega on teine lugu. Kütust mõned peavad kasutama – just nimelt peavad. Minu küsimus on see, et kui te arutasite komisjonis alkoholiaktsiisi tõusu mittekehtestamist, siis kas te olete ka kütuseaktsiisi tõusu mittekehtestamist komisjonis arutanud? Jaa või ei? Ja kui ei, siis miks?

Aitäh! Lühike vastus on see, et tõepoolest, kütuste puhul, bensiiniaktsiisi ja muu taolise puhul oli arutelu oluliselt tagasihoidlikum, et mitte öelda pea olematu. Arutelu keskendus kohtumistel peaasjalikult alkoholiaktsiisile ja sellest tulenevalt olid erinevad alternatiivid laual ja hinnangud piirikaubandusele või selle kasvule. Samuti arutati tõesti seda kultuurkapitali sihtkapitalide vahelist jaotust, mille kohta ka otsuseid tehti. Ma ei mäleta, tunnistan ausalt, et ka teie fraktsiooni esindaja oleks tõstatanud seda bensiiniaktsiisi küsimust. Aga kindlasti ta võib täpsustada, kui ma praegu teile liiga teen. See ei pälvinud nii palju tähelepanu.

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjon arutas sellist probleemi, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine veel rohkem pidurdab majanduskasvu?

Aitäh! Üldiselt, eks laiemalt seda on ikka rahanduskomisjon arutanud, aga konkreetse eelnõu vaates mitte, seda enam, et nagu teie enda hea kolleeg just hetke eest viitas, alkoholiaktsiisi tõusude puhul me näeme pigem ju eesmärki vähendada [alkoholi] tarbimist. Ehk nende puhul oodata sealt uut tõuget majanduskasvuks oleks ilmselt natuke palju. Ja väga loodan, et alkoholitööstus või inimeste massiline [alkoholi] tarbimine pole see, mille peale me oma majanduskasvu ootused rajame. See pigem on selline tööstus, mille puhul me peame arvestama, et rahva terviseriskid on suuremad kui maksutulu, sealhulgas majanduse mõju. Nii et pigem peab tegelema nende leevendamisega ja riskide maandamisega. Aga laiemalt olen teiega nõus, et majanduskriisi ajal maksude tõstmine pole hea, ja üldjuhul me seda ka ei teeks, aga riigi rahaline seis on selline, kus häid alternatiive paraku ei ole.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Tanel! Eks me saame väga hästi aru, et on lihtsalt maksude tõstmine selleks, et riigikassat natukene täita. Ega keegi [alkoholi] vähem tarbima ei hakka ja need, kes seda tõesti osta ei saa, kuna see nii kalliks läheb, hakkavad lihtsalt puskarit ajama. Kõik saavad sellest aru väga hästi. Nii et öelge ausalt, et see on lihtsalt riigi rahakoti täitmiseks.

Aga küsimus on järgmine. Okei, nende tubakaaktsiiside puhul see on võib-olla isegi väga hea, äkki hakkavad vähemalt noored vähem suitsetama. Aga kütuseaktsiis! Olete seda analüüsi teinud, kuidas see mõjub eriti vaesematele inimestele, kellele tulevad tõesti teised maksud ka kaela? Kui me vaatame kauplustes, siis [näeme, et] üha rohkem on inimesi, kes luubiga käivad vaatamas neid hindasid, mis seal lipikute peal on. Kas te sellist analüüsi olete teinud, kuidas see mõjub vaesematele inimestele?

Aitäh! Pean nüüd kommenteerima teie seisukohavõttu. Kindlasti alkoholiaktsiisi tõstmise puhul ei ole mingit sellist naiivset ootust, et see nüüd lahendab kõik riigieelarve murekohad ära, vaid pigem ikkagi alkoholiaktsiisi puhul mina näen põhilise küsimusena seda, et alkohol ei muutuks ajas odavamaks ehk inimestele kättesaadavamaks. See on terviserisk. Seda – ma pean silmas alkoholiaktsiisi tõstmist – tehakse ka majandusbuumi ajal ja tehakse halvematel aegadel. Ehk kindlasti tal on oma eelarvemõju, aga põhiline küsimus on see, et me ei suurendaks tervisekahjusid, mis on tegelikult alkoholi liigtarvitamisest tulenevalt Eestis muret tekitavalt [suured].

Mis puudutab muud, siis täiendavat analüüsi rahanduskomisjon eraldi ei ole teinud. Kindlasti on ministeeriumid seda analüüsinud, neid hinnanguid teinud, kui nad ettepanekuid teevad. Ja need aktsiisitõusud siiski, kui me vaatame konkreetselt bensiini puhul, on suhteliselt lauged, ehk me räägime 5%‑st ühes aastas, me ei räägi mingist hüppelisest tõusust, me ei räägi väga suurest muutusest. Aga kahtlemata on sellel oma mõju, seda ma ei eita.

Lauri Laats, küsimus istungi juhatajale.

Ei, ma tahtsin lihtsalt istungi juhataja tähelepanu juhtida, mis puudutab mõningaid väiteid, et meie diskussioon siin väga kiiva ei läheks. Ma loen lihtsalt selle seaduse seletuskirjast seaduse eesmärgi. Ja nimelt: "Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." See on seaduse eesmärk. Et noh, lihtsalt oleme korrektsed.

Istungi juhatajale siin protseduuriliselt ma ei lugenud küll [küsimust] välja. Aga Rain Epler, küsimus ettekandjale.

Aitäh, hea istungi juhataja! No, Tanel, see sinu praegune koduerakond tõstis aktsiise siin aastaid tagasi. Siis tuli valitsus, kus sina olid terviseminister, ja see valitsus otsustas aktsiise langetada. Ja me käime ringi ja oleme näinud seda, kuidas see tõus viis tookord raha eelarvest ära, ja nüüd juba tehtud tõusude tõttu taas laekumised vähenevad, põhjapiirilt kaob kaubandus ära ja lõunapiirile ta tekib.

Aga sa rääkisid rahvatervise eesmärkidest. Kuna sa ise oled olnud neid aktsiise nii tõstmas kui ka langetamas, siis ilmselt sa oled seda statistikat pingsalt jälginud. Kuidas selles ringis alkoholitarbimisega siis on olnud? Kas selle mõju alkoholi tarbimisele üldse on selline, mis oleks statistiliselt märgatav, ja kui on, siis milline ta on olnud nende tõusude ja languste virvarris?

Aitäh! Lihtsalt, kuna siin juba läks istungi stenogrammi täpsustamiseks, siis täpsustan mõned nüansid ära. Tol ajal, sa viitasid siin Keskerakonna valitsusele sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga, tõesti tõsteti aktsiise. Toona oli see tõusutempo liiga kõrge. Tõepoolest oli vist isegi 70% seal mingil aastal lahja alkoholi aktsiisimäära tõus. See oli ilmselgelt liiga kiire. Lihtsalt me tuginesime rohkem terviseargumentidele kui fiskaalargumentidele.

Esiteks, hilisema langetuse ajal olin ma sotsiaalminister, mitte terviseminister, ja teiseks, ma fikseerisin oma eriarvamuse. Seda ei algatanud toonane valitsus, algatas parlament, kui ma õigesti mäletan. Ei, vabandust, valitsus algatas, aga tõesti ma olin seal eriarvamusel. Ma ei toetanud seda. Ma arvan, et isegi kui see kiire tõus oli viga, siis see langetamine oli täiendav viga, mida tehti toona eeskätt teie koduerakonna eestvedamisel. Ja selle tulemusena tõesti, õige on tagajärjele mõelda, kui küsida tervisekahjude kohta, siis pärast seda tuli rekordiliselt kõrge suremus alkoholist tingitud tervisekahjudesse: 500–600 inimest aastas. Need olid reaalsed surmajuhtumid. (Hääled saalis.) Nii suurt suremust alkoholist tingitud haigustesse pole varasemalt Eesti Vabariigis olnud. Nii et kahtlemata, alkoholiaktsiisi langetamisel olid negatiivsed mõjud. Seda ma arvasin siis ja arvan ka täna. Midagi muutunud ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et rahanduskomisjonis me koos oleme hääletanud kahte muudatusettepanekut. Ma loen muudatusettepanekut nr 2, ja siis on seal 2.5, § 2. Kaks viimast rida nendel muudatustel on kirjas, et § 3 muudetakse. Aga § 3 muudatusettepanekutes ju ei olegi. Kuidas § 3 siis muudetakse?

Ma pean tunnistama, et ma päris ei saanud nüüd küsimusest … (Aivar Kokk räägib kohalt.)

Paneme korraks Aivar Kokale mikrofoni tagasi, et ta saaks täpsustada.

Aitäh! Kaks muudatusettepanekut on. Teises muudatusettepanekus muudetakse § 2. Kui sa vaatad teisel leheküljel, 2.5 all. Aga selle muudatuste rea viimases kahes reas on kirjas, et muudetakse § 3. Aga § 3 muudatusi ei ole siia sisse toodud. Kuidas saab muuta midagi, mida ei ole muudatusettepanekus kirjas?

Jah, ma pean selle tehnilise [külje] üle vaatama, võib-olla siin see sõnastus ei olnud konkreetselt nii korrektne. Aga sisu ja mõte on igal juhul õige ehk need muudatused on sisuliselt õiged. Võib-olla selle alapealkiri ei vasta sellele. (Saalist öeldakse midagi.) Ma saan aru, jah. Sel juhul ei vasta teine osa. Vaatame selle tehnilise poole üle. Tänan tähelepanu juhtimast!

Nii. Rene Kokk.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil on eesti keeles selline ütlus, et tark õpib teiste vigadest, rumal enda omadest. Te siin ettekandjana täidate tänase sotsiaaldemokraadina mõlemad tingimused ja ma ei oskagi öelda, kuidas teid nimetama peaks.

Aga ma küsin seda. Mis paneb teid arvama seda ja kas te komisjonis arutasite, kuidas alkoholi tarvitamise põranda alla viimine, mida see teie eelnõu kahtlemata kaasa toob, aitab kaasa Eesti inimeste tervisele? Mäletan, tollel ajal, kui me valitsuses olles vähendasime aktsiise, ma arvan, et ma olin üks väheseid ministreid, kes reaalselt võttis ühe laupäevase päeva ja käis vaatamas. Sõitsin Tallinnast koos Soome ja Eesti autodega Ikla piiripunkti, et näha, mis seal päriselt toimub, kuigi valitsuses öeldi, et aktsiisi vähendamine ei muuda midagi ja tegelikult polegi nagu probleemi. Kuidas teie [arvates] see salakaubanduse tekkimine aitab kaasa sellele, et kui me probleemi olemust ei näe ühiskonnas, siis kaobki ära alkoholi tarvitamine suuremas mahus?

Jaa, ma päris lõpuni ei saanud aru küsimuse sisust, aga kindlasti keegi ei ole eitanud ei piirikaubanduse ega salakaubanduse olemasolu, aga lihtsalt selle loogika järgi äärmusesse minnes peaks ütlema, et ei tohi üldse aktsiisi tõsta või ei tohi see kunagi olla kõrgem kui naaberriigil. Päris niimoodi me ei saa ka oma riigi poliitikat ajada, et me alati vaatame, et kui Läti ei tõsta, siis me istume ka sama aktsiisimäära peal, olukorras, kus alkoholi hind sel juhul võrreldes keskmise palgaga, võrreldes muude toodete ja teenustega ajas muutuks odavamaks. Seda me ei saa ju rahva tervise seisukoha vaatest lubada.

Nii et tegelikult, kui vaadata eelnõu rahulikult, kaine pilguga, sõltumata sellest, kas olete koalitsioonis või opositsioonis, siis [on näha, et] tegemist ei ole ei hüppelise tõusuga ega ka kuidagimoodi summaarselt liiga massiivse tõusuga, vaid suhteliselt tagasihoidlikuga: 5% 2025. aastal, 10% 2026. aastal ja 5% ja 5% 2027. ja 2028. aastal. Ehk pigem ma ütleksin – mina isiklikult eelistasin kiiremat tõusu näha –, et see on niigi kompromiss. Siit veel kärpima minna ma küll ei pea mõistlikuks.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui te vastasite minu küsimusele, te rääkisite alkoholi ja tubaka tarbimisest. Seda tõesti võiks olla vähem. Aga mida teha näiteks elektriga? Kas istuda pimeduses?

Ei ole vaja pimedas istuda. Ja käesolev eelnõu tegelikult elektriaktsiisi ka ei tõsta.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin esiteks, kas sellel aktsiiside tõstmise teemal on ka Läti edasiste plaanidega tutvutud ja püütud sellist ühispoliitikat arendada. Ja teiseks ma küsin, et kui meie selle eelnõu üheks motiiviks on tõepoolest alkoholi tarbimise vähendamine, mis on ju tõesti Eestis vajalik, kas siis poleks ikkagi õigem kaaluda hoopis müügiaegade piiramist, nagu on teinud Leedu, Soome, Rootsi ja Taani.

Aitäh! Tegelikult ma korra teie kolleegile või meie kolleegile Anastassia Kovalenko-Kõlvartile vastates ka viitasin, et üks põhjus, miks me just sellise tempoga liigume, on just nimelt Läti plaanid. Ehk meile teadaolevalt Lätis tõuseb alkoholiaktsiis 2025. aastal 5%, 2026. aastal 10%, edasi 2027. aastal 5%. Nii et me liigumegi Lätiga samas tempos. (Keegi räägib saalis.) Ei, see ei vasta tõele, ehk et need … Me vist siin paralleeldebatti ei saa pidada, eks ole, praegu vastan härra Jaak Valgele …

Just tahtsingi öelda, et vastake küsimusele.

… pärast tulevad järgmised küsimused. Ehk et veel kord, me liigume samas tempos Lätiga järgmise kolme aasta plaanis. Julgustasime komisjonis omakorda meie ministrit ja Rahandusministeeriumit tervikuna kindlasti Läti ministriga suhtlema, et ka seda alkoholiaktsiisi tulevast treppi ühtlustada. Minu soe soovitus neile oleks kahtlemata alkoholiaktsiisi tõsta, sest ega siis Eesti inimeste alkoholitaluvus ei ole kuidagimoodi kõrgem või madalam kui Läti inimeste oma. Kahtlemata ka Läti elanike huvides oleks alkoholi tarbimise langus, ja liiga odav alkohol – on see siis õlu või kangem alkohol – kahtlemata soodustab liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid terviseriske. Need murekohad said tõstatatud ka komisjonis. Ma olen teiega printsiibis igati nõus, et meil on mõistlik seda Lätiga maksimaalselt ühtlustada. Aga kordan ennast: et ühtlustada pigem kõrgemas suunas, mitte madalamas suunas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Tanel! Eplerile vastuseks sa ajasid täielikku demagoogiat. Epler küsis tarbimise kohta, aga sellele sa ei vastanud, vaid hakkasid rääkima hoopis seda, et suremus suurenes, kui aktsiisid langesid. Tead, suremus tõusis küll, aga sellepärast, et sunniviisiliselt ja massiliselt süstiti inimestesse vaktsiini, sellesse inimesed hakkasid surema.

Aga siin oli juttu piirikaubandusest. Rahandusministeeriumist on tulnud selline hästi tore mõjuanalüüs, mille sisu on lühidalt kokku võttes selline, et on tehtud aktsiisiarvutused õllekohvri näitel: võetakse bensiiniliitri hind ja õllekohvri hind ja leitakse, et see vahe on suhteliselt väike, nii et keegi selle pärast Lätti sõitma ei hakka. No teate, nii elust irdunud ja nii lapsikut mõjuanalüüsi annab ikka teha! Me teame, et Eesti valitsuse tegevuse tulemusena on selline hinnatõus Eestis, et inimesed lähevad lihtsalt Lätti, sest Lätis on odavamad mitte ainult …

Teie aeg!

… alkohol, vaid ka kütus, esmatarbekaubad, toidukaubad, riided ja absoluutselt kõik muu. Nii et kõik Eesti inimeste raha …

Küsimus, palun!

Juba rahandusminister ütleb, et aktsiisid ei laeku. Millel põhineb teie selline optimistlik hoiak, et oi-oi, kõik läheb hästi, aktsiisid laekuvad ja kulka sihtkapitalid saavad ka veel raha?

Aitäh!

Aitäh! No siin küsimuses oli taas nii palju valet, et kõike ei jõua ümber lükata. Kahtlemata, mina usaldan Eesti arste, sealhulgas Tervise Arengu Instituuti, kes suudab määratleda surma põhjuse. Ma enne viitasin, et pärast alkoholiaktsiisi langetamist [sagenesid] väga märkimisväärselt just nimelt alkoholist tingitud erinevate tõbede põhjustatud surmad. Loomulikult, teie võite olla teisel seisukohal, võite igasuguseid kirju vahetada siin, see kuidagimoodi ei muuda fakte, ei muuda tõsiasja, et alkoholiaktsiisi langetamisel oli negatiivne tervisemõju. Kogu see jutt vaktsiinivastasusest ei puutu praegu siia, seda võite oma portaalides levitada, millest on kahju. (Hääl saalist.) Jaa, see debatt jätkub siin kuidagi kummalisel moel. Ma saan aru, et see on EKRE stiil.

Aga see pool, rahvatervisemõjud, millele te viitasite – kahtlemata minu jaoks on oluline, et kui me räägime alkoholipoliitikast, alkoholiaktsiisipoliitikast, siis me ei vaata ainult eelarvelist külge, vaid vaatame ka rahvatervisemõju. Meie parim teadmine, mis on ka maailma parim teadmine, on see, et alkoholiaktsiisi tõstmine aitab tegelikult tarbimist vähendada, piirata, selle abil ka negatiivseid tervisemõjusid leevendada. Kui mõnel erakonnal on teine platvorm, võib ta sellega valimistele minna.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tanel, see, et sa oled osav demagoog, mulle üllatusena muidugi ei tulnud. Ja seda surmajuhtumite statistikat on huvitav teada ja seda me võime arutada, aga mina küsisin tarbimise statistika kohta. Sellest sa hiilisid kõrvale. Ju ei ole statistiliselt tarbimises suurt muutust seoses aktsiiside tõstmisega või langetamisega näha olnud. Aga ma küsin hoopis teisel teemal. Sa oma sissejuhatavas sõnavõtus rääkisid vajadusest riigieelarve seisu parandada. Tegelikult ju täna juhtub see, mis oli ette teada, et juhtub: aktsiisi tõstmine vähendab neid laekumisi. Vaatame täna välja tulnud OECD majandusprognoosi, seal ennustatakse, et nii meie võlakoormus kui ka riigieelarve defitsiit kasvavad järgmisel aastal, ja päris oluliselt. Ning nad on siin viimasel ajal kogu aeg kasvanud. Räägi lahti see vastuolu! Sa eelnõu tutvustades rääkisid vajadusest eelarvepositsiooni parandada, millele see kaasa aitab. Tegelikult eelarvepositsioon ei parane …

Teie aeg!

… ja need meetodid ka kuidagi ei toeta seda parandamist.

Jaa, me küll ei arutanud varasemate aastate tarbimist rahanduskomisjonis nii põhjalikult, aga kuna ma olen heas tujus, siis ma kindlasti vastan sellele küsimusele. Jah, alkoholiaktsiisi langetamine selgelt suurendas alkoholi tarbimist. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli see 2015–2019 vahemikus 10,0–10,6 liitrit puhast alkoholi – vanuses 15+ elaniku kohta –, pärast seda see tõusis 2008. aastal ligi 11 liitrini, edasi juba 11,1 ja 11,2-ni. Eelmisel aastal, 2023, oli 10,9 liitrit. Umbes 11 liitri peale tõusis. Nii et alkoholiaktsiiside langetamise järel selgelt kasvas alkoholi tarbimine. See läheb kokku mu varasema väitega, et kasvasid ka alkoholist tingitud tervisekahjud ja surmajuhtumite arv – see on ka statistiliselt tõendatud.

Nüüd see teine pool, mis on uus küsimus, mis puudutab seda rahalist vaadet. Meie parima prognoosi kohaselt, mis tuleb Rahandusministeeriumist ja mida pole mina arvutanud, on sellel praegusel eelnõul summaarselt positiivne eelarveline mõju. Ehk mõnevõrra väheneb ilmselt 2024. aasta varude soetamine, varude prognoos tulenevalt sellest, et alkoholiaktsiis ei tõuse 2025. aastal 10%, vaid tõuseb 5%, aga selle võrra paraneb jällegi 2025. aasta eelarve seis.

Nii et võib öelda niimoodi, et sõltub, mis numbreid võrrelda, aga ütleme, kui võtame erinevuse varasema ehk täna kehtiva seadusega, siis hinnang on, et 2024. aastal on 10 miljoni euro võrra väiksem laekumine. Küll aga 2025. aastal on 18 miljoni euro võrra parem laekumine. Edasi ta natuke kõigub sõltuvalt aastast: vahepeal on varude [soetamine], vahepeal mitte. Aga siiski üldiselt eelarvepositsioon Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tervikuna paraneb, kuna aktsiisi laekumine kasvab. Siin tuleb vaadata just kolme-nelja-aastast perioodi. Kui sa vaatad ühte aastat, siis sa võid saada selle aasta, kus parasjagu varusid [soetatakse], või vastupidi, seda ei tehta.

 Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu te kaitsete seda eelnõu, mis Eesti rahvalt jälle koorib seitse nahka. Ma ei tea, kui palju nahkasid veel jagub seal. Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi tõstmine – muudkui korjate raha. Aga ma tuletan meelde, et 27. juunil peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid Brüsselis Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkuleppe. Ma rõhutan: pikaajalise toetuse kokkuleppe! Ehk siis eesti keelde panduna: kümne aasta jooksul toetab Eesti Ukrainat 100 miljoni euroga. Kas te rahanduskomisjonis arutasite ka selle koosmõju, ja kui ei arutanud, siis miks te ei arutanud?

Aitäh! Lühike vastus on, et ei arutanud. Aga ma täpsustan korra oma vastust härra Eplerile. See võrdlus, mille ma enne [tegin], oli seotud ettepanekuga, mille valitsus on juba heaks kiitnud. Aga kui võrrelda praegu kehtiva seadusega, Rahandusministeeriumi suveprognoosiga, siis selle eelnõu mõju, mis täna siin teie ees on, on 2024. aastal null, 2025. aastal +7 miljonit, 2026. aastal +11, 2027. aastal +7, 2028. aastal –8 miljonit. Kokkuvõttes on selgelt positiivne mõju. Aga noh, see on prognoos, eks päris numbreid teame hiljem, aga parim teadmine on see, et aktsiisitulu kasvab. (Kalle Grünthal räägib kohalt.) Ma ütlesin, et seda ei arutatud. (Kalle Grünthal: "Ma küsisin, miks ei arutatud.") Sest kõiki asju, mida teie jõuate välja mõelda, ei jõua parlament arutada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Väga hea, et sa neid numbreid siin välja tõid. Ma muidugi enne ütlen sulle, et selle teise parandusettepaneku juures räägitakse ka muudatusest, kus otsustatakse tubakatoodete aktsiisitõus kehtestada 2026. aastaks pool aastat varem ehk 2025. aasta 1. juulil, aga sellest see muudatusettepanek ühtegi sõna ei räägi. Aga kuna seal liideti kokku numbreid, siis vaadake, seesama seletuskiri … Ära võta arvutit praegu. (Tanel Kiik: "Ma kuulen väga hästi sind.") Sa muidu ei oska numbreid arvutada äkki. Senise plaani järgi on aktsiisitulu 2025. aastal vähemuses 12 miljonit – 12 –, kuid uue plaani järgi tulu kasvab 7 miljonit. Palju see kokku võiks teha? Selle eelnõu alusel on see 18 miljonit. 12 + 7, mulle koolis õpetati, on 19. Kumb number nüüd õige võiks olla?

Aitäh! Seda konkreetset tehnilist küsimust komisjoni ametnik täpsustas ka. See küll parim sõnastus ei olnud, millele te enne viitasite, aga mõte on sama. Eks see on mõnevõrra tingitud sellest, et me täna muudame seaduse muutmise seadust, ja nagu ikka, kui sa mitu korda muudad, siis on tõenäosus, et sõnastus läheb selliseks keeruliseks. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa, see võib juhtuda.

Aga numbritega on väga lihtne: nii nagu igas koolis, ma arvan, küllap ka teie teate, et nii 12 kui ka 7 tähendab, et tõenäoliselt see pole täpselt see number, vaid see on komakohaga ümardatud allapoole või ülespoole. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Allapoole või ülespoole ümardatud. (Aivar Kokk jätkab.) Ei, ei. (Juhataja helistab kella.) Ma vastan teile ära, kui sobib. Ehk ümardatult on õige antud juhul 18 miljonit. Ma võin näite tuua. Näiteks, ma ei tea, kui 0,6, mis ümardatakse 1-ks, ja 0,6 kokku liita, annab 1,2 … (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Jaa.

Laseme vastata!

Jaa, ma teile selgitasingi, et need on antud juhul ümardatud miljoniteni. Kui te 0,6 ja 0,6 ümardate, saate 1 ja 1 – kui kokku liidate, saate 2, eks ole. Aga kui 0,6 ja 0,6 kokku liidate, saate 1,2 ehk [ümardatult] 1. Nii et antud juhul siin on sama loogika: 1 miljon on ümardamise tulemusena muutunud. 18 miljonit on õige. (Aivar Kokk kõneleb saalist.) Oi jah, need ei ole minu arvutused, need ei ole ka teie arvutused, see on Rahandusministeeriumi parim hinnang.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te enne vastates ütlesite midagi, et seisukohad muutuvad või on erinevad, olles opositsioonis või koalitsioonis. Noh, minu puhul on see selgelt olnud üks: valitsuses olles ma toetasin selgelt aktsiiside langetamist ja täna ma selgelt olen vastu aktsiiside tõusule. Nii et midagi pole muutunud.

Küll aga tahaks aru saada, kuidas Eesti statistikat [mõjutab] see, et eestlased ostavad Lätist alkoholi. Kuidas see siis on: kas see parandab tõesti Eesti rahva tervist, kui puhtarvutuslikult me näeme küll, et alkoholi ostetakse vähem – jah, tõsi, viime need miljonid Lätti –, ja siis kuidagi Eesti rahva tervis paraneb? Palun see loogika lahti seletada. Ma mäletan, et tookord, kui ka meie valitsuse ajal see arutelu oli, siis ma ütlesin, et ma käisin Lätis vaatamas. Teie väitsite juba tookord, et aktsiisi pole mõtet langetada, sest midagi see ei muuda ja niikuinii keegi seal enam [ostmas] ei käi. Käidi massiliselt! Ja aasta pärast seda, kui me aktsiisi langetasime, oli hoopis teine pilt. Ma olen seda ise praktiliselt kontrollimas käinud, nii et tegelikult see mõju on ilmselge.

Aitäh! Ma tegelikult viitasingi enne sellele, et ka minu seisukoht pole muutunud, mis läheb ka kokku teie enda väitega. Tol hetkel ma arvasin, et pole vaja aktsiise langetada, arvan seda ka praegu. Aga loomulikult, see on meie jaoks probleem ja sellepärast ma olen viidanud mitmele küsimusele vastates, ka komisjoni arutelus me seda rääkisime, et kindlasti on meie jaoks murekoht, kui Läti alkoholiaktsiis on madalam kui Eestis. Ja eesmärk võiks olla see, et Läti enda aktsiise tõstaks ülespoole, mitte meie ei hakkaks langetama, et neile järgi jõuda. Ehk siis [ei oleks] nii-öelda, inglise keeles on race to the bottom, sihuke tunglemine sinna madalpunkti, et kes suudab odavamat alkoholi oma rahvale pakkuda. Eesmärk peaks ikkagi olema keskenduda sellele, et toidukaubad ja muu taoline oleks odavam, aga alkohol oleks vähem kättesaadav.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vot meie ikka lätlaste eest siin otsuseid teha väga ei saa. Aga ma [ütlen] selle Rene Koka küsimuse jätkuks. Ma ikkagi tahaks selle demagoogilise tarbimise tõusu argumendi ära korrigeerida. Alkoholi tarbimise numbrid tulevad müüginumbritest, sest inimeste kodudes ju neid pudeleid keegi lugemas ei käi. Kas on raske aru saada, et kui Eesti aktsiisi tõstis, siis sõitsid müüginumbrid ja ka maksud Lätti? Kodutarbimine statistiliselt tõesti vähenes. Aga kui aktsiisid langesid, siis kolisid müüginumbrid Eestisse ja statistiliselt [suurenes] ka tarbimine. On äärmiselt rumal ja demagoogiline eksitada siin avalikkust, sidudes selle rahva tervisega. See lihtsalt ei ole niimoodi. Mina väidan, et Lätist toodi – ja ka joodi – siis, kui aktsiisitõus oli, palju rohkem kui pärast.

Aitäh! No nüüd antud juhul teie eksitate avalikkust. Konjunktuuriinstituudi uuring ei põhine kunagi pelgalt müüginumbritel, vaadatakse tootmist, vaadatakse importi, vaadatakse eksporti, varusid, elanike piiriüleseid oste, salaturgu, välisturistide oste ja tarbimist. [See] on märksa laiapõhjalisem, see pole pelgalt kohapeal müüdud alkoholi arvutamine. See ongi tarbimise uuring, mitte müügiuuring. Kui tahate, tutvuge konjunktuuriinstituudi metoodikaga, ma olen seda teinud, erinevalt ilmselt teist, muidu te niimoodi ei küsiks.

Kahtlemata keegi meist ei ole eitanud piirikaubanduse efekti, ei väsi kordamast. Kui me vaatame tarbimise muutust, siis kahjuks needsamad kurvad rahvatervise numbrid ehk alkoholist tingitud tervisekahjude, samuti surmajuhtumite [arvu] kasv pärast alkoholiaktsiisi langetust paraku aitab siiski tõendada seda kurba statistikat, et Eesti inimeste alkoholitarbimine kasvas aktsiisilangetuse tulemusena.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma alguses tahtsin teist asja küsida, aga ma küsin praegu selle jutu jätkuks, eelmise küsimuse jätkuks. Te räägite, et eestlaste alkoholitarbimine väheneb ja väheneb ka suitsetamine, mis iganes, kõik kokku, kui teie neid aktsiise tõstate. See on enesepettus ju! See etapp on Eestis juba läbitud. Alkoholitarbimise numbrid tõusid hästi palju selle pealt, et varasemalt soomlased ostsid Eestist alkoholi ja eestlased ostsid Eestist. Nüüd minnakse seda Lätti ostma. Loomulikult siis Eesti numbrid vähenevad, ja seda, mis Lätis toimub, keegi ei arvuta. Konjunktuuriinstituudil on väga ilus arvutada, sest siin enam ei osteta seda nii palju. Aga see on enesepettus ju, kui te hakkate kujutama ette, et selle tõttu inimesed ei tarbi enam ei alkoholi ega tubakat nii palju. Kas te tõesti ise siiralt ka usute või? Ma ei saa aru, mis maailmas teie elate.

Aitäh! Siin jälle oli küsimusest rohkem sildistamist. Aga nagu ma juba teie kolleegile vastasin, soovitan tutvuda konjunktuuriinstituudi metoodikaga. See ei ole nii lihtne matemaatika. Loomulikult ta just nimelt vaatab nii eksporti kui ka importi, inimeste tarbimist, tootmist, salakaubaturgu, väga erinevaid sisendeid, sealhulgas ka küsitlusi, ja selle pealt tuleb see hinnang. Ehk ta on märksa laiapõhjalisem. Ja loomulikult ma usun, et alkoholi hinnal on seos selle tarbimisega. Kui te vastupidist usute, siis see on küll kuidagi väga pentsik loogika.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Iga natukenegi majandust jagav inimene saab aru, et kui neid erinevaid aktsiise, näiteks bensiiniaktsiisi, tõsta, siis sellega kaasneb ka kõikide teiste kaupade ja teenuste hinna tõus. Selle tulemusena omakorda väheneb inimeste ostuvõime ja selle tulemusena väheneb maksude laekumine. Ma sooviksin teada, millel põhineb see pime usk, et see aktsiiside tõus toob riigieelarvesse planeeritud tulu, mida te siin ilusasti paberi peal olete kokku arvutanud ja kujutate ette.

Jah, nagu öeldud, Rahandusministeerium on neid arvutusi teinud, prognoosid teinud. Kas need osutuvad täpseks? Kunagi need ei ole sendi pealt täpselt. Aga lisaks sellele aktsiisitulule on paraku eesmärk ka see, et alkohol ei muutuks võrreldes muude kaupade ja teenustega, inimeste palgaga odavamaks ajas. (Hääl saalis.) Teate, see … Jaa …

(Helistab kella.) Mart Helme, palun! (Hääl saalist.) Lubage, Mart Helme, palun, las ettekandja lõpetab oma vastuse ära! (Hääl saalist.) Ei, Mart Helme, palun lubage ettekandjal lõpetada, sellepärast et niimoodi ei ole viisakas Riigikogu saalis vahele karjuda. Tanel Kiik, palun jätkake! (Mart Helme saalist: "Töö‑ ja kodukorra rikkumine!") Töö‑ ja kodukorrast me peame siin kindlasti kinni. Antud juhul oli vastaja kord vastata. Palun, Tanel Kiik! 

Jaa, ma põhimõtteliselt tegelikult jõudsin oma vastusega lõpuni.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. (Mart Helme saalist: "Valetab, demagoogitseb!" Tanel Kiik: "Mida sa jaurad! No ausalt!") Head kolleegid! (Mart Helme ütleb veel midagi.) Mart Helme, palun! Peame lugu üksteisest, peame lugu ettekandjast ja katsume pidada tsiviliseeritud debatti! Tõepoolest, see vahele rääkimine ei ole hea parlamentaarne tava.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma tahtsin küsida, kas teie kuulsite vastust sellele minu küsimusele, et millel see usk põhineb. Mina ei kuulnud, aga võib-olla mul läks kõrvust mööda.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna küsija vastas ja püsis teemas, siis Riigikogu istungi juhataja ei sekkunud. Aga ma eeldan ka, et kui inimene vastab küsimusele, siis talle ei karjuta vahele. Vastasel juhul meil ei ole võimalik siin debatti pidada.

Nii, head kolleegid! Me avame läbirääkimised. Urmas Reinsalu, ma saan aru, et teil on soov osaleda läbirääkimistel. (Urmas Reinsalu ütleb, et tal on küsimus Tanel Kiigele.) Ma lõpetasin selle ära, te jõudsite liiga hilja. (Urmas Reinsalu räägib midagi, viidates Kert Kingole.) Ma tänasin Tanel Kiike juba selle eest ja ta lahkus puldist. Aga te saate osaleda läbirääkimistel. (Urmas Reinsalu jätkab.) Ma kahjuks ei saa enam seda lubada, sellepärast et sellel hetkel, kui ma ütlesin, et rohkem küsimusi ei ole, Tanel Kiik lahkus puldist. Te jäite hiljaks. Sellisel juhul palun õigeaegselt saalis olla. (Urmas Reinsalu ütleb, et Kert Kingo sai küsida.) Proua Kingol oli protseduuriline küsimus. Kui te panite tähele, siis proua Kingol oli protseduuriline küsimus.

Nii. Aga, head kolleegid, avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduslanguse ajal maksude tõstmine on väga halb mõte. Eesti majandus kahaneb juba kümnendat kvartalit järjest. Viimase kolme aastaga on hinnad tõusnud 40%. Inimesed muutuvad vaesemaks, ettevõtted lõpetavad tootmise. Nendel tingimustel pidurdab maksude tõstmine majandust veelgi. Samal ajal vähenevad meie kodanike reaalsed sissetulekud. Valitsus ütleb, et eelarves pole raha – see on vale! Me kulutame sadu miljoneid eurosid ametnike armee ülalpidamisele, investeerime miljardeid mõttetusse Rail Balticu projekti. Kasutu rohepööre läheb meile maksma tohutult raha. Valitsusel on, mille pealt kokku hoida, ja see on ausam kui niigi vaese Eesti rahva röövimine. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! Martin Helme ei ole kohal. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No meid kutsutakse siin pidevalt üles tsiviliseeritud debatile. No ei ole võimalik tsiviliseeritud debatti pidada, kui siit puldist koalitsiooni esindajad lihtsalt panevad tuima. Lihtsalt panevad tuima! Ja mitte ainult selle eelnõu puhul, vaid kõikide valitsuse ja koalitsiooni eelnõude puhul. Pannakse tuima, ükskõik mida küsitakse, küsimustele jäetakse vastamata, küsimustele vastatakse mingisuguse demagoogiaga, esitatakse valeväiteid, eksitavat statistikat. Ei ole võimalik mingit tsiviliseeritud debatti pidada. Väga selgelt esitatakse küsimusi seoses sellega, mis on aktsiisidega toimunud varem. Tuuakse statistilisi näitajaid, räägitakse sellest, mismoodi eelmisel korral, kui aktsiise langetati, esitas Rahandusministeerium meile täiesti laest võetud kalkulatsioone selle kohta, kuidas mingisugused täiesti teistsugused efektid [tulevad], kui tegelikult said olema. Miks? Sellepärast, et valitsuses oli üks vale erakond, kes tegi vale asja.

Ja nüüd tullakse sellesama jutuga: aga Rahandusministeerium on andnud meile seesuguse ja teistsuguse analüüsi. See analüüs ei päde, sest seekord tehakse seda analüüsi selleks, et sellele valitsusele anda õigustus aktsiiside tõstmiseks. Ja täpselt nii käibki, sest probleem on milles? Te panete siin tuima sellepärast, et te teate, et korrumpeerunud, ringkaitset teostav süsteem on teie selja taga. Ja kui te arvate, et me siin hakkame teie reeglite järgi mängima ja tsiviliseeritud debatti pidama, siis te eksite. Te ei ole meid taltsutanud, me ei pea teiega tsiviliseeritud debatti, sest teie ei pea tsiviliseeritud debatti, vaid panete tuima. Ja nii lihtne see asi ongi! Me ei kavatse teiega tsiviliseeritud debatti pidada seni, kuni teie panete tuima. Kui te hakkate arvestama opositsiooni, aga mitte ainult opositsiooni, vaid üldse rahvasaadikute seisukohtadega, argumentidega, nendega argumenteeritult vaidlema, aga mitte tuima panema, tõenäoliselt me sellisel juhul muudame ka oma stiili. Aga seni, kuni teie arvate, et teil on õigus teha seda, mida te teete, sest te võite seda lihtsalt karistamatult teha, ei ole võimalik.

Ei ole võimalik, Tanel! Ja muidugi ma karjusin siin vahepeal ka, kui tuli teemaks COVID‑i teema. Selle eest sa annad ühel päeval vastust, ja mitte ainult sina, vaid väga paljud. Praegu on Ameerika Kongressi kuulamised ja raport, mis väga selgelt sedastavad [COVID‑i kohta]. Mart Helme ei tee seda, Varro Vooglaid ei tee seda ega keegi kolmas ei tee seda siin saalis, vaid Ameerika Kongressi vastavad ametnikud, poliitikud ja nende poolt kasutatud eksperdid, seinast seina eksperdid on väga selgelt osundanud: COVID‑i pandeemia oli poliitiline üritus ja vaktsiinid ei olnud tegelikult need, mis oleksid suutnud seda pandeemiat pidurdada, peatada, ja ammugi mitte ei olnud nad vaktsiinid, mis ei põhjustanud tervisekahjusid ja surmajuhtumeid. Nad tegid seda. Ja selle eest ühel päeval hakkavad kandma vastutust poliitikud ja ametnikud nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa riikides, sealhulgas Eestis.

Mõelge nüüd, sõbrad, kui te tuima panete, et te ei ole igavesed ja teie võim ei ole igavene ja ühel päeval tuleb vastuse andmise kord. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ega ju ei ole mõtet küsida mõistlikke küsimusi selle kohta, mida rahanduskomisjonis arvati või arvutati aktsiiside kohta. See on nüüd kolmas kord, kui Eesti riik, Eesti valitsus, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium sedasama reha trambib. Kolmandat korda me astume sama reha otsa ja kolmandat korda tullakse meile rääkima sama rumalat juttu, nagu juba esimesel korral. Enne veel, kui meil oli andmestik ja kogemus käes, oli kõigile terve mõistusega inimestele selge, et ongi rumal jutt ja viibki kahjulike tagajärgedeni. Ikka tehti tookord. No esimesel korral võis uskuda, et äkki ikkagi kuidagi läheb hästi. Ei läinud hästi. Teisel korral mitte keegi ei saanud uskuda, et äkki ikka läheb hästi. Kõik teadsid ette, et see aktsiisipoliitika, mida Sotsiaalministeeriumi aktivistid ja Rahandusministeeriumi tuima panijad meile toovad, lõpeb halvasti. Ja lõppeski halvasti. Ja nüüd meil tehakse täpselt sama asja täpselt sama jutuga kolmandat korda uuesti ja ta lõpeb samamoodi uuesti. Meil ei ole vaja kellelegi enam mingisuguseid veenvaid argumente esitada, piisab sellest, kui me vaatame, mis juhtus eelmisel kahel korral, ja meil on kõik selge. Aga kas see muudab tänase istuva valitsuse poliitikat?

Noh, natuke tõmmati tagasi. Kuna eelmisel aastal juba aktsiise tõsteti ja selle tulemuseks, nii nagu me kõik ennustasime, oli laekumiste vähenemine, siis sel aastal lükatakse tõusud edasi ja räägitakse mingisugust trepijuttu. Aga tegelikult ikka minnakse edasi aktsiisitõusudega. Isegi selle taustal, kus me kõik näeme, et ka need tõusud, mis on juba tehtud, toovad meile kahju, lükatakse lihtsalt järgmised aktsiisitõusud edasi. Kolmandat korda astutakse sama reha otsa.

Ja mida me siin vaidleme? Ei ole mõtet omavahel vaielda, Eesti rahvale tuleb lihtsalt öelda, et kui teil kõrini on, siis järgmine kord tuleb valida EKRE. Kõikide probleemide lahendus Eestis on EKRE. Kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saab võimule, siis hakkavad kõik probleemid lahenema. Kuni meie oleme siin opositsioonis ja hullude, lollide ja põmmpeadega niisama vaidleme, saab ainult halvemaks minna.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mõned mõtted siis sellel olulisel teemal küllaltki hilisel õhtutunnil. Ma arvan, et aktsiisipoliitikat ei tuleks teha mitte ainult kaine peaga, vaid ka väga külma peaga. Ja eriti puudutab see alkoholipoliitikat.

Esiteks tuleb aru saada, ja ma usun, et kui siin saalis oleks ka Urmas Reinsalu ja kui ta süveneks, siis saaks ka tema aru, kui palju vähem peaksime makse maksma, rahva raha kokku koguma, kui alkoholitarbimisest, eriti liigtarbimisest tulenevad kahjud oleksid väiksemad. Maailma kogemus näitab ju selgelt, et alkoholi hinnal ja [alkoholist] tulenevatel kahjudel on selge ja üksühene seos. Ja selle tõttu ma arvangi, et alkohol, eriti kange alkohol, võiks olla oluliselt kallim. On ju teada reaalne olukord, et aastast aastasse saame miinimumpalga või keskmise palga või mis iganes palga eest osta üha suurema koguse alkoholi. Minu arust pole absoluutselt normaalne olukord, kus kuue-seitsme euroga saab ennast reaalselt pildituks juua. Ja seda eriti minu kasvust poole väiksemad kaasmaalased. Kas see on normaalne? No ikka ei ole küll.

Aga siin on ka üks oluline aga. Nimelt tuleb aktsiiside tõstmisega olla mõistlik, et see ei tooks kaasa olukorda, kus kodumaine vastava valdkonna tööstus kannataks selle all, kuid piirikaubandusest tingituna tarbitava alkoholi kogus tegelikult kokkuvõttes ei kahaneks. Seetõttu pean väga mõistlikuks, et osa kavandatavatest või eelnevalt kavandatud aktsiisitõusudest plaanitakse ära jätta.

Aga siinjuures ma ikkagi väga rõhutan, et see ei tähenda, et peaksime loobuma mõistliku alkoholiaktsiisipoliitika ajamisest. Vastupidi, esimesel võimalusel oleks vaja loobuda lahja ja kange alkoholi aktsiiside määramisest ühe lauaga löömise meetodil. Väga on vaja naaberriikidega, eriti Lätiga jõuda kokkuleppele kooskõlastatud aktsiisipoliitika osas. Ja selge on see, et mõlemad riigid sellest võidaksid, mõlema riigi rahvas sellest võidaks.

Ja loomulikult, väheoluline pole ka järjekindlalt tegeleda alkoholi kättesaadavuse küsimustega. Alkohol on reaalselt praegu Eestis sageli inimestele lähemal kui hädavajalikud esmateenused. Samuti on vaja tegeleda alkoholireklaami piirangutega ja absoluutselt kõige olulisem on tegeleda teadlikkuse kasvatamisega, mida alkohol inimestele tähendab ja milliseid kahjusid ta tegelikult kaasa toob. Ma olen täiesti veendunud, et ütlus "alkohol on tarkade inimeste jook" võiks jääda minevikku või kasutusest rohkem välja langeda, sest kes meist ikka ennast lolliks peab. Ja selge on see, et kokkuvõttes see kahju ei jää olemata. Nii, need olekski minu mõtted. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun! (Lauri Laats küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad meid interneti vahendusel! No hea kolleeg Anti langes lõksu, ta langes selle alkoholiaktsiisi lõksu. Kui me vaatame, mille kohta meil eelnõu on, siis [näeme, et] see on ikkagi alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmine. Tema rääkis ainult alkoholiaktsiisist. Minu arust siin ongi need asjad kokku pandud selleks, et natukene teha vett sogasemaks. Sama eelnõuga tõstetakse ka kütuseaktsiisi, mis mõjub otseselt meie inimeste toimetulekule, sellepärast et, nagu ka seletuskirjas on välja toodud, bensiini kasutajatest on [74,9]% just füüsilised isikud ehk siis meie majapidamised. 75% inimestest! Järelikult see tähendab ju seda, et meie inimestele, kes parasjagu ei kasuta ettevõtte autosid ja kasutavad autosid, mis sõidavad bensiiniga, läheb kütus kallimaks.

Siin olid hea ettekandja ja hea kolleegi Aivar Koka vahel väiksed arvutused. Põrgatati numbreid, et kas üks number on seal õigesti või valesti kirjas, kas matemaatika klapib. Ja siis käis väike tehe ka, et ikkagi 1 + 1 = 2. No ei ole! Selle valitsusega 1 + 1 ei ole 2. Makse tõstetakse, see on +1, aga inimestele jääb kätte –1. Ehk siis 1 + 1 ei võrdu 2, vaid võrdub –1, sellepärast et need maksutõusud, mis on rakendatud, mis jõustuvad järgmisel aastal või 2026. aastal ja mis jõustusid juba sel aastal, jätavad ju tegelikult tühjad pihud inimestele. Ja ongi –1 ja siin valitsuse matemaatika ei kehti.

Ma tuletaks lihtsalt meelde, et juba sellel aastal on jõudsalt tõstetud aktsiise: 1. maist kütuseaktsiis 7%, maagaasiaktsiis 20%, elektriaktsiis 45%. 1. maist 2024! Käibemaks 1. jaanuarist 2024 tõusis 10%: 20%‑lt 22%‑le. See on ju 10% tegelikult. Järgmine aasta automaks, majutuse käibemaks tõuseb 9%-lt 13% peale. Ajakirjandus: tahad paberlehte osta, maksad rohkem: 5%-lt tõuseb 9%-le. Need on kõik need maksud, mis rakenduvad lisaks sellele eelnõule, mida me praegu siin arutame.

Tulumaks tõuseb 10%, 20%-lt 22% peale, 2026. aastal on ta meil juba 24%. Käibemaks on ka 24%. Jällegi on see koht, kus pannakse erinevad aktsiisid ühte eelnõusse. Loomulikult, kõige rohkem tähelepanu köidab alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, aga siinsamas, sellessamas eelnõus on peidus väga oluline komponent – kütuseaktsiisi tõus. Ma kordan üle: see hakkab kehtima bensiinile ja see puudutab 75% leibkondadest. 75%! Vot nendest asjadest tuleb rääkida.

Tuleme tagasi kogu selle seaduseelnõu eesmärgi juurde. Korraks ettekandja püüdis natukene omapoolset vaadet anda, et kui me tõstame aktsiise, siis see vähendab tarbimist ja see on ju hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tõmbavad vähem suitsu. No loomulikult see on hea, kui inimesed tarbivad vähem alkoholi ja tubakat. Selle vastu ju keegi ei vaidle. Aga ei ole mõtet ka rääkida sellest, et eesmärk on siin just nimelt selline. Eesmärk on ju hoopis teine. Seletuskirjas punkt 2: "Seaduse eesmärk. Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu." Must valgel on kirjas. Ja nii tegelikult on. Ja nii minister kui ka komisjoni liikmed, kes teevad ettekannet, peaksid sellest ka lähtuma, et see on seaduse eesmärk.

Loomulikult, Eesti Keskerakonna fraktsioon ei saa nõustuda praegusel hetkel aktsiiside tõstmisega, kuna neid on juba nii palju tõstetud. Loomulikult me ei saa nõustuda ka erinevate maksude tõstmisega. Aga [on üks asi,] millega me saame nõustuda ja mida toetab ka üks koalitsioonipartner, sotsiaaldemokraadid, nüüd nad isegi uhkustavad: "Aga meil oli ju õigus, oleks pidanud ikkagi selle pangamaksu ära tegema. Oleks teised mehed või parteid meil kõrval, siis oleks juba ära tehtud kah." No aga neil oli tegelikult võimalus. Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud pangamaksu eelnõu neli korda. Ja neli korda on sotsiaaldemokraadid selle maksu, pangamaksu, maha hääletanud.

Platvormide maks: need on need kohad, kust tegelikult peaks riigile eelarvesse raha juurde tulema. Platvormid – Youtube, Facebook, Instagram –, ma arvan, et enamus Riigikogu liikmeid kasutab, suur hulk Eesti rahvast kasutab neid. Jälgivad kindlasti kogu aeg reklaame ka. Seda reklaami tuleb aknast ja uksest, nüüd tuleb sotsiaalmeedias ka veel. Vaatame, jälgime, laseme ennast mõjutada sellest, aga riik ei saa sellest mitte sentigi. Mitte sentigi, sellepärast et neid me ei maksusta. Maksustame parem perekondasid. Nii nagu seletuskirjas on, perekondade kasutuses olevatele autodele, mis kasutavad bensiini, paneme aktsiisi peale. Ja siis natukene peidame kogu selle bensiini[aktsiisi] tõusu selle taha, et me räägime siin alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõusust ka. Ei ole korrektne! Nii et Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb tagasilükkamise ettepaneku ja seda eelnõu me kindlasti ei toeta. Aitäh!

Nii. Ettepanek jõuab istungi juhataja lauale. Aitäh! Ja palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Valitsuse esitatud aktsiisitõusu eelnõu on järjekordne näide käpardlikust poliitikast. Esitatud kujul seesama aktsiiside 5%‑line tõus järgmisel aastal, mis on planeeritud, oleks pidanud valitsuse käsitluse järgi, nende endi analüüsi järgi tooma mitte täiendavat tulu riigieelarvesse, vaid hoopis, pange tähele, 1 miljon eurot vähem laekumisi riigieelarvesse. Maksustame kõrgemalt, aga maksutulud tegelikult vähenevad. Alkoholiaktsiisi puhul, kui me kõneleme sellest, et ainus otsus, mida nüüd komisjon tegi, oli lükata kuus kuud edasi alkoholiaktsiisi jõustumine, tähendab see lihtsalt manöövrit eelarveaastate lõikes suurema maksuaugu puhul. See suur maksuauk, mis pidi tulema 2025. aastal, tuleb nüüd 2026. aastal, kuuekuulise viibega. Olukorras, kus reaalsuses me näeme seda, et piirikaubandus üha kiirenevalt kasvab ka varasemate hindadega. See on tegelikkus.

Bensiiniaktsiis ja selle tõstmine järgmise aasta keskel tähendab elukalliduse täiendavat tõusu. See tähendab seda, et järgmise aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima juba automaks ja liikuvust, auto omamist maksustatakse veel selja tagant täiendavalt 5%‑lise tõusuredeliga. Inimesed, me loeme, ostavad selles maksutõusude hirmus detsembrikuus praegu autosid.  

Ja Isamaa sõnum siit kõnetoolist on Eesti inimestele üks. Meil on teile pakkuda lootust, meil on pakkuda see teadmine, et see automaks on ajutine maks. Saabub hetk, kui siinsamas parlamendisaalis see automaks tühistatakse. Tehke oma ostu‑ ja tarbimisotsused selle eeldusega, et automaks jääb ajutiseks maksuks.

Meie inflatsioon on Euroopa kõrgeim. Järgmise aasta lõpuks, just valitsuse viimaste aastate käpardliku maksupoliitika tulemusel, mis seda inflatsiooni on kiirendanud, me jõuame viie aasta vaates 50%‑lise inflatsioonini. Ja see on täiendav negatiivne tagajärg valitsuse maksupoliitilistele otsustele, mis lisaks otsesele koormusele Eesti inimestele tõstavad ka hindu. Valitsus asetab kaudsete maksude koormuse selliselt Eesti inimestele, et me oleme juba lähemas perspektiivis efektiivselt kaudsete maksude koormuselt Euroopa mustal esikohal. Meil on kaks aastat järjest Euroopa sügavaim majanduslangus, Euroopa kiireim inflatsioon ja siis me saame veel ühe musta esikoha: Euroopa kõrgeimad kaudsed efektiivsed maksud. Kunagi varem ei ole niisugust olukorda meie vabanemise järgselt olnud, kus Eesti on korraga mustade mõõdikute tšempion. Me oleme olnud uhked selle üle rahvusvahelise konkurentsi võtmes, kus meie indikaatorid on olnud positiivsed, ja ühiselt rahvana pingutanud selle nimel, et neid näitajaid parandada. Ja praegu me näeme, et valitsuse käsitlus liigub süsteemselt seda senist Eesti pingutust lõhkuvas suunas.

Kas soovite lisaaega? 

Olge hea. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Isamaa sõnum on selge: maksutõusudele on ratsionaalne, rahanduslikult vastutustundlik alternatiiv olemas. Valitsuse ettekujutus, et me maksustame Eesti majanduslangusest välja, on vastutustundetu ja ebakompetentne. Valitsuse baaslähtekoht on vale. Ja kui baaslähtekoht on vale, siis tagajärjed ja poliitika jõustamise tulemusena halvenev elukvaliteet on sellega otseses seoses.

Meie – rahvaesinduse, riigi poliitilise juhtimise vastutust kandvate inimeste – esmane ülesanne riigis on see, et Eesti majanduslangusest välja tuua. Kahetsusväärselt me näeme seda, et on katkenud igasugune dialoog ettevõtlusorganisatsioonidega. Rahanduskomisjon kuulas ära rea erinevate huviorganisatsioonide ja ühingute arvamusi. Ja need olid hävitavad, soosivat käsitlust sellisele täiendavale maksutõusule mitte keegi ei väljendanud.

Meil on aega praegu korrigeerida seda poliitikat ja see on minu sõnum siit kõnetoolist, see on Isamaa sõnum siit kõnetoolist valitsusele: loobuge täiendavate maksutõusude agendast, jätke ära see täiendav aktsiiside planeeritud tõus, mis tegelikkuses ka riigi rahanduslikku olukorda, nagu me nägime valitsuse enda koostatud seletuskirja näitest, kuidagi ei paranda. [Esiteks,] see halvendab Eesti majanduse, Eesti ettevõtluse väljavaateid. Teiseks, kaudsete maksude täiendav tõstmine halvendab Eesti inimeste ostujõudu ja tõstab Eestis hindu. See ei ole mõistlik kurss.

Muidugi, valitsus ütleb, et selline maksutõusude agenda on alternatiivitu. Kuid ma siit kõnetoolist kinnitan täie teadmisega, et sellele maksutõusude agendale on olemas veenev alternatiiv. Ajal, kui te panete järgmisel aastal muu hulgas ka aktsiisidega Eesti inimestele, ettevõtetele üle miljardi täiendavaid makse õlgadele, te ei vähenda absoluutselt valitsemiskulusid. Te olete sellega määratlenud oma prioriteedi: asetada ka keerulises rahanduslikus olukorras Eesti inimeste õlgadele täiendav koorem. Kahjuks selle tulemusena, nagu me näeme, ka valitsus ise on möönnud, on inimeste ostujõud, see tähendab ka elukvaliteet paraku järgmisel aastal halvem, kui ta oli peagi lõppeval 2024. aastal. Karmid sõnad, olen nõus sellega.

Teie aeg!

Aga lihtsalt aeg on selline, et ümber nurga ei ole võimalik kõnelda. Vabandust!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päevast on saanud sujuvalt õhtu. Rahanduskomisjoni esimehena ja Reformierakonna fraktsiooni esindajana pean võib-olla tähelepanu juhtima sellele, kuidas kujunes olukord või kuidas kujunes arvamus, miks me otsustasime ära jätta järgmise aasta juulikuusse planeeritud alkoholiaktsiisi 5%-lise tõusu. Ja nimelt, juba selle aasta aktsiisilaekumised on allpool prognoosi. Võrreldes eelarvega on olnud vähemlaekumine 10 miljonit eurot ja võrreldes suveprognoosiga on alalaekumine siiani.

Nii Rahandusministeerium kui ka kauplejad ja tootjad ütlevad, et piirikaubandus on kasvanud. Rahandusministeerium arvab, et piirikaubanduse kasv on 20%, tootjate sõnul 30%. Mõlemal juhul on need numbrid küllaltki suured. Me ei saa keeta katla ühes servas paksemat suppi. Seetõttu me ikkagi peame vaatama, kuidas maksustavad alkoholi ja kõiki teisi pahesid ka meie naabrid, et piirikaubandus ei hoogustuks.

Tuleb muidugi nõus olla terviseedendajatega, et kõrgem aktsiis, mis tõstab alkoholi hinna kõrgemaks, vähendab alkoholi tarbimist, ja see on Eesti inimeste tervisele hea. Samuti tuleb nõustuda terviseedendajatega, et alkoholiaktsiis Eestis on väike, alkohol on liialt odav võrreldes kasvanud sissetulekutega.

Kui me vaatame Lätit, siis Läti tänane otsus on, et alkoholiaktsiisi tõstetakse 5% 2027. aastast. Aga selle eelnõuga meie Eestis kavatseme 2026. aastast tõsta täiendavalt 5%, varem on otsustatud veel 5%-line tõus. Nii et on üsna veerekese peal ja üsna suure riskiga seotud alkoholi hind ja piirikaubanduse kasv. Ja kui me tõstame aktsiisi ülemäära ja tekib piirikaubandus, siis me ei kaota Läti eelarvesse mitte aktsiisi ja meie inimeste tervist, vaid ka kasvanud käibemaksu. Kui sõidetakse Lätti, ostetakse autosse kütust – ka selle hind sisaldab aktsiisimaksu ja käibemaksu, [mis läheb] Läti eelarvesse. Käiakse läbi toidupoest ja võib-olla ka ehitusmaterjalide poest. Seetõttu me peame silmas pidama maksutaset meie naaberriikides ja me peame hoidma enda maksutulusid ja oma inimeste tervist samuti. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Enne, kui kolleeg Reinsalu püüdis Tanel Kiigele küsimust esitada ja istungi juhataja seda võimalust ei andnud, sest Tanel Kiik oli juba lahkunud, siis istungi juhataja ütles, et ta juba tänas Tanel Kiike, et ta lahkus puldist. Ja tõesti, see tänu oli põhjendatud. Tanel Kiik siin puldis uhas ikka mõnusasti demagoogiat ja väänas seda pilti päris kõvasti.

Ma üllatan ennast ja teisigi: ma kiidan Annely Akkermanni, kes just käis siin kõnet pidamas ja tegelikult lükkas ümber paljugi, mida Tanel Kiik siin rääkis. Tõepoolest, arusaamine sellest, et piirikaubandus on kasvanud ja vähenenud ei ole mitte alkoholi ostmine, vaid vähenenud on alkoholi ostmine Eestist – nii see ongi –, see teadmine on jõudnud nüüd analüütikute ja prognoosijate teadmisesse.

See on see, mis puudutab alkoholiaktsiisi. Me oleme selle ringi läbi teinud mitte väga ammu ja nüüd me alustame uut ringi, kus me tõstame aktsiise, maksud sõidavad Lätti ja Soomest Eestisse ei sõida. Küllap me jõuame varsti selle ringiga jälle sinna punkti, kus me aktsiisi allapoole korrigeerime.

Kolleeg Laatsil oli õigus, et see eelnõu siiski ei puuduta ainult alkoholiaktsiisi. Ja seesama statistika, mis ütleb, et bensiini kasutavad valdavalt kodumajapidamised, on ka tõsi. Nii et järjekordselt on meil siin eelnõu, millega muudetakse raskemaks Eesti inimeste elu. Eriti palju raskemaks muudetakse nende inimeste elu, kes elavad suurtest keskustest kaugel ja kelle jaoks auto kasutamine on vältimatu. Tihti peab peres olema kaks autot, et oleks võimalik lapsi sõidutada ja muidu eluks vajaliku logistikaga toime tulla.

See ei pane imestama selle koalitsiooni puhul. Nad võtsid selle tee aktiivselt ette juba kohe peale seda, kui see Riigikogu koosseis kogunes. Seda jätkatakse. Vahepeal käib siin, olgu infotunnis või mõne muu teemaga, peaminister, kes ütleb, et maksuralli on lõppenud. Ja siis me koguneme jälle siia saali ja see ralli läheb edasi. Ma kutsun üles koalitsioonisaadikuid ka ikkagi neid peaministri sõnu, et lõpetaks maksuralli ära, tõsiselt võtma ja seda rallit ära lõpetama. Aga samas ma ei looda, et see üleskutse langeb viljakale pinnasele.

Üks asi, mida siin Tanel Kiik ettekandjana veel rääkis, oli see, et neid maksutõuse taas tehakse põhjendusega, et riigi eelarvepositsiooni on vaja parandada, et riigi võlakoormust on vaja vähendada ja defitsiiti vähendada ja nii edasi. Kui me vaatame prognoosi, siis prognoosid näitavad, et ei parane see riigi eelarvepositsioon. Ja niimoodi retooriliselt võib küsida, et huvitav, millal jõuab kätte see aeg, kui rahanduskomisjonis hakatakse seda tõsiselt võtma. Kui me oleme ka värske OECD majandusprognoosi järgi jätkuvalt Euroopa kõige suurema majanduslangusega riik, siis millal see kohale jõuab, et kui majandustegevust pidevalt kägistada ja inimeste ostujõule negatiivset mõju avaldada, siis me võimegi jääda Euroopa kõige kehvema majandusega riigiks?

Nii et loodame, et see teadmine tuleb kiiresti. Veel rohkem tegelikult loodan ma, et see valitsus vahetub võimalikult kiiresti, siis nad ei pea hakkama ümber mõtlema. Siis saavad teised teha. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! [Ütlen lihtsa] lause: "Kurb on!" Kurb on see, kui oma vigadest ei õpita. Veel parem oleks, kui õpitaks teiste vigadest. 2020. aastal koroona algkuudel, kui me olime valitsuses, tegime kiired otsused, vähendasime aktsiise. Juba kahe nädala pärast oli näha, et piirikaubandus praktiliselt seiskus ja kahe kuu pärast seal poodides enam seda käivet ei olnud. Arvati, et käive ei kuku. Aga kukkus – Läti poole peal!

Nüüd me kuulasime siin huvigruppe oma komisjoni istungitel. Õlletootjad ütlesid väga ilusti, et juba praegu õlle müük Lätis on kasvanud. Ma ei tea, kust komisjoni esindaja kuulis seda, et Lätis tõusevad aktsiisid samamoodi nagu Eestis. Mina olin küll rahanduskomisjonis ja seal väga selgelt Rahandusministeeriumi ametnik ütles, et loodetavasti 2027. aastal Läti hakkab aktsiise tõstma. Aga siis me oleme juba jõudnud pika sammuga ette.

Kui kaua peab ootama seda, et tänasel valitsusel [tekiks] majanduslik ja ettevõtlik arusaam? Siin Riigikogu liikmete hulgas on ikkagi mõned ettevõtjad ka. Ja ka koalitsioonipoliitikute [hulgas] on ettevõtjaid, kes väga selgelt saavad aru, et selline maksude tõus ei ole viinud majandust tõusuteele, vaid vastupidi. Kohe-kohe oleme juba viimased kolm aastat olnud majanduslanguses ja tänaseks oleme jäänud ainukeseks Euroopa riigiks, kes majanduslanguses on.

Kui vaadata neid aktsiisitõuse, mis on juba toimunud sellel aastal – räägime kevadistest aktsiisitõusudest, olgu see bensiin või elekter või gaas –, kõik on sisendhinnad. Ühelt poolt kodutarbijatel kulude tõus, aga teiselt poolt ettevõtjatel sisendhindade tõus. Eesti majandust elavdaks lihtne otsus: jätta need jaburad maksud ära, anda ettevõtjatele kindlustunne, et vähemalt järgmiste Riigikogu valimisteni makse ei tõsteta. Ja vot siis valimiskampaanias saavad kõik rääkida, milliseid makse nad tõstavad ja mille jaoks nad tõstavad.

Siin hakkame natukese aja pärast julgeolekumaksust rääkima ja saame teada, et tegelikult julgeolekuks ei lähe sealt praktiliselt midagi. Täpselt sama teema on siin aktsiisidega. Väga tore on rääkida, et järgmise aasta 1. juulil 5% [tõusu] alkoholiaktsiisi puhul ei tule. Aga vaatame sedasama tabelit: selle eest 2026. aastal, ainult kuus kuud hiljem, on 5% asemel 10% ja 2027. aastal, 2028. aastal ka 5% tõusu, kuigi alles hiljuti me võtsime vastu seaduse, mille järgi 2026. aastal on viimane 5%-line aktsiisitõus.

Me räägime kütuseaktsiisi puhul küll täna [ainult] bensiinist. Jumal tänatud, et vähemalt sellest on aru saadud, et kui diisliaktsiisi ka veel tõsta, siis kaob transpordipool Eestis ettevõtetel ära.

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nii nagu see juhtus eelmisel korral, kui aktsiise tõsteti, mis oli viga. Isamaa Erakond julgeb tunnistada, et siis tehti viga, ja parandas 2020. aastal selle vea. Täna oleks ju lihtne koalitsioonil selgelt näha, et aktsiiside langetamine tõi majandustõusu, 2020. aastal aktsiiside langetamine tõi majandustõusu. 2020. aastal aktsiiside langetamine tõi 2021. ja 2022. aastal [kaasa selle, et] Eesti oli Euroopa [kõige] kiiremini arenev riik ehk majandus tõusis Euroopas kõige kiiremini Eestis. Aga täna me teeme kõik selleks, et viia Eesti nii põhja kui võimalik 2027. aasta Riigikogu valimisteks.

Siin räägitakse, et rohkem maksud ei tõuse. See on järjekordne vale. Juba järgmine aasta me näeme, mis toimub elektriga, kui [meid Venemaa elektrivõrgust] lahti ühendatakse. Ja räägitakse, et elektri hind on odav! Unustatakse ära võrgutasud, sagedustasud, aktsiisid.

Meil on lootus ja ootus, et mõne meheni, ma vaatan, rahanduskomisjonis on hakanud asjad [jõudma]. Eesti 200 esindaja vaikselt muigab juba. Endine rahandusminister on selgelt aru saanud, et kui aktsiiside tõusust tuleb miinus, siis tuleb see ära jätta. Aga, noh, see ärajätmine oli lihtsalt poole aasta võrra edasilükkamine, see miinus tuleb lihtsalt pool aastat hiljem ehk viiakse järgmisse aastasse. Aga võib-olla oleks olnud mõistlik seekord jätta need aktsiisitõusud ära. Sest meil on täna vaja anda julgust oma inimestele ja ettevõtjatele, et nad hakkaksid uuesti investeerima. Aga praegusel hetkel enamus ettevõtjaid, kui see vähegi võimalik on, lõpetavad oma tegevuse, et mitte pankrotti minna, ja vaatavad välisturgude poole, kus on olukord palju parem. Väga paljud vaatavad Läti ja Leedu poole, et lähemale minna, sest seal on maksupoliitika palju parem. Vaatame Soomet ja Rootsit, kus aktsiise hoopis langetatakse, mitte ei tõsteta, et majandust elavdada. Aga meie ujume vastuvoolu, tahame olla kõige kõrgemini maksustav riik. Ja nii, nagu mõned päevad tagasi meedias kõige suurema toidukaupluste keti omanik, Coop Panga juhatuse liige ütles: "Järgmise aasta 1. juulist on Eesti toidukaubad Euroopa kõige kallimad."

On veel võimalus, head koalitsioonipartnerid, seda eelnõu mitte toetada ja püüda selle otsusega siis ka majandust elavdada. Aga noh, see lootus küll vist sureb viimasena. Ma olen aru saanud, et seda mõtlemist hetkel ei ole, peaasi et kümne küünega sellest koalitsioonist [kinni] hoida, ja viimane uudis oli, et riigiasutuste nõukogudesse oma poliitikuid saata. Aitäh!

Aitäh!

Vabandust! Mul oli Isamaa Erakonna poolt ka ettepanek teine lugemine katkestada. Kohe annan.

Selge. Ootan teie paberi ära, siis annan järgmisele läbirääkijale sõna. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Teate, räägitakse, et ajas rändamine on võimatu. Näe, Aivar Kokk ütleb, et ei ole võimatu. (Hääled saalis.) Rändab kogu aeg, jah. Aga miks ma seda ütlesin, et ajas rändamine on siiski võimalik? Vaadates seda tänast arutelu [eelnõu üle, mille kohaselt] tõstetakse alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi ehk kooritakse järgmine nahk Eesti rahvalt, [näeme, et] juhtub täpselt see, et see raha ei lähe sugugi mitte riigieelarvesse ja Eesti rahva heaoluks.

Teatavasti on meie selja taga Brüsselis 27. juunil peaminister Kaja Kallas ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastanud Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ning pikaajalise toetuse kokkuleppe. See pikaajalisus hõlmab kümmet aastat ja Eesti lubab maksta 100 miljonit eurot aastas. Sinna läheb, hea rahvas, teie raha.

Ja miks ma ütlesin niimoodi, et ajas rändamine on võimalik? See, mis siin toimub, meenutab mulle üheksakümnendaid aastaid, kui Eestis võimutsesid Permi maffia, Solikamski maffia, Linnuvabriku grupeering ja nii edasi ja nii edasi. Praegu on need grupeeringud likvideeritud. Aga loodus tühja kohta ei armasta ja asemele on tulnud riiklik kuritegelik maffia. Just niimoodi võib nimetada Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsust, kes võtab inimestelt viimasegi ära.

Erinevus Permi maffiast ja teistest on see, et need mehed jätsid vähemalt nii palju alles ettevõtjale, et nad said järgmine kuu jälle minna katuseraha küsima. Aga see valitsus võtab kõik. Ehk siis lüpsilehm lüpstakse tühjaks ja siis kantakse ta lihakombinaati. Selline on selle valitsuse käekiri.

Mismoodi likvideeriti Permi maffia või üldse maffia üheksakümnendatel aastatel? Osa mehi viidi omakohtu korras Männiku karjääri, kuhu nad jäidki, osa saatus on teadmata, osa liikus edasi legaalsesse ärisse, osa läks välismaale. Aivar Kokk ütles enne, et ei ole vaja tõsta siin aktsiise, ei ole vaja, palun ärge tehke seda. Ütle, Aivar, kas need grupeeringud üheksakümnendatel aastatel mõistsid ilusat keelt? Sa oled selle aja mees. Ei mõistnud. (Hääl saalis.) Vahet ei ole, siis oled sa väga lühinägelikku elu elanud, kuigi sa arvad, et sa tead palju. See valitsus ei kao enne, kui rahvas ärkab ja nad mitte Männiku karjääri ei vii, vaid Stenbocki majast välja lööb.

Nii. Head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. On siiski. Henn Põlluaas, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Ma sain inspiratsiooni hea kolleegi eelnevast kõnest, kes siin ajaloo poole pöördus. Ja mulle meenus ka üks niisugune ammu-ammu juhtunud lugu, 21. juulil 1940 siinsamas Riigikogus toimunu. Siis tuli kokku kolmepäevane ebaseaduslikult valitud kommunistliku Riigivolikogu istungjärk, mida igaks juhuks valvasid siin ümber saali punamadrused, et äkki midagi kohatut või valet ei öeldaks. Ja siis läks lahti.

Eesti kuulutati tormiliste ja kauakestvate kiiduavalduste saatel pidulikult Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ehk ENSV-ks. Ja sõnavõttudes räusati, kiideti NSV Liitu ja tehti enneolematult räigeid ja jaburaid avaldusi Eesti senise olukorra kohta. Teatati, et Eesti tööstus, põllumajandus ja haridus kiratsevad, et Eesti on töörahva põrgu, kus tööd tuleb anuda kui armuandi, et Eestis valitseb nälg, viletsus ja rahvuslik ebavõrdsus. Lastel pole leivatükikestki, koolilapsed peavad otsima endale toitu prügikastidest ja nii edasi, ja nii edasi. Ja säärasele põrgule, neetud kodanluse poolt tekitatud võimatule olukorrale ja solgiaukudes tuhnimisele Eestis peab tulema lõpp. Ja ainult nõukogude kord võib kindlustada tööd ja vabadust, päästa Eesti rahva ekspluateerimisest, terrorist, vanglatest, surmanuhtlusest, puudustest, õiglusetusest. Ja kõike seda saatsid katkematud ovatsioonid ja korduvad "Internatsionaali" laulmised. Me teame, et see oli ju täielik, vabandage väljendust, bullsh…

Jah, ta oli seda, aga Eesti rahvas viidigi sellisesse olukorda, kus ei pääsetud ei terrorist vanglates, surmanuhtlusest, küüditamistest, arreteerimistest, näljast – mitte millestki. Inimese elu ja inimese väärikus ei maksnud mitte midagi.

Miks ma räägin sellest vanast asjast, millest me oleme õnneks üle saanud? Tegelikult, kui vaadata tänast Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsust ja nende tegevust, siis [näeme, et] täpselt sinnapoole meid ju viiaksegi. Michal ütles millalgi üsna hiljuti, et maksufestival on läbi. See oli sama räige vale, nagu Kaja Kallase kunagi öeldu, et maksud ei tõuse. Vastupidi, see jutumärkides festival alles hakkab. Kui uus aasta saabub, siis tõusevad meil kõik hinnad, käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb, maamaks tuleb ja automaks tuleb, tõusevad aktsiisid, elektri hind, maa hind – mis iganes. Seda nimekirja ei ole siin selle lühikese ajaga ilmselt võimalik ette lugeda.

Tegelikult, olgem ausad, me teame ju kõik, ka nemad teavad seda väga hästi, et kriisiajal maksude tõstmine ei leevenda mitte midagi, vaid vastupidi, see süvendab kriisi. Ja selle asemel, et me oleks Euroopa viie rikkaima riigi seas, me oleme juba täna viie vaeseima seas. Meil on kõige suurem hinnatõus, inflatsioon, meil on kõige suurem majanduslangus, meil on kõige suurem tootlikkuse, konkurentsivõime langus, elatustaseme langus ja nii edasi, ja nii edasi. Ja kõik on ju praeguse valitsuse majanduspoliitika tagajärg. Sellele ei saa vastu vaielda, sest kõik ümberringi, meie naabrid, [kogu] Euroopa tõuseb, aga Eesti langeb. Siin pildil on midagi valesti. Ja see, kui rahandusminister …

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega. 

… Ligi riigieelarve esimesel lugemisel räägib, kui hästi meil läheb, kui hästi läheb meie ettevõtlusel, kui hästi läheb meie inimestel, siis see on ju räige vale. Mina ei usu, et tänane valitsus ja valitsuskoalitsiooni liikmed ja selle koalitsiooni saadikud oleksid nii rumalad, et nad ei saa oma tegevuse tagajärgedest aru. Ma ei saa ainult aru ühest asjast: miks seda tehakse, mis on selle eesmärk?

Viise ja ettepanekuid, mida teha, on pakutud välja siin korduvalt ja korduvalt, aga mitte ükski nendest ei vääri isegi ärakuulamist, ammugi veel läbimõtlemist või kaasa arutamist. Ei, me lihtsalt tambime edasi, me lihtsalt hävitame Eesti riiki, meie tulevikku, meie inimeste toimetulekut, võttes ära lisaks kõikidele nendele maksutõusudele veel lastetoetused, peretoetused ja nii edasi. Ja kõike seda tehakse mingisuguse kummalise egiidi all: sõda käib ja meil on vaja riigikaitsemaksu ja meil on vaja julgeolekumaksu.

Ma saaks aru sellest veel siis, kui see raha läheks tõepoolest sinna, kuhu on lubatud, aga ei lähe ju. Vaatame riigikaitse eelarvet tulevikus, see on märksa väiksem, kui ta oli seni, sellepärast et ka see üle 100 miljoni euro, mida Ukrainale on lubatud, võetakse just nimelt riigikaitse eelarvest, mitte kuskilt mujalt.

Kõik need hinnatõusud, aktsiisitõusud, käibemaksu tõusud, tulumaksu tõusud ja nii edasi, ja nii edasi, ja nii edasi – kõik need löövad täpselt samamoodi meie kaitseväge, meie sisekaitset. Sest kõik hinnad tõusevad ja lõppkokkuvõttes, ma ei tea, kas valitsus on teinud täpseid arvestusi, kui palju sellest tänasest tasemest seda, mida on olnud kasutada, tegelikult alles jääb. Ei jää midagi.

Nii et kõik see jutt, et me peame valmistuma enda kaitseks – mis on iseenesest õige ja tore –, on bluff. See on järjekordne vale. Kahjuks ei saa vaadata lootusrikka pilguga tulevikku, nii nagu oli kirjas Eesti iseseisvusmanifestis. Vastupidi, tulevikku saab vaadata ainult kõige mustemates värvides. Ja koalitsioon, teie olete süüdi! Ja ma küsin uuesti: miks te seda teete? Miks? Aitäh! 

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu! Ma ei hakka üle kordama mitmeid asju, millest on juba eelnevad kõnelejad rääkinud, aga tahan osutada ühele aspektile, mis minu jaoks on oluline, aga millele ilmselt eriti ei taha keegi vihjata või viidata, sellepärast et see on nii-öelda tundlik teema. Võidakse kohe sinu suhtes hakata esitama küsimusi, mida sa ei taha näha sinu suhtes kõlamas.

Ja minul tekib küsimus, mida ma olen esitanud ka eelnõu esimesel lugemisel, aga millele ma pole vastust saanud, pole saanud sellele vastust ka meedias avaldatud artikleid lugedes, kommentaare kuulates. Küsimus seisneb selles, et kui nüüd kehtestatakse see täiendav maksutõus – tulumaksu tõus füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele, ettevõtetele, ja ka käibemaksu tõus – ja sellest hakkab kogunema, nagu prognoositakse, sadu miljoneid eurosid aastas lisatulu – prognoositav laekumine on 2026. aastal kuni 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot –, siis kui palju selle väga suure täiendava summa inimestelt äravõtmise kaudu päriselt Eesti julgeolek saab olema paremini tagatud. Mina ei ole näinud veenvat argumentatsiooni, mida kuulates jääks selline mulje, et jah, tõepoolest, on mõttekas ja põhjendatud inimestelt need sajad miljonid täiendavalt ära võtta, sest siis me tõesti saavutame märkimisväärselt parema julgeolekupositsiooni. Ehk siis meie võimekus sõjalise konflikti korral Venemaaga selles sõjas hakkama saada, edu saavutada on märkimisväärselt suurem ja parem.

Fakt on ju see, et ka pärast julgeolekumaksu kehtestamist ja kogu selle raha kokkukorjamist Eesti väga väikese riigina seisab endiselt silmitsi Venemaa kui maailma suurima tuumariigiga. Ainuüksi see reaalsus paneb mind küsima, et mida see siis reaalselt mõjutab. Ka pärast selle raha kokkukorjamist ja kõikide nende plaanitud kulutuste tegemist on Eestil endiselt täpselt null tanki. Eestil on endiselt täpselt null hävitajat. Eestil on endiselt null kaugmaa õhutõrjesüsteemi ja ka keskmaa õhutõrjesüsteemi. Samal ajal Venemaa on endiselt maailma suurim tuumariik. Ehk küsimus, millele mina tahaksin kuulda selle eelnõu menetlemise raames tõesti veenvat vastust, seisneb selles, kuidas me päriselt parandame oma julgeolekupositsiooni.

Ja mulle tundub, et põhjus, miks sellest ei räägita, on selles, et tegelikult on tarvis lihtsalt täiendavalt neid sadu miljoneid inimestelt ära võtta. Kõikvõimalikud muud argumendid on ju emotsionaalselt väiksema kaaluga. Nendele tuginedes on raskem inimesi veenda maksutõusu vajalikkuses ja sellepärast on pandud sinna külge see silt: julgeolekumaks. Noh, et kui sa ei ole selle poolt, et täiendavalt tõsta tulumaksu nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele ja käibemaksu, siis sa ei poolda Eesti julgeolekut. Sellesse positsiooni ei taha ju keegi ennast panna ja siis öeldakse, et noh, hea küll, mis seal siis ikka, neelame alla, kuigi tegelikult ei ole näha, kuidas see päriselt julgeolekuolukorda parandaks.

Mis on täiendav probleem? Mündi teine pool minu arusaamise kohaselt on see, et ma ei ole küll sugugi kindel, et kui tehakse need kulutused, mida sellest rahast tahetakse teha, siis meie julgeolekuolukord mingis aspektis hoopis ei halvene. Ja siin ma pean eriti silmas plaanitud kulutusi, et soetada raketisüsteeme, millega on võimalik rünnata Venemaa territooriumil paiknevaid objekte. Lugesin just ühte kommentaari välismeediast, kus kirjutati, et Eestile on NATO poolt määratud strateegilises raamistikus võtmeroll, mis seisneb selles, et me peame märkimisväärselt suurendama oma kauglöögivõimet, et olla võimeline tabama olulisi sihtmärke Venemaal. Võtke heaks või pange pahaks, nimetage mind üht‑ või teistpidi, aga ma pean ausalt ütlema, et mina küll ei tunne ennast kindlamalt, kui Eesti territooriumile sellised raketisüsteemid paigutataks. Sellepärast, et ma näen väga selgelt, kuidas sellele faktile võib Venemaa hoopis osutada kui julgeolekuohule, ja nad ütlevad, et nad peavad siin otsustavalt tegutsema ja sekkuma, et see julgeolekuoht kõrvaldada. Täpselt samamoodi, nagu Ameerika Ühendriigid ütlesid, et nad näevad väga suurt julgeolekuohtu selles, kui Nõukogude Liit paigutab oma raketisüsteemid Kuubale, millega on võimalik tabada nende strateegiliselt olulisi punkte. Nii et see on küsimus, millele ma tahaksin samuti tõsist vastust kuulda, analüüsi näha, kuidas võib julgeolekuoht hoopis suureneda selle kaudu, et need kulutused tehakse.

Kas soovite lisaaega?

Palun andke.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ja vaikus! Selle koha pealt on valitsenud täielik vaikus. Parandage mind, kui ma eksin, aga mina ei ole näinud sel teemal arutelu ei siin saalis ega ka laiemalt meedias. Ometi on minu meelest tegemist ülimalt tõsise küsimusega.

Ja lõpetuseks ma mainin veel ühte aspekti, mis on teist laadi, aga siiski oluline. Nimelt, see seadus näeb rakendussätetes ette, et tegemist on tähtajalise maksutõusuga. Et ettevõtetele kehtestatakse tulumaks tähtajaliselt, et üksikisikute, füüsiliste isikute tulumaksu määra tõstetakse tähtajaliselt ja ka käibemaksu tõus on tähtajaline ja kehtib üksnes 31. detsembrini 2028. aastal. Ütleksin, et tõstke käsi, kes siit saalist usub, et 1. jaanuaril 2029. aastal saavad need maksud olema uuesti langetatud praegusele tasemele. Ma arvan, et neid inimesi, kes seda usuks, ei ole ei opositsioonis ega koalitsioonis, ning et jutud sellest tähtajalisusest on mõeldud lihtsalt selleks, et seda maksutõusu oleks lihtsam avalikkuse kurgust alla suruda. Järjekordne näide valelikust poliitikast. Aitäh!

Aitäh! Nüüd tõesti rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 510 kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Neist esimese on esitanud juhtivkomisjon ehk rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 510 muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 510 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kaks ettepanekut: üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Mõlemad on sarnase sisuga, nimelt mõlemad fraktsioonid, Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon, teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 [teine lugemine] katkestada. Me alustame selle hääletuse ettevalmistamist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 26 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Head kolleegid, eelnõu 510 teine lugemine on lõpetatud.

Tänane 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun! (Sumin saalis.) Vabandust, üks hetk, Maris. Siin on Priit Lombil käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Suur rõõm on teid puldis näha. Olen kaks ja pool tundi tahtnud ühte asja küsida ja tore, et lõpuks olete puldis, saan teilt küsida. Pisut rohkem kui kaks ja pool tundi tagasi hääletas Riigikogu otsuse eelnõu üle, mis nägi ette Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus. See Ühendkuningriigi [ühendekspeditsioonivägi] on 201[4]. aastal algatatud [koostööformaat], milles on praegu 10 [osalist]: Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island, Ühendkuningriik.

Nii. Aga mis on protseduuriline küsimus?

Kannatage, kannatage, kannatage, kannatage! Ühendkuningriik on muide ka Eestile ülioluline julgeolekupartner, kes on valmis panustama brigaadi …

Jaa, aga mis on protseduuriline küsimus?

Härra juhataja, Urmas Reinsalu on saanud neli minutit protseduurilist küsimust küsida, ilma et teda oleks katkestatud.  

Ma ootaks protseduurilist küsimust.

Ma tahan öelda seda, et Riigikogu juhatus oli suunanud selleks ajaks istungit juhatama kolleegi, kes nii sellele eelnõule kui ka paljudele teistele eelnõudele hääletas siin Riigikogu saalis vastu. Ma tuletan meelde, et alles hiljuti me hääletasime elektroonikarikke tõttu siin käte abil. Missuguse sõnumi me annaksime oma liitlastele olukorras, kui oleks jälle selline elektroonikarike, diplomaadid oleks siin meie rõdul ja Riigikogu istungi juhataja puldist tõuseks käsi sellise missiooni vastu?

Aitäh, hea kolleeg! 

Missuguse sõnumi need diplomaadid viivad enda koduriikidesse?

Aitäh, hea kolleeg!

Ja miks selline olukord teie hinnangul tekkis?

Aitäh! (Elevus saalis.) Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Nagu te väga hästi teate, Riigikogu liige on oma mandaadis vaba ja on vaba ka selles, kuidas hääletada. See puudutab kõiki Riigikogu liikmeid, olenemata sellest, kas nad on Riigikogu juhatuse liikmed või ei ole. Aga antud juhul see kindlasti ei ole protseduuriline küsimus, ma ei saa seda ühelgi moel protseduuriliseks küsimuseks lugeda. Seetõttu mul on küll põhjust vabandada proua Maris Lauri ees, et te pidite nii kaua siin Riigikogu kõnetoolis ootama. Aga palun, teil on nüüd sõna ettekandeks.  

Aitäh! Teen ülevaate eelnõu 512 teisest lugemisest rahanduskomisjonis. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus viis ettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Rahanduskomisjon arutas eelnõu neljal istungil: 19., 21. ja 29. novembril ning 2. detsembril. 19. [novembri] istungil toimus kohtumine huvigruppidega. Muudel istungitel arutati laekunud muudatusettepanekuid ja valmistati ette komisjoni [pakutavaid] muudatusi.

Järgnevalt natuke nendest diskussioonidest. 19. novembril oli kohtumine huvigruppidega. Kaasasime päris mitmed huvigrupid ja sellel istungil tutvustati põhilisi seisukohti, mis olid nendel huvigruppidel, kes leidsid, et nad soovivad lisaks saadetud kirjale oma seisukohti väljendada ka komisjoni ees. Põhiliselt osutati sellele, et reeglistik peaks olema säärane, mis võimaldab raamatupidamislikult makse maksta nii, et maksumaksjad saaksid aru, kuidas seda teha. (Saalis on sumin.) Ma väga vabandan, mul on väga raske rääkida, kui siin juttu puhutakse. 

Head kolleegid! (Helistab kella.) Ettekandja ei saa ettekannet pidada. Palun, tõesti, kui teil on omavahel tarvis rääkida, siis rääkige kas saalist väljaspool või tehke seda viisil, et te ei sega ettekandjat. Vastasel juhul meil ei ole võimalik seda arutelu jätkata. Maris Lauri, palun jätkake!

Aitäh! Kõik kohale tulnud osutasid sellele, et nendel ei ole vastuseisu julgeolekumaksu kehtestamisele, nad mõistavad selle olemust ja vajalikkust. Küll aga palusid nad erinevaid elemente täpsustada või muuta. See puudutab kõigepealt topeltmaksustamist, mis eelnõu varasema versiooni kohaselt võib tekkida, kui on tegemist kontserniettevõtetega. Samuti olid ettepanekud, mis puudutasid börsiettevõtteid ja ka neid ettevõtteid, kes on harjunud esitama oma aruandeid kvartaalselt. (Saalis on ikka sumin.)  

Head kolleegid! (Helistab kella.) Aitäh, et te saalist lahkute, aga tõepoolest, ka lahkumise ajal kõva häälega rääkimine segab ettekandjat. Ettekandja, palun jätkake!

Ametiühingud osutasid sellele, et julgeolekumaksu koormus langeb madala sissetulekuga inimestele ja et võiks mitte maksustada pensionäre ja puuetega inimesi ja võiks neile soodustusi teha. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nimel räägiti e-residentidest ja nende soovist, et maksu tasumine käiks administratiivses mõttes lihtsalt, et oleks võimalik täita eeltäidetud deklaratsioone. Järgnes diskussioon, mille käigus Rahandusministeerium andis nende ettepanekute kohta selgitusi. Muu hulgas kinnitas Rahandusministeeriumi esindaja, et on juba ette valmistatud muudatused kontsernide topeltmaksustamise vältimiseks, börsiettevõtete maksustamise muutmiseks ja ka muud täpsustused. 

21. novembril algas komisjonis erinevate muudatusettepanekute arutelu. Esimene ja kõige rohkem tähelepanu pälvinud muudatusettepanek, mida arutati ka 2. detsembri istungil, puudutas täiendust, mille Rahandusministeeriumi ettepanekul võiks viia sisse selleks, et vähendada võimalust, et maksupettustega või maksude optimeerimisega hakatakse tasutavat maksu olulisel määral vähendama. Nimelt tuleb tähelepanu juhtida võimalusele, et ettevõtetel võib tekkida väga soodne olukord, kus raamatupidamislike võtetega saab maksubaasi vähendada nii palju, et julgeolekumaksu ehk kasumi pealt maksu tasuda ei tulekski. 

Rahandusministeeriumi ettepanek on, et võiks olla selline [säte], mis tegelikult tulumaksu puhul ja ka teistes seadustes juba on: see on üldine kuritarvitusvastane säte. See on Rahandusministeeriumi sõnul turuosalistega läbi räägitud ja kõik saavad sellest põhimõtteliselt aru. 

Diskussioon selle teema puhul oli komisjonis päris elav ja selgitan natuke täpsemalt ka siin saalis olijatele [asjaomast] loogikat. Nii Rahandusministeerium kui ka Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et üldiselt nad ei hakka spetsiaalselt julgeolekumaksu tasumist jälgima. Selle sihiga revisjone nad ei korralda. Aga kui tavapäraste maksu tasumise analüüside põhjal, mida nad teevad oma riskihinnangute alusel, selline [kahtlus] tekib, siis nad kindlasti vaatavad ka julgeolekumaksu tasumist. Kuritarvitusvastane säte on sisuliselt ka varasemates maksuseadustes olemas. Kui maksuhalduril tekib tunne, et ettevõte on ehk teinud midagi väga ebatavalist, siis on tal võimalik ettevõttelt küsida selgitusi, miks üks või teine tehing on tehtud. Tuletan meelde, et tehingud tuleb teha tõeselt, mitte fiktiivselt, ja need peavad vastama sellisele üldisele loogikale, olema majanduslikult põhjendatud. Ja selles olukorras peaks maksumaksja nõutud selgituse andma.

Tuletan meelde, et selline kohustus on kõigil, kes makse maksavad, ka ettevõtetel: kui maksuhalduril tekib küsimus, miks ühte või teist asja on tehtud, näiteks amortisatsioonimäärasid muudetud, tehtud üles- või allahindamisi, siis neid asju tuleb selgitada. Selles ei ole midagi ebaharilikku. Pärast pikka diskussiooni sai see muudatusettepanek hääletamisel komisjoni toetuse: poolt oli kuus, vastu kaks inimest. 

Ülejäänud sisulised muudatusettepanekud, mis valmistati ette Rahandusministeeriumi soovitusel ja mis tulevad siin suures saalis arutusele rahanduskomisjoni ettepanekutena, said valdavalt komisjoni poolt konsensusliku toetuse. Need puudutasid eelkõige konsolideeritud majandusaasta aruande korral emaettevõtja maksustamist ja tütarettevõtte maksustamist, ka mõningate kulude sissearvamist. Ja veel, kui meil on praegu algses eelnõu versioonis, et krediidiasutused on kohustatud esitama oma maksuaruande iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks kuupäevaks, siis seda on täiendatud kindlustusettevõtjatega, kellel on tegelikult täpselt samasugune kohustus seadustes olemas. Ka nemad saavad seda. Ning lisaks loodi võimalus selleks, et ettevõtted, börsiühingud eelkõige, kes arvutavad kasumit kord kvartalis, võivad julgeolekumaksu tasuda iga kvartali kolmanda kuu kümnendaks päevaks. Täpsustati ka seda, et ettemaksud, mis on enammakstud avansilised maksed, kantakse äriühingu ettemaksukontole tagasi hiljemalt järgmise majandusaasta kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks. Seega seati ka tähtaeg, mida varasemas eelnõu versioonis ei olnud. 

Kõik need muudatused said komisjonis konsensusliku toetuse. Kaks muudatusettepanekut ei saanud konsensuslikku toetust. Üks puudutas seaduse jõustumist ja selles täpsustati sõnastust. Esialgse versiooni puhul olid tekkinud vastuolud ja vahepeal on ka mõned seadused vastu võetud. Nii ei saanud see kõikide komisjoni liikmete toetust. Samuti oli ka viidete täpsustamine, mis millegipärast ei saanud kõikide toetust. 

Järgmisena vaatas komisjon läbi ka Isamaa ettepanekud ja otsustas, et viiest muudatusettepanekust esimesed kolm jäävad saalis arutamata. Järgmisi kahte ehk neljandat ja viiendat muudatusettepanekut komisjon hääletas ja leidis, et neid ei arvestata. Poolt oli kaks ja vastu oli mõlemal juhul kuus komisjoni liiget. 

Oli ka arutelu teema üle, mille kohta meile tuli kiri kinnisvarafirmade liidult. See puudutas võimalust luua käibemaksuerand. Selle puhul on selline lugu – ma kohe otsin teile koha üles –, et juhiti tähelepanu sellele, et tarbijakaitseseaduses sätestatud lõpphinna teatavaks tegemise kohustus ei laiene kinnisasjaga tehtavatele tehingutele. Seega saavad kinnisvarafirmad riski maandada sellega, et kauplejal on kohustus selgitada tarbijale asja müümisega seotud asjaolusid ja riske, sealhulgas anda infot võimalike maksumäärade muutmise kohta ulatuses, mis kauplejale pakkumise tegemise hetkel teada on. Julgeolekumaksuga seotud käibemaksumäära muutmise plaani avaldas valitsus käesoleva aasta aprilli lõpus ja seetõttu ei saa enam olla tegemist väga ootamatu võimaliku tõusuga. Selle tõttu leiti, et vastavat erisust ei ole vaja teha.

29. novembri istungil tehti ka menetluslikud otsused, milleks olid ettepanek teine lugemine lõpetada – kuus liiget poolt, kaks vastu – ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril. Poolt oli kuus ja vastu kaks inimest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, kuna me oleme protseduuri sees ja ettekandja on puldis, siis me jätkame küsimustega. Neid on päris palju. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav ettekandja! Minu küsimus puudutab selle maksu sisu, mis on argumenteeritud julgeolekumaks. Järgmisel aastal, nagu me ennekõike selles nii-öelda doteeritud tekstis näeme, 2% tõstetakse käibemaksu, mida laekub eeldatavalt, prognoositavalt 113 miljonit eurot järgmisel aastal selle maksu sildi all. Samal ajal teie koalitsiooni esitatud eelarve eelnõu kohaselt kaitseotstarbelise erivarustuse – soetada [tuleb] moona – summad vähenevad 96 miljonit. Summa väheneb 96 miljonit eurot! Ehk siis, kui te kõnelete – siin see tekst on väga pateetiline – julgeolekust ja võtate seda maksu järgmisel aastal, te samas mahus vähendate seda eelarve kirjet, mis peaks minema moonale, võrreldes 2024. aasta eelarves ette nähtuga. Kuidas te seda seletate? Kuidas selle maksu puhul on võimalik näha, kas see raha liigub tegelikult konkreetselt moonavajaduse [rahuldamisele]? See on majanduses kõige kriitilisema [tähtsusega] võime, millele on tähelepanu juhtinud mõlemad Kaitseväe juhatajad.

Nüüd on teie aeg.

Aitäh! Käibemaksu tõus peaks minu ees oleva tabeli järgi tooma järgmisel aastal sisse 88 miljonit eurot. Võib-olla ma eksin. Nüüd, mis puudutab riigieelarves olevaid ridu, siis see diskussioon tuleb meil, nii nagu me rahanduskomisjonis sel nädalal otsustasime, järgmisel kolmapäeval. Kindlasti siis saab selle üle arutleda, kui palju täpsemalt läheb. Rahanduskomisjon on – lähen küll selle eelnõu teemast natuke kõrvale – palunud täpselt välja tuua need summad, mis lähevad kaitseotstarbeks nii rahandus- kui ka kaitseministeeriumi poolt. Siis kindlasti saab diskuteerida ka nende üle. Aga ma võin öelda, et ma kahjuks ei ole saanud seda lugeda, aga nägin lihtsalt ühte väikest kirjet, mille peale saan öelda teie väite kohta, mis te täna siin olete esitanud, et see on ekslik. Kulutused suurenevad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu, kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad tasuma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu küsimus teile: miks me ei läinud Leedu teed?

Aitäh! Kõigepealt ma parandan. Julgeolekumaks koosneb kolmest komponendist. Üks on tõesti käibemaksu suurendamine, üks komponent on ettevõtete maksustamine 2%-liselt ja üks on füüsiliste isikute tulude [täiendav] maksustamine. Kuna julgeolek puudutab meid kõiki, siis oleks õiglane, et kogu ühiskond panustaks julgeolekusse 2% ulatuses. See ei ole väga suur summa. Ja ma arvan, et Eesti inimesed on selleks valmis, eriti kui vaadata seda diskussiooni, mis oli kevadel ja suvel, kus ausalt öeldes lausa nõuti, et julgeolekumaks kehtestataks. Ma tuletan ka meelde ühte väga levinud tõdemust, et rahvas, kes ise ei taha oma sõjaväge ülal pidada, hakkab peagi ülal pidama teise riigi armeed.

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Teie viimase väitega ma kindlasti nõustun. Mul on ainult selline mure, et kui ma küsisin rahandusministri käest, kui ta siin puldis seda eelnõu esitles, et kas julgeolekumaks läheb siis tõepoolest puhtalt julgeoleku valdkonda, siis ta vastas, et ei lähe. See läheb riigieelarve augu täitmiseks, ja see ongi julgeolek. Kui meil on väiksem eelarveauk, siis meil on turvalisem olla. Mul on küsimus selle maksu nimetuse kohta. Miks on selle maksu nimetus julgeolekumaks, kui see reaalselt julgeolekuvajaduste täitmiseks ei ole mõeldud?

Aitäh! Selle maksuga kogutav raha on mõeldud katmaks seda osa julgeolekuga seotud kuludest, mis ületab 2% SKP-st, mis mõned aastad tagasi või õigemini natuke rohkem kui mõned aastad tagasi seati Eesti riigi poolt eesmärgiks. Sellele katet kahjuks ei olnud ja nüüd on julgeolekukulutuste vajadused ka suurenenud. 

Lisaks juhin tähelepanu sellele, et märkimisväärselt on suurenenud sotsiaalvaldkonna kulutused, millele samuti ei leitud katet ja mille tulemusena ongi meil see puudujääk päris suur. Selleks et neid täiendavaid julgeolekukulutusi teha, on meil vaja laenu juurde võtta, aga on ka vaja suurendada makse. Valitsus ongi teinud ettepaneku kehtestada tähtajaline julgeolekumaks, selleks et neid kulutusi katta, nagu ma ütlesin, selles ulatuses, mis ületab 2% SKP-st. 

Tõesti, riigieelarvesse laekuvatel summadel – tulumaksul, käibemaksul – ei ole üldjuhul silti küljes, kuhu nad lähevad. Küll on näiteks sotsiaalmaksul: see on sihtotstarbeline kindlustusmaks. Ja kuna ta on kindlustusmaks, siis on tal sihtotstarve. Ja töötuskindlustus[maksel] ka. Teistel maksudel sellist otsest seost ei ole. 

Me võime vaadata seda pilti näiteks sellisena, et kui teie annate mulle kolm eurot ja palute, et ma ostaksin teile kohvi, ja ma tahan ise ka kohvi osta ja mul on kümneeurone, siis kas ma peaksin ostma teile kohvi nende kolme euro eest, mis te mulle andsite, ja enda kohvi ostma selle kümneeurose eest, mis mul endal on, või võin ma siiski võtta selle kümneeurose ja osta selle eest kohvi nii endale kui teile. Täpselt sama lugu on julgeolekumaksuga: konkreetne euro, mis laekub riigieelarvesse, ei pruugi sinna minna, aga ta loob võimaluse, et me saame julgeoleku heaks need kulutused teha. See on see seos ja see on päris tavapärane seos riigieelarve tulude ja kulude vahel. [Summad] laekuvad ja neid kulutatakse selleks otstarbeks, mida peetakse oluliseks ja vajalikuks. 

Selle maksu puhul peetakse oluliseks, et järgnevatel aastatel, ja just nimelt tähtajaliselt, korjatakse lisaraha selleks, et teha täiendavaid kulutusi julgeoleku nimel.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun selgitage mulle sellist asja. Te nimetate seda maksu, millega te võtate viimase raha ära väga paljudelt inimestelt, julgeolekumaksuks. Üks on selline PR-käik: kõik peavad nagu kuss olema, sest see on ju julgeolek. Kas te olete siis julgeoleku vastu?! Ja kui opositsioon hakkab väitma, et see nii ei ole, siis te võite meid sildistada rahvavaenlasteks. Tegelikult on Keskerakond pakkunud välja teisi makse, mida riik võiks võtta – just praegu minu kolleeg pakkus välja –, ja teised opositsiooniparteid ka. Aga te lähete ikkagi inimese kallale, kõigepealt vaese inimese kallale, ja siis nimetate seda julgeolekumaksuks. 

Ma käin väga palju mööda Eestit ja räägin paljude inimestega ja kahjuks – kahjuks! – mulle ei ole öeldud, et valitsus on kas või ühe normaalse seaduse teinud. Piinlik on! Küsimus on selline. Miks te ei kasuta võimalusi kas või midagi inimeste jaoks paremaks teha? Miks nii palju makse ja teenuste hinnale juurdepanemist on valitsuses tehtud? 

Aitäh! Mul on väga kahju, et te ei ole leidnud ühtegi inimest, kellega kohtuda, kes räägiks ja saaks aru sellest julgeolekuolukorrast ja sotsiaalsetest probleemidest, mis meil on. Tuletan meelde, et meie riigieelarve on ka ilma täiendavate julgeolekukulutuste vajaduseta väga suures puudujäägis. Kui meil on vaja teha täiendavaid kulutusi julgeolekuks, kui riik suurendab oma kulutusi, siis on selle finantseerimiseks olemas mitu võimalust. Esiteks, tõsta maksu, teiseks, võtta laenu ja kolmandaks, vähendada mingeid muid kulutusi. Praegune valitsus on valinud kombinatsiooni nendest kolmest, mis minu arvates on täiesti loogiline. Ja arvestades julgeoleku tähtsust ja [probleemi] akuutsust, tulebki selleks spetsiaalselt kehtestada maks, et tähtajaliselt, teatud perioodi jooksul tulu saada. 

Nüüd, kui rääkida teie soovitud pangandusmaksust, siis osutan sellele, et pangandusmaks või pankade kasumimaks on tegelikult olemas. Pankadel on nimelt kohustus maksta avansilist tulumaksu, mis järgmisel aastal suureneb 18%-ni. Nii et nad on juba maksustatud kõrgemalt kui teised ettevõtjad, nad annavad oma täiendava panuse. 

Lisaks, kui rääkida sellest, et rünnata ühe või teise ettevõtte küllaltki suuri kasumeid – tuleb tunnistada, et Eesti pankade kasumlikkus on väga kõrge –, siis selle kõrge kasumlikkuse taga on muuseas olnud ka kõrged intressid. Teadaolevalt oodatakse intressimäärade jätkuvat langust, mis tähendab seda, et ülimalt suure tõenäosusega pankade väga suured kasumid vähenevad. Võib väga hästi juhtuda, et 2026. aastal, kui me otsustaksime selle maksu pankadele kehtestada, pankadel enam selliseid ekstraordinaarseid kasumeid valdavalt ei ole. Julgeolek vajab siiski natuke paremat ettenägemist ja paremat rahastamist, mitte oletuslikult eeldatavat. 

Teiseks, kindlasti ei maksa maksusüsteemi solkida, mida meil on väga palju tehtud viimase kümne-kahekümne aasta jooksul kummaliste astmeliste tulumaksude ja naljakate erisustega. Kui ühe sektori kasumid tunduvad täna liiga suured, siis võib-olla homme tunduvad mõne teise sektori kasumid liiga suured ja siis kolmanda või neljanda omad. See tähendab seda, et tekiks väga suur ebakindlus. 

Küll aga peaks pingutama selle nimel, et erinevates valdkondades oleks konkurents tihedam. Kahjuks on tõsi, et panganduses või finantssektoris ei ole konkurents kõige suurem, aga see on minu hinnangul siiski aastate jooksul paranenud. Nii et ergutagem ja toetagem parem konkurentsi, selle asemel et edukaid ettevõtteid karistada ja hirmutada heade tulemuste saavutamise eest.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et pankade maks on juba olemas, et pangad maksavad juba avansilist maksu ja ei tohi neid veel lisaks karistada ja hirmutada. Aga toon siit paralleeli: inimesed ka ju maksavad tulumaksu ja käibemaksu, mida te eelmine aasta juba tõstsite. Ent inimesi veelgi rohkem maksustada on okei. No see ongi poliitiliste valikute küsimus. Ja tänaseks on juba teada, et pärast maksude tõstmist on maksutulude laekumine olnud oodatust väiksem. Näiteks septembrikuus oli maksutulu 43 miljonit eurot väiksem, kui planeeriti. Ja kui võrrelda maksude laekumist kas või eelmise aastaga, siis need numbrid on pea et samad. Ometi on makse tõstetud. Tulenevalt sellest on ju ka see otsus, mida me arutasime eelmises päevakorrapunktis: aktsiiside tõstmine järgmisel aastal on ära jäetud, kuna võib arvata, et neid laekuks kokkuvõttes vähem. 

Mul on küsimus: kas komisjon arutas seda, et ehk võiks käibemaksu ja tulumaksu erakorralise tõstmise ära jätta? On ju selline prognoos ja võimalus, et kuna inimeste toimetulek sellest tulenevalt halveneb ja ostujõud väheneb, siis hakkab maksuraha vähem laekuma ja niinimetatud julgeolekumaks kokkuvõttes ei tasu end suures plaanis ära.

Aitäh! Sellist küsimuse püstitust komisjonis ei olnud. Komisjonis leiti, et julgeolekumaks on vajalik. Seda leidsid ka huvigrupid, kes oma arvamust ja seisukohti väljendasid. Ja erinevad Rahandusministeeriumi prognoosid osutasid sellele, et maksulaekumised siiski suurenevad järgnevatel aastatel. 

Jah, meil on ka võimalus julgeolekumaks ära jätta. Aga see tähendab seda, et me ei saa teha julgeolekuga seotud kulutusi planeeritud mahus. Juhul, kui me neid ikkagi soovime teha, siis tuleb võtta laenu päris märkimisväärses summas. Ja sellega me rikuksime kehtivat seadust, mis seab meile [eelarve] puudujäägi piiri ette. Tuletan ka meelde, et kiiresti kasvav riigivõlg on risk, mis hakkab pärssima ka erasektori laenuvõtmise võimekust, mis hakkab pärssima ka majanduskasvu ja võib keerulises julgeolekuolukorras, milles me oleme, mõjuda tegelikult väga halvasti just võib-olla sellisel hetkel, kus meil kõige rohkem oleks tuge aja. 

Üldiselt on nii, et aidata tahetakse ikkagi neid, kes ise ka pingutavad. Nii et ma arvan, et on oluline, et Eesti oma julgeolekusse kõvasti ja rohkelt panustaks, arvestades neid riske, mis meil on. Ja on oluline, et seda teeks kogu ühiskond – siis tunnetab kogu ühiskond, et ta on seotud millegi olulisega. 

Kindlasti on inimesi, kelle jaoks julgeolek ja turvalisus ei ole nii olulised kui suurema osa, enamuse jaoks Eesti riigis. Ja kindlasti on inimesi, kes suhtuvad julgeolekusse suhteliselt ükskõikselt, ka sellesse, milline lipp lehvib Pika Hermanni tornis. See on nende vabadus. Aga mulle siiski tundub, et enamus Eesti inimesi soovib Eesti julgeolekut parandada ja on valmis selleks ka oma tuludest mõnevõrra ohverdama. Prognoosid osutavad siiski ka sellele, et sissetulekud kasvavad, inflatsioon väheneb. Tõesti, mõningatele inimeste gruppidele võib selle maksu maksmine olla keeruline ja koormav, kuid loodetavasti me suudame säärase võrdse kohtlemisega kogu ühiskonna kaasata ühise eesmärgi nimel [panustama]. 

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Teil on täiesti õigus selles osas, et euribor langeb ja keskne pangamaks ei too samasugust tulemust, nagu ta oleks toonud siis, kui te oleksite koos kolleegidega Reformierakonnast toetanud meie eelnõu eelmisel aastal. Aga kuna te seda ei toetanud, siis sellega tekkis pool miljardit auku lisaeelarvesse. Ja ka selles mõttes on teil õigus, et see julgeolekumaks ei lähe ainult julgeolekusse, ta läheb, nagu te mainisite, ka näiteks sotsiaalkulude katteks. 

Aga mul on küsimus, kas ei tasuks siin olla lõpuni aus ja panna ikkagi sellele maksule teine nimetus, näiteks Reformierakonna ebakompetentsuse maks. Või on teil mõni parem variant. Julgeolekumaks on ikkagi vale, kui me siin parlamendis püüame seda [selle] nime all inimestele pakkuda. Ma arvan, et see lihtsalt ei ole viisakas rahva suhtes. Kas te jagate minu arvamust või …

Aitäh! Aeg!

… te ikkagi olete sellel seisukohal, et julgeolekumaks läheb just julgeoleku tagamiseks?

Aitäh! Natuke segane oli teie seisukoha väljendus siin, mõtteid oli väga palju. Ma leian, et julgeolekumaksu kehtestamine on õige samm ja Eesti ühiskond on seda mõistnud ja seda soovinud. Julgeolekumaks tähendab seda, et me ei saa maksustada ju julgeolekut. Maksustada saab ikka vara, maksustada saab tulusid või ka käivet – on kolm asja, mida saab maksustada. Siin ongi valitud käibe ja tulude maksustamine. Me ei saa maksustada julgeolekut kui sellist, midagi tuleb kuskilt saada. Inimesed on seda nõudnud sel aastal päris kaua ja päris korralikult. 

Ja veel kord selgitan. Julgeolekumaksu vajadus tuleneb sellest, et Eesti julgeolekukulud on kasvanud 2%-lt peaaegu 4%-ni [SKP-st]. See on märkimisväärne summa. Laekuvast julgeolekumaksust ei piisa tegelikult selle katmiseks. Me riigina peame endiselt võtma laenu, me peame ka kokkuhoidu tegema ja kulusid kärpima. Kõike seda tuleb teha ja seda ka tehakse.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Proua Lauri, ma avaldan lugupidamist teile väga tugeva huumorisoone puhul, mida te olete väljendanud siin mitmes seisukohas, öeldes seda, et maksusüsteemi ei tohi solkida, maksusüsteemi puhul on vajalik turvalisus, stabiilsus tagada. Ma kardan, et kõikide nende osundustega lähevad need initsiatiivid vastuollu.

Rääkides julgeolekust, ma tuletan meelde, et see valitsus poolteist aastat passis moonahanke küsimuses, mida Kaitseväe juhataja nõudis. Ka nüüd ei ole seda realiseeritud või asutud realiseerima täies mahus. Minu küsimus teile puudutab seda, et te räägite, et rahvas toetab seda. Avaliku arvamuse uuringutes ma ei näe mingit toetust käibemaksu ja tulumaksu tõusule ja pensionide täiendavale [maksustamisele]. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest ei ole seda esitatud kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Punkt. Mis rahva [arvamusele] te tuginete? Ma olen rääkinud pensionäride ühenduste liiduga, lasterikaste perede ja maksumaksjate esindajatega. Nimetage mulle palun need subjektid, kes nõuavad niisugust kaskaadmaksustamist, mille [legitiimseks tegemist te olete põhjendanud sellega], et te teete seda rahva survel. Andestust!

Aitäh! Te suutsite esitada lühikese ajaga sisuliselt kolm väidet. Korrektne oleks piirduda alati ikka ühega, siis on võimalik sisukamalt vastata. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Ei, ma ei hakka vastama ainult ühele, kuna tegemist on märkimisväärses ulatuses teie isiklike väidetega, millega ma ei nõustu. 

Esiteks, tuletan meelde, et selle aasta alguses või tegelikult vist juba eelmisel aastal hakati ajakirjanduses, üldse avalikkuses [sõna võtma. Seda tegid] väga paljud erinevad inimesed, ettevõtjad. Ma väga vabandan, mul tõesti ei ole nimesid, aga väga lihtsa guugeldamisega leiate te ilmselt need üles. Minul guugeldamiseks praegu ei ole võimalust ja ma ei peakski seda tegema. Kuna teil on see huvi, siis te võiksite seda teha. (Saalist öeldakse midagi.) [Sõna on võtnud] mitmed ettevõtjad ja nad on toetanud seda. 

See asjaolu näiteks tuleb välja ka sellest, et kooskõlastamise või eelnõu menetlemise käigus tulid arvamused näiteks kaubandus-tööstuskojalt, advokaadibüroolt Eversheds Sutherland Ots&Co, Heureka Tax & Legal OÜ-lt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Ametiühingute Keskliidult, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt. Minu arvates kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, ametiühingute keskliit ja kaupmeeste liit esindavad päris suurt osa ettevõtjatest. Nendel ei olnud selle vastu midagi. Mitte keegi arutelude käigus ei väitnud, et nad ei soovi julgeoleku huvides maksu kehtestamist. See on nii. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Meil ei ole praegu diskussioonikoht, ma väga vabandan. (Juhataja helistab kella.)

Maris Lauri, palun jätkake! 

Ma tõesti sooviksin, et kui ma vastan küsimusele, siis ma saaksin vastata, mitte pidada siin diskussiooni. See on minu arvates lugupidamatu ka teiste Riigikogu liikmete suhtes. 

Mis puudutab moonahanget, siis ilmselgelt võiks pikaaegne Riigikogu liige ja pikaaegne poliitikas olnud ja ka kaitseministri ning välisministri ametit pidanud inimene teada, et moonahanked ei toimu päevapealt, need tuleb ette planeerida. Ja need on planeeritud, nendeks on ka vahendid leitud ja neid tehakse. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

Urmas Reinsalu, las Maris Lauri lõpetab.

Ma saan aru, et sa oled ja proovid sihilikult olla minu vastu lugupidamatu. (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Mina proovin olla lugupidav sinu vastu, aga [sinu käitumine] on väga häiriv. 

Ühtegi hanget ei saa teha päevapealt, neid planeeritakse. Me teame ka seda, et vajadus ja soov osta mitte ainult laskemoona, vaid teha ka muid julgeolekuga seotud kulutusi, on väga märkimisväärne mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopas laiemalt, kogu maailmas. Ja see tähendab seda, et kuna osal tootjatel ei ole võimsused rakendatud, siis võtab kõik aega. Nad ei ole võimelised kõiki soove ja kogu seda paletti kohe rahuldama. 

Tuletan meelde, et vist juba 2021. aastal tegi tollane valitsus esimesed ostud, mille puhul siin Riigikogus tollal opositsioonis olnud olid väga kriitilised. Aga nagu selgus, oli see väga ettenägelik samm, mille tulemusena me saime moona ja muid vahendeid enne, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas, enne, kui väga paljud teised riigid hakkasid ka julgeolekukulutusi suurendama, sealhulgas sõjalisi hankeid tegema. Meil oli see samm tehtud ja me teeme seda kõike edasi, nii nagu on räägitud. 

Aga tõesti, mina ei tegele hangete korraldamisega, nii et võib-olla oleks teil tark pöörduda kaitseministri poole ja rääkida sellel teemal. Nii palju, kui mina olen kaitseministriga vestelnud, olen aru saanud, et need hanked tulevad, need on planeeritud ja on olemas konkreetsed põhjused, miks mõnda asja ei saa teha nii kiiresti, kui võib-olla sooviks. 

Ja mis puudutab maksusegadust, siis minu arvates on kaks kõige suuremat ja kõige rumalamat maksuotsust tehtud Isamaa algatusel. Esimene oli see, millega võeti omavalitsustelt tulubaas sellega, et kehtestati kodualuse maa maksuvabastus, mille tulemusena omavalitsused olid sunnitud viima maksumäärad maksimaalsele tasemele, sealhulgas ettevõtetele. Ja teine oli astmelise tulumaksu kehtestamine viisil, mis nõudis kindlasti olulist ajalist pingutust.

Aitäh! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma peaks kõigepealt teid tunnustama, et te olete julge daam, kes tuli siia vastama pehmelt öeldes ebamugavatele küsimustele. Väga julge olete! Aga mõni sõna maamaksust. Kui te lõpetasite sellega, siis ma jätkan. Maamaksuga on ka korralagedus. Jah, tõesti, omavalitsused pidid tõstma oma määrasid seetõttu, et riik paneb kogu aeg kohustusi peale. Samas, aasta tagasi selle ümberkorraldamisega, ma ei tea, kelle eksitus see oli, Viimsi vald, Maardu linn ja Lääne-Harju vald kaotasid tuhandeid ja tuhandeid eurosid ja need summad pole siiamaani täies ulatuses tagastatud. Nii palju maamaksust. 

Aga mul on küsimus. Aega rohkem ei ole. Te rääkisite ka laenukoormusest. Tegelikult meie laenukoormus, Eesti riigi laenukoormus on madal, see on teisel kohal tagant. Ja see Reformierakonna dogma, et laen on võõra oma, on juba ajalooline värk. Kui see oli seotud kullaühikuga, siis oli tõesti nii, aga praegu võtab terve maailm laenu. Miks Eesti riik ei võta laenu, et vähendada inimeste maksukoormust?

Aitäh! Esiteks, ma kindlasti osutan sellele, et kokku keeratud segaduste likvideerimine on alati keerukam ja see võib tuua kaasa ka ebameeldivaid, ebamugavaid olukordi. See puudutab maamaksu ja see puudutab ka teisi olukordi. 

Mis puudutab laenu võtmist, siis oma finantstausta tõttu ja pikaaegse kogemuse tõttu finantssektoris tean ma seda, et laenuandjad ei vaata mitte üksnes laenutaset. Nad vaatavad ka väga paljusid teisi elemente, sealhulgas potentsiaali – ma ei räägi mitte ainult eraisikutele või ettevõtetele laenu andmisest, vaid ka riikidele –, kuidas ollakse võimelised tulevikus laenu tagasi maksma. Kui maksutulud on püsivalt, konstantselt allapoole tehtavaid püsikulutusi, nagu kahjuks Eestis praegu on, siis valmisolek laenu andmiseks kipub vähenema. 

Teine element, mida alati vaadatakse, on see, kui kiiresti laen kasvab. Sellest tulenevalt on seatud näiteks piirang, et eelarve puudujääk ei tohiks olla üle 3% SKP-st, et võlg ei kasvaks liiga kiiresti. Me oleme võtnud selle maksimaalse. Nii et me võtame laenu, me maksame seda, aga ei saa elada lõpmatuseni teiste inimeste, üldse teiste raha peal. Tuleb ka ise teha, ise maksta, sest muidu jõuame sellesse olukorda, et tulevad võlausaldajad ja siis hakkavad nemad ütlema, mida tuleb teha. Ma küll ei tahaks sellisesse olukorda jõuda.

Aitäh! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina küll ei tunneta ühiskondlikku nõudlust Eestis käibemaksu tõstmiseks ja tulumaksu tõstmiseks ja nii edasi, ja et seda tuleks nimetada julgeolekumaksuks. Aga kogu see maks on siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale kokku [toodud] ja meie maksusüsteemi see kuidagi ei korrasta ja stabiilsust ka ei loo. Sellega seoses on opositsioonipoliitikutelt olnud väga palju etteheiteid – mina olen kohtunud nii ettevõtjatega kui ka tavaliste inimestega –, et see maks ei pruugi minna üldse kaitsekulutusteks. See on eelarveaukude lappimiseks ja läheb hoopis erinevateks kulutusteks. Kui see nii on, siis sellega me õõnestame usaldust riigi vastu ja riigikaitsetahet. Selles kontekstis on minule küll arusaamatu ja küsimus ongi, miks te ei toetanud Isamaa ettepanekut, et see maks võiks olla sihtotstarbeline. See oleks aus, läbipaistev ja võtaks maha kõik need süüdistused ja etteheiteid. Miks ei võiks see maks olla sihtotstarbeline?

Aitäh! Maksude sihtotstarbelisusel on teatud riskid. Esiteks, kui me vaatame just nimelt maksupoliitiliselt ja teoreetiliselt, siis näeme, et selline sihtotstarbelisus tekitab eelarvesse jäikust, mis võib-olla ei ole alati kasulik. Ma räägin sellest üldisemas mõttes. Antud juhul lisaks on täheldatud seda, et väga jäigalt seotud tulude ja kulude olukorras võidakse kulutusi mitte väga põhjalikult kaaluda. Selline lähenemine on mõningates oludes soodustanud vastutustundetut kulutamist. Nii et selline mõistuspärane lähenemine on katta need tõesti julgeoleku heaks tehtavad kulutused. 

Kui ma ei eksi, siis Isamaa tehtud ettepanek oli minu arvates – ma vaatan igaks juhuks üle, et ma ei eksiks – piiritletud üksnes moonavaru soetamisega. Meil on vaja teha ka muid kulutusi julgeoleku jaoks. Liialt kitsalt piiritletud olukord oli see. (Saalist hõigatakse, et ei ole nii.) Siin on, mina küll loen seda muudatusettepanekut. (Lappab pabereid.) See on minu arvates seal väga selgelt kirjas: "… korraldada aastatel 2025–2028 Eesti riigikaitsesse täiendava moonavaru soetamiseks 1,6 miljardi euro investeerimine". Siin on täpselt öeldud, et moonavaru soetamiseks. 

Meil on vajadus ka muudeks kulutusteks, mitte ainult moonavaru [hankimiseks]. Selline piirangu seadmine ei tundunud mõistlik. Seda enam, et aja jooksul, vähemalt nii olen mina kaitseministri ja Kaitseväe asjaomaste isikutega aruteludest aru saanud, ollakse valmis ka selleks, kui tekivad uued tehnilised lahendused või uued võimalused. Ka vaadates seda, kuidas Ukrainas sõditakse, [tundub,] et võib-olla tuleb aja jooksul mingisuguseid asju muuta. Sellise teatud paindlikkuse säilitamine on oluline.

See, et kogutud maks liiguks tõesti julgeolekusse, on teatud mõttes ka Riigikogu ülesanne. Ma osutan sellele, et selle maksu kehtestamise ajend on see, et tuleb katta kulutusi, mis lähevad üle 2% SKP-st, aga see raha ei kata kõiki neid kulutusi. Me paratamatult kulutame ka laenuraha ja muud maksuraha selleks, et neid julgeolekualaseid kulutusi teha – täiendavaid kulutusi, mis on 2%-st enam. Tulebki jälgida, et need kulutused tehtaks. Nagu me teame, hanked võivad aastate lõikes nihkuda. Vist eelmise ja selle aasta ülemineku puhul oli nii, et midagi ei jõudnud Eestisse nii-öelda vana aasta sees, vaid jõudis järgmise aasta alguses. Sellist paindlikkust me peame siiski julgema aktsepteerida. 

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Vabandust, kui ma kordan võib-olla mõnda küsimust, mis on juba olnud, aga mina vastust sellele küsimusele pole siiamaani saanud. Kuna see julgeolekumaks jääb kehtima aastani 2028, siis küsimus ongi, miks just 31. detsembrini 2028. Esiteks, miks ei saanud seda teha niimoodi, et see järgmiseks aastaks on eelarves olemas ja siis, vaadates julgeolekuolukorrale otsa, otsustada, kas see ülejärgmiseks aastaks eelarvesse panna või mitte? Äkki julgeolekuolukord läheb paremaks. Või teil on mingid konkreetsed andmed selle kohta, et meie julgeolekuolukord on keeruline aastani 2028 ja sealt edasi juba läheb paremaks? Millest on see otsus tingitud?

Aitäh! Palju räägitud Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne oli ja ka muudes diskussioonides Kaitseväe arendamise üle on [räägitud], et me teeme teatud kulutused mitte ainult järgmisel aastal, vaid ka järgnevatel aastatel. Muu hulgas näevad seda ette ka NATO liikmesusega seotud programmid. Nii et selle tõttu on selliseid täiendavaid kulutusi vaja teha mitte ainult 2025. aastal, vaid ka 2026., 2027. ja 2028. aastal ja tõenäoliselt samuti 2029. ja võib-olla ka 2030. aastal. Aga see läheb juba nii kaugele, et selleks ajaks peaks selguma, kas me suudame oma eelarve viia sellisesse seisu, et me saame muudest maksutuludest, olgu see siis käibe‑ või tulumaks, katta täiendavad sõjalised või julgeolekualased kulutused. Ja kindlasti on asi ka selles, et 2027. aastal toimuvad Riigikogu valimised ja siis on Riigikogu uuel koosseisul võimalus otsustada, kuidas edasi minna erinevate riigieelarve kulutustega, sealhulgas julgeolekualaste kulutustega ja nende katmisega.

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla sa täpsustaksid, et kõik saalis olijad ja muud kuulajad saaks teada, kui palju siis julgeolekumaksuga planeeritakse igal aastal raha kokku korjata?

Aitäh! Pean tunnistama, et ma ei suuda sellest küsimusest aru saada. Julgeolekumaks on mõeldud täiendavate tulude saamiseks, mis tähendabki seda, et sellega kokkuhoidu ei tehta. Riigieelarveliselt … (Aivar Kokk täpsustab kohalt, et ta küsis kokku korjamise kohta.) Olenevalt aastast. Järgmisel aastal – ma loodan, et mul see tabel on õige –, kui poolest aastast hakkab kehtima käibemaksu suurendus, on see 88 miljonit. Ja järgmistel aastatel 742, 742, 780, kokku 2 miljardit, 2,4 miljardit jämedalt võttes. See on prognoos, mida on tehtud. Ehk 2,3 miljardit. Jah, vahel öeldakse, et korrektse ümardamisreegli järgi peaks olema 2,4, sest see arv on 2,35, mida tabel näitab. See on päris märkimisväärne summa, mis jaotub mitme aasta peale ja peaks võimaldama teha vajalikke hankeid. Tõesti, 2025. aastal tehtavad julgeolekukulutused tuleb katta muudest eelarve tuluallikatest, aga 2026., 2027., 2028. aastal peaks sellest vähemalt osaliselt abi olema.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Üks poliitika suurkuju on öelnud sellise lause, et kõige suurem kaitsetagatis on see, et ühe riigi inimestel on selles riigis hea elada. Ma arvan, et te ei vaidle sellele vastu. Aga küsimus on praegu selles, et kui vaadata kogu seda maksurallit – nüüd tuleb järjekordne ehk julgeolekumaks ja nii edasi –, kas selle taustal on Eesti inimestel hea elada selles riigis, Eestis. Mina arvan, et ei ole. Ma ei tea ühtegi inimest, kes ütleb, et see [maksu]poliitika, mida te siin ajate, on normaalne ja õiglane. Ja paljud on öelnud ka seda, et nad ei kavatsegi Eesti eest sõdima hakata. Mu küsimus on see: mida te arvate, kas raha üksi tagab Eesti kaitse või selleks on vaja ka kodanike tahet?

Aitäh! Teil oli hästi palju väiteid, seisukohti, küsimusi. Ma proovin vähemalt mõnele neist vastata, nii palju kui ma aru sain, mida te soovisite teada saada. Esiteks, mul on väga kahju, et te ei ole kohanud inimesi, kes sooviksid Eesti riigi kaitsmist, ja tundub, et te [teate] väga palju inimesi, kes ei soovi Eesti riigi kaitsmist. Tõsiasi on see, nagu ma ka alguses siin ühele teisele küsimusele vastates osutasin: riik ja kodanikud, kes ei ole valmis omaenda sõjaväge ülal pidama, hakkavad peagi ülal pidama teise riigi sõjaväge. Aga tõesti, igal inimesel on vabadus tahta ja soovida erinevaid asju. Ilmselgelt on teie tutvusringkonnas ka neid inimesi, kelle jaoks Eesti riik ja Eesti riigi iseseisvus ei ole nii suur väärtus. Minul õnneks selliseid tuttavaid ei ole. 

Teine teema ja küsimus, nii palju kui ma aru sain, oli, mis on oluline selleks, et riik püsiks. Neid elemente on hästi palju. Lihtsalt – ma vabandan, et ma olen natukene isiklik –, olles suhelnud oma lähedaste inimestega, kes on elanud üle teise ilmasõja, ja mõned neist nägid isegi esimest ilmasõda ja vabadussõda, elasid üle ka Nõukogude aja –, [olen aru saanud], et üks kõige olulisem asi, tänu millele nad pidasid vastu ja tänu millele ka eestlus pidas vastu kõik need ajad, oli see, et inimestel oli usk ja nad ei kartnud. Nad julgesid olla, julgesid tegutseda ja otsida selleks võimalusi. Nii et ma arvan, et see on kõige tähtsam.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh! Austatud ettekandja! See muudatusettepanek, mille üle me diskuteerisime, võimaldab küll kaitsekulutustesse laiemalt investeerida, mitte ainult moona soetuseks. Kui te loete, siis siin on kirjas just, et "riigikaitse investeeringuteks, et täita …" Ja nii edasi, sealhulgas loomulikult, et teha see 1,6‑miljardiline investeering. Aga nagu te ise siit puldist äsja vastasite, plaanitud on kokku koguda 2,4 miljardit. Nii et see võimaldab teha ka muid riigikaitsekulutusi. Aga nüüd rääkisite vastates teooriast, mis puudutab sihtotstarbelist kasutamist. Selle teooria puhul, ma olen teiega väga nõus, paindlikkus väheneb. Aga selle konkreetse maksu puhul ei ole eesmärk mitte paindlikkus, vaid just see, et see läheks sihtotstarbeliselt riigikaitsekulutusteks, ja nii on seda ka avalikkusele esitletud. Kas ma saan õigesti aru, et seadus võimaldab ikkagi seda riigikaitsemaksust laekuvat tulu katta riigieelarve aukude lappimiseks, ja nii see ongi ka mõeldud?

Aitäh! Julgeolekumaksu eesmärk on koguda maksutulusid, katmaks täiendavaid julgeolekukulusid, mis ületavad 2% SKP‑st. See on põhjus, miks see maks on ette pandud ja miks see kehtestatakse. Loodetavalt seda kasutatakse just nimelt sellel otstarbel, nagu ma ka enne selgitasin, ja siin on kindlasti ka Riigikogul oma roll, et ta ei läheks muudeks asjadeks. Aga nii nagu ma siin päris diskussiooni alguses veel osutasin, igal maksueurol ei ole alati silti küljes. Võib-olla ei peaks alati panema raha kümnesse erinevasse potti, kus haldamine võib olla keeruline. Võib-olla vahel on mõistlikum hoida raha ühes potis, aga pidada meeles, et selles ühes suures potis on üks [oluline] võimalus ja raha tuleb kasutada just nimelt selleks asjaks. 

Jah, ma tean, et kui tuua paralleele, siis väga paljud inimesed näiteks oma kommunaalkulude katteks, kui saavad palga kätte, panevad selle raha kohe kõrvale või panevad laenumakseteks raha kõrvale, eraldi konto peale. See on kindlasti üks viis. Aga väga paljud inimesed ei vaja seda kõrvalepanekut. Ma loodan, et Eesti riik on piisavalt täiskasvanud, et ei pea niimoodi eraldi kontot selleks pidama, vaid suudab oma eesmärkidest ja sihtidest kinni pidada ka ilma konkreetse nii-öelda konto olemasoluta. Aga teie muudatusettepanek tuleb kahtlematult saalis arutusele ja seda on võimalik ka hääletada. Eks siis paistab, kuidas Riigikogu enamus sellesse suhtub.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mind jäi ausalt öeldes painama üks teie lause, kus te ütlesite, et see julgeolekumaks on selline maks, mida inimesed mitte ainult pole valmis maksma, vaid lausa soovivad maksta. Mul on hästi keeruline uskuda seda, et inimesed väga soovivad veel makse maksta lisaks sellele, mis nad juba maksavad Eesti riigis. Ja ausalt öeldes igasugused küsitlused näitavad vastupidist, inimesed tegelikult ei ole väga rõõmsad selle üle, et meil maksud kogu aeg tõusevad ja siis ilmuvad kuskilt ka uued maksud, nagu näiteks automaks või seesama julgeolekumaks. Äkki teil on mingi konkreetne näide, kes on need inimesed, kes seda väga soovivad maksta?

Aitäh! Jah, maksudega ja inimese ja riigi suhetega ongi tihti see olukord, et makse ei taha keegi maksta, aga riigieelarvest raha tahavad kõik saada. See on kahjuks väga valdav meeleolu. Ei mõelda sellele, et kuidagi peab raha sinna riigieelarvesse ka saama. Ja tõsiasi on see, et ma olen kohanud ka kõrgharitud inimesi, kes leiavad, et raha jõuab riigieelarvesse kuskilt seina seest, et see ei ole mitte maksumaksja raha, vaid midagi muud, ja see tuleb kuskilt ma ei tea kust kohast. Aga tõsiasi on see, et selleks, et riik saaks teha kulutusi, peaksid tal ka tulud olema. Ja riigi tuludeks on maksud. 

Tuletan meelde, et laen ei ole tulu, vaid laenu võetakse selleks, et katta kulutusi, mis ületavad tulusid. See on majandusteoreetiline finantsraamatupidamislik põhialus, põhiteadmine. Kui kellelegi see on üllatus, siis kurb küll. Siis võibki olla raske näiteks ka riigieelarvest aru saada. Nii et laen ei ole iseseisev tulu, laen on vahend, millega kaetakse kulutusi, mida jooksvatest tuludest ei suudeta katta. 

Ja vahetevahel on väga mõistlik suuremate investeeringute puhul või ootamatute kulutuste puhul laenu võtta. Aga üldiselt peaks püüdma hoida muid kulutusi, jooksvaid kulutusi ikkagi maksutuludega kaetud. Kahjuks Eesti seda juba mõnda aega ei tee. Eks meil ongi see olukord, et väga tahaks, et ei maksaks nii palju makse, aga samas tahaks julgeolekut parandada, tahaks pensione maksta, tahaks õpetajatele palka maksta, tahaks igasuguseid asju teha. Selleks peab kuskilt maksutulu saama. 

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! See väide on küll meelevaldne, et kui me seda julgeolekumaksu ei toeta, siis me ei taha Eesti julgeolekut kindlustada. Pigem see uue maksu kehtestamine näitab seda, et Reformierakonna juhitud valitsus ei ole suutnud eelnevalt makse kokku koguda ja ettevõtlust ainult piiratakse ja kägistatakse. Aga ma läheksin selle seaduseelnõu juurde, täiesti uue seaduse eelnõu juurde. Tuletame seda meelde, see ei ole mingi muu, see on täiesti uus maks. Maksumaksjad – siin on neli nimetust ära toodud. Ma küsiksin selliselt. Kõik tahaksid panustada julgeolekusse, seda [maksu] maksta. Millise rea alla on võimalik paigutada sellised ettevõtjad, tegelased nagu füüsilisest isikust ettevõtjad? Kus rea pealt nemad saaksid anda oma panuse Eesti riigi julgeolekusse?

Aitäh! See on esimene rida: residendist füüsiline isik. Nii maksustatakse neid ka praegu. Tuletan meelde, et FIE-d maksavad ka praegu tulumaksu. Nii et nad on seal. Lahendatud on ka küsimus nendega, kellel on näiteks ettevõtluskonto või muud tuluvõimalused. Nii et uskuge, kõik on kaetud. 

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! On ju teada, et kõik need maksud tõstavad maksukoormust, ja eks need protsendid on ka välja toodud. Aga see, et need maksud, eriti tarbimismaksud, hakkavad edaspidi moodustama päris suure osa meie maksutuludest, on ju iseenesest probleem. Eelkõige see puudutab ju neid inimesi, kes saavad väiksemat või keskmist sissetulekut. Rahandusminister ütles, et temale meeldivad tarbimismaksud ja tema toetab neid. Ma tahaksin teie käest küsida, kas teie ikkagi toetate rohkem tarbimismaksu, varamaksu või [mingit muud]. Ja lisaks ma küsin maksuküüru kohta. Siin tehti otsused või on menetluses, et maksuküüru kaotamine tahetakse edasi lükata. Kas teie arvates oleks võinud seda ikkagi teha juba järgmine aasta?

Aitäh! Minu arvates on parim maksusüsteem selline, kus on mõistlikult tasakaalustatud erinevad maksud.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne, kui me läheme läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud juhataja, me oleme sattunud ausalt öelda väga pöörasesse olukorda. Arutletav eelnõu on karjuvas vastuolus kodu‑ ja töökorra seadusega ja ei võimalda meil sellest seadusest tulenevaid protseduure ellu viia. Nimelt on Isamaa kolm muudatusettepanekut rahanduskomisjonis jäetud lihtsalt läbi vaatamata ja neid ei ole kantud muudatusettepanekute loetellu. Nii et meil ei ole võimalik siin ka nende ettepanekute poolt hääletada, kuigi need ettepanekud, kolm tükki, mis on välja jäetud, vastavad kodu‑ ja töökorra seadusele kohe absoluutselt igati. 

Ja see põhjendus – Riigikogu esimehena, ma usun, te olete elementaarsete kodu‑ ja töökorra seaduse sätetega kursis ja tunnete seadust –, miks need on jäetud tabelisse kandmata, on, et säiliks algne eelnõu kontsept ja et need ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Kas te kujutate ette [olukorda], et siia tuuakse näiteks [tulumaksu] tõstmine ja eesmärk on [tulumaksu] tõsta 2 või 4 või 6%, ja siis esitatakse muudatusettepanek, mis on selle eesmärgiga vastuolus, et jääks senine tulumaksuprotsent või et seda lausa vähendataks? Kõiki selliseid ettepanekuid on siiamaani menetletud ja need on täiesti seaduslikud. See on absurdne põhjendus, mille rahanduskomisjon on toonud, räige kodu‑ ja töökorra seaduse rikkumine. Samal ajal on [loetellu] kantud meie muudatusettepanek nr 1, kus on ettepanek, lugege palun: "Eelnõust jäetakse välja paragrahvid 4 kuni 22." Ja see justkui vastab rahanduskomisjoni arvamuse kohaselt eelnõu eesmärgile, kuigi sisuliselt on tehtud ettepanek kogu eelnõu tühistada. Mis toimub?!

Ja minu ettepanek teile on mitte ainult küsimuse vormis. Kõigepealt on küsimus, kas te jagate seda arvamust, et kogu see rahanduskomisjoni langetatud otsus ja põhjendused on kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus. See on mu küsimus. Ja teiseks on ettepanek, et me saame selle eelnõuga edasi minna ikkagi siis, kui kolm meie muudatusettepanekut on korrektselt kantud muudatusettepanekute loetellu, nii nagu kodu‑ ja töökorra seadus ette näeb. Siis me saame seda menetleda vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele. 

Aitäh! Mina, olles kuulanud komisjonipoolset ettekandjat ja vaadanud üle ka selle, kuidas komisjon on põhjendanud oma samme, pigem nõustun komisjonipoolse ettekandjaga, kes leidis, et selliselt toimides on rahanduskomisjon toiminud õiguspäraselt. Ma olen korduvalt ka siin rõhutanud, et komisjonide enesekorraldusõigus on väga suur ka nendes küsimustes, mis puudutavad eelnõude menetlemist. Antud juhul mul ei ole istungi juhatajana küll mitte mingisugust põhjust arvata, et komisjon on selles küsimuses eksinud. Seda enam, et me kuulsime ka proua Lauri väga selgeid põhjendusi selle kohta, miks komisjon ühe või teise otsuse tegi. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Austatud istungi juhataja! Eks see on tegelikult muidugi naljakas moment. Te kardate Isamaa ettepanekuid nõnda, et te ei julge neid tuua saali hääletusele. Kuid ma siiski väljendan selles mõttes nõutust, et me loome väga põhimõttelise pretsedendi. See on esimest korda, ma arvan, sellises, noh, vabanemisjärgses – ma ei tea, kuidas Pätsi ajal oli – parlamendikultuuris. On ju selge, et erinevad parteid konkureerivad erinevate käsitluste ja lahendustega mingite teemade puhul. Me oleme esitanud ettepaneku selgelt tulumaksuseaduse muutmise kohta. Selgitus, miks komisjon ei luba tuua Isamaa ettepanekut saali hääletusele, on see, tsiteerin: "Eelnõu tuum on leida täiendavaid vahendeid uue maksu kehtestamise näol." Jätkan: "Kõnealused Isamaa muudatusettepanekud ei ole suunatud eelnõus pakutud maksu täpsustamiseks ega muutmiseks viisil, et säiliks algne eelnõu kontsept." 

See tähendab, et sellise tõlgendusega me tegelikult jõuame praegu olukorda, kus kõik nii-öelda valitsusevastalised muudatusettepanekud, mis sisuliselt muudavad valitsuse esitatud eelnõu kontsepti, ei kuulu parlamendisaalis hääletamisele. Ma tahan nentida, et see on absoluutselt vastuvõetamatu kodukorraseaduse tõlgendamine. Seda ei ole võimalik ka kohtulikul teel vaidlustada – niisugust asja, et [saaks] komisjoni otsuse eraldivõetuna välja lülitada. Ja ma saan aru, et te olete tahtlikult valinudki nüüd selle tee. 

Aga see on suu kinni toppimine. Teile ei ole piisanud sellest, et te parlamendi nii-öelda tavapärase protseduurilise menetluskorra olete lukku pannud. Nüüd te tahate ka selle lukku panna, et sisuliselt ei ole lubatud esitada muudatusettepanekuid, mis valitsuse eelnõu kontsepti muudaksid, olgugi et need puudutavad täpselt sedasama seadust selles reguleerimisesemes, mida me praegu siin käsitleme.

Ja minu ettepanek teile. Te ütlesite, et te aktsepteerite komisjoni ettekandja seisukohti. Ma mõistan seda, ma oleksin isegi üllatunud olnud, kui te oleks midagi muud väljendanud. Aga mul on ikkagi ka küsimus teile. Ma tahaksin nõu küsida, kuna see on väga oluline meie parlamendi edasiseks tööks. Kas ma saan siis õieti aru, härra istungi juhataja, et Hussari juhitavas Eesti parlamendis tulevikus opositsioon ei tohi esitada valitsuse seaduseelnõude kohta muudatusettepanekuid, mis ei säilita eelnõu algset kontsepti? See on sõnasõnaline tsitaat rahanduskomisjoni tekstist. See tähendab, et see on meile tulevikus keelatud, ma saan aru. Kui te praegu ütlesite, et te olete nõus …

Hea kolleeg! Ma ei lasku sellesse diskussiooni väga põhjalikult, sellepärast et praegu toimub sisuline arutelu. Siin on ees veel läbirääkimised, kõik osapooled saavad oma seisukohti täpsustada ja tõenäoliselt me näeme siin ka päris mitut ettepanekut, mis on seotud selle eelnõu [menetluse] katkestamisega. Antud juhul ma toon aga välja selle, et väga selgelt on komisjonipoolne ettekandja väljendanud komisjoni seisukohti, ja teinud seda põhjendatult. Minul istungi juhatajana ei ole praegu mitte mingisugust alust võtta mingisugust teistsugust seisukohta kõikides nendes küsimustes, mis te siin välja olete toonud. Seda enam, et kogu see arutelu toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Helir-Valdor Seeder, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Jah, mul on kaks märkust ja tähelepanekut. Hea kolleeg, ka mina olen sealt puldist Riigikogu istungeid juhatanud. See, kuidas käsitletakse protseduurilisi küsimusi, on ka täiesti ebakorrektne ja ma ütleksin, suunatud pigem opositsiooni vaigistamisele, mitte Riigikogu töö korraldamisele ja diskussiooni loomisele. Praegu on väga hea näide. Enne te ütlesite meile, et te saate oma küsimustele vastuse komisjoni ettekandjalt, aga te ei andnud meile sõna. Me andsime varakult oma protseduurilised küsimused sisse, kui komisjoni ettekandja oli siin puldis. Te meelega hoidsite meie protseduurilised küsimused kinni, et neid ei saaks esitada siis, kui see oleks asjakohane olnud. Te lasite ettekandja ära ja nüüd viitate, et te usute komisjoni. Me saaks ehk ka komisjoni esindajalt küsida neidsamu küsimusi, aga ei ole seda võimalust, sest te lasite selle hetke mööda.  

See on juhtimise kultuuri küsimus ja see ei ole hea kultuur, mida te siin viljelete. Nii et minu ettepanek tulevikuks on: kui saalist keegi tahab protseduurilist küsimust esitada, siis tuleks anda talle see võimalus. See on seotud ikka selle hetkeolukorraga. 

Ja nüüd, kui tulla tagasi põhisisu juurde, siis see on tõepoolest epohhi loov pretsedent, kui me praegu jääme selle tõlgenduse juurde, mille rahanduskomisjon on seoses selle eelnõuga siia saali saatnud: et kui opositsioon tahab esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad esitatud eelnõu, siis need ei kuulu läbivaatamisele ja hääletamisele.

Hea kolleeg, ma ei lasku …

Ma usun, et sa juhatajana saad ise ka aru, kui absurdne see on.

Hea kolleeg, ma ei lasku sellesse sisulisse vaidlusesse, sellepärast et see väljub antud juhul protseduurika raamest. Ma kindlasti ei nõustu selle väitega, et protseduuriliste küsimuste puhul toimub siin mingisugune opositsiooni tasalülitamine. Me nägime täna ka olukorda, kus esitati protseduurilise küsimusena täiesti sisuline küsimus. Ja selliseid küsimusi ma kindlasti läbi ei lase. Protseduuriline küsimus on siiski istungi läbiviimise protseduuri kohta. Istungi läbiviimise protseduuri kohta! (Saalist öeldakse midagi.) Aga antud juhul teil, lugupeetud kolleegid, oli võimalus esitada mitu küsimust ettekandjale ja kui te pidasite seda antud juhul kõige sisulisemaks küsimuseks, siis te seda ka küsisite. (Saalis reageeritakse elavalt). Maris Lauri seda oma ettekandes ka korduvalt mainis. Te ei saa kuidagi viidata sellele, et seda protseduurikat ei ole ettekandes käsitletud. 

Ja antud juhul, kui me olime protseduuris juba sees, siis te tulite oma protseduuriliste küsimustega sellel hetkel, kui me läksime juba küsimuste ja vastuste juurde. Teil olid need kaks küsimust kõigil ja te oleksite võinud veel põhjalikumalt neid küsimusi esitada. Kõik need võimalused olid teil olemas. Siin nüüd öelda ja pugeda selle taha, et teil ei ole võimalust esitada protseduurilist küsimust – ma kindlasti sellega nõus olla ei saa. 

Urmas Reinsalu, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta! 

Head kolleegid, ma ütlen veel ainult nii palju, et ma võtan need kolm protseduurilist küsimust. Maris Lauri, ma saan aru, et teil on soov protseduuriliselt vastata. Ma teen teile ka selle protseduurilise erandi, et te saate vastata, ja me lahendame selle olukorra ära. Aga nende kolme küsimuse järel ma lõpetan selle asja ära, sest me alustame läbirääkimisi. 

Urmas Reinsalu, palun!

Ma ei allu ega aktsepteeri niisugust ähvardavat tooni praegu, hea Lauri. Ma arvan, et parlamendikultuur põhineb tegelikult ikkagi dialoogil. Selline nii-öelda käsu võimu jõustamine praeguses väga põhimõttelises parlamendi töökorra küsimuses on täiesti lubamatu. 

See viide Helir-Valdor Seederile, et Helir-Valdor Seeder poeb kellegi selja taha – mulle tundub, lugupeetav istungi juhataja, et teie poete väga märkimisväärse formalismi taha. Te ütlete, et meie küsimused ei ole eelnõu sisu kohta. Loomulikult, me ei vaidle – me eelnõu sisu kohta küsime sisuküsimusi. Aga need on enesestmõistetavalt protseduuri kohta: miks menetluslikult ei ole parlamendisaali [jõudnud muudatusettepanekud] vastavalt seaduse miinimumnõudele? Parlamendi liikmetel on õigus teha muudatusettepanekuid. Eelmisel aastal oli teie argument, et parlamendi enesekorraldusõiguse kohaselt on kõigil parlamendi liikmetel õigus teha muudatusettepanekuid. 

Ja nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus me hakkame hääletama kahe ja poole miljardi eurose mõjuga seaduseelnõu. Ja teile ei ole veel piisav see ülemvõim, kaks kolmandikku, mis on teil parlamendisaalis, te peate tegema seda ka väiklaselt ja alla surudes, et nautida seda üürikest võidurõõmu. See on, ma arvan, väga lühinägelik. Ja lihtsalt puhtinimlikult ma ütlen, et see on aktsepteerimatu. 

Nüüd, küsimus on selles, et see praegune protseduur ongi protseduur, kus me hakkame arutama selle eelnõu nii-öelda mittemuudatusettepanekuid. Te viitate parlamendi organile, millel on enesekorraldusõigus. Härra istungi juhataja, härra parlamendi esimees, teil peab ikkagi olema minimaalne võime õiglaselt asju käsitleda. See organ on öelnud, et Isamaa ettepanekud ei kuulu hääletamisele, kuna need muudaksid valitsuse eelnõu viisil, mis ei luba säilitada eelnõu algset kontsepti. See tähendab tegelikkuses seda, et me loome praeguse jõulukuise aruteluga, kui kell on pool 11, pretsedendi, mille puhul ma tahan väga selgelt teada üht asja. Meil peab olema ikkagi arusaamine teie tõlgenduse loogikast, et meil ei ole järelikult mõtet esitada muudatusettepanekuid, mis muudavad eelnõu algset kontsepti. See on sõnasõnaline rahanduskomisjoni tõlgendus, millele te olete andnud oma õnnistuse. 

Minu ettepanek teile, härra istungi juhataja, on korrigeerida seda ja võtta see asi praegu menetlusest välja. Ma küll ei tee illusioone oma ettepaneku resultatiivsuse osas, kogu lugupidamise juures. Mu küsimus aga on: kuidas on parlamendi liikmel teie käsitluse järgi võimalik praeguses olukorras oma õigust üldse kaitsta, esitada muudatusettepanekuid, kui nii voluntaristlikult [käitutakse]? Ja see ei olnud mingi komisjoni konsensuslik otsus, vaid tegelikult opositsiooni esindajad hääletasid ju komisjonis selle käsitluse tõlgenduse vastu. Kuidas seda õigust üldse on võimalik realiseerida? 

Aitäh, hea kolleeg! Mina jään oma seisukoha juurde, et komisjon on seda küsimust õiguslikult kaalunud ja langetanud otsused. Ma ei hakkaks siin küll seda sisulist debatti teiega edasi pidama. 

Maris Lauri, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Aitäh! Tahtsin küsida, et kui komisjoni esindaja on materjalid ette valmistanud ja valmis vastama ka tõesti diskussiooni tekitavale küsimusele, miks ühed või teised muudatusettepanekud ei läinud läbivaatamisele, aga asjasse puutuvad isikud lihtsalt ei julge komisjoni esindaja käest neid küsimusi küsida – ilmselt seetõttu, et tuleksid väga selged ja põhjendatud vastused –, siis kas meil on olemas mingid menetluslikud viisid …

On.

… et lahendada sellist soovimatust diskuteerida selle üle, et nende muudatusettepanekute sisuline eesmärk oli asendada julgeolekumaks tulumaksuküüru [puudutava] eelnõuga?

Aitäh! Hea kolleeg, mul on teile nüüd väga konkreetne lahendus pakkuda ka. See oli protseduuriline küsimus, väga hästi küsitud. Vastavalt meie protseduuridele te saate osaleda läbirääkimistel. Teil on aega 5 + 3 minutit ja te saate läbirääkimiste käigus anda ammendava vastuse kõikidele nendele küsimustele, mis siin nii-öelda protseduuriliselt on tõstatatud. Selline on olukord. 

Helir-Valdor Seeder, viimane küsimus. Ma lubasin enne võtta kolm küsimust. Urmas Reinsalu, ma enam teie protseduurilist ei võta, võtan Helir-Valdor Seederi protseduurilise ja siis me läheme läbirääkimiste juurde. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt juhataja, nii madalale ei tohiks me poliitilist kultuuri siin Eesti Vabariigi Riigikogus lasta, et lihtsalt enamuse poolt teeme kambaka. See, mida praegu teie juhatajana ütlesite ja mida komisjoni esindajana kolleeg Maris ütles, et aga teil oli võimalus sisulise arutelu ajal sisuliste küsimuste asemel esitada protseduurilisi küsimusi. No ei! Mina lähtun ikka kodukorrast, tervest mõistusest ja heast poliitilisest kultuurist. Ma panin oma protseduurilise üles, juhataja nägi seda, ja ilmselgelt ma protseduurilised küsimused esitan siis, kui juhataja selleks annab sõna. Ettekandja läks sisu juurde ja ma esitasin sisulised küsimused, mis olid seotud eelnõuga. Ja see, et te surute nüüd jõuga, ütlete, et esitage oma protseduurilised küsimused, kui tahate, sisulise arutelu ajal – no see on lihtsalt jõuga oma positsiooni ärakasutamine. Ärge seda rohkem tehke!

Ma ei saa teiega nõustuda.

Aga nüüd minu ettepanek teile. Täna on võimalik veel viga parandada. Siin on kolm muudatusettepanekut, mis ei ole tabelisse kantud, aga nad on olemas seletuskirja sees koos selle imeliku ja kodukorraseadusvastase põhjendusega. Need kolm muudatusettepanekut on võimalik kanda tabelisse, kui te võtate juhataja vaheaja, me teeme materjalid kõikidele kättesaadavaks ja me saame kooskõlas kodu- ja töökorraga edasi minna. See on lahendus, mida ma pakun teile, et viia see menetlus praegu kooskõlla kodu- ja töökorra seadusega.

Aitäh! Ma ei saa teiega mitte kuidagi nõustuda. See, millest te räägite, antud juhul ka komisjonipoolse ettekandja kohta – need olid sisulised küsimused. Need olid päriselt sisulised küsimused, mida te oleksite pidanud sellisel juhul küsima. Te olete väga kursis sellega – te olete minust palju kogenum parlamendi liige –, millised on sisulised küsimused, millised on protseduurilised. See konkreetne arutelu oli kindlasti sisuline. Kui te jätsite need küsimused küsimata või arvate, et te ei saanud nendele küsimustele vastuseid – mina igatahes tahan tunnustada komisjonipoolset ettekandjat Maris Laurit, kes tegi väga põhjaliku ettekande. Väga põhjaliku! Ta vastas ka kõikidele küsimustele väga põhjalikult, andis ülevaate sellest, kuidas komisjon seda menetles, mida konkreetne eelnõu endast kujutab, ja nii edasi. Mina igatahes tema seisukohti kuulsin. Ja nagu ma ütlesin, Maris Lauri oma protseduurilises küsimuses küsis, milline võimalus on tal veel praeguse arutelu käigus [sõna võtta]. Tal on võimalus osaleda läbirääkimistel. 

Head kolleegid, asume nüüd läbirääkimiste juurde. Palun kõige esimesena siia Riigikogu kõnetooli Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Julgeolek on kahtlemata väga oluline teema ja selle probleemi lahendamine nõuab raha. Küsimus on aga selles, kust seda raha otsida. Leedu on selleks kehtestanud pankade erimaksu. Ka Keskerakond on teinud sama ettepaneku mitmel korral, kuid meie valitsus on otsustanud vaesematelt raha ära võtta. Uut maksu peavad maksma ka pensionärid ja teised madala sissetulekuga inimesed. Minu arvates see on kahjulik ja ebaõiglane. Meie kodanike elatustase on juba oluliselt langenud, edasised maksutõusud muudavad vaesemad veelgi vaesemaks. Seda teed ei peaks kaasaegne Euroopa riik minema. Mina ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Lauri Laats, palun!

Võtan igaks juhuks kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! On jälle päris hilja ja hästi olulist teemat me siin öötundidel arutame. Ega see mõistlik ei ole. Siin jällegi teen etteheite Riigikogu juhatusele, kes nädala päevakorda kokku paneb. 

Aga kui nüüd sisu juurde tulla, siis julgeolekumaks. Hea kolleeg Andrei Korobeinik minu arust päris hästi kirjeldas seda, et tegemist on tegelikult praeguse valitsuse ja koalitsiooni saamatuse maksuga. Kui vaadata ja mõelda selle peale, mis auku nad tegelikult lapivad, siis see auk tekkis juba 2022. aastal, kui pandi kokku 2023. aasta eelarvet. See oli aeg, kui 2022. aasta kolmas kvartal juba näitas majanduslangust, neljas aga [majanduse] tõelist palet. Vaatamata sellele pandi selline eelarve kokku, kus tõsteti ennatlikult nii tulude kui ka kulude poolt. Ja mispärast seda tehti? Sellepärast, et 2023. aastal olid ju valimised. Taheti näidata, taheti lubada hästi palju, ja sellisel viisil see eelarve kokku pandi. Just nimelt [seda] auku, mis tekkis 2023. aasta eelarves, siiamaani lapitakse. Ja nüüd on lappimiseks meie ette toodud julgeolekumaks. 

Kui palju siis meie käest tahetakse saada? Lisaks sellele julgeolekumaksule tahetakse 2% tõsta tulumaksu, käibemaksu, füüsilisest isikust [ettevõtja] tulumaksu, ettevõtte tulumaksu. Ärme unustame, et tegelikult need käibemaksu ja tulumaksu tõusud, mis meid ees ootavad, võtavad meilt päris palju raha ära. Kui me võtame aluseks järgmise aasta, siis lausa 700 miljonit. See on selle arvestusega, mis [peab silmas] ka 2025. aasta eelarves [kajastuvat] käibemaksu ja tulumaksu tõusu. Vaadates kõiki neid teisi makse, millest on täna juba ka räägitud, eriti tarbimismakse, [võib öelda], et see lööb kõige rohkem nende inimeste pihta, kes saavad väiksemat või keskmist tulu. 

Minu arust on vale ehitada eelarve üles sellisel viisil, et enamiku raha me võtame sinna tarbimismaksude abil. Kui me tahame majandust turgutada, siis see ei ole kindlasti õige tee. Mispärast Andrei Korobeinik siinsamas oma koha pealt ütles, et see on praeguse valitsuse saamatuse maks? Sellepärast, et me oleme kümnendat kvartalit sellises seisus, kus majandus pidevalt langeb. On küll toodud erinevaid põhjusi välja: on Ukraina sõda, energia hind on kallis. Aga miskipärast unustatakse alati rääkida sellest, et Läti ja Leedu on täpselt samas seisus, neil on täpselt samasugused probleemid, mis mõjutavad majandust, aga vaatamata sellele nendel majandusnäitajad kogu aeg lähevad ülespoole. Meil ei tahetud pangamaksu kehtestada. Öeldi, et see mõjub pankadele halvasti. Nii nagu ka rahanduskomisjoni ettekandja ütles, me peaksime olema kõik solidaarsed. Ja kolleeg Anastassia juhtis tähelepanu, et aga olemegi siis solidaarsed: kui inimestel tahetakse makse tõsta, miks me siis ikkagi pankadel ei tõsta? Sellele küsimusele ei tahetud vastata. 

Nii et loomulikult me ei saa seda sellisel viisil võetavat maksu toetada. [Mõtleme] erinevatele jõududele, mis on koalitsioonis. Sotsiaaldemokraadid on öelnud, et toimetulek on julgeolek, ja kui vaadata nende programmi, siis nad ütlevad selgelt, et inimestele tuleb tagada väärikas elu. Just lugesin nende programmi. Aga selleks peavad palgad tõusma ja kindlasti ei tohi kaasa minna kogu hinnatõusuga, mis valdavalt Euroopas on. Mis praegu aga tegelikult toimub: nende maksutõstmistega ju tõstetaksegi hindu. Sotsiaaldemokraadid on jälle välja öelnud midagi sellist, mida nad lihtsalt ei täida. Ja minu arust on see nende puhul juba tavaliseks saanud, see on üks suur nali. (Saalist öeldakse midagi.) Täna sotsid ütlevad ühte, homme ütlevad teist, aga mõtlevad nad hoopis kolmandat moodi. Ja seda ideoloogiat, mis on nendel kuskile kirja pandud, üldse ei järgita. 

Nüüd, tuletame meelde Reformierakonda. Julgeoleku garant on Reformierakond – 2023. aasta valimised, eelmine periood. Ärge muretsege maksude pärast, ärge muretsege majanduse pärast, majandus on kindlates kätes, julgeolek [olemas]. Ja nagu öeldi siitsamast puldist või oli [peaminister] siis seal [taga]: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Ja julgeolek on oluline. 

Mida me oleme kõik jälgides ja vaadates näinud? Makse tõstetakse, julgeolekuga on probleeme, toimetulekust rääkimata. Nii et loomulikult see on saamatuse maks. See on reaalselt praeguse valitsuse saamatuse maks, mida tahetakse [kehtestada], kuna ei osata või ei soovita majandust tõsta. Kui ei soovita, siis on veelgi hullem, kui ei suudeta või ei osata. See kompenseeritakse siis tavainimese arvelt. 

Tegelikult 2 miljardit on see summa, mis võetakse järgmine aasta nii ettevõtjatelt kui inimestelt erinevate maksutõusudega ära. 2 miljardit! See on 4%, isegi rohkem SKP-st. Lihtsalt käibest võetakse ära ja selle asemel et turgutada majandust, me, vastupidi, suretame majandust. Suretame majandust sellega, et vähendame tarbimist.

Minu arust on hea näide, mis puudutab ühte tooteliiki, alkoholi. Nähti ära, et aktsiisi tõstmine oli ennatlik, alkoholi müük Eesti piirides vähenes, sest inimesed ostsid kuskilt mujalt, kus oli odavam. Ja siis tõmmati pidurid peale. Aga minu arust see on väga hea näide. Ja teiste tootegruppidega …

Teie aeg!

… on täpselt samamoodi. Nii et meie teeme katkestamisettepaneku ning loomulikult me seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalev Stoicescu kõnelema erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Julgeolekumaksu seadus on väga oluline seadusandlik akt Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas seisab must valgel, tsiteerin: "Julgeolekumaksu seaduse eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks."  

Valitsuskoalitsiooni erakonnad – Eesti 200, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond – on kokku leppinud, et alates tuleva aasta 1. juulist julgeolekumaksuga kogutavad rahalised vahendid suunatakse eranditult ühekordsele täiendavale kaitsealasele suurele investeeringule, mis puudutab eeskätt sõjalise kaitsevõime, kuid ka laia riigikaitse, tsiviilvõimete tugevdamist. Kõikvõimalikud spekulatsioonid ja süüdistused, et valitsuskoalitsioon kavatseb katta julgeolekumaksuga mis tahes muid eelarve auke või et julgeolekumaks on a priori määratud püsivaks ehk tähtajatuks maksuks, on valed. 

Me muidugi ei tea, milline julgeolekuolukord valitseb peale järgmisi Riigikogu valimisi alates 2027. aastast: kas tulevikuolud nõuavad kaitsealaste pingutuste jätkamist samas, väiksemas või suuremas mahus. Kuid praeguse seisuga me arvestame selle meetme ehk maksu ajutisusega, me kehtestame selle 2028. aasta lõpuni. 

Meenutan sedagi, et koalitsioonileppes on kirjas, et me võtame tuleval aastal Riigikogus vastu uue Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendi, mis peab kirjeldama, nii nagu see on ka kehtivas ja sellele eelnenud dokumentides, julgeolekukeskkonda tänases maailmas ja ettenähtavas tulevikus.

Julgeolekukeskkonna adekvaatne kirjeldamine, lahtimõtestamine võimaldab Eestil ja tema liitlastel hinnata oma valmisolekut toime tulla tõsiste, kui mitte [öelda] eksistentsiaalsete riskide ja ohtudega. Sellest lähtuvalt teeme iseseisvalt ja liitlastega koos plaane olemasolevate võimete tugevdamiseks või uute võimete loomiseks. (Saalis on sumin.) Ma üritan teist, kallid kolleegid, kõvemini rääkida. Korraldame õppuseid ja harjutusi ning vajadusel tegutseme kiirelt ja tõhusalt.

See kõik maksab, ja mitte vähe. Seepärast me olemegi sunnitud kehtestama julgeolekumaksu. Julgeolekukeskkond on kahjuks muret tekitav, mis ei tähenda seda, et inimesed peaksid langema ärevusse või masendusse. Tuleb endale teadvustada, et reaalselt valitsev olukord on halb ja võib muutuda veel halvemaks, enne kui on näha mingeid lootuskiiri. Kuid meil tuleb säilitada stoilist rahu ja meelekindlust ning tegutseda hoolikalt läbi mõeldud hinnangute ja plaanide alusel.

Venemaa ja teised kurjuse telje liikmed peavad meie ja kogu demokraatliku lääne vastu psühholoogilist sõda. Nad püüavad eeskätt eurooplasi hirmutada ja kurnata, näidata neid armetute, haavatavate ja hirmunutena, sisuliselt tähtsusetutena. Nad ei tohi oma eesmärgis õnnestuda. Otsused, mis tugevdavad meie kaitset, sealhulgas julgeolekumaksu kehtestamise abil, näitavad, et me oleme meelekindlad, me ei karda ja vajadusel me kaitseme ennast. Meil on, millega ennast kaitsta, ja meil on tahe ennast kaitsta. 

Me kaitseme ennast kõikide legaalsete vahenditega. Kui vaja ja kui ka Kaitsevägi nii arvab, et on vaja, siis ka näiteks jalaväemiinidega, olgugi et lahkumine vastavast konventsioonist tõstatab teatud välispoliitilisi aspekte. Kui on vaja peatada agressori kahurilihahordide pealetungi, pole enam tähtsust, kas me detsimeerime nende ridu humaanselt näiteks kuulipildujaga või legalistlikus mõttes ebahumaanselt. Tsiviilelanike turvalisust tagame igal juhul parimal võimalikul viisil.

Kokkuvõtteks. Julgeolekumaksu kehtestame suure ja õilsa eesmärgi, Eesti kaitsmise nimel. Selles ei tohiks keegi kahelda, et me kõik anname endast parima Eesti kaitse tugevdamise nimel.

Üks minut veel palun. 

Üks minut lisaaega, palun. 

Olen erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel väga tänulik kogu rahvale, sealhulgas ettevõtjatele, kes panustavad solidaarselt sellesse kaitsealasesse pingutusse. Makstavatel maksudel on hind: protsentuaalne ja rahaline suurus. Kuid Eesti iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, meie demokraatlik riigivalitsemise vorm on hindamatu. Tänan! 

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle lausa meeldib selle valitsuse mõttekäik. Olukorras, kus valitsus juba tõstis käibemaksumäära ja tulumaksu määra, tõstab erinevate aktsiiside määra, võtab paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, võtab pensionäridelt ära osa nende pensionist, kehtestades tulumaksu pensionidele, kehtestab automaksu – selles olukorras mõeldakse välja mingi uus maksuliik. Ja loomulikult peab see olema hästi ilusa nimega, et inimesed, nagu kolleeg Maris Lauri siin rääkis, lausa sooviksid seda maksta. Aga tegelikult selle nime taga pole ju sisu. 

Eelkõneleja Eesti 200 erakonnast ütles, et kõik need väited, et julgeolekumaks läheb eelarve aukude lappimiseks, on valed. Kuidas need valed on ja miks just opositsiooni väited? Seda aga väitis siinsamas saalis, vastates minu küsimusele, rahandusminister Jürgen Ligi, kui ma küsisin konkreetselt, kas päriselt läheb see kõik sajaprotsendiliselt julgeoleku tagamiseks, meie kaitsevõime suurendamiseks, või siis läheb see raha pigem eelarve aukude lappimiseks. Siis ta ütleski konkreetselt: jaa, lähebki aukude lappimiseks. Ta veel täpsustas, et jah, kogu raha, mis me saame, läheb teatud mõttes aukude lappimiseks, ja nii edasi. Seda ei öelnud mina, seda ütles Reformierakonna rahandusminister. Nii et ei ole siin midagi valet. 

Miks mulle see idee meeldib? Kui valitsusel tekib järgmine kord ületamatu soov ronida maksumaksja taskusse ja võtta sealt midagi, kui sinna on veel midagi jäänud pärast kõiki neid maksutõuse, siis tulebki välja mõelda selliseid ilusaid nimesid uutele maksudele. Mitte tulumaks ja käibemaks, mitte aktsiisid – see on kõik ju vana ja igav ja neid on juba tõstetud niikuinii –, aga näiteks ravijärjekordade kaotamise maks. Siis saab väita, et raha, mis selle abil kogutakse, läheb just ravijärjekordade lühendamiseks. Või siis pensionide tõstmise maks. Selliseid asju võib ju veel juurde mõelda: õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu maks. 

Aga tegelikult me kõik ju saame aru, et sa võid nimetada seda kuidas iganes, ega sisu ei muutu. Lihtsalt võetakse inimestelt veel raha juurde. Pärast seda, kui on tõstetud igasugu makse, ka aktsiise, ei teata enam, kust raha võtta. Raha on ikka vähe, ja siis hakatakse välja mõtlema selliseid lisameetmeid. Automaksust oli vähe. Ma tuletan meelde, et kui automaksust hakati esimest korda rääkima, siis tollane rahandusminister ütles väga konkreetselt, et meil on sellist summat vaja. Ehk siis mõeldi eelkõige selle peale, et oli vaja raha saada. Aga juba siis hakati kohe rääkima sellest, et on vaja keskkonda säästa, et on vaja autostumist vähendada, ja nii edasi. Tegelikult kõik oli hästi proosaline, oli jällegi raha juurde vaja eelarve aukude lappimiseks. 

Kolleeg Lauri Laats siin tuletas meelde, kuidas see kuulus või kurikuulus Kaja Kallase esinemine välja nägi: et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Praegu meil on, Lauri, olukord natuke teistsugune. Maksud ei tõuse, lihtsalt mõeldakse uusi maksuliike juurde, ja nüüd siis uhkete, ilusate nimedega. 

Loomulikult, kõik Eesti inimesed tahavad, et meil oleks julgeolek tagatud, et meie kaitsevõime oleks hästi suur, et meie inimesed saaksid magada rahulikult. Aga seda tuleks teha natuke teistmoodi, mitte koorides inimesi, mitte mõeldes välja uusi maksuliike. Nii et loomulikult Keskerakond ei saa seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kristo Enn Vaga, palun! (Saalist öeldakse midagi.)   

Aitäh, Priit, ma saan hakkama. Aitäh, Priit, mul on kõik hästi.

Vaata, kui hea koostöö on. Aitäh, Priit! 

Priit, mul on siin kõne aeg. Lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Head eestimaalased! Kahjuks käib poliitiliste oponentide vahendusel jutt, et julgeolekumaks ei lähe Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Päris kummaline on seda kuulata ning tahaksingi väikese faktikontrolli teha. Kui vaadata ainuüksi järgmist aastat, siis järgmine aasta jõuab Eestisse laskemoona ca 700 miljoni euro eest. Tuletagem meelde, et 2021. aastal oli Eesti kogu kaitse-eelarve suurusjärgus 645 miljonit eurot. Nelja aastaga tellime rohkem laskemoona, kui oli tollel hetkel kogu meie kaitse-eelarve. Me oleme suure sammu edasi astunud. 

Julgeolekumaks võimaldab meil katta varasemalt 2,16%-lt SKP-st kuni 3,4%-ni SKP-st kasvanud riigikaitse- ja julgeolekukulusid ning investeerida täiendavalt riigikaitsesse ja julgeolekusse kuni 2028. aastani 1,1 miljardit eurot. Ühtlasi aitab see muidugi tagada ka järgmisel neljal aastal [mahus] 0,25% [SKP-st] sõjalise abi Ukrainale, mis on suurusjärgus 100–105 miljonit eurot aastas. Lisaks katab see laia julgeoleku kulu, mille ulatus on 200 miljonit eurot. Ehk siis ei tasu tonti näha seal, kus tonti pole. 

Kokku läheb, kui võrrelda Ukraina täiemahulise sõja eelse ajaga, viie aasta jooksul 4 miljardit eurot riigikaitsesse. Lähiaastate kaitsekulu on märkimisväärselt üle 3% [SKP-st], olles igal aastal vähemalt 3,3% ning ulatudes ühel aastal isegi 3,7%-ni SKP-st. Oleme kaitsesse panustamise poolest Poola järel NATO riikidest pingereas teisel kohal ja napilt USA ees. Seega, me võtame oma julgeolekusse panustamist väga tõsiselt ning ma olen täiesti kindel, et selle tulemusel me võidame järgmise sõja ehk seda sõda meie vastu ei alustata. 

Aga me kõik saame aru, et ega raha meid ei kaitse, vaid ikkagi võimed. Seega tooksingi välja olulisema, mida täiendava eelarvega Eestile soetatakse. Esimesed mitmikraketiheitjad HIMARS jõuavad Eestisse järgmisel aastal, sellega tekib võime anda täppislööke kuni 300 kilomeetri kaugusele. Eesti loob diviisi koosseisu kolmanda liikursuurtükipataljoni, me hangime selle jaoks prantslastelt 12 ratastel liikursuurtükki CAESAR, lisaks täiendavaid liikursuurtükke K9. Tugevdame kagusuuna kaitset, kagusuund on väga tähtis suund. 2. jalaväebrigaadi manööverüksused hakkavad veoautode asemel kasutama uut tüüpi soomukeid. Arendame edasi mehitamata õhuründepatareid. Järgmisel aastal jõuab Eestisse ka varitsev õhuründemoon, tankitõrjeks hangime ennast juba tõestanud Javelini ja Spike LR rakette. Muidugi järgmisel aastal lisandub Eesti õhukaitsekilpi ka keskmaa õhutõrje võime Saksa päritolu IRIS-T süsteemi näol. Võtame kasutusele Piorun lühimaa õhutõrjesüsteemi, täiendavalt laskemoona ja Mistrali lühimaa õhutõrjesüsteeme. Merevägi jätkab rannikukaitse divisjoni varustamist ja 2024. aastal alanud väljaõpet nendesamade relvasüsteemide [kasutamiseks]. Kokkuvõtvalt: 2031. aastaks ostame juurde moona 1,6 miljardi euro eest. Lähiaastal investeerib Eesti laskemoona [hankimiseks] kuni veerandi kaitse-eelarvest. 

Kokkuvõtvalt on julgeolekumaks viis, kuidas riik palub igaühe panust kindlama Eesti ehitamisse. Suuremat panust palume ka Eesti ettevõtjatelt, kes on avalikult öelnud: kaitsevõime tagamiseks tuleb teha rohkem ja nemad on valmis panustama. Aitäh kõikidele eestimaalastele, kes panustavad, et meie riik oleks kaitstud. Sellega ka lõpetan oma kõne. Aitäh!

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

Valitsuse üks vale peab varjama teisi. Järelikult see vale peab olema veel suurem kui peidetavad valed. Valitsuskoalitsiooni esindaja kõneleb parlamendile tõsise näoga, et rahvas nõuab uusi maksutõuse, et Eesti rahvas on nõudnud käibemaksu tõusu lühikese ajaga 20%-lt 24%-le, nagu ette visioneeritakse, et Eesti rahvas nõuab kõigi tulude maksustamist 20% [asemel] 24%-ga, et Eesti rahvas nõuab pensionide kogu tulu maksustamist. See on vale. Esiteks, avaliku arvamuse uuring juulis sellel aastal ütles selgelt, et Eesti inimestest 83% ütleb "ei" käibemaksu tõusule, 80% ütleb "ei" tulumaksu tõusule. See on ühiskonna hinnang. 

Viide sellele, et huviorganisatsioonid nõuavad maksude tõstmist, on samamoodi vale. Eelnõu ei saadetudki kooskõlastusringile, mida hea õigusloome tava nõuab. [Seda ei saadetud] mitte ühelegi huviorganisatsioonile, kui valitsus seda eelnõu ette valmistas. Veelgi enam, 40 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid valitsuse majandusvaenuliku poliitika kohta protestikirja peaministrile. See on Eesti ühiskonna seisukoht. 

Valitsuse narratiiv on see, et tuleb makse tõsta. Siin konkreetselt käib jutt mahust üle 2 miljardi euro, et lahendada meie ees objektiivselt, täiesti reaalselt seisvaid julgeolekuvajadusi. Kuid valitsus ei pea oma sõna. See raha, mida nende maksudega kogutakse, ei lähe sugugi riigikaitsele. Kui me võrdleme riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027 uue valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegiaga, siis me näeme, et selle nelja aasta peale [kogutavad] 2,5 miljardit ei lähe täiendavalt riigikaitsekuludeks. NATO arvestuse järgi läheb Eesti sõjalise kaitse ressurssideks ligi neli korda vähem raha ehk üksnes 350 miljonit eurot. See on must valgel tõestatav. 

Veelgi enam, eriti küüniliseks muudab valitsuse seisukohad, [millest] siin pateetiliselt kõneldakse, see, et ajal, kui käibemaksu tõusuga tahetakse korjata järgmisel aastal maksumaksjatelt tarbimismaksudena kokku 113 miljonit eurot, võetakse selleltsamalt kaitseotstarbelise erivarustuse realt, mille alt muu hulgas rahastatakse ka moona soetamist, ära 96 miljonit eurot. Võtame kokku selle hookuspookuse: suurusjärgus sama palju, kui selle nii-öelda kõrgstiilis retoorikaga rahvalt maksudena võetakse, tegelikult vähendatakse kaitseotstarbelise erivarustuse soetamise vahendeid.  

Poolteist aastat viidati siin sellele, et Kaitseväe juhatajate seisukohtadega arvestatakse. Poolteist aastat tagasi Kaitseväe juhataja Martin Herem, härra Vaga, kutsus üles ja esitas moona soetamiseks taotluse 1,6 miljardi euro suuruse vältimatu investeeringu jaoks, et Eestit ei okupeeritaks. Ja mida tegi valitsus: ähmase jutuga, poliitilise retoorikaga on seda poolteist aastat edasi lükatud. Me oleme kaotanud julgeolekuliselt kallist aega, aga me oleme kaotanud ka reaalset raha. Moon on nüüd vähemasti 25% kallim, nagu ütlevad eksperdid. 400 miljonit eurot – kellele see arve otsustamatuse eest esitada?

Jah, härra Vaga ütleb lehtedes, et Kaitseministeeriumis valitseb kõrgemal tasemel kaos. Härra Vaga on ise üles tunnistanud koalitsiooni esindajana, et kui käis Reformierakonna-sisene võimuvõitlus, siis Pevkur kaitseministrina meelega ei viinud valitsusse [moonahangete taotlusi]. Nii palju siis tegelikult sellest ehedast [suutmatusest] teha kriitiliselt vajalikke julgeolekuotsuseid.

Olukorras, kus Riigi Kaitseinvesteeringute [Keskuse] direktor on öelnud, et nelja-aastases tsüklis – siin eelkõneleja kõneles, et moona [hankimine] võtab meeletult pikka aega – on võimalik poliitilise tahte ja ressursi olemasolul vajalikud vahendid soetada.

Nüüd teiseks. Isamaa seisukoht on, et see eelnõu halvendab meie majanduse olukorda, see halvendab meie inimeste toimetulekut ja toob kaasa [riigi] vabanemise järgselt pretsedenditu massiivi maksutõuse ja see muudab Eesti väljumise majanduslangusest väga keeruliseks. See eelnõu ei vasta Eesti praktilistele majandushuvidele ja Eesti inimeste elementaarsetele toimetulekuvajadustele.  

Valitsemiskulusid te ei ole olnud suutelised vähendama. Valitsemiskulude tegelikku kärbet ei ole. Vastupidi, ainus, kus te muide saate näidata, et majanduskulusid vähendatakse, on seesama nii-öelda moonahanke eelarverea vähendamine järgmisel aastal 96 miljonit, mille te [serveerite] valitsemiskulude vähendamisena. Küüniline! Pagana küüniline, lugupeetav valitsus!

Ja nüüd, viimase sõnumina ma tahan [viidata] erilisele küünilisusele: valitsuse esindajad kõnelevad maksustabiilsusest, sellest, et peab olema ettemääratus, stabiilsus. Vastupidi, te lõhute puruks kogu Eesti maksusüsteemi, mida on [iseloomustanud] just nimelt stabiilsus. Te astute sammu, et purustada üks väheseid Eesti regionaalseid konkurentsieeliseid: see on ettevõtete investeeritud tulu maksuvabastuse äralõhkumine, äralörtsimine nii-öelda avansiliste kvartaalsete maksetega. Ja te ütlete, et ettevõtlusorganisatsioonid nõuavad seda, rahvas nõuab seda! Näidake mulle seda rahvast! Näidake neid ettevõtjaid, näidake neid eksperte, kes ütlevad, et see on tore tegu!

Teie enda eelmine peaminister ütles, et tegemist on maksusüsteemi lörtsimisega. Vägagi objektiivne hinnang! Kindlasti endine peaminister Kaja Kallas suhtub pigem soosivalt oma erakonna tegevusse, aga tema hinnang oli diametraalselt hävitav. Ja nüüd te purustate ettevõtlusorganisatsioonide stabiilsuse ja annate löögi inimeste sissetulekutele. Ja selles olukorras te räägite mingist maksurahust – olukorras, kus te võtate vastu seaduse, et selline drakooniline maksukaskaad jääb kehtima 2028. aasta 31. detsembrini! Vabandust, mis maksustabiilsusest me räägime! Täielikku kaosesse viite Eesti riigi maksusüsteemi päise päeva ajal.

Mis maksud siis 2029. aastal kehtivad? Vabandust, ma räägin ennekõike investorite, majanduskeskkonna mõttes. Mina ei tea, mis maksud Eestis kehtivad. Ma pigem olen veendunud, et valitsuse intentsioon on – ja seda on muide öelnud avameelselt välja Jürgen Ligi –, et tõenäoliselt see maks jääb kehtima tähtajatult. Aga hästi, te praegu olete kehtestanud sellele poliitilise retoorika võtmes sunset-klausli, et ta otsekui 2029. aastaks kustub. Aga mis stabiilsust see annab tegelikkuses meie ettevõtjatele, meie majandusinimestele? Mis maksusüsteem meie riigis kehtib? 

Kehv on see poliitika. Ja see, et te poete julgeoleku viigilehe taha, ei mõju paraku veenvalt, arvestades teie loidust väga tõsiste kriitiliste otsuste langetamisel. Isamaa on selgelt üles kutsunud, pakkunud kava välja. Me peame venitusteta tegutsema! Teeme riigikaitse võlakirja, teeme selle investeeringu ära, mis puudutab moonavajadust, ühekordseid kaitseinvesteeringuid, avame Euroopa Komisjoniga dialoogi platvormi, et me saame kasutada Euroopa struktuurivahendeid … 

Aitäh! 

… ka meie ühekordseteks investeeringuteks. See on ka väga tõsine üleeuroopaline probleem.

Ja nüüd lõpetuseks ma tahan tähelepanu juhtida sellele argusele, argpükslikule käitumisele, et protseduurilisele nii-öelda keerutamisele … 

Aitäh, Urmas!  

… et te ei julgenud tuua siia parlamendisaali hääletamisele Isamaa muudatusettepanekuid. Kardate! No mis siin karta on?! Jõud on ju teie käes ja te saate veel seda näidata. Tõsised sõnad, ma saan aru, Toomas, aga praegu see on vägagi tõsine teemadering. Aitäh! 

Siim Pohlak, palun!

Nii, kuidas on?

Jaa, kõik on valmis sind kuulama.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Selle eelnõu kohaselt kehtestatav maksutõusude paraad on nimetatud kõlavalt julgeolekumaksuks, et see Eesti inimestele maha müüa. Tegelikult on tegemist petukaubaga. Selle maksukobara võiks samahästi nimetada Reformierakonna kättemaksuks. Isegi selline absurdne nimi vastaks selle asja tegelikule sisule rohkem kui kõlav sõna "julgeolekumaks", mille taha on peidetud tegelikult kolm maksutõusu, millega lapitakse Reformierakonna poolt auklikuks lastud eelarvet. 

Eesti riigieelarve augu tegelik põhjus pole mitte riigikaitsekulud, vaid see, et võetakse üle jõu käivaid kohustusi, et eilsed ja tänased valitsusliikmed oleksid saanud ja saaksid jätkuvalt rahvusvahelisel areenil särada maailma päästjatena. Aga arve kohustuste [täitmise] eest saadetakse Eesti rahvale. Meie majandus on maksnud selle eest ränka hinda ja asi ei parane enne, kui tänane valitsus on kukkunud ja oleme asemele saanud rahvusliku ja rahvameelse valitsuse. 

Kümnendat kvartalit langevast Eesti majandusest pigistatakse selle kobarmaksutõusuga välja viimane. Praegu ei ole aeg uuteks maksutõusudeks, olgu sellel maksul kui tahes ilus nimi. Statistikaameti andmetel Eesti ettevõtete käibed langevad, uudistest võime iga nädal kuulda, kuidas ettevõtted sulgevad uksi, koondavad töötajaid. Tänavu kolmandas kvartalis on tööga hõivatute koguarv ligemale 20 000 inimest väiksem kui aasta tagasi. Valitsus aga pigistab meie ettevõtjaid edasi nagu omal ajal mõisnikud talupoegi. 

Lisaks ettevõtetele läheb ka töötava inimese elu järjest keerulisemaks. Isegi kui sul jääb töökoht alles, siis töötasust ei pruugi enam piisata kasvavate kulude katmiseks, sest lisaks sellele kobarmaksule, mida täna kehtestama hakatakse, on juba kasvanud riigilõivud, tulekul on automaks, auto registreerimise tasu, erinevad aktsiisitõusud: selle aasta ja järgneva aasta jooksul kokku ligemale 20 maksutõusu. Sellist asja pole Eesti Vabariigis nähtud viimased 30 aastat. Ja kui vaadata seda valitsuse maksudega rabistamist, [võib arvata, et] suure tõenäosusega on riigikassa seis meil veel oluliselt kehvem, kui paberil näidatakse. 

Fakt on see, et need kolm maksutõusu toovad kaasa uue hinnatõusulaine: kallineb toit, kallineb kütus, kallineb elektrienergia. Kõik teete kallimaks, lugupeetud valitsus! Eesti saab selle maksutõusu järel ühe kõrgeima toiduainete käibemaksu määra Euroopas: kerkime 24%-se toiduainete käibemaksuga Euroopas Taani järele teisele kohale. Kui aga võrrelda meie inimeste sissetulekuid Taaniga, siis ei ole midagi võrrelda ju. Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside majandusime: Eesti on jõudnud mitte viie Euroopa rikkaima riigi, vaid kahe Euroopa kalleima riigi sekka, ja seda sellise esmatarbekauba arvestuses nagu toit. Te panete sellele inimeste vaeseks maksustamisele külge uhke sildi "julgeolekumaks" ja arvate, et Eesti inimesed on tõepoolest nii rumalad, et neelavad teie pakutava konksu alla! 

Päriselt demokraatlikus riigis peaks valitsus ikkagi heas mõttes pelgama valijaid. Kui sa ikka täielikku siga teed oma rahvale, teed inimesed vaeseks, ruineerid neid kõikvõimalike maksutõusudega, kiusad ettevõtjaid bürokraatiaga, keerad majanduse kliimapaanika ja rumalate otsustega kummuli, siis järgmisel korral normaalselt toimivas demokraatias sellisel erakonnal enam parlamenti asja ei peaks olema. Eestis aga on pildil midagi valesti. Reformierakond koorib ülbelt inimestelt seitse nahka ja see ülbus näitab, et mingil põhjusel on neil veendumus, et nende tulevasi valimistulemusi kogu see jama ei mõjuta. Oma koalitsioonikaaslased lastakse nagunii tualetipotist alla. Eesti 200 on juba allpool valimiskünnist. Järgmiseks tõugatakse sinna sotsid, kelle reiting on samamoodi kivina kukkuma hakanud. 

Kobarmaksu nimetamine julgeolekumaksuks on järjekordne reformierakondlik vale selles lõputute valede reas. Ja kui tsiteerida tänase valitsuse vaimset ämmaemandat, siis: lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta järjekordset kobarmaksutõusu. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuulan siin neid kõnesid ja ka seda eelnevat diskussiooni justkui protseduuriliste teemade üle. Paratamatult tuleb mulle meelde, et üks demagoogiline võte on süüdistada teisi selles, mida ise tehakse. Nii et andke andeks, kui süüdistatakse kedagi argpükslikkuses, siis mina arvan, et argpüksid olid need, kes ei julgenud komisjoni esindajalt ehk minult küsida, miks täpsemalt nende muudatusettepanekuid arutusele ei võetud. Aga väga lihtsal põhjusel. 

Räägime siis nendest muudatusettepanekutest. Viis muudatusettepanekut, millest esimene oli postulaat, mis ei olnud [konkreetne muudatusettepanek], vaid poliitiline seisukoht. Teine muudatusettepanek tegeles tulumaksuga ehk maksuküüruga. Nende [pakutud] nelja elemendi koosmõju oli julgeolekumaksu täielik kaotamine. Jah, igal Riigikogu fraktsioonil on õigus mitte olla nõus ühe või teise eelnõuga, aga selle väljenduseks ei tohiks olla eelnõu ümberkirjutamine algusest lõpuni, vaid vastu hääletamine või ka oma eelnõu esitamine. Seda oleks võinud teha nii selle esimese muudatusettepaneku puhul kui ka tulumaksu [puudutava] eelnõu puhul. Seda on ka korduvalt tehtud. 

Kolmas [ja neljas] muudatusettepanek olid tegelikult kohustuse panemine Vabariigi Valitsusele, mida Riigikogu protseduurikas nimetatakse Riigikogu otsuseks. See eeldab hoopis teistsugust menetlust. Antud juhul, kuna tegemist oli rahalise kuluga, oleks see tõenäoliselt tähendanud ka seda, et otsus oleks vajanud Riigikogu koosseisu enamust. Kokku oli pandud see eelnõu, otsuse projekt ja veel üht-teist, mille menetluslikult kokkupanemine on minu arvates väär. 

Ja lõpuks oli olemas veel viies muudatusettepanek, mis tegelikult oma sõnastusega ütles ära, et Isamaa ise ka ei uskunud, et need neli muudatusettepanekut leiavad komisjoni poolt aktsepteerimist. Täpselt nii oli öeldud: kui esimesi ei arvestata komisjoni poolt, siis me esitame viienda. Ehk nad saavad ise ka aru, et asi ei ole päris korrektne. 

Veel mõnest asjast, mis enne öeldi. Demagoogiline võte on kindlasti see, et tõmmatakse mingeid sõnu, väljendeid, numbreid kogupildist välja. Eriti mõnus on rünnata inimest, keda saalis ei ole, kes ei saa ise ennast kaitsta. Nii näiteks pannakse rahandusministrile suhu mõtteavaldusi, mida ta ei ole öelnud. Olles ise selle esimese lugemise stenogrammi täna veel korra üle lugenud, julgen väita, et väited sellest, mida siin Jürgen Ligile suhu pandi, ei vasta tõele. 

Mul on olnud täna väga kurb ka kuulata seda, et lisaks demagoogiale on mõne erakonna narratiiv hirmu levitamine, ähvardamine ja maailma esitamine hästi mustades värvides. Siin küsimustele vastates ma korra juba osutasin sellele, et kõige paremini kaitseb mentaalselt see, kui inimesed tunnevad ennast kindlalt, kui nendel ei ole hirmu. Inimesed tahavad mingit punkti, millele toetuda, [kui nad tahavad] edasi minna. 

Ma kuulasin seda siin täna ja ka varasemalt. Kriitika on alati vajalik. Mitte ükski erakond, ükski valitsus ei saa läbi nii, et ta võib-olla mõnd asja ei tee kõige paremal viisil, eksib, ja ongi kõik. Ka jumal on eksinud. 

Nii et ei tasu ennast pidada väga palju paremaks kõikidest teistest. Aga võib-olla ei tasu ka hirmutada inimesi nii palju sellisel ajal, kus me praegu oleme. Ja mul on natuke tunne – ma tahan väga eksida –, aga võib-olla need, kes hirmutavad, kardavad ise nii palju, et hirmust, et see hakkab välja paistma, nad tahavad, et ka teised hakkaksid kartma. 

Maksutõusud tõesti ei ole meeldivad asjad. Tahaks ka, et neid ei peaks tegema, aga kahjuks on olukord selline, et neid peab tegema ja nii tuleb valida väga halbade valikute seast. Ma arvan, et julgeolekumaksu valik on meil halbadest valikutest parim. Minu isikliku maitse kohaselt võinuks ta olla natuke teistsugune, aga eks tuleb teha poliitilisi kompromisse. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Räägime siis Reformierakonna ja tänase koalitsiooni [algatatud] kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse seadusest. Julgeolekumaks ei ole ju midagi muud. Ma toon siin välja väga konkreetseid numbreid, et ei oleks arvamust, et keegi lihtsalt tuleb ja räägib.  

Kui me vaatame selle aasta kaitsekulusid, siis eelarves on see 1,2 miljardit, täpsemalt 1 miljard ja 214 000. Järgmine aasta on planeeritud Kaitseministeeriumi kulude number 56 miljonit suuremaks. Kui me vaatame aastat 2026, siis koos selle 56-ga kasvab see 283 miljonini ja 2027. aastal kasvab see 290-ni. Aga kui vaadata aastate tõusu, siis see on 56 miljonit, 227 miljonit, 7 miljonit. Ma küsisin selgelt komisjoni esindaja käest, kui palju planeeritakse igal aastal julgeolekumaksuga raha inimeste taskust ja ettevõtete taskust ära võtta. Siis vastati: 742 miljonit.  

Sellepärast ma julgen selgelt öelda, et tegelikult on see Reformierakonna valimislubaduse täitmise maks. Ja kahjuks on viimased poolteist aastat kõik maksutõusud olnud ainult ühel põhjusel: et seda 500 miljonit kokku korjata, et kuidagigi katta Reformierakonna valimislubadust, ja seda kõike vaesemate, väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. 

Viimase statistika andmed ütlevad väga selgelt, et alla keskmist palka saavaid inimesi on 60%. Keda see nõndanimetatud julgeolekumaks ehk tegelikult kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse maks tegelikult mõjutab? Mõjutabki just kõige rohkem neid, seda 60% palgasaajaid, kelle elu on kõige raskem, pluss 300 000 pensionäri.  

Kas teie, kes te olete olnud rohkem kui üks koosseis siin Riigikogus, kujutate ette, et oleks kunagi keegi julgenud tulla siia pukki ja ütelda, et me võtame pensionäride taskust järgmine aasta ära kõigepealt kümneid miljoneid sellega, et keskmise [pensioni] maksuvabastus kaob ära? 2027. aastal võetakse tänu sellele 76 miljonit pensionäride taskust. Aga sellest on veel vähe. Nüüd tuleb pensionäridel hakata maksma ka esimeselt sendilt 2% [julgeoleku]maksu. Ja siis räägitakse pensionide tõusust. Lihtsalt piinlik! 

Sellesama koalitsiooni esimene asi oli võtta ära lasterikaste perede toetusest 200 eurot iga kuu, silm ka ei pilkunud. Tõsteti automaatselt käibemaksu, tulumaksu 10%, nüüd veel 10% juurde ehk kokku 20%. Aktsiiside tõus on püstloodis elektril, gaasil, kütustel. Ja siis küsitakse, huvitav küll, miks riigi tulubaas ei tõuse sellisena, nagu lootsime. 

Reformierakonna esindaja räägib, et näete, kaitsekulude number kasvab. Ta jättis kogemata kõrvale ütlemata seda, kui palju on riigieelarve tulude baas tõusnud viimase viie aasta jooksul: 11,7 miljardilt pea 18 miljardini. 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Loomulikult on sealjuures samuti kõik kulud, mis on seotud riigieelarvega, kasvanud, ka kaitsekulud. Ja kui nüüd räägitakse, et kuskile tulevad meeletud numbrid, siis ma küsin, kuidas järgmine aasta selle poole miljardi või 700 miljoni eest, nagu siin väideti, kaitsekuludest moona ostetakse, kui tõus on ainult 56 miljonit. Me räägime sellest, et on vaja 1,6 miljardit eurot saada kaitsekulude tõusuks, aga tegelikkuses Kaitseministeeriumi rea peal on 1,16 miljardit. Kuhu siis ülejäänud raha läheb, kui 2,4 miljardit korjatakse kokku? 

Vaesekesed koostööpartnerid, Reformierakonna koostööpartnerid – teid lüpstakse juba poolteist aastat! Aga ma saan väga hästi aru ka Eesti 200-st. Teil ei ole mitte mingit varianti vastu hakata, sest teid nagu praegusel hetkel kahjuks või õnneks ei ole. Sotsid elavad lootuses, et nad on igas pulmas peig või pruut, on kõigega nõus.  

Aga see on uskumatu, milline maksukoormus kahe aastaga! 2026. aasta alguses võetakse meie inimeste ja ettevõtjate taskutest ära 2 miljardit eurot rohkem, kui võeti enne Riigikogu viimase koosseisu valimisi.  

Muidugi, endine peaminister on Brüsselisse läinud. Need miljonid, mis Venemaa äriga kätte korjatud on oma abikaasaga ühisest firmast – võibki ära minna, sealt saab veel suurema palga, nii et ei ole mingit muret. Kuigi jäi arusaamatuks, kust need rahad tulid, mis sinna sisse investeeriti. Küsiti küll, aga vastust ei saanud. 

Ja nüüd tullakse automaksuga selle jaoks, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastuse saab ära teha. Eesti 200 esindaja siin naeratab ja ütleb, et ma ju lubasin teile Riigikogu valimistel: automaksu ei tule. Näed, Eesti 200 rõõmustab siin. Väga hea partner rahanduskomisjonis, väga hea partner, alati naeratab, aga hääletab valet pidi. (Keegi naerab saalis.) 

Ma tõsiselt mõtlen – mul selja taga on ka hea kolleeg, endised maavanemad, nagu me oleme –, et te võiksite Reformierakonnas korra mõelda selle peale, et ei [tohi] surnuks maksustada. Ei ole enam ettevõtjatel võimalik [rohkem] maksta. Järgmisel aastal kas või ajakirjanduseski see väike käibemaksu tõus – tundub, et mis see ikka on. Aga kui vaatad, mis Omniva teeb: kolm korda aastas tõstab kojukande [tasu]. Mis hakkavad kõrgkoolid tegema, kui käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb? Kust see tulu tuleb? Kui ma vaatan, siis haridusinimesi koalitsioonist on ainult kaks inimest jäänud saali.

Aitäh!

Ma loodan küll, et mõistus tuleb koalitsioonil koju ja toetatakse Isamaa Erakonna ettepanekut katkestada selle eelnõu teine lugemine. Aitäh!

Aitäh! Sõnavõtt koha pealt, Marek Reinaas, palun!

Aitäh! Jah, ma kuidagi tundsin, et mind mainiti selles sõnavõtus, ja ma tahaksin öelda järgmist, mida ma ka puldis olen öelnud. Matemaatika ei ole halb ja Aivar Koka selline erinevate numbritega žongleerimine oli kahtlemata väga virtuooslik ja ka efektne. Pean ka ütlema, et tõepoolest olen ma heatujuline ja alati naeratan sulle üle laua, aga hääletan alati õigesti. Jah, matemaatika ei ole halb ja matemaatika, kui vaadata riigieelarvele otsa, näitab siiski seda, et julgeolekumaks on paratamatu. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on esitanud saali 13 muudatusettepanekut. Lähme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Aga, Urmas Reinsalu, palun, üks küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, Toomas! Meil oli siin tegelikult üks pahandus veidikene aega tagasi ja ma ei tea, kas Riigikogu aseesimees on selle teemaderingiga kursis. Nimelt on rahanduskomisjon kujundanud välja üsnagi jahmatava seisukoha, keeldudes täiskogu saali toomast Isamaa ettepanekuid, mis tegelikult olid väga ratsionaalse sisuga. Nimelt, me panime ette – minu naeratav sõber, õpetatud sõber osundas siin küll sellele, et julgeolekumaksule ei ole alternatiivi –, meie lahendus oli lihtne: samas mõõtkavas oleks tegelikult Reformierakonna [algatatud] maksuküüru [kaotamise] ärajätmine, see oleks samas suurusjärgus opereerinud. 

Selle üle võib poliitiliselt arutada, kumb valik on mõistlik, see [praegune] ongi võimulolijate nii-öelda käsitlus. See loomulikult puudutas tulumaksuseaduse muutmist. Kuid mis hämmastas, austatud Riigikogu aseesimees, oli see, et rahanduskomisjon keeldus Isamaa [pakutud] tulumaksuseaduse muudatust saali [saatmast], kuna, [nagu komisjon väitis], meie soov on muuta eelnõu viisil, mis ei lubaks säilitada valitsuse esitatud eelnõu algset eelnõu kontsepti. Täpselt see meie eesmärk iseenesestmõistetavalt oligi: tulumaksuseadust nii muuta, seejuures vastutustundlikult, et tagada riigi rahaline panustamine julgeolekusse. Veelgi enam, me panime ette ka selle sihtotstarbelise sihitamise just nimelt julgeoleku- ja riigikaitseinvesteeringute tarbeks.

Ja nüüd on tekkinud nagu pretsedent. Me kuidagi ei saa sellega nõustuda, et me aktsepteerime seda, et komisjon mingisuguse, noh, nii-öelda nõiaringi meetodil teeb, mis tahab, võttes parlamendi liikmetelt ära minimaalsegi õiguse esitada muudatusettepanekuid. 

Nii et mul on küsimus sulle kui istungi juhatajale ja elukogenud juristile ja veel ka endisele maavanemale. Küsimus on selle kohta, et kuidas me peaksime siis tulevikus käituma parlamendi liikmetena. Kas see tähendab, et meil on selle tõlgenduse järgi, istungi juhataja, keelatud esitada muudatusettepanekuid valitsuse eelnõude kohta, juhul kui need ei säilitaks eelnõu algset kontsepti? Mis tähendab, et meie roll muudatusettepanekute puhul oleks kaasa koogutamine, [välja arvatud] nüansid, valitsuse esitatud initsiatiividele. Selgita mulle, kuidas seda piiramist, mida praegu parlamendi rahanduskomisjon enamushäältega püüab kehtestada, siis tõlgendada. 

Ja see on väga protseduuriline küsimus, kuna me hakkame arutama nii-öelda mitte muudatusettepanekuid, vaid õigemini muudatusettepanekute selektiivsust olukorras, kus asi puudutab 2,5 miljardit eurot. Isegi seda – ma ei räägi sisulisest ühiskonna kaasamisest dialoogina – püütakse parlamendisaalis kahekolmandikulise enamusega meilt ära võtta. Te võite oma võimust joobuda, te võtate ära ka selle õiguse. Kuidagi väiklane on. Toomas, anna oma käsitlus, kuidas tulevikus käituda.

Jaa, seda teemat on väga pikalt käsitletud ja ma tõepoolest ääri-veeri seda ka jälgisin. Selles mõttes ei tahaks liiga palju aega sellele kulutada. Aga mõned repliigid siiski ütlen. Esimene ei tule vast üllatusena: mitte ühelgi Riigikogu liikmel ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Seda ei ole ometi mitte keegi keelanud. 

Hoopis teine küsimus on see, millised muudatusettepanekutest jõuavad saali. Ja see ei ole sugugi mitte esimest korda, et kõik esitatud muudatusettepanekud ei jõua saali. Seda on läbi aegade alati olnud ja on terve rida tingimusi, millele muudatusettepanekud peavad vastama. Kollases raamatus on terve pikk rivi neid nõuded. Ja tõepoolest, vahel muudatusettepanekud ei vasta nendele nõuetele.

Kolmandaks, minul juhatuse liikmena ega ka istungi juhatajana kindlasti ei ole pädevust ega õigust hakata hindama juhtivkomisjoni langetatud otsuseid. Ma pean väga positiivseks, et Maris Lauri võttis ükshaaval need teie muudatusettepanekut ette ja ütles oma seisukoha, mis oli ka komisjoni seisukoht, miks need ei jõudnud saali. Kas te olete sellega nõus või mitte, on hoopis teine teema, aga need [põhjendused] ei ole jäänud saladuse varju. Maris Lauri tuli väga selgelt läbirääkimiste käigus selle teema juurde tagasi, võttis ükshaaval ettepanekud ette ja väljendas oma seisukoha, miks need muudatusettepanekud saali ei jõudnud. 

Ja viimane [repliik] puudutab seda, milliseid muudatusettepanekuid me hääletame. Kollane raamat ütleb väga selgelt, et muudatusettepanekute käsitlemise aluseks on juhtivkomisjoni ette valmistatud muudatusettepanekute loetelu. Siin on 13 muudatusettepanekut, see loetelu, mille juhtivkomisjon on ette valmistanud. Neid muudatusettepanekuid me hääletame. 

Ja kõige lõpuks: Urmas, ma olen seda juba vähemalt kümme korda öelnud, et peale seda, kui Riigikohus andis juhatusele mandaadi lõpetada enne muudatusettepanekute hääletamist vaheaegade võtmine obstruktsiooni eesmärgil, on minu kui juhatuse liikme väga selge sõnum komisjonidele olnud, et ei ole ühtegi põhjust sisuliselt korrektset muudatusettepanekut saali mitte lasta. Mitte ühtegi põhjust enam selleks ei ole, välja arvatud, tõepoolest, kui ettepanekuid on 200 või 300. Siis nad eraldi võetuna võivad olla kõik korrektsed, aga ilmselgelt need on [esitatud] obstruktsiooni eesmärgil ja siis see põhimõte ei pruugi kehtida. 

Aga antud juhul muudatusettepanekute arv ei ole mitte vähimalgi määral põhjuseks, miks me ei peaks neid saali lubama. Kellelgi sellist paha taotlust ei ole. Ja nagu sa oled ise korduvalt viidanud, koalitsioonil on saalis häälte ülekaal täiesti olemas, et oma seisukoht ikkagi peale jääks. Nii et ma arvan, et tasuks natuke mõelda sellele, mismoodi, kuidas muudatusettepanekuid esitada. 

Võtan ühe protseduurilise küsimuse veel. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, Toomas! Sa ütlesid, et natuke tasuks mõelda, kuidas muudatusettepanekuid esitada. Isamaa pakkus välja Reformierakonna maksuküüru [kaotamise] lubaduse katteks läbisurutavale maksude tõstmise seadusele väga lihtsa omapoolse alternatiivse ettepaneku loobuda Reformierakonna maksuküüru [puudutavast] initsiatiivist. See oli väga konkreetne ettepanek ja puudutas tulumaksuseadust. Ja lisaks panime ette selle, et suunata need vahendid riigikaitsekuludeks, mis on loomulikult ka selle seaduse eesmärk, vähemalt nii on deklareeritud. Ja nüüd sa ütled, hoiatad, et te peaksite mõtlema. Me peaksime siis, ma saan nii aru, tuginema rahanduskomisjoni juhisele, et me peaksime painutama oma poliitilise käsitluse valitsuse seisukohtade järgi. Siis on see [luba], et me tohime esitada muudatusettepanekuid ja need jõuavad ka saali hääletamisele. 

Ma [ütlen] kategooriliselt, et ma ei ole sellega nõus. See on meie õigus, ka meie esindame siin inimesi ja ma arvan, et väga paljusid inimesi, avaliku arvamuse uuringute järgi nende maksutõusude puhul ligi 80% Eesti inimestest. Ja me väljendame Eesti ühiskonna seisukohta, et selline maksutõusude kaskaad ei vasta täna ühiskonna huvidele, Eesti vajadustele. Sa viitasid Riigikohtu otsusele, sellele, et Riigikohtu otsus võimaldab opereerida ulatuslikult. Aga see ei võimalda teil võtta parlamendi liikmetelt ära elementaarset õigust esitada iseseisvaid muudatusettepanekuid, mis [pakuvad] alternatiivset käsitlust sellele, mida pakub välja võimuliidu enamus. Selle peale ma seda protesti väljendangi praegu. 

Loomulikult, ma ju saan suurepäraselt aru, miks te seda teete. Te soovite ennast sellega jõustada, näidata, et te teete seda sellepärast, et te võite seda teha. Ja ma veel kord tahan öelda, et kuidagi ei saa aktsepteerida sellise loogikaga käsitlust. Ma ei [esine] siin selles stiilis, nagu võib-olla mõni teine opositsioonipoliitik on öelnud, et küll me kunagi tuleme ja siis teeme samamoodi. Ei, ma arvan, et me pigem õpime, kuidas ei tohiks teha.

Aga see on tõsine probleem. Mu küsimus on sulle, Toomas, kuidas ma parlamendi liikmena, kuidas Isamaa saab kaitsta enda õigust esitada ja siia saali tuua muudatusettepanekuid, kui see käsitlus on nõnda, et see sõltub ainult rahanduskomisjoni voluntarismist. Rahanduskomisjon deklareerib, et valitsuse esitatud eelnõude algintentsiooni muutvaid, kontsepti muutvaid ettepanekuid ei tohi teha. Mu küsimus ongi see, kust jookseb siis see piir. Sa ütled, sa hoiatasid mind, eks ole, mitte ähvardavas, vaid heatahtlikus toonis, et püüdke teha nõnda, et [ettepanekud] meeldivad koalitsioonile, siis need lähevad läbi, otsige sobiv meetod selleks. 

Mu küsimus ongi, et saada aru sinu tõlgendusest: kus on see piirjoon, millest me peame juhinduma? Mis tüüpi ettepanekud siis kõlbavad koalitsioonile – lihtsalt, et seda [soovitust] mõtestada, mitte et me kavatseksime sellele alluda – ja mis tüüpi ei kõlba? 

Hea kolleeg! Esiteks, see ei olnud kindlasti hoiatus. Mul on hea meel, et sa kasutasid sõna "heatahtlik" seal ees, aga see ei ole isegi mitte heatahtlik hoiatus, vaid lihtsalt minu arusaam ja minu mõte. Teiseks, veel kord, ma saan aru, et see ei ole see, mida sa mõtled, aga mitte kellelgi ei ole keelatud esitada ükskõik millist muudatusettepanekut. Küsimus on selles, millised ettepanekud jõuavad saali, ja see on teine küsimus. Tõepoolest, tänasel päeval see filter on komisjon. Me oleme kõik seda läbi aegade [aktsepteerinud], et komisjonid on suure otsustuspädevusega, iseseisva avara otsustuspädevusega, ja ka juhatus ei sekku komisjoni töösse ei sisuliselt ega ka protseduuriliselt. Nii et selles mõttes komisjonid tõepoolest on see filter, kus need otsused langetatakse. 

Aga veel kord, Urmas, ma olen 99,9%, et mitte öelda 100% veendunud, et nende [ettepanekute] saali mittetoomises puudub igasugune paha tahtlus. Selleks, ma ütlen veel kord, ei ole vähimatki põhjust. Kolm-neli muudatusettepanekut tehniliselt läbi hääletada ei oleks meil ju mitte mingi probleem. Ma arvan, et me oleme kulutanud praegu aega protseduuriliste küsimuste peale palju rohkem, kui oleks tegelikult aega võtnud nende nelja muudatusettepaneku hääletamine. Aga me ei saa ikkagi nii-öelda tõmmata kuskile seda joont vahele, et me ignoreerime neid sätteid, mis kollases raamatus kirjas on. 

Siin toodi näide, ma toon vaid ühe näite. Kui oli seesama maksuküüru teema, siis minu arust kas Annely või Maris ütles väga selgelt, et see oleks [eeldanud] siis näiteks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Te oleks saanud selle algatada ja te saate selle homme või ülehomme taas algatada. Ega see võimalus ei ole teil kuskile kadunud. Aga selle eelnõu puhul see ei kvalifitseerunud komisjonis aktsepteeritud muudatusettepanekuks. Ja veel kord ma ütlen, et mitte keegi ei ole andnud mitte ühtegi korraldust komisjonidele mitte lubada saali opositsiooni korrektseid muudatusettepanekuid. Mitte keegi mitte kunagi! 

Aga, head kolleegid, ma arvan, et lõpetame selle debati siin ära. Urmas, jah, päris viimane ja siis läheme muudatusettepanekute hääletamise juurde. Urmas Reinsalu, palun!

Ma nüüd veidikene pean ikkagi korrigeerima, see asi kisub sinu seletustega [kiiva]. Ma ei kahtlusta üldse mitte sinu kuidagi pahatahtlikkust selles osas. Sa ei varja oma mõttekäiku ja see vähemalt võimaldab avameelselt arutada. Sa ütlesid, et me peame oma ettepanekuid, mis lähevad – sisult, eks ole, kui seda tõlgendada rahanduskomisjoni loogika kohaselt – vastuollu valitsuse kavatsusega, esitama eraldi seaduseelnõudena. Et on tegelikult niisugune loogika, et olgu eraldi seaduseelnõud. Aga minu küsimus on, miks siis antud juhul on komisjon valitsuse eelnõu kohta esitanud väga ulatuslikult muudatusettepanekuid erinevates [küsimustes]. Näiteks viimane, aktsiiside muutmine. Siis peaks ütlema, et me hakkamegi muudatusettepanekutest loobuma ja meil on tohutu hunnik seaduseelnõusid. Siis me tegelikult menetleme siin järjest 50 seaduseelnõu ja 10 tükki leiavad toetuse, ja siis need hakkavad riburada pidi järjest jõustuma, eks ole. See on ju veidikene veider.

Kuidas me nüüd saame aru, mis puhul me tohime esitada eraldi muudatusettepaneku, mida lubatakse, ja mis puhul me peame ütlema, et me peame tegema eraldi seaduseelnõu, kuna selles [pakutu] vääraks valitsuse tahet liiga ulatuslikult ja valitsus ei tahaks, et seda üldse parlamendisaalis hääletataks?

Hea Urmas, selle kohta ütlen veel kord, et Maris väga selgelt kommenteeris eraldi võetuna kõiki neid muudatusettepanekuid, mis te tegite. Ta tõi välja ka argumendid, miks need saali ei jõudnud. Loomulikult ei ole valitsusele meeldimine üldse mingisugune argument või et [ei kõlba ettepanek], mis on vastuolus valitsusega. Väga tihti ongi ja see on väga loomulik. Opositsiooni seisukohad ongi tihtipeale vastuolus sellega, mis on valitsuse tahe ja soov olnud. See ei tähenda seda, et need muudatusettepanekud ei võiks saali tulla. 

Antud juhul on põhjused teised, mitte see, et nad ei teeninud seda eesmärki, mis valitsusel on. Seda me oleme kogu aeg teinud ja nagu sa ütlesid, loomulikult ka teie seisukohtadel on olemas oma toetajaskond. Ma ei kahtle selles vähimalgi määral. See ei ole mitte mingi teie isiklik ego, vaid tõepoolest, te esindate oma maailmavaadet, esindate oma valijaid. See on üsna tihti paraku niimoodi, et opositsioonil ja koalitsioonil on erinevad vaated. Isegi koalitsiooni sees on igal fraktsioonil, igal erakonnal erinevad seisukohad. Nii et selles mõttes siin ei ole mitte midagi üllatavat. 

Veel kord, Urmas, ma siiralt ütlen, julgen lausa käe südamele panna: mitte mingit pahatahtlust ei ole selles, et mitte lubada teie tehtud muudatusettepanekuid saali. Selleks on pigem tehnilised ja formaalsed põhjused, miks need ei ole saali jõudnud. (Saalist hõigatakse midagi.) Huvitab ikka, see oli sul natuke ekslik järeldus.

Aga, head kolleegid, muudatusettepanek nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Tähelepanu, kolleegid! Ma palun hääletada seda muudatusettepanekut, mille sisu on, et eelnõust jäetakse välja paragrahvid 4–22. See on rahanduskomisjoni arvates kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega, erinevalt ülejäänud Isamaa muudatusettepanekutest.

Asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Aitäh! (Keegi naisterahvas naerab heleda häälega, teised ühinevad temaga.) Mulle tundub, et tänane naerukoolitus on läinud asja ette. (Viitab lõbusa telesaate jaoks tehtud naerukoolitusele.)  

Head kolleegid, oleme eelnõu 512 juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada. 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud Riigikogu toetust.  

Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

Suurima rõõmuga. Head kolleegid, kas võime minna kohe hääletuse juurde? Keegi ei protesti.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu toetust. 

Muudatusettepanek nr 3, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 

Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas, head kolleegid, võime minna kohe selle muudatusettepaneku hääletamise juurde, keegi ei protesti? 

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Selle on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle muudatusettepaneku poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu oli 21, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 4 leidis Riigikogu toetuse. Ja juhin, head kolleegid, tähelepanu, eriti Andrei Korobeinikule, et ei ole sobilik juhendada oma kolleege, kuidas hääletada. Igaüks peab saama vabalt otsustada. 

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud samuti rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 12, selle on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 13, selle on esitanud samuti rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega, head kolleegid, oleme vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud. 

Nüüd, enne kui meil tuleb siin veel hääletusi, Andrei Korobeinik, palun, küsimus istungi juhatajale.

Austatud istungi juhataja, kas te peate õigeks, et te istungi juhatajana annate suuniseid hääletamiseks? Minu arust see on vastuolus demokraatia printsiipidega. (Naerab ise ja teised ka.) Istungi juhataja peab olema erapooletu ja ta peaks ikkagi istungit juhatama, mitte saadikuid.

Esiteks, mina ei ole andnud küll kellelegi ühtegi juhist, mismoodi, kuidas hääletada. Küll jah, ma olen lugenud ette juhtivkomisjoni seisukoha ja võib-olla mõned rõhuasetused on vahel natukene olnud ühe või teise koha peal. Aga, ütleme, sinupoolne juhendamine kostis lausa minunigi, nii et minagi mõtlesin, kuidas hääletada, korra sa ütlesid, et poolt, ja korra, et vastu. Nii et selles mõttes oli see sihuke emotsionaalne märkus, aga ei midagi hullu.  

Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 512 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud, ütlen laekumise järjekorras, ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt eelnõu 512 teine lugemine katkestada. Asume nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna nende ettepanekute hääletamise juurde? Keegi ei protesti?  

Kui keegi ei protesti, siis, head kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. See tähendab, head kolleegid, et teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega ka selle päevakorrapunkti menetlemine. 

Läheme järgmise, 21. [päevakorrapunkti] juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse eelnõu 419 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi.

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Ja kõik hariduse sõbrad! Mul on meeldiv võimalus teile täna tutvustada alusharidusseaduse teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Tuletan hästi lühidalt meelde, et alusharidusseaduse eelnõu on kaua oodatud – [seda on] koostatud peaaegu kümme aastat. 1. [juunil] 2022 lükati eelnõu Riigikogus esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja. Nüüd on huvigruppidel väga suur lootus, et alusharidusseadus tõesti vastu võetakse ja et see jõustub 1. septembril 2025.

(Saalis on sumin.) Head kolleegid, palun vaikust! Riigikogus on palju ruume, kus saab rääkida, ilma et see teisi segaks.

Eelnõu 419 esimene lugemine lõpetati 14. mail 2024 ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks sai 28. mai 2024. Isamaa fraktsioon esitas eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut, millest üks võeti tagasi, nii et edasi mindi kahe [muudatusettepanekuga]. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekud kiideti heaks 19. novembri ja 2. detsembri istungil. Kultuurikomisjon esitas eelnõu kohta 29 muudatusettepanekut, mis valmistati ette koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. [Ministeerium] neid muudatusettepanekuid ka toetab. 

Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel huvirühmadelt nende arvamust ja need laekusid 27. maiks. Oma arvamused esitasid kirjalikult Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Tartu Linnavalitsus. Nagu näete, neid huvirühmi oli tõesti väga palju. 

Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks 11. juunil, 8. oktoobril, 19. novembril ja 2. detsembril sellel aastal. Huvirühmad olid [arutelusse] kaasatud kahel erineval istungil. Ma ei hakkaks istungitel [osalejaid ühekaupa] üles lugema, pigem toon välja [teemad], mida nendel kohtumistel arutati. Haridus- ja Teadusministeerium tegi eelnõu menetlemise käigus ise ettepanekuid ja vastas kirjalikult ka huvirühmade ettepanekutele 16. septembril 2024. aastal. Riigikogu kodulehel on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kõigile [kättesaadavad]. 

Nagu ma ütlesin, on meil täna 31 muudatusettepanekut ja nendest 29 on sellised, mida kultuurikomisjon on ette valmistanud koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toon siinkohal välja kõige tähtsamad küsimused, mida need [muudatusettepanekud] puudutavad. Esiteks, lastehoiu- ja lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaeg. Seda linnade ja omavalitsuste liit alguses ei kooskõlastanud ja see tekitas mitmeid erinevaid diskussioone. Mul on hea meel öelda, et me leidsime sellise lahenduse, mis neile sobis. [Teiseks,] otsustustasandi [küsimus]: kes kehtestab toidukulu päevamaksumuse? Võimalus sõlmida kõrgharidustasemel õpetajaks õppiva isikuga tähtajaline tööleping pikemaks ajaks kui üks aasta. Elukoha määratlemise [küsimus]: mis on elukohalähedane lasteaed või lastehoid? Eralastehoiu õigus tegutseda ka elamus või elamumaal. Ja lastehoiurühma töökorralduse võrdsustamine lasteaiarühma töökorraldusega, kui rühmas töötab kvalifitseeritud õpetaja. 

Lisaks lihvisime lastehoiu õppekava koostamist [puudutava sätte] sõnastust. See on uus asi, mis tuleb nüüd seadusesse juurde, sest lastehoiuteenus [liigub] Sotsiaalministeeriumi alluvusest Haridus- ja Teadusministeeriumi alluvusse [ja läheb üle] haridussüsteemi, ühtsesse alushariduse süsteemi. Siin saab olema õppekava, mis määratleb üldpädevuste õpetamise. Mõistagi tõstab see ka kvalifikatsiooninõudeid. Ja loomulikult on kogu see eelnõu tugevalt seotud eestikeelsele haridusele üleminekuga. Eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel kvalifikatsiooninõudeid otseselt ei arutatud, küll aga arutati kahte Isamaa ettepanekut, millest ma ka kohe räägin. 

[Räägin] natuke täpsemalt, et te saaksite aimu sisust, aga proovin mitte väga detailidesse minna. Kõigepealt, lastehoiu- ja lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaeg. Siia kõrvale ütlen, miks on nii tähtis, et ka omavalitsused ehk haridusasutuse pidajad rahul oleksid. Võib-olla lihtsalt siia kõrvale üks selline huvitav fakt, et näiteks 2022. aastal olid alushariduse kulud kokku 460 miljonit eurot ja neid kandsid pea täielikult KOV-id. See tähendab, et riigi toetus oli kokku 32 miljonit [eurot], vanemate panus 42 miljonit [eurot], võite siis ise arvutada, et peaaegu 390 miljonit [eurot] on panustanud KOV-id. Nende tugi ja osalus alushariduse korraldamisel on üüratult suur. Seetõttu me loomulikult nägimegi palju vaeva, et kohalikud omavalitsused sellega tõesti kaasa tuleksid ja nõus oleksid. Ja selle me saavutasime. 

Harjumaa Omavalitsuste Liidu ettepanek lasteaiakoha pakkumise menetlustähtaja kohta oli, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusele anda haldusakt kahe kuu jooksul vastaks lapsevanema kohustus esitada taotlus mitte varem kui kuus kuud enne kohavajaduse tekkimist. Eesti Lastevanemate Liit tegi alguses ettepaneku, et taotlus võiks küll olla esitatud mitu aastat varem, aga kuna ei suudeta ennustada, millal koht vabaneb, siis võiks eelnõus sätestada, et kohaliku omavalitsuse üksus teatab vanemale hiljemalt kaks kuud enne [koha] kasutamise soovitud algusaega lastehoiu tegevuskoha. Kui taotlus on esitatud vähem kui neli kuud enne [koha] kasutamise soovitud tähtaega, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kahe kuu jooksul taotluse esitamisest kohapakkumise. Töösse läks Tartu Linnavalitsuse ettepanek, mis ütles seda, et mõistlik oleks lastehoiu- ja lasteaiakoha pakkumine teha kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Selle ettepaneku [järgi] võib lapsevanem oma taotluse küll varem esitada, aga ta peab ütlema, millal ta seda kohta soovib kasutada, ja koha kasutamise alguse kuupäevast kaks kuud varem peab kohalik omavalitsus talle lasteaiakoha teada andma. Ja kui juhtub näiteks niimoodi, et [lapsevanem] teeb selle nii, et KOV-il on vähem kui kaks kuud aega otsustada, saab KOV seda tähtaega ikkagi kaks kuud kasutada, tema ei pea seda otsust varem tegema. 

Tundus, et see [lahendus] sobis. Me saimegi sellisele kokkuleppele, et me viime selle sätte kooskõlla kehtiva ja hästi toimiva praktikaga ja sätestame taotluse lahendamisele tähtaja. Kui vanem esitab kohataotluse kohe peale lapse sündi – nagu väga sageli [tehakse] paljudes piirkondades, kus lasteaiakohti väga vähe on – ja soovib alles kolmeaastaseks saanud lapsele kohta kahe aasta pärast, siis kohapakkumine peab vanemani jõudma kaks kuud enne [koha] kasutamise [soovitud] tähtaega. See võiks olla selline sobiv praktika kõigile. 

Palju vaidlusi on tekitanud elukoha läheduse määratlemine, selle tähendus. Seda on defineeritud siin [nii], et kui kohti on vähe, siis arvestatakse koha pakkumisel esmajärjekorras [lapse] elukoha lähedust lastehoiule või lasteaiale. Seda defineeritakse kui [vahemaad, mille läbimiseks ei kulu rohkem kui] 30 minutit. Mõistagi on see [definitsioon] suhteliselt subjektiivne, aga annab siiski võimaluse määratleda [seda mõistet] täpsemalt, kui seda on siiani tehtud. 

Siis edasi, võimalus sõlmida kõrgharidustasemel õpetajaks õppiva isikuga tähtajaline tööleping pikemaks ajaks kui üks aasta. Tänane praktika on [üks aasta]. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja tegi ettepaneku, et õppima asunud, kvalifikatsioonile mitte vastava õpetaja tööleping võiks kehtida kolm aastat. Kui [isik] ei oma kvalifikatsiooni ja õpib või asub õppima ja [hakkab] samal ajal tööle, on ikkagi võimalik tööleping kolmeks aastaks [sõlmida]. Arutati ka, kas [see aeg] võiks olla pikem, kui [isik] on näiteks akadeemilisel puhkusel, aga ka lasteaiapidajate soov pigem oli, et see võiks piirduda kolme aastaga, sest nad ikkagi soovivad seda nõutavat kvalifikatsiooni ja samal ajal tagada ülikoolis eriala omandama asunud õpetajale tema kutsekindlus. 

Siis küsimus, kas eralastehoiul on õigus tegutseda ka elamus ja elamumaal. See on muudatusettepanek nr 16 ja siin on öeldud, et jah, ta võib seda teha. Eralastehoidude liit on kogu eelnõu menetluse ajal pidanud väga oluliseks kehtestada eralastehoidudele võimalus jätkuvalt tegutseda elamus ja elamumaal. Nii see ka siis lubati. 

Lastehoiurühma töökorralduse võrdsustamine lasteaiarühma töökorraldusega, kui rühmas töötab üks kvalifitseeritud õpetaja. See [küsimus] puudutab paljuski seda, mitu last võib üldse lasteaia- ja lastehoiurühmas olla. Päris pikad arutelud olid meil komisjoni istungitel, kuhu olid kaasatud ka huvigrupid. Loomulikult puudutas see ka erivajadustega lapsi, kelle puhul hinnatakse seda vajadust [nii, et ühe erivajadusega lapse vajadus] on sama nagu kolme [erivajaduseta] lapse [vajadus kokku] – koormus on suurem. Eesti Lastehoidude Liit on teinud ettepaneku muuta seadust [järgmiselt]: kui kolme- kuni seitsmeaastaste laste hoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, võiks seal olla kuni 20 last – [sama palju] nagu lasteaia[rühmas]. Eesti Lastevanemate Liidu ettepanek oli, et lastehoius võimaldataks moodustada sellised rühmad, [nagu] on lasteaedades: liitrühmad erinevas vanuses lastele. 

Kultuurikomisjon leidis, et kvalifitseeritud õpetaja olemasolu korral on tõesti mõistlik lastehoiurühmade ja lasteaiarühmade laste ja täiskasvanute suhtarvud võrdsustada. Sätestati, et kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, võib seal sarnaselt lasteaiarühmaga olla kuni kolmeaastaste [laste] rühmas kuni 16 last ning kogu rühma tööaja jooksul peab iga 8 lapse kohta olema tagatud lapsehoidja, õpetaja või abiõpetaja. Kolme- kuni seitsmeaastaste [laste] rühmas võib olla kuni 20 last ja kogu tööaja jooksul peab iga 10 lapse kohta olema tagatud lapsehoidja, õpetaja või abiõpetaja. 

Nüüd, kui [rühmas] õpetajat ei ole ja lastehoius töötavad ainult lapsehoidjad, siis on ka eripära, et igas kuni kolmeaastaste [laste] hoiurühmas [võib] olla kuni 15 last ja lapsehoidja [peab olema] kolmeaastaste [laste] rühmas ja liitrühmas iga 5 lapse kohta ning kolme- kuni seitsmeaastaste [laste] rühmas iga 10 lapse kohta. Need normid siis said paika. Palju vaieldi ka selle üle, kas lapsi võib [rühmadesse] juurde võtta. Praegu jäi see võimalus, [et] hoolekogu otsusega [võib] kolm last lisaks võtta. Lastevanemad arutasid, kas see on hea mõte, [põhjendades,] et kuna selle eest saadakse pearaha, siis kas võib tekkida probleem, et topitakse lapsi [rühmadesse] juurde. Aga erinevaid selliseid olukordi, [et rühmas] ikkagi võib olla rohkem lapsi, ei tahaks välistada. Jäi seesama ettepanek, mis seaduseelnõus oli.

Nüüd, toidukulu päevamaksumuse otsustustasand oli ka selline asi, mis tekitas palju vaidlusi. Siiani oli hoolekogul suurem õigus, [edaspidi] hoolekogu õigus väheneb. Küll aga jääb alles hoolekogu informeerimise kohustus. Eesti Linnade ja Valdade Liidu põhjendus oli, ja ka Tartu linnavalitsus eraldi tõi välja seisukoha, et toidukulu päevamaksumuse kehtestamine omavalitsuste üleselt on väga keeruline olukorras, kus osas lasteaedades on oma köök ja osas on hanketeenus ja tegelikult sõltub lasteaed väga paljuski hanketeenuse tasust. Lisaks on seda päevamaksumuse otsustustasandi puhul raske teha ka [põhjusel, et] lasteaiad diferentseerivad toidukulu – selles sisaldub nii valmistamise kui ka toiduainete [kulu] – vastavalt perede võimalustele. Ja seetõttu lõpuks leiti, et hoolekogu arvamuse küsimine seaduse tasandil on ülemäärane, küll aga oleks mõistlik hoolekogu arvamuse ärakuulamine. See annaks võimaluse [lapsevanemaid] informeerida, kuidas tegelikult toidukulu on kujunenud, sest teame, et toidu maksumuse katab lapsevanem. 

Isamaa fraktsioon esitas kolm muudatusettepanekut, millest [ühe] võttis tagasi. Üks [muudatusettepanek] puudutas [nende] laste õigusi, [kelle] kodune keel on eesti keel, ja rühmade moodustamist vastavalt keeleõppele iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades. Teine ettepanek puudutas muusika‑ ja liikumisõpetaja kvalifikatsiooni. 

Esmalt, see küsimus, [mis puudutab neid] lapsi, [kelle] kodune keel on eesti keel, oli meil arutusel kolmel erineval istungil. Viimasel istungil osales ka haridus‑ ja teadusminister, kes sai veel kord täpsustada haridusministeeriumi seisukohti ja [selgitada], miks ei saanud seda ettepanekut vastu võtta. See puudutas § 6 lõiget, mida sooviti täiendada lausega: "Eesti kodukeelega lapsel on õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eesti kodukeelega lapsed." [Samuti] sooviti täiendada § 11 lõiget 1 ja sõnastada [see järgmiselt]: "Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, võttes muu hulgas arvesse lapse eesti keele oskuse taset." 

Siia juurde tõi Tõnis Lukas selgitused, kus ta ütles, et muudatust on vaja eesti emakeelega laste vajaduste ja heaolu tõttu, eestikeelse õppekeskkonna säilimise vajadustest lähtudes tuleb lasteaiajuhtidel tagada eestikeelne kasvukeskkond eesti keelt emakeelena kõnelevate õpetajate toel. [Ta] selgitas istungil, et tegemist ei ole läbiva nõudega selliste rühmade moodustamise puhul, vaid kaalutlusõiguse andmisega lasteaia juhatajale, ja see rühm võib aasta pärast kaduda, kui teistes rühmades on toimunud tasandus. Eesmärk on see, et rühmas räägitakse eesti keeles. See arutelu oli väga põhjalik.

Auväärt ettekandja, teie 20 minutit on läinud nagu lennates.

Kas ma tohin viis minutit juurde saada? Siis ma jõuaks lõpuni.

Jah, viis minutit, palun!

Tänan teid väga! 

Ütleksin kiiresti selle kohta, et kedagi ei tohi diskrimineerida, muu hulgas keele tõttu. Eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on see, et kõigil on võimalus eesti keel omandada, ja põhiseaduse § 37 järgi on igal lapsel õigus eestikeelsele haridusele. Praktiliselt oleks seda lasteaedades ka raske [ellu viia], kuna lapsi ei saa nii‑öelda testida enne nende vastuvõtmist. Küll aga saab neile individuaalselt läheneda ja aidata neil eesti keelt omandada. Ja muudatusettepanekust tulenev segregatsioon eesti keele taseme alusel ei ole põhiseadusega kooskõlas. Võib öelda nii, et komisjonis hääletati Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekut [tulemusega] 2 poolt, 6 vastu ja 0 erapooletut. 

Teine [teema] oli muusika‑ ja liikumisõpetajate täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Oli küsimus, kas nõuda muusika- ja liikumisõpetajatelt erialast tunnistust või kutsetunnistust, selleks et hoida laulu‑ ja tantsupeo traditsiooni aus. Leiti, et kvalifikatsioon pigem võiks olla, [õpetaja] peaks [seda tööd] oskama, ja see jääb lasteaia juhataja hinnata. Ja ka seda [ettepanekut] hääletati: 2 poolt, 6 vastu ja 1 erapooletu. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused tehti 2. detsembril. Kultuurikomisjon otsustas istungil, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek suunata eelnõu kolmandale lugemisele ja viia läbi eelnõu lõpphääletus 11. detsembril käesoleval aastal. Selle poolt, et niimoodi toimetada, oli 6, 2 vastu ja 0 erapooletut. Praegu lõpetan selle ettevalmistamise ülevaate. Aitäh teile! Olen valmis küsimustele vastama.

Tänan teid väga selge ettekande eest! Aga on mõned küsimused. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No see on küll ennekuulmatu! Te kuulutate, et inimese nõue, et tema laps oleks eestikeelses rühmas, oleks justkui põhiseadusevastane ja diskrimineerib vene lapsi. No see on ennekuulmatu! Selle eelnõu kõige suurem probleem ongi [see], et eesti lastele pole tagatud põhiseaduslikku õigust õppida ja kasvada eestikeelses kultuuriruumis. Miks on sellest seadusest võrreldes koolieelse lasteasutuse seadusega välja võetud kohustus tagada eesti lapsele eestikeelne õpe eestikeelses rühmas? Kas teie ise sooviksite hääletada selle eelnõu poolt, kui te teaksite, et teie lapselaps peaks minema lasteaiarühma, kus suuremal osal lastest ei ole eesti keel emakeel ja [nad] ei oskagi seda?

See ei olnud päris täpne, sellepärast et igale lapsele peab olema tagatud õppimine rühmas, kus õppe- ja kasvatuskeel on eesti keel. See peabki olema tagatud ja see on tagatud sellega, et me läheme üle eestikeelsele haridusele ja et õpetajatel on vastav kvalifikatsioon. [Õpetajad] peavad tagama, et õppe- ja kasvatustöö või mänguline tegevus võimaldab eestikeelset keskkonda. See on pigem kvalifikatsiooni küsimus. Seda ei saa taandada kodukeelele. Tõepoolest ei ole võimalik anda ühele grupile mingisuguseid suuremaid eriõigusi, sest põhiseaduse järgi on igal lapsel õigus eestikeelsele haridusele ja kedagi ei tohi diskrimineerida, muu hulgas keele tõttu. Kui me hakkaksime neid eristama selle tõttu, et ühel on õigus selles rühmas olla, teisel mitte, siis see oleks diskrimineerimine. Ja seda ka minister ise selgitas, et diskrimineerimine on inimese ebaõige, erinev kohtlemine, vahetegemine, väljaarvamine või eelistamine ja see ei ole meie põhiseaduse järgi lubatud.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu arvates on siin eelnõus natukene segane olukord keelenõuetega. Siin on umbmääraselt sõnastatud, et eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Ehkki näiteks keeleseaduses sellist abiõpetajat ju üldse määratletud pole ja seda [sätet] alles kavandatakse, saan aru. Seega tahetakse seadus jõustada enne keelenõuete keeleseaduses fikseerimist. Kas te olete nõus sellega, et nii‑öelda põrsa kotis ostmine ehk hääletamine alusharidusseaduse poolt, enne kui keelenõuded on fikseeritud, oleks rahvaesindajate poolt vastutustundetu?

Suur aitäh teile selle küsimuse eest! Ma ei rääkinud keelenõuetest sellepärast, et kvalifikatsiooninõudeid ja keelenõudeid komisjon sisuliselt ei muutnud enne teist lugemist. Seda me ei arutanud. Ma ei rääkinud sellest, mis oli esimese lugemise eel, vaid rääkisin ainult [sellest, mida arutas komisjon enne] teist [lugemist]. 

Aga ma olen võtnud igaks juhuks, arvates, et selline küsimus tuleb, siia selle paberi ette ja siin on kõik kenasti kirjas. Kvalifikatsiooninõudeid reguleeritakse eelnõu põhisätetes, §‑des 30 ja 39, ja üleminekusättes, §‑s 55. Hästi tähtis on see, et need kvalifikatsiooninõuded jõustatakse teatud üleminekuajaga. 

Tõepoolest on teil õigus. Lastehoidudes ei ole siiani sellisel viisil õpet toimunud ja [nende puhul] ei ole haridusministeerium üldse saanud eestikeelsele haridusele üleminekut jõustada. Näiteks tulevad nõuded abiõpetajale ja lapsehoidjale. Need on nõuded, mis [kehtestatakse] lapsehoidjale, kes töötab lapsehoius. Kvalifikatsiooninõuete [järgi] peab tal olema vähemalt keskharidus, lapsehoidja kutsetase 5 – kõrgem [tase] kui [praegu] – ja eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Selles mõttes on tõesti õige, et need nõuded kehtestatakse keeleseadusega, aga on ette nähtud, et need asjad peavad tulema. Abiõpetaja puhul on tegemist [inimesega], kes [töötab] lasteaias ja seal on need asjad samamoodi fikseeritud. 

Nende üleminekuaegade kohta ma ütleksin niimoodi, et kvalifikatsiooninõuded, keelenõuded rakendati õpetaja suhtes juba 2024, aga lastehoius töötavale [õpetajale hakkavad nõuded kehtima] 1. septembril 2025. Ja abiõpetajale [kehtestatud] kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata [enne] 31. augustit 2029. Eesti keele oskuse nõue kehtib siiski samamoodi nagu teistes juba töötavates lasteasutustes. 

Nii et tõesti, teatud kvalifikatsiooninõuded pannakse paika. Eriti tähtis on nõue, et direktoril [peab olema] magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Ja seda ei kohaldata [enne] 2028. aasta 31. augustit selle direktori suhtes, kes töötab direktorina enne käesoleva seaduse jõustumist. See [tingimus] annab üleminekuaja. Aga peamine lootus on, et just magistrikraadiga direktor oskab õpet teistmoodi korraldada. 

Aga veel kord: nendele lastehoidudele, kes tegutsevad sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei ole eesti keele [oskuse] nõuet seni kehtestatud, kuna nad ei ole õppeasutused. See kindlasti nüüd muutub. Ma olen täiesti kindel, et nad saavad selle rakendamisega hakkama. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Küsimusi tekitab see eelnõu otsast otsani. Lasteaiadirektor peab olema magistrikraadiga. Meil on ministrid keskharidusega. Eesti keelt ei pea olema. Öeldakse, et võrdselt peab kohtlema. Ma ei [saa aru], kus riigis me elame. Minu teada [me elame] Eesti riigis, kus riigikeel on ainult eesti keel. 

Aga mul on hoopis teine küsimus. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, et te kutsute komisjoni linnade ja valdade liidu esindajad ja kohalikud omavalitsused – nii‑öelda tugevama poole – ja siis te räägite, et võtate päevaraha [üle otsustamise õiguse] vanemate hoolekogult ära ja annate selle omavalitsusele. Teate, Reformierakond on viinud meid nii [suurde] vaesusesse, lapsevanemad loevad igat senti, ja nüüd te [võtate] lapsevanemate käest ära õiguse otsustada, mis on päevaraha …

Toidu maksumusest te räägite.

Te annate selle automaatselt üle, ta hakkab …

Aitäh!

… ütlema, ma ei tea, kas [seda teeb] vallavalitsuse ametnik – see oleks kõige hullem. See on küll täiesti uskumatu, ma ütlen ausalt. Kuidas te tulite selle peale …

Aitäh, küsimus on arusaadav!

Kas te kutsusite ka lastevanemate esindajad komisjoni?

Suur aitäh teile küsimuse eest! Ma tean, et selles eelnõus on olnud hästi palju selliseid kohti, mille üle erinevad osapooled on vaielnud. Nagu ma ütlesin, on see väga läbi kaalutud. Ja just nimelt linnade ja valdade liidu poolt, kes ei ole mitte Reformierakond, vaid nemad on need kohalike omavalitsuste … (Hääl saalist.)

Head kolleegid, ärge palun segage vahele!

Vabandust, kas ma tohin rääkida? Nad ütlesid, et see ei ole reaalselt võimalik. Ei ole võimalik, et lapsevanemad seda otsustavad. Ühelt poolt ei saa seda valla piires ühtselt kehtestada, sest lasteaiad on erinevad, ja teiselt poolt ei saa seda hangete tulemusega lukku panna. Te olete ise [pikalt] omavalitsuses tegev olnud ja teate, et kui on hange, siis kindlasti tahad seda hästi korraldada, aga põhimõtteliselt oled ikkagi sõltuv sellest, millised pakkumised tulevad. Lastevanemad saavad loomulikult hääletada. Nad saavad teada sellest protsessist, saavad mõjutada seda, kas lasteaed otsustab minna, ma ei tea, näiteks üle oma köögile – meil on väga häid lasteaedu, kes ise tõesti toitu valmistavad –, saavad avaldada soovi toiduainete osas, aga nad ei otsusta. See oli see, mida linnade ja valdade liit ütles. Ka lastevanemate esindaja lõpuks nõustus sellega, kui sellest oli pikalt räägitud. Ei ole mõtet panna seadusesse asju, mida tegelikkuses täita ei saa. See [otsus] ei olnud sugugi mitte lapsevanemate vastu, vaid pigem [viidi seadus] vastavusse reaalse olukorraga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Margit, me muidugi nokkisime neid teemasid seal komisjonis ka, aga ma mõtlesin, et ma ikkagi küsin üle. Mulle ikkagi läks väga hinge, kui jõuliselt ründas HTM seda Isamaa muudatusettepanekut. Ja ma nüüd küsin sinu käest. Eks ole, see on sihuke äraspidine jutt, et kõikidel lastel on võrdsed õigused ning emakeele alusel ühtede laste huvide esile seadmine ei sobi kokku võrdsete võimaluste printsiibiga. Seaduse tasandil eesti emakeelega lastele erisuse loomine paneb halvemasse olukorda mis iganes eesti keelest erineva emakeelega lapsed. Aga kui rühmas ongi enamik [lastest] eesti keelest erineva emakeelega lapsed, kes on siis halvemasse olukorda pandud? Või: keele omandamist soodustab viibimine keelekeskkonnas. Okei, aga mis keele omandavad eesti lapsed, kui enamik rühma [lastest] on venekeelsed? Ja õigus kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed, peaks olema igal lapsel, kelle vanem seda soovib. Tore, aga kui seda soovib eesti lapsevanem, siis talle millegipärast see õigus ei kehti. Kuidas sina seda äraspidisust [seletad]? Sina ka hirmsasti pooldad seda võrdsusprintsiipi. Aga mina näen …

Aitäh!

… et siin diskrimineeritakse ikka väga selgelt eesti lapsi.

Jaa, nagu me tõesti … Aitäh selle kommentaari eest! Võib öelda, et tegelikult need arutelud olid palju rikkalikumad, kui mul lubati 20 minuti jooksul siin esile tuua. Ja nagu te väga hästi teate, ma proovisin ka Isamaa ettepanekut niimoodi vormida, et see oleks seadusesse saanud. Mitu korda proovis Tõnis Lukas seda ümber sõnastada. Ja tõepoolest, selleks peamiseks printsiibiks on see – seda ütles ka Tõnis Lukas ühes oma ettepanekus väga kenasti ja ma otseselt ütlesin, et minu meelest on see mõistlik mõte –, et lasteaia direktor moodustab lasteaiarühmad iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades. 

Meie viimasel hääletusel juhtis Liina Kersna tähelepanu [asjaolule], et tegelikult on see seaduses olemas. Ja see oli põhjus, miks me selle [ettepaneku] tagasi lükkasime. Just nimelt seesama võrdsuse printsiibi [alusel] vajaduste ja heaoluga arvestamine. [On] selge, et eesti emakeelega, kodukeelega lastel ja muu emakeelega lastel võivad olla erinevad vajadused. Ka heaolu saab väga erinevalt mõista ja on olemas väga erinevat tüüpi heaolu. 

Lasteaia juhataja peab – selle pärast tal üldse see magistrikraad peab olema – laste vajadusi, [sealhulgas] psühholoogilisi, füsioloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi [vajadusi], suutma mõista. [Lasteaed] ei ole lihtsalt koht, kus lapsed ära hoitakse. Tegelikult neid vajadusi mõistes saab ta neile võimaluse korral ka individuaalselt või grupiviisiliselt läheneda. 

Ja nüüd tõesti lasteaia juhataja ja ka õpetaja professionaalsusest [sõltub] see, kas nad suudavad, kujutame ette, olukorras, kus on kaks eestikeelset last, eesti kodukeelega last ja ülejäänud on muu emakeelega [lapsed], arendada nende kahe lapse eesti keele oskust samamoodi, nagu see areneks kuskil mujal lasteaias, kus on rohkem [sama emakeelega lapsi], ja neid lapsi, kes alles tulevad [lasteaeda] ja on võib-olla väga erineva keeleoskusega. 

Ütleme nii, et mulle annab julgust mõelda, et see nii toimib, minu Saksamaal elamise kogemus. Berliinis võib vabalt juhtuda, et [rühmas] ongi kaks saksa emakeelega last ja ülejäänud on türgi emakeelega lapsed, aga selle, kuidas nad keelt õpivad, otsustab tegelikult see, et õpetaja räägib saksa keelt, ja räägib seda emakeelena. Mõistagi peab ta mõtlema, et ühega saab võib-olla kohe Goethe luuletusi õppida ja teised teevad mingeid muid harjutusi. Aga ta peab seda suutma jagada. 

See on meie reaalsus. Me praktiliselt jõudsime [tõdemuseni], et teatud piirkonnas ongi väga raske õpet korraldada. Samas ma usun, et lapse heaoluga ei arvestataks [juhul], kui need kaks eestikeelset last pandaks näiteks eraldi rühma ja sellesse rühma [kuuluksidki ainult] need kaks last. Siin peab, kuidas öelda, lähtuma heaolust, aga ka sellest lõppeesmärgist. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, aga võrdselt tähendab tegelikult … See on hästi huvitav filosoofiline diskussioon, sest et võrdsed võimalused või võrdsus tähendab seda, et vahetevahel võrdseid koheldakse võrdsena ja ebavõrdseid ebavõrdsena. (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust?

Head kolleegid, laseme ettekandjal ikkagi … 

Me ei saa seda diskussiooni siin niimoodi kahekesi edasi pidada, aga filosoofiliselt on see väga huvitav ja ma olen nõus seda hiljem jätkama. Aga mõistan, et see on oluline küsimus.

 Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Kui ma kuulan ettekandjat, siis ma näen, et ta usub, aga ta ei tea. Usutakse, et küll need eesti lapsed siis teistele lastele keele ära õpetavad. Ja kõhedust tekitav oli näide, et paar saksa last araabia [keele]meres või türgi keelemeres on Berliini või mõne [teise] Saksa linna reaalne olukord ja paistab, et ka meie tulevik. 

Aga tegelikult võetakse eesti lastelt ära eestikeelne kultuuriruum ja ma näen, et see oligi praeguse reformi üks eesmärk: luua multikulti ühiskond ja panna eesti lapsed instrumentidena tööle. Hiljuti oli üks lugu, kuidas üks eesti laps käis Lasnamäel koolis ja hakkas poole aasta pärast rääkima, et Eesti pealinn on Moskva ja ema peab mama’ks nimetama. See oligi see areng. 

Aga muidu ma tahtsin küsida veel seda, et kui meil on keeleoskuse nõue näiteks kodakondsuse omandamisel, kas siis see ei ole diskrimineerimine. Tegelikult võiks lastelt ikkagi keeleoskust nõuda.

Me oleme võtnud … Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt [teie väide], et ma usun, aga ma ei tea midagi. Ma ütleksin selle kohta, et viimased kaks aastat olen ma juhtinud Ida-Virumaal kõikide lasteaedade toetamist väärtuspõhisel üleminekul eestikeelsele haridusele. Tartu Ülikooli eetikakeskuse töötajad, kes on selle projekti raames veetnud peaaegu iga teise päeva Ida-Virumaal, on toonud kaasa väga huvitava materjali ja see on kokku võetud värskelt ilmunud raamatus "Hea lasteaia käsiraamat", mida te saate ka ise lugeda. Ma arvan, et [sellest], mis toimub muu emakeelega lastega töötavates lasteaedades, tean ma rohkem kui nii mõnigi inimene siin saalis. Ja ma pean ütlema, et see on väga raske protsess, aga meil on väga häid tulemusi. Meil on väga häid praktikaid, aga meil on ka väga raskeid kohti. Aga arvestades seda, et eestikeelsele haridusele üleminek 1. septembril 2024 ei toonud kaasa mitte mingeid niisuguseid vapustusi, mida ennustati, olen ma optimistlik, et ajapikku lähevad need asjad paremaks. See on tõesti lasteaedade juhatajate ja rühmaõpetajate kvalifikatsiooni küsimus. Ja loomulikult on see lapsevanematega koostöö küsimus ja nende arusaama [küsimus]. 

Peab ütlema, et muu emakeelega laste puhul on praegu olnud selline tempo, et igal aastal on venekeelsetesse rühmadesse pandud 500 last vähem. See tähendab: lapsevanemate endi soov on, et nende lapsed õpiksid [eesti keelt]. Seda ei ole vägivaldselt [tehtud], see on olnud suur liikumine, arusaamine, et see, et muukeelsed lapsed Eesti riigis eesti keele ära õpivad, on nende heaolu huvides, ja nad teevad seda ilmselt sageli paremini kui nende vanemad või vanavanemad. Ja lõpuks on Eesti ühiskonna huvides, et nad [eesti] keelt oskavad, sellepärast me ju muretseme. Teie oma erakond on teinud ettepanekuid trahvida neid, kes ei oska [eesti] keelt. Küsime siis, kus nad seda keelt peaksid õppima. Eelkõige õpib laps seda lasteaias. Teie ettepanek hoida neid eraldi läheb kokku ühe teise erakonna ettepanekuga hoida venekeelseid lapsi eraldi, nemad ka ei taha, et [lapsed] sellisel viisil eesti keelt õpivad. Sinna keskpõrandale kokku jõudes peame tagama selle, et loodaks sellised tingimused, et ühed saaksid oma emakeelt nii‑öelda puhtana hoida ja teised saaksid riigikeele ära õppida. See on meie ühine eesmärk siin elades.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua ettekandja! Selle eelnõu kohta on saadetud üks sihukene arvamus, mis on pealkirjastatud kui Tartu murelikud tähele‑ ja ettepanekud ning mille on allkirjastanud Tartu abilinnapea. Selle arvamuse kohaselt tähendab selle seaduse sellisel kujul [heakskiitmine] vajadust teha täna hästi toimivas süsteemis olulisi ümberkorraldusi. Nimetatud ümberkorraldused tooksid kaasa ulatuslikud negatiivsed tagajärjed nii lapsevanemaile kui ka Tartu linnale. 

Teie kuulute Tartu Linnavolikogu koalitsiooni liikmete hulka. Ma saan aru, et te siin saalis toetate seda eelnõu, mille vastu on see koalitsioon, kuhu te kuulute Tartus. Kas see teis sihukest identiteedikriisi ei tekita?

Aitäh küsimuse eest! Oleks vaja täpsustada, mille vastu Tartu linn või Tartu linna abilinnapea on. Me oleme Tartu linnalt väga palju häid mõtteid saanud ja minu meelest leidnud väga hea üksmeele ja nende ettepanekutega on selles seaduseelnõus teise lugemise eel arvestatud. Äkki on need natuke vananenud andmed, sest ma kahtlustan, et me oleme päris põhjalikult proovinud arvestada [nende ettepanekutega] ja Tartu linnal on olnud väga head kogemused ja head põhjendused, miks ühte või teist asja niimoodi teha. Peaks siis ütlema täpselt, mille suhtes on eriarvamused jäänud. Minul selliseid andmeid ei ole. 

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Lõõpides öeldes on küll väga halb, et Tartu linna asjad kõik lähevad siiasamma. Aga see on naljatades [öeldud], tegelikult on väga hea. 

Mul on tagasihoidlik küsimus. Sa vastasid mu küsimusele, ütlesid, et omavalitsuses võivad erinevates lasteaedades olla erinevad söögihinnad. Vot see on nüüd küll jama. See on väga halb, kui see ka seaduses nii kirjas on. Lapsevanem ei saa olla süüdi selles, kus ta elab – [kas ta elab] Tartus Annelinnas või Tammelinnas. Milles tema süüdi on? Kas ta peaks hakkama oma last vedama [lasteaeda] selle järgi, et ühes kohas on toit odavam kui teises? Kõikides lasteaedades peab olema tervislik ja kvaliteetne toit. Aga loogiline on see, et oleks samasugune menüü. See, kas linn suudab lasteaedu pidada, millises lasteaias on köök, [kas lasteaed] tellib söögi, ei peaks enam olema lapsevanema mure. Ma saan aru, et täna on teine lugemine ja enam mingeid muudatusi teha ei saa … 

Aitäh!

… aga sa vastasid selliselt, et võivad olla erinevad hinnad. No omavalitsuse piirides peaks olema lasteaedades toidu hind sama.

Nii. Ma loen siis veel üks kord ette Tartu Linnavalitsuse seisukoha. [Loen ette] ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukoha, mis ütleb, et hoolekogu arvamuse ärakuulamise nõue enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist on sisuliselt tühine. Kui hoolekogu ei nõustu ja ikka kehtestatakse, siis ei ole arvamuse avaldamisel mingit mõju. Tuleb arvestada, et toidukulu on sõltuvuses riigihangetes esitatud pakkumisest. See on [Eesti Linnade ja Valdade Liidu] arvamus. Teine argument: Tartu linn ütleb, et ta on keerulises olukorras, kui osades lasteaedades on oma köök ja osades hanketeenus. 

See [muudatus] tähendaks sisuliselt seda, et me ei lubaks neid erinevusi. Aga meie koolid on praegu väga erinevad, neil on lubatud nii metoodika kui ka võib‑olla toidu [maksumuse] osas võtta erinevaid seisukohti. See tähendaks, et me hakkame ühtlustama ja näiteks [piirame] nende vabadust ise oma toitu teha. Kui me tahame seda päevamaksumust teha, siis kes selle vahe kinni maksab, võiks küsida. Ühes kohas soovitakse odavamalt teha, teises mitte. Võib-olla mõnes kohas kasvatatakse ise oma porgandid ja kartulid ja tahetakse selle [abil odavamalt] teha. Lapsevanemal on loomulikult võimalus valida selline lasteaed, mis vastab tema pereväärtustele.

Vahetevahel võib‑olla tõesti juhtub … Võib öelda ka niimoodi, et lasteaedade puhul on väga suured erinevused. Ma tooksin siia kõrvale ka selle [asjaolu], et ainult kaks omavalitsust – Tartu linn ja Tallinna linn – võtavad lasteaiatasu maksimummääras. Meil on päris palju omavalitsusi, kus seda tasu üldse ei ole, kus lapsevanemad ei peagi maksma muu kui ainult toidu eest. Meil on üle Eesti väga-väga suured erinevused, kuni me anname selle õiguse kohalikele omavalitsustele. See, kas me võtame selle ära, on poliitiline küsimus. 

Ma ütleksin nii, et haridusministrit nõustanud akadeemik Jaak Aaviksoo arvab hoopis vastupidi. [Tema arvates] tuleks ka üldhariduses järgida sama [põhimõtet], mis on alushariduses, ja anda [koolidele] suurem vastutus oma asju ise korraldada, [ta leiab], et see on andnud häid tulemusi. 

Nii et see, kas me tahame ühtlustada või me tahame tunnustada igaühe autonoomiat, on sihuke poliitilise, ka hariduspoliitilise ja regionaalpoliitilise diskussiooni küsimus. Aga see ei olnud selles mõttes komisjonis arutlusel. Praegu me ei saa pidada diskussiooni [ja ma ei saa rääkida sellest,] mida ma ise mõtlen, vaid ma räägin sellest, mis komisjonis oli. Aga aitäh selle mõtte [õhku] viskamise eest! [See teema] kindlasti väärib arutelu. 

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu näol on taas tegemist olukorraga, kus riik tahab aktiivselt sekkuda ja reguleerida valdkonda, mis on pea täielikult kohalike omavalitsuste pädevuses. Seejuures tekitab riik kohalikele omavalitsustele uusi nõudeid ja ülesandeid, samal ajal jääb aga omavalitsuste riigipoolne rahastamine endisele tasemele. Alushariduse kulud on pea sajaprotsendiliselt KOV‑ide kanda ja viimastel aastatel on need kulud omavalitsuste eelarvetes märkimisväärselt kasvanud. Kõige autoriteetsem kohalikke omavalitsusi ühendav ja esindav organisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit jättis eelnõu kooskõlastamata eelkõige puuduliku mõjuanalüüsi ja omavalitsustele seaduse rakendamisega kaasnevate võimalike täiendavate kulude tõttu. Näiteks on ELVL viimasel viiel aastal teinud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku, et on vaja tõsta 2017. aastal Vabariigi Valitsuse algatatud lasteaiaõpetajatega seotud tööjõukulude kasvatamiseks ja ühtlustamiseks [loodud] meetme [raames] kohalike omavalitsuste tulubaasi omavalitsustega kokku lepitud ja õiglastel alustel. Loomulikult pole seda juhtunud. Lisaks viitas Eesti Linnade ja Valdade Liit olulisele asjaolule, et eelnõu seletuskirjas on puudu sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi puudutava osa mõjude analüüs. 

Aga see pole veel kõik. Puhtpraktiliselt on see seaduseelnõu problemaatiline juba sellepärast, et teeb õigustamatult lapsehoiuteenuseid pakkuvate asutuste elu märgatavalt keerulisemaks. Eelnõuga tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Muu hulgas tähendab see koolieelsete lasteasutuste personalile kehtivate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning kohalikele omavalitsustele nõuet tagada kõigile lastele vanema taotlusel konkreetne koht valitud lasteasutuses. Viimane ei ole iseenesest vale, aga eeldab kohalikelt omavalitsustelt jällegi lisaressurssi, milleks riik raha loomulikult ei eralda. 

On selge, et olukorras, kus KOV-idel raha niigi napib, riik aga omalt poolt jagab neile raha asemel pigem kohustusi ja ülesandeid, võib rahaline koormus langeda lastevanemate õlgadele. See oleks eriti väär praegusel keerulisel ajal, kui valitsus võtab inimestelt raha eriti aktiivselt ära erinevate maksu- ja aktsiisitõusude näol. 

Seaduse muutmisega tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid lasteasutuste direktoritele, kes peavad olema omandanud kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel. Lapsehoidjate senine kesk- või kutsehariduse nõue tõstetakse vähemalt kutse 4 tasemele. Samuti kehtestatakse nõuded abiõpetajatele, kellel peab olema vähemalt keskharidus ja kutse, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus. [Kõrgemad nõuded kehtestatakse] olukorras, kus neid töötajaid otsitakse paljudes omavalitsustes tikutulega. Nendele esitatavate nõuete suurendamine on valitsuse järjekordne samm kohalike omavalitsuste ja nende alusharidusasutuste elu keerulisemaks tegemise suunas, eriti olukorras, kus riik lisaraha ei eralda. Lause "eelnõuga ei tehta üldjoontes muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis" lisakommentaare ei vaja. Seega ei saa Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada ja teeb ettepaneku selle menetlemine teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun! 

Ma võtan lisaaega ka …

Kaheksa minutit.

… siis ma ei pea segama pärast.

Ei, te ei sega mind kunagi.

(Naerab.) Aitäh, hea eesistuja, sel hilisel tunnil! Head kolleegid, kes on siin saalis ja kes on mujal majas, ja kõik, kes seda teemat oluliseks peavad ja meid läbi ekraanide jälgivad! Eelkõnelejad on päris palju asju ära rääkinud, olulisi asju, mis on neile tähtsad. Mina keskenduksin sellele, mis [on] isiklikult mulle ja ka laiemalt meie fraktsioonile [oluline], ja tegelikult, kui mööda Eestit ringi käia ja õpetajatega ja üldse inimestega suhelda, on see asi, mis inimesi väga-väga häirib – häirib lapsevanemaid, häirib õpetajaid. Sellest me siin just rääkisime, et on tehtud üks muudatusettepanek, kus öeldakse, et kui on valdavalt teiskeelsed lapsed kusagil piirkonnas – see ei ole üle Eesti niimoodi –, siis võiks ikkagi eesti lastel olla õigus saada olla omakeelses õpi- ja kasvukeskkonnas, et nende haridus ei kannataks. Ja noh, seda ettepanekut ründas Haridus- ja Teadusministeerium kuidagi eriti raevukalt ja koguni väitis, et see on põhiseadusevastane. Sellesse filosoofilisse arutellu me siin üritasime Margitiga minna, aga see tõesti ei ole enam tänase õhtu teema. 

Aga ma argumenteerin natuke. Nimelt näitavad uuringud, et rühmas, kus on muukeelseid lapsi üle 10%, ei käi tavasuhtlus ja mäng enam eesti keeles, samuti kannatab eesti laste areng ja õpe, sest õpikiirus teiskeelsete tõttu langeb, õpitase langeb ja nii ongi kannatajaks eesti lapsed. Rääkimata sellest, et üleüldine suhtluskeskkond nii mängides kui ka omavahelises suhtluses läheb üle vene keelele. See on päriselu ja see on praktika, rääkigu ametnikud või poliitikud mida tahes.

Tõepoolest, me peame üle minema eestikeelsele haridusele, me peame üle minema eestikeelsele Eestile, aga me ei tohi selles protsessis ohverdada tervet põlvkonda eesti lapsi, nende haridust ja arengut. Kui asja tahta teha õigesti, siis peaks teiskeelsetele lastele kõigepealt eraldi spetsiaalse metoodikaga tegema selgeks eesti keele põhialused ja alles siis panema nad kokku eesti lastega. Siis see töötaks. Aga niimoodi, et me lükkame kõik kokku, kuulutades, et lapsed on võrdsed – teate, see on lihtsalt alatu internatsionaalne demagoogia. 

Algusest peale oleks pidanud selle reformi läbi viima nii, et vene õppekeelega koolid ja lasteaiad oleksid läbinud selle transformatsiooni, rakendades selleks spetsiifilisi metoodikaid, eestikeelsed õppe- ja kasvatusasutused oleksid pidanud jääma eestikeelsele haridusele üleminekust puutumata. Sinna oleks saanud teise emakeelega laps alles siis, kui ta on valmis ja võimeline eestikeelses keskkonnas hakkama saama ja õppima ja nõuetekohaselt arenema. See oleks neid lapsevanemaid ja lapsi rohkem motiveerinud ja oleks olnud kõigi suhtes õiglane. Praegu aga mingi võrdsusprintsiibi taha pugedes solgitakse ära eelkõige senine eestikeelne haridus ja selle tase üleüldiselt. Ja täiesti jabur on HTM‑i põhjendus, et soov õpetada eesti lapsi eraldi paneb halvemasse olukorda teiskeelsed lapsed. Ei pane! Just see, et nad lihtsalt visatakse vette [põhimõttel] "ujuge välja, vaadake, kuidas te hakkama saate", on neile halb. Kui neile päriselt õpetada korralikku eesti keelt korraliku metoodikaga intensiivõppe korras – need kogemused on maailmas ju kõik olemas – ja alles seejärel suunata nad kokku eesti lastega ja sada protsenti eestikeelsesse keskkonda, siis oleks see kõigile päriselt võrdselt hea. 

Kahjuks on bürokraadid läinud lihtsamat teed. Kuna seadus ütleb, et nüüd on kõik lasteaiad ja koolid eestikeelsed, siis hoolimata sellest, et suur osa [venekeelseid lapsi] oli enne vene õppekeelega asutuses, me paneme nüüd eesti lapsed lihtsalt endisesse vene õppekeelega lasteaeda või kooli, kui nad seal lähedal elavad, ja mingit abi neile ei anna, ei eraldi õpperühma ega toetust. Mis laste võrdsetest õigustest me siin üldse räägime? Selles keskkonnas areneb ainult venekeelne võrdsus ja eesti laste eest, nende hakkamasaamise ja arengu eest ei seisa keegi. Raamistik on lihtsalt selline, et ülejäänud lapsed teevad neile vähestele eesti lastele ruttu selgeks, mis keeles elu tegelikult selles lasteaias mängides või koolihoones ja selle ümber käib. 

Me teame, et see probleem ei ole terav üle Eesti, õnneks veel. Seda vaatamata sellele, et valitsus on viimase kahe aastaga siia tassinud ja lubanud sisse slaavlasi, venekeelseid üle 2,5% rahvastikust ja need venekeelsed on koondunud just piirkondadesse, kus juba varem oli eestlastel probleeme omakeelse keskkonnaga, nimelt Ida-Virumaale ja Tallinnasse. See tähendab teravat probleemi just neis piirkondades, just nimelt eesti laste jaoks. Ja on kuritegu väga paljude eesti laste vastu, et neilt on eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all ära võetud võimalus üldse eesti keelt kuulda suuremas osas päevast, rääkimata sellest, et neile oleks tagatud normaalne areng omakeelses [keskkonnas]. Kuidas me siis saame tahta, et nendest kasvaksid täiskasvanud, kes viiksid ellu meie põhiseaduses sätestatut ehk et säilitaksid eesti rahvast, keelt ja kultuuri üle aegade? 

Jah, kõik lapsed on võrdsed. Aga nüüd kujuneb olukord, kus mõned on ikka võrdsematest võrdsemad – ja [need on] nimelt venekeelsed lapsed, kellel on kõik õigused minna ükskõik millisesse kooli või lasteaeda, nõuda seal, et eestikeelsed lapsed kas õpetaksid neile oma kohaloluga eesti keelt või õpiksid ise ära vene keele, et neid üldse mängu võetaks. Nagunii me näeme, kuidas Eesti riigiasutused võtavad juba nüüd eelistatult tööle pigem vene emakeelega noori, et näidata, kuidas kõik on nii tublid ja kuidas nad on kõik meie inimesed. Aga eesti laps ja eesti noor jäetakse selle internatsionalismi viljelemise valguses vaeslapse ossa. Nii palju siis võrdsusest. Ja kuna eesti laste eest seismise muudatusi siin seaduseelnõus ei toetatud, siis meie fraktsioon teeb ettepaneku alusharidusseaduse eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud daamid ja härrad! Ega siin pikka juttu teha ei ole vaja, see eelnõu on vastuvõtmatu ja meie, rahvuslaste ja konservatiivide saadikud, hääletame selle vastu. 

Neid etteheiteid on palju. Kooskõlastustabelis on koguni 58 arvestamata jäetud ettepanekut, millest meie arvates oleks tulnud vähemalt kümmekonda arvestada. Aga põhiline on ikkagi see, et kui see eelnõu peaks seaduseks saama, siis ei tagata suurele osale eesti rahvusest lastele enam eestikeelset õppe- ja kasvukeskkonda. Ja samal ajal ei pruugi paraneda ka teise kodukeelega laste õppe- ja kasvukeskkond. Kui lasteaiarühmade moodustamisel ei võeta arvesse lapse eesti keele oskuse taset – seda eelnõu ei kohusta –, siis ei ole võimalik ka eestikeelse õppe- ja kasvukeskkonna tagamisest kõneleda. 

Valitsuskoalitsioon ei toetanud isegi seda muudatusettepanekut, mille kohaselt on eesti emakeelega lapsel õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed. Valdavalt tähendab, et pooled lapsed on eestikeelsed. Aga tegelikult selleks, et õppe kvaliteet ei kannataks, ei tohiks rühmas teiskeelseid lapsi olla rohkem kui 20% ja on parem, kui [neid] ei ole üle 10%. Ja loomulikult peaksid õpetajad valdama eesti keelt täiuslikult. 

Eelnõu koostajad ja valitsuskoalitsioon kas ei saa aru või ei taha aru saada, et on suur vahe, kas eesti rahvusest laps õpib eesti keelt ja kultuuri või ta omandab oma emakeele ja eesti kultuuriidentiteedi eestikeelses keele- ja kultuurikeskkonnas, kus ka tema õpetajad on eesti identiteedi kandjad. Laps ei sünni keelt osates ja ta ei oma identiteeti, vaid tal on ainult eeldused selleks. Identiteedi omandab ta alles identiteedikandjaid jäljendades. 

Niisiis on see eelnõu just täpselt see, mida oli karta, kui hakati eestikeelsele õppele üleminekut kavandama. Nimelt käsitletaksegi eesti lapsi lõimumise tööriistadena, pannakse lastele need kohustused, mida oleksid pidanud täitma poliitikud juba aastakümnete vältel varem. Mingigi lahendus oleks vast see, kui teiskeelsetele lastele korraldataks tasandusrühmad ja pärast seda läheksid nad eesti lastega ühte rühma või klassi. 

Ja ma ütlen ka seda, et mul on kahju ka nendest lastest, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes peavad siis, kui see eelnõu seaduseks saab, selle seaduse järgi käima. Sel sügisel avaldati Soomes ulatusliku uuringu tulemused, millest selgus, et suurem osa immigrandi taustaga lastest ei saavuta koolis kunagi ühiskonnaelus osalemiseks vajalikku keele- ja teadmiste taset. Erandina on see võimalik rühmades, kus teise emakeelega õpilasi on alla 10%. Alla 10%! Soome uuring, väga ulatuslik uuring. Koolides, [kus rühmades] on immigrandi taustaga õpilasi üle 20%, kannatab kõige enam just nende endi õppimine. 

Ja lõpetuseks, seda eelnõu ei saa käsitleda tühjas ruumis. Kui teil kodus on vannitoas mingi toru katki läinud, siis esimese asjana proovite te ikkagi vee pealejooksu kinni panna ja pärast seda hakata korda looma. Meie puhul tuleks esimese asjana hakata kontrollima immigratsiooni, lõpetada see massiimmigratsioon ära, sest alles siis on tagajärgedega tegelemisel mõtet. Lõpetuseks kordan veel: seda eelnõu ei saa toetada. Iluravi siin ei aita, see küsimus on põhimõtteline. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun! (Helir-Valdor Seeder palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks. 

Aitäh! Head kolleegid! Täna on meil siin teatud mõttes eriline õhkkond või eriline rõhkkond, mis puudutab eelnõude menetlemist ja eriti muudatusettepanekuid. Eelmise eelnõu puhul me nägime, et rahanduskomisjon juhtivkomisjonina leidis, et kui Riigikogu liikme või fraktsiooni muudatusettepanek ei ole kooskõlas valitsuse algatatud seaduse eesmärgiga, ei saa seda muudatusettepanekut isegi muudatusettepanekute loetellu lisada eelnõu menetlemisel. Soovitati muudatusettepanekute asemel algatada iseseisev eelnõu, eraldiseisev eelnõu. 

See on väga kummaline lähenemine kodu- ja töökorra seadusele. Ei kujuta ette taolist menetlemist, et muudatusettepanekute asemel püütakse menetletavat eelnõu muuta teiste eelnõudega, mida paralleelselt menetletakse, umbes nii nagu menetletakse riigieelarvet puudutavaid maksuseadusi. See on väga loominguline tõlgendus, mille taga tegelikult on näha soovi kõrvaldada ebamugavad opositsiooni ettepanekud enne, kui need suurde saali jõuavad. 

Teatud mõttes on selle seaduseelnõu puhul, mida me praegu arutame, tegemist samasuguse olukorraga. Nimelt, vaatame Isamaa muudatusettepanekut, mis on täiesti tervemõistuslik ja vajalik ja lähtub tegelikust olukorrast ja praktilisest vajadusest. Ma loen ta teile ette. "Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad, võttes muu hulgas arvesse lapse eesti keele oskuse taset. Eesti emakeelega lapsel on õigus samas kohalikus omavalitsuses kohale lasteaiarühmas, kus on valdavalt eestikeelsed lapsed." Ja oleme lisanud selgituse, et eesti emakeelega laste vajadustest ja heaolust ning eestikeelse õppekeskkonna säilimise vajadusest lähtudes tuleb lasteaia juhtidel tagada eestikeelne kasvukeskkond emakeelena eesti keelt kõnelevate õpetajate toel. 

Eesti riigi põhiseaduse kõige olulisematest sätetest otseselt tuleneb see muudatusettepanek ja see eesmärk, mis siin on väga selgelt sõnastatud. Aga kultuurikomisjon koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga leidis, et selline muudatusettepanek on lausa saatanast. See on vastuolus lausa Eesti Vabariigi põhiseadusega, see on diskrimineeriv ja see on vastuolus võrdsuspõhiõigusega. 

Kui see nii on, siis tulenevalt eelneva eelnõu arutelust ei tohiks see muudatusettepanek siia muudatusettepanekute tabelisse olla sattunudki, sest kui eelmine [muudatusettepanek] oli vastuolus esitatud seaduse eesmärgiga, siis see muudatusettepanek on vastuolus lausa põhiseadusega, põhiseaduse mitme paragrahviga. Ja me hakkame seda põhiseadusega vastuolus olevat muudatusettepanekut siin hääletama! 

Lugupeetud juhataja, ma loodan, et te loote siin selles küsimuses korra. Mina olen segaduses. Seda [muudatusettepanekut], mis on sellise kommentaariga siia tabelisse kantud, ei saa täna ometigi hääletusele panna.

Aga tegelikult, kui iroonia kõrvale jätta, siis see on väga kurb. See on väga kurb, et me selleni oleme jõudnud ja et see on nüüd see tase Haridus- ja Teadusministeeriumis ja Kultuuriministeeriumis, millega me niivõrd olulisi eelnõusid menetleme. 

Ja noh, mis siin ikka, kuulasin ka eelnõu ettekandjat ja julgen küll väita, et tema jutus oli väga tugev vastuolu, kui ta seda muudatusettepanekut möödaminnes tutvustas. Ta nimelt väitis, et olemasolev eelnõu juba sisaldab seda mõtet. Juba sisaldab seda mõtet! Väga selgelt väljendus. No kui see seda diskrimineerivat ja võrdsuspõhiõigust rikkuvat ja põhiseadusega vastuolus olevat mõtet juba sisaldab, siis on see olemasolev eelnõu vastuolus põhiseadusega. 

Ka seletuskirjas on kirjas, et olemasolev eelnõu § 11 lõike 1 sõnastus (lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad) seda ei tee ja on kooskõlas põhiseadusega. Selle kohta ettekandja ütles, et lapse vajaduste ja heaolu arvestamisel võib üheks vajadusi arvestavaks teguriks olla keeleoskus. Ehk kui me ütleme seaduses välja, et keeleoskuse alusel võib kas üksikuna või grupiviisiliselt eraldada, siis on see põhiseadusega vastuolus. Aga kui me seda reaalselt tegelikult lasteaias teeme, siis selline tegevus ei ole vastuolus põhiseadusega. Nii et kui me selle, mida me tegelikult teeme ja teha tahame, kirja paneme, siis on see kurjast, aga kui kirja ei pane, siis võime seda teha. 

Vaat see ei ole läbipaistev seadusloome ja sellisest seadusloomest ma aru ei saa. Seetõttu jääb mulle sügavalt arusaamatuks, miks Isamaa muudatusettepanek niisugusel kujul tagasi lükati. Ja kui see lükati tagasi sellisel põhjusel, nagu siin on kirjutatud, miks see siis on sattunud siia muudatusettepanekute tabelisse ja me tegeleme põhiseadusvastase tegevusega? 

Aga ma arvan, et selles küsimuses on vaja saada selgus. Ja enne, kui ei ole saadud selgust, ei ole vastutustundlik meil seda eelnõu kolmandale lugemisele saata. Seetõttu teen Isamaa saadikurühma nimel ettepaneku teine lugemine katkestada, et selle eelnõu kvaliteeti parandada ja saada selgust nii selles minu esitatud küsimuses kui ka paljudes muudes asjades, mida eelnevad kõnelejad siin on esile tõstnud.

Margit Sutrop, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Head rahvasaadikud! Tõstsin käe püsti, et kõnet pidada, küll alguses selleks, et avaldada oma ja ka Reformierakonna rõõmu, et me oleme jõudnud sellesse staadiumi, kus erinevad huvigrupid ja osapooled on leidnud, et see on vajalik seadus ja see tuleb vastu võtta. Kultuurikomisjonile saabus ka veel oktoobrikuus Eesti Lastehoidude Liidu pöördumine, kus avaldati muret kavatsuse üle lükata alusharidusseaduse jõustumine edasi – 1. jaanuari asemel 1. september – ja öeldi, et koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu teemal on räägitud üle kümne aasta ja olukord on täiesti kriitiline. 

Kuna praegu varjutab see keeleküsimus kõik [muu], tooksin esile kõige olulisema muudatuse, mis tegelikult aitab kaasa ka eestikeelsele haridusele üleminekule. Nagu ma rõhutasin, selle seaduse tulemusena saavad nii‑öelda sotsiaalteenust osutavad lastehoiud ja ka sõimerühmad ühise vormingu ja muutuvad õppeasutusteks. Õppeasutustes saab õppe‑ ja kasvatustöö olla eesti keeles – seda on Eesti riik otsustanud, ja ma arvan, et seda toetab ka Isamaa. Tõstetakse kvalifikatsiooninõudeid, õpe korraldatakse ümber nii, et see toimuks eesti keeles, aga veelgi tähtsam, et see toimuks tänapäevaste lapsekeskse pedagoogika põhimõtete alusel ka kõigis neis piirkondades, kus võib-olla praegu pedagoogikat eesti keeles [ei rakendata] ja kus pedagoogid eesti keeles ei õpeta. See on äärmiselt oluline muudatus, [mis on] ka meie riigi, eesti keele ja kultuuri hoidmiseks väga oluline. 

Nüüd, kuna aega on piiratult, peaksin siiski kasutama võimalust, et öelda, miks Isamaa tehtud parandusettepanekud kultuurikomisjonis tagasi lükati. Tõepoolest, see Tõnis Lukase ettepanek on leidnud kajastamist. Paragrahvi 11 lõige 1 – lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad – [kattub] Tõnis Lukase ühe ettepanekuga. Tõesti, nagu Helir-Valdor Seeder ütles, et [selles sõnastuses] ei ole keelt [ühe] argumendina välja toodud. Aga see [argument] on seal sees. [Lapse] heaolu ja vajadustega arvestamine on ilmselgelt laiem [mõiste] ja ei vaja ainult seda … Tegemist ei ole keeleseadusega, tegemist on õppeasutuste [töö]korralduse küsimusega. 

Põhiseadusevastane on see, kui tuuakse esile üks grupp, tema õigus. Sellega rikutakse teise [grupi] õigust, [õigust] õppida rühmas, kus on sama eestikeelne keskkond. Seega võidakse [selle grupi lapsi] diskrimineerida ja mitte [rühma] lubada, sest kui neid [on rühmas] liiga palju, siis eestikeelset keskkonda enam ei oleks. See on selle asja nii-öelda potentsiaalne [oht] diskrimineerimiseks ja seda [selles eelnõus] püütakse vältida. 

Nagu ma ütlesin, ei ole keeleküsimus selle eelnõu puhul kõige tähtsam asi, kuigi me kindlasti aitame selle kaudu kaasa eestikeelsele haridusele üleminekule. 

Kuna enne pandi kahtluse alla minu kompetents, siis tahaksin öelda, et olen 15 aastat aidanud Eesti lasteaedu analüüsida. Meil on olnud eetikakeskuses suur programm "Hea lasteaed", oleme andnud välja kolmes [kategoorias] märke, toetanud [lasteaedade] eneseanalüüsi ja koolitanud pedagooge. Ja just täna tuli välja eetikakeskuse koostatud ja haridusministeeriumi rahastatud raamat "Hea lasteaia käsiraamat". Soovitan kõigil seda lugeda.

Palun kolm minutit juurde. 

Kolm minutit lisaks.

Ja siin on ka artikkel lugupeetud pedagoogilt Birute Klaas-Langilt, kes räägib just mitmekeelses keskkonnas õppimise hirmudest. Ta on seda [teemat] põhjalikult uurinud, ka [Eesti] Teaduste Akadeemia on talle selleks projektiks raha andnud. Kindlasti saate sellest [artiklist] väärtuslikke mõtteid. 

Aga lisaks on siin ka see vaim, mis on [veel] tähtsam. Ka minu enda kogemus [on, et mitte ainult] keele õpetamine ei ole [oluline]. Ma tahaksin nüüd kiiresti rõhutada seda, et Eesti lasteaiad, Eesti alusharidus on väga heal tasemel ja see seadus annab võib-olla veel tugevama tõuke tagada rohkematele lastele – ka alla kolmeaastastele lastele, keda praegu on 40% ringis – koht kodulähedases lastehoius.

[Peab] kiitma meie alusharidust – PISA uuringute järgi oleme me tõepoolest maailma parimate hulgas, just sellepärast, et meie alushariduse asutused loovad võrdsed võimalused. Sellel on positiivne mõju nii õpitulemustele kui ka edasistele õpingutele ja [õpingutesse] haaratus on tähtis just nende õpilaste puhul, kes on [peredest, kus] võib-olla on raskem sotsiaal‑majanduslik taust. Ja see on üks meie haridussüsteemi nurgakividest. Meil ei oleks üldhariduses PISA edu, kui meil ei oleks sellist tugevat vundamenti. Me võime selle üle uhked olla. 

Jaak Aaviksoo raport toob välja Eesti alushariduse võtmeküsimused ja selle, miks me nii head oleme – see on hea rahastus. Võib-olla on teil huvitav teada, et igale lapsele, kes käib lasteaias, eraldatakse 500 eurot kuus. See rahastus on päris suur, see on mitu korda suurem … Lastevanemate panus on 42 miljonit [eurot], riigi toetus 32 [miljonit eurot] ja KOV‑ide rahastus 460 [miljonit eurot]. Kui see jagada, saab iga laps [ühes] kuus 500 eurot toetust, see on [palju] suurem kutsehariduse või kõrghariduse [toetusest]. Vanemate omaosalus katab jooksvatest kuludest vaid 9%.

Meil on uhked majad, investeeringud, meil on [kõrge] hõivatus – 1,5‑aastastest [ja vanematest], eriti 3‑aastastest [ja vanematest lastest] käib lasteaias üle 90%. Meil on kvalifitseeritud õpetajad, paljudes maades [see nii] ei ole, kõik [meie õpetajad] on kõrgharidusega ja nüüd me [kehtestame] ka lasteaia juhatajale magistrikraadi nõude. Hoiuteenuste maht: viis päeva nädalas 12 tundi. Toitlustamine, kolm söögikorda, parem olme, magamine voodites. Ma usun, et paljud teist on näinud, et mitmete väga arenenud Euroopa maade [lastehoidudes] lapsed magavad madratsitel [maas] ja söövad kodust kaasa antud võileiba. Meie haridusstandard, kõrgharidusega rühmaõpetajad, spordi‑ ja muusikaõpetus kvalifitseeritud õpetajatega. 

Minu enda kogemus on, et lasteaiad on eeskujuks ka koolidele väärtuskasvatuses, sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja lapsekeskse hariduse juurutamisel. 

Ma soovin meie alushariduse õpetajatele ja lasteaedade ja lastehoidude juhatajatele palju jõudu, samuti tugispetsialistidele nende aitamisel. Ja võtmeküsimus, et see kõik, mis selles seaduses kirjas on, rakenduks, on koostöö: koostöö lapsevanematega, koostöö tugispetsialistidega …

Teie aeg!

… koostöö kohalike omavalitsustega. Reformierakond väga soovitab seda seaduseelnõu toetada. Mina praegu lõpetan. Aitäh teile!

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Üks minut, jah. Ma eelkõnelejaga ühes asjas olen kindlasti ühte meelt: Eesti alusharidus on Euroopa parim. Ka soomlased, kellel on algharidus ja põhiharidus parem kui Eestis, õpivad Eestist alusharidust. Aga see eelnõu on ausalt öeldes Euroopa halvim sellel lihtsal põhjusel, et me räägime, et me ei tohiks siin olla kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetena, aga kogu ettekande [tagapõhi] seisneb selles, et [kõneleja] on Tartu volikogus ja Tartu linn on talle öelnud seda, teist ja kolmandat. Tõstame palka või koha maksumust ükskõik kui palju, [kehtestame] lasteaia juhatajale karmimad tingimused, et koha maksumus veel [rohkem] tõuseks. Lasteaiakoha maksab kinni omavalitsus. Pole kuskil seaduses kirjas, kui palju see koht maksab. Mitte kuskil ei ole kirjas, kui palju see koht maksab! See sõltub majast, sellest, kui amort[iseerunud] see on, millised … Me saame rääkida palganumbritest, inimeste arvust. Aga see seaduseelnõu ei ole mitte laste ja lastevanemate nägu, vaid see on kohaliku omavalitsuse nägu. Ja eesmärk on võtta lastevanemate käest viimanegi raha ära. Me rääkisime siin täna maksude tõusust, nii aktsiisidest kui ka julgeolekumaksust, ja see seaduseelnõu annab omavalitsusele õiguse võtta [tasu] maksimaalselt. Nagu eelkõneleja ütles, Tartus ja Tallinnas [juba] on maksimaalne [tasu]. Noh, ma saan aru, et selle eelnõuga tahetakse, et kõikides teistes omavalitsustes ka seda tehakse. Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud ka 31 muudatusettepanekut. Läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh, austatud juhataja! Me oleme täna siin juba päris põhimõttelise pretsedendi loonud. Eelmise eelnõu menetlemisel sai meile selgeks, et kõik need muudatusettepanekud, mis esitatakse ja mis ei ole kooskõlas valitsuse algatatud eelnõu eesmärkidega, saali hääletamisele ei tule, ja kui soovitakse vastavaid muudatusi teha, tuleb esitada eraldi eelnõusid, mille kohta me ei tea, kuidas ja kas neid menetlema hakatakse. 

Nüüd, selle eelnõu kohta on muudatusettepanek, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi lisatud ekspertarvamuse järgi väga selgelt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega – sellele on viidatud ka eelnõu seletuskirjas. Väga selgelt on öeldud, et eelnõu § 11 lõike 1 kohta tehtud muudatusettepaneku sõnastus ei ole põhiseaduse §‑ga 12 võrdsuspõhiõiguse kohta kooskõlas ja on diskrimineeriv, loen siitsamast seletus[kirjast]. Öelge, kas selle eelnõu puhul põhiseadusega vastuolus olev muudatusettepanek on kooskõlas valitsuse algatatud eelnõu eesmärkidega. Ilmselt ei ole. Ja kas tõesti te juhatajana panete selle siin saalis hääletusele, teades, et see on põhiseadusega vastuolus – must valgel [on see siin] kirjas –, ja me peame seda siin hääletama? Kas me jälle loome uut pretsedenti?

[Küsimus] muudatusettepaneku kohta, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas, on tõesti protseduuriline küsimus. Kuid samas on kultuurikomisjon teinud ettepaneku see [muudatusettepanek] suurde saali tuua ja praegu see siin nimekirjas on.

Aga läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku on teinud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Seitsmenda ettepaneku on teinud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistust. Head kolleegid, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 10. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 14. muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hea meelega. Kas võime alustada hääletamist? Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 15 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

16. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 20. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 21. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 22. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 23. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 24. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 25. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 26. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 27. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 28. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 29. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 30. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Ja 31. muudatusettepanek on esitatud kultuurikomisjoni poolt, juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi [vaadanud]. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 419 teine lugemine lõpetada. Juhatajale on tulnud kolm muud ettepanekut, mille sisu on sama. Isamaa fraktsioon, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon [on esitanud] ettepanekud alusharidusseaduse eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut me peame hääletama. Alustame [hääletuse] ettevalmistamist. 

Aga enne, Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on natuke keerulisem küsimus. Kui te ise jääte hätta, siis võib-olla küsite oma nõuniku käest abi. Asi on selles, et Helir-Valdor Seeder viitas, et eelnõu [teise lugemise seletuskirjas] on märge, et [üks muudatusettepanek] on vastuolus põhiseadusega. Oli vist niimoodi, eks ju. Ja nüüd on küsimus, et mida me sellega seoses edasi teeme. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 15 sätestab Riigikogu liikme ametivande, me oleme siin saalis lubanud olla ustavad põhiseaduslikule korrale. Põhiseaduslik kord eeldab seda, et me täidame raudselt põhiseadusest tulenevaid norme. Aga kuna [eelnõu seletuskirjas] on viide selle kohta, et tegemist on ühe põhiseadusevastase muudatusettepanekuga, siis kuidas me saame edasi minna ja hääletada seda eelnõu muudatust, kui me oleme andnud vande, et me oleme ustavad põhiseaduslikule korrale?

[Sellele küsimusele] ma enne vastasin. Komisjon on teinud ettepaneku seda suurde saali hääletama tulla ja selle hääletuse tulemus oli see, et seda muudatusettepanekut suur saal ei toetanud. 

Nüüd me saamegi minna [eelnõu teise lugemise] katkestamise hääletuse protseduuri juurde. Kas alustame [hääletuse] ettevalmistamist või olete juba kõik ette valmistunud? Kas võime alustada? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku alusharidusseaduse eelnõu 419 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.

Lähme tänase või eilse [päeva], 4. detsembri 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. Istung toimus 14. novembril sel aastal ja valmistasime eelnõu ette teiseks lugemiseks. Tähtajaks määratud kuupäevaks muudatusettepanekuid ei laekunud, aga Kliimaministeeriumi ja huvigruppide tehtud ettepanekute alusel esitab keskkonnakomisjon seitse muudatusettepanekut. 

Esimene muudatusettepanek puudutab seaduseelnõu pealkirja. Tuuakse juurde ka mõned pakendivaldkonna muudatused, näiteks lisatakse pakendiseadusesse tagatisraha regulatsiooni uued pakendiliigid. Teine muudatusettepanek on normitehniline ja sellega täpsustatakse tootja vastutust. Kolmas muudatusettepanek puudutab teavituskampaaniaid. Ettevõtted peavad iga-aastaselt ainult raporteerima teabekampaaniatest, nad saavad oma halduskoormust vähendada. Neljas muudatusettepanek käsitleb probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangut. Viies muudatusettepanek on normitehniline. Kuues muudatusettepanek käsitleb vastutuskindlustust ohtlike jäätmete puhul, täpsustati mõningate [sätete] sõnastust. Arutelu ajal [otsustasime koos] huvigruppidega, et me jätame praegu mõningad sätted eelnõust välja ja tegeleme nendega edasi jäätmereformi paketi osana järgmisel aastal. Ja seitsmes muudatusettepanek on ka normitehniline. 

Komisjon otsustas kõiki muudatusettepanekuid toetada, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril sel aastal ehk järgmisel kolmapäeval. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes turustavad oma tooteid Eestis, jäätmekäitlusnõudeid järgima. Palun selgitage, kuidas ja milliste mehhanismidega tagatakse järelevalve nende nõuete täitmise üle välismaiste ettevõtete puhul.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska kirjeldada, kuidas see järelevalve tehniliselt toimub. Seda me komisjonis sel istungil otseselt ei arutanud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Üks hetk. Nii. See jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu peaks justkui olema samm edasi keskkonnahoiu ja ringmajanduse suunas. Kuigi paberil olev eesmärk on õilis ja vajalik, peame tõele otsa vaatama. See eelnõu on koostatud kiirustades, süvenemata selle mõjusse ettevõtjatele, omavalitsustele ja lõppkokkuvõttes Eesti majandusele. Ka komisjonipoolne ettekandja ei suutnud vastata väga lihtsale küsimusele. 

Tootjavastutuse laiendamine ja sellega kaasnev rahaline ning halduskoormus asetavad ebaproportsionaalselt suure surve väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Näiteks nõuab eelnõu, et ettevõtted maksaksid jäätmeladustamise tagatisi, mis arvutatakse jäätmekoguse ja selle töötlemise kulude alusel. Mõjuanalüüsis on selgelt välja toodud, et väiksemate ettevõtete jaoks võib see moodustada kuni 5% nende aastakäibest. Tootjavastutuse raames tuleb neil [luua] ka jäätmete kogumise võrgustikud, mis katavad kogu riigi. Küsimus on, kas seaduse autorid on analüüsinud, kuidas sellised kulud mõjutavad meie väikeettevõtteid, kellest paljud juba praegu töötavad ellujäämise piiril. Ilma riikliku toetuseta või leevendavate meetmeteta on oht, et paljud neist ettevõtetest lõpetavad tegevuse. See toob kaasa töökohtade kadumise ja meie majanduse konkurentsivõime languse. Me ei saa lubada olukorda, kus seadus, mille eesmärk on keskkonnahoid, tegelikult hävitab meie ettevõtluskeskkonda. 

Omavalitsustele pannakse täiendav järelevalve ja halduskoormus, ilma et sellega kaasneks selge rahastus või ressursid. Näiteks nõuab eelnõu, et omavalitsused tagaksid jäätmekäitlussüsteemide toimimise ka kõige raskemini ligipääsetavates maapiirkondades. Samas pole seletuskirjas ega mõjuanalüüsis selgeid vastuseid, kuidas need kulud kaetakse. Kas tõesti eeldatakse, et omavalitsused lihtsalt leiavad vajalikud vahendid oma niigi pingelise eelarve realt? Lisaks, digitaalsed jäätmeveo saatedokumendid, mis peaksid väidetavalt [suurendama] jäätmekäitluse läbipaistvust, toovad kaasa täiendavaid IT‑kulusid ja koolitusvajadusi. Kuidas peaksid väiksemad omavalitsused, kellel puuduvad selleks spetsialistid ja ressursid, toime tulema? 

Eelnõu kohustab ka välismaiseid ettevõtteid, kes müüvad oma tooteid Eestis, järgima samu jäätmekäitlusnõudeid. Idee on iseenesest õige, kuid praktikas on seda äärmiselt keeruline teostada. Kui riik ei suuda tagada tõhusat järelevalvet välismaiste tootjate üle, langeb kogu koormus kohalikele ettevõtetele. Need peavad lisaks oma kuludele kandma ka välismaiste konkurentide põhjustatud kulu. Millised on konkreetsed mehhanismid, mis tagavad, et välismaised tootjad vastutavad oma jäätmete eest? Seletuskirjas ja eelnõus puuduvad selged lahendused. Kas me tõesti soovime näha olukorda, kus Eesti ettevõtjad konkureerivad ebaausas konkurentsis? Kuigi keskkonnahoid on oluline, ei saa me seda saavutada majanduse hävitamise hinnaga. Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele …

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Praegu on eelnõu keskendunud rangete nõuete kehtestamisele, kuid puuduvad selged plaanid ja meetmed, kuidas aidata ettevõtetel ja omavalitsustel nende nõuetega kohaneda. Eriti haavatavaks muutuvad maapiirkondade ettevõtjad ja väikesed omavalitsused, kelle jaoks iga euro on kriitilise tähtsusega. 

Tööhõive vähenemine, suurenenud bürokraatia ja ettevõtluskeskkonna kahjustamine on liiga kõrge hind keskkonnahoiu eesmärkide saavutamiseks. Kas me oleme valmis selle hinnaga edasi liikuma või peaksime astuma sammu tagasi ja koostama eelnõu, mis oleks realistlikum ja tasakaalustatum? 

Head kolleegid, see eelnõu võib küll sisaldada häid kavatsusi, kuid praegusel kujul toob see kaasa rohkem kahju kui kasu. Ma kutsun teid üles kaaluma, kas me tõesti soovime toetada seadust, mis seab ohtu meie ettevõtted, koormab üle meie omavalitsused ja kahjustab meie majandust. Keskkonnahoidu saab edendada mõistlikult, ilma meie ettevõtlust ja inimeste heaolu ohverdamata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on eelnõu kohta teinud seitse muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamise juurde. 

Muudatusettepanek nr 1 on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni arvamus: arvestada täielikult. 

Anti Haugas, küsimus istungi juhatajale!

Küsin, et korrektne olla. Te [ütlete] "juhtivkomisjoni arvamus". Ma lihtsalt üritasin endale [seda erinevust] selgeks teha. Minu arust on seisukoha puhul tegemist siiski otsusega, mitte arvamusega – tegemist on erinevate juriidiliste mõistetega. Või ma eksin?

Igatahes kirjas on: juhtivkomisjoni seisukoht. [See võib olla] arvamus, seisukoht. Otsus tuleb peale hääletust. Aga kuna see hääletusele ei lähe, siis juhtivkomisjoni arvates tuleb arvestada täielikult. 

Neljas muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme korrektsed. Viies muudatusettepanek on keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 430 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme 23. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine. Ettekandja sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Mina annan teile ülevaate selle eelnõu teisele lugemisele saatmisele eelnenud aruteludest. Komisjon sai kokku neli korda – ei maksa ära ehmatada –, nendest [kohtumistest] kaks olid suhteliselt tehnilist laadi. Kuna seda eelnõu tuleb menetleda ühes rütmis alusharidusseaduse eelnõuga, mis oli siin üle‑eelmine [päevakorra]punkt, siis selleks, et need [eelnõud] ühes rütmis menetletud saaksid, oli [vaja veel] kaht [kohtumist]. 

Ma ei hakka teile vast kõiki nelja protokolli ette lugema. Aga tegime ka kaasamisürituse, kuhu kutsusime kõik enda arvates olulist rolli omavad institutsioonid. Mõni tuli [kohale], mõned saatsid kirja, et nad toetavad [seda eelnõu]. Toon esile [Eesti] Linnade ja Valdade Liidu murekoha. Nende arvates võib see [eelnõu], näiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete [ning nende lähteainete] seaduse muutmise puhul, nendele kaasa tuua uusi ülesandeid, [mis] nõuavad raha. Ministeerium lükkas need väited ümber, sellist kohustust ei panda. Perearstide seltsil oli ettepanek ühe [sätte] sõnastuse kohta – see on väga spetsiifiline –, kus on [nimetatud] inhaleerimist ja manustamist. Lõpuks, [pärast] juristidelt arvamuse [saamist], leiti, et [mõiste] "kehasse viima" katab ära ka [mõiste] "inhaleerima". Võib-olla kedagi huvitab [see teema].

Siis oli ka küsimusi soovahetuse kohta, see on kindlasti väga oluline teema. Mitmed inimesed küsisid selle kohta erinevatel koosolekutel ja korduvalt küsiti üle, et kas, jumal hoidku, soovahetuse osas midagi muutub. Õige vastus on see, et selle eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervishoiu seadusest tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse ja sisulisi muudatusi ei tehta. Ma tahan selle üle korrata, see [teema] oli mitu korda meil komisjonis arutelu all. 

Sooviti ka teada tuulikute tervisemõjude analüüside kohta. Sotsiaalministeerium ütles, et vastused tuulikute mõju kohta [inimeste] tervisele saab järgmise aasta 1. septembriks. 

Loomulikult tegime ka menetlusotsused. [Esimene] menetlusotsus: teha ettepanek [võtta eelnõu] täiskogu päevakorda 4. detsembril, see oli konsensuslik [otsus]. Teine: teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka see oli konsensuslik [otsus]. Ja kolmas: kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. detsembril, ka see oli konsensuslik [otsus]. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite ära väga olulise punkti sellest sotsiaalkomisjoni arutelust, kus tõusetus küsimus, et mispärast ei ole rahvatervise seaduses arvestatud tuulikute tekitatud madalsagedusliku müra ja infraheli saastega, mis väga oluliselt mõjutab inimese tervist. Ministeeriumi esindaja vastus oli see, et Kliimaministeerium alles töötab neid norme välja. Ja minu küsimuse peale, et kas ei oleks mõistlik praegu kogu see tuulikute pull peatada nii kauaks, kui ei ole selge, millist kahjulikku mõju avaldab see inimese tervisele, ütlesite teie, et sellele küsimusele pole vaja vastata. Miks pole vaja vastata ja miks te nii ütlesite?

Ma nüüd proovin meenutada seda vestlust. Jaa, see [küsimus] tuli arutluse alla küll. Ma arvasin niimoodi seepärast, et mul oli tunne, et Sotsiaalministeeriumi ametnik ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Mina küsisin tõepoolest selle soolise ebakõla sätte kohta, [selle kohta], mis siis saama hakkab. Selleks on ka põhjus. Nimelt, viis aastat tagasi, kui ma olin rahvastikuminister, soovis Sotsiaalministeerium seda muudatust [teha] turbokiirusel. Ühesõnaga, muutusi soovis ta ikka päris kardinaalselt, [sooviti] anda [isikule] rahvastikuregistris uus isikukood enne igasuguseid soo muutmisi või arstliku komisjoni otsuseid ja sooviti kaotada kaheaastane ooteperiood. See on see põhjus, miks me seda küsime. Kui otsida avalikest andmetest, siis [tuleb välja, et] ka väga paljud arstid ei soovita sellega kiirustada. Aga mina küsin üle – te olete jurist ja oskate mulle öelda –, te ütlesite, et soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm liigub RTerS‑ist TTKS‑i ehk rahvatervishoiu seadusest tervishoiu[teenuste korraldamise] seadusesse. Määruse andmise volitusnorm …

Teie aeg!

Kas see tähendab, et see [volitusnorm] läheb lihtsalt sõna-sõnalt ühest seadusest teise või liigub see ikkagi määruse tasandile?

Määruse andmise volitusnorm liigub ühest seadusest teise, nii nagu ministeeriumi ametnik selgitas. Ministeeriumi ametnik kinnitas, et sisu osas muudatusi ei ole. Mis võib tulevikus toimuda? Raske öelda, sellest me ei rääkinud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen ikkagi tagasi oma eelmise küsimuse juurde, mille te blokeerisite ära väitega, et Terviseamet ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest. Ma olen nõus sellega, et ta ei saa vastata Kliimaministeeriumi eest, kuid meile sai teatavaks fakt, et Kliimaministeerium alles töötab välja neid norme, [millele] tuulikud peavad vastama, et olla inimesele ohutud. Küsimus on praegu selles, lugupeetud ettekandja, et Terviseameti esindaja, kes tegelikult peaks seisma inimese tervise eest, oleks võinud ikkagi anda oma arvamuse selle kohta. See ei ole Kliimaministeeriumi eest vastamine. Terviseameti esindaja oleks pidanud andma ja võinud anda oma arvamuse selle kohta, miks see küsimus pole üldse tähtis. Ma ei saa aru, milleks selline blokeering ja Riigikogu liikme tegevuse takistamine.

Aitäh! Kõigepealt ma parandan selle asja ära, et ma ei öelnud Terviseamet, ma ütlesin Sotsiaalministeeriumi ametnik. Teiseks see, et loomulikult Riigikogu liige on oma töös vaba, aga komisjonis võiks jääda – nüüd ma räägin enda põhjendustest – teema raamidesse ja, ütleme, nende volituste raamidesse. Ma küll ei kujuta ette, et kui meil on Sotsiaalministeeriumi eelnõu, siis me hakkame küsima arvamusi liiklusseaduse kohta või [selle kohta], kuidas mingid teehooldusnõuded kehtestatakse. Ma arvan, et see ei ole väga konstruktiivne. Iga asi omal ajal ja omas kohas.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Üks selle seaduse tähtsaimaid saavutusi, nagu ma aru saan, on soovahetuse ümbertuunimine, tehniliselt pisut teise lahenduse andmine. Fantastiline saavutus! Eks? Ukraina suure sõja ajal tegeldakse Eestis soovahetusega. Kahjuks te raiskate ära niimoodi ju suure osa meie vaimsest energiast lihtsalt mõttetuste peale. Aga minu küsimus on: kas komisjonis ei [teinud] keegi [ettepanekut] visata selline jama seadusest üldse välja ja lõpetada totrustega tegelemine ja noorte sandistamine?

Aitäh! Kõigepealt, mitte kõigepealt, vaid [ütlen] ainult, et me ei tuuni mingit soovahetuse süsteemi ringi. Kogu see süsteem, mis praegu on – on ta hea või halb, oleneb vaatenurgast –, jääb samasuguseks, lihtsalt see volitusnorm liigub ühest seadusest teise, kus on loogiliselt selle õige koht.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees! Et nüüd ikka väga täpne olla, [küsin uuesti]. Te küll ütlesite, et see volitusnorm liigub samal kujul teise seadusesse üle. Aga ma küsisin ka komisjonis kolm korda üle, et [kas ma saan õigesti aru, et] see liigub teise seadusesse määruse tasandil. Kas ma saan õieti aru? Ärge vastake mulle juriidilises keeles volitusnormidest. See on praegu seaduses niimoodi määratletud ja nüüd viiakse see teise seadusesse, aga antakse määruse tasandil. Määrust saab valitsus omatahtsi muuta, me ei saa seal midagi kaasa rääkida Riigikogus.

Mina saan [rääkida] sellest, mida komisjonis arutati. Ministeeriumi ametnik selgitas kolm korda, et selle [sätte puhul] sisulisi muudatusi ei tehta. Mina ju ei tea, mida nad seal ministeeriumis plaanivad teha. Kui nad ütlevad, et sisulisi muudatusi ei tehta, siis mul ei ole alust kahelda, [arvata], et [midagi tehakse] kuskil salaja.

Nii, küsimus oli arusaadav. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Just ütlesite Kalle Grünthalile, et ta ei ajaks teemasid sassi – ega siis komisjonis ei saa suvalistel teemadel asju ajada. Aga me käsitleme ikkagi ju rahvatervishoiu seadust. Kas siis selle [seadusega seoses] oleks imelik käsitleda [tervisega seotud] tuulikunorme? Kuhu seadusesse need peaksid kolima? Sellepärast et praegu tuli ju väga jahmatav informatsioon, et Kaitseväe uuringu järgi on 16 kilomeetri kaugusel Aidu tuulepargist sajakordne normide ületamine elektromagnetväljade osas. Kas see ei ole siis teema või kas see ei peaks kuidagi rahvatervishoiu seadusega seotud olema?

Kindlasti see võib olla teema. Seda Aidu asja ma ei oska kommenteerida, ma ei ole selle infoga väga hästi kursis. Aga nagu Sotsiaalministeeriumi ametnik ütles, selle teemaga tegeldakse. Juht on Kliimaministeerium ja vastused tulevad tuulikute kohta 1. septembriks. Ja sellele ma ka viitasin.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Hea Eestimaa rahvas! Kell on kaks öösel. Te ilmselt magate ja seda nii-öelda originaalesitust ei näe, aga te ärkate üles ja siis näete seda kindlasti. 

Kell on kaks öösel ja me menetleme sellist olulist eelnõu nagu rahvatervishoiu seadus. Sellessamas patakas, mis mul praegu näppude vahel on, on 200 lehekülge. 200 lehekülge küsimusi selle kohta, kuidas me kaitseme Eesti rahva tervist. Ja teate, ma sõnastan oma kõne sellise pealkirjaga: "Jääb selge mulje, et lisaks Eesti rahva majanduslikule hävitamisele üritab Reformierakonna valitsus kõrgeima võimu kandjat ehk Eesti rahvast ka füüsiliselt hävitada". 

Ma toon selle kohta kaks näidet. Kõigepealt, selles seaduses on väga üksikasjalikult räägitud erinevatest [asjaoludest], mis võivad ohustada inimese tervist. Näiteks on siin nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse taseme mõõtmise meetodid. Sellesama teemakäsitluse raames ma märkasin, et selles rahvatervishoiu seaduses ei ole mitte sõnakestki räägitud tuulikutest, saastest tuuleparkides, mida tekitavad madalsageduslik müra ja infraheli. Ja kui ma küsisin ametnikult, et miks seda ei ole, siis öeldi, et jah, see on väga hea küsimus, aga Kliimaministeerium alles töötab neid probleeme läbi ja [otsib viise], kuidas seda olukorda lahendada. 

Kõigepealt, ma hästi lühidalt ütlen, et tuulikute tekitatava madalsagedusliku müra [lubatud piir] on 40 detsibelli. Selle kohta on meil mingisugused määrused olemas, neid norme ei tohi ületada. Aga mitteametlike andmete järgi neid norme ikkagi ületatakse. 

Palju tõsisem probleem on aga nimelt infraheliga. See on täiesti uus teema, sest tuulikute infraheli impulsid levivad kaugele läbi õhu ja maapinna ja nende impulsside eest pole võimalik varjuda. Ja kuna nende puhul infraheli sagedus jääb vahemikku kuni 20 hertsi, ei ole see ka eriti tuntav. Näiteks 1 hertsi sageduse korral on mõjupiirkond 343 meetrit. Ja probleem on selles, et see elektrooniline saaste tekitab inimesele erinevaid haigusi. Ma ei hakka neid kõiki ette kandma – aeg ei võimalda mul seda teha –, aga selle tulemusena jäävad inimesed nõrgaks ja haigeks. Ainuke viis ennast ja oma peret selle eest kaitsta on lahkuda selle mõjualast. 

Kogu küsimus on praegu selles. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et üle Eesti pannakse praegu tuuleparke püsti, aga me ei tea, mismoodi kaitsta neid inimesi, kes elavad nende lähipiirkonnas. Me ei tea, millised on infraheli ja madalsagedusliku müra tekitatud kahjustused. Ma ütleksin, et see on inimeste tahtlik tapmine äriliste huvide eesmärgil. 

Teine teema, mida ma tahtsin puudutada, on [seotud] asjaoluga, et möödunud nädalal tegid 432 arsti ja muud meditsiinitöötajat [pöördumise] COVID‑i vaktsiinide kohta. Meile räägiti nende ohutusest ja sellest, et need kaitsevad meid, aga on tehtud uued teaduslikud analüüsid ja on selgunud, et meile on valetatud. Meile on COVID‑i vaktsiinide kohta valetatud! Austraalias tehtud erinevatest vaktsiiniproovidest on leitud ülemäärast sünteetilise DNA saastet. See kinnitab ühtlasi varasemaid Prantsusmaa, Saksamaa, Kanada ja USA andmeid. Ja nimelt, seesama DNA‑saaste ja saastatud viaalid, milles [vaktsiine müüakse], võivad põhjustada inimgenoomis vähki ja äärmiselt tõsiseid seisundeid. 

Ja kas pole tuttav lugu, et meie elanikkonna hulgas on olnud äkiline vähkkasvajate [arvu] tõus? Lisaks ootamatud terviserikked, äkksurmad inimestel, kelle puhul seda tegelikult ei oota. Ja kogu põhiprobleem on selles, et neidsamu mRNA‑vaktsiine ei testitud genoteraapiliselt ja nende kohta ei tehtud ka kantserogeenseid uuringuid. Seal oli lihtne lause: me eeldame, et nad ei tee meile halba. Kujutad ette! Tänapäeva arstiteaduse juures öeldakse: me arvame, et ei juhtu midagi. Aga juhtus! Ja väga tõsiselt juhtus. 

Nii et tegin ettepaneku, et sotsiaalkomisjon teeks ettepaneku peatada mRNA‑vaktsiinide kasutamine. Kuid mõningase arutelu järel komisjon siiski leidis, et praegu ei saa veel midagi teha. Aga jaanuarikuus me tuleme selle teema juurde tagasi. Ja tuleme tagasi selliselt, et need, kes pooldavad mRNA‑vaktsiine ja ütlevad, et need on ohutud, peavad esitama tõendid, mis lükkavad ümber viimased teaduslikud tõendid. Arutelukoht, et see …

Teie aeg! 

… midagi halba ei tee, on lõppenud. Nüüd räägib teadus. 

Aitäh! 

Aga inimestele ma soovitan mRNA‑süste mitte teha.  

Riina Solman, palun!

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu saadikud ja need, kes jaksavad meid täna öösel jälgida! Antud eelnõuga kehtestatakse uus rahvatervishoiu seaduse terviktekst, et ajakohastada valdkonda ja asendada 1995. aastast kehtinud rahvatervise seadus. Kehtestatakse kõigi osapoolte – riigi, omavalitsuste, organisatsioonide – vastutus ja ajakohastatakse nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks. Uues seaduses pööratakse senisest enam tähelepanu ennetusele. Üheks olulisemaks uuenduse sihtrühmaks on lapsed. Sätestatakse keskkonna- ja toitlustamise nõuded lasteaedadele, koolidele, hoolekandeasutustele. Suurendatakse kooli direktori rolli tervislikku toitumist soodustava keskkonna loomisel. Täpsustatakse nõudeid elektromagnetväljadele, kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujulatele, tätoveerimisele – ühesõnaga tehakse väga palju häid asju selles rahvatervis[hoiu] seaduses.

Aga selle seaduse ajakohastamise puhul tuleb tähele panna ühte asja. [Selle kohta] ei ole ma saanud täpseid vastuseid ei siit saalist ega ka sotsiaalkomisjonist. Ja ütlen veel kord: mingisugust kiusu ma ei aja. Viis aastat tagasi olin ma rahvastikuminister. Ja siis oli Sotsiaalministeeriumis plaan anda kiiresti hoogu juurde soovahetusele, et seda saaks teha kiiremini, kahe aasta asemel palju kiiremini, [muu hulgas] vahetada isikukoodi enne, kui see tärmin täis saab. Vastav komisjon, arstlik komisjon, kes Sotsiaalministeeriumis kohal käis, oli väga sellise kiirustamise vastu. Ma mäletan seda väga selgelt.

Ja ma tõesti mitu korda küsisin, et mida täpselt tähendab [formuleering "määruse andmise volitusnorm"]. Ma loen protokollist ette: "Eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm rahvatervise seadusest tervishoiuteenuste seadusesse." Määruse andmise volitusnorm. See tähendab, et määrus on tekkinud rahvatervishoiu seadusesse. Seesama määrus tõstetakse nüüd teise seadusesse. [Aga] määrust saab valitsus omatahtsi muuta. Seaduses on see jah praegu täpselt sellisel kujul, [see tõstetakse] ühest kohast teise, midagi ei muudeta, midagi ei lühendata.

Aga miks ma selle üle jauran? Ma ei ole halb inimene, mul on inimestest kahju, ma elan kaasa, kui keegi tunneb ennast kuidagi teistmoodi. Aga et ta endale liiga ei teeks, siis ... Vastan teile tunnustatud ajakirjaniku Kadri Kuulpaki – ta on ka sotsiaalhoolekandes, saan aru, et tal on isegi magistrikraad selles [valdkonnas] – 2021. [aastal] Õhtulehes [ilmunud] intervjuu [põhjal], see on avalikest allikatest leitav, endokrinoloog Maie Väli sõnadega. Doktor Maie Väli on tegelenud soovahetajatega 30 aastat. Mida ta ütleb? Teda teeb liigne kiirustamine murelikuks. Soovahetuse soovijaid tuleb aina juurde, nad on järjest nooremad, pea 200 sugu vahetanud patsienti. Hiljem tõdeb ta, et oli noore arstina naiivne. Soovahetuse tulemused on kesised ja selle otsuse üle võiks isegi rohkem järele mõelda, ütleb doktor Väli. "Missugust nõu te sotsiaalministeeriumi komisjonile annaksite?" küsib temalt ajakirjanik Kadri Kuulpak. [Maie Väli vastab:] "Soovitan uuel komisjonil alustada kõigepealt psühholoogilise nõustamisega. Transsoolisuse mitu nägu seisneb õiguses oma sooidentiteedi tunnustamisele ja see ei pea tingimata olema seotud sookorrigeerimise operatsiooniga. [---] Võib-olla mõni neist on õnnelik, aga räägin oma veendumusest, mis on aastatega üha enam süvenenud. Vaatan noori arste, kes on ka püüdnud ühtteist teha. Minnakse korraga peale: kohe hakatakse suguelundite korrigeerimisest rääkima. See ei ole [lege artis (ladina keeles –] arstikunstile vastav) meditsiinis tegutsemine. Hästi oluline on inimestele algusest peale rääkida, et kui ta hakkab hormoonasendusravi saama, siis määrab ta endale ravi terveks eluks. Valearusaam on see, et piisab aasta aega ravimi võtmisest." Ajakirjanik küsib: "Kas teile on ka mõni patsient öelnud …

Lisaaega, palun!

Kolm minutit lisaks.

… et kahetseb soovahetust?" [Maie Väli vastab:] "Kaks inimest. Ma praegu tagantjärele mõtlen, kui palju ma võitlesin, et üks neist saaks sotsiaalministeeriumist loa hormoonraviga alustamiseks. Aga praegu on ta minu peale isegi vihane, sest ta leidis, et ma kiirustasin asja tagant. Ta kaebas ka ekspertkomisjoni juhi, psühhiaater Imre Rammuli kohtusse, kuigi viimane ei võtnud seda menetlusse. Ta ütles, et oleks pidanud ka minu kohtusse kaebama. Naiste puhul on see, et kui nad saavad suures koguses ja pidevalt meessuguhormooni ning neil on emakas ja munasarjad alles, võib suure tõenäosusega tekkida munasarjavähk. Selle patsiendi puhul nii läkski. Sellisel juhul on soovituslik munasarjad eemaldada."

See intervjuu oli väga pikk ja väga põhjalik. 30 aastat neid inimesi teenindanud arst paneb südamele mitte kiirustada, mitte tormata operatsioonidega, sest on ka inimesi, kes on ümber mõelnud ja väga palju kahetsevad ja hiljem ka vaevlevad psühholoogiliste hädade käes.

Mina selle tõttu annan sisse [ettepaneku] selle eelnõu [lugemine] katkestada, kuna mina saan [teisiti] aru, vaatamata sellele, et mulle ka komisjonis öeldi, et seaduses tõstetakse sõna-sõnalt see säte teise seadusesse. Aga ma loen teile veel kord ette: "Eelnõuga tõstetakse soovahetuse teenuse tingimusi sätestava määruse andmise volitusnorm …" Seal oli tõepoolest ka see määruse paber. [Seda lugedes] ei ole minul kindlust, et Sotsiaalministeerium ei tule tagasi oma viie aasta [taguse] soovi juurde määruse tasandil seda turbomenetleda ja paljusid inimesi õnnetuks teha. Ja miks ma seda teen? Mul on endal väga hea sõbranna, kes on teinud läbi selle asja. Ja tema on eelkõige olnud see inimene, kes on manitsenud väga valvama, et mitte öelda peale passima, selle üle, mida Sotsiaalministeeriumist selles vallas, just nimelt kiirustamise vallas tuleb. Aga inimeste õigused on inimeste õigused ja sellepärast ma annan üle [ettepaneku] selle eelnõu [lugemine] katkestada.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on juhtivkomisjonist tulnud ka muudatusettepanekud ja [hakkame] neid muudatusettepanekuid läbi vaatama. 

Esimene muudatusettepanek on esitatud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on tehtud sotsiaalkomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 433 teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud Isamaa fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Alustame selle üle hääletamise ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse eelnõu 433 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 3 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud 24. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Ando Kiviberg. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleegid! Ma tutvustan teile vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. 

Kõigepealt meenutuseks, et selle eelnõuga täpsustatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu puudutavaid sätteid. Ajendiks oli muidugi vajadus korraldada taustakontrolli ja [täpsustada] taustakontrolli [nõudeid] nende isikute suhtes, kes kinnipeetavaid külastavad. 

Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta tähtajaks ei laekunud. Küll aga esitas Andmekaitse Inspektsioon põhjaliku märgukirja teatavate murekohtade osas. [Inspektsiooni esindajad] kutsuti ka komisjoni istungile. Andmekaitse Inspektsiooni esindajad ja Justiitsministeeriumi esindajad kohtusid enne komisjoni istungit ja istungi ajaks olid nad kenasti konsensuse leidnud. Ma ei hakka teie aja kokkuhoiu huvides neid märkusi ette lugema. Aga nagu ma juba ütlesin, et konsensus leiti ja muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei peetud vajalikuks teha. 

Ja menetluslikud otsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. detsembril. Tõsi, nüüd on juba 5. detsember. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 11. detsembril. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid tehtud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 474 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Päevakorra eelviimane punkt on 25. [punkt]: Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Tarmo Tamm. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 arutati majanduskomisjonis põhjalikult. Seaduseelnõus [pakutud] muudatus käsitleb riigi poolt antud soodustuse kompenseerimist kommertsvedajatele, seda nõuab kohtuotsus. Uuringud näitavad, et vedaja kahju nullpileti väljastamisel on 45–46% piletihinnast, seega on 50% hüvitamine igati aus ja õiglane. Komisjoni põhiline soov oli see, et riigi poolt väljamaksete tegemine ei toimuks mitte valemi järgi, vaid kontrollitud andmetest lähtuvalt. 

Olulised muudatused. Kommertsliiniveol toetuse taotlemiseks peab vedajal olema ette näidata kontrollitud käesoleva seaduse [§‑s 34] nimetatud isikute tasuta sõidu õiguse olemasolu ja [ta peab olema] säilitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja turvalisel viisil kuus kuud arvates pileti väljastamisest andmeid tasuta sõidu õiguse aluse kohta, sealhulgas soodustatud isikute isikukoodid. Lisaks pidas komisjon oluliseks, et uus kord ei tekitaks ebamugavusi kasutajatele ega täiendavat koormust ametnikele. Komisjoni otsust toetas 7 komisjoni [liiget] ja erapooletuks jäi 1 liige. Aitäh!

Kas see on kõik? Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud ka muudatusettepanekuid, läheme nende läbivaatamise juurde. 

Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 499 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 

Läheme 4. detsembri viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 7. oktoobril. Eelnõu 515 esimene lugemine toimus selle aasta 22. ja 23. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 6. novembriks kella 17.15‑ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta esitasid juhtivkomisjonile ettepanekud Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette eelnõu komisjoni istungil menetlemist oma nõupidamisel 14. novembril, kus osalesid eelnõu algataja [ehk Vabariigi Valitsuse] esindaja, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad. Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 19. novembri istungil, millel osalesid Rahandusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad. 

Komisjon otsustas teha eelnõu kohta viis muudatusettepanekut, millest neli esitas majanduskomisjonile Rahandusministeerium ja ühe Kaitseministeerium. Muudatusettepanekute loetellu on kantud viis ettepanekut, mis kõik on juhtivkomisjoni ettepanekud. Kõik ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse.

Ja menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 4. detsembril ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. detsembril ja viia läbi lõpphääletus. Kõik menetluslikud otsused olid konsensuslikud. Aitäh teile!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. 

Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 515 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning tänane päevakord ammendunud. Istung on lõppenud. Turvalist koduteed!