Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja head inimesed, kes te meid ekraanidelt vaatate! Seda eelnõu me oleme siin saalis juba korra, umbes kuu aega tagasi menetlenud ja siis päädis see suuremat sorti arusaamatusega, sest EKRE saadikud avastasid seadusest paragrahvi, mis võimaldaks karistuse ära kandnud pedofiilidel nende enda taotluse alusel ja Sotsiaalkindlustusameti ametniku loal alustada või jätkata tööd lasteasutuses. Pluss see, et karistusregistrit täiendatakse niimoodi, et kui isik on toime pannud pedofiilse teo, siis ei kajastuks see enam registris: kõik andmed tema karistuse kohta kustutatakse ja ta on praktiliselt puhas leht avalikkuse jaoks, tööandjate jaoks, kõigi jaoks.
Esialgu tundus, et see on mingi arusaamatus või juhus, et selline paragrahv on seadusesse kirjutatud, sest igasugune terve mõistus tõrgub seda uskumast. Ma tuletan teile veel kord meelde, teile kõigile, et me räägime praegu laste kaitse seadusest – lastekaitseseadusest.
Tänaseks on selgeks saanud, et see polnudki apsakas ega juhus, vaid see oli täiesti eesmärgipärane tegevus. Algusest peale on mingi ametnik ministeeriumis sellise asja teadlikult eelnõusse kirjutanud, minister on selle heaks kiitnud ja järjekindlalt surutakse seda seaduseelnõu, juba teist korda ja muutmata kujul, Riigikogu sotsiaalkomisjonis läbi eelkõige koalitsioonisaadikute toetusel.
Jah, see on eesmärgipärane tegevus, väitku keegi siin vastupidist nii palju, kui tahab. Sest kuidas teisiti mõista asjaolu, et see eelnõu on meile siia lauale tagasi toodud täpselt samal kujul ja kõnealune paragrahv on jätkuvalt sees, kuigi mitte mingit avalikku hüve kandvat eesmärki ja põhjust selleks ei ole.
Ainsad, kes sellest segasest paragrahvist võidavad, on kuriteo toime pannud inimesed, eelkõige lastevastase kuriteo sooritanud inimesed. See [eelnõu] avab neile nende räpastes unelmates nii palavalt unistatud tee ohvrite juurde, laste juurde ja mitte keegi ei saa neid enam takistada, sest sellega rikutaks seadust.
Ja veel kord: ärge tulge mulle rääkima, et see kõik on juhus. Ei ole! See on pervertide poolt siia sisse sokutatud. Ilmselgelt on see ringkond, kes sellele kõigele katet teeb ja seda mahitab, mõjuvõimas ja täiesti võimalik, et seejuures ka piiriülene.
Head vaatajad ja kuulajad! Hea Eesti avalikkus! Me tihti kuuleme või loeme meediast, kuidas PPA lastekaitsegrupi osakonna töötajad, kes tegelevad just lastevastaste seksuaalkuritegude uurimisega, nii rahvusvaheliste kui ka kohalike pedofiiliavõrgustike väljaselgitamisega, mõne erakordselt jälgi pedofiiliajuhtumiga seoses räägivad, milliseid jõhkraid olukordi nad oma igapäevatöös näevad ja kogevad, kuidas pedofiilid, jälgid manipulaatorid, on oma ihade rahuldamiseks valmis kõigeks, kuidas nad hävitavad laste elusid ja seda sõna otseses mõttes, sest nad ei põrku tagasi ka tapmise ees. Rääkimata füüsilisest vägistamisest, pisikeste imikute, beebide vägistamisest, kui neil vaid avaneb selleks võimalus. Inimkaubandus, laste pildistamine, lasteprostitutsiooni mahitamine – see kõik on selle musta ja räpase maailma igapäevaelu ja sellele tuleb igal inimesel, absoluutselt igal inimesel, kellel on vastav positsioon või selleks muu võimalus, igati ja täie jõuga vastu astuda. Vastasel juhul paiskub see kurjus maailma, ujutab meid üle, hävitab ning mürgitab üha uute ja uute põlvkondade elu ja tulevikku.
Selle seaduseelnõuga seonduvalt ma väga soovin, et keegi sealtsamast PPA lastekaitsegrupist kuuleks seda, ärkaks ja mõistaks, mida siin praegu seadusandluse tasandil plaanitakse teha; et asjaomased instantsid ärkaksid, läheksid ja selgitaksid välja, kes on selle paragrahvi taga, kes püüab siin oma ja võib-olla ka mingi suurema seltskonna, võib-olla terve võrgustiku plaani ellu viia, tahtes saada legaalset võimalust pääseda ligi lastele, potentsiaalsetele ohvritele, ja niimoodi tühistada ära kõik see suur ja raske töö, mida aastaid on teinud südamega inimesed, kes on päriselt pühendunud laste kaitsele, kes kaitsevad neid jõhkrate, kavalate, manipuleerivate, rahakate, positsiooniga kurjategijate eest, keda me nimetame pedofiilideks.
Võib-olla tuleks päriselt pöörata pilgud meie ministeeriumidesse, poliitikute poole, väga kõrgele, sinna, kuhu justkui ei tohikski vaadata. Sest see paragrahv selles eelnõus kõneleb meile – mitte ainult ei vihja, vaid lausa karjub näkku –, et kusagil on midagi väga-väga mäda ja keegi ajab siin mingit väga räpast asja.
Kus on õiguskantsler, lasteombudsman? President, kes kaamerate ees käib laste päid silitamas? Kuidas kõik – ka Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed – teevad jätkuvalt näo, et ei-ei, siin pole mitte midagi sellist?! Loomulikult on! Peab olema kurt või pime või mõlemad korraga, kui seda ei näe, või võimust pimestatud, manipuleeritud, ära ostetud.
Me oleme ju näinud, kuidas üks äärmiselt skandaalne, kõrge võimupoliitikuga seotud juhtum nii elegantselt vaiba alla pühiti. Pole olnud, ei tohi rääkida! Meediast korjati ära materjalid, ühiskond manipuleeriti vait, sest nii kõrgel ja olulisel kohal olev poliitik ju ometigi mitte midagi taolist ei tee. Pedofiil ei ole ainult koja- või külamees. Ja kui ongi, siis nemad muidugi pannakse kinni. Aga ilusad, siledad, rikkad, positsiooniga pedofiilid, vaat nendega ei juhtu mitte midagi! Neil on hoopis voli ja võim teha endale meelepäraseid seaduseid. Me ei tule selle pealegi, millise lipsu või kostüümi taha võib peituda selle jälgi võrgustiku liige, sest tõesti, ega näkku pole ju kellelegi midagi kirjutatud.
See seaduseelnõu, mida meile juba teist korda siia lauale topitakse, annab veenva kinnituse, et need inimesed on olemas. Nad tegutsevad väga-väga eesmärgipäraselt ja nüüd võib isegi öelda, et suhteliselt varjamatult. Kõik, kes sellisel kujul eelnõule oma heakskiidu annavad, teadke, et iga lapse hing, kes tulevikus selle tõttu kannatada saab – isiklikult te küll neid lapsi ei tunne, neist midagi ei tea, aga nad on olemas –, kõik nende hinged tulevad karjuma teie unenägudesse. Ja nende pilastatud kehad jäävad teie südametunnistusele, kui teil seda on.
Juba 2018. aastal ilmus artikkel, kus toodi välja, et Eestis vägistatakse aastas 100 last. Ja need kõik olid pedofiilid, kes seda tegid. See oli julm, see oli karistatav. Need inimesed said karistuse, mille nad olid ära teeninud, ja ka avaliku hukkamõistu osaliseks. Aga kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, astub Eesti laste õiguste kaitse teel pika sammu tagasi. Lisaks õigusele vanematelt lapsi ära võtta saavad ametnikud õiguse lubada pedofiil lastega töötama, lubada teda laste lähedusse. See on kuritegu inimsuse vastu. See on kuritegu meie kõige kallimate, meie laste vastu.
Seda eelnõu ei saa ega tohi mitte keegi sellisel kujul toetada, just nimelt selle paragrahvi pärast. Aitäh!