Tere hommikust, väga lugupeetud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.  

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 466 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid 0. Eelnõu 466 on seadusena vastu võetud. 

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 475 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 1. Eelnõu 475 on seadusena vastu võetud. 

Head kolleegid, kärsitu inimesena olen loomulikult valmis oluliselt kiiremas tempos neid asju menetlema, aga ma olen võtnud seisukoha, et lõpphääletuste juures ootame kaks minutit. Ooteaeg on pikk.

Head kolleegid, saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! On hea võimalus rääkida veidi Eesti merendusest, sest meresõiduohutuse seaduse muudatus puudutab meie merendussektori ellujäämist, tulevikku ja konkurentsivõimet. Merenduse osatähtsus Eesti majanduses on läbi aegade olnud suur ja on seda jätkuvalt. Merendussektori mõju Eesti majandusele on analüüsitud Transpordiameti tellitud ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse läbi viidud uuringus, mis valmis 2023. aastal. Uuringu tulemusena valmis ülevaade Eesti merendussektori valdkondadest ja neis tegutsevatest ettevõtetest ning Eesti merendussektori mõju analüüs.

Aastatel 2019–2021 tegutses Eesti merendussektoris keskmiselt 1850 ettevõtet ning neis oli hõivatud keskmiselt 19 500 töötajat. Merendussektoris tegutsevad ettevõtjad teenisid sel perioodil keskmiselt 6,8 miljardit eurot müügitulu. Uuringust selgub, et merendussektori ettevõtete müügitulu moodustas vaadeldaval perioodil kogumajanduse müügitulust 7%. Eesti merendus- ja logistikasektor tervikuna ei ole täielikult taastunud COVID-19 pandeemia mõjudest, mille tõttu reisijate [arv] ja kauba[vedu] veeteedel ning [kauba käitlemine] Eesti sadamates 2020. aasta alguses oluliselt vähenes. Eesti meretranspordi ja sadamate kaubamahud vähenesid oluliselt ka 2023. aastal, eelkõige seoses sõjaga Ukrainas ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidega Venemaalt pärit kauba veole. Eesti sadamad ja merendussektor on teinud tublit tööd, et asendada need kaubaveod muude kaupadega teistest riikidest, ning merendussektori kogutulem on hakanud viimastel aastatel jälle kasvama. 

Praegu lõpphääletusele mineva meresõiduohutuse seaduse muudatuste eesmärk on toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti. Eelnõuga vähendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 31. detsembrini kõikide Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevate laevade tasutavat veeteetasu 14% võrra. See soodustus on olnud ka eelmistel aastatel. COVID-i aegadel oli soodustus koguni 35%, sel aastal 15%. Kindlasti on küsimus, kas see on lähiriikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Julgen öelda, et on. Helsingit, Stockholmi, Soomet, Lätit ja Rootsit vaadates on veeteetasu, mis Eestis kehtib, tänu sellele soodustusele kindlasti konkurentsivõimeline.

Veeteetasu vähendamine pole ainus meede Eesti merendussektori konkurentsivõime tugevdamiseks. Riigieelarve läbirääkimistel otsustas Vabariigi Valitsus lähiaastatel suunata 25 miljonit eurot CO₂ kvootide müügi tuludest laevade ümberehituseks Eestis. Kliimaministeerium arendab välja toetusmeedet retrofit, mis ergutab laevandusettevõtteid valima oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmise [kohaks] Eestit, pakkudes neile Eestis tehtud investeeringute puhul osalist rahastuse tagastust. Kui võrrelda, siis see meede sarnaneb Film Estonia programmiga, mille puhul riik maksab tagasi [teatud] protsendi Eestis kulutatud rahast. Selle meetme abil tuuakse Eestisse reisi- ja kaubalaevu, et meie ettevõtted saaksid tegeleda nende ümberehitusega. Eestil on olemas nii vajalik kaldataristu kui ka pädevus ettevõtetes, et selles valdkonnas rahvusvaheliselt konkureerida. Taristuminister Vladimir Svet kommenteeris valitsuse otsust järgmiselt: "Meede ei ole võluvits, küll aga oluline panus merenduse valdkonda ja ettevõtete poolt väga oodatud. Tegutseme tihedas globaalses konkurentsis ning selle abil saame suurte laevaomanike otsuse [---] oma laevastiku ümberehituseks kallutada Eesti kasuks." 

Paluks kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks.

Ja muidugi tuleb jätkata laevade Eesti lipu alla toomist. Eesti toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut spetsiaalse seaduspaketiga, tänu millele on laevaomanikel, laeva meeskonna juhtimise või laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel võimalik saada soodsamaid maksutingimusi: [rakendada] tonnaažikorda ja laevapere liikme [maksusoodustust]. Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna põhiüksus eesotsas asekantsler Kaupo Läänerannaga töötab välja ettepanekute paketti, mis võimaldaks veelgi rohkem soodustada laevade Eesti lipu alla tulemist. 

Kokku võttes. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab selle eelnõu vastuvõtmist seadusena. Eesti on mereriik ja merenduse konkurentsivõime toetamine erinevate meetmete abil panustab Eesti majanduse arengusse. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 526 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 74 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 0. Eelnõu 526 on seadusena vastu võetud.  

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teise lugemise jätkamine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu.

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teen väikese kokkuvõtte lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu [ettevalmistamisest] teise lugemise jätkamiseks. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 6. mail 2024. Esimene lugemine toimus 29. mail 2024. Teine lugemine katkestati 10. oktoobril seoses segadusega lastega töötamise piirangu ümberhindamise osas. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 24. oktoober. Kokku esitati kuus muudatusettepanekut: Riina Solman tegi neli, EKRE fraktsioon kaks ettepanekut.

Mis on olulisemad muudatused? [Täiendatakse lastekaitseseaduse] § 20 lõigetega 5–8, millega täpsustatakse lastega töötamise piirangu ümberhindamise [taotluse menetlemise] korda, sealhulgas [taotluse] menetlemise tähtaegasid – selleks on 60 päeva –, nõutavaid dokumente ja osapoolte rolli. Sotsiaalkindlustusamet saab ümberhindamise menetlusse kaasata Justiitsministeeriumi. Eelnõu ei muuda piirangute kehtestamise aluseid, nii et see kujutaks ohtu lapse turvalisusele. 

Toimusid arutelud ja [saadi ülevaade] muudatusettepanekutest. Arutasime Riina Solmani ettepanekuid [täiendada] kuritegude loetelu, kasutada kontrollimise [alusena] isikukoodi ja küsida prokuratuuri hinnangut. Need ettepanekud ei leidnud komisjonis toetust. EKRE fraktsiooni ettepanek jätta eelnõust välja § 1 punkt 11 ja § 2 – see tehti, viidates pedofiilia legaliseerimise võimalusele – ei leidnud samuti toetust. Komisjoni hinnangul on eelnõu regulatsioon korrektne ega ohusta lapse turvalisust. 

Edasi [tehti] menetlus[otsused]. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku jätkata teist lugemist 3. detsembril ja teine lugemine lõpetada. Kolmas lugemine on planeeritud 11. detsembriks ja selle käigus toimub ka lõpphääletus. Komisjon andis esimehele volitused eelnõu teise lugemise jätkamise ja kolmanda lugemise dokumentide allkirjastamiseks. 

Eelnõu eesmärk on täpsemalt reguleerida lastega töötamise piirangute ümberhindamise protsessi, et tagada selgus ja läbipaistvus, kahjustamata laste turvalisust. Isiklikult võtsin veel hinnangu ka advokaadibüroolt. Eelmine kord oli meil probleemiks küsimus, kas pedofiilid võivad lastega töötada või mitte. Aga siin on selgelt öeldud: "Pedofiilia on KarS § 145 kuritegu. LasteKS § 20 lg 1 ütleb, et KarS § 145 kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada. Seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu aegunud ja andmed kantud arhiivi." 

See oli lühike ülevaade menetluse käigust. Vastan teie küsimustele hea meelega. Aitäh!

Aitäh teile! Ja kolleegidel on täpsustavaid küsimusi. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Palun öelge [nimeliselt], kes kuidas hääletas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud muudatusettepaneku puhul, millega me soovitasime eelnõust välja jätta pedofiiliat ja pedofiilide tegevust soodustavad tegevused. Kuidas hääled jagunesid ja kes kuidas hääletas?

Tuletan veel kord meelde, et pedofiilid ei saa lastega töötada ka siis, kui nende karistus on kantud ja karistusandmed kantud arhiivi. Aga vaatan kohe täpsemalt, kes kuidas hääletas.

Nii, EKRE ettepanek oli jätta § 2 eelnõust välja. Juhtivkomisjon ütles: jätta arvestamata. Muudatusettepaneku poolt olid Kalle Grünthal, Kert Kingo ja Priit Sibul, vastu Karmen Joller, Irja Lutsar, Eero Merilind, Madis Timpson, erapooletud Hele Everaus ja Helmen Kütt.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Selles asi ongi, et te jälle valetate. Tegelikult on siin sees punkt, et kuriteo sooritanud pedofiili kuritegu kaotatakse registrist, ta muutub puhtaks leheks ja saab minna uuesti lastega töötama. See paragrahv annab väga vaba tõlgenduse. Ma küsin, kas komisjonis oli juttu, missugust ühiskondlikku hüve see kannab, kui kuriteo sooritanud inimestel – eriti veel siis, kui tegemist on lastevastase kuriteo sooritanud inimesega – lubatakse lastega töötada. Missugust ühiskondlikku hüve see kannab, et kuriteo sooritanud inimene, ükskõik, millise kuriteo sooritanud inimene võib selle seaduse kohaselt lastega töötada?

Hea küsija! Ütlen veel kord, et selle [eelnõu] alusel pedofiiliat Eestis ei legaliseerita ja seda ei luba ka meie põhiseadus, mis kohustab lapsi kaitsma. Ka mitmed rahvusvahelised konventsioonid kohustavad Eesti riiki lapsi kaitsma.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et tohtritele, kes hääletasid EKRE muudatusettepanekute vastu, jäi juriidiline tekst mõneti arusaamatuks. Aga küsimus on selles, et tegelikult ei ole sisse viidud mitte mingisuguseid muudatusi, et lapsi pedofiilide eest kaitsta. Ainukene argumenteeritud väide oli vaid see, et ministeeriumi esindajad ütlesid, et seaduse mõte on teine. Ma ütlen selle kohta niimoodi: me ei tea, mis kellelgi mõttes on. Seaduses peab selgelt väljenduma seadusandja tahe, aga seadusandja tahe väljendub praegu selles, et pedofiile soositakse ja neil lubatakse uuesti lastega töötada. Öelge palun, mispärast teie ja, ütleme, komisjoni arstidest koosnev osa hääletas pedede poolt.

Hea küsija! Tuletan veel kord meelde: komisjonis me rääkisime, et ei ole põhjendatud eelnõust välja jätta [lastekaitseseaduse] § 20 muudatusi. See ei täida seda eesmärki, millele muudatusettepaneku tegijad viitavad. Pedofiilid ei saa lastega töötada ka praeguse seadusandluse kohaselt, kuna see keeld on eluaegne, ja see ei muutu ka edaspidi. Sotsiaalministeerium on ka varem kinnitanud, et ümberhindamise alused on kehtinud juba aastast 2022. Praegu tehtavad muudatused on ümberhindamise [taotluse] menetluse muutmiseks ja need ei anna pedofiilidele võimalust lastega töötada.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Te muidugi loete paberi pealt maha neid õigustusi ja õigustavaid selgitusi, mille ametnikud on kirja pannud. Aga mind huvitab, kas oli juttu ka sellest või kas te teate, kes konkreetselt olid need ministeeriumi ametnikud, kes selle pedofiilia peitmise ja pedofiilide lastega töötamise jätkamise sellesse eelnõusse sisse kirjutasid. Te võite meile siin lolli mängida, aga me kõik saame aru – ka need, kes selle poolt on hääletanud, et seda seaduseelnõu läbi suruda –, et pedofiilide rehabiliteerimise punkt või punktid on siin eelnõus sees. Kõik saavad aru, aga kõik mängivad lolli. See on lihtsalt piinlik. Kas te võite need nimed öelda, teate te neid nimesid?

Hea küsija! Tuletan veel kord meelde, et ma võtsin selleks ka eraldi juriidilise arvamuse. Juriidilises arvamuses on öeldud, et pedofiilia on karistusseadustiku § 145 järgi kuritegu. Kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada, seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed kantud arhiivi. Pedofiilid ei saa lastega töötada.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seadus peab olema kõigile üheselt tõlgendatav, seaduse tekst peab olema selge ja arusaadav. Kas te annaksite ülevaate komisjoni arutelust, kuidas seal sellest seadusest arusaamisega oli, kas kõik said sellest ühtemoodi aru või oli ka [teistsugust] arusaamist?

Jaa, tõepoolest, komisjonis oli selle üle pikk diskussioon. Need, kes on suurema juriidilise kogemusega, arutasid seda teemat. Meie lähtusime ministeeriumi antud hinnangust, et see seadus on arusaadav. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete täna mitu korda viidanud advokaadibüroo arvamusele, mille te võtsite. Kas te võiksite öelda, milline advokaadibüroo see oli ja kas sellega oleks võimalik tutvuda, kas see materjal on kuskilt kättesaadav?

Jah, kindlasti. Tegemist on Ellex Raidla Advokaadibürooga ja see [arvamus] on kõigile vabalt kättesaadav, võin seda jagada ka paberilehtede peal.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult tuleneb teie praegusest vastusest, et ministeeriumi töötajad pole seda eelnõu välja töötanud, vaid te olete andnud selle erasektori kätte, kes teeb seda siis raha eest. Aga see pole praegu asja probleem. Probleem on selles, et te siin puldis kogu aeg väidate, et pedofiilid ei saa enam lastega töötada. Aga see on ju teadlik vale! See on teadlik vale, mida te rääkisite komisjonis ja mida räägite ka praegu siin saalis. Karistusregistrist kustutatakse need andmed ära ja mitte ükski inimene ei saa enam teada, et see pedofiil on lastega mingisugust jama kokku keeranud, ja ta saab uuesti tööle. Öelge, mispärast te tahate, et mingisugused p-tähega tüübid meie lapsi pilastavad. Ma ei saa sellest aru.

Ei, ma ei soovi seda, et nad pilastaksid. Ütlen veel kord: pedofiilid ei saa lastega töötada. Tööandjal on kohustus kontrollida [töötaja] tausta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelmine kord teise lugemise ajal võttis komisjon ise selle eelnõu tagasi, et täpsustada neid asju. Kas nüüd advokaadibüroo kaudu leiti siis need vahendid, mille abil veel kord selgitada ministeeriumi seisukohti ja mitte välja jätta sedasama § 1 lõiget 11, [millega täiendatakse lastekaitseseadust], ja § 2, mis muudab karistus[registri] seadust? Kas tõesti ei olnud sellist lähenemist, et võiks veel süvitsi vaadata? Advokaadibüroo ütles, et tuleb minna edasi niiviisi, nagu ministeerium tahab, ja komisjon ei suutnud ise otsustada.

Ei, kummutan need väited. Kuna mina olen seaduseelnõu juhtivmenetleja, siis ma isiklikult võtsin [selle hinnangu]. Kuna ma jäin eelmine kord selle seaduse tõlgendamisel hätta, siis selleks, et olla [asjades] kindel, võtsin juriidilise büroo hinnangu. Seda, kas ja kuidas, arutasime veel ka komisjonis ja komisjon jõudis samasugusele järeldusele, ilma et oleks advokaadibüroo hinnangut näinud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, te ikka kordate siin kogu aeg, et pedofiilid ei saa lastega töötada. Aga millel see arvamus põhineb? Sellepärast et siia seadusesse on jätkuvalt sisse kirjutatud võimalus, et Sotsiaalkindlustusameti ametnikul on võimalus seda ümber hinnata. Ükskõik, mida mõni teine seadus meile ütleb, ametnikul on õigus lubada pedofiil tagasi lastega töötama.

Komisjonis me arutasime seda, aga meile antud selgitustest ei tulnud välja, et pedofiilid saavad lastega töötada. Ja sellest me ka lähtusime: pedofiilid ei saa lastega töötada ka uue seaduse alusel.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, kas te võite täpsustada, mis kuupäeval seda teie tellitud arvamust komisjonis tutvustati ja arutati? Käisin praegu ja vaatasin, et seal taga meie materjalide hulgas seda küll näha polnud – seda teie nimetatud arvamust, mida kõik lugeda saavad. Äkki ikkagi viitate, kust seda lugeda saab.

Jaa, tuletan meelde, et komisjon arutas seda erinevatel aegadel, need [arutelud] olid siis, kui komisjoni istungid toimusid. Aga ma ütlen, et mina võtsin arvamuse kohe vahetult peale eelmist istungit, kui [eelnõu teine lugemine katkestati], et olla kindel, et pedofiilid ei saa lastega töötada, ja see kuupäev oli 1. november.

Lugupeetud ettekandja, mul on palve. Te ütlesite, et see on avalik dokument ja te olete valmis selle avalikustama. Võib-olla te siis, kui lõpetate, palute meie sekretariaadil paljundada mõned eksemplarid. Siis on võimalik läbirääkimiste ajal sellega tutvuda.

Jah, aga see peaks olema näha ka Riigikogu koduleheküljel, kuna see on tellitud arvamus.

Sellisel juhul ei ole seda tarvis. Ma loodan, et see on eelnõu materjalide juures, võib-olla istungiosakond vaatab, kas see on seal olemas või ei ole. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma ei tea, mis põhjusel kõik need muudatusettepanekud Riigikogu sotsiaalkomisjonis teie heakskiitu ei leidnud, aga ma küsin üle. On olnud juhtumeid, kus karistuse ära kandnud pedofiilid muudavad oma nime ja haridusasutused [ei pruugi inimese tausta] kontrollides lastega töötamise piirangu alla kuulumist märgata, mistõttu oleks vajalik, et kontrolli teostamisel lähtutaks isikukoodist, mis jääb nime muutmisel samaks. Sellise muudatusettepaneku me tegime, et avastada selliseid pedofiile. Me teame, et nad on juba vanglakaristust kandes saanud oma nime muuta. Meil on üks juhtum, kus pedofiil võttis vanglakaristust kandes endale teise kodaniku nime ja see kodanik oli sellest väga häiritud. Miks te seda muudatusettepanekut ei toetanud, mis võimaldaks avastada peidetud pahatahtlikku soovi lastega tegeleda?

Seda me komisjonis arutasime. Niikuinii juba kontrollitakse isikukoodi alusel, mitte nime alusel.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Nojah, te muidugi olete segaduses. Ilmselgelt on teil väga ebamugav seda väga vastikut ja halba eelnõu meile siin tutvustada ja seda läbi suruda. Aga ma küsin sellesama juriidilise ekspertiisi kohta. Kui see eelnõu kord siin saalis juba tagasi lükati, siis miks ei võetud konkureerivaid juriidilisi arvamusi? Juristide arvamused võivad olla väga erinevad, üks juriidiline arvamus võib põhineda ühtedel argumentidel ja teine teistel argumentidel. Kas ei peaks ikka minema tagasi selle juurde, et võtta konkureerivaid juriidilisi arvamusi, ja niimoodi selgus majja saada?

Hea küsija! Me arutasime kõiki neid küsimusi komisjonis mitmel korral ja jõudsime samadele tulemustele, sõltumata juriidilisest arvamusest.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite nimetada mõned näited, mis puudutavad teisi ümberhindamisi – narkomaane, vägivallatsejaid –, kuidas need on motiveerinud seda ümberhindamise vajadust? Milliseid näiteid teile toodi?

Me põhiliselt keskendusime tõesti ainult pedofiiliale. Pedofiilide puhul ei ole lastega töötamine võimalik. Kontrollitakse karistus[registrist] ja kontrollitakse isikukoodi alusel. Tööandja peab tagama, et võetakse tööle niinimetatud puhta registriga inimene.

Mart Maastik, palun!

Tänan, härra eesistuja! Hea kolleeg! Sa ütlesid, et tööandjal on kohustus kontrollida andmeid, et lastega ei töötaks pedofiil. Aga kui need andmed on registrist kustutatud ja neid andmeid ei ole, siis kuidas sa hindad, kust kohast peaks tööandja leidma potentsiaalse töötaja kohta mingeid andmeid, et ära hoida seda, et meil hakkavad lastega töötama pedofiilid?

Pedofiilia karistus ei kustu ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed kantud arhiivi. Arhiivist neid ei kustutata.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et komisjonis, kui ma tutvustasin Riina Solmani esitatud ettepanekuid nr 1 ja 2, mis puudutasid [punktide lisamist], et teatavatel isikutel ikkagi ei oleks võimalik lastega töötada, vastasid Sotsiaalministeeriumi ametnikud, et kuna need sätted hakkasid kehtima alles hiljuti, siis nad ei näe vajadust nende asjade ümbervaatamiseks? Nad ei vastanud, et seda ei peaks tegema või et tegemist oleks põhimõtteliselt vale [asjaga], vaid nad ütlesid, et kuna need muudatused on täiesti uued ja redaktsioon hakkas kehtima alles kaks aastat tagasi, siis nemad Justiitsministeeriumi ametnikega ei näe hetkel vajadust neid sätteid ümber vaadata. Sain ma õigesti aru?

Jaa, tõepoolest, nende muudatusettepanekute seas, mida me arutasime, oli teie ettepanek, mille kohaselt tuleks Sotsiaalkindlustusametil ümberhindamise taotlust menetledes küsida kuritegude puhul hinnangut prokuratuurilt ja väärtegude puhul hinnangut Justiitsministeeriumilt. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et ka praegu on eelnõus kirjas, et Sotsiaalkindlustusamet võib taotluse hindamisel kaasata Justiitsministeeriumi. Kui võimalus asendada kohustusega, tähendaks see vajadust küsida hinnangut ka olukordades, kus piirangu ümberhindamiseks esitatud taotlus on ilmselgelt põhjendamatu, mis tähendaks põhjendamatut halduskoormust ja annaks sellistes olukordades hinnangu küsimata jätmisel taotlejale võimaluse ümberhindamisest keeldumist lihtsamini menetluslikel põhjustel vaidlustada. Need ettepanekud ei leidnud komisjonis toetust.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud eeskõneleja! Minu küsimus puudutab ümberhindamise [taotluse] menetlusse võtmist. Kas te võtaksite lühidalt kokku, miks selline seadusemuudatus üldse tehtud on? Ja teine osa mu küsimusest puudutab halduskoormust. Väidetavalt soovitakse ministeeriumisiseste ümberhindamistega [vähendada] kohtute koormust. Aga kas ei oleks mitte õigem, et kui on siiski toime pandud avalikkust väga sügavalt puudutav ja lapsi teotav kuritegu või ükskõik milline akt minevikus, siis ei peaks kartma just nimelt kohtu poole pöördumist ja kohtus avalikult enda õiguste ennistamise taotlemist? Miks me kardame meie kohtuvõimu?

Hea küsija! Ütleme niimoodi, et ma ei usu, et Eestis hakatakse pedofiiliat legaliseerima, aga Riigikohus on öelnud, et õigusriigis ei saa inimest piirata olukorras, kus tegu ei ole enam karistatav. Ehk teoreetiliselt on tulevikus, kui keegi muudab seadusi ja pedofiile lubatakse lastega töötama, selleks mingi võimalus olemas, aga hetkel ei ole pedofiilil võimalik [lastega töötada]. Ja ka selle seadusega ei saa pedofiilid [õigust] lastega töötada.

Mart Maastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea Eero! Ma loodan, et sa saad aru, et need küsimused ei ole mingisugune opositsiooni vägikaikavedu, vaid on [ajendatud] ilmselgest murest meie ja ka sinu laste pärast, et nendega tulevikus midagi halba ei juhtuks. Sa mainisid, et arhiivist on võimalik dokumente kätte saada. Äkki selgitad seda. Kui ma olen tööandja, näiteks lasteaia juhataja, siis kuidas ma leian potentsiaalse töötaja kohta arhiivist andmeid? Kas need on kuidagi kättesaadavad? Register on kättesaadav, aga kuidas arhiivist [andmeid] kätte saada? Kas tavakodanikul on võimalik arhiivist andmeid saada, et vältida seda, mida on Eestis juba korduvalt juhtunud, et pedofiil on hiljem lasteaias tööd saanud, sest tema kohta puudusid andmed?

(Lehitseb pabereid.) Jah, ma otsin siit seda vastust. Meile selgitati seda komisjonis nii, et tööandja peab seda kontrollima ja kui tal ei ole võimalik andmeid kätte saada, siis on tal võimalik küsida Justiitsministeeriumilt arvamust.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin on ju ikkagi must valgel [kirjas] see asi. Sisuliselt on tegemist Reformierakonna poolt 2022. aastal alustatud protsessiga, kus lastevastaseid seksuaalkuritegusid toime pannud isikutel võimaldatakse naasta lasteasutusse ja asuda lastega töötama. Ja nüüd te teete sellele seadusele sisuliselt nii-öelda rakendussätte, kui nii võib öelda tehnilises keeles. Hetkel räägitakse lastekaitseseaduse § 20 lõikes 4 lastega töötamise keelust. Kui me nüüd seda teie esindatavat dokumenti vaatame, siis näeme, et lastekaitseseaduse muutmise seaduse § 1 punkt 10 ütleb, et sõna "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". "Keeld" ilmselgelt tähendab seda, et see inimene ei saa kunagi lastega töötada, aga kui tekib piirang, siis järelikult tekib mingisugune nii-öelda kaalutlusõigus või võimalus. Nii et juba see peaks ära kirjeldama, et tegelikult te ikkagi tegelete sellega, et pedofiile lastele ligi lasta. Isegi talupojamõistusega vaadates on see niivõrd [selge]. Vaadake [eelnõu § 1 punkti] 10: sõna "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". Pool rehkendust on tehtud, nüüd teete ära ka teise poole.

Hea küsija! Ma tuletan veel kord meelde, et seksuaalse ahistamise korral ei ole ümberhindamine võimalik. Juba 2022 lisati nimekirja sellised paragrahvid, mille puhul on teada, et praeguses õiguses on osa neist dekriminaliseeritud. 

Ja vastuseks Mart Maastikule: leidsin selle koha üles. Karistusregistrist päringuid tehes saab automaatselt valida, et [soovitakse teavet] lapsega töötava isikuna töötamise piirangu kohta, päringu tegijale kuvatakse kogu andmestik.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutas muudatusettepanekuid nr 1 ja 2, teie aga vastasite 4. muudatusettepaneku kohta. Mul on küsimus sellesama lastekaitseseaduse § 20 lõigete 1 ja 2 kohta, mille kohta ministeeriumi ametnikud ütlesid, et need on kehtinud 1. oktoobrist 2022. Neid on eelnevalt analüüsitud ja töötatud välja praeguses seaduses kehtiv lahendus. Hindamisest on möödunud vaid kaks aastat ja ümberhindamist ei peeta vajalikuks. Sisuliselt rääkisid need muudatusettepanekud sellest, et täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääks kehtima lastega töötamise piirang ka karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Ja need puudutasid karistusseadustiku § 172, 173 ja 174, mis on seotud üsna tõsiste või väga tõsiste laste vastu toime pandud kuritegudega: laste hõivamine, laste müümine ja ostmine ning perekondliku kuuluvuse muutmine. Ma saan aru, et tegelikkuses ministeerium ei vastandanud neid, vaid ütles, et kehtiv redaktsioon on veel vähe aega kehtinud, las kehtib edasi. 

Jaa, komisjonis me arutasime seda. Komisjonis oli tõesti arutusel ettepanek täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääb kehtima lastega töötamise piirang ka karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel, ja lisatud on karistusseadustiku §-d 172, 173, [174,] samuti §-d 237–237³. § 172 käsitleb võõra lapse hõivamist, § 173 lapse müümist ja ostmist, § 174 perekondliku kuuluvuse muutmist. Need kõik on väga tõsised laste vastu suunatud kuriteod, mille puhul ei peaks lastega töötamise piirang kaduma karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Samuti §-des 237–237³ sätestatud terrorismiga seotud kuritegude puhul. Ja tõesti, komisjon ei arvestanud neid ettepanekuid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi tuleks tagasi Siim Pohlaku [mainitud] terminoloogia juurde. Lastekaitseseaduse § 20 lõikes 4 asendatakse läbivalt sõna "keeld" sõnaga "piirang". Käesoleva seaduseelnõu § 1 [punkt] 11 ütleb, et kui piirangu osas on põhjendatud see piirang maha võtta, siis see tähendabki seda, et me keelu asemel piirame. Näiteks peab ta lasteaias kahe rühma asemel töötama ühe rühmaga. Tema jaoks on see piirang, mis on ka suht raske. Kui eelnevalt oli [sätestatud], et Sotsiaalkindlustusamet lahendab [taotluse], siis nüüd on toodud, et seda tuleb teha 60 päeva jooksul, tehakse [tärmin] natuke lühemaks. 60 päeva ootad ja saadki selle otsuse kätte, et võid tööle minna. Ma ikkagi küsin, kuidas selle keelu ja piiranguga on. Miks me piirame, mitte ei keela?

Tõepoolest, § 20 lõigetest 1 ja 4 oli väga palju juttu. Komisjonis selgitati, et see ei seadusta midagi enamat, kui on kirjas lõikes 4. Mitte ühtegi uut alust ümberhindamiseks selle eelnõuga ei looda. Need koosseisud on lisatud seadusesse juba 2022. aastal. Osaliselt on need lisatud tulenevalt Riigikohtu lahendist ja osaliselt koostöös Justiitsministeeriumiga, kellega koos vaadati läbi need sätted, kus on toimunud mingisugune muudatus süüteo kriminaliseerimises.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on järeldus kõigist nendest küsimustest ja vastustest, mis siin kõlanud on. Kas ma saan õigesti aru, et tööandjal, kes valib töötajaid, on väga suur vastutus ja tal on kohustus tagada, et igasugused andmed selle kandideerija kohta kätte saadaks? Kas meil on olemas ka vastavad regulatsioonid, et see vastutus oleks tööandjale selge?

Jah, tõepoolest, tavakodanik saab andmeid kontrollida karistusregistrist ja sealt need ära ei kao. Ja pedofiilidel ei teki mingisugustki võimalust ümberhindamist taotlema hakata.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te minu eelmisele küsimusele vastates ei rääkinud ju tõtt. Te tegelikult eksitate inimesi – ma jään endiselt selle juurde. Kutsun koalitsioonisaadikuid, kellel vähegi südametunnistust on, antud olukorras seda eelnõu mitte toetama. Kui me vaatame seda Raidla paberit, siis siin Raidla räägib, et kui eelnõu vastu võetakse, siis eelnimetatud keeld jääb sada protsenti jõusse. Aga samal ajal, ma ütlen veel kord, sellessamas eelnõus, mis meil ees on, [§ 1 punktis] 10 asendatakse sõna "keeld" sõnaga "piirang". Me ei saa ju rääkida, et keeld jääb jõusse. Ja juba sellepärast seesama advokaadibüroo paber ei päde. Me ütleme ise, siinsamas eelnõus te ütlete, et "keeld" asendatakse sõnaga "piirang". Nii et veel kord, mina jään selle juurde, et teie selgitused ei ole veenvad, ja ma kutsun tõesti valitsuskoalitsiooni saadikuid üles [seda eelnõu mitte toetama] – ilmselgelt selle asjaga ei ole praegu kiire –, kuna meile ei ole toodud ammendavaid vastuseid, ei ole antud ammendavaid selgitusi …

Aitäh! 

… lihtsalt hämamine käib. Head koalitsioonisaadikud, palun otsige oma südametunnistus üles ja jätke selle eelnõu edasisaatmine toetamata!

Kuna teil on see advokaadibüroo hinnang olemas, siis ma ei hakka seda ette lugema. Aga lõpetuseks siiski ütlen, et pedofiilid ei tohi lastega töötada, seda nii kehtiva karistuse ajal kui ka siis, kui tegu on aegunud ja andmed kantud arhiivi.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma ei kavatse sekkuda sisulisse arutellu, aga Raidla arvamuses tõepoolest on väga üheselt kirjas, et pedofiilidel see võimalus puudub. Aga loomulikult, head … (Mart Helme räägib saalist.) Head kolleegid, tõepoolest, see on üks arvamus, kindlasti võib olla ka teisi arvamusi. (Mart Helme räägib edasi.) Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma viitasin sellele arvamusele, mis ei olnud kohe kõigile kättesaadav. Loomulikult, see on üks arvamus. (Helle-Moonika Helme saalist: "Komisjonis seda ei olnud.") Jaa, see ei ole väga suur probleem, meil on teine lugemine ja seadusi võtab vastu Riigikogu täiskogu.

Nii, avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riik sekkub üha enam kodanike eraellu. Ka see eelnõu tugevdab riigi kontrolli eraelu üle. Lastega töötavad ametnikud saavad veelgi rohkem volitusi. Meid juhitakse aina enam Skandinaavia mudeli poole, kus riik hävitab laste kaitsmise varjus täiesti normaalseid perekondi. Lapsed võetakse normaalsetelt vanematelt ära ja antakse kasuperedesse, sealhulgas ka samast soost [kasuvanematele]. Kas me tahame elada riigis, kus riik asendab lapsevanemaid? Mina ei taha, seetõttu hääletan selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Kert Kingo, palun! (Kert Kingo küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Piinlik ja häbi on koalitsioonisaadikute pärast. Riik peaks garanteerima, peaks kindlustama, et pedofiilid ei pääse lastega töötama, ja välistama kõik võimalused selleks. See eelnõu ja need muudatused seda ei garanteeri. Nagu juba öeldud, seadus peab olema kõigile üheselt arusaadav. Argument, et meie tahame näha niimoodi ja meie arvame niimoodi, peab kajastuma ka tekstis. 

Siin oli palju hämamist. Ma loen nüüd ette, milline see seaduse tekst on. Lastekaitseseaduse §-s 20, mis on kogu arutelu keskmes, on öeldud: isik – siis on loetletud paragrahvid – võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks. Juba ainuüksi see [näitab], et järelikult ei saa olla eluaegset keeldu, sest on võimalus seda ümber hinnata. Me EKRE-ga esitasime, jah, muudatusettepanekud, et see osa sellest eelnõust, millega soovitakse ümberhindamist täiendada ja selleks veel suuremad võimalused anda, välja jätta. Selle kohta öeldi, et need ettepanekud hääletati maha seetõttu, et need ei täida eesmärki. Mis see eesmärk siis on? Eesmärk on see, et lubada pedofiilid taas lastega töötama. See ei ole esimene kord, seda on meil juhtunud korduvalt. 

Täiendustest. Täiendused, mida selle eelnõuga soovitakse sisse viia, on järgmised. Taotluses, millega soovitakse Sotsiaalkindlustusametilt [piirangu] ümberhindamist, esitatakse põhjendused piirangu ümberhindamise aluse ja vajaduse kohta ning taotlusele lisatakse isiku suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse koopia. "Sotsiaalkindlustusamet lahendab taotluse 60 päeva jooksul ning tunnistab isikule kehtiva lapsega töötamise piirangu kehtetuks, kui taotluse esitamise ajal kehtiva õiguse alusel [‑‑‑] 3) oleks kohtuotsuse kohaselt toime pandud tegu karistatav" – siis on paragrahvide loetelu – "käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud süüteona ning isiku karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi." Need loetletud paragrahvid sisaldavad järgmisi paragrahve: karistusseadustiku § 153¹ "Seksuaalne ahistamine", § 171 "Hooldusõiguse ja eestkoste teostamise nõuete rikkumine", § 172 "Võõra lapse hõivamine", § 173 "Lapse müümine ja ostmine", § 174 "Perekondliku kuuluvuse muutmine" ja nii edasi ja nii edasi. Need on need paragrahvid, mille puhul tahetakse selle eelnõuga anda õigus lastega töötamise piirang kehtetuks tunnistada. Mis siin segast on? See on must valgel täpselt kirjas. Siin isegi ei ole võimalik [kaaluda], kas on või ei ole, sest must valgel on kirjas, et taotlus lahendatakse ja kehtiv lapsega töötamise piirang tunnistatakse kehtetuks, kui näiteks seksuaalse ahistamise korral on isik selle karistuse ära kandnud ja andmed karistusregistrist kustutatud. Väga lihtne!

Arutelu oli ka selle üle, et kui see sõnastus on nii segane, et pool komisjonist sai ühtmoodi aru ja pool komisjoni toetus ministeeriumi selgitustele, siis on selge, et see on praakeelnõu, praaksõnastus. Sellisel kujul ei saa seda teksti seadusesse sisse viia. Viimase kolme valitsuse ajal oleme näinud, kuidas täiesti teadlikult ja pahatahtlikult väänatakse seaduse mõtet, moonutatakse tõlgendust ja tehakse nii, nagu ise tahetakse. Täpselt sama on selle eelnõuga – ei soovita ebaselgust likvideerida. Ometigi peaks meie esmane eesmärk olema, et see oleks väga selgesti arusaadav. 

Lause, et pedofiilid ei saa enam kunagi lastega töötada, see keeld on eluaegne – see on ju farss! Sellesama eelnõuga soovitakse sisse viia muudatus ka karistusregistri [seadusesse]. Praegu on karistusregistri [seaduse] §-s 20 selline lause: käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul kuvatakse päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena – siin peetakse silmas lastega töötamise piiranguid – nii kehtivate kui ka arhiveeritud karistusandmete kohta. Aga nüüd soovitakse sinna lisada üks lause juurde ja see on selline: "Vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse § 20 lõikes 6 nimetatud lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse." Väga selge: vastuses ei kajastata. Seega pedofiil saab puhta lehe, mitte mingeid andmeid enam ei ole. Must valgel on see kirjas. Milleks siis hämada, et tegelikult me ei taha panna pedofiile lastega töötama? Keda te petate? Kirjaoskaja inimene näeb, et must valgel on see kõik kirjas. 

Lisaks tekib muidugi ka see küsimus, et ümberhindamist teostab Sotsiaalkindlustusamet. Jah, käib läbi ka lause, et ta saab ümberhindamisse kaasata ka Justiitsministeeriumi. Kes on see ametnik, kes võtab sellise vastutuse? Kuidas me saame kindlad olla, et [ta ei tee neid otsuseid oma suva järgi]? Selle ametniku väga hea sõber, naabrimees näiteks, on küll jah pedofiil, aga ta on nii tore inimene – hindame ümber, võtame piirangu maha. Või mõni tema lähedastest, kas või poeg või abikaasa. Inimesed on kõik inimesed, kaitsevad omasid. Üks inimene Sotsiaalkindlustusametist hakkab selle üle otsustama. Vaadates, kuidas [viimasel] kolmel aastal on meie riiki juhitud ja kuidas kogu justiitssüsteem on pea peale keeratud, siis mina ütlen, et see ametnik hakkabki oma suva järgi neid otsuseid tegema. 

Kõik koalitsioonisaadikud, kes te siin olete ja hakkate seda eelnõu toetama: te toetate seda, et pedofiilid saaksid uuesti lastega töötada. See jääb teie südametunnistusele! Ma loodan väga, et inimesed jälgivad seda istungit ja kuulavad, millest siin jutt käib. Koalitsioonisaadikud ja kõik [teised] saadikud, kes toetavad seda eelnõu, toetavad pedofiile ja on nõus sellega, et pedofiilid saavad taas lastega töötada. Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun! (Helle-Moonika Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja head inimesed, kes te meid ekraanidelt vaatate! Seda eelnõu me oleme siin saalis juba korra, umbes kuu aega tagasi menetlenud ja siis päädis see suuremat sorti arusaamatusega, sest EKRE saadikud avastasid seadusest paragrahvi, mis võimaldaks karistuse ära kandnud pedofiilidel nende enda taotluse alusel ja Sotsiaalkindlustusameti ametniku loal alustada või jätkata tööd lasteasutuses. Pluss see, et karistusregistrit täiendatakse niimoodi, et kui isik on toime pannud pedofiilse teo, siis ei kajastuks see enam registris: kõik andmed tema karistuse kohta kustutatakse ja ta on praktiliselt puhas leht avalikkuse jaoks, tööandjate jaoks, kõigi jaoks. 

Esialgu tundus, et see on mingi arusaamatus või juhus, et selline paragrahv on seadusesse kirjutatud, sest igasugune terve mõistus tõrgub seda uskumast. Ma tuletan teile veel kord meelde, teile kõigile, et me räägime praegu laste kaitse seadusest – lastekaitseseadusest. 

Tänaseks on selgeks saanud, et see polnudki apsakas ega juhus, vaid see oli täiesti eesmärgipärane tegevus. Algusest peale on mingi ametnik ministeeriumis sellise asja teadlikult eelnõusse kirjutanud, minister on selle heaks kiitnud ja järjekindlalt surutakse seda seaduseelnõu, juba teist korda ja muutmata kujul, Riigikogu sotsiaalkomisjonis läbi eelkõige koalitsioonisaadikute toetusel.

Jah, see on eesmärgipärane tegevus, väitku keegi siin vastupidist nii palju, kui tahab. Sest kuidas teisiti mõista asjaolu, et see eelnõu on meile siia lauale tagasi toodud täpselt samal kujul ja kõnealune paragrahv on jätkuvalt sees, kuigi mitte mingit avalikku hüve kandvat eesmärki ja põhjust selleks ei ole. 

Ainsad, kes sellest segasest paragrahvist võidavad, on kuriteo toime pannud inimesed, eelkõige lastevastase kuriteo sooritanud inimesed. See [eelnõu] avab neile nende räpastes unelmates nii palavalt unistatud tee ohvrite juurde, laste juurde ja mitte keegi ei saa neid enam takistada, sest sellega rikutaks seadust.

Ja veel kord: ärge tulge mulle rääkima, et see kõik on juhus. Ei ole! See on pervertide poolt siia sisse sokutatud. Ilmselgelt on see ringkond, kes sellele kõigele katet teeb ja seda mahitab, mõjuvõimas ja täiesti võimalik, et seejuures ka piiriülene.

Head vaatajad ja kuulajad! Hea Eesti avalikkus! Me tihti kuuleme või loeme meediast, kuidas PPA lastekaitsegrupi osakonna töötajad, kes tegelevad just lastevastaste seksuaalkuritegude uurimisega, nii rahvusvaheliste kui ka kohalike pedofiiliavõrgustike väljaselgitamisega, mõne erakordselt jälgi pedofiiliajuhtumiga seoses räägivad, milliseid jõhkraid olukordi nad oma igapäevatöös näevad ja kogevad, kuidas pedofiilid, jälgid manipulaatorid, on oma ihade rahuldamiseks valmis kõigeks, kuidas nad hävitavad laste elusid ja seda sõna otseses mõttes, sest nad ei põrku tagasi ka tapmise ees. Rääkimata füüsilisest vägistamisest, pisikeste imikute, beebide vägistamisest, kui neil vaid avaneb selleks võimalus. Inimkaubandus, laste pildistamine, lasteprostitutsiooni mahitamine – see kõik on selle musta ja räpase maailma igapäevaelu ja sellele tuleb igal inimesel, absoluutselt igal inimesel, kellel on vastav positsioon või selleks muu võimalus, igati ja täie jõuga vastu astuda. Vastasel juhul paiskub see kurjus maailma, ujutab meid üle, hävitab ning mürgitab üha uute ja uute põlvkondade elu ja tulevikku.

Selle seaduseelnõuga seonduvalt ma väga soovin, et keegi sealtsamast PPA lastekaitsegrupist kuuleks seda, ärkaks ja mõistaks, mida siin praegu seadusandluse tasandil plaanitakse teha; et asjaomased instantsid ärkaksid, läheksid ja selgitaksid välja, kes on selle paragrahvi taga, kes püüab siin oma ja võib-olla ka mingi suurema seltskonna, võib-olla terve võrgustiku plaani ellu viia, tahtes saada legaalset võimalust pääseda ligi lastele, potentsiaalsetele ohvritele, ja niimoodi tühistada ära kõik see suur ja raske töö, mida aastaid on teinud südamega inimesed, kes on päriselt pühendunud laste kaitsele, kes kaitsevad neid jõhkrate, kavalate, manipuleerivate, rahakate, positsiooniga kurjategijate eest, keda me nimetame pedofiilideks.

Võib-olla tuleks päriselt pöörata pilgud meie ministeeriumidesse, poliitikute poole, väga kõrgele, sinna, kuhu justkui ei tohikski vaadata. Sest see paragrahv selles eelnõus kõneleb meile – mitte ainult ei vihja, vaid lausa karjub näkku –, et kusagil on midagi väga-väga mäda ja keegi ajab siin mingit väga räpast asja. 

Kus on õiguskantsler, lasteombudsman? President, kes kaamerate ees käib laste päid silitamas? Kuidas kõik – ka Riigikogu liikmed, komisjoni liikmed – teevad jätkuvalt näo, et ei-ei, siin pole mitte midagi sellist?! Loomulikult on! Peab olema kurt või pime või mõlemad korraga, kui seda ei näe, või võimust pimestatud, manipuleeritud, ära ostetud.

Me oleme ju näinud, kuidas üks äärmiselt skandaalne, kõrge võimupoliitikuga seotud juhtum nii elegantselt vaiba alla pühiti. Pole olnud, ei tohi rääkida! Meediast korjati ära materjalid, ühiskond manipuleeriti vait, sest nii kõrgel ja olulisel kohal olev poliitik ju ometigi mitte midagi taolist ei tee. Pedofiil ei ole ainult koja- või külamees. Ja kui ongi, siis nemad muidugi pannakse kinni. Aga ilusad, siledad, rikkad, positsiooniga pedofiilid, vaat nendega ei juhtu mitte midagi! Neil on hoopis voli ja võim teha endale meelepäraseid seaduseid. Me ei tule selle pealegi, millise lipsu või kostüümi taha võib peituda selle jälgi võrgustiku liige, sest tõesti, ega näkku pole ju kellelegi midagi kirjutatud.  

See seaduseelnõu, mida meile juba teist korda siia lauale topitakse, annab veenva kinnituse, et need inimesed on olemas. Nad tegutsevad väga-väga eesmärgipäraselt ja nüüd võib isegi öelda, et suhteliselt varjamatult. Kõik, kes sellisel kujul eelnõule oma heakskiidu annavad, teadke, et iga lapse hing, kes tulevikus selle tõttu kannatada saab – isiklikult te küll neid lapsi ei tunne, neist midagi ei tea, aga nad on olemas –, kõik nende hinged tulevad karjuma teie unenägudesse. Ja nende pilastatud kehad jäävad teie südametunnistusele, kui teil seda on. 

Juba 2018. aastal ilmus artikkel, kus toodi välja, et Eestis vägistatakse aastas 100 last. Ja need kõik olid pedofiilid, kes seda tegid. See oli julm, see oli karistatav. Need inimesed said karistuse, mille nad olid ära teeninud, ja ka avaliku hukkamõistu osaliseks. Aga kui see seadus sellisel kujul vastu võetakse, astub Eesti laste õiguste kaitse teel pika sammu tagasi. Lisaks õigusele vanematelt lapsi ära võtta saavad ametnikud õiguse lubada pedofiil lastega töötama, lubada teda laste lähedusse. See on kuritegu inimsuse vastu. See on kuritegu meie kõige kallimate, meie laste vastu.

Seda eelnõu ei saa ega tohi mitte keegi sellisel kujul toetada, just nimelt selle paragrahvi pärast. Aitäh! 

 Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, kaasvõitlejad! Praegu tundub tõesti, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ainus, kes püüab seista laste eest ja toob välja selle põhipunkti, mille pärast me siin praegu kõnesid [peame] ja millele tähelepanu juhime. 

Kui siin eelmine kord teine lugemine toimus, oli hinges väike lootus: sotsiaalkomisjon võttis selle eelnõu ise tagasi väikese arutelu järel – au komisjoni esimehele, et ta seda tegi –, et see veel kord läbi vaadata. Praegu on pettumus ikka suur, et see samal kujul tagasi toodi, kuigi pakuti muudatusettepanekuid, väga asjalikke muudatusettepanekud johtuvalt sellest, mille pärast meil siin see probleem tekkis. Ettekandja jäi puldis natuke hätta ja saalis tekkis arvamuste vahetus, milles viidati sellesama § 1 [punktidele] 11 ja 10, et need punktid kas välja jätta või [seda osa] täiendada. 

Sotsiaalkomisjoni liikme tellitud juriidilist hinnangut, mis tuli 11. novembril, praktiliselt kuu aega tagasi, me oleme nüüd saanud täna paberkandjal näha. Väideti, et see oli komisjonis selle arutelu aluseks. See hinnang ütleb konkreetselt, et kui eelnõu vastu võetakse, siis jääb eelnimetatud keeld sada protsenti jõusse ja olukord ei muutu. Me räägime keelust. Samas selle eelnõu [jõustumisel] me [asendame] läbivalt sõna "keeld" sõnaga "piirang". Need on kaks täiesti erinevat asja: kui sulle on midagi keelatud, siis sa seda teha ei tohi, kui midagi on piiratud, siis mingites piirides sa võid neid asju teha. Ja sellega juba antakse – ma ei kujuta ette, mis asi – mingi väike õlekõrs, mingi väike lootus nendele hulludele, keda on karistatud laste väärkohtlemise eest ja kes peaksid olema eluaegse keelu all, et nad ei tohi lastega töötada. 

Ma usun, et Riigikogu liikmetel on lugemisoskus ja see keeld tähendab keeldu, et me seda ei hakka mitte mingil juhul ära võtma. Kui on piirang, siis piirangut saab alati maha võtta. Selle piirangu sõnastusega luuakse praegu eelnõu § 1 [punktis] 11 alus selleks, et enam ei peagi see piirangu või keelu all olev isik ootama. Tal on 60 päevaga selgus majas. Kui on selge, et piirang võetakse maha, siis järelikult on talle kõik uksed avatud, et liikuda oma järgmisse kuriteopaika. 

Ja see on kindlasti üks [põhjus], miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa seda eelnõu sellisel kujul toetada. Kui koalitsioon oleks tahtnud, siis oleks saanud need muudatusettepanekud, mille Riigikogu liige Riina Solman ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitasid, siia eelnõusse sisse viia, et seda eelnõu paremaks teha. Teiste punktide puhul ei ole küsimärke, kuid [nendes punktides], mis muudavad karistus[registri seadust] ja lastekaitseseaduse § 20, on meil põhimõtteline erimeelsus. Koalitsioon peaks sellest aru saama, et me ei aja seda kiusu pärast. See on meie Eesti rahva, Eesti laste tuleviku pärast, et meil oleks kõigile ühtmoodi arusaadav, et pedofiilid ei saa Eesti lasteasutuses ega ka mujal lastega töötada. Me võime siin seda korrigeerida ja [arutada], kui vana on laps. Meile on oluline, et igas vanuses laps [kasvaks] turvalises keskkonnas ja oleks kaitstud, et ta ei peaks muretsema selle pärast ega mõtlema sellele, kas temaga töötav inimene on karistatud või mitte. 

Ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid selle seaduse vastu hääletama, et teha seda veel paremaks ja kaitsta meie lapsi. Aitäh!

Suur tänu! Kalle Grünthal, palun! (Kalle Grünthal küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Kuskil on öeldud selline väide, et inimene on looduse kroon. Miks? Sellepärast, et ta on jõudnud evolutsiooni kõige kõrgemale astmele. Me enda arvates kanname seda tiitlit uhkusega, sest me oleme teistest olenditest siin maailmas targemad, paremad, arenenumad. Ja üleüldse, me oleme inimesed, meile pole võrdväärset. Aga kahjuks puruneb see müüt täna siin saalis vist lõplikult selle eelnõu tõttu. Ma [julgen väita], et pärast selle eelnõu heakskiitmist siin saalis on inimene looduse kroon, aga narrimüts on peas. 

Miks? Evolutsiooni üks põhialuseid on, et oma liigi säilitamiseks tuleb kanda hoolt oma laste eest, neid kaitsta, hoida, toita, kas või oma elu hinnaga. Aga täna purustatakse see täielikult, sellesama lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlemise ajal. Nii rõve on vaadata ja kuulata, et seda eelnõu tehakse justkui lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Öelge mulle, kallid koalitsioonisaadikud, mismoodi te tagate selle seaduseelnõuga laste heaolu?

Ma toon väga lihtsa näite loodusest. Oletame, et metsas uitav inimene kogemata, täiesti juhuslikult kohtub looduses karu ja tema poegadega. Loomulikult karuema põgeneb koos oma lastega, jättes inimese üksindusse. Aga olukord on hoopis teine, kui see inimene satub täiesti juhuslikult ema ja karupoegade vahele. Mis see kaasa toob? See toob kaasa selle, et ema näeb selles inimeses ohtu, ta ei põgene, vaid läheb oma lapsi kaitsma ja ründab inimest. See on evolutsiooni tipp tegelikult. Karu näite põhjal [võib öelda, et] metsloomad hoiavad ja väärtustavad oma järglasi isegi suure hirmu korral. 

Tänane pedofiiliaeelnõu, mida püütakse siin koalitsioonisaadikute poolt läbi suruda, on selle ilmne näide. Öelge, kurat, kes on huvitatud sellest, et mingisugune pedofiil, kes on kunagi karistada saanud, peab saama lastega töötada. Öelge mulle! Eero, sa olid natuke aega tagasi puldis, ütle, miks sa soosid seda, et see väärastunud inimene saab uuesti lastega töötada? Sa raputad pead, et ei saa. Ma hindan väga su arstioskusi, müts maha selle ees, aga ma loen sulle, Eero, siit kaks lauset ette. Sotsiaalkindlustusamet võib teha taotluse, arvestades kõiki asjaolusid, et isiku pedofiilia kohta karistus[andmed] kustutatakse. [Eelnõu] §-ga 2 [täiendatakse] karistusregistri seadust [lausega]: vastuses ei kajastata isiku karistusandmeid osas, mille kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud lastekaitseseaduse [§ 20 lõikes 6 nimetatud] lapsega töötamise piirangu ümberhindamise otsuse. Hea Eero, ma ei saanud su käest küsida, miks sa toetad seda värdjalikku võimalust anda nendele pededele võimalus uuesti lapsi käperdama hakata. Ma ei saa aru!

Kas evolutsiooni tipp on siis see, et me anname oma lapsed nende kätte, kelle puhul süsteem varjab nende tegelikku tausta? Mina olen selle vastu ja ma usun, enamik normaalselt mõtlevaid inimesi siin saalis on selle vastu. Head koalitsioonisaadikud, see on individuaalset [otsust nõudev] eelnõu. Näidake, et te hoolite oma laste tulevikust ja heaolust! Ärge laske panna endale kui looduse kroonile narrimütsi pähe! Teil on praegu võimalus jääda inimeseks [evolutsiooni] kõrgeimal astmel ja käituda nii, nagu karuema käitub siis, kui ta oma lapsi kaitseb.

Aitäh! Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Täiskasvanutena, olenemata maailmavaatest ja erakondlikust kuuluvusest, lasub meil teiega üks oluline ülesanne: tagada, et iga Eesti laps kasvaks üles keskkonnas, kus ta saab end hoituna ja turvaliselt tunda. Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu aitab meil seda eesmärki paremini täita, muutes mitmeid protsesse konkreetsemaks ja aidates täpsustada, kuidas abivajavate laste märkamise ja abistamise süsteem toimib. 

Paraku on kahetsusväärsel kombel eelnõu ümber tekkinud väärarusaamu, mille kohaselt võivad kõnealused seadusemuudatused justkui viia selleni, et lastega saaksid töötada isikud, kes on selleks sobimatud. Ma väga hindan teid, head kolleegid, et te selle pärast südant valutate. Kuid õnneks, nagu kolleeg Eero Merilind meile juba korduvalt tõestas ja üle kinnitas, ei vasta see ekslik arusaam tegelikkusele. Rõhutan veel kord: lastekaitseseaduses sätestatud lastega töötamise piirangud on jõus ja jäävad jõusse. Ka tulevikus ei ole võimalik lastega töötada neil inimestel, kelle taust võib laste turvalisusele ohtu kujutada. 

Käesoleva eelnõu eesmärk on täpsustada piirangute ülevaatamise korda, kuid lapsi ohustavate isikute puhul kehtinud piirangud jäävad samaks. Praeguste muudatuste eesmärk on varakult märgata ja toetada abivajavaid lapsi ning parandada eri valdkondade koostööd. Lisaks luuakse paremini toimiv tugiteenuste süsteem hooldus‑, eestkoste‑ ja lapsendajaperedele, kes hoolitsevad teistest peredest pärit laste eest. 

Samas tuleb tunnistada, et süsteemis on ka probleeme, mis nõuavad laiemat tähelepanu. Kohalikud omavalitsused on õigustatult juhtinud tähelepanu, et nende töökoormus kasvab ning vajalikke ressursse, näiteks spetsialiste, on raske leida. Puuduste kõrvaldamisega tuleb edasi tegeleda. 

Kuid samas peame alati meeles pidama, et laste kaitse ei saa olla ainult üksiku ametniku või omavalitsuse kanda. See on meie kõigi ühine vastutus: märgata lapsi meie ümber ja minna appi. Just seepärast on eelnõus ette nähtud selgem koostöö kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel, et jagada vastutust ja vähendada dubleerimist. On mõistetav, et teatamise kohustuse laiendamine võib mõnes olukorras kaasa tuua lisakoormust või tekitada küsimusi. Seetõttu on oluline, et koos parema teavitusprotsessiga arendaksime edasi süsteemseid lahendusi, sealhulgas selleks, et parandada teenuste kättesaadavust hooldusperede leidmiseks erivajadustega lastele. 

Kokku võttes loob eelnõu selgema raamistiku laste abistamiseks ning toetab nii lapsi kui ka nende peresid. Me kõik soovime, et lapsed kasvaksid keskkonnas, kus nad tunnevad end turvaliselt ja hoituna. Selle eesmärgi saavutamine eeldab nii seadusandlikke muudatusi kui ka pikaajalisi investeeringuid süsteemi arendamisse. 

Head kolleegid! Kutsun teid toetama eelnõu 427 ja samas hoidma avatud arutelu selle rakendamise üle. See on meie võimalus teha koostöös midagi väga olulist, mis mõjutab laste ja perede elu positiivselt. Me ei saa lubada, et üksainuski laps jääks abita lihtsalt sellepärast, et süsteem ei toimi. Üks päästetud laps on üks päästetud maailm. Aitäh!

Suur tänu, Züleyxa! Väikene täpsustus: [kuigi] läbirääkimistel saavad osaleda kõik Riigikogu liikmed, oli Züleyxal ka volitus fraktsiooni poolt, nii et ilmselt me võime seda võtta ka kui fraktsiooni seisukohta. Aga veel kord: siin saab läbirääkimistel osaleda iga Riigikogu liige. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid siin saalis ja oma tubades! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Tegemist on väga tõsise eelnõuga, millega ei tohiks kiirustada, ja sellepärast ei saa Isamaa erinevalt eelpool kõnelejast seda seadusemuudatust toetada, sest riskid, et tööle satub pedofiil või lapsi ühel või teisel viisil kuritarvitanud inimene, ei ole minimeeritud. Eespool kõneldud keelu asemel piirangu sätestamine mitte ei vähenda laste vastu eksinud ja neid teotanud inimese võimalusi lastega [töötava isikuna] tööle saada, vaid suurendab neid. 

Miks? Eestis on olemas sõltumatu kohtuvõim. Kohus on meil sõltumatu, vähemasti mina usun seda narratiivi. Kogu selle eelnõu 427 menetlemise protsessis on jäänud mulle selgusetuks, miks on vaja viia minevikus lastevastase kuriteo või muu taolise [kuriteo] toimepannud isiku hindamine Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumide tasemele, kui meil on olemas sõltumatu kohtuvõim. Miks me häbeneme kohtuvõimu? Me viime asja avalikkuse silme alt selgelt varjule. Inimene, kes on minevikus teinud kahtlase väärtusega teo, peaks lastega töötamise asemel valima loomuldasa teise eluala, ja kogu eluks. Kui talle tundub, et tema minevikus toime pandud kuritegu, mis on täna hoopis väärtegu, ei olnud seksuaalse iseloomu või alatooniga ega [kujutanud] järelkasvavale põlvkonnale suurt ohtu, või see ei olnud minevikus sellist karistust väärt, või kui ta on tõestanud, et on tänaseks täiesti muutunud inimene ja tegu oli noorusaegse rumalusega, millega ta halbade asjaolude kokkulangemisel juhuslikult kokku puutus, siis on tal õigus [lasta] tema arvates ülekohtune kohtuotsus kohtus ümber vaadata. Ma küsin: miks me läheme praegu seda praktikat muutma? Jaa, pedofiilid ei saa seaduse [järgi] ka praegu lasteasutustes töötada, aga nad satuvad sinna. Miks nad satuvad? Sest riskid selles küsimuses ei ole viidud miinimumini. Nad satuvad sinna vaatamata sellele, et advokaadibüroolt Ellex Raidla on saadud hinnang, justkui meil on kindlus, et seaduses seisab pedofiilidele keeld lasteasutustes töötada.  

Nagu alati, kohtub ka selles küsimuses teooria praktikaga. Ideaalid, ükskõik kui ilusad, praktikas tavaliselt sellisel kujul ei rakendu, sest meil on tegemist inimühiskonnaga, mitte masinavärgiga. Ja need inimlikud faktorid, mis mingisugustel kahetsusväärsetel juhtudel on kaldu laste ahistamise ja pedofiilia suunas, ei jää selle tõttu olemata, et meil on Ellex Raidla hinnang ja seaduses määratletud keeld lastega töötada. 

Meile on vastuvõtmiseks toodud muudatused, mis annavad praktikas halbade ja kuritegelike harjumustega inimestele lastega töötamise võimalusi juurde. Kui nende muudatuste siia saali toomise [ajendiks] on kohtute halduskoormuse vähendamine, siis praegu me suurendame nii tööandjate halduskoormust kui ka ministeeriumide ja teiste ametiasutuste halduskoormust. Väliselt jääb justkui võimalus, et riskikahtlusega inimesi kusagil kontrollitakse, aga tegelikult viiakse kontrollimehhanism avalikkuse eest kardinate taha. Jah, ma hindan kõrgelt Sotsiaalkindlustusameti rasket tööd, kuid kuritegude avastamise, süüdimõistmise ja kurjategijate ühiskonnaellu naasmise ehk taasühiskonnastamise eest vastutavad meil siiski justiitsasutused. Kaastunne on inimlik tunne, uue võimaluse andmine samuti, kuid kontrollimehhanismi ja riskide maandamise osas peab juriidiline pädevus jääma vastava spetsialiteediga inimestele ehk kohtuvõimule ja justiitsasutustele.  

Ja nüüd tööandjate juurde. Tööandjal, kes valib töötajaid, hakkab nende muudatuste tulemusena lasuma väga suur vastutus ja kohustus tööle võetavat isikut kontrollida. Seda teeb ta ka täna, aga nüüd asetatakse talle selle kontrollimisel veel suurem vastutus. Asetatakse vastutus Sotsiaalkindlustusametile … 

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! … ja riik vähendab enda vastutuskoormust, avalikku vastutuskoormust. Kuid kas meil on seatud tööandjale selged nõudmised[, mis ütlevad], et ta peab välistama kõiki riskid, et pedofiil ei satuks lasteasutusse tööle? Need riskid ei ole maandatud ka nende muudatustega. Pedofiilide puhul jääb lasteasutuses [töötamise] keeld jõusse, aga teatud juhtudel, teatud kuritegude puhul hakkab kehtima vaid piirang. Kui tööandja märkab seda kontrollida, siis ta peab ühendust võtma ametiasutustega. Aga teate isegi, kuidas meil koolides personaliga on. Aastaid ei ole haridusasutustes palkasid piisavalt tõstetud ning haridusjuhid peavad kooliaasta alguses palkama väga kiiresti [uusi töötajaid], ka vastava kvalifikatsioonita inimesi, et tagada riigi ja omavalitsuste poolt teenused, mida seadus ette näeb. 

Isamaa palus täiendada kuritegude loetelu, mis puudutab lastega töötamise piirangut. Ettepanek oli täiendada kuritegude loetelu, mille puhul jääb kehtima lastega töötamise piirang ka karistusandmete karistusregistrist kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Need ettepanekud käsitlesid võõra lapse hõivamist, lapse müümist ja ostmist ning perekondliku kuuluvuse muutmist. Need kõik on väga tõsised lastevastased kuriteod, mille puhul ei peaks lastega töötamise piirang kaduma ka karistusregistrist andmete kustutamise ja karistusregistri arhiivi kandmise järel. Samuti [soovisime, et] terrorismiga seotud kuritegude puhul see keeld säiliks. Meie ettepanekuid [esindas] sotsiaalkomisjonis Priit Sibul, aga need [ettepanekud] olid kurtidele kõrvadele. 

Kuna osal juhtudel muudavad karistuse ära kandnud pedofiilid oma nime, [ei pruugi] haridusasutused [isiku tausta] kontrollides lastega töötamise piirangu alla kuulumist avastada. Seetõttu on vajalik, et säiliks kehtivas seaduses sätestatud keeld, kuni me ei ole kõiki neid eespool nimetatud ohuolukordi seaduses üheselt [arvesse võtnud] ja nende kuritegude [toimepanijaid] lastega töötamise juurest eemale hoidnud. 

Isamaa ettepanek oli suunata lastega töötamise piirangu aluseks oleva kuriteo karistatavuse või teise süüteokoosseisu alla viimise hindamine Sotsiaalkindlustusametist prokuratuuri alla, mis on selle hindamiseks kohtu kõrval kõige pädevam asutus. Prokuratuuri põhiülesanne ongi kuritegude puhul riikliku süüdistuse esindamine kohtus. Just seetõttu peaks Sotsiaalkindlustus[ameti] asemel küsima hinnangut prokuratuurilt. Kuigi lastega töötamist piiravad teod on valdavalt kuriteod, võib piirangu aluseks olla ka väärtegu, mida prokuratuur ei menetle, sellisel juhul saab hinnangut küsida Justiitsministeeriumilt. 

Isamaal olid väga mõistlikud muudatusettepanekud, aga need ei leidnud komisjonis koalitsiooni häälte ülekaalu tõttu toetust. Laste müümise ja ostmisega seonduv jääb jõusse. [Kui] seksuaalse ahistamise eest on karistus kantud ja [andmed] karistusregistrist kustunud, saab isik taotleda juurdepääsu lastega töötamiseks. Lisaks jäävad jõusse veel mõned kahtlased omaaegsed rikkumised. Põhjendus komisjonis oli, et regulatsioon on kehtinud alles vähe [aega], mis tähendab, et liiga vähe on selliseid kuritegusid toime pandud. Me toetame selle eelnõu menetluse katkestamist. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Natukene jäi selgusetuks. Katkestamisettepaneku saab teha fraktsioon. Kas see oli nüüd konkreetne ettepanek või antud hetkel see ei olnud veel nii-öelda valid. (Riina Solman: "Opositsioonist tuleb varsti.") Selge. Aitäh! Martin Helme, palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! No antud eelnõu on meie ette toodud ju valedega. Selle eelnõu läbilükkamine algas valedega. Meie ees on keerulise juriidilise skeemi abil loodud pedofiile laste lähedusse aitav mehhanism. Selleks, et mõista, kui järjekindlalt seda on tehtud, tuleb minna tagasi aastasse 2022, kui [tehti] eelmine muudatus, mis lõi eeldused selleks, et tänase muudatuse jõustumisel [saab] kogu selle pedofiilide aitamise ära teha. 

No jäädi vahele! Jäädi vahele selle pedofiilide aitamisega. Isegi koalitsioonisaadikud ehmusid sellest esiti ära ning lugemine katkestati. Hetkeks tekkis lootus, et terve mõistus ja normaalsus on siin saalis väikese võidu saavutanud, kuid kahjuks kustutati see lootus sotsiaalkomisjoni istungitel. 

Ja minnakse edasi samasuguste valedega. Meil käivad siin [puldis] koalitsioonisaadikud, kes raiuvad [eelnõu] tekstiga täiesti vastuolus olevat juttu, et ei ole. Ei ole, ei ole, ei ole! Kõik on hästi, midagi sellist, mida teie sealt välja loete, meie ei näe! Aga näe, on. Kõik, kes lugeda oskavad, saavad aru, et loomisel on pedofiile laste lähedusse aitav mehhanism. 

Mõtleme nüüd natukene laiemale taustale. Minul on meeles eelmise koosseisu ajast, kuidas sotsid ja reformierakondlased võitlesid ennastsalgavalt selle eest, et alaealised saaksid minna psühhiaatri juurde ja saada psühhiaatrilt ka rohtusid ilma vanemate nõusoleku ja teadmiseta. Kuidas meil siin ahastati, et EKRE ei hooli noortest, EKRE ei hooli lastest, EKRE tahab lastele halba, kui ta võtab vanemliku vastutuse sealt vahelt välja. Tegelikult ei hoolitud ju ise ka lastest, vaid vastupidi, loodi veel üks mehhanism, mis lõhub perekonda. 

Nüüd me näeme, kui õõnes ja valelik on kogu aeg olnud see jutt lastest hoolimisest. Meile on toodud Riigikogusse lastekaitseseaduse nime all seadusemuudatus, mis ei aita mitte lapsi, vaid pedofiile. Alguses võis ju siin rääkida, et oi, meil on mingisugune Riigikohtu lahend, mille pärast me peame siin mingi muudatuse tegema, et meil on siin mingisugune asi ja, ups, meil on siin kogemata sõnastusega läinud nii ja naa, aga nüüd on selge. See seaduseelnõu on olnud mitu korda komisjonis [arutelul], olnud siinsamas saalis ennem kaks korda lugemisel ja nüüd on selge, et tahetaksegi teha pedofiilide elu lihtsamaks. Mitte mingit muud selgitust sellele, miks lastekaitseseaduse nime all rammitakse edasi lastevaenulikku asja, pedofiile aitavat asja, ei saa olla kui see, et seda tahetaksegi. Kui midagi tehakse ja see niimoodi läheb, siis ei ole see ju kogemata. Kui niimoodi tehakse juba mitmendat korda järjest olukorras, kus teile kõrva karjutakse, et jätke järele, te teete lastele liiga, siis järelikult te tahategi lastele liiga teha, järelikult te tahategi pedofiile aidata! Siin ei ole ju mingit muud varianti. 

Eesti on olukorras, kus meil on iibekriis. Eelmisel aastal sündis vaid 10 000 last, sel aastal sünnib veel vähem lapsi. Järgmisel aastal kukume peaaegu et läbi kõikide põrandate, ennustatakse, et sünnib 8000 last. Eestis aborditakse aastas 3000 last, natuke rohkemgi veel. Me oleme totaalses iibekriisis!

Eesti on noorte enesetappude kriisis. Enesetappude proportsioon teismeliste inimeste hulgas on Eestis 2,5 korda kõrgem võrreldes teiste Euroopa riikidega. 2,5 korda kõrgem! Ja siis tuuakse lastekaitseseaduse nime all siia saali seadus, mis aitab pedofiile! Ja siis me mõtleme: mida küll tegema peaks, ei tea küll, kuidas see asi nii hapu on? Äkki Sotsiaalministeerium teeb mingi analüüsi ja palkab kellegi juurde ja konsulteerib midagi? Neil on väljatöötamiskavatsus. 

Kuulge, kui te lasete pedofiilidel märatseda, siis noored, kelle elu hävitatakse, panevadki käe enda elu külge. Inimesed, kellel on laste saamise iga, ei julgegi selles riigis lapsi saada, nad ei julge last lasteaeda viia, last kooli viia, last trenni viia. Ma ei julge mõeldagi, mis toimub lastekodudes, sest kooli, trenni või lasteaia puhul on vähemasti lapsevanemad juures, kes kuulevad oma lastelt, mis seal päeva jooksul toimunud on. Kes lastekodus nende eest seisab? Need inimesed on ju täitsa hakklihamasinasse visatud. 

Seda te teete lastekaitseseaduse nime all ja vangutate pead: "Ei-ei-ei, seda pole olemas! Teie silmad valetavad teile! Te loete selget eestikeelset teksti, panete sinna kõrvale teise paragrahvi ja kolmanda paragrahvi ja saate kokku, mis te saate, aga tegelikult seda ei ole, mis te saite. Tegelikult seda ei ole!"

Ja kui siis tekib küsimus, miks te seda teete, siis ega siin väga palju vastuseid ei ole. Esimene vastus, milleni ei taha jõuda, aga paratamatult jõuab, on see, et Eestis on võimul pedofiilide maffia. No me teame, et siin saaliski istub inimene, kes jäi vahele oma kasulaste pildistamisega, alaealiste kasulaste paljaste piltidega. Kas partei tegi temaga midagi? Mõistis hukka, viskas fraktsioonist või erakonnast välja? Ei, premeeris komisjoni esimehe kohaga, premeeris valimistel hea kohaga väga heas ringkonnas. Keegi ei teinud midagi. Kas ajakirjandus tegi midagi? Ei, ajakirjandus hakkas kaasa tundma, et vaesel inimesel on raske elada selle koormaga. 

Meil märatseb riigis pedofiilne maffia. Ja mida teeb see saal siin? Rahvasaadikud, mida te teete? Aitate kaasa pedofiilse maffia märatsemisele! Teate, mis ma teile ütlen. Teil niikuinii südametunnistust ei ole – kui te olete liberaalid ja vasakpoolsed, siis te ei teagi, mis asi see on. Aga mingisugune poliitiline enesealalhoiuinstinkt võiks olla, aga seda teil ka ei ole, sest teil on e-valimised, teil ei ole vaja enesealalhoiuinstinkti. 

Aga kosmoseseadused kehtivad ikka. Rahvas, kes ei kaitse oma lapsi, ei saa edasi kesta, ei vääri edasikestmist. Meile kõigile tõmmatakse vesi peale, kui me sellega jätkame. 

Aitäh! Ja kui see polnud kõigile kuuldav, siis EKRE fraktsiooni nimel esitati ka kirjalik ettepanek eelnõu 427 teine lugemine katkestada. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Teate, mina ei taha minna emotsionaalseks ega taha minna ka detailidesse, piirdun oma pisikeses sõnavõtus ühe väga lihtsa tähelepanekuga. Nimelt, kui me räägime lastekaitseseadusest, räägime laste kaitsest, siis ainuüksi selline olukord, kus me peame mingis normide rägastikus uurima ja puurima ja vaatama ja küsima advokaadibüroolt hinnanguid, et mis nüüd sellega ikkagi on ja kuidas seda peaks tõlgendama ja mida siit saab ikkagi järeldada ja nii edasi, on vale ja kohatu. Seda enam, kui me räägime väga lihtsatest baasprintsiipidest. 

Kui me päriselt tahame lapsi kaitsta pedofiilide eest, siis on ju väga lihtne kirjutada lastekaitseseadusesse väga lihtne, ühemõtteline ja selge norm, mis ühes või teises sõnastuses – praegu ütlen lihtsalt vabas [vormis] – ütleks järgmist: ükski isik, kes on kunagi, ükskõik millal, mõistetud kohtus süüdi lastega seonduvates seksuaalse iseloomuga kuritegudes ja kohtuotsus on jõustunud, ei saa mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel enam töötada ühelgi ametikohal, kus puututakse mingiski aspektis kokku lastega. Jah, ma saan aru, et sõnastust tuleks lihvida, aga printsiip on lihtne. Siin ei ole mitte midagi keerutada, siin ei ole midagi vaja detailidesse ajada, vaadata, kuidas mingid normid koostoimes annaksid mingisuguse tulemuse. Kõik jutud sellest, millistel tingimustel saab näiteks Sotsiaalkindlustusamet ümber vaadata lastega töötamise keelu selliste isikute puhul, on täiesti ülearused. Ei, printsiip on väga lihtne. Printsiip on väga selge, eranditu ja absoluutne: kui oled mõistetud sellistes kuritegudes süüdi ja kohtuotsus on jõustunud, siis edaspidi, pärast oma karistuse ärakandmist võid eneseteostust praktiseerida ükskõik millises valdkonnas, välja arvatud kõiges selles, mis seondub lastega. Kõik. Kõik! Lihtne. Ja kõik need arutelud, mida siin peetakse, kogu see vaidlemine selle eelnõu üle, kõik oleks olemata, ebavajalik. 

Ma arvan, et te nõustute minuga. On ju nii? Kui me päriselt võtaksime laste kaitset tõsiselt, siis me teame, mida me peaksime tegema ja kuidas tuleks toimida. Kui me seda sellest hoolimata ei tee, siis järelikult me ei võta laste kaitsmise eesmärki ja kohustust tõsiselt.  

Ma tahan eelnevale lisada veel seda, et ühiskonna, riigi ja rahva tsiviliseerituse üle otsustamisel on üks kõige lihtsamaid ja selgemaid kriteeriume see, kuivõrd kaitstakse ühiskonna kõige nõrgemaid liikmeid, kelleks on lapsed. Kui me ei suuda nii olulises ja lihtsas küsimuses tegutseda sirgjooneliselt, ühemõtteliselt ja viisil, et see ei tekita vaidlusi ja arusaamatusi, siis ei näita see mitte [üksnes] seda, et me ei paku lastele kohast kaitset, vaid ka seda, et me ei ole rangelt võttes tsiviliseeritud ühiskond.  

See on seesama asi, millest ma [rääkisin] siis, kui kaitsesin siin hiljuti enda esitatud eelnõu. Eelnõu sisuks mäletatavasti oli see, et Vabariigi Valitsus lõpetaks ära laste massilise sünnieelse tapmise riikliku rahastamise, sellepärast et põhiseadusest tulenev õigus elule laieneb ka veel sündimata lastele ja see kohustab valitsust kaitsma veel sündimata laste elu. Mis sellest eelnõust sai? See visati prügikasti ilma pikema jututa, kohe esimesel lugemisel. Ei, me ei läinud teisele lugemisele, me ei jõudnud sellesse faasi, kus saaks esitada muudatusettepanekuid, teha eelnõu paremaks, seda täpsustada. Ei, kontseptuaalselt ebavajalik ja vastuvõetamatu eelnõu – kohe prügikasti! 

See, mida me täna näeme, peegeldab tegelikult sedasama mentaliteeti. Kordan: mentaliteeti, et laste kaitsmise eesmärgist räägitakse küll suusoojaks ja deklaratiivselt, aga siis, kui küsimus on, kas me ka päriselt tahame teha neid lihtsaid asju, mida laste kaitsmiseks oleks vaja teha, ilmneb, et ei taheta. Selline paraku see pilt Eesti Vabariigis praegusel ajal on. Ärge toetage seda eelnõu! Aitäh!

Suur tänu! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõus, mille valitsus on Riigikogule esitanud, on sisse viidud muudatus, mis lubab Sotsiaalkindlustusametil teatud juhtudel tühistada isikule seatud lapsega töötamise piirangu, kui tema karistusandmed on kustutatud ja kantud arhiivi. See tähendab, et näiteks pedofiilias süüdi mõistetud isik võib teatud aja möödudes taotleda õigust taas töötada lasteasutuses. Neid muudatusi nimetatakse tehnilisteks ja seaduse eesmärgiks õigusselguse parandamist, kuid me peame endalt küsima, kas see selgus on piisav, et tagada meie laste turvalisus. 

Lasteasutused ei ole ainult koolid ja lasteaiad, mille puhul lapsevanemad saavad osaliselt jälgida, kes nende lastega tegelevad. Lasteasutused hõlmavad ka lastekodusid ja hooldusasutusi, kuhu satuvad kõige haavatavamad lapsed, kes sageli on juba väärkohtlemise või muu trauma ohvrid. Kui seadusega eemaldatakse kaitsemehhanismid, mis välistavad pedofiilide töötamise sellistes kohtades, jätame need lapsed täiesti kaitsetuks. 

Eestis registreeritakse igal aastal sadu laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid. Ainuüksi 2024. aasta novembri seisuga oli Ida prefektuuris 71 sellist juhtumit. Ja need on ainult registreeritud juhtumid, tegelik arv on ilmselt palju suurem. Laps, kes on langenud väärkohtlemise ohvriks, ei saa kunagi täielikult tagasi oma tavalist elu. Millise sõnumi me anname, kui lubame sellistel isikutel lastega töötada? Kas oleme valmis riskima isegi ühe lapse turvalisuse [kaotamisega]? 

Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et muudatused on vajalikud õigusselguse [suurendamiseks] ja halduskoormuse vähendamiseks. Kuid mis on meie prioriteet? Kas bürokraatia lihtsustamine on tähtsam kui laste kaitsmine võimaliku ohu eest? Kui me loome mehhanismi, mille abil saab piiranguid tühistada, kuid ei lisa sinna täiendavaid kaitsemehhanisme, siis seame ohtu kõik meie lapsed. Meil Eestis on juba laste heaolu mõttes olukord kriitiline. Laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumid, kõrge suitsiidimäär noorte seas – need kõik näitavad, et me ei tee piisavalt, et oma lapsi kaitsta. Selle asemel et tugevdada turvameetmeid, astutakse praegu samme, mis võivad meie haavatavamaid veelgi enam ohustada.

Austatud Riigikogu liikmed! Me peame seisma laste turvalisuse eest. Meil on kohustus seada laste heaolu seadusandluse keskmesse. Ma kutsun teid kõiki üles võtma arvesse eelnõu puudusi, nõudma paremaid lahendusi ja mitte toetama seda eelnõu. Iga laps on kulla hinnaga ja laste turvalisuse ohtu seadmine on lubamatu. Aitäh!

Suur tänu teile! Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma tahan öelda, et ma proovin teha hästi lühidalt. Alustan sellest, et tõepoolest, see lugemine katkestati siin minu ettepanekul, kuna jäi mulje, et seda [eelnõu] peaks komisjonis rohkem ja paremini selgitama. Seda ka tehti. Loomulikult, kui aru ei taheta saada, siis võid ju rääkida palju tahes. Aga vähemasti me püüdsime.

Siin puldis on üldiselt väga kirglikult sellest teemast mööda räägitud. Ma teen kiire ülevaate. Pedofiilia on karistusseadustiku § 145 järgi kuritegu. Kas te näete siin ettepanekut, et seda muudetakse? Lastekaitseseaduse § 20 lõige 1 ütleb, et karistusseadustiku §-s 145 [sätestatud] kuriteo toime pannud isik ei tohi lastega töötada. Punkt. Kas seda on muudetud? Selle eelnõu vastuvõtmisel jääb see paragrahv töösse ja see keeld kehtima. SKA ei saa lubada mingisugust pedofiili tööle niimoodi, nagu siin on proovitud välja öelda. Ma võin kinnitada, et ei momendil ega ka tulevikus – vähemasti minu erakonna, Reformierakonna nägemuses – ei tohi pedofiilid lastega töötada. Jutt sellest, et selle eelnõu eesmärk on võimaldada pedofiilidel lastega töötada, lihtsalt ei pea paika.

Ja lühidalt veel [mõnest asjast]. Kolleeg Kingo väitis, et pedofiilia legaliseeritakse. Ei legaliseerita! Mis veel? Kolleeg Solman oli siin mures, et inimesed muudavad nime ja seetõttu pääsevad sealt registrist ja arhiivist. Sellega on niimoodi, et inimestel, ütleme, lasteasutuste juhtidel on alates eelmise aasta 1. jaanuarist kohustus oma töötajate tausta kontrollida igal aastal. Ja enne tööle võtmist peab ka kontrollima. Kes tahab endale lapsehoidjat palgata, ka tema saab seda kontrollida. Kui Eero tahab oma lapsele lapsehoidjat palgata, siis ta saab seda registrist kontrollida, see on tasuta. Ja kui keegi tahab linke, siis www.e-toimik.ee, ja kui tahate kirja saata: info@karistusregister.ee. Aitäh!

Suur tänu selgituste eest! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Kahjuks ei saa nõustuda sellega, mida eelkõneleja ütles, et keeld jääb kehtima. No ei jää ju keeld kehtima, keeld muutub piiranguks. Aga kes selle piirangu kehtestab, kes selle piirangu puhul ütleb, et see piirang on niipidi, naapidi, kolmandat pidi? See on sotsiaalkaitsetöötaja. Aga kui sotsiaalkaitsetöötaja on näiteks pedofiil – pedofiilide maffiast on täna siin juttu olnud –, siis ta sokutabki igale poole neidsamu pedofiile lastega töötama. Ja nii lihtne see ongi. Ja nii lihtne see ongi! 

Ja kui keegi ütleb: "Mina Reformierakonna esindajana võin öelda, et meie erakond …" No teie jutt ei maksa küll mitte midagi! Me lugesime siin huultelt, et maksud ei tõuse. Me oleme siin huultelt ja mittehuultelt lugenud igasuguseid asju. See jutt ei maksa mitte midagi. See, et üks rahvasaadik, kes on siin veel ajutiselt – me ei tea, mis on pärast järgmisi valimisi, ülejärgmisi valimisi –, midagi lubab, ei maksa mitte midagi, mitte kõige vähematki, sest masinavärgile laotatakse punane vaip praegu maha ja see masinavärk sõidab ja sõidab, ükskõik missugune koosseis, missugustest inimestest koosnev koosseis siin saalis tulevikus istub. Seda juhul, kui see seadus läheb läbi ja see seadus jääb kehtima. 

Kõik see on muidugi niivõrd piinlik, mis siin toimub. See on häbiväärne, mis siin toimub. Me oleme jõudnud sõna otseses mõttes õigusliku nihilismi kõrgpilotaaži. Me näeme seda Riigikogu töö‑ ja kodukorra puhul, me näeme seda põhiseaduse puhul. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on nüüd see, mis on meie majakas, mitte see, mis põhiseaduses tegelikult sõna-sõnalt kirjas on ja millest on võimalik ühemõtteliselt aru saada. Ei, see ei maksa midagi, on kommenteeritud väljaanne ja sellest me juhindume. Täpselt sama lugu on meil töö‑ ja kodukorraga: on mingi kommenteeritud väljaanne, mille mingid ametnikud on kokku kirjutanud, ja see on siis meile see tegelik juhtnöör. Pluss loomulikult see voluntarism, mida me siit minu selja tagant puldist peame pidevalt kogema ja hambaid kiristades alla neelama, sest mis meil üle jääb. 

Ma ütlen teile, kallid sõbrad, mis selle seaduse tõttu hakkab juhtuma: omakohus hakkab juhtuma. Ma olen kuue lapse isa, mul on üheksa lapselast ja on lootust, et mul neid lapselapsi tuleb juurde, sest osa lapsi on veel piisavalt noores eas, et lapsi saada. Ma usun, et ma olen ühel hetkel palju rohkemate laste vanaisa, kui ma praegu olen. Ja mis te arvate, mis minu süda ütleb, kui ühel hetkel mõni treener, nagu siin võis just lugeda, lohistab ühe lapse keldrisse nii‑öelda järeleaitamistundi tegema? Mis siis juhtub? Midagi ei juhtu. Kõik on ju korras, midagi ei ole. Kõik on ju korras meil, nigu Norras. Näed, pilte võid teha – õiguskantsler ei näe probleemi. Meil on president, kes käib lastele lasteaias muinasjutte lugemas ja silitab neil pead nagu Lenin, aga selles eelnõus ta probleemi ei näe. Tegelikult ta lapsi ei kaitse. Tegelikult õiguskantsler lapsi ei kaitse. Tegelikult Sotsiaalkindlustusamet lapsi ei kaitse. Keegi ei kaitse neid. Kes neid peab siis kaitsma? Vanemad peavad neid siis kaitsma, vanavanemad peavad neid siis kaitsma, ja siis tulebki omakohus. Aga kes saab karistada? Mitte see neetud pedofiil, vaid see isa või vanaisa, kes sellele pedofiilile õppetunni annab, viib ka keldrisse ja teeb järeleaitamistunni. Vaat see isa või vanaisa saab selle järeleaitamistunni eest [karistada] meie õigusriigis, aga mitte see närune pedofiil! Ja see seaduseelnõu sillutab sellele teed. 

Te tulete meile siia sirge näoga rääkima täielikku valet. Funktsionaalse lugemise oskus täielikult puudub. Vastutustunne laste ees täielikult puudub. Aga meenutame. Üks rahvasaadik tuli praegu siia, rahvasaadik, kes nõretavalt rääkis meile sellest, kuidas süstida on vaja. Oi, kuidas on süstida vaja! Nüüd on välja tulnud, et need süstid on tapnud ja sandistanud maailmas miljoneid inimesi. Arstid on kirjutanud petitsioone. Arstid muidugi on lollimad kui see meie endine minister. Arstid ei tea ju mitte midagi!

Hea kolleeg, ma korra segan, et te ei süüdistaks mind voluntarismis. Kas te soovite lisaaega?

Jaa, ma soovin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Aitäh lisaaja eest! Ja nõretavalt! Ja niimoodi me näeme siin järjest ja järjest, kuidas meile nõretavalt räägitakse valesid selleks, et suruda läbi eelnõusid, mis on kahjulikud inimestele, mis on kahjulikud lastele, mis on kahjulikud riigile, mis on kahjulikud majandusele. 

Miks te seda teete, koalitsioon? Reformierakond eelkõige. Ma ütlen, miks te teete. Sest te olete üks korrumpeerunud bandiidijõuk. Teid on kinni makstud, te olete käppapidi sees rahapesus, te olete käppapidi sees Nordicate ja igasuguste muude ettevõtete pankrotti ajamises ja sealt miljonite ja miljonite laialilaotamises omadele, sõpradele ja iseendale. See on see probleem! 

Ja nüüd on teie selja taga üks pedofiilne ringkäendus ja te esindate selle huve. Ja teid ei huvita, kas lapsi ka tegelikult kaitstakse. See on eriti küüniline ja ilge, et te tulete siin lastekaitseseaduse nime all legaliseerima pedofiilide mõjuvõimu, pedofiilidele rohelise tule andmist, et nad saaksid viia lapsi keldritesse järeleaitamistunde tegema. Mis südametunnistusest me saame rääkida? Mitte mingisugusest. 

Aga ma ütlen teile: varem või hiljem teid pühitakse minema. See kuritegelik jõuk ei saa lõpmatuseni jätkata. Varem või hiljem teid pühitakse minema. Ja kui ei pühi keegi teine, siis pühivad need kümned tuhanded migrandid, kelle te siia sisse lasete ja kes teile ühel hetkel ütlevad: "Tševo, tševo, mis teil siin kobiseda on? See on meie riik, meie oleme siin enamuses. Me pühime teid eest ära!" Ja te ise sillutate sellele teed. No mis seal ikka, eks te ühel hetkel vastutate.

Aitäh! Riina Solman, kas te soovite vastusõnavõttu? (Riina Solman selgitab.) Ei, teil on õigus vastusõnavõtuks. Ma küsin, kas te soovite vastusõnavõttu või kõnet fraktsiooni nimel. Vastusõnavõtt on kohapealt. (Riina Solman: "Siis ma soovin kõnet fraktsiooni nimel.") Jaa, loomulikult, teie õigus. Isamaa fraktsiooni nimel ja usun, et ka volitusega, Riina Solman, palun!

Suur tänu Isamaa fraktsioonile (Naerab.) ja eesistujale, heale Riigikogu aseesimehele! Samuti headele kolleegidele, kellega sai seda seaduseelnõu menetletud! Ma julgen siit puldist öelda tänu isegi koalitsioonierakonna esindajale, sotsiaalkomisjoni esimehele Madis Timpsonile selle eest, et ta eelnõu [menetlemise eelmine kord] katkestas ja viis selle tagasi sotsiaalkomisjoni, kus seda menetleti. Aga mille vastu ma küll olen, on see, et Isamaa tegi neli väga mõistlikku muudatusettepanekut, aga need läksid kurtidele kõrvadele. Härra Timpson käis siin praegu selgitusi andmas. Ka selle eest ma olen tänulik, sest vaadake, alati ei astuta opositsiooniga dialoogi. 

Armas Eero, sa oled hea arst ja väga kena kaaslane sotsiaalkomisjonis, aga siin vastuseid andes proovid sa kasutada kommunikatiivseid nippe või nõkse, et vastusest kõrvale hiilida. Aga astu parem dialoogi ja vasta nendele küsimustele! No näiteks sellele, et miks üldse oli vaja seda seadusemuudatust [algatada] ja keelu asemel piiranguid kehtestada. Saal tahab seda teada, inimesed, kes meid kuulavad, tahavad teada. Jääb mulje, et me mätsime kiiresti kinni ja rullime sellest kiiresti üle, et saaks aga juba hääletuseni [jõuda]. See ei ole mõistlik. 

No Madis osaliselt vastas minu küsimustele. Kindlasti on paslik [edastada] Riigikogule kõik need lingid, kust saab seda karistusregistrist järele kontrollida. Aga te ei vastanud küsimusele, et halduskoormus liigub nüüd kohtu asemel – kui see oli nii, et selle muudatusega taheti kohtu halduskoormust vähendada – ministeeriumidesse, ametitesse ja tööandjate [õlgadele] ning hindamisega [hakkavad tegelema] inimesed, kellel ei ole justiitspädevust, ja seetõttu tekibki pedofiilsete kalduvustega inimestel suurem võimalus [lastele ligi pääseda]. Ega nad pole rumalad inimesed. Ma tõin ühe näite, millele te ka ei vastanud. Tänaste haridusprobleemide puhul, kus õpetajate ja haridustöötajate palgad, eriti õpetajaabide palgad lasteaedades, ei ole tõusnud piisavalt või üldse mitte ja puudub kaader, värvataksegi [uusi töötajaid] kooliaasta alguses väga kiiresti, viimasel hetkel, sest tuleb täita seadust, anda lastele haridust ning tagada teenuse [olemasolu]. Ja niimoodi need juhtumid tekivad. 

Isegi kui Ellex Raidla Advokaadibüroo ütleb, et seadus seda üheselt keelab, siis seaduse täitmine ei taga meile, et [pole] turvaauke, mis võimaldavad pedofiilidel ikkagi laste juurde hiilida. Seda näitab reaalne elu. Teooria ja praktika – ehk selle seaduse rakendamine – ei ole kunagi olnud vastavuses ja seda opositsioon räägibki, et palun paneme nad vastavusse. Me esitasime neli väga mõistlikku muudatusettepanekut. Ma ei saa aru, miks ei võiks neid toetada, et anda piisav kindlustunne lapsevanematele ja ka tööandjatele, kelle halduskoormus suureneb, sest nemad on nüüd need isikud, kes vastutavad selle eest, et meie lastega ei töötaks pedofiilid. See turvaauk jääb nende jaoks kehtima. 

Rõhutan veel kord seda, mis puudutab Eesti kohtuvõimu: meil on sõltumatu kohtuvõim. Eelnõu seletuskirjas olid need kuriteoliigid esile toodud, mis võib-olla on muudetud väärtegudeks, aga need olid piisavalt jõledad, et jääda ka edaspidi keelu alla. Seksuaalne ahistamine – ei ole põhjust loota, et inimene, kes on kunagi laste vastu sellise teo toime pannud, end 10, 15 või 20 aasta pärast muudab. Igal juhul aitäh, et Madis Timpson dialoogi astus. Mina ja samamoodi Isamaa fraktsioon toetame endiselt selle eelnõu [menetlemise] katkestamist, sest me ei ole taganud oma laste turvalisust. 

Ja üks mõte veel, mille andis mulle, muuseas, siin pinginaaber Evelin Poolamets. Te olete meediast kindlasti tähele pannud, et on tekkinud noortekambad, kes on hakanud mõistma omakohut pedofiilide üle. Vot just sellist omakohut selline piirangute leevendamine, keeldude muutmine, piiranguteks liberaliseerimine, nii-öelda "kaastunne" ilma justiitssüsteemi hinnanguta hakkabki tekitama. Ja nendest, kes tahavad tegelikult õiglust jalule seada, saavad uued ohvrid – justiitssüsteemi ohvrid. Sellist olukorda me ei taha. Palun selline olukord välistada! Lõpetame selle arutelu, räägime veel kord läbi, võtame Ellex Raidla asemel hinnangu veel ühelt advokaadibüroolt, selliselt, kes tegeleb seaduse rakendamise küsimusega ka laste tasandil, mitte ainult seaduse tasandil. Teeme asjad korda, et meie ühiskonnas oleksid lapsed kaitstud. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Sulgen läbirääkimised.

Selle eelnõu kohta on tehtud ka muudatusettepanekuid, kuus tükki. Asume neid läbi vaatama. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. 

Head kolleegid, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Teise muudatusettepaneku on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas olete valmis kohe hääletama? (Saalist vastatakse.) Aitäh! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Alusta… Siim Pohlak, palun, küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on jah küsimus. Kas meil on olemas protseduur, et selgitada välja, kas valitsuskoalitsiooni saadikud on neid muudatusettepanekuid lugenud, nende sisuga [tutvunud] ja saavad aru, mida nad praegu maha hääletavad, või panevad nad lihtsalt tuima? Kui lugeda nende muudatusettepanekute sisu, siis [on näha, et] need ettepanekud on selgelt Eesti laste õigusi kaitsvad, aga valitsuskoalitsioon hääletab neid praegu lihtsalt tuima näoga maha. Kas me saame leida mingi protseduuri, saamaks aru, kas saadikud on üldse neid muudatusettepanekuid lugenud?

See protseduur [käib läbi] sotsiaalkomisjoni, kus need ettepanekud läbi [vaadati]. Igast fraktsioonist on [esindajad] sotsiaalkomisjonis ja nemad viivad selle info fraktsioonidesse. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Ma tulen teile natukene appi. Siim Pohlak küsis, kas koalitsioonisaadikud on need muudatusettepanekud läbi lugenud. Ma võin vastata. Vaadates praegu olukorda saalis, [võib öelda,] et osal koalitsioonisaadikutel on siiski südametunnistus olemas, nad on narrimütsi peast ära võtnud ja tahavad olla ikka Eesti rahva poolt. Aga ülejäänud narrid las hääletavad, kuidas nad tahavad.

Istungi protseduuridega ma ei leidnud küll siin mingit seost. 

Aga lähme hääletuse juurde. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Riina Solman, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas me võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Solman. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Neljanda muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Jaa, viies ja kuues on need ettepanekud, millega visatakse välja kogu see keeruline mehhanism, mille peale meile koalitsioonisaadikud ütlevad, et ei, see pole nii. Selle väljaviskamisega kaob võimalus, et pedofiilid saaksid tagasi lastega töötama. Nii et ma soovitan küll kõigil selle poolt olla. Palun seda hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistust. Kas võime hääletuse juurde minna? Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Viienda muudatusettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Martin Helme, palun!

Palun ikka, et kõik näitaksid hääletusega, kelle poolt nad on. Palun hääletada.

Panen kuuenda ettepaneku hääletusele. Alustame [hääletuse] ettevalmistamist. Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Kuuenda muudatusettepaneku poolt oli 22 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 427 teine lugemine lõpetada, kuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine katkestada. Me peame seda hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Enne seda hääletust ma võtaks kaks minutit vaheaega, et koalitsioon saaks veel kord järele mõelda, kas nad on pedofiilide poolt või nad on laste poolt.

Kaks minutit vaheaega.  

V a h e a e g

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamise poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. (Hääled saalist: "Häbi!") Teine lugemine on lõpetatud.  

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Euroopa arengupanga kapitali suurendus on seotud eelkõige vajadusega aidata Ukrainat ülesehitustöös. See peab käima praegu ja selle vajadus kasvab tulevikus. Euroopa riigid koos liitlastega toetavad Ukrainat nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult. Majanduslikud ja rahanduslikud toetused tõstavad riigi üldist vastupanuvõimet agressiooniolukorras ja aitavad selle tagajärgedega toime tulla. 

Aitamine toimub paljude programmide kaudu, need on nii globaalsed, regionaalsed kui ka kahepoolsed. Rahvusvahelistel arengupankadel on selles oluline roll, kuna nad suudavad tänu oma kõrgele krediidireitingule kaasata turgudelt raha madala intressiga ning anda pikaajalisi laenusid või teha otseinvesteeringuid ettevõtete kapitali. 

Riigikogu ees on eelnõu uute sissemakstavate aktsiate märkimise kohta EBRD-s. Nagu öeldud, see kapitalisuurendus on mõeldud peamiselt Ukraina toetamiseks nii sõja kui ka ülesehituse ajal. Panga senistes tegutsemisriikides uute laenude ja investeeringute maht sellest ei vähene. Panga juhtkond analüüsis kapitalivajadust ja leidis, et optimaalne on emiteerida uusi aktsiaid 4 miljardi euro eest. Panga juhatajate nõukogu, kelleks on liikmesriikide ministrid, toetas aktsiakapitali suurendamist ja kinnitas aktsiate märkimise tingimused 15. detsembril eelmisel aastal. 

Eesti osa panga kapitalis on 0,1% ja seda proportsiooni arvestades tuleks meil uute aktsiate eest sisse maksta kokku 4 030 000 eurot viie võrdse osamaksena, igaüks 806 000 eurot. Eelarve seisukohalt on tegemist neutraalse tehinguga, sest see on finantstehing. 

Ukrainas on EBRD suurim institutsionaalne investor ja ta on seal tegev olnud juba 30 aastat. Kokku on pank selle aja jooksul rahastanud üle 500 projekti, millest kaks kolmandikku on läinud erasektorisse. Nende kogusumma on üle 20 miljardi. Ukraina osakaal EBRD laenuportfellis on 8,8%. 

Sõja kestust, edasisi kahjusid ja ülesehituse kulusid ei saa täpselt prognoosida, kuid praeguse parima teadmise juures on EBRD lähtunud eeldusest, et senine aastane rahastamismaht Ukrainas vähemalt kahekordistub võrreldes tänavuse ja eelmise aastaga ja saab olema umbes 3 miljardit eurot aastatel 2027–2032. Investeeringud kasvaksid kõigis EBRD tegevusvaldkondades: tööstuses, taristus, põllumajanduses, kaubanduses ja finantssektoris. Siiski moodustaks panga panus vaid kümnendiku nende sektorite prognoositavast rahavajadusest kuni aastani 2032. Kapitali suurendus võimaldab umbes kümnendiku võrra suurendada aastase rahastamismahu taset ka ülejäänud maades. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete andnud hinnangu, et osamakse on kokku käkerdatud, sest laua taga polnud majandusinimesi. Kuidas te antud eelnõu majandusinimesena hindate? On see hea eelnõu?

Aitäh! Teie küsimus ei puutu teemasse.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on muidugi küsimus. Ma saan aru, et inimene on peast Ukraina. Aga meil Ärileht kirjutab, et aastaga on majandusraskustes leibkondade arv suurenenud 40%. Äkki võtaks valitsus siiski kõigepealt abistada rahapuuduses Eesti perekonnad ja Eesti inimesed ja alles siis vaataks, kas Ukrainale ka midagi järele jääb?

Ma mõistan teid, teie peas on Venemaa, aga praegu ei puutu see asjasse. (Mart Helme räägib midagi saalis. Keegi sekkub: "Mis sa praalid! Sinu peas on Moskva.") Praegu ei puutu see … (Juhataja helistab kella.) Ärilehe artikkel, nagu ma aru saan, puudutab makseraskusi mingis spetsiifilises arvestuses. Ametlik statistika räägib, et aastaga on vähenenud nii suhteline kui ka absoluutne vaesus. Nii et sotsiaalne olukord on Eestis oluliselt paranenud. Ja minu peas on palju asju, Ukrainat sinna ei mahu.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma teen märkuse: Riigikogu pulti võiks tulla lipsuga, ennast korralikult riidesse panna. Sellega on sul häda olnud ka varem. Aga see jah, et kummalegi küsimus ... Ma ei tahtnud küsida, sest ma tean, et Jürgen Ligilt ju vastust ei saa, saab mingit segase peksmist. Evelin Poolametsale sa lihtsalt ei vastanud ja Mart Helmele vastates peksid jälle segast. Ei ole mõtet tulla siia seaduseelnõu tutvustama, kui sa ei ole võimeline mitte millelegi vastama. Miks sa niimoodi parlamenti alandad?

Nojah, see oli küll väga väärikas küsimus, alates riietusest. Mina väga kiidan teie lipsunõela, aga arvan, et see võiks jääda eelmisesse aastatuhandesse. Lipsunõelu tänapäeval heaks tooniks ei peeta. Aga lipsuga ma olin eile, täna lipsu ei ole. Nii nagu vaba inimene vabal maal kannab, see pole teie asi.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma küsin selle täiendava kapitalipanuse kohta, mida EBRD‑sse plaanitakse panna nii meilt kui ka mujalt. Kas ja [kui, siis] kuidas on sätestatud garantiid, et seda raha kasutatakse sihtotstarbeliselt? Meil on praegu selgelt välja toodud, et sihtotstarve on Ukraina abistamine. Kui ma loen EBRD põhifookuseid aastani 2030, siis seal näiteks Ukrainat ei ole. Seal on roheline üleminek, võrdsuse edendamine ja veel mõned asjad. Kas praeguse kapitali tõstmise puhul on mingid väga konkreetsed tagatised või sõnastused, mis ütlevad, et jah, kogu see raha kulub sihtotstarbeliselt, või me lihtsalt tõstame panga kapitali ja raha kasutus on selline, et seda kulub igale poole?

Jah, kapitali tõstmise otsuses on kirjas ka otstarve. Aga loomulikult, need projektid selguvad siis, kui laenuvõime on olemas. Aga jah, hoitakse kinni sellest otstarbest ja sihist, miks kapitali suurendatakse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ei vastanud mu esimesele küsimusele või, [õigemini,] vastasite, et minu arvamus ei puutu asjasse. Ma ikkagi tahaksin teada, kuidas te seda eelnõu hindate. Minul Riigikogu liikmena on siin väga keeruline selle eelnõu kohta arvamust avaldada, kui minister mind ei aita. Aidake! Öelge, kas see on hea eelnõu. Kas see on Eestile kasulik? Kas see on meie majandusele hea? Mõne hinnangu võiksite ikka anda.

Aitäh! Ma arvan, et kultuuriline konflikt meie vahel on ületamatu, sest teie auesimees, või ma ei tea küll tema tiitlit, mõnitab mind väitega, et mul on Ukraina peas – see on halvustav nii Ukraina kui ka minu suhtes –, ja ma näen, et teie häälestus on Ukraina-vaenulik. Mina olen Ukraina sõber. Ukraina saatus on mul südames, ma tunnistan seda. Mina ei tahaks selliseid repliike kuulda üheltki Riigikogu liikmelt, mitte isiklikel põhjustel, vaid moraalsetel ja poliitilistel põhjustel. Eestile on EBRD kapitalist olnud väga palju kasu. Me oleme saanud sealt otsest abi üle miljardi: Eesti projektid on sealt saanud laene, sooduslaene, ja saavad neid edasi. Aga Ukraina stabiliseerimine, Ukraina aitamine on vaba maailma huvides igal juhul, nii meie majanduskeskkonna kui ka strateegilise tugevuse seisukohalt. Ukraina on meie liitlane, Venemaa ei ole.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mina olen ka Ukraina sõber, aga ma olen ka Eesti sõber. Ma loen, et makseraskustes leibkondade hulk Eestis on aastaga kasvanud, järgmise aasta juulist on Euroopas meist kallim toit ainult Taanis, Vana-Vigala kooli säilitamiseks ei leita 1,8 miljonit aastas, aga igal aastal saadetakse 100 miljonit puhast raha Ukrainasse ja [kõiksugu] muud abi ka. Mul on lihtsalt üks ettepanek. Ma kuidagi ei argumenteeri selle eelnõu vastu, mida te siin esitate. Äkki lihtsalt lõpetaks nende teiste ressursside Ukrainasse suunamise ära ja teeks ainult seda, millest me siin praegu räägime, ehk suurendame Eesti Vabariigi osalust Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas?

Vaba maailma huvide, väärtuste ja, ma arvan, korralike inimeste südametunnistuse seisukohalt on Ukraina abistamine elementaarne. Sellised väiklased seosed, mis püüavad halvustada Ukraina abistamist, ei ole moraalsed, need ei puutu asjasse. Riigil on palju funktsioone, üks nendest on aidata oma sõpru. Meie sõbrad on meid aidanud palju suuremate summadega, kui meie oleme jaksanud oma sõpru aidata.

Mart Helme, palun!

Ausalt öeldes pean ütlema, et mind isiklikult solvab see, et iga kord, kui Jürgen Ligi pulti tuleb, hakkab ta mulle mingisugust Putini-meelsust pähe määrima. Ausalt öeldes see solvab mind. Ma tuletan meelde: sina, Jürgen, elaks Vene sõjaväebaasiga riigis, kui mina omal ajal ei oleks pidanud meie delegatsiooni koosseisus läbirääkimisi selle üle, et Vene väed Eestist lahkuks. Sa elaks tänase päevani riigis, kus on Venemaa sõjaväebaas. Tulla siin mulle putinismi pähe määrima on kohatu. Absoluutselt kohatu! Eriti inimese poolt, kelle ajal on Eestis [puhtaks] pestud miljardeid ja miljardeid Vene raha, musta Vene raha. Ja see ei ole vaieldav, see on toimunud. 

Ma tahan öelda, et ma ei seisa siin mitte kellegi teise eest kui vaeste Eesti inimeste eest. Neil on ka õigus oma riigi abile. Neil on eelkõige õigus oma valitsuse finantsabile ja eelarvele, mis aitab neid vaesusest välja. Ja põhjendada nende vaesumist sellega, et me täidame mingeid rahvusvahelisi kohustusi … 

Teie aeg!  

… ja abistame Ukrainat, ei ole adekvaatne. Tuleb teha nii, et hundid on söönud ja lambad terved, aga mitte nii, et oma lambad on nälga kärvamas. Aitäh!

Aitäh! Mina ei määrinud teile Venemaad pähe. Te ise määrisite, kui te hakkasite mind tituleerima, minu peas olevast Ukrainast rääkima. Ma tahtsin kiita teie lipsu, aga ma ei näe seda. See on see, millega teie perekond täna tegeleb: süüdistab mind Ukraina-sõbralikkuses ja selles, et mul ei ole lipsu, mida teil endal ka mõnel on ja mõnel ei ole. 

Asjast rääkides. See kapitalipaigutus ei suurenda eelarve puudujääki, see on finantstehing. Selle kapitaliga võrreldes me oleme saanud abi suurusjärgu või isegi kahe suurusjärgu võrra rohkem. Me oleme sinna paigutanud umbes 10 miljonit, aga oleme sealt sooduslaene saanud üle miljardi. Nii et Eestile on see pank igal juhul kasulik. Ma arvan, et Eesti eksistentsiaalsetes huvides on see – ja seda enamik eestlasi teab –, et Ukraina sõja võidaks ja pääseks sellest agressioonist ning et ta saaks sõprade toel üles ehitatud. See on Eesti eksistentsiaalsetes huvides, aga see on ka meie moraalne kohustus.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Mul on kaks küsimust, üks on eelnõu kohta ja teine tuleneb teie vastustest. Eelnõu kohta ma küsin oma eelmise küsimuse jätkuks: kas ma sain õigesti aru, et kapitali tõstmise eesmärgina on sõnastatud Ukraina abistamine, aga hilisem rahakasutus ei ole otseselt piiratud ja me ei saa olla päris kindlad, et seda raha ei kasutata panga muude eesmärkide täitmiseks? See on esimene küsimus. 

Teine küsimus. Te olete siin puldis kõvasti kommenteerinud riietust. Mina ei ole siiani lipsunõelasid kandnud, aga ma olen mõelnud, et võib-olla peaks paar lipsunõela soetama. Te ütlesite, et see on täiesti moest väljas. Põhistage seda, kust see tuleb? Ma olen ka moehuviline olnud. Esimene küsimus siis eelnõu kohta ja teine teie vastustest tulenev küsimus.

Moeteema algatasite ju teie, juba teist päeva järjest püüate olla standard. Aga ma ei saa öelda, et te ise väga moodsalt esineksite. Minu jaoks ei ole väline vorm oluline, nagu te näete kõrval olevalt pildilt. Aga te ise, teie fraktsioon tõstatas [selle küsimuse], teist päeva järjest räägite sellest, ja mitte ainult minuga. Eelmine kord te rääkisite Riigikogu juhatajast. Aga esimesele küsimusele ma juba vastasin. Jah, kapitali laienduse eesmärk on selles otsuses kirjas. Aga laenude puhul on ju alati nii, et konkreetsed projektid kiidetakse eraldi heaks, vaadatakse nende sihipärasust. See pankades nii käibki.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tulen tagasi selle sihipärasuse juurde. Kui me ka ise oleme sealt raha saanud, nagu te ütlete, ja mitte vähe, siis ma küsin, kuhu see raha on läinud. Ma küll ei näe, et see oleks läinud Eesti inimeste heaolu [suurendamiseks]. Nagu ma ütlesin, meil on järgmisel aastal kõige kallim toit, makseraskustes leibkondade arv kasvab, ühesõnaga, Eesti inimesed vaesuvad järjest enam. Kuidas me saame kindlad olla, et see raha, mida me selle arengupanga kaudu anname, läheb Ukraina inimeste heaoluks? Äkki kaob ka kuskile ära, nagu on kuskile ära kadunud see raha, mida meie sealt oleme saanud. Eesti inimesed ei ole sellest mitte midagi saanud.

Aitäh! Ega väiklus teid ei kaunista, peab ütlema. Jutt sellest, et me ei tohi aidata neid, kes on päriselt raskustes, sellepärast et ka meil on äkki keegi raskustes, ei ole moraalne. Kordan üle: aastaga on Eestis suhteline ja absoluutne vaesus, mõlemad, langenud, ja olulisel määral. Mis puudutab makseraskusi, siis tuleks vaadata, mida seal makseraskuste all puudutatakse ja millised on summad. Aga standardne, rahvusvaheline statistika [näitab, et] suhteline ja absoluutne vaesus Eestis on vähenenud. Ukraina abistamine ei ole seda nii‑ või teistpidi mõjutanud, sotsiaalpoliitika ei ole selle tõttu kannatanud. Eesti, nagu ütlesin, on sinna paigutanud suurusjärgus 10 miljonit, aga saanud sealt sooduslaene üle miljardi. Nii et igal juhul on Eesti saanud kasu, ka kitsalt rahvuslikus mõttes. Ja meie hinnangud Eesti kohta muidugi lähevad lahku: teie näete siin ainult halba, mina näen head ka.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks on juhtivkomisjonis toimunud arutelu kokkuvõte. Seda tuleb teile ette kandma rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea minister! Rahanduskomisjon arutas käesolevat otsuse eelnõu 19. novembri istungil. Meile andsid ülevaate rahandusminister Jürgen Ligi ja tema meeskond. Nii nagu puldis, oli [ka komisjonis] kõne all see, et Eesti osaluse suurendamise eesmärk on põhimõtteliselt Ukraina toetamine, aga tegevust laiendatakse ka muudes suundades. Meie enda osalus selles EBRD pangas on kokku 0,1%. Oluline on välja tuua, et lisaks paljudele investeeringutele, mis on kasvanud Ukraina suunal, on ka Eesti ise saanud sealt 30 aasta jooksul 1,2 miljardi euro jagu erinevaid laene. Sellele viitas Rahandusministeeriumi esindaja. 

Komisjonis oli küsimuse all ka see, milline üldse on EBRD bilansimaht. Saime teada, et see on üle 70 miljardi euro, omakapitali suurus peaks olema 22 miljardit eurot. Nentisime tõsiasja, et EBRD-st üldjuhul dividende välja ei võeta, olemasolev või võimalik intressitulu läheb uute laenude teenindamiseks, väljaandmiseks ning investeeringute toetamiseks. Meie kasu selles pangas osalemisest on olnud peaasjalikult seesama 1,2 miljardit eurot, [nii palju] on erinevad Eesti projektid sealt tuge ja laenu saanud, reeglina parema intressiga, kui oleks saanud kommertspankadelt. Selline oli lühike ülevaade rahanduskomisjoni arutelust.

Mida otsustati? Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 3. detsembril ehk täna. See otsus oli konsensuslik ehk selle poolt olid kõik rahanduskomisjoni istungil osalenud liikmed. Täpselt samamoodi konsensuslikud olid otsused määrata mind juhtivkomisjoni esindajaks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Tõsi on see, et komisjoni koosolekul ei osalenud ei EKRE, Keskerakonna ega Isamaa fraktsiooni esindajad, küll aga oli kohal seitse saadikut, kes need otsused langetasid. Kui on küsimusi, vastan hea meelega.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Järgmiseks avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Kõigepealt tagasilükkamine. (Ulatab istungi juhatajale paberilehe tagasilükkamise ettepanekuga.)

Nii. Lootusetu on ju arvata, et Jürgen Ligi tuleb ja räägib meile midagi mõistlikku või arusaadavat. Parimal juhul teeb ta kehvemapoolseid või halbu nalju ning alandab ennast või teisi. 

Aga eelnõu on vale ja halb. Eelnõu on tegelikult ju mustris kogu praeguse valitsuse majandus- ja rahanduspoliitikaga. Ma tahaksin eraldi naeruvääristada rahandusministri rumalat juttu sellest, kuidas finantstehing ehk siis Eesti maksumaksjate käest raha võtmine ja rahvusvahelisele rahaorganisatsioonile andmine ei puuduta Eesti eelarve tasakaalu, sest reeglid näevad ette, et finantstehing ei lähe [eelarve]positsiooni puhul [arvesse]. Kui mõni normaalne inimene sellest lausest aru sai, siis sai, aga põhimõtteliselt seletatakse meile, et kuna me ei arvesta, et raha andmine finantsorganisatsioonile välismaal on päriselt raha andmine, siis see ei tekita meile miinust. Tekitab küll! See on Eesti inimestelt maksudega kokku korjatud raha: automaksuga või käibemaksu tõusuga või aktsiisimaksu tõusuga või tulumaksu tõusuga või riigikaitsemaksuga või maamaksu tõusuga. Ütelge mulle, millist maksu ei ole Reformierakonna liberaalne režiim viimase paari aasta jooksul tõstnud!

Kõik ikka selle jutuga, et riik peab ju ka kuskilt raha saama. Pole [raha]. Pole! Nii vähe on teist, et kärpida tuleb. Me paneme koole kinni. Metskülas ja Vana-Vigalas ja ma ei tea kus, kõikjal me paneme koole kinni, sest raha ei ole. Miljoni hoiame siit kokku, teise miljoni hoiame sealt kokku. Me võtame kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära – mõne miljoni säästame. Juhuu, mõni miljon! Ja siis tullakse siia laiama, kuidas finantstehing ei ole riigieelarve positsiooni mõttes mingi kulu. Neli miljonit anname ära – piuhh! – ja kasu on veel sees. Kasu on veel sees! 

Aga kui sa sellega nõus ei ole, siis sa oled putinist. Muidugi, loomulikult! Kui sa Jürgen Ligiga nõus ei ole, siis mida muud saad sa olla kui putinist ja Kremli kõneisik Eestis, eks ju. Noh, see on ju antus. Nii on! Maailma esimene poliitiline reegel on: kui sa ei ole nõus Reformierakonna värdjaliku poliitikaga, siis sa oled putinist. Trump on putinist ja Orbán on putinist ja see uus mees Rumeenias on putinist ja Austria valimised võitnud mehed on putinistid ja Prantsuse valimised võitnud naised on putinistid. Kõik on putinistid, kes Reformierakonna väärastunud poliitikat ei toeta. See kõik on meile selge, me kõik teame seda. Ja teate, mis nali on? Kui kõik on putinistid, siis Putinit pole olemas, siis on kõik putinistid. Aga see oli lihtsalt kõrvale[põige].

Selle jutuga te võite ju uisutada nii kaugele, kui tahate, aga juba ammu ei huvita see eriti kedagi, nii nagu juba ammu ei kõiguta enam kedagi [ütlus] "mina toetan Ukrainat". No kes meist ei toeta Ukrainat? Aga kui on valida, kas me paneme Eestis koolid kinni, lõpetame teede ehitamise ära, need, mis alles on, laseme igaks juhuks juba ennetavalt õhku, kui on valida, kas me võtame Eestis kodustelt emadelt tervisekindlustuse ära ja tõstame arstivisiiditasu ja mida kõike veel, kõike seda teeme, kõiki makse tõstame, sellepärast et vaja on toetada Ukrainat, siis mina valin Eesti. Meie erakond valib Eesti. Meie valime Eesti inimeste poolel olemise, sest meid on siia valinud Eesti inimesed. Meie ei tööta mõne teise riigi heaolu nimel, mõne teise rahva heaolu nimel, meie töötame ainult Eesti inimeste heaolu nimel. Ja kui sellest aru ei saada, siis ollakse ennast ametist diskvalifitseerinud. Küll ükskord teid minema pühitakse sellest ametist – kõiki, kes te sellest aru ei saa. Ja neid, kes aru ei saa, on palju. 

Lõpetuseks ütlen ühe väikese killukese. Endine Poola aserahandusminister Piotr Kulpa kommenteeris hiljuti seda Ukraina aitamist ja ütles, et loomulikult need, kes raha annavad, saavad suurema osa sellest ise tagasi. See on ametlikult püsti pandud skeem, kus tehakse nii-öelda suuri abirahasid Ukrainale, natuke lastakse kohapeal ära varastada, aga suurem osa sellest tuleb andjatele tagasi. See suur rahapesu, mis oli siis, kui Jürgen Ligi eelmine kord rahandusminister oli, toimus ju samamoodi. Suured teadusrahad, mis läksid, suured sotsiaalabirahad, mis läksid, igasugused arenguabirahad …

Palun kaks minutit juurde.

Kaks minutit lisaks.

… läksid Ukrainasse, läksid Venemaale, kodanikuühiskonna ülesehitamise rahad, miljardid lükati lääneriikide eelarvetest, kõik ilus humanitaarraha. Suurem osa sellest varastati kohapeal ära, aga kohalikud vargad said natukene ja need, kes andsid, said suurema osa tagasi.

Kas see raha, mis me nüüd sellele lääne pangale anname, et ta saaks Ukrainat aidata, on sildiga raha? Kas me võime kindlalt öelda, et jaa, me anname Eesti maksumaksjate raha suurele lääne rahvusvahelisele finantsorganisatsioonile ja vähemalt nii palju teame, et Eesti inimesed on küll näljas, aga see raha läheb Ukrainasse ja aitab ukrainlasi? Ei! See ei ole sildiga raha. See läheb, nii nagu Võrklaev ütles, igale poole. Rohepöördeks läheb ja mingisuguseks homopöördeks läheb, kuskil edendab jälle sallivust ja kodanikuühiskonda ja võib-olla natuke aitab teha värvilist revolutsiooni kuskil Gruusias. See läheb igale poole. Sellel ei ole silti küljes, et see Ukrainat aitab. Me lihtsalt anname raha EBRD-le ja loodame, et maailm läheb paremaks. 

Meie ei poolda seda ja teeme ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Läbirääkimissoovi rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 542 esimene lugemine lõpetada, kuid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupangas" eelnõu 542 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 17 Riigikogu liiget, vastu 41 ja erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 10. detsember kell 17.15. Istung on lõppenud. Aitäh!