Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu tänane ettekanne põhineb suures osas valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli raportitel ja ÜRO Keskkonnaprogrammi raportitel. Need raportid ise on juba süntees parimast teaduslikust teadmisest kliimamuutuste kohta. Samuti soovin tänada oma ettekande kaasautoreid Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimauuringute keskusest.
Kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimkonna jaoks. Inimtsivilisatsioon on välja kujunenud stabiilse kliima tingimustes ja nüüd oleme meie selle tasakaalu paigast nihutanud. Siin joonisel näete, kuidas on kerkinud globaalne keskmine õhutemperatuur. Viimane aasta on olnud juba 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuseelse ajaga, mis ongi Pariisi kliimaleppe kõige ambitsioonikam eesmärk. Ja 1,5 kraadi globaalset soojenemist tähendab tohutut kogust lisandunud energiat kliimasüsteemi, mis on kaasa toonud ekstreemse ilma, üleujutused, kuumalained ja põuad. Need kõik on põhjustanud suurt majanduslikku kahju ja inimkannatusi. Kliimamuutused on juba praegu kohal, need ei ole midagi sellist, mis juhtuvad kuskil kauges tulevikus.
Kliimamuutused on kohal ka meil siin Eestis. Inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu on täna Eestis näiteks kuumalained ja paduvihmad juba sagedasemad ja tugevamad. Nende kohta on tuua näide 6. augustist 2024. aastal, kui Tartus sadas maha 50 millimeetrit vihma. Iga kraadikümnendiku globaalse soojenemisega muutuvadki kuumalained ja paduvihmad ka meil siin Eestis järjest sagedasemaks ja tugevamaks.
Kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on loomulikult vajalik sellest probleemist aru saada. [Selleks] olen täna iga Riigikogu liikme jaoks võtnud kaasa kingituseks fookusmaterjali "Kliimamuutuste ABC". Istungisaali tagaosast riiulilt saate selle endale võtta. See on teaduspõhine materjal, mille on kokku pannud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning Tallinna Ülikooli teadlased. Selle põhisõnumid on, et kliima soojeneb; kliima soojenemine on inimtekkeline; kliimamuutused kahjustavad loodust ja inimühiskonda; soojenemise pidurdamiseks tuleb kiiresti ja laiaulatuslikult heitkoguseid vähendada ning vältimatute kliimamuutustega tuleb kohaneda. Loomulikult ei piisa sellest, et me neid põhisõnumeid teame, vaid probleemi lahendamiseks on meil vaja nendest sisuliselt aru saada.
Selle kohta, et kliima on soojenenud, muutunud, on meil väga usaldusväärsed mõõtmisandmed. Ja see, et kliima soojenemine on inimtekkeline, on teaduslikult üheselt selge. Siin graafikul näete mõõdetud globaalse keskmise temperatuuri tõusu musta joonena ja inimtegevuse mõjuga arvestav mudel on toodud pruunika joonega. Me teame, kui palju me oleme fossiilkütuseid põletanud, ja teame, kui palju me oleme kasvuhoonegaase atmosfääri heitnud. Teame ka, kui palju need kasvuhoonegaasid soojuskiirgust neelavad ja kui tugevat soojenemist need põhjustavad. Vähemalt 90% 20. sajandi teises pooles aset leidnud soojenemisest on inimtekkeline.
Vaatame otsa ka tänastele trendidele. Rahvusvahelisest kliimapoliitikast on olnud juba tohutult palju kasu. Jah, täna heitkogused veel endiselt kasvavad, aga veel sel kümnendil jõuame tõenäoliselt olukorda, kus globaalsed heitkogused hakkavad aeglaselt kahanema. See on väga positiivne. Aga see kõik ei ole kahjuks piisav, et ohtlikku kliimamuutust ära hoida. Me peame jõudma olukorda, kus inimtegevus enam kasvuhoonegaase atmosfääri ei lisa, sest sel hetkel kliima soojenemine peatub. Kui tänased trendid jätkuvad, võib sajandi lõpuks oodata kuni 3-kraadist globaalset soojenemist. See oleks tohutult teistsugune maailm kui see, milles me täna elame.
Siit jooniselt näete, kui palju me oleme juba süsihappegaasi atmosfääri heitnud. [Kuigi 2024. aasta on juba üleilmsena 1,5 kraadi soojem võrreldes tööstuseelse ajaga, ei tähenda see veel 1,5-kraadist soojenemist pikemaajaliselt. ‒ Kõneleja hilisem täiendus.] Aga tänaste heitkoguste juures on meil jäänud ainult 6 aastat, et vältida pikaaegset 1,5-kraadist globaalset soojenemist. Ühesõnaga, selle eesmärgi täitmine globaalselt on praktiliselt võimatu. Aga see ei tähenda, et me peaksime alla andma. Vastupidi, järgmine eesmärk on [jääda] 1,6–1,7-kraadise [tõusu piiresse]. Ja senisest kiiremaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on loomulikult vajalik minna kiiremini üle kliimasõbralikule energeetikale, aga ka piirata primaarenergia tootmise ja tarbimise kasvu. Siiamaani on primaarenergia tootmine eksponentsiaalselt kasvanud, aga piiratud ressursside tingimustes ei ole võimalik sellist kasvu alal hoida.
Kui rääkida Eestist, siis on meil heitkogused inimese kohta oluliselt suuremad võrreldes globaalse keskmisega. Ka meie kliima soojeneb globaalsest keskmisest oluliselt kiiremini. Maismaa ja kõrged laiused soojenevad globaalsest keskmisest oluliselt kiiremini, mistõttu on soojenemine ka meil Eestis kiirem.
Vaatame näiteks meie talvesid. Kui globaalne kliima soojeneb sajandi lõpuks kuni 3 kraadi, tähendab see meie talvede umbes 5,4-kraadist keskmist soojenemist ja 21% rohkem sademeid. Vaatame ka pakasepäevi. Musta joonega [märgitust] näete, et kliima soojenedes on pakasepäevi juba oluliselt vähemaks jäänud. Sealt edasi punase joonega [märgitust] näete, et pakasepäevi jääb ka tulevikus järjest vähemaks. Aga sinise joonega [märgitust] näete looduslikku varieeruvust, mis jääb alles. Ehk siis on ka Eestis tulevikus pakasepäevi ja lund, lihtsalt neid on palju harvemini. Üksik külm ilm ega üksik külm aasta Eestis ei ütle mitte midagi kliima soojenemise kohta.
[Nüüd] kliimamuutuste mõjudest. Kõigepealt [räägin] kontseptuaalsest arusaamast, kuidas need mõjud tekivad. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu toimub [kliima] soojenemine. Mida see soojenemine tähendab? See tähendab seda, et meil on kliimasüsteemis rohkem energiat. Kasvuhoonegaasid on [näha] siin kõige sisemisel, soojenemise ringil ja teises, heledamas ringis on [näha] kõik muutused kliimasüsteemis, mida see suurenenud energiahulk põhjustab: maismaa ja õhu soojenemist, jää sulamist, meretaseme tõusu, muutusi atmosfääri ja ookeani ringlustes ning äärmuslike ilmade sagenemist. Muutused kliimatingimustes toovad endaga kaasa mõjud nii meil siin kohapeal, Eestis, kui ka mujal maailmas ning seda nii loodusele kui ka inimesele. Ja sotsiaal-majanduslike mõjude kaudu jõuavad mõjud meile loomulikult Eestisse ka mujalt maailmast. Mõjude näideteks on üleujutused, mis on põhjustatud kas paduvihmadest või tõusvast merevee tasemest; nihked aastaaegades; riskid veevarustusele; ja kliimaränne.
Kui rääkida [veel] mõjudest, siis [näeme, et] kui globaalne soojenemine on enam-vähem lineaarne – põletame kaks korda rohkem fossiilkütuseid, mis tähendab kaks korda tugevamat soojenemist –, kasvavad mõjud kiiremini, mittelineaarselt ja hüppeliselt. Oluline on siinkohal mainida ka kliima murdepunkte. Paljud muutused leiavad aset järk-järgult, nii nagu ka soojenemine tugevneb [järk-järgult]. Teatud globaalse soojenemise tasemeni jõudes võivad mitmed kliimasüsteemi elemendid liikuda ühest olekust teise ja tuua kaasa väga suured murrangulised muutused. Olgu selleks näiteks Gröönimaa või Lääne-Antarktika jääkilbi sulamine, muutused Atlandi ookeani tsirkulatsioonis või see, kuidas see soojust siia Põhja-Euroopasse transpordib.
Kui me räägime tegevustest, mis [aitaksid] vähendada kliimamuutuste kahjulikke mõjusid, siis me räägime väga sageli ainult kliimamuutuste leevendamisest, [inimtekkeliste kasvuhoonegaaside – kõneleja hilisem täiendus] heitkoguste vähendamisest. Heitkoguste vähendamine on ülioluline, aga sama oluline on ka kliimamuutustega kohaneda, et me oleks vältimatuteks kliimamuutusteks paremini valmis. Ja mida see kohanemine tähendab? See ei tähenda, et me saame nende muutustega hakkama alles siis, kui need juba kohal on. Siis on need mõjud juba väga suured. [Peaksime veel ees ootavateks kliimamuutusteks juba täna valmistuma, et kahjulikke mõjusid vähendada. – Kõneleja hilisem täiendus.] [Näiteks saab tuua] väga praktilised küsimused, nagu taristu rajamine. Me ei raja ju taristut minevikutingimustesse, vaid me tahame seda ka tulevikus kasutada, kui kliima on muutunud. Meil on täppisteaduslikud kliimaprognoosid selle kohta, millised need kliimatingimused tulevikus Eestis on. Taristu rajamisel peaksime muutuvate kliimatingimustega senisest paremini arvestama. Üks näide kohanemisvajadusest – kuidas kasvab energiavajadus, et jahutada siseruume. Nii nagu jätkub soojenemine, kasvab ka siseruumide jahutamise vajadus. Loomulikult on oluline küsimus selle juures, kuidas kasutada passiivseid meetodeid, et me ei peaks kulutama niivõrd palju energiat ruumide jahutamiseks.
Kliimamuutuste kahjulike mõjude vähendamisel on kesksel kohal kliimaharidus. Seesama "Kliimamuutuste ABC", mille ma täna kaasa võtsin, on loodud haridusteadusliku projekti käigus, kus koostöös teiste teadlastega [tegelesime] kliimamuutusi [käsitleva õppevara koostamisega]. Kliimamuutuste kahjulike mõjude vähendamiseks on vajalikud väga mitmekesised pädevused. Esiteks, süsteemne mõtlemine: arusaam, kuidas toimib kompleksne kliimasüsteem, majandussüsteem, ühiskondlikud protsessid ja see, kuidas kõik need [asjad] omavahel seotud on. Oluline on teaduspõhisus, et me suudaks eristada teaduslikku infot mitteteaduslikust ja oskaks teaduslikku infot kasutada. Ja [oluline on] juhtimispädevus, et me suudaks analüüsida oma otsuste mõjusid nii keskkonnale kui ka majandusele, ja koostööoskused ning oskus kliimameetmeid päriselt ellu viia, et plaanid ei jääks ainult paberile.
Oleme [koostanud] kliimamuutusi [käsitleva õppevara], et järgmine põlvkond suudaks kliimamuutuste kahjulikke mõjusid paremini vähendada ja oleks pädevam. Aga meil on vaja paremat kliimaharidust kõrgkoolides, kutsekoolides, täiendõppes ja iga Eesti inimese jaoks, sest kliimamuutuste probleem on akuutne probleem ja meil ei ole paraku aega oodata, et järgmine põlvkond meist paremini nende küsimustega tegeleks.
Kliimamuutuste kahjulike mõjude vähendamiseks vajalikud tegevused võib kontseptuaalselt jagada kaheks. Vasakul pool on tegevused, mis on seotud kliimasäästlikkuse ja -sõbralikkusega: ehk kõik leevendustegevused, mis [aitavad] vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele ‒ näiteks üleminek taastuvenergeetikale, heitmevaba transport ‒ on oluline rõhutada ka väiksemat tootmist ja tarbimist. Oluline on ka rõhutada väiksemat tootmist ja tarbimist.
Kliimapaneeli kliimaprognoosid põhinevad sotsiaal-majanduslikel stsenaariumidel. Üks viiest alusstsenaariumist on fossiilkütuste kiirtee ja teine säästev areng. Kummagi alusstsenaariumi puhul ei ole arvesse võetud kliimapoliitika [mõju]. Säästva arengu korral, kus inimese heaolu ei mõisteta mitte ainult majandusliku kogutoodangu järgi, on [inimtekkelise süsihappegaasi – kõneleja hilisem täiendus] heitkogus [aastal 2100 – kõneleja hilisem täiendus] juba ilma kliimapoliitikata umbes kuus korda väiksem, [võrreldes fossiilkütuste kiirtee stsenaariumiga].
Aga kliima soojenemine jätkub ja kliimamuutustega on vaja kohaneda, näiteks taristu rajamisel ja planeeringute [koostamisel]. Ja seda oleks vaja teha etteulatuvalt, mitte siis, kui kõik kliimamuutused juba kohal on. Me peame praegu analüüsima, missugused on kliimatingimused tulevikus ja kuidas need meie elu Eestis mõjutama hakkavad. Leevendamis- ja kohanemistegevustes on ka suur ühisosa. Selleks, et kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemistegevused oleksid efektiivsed, peame me neid tegema teaduspõhiselt, koostöös – et riigi, omavalitsuste ja ettevõtete vahel oleks tihe koostöö ja et kõik Eesti inimesed tuleksid selle protsessiga kaasa.
Lõpetuseks rõhutan, et on hästi palju väga olulisi insener-tehnilisi lahendusi ja tegevusi, mis on kliimamuutuste kahjulike mõjude vähendamiseks vajalikud. Aga kliimamuutuste probleemi lahendamiseks on vaja ka põhimõttelist ühiskondlikku ja majanduslikku muutust. Aitäh!