Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Me alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 5. töönädala esmaspäevase istungiga. Ja head kolleegid, kõigepealt, palun, kohaloleku kontroll!

Kohale on registreerunud 72 Riigikogu liiget, puudub 29. 

Järgnevalt, head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Hea kolleeg Urmas Reinsalu, ma saan aru, et teil on soov sõnavõtuks kohapealt. Urmas Reinsalu, palun!

Mul on ettepanek päevakorra kohta.

Jaa, palun! 

Ma vaatan selle nädala päevakorda ja ma arvan, et mitu õigusakti, mis siin päevakorda on pandud projektidena, tegelikkuses neid ei ole otstarbekas sellel töönädalal arutada ja on sügavalt kaheldav nende ettepanekute sisuline vastavus Eesti huvidele tervikuna. Ma pean silmas kolmapäeval kolmandat päevakorrapunkti – ma arvan, et praeguses majanduslanguse faasis on täiendavate maksude poliitika vale suund –, samamoodi teisipäeval kolmandat päevakorrapunkti. Ja üks asi on maksude ja majanduspoliitiliste valikute kurss, kuid teine valdkond on ka teemad, mis puudutavad meie demograafilist katastroofi. Selles olukorras anda signaal ka perede turvavõrgu habrastamise kohta on täiesti vastassuunaline meie laiemate huvidega. Järelikult on minu ettepanek ka esmaspäeval esimene päevakorrapunkt arvata töönädala päevakorrast välja. Meie lähtekoht võiks olla, et me tegeleme initsiatiividega sisuliselt, mis laiemalt teenivad meie huvisid, ühiskonna huvisid. Seda ootab meilt ka rahvas.

Jah. Enne kui ma annan kolleeg Õnne Pillakule sõna, toon välja ka veel meie kodu‑ ja töökorra seadusest § 54 lõige 4, et pärast päevakorra teatavaks tegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Õnne Pillak, palun!

Jaa, aitäh! Selleks, et ei jääks arusaamatusi: Reformierakond ei ole nõus selle töönädala päevakorda muutma.

Selge. Suur tänu! Head kolleegid! Järgnevalt asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Päevakorra kinnitamise poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi ning palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Möödunud neljapäev oli võib-olla ebatavapäraselt kirglik siin saalis ja oli kõvasti debatti, kui menetleti lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise [seaduse] eelnõu. Ja tulenevalt sellest, et meie erakond oli tutvunud põhjalikult selles eelnõus olevate muutmisettepanekutega, siis selgus, et selle kõrval, mis siin koalitsioon teeb Eesti majanduse kägistamiseks ja ka perede turvatunde vähendamiseks, minnakse nüüd üsna otseselt juba ka laste kallale. Kui täna kehtivas seaduses on olukord selline, et kui inimene on teatud liiki kuritegusid toime pannud, näiteks lastega kauplemine või seksuaalne ahistamine, siis ta ei saa ka siis lastega töötada, kui tema karistus on kantud. Ja kui taotletakse luba lastega töötamiseks, siis ka arhiivikirjed kuvatakse, ja kui seal on märge, et inimene on sellise teoga hakkama saanud, siis ta luba ei saa. Nüüd oli soov seadust muuta selliselt, et Sotsiaalministeerium saab otsustada, et ta selle loa ikkagi võib saada. Ja sellega seoses me esitame arupärimise sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, et saada selgem vaade sellest, kuidas see seaduseelnõu sündis, kes olid seal need inimesed, kes vastavad ettepanekud tegid. Ootame huviga vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun!

Aitäh! No keda ei huvita kuluhüvitised! Aga meile tundub, et Eestis ei ole võrdset kohtlemist. Liberaalide kõige lemmikum paragrahv on põhiseaduse §12 "Võrdne kohtlemine". Ja meil on selline kurb olukord, kus Riigikogu kuluhüvitised on kõigile teada sendi pealt. Avalikkuse kontroll on väga karm. Isegi käiakse kriminaalasjadega Riigikogu saadikute kallal, aga vaata, prokuratuur, peaprokurör saab oma kuluhüvitised kätte, paneb taskusse – mingit aruandlust ei ole. Õiguskantsleriga on sama lugu. Prokuratuur, kes armastab Riigikogu saadikuid kohtu alla anda kuluhüvitiste asjades, ise ei anna mingit aru. Õiguskantsler samamoodi. Me tahaksime, et läbipaistvus ka nende juures suureneks ja nemad ka näitaks iga kulutatud senti oma kuluhüvitistest. Selline seadusmuudatus.

Aitäh! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes vaatavad interneti vahendusel! Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt sooviks üle anda ühe arupärimise nimelt majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Teema puudutab Tartu Agrot ja Tartu Agro tulevikku. Juba eelmine nädal oli mul võimalus infotunnis seda teemat tõstatada peaministriga ja selle arutelu jätkuks soovikski veelgi põhjalikumaid vastuseid saada. Väga suur mure on tegelikult Tartu Agro ja Tartu Agro tuleviku osas ja ma arvan, et see mure peaks olema meil kõigil, sellepärast et tegemist on ju ühe suurema Eesti toidu turvalisuse loojaga. 3000 hektarit, 2000-ne loomakari ja loomulikult ka seemnekeskus ja nii edasi tegevused. Nii et väga põhjalikud küsimused, loodan majandus- ja tööstusministrilt saada ka korrektseid ja põhjalikke vastuseid, kuidas me Tartu Agro tulevikku siis kaitseme ja kaitseme oma toidutööstust.

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele.

Ja edasi asume tänase päevakorra juurde. Täna meil on päevakorras viis punkti, neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 esimene lugemine ja palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu juhatus! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nii, perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 507 SE. Eelnõu on seotud arusaadavalt ka riigieelarvega ja seetõttu püüame teda menetleda ajaraamis, mis on enne riigieelarve seadust. 

Eelnõu koosneb üsna mitmest muudatusest, mis puudutavad nii sotsiaalkaitse valdkonda kui ka tervisevaldkonda. Eelnõus on alljärgnevad teemad. 

Kõigepealt, vanemahüvitise ülempiiri alandamine ja vanemahüvitise lae toomine üle-eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordselt kahekordsele tasemele. See puudutab 12% vanemahüvitise saajatest, umbes 3500 isikut. Samal ajal kaotatakse tulu teenimise korral hüvitise vähendamine ehk vanemahüvitise perioodil lapse pooleteise aastaseks saamiseni lapsevanem, kes on kodus vanemahüvitise saajana ja last kasvatab, saab töötada ilma, et tema sissetuleku suurust peaks jälgima ja alandataks tema vanemahüvitist. 

Edasi on sotsiaalmaksuseaduse muudatused, kus me lõpetame ülalpeetava abikaasa ravikindlustuse maksmise. Täna makstakse 1051 inimesele ravikindlustust ja need 1051 lapsevanemat, kes on kodus alla kolmeaastase lapsega või vähemalt kolme alla kaheksa-aastast last kasvatava või seitsme ja enama lapsega vanemale – nende vanemate puhul on teine probleemikülg, et pensionikindlustust nende eest ei maksta täna ja see paneb nad keerulisse olukorda tulevikus. Samal ajal tuleb meelde tuletada, et kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on ka kõikidel lastega kodus olevatel vanematel õigus ravikindlustusele ja nii ka ülalpeetaval abikaasal või registreeritud elukaaslasel.

Muudatus veel, mis puudutab sotsiaalkaitse valdkonda, on menetlustähtaegade pikendamine ja puude raskusastme tuvastamine, nagu ka pensionide taotluse menetlusaeg liigub 15 tööpäevalt 30 tööpäevale ja perehüvitiste taotluse menetlusaeg sõltuvalt toetuse liigist 5–10 päevani on seal praegu erinevad, 30 tööpäevani. Siin tuleb muidugi kohe kõrvale öelda, et enamik nendest staatustest, mis tekivad, ei ole üllatuslikud, mis tähendab seda, et kui inimene piisavalt varakult hakkab taotlema, siis saab ta õigeks ajaks oma asjad tehtud ja korda. 

Nüüd tervisevaldkonda puudutavad muudatused. Kõigepealt Tervisekassa reservide senisest suurem kasutamine. Nõukogu otsusega jaotamata kasumi kasutuselevõtu otsustada saab ja maha tuleb piirang, mis on seni olnud Tervisekassa kasumi kasutamisel, mis ütles, et kasutusele võtta kuni 30% ulatuses, aga mitte rohkem kui 7% eelmisel kalendriaastal Tervisekassa eelarves ette nähtud tervishoiuteenuste kulutustest. See piirang kaob ja nõukogu otsusega saab jaotamata kasumit kasutusele võtta. 

Tervisevaldkonna muudatus on veel Tervisekassa sissenõuete õiguse laiendamine. Tervisekassa seisukohalt ei ole tegelikult ravikulude tegemisel vahet, kas isik, kes kahju sai, on kindlustatud või kindlustamata. Tervisekassa on kulutuse teinud ja kahju tekitajalt ka tulevikus, sõltumata isiku kindlustatusest on võimalik kahju sisse nõuda. Need muudatused jõustuvad üldises korras ehk seaduse vastuvõtmisel ja väljakuulutamisel. 

Tervisevaldkonna kolm muudatust, mis on visiiditasu, voodipäevatasud ja retseptitasu. Kõigepealt visiiditasudest. Ambulatoorses eriarstiabis, kaasa arvatud ka vältimatu arstiabi, ja tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikute teenuse kasutamisel tõstetakse seniselt 5-lt 20-le eurole visiiditasusid. Seda siis sihtgrupil, kelle hinnanguline suurus on 550 000 inimest. Haavatavamas olukorras isikutele jääb jätkuvalt visiiditasuks 5 eurot. 

Mainida tuleb siinjuures, et kehtivad visiiditasud on aastast 2013. Oluline on ka see, et visiiditasu võib küsida ühekordselt. Kui inimene jääb teenuse osutaja jälgimisele või ravile, siis korduvat visiiditasu küsida ei ole õigustatud. 

Nüüd natukene ka haavatavamas olukorras olevatest isikutest, keda on hinnanguliselt 700 000 inimest. Nendeks on kuni 19-aastased lapsed, kõik lapseootel naised, alla üheaastase lapse emad, üle 63-aastased isikud, kõik pensionärid, töötud, toimetuleku toetuse saajad ja osalise või puuduva töövõimega inimesed. Ehk kõik need inimesed, kes on ka rahaliselt haavatavamas seisus või kelle ravivajadused võivad olla kõrgemad, nende puhul muudatust ei toimu ja 5‑eurone visiiditasu jääb nendele kehtima. 

Voodipäevatasu. Voodipäevatasu muudeti viimati 2013. aastal ja see on sellest ajast saadik olnud 2 eurot ja 50 senti. Voodipäevatasu tõstetakse 5 eurole ja see sihtrühm, keda ta võiks puudutada, on 130 000 inimest. Kuivõrd on seatud ülempiir, siis kõrgemaks kui 50-eurone kulu ei lähe voodipäevatasu kellelegi. 

Retseptitasu tõstetakse 2.50-lt 3.50-le. See on olnud muutumatu alates 2018. aasta 1. jaanuarist. Sihtrühma suuruseks saab pidada umbes 900 000 inimest. Ka siin on oluline meelde tuletada, et meil on seatud piir. Kui inimene retseptitasudelt teeb kulud toetusi rohkem kui 100 eurot, on tal õigus automaatsele hüvitisele, mis on siis iga kulutatud täiendavalt eurolt 50% tagasi saada. Ja kui inimene teeb kulutusi rohkem kui 100 eurot, 100–300,  siis on tal õigus tagasi saada samuti automaatselt 90% ei tehtud kulutustest. 

Oluline on ära markeerida, et kuigi selles eelnõus seda ei leia, siis tervishoiuteenuste loetellu tuleb ka positiivne muudatus, mis siis aitab statsionaarses õendusabis olevaid inimesi ja vähendab nende kulutusi teenusele. 

Ravikindlustuse seaduse muudatused on haigushüvitiste arvutamise põhimõtete täpsustamine ja mitme tööandjaga töötajale pikaajalise haiguslehe ajal, kui ühe tööandja juures on õigus palgahüvitisele. See muudatus on suures osas tegelikult tehniline. Kui me seni oleme arvutanud summeeritult inimestele hüve, siis nüüd igalt tööandjalt saadud sissetuleku pinnalt, mis annab meile konkreetsema, täpsema tulemuse. 

Töövõimetuslehele esitatava kehtiva töötasu mõiste täpsustamine on samamoodi tehniline ja tuleneb suuresti tööandjate poolsest palvest või ootusest, et seadus oleks selgem ja tõepoolest ka seaduses see viide, millele tuleks tugineda, kui töötasu mõistet kasutatakse. Ja viide on metoodikale, mis on keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord. 

Siis on veel muudatus ajutise töövõimetuse hüvitisele piirmäära kehtestamine. Ja see on siis ... üks moment! ... hüvitise ülempiir, mis saab olema kahekordne Eesti keskmine brutopalk ja saab olema samasuguse loogikaga nagu ka vanemahüvitise ülempiir. Haigus- ja hooldushüvitise eelarve kulud on viimase 10 aastaga suurenenud 92 miljoni euro võrra, kasv siis vastavalt 170%. Ja suurenemist mõjutab enim palgakasv, mis on olnud 93%. Prognoositav palgakasv ka edaspidi on umbes 5,5% aastas, täpsemalt siis 5,4% aastas, mistõttu on soov ka sellele kulule kontroll peale saada. 

On veel muudatusi. Tööandjale tahetakse anda võimalus sotsiaalmaksuvabastusega kompenseerida töötajatele hüvitise ülempiir ja saamata jääva töötasu vahe. Ehk kui me loome praegu ajutise töövõimetuse hüvitisele piirmäära ja tööandjal on soov ja valmidus, siis on tal võimalik tegeliku töötasu ja kahekordse keskmise brutosissetuleku vahe töötajale sotsiaalmaksuvabastusega kompenseerida. Sama kehtib ka FIE-de haigushüvitise sotsiaalmaksuvabastuse puhul. 

Mõju riigieelarvele. Sotsiaalvaldkonna muudatustest on 25. aastal tegelikult 280 000 eurot täiendavat kulu, kuid 26. aastast alates on kokkuhoid vastavalt 18,3, siis 29 ja 35,3 miljonit eurot 28. aastal. Peaasjalikult on see täiendav kulu, mis 25. aastal tekib, ettevalmistuskulu, et muuta meie IT-süsteeme. 

Ja jõustuvad muudatused järgmiselt. Vanemahüvitise ülempiiri vähendamine jõustub 26. aasta 1. jaanuarist. Samamoodi ravikindlustus ülalpeetava abikaasa eest jõustub 26. aasta algusest, ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri kehtestamine samamoodi 1. jaanuarist 26, menetlustähtaegade pikendamine ja retseptitasu 25. aasta jaanuarist, visiiditasud ja voodipäevaga seotud muudatused 25. aasta 1. aprillist. Ülejäänud tervisekassaga seotud muudatused jõustuvad üldises korras. 

Ja nüüd ka tervisevaldkonna mõju riigieelarvele. Visiiditasu 25. aastal riigikassasse positiivset mõju annab 6,6 miljonit, edaspidi järgmistel aastatel 8,8 miljonit. Voodipäevatasu esimesel aastal 1,2 miljonit, edaspidi 1,6 miljonit ja seotud on ta siis arusaadavalt sellega, et mõlemad meetmed rakenduvad aprillikuust esimesel aastal. Retseptitasu positiivne mõju eelarvele on 10 miljonit. 

Ja nüüd ma tegelikult pean ise ennast korrigeerima, sellepärast et visiiditasu ei anna mitte riigieelarvele, vaid tegelikult tervishoiuteenuse osutajale, nagu ka voodipäevatasu. Retseptitasu siis Tervisekassale. Miks on see oluline? Oluline on see sellepärast, et nendesamade summade arvelt on tervishoiuteenuse osutajal, aga ka Tervisekassal võimalik pakkuda inimestele tervishoiuteenuseid, ilma et meil järjekorrad pikeneksid, ja täna olemas olevate vahendite eest pakkuda inimestele täiendavaid teenuseid. Aitäh! Ja nüüd olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Ja küsimusi tõepoolest on. Urmas Reinsalu, palun!

Proua minister! See seaduseelnõu on valetav seaduseelnõu. Ja ma tahaksin teilt saada konkreetset vastust, kes selle vale taga on. Nimelt, seaduseelnõu kõneleb ühe lõiguga demograafilisest mõjust ja nendib seletuskirjas: "Seaduseelnõu ebasoovitava mõju riskiks on veel võimalik mõju sündide arvule, sest igasugused muudatused perepoliitikas, mis perede hüvesid vähendavad, loovad peredes teatavat ebakindlust." Mis on õige väide. Teie oma seaduseelnõuga, teie oma poliitikaga demograafilises katastroofis süvendate seda demograafilist katastroofi ja perede ebakindlust, mitte ei tasakaalusta seda. Kuid samas, selle lõigu lõpul olete jõudnud järeldusele, et muu hulgas vanemahüvitise ülempiiri vähendamise mõju sündimusele on pigem positiivne. Niisugune väide. Ja mul on küsimus, et te ütlete, et sellise meetme vähendamine on positiivne. Palun nimetage mulle, kas teie seisukohaga, valitsuse seisukohaga nõustub ükski Eesti demograaf ja kes konkreetselt, millised ametnikud on selle väite, mis kannab uhket pealkirja "Mõjuanalüüs", koostanud.

Aitäh küsimuse eest! Hinnangutele ma ei vasta, küll aga ma saan vastata sisuliselt samamoodi, ei vasta ma sellele, kes konkreetselt on neid tekste kirjutanud, sest ... (Hääl saalist.) Üks moment, ärge palun segage vahele, ma räägin! ... sest see on seletuskirjas täpselt kirjas, kes on seletuskirja ja eelnõu autorid. Ja mul ei ole praegu seletuskirja siin käepärast, et ma saaksin täpselt need nimed öelda, aga need on teile juba avalikud ja teada. Meil on selles eelnõus, kus on palju erinevaid muudatusi, kaks asja, mis mõjutavad peaasjalikult lastega peresid. Esimene neist on ülalpeetava abikaasa ravikindlustus, mis puudutab 1051 lapsevanemat. Ja ütlen igaks juhuks ka ära, et ei tekiks segadust ega arusaamatust. Tõsi on see, et 90% nendest on naised. Nende vanus jääb 30 kuni 49 eluaasta juurde. 33%‑l nendest on üks laps, 52%‑l kaks last ja vaid 15%-l kolm ja enam last. See näitab meile seda, mida ma olen ka varasemalt öelnud ja mida te mulle ette heidate, et tegemist on nende leibkondade või nende peredega, kus on selline elukorraldus võimalik ja ühe lapsevanema sissetuleku puudumine ei mõjuta pere majanduslikku toimetulekut selliselt, et see elustiil ei oleks võimalik. Kordan üle: kuni kolmanda eluaastani on kõikidel kodus olevatel lastevanematel kaetus tervisekindlustusega.

Nüüd, teine on vanemahüvitise lae korrigeerimine kahelt üle-eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekult ... Kahele, kahekordsele seal tänase kolme asemel. Seal täpselt samamoodi me näeme, et tegemist on 12% ehk umbes 3500 inimesega, kes vanemahüvitist saamas on. Me teame, et nendest 3500 inimesest, kes vanemahüvitist hakkavad vähem saama, on 37% mehed. Ja ema vanemahüvitist, mis ületas üle-eelmise aasta kahekordse keskmise töötasu piiri, sai umbes 1200 isikut, 10% kõikidest ema vanemahüvitise saajatest. Sellest saab teha järelduse, mida ei saa peredele ette heita, sest seadus on seda võimaldanud. Aga loomulikult pere sissetulekute maksimeerimiseks on valitud, kummal lapsevanemal on mõistlikum koju jääda, ja sagedasti on nendes olukordades vanemahüvitise saaja isa ja lapsi tegelikult kodus kasvatab ema, kes on samamoodi tööturult eemal.

Ei ole põhjust arvata, et see oluliselt mõjutaks laste sündide arvu. Ja need inimesed, kes siin mõni nädal tagasi ka Pere Sihtkapitali korraldatud demograafiaseminaril osalesid, eks me kõik kuulsime seal, et Eesti vanemahüvitise süsteem on olnud hea ja toetanud laste sündimist, aga me kuulsime sealt ka seda, et väike sündide arv on kõige rohkem seotud kuni 24-aastaste naiste sündide edasilükkamisega. Vanemas vanusegrupis naistel sünde vähem ei ole olnud, aga see tegelikult seab ka selle piiri, mis on see kogu lapsesaamise periood, ta on selle võrra lühem ja seetõttu meil ka vähem lapsi sünnib. Nii nagu te kõik teate, olen korduvalt seda ka siit puldist öelnud, siis selle aasta lõpuks valmib analüüs nii vanemahüvitise kui ka lastetoetuste osas ja tulevad sealt ka poliitikasoovitused, mis on läbi räägitud demograafidega.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Härra Riigikogu esimees! Proua minister vastas mulle ja ma tunnustan, et minister vastas pikalt, aga mitte sellest, mida ma tegelikult küsisin. Tõsi, minu küsimusele eelnes ka hinnanguline otsustus, mis ongi retoorilise iseloomuga loomulikult. Minu küsimus oli konkreetselt, milline demograaf on selle mõjuanalüüsi koostanud, sellele ma vastust ei saanud. Aga küll viitas proua minister, et seletuskirjas on olemas need inimesed, aga tema käsutuses ei ole seletuskirja. 

Mul ei ole hetkel kaasas tõesti. 

Minul on palve, et nii ei ole võimalik, nii oluline küsimus. Tegelikult me tegeleme perede kindlustunde purustamisega siin valitsuse poliitilise agenda osana ja ministril ei ole isegi seletuskirja ja ta selle taha, noh, nii-öelda taandudes ei nimeta, kes on koostanud mõjuanalüüsi, mis ütleb, et selle mõju on positiivne, sündimusele. Mõju on sündimusele positiivne. Ja mul on palve, et istungi töötajad tagaksid proua ministrile seletuskirja ja proua minister saaks öelda, et kes konkreetne inimene on esitanud väite, mis on Vabariigi Valitsuse allkirjaga, et perede kindlustunde habrastamine selliste meetmetega mõjutab sündimust positiivselt. See on ju minu meelest, me oleme orwellilikus situatsioonis ja selles asjas tuleb luua põhimõtteline selgus. Kui meil paradigmaatiline lähtekoht on vale, siis kõik nüansid muutuvad ju mõttetuks.

Härra ... Aitäh!

Minu küsimus on, kas me suudaksime tagada ...

Aitäh, hea kolleeg!

... seletuskirja. 

Aitäh, hea kolleeg! Teie küsimus oli, kes. Ja antud juhul eelnõu seletuskirja leheküljel kaks on kirjas, kes on ette valmistanud vastava eelnõu ja kes on hinnanud seda, mida teie olete küsinud vastavalt sellele, kuidas see eelnõu on kokku pandud. Ja antud juhul minister on sellele küsimusele ka vastanud. Me liigume ... (Saalist räägitakse.) Urmas Reinsalu, liigume edasi. Antud juhul minister andis teile vastuse ja me liigume küsimuste-vastustega edasi. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me kõik teame, et riigil pole tervishoiu jaoks piisavalt raha. Küsimus on selles, kust seda raha võtta. Teie teete ettepaneku võtta raha patsientidelt, kellest enamik ei ole rikkad inimesed. Aga miks mitte võtta raha näiteks pankadelt? Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku kehtestada panga kasumile erimaks. Miks tahab teie valitsus alati pista käe vaeste inimeste taskutesse ega taha raha võtta rikastelt?

Aitäh küsimuse eest! Ma kordan, et visiiditasu just nimelt haavatavamas olukorras olevate patsientide puhul, kes võivad olla suurema ravivajadusega või väiksema sissetulekuga, nende puhul ei muudeta ka visiiditasu. Ja need on: kuni 19-aastased lapsed, rasedad naised, alla üheaastaste laste emad, üle 63-aastased isikud, kõik vanaduspensionärid ja muud pensionärid, töötud, toimetulekutoetuse saajad, osalise või puuduva töövõimega inimesed. Mis puudutab retseptitasu, siis juba selgitasin, et retseptitasu puhul on seatud lagi. Kui inimese väljaminekud retseptitasu puhul on üle 100 euro, siis saab ta igalt täiendavalt kulutatud eurolt 50% automaatselt tagasi. Ja kui inimene kulutab 100–300 eurot, saab ta 90% igalt täiendavalt üle 100 euro tehtud kulutuselt tagasi. Aitäh!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Ma arvan, et tegelikult, kui ma loen siin, et alates 1. aprillist 2025 suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ehk pea, ma ütleks, neli korda ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole, siis ausalt öeldes on see minu meelest hästi küüniline. Kui me tõstame näiteks tubakaaktsiisi või alkoholiaktsiisi, siis võib alati öelda, et ärge tarbige, olete ise terved ja siis ei pea ka maksma. Siin kahjuks inimene ei saa mitte tarbida. See on see teenus, mida inimene hädasti vajab. Ja isegi, kui te panete päeva lõpus 100 eurot, ma ei taha praegu selliseid ideid teil anda, aga tegelikult inimene on sunnitud arsti juurde minema isegi 100 euro eest. Minu küsimus on see, kas on teil mingi analüüs läbi viidud, kas inimesed, kes on nüüd sunnitud eriarsti visiiditasu maksma 20 eurot, kas nad ikka lähevad eriarsti juurde või nad pigem jäävad koju või lähevad tööle, mis tegelikult pikemas perspektiivis tähendab riigi jaoks palju suuremat kulu.

Aastatel 20–21 pöördus EMO-sse umbes 57% patsientidest, kes tegelikult oleksid olnud rohelise kategooria patsiendid ehk kõige lihtsamad ja käsitletavad ka perearstiabil ja poleks pidanud EMO-sse jõudma. Me oleme tegelikult kroonilises tervishoiutöötajatekriisis, mis tähendab seda, et olemasolevat tippspetsialisti tuleks rakendada võimalikult õigel hetkel seal, kus inimene seda vajab. Meie tänane süsteem on selline, kus tõesti 2013. aastast alates muutumatuna püsinud visiiditasu ei heiduta inimesi pöörduma eriarstide juurde, EMO‑sse. Soov on, et esmatasandi tervishoid eeskätt aitaks inimesi, me hoiaksime kokku oma ühiskondlikke ressursse ja säästaksime ka meie arste. Ma usun, et nendel 550 000 inimesel, hinnanguliselt, kes on tööealised ja kes ei kuulu haavatavatesse gruppidesse, on jõukohane ka 20-eurost visiiditasu maksta. Rõhutan, see on olnud 2013. aastast muutumatu ehk ümberarvutatuna toona krooni ajast veel. 

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu arust see eelnõu on ehe näide kogu valitsuse tööst, kus valitsusel pikemalt plaani tegelikult ei ole, millest ka Eesti 200 kogu aeg räägib, et nendel on, aga selle eelnõuga tuleb välja, et tegelikult ei ole. See eelnõu on Riigikokku toodud ju kiirustades ja kiireloomuliselt, nii nagu ka seletuskirjas on tegelikult kirjas kõik ilusti, miks ta sellisel viisil on toodud. Ja loomulikult siin ei saa ka rääkida, et mingisugune sotsiaal-majanduslik mõju on tehtud. Aga ma tahaks lihtsalt selgust saada. Siin seletuskirjas lehekülg 16 on kirjas niimoodi, et eelnõu § 6 punkt 2, kus soovitakse Tervisekassast raha kokku hoida ja eelarve positsioon 2026. aastaks näeb ette, et seal on miinus 224,6 miljonit. Aga kõik see eelnõu, mis on esitatud, tõhustaks seda summas 51,4 miljonit ja seega jääks miinuseks 195,4 miljonit. Kas siin on matemaatiline viga või on milleski muus küsimus? Lehekülg 16 ülemine osa.

Aitäh! Te muidugi saite juba aru, et mul seletuskirja siin kaasas ei ole. Te võite selle mulle jättagi nüüd, kui veel küsitakse. Aga mis puudutab Tervisekassat, siis on siin kaks eraldi olulist muudatust. Üks kõigepealt see, et me võime reserve suuremas mahus kasutada. (Ministrile ulatatakse eelnõu seletuskiri.) Aitäh! Et me võime reserve suuremas mahus kasutada, mis annab ajutist leevendust paariks järgmiseks aastaks, kuid aktiivsel kasutamisel paari aasta pärast on need reservid siis ka lõppenud ja see omakorda tähendab seda, et terviseministril ja valitsusel tervikuna tuleb tegeleda nii tervishoiu tõhustamisega kui tegelikult ka täiendavate ressursside otsimisega. Nüüd, see teine pool, mida ette heidetakse, mis koormab osa elanike või patsientide rahakotti – visiiditasud, retseptitasud ja voodipäevatasud –, siis need on just need vahendid, mis vabanevad kas Tervisekassa või tervishoiuteenuse osutaja jaoks, et oleks võimalik ravijärjekordi hoida. Ma ei oska nende summade kohta praegu niimoodi öelda kiiresti.

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et see eelnõu on nagu kahtepidi. Ühelt poolt kiusatakse neid, kellel võib-olla sissetulek on väike, kuigi te tõite ka näite, et pensionäridelt ja noortelt haiglapäevade eest ja visiiditasudest täissummat ei võeta. Aga mul on mure hoopis teistpidi. Edukad inimesed on need, kes Eesti majandust ellu viivad. Ja me näeme siin väga selgelt selle eelnõuga, et kui, noh, praeguse seisuga 3500 edukat noort peret, kes on endal kodus väike laps – loodame, et tulevikus on edukaid inimesi rohkem –, saavad nüüd pügada selle eest, et nad on edukad. Ja selle pügamise juures on veel huvitav see, et mitte ei võeta 26. aastal 26. aasta kaks keskmist hinda, vaid võetakse kaks aastat varasema aja ja keskmise palga number. Sellega saadakse siis ühelt poolt niinimetatud emapalka. Aga siin on teine pool veel juures, et töövõimetuse hüvitamine on täpselt sama asi. Ma maksan korralikult sotsiaalmaksu ja te otsustate, et ühel hetkel, et ei, täissummas ei saa, saate kahekordse palga ulatuses.

Aivar Kokk, teie aeg!  

Ja see tähendab seda, et paljud inimesed ei võta seda sinist lehte, vaid käivad haigena tööl edasi. Kas te seda soovitegi?

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, me oleme selles olukorras, kus avalik ootus on, et riik toimetaks kokkuhoidlikumalt, sest on kaks alternatiivi, kas olla kokkuhoidlik või tõsta maksusid. Praegu on püütud leida tasakaal või kombinatsioon mõlemast versioonist. Natukene siis lisatakse julgeolekumaksu ja püütakse olla kokkuhoidlikum. See kehtiv eelnõu, mis on vanemahüvitise laega seonduv referentsperiood ehk üle-eelmise aasta sissetulek või makstud sotsiaalmaks, on kehtinud nii juba päris pikka aega. Ja me kõik mäletame, et omal ajal sai see kehtestatud eeskätt seetõttu, et ei tekiks selliseid pahatahtlikke petuskeeme, kus inimesed, olles juba lapseootele jäänud, endale fiktiivsed ja kõrgepalgalised töökohad tekitavad. Seetõttu see üle-eelmine aasta on seaduses kirjas ja praegu ei ole olnud soovi ega kava seda muuta. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Pole saladus, et inimesed tahavad oma kulusid kokku hoida, eriti tänasel keerulisel ajal, kui elu aina kallineb. Eriarstide järjekorrad on väga pikad ja on inimesi, kes isegi tõsise murega ei jõua tasulise visiidi eest maksta ja peavad paratamatult pikas järjekorras ootama. Kantar Emor viis läbi meditsiiniasutuste uuringu, millest selgus, et Eesti elanikud on pigem valmis ootama arsti vastuvõtule tasuta visiidi aega, kui lähevad tasulisele vastuvõtule, isegi kui ooteaeg on pikk. Nõnda nentis 44% elanikest. Vaid 28% on pigem valmis tasulisele vastuvõtule minema. Lugupeetud minister, kuidas te parandate eriarstide kättesaadavust? Ja kas te näete ohtu selles, et antud eelnõu ja eriti need uuendused, mis puudutavad erinevate tasude tõstmist, suurendavad märgatavalt inimeste arvu, kes ei saa õigel ajal eriarstiabi?

Aitäh küsimuse eest! Eriarstide hulk on piiratud ja kiiresti eriarste kuskilt juurde ka ei tule. See on üsna pikk periood, kui arstiks õpitakse ja ettevalmistusi tehakse. Nüüd, Eesti inimeste harjumus eriarsti juurde minna on, pigem me oleme arstiusku rahvas, me soovime minna arsti juurde. Kahjuks on nii, et kõikidel juhtudel see vajadus puudub. Perearst saab aidata, meie enda tervislikumad eluviisid aitavad kaasa, aga eeskätt just perearst on see, kes peaks andma hinnangu, kas on inimesel tarvidust või ei ole tarvidust. Ja ka natukene kõrgem visiiditasu võib-olla mõnda inimest distsiplineerib, mis omakorda jätab arstide aega üle selleks, et need inimesed, kes on haavatavamas olukorras, arvestavad oma sissetulekutega rohkem, saaksid parema ligipääsu tasuta arstiabile. Kusjuures, rääkides nendest haavatavamatest või madalama sissetulekuga või suurema ravivajadusega inimestest, nende inimeste puhul, nagu täna juba korduvalt öeldud, ei ole ka visiiditasu tõstetud, see jääb viiele eurole.

Aitäh! Ja järgnevalt Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Lugupeetud minister! Küll oleks hea, kui oleks ainult laual alati head otsused ja alternatiivid, aga ma pean meelde tuletama, et oli ka alternatiiv, mida siin-seal arutati, et vanemahüvitise perioodi vähendada. Sotsiaaldemokraadid lõid selle muidugi kiirelt laualt maha ja mul on hea meel, et seda me siin ei aruta. Aga mis puudutab nüüd tõesti seda lage, mille osas ka minust vasakul käel, aga parempoolsed erakonnad väga muret tunnevad, siis kas ma saan õigesti aru, et praegu selle seadusemuudatusega me näeme ette, et edaspidi muu tulu teenimine siis samal ajal, kui saad ka vanemahüvitist, see enam ei mõjuta mitte midagi ehk siis tegelikult võin saada nii vanemahüvitist täielikult, kui ka olla maksimaalselt tööl ja mõned ametid kindlasti seda ka võimaldavad? Kas see vastab tõele?

Aitäh küsimuse eest! Mul on ka hea meel, et me vanemahüvitise perioodi üle täna arutama ei pea, sest ühtepidi on see laste arengupsühholoogide poolt välja öeldud, et see aeg on mõistlik, teisalt me oleme tõepoolest maailmas esirinnas selle pooleteise aastaga, mil üks vanematest saab lapsega kodus olla. Ja kolmandaks ka väga praktiline külg sellele, et meil ei ole tegelikult alushariduses neid hoiukohti. Ja kui seda perioodi nihutada, siis see tähendab uut koormust kohalikele omavalitsustele, kes peaksid lasteaia ja sõimekohti looma hakkama. Aga tõsi on see, et vanemahüvitise saaja töine sissetulek ei mõjuta 26. aasta 1. jaanuarist vanemahüvitise summat, mis tähendab seda, et inimene saab oma võimetele ja oludele vastavalt teenida ka lapsega kodus olles, ilma et ta peaks pelgama, et vanemahüvitist seeläbi vähendatakse.

Varro Vooglaid, palun! 

Jaa, suur tänu! On üsna selge, et te olete meie ette toonud järjekordse perekonnavaenuliku, selgelt perekonnavaenuliku seaduseelnõu, mis asetub väga hästi sellesse seeriasse, mida me varemgi oleme näinud. Kõigepealt paljulapseliste perede toetuste kärpimine, siis abikaasade ja laste pealt täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine ja nüüd siis see eelnõu, mille kohaselt võetakse ravikindlustus ära neilt ravikindlustatud abikaasadega emadelt, kes kasvatavad ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane. Ja seda te teete sõltumata sellest, kui palju siis nende emade abikaasa, kes on ravikindlustatud, sotsiaalmaksu maksab: kas ühe, kahe, kolme kuni viie või kümne miinimumpalga ulatuses. See on minu hinnangul täiesti jabur. 

Ja tähelepanuväärne on see, et valelikult te olete kirjutanud seletuskirjas, et seaduse muutmine lähtub eesmärgist viia kehtiv kord kooskõlla muutunud peremudelitega. Tegelikult te ise ju üritate muuta neid peremudeleid ja uurida välja sellist peremudelit, mille kohaselt üks abikaasadest pühendub perele ja kodule. Miks peab seadusandlust kasutama selleks, et sellisisest ideoloogilisest eesmärgist lähtudes kujundada ümber peremudeleid?

Aitäh küsimuse eest! Me pigemini ikkagi püüame vastata sellele reaalsusele, mis meil ühiskonnas toimub. Ja peremudelid, vastupidiselt sellele, mis nad olid 20 või 50 aastat tagasi, on muutunud. Me kõik teame, et nii kärgperede osakaal, lahutatud perede osakaal kui ka üksikvanemate osakaal on tõusnud, ja seda väga erinevatel põhjustel. Ma arvan, et meie seadusandlus ja hüved, mida me inimestele pakume, peaksid olema tasakaalus just nimelt sellega, milliseks on ühiskond muutunud. Aitäh küsimuse eest!

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Noh, eelmisele küsijale vastates hakkasite siin konkreetselt ikkagi hämama, no kärgperes on ka ühine laps, sünnib siis ikkagi, isa ja ema on sellel lapsel ikkagi omad ja ükskõik, kumb kodus on. Aga minu küsimus on see, et palju siis see kokkuhoid on sellega seoses, et kodus sellele lapsevanemale selle sotsiaalmaksu maksmine ära lõpetatakse. Mis summa see on, mida te kokku hoiate selle pealt?

1,35. Ma ei leia paberist, aga 1,35 miljonit mälu järgi.

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te tõstate visiiditasusid päris märkimisväärselt, aga samal ajal on meil probleem, et eks vaesust kipub juurde tulema majanduslanguse perioodil. See paneb kulmu kergitama, et miks just nüüd. Nimelt, kui ma vaatan siin vaesuse kasvu, siis näiteks 2023. aasta lõpul, mis andmed on leitavad, oli märkimisväärne vaesuse kasv. Näiteks Lääne-Virumaal oli suhtelise vaesuse määr oli juba 33% protsenti. Kuidas te siis kindlaks teete, kellele tuleks toetust maksta? Kas inimesed peavad tõesti käima väga keerukat bürokraatlikku protseduuri läbi ja oma tulusid-kulusid tõendama ja oma kehva seisu?

Aitäh! Kui me räägime nüüd nendest visiiditasudest, siis me oleme ikkagi üsna selgelt öelnud, kes on need, kes sellest täiendavast kulust pääsevad. Ja seda ma olen täna korduvalt ette lugenud. Nende inimeste hulgas ei ole kindlasti kõik toimetuleku piiril elavad inimesed, aga nende hulgas võib olla toimetuleku piiril elavaid inimesi. Kindlasti on toimetuleku raskustes toimetuleku saajad. Samamoodi on keerulises olukorras töötud, osalise või puuduva töövõimega inimesed. Ma ei saa öelda, et kõik pensionärid elavad peost suhu, aga pensionäride puhul samamoodi on see risk kõrgem. Kui te nüüd küsite, et kuidas me hindame üldse sotsiaalkaitsesüsteemis, milline inimene vajab täiendavat toetust, siis meil on toetused enamasti inimese staatuse või tunnuse järgi, kas ta on pensionär, kas ta on puudega isik, kas ta osalise või täieliku töövõimepuudusega. Aga meil on ka üks kohalike omavalitsuste poolt väljamakstav, aga riigi kehtestatud toetusliik, mis on toimetulekutoetus, ja seal tõepoolest inimene ise taotleb, kui tema sissetulekud koos siis sealt maha arvestatud eluasemekuludega jäävad esimese täiskasvanud pereliikme kohta alla 200 euro, iga järgmise täiskasvanud pereliikme kohta alla 160 euro ja iga alaealise pereliikme kohta 240 eurot. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Sotsiaaldemokraadid siin uhkusega räägivad, kuidas nad lõid mingit teemat laualt maha, aga nad ei löönud laualt maha neljakordset eriarstide visiiditasu tõstmist 5 eurolt 20-le, haigla voodipäevatasu kahekordistamist, retseptiravimite kallinemist, mis selle eelnõuga kaasneb. Võib ju ühelt poolt tunduda, et summad ei ole sugugi suured, aga kui mõelda, kes vajavad igakuiselt ravimeid, viibivad haiglaravil, samal ajal peavad külastama eriarste, siis kahjuks võetakse jälle raha kõige nõrgematelt, keda, kusjuures, sotsiaaldemokraadid peaksid ju kaitsma. Ja nende inimeste toimetulekut kahjuks mõjutab see oluliselt drastilisemalt, kui see kogutav 15 miljonit eurot mõjutab riigi hakkamasaamist. Ja praegu räägitakse julgeolekuküsimusest. Mul ongi selline küsimus, kas see mitte ei ole julgeolekuküsimus, kui meil on varsti inimesed, kes jätavadki arsti juures käimise ära, ei osta vajalikke ravimeid, sest lihtsalt raha ei jätku, jäävadki aina haigemaks.

Aitäh küsimuse eest! Te siin olete kõik korduvalt küsinud selle voodipäevatasu kohta. Tõepoolest, voodipäevatasu 2,5 eurolt 5 eurole, aga seal on maksimumlagi, mida ma ka mainisin oma ettekandes, mis on 50 eurot tulevikus, 25 eurot täna, mis tähendab seda, et mitte kelleltki ei võeta lõpmatuseni ja palju kulutusi. Samamoodi ka retsepti omaosalus, kirjeldasin pikalt, mismoodi inimestel on võimalik automaatselt tegelikult saada retseptisoodustust, kui see 100 eurot saab täis ja kui meil on retseptitasu kõrgem, 2,5 asemel 3,5, siis saab ta lihtsalt varem täis, mitte aprillis, vaid võib-olla veebruaris, kuidas kellelgi, eks ole, või mitte detsembris, vaid oktoobris. Nii et selles mõttes inimestele need soodustused, mis on juba seatud, jäävad ju ka kehtima. Ei ole mõtet ka näidata seda olukorda selliselt, et me üldse ei ole arvestanud inimeste toimetulekuga. Vastupidi, oludes, kus me oleme sunnitud tegema keerulisi ja raskeid otsuseid, mida headel aegadel ilmselt me ei teeks ja me ei arutaks siin praegu, siis me oleme püüdnud leida need kohad, kus riive oleks võimalikult väike ja kus haavatavad grupid oleksid säästetud nendest muudatustest. Lisaks tuleb ka öelda, et nendesamade visiiditasude ja voodipäevatasude ja retseptitasude tulemusena väheneb õendusabis omaosalus inimesel kuus 260 eurot. See ei ole küll selle seaduse küsimus, vaid tervishoiuteenuste loetelu küsimus, mis on riigieelarvesse ka selliselt planeeritud. Ja ka riigieelarve seadust te siin lähiajal menetlema hakkate. 

Martin Helme, palun!

Minu meelest tuleb sellele tegevusele, mida te harrastate sealt puldist, mingit raamistust anda. Ühe käega toote meile siia Riigikogusse eelnõusid, millega pedofiilidele antakse, lastega töötamise keeld kustutatud. Teise käega toote meile siia eelnõusid, kus rünnatakse ühiskonna kõige nõrgemaid ja kõige vaesemaid. Ja neid kahte tegevust seob varjamatu vaenulikkus laste ja lastega perede vastu. Ja see on mustris muidugi: kogu tänase valitsuse, kogu teie ministriks oleku ajal lapsi, lastega peresid, perekondasid rünnatakse kõikvõimalikel viisidel ja Eesti iivet aetakse põhja kõikvõimalikel viisidel. 

No kuulge, koduse vanema tervisekindlustuse äravõtmine toob riigieelarve kokkuhoidu 1,23 miljonit eurot. Siis, vanemahüvitise piirang 12,9 miljonit, töövõimetuse piiramine 4 miljonit. Kokku 18 miljonit toote meie riigieelarvele kasu. See ei ole ju riigieelarve mõistes mingi raha! Ise tõstate 200 miljoni kaupa kõiki makse! See on ju lihtsalt tänase valitsuse perede vihkamise poliitika. Ütelge mulle, kas teil on mingisugune eesmärk ka, et millal Eesti rahvas välja sureb?

Küsimuseks saab vist nimetada seda viimast lauseosa. Seda on ka raske küsimuseks kuidagi pidada. Eesti riigi põhiseaduse kohaselt kõikide Eesti riigi valitsuste ja ministrite ülesanne on hoida Eesti rahvast ja seda ka kasvatada võimalusel. Te teate ise täpselt sama hästi kui mina, milline on demograafiline seis mitte ainult Eestis, vaid Euroopas ja maailmas tervikuna. Te teate neid trende, mismoodi on inimeste käitumine, reproduktiivkäitumine muutunud. Eestis on kõige heldemad vanemahüvitised täna. Eesti on Euroopa Liidu riikide seas esirinnas ka pere- ja lastetoetuste kontekstis.

Me teame seda, et mitte raha ei ole see, mis paneb ainult ja ainult peresid lapsi saama. See on keskkond, see on turvatunne. Ja seda keskkonda ja turvatunnet saab ehitada nii julgeoleku kui ka majandusliku kindluse kaudu. Need on kaks asja, mida on ka täna valitsus endale sihiks seadnud. Kui baasasjad on korras, on võimalik ka peredel teha positiivseid otsuseid perelisa saamiseks.

Aga ma võin kinnitada, et need 12 % maksimumvanemahüvitist saanud inimesed kindlasti ei ole need, kes päästaksid Eesti demograafilisest katastroofist, mida praegusel hetkel võib tõesti niimoodi nimetada. Me näeme seda olukorda täpselt ühtemoodi. Numbrid on numbrid, selle üle ei ole mõtet vaielda, aga me teame ka seda, et kõige suurem puudujääk, kust meil lapsi tuleb, on naise varasemas vanuses saadud lapsed. Kui sünde lükatakse edasi, siis tekib sealt see puudujääk.

Mis puudutab neid naisi või emasid, kes jäävad koduseks ja on seni saanud ainult riigi poolt seda ravikindlustatust makstud, siis kõik Euroopa riigid tegelevad aktiivselt sellega, et meil ei oleks pensionide ebavõrdsust. Nii nagu meil on palgalõhe, on ka pensionilõhe, sest enamasti naised Eesti ühiskonnas täpselt samamoodi on need, kes on erinevate hooldustöödega koormatud. Alguses on need laste kasvatamised, siis võib olla puudega pereliige, hiljem vanemaealised naised on tööturult eemal. Ja ka need naised, kes on valinud olla lastega kodus väga pikalt rohkem kui kolm aastat – ma räägin ainult nendest, kes on otsustanud rohkem kui kolm aastat olla lastega kodus – jäävad ilma pensionist, sellepärast et pensionikindlustust nende eest riik ei ole seni maksnud. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Abielu mõiste devalveerimisega algas ka peremudeli eeskuju devalveerimine ja praegu olemegi jõudnud sinna, kus laste arvelt üritatakse jälle kokku hoida. Ja kuhu see viib, on ilmselgelt, et Eesti riigi jätkusuutlikkus on tegelikult tõsise küsimärgi all. Kui ei ole lapsi, ei ole korralikku peremudelit, siis ei teki ka lapsi, ja kui ei ole lapsi, siis ei ole meil ka maksumaksjaid tulevikus. Ehk siis riigi rahakott läheb veelgi õhemaks. Te siin mainisite, et vanemahüvitist saab umbes kolmandik meestest. Pärast küll üritasite selgitada, et nad võivad küll olla nii-öelda emapuhkusel. Aga minu küsimus on see, et mis vahe on sellel, kas on mees või naine emapuhkusel. Kas te saate aru sellest, et see vanemahüvitis on mõeldud tegelikult ju lapse jaoks, mitte ema ega isa jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Aga vanemahüvitis ei ole mõeldud lapse jaoks, vanemahüvitise eesmärk on kompenseerida saamata jäänud tulu.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Proua minister! Siin mõni nädal tagasi sai uudistest lugeda seda, et Soome valitsus teavitas avalikkust, et nad on teadvustanud endale demograafilist kriisi ja seda, et on ajalooliselt madal sündimus, ja nad ütlesid umbes nii, et tegelikult iga väikenegi komponent selles omab mõju, ja põhimõtteliselt andsid avalikkusele teada, et nad teevad kõik selleks, et need trendid muutuks. Te siin palju räägite sellest, et raha ei pane sünnitama, ja vahepeal lähete üldse riigieelarvest rääkima. Meil tuleb homme Ligi, küll tema saab siin eelarvest rääkida. Kui me vaatame, te alustasite sellest, et suurperede toetused ära, laste arvelt tulumaksuvabastus ära, nüüd te lähete selle vanemapalga kallale, ka kõik muud maksutõusud, automaks, käibemaks ja muud mõjutavad tegelikult lastega peresid. Ja te ise ütlesite, et sünde lükatakse edasi. Aga öelge ühe lausega, et kas teie arvates kõik need muudatused kasvatavad perede turvatunnet ja inimeste soovi lapsi saada või tegelikult liigutavad seda vastupidises suunas?

Kõigepealt, kogu see retoorika, et vähendati lasterikka pere toetusi ja kõik on tehtud ainult negatiivses suunas ja halvasti. Ma tuletan meelde, et 2022 versus 2024 kolme- kuni kuuelapselise pere toetus tõusis 300-lt 450-le, seitsme ja enama lapse toetus 400-lt 650-le, üksikvanema toetus 80 eurole, esimese ja teise lapse toetus 60-lt 80 eurole. See on jõukohane meile, kuigi tegelikult ka see on küsitav, kas ta ikka on lõpuni jõukohane, sest ka praegu teeb riik püsikulusid laenude arvelt. Aasta vahepeal kehtinud peretoetuste määr ei olnud jõukohane meile. See lihtsalt ei olnud meile jõukohane. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teie eelnõu seaduse mõju ütleb sotsiaalse ja sealhulgas demograafilise mõju kohta perehüvitiste seaduse muudatuse osas järgmist, et võib esineda mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju, mõju majandusele ja riigivalitsemisele. Tulles küsimuse juurde tagasi, mida ennist siin saalis Urmas Reinsalu küsis: kas eelnõu analüüsi ja mõjususse oli kaasatud hindama ka mõni demograaf? Te vastasite, et teil pole seletuskirja. Mina avasin seepeale seletuskirjas Riigikogu esimehe viidatud lehekülje eelnõu koostajate nimedega ja ma saan öelda, et seal ei ole ühtegi demograafi, olid ministeeriumi ametnikud. Demograafide kaasamine võimaldaks süvitsi ekspertiisi meetmete mõjususe hindamisel ja analüüsi osas. Miks te ei kaasa demograafiateaduse asjatundjaid oma seaduseloomesse, vaid otsustate omapäi koos ametkonnaga? Ametnikkond ei ole vastava poliitika kujundamiseks rahvalt mandaati küsinud ja täidab arusaadavalt teie kui poliitilise juhi käske.

Aitäh! Olete väga hästi kursis sellega, et nüüd analüüs, mida Sotsiaalministeerium on tellinud, et välja selgitada, milline on laste- ja peretoetuste, vanemahüvitiste mõju lastega peredele nii laste saamise seisukohalt kui ka majandusliku toimetuleku seisukohalt ehk vaesusriski koha pealt, et sellesse on kaasatud praktiliselt kõik Eestis tegutsevad demograafid. Meil on ministeeriumis ka tööl inimesed, kellel on varasem kokkupuude demograafiaga, sealhulgas ülikoolidega, kes on seda eelnõu aidanud teha. Ja ei ole tavapärane praktika, et eelnõude seletuskirju kirjutavad kokku demograafid, ülikoolid. Selle töö teevad ära alati vastutava ministeeriumi ametnikud, kasutades selleks olemasolevaid demograafilisi uuringuid ja muid materjale.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Alustuseks tuleb tõdeda, et järjekordselt kõige haavatavamat sihtgruppi minnakse maksustama ja nendelt raha ära võtma, just selle eriarstiabi visiiditasuga ja just regionaalpoliitiliselt maapiirkonnas. See tähendab seda, et see arstiabi ei koosne ainult visiiditasust, vaid see tõuseb ka ajakulust ja planeerimisest, kuidas jõuda üldse arstile, mis arstileminek maksab. Nii et see ei ole ainult osaline tõus. Aga ma tahtsin küsida nende menetlustähtaegade pikendamise osas. Võib-olla oskate öelda mingi reaalse põhjenduse, et kui siiamaani on olnud erinevatel sihtrühmadel nende menetlustähtajad siin viis tööpäeva, osadel on kümme tööpäeva ja 15 tööpäeva, nüüd tõstetakse see 30 tööpäevani, mis tähendab sisuliselt, et see on ju poolteist kuud, kui me võtame tööpäevi. Millega on põhjendatud nende menetlustähtaegade pikendamine poolteise kuuni.

Aitäh! Ilmselt olete märganud, et ma olen ka avalikult välja öelnud, et eelmise aasta augustikuu seisuga võrreldes circa 24% Sotsiaalkindlustusameti ametnikke koondatakse, mis tähendab seda, et me peame võtma endale ka jõukohased ülesanded, mis ei riivaks inimeste toimetulekut ja heaolu. Ja järgmise aasta jooksul me koondame täiendavalt veel 58 inimest Sotsiaalkindlustusametist. Nendest 58 inimesest kolm konkreetselt on need inimesed, kes tegelevad pensioni menetlemistega, kolm puuetega inimeste puude raskusastme tuvastamisega. Nii et see on ka põhjus, mille pärast menetlustähtaegu pikendatakse.

Ja kordan siinkohal üle: pensionile mineku kuupäev on inimestele teada pikalt, see ei ole tal viis ega 15 päeva enne teada, vaid ta teab ja arvestab sellega juba pikka aega ette, mis tähendab, et ta saab ka oma taotluse esitada Sotsiaalkindlustusametile oluliselt varem, nii et tal tagasilööke ei ole. Sama on puudega, enamus puude raskusastme tuvastamisi on korduvtuvastamised. Inimene teab täpselt, millal on tema puude staatuse lõpukuupäev, ja ta saab piisavalt varakult esitada taotluse puude raskusastme pikendamiseks. Kui meil on esmakordne puude raskusastme tuvastamine, siis tavapäraselt eelneb sellele pikem protsess tervishoiusüsteemis, kus täpselt samamoodi jääb inimesele piisavalt aega selleks, et õigeaegselt oma avaldus esitada.

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te tegite juba sissejuhatuse ära. Mina jälle vastan, väidan vastupidist, et arvestades seda, kui palju raha on kulutatud näiteks meie SKAIS 1 ja 2 menetlusse, siin 14 miljonit ja peale, ja nüüd tulla rääkima seda, et see maailma päästmine, seesama puuete raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise osas me pikendame aega, olukorras, kus te hoiate kokku kolm inimest ja siin 100 000 kandis kokku raha pannes tuhanded inimesed, tuhanded inimesed on seal taga, kes tegelikult peavad seda taotlema, siis see proportsioon on täiesti paigast ära. Kui ma seda vaatan, siis ma ütleks, et ministeerium absoluutselt ei tööta inimeste heaks, vaid lihtsalt te vaatate ainult kitsalt tunnelis seda oma kärperida, mis teile antud on. Ja tegelikult see, kellele te neid asju teete, seda te ei vaata, sellepärast et see on täiesti proportsioonist väljas. Ja seda enam, et te räägite, et teil on kõik need andmed teada ja te teate, kellega te suhtlete valdavalt, siis mis IT-riik me oleme? Pange see IT-süsteem tööle ja laske inimestel menetleda asjad ära edasi normaaltähtajaga.

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ma pean muidugi ütlema, et puude raskusastet ei tuvasta mitte ükski IT-süsteem, puude raskusastet tuvastab ekspertarst. Ekspertarst saab selleks informatsiooni perearstilt, vajadusel eriarstilt, sagedasti ka sotsiaaltöötajalt, kes on hinnanud füüsiliselt inimese toimetulekut tema tavapärases elukeskkonnas. See ei ole IT-küsimus. 

Ja süüdistus sellest, et me mõtleme tunnelis ja ei näe inimesi – vaadake, kui see nii oleks, siis te näeksite hoopis teistsuguseid seaduseelnõusid. Me oleme teinud kõik endast sõltuva, et mitte haavata just haavatavamate gruppide toimetulekut, otsinud võimalikult väikesed sihtgrupid, keda muudatus puudutab. See võib teile mitte meeldida, aga see on töö, mida me oleme sihipäraselt teinud selleks, et aidata võimalikult suurt hulka meie inimesi ja minimaalselt ka kahjustada inimeste huve.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Eelnevalt minu küsimusele vastates te ütlesite, et see seadus ei lähtu eesmärgist kujundada ümber peremudeleid Eestis. Ometi on seaduse seletuskirjas täiesti selgesõnaliselt kirjas, ma tsiteerin: "Muudatuse eesmärk on soodustada mõlema vanema tööturul osalemist." Esiteks, see on valelikult kirjutatud. Ei ole "soodustada" mõlema vanema tööturul osalemist, vaid see on "survestada" mõlemat vanemat viima end tööturule. Kuidas see soodustab? Kui mõlemad vanemad tahavad tööle minna, siis neil täiesti sõltumata sellest seaduse muudatusest on võimalik seda iga kell teha. Pärast selle seadusemuudatuse tegemist ei ole neil kuidagipidi nagu lihtsam või raskem minna tööturule. Küll aga on kasvanud surve selleks, et nad läheksid ja viiksid ennast tööturule, sellepärast et vastasel juhul nendel emadel, kellel siiamaani oli ravikindlustus tulenevalt sellest, et abikaasa teenib palka ja on ravikindlustatud, seda enam ei ole. Nii et nüüd ongi valida, kas sa pühendud kodule ja lastele, näiteks kodumajapidamisele, kasvatad süüa, pead loomi, mida iganes, või lähed tööle. Miks te survestate loobuma sellisest peremudelist, kus üks vanem on otsustanud kodune olla?

Aitäh! Kui pere igapäevane elukorraldus seda võimaldab, võib vanem jätkuvalt kodune olla. Me oleme ka hinnanud võimalikku mõju. Me näeme, et osa nendest lastevanematest, 1051-st pöörduvad töötukassasse, võtavad ennast töötuna arvele, mis annab neile ravikindlustuse, osa neist lähevad tööle, mis annab neile ravikindlustuse, osa saavad osta ka erasektorist endale kindlustuse. Ja me oleme hinnanud, et seal vast 10% 1051 inimesest on need, kes võib-olla jätavad kõik eelnimetatud sammud tegemata. Ma ei tea, tänapäeva ühiskonnas on üsna normaalne, et inimesed käivad tööl, sõltumata nende soost või nende rollist vanemana. Ja kui me vaatame ka ... (Varro Vooglaid räägib saalist.)

Varro Vooglaid, proua minister vastab. Palun!

Mul ei ole midagi rohkem öelda. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te siin väga kirglikult rääkisite, kuidas teie seisate haavatavamate elanikurühmade eest, aga tulles nende visiiditasude juurde, siis meil on kõige haavatavamad praeguseks need, kes elavad maapiirkondades. Mida teie valitsus uljalt on teinud: et maal elavatel inimestel oleks kõik teenused kättesaamatud. Neil ei ole arstiabi kodus lähedal. Ja muidugi takkaotsa te olete teinud automaksu, et nad ei saaks autot omada, et oleks võimalikult kallis ühistransport – tasuta transpordi võtsite ära –, see on ka raha eest. Ja lõpptulemusena nendel see ükskord eriarsti juurde minek, mis on 20 eurot nüüd teie uue eelnõu järgi, läheb ikka kordades-kordades kallimaks, sest tulevad kõik need maksed ka, et sinna saada. Ma tahan küsida: kas te ise usute, et te teete kellegi jaoks midagi paremaks, või räägite sihukesi tühje loosungeid siin? Aitäh!

Suur aitäh küsimuse eest! Aga ma usun, et inimesed, kes elavad suurlinnadest eemal, on sagedasti teinud selle vaba valiku ja on päris toime tulevad ja kasvatavad seal ka oma lapsi. Kui me räägime nendest inimestest, kellel päriselt on majandusliku toimetulekuga raskusi või suurem ravivajadus, siis need haavatavad sihtgrupid, sõltumata sellest, kas nad elavad linnalises keskkonnas või maal, on jätkuvalt 5-eurose visiiditasu juures, kusjuures ka seda 5-, aga ka 20-eurost visiiditasu võetakse ühe korra. Korduvvisiitide eest seda ei võeta.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuulates seda arutelu siin, ma tahaks ühe asja üle täpsustada, et oleks üheselt arusaadav. Kas ma saan õigesti aru, et praegune valitsus nende kärbete raames ei plaani vähendada lastetoetusi ega peretoetusi ning laiendab lapsevanemate võimalust suuremat tulu teenida ajal, mil ta on lapsega vanemahüvitise ajal kodus?

Jaa, vastab täiesti tõele. Valitsus siia toodud muudatustega, mis puudutavad nii tervishoiuvaldkonda kui sotsiaalkaitsevaldkonda, ei tee muudatusi pensionide indekseerimises ehk pensione indekseeritakse järgmistel aastatel täpselt samamoodi, ei tee muudatusi lastetoetustes ega lasterikka pere toetustes. Need on asjad, mida me ei puuduta. Küll aga me anname võimaluse maksimumvanemahüvitise muudatuse kõrval töötada inimestel ja teenida nii palju, kui nad on selleks suutelised lapsega kodus olemise perioodil, ilma et me vanemahüvitist vähendaksime.

Aitäh! Martin Helme, palun!

No aitäh, partei ja valitsus, et te jätsite mulle alles ühe silma ja neerusid ära ei võta, hambaid suust ära ei võta ja ei vähenda praegu ka veel neid soodustusi, mida te juba eelmine aasta vähendasite. Aitäh teile! Küll on hea valitsus! Enne hakkasite mulle siin põhiseadust tsiteerima, no ma võin kihla vedada, et ma tean põhiseadust, Eesti põhiseadust paremini kui ükski tänase valitsuse liige, sest teie rikute seda igapäevaselt. Oma ametivannet ka rikute. Ja ma lihtsalt ei ole, mitte kuidagi ei saa nõus olla selle väitega, et praegusest kohast kärpimine on selline, kust riive on kõige väiksem. Ei ole! Te keerate tuksi Eesti demograafiat, te hävitate Eestist, te räägite, et raha ei pane sünnitama. Rahapuudus võib-olla on küll üks takistus, miks inimesed lapsi ei saa, aga õige on ka see, et te loote ju seda keskkonda, kus emadus ja lapsesaamine ja lapse kasvatamine on vaenulikult suhtutud valitsuse poolt. See, kuidas te vastasite Varro Vooglaiule, ju paljastas täielikult teie vaenulikkuse emaduse ja laste suhtes.

Ja nüüd ma küsin, et te enne ütlesite, et meile ei olnud jõukohane emapalkasid ja lastetoetusi teha, aga kuidas meile on jõukohane siis maksta 200 miljonit Ukrainale ja 300 miljonit MTÜ-dele, igasugustele lilladele MTÜ-dele teie ministeeriumis ...

Teie aeg!

Kuidas meile on jõukohane toetada välisabiga 200 miljoni eest teiste riikide ülesehitamist? See on meile jõukohane, aga omaenda lastele ja nende vanematele 18 miljonit tuleb ära võtta. Perverdid olete.

Aitäh! Proua minister, palun!

Suur aitäh! Siiski on nii, et need kulud, mida riik teeb oma inimeste hüvanguks, peaksid ideaalis mahtuma maksudega kogutud tulu sisse. Täna nad sinna ei mahu. Ja see tähendab seda, et erinevaid korrektuure tuleb teha. Täna toodi siin näide Soomest, aga täpselt samamoodi Soome, ja mitte ainult Soome, ka väga paljud teised Euroopa ja Põhjala riigid teevad otsuseid, mis on suunatud kokkuhoiule ka sotsiaalkaitse valdkonnas. See on tänane paratamatus, kus majandus on jahenenud ja kus kõik riigid peavad tegema suuremaid kulutusi julgeolekule.

Suur tänu, proua minister! Kolleegidele on palve, et jääme sõnakasutuse juures korrektseks ja lugupidavaks. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ikkagi ei vastanud Martin Helme küsimusele selles osas, et mispärast me topime raha igale poole mujale, miljonite kaupa, aga oma inimestest me ei hooli. Ma lihtsalt juhin teie tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 vist oli jah, ongi, sätestab seda, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Ja muuseas, seesama tervise kaitse on tihedalt seotud §-ga 16 ehk siis õigus elule. Aga ma eeldan, et meil puudub vaidlus selle üle, et inimeste toimetulek on läinud väga halvaks, nad ei saa enam elementaarsemaid asju kättegi. Ja kui nad peavad maksma visiiditasu, retseptitasu, vooditasu veel suuremas hulgas, siis ilmneb väga selgelt, et tegemist on põhiseaduse rikkumisega. Ma juhin tähelepanu, et antud sellises kaasuses on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend, Lambert versus Prantsusmaa. Kas me tõesti tahame seda praegu selle eelnõuga, et see asi jõuaks Euroopa Inimõiguste Kohtusse?

Aitäh küsimuste eest! See nüüd, mis puudutab neid kulutusi, mida Eesti riik teeb selleks, et olla välispoliitiliselt partner, et hoida sõprussuhteid ja käituda riigina, toetades ka neid, kellel ei lähe täna nii hästi kui meil, lootuses, et kui meie abi vajame, siis toetatakse ka meid – selleks tehtud kulutused ei ole võrreldavad sotsiaalkaitsekulutustega, mida teeb Sotsiaalministeerium. Kui ma vaatan kulutusi, mida pensioni ja ravikindlustuse peale kokku tehakse, siis on see 5,4 miljardit. Ja need mõned sajad tuhanded või ka mõni miljon, mida me teeme selleks, et olla riik suure algustähega, on hästi kulutatud ressurss.

Karmen Joller, palun!

Aitäh! Minul on selline küsimus. Me oleme siin täna kuulnud väga erinevaid numbreid, summasid, et justkui oleks väga suured need kärped, mida me teeme Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Ja justkui, nagu mainitud, on kõik need väljaminekud, mida me teeme partnerriikidesse, jälle ka liiga suured. Ma tahtsin seda küsida, et kuidas see on: kui palju moodustab Sotsiaalministeeriumi eelarve riigieelarvest? Kui suur see osakaal on ja kas see kärbete osakaal on proportsionaalne? Ja kuidas need kärped on tehtud? Mulle näib siiski, et nad on tõesti tehtud säästvalt, kui ma vaatan, kust rohkem ja kust vähem kärbitakse.

Ma kohe tulen ka nende kärbete juurde, aga lihtsalt, et aru saada: see circa 18 miljardit riigieelarvet, nii nagu ma juba ütlesin, pensionid ja ravikindlustus ainuüksi on 5,4 miljardit, väga suur osa. Aga sellele tulevad juurde veel täiendavalt kulutused, mida me teeme lastega peredele, mida on ka kokku paarsada miljonit. 

Kärbete koha pealt peab ütlema seda, et kärped olid kahte liiki. Kõigepealt olid kärped, mida tehti protsendi kärpena, mis on siis 5 + 3 + 2 aastatel 25, 26 ja 27 protsentides. Ja seal see kärpebaas, mis Sotsiaalministeeriumil oli, oli peaasjalikult kujundatud nii, et meil ei oleks pensionid, et meil ei oleks ravikindlustus, et meil ei oleks lapse- ja peretoetused seal sees. Ja et meil ei oleks seal sees ka teenused, mida me inimestele pakume: needsamad erihoolekandeteenused, mida on üsna mitmel korral Riigikogus viimati arutatud, aga samamoodi asendushooldusega seotud tegevused või ka üldhoolekanne, milline reform hiljuti läbi viidi. See ressurss küll on kohalike omavalitsuste tulubaasi viidud, aga kasvab iga aastaga ja võrreldes eelmise aastaga on see 5 miljonit suurem. Ka see on kulu, mida riik teeb või mille ta on võtnud kanda oma inimeste heaolu tagamiseks.

Ja teine pool oli nulleelarve protsess, millest kolm ministeeriumi osa võtsid. Ja selles nulleelarve protsessis on ka täna esitatud kokkuhoiukohad tegelikult siia toodud. Nad ei ole võib-olla kõige suuremad, sest avalikkuse ootus oli palju jõulisem, palju suurem, et see kokkuhoid peaks olema enamat. Aga nii nagu ma olen täna juba öelnud, väga keeruline on olla sotsiaalkaitseminister, seismata inimeste eest, ja seetõttu tegelikult on – võite kritiseerida! – see kokkuhoid väike. Aga me püüame hoida oma inimesi.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Teid kuulates on tõepoolest hämmastav, millega te välja tulete. Te võtate inimestelt viimasegi turvatunde ära. Kuidas saab nii küüniline olla ja seda kõike õigustada? Eesti Puuetega Inimeste Koda heitis ette ja heidab jätkuvalt, et eelnõu menetlemisel ei järgitud hea kaasamise tava, sest kooskõlastamiseks jäeti äärmiselt lühike aeg ning muutusi ei tutvustatud ega neist räägitud ka varem. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit peab kummastavaks, äärmiselt kummastavaks, et praeguse demograafilise kriisi ajal üldse selliste ettepanekutega välja tulete. Mis te vastate neile? Ja miks valitsus, sealhulgas teie, ei hooli meie peredest, lastest ega inimeste toimetulekust? Kuidas saab riiki juhtida põhimõttel: peale meid tulgu või veeuputus? Aga sinna te ju juhite tervet rahvast.

Aitäh! Minu ministriks oleku ajal on toimetuleku piiri tõstetud, mis mitu-mitu aastat enne seda oli puutumata. Tõsi, täna tuleks teda rohkem tõsta, kui te ütlete, et juhime inimesi hukatusse. Tuletan meelde, et käesoleval aastal tõusid pensionid 10,6%, aasta tagasi 17,6%, järgneval neljal aastal keskmiselt 5%. Samamoodi pension tõuseb. Tuletan meelde, et keskmine vanaduspension, nüüd küll külmutatud kujul, 774 euro ulatuses on tulumaksuvabastatud, mis on oluliselt kõrgem kui tööealistel inimestel. Mis puudutab puuetega inimesi, siis meenutan, et puuetega inimeste, nii laste kui tööealiste raske ja sügava puudega inimeste toetused järgmise aasta algusest tõusevad. Tuletan meelde, et Riigikogu on menetlenud mitut eelnõu, mis on siis uued teenused erihoolekandevaldkonnas, õendusteenus erihoolekandes. Väita, et see valitsus ei hooli inimestest, ei vasta absoluutselt tõele. Nüüd viimane etteheide, mis minu kõrvu praegu ulatus, puudutab menetluse viisi ja selle kohta ma ütlen tõesti, et kahetsusväärne, sest kogu riigieelarve tegemise loogika on selline, et otsused tulevad septembrikuu teises pooles valitsuselt ühiselt, ja siis ei ole enam aega selleks, et nõuetekohast eelnõude kaasamisprotsessi ja ka kooskõlastamisprotsess läbi viia. See on äärmiselt kahetsusväärne ja ma olen nõus, et siin tuleb kaaluda muutmist.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Muudatusega lõpetatakse sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmine kuni kahte last kasvatavatele vanematele, kuni noorim laps saab kolmeaastaseks. Kas te mõistate, et enamasti ei võeta nii väikeste lastega naisi tööle, sest tööandjad teavad, et väikesed lapsed jäävad sageli haigeks ja ema on lastega rohkem kodus kui tööl. See, mida te nendele naistele teete, on enneolematu ja julm. Kas on tehtud mõjuanalüüse selle kohta, mis juhtub nende naistega, kes kasvatavad kodus kahte väikest last ja kaotavad selle seadusemuudatuse tõttu ravikindlustuse? Millised on selle muudatuse tagajärjed? Ja kas on uuritud, kuidas kroonilised haigused võivad süveneda ja tervisekahjud suureneda, kui noor naine jätab ravikindlustuse puudumise tõttu haiguse õigel ajal ravimata? Kuidas see võib mõjutada tema tulevast tervist ja võimalusi veel lapsi saada?

Aitäh! Minu meelest ei saa vaielda, et seadused peegeldavad ühiskonnas olevaid norme. Ja meie ühiskonnas, mis puudutab lapsega kodus olemise kestvust, on kaks sellist normi. Üks, mis tuleb meile eelmisest riigikorrast ja on seotud tärminiga kolm aastat. See kolm aastat on see aeg, kus tööandja peab andma lapsega kodus olnud vanemale uuesti töökoha. Aga see kolm aastat on ka see, kus vanemale on tagatud lapsega kodus olemise ajal ravikindlustus. Teine tärmin on poolteist aastat, mil meie ühiskond on otsustanud, et me katame või hüvitame saamata jäänud tulu, mida inimene oleks saanud, kui ta ei kasvata kodus lapsi. Need on kaks loogikat või kaks sellist ajatärminit, millest me lähtume. Ma täpselt ei tea, millest teie räägite, kui te ütlete "väikelaps". Mida me tegime hiljuti? Vast on Riigikogul meeles ka see, et me muutsime vanemahüvitiselt tööle läinud inimestel haigus- ja hoolduspäevatasu, mis varasemalt oli miinimumsotsiaalmaksuga tasustatud. Aasta peale lapsega kodus olemist oli vanem tõesti halvas positsioonis, sest sagedasti tuligi olla väikelapsega kodus, kui tal olid tervisemured või ka emal endal olid mingid tervisemured. Tänaseks on see muudetud ja vanemahoolduspuhkuselt välja tulnud inimene saab oma tegeliku sissetuleku alusel suuremat kui miinimumtagatist.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Statistikaameti suvine rahvastikuprognoos aastateks 2024–2085 selgitas meile, et teiste oluliste näitajate seas on Eestis prognoositud rahvaarv aastaks 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv langeb drastiliselt ja igakuiselt. Nüüd te enne ütlesite puldist, et antud eelnõu on tarvis võtta riigieelarve menetluse tõttu kiiresti vastu, vähemalt ma lugesin seda välja. Ja sellest ma loen välja, et ülesanne on kärpida just Exceli tabelis, siis jäävadki inimesed, aga ka võib-olla mõned huvipakkuvad momendid kahe silma vahele. Ning mina küsin: kui palju raha jääb madala sündimuse tõttu riigieelarvesse järele? Kas teie õigus‑ ja analüüsiosakond on selle summa välja arvutanud ja kas juba praeguse madala sündimuse tõttu järele jääva raha hulk riigieelarve vastuvõtmist silmas pidavalt on juba sinna sisse arvestatud?

Aitäh! Sellist arvutust mul täna käe all ei ole. Aga valmimas on analüüs, mis mõjutab perede sündimuskäitumist ja ka lastega perede vaesust. Ma võin paluda ametnikelt ja analüüsiosakonnalt, kas on võimalik ka mingi selline mudel välja töötada. Aga mul puudub täna vastus, kui lihtne või keeruline see oleks ja milliseid eeldusi seal arvesse võtta, sest tegelikult me räägime ju rahvastikuprognooside puhul stsenaariumidest ja neid stsenaariume võib teha väga erinevaid. Ma lähen selle küsimusega analüüsiosakonda ja uurin, kas ja milliste stsenaariumide või eeldustega oleks võimalik selliseid arvutusi teha.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Tegelikult te üldse ei puudutanudki seda küsimust oma vastuses, te hakkasite rääkima retoorikast ja siis te hakkasite rääkima sellest, mis on juhtunud võrdluses 2022–2024 ja nii edasi ja nii edasi. Aga minu küsimus oli lihtne. Ma tahtsin kuulda teie arvamust, kas need muudatused, mis te seadustes teete, olgu need siis sotsiaalsete hüvede vähendamised, maksutõusud, ka see tänane eelnõu, kas need teie arvates suurendavad perede turvatunnet ja aitavad kaasa sündimuse kasvule või võiksid vähemalt soodustada selles suunas liikumist või mitte. Selline lihtne küsimus oli.

Aitäh! Ma arvan, et valitsuse tegevus tervikuna, mis on keskendunud majanduslikule ja ka sõjalisele julgeolekule, suurendavad inimeste turvatunnet, aga ma möönan, et igasugused muudatused, mis puudutavad näiteks lastetoetusi või peretoetusi, mis on suure ja ulatusliku mõjuga, millest saavad puudutatud kõik või suurem enamus lastega peresid või lastega perede teatud gruppi kuuluvaid peresid, et sellised muudatused turvatunnet ei suurenda. Küll aga ma ei saa nõustuda sellega, mida ma tunnen, et teie küsimuses see eeldus peitub, et 1051 inimest või 3500 inimest mõjutava muudatuse tulemusena kogu ühiskond turvatunde kaotab. Sellega ma nõus olla ei saa.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen oma eelmise küsimuse teema juurde tagasi. Te olite pahane, et ma ütlesin, et ministeerium on minu hinnangul tunnelnägemisega oma valdkonnas ja ei vaata tervikuna riigi arengut. Tegelikult te ütlesite, et teete kõik eelnõud ainult selleks ja oma tööd, et teie sektor oleks hästi juhitud ja kõik oleks hästi. Lastetoetuste vähendamine, mida on tehtud teie ajal, ei ole kuidagi seda toetav, või menetlusaegade pikendamine või retseptiravimite omaosaluse määra suurendamine või ambulatoorse arstiabi visiiditasu suurendamine 5-lt 20-le või voodipäevatasu suurendamine – need ei ole kuidagi küll need asjad, mis parandaksid turvatunnet ja nende abi vajavate inimeste igapäevaelu. Ja siis ma küsingi: kuidas see menetlustähtaegade pikendamine teie vaates tegelikult parandab nende inimeste olukorda, kellele see oluline on?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen täna mõned korrad ka maininud, et nii opositsiooni, ajakirjanduse kui avalikkuse, ka ettevõtjate ootus on, et ka riik toimetaks kokkuhoidlikumalt. Ja riik saab kokkuhoidlikumalt toimetada ainult siis, kui ta teeb vähem kulutusi. Peamine kulu riigiaparaadil on tööjõukulu. Seda tööjõukulu vastavalt protsendi kärpele esimesel aastal viis, teisel kolm, kolmandal kaks protsenti me kokku hoidnud oleme. Muu hulgas tuleb kokkuhoid ka Sotsiaalkindlustusameti ametnike arvelt. See omakorda sunnib meid tegema selliseid otsuseid, mis võivad mõningatel juhtudel tunduda inimestele ebamugavad. Samal ajal olen ma täna korduvalt öelnud, et inimestel on võimalik õigeaegselt, arvestades maksimumtähtaega, oma taotlused varasemalt esitada. 

Teiseks: pea mitte kunagi ei ole maksimumtähtaega Sotsiaalkindlustusamet ära oodanud. Kohe, kui menetlustoimingud on tehtud, inimestele ka vastused antakse. Tõenäosus, et massiliselt inimesed hakkavad 15 päeva asemel 30 päeva ootama, on vähetõenäoline. Sellegipoolest Sotsiaalkindlustusamet ei saa seadust rikkuda. Ja seetõttu, kui peaks toimuma hilinemine, siis seaduse säte annab meile selleks ka võimaluse ja aluse.

Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Mina tahaksin esmalt küsida selle kohta, mida siin eelnõus ei ole, küll aga teie ja väga paljud teie erakonnakaaslased, sealhulgas eelkäija, isegi Andrus Ansip on pikalt rääkinud, ja see on vajaduspõhised toetused, mida siit ei ole võimalik leida, mis minu arust oleks mõistlik. Ja ma ei saa aru, miks. Küll aga leiab siit palju üllatusi. Üks on seesama vanemahüvitise piirmäära või ülemise piiri allatoomine, mille eest varasemalt, ma mäletan, teie erakonnakaaslased on üsna jäigalt vastu seisnud ja minu meelest küllalt õigustatult on seisnud. Mis need peamised argumendid ja arusaamised on, et see on just praegu see koht, kust tuleb lõigata? Mille alusel need rehkendused tehti? Kuidas me jõudsime sinna, et kolme asemel kõige mõistlikum on kaks? Samamoodi on küsimus [selle kohta], et omaosalusest on tervishoius päris palju räägitud. Kuidas jõuti selleni, et 5 pealt 20 peale? Mis selle rehkenduse alus on?

Suur aitäh! Kõigepealt, kuulan, imestan ja ei usu kõrvu. Minu valitsemisalas on suhteliselt väiksem osa puuetega inimeste toetused, siis on laste- ja perede toetused ja siis on pensionid. Need on need suured rahakuluallikad, mis mul on. Kuulan teid ja mõtlen, et vajaduspõhisus. Kas te tõesti olete seda meelt, et me praegu peaksime seisma siin eelnõuga, mis teeb lapsetoetused või peretoetused vajaduspõhiseks? Mina nii ei arva. Mina toetan universaalset lastetoetuste süsteemi, mis lähtub iga lapse olulisusest ja mis on siis ka vajaduspõhiste elementidega, nii on meil lasterikaste perede toetused, üksikvanema toetused, samamoodi ka eestkostetava või hooldusel oleva lapse toetused ja veel mõned asjad. Mina toetan seda süsteemi ja mul on hea meel, et otsuseid lastetoetuste süsteemi, terviksüsteemi vajaduspõhiseks tegemiseks me täna arutama ei pea.  

Mis puudutab vanemahüvitise lage, siis tõepoolest, me räägime tegelikult ju olukorrast, lugesin enne ka neid numbreid ette, kus ühtpidi on sagedasti kodusolijaks isa, kui tema sissetulek on suurem, kes tegelikult oma töist tegevust mõõdukalt ka jätkab, aga tegelikult päris kodune ja ilma sotsiaalsete tagatisteta on lapse ema. Ehk tegelikult on see skeem, mis on perele kasulikum. Ma arvan, et kolme pealt kahe keskmise peale toomine pigem soodustab seda, et isad jätkavad kõrge palgaga töötamist, võttes välja ainult isale määratud vanemahüvitise perioodi või isapuhkuse, ja naised, kes on väikeste lastega kodus, siis tõepoolest on ise ka vanemahüvitise saajad ja koos sellega ka kõikide muude sotsiaalsete garantiide saajad. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, te jätsite vastamata mu küsimusele. Ma küsisin selle kohta, mis puudutas visiiditasu tõstmist, retseptitasu tõstmist ja vooditasu tõstmist, sest mu küsimus hõlmas seda, et miks te ei karda, kas te ei karda seda, et te rikute siin praegu Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Te rääkisite kõike muud, aga mitte seda, mida ma küsisin. Juhin tähelepanu sellele, et Eestile on siduv rahvusvaheline õigus, Oviedo konventsioon ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused. Ja kohtuasjas Lambert versus Prantsusmaa aastal 2015 ütleb selgelt, et inimese õigus tervise kaitsele on kohustus. Miks te rikute seda Euroopa Inimõiguste Kohtu [otsust], tõstes inimestele neid tasusid, mida ma eelnevalt nimetasin? Ja see on ju selge põhiseadusevastane tegevus praegu.

Suur aitäh! Ma vastan nüüd seda osa, mis kõnealust eelnõu puudutab, muus osas ma usun, et te saate diskussiooni jätkata terviseministriga. Kõigepealt, meil ei ole visiiditasu perearstile. Soov on, et inimesed eeskätt otsiksid abi perearsti juurest. Perearst peaks suunama inimese edasi, tehes õigeid kompetentseid valikuid, kellel on, kellel ei ole vaja ja kellel millise eriarsti juurde tuleks minna. Nüüd, 20-eurone visiiditasu on ühekordne, korduvvisiitide eest seda ei võeta, ja puudutab umbes 550 000 inimest, vastupidiselt inimrühmale, kelle puhul me jätame soodsama olukorra ehk viis eurot, samamoodi ühekordne, korduvtasusid ei võeta või korduvvisiitide puhul ei võeta. See inimeste rühm on umbes 700 000. Tuletan uuesti meelde, et ekstra haavatavad grupid on siis ka suurema kaitse all. Ja see on kuni 19-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad, üle 63-aastased – rõhutan: mitte pensionieast, vaid üle 63‑aastased, sellepärast et me teame, et selles vanuses tõuseb inimeste ravivajadus oluliselt ja on noorema vanusegrupiga võrreldes 9% kõrgem – kõik pensionärid, töötud, toimetulekutoetuse saajad, osalise või puuduva töövõimega inimesed. Voodipäevatasu tõepoolest kahekordistub, aga seal on ka kehtivas õiguses – ja see jääb, see säte jääb kehtima – lagi. Ja see lagi tähendab seda, et maksimumsumma, mis inimesel haigla voodipäevade eest tuleb tasuda, ei ole kunagi rohkem kui 50 eurot.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Rain Epler siin küsis turvatunde kohta, et miks üldse noored pered sooviksid lapsi soetada. On ilmselge, et tänane selline ebastabiilne maksusüsteem, sõjaoht, eeskujude puudumine, tema isa, ja perekond on olla uhke, et sul on lapsed – see kõik mõjutab seda. Aga kas te mõistate seda, et kui praegu võtta ära ravikindlustus nendelt emadelt ... Näiteks toon näite. Viielapselises peres on ema, kellel on kõik lapsed 8–18 aastani. Nüüd te tahate ära võtta ravikindlustust. See on täiskohaga töö, kui sa elad maal, sul on viis last, sul ühistransporti ei ole, nüüd te panete veel automaksu otsa lisaks kõigile muudele maksudele. See teeb veelgi raskemaks selle elu. Siis see ema peab sisuliselt olema taksojuht, viima trenni, huvialaringidesse, muusikakooli. Kas te saate aru, et te võtate tegelikult täiskohaga töötavalt inimeselt ära ravikindlustuse? Ta ei saagi teha muud.

Aitäh küsimuse eest! See on see koht, kus meil kehtivad seadused räägivad midagi muud. Töötamine on siiski töölepingu seadusega või avaliku teenistuse seadusega, mõned erijuhud on veel, reguleeritud tegevus. Loomulikult, inimlikult ma saan aru, mida te ütlete, et väikeste lastega, isegi ühe väikese lapsega, rääkimata, kui neid on rohkem, kodus toimetamine on täispäevatöö ja mitte ainult täispäevatöö, sellepärast et see ei ole kaheksast viieni, vaid see läheb ka peale viit edasi, ja kui lapsed on haiged, siis ka öösel. Ma saan sellest väga hästi aru. Aga inimesed teevad ise omi valikuid ja on terve hulk neid inimesi, kes ei saa valikut teha, sellepärast et ta on üksikvanem. Ja ma ei pea nagu ka õiglaseks sellist riiki, kus osadele inimestele me kompenseerime ja teised inimesed peavad samas olukorras, isegi keerulisemas olukorras minema tööle, maksma maksu, mille arvelt me teistele hüvesid kompenseerime. Minu jaoks ei ole see loogiline.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Te jätsite mu küsimusele vastamata, et kas on tehtud mõjuanalüüs, kuidas mõjutab see seadusemuudatus kahelapseliste vanemate tervist, kui ravikindlustuse osa maksmine lõpeb noorema lapse kolmeaastaseks saamisel. Ja kas kaaluti ka teisi vanusevariante, nagu näiteks viie- või kuueaastaseks saamiseni?

Suur aitäh! Kõik need analüüsid, mida on tehtud mõjude kohta, on seletuskirjas olemas. Eraldi tervise kohta analüüsi ei tehtud, küll aga tehti inimeste käitumise kohta oletused ja toodi välja stsenaarium, mille puhul eeldatakse, et need 1051 inimest, kes täna on laste kasvatamisega seotud kodus ja kellest vaid 15% on lasterikka pere emad ja ülejäänud 85% on ühe- ja kahelapselised perekonnad, kuidas nad käituvad. Töötuna arvele võtmine annab ravikindlustuse peale lapse kolmeaastaseks saamist, samamoodi tööle minemine, aga ka eraravikindlustuse ostmise võimalus on olemas. Tuletan meelde, et meeldib see meile või ei meeldi, aga meil on individualiseeritud süsteem sotsiaalkindlustuses. See, kui pere üks täiskasvanud liige teenib, ei tähenda seda, et teine, lastega kodus olev vanem saab endale pensioni tagatud pensionipõlveks. Ja minu kõige suurem hirm on just nende naiste pärast, kes on ebaproportsionaalselt suure osa oma tööelust olnud kodus kas laste, puuetega pereliikmete või vanemaealiste hooldajad, sest nende tulevik pensionieas on kahetsusväärselt rahvapension.

Priit Sibul, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Jõudsimegi sinna, mida ma eeldasin. Mina ei eeldanud, et te tulete siia täna vajaduspõhise arusaamiseks, ma pole seda kunagi sellisel kujul mõistlikuks pidanud. Teie, kui on vaja olnud rääkida kärpekohtadest, olete sellest varasemalt paljuski rääkinud, ja ma ütlen, et siiamaani parlamenti ühtegi eelnõud pole tulnud. Ehk järelikult on need tühjad sõnad, mitte sisuline lahendus asjadele. Ja siis edaspidi me selliselt nendesse sõnadesse kavatsemegi suhtuda. Minu küsimus selle eelnõu puhul on see, et äkki te kuidagi kokkuvõtlikult ütlete, millised nüansid või muudatused sellest eelnõust aitavad perede kindlustundele kaasa.

Suur aitäh küsimuse eest. Ma ei saa seda palli maha löömata jätta. Mina vajaduspõhisest lapsetoetusest rääkinud ei ole. (Priit Sibul räägib vahele.) Millest siis? Millised on võimalikud vajaduspõhised toetused sotsiaalvaldkonnas? Kas puuetega inimeste toetused? Kas pensionid või laste- ja peretoetused? Rohkem toetusi ei ole olemas sotsiaalvaldkonnas, mida vajaduspõhiseks teha. Kõik need ... (Saalist räägitakse vahele.)

Head kolleegid, lubage proua ministril lõpetada. Palun! Palun, proua minister!

Jah. Vajaduspõhistest laste- ja peretoetustest ma rääkinud ei ole. Ma olen, vastupidi, väga erinevates kohtades öelnud, et universaalne lastetoetus koos vajaduspõhiste elementidega, milleks siis selles süsteemis on lasterikka pere toetus, aga ka mõned teised toetused, on väga hea süsteem ja pakub peredele turvatunnet.  

Kordan veel, et meie vanemahüvitiste süsteemi on demograafid hinnanud ka teiste riikide võrdluses pigem tõhusaks. Ja muudatused, mida me praegu teeme, puudutavad vanemahüvitise saajatest 12% ja nendestki peaasjalikult enam kui kolmandikku tegelikult isasid, kes suurema sissetuleku tõttu vanemahüvitise saajateks on vormistatud. Ma arvan, et tegelikku pere turvatunnet muudab ta ikkagi vähe ja leevendust toob kindlasti see tõsiasi, et need tegusad naised, kes soovivad nii töötada kui lapsega kodus olla, saavad nüüd õiguse töötada ilma pelgamata, et nende sissetuleku tõttu vähendatakse vanemahüvitise summat.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Te olete siia saali praegu toonud kohutava kobareelnõu, kus ühest küljest vähendatakse toetusi, teisest küljest tõstetakse teenuste hindu. Nii nagu te olete juba andnud meile mõista, siis sotsiaal-majanduslik mõju puudub sellel seaduseelnõul, ka majanduslikku mõju ei ole te välja arvutanud. Aga ma loodan ikkagi, et otsene eelarve mõju aastaks 2025, 2026 on teil ikkagi olemas. Kui palju see ikkagi eelarvet mõjutab ja kui palju siis riik hoiab kokku omalt poolt ja teiselt poolt, kui palju siis inimeste oma panus vastavalt suureneb? Ja lisaks ma kordan oma küsimust uuesti, mis puudutab seletuskirja lehekülge 16. Ma tahaks teada, kas siin on matemaatiline viga, kus on, tsiteerin: "Näiteks, suvise majandusprognoosi alusel [...] eelarvepositsioon 2026. a -224,6 miljonit eurot [...]" Aga tänu sellele eelnõule see paraneb 51,4 miljonit, ehk siis pluss poole peale, ja väheneb seega see puudujääk –195,4 miljoni peale. Vot seda osa, on see selline näpukas või on mingisugune teine probleem siin?

Aitäh! No ma enne rääkisin ka, millised on need mõjud riigieelarvele. Ja sotsiaalvaldkonna poole pealt järgmine aasta tegelikult selle eelnõu tulemusena kulud kasvavad 280 000, aga aastast 26–28 siis need positiivsed mõjud riigieelarvele ehk kokkuhoid on 18,29, 29,01, 35,33 miljonit eurot. Nüüd, visiiditasu, voodipäevatasu ja retseptitasu on vastavalt 25. aastast 17,8 miljonit, 26-ndal 20,4, nii ka 27 ja 28. Mis puudutab tervisekassa positsioone, siis ma luban saata selle vastuse kirjalikult ja võtan selle terviseministrilt, mul puudub kompetents sellele küsimusele vastata.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud minister! Mul on jätkuvalt küsimus eriarsti visiidi maksumuse kohta. Kui me vaatame seletuskirjale otsa, siis me näeme, et alla kaheaastased lapsed ja lapseootel naised on täna visiiditasust vabastatud, ja see puudutab circa 40 000 inimest. Ka neile rakenduks uuest aastast 5 eurot visiiditasu. Ma ei tea, kas see on kuidagi korrelatsioonis meie valitsuse perepoliitikaga, et ühest küljest me ohkame, et meil on demograafiline kriis, kui mitte öelda, et meie demokraatia on praegu katastroofi lävel, kus me püstitame miinusmärgiga rekordeid, aga teisest küljest me ikka ja jälle mõnitame peresid, lastega peresid, või siis naisi, kes on lapseootel. No päeva lõpuks, miks me ikka peame lastelt küsima 5 eurot visiiditasu, kes ei ole veel isegi kaheaastased? Kuidas see on meie perepoliitikaga kooskõlas?

Aitäh! 2013. aastaga võrreldes, kui kõik need visiiditasud ja asjad sai sisuliselt kroonidest ümber arvutatud eurodesse, ma arvan, et maailm on päris palju muutunud. Palgatõus on olnud päris korralik, inflatsioon on olnud ka päris korralik, mis puudutab ühtpidi inimesi, aga puudutab ka teenuseosutajad. Ma arvan, et see on üsna õiglane, et me jätame soodsamad tingimused haavatavatele gruppidele ja siis 20-eurose visiiditasuga vaatame pigem tööealise elanikkonna otsa, kellel ei ole haavatavasse gruppi kuulumise tunnuseid. Kordan veel üle: tegemist on ühekordse visiiditasuga igal juhul mõlemal juhul, sest kui inimene jääb teenuse osutaja jälgimisele  või ravile , siis korduvat visiiditasu ei võeta. Ja mis on nagu väikelaste puhul eriti oluline, on side perearstiga: käiakse tegemas kõiki vaktsineerimisi, kõiki lapse tervise ülevaatamisi. Ja see on tasuta jätkuvalt ja seda sidet tuleb väikelapse puhul kindlasti hoida, sest perearst on see koht, kes vastupidiselt vanemale oskab märgata ka professionaalselt, millist täiendavat eriarstiabi kontrolli ja hinnangut see laps võiks vajada, ja seda siis ka sealt edasi suunata.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et ei ole loogiline, et inimest, kes käib tööl, ja inimest, kes on kodus, kasvatab lapsi, näiteks Tervisekassa ees ja nii edasi nende teenuste mõttes, tervisekindlustuse mõttes koheldaks võrdselt, sest üks käib ikkagi tööl ja teine nominaalselt tööl ei käi. Kas te peate loogiliseks tingimustes, kus me saame näiteks järgmise põlvkonna puhul loota ikkagi terviseteenuse, ravi, muude teenuste pakkumise, turvalisuse teenuse pakkumiseks loota nendele inimestele, kes meil on. Kas te peate loogiliseks, et ühtegi last üles kasvatanud üksik inimene omab riigile samasuguseid pretensioone tulevikus kui see inimene, kes on neli last üles kasvatanud?

Aitäh küsimuse eest! Sa nüüd võrdled võrreldamatuid, mina võrdlesin võrreldavaid. Kui te seisate selle grupi eest, millesse kuulub 1051 naist, kes kasvatavad kodus last ja saavad ülal peetud abikaasa või registreeritud elukaaslase poolt ja saavad siis täna ravikindlustuse, siis mina võrdlesin neid üksikemadega, kellel on kolm või neli last, aga kes peavad käima tööl, sellepärast et neil ei ole abikaasat ega registreeritud elukaaslast, kes teda ja neid lapsi üleval peaks. Aga kui nüüd see kolme või nelja lapsega üksikema läheb tööle, siis tema makstud maksudest toetatakse ja makstakse ravikindlustust ka sellele emale, kellel on ülal pidav abikaasa. See oli see, mida ma ebavõrdseks pidasin.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt minister! Vajalikud seletuskirjad on teil maha jäänud, kompetents ka kuhugi mujale, et vastata seletuskirjas numbritele, mis ei klapi. Aga mina esitan teile ka küsimuse, millele te tõenäoliselt vastata ei oska. Te olete siin kurjustanud küsijatega, et teie olete kogu aeg toetanud universaaltoetusi, sotsiaal- ja lastetoetustena eelkõige, räägime siis nendest. Küsisite siin retooriliselt, et millised on sotsiaalsüsteemis need vajaduspõhised toetused, kas pensionid, puuetega inimeste toetused, perehüvitised, lastetoetused, neid ju ei ole. Ometigi teie koalitsioonipartner, Eesti 200 esimees Kristina Kallas on nii ajakirjanduses kui siin saalis öelnud, et nad peavad ainuõigeks vajaduspõhiseid toetusi, sealhulgas ka sotsiaaltoetusi. Koalitsioonilepingus olete te kokku leppinud, tsiteerin, et teeme sotsiaaltoetuste analüüsi ja otsustame, millised neist muutuvad vajaduspõhisteks. Öelge siis palun, millised!

Aitäh! No seal koalitsioonileppes on kirjas, et teeme analüüsi, siis ütleme. Ja kui te nüüd loete täpsemalt ka riigi eelarvestrateegiat, RES-i, siis seal on kokku lepitud laiemalt, et teeme analüüsi ja ütleme siis, mis puudutab toetusi laiemalt. (Saalist räägitakse.) Jah. Mina küsisin retooriliselt, milliseid siis teie hinnangul saaks teha. Minu hinnangul on need toetused täna juba sellises suurusjärgus, et vajaduspõhisust ma mõistlikuks ei pea. Küll ei pea ma ka mõistlikuks seda, et olemasolevaid toetusi kõikidele sihtrühma kuuluvatele inimestele lisada. Aga ma pean väga oluliseks, et vajaduspõhiselt pakutakse inimestele vajalikke teenuseid ja muud tuge selleks, et nad oma elu ja oluga toime saaksid, sõltuvalt sellest, kas nad on lapsed, puuetega inimesed, vanemaealised. Ja see vajaduspõhisus peaks tegelikult peegelduma peaasjalikult teenustes. Ehk minu loogika ütleb seda, et me ei peaks oluliselt tõstma toetusi, ja kui me tulevikus toetusi tõstame, siis vajaduspõhiselt. Baas on meil olemas, aga inimeste täiendav toetamine kas majandusliku kitsikuse kaudu rahaga või teenuste kaudu vajaduspõhiselt, mida üks või teine grupp vajab.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt minister! Sellest diskussioonist jääb mulje, et väga suur diskrimineerimine on paljulapselistel. Kas te saaksite uuesti korrata, mismoodi jaguneb lastetoetus paljulapselistele? Üks laps versus kolm või rohkem last? Ja teine küsimus, mis mind vaevama jäi, oli see, et hiljuti käis avalikkuse eest läbi see, et elatisvõlgnike summa, mis on kogunenud, hakkab küündima 100 miljonini. Kas te oskate seda kinnitada või ümber lükata? Tekib vägisi mulje, et ühelt poolt on poliitiline surve selleks, et kõik naised peaksid sünnitama, aga teiselt poolt loob ebakindlust ka see, et meil elatisvõlgnike arv kasvab. See tähendab tegelikult seda, et partnersuhe ei ole nii usaldusväärne, et ta võiks pikas perspektiivis positiivselt töötada. Rääkimata sellest, et sünnitusiga on edasi lükkunud lihtsalt objektiivselt ja arvestades kogu kultuuritausta muutust. Ja teiseks see, et tegelikult meie lähedal on sõda. Kas need tegelikult tervikuna meie heldet süsteemi ei ole riivanud?

Alustame esimese ja teise lapse toetusest, mis on 80 eurot. Kolmas ja iga järgmine laps saab 100 eurot igakuist lapsetoetust. Lasterikka pere toetus kolme kuni kuuelapselisele perele on 450 eurot ja seitsme ja enama lapse puhul on see 650 eurot. Eraldi on üksikvanema toetus, üksikvanema lapse toetus ehk et kui ema või isa kasvatab ühte last üksinda saab ta 80 + 80, kui kahte last üksinda, siis on see veel 80 + 80 korrutada kahega. 

Nüüd kõik see, mis puudutab ebakindlust, siis tõesti teema, mida me täna ei puudutanud majandusliku ja sõjalise julgeoleku kõrval, aga ka nende ühiskonna ja valitsuse ja Riigikogu sõnumite kõrval, mis ebakindlust võivad juurde tekitada, me ei rääkinud tegelikult sellest, et lapsed peaasjalikult sünnivad armastusest, planeeritult. Ja seal on kõige olulisem roll sellel, et oleks usaldusväärne partner, toimiv paarisuhe selleks, et lapsi oleks võimalik üleüldse kasvatada. 

Me teame statistikast ka seda, et üksikisasid on meil 7%, üksikemad on kõik ülejäänud last üksi kasvatavad vanemad. Mis tähendab seda, et kahetsusväärselt on ema alati nõrgemas positsioonis, jäädes lapsi kasvatama, ja sinna juurde teie küsimusest siis ka elatisvõlgnike teemad. Tõepoolest on mure ka lapse ülalpidamise kohustuse täitmisega teise lahus elava vanema poolt. 

See turvatunne on laiem küsimus ja laste saamine tegelikult on sügavalt isiklik teema. Seda ei saa taandada ainult ühiskonnas toimuvale ega ka mitte ainult valitsuse ja Riigikogu otsustele. Tegelikult need on valikud, mida igaüks teeb endast oma paarisuhtest lähtuvalt.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Minu eelmine küsimus puudutas ikka ainult sotsiaaltoetusi, milles on ka koalitsioonilepingus kokku lepitud, mitte teenustest ja muudest asjadest, ja just nimelt vajaduspõhiseks. Te ütlesite, et teie ei tea sotsiaalsüsteemis selliseid sotsiaaltoetusi, mida võiks vajaduspõhiseks teha. Mina ka ei tea ja ei toeta. Aga ometi koalitsioonilepingus olete kokku leppinud, et selliseid on, ja siis te otsustate peale analüüsi, millised lähevad vajaduspõhiseks. 

Aga kolleegil oli väga hea küsimus, te lugesite ette, eks ole. Minul on ka sellest inspireerituna teile küsimus. Millised on nüüd – palun lugege ette – mõjud ühele lasterikkale perele, mis puudutab maksude tõstmist ainult pärast 2023. aastat, pärast viimaseid Riigikogu valimisi, kui teie olete minister siin ka olnud? Mõjud maksudel, aktsiisidel, lõivudel, inflatsioon erinevatel teenustasudel, alates visiiditasust, samal ajal peretoetuste vähendamine, muude perehüvede vähendamine, kas või näiteks siin nüüd lastega perede ravikindlustuse vähenemine teatud sihtrühmale, ja nii edasi. Palun lugege ükshaaval ette need mõjud perele kumuleeruvana, et me saaksime aru, mida see tähendab tegelikult ühele perele.

Aitäh! Härra Seeder, te saate aru, et peast ma seda teile ette ei loe, neid materjale mul ei ole. Mina soovitan oodata, kui aasta lõpus tuleb meil analüüs, mis räägib perede majanduslikust toimetulekust, laste saamise soovist, kus me põhjalikult koos demograafidega analüüsime kõiki neid aspekte. Aitäh!

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tõesti lõpuni aru ei saa. Tegelikult tänase päeva seisuga kaheaastased lapsed ja nooremad on vabastatud visiiditasust. Uuest aastast te rakendate nendele visiiditasu suuruses viis eurot. Aga miks? Mille jaoks seda on vaja? Kas te usute, et see toob rohkem raha juurde? Selgitage!

Ma olen seda täna juba mõnel korral ka öelnud, milline on mõju riigieelarvele. Üks moment, ma olen oma paberid kuskile täiesti ära juba jõudnud panna. Aga mõju riigieelarvele, kui me läheme seda teed, mis on eelnõus välja pakutud, siis on visiiditasu tulemusena täisrakendusaastal võimalik tervishoiuteenuse osutajatel saada 8,8 täiendavat miljonit, millega on tervishoiuteenuse osutajatel – ma rõhutan: see ei tule riigikassasse – tervishoiuteenuse osutajatel võimalik rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid inimestele osutada.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh ministrile! Ja nüüd siis juhtivkomisjonis toimunud arutelust palun ette kandma sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Palun!

Tere, hea istungi juhataja! Minister! Kolleegid! Kannan ette sotsiaalkomisjoni istungi protokolli, kus sedasama, või õigemini ülevaate, kus sedasama eelnõu arutati. Ja täna on väga palju küsimusi esitatud. Tegemist on sellise väga olulise eelnõuga saadikute jaoks ja seda näitab ka komisjoni istung, kus oligi see üks ja ainus päevakorrapunkt. 

Istung toimus 11. oktoobril. Tegelikult on väga palju arutelust siin juba täna saalis kõlanud, sarnased küsimused, aga annan lühikese ülevaate. Kõigepealt, jällegi oli küsimus, miks ikkagi just sellised sihtgrupid, miks näiteks alla üheaastaste lapse emad, miks mitte vanemate laste emad, kelle puhul seal muudatusi rakendati. See oli visiiditasude kohta. Ja seal toodi põhjenduseks, et lapse esimese eluaasta jooksul on emadele ette nähtud mitmed tervisekontrollid ja seetõttu on oluline, et nad seal käiksid, ja tehti soodsamaks see pöördumise võimalus. 

Kusjuures toodi positiivse osana eelnõust esile just see osa, kus vanemahüvitise ülempiir küll külmutati, aga on võimaldatud lapsevanemal ikkagi töötada vastavalt sellele, kuidas ta suudab. Praktikas on olnud päris palju neid olukordi, kus lapsevanem suudaks rohkem töötada, rohkem panustada, aga ta ei tee seda sellepärast, et muidu hüvitis väheneb. Siis see probleem puudub. 

Küsimuse all oli ka SKA menetlustähtaegade pikendamine ja siin ka ministeeriumi vastus oli, et seal on oluline pikem planeerimine. Sellest oli siin täna ka juttu. 

Siis arutati ka seda, et visiiditasu tervishoius oleks võinud olla võib-olla natukene teistmoodi korraldatud, näiteks nii, nagu on ka täna kirjeldatud ravimihüvitist, et sellel on kindel ... Ühesõnaga, et ravimite hüvitamisel on, kui omaosalusel saabub ülempiir, siis sealt edasi on väga palju soodsam, aga IT probleemide tõttu ja teatud statistiliste probleemide tõttu hetkel ei ole võimalik seda rakendada visiiditasude osas. Seetõttu on hetkel selline lahendus. 

Arutati ka seda, kuhu võiks kasutada tervisekassa reserve ja milline on ikkagi pikem plaan, sest me näeme, et 2028. aastaks on reservid miinuses põhimõtteliselt ja siin tegelikult väga selget vastust ei olegi. Tehakse tervisekassa eelarves, püütakse küll teha muudatusi, vaadatakse teenuseid üle, kas on võimalik saavutada paremat efektiivsust. Ja ühiselt leiti, et tervishoid vajaks kindlasti lisaraha tulevikus. 

Samamoodi nagu siin saalis oli jutuks sama ravikindlustuse teema, sarnane diskussioon toimus. Räägiti ka demograafiast. Nenditi, et sünnitusealisi naisi on vähem. Arutati toimetulekuteemasid täpselt nii nagu ka siin saalis, just visiidi-, retsepti ja vooditasude tõusu valguses. Ja siin tõi ministeerium jällegi näiteks sellesama juba mainitud ravimihüvitise. 

Siis arutati seda, kas tervisekassa reserve oleks võimalik ka vastutuskindlustuse seadusest tulenevate kulude katteks kasutada. Sellega hetkel ministeerium tegeleb, et arutada, kuidas seda seadust siis edaspidi rakendada. 

Tehti ettepanek, et tööõnnetuse korral võiks tervisekassa nõuda kulud tagasi nii raviarvete kui ka töövõimetushüvitiste kulud näiteks tööandjatelt. Ja tegelikult on selles osas samamoodi plaanis tööandjatega kohtuda ja arutada, millised on need võimalused.

Siis veel uuriti, kas ministeerium on loobunud universaalse tervisekindlustuse ideest, millest on räägitud eelkõige kultuuritöötajate tervisekindlustuse valguses. Ja siin teeb SOM tööd koos Kultuuriministeeriumiga. 

Tehti etteheide ka komisjonis olevatele arstidele, et arstid ei võitle patsientide eest ja et arstid on nõus kõrgema visiiditasuga. Siin ikkagi arstid selgitasid, et väga oluline on, et visiiditasud on ka üks mehhanism, mille abil me saame reguleerida tervishoiu ressursside kasutamist, eriti seda erakorralise meditsiini osakonnas, kus personal ka sellise ebaoptimaalse töökoormuse tõttu läbi põleb ja seetõttu väga paljude inimeste arstiabi kättesaadavus langeb. Ja tegelikult selle visiiditasu tõusu eesmärk, üks eesmärkidest, see võib tunduda paradoksaalne, aga see on ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine EMO kontekstis, eelkõige nende inimeste jaoks, kellel on väga raske seisund, et nad ei peaks ootama nende inimeste järel, kes saavad oodata oma terviseseisundist tulenevalt. 

Ja otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. Otsus oli konsensuslik. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Karmen Joller, konsensuslik. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, poolt 5 ja vastu 3 häält ja erapooletuid 0. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimisteks saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad ja vajadusel minister. Ja esimesena palun Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. (Kert Kingo palub lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Lugupeetud istungi juhataja! Head vähesed kolleegid, kes te siin saalis viibite, ja inimesed, kes te jälgite meid! Kindlad käed, paremini hoitud Eesti. Mäletate neid ilusaid sõnu? Tõenäoliselt mäletate ka neid emotsionaalseid reklaamiklippe, kuidas hoolitsetakse pensionäride eest ja tehakse pai lastele, kui tore ja ilus elu meil tuleb nüüd selle uue valitsusega. Veel räägiti pikast plaanist. Ja nüüd me näeme seda pikka plaani, nüüd me näeme nende tegevust. Esimene tegu sellel liberaalsel valitsusel oli peretoetuste vähendamine. Ja see oligi see suuna seadmine, kuhu nüüd hakati sõitma.

Selle eelnõu muudatused või mis need kaasa toob ja mida siin minister üritas ilusasti ilustada ja kenamaks rääkida, ma kordan need peamised üle, need muudatused. Seletuskirjas räägitakse-kirjutatakse, et muudatuste peamine eesmärk on tagada riigi ressursside säästlikum kasutamine ja administratiivsete kulude vähendamine. Ei ole eesmärgiks seista oma inimeste eest, tagada neile, et arstiabi oleks kõigile kättesaadav ühtemoodi või teha inimestel elu lihtsamaks, vaid ainult riigi ressursside säästlikum kasutamine.

Kõigepealt muudetakse ravikindlustuse seadusega uued määrad. Visiiditasumäärad kehtestatakse uued, voodipäevatasud ja retseptitasud ehk ambulatoorse eriarstiabi, sealhulgas vältimatu abi – see on erakorralise meditsiini osakond – visiiditasu suurus on praegu 5 eurot ja tõuseb muudatusega 20 eurole. Erand sätestatakse haavatavamatele elanikerühmadele, nendeks on toimetulekutoetuse saajad, alla 19-aastased lapsed, lapseootel naised, eakad, töötud ja nii edasi. Ja kirjas on veel, et kellele jääb visiiditasuks 5 eurot. Seda ma juba küsisin ka, et hetkel juba haavatavamad elanikud on meil maapiirkondades, kellel arstiabi ei ole kohe üle tee minna või natuke maad kõndida, vaid kelle arstiabi on tihti mitmekümne kilomeetri kaugusel, ja nendele on tehtud sinna arsti juurde pääsemine järjest kulukamaks. Esiteks see tore valitsus, kes meid nii hoiab, paremini hoiab Eestit enda sõnade järgi, võttis tasuta ühistranspordi ära ja nüüd on see tasuline, kehtestas ka automaksu, kes juhuslikult tahaks omada seda autot, et üldse kuskile pääseda, ja lõpptulemusena nende maapiirkondade inimestele see 20-eurone visiiditasu võib kõigi muude kulutustega tõusta topelt suuremaks kui mitte rohkem. Ja hoia selle eest, kui on vaja erinevate erialaarstide juures käia. Ise räägitakse, kuidas peab hoolt kandma oma tervise eest ja tervisekontrolle regulaarset tegema, ja nüüd seatakse sisulised piirangud ehk tehakse arstiabi kättesaadamatuks.

Teiseks, kui enne väideti, et visiiditasu jääb 5 eurot, siis tegelikult praeguse seaduse kohaselt on alla kaheaastased lapsed ja lapseootel naised visiiditasust vabastatud. Aga selle eelnõuga rakendub nendele ka uuest aastast visiiditasu 5 eurot. Jälle valetati, et ta ei jää – ta ei jää 5 euroks, vaid nüüd kehtestatakse, senikaua oli see tasuta. Tõstetakse voodipäevatasu haiglas, mis suureneb 2 eurolt ja 50 sendilt 5 eurole. Ehk siis kui inimesel juhtub see õnnetus, et ta kogemata jääb auto alla näiteks roolijoodiku süü läbi ja ta peab veetma haiglas pikalt aega, siis teda karistatakse selle eest lisaks kõigele kopsaka haiglaarvega. Tõstetakse ka retseptitasu 2 eurolt ja 50 sendilt 3 eurole ja 50 sendile. Jälle karistatakse neid, kellel on vaja tõesti retseptirohtusid ja kes ei ole ise selles süüdi, kas annab iga tunda või mis iganes.

Lisaks selle eelnõuga lõpetatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte kolme‑ kuni kaheksa-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui kaheksa-aastane. Ehk koduse lapsevanema eest sotsiaalmaksu enam riik ei kavatse maksta. See näitab, et meil ongi nüüd see suund, nagu nõukogude ajal oli, et otse sünnituselt peab põllule minema või tehasesse tööle, sest muidu oled parasiit. Selline kaudne suhtumine kumas ka ministri suu läbi välja, et peab tööl käima. Seletuskirjas on muidugi ka välja toodud, kuidas riik hakkab korraldama ja otsustama kõikide perede eest. Siin on selline lause, et kolmeaastastel lastel on võimalik käia lasteaias, mis võimaldab vanemal saada ravikindlustuskaitse tööturul osalemise kaudu. Jälle jõuan sinna, nagu nõukogude ajal: laps ruttu lasteaeda. See aeg ja see jutt, kui räägiti, et kui kasulik on lapsevanemal võimalikult kaua oma väikelapsega koos ühiselt aega veeta kodus ja kuidas see lapse vaimsele tervisele ja kindlustundele mõjub, see on möödas, seda enam ei mäletata ja ei taheta mäletada, sest riik tahab raha.

Ja lisaks pikendatakse sellesama eelnõuga perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegasid kahekordselt. Ja siin tekib küsimus tõesti, et siin taome rusikaga rinnale, kui uhke digiriik me oleme, millised tiigrihüpped meil üle maailma siin on. Me muudkui suuname miljoneid, lausa miljardeid kokku igasuguste IT-süsteemide arendamiseks ja lõpuks tuleb välja, et kõik nende toetuste arvestamised on ühe ja kahe töötaja õlul ja kui neid enam ei ole, jääb elu seisma ja tuleb topelt pikendada neid menetlustähtaegasid.

Kogu selle jutu ma võtaksin kokku sellega, et samal ajal, kui seesama valitsus on laristanud ära 2,4 miljardit, juriidilistele isikutele jaganud välja kokku siis seoses sellega, et riigieelarves oli kajastatud 800 miljonit ja kokku jagati 3,2 miljardit füüsilistele ja juriidilistele isikutele, ja me ei tea, kes need on ja mille jaoks ja mille alusel, siis nüüd tehakse jälle rahva arvelt väga suured kokkuhoiud – 18 miljonit selle arvelt, et siis, nagu nad ise ütlevad, et see on riigi ressursside säästlikum kasutamine. 3,2 miljardit versus 18 miljonit. See on ju kõik lihtsalt imelik jutt. Ja minister ütles siin ilusti sellise kõlava lause, et riik saab kokku hoida ainult siis, kui teeb vähem kulutusi. Ärge laristage neid miljardeid siis enda juriidilistele isikutele ma ei tea, millistel alustel, milliste põhimõtete järgi ja mis mõttega! Mõelge oma inimestele, mõelge oma rahvale! Ja seetõttu, kuna see eelnõu on rahvast vaesemaks tegev, arstiabi kättesaamatumaks tegev, lapsi ja peresid vihkav eelnõu, teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu asespiiker! Austatud kolleegid siin saalis ja kõik inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Isamaa fraktsioon ei toeta seda ministri poolt ettekantud eelnõu. Ja miks? Sotsiaalkaitseminister, kui ta siia pulti tuli, ütles meile, et see on seotud riigieelarvega ning seda menetletakse ennaktempos, et saaks vastu võtta riigieelarve. Aga see on kahjuks külmalt protsessikeskne lähenemine, mitte õrna rahvusriigi väikerahvast silmas pidav ja inimestega arvestav eelnõu, mida see olema peaks. Riigieelarve Exceli tabeli planeeritud ajal vastuvõtmine on algusest peale olnud selle eelnõu eesmärk, mitte inimestest ja nendele pakutavatest teenustest hoolimine.

Ma toon veel ühe näite. 28. mail käesoleval aastal tutvustas minister Riisalo siitsamast puldist "Eesti 2035" eesmärke. Ta kõneles: "Kõik Eesti inimesed, olenemata sellest, kus nad Eestis paiknevad või milline on nende taust, panustavad ühel või teisel moel oma kogukonda, meie ühiskonda, ja iga kooskond on just nii tugev, kui toetatud ja kaasatud on iga selle liige." Nii ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Ja selle nimel me ühes Sotsiaalministeeriumi kolleegidega päevast päeva töötamegi ja püüame iga päev leida viise ka tänases keerulises eelarvelises olukorras, mil moel Eesti inimese jaoks kõige paremal, kõige toetavamal ning efektiivsemal moel toeks olla." Sotsiaalkaitseminister tõi aastakõnes välja, et sündimuse suurendamise poliitikad ebaõnnestuvad seni, kuni valitsused ei keskendu olemasolevate laste ja nende perede heaolule. Ta ütleb: "Eesti ongi liikunud viimastel aastatel stabiilselt lapsi ja peresid toetaval teel, mis oleks võimalikult mitmekesine. See tähendab, et rahaliste toetuste kõrval pöörame üha enam tähelepanu teenustele, mis oleksid kujundatud tänaste ja tulevaste perede hakkama saamist ja vanemlust toetavad." Need on meie ministri sõnad pelk pool aastat tagasi.

Ja nüüd tulema nendest ilusatest sõnadest päris reaalsusse tagasi, tänapäeva. Kõik need kärped, mis tehti kohe pärast seda, kui oli lastega peredele sõna murtud, see juhtus pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi, kui Isamaa opositsiooni jäi, lisaks maksutõusude kaskaad ning praegused plaanitavad "kärped", ei pööra sugugi tähelepanu rohkematele ja kvaliteetsematele teenustele, mida inimestele osutuda, nagu minister siit puldist pelk pool aastat tagasi jutustas. 

See oli juba toona sõnakõlks, silmamoondus, mida tänane valitsus väga hästi valdab. Ära on solgitud kogu senine perepoliitika, pööratud pea peale isegi loodusseadused ja öeldud, et kõik see toimub paremate teenuste nimel. Aga mida ei ole ega tule, on paremad teenused. 

Nüüd seaduseelnõus toodud vanemahüvitisest. Minister rõhutas, et vanemahüvitise ülempiiri muudatus puudutab 3500 inimest. Piiri allatoomises on mõndagi mõistlikku, mida tehakse justkui õigluse nimel, aga ma küsin, kuidas see meie perede ja laste olukorda parandab. Kõik väikesed parendused siin eelnõus on ära võetavate hüvedega võrreldes kukepea, mida suures plaanis peredele lastega tehakse.  

Poliitika on signaalide kunst ja see perehüvitiste muudatuste pakett annab signaali: riik ei hooli, riik ei toeta, saage ise hakkama! Riigil on tarvis raha mujale suunata – aga kuhu, selle kohta selget signaali ei ole. Seepärast Isamaa seda seadust toetada ei saa.  

Ja mõned punktid veel, mida peaks avalikult kriitikana teadmiseks võtma. Meil vähendatakse 1. jaanuarist 2026 vanemahüvitise ülempiiri senise kolmekordse üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu asemel kahekordsele. Samuti ühtlustatakse vanemahüvitise määramise põhimõtteid ja kehtestatakse ülempiir ka ema vanemahüvitisele, mis on positiivne. Samal ajal kaotatakse vanemahüvitise vähendamise nõue töise tulu teenimise korral ja esialgu võib see tunduda seaduse mõtet silmas pidades Eesti valitsuse väljakutset riigieelarve kärpeid teha isegi arusaadav. 

Aga valitsus soovib vanemahüvitise lae korrigeerimisega vähendada riigieelarve kulusid ja suunata vahendeid mujale. Ja just see viimane lause on rõhuasetusega mul öeldud: vahendeid soovitakse riigieelarves mujale suunata. Aga kuhu täpselt, pole meile teada. Riigikogust valitsuse toimetamist jälgides jääb mulje, justkui endine rahandusminister Võrklaev tegutseb edasi. Raha kulub igale poole. 

Vanemahüvitise kärped mõjutavad eelkõige suurema sissetulekuga peresid, kes saavad rohkem toetust. 

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega. 

Ja meil ei oleks midagi selle vastu, kui need kõrgema sissetuleku saajatelt kärbitud summad läheksid peremeetmete väljatöötamisse, perepesadesse, vanemate lepitusmenetlusele, mis viimastel päevadel on saanud erakordselt emotsionaalse avaliku väljundi. Aga ei lähe, vabanev raha läheb kuhugi ja igale poole. 

Teine mõte, mida ei tasu alahinnata. Iga signaal perepoliitika kärpimisest võib vähendada laste saamise motivatsiooni ning mõjutada kõrgema sissetulekuga vanemate valmisolekut jääda lapsehoolduspuhkusele.

Ravikindlustusest. Minu eelkõnelejad on juba palju rääkinud, et siin on peamine, kuidas on taas sõnumineeritud. Emad on sisuliselt tembeldatud muiduleivasööjateks, kes tuleks tootvale tööle suunata. Kui ei lähe, siis ei saa ka vajadusel tasuta riiklikku arstiabi. AK 3. septembri intervjuud ma olen juba varem siit puldist tsiteerinud, aga mõte jääb samaks: lastega koju jäämine ei tulene jõukusest, vahel on see otse vastupidi. Kulude kokkuhoiu mõistes on perele, ja eriti suurperele hoopis kasulik ja ka lastele tervislik, kui üks vanematest soovib kodus laste kasvatamisega vaeva nähes oma lastele turvalist keskkonda luua. Emad, aga ka isad jäävad koju, kui pisiperega on palju mõistlikum ja otstarbekam kodus olles pereelu korraldada, eriti kui see on ema enda valik. Ja riik ei saa siin olla ettehooldaja ja etteütleja, kuidas või mis peab tehtama. 

Nüüd visiiditasudest. Meil selgus sotsiaalkomisjonis, et haavatavate sihtgruppide hulgas, kes visiiditasu tõusust ei pääse, on üliõpilased. Küsimuse peale miks, tunnistas terviseminister, et see on tõesti probleemne koht. Kui on probleemne, siis tulnuks midagi ette võtta. Me oleme niigi järeltulevatele põlvedele asetanud demograafilise katastroofi mure, ja me veel habrastame perede turvavõrku sellega, et noor inimene peab nüüdsest hakkama visiiditasu tõusnud määral tasuma. Ka see ei ole turvatunnet tõstev. 

Lisaks suurem rahaline koormus patsientidele. Vähem kindlustatud või madalama sissetulekuga inimesed võivad olla sunnitud edasi lükkama arsti juurde minemist rahaliste raskuste tõttu. Ehk siis teenuste kvaliteet halveneb, mitte ei parane selle kärpega. 

Igal juhul on see mõistetav ainult ühtviisi: riik kärbib inimeste turvatunde arvelt ja Isamaa seetõttu seda eelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Järgmisena on volikirja alusel Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vanemahüvitise ülempiiri langetamine kolmekordselt keskmiselt palgalt kahele vähendab madalama ja kõrgema sissetulekuga perede hüvitise määra erinevust ning tagab suurema õiglustunde ühiskonnas. Samaaegselt aitab see kokku hoida riigieelarvelisi vahendeid, mis on vajalik samm riigirahanduse korrastamise poole. Vanemahüvitise piirmäära vähendamise küsimus on oodanud selget lahendust juba mõnda aega ning mul isiklikult hea meel, et oleme jõudnud selle arutamiseni Riigikogus. 

Neli aastat tagasi kirjutasin sellest, et senine vanemahüvitise süsteem ei täida piisavalt oma eesmärki ning vajaks muutust. Kirjutasin soovist kutsuda esile avalikku arutelu ja toona pälvis minu teemapüstitus teravat kriitikat, aga ka mitmeid toetussõnu. Minu loogika seisnes selles, et vaatamata väga heldele toetussüsteemile võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole meil õnnestunud tõsta iivet. Kui rääkida konkreetsemalt, siis sündimuse tase jõukamate naiste seas ei ole märgatavalt muutunud seoses suurema vanemahüvitise määramisega. Seepärast on ka igati õigustatud küsida, kas vanemahüvitise kolmekordne piirmäär on olnud piisavalt põhjendatud. 

Loomulikult on riigi jaoks kõik lapsed võrdselt väärtuslikud. Olen varasemalt käinud välja ka idee, et vanemahüvitise võiks teha kõikide laste suhtes võrdseks. Pean aga tunnistama, et selline vanemahüvitise määramine oleks ebaõiglane nende lapsevanemate ja naiste suhtes, kes on kõvasti pingutanud karjääriredelil ja oma tööga teeninud välja kõrgema määraga vanemahüvitise. Seega pean ma igati õigustatuks süsteemi, mis määrab vanemahüvitise suuruse sõltuvalt teenitud tulust. Aga pean ka õigeks piirmäära vähendamist selles ulatuses, nagu seda näeb ette praegune seaduseelnõu. 

2024. aasta vanemahüvitise ülempiir on 4733 eurot ehk kolm üle-eelmise aastal kuist keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ning alampiiriks on 725 eurot, mis teeb 6,5-kordse erinevuse ja on suurem kui sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas. Muudatuse jõustumisel väheneb erinevus minimaalse ja maksimaalse vanemahüvitise suuruse vahel 4,4-kordseks. Eelnõuga kaotatakse ka vanemahüvitise vähendamine samaaegse töise tulu teenimise korral. Leian, et selline muudatus on ülioluline tugi paljudele vanematele, kes soovivad lapse kasvatamise kõrvalt ka tööd teha. Riigina peame soosima paindlikkust tööturul ning tagama, et lapsevanematel oleks tagatud võimalused karjääri arenguks ka lapsehooldusel olles. Mitmed uuringud on kinnitanud, et need naised, kes ei katkesta töötamist aastateks peale lapse sündi, säilitavad oma opositsiooni, palgataseme ja neil on lihtsam naasta tööle täismahus. Aitäh tähelepanu eest! Palun toetada eelnõu. 

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! See eelnõu, mida me täna menetleme, no see on üks käkk, kobareelnõu. Hästi palju teemasid, mis on käsitletud. Ja võib-olla saab ka öelda, et sellega lihtsalt tahetakse ka väikest segadust tekitada. Ja see on minu arust jällegi üks hea või tegelikult väga halb näide praegusest valitsuse töökäigust, tööstiilist, kuidas väga erinevad teemad, väga erinevaid teemad, tegelikult pannakse ühte kokku, moodustatakse üks käkk. 

Ja kui sa ministrilt küsid selle valdkonna kohta, mis on ka siin kajastatud, näiteks tervisekassa, siis ta vastab Riigikogu liikme küsimusele, et vot, selles küsimuses mul pädevust ei ole, et seda peaks terviseministri käest küsima. Sellest juba lähtuvalt ei saa sellist käkki kokku kirjutada ja see minister, kes peaks meie ette tulema, peaks suutma ka kõikidele, absoluutselt, küsimustele vastama ja ka seda teemat valdama, mis siin seaduseelnõus on ka kirjas. 

Nüüd, rääkides kui oluline eelnõu ja keda see puudutab, siis tegelikult see hõlmab kõiki meie inimesi, rohkem kui 1,3 miljonit. See hõlmab umbes 1,85 miljonit arsti külastust aastas. Voodipäevatasud puudutavad ligikaudu 130 000 inimest ja retseptitasud, see puudutab ligikaudu 900 000 inimest. Väga palju inimesi, väga palju inimesi, kõiki meie Eesti inimesi puudutab see seaduseelnõu, mille nimeks on käkk, kobareelnõu. 

Nüüd, kui me räägime, mis kiirusega seda on siia toodud meie ette, selle kohta on ilusti seletus ka välja toodud, et eelnõu eelnevat väljatöötamiskava ei koostatud. Loomulikult, kui juba ei ole koostatud eelnõu väljatöötamiskava, siis ei ole ka loomulikult mitte ühtegi analüüsi tehtud. Ei sotsiaal-majanduslikku analüüsi ega majanduslikku analüüsi. 

Ja siin eelnõus, ei seletuskirjas ega kuskil muus kohas ei ole tegelikult välja toodud täpne summa, kui palju siis kokkuvõttes tänu sellele eelnõule meie inimeste panus suureneb, on see siis vooditasude tõusu tagajärjel, on see siis arsti külastuse hinna, visiidi tõusu tagajärjel, mis 5 eurost tahetakse 20 euro peale viia, või siis osad toetused, mida praegu väljastatakse nii lastele kui peredele, nende kärbe, kui palju siis kokkuvõttes see mõjutab meie inimesi ja kui palju riik tänu sellele oma eelarves saab eurosid sinna plusspoolele. Pole terviklikku pilti, lihtsalt pole. See tegelikult on häbiplekk, see eelnõu. 

Nüüd siis vaadates siia sisse, no mis me siit teada saame? Nii nagu ma juba ütlesin, 1. jaanuarist järgmisest aastast siis suureneb ambulatoorse eriarsti visiiditasu 5 eurolt 20 eurole. Haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 euro peale. Mainitakse ära, et ka erisused jäävad sisse. Need erisused puudutavad siis meil eelkõige lapsi, kes on alla 19-aastased, nendele jääb 5-eurone tasu. See puudutab meie pensionäre, elanikke, kes on üle 63 aasta ja nii edasi. Aga ... Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks. 

Siin on üks uus asjaolu ka juures. See hakkab puudutama edaspidi ka lapsi, alla kaheaastaseid lapsi ja ka lapseootel emasid, kellel tegelikult praegu ei rakendata üldse arstivisiiditasu. Ja neid inimesi on 40 000, 40 000 inimest. See on uus grupp, huvigrupp, kes hakkab tänu sellele seaduseelnõule maksma visiiditasu. Ehk riik hakkab 40 000 inimeselt lisaraha võtma. 

Mis perepoliitikast me siin räägime? Praeguses olukorras, kus me demograafiline pilt on alla igasuguse arvestuse, sündimust ei ole ja kus riik peab kõik omalt poolt tegema, et soodustada sündimust, siis tehakse kõik risti vastupidist. Risti vastupidist. 

Nüüd, kui vaadata seda olukorda, mis tänu sellele seadusele tekib nende emade, vanemate suhtes, keda on üle 1000 inimese, kes tegelikult on võtnud väga olulise rolli oma peres kasvatada lapsi, selline teadlik otsus on tehtud, rohkem panustavad laste heaolule, nende kasvatusele, siis selle seaduseelnõuga suuremal määral see kaob ära, selline võimalus. Ja see puudutab 1050 isikut, 1050 lapsevanemat, millest 90% on naised. 

Mis siis riik omalt poolt vastu pakub? Väga lihtne. Et juhul, kui ikkagi ema on otsustanud, et ta tahab peres kasvatada last, siis pole hullu, see on ka võimalik, ostke see riigilt, vabatahtlik kindlustusleping või vabatahtlik kindlustus, makske kuus mitte vähem ega rohkem kui 238,2 eurot ja saate oma lapsi edasi kodus kasvatada. See natukene meenutab juba meie siin kõrval riiki, naabrit, mitte kõige meeldivamat naabrit, kes juba praegu arutab seda, et võib-olla peaks lastetusmaksu kehtestama, karistada ....... inimesi. 

Ei hakka Nõukogude Liitu tagasi minema. Tuleb vaadata kindlasti ette ja ette mõelda. Sellega, et meil rohkem lapsi tuleks juurde, demograafiline pilt muutuks positiivses suunas, siis me peaksime absoluutselt võtma otsuseid vastu risti vastupidiseid. Me peaksime soodustama tegelikult seda võimalust, et kui ikkagi lapsevanem soovib anda omapoolset peres, kus teine lapsevanem tegelikult käib tööl, panust lapse kasvatamisele, siis me ei saa seda pärssida, peame seda soodustama. Praegune seaduseelnõu seda kindlasti pärsib. 

Kui me vaatame kõiki neid muidki positsioone, kahjuks mul väga palju nüüd aega ei ole, siis kogu nende toetuste menetluste aeg viiakse 10 päevalt 30 päevale. Väga palju peresid puudutab. Näiteks perehüvitise menetluse osas puudutab see lausa 163 000 perekonda, nii et Keskerakond loomulikult seda ei toeta ja palume ka tagasilükkamist, selle eelnõu tagasilükkamist. Aitäh!

Küsin üle: kas minister soovib läbirääkimised lõpetada? Minister ei soovi, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 507 esimene lugemine lõpetada, kuid on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 507 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut tuleb meil hääletada. Asume hääletamist ette valmistama. 

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 507 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 46, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 507 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. Oleme tänase esimese päevakorrapunkti lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 esimene lugemine. Ettekandjaks palun regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on valminud koostöös Kliimaministeeriumiga. Seaduse eesmärk on lahendada valdkonna arengu tõttu ilmnenud kitsaskohad ning luua erandite kehtestamisega ettevõtjatele paindlikumad lahendused. Lisaks on seaduse eesmärgiks bürokraatia vähendamine. Nimetatud eesmärk ühtib ka valitsuse tasandil seatud ülesandega optimeerida avalikke teenuseid. Eelnõu kohaselt tehakse viis muudatust. 

Esiteks kehtestatakse erand väikeses koguses vanade sortide seemnete ja paljundusmaterjali turustamiseks. Vanu sorte nimetatakse ka pärandsortideks või hobiaednike sortideks. Kuna vanad pärandsordid pole sordilehte võetud, siis eelnõuga luuakse võimalus toota ja turustada väikeses koguses nende sortide seemneid ja paljundusmaterjali. Seni sai selliseid sorte ainult oma tarbeks kasvatada ja seetõttu on paljud neist kadumas. Näitena võib tuua ühe tuntud vana sordi "Peipsi sibul", mis oma varieeruva välimuse tõttu ei vasta seaduses kehtestatud sordi- ega säilitussordinõuetele. Peipsi sibul võib kaaluda 25–150 grammi, ta võib olla näiteks piklik ja roosakaskollane või ka ümar ja kollane, seetõttu ei vasta seaduses kehtestatud ühtlikkuse nõuetele. 

Teise muudatusena taastatakse 2019. aastal kehtetuks muutunud puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sortide sordikirjelduse alusel ehk lihtsustatud korras sordilehte võtmise võimalus. Tuntud sort peab selle tunnustamiseks olema võetud vähemalt ühe liikmesriigi sordilehte ja sealt väljaarvamise korral seda turustamiseks toota ei tohi. Näiteks võib tuua Leedu sordilehest välja arvatud musta sõstra sordid, mida Eesti tarbija armastab, ja puukoolidel on jätkuvalt huvi neid toota. Samuti on Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse sordivaramust sordilehte võtmata ligi 500 tuntud sorti, millest on tarnijatel huvi 118 tuntud sordi istikuid toota. Istiku ostjate huvides on, et sortide nimed oleksid teada ja nende ehtsus oleks tagatud. 

Kolmandaks luuakse seemnekartuli tarnijale võimalus ise trükkida seemnekartulipakendite etiketid, mis on tarnija jaoks kiirem ja paindlikum lahendus. Muudatusega väheneks seemnekartuli tarnija jaoks Põllumajandus- ja Toiduameti etikettide tellimise ja posti teel kohaletoimetamisega kaasnev ajakulu ning väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormus.

Neljandaks muudetakse avaliku teenuse optimeerimise eesmärgil riikliku järelevalve teostamise pädevust. Praegu teeb piiripunktis seemne samaväärsuse kontrolli Maksu- ja Tolliamet ning taimetervisenõuete kontrolli Põllumajandus- ja Toiduamet. Samas on samaväärsuse kontrolli tegemise jaoks vajalikud erialateadmised Põllumajandus- ja Toiduametil. Muudatuse tulemusena hakkaks edaspidi mõlemat kontrolli tegema Põllumajandus- ja Toiduamet. 

Ja viiendaks kehtestatakse kohustus teavitada Keskkonnaametit kultiveerimismaterjaliga katsete tegemise kavatsusest. Metsataimedega teadus- või arendustööd tehakse üldjuhul mittemetsamaadel, sealhulgas põllumaal, aga metsaregistrisse kantakse praegu andmed üksnes metsamaa kohta. Praegu puuduvad riigil andmed selliste katsete tegemise kohta. Metsataimedega seotud tegevuse, sealhulgas katsete tegemise üle teeb järelevalvet Keskkonnaamet. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Maaelukomisjonis, juhtivkomisjonis toimunud arutelu võtab kokku maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid, kes siin hetkel saalis on! Nii nagu ka saalis, kuna need eesmärgid olid üsna selged, olgu ta siis bürokraatia või pärandsortide säilitamine ja teatud võimaluste andmine selleks, mida inimesed soovivad oma aedades kasvatada, meil küsimusi väga palju olnud. Pigem olid need seotud metsandusega ja sellega, kes mis järelevalvet teeb. Ja nii nagu ikka Põllumajandus- ja Toiduameti puhul on tegemist taimetervise ja nende haiguste võimaliku levikuga, mis tähendab seda, et ka pärandsortide puhul tuleb jälgida seda, et fütosanitaaria nõuded oleksid täidetud ja me sellega alateadlikult või pahatahtlikult ei levitaks haigusi. 

Selle tõttu komisjon, kes pidas oma istungil 8. oktoobril, tegi järgmised otsused. Vabandust, 8. oktoobril pigem väljavõte anti ... Jaa, selge! Tegi sellised ettepanekud, et võtta see täiskogu päevakorda 15. oktoobril, aga õnnestus üks päev varem saada. See otsus oli konsensuslik. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse ehk siinkõneleja –samamoodi konsensuslik – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. See ettepanek oli samamoodi konsensuslik ehk mul jääb komisjoni otsusega nõustuda ja, auväärt saal, soovin, et esimene lugemine lõpetataks. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 473 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15. Sellega oleme teise päevakorrapunkti ära menetlenud. 

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandeks regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ühistranspordiseaduse muutmise eesmärk on korrastada ühistranspordi sõidusoodustuse regulatsiooni ja viia see kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 

Euroopa Kohtu 8. septembri 2020. aasta otsuses leiti, et teatud sõitjarühmade, eelkooliealiste laste ja puudega inimeste tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb ettevõtjale hüvitada selle täitmisest tulenev finantsmõju. Eelnõu eesmärk on tagada kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse eest sihtotstarbelise toetuse maksmine ja täpsustada sõidusoodustustega seoses regulatsiooni üldiselt. 

Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse seaduses järgmised peamised muudatused. Tunnistatakse kehtetuks ühistranspordiseaduse § 34 teine lause, mille kohaselt ei hüvitata vedajale pandud kohustust vedada teatud sõitjarühmi tasuta. Euroopa Kohus leidis, et kui riik on pannud kommertsalustel sõitjaveoteenust osutavale ettevõttele ka avaliku teenindamise kohustuse, mida ettevõtja oma majanduslikust huvist lähtudes ei osutaks, tuleb talle maksta hüvitist. Eelnõuga lisatakse seadusesse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega tasuta vedamise kohustuse täitmise eest kommertsvedajatele riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu ning toetuse arvutamise, maksmise ja tagasimaksmise kord. Määruse väljatöötamisel on kavas võtta eeskuju teiste riikide praktikast, näiteks Ühendriikidest või Saksamaalt.

Täpsustatakse terminit "avaliku teenindamise kohustus" ja lisatakse viited Euroopa Liidu määrusele nr 1370/2007, mis reguleerib avaliku teenindamise kohustust bussiveol. 

Lisaks tehakse ühistranspordiseaduses tehnilisi muudatusi, mis ei tulene vajadusest viia seadus kooskõlla Euroopa Kohtu otsuse ja Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega. Eelnõuga täpsustatakse erinevaid eelkooliealiste laste ja puudega isikute sõidusoodustuste andmise regulatsioone ja viiakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendamine kooskõlla muude vastavate seadustega, näiteks riikliku pensionikindlustuse seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega. 

Eelnõuga lisatakse teatud kategooria sõitjatele sõidusoodustuse andmine lennuliikluses, sest kehtiv ühistranspordiseadus lennuliikluses sõidusoodustuste andmist otseselt ei reguleeri. Otstarbekas on see selgelt sätestada.

Täpsustatakse ka veeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel liinivedu korraldava kohaliku omavalitsuse õigust määrata kuni sajaprotsendilist sõidusoodustust teatud kategooria sõitjatele: eelkooliealised lapsed ja näiteks puudega isikud. Seni on see võimalus laienenud vaid sõidukitele ja nende haagistele. Lisaks juba olemasolevatele soodustustele võib avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtestada sõidusoodustuse mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjarühmale või suurendada sõidusoodustuse määra, kui selleks on avalik huvi.

Lühidalt ka mõjudest. Muudatus puudutab hinnanguliselt 19 ettevõtjat, kellele on 15. juuli 2024. aasta seisuga väljastatud 127 liiniluba. Muudatusel on positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Eelnõu kohaselt kaotatakse kommertsettevõtjate kohustus vedada teatud sihtrühmi tasuta ja kommertsvedajal on õigus saada sihtotstarbelist toetust. Selle tulemusena suureneb vedaja tulu. Hinnanguliselt võib sihtotstarbelise toetuse maksmise kulu riigile ulatuda 600 000 euroni aastas. Kommertsliinivedajatele sõitjate tasuta vedamise eest hüvitise maksmiseks tuleb leida lisaraha riigi eelarvestrateegia planeerimise protsessis. Eelnõuga ei muudeta sõitjate tasuta vedamise kohustust ning endiselt saavad eelkooliealised lapsed ja puudega inimesed tasuta sõita nii avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval liiniveol kui ka kommertsliinidel. Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuariks 2025. aastal. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Kas te olete ka arvutanud mõju KOV-idele? Lugedes nüüd siin eelnõuga kaasasolevaid materjale, ma saan aru, et need liinid, mida korraldab KOV, et seal selle raha hüvitamiseks peavad KOV-id leidma. On teil mingi vaade? Ma siin kooskõlastustabelist loen, et KOV-id on teinud ettepaneku, et ka see kaetaks riigieelarvest. Sinna taha on kirjutatud "Mitte arvestatud". Rääkige see pool ka lahti ja hea oleks, kui numbrid juurde saab.

Aitäh! Tegelikult siin mõju kohalikele omavalitsustele ei ole. See on ikkagi mõju täna riigieelarvele, et nii-öelda keskselt tuleb kompenseerida kommertsliinide vedajatele tekkinud kulu. Kohalike omavalitsuste seost siin hetkel ei ole. Keskvalitsuse eelarvest nähakse seda kulu 600 000 eurot ja praegusel hetkel ka valitsuse poolt tulnud ettepanek riigieelarve seaduse osas seda kulu ka kajastab. See on nii-öelda õigusaktidest tulenevad kulutused ja see otsus on ka seal tehtud. Praegu mõju siin kohalikule omavalitsusele ei ole, aga muidu ühistranspordis kindlasti on.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgmiseks, juhtivkomisjonis toimunud arutelu palun ette kandma majanduskomisjoni liikme Tarmo Tamme. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjoni istungil, mis toimus 8. oktoobril, arutati ka Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 499, õigemini selle esimese lugemise ettevalmistamist. Arusaam, et tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest pidi Eesti maksma trahvi ja hüvitama kulud vedajatele, kulud vedajatele ka tagantjärgi. Komisjonis arutati ja üldiselt konsensuslikult olid kõik nõus, et tekkinud olukord tuleb lahendada. Ja küsimus oli ainult selles, et mis on see hea lahendus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium maksis kohtulahendiga seotud kulud ja lisaks maksti hüvitist neile ettevõtetele, kes ka ei pöördunud kohtusse selles küsimuses. Hinnanguliselt ulatusid kõik need kulud kokku nelja miljoni euroni. Seaduse eesmärk on kehtestada kord, kuidas hakkab riik maksma kompensatsiooni, ja hetkel kehtib ajutine kord. Siis arutati, kuidas kompensatsiooni maksta. Ja valdavalt jäi arusaam, et selleks peaks olema mingi sobiv IT-lahendus. Siis oli veel arvamusi, et IT-lahenduse loomine võtab aega mõned aastad, ja oli ka arvamusi, et saab teha oluliselt kiiremini, mõne kuuga. Ja ega siin muud ei olegi, kui ministeerium peab leidma lahenduse eelnõu edasise menetlemise jooksul. Ja selle ajaga võiks määruse kavandiga planeeritav regulatsioon ka valmis saada. Veel kord, kõigile jäi tunne, et on tegemist mõistliku eelnõuga ja otsustati konsensuslikult eelnõuga edasi minna, esimene lugemine lõpetada ja liikuda edasi. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja seal saavad fraktsioonide nimel sõna võtta esimesena Ando Kiviberg. Palun, Eesti 200 fraktsiooni nimel!

Suur tänu, härra juhataja! Mul on paar olulist märkust veel. Üle-eelmisel nädalal ma siin puldis rääkisin nendest asjadest, aga hea on nad üle käia, et me oleksime ühel leheküljel kõik. Ja veel kord, see on väga tähtis reform ja kindlasti Eesti inimeste elatus või, ütleme siis niimoodi, üldist elukvaliteeti parandab. Aga on paar momenti, mida me peaksime silmas pidama. Väga tähtis on, et nende eesmärkide seas, mis praegu on, mida on neli, üks minu arvates puudub. See on tarbijate huvid, rahulolu teenusega – ülitähtis. 

Nüüd, hästi oluline moment. Ma näen, kuidas, eks ole, selle reformi üks tegevusplaane näeb ette olemasolevad ühistranspordikeskused kas kaotada või need liita. Minu mure on siin märkida ära, et me ei laseks kaotsi seda oskusteavet, seda kogemust ja teadmist, mis nendesse ühistranspordikeskustesse, ma mõtlen piirkondlikesse ühistranspordikeskustesse, on kogunenud. See on päris väärtuslik inimkapital ja teadmised. Ilma selleta ma ei kujuta hästi ette, kuidas on võimalik seda ühistranspordi reformi edukalt läbi viia. 

Siis teine selline päris praktiline moment asja juures. Alati on ju küsimus rahas ja kuludes. Ja see põhimõte, et ühendada ära tõmbekeskused omavahel kiirliinidega ja nende vahepeatustesse tuua ringliinidega või nõudepõhise ühistranspordiga sõitjad ette, on väga hea ja mõistlik mõte. Ainuke asi, mis juhtub, täna kehtiva seaduse kohaselt muutuksid need kohalikeks liinideks, need etteveoliinid, ja sellega ka langeksid kohe automaatselt kohalike omavalitsuste eelarvest rahastatavaks. Aga oleme ausad, sellist võimekust väga paljudel, enamikel Eesti kohalikel omavalitsustel täna ei ole. Seal on kindlasti sellel asjal vaja näpp peal hoida, et sa ei läheks, nagu öeldakse, hea idee ei läheks lappesse puhtalt rahalistel põhjustel, ebareaalsete ootuste tõttu. Mul on sellega kõik. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 499 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 esimene lugemine. Ettekandeks palun justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on võrdlemisi tehniline eelnõu ehk see ei ole see konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on pikalt erinevaid valitsusi ärevil hoidnud. See tehniline eelnõu on ettevõtjate ettepanekul ja ta ühtlasi vähendab ka halduskoormust ja bürokraatlikku koormust, hoides kokku nii riigi kui ka huvigruppide ressursse ja kiirendades Euroopa Liidu vastavate määruste ülevõtmist Eestis või rakendamist Eestis. Tegemist on puhtalt Euroopa Liidu õigusel põhineva õigusloome küsimusega. Euroopa Liit näeb ette grupierandid konkurentsiõiguse rakendamisel. Siiamaani on esinenud terve rida kas ajalisi viivitusi või tõlgendamisprobleeme, et mis täpselt Eesti ettevõtjatele rakendub. Ja selle eelnõuga lihtsustatakse seda, et kui konkurentsiõiguse üldeesmärk on keelata konkurentsi takistamine, siis mõningatel juhtudel võib ettevõtjate koostöö olla ka tarbijale kasulik. Näiteks juhul, kui tehakse üheskoos teadus‑ ja arendustööd, siis sellisel juhul ettevõtjate kokkulepe võib olla tarbijatele kasulik ja kasutada võib seda niinimetatud grupierandit. Selleks, et Euroopa Liidu grupierandid saaksid ilusti Eestis kasutust leida, siis on teie ees see tehniline eelnõu konkurentsiseaduse § 7 muutmiseks, mis võimaldab seda teha vastavalt Euroopa Liidu õigusele ja kehtestada ministri määrusega. See on hästi lühike tutvustus. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu palun ette kandma majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku.

Aitäh, juhataja! Antud eelnõu menetlesime me kahel komisjoni istungil, 9. septembril ja 8. oktoobril. 9. septembril otsustati määrata ettekandjaks siinkõneleja ja oli ka väike arutelu selle üle, miks see määratakse enne, kui eelnõu on tutvustamiseks tulnud. Leiti, et see on majanduskomisjoni vana praktika, selleks et saaks eelnevalt eelnõuga paremini tutvuda. Selle üle toimus ka hääletus. Tulemus oli 6 poolt, 0 vastu ja 3 erapooletut. 

Toimus ka arutelu siis, kui minister oli tutvustanud eelnõu 8. oktoobril. Põhiline arutelu käis selle üle, et antud grupierandite, just selle vertikaalse integratsiooni puhul on olemas ka arutelu koht, kuhu tõsta see nivoo. Praegu see on 3,2 miljonit, selles eelnõus on see tõstetud 10 miljoni peale, aga Euroopa Liidu reeglite järgi saab käibe nivood tõsta 50 miljoni peale. See on poliitilise otsustamise koht, kas jätta ta 10 miljoni peale, mis on kooskõlas meie turu suurusega, või tõsta 50 miljoni peale. 

Oli ka kerge arutelu selle üle, et antud juhul on tegemist mingil määral sihukese hübriidlahendusega, kus ministri määrusega pannakse paika valdkonnad, kus kohaldatakse otse, ehk siis see ei ole mitte valitsuse määrusega, vaid ministri määrusega. Selle peale komisjoni ametnikud palusid, et äkki küsime nõu Riigikogu õigusosakonnalt, lihtsalt hinnangut sellele hübriidlahendusele, et kuidas sellega lood on. Selle järgi tehti ka otsused, et küsidagi Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt arvamust antud eelnõu kohta ja teha ettepanek võtta ta päevakorda tänasel päeval ja lõpetada esimene lugemine. Need otsused olid konsensusega.

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 466 esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15.

Tänane viimane päevakorrapunkt eelnõude osas on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimene lugemine. Ettekandjaks on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Teie ees on eelnõu, mis kajastab 2024. aasta versiooni koalitsioonilepingust. Selle järgi muudeti osade ministeeriumide vastutusvaldkondi. Vastav peaministri korraldus tehti 12. augustil ja sealt edasi on eelnõu liikunud kooskõlastusringile ja jõudnud siia teie ette. Tutvustan lühidalt neid muudatusi, mis ees seisavad. 

Esiteks, Justiitsministeerium nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumiks. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse liiguvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist digiarengu valdkonna need ülesanded, mis puudutavad digiühiskonda, avalike e-teenuste arendamist, nendest teavitamise koordineerimist, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigilist korraldamist ja järelevalvet, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamist ja koordineerimist ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimist, ja samuti ka telekommunikatsiooni korraldamine. Ühtlasi ka liiguvad üle Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus. 

Omakorda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liiguvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist järgmised ülesanded, nagu ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine, ning praeguse Maa-ameti põhjal loodav Maa- ja Ruumiamet liigub samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Ja selle liikumisega kaasneb ka üks erisus. Nimelt, kuna maakasutuspoliitika liigub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, siis kehtestatakse nõue, et riigile kuuluva kinnisasja võib kasutusse anda või võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul sellisel juhul, kui tegemist on põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga või kui kinnisasi on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul talle vajalik avalike ülesannete täitmiseks. 

Üks kindlasti kõiki Eesti inimesi puudutav muudatus on see, et Siseministeeriumi valitsemisala täiendatakse uue ülesandega, milleks on elanikkonnakaitse valdkond. 

Ja üks tehnilist laadi muudatus veel. Meil on olnud 1995. aastast riigisekretäri ametikohal juriidilise kõrghariduse nõue. 30 aasta jooksul on Riigikantselei ülesanded oluliselt muutunud. Riigisekretärist on saanud tippjuht, kelle roll tänapäeval eeldab ulatuslikke teadmisi mitte ainult õigusalal, vaid palju laiemalt. Ja samuti on kasvanud õigusekspertiisi osa või õigusteadmised Riigikantseleis laiemalt, nii et ka see hariduse nõude muutmine, seda saab lugeda põhjendatuks. See on lühidalt selle eelnõuga kaasas käivate muudatuste tutvustus.

Teile on ka küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Hea justiitsminister! Kahjuks riigisekretäri haridusnõuete muutmine väga hea välja ei näe: tuleb uus peaminister ametisse, siis ta soovib panna endale riigisekretäriks oma inimese, siis avastab, et see inimene ei vasta haridusnõuetele, mis on kehtivas seaduses sätestatud, ja siis selle jaoks muudetakse tervet seadust ja tuuakse see siia Riigikogu ette. Ja nüüd räägitakse, et aga riigisekretäril on üldse teine roll, et tema on tippjuht, tema on mänedžer. Mul on küsimus, et kas muudetakse ka Vabariigi Valitsuse seadust, kus on sätestatud riigisekretäri ülesanded, kus on muu hulgas ka põhiseaduslik järelevalve ja analüüsimine, kas eelnõud või õigusaktid vastavad põhiseadusele. Kas siis ka seda muudetakse?

Aitäh! Selle spekulatsiooniga mul on selles mõttes raske kaasa minna, et meil on olnud mittejuristist väga hea riigisekretär Ülo Kaevats, kes oli riigisekretär aastatel 1992–1995. Ja võib ka vastupidi spekuleerida, et kas 95. aastal seati sisse nõue ehk millegi muutmiseks. See ei ole minu arust kohane. Küll aga tuletan ka meelde seda, et Justiitsministeeriumil on samasugune ülesanne, aga justiitsministrile näiteks juriidilise kõrghariduse nõuet ei ole. Samuti ei ole juriidilise kõrghariduse nõuet näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, kes riigi nimel annab tasuta õigusnõu ja lahendab õigusalaseid küsimusi. Nii et selline õigusliku või teatud tüüpi hariduse nõue nendel ametikohtadel, kes, ma ütleksin, kannavad suuremal määral õiguslikku koormat, tegelikult ei ole otstarbekaks seni osutunud.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea ettekandja! Te väga ilusasti rääkisite seda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse läheb ligipääsetavuse edendamine, koordineerimine, maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumiline planeerimine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine, Maa-amet ja nii edasi. Samal ajal, kui me loeme, mis on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsusalas, siis seal on muu hulgas regionaalpoliitika areng, kohaliku omavalitsuse poliitika ja nii edasi. Kas teile ei tundu täiesti meelevaldne, et väga olulised instrumendid, mis tegelikult oleks vajalikud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis oma valdkonnas toimimisel, viia teise ministeeriumi alla?

Aitäh! Nii nagu ma sissejuhatust alustasin, tegemist on koalitsioonileppest tuleneva eelnõuga ehk sellise jaotusega, mis koalitsioonileppes kokku lepiti. Nüüd ma lisaksin juurde, et kui me vaatame sisulise poole pealt, siis ma isiklikult peaksin neid lahendusi, mis on välja pakutud, küll väga headeks. See, et me justiits- ja digivaldkonna kokku paneme, võimaldab meil palju kiiremini edasi liikuda digiinnovatsiooniga, lahendades. kui inimesed on samas ruumis, palju õiguslikke küsimusi, mida digitaalse arengu võib-olla mõnikord ka pärssimiseks või takistuseks on peetud. 

Ja samamoodi ka, kui me räägime majandusküsimustest, maakasutuspoliitikast, ruumilisest planeerimisest, samahästi, kui me mõtleme ruumilise planeerimise peamisi ülesandeid Eesti Vabariigis, siis need puudutavad ju väga suurt hulka erinevaid ministeeriume. Aga ruumilise planeerimise kõige otsesemad mõjud on ikkagi seotud majandusega. 

Võib-olla lihtne ettekujutus tekib sellest, kui me mõtleme seda, kus on Eestis kõige suuremad ja uhkemad mõisakompleksid järjest reas: need on pärast seda ruumilise planeerimise otsust, kui otsustati teha raudtee Peterburgi. Ja see ruumilise planeerimise otsus võimaldas selle raudtee ümbruses majandusel enneolematul moel kasvada. 

Sotsiaalsed mõjud on kindlasti on olemas, ka keskkonnamõjud on kindlasti olemas, aga kui me mõtleme suures pildis, siis kõige suurem seos maakasutuspoliitikal ja ruumilisel planeerimisel on ikkagi majandusel ja inimeste toimetulekul, sealhulgas ka töö ja sissetuleku osas. 

Nii et ma peaksin seda mõistlikuks. Samal ajal kindlasti regionaalarenguga peavad tegelema absoluutselt kõik valitsuse liikmed. Kindlasti on see selline oluline teema, mis püsib meeles nii kaitseministril kui ka justiitsküsimustes ja digiküsimustes.

Aivar Kokk, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Äkki sa selgitad. Ma loen seda seaduseelnõu ja seletuskirja ja siin on kirjutatud: Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest tõstetakse Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse üle kokku umbes 21,8 miljonit eurot, sealhulgas Maa-amet. Järgmine lause: prognoositavad tulud tänu sellele on umbes 28 miljonit järgmine aasta. Kuidas ühe ameti ühest ministeeriumist teise ümbertõstmine toob kokku 28 miljonit eurot tulu? See oleks päris huvitav. Et sul natuke lihtsam oleks, see on seaduse 15. lehekülge teine lõik. Seletuskirjas võiks lahti kirjutada, ma tahaks ka teada ettevõtjana, kuidas on võimalik, et ma ühest ettevõttest teise nimetuse ümber kannan, mis toob tegelikult kaasa kulusid, mis on järgmise rea peal näidatud, et ma oma arvuti viin ühest ruumist teise, siis see kulu on 1000 eurot näiteks. Aga hoopis näitab, et 28 miljonit tuleb tulu.

Aitäh! Kui ma loen seda lehekülg 15 teist lõiku, siis siin minu arusaama mööda on kõik õige. Riigieelarve koosneb tuluridadest ja kuluridadest ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulud tõusevad ümber tõstetavate ministeeriumi osakondade või töötajate osas, samuti selle Maa-ameti osas ja tõenäoliselt, kuna siin on öeldud, et tegelikult ümber tõstetavad summad võivad olla erinevad, kuna täpsed andmed veel puuduvad, saldoandmikke ei ole kokku pandud, siis seal võivad olla veel mingid Euroopa Liidu rahad või toetuste rahad, mis kokku annavad selle 28 miljonit. Ehk Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve tulupool selle võrra tõesti kasvab.

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Naljaga pooleks võib öelda, et siis võiks ju iga kuu sellise seaduseelnõu siia tuua sisse ja siis vastavalt vajadusele ühte või teist ministeeriumit poputada ülekantavate vahenditega. Aga kui tõsiselt rääkida, siis eks ta on küllaltki keeruline, kogu need vangerdused. Ja loodetavasti ka ministrid ikkagi saavad aru, et mis valdkonna eest nad täpselt seisavad. Mina võin kindlasti öelda, et tavainimeste käest küsida, et ega nemad rohkem aru ei saa, mis minister mis valdkonna eest seisab. Aga see eelnõu teine pool, tahes-tahtmata vägisi tundub ikkagi, et praegu luuakse ühte töökohta vastavalt siis peaministri soovile ja see muutus on sellest ka tingitud. Kas ikkagi kuskil järjepidevusele, riigi süsteemi järjepidevusele riigisekretäri näol kuidagi teie silmis ikkagi ei muutu halvemaks?

Aitäh! No kui me räägime siin ajaloolisest järjepidevusest, siis on olnud ilma juriidilise kõrghariduse nõudeta koht.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jah. Viimased 30 aastat on siiski see nõue kehtinud ja nüüd on huvitav, et tuuakse välja, et aga see seadus on ajale jalgu jäänud. Huvitav, miks just praegu see seadus on ajale jalgu jäänud. Seda oli võimalik muuta 30 aastat, aga just praegu avastati, just siis, kui uuel peaministril on vaja riigisekretäri ametisse panna täiesti uut inimest, kellel juriidilist haridust ei ole. Ja tegelikult see ju loob väga ohtliku pretsedendi ja ka tippkohtade politiseerimise, mida tegelikult me ju tahaksime üldjuhul vältida. Kas teie ei näe siin sellist ohtu?

Kindlasti ma nõustun teiega selles osas, et tippametikohtade politiseerimine ei ole hea ega õige suund. Antud juhul nende spekulatsioonidega ma kahjuks või õnneks kaasa minna ei saa. Juriidilise kõrghariduse kaotamine riigisekretäri ametikohalt on põhjendatud sisuliste argumentidega. Ja veel kord ma rõhutan seda, et meil on Eesti Vabariigis sellised ametikohad, mis eeldavad õigusnõustamist, õiguslike küsimuste lahendamist, näiteks nagu justiitsministri ametikoht, Justiitsministeeriumi kantsleri ametikoht, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametikoht, kes täiskohaga annabki õigusalast nõu ja lahendab õigusalaseid küsimusi. Ühelgi nendest kohtadest, kes on kättpidi sees õiguslike küsimuste lahendamises, põhiseaduslikkuse teemadega täpselt samamoodi, kogu õigusloome eest, õigusloome kvaliteedi eest vastutav justiitsminister – nendel ametikohtadel juriidilise kõrghariduse nõuet ei ole.

Lisaksin juurde vast ka selle argumendi, et kaasajal on juriidilise kõrghariduse sisu oluliselt muutunud võrreldes sellega, mis ta oli 30 aastat tagasi. Ka Eestis on võimalik omandada õigusalane kõrgharidus üksnes omandades IT-valdkonna õigust, näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis, või omandades üksnes rahvusvahelist inimõiguste kaitset, nagu on see võimalik Tallinna Ülikoolis. Sellisel klassikalisel kujul õigusharidust, nagu ta oli olemas 30 aastat tagasi – tänapäeval on võimalik õigusalane diplom saada hoopis teistsuguste teadmistega, mis ei vasta vast sellele ootusele, mis siin kunagi on olnud.

Urmas Reinsalu, palun! 

Tere, Liisa! Uskumatu seljanka! Meil on, ma saan aru, et Justiitsministeerium hakkab tegelema televiisorite ja telefonidega, majandusministeerium maaga, põllumajandusministeerium postiga, kirjade liigutamisega. Ja selle puhul on, tegelikult, kui vaadata seletuskirja lehekülg 18, siis see annab hinnangu mõjude kohta, et sellega kaasneb nende organisatsioonide ärevus ja stress, mida ametnikud ise on välja toonud, ligi 1400 inimest hõlmab see. Aga minu küsimus puudutab seda, ongi küsimus sulle kui telekommunikatsiooni eest vastutavale ministrile, et suvel telekommunikatsiooni liit juhtis tähelepanu kavatsusele suurendada sidevaldkonnaga tegelevate TTJA ametnike arvu 44%. Millest see kavatsus oli tingitud ja mis on sinu hinnang kõigi nende televiisorite ja telefonide eest vastutava ministrina selle visiooni järgi?

Aitäh! Kõigepealt ma täpsustan, et televiisorite ja telefonidega ei tegele ma praegu ega ka alates 1. jaanuarist mitte. Jutt käib sellest sidest ehk sellest signaalist, mis ühte või teise aparaati jõuab, mitte aparaatidest endist. Ja sellel on kaunis oluline vahe. Tarbijakaitse ja tootega, kui teil tekib mure televiisoriga, siis palun pöörduda hea kolleegi majandusministri poole, kes vastutab tarbijakaitseküsimuste eest.

Ja põhjus, miks see sidevaldkond kaasa liikus – me vaatasime hea kolleegi Keldoga seda valdkondade jagunemist mitte selle pilguga, kes mida soovib, vaid selle pilguga, et kui me oleksime mõlemad konsultandid, mis oleks pikas plaanis Eestile kõige parem lahendus. 

Selle sidevaldkonna üle liikumine oli mõistlik kahel põhjusel. Esiteks ta on väga seotud küberturvalisusega ja kõikide nende teemadega, mis me peame lahendama. Ja teiseks, ta on seotud väga massiivselt Euroopa Liidu õigusega, õigusloomega, mis nüüd just ka uue Euroopa Komisjoni poolt on tööplaanis ettenähtud. Muu hulgas ka ikkagi me räägime täna ju ka sideandmetest, eks ole, põhiõiguste kaitsest ja kõigest sellest. See tundus mõistlik, et see liigub selle sidevaldkonnaga kaasa. Lisaks ei ole sidevaldkond täna ammu enam üksnes torud ja kaablid, vaid väga palju sellest liigub ka üle õhu, nii et see tundus mõistlik, et ta liigub kaasa. 

Nüüd küsimus lehekülg 18 kohta, kus on toodud välja nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Negatiivse poole pealt on tõepoolest ärevus ja stress võimalikult töötajatele kaasa tulemas. Aga positiivse külje pealt on ikkagi needsamad töötajad välja toonud paremat koostööd, suhtlust uute kolleegidega, töö asukohta, professionaalseid eeliseid ning valdkonna mõju suurenemist. Mina ei naeraks selle üle, mida inimesed ise on öeldud avaliku teenistuse aastaraamatu 2023 küsitlustes. Ma ei naeruvääristaks inimeste seisukohti. 

Ja kui ma vaatan konkreetselt näiteks digivaldkonna ja justiitsvaldkonna kokkupanemist, siis see tõesti annab seninägematud võimalused, et me saaksime digiinnovatsiooniga palju kiiremini edasi liikuda, lahendades piltlikult öeldes käigu pealt erinevaid põhiõiguste kaitsega seotud küsimusi, mis on, kui me vaatame terve Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja kui me vaatame terve Euroopa Liidu võimekust käia kaasas globaalse innovatsiooniga, mitte jääda kinni selle kinnireguleerimisse, vaid ikkagi keskenduda majanduse arengule ja ka näiteks kaitsetööstuse arendamisele, väga mõistlik kombinatsioon. 

Aga nüüd ma väga vabandan küsija eest selle pika sissejuhatuse juures. Ausalt, mul läks meelest ära praeguse küsimuse tuum. Kui hea koosoleku juhataja lubab küsimust korraks korrata, siis ma oleksin väga tänulik, et see piinlik viga parandada.

Urmas Reinsalu pani juba sisse, aga Tiit Maran, palun järgmisena. (Urmas Reinsalu räägib kohapealt.)

Mina olen nõus, kui ta töö korras küsib. Minu viga.

Ei ole. Vabandust! Tiit Maran praegu. (Urmas Reinsalu räägib edasi.) Me ei saa nii teha, et kui sul on küsimuse sisse pandud, sa saad protseduurilise alati panna.

Saada mulle kirjalikult.

Aga Tiit Maran, palun!

Aitäh! Vastus minu küsimusele oli kõike muud kui ammendav. Ma kindlasti ei saa nõustuda sellega, et planeerimist on võimalik taandada IT-lahendustele ja majanduse arendamisele, seal on ka lokaalsed kultuurilised aspektid ja keskkonnaaspektid. Ja ikkagi jääb mul lahtiseks, et kuidas on võimalik regionaalpoliitikat ja -arengut tekitada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kui planeerimine viiakse välja. Täpne küsimuse siia juurde on see: kuhu läheb rohekoridoride planeerimine ja arendamine? Kas see läheb ka majandusministeeriumi alla või see jääb regionaalministeeriumile?

Aitäh! Ma mõistan seda muret. Ja mure on võib-olla seda arusaadavam, kui me mõtleme, et kus planeeringute osa on üldse olnud Eesti Vabariigis erinevate ministeeriumide all. Ta on olnud väga erinevates kohtades. Enne regionaalministeeriumit, parandage mind, kui ma eksin, aga oli ta vist Rahandusministeeriumis. Enne seda oli ta Siseministeeriumis ja enne seda oli ta majandusministeeriumis. Ehk ta jõuab koju tagasi, olles katsetanud erinevaid versioone ja variante.

Mis puudutab rohekoridore ettevõtjatele, Eestile vajalike investeeringute jaoks nii-öelda kiirema sisselaskmise koridori loomist ehk seda, kus riik aitab suurematel investeeringutel kergemini riiki siseneda – see jääb majandusministeeriumi alla, samamoodi nagu planeeringud, muidugi tihedas koostöös siis Kliimaministeeriumiga. Ja söandan kinnitada ka seda, et kindlasti kliimainimesed vaatavad seda keskkonnaaspekti planeeringutes täie tähelepanuga edasi, nii nagu nad on seda senimaani teinud, ja samamoodi ka ju regionaalministeerium on ühtlasi hõlmatud. 

Ja kui hea koosoleku juhataja lubab, siis vastan nüüd ära ka Urmas Reinsalu küsimusele, miks infotehnoloogialiidu hinnangu järgi Justiitsministeerium võtab tööle 44% rohkem sideinimesi TTJA-sse. See plaan on seotud, juhul kui ta eelnõuks vormub, tuleb Riigikogu ette, ja arutelu käib selle üle, et kas sarnaselt teiste riikidega Eestis sideettevõtted võiksid osaleda selles Euroopa Liidu poolt ette nähtud massiivses järelevalvetöös kulude katmisel, mis praeguste inimressurssidega ei ole ettenähtud mahus võimalik. Aga veel kord rõhutan: juhul, kui see plaan küpseb. See ei ole veel eelnõuna isegi mitte siiapoole teel. Aga kui ta teele jõuab, siis kindlasti saab seda Riigikogus ka põhjalikult arutada.

Muidugi, kirjalike küsimuste saatmine võiks olla suuliselt. Aga Aivar Kokk, palun!

(Saalist öeldakse midagi.) Digiminister lähenes ka paindlikult. Ma olen väga tänulik koosoleku juhatajale selle vastutuleku eest. Nii, Aivar Kokk.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Läheme selle teemaga edasi. Ma vaatan, et sinu ministeeriumisse tuleb 66 töökohta juurde ja ühe teenistuja isiklike asjade ja arvutikomplekti kolimine on 1000 eurot ehk 66 000 eurot läheb selle kuludeks. Räägime, majasisesed sildid – 4000, hoonel asetsevad sildid – 4000, visiitkaardid, vapipitsat, digiarengu valdkonna vanade domeenide ja kaubamärkide üleloomine. Kui me räägime eelarvest, et no raha ei ole. Ma küsin, kust see raha tuleb. Te räägite ju, et 2025 1. jaanuaril peab kõik tehtud olema. Kas see on nüüd 2024. aasta eelarve ümbertegemisel, mis tuleb meil järgmine päev siia arutellu, või kus koha pealt need rahade ümbertõstmised tekivad? Tegelikult peavad nad eelarves toimuma enne, kui selle seadus vastu võetakse.

Aitäh! Väga õige küsimus, aga õnneks on mul sellele ka väga hea vastus. Nimelt, see realistlik kulu on 8000 eurot, mis on nende siltide vahetamisega seotud. Kõik ülejäänud kulud jäävad ära, sellepärast et inimesed füüsiliselt ei koli, eks, arvutitöökoht jääb ka sama koha peale. Ja samuti, mis puudutab visiitkaarte ja muid asju, siis neid jõuab välja vahetada selles järjekorras, mis nad ära kuluvad. Seda, kas inimese visiitkaardi peal on parasjagu üks nimi või teine nimi ministeeriumi koha peal, see headel kolleegidel on võimalik kas või käsitsi ümber muuta. Sellepärast mina ei muretseks. (Saalist öeldakse midagi.) Seal on antud võimalikud kulud kokku. Võimalik, et näiteks ... Võimalik, et näiteks mõne töökoha kolimine sellegipoolest ette tuleb. Ma ei tea, minu arust küll 1000 eurot ühe töökoha kolimise peale ma ei suudaks kokku panna. Ma arvan, et see on pisut ülepaisutatud seal.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Ütlesite, et tehniline eelnõu, aga arutelu on üsna sisuliseks läinud. No kõigepealt ma ütlen, et seda mina küll ei usu, et ta Keldoga arutasite, mis Eestile parem oleks. Kui seda valitsuse üldist tegevust vaadata, on raske uskuda, et te Keldoga kuidagi mustrist erinete. Teine, teie kommentaar Eesti kõrgharidussüsteemi kohta oli päris huvitav, ausalt öeldes. Te ütlesite, et Tallinna Ülikoolist võib saada diplomi, kuhu on "juura" peale kirjutatud, aga tegelikult see ikka ei ole päris see. Lihtsalt markeerin kommentaarina. Aga minu küsimus oli, et kas teil valitsuses selle riigisekretäri osas tegelikult oli ka sellist arutelu, et astuks siis võib-olla ühe sammu veel edasi ja kaotaks nõuded formaalsena ära, siis saab valitsus ju peaministri ettepanekul edaspidi otsustada, et on hea inimene, kaalusime ja nüüd ta on riigisekretär. Kas on olnud sellist arutelu ka, et teha veel paindlikumaks seda süsteemi?

Aitäh selle küsimuse eest! Ja noh, pisut helget optimismi muidugi teeks meie kõigi päeva paremaks, aga eks igaüks usub seda, mida ta tahab uskuda. Ma igaks juhuks korrigeerin ka selle ära, et mitte mistahes hariduse pealt ei saa justiitstemplit peale, vaid õigusalane kõrgharidus on nii Eestis kui ka maailmas osades ülikoolides üsna spetsialiseerunud ehk et sellist laia õigusharidust, nagu ta oli 30 aastat tagasi, kus sa ilma viieaastase õppeajata ja kõiki kohustusliku spektri aineid läbimata ei saanud diplomit, et seda enam ei ole. Täna on võimalik saada kõrgharidus kolme aastaga ja teiseks on võimalik saada üksnes kitsa, väga kitsa spetsialiseerumisega. Nüüd küsimus, kas kõik nõuded üleüldse ära kaotada. Ma arvan, et see on see suund, kuhu me mingil moel tegelikult liigume. Sellepärast et me vaatame sedasama, mis haridusmaailmas toimub, et meil on mitmesugused e-kursused, meil on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas ennast harida ja kuidas edasi liikuda elus. See, ma usun, on Eesti suund pikas perspektiivis küll, et neid nõudeid üldiselt nagu vähendada.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Antud eelnõu kohaselt muutuvad riigisekretäri ametikoha haridusnõuded, see tähendab, et juriidiline haridus pole nii tähtis nagu varem. Aga palun anna oma justiitsministri hinnang. Kas lähitulevikus me liigume sinnapoole, et valla‑ ja linnasekretäridel juriidilise hariduse nõue kaob, või sul on midagi veel pakkuda sellele ametikohale? Mul praegu puudub üldse arusaam, mis haridusega võiks inimene töötada nendel ametikohtadel, sest haritud inimene on ikka haritud inimene ja ilma selleta ma ei kujuta ette, kuidas võib oma ülesandeid täita.

Aitäh! See võrdlus maa‑ ja linnasekretäriga oli kindlasti väga asjakohane, aga ma tuletaksin meelde, et tegelikult ka selles valdkonnas on juba muudatusi tehtud. Minu arust, minu isikliku arvamuse kohaselt näiteks oli väga sümpaatne, kuidas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ju tegelikult asendas senise süsteemi, kus linnasekretär juhtis tervet linnakantseleid, sellisel moel, et ta tõi kõrvale – mis see täpne nimetus oli – linnakantsleri või ühesõnaga strateegia juhi, eks ole, kes tegelikult võttis suure osa sellest tööst üle ja kellel ei olnud juriidilise kõrghariduse nõuet. Ehk see paralleel Tallinna linnaga võib-olla sobitub hästi ka selle riigisekretäri ameti juurde, et ka Tallinnas jäi alles ju õigusosakond, kes tegelebki õigusalase nõustamise ja kontrolliga, aga selline strateegilisem arendustöö muutus tegelikult teistsuguseks ja seda asus juhtima ka väga tubli inimene, aga ilma juriidilise kõrghariduseta, vaid minu arust oli majandusalase kõrgharidusega inimene.

Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh, Liisa! Tähendab, küsimus sellest, riigisekretär, ametinõudlus, haridusnõudlus – ma olen nõus, et selle üle võib polemiseerida, kas õigusalane haridus või mitte. See on täiesti legitiimne diskussioonikoht ja valikukoht. Kuid minu jaoks asetub see asi nagu teise konteksti, et meil on inimpõlve jooksul riigisekretär olnud ikkagi tegevuselt neutraalne ametiisik. Praegu on meedia avaldanud jooksvalt hinnanguid selle kohta ja ma palun teie käsitlust, mis teie informatsioon on, et härra Keit Kasemets võiks olla uus riigisekretär, kes osales oma puhkuse ajast, nagu tuli välja, koalitsiooniläbirääkimistel, mis on pretsedent ametnikuna esimest korda. Ja küsimus siis, kui temal ei ole õigusalast kõrgharidust, siis ajakirjanduse viite järgi selle inimese järgi õmmeldakse seadus. Niisugust ametisse nimetamise praktikat meil tegelikult Eestis varasemalt ei ole olnud. Proua justiitsminister, kas te võite parlamendile kinnitada, et Keit Kasemets ei ole see isik, kelle järgi seda seadust praegu tehakse, ja tema selline inimene ei ole, et see kavatsus, mida ajakirjandus on kuid kirjeldanud, ei vasta tõele?

Ma alustaksin vastust sellega, et veel kord: erinevate spekulatsioonidega ei ole mul siin põhjust kaasa minna. Mina kaitsen eelnõus neid argumente, mis on toodud selleks, et seda hariduse nõuet muuta. Lükkan ümber ka selle eelduse, et tegemist oleks justkui esmakordse pretsedendiga, kus ametnik on osalenud koalitsiooniläbirääkimistel. Lihtsalt ma ei ole mingit statistikat pidanud, aga ka mind on ametnikuna töötades kutsutud koalitsiooniläbirääkimistele n-ö spetsialisti nõu andma. Mul on isiklik kogemus sellest, nii et järelikult ei saa kindlasti olla tegemist pretsedendiga. Me tugineme siin praegu nendele argumentidele, mis on sisulised argumendid riigisekretäri ametikohal juriidilise nõude kaotamiseks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te püüate küll praegu Urmas Reinsalule vastata siin väga viisakalt selle riigisekretäri hariduse osas, aga mina ei ole nii viisakas. Mina ütlen kohe ära: see on teil sobing. Sest ei ole saladus – kõik saladused tulevad välja –, et tegelikult te valmistate seda kohta ette Keit Kasemetsale. Küsimus on selles. Tal ei ole ilmselt kõrgharidust, muidu te seda ei teeks. Aga kuidas saab isik olla riigisekretär, kui tema tööülesannete hulka kuulub tagada valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavus? See on sama, kui me võime panna ükskõik millise ajaloolase või mingi tervishoiutöötaja, kellel on kõrgharidus, sellesama ametikoha peale. See on ju võimatu, ta ei suuda teha kvaliteetset tööd.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma jällegi vastaks mitmele või lükkaks ümber mitu toodud eeldust. Andsin mõned head päevad tagasi üle "Õiguse eest seisja" auhinna proua Liia Hännile, kes on kahtlemata üks – ma arvan, et terve saal nõustub – Eesti õigusloome käilakujusid, üks meie põhiseaduslike väärtuste esimesi hoidjaid, kaitsjaid ja loojaid. Ka temal ei ole õigusalast kõrgharidust. Ometi sai ta juristkonnalt marulise aplausi, sest kõik tunnustavad tema pädevust just õigusalastes küsimustes väga kõrgelt. Samal üritusel ehk õigusteadlaste päevadel kohtusin ka Jüri Adamsiga, kellel samuti ei ole õigusalast haridust. Ja juba olen toonud seda näidet, et meil on olnud suurepärane riigisekretär Ülo Kaevats, kellel samuti ei olnud õigusalast haridust. Meie üldine lähenemine, ja kordan seda, nagu ma heale kolleegile Eplerile ka vastasin, meie üldine lähenemine riigikorralduses võiks olla selline, et me hindame inimesi nende pädevuste ja oskuste järgi, selle järgi, mida inimene suudab Eesti heaks teha, aga mitte ainult, pelgalt paberi järgi. Kindlasti näiteks, ma ei tea, sügaval Nõukogude ajal omandatud õigusalane diplom võiks olla tänases Riigikantselei juhtimises mõneti väärtusetu, ehkki ta formaalselt vastaks õigushariduse nõudele.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi juhatajale.

Härra Aller, te olete asjatundlik mees. Riigikogu juhatus võtab menetlusse seaduseelnõu, nagu ka selle praegu valitsuse algatatud [Vabariigi] Valitsuse [seaduse] ja [sellega] seonduvate seaduste muutmise seadus. Õigusloomes kehtib ka niisugune, ma ütleks, selline Okhami habemenoa põhimõte, et kui võimalikult ratsionaalselt on võimalik saavutada kavatsetav eesmärk, tuleks seda kaaluda, et võimalikult lühikese definitsiooniga teadusliku mõiste määratlemisel. Praegu mulle tundub, et vähemalt ajakirjandusel on kahtlus, et siin tehakse ühe inimese järgi seadust seoses nende võimalike nõuete puudumisega. Kui see nii ei ole, ma loodan, proua minister järgnevas küsimuste-vastuste voorus lükkab selle maha. Kas äkki ratsionaalsem ei oleks mitte, et teha üldise kaudu, üksikult läheneda, et võtta maha ... Kas seda juhatus ka kaalus eelnõu menetlusse võtmisel, et mitte riigisekretäri juriidilise ameti nõuet kõrvaldada, vaid pigem tagurpidi, omistada Keit Kasemetsale õigusteaduse magistrikraad seaduse rakendussättega? See lahendaks ju probleemi palju ratsionaalsemalt ära. Kas juhatus kaalus seda?

Ei, juhatus pole sellist asja kaalunud. Kalle Grünthal, palun küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin on ikkagi tõusetunud praegu üles see küsimus, et tehakse praegu soovitud isikule sooja kohta. Sellepärast on selline seaduse menetlus, kus riigisekretäril kaotatakse ära juriidilise kõrghariduse nõue, ikkagi põhimõtteliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Ei ole ju võimalik, ma toon elust lihtsaid näiteid siia juurde, näiteks kohtumenetluses sa võid olla ükskõik kui tark, aga kui sul ei ole dokumenti, mis tõendab, et sa oled läbinud näiteks bakalaureuseõppe, siis sind ei lasta sinna menetlusse esindajana, kaitsjana. See on nõue, see annab nii-öelda baasvundamendi. Praegusel hetkel ma näen hoopis küsimust, kus tegelikult seesama Riigikantseleis, kes peab tagama valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, seda nõuet rikutakse. Ja kuidas on võimalik, lugupeetud istungi juhataja, et selline nii-öelda, ma nimetaks, korruptsioonihõnguline eelnõu on jõudnud siia lauale? Ma olen nõus sellega, et justiitsminister püüab praegu seda musta pesu valgeks pesta, mis on nii rokane, et seda ei saa isegi Arieliga puhtaks. Aga kuidas on võimalik, et selline eelnõu lastakse üldse Riigikogu juhatuse poolt läbi? Aitäh!

Kuna küsimus oli vist siiski mulle ...

See on küsimus istungi juhatajale. Kuna käsi oli üleval, siis paraku te peate ootama järjekorda, kuni teilt küsitakse. Aga mis ma oskan öelda? Meil läks ju põhiseaduskomisjoni see seaduseelnõu arutelule ja põhiseaduskomisjoni esimees peale ministrit saab kajastada komisjonis toimunud arutelu. Ja kas seal ka tõusetusid need küsimused, seda me kuuleme põhiseaduskomisjoni esimehena kuuldes. Aga Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt minister! Minu küsimus puudutab ikka Justiitsministeeriumi muutmist digiministeeriumiks, milleks minu arvates ei ole Justiitsministeeriumis üldse täna valmisolekut ja kompetentsi. See toob kaasa tegelikult dubleerimise, killustatuse ja kindlasti juhtimiskvaliteedi halvenemise. Aga teie vastustest tulenevalt ma esitan täpsustava küsimuse. Ma vaatan tarku selgitavaid sõnaraamatuid siin. Telekommunikatsioon, ka elektrooniline side, kaugside, tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi seadmeid: telegraafe, telefone, teleprintereid, raadiosidet, kiudoptikat, orbitaalsatelliite ja internetti. Milline osa telekommunikatsioonist siis jääb Justiitsministeeriumile ja milline osa teistele ministeeriumidele, kui üldse, telekommunikatsioonist, kui üldse?

Aitäh! Side- ja kommunikatsioonivaldkond sellisel kujul, nagu te üles loetlesite, jaguneb siis alates 1. jaanuarist justiits- ja digiministeeriumi ja osaliselt Kaitseministeeriumi vahel. Vaat telegraafi osas ma ei tea, kas Muinsuskaitseamet tegeleb sellega või kes, aga jah.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Kõigepealt sellest helgest optimismist, mida te soovisite meile kõigile. Siin just paar eelnõu tagasi võeti kodus olevatelt emadelt haiguskindlustus või haigekassa kaart, ütleme niimoodi. Ja tehti üht-teist muudki. Nii et ei paista seda helget optimismi. 

Nüüd, natuke oli ikkagi demagoogiat teie vastuses, kui te Urmas Reinsalule vastates ütlesite, et teie olete ise ametnikuna osalenud. No vot Kasemets just ju võttis puhkuse, et osaleda mitte ametnikuna. (Saalist hõigatakse midagi.) Ta minu arust isegi rõhutas seda, et ta on ametnik, aga ta oli puhkusel ja ta osales mitte ametnikuna. Ja nüüd mu küsimus teile on. Kas te olete nõus, et kui see tippametnik võtab puhkuse ja osaleb koalitsiooniläbirääkimistel, siis see muu hulgas päädib sellega, et otsustatakse nõudeid riigisekretärile muuta? Ja kui nüüd mõne aja pärast realiseerubki see, mida teie nimetasite praegu spekulatsiooniks – ja raske on teiega vaielda –, ja ta saabki riigisekretäriks, kas siis see asi näeb ikkagi natuke halb välja, selline banaanivabariik? Et tuli üks mees ja ütles, et tehke seadus, nii et ma saaks riigisekretäriks.

See, kuidas see asi välja näeb, paistab kindlasti erinev erinevatele silmapaaridele, aga konkreetne eelnõu tegeleb argumentidega, mitte väljanägemisega.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teate, minister, mikspärast seda muudetakse? Väga lihtsal põhjusel: sest praegune riigisekretär Taimar Peterkop lasi ju tegelikult kliimaseaduse eelnõu auklikuks. Ja siin on kättemaksuaktsioon praegu: "Ahaa, tulid meie vastu, siis me lööme su minema sealt!" See ei ole korrektne käitumine. Aga ma jään ikkagi selle juurde, et riigisekretäriks te olete planeerinud praegu Keit Kasemetsa, ja te olete siiamaani seda praegu eitanud, nagu ma olen aru saanud, et ei tea ja midagi. Aga kas te olete valmis tagasi astuma siis, sellisel juhul, kui Keit Kasemets pannaksegi riigisekretäriks, tõendamaks seda, et te mitte midagi ei teadnud?

Vastuseks ma kostaks niimoodi, et esiteks, igaüks mõtleb oma rikutuse piirides. Mina kahjuks ei saa kuidagi teiega ühte meelt olla siin mingite kättemaksuaktsioonide osas – või õnneks ei saa olla ühte meelt. Mis puudutab seda teist küsimuse poolt, siis vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ei tegele justiitsminister ega ka mitte justiits- ja digiminister riigisekretäri valikuga, ei osale selles ja ei tegele personaliküsimustega väljaspool oma haldusala. Riigisekretär jääb väljaspoole justiits- ja digiministri haldusala. Mina kaitsen siin neid sisulisi argumente, mis on eelnõu seletuskirjas toodud selle haridusnõude kaotamiseks.

Riina Solman, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud justiits- ja digiminister! Te olete nüüd siit puldist korduvalt meie kahtlusi hajutanud ja öelnud küsijatele, et ei saa spekulatsioonidega kaasa minna ega midagi kinnitada. Mõistan teid. Aga ometi on suurel osal ühiskonnast arusaam, et just antud eelnõu on riigisekretäri hariduslike nõuete leevendamiseks tugevalt seotud ühe isiku huvides, kes on praegune Kliimaministeeriumi kantsler, endine poliitikahuviline, kes kaasa elanud üsnagi agressiivsele rohepöördele ja Riigikogu valimistel 2023 üles astunud õige erakonna poliitdebattide moderaatorina ning olnud otsene koostööpartner mõtlejategrupiga SALK, kes nõustas keelatud annetusena kõiki tänaseid koalitsioonierakondi. Ja kui nüüd selgub, et Keit Kasemets tõesti saab tänu seadusemuudatusele riigisekretäriks, kas te siis miinimumina oleksite nõus siitsamast puldist tunnistama, et see asi lõhnas halvasti, ja tunnistama, et täna teie kaitstavale eelnõule küsimusi esitanud poliitikutel oli õigus?

Teil on kindlasti õigus neid küsimusi esitada, sellele ma kirjutan juba kohe alla. Selles mitte mingisugust kõhklust ei ole. Ja kui siin eelpool kõlas ka ütlus, et pealtnäha tehniline eelnõu on kaasa toonud suure sisulise arutelu, siis ka selle eest olen ma tänulik, sest on väga oluline, et Riigikogu liikmed saavad eelnõu kõikide aspektide osas küsida ja oma kahtlusi väljendada. Ma ei lähe kaasa sellega, et me arutame siin ühe konkreetse persooni üle. Selle persooni küsimus siin eelnõus ei kajastu. Ja igaks juhuks nimetan ette või nimetan üle selle, et kui mõni erakond küsib mõne ametniku nõu või ekspertiisi, abi, siis see tuleneb juba ametniku eetikakoodeksist, et ametnikud nõustavad poliitikuid enne eelnõude vastuvõtmist. Tegemist ei ole mingil juhul keelatud annetusega. Et see oleks ka täitsa selge.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ega ma oma eelmisele küsimusele ausalt öelda vastust ei saanud, et kuidas ikkagi see telekommunikatsioon erinevate ministeeriumide vahel nendesamade konkreetsete näidete ja valdkondade lõikes, mis ma ette lugesin, jaguneb. Aga ma jätkan küsimust. Ma vaatan, et Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile läheb postiside, ja nagu ma olen aru saanud, Omniva ongi juba vastava ministri haldusalasse viidud. Mis siis üldse majandusministeeriumisse kui sellisesse üle jääb, kogu sellest side-kommunikatsiooni valdkonnast? Mingi osa läheb Justiitsministeeriumile, tõllad ja post ja ümbrikud ja margid ja pakid hakkavad käima Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kas majandusministeeriumis see valdkond üldse likvideerub või jääb sinna midagi ka alles?

Aitäh! Kordan igaks juhuks veel kord üle eelmise küsimuse, eelmine kord küsimusele antud vastuse. Sideteemad, nii nagu te üles lugesite, tulevad valdavalt Justiits‑ ja Digiministeeriumisse, nii nagu nad on praegu, sideosakond kolib või liigub, ta füüsiliselt ei koli, sideosakond tuleb Justiits‑ ja Digiministeeriumi alla. Osa side küsimusi on ka Kaitseministeeriumi haldusalas, selles osas muudatusi ei tule. Ehk kui te küsisite, kuidas edaspidi jääb, siis ma vastasin ka eelmine kord, et edaspidi jääb nii, et väiksema osaga sidest tegeleb Kaitseministeerium ja tsiviilsidega tegeleb Justiits‑ ja Digiministeerium.

Nüüd, mis puudutab seda, mis üldse jääb Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla, siis kui te vaatate praegust Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuri, siis te näete seal nelja valdkonda. Nendest neljast suurest valdkonnast neljast asekantslerist liigub Justiits‑ ja Digiministeeriumisse üle üksnes üks ja terve suur tulp Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumist liigub omakorda, mis puudutab planeeringuid, maakasutust ja seda, liigub omakorda Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Nii et valdav osa nendest küsimustest, millega majandusministeerium täna tegeleb, jääb sinna alles ja ainult üks tulp neljast liigub üle Justiits- ja Digiministeeriumisse. Aga postiside, et postiside jääb, siis mis puudutab marke, Omnivat ja seda paberil saadetavat posti, see jääb regionaalministeeriumisse jah.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Te siin enne ütlesite, et üks persoon siin eelnõus ei puutu asjasse. Tegelikult ikka puutub küll. Tegelikult võiks rahumeeli nimetada selle Keit Kasemetsa eelnõuks või seaduseks. Kui teie seda kuidagi ei taju või ei märka, siis on küll paha lugu. Ma ei saa ka tegelikult aru, miks te üldse selle seadusega siia tulite. Tänane valitsus ju rikub rutiinselt Eesti põhiseadust ja teisi seadusi, Riigikogu juhatus täpselt samamoodi. Te oleks võinud selle Keit Kasemetsa sinna ära panna ebaseaduslikult ja Riigikohus oleks templi peale löönud ja öeldud, et nii võib küll, sest nii aidatakse hoida EKRE-t võimult eemal. Aga meil on siin tihtilugu käinud, kord aastas käib siin õiguskantsler, kes seletab meile, kuidas seadusi ei tohi teha üksikjuhtumite lahendamiseks, vaid üldjuhtumite lahendamiseks, ja nüüd me siin lahendame üksikisiku üksikjuhtumit. Ja mina lihtsalt küsin: miks te ometi justiitsministrina sellisele halvale õigusloomele alla kirjutate?

Aitäh selle küsimuse eest. Ma kindlasti muidugi ei nõustu nende küsimuses toodud eeldustega, aga vastuseks teie sisulisele küsimusele: see seaduseelnõu muudab oluliselt mitme ministeeriumi haldusalasid ehk tegemist ei ole sugugi üksikküsimuse lahendamisega. Nüüd, mis puudutab klassifitseerimist üksikküsimuse ja üldküsimuse vahel, siis tegelikkuses saab seda mõista ka niimoodi, et me ühtlustame haridusnõude kaotamisega nendele ametikohtadele seatud nõudeid, kus tavapäraselt inimestel võib tekkida eeldus, et seal oleks vaja juriidilist kõrgharidust. Ma veel kord kordan. Näiteks justiitsminister on siiamaani ka vastutanud samasuguste õigusalaste kontrollide eest ja sellel ametikohal ei ole õigusalase hariduse nõuet. Isegi ka ministeeriumi kantsleril ei ole õigusalase hariduse nõuet. Samuti ei ole õigusalase hariduse nõuet näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul, kelle töö on õigusalaste küsimuste lahendamine, õigusalane nõustamine ja õiguslike seisukohtade väljastamine. Aga õigusalase hariduse nõuet seal ei ole. Tegemist on ühtlustamisega.

Aitäh! Riina Solman, palun! 

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma kasutan lihtsalt võimalust, et teil on siin seaduseelnõus ära toodud Maa- ja Ruumiameti toimingud. Ma olen omal ajal sellele riigihalduse ministrina väga kaasa elanud ja soovinud Maa-ametit ja Ruumiametit kokku liita. Toona tundus see üsna võimatu ja kaelamurdev ülesanne – tundus, et ülesanded on nii erinevad. Ma näen küll, et teil on siin eelnõus sellised paragrahvid, nagu maa katastri dokumendi väljastamine, maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmine ja kehtivuse pikendamine, taotluse läbivaatamine ja nii edasi, aga ma küsiksin pigem selle selle uue ameti hingeelu kohta. Te olete seal valitsuses ja näete rohkem. Kas sealt on saanud ka kokkuhoidu, koondamist ja kuidas need kaks erinevat valdkonda kokku kõlama on hakanud, mis enne tundus, et neid kuidagi üheks ei saada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma usun, et kõik Riigikogu fraktsioonid on selle arenguga kursis olnud või ennast kursis hoidnud ja loodava uue ameti loomisel silma peal hoidnud, saanud kõik oma küsimused nendel esitlustel küsida. Minul ei ole infot selle kohta, et seal oleks midagi väga halvasti. Küll on aga infot selle kohta, mille ma sain ise Riigikogu liikmena vastavate ametnikega vesteldes ja neid kuulates, et tõesti, see annab peamiselt sisulist efekti ja paremaid ruumilahendusi Eestile. Kokkuhoid sealt veidi tekib, aga see on teisejärguline.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite rida näiteid, kuidas juriidilisi küsimusi lahendavad inimesed ei oma juriidilist haridust, ja tõite näite, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda Riigikantselei õigusekspertidele. Minul on küsimus, et kas õigusekspertidel on juriidiline haridus või ei ole seal kohal ka seda vaja.

Aitäh! Vastuseks sellele küsimusele: iga avaliku sektori juht peab kindlasti tagama selle, et tema tööks vajalikud pädevused on tal meeskonnas olemas. Kuidas ta seda täpselt tagab, see on iga juhi enda korraldada. Tõin siin ka eelnevalt näiteid Eesti õigusajalukku ennast kirjutanud suurkujudest, kellel ei ole juriidilist kõrgharidust.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind teeb murelikuks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist üleviidav Maa-amet ja selle ruumilise planeerimise osakond. Tegelikult maa on ressurss, mida kasutab regionaal- ja põllumajandus, see oleks hea võimalus regionaalarengut veel parandada ja maaelu ja põllumajandust aktiviseerida ning viia riiki ikka kaugemale kui siit ainult Tallinnast, siit ühishoonest, kus toimub see arvutikomplektide kolimine 1000 euro eest. Võiks olla hoopis kohapeal. Aga ma võtsin tabeli, kus on riigi kokkuhoid, mitte isegi riigi kokkuhoid, vaid ümbertõstmised. Ja siis luuakse Justiitsministeeriumisse üks ametikoht juurde. Kas on teada, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist kaob 23 ametikohta, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 42 kohta, siis Justiitsministeeriumisse tuleb juurde 66 kohta, kust tuleb siis see kokkuhoid?

Aitäh! Siin on tegemist ... Väga hea küsimus. Siin on tegemist tegelikult kahe paralleelse tegevusega ehk kõik ministeeriumid täidavad kärpeülesannet ja samal ajal toimub ümberpaigutus. Ehk see, kuidas täpselt see kärpeülesanne täitub nende ümbertõstmiste kõrval, on kindlasti see ülesanne, millega enne 1. jaanuari tuleb head lahendused leida, ühtlasi ka leides vajalikud struktuurimuudatused, mis on vaja teha selleks, et see sünergia ja koostöö kõige paremaid tulemusi annaks. Kahjuks ma hetkel väga palju detailsemat vastust anda ei saa. See töö seisab ees.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja enne, kui me läheme juhtivkomisjonis toimunud arutelu juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud härra Riigikogu esimees! Ma pöördun teie poole kui Riigikogu esimehe, aga samas ka Eesti 200 niisuguse poliitilise büroo liikme poole, juhttuumiku liikme poole. Me arutasime väga tõsist küsimust, mis on seotud ka parlamendi juhatuse töökorraldusega, mis puudutab parlamendi informeerimist. Justiitsminister oli arusaadavalt kimbatuses, mis puudutab seda võimalikku riski, nagu meedia on öelnud, seaduse tegemise kohta ühe inimese või persooni suhtes. Võimalik, et see nii on, kuna ajakirjanduses see väide on kõlanud ja ka otsesõnu keegi valitsusringkondades pole seda ümber lükanud. 8. augustil peaminister Kristen Michal juba ütles, et riigisekretäri haridusnõue tuleb ära võtta, sest ärimehed on sellekohase ettepaneku teinud. Mul on küsimus, et kas teie olete teadlik, millised ärimehed tegid peaministrile ettepaneku selle haridusnõude kõrvaldamise kohta, mis on väga huvitav, et just ärimehed selle ettepaneku tegid 8. augusti uudise kohta. Ja teiseks, millal Eesti 200 sai teada, et te peate, teie minister peab selle seaduse nii ära muutma? Millal teid sellest informeeriti, kas see oli peaminister või keegi teine? Paluks anda niisugust värskendavat juhtimisinfot parlamendile. Ma arvan, et see küsimus on piisavalt oluline, et sellest kergekäeliselt üle libiseda nii-öelda mittevastuste keskkonnas, ma loodan teie ...

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te isegi aru saate, siis see ei ole kuidagi küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, mitte ühestki otsast. See küsimus ... (Saalist räägitakse.) See küsimus on kindlasti kõikidele asjaomastele inimestele, kes menetlevad seda seadust sisuliselt. Riigikogu juhatus kaalus normitehniliselt selle eelnõu menetlusse võtmist ja leidis, et see eelnõu võetakse Riigikogu menetlusse. See on ka vastus teie küsimusele. Minule teadaolevalt need asjaolud, mida teie välja toote, ei minule need asjaolud ei ole teada. Ja Riigikogu juhatus ka selliseid asjaolusid ei kaalu. Ja selle väga konkreetse seisukohaga on mul hea meel kutsuda siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Terrase, et tutvustada Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu. Hendrik Terras, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud arutelust. Teemasid oli laias laastus kolm. Esiteks see, mis juhtub praktikas, kui Riigikogu seda eelnõu heaks ei kiida. Tegelikult juba tegevused toimuvad, et liita vastutusalad kokku, ja inimesed ka füüsiliselt on juba kolinud – see võib-olla järjestuse mõttes ei ole kõige õigem. Kuid oli ka komisjoni liikmeid, kes olid seisukohal, et see praktiline väärtus, et viia ellu poliitilist tahet, selles olukorras on üle normitehnika. 

Teiseks juba täna siin saalis väga populaarseks aruteluks saanud riigisekretäri haridusnõude kaotamine. Oli argumente mõlemalt poolelt. Ühte poolt oleme me siin palju kuulnud, et see peaks jääma, kuna ta teostab põhiseaduslikkuspärasuse kontrolli valitsuse eelnõudele. Kuid oli ka komisjoni liikmeid, kes leidsid, et kuna tegemist on ühe riigi tippjuhiga, siis oleks oluline tema juhtimisalane kvaliteet, mitte nii väga juuraharidus. Ja kuna riigisekretäri roll on aastate jooksul ka tunduvalt muutunud oma olemuselt, et ta ei ole ainult Eesti esijurist, vaid haldab bürood, siis leiti, et juhiomadusi on olulisem märgata kui haridust. 

Samuti ja oli arutelu poliitilise vastutuse üle riigisekretäril, kes saab eelnõusid tuua, kuid kes otseselt poliitiliselt ei vastuta. Ning oli kriitikat selle osas, et iga koalitsioonivahetusega, mida on olnud viimastel aastatel väga mitmeid, korraldatakse ümber ministeeriumide töö ning ei peetud seda alati kooskõlas olevat riigis toimuvate muudatustega, vaid pigem, ütleme, mitte väga hästi põhjendatud ümberjaotamistega. Kuid oli ka teistsuguseid arvamusi neilt, kes peavad seda vajalikuks, selleks et tuua tähelepanu eriti koalitsioonilepingusse asetatud teemadele. 

Ja siis lisaks arutati ka seda, kas poliitikutel peaks olema kõrgharidusnõudeid, näiteks, kas justiitsministril peaks olema juriidiline kõrgharidus ning et kas ka Riigikogu liikmetel ja teistel poliitikutel võiks olla kõrgharidus, kuid leiti, et demokraatia huvides ei ole see vajalik ja hetkel teostatav. (Saalist kommenteeritakse.) Praegu seda nõuet ei ole ja ärme seda nõuet demokraatia huvides ka kehtesta.

Kokkuvõttes otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada 4 poolt- ja 2 vastuhäälega. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 10 tööpäeva. Ma tänan!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Kõigepealt vastavalt kodukorraseadusele määrab muudatusettepanekute tähtaja spiiker ja ei keegi teine. Komisjon teeb ettepaneku. Ma tahtsin nüüd, ma ei tea kohe. Ütlesid ilusti, rääkisid, lobisesid välja, et tegelikult on juba kõik need muudatused ära tehtud, mis see seadus siin meile nüüd ette paneb, ja meie asi on lihtsalt ära vormistada see asi. Ma küsisin umbes sama asja, mida ma küsisin minister Pakostalt. Mis te ikka siin näete vaeva selle seadusemuutmisega, saab ka lihtsamalt, saab ju seadust rikkuda, nii nagu kogu aeg rikutakse. Ja küllap Riigikohus ka pärast ütleb, et kõik on okei. Kuidas see sinu meelest sobib ühele normaalsel, demokraatlikul, põhiseaduskorda järgival riigil, parlamentaarsel riigil, et valitsus juba tegelikult tõstab kõik need asutused sinna, kuhu tal vaja on, ja juba töötab niimoodi ja siis, kui pärast aega üle jääb ja Riigikogus ei ole liiga suurt valli obstruktsioonist enam ees, siis tuleb selle vormistamisega ka lagedale? Tagurpidi ju.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kõigepealt mainin ära, et seadust ei tohi rikkuda ja praegusel hetkel, ma arvan ka, et seadust ei rikuta. Me ei saa alati lähtuda ainult sellest, mis on nii-öelda kõige normitehniliselt korrektsem. Ka see ei ole lõplik. Ka see ei ole lõplik, sellepärast et see ministeeriumide elu töötab ka siis, kui ... Ühesõnaga, ministeerium töötab kogu aeg ja ma arvan, et see on mõistlik, et tegevus jätkub, et riik ei seisa selle taga, et valmistatakse eelnõusid, mis võtavad aega.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Me saime aru, et komisjonis oli valdav arvamus, et juhiomadused on olulisemad kui haridus. Võib-olla tõesti, võib-olla tõesti, ongi äkki liiga palju liiga haritud inimesi, et asjad on nii pekki läinud, nagu nad on Eesti riigis. Aga kas komisjon tervikuna arutas ka seda, et me teame, et ühe suure, kõrge riigiametniku valimised siin mõnda aega tagasi olid, kus oli ka tema tugevus just see, et ta valdkonnast mitte midagi ei tea. Ta osutus tänu sellele valituks, et tal ei olnud ühtegi segavat asjaolu tema hariduse näol. Kas komisjon tervikuna ka arutas suuremat pilti riigis, et võib-olla olekski mõistlik, et kõikide elualade juhid ei teaks mitte midagi oma valdkonnast tulevikus ja ei ole vaja piisavat haridust, sellealast? Äkki see aitaks riiki kuidagi paremini juhtida. Praegu mulle tundub küll, et me oleme selgelt sellel kursil, ja teie ettekanne komisjonis toimuvast ka lubas seda arvata. Kas ongi äkki selline suund, et äkki peakski panema rohkem inimesi juhtima asutusi, kes ei tea mitte midagi valdkonnast?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et see ei ole baaskriteerium, et oleks vastav haridus, juhitavale asutusele. Ilmselgelt tuleb see kasuks ja aitab valdkonda paremini mõista, aga see ei ole selle aluseks. Kuigi iseenesest ma seda väga toetan, et inimestel oleks vastav haridus taustas, ja kindlasti teeb see tööd lihtsamaks. Aga kas see peaks kriteerium olema? Seda ma ei arva ja seda ei leidnud ka mitmed komisjoni liikmed.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja komisjoni arutelu osas! Väga huvitav on kuulata selle arutelu käiku ja võib-olla ühe osana tasuks mõelda ja ma ei tea, kas sa ei maininud või kas teil oli üldse arutelu sellel teemal, et see seaduseelnõu näiteks saata tagasi valitsusele, et nad nagu korrigeeriksid oma neid seisukohti, on ta siis seal kõrghariduse nõude osas, juriidilise kõrghariduse osas ja võib-olla siis ka komisjoni ettepanekud sinna juurde tulevikuks. Teisena ma tahtsin uurida, et ma loen seda eelnõu seletuskirja, et kas oli ka jutuks see, et see saadeti kooskõlastamiseks ainult kahele organisatsioonile ehk Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Interneti Sihtasutusele. Kas tekkis kellelgi huvi, et miks ainult info‑ ja kommunikatsiooniteemadel ja ei saadetud kooskõlastamiseks näiteks Maa-ameti ja ruumilise planeerimise osas nendele tolle valdkonna sihtasutustele ja tegevustele?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Meil komisjonis ei tehtud ettepanekut ja ka ei kaalutud eelnõu tagasisaatmist ning komisjonis ei tulnud arutelu alla need asutused, kellele see kooskõlastuseks saadeti.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen teie koalitsioonilepingu punkti 10.1.9: "Koalitsioon võtab eesmärgiks Riigikogu ja üldise poliitilise töökultuuri parandamise." Mul nüüd tekib küsimus, et järjest rohkem te teete niimoodi, et kõigepealt teeme asja ära ja siis tagantjärgi oma enamushäältega kõik vormistame ära. Kas see ongi see, mida te eesmärgiks olete võtnud ja hakkate ellu viima, ja see uus poliitiline töökultuur?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg. Me põhiseaduskomisjonis arutasime selle eelnõu sisu ja poliitiline kultuur kui selline otseselt kajastust või arutelu ei leidnud. Ma arvan, et see ei ole ka väga suur poliitilise kultuuri rikkumine.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna enam ei ole nõuet, kui see seadus jõustub, et riigisekretäril oleks õigusalane haridus, kas siis kaasneb ka lisakulu Riigikantseleile lisaõigusekspertide palkamisel ja muud sellist?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Riigikantseleis töötab juriste rohkem kui ainult riigisekretär, kes saavad kindlasti enda tööga väga hästi hakkama, ning eelarveküsimusi me ei arutanud.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ei arutanud poliitilist töökultuuri, aga samas te ise juhite põhiseaduskomisjoni. Ja teie jutust ma nüüd siis sain aru, et tegelikult enam ei ole see põhimõte oluline, et kõigepealt teeme seaduse, siis hakkame seadust täitma, vaid nüüd on see suund, et kõigepealt teeme ära ja siis tagantjärgi hakkame vormistama seadusi, nüüd tuleb hetkel selle eelnõu puhul välja. Olen ma õieti aru saanud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kui otsustatakse ära teha muudatusi, siis keegi peab selle muudatuse ette valmistama. Justiitsministeerium valmistas eelnõu ette. Aga selleks et efektiivselt riigi jaoks töötada, siis ei saa me nii kaua oodata, käed rüpes, kuni seda eelnõu ette valmistatakse. Kuna see on kokkulepitud koalitsioonilepinguga ja on tõenäosus, et see Riigikogus toetust leiab. Ja kui ei leia, siis on alati võimalik ka tagantjärgi korrektuure teha. Nii et mina arvan, et see, et riigi elu ei jääks seisma nii kauaks, kui eelnõu ette valmistatakse ja menetluse Riigikogus läbib, siis on mõistlik, et niimoodi edasi toimetada. Ma ei näe seal suurt rikkumist.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nii, aga enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

Aitäh! Konkreetse istungi kohta võib-olla vähem, aga üldisemalt selle protseduuri kohta, kuidas riiki juhitakse, ja Riigikogu ja valitsuse suhte kohta. Nagu te ise ka kuulsite, siis ettekandja ütles puldist täna, et seadust ei tohi rikkuda, aga alati ei saa seadust täita, et ministeerium töötab kogu aeg ja vaat kui seadused ei jõua selle tempoga kaasas käia. Minu arvates see ei ole päris õige lähenemine ja mul on ettepanek teile Riigikogu juhatajana, et võib-olla te juhatuses arutate, et siiski Riigikogu poolt valitsusele märgukiri teha, et tegelikult peaks asi käima niimoodi, et enne on ikkagi asi seadustatud ja siis ministeerium töötab vastavalt sellele, nagu on seadustatud. Praegu puldist öeldi otse maha, et noh, ministeerium juba töötab, aga siin Riigikogu pole järgi jõudnud. No minu arvates see ei ole õige. Ma loodan, et te nõustute ja võtate selle asja arutlusele.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga kindlasti Riigikogu juhatus suhtleb ka Vabariigi Valitsusega, mis puudutab õigusloomet ja seda, kuidas Eesti Vabariigis seadusi täidetakse. 

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh võimaluse eest! Ma võtaksin sõnasabast kinni, mida eelkõneleja rääkis, et koalitsioonilepinguga oli kokku lepitud. Kas meil on nüüd see tava, et lepitakse koalitsioonilepingus kokku, et see inimene peab saama järgmiseks riigisekretäriks, ja vastavalt temale siis nüüd me muudame neid tingimusi? Kas see nüüd ongi selline asi, meil niimoodi tehaksegi neid asju?

Aitäh, Kert Kingo! Aga see ei ole küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma ei saa seda lugeda selliseks küsimuseks. Aga, head kolleegid, me oleme jõudnud läbirääkimisteni. Ma avan läbirääkimised ja palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli Riigikogu keskfraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!  

Kolm minutit lisaaega ka palun. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Siin kahjuks ehe näide sellest, kuidas tehakse tervet seadust ümber ainult ühe inimese tarbeks. Peaminister otsustas, et soovib panna riigisekretäriks oma inimese, keda ta usaldab, kes ei hakka tema kliimaseadust või muid seadusi kritiseerima. Aga kahjuks tuli välja, et kehtivas seaduses olev haridusnõue, et sellega ei ole võimalik peaministri valitud inimest riigisekretäriks määrata. Ja mida siis tehakse? Kas hakatakse uut inimest otsima? Ei. Muudetakse seadust, muudetakse nõudeid, peidetakse see kobareelnõusse teiste muudatustega, mis puudutavad üldse ministeeriumide valdkondade muutmist, tuuakse siia ja 101 Riigikogu liiget peavad arutama ja hääletama ühe inimese haridusnõude muutmist. Sest muul juhul lihtsalt Michal ei saa riigisekretäriks panna seda inimest, kelle ta valis.

Ja mida on toodud täna põhjenduseks? Esiteks on öeldud, et seadus on ajale jalgu jäänud, 30 aastaga on palju muutunud, et riigisekretäril ei peagi olema juriidiline haridus, tema roll peab muutuma, tema on juht, tippjuht, tema mänedžer. Mul on küsimus: kui mingi hetk oli tekkinud selline arusaam riigisekretäri rollist, siis miks pole seda muudatust kordagi varem arutatud? 30 aastat oli aega seda muudatust teha. 30 aastat probleeme ei olnud ja nüüd, kui tuli uus peaminister ametisse, kui tal tekkis soov vahetada riigisekretäri, nüüd tullakse selle eelnõuga siia saali. Vabandust väga, aga see ei näe üldse hea välja.

Kui ma vaatan praegu kehtivat Vabariigi Valitsuse seadust, siis mis on riigisekretäri ülesanded? Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest, jälgib, et Vabariigi Valitsuse eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega, ja annab sellele kinnituseks oma allkirja. Ehk siis, kui mõni seadus ei vasta põhiseadusele või muule seadusele, siis ta seda allkirja ei anna. Kuidas ta saab seda teha, kui temal ei ole vastavat haridust? Või siis muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, muudetakse riigisekretäri rolli, et tema ei pea enam seda põhiseaduspärasuse analüüs tegema? Aga seda ju ka ei muudeta. Mul tekkis mõte, et aga võib-olla see ongi uue valitsuse, võib-olla see ongi uue peaministri soov, et olekski selline riigisekretär, kes ei näekski neid vigu, kes ei näekski neid vastuolusid, nagu on teinud näiteks praegune riigisekretär just viimase olulise kliimaseaduse puhul.

Justiitsminister tõi välja ka seda, et näiteks tema ametis pole juurahariduse nõuet. Esiteks, ministritel peaks üldse olema vähemalt kõrghariduse nõue, siis võib-olla oleks vähem praakeelnõusid ka siia Riigikogu saali jõudnud ja riigi olukord poleks niivõrd nigelas seisus. Aga see on muu arutelu. Teiseks, võib-olla varsti peaks üldse justiitsministril olema hoopis IT-hariduse nõue, sest nagu me teame, selle eelnõuga IT-valdkond liigub hoopis Justiitsministeeriumi valdkonda. Ja veel üks oluline asi. Justiitsminister tõi välja, et väga paljud ametnikud, kes töötavad seadustega, nemad ei pea omama juuraharidust. Aga võib-olla see ongi probleem? Võib-olla see ongi tänase õigusloome probleem, et meil järjest töötavad ametnikud seadustega, kirjutavad need seadused valmis, ja neil ei ole juuraharidus. Ja siis me imestame, et kust nii palju õiguspraaki tuleb ja järjest kas president või õiguskantsler viib kõik seadused Riigikohtusse.

Ja see, kuidas täna see eelnõu siia Riigikokku jõudis, siia saali jõudis, see ei näe üldse hea välja. Ja probleem tegelikult ei ole isegi mitte selles hariduse nõude muutmises, vaid see, kuidas seda tehakse. Et alguses leitakse inimene ja siis otsustatakse, et oleks tema järgi vaja seaduses olevad nõuded muuta. Aga see loob väga halva pretsedendi. Kas see tähendab seda, et tulevikus on nii, et iga uus peaminister hakkabki korraldama ümber Riigikantselei tööd, hakkab valima uusi inimesi. Iga kord, kui tuleb uus peaminister, tuleb uus riigisekretär, tulevad teised tippametnikud. Ja kas siis ka tulevad uued eelnõud ja muudetakse veel võib-olla äkki mingid haridusnõuded? Võib-olla tuleb uus ametnik, kellel ei ole isegi magistrikraadi ükskõik mis valdkonnas. Kas siis üldse kaotatakse ükskõik mis kõrghariduse nõue?

Ja veel üks oluline aspekt, et kahjuks sellega kõrgete riigiametnike positsioonid politiseeritakse. Siiamaani on olnud alati see seisukoht, et eriti olulised sellised riiklikud tippametikohad, need ei peaks olema poliitilised. Ja nüüd me näeme, et see tendents on järjest muutumas. Sest miks loodi üldse ametkond? See on loodud selleks, et tasakaalustada poliitikat. Et oleks järjepidevus riigi juhtimises, oleks kriitiline mõtlemine, oleks julgus seda kriitikat avaldada. Ja nüüd seda järjepidevust soovitakse lammutada. Me ju teame, milline meie poliitmaastik on. Iga poolteise aasta tagant meil valitsus vahetub. Kas meil siis iga poolteise aasta tagant hakkavad vahetuma ka tippametnikud?

Ma tahaksin viidata ühele olulisele küsitlusele, mis hiljuti viidi läbi. See oli korruptsiooniteemaline küsitlus ja 54% vastanutest ehk üle poole ütlesid, et nemad ei nõustu selle väitega, nagu oleksid ametiasutuste otsused vabad onupojapoliitikast. Ehk siis mida see tähendab? Suur osa ühiskonnast jätkuvalt tunneb, et meil on käimas onupojapoliitika. Kust tekib selline tunnetus ühiskonnas? Just läbi selliste seaduste muudatuste, mida me ka täna siin arutame. Niimoodi kaob see usaldusväärsus, kui meil leitakse inimene ja siis hakatakse seadust ja nõudeid tema järgi kohandama, kus tippametikohad täituvad poliitiliste eelistuste järgi. See eelnõu loob selle väga halva pretsedendi. Just sellel põhjusel Keskerakonna fraktsiooni poolt teen ettepaneku antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Ja Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun! (Helir-Valdor Seeder küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Jah, peab nõustuma selle kriitikaga, mis siin on korduvalt kõlanud, et suur osa sellest Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seadusest on valmis kirjutatud ühe inimese jaoks või ühe inimese järgi, ja see on ääretult kahetsusväärne. Minu poolne täpsustus siin küsimuste ja vastuste voorus, kus arutleti, kas Keit Kasemets osales seal ametnikuna või poliitikuna või kellena, see oli siiski pretsedent. Selgub, et ta osales koalitsiooniläbirääkimistel kodanikuna, lihtsalt kodanikuna. Võttis puhkuse ja oma puhkuse ajast tundis, et kodanikukohust on mõistlik täita koalitsiooniläbirääkimistel. Ja nüüd me oleme jälle Keit Kasemetsa juures, kellele kirjutatakse seaduseelnõud, ma ei tea, kas kodanikuna, poliitikuna, ametnikuna, aga nii see kahetsusväärselt on. 

Ja ei ole olnud veenvad need ministri selgitused siin, et riigisekretäri tööülesanne Eesti Vabariigis on nii tundmatuseni muutunud, et nüüd on vaja seadust kaasajastada ja muuta. Tegelikult aastakümneid tagasi, just nimelt pärast Ülo Kaevatsi sekretäriks olekut, oligi see hetk, kus leiti, et see ei õigustanud ennast, et mõistlik on Eesti Vabariigis kehtestada just nimelt juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretärile, et meil on juba iseseisvas Eesti riigis kaasaegne juristide koolitus olemas Tartu Ülikoolis, hiljem on see laienenud ka teistesse ülikoolidesse. Ja kõik erinevad ülikoolid, kes annavad juristiharidust, annavad ka üldise baashariduse, isegi siis, kui on spetsialiseerutud kitsamale juriidilisele valdkonnale. Nii et riigisekretär, kes on jätkuvalt esijurist Eesti Vabariigis, seetõttu et ta peab eelkõige – rõhutan, ta peab eelkõige! – jälgima, et valitsuse õigusaktid oleksid kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, et nad oleksid vastavuses nendega. Ja kõik korralduslikud ja organisatoorsed küsimused, mis on talle juurde tulnud, on teisejärgulised selle peamise ülesande juures. See on jätkuvalt kõige olulisem. Nii et Isamaa fraktsiooni nimel võin öelda, et meie peame jätkuvalt seda ülimalt vajalikuks ja teatud mõttes on see ka nii riigisekretäri ametiposti degradeerimine kui ka juristide kui nii-öelda valdkonna spetsialistide, ekspertide degradeerimine, kui praegu sellisel ametikohal selline nõue ära võetakse. Kutsun üles koalitsioonipoliitikuid siin ikkagi mõtlema riigimehelikult ja kaaluma enne, kui seda otsust tehakse. 

Nüüd teine on, et mida me siin arutame üldse arutame? Peaministri käskkirjaga – vabandust, peaministri korraldusega, kui täpne olla – on ju need vastutusvaldkonnad täna juba ära jagatud erinevate ministeeriumide vahel ja muudatused ju sisuliselt de facto ka toimunud. Ja mina küsisin komisjonis, aga mis siis juhtub, kui nüüd Riigikogu seda seaduseelnõu heaks ei kiida. Aga siis selgus, et mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi ei juhtu, tegelikult ministrid jätkavad oma tööd nii, nagu nad kõik need kuud on teinud, ikkagi tegelevad samade valdkondadega. Noh, riigieelarve read lähevad veidi risti-rästi, seda peab möönma, et päris riigieelarves neid ridu nii lihtsalt ümber tõsta ei saa, aga nad on siis teiste ministeeriumi valdkondade all, aga ega peaminister oma korraldust ei pea muutma. Nii et siin on laiem mõtlemise koht meil. Me tegeleme siin praegu lihtsalt järelhüüdega ja isegi koalitsioonisaadikutest laias plaanis ei sõltu siin mitte midagi selle eelnõu vastuvõtmise puhul. 

Kolmandaks, mida peab ütlema: kogu see vastutusvaldkondade ümberjagamine erinevate ministeeriumide vahel on ääretult ebaõnnestunud, segane, ebaefektiivne. See toob kaasa täiendavaid kulutusi, täiendavat bürokraatiat, see toob kaasa dubleerimist, nagu te ka täna siin kuulsite. Näiteks seesama telekommunikatsiooni ja side valdkond on jagatud erinevate ministeeriumide vahel, mis tähendab seda, et kõikides nendes ministeeriumides peab olema see pädevus olemas, et sellega tegeleda. Sama on loodav Maa- ja Ruumiamet, kus teatud osa kooskõlastusest jääb jätkuvalt Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile seoses kohalike omavalitsustega, seoses põllumaa kasutusega. Neil peab jääma osaliselt see pädevus alles, aga samal ajal tuleb see tekitada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. See on samuti dubleerimine, nii nagu on näiteks ühistransport täna korraldatud, mis on jagatud mitme erineva ministeeriumi vahel. Ja dubleerimine ongi praktikas toimunud. Põllumajandus- ja regionaalministeeriumis on transpordiga tegelevad ametnikud ja samamoodi on majandusministeeriumis transpordiga tegelevad ametnikud. On tekkinud dubleerimine. Niisugune ülesannete jaotus, nagu siin on praegu tehtud, see on täiesti ebapraktiline, olukorras, kus me räägime selgusest, bürokraatia vähendamisest, liigume me tegelikult vastupidises suunas. Ääretult ebamõistlik lahendus, mis on siin meile välja pakutud. Nii et mina loodan küll, et menetluse käigus, kui praegu see menetlusse jääb, see väga toores eelnõu, et seda väga tõsiselt ka menetletakse ja vaadatakse ümber, et ta sellisel kujul meile ei jõua lõpphääletusele. 

Tegelikult on probleem jällegi üldisem. Viimastel aastatel iga valitsuskoalitsioon ja isegi valitsuskoalitsiooni ajal muudetakse neid ülesandeid täiesti suvalisel ajal ja suvaliselt, vastavalt sellele, kuidas üks või teine koalitsiooni osapool leiab, et ta vahetab ministreid või isikuid, ja sellest tulenevalt siis muudetakse ka valitsuses vastutusvaldkondi erinevate ministeeriumide vahel. Ja see on läinud sõgedalt tihedaks ja see on külvanud teadmatust ja ebastabiilsust ja keegi enam ei vastuta asjade eest, mis on kolm, neli, viis aastat tagasi toimunud. Ei, siis öeldakse, aga see oli eelmises ministeeriumis, eelmisel ajal, seda ajalugu me täpselt ei tea ja ei mäleta. Selline elav mälu on täiesti kadunud ja segi paisatud. Aga see on ka osa riigivalitsemisest ja väga oluline osa riigi juhtimisest. Kahetsusväärselt, noh, võtame seesama Maa- ja Ruumiamet – küll oli ta keskkonnaministeeriumis, siis oli ta vahepeal, enne seda oli ta muide põllumajandusministeeriumis, siis oli ta keskkonnaministeeriumis, siis oli ta riigihaldusministeeriumis. Ta on erinevates ministeeriumides olnud, nüüd viiakse ta jälle põllumajandus- ja regionaalministeeriumist majandusministeeriumi alla, loksutatakse nii siia, sinna ja kolmandasse kohta. Mis see siis nüüd on? Justiitsministeeriumist tehakse digiministeerium. Loomulikult ei tehta, seda pädevust ei ole siiani seni olnud, nüüd see tekitatakse justkui, ja seda ka osaliselt, kui me vaatame, mida endast kommunikatsioonivaldkond laiemalt puudutab. 

Aga tegelikult toimub jagunemine nelja erineva ministeeriumi vahel. Ühe valdkonna jagunemine nelja erineva ministeeriumi vahel. Ei ole mõistlik, lihtsalt ei ole mõistlik. Ja väita, et ei, see ei too kaasa ei dubleerimist, ei täiendavat segadust, no see on väga eluvõõras ja seetõttu samamoodi Isamaa saadikurühm teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja kui tulevikus valitsuse seadust tahetakse muuta, siis palju tõsisemalt, palju pikemat perspektiivi silmas pidades – Eesti 200-le ütleksin, pikka plaani silmas pidades – ja suuremat stabiilsust riigi juhtimisel luues. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 505 esimene lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kaks ettepanekut, Isamaa fraktsioonilt ja Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Mõlemad teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16, vastu 43, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Ja sellega on eelnõu 505 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. oktoober kell 17.15.

Head kolleegid, nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove on ning ma palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

Lugupeetud Eestimaa rahvas! Nädal aega tagasi, esmaspäeval ma pidasin siinsamas puldis kõne, kus ma kutsusin rahvast Vabariigi Valitsuse Eestit hävitava poliitika vastu üldstreigile. Üldstreik peaks siis olema mitte kodanike, vaid tööandjate algatatud töökatkestus, mida kasutatakse väga harva. Ja seda nimetatakse töösuluks ehk lokaudiks. 

Ja mis need põhjused olid? Oli see, et tegemist on põhiseadusliku korra muutmisega. Ma ei hakka kõiki siin üles lugema, võib-olla mõned näited ainult. Tippjuristid on analüüsinud, et vaid 30% seadustest on menetletud nii, nagu peab, aga ülejäänud on eiratud. Ja samas on ka president need maksumuudatused ja seadused välja kuulutanud. Üks näide veel sellest eelnevast loetelust on see, et sotsid on hüüdnud välja hüüdlaused, et turumajandus tuleb lõpetada ja asja hakkab koordineerima valitsus. 

Täna lisandus veel! Täna lisandus siis veel, kus toodi Vabariigi Valitsuse seaduse muudatus välja, mis tegelikult on koostatud ühe mehe jaoks. Põhjus: sellepärast et praegune riigisekretär Taimar Peterkop lasi kliimaseaduse äärmiselt auklikuks ja järelikult tuleb välja vahetada inimene, kes on valitsusele lojaalne. Ja selleks tuldi siia muudatusega, et riigisekretäril ei peagi enam olema juriidiline kõrgharidus. Uskumatu! Uskumatu! See on tsitaat filmist "Verekivi". 

Ja teine põhjus on ka veel see, mis sellest välja koorus. Sellesama seadusega tuli ilmsiks, et muudatused on juba ammu tehtud ja kui Riigikogu neid ära ei kinnita, siis midagi ei muutu. Ehk siis Vabariigi Valitsus läheb lihtsalt Riigikogust mööda, ajab oma asja. Aga see ei ole põhiseaduspärane. 

Ja huvitav on see, pärast seda kõnet mis järgnes. Võib-olla oli juhus, võib-olla mitte – ma ei tea. Oli see, et kolm päeva hiljem tuli BNS-i uudis, mida muidugi peavoolumeedia ei kajastanud, et raudteelaste ametiühingu poolt kavatsetakse alustada ettevalmistusi streigi korraldamiseks. Aga õnneks korjas selle uudise siiski üles TV3, mis laupäevastes uudistes seda näitas. Ja pärast seda järgnes kohe teine klipp, millest ilmnes, et tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda ja 38 ettevõtlusorganisatsiooni rõhutasid, et möödunud reedel saadeti peaministrile pöördumine, et seaduste turbomenetlus, kus eiratakse hea õigusloome tava, jätkab ja kahjustab ettevõtjate kindlustunnet ja seda praktikat, mis on Eesti riigile, majandusele hävitav. 

Mõlemad sõnumid olid sellised ettevaatlikud tegelikult, sest loomulikult kõigepealt sellele järgnevad läbirääkimised, kui see mõju ei anna, siis tulebki tööseisak, lokaut ehk siis tööandjate poolt korraldatud. 

Ja mul on nagu rahvale praegu palve, et kui see protsess käivitub, siis toetage neid ettevõtjaid, kes julgesid selle Eestit päästva sammu ette võtta. Kujutage ette, kui rongid ei liigu, mis siis saab!? Kujutage ette, kui autotransport ei liigu, kui bussid ei liigu! Valitsus peab järgi andma oma Eestit hävitavale poliitikale. Ja see on vahend, kus politsei oma veekahurite ja kumminuiadega tegelikult on Eesti rahva vastu võimetu.

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Züleyxa Izmailova. Palun!

Aitäh! Head saadikud! Head loomasõbrad! Mind toob täna siia pulti mitte just kõige rõõmustavam sõnum. Nimelt on asi selles, et eile, pühapäeval rahulikul pärastlõunasel ajal märkasin sotsiaalmeedias väga murelikuks tegevat sõnumit meie keskkonnakomisjoni juhilt Igor Tarolt, kes ei pidanud paljuks mõnitada loomakaitset ja loomakaitsjaid, kes olid parasjagu saanud hakkama suure tööga. Nimelt päästsid nad gaasikambrist ära 300 kana, leidsid neile uued kodud. 

Täna komisjonis otsustasin ka komisjoni juhilt Igor Tarolt selle kohta otse järgi pärida. Ja selle asemel, et vabandada komisjoni maine kahjustamise pärast, ütles härra komisjoni esimees, et temal Riigikogu liikmena on õigus öelda täpselt seda, mida sülg parasjagu suhu toob. Mul on väga kahju, et komisjoni juht ei mõista selle komisjoni rolli ja enda rolli selle eesotsas. Keskkonnakomisjon on koos maaelukomisjoniga ainsad komisjonid Riigikogus, mis peavad tegelema lisaks inimestega seotud teemadele ka kõikide ülejäänutega, eriti just loomadega. 

Täna lisandus Taro kommentaarile veel väga huvitav intervjuu, mille ta andis Delfile, kus ta ütles, et välja vabandada taas oma suhtumist, et tuleb teha vahet loomakaitsel ja aktivismil. Minu küsimus on härra Tarole: kuidas sellel küll vahet teha, sest sisuline riiklik loomakaitse Eestis puudub? Seda pole seni olnud olemas. Loomakaitse põhinebki aktivismil ehk vabatahtlikel. Kui loomakaitsega oleks Eestis kõik korras, siis ju polekski aktivismi vaja. Kas pole nii? Õnneks on sotsiaaldemokraatidest ministrid Madis Kallas ja Piret Hartman seda muutmas ja on ette võtnud samme loomade heaolu parandamiseks Eestis. 300 kana päästmine gaasikambrist ei ole radikaalne, see ei naeruväärista loomakaitset. Küll aga naeruvääristab parlamenti loomakaitse üle ilkumine ja eriti veel keskkonnakomisjoni juhi poolt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Kohtume jälle homme.