Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! Katkestan kohaloleku kontrolli, kuna kolleeg Ants Froschil ilmselt ei tööta pult. Katkestan kohaloleku kontrolli. Nüüd töötab. Head kolleegid, alustame uuesti. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Argentina president Javier Milei ütles hiljutises intervjuus väga tabavalt punaste, sotside kohta. Ta ütles, et neile ei tohi tolligi järele anda, sest kui sa annad neile tolli, siis nad kohe järgmisel hetkel küsivad juba poolt meetrit. Ja nende tänapäeva rohepunaste või punarohelistega on tegelikult samamoodi. Meil on viimasel ajal palju juttu olnud looduse kaitsmisest ja sellest, et riik plaanib kaitse alla võtta 30% Eesti maismaast. Sel esmaspäeval oli siin kõnetoolis ka kliimaminister Yoko Alender, kes sellestsamast 30%-st rääkis ja ütles, et ettepanek oleks see 30% fikseerida ühtaegu nii lae kui põrandana, mis justkui annab lootust, et sellest 30%-st üle ei minda. Aga kui me loeme näiteks seda, mida plaanitakse looduskaitseseaduses, kus tulevad juurde sellised mõisted nagu hüvitusalad ja leevendusalad, [siis näeme,] et nendele hüvitus- ja leevendusaladele seatakse vägagi rangeid piiranguid. Näiteks tuulepargi leevendusalal tohib metsa majandada ainult püsimetsanduse meetodil, lisaks on kaitsealade ümber plaanis luua puhveralasid. Sellega seoses esitangi koos kolleegidega kliimaministrile arupärimise, et minister esitaks analüüsi selle kohta, kui palju siis tegelikult plaanitakse looduskaitse sildi all omandi kasutamist piirata. Palun selles analüüsis tuua välja piirangute suuruse nii riigile kuuluval maal kui ka eraomanikule kuuluval maal. Jääme huviga vastuseid ootama. Aitäh!

Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan kultuurikomisjoni nimel üle Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikme tagasikutsumise ja uue nimetamise otsuse eelnõu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Anname üle arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale seoses sellega, et 31. augustil kirjutas ERR, et Liisa-Ly Pakosta on esitanud valitsusele memo ettepanekuga hakata Eesti vabu vanglakohti teistele riikidele välja rentima. Tulenevalt meedias avaldatud väidetest soovime vastuseid järgmistele küsimustele. Kas läbirääkimisi vanglakohtade väljarentimiseks peetakse ka teiste riikidega peale Ühendkuningriigi, ja kui jah, siis milliste teiste riikidega? Milline on läbirääkimistel Eesti positsioon selles osas, mis puudutab karistuse ära kandnud vangide tagasisaatmist Ühendkuningriiki, ja kas Eesti on võtnud selge seisukoha, et neid vange, kelle vangistamise põhjus on illegaalselt Ühendkuningriiki saabumine, ei ole Eesti nõus oma vanglatesse vastu võtma? 

Tegelikult on selgusetu ka see, kas see 30 miljonit, mis riik Pakosta väitel saaks, oleks ainult vanglate rent ja selle eest tuleks ikkagi Eesti Vabariigil tasuda importvangide arstiabi, toidu- ja ülalpidamiskulud, religioosse teenindamise ja muud kulud või siis tasub see vange siia saatev riik ka need? Kui mitte, siis kas on tehtud mõjuanalüüs selle kohta, kas see on ikka Eesti riigile tulu või on see lõpuks nullsummamäng? 

Infotunnis selgus, et valitsus täiesti tõsiselt seda teemat arutab, samuti räägib Ühendkuningriigi meedia sellest juba kategoorilises imperatiivis ehk need vangid piltlikult öeldes on juba teel ja Eesti Vabariigi valitsus peab lihtsalt asja ära vormistama. Kristen Michali sõnul on importvangide teema juba järgmisel nädalal valitsuse laual, mis näitab samuti, et asjaga on kellelgi väga kiire. Nemad juba kõik teavad, meie siin ja Eesti rahvas lugegu huultelt. Anname arupärimise sisse praegusele teadmisele tuginedes, ootame vastuseid ja loodame, et seda kõike ei juhtu ja Eesti ei hakka mitte kunagi kurjategijaid Eestisse importima.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta oli meil juba korra sisse antud, aga kuna vahepeal valitsus vahetus ja Tiit Riisalo ei ole enam minister ja mõned valdkonnad on valitsuses ümber mängitud, siis arupärimine läheb nüüd Liisa-Ly Pakostale, justiits- ja digiministrile. See puudutab asjaolu, et juba mitu aastat järjest on ajakirjandus juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad internetiteenused on väga kallid ega vasta inimeste ootustele. Kui iseloomustada tekkinud olukorda ühe lausega, siis see oleks: Eesti inimesed maksavad üliaeglase interneti eest ülisuurt raha. Ajakirjanikud võrdlesid Eesti hindu Läti, Leedu ja Soome omadega ja tuli välja, et tõepoolest Eesti inimesed maksavad internetiteenuste eest väga suured summad, samas ei ole internet meil väga kiire – vastupidi, see on üks Euroopa kõige aeglasematest.

Eeltoodust tulenevalt me palume ministril vastata järgmistele küsimustele. Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses ning kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel? Kuidas mõjub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti ITK-valdkonnas? Kas Teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks? Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need sammud, mida riik peaks olukorra parandamiseks ette võtma? Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm arupärimist ja ühe otsuse eelnõu. 

Nüüd ettekandja täpsustus. Tänase 11. ja 12. päevakorrapunkti juures, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimene lugemine ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimene lugemine, teeb komisjonipoolse ettekande kultuurikomisjoni liige Kadri Tali. 

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra sisulise menetlemise juurde. 

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 440 teine lugemine. Head kolleegid, kuna me vahepeal ei ole istungeid pidanud, siis lühidalt ka menetlemise korrast. Ettekanne on kuni 20 minutit. Küsimused: kõigil on õigus esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimised on avatud kõigile. Lõpus viime läbi lõpphääletuse. 

Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme kolleeg Tanel Kiige.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Kuna me oleme selle eelnõu sisu juba põhjalikult arutanud siin saalis, siis ma 20 minutit kindlasti ei vaja. Küll aga teen väikese meeldetuletuse. Käesolev eelnõu, 440 OE, läbis siinsamas saalis esimese lugemise 11. juunil. Samal päeval arutas rahanduskomisjon selle teisele lugemisele saatmist ning tegi ettepaneku seda arutada täna, 14. septembril. Vahepeal [jõudis kätte] muudatusettepanekute tähtaeg, 26. juuni, täpsemalt kell 17.15, ja selleks ajaks, tuleb tunnistada, ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Nii et sellest tulenevalt ei ole võimalik meil neid täna siin hääletada. 

Rahanduskomisjoni konsensuslik ettepanek lisaks sellele, et eelnõu tänaseks päevaks teisele lugemisele võtta, oli loomulikult teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Ja seekord on selleks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu ettekandja ütles, muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 440 lõpphääletus. Asume lõpphääletust ette valmistama. Head kolleegid, kordan ettekandja poolt juba öeldut, et selle otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Nõusoleku andmine Eesti Vabariigi kvoodi suurendamiseks Rahvusvahelises Valuutafondis" eelnõu 440. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu [9], erapooletuid oli 0. Eelnõu 440 on otsusena vastu võetud.  

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450 teine lugemine. Selle eelnõu menetlemine toimub täpselt samas korras nagu eelnenud eelnõu menetlemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme, kolleeg Marek Reinaasa. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud kolleegid! 9. septembril toimus rahanduskomisjoni istung ja me arutasime seal Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. juuni ja selleks kuupäevaks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Sinna eelnõusse on tehtud väikesi tehnilisi ja keelelisi täpsustusi. Komisjoni istungil küsimusi ja kommentaare ei esitatud. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 11. septembril, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Nagu öeldud, muudatusettepanekuid otsuse eelnõu 450 kohta ei esitatud, seepärast saame asuda, nagu juhtivkomisjon ettepaneku tegi, viima läbi eelnõu 450 lõpphääletust. Asume hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 450. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 450 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettekandja on kaitseminister Hanno Pevkur. Kahe sõnaga selle [päevakorrapunkti] menetlemise korrast. Kõigepealt on ministri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on võimalus igal Riigikogu liikmel esitada üks küsimus ja seejärel on läbirääkimised, mis on avatud fraktsioonidele. Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt kaitseministri Hanno Pevkuri. Palun!

Tänan, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Head kaasmaalased! Kaitseministeeriumi vestibüülis on sein, kus asub tahvel tekstiga "Me ei unusta". Sellele seinale on kantud hukkunud Eesti kaitseväelaste nimed. Täna 27 aastat tagasi kaotas Kurkse suurõnnetuses traagiliselt elu 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. Kui ma tohin paluda Riigikogu liikmeid lühikeseks mälestushetkeks langetada pea, siis ma tänan teid. (Leinaseisak.) Tänan!

Kurkse suurõnnetus on Eesti kaitseväele suurim kaotus pärast iseseisvuse taastamist. Need mehed jätsid oma elu õppusel, valmistudes vajadusel kaitsma Eesti rahvast ja meie vabadust. Täna, 27 aastat hiljem peame tõdema, et väline oht meie kehtivale põhiseaduslikule korrale pole 1991. aastast olnud nii suur, kui ta on lähiaastatel. Venemaa aasta-aastalt kasvanud agressiivsus oma naabrite suhtes eskaleerus 2008. aastal Gruusia ning 2014. aastal Krimmi ja Ida-Ukraina ründamisega. 

2022. aasta 24. veebruaril, Eesti riigi sünnipäeva esimestel tundidel alustas Putin täiemahulist invasiooni Kiievile, eesmärgiga hävitada Ukraina riik ja rahvas. See oli läänemaailmale võimsam äratuskell kui millenniumi vahetumisel oma esimese löögi teinud 30 tonni kaaluva maailma rahukella löök. Lääneriikide lootus Venemaast kui rahumeelsest partnerist oli kustunud. Brutaalne ja massiivne rünnak Ukraina pealinnale ja sellele järgnenud täiemahuline sõda terrori, rahumeelsete inimeste, sealhulgas laste ja naiste tapmise, vägistamise ja Venemaale küüditamise näol avas loodetavasti lõplikult läänemaailma silmad. See sõda avas ka lääne moonaladude uksed, kust kahjuks ei vaadanud vastu hiiglaslikud varud, vaid minimaalne hädavajalik, milleni oli viinud kaitsekulude drastiline vähenemine pärast Nõukogude Liidu lagunemist. 

Aga ühiselt suudeti sõja algusnädalatel siiski Ukrainat piisavalt abistada, et suruda Kremli juhitud sõjamasin Kiievi alt taanduma. Ukraina jäi püsima. Olen veendunud, et ta püsib ka praegu ja tulevikus, ent vajab jätkuvalt suuremat toetust, kui me seni oleme suutnud ühiselt Ukrainale pakkuda. Lääneriikide eskalatsioonihirmust tulenenud piirangud relvaabi andmisel on ajas küll vähenenud, ent mitte kadunud. Ukraina aga ei saa võidelda, üks käsi selja taga. Ukrainlased teavad, mida teha, ja lisaks pakuvad nad lääneliitlastele kriitilise tähtsusega teavet, kuidas sõdida agressiivse Venemaaga. Meie ühine pingutus peab olema anda neile võimalus oma vabadussõda võita. 

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on pannud nii meid kui teisi liitlasi ümber hindama ka meie enda kaitsevalmidust. NATO-liitlastena oleme üheskoos totaalselt muutnud kollektiivkaitse põhimõtteid ning oleme passiivkaitse mudelilt läinud üle aktiivkaitsele. Allianss on selgelt kinnitanud, et me kaitseme end esimesest meetrist alates ja vajadusel hävitades vaenlast ka tema territooriumil. See on ainuõige arusaam, sest rahva ja riikluse vaatest pole midagi olulisemat kui säilitada vabadus – vabadus ning vaba riik meie lastele ja lastelastele. Ja vabaduse püsimisega kaasneb ka kindlus, et siin, Eestis, on turvaline elada, pere järelkasvu saada, kinnisvara soetada, äri ajada ja nii edasi. Just selle nimel pingutavadki nii Kaitseministeerium kui ka kogu valitsus igapäevaselt, et anda kindlustunnet meie enda inimestele ja meie sõpradele, et luua turvatunnet ja stabiilsust. 

Head kuulajad! Eesti riigikaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse, mida toetab tugev kaitsetahe. Või nagu ma varem olen defineerinud: riigikaitse baseerub kolmel sambal: esiteks, kaitsetahe, teiseks, kaitsevõime ja kolmandaks, kaitsekoostöö. 

Lubage mul järgnevalt neist kolmest sambast lähtudes anda teile ülevaade Eesti riigikaitse arengust riikliku strateegia "Eesti 2035" valguses. Kõigepealt kaitsetahe. Viimased avaliku arvamuse uuringud näitavad, et Eesti ühiskonna toetus relvastatud vastupanule on viimastel aastatel olnud püsivalt üle 80% ning sõltuvalt oma rollist riigikaitses on kaitsetegevuses valmis osalema ligi kaks kolmandikku elanikkonnast. Sellest tulenevalt on ka loogiline, et viimase kahe aastaga on Kaitseliitu astunud rohkem kui 6000 inimest ning meie vabatahtliku kaitse katusorganisatsioon koos noorte ning naiskodukaitsjatega on kasvanud enam kui 30 000-liikmeliseks. Väga kõrgel püsib ka eestlaste toetus liitlaste kohalolule. Nimelt toetab umbes 80% elanikkonnast partnerite siin viibimist. 

Äärmiselt oluline kaitsetahte mõõdupuu on inimeste valmisolek riigikaitse rahastamise täiendavaks finantseerimiseks. Viimase küsitluse järgi toetas kaitsekulude tõstmist või säilitamist 72% eestimaalastest. Nendest numbritest tulenevalt on ka loogiline inimeste üldine toetus riigikaitse arendamisele, millega on viimastel aastatel väga rahul või pigem rahul ligi 70% eestimaalastest. Aga kaitsetahe pole midagi, mis püsib iseenesest. Nagu rahu tagamisega, peab ka kaitsetahtega pidevalt tegelema. Tahan siinkohal tänada ka parlamenti, kes toetas riigikaitseõpetuse võimaldamist kõigile õpilastele ehk koolides selle pakkumise kohustuslikuks muutmist eelmise aasta 1. septembrist. Nii läbis eelmisel aastal riigikaitseõpetuse 6200 noort üle Eesti. 

Kaitsetahte teine pool on tööandjate suhtumine riigikaitsesse, seda eriti läbi reservväelaste toetamise. Viimane küsitlus näitas, et 66% tööandjatest on valmis tasustama reservväelaste osalemist õppekogunemistel, ja see number on kenasti kasvutrendis. Hea meel on näha, et üha enam ettevõtjaid liitub ka erikampaaniatega, mis on suunatud just reservväelaste toetamisele. Suur tänu igaühele neist! 

Kui rääkida veel numbritest, siis ministeerium koos kaitseväega kogub õppustel eraldi ka reservväelaste ja kaitseliitlaste hinnanguid. Näiteks kinnitas 88% õppusel Kevadtorm osalenud vastanutest, et nad on valmis osalema relvastatud kaitsetegevuses. 84% õppusel osalenud vastanutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral on võimalik Eestit kaitsta. Mööngem: need numbrid on päris head. Ent teame, et meil ei ole luksust loorberitel puhata. Sest nagu ütlesin, kaitsetahte püsimisega tuleb järjepidevalt tegeleda. Ja tegeliku kriisi korral ei pruugi valmisolek olla sama mis rahuajal. Meie ülesanne on tagada, et hetkel, kui peaks päriselt olema vajadus Eestit, relv käes, kaitsta, oleksid need numbrid suuremad, mitte väiksemad. 

Me peame alati meeles pidama, et Eesti inimesed soovivad oma riiki kaitsta, kui neil on siin hea elada, kui rahvas teab, et riik toetab kogukondlikke püüdlusi ning seab alati Eesti inimeste ühised huvid esikohale. 

Nüüd aga kaitsevõime juurde. Juba enne täiemahulise sõja algust Ukrainas oli valitsusel tarkust teha otsus alustada nii Ukraina toetamist kui ka Eesti kaitsevõime kiireloomulist tõstmist. 2022. ja 2023. aastal tehtud erakorralised rahasüstid riigikaitsesse on tänaseks meie kaitse-eelarve pea kahekordistanud: see on kasvanud 776 miljonilt 1,34 miljardini. Protsentides sisemajanduse kogurikkusest oleme jõudnud lausa 3,4%-ni, mis värskeimate hinnangute kohaselt asetab Eesti NATO liitlaste seas Poola järel ja USA ees lausa teisele kohale. 

Kas see aga tähendab, et võime siinkohal tõmmata pidurit? Ei, kaugeltki mitte. Just neil päevil arutame lisaraha suunamist järgmistel aastatel kriitilise tähtsusega laskemoonavarude täiendamiseks, millega suudaksime võimalikku vastast mõjutada vastase [territooriumi] sügavuses, et vältida suuremat kahju just siin, kodumaal. 

Meenutan siinkohal, et kahe viimase aastaga on Eesti juba soetanud laskemoona rohkem kui varasema 30 aastaga kokku. Retooriliselt võiks ju väita, et kui oleksime varasema 30 aastaga panustanud isegi 10% igal aastal rohkem laskemoona, ei oleks me praegu nii raskete valikute ees, kust leida lühikese ajaga riigikaitseks lisaraha. Ent tagantjärele targutamine meid edasi ei vii. Ja tõsi, see on vaid tahavaatepeegel ning fakti tõdemus, et nii on. 

Viimasele kahele aastale ja tulevikule ette vaatav pilk fikseerib aga fakti, et oleme aastatel 2022–2024 soetanud enam kui 750 miljoni euro eest laskemoona ning sõlminud juba lepinguid tulevasteks aastateks ligi miljardi eest. Ehk kokku oleme panustanud laskemoona ligi 1,7 miljardit. Arvestades hetkel käimasolevaid riigi eelarvestrateegia arutelusid ja veel riigikaitses tegemata moonaostuotsuseid, julgen väita, et aastatel 2022–2028 on Eesti laskemoonaostude kogusumma suurusjärgus 3 miljardit eurot. Kordan üle: 3 miljardit eurot! See on muuseas enam kui aastatel 2017–2021 ehk viie aasta jooksul kogu riigikaitserahastus kokku. 

Lisaks laskemoonale oleme märkimisväärselt kasvatamas oma sõjalise varustuse musklit. Oleme juurde soetanud või soetamas nii K9-id kui ka Caesari haubitsaid, suurtükke ning mitmikraketiheitjaid HIMARS. Juba on Eestis olemas meie tuleulatust sadade kilomeetriteni suurendavad laevatõrjeraketid Blue Spear 5G, aga ka meremiinid. Siia on saabumas õhutõrjesüsteemid Iris-T ja Mistral. Kaitseväe kätte on juba jõudnud õhutõrjesüsteemid Piorun. Ostetud on uued õhutõrjeradarid ja väljavahetamisel on kaldaradarid. Soomustame 2. jalaväebrigaadi, ehitame nii laskemoonaladusid kui ka muud taristut, arendame harjutusalasid, parandame liitlaste vastuvõtu tingimusi ja nii edasi. 

Seda arengut on kandnud üks läbiv põhimõte: me peame igast maksumaksja eurost sama tagasi maksimaalselt kaitsevõimet. Kui püüda piltlikult jagada 100 eurot riigikaitse tugevdamiseks laiali, siis näeme, et circa 54 eurot 100-st läheb otseselt investeeringuteks erinevate hangete kaudu, taristu arendamiseks investeerime 6 eurot, palkadeks ja toetusteks reservväelastele maksame 23 eurot, luurele ja eelhoiatusele panustame 5 eurot ning muudeks tegevuskuludeks jääb 12 eurot. Ehk kokkuvõtvalt: maksumaksja teab, et iga panustatud euro kasvatab otsest kaitsevõimet liitlastega võrreldes enim just siin Eestis. 

Aga kogu sellel investeeringul puuduks ju mõte, kui meil puuduksid inimesed, kes Eestit ka reaalselt kaitseksid. Seetõttu olemegi suurendanud ajateenijate hulka ja kasvatanud meie sõjaaja struktuuri ligi 44 000 võitlejani, suurendades sealhulgas meie üle-eestilist turvavaipa ehk maakaitset ussisõdalaste näol 20 000 võitlejani. 

Me pöörame väga suurt tähelepanu ka väljaõppe mahule ning kvaliteedile. Nii osales 2023. aastal erinevatel õppustel ligi 30 000 reservväelast ja kaitseliitlast. Ainuüksi tänavusel Kevadtormil osalejate arv koos liitlastega küündis pea 14 000-ni. Kõik need sammud kaitsevõime arendamisel annavad mulle täieliku kindluse väita, et Eesti pole kunagi varem olnud paremini kaitstud kui praegu. Aga nagu kaitsetahte puhul, ütlen ka kaitsevõimest rääkides, et meil pole luksust loorberitel puhata ning me peame jätkama kaitsevõime arendamist kiirendatud tempos. Sest sõltumata sellest, millal lõpeb sõda Ukrainas, on Venemaal igal ajahetkel olemas piisav võimekus, et testida nii meie kui ka liitlaste valmisolekut ennast ja kogu allianssi kaitsta. 

Ja liitlastel ehk kaitsekoostööl soovingi järgnevalt peatuda. Nagu ettekande alguses märkisin, toetab circa 80% eestlastest liitlaste kohalolu siin. Oleme selle nimel pingutanud ja jätkame sihikindlalt selle nimel tööd, et lähtuda juba president Meri öeldust: "Ei iial enam üksi!" Oleme järjekindlalt panustanud liitlassuhete tugevdamisse ning kollektiivkaitse paremasse toimimisse. Võib öelda, et suurema läbimurde saavutasime 2022. aasta NATO Madridi tippkohtumisel, kui liitlased leppisid üheskoos kokku aktiivkaitse rakendamise põhimõttes, mis tähendas, et tagasivallutamise arusaamalt liiguti "kaitse esimesest meetrist " põhimõttele. Loogilise jätkuna kinnitati eelmise aasta Vilniuse tippkohtumisel uued regionaalsed kaitseplaanid ning viimase Washingtoni tippkohtumise ajaks said kirja uued NATO väevõime eesmärgid kõikidele liitlastele, et uued põhimõtted ka reaalsete sõjaliste võimetega sisustatud saaks. 

Kahepoolselt oleme sõlminud Eestis alaliselt paikneva NATO lahingugrupi juhtriigi Ühendkuningriigiga kümneaastase kaitsekoostööleppe. Ameerika Ühendriikidega leppisime kokku julgeolekukoostöö plaani aastateks 2024–2028. Selle keskmes on Ameerika Ühendriikide sõjaline kohalolek Eestis, panus Eesti diviisi arendamisse, küberkaitsealane koostöö ja Balti riikide võimearenduste ühishanked. Ühendriikidega koostöö positiivne näide on USA Balti julgeoleku initsiatiiv, mis sel aastal lisab Eesti kaitse-eelarvele ligi 70 miljonit. Samuti on meie kaitseväe arengut silmas pidades ülioluline Eesti diviisi staabi osalemine Warfighteri programmis. Lisaks Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi võitlejatele on Eestis esindatud Prantsuse relvajõud, seega igapäevaselt suurusjärgus 2000 liitlasväelast NATO kolmest tuumariigist. See ongi reaalne heidutus: kolme tuumajõudu omava riigi võitlejad õlg õla kõrval koos Eesti meeste ja naistega. 

Samuti ärgem unustagem, et sellest aastast on kõik meie sõbralikud naabrid NATO ühises peres. Rootsi ja Soome liitumine on märkimisväärselt tugevdanud NATO-t tervikuna, eriti aga Läänemere piirkonda. Liitlassuhete valguses on kindlasti oluline välja tuua ka Eesti ja Ukraina kaitsekoostöölepe, mille kohaselt oleme valmis Ukrainat sõjaliselt toetama vähemalt 0,25%-ga sisemajanduse kogutoodangust. Oluline on siinjuures, et järgnevatel aastatel oleme võtnud eesmärgiks toetada Ukrainat just Eesti kaitsetööstuse toodanguga. See annab Eesti kaitsetööstusele võimaluse kasvada, luues töökohti ja jättes maksumaksja riigikaitsesse panustatud maksud üha enam Eesti majandusse. 

Austatud Riigikogu! Eesti rahvas tegi 33 aastat tagasi selge valiku: ta tegi valiku olla osa põhjalast, olla osa lääne kultuuri- ja julgeolekuruumist. Tänaseks on Narva jõgi selgeks veelahkmeks demokraatliku õigusriigi ja diktatuurse terroririigi vahel. Lähiaastatel otsustatakse Euroopa julgeolekuarhitektuur järgnevateks aastakümneteks. 

"Kuniks Ukraina pole vaba, pole maailm turvaline." Nii ütles Lloyd Austin eelmisel reedel Ramsteinis Ukraina kontaktgrupi kohtumisel. Kirjutan sellele avaldusele kahe käega alla ja usun, et igaüks, kellel on roll Ukraina abistamisel, peaks just praegu tegema lisapingutuse, et sõja kulg pöördumatult Ukraina võidule pöörata. Sest Ukraina võit on meie võit. Ja meie pikaajaline eesmärk on tagada kindlustunne igale eestimaalasele, et Eesti on tugevate liitlassuhetega turvaline riik, kus meie vabadus ja rahvas püsib läbi aegade. Tänan!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka terve rida küsimusi. Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga-väga hoogne ja väga sisukas ettekanne. Suur-suur aitäh! Aga ma küsiksin järgnevat. Sa väitsid ETV-s, et laskemoona, mille hinnanguline väärtus pidi olema 1,6 miljardit eurot, on võimalik saada tunduvalt odavamalt. Kui palju see võiks olla odavam ja kui palju selle võrra võiks laskemoona rohkem saada? Ja kui suured võiksid need mahud olla ning kui pikad oleksid tarneajad?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Jaa, küsimus on selles, et me ei aja taga mitte summat ega protsenti, vaid me ajame taga efekti, kuidas mõjutada vastast nii, et vastane saaks purustatud. Üldiselt rahvusvahelise sõjapidamise doktriini järgi pead sa purustama 70% olemasolevast väest, et ta muutuks võitlusvõimetuks. Me oleme need arvutused, mis puudutavad laskemoonavajadust, teinud just nimelt sellest lähtuvalt ja loomulikult ka sellest lähtuvalt, milline on meie relvastus. Sul võib olla moon, aga kui sa ei saa seda millestki välja lasta, siis ei ole sellega midagi teha. Need arvutused, mis me oleme esitanud või mis Kaitseväe juhataja mulle on esitanud – oleme neid ka Vabariigi Valitsusele detailides tutvustanud –, baseeruvad hetkel teadaoleval turuolukorral. Ja see hetkel teadaolev turuolukord on tõesti selline, et väga paljut moona ei ole võimalik isegi paari-kolme aasta jooksul saada.

Ka need hinnad kõiguvad väga-väga palju. Näiteks isegi kevadise ja nüüd Vabariigi Valitsuse istungi ajaks tehtud hinnangute vahe teatud moonatüüpide puhul on mitte protsentides, vaid kümnetes protsentides. Seetõttu on meie ülesanne turul ringi vaadata ja uurida, kuidas vajalikku efekti saavutada. Ma toon ühe näite, mille ma eile ka rahvusringhäälingus tõin. Kui meil on olemas moon, mille üks tükk maksab suurusjärgus miljon või rohkem eurot, ja me teame juba praegu, et Ukrainas on kasutusel sarnast efekti pakkuvat – loomulikult mitte väga täpselt, aga sarnast efekti pakkuvat – moona kordades odavamalt, siis ma olen andnud oma majale ülesande ja rääkinud ka Kaitseväe juhatajaga, et meie ülesanne on Ukrainast see teadmine kohe koju tuua, võimalusel ka minna ja soetada seda moona. See aitab meil sadades tuhandetes, isegi miljonites maksumaksja raha kindlasti kokku hoida.

Ja veel on küsimus selles, kas me täidame need vajadused, mis on kriitilise tähtsusega, millele Kaitseväe juhataja laskemoonatarnete vajadusest [rääkides on viidanud]. Ja kas me jääme seal pidama või kui me saame raha rohkem, siis kas me soetame midagi täiendavalt. Kui me võtame Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande, siis esialgne soov oli ju mitte 1,6 miljardit, vaid 3,2 miljardit. Selles mõttes ma kokkuvõtvalt ütlen niimoodi, et me panustame 2022–2028 suurusjärgus 3 miljardit. Aga ma olen veendunud, et sõltumata sellest, mis toimub lähiaastatel, ka aastast 2028 edasi me peame laskemoona veel soetama. Ja see on debatiteema meile kõigile, kes me läheme küsima rahva mandaati: kui palju me oleme valmis riigikaitsesse täiendavalt panustama. Aga jah, tarneajad, hinnad – kõik muutub päevadega. Meie ülesanne on leida vastus küsimusele, kuidas saavutada efekt.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie esitatud materjali juures on üks tabel, kus on näha NATO liikmesriikide kaitsekulude osakaal SKP-s. Ja see tabel näitab, et neid, kes ületavad 2%, on enamik riikidest, NATO liikmetest, aga on ka neid – ja see number on palju väiksem –, kes jäävad oma kaitsekuludega alla 2% SKP-st. Kui suur on teie info kohaselt tõenäosus, et need riigid – nende seas on muuseas Belgia, Itaalia, Hispaania ja veel mõned –, selle piiri lähiajal siiski ületavad?

Aitäh! Olen sellest rääkinud oma kolleegidega, ja loomulikult NATO-s me kogu aeg tõstatame selle küsimuse. Tasub meenutada, et veel vaid aasta tagasi oli see number, kellel oli 2% või rohkem, poole väiksem. Aasta tagasi oli, kui ma nüüd õigesti mäletan, umbes 12 riiki, kes ületasid 2%. Ja selle aasta jooksul Washingtoni tippkohtumiseks sai deklareerida 22 või – palju meil neid nüüd täpselt ongi? – 23 riiki, et nad ületavad 2%. See on tekitanud väga suure murrangu ehk NATO tervikuna keskmisena on jõudnud üle 2%. Kui me liidame, võttes kokku Ameerika Ühendriigid, Poola, Eesti, Läti, Leedu, kes me oleme üle 3%, ja altpoolt need, kes on alla 2%, siis tegelikult keskmine on üle 2%.  

Nüüd, kui küsimus oli, millal kõik selleni jõuavad, siis ma olen kuulnud nendelt riikidelt erinevaid trajektoore. On üks erand: see on Luksemburg. Luksemburgile on tehtud teadlik erand, sellepärast et arvestades Luksemburgi SKP-d ja nende kaitseväe eripära, on Luksemburgi panus NATO kollektiivkaitsesse hoopis teist laadi kui ülejäänutel. Luksemburg panustab – lihtsalt kaks näidet – kosmoseprogrammivõimekusega ehk satelliidivõimekusega ja nad panustavad ka lennukite hooldusega. Hoopis teist tüüpi panus, sest Luksemburgil ei ole klassikalises mõttes armeed. Ja seetõttu, kas nad jõuavad 2%-ni 2027., 2028. või 2029. aastal, on väga raske öelda. Aga ma olen näinud ka graafikuid, kus [mõni riik] on deklareerinud, et nad jõuavad sinna aastal 2030. Selline projektsioon on võetud, [iseasi], kuidas ja kas üldse keegi sinna jõuab. Nendes valitsustes ma kahjuks ei ole ja kärbsena seina peal ei istu, et teada saada, mida nad tegelikult arutavad.

Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Suur tänu selle ettekande eest! Kõigepealt tahaks tunnustada, et te jätkate seda joont, mis algas nende erakorraliste rahasüstidega, kõrvaldamaks omaaegse jõukohase riigikaitse [kontseptsiooni] tekitatud kahju. Kava jätab hea mulje. Selliseid kavasid ei ole kerge teha, sest sa pead selle siduma tänapäevaga ja oskama ennustada tulevikku. Aga kava on tervik, olulisel kohal selles on õhukaitse ja ka liitlassuhted. Nagu viitab sõna "riigikaitse", kaitse on meie eesmärk, millest kõik algab. Ja õhukaitse on väga tähtsal kohal. Aga ma küsin nüüd viimasel ajal meedias olnud debati kohta, kus jutt on olnud moonahankest. Eesti roll on selles nii suureks tehtud, et aeg-ajalt on minu käest küsitud, mida siis NATO teeb. Õnneks teie kava vastab sellele küsimusele. Aga kas sellisteks kõhklusteks on ka mingit alust?

Aitäh! Ma saan kinnitada seda, et valdav enamus liikmesriike NATO-s panustab just nimelt ka võimetesse. Üks asi on see, et sa tõstad lihtsalt riigikaitsekulutusi. Aga riigikaitsekulutus võib minna ka ainult näiteks palkade tõstmiseks või olemasoleva tehnika hoolduseks, uut võimet sa ei saavuta. Muidugi meie oleme selles mõttes NATO riikide seas eeskujuks oma enam kui 50% raha suunamisega just nimelt väevõimesse või võime loomisesse. Ja me kindlasti kogu aeg kutsume üles ka oma liitlasi keskenduma just väeloomele, sellepärast et ilma väeloometa me uut võimet ei saavuta. 

Kui nüüd vaadata liikmesriikide otsuseid ja olles ka kohapeal näinud meie lähedase naabri Rootsi viimaseid realiseerunud otsuseid, ma võin küll kinnitada, et ainuüksi Rootsi ja Soome liitumine on andnud meile väga tugeva lisagarantii. Üks väike näide lihtsalt: Soome panustamine F-35-tele üleminekul, tervelt 64 F-35 meie piirkonnas. Või siis rootslastel kaugelt üle 100 samasuguse tipptehnoloogilise relvasüsteemi kasutuselevõtt. Ja Poola on muidugi teinud meeletu-meeletu investeeringu, mille tulemuse nad saavad kätte nelja-viie aastaga. See on meeletu hüpe ja see meie Läänemere piirkonna võimekust ja valmisolekut kindlasti parandab. Kõik liitlased on vähemalt poliitilistes sõnumites väga selgelt deklareerinud, et uued regionaalsed kaitseplaanid, mis Vilniuses heaks kiideti, peavad olema rakendatavad. Aga me ei saa neid rakendada muidu, kui meil ei ole uut väevõimet. Noh, asi hakkab tipust pihta. Kui tipus on öeldud, et tuleb, siis järelikult all vägi käitub samamoodi.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Alustan üldisemast, kuid küsin konkreetselt. Island ei kuulu Euroopa Liitu, aga Island oli NATO organisatsiooni asutajaliikmete hulgas. Islandil ei ole oma armeed, ometi ülemaailmses rahuindeksis on Island esikohal. Viimasel rahvusvahelisel kohtumisel, kus ma esindasin Riigikogu, tegid Islandi kolleegid sellise ettepaneku, et kas ei oleks võimalik hakata mõtlema põhjala armee loomisele. Nad tunnetavad, et nende riigis on kaitsetahe väga tugevasti kasvanud, nad saavad väga hästi aru ka Ukrainast, rääkimata Balti riikidest. Aga sinu käest ma, hea minister, tahan küsida: kas sinu tasandil on ka nendel teemadel kunagi juttu olnud? Su kolleeg [Taanist] Poulsen käis meiega vestlemas, aga ta läks enne ära, kui islandlased selle ettepaneku tegid.

Aitäh selle väga hea küsimuse eest ja Islandi mainimise eest! Nüüd ma pean natukene täiendama oma kõnet, sellepärast et ma tegin natukene liiga Islandile. Islandi lipp on meie liitlaste lippude seas siin Eestis esindatud. Nad ei osale küll suurelt – ühe esindajaga –, aga nad on kohal. Island on neljas riik, kes meil siin kohal on. 

Nüüd, Islandil on teatavasti kaitse- ja välisminister ühes isikus. Proua Gylfadóttir on tegelikult suurepärane kolleeg nii mulle kui Margus Tsahknale. Ja tõepoolest, nende panus ja nende abi ka näiteks Ukrainale on olnud märkimisväärne. See, et nad tõepoolest oma geograafiast tulenevalt on üsna turvalises paigas, ei tähenda seda, et nad ei räägi kaasa. Nad räägivad kaasa, nende baase kasutatakse ja kindlasti on Island väga hea liitlane. 

Mis puudutab regionaalset armeed, siis selle kohta ma ütleksin niimoodi, et me oleme keskendunud praegu regionaalsuse poole pealt eelkõige JEF-formaadile. See on Joint Expeditionary Forces, mille ellukutsujaks oli Suurbritannia. Seal me oleme püüdnud hoida võimalikku vahefiltrit, et me vajadusel [tegutseme], olles telefoni kaugusel – me ei pea formaalselt kogunema näiteks Brüsselis, et artikkel 5 käivitada või midagi muud teha. Kui peaks olema mingi tõrge näiteks artikkel 5 käivitamisel, siis JEF-riigid saavad omavahel – need on Põhjala, Balti riigid ja Suurbritannia – otsused kiiresti teha ja üksteist vajadusel abistada. Ka sõjaliselt. 

Nii et jah, regionaalsem koostöö on, aga seda ma ei ole kuulnud, et Island oleks eraldi seda põhjala armeed välja käinud. Mina olen alati öelnud seda, et ma pigem ei sooviks rääkida Euroopa Liidu armeest või põhjala armeest eraldi, vaid keskenduks NATO tugevusele ja nendele formaatidele, mis meil on. Iga täiendav formaat tegelikult teeb asja segasemaks. Ja kui riigikaitses midagi on selge, siis see on see, et segasust ei tohi olla.

Margit Sutrop, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Suur aitäh kõigepealt selle ülevaate eest ja võimsa niisuguse tunde tekitamise eest, et Eesti tegeleb oma kaitsevõime arendamisega. Tahaksin tunnustada ministrit selle eest, et Eesti püüab rohkem tähelepanu pöörata sellele, et Ukrainat aidates ka meie oma kaitse[tööstuse] toodangut kasutataks ja sinna viidaks. Minu küsimus puudutab seda, et kui tugev on praegu Eesti kaitsetööstus ja kui palju valitsus selle arendamiseks teeb. Ja võib-olla spetsiifilisemalt: kui palju tegelikult on meie kaitsetööstuse arendamisse ja innovatsiooni tekitamisse kaasatud Eesti teadusasutused ja teadusmahukad ettevõtted? Kas te näete siin niisugust suuremat koostöövõimalust? Ma ei pea silmas ainult tehnoloogiat, vaid ka isegi humanitaar- ja sotsiaalteadusi, mis teatavasti kaitsetahte tekitamisse samamoodi saavad palju panustada.

Aitäh, väga oluline tähelepanek! Kõigepealt lühidalt kaitsetööstusest. Eesti kaitsetööstus on kasvanud viimase paari aastaga igal aastal peaaegu kaks korda. Meie ambitsioonikas eesmärk on kasvatada kaitsetööstust veel rohkem kui kaks korda lähema kahe-kolme aastaga, et me jõuaksime circa miljardilise käibeni. Eesti kaitsetööstus on praegu … Noh, kaitsetööstuse liit kindlasti oskab väga täpseid numbreid öelda, ma püüan neid peast nimetada. Eelmise aasta käive kaitsetööstuse liidus oli umbes 400 miljonit. Kindlasti see potentsiaal on olemas mitmel põhjusel. Enne siia parlamendisaali tulekut käisin ma ühes ettevõttes, mis on dual use- või kahetise suunaga: nad teevad nii tsiviilasju kui militaarasju. Ma pean seda potentsiaali väga suureks. 

Eestis on praegu Prantsuse kaitsetööstusettevõtete delegatsioon. Praegu on neil juba kohtumised ja homme on demopäev, kus Eesti kaitsetööstusettevõtted tutvustavad ennast Prantsuse kaitsetööstusettevõtetele. Minu sõnum on olnud Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule väga tugevalt see, et kus iganes te vajate uste lahti tegemist poliitilisel tasandil, me oleme olemas. Ma olen käinud teadlikult selle pärast suurtel kaitsetööstusmessidel Eesti kaitsetööstusettevõtetega koos. Nad arenevad päris kiiresti ja kindlasti kõik kontaktid, mida ma saan poliitilisel tasandil, ma annan neile alati edasi. Olen rõhutanud igal kohtumisel, et isegi kui näiteks Lockheed Martin, suur korporatsioon, ei ole valmis tooma kogu oma tootmist Eestisse, siis siin on võimalik teha teadusarendust, siin on võimalik teha teatud spetsiifilisi töid, näiteks kaableid. See ei ole üldse kaitsetööstus, aga kaablitööstus on Eestis väga tugev. Või näiteks erinevad kas siis 3D-printimised või CNC-pingid või mis iganes. Selles mõttes on võimalik spetsiifilisi töid teha, kas või allhankena. 

Ja teine pool: kui vaadata seda, mis me oleme uues koalitsioonis kokku leppinud, siis see 0,25% Ukraina abiks läheb Eesti kaitsetööstusettevõtete kaudu. 

Ja kolmandaks, mille ma palusin koalitsioonileppesse panna ja mis leidis toetust, oli see, et me üha enam proovime kasutada lokaliseerimist ja vastuoste. See lokaliseerimine on sihtsuunitlusega just nimelt teadus- ja arendustegevusele. Ma toon teile ühe näite, kus me tegelikult kasutame teadust ja arendust ikkagi palju: see on Kaitseväe Akadeemia. Kui meil on ministeeriumipoolsed grandid või ministeeriumipoolsed kaitsetööstuse innovatsiooni toetused, siis need lähevad kõik Kaitseväe Akadeemia juures olevasse rakendusuuringute keskusesse nii-öelda valideerimisele. 

Nii et selles mõttes, jah, teadus- ja arenduspool on meil tugevalt töös. Aga me Kaitseväe juhataja ja kaitsetööstuse liidu presidendiga rääkisime alles eelmisel nädalal, et me peame rakendusuuringute keskuse võimekust suurendama, sest uusi ideid tuleb tööstusest päris palju. Nii et tegeleme sellega hoolega. Ja kindlasti on, ma usun, ka ülikoolidel võimalik meile appi tulla.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma arvan, et te olete minuga nõus, et strateegia üheks võtmepunktiks võiks olla ja peaks olema tsiviilkaitse, meie inimeste kaitsetahte suurendamine, ja, ütleme niimoodi, kaitseteadlikkuse või -teadmuse suurendamine. Te ehk mäletate, me korra suhtlesime siin infotunnis ja ma väljendasin arvamust, et Eesti riik peaks inimesi vähem hirmutama võimalike sõjakonfliktidega ja rohkem tagama seda, et kõik Eesti elanikud oleksid teadlikud, mida sõjakonfliktis teha, kuidas käituda. Minu küsimus ongi see: kuidas teile tundub, kas meie inimesed on teadlikud, kuidas kriisioludes käituda? Ja kuidas seda teadlikkust tõsta?

Aitäh! Ma olen üsna veendunud, et see teadlikkus iga päev kasvab. Ka nendes kriisides me oleme näinud, et üks asi on see, et puhtfaktiline tõestus on Kaitseliiduga liitujate arv. Inimeste teadlikkus saab selgelt parandatud erinevate koolituste abil. Teine pool on seesama parlamendi tehtud otsus muuta riigikaitseõpetus koolidele kohustuslikuks. Nüüd on järgmine debatt see, kas see peaks olema õpilastele kohustuslik või mitte ehk siis riiklikus õppekavas kohustuslik või mitte.  

Mul on väga hea meel, et meil sai valmis uus riigikaitseõpetuse õpik. Soovitan siiralt kõikidel Riigikogu liikmetel see kätte võtta ja seda lugeda, see on täiesti hea sissevaade riigikaitse toimimisele ja ka laiapindsele riigikaitsele. Teiselt poolt on mul väga hea meel, et me uues koalitsioonileppes leppisime kokku, et kui me eraldame julgeolekule lisaraha, siis see ei ole ainult Kaitseministeeriumi, vaid ka Siseministeeriumi valitsemisala. Näpuotsaga [läheb raha] ka teistele, kes tegelevad laiapindsusega, aga peamiselt Siseministeeriumile ja selleks, et elanikkonna kaitsevõimekust tõsta.  

Nii et eks see on natuke nagu Tallinna linnaga, et kunagi valmis ei saa, kogu aeg peab tegutsema. Sellepärast ma oma kõnes ka ütlesin, et meil ei ole kunagi hetke, et loorberitel puhata. Aga parlamendi liikmetel kindlasti oma valijatele on võimalik ka seda öelda. Näiteks sedasama riigikaitseõpetuse õpikut ma siiralt soovitan. 

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tänan väga selle suurepärase ettekande eest. Tulejõud tõuseb metsikult ja me panustame riigina targalt üha enam kaitsetööstusse. Tundub, et kõik läheb väga hästi. Aga Ukrainast me õpime seda, et sõda käib kuues lahinguruumis: maal, merel, õhus, kosmoses, küber- ja inforuumis. Ja kui te viitasite siin avaliku arvamuse uuringule, siis avaliku arvamuse uuringus küsitakse Eesti elanikkonna käest, millised on kõige suuremad ohud turvalisusele. Ja sõjalised rünnakud on olnud kuuendal ja seitsmendal kohal. Esimene on valeuudiste levik, teine küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste ja ettevõtete ning ka elanike vastu ja siis kolmas on välisriigi sekkumine meie elulaadi ja valitsemisse, mis on kahe esimesega seotud. 

Ja nüüd mu küsimus on, et mida siis nende hirmude ja ohtudega teha. Te ei ole ju kaitseväeminister …

Aitäh, hea kolleeg!

… te olete ikkagi kaitseminister.

Aitäh, Peeter! Sinul on kindlasti kommunikatsiooniga väga palju kogemust, ma võiksin hoopis küsida sinu käest. Aga ma ei soovi küsimusele küsimusega vastata. Ma olen üsna veendunud, et parim relv desinformatsiooni vastu on avatus, aus ja adekvaatne informatsioon. Ma arvan, et see peaks olema meie kõigi lähtekoht, et me räägime asjadest nii, nagu nad on. Ja kui keegi on meie vastu toime pannud ründe, on see siis desinfo- või küberrünne, siis me lööme selle nii-öelda lõhki, lööme avatuks ja anname sellest avalikkusele teada. 

See oli ka näiteks põhjus, miks pärast siseministri ja ühe ajakirjaniku auto ründamist politsei avalikustas info, et näete, me oleme nad kätte saanud, me oleme tuvastanud sidemed. Loomulikult kohus peab selle lõpuks ka tuvastama. Aga desinfo- ja küberrünnete ja kõikide selliste hübriidrünnete puhul on avalikkuse teavitamine ikkagi võtmekoht. Nii et hoiame avatust, räägime nii palju, kui võimalik. Muidugi on riigikaitse valdkonnas kahjuks ka asju, mis jäävad punase templi alla. Nagu ma ütlesin eile ka rahvusringhäälingus, ma olen sügavalt veendunud, et me ei pea oma vastase elu väga lihtsaks tegema. Olgu neil ka kaevamist.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus on Nursipalu harjutusvälja arendamise ja koostöö kohta kohalike elanikega. Kõigepealt aitäh selle eest, et teatud formaadis see koostöö on päris hästi sujuma hakanud. Ma pean silmas ametnikke ja organisatsioonide esindajaid. Aga kus on küll väga palju puudujääke, on erinevate avalike uuringute tulemuste esitlemine. Näiteks mürauuringu puhul sisuliselt ei ole asjad loetavad ja lõpuks nad kaovad üldse kodulehelt ära. Kui te jagate minu muret, siis mida võiks selleks teha, et see koostöö paraneks?

Aitäh! Ma küll ei tea, et oleks midagi ära võetud kodulehelt. Aga kui teil see info on, siis räägime sellest pärast. Ei, me ei varja midagi. Kui on avalik uuring, siis on see avalik, ja kui sellest uuringust on näha, et on mõjud, siis on meie ülesanne neid mõjusid vähendada. Selles mõttes Nursipalu vajab nii nagu iga teine harjutusala tähelepanu ja inimestega suhtlemist. Näiteks praegu maade soetamisel, nii nagu ma siin Riigikogus olen öelnud, me kõigepealt soetame maatükid ala sees, siis vahetute naabrite omad, kui selleks on soovi. Praeguseks me oleme juba soetanud portsu kinnistuid, mis on vahetult piiri naabruses, ja sellest tulenevalt korrigeerime lähiajal ka piiri. Noh, see oli ju teada. Algusest peale me ütlesime, et me peame kõigepealt tegema hindamised ja siis vastavalt sellele, kuidas maatükid on soetatud, peame piire korrigeerima. Kindlasti Nursipalu on meile vajalik, sellest me kahjuks ei pääse. Aga sellele, et kohalikega hea koostöö jätkuks ja laabuks, loomulikult sina kohalikuna saad ka palju kaasa aidata. Meie oleme avatud.

Tõnis Lukas, palun!

Härra minister, aitäh hoogsa ettekande eest! 80 aastat tagasi, 1944. aastal, kui Punaarmee Eesti piirile lähenes, otsustas Saksa okupatsiooni ajal põranda alla läinud Eesti rahvuslik liikumine haarata relvad ja peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus mehi mobilisatsiooniga ühinema ja piirikaitserügementidesse minema. 80 aastat tagasi toimusid otsustavad lahingud. Punaarmee oli juba Eesti alal, aga rahvusväeosad võitlesid mitmel pool ja avaldasid vastupanu, kui sakslased olid läinud. See andis Otto Tiefi valitsusele – Uluots [nimetas ametisse] Otto Tiefi valitsuse, mis meie järjepidevust hoidis – võimaluse heisata sinimustvalge lipp, see andis kümnetele tuhandetele võimaluse põgeneda punaterrori eest läände. Kuidas teie ja Kaitseministeerium väärtustate 80 aastat hiljem nende vabaduse eest võidelnute mälestust?

Aitäh! Esimene tähelepanek on kohe seoses Otto Tiefiga. Ma arvan, et ka sina olid valitsuse liige, kui me kümme aastat tagasi käisime Otto Tiefi viimase valitsuse istungi toimumise kohas ehk Põgari-Sassi [külas]. Ja täpselt samasugune istung toimub muuseas meil nüüd. (Saalist öeldakse midagi.) See toimus ka viis aastat tagasi, just. Iga viie aasta tagant Vabariigi Valitsus Põgari-Sassi külas koguneb. See on minu arvates väga kena traditsioon. Ma arvan, et kindlasti Otto Tiefi teod on Eesti ajaloos miski, mida me ei tohi unustada.  

Nüüd, kui sa küsid nende võitlejate kohta, siis eks meie ajaloos on väga palju erinevaid seikasid, erinevaid võitlusi ja erinevaid lahinguid. Neid sinu nimetatud võitlusi ja lahinguid on meeles peetud, nii nagu ka teisi. Meil ei ole praegu sel teemal ühtegi eriüritust planeeritud, peale selle, et Vabariigi Valitsus tervikuna läheb seda sümboolset istungit pidama Põgari-Sassi küla pastoraadihoonesse. Meil on vabadusvõitlejaid ju olnud kogu aeg. Me oleme alati pidanud vabadusvõitlejaiks ka neid inimesi, kes meile vabaduse tagasi tõid 1980-ndate lõpus, 90-ndate alguses. 

Meelis Kiili, palun!

Austatud juhataja! Hea minister, aitäh sisulise ettekande eest! Seal oli ka liitlaste osa ja minu küsimus lähebki nagu liitlaste valdkonda. See on hea, et meil on pikaajalised lepingud liitlaste kohalolekuks Eestis. Samas, mõneti erineb meie lähenemine Poola, Leedu ja Soome lähenemisest. Nemad on võtnud fookusesse selle, et liitlaste kohalolek oleks pikem, [nad oleksid kohal] koos peredega ja integreeruksid regionaalsesse majandusse ja eluollu. Kas meil on sarnane ambitsioon või kava, et meie strateegilised partnerid jääksid siia kauemaks ja oleksid nagu rohkem integreeritud meie ühiskonna tegevustesse?

Aitäh! No ma peaks täpsustama, et Poolas ja Leedus on tõepoolest nii. Poolas asub Ameerika Ühendriikide korpuse [staap], sealt juhitakse [maaväe] V korpust. Leetu tuleb kahe-kolme aasta pärast sakslaste brigaad. Soomes sellist poliitilist otsust ei ole tehtud, et sinna tuleb päris püsivalt brigaad, küll on Soome valitsus teinud otsuse anda oma teatud baasid liitlastele kasutada, nii nagu ka meie. 

Meie puhul, kui ma vaatan riigikaitse arengut, siis teades seda, et brigaadi täielik väljaehitamine tähendab 7000 – 10 000 inimest siia – see tähendab peresid, see tähendab lapsi, see tähendab koolimaja ehitamist, no põhimõtteliselt Paide linna ülesehitamist –, siis ma eelistan hetkel seda mudelit, mille me oleme valinud. Meile on määratud Briti brigaad meie diviisi koosseisus ja liitlaste pataljon meie 1. brigaadi koosseisus ja ameeriklaste pataljon 2. brigaadis. Keskenduks meie maksumaksja raha panemisel siiski enda väevõime suurendamisele ja väeloomele. Kui me ühel hetkel jõuame sellisesse staadiumisse, et võiksime justkui öelda, et meie oma vajadused väeloome arendamisel on kõik saavutatud, siis me võiksime arutada, kas liitlased võiksid ka püsivalt terve brigaadi ulatuses siin olla. 

Aga meenutan veel kord, iga päev on Eestis suurusjärgus 2000 liitlast. 2000, iga jumala päev! Seda ei ole üldse vähe, see on juba pool brigaadi.

Mati Raidma, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Hea minister, tänud ka minu poolt faktitiheda ettekande eest! Tulles tagasi riigikaitse rahastamise juurde ja teadvustades vahet võimaluste ja vajaduste vahel, küsin: kui kaugel me oleme võimalustest kaasata ühispanustamist? Ma pean eelkõige silmas Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu potentsiaalseid finantsilisi vahendeid.

Aitäh! Nagu Riigikogu teab, on põhimõtteline otsus, et Euroopa Liit on kaitseteemad jätnud liikmesriikidele. Kaitsekoostöö formaadiks on NATO. Ma tuliselt seda toetan, et hoida kaitses fookust ikkagi ühel formaadil, milleks on NATO. 

Nüüd, mida Euroopa Liit teha saab? Ma olen ka tuliselt seisnud selle eest, et need ühised vajadused ja võimearendused, mida me kõik vajame, näiteks laskemoon, näiteks õhutõrje, näiteks ka piiri turvalisus, kui me räägime laiemalt – lisaks sisevaldkonnale ehk klassikalisele piiri turvalisusele ka piirirajatised, nimetame seda siis Balti kaitseliiniks või nüüd juba nii-öelda idakaitseliiniks, kui sellega on liitumas ka Soome ja Poola –, siis need on asjad, kus me tegelikult saame Euroopa Liidu ühisest rahakotist heas mõttes nõuda ühispanustamist. Sest kui idapiir on lukus, siis on ka Berliinis ja Pariisis turvaline. Nii lihtne see ongi. 

Ja mul on väga hea meel, et taas valitud komisjoni president Ursula von der Leyen on käinud välja idee 500 miljardi suunamisest Euroopa kaitsesse. Meie oleme täiendanud seda ideed ja öelnud, et sellest 500 miljardist peaks 100 miljardit minema kõige kriitilisemate vajaduste ehk laskemoonavarude ja õhukaitse parandamiseks. Nii et ootan huviga, kes saab uueks kaitsevolinikuks. Kõlakaid on erinevaid, ei taha enne spekuleerida, kui inimene on ametisse määratud. Ja siis juba, mis on uue komisjoni positsioon: kas see 500 miljardit võetakse töösse või ei võeta, kas selle katteks räägitakse Euroopa kaitsevõlakirjast või mingist muust mehhanismist, liikmesriikide panusest. Aga igal juhul jah, me toetame seda, et selliste ühiste, kõiki puudutavate meetmete jaoks võiks olla ka Euroopa Liidus oma kaitserahastus, pluss muidugi kaitsetööstuse arendamine, mis on Euroopa Liidu pädevuses.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teiegi kõnes klišeena kõlanud lause, et Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem – sellele on võimatu vastu vaielda. Ainult et seda tuleks täiendada selge lausega, et sellest on liiga vähe. Aga sellest on ka tänane koalitsioon aru saanud ja lapsuke on nimetatud laiapindse julgeoleku maksuks. Te küll, ma saan aru, endiselt erakonnaski vaidlete, kuidas seda sisustada. Aga minul on küsimus: kuidas te olete kokku leppinud ja kuidas teie aru saate, kui palju ja millisel aastal sellest laiapindse julgeoleku maksust kaitsevaldkonda täiendavat raha tuleb, sealhulgas moona soetamiseks, ja kui palju teie teadmist pidi muudeks laiapindseteks otstarveteks raha läheb ja millistel aastatel?

Aitäh! Ma mõistan, et ma ei rahulda teid oma vastusega, aga ehk kannatame veel nädalakene või poolteist. Me lööme need numbrid kokku ja siis saame seda teile presenteerida. Mida ma võin teile öelda, mis on see põhimõtteline arusaam? Kõikidel koalitsioonierakondadel on arusaamine, et jah, nii riigikaitse poolele kui laiapindse siseturvalisuse poolele – mõlemale poolele raha läheb. Mis on täpsed summad, see sõltub väga palju sellest, kui palju me peame kinni pidama Euroopa Komisjoni eelarve trajektoorist. Aastatevaheline jaotus – praegu, indikatiivselt ma nii palju saan öelda, et see puudutab kõiki kolme aastat ehk siis 2025, 2026 ja 2027 saavad kõik kaetud täiendava rahasummaga. 

Mis Kaitseministeeriumi puudutab, siis meie omalt poolt oleme püüdnud anda objektiivse hinnangu võimaliku moonasoetuse tarneaegadele. See näitab praegu seda, et ega järgmisel aastal väga palju [lisa ei tule] sellele, mis me praegu oleme juba soetanud. Meenutan, et meil siiski on suurusjärgus 2,3 miljardit vahendeid kasutada. Neid lepinguid me oleme teinud ja teeme kogu aeg. Need kanduvadki järgmisesse aastasse, üsna paljud. Nii et uut värsket raha järgmisesse aastasse proportsionaalselt tuleb kindlasti vähem kui aastatesse 2026 ja 2027. 

Katrin Kuusemäe, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Hanno! Siiani on enamus kaitsetööstuse toodangu hankeid läinud Eestist välja. Oma kõnes sa ütlesid, et oleme võtnud eesmärgiks hakata tootma kaitsetööstusele vajalikku Eestis, see annab meie kaitsetööstusele võimaluse kasvada, luues töökohti ja jättes maksumaksja riigikaitsesse panustatud maksud üha enam Eesti majandusse. Kas sa oskad juba täna öelda, kui suur on välisinvestorite huvi tulla Eestisse oma tööstust looma?

Aitäh! Jah, see on õige küsimus. Kaitsetööstuse vaates tuleb vaadata kahte poolt. Üks on see, mida me Eesti maksumaksja vahenditest Ukraina abistamiseks Eesti kaitsetööstusesse suuname. Ja teine pool on see, kui suur on investorite huvi tulla Eestisse. Tõsi on see, et investorite huvi on suur. 

Mis on meie kitsaskohad ja mida see saal siin saab lahendada, on esiteks relvaseaduse teatud piirangud. Neid riigikaitsekomisjon arutab järgmisel nädalal. Ma loodan, et suur saal toetab muudatusi. Ma tulen nende muudatustega siia suurde saali. Me peame relvaseadusest võtma ära teatud piirangud, mis puudutavad just nimelt moonatootjate siia asumise kitsaskohtasid. 

Ja teine probleem on kindlasti kõik, mis puudutab planeerimist. Planeerimine koos erinevate keskkonnamõju hinnangutega on praegusel ajal nii keeruline pudelikael, et isegi kui on parim tahtmine Eestisse näiteks moonatööstus rajada ja kui me räägime suurekaliibrilisest moonast, siis reaalsus on see, et kui me eriplaneeringu, mille me algatasime kaitsetööstuspargi jaoks, saame valmis järgmise aasta suvel, siis vähemalt aasta-poolteist läheb veel projekti kinnitamiseks, ehitusloa saamiseks ja siis ka ehitamiseks. Nii et see protsess on selgelt liiga aeglane. 

Ma kutsun kõiki Riigikogu liikmeid üles kaasa mõtlema kahel teemal: planeeringud ja relvaseaduse piirangud. Me peame saama siia välisinvestoreid tuua. Kui me neid piiranguid ära ei võta, siis on väga keeruline siia kedagi tuua, sest Euroopa ja kogu maailm tegelikult on siin investorite jaoks täpselt samal kaalukausil. Meil muidu seda eelist ei ole, millega neid siia meelitada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Algatuseks peaks ütlema, et see paber, mis meile täna siin ette on antud, saabus alles üleeile, 10. septembril, ja 2023. aasta ülevaate kohta. Ma arvan, et viisakas oleks sellise olulise teema korral anda natuke varasemalt teada. Siis oleks saanud ka süveneda ja vaadata nendesse tahkudesse sisse. Kui ma nüüd loen seda paberit, siis päris uusi algatusi on. Märtsis algatasime "Miljon mürsku Ukrainale". Sellest te ei rääkinud, kui palju me oleme juba ära saatnud või kogu Euroopa on saatnud. See on jäänud seisma. Numbriliselt oleme kahe aasta jooksul andnud Ukrainale 500 miljonit, kas siis 2022. ja 2023. aastal 250 miljonit aastas, mis on päris suur number. Aga ma küsin seda. Siin ei ole sõnagi Kaitseliidust ja sellel teemal, kuidas me suurendame nende võimekust ennast treenida, sinna varustust juurde saada. On suurendatud isikkoosseisu, aga milline on Kaitseliidu roll? Kus [ettekande] osades see paikneb?

Aitäh! No see, et ta siin sellise kakslehena teie ette tuleb, ülevaatena ja faktilehena, see on, olen mina aru saanud, pikaajalise strateegia vorm. Minister annab pikema ülevaate oma kõnes ja Riigikogu liikmed saavad sellise faktilehe või kakslehe taustaks. 

Kaitseliidust ma hea meelega räägin. Kaitseliiduga on selline eelarve kasvu trajektoor meil enam-vähem kokku lepitud. Loomulikult sõltub palju riigieelarvest, aga põhimõtteliselt me oleme kokku leppinud, et igal aastal Kaitseliidu rahastamine suureneb. Eraldi kokkuleppe tegime nüüd juba vist üle-eelmisel aastal miljoni euro suunamiseks noorteorganisatsioonidele, et just nimelt noorte tegevust tõhustada. Nii et võin kinnitada, et Kaitseliit on rahastatud, saab oma õppusi ja ka järelkasvutööd kenasti teha.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma sain hea ülevaate, kuidas me valmistume konventsionaalseks sõjaks. Järgmine sõda aga ei pruugi konventsionaalne sõda olla, siin juba korra sai mainitud, et see võib olla hoopis küberruumis. Keegi ei oska öelda, kui suured on inimohvrid, aga paratamatult, kui kõik süsteemid rivist välja langevad, siis inimohvrid tulevad. Minu küsimus ongi, et me oleme kaitsekuludesse panustanud ja panustamas, ühiskonnas on väga tugev toetus sellele. Kui palju sellest rahast läheb võimaliku konventsionaalse sõja pidamiseks, laskemoona ja relvade ostmiseks ja kui palju sellest on planeeritud meie küberturvalisuse parandamiseks? Kas te natukene annaks sellest ka ülevaadet? 

Aitäh! Muidugi tuleb hübriidohtudega ja küberohtudega tegelemisel arvestada asjaolu, et ükskõik, milline on hübriid- või küber[ründe] otsene mõju, ilma territooriumit kontrollimata ei ole võimalik meilt vabadust ära võtta. See tähendab seda, et ikkagi seesama konventsionaalne pool – seesama raud, needsamad inimesed, nende väljaõpe – peab olema esikohal. Midagi ei ole teha, me peame oma maad ikkagi kontrollima nii, et piir on lukus ja me kontrollime ise siin toimuvat. Küberohtudega – ma pean vaatama, kas mul on see kaasas … Lihtsalt, küberi puhul on see teema, et me peame aru saama – see on nüüd hea näide laiapindsusest –, et meil teatavasti küberohtude ja küberintsidentidega tegelevad nii Riigi Infosüsteemi Amet, kes on selline tsentraalne asutus, kui ka kõik riigi infomajad ehk IT-majad, samuti küberväejuhatus ja küberkaitseliit. Nii et siin on selline ülimalt laiapindne pool, pluss kõik eraettevõtted. Küberrünnete eest ei ole nii-öelda kuidagi eemal ka ükski tavaline eraettevõte. Nii et küberteadlikkus, küberhügieen on miski, millest tegelikult kuidagi mööda vaadata ei saa. 

Aga nüüd spetsiifiliselt Kaitseministeeriumi küberi poole pealt ma saan välja tuua kaks asja: need ongi küberväejuhatus ja küberkaitseliit. Aga loomulikult need summad meie kogu 1,34 miljardi sees on suhteliselt väikesed. Aga jällegi rõhutan siinkohal seda laiapindsust ja meie väga head erasektori panust küberhügieeni tagamisel.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! "Piir on lukus" oli praegu väga hea väljend minu küsimuse kontekstis. Me teame, et väga suurt rolli mängivad kaasaegses sõjas igat laadi raketid, aga maa peal toimub ka sõda. Kas te leiate, et Eestil oleks vaja ehitada selline kaitsevöönd, taoline, nagu oli Soomes Mannerheimi liin? Kas see aitaks kaitsta Eesti riiki?

No iga kaitserajatis moel või teisel on abiks. Loomulikult see peab olema targalt tehtud. Selles mõttes, et ei ole kindlasti mõtet ehitada midagi … Ei taha siin kolme põrsakese paralleeli tuua, aga kui Nihv-Nihv, Nuhv-Nuhv ja Nahv-Nahv endale maju hakkasid ehitama, siis üks maja püsis ja teised ei püsinud, aga olid ka maja nime all. Me peame olema targad ja me peame maksumaksja vahendeid kasutama väga efektiivselt. See mudel, mille me oleme valinud – ma toon siin näiteks sellesama Balti kaitsevööndi. Me teeme Balti kaitsevööndi tegevusi teadmises, et need aitavad meid kriiside ajal. Need on tegevused, mille me saame teha ära rahuajal, säästmaks aega – eelkõige aega – kriisi ajal. Nii et seda laadi tegevusi me teeme.

Loomulikult me teeme ka muid tegevusi, mis inimesi puudutavad. Eile näiteks sai alguse kriisireservi tegemine. Me võtsime reservistidest väljaõppe saanud sõjaväepolitseinikud ja tõime nad õppuse abil tagasi ja andsime nad pärast formeerimist sisekaitsejõududele. Politsei teeb nendega nüüd kuni reedeni täiendavat väljaõpet just nimelt massirahutuste puhuks, piiriintsidentide kõrvaldamiseks ja nii edasi. Need on tegevused, mida me sisuliselt teeme. Me teeme Balti kaitsevööndit, me teeme kriisireservi. Loomulikult on ka muud tegevused, mis avalikku ruumi ei jõua – piirikaitseks ja palju muud.

Nii et veel kord: ma nagu ei tahaks ühtegi sellist kõlavat nime kasutada nagu Mannerheimi liin või Maginot' liin või midagi muud. Selle Balti kaitsevööndi kohta [on öeldud], et Maginot' liinist mindi kõrvalt mööda, et kas see on sarnane. Tegelikult selle loogika on ikkagi selles, et need tegevused, mis seal on planeeritud, algavad Narva-Jõesuust ja lähevad välja Suwałki koridorini. Kuskilt väga mööda ei saa. Ja teiseks on nüüdseks plaan, et ka Soome ja Poola liituvad selle initsiatiiviga. Nii et see liin läheb Norra piiri äärest kuni alla Lõuna-Poola tipuni.

Ando Kiviberg, palun!

Aitäh, härra juhataja! Suur tänu, härra kaitseminister, selle asjaliku ülevaate eest, mille te andsite! Mul on võib-olla pisut ebamugavat sorti küsimus. Kõik me oleme pannud tähele, kuidas Ukrainas ei õnnestu, eks ole, lennukeelutsooni kehtestada, kuidas, veelgi enam, Ukrainaga piirnevate liitlasriikide territooriumidele sajab aeg-ajalt maha rakette ja droone, mida mingil põhjusel NATO liikmesriikide õhukaitsjad ei taha puudutada, kui nad õhus on. Kas meile ei või terendada olukord, kus me küll soetame endale vastase kauget tagalat mõjutavad relvad, kuid leiame ennast ühel hetkel olukorrast, et kui peaks puhkema sõjaline konflikt, siis me ei tohi neid sihtmärke seal kaugel tagalas lüüa, sest tootjariigi valitsus on meile selle keelanud?

Aitäh! See ei ole kuidagi ebamugav küsimus, see on praktiline küsimus ja see on eluline küsimus. Loomulikult, kui me sõlmime relvaostulepinguid, siis me neid tahke peame ka silmas. Meil peab olema ikkagi võimalus kasutada meie käsutuses ja kasutuses olevat relvastust, nii nagu meie õigeks peame. Aga loomulikult tuleb arvestada ka seda, mis me oleme ühiselt NATO‑s kokku leppinud. Selle jaoks needsamad regionaalsed kaitseplaanid ongi tehtud ja selle jaoks on need ka punased dokumendid, et meie Kaitsevägi ja meie liitlased teaksid käituda ühtemoodi. See on nagu käigud malelaual. Ei saa olla niimoodi, et sa teed etturiga neli sammu edasi, kui lubatud on alguses kaks ja siis edasi üks. Malelaud peab kogu formatsioonis vastu pidama. Kui sa ühes kohas [vaenlase] kaitseliinist läbi lased, siis on kaotus üsna kiire. Seetõttu me peame oma liitlastega ühte sammu käima. Loomulikult me arvestame relvasüsteemide hankimisel ja lepingute sõlmimisel seda, et me peame saama kasutada neid relvasüsteeme ja seda moona oma vajaduste järgi. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt muidugi tahan tänada kõiki kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, nii endiseid kui ka praeguseid, ja kõiki teisi, kes Eesti riigikaitsesse on panustanud ja panustavad. Kui ma vaatan seda teie ettekande paberit, mis meile ette saadeti, siis me näeme siit, et 2,3 miljardit eurot on planeeritud laskemoona soetamiseks ja investeerimiseks, kaitsevõimekuse parandamiseks aastatel 2022–2028. See on väga-väga suur summa. Teisest küljest me teame, et meie oma kaitsetööstus on ikkagi veel üsna arenemisjärgus. Laskemoonatootmist meil sisuliselt ei ole, kuigi ka Eestis on võimekus hakata lihtsamat lõhkeainet tootma. Milline plaan valitsusel on saada laskemoonatootmine Eestis käima, et meil oleks konflikti puhul võimekus seda tagada ja et me ei viiks majandusest raha välja? See majandusest välja minev summa nende miljardite näol on väga-väga suur, igaüks võib ise arvutada, kui palju me ainuüksi maksu[raha kaotame].

Aitäh! Meil on väga konkreetne plaan. Esimene on kiire plaan ja teine on see, mis sõltub natukene ka teie otsustest siin Riigikogu saalis. Elik me oleme praegu välja kuulutanud juba välkpakkumise Ämari õhuväebaasi alale, et alustada seal laskemoona tootmist – loomulikult oma piirangutega, me kõike päris ei saa toota. See on kiire plaan, mis tähendab seda, et kui konkurss õnnestub, siis suurusjärgus poole aasta pärast on ehk võimalik rääkida juba sellest, et midagi toodetakse. 

Pikem plaan on paljuski sõltuvuses keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ja eriplaneeringu jõustumisest. Ma olen üsna veendunud, et kui meil oleks praegu kohe pakkuda investorile maatükk, 100 hektarit, kus ei oleks vaja teha keskkonnamõju strateegilist hindamist ja kus oleks võimalik kohe tootmisega pihta hakata, siis see investor oleks olemas. Mina olen kohtunud mitme võimaliku investoriga, kes on öelnud, et nad oleksid valmis kohe hakkama laskemoonatehast rajama. Aga veel kord: ma loodan, et parlament on valmis neid võimalikke ja vajalikke muudatusi toetama, kui sealjuures peetakse silmas ka keskkonnahoidu. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Nagu ma aru saan, ka teie toetate seda täiendavat laskemoonahanget 1,6 miljardi eest, millest juttu on olnud. See on väga kiiduväärne. Aga minu küsimus puudutab seda, mida me sellega teeme. Meil on 24 K9 iseliikuvat suurtükki, neid tuleb veidi juurde. Siis veel Caesarite hange, nagu ma aru saan – ma ei tea, kas see on juba tehtud või on tegemisel. Aga kui me vaatame Eesti ja Venemaa vahelise piiri pikkust, siis see [relvastuse hulk] on tühine, sest me oleme kõik oma torud, mis meil olid – 155-millimeetrised, 122-millimeetrised –, ära andnud. Meil ei ole lihtsalt torusid, mida kasutada selle moona laskmiseks. Äkki te täpsustate, kas on plaanis ikkagi meile luua tõsiseltvõetav suurtükivõimekus ja kas selle laskemoona alla läheb ka midagi muud, HIMARS-id ja nii edasi?

Aitäh! No ei tahaks kuidagi seda väga konstruktiivset arutelu rikkuda, aga nüüd oli natukene selline klassikaline desinformatsiooniüritus: et mida me ometi teeme, me oleme kõik ära andnud. Meil on Eestis füüsiliselt praegu rohkem suurtükke, kui meil oli enne Ukraina sõja algust. See on fakt. Meil saab olema selle aasta lõpuks täiendavalt kohal kuus uut Caesarit, meil saavad olema järgmisel aastal kohal ülejäänud K9-d ja kogu meie K9-park kasvab 36 ühikuni. Ja ülejäänud Caesarid tulevad ka järgmisel aastal. Nii et meie suurtükivägi on oluliselt võimsam, kui te mainisite. 

Need vanad FH-70-d, mis me andsime Ukrainale – nagu ma ütlesin, need on ammu K9-tega asendatud. Nii et meil on praegu rohkem tulejõudu, kui meil oli enne 2022. aasta 24. veebruari. Ja samamoodi on HIMARS-iga. Meil on praegu siin Ameerika Ühendriikide HIMARS-i üksus ja meie enda HIMARS-id on järgmise aasta lõpus või ülejärgmisel aastal kohal. 

Ja mis puutub moona – te küsite, mis selles summas sees on –, siis jah, seal on ka HIMARS-i moon. Selle hulka kuuluvad M31- ja M57-raketid ehk see puudutab nii-öelda HIMARS-i tavakassette, mis on lühema laskeulatusega, aga ka pikema ulatusega ATACMS-e. 

Nii et jah, need võimekused on juba praegu Eestis osaliselt olemas, aga laskemoona on juurde vaja. Väga palju uut võimekust ongi lisandumas veel sel aastal ja ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh, auväärt minister, ettekande eest! Me teame, et Eestile on eluliselt vajalik kaitsevõimekuse kiire väljaarendamine, ja seda olukorras, kus meil on aega vähe ja raha on vähe ja valitsus otsib lahendusi, kehtestab riigikaitsemaksu ja nii edasi. Aga kui olukord on tegelikult nii kriitiline, nagu teiegi räägite ja nagu me teame, siis kas Eesti on taotlenud liitlastelt tsüklivälist kiirendatud võimearendust? NATO kaitse planeerimise protsess iseenesest seda võimaldab. Seda esiteks: miks me seda ei ole teinud? Minu teada me ei ole seda taotlenud. Ja teiseks, viimase kahe aasta jooksul on Kaitseliiduga ühinenud enam kui 6000 uut liiget. Eelmine kaitseminister Laanet vähendas Kaitseliidu [ametikohti] 12 võrra. Tõsi, kaks kohta on hiljem tagasi antud. Aga [Kaitseliidus] on puudu instruktoreid, neid inimesi, kes tegelevad kaitseliitlaste ettevalmistamisega. Ja me ei valmista ju ette kahuriliha, vaid ikkagi õpetame sõdureid välja. Mis lahendused praegusel valitsusel ja kaitseministril pakkuda on?

Aitäh! Kõigepealt kiireloomulisest arendamisest. Meenutan, et Kaitseväe juhataja oli siin suure saali ees 2021. aastal, ja siis Kaitseväe juhataja ütles, et nende võimete jaoks, mida ideaalis vaja on, oleks vaja kaitsekulutuste [osakaaluks] umbes 2,6% [SKP-st]. Kui 2,3% oleks, juba siis oleks päris hea, ja 2,6% oleks juba enam kui hea, oleks ideaalne. See oli sõnum, mille siit Riigikogu kõnetoolist Kaitseväe juhataja tollal, 2021. aastal ütles. Meil on praegu kaitsekulutuste osakaal 3,4% ja need võimed, mida me soetame, on täpselt need, mida tegelikult tollal Kaitseväe juhataja küsis. 

Loomulikult, nagu ma mainisin, me pöörame väga suurt tähelepanu väljaõppele, sealhulgas Kaitseliidu väljaõppele. Ussisõnade õppus näiteks oli väga massiivne, eks ju. Me tõime 10 000 reservisti juurde lisaks 10 000-le Kaitseliidu enda võitlevale [kontingendile] ja suurendasime seeläbi maakaitsejõu 20 000 peale. Me varustasime kõik need mehed, me relvastasime nad ja me saame öelda, et 20 000 meest on varustatud, välja õpetatud, relvastatud. 

Kaitseliidu küsimus oli siin enne ka Arvo Alleril. Ma ütlesin, et me oleme planeerinud igal järgneval aastal Kaitseliidu rahastamist suurendada. See tõuseb. Täpseid summasid [veel ei tea]. Meil oli plaan eelmisel aastal selgelt paigas, nüüd me peame selle plaani üle vaatama. Ma loodan, et me ei pea seda kuidagi muutma. Kui võimalik, anname veel sinna raha juurde, aga lisaks püsirahastusele tuleb arvestada, et Kaitseliidu moona ja ka osa relvastusest tegelikult me ju soetame tsentraalselt. Loomulikult, Kaitseliit on meie jaoks väga oluline.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra kaitseminister! Katsuksime luua veidikene täpsemat selgust selles täiendava moona soetamise rahalises mahus. Te ütlesite oma ettekandes, et on lootust, et valitsuse konsultatsioonid eelarvestrateegia üle päädivad resultatiivselt – küllap see lootus rajaneb siis teie sisendil, poliitilisel kokkuleppel valitsuse tasemel – ja moonakulud, moonahanked aastatel 2022–2028 moodustavad 3 miljardit. Nüüd, te olete ise kinnitanud sellel kevadel aastate 2025–2028 Kaitseministeeriumi arengukava, milles sisaldub üks moonahanke summa. Lisaks sellele on meil aastatel 2022–2024 olnud jooksvalt nii korralise eelarve kui ka lisaeelarve vahendite eest moonahanked. 

Aitäh!

Ja minu küsimus on teile nüüd selle lootuse [kohta]. Palun vastake, kui palju selle 3 miljardi puhul, kui maha võtta juba …

Aitäh! 

… 2022–2024 hanked ja samuti 2025–2028 … 

Ma saan su mõttest aru, ma võin sulle vastata. 

… mis see lisa-, täiendav summa on selle lootuse sisustamiseks.

Urmas, ma saan väga täpselt aru ja ma ütlesin seda eile ka rahvusringhäälingus ja ma praegu pean kahjuks jääma sama ebamääraseks. Ma ei saa täpset summat öelda. Sellepärast et mulle ... (Urmas Reinsalu räägib saalist.)  

Lubame ministril vastata!  

Jaa, ma ütlengi sulle tehted … (Urmas Reinsalu räägib edasi.) 

Hea Urmas Reinsalu, ärme palun segame! Läbirääkimised tulevad. 

Ma ütlen sulle tehted. Need tehted on nii, nagu ka sellessamas fact sheet'is on. Meil on juba lepingutes või veel otsustamata vahendeid umbes 2,3 miljardi jagu, natukene alla. Milline saab olema täpne summa? Miks ma ütlesin, et suurusjärgus 3 miljardit: ma ei tea, kas see on 700, 800, 900 [miljonit] või on ta miljard, aga kindlasti praeguse finantsplaani või finantsvaate järgi ei ole kolme aasta peale 1,6 [miljardit]. Võimalik, et seda tuleb natuke nihutada, arvestades ka tarneaegasid, aga kusagile sinna … (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Meie ettepanek oli ju, me teame, 1,6 [miljardit], aga veel kord: meil on 200-miljoniline miinus haigekassas ja meil on väga palju teisi ettepanekuid. Sa tead ise väga hästi, olles pikka aega minister olnud, et eelarvekõnelused lõpevad siis, kui on eelarve üle antud Riigikogule. Nii et selles mõttes ma pean sulle ütlema, ja see on tõsi, et see summa ... (Urmas Reinsalu ütleb midagi kohalt.) Jaa, ma saan aru, me oleme kõik Eesti riigi poole peal. (Urmas Reinsalu jätkab.) 

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, see on üks teine saade, kus saab läbisegi rääkida.

Urmas, sinuga on alati hea debatti pidada. Ma lõpetan siin kohe. On veel mõned küsimused, siis läheme välja ja räägime täpsemalt. Aga see summa on, ma julgeksin öelda, üle 500 [miljoni] ja alla miljardi, mis nende kolme aasta jooksul tuleb. Sinna vahemikku ta jääb. Kui suur ta täpselt on, see sõltub paljuski sellest, kuidas me saame valitsuspartneritega kokkuleppele. Ma räägin nüüd kolmest aastast. Veel kord, kolmest aastast: 2025, 2026, 2027, eks ju. 2028 vaatame, kuidas see sinna projektsiooni läheb. Sest riigikaitsemaks lõpeb ära 2028. aasta lõpus. (Urmas Reinsalu räägib kohalt.) Jaa, Urmas. Ühesõnaga, praeguse teadmise kohaselt ma ei taha täpsemaks minna, kui et see summa on kuskil 500 [miljoni] ja miljardi vahel. Kui suur ta täpselt on, saan öelda siis, kui eelarve on lukus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Möödunud aasta suvel, kui ma sõitsin autoga, kuulsin autoraadiost teie intervjuud. Ma ei mäleta, oli vist Kuku raadio. Ja siis te ütlesite kõige muu kõrval ka sellise väga huvitava lause, et järgmisel aastal, kui meil algab sõda … Siis oli väike mõttepaus ja siis te ütlesite: "Või siis ülejärgmisel või siis kolme aasta pärast." See oli väga tõsine lause, mida kuulsid paljud Eesti inimesed. Minu küsimus oleks see. Öelge palun, härra minister, millisest allikast pärineb see informatsioon sellise kategoorilise lause [ütlemiseks]. Ja palun vastamisel mitte viidata üldisele informatsioonile. Aga see oli väga hirmutav lause.

Aitäh, härra Grünthal! Ma olen sada protsenti veendunud, et ma ei öelnud sellist lauset. Ma ei öelnud sellist lauset. Kui te suudate mulle selle taasesitada, siis ma olen nõus teiega selle lause mõtet täpsustama, aga ma olen sada protsenti veendunud, et ma ei öelnud sellist lauset, et järgmisel või ülejärgmisel aastal algab sõda. Ei, kindlasti mitte!

Riina Solman, palun! (Kalle Grünthal räägib midagi koha pealt.)  

Ma ütlen siis kõvemini. Ma olen sada protsenti veendunud, et ma ei öelnud sellist lauset, et järgmisel või ülejärgmisel aastal algab sõda. Täiesti kindlalt! Näidake mulle see koht, kus ma nii ütlesin. 

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kaitseminister! Ma leian, et kaitsevaldkond on nii laiapindne asi, et siin on kohta kõigil kaasa rääkida, ka Kalle Grünthalil. Ja eestlaste kaitsetahte ülesehitamine saab toimuda igapäevaselt inimesi kaasates. Siin on Naiskodukaitse mänginud olulist rolli nii kogukondade toetamisel rahu ajal kui ka kriiside korral. Mina küsin täpsemalt Naiskodukaitse rahastamise mudeli kohta, mis puudutab rahva ettevalmistamist kriisideks. See mudel on kohmakas, ei vasta hädaolukorra vajadustele. Kriisivõimekust rahastatakse lohiseva ja bürokraatliku mudeli alusel. Kaitseministeeriumist liigutatakse summa Siseministeeriumisse ja sealt Päästeametisse, [nii et raha] jõuab väga kohmakal viisil [inimesteni], kes vajalikke tegevusi [ellu viivad]. Ma küsisin sama asja kohta juba kevadel. Me arutasime Riigikogu Kaitseliidu toetusgrupis, mis segab seda raha otse viimast Naiskodukaitseni. Hädaolukorras ei ole meil bürokraatlikeks rahastusmudeliteks aega ja vabatahtlikud jõuaksid niimoodi palju enam inimesi ära koolitada.

Aitäh! Ei, minul ei ole mingit soovi bürokraatiat hoida. Muidugi peab üle täpsustama, kas see ikkagi liigub Kaitseministeeriumist Siseministeeriumisse ja sealt päästesse ja siis Kaitseliitu. Kui me räägime evakuatsioonikorraldusest, millisest summast te ilmselt räägite, siis minu teada evakuatsioonikorraldus anti tegelikult otse Päästeametile, see ei tule enam Kaitseministeeriumi kaudu. Kui me räägime Naiskodukaitse toetamisest Kaitseliidu kaudu, siis need summad tulevad tõesti läbi Kaitseministeeriumi. Siinkohal ma tahaks kiita Kaitseliidu naiskodukaitsjaid, kes just pidasid oma sünnipäeva ja on muuseas meestele eeskujuks. Naiskodukaitsjate osalus õppustel on 90%, meestel kuskil 70%. Naiskodukaitsjad on väga tublid, ma kiitsin neid. 

Aga kui on mingi konkreetne asi, ole hea, ütle mulle, ma vaatan, kuidas see rahade liikumine on. Ma kindlasti mingit bürokraatiat ei taha. Kui on võimalik midagi lihtsamaks teha, siis teeme. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Selles materjalis, mille me esmaspäeval saime, on lõpus ka tegevväelaste arvud aastate kaupa. Ja siin on, et 2020 oli 3655, 2021. aastaks on langus 3459, edasi veel suurem langus: 2022. aastaks 3335. 2023 oli tõus kuni 3514-ni  ja 2024. aasta lõpuks on plaan jõuda 3656-ni ehk sisuliselt tagasi 2020. aasta tasemele. Ma ise olen olnud väga kriitiline selle personali niinimetatud konsolideerimise suhtes Kaitseressursside Ametis. Sellist süsteemi, et mingi riigi sõjaväepersonali korraldaks väljaspool sõjaväge ehk meie mõistetes väljaspool kaitseväge olev asutus, ei ole üheski teises NATO riigis. Ja ega sõjaajal …

Aitäh! 

… ei ole ka võimalik niimoodi juhtida. Kuidas sa näed, kuidas need probleemid on omavahel seotud ja kuidas seda lahendada, et me tõesti nende numbrite kasvuni jõuaks?

Aitäh! No ma seda seost ei näe, et inimesed tegevteenistusest mõni aasta tagasi lahkusid selle pärast, et toimus konsolideerimine. Seda seost ei ole. Küll on osa numbreid seotud sellega, et osa tegevväelase ülesandeid anti üle tsiviilteenistujatele. Seal on teatud muutus. Ja kui me vaatame nüüd tegelikult järgnevaid aastaid, siis ma näen selgelt vajadust tegevväelaste hulka veelgi suurendada, just nimelt arvestades meie uusi võimeid. Kui me räägime meremiinidest, kui me räägime laevatõrjerakettidest, kui me räägime keskmaa õhutõrjest, HIMARS-itest, siis need võimed, mis meil tulemas on, vajavad ka lisapersonali. Kui me riigiaparaadis tervikuna püüame jääda samale tasemele või isegi kokku tõmmata, siis Kaitseväes me seda öelda ei saa: tegevväelaste hulk ikkagi pigem on kasvutrendis. 

Aga Kaitseressursside Ameti efektiivsust või tublidust peab regulaarselt hindama. Selleks me tegelikult teeme ka rahuloluküsitlusi Kaitseressursside Ametis ja viimane küsitlus näitas – ma nüüd püüan peast öelda –, et rahulolu teenuse kvaliteediga on tõusnud. Ma arvan, et me võime sulle ka edastada need andmed, kuidas rahuloluindeks seal muutunud on.

Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Ja aitäh, kaitseminister, sisuka ettekande eest! Kaitsetahe on riigikaitse vereringe, laia riigikaitse vereringe. Ja kaitsetahet on inimestel, mitte laskemoonal või relvasüsteemidel. Me näeme, et põlvkonnad vahetuvad, teatud hoiakud ajas muutuvad, mis on täiesti normaalne, loomulik nüüd ja ka tulevikus. Tänavu tähistasime 33 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Kui me nüüd vaatame seda perspektiivi aastani 2035, siis tol aastal me tähistame juba Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 44. aastapäeva. Siis on ju meie ohvitserkonnast, allohvitserkonnast enamik sündinud ja üles kasvanud vabas Eestis. Minu küsimus on see: kas [ja kui, siis] kuidas te käsitlete oma arengukavades-visioonides just nimelt töö- ehk teenistuskultuuri arengut tulevikus?

Aitäh! No jätkame siis personaliteemaga, mida me Leoga just alustasime. Eks meile on ju teada fakt, et väga suur hulk ohvitsere on jõudmas 50. eluaastani ja sellest tulenevalt on nendel õigus kaitseväeteenistuse pensionile. Ja sellest tulenevalt on neid ka [teenistusest] välja liikunud ja välja liikumas. Pigem on küsimus selles, kuidas me suudaksime nende teenistusaega pikendada, kas selleks on mingid motivaatorid ja kas me saaksime neid siis, kui nad teenistusest välja on läinud, siiski riigi kasuks tagasi värvata. Siin on positiivseid näiteid ja on ka neid näiteid, et inimene ei soovi tagasi tulla, soovib erasektorisse minna. Eks seda tuleb respekteerida ja aktsepteerida. 

Kaitseressursside Amet on seda pikka vaadet kirjeldanud. Kui ma nüüd selle küsimuse Leo küsimusega kokku liidan, siis nagu ma ütlesin, tegelikult me näeme seda, et kaitseväelaste, just tegevteenistujate arvu tõusu trend on olemas. Ja eks me ka sellega peame tööd edasi tegema, et meil kvaliteeti ka oleks. Küsimus on veel selles, milline on akadeemia panus. Ma olen öelnud akadeemia juhile – nüüd meil on akadeemias uus juht –, et neil on oluline jõuda noorteni ja püüda näidata, et tegevteenistus on hea karjäärivalik. Meil mõned aastad ei ole olnud väga suur ülekate akadeemiasse. Aga ma arvan, et kindlasti see mudel, kus me läheneme ajateenijale ajateenistuse käigus, et saada ta akadeemiasse ja sealt edasi suunata juba kas Balti Kaitsekolledžisse või kuskile välismaale õppima ja toota nii endale ohvitseride ja allohvitseride järelkasvu, on kindlasti ülioluline. Seda Kaitseressursside Amet peab silmas pidama ja näpuga järge ajama.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Aitäh, hea minister! Minu küsimus puudutab nii julgeolekut kui ka siseturvalisust, ja seda Pärnumaa kontekstis. Esimese löögi saime me Pärnu pataljoni sulgemisel, teise saame nüüd siis, kui politsei- ja piirivalvekolledž sulgeb uksed. Samal ajal me teame, et evakuatsiooni kontekstis ja tagalateenistuse kontekstis on Pärnu oluline koht. Kas te saate öelda midagi selle kohta, et lisaks moonale ja võimearendustele ootab meid ees ka kaitsetööstuse [arendamine], mis on ka Pärnumaa kontekstis tegelikult huviobjekt? Minu meelest väga paljud Pärnumaa inimesed on avatud selle teema kontekstis suhtluseks nii mõneski Pärnumaa kohas. Aga mis on ikkagi valikud meie võimearendustes just väljaõppe kontekstis? Äkki saate paari sõnaga seda kommenteerida? Pärnakad jätkuvalt ootavad pataljoni tagasi.

Tänan siinkohal nii sind kui kõiki pärnakaid, kes on telefoni kätte võtnud ja mulle helistanud ja rääkinud sel teemal. Konkreetselt on, nagu sa tead, Pärnus juttu Kaitseliidu vastas asuvast circa 36 hektarist. Selle puhul on erinevaid võimalusi. Mina olen öelnud nii linnapeale kui ka abilinnapeale, et meil on huvi seda ala riigikaitse eesmärgiga hoida. Seal on erinevad võimalused. Kõige kiirem, kõige akuutsem vajadus kindlasti oleks Kaitseliidul endal ehk teha sinna lähivõitlusala. Aga tuleb arvestada, et elanikud ei ole sealt väga kaugel. Kindlasti oleks hea, kui meil oleks seal näiteks lasketiir, aga jällegi, elanikud on lähedal. Veel oleme arutanud linnapeaga mõne kaitsetööstusettevõtte suunamist sinna. 

Rääkisin just hiljuti ka Kaitseväe juhatajaga Pärnu teemal ja küsisin temalt hinnangut, mis võiks olla see perspektiiv, et kas Kaitseväel on vajadust mingisuguseid üksusi liigutada. Me oleme küll väga palju praegu valmis ehitanud. Meil logistika ja toetus on liikunud Paldiskisse ja need nii-öelda asukohad on üsna selgeks saanud. Aga ma palusin Kaitseväe juhatajal seda eraldi hinnata. Ja andsin ka Pärnu abilinnapeale lubaduse, et kui Kaitseväe juhataja selle sissevaate valmis saab, siis me tuleme eraldi Pärnusse ja räägime linna juhtidega, kuidas me saame Pärnut paremini ära kasutada. Seal on ka mõned teemad, milleks on meile Pärnu oluline, aga neid me kindlasti avalikkuses ei puuduta. 

Madis Timpson, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tänan selle ettekande eest. Oli väga selgesõnaline ja konkreetne ja numbrid on muljet avaldavad, häbenema ei pea. Aga ma tahtsin küsida kaitsetööstuse kohta ehk siis rõhuga kodumaise kaitsetööstuse kohta. Sa rääkisid, et sa käid messidel, mis on väga hea – minister peabki seda tegema. Sa rääkisid ka seda, et käibed suurenevad, aga kas on sul või sinu majas kellelgi mingeid prognoose töökohtade osas? Kui need plaanid mingilgi määral, ütleme, suurel määral jõustuvad, kui palju meil tekib uusi töökohti, mis on loodetavasti ka kõrgelt tasustatud?

Aitäh! See sõltub hästi palju sellest, milline see investeering on. Kui me räägime suurekaliibrilise moona tootmisest ehk 155-millimeetrise moona tootmisest, näiteks mürskude tootmisest, siis see on kindlasti üsna ressursimahukas. Kui me räägime lõhkeaine tootmisest, siis selleks on ka Eestis eeldused olemas. Eelkõige pean silmas, et põlevkivist on võimalik saada tolueeni, mis on omakorda üks TNT lähteaine või koostisosa. Ka seal on märkimisväärselt tööjõudu vaja, aga iga ettevõtte puhul on pigem tegu kümnete, mitte sadade töötajatega. Noh, see sõltub muidugi sellest, mitmes vahetuses inimesed tööle panna ja nii edasi. 

Aga kui me võtame tavalise padrunitööstuse, siis padrunitootmine vajab tegelikult üsna väikest [töötajaskonda], sõltuvalt sellest, kui suur see liin on. Aga kümme-paarkümmend inimest on ühe liini peal. Samas, meie enda kaitsetööstusettevõtetel, kui me räägime droonide tootmisest, jälgimisseadmete tegemisest või luureseadmete tegemisest, droonivastastest relvadest, on ikkagi võimalik suurte lepingute saamisel oluliselt kasvada. 

Aga kui kõik kokku võtta, kui seda potentsiaali vaadata – me oleme siin praegu circa 400 miljoni euro peal ja võiks liikuda miljardi peale –, siis tegelikult ma julgen arvata, et see [töötajaskond] kipub sadadesse minema. Aga täpsemalt oskab iga ettevõte kindlasti ise öelda. Kui me näiteks võtame ühe droonitootja, kes peaks suurendama oma tootmist kaks korda, kas ta saab seda teha olemasolevate töötajatega või ta peab palkama 2-3 või 10 inimest juurde? 

Kaitsetöösus on väga erinev. Meil on programmiarendajaid, nii-öelda puhas lauatöö, ja kindlasti on tööd, kus on rauda ja keevitamist ja kõike sellist. Aga ma tean, et Milrem näiteks kasvab ja palkab juurde inimesi päris suures koguses. Nii et neid ettevõtteid, kes vajavad tööjõudu, on kaitsetööstuses kindlasti rohkem kui neid, kes ei vaja.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mul miskipärast tuli kogu seda juttu kuulates siiski meelde ka see, et Reformierakond mitte kuigi ammu soovis Venemaaga viisavabadust kehtestada. Ma küsin küll mitte selle kohta ja mitte viisaga külaliste kohta, vaid ootamatute ja kutsumata külaliste kohta selle Läti drooniintsidendi tuules. Millised on meie võimalused ja võimekused selliste objektide tuvastamiseks ja ka nendele reageerimiseks? Palun, äkki te räägiksite seda natukene veel lahti?

Aitäh! Loomulikult, meil on õhuväes olemas oma protseduurireeglid selle kohta, mida sellistel puhkudel tehakse. Mitte väga detailidesse minnes saan ma öelda seda, et üldine reegel on ikkagi see, et punkt üks: tuleb objekt tuvastada. Sa ei saa ühtegi objekti, mis õhus lendab, minna mõjutama, kui sa ei tea, millega on tegemist. Ja kui objekt on tuvastatud, siis saab teha järgmised sammud. 

Aga jah, ütleme, üldine arusaam peab ikkagi olema see, et Eesti ei ole sõjaolukorras ja Eesti üksused ei ole lahinguvalmiduses. Kui me räägime õhukaitsest, siis tegelikult, kui me näeme Ukrainas näiteks mobiilseid brigaade, siis need mobiilsed brigaadid on ikkagi 24/7 valmisolekus. Eks me võtame nüüd kogu selle info pulkadeks lahti ka Läti juhtumi puhul ja vaatame, kas me peame neid protseduure, mis meil on kehtestatud õhuväes, kuidagi muutma või mitte. Kuna Läti kaitseminister ütles ja Läti õhuväe inimesed ütlesid, et me peaksime vaatama sisse ka NATO reeglitesse, siis ma tahaksin väga kuulda, mida lätlased täpselt silmas peavad, [mida on vaja teha selleks,] et sellistele intsidentidele reageerida. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Siin oli enne küsimus meie kahurväevõimekuse kohta ja siis sa süüdistasid ühte Riigikogu liiget desinformatsioonis, hakkasid vastama ja desinformeerisid ise avalikkust hulgaliselt. Ma mäletan, et enne Riigikogu valimisi oli meil siin vaidlus selle üle, kui palju meil on kahurväevõimekust ehk kaartulevõimekust, ja üldiselt sa siis pugesid peitu ja lasid Heremil avalikkuses räusata. Aga selle vaidluse käigus me tuvastasime siiski, et enne Ukraina sõda meil oli 84 erinevat suurtükirelvasüsteemi. Tänaseks päevaks ei ole see number taastunud – need numbrid või see hulk, millest sa siin rääkisid, muu hulgas HIMARS-id, ei ole ju Eesti omad kõik. Osa on siin lihtsalt koos liitlasüksustega. See on avalikkuse eksitamine, kui me paneme kõik ühte patta ja ütleme, et see arv, mis neid praegu siin on, on sama hea kui see arv, mis meil enne oli endal. Ma tahaksin, et sa ikkagi täpsustaksid, kui palju meil on endal Eestis konkreetselt relvasüsteeme, kaartule relvasüsteeme, ja kui paljud neist on liitlaste omad.

Aitäh, hea Martin! Sa ei saa võrrelda sidrunit ja apelsini, eks. Ei saa! Selles mõttes, et kui sa nimetad suurtükiks kõike, mis selle numbri sees on – ma eeldan, et sa nimetad –, siis nende võimekus on täiesti erinev ja efekt, mida saavutatakse ühe või teise relvasüsteemiga, on täiesti erinev. Sa ei saa võrrelda K9-t ja meie Kaitseliidu kasutuses olnud järelveetavaid [suurtükke]. Need on täiesti erinevad võimekused. Esiteks, nendel Kaitseliidu käsutuses olnud relvasüsteemidel oli moon praktiliselt otsas ja seda moona enam ei toodeta. Ja teiseks, veel kord, need on põhimõtteliselt ikkagi väga lühiajaliselt kasutatavad relvasüsteemid, need ei ole kindlasti võrreldavadki ei K9-ga, ei Caesariga, ei HIMARS-iga – ei laskeulatuse, täpsuse ega millegi muu poolest. Nii et selles mõttes, kui me tahame üldse võrrelda, siis peaks võrdlema K9-id FH‑70-tega. Aga see läheb liiga spetsiifiliseks. Ma arvan, et kui inimesed kusagil kodudes praegu kuulavad, siis nad kuulevad numbreid K9, FH‑70, ja neil pea plahvatab. Sellepärast, et nad ei tee neil väga palju vahet. Aga meenutan siiski, et FH‑70 on järelveetav ja K9 liigub ise, samamoodi nagu Caesar liigub ise, lihtsalt üks roomikutel ja teine ratastel.  

Kui sa küsid numbreid, siis meie koguvõimekus saab olema selle, järgmise ja ülejärgmise aasta jooksul selline, et selle ja järgmise aasta jooksul peaksid olema kohal kõik K9-d, mida saab olema 36 ühikut. Selle ja järgmise aasta jooksul saavad olema kohal kõik 12 Caesarit. Pluss siis meie enda HIMARS-id 2025. aasta lõpus või 2026. aasta alguses. See on see praegune teada olev plaan. Sellele lisaks on meie liitlaste HIMARS-i üksus. HIMARS-eid on kuus laskeseadet, milles igaühes on kuuene kassett pluss ATACMS. Ja kui me paneme siia juurde veel brittide M270 ja ameeriklaste HIMARS-i üksused, siis kindlasti kogu see tulejõud on kõvasti suurem, kui meil kunagi Eestis on olnud. 

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma tänan ka sisuka ja julgeolekutunnet sisaldava ettekande eest. Aga ma küsin väga üldiselt. Kuidas sa tunned, kas Eesti pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035" loob meile ikkagi piisavad ja kindlad võimalused julgeolekut ja kaitsevõimet arendada?

Aitäh, Andrus! No ükski arengukava ega strateegia ju julgeolekut otseselt ei arenda. Ta annab raami ja ta on riiklik strateegia. See tähendabki seda, et me käime seda siin parlamendis arutamas ja see peaks andma väga laia vaate sellele, kas Eesti liigub õiges suunas või mitte. Tegelikult meil on olemas indikaatorid, milles me oleme seal kokku leppinud, et näha, kas me oleme paremad või kehvemad. Ja kui sa vaatad seda faktilehte, mille me teile siia juurde panime, siis siin tegelikult on näha näiteks Eesti inimeste valmisolekut osaleda kaitsetegevuses. Seal see nii-öelda indikaatorjoon on see, et me tahaksime, et see oleks vähemalt 66% kogu aeg ja sellest ülespoole. See näitaja on ilusasti-kenasti kõikunud, me olime 2020. aastal 58% peal, siis tõusime ja nüüd püüame seda taset hoida. Me peame selle nimel kogu aeg tegutsema. 

Strateegia annab sellise üldise raami, üldise vaate, et oleks võimalik protsessi ajas jälgida. Ma arvan ka, et see suur vaade, mis eelmisel aastal kümneks aastaks sai heaks kiidetud, on vajalik, et mitte ära unustada, kust me tulime, [ja teada,] kus me oleme ja kuhu me läheme. 

Aga loomulikult, riigikaitse kitsamast vaatest on meie jaoks olulisem planeerimisdokument riigikaitse arengukava, sealt edasi Kaitseministeeriumi nelja aasta arengukava. Ja kui me vaatame veel pikemat vaadet – riigikaitse arengukava on kümne aasta kohta –, siis meie pikem vaade tuleb ka NATO väevõime eesmärkidest, mis vaatavad ette lausa 20 aastat. Ei ole võimalik riigikaitset planeerida, kui sa pikka vaadet ei näe.

Anti Poolamets.

Lugupeetud ettekandja! Võime igalt poolt lugeda, et Eesti tegeleb ka droonindusega. Kindlasti ta tegeleb. Ma olen ka külastanud meie droonitootjaid, kes tegelevad muljet avaldava tööga. Aga samas ei saa öelda, et me tegeleme piisavalt. See valdkond areneb palavikulise kiirusega, isegi kuu ajaga on juba muudatused. Ehk siis me peaksime mitmekordseid pingutusi tegema. Ja tõsi, droonindus on Eestile jõukohane, see ei ole hävituslennukite ostmine. Droonindusega võib hakata tegelema isegi robootikaringides, et noortele asju selgeks teha. Minu küsimus ongi: kuidas me saaksime oma kodumaist droonitööstust toetada tellimustega ja üldsegi kiirendada oluliselt valdkonna arengut?

Aitäh! Seal on kaks poolt, mis ma võib-olla selles vastuses välja tooksin. Esiteks, kõige kiirem [vajadus] loomulikult on see, et me aitame ukrainlasi. Nagu sa ise mainisid, kahe kuuga võib väga palju muutuda. Muutubki, ja see on ka üks põhjus, miks me tegelikult ei näe ette seda, et me peaksime lattu ostma hiiglaslikes kogustes droone, ükskõik kas me räägime vaatlusdroonidest või ründedroonidest. Me pigem arvame, et meil oleks vaja sõlmida lepinguid droonitootjatega, et kui on kriis, siis nad suudavad kiiresti meile suuremas mahus toota. Senimaani me tellime ja kasutame neid õppe-treeninguvahenditeks. Aga loomulikult mingis ulatuses on meil droonivaru planeeritud soetada. Loeme droonide hulka siiski ka varitseva õhuründemoona. Nii et selles mõttes see on meie otsene panus riigikaitse vaatest kaitsetööstuse ja droonide peale. 

Teine pool, mille ma kindlasti pean ka välja tooma, on see, et elektroonilise sõjapidamise vaatest on droonid teatavasti ülimõjutatavad. Seetõttu mul on väga hea meel, et me sõlmisime strateegilise partnerluse koostööleppe maailma suurima tehisaruettevõttega, kes kaitsetööstuses tegutseb. See on Helsing, kes ehitab Eestisse oma teadus- ja arenduskeskust. Nad just hiljuti saatsid mulle visiooni, kuidas nad Eestis oma jalajälge suurendavad. See on kindlasti väga tõhus toetus nii Eesti droonitööstusele kui ka Eesti kaitsetööstusele tervikuna, et tehisaru saaks üha enam drooninduses kasutusele võtta. Me ju näeme, et kõike, mida on võimalik GPS-i jamming'u või spoofing'uga ehk siis mõjutamisega segada, seda vastane ka teeb.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Minu küsimus tõstatus teie viimasest vastusest ja ei ole võib-olla niivõrd militaarnurga alt, kuivõrd majandusloogika nurga alt. Te ütlesite selle droonide asja kohta umbes niimoodi, et meil peaks olema lepingud, et meie droonitootjad suudaksid suures koguses neid toota, kui see vajadus tuleb. Aga seni me neilt neid ei osta ehk neid ei toeta. Majandusloogika ütleb mulle seda, et kui neil tööd ei ole, siis sellel hetkel, kui me saadame kirja, et nüüd oleks palju vaja, siis ei juhtu nii, et neid hakkab palju tulema. Võib-olla räägite ikkagi rohkem lahti, kuidas see teie nägemuses on, et ühel hetkel, kui vaja on, siis me neid saame, aga senimaani siis … Kas me selle lepingu kohaselt maksame neile lihtsalt mingi valmisoleku tasu või kuidas see teie visioon on?

Seda peab mõistma nii, et ma ei öelnud, et me üldse ei osta. Ma ütlesin, et me soetame droone treeningu-õppevahenditeks, ja teatud varu me igal juhul soetame. Aga tõsi on see, et kõik, mis puudutab droonindust, areneb nii kiiresti, et poole aasta pärast aasta varem või pool aastat varem valmistatud droon ei pruugi enam kuidagi olla lahinguväljal kasulik või kasutatav selle efektiga, mida ta peaks saavutama. Seetõttu eks me peame jah nüüd ettevõtjatega rääkima, et kas [kasutada] valmisoleku tasu või mingisugust püsivat väiksema mahuga ostmislepingut, teades, et nad suudavad tootmise kiiresti eskaleerida. Neid võimalusi on erinevaid. Aga nagu me näeme ka Ukraina sõja õppetundidest, tegelikult on droonide tootmist võimalik kiiresti eskaleerida. Kasutatakse juba 3D-printereid ja muid võimalusi, et eskaleerimine oleks hästi kiire ja suhteliselt väikese inimjõuga. Nii et eks me tööstusega hoiame tihedat sidet.

Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Lugupidamine kõigile Eesti riigikaitsesse panustajatele! Tänan härra kaitseministrit oma käsitlust tutvustamast. Aga nüüd praktilistest küsimustest, mis seisavad Eesti riigikaitse ees. Tänase koalitsioonilepingu üks põhimõte riigikaitse valdkonnas on, et uutes kaitseinvesteeringutes võetakse arvesse Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet. Juba eelmise aasta juunikuus koostas Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande, mis nägi ette täiendava moona vajaduse suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Eelmise aasta suvel ma kutsusin valitsust üles suhtuma tõsiselt Kaitseväe juhataja nõuandesse. Kahjuks ametis olev kaitseminister ütles, et minu avaldus on populistlik ja eelarve perspektiivis ei ole võimalik niisugust taotlust arvestada. 

Kaitseväe juhataja, kes on ametist lahkunud, Martin Herem, ja tema järglane Kaitseväe juhataja ametis on oma sõjalistes nõuannetes väljendanud selget diagnoosi, et Eesti riigi kaitsmiseks on julgeoleku jaoks kriitiliselt hädavajalik täiendava, ennekõike kaugmaamoona soetamine suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Me oleme aega kaotanud. See Kaitseväe juhataja nõuanne oli juba eelmisel suvel valitsuse laual ja mul on kahju, et toonane peaminister Kaja Kallas suhtlus sellesse eitavalt ja kinnitas, et tema on lugenud sellest üksnes ajalehtedest. Ja tõepoolest, Martin Heremi appikarje – ütleksin objektiivselt nii – sundis teda sellele avalikkuse tähelepanu pöörama ja sellega resoneerus ametist lahkunud Kaitseministeeriumi kantsleri osundus sellele kriitilisele vajadusele, mille täitmist ei ole ellu viidud. 

Miks seda ei ole ellu viidud? Moona hinnad on kallinenud, kahtlemata on see viga. Kristo Enn Vaga, kes on kindlasti asjaga väga kursis, peaministrile lähedal seisev isik ja kaitseministri endine nõunik, iseloomustas tänavu 14. juunil olukorda sellisena, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas valitseb poliitilises mõttes kaos. Selle taga oli osaliselt kindlasti võimuvõitlus Reformierakonna järgmise juhi ametikoha pärast, kuid kindlasti see peegeldas avalikkusele juhtimiskeskkonda ja otsustamatust, mida peaministri erakonna kõrge profiiliga, riigikaitse taustaga inimene diagnoosis. 

Nüüd me oleme olukorras, kus valitsus paneb kokku uut riigikaitse arengukava. Praegu on seis milline? Kaitseminister viitas õigusega baasdokumendile – 2023.–2033. aasta ehk kümne aasta riigikaitse arengukavale –, mis eelmise aasta suvel kinnitati. Võrreldes sellega on tegelikult võimearenduste ja moonaarenduste osas – jõuame siin uue valitsuse poliitiliste prioriteetide juurde – seda kava vähendatud. Mis puudutab Eesti riigi sõjalist kaitset, siis Kaitseministeeriumi arengukavas, mille härra Pevkur kinnitas selle aasta kevadel, on korrektsioon 176 miljonit seoses SKP langemisega ja 300 miljonit eurot seoses sellega, et Ukraina sõjalise abistamise kulud, mis on väga vajalikud ja vältimatud, lülitati meie enda riigikaitse eelarvesse. Tegelikult see meie võimearenduse võimet vähendas. See on pool miljardit eurot. Võrreldes 2023. aasta suvega me oleme täna olukorras, kus meie riigikaitse rahastamist on vähendatud ja kärbitud ühe suletõmbega, mille tegi ametis olev kaitseminister. 

Ja nüüd oleme olukorras, kas valitsus kavatseb Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande 1,6 miljardi euro kohta realiseerida lähiaastatel. Jutt sellest, et selliseid kaitseinvesteeringuid ei ole võimalik lähiaastatel teostada, ei pea paika. Seda on võimalik teha ja me peame andma selleks poliitilise suunise. Isamaa üleskutse on, et valitsus esitaks eelarve, kus on täies mahus järgmise riigi eelarvestrateegia perspektiivis fikseeritud see kaugmaamoona vajaduse rahastamine täies mahus. 

Härra kaitseminister kõneles – ja ma tunnustan teda avameelsuse eest, ilmselt läbirääkimised mingil kujul veel käivad –, et on lootust – suur indikaator! – suurusjärgus 700 miljonile eurole. Ma teen tehte: loodetavad 3 miljardit eurot ja lahutan sellest 2022–2028 soetatud või planeeritult soetatava laskemoona 2,3 miljardit eurot. Arvesse tuleb võtta veel see võimete kärbe, mis tehti selle aasta kevadel Kaitseministeeriumi nelja aasta arengukavas. See on suurusjärk [vähem] tegelikust vajadusest, mis on olnud Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne, kriitilise tähtsusega sõjaline nõuanne. Me suudame opereerida üksnes kolmandiku saavutamisega. See ei ole veenev ambitsioon, ütlen ma tingimusteta. 

Teiseks, ma saatsin eelmisel nädalal peaministrile kirja ettepanekutega, mis puudutab eelarve, riigi rahanduspoliitika, majanduspoliitika seisukohti ja muu hulgas ka riigikaitse rahastamise kriitilisi vajadusi. Ma andsin seal ka soovituse selle kohta, et [mis puudutab] CO₂ emissiooni kaubanduse tulu, mida laekub riigile kehtivas riigi eelarvestrateegias prognoositavalt 865 miljoni euro jagu järgmises perspektiivis, ning teiseks, Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid kokku 3,37 miljardi euro suuruses summas selles seitsmeaastases perspektiivis, siis võiks astuda dialoogi Euroopa Komisjoniga, [paludes luba] võimaldada osa nendest vahenditest kasutada kriitilise [tähtsusega] ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks. Eesti puhul, kui me kõneleme üksnes 20%-st sellest minu poolt märgitud konsolideeritud summast, millest osa võiks suunata kriitilise [tähtsusega] võimearendustesse, on see 800 miljonit eurot. Ja see oleks kindlasti ka teistele riikidele, kes on samuti rahanduslikult keerukas olukorras, võimalus neid vahendeid kasutada. 

Küsimus on selles, milline on poliitiline tahe ja milline on poliitiline prioriteet. Isamaa jaoks on tingimusteta poliitiline prioriteet riigikaitse. Minu ettepanek on – need on nii kriitilised, eksistentsiaalse tähendusega küsimused valitsusele –, et tegelikkuses see ei ole lihtsalt teie poliitiline kokkulepe selles loogikas, et te olete öelnud, et te kavatsete täiendavalt suunata raha moona soetamisse pool miljardit eurot vähem, kui ma võrdlen 2023. aasta kinnitatud riigikaitse arengukavaga. See on asi, mille puhul me vajame niisugust poliitilist jõuõlga, mis on konsensuspõhine. 

Ma kutsun üles – teie olete valitsuse esindaja, härra kaitseminister – seda positsiooni valitsuse istungitel, mis nüüd loetud päevade jooksul veel aset leiavad, väljendama. Teiseks, ma pean vajalikuks, et meil tekiks ka erakonnajuhtide tasemel konsensus, mis põhineb kõigi poliitiliste jõudude, parlamendierakondade juhtide üksmeelel. Konsensus, mis põhineb kriitilisel võimevajadusel, mille aluseks on Kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne. See on praktiline küsimus, praktiline järeldus sellest arutelust, mida me siin parlamendis oleme pidanud. On üks asi, tõsine lünk, mis on tegemata juba aasta otsa. Põhjus, miks see on tegemata, on kahetsusväärselt poliitilise tahte ebapiisavus …

Aeg!

… ja seetõttu ma lõpetan lootusega ja valmisolekuga otsida ühisosa kriitilise probleemi lahenduse leidmisel. Aitäh!

Järgmisena Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid.

Austatud istungi juhataja! Ka mina palun kolm minutit lisaaega. Võib-olla ei lähe vaja, aga võib-olla läheb.

Ma annan kolm minutit lisaks.

Aitäh teile teie lahkuse ja vastutulelikkuse eest! Alustame kaitsekulutustest. Ma ei väsi meelde tuletamast seda, kuidas külma sõja ajal olid paljude Euroopa riikide kaitsekulutused suurusjärgus 4–5% SKP-st. Täna oleme olukorras, kus üks kolmandik NATO riikidest ei täida isegi veel kokku lepitud eesmärki kulutada riigikaitsele 2% SKP-st. Kaks kolmandikku täidavad. Jah, NATO keskmine on nihkunud pisut üle 2%, aga see ei ole kaugeltki piisav. Samal ajal Venemaa Föderatsioon kulutab oma relvajõududele 7–8% protsenti SKP-st. Jah, Venemaa majandus on tunduvalt väiksem, kui on Euroopa Liidu majandus, rääkimata siis Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide, üldse kõigi NATO riikide majandustest kokku. Aga samal ajal Venemaal autoritaarse riigina on oluliselt lihtsam kui meil demokraatlike riikidena mobiliseerida kõik oma ühiskondlikud ressursid vajadusel relvajõudude teenistusse, mida nad praegu ka teinud on.

Seda pilti vaadates olen ma üsna kindel selles, et varem või hiljem tegelikult me siin Eestis ka jõuame sinna külma sõja tasemeni, 4–5% juurde. Sellest enam oleks tõenäoliselt rahuajal vastuvõetamatu ja mõeldamatu kulutada, aga alla selle on pikemas perspektiivis liiga vähe. Ja me ei tee seda kusjuures mitte kuidagi ajutiselt, vaid pigem pikemas perspektiivis püsivalt. 

Me jõuame sinna sellepärast, et lihtsalt olukord nõuab. On enam kui kindel, et Venemaa Föderatsioon ei loobu nendest kavadest, mida ka kaitseminister on tutvustanud nii siin kui ka avalikkusele: tugevdatakse enda relvajõude Venemaa läänepiiril ehk siis Baltikumi ja Soome suunal. Samal ajal Ameerika Ühendriikidelt, sõltumata sellest, millised saavad olema nende valimistulemused novembris, me kindlasti jätkuvalt kuuleme ootusi, et koorma jagamine Euroopa ja Atlandi-taguste NATO riikide vahel oleks võrdsem. Ja midagi ei ole teha, Ameerika Ühendriikidelt aeg nõuab üha enam keskendumist ka Hiinale.

Ma juhin tähelepanu näiteks sellistele avaldustele, nagu tegi neil päevil Moskva kiriku patriarh Kirill. Ta käsitleb ka Eestit osana pühast Venemaast. Meenutan, et väga sarnast kontseptsiooni on Venemaal tutvustanud endine president Medvedev, kes on rääkinud nii-öelda vaimse Venemaa piiridest, mis ei lange kokku füüsiliste või Venemaaga rahvusvaheliselt kokku lepitud piiridega. On selge, et see ongi Venemaa Föderatsiooni ja sealse režiimi ametlik ideoloogia ja Venemaa soovib oma endise impeeriumi piirid võimaluse korral taastada. 

Ma arvan, et see Kirilli avaldus ja see sedavõrd räige ja otsene viis, kuidas ta seda väljendas, on üsna tõsine ohumärk. See näitab seda, et Venemaa on võtnud suuna pingete veelgi rohkem tõstmisele, muu hulgas ka meie suhtes. See kõlab väga hästi kokku nende retoorikaga tuumarelvade kasutamise teemal. Võib-olla on selle eesmärk läänele veelgi enam survet avaldada, et lääs mõtleks sellele, kuidas panna Ukraina olukorda, kus ta peab milleski kokku leppima. Aga me keegi ei tea, kui kaugele Venemaa on tegelikult valmis minema, millisteks avantüürideks ta valmis on. Ja me näeme seda, et see, mis oli alguses retoorika, ühel hetkel väljendus ka küberrünnetes, sealt edasi väljendub hübriidrünnakutes, terrorismis lääne vastu. Sealt on sõjalise kokkupõrkeni tegelikult jäänud väga vähe maad ja sinna suunda Venemaa paistab teel olevat.

Loomulikult, kui me räägime kulude suurendamisest, siis vastutustundlik on rääkida ka katteallikatest. Isamaa esimees Urmas Reinsalu tutvustas siin oma mõtteid. Iseenesest ma kiidan seda, et seni on opositsioonilt kostnud vaid nõudmisi, et tehtagu, nüüd on hakatud pakkuma ka lahendusi. No räägime siis neist. Ka sotsiaaldemokraadid käsitlesid eile oma juhatuses küllalt põhjalikult kaitsekulude ja moonavarude küsimust. Juhatus leidis, et kaitsekulutuste edasine suurendamine on vajalik, aga tõsi on ka see, et maailmavaateliselt meie eelistus on see, et see ei toimuks mitte ühiskonna kõige väiksema sissetulekuga elanike ja keskklassi arvelt, vaid et sellesse panustaksid enam kõige jõukamad Eesti inimesed. Kui me räägime õiglasest koorma jagamisest NATO riikide vahel, räägime siis õiglasest koorma jagamisest ka meie riigi sees. Ka see on meie jaoks oluline põhimõte.

Viimased ajad on olnud ka Eesti kaitsevaldkonna jaoks kahtlematult tormilised. Kaitseväe juhataja vahetus ja mitmed muud pinged, ütleme nii, on viimasel ajal olnud. Ma usun, et me oleme nendega siiski toime tulnud, aga ma pean tõdema, et mis puudutab Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja Kaitseministeeriumi vahelist koostööd, siis isiklikult kaitseministriga on see väga hea, aga institutsioonide vahel on kindlasti võimalik seda parandada. Olen jälginud, kuidas mitmed Riigikogu liikmed on kommenteerinud Kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet või ka NATO ootusi Eestile, mis on dokumendid, millega tegelikult komisjon veel ei ole tutvunud. Ehk me saaksime kuidagi paremini kõike sünkroniseerida, et oluline info jõuaks siia Riigikokku võimalikult kiiresti.

Ja lõpetuseks: paremini sünkroniseerida ja kooskõlastada tuleb asju laiemalt mitte ainult kaitsepoliitikas, vaid laiemalt ka välis‑ ja julgeolekupoliitikas. Viimastel päevadel on väga teravalt olnud avalikkuse tähelepanu all osa Riigikogu liikmete Hiina-visiit. Selle visiidi suhtes on väga kriitiliselt väljendunud näiteks Riigikogu väliskomisjoni esimees ja ka Riigikogu spiiker, ometigi on nad mõlemad – ma vaatasin seda huvi pärast – selle visiidi enne selle toimumist ilma märkusteta kooskõlastanud. Selline meil kord on, et nii Riigikogu juhatus kui ka väliskomisjoni juht sellisel puhul oma kooskõlastuse annavad. See ei ole mõeldud kriitikana isiklikult Lauri Hussari või Marko Mihkelsoni pihta, aga ehk oleks olnud seda debatti, mida me peame nüüd teemal, kas agressorriiki Venemaad toetavat Hiinat sellisel viisil sõprusvisiidiga külastada on asjakohane, olnud mõistlik pidada enne visiidi toimumist asjaosaliste vahel visiidi kooskõlastamise etapis. Võib-olla oleks see praegune piinlik arutelu siis ära jäänud. See on, ma arvan, ka asjaolu, millele meie siin Riigikogus peame eelkõige ise tähelepanu pöörama. 

Ma tänan teid kõiki kuulamast ja soovin meile jõudu tööle Eesti riigikaitse arendamisel. Aitäh!

Järgmisena Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud kaitseministri Hanno Pevkuri sõnavõtt "Eesti 2035" strateegia rakendamise kohta tõstatab mitmeid olulisi küsimusi, mis vajavad põhjalikku analüüsi, et tagada strateegia edukas elluviimine ja Eesti julgeoleku tugevdamine. Siin tooks välja mõned olulised teemad: kaitsekulutuste suurendamine, liitlassuhete arendamine, avalik arvamus riigikaitse kohta ning tsiviilkaitse tähtsus. Need nõuavad laiemat tähelepanu ja pikaajalisi investeeringuid. 

Kõigepealt tooks välja olulise küsimusena kaitsekulutuste suurendamise vajaduse. Kuigi siin viimane aeg räägitakse palju kaitsekulutuste 5%-le tõstmise vajalikkusest, on ilmne, et Eesti majanduse väiksust arvestades ei pruugi üksnes Eesti riigi protsendi tõstmine olla piisav lahendus. Tuleb arvestada ka vajadusega neid kulutusi optimaalselt ja tõhusalt kasutada. 

Ülimalt oluline on liitlassuhete arendamine ja rahvusvaheline koostöö, eriti NATO raames. NATO riikide seas peab olema ühine arusaam, et riigikaitsekulutuste tõstmine vähemalt 2%-ni SKP-st on vajalik kogu alliansi kaitsevõime tugevdamiseks. Selline koostöö annaks ka Eestile suuremat strateegilist toetust ja tagaks, et meie kaitseinvesteeringud annavad maksimaalset kasu laiemas julgeolekukontekstis. Paraku peab märkima, et tõesti, tänase päevani 30% NATO riikides ei ole veel jõutud isegi 2%-ni SKP-st. Siin on kindlasti vaja teha lobitööd. 

Tähtis aspekt on avaliku arvamuse roll ja riigikaitsetahe seoses majandusliku heaoluga. On tõsi, et riigi kaitsevõime ja julgeolek ei sõltu ainult sõjalisest võimekusest, vaid ka elanikkonna valmisolekust ja motivatsioonist riiki kaitsta. Viimane, äsja tulnud raport riigikaitsetahtest tõi välja, et majanduslik heaolu on sageli seotud inimeste kaitsetahtega. Kõrgema sissetulekuga inimestel ehk inimestel, kes teenivad rohkem kui 2500 eurot, on suurem valmisolek riigikaitsesse panustada. Siin märgiksin ära, et tarbijakindlus Eestis on kõige madalam Euroopas. Seega peab valitsus pöörama erilist tähelepanu majanduspoliitikale, mis suurendaks sissetulekuid ja parandaks elukvaliteeti, et luua soodsam pinnas riigikaitse tugevdamiseks ja rahva motivatsiooni tõstmiseks. 

Lisaks on oluline, et riigikaitse teemad oleksid tugevalt esindatud avalikus arutelus ja koolihariduses, mis aitaks kaasa noorte suuremale teadlikkusele ja vastutustundele riigi julgeoleku küsimustes. Sama küsitlus näitas, et tegelikult kõige suurem riigikaitsetahe on just noortel, 15–19-aastastel. 

Seal oli veel üks huvitav arusaam selles küsitluses. Ei saa mööda minna, mööda hiilida teadmisest, et eestlaste ja mitte-eestlaste küsitlus näitab, et siin on käärid – mitte kuigi kriitilised, aga ikkagi nad on. Peab hästi mõtlema, milliseid signaale me muud keelt kõnelevatele inimestele Eestis anname. Kui me pidevalt vehime, et võtame püsivalt Eestis elavatelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse ära, siis see kindlasti ei ole positiivne signaal. See teeb tavalised rätsepakäärid veelgi suuremaks, sellisteks suurteks lambakäärideks. Isegi sotsid saavad sellest aru. 

Pidev oma elanike hirmutamine sõjalise tegevuse puhkemise tõenäosusega Eestis, mis oli siiamaani hästi omane eelmisele valitsusele, [pole hea]. Pigem peab riik astuma konkreetseid samme, et parandada tsiviilkaitsestruktuure, korraldada rohkem õppusi ja tagada elanikkonna ulatuslikum valmisolek kriisiolukorraks.

Soovite te lisaaega?

Jaa, kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega, palun! 

See hõlmab nii vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist kui ka elanikkonna teadlikkuse tõstmist. Tsiviilkaitse tähtsus toob välja tsiviilkaitse puudujääkide tõsise probleemi. Praegune olukord, kus vaid 15% elanikkonnast on valmis kriisiolukordadeks, on muret tekitav. Peale selle on varjendite ja muu vajaliku taristu seisukord selgelt ebapiisav, mis seab elanikkonna kriisiolukorras ohtu, seda enam, et osalus riigikaitseõppustel ei ole piisav. Inimesed ei ole teadlikud, mida nad peavad tegema hädaolukorras. 

Tsiviilkaitse on riigikaitse lahutamatu osa, sest kriiside ja eriolukordade korral sõltub suuresti elanikkonna turvalisus ja riigi toimimine sellest, kui hästi inimesed on olnud kriisideks ette valmistatud. Seetõttu peab riik astuma konkreetseid samme, et parandada tsiviilkaitsestruktuure, korraldada rohkem õppusi ja tagada elanikkonna ulatuslikum valmisolek kriisiolukordadeks. See hõlmab nii vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist kui ka elanikkonna teadlikkuse suurendamist. 

Kokkuvõttes näeme mitmeid olulisi valdkondi, mis nõuavad terviklikku ja süstemaatilist lähenemist: kaitsekulude suurendamine, koostöö liitlastega, avaliku arvamuse ja majandusliku heaolu tähtsus ning tsiviilkaitse arendamine. Need on kõik kriitilised teemad, mille lahendamine nõuab hästi läbi mõeldud planeerimist ja kiirete praktiliste sammude tegemist. Eesti riigikaitse tugevdamine peab hõlmama nii sõjalise kaitsevõime suurendamist kui ka tsiviilkaitse arendamist ning elanikkonna teadlikkuse ja valmisoleku tõstmist. Ainult sellise tervikliku lähenemise abil on võimalik tagada, et Eesti on valmis igasugusteks julgeolekuohtudeks ja kriisideks tulevikus. 

Ja veel üks arusaam sellestsamast riigikaitsetahte küsitlusest. Head kolleegid, kõige vähem usaldatav institutsioon Eestis on Riigikogu. Me peaksime selle peale ka mõtlema. Aitäh!

Järgmisena Eesti 200 fraktsiooni nimel Kalev Stoicescu. (Kalev Stoicescu palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kaitseministrit ma enam ei näe. Viimastel aastatel järsult halvenenud julgeolekukeskkond, eeskätt Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu, lisaks idanaabri kõikvõimalikud hübriidrünnakud, provokatsioonid, sabotaažid ja sekkumised demokraatliku maailma riikides on tinginud Eesti jõupingutuste mitmekordistumise riigikaitse tugevdamiseks. Esiteks, me räägime laiast riigikaitsest, mis seisneb sõjalises kaitses ning tsiviilpooles, ehk [koosneb] elanikkonnakaitsest ja teistest tsiviilvõimetest, mis tagavad rahva kaitse ja ellujäämise mis tahes kriisiolukorras, ka sõjaolukorras. 

Me oleme harjunud samastama riigikaitset sõjalise kaitsega, kuid see ei vasta ammu enam reaalsusele ja tegelikele vajadustele. Meil on silme ees Ukraina näide, kuidas Venemaa ründab tsiviilelanikke ja nende eluks vajalikku taristut. Ka meie ei pea kaitsma ainult maa-alasid ja tagama üksnes manööverüksuste raketi- ja droonikaitset, vaid me peame eeskätt kaitsma oma rahvast, inimesi. Laia riigikaitse tsiviilpool nõuab samuti investeeringuid, olgugi et märgatavalt vähem kui sõjaline kaitse. Lisaks, laia riigikaitse tsiviilpool ei puuduta ainult Siseministeeriumi haldusala, kuigi Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil on väga olulised rollid, vaid ka digivaldkonda, küberkaitset ja julgeolekut, riiklikke varusid, toidujulgeolekut, side- ja transporditeenuseid ja palju muud. 

Teiseks, me räägime Eesti iseseisvast sõjalise kaitse võimest ja NATO kollektiivkaitsest. Iga NATO-liitlase iseseisev kaitsevõime on tema panus kollektiivkaitsesse, nagu legoklots ühtses legokomplektis. On valus teinekord kuulda küsimusi või kahtlusi, kas NATO tuleb Eestile appi. Selle peale ma ütleksin: "Tule taevas appi!" Me olemegi NATO. Kui Venemaa peaks kunagi ründama Eestit või Lätit, Soomet või Poolat – ei ole vahet, keda liitlastest ta ründab –, siis ta ründab ju NATO-t. Eesti ei ole mingi eraldiseisev julgeolekusubjekt NATO ja Venemaa vahel.

Jah, ma olen NATO-usku, sest Eesti on NATO liige, liitlane, ning NATO on saavutanud eriti Põhjala-Balti piirkonnas oma kõigi aegade tugevaima seisundi, seda just peale Soome ja Rootsi alliansiga liitumist. NATO-l on majanduslikku ja sõjalist jõudu, millest Putini Venemaa võib üksnes unistada. Kas tal on ka poliitilist jõudu ja ühtsust? Jah on. Selles ei maksa kahelda. Kui Putini Venemaa oleks sügavalt kahelnud, kas NATO kaitseb ennast vajadusel kogu oma jõuga, siis oleks NATO-vastane agressioon väga tõenäoliselt juba toimunud. Putini Venemaa poolt vaadatuna oleks ju olnud loogilisem kõigepealt NATO-t rünnata ja allianss täielikult diskrediteerida, poliitiliselt halvata ning alles seejärel täiemahuliselt Ukrainale kallale minna. Ukrainal poleks olnud enam mingit lootust läänest abi saada. 

Mõistagi ei saa eeldada, et Putini või tema järglase Venemaa ei lähe kunagi lolliks, ei tee samasuguse katastroofilise mõjuga viga, nagu rünnates Ukrainat. Seetõttu me peame kollektiivkaitset, sealhulgas Eesti panust sellesse, jätkuvalt tugevdama. Seda me teemegi. 

Esiteks, koalitsioonilepingus on kirjas, et me eraldame sõjalisele kaitsele igal aastal kogu RES-i perioodil vähemalt 3% SKP-st, millele lisanduvad vastuvõtva riigi toetuse ehk HNS-i kulud. Erakond Eesti 200 seisab vankumatult selle lubaduse eest, samuti selle eest, et tugevdada laia riigikaitse tsiviilpoolt, mis on mitte vähem oluline, olgugi vähem rahalisi ressursse nõudev. 

Teiseks, Eesti 200 toetab kindlalt ühekordse ehk erakorralise kaitseinvesteeringu tegemist järgmistel aastatel, mis on samuti koalitsioonileppes kirjas. Selleks kehtestame julgeolekumaksu, et kaitseinvesteering oleks sihtotstarbeline, solidaarne, mõistlik ja läbipaistev. On selge, et suuremahulise kaitseinvesteeringu kogumaht ja jaotumine aastate lõikes sõltub lõpuks julgeolekumaksu rakendumisest ja laekumistest. Seetõttu ei ole võimalik praegu täpselt ette ennustada, kas reaalsed sõjalise kaitse kulutused tõusevad 2026. või 2027. aastal näiteks 4% või 4,5%-ni. Samuti ei ole praegu võimalik kindlas kõneviisis rääkida kaitse-eelarve suurendamisest 5%-ni või mingi muu protsendini. Mida saab aga kindlalt öelda, on see, et Eesti 200 ja eeldatavasti ka teised koalitsioonipartnerid annavad endast parima, et lai riigikaitse oleks võimalikult hästi rahastatud. 

Soovin lisada, et laia riigikaitse mittesõjaline pool peab saama samuti adekvaatse rahastuse ühekordsest suurinvesteeringust, näiteks proportsioonis üks kolmele ehk 25% ja 75%. See võib olla ka mõni muu. Samas, tsiviilpoole rahastus peab adekvaatselt jagunema Siseministeeriumi haldusala ja teiste oluliste valdkondade, näiteks küberkaitse vahel. 

Lõpuks, mõeldes riigi pikaajalisele arengustrateegiale kuni 2035, on Eesti peamised riigikaitsealased ülesanded selged: laia riigikaitse igakülgne tugevdamine ning Venemaa heidutamine NATO ja Euroopa Liidu liitlastega koostöös. Lisaks [on tähtis] kaitsetööstuse kiirele arengule kaasaaitamine. Ei saa mainimata jätta kaitsetahet, mis on Eesti kõige tõhusam relv, tegelikult kogu laia riigikaitse alustala, mis puudutab kogu rahvast, sealhulgas vabatahtlikke kaitseliitlasi. Eesti riiklus püsib inimeste najal, kes armastavad oma riiki ja on valmis teda kaitsma. Olgem optimistlikumad ja virisegem vähem! Kaitsekulutused ja kaitsevõime ning kui küsitluste järgi otsustada, siis ka kaitsetahe on tõusutrendis. Aitäh!

Järgmisena Mati Raidma Reformierakonna fraktsiooni nimel. (Mati Raidma palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Mina tunnustan valitsuse tegevust meie riigikaitse kindlustamisel. "Kindlus" on eesti keeles sõna, mille erinevad tähendused on läbi sajandite sidunud meie arusaamu ühiskonna ja elukeskkonna, meie arengu ja heaolu kasvu alustaladest. Kindlus ja kindlustunne on meie endi üles ehitada ja hoida. Piiririigina teame hästi, mis väärtus on kindlusel. Lootused ja ootused kahe erineva maailma piiririigi staatusest vabanemiseks on paraku taas kustunud. Tänased julgeolekukeskkonna väljakutsed on tõstnud meie vastutuse ja panustamise vajaduse latti märksa kõrgemale, kui see oli veel mõned aastad tagasi. Ja lati alt läbiminek ei ole lahendus. Hind on liiga kõrge. Hind oleks meie iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. 

Maailm meie ümber muutub kiiresti. Kriis on muutunud igapäevaseks käibefraasiks ja kriisikindlus on muutunud loosungist elu lahutamatuks osaks, mis kujundab meie arenguprotsesse ja valikuid. Reformierakond suhtub Eesti julgeolekusse ja kindlustunde tagamisse vastutustundlikult ja pühendunult. 

Peatun neljal teemal, kus ka meie Riigikogu panus on vajalik ja oodatud. 

Sõda Ukrainas. Ukrainlased peavad kangelaslikku vabadussõda ka Eesti eest. Venemaa sõjamasina purustamine on meie kõigi ühine eesmärk. Meie peamine ülesanne on toetada Ukraina kaitsjaid, riiki ja rahvast igal võimalikul viisil ja mitte väsida. 0,25% SKT-st ehk 100 miljonit eurot aastas Ukraina toetuseks on lubadus, millest me kinni peame. Lisaks on meie ülesanne aidata hoida seda fookust ka meie partneritel. Ja siin on meie aktiivne välissuhtlus, parlamentaarne diplomaatia üks meie kasutuses olev töövahend, mida peame aktiivselt ja oskuslikult kasutama. 

Riigikaitse areng Eestis. Suudame kõik hästi ette kujutada, mis hakkab juhtuma siis, kui Ukraina selle vaenuväe pressi all murdub. Praegu on meil ukrainlaste poolt kingitud aeg, mis on antud meie enda iseseisvuse kindlustamiseks, kindluse ehitamiseks. 2002. aasta lõpus olid meie sõjalise riigikaitse kulutused 2,16% SKT-st, täna juba 3,4%. Vahe on 550 miljonit eurot. Samm on pikk, aga meie iseolemisele hädavajalik. Neid samme on vaja veel astuda. Oleme piiririik ja oma riigikaitset jõuliselt kindlustades kindlustame ka liitlaste tahet koos meiega õlg õla kõrval Eestimaa vabaduse eest seista. 

Meid ootavad ees rasked eelarvelised otsused, mis peagi jõuavad Riigikokku. Kindlus julgeoleku- ja kaitsepoliitikas kasvatab kindlustunnet ühiskonnas, majanduses, meie arengus. Toetame riigikaitse-eelarve tugevdamist ja valitsuse algatust laiapindse julgeoleku maksu ajutiseks sisseviimiseks. See on meie kõigi ühine asi, pensionärist pagarini, ajakirjanikust varahaldurini. Võitlus on kallis, aga vabadus hindamatu. 

Kaitsetööstus. Igat väljakutset saab vaadata ja peab vaatama ka uute võimaluste sündimise kohana. Siinkohal peatun uutel võimalustel meie majanduses. Kriisid soodustavad innovatsiooni ja testivad lahendusi. Kriisides on alati võimalusi, mida pöörata arenguks. Üks osa meie kaitsevõime kasvatamisest on kodumaise kaitsetööstuse arendamine. See tähendab praktilisi muutusi ja suuri võimalusi. Lisaks majanduse arengule ja töökohtadele tähendab see ka seda, et Ukrainale vajalikku hakkavad tootma Eesti kaitsetööstusettevõtted, ning seda järgmise nelja aastaga kava kohaselt 400 miljoni ulatuses. See on Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise plaan. 

Ka meil siin Riigikogus on oma roll täita. Peame kohandama meie seadusruumi, näiteks relvaseadust. Seda selleks, et ettevõtjad saaksid oma tootmisvõimalusi arendada siin Eestis, mitte ei peaks seda praegu kehtivate reeglite tõttu tegema naaberriikides. Uus moodne tööstus, sealhulgas kaitsetööstus, on osa meie plaanidest, kus kindlale kaitsele põhinedes sünniks kasv. Eesti kaitsetööstus on selle kümnendi lõpuks prognoosinud oma mahuks miljard eurot. Õnnestumise korral saab see number olema suuremgi.

Lõpuks laiapindsus. Riigi ühiskonna kriisikindlus ei ole loosung, see on oluline osa meie laiapindsest riigikaitsest. Ja samuti, nagu tõstes sõjalise kaitsevõimekuse arengutempot, vajame ka siin kiiret ja otsustavat tegutsemist. Suur tänu meie ministeeriumidele ja ametkondadele, kohalikele omavalitsustele ja kodanikuühendustele, kes ei istu käed rüpes või vaid paberitega suheldes. 

Samas ootab Riigikogu valitsuselt selle valdkonna seaduseelnõude ettevalmistamisel ja meile esitamisel palju kiiremat ja efektiivsemat tööd. Aastaid aruteludesse takerdunud tsiviilkriisi ja riigikaitse korraldamist integreeriv valmisoleku seadus ootab kohest menetlemist. Riigikogu on selleks kõigeks valmis. Reformierakond ja tema fraktsioon on selleks valmis. Jõudu meile kõigile! Aitäh!

Järgmisena Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa.

Aitäh! No vaat, mina kahjuks ei saa küll rahul olla selle kõigega, mis siin toimunud on. Väga ilus jutt on olnud, väga kenasti on ennast kiita osatud ja räägitud sellest, kuidas me kõike teeme, kõike saame, aga reaalsus on kahjuks palju kurvastavam. 

Selge on ju see, et Reformierakond on pika ja kuulsusrikka ajalooga, kuidas ta on üritanud Eesti riigikaitset kahjustada, vähendada, pidurdada. No piisab, kui me nimetame siin märksõnad sellest, kuidas on korduvalt tahetud minna üle palgaarmeele, lõpetada ajateenistus, eks ole, ära, sellest, kuidas saadeti laiali või oluliselt kärbiti sõjaväeluuretegevuse võimekust, sellest, kuidas keelduti arendamast välja ükskõik millist uut võimekust selle jõukohase riigikaitse jutuga. See kõik on Reformierakonna pärand riigikaitse teemadel. 

Ja ega see pärand ei ole paremaks läinud selles olukorras, kus Euroopas on uus suur maismaasõda. Mis oli esimene Reformierakonna otsus, kui valitsusse saadi? Anti ära kogu meie kahurvägi, anti ära kogu meie laskemoon, anti muu hulgas ära meie pioneerivarustus, anti ära meie tankitõrjerelvi. Ja nüüd räägitakse meile kui mingisugusest tohutu suurest saavutusest, et me otsime lisaraha laskemoona hankimiseks. Vabandust, te olete kõigepealt kõik lagedaks teinud ja siis tulete Eesti maksumaksja juurde jutuga, et nüüd oleks kohe vaja hirmsasti raha juurde. See ei ole olnud riigikaitse tugevdamine. 

Ja mõtleme, mis on olnud need uued võimekused, mida te olete valitsuses olles [hankinud]. Ainus uus võimekus, mis on viimastel aastatel lisandunud, on rannakaitsevõimekus. Kes tegi? Mitte Reformierakond, see oli EKRE, konkreetselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes küünte ja hammastega võitles valitsuses olles igasuguste vastuväidete vastu, et rannakaitsevõimekus ära teha. Ta surus küünte ja hammastega õhutõrjevõimekust, mida me ei jõudnud ära teha, aga millega me hakkasime edasi liikuma. Noh, võttis jälle aega mitu aastat, kui tuli mingisugust rumalat juttu kuulata, aga lõpuks on jõutud ka uue valitsuse või järgnenud valitsuste ajal sinnamaani, et jah, meil tõepoolest on õhutõrjet vaja. Aga tegelikult mingisuguseid uusi võimekusi peale selle, mille meie käima panime, ei ole ju tulnud. 

See bluff, mis meil siin käib, et ei ole mõtet võrrelda, kuidas see oli, sidruneid ja apelsine või õunu ja pirne või mis iganes – ikka on küll! On küll mõtet võrrelda seda, mis meil oli, mis meil töötas 2022. aasta alguses, ja seda, mis meil nüüd on. Ma ei vaidle vastu sellele, et iseliikuvad suurtükid on paremad relvad kui järelveetavad suurtükid. Ma ei vaidle vastu sellele, et 122-millimeetrine suurtükk on vähema tulejõuga kui 155-millimeetrine. Aga fakt on see, et kvantitatiivselt on meil praegu vähem [relvastust]. Praeguse seisuga on Eesti vähem kaitstud omaenda relvadega ja omaenda laskemoonaga kui 2022. aasta alguses. 

Selle jutuga, et me saame ja me teeme, andke meile veel mõned miljardid, varjate te seda, et te ei ole tegelikult teinud ja et meil tegelikult ei ole. Selles mõttes ei ole mõtet tulla siia meile ilusat pilti maalima. See ei lohuta meid, et kümnendi lõpuks on meil kõva relvastus, kõva laskemoon. See ei lohuta meid! Sest mis me vahepeal teeme, sellele teil vastust ei ole. 

Samamoodi võiks siia ritta panna ka selle, kuidas Reformierakond kriiskas – kriiskas, hüsteeriliselt kriiskas! –, kui Mart Helme siseministrina hakkas rääkima sisekaitsereservi tegemisest. Täna Hanno Pevkur tuleb siin pulti ja ütleb: "Oh, me tegime ära, hakkasime sisekaitsereservi tegema." No tore, parem hilja kui mitte kunagi! Aga siis kui meie seda tegema hakkasime enne sõda, siis te olite vastu sellele. Siis te olite vastu sellele! 

Nüüd mõne sõnaga ka kaitsetööstusest. Jälle, idee tasandil ei saa vastu vaielda. Eestil peaks olema ja peabki olema oma kaitsetööstuse võimekus, vähemalt kõige lihtsamate asjade tegemiseks. Tegelikult me ei tohiks elementaarsete asjade puhul sõltuda sellest, kas meile antakse, kas meile müüakse, kas me saame kätte, kuidas logistika töötab. Aga me ju näeme, kuidas Reformierakond seda asja ajab. Täpselt nii, nagu Reformierakond on kõiki asju ajanud: see on üks suur, tohutu, mastaapne maksumaksja lüpsmise plaan, mis meile on ette pandud. See on ju see, mis siin on. Kõik teie väikesed kabajantsikud ja endised sõjaväelased jooksevad nüüd murdu riigikaitsetööstusesse tööle, kus nad hakkavad saama palka rohkem, kui elu sees on saadud Kaitseväe juhatajana või Riigikogu liikmena või ministrina. Küsimus on selles, et te tegelikult ei taha jälle midagi ära teha, vaid te jälle kandite raha. See on teie riigikaitsejutu nii-öelda reaalsus. 

Mis puudutab seda laskemoona juttu üldse, siis meil on siin Eestis mingisugune teatav kognitiivne dissonants või selline skisofreeniline seis. Ühest küljest nõutakse, et me peame juurde ostma laskemoona. Jälle, iseenesest täiesti õige. Lihtsalt ärme kunagi unustame, et te tegite meid lagedaks laskemoonast. Sellepärast meil on paanika. Teiseks, millist laskemoona ja millises koguses? Me näeme jälle seda mustrit, mida me oleme korduvalt näinud täpselt nendesamade inimeste poolt, kes on küsinud riigikaitsesse raha juurde selle jaoks, et osta maailma kõige kallimaid relvasid võimalikult väikeses koguses, et saaks linnukese kirja. Tegime ära, aga tegelikku kaitsevõimekust arendatakse minimaalselt. 

Nüüd meile tahetakse osta maailma kõige kallimaid rakette Ameerikast. Noh, Ameerika sõjatööstus vajab ju ka raha. Siis räägitakse meile selliseid poolhüsteerilises toonis lugusid sellest, et kui me ei osta neid rakette, millega Moskvat ja Peterburi Eestist pommitada, siis ei ole mõtet isegi osta kahurväe laskemoona. No ausalt öeldes ma ei tea, milliseid lolle selle jutuga püütakse, aga mina liimile ei lähe. Ma ei arva, et Eesti maksumaksja peab subsideerima Ameerika sõjatööstuskompleksi selle hinnaga, et meil endal ei ole muid olulisi asju, millega omaenda territooriumi kaitsta. Siin tahetakse jälle tõmmata Eesti maksumaksjale mütsi pähe. Ja selles mõttes see vaidlus on meil jälle üles pandud täiesti mingisuguste võltsnurkade alt ja toimub ühiskonna lollitamine. 

Nii et ma ei saa mitte kuidagi nõus olla sellega, et tänane valitsus või ka eelmised Kaja Kallase valitsused on üldse midagi head teinud Eesti riigikaitse jaoks. Meile on ilusat juttu räägitud, aga sellest ei piisa.

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas minister tahab täpsustada midagi? Ei soovi. Seega said läbirääkimised suletud ja antud päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422. Palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu esimene lugemine toimus juba kevadel, päris mitu kuud tagasi. Sellepärast tuletan teile meelde, et selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuded finantsasutustele. Mida see tähendab? [Eesmärk on] vähendada neid riske, mis võivad olla finantssektoris äriprotsessides eriliste tähtsate funktsioonide toimimisel. Kui nad katkevad, on vaja teada, kuidas toimida. Kuidas kaitsta klientide ja ettevõtete teabe- ja finantsvara, mida võivad ohustada erinevat laadi tehnilised rikked, vead, aga ka küberründed. Eelnõu suurendab ka finantsteenuste klientide ja investorite kaitset.

Väike ülevaade sellest, kuidas eelnõu menetleti peale esimest lugemist rahanduskomisjonis. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. mai ja muudatusettepanekuid Riigikogust ei laekunud. Rahanduskomisjon pöördus ka eelnõu ettevalmistamisse kaasatud turuosaliste poole arvamuste saamiseks, aga neid ei laekunud. Ehk siis turuosalised leidsid, et asjad on sobival viisil lahendatud. 

Menetlust on komisjon arutanud peale esimest lugemist kaks korda: 11. juunil ja siis sellel esmaspäeval. Esimesel istungil tõdesime, et muudatusettepanekuid ei ole ja kaasamise huvilisi ka ei olnud. Konsensuslikult otsustati menetlusliku otsusena, et eelnõu tuleks võtta päevakorda tänaseks.

Esmaspäeval oli arutelu all kaks muudatusettepanekut, mis tulenesid suvel toimunud teatud muutustest, aga ka sellest, et pöörati tähelepanu eelnõu tekstile. Lahendati teatud keelelised ja tehnilised probleemid, mida tavaliselt tehaksegi enne kolmandat lugemist. Selle tõttu ongi kaks muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek puudutab jõustumist. Lisatakse see, et eelnõu jõustub üldises korras, kuid mitte varem kui 2024. aasta 9. oktoobril. Varem oli lihtsalt kirjutatud 9. oktoobril, aga arvestades, et eelnõu vastuvõtmine võib erinevate asjaolude tõttu venida, nagu meie viimase aasta praktika on eriti teravalt näidanud, siis lisada see siia juurde. Peale vastuvõtmist tekib ka selline väike puhveraeg, mis on tavapärane üldises korras vastuvõtmisel. 

Ja teiseks olid erinevad tehnilised ja norme korrastavad muudatused, mida oli päris mitu: viited ja muud säärased asjad. Komisjon võttis need muudatusettepanekud enda jaoks teadmiseks ja leidis konsensuslikult, et need tasub arvesse võtta.

Ja tehti ka menetlusotsused. Endiselt jäädi selle juurde, et teine lugemine peaks toimuma täna, ja tehti ettepanek, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine võiks toimuda järgmisel kolmapäeval, 18. septembril ja tuleks viia läbi lõpphääletus. Nagu öeldud, toimus see kõik konsensuslikult.

Sooviksin teha ühe väikese täpsustuse. Siin on juhtunud selline olukord, et eelnõu materjalides, mis on teile jagatud, on osutatud, nagu oleks teine lugemine toimunud. Kahtlemata on toimunud alles esimene lugemine, mitte teine. Vabandan sellise vea pärast. Kahjuks mitmed silmapaarid seda millegipärast tähele ei pannud, kuigi sai seda teksti loetud. Tänan! Minu poolt kõik.

Aitäh ettekandjale, ka täpsustava märkuse eest seletuskirjas! Küsimusi teile ei ole. Lähtuvalt sellest, et ettekandjale küsimusi ei olnud, avan läbirääkimised. Läbirääkimisteks palun kõnetooli Peeter Tali.

Igaks juhuks palun kolm minutit juurde, kuigi äkki ei lähe vaja.

Kolm minutit lisaks.

Austatav juhataja! Härrad ja prouad ametikaaslased! Ma räägin reaalsusest, kus me oleme. Moodne sõjapidamine käib kuues lahinguruumis, mis on maa, vesi, õhk, küberruum, kosmos ja inforuum. Me õpime seda iga päev. Me näeme seda Ukrainas ja me näeme seda ka muudes, väiksemates ja suuremates konfliktides maailmas. Nüüd mõni aeg tagasi šokeeris laiemat avalikkust see, et GRU ehk Venemaa kindralstaabi luure peavalitsuse küberründeüksused istusid sees meie riigi infosüsteemides. See juhtus umbes neli aastat tagasi. Mis seal praegu käib? Ma võin teile öelda, et inforindel ja ka kübermaailmas lahingud käivad kogu aeg, mis siis, et sõda ei ole. Aga riigina me oleme e-riik ja me oleme e-ühiskond, me oleme nii sellega ära harjunud. 

See konkreetne seadusemuudatus, eelnõu 422, ühtlustab tõesti nõudeid, tagamaks küberturvalisuse taseme Euroopa Liidus. Sarnaselt eurodirektiivide ülevõtmisega pööratakse finantssektori tähelepanu riskihaldusmeetmete tõhusamale rakendamisele ning ka intsidentidest teavitamise kohustusele. Meie riigis siis RIA CERT-ile ja Finantsinspektsioonile. Ja selles ajaaknas nüüd Eesti võtab üle ka direktiivid CER ja NIS2 ning DORA määruse. 

Miks see on tähtis? Euroopa Liit tervikuna ja Eesti võtavad ühiskonna toimimiseks oluliste teenuste pakkumiseks vajalike tehnoloogiate turvalisust ning toimepidavust väga tõsiselt. Ma toon ainult ühe näite. Rahvusvaheline Valuutafond on selle aasta raportis märkinud, et küberründed on ohuks rahvusvahelisele finantsstabiilsusele, ja näitena toonud välja, et kahju on viimase kahe kümnendi jooksul hinnanguliselt 200 miljardit dollarit. Aga arvestades meie üha enamat digitaliseerumist, kindlasti ohud ja reaalsed kahjud kasvavad. Ja kui me arvestame ka seda, et me demokraatlike riikidena ja ühiskondadena oleme maailmas vähemuses ja meid – ma mõtlen läänemaailma laiemalt, [mitte ainult] Euroopa Liitu – ründavad pidevalt Venemaa, Hiina ja Iraani kübersõdalased.

Eestis on hea uudis see, et finantssektor ja kitsamalt vähemalt pangad on oluliselt infoturvet ja talituspidevust üleval hoidnud ja pingutanud, et meie ühiskond toimiks. Aga väga oluline on ka info liikumine Euroopa Liidu sees, ent kindlasti edaspidi ka väljaspool Euroopa Liitu, sest need ründemehhanismid ja -vektorid, mida autoritaarsed režiimid ja eriteenistused kasutavad – see taktika ja tehnika on üsna sarnane. Me peame omavahel informatsiooni jagama, et oma eluviisi kaitsta. 

Valitsusliit on targalt kokku leppinud, et hübriidohtude ja valeinfo levikule vastu seismiseks on vaja tugevdada Eesti info-, meedia- ja digiruumi, suurendada digikaitsevõimet ja meie e-riigi küberkaitsevõimet. Lahutamatu osa sellest on muidugi küberturvalisus.

Tsiteerin siin kaitseministrit, kes mõni aeg tagasi just siitsamast puldist ütles, et kui me suurendame erakorraliselt riigikaitsekulutusi, siis üks osa on tõesti mürsud, raketid ja lahingusoomukid, aga teine ja mitte vähem oluline osa on teised valdkonnad, mis otseselt ei ole seotud kineetilise efektiga, aga võivad olla Eestile veelgi olulisemad ja tähtsamad. Need on lisaks siseturvalisusele ka küberkaitsevõime, küberturvalisus ja küberründevõime. 

Ma loodan, et minister Liisa Pakostal, kes ka siin saalis on, on nii palju mehemeelt – kõlab hästi! –, et ta seisab küberturvalisuse ja küberkaitse arendamise eest. Sest kui me kukume inforuumis ja küberruumis läbi, siis seisabki kineetiline sõda sõna otseses mõttes meie piiri taga ja me peame hakkama Vene tanke põletama ja Vene sõdurite pihta tulistama. Me oleme nüüd kokku leppinud, et me pigem teeme seda võimaliku vastase territooriumil, mitte Eesti territooriumil. 

Väga tõsine suhtumine küberturvalisusesse ja küberhügieeni kindlustab Eesti elanikkonna harjumuspärase eluviisi ja Eesti riigi üleni digitaalsete teenuste toimimise. Seepärast tuleb asjadega kiiresti, aga samas läbimõeldult ja järjekindlalt edasi liikuda. Tänan!

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Läheme muudatusettepanekute juurde. Eelnõu kohta esitati kaks muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitas rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni ettepanek, arvamus oli arvestada seda täielikult. Teine muudatusettepanek oli samuti rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjoni arvamus oli, et arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 422 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu 448. Palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti.

Hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile eelnõu, mis sisult on tehniline, aga ma ütleksin, et mitte vähetähtis. On kolm muudatuste paketti. Esiteks korrastame valdkondlikku vastutust, teiseks parandame ühe vea ja kolmandaks vähendame bürokraatiat.

Eelnõu tegeleb meditsiiniseadmetega. Laias laastus võib öelda, et tervishoius meil on ravimid ja meditsiiniseadmed. Nende sertifitseerimine, turule toomine ja hüvitamine on riiklikult reguleeritud, Euroopa tasandil on lisaks tootmisele reguleeritud ka turule pääs. Praegu tegeleb Eestis ravimitega Ravimiamet ja meditsiiniseadmetega Terviseamet.

Meditsiiniseadmed on väga eriilmelised, nende hulgas on nii plaaster kui ka, ma ei tea, diabeetikutele mõeldud sensor, aga ka algoritm, mis geneetilise info põhjal [määrab] riskiskoori. Meditsiiniseadmetega seotud vastutuse liigutame eelnõuga Terviseametist Ravimiametisse, et nii ravimite kui ka meditsiiniseadmete [valdkonna] pädevus ja järelevalve oleks ühes kohas koos. Meditsiiniseadmete valdkonna tõstmine ühest ametist teise puudutab tootjaid ja kasutajaid pigem vähe ja on avaliku sektori toimimist puudutav muudatus.

Koos ülesannetega viiakse Terviseametist Ravimiametisse üle ka ametnikud, kes seni neid ülesandeid on täitnud, ja seega järjepidevus jätkub. Ettevõtetel ja teistel partneritel tuleb küll kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, aga pakutava teenuse sisu jääb samaks.

Teiseks, tervishoiuasutustel on praegu kohustus esitada meditsiiniseadmete [alal] pädevale asutusele – praegu Terviseametile, tulevikus oleks siis Ravimiametile – dokumente ka asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Selline kohustus on ühelt poolt koormav ja teisalt ei näe me selles kuigi palju lisandväärtust. Nii et selle kohustuse me võtaks maha ja vähendaks halduskoormust osapoolte jaoks. Samas, pädeval asutusel on õigus öelda, kui ta soovib saada infot sellise seadme või selle rakendamise kohta.

Nüüd, vigade parandus puudutab 2021. aastal tehtud seadusemuudatust, mis kaotas pädeva asutuse õiguse öelda, milline toode on meditsiiniseade ja milline ei ole. Me näeme, et tegelikult see vajadus on olemas. Seega, ettepanek on taastada varem seaduses olnud õigus ja anda see Ravimiametile, kes saaks siis õiguse otsustada, milline toode on meditsiiniseade.

Ja viimaseks, Terviseametile, kes teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet, anname õiguse ka tervise infosüsteemi andmetele ligi pääseda. Praegu saab ta neid andmeid otse küsida, aga see teeb protsessi kohmakaks ja pikemaks. Kuna on olemas turvaline viis nende andmete töötlemiseks, siis selline otsejuurdepääs kahtlemata parandaks järelevalvet.

Need muudatused, mida ma tutvustasin, me jõustaks koos inimeste raha üleandmisega järgmisel aastal, 1. jaanuaril muudatused jõustuksid. Nüüd hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ega süsteemi korrastamise vastu ei saa ju midagi olla. Lihtsalt on küsimus, kas me võidame sellest ka rahaliselt ehk saavutame mingit kokkuhoidu. Ja teine pool: need kaks ametit on tegutsenud ja ma saan aru, et ühe ameti pädevuses on olnud mitmeid ülesandeid, aga nüüd te tahate teha selge arusaama, millega üks või teine amet peaks tegelema. Millal selline arusaam tuli, et nüüd võiks seda süsteemi korrastada?

Aitäh küsimuse eest! Käesoleva aasta alguses loodi Euroopa Ravimiameti juurde sarnaselt [töörühmaga], mis kriitilisi ravimeid monitoorib, ka meditsiiniseadmete töörühm. Ka Euroopa tasandil on neid vahendeid, mida me tervishoius kasutame, ühte kohta kokku toodud ja neid protsesse sarnasemaks muudetud. Mõlemad on reguleeritud valdkonnad. Nii et ka mujal on need otsused suhteliselt hiljutised. Ja meil, ma ütleksin, on juba viimased paar aastat olnud tunne, et võiks selle ümbertõstmise teha. Kuna me liigutame eelarvet ja inimesi, on loogiline teha seda uue eelarveaasta alguses ehk siis 1. jaanuarist 2025, mis on ka minu ettepanek. 

Need täiendavad kulud – praegu tõesti tehniline ümbertõstmine toimub, aga täiendavaid kulusid selles mõttes ei ole ette nähtud. Ja ei saa üle ega ümber sellest, et taust on ju praeguses eelarveprotsessis pigem avaliku sektori kärpimine, nii tööjõu-, majandus- kui ka tegevuskulude kärpimine, ja see puudutab nii Terviseametit kui ka Ravimiametit. Nii et täiendavat kulude kasvu selle muudatusega suuresti teha ei saa.

Nüüd see halduskoormuse vähenemine, mis tervishoiuasutusele laieneb. Eks sel võib olla väike mõju ka kuludele, aga pigem on see praegu vähetähtis ja seda on keeruline kvantifitseerida. Selle õigusselguse loomine, kellel on õigus määratleda, mis on meditsiiniseade, mis mitte, on pigem sisuline samm ja seda tööd teevad samamoodi Ravimiameti spetsialistid. Aga üldises kokkuhoiuraamistikus ma ei näe, et kulude kasv saaks järgmistel aastatel tekkida.

Lauri Laats, teine küsimus.

Aitäh! Mu küsimus oli mõeldud pigem lähtuvalt sellest, kas me saame ka kokkuhoidu, kui me seda sellisel viisil korrastame. Nii väike riik, nagu me siin oleme – mis te mõtlete sellest, kui paneks need ametid kokku? Kas see on üldse mõeldav? Kas meil võikski olla tegelikult vähem ameteid? Iseenesest, nii nagu te ka praegu välja ütlesite, teil on kärpekava laual, ja võib-olla see on üks koht, kus tõesti tuleks vaadata struktuuri pool üle. Võib-olla ongi mõistlik need kokku panna.

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, neid arutelusid on ka tervisevaldkonnas peetud. Toon välja kaks asja – ja see on minu isiklik arvamus. Kuna mineviku otsuste puhul, näiteks KredExi ja EAS‑i ühendamisel, me ei ole näinud märkimisväärset kulude kokkuhoidu või suurt sisulist muudatust, mis valdkonnas toimub, siis seda argumenti, et teistes valdkondades on [kokkuhoid] saavutatud, teeme tervishoius ka, ei ole. Ma ütlen omaenda eelistuse. Ma näen, et väikesed meeskonnad ja organisatsioonid, kes on selge ülesande ja eesmärgiga, saavutavad ka avalikus sektoris tulemusi paremini kui suured organisatsioonid, kus on väga mitmetasandiline juhtimissüsteem ja vastutus võib-olla hajub rohkem.

Rohkem küsimusi ma ministrile ei näe. Nüüd palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas seda teemat istungil 10. juunil sellel aastal. Seaduseelnõu käsitleb meditsiiniseadmete valdkonna vastutuse üleminekut Terviseametist Ravimiametisse, et tagada ravimite- ja meditsiiniseadmete alane kompetents ühes asutuses. Terviseminister Riina Sikkut selgitas meile, et see muudatus võimaldab paremat riiklikku järelevalvet ja lihtsustab ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele. Muudatuse raames liigub Ravimiametisse vastav eelarveosa, mis katab ametnike töötasusid. Komisjonis arutasime veel küsimusi eelarve ja personalivajaduse kohta, samuti meditsiiniseadmete turu regulatsiooni ja CE‑märgistuse rakendamist. 

Tehti ka menetluslikud otsused, need otsused tehti kõik konsensuslikult: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. septembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Teile on ka küsimus. Kolleeg Irja Lutsar, palun!

Tegelikult tahtsin sõna võtta, ma vajutasin valet nuppu. Vabandust, Eero!

Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja sõna saavad fraktsioonide esindajad. Eesti 200 fraktsiooni nimel Irja Lutsar, palun!

Lugupeetud juhataja! Kuulajad! Väga vabandan, et valet nuppu vajutasin. Eesti 200 poolt tahaks aga seda ettepanekut toetada. Ma arvan, et meil on isegi liiga kauaks jäänud nii, et Terviseamet meditsiiniseadmeid reguleerib. Nii nagu minister juba ütles, meditsiiniseadmed võib-olla hakkasid seadmetest pihta – röntgeniaparaadid või laboriaparaadid –, aga neist on saanud nüüd pigem vahendid. Ja siia hulka kuuluvad igasugused algoritmid, millega määratakse ravimeid – näiteks insuliinipumbad on ju ka meditsiiniseadmete all, aga seal mängib suurt osa insuliin –, ja kõiksugused, ütleme, annustamise kalkulaatorid, mille puhul on ka rõhk sõnal "ravim". Nagu me teame, Ravimiametis on enamasti tööl meditsiiniharidusega inimesed, väga paljud on ka arstiharidusega, ja neil on kindlasti rohkem ekspertiisi nende otsuste tegemiseks, kui on Terviseametil.

Teiseks, ma tahan väga toetada ministrit ka selles, et Terviseametile antakse ligipääs andmetele. See on eriti oluline, kui tekivad mingisugused nakkushaiguste puhangud, kus on kiiresti vaja sekkuda, on kiiresti vaja teha otsuseid, kiiresti saada andmeid. Eelküsijale ütleks vastuseks, et Ravimiameti ja Terviseameti kokkupanek ei ole väga hea idee, sest need on täiesti erinevate ekspertiisidega asutused. Seda on korduvalt arutatud, aga see ei anna meile midagi juurde. See oligi, mis ma öelda tahtsin. Ma tänan teid tähelepanu eest.

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 448 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15. Viies päevakorrapunkt on läbitud.

Jätkame kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 442 esimene lugemine. Ma palun algatajapoolseks ettekandeks kõnetooli justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh, austatud Riigikogu! Austatud aseesimees! Lubage mul lühidalt tutvustada seda eelnõu. Korruptsioonivastane seadus on meil olnud alates 2013. aastast ja see eelnõu toob 17 muudatust 12 aasta kitsaskohtades ning täidab ühtlasi Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 11.7, mille kohaselt tuleb täpsustada toimingupiirangu rikkumisega seonduvat regulatsiooni ja suurendada teadlikkust võimalike rikkumiste vältimiseks. Neid on peetud peamisteks probleemideks või küsimusteks. See eelnõu oli valitsuse istungil [arutlusel] 23. mail 2024. aastal. Tutvustan siis lühidalt olulisimaid muudatusi.

Esiteks, lisandub kohustus, et töökohtadel tuleb tutvustada töötajatele, kas neil on ametiseisund või neil ei ole ametiseisundit. See ülesanne lisandub ülemuste ülesannete hulka. Ja see tugineb esiteks sellele, et 2020. aastal tehti uuring, küsitlus, [millele vastas] 360 kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liiget. Justiitsministeerium tuvastas, et neli vastajat viiest ei olnud läbinud korruptsiooniteemalist avaliku sektori e-kursust ja nendest mitteläbinutest plaanis seda läbida vaid iga kümnes. Ehk siis inimesed tegelikult ei tundnud ka ise huvi selle vastu, kas nad on ametiseisundiga seotud või mitte ja missugused kohustused või piirangud sellega kaasnevad. Lisaks on meil Riigikohtu otsus numbriga 1-19-10225, mis läbis kolm astet. Kõik kolm kohtuastet leidsid lõpuks küll ühiselt, et ühe ministri käskkirjaga määratud komisjoni liige ei ole siiski ametiisik, aga tähelepanu väärib see, et kõik kolm kohtuastet põhjendasid seda erinevate põhjustega. Nii et selleks, et neid segadusi vältida – natukene on sellisest segadusest juttu olnud näiteks Tallinna Sadama kaasuse puhul –, on mõistlik, et iga asutus ja ettevõte teeb ametiseisundi omajad kindlaks ja teavitab kõiki töötajaid või ametiisikuid sellest, kas neil ametiseisund on või ei ole, et saabuks selgus.

Teine muudatus puudutab seda, et senimaani on meil seotud isikuks olnud ametiisiku abikaasa ja registreeritud elukaaslane. Aga 2021. aasta rahvaloenduse tulemustest me nägime, et tegelikult 27% perekondadest on vabaabielupaarid. Seetõttu on mõistlik lisada, et lisaks abikaasale ja registreeritud elukaaslasele on seotud isik ka [ametiisikuga] abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane. See termin ei ole uus. Mõiste "abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane" on avaliku teenistuse seaduse § 15 lõikes 4 juba kasutusel, nii et tegemist ei ole uue õigusmõistega.

Eelmine muudatus oli abieluga sarnases suhtes oleva elukaaslase puhul, kuid järgmine seotud isikut puudutav muudatus on ametiisikule lähedaste isikute [määratluses]. Seaduses oli meil enne pikk kirjeldus, kes see seotud isik võiks olla. Aga me lähtume sellest, et meil on lähisuhtevägivalla juhtumite korral vaja karistusseadustiku jaoks tõlgendada, kes võiks see lähisuhte osapool olla, ja seal on lähedane isik kohtupraktikas – kahjuks küll kurbadel põhjustel – kenasti paika loksunud. Meil on aastas kahjuks enam kui 2500 lähisuhtevägivalla menetlust ja seega on tegemist uurijatele hästi tuntud koosseisuga, mille kohta on palju kohtupraktikat. Niisiis peaks see aitama lahendada selliseid ka ajakirjanduses esinenud küsimusi, kas näiteks korporatsioonikaaslase puhul võiks tõusetuda küsimus, kas tegemist on lähedase isikuga või mitte.

Korporatsioonikaaslane ei ole lähedane isik, ka lähisuhtevägivalla [määratluse järgi] ei ole ta lähedane isik. Aga igaks juhuks tuleb siin mainida, et korporatsioonikaaslaste puhul võib tähendus esineda korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 [käsitletud] olukorras: võib esineda mingi muu oluline huvi. Näiteks, kui keegi kandideerib korporatsioonikaaslase ettevõttesse tööle ja loodab oma väljavaateid parandada mingisuguse viimasele meelepärase otsusega, siis sellisel juhul võib esineda hoopis mingi muu oluline huvi. [Seaduses on seotud isiku mõiste] liialt lai ja kohtud on pidanud seda senimaani kitsendavalt ehk põhiseaduspäraselt tõlgendama. See on küll päästnud mitmeid inimesi süüdimõistmisest, aga mitte kurnavast menetlusest.

Järgmine muudatus puudutab seda, et siiamaani on öeldud, et rutiinse otsuse või toimingu tegemisel korruptsioonioht puudub. Seda mõistet täpsustatakse, kuna tegelikult rutiinse toimingu puhul ei saagi korruptsiooniohtu esineda. Seetõttu on see kehtiva seaduse sõnastus eksitav. Nii nagu pole olemas kuiva vett või mürarikast vaikust, nii ei ole olemas ka korruptsiooniohtlikku rutiinset toimingut. Niipea kui korruptsioonioht ikkagi esineb, see juba tähendab, et tegemist ei ole rutiinse toiminguga. Näiteks dokumendihaldur võib ikkagi täies südamerahus registreerida oma isa pöördumise või arhivaar väljastada oma abikaasale dokumendi. Ja oluline on see, et rutiinset toimingut tehes ei ole inimesel tõesti võimalik kuidagi määrata või kaalutleda mingisuguseid asjaolusid.

Järgmine muudatus täiendab seda olukorda, kus ametiisik on ametikohustuste tõttu nõukogu liige. Meil on näiteks ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid sageli nõukogude liikmed. Nad küll tõesti oma põhitööna kujundavad valdkonna poliitikat, räägivad kaasa valdkonna äriühingute, sihtasutuste tuleviku küsimustes, aga samal ajal on ka nõukogu liikmed. Seda ei loeta juba praeguses seaduses korruptsiooniga seonduvaks olukorraks, aga täpsustus, mis nüüd seadusesse lisandub, [on see], et ametiisik ei tohi otsustada iseenda soodustuste üle. Näiteks, kui inimene on ametiülesannete tõttu nõukogu liige, siis ta ei tohi otsustada iseenda töötasu üle nõukogu liikmena. Selline täiendus korruptsioonivastasesse seadusesse tuleb, et oleks täiesti selge, et seda ei tohi teha.

Järgmine muudatus puudutab seda, et praegu on öeldud niimoodi, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine muu hulgas juhul, kui ta on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada seda toimingut või otsust. Sellest sõnastusest jäetakse sõna "teadlik" välja, sest see ei aita tegelikult mitte kuidagi seda sätet sisustada ega anna sellele midagi juurde. See on ikkagi juba eelduslikult olemas. Aga sedasama sätet täpsustatakse, [lisades], et tegemist peab olema olulise majandusliku või muu huviga. See tuleneb ka kohtupraktikast. Kohtupraktikas on senimaani seda sätet tõlgendatud niimoodi, et see huvi peab olema domineeriv või vähemalt oluline, vastasel juhul tekiks olukord, kus oleks väga lai juhtumite hulk. Ja see ei oleks ka õige, sest väga sageli võibki nii ametiisikul kui ka seotud isikul mingisugune huvi olla. Toon lihtsa näite: kui nüüd Tallinnasse normaalseid rattateid ka tehakse, siis minul on kindlasti huvi neil rattateedel sõita, ja seesama huvi võib olla ka mitmel Tallinna Linnavolikogu liikmel või linnavalitsuse liikmel. See ei ole oluline või domineeriv huvi rattatee rajamise vastu.

Kehtetuks tunnistatakse selline punkt, mida ei olnudki võimalik praktikas eraldi rakendada. See on see, et ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine juhul, kui ta on teadlik korruptsiooniohust. See [muudatus] lihtsalt parandab õigusselgust.

Järgmise muudatusena toon välja selle, et korruptsioonivastase seaduse loomise ajal tegelike kasusaajate andmekogu olemas ei olnud ja nüüd lisatakse tegelike kasusaajate andmekogu siia § 9. Näiteks kui tuulikupargile ehitusloa väljastamise küsimust peaks otsustama inimene, kes ise on tuulikuettevõtte tegelik kasusaaja, siis on seda sellest andmekogust võimalik kenasti näha.

Järgmise muudatusena tutvustan tervishoiutöötajate erandit. Selle üle on olnud väga pikad arutelud, pikad vaidlused. Mulle küll tundub, et see lahendus, mille eelmine justiitsminister Madis Timpson siia kirja pani, on väga mõistlik. Ja see mõistlik lahendus on selline, et arstide või tervishoiuteenuse osutajate suhtes ei kohaldata toimingupiirangut, välja arvatud juhtudel, kui see looks ametiisikule või temaga seotud isikule olulise ja täiesti põhjendamatu eelise. Näide on selline, et kui nädalavahetusel perearsti enda laps haigestub ja selle olukorra saaks lahendada sellega, et seesama perearst väljastab oma lapsele retsepti, siis tegemist on küll kindlasti seotud isikuga, aga seda ei saaks kuidagi korruptiivseks lugeda. Me peame ikkagi väga mõistlikest olukordadest siin elus ka aru saama. Ja samal ajal me muidugi loodame, et ühiskonnas üldiselt lahendatakse see olukord, et kui kellelgi jääb laps nädalavahetusel haigeks, kuidas selle retsepti siis ikkagi täpsemalt saab. Arstid on ka ise hinnanud, et nende juhtumite täpsustamiseks piisab eetikareeglitest. Oluline on just see, kuidas sisustatakse mõiste "põhjendamatu eelis". Aga me kõik usume, et arstid saavad sellega ise väga hästi hakkama.

Lisaks on asendatud toimingupiirangute erandite kohta teate avaldamine asutuse veebilehel sellega, et see tuleb avaldada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Küllaltki tehniline muudatus, aga vahe on lihtsalt selles, et tänapäeval on sellist [teadet] palju lihtsam otsida ja kontrollida dokumendiregistritest kui suvalisest kohast veebilehel.

Järgmine punkt puudutab kõiki siin saalis viibijaid, aga lisaks veel väga paljusid inimesi. Nimelt, me räägime majanduslike huvide deklaratsioonist. Selle deklaratsiooni koosseis täieneb, sest vahepeal on olnud mitmesuguseid arenguid. On tekkinud uued investeerimisinstrumendid, mida korruptsioonivastase seaduse loomise ajal ei olnud või ei kasutatud neid laialdaselt. Näiteks lisanduvad pensioni investeerimiskontod, krüptovara, osalus ühisrahastusprojektis ja mõned muud sarnased asjad. Aga siin ma juhin tähelepanu sellele, et tegelikult see vajab ka IT-arendust ehk esmapilgul tuleks deklaratsioonide registrit täiendada. Aga ma ei koorma teid üksikasjadega registrite arenduse kohta. 

Ma tegelikult arvan, et kui selle [eelnõu] menetlus komisjonis jätkub, siis me tõenäoliselt tuleme komisjoni ettepanekuga lükata selle punkti ehk korruptsioonivastase seaduse § 14 muudatused edasi. Seda tulenevalt sellest, et meile on väga oluline ühekordsete andmete esitamise printsiip ja meile on oluline ka bürokraatia vähendamine, aga meil on Eestis päris palju selliseid olukordi, kus riik küsib andmeid, mis tal on juba olemas. Neid andmeid kogub näiteks ka Politsei‑ ja Piirivalveamet ja [kogutakse veel] muudel juhtudel. Mõistlik oleks ikkagi teha üks korralik andmebaas, kus kontrollijatel oleks võimalik teha automatiseeritud kontrolle ja kuhu andmete esitajad ehk ka teie, austatud Riigikogu liikmed, ei peaks esitama selliseid andmeid, mis on riigil juba olemas. Aga veel kord, et ei jääks inimestele vale mulje: see ei puuduta ainult Riigikogu liikmeid, see puudutab väga paljusid juhtumeid, kus inimesed peavad riigile andmeid esitama. Loomulikult otsustab Riigikogu, mis see õige jõustumisaeg on.

Lõpetan veel [ühele] muudatusele tähelepanu juhtimisega. Trahvimäära tõstetakse nendele, kellel on deklaratsiooni esitamise kohustus ja kes on rikkunud seadust. Seda tõstetakse 1200 euroni. Mõte on selles, et kui korruptsioonivastase seaduse vastu eksib inimene, kellel ühtlasi on deklaratsiooni esitamise kohustus, siis temalt saame eeldada ikkagi suuremat teadlikkust ja ühiskonnas suuremaks eeskujuks olemist. Mõned tehnilised muudatused on veel, aga praegu ma ülevaate lõpetan ja kui teil on küsimusi, siis hea meelega vastan nendele. Suur tänu!

Küsimusi tõepoolest on. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, siin puudutati väga olulist teemat. Kui on perekondlikud ja lähedussuhted palga või hüvede määramisel, siis seda selle seadusega hakatakse reguleerima. Aga tuleme sellise [ametikoha] juurde nagu ministri nõunikud. Me teame, et peaminister Kaja Kallase nõunik oli vähemalt tema erakonnakaaslane ja võib-olla ka väga hea sõbra Atoneni naine, Kätlin Atonen. Mul pole praegu informatsiooni, kas ta on ka Michali nõunik. Aga näiteks Michali enda elukaaslane ja erakonnakaaslane Evelin Oras on tiirelnud ka seal ringkonnas juba pikka aega. Ta oli enne rahandusminister Võrklaeva nõunik, nüüd on ta majandusminister Erkki Keldo nõunik. Me teame, et nõuniku palgamäär on ühest küljest määratud, samas saab minister seda ise vastavalt sellele reguleerida. Vähemalt vanasti oli mingi palgafond ette nähtud, võib-olla nüüd on igaühel eraldi suur palk. Aga vastavalt sellele, kas ta võtab ühe, kaks või viis inimest, on palk, mis nõunikule makstakse. Kui nüüd minister oma sõbra ja erakonnakaaslasega arutab, et ei tea, mis palka tema naisele määrata, kas seal võib olla korruptsioon ja toimingupiirangu rikkumine? Selle seadusega minnakse tegelikult väga-väga [sügavale] suhetesse sisse, eriti lähedussuhetesse.

Küsimus siis?

Kas see, et meil selline ringkond jagab omavahel neid nõunikukohti ja palkasid, on kuidagi selle seadusega seotud või peaks olema? Kuidas teie vaade sellele asjale on?

Aitäh! Kordan veel kord, et lähedane isik on juba defineeritud inimesena, kes on ametiisikuga lähedases suhtes. Lähisuhe on [määratletud] analoogselt lähisuhtevägivalla juhtumitega ehk lähisuhte tõlgendus on samasugune nagu karistusseadustiku § 121 lõike 1 punkti 2 puhul. Siin on meil, nagu öeldud, väga kurval põhjusel, et meil on rohkem kui 2500 menetlust aastas, see ära sisustatud. Püüan seda veel lihtsamini näitlikustada: see, kui kellelgi on sõber või kui kellelgi on tuttav ja neil tekib omavahel mingisugune vägivallaintsident, ei ole veel lähisuhtevägivald. Lähisuhtevägivald ikkagi eeldab seda, et lähisuhe … (Saalist kostab helin.) Nagu lähisuhtevägivalla juhtumit … (Saalis räägitakse.) Lähisuhtevägivalla juhtumit ei defineeri sõprus ega erakonnakaaslus ega muu selline. Me vist kõik suudame siiski ette kujutada, mis on lähisuhtevägivalla juhtumid ja mis seda ilmselgelt ei ole. Sõbraks olemine ei anna veel alust korruptsioonikahtlustuseks.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus on võib-olla rohkem filosoofiline. Ma põhimõtteliselt toetan seda, et me kitsendame ja ehk teeme ka selgemaks nii seotud isiku definitsiooni kui ka keelatud toimingu tegemise põhimõtteid. Aga samas, kas teile ei tundu, et see võib töötada ka vastupidises suunas ning avada rohkem võimalusi ebakorrapärasteks toiminguteks ja seotud isikute varjamiseks? Mulle tundub, et kui mõlema definitsioon oli natukene ujuv, siis väga palju inimesi igaks juhuks, et mitte hiljem kahetseda, pigem hoidus mingitest toimingutest või pidas rohkem nõu ning küsis abi vastavatelt instantsidelt ja nii edasi. Aga nüüd, kui see asi on just nagu väga selge – lähedane isik, punkt –, see pigem avab tee probleemidele ja varjatud tehingutele rohkem kui seni.

Aitäh! Ma vastan kahes osas. Esiteks, kindlasti ei saa pidada mõistlikuks, et kõik eetikaolukorrad oleksid Eesti Vabariigis reguleeritud seadusandluse tasemel. Me saame kõik väga hästi aru, et inimesed, kes on näiteks ametiisikud, peavadki kehastama ühiskonnas kõrgemat eetilist standardit, vastama eetikakoodeksile, ja et nende tegevus mitte ainult ei pea olema õige, vaid peab ka näima õige. Seda näivuse poolt aitab alati kõige paremini reguleerida täielik läbipaistvus, selgitused ja selgus asjas. Seda kitsendust ma pean õigeks peamiselt seetõttu, et kohtute otsusel on see kitsendus nii ehk teisiti tehtud. Me räägime karistamisest Eesti Vabariigis. Karistamise alus peab olema võimalikult selge ehk inimene peab must valgel aru saama, kas see, mida ta teeb, on karistatav või mitte. See erineb sellest selguse määrast, mida me ootame eetiliste hinnangute puhul. Eetiliste hinnangute puhul võib suhtumine olla palju laiem, aga karistamise alus peab meil olema ikkagi ka põhiseaduslikku vaimu järgides selgelt välja öeldud.

Kindlasti ei saa pidada mõistlikuks seda praktikat, mis on välja kujunenud, et inimesed kannatavad pikki kohtumenetlusi ja nad mõistetakse õigeks. Et nad õigeks mõistetakse, on väga hea, aga mitte see, et nad on pidanud kannatama pikki kohtumenetlusi. Ausalt öeldes oleme me ka maksumaksjatena sinna hulk raha peale maksnud. Õigusriigis peab karistamine olema ikkagi ainult sellistel alustel, mis on kõigile üheselt arusaadavad. Kogu muu eetika seal ümber on palju laiemini tõlgendatav. Iga asutus, iga ettevõte saab teha endale oma tegevusest lähtuvad eetikanormid, mida ta kirjeldab, ja saab seada oma töötajatele kõrgemaid või täpsemaid nõudmisi, mille rikkumine võib kõige halvemal juhul kaasa tuua töösuhte lõpetamise, aga mitte riigipoolse karistuse. Praegu me räägime siin riigipoolse karistamise aluste täpsustamisest.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus – minutiga.

Hea ettekandja! Te rääkisite nüüd tõesti väga pikalt kenasti moraalist ja eetikast. Noh, ma küsisin perekondliku taustaga nõunike palkamise kohta. Minule vastates te rääkisite pikalt perevägivallast ja vägivaldsetest suhetest. No ma loodan, et peaministri perekonnas ei ole seda vägivalda või vägivaldset suhet, millest te ka nüüd pikalt rääkisite. Aga ma tõepoolest küsin: kas Reformierakonna esimehe, peaministri naise määramine Reformierakonna ministri nõunikuks on üleüldiselt eetiline ja moraalne toiming ja kas see on tolereeritav või mitte? Te ju ütlesite, et asjad mitte ei pea näima, vaid ka olema moraalsed ja eetilised, ja me peame selle poole püüdlema, mitte ainult kitsalt seaduse mõttes. On ju nii?

Aitäh! Kõigepealt ma rõhutan, et lähisuhtevägivalla näite tõin ma üksnes selle tõttu, et tuua paralleel mõistega "lähedane isik". See on defineeritud ja pika kohtupraktikaga ka selgeks vaieldud. Uurijatele on hästi teada, kes on lähedane isik. Paralleel karistusseadustiku §‑ga 121 on see alus, kuidas me ka edaspidi lähedast isikut defineerime.

Mis puudutab seda, kas Eestis võib üks inimene võtta tööle kellegi, kes on tema tuttava perekonnaliige, siis see ei ole keelatud. See ei ole keelatud. Minister ei tohi kindlasti tööle võtta enda abikaasat, endaga abieluga sarnanevas suhtes olevat isikut, ta ei tohi tööle võtta oma last, ta ei tohi tööle võtta oma ema, isa, ta ei tohi tööle võtta oma õde, venda. Minister kindlasti seda teha ei tohi ja see on ühemõtteliselt selge. Aga minister või mis tahes muu avalik teenistuja võib tööle võtta näiteks oma tuttava perekonnaliikme, kui see tuttava perekonnaliige on moel või teisel sellele töökohale kõige parem. See ei ole Eesti Vabariigis keelatud. Kuidas meil see ütlus oligi? Iga Eesti inimene on presidendist viie tuttava [kaugusel]. Või oli see isegi veel vähem? Me kõik tunneme vähemal või rohkemal moel väga paljusid inimesi ja seda, et me ei võta kunagi tööle tuttava tuttavat või tuttava perekonnaliiget, ei ole küll kuidagi võimalik Eesti-suuruses riigis [tagada]. Ja selles ei nähta ka korruptsiooni.

Järgmine küsimus, Eero Merilind.

Tere! Mul on tõesti hea meel, et seadust muudetakse ja tervishoiutöötajatele teatud toimingupiirangud ei rakendu. Minu küsimus on veel see. Olge hea, täpsustage, kas arstid on selle seaduse raames ametiisikud ja kas siis ravimisel neile kõik piirangud rakenduvad või ei rakendu.

Ei, arstid üldiselt ei ole ametiisikud, välja arvatud juhul, kui arst vastab oma tegevuses ametiisiku tunnustele. See on sellisel juhul, kui ta väljastab sisuliselt haldusdokumendi, näiteks töövõimetuslehe. Töövõimetuslehte ei tohi väljastada näiteks oma abikaasale. Sellisel juhul peab perearst leidma mõne teise arsti, kes tema abikaasale töövõimetuslehe väljastaks. Ja see ei saa ka ootamatult nädalavahetusel ette tulla.

Üldiselt vastab arst ametiisiku tunnustele ka siis, kui ta väljastab näiteks retsepti. Aga Tallinna Arstide Liit ja Eesti Arstide Liit pöördusidki juba 2019. aastal Riigikogu poole, sest meedikute hinnangul ei peaks selliseid toimingupiiranguid kohaldama, kui arstid osutavad tervishoiuteenust ja [teevad] sellega lahutamatult seotud toiminguid. Ka õiguskantsler on 2020. aastal koostanud seisukoha, et korruptsioonivastane seadus ei tohiks kuidagi segada arstidel nende põhitöö tegemist ehk inimeste ravimist. Ja selle tõttu on jõutud selleni, et tervishoiuteenuse osutamine on lisatud toimingupiirangu erandite [hulka].

Aga juurde on pandud põhjendamatu eelise piirang. Loen selle sätte täpselt ette, et see oleks arusaadav: kui see ei loo ametiisikule või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Põhjendamatu eelise tõlgenduse peaksid arstid tõenäoliselt ise lahti kirjutama või täpsustama, mis see on. Me oleme toonud selle nädalavahetusel retsepti kirjutamise näite. See on arusaadav, see ei ole põhjendamatu eelis. See on täiesti arusaadav. Aga kui mingisuguse tervishoiuteenuse saamiseks on väga pikk järjekord ja näiteks [arsti] pereliige, kes ei ole kriitilises seisus, tõstetakse seal kõige ette, siis see võib olla põhjendamatu eelise loomine. Kui kõik teised järjekorras ootavad patsiendid on olulise tervisekahjuga, aga ilma olulise tervisekahjuta patsient tõstetakse ette ainult sellepärast, et ta on pereliige, siis see võib olla olulise põhjendamatu eelise loomine. Ehk arste ei loeta ametiisikuteks ja on tehtud toimingupiirangu erand, aga sellest erandist on omakorda erand: välja arvatud juhtudel, kui see ei loo olulist põhjendamatut eelist seotud isikule või arstile endale.

Selle täpsem lahtikirjutus on olnud arstide liiduga läbirääkimisel, eetikareeglid seda vajaduse korral täpsustavad. Saan aru, et arstide liit on asunud seisukohale, et ka olemasolevatest eetikareeglitest peaks üldjuhul piisama. Ütlen ka kohe ära, et sarnase valdkondliku erisuse soove võib tõenäoliselt nüüd [rohkem tulla]. Teadlased on ka juba esitanud taotluse, et nemad sooviksid samuti olla erandlikus olukorras.

Eduard Odinets, teine küsimus.

Aitäh! Teine küsimus on natuke konkreetsem, mitte nii filosoofiline. Võib-olla te ei ole õige adressaat, eelmine minister, kes oli selle eelnõu koostaja, on ehk õige vastaja. Aga võib-olla teie teate ka, võib-olla teid on briifitud sellel teemal. 

Seotud isiku definitsioon. Me räägime siin füüsilistest isikutest, eks ju, need on abikaasad ja abielule sarnanevates suhetes olevad lähedased isikud, ja me räägime juriidilistest isikutest, mille juhtimis- või kontrollorganite [töös] osaleb see konkreetne ametiisik või seotud isik. See on §‑s 7. Kas seda on arutatud selle seaduse väljatöötamisel või on teil ametkonnaga arutelu all olnud selline mõiste nagu kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, mis ei ole füüsiline ega juriidiline isik, vaid osa kohalikust omavalitsusest? Minu teada on tekkinud olukorrad, kus hallatavate asutuste juhid osalevad mingite otsuste tegemisel, mis puudutavad nende juhitavaid asutusi, aga neid ei loeta seotud isikuteks, kuna nad ei ole isikud. Kas see teema on teile tuttav? Kui ei, siis lihtsalt küsin niimoodi: kas te olete valmis sellel teemal arutlema, diskuteerima ja mõtlema …

Teie aeg!

… teise lugemise ettevalmistamisel?

Aitäh! Ma peaksin tõesti neid üksikasju täpsustama. Aga kui ma saan õigesti aru, siis [on nii, et] kui kohalik omavalitsus on näiteks loonud oma soojaettevõtte ja selle soojaettevõtte juht on kohaliku volikogu liige, mis selle kohaliku soojaettevõtte kasumimäära või dividendimäära otsustab, siis loomulikult peab sellisel juhul see ettevõtte juht ennast volikogus sellelt otsustamiselt taandama. Ei ole praegu niimoodi või? (Saalist täpsustatakse.) Jah. Et kui koolidirektor on volikogu liige ja arutatakse selle konkreetse kooli eelarvet? Minu kui kodaniku arusaam on – see võib olla ekslik, vaatan siin tõesti Madis Timpsoni poole, aga ütlen kõhutunde pealt praegu –, et ta peab ennast taandama volikogu [istungilt], kui tema kooli eelarvet arutatakse. Kui arutatakse üldist valla või linna eelarvet, kus see kool on üks [teiste seas], ma ei tea, näiteks, kui Tallinna linnas on 70 kooli, siis loomulikult selle kooli direktor võib terve linna eelarve üle hääletada, kuigi tema kool on seal üks osa. Tal ei ole spetsiifilist huvi selle vastu või huvi puudust. Aga kui volikogu otsustab näiteks konkreetse kooli remondi üle ja selle vallavolikogu või linnavolikogu liige on selle kooli direktor, siis sellest arutelust peaks ta minu arusaama mööda ennast taandama.

Madis Timpson, palun!

Aitäh! Kõigepealt suur tänu, proua minister, viitamast minule! Jah, mina olin tõepoolest see justiitsminister, kes selle eelnõu valitsusse viis. See on väga hea eelnõu, ma ütlen, ja loob palju õigusselgust juurde. Aga mu küsimus. Ma siin kuulsin ettekandest – mind seal komisjonis ei ole –, et § 14 [muudatus] lükatakse edasi. Olete ministeeriumis tulnud välja plaaniga selle paragrahvi [muudatus] edasi lükata. Ma küsin, mis see Justiitsministeeriumi ettepanek on. Kunas selle uus jõustumisaeg või jõustumistähtaeg võiks olla?

Aitäh! Seal on mitu võimalust, mida saaks ka komisjoniga arutada. Esimene variant on, et see tuleks igal juhul ühe aasta võrra edasi lükata, kuna Maksu- ja Tolliamet, kelle all see andmebaas praegu on, ei jõuaks kiiremini neid muudatusi teha. Kohesel jõustumisel ei oleks olemasolev üsna vana ja üsna kehvas olukorras andmebaas võimeline neid muudatusi kohe sisse võtma. Kuna see andmebaas on vana ja vajaks täielikult uuendamist, siis võiks olla lahendus see, et see andmebaas tuleb Maksu- ja Tolliametist üle riigi infosüsteemide keskusele, kes looks selliste deklaratsioonide jaoks uue süsteemi. Teine võimalus on muidugi kehtestada see [muudatus] tingimuslikult, et see jõustub tehnilise võimekuse olemasolul. See ei ole vast nii hea lahendus. Aga üks variant on võtta see praegusest eelnõust välja, kuni e-lahenduste asi on selge. Nii lühikese aja jooksul me ei ole lihtsalt saanud veel kokku täpset infot, mis see kõige optimaalsem lahendus oleks.

Aga üldises pildis ütlen – see ei ole konkreetse eelnõuga seotud –, et tõesti, kuna me näeme nii küberrünnakute olulist kasvu kui ka vajadust andmebaasi turvalisusele väga palju tähelepanu pöörata, siis saab pidada seda väga oluliseks, et need andmebaasid on turvalised, kaasaegsed ega kasuta taakvara. Antud juhul on uus arendus vajalik. Võib-olla komisjoni arutelu ajaks on need asjaolud juba täpsustunud. Seda eelnõu ette valmistades ma pakkusin välja variandi, et see tuleks ikkagi teha natuke korralikumalt, et katta ka muid sarnaseid andmeid koguvate inimeste muresid ja rõõme ning vähendada töö[aega], mis meie ametnikel sellele kulub.

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Nüüd palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Eduard Odinetsi.

Austatud aseesimees! Austatud esimees! Head kolleegid! Minul on au tutvustada teile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu eelnõu 442 ettevalmistamisel esimeseks lugemiseks. Komisjon arutas eelnõu oma istungil 10. juunil ja eelnõu tutvustas tollane justiitsminister Madis Timpson. Ma ei hakka ministri ettekannet ümber jutustama, põhimõtteliselt ta tutvustas eelnõu sisu nii nagu ka praegune justiits‑ ja digiminister. Osa neist muudatustest, mis on tõepoolest aastatega kogunenud, on olulised põhimõtteliselt – mis puudutab seotud isikuid, toimingupiiranguid, tervishoiutöötajaid –, aga osa on üsna tehnilised.

Diskussioon oli komisjonis üsna lühike, olgem ausad, palju lühem kui praegune diskussioon siin täiskogus. Kolleeg Jaak Valge tundis huvi, milline on Eestis korruptsiooni tunnetamise indeksi hetkeseis. Tema arvates on see stagneerunud ja ta uuris, kas need praegused muudatused üritavad seda indeksit kuidagimoodi parandada. Komisjoni istungil ministrile abiks olnud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa ei nõustunud kolleeg Valge hinnanguga, et indeks on stagneerunud. Korruptsiooni tunnetuse indeks meil ikkagi aastast aastasse paraneb. Eesti on praegu 12. kohal ja see on päris hea saavutus. Hetkel on raske hinnata, kas need muudatused peegelduvad lähemate aastate indeksis, kuna see on korruptsiooni tajumise indeks. Aga kui see [eelnõu] aitab kuidagimoodi vähendada korruptsioonijuhtumeid, siis ilmselt see mõju avaldab.

Siinkõneleja uuris sellesama tervishoiutöötajate erandi kohta. Tundsin huvi just põhjendamatu eelise tunnuste vastu, sest see tundus eelnõus pisut segane koht. Nii minister Madis Timpson kui ka osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa selgitasid olukorda uuesti, kasutades seletuskirjas toodud näiteid. Põhjendamatu eelis võibki olla näiteks siis, kui inimene suunatakse operatsioonile väljaspool järjekorda, juhul kui selleks ei ole meditsiinilist vajadust, lihtsalt et saaks kiiremini. See ongi põhjendamatu eelis. Põhimõtteliselt sai nende vastustega rahule jääda.

Rohkem küsimusi komisjonis ei olnud. Komisjon tegi ka menetluslikke otsuseid, kõik otsused tehti konsensuslikult. See eelnõu otsustati võtta täiskogu päevakorda 11. septembril käesoleval aastal, seda on väga ilusti ka tehtud. Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Loodan, et täiskogu seda toetab. Ja komisjoni ettekandjaks otsustati määrata Eduard Odinets, see on ka täiesti täide läinud. Tänan teid ja hea meelega vastan küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole.

Ma tänan.

Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Täpsustuseks nii palju, et sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 442 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 430 esimene lugemine. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks taristuminister Vladimir Sveti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel, et saan olla teie ees oma esimese sisulise eelnõuga. Hea meel on näha, et huvi selle eelnõu vastu on peaaegu sama suur, kui oli huvi minu isiksuse vastu siin parlamendis kuu aega tagasi. Rõõm näha, et saalis viibib praegu kokku veidi alla kümne saadiku.

Aga lubage teile tutvustada jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu 430. Selle eelnõu keskmes on laiendatud tootjavastutuse sätete ja tagatisega seotud sätete täpsustamine ja täiendamine toidujäätmete, jäätmekava, tootjate kulude ja probleemtoodete kogumise valdkondades. Muudatuse tingib ka üks rikkumismenetlus, mis Eesti suhtes on algatatud ja milles tuuakse välja vajadus parandada jäätmeseaduse sätete õigusselgust.

Suurima sisulise muudatusena selle eelnõu raames me laiendame rehvi tootja määratlust. Mootorsõidukite rehvid tõstetakse mootorsõiduki tootja vastutuse alt rehvide tootja vastutuse alla. See tähendab, et mootorsõidukite maaletoojad peavad edaspidi korraldama vanarehvide käitluse rehvide tootjate ühenduse kaudu. Seaduse jõustumisel muutub lõpptulemusena tarbijale rehvide äraandmine lihtsamaks ja selgemaks ning edaspidi saavad ettevõtjad ja tarbijad kasutuselt kõrvaldatud rehvid vanarehvide kogumispunktides tasuta piiramata koguses ära anda.

Ülejäänud jäätmeseaduse muudatused sisaldavad peamiselt tehnilisi täiendusi, mis aitavad selgemalt mõista olemasolevaid reegleid ega muuda seaduses kehtivaid põhimõtteid. Need muudatused on tingitud jäätmeseaduse rakendamisel ilmnenud probleemidest ning muudatustega ajakohastatakse probleemseid sätteid või viiakse need kooskõlla praeguse praktikaga. Laiendatud tootjavastutusega seotud muudatused hõlmavad tootjate määratlust, nende kulusid, teavitamist, kulude jagamist ning probleemtoodete vastuvõtmist ja kokkuostu. Tootja mõistes tuuakse selgelt välja, et turule laskmine hõlmab ka e‑kaubanduse kaudu toote kättesaadavaks tegemist. Bürokraatia vähendamiseks võetakse ettevõtetelt ära kohustus esitada teavitustegevuse aruanne probleem[toote]registrile, kuna ühekordse plasti direktiivi ülevõtmise tõttu oleks aruannete esitamise kohustus muidu suurenenud.

Ühtlasi, selle eelnõuga pikendatakse probleemtoodetest tekkinud jäätmete tagasivõtmise, kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise nõuete rikkumisega seotud väärtegude menetlemise aegumistähtaega nelja aastani võrreldes praegu kehtiva kahe aastaga. See muudatus on oluline, kuna praegu kipuvad taolised väärteod aeguma enne, kui Keskkonnaamet jõuab menetluse lõpuni viia.

Lisaks, teile tutvustatav eelnõu võimaldab segaolmejäätmeid harvemini ära vedada juhul, kui biojäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Selle eelnõuga parandatakse segaolmejäätmete äraveo paragrahvi, sest kehtiva seaduse kohaselt saab vähendada olmejäätmete vedude tihedust vaid juhul, kui kinnistul on tagatud biojäätmete nõuetekohane kompostimine. Edaspidi on võimalik vähendada [äravedude] kordade arvu ka siis, kui [jäätmeid] sorteeritakse.

Selle eelnõuga täpsustatakse ühtlasi jäätmete ladustamise tagatisega seotud sätteid. Ettevõtjate soove arvestades luuakse jäätmete ladustamisel võimalus kasutada ühe rahalise tagatise liigina deposiiti ehk selleks määratud kontole makstud tagatissummat krediidi‑ või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii asemel. Samuti laiendatakse jäätmete ladustamise tagatisest vabastatud isikute ringi, vabastades tagatise omamise kohustusest isikud, kelle käideldavad jäätmekogused on väikesed või kelle puhul on vähetõenäoline, et jäätmed jäetakse käitlemata. Jutt käib näiteks vee-ettevõtjatest ja kaevandamisloa omajatest nende enda tegevuses tekkinud jäätmete ladustamise puhul.

Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse ka ohtlike jäätmete käitlemisel nõutava kindlustusega seotud sätteid. Näiteks muudetakse nõutava kindlustussumma arvutusvalemit ja kaotatakse kindlustussumma ülempiir, mis on praegu 320 000 eurot. Nii jäätmete ladustamise tagatise kui ka ohtlike jäätmete käitlejate kindlustuse korral tekib kohustus tagatis‑ või kindlustussumma piisavust regulaarselt hinnata ja vajaduse korral seda suurendada. Muudatuse eesmärk on tagada kohustuse täitmiseks piisava tagatis‑ või kindlustussumma olemasolu.

Lisaks eelnevale luuakse volitusnorm jäätmetest proovi võtmise korra kehtestamiseks ning sätestatakse erand, mille kohaselt ei kohaldata kaevandamisjäätmete ladustamisel jäätmehoidlas jäätmete ladustamisele seatud ärilisi piiranguid.

Võttes kokku kõik need muudatused, on need enamjaolt tehnilist või äärmiselt praktilist laadi. Need vähendavad bürokraatiat, lihtsustavad ettevõtjatel erinevate jäätmete sorteerimist, käitlemist ja käitlejatele üleandmist ning arvestavad muredega, mis on viimastel aastatel seaduste rakendamise praktikast välja tulnud. Ja selle eelnõu kõige olulisem mõju seisneb selles, et kui see saab vastu võetud, siis saavad edaspidi nii tarbijad kui ka ettevõtjad viia kasutuselt kõrvaldatud rehvid tasuta ja piiramata koguses vanarehvide kogumispunktidesse.

Siinkohal ma oma ettekande lõpetan ja hea meelega vastan teie küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile tõepoolest on. Kõigepealt Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on tunne, et kodune töö on teil tegemata või on teie nõunikel kodune töö tegemata, sest te just mainisite, et tegemist on puhtalt tehnilise eelnõuga. See on selline eelnõu, mis võib-olla paistabki esialgu tehniline, aga siin on peidus hästi palju väga põhimõttelisi muudatusi. Ja see kindlasti mõjutab kogu sektorit, ettevõtteid, kes võivadki nende muudatuste tõttu tegelikult uksed sulgeda. Eks ma oma ettekandes räägin sellest pikemalt, aga alustaks esimeses küsimuses sellest: miks ei ole seda seaduseelnõu kooskõlastatud ringmajandusettevõtete liiduga, [seda neile] kooskõlastusringil saadetud?

Aitäh selle küsimuse eest, härra Laats! Ma võin teile kinnitada, et nii see eelnõu kui ka teised eelnõud, mis puudutavad ringmajanduse valdkonda, ei sünni meil Kliimaministeeriumis kabinetivaikuses. Need sünnivad pidevas koostöös selle valdkonnaga, sektoriga, ettevõtetega, erinevate tootjatega – see konkreetne eelnõu puudutab tootjaid – ja muidugi ka eri asutustega, mis tegelevad selle valdkonna reguleerimisega, järelevalvega ja nii edasi. Nii et tegelikult on enamus nendest muudatustest, mida see eelnõu endaga kaasa toob, välja tulnud just sellest koostööst, mis on sektoriga olnud, aga ka mitmetest kaebustest, mida erinevad turuosalised on ministeeriumile esitanud seoses sellega, kuidas regulatsioon on siiamaani olnud korraldatud, või seoses sellega, kuidas mõned teised turuosalised on seda regulatsiooni väärkasutanud. Jutt on näiteks sellest, et meil on olnud praktikas olukordi, kus e‑kaubanduse kaudu Eestis [müüdud] kauba tootjad sisuliselt keeldusid koostööst. Meil on formaat, kuidas teiste Euroopa riikidega koos tegeletakse taoliste probleemide lahendamisega. On ka näiteid, kuidas Eesti ja Soome koostöös on mõningad seadusi rikkuvad veebipoed suletud. See on kindlasti kõikide ausate, reegleid austavate ettevõtjate huvides, ja enamus Eesti ettevõtjaid just sellised ongi.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Selle eelnõuga te soovite muuta põhimõttelisi asju, mis mõjutavad turul tegutsejate kulusid ning tegevust. Võib juhtuda, et mõni peab üldse tegevuse lõpetama. Nõustun eelküsijaga, et nii põhimõttelised asjad peaks enne asjaosalistega läbi rääkima ja hindama ka nende muudatuste mõju laiemalt. Mu küsimus on järgmine. Milliste turuosalistega te olete läbi rääkinud, keda te olete kaasanud? Hea seadusloome tava näeb ette, et sihtgrupiga kõneletakse ja seda kaasatakse seadusloomeprotsessi.

Aitäh selle küsimuse eest! Te võite ilmselt väga hästi aimata selle ajastuse järgi, mil me seda eelnõu menetleme, teades väga hästi, millal mina taristuministrina tööd alustasin – ilmselt ei tule see teile üllatusena –, et see eelnõu oli valmis enne seda, kui mina Vabariigi Valitsusega liitusin. See eelnõu on käinud läbi kõik [vajalikud] menetlusringid, nagu kõik taolised eelnõud tegema peavad. Selle menetlus on minu teada olnud üpris pikk, ei ole see sündinud ühe või kahe kuu jooksul. Ja kindlasti oli ka teie erakonnakaaslastest keskkonnakomisjoni liikmetel võimalus neidsamu küsimusi küsida ja teha ettepanekuid, keda veel on vaja kaasata selle eelnõu väljatöötamisse. Aga üks asi on selge: selle eelnõu väljatöötamisel saadeti see ka ringmajandusettevõtete liidule ja liidult laekus selle eelnõu kohta ka arvamus. Nii et ma arvan, et väide, et selle eelnõu väljatöötamisse ei kaasatud sektorit, ei pea paika.

Kolleeg Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin, kuidas teile tundub [olukord] selles valguses, et me hakkame Eestis nüüd rohkem rehve kokku korjama. Need sammud [ja see], kuhu me liigume, on muidugi õiged, aga teadupoolest need, kes Eestis rehve purustavad, ütlevad, et tegelikult nad ei saa Eestist kätte seda mahtu, mida nad tahaksid saada, ja purustamisvõimekus on suurem. Teie kui ministri käest tahan teada, kuidas te suhtute sellesse soovi, mida on kuulda olnud, et [võiks] hakata vedama Eestisse teistest riikidest vanu rehve, et neid siin purustada ja siis töödelda. Kas te toetate sellist mõtet, et Eesti peaks olema piltlikult öeldes teiste riikide vanade rehvide ümbertöötlemise koht?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et seda, millist äri võiks Eestis teha, peavad lõppkokkuvõttes enda jaoks otsustama Eestis tegutsevad ettevõtjad. Aga praktika näitab, et meie rehve pigem viiakse Eestist välja. Kui teil on huvi, ma võin ka statistikat välja tuua. Minul on informatsioon, et 44% meie rehvide ekspordist on olnud India suunas, 19% erinevate teiste riikide suunas, kus neid on tsemenditööstuses taaskasutatud, ja 12% Soome, kus neid on kasutatud karjääride täiteks. Nii et praegu on pigem see olukord, et neid viiakse Eestist välja. Aga muideks, hea meel on selle üle, et teatavasti meil on kaks tootjavastutusorganisatsiooni, üks nendest nimega MTÜ Rehviringlus ja [teine Estonian Tire Recycling MTÜ], mille jäätmekäitluspartner Ragn-Sells ning Enefit on avanud liini, mis purustab rehve. See võimaldab nendest erinevaid tooteid teha. Nii et veel kord, ma arvan, et seda määrab lõppkokkuvõttes meie ettevõtluskeskkond, aga praegu võib rehve töödelda Eestis ja neid viiakse ka välismaale.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Arusaadav, et te olete alles roheline. Aga sellest lähtuvalt olekski võinud võtta rohkem aega, et teemasse süveneda. Loodan, et järgmine kord, kui te meie ette tulete, olete sellesse eelnõusse rohkem süüvinud. Lihtsalt märgin jällegi ära, et tegelikult selline suur organisatsioon nagu ringmajandusettevõtete liit ei olnud kooskõlastusringi [kaasatud], ja ma kindlasti soovitan ka nende poole selles küsimuses pöörduda.

Teiseks, kui ma räägin, et selle eelnõuga muudetakse osa asju ettevõtetele vastuvõetamatuks, siis see puudutab näiteks kindlustust. Tegelikult soovitakse kindlustusandja riske suurendada. Samas me teame, et neil ettevõtetel, kes selles valdkonnas töötavad, on juba praegu väga raske leida kindlustajaid. Kui neid riske veel suurendatakse, siis tekib turul selline olukord, et nende ettevõtete tegevust ei olegi võimalik enam kindlustada ja sellest lähtuvalt peab osa ettevõtteid leidma mingeid muid alternatiive. Või kuidas nad siis saaksid üldse tööd teha, kui nad ei ole kindlustatud, aga samas seadus käsib, et nad [peavad] olema kindlustatud?

Aitäh, härra Laats! Ma arvan, et meist kahest olete roheline kindlasti pigem teie. Mina olen erakonna värvi järgi pigem punasemat tooni. Mis aga puudutab selle valdkonna edendamist, siis siin on minu maailmavaade kindlasti igati roheline. Rääkides sellestsamast ringmajandusettevõtete liidust, ma juba vastasin teie kolleegi proua Solmani küsimusele – võib-olla te käisite siis saalist väljas –, et tegelikult see eelnõu saadeti ERMEL‑ile kooskõlastamiseks ja nad esitasid ka arvamuse. See eelnõu on esitatud [kooskõlastamiseks] EIS‑i kaks korda. Seega, mitte ainult ringmajandusettevõtete liidul, [vaid ka teistel] oli võimalus selle eelnõu puhul kaasa rääkida. Nii et mulle tundub, et te peate üle kontrollima need faktiväited, mida te olete siin esitanud.

Mis puudutab kindlustamist, siis jah, kindlustamine on keeruline teema ja probleem on selles, et kindlustusregulatsioon on tänaseks päris tugevasti aegunud. See summa, mis on praeguses arvutusvalemis välja toodud, on 255 eurot ühe tonni kohta. See on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2004. aastast ehk 20 aastat, [alates sellest], kui jõustus jäätmeseaduse esimene redaktsioon. Kindlasti ka kindlustussumma ülempiir, mis on olnud paigas juba 20 aastat, on aegunud. Arvestades jäätmekäitluse hindade tõusu, ei pruugi sellises summas kindlustus enam piisav olla ja võib hoopis takistada kahju täielikku hüvitamist, kuna hinnad on Eestis 20 aasta jooksul palju muutunud.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Mul on palve teile. Kas te äkki saate saata mulle või lasta saata mulle viimase viie aasta statistika, milline meie purustatud rehvide liikumine on, kui palju on Eestist välja viidud, kuhu on viidud? Mulle tundub, et probleem võib olla pigem selles, et Eestis ei ole lihtsalt võimekust purustatud rehve ära tarbida. Ja siit ka küsimus. Kas te oskate öelda, kuidas praegu Enefit Poweril läheb põlevkiviõli tegemisel rehvipuru lisamisega? Ma ei tea, kas teid on sellega kurssi viidud, aga võib-olla teil on ülevaade, kas see on ootuspärane. Vahepeal on näha olnud, et ikkagi on mingid probleemid. Võib-olla me viime selle pärast rehve välja, mujale, et meil lihtsalt ei ole Eestis võimekust rehvipuru ära kasutada.

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, saame selle statistika teile edastada, proovime seda teha lähipäevade jooksul. Võrreldes eelmist aastat ja seda aastat on oluline vahe selles, et sellest aastast on Ragn-Sellsil tekkinud võimekus rehve purustada ja Enefitile käitlemiseks anda. Nii et perspektiivis on olemas võimalus vähendada eksporti ja tuua rohkem tööd Eesti enda ettevõtetele. Mul on ausalt öeldes keeruline kommenteerida Enefit Poweri situatsiooni, sest ise ei ole ma nendega kohtunud ja sel teemal arutanud. Aga kui see teid huvitab, siis koos mainitud statistikaga võin ka selle informatsiooni teile esitada.

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas see on spetsiifiline, aga nüüd siin täiendatakse, et rehvide [tootjad] on kõik rehvide toojad, ja ka nende ümbertöötlemist. Aga ma küsin selliselt. Ma ei leia siit põllumajandusmasinate rehve ja ka [eelnõus mainitud] liiklusseaduse paragrahvides ei ole põllumajandusmasinate ehk traktorite osa. Kas põllumajandusrehvide puhul täpsustatakse seda hiljem eraldi määrusega? Põllumajandusplast on, aga põllumajandusrehve ei ole siin kajastatud. Või ma otsin valest kohast?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et selle küsimuse puhul ma jään teile vastuse võlgu. Tõesti, põllumajandusplast on meil siin välja toodud, põllumajandusrehve eraldiseisvalt mitte. Minu eeldus on, et need kuuluvad siiski sinna [hulka], kuna enamasti see tehnika, mida põllumajanduses kasutatakse, on mootorsõidukid. Aga kas seal on mingid erisused või erandid, seda ma täpsustan ja siis võin teile kirjalikult teada anda.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister ja endine erakonnakaaslane! Praegu oled punane, varem olid roheline. Aga küsimus on selline. Iga valitsuse algatus peab tagama Eesti elanike heaolu, seda me teame hästi. Te vastasite just paljudele küsimustele, mis puudutavad ettevõtteid. Aga kuidas see algatus, see eelnõu mõjutab tavaelanike elu?

Aitäh, härra Jevgrafov, selle küsimuse eest! See parandab elanike elu peamiselt kahel viisil. Esiteks, kõige rohkem tunnetatav muutus seisneb selles, et praegu on enamikus jaamades, kus võetakse vastu vanarehve, seatud piirangud, kui palju rehve võib ühekorraga ära anda, aga tänu sellele seadusemuudatusele need piirangud langevad ära. Langevad ära põhjused, miks tootjavastutusorganisatsioonid on need piirangud sisse viinud. Tavaelanikul hakkab olema lihtsam anda ära nii palju rehve, kui ta parasjagu näiteks leiab. [Eluline] näide on selline, et inimesed ostavad vana kinnistu, vana maja ja leiavad sealt kuskilt laudast mingi arvu rehve, mis on seal jumal teab mis ajast olnud. Inimesed ei pea enam mõtlema selle peale, kui palju [rehve] nad saavad korraga ära viia ja kas nad peavad hakkama selle eest maksma. Nad saavad seda teha tasuta ja ühekorraga.

Nüüd, laiemas plaanis aitab see eelnõu tavalist Eesti inimest selle kaudu, et see suurendab ettevõtete kindlustunnet tegutseda selles valdkonnas, suurendab ringlussevõtu protsenti ja seeläbi tagab meile parema looduskeskkonna, võimaldab suunata rohkem materjale majandusse ning võimaldab natuke rohkem toita meie majandust nende materjalidega, mida on võimalik kasutada selleks, et teha midagi uut ja luua lisandväärtust. See on minu vastus teie küsimusele.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan vastuse eest! Aga küsimus on puhtalt tehniline. Kas te ise osalesite selle seaduseelnõu väljatöötamisel või, ütleme niimoodi, see on endise ministri pärand teile?

Aitäh selle küsimuse eest! Minu teada, arvestades seda, kui kaua on selle seaduse kallal töötatud, see on õige mitme ministri pärand, millega me siin tegeleme. Ma ütleksin, et see on minu Kliimaministeeriumi kolleegide töö vili.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme edasi keskkonnakomisjoni ettekandega. Palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelu tutvustama keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kiire ülevaate selle eelnõu arutelust keskkonnakomisjonis. Istung toimus meil 3. juunil sel aastal. Eelnõu tutvustasid komisjonile [toonane] kliimaminister Kristen Michal ning Kliimaministeeriumi eksperdid Piret Otsason ja Görel Grauding. Komisjonis tekkis meil ka erinevaid küsimusi. Näiteks küsiti huvigruppide tagasiside kohta, mis varem ka ministri ettekandest läbi käis, ja probleemtoodete käitlemise kohta. Probleemtoodete registri kohta küsiti, kas ettevõtjatele tuleb täiendavaid kohustusi. Me saime oma küsimustele ammendavad vastused, nii et keskkonnakomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu sellest – me teame, et kunagi Eesti Energia tahtis osta enda tarbeks rehvipurustusmasinat –, kas Eesti Energial on praegu endal vanarehvide purustamise võimekus olemas või nad ostavad seda teenust jätkuvalt turult?

Aitäh küsimuse eest! Minister enne puudutas seda teemat. Ma hetkel vaatan meie protokolli ning minu arvates ja nägemise järgi see ei tulnud meil arutelu alla.

Aitäh! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Komisjonis peaks ju spetsialist ka [eelnõu] vaatama ja Riigikogu liikmed on selle spetsialistid. Ma vaatan, et seletuskirja on toidu osa ka sisse toodud: "Toit peab eelkõige jääma inimeste toiduks. Söögikõlblikku toitu ei tohi ära visata ega ümber töötada toiduks mitte[kasutatavaks] tooteks." Ja ma loen seaduseelnõust, et väärtegude kohtuvälised menetlejad on Keskkonnaamet, [Politsei- ja] Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus. Aga minu teada tegeleb toiduga Põllumajandus‑ ja Toiduamet. Kas Põllumajandus‑ ja Toiduamet on sellest nüüd välja jäetud? Või kas üldse tuli juttu sellest, et ka seda sinna suunata?

Aitäh! Komisjoni liige küsis Põllumajandus‑ ja Toiduameti kohta, küll aga rääkisime toidujäätmetest, täpsemalt sellest, kas toidujäätmeid võib näiteks loomasöödana kasutada. See eelnõu ei keela toidu kasutamist loomasöödana, aga sätestab, et tuleks eelistada toidu ümberjaotamist inimtarbimiseks. Natuke tuli juttu ka toidujäätmete kompostimisest ja biogaasi tootmisest, aga see oli juba seoses kliimakindla majanduse seaduse eelnõuga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Ma küsisin Eesti Energia praeguse võimekuse kohta purustada vanu rehve ja te vastasite, et minister puudutas seda teemat. Aga minister ei puudutanud seda teemat, nagu te väitsite, ta ei rääkinud Eesti Energiast ja vanarehvide purustamise võimekusest, ta rääkis Ragn-Sellsist. Lihtsalt teile meeldetuletuseks, et minister konkreetselt seda teemat, mille kohta mina küsisin, ei puudutanud.

See oli nüüd küsimus või noomitus? No suur tänu teile selle eest!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised, läbirääkimised on fraktsioonide esindajatele. Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Riigikogu menetluses on täna jäätmeseaduse muutmise [seaduse] eelnõu esimene lugemine. Kurb lugu on selle asjaga, sest selle eelnõu kooskõlastamine asjaomastega on siiski jäänud puudulikuks ning kõigi muudatuste kohta ei ole asjaomastelt sisendit küsitud. Vähemalt selline teave on meil olemas.

Minister ütles meile, et juba enne tema liitumist Vabariigi Valitsusega oli kõik ettenähtud kaasamise töö ära tehtud. Minule jääb mulje, et ta seda üle ei ole kontrollinud, on lihtsalt usaldanud. Aga nii tegelikult ei saa poliitilist sisendit anda. Mina endise ministrina julgustan ministrit ikkagi ise poliitilist sisendit andma ja alati üle kontrollima, kuigi ma usun, et teie ministeeriumi head kolleegid teevad head tööd. Aga teil võivad olla erinevad nägemused. Sellepärast, et huvitaval kombel need sihtgruppi kuuluvad kaasatavad sellest midagi ei tea. Osalt neist sisendit ei ole küsitud.

Selle eelnõuga soovitakse muuta põhimõttelisi asju, mis mõjutavad turul tegutsejate kulusid ning tegevust. Võib juhtuda, et mõni peab selle tulemusel üldse tegevuse lõpetama. Seega, nii põhimõttelised muudatused tuleb enne ikka asjaosalistega turul korralikult läbi rääkida ja hinnata ka nende muudatuste mõju laiemalt.

Mõned näited muudatustest. Ma ei hakka pikka põhjalikku analüüsi siit puldist edasi andma, kuid juba täna on probleem, et Keskkonnaamet nõuab jäätmekäitlejalt tagatist oluliselt suuremas summas, kui ladustatud jäätmete käitlemiseks vajalik. Tulemuseks on, et ettevõtjad loobuvad jäätmete käitlemisest ja ringlusse suunamisest, sest pole võimelised nõutud tagatist andma. Ma rõhutan, et kui jäätmed viia otse prügilasse või põletusse, siis neid ladustada vaja ei ole. Seega puudutab muudatus eelkõige neid, kes soovivad jäätmeid suunata taaskasutusse või ringlusse. Just see teema vajaks kindlasti huvirühmadega läbi rääkimist.

Samuti muudetakse eelnõuga jäätmekäitluse kindlustamist. Siin on jäänud silma, et kindlustusandjate riske soovitakse suurendada, kuigi nii Kliimaministeerium kui ka Rahandusministeerium peaksid olema teadlikud, et Eesti ja ka rahvusvahelised kindlustusandjad ei soovi kindlustada jäätmete käitlusega tegelevate ettevõtete vara ega vastutust. Nad hindavad riske liiga kõrgeks. Kui nüüd seadusega suurendatakse kindlustusandjate riske, siis võib eeldada, et nad ei tee lihtsalt üldse pakkumisi selle sektori [ettevõtete] kindlustamiseks. Kuidas saab riik seadusega kohustada midagi kindlustama, kuid teisalt ei ole kindlustusandjatel kohustust kindlustada? Tekib absurdne olukord. Seadus nõuab jäätmekäitlejalt kindlustuse olemasolu, aga ükski selts seda ei paku. See teema vajaks läbiarutamist ka kindlustusandjatega ning arusaamist, mida ja mis tingimustel nad on üldse valmis kindlustama.

Need [jäätmeseaduse] muudatused eelnõus 430 võivad kaasa tuua olukorra, kus olulised jäätmekäitlejad on sunnitud tegevuse lõpetama, sest nad ei leia kedagi, kes oleks valmis neid seaduses nõutud tingimustel kindlustama. Minu palve on küll heale ministrile, kes on tubli töömees, et ta neid tähelepanekuid arvestaks ja teeks edaspidi oma tööd suurema põhjalikkusega, vaatamata sellele, et see eelnõu on tema Kliimaministeeriumi kolleegide töö vili ja seisab meie ees. Ma usun, et teil on head kolleegid, kuid alati tuleb lisaks usaldamisele endal ka kontrollida. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Minu arust hea kolleeg Riina sõnastas väga hästi osa selle eelnõu probleemistikust. Loomulikult tekib väga suur koormus ja surve selle seaduseelnõu tõttu, mis on praegu menetluses ja tõenäoliselt võetakse kolmandal lugemisel vastu.

Teate, mul on selline tunne – ja ma ei tea, miks –, et praegune valitsus on ettevõttevaenulik. Kõik need lisakoormused, mis pannakse ettevõtetele, lihtsalt suretavad ettevõtlust. Siinkohal ma tahan meelde tuletada, et ettevõtjad on tööandjad, ettevõtted maksavad makse, tänu nende maksudele tegelikult me siin ju toimetame ja ka koostame riigieelarvet. Kui me tuleme pidevalt siia selliste erinevate seaduseelnõudega nagu see [430], pidevalt survestame oma ettevõtteid, pidevalt anname lisakohustusi ettevõtetele, no ega see siis väga kaugele meid ei vii. Ja see on väga suur probleem, arvestades ka seda, et kooskõlastusringi ei ole võetud kõiki ettevõtjaid ja katusorganisatsioone, kes selle valdkonnaga tegelevad. Antud juhul on jäetud kooskõlastusringist välja ringmajandusettevõtete liit. Siis on ju tegelikult probleem, me räägime juba demokraatia puudulikkusest.

Ka hea kolleeg Riina tõi välja asjaolu, et me nõuame tegelikult asju, mida ei ole võimalik täita. Kindlustus – ilma kindlustuseta ei ole võimalik ettevõttel tegutseda. Aga kui sihid on liiga kõrged, siis kindlustusettevõtjad ütlevad lihtsalt, et me ei ole nõus teie tegevust kindlustama. Ja nii lihtne ongi. Samas seadusandjad, meie ütleme, et nui pooleks, te peate kindlustama. Aga kui turul ei ole vastukaja ehk turuosalised ütlevad, et nemad ei ole nendel tingimustel nõus seda tegevust kindlustama, siis me olemegi lahtise küna ees. Ja siis tegelikult võibki olukord olla selline, et ettevõtted on sunnitud hakkama leidma mingil viisil muid lahendusi, mis tõenäoliselt ei ole seaduspärased, või siis hakkavad sulgema uksi. Me kindlasti ju ei taha seda.

Minu arust me, seadusandjad, [peaksime] alati, kui me menetleme selliseid seaduseelnõusid, mis koormavad lisaks meie ettevõtteid, kellele võivad meie otsused praeguses majanduskeskkonnas väga valulikult lõppeda, tõmbama ikkagi pidurit. Minu arust poolteist aastat, mis vähemalt mina olen Riigikogus töötanud, me oleme menetlenud mitmeid-mitmeid seaduseelnõusid, millega me oleme pannud oma ettevõtetele aina rohkem ja rohkem kohustusi peale. Ja see on vale. See on vale! Praegu, kuna ei ole ringmajandusettevõtete liiduga seda seaduseelnõu ka kooskõlastatud, meie küll ei saa kuidagi seda toetada Keskerakonna poolt. Aitäh! Jõudu meile!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 430 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

[Taristuministril] oli kõnesoov? Aga sellisel juhul, härra minister, tuleb sellest [häälekalt] märku anda. Ma siit väga kaugelt ei näe alati kõike nii täpselt. Siis tuleb ka häälega öelda, kui on soov sõna võtta. Me nüüd liikusime edasi ja ma lõpetasin selle päevakorrapunkti ära, seega jäävad need seisukohavõtud tõenäoliselt järgmisteks kordadeks. Aga praegu, jah, ma kahjuks ei saa teile enam sõna anda, sest me liikusime edasi. Sellisel juhul tuleb ise tähelepanelikumalt märku anda, kui on kõnesoov. 

Aga me liigume edasi kaheksanda punktiga, mis on eelnõu 435. Palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks kliimaminister Yoko Alenderi. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu eesmärk on peatada uute põlevkivi kaevandamise lubade taotluste ja keskkonnamõju hinnangute menetlused kuni 2025. aasta lõpuni. Selle eesmärk on, et me uute kaevanduste avamise asemel olemasolevate kaevanduste varu ära kasutaksime. Täpsustan, et hetkel on Keskkonnaametis menetluses 12 uute aladega seotud loataotlust ja selleks, et ametnikud ei teeks tühja tööd ja ettevõtjatel ei oleks valesid ootusi, peatame hetkel lubade menetlemise. 

Põlevkivi kaevandamise lubade mitteandmine ja mittemuutmine kuni 2026. aastani, sellist üleminekuperioodi on vaja sellepärast, et me oleme liikumas põlevkivienergeetikast eemale. Meil on menetlusse tulemas kliimaseadus, kliimakindla majanduse seadus ja seal on sätestatud muudatused põlevkivi kasutuspõhimõtetes. Samuti on Eesti seadnud omale kliimaneutraalsuse eesmärgid nii "Eesti 2035" strateegias kui ka Riigikogu [heaks kiidetud] kliimapoliitika põhialustes. Põlevkivi kaevandamise lubade kehtivusaeg on üldjuhul väga pikk, kuni 30 aastat. Nende uute alade kohta lubade andmine tähendaks ressursi andmist kauemaks kui aastani 2050.

Eelnõuga sätestataksegi keskkonnalubade menetluste tähtajaline peatumine, kuniks õigusraamistik saastavast põlevkivimajandusest väljumiseks on saanud paika. Ja need menetlused peatatakse siis tõepoolest 2026. aasta 1. jaanuarini, sealhulgas mäeeraldise laiendamise taotluse menetlused ja algatatud keskkonnamõju hindamised. Need uued taotlused, mille eesmärk on maavara varu juurde saamine, tagastatakse kuni 2026. aastani. 

Küll aga on ka erandeid. Menetlust jätkatakse juhul, kui on esitatud taotlus [mäeeraldise] laiendamiseks mäeeraldisega piirnevale alale ehk olemasoleva kaevanduse laiendamiseks ja loa kehtivusaega sealjuures ei pikendata. Samuti [on lubatud taotlused,] mille rahuldamisel ei suurendata muudetava kaevandamisloaga kaevandada lubatud põlevkivivaru kogust ega pikendata loa kehtivusaega. Näiteks ei keelata loa muutmist keskkonnanõuete täitmiseks, vee erikasutuse, jäätmekäitluse, sealhulgas kaevandamisjäätmekava, muutmiseks. Ja kolmas erand, millega lubatakse loa kehtivusaega pikendada, [on see,] kui eesmärgiks on korrastamistööde lõpetamine. Erandi kehtestamine taotlustele mäeeraldise laiendamiseks piirnevale alale on põhjendatud, sest sellisel juhul ei avata uusi kaevandusi. Ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis on selline eesmärk sätestatud, et mitte avada uusi kaevandusi, vaid kasutada ära mäeeraldisega piirneva ala maavara varu, mille hilisem kaevandamine oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv.

Mõju ettevõtetele sellel üleminekuperioodil on väike, sest kõikidel ettevõtetel on menetluste peatumise perioodiks olemas piisav maavara varu. Samuti ei ole eelduslikult mõju kohalikele omavalitsustele ega riigieelarvele. Siin tuleb kindlasti rõhutada, et kliimakindla majanduse seadus ja energiamajanduse arengukava on mõlemad töös. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta kogutakse hetkel kooskõlastusringil tagasisidet ja loodame selle novembris tuua teile menetlusse. Ja energiamajanduse arengukava saab muu hulgas sisaldama põlevkivienergiast väljumise plaani. See osa on seaduseelnõus selleks, et anda ettevõtjatele selgus ja kindlus, mil moel siis põlevkivienergeetika ning põlevkivi kasutamine just kütusena ja selle põletamine lõpeb.

Ja ma ütleksin nii, et on oluline, et need selged põhimõtted saavad ka kirja pandud. See annab võimaluse uuel puhtal majandusel järk-järgult tulla. Seda ka palju toetatakse muu hulgas õiglase ülemineku fondi kaudu. Praeguse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohaselt alates 2036. aastast Eestis enam põlevkivi elektrienergia tootmiseks ei kasutataks. Ja 2040. aastast poleks ka igasugust põlevkivi kasutamist ega põlevkiviressursi andmist kas kütuse tootmiseks või selle põletamiseks. Seda enam ei juhtuks. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

Suur tänu, proua minister! Küsimusi teile tõepoolest on. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Vaadake, juba eelmine seaduseelnõu oli ettevõttevaenulik ja ajendatud puhtalt valitsuse poliitaktivismist. See on nüüd siis järgmine, järgmine sarnane. Te ütlesite, et kaevandamislubade väljastamine peatatakse ja ei avata enam uusi kaevandusi, sest see oleks perspektiivitu ja tõenäoliselt ka majanduslikult mittetasuv. No seletuskirjas on kirjas, et ettevõtetel on asjast mõnevõrra teistsugune arusaam. Kuidas te üldse hindate ja otsustate selle perspektiivi või perspektiivituse üle lähemas või kaugemas tulevikus või majandusliku mittetasuvuse üle? Te räägite terminitest "kliimapoliitika" ja "kliimaneutraalsus". Vabandust, aga sellist asja nagu kliimaneutraalsus pole olemas! See on puhas uhhuu! Te lõpetate ära reaalse majandustegevuse ja ütlete vaid, et see on perspektiivitu ja tõenäoliselt majanduslikult mittetasuv. Ja õiglase ülemineku fondi raha, muuseas, on köömes selle kõrval, mida ettevõtted teeniks reaalsest majandustegevusest. Miks te seda teete? Tegelikult on selline tegevus tõesti hälbeline ja riigi toimimise seisukohalt täiesti kuritegelik. Sellega ei saa nõus olla. Miks te teete selliseid [otsuseid], miks te tulete meie juurde sellise asjaga?

Aitäh! Austatud esimees! Hea küsija! Riigikogu on Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud nii "Eesti [2035]" strateegias kui ka kliimapoliitika põhialustes. Ja kui vaadata põlevkivi ajalugu, siis kindlasti on sellel olnud väga oluline roll. Kindlasti on oluline, et üleminek mittesaastavale ehk puhtale majandusele nii energiamajanduses kui ka tervikuna toimuks järk-järgult ja kindla seadusruumi alusel. Ja see on üks eelnõu, mis aitab meid viia [edasi] selle selge väljumiskava täitmisel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Vaatan praegu kooskõlastustabelit ja loomulikult on siin jällegi huvigrupid esindatud. Kõige suurem nendest on Viru Keemia Grupp, nad oma ettepanekute ja oma märkustega välja tulnud. Kiviõli Keemiatööstus OÜ on samuti tulnud välja oma ettepanekute ja mõtetega. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ. See on tegelikult väga oluline küsimus, mida me praegu arutame. Öelge palun, kas te olete huvigruppidega isiklikult istunud laua taga ja nad ära kuulanud. Mis on olnud nende põhimured selle seaduseelnõu juures?

Aitäh! Tunnistan, et selle seaduse väljatöötamisel nende huvigruppidega [koos] ma isiklikult istunud ei ole, sellepärast et sel ajal, kui seadust välja töötati, töötasin mina keskkonnakomisjoni liikmena. Kui eelnõu anti üle – kui ma ei eksi, [siis oli see] maikuus käesoleval aastal –, käis minister seda keskkonnakomisjonile tutvustamas ja mina kuulasin Riigikogu liikmena selle tausta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seletuskirja siin kõik loeme ja tuleb tunnistada, et seda kooskõlastustabelit ei saa kooskõlastustabeliks nimetada. Seal on [kirjas] "mitte arvestatud" ja "teadmiseks võetud". Tegelikult ei ole [ettepanekuid] arvestatud.

Aga selguse huvides [täpsustan]. Seletuskirjas on, et 20. septembril 2023 toimus kohtumine ettevõtjatega ehk siis varsti üks aasta tagasi. Kui te ministriks saite, kas ei oleks olnud otstarbekas veel korra käia nendega kohtumas? Kui lugeda siin kohalike omavalitsuste [vahelisi erisusi] ja piirkondlikke erisusi, siis ma ei loe kuskilt välja sotsiaal-majanduslikku [mõju], mida võib kaasa tuua see, kui vähendatakse põlevkivi kaevandamise mahtusid, mis sest, et antakse olemasolevate raames pikendust. Mis on ikkagi sotsiaal-majanduslik [mõju]? Ja kas ei oleks olnud otstarbekas käia see veel korra nendega läbi?

Aitäh! Selle eelnõu puhul peatatakse menetlus pigem sel põhjusel, et enne, kui Riigikogu ei ole kujundanud seisukohta kliimakindla majanduse seaduse ja põlevkivist väljumise trajektoori suhtes, ei ole mõtet ametnikel ega ettevõtjatel teha tööd vales suunas. See on selleks, et nad lihtsalt oleksid teadlikud, et me ootame Riigikogu suuniseid. Ma arvan, et oleks vale menetlustega jätkata ja anda valedel alustel baseeruvaid tulevikulootusi või signaale. Selle tõttu on ikkagi selle eelnõuga oluline edasi liikuda. Kõik ettevalmistused selleks on tehtud ja eelnõu on juba üle antud. Riigikogu komisjonis sain ka ise olla veel juures ja hääletada selle tänasel kuupäeval [saali] saatmise poolt.  

Mis puudutab sotsiaal-majanduslikku mõju, siis sellel seda ei ole, kuna tegemist on tõepoolest ajutise peatamisega, kaevandusmahte siin kuidagi ei vähendata ja olemasolevad varud on kõigil selleks perioodiks olemas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et ajutine peatamine ei [avalda] sotsiaal-majanduslikku mõju ega midagi. No see on küll väga kummaline! Ise kirjutate, et põlevkivi kaevandamise lubade kehtivusaeg on üldjuhul pikk, kuni 30 aastat, ja seejuures tuleb arvestada, et loa menetlus ja kaevandamistegevuse planeerimine on aega ja ressursse nõudev protsess ning ettevõtjad on pannud sinna oma aega ja ressurssi. Kuidas kavatseb riik kompenseerida selle protsessi kiirkorras kehtestamise kulud, mida on ettevõtjad teinud? Need on suured, samuti on aega kulutatud. Teie teete jõuga mingeid seadusi, ei tee mõjuanalüüsi, ei tee väljatöötamiskavatsust. See on ka kirjas, eks ole, et väljatöötamiskavatsust pole tehtud. Ei tee samuti järelhindamist, ka see on kirjas. Ettevõtted peavad kirjutama kõik tehtud kulud korstnasse. Ettevõtted on ju teinud oma majandusprognoosid, tuluprognoosid ja neil on õigustatud ootus. Nad on majanduse mootor, erinevalt poliitaktivistidest, kes toovad meile lauale mingisuguseid ideoloogilisi seaduseelnõusid, mis on täiesti ebareaalsed ja põhinevad luuludel, mille [nimetus] on mingi kliima soojenemine. Küsimus: kas riik kavatseb ettevõtjatele neid tehtud kulutusi kompenseerida? 

Teie aeg!

Nagu te ise ütlete, on see aega ja ressursse nõudev protsess, mille nad on siiani läbi teinud.

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! See eelnõu ongi selleks, et ettevõtjad ei peaks tegema ebaotstarbekaid kulutusi, ja samuti selleks, et ametnike tööaega ei kuluks.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite, et te isiklikult ei kohtunud huvigruppidega ja menetlesite seda seaduseelnõu keskkonnakomisjoni esindajana, Riigikogu liikmena. Aga ma loodan, et te vähemalt olete tutvunud kooskõlastustabelis välja toodud ettepanekutega, mille on ettevõtted edastanud. Arvo Aller juba ütles, et noh, mis kooskõlastustabel see ikka on. Valdavalt on siin välja toodud: teadmiseks võetud, mitte arvestatud, mitte arvestatud, mitte arvestatud, teadmiseks võetud. Aga mis te siit siis olete endale teadmiseks võtnud ja millega te kindlasti ei ole päri? Ma loodan, et te ettevõtte tegevusi teate: seda, mis ette võetakse, tehakse pikema perspektiiviga, samamoodi ka investeeringuid. Tõesti, kuidas see mõjub meie ettevõtetele selles sektoris?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Konkreetne seaduseelnõu toob siiski pigem reaalsust ja kindlamat perspektiivi juurde. Ettevõtjatel on loomulikult oma huvid ja neil on igasugune õigus nende huvide eest seista. Mis puudutab põlevkivi maavarana, siis see on kogu meie riigi ühine vara, mille kasutamise üle tuleb otsustada, võttes loomulikult arvesse ka kogu maailma teadlaste teadmisi ning trende, mis on toimumas. Ja kliimakindla majanduse seadust koostades on seda mõju täpsemalt hinnatud. Selle seaduseelnõuga, jätkuvalt kordan, peatatakse uute kaevandamislubade menetlus.

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Siin oli jutt sellest, et Keskkonnaametis lubade läbivaatajate töökoormus väheneb ja nendel tekib niinimetatud võimalus … Ma ei tea, mis see võimalus neil on. Aga ma küsin rahalise mõõtme kohta. Kui nüüd nende lubade läbivaatamist enam ei toimu, kas siis väheneb selle võrra ka Keskkonnaameti isikkoosseis? On see üks osa niinimetatud kärpeplaanist, sellest 10%-st? Ja millised on meetmed nendele ettevõtetele, kes on oma keskkonnamõju hindamist juba alustanud, on kulusid teinud, aga nüüd tuleb [menetlus] peatada? Kas on välja töötatud mingi toetusskeem, et ettevõtjatele need kulud kompenseerida?

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Mul jooksis korraks mõte kokku. Küsimus oli … Kas tohib paluda …

Kas oleks võimalik korra mikrofon tagasi anda, et Arvo Aller saaks küsimust täpsustada? 

Seal oli nagu mitu küsimust ühes.

Just. Arvo Aller, palun! Erandkorras.

Tegelikult oli kaks lihtsat [küsimust]. Kas Keskkonnaamet on selle 10% sees? 

Jaa, jaa, õige, õige! 

Ja teine oli kulude kompenseerimine.

Jah, aitäh! [Ma olen] uues rollis, ehk annate andeks. Edaspidi teen paremini märkmeid. Keskkonnaamet peab oma tegevust tõepoolest kärpe raames kõvasti koomale tõmbama. On väga tervitatav, kui ka siit vabaneb ametniku tööaega. Selles mõttes on mõju Keskkonnaametile kindlasti tervitatav. 

Mis puudutab tegelikkust, siis ei saa väita …. Kõik maailma trendid [on püsinud mõnda aega] ja ka "Eesti 2035" strateegia on kehtinud juba mitu aastat. Samuti on kliimapoliitika põhialuste uuendatud versioon Riigikogus [vastu võetud]. Need on kehtinud aastaid. Ettevõtjad peavad kõiki seadusi ja ka teadmist, mis meil ühiskonnas on, kindlasti oma riske hinnates arvesse võtma.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh! 

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjonis toimunud arutelu tutvustama keskkonnakomisjoni liikme Mait Klaasseni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskkonnakomisjonis oli maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu käsitlusel esmaspäeval, 3. juunil 2024. aastal. Kohal oli seitse komisjoni liiget, puudus kaks. [Eelnõu tutvustas] toonane kliimaminister Kristen Michal. Kaasas oli ministri nõunik Eliise Kuus ja Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Helena Gailan. Pärast eelnõu tutvustamist toimus arutelu. Arutelu ei olnud küll väga pikk, kuid oli siiski mõningaid küsimusi, mida me küsisime, ja ma tutvustaksin neid rida pidi. Ei ole väga pikk ettekanne. 

Küsiti, miks peatatakse menetlused põlevkivi kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldiste laiendamiseks, just 1. jaanuarini 2026. Küsiti ka, kas alates sellest kuupäevast võib tekkida õigustatud ootus, et siis hakatakse lubasid uuesti menetlema. Selle peale minister Kristen Michal vastas, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu tuleb tõenäoliselt sügisel Riigikokku, selle menetluse lõppemist oodatakse 2026. aastaks ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sätestab juba uue korra lubade menetluseks. 

Küsiti ka, kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sätestab uued normid kaevandamislubade taotlemiseks, mille peale minister vastas, et tulevikus kasutatakse põlevkivi põhiliselt peenkeemias, mitte energeetikas ja Eesti põlevkivi[õli]tehasele on antud tähtajaline keskkonnaluba, mis kehtib 2034. aastani. 

Samuti oli küsimus nagu ka siin saalis, et kuna sellel eelnõul on väga suur mõju kohalikele omavalitsustele, siis kas on hinnatud eelnõus olevate muudatuste sotsiaal-majanduslikku efekti. Selle peale minister vastas, et sotsiaal-majanduslikku mõju on pikka aega hinnatud ja olemas on õiglase ülemineku fond, samuti tööstuspargi toetused ja erinevad investeeringud. Ida-Virumaale tuleb leida ministri sõnade järgi puhtamad tootmisvõimalused, et tõsta jõukust, suurendada lisandväärtust ja saastada vähem. 

Samuti uuriti, milline on Eesti põlevkivi koguvaru suurus, mille peale Helena Gailan vastas, et Eestis on ligikaudu miljard tonni aktiivset põlevkivi tarbevaru. 

Küsiti samuti, kas ettevõtjad on soovinud esitada riigile nõudeid, mille peale minister vastas, et senimaani nõudeid esitatud ei ole ja tõenäoliselt ei anta 10–20 aasta pärast saastavale ettevõtlusele, mis kasutab fossiilseid kütuseid, ka enam laenu. 

Oli ka küsimus [Viru] Keemia Grupi Ojamaa kaevanduse laiendamise kohta, mille peale saime vastuse, et eelmise valitsuse ajal – toonasest valitsusest eelmise valitsuse ajal – peatati elektri[ala]jaama ühenduse kooskõlastamine, mis oli [tolleks ajaks] ehk siis 3. juuniks lahenduse leidnud. 

Veel oli üks küsimus, õigemini küll nending, et eelmisel aastal kasutati maailmas rekordarv fossiilseid kütuseid ning globaalsed pangad liiguvad edasi fossiilkütustel põhineva majandusega. Küsiti, kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on sätestatud koguseline piirang põlevkivi kaevandamiseks. Selle peale minister vastas, et kui põlevkivi töödeldakse peenkeemiaks, siis see vähendab põlevkiviõli kasutusvõimalust. Eelnõus sätestatakse sektorite kaupa süsinikuheitmete vähendamise piirangud ja eesmärgid. Siin on peetud silmas kliimakindla majanduse seaduse [eelnõu]. 

Sellega meie arutelu ka piirdus. Ja tehti menetluslikud otsused. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. septembril 2024. aastal. Selle otsuse poolt oli 5 ja vastu 2. Saadikute teine otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt 5 ja vastu 2 – ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen. Sellega ma piirdun. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Näib, et küsimusi teile ei ole. 

Aitäh! 

Aitäh, Mait! Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kuna tegu on esimese lugemisega, siis on see fraktsioonide esindajatele. Palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Järjekordne seaduseelnõu, mis on ettevõtjavaenulik. Teate, see, mida minister oma ettekandes sõnas selle kooskõlastustabeli kohta – kolm suurt ettevõtet esitasid oma seisukohad, aga peale seda, kui vannutati lugupeetud minister oma positsioonile, ei olnud tal mahti või siis võimalust kohtuda nende huvigruppidega –, on minu arust päris ilmekas näide sellest, kas tegelikult hoolitakse meie ettevõtetest või mitte. On loomulikult kahju, et sellist võimalust ei olnud ja sellist aega ei leitud, et huvigruppe esindavate ettevõtetega kokku saada. 

Kahju on ka sellest, et ega ma ei saanud konkreetset vastust, kas minister ikkagi on tutvunud kõikide ettepanekutega, mis siin kooskõlastustabelis on välja toodud. Aga päris huvitav [on see], et ma näen vist esimest korda sellist kooskõlastustabelit, kus on kasutatud [sõnu] "teadmiseks võetud". Mis siis on kokkuvõttes teadmiseks võetud? Siin on olemas näiteks Viru Keemia Grupp AS-i seisukoht ja ei ole öeldud, et ei, me ei arvesta sellega või me arvestame osaliselt nende mõtetega, vaid on lihtsalt teadmiseks võetud. See on tegelikult päris uus lähenemine. 

Ja eks see on ka päris huvitav olukord, et Riigikogu [hakkab] menetlema kliimaseadust ja siis me teise seadusemuudatusega teeme peatamise otsuse, et nii kaua, kuni me siin mõtleme ja loome seadust kliimaseaduse näol, ei saa ettevõtted uusi kaevandamislube. No ei tundu kuidagi mõistlik! Ei tundu kuidagi mõistlik! Ja loomulikult, see mõjutab seda sektorit ja see mõjutab neid ettevõtteid, kuna ettevõtted teevad ikkagi pikaajalisi plaane investeeringute ning tööhõive kohta ja nii edasi. 

Täna oli väga hea näide tegelikult. Õlleliidu esindajad käisid meie fraktsioonis ja rääkisidki, et näete, meil on ettevõtetel tehtud pikaajalised plaanid, investeeringute plaanid aastaks 2029, aga iga aasta midagi muutub jälle maksudes, loomulikult ei saa me sellisel viisil sellises ebakindlas ettevõtluskeskkonnas ju oma mõtteid ja plaane realiseerida. See ei ole tegelikult ju mitte ainult selle sektori probleem, vaid see on üleüldine ettevõtlussektoris tegutsevate ettevõtete probleem. Nendele ettevõtetele ei ole Riigikogu poolt ega ka valitsuse poolt tagatud kindlust tegutseda meie ettevõtlusmaastikul. 

Ja sellest lähtuvalt, loomulikult, me leiame, et seda seadust sellisel viisil ei tuleks menetleda, ja Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea saalis olev minister! Tuleb tõsiselt nõustuda eelkõnelejaga, et tegemist on ettevõtjavaenuliku seaduseelnõuga. Ja kuna tegemist on põlevkiviga ja ma olen ise sealtkandist pärit, siis on tegelikult see mulle väga südamelähedane asi. Olles ise seda materjali käega katsunud ja ka sellega oma perele leiba lauale toonud, ei saa kuidagi nõustuda sellega, et me peatame lubade menetlemise. Minister võib rääkida, et mahtusid on kuni lubade kehtivuse lõpuni, aga ettevõtjate kindlus oma töö tegemisel ja planeerimisel saab selle võrra kannatada. Tõepoolest, selles kooskõlastustabelis on selline uus huvitav väljend "teadmiseks võetud" ja üldjuhul olid kõik vastused "mitte arvestatud". 

Kuna põhjendustes on ka see, et ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on kiireloomuline ja tegemist on ajutise meetmega, siis tähendab see seda, et tulebki kiirelt ära teha ilma kaasamiseta. 2023. aasta 20. septembril käidi kohtumas ettevõtjatega. Ma eeldan, et seda tegi praegune peaminister, tolleaegne kliimaminister. Praegune kliimaminister oleks võinud võtta selle aja ja kohtuda uuesti ettevõtjatega, kuulata nende mõtteid, võib-olla selgitada kooskõlastustabelis antud põhjendusi, miks nii on tehtud ja miks nii on arvatud. See oleks loonud palju usaldusväärsema pildi ministri tegemistest. Praegu jääb vägisi mulje, et see on peale surutud ja see tuleb siit kiirelt läbi jooksutada. Mitte midagi ei oleks juhtunud, kui see oleks siia tulnud kuu aega hiljem, ja põhjendused oleks olnud palju paremad.

Ajutise meetme põhjendust [kasutatakse ka selle jaoks], et mitte teha järelhindamist [ja teada saada,] mida siis tegelikult lubade menetlemise peatamine kaasa toob. Võib küll öelda, et lubade menetlemise peatamine ei too kaasa suuri rahalisi väljaminekuid, samas me teame, et ettevõtjad, kes lube praegu taotlevad või pikendavad, on kohustatud hindama keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamised ei ole üldiselt väga odavad, soodsad. Pigem on need päris kulukad ja pikaajalised protsessid ja nende kulude katmist ei ole ministeerium planeerinud ega ka mõelnud. See kõik jääb ettevõtjate kanda. Ei anta ka kindlust, et 1. jaanuaril 2026 saab edasi minna keskkonnamõju hindamisega samast kohast, kus jäädi seisma. On teadmata, mis protsessid hakkavad siis toimuma ja mis tingimused seatakse keskkonnamõju hindamiseks ja põlevkivi kaevandamise lubade taotlemiseks.

Nüüd sotsiaal-majanduslik aspekt. Hea on rääkida küll, et see ei oma mingit sotsiaal-majanduslikku mõõdet, kuna ainult lubade [menetlemine] peatatakse ja maht jääb alles, kuid inimesed on ikkagi mures. Ettevõtjad annavad signaali välja, et meie kaevandamismahud ja kaevandamisload kehtivad selle ajani, mis tähendab seda, et sellega on piiratud ka töötajate võimalik tööaeg. Nii et see on väga suure sotsiaalmõjuga ja seda tasuks kindlasti hinnata [pärast seaduse jõustumist].

Ja lõppkokkuvõttes, kui me räägime kokkuhoiust, siis tahaks tõesti näha, kuidas Keskkonnaamet oma inimestele ütleb, et kuna lubade peatamine jõustatakse mingist hetkest, siis selle tõttu jääb näiteks kaks spetsialisti töökohast ilma. No Keskkonnaamet saab juurde võtta. Viimasel ajal vist võttis mingi riietumisspetsialisti juurde. Küll me neid töökohti loome sinna, ega ametnikud selle tõttu tööta ei jää. Palgad riigisektoris pigem suurenevad, aga nendele, kes reaalselt [kaevanduses] töötavad ning põlevkivi ja elektri toovad meile läbi Narva ning ka põlevkivikeemiat arendavad, ei anta mingit kindlust. Aitäh!

Hea kolleeg, kas on soovi … Ei ole soovi lisaajaks. Aitäh! Kaheksa sekundit oli veel aega, tõepoolest. Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 435 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud kaks ettepanekut, üks Isamaa fraktsioonilt ja teine Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Need on identsed ettepanekud: maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku maapõueseaduse täiendamise seaduse eelnõu 435 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 11 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 435 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 25. september kell 17.15.

Liigume tänase päevakorraga edasi. Meie üheksas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 329 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu [eesistuja] juba ütles, oleme sisse andnud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja selle sisu on lihtne: perehüvitiste seaduse § 4 lõige 1¹ tunnistatakse kehtetuks ehk kaotatakse ära õigus ajutiselt Eestis viibivatel isikutel saada riigilt vanemahüvitist. 

Seaduse eesmärk selle eelnõu seletuskirja järgi on see, et lõpetada ema vanemahüvitise määramine ja selle maksmine ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule, kelle eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. 

Vanemahüvitise eesmärk on tõsta sündimust ja see on üks abinõu rahvastikukriisi lahendamiseks. 2022. aastal aga hakkas kehtima perehüvitiste seaduse [säte], mille alusel vanemahüvitist määratakse ja makstakse ka ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes ise enda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, nagu ma juba ütlesin. 

Seda me tahaksimegi nüüd muuta. Üks põhjus muu hulgas on see, et kuna kolmandates riikides enamasti vanemahüvitist ei maksta, siis võib riiki sisenemise eesmärgiks olla otseselt vanemahüvitis. Ja selliselt kasutatakse ära Eestis kehtivaid sotsiaalseid hüvesid, mille tegelik eesmärk on lahendada Eesti rahvastikukriisi. 

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Ja seaduse mõju, mis ongi väga suures osas selle eelnõu esitamise eesmärk ja põhjus, on see, et seadus aitab vähendada riigieelarvelisi kulusid. Meile igapäevaselt siin räägitakse, et riigi kulud on väga-väga suured. Seetõttu palun seda ettepanekut toetada, sest nii saame riigi kulusid [vähendada]. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsiks natuke näiteid mujalt Euroopast. Kas teistes riikides on selliseid negatiivseid kogemusi seoses ülemäära suurte sotsiaaltoetustega sisserändajatele, migrantidele? On teil mingeid negatiivseid näiteid tuua, mida need toetused kaasa on toonud, kui neid on mujal Euroopas ülemäära heldelt [makstud] kolmandatest riikidest pärit isikutele?

Mul ei ole siin mingisuguseid ametlikke või statistilisi andmeid, aga me teame, et Põhjamaades on väga helded sotsiaaltoetused, eriti Rootsis ja meie kõige lähemas riigis Soomes. Ja me kõik ju tarbime meediat ja tegelikult näeme, mis seal riikides toimub ja kuidas suur sisseränne on väga paljuski tingitud üliheldetest sotsiaaltoetustest, mida siis nii tarvitatakse kui ka väga suures osas kuritarvitatakse. See on viinud tegelikult ühiskonnas palju laiemalt kõikvõimalike muude probleemideni. Ei ole ainult see probleem, kas me maksame riigieelarvest raha välja, kui palju me maksame või kui suuri kulutusi me teeme. Nii Eesti kui ka teised riigid, kõik ägavad praegu, kuidas ma ütlen, liiga suurte kulutuste all, mis lähevad sotsiaalvaldkonda. 

Soome ja Rootsi näitel me võime öelda, et [toetused] lähevad väga suures osas immigrantrahvastikule. See on omakorda kaasa toonud selle, kui me vaatame, milline on sündimus põliselanike hulgas või immigrantrahvastiku hulgas, et nemad, kes on tulnud väljastpoolt sisse ja väga suures osas [kasutavad] neid kõikvõimalikke perehüvitisi ja erinevaid sotsiaaltoetusi, taastoodavad rahvastikku rohkem. Aga see ei ole põlisrahvastik ja see omakorda viib tasakaalust välja ju, ütleme, riikide rahvastiku koosluse. Need on sellised negatiivsed näited, mida me võime lähiriikidest tuua. Ja ma arvan, et kõik inimesed, kes suudavad analüüsida seda, mis toimub nendes riikides, võivad selle automaatselt ju meie keskkonda üle tõsta. Kõik see, mis on toimunud mujal, saab varem või hiljem toimuma ka Eestis.  

See perehüvitiste seaduse muutmise seadus on selline esimene pääsuke, mille tegelikult võiks ju ära teha. Me saadaksime välja selge signaali, vähemalt nendele inimestele, kes tulevad siia riikidest, kus … Ütleme, kas või mõned sellised toetused, mille kohta meie inimesed ütlevad, et need on väikesed, ja mida võiks veel suurendada, kuna meie inimesed ei tule nendega siin toime. Siis vähemalt nende, äsja tulnute arvelt, kes tulevad ja viibivad esialgu ajutiselt Eestis, me võiksime riigi raha kokku hoida. Ja tegelikult võiks siit edasi juba sammukese astuda ja palju suuremaid samme astuda. Tegelikult peaksid – minu isiklik arvamus on see – kõik sellised sotsiaaltoetused ja üldse riiklikud toetused olema ainult kodanikele. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõik vähegi tõsiseltvõetavad uuringud – ja neid on tehtud palju – näitavad seda, et immigratsioon on lääne ühiskondadele, arenenud ühiskondadele kulu. Ja lisaks sellele, et ta on ühiskonnale kulu, on ta ühiskonnasisese rikkuse ümberjagamise mehhanism, kuna tööjõu hinna allasurumine toob kasu väiksemale omanikuklassile ehk siis suurettevõtjatele, kes selle võrra saavad suuremat kasumit. Töötav elanikkond selle võrra kaotab. Ja lisaks sellele, mis teeb selle veel eriti võikaks, see töötav elanikkond vähenenud sissetulekute kaudu subsideerib oma rahvusriigi kadumist. Ma küsingi, kas me peaksime seda vaatama ka selle nurga alt, et kogu see sotsiaaltoetustega immigratsiooni soodustamine on eestlaste seisukohalt lihtsalt ebaaus.

Aitäh! Ma olen absoluutselt nõus selle kõigega, mis sa, Martin, ütlesid. Jaa. Ja tegelikult [veel üks] aspekt, mida mina veel ei puudutanud, on see nii-öelda tööturu solkimise aspekt. Meie inimesed on juba kogu oma elu kujundanud, sisse seadnud ja arvestanud oma tulusid ja kulusid selle baasilt, mis keskkond meil siin Eestis on. Aga nemad, kes [riiki mujalt] sisse tulevad, tulevad hoopis teisest keskkonnast ja on tihtipeale nõus, nagu me kõik teame, töötama meie tööturul ka poole väiksema tasu eest kui põliselanikud. Sealt saab alguse järjekordne selline spiraal, mis meile riikliku eksistentsi mõttes kuidagi kasuks ei tule, vaid pigem kahjuks. Loomulikult, ega see perspektiiv ei ole ka selles osas ilus. Kõik see tegelikult haakub sellega, mis on siin perehüvitiste seaduse muutmise seaduses kirjas. See on küll väga-väga kitsalt võetud seadusemuudatus, aga nagu ma juba ütlesin, võiks see olla selline esimene mõttepojuke selles suunas, kuidas me tahame riigina, rahvusriigina, meie eestlaste riigina edasi kesta. 

Karmen Joller, palun! 

Minul tekkis selline küsimus, et mis probleeme me täpselt ikkagi lahendame. Kui ma vaatan 2022. aasta Statistikaameti andmeid sisserännanute kohta, siis ma näen, et sisserändajaid oli 40 000. Nendest 67% on Ukrainast, mis on igati arusaadav, miks see juhtus. Kolmandatest riikidest, mille pärast te siin muretsete, on 7% ehk 2800 inimest. Ja kui me räägime nüüd, et nemad saavad väga palju lapsi ja nende sündimus on väga suur, siis mul on tunne, et kuna sisserännanutest, sellest vähem kui 3000 inimesest kõik kindlasti ei ole naised, sünnitusealised naised, siis on see probleem nagu palju väiksem, kui te esile toote. Kas mul on äkki õigus?

Jaa, vaat, oleneb, kust vaatepunktist vaadata. Sina vaatad seda hästi kitsast vaatepunktist, eks ole, 2022. aasta vaatepunktist, sa opereerid nende numbritega. Aga ma rääkisin tegelikult pika jutu ära sellest, mida see pikas perspektiivis võib kaasa tuua. Jah, 2022. aastal oli see number vot selline, aga muude riikide, teiste riikide näitel ikkagi, kuidas ma ütlen, [on näha, et] annad sõrme, võtab terve käe. Need numbrid olid ka teistes riikides algul väikesed ja see mõju tundus, et oh, mis see siis on, see mõju ei ole ju nii suur, see ei ole mingi probleem, me kindlasti suudame sellega [toime tulla]. Aga vaatame ikkagi asju pikas perspektiivis. Selles mõttes see, kas kellelgi on õigus või mitte, oleneb vaatepunktist. Mina rääkisin ja räägin, et see seaduseelnõu on esimene samm, vaatamaks pikas perspektiivis, mis meid võib ees oodata. Ja teiste riikide näitel [võib öelda, et] tõepoolest, see kõik võib nii minna. See võiks mitte nii minna, ma oleksin selle üle väga õnnelik. Ma arvan, et ka sina oleksid selle üle õnnelik, me kõik oleksime. Aga reaalne elu on tegelikult teistsugune.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu tutvustama siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Karmen Jolleri. Palun!

Aitäh! Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 11. detsembril eelmisel aastal. [Eelnõu pandi] korduvalt päevakorda, aga võeti sealt maha EKRE algatusel. Eelnõu tutvustas Arvo Aller, kes rääkis umbes sarnast juttu, aga palju lühemalt kui proua Helme. 

[Komisjoni] oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja Kadri Raid, kes selgitas, et tegelikult perehüvitiste seaduse järgi määratakse ja makstakse ema vanemahüvitist ka ajutise viibimisalusega Eestis viibivale ja töötavale isikule, kelle eest on tasutud sotsiaalmaks. See säte sai loodud siis, kui rasedus- ja sünnitushüvitis toodi üle ravikindlustuse seadusest perehüvitiste seadusesse. Tegelikult see ei ole nii-öelda pikaajaline vanemapalk, vaid siin on räägitud 100-päevasest hüvitisest, mis kuulub ravikindlustuse alla. Kuna ravikindlustus laieneb ka eelnimetatud sihtgrupile, siis nad seda saavad. Eelkõneleja rääkis natuke teisest toetusest.

Miks see ületoomine toimus? See oli siis, kui erinevad vanemapuhkused ja -hüvitised liideti ühiseks vanemahüvitise süsteemiks. Tegelikult on selle aluseks ka Euroopa Liidu direktiivid, mis näevad ette võrdse kohtlemise. Kui inimestel on ikkagi ravikindlustus olemas, siis ravikindlustuse hüvitisi saavad kõik võrdselt. 

[Komisjonis] tekkis veel paar küsimust, mille järel ikkagi Kadri Raid selgitas, et see paragrahv käib ainult ajutise viibimisalusega inimeste kohta, aga mitte nende inimeste kohta, kes siin elamisloaga on. Põhimõtteliselt 100 kalendripäeva ulatuses on see hüvitis. Rohkem [küsimusi] ei olnud.

Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. detsembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Kaks esimest ettepanekut olid konsensuslikud ja kolmanda, tagasilükkamise ettepaneku poolt oli 8 ja vastu 2 saadikut. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 329 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 329 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 329 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Järgnevalt tänane kümnes päevakorrapunkt, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 388. Nüüd ma peaksin siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks paluma Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi, aga vaatan saalis ringi ja ma ei näe Vadim Belobrovtsevit. Seega on meil tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me ei ava. 

Liigume edasi. Tänane 11. päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Teid on palju saalis, rõõm teid näha. Nagu lugupeetud eesistuja juba ütles, olen ma siin praegu esitlemas eelnõu 319. See on koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seadus ja selle sisu on, et koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 10 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Perekonnad, kus kasvab kolm või rohkem kuni 18-aastast last, on vabastatud vanemate poolt kaetava osa tasumise kohustusest." 

Seletuskirjast me loeme … Teil on kindlasti endal ka võimalik seletuskirja lugeda, aga kuna meid vaadatakse ka internetis, siis tutvustan ka vaatajatele natukene seda seletuskirja, et kõik saaksid aru, millest me siin praegu räägime. Tegelikult tahame me selle eelnõuga lahendada ühte väga pikka aega üleval olnud probleemi, mis viisil või teisel on absoluutselt kõikide erakondade valimisprogrammides olnud kirjas. Küll on olnud Reformierakonna platvormis, Tallinna platvormis, et kaotame üldse ära lasteaia kohatasu. Ma küsiks selle peale, et te olete Tartus võimul, miks on Tartus Eesti Vabariigi kõige kõrgem lasteaia kohatasu üldse? 

Aga selle eelnõuga me üritame leida siin mingisugustki lahendust. [Me kohatasu] päris ära ei kaota, aga vähendame lastevanemate osalust. Ja see on täiesti tehtav. Lisaks sellele, et alandatakse lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus, ühtlustatakse ja parendatakse olukorda ka Eesti erinevate piirkondade vahel, sest me teame, et lasteaia kohatasud varieeruvad väga suuresti erinevate omavalitsuste lõikes. 

Siin seletuskirjas ongi öeldud, et seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksus ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri. Lisaks sellele soodustab see loomulikult iibe kasvu ja parandab paljulapseliste perede majanduslikku toimetulekut. Me teame väga hästi, et kui sul on peres mitu last, siis lasteaia kohatasu on peredele väga suur koorem. Tõepoolest, mõningad omavalitsused ja lasteaiad on omaalgatuslikult vähendanud järgnevate õdede-vendade kohatasu määra, aga see on selline kohapealne otsustusõigus ja tegelikult nad jäävad siis tulust ilma. See seaduseelnõu reguleeriks seda küsimust riiklikul tasemel. 

Selle eelnõu eesmärk ongi vähendada rahalist koormust nendel perekondadel, kus kasvavad eelkooliealised lapsed. Ja eelnõu sisu iseenesest koosneb kahest muudetavast paragrahvist. Esimesega muudetakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõiget 3 ja teisega nähakse ette muudatuse jõustumise aeg. Kehtiva seaduse kohaselt on lasteaia kohamaks praegu kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast, kuid Eesti erinevates piirkondades on vahed mitmekordsed. Vähendamaks neid drastilisi erinevusi kohamaksudes, on mõistlik kehtivat ülempiiri alandada. Samuti nullib praegune olukord alampalga määra tõstmisest tekkivat kasu, sest teatavasti suureneb seaduse kohaselt selle palgatõusuga, mis vanematel on, automaatselt ka nende lasteaia kohamaks.

Ja noh, eelnõu kohta oleme teinud ka sellise väikese analüüsi, mis on siin kirjas. See on täiesti selge, et lasteaia kohamaksude suured erinevused kohalike omavalitsuste vahel näitavad, et lasteaia kohamaks sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse poliitilistest otsustest. Aga Eesti rahva tulevik, mis tegelikult püsib ju lastel – ma arvan, et te olete kõik sellega nõus –, ei tohiks sõltuda kommunaalpoliitikutest, kommunaalpoliitikast ja ka nendest meelemuutustest, mis toimuvad iga nelja aasta tagant pärast kohalikke valimisi. Tegelikult see kõik peaks tuginema pikaajalisele riiklikule pere- ja rahvastikupoliitikale.

See eelnõu seletuskirja kohaselt ei sisalda uusi termineid. See on igati vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega ja ei reguleeri küsimusi, mis on Euroopa Liidu ainupädevuses. Seaduse mõju, seaduse rakendamisega seotud kulud ja tulud on siin ka kirjas. Siin on selgelt öeldud, et antud seadusemuudatus avaldaks positiivset mõju riigi iibepoliitikale, sest see suurendaks perede kindlustunnet laste kasvatamisel, ja see peaks olema meie kõigi eesmärk. Ühe- ja kahelapselistel peredel muutub seetõttu majanduslikust [vaatenurgast] kergemaks langetada otsus, kas saada kolmas või enam laps. Ja omavalitsustes, kus võib tekkida antud eelnõust tulenevalt puudujääk, tuleks optimeerida eelarves olevaid kulusid ja tulusid. Samas me teame ka, et riigil on alati võimalus tulla kohalikele omavalitsustele appi. Nii et ma arvan, et ka see küsimus saaks hea tahtmise korral igati lahendatud. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Esimesena küsib kolleeg Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõeliselt asjakohane eelnõu ja väga oluline praeguses majanduslikus situatsioonis ja meie rahvastiku juurdekasvu [silmas pidades]. Ma küsin selles kontekstis, et kas see on ka üks võimalus regionaalpoliitikat teha, et tasakaalustada lasteaia kohamaksud üle Eesti ühtemoodi, et ei teki kiusatust [ja olukorda], kus keskus paneb seal nulli, ja äärepiirkonnad, ääremaakonnad, kus tegelikult on rahvast vähem, peavad seda raha [rohkem] võtma. Tekib selline regionaalpoliitiline mõõde sinna.

Jaa, absoluutselt. Jah, seda regionaalpoliitilist aspekti ma ei puudutanud. Tegelikult see oleks üks väga oluline meede, tõepoolest, ka meie regionaalpoliitika tegemisel. Me võime siia tuua veel väga palju muid näiteid, millega saaks teha sellist positiivset regionaalpoliitikat. Näiteks me oleme siin menetlenud pikalt ning tuliselt, kirglikult automaksu teemat ning ka selles kontekstis on ju regionaalpoliitiline mõõde ja aspekt väga tugevalt sees. Tegelikult väga paljud seaduseelnõud viisil või teisel kujundavad meil riigis regionaalpoliitikat. Me oleme pikalt ja palju rääkinud erineval viisil sellest, et meil on ääremaastumine ja meie, ütleme, sellise niigi väikese riigi ja rahva elu aina rohkem koondub suurtesse linnadesse. Eks see ole ka mõistetav, et kala otsib ikkagi seda kohta, kus on sügavam, ja inimene otsib seda kohta, kus on parem. Selles mõttes me riigina peaksime igatepidi mõtlema selle aspekti peale – muidugi mõjuanalüüse meil viimasel ajal enam ei armastata teha –, et riigimehed ja riiginaised võiksid … (Kõlab lipulangetamise signatuur.) Näe, ilusat muusikat tuleb ka kohe riigimehe või riiginaise jutu juurde. Me peaksime iga seaduseelnõu juures arvestama ka regionaalse mõju aspekti, millest sa, Arvo, rääkisid.

Aitäh! Kuulame signatuuri lõpuni.

Väga ilus! 

Siis on võimalik edasi minna. Nii. Ja mul on hea meel anda nüüd … (Signatuur algab teist korda.) Kuulame selle ka ära. 

See ei ole hümn, me ei pea püsti tõusma. 

See oli väga kaunis. Aitäh selle väikese pausi eest! Annan nüüd sõna Urmas Kruusele. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Auväärt ettekandja! Kuna te mainisite oma sõnavõtus, et Tartu linna lasteaiatasud on Eesti kõrgeimad või väga kõrged, siis on teil kindlasti olemas informatsioon, kui palju peab lapsevanem Tartu lasteaias tasuma esimese, teise, kolmanda ja [rohkema] lapse pealt. Kas te jääte oma sõnade juurde, et see maks on tõepoolest kõrge? Lasteaiakohtade loomine või kohaliku omavalitsuse autonoomia on väga olulised asjad. Kas te peate seda väga õigeks, et me võiksime sekkuda ja [võtta] kohalikult kogukonnalt võimalus see otsus teha? Millele te rajasite oma sõnavõtus selle, et Tartu on üks kõige kallimaid ja väga kõrge maksuga? Lähtuvalt sellest, kui palju on lasteaia [kohatasu] esimese, teise, kolmanda ja neljanda lapse pealt.

Aitäh, hea Urmas! Sa kindlasti Tartule lähema piirkonna inimesena oled hetkeseisust paremini informeeritud. Eks omavalitsus ju ka oma poliitikat muudab ja neid tasusid kohaldab. Aga fakt on see, et Tartu tegelikult kuulub kõrgemate lasteaia kohatasudega omavalitsuste hulka. Ma tegin selle märkuse Tartu kohta eelkõige selles kontekstis – ma ei oleks muidu võib-olla Tartut sisse toonud –, kui ma alustasin oma eelnõu ettekandmist, ma rääkisin sellest, kuidas kõik erakonnad on oma valimisprogrammides lubanud, käinud välja valijatele lubaduse, just kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis, et kui te meid valite, siis me kaotame ära lasteaia kohatasu. Ja Reformierakonna valimislubadus Tallinnas on selline olnud. Noh, see oli mõnevõrra irooniline kõrvalepõige, et need, kes ise nõuavad, olles võimul mõnes teises omavalitsuses, kuidagi sellist lubadust välja ei käi ja pigem on nende juhitud omavalitsustes lasteaia kohatasu ikkagi kõrgemapoolne. See oli minu jutu sisu. Ma ei rääkinudki seda sellepärast, et ma hakkan nüüd siin välja tooma numbrilisi suurusi, kui suured on erinevates omavalitsustes kohatasud. Ma rääkisin lihtsalt suurusjärkudest.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh! Võib-olla see, mida te viimasena ütlesite, on just märk sellest, miks omavalitsused ongi iseseisvad. See, mis toimub Tallinnas, ei tähenda a priori, et see toimub Lõuna-Eestis ja vastupidi. Aga mul tekkis mure pigem nende perede pärast, kes planeerivad endale teist, kolmandat ja neljandat last. Kui ma ei eksi, siis teise lapse puhul on [kohatasu] 50% [soodsam], kolmas juba nulltasuga ja neljas samamoodi, kui ühe pere [lapsed] korraga lasteaias käivad. Ma lihtsalt tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et kui selliseid remarke tehakse, siis oleks hea ka anda märku sellest, milline süsteem tegelikult on. Muud midagi.

Aitäh, Urmas! Tõepoolest, ma rääkisin oma pikas jutus muuseas ka sellest, et omavalitsustel on see õigus ja lasteaiad ka tegelikult … Ma mäletan, minu lapsed käisid kõik ühes ja samas lasteaias Tallinnas. Siis oli ka see, et lasteaia juhataja ise tegi ettepaneku, et vähendame järgmise lapse lasteaiatasu. Eks see praktika nii on. Aga tegelikult on selle seaduseelnõu sisu ikkagi see, et riik ühtlustaks mingisuguseid põhimõtteid. Kui sa ütlesid, et Tartus on sellised toredad vabastused teise, kolmanda ja enama lapse pealt, siis see on väga tore. See tegelikult võiks olla riiklikult juba seaduse tasemel määratud. 

Siin [eelnõus] on ka see, et perekonnad, kus kasvab kolm või rohkem kuni 18-aastast last, on vabastatud vanemate kaetava osa tasumise kohustusest. See laieneb ka sellele, kui sul on suur pere. Siis sa oled vabastatud [kohatasu maksmisest] mitte ainult nende laste pealt, kes käivad lasteaias. Kui sul on näiteks neli last, aga kaks või kolm on lasteaiast [juba lahkunud], eks ole, siis sa maksad täie rauaga selle ühe eest, kes lasteaeda jääb. See tegelikult on natukene laiem. Aga ma saan aru, et sa tahtsid teha märkuse selle kohta, kuidas Tartus asjaolud tegelikult on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Aitäh! 

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelu tutvustama kultuurikomisjoni liikme Kadri Tali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 21. novembril 2023 toimus kultuurikomisjonis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimese lugemise ettevalmistamine. Osalesid kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, liikmed Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Ester Karuse, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Evelin Poolamets Mart Helme asendusliikmena, Margit Sutrop, Tanel Tein ja Kadri Tali. Kutsutuna osales [istungil] Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusnõunik Kristel Möller, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti ning kinnitas, et valitsus otsustas 9. novembril 2023 eelnõu mitte toetada. 

Evelin Poolamets kirjeldas, et seni on olnud lastevanemate kaetava tasu suurus ühe lapse kohta kuni 20% töötasu alammäärast ja eelnõuga muudetakse 20% 10%-ks. Põhjusena tõi ta asjaolu, et järgmisel aastal, 2024. aastal tõuseb töötasu alammäär. Lisaks avaldas ta arvamust, et eelnõu toetab koalitsioonilepingut, mille alusel lastetoetuste kärpimisest kokku hoitav summa rakendatakse teenuste kättesaadavuse [parendamiseks]. Evelin Poolamets kirjeldas, et mõnes omavalitsuses rakendatakse lasteaiatasu maksimummäära ning teises mitte. 

Heljo Pikhof soovis teada, kuidas piirab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust eelnõus toodud ettepanek, et vanemate kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 10% kehtivast palga alammäärast. Kristel Möller vastas, et juba praegune protsendimäär on omavalitsuste õiguse piiramine ning 20% muutmine 10%-ks on veel suurem piiramine. 

Tõnis Lukas leidis, et hinnadiferentsi, -diapasooni kõikumise jätmine [lubab] konkurentsi ja annab mingigi võimaluse väiksematele valdadele. Lukas rõhutas, et Riigikogu peaks ühe valitsemisperioodi jooksul kindlasti lasteaedade rahastamise teemaga tegelema. Ka Helle-Moonika Helme sõnas, et alushariduse ja kohatasu teema kajastub kõikide erakondade programmis ja tuleks püüda [saavutada] konsensus, hakates väikeste sammude haaval neid lubadusi täitma. 

Arutelu järel tegi Tõnis Lukas ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja Signe Kivi tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Komisjon võttis konsensuslikult vastu otsuse määrata komisjoni ettekandjaks Heljo Pikhof, keda asendan eile saadud volituse alusel mina, ja võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. detsembril 2023, mis ei ole tänane kuupäev. Komisjon otsustas 7 poolt- ja 3 vastuhäälega teha ettepanek eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised, need on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 319 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 6, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 319 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

12. päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi. Kahjuks ma teda ei näe. Kuna tegemist on Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga, siis oleks võimalik ka mõnel teisel Keskerakonna fraktsiooni liikmel seda ettekannet teha, aga ma ei näe siin kedagi Keskerakonna fraktsioonist. Head kolleegid, kahjuks on tegemist arutelu võimatusega ja selle päevakorrapunkti menetlemist me avada ei saa. 

Head kolleegid, tänane päevakord on läbi käidud. Istung on lõppenud. Aitäh teile!