Aitäh, lugupeetud küsija! Mul on hea meel, et iga kord, kui ma infotunnis käin, jätkame me traditsiooni, et saame teiega siin saalis mõtteid vahetada kõigi ees.
Palkade teema on minu arvates väga oluline. Küsimus ei ole ainult riigieelarve kulus, vaid selles, et inimesed peavad tegema päris palju tööd. Ja [küsimus ei ole] mitte ainult nende inimeste palgas, vaid tegelikult kõigis Eesti inimestes, kes ühel hetkel võivad vajada hädas abi. See on väga oluline, et abi tuleks kiiresti, see oleks professionaalne, et inimene oleks puhanud, teeks õigeid otsuseid, tegutseks kiirelt ja päästaks elusid. Ma arvan, et see on meie kõigi huvides, et need inimesed oleksid olemas ja mitteülekoormatud ning [et neid ei oleks] liiga vähe.
Tõesti, palkade teemast on varasemalt räägitud. Peaminister mu kõrval täpsustas, et tema pole pikaajalist palkade külmutamist [ette pannud], ja ka minu teada me pole kokku leppinud selles, et me need palgad pikaks perioodiks külmutame.
Tõsi on see, et keerulisi valikuid peab tegema hakkama. Ma kindlasti lähen eelarveläbirääkimistele, kui see võimalus avaneb, ettepanekuga, et perspektiivis me peame rääkima sellest, et riigitöötajatel – [nende hulgas] on ka politseinikud, päästjad, häirekeskuse töötajad, lisaks õpetajad – peab palk tõusma. Me ei saa seda igaveseks seisma jätta. Taotluse olen Rahandusministeeriumile edastanud, aga küsimus ei ole ainult soovis, vaid küsimus on riigieelarve võimalustes. Me peame aru saama, et seni, kuni miljard eurot on riigieelarvest puudu, on ülikeeruline palgatõuse teha. Need tuleb teha laenurahast, aga see ei ole väga mõistlik.
Meil tuleb kombineerida kahte valikut. Me peame kindlasti veel kärpima ja riigieelarves kokku hoidma. Kärped tulevad, küsimus on lihtsalt selles, millistest teenustest me oleme nõus loobuma. Seda arutelu on meil ühiskonnas vaja. Kindlasti on väga palju selliseid asju, mida ei ole mõistlik – rauhti! – üleväljakärpega teha, see on minu seisukoht. Teine küsimus on selles, et siis jääb ikka raha puudu. See tähendab maksumuudatusi, ka need tulevad kindlasti, ja küsimus on, kes panustama peab, kas keskklass ja vaesemad inimesed või need inimesed, kes on jõukamad ja kellel on selleks võimalus. Mina isiklikult arvan seda viimast. See võimaldab lõpuks teha päästjatele, politseinikele, häirekeskuse töötajatele, õpetajatele ja meditsiinitöötajatele palgatõusu.
Ehk siis kui olla vastu sellele, et riigieelarvet tehakse korda, siis tegelikult ollakse vastu ka sellele, et oleks võimalik palgatõusu teha. Mina kutsun ka parlamendis kõiki debatile, mitte lihtsalt [ütlema], et ei, me ei tee mingeid maksumuudatusi, vaid hoopis [arutlema], kes tulevikus maksma peavad.