Kaunist päeva teile kõigile, head Riigikogu liikmed! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! Katkestan kohaloleku kontrolli. Ilmselt on probleem puldiga. Kas, Maris, nüüd on … (Saalist vastatakse.) Jaa, sellest on olnud juttu, et need puldid on, jah, vist jõudnud oma ülemise ea ääre peale, aga loodetavasti selle aasta jooksul need vahetatakse välja. Nii et loodame, et selliseid tehnilisi tõrkeid tulevikus tuleb vähem. Head kolleegid, kuulutan taas välja kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks jõudis ennast registreerida 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Head kolleegid! Me kõik praegu siin Eestis tunnetame seda, mida tähendab sõda Ukrainas, mida tähendavad sõjapõgenikud Eestile ja mida tähendavad Ukrainast lahkuma sunnitud sõjapõgenikud teistele riikidele. Loomulikult, me tajume seda muret, ülekohut ja kurbust, mida see tähendab eelkõige Ukrainale ja nendele inimestele, kes on sõjapõgenikud ning on sunnitud seetõttu oma kodust lahkuma, jätma maha oma vara, lähedased ja pere. 

Aga Eesti ajaloos on ju midagi sarnast juhtunud. Ma usun, et meie ajaloolises mälus on alles kõik see, mis puudutab teise maailmasõja eelset ja aegset lahkumist Eestist. Käesoleva aasta 19. septembril möödub 80 aastat suurpõgenemisest teise maailmasõja ajal. Sellel teemal on väga palju räägitud. Oleme teinud valitsusele ettepaneku ühekordselt tähistada seda päeva lipupäevana ning heisata riigilipud riigiasutustes ja kohalike omavalitsuste asutustes. Vabariigi Valitsus ei ole seni sellele reageerinud, vaatamata sellele, et lipuseadus võimaldab valitsusel sellise ühekordse otsuse langetada. Et meelde tuletada seda ja motiveerida ja positiivselt nügida Vabariigi Valitsust selles suunas, esitab Isamaa fraktsioon Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on heisata Eesti lipud riigi‑ ja kohaliku omavalitsuse asutustele suurpõgenemise 80. aastapäeval, 19. septembril 2024. aastal. Ma loodan, et see on parteideülene eelnõu – midagi päevapoliitilist siin ei ole – ja koalitsioonisaadikud saavad seda head algatust toetada. Aitäh!

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma soovin üle anda eelnõu, mis on tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduse eesmärk on anda isikutele uus võimalus teistmisavalduse esitamiseks, kui kuni 1. jaanuarini 2006. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel keeldus Riigikohus teistmisavaldusele menetlusluba andmast, aga 1. jaanuaril 2006. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikus esineb seaduslik alus teistmisavalduse esitamiseks. Ülejäänu on siin kirjas, ma ei hakka praegu pikemalt rääkima. Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu ühe otsuse eelnõu ja ühe seaduse eelnõu. 

Saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on päev, mil Riigikogu võtab vastu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu lubava seaduse. Me võtame selle seaduse vastu, et toetada Ukrainat. Me võtame selle seaduse vastu, sest Ukraina võit on ka meie võit. Me võtame selle seaduse vastu, sest Venemaa peab sõjast lahkuma kaotajana. 

Agressorriigi naabrina peame me tegema [kõik], mis on meie võimuses, et Ukrainat aidata. See seadus on meie võimalus seista selle eest, et korvata Ukrainale sõjaga tekitatud kahju. Me kasutame selleks Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete vara. Selle raha eest saab Ukraina osta relvi, et võidelda, ning selle raha eest saab Ukraina leevendada rasket humanitaarolukorda ja oma riiki taas üles ehitada. Eesti toetab tugevat NATO-t, tugevat Euroopat ja reeglitel põhinevat maailmakorda. Me toetame ka Ukraina terviklikkust ning Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Eesti huvi on, et sõda lõpeks Ukraina võiduga, ja Eesti annab sellesse kõhklematult oma panuse. 

Siin saalis on kahjuks inimesi, kes külvavad Eestis ebakindlust ja hirmu Venemaa ees. Opositsiooni Kremli-meelne osa on öelnud, et see on väga halb seadus. Ja see vastab tõele – see ongi Kremli jaoks väga halb seadus, sest see teeb haiget Putini režiimile, nagu ka sanktsioonid teevad haiget Putini režiimile. Ei aita halvustamine ega detailide kallal urgitsemine, sest suur pilt on paigas. Ja see suur pilt ütleb, et Eesti kuulub demokraatlikku läände, mis seisab Ukraina selja taga. Me seisame koos nende riikidega, sest meil ei ole teist valikut. Meil ei ole valikut, kui me tahame olla vabad. Meil ei ole valikut, kui meil pole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Meil pole valikut, kui tahame, et meie lipp oleks sinimustvalge. 

Eesti 200 ütleb, et see on väga hea seadus. Eesti on õigusriik, me ei natsionaliseeri relvajõu või valitseja võimuga. Me loome seadusega mehhanismi, mis näeb ette vastutuse agressoriga seotud inimestele ja ettevõtetele. Sõja kulud ja kahju on nagunii Ukraina ja tema liitlaste õlgadel. Las Venemaa maksab enda osa. Las agressiooni läbiviimisega seotud inimesed või sellele kaasa aitajad kannavad ka seda koormat. 

Loomulikult peab olema piisavalt tõendatud nende seos agressori õigusvastase teoga. Meie otsus tugineb seadustele ning selle järgi tehtavaid otsuseid saab vaidlustada halduskohtus. Meie tänane otsus näitab, et oskame siduda Euroopa sanktsioonipoliitika ja rahvusvaheliste lepingute süsteemi. See on täna peamine võit, sest sama mustri järgi saab seda teha kõigis liikmesriikides. Eesti riigi sammud on väga olulised, need on eeskujuks ja pretsedendiks, et teistel maailma riikidel oleks võimalik meie eeskuju järgida. Ja see on väga tähtis, sest Eestis on seda vara vaid näpuotsaga, umbes 30 miljonit eurot, kuid maailmas tervikuna – tagasihoidlikul hinnangul – vähemalt 300 miljardi USA dollari väärtuses. See on raha, millest on sõjapidamisel väga palju abi. 

Mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes selliseid seadusi vastu võtab, nagu mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes annab noortele rohkem õigusi või loob võimaluse mobiiliga hääletada. Peame hoolega meeles, et Euroopa on praegu silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest suurim on Venemaa agressioon Ukrainas. Euroopas käib sõda, sest Venemaa ja tema liitlased on esitanud väljakutse reeglitepõhisele maailmakorrale ning riigipiire nihutatakse suurtükitulega.

Eesti 200 on seda meelt, et kogu läänemaailma kohus on seista vankumatult Ukraina selja taha. Olen veendunud, et Ukraina võit on ka meie võit. Eesti 200 toetab selle seaduse vastuvõtmist. Ma tänan kõiki, kes aitasid seda seadust välja töötada. Ma tänan ametnikke, poliitikuid ja eksperte nii kodumaalt kui ka välismaalt. Ja ma tänan igaüht, kes selle seaduse poolt hääletab. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid annab juhatajale teada, et tal ei ole ettevalmistatud materjale kõnepuldis kaasas.) Räägid peast.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma loodan, et te nüüd lubate mulle veidikene vabamas vormis kõnet, sest ma unustasin oma kõne märkmed maha. Ärge pange pahaks. Aga ehk ongi parem. 

EKRE fraktsiooni nimel ütlen kohe algatuseks ära, et meie seda eelnõu ei poolda, ja mitte sellepärast, et me oleksime, nagu härra Terras osutas, opositsiooni Kremli-meelne osa – väga inetu sildistamine järjekordselt, aga see on vist saanud talle juba harjumuspäraseks –, vaid sellepärast, et see eelnõu on, esiteks, vastuolus elementaarsete õigusriigi põhimõtetega, nagu need on sätestatud meie põhiseaduses, ja teiseks, see kätkeb endas poliitiliselt väga tõsiseid ohte Eesti jaoks. Meie kindla veendumuse kohaselt ei ole see projekt, mida praegusel hetkel ellu viiakse, Eesti parimates huvides.

Ma põhjendan. Alustame õiguslikust aspektist. Eesti Vabariigi põhiseadus, mida me oma ametivande tõttu peaksime võtma tõsiselt, ütleb §‑s 32 täiesti ühemõtteliselt, et mitte kellegi vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Punkt. On nii? On. Siin ei ole mitte millegi üle vaielda. Mitte kellegi – mitte ühegi inimese, mitte ühegi riigi, mitte ühegi juriidilise isiku ehk mitte kellegi – vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Väga oluline õigusriigi printsiip. 

Nüüd, eelnõu autorid Välisministeeriumist on enda arvates välja mõelnud väga kavala skeemi: teeme sedasi, et võtame selle vara ära, konfiskeerime, võtame tahtevastaselt ära, aga anname inimestele ühe paberi, mille alusel nad saavad minna ja küsida hüvitist Venemaalt, ja ütleme, et sellega on täidetud põhiseaduse nõue, et inimestele tuleb anda kohene ja õiglane hüvitis. See on nali! Kõik inimesed, kes seda ausalt vaatavad ja kellel on natukenegi ausameelsust, saavad aru, et see ei kvalifitseeru õiglase ja kohese hüvitisena. Nii et kõik need, kes teevad vastupidist nägu, kas valetavad sihilikult või ei saa üldse asjadest aru, ka mitte elementaarsel tasandil.

See on petuskeem. Ja see näitab seda, et me ei võta põhiseadust tõsiselt. Küsimus ongi selles, kas me oleme päriselt õigusriik – nagu härra Terras ütles, Eesti on õigusriik – või me ainult teeskleme seda. Kui me oleme päriselt õigusriik, siis me ei saa painutada põhiseadust sellisel viisil, et see vastaks meie poliitilistele ambitsioonidele, vaid siis on vastupidi: kõiki poliitilisi ambitsioone, ükskõik kui toetusväärsed need ka on, tuleb ellu viia põhiseaduse raames. On nii? Või saan ma millestki valesti aru? On ju nii! Vaielge vastu, kui soovite. Nii et on täiesti ühemõtteliselt selge, et see eelnõu ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, ükskõik kui palju ka ei püüta vastupidist nägu teha ja teistele vastupidist muljet luua.

Nüüd, teiseks, poliitiline aspekt. Olles osalenud tervel hulgal põhiseaduskomisjoni avalikel istungitel, kus seda küsimust arutati, olen ma täiesti veendunud, et see, mida me praegusel hetkel näeme, on Eesti tanki lükkamine. Mul on väga kahju, et meil on oma poliitikud ja ametnikud, kes seda projekti kaasa mängivad. Minule teadaolevalt mitte üheski Euroopa Liidu riigis mitte ainult et ei ole veel sellist seadust vastu võetud, vaid ühegi liikmesriigi parlamendis ei ole isegi veel vastavasisulist eelnõu algatatud. Ehk teisisõnu, väliseksperdid, niinimetatud eksperdid, nagu Bill Browder ja teised, kes siin käisid – kes on välja valitud lihtsalt propagandistidena, eks, teiste riikide süvariikide propagandistidena –, tulevad ja räägivad meile, et Eestil on ajalooline võimalus minna esimesena, teha see asi ära üksi, hakata konfiskeerima Venemaa kodanike vara ilma õiglase ja kohese hüvitiseta. Ärge kartke, teil on siin võimalus näidata ajaloolist eeskuju! Vastuseks minu küsimusele, aga vabandust, miks teie enda riigid – näiteks Ühendkuningriik, Rootsi või Ameerika Ühendriigid – ei ole tahtnud sellist ajaloolist eeskuju näidata, tuleb ainult mingisugust sooja õhku. Aga öeldaksegi: "Minge teie ees, tehke ära, ja eks me teised siis pärast vaatame, kas me üldse tuleme järele või ei tule, ja kui tuleme, siis millistel tingimustel tuleme ja nii edasi."

Kas selline käitumine on Eesti huvides? Või oleks Eesti huvides see, kui meie ütleksime: "Teate, me ei lähe esimesena. Kui te olete meile kogu aeg rääkinud siin Euroopa ühtsusest, vajadusest olla ühtne, tegutseda ühtselt, no siis tegutseme ühtselt, hajutame riske. Teeme kõik koos selle asja ära. Ja seisame kõik koos silmitsi ka nende tagajärgedega, mis sellega võivad kaasneda."

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aga ei, keegi nagu ei taha sellest kuulda. Muidu räägitakse meile küll, kui oluline on Euroopa ühtsus, aga siinkohal järsku näeme, et väike Eesti peab minema esimesena karukoopasse, teised vaatavad distantsilt ja utsitavad: "Minge-minge," eks. See ei ole Eesti huvidest lähtuv tegutsemine. Ja selle asjaolu väljaütlemine ei ole mitte mingisugune Kremli-meelne positsioon, vaid see on elementaarne Eesti huvide kaitsmine.

Nüüd, põhiseaduskomisjoni avalikul istungil ma küsisin selgesõnaliselt Välisluureameti peadirektorilt Kaupo Rosinalt, Välisministeeriumi kantslerilt Jonatan Vseviovilt, kas on viidud läbi ka riskianalüüs selle kohta, millised tagajärjed võivad Eestile sellega seonduvalt kaasneda. Palju on üldse Eesti kodanikel ja ettevõtetel vara Venemaal, mida võib vastumeetmetena konfiskeerida? Vastati: "Me ei tea seda, meil puudub selle kohta ülevaade." Ma küsisin: "Kuidas see võimalik on, et te ei tea? Te pakute välja sellised sammud, millele ilmselgelt järgnevad vastumeetmed, ja te tahate tulla meile ütlema, et te ametnikena ei oska isegi öelda, mis võib olla vastumeetmete ulatus ning keda ja kui suures mahus see võib tabada." Ei, mitte midagi.

Teiseks öeldi meile seal põhiseaduskomisjoni istungil, et ei ole eriti tõenäoline, et Venemaa poolt üldse mingisugused märkimisväärsed vastumeetmed tulevad, sest nad on juba niikuinii teinud igasuguseid halbu asju. Nii. Nüüd reaalsus, millest meie meedia paraku ei kirjuta, aga millest kirjutati – ma täitsa juhuslikult sattusin peale – TASS‑is, Venemaa ametlikus portaalis. Te võite vangutada pead ja teha suuri silmi, härra Mihkelson ja teised ka. Aga mis siin naljakat on? Kas me ei peaks vaatama, milliseid sõnumeid Venemaa ise välja saadab? Vaikime need oma avalikkuse ees maha ja teeme nägu, nagu neid ei eksisteeriks? Kas see on kuidagi Eesti ühiskonna huvides käitumine? Ei ole! On täiesti ühemõtteliselt öeldud – see on artikkel 21. märtsist 2024 –, et Venemaa võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed vastusena oma varade konfiskeerimisele. Ma kirjutasin sealt veel tsitaate välja, aga nagu ma ütlesin, mul jäid kahjuks märkmed maha – esimest korda juhtus selline asi –, nii et ma ei saa seda täpsemalt tsiteerida. Võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vastata oma varade konfiskeerimisele. Ja seal oli lisatud, et tingimata ei pruugi need meetmed olla proportsionaalsed. See on see reaalsus, millega me silmitsi seisame. Ja kui me seda teeme, siis vähemalt ei maksa teha sellist nägu, nagu me ei oleks teadlikud, et sellega kaasnevad tõsised riskid.

Nii et minu tungiv üleskutse on näidata üles truudust, esiteks, Eesti Vabariigi põhiseadusele, ja teiseks, tegutseda Eesti parimates huvides ning mitte teha seda asja üksinda, esimesena, vaid nõuda siinkohal tõesti, et Euroopa Liit tegutseks ühtsena ja et selle asja eest vastutaksid kõik koos. Sellega võivad kaasneda Eesti riigi, Eesti rahva jaoks väga tõsised tagajärjed. See on ilmselgelt konflikti eskaleeriv samm. Ja kui see sellest kõigest hoolimata astutakse, läbinähtavalt viisil, mis ei teeni Eesti rahva ja riigi parimaid huve, siis vähemalt tehtagu seda täies teadmises, et need riskid on võetud teadlikult. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mis puudutab seda seaduseelnõu, siis siin on õigusriive, nii nagu ütles ka eelkõneleja, see käib õigusriigi põhimõtete vastu, rääkimata Eesti Vabariigi põhiseadusest, millega on samuti vastuolusid. Küsimus on ju palju laiem. Ukrainas käib täiemahuline sõda. Lääs on aidanud Ukrainat nende võimalustega, mis on olnud. Ja peab ka tunnistama, et tihtipeale on abi jõudnud kohale hiljem, kui ukrainlased seda on oodanud. Nii Euroopa Liit kui ka lääne jõud üldiselt on koostöös sanktsioneerinud Venemaad ja mitmeid sanktsioonipakette on ka Euroopa Liidus vastu võetud. 

Ma ei usu, et siin saalis oleks kedagi, kes arvaks, et venelasi ei tule karistada, või et keegi õigustaks Ukraina sõda. Selliseid inimesi siin lihtsalt ei ole. Headel kolleegidel ei ole mõtet siin kedagi sildistada. Küsimus on minu arvates selles, et kui me oleme praegu koos liitlastega ja ka Euroopa Liidus vastu võtnud sanktsioonid Venemaa vastu, kui me oleme tekitanud listi nendest isikutest ja ettevõtetest, kelle varad on külmutatud, siis peab ka järgmine samm, kas või varade konfiskeerimine, olema astutud samuti koostöös liitlastega. Ma arvan, et neid küsimusi tulebki Euroopa Liidu Nõukogus arutada. Jah, ma saan aru, et neid küsimusi ongi arutatud, aga siiamaani tõenäoliselt ei ole konsensust selles küsimuses leitud. Ehk siis Keskerakonna fraktsiooni sõnum on see, et nende küsimustega tuleb tegeleda, seda tuleb teha koos liitlastega, Euroopa-siseselt ja Euroopa Liidu riikidega koostöös. 

Mis puudutab veel õiguslikku aspekti, siis õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay on samuti avaldanud oma arvamuse. Ta sõnas, et nii kohtupraktika kui ka direktiiv ütlevad, et külmutamine ei hõlma vara äravõtmist. Euroopa Liidu vastav direktiiv ütleb selgelt, et kasutusvõimalus võib jääda, inimesed ei tohi ainult saada sellest majanduslikku kasu, aga külmutamist ei tohi võrdsustada konfiskeerimisega. Seetõttu näeb Tupay selle lähenemise puhul õiguslikke probleeme. Probleem on tema hinnangul ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tasandil. Ka eelnõus on välja toodud, et selle küsimusega peaksid tegelema meie kohtud, see tähendab aga seda, et selle küsimusega me hakkame koormama oma kohtusüsteemi. Mis otsused sealt tulevad, millisel viisil ja kuidas neid otsuseid hakatakse vaidlustama Euroopa tasandil – see on ju lisakoormus, see on jällegi väljaminek meie riigile. 

Meie sõnum on lihtne, kordan veel üle: need küsimused, mis puudutavad varade konfiskeerimist, Venemaa karistamist, sanktsioneerimist ja listide täiendamist nende isikute nimedega, kelle vara tuleks külmutada, peavad olema tehtud Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikidega ja loomulikult üleüldiselt lääneliitlastega kooskõlastatult. Nii et ka meie ei saa hetkel toetada sellist dokumenti, mis on otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusega [vastuolus], ei ole kooskõlas, ja millega rikutakse õigusriigi põhimõtteid. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! 

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa toetab selle seaduse vastuvõtmist. Selles menetluses oleme olnud pigem pikatoimelised, aga nüüd me jõuame otsuseni. Loomulikult, selle sätte jõustamine agressioonisõja ajal eraldivõetuna ei muuda mängu, kuid see loob pretsedendi, ja selle pretsedendi väärtus ongi omaette tähendusega. Eelkõnelejad kutsusid üles Euroopa riikide ühtsusele, kuid on asju, milles ei ole ühtsusele jõutud, kas eri riikide majandushuvidest või ka poliitilisest jõuetusest tingituna. 

Ja on selge, et Eesti parlamendi sellel sammul võivad olla järelmid, mis puudutavad ka Venemaa Föderatsiooni otsuseid – selles vaevalt et keegi kahtleb –, kuid meie jaoks on oluline asetada kogu sündmustik laiemasse konteksti. Esiteks on [tähtis] Ukraina võidu saavutamine. Teiseks, kui seda ressurssi, mis on lääneriikides külmutatud varana olemas, õnnestuks vabastada ja suunata Ukraina sõjalise ja majandusabi hüvanguks, oleks sellel praeguses sõjaolukorras põhimõtteline ja mängu muutev tähendus. 

Me ei ole siin sugugi mitte esimesed, eraldivõetuna, angloameerika õigusruumi kontekstis on oma otsuseid kohtutes langetanud Ameerika Ühendriigid – mis puudutab oligarhide raha –, aga ka Kanada kohtud on neid otsuseid langetanud ja Kanadas on see läbinud põhiseaduslikkuse järelevalve testi. On ka võimalik, nagu eelkõnelejad siin juba ütlesid, et see seadus jõuab testimiseni Eestis põhiseaduse järelevalve menetluses, seda ei saa kuidagi välistada. Aga ma arvan, et kogu see kontekst, milles me selle seaduse vastu võtame, õigustab seda kaalutlust, et see seadus jõustada ja eeldada, et see on põhiseadusega kooskõlas ka Eesti kohtuvõimu silmis. 

Seda tehes on meil loomulikult teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele üleskutse: töötada selle nimel, et saavutada kokkulepe kogu külmutatud vara kohta. Praeguseks on saavutatud kokkulepe üksnes Euroopas asuva külmutatud vara kasviku kohta. Teiseks, selleks et muuta riikide erikaalu suuremaks, tuleb kutsuda teisi Euroopa riike üles sarnase iseloomuga elemente oma õiguskorras rakendama. 

Juba 2022. aasta sügisel pöördusid Ukraina välisminister ja justiitsminister Eesti Vabariigi poole. Sellekohase otsuse langetas Eesti Vabariigi valitsus, et Eesti langetab selle otsuse just nimelt pretsedendi kaalu huvides lääneriikide jaoks, nüüd me oleme asunud selle jõustamisele. Kutsun üles Isamaa nimel kõiki parlamendijõude a) seda toetama ja b) kindlasti meie valitsust seda venitusteta rakendama, samuti selgitama, teavitama ja ka teisi lääne liitlasriike sellekohast täiendust oma rahvuslikku õiguskorda looma. 

Mis puudutab seda, kas see seadus on kooskõlas põhiseadusega, ütlen, et see mõttekäik, selle vara kasutusse võtmine, on põhjendatud, see teenib rahvusvahelise õiguse kõrgemaid [huve] – rahvusvaheline õigus on aga Eesti õiguskorda inkorporeeritud osa –, ning on sellest lähtudes kooskõlas ka Eesti põhiseadusega. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun! Fraktsiooni nimel saab esineda üks. Nimelt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja usun, et ka volituse alusel, hea kolleeg Marko Mihkelson, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakond toetab igat sammu, olgu ta väike või suur, mis aitab kaitsta meie riigi kestmajäämist, julgeolekut, meie partnerite ja meie liitlaste julgeolekut, meie elukeskkonda kui sellist, õigusruumi kui sellist. Ja vaieldamatult see eelnõu, mida me täna siin heaks kiidame, on üks osa sellest. 

Selle eelnõu kriitikud muidugi unustavad ära, et need, kes tegelikult on alustanud suurt sõda meie maailma vastu, ei pea seda ju ainult ühe riigi hävitamise nimel. Venemaa president Vladimir Putin – no presidendiks muidugi teda kutsuda enam ei ole õigustatud –, isevalitseja Putin on ju ühemõtteliselt öelnud, et tema eesmärk ei ole peatuda Ukrainas. Tema eesmärk ei ole hävitada [vaid] Ukraina riik ja viia läbi täiemahuline genotsiid Ukrainas. Tema eesmärk on muuta maailmakorda, muuta sedasama maailmakorda, millele tugineb tegelikult ka Eesti õigusriigina ja meie põhiseadus. (Juhataja helistab kella.)

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, meil on praegu pooleli tähtis kõne, mida tahavad kõik kuulata.

Seetõttu on erakordselt oluline teada praeguses olukorras, kus me räägime sellest, millised on need sammud, mis aitaksid ukrainlastel seda sõda Ukrainas võita ja Venemaa strateegilise lüüasaamiseni viia, et need sammud ongi erinevad. Need võivad tuleneda nii ühistest otsustest kui ka eraldi liitlaste ja partnerite sammudest, mida meie siin saalis teeme. Väga paljud meie kolleegid mitmetest Euroopa riikidest tegelikult ootavad seda tänast otsust. Mulle on erinevatel kohtumistel otseselt öeldud: "Palun tehke see samm ja me võtame seda järgida," loomulikult vastavalt iga riigi enda sisemisele seadusandlusele, aga on riike, kes on juba initsiatiivi näidanud, näiteks Ameerika Ühendriigid. Ka Euroopa Liit on otsustanud nende külmutatud varade intresside põhjal, et seda [intressitulu] ei tuleks kasutada mitte ainult Ukraina ülesehituseks, vaid selle eest saab teha ka reaalseid sõjalisi tarneid Ukraina kaitsjatele. Nii et kogu kriitika selle eelnõu vastu on kriitika Eesti riigi vastu. 

Ja mis puudutab vastavust põhiseadusega – ma usun, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selleks, et seda eelnõu ette valmistada, on kuulanud ära eksperte, nii rahvusvahelisi kui ka kodumaiseid. Kui siit võib tekkida vaidlus, siis õigusriigi kontekstis on nii, et see vaidlus tulebki läbi teha ja saada kindlus, et tegemist on õige otsusega, õige sammuga. Aga me ei tohi kahelda üheski oma tegevuses, mis meie meelest on õige, veenev ja oluline ning ka rahvusvaheliselt järgitav selleks, et aidata Ukrainat võidule. Kui me seda suudame, siis suudame hoida ka Eesti riiki iseseisvana ja meie julgeolekut kindlana.

Reformierakond väga selgelt toetab seda sammu. Kindlasti toetame ka rahvusvahelisi jõupingutusi, mida vaieldamatult on vaja teha, et meie eeskuju leiaks järgijaid. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud kolleegid! Ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab selle eelnõu vastuvõtmist.

Üks vastuargumentidest, mis kõlas, on eesti keeles lihtsasti kokku võetav argumendiga, mida on aastakümneid kasutatud ja mis rahvakeeli kõlaks umbes nii, et ei maksa karu torkida. Ei maksa karu torkida, sellepärast, et taevas teab, mida karu siis teha võib. Head kolleegid, see argument ei maksa mitte midagi. Sellest tegelikult ei sõltu mitte midagi. Venemaa heidutamine ja Venemaa võimalike agressiivsete Eesti-vastaste sammude ärahoidmine on eelkõige sõjaline küsimus, see on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus. Uskuge mind: see, kui meie istuksime siin, oleksime kuss nagu kukupaid ega liigutaks Ukraina toetuseks lillegi, ei tähendaks seda, et Kremlis ei võidaks ühel hetkel otsustada, et just meie oleme järgmine sihtmärk.

Mis puudutab põhiseaduslikkuse küsimust, siis tuleb tunnistada, et eelnõu on innovaatiline, eelnõu on uuenduslik, eelnõu on teatud määral isegi loominguline, aga ega õigus ei olegi selline telliskividest maja ladumine. Õiguse üle on alati palju vaidlusi. Juristid saavad selle eest palju palka, soovime neile siis edu. Nüüd, küsimus on selles, et kui selle üle tulebki tulevikus vaidlusi, siis mina väidan ja sotsiaaldemokraadid väidavad, et parem võita ja vaielda kui kaotada. Parem võita ja vaielda kui leppida kaotusega. See on meie sõnum täna siin teile, head kolleegid. Nii et meie ütleme: hääletage julgelt selle eelnõu poolt! Teeme koos ära selle asja, näitame eeskuju, siis tulevad ka teised kaasa. Ja ainus, kes kahju kannatab, on Venemaa. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 332 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama.

Selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid oli 0. Eelnõu 332 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.) 

Saame minna teise päevakorrapunkti juurde, mis on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Soovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 391 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama. 

Ka selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt on 70 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 391 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun! (Liisa-Ly Pakosta küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks. Palun!

Aitäh! 1984. aasta, Bhopal Indias, Union Carbide'i pestitsiiditehas, sealt lekib äärmiselt mürgist metüülisotsüaniidi gaasi – gaasi, mis on Euroopa Liidus praegugi ohtliku kemikaalina kasutusel. Leke tapab umbes 16 000 inimest ja tekitab pöördumatuid tervisekahjusid umbes poolele miljonile inimesele. Töötajad on tehaseomanikke teavitanud, ent nende teavitustega midagi ette ei võeta.

1999. aasta, Belgia, kanadele söödetakse dioksiini sisaldavat toitu, mis sisaldab põletusjääke. Selle tagajärjel satub dioksiin kanamunadesse. Dioksiin tekitab inimestele pikaajalisi tervisekahjusid, vähki, lastetust ja immuunsüsteemi häireid. Järgnevad majanduslikud kahjud ja tervisekahjud on pöörased. Teavitajad on omanikke informeerinud, ent saanud kas halvema kohtlemise osaliseks või pole neist üldse välja tehtud.

2018. aasta, Cambridge Analytica – seda mäletavad vast kõik. Christopher Wylie, kes teavitas sellest, kuidas Facebooki andmeid ebaseaduslikult kasutati USA presidendivalimiste mõjutamiseks, sai halvema kohtlemise osaliseks nii tööalaselt kui ka laiemalt professionaalselt. Ehk me ilmselgelt saame aru sellest, et teavitajakaitse töökohas ohtudest teavitamiseks on meie kõigi huvides, oluline ja vajalik.

Aga tänases kõnes tahan alla kriipsutada seda, et me oleme seda Euroopa Liidu direktiivi Riigikogus ja Euroopa Liidus menetlenud niimoodi, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa on olnud teavitajakaitse poolt. 7. oktoobril 2019. aastal hääletas Eesti täiesti üksmeelselt Euroopa Liidu direktiivi poolt, erapooletuks jäid üksnes Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti poolehoid sellele direktiivile 2019. aasta 7. oktoobri lõpphääletusel tugines sellele, et Eesti soovid said täidetud. Meie põhiline soov oli see, et direktiiv rakendub väiksema halduskoormusega üksnes suurematele organisatsioonidele.

Nüüd, kui me tegime Eestis sellesama direktiivi ülevõtmiseks vajaliku eelnõu, siis esialgne eelnõu oli tõepoolest laiem, kui direktiiv ette näeb, ehk läks vastuollu Eesti enda varasemate soovidega. Nüüd on Riigikogu õiguskomisjon koostöös Justiitsministeeriumiga ja Eesti 200 eestvedamisel võtnud selle direktiivi üle kitsalt ehk nii, nagu oli Eesti varasem soov. See tähistab loodetavasti suuremat pööret Eesti õigusloomes. Kui me oleme seisnud mõne direktiivi ettevalmistamise juures Eestile oluliste väärtuste eest, siis me peame seisma nendesamade väärtuste eest ka siis, kui me seda direktiivi Eesti õigusesse üle võtame. Kui meil on sellessamas teemas mõned muud asjad, mida me ühtlasi tahaksime reguleerida, siis tuleb teha väljatöötamiskavatsus ja selgitada ära, mis on muud probleemid, mida see direktiiv ei kata, miks need asjad on meile olulised, miks me tahame neid lahendada ning kuidas me tahame neid lahendada. See kõik nõuab aga uut kooskõlastusringi, inimestega arutamist, seda ei saa peita direktiivi ülevõtmisel selle direktiivi enda alla – näide selle kohta on meil lähiajaloost võtta.

Nii et väga oluline on siin see verstapost, et me võtame direktiivi üle nii, nagu Eesti seda tahtis Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse ajal, ning me ei laienda seda praegu mitte kuidagi. Kui on mingisuguseid muid teavitajakaitsega seonduvaid küsimusi, mida me soovime reguleerida, siis Eesti 200 on avatud seda tegema õiguspäraselt: [koostame] väljatöötamiskavatsuse, selgitame probleeme ning liigume sealt edasi laiema ühiskondliku arutelu ja kõige sellega. Aga see, mida opositsioon on menetluse ajal üritanud siia juurde kleepida, ei vasta lihtsalt tõele. Ma kordan veel üle: 7. oktoobril 2019 on Keskerakond, EKRE ja Isamaa andnud sellele direktiivile täisõnnistuse.

Ja tõepoolest, tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse võib päästa meie elusid, see võib päästa meie tervist, see kasvatab usaldust ja vähendab majanduskahjusid. Ka ettevõtjate tagasiside – selles ulatuses, nagu see direktiiv ette näeb – on olnud positiivne. Aus ja hea ettevõtja soovib võimalikult kiiresti teada, mis võiks olla tema organisatsioonis potentsiaalne oht inimeste tervisele või keskkonnale, kas kuskil on korruptsiooni või pettust. Iga ettevõtja on huvitatud sellest, et ta saaks sellised asjad oma organisatsiooni sees – võib-olla ka ilma meedia tähelepanuta – ökonoomselt ära lahendada.

Nii et Eesti 200 hääletab selle eelnõu poolt. Me väga loodame, et ka edaspidi Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine siin saalis toimub kitsalt – me võtame selle kitsalt üle, nii nagu direktiiv ette näeb – ja kui meil on mingeid muid muresid, siis me lahendame neid õiguspäraselt, väljatöötamiskavatsuste ja uute menetlustega, nii nagu meil kord on. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõu seadusena vastuvõtmist ja kutsub kõiki kolleege sedasama tegema. 

Meie arvates ei ole selle eelnõu puhul kõige olulisem aspekt see, et me võtame Euroopa direktiivi üle. Ei ole oluline ka see aspekt, kas me võtame selle üle laiemalt või kitsamalt. Oluline on see, et selle seaduse vastuvõtmisel me avame täiesti uue lehekülje meie töösuhetes. Meie jaoks kõige olulisem sõnum siit sellest seadusest ja selle direktiivi ülevõtmisest on teavitaja kaitse. Selle seadusega me kaitseme neid töötajaid – inimesed, kes on teatud asutustes, organisatsioonides, ettevõtetes töösuhetes, sõltumata lepingu liigist, saavad kaitse juhul, kui nad raporteerivad õigusrikkumisest, mida nad oma silmaga näevad või loevad. Need inimesed ei pea enam kartma, et järgnevad mingid repressioonid nende suhtes – seaduses me nimetame neid survemeetmeteks. Inimesed võivad vabalt avaldada õigusrikkumise kohta käivat informatsiooni, mis on neile teatavaks saanud, ja nad võivad loota, et Eesti riik selle seaduse kaudu neid kaitseb. 

See ongi väga oluline, et töötaja teab oma õigusi, ta teab, et teda kaitstakse, nii et ta saab avaldada oma arvamust ja informeerida õigusrikkumisest. Ka tööandja teab – selle seaduse vastuvõtmise korral –, et ta peab selle informatsiooni vastu võtma ja ta peab tagama inimestele konfidentsiaalsuse. Tööandja peab tagama inimestele ka kaitse tagakiusamise eest. Vastavat informatsiooni tuleb vastavalt töödelda ja kohelda ning sellele tuleb reageerida. Tööandja peab aru saama, et ka sellisel juhul, kui ta ei reageeri sellele, annab seadus inimesele hoovad [edastada] sama informatsiooni väljaspool töökohta ja töötajale tagatakse kaitse, aga siis väljub see informatsioon tööandja, asutuse juhi vaateväljast ja kontrolli alt, ning kui see saab teatavaks juba suurele avalikkusele, saab tööandja väga vähe ära teha ja sellisel juhul võib kahju ettevõttele olla suur. 

Nii et need kanalid, mille loomise kohustus ettevõtetel on, parandavad töösuhteid, need parandavad korralikku käitumist, õiguskuulekust ja on lõpuks kasulikud kogu meie töökultuurile Eesti riigis. Head kolleegid, palun toetame seda! Pakume inimestele kaitset, kui nad raporteerivad õigusrikkumisest, ja anname ka tööandjatele kindluse, et kõik see, mis on suunatud tööandja vastu, saab samuti raporteeritud ja kaetud. See on kõigi huvides. Tänan teid!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kahetsusväärselt on seda eelnõu menetletud siin Riigikogus niimoodi, et asjalikumad sõnavõtud, Jürgen, on põrkunud kurtidele kõrvadele – koalitsiooni kurtidele kõrvadele, kui täpsustada, et olla korrektsem ja täpsem. Ja seda on ju menetletud läbi mitme koosseisu. Kes mäletab, eelmises Riigikogu koosseisus Isamaa fraktsioon, olles vahepeal valitsuskoalitsiooni liige, pidurdas selle eelnõu menetlemist ja tänu sellele eelmine Riigikogu koosseis seda eelnõu vastu ei võtnud. 

Milles on probleem? Kõigepealt see sisuline teema. Meil kõigil on oma ajalugu – ma pean silmas riike ja rahvaid – ning Eesti ajaloolises mälus [püsib] pealekaebamine väga valusa kogemusena. Meie ajalooline kogemus ja praktika ütleb seda – ükskõik, kuidas me ka ei püüa seda looritada või peita ilusate epiteetide taha –, et pealekaebamine on midagi väga valusat ja fataalset paljude inimeste ja perede jaoks. 

Mina olen tihedalt seotud Mulgimaaga. Ma tuletan meelde, et Mulgimaa oli küüditamise ajal enim kannatanud piirkond Eestis üldse, sealt küüditati ära kõige rohkem inimesi ja peresid. Kui te tutvute arhiivimaterjalidega, siis saate teada, et Mulgimaal oli kõige suurem osa pealekaebajaid ehk kõige suurem arv pealekaebamisi, need arvud olid omavahelises korrelatsioonis. 

Nii et, head sõbrad, see ei ole nii lihtne ja roosiline, kui mõned kolleegid siin räägivad, ja siin on väga tõsine oht, et meie ühiskondlik moraal laostub. Sellist eelnõu Eesti riik ja rahvas praeguses olukorras kindlasti ei vaja. See on lühidalt [selle probleemi] sisu ja [põhjus], miks Isamaa fraktsioon hääletab lõpphääletusel selle eelnõu vastu. 

Teiseks on loomulikult menetluslikud probleemid. Meie kodu- ja töökorra seadusega vastuolus on kokku seotud erinevad muudatusettepanekud ja kahetsusväärselt on seesugune halb praktika jätkunud ka selle eelnõu puhul. 

Kolmandaks, loomulikult suurendab see bürokraatiat. Ma olen nüüd jälginud Euroopa [Parlamendi] kandidaatide väitlusi, mis on toimunud eri [kanalites], sealhulgas rahvusringhäälingus, Eesti Televisioonis. Kõik on kinnitanud, et nad soovivad bürokraatiat vähendada ja pidurdada. Aga see on üks järjekordne näide sellest, kuidas suurendatakse bürokraatiat nii ettevõtjate kui ka kohalike omavalitsuste jaoks. Niisuguse täiendava pealekaebamisliini loomine ning kohustus teatud ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele ja sellega seonduv bürokraatia suurendamine on kindlasti negatiivne, see suurendab kulutusi ja me liigume tegelikult vastupidises suunas sellele, mida me soovime ja õigeks peame. 

Õige ei ole ka see, et see on niivõrd minimalistlik direktiivi ülevõtmine kui vähegi võimalik. Ei ole. Siin on tõlgendamisruumi küll. Ja ma pean möönma, et neid üleeuroopalisi valdkondi, mis direktiivi kohaselt peaksid selle seaduse regulatsioonialasse jääma, on tegelikult käsitletud avaramalt ehk Eestis on seda laiendatud. See on küll veel vaidlusobjekt. Kuna aga kolmanda [lugemise] hääletusega võetakse see seaduseelnõu siin lõplikult vastu ja kõiksugu vaidlused lõpevad, siis on meil täiesti mustvalge valik: kas olla poolt või vastu. Selles olukorras saame me olla ainult selle eelnõu vastu. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mulle meeldib alati meelde tuletada seda, et täna on meil Riigikogu menetluses kolm väga olulist ja põhjapanevat eelnõu, mis on meile tulnud Euroopa Liidust ja mida praegune valitsuskoalitsioon soovib igal juhul läbi suruda. Praegu, selle hääletusega soovitakse vastu võtta vilepuhuja kaitse seadus, aga lisaks on meil menetluses vaenukõne eelnõu ja kolmandaks on Konkurentsiametile antav võimalus hakata määrama hiigeltrahve. 

Kui vaadata neid kolme eelnõu kogumis, siis mis meile vastu vaatab? Soovitakse täiesti normaliseerida solvumis- ja pealekaebamiskultuuri. Jääb mulje, et meie riik liigub aina rohkem karistusriigi suunas. Ja on natuke arusaamatu, miks siin räägitakse Keskerakonnast, EKRE-st ja Isamaast. Räägime faktidest, praegu opositsioonis olevad erakonnad ei võtnud neid seadusi vastu, kuna sellele oli suur vastumeel, aga neid seadusi soovib igal juhul vastu võtta praegune koalitsioon. Nii et pole vaja veeretada vastutust mujale. 

Vilepuhuja kaitse eelnõuga on tegemist järjekordselt sellise seadusega, mida lihtsalt kopeeritakse direktiivist, andmata endale aru, et tegelikult sellisel kujul see meil riigis toimima ei hakka. Kedagi see ei kaitse, aga loob halduskoormust nii ettevõtetele kui ka kohalikele omavalitsustele. 

Ma olen selle seaduse sisust juba mitu korda rääkinud, aga ma arvan, et oleks hea see veel kord üle korrata, sest sisuosa mainiti siin täna väga vähe. Eelnõu sisu on ettevõtetesse ja kohalikesse omavalitsustesse vihjeliinide loomine. Kui sinna helistatakse ja teavitatakse mingist rikkumisest, peaks teavitaja saama kaitse. Mida see kaitse siis tähendab? Kaitse tähendab seda, et teavitajat ei tohi hiljem kuidagi survestada, näiteks öelda, et selle tagajärjel ta võib kaotada töö või midagi sellist. Aga põhiprobleem, mis selle eelnõuga praegu on: seesama nimekiri, mida kopeeritakse Euroopa Liidu direktiivist, mille puhul on teavitajal võimalik saada kaitset, on väga-väga spetsiifiline, sest selle alla lähevad ainult sellised asjad nagu tuumaohutus, finantsturud, transpordiohutus, keskkonnakaitse ja kiirguskaitse. Ehk siis need on need probleemid, mis võivad tõesti olla Euroopa Liidu tasandil suurtes korporatsioonides. Aga kui palju hakatakse nendesamade teavitustega helistama meil kohalikesse omavalitsustesse või ettevõtetesse, eriti väikeettevõtetesse? 

Ehk näiteks see, kui keegi soovib teatada korruptsioonist, ei lähe selle nimekirja alla. Sel juhul teavitaja ei saa kaitset. Ometi sooviti näiteks korruptsioonist teavitamist nimekirja lisada. Meil käisid eraldi huvirühmad, kes tundsid selle pärast väga muret ja küsisid, miks me võtame vastu sellise eelnõu, aga me ei reguleeri selliseid olukordi. Kahjuks oli poliitiline valik praegu selline, et me lihtsalt kopeerime direktiivi, aga me ei täienda seda nimekirja, me ei tee seda selliseks, et see hakkaks toimima meie riigisiseses õiguses. 

Mis siis kokkuvõttes juhtub? Me võtame vastu selle seaduse ja kui see vastu võetakse, siis peavad kõik saama korraga Euroopa Liidu õiguse ekspertideks. Töötajatele tuleb teha koolitusi, tuleb osata vahet teha, milline rikkumine kuulub selle teavitaja kaitse alla, milline mitte. Ehk siis ka töötajaid tuleb koolitada ja selgitada, milliseid teavitusi vihjeliinidele üldse oodatakse. 

Kokkuvõttes me muidugi koormame ettevõtteid, eriti väikeettevõtteid, samuti kohalikke omavalitsusi, aga kahjuks suur osa infoedastajatest tegelikult mingit kaitset ei saa. Suure tõenäosusega ei saa ka ettevõtjad kätte seda infot, mida nad tegelikult sooviksid saada. Mind täitsa huvitab, kui palju siis hakatakse koolidesse-lasteaedadesse helistama, et teada anda mõne rahapesu või kiirguskaitse teema kohta. Ehk me võtame järjekordselt seaduse vastu ja reguleerime midagi, et Euroopa Liidu trahvist pääseda, aga mitte midagi me sellega lahenda, see ei loo ka mitte mingit lisandväärtust. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostas pikaajalise plaani, kus muu hulgas oli eraldi peatükk pühendatud sellele, et õigusruum peab olema selge, õigusruum peab olema lihtne, see peab olema ettenähtav, vastuvõetavad seadused ei tohi olla ettevõtjatele liiga koormavad. Täpselt samamoodi oli eraldi peatükk selle kohta, et bürokraatiat ei tohi juurde luua. Kahjuks läheb see eelnõu, mida me täna arutame ja mis tuleb kohe hääletusele, kõigi nimetatud põhimõtetega vastuollu. 

Eraldi teema ja probleem on muidugi meie üleüldine õigusloome – see, mis käsitleb Euroopa Liidust tulenevate õigusaktide ülevõtmist. See on üks suur probleem, mille ees me täna seisame. Ma näen seal Kalle Laanetit. Tema ütles tegelikult ka õiguskomisjonis otse välja, et see on väga suur probleem, et meil ministeeriumides ei ole sellist ressurssi, pole ametnikke, kes suudaksid Euroopa Liidu õigusakte läbi töötada ja kirja panna meie Eesti seadustesse niimoodi, et need reaalselt tööle hakkaksid. Seetõttu me olemegi järjest siin selliste seaduseelnõudega, mida lihtsalt – vabandust! – tuimalt kopeeritakse. See on see, mida me nägime vaenukõne seaduse puhul, ja see on see, mida me näeme täna vilepuhuja seaduse puhul: me lihtsalt copy-paste'ime need direktiivid, et saada trahvist lahti. Aga selle kohta, kuidas need seadused hakkavad tööle meie õigusruumis, mingit analüüsi ei tehta. 

See on asi, mida ma peaaegu iga kord siit kõnepuldist mainin: iga Euroopa Liidu õigusakt ei saa sobituda ega peagi sobituma meie õigusruumiga. Meie väikese riigina tegelikult ei saa ka endale lubada sellist seaduse kopeerimist. Kui me võtame Euroopa Liidu õigusakte üle, siis me peaksime, vastupidi, veel rohkem vaeva nägema kui mõned suuremad riigid, sest me peaksime kõik seadusemuudatused niiviisi kirja panema, et ühiskonnal oleks nendest reaalselt kasu, et nad looksid ka lisandväärtust. 

Kahjuks see seadus, mida me praegu arutame, vilepuhuja seadus, mingit lisandväärtust ei loo, kuid see tekitab segadust, tekitab halduskoormust, tekitab kulusid ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele. Kahjuks ei kaitse see seadus mitte kedagi, kes hakkab vihjeliinidele helistama, küll aga propageerib see kindlasti pealekaebamiskultuuri. Seetõttu Keskerakonna fraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 257 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele … (Helistab kella. Saalis on sumin.) Palun vaikust! Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu 257. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 52 Riigikogu liiget, vastu 24 ja erapooletuid 1. Eelnõu 257 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Evelin Poolamets, palun! (Evelin Poolamets ütleb juhatajale, et ta ootab, kuni saalis sagin lõpeb.) Jah, ma annan selle aja juurde.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud seadusemuudatusega täiendatakse toiduseadust (Juhataja helistab kella.) paragrahviga, millega reguleeritakse loa andmist toidu töötlemiseks ioniseeriva kiirgusega. Samuti täpsustatakse volituste andmist laboritele, mis asuvad kolmandates riikides. Eestis on toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seni tegelenud vaid üks labor, see on prantslastele kuuluv Ionisos, aga seda ettevõtet see seadusemuudatus ei puuduta. Paragrahv 65⁸ sätestab, et ettevõttel, kes on kiiritanud toitu enne 2024. aasta 1. juunit, loetakse loakohustus täidetuks.

Ioniseeriv kiirgus on radioaktiivne kiirgus, mis kannab endas piisavalt energiat, et aatomitelt elektrone eemaldada. See tähendab, et kiirguse osakesed on niivõrd suure energiaga, et võivad põrkel aatomiga viimaselt elektroni minema lüüa. Selle tulemusel muutub pihta saanud aatom ioniseerituks. Peamiselt on need eelkõige kuivatatud aromaatsed maitsetaimed ja vürtsid ning taimse päritoluga maitsetaimed, mida on lubatud kiiritada. Eestis ei ole lubatud töödelda loomseid produkte ioniseeriva kiirgusega. 

Kiiritamise all mõistetakse tavaliselt ioniseeriva kiirguse kasutamist, kus on lubatud rakendada radionukliidide koobalt-60 või tseesium-137 gammakiirgust. Tegemist on kiirgusega, mis läbib toote, ja kiiritamise toimel tekitavad elektronid või prootonid mikroorganismi rakus suure arvu sekundaarelektrone, mille toime omakorda viib raku hukkumiseni või kahjustumiseni. Kahjustumine on tingitud radikaalide moodustumisest või kiirguse otseset mõjust DNA-le. Kasutada on lubatud ka röntgenikiirgust, mis pärineb maksimaalselt 5 megaelektronvolti nominaalsel energiatasemel töötavast seadmest, ning beetakiirgust, mis pärineb maksimaalselt 10 megaelektronvolti nominaalsel [energiatasemel] töötavast seadmest. 

Euroopa Liidus on lubatud kiiritada kuivatatud maitsetaimi, vürtse ja köögiviljasegusid. Väidetakse, et radioaktiivne energia, mis toitu läbib, tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust. Saksa teadlased leidsid aga, et toidu kiiritamine võib põhjustada mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Sellest tingituna on toiduainete kiiritamine oma tarbeks Saksamaal seadusega keelatud. Ka Suurbritannias on keelatud toidu kiiritamine oma tarbeks.

Toidu kiiritamise ohtlikkusest leiab väikse lõigu ka eelnõuga kaasas olevast seletuskirjast. Seletuskirjast võime lugeda: "Ioniseeriv kiirgus on aga oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid." Meil on puudu ühiskonnas debatt, mis puudutaks toidu kiiritamist, aga juba võtame vastu seaduse, millega reguleeritakse laboratooriumitele tegevuslubade andmist. Nii need asjad ei peaks käima. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ei toeta seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 378 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 378. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 61 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 2. Eelnõu 378 on seadusena vastu võetud. 

Saame minna viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Soovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 399. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 74 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 399 on seadusena vastu võetud.

Saame minna kuuenda päevakorrapunkti juurde. Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Ettekandja on kliimaminister Kristen Michal. Ettekandeks on aega kuni 30 minutit, seejärel on küsimused, igaühel on üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Palun teid, auväärt kliimaminister Kristen Michal!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Püüan meie valdkonnast anda lühikese ülevaate olulisemast, just selle vaatega, mis on tegemisel ja mis ootab meid tulevikus. Olen teile ette saatnud ka teesid, neid on päris palju, kõigil ühtviisi pikalt ei peatu, räägin olulisemast. Jõudumööda, võimete kohaselt vastan küsimustele. Kui jääb midagi vastamata, siis, nagu tavaks on, saadan vastuse hiljem kirjalikult.

Sissejuhatuseks teemad, mida ma käsitlen ja mis meie valdkonnas on just tulevikku vaadates kõige olulisemad. Esimesena räägin kliimakindla majanduse seadusest, lähitulevikus jõuame selle seaduseelnõu loomiseni, see läheb kooskõlastusringile ja laiemale arutelule ning seejärel valitsusse ja parlamenti. Tõenäoliselt sügishooajal saab parlament seda käsitleda ja vaadata, mis sellest saab, mis selle eelnõu tulevik on. Ise loodan, et see võetakse vastu, kuna see annab Eesti ettevõtlusele ja majandusele selgemad tulevikuvaated, tõstab meie konkurentsivõimet ja kirjeldab ära, millistes sektorites millisel viisil toimetada saab. 

Teiseks räägin energeetikast, seegi on päris suur osa kliimakindla majanduse tulevikust, see kirjeldab seda, milleni valitsuses ja samamoodi parlamendi debatis ja komisjonides oleme jõudnud. Need on päris suured otsused – me läheme üle puhtamale ja ka soodsamale energiale, sest pole ju suur saladus, et fossiilsed kütused ja fossiilne energia ei ole mitte ainult saastavad, vaid on ka julgeoleku mõttes tihtipeale [riskantsemad]. Näiteks kütused, autokütused, nafta ja nii edasi tulevad piirkondadest, mis julgeoleku mõttes ei jaga Eesti, Euroopa Liidu ja NATO-ga samu väärtusi. Need on ka hinna mõttes kallimad ega konkureeri tänapäeva maailmas enam puhta energiaga. 

Veel räägin jõudumööda loodushoiust, metsandusest, maavaradest, taristust, renoveerimisest, jäätmetest, merendusest ja veemajandusest. 

Kõigepealt reformidest, mis meil on käimas. Suurtest reformidest on [tähtis] seesama kliimakindla majandamise seadus, mis ilmselt puudutab järgmist 5, 15 ja võib-olla 25 aastat Eestis ehk pikematki aega. See kirjeldab ära selle, kuidas me edasi toimetame. Jäätmereform, mis nüüd on alanud, kus käivad erinevad debatid turuosaliste, omavalitsuste ja huvirühmade esindajatega, et saada paika lihtne printsiip: väärtuslik tuleb eristada vähem väärtuslikust. Taastuvenergiat juba mainisin, metsandus- ja looduskaitsereform on käimas, et saaks paika looduskaitse määrad. Samamoodi on sektorile oluline, et tööandjad saaksid ette näha, missugune on tulevikus piirangute ja majandamise vahekord. Algamas on veeteenuste reform, mille printsiip ja mõte on see, et Eestis on palju vee-ettevõtja tunnustega ettevõtteid. Aga selleks, et tulevikus oleks tagatud puhas joogivesi, on vaja astuda teatud samme ja jõuda selleni, et kõik vee-ettevõtted saaksid oma toimetamistega hakkama nii, et meil oleks puhas vesi mõistliku hinnaga saadaval.

Kõigepealt paar lauset kliimakindla majandamise seadusest. Selle tutvustuse äsja tegime ühiskonnas. See tutvustus ja põhiteesid on laiemalt vaadeldavad. Kui kellelgi on huvi seda ettekannet vaadates või muul põhjusel hiljem seda lugeda, siis Kliimaministeeriumi veebilehel saab seda teha, seal on olemas nii tutvustus kui ka põhjalikum materjal. Kui eelnõu ise valmis saab, siis on see samuti avalik. 

Kliimakindla majandamise seaduse mõte on kirjeldada ära, millisel viisil Eesti tulevikus oma majandust, tööstust, energeetikat, kaasa arvatud õiguskeskkonda ja finantsvahendeid kasutab. Selle eesmärk on vähendada heidet, jõuda sinna, kus tööstused ja tootmised jätavad vähem saastet maha. Eesmärk on jõuda sellisesse tulevikku, kus materjale kasutatakse uuesti. Väga hea näide on see, et Ida-Virumaal on ahermäed – kõik, kes on seal ekskursioonil käinud, on neid näinud –, mida peetakse suureks probleemiks, nüüd aga on juba Ragn-Sells ja üks teine ettevõte tundnud selle vastu huvi, nad otsivad võimalust sealt mineraale kätte saada ja maailmaturule viia. 

Tegemist on ka ettevõtlusele kindluse andmisega, sest – nüüd ma viitan üsna vaba tekstiga ja enda tõlgenduses Riigikohtu otsustele viimasest ajast – Riigikohus on öelnud, printsiibina, et põhiseadusest tuleneb kõigi kohustus loodust hoida, igaühel on selline kohustus. Riigikohus on ka näiteks õlitehase kaasuse puhul viidanud sellele, et Eestil peaks olema selge sektoriaalne eesmärgistatud plaan, kuidas tulevikus mis tahes objekt või käitis sellesse plaani mahub. See on üsna loogiline, et kui mõõdupuu on väiksem jalajälg, siis me peame teadma, et see, millesse me investeerime – see, millesse ettevõtted investeerivad, aga võib-olla ka riigi toetusel investeeritakse –, on tulevikus võimeline [kliimaeesmärke täitma]. 

Laiemalt ei ole see, ma arvan, ainult usuküsimus, sest ka finantssektor, kes väga hoolega arvutab ja loeb raha, samuti ettevõtjad ja kõik Eesti inimesed, kellest valdav osa hoolib puhtast loodusest, saavad aru, et majanduse ja looduse ühine tulevik saab seisneda kestlikus majandamises. See tähendab seda, et me ei raiska materjale, me hoiame loodust, meie tööstused on järjest kõrgema lisandväärtusega ja meie energia on puhas. See on tegelikult see suund, kuhu poole me kliimakindla majandusega püüame liikuda. 

Energeetika on selle kliimakindla majanduse suur osa, selle üks nurgakivi, kui soovite – suhteliselt kulunud väljend, aga seda ta tegelikult on. Riigi ja valitsusena me oleme siin parlamendi debattides seda tutvustanud, meil on kaunis ambitsioonikad plaanid puhta ja soodsama energia hankimisel. Lihtsamalt öeldes, fossiilne energia, põlevkivienergia, mida meil on ja mis tagab endiselt varustuskindlust reservidena, ei pääse enam nendel hetkedel, kui hinnad on soodsamad või turgudel on rohkem taastuvenergiat, turule. Turule pääseb järjest rohkem puhast energiat, mis on ka hinnalt soodsam kui fossiilne. Sellel on võime anda kodumajapidamistele soodsamat hinda ja ka ettevõtjatele ekspordibaas, sest tooteid, mis on toodetud puhta energiaga, on võimalik eksportida Skandinaaviasse ja Euroopasse, need annavad meile tootmise puhul kõrgema lisandväärtuse kui [energia]portfell, milles on fossiilsed [kütused]. 

Kindlasti on taastuvenergia arendamise puhul üks eesmärkidest tagada juhitavad võimsused. See on üsna loogiline, sest ükski tool ei seisa ühel jalal, võib-olla välja arvatud klaveritool. Aga meie siin räägime veidi teistsugustest asjadest. Igal energeetikavaldkonnal on oma roll, juhitamatul [energial] on oma roll ja ka juhitaval on oma roll. Juhitavat energiat tuleb samamoodi tagada ja arendada, et meil oleks tulevikus taastuva energia juures rohkem kui 1000 megavatti juhitavaid võimsusi. Samuti tuleb investeerida võrkudesse laiemalt, et oleks võimalik eri kohtades tarbida ja toota sedasama puhast energiat ning et võrguühendused oleksid olemas. Võrgureformi viime praegu ellu, selleks et oleks võimalik võrkusid ette valmistada. Samamoodi on jaotusvõrkudega – võrgud peaksid olema ilmastikukindlamad, et tarbimine oleks paigas. 

Kindlasti on taastuva energia teema kõrval oluline salvestus, sest see võimaldab juhtida energia tootmist ja tarbimist nii lokaalsel tasemel kui ka süsteemina laiemalt. Ja on veel palju muud, mis siia juurde tuleb. 

Lisaks, suured ühendused ja desünkroniseerimine. Kindlasti on Eesti riigi kliimavaldkond väga paljuski seotud julgeoleku- ja majandusvaldkonnaga. Ka energeetika toimimine on väga tugevalt julgeolekuga seotud, see on seotud sellega, et me saame ise hakkama ja meie majapidamised toimivad. 

Järgmise aasta veebruaris me desünkroniseerime ehk ühendame ennast lahti Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerime ehk ühendame ennast Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on kindlasti oluline ettevõtmine kõikidele Balti riikidele. Loodame selle ellu viia nii, et ei teki ebastabiilsust, ei teki muresid. Aga nagu Eesti on alati teadnud, meie naaber Venemaa ei ole ratsionaalne partner, nii et seetõttu tuleb siingi olla kõigeks valmis. Aga valmisolek on meil olemas. Lisaks tulevad ühendused Soome, täiendavalt Lätti ja nii edasi. Eesmärk loomulikult hinna mõttes on Euroopa Liidu keskmisest odavam hind, nagu ta juba täna on. 

Nüüd, siia vahele ma panin mõned slaidid, millel ma võib-olla ajapuudusel, õigemini aja lühiduse mõttes nii pikalt ei peatu. Need materjalid on eeskätt Riigikogu liikmetele ja kõigile, kes iganes tahavad neid vaadata, jälgida või hiljem ka kasutada. Eks me Kliimaministeeriumi energeetikutega uuendame ka seda materjali, see annab ülevaate sellest, kus me parasjagu oleme. 2023. aastal sisuliselt kasvatasime 30% oma tuuleenergiat. Päikesepaneelide võimsuselt oleme elaniku kohta Euroopa Liidus kuuendal kohal. Meie energeetikasüsteem on saanud päris kõrgeid hinnanguid. Me oleme edenenud väga kenasti. Nii et energeetikas, mis on kliimakindla majanduse seadusest ja kliimapoliitikast väga oluline osa, me edeneme päris suure hooga.

Taastuvelektri arendamine on siin samamoodi kenasti ajateljele pandud, keda huvitab, saab täpsemalt vaadata. Siin on see võib-olla veidi väikselt kirjas, natuke silmakontrolli moodi, aga need materjalid on kõigile kättesaadavad elektrooniliselt süsteemis ja trükituna. See kirjeldab, millisel ajal millised võimsused peaksid võrku liituma, millal toimuvad erinevad hanked ning kuidas need ajas omavahel suhestuvad.

Elektrivõrgu arendamine – täpselt samamoodi, siin parlamendis me oleme selle üle ju mitu korda diskuteerinud. Majanduskomisjoni esimehega koos saime eelmises koosseisus fantoomliitumiste välistamise tehtud. Ja see on toonud päris suure hulga vabasid võimsusi ja toob veel. Lisaks teeme võrgu liitumistasud ümber, just sellepärast, et saaks võrke ette valmistada rohkem, et ei oleks selliseid anomaaliaid, nagu vahepeal on olnud. Siin on ka selle kohta küsitud, et kui mõni koolimaja või keegi tahab liituda ja saab väga suure, ülisuure arve, siis arvestuse aluseks on võimalik ülekoormus kuskil. Oleme varem arutanud, et seda tuleks teha. See tuleb koos võrguarendusega. Ja laiemalt on siin ka välisühendusi kirjeldatud. 

Nüüd loodushoiu juurde. Loodushoiu juures on meil põhimõte laiemalt, see on keskkonna- ja kliimavaldkonna laiem põhimõte, et saastaja maksab rohkem. Kliimakindla majanduse seadusega me astume samme ja seame eesmärgiks muu hulgas ka näiteks turba kaevandamise, mille panus iseenesest majandusse on üsna vähene võrreldes selle kahjuga, mida ta heitmega teeb. Ja siin on samme selleks võimalik astuda palju. Üks on viis, kuidas turba kaevandamist Eestis toimetatakse, milline on tulevik, kuidas neid [maid] hakatakse taastama. 

See loetelu on kõik olemas, seda on arutatud, kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on üsna laialt arutatud. Kindlasti on see ka küsimus, et Eesti majanduspoliitika, tööstuspoliitika ja ka looduspoliitika peaks olema ikkagi selline, et me seame enda lati kõrgemale. Meie jaoks ei ole piisav maa sisse augu kaevamine, puu maharaiumine või turbakaevandus, vaid eesmärk peab olema ikkagi maksimaalselt kõrge lisandväärtuse loomine siin, teadus- ja arendustegevus siin. See annab meie inimestele järgmise liiga, see annab majanduses võimaluse jõuda järgmisse liigasse ja luua uut lisandväärtust. 

Looduskaitses on suur eesmärk, see on kindlasti samaväärne metsandusega: peab olema selge, kui palju Eesti territooriumist on looduskaitse all. Me oleme sõnastanud sellesama, mida Euroopa Liidu kohustusena või soovitud eesmärgina on printsiibiks seatud: Eestist 30% peab olema kaitse all. See tähendab seda, et elurikkus on kaitstud. Kõigile on ka selge, et kui tulevikus midagi muud soovitakse kaitse alla võtta ja see määr on täis, siis mujal tuleb kaitsereeglid ümber teha. Ja see on tegelikult nii põrand kui ka lagi.

Nüüd edasi metsanduse juurde. Ma arvan, et metsanduse puhul kehtivad needsamad printsiibid, mida ma juba mainisin looduse juures ja ka majanduse juures. Eesmärk peab olema siiski maksimaalselt kõrge toorme väärindamine. See tähendab lihtsamalt öeldes seda, et RMK-l ei ole varem olnud omanike ootusi, nüüd nad on saanud omaniku ootused, nad on teinud endale arengukava, millest nad lähtuvad, ja RMK meeskond toimetab päris hoolega. Mõned päevad tagasi tuli ka uudis selle kohta, et vähem väärtuslikule puidule konkureerib viis ettevõtet. See näitab tegelikult suhtumise muutumist. Kui varem me aktsepteerisime, et meie jaoks on piisav, et vähem väärtuslik puit on odavam kraam, me müüme seda lihtsamalt, siis nüüd oleme jõudnud selleni, et on võimalik ka suurem konkurents. Üldiselt see on ka kliimapoliitika ja kogu kliimavaldkonna, ütleme, läbiv joon. Energeetikas on huvi kõrgema väärtuse vastu, puhtama väärtuse vastu, sellesse investeerimise vastu, samamoodi on metsanduses ja teistes valdkondades. Ja selles suunas me ka liigume. 

Maavarad. Maavarade teema on kindlasti aktuaalne teema. Praegu on käimas Eesti geoloogiateenistuse uuringud Lääne-Virumaal. Uuringute tulemus tuleb 2025. aasta lõpuks. See tähendab seda, et umbes 2026. aastal on võimalik otsustajatel, poliitikutel ja kohalikul kogukonnal hinnata, mis on nende varade kvaliteet, täpsemalt, kas üldse nende varadega on võimalik tulevikus ühiskondlikku väärtust – mitte kellelegi üksikule kasu, vaid Eesti riigile-rahvale kohapeal kasu – luua. 

Mida meie teeme? Meie teeme laiema kontsessioonimehhanismi just lähtuvalt sellest printsiibist, et kus iganes Eestis keegi elab kaevanduse lähedal, peab kaevandamist taluma, olgu see siis ehitusmaavarad või midagi muud, tal tekib huvi, tal tekib ka võimalus saada kasu. Analoogia võiks olla kohane siin tuuliku talumistasuga või kohaliku kasu instrumendiga, mille me siinsamas parlamendis oleme ära menetlenud. Olin tollal ise samamoodi siin. Selle mõte on ju see, et kui tuleb uus tuulikupark, siis nii omavalitsusel kui ka inimestel on võimalik kuue kuu alampalga ehk maksimum-, ülempiirina kuni pea 5000 eurot hüvitist saada selle eest, et nad elavad tuulikupargi kõrval. 

Samasugused printsiibid – üldjoontes, analoogiana, mitte täpselt üks ühele – võiksid olla kaevanduste puhul. Nii on selge, mis on kohalik kasu mis tahes kaevandamise puhul. See ei pea olema fosforiit ega haruldased muldmetallid. See võib olla mis tahes muu materjal. Siis tekib nii ettevõtjatel kui ka kohalikel kogukondadel oma arusaamine sellest materjalist.

Ja 2026. aastal, kui meie teadlased ja geoloogid on ära kirjeldanud, mis on meie maapõue kvaliteet, siis saame valitsuses, parlamendis ja kohalikul tasandil debatti pidades otsustada – sest ma arvan, et see peab olema avalik ja kõiki osapooli kaasav debatt –, kas seda materjali on põhjust edasi uurida, kas meil selle materjaliga on midagi teha ja mis saab edasi. See on kindlasti kõigepealt teadmiste küsimus. Siin on analoogia tuumadebatiga – meil on vaja kõigepealt teadmisi, seejärel on võimalik ka sisulist debatti pidada, seda ei saa teha teadmatuse baasilt. Teadmised tulevad teadlastelt ja geoloogidelt, seejärel 2026. aastal on võimalik omavalitsustes ja kogukondades, valitsuses ja eeskätt siin saalis, parlamendis, seda debatti edasi pidada. 

Taristu. Taristu on üks viis, kuidas me oleme ühenduses maailmaga, selle kaudu me määratleme oma kuuluvust ja sätime oma huve. See kindlasti on väga oluline. Oleme püüdnud valitsuses – ja mitte ainult püüdnud, vaid poliitiline hoiak on üsna selge – [väljendada seisukohta], et Rail Balticu ja paljude teiste suurte taristuobjektide tegevused-toimetamised tuleb ajas tuua nii palju ettepoole, kui on võimalik. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, rahaliselt on kindlasti praegu seda teha odavam kui tulevikus. Teiseks, kui majanduses on jahedamad ajad ja ka taristu ehitajatel on keerulisem, on see täpselt see aeg, kus neid objekte teha. Ja kolmandaks, mida kiiremini need ühendused valmis saavad, seda kiiremini me teostame sellesama, näiteks Rail Balticu puhul juba mitu korda mainitud Lennart Meri unistuse, et me saaksime rongiga Euroopasse. Samuti on käimas raudtee elektrifitseerimine, loodetavasti lähiaastatel tulevad ka uued rongid – need on tegelikult juba teel – ja siis hakkab neid siin sõitma rohkem ja nad sõidavad kiiremini. 

Üks valdkond, millest ma olen ka varem siin arupärimistele vastates rääkinud, on teede valdkond. See tahaks kindlasti rahastamist juurde saada. Rahastamise poolelt on positiivseid uudiseid militaarse mobiilsuse programmist, aga riigieelarve üldine olukord pigem on selline, mis ei tõota just suuri lubadusi teehoiuvaldkonnale. Aga minu soovitus igal juhul oleks rohkem siia investeerida. 

Lennuühenduste poole pealt, mis on ka majanduse ja Eesti inimeste liikumise mõttes väga olulised, panustame Tallinna Lennujaama. Lähiaastatel saab lennujaam 14,5 miljonit eurot just investeeringute tegemiseks, see tähendab seda, et aasta nad hoidsid tasusid paigal, ja see tõstab nende konkurentsivõimet erinevate ühenduste pidamisel. Ma arvan, et kvaliteetsed ühendused, mida on võimalikult palju, annavad Eesti majandusele, Eesti inimestele ja Eesti riigile tervikuna just selle, et meil on võimalik jõuda oma tegevustega selleni, milleni me tahame, olgu valdkond poliitika, diplomaatia, kuuluvus, majanduse areng või ka näiteks keskkonnaeesmärgid. 

Renoveerimine väärib kindlasti samuti mainimist, see on üks suuremaid lähituleviku valdkondi. Praegu on aasta 2024, kui me vaatame aastat 2035 või 2040, siis aastaks 2030 me saame selle rahastusega, mis meil praegu on, kõik provitseeritud, sel aastal on 160 miljonit eelarves, aga aastaks 2030 on meil umbes 1,1 miljardit, koos omafinantseeringuga võiks see summa olla 2–2,5 miljardit, sellega saame 14 000 hoonest, mida on vaja renoveerida, ära renoveerida umbes 2000–2500 hoonet. See tähendab seda, et meil on päris pikk tee veel minna. See on oluline teekond mitmel põhjusel. Esiteks ta tõstab kodu ehk emotsionaalselt väga kõrge väärtusega vara maksumust, selle hinda. Teiseks annab see ühiskonnale tervikuna võimaluse juhtida energiatarbimist paremini. Kolmandaks annab see tööstustele ja ehitusele võimaluse keerulisel ajal või vähem keerulisel ajal teha erinevaid töid, omandada oskusi, mida ei ole. Nii et laiemalt on tegemist hästi praktilise tegevusega, kus inimese isiklik kasu – ehk see, mida ta maksab kõige eest pikemas plaanis – ning kliimapoliitika ehk energia kasutus, hoonete kasutus ja majanduse käekäik käivad koos. See kahtlemata on väga oluline ettevõtmine ja järgmised 10, 15 või 20 aastat sellega tegeleme. Ei maksa arvata, et sellega saabub siis ajaloo lõpp, nii et maju enam pole vaja renoveerida. Küll sellel ajal tulevad uued eesmärgid, uus tehnoloogia ja nii edasi.

Jäätmetest kaks sõna. Jäätmereform on käivitunud. Selle mõte on eristada väärtuslikud materjalid ja suunata need ringlusse. Selle baasilt kindlasti eraettevõtjad teevad investeeringuid, näiteks seesama plastik, millega meil tulevikus on muresid, selle ümbertöötlemisse Eesti ettevõte VKG kaalub investeerimist, et sisuliselt pool Eesti plastikust ümber töödelda tulevaseks tooraineks. See annab kindlasti uue majandusharu täiesti. Jäätmetest saab ressurss, see on väga oluline printsiip. Ja ütleme nii, et kindlasti ei ole ainult plastik see üks jääde, vaid neid materjale on küll ja veel, millele otsitakse lahendusi, olgu see tekstiil või mis iganes muu. 

Selles valdkonnas on samamoodi palju avalikku rahastust. Järgnevate aastate jooksul üle 100 miljoni läheb sinna, sellest kolmandik kohalikele omavalitsustele. Ja eesmärk on, et saaksime hulga materjali jälle uuesti kasutusse, et mitte seda ära visata. 

Merendusest ja veemajandusest paar lauset. Siin on käimas erinevad suuremad tegevused. Üks on kindlasti Ukraina aitamine, selle üritame panna kokku ja meie merendusinimesed, merendussektor üritavad panna kokku sellist klastrit või komplekti erinevatest oskustest ja riikidest aidata Ukrainal sõja ajal ja sõja järel oma merendust üles ehitada. Lisaks, merenduse ja veemajanduse valdkonnas on ka tulevikusadamad. Täna planeerivad Tallinna Sadam, ka erasadamad planeerivad merenduses tuuleparkide ehitamist, nende hooldamist. Aga on tulemas ka võimalus tulevikus hakata laevu ümber ehitama, sest laevade ümberehitamine on väga suur äri, sellesse on võimalik Eesti sadamatel, Eesti merendus- ja ehitusettevõtetel või metalliettevõtetel jõudumööda siseneda. Ja loodetavasti siis selles samamoodi Eesti hakkab toimetama.

Veemajanduses on, nagu mainisin, vaja veereform läbi viia, just sellepärast, et meil on väga palju erinevaid vee‑ettevõtte tunnustega ettevõtteid, et tagada puhas vesi mõistliku hinnaga. Ja sellega toimetame. Kindlasti julgeoleku ja sellise keskkonna kokkupuute valdkonnast, millele, nagu enne mainitud, on üsna tavaline, väärib mainimist ka merehundi projekt. Selle mõte on digitaalselt sisuliselt monitoorida, kes merel teeb mida, mis on taristujulgeolek, mis on merejulgeolek, mis on merekeskkonna seisund. See kindlasti annab ka sellise alljoone sellele, milles Eesti on tugev. Mitte ainult rohereform, mitte ainult rohekava, vaid ka tegelikult digitaalsus, need kahekesi koos on ikkagi selline topeltpööre. See annab võimaluse jälle Eesti digitaalsel maailmal ja majandusmaailmal koos toimetada. 

Ja siia lõppu ma panin teile ühe pildi. See on 20. aprillist. Nagu te näete, maailmas mõnes kohas on kuumem, mõnes jahedam, aga üldiselt ükskõik kui palju siin saalis erinevad ilmavaated vaielda soovivad, siis kahjuks kliimamuutused on reaalsed, tuleb tegeleda nii põhjustega kui ka kliimakindlusega ehk nendega toimetulemisega. Soovin selleks meile jõudu ja luban, et sellega on tööd väga palju tulevikus. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on tulemas ka kohe küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, jah! See küsimise võimalus tuli nüüd nii kiiresti. Põhimõtteliselt ma ei näinud, mitmes ma järjekorras olen, seda seal ees ei olnud. Palun, kas ma saan nüüd natukene lisaaega ka? Kohe-kohe küsin. Ei saanud valmistuda. 

Minul on selline küsimus. Te rääkisite siin ka metsandusest ja tegelikult metsainimesed, eriti erametsaomanikud on väga mures, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika piirab üha enam liikmesriikide otsustusõigust metsandusküsimustes, ehkki Euroopa Liidu asutamisleping ei määra metsandust Euroopa Liidu kompetentsi kuuluvaks valdkonnaks, ja roheleppe raames on sündinud hulgaliselt õigusakte, mis piiravad liikmesriikide metsakasutust. Eesti erametsaomanikud on väga mures, sest nende eraomandit hakatakse piirama viisil, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kuidas saab edaspidi tagatud see, et Brüsselist tulevad õigusaktid ei piiraks põhjendamatult Eesti erametsaomanike õigusi ja võimalusi oma metsa majandada?

Aitäh! Ma ütleksin niimoodi, et erinevad keskkonnaeesmärgid on läbivad olnud mis tahes valitsuste puhul. Ma arvan, et näiteks needsamad Euroopa Liidu eesmärgid, mis me sektoriaalselt seadsime, lepiti Euroopas kokku selle valitsuse ajal, kuhu kuulus ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk lühidalt öeldes EKRE. 

Ja erametsaomanike kohta ma ütleksin seda, et loomulikult, ühiskond peab olema solidaarne. Nende soovide hulgas, mida nad on meile edastanud – loomulikult on see debatt laiem, me seda debatti peame –, on esiteks õiglasem ja kiirem kompensatsioonide maksmine. See tähendab seda, et kas riigieelarvest makstakse rohkem nende piirangute eest või ÜPP‑st läheb sinna rohkem raha. Ja mina isiklikult arvan, et loomulikult, kui on piirangud, tulebki neid kompenseerida jõukohaselt. Kui meil on eelarves selleks võimalusi, siis me seda kindlasti kaalume.

Teine punkt on olnud looduskaitse alla võetava maa puhul maadevahetuse taastamine. Ma tean, et 29. [mail] on siin tulemas ka meeleavaldus maadevahetuse toetuseks. Minu isiklik arvamus on, et maadevahetus olukorras, kus me arutame samaaegselt riigis ametnike ja mis tahes töötajate vähendamist, tähendaks ilmselt meile sellist koormust, millega me ilmselt toime ei tuleks. Lisaks ei tähendaks see tõenäoliselt ühiskondlikult mitte ainult töötajate palkamist Kliimaministeeriumi või Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas, vaid ilmselt ka õiguskaitse valdkonnas. Eelmisest korrast oli näha, mida maadevahetus endaga kaasa tõi. Nii et sellisel kujul, jah, koalitsioonis ma ei ole täna näinud sellist maadevahetuse initsiatiivi ega advokaate sellele. 

Lisaks on erametsaliidul veel hulk küsimusi. Aga ma julgen öelda, et suures osas oleks vaja muu hulgas näiteks seesama 30% looduskaitse all oleva ehk looduskaitse ja majandatava metsa või maa vahekord paika saada, see täpselt ära sisustada, samuti näiteks kiiresti kasvavate istandike tegemine, mida otse öeldes võib-olla nii palju polegi kliimapoliitikas vaja, kuivõrd see on just tööstusele tooraineks vajalik. Nendes asjades, ma arvan, me oleme pigem ühel poolel. Ainuke asi, milles me oleme eri arvamusel, on tõenäoliselt maadevahetuse taastamine. Seda esiteks. Ja teiseks, kompensatsioonide puhul me ei ole eri arvamusel, lihtsalt takistuseks on maksumaksja võimekus nende kompensatsioonide maksmisel.

Tiit Maran, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kliimaminister! Mul on detailküsimus. Ma olen aru saanud niimoodi, et taastuvenergia tootmisel me plaanime toota rohkem, kui me tegelikult iseenda jaoks vajame. Ilmselt te oskate öelda, kui palju. Ja küsimus on see: kas on kuidagi välja arvestatud, kui palju selline ületootmine toob juurde meile keskkonnamõju? Siin ma ei pea loomulikult silmas CO₂.

Aitäh! Täna on need projektsioonid erinevad, nagu me oleme siin Riigikogu ees korduvalt rääkinud, keskkonnakomisjonis ja majanduskomisjonis ka. Eesti tarbib energiat umbes 8,3–8,5 teravatt-tundi aastas. Konservatiivsem prognoos ütleb lähiaastateks, aastaks 2030, et see on 10–11 teravatt-tundi aastas. MKM, kelle prognoosist me lähtume, ja EISA, kelle prognoosist me samuti lähtume, ütlevad, et see kasv on suurem. Taavi Madiberk, kes teeb suuri investeeringuid, mille üle Eesti võib uhke olla, Prantsusmaal, igal pool mujal maailmas, ütleb, et tulevikus tuleks valmistuda veel suuremaks energiakasutuse kasvuks. 

Kõik oleneb millestki. See 100% sõltub ju sellest, milline on meie majanduse käekäik. Kui majandus toimib kiiremini, kasvab kiiremini, siia tulevad uued ettevõtted, näiteks seesama Pärnust huvitatud Power2X, kes tahaks kasutada vähem väärtuslikku toorainet ja puhast energiat, lausa ütleb, et selle tulemise eesmärgiks on puhas energia, siis see 100% on üsna kõrge. Kui majandus ei kasva, siis ma arvan, et ettevõtjad ei tee ka sellises mahus investeeringuid nendesse uutesse tuuleparkidesse või mis tahes energialiikidesse. Selles võtmes ma julgen arvata, et küllap see energia 100% käib üsna kenasti, niimoodi üldisemalt öeldes, selle majanduse üldise kasvuga koos.

Ja isegi kui seal on ülejääki, siis kindlasti see tähendab võimalust pääseda regionaalsele turule, müüa seda energiat või teha sellest energiast midagi muud. Energiat on võimalik muundada vesinikuks või milleks iganes, kõik need võimalused on olemas. Kui vaadata Euroopa tulevikukaarti, siis siin on väga suured ettekujutused, kuidas Euroopas ja Põhjamaades hakatakse laiemalt vesinikuga tegelema, kuidas tulevad ühendused, kuidas Saksamaa tegelikult sellega oma tööstust kütab. Nii et ma ütleksin küll, et see on selles mõttes libisev eesmärk veidi, aga alternatiivne jalajälg on üsna selge. Kui me seda ei täida, siis meil ei ole millegi baasilt kasvada ja fossiilsete kütustega ei ole võimalik seda kasvu saavutada.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Tahtsin küsida selle kohta, et sihtmärkide hulgas oli toodud ka see, et meil on vaja päris aktiivselt tõsta salvestusmahtu. Just hiljuti kuulsin väga huvitavast kontseptsioonist, mis on Soomes. Selleks et hästi palju salvestust erakätesse läheks, nii et see ka hajutab seda rohkem, on seal tehtud selline õigusruum, et kui sa lased endale koju paigaldada akusalvesti ja lased seda turule pakkuda ning reguleerimisturul ja igal pool agregaatoril sellega opereerida, siis kogu sinu tarbimine vabastatakse võrgutasust. See on sihuke huvitav kontseptsioon, mis võiks anda väga suure eelise, et tahta endale sellist salvestust paigaldada. Siis võib-olla ei peaks tegelikult riiklikult väga palju seda sponsoreerima või subsideerima. Kuidas sihuke mõte tundub?

Aitäh! See on kindlasti üks viis, eks ju. Me peaksime seda siis võib-olla energeetika ja majanduse valdkonnas arutama. Salvestuse soodustamiseks, vähemalt Eesti mudeli järgi, mida me oleme ette kujutanud – ja veel kord: ma ei ole nii uhke, et arvata, et meie ettekujutus on parim või et kõik teadmised on ammendavad, iga päev areneme –, on võimalus ka kauplemisperioodi ajaühiku vastu sellele turule pääseda, see on üks asi. Teiseks, kindlasti on küsimus, kas makstakse võrgutasu salvestamise eest või võrku müüdava energia eest – see on teema, mida me kindlasti arutame.

Aga ettekujutus, et võib minna väga suures ulatuses nii, et ideaalis kõik panevad endale salvesti ja me vabastame kogu liikluse võrgutasust – siis on minu küsimus, kes selle võrgu kinni maksab. Seal tegelikult tuleb see ära sõnastada, sest võrgutasu, võrgu ülalhoidmise kulu on siiski ka kellegi kanda. Me ühiskonnas ju arutame praegu – ja mitte ainult praegu, seda me arutasime ka eelmises koosseisus, mäletan majanduskomisjonist –, et kui me teeme tööstustele soodustusi ja ütleme, et nende võrgutasu on väiksem või mis tahes makstav tasu on väiksem, siis see tähendab seda, et me tarbijatena kanname veidi rohkem seda. Siis me peame ka ausad olema selles, et see muudab ka hindu kuskil. 

Selle Soome näite ja selle mudeli kindlasti vaatame läbi. Ma arvan, et seal on komponente, mis puudutavad ka meie plaane ja kindlasti kõnetavad.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et praegu "Eesti 2035" strateegia järgi Kliimaministeeriumi all põllumajandust ei ole. Ja nüüd ma loen siit, kus on loodushoid, kliimakindlus, looduskaitse, et suur eesmärk on see, et hästi kaitstud on 30% Eestist. Kuna põllumajandus ja põllumaa ei ole selle all, siis ma saan aru sellest nii, et siin on tegemist metsandusega ehk metsamaa on see 30%. Minu küsimus on selles, et kui meil juba praegu on 20% kaitse all Eestimaa metsadest ja me tahame viia selle 30% peale, siis kas see 30% on kajastatud ka "Eesti 2035" strateegias eesmärgina. Või on see tulnud nüüd [kõne alla] niinimetatud kliimaseaduse ettevalmistamise käigus?

Aitäh! Siin oli nüüd päris mitu asja omavahel kuidagi kokku põimitud, [vastan] nii palju, kui ma suudan siit lahti harutada. Esiteks, põllumajandus tõepoolest pole Kliimaministeeriumi valdkond. See on õige. Sellega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ametkond. Meie tegeleme põllumajanduse mõttes eeskätt sellega, mis puudutab eesmärke. Kliimakindla majanduse seadustes on kirjas ka põllumajanduseesmärgid, mis puudutavad põllumajanduse heidet ja maakasutust. Ma julgen küll öelda – ehkki ma ei arva, et see on tingimata hea uudis, võib-olla kellelegi on see hea uudis –, et vähemalt praeguse tempoga, arvestades toidujulgeolekut ja uut tehnoloogiat, me põllumajanduses küll ei saavuta neid sektoriaalseid eesmärke, mida me oleme sihiks seadnud. Põllumajanduses me liigume aeglasema tempoga.

Andres Metsoja, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Tänan nende sõnumite eest. Aga tulen esimese küsimuse juurde, mille teema oli maade vahetamine. Te vastasite, et bürokraatia ei võimalda sellega tegeleda. Aga ometi me ju teame seda – omanikud ilmselt kohe küsivad selle kohta –, et nendesamade Natura alade kontekstis riik leidis küll võimaluse mitukümmend ametnikku tööle võtta, et hinnata mõjusid, et omanik saaks oma maad majandada. Selleks ressurss leiti. Aga kui on vaja kaaluda tõepoolest vahetusvõimalusi … See vahetuse mõte on ka tegelikult tulnud KAHOS-est, mis tegelikult oma käsitluses räägib asendamisest – sellest, et on võimalik asendada üks maatükk teisega –, kui sinna pannakse peale sellised piirangud, et selle majandamine sellisel kujul enam ei ole võimalik. Strateegilises võtmes on see tegelikult ülioluline küsimus. Selleks, et edasi minna, on vaja võtta vastuolusid maha. Äkki kommenteerite veel seda valdkonda?

Aitäh! Nojah, ma arvan, et eks seda võib arutada ühte- või teistpidi. Ajaloolises mõttes on maadevahetus Eestis muidugi nii kauaks, ma arvan, kui vähemalt minu põlvkond poliitikas toimetab ja võib-olla ka järgmine põlvkond, saanud teatava märgi külge sellest, mis on toimunud. Sest see maadevahetus ei olnud mitte Mati ja Maali maadevahetus, vaid osutus ikkagi osavamate inimeste toimetamiseks ja mitte just nende eesmärkide huvides, milleks ta algselt võis olla loodud, nagu küsija isegi kirjeldas, et hüvitada seda piirangut, vähendada vastuolu piirangu ja piirangu talumise vahel. 

Ühiskonnas on vahepeal kokku lepitud selles, et me püüame maksta esiteks talumistasusid või neidsamu hüvitisi selle talumise eest. Ja siin, nagu ma ütlesin, mina olen päri: tõepoolest, kui tuleb midagi taluda, siis tuleb selle eest ka maksta. Ainukene probleem siin on eelarve võime või ÜPP-st saadav raha selle jaoks. Seda esiteks. Siin ei ole vastuolu. 

Ja ütleme nii, et mis puudutab maade ja piirangute ja rangemate piirangute hüvitamist, siis varem oli see tõepoolest mõneti aktuaalsem, sest keegi ei tahtnud müüa, kuna pakutav hind oli väike, aga nüüd me oleme seda kordades tõstnud. Tegelikult eelmisel aastal osteti umbes 5 miljoni eest maid. Seda on sisuliselt juba rohkem kui viimase nelja-viie aasta jooksul enne. Sel aastal on see juba 10 miljonit ja tõenäoliselt tõuseb veel. Sinna arvestatakse ka metsa hind sisse ja nii edasi. Nii et me oleme püüdnud vähemalt selle regulatsiooni baasil, mida me saame teha, pakkuda ühiskonnale võimalust nende piirangute talumise puhul saada ka õiglast hüvitist. See on tegelikult selle regulatsiooni baasil, mida me oleme teha saanud. 

Ja see jutt, et kuhugi on ametnikke juurde võetud – kahjuks praegu on uus suunis: neid tuleb vähendada. Nii et see on see plaan.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Härra minister! Teie jutt on väga vastuoluline. Erametsamaid ei saa vahetada, kuid Rail Balticu puhul seda ju ometigi tehakse. Aga küsin muud. Sattusin üks päev kuulama Kuku raadiot. Seal ühes saates üks teie [ministeeriumi] osakonnajuhataja, keegi naisterahvas, kelle nime ma ei mäleta – aga see polegi ehk oluline –, rääkis sellest, kuidas nüüd tuleb põllumeestel hakata üle ujutama kuivendatud maid. Ja küsimuse peale, mida vaesed põllumehed ette peavad võtma ja kust nad elatist saavad, oli tal suurepärane ettepanek: hakaku kasvatama hundinuiasid, saavad biomassi. Ja minu küsimus teile, hea minister, on see: miks te selliste hullumeelsete kliimafanaatikutega enda ministeeriumit mehitate?

Aitäh! Kuna ma ei tea, kellest jutt käib, ei ole ka näinud seda teksti ega tea, kellele viidatakse, aga veidi kahtlen, et meil töötab hullumeelseid, ma rohkem vastata ei oskagi.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Meie majanduse, Eesti majanduse üks probleeme on see, et kui energia hinnad olid väga kõrged, siis me ei suutnud toetada energiamahukaid ettevõtteid, kes tihtipeale meie ressurssi ümber töötlevad ja seda väärindavad. Kuidas te suhtute sellesse mõttesse, et äkki peaks kas või natuke sellest taastuvenergia tasust või CO‑kvoodist nagu motiveerimiseks tagasi investeerima nendesse ettevõtetesse läbi mingi projektivooru või taotluse, selleks et pisutki seda ettevõtluskeskkonda paremana näidata, seni kuni meil see odavam elekter päriselt kohale jõuab?

Aitäh! Esiteks, see odav elekter muidugi, olgu öeldud, on juba praktikas kohale jõudmas. Sellest saab teha dramaatilise pealkirja "Öösiti tuleb osta kallist energiat" ja saab teha ka pealkirja, nagu tegi Postimees, et "Keskmine elektri hind läheb alla". Iga väljaanne valib ise, millest ta teada annab. Ilmselt see, kes teeb loo selle kohta, hästi dramaatiliselt, et öösiti tuleb osta kallist energiat, muretseb äärmiselt palju energiakasutuse pärast ja tahab kõigile inimestele teada anda, et nad peaksid vähem energiat kasutama. Muud ma ei saa oletada, sest vaevalt et keegi on kliimapoliitika ja puhta energia vastu. 

Aga, jah, tõepoolest, selles kliimakindlas majanduses on ka seesama plaan olemas, mida te kirjeldate, et 30% riigi CO₂ müügist saadavatest vahenditest suunatakse erasektori investeeringuteks, tehnoloogia ja energia investeeringutesse, ja 25% riigihangetest sisaldavad aastaks 2030 ühe hindamiskriteeriumina CO₂ heidet. Neid samme juba astutakse ja see on plaan.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ma täpsustan korra seda hästi kaitse all oleva maaosa suurust, see 30%, millest siin juttu on olnud. Kuidas sellega siis on – kas meil on plaan Eesti maismaa territooriumist 30% võtta hästi kaitse alla või on seal lisaks ka mereala? Ma saan aru, et Euroopa Liidus käib jutt sellest, et tahetakse liikmesriikide üleselt võtta kaitse alla 30% nii maismaast kui ka merealadest, ja seda mitte iga liikmesriigi põhiselt, vaid kõikides liikmesriikides. Mulle tundub, et see tekitab umbes samasuguse äri, nagu CO₂-kvoodiga käib. Aga oskad sa öelda, kuidas see Eestis plaanitud on – kas me räägime ainult maismaast selle 30% puhul või on seal mereala sees? Või on merealal veel mingisugune teine protsent, mida kaitse alla võtta?

Aitäh! Tänane debatt siin on käinud ju maismaa teemal, sest me oleme rääkinud metsandusest ja maakasutusest. Sisuliselt on meil praegu – see on võib-olla suhteliselt vabalt öeldud, aga ma ütleksin nii – umbes 28% juba erinevate piirangutega kaetud, see tähendab umbes 2% piirangute lisandumist. See on avalikult teada fakt ja seda on ka kirjeldatud. Maismaast, Eesti territooriumist 30%, see ei ole muutuv eesmärk. Mere puhul seda debatti, ma saan aru, peetakse kuskil, aga meil täna selle kohta mingeid otsuseid ega teateid ei ole.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Saaremaale on planeeritud meretuulepark – Kliimaministeerium tegeleb sellega – ja selleks, et seda energiat sealt kuhugile saaks viia, on planeerimisel uus Eesti-Läti ühendus. Seda kavatsetakse viia läbi terve Saaremaa ja Muhumaa ja selleks tuleb [metsa] maha raiuda vähemalt 80 meetri laiune [ala], tuleb turvatsoon teha, et seda elektriliini sinna vedada. Kas te olete kursis, kui palju, mitu tuhat hektarit metsa tuleb selle jaoks maha raiuda? Ja kui palju jääb CO₂ sidumata tänu sellele?

Aitäh! Selle planeeringu endaga tegeleb siiski Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Saarlane Madis Kallas tõi selle ka valitsusse ja ma olen kindel, et me saame teile täpsema info saata. Ma ei usu, et keegi kujutab ette, et ongi nii, nagu ajakirjanduses kirjutati pealkirjana, et Hiiumaa jagu metsa tuleb selleks raiuda. See ei oleks adekvaatne plaan.

Austatud minister! Ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd on võimalus avada läbirääkimised, sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad, samuti on oodatud kõnelema Vabariigi Valitsuse liikmed, kui keegi soovib sõna võtta, ja õiguskantsler. Soove on, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Tiit Marani. Palun!

Aitäh, auväärt aseesimees! Auväärt kliimaminister! Auväärt rahvasaadikud! Oli väga huvitav kuulamine, mina sain sellest kõigest ülevaate juba teist korda. On näha, et areng on olnud väga huvitav, on tehtud väga palju vajalikke [otsuseid selle nimel, et] meie ühiskond saaks toimida keskkonnasäästlikult. Aga vaatamata sellele tekkisid mul seda ettekannet kuulates ja neid slaide vaadates mõningad küsitavused, mida ma tahaksin praegu teiega jagada. 

Aga enne seda loen siiski ette põhiseadusest kaks punkti. Põhiseaduse § 5 ütleb: "Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult." Ja § 53 ütleb: "Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud."

Lisaks, säästva arengu seadus, mis esmaselt on vastu võetud 1995. aastal ja mille viimane redaktsioon on aastast 2017, selle § 3 "Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused" teine punkt ütleb: "Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust." Ja [kolmas] punkt ütleb: "[Loodus]keskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded." Ja siin ei määratleta, milline majandustegevus, seega tähendab see, et siia alla käib igasugune majandustegevus. Las see jääb saatma meid selles, mida ma järgnevalt proovin rääkida. 

Võtan aluseks needsamad teemad, mida käsitles auväärt kliimaminister, ja tulen esimesena kliimakindla majanduse seaduse juurde. Ma pean tunnistama, et seaduse selline nimetus nagu kliimakindla majanduse seadus, mis ootamatult välja ilmus, oli mulle suur üllatus, sest varasemalt räägiti ikkagi kliimaseadusest, mis oma haardelt on märkimisväärselt laiem. See tähendab tegelikult, et praegune eesmärgi püstitus on läinud palju kitsamaks. Sisuliselt tähendab see ühe uuetüübilise majanduse arengu jõulist läbisurumist, mis on vajalik, ja vanatüübilise majanduse taandarenemist, mis on ka vajalik. Aga kuskilt siit jääb välja inimene, kohalik kogukond ja nende toimetulemine. Siin on, mulle tundub, isegi teatav vastuolu säästva arengu seadusega, mille järgi igasugune tegevus peab keskkonda säästma. 

Paratamatult tekib mul siin ka selline kiuslik küsimus – ma loodan, et sisuliselt vale –, et kui me ei räägi enam mitte kliimaseadusest, vaid räägime kliimakindla majanduse seadusest, siis millisest ministeeriumist me räägime. Kas me räägime Kliimaministeeriumist laiemas mõistes või kliimakindla majanduse ministeeriumist? Kui viimane on õige, siis kuhu jääb see keskkonna alalhoiu aspekt, mis peaks majanduse arengut tasakaalustama, nii et meie keskkond säilib? Ma arvan, et see on oluline küsimus. 

Nüüd, kui ma tulen energeetika juurde, siis see punkt minu arvates on äärmiselt hästi läbi kaalutud, läbi mõeldud. Ainukene küsimus, mis mul jääb, on see: kui palju me saame energeetikat arendada, arvestades, et kui aastas kasvab 2% energeetika, siis ta kahekordistub 35 aastaga? Paratamatult tekib ühel hetkel meil ka taastuvenergia puhul väga tugev vastuolu meie keskkonna võimekusega. 

Edasi loodushoiu ja kliimakindluse juurde. Ma pean tunnistama, et mõningad punktid tundusid mulle seal üsna loosunglikud. Näiteks, loodusrikkus on hoitud, kahjustatud elupaikade ja kehvas seisus liikide seisund paraneb, looduskaitse rahastus on kasvanud – kui palju, ei tea –, elurikkuse strateegia ja looduse taastamise kava. Need on toodud punktidena. 

Aga tuleksin põhiliselt selle 30% juurde, mis on hästi kaitstud. Mis tähendab hästi kaitstud? Seda saab nii mitmet moodi ... 

Palun aega juurde. 

Kui palju soovite?

Kolm minutit.

Palun!

Seda saab väga mitut moodi täiendada ja sisustada, nii et jääb lahtiseks, mis selle all mõeldakse. Eriti kui sinna juurde plaanitakse tuua kalda- ja rannakaitsevöönd, mis oma olemuselt on äärmiselt pehme kaitserežiimiga. Ja teine küsimus on 70% kohta. Mis on see 70%? Kas seal ei ole üldse mingisugust piirangut või on seal mingid piirangud olemas? Sest tegelikult säästlikult peaksime me ju igal pool toimima, ka loodushoiu mõttes. Nii et tekib küsimusi. 

Metsanduse poole pealt ma leidsin ääretult palju positiivset, aga seal oli üks punkt, mis tegi mind murelikuks, nimelt kiirekasvuliste puiduistandike regulatsioon. Kui palju me neid plaanime teha? Mis nad endast kujutavad? Sest peab arvestama, et kui meil on istandused, sisuliselt tähendavad need rohekõrbeid, kus ei ole elurikkusel üldse kohta. Ja ma arvan, et mitte päris asjakohatu ei ole võrdlus õlipalmiistandustega troopikas. Mida see tegelikult tähendab? Kui me sealt võtame täielikult ära elurikkuse meie keskkonnas, siis mil määral ja kuidas me seda kompenseerime? 

Maavarad. Siin jäi mulle samamoodi silma teatud ettevalmistamine fosforiidivarude kaevandamiseks, mida on teatavasti tarvis ju meil eelkõige industriaalse põllumajanduse arendamisel. Aga iroonia on selles, et üle poole fosforiväetistest tegelikult jookseb meil merre mööda jõgesid. Ja tänu sellele, et me neid väetisi paneme, väheneb CO₂ sidumise võime põllumajandusmaastikul. Aga mis veelgi hullem, meie madalad merekeskkonnad, mis on väga head CO₂ sidujad, tegelikult paremad kui mets, just selle tõttu, et nad on halvas olukorras, seda tegelikult ei tee. Nii et sellisel viisil me tegelikult ei aitaks kaasa mitte taastava põllumajanduse arengule, vaid millelegi muule.

Räägiksin korra veel merendusest ja veemajandusest. Seal on selline punkt nagu strateegia põudade vastu ja valmisolek üleujutusteks. Kui selle all mõeldakse maaparanduse põhimõtete ümbermõtestamist, siis on see ülimalt oluline. Aga kuskil siin on minu arust jäänud puudu see, mis puudutab Läänemere kehva veekvaliteedi parandamist. Ja need põhjused ei ole mitte meres, vaid on maismaal: seesama kuivendus ja praegune viis, kuidas me väetisi paneme. Kuidas sellega neid asju lahendada? See küsimus on minul [vastuseta] jäänud. 

Nii et lõppkokkuvõtteks, kui me vaatame neid tegevusi, siis on seal ääretult palju positiivset, head ja vajalikku, aga mulle tundub, et suurem pilt jääb justkui varjule. Kindlasti on siin puudu inimene ja kogukond oma keskkonna osana. Aitäh!

Hea ettekandja, ma väga tänan teid. Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hanah Lahe. Palun! (Hanah Lahe palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Austatud istungi juhataja! Hea kliimaminister! Head kuulajad! Räägin lühidalt nii Eesti kliimapoliitika sihtidest kui ka valmivast kliimaseadusest. Ootus valmivale kliimaseadusele on ju see, et leitaks tasakaal keskkonnahoiu, kliimamuutuste pidurdamise ja majanduse edukuse vahel. Me peame leidma võimaluse rakendada rohereformid majanduse konkurentsivõime kasvatamise vankri ette. See on muide ka üks Euroopa Liidu roheleppe alustest.

Väga oluline on siinkohal mainida just majanduse osas ka ringmajandust, sest see on võimalus, kuidas kujundada majandus ümber selliselt, et majanduskasv ei sõltuks enam esmase toorme kasutamisest. Nagu mainis ka kliimaminister, jäätmed ei ole prügi, vaid ressurss. 

Kliimaseadusest tulenevad muutused tähendavad meie riigile ka suuremat julgeolekut, olgu infrastruktuuride, energeetika või põllumajanduse mõttes, sest kliimamuutustega mittetegelemine toob kaasa palju majanduskahju. Väga oluline on ka märkida, et kliimaseadus toob kaasa õigusselguse. Esiteks määratleme seaduses kliimaneutraalsuse eesmärgi, aga lisaks sellele sektorite konkreetsed kohustused emissioonide vähendamiseks, need annavad ettevõtjatele suuna edasiseks toimetamiseks. Saastamise vähendamine, uuele tehnoloogiale üleminek ja selged reeglid omakorda tagavad Eestis puhta ja hoitud looduse ning ka võimaluse elurikkust suurendada ja taastada.

Fossiilkütustele toetumine energeetikas tähendab julgeolekuriski ning see ei ole ka pikas plaanis jätkusuutlik. Seega ei ole realistlik ega mõistlik vastandada omavahel julgeolekupoliitikat ja kliimapoliitikat, kuna need on omavahel väga tihedalt seotud. Kliimaseadus sätestabki fossiilkütustest järkjärguliseks loobumiseks etapid. Üleminek taastuvenergiale loob ruumi ka uute tööstuste arenguks. Puhas ja soodsama hinnaga energia vähendab ka emissioone ning tõstab majanduse konkurentsi- ja ekspordivõimet. Kõige selle tulemusena tagame parema elukeskkonna ja toimetuleku inimestele. Kliimapoliitika on väga praktilise mõjuga. Eesti rohereformide näitel paranevad ühistranspordivõimalused, linnaruum saab paremini planeeritud ja uueneb tehnoloogia, mis edaspidi ka saastab vähem.

Kui juba rääkida praktikast, tuleb rääkida ka rahast. Roheenergia tootmise kiirendamiseks ja soodustamiseks suurendame soodsa hinnaga puhta energia pakkumist ja selle eesmärgi täitmiseks on plaanis kokku investeerida umbes 155 miljonit eurot. Ringmajandusele üleminekuks ja loodusressursside väärindamiseks investeeritakse umbes 111 miljonit eurot. Elamute renoveerimiseks ja energiasäästlike küttesüsteemide kasutuselevõtuks investeeritakse 160 miljonit eurot. Raudtee elektrifitseerimise jätkamiseks suurendame selle rahastust 54 miljoni euro [võrra]. Neid arve on mul siin kõnes veel väga palju kirjas, aga ma arvan, et ma kõiki neid üle ei käi. Ka minister mainis mõningaid investeeringuid.

Aga ma tahaksin lõpetuseks öelda seda, et eile olin koos ühel debatil koos EKRE esindajaga ja kuulsin nende kliimapoliitika retoorikas sellist uut varianti: kliimamuutused ei ole seotud mitte inimtegevusega, vaid hoopis kosmilise kiirguse või millegi niisugusega. Samas, üleeilsel debatil väitis üks teine EKRE esindaja, et kliimamuutuste põhjus on hoopis vulkaanide tegevus. 

Mida ma tahan öelda? Kindlasti on kõik valitsuserakonnad valmis nii EKRE-le kui ka teistele erakondadele kliimamuutuste päris põhjusi selgitama ja sellest lähtuvalt ka leidma koostöökohti, sest ma olen kindel, et kliima- ja keskkonnapoliitikas on võimalik kõikidel erakondadel leida ühisosa. 

Kui küsida kliimamuutusi eitavatelt poliitikutelt kolm küsimust – esiteks, kas teid huvitab puhas loodus; teiseks, kas teid huvitab hea elukeskkond; ja kolmandaks, kas teid huvitab tulevaste põlvede elukvaliteet –, siis vastavad nad jah. Mul on hea uudis: nii kliimapoliitika laiemalt kui ka Eestis tehtavad rohereformid ja eeldatavalt järgmisel aastal jõustuv kliimaseadus nende varem mainitud küsimustega tegelebki. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Igor Taro. Palun! Teised fraktsiooniesindajad, teie saate ennast valmis panna ja minister saab kaaluda, kas soovib tulla või ei soovi. Palun! (Igor Taro annab juhatajale teada, et ta teeb lühidalt.) Teete lühidalt? Ahah! Kui alla viie minuti, siis seda minule ei pea ütlema.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Minister! Eesti 200 toetab alati pikka plaani, mis on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Selles mõttes soovin kindlasti tunnustada Kliimaministeeriumit nende pingutuste eest, mis on tehtud kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse kokkupanekul. 

Erinevalt siin mõnest kolleegist avaldaks ministeeriumi semiootikutele kiitust, et nad seda seaduse nime kohendasid, kuna just nimelt inimeste toimetulek ja majanduslik olukord on olnud viimasel ajal väga suures fookuses ja see on olnud väga suur mure terves ühiskonnas. Seetõttu on mõistlik teatud selliste märgiliste nimetustega anda ühiskonnale sõnum selle kohta, mida see raamseadus hakkab reguleerima ja mille nimel on see loodud. See on tegelikkuses loodud selleks, et anda meie inimestele, meie ettevõtetele kindlust tuleviku suhtes ja kindlust ka selles suhtes, et pikas plaanis peaksid Eesti ja Euroopa Liit väljuma globaalsest konkurentsivõitlusest tugevamana, kui nad enne olid. 

Siin võib kliimamõjude ja keskkonnaprobleemide kohta erinevaid arvamusi olla, aga paraku kõik märgid näitavad, et lähikümnenditel peavad nende väljakutsetega tegelema kõik riigid kõikides maailmajagudes. Seda on juba praegu kohati näha väga teravalt. See tähendab, et kui meie oleme nende riikide seas, kes innovaatilise tehnoloogia kasutusele võtavad ja seda eest veavad, siis on meie tulevik globaalses konkurentsivõimes helgem ja me oleme tulevikus nende ühiskondade seas, kes oma heaolu kiiremini ja rohkem kasvatavad. 

Kõik see on väga tihedas seoses Eesti 200 selle strateegia "Eesti 2035" osaga, mis puudutab majandust, majanduse kasvu. Me oleme Riigikogus ju ka varasematel aruteludel korduvalt kuulnud ja tõdenud seda, et ilma energia tootmise suurendamiseta ja ilma energia tootmiseta ei ole võimalik inimeste heaolu suurendada. Nii et selles mõttes on kõik need sammud, mis me oleme ette võtnud taastuvenergeetika vallas, toetanud seda majanduslikku ambitsiooni kasvatada Eesti majandus aastaks 2035 kahekordseks. Ilma selleta ei oleks see lihtsalt võimalik. 

Teine asi on see, et kõik kindlasti mäletavad, millist jõhkrat ja üle mõistuse hinda on Eesti pered maksnud elektrienergia eest eelnevatel aastatel. Ka selle ärahoidmine on võimalik ainult nii, et me tegeleme taastuvenergeetika võimsuste juurde loomisega. Taastuvenergeetika on kõige kiirem viis elektrienergia tootmist käesoleval kümnendil suurendada ja sealt edasi me peame mõtlema veel pikemale plaanile. Selleks on ka siin keskkonnakomisjoni eestvõttel olnud tuumadebatt Riigikogu suures saalis ja see debatt jätkub meil kindlasti nii keskkonnakomisjoni kui majanduskomisjoni koosseisus. 

Palun kolm minutit juurde.

Palun! 

Meil on juba menetluses tuumaenergia raamistiku otsuse eelnõu. Just nimelt selle eelnõu menetluse käigus toimuvad meil arutelud nii energiaturu kui ka looduskaitse-, keskkonnaküsimuste üle. 

Aga järgmine valdkond, mille üle siin debatti täna peeti ja mille kohta küsiti ja mis on väga selgelt kliimastrateegiaga seotud, on metsandus. Kõik, kes vähegi hoolivad metsandusest, Eesti metsanduse tulevikust ja metsaomanike heast käekäigust, peaksid küll olema keskkonnasõbraliku majanduse suhtes väga positiivselt meelestatud, sest metsanduses toimuvad muutused võimaldavadki meil liikuda suurema lisandväärtuse poole ja see tähendabki suuremat tulu metsaomanikele. Just nimelt kliimaeesmärkide täitmine on see, mis sunnib meid tegelema rohkem puidukeemia, biomajanduse ja uute tootmisviisidega, mis on tehnoloogiliselt keerulisemad, annavad kindlasti selle tooraine eest rohkem tulu ja jätavad rohkem tulu meie majandusse. 

Veel üks oluline teema on see, mis puudutab renoveerimist. Tegelikkuses, kui keegi küsib, miks on vaja nii-öelda roheüleminekuga tegeleda ja kuidas see meie ettevõtteid mõjutab, siis siin on ju konkreetsed näited. Aprillikuus avatud eramajade renoveerimise meede toob Eesti majandusse 28 miljonit eurot ja seda mitte mingisugustele suurtele ettevõtetele, vaid väikestele, kohalikele ehitusfirmadele, kes saavad võimaluse renoveerida eramuid üle Eesti energiatõhusamaks. Sealt tulevad ehitajate palgad, projekteerijate palgad, see on teenuste suurendamine maapiirkondades ja nii edasi. Sinna lisandub sel aastal, kui ma ei eksi, üle 100 miljoni korteriühistute renoveerimismeetmesse. Juba on otsustatud üle 300 miljoni toetusraha renoveerimise valdkonnas. Ja kokku ulatub see suurusjärk lähikümnendil ilmselt kuhugi miljardi kanti. See tuleb tegelikult Eesti majandusse ja Eesti ettevõtete toetuseks ja selle eest tehakse ka teaduse arendust selles valdkonnas, et leida uusi ja innovaatilisi lahendusi. 

Kindlasti ei saa ära unustada transporti. Seesama Rail Baltic, mis tagab meile paremad ühendused, mis tagab transpordi elektrifitseerimise, maanteetranspordi tiheduse vähendamise, mis aitab meil liikuda kombineerituma ja keskkonnasäästlikuma transpordi poole, on äärmiselt vajalik investeering. Ja kindlasti on tähtsad kõik need suunad, millega tegeldakse Euroopa tasandil, nii lennuliiklus kui ka meretransport. Selles mõttes on see strateegia edumeelne ja tagab meile pikas plaanis palju parema konkurentsivõime. Nii et Eesti 200 on positiivselt meelestatud. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun teid! (Arvo Aller palub lisaaega.) Panen kolm juurde, siis on kokku kaheksa minutit. Palun!

Just. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me räägime siin praegu "Eesti 2035" arengustrateegiast ja Kliimaministeeriumi all olevatest tegevustest. Ega me siit eriti teada ei saanud, mis sealt strateegiast hakkab tulema. Toodi meie ette ilusad numbrid ja põhirõhk läks uue nimetusega kliimakindla majanduse seaduse tutvustamisele. Kui ma ministrilt küsisin, kust tuleb siin loodushoiu ja kliimakindluse all see 30%, siis põhimõtteliselt ma sain aru, et see on metsamaa. "Eesti 2035" arengustrateegiast ma neid numbreid ei leidnud, ma ei näinud, et seal oleks 30% üles pandud. Spekuleeritakse mingite numbritega 28%, et 2% paneme juurde, see on ainult 2%. Selle 28% sees pidid olema ka kaldakaitsevööndid, samas rohevõrgustikualasid seal sees ei ole. Teadmata on see, kuidas seda hakatakse arvestama, on ta riigisiseselt, üleeuroopaliselt või kuidas iganes. See on kõik selgusetu.

Metsanduse all on ilus punkt, et töötame looduskaitsepiirangute hüvitamise ajakohastamisega, ehk me räägime siin kaitsealustest metsadest, mida on 467 000 hektarit. Ministri lahendus oli selline, et võtame selle ÜPP‑st. See ÜPP lahtiseletatult on ühise põllumajanduspoliitika rahastamine. Kui me räägime põllumajanduspoliitikast, siis see on üldse regionaalministri haldusalas. Ja juba praegu tuleb suur osa Natura kaitsealuste metsade toetusest ÜPP‑st. Loomulikult on kõige parem ajada käsi teise ministeeriumi rahakotti. 

Nii et kaitsealuste metsade juurdevõtmine tähendab seda, et jälle minnakse eraomandi kallale. Aga mets võetakse kaitse alla eraomanikult, kui ta on majandanud seda korrapäraselt, aastapikkuselt ja isegi aastasadu on metsa hoitud ja nüüd otsustab üks ministeerium, et see mets on vaja võtta kaitse alla, ja see võetakse omaniku käest ära ilma lahendust pakkumata. Samal ajal väidetakse, et maadevahetus on hästi bürokraatlik, omal ajal saanud sellise teistmoodi varjundi juurde, ja kardetakse, et võivad tekkida pahatahtlikud vahetused. Aga omanikule tuleb vastu tulla ja leida kas või osaline lahendus.

Maavaradest. Selle ploki puhul jääb mulle vägisi mulje, et valmistatakse ette fosforiidi kaevandamist. Siin on ka ilusti välja toodud keskkonnasäästlik ja maksimaalse lisandväärtusega kaevandamine, mitte kaevandamise ettevalmistamine või uuringud. Juba on kindlas kõneviisis "kaevandamine". Nii et kõik need läbirääkimised nende uuringute tegemise ajal on selline näitemäng, sest sisuliselt minnakse juba kaevandama Eestile olulist maavara.

Taristu osas on raudtee, lennuliiklus, rongid ja elektrifitseerimine. Siin valitseva partei kliimaentusiast ütles, et varsti hakkame kõik linnades jalgsi käima ja jalgrattaga sõitma, see on ka üks rohe-eesmärke. Ja selleks on ka tuleviku automaks tehtud, et kõik jala käiksid. Aga siin pole teedeehitusest mitte sõnagi. On ainult 2030 TEN‑T põhivõrgu liiklusohutus ja keskkonnanõuded. Uute teede rajamist siin ei ole, on ta Via Baltica, on ta Tallinna–Narva suund, ehk teedeehituse kohta pole sõnaga. Liiklusohutus võib nii aga halveneda. Teedeehitus peaks olema üks olulisi asju.

Järgmisena vaatame 2035. aasta planeeringuid. Renoveerimine. Ma olen juba mitu korda ka siit puldist öelnud: kuna ma saan aru, on tegemist on kortermajade ja elamute rekonstrueerimisega, ja kuna nad on ehitusseadustiku alused tegevused ja ehitusloa alused tegevused, siis ma vaatasin ehitusseadustikku ja otsisin, mis seal antakse vasteks sõnale "renoveerimine". Ehitusseadustikus sellist sõna nagu "renoveerimine" ei ole olemas. Minu jaoks on arusaamatu, mis asi on renoveerimine. Ja kui me räägime siin rekonstrueerimisest, siis see tähendab ehitusloa taotlemist, ehitusprojekte, kõik on ilusad summad, kuid samas on selge, et korterelamutele, vähemalt Ida-Virumaal küll, käib see on üle jõu, mis iganes, 60–70%‑lise toetusega. Aga ärme unustame seda, et käibemaks ei ole toetusabikõlbulik. Ehk kui sa võtad ilma käibemaksuta summa, sellele saad toetuse, siis käibemaksuosa tuleb igal korteriühistul ja igal väikeelamu omanikul leida omavahenditest, mis kogu renoveerimise või rekonstrueerimise juures toob automaatselt lisakulu 22%, ilma et sa selle peale oleksid mõelnud.

No jäätmereform. Jälle ilusad loosungid. Praeguse kolme kasti asemel tuleb võib-olla viis kasti panna välja. Enne sõitis kolm autot, nüüd sõidab viis autot. Autod väiksemaks ei lähe. Me näitame siin, et oleme hästi rohelised, sorteerime, aga samas paneme autod käima nõndanimetatud tihedama sagedusega. Selle kohta saab ka öelda, et see on täiesti näiline tegevus.

Üldiselt see kavandatav kliimakindla majanduse seadus toob väga palju piiranguid. Ja öeldakse küll – siin oli ka eelnevates sõnavõttudes sellest juttu –, et rohereform või rohepööre on võimalus, aga me ei tohi seda võimalust kasutada, sest niipea, kui me seda võimalust kasutame, on see meile kohustus. See on automaatselt kohustus ja see kohustus tuleb siis meile kõigile.

Kaitsealadest veel. Siin oli juttu, et merealadel kaitsealuseid ei tehta, kuid merenduses ja veemajanduses on ikkagi eesmärk kaitsealasid laiendada. Vesikonna veealad lähevad samuti kaitse alla, samas on teadmata, mis tingimustel, kas need lähevad sinna tuulikute ümber või tuulikute lähedale, seda me ei tea.

No kokku võttes võib öelda, et kliimaministri kohustuslik ülevaade arengustrateegia eesmärkidest 2035 sai käsitletud. Samas ühtegi sellist otsest rõõmusõnumit rahvale ei ole, [ei ole ka teada,] kuhupoole me liigume. Lähtuvalt sellest ei oskagi midagi öelda. Ütleme, et linnuke on kirjas ja töö on tehtud. Aitäh!

Aitäh. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun!

Oi-oi, oi-oi, oi-oi, oi-oi! Kuulasin seda härra Michali ettekannet. Ja minu küsimus on see: kõikide nende piirangute, täiendavate koormiste, uute maksude keskkonnas kes kaitseb Eesti koduomanikke, kes kaitseb Eesti metsaomanikke, maaomanikke, kes kaitseb Eesti ettevõtjaid? Isamaa kaitseb praeguses olukorras. Reformierakond on selgelt läinud välja vasakpoolsele täiendavate piirangute ja maksude poliitikale, mida hellitlevalt võiks selle ettekande loogikas nimetada pealkirjaga "Kliimasotsialism". Kogu lugupidamise juures, härra Michal. Ma tean, et see kriitika on teile valus, kuid ma püüan mõningates elementides osundada objektiivsetele vajakajäämistele. 

See teemade ring, mida ettekandes puudutati, oli väga avar. Kuid kui me hakkame võtma temaatilisi slaide ja vaatama seda, millised on orwellilikud pealkirjad nendes slaidides, siis sisusse süvenedes me näeme ainult ühte asja: täiendavad hinnatõusud, täiendavad koormised. Võtame kõigepealt veereformi, mida hellitavalt nii nimetatakse, et hoida ära vee hinna tõus. See ei vasta ju tõele, see orwellilik formuleering. Tegelikkuses me teame, et Kliimaministeerium on ette valmistamas seda reformi, mis toob kaasa vee hinna tõusu, nagu on ka avalikkusele teada antud.

Jäätmed. Jäätmereformi puhul on nii, et jäätmeseaduse muudatus, mis on esitatud parlamendile menetlemiseks, toob tarbijatele uusi koormisi kümnete miljonite eurode ulatuses aastas. 

Küsimus, mis puudutab teemade ringi, mis on seotud kliimaseadusega. Selline käsitlus sektoriaalsetest piirangutest ja ettekujutus, et see toob kaasa majanduse võimestamist, on täiesti äraspidine. Majandust võimestab vabadus, tehnoloogianeutraalsus, võimalus liikuda turu loogikas. Aga te olete asunud täpselt äraspidisele dünaamikale, nii nagu on näha kliimaseaduse menetlemisest, nendest töörühmadest ja tegelikkuses ka sellest võrdlemisi eufemiseeritud kliimaseaduse esialgsest visioonist, mida te olete avalikkusele tutvustanud. Murelikud ettevõtlusorganisatsioonid ja tarbijate organisatsioonid aga küsivad – ja õigusega küsivad –, miks selline ebakindlus. 

Põhiküsimus, härra Michal, on see. Ma annaksin teile ühe võimaluse ja ma loodan, et te kasutate seda, mul oleks selle üle väga hea meel. Tulge pärast mind siia parlamendi pulti ja öelge, kui palju maksab see kliimaseadus ja kes selle kinni maksab. Hämmastusega ma loen seda, et alles pärast seaduse väljatöötamist – liigutakse niipidi, et nii-öelda vanker kavatsetakse panna hobuse ette – tuleb tegelikult sisuline mõjuanalüüs. Me liigume pimeduses. Ja ma arvan, et see ei ole mõistlik lähenemisnurk. Nii et mul on palve, härra Michal, et te tuleksite ja annaksite Riigikogu puldist edasi valitsuse selge visiooni. Palju maksab Eesti ühiskonnale see kliimaseaduse jõustamine, kogumis? Teiseks, palju maksab see jäätmereform, palju maksab see veereform? 

Ja lõpetuseks, teate, hämmastav on lugeda seda slaidi, mis puudutab mingeid veksleid taristu valdkonnas. Kui me võtame lahti selle, mis on sõna, väga kaunis, ja me võtame lahti teo, siis tegelikkuses me näeme sisuliselt likvideeritud teetaristu investeeringuid käesoleva aasta eelarves. 

Nii et valitsuse majandus- ja rahanduspoliitika on kehv. See on reaalsus. Ja võib-olla sellesse härra Michal tegelikult oma valitsemisalas õigupoolest palju sekkuda ei saagi – ma tahan talle õigust anda selles loogikas. Kuid praegu, kui ma vaatan sellesse sektorisse, mis kuulub teie pädevusalasse, siis me liigume vastupidiselt. Ma loen siin lehekülgede kaupa ... 

Soovite lisaaega? 

Võtaksin kolm minutit.

Palun! Kolm minutit. 

Ma näen tegelikkuses lehekülgede kaupa elemente nendes poliitikasuundades, mis on teie pädevusalas, mille eesmärk on uued hinnatõusud, uued koormised ja uued täiendavad regulatsioonid. Ma arvan, et see ei ole nii-öelda lähtenurgana, kui me kõneleme nii pikast perspektiivist nagu Eesti 2035, asjakohane perspektiiv. Ma usun majandusvabadusse, ma usun sellesse, et meil peab olema turu loogikas kõige ökonoomsem lahendustee leitud. 

Siit ma jõuan tegelikkuses energeetika juurde, selle keskse teemade ringi juurde, kuidas energiajulgeoleku, meie varustuskindluse, aga mis on ka oluline, et meie inimeste toimetuleku ja majanduse toimetuleku huvides meil oleks konkurentsivõimeline elektri hind. Paraku tuleb tunnistada, et tervikkäsitlust ei ole valitsus senini olnud võimeline pakkuma. Olemas on üksikud, ühte energiatootmissektorit eelistavad otsused, mis lähevad maksma – Kliimaministeerium ju ise ei häbene seda teatada – sellises mahus, et me kõneleme siin miljardkategooriatest, ja see toob tarbijatele võimalikku täiendavat doteerivat koormust. 

Härra Michal! Ma ei taha olla liiga kriitiline. Ma näen, et te olete tegelikult oma ettekande kallal töötanud palju põhjalikumalt kui rahandusminister, kes kõneles oma 2035. aasta visioonis sellest, et kaks riigimaja on ehitatud – sellel ajal, kui meil valitseb totaalne korralagedus, eks ole, rahandusvaldkonnas. Siin on ju näha mitmeid huvitavaid mõtteid. Ja ma tahan siin ka teid tunnustada selle visiooni eest, et näiteks Riia–Tartu rong võiks 2035. aasta perspektiivis olla käivitatud ja lennuühenduste tagamine [on siin üks siht]. Nendes sektorites, ma arvan, ei ole see visioon sugugi mitte õbluke. See ei ole sugugi mitte õbluke! Aga ideoloogiline paatos on kahjuks minemas vales suunas, see on [vastupidine] sellele, mida eeldaksid praeguses kriitilises ebastabiilses olukorras meie majanduse ja meie inimeste toimetuleku huvid. 

Ärge looge ebakindlust, looge kindlustunnet! See on Isamaa meeskonna üks ja lühike, kuid sõbralik soovitus siit ametis olevale kliimaministrile. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Härra Reinsalu unustas mingi oma kirjavahetuse siia maha, ma annan selle teile, siis te saate selle härra Reinsalule edastada. Härra Reinsalu kaotas mingi paberi ära.

Nii. Mõned märkused. Mul on Urmas Reinsalust veidi kahju, sest mina mäletan aega, kui ta oli suuteline lugema kaugemale pealkirjadest, aga ilmselt ajaga on see talent veidi tuhmunud. Nimetada neid pealkirju orwellilikeks on ka üsna triviaalne ja kulunud väljend, kindlasti suudaks paremat. Kui [endal midagi pähe] ei tule, küsige teiste käest nõu, aitame. 

Tehnoloogianeutraalsus energeetikas – noh, ma Isamaa poliitikat tean. Olen korra isegi eksinud selle sõnastamisel: ütlesin, et Auvere 2 – selgus, et see oli kaks Auveret. Tõepoolest, Eesti rahvas vajaks seda karistust, mille nimi oleks kaks Auveret veel. See on see Isamaa poliitika, mida tahetakse pakkuda.

Energeetika terviklik käsitlus oli siin väga hästi välja joonistatud. Selle üle me oleme korduvalt debateerinud. Veelgi enam, kõik need ettevõtted, mis Eestisse tahavad investeerima tulla, küsivad nende investeeringute tegemise puhul: "Kas teil on piisavalt puhast energiat?" See on see, mida tegelikult vajab majandus, ettevõtlus ja Eesti järgmisse liigasse jõudmiseks.

Nii et minu soovitus küll oleks ka Isamaa ühendada lahti sellest EKRE light komplektist. Ma arvan, et Isamaa suudab paremat, ehk ka majanduse mõttes, ja majandus tänapäeval vaatab ikkagi kestlikuma majanduse ja loodusressursside poole. Veelgi enam, ma olen üllatunud, et konservatiivne maailmavaade, mida Isamaa justkui väidab ennast esindavat, ja EKRE-gi justkui väidab sama, käitub Eesti puhta looduse ressurssidega, justkui need oleks midagi kommipaberisugust, mida maha visata. Seda tulebki väärindada, sellest tulebki rohkem saada, see liiga peabki olema kõrgem, kus me oleme oma asjadega. Nii et seetõttu ma teinekord soovitan see ettekanne tervikuna ära kuulata, mitte ainult pealkirjadega tegeleda.

Nüüd, peegeldades teisi ettekanded või teisi sõnavõtte, härra Aller ütles kokkuvõttes ära, mida ta tegelikult ütlema tuli, ja see oli: polegi midagi öelda. Ainuke asi, millele ta selle "polegi mitte midagi öelda" käigus ei saanud hästi pihta: jutt 30%-st käib Eesti territooriumist. Hea meelega seda talle täpsustame juhuks, kui ta ei saanud sellele pihta. Teistele – Igor Tarole, kes ütles, et tegemist on pika plaaniga ja kes tegeleb tuumadebatiga, keskkonnakomisjon koos majanduskomisjoniga – ma tahan öelda aitäh, Hanah Lahele samamoodi investeeringute [tutvustamise] ja Tiit Maranile ka heade sõnade eest. Ja me kindlasti pingutame selle nimel, et kliimapoliitika ja majandus koos, kaasa arvatud julgeolek ja Eesti looduse hoidmine, annaks Eesti inimestele parima võimaliku tuleviku. Aitäh!

Aitäh! Vasturepliik Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Kahjuks on see olukord praegu sümptomaatiline. Mu palve kliimaministrile oli ju tegelikult see, et ta tuleks pulti konkreetses küsimuses, see tähendab seda, et [tal tulnuks] anda vastused selle kohta, kui palju tema kirjeldatud visioonid maksavad. Millegipärast on see valitsus asunud kartma reaalseid numbreid, ta opereerib juba mingisuguses muus kategoorias, mitte rahalises kategoorias. Palju maksab jäätmereform tarbijatele, kui palju maksab veereform tarbijatele ja palju maksab seesama kliimaseadus? Sellises visioonis, mis on välja töötatud, palju on selle kogumaksumus, kuidas see koormus jaotub? 

See ei ole küsimus mitte ökoloogiast, vaid küsimus on selles, kas me oleme võimelised langetama juhtimisotsuseid sellisena, et nad ei ole sellised, nagu ma ütlesin, et asetatakse justkui vanker hobuse ette. See on minimaalne hoolsus, kogu lugupidamise juures, mida valitsus peaks nende erinevate teemade käsitlemisel ilmutama. See kriitika ei puuduta sugugi mitte, härra Michal, teie valdkonda, vaid see on ennekõike sihitud riigi rahandus- ja majanduspoliitikaga opereerimise suunas. Isamaa seisab kindlasti puhta looduse, aga ka Eesti rahvuslike huvide, meie majanduse konkurentsivõime ja meie inimeste toimetuleku eest. Neid asju ei ole võimalik, nagu teie sooviksite, vastandada. Normaalses ühiskonnas peab valitsema teatav harmoonia. Selle poole me pürgime. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma tänan kliimaministrit ja ministeeriumi selle "Eesti 2035" ettekande eest. Ma tänan Riigikogu liikmeid siin debatis osalemise eest, küsimuste eest. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta, seega on kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. 

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 308 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Tegemist on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise eelnõu 308 teise lugemisega. Esimesel lugemisel käis see eelnõu juba 2023. aasta 13. detsembril. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 29. detsember, esitasid Riigikogu liikmed peamiselt EKRE fraktsioonist 238 muudatusettepanekut. Komisjon teavitas eelnõu menetlusest ka väga paljusid huvirühmi, kellest eelnõu kohta arvamust avaldasid Utilitas Wind, Maa-amet, Sunly, Evecon, Enefit Green ja Ignitis Renewables. Lisaks küsis komisjon arvamust keskkonnakomisjonilt, kes avaldas toetust eelnõu edasisele menetlusele ja vastuvõtmisele. Oma seisukohad esitas eelnõu kohta koos ettepanekute ja arvamustega ka Kliimaministeerium. Ta kommenteeris laekunud arvamusi ja tõi sisse täiendavaid muudatusi, et sätteid täpsustada. Majanduskomisjoni töörühm valmistas ette antud eelnõu [edasist] menetlemist ette 29. ja 30. aprillil. Kohal olid ka eelnõu algataja esindajad. 

Komisjoni istungil 9. mail olid kohal muudatusettepanekute esitajate esindajad Rain Epler ja Jaak Valge, kes tutvustasid EKRE fraktsiooni liikmete esitatud ettepanekuid. Seejuures andis Jaak Valge teada, et kuna komisjoni liikmed on tõenäoliselt väga põhjalikult muudatusettepanekutega tutvunud, siis ta neid üksikult kommenteerima hakata ei soovi. Ta kommenteeris ka, et tegemist on siiralt obstruktsiooniliste ettepanekutega, mis ei ole tehtud aga obstruktsiooni enda pärast, vaid selleks, et koalitsioonisaadikud, valitsuskoalitsioon asuksid läbirääkimistele. 

Kliimaministeeriumi esindajad selgitasid ja andsid algataja esindajatena oma seisukohti kõikide muudatusettepanekute kohta. Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuhi Liisi Pajuste sõnul olid nad kõik muudatusettepanekud läbi töötanud. Mõned EKRE liikmete ettepanekud olid üksteist välistavad ja vasturääkivad, väga paljudel ettepanekutel puudusid pikemad seletused. Kliimaministeeriumi hinnangul on eelnõus [olevad] muudatused vajalikud, et viia eelnõu eesmärk ellu. Mõned muudatusettepanekud puudutasid nende õigusaktide teisi sätteid, näiteks ehitamist, ehitise mõistet või energiatõhusust. Neid ettepanekuid on võimalik uuesti esitada siis, kui tuleb vastav pakett menetlusse. Ja komisjoni arutelu käigus tegi Rain Epler ettepaneku, et need võiks olla kohe ette arvesse võetud. [Ettepanekud] lubati edestada.

Kliimaministeerium tutvustas seejärel ka enda ettepanekuid, mis kajastuvad muudatusettepanekute hulgas majanduskomisjoni muudatusettepanekutena. Nendest räägin täpsemalt siis, kui jõuame muudatusettepanekute juurde. 

Tutvustati ka huvigruppidelt laekunud ettepanekuid ja Kliimaministeeriumi seisukohti nende suhtes, kaasa arvatud seda, milliste muudatusettepanekutega nõustuti, millistega ei nõustutud või nõustuti osaliselt. Komisjoni nõunik selgitas ka ühe Varro Vooglaiu muudatusettepaneku loetelust väljajätmist [ja ütles,] et ettepanekus olid stiililised muudatused, kuid neid ei olnud viidud ettepaneku teksti sisse ehk eelnõu tekst ja ettepaneku tekst [olid] identsed. Aga tegemist oli vaid ühe sõna asendusega ehk see ei mõjutanud sisuliselt teisi tekste. 

Arutelus oli küsimus kompleksloa kohta, just keskkonnamõju hindamisest loobumise kohta. Selgitus oli, et eesmärk on ikkagi vähendada bürokraatlikke samme, mitte keskkonnamõju hindamist. Hindamise kvaliteet ja sisu jääb samaks. Rohkem on küsimus selles, et meil toimuvad protsessid paralleelselt ja ühe loa raames. [Bürokraatia vähendamine] tähendab ka kohtuvaidluste arvu vähenemist. 

Oli ka täpsustus selle kohta, et üks ettepanek huvigrupilt sisaldas fantoomliitumiste temaatikat, aga see antud eelnõuga ei haaku. Seda on võimalik uuesti arutada siis, kui vastav punkt tuleb millalgi arutelusse. Aga see on [regulatsioon], mis alles eelmises koosseisus sai [loodud]. 

Siis seletas Priit Lomp muudatusettepanekute sidumise põhimõtteid. Ta tõi välja, et üheks muudatusettepanekuks seotakse kokku sama esitaja sisuliselt seotud muudatusettepanekud. Samuti seotakse kokku muudatusettepanekud siis, kui need on esitanud erinevad ettepaneku tegijad, kuid sisu on omavahelises seoses tulenevalt eesmärgist. Samuti seotakse kokku sama esitaja sama seadusesätet muutvad üksteist välistavad muudatusettepanekud, pidades neid ebasiiraks. Kasutatakse ka võimalust siduda kokku erinevate esitajate identsed muudatusettepanekud, mis on sisuliselt täpselt samad. Jaak Valge avaldas selle vastu protesti, mis on ka protokollitud. 

Rain Epler küsis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõike 2 esimese poole kehtivuse kohta. See puudutab sama isiku versus erinevate isikute sisulist ettepanekut. Priit Lomp vastas, et suures koguses ebasiiraste ettepanekute esitamine ei ole Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas, Riigikogus on vaja teha ka muud tööd peale obstruktsiooni ja komisjoni esimehena on ta esitanud ettepaneku muudatusettepanekute sidumiseks vastavalt kirjeldatud põhimõtetele. 

Seejärel liiguti muudatusettepanekute hääletamise juurde. Need on järgnevad. Kõigepealt loetlen muudatusettepanekud, mida komisjon aktsepteeris. Muudatusettepanek nr 2, mis on majanduskomisjoni ettepanek, tagamaks meretuuleparkide hoonestuslubadega [seotud] erisuste õigusselgus – arvestada täielikult, [otsus] oli konsensuslik. Muudatusettepanek nr 20, mis on Varro Vooglaiu esitatud muudatusettepanek – arvestada täielikult, võeti vastu konsensusega. Ehk siis ei saa väita, et opositsioonil ei [tasu] esitada muudatusettepanekuid, sest koalitsioon ei võta neid vastu. Muudatusettepanek nr 37, majanduskomisjoni ettepanek sõnastuse keeleliseks ning tehniliseks korrastamiseks – arvestada täielikult, konsensusega. Muudatusettepanek nr 46, majanduskomisjoni ettepanek õigusselguse tagamiseks – arvestada täielikult, konsensusega. Muudatusettepanek nr 57, mis on Arvo Alleri ettepanek tähtaja muutmiseks – arvestada sisuliselt, sest muudatusettepanek nr 58, majanduskomisjoni samasisuline ettepanek, on kohandatud sõnastusega ja põhjalikuma selgitusega. [Muudatusettepanekut nr 58] arvestati täielikult ja [otsus] oli konsensuslik. Muudatusettepanek nr 64 oli majanduskomisjoni ettepanek kiireloomulise muudatuse tegemiseks atmosfääriõhu kaitse seadusesse seoses Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega – arvestada täielikult, konsensusega. Muudatusettepanek nr 66, majanduskomisjoni ettepanek eelnõu menetlustempoga seoses tähtaegade muutmiseks ja õigusselguse loomiseks – arvestada täielikult, konsensusega. [Muudatusettepanek] nr 67, majanduskomisjoni ettepanek kavandatava ehitise mõju hindamiseks keskkonnamõju hindamise aruandes – arvestada täielikult, konsensusega. Ja muudatusettepanek nr 77, majanduskomisjoni ettepanek keskkonnamõju hindamise programmi ning aruandega seotud tähtaegade muutmiseks ning isikuteringi täpsustamiseks – arvestada täielikult ja konsensusega. 

Ülejäänud, muudatusettepanekud nr 1, 3–19, 21–36, 38–45, 47–56, 59–63, 65, 68–76 ning 78–79, mis on EKRE fraktsiooni erinevate liikmete ettepanekud, jäeti arvestamata. Muudatusettepanekute poolt oli 2 ja vastu 5 komisjoni liiget. 

Võeti vastu ka menetluslikud [otsused]. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail ehk täna. See oli konsensuslik. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. See oli konsensuslik. Ja juhul kui täiskogus ei leia mõni juhtivkomisjoni muudatusettepanekute kohta tehtud otsus toetust, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Ka see oli konsensuslik. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. mail ja viia läbi lõpphääletus. Ka see oli konsensuslik. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Oo, soovitakse! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud kolleegid! Tõesti on nõnda, et energeetikateema on kirgi laiemalt kütnud. Väga olulisel kohal on see, kuidas oma riigi konkurentsivõimet tagada, kuidas inimesed saaks teha siin tööd ja ettevõtted kasvatada oma jõukust. See on ülimalt oluline. Ja põhimõte, et bürokraatiat vähendada menetlustes, ei ole kindlasti kellelegi vastumeelne. 

Aga ma tahaksin siinkohal tuua välja ühe probleemi, mille puhul ma jään vägagi mõtlikuks. See ilmestab tegelikkuses reaalset maailma ja võib-olla seda eelnõu sisuga kaetud visiooni. Seal vahel on mõningane dissonants, ma pean ütlema. Ma toon ühe näite Pärnumaalt. See on seotud aastal 2013 kehtestatud nelja maakonna tuule[pargi] planeeringuga. Ja tõesti, nii oli, et see kehtestati aasta lõpus. Selle planeeringu puhul on olulisel kohal see, et Tootsi tuulepargist esimese tuugeni generaator on tänaseks üles pandud. Utilitase Saarde tuulepark on samuti valminud. 

Teine, väga mastaapne ala võrreldes Tootsiga asub samuti Põhja-Pärnumaa vallas ja see on seotud Lavassaare turbatootmisalaga ehk ammendunud turbakaevandusmaaga. Kogukonnas lepiti väga selgelt kokku, et sinna peaks tulema taastuvenergia tootmisala, nii nagu Tootsi tuleb hübriidpark. Tänaseks on nõnda. Keskkonnakomisjonis saime hea komisjoni esimehe Igor Taro [korraldamisel] kokku erinevate osapooltega ning selgus selline asjaolu, et samale alale, mis on arenguks kokku lepitud, on teise käega riik andnud euroraha selleks, et seal taastada soo. [Raha anti] selleks, et taastada rabas soo ja mitte seda 1200 hektarit taastuvenergia [tootmiseks] kasutusele võtta.

Ja oh imet, me oleme teinud Kliimaministeeriumi! See pidi olema ministeerium, kes tegelikult tagab tasakaalu erinevate huvide vahel. Need inimesed, kes tegelevad keskkonnakaitsega, ütlevad, et see on väga ideaalne ala selleks, et just nimelt meie looduslikku mitmekesisust parandada. Aga energeetikaosakond ütleb, et mitte mingil juhul ei tohiks seda ala energiakasutusest või selle arenguperspektiivist välja võtta. Ja kõik erinevad asutused on andnud oma allkirja, et sellel alal arendada taastuvenergiat, sellega edasi liikuda. 

Ma tahakski küsida, et kui täna on need asjad nii, siis mis rohelisest koridorist ja bürokraatia vähendamisest me räägime. Nendel aladel, mille puhul me oleme kokku leppinud, andnud planeeringuga nendele juhtfunktsiooni, andnud tegelikult ka nõude uurida edasi … Kusjuures tuuleuuring on tehtud. Linnustiku-uuringu aluseks, [näitamaks] et seal võiks teha soode taastamise programmi, võeti hoopis üleriigiline ornitoloogiauuring, mis näitas, et kuskil üle Eesti ei saa taastuvenergiaga midagi teha. See teeb tegelikult täiesti nõutuks. 

Ja veelgi enam, kohalik omavalitsus samal ajal oma territooriumil, kuna Pärnu või Pärnu maakond on perspektiivne taastuvenergia tootmisala, otsib planeeringulahendusega uusi alasid. Ma ei kujuta ette, kuidas põhjendada kohalikele elanikele, et uusi alasid on vaja, olgugi et kokku lepitud ala 1200 hektari ulatuses on olemas. Ja ma olen enam kui veendunud …

Ma paluksin lisaaega kolm minutit. 

Palun, kolm minutit! 

Ma olen enam kui veendunud selles, et kui vaadata Riigikohtu lahendeid, siis need kaks funktsiooni, looduse kaitsmine ja tööstus, hästi kokku ei sobi. Meil on Pärnus Wendre olemas, sulepatjade tehast meile sinna Lavassaarde ei ole vaja. Me ujutame ala üle ja siis paneme tuugenid püsti, justkui saaks mitut asja korraga teha. Lihtsalt need ei sobi kokku. Ja ma arvan, et kui vaadata seda piirkonda ning laiemalt loodus[maastikke], siis üleval on Matsalu kaitseala, sealsamas kõrval on Audru polder, all on Soomaa kaitseala. Ümberringi on kaitsealad ja siis sellel ärakaevatud sooalal hakkama taastama sood, olgugi et siinsamas Riigikogu menetluses on meil eelnõu, mis ütleb, et taastuvenergeetika on kõrgendatud avaliku huvi objekt ehk see peaks kõik teised majandusharud enda alla [koondama]. Ja seal, kus me majanduslikult oleme sekkunud, maapinda sonkinud, ütleme, et ei, ärme sellega edasi läheme. 

Ja veelgi kummastavam on asjaolu, et kui küsida planeerijatelt, kuidas saab nii olla, et te rahulikult vaatate pealt [olukorda, kus] planeeringuga on öeldud [üht] – kusjuures, see tehti veel Norra ja EMP regionaalse arengu finantsmehhanismi abil, selle kulu oli toona üle miljoni euro, neli aastat tehti tööd – ja nüüd me ütleme, et ei, mis sest, et seal on selline juhtfunktsioon, tegelikult soo taastamine on ka päris hea asi. Need argumendid kõlavad umbes niimoodi, et planeerime Rail Balticu trassikoridori, planeerime Via Balticat ja siis ühel hetkel ütleme, et aga seal saab teisi funktsioone ka olla ja kuna ei ole pikalt arendatud, aastast 2013 on ju hulga aega mööda läinud ja ei ole arendajat olnud, teeme sellele planeeringualale midagi muud.

Ja kogu asja võtab ehk ilusti kokku see, et Harku-Lihula-Sindi 330‑kilovoldine liin jookseb ka sealtsamast lähedalt mööda. Mul ei ole midagi meretuuleparkide vastu, kui keskkond annab võimaluse neid teha, aga me peaksime igal juhul püüdma ära ammendada kõik enda maismaa potentsiaalsed alad ja võimalused. Ja rääkida sellest, et teeme siis mingisuguse liini kuskile Saaremaa taha ja meretuulepargi sinna, broneerides alad kuidagi risti-rästi ära, suutmata oma otsustes järjepidevad olla – seda on väga keeruline ühiskonnale selgitada. 

Planeering peaks andma selguse, looma perspektiivi ja pakkuma ühiskonnale lahenduse. See ongi kogu bürokraatia läbimise eesmärk. Aga kui tulemus on selline, et keegi ei saa enam aru, mida tehti või miks tehti, siis see, et [menetluse] lihtsustamine ja kiirendamine mõne kuu võrra annab mingisugust leevendust või tarkust juurde, kahjuks ei tundu kuidagi usutav. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma pean väga nõustuma Andrese räägituga. Antud eelnõu jätab mulle küll mulje, et tegemist on eelnõuga, mida võib kokku võtta selliselt, et eesmärk pühitseb abinõu. Ka mina ei ole selle vastu, et taastuvenergiat rohkem turule tuuakse. Kuid siin [seletuskirjas] on öeldud järgmist: "Eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba), ehitusluba) nõuded meretuulepargi hoonestusloa kontrolliesemesse. Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega." Ja seda kõike on selle jaoks vaja, et keskkonnamõju hindamine toimuks kiiremini.

Saaremaa lähipiirkonda planeeritav meretuulepark, mis praegu soovitakse teha 10 kilomeetri kaugusele merre, on just üks ehe näide sellest, kuidas see teema ei ole hästi läbi mõeldud. Praegu on väga palju vastuolulisi andmeid. See tehakse liiga lähedale rannikule. Seal on väga palju reostust. Probleeme on hulga. Nagu just praegu rääkis siin kolleeg, on meil võimalus teha maismaale viis korda odavamaid tuuleparke, aga seda [võimalust] ei kasutata, vaid tahetakse hoopis sedasama maad sooks muuta. Minul on küll ettepanek, et teeme kaks ühes, teeme kõigepealt Lavassaarde tuulepargi, siis muudame [maa-ala] sooks. Niimoodi on unistused meretuulepargi näol põhimõtteliselt täitunud, aga see tuleb viis korda odavam.

Kui nüüd rääkida veel Saaremaast, siis me võime ju planeerida sinna mida iganes, [näiteks] selle meretuulepargi, kuid selle jaoks, et elektrit sealt kuhugi edasi viia – ilmselgelt ei ole seda Eestile vaja, sest Eestil on selleks hetkeks, kui need meretuulepargid peaksid valmima, juba piisavalt taastuvenergiat –, on vaja luua sinna [ühendus], mille kaudu peaks elekter edasi minema. 

Nüüd on planeerimisel elektrivõrk Eestist Lätisse läbi Saaremaa. See tähendab uue 330-kilovoldise elektriliini ehitust. Selle kaitsetsoon on 80–100 meetrit lai. See hõlmab 80 000 kinnistut. Kujutage ette, kui viia see uus trass Saaremaalt läbi ja üle Muhu ka Sõrveni, siis kui palju metsa peab selle jaoks langetama. Mitu tuhat hektarit [peaks langetama] sedasama metsa, mis peaks siduma CO₂? Ja nüüd räägitakse, et see on ääretult keskkonnasõbralik.

Ja kolmandaks on see kõik ääretult kallis. Raha ehituseks ei tule ju kuskilt mujalt kui meie enda maksumaksjate taskust. Siin on kliimaminister väitnud, et justkui elektri hind kilovatilt läheks, ma ei tea, 0,2 sendi võrra odavamaks. Aga kui palju tuleb juurde taastuvenergia tasu? Juba praegu on öeldud, et 20 aasta peale on see 3 miljardit, mis tähendab 200 miljonit aastas. Selle maksavad kinni tarbijad. Lisaks siis elektrivõrgu ehitamine – see on ka 2 miljardit. Ja see läheb meil liinitasudest. Me võidame teoreetiliselt 0,2 senti – või 20 senti, 0,2 jah –, aga mitmekümned sendid – see on juba ette planeeritud – hakkavad meie taskust minema. Nii et ühest küljest me tahame nagu …

Ma paluksin lisaaega.

Palun, kolm minutit!

Me mõtleme selle peale, et justkui päästame siin kliimat. Ja üldse on saanud kliimast nagu mantra meil. Muudeti ju isegi keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks, mis läks maksma – ma olen seda juba öelnud – 2 miljonit. Kaks miljonit selle eest, et vahetada nime! Seda enam, et keegi täpselt ju aru ei saa, kumb kumba sisaldab, kas kliima on keskkonna osa või vastupidi. Ja selle müstilise kliima eest võitlemise tähe all unustatakse ära keskkond. Saaremaa meretuuleparki üritatakse rajada [alale], kus on parimad kalapüügi [piirkonnad] ja kala kudemispiirkonnad.

Siin räägiti tuumajaamadest. Tuumajaamade puhul on see, et kui neid planeeritakse ja investor hakkab seda tegema, siis on juba selle likvideerimise tasu ka sisse arvestatud [ajaks], kui tuumajaam on oma aja ära elanud. Meretuuleparkide puhul seda ei ole. Meretuuleparkide eluiga on hinnanguliselt 30 aastat. Ja mis siis 30 aasta pärast juhtub? Siis on mingisugused vundamendid seal, 500–1000 vundamenti meres. Kes neid likvideerib, keegi ei tea. Ma ei hakka siin pikemalt rääkima ja peatuma sellel, et tekib erosioon ja kui palju mikroplasti nendest labadest, mis on plastist ehitatud, sealt igal aastal merre lendub just nimelt kliimatingimuste tõttu.

Seega püüaks nagu mõelda asjad korralikult läbi. Meil ei ole mõtet lahmida ja öelda, et me võitleme kliima eest, unustades keskkonna. Seega ärme teeme midagi üle[jala] ja liiga kiiresti, nagu siin soovitakse. Ja kui tahetakse kiiremini teha – iseenesest tõesti on õige, nagu Andres ütles, et bürokraatiat tuleb vähendada –, siis teeme. Kõiki asju võiks kiiremini teha. Ega see ei tähenda, et ametnikud oma tööd ei võiks kiiremini teha. Aga kui tehakse midagi üle[jala], jäetakse uurimata ja hiljem selgub, et see on väga kahjulik, siis see on korvamatu. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Igor Taro. Palun! Head ametikaaslased, kes ka saalis on, tuletan meelde kodu- ja töökorra seadust. Meil on teine lugemine, nii et sõna võivad võtta kõik. Olete lahkesti oodatud.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti 200 seisab Eesti inimeste heaolu eest mitte ainult sõnades, vaid ka päriselt tegudes. Antud eelnõu puudutab Eesti rahva heaolu täiesti otseselt, kuna see mõjutab lähiaastate elektrienergia hinda, see mõjutab kõikide perede eelarveid. 

Ei ole mõtet siin silmakirjalikult küsida, kui palju maksab keskkonnahoidlikule majandusele üleminek, ja samal ajal jätta kõrvale see teadmine, kui palju [läheb] maksma teatud energeetikaalaste otsuste mittetegemine. [Otsisin] selle numbri välja, kuna eelmises päevakorrapunktis see küsimus väga reljeefselt kõlas. Kogu see jantimine Auvere põlevkivi pruuni energeetikaga läks aastal 2022 Eesti tarbijatele maksma 850 miljonit eurot. [See summa] maksti elektri eest üle – ligi miljard. Siin kõlas kriitika, et 20 aasta peale võib olla 3 miljardit eurot lisakulu, aga Eesti pered maksid ühe aastaga 1 miljardi euro võrra elektri eest rohkem – mitte kokku elektri eest, vaid rohkem – võrreldes 2021. aastaga. Ja ka sellele võrdlusaastale eelneval aastal oli elektrienergia soodsam, mis tähendab, et seal on üle[maksmist] olnud veel sadu miljoneid. Lisaks keskkonnamõju leevendamine, jõgede puhastamine, mis on läinud kümneid miljoneid eurosid maksma põlevkivienergeetikaga seoses – see suurepäraselt ilmestab, mida selline käpardlik põlevkiviideoloogia on endaga kaasa toonud.

Eesti 200 on olnud seda meelt, et me peame vaatama tulevikku, me peame tegelema pika plaaniga, sellega, kuidas muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks. Seda saab muuta ka elektrienergia hinna kaudu. Seesama miljard ülemaksmist ei olnud mitte ainus tegemata jäänud energiaotsuste kahjulik mõju. Ehk mäletate, et toona pani mõni ettevõte oma tegevuse sootuks seisma, sellepärast et elektrienergia oli liiga kallis.

Mismoodi me seda siis lahendame? Praegune koalitsioon on teinud väga selge otsuse ja pannud oma koalitsioonilepingusse [kirja], et taastuvenergia arendus määratakse ülekaalukaks avalikuks huviks. Siin on kolleegid ka maininud, mida see siis tähendab. Vot, käesolev eelnõu täpselt seda tähendabki, et me tegeleme käesoleval kümnendil ülekaaluka avaliku huvina taastuvenergia eelisarendamisega ja tõstame selle ette igasugustest muudest küsimustest.

Loomulikult peame me sinna ka mingisuguse piiri vahele tõmbama. Me ei saa öelda, et me tegeleme aegade lõpuni ainult taastuvenergia piiramatu arendamisega ja jätame kogu keskkonnakaitse ja looduskaitse kõrvale. Tõepoolest, mingisugune piir tuleb tõmmata. Andres Metsoja siin rääkis suurtest maa-aladest, tuhandetest hektaritest. Seal tuleb teha pidevalt keskkonnaalaseid ja looduskaitselisi kompromisse, et kuskil on soo, kuhugi tuleb tuulepark. Mingis osas me peame tegema kompromisse ja tegema valiku tuuleparkide kasuks, aga kuskil peame ka tunnistama, et võib-olla lähikümnenditel, 15–20 aasta pärast on teised energialiigid, mis ei nõua nii jõhkraid looduskaitselisi kompromisse, nagu on tuhandetel hektaritel laiutavad tuule- ja päikesepargid. 

Nii et seetõttu on ka keskkonnakomisjoni suhtumine selle eelnõu suhtes olnud toetav, sest see aitab lähikümnendi jooksul meil energiapõuda vähendada, see aitab vähendada Eesti inimeste, Eesti perede kulusid, see vähendab sisuliselt nende maksukoormust. Ja seetõttu kutsun üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun! 

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean kohe alguses ümber lükkama ühe väite. Siin öeldi, et põlevkivielekter oli see, mis [hinna] kalliks tegi. Meil noored Riigikogu kolleegid tegelikult ei tea, mis on toimunud viimasel kümnendil Eesti Vabariigis tuuleenergeetikas ja üleüldiselt. 

Peame tunnistama, et kõik see jama, miks ei ole kümme aastat ühtegi tuuleparki rajatud, algas 2011. aastal sellest, et üks minister – õigemini mitte minister, vaid ühe ministeeriumi asekantsler – tegi kõik selleks, et seda ei saaks. Ja järgmine etapp [algas] 2016. või 2017. aastal, kui kaks riigiettevõtet kaklesid Tootsi tuulepargi pärast. Midagi ei olnud kakelda, aga Eleringi tolleaegne juht ei tahtnud kuidagi lubada seda, et Eesti Energia Tootsi tuulepargi rajaks. Ja sealt tuli kaklemine. See jõudis selleni, et kuigi kaks tuuleparki oleks pidanud toetust [saama], otsustas Elering, et ei, Tootsi tuulepark sinna alla ei lähe, sest see oli Eesti Energia oma. Kaks riigiettevõtet käisid kohut kolm aastat. 

Ja kui me räägime elektri hinnast, siis millegipärast toodeti 2021. aastal elektrit ikkagi põlevkivist, enamus Eestist kasutas [seda] elektrit ja hind oli [madal]. Hind tõusis pärast seda, kui kolmas kõrgepingeliin tehti Läti ja Eesti vahele. Sellest hetkest hakkas see jama peale. Soome odav elekter jooksis Eestist läbi Lätti ja Leetu, kus elektrit toodeti gaasiga ja kus gaasi hind oli lakke läinud. Selle tõttu. Seal on see miljon. Nii et palun mitte siin kuulajaid eksitada. See ei olnud sugugi seotud põlevkivielektriga, vaid meie ühendustega. 

Kui poleks meil olnud tarka peaministrit, kes istub praegu mul selja taga, oleks põlevkiviahjud juba [olnud] kinni ja kahel viimasel aastal ei oleks meil elektrit üldse olnud, me oleksime istunud pimedas. Kui keegi arvab, et tuulepargi ja päiksepargiga on võimalik Eestis tööstust ülal pidada ja kodudesse talvel elektrit ja sooja saada, siis ma tahaksin seda süsteemi näha. Ilma juhitava elektrita seda võimalust ei ole. 

Kui [küsida], kas tuuleparkide rajamist [tuleks] toetada, siis loomulikult, kõiki elektritootmisvõimalusi on mõistlik arendada, kui ettevõtjad seda soovivad. Aga me võiks kokku leppida, et lõpptarbija ei pea kinni maksma kogu seda tegevust võrgutasude kaudu. Me võime öelda, et näed, tuulikuga [toodetav] elekter tuleb ääretult odavalt, kuna riik maksis 2 miljardit võrkude väljaehitamiseks, ainult et võrgutasud kasvavad 50%-lt 80% peale. See unustatakse alati siin välja ütlemata. 

Lepiks kokku, et keskkonnakomisjon võtab enda ülesandeks kõikvõimalikud elektri tootmise variandid lauale tuua ja läbi arutada, mis tegelikult lõpptarbijale kõige odavam oleks. Nii kaua kui ei ole meil juhitavat elektrit, ei ole võimalik kuidagi Auveret kinni panna. Millegipärast ei taheta tänaseni ühtegi liigutust teha selleks, et need viis põlevkivikatelt, mis meil on ja mis tahetakse kinni panna, üle viia pelleti peale, mis oleks roheline küte. Pelletit toodetakse Eestis poolteist korda rohkem, kui Eestis elektritootmiseks oleks vaja. Samas viiakse pelletit välja Euroopa eri riikidesse, kus vanades kivisöeelektrijaamades seda kasutatakse, et näidata, et see on roheline elekter. Selle maksumus on suurusjärgus 80 miljonit. Ülejäänud variandid on hetkel kümnetes kordades kallimad. 

Räägime ühendustest meretuuleparkide puhul. Ma pean tunnistama, et ma toetan tuuleparke, et keegi valesti aru ei saaks. Aga siin tuleks ka mõelda, mis on Eesti vajadus. [Tuleks] investeerida sellesse, et me toodaks elektrienergiat eelkõige nii palju, kui palju meil Eestis tarbitakse. Ja kui me toodame rohkem, siis peab investor ise välja tulema [lahendusega], mitte nii, et maksumaksja raha eest ehitatakse võrgud välja ja elekter läheb Eestist välja. Praegusel hetkel, kui kõiki arvutusi vaadata, räägivad need …

Palun kolm minutit [lisaks].

Palun!

… 1100 megavatt-tunnist gaasiturbiinide puhul. See kohustus on koos põlevkiviga, 1000 megavatt-tundi põlevkivikateldest Auverest. [Gaasi] hind tuleb 180 eurot megavati eest. Meil on täna keskmine hind 100 eurot. Täna on börsil veel [madal hind], eile oli see kolm korda kallim. Me räägime tõsise näoga, et see on meie lahendus. Võib-olla on mingisugune osa lahendusest see, et me anname 300-megavatise gaasiturbiini Eleringi käest Eesti Energia kätte. Meil on tublid põllumehed ja energeetikainimesed, kes toodavad biogaasi. Paneme tippkoormuste ajal selle biogaasiga tööle ja ongi roheline energia. Aga me sellist arutelu ei taha. 

[Ja siis] tuleb rongiga sisse [teema]: ehitame tuumajaama. Kas keegi on analüüsinud, millise ja kui suure? Juba räägitakse suurusjärgust 1000 megavatti. Gaasiturbiin – 1100 megavatti; tuulepargid – kordades rohkem. Iga maatuulepargi juurde peaks rajama kindlasti päikesepargi, et võrgukoormust elektritootmisel vähendada, sest elu on näidanud, et siis, kui päike paistab, ei ole tuult, ja kui tuul on tugev, siis pole päikest. Need analüüsid on kõik tegemata. Võiks need analüüsid teha ja siis otsused teha. Me räägime, et riik on nagu miljarditega miinuses, aga samas me lubame järgnevateks aastateks rohepöördesse panna mitu miljardit eurot. Kust see raha tuleb? Pikast plaanist? Uskuge mind, seda pikka plaani kahjuks tänasel valitsusel ei ole. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid ja kõik, kes meid selle teema arutamisel ekraani vahendusel jälgivad! Vaat, siin me siis nüüd oleme. Mingi seltskond on jõuga ellu viimas oma sõgedat ideoloogiat ja [on valmis] selle nimel üle sõitma kõigest, mis siiani on olnud meile kõigile oluline nii sõnas kui ka teos. Need on loodus, keskkond, ökosüsteemid, kohalikud kogukonnad, inimesed, kohalikud omavalitsused. [Tehakse] kõik selle nimel, et oma jõhkralt loodust saastavaid, reostavaid, õõvastavaid, kohutavalt kalleid ja lõppkokkuvõttes ka kohutavalt kallist elektrienergiat tootvaid monstrumeid meie rannikualadele ja merre paigutada. 

Just tuli uudis, kuidas rändlindudest järjest vähem ja vähem jõuab elusana sihtkohta. Mõni ime, kui nende teel üle Euroopa lennates on suured hakklihamasinad elektrituulikute näol, mis on üles seatud just rändlindude lennuteele! Ja see on saanud juhtuda ilmselgelt just nimelt selle pärast, et roheideoloogide ja tuulikuärimeeste lobi ja hoolimatus on viinud igal pool selleni, et nende ärimudeli ja hiigelkasumite nimel sihilikult ei tehta enam kuskil keskkonnamõju analüüsi ega kaasata spetsialiste ega kohalikku kogukonda. Selle tulemus on see, et maismaal võetakse maha metsad, hävitatakse loomade ja lindude välja kujunenud elupaigad, välja kujunenud ökosüsteemid. Ja kõik selle nimel, et püstitada tohutuid, suuri loodusressurssi raiskavaid tuulikuid sinna asemele. 

Ja mille nimel? Ikka kõik vaid sõgeda ideoloogia, kellegi ülisuure äri edendamise nimel. Ja seda kõike looritatakse muidugi juttudega paremast keskkonnast, puhtamast energiast, ilusamast tulevikust, kliima päästmisest, helgemast homsest ja millest kõigest veel. Aga vastu vaatab inetu äri, inimeste, loomade, lindude ja pisimategi ökosüsteemi elusosade õigustest ülesõitmine. Kahetsusväärselt on ka riigid ja riigijuhid ühinenud selle sõgeda ja jätkusuutmatu majandusideoloogiaga ja tegelikult rikuvad nad kõiki endale võetud kohustusi oma riigi kodanike, eluslooduse ja keskkonna hoidmisel. 

Tulles tagasi Eestisse, see meretuuleparkide rajamine, mille praegune valitsus on seadnud prioriteediks, on samasugune sõge jooks silmad pärani kinni. Jooks üle meie inimeste arvamuse, vajaduste ja murede. Jõhker jooks üle looduse ja keskkonna. See on hoolimatu ja ühe väikese kliki suurte ärihuvide nimel meie elukeskkonna ohverdamine altaril. Seda nimetatakse valelikult ja ideoloogiliselt kliima päästmiseks. Ja lisaks ei jää see toodetud elekter üldse Eestisse, vaid läheb siit minema. Kaja Kallas, elektrimolekulid lähevad siit minema, aga saaste, see jääb meile. 

Ja vabandust, kuidas päästab kliimat see, et nende tuulikute tootmiseks kasutatakse tohutult loodusressurssi, uputatakse merre miljoneid tonne betooni ja kusagil maailma nurgas toodetakse hiigelmõõtmetes fiiberplastist tuulikulabasid, mida siis transporditakse öösiti kümnete autode saatel ühekaupa läbi magavate linnade ja asulate? Nende pärastisest utiliseerimisest ma parem ei räägigi. 

Ja kuidas aitab see midagi päästa või säästa, et meie merealad antakse ära välismaistele suure haardega konsortsiumitele, kes siis hakkavad merepõhja sisse raiuma mitme teletorni kõrgusi hiigelmonstrumeid? Kusjuures ei ole sugugi vähetähtis see, et kogu ala hiljem julgeolekule viidates piiratakse, ehk et meie kaluritel ja kõigil, kes tegelevad ettevõtlusega, mille tulu tuleb merest, ei ole enam õigust siseneda meretuulepargialale. 

Need on väga põhimõttelised argumendid, aga ometigi meie valitsus, kelle juht muuseas on varasemalt olnud tuuleenergiaettevõtete lobi vedamas, on saanud sellest isiklikku kasu, see valitsus, kes esimesena lõi kohutavalt raiskava ja mõttetu Kliimaministeeriumi, nüüd mitte ainult ei survesta meid tuuleparkide pärast, vaid sisustab kõiki seadusi … 

Ma võtaks lisaaega. 

Olete kindel?  

Ja … Muidugi olen. 

Ja kui palju?  

No kolm minutit. 

Palun, kolm minutit! 

… täieliku uhhuu ja mõttetusega, mis teevad meie inimeste elu kas raskeks või võimatuks. See valitsus sunnib oma taastuvenergia hiigelprojektidega, mis nõuavad valmimiseks sadu miljardeid, Eesti rahvast nii energia- kui ka üleüldisesse vaesusesse [ja sõidab] häbematult ja küüniliselt üle kõigest, kes juba on oma hääle kuuldavale toonud kogu selle hulluse vastu, mis ilusate sõnade varjus tegelikult hävitab meie keskkonda, meie loodusressurssi ja meie elukeskkonda. 

Ja [võib-olla] olete näinud neid südantlõhestavaid videoid, kus rändlinnud lendavad parvede kaupa meretuulikutesse ja maanduvad verise sulepuruna merre või kus merikotkad, kaitsealused linnud, saavad vihisevatelt labadelt vigastavaid lööke. Nemad ei saa enda eest kõneleda. Ka looduskaitsjad on vait. Räägib ainult rumalus, ahnus ja suur raha. See on kõik nii vale, see on kõik väga-väga kurb. Ja sellepärast teen ma vähimat, mida ma teha saan. Ma teen ettepaneku EKRE fraktsiooni nimel selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Ma annan selle tagasi teile. See on ilma allkirjata. Te andsite topelt mulle. Ma koopiat ei vaja.

Head ametikaaslased, rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. 

Me oleme eelnõu 308 juures. Selle eelnõu kohta on laekunud ka mõned muudatusettepanekud. Ma palun teie toetust ja koostööd, et alustada muudatusettepanekute läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1. Siin all on [esitajaid] palju. Selle on esitanud Martin Helme, Arvo Aller, Helle-Moonika Helme, Siim Pohlak, Rain Epler, Rene Kokk, Kert Kingo, Leo Kunnas, Alar Laneman, Evelin Poolamets, Henn Põlluaas, Jaak Valge, Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Siim Pohlak, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma paluksin seda ettepanekut kindlasti hääletada ja enne võtan kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Rain Epler. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 7, vastu 50 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 6 on esitanud Siim Pohlak ja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuniks see võimalus veel eksisteerib, siis ma paluksin võimalust, et me saame seda hääletada, ja enne hääletamist kümme minutit vaheaega ka.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Siim Pohlak ja Jaak Valge. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 6, vastu 50 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk, Siim Pohlak ja Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Paneks selle muudatusettepaneku hääletusele ja võtaks enne ka kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 5, vastu 50 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 8, esitaja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja enne seda võtan kümme minutit vaheaega. 

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 9, selle on esitanud Leo Kunnas, Siim Pohlak ja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Uibo, palun!

Aitäh! Võtaksin Eesti 200 fraktsiooni nimel vaheaja. Meil on vaja seda arutada, aga meile piisab ühest minutist.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma ei tea, mis puhul Toomas Uibo võtab vaheaja, ta vist hääletada ei tahtnud. Mina ei tahtnud üldse vaheaega võtta, mina tahtsin lihtsalt hääletust paluda.

Selge. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Anti Haugas, palun!

Jaa, mul tekkis küsimus. Kuna mulle komisjoni liige ennist kinnitas ja nägin ka protokollist, et EKRE fraktsiooni saadikud on öelnud, et need muudatusettepanekud on siiralt obstruktsioonilised, siis äkki võiks kaaluda mingil hetkel vaheaja võtmine lõpetada, nagu me oleme ühel korral juba teinud. Minu ettepanek.

Aitäh! Juhatus tegutseb praegu lootuses, et me suudame selle eelnõu kiiresti ära menetleda. Ja kuna Toomas Uibo on teinud ettepaneku üheminutiliseks vaheajaks … Helle-Moonika Helme, hästi! Võtan kaks protseduurilist küsimust. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas Anti Haugase ettepanek oli demokraatlik või oli selles natukene totalitaristlikke elemente. Palun …

Antud juhul see küsimus ei puuduta veel istungi läbiviimise protseduuri. Mart Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Jaa. Kas ma saaksin teha ettepaneku, et Reformierakond üldse saalist eemaldada, kuna tegemist on kuritegeliku organisatsiooniga? 

Ma ei saa kuidagi lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Üks minut vaheaega Eesti 200 fraktsiooni palvel.

V a h e a e g

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Austatud Riigikogu, Eesti 200 fraktsiooni palutud minutiline vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 10, esitanud Riigikogu liikmed Evelin Poolamets ja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, järgnevalt … Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 11, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Lugupeetud Riigikogu! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 11, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 52, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 12, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Koalitsiooni meelekindlus teeb neile muidugi au, aga et seda veel kord testida, ma paneks selle muudatusettepaneku siiski hääletusele.

Aitäh! Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 51, erapooletuid Riigikogu liikmeid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 13, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 14, esitajad Mart Helme, Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 15, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 16, esitaja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletust. 

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 49, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 17, esitajad Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid, muudatusettepanek nr 18, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda väga head muudatusettepanekut siiski hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 19, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja enne seda ma võtaks kümme minutit vaheaega. Aitäh! 

Suur tänu! Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palvel kümme minutit vaheaega. 

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 

Ettepaneku poolt on 5, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 20, esitaja on Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Priit Lomp, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Mulle lihtsalt andis märku kolleeg, kes komisjonis [eelnõu] juhtivmenetleja oli. Ta arvab, et äkki Riigikogu esimees luges sealt valesti. Äkki Mario Kadastik vaatab sellele korra otsa, kas see 20 ikkagi … Me ühte Varro ettepanekut komisjonis toetasime. Me tegime ajalugu muuseas, selles koosseisus esimest korda. Äkki vaatate korra järgi, kas see on õige, mis te ette lugesite?

Aitäh! Mario Kadastik ka, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

See oligi see. Muudatusettepanek nr 20 peaks olema minu mäletamist mööda [see, mida] komisjon toetas täielikult. Ehk komisjon toetab seda ettepanekut. Mina kuulsin, et te …

Komisjon toetab seda ettepanekut täielikult. Jah, minu kätte jõudis nüüd ka parandatud tabel – aitäh kõigepealt selle märkamise eest! –, kus on juhtivkomisjoni seisukoht arvestada Varro Vooglaiu ettepanekut täielikult. Nüüd ma küsin, Helle-Moonika Helme, kas te soovite seda hääletada?

Ei, sellisel juhul, kui te nii ütlete, me seda ei hääletaks.

Selge, me ei hääleta 20. muudatusettepanekut. 

Me läheme edasi muudatusettepaneku nr 21 juurde, selle esitaja on Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna selle muudatusettepaneku juures ei tehtud ajalugu ja komisjon ei arvestanud muudatusettepanekut, siis ma siiski soovin, et me seda muudatusettepanekut siin hääletame.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 21, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 8, vastu 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 22, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 23, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna siin selgituses on kirjas, et Riigikogu liikmed, kes toetavad mõnda muudatusettepanekut, mis on üheks kokku seotud, saavad hääletada seotud muudatusettepaneku poolt, siis sellisel juhul ma palun panna selle muudatusettepaneku hääletusele.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 23, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 24, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Aitäh! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 24, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 25, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 26, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 27, esitajad Alar Laneman, Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Suur tänu! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 27, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 28, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 29, esitajad Kert Kingo ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Me edeneme hea tempoga, nii et ma palun ka selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 29, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 6, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 30, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja võtan enne ka kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 31, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime hääletuse juurde asuda? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 39, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 32, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletust.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 33, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 33, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 34, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid! Kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 35, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuna perspektiiv on tore, vastuhääli jääb järjest vähemaks, siis ma paluksin ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 35, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40 ning 1 Riigikogu liige on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 36, esitajad Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin ka selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 37, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Monika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja, veel kord sõna andmast! Ma panen selle muudatusettepaneku hääletusele.

Te soovite selle ettepaneku hääletust. Selge. Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 46, vastu 2 ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 38, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 39, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 39, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 40, esitajad Mart Helme ja Helle-Moonika Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist. Ja et ma saaksin seda koos Mart Helmega natukene siin veel arutada, siis ma võtan kümme minutit vaheaega.

Suur tänu! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Lugupeetud Riigikogu! EKRE fraktsiooni palutud kümneminutiline vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 40, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 39, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 41, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Suur tänu! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 42, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 43, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 44, selle on esitanud Leo Kunnas ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 45, esitaja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 45, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 46, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut siiski hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 43, vastu 2, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. 

Järgnevalt, head kolleegid, muudatusettepanek nr 47, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 47, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 48, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 48, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 49, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletust.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 49, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 50, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 50, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 51, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 52, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun muudatusettepanekut nr 52 hääletada.

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 53, esitajad Evelin Poolamets, Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku panna hääletusele. 

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 54, esitaja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 55, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma tean, et ma ei ole üldse originaalne, aga ma ikkagi soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 55. Palun võtta seisukoht ja hääletada. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 56, esitaja Rene Kokk, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 57, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Järgnevalt muudatusettepanek nr 58, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Te panete sellisel juhul ka Arvo Alleri seisukoha hääletusele. Hästi. Ei soovi? Soovite? Soovite, selge. [Muudatusettepanek nr] 58 läheb hääletusele. Kas me tohime alustada hääletust? Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 58, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 46 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 59, esitaja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kuna üks Arvo Alleri ettepanek leidis nii suure toetuse, siis ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 59, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 60, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Rain Epler teeb alati väga häid ettepanekuid, seetõttu ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 61, esitajad Jaak Valge, Varro Vooglaid, Martin Helme, Rain Epler, Siim Pohlak, Helle-Moonika Helme ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid, ma paluksin seda muudatusettepanekut siiski hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 61, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega 6 poolt, vastuolijaid 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 62, esitaja Martin Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin selle muudatusettepaneku panna hääletusele.

Kas tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 62, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 6 poolt, vastuolijaid 43 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 63, esitaja Anti Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 63, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 6 poolt, vastuolijaid 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 64, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna minu arvates ei tohiks Euroopa Liidu direktiive ikka nii kiireloomuliselt üle võtta, siis ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 64, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 43, vastu 5, leidis ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 65, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hoolimata sellest, et komisjon jättis muudatusettepaneku arvestamata, soovin ma selle ettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 65, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega 6 poolt, vastu 43, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 66, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 67, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 68, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku hääletamist.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 68, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 6 poolt, vastu 41, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 69, esitaja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Kuna siin on selgituses, et Leo Kunnase muudatusettepanekuid saab pidada ebasiirasteks, ehkki mina ei ole ausamat inimest elus näinud kui Leo Kunnas, siis ma soovin, et seda muudatusettepanekut hääletataks ja antaks sellele hinnang.

Aitäh! Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 69, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Järgnevalt, head kolleegid, muudatusettepanek nr 70, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja et head kolleegid saaksid vahepeal hinge tõmmata, ma võtan ka kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Kümme minutit vaheaega EKRE fraktsiooni palvel.

V a h e a e g 

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Järgnevalt panen hääletusele muudatusettepaneku nr 70, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 5, vastu 39, erapooletuid on 2. Ettepanek ei leidnud toetust.  

Järgnevalt muudatusettepanek nr 71, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 71, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 5, vastu 41 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 72, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 72, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 6 poolt, vastu 40, ei leidnud ettepanek toetust.

Järgnevalt muudatusettepanek nr 73, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 73, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 41 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 74, esitaja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku panna hääletusele.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 74, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega 6 poolt, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 75, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 75, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 76, esitaja Alar Laneman, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tsiteerime klassikuid: "Edeneme mõnusas tempos." Ja ma palun selle muudatusettepaneku panna hääletusele.

Ma olen teiega nõus, edeneme tõesti hea tempoga. Kas me tohime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 76, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 6 poolt, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 77, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hääletame läbi.

Kas me tohime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 77, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 47 poolt, vastu 1, leidis ettepanek toetust. 

Järgnevalt muudatusettepanek nr 78, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, kas me võime hääletuse juurde asuda? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 6, vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Head kolleegid, oleme jõudnud viimase muudatusettepaneku juurde. See on muudatusettepanek nr 79, esitaja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Sellest hoolimata, et ettepanek on jätta arvestamata, teen mina ettepaneku, et seda siiski saalis hääletada.

Head kolleegid, kas me võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 79, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 7 poolt, vastu 42, ei leidnud ettepanek toetust.  

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud üle vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 308 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud ka ettepanek. Istungi juhatajale on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendamine) eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Kas, head kolleegid, me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Sellisel juhul, austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 6 Riigikogu liiget, vastu 43. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 308 teine lugemine on lõpetatud. 

Järgnevalt tänane kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Erkki Keldo. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nii, 350 SE on tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu. [Järgnevalt] selle ettevalmistamisest komisjonis teiseks lugemiseks. Eelnõu tutvustuseks kiiresti veel nii palju, et seaduse muutmisega lihtsustatakse postisaadetiste tollikontrolli nii tolli‑ kui ka postiteenuse osutajate jaoks ja samas tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist. 

Eelnõu 350 esimene lugemine toimus selle aasta 17. jaanuaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. jaanuariks kella 17.15-ks laekus eelnõu kohta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ehk EKRE fraktsiooni erinevatelt liikmetelt kokku 200 muudatusettepanekut. Komisjon omalt poolt teavitas eelnõu menetlusest kõiki olulisi huvirühmi ja organisatsioone. Andmekaitse Inspektsioon vastas, et neil puuduvad märkused ja tähelepanekud esitatud eelnõu kohta. Oma seisukohad eelnõu kohta [saadetud] ettepanekute kohta esitas majanduskomisjonile ka algataja ehk Rahandusministeerium. Kõigi eelnõu kohta esitatud arvamustega võite te ise tutvuda.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 9. mai istungil, kus osales ka eelnõu algataja esindaja. Samal istungil kuulas komisjon ära muudatusettepanekute esitajate esindajate Rain Epleri ja Jaak Valge muudatusettepanekute tutvustused ja selgitused. Komisjon ise ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei teinud. Muudatusettepanekute loetellu on kantud 50 Riigikogu liikmete esitatud muudatusettepanekut. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel ka keelekorrektuuri. 

Ja veel muudatusettepanekutest. Nagu öeldud sai, tehti neid 200 tükki. EKRE fraktsioon esitas neid paaridena. Martin Helme ja Arvo Aller esitasid neli esimest muudatusettepanekut, mis jätavad eelnõust järjest punkte välja. Nende muudatusettepanekute tõttu muutuks eelnõu sisutühjaks, [seal ei oleks] ühtegi muudatust. Ülejäänud 196 ettepanekut [soovivad] kehtiva tolliseaduse erinevate paragrahvide kehtetuks tunnistamist.

Ehk siis kokkuvõttes on kõik 200 muudatusettepanekut ilma sisulise selgituse ja põhjuseta. Majanduskomisjoni istungil, kus ettepanekuid tutvustati, komisjon sisulisi selgitusi ei saanud. Küll kinnitas komisjoni istungil ettepanekute esitajate esindaja, et tegemist on obstruktsiooniliste muudatusettepanekutega ehk samasugustega, millega Riigikogu siin juba mitmeid-mitmeid tunde on sisutühjalt tegelenud. Ma ei hakka neid ükshaaval ette [lugema], nagu ma [juba ütlesin]. 

Siis ka veel nii palju: juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 15. mail ja teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et juhul kui täiskogus ei leia mõni juhtivkomisjoni muudatusettepanekute kohta tehtud otsus toetust, teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 28. mail ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta on komisjon esitanud saali järgnevad muudatusettepanekud. Hakkame neid ükshaaval läbi vaatama. 

Muudatusettepanek nr 1. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Ma soovin selle muudatusettepaneku panna hääletusele.

Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 1 ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletamist ja võtan ka kümme minutit vaheaega enne hääletamist.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 2, vastu 34, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 3. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 4. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 6. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 7. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 8. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 9. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 10. Selle on esitanud Martin Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 11. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 12. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 13. Selle on esitanud Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 14, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 15, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 16, esitajad Helle-Moonika Helme ja Mart Helme, samuti Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 17, esitajad Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 18, esitajad Siim Pohlak ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 19, esitajad Siim Pohlak, Rain Epler, Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 20, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 21, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 22, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 23, esitajad Ants Frosch ja Kert Kingo, samuti Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 24, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 25, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 26, esitajad Rene Kokk ja Leo Kunnas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 27, esitajad Rene Kokk, Leo Kunnas, Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 28, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 29, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 30, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 31, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 32, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 33, esitajad Alar Laneman ja Evelin Poolamets, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 34, esitajad Alar Laneman, Evelin Poolamets, Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 35, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 36, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 37, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 38, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 39, esitajad Anti Poolamets ja Henn Põlluaas, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 40, esitajad Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 41, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 42, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 43, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 44, esitajad Jaak Valge ja Varro Vooglaid, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 45, esitajad Jaak Valge, Varro Vooglaid, Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 46, esitajad Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 47, esitajad Martin Helme ja Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 48, esitajad Martin Helme, Rain Epler, Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 49, esitajad Helle-Moonika Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ja muudatusettepanek nr 50, esitajad Helle-Monika Helme ja Arvo Aller, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 350 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja koos sellega [on lõppenud] ka selle päevakorrapunkti menetlemine. 

Oleme jõudnud järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Kristen Michali.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimesel lugemisel. Selle eelnõu peamine eesmärk on tõsta vähem kaitstud liiklejate turvalisust ning luua selgemad ja konkreetsemad reeglid kergliikurite kasutamisele. Eelnõu sisaldab reegleid, mille alusel saavad omavalitsused õiguse kehtestada nõuded eelkõige kergliikurite, aga ka pisimopeedide ja jalgrataste rendile või üürile andmisele. See tähendab õigust kehtestada tehniliste nõuete kaudu eeltoodud sõidukitele parkimise piiranguid, luua nii-öelda kaitstud alad või [määrata] kellaajad, millal sõidukite sõidukiirus peab olema piiratud.

Valdav osa õnnetustest on seni toimunud just laenatud kergliikuritega, nädalavahetuseti ning õhtustel aegadel, kui paratamatult on riskikäitumine suurem. Kergliikurite puhul muudetakse täpsemaks parkimisreegleid. Edaspidi tuleb kergliikur parkida paralleelselt kergliiklustee äärega ja takistuste puudumisel sellest mitte kaugemale kui 0,2 meetrit. Samuti on jätkuvalt nõue hoida 1,5 meetrit läbipääsuala ehk kõnniteel kergliikurit parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Siseministeeriumi ja politsei ettepanekul kehtestatakse liiklusohutuse tagamiseks kergliikuri juhile, jalgratturile ja pisimopeedi juhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal oma seisundit hinnata. Loomulikult tasub sõitma minna kaine peaga.

Mootorsõidukitega seonduvalt määratletakse eelnõus reeglid, et ees olevast ratturist, kergliikuri juhist ja pisimopeedi juhist tuleb mööduda vähemalt 1,5 meetri kauguselt. 

Ka on oluline muudatus see, et peatumist lubava liiklusmärgita ei tohi enam kõnniteel auto peatuda. Kõnnitee jääb jalakäijatele ja sõidukid püsivad sõiduteel. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kaubalaadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maavaldaja, ettevõte või näiteks korteriühistu.

Parkimis[reeglite] rikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad: üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses ja lühimenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, seega on niinimetatud enamohtlik koosseis, siis tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvimäär 40 eurolt 80 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 80 eurot.

Muudest muudatustest ka paar lauset. Eelnõu kohaselt tehakse tehniline muudatus, millega ühendatakse kiiruskaamerate andmekogu politsei andmekoguga, et tagada andmekogu turvanõuded, tehniline võimekus ja riigi kulude kokkuhoid. Hetkel juba liiguvad andmed Transpordiameti andmekogust X-tee vahendusel politsei andmekogusse, kuid seal on praeguste andmemahtude juures olnud takistusi. Lahenduseks on andmete edastamise vahekihi kaotamine. Kiiruskaamerate andmekogu üleviimisega politsei andmekogusse ei muudeta automaatse liiklusjärelevalve läbiviimise põhimõtteid, kogutavaid andmeid ega kogutud andmete kasutamise põhimõtet. Tänan kuulamast ja vastan küsimustele!

Suur tänu! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil, kõigepealt 9. mail, kui tehti kaks menetluslikku otsust. Üks oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik, see oli konsensuslik, ning teine oli võtta [eelnõu] päevakorda 15. mail, samuti konsensuslik.

Teisel korral arutasime seda 13. mail, kui kliimaminister tutvustas eelnõu. Arutelu all oli rakendamise kuupäev. Praegu on pandud kõikide sätete [rakendumise ajaks] 1. jaanuar 2025. aastal. Oli arutelu, kas külgvahenõuded võiksid rakenduda juba varem ehk esimesel võimalusel, selleks et anda juba suveperioodil õige indikatsioon. 

Oli paar küsimust ka muu kohta liiklusseaduses, just ühistranspordiraja kasutamise kohta. Ja oli küsimus X-tee kohta, et kas sinna alla lähevad ka keskmise kiiruse kaamerad. Aga need, selgus, ei ole antud eelnõuga seotud. Nende kohta tulevad eraldi [sätted] liiklusseaduses millalgi hiljem. 

Ka selle 1,5 meetri külgvahe teemal oli arutelu. [See on] selline täpne määratlus, kuidas seda hiljem rakendama hakatakse, kas keegi hakkab joonlauaga kõrval sõitma? Siis oli arutelu, et kui varasemalt oli öeldud, et tuleb hoida pikivahet, siis nüüd on see määratletud mingi orienteeruva suurusega. Enamasti kui tehakse ohtlik [manööver], siis tehakse see ikkagi väga lähedalt.

Tehti otsused esimene lugemine lõpetada, mis oli konsensuslik, ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks lühem tähtaeg ehk viis tööpäeva, mis oli ka konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, need on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 429 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Aitäh ministrile! Edu tänastes järgmistes ülesastumises!

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on kümnes: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu 421 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tulen teie ette sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega. Põhimõtteliselt puudutab see muudatus erihoolekandeteenust ja erihoolekandeteenuse sees päeva- ja nädalahoiuteenust. See on teenus, mida tegelikult on sihtgrupile juba varasemalt pakutud, kuid mille regulatsioon seaduses puudub. Seetõttu oleme siin eelnõuga, mis reguleerib päeva- ja nädalahoiuteenust. See on mõeldud mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimesele, kellel on suur hooldusvajadus või ka järelevalve vajadus. 

Me räägime tegelikult omastehooldajate koorma vähendamisest ja sellest, et pereliikmed, kes on tööealised, [saaksid] aktiivselt tööturul [tegutseda]. Erihoolekandeteenuse korraldaja ja rahastaja on küll riik, aga erihoolekande puhul on reguleeritud ka kohaliku omavalitsuse ja kliendi enda vastutus. Kliendi vastutus on peaasjalikult seotud toitlustamisega ja kohaliku omavalitsuse vastutus on seotud ruumidega. Ka neid eelnõus täpsustatakse. 

Aga nüüd teenusest endast. Teenust on võimalik saada vähemalt kümme päeva kuus, aga mitte rohkem kui 23 ööpäeva kuus. Millest sellised piirangud? Seda teenust on [siiamaani] osutatud piloot[projektina]. Ja vaatamata sellele, et meil on väga pikad järjekorrad erihoolekandeteenusele, on inimesed tegelikult hõivanud teenuskoha, aga kasutavad teenust võib-olla ainult mõnel päeval kuus. See tähendab seda, et meil on tühjad kohad. See võib olla küll mugav teistele klientidele, et on vähe inimesi ja nad saavad rohkem tähelepanu, ning mugav ka teenuse osutajale, aga vältimaks inimeste järjekorras hoidmist ja [püüdmaks] maksimaalselt [täita] teenuskohad, mis meil on, oleme me ette pannud kümnepäevase miinimumpiiri ja ka 23-päevase piiri. See tähendab seda, et me eeldame, et päeva- ja nädalahoius olevad inimesed lähevad koju vähemalt nädalavahetuseks ja riigipühadeks või siis ka sõltuvalt perekonna vajadusest ja võimalusest on nad ainult päevahoius. Kui kuus oleks lubatud teenusel viibida [kõik] päevad, siis me võiksime seda nimetada ööpäevaringseks üldhooldusteenuseks, mis on meil tegelikult ju ka olemas. 

Nüüd, teenusel peavad olema ka nõuded. Need nõuded on tervisekaitsenõuded. [Need on] sarnased [nendega], mis erihoolekandes seni on olnud. Me oleme pidanud vajalikuks eraldi välja tuua, et igal kliendil peab olema isiklik voodikoht, kui inimene ööbib teenuseosutaja juures. Me oleme suurendanud ka tegevusjuhendajate arvu. Uus nõue [ütleb, et] kuue inimese kohta [peab olema] üks tegevusjuhendaja. Varasemalt on olnud üks tegevusjuhendaja kümne kliendi kohta. 

Maksimaalne omaosalus teenuse eest kehtestatakse riigieelarvega ja see on seotud toidu ja majutusega. Kusjuures inimese puhul, kellel sissetulek puudub või see on ebapiisav, võtab riik Sotsiaalkindlustusameti näol maksekohustuse osaliselt üle. Ja muudame ka sotsiaalhoolekande seaduses § 89, mis puudutab igapäevaelu toetamise teenuse ruumikulude katmise muudatust. Me täpsustame, et kohalik omavalitsus saab seda ise reguleerida. 

Nüüd, eraldiseisev ja hästi oluline muudatus on rahvastikuregistri seaduse muudatus. Nimelt, meil varasemalt oli selline olukord, kus olid suured erihoolekandeasutused. Näitena võib tuua Sõmeru Saaremaal, kus oli mitusada klienti. Nende klientide puhul on üldjuhul eestkostjaks kohalik omavalitsus. Tänaseks on Sõmeru kinni pandud, inimesed on üle Eesti reorganiseeritud, väikestesse teenusüksustesse viidud, aga Saaremaale on jäänud eestkostja roll – eestkostja roll inimeste puhul, kes tegelikult ei ole seal omavalitsuses sündinud. Nad on mingisuguses eluetapis sattunud sinna teenusele ja tänaseks on nad viidud teenusele näiteks Võrru või Ida-Virumaale. Selleks, et inimestele pakkuda kohaliku omavalitsuse eestkostet, anname seadusega võimaluse nende inimeste elukohaks rahvastikuregistris registreerida nende tegelik viibimiskoht. Seeläbi läheb eestkostja roll [sellele omavalitsusele], kus inimene tegelikult elab. See puudutab maksimaalselt 445 inimest üle Eesti. Kas kõikidel juhtudel registreerimise võimalust rakendatakse, on juba omavalitsuste enda otsustada. 

Selle eelnõu kohaselt me muudame veel käibemaksuseadust, see on seotud uue teenuse loomisega. Kuivõrd meil on maksusoodustused sotsiaalteenustele, on vaja lisada ka teenuse nimi maksuseadustesse. Me muudame rahvatervise seadust, samamoodi lisame teenuse nimetuse sinna loetellu, ja ka riigilõivuseadust, sest teenuse jaoks on tarvis tegevusluba ja tegevusloa väljastamisel võetakse riigilõivu. Nii et ka seal on tarvis seda täiendust. 

Eelnõu rakendamine on planeeritud 1. jaanuariks 2025. aastal. Miks ma olen selle eelnõuga siin teie juures praegu ja mitte [ei tule] sügisel? Just nimelt tegevuslubade tõttu, mida on vaja teenuseosutajatel taotleda, enne kui nad saavad 1. jaanuarist ametlikult ja korrektselt teenust osutama hakata. Selle eelnõu ainukene säte või muudatus, mis jõustub üldises korras, on rahvastikuregistri seaduse muudatus, mis puudutab elukoha ümberregistreerimist nendel inimestel, kes varasemalt on olnud erihoolekandeteenusel suures asutuses. Seda leevendust saab omavalitsustele pakkuda kohe. Olen valmis küsimustele vastama.

Aitäh! Teile on mõned küsimused. Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kindlasti on tegu väga asjakohaste muudatustega. Need teevad palju paremaks ja kergemaks paljude inimeste elu. Mul on täpsustav küsimus üldhooldusteenusel [asuva inimese] tegeliku viibimiskoha kohta. Kas see on siis sedasi, et eestkosteasutus annab oma ülesanded üle teisele omavalitsusele? Kas see juhtub endise eestkosteasutuse initsiatiivil? On seal vajalik kokkuleppe? Kas viibimiskohaks oleval omavalitsusel on võimalus sellest keelduda? Milline see protsess täpsemalt oleks?

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Igaks juhuks kordan üle, et me ei räägi üldhooldusest, vaid räägime erihoolekandest, mis on mõeldud psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele. Üldhooldus on eraldi, seda me täna siin ei puuduta. 

Kehtiv olukord seaduses on täpselt selline, nagu te kirjeldasite. [Üks] kohalik omavalitsus, huvitatud osapool – ja võib üks või teine olla huvitatud, neid olukordi on mõlemasuunalisi –, teeb ettepaneku teisele omavalitsusele. Selles lepitakse kokku. Kui kokkulepet ei saavutata, aga soov on väga jõuline, siis me teame ju, et neid vaidlusi on lahendatud ka kohtus. 

Nüüd uue seadusega me loome olukorra, kus elukoht registreeritakse rahvastikuregistris ja sellest tulenevalt lähevad automaatselt need kohustused, mis on seotud inimesega, kes elab kohalikus omavalitsuses, teisele omavalitsusele. Tõsi, kui on selline olukord, kus inimesele on eestkoste määratud kohtumäärusega, siis tuleb kohtumäärust ka korrigeerida. Aga paljudel juhtudel, eriti nende klientide puhul, kes on pikaajaliselt olnud teenusel, ei pruugi olla kohtumäärust eestkoste määramiseks, vaid seadusest tulenevalt täidab kohustust kohalik omavalitsus.

Anti Haugas, palun!

Aitäh! Mulle väga meeldib, kui teenust arendatakse ja täpsustatakse. Aga küsin natukene tulevikku vaadates, kas on planeeritud või mõeldud ka mingitele meetmetele, et nädala‑ ja päevahoiuteenust taristu mõistes arendada ja tingimusi parendada? Kas on midagi planeeritud ja kui on, siis millal need võiksid tulla?

Erihoolekandes asutuste reorganiseerimine [toimus] eelmisel Euroopa sotsiaalvahendite perioodil. See lõppes üsna edukalt ja peaaegu kõik asutused, mis olid riigi omanduses, [näiteks] Hoolekandeteenused Aktsiaselts, said tegelikult reorganiseeritud. Ka sellel perioodil on täiendavad ressursid Euroopa vahendite näol olemas. Toetuse andmise tingimuste dokumenti praegu kirjutatakse. Ja taas kord on võimalik saada toetust uute teenuskohtade loomiseks, aga seda sellel [tingimusel], et suured institutsioonid, mis on ebakohastes, vanades ja ka kulukates hoonetes, sealt välja kolivad.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te mainisite Saaremaa vallas asuvat Sõmera erihoolekandeasutust, mis reorganiseeriti. Ma julgen ka väita, et see protsess läks üldiselt väga hästi. Kas teil on veel näiteid, kuidas on teistes sarnastes asutustes reorganiseerimine läinud? Ma tean, et neid asutusi Eestis väga palju ei olnud, aga lisaks Sõmerale oli vist paar tükki veel. Kuidas nendes sarnased ümberkorraldused on läinud ja kas kõik eestkoste ülevõtmised on õnnestunud?

Eestkoste ülevõtmine ongi problemaatiline. Samamoodi on Saaremaa vald välja toonud keerukust, et see kohalik omavalitsus, kuhu inimene Saaremaalt või mõnest teisest omavalitsusest on jõudnud, ei ole alati olnud avatud inimest vastu võtma ja eestkostja ülesandeid täitma. Kui me räägime üleminemisest suurtest asutustest väikestesse teenusüksustesse, mis on kogukonnapõhised, isegi siis, kui [pakutakse] ööpäevaringset teenust – meil on ju ka toetatud elamine, kogukonnas elamine, teenuste palett, mida me pakume erihoolekandes, on päris lai, nüüd siis päeva- ja nädalahoid sinna lisaks, ka kaitstud töötamine ja nii edasi –, see protsess on läinud hästi. 

Samal ajal, kui me läheme üksikisiku tasandile, on alati võimalik tuua neid näiteid, et klient, kes on harjunud suuremas kontrollitud kogukonnas elama, omanud seal ka suhteid, võib kogukonnas elades jääda natuke isolatsiooni suhtluse mõttes. Aga teenuseosutajad ja sotsiaaltöötajad tegelevad sellega, et pakkuda igale kliendile maksimaalselt iseseisvat toimetulekut ja sinna kõrvale ka mõtestatud ja asjakohast tegevust iga päev. Mõned kliendid suudavad õppida, mõned kliendid suudavad tööl käia – igaüks oma võimete kohaselt. Nii et selle kõigega tegeldakse.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kõigepealt siiras tänu sellise mõistliku seaduseelnõu siia saali toomise eest! Tahtsin küsida seda, kas ikkagi klient ise täpsustab või avalduse alusel kirjutab [end] sisse või kuidas see reaalselt hakkab toimuma. Igal juhul minu koduomavalitsuses täpselt see [mõte] on, et tegelikult nad võiksid [sissekirjutuse mõttes] elada seal, kus vastav asutus asub.

Aitäh küsimuse eest! Me räägime klientidest, kellel on mõõdukas, raske või sügav intellektipuue või psüühikahäire. Enamikule või vähemasti suurele osale neist on määratud eestkostja. Eeskätt on eestkostja roll seista selle inimese huvide eest, et ta saaks parima kohtlemise ja parima eestkoste, mida kahtlemata on võimalik tema lähedal paremini teostada kui kaugel, teises Eestimaa otsas. 

Aga kindlasti on huvi ka kohalikul omavalitsusel, kelle rahvastikuregistris ta on, kui ta näeb, et inimese abistamine ja toetamine on ebamõistlik, kui tema tegelik elukoht ja ka eestkoste ning sissekirjutus ei ole kattuvad.

Nii et seal on mitu osapoolt, kes on kohustatud reageerima. Ja ma siiski sügavalt usun, et kohalikud omavalitsused, kes korraldavad hoolekannet inimestele, kes nende territooriumil elavad, teavad täpselt ja näevad need kohad ära ja et nende 445 inimese puhul, keda see üldse puudutab, saab ükshaaval läbi kaalutud, mis on ühele või teisele inimesele kõige mõistlikum.

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma sain teie ettekandest niimoodi aru, et tekib täiendav vajadus töötajate järgi. No mitte hooldajate, aga just tegevustöötajate järgi ja nii edasi. Samas olen ma aru saanud, et neid töötajaid leida on hästi keeruline. Kuidas te oskate seda vastuolu selgitada? Või olen ma valesti aru saanud?

Sotsiaalvaldkonnas on hooldajate ja tegevusjuhendajate leidmine keeruline, eeskätt seetõttu, et seal on palgad olnud väga madalad. Eelmise nädala uudiste pinnalt võib öelda, et sotsiaalvaldkond, sealhulgas tervisevaldkond, on edenenud päris hästi. Keskendun hoolekandevaldkonnale. Seal on palgad proportsionaalselt kõige kiiremini kasvanud ja ka töökohti on sinna juurde loodud. Muidugi tuleb rõhutada, et see kasv on tulnud väga madalalt. Tegelikult on brutotasud nendel inimestel siiski alla 1000 euro, kui me töötasudest räägime. Aga kordan veel, et seda teenust tegelikult juba piloot[projekti] korras on osutatud ja need inimesed, kes teenust pakuvad, on tegelikult ka olemas.

Üldse ei eita seda, et see on pidev protsess erihoolekandes leida tegevusjuhendajaid. Voolavus on väga suur, sest töö on ekstreemselt keeruline. Ma arvan, et vähesed meist omavad kannatlikkust, empaatiat ja ka kompetentsust, et psüühikahäire või intellektipuudega inimestega igapäevaselt tegeleda ja nendele toeks olla. Protsess töötajate otsimiseks on pidev, samamoodi on koolitus pidev. Ja koolitust me oleme püüdnud internetipõhiseks viia, selleks et inimene, kes on tööle asunud, saaks teatud aja jooksul koolituse distantsilt läbida.

Anti Haugas, palun! 

Mul tekkis küsimus planeeritavate meetmete kohta. Kas ka kohaliku omavalitsuse haldusalas olevad asutused, kes pakuvad teenuseid intellektipuudega inimestele, võiksid olla meetmete mõttes abikõlblikud, et näiteks ruume kohandada või parendada?

Aitäh küsimuse eest! Mul on vara sellele küsimusele kindlalt vastata, sest seda meedet praegu alles kirjeldatakse. Siis läheb see kooskõlastamisele teiste partnerite, osapoolte juurde ja seda on võimalik täiendada. Aga püüan hoida Riigikogu kursis. Ma saan aru, et teil on erihuvi, nii et teeme seda koostööd väljaspool seda ruumi.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle eelnõu juures on üsna põhjalik kooskõlastustabel. Kas te võite anda hinnangu, kas teil on süda rahul, et ettepanekud on kõik arvesse võetud, või jääb midagi kripeldama?

Kripeldama jääb alati, sellepärast et iga eelnõu on kompromiss eri osapoolte ettepanekute vahel. Kõigil on oma huvi ja [vaate]nurk. Ma pean tunnistama, et Eesti Puuetega Inimeste Kojale teenusel osalemise kümne päeva miinimumpiir ei meeldinud ja ei meeldi tegelikult ka mulle, sest teenused võiksid olla paindlikud. Aga me peame arvestama oma riigi rahaliste võimalustega ja me teame, et erihoolekandes on klientidel päris pikad järjekorrad, et teenusele pääseda. Kui teenuskohta hoiab kinni klient, kes kasutab seda minimaalses mahus, siis tegelikult see inimene, kes peab päriselt tööl käima ja ei saa oma täisealiseks saanud last teenusele paigutada, on väga-väga hädas. Nii et need kompromissid on alati natuke valusad kellegi jaoks ja alati jääb ka süda natukene kripeldama. Aga ma arvan, et valikud, mida tuleb langetada, peaksid kõige paremini kaitsma üldist huvi. Ja see üldine huvi on hoolduskoormuse vähendamine nende jaoks, kes seda väga vajavad töölkäimise tõttu.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Sama põhjalikult, nagu te praegu siin Riigikogus esitasite eelnõu ja küsimustele vastasite, tegite te seda ka sotsiaalkomisjonis. Osaliselt te minu küsimusele juba eelmisel [korral] vastasite, et kui [pikk] see järjekord hetkel on, mis [suurusjärgus see inimeste arv järjekorras] võiks olla. Tõesti, erihoolekande järjekorrad on pikad, inimesed ootavad [teenusele pääsemist] ja on mõistlik teatud piir panna lihtsalt sellepärast, et teised, kes ootavad väga seda teenust, nende õiglustunnet mitte riivata.

Jaa, mul on keeruline sellele küsimusele vastata selles mõttes, nagu ma enne kirjeldasin, et seal on mitmed teenused: ööpäevaringne [hooldus], kogukonnas elamine, toetatud elamine, nüüd ka päeva‑ ja nädalahoid. Need teenused on erinevad ja kliendid, kes teenuseid vajavad, on ka erinevad. 

Me oleme [muutnud] järjekorra [moodustamise põhimõtet], mis tegelikult oli asutusepõhine. Klient [pani iseennast] või tema lähedane [pani kliendi] järjekorda konkreetsesse asutusse. Seetõttu pandi [järjekorda] mitmesse asutusse, lootes, et äkki kuskil saab kiiremini teenusele. Me oleme teinud järjekorra tsentraalseks ja oleme tegelikult numbriliselt terve hulga inimesi [järjekorrast] maha [kustutanud]. 

Järjekorrad sõltuvad ka sellest, mida klient on valmis vastu võtma ja kas ta tegelikult üldse soovib teenusele minna. Kõige ekstreemsem juhtum, mida mina tean, oli kaheksa aasta pikkune [ooteaeg]. See ei tähenda seda, et [inimesele] poleks vahepeal [kohta] pakutud, aga talle sellel hetkel kas see koht ei sobinud või ei olnud ta sellel hetkel valmis teenusele minema. Siis ta liikus järjekorras tahapoole. 

Aga ei ole üldse välistatud paariaastane ootamine. Pange ennast selle pere olukorda, kelle laps saab täisealiseks. Lastele mõeldud teenuseid ta enam ei saa, vanemad tahavad jätkata tööl käimist, ent igapäevane järelevalve on hädavajalik. See ooteaeg ei tohiks nii pikk olla, aga see võib kahjuks olla isegi paar aastat.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti, arutelu ja otsuseid tutvustab sotsiaalkomisjoni liige Andre Hanimägi.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu 6. mai istungil. Osalesid komisjoni liikmed Arvo Aller, Andre Hanimägi, Karmen Joller, Helmen Kütt, Irja Lutsar, Eero Merilind, Riina Solman ja Aleksandr Tšaplõgin. Eelnõu tutvustasid ja küsimustele vastasid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna juht Leila Lahtvee. Minister andis, nagu öeldud, oma põhjaliku ülevaate komisjoni liikmetele, pärast mida oli komisjoni liikmetel mõni küsimus. 

Helmen Kütt tõdes, et on mõistlik vähendada hooldatavate arvu kuuele inimesele, aga nii nagu ka siin saalis kõlas, küsiti, ega ei ole karta töötajate puudust, kuidas [vajadus] suudetakse ikkagi ära katta ning milline saab olema nende töötajate palk. Minister Signe Riisalo vastas, et täiendav ressurss ehk 15% lisaraha andis võimaluse korrigeerida teenuse hinnakomponente, sealhulgas ka palgakomponenti. Aga ta tõdes, et töötajate voolavus ja puudus on loomulikult pidevalt päris suur. Lisaks palga korrigeerimisele tehakse ka töökorralduslikke muudatusi. Näiteks järjekordade süsteem tsentraliseeritakse, et vältida korraga mitme erineva asutuse järjekorras olemist.

Andre Hanimägi soovis teada, kuivõrd selline teenus on kättesaadav piirkonniti üle Eesti. Selle peale minister vastas, et Sotsiaalkindlustusameti roll on võtta üle rahastuskohustus, aga ta teenuskohti ise ei loo. Ta tõdes ka seda, et paljudes piirkondades on tekkinud vajadus nii-öelda alt üles ehk teenust vajavad inimesed on olemas. Samuti on teenuseosutajad olemas, kes on püüdnud neid inimesi ja peresid aidata. Nüüd selle eelnõu kohaselt seda teenust reguleeritakse ja teenuse kättesaadavust parandatakse. Ta tõdes ka seda, et paraku ei ole erihoolekande teenuse kättesaadavus üle Eesti muidugi piisav, aga selle nimel teeb riik jõupingutusi. Erinevaid tegevussuundi piloteeritakse, sealhulgas, nii nagu siin enne kõlas, kogukonnapõhist teenust. Umbes kolmandikus omavalitsustes on seda katsetatud ja on rahule jäädud.

Helmen Kütt tõi välja ka erivajadustega inimeste lapsehoiuteenuse. Ta tõdes, et tegelikult on oluline lahendada probleem ka lapsehoiuealiste osas. Nimelt, lapsehoiuteenus on alarahastatud ja KOV-id ütlevad, et neil sellist ressurssi eraldada ei ole võimalik. Minister kommenteeris, et eelmisel esmaspäeval allkirjastasid terviseminister, teadus- ja haridusminister ning sotsiaalkaitseminister erivajadustega laste teekaardi, [kus on kirjas,] kuidas teenuseid paremini integreerida. Uue alushariduse seaduse kohaselt kuuluvad sügava puudega lapsed SOM-i haldusalasse. Ettevalmistamisel on ka väljatöötamiskavatsus, mis puudutab ilma kohtumääruseta keerulisemate klientide teenusele toomist.

Siinkõneleja küsis ka teenuse osutamise perioodi kohta, kas selle 10–23 päeva puhul on mingid tingimused või saab inimene ise otsustada, kuidas seda teenust kasutada ja milline see periood on. Sellele vastas ametnik Leila Lahtvee, et teenus on mõeldud tõepoolest vajaduspõhise teenusena sõltuvalt vanema tööl käimisest või muust eemaloleku vajadusest. Neid päevi saab võtta esmaspäevast reedeni, kuid ka vajaduspõhisena. Praegu on teenusel umbes 20 inimest, kes kasutavad teenust vaid kolm päeva kuus, aga neid inimesi saab toetada erihoolekande teiste meetmetega, olgu see siis igapäevaelu toetamise teenus või KOV-i [pakutud] tugiisiku ja isikliku abistaja teenus.

Seejärel tehti menetluslikud otsused. Neid oli päris mitu ja kindlasti on mõistlik need ette lugeda. Ma võin kinnitada, et kõik need tehti konsensuslikult. Nimelt otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. mail ehk siis täna. Selle poolt, nagu ma juba ennist ütlesin, olid kõik. Lisaks määrati juhtivkomisjoni esindajaks Andre Hanimägi ehk siis mina. Kolmanda punktina tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja ka siin oli sotsiaalkomisjonis üksmeel. Otsustati ka muudatusettepanekute tähtaeg, mis Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt on kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist. Aitäh!

Suur tänu! Kuna minuni jõudis info, et Tanel Kiigel on mingi väga pakiline protseduuriline küsimus, siis ma ühe erandi siinkohal luban. Kas menetluse tempo on liiga kiire? Palun, Tanel Kiik!

… aseesimees, mul on tegelikult tõsine mure tekkinud, vaadates saalis toimuvat. Mina vaatasin meie päevakorda. Meil on siin tulemas 12. punkt, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 404. Aga ma olen tähelepaneliku inimesena märganud, et juba päris mitu punkti pole mitte ühtegi Keskerakonna fraktsiooni saadikut siin saalis. Ma tahtsingi küsida teilt, kas teile kui Riigikogu [istungi] juhatajale on tulnud mingit infot, et neil on plaan sellest tänasest päevakorrapunktist kuidagimoodi taganeda. Jääb see käsitlemata või tegid nad sellise vahepealse pikaajalise kandva pausi, tähistamaks Tallinna päeva või tegemaks muid olulisi [asju]? On nad naasmas 12. punkti aruteluks? See läheneb väga suurel mühinal ja kiire tempoga. Ma väga loodan, et me ei pea jätma seda punkti arutamata, sellepärast et tekib arutelu võimatus. Äkki kommenteerite seda?

Aitäh, hea kolleeg! Esmalt, mul on hea meel, et sa muretsed oma endiste kolleegide pärast. See on väga sümpaatne. Teiseks, ma olen korduvalt juhatajana öelnud, et töö tegemine ei käi ainult siin saalis. On võimalik ka oma kabinetis istungit jälgida. Nii et ma väga usun ja loodan, et nad pingsalt kõik koos jälgivad täiskogu istungit ja kui me jõuame selle punktini, siis on ka nemad saalis. Minule ei ole laekunud ei ühe- ega teistsugust infot. 

Aga näete, see protseduuriline küsimus aitas kohe maha võtta kaks küsimust. Suur aitäh, lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole! 

Aitäh! 

Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 421 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. Oleme kümnenda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Ja oleme jõudnud 11. päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 esimene lugemine. Ja ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rõõm on siin teie ees olla. 

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on parandada finantsasutuste digitaalset turvalisust, sealhulgas küberkaitset. Finantssektor langeb küberrünnete sihtmärgiks kolm korda tõenäolisemalt kui mõni muu sektor. Kuna finantsteenuste toimimisel on tehnoloogial võtmeroll, peavad finantsasutused olema suutelised ennetama küberrünnetest ja süsteemiriketest tulenevaid olukordi, mis võivad viia ärikatkestuste, finantskaotuste või andmeleketeni ning ka mainekahjuni. Samas, intsidentide esinemise korral on finantsasutustel olemas plaanid nendele reageerimiseks. Eelnõu põhineb Euroopa Liidu määrusel ja direktiivil. Uued digitaalse turvalisuse nõuded mõjutavad teatud eranditega kogu finantssektorit, näiteks pankasid, kindlustusseltse, makseasutusi, fondivalitsejaid ja tulevikus ka krüptovarateenuse osutajaid. 

Finantsasutused peavad kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimise raamistiku, mis koosneb kuuest meetmest. Esiteks peavad finantsasutused kaardistama, milliseid süsteeme, seadmeid ja teabevara tuleb kaitsta. Teiseks meetmeks on nende süsteemide, seadmete ja teabevara kaitsmine ja ohtude ennetamine. Kolmandaks peaksid finantsasutused olema suutelised otsekohe avastama nii küberründeid kui ka muid tõrkeid. Neljandaks, kui finantsasutus on tuvastanud probleemi, siis tuleb sellele viivitamata reageerida, haavatavad kohad kindlaks teha ja käivitada meetmed, et kahju ei suureneks. Viiendaks meetmeks on õppimine ja arenemine. Kuna küberintsidentide ennetamisel on oluline roll finantsasutuste personali küberhügieenil, tuleb ette näha personali turvateadlikkuse programmid ja koolitused. Viimaseks meetmeks on suhtlemine. Kriisikommunikatsioonikavas tuleks ette näha sammud, kuidas selgitada toimunud intsidente ja ärikatkestusi nii ettevõttesiseselt juhtkonnale ja personalile kui ka avalikkusele, sealhulgas klientidele ja äripartneritele. 

Uued digitaalse turvalisuse reeglid jõustuvad järgmise aasta 17. jaanuaril ning kindlustussummade muudatused käesoleva aasta 9. oktoobril. Aitäh!

Suur tänu, auväärt minister! Teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme hea kolleegi Maris Lauri.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 422 oma 6. mai istungil. Rahandusminister tutvustas eelnõu komisjoni liikmetele. Ma seda ei korda, te just kuulsite seda värskelt. Järgnes väga lühikene arutelu sellest, kuidas eelnõu sisu hästi lühidalt kokku võtta, ja leiti, et see on finantssektori tegevuskerksuse tõhustamiseks asjaomase Euroopa Liidu õiguse ülevõtmine. Samuti täpsustati seda, et kaasamine toimub nii, nagu on tavaliselt, et kõik asjaosalised, kes on avaldanud selle eelnõu valmimise käigus oma seisukohti, kutsutakse kindlasti ka Riigikogu komisjoni väljendama oma arvamusi ja ka seda, kas probleemid nende jaoks on lahendatud. 

Nüüd otsused. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Esimene otsus oli võtta eelnõu päevakorda 15. mail sel aastal. Teine otsus oli teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmas ettepanek oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Samuti [otsustati] ka see, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kuna seda soovi ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 422 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 29. mai kell 17.15. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Oleme jõudnud järgmise ja tänase viimase päevakorrapunktini, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 404. Selle ettekandja peaks olema Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev, aga mina hetkel teda ei näe. Me oleme olnud ka liberaalne selles suhtes, et kui on mõni teine fraktsiooni liige [olnud kohal], oleme võimaldanud … (Saalis räägitakse.) Aga ei ole [kohal] ka kedagi teist keskfraktsiooni liikmetest. See tähendab seda, et Tanel Kiigel oli oluliselt täpsem informatsioon kui istungi juhatajal. Tõepoolest, tegemist on arutelu võimatusega, nii et seda päevakorrapunkti me avada ei saa. 

Head kolleegid, oleme tänase päeva lõpetanud. Riigikogu täiskogu istung on lõppenud. Suur aitäh teile kõigile panustamast! Kaunist õhtut teile!