Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast ka, kõik Riigikogu külalised siin istungisaali rõdudel ja kõik, kes te jälgite meid sinise ekraani vahendusel! Me alustame 15. mai infotundi. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on registreerunud 13 Riigikogu liiget, puudub 88. Tänases infotunnis on meil 11 küsimust. Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Meie infotunni reeglid on ikka täpselt samasugused nagu varasematel kordadel. Riigikogu liige võib registreeruda ainult ühe küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit, vastamiseks on aega kolm minutit. Küsija saab võimaluse üheks lisaküsimuseks ning seejärel saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada veel ka omapoolse lisaküsimuse. Head kolleegid, kuna meil on 11 küsimust, asume tempokalt asja juurde.

Meie esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on 2023. aasta riigieelarve täitmine. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister! Riigi rahanduslikus olukorras valitseb suur segadus. Valitsus ei suutnud täita eelarve eesmärki 2023. aastal. Praeguse seisuga, lähtudes kevadprognoosist, kukutakse läbi 2024. aasta eelarve eesmärki [täites] ja veel mustem stsenaarium on 2025. aasta eelarve kohta. Ma küsisin teilt möödunud nädalal selle kohta, kui palju on riigieelarvest 2023. aastal tegelikkuses ära kulutatud, kui palju rahalisi vahendeid on 2023. aastast järgi jäänud ja kui palju kogu sellest rahast kavatsevad ministeeriumid üle tõsta 2024. aastasse? Te vastasite, et need numbrid on teil olemas, kuid te – mu küsimus ei olnud konkreetselt selle kohta – ei saa mulle seda informatsiooni anda. Aga te olete sellest täielikult informeeritud. Küsisin sama ka rahandusministrilt. Rahandusminister samuti keeldus seda informatsiooni andmast, vaikis. 

Minu küsimus teile, proua peaminister, on ühemõtteline. 2023. aasta riigieelarve oli ühe summana seadusandja poolt fikseeritud. Kui palju nendest eelarves planeeritud kulutustest – meil on juba maikuu keskpaik ja ma eeldan, et see informatsioon täielikult on olemas – kulutati tegelikkuses 2023. aastal ära ja kui palju vahendeid ministeeriumid sellest rahast, mis järgi jäi – sellest nii-öelda jäägist – kavatsevad tõsta 2024. aastasse üle? Paluksin konkreetselt numbreid nimetades seadusandjat informeerida. 

Aitäh! 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu maht oli 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. 2023. aastal kasvas kogukulu eelmise aastaga võrreldes 2,2 miljardi euro võrra ehk 15,4%. Veidi üle poole, täpsemalt 1,195 miljardit eurot, moodustab aastasest kulu kasvust kodumaiste toetuste kasv, seda peamiselt sotsiaal- ja tegevustoetuste tõttu: sotsiaaltoetused 780 miljonit eurot, tegevustoetused 415 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest suurenesid peretoetused, pensionid keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ja indekseerimise mõjul. Aastaga on kasvanud vanaduspensionid 320 miljoni, paljulapselise pere toetus 111 miljoni, lapsetoetus 64 miljoni euro võrra. Tegevustoetuste kasv tuleneb enamjaolt KOV-idele ehk kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud toetusfondi vahendite suurenemisest. [See summa] kasvas muu hulgas hooldusreformi kulude katmise eesmärgil. Märkimisväärselt ehk 404 miljoni euro võrra suurenes 2023. aastal ka kodumaistest vahenditest tööjõu- ja majandamiskulude ja investeeringute finantseerimine. 

Ja kui me räägime nendest ülekantavatest vahenditest, siis vastavalt riigieelarve seadusele saab vahendeid üle kanda, kui kasutamise tähtaega pikendatakse näiteks aasta võrra. Aga üldjuhul neid arvestuslikke vahendeid üle ei kanta. Kulud saab kanda üle kuni 3% ulatuses riigieelarves liigendatud kulumahust ja investeeringud kantakse üle kogumahus. Finantseerimistehinguid üle ei kanta. 

Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt, välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse saab ka kanda üle kogumahus. (Kostab vastamise aja lõppemise signaal.) Võib-olla saan teile hiljem edasi vastata. Ülekantavad vahendid ei ole planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi, need jäägid suurendavad 2024. aastal kasutada olevat eelarvet ehk siis eelarvelimiit raamatupidamislikult ülekantavate vahendite võrra suureneb. Aga saame seda debatti edasi pidada. 

Saame tõepoolest. Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister, mul on võimalus teid õnnitleda. See oli suurepäraseim mittevastus, mida ma tegelikkuses siin parlamendisaalis mitme aasta jooksul olen kuulnud. See teeb teile au. Mittevastamine valitsuse poliitika kohta iseloomustab teie valitsust. Minu küsimus ei olnud mitte, kui palju tõusid mingid sotsiaaltoetused 2023. aastal. Minu küsimus oli, [ütlen] konkreetsemalt uuesti, nii nagu ma küsisin: kui suur oli 2023. aasta eelarve ja kui palju raha 2023. aasta eelarvest riik 2023. aastal ära kulutas? Siit moodustub üks number, mille te, ma loodan, loetud minutite pärast mulle ütlete. Ja [edasi] on mu küsimus järgmine: kui palju sellest rahast kavatsevad ministeeriumid 2024. aastasse üle tõsta? Nii et see on konkreetne küsimus. 

Ma ei saa aru, mis põhjusel seda numbrit keeldutakse mulle ütlemast. Ma küsin konkreetse rahalise mahu kohta, et saada aru – see on vajalik juhtimisotsusteks, vajalik teie valitsusele juhtimisotsusteks –, kas meil üldse on praegu, mai keskel ülevaade, mis meie rahanduses toimub. Ehk küsimus, kordan konkreetselt: kui suur oli 2023. aasta eelarve numbriliselt ja kui palju sellest eelarvest kulutati 2023. aastal riigieelarvet täites ära? Kui palju raha jäi järgi ja kui palju kohta sellest rahast on ministeeriumid esitanud taotlused 2024. aastasse [üle kanda] täiendavaks kasutamiseks? 

Aitäh! Võib-olla vastan uuesti täpselt sellesama lausega, millega ma vastasin enne. 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu maht oli 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. Koos ülekantavate vahenditega on eelarve täitmine 87,4%. See on see, mis meil on teada, see on teadmine, mille alusel me töötame ka järgmise aasta eelarvet tehes. 

Miks ma seletan seda? Võib-olla teie küll teate, aga meil on ka inimesed, kes seda ülekannet kuulavad, ega tea, miks jääb nii-öelda raha üle, [miks raha] ei kasutata ja [tekivad] need ülekantavad vahendid? Esiteks, 15. maiks peavad valitsusasutused ülekantavate vahendite käskkirja ettepanekud Rahandusministeeriumiga kooskõlastama ja 31. maiks peavad nad need käskkirjad allkirjastama ja avalikustama oma kodulehel. 

Need ülekandmise põhjused on väga erinevad. Näiteks investeeringute hangete edasilükkumine, hangete luhtumine, edasilükkunud soetuste jäägid, mida kasutatakse samadeks tegevusteks järgmisel aastal, mingite tegevuste ärajäämine või planeeritud mahust vähem kasutamine, antavate toetuste puhul sihtgrupp või nõudlus oli väiksem, taotlejaid oli vähem, hangete või teenuste hinnad kujunesid planeeritust soodsamaks, mis on ju positiivne, ei olnud võimekust [teatud] tegevusi või teenuseid planeeritud mahus ellu viia. 

Näiteks kui on olnud ühekordsed eelarvevahendid, mida ei jõutud ühe aastaga [ära kasutada], siis need kantakse üle. Osades valdkondades on pikemaajalised lepingud. Kui me räägime näiteks teadusrahastusest, siis on mitmeaastased projektid, mis kantakse tekkepõhiselt kuluks sellel aastal, kui projekt lõpeb. Ka on eraldatud sihtotstarbelised toetused, mille tekkepõhine kasutamine on osaliselt edasi lükkunud järgmisesse aastasse, mis tähendab, et toetusi ei saa kuludesse kanda seni, kuni pole toetuse saajalt tegevusaruannet laekunud. 

Loomulikult, kui me paneme kokku järgmise aasta eelarvet, siis me kõiki neid ülekantavaid vahendeid vaatame väga terava silmaga just sellel põhjusel, et kui see raha jääb üle ja teistes kohtades on puudu, siis me peaksime saama neid vahendeid kasutada nende asjade tarbeks, mida riigil on vaja teha. Seega me peame mingeid karme kokkuhoiumeetmeid vähem tegema, kui me saame kasutada neid ülekantavaid vahendeid. 

Aga nii nagu öeldud, 15. maiks peavad valitsusasutused esitama Rahandusministeeriumile need ettepanekud, need kooskõlastama, ja 31. maiks on need asjad ka avalikud, nii nagu ma aru saan.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, kui kolleeg Urmas Reinsalu küsis siin selle aasta eelarve kohta, siis mina küsiks järgmise aasta eelarve kohta, aga need kaks teemat on omavahel tihedalt seotud niikuinii. 

Kui te võib-olla mäletate, siis meil oli siin saalis teiega vestlus teemal pensionid, keskmine pension, keskmise pensioni tulumaksust vabastamine. Ja siis, vaatamata sellele, et põhimõtteliselt koalitsioon lubas, et keskmist pensioni ei maksustata, tuli välja, et ikkagi on selline plaan. Siis te väitsite, et see ei sega teist Reformierakonna valimiseelset lubadust, et keskmine pension on aastaks 2027 vähemalt 1000 eurot, et prognoosid nagu näitavad seda.

Nüüd, eile me saime meediast lugeda, et valitsus mõtleb selle peale, et pensionide indekseerimine külmutada, mis, ma arvan, oleks äärmiselt murettekitav uudis kõikidele meie pensionäridele. Minu küsimus on: esiteks, kas tõepoolest valitsus mõtleb selle peale, et külmutada pensionide indekseerimine, ja teiseks, kas sel juhul ikkagi jääb püsima see lubadus, et aastaks 2027 on keskmine pension vähemalt 1000 eurot, nagu Reformierakond enne valimisi lubas? Teie koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubas, et see on lausa 1200 eurot. 

Aitäh! Hea näide sellest, et isegi Riigikogu liige ei loe tegelikult pealkirjast kaugemale, vaid jookseb juba pealkirja järgi. Kui te [loete] seda artiklit, siis loomulikult sealt tuleb välja, et mingit plaani pensionide indekseerimist külmutada valitsusel ei ole. Ja kui te ehk teete praegu lahti uudistekanalid, siis on ka rahandusministri postitus selle kohta, et see ei vasta tõele. Me ei lähe pensioneid vähendama, me ei lähe pensionide indekseerimist ära lõpetama.

Aga selge on see, et Sotsiaalministeerium on praegu riigieelarve revisjoni protsessis. See tähendab seda, et vaadatakse üle kõik teenused, kõik toetused, mida Sotsiaalministeeriumi haldusalas makstakse, millistel tingimustel need on, millised on need alused, millele [toetudes] ühes või teises kohas on võimalik midagi teha. See tähendab seda, et tehakse kaardistus kogu eelarve suhtes, aga poliitilised valikud jäävad ikkagi lõpuks valitsusele. 

2025. aasta eelarve me paneme koos riigi eelarvestrateegiaga kokku augustis. Jah, tõsi on see, et me teeme iga kuu koosolekuid, et samm sammu haaval neid suuri tükke lahendada, sest see ülesanne, mis meie ees on, on päris keeruline. Aga me peame saama augustis selle protsessiga võimalikult lihtsalt ühele poole. 

Ja loomulikult tuleb riigieelarve siis Riigikokku, kus Riigikogu, sealhulgas ka teie, saate seda menetleda, saate oma seisukohti väljendada, muudatusettepanekuid esitada, et see eelarve kajastaks nii riigieelarve seisu kui ka neid väljakutseid, mis meil praegu ühiskonnas on. Siin ma pean eelkõige silmas seda keerulist julgeolekuolukorda, kus me oleme, keerulist rahalist olukorda, kus me riigieelarvega oleme, ja loomulikult ka keerulist majandusolukorda, kus me riigina oleme. 

Nii et ma tõesti loodan, et opositsioon mõtleb siin konstruktiivselt kaasa, mitte ei ole kõikidele asjadele vastu ega püüa lihtsalt võtta populistlikke punkte, vaid saab aru, et see on kriis, millega me kõik koos [silmitsi] seisame, kogu Eesti riik, ja see on kriis, millele me peame lahendusi otsima kõik koos. 

Aitäh! Head kolleegid! Meil on 11 küsimust ja [pole hea], kui me hakkame siin liigselt arutama istungi protseduuri üle ja seda aega kasutatakse vastusõnavõttudeks. Nii et ma praegu neid protseduurilisi küsimusi ei võta. Selleks et ka 10. ja 11. küsija saaksid oma tänase küsimuse küsida, et neil tekiks see võimalus, liigume edasi. Lõpetan esimese küsimuse käsitlemise.

Liigume tänase teise küsimuseni, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on ETO. Ma saan aru, et tegu on siis taaskasutusorganisatsiooniga? Ei ole? Ei ole! (Kaja Kallas ütleb vahele, et tegu on elutähtsat teenust osutavate ettevõtetega.) Selge! Ühesõnaga, Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Jaa, tegemist on ETO-ga, elutähtsat teenust osutavate ettevõtetega ja selle kohta on mul ka küsimus. Küsimus on jällegi ajendatud uudisest, mis ilmus ühes meediaväljaandes. Lugesin selle täiesti läbi, ei piirdunud ainult pealkirjaga, ja sellest lähtuvalt siis ka küsimus. Valitsus saatis Riigikogu poole hädaolukorra seaduse muutmise [eelnõu] ja kavandatud muudatustega lisandus praegu sätestatud 14 teenusele 7 elutähtsat teenust. Muude seas olid ka toiduga varustamise ettevõtted seal sees. Ja nagu sai loetud, eelkõige puudutas see kolme ettevõtet, kes tegelevad toiduga varustamisega. Need on Maag Food, Valio ja Tartu Mill. Mure seisneb selles, et nemad väidavad, et need kohustused, mis puudutavad ETO-ks olemist, tulevad nende investeeringute ehk ettevõttesiseste investeeringute arvelt, mitte ei [rahastata] riigi poolt. Loomulikult paneb see need ettevõtted mitte kõige paremasse konkurentsiolukorda – on lisakohustused, lisainvesteeringud. Kas see vastab tõele või ikkagi riik, määrates need ettevõtted ETO-ks, ulatab ka oma abikäe ja investeerib ka sellesse, et need ettevõtted oleksid endiselt konkurentsivõimelised?

Aitäh! Kõigepealt, hädaolukorra seadus on riigikaitsekomisjonis juba sel neljapäeval. Ma isiklikult kaitsen seda [eelnõu] seal ja tulen siia Riigikogu suure saali ette selle esimest lugemist kaitsma 4. juunil. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon olnud juba mõnda aega. Tegemist on ühe direktiivi ülevõtmisega, aga meie ei pea väga palju muutma, sest see regulatsioon on olemas, see toimib hästi ja tagab meile valmisoleku enneolematuteks katkestusteks.  

Mis mulle teeb natuke nalja selle asja juures on see, et 2021. aastal olen ma käinud siin Riigikogus sellepärast, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas siis Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse, et hädaolukorra seaduses tuleks elutähtsa teenusena sätestada ka toidu tootmine, toiduohutuse tagamine. Just nende argument oli, et toidu tootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist. Toiduainetööstuse esindaja Sirje Potisepp on öelnud, et võiks alustada sellest, et toidutööstus oleks elutähtsa teenuse osutajate, kaitstud tarbijate nimekirjas.

Mina vastasin 24. oktoobril 2022. aastal [küsimusele], miks ei ole valitsus arvanud toidutööstusi elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Sellega on nii, et ma kohtusin ka toiduainetööstuse esindajatega, kes tõid välja, et nad peaksid olema selles nimekirjas. Nagu ikka, on saatan peidus detailides. Esiteks, elutähtsa teenuse osutajate nimekirjas olemine ei ole sugugi lihtne, see toob kaasa ka kohustusi. Need, kes seal nimekirjas on, tegelikult kõik ei taha seal nimekirjas olla, sest see toob kaasa täiendavad kulud ja rohkem bürokraatiat. Teiseks, ei ole võimalik määrata elutähtsa teenuse osutajaks kogu sektorit. Näiteks panganduses on valitud vaid teatud pangad, kes elutähtsat teenust osutavad, ja nii peaks see olema ka toiduainetööstuses. Samas see võib tekitada ebavõrdset olukorda just väikeste tootjate jaoks, sest kui me räägime puhtalt elutähtsast teenusest ja toiduainete tootmisest, siis ilmselt suured läheksid sinna alla, väikesed ei läheks. Selle küsimusega tegeldakse ja valmistatakse ette uut eelnõu. 

Oluline on selle eelnõu puhul rõhutada, et eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ja seeläbi ka elanike elu ja tervis, ühiskonna toimimine, riigi toimimine erinevates kriisides tervikuna. Toiduainetööstuse puhul puudutab see kolme ettevõtet. Jah, praegusele 14 teenusele tuleb juurde täiendavalt veel 6 teenust ...

Teie aeg! 

Okei, vastan edasi siis järgmise küsimusega seoses.   

Jaa, see võimalus on olemas, sest Lauri Laats saab täpsustava küsimuse. Palun!

Aitäh! Ega keegi ei vaidlegi, et toiduga varustamise ettevõtted peaksid – ja see on hästi oluline – olema elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimistus. Kui meil keerulised olukorrad on või peaksid tulema, siis igal juhul riik peab selle eest ka hoolitsema, et meil oleks toiduvarud olemas. See on kõik arusaadav. Küsimus on lihtsalt täiendavas investeeringus, täiendavates kohustustes. Kas riik omalt poolt ei peaks need kohustused enda kanda võtma ja neid varusid ettevõtetes hoidma, [tagades] selle valmisoleku? See lähtuks ju igal juhul riigi huvidest, meie inimeste huvidest. Nüüd aga kolm ettevõtet, kes on sinna nimekirja sattunud, muutuvad lihtsalt selle tegevuse tõttu vähem konkurentsikõlbulikuks. Siin on ka majandusminister, ma arvan, et tema on ka praegu mures. Ma näen tema näoilmest, et ta on mures, samamoodi mõtleb, et võiks ikkagi neid ettevõtteid aidata.

Aitäh! Teile peab alati meelde tuletama, et valitsuse raha, igasugune toetuste raha tuleb maksumaksja taskust. Ja igasuguse maksumaksjalt täiendava panuse küsimise vastu olete te siin väga häälekalt, nagu te olete häälekalt vastu ka igasuguste kokkuhoiukohtade tegemisele. 

Aga ma tulen selle juurde, et see on ka ettevõtjate huvides, et nende teenus toimiks. Põhiline etteheide on praegu olnud see, et miks peab toidusektor täitma küberturvalisuse nõudeid, need on ebaproportsionaalsed. See, et siin on tegelikult need küberturvalisuse nõuded – jutt käib saartalitluse nõudest. Ettevõttel peavad olema alternatiivsed lahendused olukorraks, kus tema IT-süsteemid on välisriigis ning puudub neile juurdepääs, näiteks süsteemid küberrünnakute või füüsiliste rünnakute tõttu ei tööta. Me oleme praegu riigina, ka ettevõtetena, kogu aeg küberrünnakute all. Ma võin teile näidata tabeleid, meil neid rünnakuid on kuus rohkem kui varasemalt oli kogu aasta peale. Kui elutähtsa teenuse osutaja hoiab oma süsteeme välisriigis, siis peab neil olema varuplaan juhuks, kui välisriigis asuvate süsteemidega on side katkenud. See ei tähenda seda, et juba praegu tuleb kõik süsteemid Eestisse tuua, vaid see tähendab seda, et peab olema nii-öelda plaan B juhuks, kui ühendus ei tööta. Eelnõuga on antud viieaastane üleminekuaeg ja Riigi Infosüsteemi Amet toetab toidusektorit igati küberturvalisuse nõuete täitmisel. 

Nagu ma ütlesin, on kolm suuremat ettevõtet. Ka nende huvides on see, et nende süsteemid toimiksid. Me teame, et küberkurjategijad ründavad praegu nii ettevõtjaid kui riigiasutusi ja ettevõtjad väga tihti ei ole teinud investeeringuid oma küberturvalisuse huvides. Aga kõik on tänapäeval seotud. Kõik on tänapäeval seotud infosüsteemidega ja see on ettevõtja enda huvides, et tema teenus toimiks, ta saaks oma teenust edasi osutada ja tema IT-süsteemidel oleks varuplaan. See ei ole mingi täiendav kulu, see on kulu selleks, et ettevõtja saaks oma teenust alati osutada. Infosüsteemid on selle teenuse osutamisel olulised osad.

Suur tänu! Lisaküsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetav peaminister! Ma küsisin teilt konkreetse küsimuse, et saada vastust. Ma olen korduvalt seda küsinud nii täna kui eelmisel nädalal. Kui palju raha eurodes jäi Eesti Vabariigil kasutamata 2023. aasta eelarvest? Te täna vastasite mulle, et 2023. aasta eelarve maht oli 16,2 miljardit eurot, seadusandja poolt vastuvõetud eelarve näeb küll ette 16,8 miljardit eurot. No see selleks, okei.

Ma palun teilt uuesti vastust: kui palju eurosid jäi 2023. aasta eelarvest kasutamata 2023. aastal? Te kõnelete mulle protsentsuhetest, aga ma arvan, et minimaalne hoolsuskohustus juhtimises praegu on see, et kui me kõneleme keerulisest olukorrast riigi rahanduses, siis on meil riigi raha juhtimise koha pealt selgus olemas.

Mul on vägagi suur mure tekkinud, et kas teil ei ole informatsiooni riigi rahalise seisu kohta või te mingitel motiividel, mis mulle jäävad sellisel juhul arusaamatuks, soovite seda mitte avaldada. Meil on juba maikuu keskpaik. Ma kordan oma küsimust: kui palju – eurodes – jäi Eesti Vabariigil 2023. aasta eelarvest, mille kogumaht oli seadusandja poolt kinnitatuna 16,8 miljardit eurot, kasutamata? Kui suur on see summa eurodes, proua peaminister? Ma palun teilt vastust. Ma andsin teile võimaluse, andsin nädal aega. Me leppisime korrektselt kokku – oli nii eelmisel nädalal –, et te valmistate ennast ette ja annate selle rahalise vastuse. Kahe küsimuse järel ma paraku seda vastust ei ole saanud. Ja ma näen, et härra spiiker noogutab minu jutu peale. Palun, proua peaminister! Sõna on peaministril.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Kuna küsimus ei puudutanud elutähtsa teenuse osutamist, siis proua peaminister saab valida, kas vastata või mitte. Aga, proua peaminister, kui te soovite vastata, siis palun!

Jaa! No te olete haritud inimene, oskate protsendi järgi välja arvutada: kui ma ütlen teile kogusumma ja ütlen protsendi, palju on ära kasutatud, siis oskate arvutada selle järgi ka summa, mida pole ära kasutatud. Vastan veel kord: 15. maiks peavad kõik ministeeriumid oma ülekantavad summad esitama Rahandusministeeriumile ja see kõik saab avalikuks.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin peaminister Kaja Kallase käest. On tehtud uus rahvastikuprognoos, mis eile avaldati ja mis ütleb, et praeguse trendi jätkumisel on sajandi lõpus eestlasi alla poole riigi elanikkonnast. Tuletame siinkohal meelde põhiseadust, mis räägib väga selgelt, milleks on loodud Eesti riik: see on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks üle aegade. 

Aga vaatame statistikat. Eestis on Euroopa Liidu riikide kodakondsete sisse- ja väljaränne enam-vähem tasakaalus: sisse tuli 8700, lahkus umbes 8600, aga niinimetatud kolmandate riikide kodakondsusega isikutest sai Eesti püsielanikeks umbes 18 000 ja neist Ukraina kodanikke 13 000, lahkus Eestist 4000, Ukraina kodakondseid 1600, millest selgub, et immigratsioon on jätkuvalt meie rahvusriigile kõige suurem oht. Ja sellega ei tegele mitte keegi, vähemalt mitte keegi neist, kellele pärast ebausaldusväärseid e-valimisi on antud võimalus kujundada riigi poliitikaid. 

Rahvastikuteadlased on juba väga mures, sest nemad näevad arve, analüüsivad neid ja teevad ainuvõimaliku järelduse, et eesti keelt emakeelena rääkijate arv langeb peagi alla 50% rahvastikust. Eesti keele õpetamine ei tee immigrantidest eestlasi, ei tee isegi lojaalseid kodanikke. Kui vaatame muu maailma näiteid, siis rootsikeelsed immigrandid tapavad ja põletavad ja märatsevad Rootsis, ingliskeelsed immigrandid mässavad Inglismaal, prantsuskeelsed Prantsusmaal ja saksa keele ära õppinud immigrandid loovad Saksamaal vaikselt oma moslemiriiki. Meie kaitsepolitsei sõnul saab see kohe probleemiks ka Eestile. Fakt on, et eelmisel aastal sündis 10 949 inimest, suri 16 000 ja riigi rahvaarv kasvab jõudsalt sisserände teel, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, mis ütleb, et Eesti on ja peab jääma rahvusriigiks. 

Kui vaatame selle valguses teie kolme valitsuse tegevusi, mis on sisserände soodustamisel ja negatiivsete rahvastikutrendide jõustamisel olnud vägagi järjekindel, siis tuleb ikkagi küsida, kas Kaja Kallas ja kõik tema valitsuse liikmed on oma tegevuses ikka järginud põhiseaduses sätestatut või on täiesti ilmselgelt tegemist põhiseadusliku korra vastase tegevusega ehk põhiseadusliku korra jämeda rikkumisega.

Aitäh! Kõigepealt, viimastel aastatel on hea uudis see, et tagasi tulnud sisserändajad on peamiselt olnud eestlased, kes tulevad tagasi. Jah, viimasel paaril aastal on siia tulnud Ukraina sõjapõgenikud, aga üldiselt see on ikkagi hea näide, et eestlased tulevad mujalt maailmast tagasi. Ma ütlen ka alati noortele, et kui võimalik, käige ära, nähke muud maailma ja tulge tagasi Eestisse, siis näete, mis siin on paremini. 

Nüüd, kui me räägime sündimusest üldse, siis on üks väga hea artikkel Ene-Margit Tiidult, kus ta kirjutab, et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik lapsesõbralik keskkond ja positiivne, heatujuline õhustik. Kindlasti ei aita sündimuse tõusule kaasa [rahva] hääbumise ähvardus, perepoliitika sage muutmine, hüvede andmine-võtmine. Rohkem kui rahalist toetust on peredele enamasti tarvis riigipoolseid teenuseid, head kodulähedast kooli ja lasteaeda, huvikoole, ringe, abi erivajaduste puhul. Seda kõike praegune valitsus teeb. 

Me oleme muutnud koolide rahastamise mudelit selliselt, et kohalikud omavalitsused hoiaksid lahti just kuni 6‑klassilisi koole ehk et väikesed lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Me oleme teinud erinevaid teenuseid peredele, et lapsi oleks parem kasvatada. Hea uudis on ka see, et jätkuvalt sünnib Eestis kõige enam just Eesti kodanike lapsi ehk 86%, Ukraina kodakondsusega on olnud 5% ja Venemaa kodakondsusega 3%. 

Nüüd, mis puudutab eesti keelt, siis esiteks, minu valitsus on teinud väga olulise otsuse ehk siis eestikeelsele haridusele ülemineku otsuse, et kõik Eesti lapsed õpiksid Eestis eesti keeles. Jah, see otsus on olnud väga pikalt tegemata, aga nüüd on see tehtud. On tehtud ka tegevuskavad. Me oleme eraldanud sinna täiendavalt raha, et see kõik saaks toimima.

Ja veel kord, mida ütleb Ene-Margit Tiit veel oma arvamusloos: ta ütleb seda, et rahvus, mida kaitseb iseseisev riiklik korraldus ja mis kasutab oma kõrgel tasemel arenenud keelt, ei sure välja demograafilistel põhjustel. Seda pole maailmas viimaste sajandite jooksul mitte kunagi juhtunud. Rahvus võib hääbuda identiteedikaotuse tagajärjel, kui selle rahvuse esindajad soovivad pigem kuuluda mõnda teise rahvusesse ja ei väärtusta oma rahvust, aga Eestis on see vastupidi: eestlane olla on uhke ja hää. Ja eesti keele kohta on ka oluline teada, et eesti keelt Eestis mitteoskavate inimeste osakaal on kukkunud 20%-lt 4%-le.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No teatavasti eestlasi ikka on tulnud tagasi vähem, me räägime ikkagi massiimmigratsioonist selles kontekstis, mille kohta ma just küsisin. Ja mis puudutab rahulikku keskkonda, mida pered ootavad, siis te ei tee ju piisavalt, hoolimata sellest, mida siin just ette lugesite. Näiteks lasteaia kohatasu on kõige kõrgem just igal pool, kus Reformierakond omavalitsusi juhib.

Aga läheme majanduse juurde. Viimastel päevadel on meedia ummistunud pealkirjadest, mis räägivad majanduse kokkutõmbumisest, ettevõtete pankrotistumisest, eriti väikeettevõtete. Aga ka suured teatavad järjest enam koondamisest või sulgemisest. Töötuse protsent tüürib iga päev ülespoole, inimesed saadavad juba ka rahvasaadikutele ahastavaid kirju tulevaste maksude ja maksutõusude kohta. Aga teie räägite rõõmsalt, et elu on kuidagi parem kui kunagi varem, vähemalt selles maailmas, kus teie elate, ja rahval on raha küll, lennujaama statistika näitab, et inimesed reisivad massiliselt välismaa vahet. 

Muidugi ma saan aru, et ka lihtinimene säästab, et korrakski sellest masendusest pääseda, mille teie valitsus on riigis korraldanud. Aga teie ju seda ei mõista. Teie pere on saanud Venemaaga äri tegemisest korraliku kapitaliakumulatsiooni ja teie pere pensionärid abi ei vaja. Aga riigieelarve [miinus on] miljard ja rohkem. Sellest on siin palju räägitud, on räägitud [üldse] keerulisest riigieelarve seisust. See muuseas ei ole tekkinud sellest, et eestlased elavad kuidagi üle jõu ja nüüd tuleb see trall kõrgete maksudega ära lõpetada.

Tegelikult on see puudujääk enam-vähem samas suurusjärgus kui summa, mis on meie riigieelarvelistest vahenditest ühel või teisel viisil ära antud Ukraina ja teiste riikide abistamiseks. Ja nüüd ei ole vaja hakata kriiskama: "Aga teie! Aga teie!", vaid oleks aus siinsamas kogu rahvale öelda, et ei, Eesti rahvas ei ole süüdi selles, et riigieelarve on halvas seisus, et majandus kukub kivina, et maksud tõusevad raketina, vaid raha on läinud riigist välja, läheb edaspidigi ja Eesti hakkabki Ukraina [riigieelarvet] täitma, kuigi Ukraina majanduskasv on siiani täiesti korralik sõjast hoolimata. Ja ainukesena Euroopa riikidest miinusmärgiga majanduskasvuga Eesti aitab jätkuvalt meist suurema majanduskasvuga riike. Ja jälle, kuna te just ütlesite, et igasugune …

Teie aeg! 

… valitsuse raha tuleb maksumaksja taskust, siis oleks aus maksumaksjale öelda, kuhu valitsus tema raha laiali jagab. 

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Jaa, no kriiskamises teiega küll keegi ei suuda võistelda. Aga kõik need teemad … Kõigepealt, kas te olete kuulnud midagi sellisest asjast nagu võrdlusbaas? Te ütlete, et Ukraina majandus on kasvanud. Võrdlusbaas on see, kui me ütleme, et näiteks paar aastat tagasi Eesti majanduskasv oli teine Euroopas. Iirimaa oli ainult meist suurem, meie majanduskasv oli siis 8,9%, Iirimaal minu mälu järgi 9%. Meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil kõikus see 2% ja 4% vahel. See tähendab seda, et meie majanduskasv oli suur ja kõik numbrid ju selle kasvuga võrreldes. Ja Ukraina on täpselt samasugune näide: nende majandus kukkus ikkagi kolossaalselt ja kui see sealt pealt tõuseb, siis on just see võrdlusbaas. 

Nüüd, meil on töötuse info, töötuse numbrid langevad. Meil olid eelmisel aastal kõigi aegade rekordid hõivatuses: 700 000 hõivatu juures on tulnud juurde 13 000 töökohta ja nendest 12 000 töökohta on loodud erasektori poolt. 

Ja selle kõige kõrgema hõivatuse taseme juurest on ka töötuse näitajad viimastel kuudel hakanud alanema ja see on hea. Näiteks 6. aprillist 6. maini vähenes töötus – see on siis registreeritud tööpuudus – 53 768 inimeselt 51 526-ni. Ehk siis töötus vähenes 2242 inimese võrra. 2242 inimest, kes enne olid töötud, leidis endale uue töö.

Nüüd, tõsi on see, et kui toimub koondamine, siis on meedias suured pealkirjad, et näed, inimesi koondatakse. Jah, see on alati traagiline nendele inimestele, kes kaotavad töö. Ent kui samal ajal luuakse juurde, ma ei tea, sadu uusi töökohti, siis sellest pealkirju ei ole. Õnneks meil on registrid, meil on andmebaasid, kus see kõik on näha. 

Ja positiivseid näitajaid, et meil hakkab minema paremini, on tegelikult veel. Näiteks kuue kuu euribor ehk siis laenuintressid on langenud. Turud ootavad ka täiendavat langust. Aprilli inflatsioon oli viimase 35 kuu madalaim ja tarbijahinnaindeksi kasv on viimased üheksa kuud olnud stabiilselt alla 5%.

Aitäh! Läheme tempokalt edasi! Lisaküsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma ei tea, mis päeva memo te loete seal, aga ma võtsin lahti tänahommikuse ERR-i, kuhu on kell 8.13 tulnud uudis, et töötuse määr kasvas 7,8%-le. Teie rääkisite mingist numbrist 53 000, nimetatud artikkel aga ütleb, et esimeses kvartalis oli töötuse määr 58 900 inimest ehk 19 800 inimest rohkem kui 2023. aasta esimeses kvartalis ja 4100 inimest rohkem kui 2023. aasta kõige kõrgema töötusega kvartalis ehk kolmandas kvartalis. Mis numbreid te võtate, kas kahe- või kolmepäevase [viiteajaga], seda ma ei oska öelda, aga vaadake see uudis igaks juhuks üle. Suurim töötuse määr on tööstuses ja ehituses.

Te ütlesite, et te teete kõik selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid väikseid koole ülal pidada. Samas rahandusminister ütles, et ta läheb kohalike omavalitsuste eelarvete kallale ja hakkab sealt kärpima. Samamoodi on ERR-i artiklis kirjas, et 27 miljonit suurusjärgus võetakse linnadelt-valdadelt ära, aga teie ütlete, et me andsime raha juurde, et koole lahti hoida. Ma küsiksin selliselt: milline on praeguses olukorras teie sõnum kohalikele omavalitsustele? Kuidas [nad peaksid] hakkama saama, kui töötuse osakaal suureneb pidevalt ja kohalikelt omavalitsustelt võetakse lisaks veel suurusjärgus 27 miljonit ära?

Kõigepealt sellest uudisest, et jällegi kõik saaks aru. Töötust, hõivet ja muud mõõdetakse mitmel erineval moel. Eestis on kõige tuntumad töötukassa ja Statistikaameti näitajad. Esimesed on registripõhised, seega täpsed ja avaldatud sisuliselt reaalajas ehk siis ühepäevase viiteajaga. Teised ehk siis Statistikaameti näitajad on küsitlusepõhised ja ilmuvad paarikuise hilinemisega. Mõlemal on omad plussid ja miinused, aga seda ma praegu ei hakka rääkima. Kõik andmed näitavad mõõdukat hõive langust viimase aasta jooksul lihtsalt põhjusel, et oleme jõudnud nii kõrgele tasemele, kus me mitte kunagi pole varem olnud. Me oleme hõivemääralt Euroopa Liidu kolmas riik Hollandi ja Rootsi järel. Sealt veel kasvada on väga ebatõenäoline, sest meil inimesed käivad tööl.

Kõik [andmed] näitavad tõepoolest tööpuuduse kasvu võrreldes mulluse esimese ja neljanda kvartaliga, samal ajal on ikkagi selle uudise näol tegemist vana uudisega ehk tahavaatepeeglisse vaatamisega, kuna esimene kvartal sisuliselt näitab veebruari keskpaiga ehk kolme kuu tagust seisu. Sellest ajast on asjad liikunud hoopis paremuse suunas. Registreeritud tööpuudus on kolme kuuga langenud 8%-lt 7,3%-ni, mis on väga kiire vähenemise tempo.

Veel kord: registripõhised andmed on päevase [viiteajaga], mis on adekvaatne, mitte tahavaatepeeglist [nähtav pilt], mida saab ka kasutada. Aga ma teadsin, et te kavatsete seda uudist jällegi hästi negatiivses valguses näidata. Asjad ei ole absoluutselt nii hullud. See on kooskõlas mitmete arengutega, mis viitavad sellele, et majanduslangus on lõppenud ja pöördepunkt on saabunud, [areng on] paremuse suunas.

Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis kõigepealt koolide rahastuse mudelist. Me muutsime koolide rahastuse mudelit selleks, et see soosiks väikeste kodulähedaste koolide lahti hoidmist. Ja teiseks, kohalike omavalitsuste rahastamine. Vaadake, valitsussektori võlakoormus [hõlmab] ka kohalike omavalitsuste võlakoormust, see on nagu tervikpilt. Riigil on väga raske ja ma saan aru, et kohalikel omavalitsustel on ka raske. Aga kohalikud omavalitsused on viimastel aastatel saanud igal aastal üle 100 miljoni euro pidevalt juurde. Riigil ei ole seda raha võtta mitte kuskilt mujalt, kui maksumaksja käest küsida, ent maksumaksja, kes ka teie olete, eks ole, on igasuguste maksude suurendamise vastu. Meil ei ole mingit välismaa onu, kes meile raha annab. Meil ei tule raha seina seest. Valitsusel on ainult see raha, mida maksumaksjad talle annavad.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.

Meie tänane neljas küsimus on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on meetmed majanduse elavdamiseks. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Loen ka ERR-i. Riigikogu liikmed Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Jürgen Ligi Reformierakonnast kritiseerivad teravalt teid, majandusminister Tiit Riisalo, et teie teadmisel tegi sõiduplatvorm Bolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suunal lobitööd, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile. Kiik kirjutas sotsiaalmeedias, et [talle kui] endisele töövaldkonna ministrile ja Riigikogu liikmele jättis kogu platvormitöö direktiivi puudutav segadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väga kummalise mulje.

"Eestil puudus sisuline põhjus ja ka õiguslik alus platvormitöö direktiivi puhul saavutatud kompromisslahenduse vastuvõtmist pidurdada, aga paraku Eesti 200 poliitikute eestvedamisel seda mitu kuud tehti," lausus Kiik. Ta märkis, et väga omapärane on ka sellel [teemal] arutelu takistamine Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus ametliku otsuseni ei jõutudki. "Rõhutasin 8. märtsil toimunud komisjoni istungil, et Eesti ei tohi lähtuda õigusloomes üksikute eraettevõtete ärihuvidest ning [et] Euroopa Liidu Nõukogu otsuse blokeerimine on juba muutunud piinlikuks." 

Samas ütleb Jürgen Ligi, et Riisalo ei saa probleemidest aru. "Piinlik kuulamine. Jälle," kirjutab Vikerraadiost Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava intervjuud kuulanud Riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeedias. "Teist korda aasta jooksul saab kõrge riigiametnik etteheite erahuvidest ja teist korda vastab ta komnoore õpitud uhkuse ja reipusega, et tema asi ongi seista erahuvide eest. Esimesel korral võtsin tema ministril Tiit Riisalol nööbist ja soovitasin alluvale õpetada, et tolle töö mõte on siiski avalike huvide esindamine, aga ta ei paistnud mõhkugi aru saavat, ei osanud kosta midagi ega ole ilmselt ka midagi ette võtnud." Miks te toetate ühte ettevõtet? Kui tõukeratta puhul peab käibemaksu maksma, siis ühe ettevõtja puhul, kelle puhul varem Reformierakond toetas, et ta tulumaksu ei pea maksma, siis nüüd teie toetate, et ta ei pea käibemaksu maksma. 

Aitäh, teie aeg! Härra minister, palun!

Ma pean tunnistama, et ega ma väga täpselt küsimusest aru ei saanud, aga üritan vastata. Äkki see lahendab selle või annab piisava selgituse. Esiteks, see ülesande püstitus või kommentaariks härra Kiige ja härra Ligi arvamusavaldustele: meil on vaba maa ja inimesed loomulikult võivad arvata, mida nad tahavad. Mina jään nendes küsimustes eriarvamusele. 

Aga nüüd pisut detailsemalt. Milles on asja tuum? Asja tuum ei ole selles, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Vabariigi Valitsus tervikuna oleks seisnud ühe või teise ettevõtte huvide eest. See, mida me arutasime, oli tegelikult Euroopa Liidu kontekstis platvormitöö direktiivi vastuvõtmine ehk kehtestamine. See protsess on väldanud tegelikult väga pikka aega. See direktiiv sai avalikuks 2022. aasta lõpus ja terve 2023. aasta ja 2024. aastast pool aastat seda menetleti. Põhjus, miks sellega nii kaua läks, on see, et tegemist on üsna keerulise ja areneva valdkonnaga. 

Platvormitöö kindlasti on laiem mõiste kui Bolt. Meil seostatakse seda ennekõike Boltiga selle tõttu, et tegemist on ühe suure rahvusvahelise edulooga, mis on pärit Eestist, ja seetõttu on meil loomulikult ka rohkem teadmisi selle kohta, kuidas platvormitöö võiks toimuda. Meil on ka teisi platvormitöö ettevõtjaid. Aga kogu selle arutelu käigus suhtlesid nii ametnikud – kelle hulka ei kuulunud Sandra Särav, sest see ei ole tema ülesanne – kui ka meie diplomaadid, samuti mina isiklikult mitte ainult ühe ettevõttega, vaid paljudega, ja nende esindusorganisatsioonidega ka. 

Milles on olnud selle vaidluse tuum? On olnud see, et siin tegelikult põrkuvad kaks maailmavaadet. Üks maailmavaade on pigem selline alalhoidlik ja, võib öelda, selles kontekstis konservatiivne, mida valdavalt küll on esindanud sotsiaaldemokraadid. Nemad ütlevad, et kõik need inimesed, kes on enesehõivatud, kes soovivad järjest rohkem iseendale tööd anda, võiksid tegelikult olla mitte enesehõivatud, vaid töölepingu alusel töötajad. Ja teine vaade ütleb, et tööturg on muutumas järjest paindlikumaks, on tekkimas uusi töövorme, ja selleks, et need töövormid saaksid selles muutuvas maailmas areneda, ei ole meil mõtet seda üle reguleerida.

Ja selle pooleteise aasta jooksul käiski vaidlus sellel teemal, kuhu tõmmata see tasakaalupunkt. Seda teemat me arutasimegi nii Eesti sees kui ka oma kolleegidega Euroopa Liidust.

Aitäh! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Te oleks võinud ikkagi öelda, et Eesti oli ainukene, kes selle direktiivi vastu oli. Räägime natukene sellest platvormiteenusest. Ettevõtlust tuleks võrdselt kohelda, eriti kui te olete ettevõtluse minister, majandusminister. Ma mäletan väga hästi, kuidas siin saalis ja majanduskomisjonis proovisid kaks Reformierakonna liiget ja üks ministeeriumi ametnik taksonduse seaduses ehk ühistranspordiseaduses teha nii, et platvormiteenuse pakkujad ei pea ühtegi senti maksma. Viimasel sekundil tehtigi sinna üks väike parandus, mille puhul tundus, et see ei ole midagi olulist, aga sellesama paranduse järel see ametnik läks ise sinna platvormiteenuse firmasse tööle. Ja siiamaani ehk eelmise aastani ei maksnud taksonduses platvormiteenuse pakkujad mitte ühtegi senti makse, kui nad ei tahtnud maksta, sest info Maksu- ja Tolliametini ei jõudnud. 

Eelmisel aastal hakkas siis kehtima see, et nad peavad tulumaksu ka maksma. Aga me näeme … Me ei ole veel saanud Maksu- ja Tolliametist teada, kui palju neid firmasid siis tegelikult registreeritud on ja kui palju on nad viimase kümne aasta jooksul makse maksmata jätnud. Aga nüüd te tahate teha nii, et üks väike seltskond, kes on juba kümme aastat saanud niimoodi töötada, et nad enamuses ei ole pidanud selle teenuse pealt makse maksma, võidab käibemaksu pealt.

Samas seesama firma pakub näiteks tõukerataste teenust. Kui ma selle võtan ja oma kaardiga maksan, siis selle peal on käibemaks. Miks te eelistate sama valdkonna tegevuses ühte või kahte ettevõtet? Ühed peavad käibemaksu maksma, teised ei pea. Ja te olete Euroopa Liidus praegu ainukene, kes seda blokeerib, rohkem kedagi ei ole. Kas on seal erakonna huvid või kellegi teise huvid? See lobitöö on ju nähtav. Ühelt poolt …

Teie aeg!  

… võeti [see inimene firmasse] tööle ja nüüd võeti ta sealt ministeeriumisse tööle. Sama daam on kaks korda juba … 

Teie aeg, Aivar Kokk! Aitäh! Härra minister, palun!

Ma nüüd täpsustaks, et minu tegutsemisvaldkondades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis me tegelesime platvormitöö küsimustega ja tegeleme ka edaspidi, sest see on töövaldkonda puutuv küsimus. Maksustamisküsimustega tegeleb Eestis Rahandusministeerium, nii et ma soovitaks selle osa sellest küsimusest pöörata Rahandusministeeriumi poole.

Mis ma ütleks veel täienduseks teie ebaõigetele väidetele – ma ei tea, kust te need võtate –, et Eesti oli ainukene riik, kes platvormitöö direktiivis oli, ütleme kokkuvõtlikult, avatuma lähenemise poolt, siis see ei vasta tõele. Algusest peale on selle [poolt] olnud nii Prantsusmaa, Saksamaa kui ka Kreeka. (Aivar Kokk ütleb saalist midagi hääletuse kohta.) Lugupeetud Aivar Kokk, kus, millisel hääletusel, mille vastu? Ma ei saa teie küsimusest aru. Millele te viitate? Eesti ei ole mitte kunagi mitte üheski hääletuses, mis puudutab platvormitööd, olnud selle vastu üksi. Ja isegi kui Eesti oleks selle vastu üksi, siis ei oleks sellel mitte mingisuguseid tagajärgi.

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Saan aru, hästi emotsionaalne teema see Boldi teema. Seda enam, et omanikud on toetanud erakonda, kes praegu juhib seda ministeeriumi, ja asekantsler on seal töötanud. Nii et huvide konflikti osas tasub siin ettevaatlik olla. Asekantsler ju vahendas ka Eesti seisukohti ministeeriumi sees, nii et need võisid täiesti nii kujuneda. Praegune asekantsler on olnud ka suur eestvedaja kolmandatest riikidest lisatööjõu sissetoomisel. Samas Eestis on töötuse määr 7,8%, mille kohta küll peaminister ütles, et vaatame tahavaatepeeglisse. Ent see ettevaatamine, et laseme kolmandate riikide töölised siia juurde, ei ole eriti asjakohane. 

Aga ma küsiks ikkagi meetmete kohta, mis on majanduse elavdamiseks tehtud. Võib-olla siis te suudate natuke rohkem rääkida, mitte ainult seda, et ei oska vastata, ei saa küsimusest aru. Ma küsin õiglase ülemineku fondi kohta Ida-Virumaal. Millised seisud seal on ja kas on tehtud peale neid eelmise aasta muudatusi mitte küll lõdvendusi, vaid asjakohaseid lähenemisi, et taotlejate ring laieneks nii suurprojektide osas kui ka keskmiste ja väikeprojektide osas, et saaks selle raha lõpuks kasutusse võtta? Selle tähtaeg on ju 31. detsember 2026. See raha peaks saama otstarbekalt kasutatud, et sellest rahast oleks kasu nii [kogu] Eesti majandusele kui ka Ida-Virumaa majandusele.

Aitäh konkreetse ja selge küsimuse eest! Õiglase ülemineku fond on tõepoolest olnud erilise tähelepanu all just selle tõttu, võrreldes muude Euroopa Liidu vahenditega on teadupoolest selle rakendamise periood meil kõige lühem. Ja on hea meel tõdeda, et need jõupingutused, mis on tehtud selles vallas, on kandnud vilja. Me suhteliselt värskelt vaatasime selle valitsuses üle. On koostatud detailne ülevaade sellest, milline see senimaani hüpoteetiline, aga ka realistlik rakenduskava võiks olla. Ja võib öelda, et selliseks muretsemiseks, nagu oli selle aasta alguses, kindlasti põhjust ei ole. Oleme kokku leppinud, et enne suvepuhkusele minekut – mitte valitsuse puhkuse, vaid laiemalt suvepuhkuste perioodi – võtame selle pildi värskelt ette. 

Ja lihtsalt öeldes on ette valmistatud ka plaan B. Kui me näeme, et vahepealsel ajal need menetlused ei ole liikunud vajaliku tempoga, ennekõike suurinvesteeringute poole pealt, siis on meil välja vaadatud ja hinnatud mõistlikud projektid, mida on võimalik kiiresti realiseerida. Milles seal asja tuum on? On põhiliselt selles, et õiglase ülemineku fond on ennekõike planeeritud toetama ettevõtteid, ja just selliseid kõrget lisandväärtust [tootvaid] ettevõtteid, kes pakuksid alternatiivseid töökohti nendele inimestele, kes seal ühel või teisel [põhjusel] võivad tööst lähematel aastatel ilma jääda. Endiselt on see prioriteet. Kui selgub, et kõiki neid vahendeid ei õnnestu selleks kasutada, nii suurettevõtete kui väikeettevõtete puhul, siis on varus mõned projektid, mis võimestaksid Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda laiemalt, et tulevikus oleks sinna lihtsam investeeringuid kaasata. Näiteks vajaliku energeetikataristu ettevalmistamine kohtades, kuhu on tulevikus võimalik tööstusparke rajada, ja muud taolist. 

Nii et toimuvat jälgitakse pidevalt ja julgen kinnitada, et pigem on väljavaade positiivne. Kus on probleeme – see ei ole otseselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meede, aga meiegi jälgime seda, sest sellel on kindlasti mõju ka majandusele –, on korterelamute renoveerimise meede. Teiegi tõstatasite selle ja olen värskelt lugenud selleteemalisi ülevaateid. Jah, see on keeruline. Korteriühistutel puudub kogemus selle realiseerimisel ja kuna eesmärk on teha tervikrenoveerimisi, siis see on ikkagi hulk selgitustööd. Aga minu arusaamist mööda toimetab selle kallal piisav hulk inimesi EAS-i ja KredExi ühendasutuses ja seda teevad ka kohalikud inimesed, kes nõustavad ja viivad läbi infopäevi.

Aitäh, härra minister! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on bürokraatia. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et tema poolt on koostatud kokkuhoiuplaan, et parandada riigirahanduse seisu, ja see sisaldab keerulisi kokkuhoiukohti. Sotsiaaldemokraatide juht ja siseminister Lauri Läänemets arvab, et kõige olulisem asi on see, et koondamisi ei tuleks, kuid Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi peab koondamisi vältimatuks ja suisa hädavajalikuks. Eesti Rahvusringhääling kinnitab, et Reformierakonna hinnangul ootavad ees koondamised. Austatud peaminister, millal ja keda plaanitakse koondada? Kas ministeeriumide ametnikke või politseinikke, päästjaid ja õpetajaid? 

Aitäh! Meil on arutelu all kokkuhoiueesmärgid ministeeriumidele. See tähendab seda, et tuleb hoida kokku tegevuskulude ja tööjõukulude arvelt. Nüüd, kuidas seda iga ministeeriumi allasutus teeb, on nende enda asi. Ma lihtsalt toon teile sellise näite. Kui oli viimane finantskriis, siis mina olin erasektoris ja meil oli ka samamoodi keeruline: kliendid kadusid ära, käive kadus ära, tegelikult raha ei olnud, aga inimesed olid palgal. Kutsusime töötajad kokku ja ütlesime, et on keeruline seis. Kuna raha ei ole, siis on kaks valikut: kas me koondame nii ja nii palju inimesi või me vähendame kõikidel inimestel nii ja nii palju palka. Ja kollektiiv otsustas, et ei taha, et kedagi lahti lastaks, kõik olid nõus palgakärpega. Miks ma sellest räägin, on see, et igaüks saab nüüd ise otsustada, kuidas ta sellele ülesandele läheneb. 

Meil on avalikus sektoris tööl kuskil 130 000 inimest. Nendest kõige suurema osa – nendest, kes saavad riigilt palka – moodustavad õpetajad: 42%. Õpetajate palkade üle on meil teatavasti olnud suured vaidlused. Õpetajate palgad on viimasel ajal tõusnud, aga õpetajaid on kindlasti juurde vaja, on vaja teha ka koolivõrgu reform, et oleks võimalik õpetajaid paremini leida.

Teine suurem tükk valitsussektori palgasaajatest on tervishoiutöötajad ehk siis arstid, õed ja sotsiaaltöötajad: 24% moodustavad nemad. Jällegi, ma arvan, et te olete minuga nõus, et arste ja õdesid on vaja rohkem, samamoodi sotsiaaltöötajaid. 

Nüüd, kolmas suur kategooria on päästeametnikud ja politseinikud: 9%. Jällegi, neid võiks olla rohkem, [seis] on keeruline. Siis on kaitse[valdkond] ja tegelikult kogusummas tuleb välja, et nii-öelda ministeeriumites töötab meil 2000 millegagi, 2800 inimest. See ei ole see koht, kus see kokkuhoid tegelikult [peitub]. 

Aga veel kord: iga asutus saab loomulikult ise otsustada, kuidas ta oma tegutsemis- ja majandamiskulusid vähendab, milliseid otsuseid ta oma asutuses teeb. Kas need on lihtsad? Kindlasti ei ole. Aga alati, kui raha on puudu, peab olema innovaatiline ja mõtlema kaasa, kuidas seda ülesannet lahendada. Kui raha ei ole, siis tuleb leida lahendused, kuidas olemasolevat raha paremini kasutada.

Teie aeg! Aitäh! Nii, Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Rõõm kuulda, et tuleb leida lahendusi. Kaks aastat tagasi Lauri Läänemets rääkis, et me oleme riigis loonud olukorra, kus meie jaoks üliolulised inimesed – politseinikud, päästjad ja õpetajad, kes tagavad kõigi turvalisuse – ei saa oma turvalisust garanteerida. See on mõnes mõttes riigile häbiasi. Mina olen sellega täiesti nõus ja arvan, et valitsuse kohustus on tegeleda antud probleemiga, et leida lahendusi, kuidas politseinike, päästjate ja õpetajate palgad oluliselt tõuseksid. Paraku ei pea Lauri Läänemets ka järgmisel aastal politseinike ja päästjate palgafondi [suurenemist] reaalseks. Õpetajatel tõsteti palga alammäära vaid 17 euro võrra – brutos. Võib-olla valitsus kaalub võimalust vähendada ministeeriumide juhtide ja [muude] ametnike arvu, et seeläbi tõsta politseinike, päästjate, tervisesektori töötajate ja õpetajate palku? Kui mitte, siis mis lahendusi te pakute?

Aitäh! Siseminister tõesti on hirmutanud selle sisejulgeolekujutuga. Ometi tegelikkuses – ma mäletan, ma vastasin siin ka teie küsimustele Kopli päästekomando kohta, mille kulu minu mäletamist mööda oli 800 000 ja seda raha justkui ei olnud, see justkui hoiti sulgemisega kokku – ta leidis oma eelarvest 900 000 õpetajate palkadeks. Selles mõttes mingi raha siis ikkagi kuskil on ja see oli prioriteetide küsimus, et siseminister otsustas selle raha mitte sisejulgeolekule kulutada, vaid õpetajate palkadeks. Aga see näide toob välja selle, et valitsusel ei ole mingit raha, mida me kuskil varjame. Meie raha on kõik teenusteks ja palkadeks ja investeeringuteks ette nähtud. Ehk siis kui me teeme selle rahaga midagi, siis me ei tee samal ajal midagi muud. Me peame selgelt ütlema, et kui me näiteks seal [või seal] kokkuhoidu ei tee, siis kust me selle raha võtame. 

Nüüd, veel kord kordan üle: ega valitsusel ei ole mingit muud raha kui maksumaksjalt saadav raha. See on see, mida me teenusteks, palkadeks ja investeeringuteks saame kasutada. Need vaidlused ka siinsamas Riigikogu saalis [tulenevad] sellest, et meil on vaja maksumaksjalt suuremat panust, et teenuseid osutada. Ühelt poolt on väga lihtne ja populistlik öelda, et oh, vähendage ametnike arvu. Justkui kuskil on mingid pahad ametnikud, kes [kabinettides] istuvad. Aga ma ütlen, et ministeeriumides on nende number kuskil 2800 ja ametnike arvu vähendamisega ei suurenda me kellegi teise palka. See ei aita tegelikult seda struktuurset probleemi lahendada. Mis meil [hea] on, on see, et me peame oma riiki üleval odavamalt kui teised Euroopa riigid, meil kulub riigi ülalpidamisele keskmiselt 3,7 miljardit vähem kui teistel Euroopa riikidel. Meil on maksukoormus, mis on madal, Euroopa võrdluses oleme me tagantpoolt viiendad oma maksukoormusega. Ja samal ajal on meil väga õhuke avalik sektor ehk siis meie kulud on juba lihvitud niivõrd väikeseks, et oleme palju madalama koormusega, kui see on teistes riikides. 

Nii et see on keeruline ülesanne. Iga ministeerium peab ise leidma, kuidas ta selle ülesande lahendab. Ja nagu ütles üks ettevõtja: üldiselt on nii, et kui on palju raha, siis sa ei ole väga innovaatiline, sa justkui saad kõike teha, aga kui on vähe raha, siis see sunnib sind olema palju leidlikum.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite siin meie õhukesest avalikust sektorist, aga vaadake, mida näitab statistika. Statistika järgi on Eestis iga 52 maksumaksja kohta üks ametnik. Näiteks Saksamaal teenindab üks ametnik 163 inimest. See tähendab, et meil on elaniku kohta kolm korda rohkem ametnikke kui Saksamaal. Kas saab öelda, et Saksa riik on kolm korda kehvemini juhitud kui Eesti? Või on probleem selles, et meie ametnikud töötavad kolm korda vähem efektiivselt kui nende Saksa kolleegid?

Ma ei tea, mis numbritele te viitasite, aga see ei ole lihtsalt tõsi. Kui vaadata neid numbreid, mis näitavad, kui efektiivne on Eesti riik ja kui vähese ametnike arvuga tehakse ära sama töö, mida tehakse teistes Euroopa riikides, siis ma ütlen, et keskmiselt 3,7 miljardi võrra odavam on Eesti riiki pidada. Eesti ametnikke üldiselt on palju vähem. Mille pärast? Sellepärast, et meil on digiteenused. See on väga mugav ja Eesti inimestele meeldib digitaalseid teenuseid kasutada. See annab võimaluse kasutada uusi tehnoloogiaid, ka tehisintellekti näiteks, mida me kasutame juba näiteks töötute ja uute töökohtade nii-öelda kokkuviimiseks ja erinevates kohtades avalike teenuste pakkumiseks. Ei olegi enam inimesi vaja, seda saab teha arvuti. Nii on loomulikult võimalik kokku hoida.

Ma ei tea, kust te selle info võtsite, aga mul on väga raske uskuda, et see vastab tõele. Ma olen kokku puutunud nii Saksa [riigi]aparaadiga kui ka Eesti aparaadiga. Võtame kas või peaministri meeskonna, mis on meil kordades väiksem. Muidugi me oleme riigina ka kordades väiksem. 

Mis puudutab Eesti tööturu või töötajate tootlikkust, siis on selge, et sellega meil on vaja tööd teha. Meie tööjõu tootlikkus on praegu Euroopa keskmisest madalam. Meie eesmärgiks on seatud 110% Euroopa keskmisest. Tootlikkus tõusebki, aga siin on küsimus eelkõige erasektori innovatsioonis ja ka tehnoloogiate kasutuselevõtus. Hea meel on tõdeda, et majanduskriisi on meie ettevõtjad tegelikult kasutanud ära ka selleks, et teha ettevõttes struktuurseid muudatusi, et pakkuda innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, suurema lisandväärtusega tooteid-teenuseid, ja teha seda paremat tehnoloogiat kasutades. 

Eesti positiivne külg on see, et me oleme väike ja paindlik, me suudame sellistele keerulistele olukordadele reageerida kiiresti. Me oleme seda ka teinud – seda on teinud meie erasektor, ettevõtlus, ja seda on teinud ka riik.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.

Tänase kuuenda küsimuse teema on Eesti riik ja eesti inimesed. Küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja küsimus on suunatud peaminister Kaja Kallasele. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas! Te juhite juba kolmandat valitsust. Kõigi nende ajal olete te üha rääkinud riigieelarve tasakaalust ja riigirahanduse kordategemisest. Te tõstate makse ja loote uusi makse – ikka väidetavalt selleks, et riigieelarve korda saada. Tõstate juba olemasolevaid makse kordades, osasid lausa kümnetes või tuhandetes kordades. Selle tulemusena lõpetavad Eesti ettevõtted tegevuse, tõmbavad oma tegevust koomale või kolivad ära teise riiki – viivad oma tegevuse üle sinna, kus väärtustatakse ettevõtlust ja saadakse selle olulisusest aru. Te olete viinud riigi konkurentsivõime allapoole, kui see iial on olnud, ja olete hävitanud elujõulise ettevõtluskeskkonna. Olete Eesti riigieelarve viinud rohkem kui miljardi euro suurusesse miinusesse. Seda kõike olete te suutnud kolme aastaga. Te olete kolme aastaga hävitanud Eesti majanduse. Oleme oma majandusega kukkunud Euroopa põhja, mudaliigasse. Suurema majanduslangusega riiki kui Eesti Euroopas pole. Ometigi väidate, et teete riigirahandust korda.

Ja kõige selle ajal, kui te olete Eesti kuristikku vedanud, käite te kangelasena mööda ilma kõiksugu sisutuid tiitleid ja aukirju vastu võtmas. Te väidate, et olete Eesti nähtavaks teinud – tõesti, nähtavaks suurima majanduslangusega riigina Euroopas. Kas teie nägemus korras riigirahandusest ongi selline: ilma ettevõtluseta, vaene ja konkurentsivõimetu Eesti riik?

Aitäh! Kõigepealt, jälle väga palju valefakte. Millist maksu me oleme tõstnud tuhandetes kordades? See on muidugi täielik vale. Tuhandetes kordades oleme tõstnud? Selge, selge.

Nii! Aga kui vaadata Eesti majanduse käekäiku, siis loomulikult meil on olnud erinevad kriisid ja tõesti minu peaministriaeg on sattunud nende kriiside aega. On olnud peaministreid, kelle ametis oleku ajal ei ole olnud ühtegi kriisi, neil on tõesti vedanud. Minul nii hästi ei ole läinud.

Kõigepealt oli tervisekriis, mis ei ole kuidagi minu põhjustatud ega Eesti valitsuse põhjustatud. See oli ülemaailmne tervisekriis. Sellest me tulime tegelikult välja paremini kui enamus riike, kui arvestada ka seda, et majanduskasv peale seda oli 8%. See oli sellepärast, et me ei pannud Eesti ühiskonda kinni, oma majandust me ei pannud kinni, samal ajal kui teistes riikides näiteks suleti tehaseid, inimesed ei saanud tööl käia. See kõik oli meie, Eesti ettevõtjate võimalus. See aga tähendab seda, et see võrdlusbaas oli ka väga kõrge.

Teine suur kriis, mis meid tabas, oli energiakriis. Jällegi, see ei ole ka mitte kuidagi seotud minu või valitsuse tegevusega. See on pigem seotud varasemate valitsuste tegematajätmistega, sellepärast et meil ei olnud piisavalt energiaallikaid. Aga hea uudis on see, et energia hinnad on oluliselt alla tulnud sellest kohast, kus nad energiakriisi ajal olid. Näiteks elektri börsihind on jõudnud umbes kolme aasta tagusele tasemele, bensiin ja diisel on odavamad, kui nad olid kaks aastat tagasi, ja gaasi börsihind on jõudnud umbes 2021. aasta ehk 2,7 aasta tagusele tasemele.

Kolmas suur kriis on olnud Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu. Jällegi, ei ole Eesti valitsus olnud siin kuidagi tegev ega ka mitte Eesti peaminister. See on olnud Putin, kes läks Ukrainale kallale. Jah, meie ainuõige käitumine on olnud Ukrainat toetada, sest Ukraina võitleb sellesama riigiga, kes on ka meie suhtes agressiivseid plaane väljendanud. Kui teil on mure, et me toetame Ukrainat ja justkui oma inimestele ei jää, siis see 0,25% SKT-st, mis me oleme Ukrainale lubanud – vaadake, 99,75% jääb ikkagi Eesti inimestele. Me sellest kuidagi vaesemaks ei muutu.

Nii et selles mõttes mul on küll suur au, et te peate mind nii kõikvõimsaks, et ma need ülemaailmsed kriisid olen esile kutsunud, aga ma ütlen teile siin, et see ei ole nii. Mina neid kriise esile kutsunud ei ole.

Aitäh! Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

Tänan veel kord! Loomulikult vastust ei saa, aga see selleks. Kaja Kallas, veel kord tulen teie sõnade juurde, millega te väidate, et teete riigi rahandust korda. Selle valeliku sõnakõlksu [toel] mõtlete te välja üha uusi ja uusi makse ka üksikisikutele. Te maksustate kõike, mida on vähegi võimalik. Sellise tegevusega maksustate te meie oma inimesed vaeseks, halvendate nende elujärje kriitilisest piirist allapoole ja tekitate järjest juurde neid, kellel on igapäevaeluga raske või võimatu toime tulla. Te olete teinud kõik, et sulgeda maakoole, külapoode ja kohalikke raamatukogusid. Olete teinud arstiabi kättesaamatuks ning külade ja [muude] asulate vahelise liikumise võimatuks, sest ühistransport lihtsalt ei liigu igal pool. Nüüd tegutsete selle nimel, et inimesed loobuksid oma ainukesest ühendusest keskustega, autodest. Te maksustate rasvaselt ka need. Olete maapiirkondades hävitamas viimaseidki tsivilisatsioonile viitavaid teenuseid. Te hävitate elu maal, [hävitate] Eesti külad ja Eesti talud, ja te teete seda edukalt. 

Samal ajal jagate laia kaarega sadasid ja sadasid miljoneid riigi raha, meie kõigi raha, mis te olete meie inimeste heaolu arvel kogunud, mööda ilma laiali. Te teete seda selleks, et teistele paremat elu tagada. Meie oma inimesed teid ei huvita, kuigi te peate ennast Eesti peaministriks. Rahvas on juba ammu aru saanud, et tegelikkuses te vihkate Eestit, vihkate meie oma inimesi. Seda näitab ka teie olematu toetusprotsent. Te ei ole seisnud ega seisa oma riigi ega oma inimeste eest. Te teenite võõraid ja pingutate nende nimel. Kunas te ükskord Eesti ja Eesti inimeste lõhkumise lõpetate või ongi teie eesmärgiks Eesti lõplikult hävitada?

Väga huvitav kõne teil. Kõigepealt, kohalikud omavalitsused otsustavad kohalike raamatukogude ja rahvamajade ülalpidamise. Seda ei otsusta valitsus mitte kuidagi. Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kohalikele omavalitsustele toetuseks andnud juurde igal aastal üle 100 miljoni euro, et nad saaksid igasuguseid teenuseid osutada. Ka hariduselu korraldamine on kohaliku omavalitsuse otsus.

Mida meie omalt poolt saame teha, on see, et rahastusmudel arvestaks seda – ja seda me oleme teinud –, et väikesed koolid, 6‑klassilised kodulähedased koolid, saaksid püsida. Hea meel on tõdeda, et see rahastusmudel on tõepoolest tööle läinud. On kohalikke omavalitsusi, kus neid väikeseid koole tuleb juurde, selle jaoks, et lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. See on küll kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga meie oleme tõesti teinud sellise rahastussüsteemi. 

Teiseks, me oleme valitsuse tasandil kokku leppinud kohaliku omavalitsuse tulubaasi muutmise selliselt, et regionaalseid ebavõrdsusi tasandada. Meil peab olema võimalik kohalikke teenuseid osutada igal pool, nii et inimestel oleks võimalik elada kõikjal üle Eesti. Ja tõesti, mina sõidan iga nädal mööda Eestimaad ringi ja käin erinevates Eestimaa paikades. Just alles jälle tõdesin, kui korras on Eesti külad, kui korras on Eesti linnad, kui kena Eestimaa on, kui kenasti inimesed tegelikult oma toimetustega toime tulevad. 

Valitsuse tasandil me tegeleme eelkõige sellega, et siia ei tuleks sõda. Kui te vaatate kaadreid, mis toimub Ukrainas, siis ausalt öeldes, kui niimoodi pommitatakse, siis kõik muud teemad selle kõrval justkui ei ole olulised. Me töötame selle nimel ja selle nimel me aitame Ukrainat, et nad saaksid kaitsta oma riiki, selleks et Venemaa ei läheks selle sõjaga kuskile kaugemale, et see sõda ei jõuaks siia. Me tegeleme sellega, et Venemaa võetaks vastutusele nende kuritegude eest, mis nad on toime pannud – selliseid asju ei tohi enam kunagi juhtuda. 

Uskuge mind, kui meil on praegu rahuaeg, päike paistab väljas, siis tõesti võib tunduda, et selliseid investeeringuid riigikaitsesse ei pea tegema, me saame seda raha kulutada millekski muuks. Aga kui see sõda siia jõuab, siis see, et me ei ole teinud neid kulutusi, maksab väga rängasti kätte. Sellel hetkel loomulikult ei pruugi olla enam see valitsus, aga vähemalt me oleme teinud kõik, et olla valmis oma riigi kaitsmiseks.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Vaadake, hea peaminister, te ütlete siin meile vastates iga kord, kui me juhime mingile probleemile tähelepanu, et meil on vanad andmed. Aga ise tsiteerite rahvastikuprobleemidest ja demograafiast rääkides kogu aeg ainult mingit vana Ene-Margit Tiidu artiklit. Üks inimene võib ju evida arvamust, et eesti keelt ja kultuuri ei ohusta mitte miski kuni viimase elus oleva eestlaseni, aga peaministril on ikka kohustus süveneda. Ja Eesti põhiseaduses sätestatu peaks olema teile igapäevaseks majakaks, tegevuse eesmärgiks ja kohustuseks. 

Ma ikkagi juhin teie tähelepanu sellele, et uus rahvastikuprognoos räägib väga selgelt, et me oleme massiimmigratsiooni tõttu jäämas vähemuseks oma kodumaal. Teistel kõigil on kusagil olemas oma riik, oma maalapike, aga meil, eestlastel, seda kusagil mujal ei ole. See on siin ja selle säilimise eest peavad hea seisma kõik institutsioonid, kaasa arvatud teie. 

Teil ei ole väidetavalt vedanud, et peate just praegu võimul olema. Aga kus on kirjas, et just teie peate seda riiki juhtima? Astuge kõrvale! Mida te virisete kogu aeg ja süüdistate kõiges kõiki ja kõike, et asjad on halvasti ja teie ei saa hakkama?! Ja mis puutub sellesse, et Eesti hädades on süüdi Putin, siis kas meie oleme siin Venemaa kõrval ainukesed või? Kõigil teistel läheb kordades paremini hoolimata kõikidest kriisidest, ka hoolimata sõjast, mis on tabanud meid ju täiesti ühtemoodi. Äkki ikka vaataks peeglisse või siis lihtsalt vabastaks oma peaministritooli kellelegi teisele, kes saab paremini hakkama?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti põhiseadus on Eesti valitsuse põhiline dokument, mille alusel me tegutseme. Selle alusel oleme me andnud vande siin Riigikogu ees. Ka Riigikogu liikmed peaksid põhiseadust teadma. Mina tsiteeriksin vastu teid ennast: mida te virisete, tehke umbusaldus[avaldus]! Kui teile ei meeldi peaminister, siis teil on võimalik peaministrist lahti saada vastavalt põhiseaduses sätestatud korrale. See tähendab seda, et te veenate ära oma kolleegid, et nad annaksid allkirja umbusaldusavaldusele, seejärel veenate ära kolleegid, et nad hääletaksid umbusaldusavalduse poolt, ja saategi minust lahti. See on põhiseaduspärane. Lähtuge Riigikogu töös põhiseadusest, proua Helme! 

See massiimmigratsioon, millest te räägite – sellega te hirmutasite juba enne eelmisi valimisi. Minu meelest isegi enne 2019. aasta valimisi te hirmutasite sellega, et kohe tuleb massiimmigratsioon, kõik eestlased kaovad ära, sest massiimmigratsioon tuleb. Seda ei ole juhtunud ja ei juhtu ka praegu. Kui me vaatame rahvastikuandmeid, siis esiteks, meil on eestlasi ja eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi rohkem kui kedagi teist. (Saalist kommenteeritakse.) Meil on tegelikult … Ma ei saa … 

Jaa, katsume kuidagi selle küsimuse ära menetleda. Palun, proua peaminister!

Jah, prouad tahavad ise rohkem rääkida.

Jaa, aga palun, teil on aega veel poolteist minutit.

Ühesõnaga, Eesti inimesed, Eesti rahvastik on elujõuline. Loomulikult, meil on kriisid, ja ka mujal Euroopas on igal pool sündimus langenud. Seda kriiside toimel alati juhtub. Aga Eesti on teinud selle jaoks, me teeme ka valitsuses väga palju selle jaoks, et pered tunneksid ennast siin hästi, et meil oleks teenuseid pakkuda, et nad saaksid oma lapsi üles kasvatada ja neid ümbritseks sõbralik keskkond.

Ja tõesti, Eesti on ilus paik. Kui ma teid kahte kuulan, siis alati mul tekib tunne, et te elate mingis teises riigis. Minu Eesti, mida ma näen, kui ma käin mööda Eestit ringi – see Eesti on ilus. Inimesed on sõbralikud, inimesed on toredad, inimesed on ettevõtlikud, ettevõtted on üliinnovaatilised. Aga kui teid kuulata, siis Eesti on üks õudne mudaauk. 

Aitäh! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teemaks on maakataster. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma pean tegema teile komplimendi, et te olete nii kenasti Saaremaa keele ära õppinud: kõik on kena Eestis ehk kena keik. See on tore! Aga küsimus on selline. Märtsi alguses teatati maamõõduga tegelevatele ettevõtjatele, et järgneva kuu jooksul ei saa maamõõdutehinguid katastris teha, kuna Maa-amet läheb üle olemasoleva infosüsteemi uuele rakendusele. 8. aprillil pidi taastuma tavapärane töö. Paraku midagi sellist ei juhtunud. 

Ja kui maamõõdubürood võtsid ühendust Maa-ametiga, siis seal neid ignoreeriti: ei vastatud e-kirjadele ega võetud vastu telefonikõnesid. Inimestele, kes olid maamõõdutöid tellinud, vastati, et võtku ühendust maamõõdubürooga, vihjates, et probleem toppab justkui nende taga. Kuni tänaseni ei ole süsteem korralikult tööle hakanud, projektid ja planeeringud seisavad, uusi töid alustada ei saa. Väljastada ei saa ka maamõõdutingimusi piirimärkide taastamiseks, piiride kindlakstegemiseks ja katastriüksuste ülemõõdistamiseks. Peatunud on detailplaneeringute elluviimine, kuna ka need nõuavad maakorralduslikke toiminguid. Ajal, kui riik on viidud sügavasse majanduslangusesse, lõigatakse ära tegevused, mis peaksid majanduslanguse tingimustes mingitki leevendust pakkuma ja aitama meid majanduslangusest välja. Kes vastutab sellise segaduse eest ja millal see süsteem korralikult tööle hakkab?

Aitäh! Tõepoolest, maakataster võttis kasutusele uue menetluskeskkonna minu.kataster.ee, mis võimaldab maaomanikul katastri e-keskkonnas alustada maatoiminguid ning hoida ennast kursis toimingute käiguga, kinnisasju jagada ja nende omavahelisi piire muuta või üksteisega piirnevaid kinnisasju liita. Ettevalmistused katastri üleminekuks uuele punktipõhisele kontseptsioonile said alguse pärast 2018. aasta 1. juulit, mil jõustus maakatastriseadus. 

Senise andmebaasi väljavahetamise tingis infosüsteemi kaasajastamine ja vajadus minna üle uuele katastrikontseptsioonile, koondades katastriga seotud e-teenused ühtseks ja turvaliseks süsteemiks. Tõesti vastab tõele, et uuele keskkonnale üleminek tõi kaasa kasutajatele mõningad ebamugavused. Katastriandmete üleviimisel ühest andmebaasist teise sai [keskkonnas] minu.kataster.ee maatoiminguid alustada tehnilistel põhjustel nädala võrra hiljem ehk siis alates 15. aprillist. 

Kataster moodustab 5,6 miljoni kehtiva piiripunkti ja selle andmestikuga riigi põhiregistri ja niivõrd mahuka andmebaasi loomine ning teenuste sellele ülesehitamine tõi endaga paratamatult kaasa tehnilisi tõrkeid. Menetlustoiminguid on e-keskkonnas võimalik läbi viia, aga teatud juhtudel võib esineda veateateid. Maa-amet tegeleb koostöös Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskusega tõrgete parandamisega operatiivselt. Kahjuks on nii, et kõiki neid asju ei õnnestunud ette näha testimise käigus, kuna testimise etapis ei ole infosüsteem veel ühendatud toimivate väliste teenustega. 

Pöördumistele vastab Maa-amet esimesel võimalusel ja maamõõtjatele jagatakse informatsiooni ka maamõõtjate meililisti kaudu. Kui vaadata seda statistikat, siis 14. mai seisuga oli uues süsteemis pooleli 1541 toimingut, mille hulgas on nii uusi kui ka vanast infosüsteemist üle toodud toiminguid, ja katastris on moodustatud ja kandega muudetud 262 maaüksust. Nii et seda teeb, nii nagu ma aru saan, Maa-amet. Maa-amet selle tegevuse eest ka vastutab. 

Aitäh! Ja Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Rahvatarkus ütleb, et vanasse kaevu enne ei sülitata, kui uus valmis on. Paraku siiski üle kahe kuu see uus süsteem ei ole korralikult töötanud. Maamõõdubürood on kahe kuu jooksul tulust ilma jäänud ja on oht, et nende osas rakendatakse leppetrahve. Maamõõtjad pole sisuliselt kahe kuu jooksul palka saanud, sest nad pole saanud klientide tellimusi täita. Ettevõtjatele ja omavalitsustele on tekkimas samuti reaalsed kulud, kuna kokkulepitud tähtajad saavad täis ja võivad rakenduda kas leppetrahvid või protsessiga tuleb uuesti alustada, nii et kaotatakse ajas. Kas ministeerium oleks valmis kaks kuud tasuta tööd tegema? Kas riik on valmis need kahjud kinni maksma, kui need nõuded esitatakse?

Aitäh! Vaadake, see dilemma meil riigis alati on: kas parandada olemasolevaid süsteeme, mis on tihti väga vanad, ehitada kogu aeg sinna peale, nagu nokitseda nende kallal, kuigi tegelikult sa ei saa pakkuda digiteenuste sellist kättesaadavust, mis tänapäeval oleks normaalne, või siis ehitada täiesti uus süsteem, mis tähendab seda, et sa pead vanad asjad tõstma uude süsteemi. See on alati riskantne. See on alati riskantne! 

Minu andmete kohaselt oli see hilinemine nädal aega. Nädal aega ehk nädala võrra hiljem, alates 15. aprillist 8. aprilli asemel sai neid toiminguid teha. Kui süsteem on maas – ja nüüd ma räägin nagu jurist – ja sa ei saa teha mingeid toiminguid, siis tõenäoliselt on see kõikides lepingutes ka ette nähtud kui vääramatu jõud, mis ei sõltu teenuseosutajast. Ma usun, et kõik, kes toimetavad, saavad seda ka selliselt käsitleda, et see ei oleks lepingu rikkumine, sellepärast et see ei sõltu ju maamõõtjatest ja teistest teenuseosutajatest, kui süsteem ei toimi piisavalt kiiresti. Nii et ma loodan siin küll mõistmisele. 

Regionaalministeerium ütleb, et tänaseks on kõik need vead eemaldatud ja süsteem toimib. Kindlasti ma vabandan riigi nimel nende maamõõtjate ja teiste teenuseosutajate ees, kes selle nädalase hilinemise tõttu kannatasid, aga ma loodan, et positiivse poole pealt läheb see teenus lihtsalt paremaks kõikidele maaomanikele, kes saavad olla kogu aeg kursis, mis toimub nende maatükil. Ja tegelikult ma usun, et ka maamõõtjate ja teiste teenusepakkujate töö läheb selle võrra lihtsamaks, kui see andmestik töötab. Me alati räägime üks kord andmete esitamisest. Kui ettevõtjatega kohtuda, siis ikka on etteheiteid, et teil juba on need andmed, miks ma pean need uuesti esitama. Need on kõik väga õiged tähelepanekud ja selliseid asju aitavadki lahendada uued infosüsteemid, mis võtavad andmestikku ka teistest registritest, et me ei peaks uuesti küsima ettevõtjatelt ja ettevõtjad saavad keskenduda oma tööle ja kasutada neid tööriistu, mis on mugavamad.

Evelin Poolamets, lisaküsimus palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma nüüd täpsustan üle: kas te väidate, et hetkel töötab maakataster laitmatult, mingeid tõrkeid enam ei ole, kõik on kõrvaldatud, kõik süsteemi tõrked on tänaseks kõrvaldatud?

Aitäh! Ma olen siin infotunnis teie küsimustele vastamas. Ma ei ole praegu maakatastris. Ma ei kasuta seda tööriista igapäevaselt oma tööks. Mina saan tugineda sellele, mida Regionaalministeerium mulle väidab. Ma isiklikult ei kontrolli kõiki neid asju üle. Seega jah, Regionaalministeerium väidab, et tänaseks on need probleemid kõrvaldatud. Seda ma saan teile öelda sellele infole tuginedes. Aga jah, ma ei ole seda ise kontrollinud, ise testinud, ise maakatastrit kasutanud.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Liigume jätkuvalt tempokalt edasi. Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Täna on usaldus valitsuse majanduspoliitika vastu madalseisus. Eesti on olnud kolmandat aastat järjest majanduslanguses ning kukkumine on olnud Euroopa Liidu sügavaim. Eesti eksport langes möödunud aastal viiendiku võrra ja kahjuks see tendents pole peatunud. IMF-i prognooside järgi on Eesti ainus riik Euroopas, kus majandus ei kasva. See-eest kasvavad hinnad. Majandusminister Riisalo on teinud väga suursuguse presentatsiooni Eesti majanduskasvu plaanide kohta, kuid tänaseks ei ole tehtud mitte ühtegi sammu, mis seda majanduskasvu plaani ka toetaksid. Kõlavad ainult loosungid. Koosmõjus väga kiire hinnatõusuga kaotame me seetõttu oluliselt riigi konkurentsivõimes. Majanduskeskkond on ettevõtjate jaoks muutunud negatiivseks ja prognoosimatuks. 

Ja kahjuks süvendab valitsuse selline hektiline tegevus olukorda veelgi ning praegune ebaõnnestunud majanduspoliitika peegeldub ju ka riigieelarve seisus. Nüüd plaanib valitsus sadade miljonite ulatuses kärpeid ning samal ajal ka uusi makse, kuid [kogu sellel] tegevusel puudub mõjude analüüs. Jääb mulje, et riigi majanduspoliitika ei põhinegi majandusteaduslikul lähenemisel. Selle asemel toimub poliitiline reageerimine üksikutele olukordadele. Ja täna tuli uudis, et ka töötuse määr on kasvanud: töötute arv on juba pea 59 000. 

Öelge palun, milliseid konkreetseid samme valitsus kavatseb astuda, et majandus kiires korras järje peale saada. [Maksu]tõusud ja kärped kindlasti need õiged sammud ei ole. 

Aitäh! Sellest küsimusest tuleb hästi välja, et te ei ole saalis, kui ma vastan teistele küsimustele. Te küsite täpselt samasid asju.  

Aga kõigepealt võib-olla uuesti siis see, mida ma juba vastasin Statistikaameti töötuse numbrite kohta. Esiteks, tuleb eristada eraldi hõive määra ja töötust. Töötust ja hõivet mõõdetakse mitmel erineval moel. Eestis on kõige tuntumad töötukassa ja Statistikaameti näitajad. Töötukassa andmed on registripõhised ehk siis täpsed ja avaldatud sisuliselt sama päeva seisuga või õigemini eelmise päeva viiteajaga. Teised ehk Statistikaameti näitajad on küsitlusepõhised ja ilmuvad paarikuise hilinemisega.  

Kõik need andmed näitavad mõõdukat hõive langust viimase aasta jooksul. Lihtsalt põhjus on selles, et me olime jõudnud kõigi aegade kõrgeimale hõive tasemele. Sellest me oleme siin juba varasemalt rääkinud. [Oleme] Euroopas [hõive tasemelt] kolmas. Hollandis ja Rootsis on veel rohkem inimesi elanikkonnast tööl kui meil. Aga selge on see, et kui see võrdlusbaas on nii kõrge, siis sealt ei ole võimalik väga palju kõrgemale tõusta. 

Kui me vaatame Statistikaameti näitajaid, siis need uudised on tahavaatepeegli uudised. Esimene kvartal näitab sisuliselt veebruari keskpaiga ehk siis kolme kuu tagust seisu. Sellest ajast saadik on asjad liikunud hoopis paremas suunas. Registreeritud tööpuudus – see on see tööpuudus, millest me räägime registripõhise seisuga ehk siis eelmise päeva seisuga – on kolme kuuga langenud 8%-lt 7,3%‑ni, mis on väga kiire vähenemise tempo. Ja see on kooskõlas paljude arengutega, mis viitavad majanduslanguse lõppemisele ja isegi pöördepunktile paremuse suunas.  

Nüüd, riik ei juhi majandust. See oli NSV Liit ja kommunism, kus arvati, et riik juhib majandust. Meil on turumajandus. See tähendab seda, et riik saab luua vastavad tingimused selleks, et majandus saaks kasvada. Ja selleks on oluline hea majanduskeskkond. Kui me vaatame näiteks konjunktuuriinstituudi aprillikuu baromeetreid, siis need näitavad, et tarbija kindlustunne on viimase 12 kuu kõige kõrgem näitaja, ehituse kindlustunne on viimase kümne kuu kõrgeim näitaja, teeninduse kindlustunne on kaheksa kuu kõrgeim ja kaubanduse kindlustunne viimase viie kuu kõrgeim. Ehk siis tegelikult majanduse kindlustunne ka sektorites on suurenev.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Austatud minister! Ma kuulasin täna tähelepanelikult kõiki teie vastuseid ja kahjuks ei olnud ühtegi vastust selle kohta, milliseid konkreetseid samme valitsus astub, et majandus kiires korras järje peale saada. Seda vastust ei tulnud ka praegu, te ainult tsiteerisite statistikat ja põhimõtteliselt kinnitasite, et riik ei tee midagi majanduse parandamiseks. Sel juhul on eriti imelik, mille jaoks oli majandusministril vaja teha seda suursugust presentatsiooni. 

Aga veel: seoses eelarve seisuga te olete mitu korda välja toonud, et on tulemas rasked otsused. See on muidugi ühelt poolt huvitav: kas siis kõik need otsused, mis siiamaani tehtud on – erinevad maksutõusud, automaksu sisseviimine, pensionäride maksustamine –, pole olnud piisavalt rasked otsused? Natukene hakkab hirm, et mis need reaalsed [rasked] sammud hakkavad olema. Aga ikka ja jälle tõstatub küsimus, mida ma olen mitu korda küsinud: miks jätkuvalt ei soovita loobuda maksuküüru kaotamise plaanist? Ma saan juba aru, et ka koalitsioonis pole selles osas üksmeelt, kõik ei toeta seda. 

Te olete alati selle kohta öelnud, et sellest eelkõige võidavad päästjad, õpetajad, arstid, aga arstide, õpetajate, päästjate ja politseinike esindajad on välja öelnud, et maksuküüru kaotamine nende olukorda kuidagi ei paranda. Nemad sooviksid 10%-list palgatõusu, aga täna me teame, et seda ei tule, vaatamata valitsuse lubadustele. Näiteks Päästeameti peadirektor ütles [maksuküüru kaotamise kohta] sellist asja: "Oma meeskonnakaaslastega rääkides ma kahjuks ei ole kuulnud seda, et see nende sissetulekut ja palga seisu kuidagi [väga oluliselt] leevendaks." Sedasama on öelnud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, sama on kinnitanud ka arstide liidu juht. 

Siin ongi see paradoks, et ühelt poolt soovite kaotada maksuküüru, aga teiselt poolt, kuna see tekitab nii suurt lisakulu riigieelarves, panete te peale täiendavalt makse, teete täiendavad [rasked] otsused … 

Teie aeg!

… mille tõttu tegelikult inimene selle tulu, mis talle maksuküüru [kaotamisest] võib tulla, kõikide nende hinnatõusude ja maksutõusude valguses kokkuvõttes kaotab.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Jaa, aitäh! Kui te väidate valefakte, siis ma pean neid ümber lükkama. Ma saan aru, et te soovite kõike hästi negatiivselt spinnida või kõlama jätta, aga ma pean teid korrigeerima. Selles mõttes lihtsalt tundus, et te ei ole kuulanud minu vastuseid. Igal juhul saalis teid ei olnud.

Mis puudutab majandust, siis mida me saame teha? Vaatame näiteks seda, mida me just tegime: suure otsuse kaitsefondi käimalükkamiseks, et kõrvaldada takistusi sellel teel. Ettevõtjatel on tegelikult huvi kaitsetööstuses töökohti luua, aga seal on väga suur kapitalile ligipääsu probleem, sellepärast et fondid on kaitsetööstusesse investeeringuteks suletud ja on olnud suletud ka Euroopa Investeerimispanga ja muude selliste suurte institutsioonide rahakraanid. Selle jaoks me selle kaitsefondi lõime, et panna sinna seemneraha, et kaitsetööstus saaks areneda. See toob ka täiendavalt uusi töökohti.

Nüüd, küsimus selle maksuküüru kohta. Maksuküüru tagasitoomine tähendaks maksude tõstmist, mille vastu teie olete ju kogu aeg olnud. Nii IMF kui OECD on [viidanud], et meil on kõrgelt maksustatud töötamine, aga meil ei ole varamakse, ja on soovitanud, et maksukoormus liiguks rohkem töötamise maksustamiselt vara maksustamise poole. Seda me tegelikult selle tulumaksureformiga ka teeme. Põhimõtteliselt inimestele jääb rohkem raha kätte. Loomulikult, kui täna selle kohta küsida, siis inimesed ei mõista, et neile raha just nimelt rohkem kätte jääb. Üks inimene rääkis mulle, et praegu on igasuguste laatade aeg ja on valimised ja Reformierakonnal on selline kalkulaator või parkimiskell, et sa saad [sisestada] sinna oma palga ja näha, kui palju sa võidad maksuküüru [kaotamisega], ja tema ütles, et inimesed on olnud väga üllatunud, kui palju neile tegelikult raha kätte jääb.

Ehk siis, mida ootavad ka õpetajad, politseinikud, sotsiaaltöötajad: seda, et neile jääks rohkem raha kätte. [Peale] palganumbri, mis sul on paberil, [on tähtis] ka see raha, mis reaalselt tuleb su kontole. See on see, mis maksuküüru kaotamisega juhtub: inimestele tuleb reaalselt rohkem raha kontole, isegi kuni 100 eurot kuus rohkem. Teiseks on hinnatud seda ka, et see tuleb kõik majandusse tagasi. Ja kolmandaks, see võtab maha ettevõtjate maksukoormust, mis on seotud palkade tõusuga.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! CV Keskuses on üleval 700 töökuulutust õpetajatele. See näitab tegelikku pilti õpetajate puudusest meie õppeasutustes. Pärast 1. augustit, mil jõustuvad uued keelenõuded, ähvardab vabade ametikohtade arv kasvada veel mitmesaja võrra. Kas valitsusel on plaan, mida sellises olukorras teha?

Kõigepealt, me oleme eesti keele õpet suurendanud. Minul on seda kuidagi nii valus kuulata. Need on inimesed, kes on õpetajad Eestis, ja nad ei oska Eestis eesti keelt. See on see, mida Eesti riik neilt palub: te olete elanud siin aastaid, kümneid aastaid, ja te ei ole õppinud ära eesti keelt. Needsamad inimesed, kui nad lähevad tööle näiteks Soome, siis nad õpivad soome keele kiiresti ära, aga Eestis millegipärast seda lugupidamist Eesti vastu ei ole. 

Mul ei ole kahjuks neid numbreid praegu siin kaasas, aga hea meel on tõdeda, et me näeme, et neid õpetajaid, kes teevad eesti keele eksami ära, tuleb iga kuu juurde. Kui nad eesti keele eksami ära teevad, siis nad saavad ju ka oma töökohal kenasti jätkata. 

Eestikeelsele haridusele üleminek on oluline reform Eesti jaoks. Me alustame esimesest ja neljandast klassist ja alusharidusest. Selle jaoks on rohkem raha eraldatud, et koolidele seda tuge pakkuda. Hea meel on tõdeda, et eestikeelsele haridusele üleminekut toetab ka valdav osa muukeelsetest vanematest, kes soovivad, et nende lapsed käivad eestikeelses koolis ja õpivad ära eesti keele. Ja miks? Sellepärast, et osates Eestis eesti keelt, on võimalik paremaid töökohti saada, paremat palka saada ja seeläbi ka oma elustandardit tõsta. 

Ma arvan, et see on hästi oluline just sellepärast, et väikene keel, väikene kultuur peab pidevalt võitlema oma ellujäämise nimel ja selle nimel, et seda keelt oskaks ja räägiks rohkem inimesi. Hea meel on tõdeda, et Eestis eesti keelt mitteoskavate inimeste osakaal on kukkunud 20%-lt 4%‑le, aga sellega tuleb endiselt tööd teha. Me läheme koolides eestikeelsele haridusele üle järk-järgult, et see üleminek oleks sujuv. Kindlasti tuleb ka keerulisi olukordi ja haridusministeerium on pidevas suhtluses koolidega, et millist abi nad vajavad, millist tuge nad vajavad selleks, et see üleminek saaks olla sujuv ja lõpuks me ei peaks enam rääkima sellest, et meil on Eestis õpetajaid, kes eesti keelt ei oska.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ma võtaksin kõige lõpus need protseduurilised küsimused, et siis me jõuame veel käsitleda siin järgnevaid küsimusi.

Tänane üheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on Eesti osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister ja teised ministrid! Te ütlesite kuuendale küsimusele vastates, et valitsus töötab ennekõike selle nimel, et siia ei tuleks sõda. Minu küsimus, nagu ka varasemalt sarnasel teemal esitatud küsimused, on kantud sellest, kuidas öelda, kartusest, reaalsest kartusest, et see poliitiline programm, mida te ellu viite, võib päädida risti vastupidise tagajärjega ehk mitte sellega, et sõda siia ei tule, et Eesti ei jõua sõtta Venemaaga, vaid vastupidi, me jõuamegi sõtta Venemaaga. Ja ma pean tunnistama, et ükski mure ei ole suurem. Meil on põhjendatud mure massilise immigratsiooni pärast, meil on põhjendatud mure sündimuse pärast, meil on põhjendatud mure majandusega seonduvates küsimustes, aga minul vähemalt isiklikult suuremat muret praegusel hetkel Eesti poliitikast rääkides ei ole.

Eelnevates infotundides ma olen küsinud teie käest, kas on juba saadetud Eesti kaitseväe tegevteenistujaid Ukrainasse. Ma olen küsinud seda ka härra kaitseministrilt. Olen saanud selliseid suhteliselt põiklevaid vastuseid, olgem ausad. Aga fakt on see, et tegelikult ju juba on. Ma tean usaldusväärsetest allikatest, et Eesti kaitseväe eriüksuslased teevad juba pikka aega Ukrainas väljaõpet Ukraina armeele. See on fakt. Lükake ümber, kui ma eksin. Riigikogult samas ei ole selleks mandaati küsitud ega saadud. Need kaitseväelaste saatmised sinna on vormistatud kõik lähetustena. See on eraldi küsimus, kas see on korrektne või mitte. 

Aga mõne päeva eest vahendati ühes ingliskeelses portaalis presidendi kaitsenõuniku Madis Rolli sõnu. Ta ütles, et valitsus tõsiselt kaalub järgmisi samme selles osas – kuigi, ma ütlen, jutt käib ju sammudest, mis tegelikult juba on tehtud –, et saata Eesti kaitseväe tegevväelased Ukrainasse väljaõpet teostama. Seetõttu küsingi teie käest: kas nüüd on siis saavutatud selles küsimuses mingisugune uus tase, et te päriselt kaalute selliseid samme? Ja kui kaalute, kas küsite selleks ka Riigikogult mandaati? 

Aitäh! Kõigepealt, presidendi kaitsenõunik võiks rääkida sellest, mida president teeb. Las valitsuse esindajad räägivad sellest, mida valitsus teeb ja mida ta kaalub ja mida ta ei kaalu. Seda esiteks. 

Mul ei ole sellele mitte midagi juurde lisada, mida ma olen teile varasemalt vastanud. Aga veel kord, ma olen ka teile öelnud, et ausalt öeldes neid igasuguseid kinnitusi on vaja just Venemaale: mida me teeme, mida me ei tee. 

[Üle-]eelmisel nädalal, 4. mail oli Ekspressis väga põhjalik analüüs selle kohta, et teie isiklikult olete levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Ma tsiteerin praegu seda artiklit: "Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine, laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud – pigem vastupidi. Soovite näiteid? Siin on neid paarkümmend." Ja tõesti, on päris õõvastav seda kõike lugeda. Need väited, kui [teha] siit läbilõige: te olete kogu aeg mures Venemaa pärast, et ei tea, et meie justkui oleme ohuks Venemaale. 

Ma ütlen teile ausalt: ei ole plaanis Eesti riigil ega minu teada ka Läti riigil ega Leedu riigil ega Poolal kuulutada sõda Venemaale. Meie ei ohusta Venemaad mitte kuidagi. Mitte kuidagi! Meie tegeleme enda kaitsmisega, sellepärast et Venemaa on oma naabritele järjepanu kallale läinud. 2007. aastal Gruusia, 2008. aastal Ukraina, 2014. aastal veel Krimmi annekteerimine ja sealt edasi juba täiemahuline sõda. Nad on ohuks oma naabritele. 

Meie oleme kaitsealliansis. NATO on kaitseallianss selle jaoks, et see sõda siia ei jõuaks. Me teeme ise investeeringuid, et oma kaitsesse panustada. Meil käib praegu ka Kevadtormi õppus koos liitlastega, et olla valmis kaitsma. Ja nii nagu ütleb sõjateooria: ei ole mõtet oodata seda, et sinu vastane selliseid käike ei tee, vaid sa pead valmistuma juhuks, kui ta neid teeb. Sa pead olema valmis reageerima, ja seda kõike me teeme. Sellepärast me aitame Ukrainat, et nad võitlevad täpselt sellesama vaenlasega, kes ka meil on, täpselt sellesama ohuga, mis ka meil on. Ja Venemaa ei ole oma imperialistlikke, kolonialistlikke plaane mitte kuidagi varjanud. 

Aitäh! Ja Varro Vooglaid, täpsustav küsimus!

Ma ei tahaks hakata teiega siin polemiseerima selle üle, et kas ma levitan Kremli strateegilisi narratiive või mitte. Me teame ju väga hästi seda propagandistlikku raamistikku, mis on juba ammu kehtestatud, muu hulgas stratkomi ja massimeedia kaudu, et kui sa ei laula täpselt sellest lauluraamatust, mis on ette antud, siis sa levitadki Kremli strateegilisi narratiive.

Ei, ma küsin kriitilisi küsimusi, mis on väga olulised. Antud juhulgi, kui teie ütlete mulle, et nende küsimuste esitamine, mida ma siin praegu küsin, on üksnes Venemaa huvides, siis teie ise ju loote sellist muljet, nagu ma levitaks mingeid Kremli strateegilisi narratiive. 

Tegelikult on see vägagi põhjendatud küsimus Riigikogu liikmena, sellepärast et põhiseaduse kohaselt Riigikogu otsustab Eesti kaitseväe kasutamise teistes riikides. Praegusel hetkel teie valitsus on saatnud Eesti kaitseväe eriüksuslased Ukrainasse ilma Riigikogult selleks mandaati küsimata ja saamata. Te olete meist mööda läinud. 

Siin ei ole küsimus Venemaa huvides, siin on küsimus Riigikogu huvide eest seismises ennekõike, ja samuti Eesti rahva huvide eest seismises, sellepärast et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta Venemaaga on saata Eesti kaitseväelased Ukrainasse – kõigepealt tagalasse mingisugust väljaõpet tegema, sealt sammukene juba edasi, siis veel edasi ja lõpuks osalema juba ühes või teises rollis lahingutegevuses. Siis olemegi sõjas Venemaaga. Siis olemegi selle olukorra saavutanud, mis oleks minu parima arusaamise kohaselt katastroof Eesti rahva ja Eesti riigi jaoks. Kui te tembeldate selle Kremli narratiivide esitamiseks, siis see on väga kahetsusväärne, ja minu meelest ei ole see isegi ausameelne. Aga see on muidugi teie valik. 

Nüüd ma küsin teie käest veel kord: kas valitsus on jõudnud mingisugusele uuele tasemele vastavalt sellele, mida [ütles] Madis Roll, kes muidugi ei ole mingi suvaline presidendi julgeolekunõunik, vaid Eesti luuretöötaja? Kindlasti ei pillanud ta seda kuidagi suvaliselt välja, vaid teie poolt ilmselt koordineeritud ja läbimõeldud infooperatsiooni raames kehtestas selle jutupunkti, et te saaksite nüüd hakata seda kommenteerima ja laiendama. Kas on mingisugused täiendavad arutelud selles osas pandud käima ja kas Ukraina pool on nüüdseks ka küsinud seda, et Eesti saadaks kaitseväelased Ukrainasse väljaõpet tegema või muid rolle täitma?

Palun, proua peaminister!

Aitäh! Kaitseväe kasutamine loomulikult on Riigikogu otsus, selle jaoks on vaja Riigikogu mandaati. Seda ma olen teile varasemalt ka vastanud, et täpselt niimoodi see käib. Teiseks, Ukraina ei ole meilt palunud kaitseväge. Ta on palunud õhukaitset, ta on palunud laskemoona, ta on palunud erinevaid asju, mida me oleme ka andnud. Ta on palunud poliitilist tuge. 

Ma tahaksin siiski väga vaielda selle väite vastu, et te ütlete, et kõige lihtsam viis viia Eesti sõtta on see, et saata oma inimesed Ukrainasse. Andke andeks, kas ukrainlased saatsid oma inimesed kuhugi? Kas te tahate öelda, et Venemaal on vaja mingit ettekäänet kellelegi kallale minekuks? Et Ukraina tegi midagi, millega [ta andis] Venemaale õiguse talle kallale minna? See väide on ju absurdne. Täpselt samamoodi on absurdne väide, et kui meie aitame praegu Ukrainat, siis sellega me viime [Eesti] sõtta. 

Kui Venemaa tahab minna kellelegi kallale, siis ta läheb, tal ei ole vaja selleks mitte mingisugust ettekäänet. Ei olnud vaja Gruusias, ei olnud vaja Ukrainas, ei olnud vaja enne teist maailmasõda. Kui me võtame ajaloo väga pikalt, neil ei ole olnud vaja ettekäänet, nad lihtsalt lähevad, sest nad soovivad oma impeeriumi laiendada. Nad soovivad oma kolonialistlikke ambitsioone teostada. Ka siin olid nemad peremehed ja see oli nagu hea aeg nende arvates. 

Aga on täielik rumalus rääkida sellist juttu, justkui meie tegudest sõltub see, kas Venemaa tuleb meile kallale või ei tule. See sõltuks siis, kui me kuulutaksime Venemaale sõja ja läheksime tagasi võtma maid, mis Venemaa on meilt vallutanud. Siis oleks tõesti see, et me kutsume sõja siia, aga me ei tee ju midagi sellist. Kõik meie sammud on seotud meie kaitsevõime tugevdamisega. Kõik meie sammud on seotud meie kaitse tugevdamisega selleks, et see sõda siia kunagi ei jõuaks ja et olla valmis selleks, et kui Venemaa peaks sellise käigu meie suunas tegema, siis me oleme valmis reageerima nii, et me oleme valmis kaitsma oma territooriumi esimesest sentimeetrist, esimesest hetkest, kui nad meile kallale tulevad. 

Suur tänu, proua peaminister! Rohkem küsimusi me täna võtta ei jõua. Aitäh kõikidele valitsuse liikmetele ja ka kõikidele Riigikogu liikmetele, kes infotunnist väga aktiivselt osa võtsid! Me jätkame täpselt kell 2 algava Riigikogu täiskogu istungiga.