Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget ja puudub 39.  

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun teid.

Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Annan 21 valdavalt EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Riigikogu liikme nimel üle eelnõu, mis kannab pealkirja "Eesti Vabariigi Riigikogu pöördumine Euroopa Nõukogu komisjoni "Demokraatia õiguse kaudu" poole arvamuse saamiseks Eestis kasutatava elektroonilise valimissüsteemi kohta". Kõnealune sõltumatutest riigiõiguse asjatundjatest koosnev komisjon, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all, asutati Euroopa Nõukogu all 1990. aastal (Juhataja helistab kella.) ning selle ülesandeks on anda liikmesriikidele nõu, lähtudes eesmärgist, et neis kehtivad seadused vastaksid euroopalikele ja rahvusvahelistele demokraatia ja õigusriigi standarditele. Oluline on toonitada, et Veneetsia komisjon on jäigalt … 

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased, siin saalis on lärm. Igast reast tuleb seda lärmi väga-väga palju. Palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata. Ma tänan.

Oluline on toonitada, et Veneetsia komisjon on pelgalt nõuandev organ, mistõttu sel ei ole voli teha riikidele ettekirjutusi. Seega lähtub eelnõule nii eesti- kui ka ingliskeelsena lisatud põhjalik pöördumine eesmärgist saada sõltumatu hinnang Eestis kasutatavale elektroonilise valimise süsteemile ehk sellele, kas kõnealune süsteem vastab reaalselt demokraatlike valimiste ideaalile või esinevad selles kõrvaldamist vajavad puudused.  

Paraku on reaalsus see, et küsitluste kohaselt ei pea ligi 40% Eesti Vabariigi kodanikest elektroonilise valimise süsteemi usaldusväärseks ning viimase kümne aastaga on usaldus valimissüsteemi vastu langenud Eestis koguni 22%. Ilmselgelt on tegemist väga tõsise legitiimsusprobleemiga, millesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Seetõttu palun eelnõu esitajate nimel kõigil Riigikogu liikmetel eelnõu toetada ja näidata sellega üles head tahet seista selle eest, et Eestis teostatakse riigivõimu päriselt demokraatia ideaalist lähtudes ning et sellest lähtuvalt oleme ka valmis astuma samme kehtivate seaduste ülevaatamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Aitäh teile! 

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja me otsustame vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele selle edasise menetlemise. Rohkem kõnesoove ei ole. Aitäh!  

Nüüd päevakorra täpsustamine. Nimelt, teisipäevasel istungil jäi pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud magusa joogi maksu seaduse eelnõu 418 esimene lugemine ja me läheme sellega edasi. Aga enne seda tuli veel üks ettepanek. Nimelt, ka Reformierakond soovib teha omapoolseid ettepanekuid. Nende soov on järgmine. Nad teevad ettepaneku pikendada 2. mai ehk tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Lähtudes põhimõttest, et ära viska neid tänaseid toimetamisi homse varna, teeme selle hääletuse ära. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemus on poolt 46 ja vastu 15. Kerge matemaatiline tehe ütleb seda, et ettepanek leidis toetust.  

Nii. Nüüd läheme selle asja juurde, mis jäi meil pooleli teisipäeval. Seis oli enam-vähem selline, et siin Riigikogu kõnetoolis oli terviseminister Riina Sikkut. Ma palun terviseminister Riina Sikkuti siia kõnetooli. Tema ettekanne sai läbi ja küsimuse esitamiseks oli registreerunud Aivar Kokk ja läbirääkimistel osalemiseks oli registreerunud Eero Merilind. Nii et me oleme küsimuste vooru alguses. Nii et palun värskeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tahate karistada neid, kes joovad limonaadi, aga võib-olla oleks õigem aidata neid, kes soovivad tervislikult toituda, ja selleks näiteks vähendada puu‑ ja juurvilja maksu, nagu pakkus meie fraktsioon.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, selleks et inimesed elaksid pika ja terve elu, tuleb tervislikult toituda (Juhataja helistab kella.) ja piisavalt liikuda. Et seda saavutada, on mitmeid meetmeid. Magusa joogi maks on väga selgelt suunatud kõrge kalorsuse ja madala toiteväärtusega jookidele, mida tarbivad lapsed ja noored palju, mõned iga päev. See on midagi, mis suhkrutarbimise vähendamise kaudu annab rahvastiku tervisele kasu. Eraldi küsimus on toimetulek. Seetõttu me ei rakenda magusa joogi maksu piima, piimatoodete ja leiva suhtes, sest muidu tõuseks ostukorvi hind. Selleks, et tagada parem toimetulek ja ostukorvi odavamaks muuta, on oma meetmed. See on eraldi arutelu. Magusa joogi maksul on selge siht: väiksem suhkrutarbimine (Juhataja helistab kella.) ning tervislikum igapäevane toit ja jook eelkõige lastele ja noortele. Tegemist ei ole karistava meetmega, tegemist on käitumist suunava meetmega. Aga ma olen nõus, et on palju muid maksuinstrumente, mida saab samuti kasutada. Täna räägime magusa joogi maksust.  

Lauri Laats, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Vaadates seda eelnõu, ma siiralt küsin teilt, kas te usute sellesse, et kui me kehtestame selle suhkru‑ või magusamaksu, siis see tõesti parandab rahva tervist, et see ei ole ikkagi sel eesmärgil siin initsieeritud, et täita riigikassat 25 miljoniga. Loomulikult, miinus administratiivkulud, mis sellega kaasnevad. See oli küsimuse esimene pool. Teine pool: teil on välja toodud eelnõus üks uuring, mis on tellitud Austraaliast. Aga miks just Austraaliast? Mis selle uuringu maksumus oli?

Aitäh! Tegemist on tervise-eesmärkidele suunatud maksuga. [Soovime] seda, et suhkrutarbimine väheneks. Selle kohta on rahvusvaheline tõestus olemas. 

Kui me sooviksime maksimeerida eelarvetulu, siis maksudisain oleks teistsugune, sealhulgas oleks maksu kogumisega seotud kulud püsivalt madalamad. On riike, nagu Läti ja Soome, kes magusa joogi maksu on juba rakendanud. Me näeme, et ühte madalat määra on palju kergem administreerida. Sellisel juhul, tõepoolest – keegi seda ka ei peida –, võib eesmärgiks olla eelarve täitmine. Eesti rakendab seda kui tervisemaksu. Jah, maksu kogumisega kaasnevad tulud, mis lähevad riigieelarvesse, aga tulude maksimeerimine ei ole olnud siin eesmärk. Uute maksude ja nende teemade puhul on seda tagajärge võib-olla keeruline kvantifitseerida või numbritesse panna. Seetõttu oleme tellinud Sotsiaalministeeriumis erinevaid analüüse, ka selle konkreetse maksuga seotud mõjuanalüüsi. Neid eksperte on maailmas erinevaid. Avaliku raha puhul me tavaliselt [teeme hanke] ja ju siis see tulemus oli selline. Ma ei oska kulunumbrit öelda, kui palju maksis konkreetne analüüs.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljuti hakati seda meedet, seda uut maksu, õigustama Portugali näitega. 2017 kehtestas Portugali riik analoogse magusate jookide maksu ja väidetavalt läks pärast seda laste ülekaalulisus allapoole. Eesti Toiduliit on juba väga konkreetselt näidanud, et oli täpselt vastupidi: pärast seda, kui kehtestati see maks, hakkas laste ülekaalulisus tegelikult kasvama. Küsimus ongi, kas te päriselt usute, et laste tervis pärast selle maksu kehtestamist paraneb ja ülekaalulisus väheneb, või ikkagi tunnistate ausalt, et seda [maksu] on vaja seetõttu, et riigil on hädasti praegu eelarvesse raha vaja. Selles ei ole mitte midagi paha ju, et raha on vaja.

Aitäh! See magusa joogi maks ei ole üleriigiline kaalulangetusprogramm. Tõepoolest, kuskil ei ole olnud näiteid selle kohta, et laste kaal oleks hakanud kiires tempos langema. Seda ei juhtu, arvestades ka seda, millist rolli mängib limonaad igapäevasel toidulaual. Eesmärk on ära hoida pikaajalisi tervisekahjusid. Me näeme, et suhkrutarbimine, igapäevane ja ‑nädalane suhkrutarbimine kukub oluliselt nii seetõttu, et tarbimine väheneb, kui ka seetõttu, et retseptid muudetakse tervislikumaks. See tähendab, et see laps, kes praegu juba on ülekaalulisusele kalduv, ei pruugi olla täiskasvanuks saades ülekaaluline. Ka see komisjoni materjalide juures olev tellitud uuring, mis on mudeluuring Eesti andmete põhjal, näitab, kui palju haigestumisi või enneaegseid surmasid on võimalik ära hoida, kui inimeste igapäevane suhkrutarbimine väheneb.

Ka Portugalis langes nende magustatud jookide müük 7%, aga magustatud jookidest saadud energiakogus vähenes 11%, sest retseptid olid tervislikumad. Kui maksu [kehtestamisele] eelnenud aastal oli ligi 61% tarbitud magustatud jookidest suhkrusisaldusega üle 8 grammi 100 milliliitri kohta – sealt alates rakendub ka meil kõrgem maksuaste –, siis maksu rakendamise järel langes see [protsent] 61 pealt 37 peale. Ehk rohkem kui kolmandiku võrra kukkus nende jookide osa, mis on väga magusad, kõrgema maksumääraga.

Suurbritannia näide on teine, mida on palju kasutatud. Seal analüüsiti kokku nelja aastat maksu rakendamise järel. Magustatud jookidest saadavate suhkrute hulk elaniku kohta päevas langes 30%. Seega, iga päev [tarbiti] 4,6 grammi suhkrut vähem ühe inimese kohta, ka lapse kohta. Kui me vaatame seda mitme aasta peale kokku, siis näeme, et kui see päevane suhkrukogus niimoodi väheneb, on sel lõpuks mõju ka üldisele tervisele. Maksu alla kuuluvate jookide müügimaht vähenes 50% ja maksu alla mittekuuluvate jookide maht kasvas 40%. Räägitakse, et kui ei saa limonaadi osta, ju siis ostetakse midagi muud magusat. Ka see nelja-aastane Suurbritannia uuring näitas, et samal ajal jäi maiustuste ja alkoholi tarbimine samaks ehk ei toimunud limonaadi asendamist kommiga, mis on olnud sage mure. Kui maksu rakendamise aastal olid pooled kauplustes müüdavatest jookidest maksuobjektid ehk suhkrut oli vähemalt 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis neli aastat hiljem oli sellest poolest saanud 15%. Taas muudeti retseptid tervislikumaks.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud terviseminister! Ma loodan, et te nõustute minuga, et poliitikas on oluline järjepidevus. Mina mäletan hästi, kui sarnast magusa joogi maksu menetleti 2017. aastal siin suures saalis. Toona toetasid seda Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Ma eeldan, et Keskerakond ja Isamaa on järjepidevad, et nii nagu nende seisukoht oli siis, et see on tegelikult mõistlik eelnõu, samamoodi saame nende toetusega arvestada ka praegu. On hea meel näha, et sotsid on siin järjepidevad olnud. 

Aga ma küsin teilt lisaks sellele järjepidevuse olulisusele, võib-olla te valgustate seda saali. Kohati jääb sellest kriitikast vale mulje, nagu see oleks olnud ainuke plaan, millega tahetakse laste tervist kuidagi parandada või sinna panustada. Tegelikult teeb Sotsiaalministeerium sellega järjepidevalt tööd. Te olete korduvalt tähelepanu juhtinud erinevatele murekohtadele, on see vaktsineerimisega hõlmatus, on see vähene liikumine või on need vaimse tervise mured. Võib-olla annate [väikese] ülevaate, millised sammud on veel, lisaks sellele maksule, millel on mõju ka kindlasti olemas.

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, see magusa joogi maksu [seaduse] eelnõu ei ole kuidagi üllatav. See on tehtud 2017. aastal menetletud eelnõu eeskujul, maksumäärasid on uuendatud vastavalt elukalliduse tõusule. Samas on analüüse juurde tulnud nii Eesti laste tervise kohta kui ka magusa joogi maksu mõju kohta nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas on Eesti kohta tehtud mudeluuring. Nii et maks on sama, mis oli 2017. Infot, et see on õige ka Eesti laste tervise jaoks, on juurde tulnud. Osapooled on palju paremini informeeritud ka sellest, kuidas seda maksu kogutakse ja mis need maksuga seotud nüansid on. Nii et kahtlemata, me oleme rakendamiseks paremini valmis kui aastal 2017. Seega, tõepoolest, kuna tegemist on sama eesmärgi ja sama maksuga, siis ma tõesti loodan, et ka siin saalis need, kes seitse aastat tagasi seda eelnõu toetasid ja mõistlikuks pidasid, teevad seda ka praegu. 

Magusa joogi maks on tõesti üks meetmetest. Selle peale, et kõige esimesena mulle kriitikute poolt öeldakse, et tegelege teavitusega, saan ma kinnitada, et nii Tervise Arengu Instituut kui ka teised osapooled on teavitusega tegelenud 32 aastat ja tegelevad edasi. Laste puhul on jõudnud see juba kooliprogrammidesse. Meil on terviseõpetus, meil on inimeseõpetus, ka lasteaialapsed joonistavad toidupüramiide ja õpivad, et janujook on vesi. Vesi on hammaste tervisele kõige parem ja see on üldisele tervisele parem, ei magusa mahla, morsijoogi või suhkruga tee [joomise korral] ei ole võimalik neid riske maandada. Vesi on janujook, juba lasteaiast saadakse õiged teadmised. 

Nii nagu me räägime, sekkumised peavad olema tõenduspõhised. Lisaks õppeprogrammides antavale kaasaegsele informatsioonile toitumise ja liikumise kohta – sealjuures ka selle kohta, et toitumise roll on palju suurem kui liikumise oma, aga liikumist on kahtlemata ka vaja – on Liikuma Kutsuva Kooli programm, lasteaialastel on Seikluste Laeka nimeline programm, mille mõju on ka Eesti oludes hinnatud ja hinnatakse edasi. Need võimaldavad lastel mänguliselt õppimise käigus lasteaiateel koos vanemaga saada kätte tervise jaoks vajalik liikumisnorm, õppida liikumist ja väärtustada seda, et Eestis saab tõesti iga ilmaga värskes õhus liikuda, et ilm ei ole kunagi see mure. 

Lisaks sellele on ju väga palju sellest, mis meie laste elukeskkonda puudutab, maksumaksja raha eest kujundatud, on need tervisekaitsenõuded koolis või koolitoit. Koolitoidule kehtestatud nõudeid me käesoleva aasta jooksul uuendame, me vähendame neid norme, mis puudutavad lisatud süsivesikuid ja poolfabrikaatide kasutamist. See on seotud rahvatervishoiu seaduse [eelnõuga], millega ma teie ette tulen loodetavasti lähiajal. Lapsed peaksid teadma, milline on tervislik toitumine. Koolis me pakume neile tervislikku toitu. Tervislikud liikumisharjumused saavad nad juba lasteaiast ja koolist kaasa. Huvihariduse toetust ja teisi meetmeid on rakendatud, et lapsed saaksid üle Eesti huvitegevuses osaleda. 

Kui veel tulevikku vaadata, siis kehalisest kasvatusest me teeme liikumisõpetuse, et oluline ei oleks saavutus või sooritus, vaid see, et sa liiguksid, ükskõik, millised on siis su huvid või eeldused, tegeled sa koorilaulu või muude tegevustega. Haridus‑ ja teadusministri ning kultuuriministriga me regulaarselt kohtume, meil on liikumisharrastust käsitlev tegevuskava, mis varsti saab väga atraktiivsel kujul veebis kättesaadavaks. Seal on näha valdkondlikud eesmärgid ja nende poole liikumine, et kõigil oleks võimalik silm peal hoida, kuidas me nii lapsed kui ka ülejäänud Eesti inimesed tervislikumalt liikuma suuname. 

Toitumise juurde veel. Lisaks teadmistele on kahtlemata [oluline] keskkonna kujundamine, mis puudutab ka koolipuhveteid. Ka rahvatervishoiu seadusesse tuleb muudatus, et koolidirektorile, koolijuhile pannakse vastutus [selle keskkonna kujundamise eest], käib see siis nutitelefonide kasutamise või koolipuhveti menüü kohta. Kõiki neid asju saab tegelikult laste tervise huvides reguleerida. Nutiseadmete kasutamine koolis peaks olema õppetegevusega seotud, mitte nii, et lapsed seisavad nende tõttu terve vahetunni ühe koha peal.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud terviseminister! Ma mäletan, et kui mina koolis õppisin, oli täitsa vabalt võimalik osta kooli kohvikust limonaadi, [teisi] magusaid jooke ja erinevaid magusaid asju. Tahtsin küsida, kuidas on lood koolides praegu. Kas need magustatud joogid on koolikohvikutes saadaval? Kas on mingisugune plaan, kuidas tõepoolest vähendada nende tarbimist laste seas?

Aitäh küsimuse eest! Ühiskonnas ei ole väga paljude teemade puhul keelamine ja piiramine vastuvõetav. Samamoodi ei ole meil kehtestatud koolipuhvetis pakutava toidu või joogi riiklikke keelde. Samas on Tervise Arengu Instituudil olemas juhend, milline võiks olla see valik. Magusa joogi kõrval peaks olema vähemalt alternatiiv või näiteks joogivee jaoks, veepudeli täitmiseks lisakraanid, et lastele pakkuda ka tasuta tervislikku alternatiivi. Rahvatervishoiu seaduses me teeme muudatuse, et vastutus on koolidirektoril, kes saab näiteks viia ettepaneku hoolekogusse. Kui lapsevanemad ja kooli personal seda toetavad, siis on võimalik ka magusad joogid kooli puhvetist välja jätta. Me ei tee seda riikliku otsusena, aga iga kool saab seda ise teha, kui kokkulepe seal kooliperes on olemas. Lisaks sellele, et on olemas limonaadid või kommid või teised toidupüramiidi mõttes mittevajalikud toiduainegrupid, on oluline pakkuda tervislikku alternatiivi, et oleks olemas salatid, puuviljad või juurviljad, et lapsel oleks päriselt valik olemas, et seal ei oleks reas ainult värvilised kommid.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! 1990. aastate keskpaigast alates on Eestis järjest rohkem kõlapinda saanud tervise edendamise ja haiguste ennetamise teema. Vähem suhkrut toidusedelis oli üks tarkus, mida hakati siis aktiivselt jagama. Aga õige pea tulid päevakorda lihtsad, kuid mitte alati tervislikumad lahendused: magusained, mis teatavasti on nii looduslikud kui ka sünteetilised. Kas te palun vastaksite kas-küsimusele jah või ei: kas selle maksuga tagatakse, et suhkruasendajad ei saa mingit eelist?

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, suhkruasendajad ei saa mingit eelist. See on olnud küsimus, mida Riigikogu liikmed ja teised osapooled on minult väga palju küsinud, kas suhkruasendajad on ikkagi maksu all. Jah, ja maks rakendub neile rangemalt kui nii-öelda naturaalsele suhkrule. Naturaalse suhkru sisalduse puhul rakendub maksumäär alates viiendast grammist, aga magusaine puhul esimesest grammist. Selles mõttes, et kui on magusainet lisatud, siis tuleb selle joogi eest juba magusa joogi maksu tasuda. Tootjad seevastu väga soovisid, et magusained ei oleks maksu all, et saaks suhkru asendada magusainega. Ma saan nende huvist aru, sest hapu jook ei pruugi nii palju müüa kui magus jook, aga tervisevaatest ei ole kuidagi mõistlik suhkru asendamine sünteetilise magustajaga. Seetõttu on see maksuskeem kujundatud niimoodi, et me sellist suhkru asendamist ei peaks nägema.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mida te arvate sellest, et magusa joogi maksu asemel oleks mõistlikum pingutada selle nimel, et propageerida spordiga tegelemist? Näiteks võiksite te teha rohkem koostööd Kultuuriministeeriumi ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga ja suurendada toetust harrastusspordile koolis, nagu meie fraktsioon on välja pakkunud. Minu meelest tooks just see valitsuse tegevus palju rohkem kasu tervisliku eluviisi edendamisel meie ühiskonnas.

Aitäh selle küsimuse eest! Noorte liikumisnorm on vähemalt 60 minutit päevas ja seda normi on raske saavutada ka noortel, kes näiteks kaks korda nädalas trennis käivad. Kahtlemata on vaja rohkem liikuda, eelkõige tavapärase päeva jooksul, kas jala või rattaga kooli minnes, aktiivselt tegutsedes vahetunni ajal, koolis võiks rakendada õuevahetunde. Seda kõike on vaja. Aga toitumise roll on tähtsam. Isegi kui laps käib iga päev trennis, ei võimalda see, kui ta õhtul selle järel joob ära kaks liitrit limonaadi, seda tasakaalustada. Nii et toitumise roll on tähtsam, kui me räägime ülemäärase kehakaaluga [võitlemisest] või teistest rahvatervise eesmärkidest, samuti teist tüüpi diabeedi riskist, vähiriskist või südamehaiguste riskist. Nii et ei saa valida toitumisega tegelemise ja liikumisega tegelemise vahel, tuleb tegeleda mõlemaga. 

Aga liikumise puhul toimub tervislike eluviiside juurutamine Seikluste Laeka raames tõesti juba lasteaias. Liikuma Kutsuva Kooli programmiga on liitunud juba 200 kooli Eestis. Meil on umbes 500 üldhariduskooli, nii et varsti on ligi pooled liitunud. Sport Koolis on projekt, mis peaks lastes tekitama huvi liikumise ja erinevate spordialade harrastamise vastu ning seda huvi hoidma. Lapsed saavad võimaluse erinevaid alasid proovida. On ka liikumisaktiivsuse [edendamise] tegevuskava. Te viitasite, et võiks kultuuriministriga koostööd teha. Tõesti, haridus‑ ja teadusministri, kultuuriministri ning terviseministri koostöös on liikumisharrastuse jaoks koostatud tegevuskava. See puudutab kogu elukaart, kõiki sihtrühmi, aga eraldi muidugi lapsi ja noori, et nemad saaksid päeva jooksul oma liikumisnormi täis, tehes aktiivselt sporti või liikudes päeva jooksul aktiivsemalt oma kooliteel ja koolipäeva jooksul.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! No mina küll seda eelnõu ei plaani toetada. Ka siis, kui see 2017. aastal menetluses oli – ma ei tea, kus teie olite ja mis aruteludel osalesite –, oli selle eelnõu eesmärk selgelt eelarvet täita, kui seda toetati ja sellega toimetati. Ma julgen küll kahtlustada, et nii palju sisust siis isegi ei räägitud, kui teisipäeval ja täna siin kokku on räägitud. Sõltumata teie kirglikust seletusest, on minu meelest ka praegu üsna üheselt see puhtalt eelarvega seotud eelnõu, sõltumata sellest, mida te väita püüate. 

Aga mul on siiski küsimus selle eelnõu maksuobjekti kohta. Kas te suudate palun mulle nimetada, milliseid tooteid selle eelnõu järgi siiski maksustatakse? Ma tõesti ei taha, et te viitaksite Euroopa Liidu määrustele või mingitele muudele asjadele, vaid loetleksite kas need objektid või konkreetsed tooted, mis maksu alla lähevad.

Aitäh! No kui te 2017. aastal soovisite [selle maksuga] eelarvet täita, siis te valisite küll väga vale disainiga maksu: rakendamine on kulukas ja kallis, keeruline on järelevalvet teha ja administreerida. Sellisel juhul oli eelarve täitmiseks valitud kehv disain. Aga tervise-eesmärkide täitmiseks sobib see [maks] väga hästi. 

Kui rääkida sellest, mida maksustatakse ja mida mitte, siis maksustatakse jooke, mis sisaldavad suhkrut, kuhu on lisatud suhkrut või magusaineid. See tähendab, et näiteks need klassikalised limonaadid, energiajoogid, kaljad, suhkrut sisaldavad veed, spordijoogid, mahlajoogid on need, mis maksu alla lähevad. Maksu alt välja jäävad piim ja piimatooted, näiteks joogijogurt, ja naturaalsed mahlad, on see siis apelsinimahl või mõni muu marjast või puuviljast või köögiviljast tehtud jook, kuhu suhkrut lisatud ei ole, aga kus on puuvilja‑ või köögiviljasuhkur looduslikult olemas. Seda me ei maksusta. Samuti ei maksustata ravimeid ja magusaid jooke, mida kasutatakse ravimite tootmiseks, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu ja päevatoidu asendajaid, toidulisandeid ja magusaid jooke, mis on müügikohas kohapeal valmistatud. Seega, siirupit me maksustame, aga kui sellest tehakse kohapeal, näiteks laadal või kohvikus, limonaadi, siis seda me ei maksusta, keegi seda suhkrusisaldust mõõtma ei lähe. Ka ekspordiks suunatud magusaid jooke, mida Eestist väljaspool turustatakse, me ei maksusta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Teie kui terviseminister teate ju väga hästi, et toidulaud peab olema mitmekesine ja tervislik. Aga vaadates kõike, mis praegu toimub ja millise suuna on valitsus võtnud maksude tõusuga, uute maksude kehtestamisega, igasuguste lõivude ja trahvimäärade tõstmisega – ka eilne päev, 1. mai, tõi meile päris suured aktsiisitõusud, nii elektri, maagaasi kui ka mootorikütuse [aktsiisi tõusu] –, näeme, et meil ikkagi tarbimismaksud on päris kõrged, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Nüüd te soovite veel kehtestada magusamaksu, mis tähendab, et väga paljude inimeste toidulaud muutub väga kesiseks. Mida rohkem me makse maksame, seda vähem me jõuame ju tervislikku toitu osta. Kuidas te selles aspektis näete, mida siis valitsus võiks paremini teha?

Aitäh! Kõigepealt tasun ühe eelmise küsimusega seotud võla. Tellitud uuring ei maksnud Eestile konkreetselt eraldi midagi. Kuna tegemist on WHO analüüsitegevusega ja me oleme WHO liige, siis me saame suunata seda, millistel teemadel uuringuid läbi viiakse, aga eraldi uuringupõhiselt me tasuma ei pea. 

See arutelu, kas maksustada ainult magusaid jooke või kõiki suhkrut sisaldavaid tooteid, ka pagaritooteid, leiba, jogurtit, ongi seotud sellega, et limonaad ei ole toidulaua osa. Selle maksu maksmist on võimalik väga lihtsalt vältida, sest on ka vähem kui viiegrammise suhkrusisaldusega magusaid jooke. Seal on valik olemas. [Selle] maksu maksmine ei ole kohustuslik. Seega, seda mõju üldisele toidukorvi hinnale või teistele valikutele, mida inimene või leibkond teha saab, tegelikult ei ole.

Helir-Valdor Seeder, palun! 

Aitäh, austatud minister! Teie eelnõul puudub igasugune teaduspõhisus. Väljatöötamiskavatsust selle eelnõu kohta ei ole tehtud. Sisuline mõjuanalüüs, mis puudutaks konkreetselt Eesti olukorda ja võimalikke mõjusid, puudub. Usaldusväärsetele uuringutele toetutud ei ole, üle maailma on otsitud üksikuid kontekstiväliseid näiteid. On ilmselge, et see eelnõu ei kanna mitte tervise-eesmärke, vaid puhtalt finantseesmärke. 

Aga minu küsimus on see, et kas teil on praegu võimalik anda juriidilist kommentaari. Te maksustate praegu umbes 5% toodetest, millest inimesed, sealhulgas noored, oma igapäevase suhkru kätte saavad, 95% jääb maksustamata, mis tähendab, et tervisemõju on marginaalne. Aga kui te teete sellise väga kitsa valiku, siis kas te tootjate ebavõrdses kohtlemises probleemi näete ja kus on siin analüüs?

Aitäh! Ma soovitan kõigil seletuskirja lugeda. Ma ise ei ole näinud mitte ühtegi Eestis koostatud mõne eelnõu seletuskirja, kus oleks nii palju viiteid teadustöödele, kirjandusele ja teiste riikide kogemusele. Tõenduspõhisus on kahtlemata olemas. 

Nüüd selle 5% juurde. Tõesti, limonaadist saadav suhkur moodustab meie päevasest energiakogusest väga väikese osa, aga see on praktiliselt ainus osa, mille kohta me saame öelda, et see on absoluutselt kõigi jaoks mittevajalik, selle ärajätmisega kahjusid ei kaasne. Samasugust soovitust ei saa anda teiste suhkrut sisaldavate toodete kohta, mille puhul tekib täiskõhutunne, neil on mingisugune toiteväärtus. Kui me räägime jogurtist, siis sageli on see liiga magus. Tootjatega on meil eraldi arutelud nii suhkru, soola kui ka küllastunud rasvhapete vähendamiseks toodetes reformuleerimise kaudu. Limonaadi puhul, vaatamata sellele, et me räägime 5%‑st, on nii, et kui seda [suhkrut] on 5% rohkem, kui iga päev iga lapse keha päeva jooksul ära tarbib, siis pikaajaline tervisemõju on väga suur ja väga kulukas ka iga riigi tervishoiusüsteemile. 

Juriidiline pool. Kui me oleksime esimesed magusa joogi maksu rakendajad, siis kahtlemata peaks rohkem süvenema, sealhulgas komisjonilt ka, ma ei tea, eelhinnanguid ja asju küsima. Aga me ei ole esimesed rakendajad. Me oleme suhteliselt teise poole seas, kes magusa joogi maksu rakendab, sealhulgas samalaadset skeemi, et piim, piimatooted ja naturaalne mahl on välja jäetud. Viimati vist tegi seda Iirimaa, seda on rakendanud teised riigid ja nad on küsinud Euroopa Komisjoni arvamust. Tõepoolest, ka seletuskirjas on selgitatud, kuidas selle maksu rakendamine ja teatud toiduainegruppide väljajätmine ei anna eelist. Seda on võimalik niimoodi valikuliselt rakendada. See on skeem, mida on rakendanud teised riigid. On olemas komisjoni arvamus selle kohta, kuidas see on ühtsel turul rakendatav. Nii et tegemist ei ole riigiabiga ja see on ka seletuskirjas lahti seletatud, see on punktis 5 "Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele". Küsimus on, kas need eelnõu põhjal mittemaksustatavad tooted konkureerivad samal kaubaturul. Seda, kas limonaad ja piim on otsesed konkurendid, ongi raske selgitada, teha selgeks, kes on need tarbijagrupid, millal ostetakse, millisel eesmärgil ja nii edasi. Nii et lugege seletuskirja lehekülgi 22 ja 23.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt, praeguses majandusolukorras ma kindlasti ei toeta mitte ühtegi maksutõusu ega ka mitte antud maksu, ei ettevõtjate ega tarbijate vaatest. Mulle tundub, et selle valitsuse tegevusest ikkagi kumab läbi selline pehme diktatuuriihalus: te veel ei keela, aga te maksustate, te teete keeruliseks erinevate asjade tarbimise. Lisaks suhkrumaksule te ju rakendate ka automaksu, mille kohta teie hea koalitsioonikaaslane rahanduskomisjonis ütles, et see ongi mõeldud selleks, et autosid vähem oleks ja inimesed vähem autoga sõidaksid. Minister Võrklaev rääkis telekas juba ka mobiilimaksust, sest telefonis skrollimine või ekraani kerimine on tervisele kahjulik, et tuleks äkki ka mobiilid maksustada. See on ikka korralik diktatuuriihalus, mis praeguse valitsuse tegevusest läbi kumab, et veel ei keelata, aga tehakse keeruliseks nende asjade tarbimine. Selle asemel, et inimesed saaksid vabalt valikuid teha, te ikkagi esialgu nügite, aga järgmine samm edasi on ju juba keelamine, nii et selge diktatuuriihalus siin on. Miks te ei proovi positiivset programmi, soodustades tervislikke eluviise ja neid propageerides? Miks te soovite sellist diktatuuri? Ma küsin siis otse välja: miks teil selline diktatuuriihalus on? 

Aitäh! Valitsusel puudub absoluutselt igasugune soov diktatuuri kehtestamiseks. Mina olen demokraat, sügavalt ja südamest demokraat. Maksud on tavapärane riigijuhtimise instrument, neid rakendatakse nii tulu kui ka erinevate kaupade tarbimise suhtes. Sealjuures räägitakse maksuteoorias ka eraldi nii-öelda patumaksudest, mille hulka kuuluvad erinevad saaste‑ ja keskkonnatasud, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, ka kütuseaktsiis, mille tarbimisega kaasnevad kahjud kas keskkonnale või inimeste tervisele. Suhkrumaks ehk magusa joogi maks läheb samasse kategooriasse. See ei ole kuidagi diktatuuride rakendatav meede. See on ükskõik millise demokraatlikult valitud valitsuse täiesti tavapärane viis viia ellu poliitikat, sealjuures laste tervise-eesmärke silmas pidades. See on tõenduspõhine ja sobiv meede rahvatervise-eesmärkide saavutamiseks. 

Automaksu puhul on samamoodi nii keskkonnamõju kui ka mõju inimeste liikumisele. Samasugused argumendid on olemas ka automaksu puhul. Nii et see on viis, kuidas valitsus oma poliitikat ellu viib ja sealjuures ka inimeste käitumist suunab. 

Tahaksin ära õiendada ka selle, et suhkrumaksu ehk magusa joogi maksu puhul väga palju kuuleb, et aga see ju ei tööta, see ei mõju, see ei muuda mitte kellegi tarbimist. See ei ole võimalik, et absoluutselt kõigi teiste maksude puhul [on teisiti]. Näiteks needsamad inimesed, kes siin saalis kritiseerivad magusa joogi maksu, automaksu puhul [avaldavad selliseid arvamusi, et] tundub, nagu saabuks maailma lõpp, keegi enam kuhugi sõita ei saa, ühtegi autot ei osteta ega müüda ja sellist maksu ei saa kehtestada, sest mõju inimeste käitumisele on väga ulatuslik. Ei saa olla, et maksumeede töötab ainult auto puhul, aga mitte limonaadi puhul. Seetõttu magusa joogi maksu rakendataksegi, et ta tegelikult mõjutab, ta mõjutab laste ja noorte – nad on hinnatundlik grupp – tarbimiskäitumist. Keskmiselt 10%‑line hinnatõus vähendab limonaadi või magusa joogi tarbimist 9%. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi tuleb tõdeda, et selle aastaga pole mitte midagi muutunud ei valitsemiskultuuris ega suhtumises. Seesama teerull, mis eelmine kevad käima pandi, läheb täpselt samamoodi edasi. Eelmine aasta olid maksutõusud ja see aasta jätkub täpselt samamoodi. Just teisipäeval oli tulumaksuseaduse muutmine, järjekordselt ilma väljatöötamiskavatsuseta, nii tulumaksuseadus kui ka magusa joogi maksu seadus on ilma väljatöötamiskavatsuseta. Aasta oli teil aega. On [öeldud], et see on valitsuse prioriteet. Mis takistab valitsusel seda väljatöötamiskavatsust teha? See viidetele [tähelepanu] juhtimine – mida rohkem viiteid, seda segasemaks see eelnõu läheb. Ma võin need viited läbi lugeda, aga sisu sealt välja ei tule. Mis takistab valitsusel teha väljatöötamiskavatsust?

Aitäh! See küsimus viitab, ma ei tea, viimase viie või rohkema aasta praktikale. Tõesti, suur osa eelnõusid on kiireloomulised, ja see on nii olnud iga valitsuse puhul. (Hääl saalist.) Kiireloomulisus tähendab seda, et see on ilma VTK‑ta, mitte seda, et tegelikult kiire oleks, selles mõttes. See on praktika, mida tegelikult ei saa heaks kiita, see ei ole hea õigusloome tavaga kooskõlas.

Magusa joogi maksu rakendamise otsuse tegi valitsus septembri keskpaigas, nii et tõepoolest kaheksa-üheksa kuud tagasi. See maksuskeem ja selle rakendamine olid nii sarnased 2017. aastal arutatud eelnõu omadega, see eelnõu jõudis Riigikogu menetlusse ja läbis ka kolmanda lugemise. Siin ei olnud midagi uut või üllatavat. Taustaanalüüsidega on tegeletud, on korraldatud kaasamisüritusi, arutelu on toimunud. Aasta tagasi siin toimunud abieluvõrdsuse aruteludel, tõesti, oli praktiliselt iga Eesti inimene selle teema kohta kas lehte kirjutanud, sotsiaalmeedias oma arvamust avaldanud või küsitlusuuringutes osalenud, nii et põhimõtteliselt oli igaühe arvamus juba teada. Suhkrumaksu puhul ehk magusa joogi maksu puhul olid osapooled, keda see rohkem puudutab, on need siis tootjad või müüjad või arstid või terviseedendajad, samamoodi selle teema läbi arutanud. Nende seisukohad on teada ja need ei muutu, need ei muutu ka kuu või kahe jooksul, ei muutu ka pärast VTK läbilugemist.

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on küsimus, kas me peaksime siin saalis arutama eelnõusid, mille koostamisel ei ole järgitud head õigusloome tava, mille on valitsus ise endale kehtestanud ja mida me parlamendis püüame järgida. Siin ei ole väljatöötamiskavatsust. Mina ei saanud aru, kui minister ütles, et kiiret ei ole, aga eelnõu on kiireloomuline. Kas teie saate juhatajana aru, mida me arutame ja mis see argument ja põhjendus siis on? Kiiret ei ole, aga eelnõu on kiireloomuline ja seetõttu me ei saa järgida head õigusloome tava.

Aitäh! See, kas [eelnõu] siia saali tuuakse või mitte, sõltub eeskätt juhtivkomisjonist. Aga kui te küsisite, kas me peaksime järgima head õigusloome tava, siis minu isiklik arvamus on, et peame. See on minu meelest loomulik. Kas seda iga kord tehakse või mitte? Praktikad on kahjuks erinevad. Aga ma arvan, et oleks hea, kui me seda järgiksime. 

Andres Metsoja, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me kõik saame aru, et riigieelarvesse tuleb tulu leida, ja valitsus on näinud, et see on üks instrumentidest. See ei muuda kuidagi tarbijakäitumist. Kui on magusavajadus, siis seda [magusat] saadakse ka magustatud joogist. Ega vanem seal kõrval lapse taskuraha ilmselt ei loe selle ostu tegemise hetkel. Teisest küljest, kui magusavajadus on, siis ju see magus ikkagi kuskilt kätte saadakse ja organismi ta läheb. Norra Kuningriik, jõukas riik, tõesti uskus sellesse, et on võimalik magusamaksuga muuta tarbijakäitumist ja peatada laste rasvumist. Ei olnud võimalik. Tehti see maks ja tühistati see maks. Saadi aru, et see ei ole instrument, millega oleks võimalik muuta rahva tervist. Kõik algab ikka kodust, liikumisest, teatud määral koolist. Miks me ikka jätkuvalt seda kõike nii lihtsustatult võtame? Tegelikult ju neid eesmärke pole saavutatud.

Aitäh küsimuse eest! Te ilmselt viitate Taani kogemusele. Taani rakendas suhkrumaksu umbes 80 aastat ja seejärel muutis meelt, aga ta tõepoolest rakendas seda kõigi suhkrut sisaldavate toodete suhtes kõrges määras. Norras minu teada suhkrumaks kehtib. Nii et rahvusvahelist kogemust on erinevat. Mõnel riigil ongi ju väga pikk praktika teatud maksu rakendamises. Samamoodi nagu meil ei ole traditsioonilist ettevõtte tulumaksu. Need ajaloolised valikud on olnud erinevad, tehtud erinevatel põhjustel, nii et üks ühele kopeerida seda, mis tehtud on, ei saa. Aga üldine trend viimase seitsme aasta jooksul, mis on eelmisest arutelust möödunud, on selgelt see, et järjest rohkem riike magustatud jooke maksustab. See puudutab nii limonaadi, energiajooki, spordijooki kui ka mahlajooki, sest see sissejoodav suhkrukogus on lihtsalt nii suur ja sellel on tervisele kahjulik mõju.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Teile on juba väga palju öeldud, et plaanitud kujul see suhkrumaks ju üksnes osutab probleemile, aga ei lahenda seda, ja sellel on eelarve täitmise maik juures. Suhkrumaks peaks toiduainegruppe võrdsemalt kohtlema ning loomulikult tuleks tarvitusele võtta laiem valik tooteid, kui te seda juba kehtestama lähete. Kuna te seda ei tee, on see silmakirjalik, kui anda just magustatud jookide maksustamisele rahva eest ja rahva tervise eest seismise vorm. 

Aga minu küsimus puudutab kaasamist, millest te ennist rääkisite, et on räägitud tootjatega, on kohtutud ja ära kuulatud nende arvamus. Kas teie hinnangul see hea õigusloome tava või kaasamine näeb ette, et te lihtsalt kuulate inimesed ära, aga ei võta arvesse mitte midagi, mida nad räägivad? Või kui te olete midagi arvesse võtnud, siis mis see on?

Aitäh! Kõigepealt sellest terviseaspektist. Kui maksustada suhkur kõigis toodetes, siis see muudaks toidukorvi kallimaks kõigi jaoks. Suhkrut on ketšupis, leivas, jogurtis, pagaritoodetes. Nende puhul ei saa anda ühest soovitust, et jätke see oma toidulaualt välja. Seal on kahjulikud mõjud, kellelgi jääb kõht tühjaks, kellegi toidukorv muutub liiga kalliks. Magusa joogi maks on väga selgelt sihitud ja on silmas peetud just noorte tervist. Noored on hinnatundlik grupp. Nii et kahtlemata on põhjendatud ka tervise-eesmärgist lähtuvalt ainult magusate jookide maksustamine, mitte toidus sisalduva suhkru maksustamine. Kui me ühiskonnas lepime kokku, et kogu suhkru [maksustamine tuleks] ette võtta, siis see nõuaks rakendamiseks rohkem aega, see oleks administratiivselt keerukam. Aga kui te soovite, siis me võime pidada seda arutelu, kas maksustada kogu suhkur, mis sisaldub erinevates toiduainegruppides. 

Sellega, et kaasamine peab olema sisuline, ma olen täiesti nõus. See ei saa olla lihtsalt näo tegemine. Samas, kohustust osapoolte ettepanekuid arvestada ei ole. Näiteks, kui me räägime tubakaga seotud eelnõudest, siis tubakatootjatega kohtumisi tõepoolest ei peeta, nendega detaile läbi ei arutata. See on rahvusvaheline kokkulepe, seda rakendavad kõik riigid. Samamoodi, on see toidutootja või autotootja või mõni teine osapool, jah, me kohtume, arutame, aga kohustust ettepanekuid arvestada ei ole. Samas, vastamise kohustus on. Ka nüüd on väga põhjalik kooskõlastustabel lisatud, sest tootjate kirjalikud ettepanekud olid pikad ja põhjalikud. Neile on vastatud ja selgitatud, kui see aspekt juba on eelnõus kajastatud, või on selgitatud, mis on see põhjus, miks seda [ettepanekut] arvesse ei võeta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kolleeg Tanel Kiik mainis, et Keskerakond on alati toetanud suhkrumaksu ja et ta soovis seda ka seitse aastat tagasi kehtestada. Õnneks seda kehtestada ei õnnestunud ja õnneks ka kõik need, kes seda teha soovisid, on tänaseks Keskerakonnast lahkunud, nagu on lahkunud ka need, kes soovisid Keskerakonda liita sotsiaaldemokraatidega. 

Aga üks asi on kehtestada makse majandustõusu ajal, teine asi on teha seda majanduslanguse ajal ja seeläbi tegelikult karistada ettevõtjaid ja inimesi. Meil on korraga käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, aktsiiside tõus, automaks, suhkrumaks, trahvide tõstmine, riigilõivude tõstmine – ei jõua kõike nimetada. Tekib tunne, et peaminister on teinud igale ministeeriumile ülesandeks mõelda oma valdkonnas mõni uus maks välja, aga valdkonnaga kuidagi terviklikult tegelda ei soovita. Te rääkisite mõni aeg tagasi, et tervishoiuvaldkonna rahastamise küsimused on väga pikalt veninud. Kuidas nüüd sellega on? Või kutsutakse minister laua taha ainult siis, kui on mõni uus maks kehtestamisel? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ma üldiselt arvan, et Eestile oleks tugeva vasakpoolse partei olemasolu laiemalt kasulik. Nii et kõik need plaanid, et Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koostöös ühist asja ajada, on tegelikult olnud kiiduväärt. 

Eelnevatel aastatel, võtame selle seitsmeaastase perioodi, tehti erakorralisi pensionitõuse, tõsteti lastetoetusi, lasterikka pere toetust, hambaravihüvitist, anti lisaraha tervishoiule – kõik need teenuse kättesaadavust ja inimeste toimetulekut parandavad otsused on tehtud. Samalaadseid otsuseid tulupoolel, mis võimaldaksid neid toetusi ja hüvitisi inimestele maksta, ei ole tehtud. Ühel päeval jõuab kätte hetk – see jõudis kätte pärast väga olulise mõjuga kaitsekulutuste tegemist, kaitsekulutused jõuavad selle aasta eelarves vist 3,4%‑ni SKP‑st, nii et kaitsekulutuste 2% pealt 3,4% peale tõstmine pani eelarve surve alla –, kui tuleb lisaks kulupoolega seotud meetmetele ka riigi püsitulusid suurendada. Nii tulumaksu kui ka käibemaksu tõus sellel põhjusel rakenduvadki. 

Majanduslanguse ajal me magusa joogi maksu ei rakenda. Magusa joogi maks rakendub 1. jaanuarist 2026. See on kooskõlas ka hiljuti antud IMF-i soovitusega teha otsused praegu ära, nii et kui majanduskasv taastub, siis oleks võimalik eelarve tulupoolt tugevdada ja püsitulusid kasvatada. Nii et see ei ole vastuolus ka rahvusvaheliste soovitustega. Kui inimeste tervist silmas pidada, siis muidugi tuleks rakendada seda juba homme, seda oleks pidanud rakendama seitse aastat tagasi. Ka 2026. aasta tervise-eesmärke silmas pidades tuleb öelda, et parem hilja kui mitte kunagi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mina olen läbi lugenud nii seaduseelnõu kui ka seletuskirja. Nagu te ise ütlete, maailmas on väga erinevat praktikat, aga teie olete valinud eelnõu põhjenduseks seletuskirjas väga ühepoolsed näited, mitte erinevad näited. On palju riike, kus on magusamaks erineval moel kehtestatud ja kus on see jälle erinevatel põhjustel tühistatud. 

Minu küsimuse aeg ei võimalda teiega vaielda sellel teemal, mis puudutab jookide kahjulikkust. Te ütlesite, et piim ja piimajoogid on välja jäänud. Kindlasti on näiteks vahukoor, kus on suhkur koos rasvadega, veel kahjulikum kui mitmed magustatud joogid. Seda ohtrasti tarvitatakse, aga te seda ei maksusta. Ma ei kutsu mitte üles piimajooke maksustama, aga ma toon lihtsalt näiteid, kui suvaline on see teie valik. 

Aga mu küsimus on selle kohta, et te rääkisite janujookidest ja sellest, kuidas te püüate [haigusi] ennetada. Mitmes riigis on seadus võimaldanud omavalitsustel kehtestada korra, et avalikes toitlustuskohtades oleks kraanivesi inimestele tasuta. (Juhataja helistab kella.) Miks me niisuguseid võimalusi ei kasuta? Miks me läheme maksustamise teed?

Aitäh! Tõepoolest võib meie poodide valikust leida toiduaineid, mis sisaldavad suhkrut ja rasva rohkem kui limonaad. Seevastu ei tea ma ühtegi last ega täiskasvanut, kes poole liitri kaupa vahukoort jooks, et saada kahjulik tervisemõju kätte. Nende tarvitamise viisid on erinevad. (Hääl saalist.) Isegi kui sa sööd vahukoort, ei söö sa seda iga päev poole liitri kaupa. Need tarvitamise viisid on erinevad. Ja just see, et magusas joogis on vedel suhkur ja see imendub kiiresti. (Helir-Valdor Seeder räägib saalist.) Jah, Helir-Valdor Seeder kinnitab, et šokolaadi süüakse iga päev. Me võime selle stenogrammi huvides siin eetrisse lasta. Võib tõesti juhtuda, et šokolaadi süüakse iga päev. Ka see ei ole tervisesoovitus. Toidupüramiidis ei ole šokolaadil sellist rolli, nagu on näiteks täisteraleival või köögiviljal. Me oleme olukorras, kus eriti teismeliste poiste puhul tuleb välja, et neid, kes iga päev söövad köögivilja, on protsendipunkti võrra vähem kui neid, kes iga päev joovad limonaadi. (Hääl saalist: "Kraanivesi.") Nii, aga kraanivee …

Hea ettekandja, te peate vastama küsimusele, vastake see ära ja siis läheme järgmise küsimuse juurde.

Jaa. Nii koolides, töökohtadel kui ka teistes keskkondades tasuta kraanivee kättesaadavaks tegemine on kahtlemata nii hammaste tervise kui ka üldtervise huvides ja seda saab kõigile soovitada. Seda, et see tootjatele kohustuslikuks teha, sellise kohustuse panemist me tõepoolest ei ole arutanud, aga olen valmis seda arutelu pidama. Siim Pohlak teie selja taga suhtub väga negatiivselt kohustustesse ja keeldudesse. Seega, [see] maks on midagi, mille maksmist on võimalik vältida. Sul ei ole kohustust seda maksu maksta, sa saad tarbijana teha teisi tarbimisvalikuid ja tootjana saad muuta retsepti nii, et sinu toote suhtes maks ei rakenduks.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! No tõesti, teid tuleb siiralt tänada, sest ma arvan, et selle eelnõu puhul ei saa keegi öelda, nagu tegemist oleks plagiaadiga, sest viidatud kirjanduse loetelu on niisama pikk kui eelnõu ise, neljal leheküljel. Plagiaadis ei saa keegi seda [eelnõu] süüdistada. Aga mõjuanalüüs on tegemata. Võib-olla on mingi abi olemas või kõhutunne, ma ei tea, millele te tuginete, aga mul on küsimus, mis puudutab seda, et ettevõtted on tegutsenud sellel suunal, et suhkrut oleks nendes magusates jookides vähem, aga praegune eelnõu mõjub pigem karistuse kui motivaatorina. Kuidas me jõuame sinna, et tarbija tegelikult seda hinda, mis maksu näol justkui juurde tuleb, tajuks või kaob see konkurentsiolukorras tegelikult ära ja sisuliselt võiks seda raha kasutada sootuks tootearenduseks? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Seletuskirjas on tõepoolest mõju osapooltele kirjeldatud ja kui on olnud võimalik, siis on pandud ka numbriline hinnang juurde. Lisaks on kohustus hiljemalt 1. jaanuariks 2029 analüüsida, kas seaduse rakendamisel seatud eesmärk on täidetud ja millised on olnud rakendamisega kaasnenud mõjud. Ma arvan, et on väga positiivne, et selline järelhindamise kohustus on siia sisse pandud. Selliste oluliste muudatuste puhul, näiteks uue maksu rakendamise korral, see järelhindamine ongi õige. Sellest lähtudes saab maksu kohandada, maksuastmeid muuta, rakendamisala muuta, kas laiendada või kitsendada. Väga huvitav on see arutelu, mida me peale 2029. aastat siin peame.

Kuna [puudulikku] tõenduspõhisust oli palju kritiseeritud, siis seetõttu on seletuskiri hästi põhjalik. Seal on palju viiteid juures. Sellega saavad tutvuda nii Riigikogu liikmed kui ka tootjad. Kui me tootjatega reformuleerimise arutelusid peame, kas siis magusa jogurti või liha üle, et kuidas muuta retsepte läbivalt tervislikumaks, siis võib keegi üllatuslikult avastada, kui palju suhkrut, soola või küllastunud rasvhappeid [seal sees] on. Limonaad on tõesti selline toiduainete või jookide rühm, mille puhul mina ei näe, et me peaksime riigi poolt tootearendusele keskenduma või pidama järgmised aastad või aastakümned arutelusid, kuidas me limonaadi tervislikumaks saame. Tõepoolest, maksu rakendamine näitab teiste riikide puhul, et retseptid muutuvad mõne aasta jooksul tervislikumaks ja sissejoodava suhkru kogus väheneb. Siin on maksuinstrumendi kasutamine mõistlik ja proportsionaalne, see aitab saavutada rahvatervise-eesmärke. Aga arutelu tootearenduse, retseptide tervislikumaks muutmise, soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete üle tuleb kahtlemata edasi pidada, sest maksu rakendamine ei ole proportsionaalne, mõistlik või ka mõistlike administratiivkuludega võib-olla kõigi tootegruppide puhul.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Vastates minu küsimusele, mis diktatuuriihalust puudutas, ta ajasite asja ikka hoopis hullemaks. See, et kahjulikke asju tulebki maksustada, et asju, mis on ohtlikud või kahjulikud keskkonnale, kahjulikud inimestele, tulebki maksustada, on ikka maru ohtlik argumentatsioon. Selle loogika järgi võib sisuliselt kõike maksustada, see on nagu lõputu laegas, kust raha võtta. Midagi kahjulikku ikka leiab, kuni sinnamaani välja, et Lääne-Euroopa radikaalsemad noorsotsid ütlevad ju, et ka elamine on keskkonnale kahjulik, inimesi on liiga palju. Sellise loogika järgi me jõuame lõpuks ikka väga ohtlike tagajärgedeni. Näiteks ma toongi välja, et Rootsi noorsotsid nõuavad, et lihale peaks tulema eraldi maks, sest lihasöömine on kahjulik keskkonnale, ja nüüd nad ütlevad, et sellest enam ei piisa, et ikkagi tuleks Rootsis kõikides maksumaksja ülalpeetavates asutustes, nagu vanadekodud ja koolid, keelata lihasöömine ja tulebki hakata inimestele taimetoitu andma, sest lihamaksust üksi ei pruugi piisata. Mulle ikkagi tundub, et siin on varjatud diktatuuriihalus taga. (Juhataja helistab kella.) Ma usun, et te võite ju olla nõus minuga, et see on tegelikult ohtlik loogika. Neid asju, mis on kahjulikud ja mida maksustada, leiab igalt poolt ja alati.

Aitäh! No ma ei tsiteerinud teile sotsiaaldemokraatide valimisprogrammi või mingisugust platvormi. Ma rääkisin sellest, kuidas maksuteoorias eristatakse makse, millega soovitakse kas keskkonnale või tervisele kahjulikku käitumist muuta. See on rahvusvaheliselt nii, see ei ole kuidagi ei sotsiaaldemokraatide ega Eesti eripära. Aga sellepärast siin saalis ongi vaja tervet mõistust, et keegi ei tuleks habememaksuga või imelike ettepanekutega. Seda arutelu tuleb pidada ja siin tuleb läbi arutada, kas tõepoolest rahvatervis on piisav hüve, et sellist maksuinstrumenti taluda ja selle rakendamist aktsepteerida. Minu meelest on. Ma väga loodan, et teie leiate sama, kui selle eelnõu hääletamiseks läheb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud sotsiaaldemokraadist minister Riina Sikkut! Jälle olete te siin puldis seadusrikkumisega. Hea õigusloome [tava] alusel väljatöötatud dokumenti ei ole. Muidugi lubab seadus seda siis, kui [eelnõu] on kiireloomuline, aga te olete öelnud, et kiiret ei ole. Miks te rikute seadust? Aga kogu selle tegevusega te paljastate hoopis, et see maks on üks osa sellest kägistavast silmusest, mida te praegu Eesti rahval veel rohkem pingumale tõmbate, et ta otsad annaks. On olemas sihtasutus ESTDEV, kes jagas möödunud aastal mööda maailma laiali 101 miljonit eurot. Sellel aastal anti Moldaavia hariduse digitaliseerimiseks 518 000 eurot, Gruusia maaelu arenguks 400 000 eurot. Lugupeetud ettekandja, sotsiaaldemokraat, kas teil piinlik ei ole? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh küsimuse eest! Ei, ei ole piinlik.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma teie vastusest oma eelmisele küsimusele, mis puudutas ettevõtjate, tootjate ja teiste asjatundjate ettepanekute arvestamist ja kuuldavõtmist, sain aru, et teie neid kuulda ei võtnud ja te ei peagi neid kuulda võtma. Veelgi enam, te võrdlesite neid minu hinnangul ka tubakatootjatega, kellega üldse läbi ei räägita. See oli demagoogia meistriklass. 

Aga räägime nüüd teisest toiduainegrupist, kuhu suhkrut pole vähem lisatud, pagaritoodetest. Asjatundjad väidavad, et laste käsi sirutub magusa joogi hinna tõusu järel kohe teise kättesaadava magusa toote järele ja kõige sagedamini magusa saia või pagaritoote järele. Milline on teie vastus sellele väitele? Kas on olemas vastus ka sellelaadse uuringu põhjal mõne teise riigi näitel? Mida te selle vastu ette võtate, et magusa joogi asemel hakatakse pagaritoote näol manustama lisaks suhkrule ja rasvadele veel jahu ja korraga veelgi enam ja tulemus saab olema veelgi hullem? Mina olin lapsena muuseas see laps, kes jõi vahukoort pudelist, sest ma olin tekstuuritundlik ja lasteaiatoit ajas mind oksele. Vabandust!

Aitäh! Kõigepealt, mina ei [tõmmanud] mingisugust paralleeli ei tubakatootjate ega kellegi teisega. Te viitasite sellele, justkui oleks kohustuslik osapoolte arvamust arvesse võtta. Ma ütlen, et see ei ole kohustuslik. Ei ole kohustust sama laua ääres istuda või sõna-sõnalt arvestada ettepanekuid, mida osapooled teevad. (Hääl saalist.)

Aga nüüd ma tahangi kirjeldada, et tegelikult see magusa joogi maks, mis ka teie menetluslauale on jõudnud, on kompromiss. Vaatame ettepanekuid, mis eelnõu kohta kooskõlastusringil tulid. Need olid kahte tüüpi. Ühed olid need, millega sooviti magusained maksu alt välja võtta, laiendada või kitsendada maksubaasi, maks ära jätta. Vastukaaluks olid väga tugevalt arvamused, et see maks peaks olema kas kõrgema määraga või laiema maksubaasi peal. Neid, kes toetasid nii maksu rakendamist kui ka seda, et ta oleks veel tugevam instrument tervisealaste valikute tegemisel, oli arvuliselt isegi rohkem. Hambaarstid, perearstid, arstide liit, terviseedenduse ühing – kõik nad pidasid õigeks maksu rakendamist ja tahtsid näha veel tugevamat instrumenti, mida Eesti rahva tervise huvides rakendada. Tõepoolest, näiteks hammaste tervise puhul ei ole vahet, kas sa jood piima, õunamahla või limonaadi – hambaid kahjustavad need kõik. Seega, maksu alt peaks olema vaba ju tegelikult vaid vesi, mis on janujook. Nii et see eelnõu on kompromiss. Oli neid osapooli, ja neid oli väga palju, kes soovisid kõrgemat maksumäära ja laiemat maksubaasi, ning oli neid, kes soovisid vastupidist. See on nüüd keskpõrandale kokku tulek, mida mina pean mõistlikuks.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Natuke ehmatas proua Kovalenko-Kõlvarti kommentaar, et kõik keskerakondlased, kes toetasid suhkrumaksu, on erakonnast lahkunud. See tuleb paraja šokina, sest toona toetas seda 25 Riigikogu liiget Keskerakonna fraktsioonist, sealhulgas peasekretär, kes täna sünnipäeva tähistab, Anneli Ott, toetas lugupeetud volikogu esimees Erki Savisaar ja nii edasi. Ma loodan, et nad kõik ei ole ikkagi erakonnast lahkunud. See oleks hea protokolli huvides ära märkida, muidu erakonna liikmed saavad võib-olla kerge ehmatuse osaliseks.

Aga rääkides sellest konkreetsest eelnõust, ma olen küll seda meelt, nii nagu Keskerakond varasemalt oli ja sotsiaaldemokraadid on püsivalt olnud seisukohal, et ebatervislike toodete ja teenuste keskmisest kõrgem maksustamine ongi mõistlik, on siis kõne all alkoholiaktsiis või magustatud joogi maks, mida toona ühises valitsuses tehti, kuigi täna ollakse nii-öelda erineval pool rindejoont. Ma [sooviksin] aru saada, kuidas teile tundub, kas siin saalis ei jää kuidagi kõlama selline arusaam, et ebatervislike toodete ja tegevuste maksustamine on kuidagimoodi amoraalne. See tekitab küsimuse, kas õigem oleks siis tervislike toodete täiendav maksustamine või siis kõigi võrdne kohtlemine, mis tegelikult tähendab sama, (Juhataja helistab kella.) et me kohtleme ebatervislikku ja tervislikku võrdväärselt, mis ei ole ju tervise vaatest loogiline.

Aitäh! Tõesti väga hea küsimus. Kui me ei maksusta seda, mis on keskkonnale või tervisele kahjulik, mida me siis maksustame? Tekibki küsimus, kas inimesed, kas tootjad tajuvad ebaõiglasena seda, kui näiteks süsinikku üldse mitte heitev tootja või väga väikese keskkonnajalajäljega tootja, ringmajanduse esindaja, saab [kohustuseks] samasugused keskkonnatasud nagu suure kaevanduse rajaja või keegi teine. Sama kehtib ka kütuse või alkoholi puhul. Ka siin saalis on olnud väga palju vaidlusi, et kange või lahja alkohol, et kas peaks diferentseerima. Me läheme siin isegi nüanssidesse, aga alkoholi puhul me [tavaliselt] ei küsi, kas põhimõtteliselt on õige alkoholi maksustada. Millegipärast me [küsime seda] magusa joogi puhul, mille tervisemõju on samamoodi teada, see on laste tervisele kahjulik, see ei ole toidulaua osa ja me soovime selle tarbimist vältida. Tekib küsimus, et kui me ei maksusta seda ebatervislikku valikut, siis mis on argumendid, maksustamaks tervislikku valikut.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Tegelikult tuleks aus olla ja öelda, et see maks, millest me praegu räägime, on eelarve täitmiseks. Eks ta ikkagi nii ole. Siin saalis on täna kõlanud päris palju mõistlikke argumente, mille abil võiks inimeste teadlikkust tõsta ja probleemi [suurust] püüda vähendada. Aga vägisi tundub, et praeguse koalitsiooni lipukiri võiks olla, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Väga kriitiliselt olete te suhtunud ju kogu aeg sellesse, kui seaduseelnõul VTK‑d ei ole olnud. Täna sa siin vastasid ka, Riina, et tegelikult ei ole see üldse nii kiireloomuline seadus, et peaks sellega rullima nii, nagu praegu rullitakse. Kui ma toon siia juurde selle, et alles hiljuti unustati automaksu arutelule Riigikogusse kutsuda suurperede esindajad, siis on näha, et see käekiri on muret tekitav. Ma tahan ikkagi su hinnangut saada. Kas ei peaks järgima head seadusloome tava ja tegema VTK‑d, tegelikult menetlema neid asju nii, nagu kord ja kohus ette näeb?

Aitäh! Tõepoolest, heast õigusloome tavast tuleks kinni pidada. Kahjuks on viimaste aastate praktika olnud see, et vist rohkem kui pooled eelnõud ei ole kriipsu pealt järginud seda, mis puudutab VTK‑d või teisi etappe menetluses. Nii et ainus, mis ma saan öelda, on see, et eks ka mina proovin paremini. Kaaluda, ma ei tea, maksu ärajätmist VTK tõttu, olukorras, kus rahvusvaheline tõendus on olemas ja me näeme, et iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline, iga kolmas neljanda klassi laps on ülekaaluline ja iga teine täiskasvanu on ülekaaluline … See trend on väga kiiresti negatiivses suunas läinud, 20 aastaga on ülemäärase kehakaaluga laste arv, teismeliste arv kolmekordistunud.

Teadlikkuse tõstmisega me oleme terve selle aja tegelenud. Asi on läinud paremaks, materjalid on atraktiivsemad, nad on saanud õppekava osaks. Me näeme, et ainult sellest ei piisa. Samuti on liikumise toetamiseks nii seni astutud sammud kui ka edaspidi tehtav kõik samamoodi vajalikud, aga neid instrumente väga kuluka rahvatervise trendi mõjutamiseks, mis on ülekaalulisuse kasv, on vaja veel. Ja see on see instrument, mida rahvusvaheliselt on palju rakendatud, ka Euroopa riikides on palju rakendatud. Minu ettepanek ongi ka Eestis rakendada magusa joogi maksu 1. jaanuarist 2026.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! No siin on ka palju erisusi tehtud. Mul on kurb vaadata, et väiketootjad ja talutootjad seatakse samamoodi erinevatesse maksuraamidesse, kuid selle erandiga, et laadal valmistatud joogid on maksuvabad. Ma küll ei kujuta ette, kuidas lahtiselt on võimalik laatadel müüa, ma ei tea, mingeid astelpaju‑ ja ebaküdooniajooke, ilma et oleks eelnevalt kontrollitud kvaliteeti, vaid seda tehakse kohapeal. See on järjekordselt läbimõtlemata tegevus.

Veel on arusaamatu, ma küsiks selle kohta, kuidas on lahendatud see, kui jook magustatakse Eesti meega. Kas mesi on samamoodi maksuobjekti üks osa, kuidas arvestatakse suhkrusisaldust ja mee lisamist jookidele?

Aitäh! Alustan teisest poolest. Tõesti, maksu rakendatakse selle info põhjal, mis on toote kohta avaldatud pudeli või sildi peal. Kui suhkrut on üle 5 grammi 100 milliliitri kohta või on lisatud magusainet, sünteetilist, kunstlikku magusainet, siis maksustatakse. Ma ei tea, kui on jooke, kus mee lisamisel magusus ei tõuse rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis need ei lähe maksu alla, kui on üle 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis lähevad maksu alla. Kõiki magustajaid, on see puuviljasuhkur, mesi, roosuhkur, aspartaam, teised sünteetilised magustajad, käsitletakse vastavalt tootesildil olevale infole ühtemoodi. 

Teiseks, ma ei saanud aru, mis kohapealset kontrolli laatadel te mõtlesite. Ma just väitsin, et seda ei toimu. Lähtutakse sellest infost, mis on toote pudeli või sildi peal olemas. Kui on tegemist siirupiga, siis on samamoodi nagu siis, kui müüakse suitsusinki, soolakurki või selliseid asju. Kui sa müüd seda jooki, siis [on küsimus], kas sa oled käibemaksukohustuslane. Meil on teised maksureegleid ja asjad samalaadseteks olukordadeks olemas ja siis me rakendame ka neid. Üldiselt käsitöölimonaad, mida sa ise kohapeal valmistad, ise teed näiteks rabarberist siirupi, ise kallad välja ja müüd, ei lähe maksu alla. Ikkagi tööstuslikult toodetud ja sildiga [varustatud] asja puhul on võimalik seda maksu rakendada. Nii et kahtlemata on tegevusi või viise, mille puhul selle maksu rakendamine ei ole võimalik ja ei ole ka mõistlik.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut! Teate, mis mulle meeldib? Mulle meeldib teie ausus minu küsimusele vastamisel. Tuletan meelde, ma ütlesin, et riik jaotas möödunud aastal 101 miljonit eurot maksumaksja raha mööda maailma laiali. Sellel aastal see number veel päris täpselt teada ei ole, aga küll läheb seda raha Gruusiale maaelu arendamiseks, Moldaaviale küberarenguks ja nii edasi ja nii edasi. Te ütlesite selle peale, kui ma küsisin, kas teil on piinlik, et ei ole. Lihtsalt ei ole. Maksumaksja raha, korjame kokku ja jagame mööda maailma laiali. Hoidku jumal, et te veel europarlamenti saaksite sellise tegevusega! Millise nööri te veel siis Eesti inimestele kaela paneksite? Kas te võite seda öelda?

Aitäh! Teie esimesel küsimusel oli ka teine osa, mille järel te küsisite, kas mul on piinlik. Ma ütlesin, et ei ole. Aga tavaliselt on ju mure selles, et ministrid ei vasta konkreetselt küsimustele. Minul ei ole võimalik kinnitada ega lükata ümber, kas see 100 miljonit on õige või vale number. Ma ei tea, kust te selle fakti olete võtnud. See ei seostu magusa joogi maksu teemaga. 

See, et Eesti pakub Gruusiale tuge demokratiseerumisel või Moldovale, ma ei tea, haridussüsteemi või mingite teiste teemade puhul, on kogu aeg toimunud ja toimub ka edaspidi. Ma pean seda õigeks. Meie olime üleminekuriik ja me saime väga palju tuge, et muutuda selliseks kaasaegseks läänelikuks riigiks, nagu me tänapäeval oleme. Meil on kogemused ja meil on kohustus pakkuda samalaadset tuge neile riikidele, kes näiteks soovivad Euroopa Liiduga liituda. Eraldi küsimus on muidugi Ukraina toetamine, kus on väga palju kaalul. Eestil on ka moraalne kohustus seda teha. Riigil ei ole mingisugust oma raha, see on kogu Eesti rahva ühine pingutus. Jah, me kasutame selleks maksumaksja raha.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Selle maksuga on see probleem, et ilmselt on tulu ülehinnatud, aga kulu alahinnatud. Kooskõlastustabelis on ka analüüs, et tulu võib olla ainult 10–15 miljonit eurot aastas, kuna eelnõus on tuginetud 2017. aasta arvutustele. 

Aga mul oli rahanduskomisjonis konkreetne küsimus halduskulude kohta. See 5 miljonit võib olla alahinnatud. Seal on muidugi suur osa ühekordsel maksu sisseviimise kulul. Aga mul olid konkreetsed küsimused. Kui suur püsikulu üles jääb? Kui suur on ametnike arv Maksu‑ ja Tolliametis, kes peavad selle maksu administreerimise, arvestuse ja kontrolliga tegelema hakkama? Kui suur on lisanduv majanduskulu? Kui suur on püsikulu ja kui suur on ametnike arv? Aga tänaseni ei ole vastust saadetud. Lubati saata, aga ei ole saadetud. (Juhataja helistab kella.) Äkki teil on võimalik siin selgust luua.

Aitäh! Tõepoolest, kuna maksu eesmärk on käitumise muutmine tarbijate seas, et nad valiksid vähem suhkruga magustatud jooke, ja tootjate seas, et nad muudaksid oma retsepte vähem suhkrut sisaldavaks, siis tõesti on ootus, et maksulaekumine tulevikus väheneb. Jõustumisega on aega 1. jaanuarini 2026. Kui retseptimuudatused tehakse ära enne jõustumist, siis me võime olla olukorras, kus aastal 2026 seda 25 miljonit ei laeku. Nii et alalaekumise risk on, aga rahvatervise mõttes oleks see hea sõnum, kui toimub kiire retseptide ülevaatamine või inimesed vähendavad tarbimist. Maksu rakendamise puhul, kui kõrgem maksumäär tavalistel limonaadidel, kokakoolal on 45 senti liitri kohta ja 22,5 senti poole liitri kohta, mis on väga suur osa toote koguhinnast, siis võib tarbimise vähenemine olla prognoositust suurem. Nii et ma olen täiesti nõus, et selle tulu täislaekumise suhtes on riske. 

Teiseks, kulupoole puhul on maksuamet hinnanud, et esimese nelja aasta kulud on 5 miljonit, sealjuures 40% on ühekordne kulu: IT‑süsteemi arendamine, elektroonilise deklaratsiooni loomine ja sellega seotud tööd. Aastas on – ligi 3 miljonit nelja aasta peale – 750 000 eurot selle uue maksu ülevalhoidmise, rakendamise, administreerimise kulu. Ma töökohtade arvu ei oska öelda, aga ma uurin järele, kuhu teile lubatud vastus on jäänud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh!

Ma korra vabandan. Ma palun saalis vaikust. Ma paluks … Ma mitte ei paluks, vaid ma palun saalis vaikust. Aitäh! Palun!

Aitäh! Austatud minister! Automaksu eelnõu puhul Keskerakond hoiatas, et seal on vastuolu Euroopa Liidu õigusega ja see eelnõu tuleb kiires korras tagasi võtta. Registreerimistasu oli diskrimineeriv. Tänaseks on see kinnitus Euroopa Komisjonilt ka tulnud. Kahjuks tundub, et ka selle magusa joogi maksu [seaduse] eelnõuga võib tekkida samasugune vastuolu, mistõttu tuleks ka see kiires korras tagasi võtta. See diskrimineeriv efekt tekib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt: ühed ettevõtted pannakse palju keerulisemasse seisu ja seda veel tänases majanduslikus olukorras. Te korra mainisite, et riigiabi teemal on Euroopa Komisjoni arvamus olemas, aga samas see arvamus, millele te viitate ja mis on seletuskirjas, on 2017. aastast. Sotsiaal[kaitse]minister ütles riigieelarve erikomisjonis, et Euroopa Komisjoni arvamus tuleks üle küsida. Mul ongi selline küsimus: kas te pöördute Euroopa Komisjoni poole ja veendute selles, et eelnõus pole vastuolusid Euroopa Liidu õigusega? Jah või ei?

Aitäh! Tõesti, siseriiklikult müüdud autodele registreerimistasu mittekehtestamine, ma saan aru, ei ole olnud Euroopa Liidus tavapärane. Paljudel riikidel ei ole seda küsimust olnud, sest nad on aastakümneid automaksu rakendanud. Seetõttu oli Eesti taotlus midagi, mille puhul oli komisjoni hinnangut vaja, sest me soovisime maksu rakendada teisiti, kui teised on seda teinud. 

Magusa joogi maksu puhul on vastupidi: väga paljud on seda rakendanud ja me soovime rakendada samamoodi, nagu teised on teinud. On riike, kes on naturaalsed mahlad ja piimatooted maksu alt välja jätnud, nad on küsinud selle jaoks Euroopa Komisjoni arvamust ja saanud hinnangu, et see ei ole kuidagi konkurentsi moonutav ja seda võib teha, sest need tooted ei ole sellised täielikud konkurendid, tegemist ei ole nii-öelda samade turgudega ja samade tarbijatega. Magusa joogi maksu puhul, tõepoolest, kuna tegemist ei ole riigiabiga, me ei näe siin muret, mis takistaks rakendamist. Ma ei oska vastata ei või jah, kas on vaja küsida täiendavat hinnangut Euroopa Komisjonilt. Seni ei ole me seda vajalikuks pidanud. Kui selgub, et seda on vaja teha, siis kahtlemata me seda teeme.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! 18. aprillil arutati seda eelnõu rahanduskomisjonis ja ka seal oli eelnõu tutvustamas Riina Sikkut. Minister tutvustas eelnõu siin juba väga põhjalikult, seetõttu ma tema ettekannet refereerima ei hakka. 

Aivar Kokk küsis täpsustavaid küsimusi selle kohta, kas see eelnõu puudutab ainult valget suhkrut või ka piimatooteid ja jogurteid. Ka äsja minister siin just vastas, nagu ka Aivar Koka küsimustele, et piimatooteid see ei puuduta, kuigi põhimõtteliselt ei ole vahet, mis liiki suhkrust energiat saadakse või missugune suhkruliik hammaste tervist rikub. 

Veel küsis Aivar Sõerd, kuidas bürokraatiakulu nii suur on, 5 miljonit. Selgus, et see on arvestatud nelja aasta peale ja arvestused on teinud Eesti Maksu‑ ja Tolliamet. 

Samuti tulid jutuks ülekaalu seosed toitumise ning liikumise ja spordiga. Madis Kallas nõustus siin saalis juba enne väljendatud ministri seisukohaga, et liikumise ja spordiga ei saa kuidagi [kaotada] seda kahjulikku mõju, mida suhkru liigne tarvitamine tekitab. 

Teemasid, mida minister siin ei tutvustanud, komisjonis ei tõusetunud. Tehti menetluslikud otsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda õigupoolest teisipäeval, aga nagu me teame, arutelu on liikunud tänasesse päeva. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja kolmas oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva, mis arvestades tänast kuupäeva on vist 17. mai või nii, nagu seadusest saab välja lugeda. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Mul on juhatajana teile küsimus. Te ütlesite, et 17. mai. Kas see ei ole mitte 16. mai?

Mul on siin tegelikult 30. aprill ja 15. mai. Ma ei teagi, kuidas kalendri peal need tööpäevad jooksevad.

Selge. Eks tuleb korra üle täpsustada. Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh teile!

Head ametikaaslased, avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Eero Merilinnu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea Eesti rahvas! Eesti plaan kehtestada astmelised maksumäärad magusatele jookidele on suunatud rahvatervise kaitsele ja tasakaalustatud toitumise edendamisele. Sellised maksud on osa laiemast rahvatervise strateegiast, mille eesmärk on vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haiguste levikut. Magusate jookide maksustamise idee on suurendada magusate jookide lõpphinda, mis võib suunata tarbijaid eelistama suhkrut või magusainet vähem sisaldavaid alternatiive. 

Vaatasin ka sellealast teaduskirjandust. Erinevad riigid, nagu Soome, Läti, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, on kehtestanud suhkruga magustatud jookide maksu ja seetõttu vähenes nendest toodetest pärit suhkru müük kolme aasta jooksul 30%, mis on võrdne peaaegu 5 grammi suhkruga elaniku kohta päevas. Tootjad vähendasid suhkrut sisaldanud toodete sortimenti ning suurenes vee ja vähe magustatud jookide müük. 

Viimases meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud artikkel kirjeldab ülemaailmset kaalunihet ülekaalulisuse suunas. Üha rohkem on maailmas ja ka Eestis ülekaalulisi mehi, naisi, poisse ja tüdrukuid. Uuring, mille viis läbi Eesti Tervise Arengu Instituut, näitab selgelt, et probleem mõjutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid, ja toob välja laste ülekaalulisuse märkimisväärse suurenemise. Enam kui pool Eesti täiskasvanutest on kas ülekaalulised või rasvunud. Lisaks sellele on muret tekitav, et ülemäärase kehakaaluga laste osakaal on Eestis aastatega järjest kasvanud. 

2022. aastal viis Tervise Arengu Instituut esimese, kolmanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas läbi uuringu, mille põhjal on Eesti õpilastest ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Sõltumata vanusest on rasvumine levinud nii poiste kui ka tüdrukute seas. Iga seitsmes poiss ja iga üheksas tüdruk on rasvunud. 

Arstina saan öelda, et liigse suhkrutarbimisega on seotud sellised probleemid ja haigused nagu kehakaalu tõus, ülekaal, rasvumine, teist tüüpi diabeet, hambakaaries, metaboolne sündroom, kardiovaskulaarsed riskifaktorid. Need kõik mõjutavad üldist suremust ja inimeste tervist. 

Head kuulajad! Magusainega magustatud jookide maksustamine on teema, mis seob tervisepoliitikat ja majanduslikke kaalutlusi. Tuletan meelde, et seaduses maksustatakse ka magusainet. Kohaldades maksu kõigile magusainega magustatud jookidele, olenemata magusaine kontsentratsioonist joogis, püüame vältida olukorda, kus tootjad asendaksid suhkru magusainega, et vältida maksustamist või [soovides] madalama maksumäära rakendamist. Mitmeastmeline maksumudel motiveerib tootjaid tootma väiksema suhkrusisaldusega või magusaineta ja suhkruta jooke. 

Tervisemõjud, näiteks kaalumuutused, diabeedi levimuse määrade stabiliseerumine või rasvumise esinemissageduse vähenemine, ei teki kohe, vaid need ilmnevad elanikkonna tasandil alles aastate jooksul. Kui Soomes Põhja-Karjala projekti raames vähendati küllastunud rasvade tarbimist, siis aitas see kaasa elanikkonna kolesteroolitaseme langusele. 

Riigieelarvesse planeeritud tulu 25 miljonit on ülekaaluepideemiaga tegelemiseks suhteliselt väike summa. Ma ise loodan, et saame edasi liikuda tervisliku koolitoidu, laste liikumisharjumuste parandamise ja igale lapsele vähemalt ühe liikumist soodustava treeningu või tegevuse suunas. Need on valdkonnad, kuhu on ka praegu hädasti lisaraha tarvis. Selline poliitika koos haridusprogrammide ja tervisliku eluviisi kampaaniatega võivad aidata aeglustada ülekaalulisuse trendi [levikut] ja rahvatervist pikemas perspektiivis parandada. Head Riigikogu liikmed, palun eelnõu toetada!

Aitäh! Kas soovite veel midagi öelda? Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laatsi.

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite! Magusa joogi maks on selle valitsuse järjekordne maks, millega tahetakse inimesi koormata. Kui vaadata meie maksubilanssi, siis näeme, et tarbimismaksud on need maksud, mis on meil Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad. Tarbimismaksud – käibemaks, aktsiisimaksud – on need maksud, mis teevadki igapäevase elu ju kallimaks. Kui toiduained on kallimad, siis raha läheb rohkem. Kui see magus jook on kallim, siis jällegi ju läheb meil rahakotist rohkem raha välja. Eelkõige kannatavad loomulikult need inimesed, kes on väiksema ja keskmise sissetulekuga. See on väga suur probleem. 

Tänase ettekande ajal minister küll rääkis, kui hea see magusamaks on ja kuidas soovitakse hoolt kanda meie laste ja kõigi meie inimeste tervise eest. Aga see ei vasta ju tõele. Me teame seda väga hästi. Puudub sisuline analüüs. Kui tõesti tahetakse maksu kehtestada alles 2026. aastal, miks me siis arutame seda praegu ja jällegi kiirustades?

Vaatame eilset päeva, kui meil ka ilmaga vedas ja oli puhkepäev, 1. mai, töörahva pidu, volbriöö. Ma loodan, et väga paljud pered said sellel ilusal päeval koos aega veeta, võib-olla sai metsas käidud ja grillitud. Mina võtsin selle aja, jalutasime perega metsas ja peale seda tegime väikse grillimise ka. Aga samal ajal, kui loodus oli meid ilusa ilmaga õnnistanud ja väga paljudel oli võimalus perega koos olla, hakkasid kehtima uued aktsiisid. Me räägime elektriaktsiisist, mis kasvas 45%, me räägime maagaasiaktsiisist, mis kasvas 20%, mootorikütuse aktsiisist, mis kasvas 7%. Need on need maksud, need on need tarbimismaksud.

Nüüd tahetakse uue maksuna kehtestada magusamaksu, mis on samuti tarbimismaks. See [summa], mida riik kavatseb tänu sellele maksule tulupoole peale saada, 25 miljonit, ei ole reaalne. Ka mitmed rahvusvahelised ärianalüüsiga tegelevad ettevõtted on seda välja toonud. Üks näide: üks ettevõte on analüüsinud seda eelnõu ja selgelt välja toonud, et maksimaalselt on võimalik selle magusamaksu abil saada 7,9 miljonit. Samas eelnõus on ka välja toodud, et selle maksu administreerimine läheb riigile maksma 5 miljonit. Kuidagi ei ole see asi võrdne ja kindlasti ei tule kasuks ettevõtjatele, kellel lasubki see koormus, kuidas kogu seda asja teha, sellega toimetada. Loomulikult, me räägime sellest sektorist, ja väga tõsiselt, kuna see sektor, kes praegu toodab jooke, saab samuti kannatada.

Me oleme näinud, kuidas on püütud rahva tervise eest hoolt kanda alkoholiaktsiisi tõusuga. No ei ole õnnestunud! Ei ole need näitajad alla läinud, meie inimesed ei ole hakanud vähem alkoholi jooma. Ma mäletan, et tol ajalgi räägiti selle alkoholiaktsiisi tõusu eelnõuga seoses, et hoolitakse rahvatervisest, et makse tuleb tõsta, siis inimesed hakkavad vähem jooma. No ei ole nii! Nüüd me läheme magusa joogi kallale, maksustame selle ja ütleme samamoodi, et meie lapsed hakkavad tänu sellele vähem magusat jooki jooma. See ei vasta tõele. Ennetustöö on see, millega tuleb tegeleda ja peab tegelema, seda tuleb suuremas mahus teha. Sportimisega, selle kultuuri juurutamisega koolides tuleb tegeleda. Kui vaadata praegu seda, mis puudutab sporti, siis me ju näeme selgelt, et ka spordivaldkonnas on raha vähendatud. See on probleem. 

Igal juhul Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta, magusamaksu ei toeta. Tuleb tegeleda asjaga, tuleb tegeledagi rahvatervisega, aga mitte rahvast maksustada. Aitäh!

Te olete kirja ka kirjutanud, mida te ei maininud, aga ma arvan, et see pole teil meelest ära läinud. (Lauri Laats: "Ei ole.") Kas see soov on jätkuv? (Lauri Laats: "See soov on jätkuv.") Selge. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et see väike komistus ei olnud veresuhkru vähesusest, kui jalad läksid nõrgaks. Aga praegu me oleme siin eelnõu 418 esimesel lugemisel, selle pealkiri on "Magusa joogi maksu seaduse eelnõu". Ministri ettekandest jäi kõlama, et püütakse Eesti rahva tervist parandada. Aga olgem ausad, tuleks ka seda öelda, et see maks ei ole kuidagi Eesti rahva tervisele suunatud. See maks on puhtalt riigieelarve täitmiseks. Kasutades klassiku sõnu: raha on igale poole vaja. Toodi välja kaitsekulud, toodi välja õppimised, lastega tegelemised. Nii et tulebki öelda, et kõik see raha läheb üldisesse katlasse ja suunatud jagamist ei ole.

Kuidagi on välja kujunenud selline muster, et alates koalitsiooni tekkimisest eelmise aasta kevadel ei ole rahaga ja maksutõusudega seotud eelnõude [sisu] üldse kajastatud väljatöötamiskavatsustes. Väljatöötamiskavatsused on pandud varasemate aastate peale ja kõike heidetakse ette varasematele valitsustele. Õigustatakse ennast sellega, et sisse on pandud järelkontroll, mis toimub aastal 2029. Antud maks hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026. Kui selle asjaga nii kiire ei ole, meil on sisuliselt poolteist aastat aega seda menetleda, siis korrektsuse huvides oleks võinud ikkagi teha väljatöötamiskavatsuse. Nagu ka minister ütles, esimene info tuli eelmise aasta septembris, et valitsus hakkab sellega edasi liikuma. Siis oleks olnud aega ja veel on aega väljatöötamiskavatsuse raames analüüsida kõiki eelnõuks vajalikke olusid.

Selle maksuga tuleb kõikidele magusatele jookidele, mille magusus läheb üle 5 grammi 100 milliliitri kohta, maks juurde. Kuid me unustame seda ühises paketis vaadata: käesoleva aasta 1. jaanuaril tõusis käibemaks, tulevad tulumaksumuudatused, mis inimestel raha vähendavad, uuest aastast hakkab kehtima ka automaks, mis tõstab tarbijal toote lõpphinda, ja eilsest tõusid aktsiisid, mis täpselt samuti tõstavad tarbijal lõpphinda. Nii nagu ka seletuskiri kirjutas, tõusevad magustatud jookide ja magusate jookide hinnad, see tähendab riigieelarvesse suuremat laekumist. Saades aru, et valitsuse huvi on rohkem raha eelarvesse saada, [on selge,] et mida rohkem ostetakse neid magustatud jooke, seda rohkem tuleb raha eelarvesse.

Antud maksu ei ole Lätis ega Leedus, see on küll Euroopa teistes riikides. Läti kogemus on see, et eelnevate aktsiisitõstmistega liikus meilt osa raha Lätti, mida küll sotsid, kes selle maksu tookord kehtestasid, ei taha tunnistada. Samas, rahva tervis ei läinud selle võrra paremaks. Pigem tuleks tähelepanu pöörata ennetavatele tegevustele, [parandada] laste ja noorte liikuvust ning nende kehalist aktiivsust. 

See, et kehalise tunnid asendati liikuvustundidega, on täielik nonsenss. Mitte mingit pingutust lapsed liikumistunnis tegema ei pea. Kui sa juba tundi tuled, siis on liikumistunnis linnuke kirjas. Mingit pingutust tulemuse tegemiseks, et sa näitaksid välja oma saavutustahet, sa tegema ei pea. Ja õpetajad on hädas. Lapsed on teadlikud, ei saa üldse seda vaidlustada, nad teavad, et juba tundi tulek annab neile plusspunkti, et nad on tunnis käinud, ja nad saavad oma linnukese ja arvestuse kirja, et kõik on tehtud. 

Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minuti lisaaega. Jaa, palun!

Eelarvesse on planeeritud 25 miljonit ja selle haldamiseks on seletuskirjas välja toodud, et on vaja 4,9 miljonit aastate jooksul, millest 3 miljonit on personalikulu. Järjekordselt me praeguse riigieelarve kontekstis paisutame personalikulusid. 25‑miljonilise eelarveplaneeringu juures ei ole meil teada, mis hakkab toimuma selle laekumisega, kui kõik need asjad eelnevalt kumuleeruvad: planeeritav automaks, eile tõstetud aktsiisid, aasta alguses tõstetud käibemaks ja kõik tulevikus [tulevad] maksud, mis on planeeritud. 

Nii et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõu ei toeta. Lähtuvalt sellest teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku magusa joogi maksu seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli ametikaaslase Tanel Kiige. Ma ise mõtlen niiviisi, et ta esindab hetkel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Palun! Volitus juba tulebki.

Palun ka kolm minutit lisaaega.

Palun, kaheksa minutit!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Hea terviseminister! Tõepoolest, täna on mul volitus rääkida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Jutt, mida ma räägin, on sarnane sellega, mida rääkisid Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa tublid Riigikogu liikmed – mitmedki tegid seda ka täna siin saalis – aastal 2017, kui parlament juunikuus sellesama suhkrumaksu kehtestamise üle hääletas. Toona leidis see ettepanek toetust ja need argumendid ei ole ajas muutunud. 

Need argumendid pole ajas muutunud, loogika on selge, loogika on lihtne: nii nagu riik maksustab kõrgemalt tubakat, alkoholitooteid ja muid selliseid tervist kahjustavaid tooteid ja tegevusi, nii võiks olla sarnane loogika ka magustatud jookide puhul. Eesmärk on tegelikult ju õilis. Eesmärk on suunata inimesi valima pehmemaid, tervisele sõbralikumaid tooteid ja alternatiive. Ei ole see siin diktatuur, nagu härra Pohlak viitas, tegemist ei ole kindlasti ka kellegi vaesestamisega, kui limonaadipudel peaks mõnekümne sendi võrra kallinema. Tegelikkuses on see üsna leebe meetod ning see on Euroopas ja maailmas üsna levinud meetod: maksustada kõrgemalt neid tooteid ja tegevusi, mille tarbimist [või millega tegelemist] me tahame vähendada, ja soodustada omakorda selliste toodete tarbimist [ja selliste tegevustega tegelemist], mille puhul me näeme, et ühiskonnale tervikuna toob see kaasa kas väiksemaid kahjusid või lausa positiivseid mõjusid. 

Nii et ma väga kutsun parlamendiliikmeid arutama ja seda debatti jätkama. Täna on minu hinnangul see debatt olnud tegelikult laias laastus adekvaatne, on olnud küsimused ja selgitused. Kohati, nagu ikka, lähevad maailmavaatelised lahknevused suureks, aga ma arvan, et printsiibis me võiksime olla küll kõik ühel lainel: inimeste tervise hoidmine on erakondadeülene prioriteet. Ma ise seda korduvalt rõhutasin ju terviseministrina ja mul on hea meel näha, et minu eelkäija ja järeltulija terviseministri ametis seda tööd [jätkab] ja seisukohta jagab. 

Vaatame vaimse tervise muresid, vaatame füüsilise tervise muresid, vaatame laste rasvumise näitajaid. Teatud vanuserühmades on juba circa kolmandik mures üleliigse kehakaalu pärast, ja need numbrid on paarikümne aastaga märkimisväärselt kasvanud. Sellest on võimatu kõrvale vaadata.

Mis tahes terviseministril on [kohustus esitada] oma ettepanekuid, oma nägemusi. Loomulikult, need ei ole ainult maksupoliitilised, need on seotud, nagu minister siin viitas, ka tervislikuma koolitoiduga, ka liikumisega – meil on Liikuma Kutsuva Kooli projekt, mida ma väga toetan – ja sellise ühiskondliku arusaama kujunemisega, et me aitame lapsi ja noori suunata eemale liigsest nutisõltuvusest, liigsest limonaaditarbimisest või muudest sellistest tegevustest, mis pikemas vaates nende tervist märkimisväärselt kahjustavad. 

Kui me räägime konkreetselt magustatud joogi maksust või magustatud joogi tarbimisest, siis need mõjud ei ole pelgalt nüüd ja praegu mõõdetavad kehakaalu või kehamassiindeksiga, vaid siin on mõjud hammaste tervisele, siin on mõjud ka tulevastele võimalikele haigustele, sest kasvab soodumus haigestuda. Ehk see ei ole üks tervisemure, mida me lahendame, vaid neid tervisemuresid, mis kaasnevad suhkru üleliigse tarbimisega, sealhulgas just nimelt nendesamade jookide tarbimisega, on märkimisväärselt rohkem.

Selle üle, kui palju lõpuks eelarvesse tulu tuleb, nagu kolleeg Laats viitas, võib loomulikult arutleda. On ka võimatu täpselt öelda, mis see number saab olema ühel, teisel või kolmandal aastal. Ma arvan, et see on adekvaatne debatt ja adekvaatne arutelu. Aga printsiibis seda põhimõtet kuidagi vastustada või pidada negatiivseks seda, et riik püüab maksupoliitikaga suunata inimesi terviseteadlikumaid valikuid langetama – see on küll minu jaoks natuke arusaamatu. 

Me oleme ühiselt vastu võtnud rahvastiku tervise arengukava, mida toetavad erinevad erakonnad, seda on toetanud erinevad valitsused. Seal on ju sees samad põhimõtted, et me just nimelt soovime suunata nii riigi maksupoliitika kui ka muude meetmetega inimesi terviseteadlikumaid valikuid langetama. Me tahame, et elukeskkond meie ümber oleks samuti seda soosiv. See tähendab rohkem liikumist, tervislikumat toitumist, piisavat puhkamist, magamist, see tähendab isiklikku eeskuju, mida annavad kahtlemata ka parlamendipoliitikud ja laiemalt avaliku elu tegelased. 

Nendes põhimõtetes me oleme ju kokku leppinud, nüüd võiks vaielda selle üle, kuidas neid põhimõtteid jõustada, milliste maksumääradega, milliste maksumuudatustega, milliste täiendavate riiklike toetuste ja tegevustega. Aga kui me hakkame neid põhimõtteid nagu vastustama, siis mul tekib küll küsimus, kas me tahame siis, et riik hakkaks kuidagimoodi oma maksupoliitikaga soodustama tervisele kahjulikku käitumist, tervisele kahjulikke tegevusi. Kui me hakkame laiemalt tõstma muid makse – nagu siin alternatiivina on pakutud, et maksutõusud on vajalikud eelarvekulude katteks, aga mitte sel kujul –, siis paratamatult see tähendab, et tervislikumate ja ebatervislikumate toodete konkurentsis me peame maksustama ka tervislikumaid valikuid kõrgemalt, kui me praegu seda teeme. Aga see on minu hinnangul juba printsiibis vale. 

Ma arvan, et debati põhialus peaks ikka jääma paika. Ma väga loodan, et ükski parlamendierakond ei vaidlusta seda, et kahtlemata ei ole riigi roll mitte keelata, ma ei tea, sundida ja nii edasi, vaid suunata, anda positiivset eeskuju, anda positiivseid mõjureid inimestele, et tehtaks tervislikumaid valikuid. 

Lapsed on kahtlemata selline sihtrühm, kelle puhul ei saa ütelda, et laps sünnist saati otsustab kõiki asju enda eest ise, oskab kõike ise otsustada. Kahjuks ta seda ei oska. Ma väga toetan laste arvamusega arvestamist, nendega läbirääkimist mis tahes küsimustes, ka endal kodus tuleb seda tihti ette. Aga mis puudutab toitumist, mis puudutab toitainete kättesaadavust, mis puudutab liigset kehakaalu ja muud taolist – need on need kohad, kus on meie kui täiskasvanute roll lapsi aidata ja toetada, et tuleviku vaates nende enda tervis oleks parem, nende töövõime oleks parem, et ühiskond tervikuna oleks tugevam ja majandus oleks paremini hoitud. Ehk me ei saa usaldada nende valikute tegemise puhul pelgalt karastusjooke tootvate ettevõtete reklaami ja alaealiste otsustusvõimet, kui nad teevad neid valikuid kuskil poelettide vahel, kus erinevad värvilised joogid, kihisevad ja maitsvad, neid ootavad. 

Nii et loodan, et täna läbib eelnõu edukalt esimese lugemise. Ma arvan, et see on samm õiges suunas. Ootan sisulist debatti just nimelt selle üle, milliseid meetmeid täiendavalt rakendada ja kuidas neid eesmärke saavutada, ka teistelt parlamendierakondadelt. Loodan, et me ei kohta lausalist vastasseisu lihtsalt sellepärast, et praegu mõni erakond, kes 2017. aastal seda toetas, nagu Eesti Keskerakond ja Isamaa Erakond, on leidnud ennast ajutiselt opositsioonis olevat. Küll tulevikus ollakse taas valitsuses. Mõistlik on olla järjepidev, muidu tekib selline tunne, nagu seisukoht sõltuks sellest, kus parasjagu istutakse. Mina toetasin seda toona keskerakondlasena ja toetan ka täna sotsiaaldemokraadina. Ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetas seda nii 2017. aastal kui toetab ka praegu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun protseduuriline küsimus, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus selle kohta, et Eesti Kirikute Nõukogu president on teinud ettepaneku, et parlamendi juhatus ja parlament kaaluks tänase järgmise punkti arutelu võimalikku edasilükkamist, kuivõrd täna on suur neljapäev. Kas Riigikogu juhatus on kogunenud või plaanib koguneda, kas juhatus üldse sellel puhul midagi teha saab või on ainuke võimalus seda täna mitte arutada see, et kõneleja ei tule pulti ja tekib selle punkti arutelu võimatus? Millised võimalused on selle küsimuse lahendamiseks nõnda, et ei peaks vaiksel neljapäeval õigeusklikke närvi ajama?

Aitäh! Jah, ma olen ka informeeritud, et on isegi vist mitu pöördumist või kontaktivõtmist olnud. Riigikogu esimehega oli meil täna hommikul ka telefonikõne sellel teemal. Juhatus eraldi ei ole arutanud seda küsimust, mille kohta te just küsisite. 

Millised on võimalused, et me seda täna ei aruta? Noh, see on protseduuriline küsimus, see puudutab kodu‑ ja töökorda. Kas juhatusel on võimalik see päevakorrapunkt päevakorrast välja võtta? Seda võimalust ei ole, sest päevakord on juba kinnitatud. Mis juhul me päevakorras olevat punkti ei aruta, seda te ütlesite ja see tõesti nii on: kui mingil põhjusel punkti arutelu alguses ei ole ettekandjat, ja seda võib veel laiendada, et ka keegi teine, kes on algataja, ei soovi seda ettekannet teha. Aga põhimõtteliselt oleks arutelu võimatus hetkel ainus võimalus. 

Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Ma palun kaheksa minutit.

Jaa, palun!

Head kolleegid! Seda magusa joogi maksu tuleb vaadata ikka üldises kontekstis, koos kõikide teiste maksutõusudega, mida valitsus praegu on juba vastu võtnud, mida ta menetleb või mida kavatseb tulevikus vastu võtta. See on maksusõda oma kodanike vastu, see on maksusõda ka oma ettevõtjate vastu ja Eesti majanduse vastu. Nii et me saame siin rääkida kõikidest nendest käibemaksutõusudest, tulumaksutõusudest ja aktsiisidest, mis ka 1. mail ju tõusid. Praegu me arutame magusa joogi maksu, automaksu arutelu on pooleli ja nii edasi. Selle kõige taustal tuleb vaadata ka magusa joogi maksu. Need mõjud on kumuleeruvad nii ettevõtjatele kui ka kodanikele ning kahjustavad Eesti majandust ja ka inimeste toimetulekut.  

Nii et mingil juhul ei ole praegu selleks mõistlik aeg, isegi kui me looritame seda juttu terviseaspektidega. Aeg ja selle maksu kehtestamise ajastus on ääretult ebasobivad. Kuna korduvalt on algataja, nii minister kui ka koalitsioonifraktsioonide esindajad, siin öelnud, et see ei ole seotud eelarve tuludega, siin ei ole üldse see eesmärk, siis ma ei saa aru, miks seda surutakse praegu läbi kiirendatud korras.  

Omaette teema on, et on jäetud arvestamata hea õigusloome tavadega. Usaldusväärseid mõjuanalüüse ei ole. Need argumendid on välja otsitud ja kontekstist välja rebitud, et nad just nimelt sobiksid valitsuskoalitsioonile selle maksu õigustamiseks, aga negatiivsetele näidetele selle kohta, miks üks või teine riik on tühistanud magusamaksu ja nii edasi, nendes ettekannetes kahjuks ei keskendutud.  

Selle uue maksuga kaasneb loomulikult ka täiendav kulu: administreerimiskulu, administreerimiskohustus. See tähendab täiendavaid ametnikke, täiendavat bürokraatiat ja mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka ettevõtluses, ja kindlasti üleminekusegadusi, mis praeguses majanduskriisi olukorras ei ole jällegi väga mõistlik. Valitsus süvendab sellega ebastabiilsust ja ebakindlust nii tootjate kui ka tarbijate suunal.  

See maks on ka ebaõiglane. Sellel teemal püüdsin ma oma küsimuse kaudu ministriga vaidlust tekitada ja saada ka vastust. Aga ega ma usutavat ja adekvaatset vastust ei saanud. Me kehtestame maksu ainult 5%‑le allikatest, kust inimesed, sealhulgas noored ja lapsed, oma magusavajaduse jaoks – proua minister, ainult 5% magusavajadusest! – magusat kätte saavad, aga kui me räägime ebatervislikust toitumisest, siis me peame rääkima ka rasvadest ja paljudest muudest kahjulikest ainetest, ka soolast, millest oli juttu. Aga vastavaid initsiatiive ma valitsuse poolt ei näe.  

Me teame ju, et siin ei ole tegemist ainult limonaadi, koka, pepsi ja muude taoliste [jookidega], mis on kahjulikud ja mida noored tarbivad. Vahukoorest oli siin juttu, seda naeruvääristati, seal on rasv ja piim koos, aga on veel kondenspiim, energiajoogid näiteks, mida noored öösiti arvutit kasutades ja mitte magama minnes kasutavad, soolased krõpsud ja nii edasi. Seda loetelu võib jätkata. On võetud väga kitsas, ma ütlen, ülikitsas sektor teatud toodetest, mis moodustab protsendi või kaks, mitte rohkem, nendest kahjulikest toiduainetest, mida noored tarbivad. Kui me räägime soolast ja rasvast ja magusast ning need kõik kokku paneme, siis tuleb kokku protsendike või kaks. Ja see on nüüd see pöördeline moment, mida me siin kiirustades tõsimeeli menetleme ja looritame tohutu terviseargumendiga. Kuulge, see on ju variserlikkus, see on järjekordne vale, see ei ole see eeskuju, millest Tanel Kiik siin rääkis. Ilmselge on, et püütakse saada raha eelarvesse, mõnikümmend miljonit, aga see ei vääri küünlaid, see ei too pööret tarbijate käitumises, see ei too pööret ka tervisenäitajates. Nii et mul on kahju, et valitsus on seda teed läinud.  

Ma ei tea, kas Tanel Kiik oli kõige õigem rääkima siin järjepidevusest ja põhimõtetest kinnihoidmisest ja nende säilitamisest. Tuletame meelde ajalugu. Kas 2017. aastal Isamaa, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ühiselt seda toetasid? Tõepoolest, Isamaa toetas, kui Isamaa esimees oli Margus Tsahkna. Margus Tsahkna on nüüdseks kolinud koos oma maksudega Eesti 200‑sse ja kehtestab makse seal. Mina sain 2017. aastal Isamaa Erakonna esimeheks ja kõik need uued maksud, mida sotsiaaldemokraatide initsiatiivil [taheti kehtestada] – juba siis hakkasid sotsid maksude kaskaadi üles ehitama, tuletan meelde –, said koalitsioonis tühistatud. Üks nendest oli magusamaks, teine oli panditulumaks ja kolmas oli pakendiaktsiis. Kõik kolm maksu olid laua peal ja välja töötatud ning kõik kolm maksu me võtsime koalitsioonis tagasi pärast seda, kui mina sain erakonna esimeheks. Tsahkna lahkus koos nende maksudega Eesti 200‑sse ja on praegu sotsiaaldemokraatide liitlane. Nii et valige sotsiaaldemokraate, ükskõik, mida nad lubavad või ei luba, aga te saate igal juhul koos nendega ka maksud, te saate koos nendega maksud. Seekord on juhtunud nii, et ainukene maks, millest sotsiaaldemokraadid enne valimisi rääkisid, oli riigikaitsemaks, seda ei lubatud ja seal ei olnud konkreetsust taga, aga sellest valimiskampaania ajal räägiti, see oli ainuke selline maks. Ja see on ainuke maks, mis on kehtestamata. Ülejäänud maksudest ei rääkinud sotsiaaldemokraadid mitte midagi, aga need kõik on kehtestatud, kaasa arvatud olematu maksuküüru kaotamine, mis on ideoloogiliselt täiesti vastuolus sotsiaaldemokraatide lubaduste ja ideoloogiaga.  

Nii et niisugune on see elu ja ka see magusamaks, mis praegu kahetsusväärselt sellesse konteksti läheb. Kordan veel, et tegemist on lihtsalt mannetu ja ebamõistliku riigieelarve täitmise sooviga, mis tervise-eesmärki ei kanna, ja seetõttu on tegemist täiesti variserliku eesmärgiga. Isamaa fraktsioon ei toeta sellist käitumist ei moraali seisukohalt ega finantspoliitiliselt ja seetõttu me teeme ka ettepaneku see [eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükata.

Üks Isamaa ettepanek juba on. 

On, aga topelt ei kärise. 

Kaks tükki. 

Kaks korda saab hääletada siis.

Aitäh! Suur tänu! Ma saan aru, et nüüd on vastusõnavõtt. Isegi kuupäev on ära parandatud üheks ja samaks, aga … See on esmakordne, nii et selle üle saame juurelda, kuidas seda tuleb hääletada. Nii. Nüüd ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Tanel Kiik, palun kohapealt!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuna mu nime siin korduvalt mainiti, viidates minevikule, siis ma täpsustan. Võib-olla härra Seeder saab mind parandada, aga minu teada ta valiti IRL‑i esimeheks 13. mail 2017. aastal. Aga selle konkreetse magusa joogi maksu [eelnõu] lõpphääletus oli pärast seda siin parlamendisaalis, kus nii Keskerakond, Isamaa kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond seda toetasid. Teatavasti jäi ta välja kuulutamata sellepärast, et Vabariigi President toona nii otsustas, mitte sellepärast, et Isamaa oleks tol hetkel meelt muutnud. Tõsi on see – ajaloolise täpsuse huvides ütlen, olles väga täpne inimene –, et pärast seda, kui see [eelnõu] tuli uuesti saali, härra Seedri juhitav erakond Isamaa seda enam tõepoolest ei toetanud. Aga faktiliselt oli nii, et kui tol hetkel president oleks selle välja kuulutanud, oleks see jõustunud sel ajal, kui erakonna Isamaa esimees oli juba Helir-Valdor Seeder. (Hääl saalist.) Seda presidendi argumentatsiooni saab president või endine president ise esitada, aga ma arvan, et Riigikogu saalis võiks olla selles mõttes täpne, et seda toona kolm erakonda toetas. 

Ma loodan, et tänaseks on see toetus kasvanud veelgi suuremaks, vaadates ka seda, kuidas koalitsiooni poole pealt ikkagi on lisandunud nii Eesti 200 kui ka Reformierakonna toetus. Nii et vähemalt viis erakonda kuuest võib julgelt seda toetada. Ma ei julge praegu EKRE nimel rääkida, kuna EKRE kahtlustas seda eelnõu siin diktatuuri kehtestamises ja muudes asjades, aga ma arvan, et laiapindne toetus võiks küll olla sellel, et inimesed oleksid järjepidevad poliitilistes seisukohtades, eeskätt just nimelt programmilistes seisukohtades. 

Tegemist on hea eelnõuga. Nii et ma kutsun veel kord parlamendiliikmeid üles seda toetama ja olen kindlasti vägagi huvitatud [debatist] ja valmis jätkama seda debatti siin teisel ja kolmandal lugemisel nii härra Seedriga kui ka teiste parlamendiliikmetega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 418 esimene lugemine lõpetada. Siin laua peal on nüüd kolm ettepanekut. Üks ettepanek on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, teine ettepanek on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja kolmas ettepanek on tulnud Isamaa fraktsioonilt. Kõikide kolme sisu on sarnane: eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sooviks enne hääletuse läbiviimist 10‑minutilist vaheaega. 

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ma panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku magusa joogi maksu seaduse eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 418 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 16. mai kell 17.15. 

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Mario Kadastiku, Kalle Laaneti, Mati Raidma, Kalev Stoicescu, Jaanus Karilaidi, Mart Maastiku, Urmas Reinsalu, Annely Akkermanni, Riina Solmani, Aivar Koka, Lauri Hussari, Igor Taro, Tõnis Lukase, Raimond Kaljulaidi, Maris Lauri, Andres Suti, Eduard Odinetsi, Marek Reinaasa, Toomas Uibo, Peeter Tali, Karmen Jolleri, Pipi-Liis Siemanni, Meelis Kiili, Marko Mihkelsoni, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aabi, Priit Lombi, Tanel Kiige, Erkki Keldo, Andre Hanimäe, Ester Karuse, Anti Allase, Madis Kallase, Tõnis Möldri, Eero Merilinnu, Liisa-Ly Pakosta, Vilja Toomasti, Valdo Randpere, Siim Kallase, Züleyxa Izmailova, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivase, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Tiit Marani, Jüri Ratase, Aivar Sõerdi, Kersti Sarapuu, Reili Ranna, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Heljo Pikhofi esitatud Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" eelnõu 420 esimene lugemine. 

Enne, kui ma kutsun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks Jaak Aabi, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kõigepealt Priit Sibul. Palun!

Aitäh, austatav Riigikogu esimees! Neil päevil tähistab õigeusumaailm ülestõusmispühi, täna on suur neljapäev. Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma on pöördunud Riigikogu ja Riigikogu esimehe poole palvega, kas oleks võimalik seda päevakorrapunkti, mille [pealkirja] te just ette lugesite, täna mitte menetleda, ja on palunud juhatusel see päevakorrast välja võtta. Kuivõrd Riigikogul on oma kodu‑ ja töökorra seadus ja niisama lihtne ei ole kellegi palvetele vastu tulla, siis on minul küsimus. Kas te Riigikogu juhatuse liikmetega olete arutanud, kas ja kuidas võiks seda punkti menetleda ja kas võiks kirikute nõukogu presidendi ettepanekule vastu tulla, või millised on need võimalused, et seda arutelu siin täna sellisel kujul ei toimuks? Esimene lugemine tähendaks selle avalduse puhul ju ka lõpphääletust, mitte nii nagu on teiste punktidega, kui esimesele lugemisele järgneb teine ja enamasti ka kolmas, aga selle avalduse [arutelu siin] on ühekordne. Ma ütlen veel kord: põhjus on see, et õigeusumaailm tähistab ülestõusmispühi ja teadupärast on ülestõusmispühad õigeusklikele kõige olulisemad.

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu juhatusel on siin väga keeruline midagi ette võtta, sest pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja ainult eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Minu palvel on need kirjad edastatud ka juhtivkomisjonile ja eelnõu algatajate esindajale, et nad saaksid enne arutelu veel seda olukorda kaaluda. Riigikogu juhatus siin tõepoolest sekkuda ei saa. Seda selgitas enne mind ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Me oleme seda küsimust arutanud, aga meil ei ole võimalik Riigikogu juhatusena siin mingisuguseid muid samme astuda. Päevakord kinnitati esmaspäeval, seda me muuta ei saa.

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! See avaldus, mida me kohe hääletama hakkame, teenib ilmselgelt vaenu õhutavat ja õigusvastast eesmärki Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis sundlõpetada, mistõttu ei saa seda toetada. 

Aga minu küsimus teile seisneb selles, et juhatus otsustab selle üle, kuidas nädalakava koostada. Ma sooviksin teada, miks te panite selle neljapäevale, mis, nagu kolleeg Priit Sibul juba osutas, on õigeusklike jaoks aasta kõige suuremate pühade ehk ülestõusmispühade triduum'i esimene päev, vaikne neljapäev. Teoloogiat õppinud inimesena te kindlasti olete sellest teadlik. Miks te panite selle hääletuse tänasele päevale? Sellest jääb paratamatult selline mulje, nagu oleks tahtmine õigeusklikke sihilikult solvata, neile koht kätte näidata. Miks ei oleks saanud seda teha mõnel teisel päeval, kas esmaspäeval, teisipäeval või tuleval esmaspäeval?

Aitäh! Me tegime seda komisjoni ettepanekul ja sel põhjusel, et seisukoha võtmine selles küsimuses, Moskva patriarhaadi ja Moskva patriarhaadi kirikupea patriarh Kirilli tegevuse suhtes, on kindlasti oluline. See on ka põhjus, miks, ma saan aru, see konkreetne eelnõu on saanud niivõrd paljude Riigikogu liikmete allkirja. Eks juba selle arutelu käigus saab ettekandjatelt küsida, miks see konkreetne avaldus on äärmiselt oluline. 

Nii. Järgnevalt Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Tegelikult on see väga oluline küsimus, mille praegu ka head kolleegid tõstatasid. Riigikogusse on saadetud kaks pöördumist, üks oli piiskop Danieli poolt ja täna tuli pöördumine palvega Urmas Viilma poolt. Kas ei oleks ikkagi mõistlik võtta praegu vaheaeg, kutsuda kokku vanematekogu ja seda küsimust arutada?

Aitäh, hea kolleeg! Praegu me oleme arutamas seda küsimust, kas juhatus saab midagi ette võtta. Juhatus ei saa midagi ette võtta. Ma eeldan, et te olete ka eelnõu algatajatega ise rääkinud, kui teil on soove ja ettepanekuid eelnõuga seoses. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 54 ütleb väga selgelt, millistel asjaoludel on võimalik eelnõu lugemine edasi lükata. Ma eeldan, et te olete neid võimalusi kasutanud. Riigikogu juhatusel on siin väga vähe võimalik teha, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest.

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan seda eelnõu. Põhimõtteliselt on siin see avaldus ja siis on ka seletuskiri. Räägitakse siin sellest, et midagi on väga halvasti. Kas eelnõul mingeid lisadokumente ei ole? Nagu siin lugupeetud Lauri Laatsi poolt öeldi, Vene õigeusu kirikult on laekunud avaldus, mis kindlasti korreleerub sellesama eelnõuga. Või siis, ütleme, kas on mingisuguseid muid õigusakte? Ma tuletan meelde, et see asi hakkas peale patriarh Kirillist, ja kuna avalik meedia taunis seda kõike, siis ühel hetkel muundus see hoopis teistsugusele kujule. Kas on olemas mingeid täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid seda, mis on avalduses kirjas, tõendeid?

Aitäh! Meil on konkreetselt hääletusele minev dokument, millel on 52 Riigikogu liikme allkiri. Seda konkreetset avalduse eelnõu me täna siin saalis arutame. (Hääl saalist.) Palun edaspidi need küsimused esitada ettekandjale või komisjoni ettekandjale. Riigikogu juhatus on võtnud selle avalduse eelnõu Riigikogu menetlusse ja lisanud selle nädala päevakorda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud esimees! Urmas Viilma oma pöördumises palus Riigikogu juhatust osutada lugupidamist ja suuremeelsust, samuti austust õigeusklike usuliste tunnete vastu ja [võtta] see avaldus antud päevakorrast välja. Ma ise olen ka õigeusklik ja ma palun teilt eelkõige riigimehelikkust. Te ütlete, et juhatus ei saa midagi ette võtta või on vähe võimalusi millegi ettevõtmiseks. Aga protseduuriliselt on Riigikogu juhatajal võimalik võtta vaheaeg. Te saate vaheaega võtta kuni kella 14‑ni, mis tähendaks, et arutelu lükkuks järgmisesse nädalasse. Ma palun teid seda teha.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa võtta vaheaega kella 14‑ni, see ei ole minu võimuses. Riigikogu istungi juhataja saab võtta maksimaalselt 30 minutit vaheaega. Ma ei saa kindlasti sellist asja teha. Lisaks on see [eelnõu] Riigikogu otsusega lisatud selle nädala päevakorda, mistõttu me seda siin praegu ka arutame. 

Ants Frosch, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea juhataja! Me oleme täna teatud kimbatuses. Kimbatuses on kindlasti juhatus ja kimbatuses on terve Riigikogu. Võib-olla mõned inimesed ei ole kimbatuses, aga mina küll olen. Mulle tundub, et väljapääs on siiski praegu olemas vähemalt selle näol, et te võtate selle pooletunnise vaheaja ja jätate kas või minule ja mõnelegi teisele kolleegile võimaluse suhelda härra Jaak Aabiga ja mõnede teistega. Ausalt öelda selline olukord, kus kirikute nõukogu president on pöördunud parlamendi ja parlamendi juhtkonna poole … Me oleme ennast nagu kinni jooksutanud siin sellega, et meil on päevakord ja me ei saagi midagi teha. Ma arvan, et me peame lähtuma inimlikkusest ja talupojatarkusest ning panema siin küll praegu pidurit.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma ei võta praegu seda juhataja vaheaega, sest ma ei näe selleks mingit põhjust. Me oleme päevakorrapunkti nr 2 juures, mida me hakkame arutama pärast seda, kui protseduurilised küsimused on lõppenud. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mul on sarnane küsimus kolleeg Varro Vooglaiu omaga. See vastus, mis te andsite, tekitas veel rohkem küsimusi, ausalt öeldes. Tema küsis, miks te panite konkreetselt tänasele päevale selle punkti menetlemise. Te ütlesite, et see on tingitud sellest, et patriarh Kirill ütles seda ja toda. Jah, aga ta ei öelnud seda eile ega üleeile, kuid meie teeme seda täna. Kas me menetleme seda küsimust täna või menetleme seda küsimust järgmisel nädalal, kuidas see on seotud sellega, mida patriarh Kirill on öelnud? Täna on kahjuks probleem tõepoolest selles, et on suur neljapäev. Kirikute nõukogu esimees kirjutas ja palus täna seda mitte menetleda. Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku esindajad ütlesid, et neil on kompromissvariant olemas, nad on valmis ühise laua taha istuma. Aga millegipärast meie peame seda ilmtingimata täna menetlema. Miks see, et patriarh Kirill on midagi vahepeal öelnud, tähendab seda, et me peame just täna, just suurel neljapäeval seda arutama? Me saaksime ju täiesti vabalt seda arutada ja menetleda järgmisel nädalal.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, see konkreetne avalduse eelnõu on selle nädala päevakorras komisjoni ettepaneku põhjal. Ma võin teile kinnitada, et Riigikogu ei tööta õigeusu kalendri kohaselt, Riigikogu töötab ikkagi väga selgelt nendes raamides, mis meile on seadustega ette kirjutatud. 

Priit Sibul, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud juhataja! Te minu esimesele küsimusele [vastates] viitasite, et te olete need ettepanekud, mis on laekunud teile kui Riigikogu esimehele, edastanud nii algatajatele kui ka komisjonile. Algatajaid on 52 ja ma tunnistan tõesti, et mina ei ole jõudnud kõiki algatajaid läbi käia, et uurida, kas nad on sama meelt mis mina või mingit teist meelt. Äkki nad saatsid teile tagasisidet, kui te neile need ettepanekud edastasite? Või kui algatajad mitte, siis mul on küsimus, kas teie teada on juhtivkomisjon vahepeal kogunenud, et seda küsimust arutada, kuivõrd ka juhtivkomisjonil on õigused, mida ei ole konkreetselt näiteks mul või teil täna siin.

Hea kolleeg, sellist tagasisidet mul ei ole. Mina saatsin algatajate esindajale Jaak Aabile ja ka juhtivkomisjonile need kirjad edasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Jah, tõesti, protseduuriliselt te saate juhatajana võtta 30‑minutilise vaheaja ja pärast selle lõppemist saate seda vaheaega pikendada. Millegipärast siis, kui on olnud vaja otsustada küsimusi, millega piiratakse opositsiooni [õigusi], pole Riigikogu juhatusel kordagi olnud probleemi võtta, nagu näiteks viimane kord, poolteist tundi vaheaegasid järjest. Aga täna, kui olekski riigimehelik ja lugupidav võtta see vaheaeg, te ütlete, et seda teha ei ole võimalik. Ma jätkuvalt kutsun teid üles olema suuremeelne ja lugupidav ning palun võtta vaheaeg kuni kella 14‑ni.

Aitäh! Kuna see konkreetne avalduse eelnõu on tänases päevakorras, siis ma ei näe täna põhjust sellisel kujul vaheaja võtmiseks. 

Ants Frosch, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lihtsalt tahan teha väikese remargi ja kinnitada, et põhiseaduskomisjoni kaudu ei ole küll mingeid täiendavaid materjale laekunud. Põhiseaduskomisjon ei ole ei piiskop Danieli ega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti kirikute ühenduse esimehe Urmas Viilma avaldusi arutanud. Ma arvan, et siin on mõttekoht ka komisjoni esimehele. Küsimus on puhtalt selles. See on nüüd võimaluse pakkumine teile ja ka sellele komisjonile, kas anda võimalus kiirelt koguneda, seisukoht kujundada ja minna edasi tsiviliseeritult või teha lihtsalt järjekordselt teerulli. See kõlab juba nagu tautoloogia, aga ma kutsun teid veel kord üles võtma korraks paus. Katsume siin isekeskis jõuda järeldusele, mis on edaspidine mõistlik asjade käik.

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma lähtun sellest, et see eelnõu on tänasesse päevakorda lisatud, ja seega ei pea ma praegu pausi võtmist vajalikuks. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu! Esiteks, alustame sellest, et seame ühe asja sirgeks. Te saaksite võtta vaheaja, selleks et kohtuda korraks eelnõu esitajatega ja paluda neil kaaluda võimalust täna seda asja mitte menetleda. Seda te saaksite teha. See on täiesti selge. Kui te seda ei tee, siis mitte sellepärast, et võimalust ei ole, vaid sellepärast, et te ei taha seda teha. 

Nii. Teiseks, ennist ma küsisin teie käest, miks te juhatuses otsustasite panna selle eelnõu menetlemise tänasele päevale, mis on ortodokside jaoks aasta kõige olulisemate pühade, ülestõusmispühade triduum'i esimene päev, vaikne neljapäev, mil meenutatakse muu hulgas Juudas Iskarioti poolt Jeesuse äraandmist. Teie vastasite mulle, et küll te varsti saate kuulda, miks selle eelnõu menetlemine on oluline. Ma ei küsinud seda. Ma küsisin seda, miks te otsustasite panna selle tänasele päevale. Te küll osutasite sellele, et niisugune oli komisjoni ettepanek, aga nagu me kõik teame, te juhatuses ei ole komisjoni ettepanekuga kuidagipidi seotud, ja kui te näete, et komisjon on pakkunud välja kuupäeva, mil eelnõu menetlemine jätaks väga selgelt mulje, nagu oleks tegemist sihiliku tahtlusega solvata õigeusklikke, riivata nende tundeid, siis te oleksite võinud ju täitsa rahulikult öelda, et jaa, oli küll selline ettepanek, aga me paneme selle [arutelu] näiteks tulevale esmaspäevale või teisipäevale või tuleva nädala neljapäevale. Ma siiski ootaksin teilt vastust. Teie langetasite juhatuses selle otsuse, ärge hiilige vastutusest kõrvale. Miks te panite selle [arutelu] ortodokside vaiksele neljapäevale?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Me ei toimeta siin Eesti õigeusu kalendri järgi. Teiseks oli komisjoni ettepanek lisada see selle nädala päevakorda, kuhu see ka lisati. 

Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Mul on täiesti protseduuriline küsimus. Nagu te äsja viitasite, komisjon tegi ettepaneku menetleda seda küsimust sellel nädalal. Juhatus oli sellega nõus. Minu küsimus on: kas alati on niimoodi, et komisjon teeb ettepaneku ja juhatus nõustub, või on ikkagi olnud ka selliseid juhtumeid, kui komisjon on teinud ettepaneku menetleda mingit punkti konkreetsel nädalal, aga juhatus paneb selle [eelnõu] mitte selle nädala [päevakorda]?

Aitäh, hea kolleeg! See [küsimus] ei ole tänase istungi protseduuri kohta, te küsite juhatuse toimimise printsiipide kohta. Juhatus reeglina paneb eelnõu nendele nädalatele ja päevadele, kuhu komisjon neid soovib [panna], aga juhatus on kindlasti teinud ka erandeid. Antud juhul me lähtusime komisjoni soovist panna see selle nädala päevakorda. 

Priit Sibul, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mul on teile palve ja ettepanek. Parlamendi see koosseis on menetlenud parlamendi laiaulatuslikku enesereguleerimise õigust, ja isegi mitte ainult meie ise ja juhatus ei ole teinud seal muudatusi, vaid ka Riigikohus on andnud erinevaid tõlgendusi. Mul on sellest tulenevalt teile ettepanek, et te kutsuksite kokku juhatuse ja arutaksite minu ettepanekut parlamendi täiskogule see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja võtta. Palun, et juhatus seda arutaks. Pärast saaksime parlamendis selle kohta hääletuse läbi viia, samamoodi nagu te olete [hääletuste abil] vähendanud vaheaegade võtmise võimalusi ja [muutnud] muid menetlusnorme, mis varasemalt on siin parlamendis tavapärased olnud.

Aitäh, Priit Sibul! Sellist pädevust Riigikogu juhatusel ei ole ja seda ettepanekut me teha ei saa. Ma olen korduvalt siin täna viidanud ka § 54 punktile 4, mis tasuks läbi lugeda, et saada aru, mida on võimalik pärast päevakorra teatavaks tegemist teha ja milliseid muudatusi sisse viia. 

Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Võib-olla jätkaks sealt, kus Anastassia lõpetas, et lugupidavus ja suuremeelsus. See on hästi oluline selles küsimuses ja arvestades tänast päeva, millele ka peapiiskop Viilma osundas. Ma tahaks tsiteerida ühte lõiku tema avaldusest: "Olen veendunud, et avaldus, mille sisu on paljude Eesti õigeusklike jaoks niigi väga raske, rõhuva ja tõsise sisuga, ei pea tingimata jõudma Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele õigeusklike jaoks kirikukalendri kõige süngematel päevadel." Siinkohal ma veel kord kutsun üles, et te võtaksite vaheaja ja kutsuksite kokku vanematekogu, et me saaksime seda küsimust arutada.

Aitäh! Hea kolleeg, ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma ei näe põhjust vanematekogu kokku kutsuda, kuna antud juhul ei ole tegu fraktsioonide esitatud eelnõuga, vaid [esitajad] on Riigikogu liikmed. Sellisel juhul peaks 52 Riigikogu liiget tulema kokku ja ütlema, mida teha. 52 Riigikogu liiget ei ole avaldanud soovi, sealhulgas ka selle avalduse [algatajate] esindaja ei ole avaldanud mitte mingisugust soovi selles olukorras seda avalduse eelnõu mitte menetleda. Ma ei näe põhjust kutsuda Riigikogu juhatuse kaudu kokku Riigikogu vanematekogu. Seda põhjust ma praegu ei näe.

Juku-Kalle Raid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Selle päevakorrapunkti [pealkiri] ütleb sõna-sõnalt: Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. See on kõne all, mitte me ei kuuluta õigeusklikke sõjalise tegevuse toetajateks. Mind paneb imestama, et just ennast rahvuslikuks tituleerivad erakonnad Isamaa ja EKRE on Moskva patriarhaadi kaitsele viskunud. Kolleeg Toomas Uibo tuletas meelde, et me oleme korduvalt rikkunud siin ka ramadaani reegleid. Minu protseduuriline küsimus istungi läbiviimise kohta on see: kas me ei saaks lõpetada nende küsimuste vastuvõtmise ja minna päevakorrapunkti juurde?

Jah, saame küll, me lõpetame üsna pea ja jätkame päevakorra aruteluga. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Lauri Hussar! On asju, mis on igale inimesele pühad, need on erinevad asjad, tähtsad ja olulised, mille puhul tehakse teatud erisusi. Isegi kui näiteks inimene – ajaloost on see teada – viidi mahalaskmisele, siis anti sigaret ja küsiti, mis on tema viimane soov. See tehti ära. Ma ei ole ise õigeusklik, küll aga ma leian, et tänase käitumisega, täna selle eelnõu menetlemisega me riivame väga tugevalt õigeusklike tundeid ja üldse kiriku tundeid. Ega asjata ei ole ju ka siia laekunud Viilma avaldus, et tuleks istuda laua taha ja arutada. Ma tean, et te olete, Lauri Hussar, olnud parasjagu tümikas seal üleval puldis. Nõuate, et me peame olema viisakad. Viisakus on selle eelnõu menetlemisel tänasel päeval minu meelest väga oluline küsimus. Te võite muidugi jätkata seda teerullitaktikat, aga ma siiski palun: kasutage ära tehnilised protseduurilised võimalused, mis teil on olemas, ja ärge öelge, et teil neid olemas ei ole, sest te kasutate neid alati, kui on vaja. Ja teeme nii, et me täna seda eelnõu ei menetle.

Aitäh! Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline küsimus. 

Annely Akkermann, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina olen õigeusklik ja ma kinnitan, et tänasel päeval, kannatusnädala pühal, vaiksel neljapäeval ja ka kõigil ülejäänud päevadel riivab minu tundeid see, et Venemaa külvab oma pommidega Ukrainasse kannatusi, surma, hävingut ja süngust, kõikidel päevadel ja juba kolmandat kannatusnädalat järjest. Seetõttu lähme nüüd ruttu päevakorraga edasi. Seda eelnõu sobib arutada nii jõululaupäeval kui ka jaaniööl.

Aitäh, hea kolleeg! See ei olnud ka protseduuriline küsimus. Head kolleegid, ma võtan kolm viimast protseduurilist küsimust ja siis me asume eelnõu arutelu juurde. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ma rohkem [küsimusi] ei võta, kuni Tanel Kiige [küsimuseni] võtan. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma olen pärast hea kolleegi Juku-Kalle emotsionaalset puhangut lihtsalt sunnitud reageerima. Isamaa ei kipu kuhugi ja Isamaa liikmed on ka selle avalduse eelnõu algatajate hulgas, hea kolleeg. Nii et kui sa siin annad erinevatele erakondadele, erinevatele fraktsioonidele, erinevatele kolleegidele hinnanguid, mis jäävad stenogrammi, siis ole selles korrektne ja täpne. Ärme siin lahmime!

Aitäh, hea kolleeg! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. 

Riina Solman, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ka minu protseduuriline küsimus puudutab tegelikult sarnast asja. Kas ebakohaste hinnangute andmine selle valusa küsimuse arutelul peaks üldse siin saalis aset leidma ja [selliste hinnangute andjad] sõna saama? Ma mõtlen samamoodi Juku-Kalle Raidi, kes tegelikult ei tunne kultuurilugu ja ründab patriarh Kirilli tegevuse taustal kaasvõitlejaid siin saalis, rääkides rahvuslikkusest, endale selgeks tegemata, kust see rahvuslikkus Eesti riigis pärineb. Kust algas ärkamisaeg? Kiriku ustelt. Kui kirikute nõukogu president midagi palub, siis oleks viisakas ta vähemalt ära kuulata, mitte usklike tundeid solvata.

Aitäh! Head kolleegid! Küsimused võiksid praegu puudutada istungi läbiviimise protseduuri. Me oleme praegu sisulise arutelu juurde [jõudnud]. Neid küsimusi saab kõiki nii läbirääkimistel, ettekande kui ka komisjoni ettekande puhul käsitleda. See just ongi selle arutelu eesmärk. 

Tanel Kiik, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma küsin teilt, kas minu arusaam sellest avaldusest on õige. Mina olen lugenud selle läbi, aidanud seda kirjutada ja toimetada, nagu ka paljud teised auväärt Riigikogu liikmed. Minu hinnangul on see avaldus just nimelt usuvabadust ja kristlikke väärtusi toetav ehk igati sobilik arutamiseks ka mis tahes pühade ajal, just nimelt seetõttu, et me mõistame hukka kuriteod inimeste vastu, mõistame hukka Kremli propaganda Ukraina sõja õhutamisel ja rõhutame just nimelt seda, et sellesama propaganda eest ja vaenulike elementide eest, nagu härra Putin ja tema kaaskondlased, vajavad kaitset ka õigeusklikud nii Eesti riigis kui ka üle maailma, kahtlemata ka Venemaal. Minu hinnangul on see täiendav argument just nimelt arutamaks seda sel nädalal, esimesel võimalusel. Mina küll sellest avaldusest ühtegi ründavat rida õigeusklike, üldse mis tahes usklike vastu välja ei loe. Kas te olete minuga sarnaselt aru saanud sellest avaldusest ja sellest menetlusest? (Hääl saalist: "Issand jumal!")

Aitäh, Tanel Kiik! Aga see on nüüd täpselt see, mida me peaksime hakkama arutama selle avalduse eelnõu arutelu käigus, ehk ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. 

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Selgitan Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" teksti, kuidas on see kujunenud, selgitan seda eelnõu. Veel kord mainin ära, et 52 Riigikogu liiget on selle avalduse eelnõu algatajad ja mina nende hulgas. 

Miks on oluline sellist avaldust Riigikogus arutada ja see ka vastu võtta? Nii emotsionaalseks läks usupühade üle vaidlemine või selle aja üle vaidlemine, aga see avaldus nimelt ütleb, et me ei puuduta selle avaldusega kuidagi usutegevust, usku, usutraditsioone ega ‑tähtpäevi, ei paastu ega lihavõtteid. Me räägime selles avalduses Moskva patriarhaadist kui institutsioonist, kui juhtorganist, kes oma avaldustes läbivalt, alates Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressiooni [algusest], aga isegi varem, on toetanud seda agressiooni oma avaldustes ja oma otsustes. Viimati ühes sellises programmdokumendis, mis võeti Moskva patriarhi eestvedamisel vastu 27. märtsil. 

Nüüd ma siis tutvustan [seda avaldust]. Selles avalduses mõistetakse karmilt hukka Moskva patriarhaadi tegevus Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse õigustamisel, õhutamisel ja toetamisel, mis [on toimunud] juba läbi aastate. Avalduses on veel kord välja toodud varasemad Riigikogu avaldused ja ka Euroopa Parlamendi avaldused. Lisaks sellele võeti parasjagu siis, kui me seda teksti koostasime ja selle algatasime, samal päeval, vastu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon, kus peaaegu täpselt selles sõnastuses kuulutati Moskva patriarhaat Euroopa Nõukogu poolt Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni ja sõjakuritegusid toetavaks institutsiooniks. Nii et hinnangu on andnud rahvusvaheline kogukond, mitte ainult Eesti Vabariik. 

Viimane, kuidas ma ütlen, tilk karikas oli 27. märtsil Moskva patriarhi poolt kokkukutsutud niinimetatud ülemaailmne vene rahvakogu, mis võttis vastu ühe programmdokumendi Vene maailma, russki mir'i oleviku ja tuleviku kohta. Dokument väljendab selge sõnaga toetust Venemaa terroristliku režiimi agressiivsele, sõjakuritegude ja tsiviilelanike vastu suunatud terroritegude kaudu iseloomustatud sõjategevusele Ukrainas. Lisaks pühale sõjale Ukraina vastu on selle dokumendi kohaselt sõja sihtmärk ka satanismi mõju all olev läänemaailm. See tähendab, et vastandutakse agressiivselt Euroopa väärtusruumile. Nii nagu Moskva patriarhi avalduses on öeldud, peab Ukraina olema osa Vene maailmast, aga mitte ainult. 

Selle programmdokumendi kohaselt peaks alad, kus Venemaa on ajaloos domineerinud, kuuluma Venemaa mõjusfääri. Ma ei oska siit midagi muud välja lugeda kui seda, et see tähendab agressiooni jätkamist mitte ainult Ukraina vastu, vaid järgmiseks agressiooni ka Eesti vastu, Läti vastu, Leedu vastu, Moldova vastu, Kesk-Aasia vastu ja ma ei tea, kelle vastu veel. See on määratlematu territoorium. Varasemates patriarhi avaldustes on räägitud ka postsovetlikust territooriumist, kus peab olema Venemaa mõju. Nüüd läheb see veel laiemaks, isegi laiemaks, kui kunagine Venemaa impeerium oli. 

Sellised üleskutsed on otsene oht avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. 

Selles avalduse eelnõus rõhutab Riigikogu, et Eesti Vabariik demokraatliku riigina seisab jätkuvalt usuvabaduse põhimõtete eest. Riik peab tagama vabaduse valida, millise religiooni vahendusel saadakse osadus jumala või pühadusega. 

Tänases maailmas tuleb kaitsta inimesi terroristliku ja muu vaenupropaganda eest. Moskva patriarhaadi senist tegevust arvestades püsib suur oht sellises kontekstis inimeste mõjutamiseks. Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama sellise mõjutustegevuse [tõttu tekkivaid] ohtusid avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. 

Ühtlasi rõhutame veel kord, et avaldus käib Moskva patriarhaadi kui institutsiooni kohta, mis toetab Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni. See ei puuduta õigeusu traditsiooni järgivaid inimesi, olgu nad ükskõik millisest usust, [see ei puuduta] kindlasti mitte ka õigeusklikke. 

Praegu on siin välja toodud, et kas me nüüd võtame selle vastu õigel ajal või valel ajal. Mina rõhutan selle juures seda, et just nimelt neid usutegevusi, koguduste tegevust, pühasid, usutraditsioone see avaldus ei puuduta. See puudutab kitsalt Moskva patriarhaati. Sellepärast ma ei saa aru, miks nii tõsiselt on siin viskutud kaitsma seda, et [lükata edasi] selle avalduse vastuvõtmine. Jah, ma lugesin ka Urmas Viilma kirja. Ju siis on Urmas Viilma pidanud selle pöördumise tegema, kuna tema poole on pöördunud, kes ta siis on, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ajutine juht Daniel, kuigi me teame, et endiselt juhib jurisdiktsiooniliselt sedasama Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut Eugeni Moskvast või Petserist. Kas me saame arvestada sellega, et kui lükkame natuke midagi edasi, siis on parem aeg? Veel kord: ka mina olen kõigis oma kommentaarides öelnud, et see avaldus ei puuduta usklikke, ei puuduta inimesi, ei puuduta kogudusi, vaid ainult Moskva patriarhaati, kelle tegevust me ei saa kuidagi heaks kiita. Me peame sellele vastu astuma, ka nende avalduste ja otsuste põhjal, mis me varasemalt oleme siin Riigikogus teinud. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, enne kui me läheme küsimuste ja vastuste juurde, ma tänan teid. Riigikogu istungi juhatajale on laekunud avaldus Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Fraktsioon on teinud ettepaneku lühendada tänast istungit kuni kella 13‑ni. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Lauri Laats, palun, sõna on teil!

Aitäh! Enne hääletuse läbiviimist soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon 10‑minutilist vaheaega.

Kümmet minutit ei saa anda, sest siis me ei saa jääda selle 13.00 ajapiiri sisse, saan kaheksa anda. (Hääled saalist.) Kaheksa minutit vaheaega ja siis jätkame.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lühendada tänast istungit kuni kella 13‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Me jätkame tööd kuni kella kaheni. Palun siia tagasi Riigikogu liikme Jaak Aabi. Me jäime pooleli küsimuste ja vastuste juures. Esimene küsija on Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulasin teie kõnet ja ausalt öeldes ei saanud aru, mida konkreetselt te tahate selle avaldusega saavutada. Täpsustan: mis kasu on sellest Eesti rahvale?

Tänan küsimuse eest! See on Riigikogu liikmete ja Riigikogu poliitiline tahe, mis puudutab Moskva patriarhaati. Tegelikult on eesmärk see, et Eesti õigeusu kogudused ei oleks seotud Moskva patriarhaadiga ei jurisdiktsiooniliselt ega kuidagi teisiti.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõistagi on õigeusklikud inimesed väga mures seoses sellega, mis toimub õigeusu kiriku ümber. Ma küsin, millised tagajärjed on sellel avaldusel. Kuidas selle avalduse vastuvõtmine võib mõjutada kirikute tööd?

Tänan küsimuse eest! Ma juba ütlesin eelmisele küsimusele vastates, et Riigikogu näeb eesmärki põhiliselt selles, et Eestis oleksid õigeusu kogudused lahti seotud Moskva patriarhaadist. Siin ei ole kirjeldatud seda juriidilist poolt ja see ei ole juriidiline dokument. Küll on see Riigikogu liikmete ja Riigikogu tahe. Kuidas edasi toimetada? Me kutsume ka neid kogudusi üles ise hindama olukorda ja loobuma Moskva patriarhaadist kui katusorganisatsioonist. 

Ma tean, et Siseministeeriumi ametnikud ja siseminister on kogudustega kohtunud. Kogudused tegelikult mõistavad seda probleemi. Aga milline on lahendus? See on suhteliselt keeruline, ütleksin küll. [Eestis] on kaks kogudust, kes on lausa nagu Moskva patriarhaadi kui selle organisatsiooni osa, need on Pühtitsa nunnaklooster ja Aleksander Nevski kogudus. 

Ma ei lähe siin varalistesse [küsimustesse], sest tegelikult enamiku nende koguduste vara, nende kinnistud on Eesti riigi omandis ja nad vaid kasutavad neid. Me tahame rõhutada seda, mida on öelnud ka siseminister, et nad kõik saavad oma tegevust jätkata, mitte keegi ei sekku igapäevasesse usutegevusse, koguduste tegevusse. Probleem on selles, et Moskva patriarhaadiga, kes on teinud nii rõvedaid avaldusi selle agressiooni toetamiseks, ei saa Eestis [asuvad] kogudused seotud olla. Kuidas nad selle probleemi lahendavad, see on juba teine küsimus. 

Ma ütleksin ka seda, et mina ei ole mingit analüüsi või uuringut teinud, aga ma olin ühes Raadio 4 venekeelses saates, kuhu inimesed said ka helistada. Vähemalt kolm inimest, venekeelset inimest, küll erineval moel, väljendasid muret, et patriarh Kirill istub sõjakurjategijatega Kremlis ühe laua taga, tema tegevus on suunatud vaenupropagandale, sõjategevuse õigustamisele ja sellega ta püüab ju mõjutada ka usklikke inimesi, mitte ainult siin, aga ka Venemaal ja igal pool mujal. Me ei saa seda lihtsalt kõrvalt vaadata siin Eesti riigis, sest taoline tegevus võib mõjutada ka meie inimesi. Rääkimata nendest üleskutsetest pühale sõjale, mis on otsene üleskutse agressioonile mitte ainult Ukraina vastu, vaid kogu läänemaailma vastu, nagu on öeldud selles programmdokumendis.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te rääkisite vahetult enne vaheaega, et see avaldus ei puuduta Eestis tegutsevaid kogudusi ega koguduste liikmeid, vaid üksnes Moskva patriarhaati. Te teate väga hästi, et see on lausvale, sest kõnealuse avalduse mõte, nagu te väga hästi teate, on luua eeldused Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sundlõpetamiseks, et sellele avaldusele tuginedes saaks teie partei esimees Lauri Läänemets siseministrina pöörduda kohtu poole ja taotleda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sundlõpetamist. Nii et ärge tulge meile sellist valet rääkima, see on ilmselge vale. 

Aga minu küsimus teile seisneb selles. Kas te oskate meile öelda ühegi ebaseadusliku teo, mille Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on toime pannud ja millele tuginedes võiks taotleda nende sundlõpetamist? Või ongi Eestist saamas selline riik, kus organisatsioone, sealhulgas usuühendusi, võib kinni panna mitte tuginedes sellele, mida nad on teinud, vaid mida nad võivad potentsiaalselt teha, tegutsedes näiteks mõjutustegevuse vahendina? Kas te oskate nimetada fakte, millest nähtuks mingigi ebaseaduslik tegevus?

Tänan küsimuse eest! Selliseid fakte ette näidata ei ole. Küll on aga alates juba selle organisatsiooni [loomisest] oodatud, kui Moskva patriarhaat on neid erinevaid üleskutseid ja avaldusi teinud, et need kogudused ise distantseeruksid sellistest avaldustest, aga nad pole ühtegi sõna selle kohta öelnud. Nad on öelnud, jah, et nad ei toeta sõda, ei toeta agressiooni Ukrainas, aga Moskva patriarhaadi ja selle tegevuse kohta pole öeldud ühtegi sõna.

Mis puudutab sundlõpetamist, siis mina neid juriidilisi nüansse ei tea. See avaldus ei jälgi mingit juriidikat ega [kavanda] järgmisi samme, see näitab Riigikogu kui seadusandja tahet. Kuidas õnnestub nende kogudustega kokku leppida, milliseid otsuseid nad ise teevad ja milliseid käike peab täitevvõim tegema, kui see [avaldus] realiseerub, on hoopis järgmine ooper. Keegi ei sundlõpeta nende koguduste tegevust, ma kordan veel kord, lihtsalt Moskva patriarhaat kui institutsioon ei saa [neid kogudusi] juhtida.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma olen ka läbi lugenud – pean küll tunnistama, et tõlkeprogrammi abiga – selle kuulsa avalduse, mille Venemaa nii-öelda üleilmne rahvakogu vastu võttis. Ausalt öeldes on see päris õõvastav lugemine. Seal ei ole mitte ainult arutelu selle üle, mida peetakse julgeoleku vaates oluliseks, vaid seal on Vene maailma propaganda oma täies hiilguses, alustades perepoliitikast ja haridusvaldkonnast, lõpetades riigipiiride ja ajaloolise nii-öelda impeeriumi taastamisega, uue maailmakorra ehitamisega. 

Minu küsimus teile on lihtne: kas te olete märganud või hinnanud või oskate öelda, kas Moskva patriarhaat ja patriarh Kirill oma tegevuses on näidanud teie hinnangul kordagi selle sõja käigus üles kristlikke väärtusi, on ta muretsenud, et saavutada rahu, aidata sõda lõpetada, või pigem on tema tegevus olnud seda sõda õigustav, seda õhutav, sealhulgas viimase avalduse näol tegelikult agressiooni jätkamist toetav?

Nii nagu siin avalduses on öeldud – ja seda võib ka varasema tegevuse ja avalduste põhjal öelda –, on patriarh ja patriarhaat võtnud selgelt sõda, agressiooni õigustava, pigem õhutava [seisukoha]. Viimases avalduses on öeldud, et aladele, kus [Venemaa on] ajalooliselt domineerinud, peab laienema Venemaa mõjusfäär. Ma ei oska seda piiri tõmmata. See kindlasti tähendab Balti riike, see tähendab võib-olla Ida-Euroopa riike. On võetud selline ambitsioon, et kui tahame, siis lähme. Milliste vahenditega? Ma ei tea, neid ei nimetata. Aga on öeldud, et need [alad] peavad kuuluma Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri. 

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Varro Vooglaid küsis väga selge küsimuse. Põhimõtteliselt on ju meie jaoks probleem see, mis on Siseministeeriumi ja valitsuse järgmised sammud. Minu jaoks on probleem ka see, miks täitevvõim ei saa oma tööga ise hakkama, vaid peab küsima indulgentsi Riigikogult.  

Juhin tähelepanu ühele suhteliselt intensiivsele intervjuule, mille andis siseminister Läänemets 30. aprillil Vilja Kiislerile. See on Delfist kenasti leitav, soovitan kõigil vaadata. Seal oli väga selge küsimus – see oli saate jälgija küsimus, mille Vilja Kiisler härra Läänemetsale esitas –, et kas [Läänemets] ei karda, et tal jalg hauast välja kasvab. Tegemist on muidugi sellise olukorra kirjeldusega, et kui sa nõrgemat lööd, siis kasvab jalg hauast välja.

Teie aeg!

Mul on sama küsimus teile.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska nüüd öelda, aga kui rääkida nõrkusest või nõrgemast, siis mulle tundub, et momendil Moskva patriarhaat ei ole midagi nõrk. See oli venekeelse inimese ütlus, et kui patriarh istub ühe laua taga Putini ja Šoiguga, [kui Venemaa] on rahvusvaheliselt kuulutatud sõjakuritegusid läbi viivaks režiimiks, siis Kirill on ka sõjakurjategija. Mitte mina ei ole seda öelnud. 

Kas me saame kannatada sellist situatsiooni, et [need kogudused] on sellise patriarhi ja patriarhaadi all kas või juriidiliselt? Jah, need kogudused on iseseisvad, tunnistan, enamik neist on, kahe erandiga. Need iseseisvad kogudused saaksid ise selle otsuse teha. Mina näeksin siin pigem vabatahtlikke samme. Kindlasti lähiajal nende kogudustega veel suheldakse. Minu teada on lähiajal koos ka kirikute nõukogu, [et arutleda teemal,] mis puudutab neidsamu õigeusu kirikuid, mis praegu alluvad Moskva patriarhaadile kui katusorganisatsioonile, see on ka nende nimedes sees. Ma tean, et nad kaaluvad ise mitmeid samme, et see olukord lahendada. Kas see niimoodi toimub, mina ei tea. Siis on see juba täitevvõimu küsimus. Meie näitame siin seadusandja tahet. See on avaldus, millega me kutsume ka kogudusi üles hindama ise neid riske, mis on tekkinud nii Eesti riigi iseseisvusele ja julgeolekule kui ka nende oma liikmetele. See on ju mõjutustegevus, see on selge mõjutustegevus selliste räigete eesmärkide saavutamiseks, mida patriarh on lausa avalikult välja öelnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Te viitasite siin põhiseaduse §‑le 12, tsiteerides, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Ma arvan, et te mäletate seda veel. Nüüd on tekkinud olukord, kus – ma käsitlen seda teemat ainult juriidiliselt, puhas juriidika – selle avaldusega me tegelikult väljume oma võimu piiridest. Meie asi on anda seadusi, aga praegu me läheme juba ka kohtumõistmise tasemele. Asi on selles, et § 22 ütleb niimoodi, et kedagi ei tohi süüdi mõista, kui ei ole sellekohast kohtuotsust olemas. Küsisin ka enne, kas on olemas mingeid muid dokumente. Dokumente ei ole. Mis on see õiguslik alus, et me saame selle avalduse vastu võtta, kui kohtuotsust ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu avaldus, nii nagu ma ütlesin, ei ole juriidiline dokument, vaid siin loetakse üles ohud ja riskid, ka vastavalt meie seadusele, meie põhiseadusele. Mis on järgmine käik, kuidas see juriidiliselt võib edasi minna? Ma rääkisin, et kindlasti ei ole meie eesmärk kellelegi kohe juriidiliselt kallale minna. See avaldus seda silmas ei pea. Me eeldame, et teatud sammud astuvad need kogudused ise. Me kutsume neid sellele üles. Kui neid samme ei järgne, siis peab just täitevvõim hindama, millised sammud tuleb juriidiliselt astuda. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on muidugi huvitav, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes peaks kaitsma vähemusi ja seisma nende eest, teeb seda alati valikuliselt. Seda, et sotsidele pole miski püha, ei erinevad väärtused ega kirikute esindajate pöördumised, oli väga hästi näha ka siis, kui oli menetluses abieluvõrdsuse eelnõu. Läänemets too hetk süüdistas kiriku esindajaid lausa vihakõnes.

Aga tänase seisuga on Riigikogu poole pöördunud piiskop Daniel ja peapiiskop Urmas Viilma palvega lükata avalduse arutamine edasi. Piiskop Daniel palus Riigikogu fraktsioone leida aega kohtumiseks, et koos arutada võimalusi ja leida tekkinud olukorras lahendusi. Kas see polegi mitte Riigikogu mõte? Siin me suhtlemegi ühiskonna erinevate esindajatega, otsime lahendusi, võtame vastavalt sellele vastu otsuseid. Mida me suudame tänase avaldusega saavutada? Kas teie hinnangul poleks olnud rohkem kasu, kui nii komisjon kui ka fraktsioonid oleks kohtunud piiskop Danieliga ning reaalselt õiguslikul tasandil oleks mingi lahenduse leidnud? Me oleme seadusandlik organisatsioon, mitte PR-asutus.

Tänan küsimuse eest! Kindlasti ei ole see avaldus suunatud PR-tegevusele. Järjepidevalt, kogu selle agressiooni vältel on Riigikogu jälginud Venemaa Föderatsiooni tegevust, seda, kes seda õigustab ja kuidas seda õigustab. Sealt on tulnud see avaldus. Veel kord: siin ei ole kirjeldatud ühtegi juriidilist käiku. 

Mis puudutab Danieli pöördumist, siis ma tean, et paljud fraktsioonid soovivad kohtuda kas Danieliga või siis praeguse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhtidega, et arutada järgnevaid samme. Kindlasti, võib-olla tekivadki sealt head lahendused, vabatahtlikud ja mitte sunniviisilised. 

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud eelnõu algataja! Ma toon algatuseks ühe paralleeli. Kuulake palun tähelepanelikult. Nimelt, 1968. aastal võttis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi täiskogu vastu seisukoha, millega kiideti heaks Nõukogude Liidu sissetung Tšehhoslovakkiasse. Täiskogu mõistis hukka rahvavaenulike elementide tegevuse Tšehhoslovakkias, kes tahtsid lääne imperialistide toetusel avada tee fašismi taassünniks Tšehhoslovakkias. Küllap olete nõus, et 1968. aastal Eestis demokraatiat ei olnud ja sellest tulenevalt ei ole meil alust kuulutada Eesti luterlikku kirikut terrorismi toetavaks. Minu küsimus on see: kas teie arvates on Venemaa demokraatlik riik, kus Moskva patriarhaadi juhtkond saab ise neid küsimusi otsustada?

Tänan küsimuse eest! Tänan ka koostöö eest komisjonis, kus just Jaak Valge ja Ants Frosch viitasid teatud tekstile, mida võis teha paremaks ja mis saigi paremaks ja mis on vastavuses selle avaldusega, mille patriarh Kirill tegi. 

Minul on seda raske hinnata. Me oleme öelnud, et see režiim on ebademokraatlik, see riik, Venemaa Föderatsioon, on terroristlik, paneb Ukrainas toime agressiooni, sõjakuritegusid ja nii edasi. Ma ei oska seda paralleeli tuua. Mis puudutab Nõukogude aega, siis vaadates tolleaegsed kirikujuhte nii õigeusu kirikus kui ka luterlikus kirikus, ma arvan, et nad olid võimu poolt mõjutatud. Meie seda teha ei taha. Eesti riik ei taha mõjutada usku, ei taha mõjutada mingeid avaldusi. Me soovime, et see institutsioon, kes on agressiivne ning levitab seda agressiivsust ja toetab agressiooni, ei saaks Eestis tegutseda. See on see eesmärk.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Selles tuleb küll teiega nõus olla, et see tekst on saanud paremaks. Ma ei tea, kas ainult tänu Antsule ja Jaagule. Aga see, mis te esimese versioonina Riigikogu liikmetele laiali saatsite, oli ikka päris õudne, võrreldes sellega, milliseks see tekst saanud on. 

Kirilli sõnadele ja tegudele, ma arvan, ei leia siin saalis keegi mingit õigustust. Kahjuks on nii, et kui kiriku ajalugu vaadata, [siis selgub, et] ta ei ole esimene kõrge kirikujuht, kes valeõpetust [on jaganud]. Ma arvan, et nii tulekski seda defineerida. Nii on seda ka osa Eestis teenivaid Moskva kiriku preestreid öelnud, et tegemist on valeõpetuse ja valeõpetlasega, kellesarnaseid ajaloos on varemgi olnud. 

Aga mul on küsimus. Siin eelnõus te viitate, et on otsene oht avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Mul on selles kontekstis küsimus. Me oleme Riigikogus Venemaa Föderatsiooni kuulutanud agressorriigiks, tegime seda üsna esimeste seas, aga me ei ole pidanud vajalikuks võtta Vene agressorriigi [kodanikelt] hääleõigust [meie] kohalikel valimistel. Ehk meile sobib see, et nad said mõni aeg tagasi valida Putinit ja järgmise aasta sügisel saavad valida Odinetsi ja Ossinovskit. See on teie arvates täiesti mõistuspärane tegevus.

Tänan küsimuse eest! Pean ütlema, et väga paljud fraktsioonid ja ka eelnõu algatajad tegid tõesti tekstis parandusi ja see tekst läks järjest paremaks. Jah, Isamaa juba tookord Helir-Valdori suu läbi ütles, et me peaks ka seda teist küsimust arutama, aga enamus algatajatest ja fraktsioonide esindajatest otsustas, et need kaks küsimust on erineva sisuga, ja sellepärast ei ole selles avalduses valimisõigusest midagi räägitud. Valimisõiguse teema, ma usun, leiab siin aruteludes jätku. Kuidas Riigikogu selle otsustab või lahendab, eks seda aeg näitab.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et kohalik õigeusu kirik, Moskva patriarhaadi õigeusu kirik pole kuskil kordagi öelnud midagi selle vastu, mida on öelnud patriarh Kirill ja nii edasi. Et te ei levitaks valeinformatsiooni, ma lihtsalt tsiteerin seda, mida Daniel ütles nädal aega tagasi intervjuus Vilja Kiislerile. Ta ütles, et tegelikult on neil teine arusaam sellest sõjast kui patriarhil, seda esiteks. "Meie arvamus selle sõja kohta on teistsugune kui patriarhil," ütles ta, kui täpne olla. Ta ütles seda, et kirikupea sõnad loevad. "Aga need ei mõjuta meie tegevust. Oleme öelnud, et rahvuskogu dokument ei ole meile suuniseks. Ütlesime ka, et me ei pea seda dokumenti evangeeliumi vaimule vastavaks." Ja nii edasi. Minu küsimus on see: kas see ei ole ikkagi Lauri Läänemetsa mingi kampaania, mida teie üritate siin Riigikogus ellu viia?

Lühidalt vastates: see ei ole mingi kampaania. Ka meie julgeolekuorganid – hiljuti tuli välja kapo aastaraamat – on juba korduvalt vihjanud sellele, et Moskva patriarhaadi mõjutustegevus võib olla Eestis julgeolekuohuks. Kohalikud juhid, ka Eugeni, kes praegu Petserist ikka juhib seda kirikut, on üritanud küll distantseeruda nendest avaldustest, aga nad pole kordagi öelnud, et Moskva patriarh või patriarhaat tegeleb mõjutustegevuse ja propagandaga, mis ei tule kasuks ei Eesti inimeste, õigeusklike ega riigi julgeolekule. Seda kahjuks mitte. 

See tekst on intervjuu, see ei ole mingi kiriku avaldus. See on Danieli avaldus, mis tuli peale seda, kui olid tulnud avalikuks nii Moskva patriarhi üleskutsed, kapo aastaraamat, kui oli juba alustatud ka selle avalduse teksti koostamist siin ja toimusid Siseministeeriumi ja siseministri kohtumised kogudustega. Need käivad jätkuvalt. Ma väga loodan, et mõistmine nendes kogudustes, ka selle kiriku juhtide hulgas jõuab sinnani, et need sidemed katkestatakse. See on selle avalduse sisu.

Aitäh! Head kolleegid Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal, selles arutelu formaadis on Riigikogu liikmel võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks suuline küsimus ehk teil on võimalik esitada teine küsimus järgmisele ettekandjale. Lähen edasi Andre Hanimägi juurde. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Tõepoolest, piiskop Daniel: "Meie arvamus sõjast on teistsugune kui patriarhil." Urmas Viilma 1. aprillil: "Kui "Vene maailma" idee kohaselt on Eesti Vabariigi territoorium ja siinne elanikkond vaid omaaegse Tsaari-Venemaa ja endise Nõukogude Liidu aladena praeguse Venemaa mõjusfääris, siis on sellise mõttemalli kasvõi vaikimisi heaks kiitmine Eesti riigile julgeolekuohuks ning saab paratamatult ühel või teisel moel vaikivale kirikule endale saatuslikuks." See on Urmas Viilma palju tsiteeritud alles hiljutine avaldus. 

Selles vene ühenduse avalduses, millest on palju juttu olnud, on väga huvitavaid mõtteid. Näiteks see, et Ukraina territoorium peab minema Venemaa ainumõjusfääri. Siin on toredaid mõtteid sellest, kuidas Vene maailma piirid on palju [laiemad] kui Venemaa Föderatsiooni omad ja nii edasi ja nii edasi. Kõike seda [lugedes] on mul ausalt öeldes teile küsimus: kas teie mõistate, mida siin osa Riigikogu liikmeid püüab kaitsta, seda avaldust nii-öelda maha tehes ja teie ettepanekut mitte toetades? Kas te saate aru, kelle või mille eest need inimesed seisavad praegu?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea ju kõigi Riigikogu liikmete arvamust. 52 Riigikogu liiget selle teksti allkirjastasid, järelikult nad seda teksti, mis siin on, ja seda avaldust toetavad. Jah, ma mõistan seda püstitatud küsimust, et miks see avaldus on arutelul parasjagu õigeusu tähtsaimate pühade ajal. Ma võin seda mõista, aga veel kord kordan: ei usutraditsioonid ega ‑pühad pole seotud selle avalduse eesmärgiga. Usuvabadus on Eestis olemas ja see avaldus seda kuidagi ei piira, ei usklike tegevust, koguduste tegevust, pühade tähistamist, paastupidamist. Ma rõhutan seda veel kord üle, ma olen ka seda avalduse teksti tutvustades rääkinud sellest avalikkusele ja ajakirjandusele ja ma arvan, et see on ka kõigi algatajate väga selge seisukoht. Me räägime sellest avaldusest ja sellest mõjutegevusest, millega tegeleb Moskva patriarhaat. See ei puuduta usku, neid traditsioone ega igapäevast tegevust mitte kuidagi.

Alar Laneman, palun! Alar Laneman ei viibi saalis. Ants Frosch, meil ei ole võimalik teile teist küsimust anda, sest Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Nii. Lõpuks jõudis Alar Laneman kohale. Palun, Alar Laneman! Palun viibige kohal, kui teie järjekord saabub. Palun, Alar Laneman!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks teile selline küsimus. See puudutab just seda ajastust ja ajastuse mõju nendele inimestele, kes on kiriku liikmed, usklikud, ja kellel on võib-olla negatiivne hoiak Venemaa kallaletungi suhtes Ukrainale. Kas te ei ole mõelnud selle peale, et selle ajastuse tõttu need meie mõttekaaslased Ukraina sõja küsimustes võivad osaliselt muutuda negatiivselt [suhtuvaks] Eesti riiki? Milline see planeerimisprotsess selle avalduse koostamisel välja nägi? Kuigi avaldus ise on vajalik, ma olen sellega nõus.

Tänan küsimuse eest! Ei mina ega algatajad ei planeerinud kuidagi Kirilli 27. märtsi avaldusi ja programmdokumente. See loogiline järjestus tuli sealt sellisena, nagu see tuli. Järjest karmimad hinnangud tulid ka meie julgeolekuorganitelt, on vaja selget tahet ja avaldust ka Riigikogu tasandil ja sealt saab minna edasi täitevvõim. Ei ole seda aega valitud. Võib-olla sattus jah kehv aeg, aga ma rõhutan veel: ei neid pühasid, ei õigeusklikke, ei ühtegi eraldi inimest see avaldus ei puuduta. See puudutab Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust ja see ongi kõik. Nii et hoiame need asjad lahus. Ma loodan, et õigeusklikud saavad samamoodi oma pühad tähistatud, sest sinna riik ei sekku. Eestis on riik ja kirik lahutatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud Jaak! Oled avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" algataja. Sinu sõnum on selge, kuid isiklikult minu jaoks on see täiesti arusaamatu. Me ju teame, et kiriku juhtkond juba ütles, ei nad ei toeta patriarh Kirilli väljaütlemist püha sõja kohta. Jaak, mul on sulle lihtne küsimus: kas sa ise leidsid aega ja võimalust kohtumiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajatega ja/või kiriku [liikmetega], et aru saada, millest nad mõtlevad?

Tänan küsimuse eest! Mina isiklikult nendega kohtunud ei ole. Küll sain ma need pöördumised ja soovitasin ka fraktsioonidele, et võiks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhtidega kohtuda. Aga see pöördumine tuli vist alles üleeile. Ma näen natukene seda käekirja: jah, hea on võtta ju ettekäändeks pühad, et peale pühi arutame. Seal oli isegi vist öeldud, et peale 9. maid võiks kohtuda. Jah, mina olen valmis kohtuma ja arutlema ka selle üle, mis edasi saab, sest see on väga oluline. Aga sellises kontekstis nagu need pöördumised ja üleskutsed Kirillilt tulid, ei saa me siin vaikida ja seda vaikselt heaks kiita. Kutsun ka kirikujuhte üles andma sellele õiglane hinnang. Nad ütlevad, et nad ei toeta. Aga kuidas nad saavad olla sellise institutsiooni alluvuses, mis pidevalt seda toetab ja õhutab, on minu küsimus ka neile. Kindlasti ma seda küsin, kui ma nendega kohtun. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See esialgne tekst on õnneks väga palju muutunud. Ühte religioosset organisatsiooni tervikuna ei saa ju kuulutada terroristlikuks. Samamoodi, kuigi islamiäärmuslased püüavad terroristlike meetoditega kalifaati kehtestada, ei saa me ju ei islami[usulisi] ega islami usujuhte seetõttu terroristideks kuulutada. See tekst on teinud minu meelest vahepeal väga positiivse arengu läbi, läinud selgemaks ja konstruktiivsemaks. 

Ma ei olnud vahepeal saalis, võib-olla on seda ka küsitud juba, aga ma küsiksin üle selle protsessi kohta. Kuidas te jõudsite praeguse palju selgema ja parema tekstini võrreldes sellega, mis oli esialgu? Sellele esialgsele tekstile ei oleks olnud ka minul võimalik alla kirjutada selle olemusliku sisu tõttu.

Aitäh küsimuse eest! Ka esialgses tekstis ei nimetanud keegi Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut terroristlikuks organisatsiooniks, vaid seal oli selline väljend, et Moskva patriarhaat on Venemaa Föderatsiooni terrorismi ja terroristlikku [tegevust] toetav riik. Avalduse tekstis on needsamad avaldused, mille me oleme vastu võtnud ja mille järgi seesama Venemaa Föderatsioon on jätkuvalt terroristlik riik ja Moskva patriarhaat toetab selle tegevust. Pealkirjas on jah "sõjalist agressiooni". Võib-olla on veidi pehmendav, et ei ole terrorismi ja patriarhaati ühte lausesse pandud, aga sisu on ikka sama. Nii et mis puutub teksti muutumisse, siis eks mina küsisin Siseministeeriumi ametnike käest just nimelt seda taustapoolt ja faktipoolt, mis seal oli. See ei ole saladus. See, mille ma nendele koostajatele ja teksti parandajatele andsin, oli esimene draft. Ei olnud mõeldud, et see sellisena avaldusse ka [jääb]. Selle põhjal me hakkasime tegema teksti parandusi. Ma tänan kõiki, kes selles osalesid. See tekst sai minu arust hea.

Riina Solman, palun! Head kolleegid, palun viibige oma koha peal, kui järjekord teieni jõuab, muidu läheb palju aega. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja, hea Jaak! Minu küsimus puudutab sedasama menetlusprotsessi. Alguses sa oma kõnes avaldust tutvustades ütlesid, et sa ei saa aru. Ma küsingi: millest ei saa aru? Kirikute nõukogu president on seisnud nende inimeste eest, kes ütlevad, et see on nendele solvav. Kas sa ei saa nagu eesti keelest aru või mis keeles tuleb rääkida? See on tegelikult olnud inimestele solvav, nende õrnu tundeid, nende usuvabadust solvav. Ma saan aru küll, et te proovite selle keerata sellesse võtmesse, et kõik ei ole justkui rahvuslikult meelestatud. On küll. Isamaa, kõik me oleme pannud oma hääled selle avalduse alla, me hääletame selle poolt. Aga me küsime, kas peab niimoodi üle rullima, kui on tulnud palve. Ja millest ei saada aru?

No ma ei tea. Aitäh küsimuse eest! Ma veel kord rõhutan: see avaldus ei puuduta igapäevast kiriku‑ ega usutegevust. Seda võib sümboolsena niimoodi võtta, aga isegi ei tohiks nii sümboolsena võtta. See ei puuduta õigeusklike kellekski kuulutamist. Me räägime Moskva patriarhaadist. Urmas Viilma pöördumine (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.), ma arvan, oli [esitatud] sellepärast, et ju siis Daniel oli pöördunud kirikute nõukogu poole. Miks see jõudis siia eile või üleeile, seda ma ei tea. Avaldus oli algatatud palju varem. Ja miks neid samme astuti? Ma pigem arvan, et Urmas Viilma lähtus sellest, et Daniel pöördus tema poole, ja ta tegi sellise pöördumise. 

Tundub, et nagunii me seda [avaldust] täna vastu ei võta. Ma ei arva, et nendel tähtpäevadel, nagu siin dramaatiliselt on öeldud, on nii sügav mõju. Ma olen kuulnud ka teisi arvamusi. Ma olen kuulnud selliseid arvamusi ka õigeusklikelt, vene õigeusklikelt, et miks te ei ole siiamaani midagi ette võtnud, kui selline sõjakurjategija Moskvast dikteerib [kõike] oma üleskutsetega, kaudselt ka mõjuga nendele usklikele inimestele.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt algatajate esindaja ettekandjana! Minu küsimus puudutab selle avalduse siseriiklikku õiguslikku mõju, ütleme siis nii. Sa oma ettekandes ütlesid, et sellel ei ole mingisugust otsest õiguslikku tähendust, vaid see on poliitiline avaldus. Samas me teame, et siseminister on öelnud – meie oleme ka Siseministeeriumi ametnikega ja asekantsleriga kohtunud –, et oodatakse Riigikogu poliitilist avaldust, seisukohta, et Siseministeerium saaks teha järgnevaid samme. On räägitud isegi Nevski katedraali, Kuremäe kloostri ja Moskva Patriarhaadi [Eesti Õigeusu Kiriku] võimalikust sundlõpetamisest. See [avaldus] oleks ministeeriumile abiks ja poliitiliseks platvormiks, mille alusel nad saaksid teha järgmisi juriidilisi toiminguid. Kas see on nii? Ja millised siis on järgmised sammud?

Tänan küsimuse eest! Ka siin avalduses me ju rõhutame, et me ootame ka nende koguduste enese hinnangut, kuidas nad sellises situatsioonis saavad jätkuvalt kuuluda Moskva patriarhaadi alluvusse. Kas täitevvõim peab võtma ette need sammud, mida te kirjeldasite, ja millised need sammud on, see selgub selle protsessi käigus. Tõesti, kui midagi muud üle ei jää, seda on öelnud ka minister, siis tuleb need sammud astuda. Aga kas neid samme astutakse, ma ei tea. Meie avaldus on ju selline, et meie, koostajad, soovime, et neid sidemeid Moskva patriarhaadiga ei oleks. Siin ei ole juriidilist ettekirjutust, et see samm, teine samm ja kolmas samm. Need võivad olla väga erinevad. Ma ei tea. 

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Selge on muidugi see, et vene rahvakogu avaldused pühast sõjast ja Ukraina [Venemaaga] liitmisest on vastuvõetamatud. Neid seisukohti me peamegi nii käsitlema, et need on vastuvõetamatud. Samas, ma ei ole sugugi kindel ega veendunud, et selle avalduse vastuvõtmise järel käivitub põhjalik kommunikatsioonitöö, mis viib Eesti õigeusklikud täpse arusaamiseni sellest, miks niisugune avaldus parlamendis sündis ning mida täpsemalt sellega mõeldakse. Kuidas need inimesed üles leida, milliste kanalite kaudu nende poole pöörduda? See on hästi oluline küsimus – kommunikatsioon. Võib-olla tõesti, kui me täna ei suuda seda avaldust vastu võtta või sellist tahet Riigikogu saalis ei ole, siis igal juhul me peame mõtlema ka selle peale, et kui see avaldus on ükskord vastu võetud, siis kes ja kuidas tegeleb selle kommunikatsiooniga, et jõuda kõigi 150 000 inimeseni.

Tänan küsimuse eest! Üks asi on niisugune kitsam tegevus, mis puudutab koguduste juhtidega kohtumist ja kirikute nõukogu. Sellega Siseministeeriumi ametnikud ja siseminister tegelevad. Mis puudutab algatajaid ja selgitajaid, siis mina olen sellest ühemõtteliselt aru saanud nii, nagu ma siin praegu olen kogu aeg rääkinud: see ei tähenda ühegi uskliku või õigeuskliku tagakiusamist, see tähendab vaid ühe institutsiooni agressiooni toetavaks institutsiooniks kuulutamist, ja seda on vaja teha.

Tõesti, ma olen rääkinud ka õigeusklikega. Mul ei ole sellist sotsiaalset uuringut, et öelda, kui paljud neist [toetavad] ja kui paljud mitte. Ma tean, et muidugi see tekitab [muret], sest eks seda kasutab ka seesama Kreml ja vastaspool ära. Seal pandi see kokku nii, et kirik olevat terroristlik organisatsioon. Seda pole kuskil mitte keegi mitte kunagi öelnud. Küll on öeldud, et Moskva patriarhaat on terroristlikku režiimi toetav institutsioon. See tuleb ka siit avaldusest välja.

Mina olen nõus seda selgitama, olen üritanud seda selgitada ka venekeelsetes saadetes, ka venekeelsetes kommentaarides, et need inimesed mõistaksid, mis on selle [avalduse] sisu. Ma arvan, et see mõistmine jõuab järjest rohkem kohale. Ka need kohtumised kogudustega ja nende reaktsioonid on [näidanud], et nad ise seda tunnistavad, need kogudused ja need kirikujuhid, et see, mida patriarh Kirill teeb, on vastuvõetamatu. Aga sellele peab järgnema ka mingi tegevus, ainult jutust enam ei aita. See on tõsine risk, kui see sellisel moel jätkub.

Tõnis Lukas, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mina toetan seda avaldust ja olen sellele ka alla kirjutanud. Tänane niisugune kõrvaltoon on, et on tegemist suure nädalaga, vaikse nädalaga õigeusklike jaoks, ja peaks olema niisugune kannatuse ja rahu sõnum, mitte konfliktiajamine. Samas, kui see on kiriku sõnum – rahu ja vaikus –, siis ma küsin selle kohta. Te olete kindlasti materjaliga tutvunud, vaadanud enne siia tulekut kõikvõimalikke kajastusi, mis on sõjaga seotud. On selge, et meil on praegu teema eelkõige õigeusklike omavahelised tapatalgud Ukrainas. Kas patriarh Kirill või veel mõni Moskva õigeusu kiriku esindaja on teinud ettepaneku selleks vaikseks nädalaks tapatalgud Ukrainas lõpetada, pakkuda rahu, teha vaherahu?

Teie aeg!

Kas on selliseid kirikupoolseid üleskutseid, et me siin räägime vaiksest nädalast ja rahust?

Aitäh küsimuse eest! Ei ole selliseid näinud. Pigem tuli hiljuti väga agressiivne avaldus Ukraina kiriku vastu, Ukraina õigeusu kiriku vastu. Nagu me teame, Ukraina õigeusu kirikud ja kogudused lahkusid Moskva patriarhaadi alt, need, kes seal veel olid. Moldovas juhtus täpselt samamoodi. Ehk me võime öelda, et ka teistes riikides on needsamad kogudused ise – mõnel pool küll riigi üleskutsel – loobunud allumisest Moskva patriarhaadile. Ma arvan, et see peab olema ka Eestis nii. Midagi teha ei ole. 

Ma usun ka, et õigeusklikud saavad ise hinnata, mis on selle [avalduse] sisu. Ma ei ole mingit sotsiaalset uuringut teinud. Kindlasti, ma arvan, ka seda avaldust üritatakse Kremli agendas ja kommunikatsioonis ära kasutada. Ma ei eita seda. Sellepärast ma rõhutan, et see ei puuduta usklikke, see ei puuduta kogudusi, see puudutab seda katusorganisatsiooni, mille alla nad kuuluvad. Ja see katus[organisatsioon] räägib nii rõvedaid asju, et minu arvates kogudused peaksid ise ka mõistma, et ei saa selle alla kuuluda.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat avaldust 29. aprillil 2024. aastal. Arutati, kas selle avalduse vastuvõtmine Riigikogus loob [piisavad] õiguslikud alused Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kui agressiooni toetava institutsiooni tegevuse lõpetamiseks. Algatajal paluti selgitada, kas töörühmas on arutatud, kas see on piisav alus lõpetamiseks või peatamiseks. Leiti, et selle avaldusega on Riigikogu kui seadusandja poliitiline tahe väljendatud ning selle poliitilise tahte pealt on täitevvõimul võimalik astuda järgmisi samme, kui neid on vaja. Kuna see on plahvatusohtlik teema, siis on siseminister üritanud kutsuda neid kogudusi üles ise astuma juriidilisi samme ehk katkestama sidemeid Moskva patriarhaadiga. Kui seda ei juhtu, siis peab valitsus astuma järgmised sammud. See avaldus annab poliitilise põhja ja platvormi. Seadusandja tahe annab täitevvõimule õigused järgmisteks käikudeks. 

Arutati Moskva patriarhaadi läänemaailmale püha sõja kuulutamise üleskutse teksti sisu üle ning ka selle üle, kuidas Eestis tegutsevad kogudused sellele reageerinud on. Siseministeerium on praegu leidnud, et koguduste tegevuses ei ole vaenuliku propaganda ilminguid olnud ning kogudused on üritanud säilitada neutraalsust, aga samas ei ole need kogudused kordagi Moskva patriarhi üleskutseid hukka mõistnud. 

Arutelust tuli välja, et üleskutse tekstis oli Vene mõjusfääri kirjeldatud laiemalt kui käesolevas avalduses. Sellest tulenevalt otsustas komisjon esitada avalduse teksti kohta muudatusettepaneku ja kirjutada lause "Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana," asemel lause "Samuti nähakse endisest Venemaa impeeriumist laiemat ruumi kuuluvana Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri." Keelelise parandusena otsustati tekstist välja jätta Russki Mir. 

Lisan veel mõned mõtted enda poolt. Eesti õigeusklike koguduste alluvussuhe Moskvaga tuleb lõpetada. Riigikogu tänases päevakorras on avaldus, millega mõistame hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Vene vallutussõja toetamisel Ukrainas ja vaenu õhutamisel kogu vaba maailma vastu. Eriti taunitav on usuvabaduse kattevarju kasutamine ühiskonna lõhestamiseks. 

Laias laastus lahendame avaldusega kolm probleemi. Esiteks, Moskva patriarhaadi roll Ukraina sõjas ja Vene maailma ehitamises vajab selget väljatoomist. Teiseks, hinnanguta on vene rahvakogu ettekirjutus püha sõja väljakuulutamisest kogu Vana Maailma vastu, Vene impeeriumi taastamisest, Kremli mõjuala laiendamisest ja sõjast Ukrainas. Kolmandaks, üks Eesti õigeusklikest kirikutest de facto allub vaenuliku naaberriigi pealinnas resideeruvale patriarhile. 

Mida me soovime saavutada? Esiteks seda, et kirikud peavad jääma kogudustele avatuks ja teenistused peavad jätkuma. Teiseks, Putini režiimil ei tohi olla Eesti inimestele kirikuelu kaudu mingit mõju. Kolmandaks, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku allumine Moskvale peab lõppema. 

Õigeusklikel on praegu suure paastu viimane nädal. Piiskop Daniel kirjutas, et Riigikogu peaks viivitama, et anda aega ülestõusmispühade tähistamiseks. See on järjekordne ettekääne aega võita ja loota meie pikale meelele. Küll on küll. Eestil on aeg see olukord lõpetada. Moskva patriarhaadi üleskutse pühale sõjale vabaduse vastu väljendab üheselt ohtu Eesti julgeolekule. Meie ülesanne on Eesti inimesi kaitsta selliste hübriidrünnakute eest ning vähendada võimalusi looritatud lausetega Eestit kahjustada. Kutsun kõiki üles hääletama selle avalduse poolt.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on mitmeid küsimusi. Esimene küsija on Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täna siin saalis on see küsimus juba hästi mitu korda kõlanud, aga teie ei ole veel sellele vastanud. No nüüd ma küsin siis uuesti ja juba teie käest. Küsimus on, miks peab see menetlus toimuma just täna, suurel neljapäeval, mis on paljude õigeusklike jaoks selline püha päev. Ma saan aru, Riigikogu esimees seda ütles, et kuna see oli komisjoni soov, siis Riigikogu juhatus panigi selle menetluse just tänasele päevale. Miks see oli komisjoni soov? Kas komisjon ei teadnud, et see on selline päev, või see sai meelega just selleks päevaks pandud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Komisjon oli sellest teadlik, aga seda ei pandud tänaseks meelega. Eesti on sekulaarne riik, kus Riigikogu ja kirik on eraldi. Meil on oma töö, neil on oma töö. Mina ei näe seal katvust. See avaldus tuli komisjoni, see pandi järgmise nädala päevakorda ja rohkem seal midagi taga ei olnud.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Tõepoolest, põhiseaduskomisjon pani selle päevakorda. Aga sellest ajast on toimunud teatud dünaamika. Riigikogu juhatuse, fraktsioonide esimeeste ja Riigikogu liikmete poole on pöördunud Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop ja Tartu piiskop Daniel, kes on praegu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja. Tänasest on olemas ka väga lugupeetud peapiiskopi Urmas Viilma pöördumine väga selge sõnumiga ja palvega siiski seda mitte arutada, mitte teha seda otsust täna. Samuti on Lauri Läänemets oma … Ma tsiteerin juba teist korda intervjuud Vilja Savisaarega … Vabandust!

Vilja Kiisleriga.

Kiisleriga. Jah, võib ka nii öelda, vahet ei ole. Ma vabandan selle lapsuse pärast. Aga selles intervjuus ta mainis, et me peame liikuma tasa ja targu. Kuidas teie suhtute sellesse tasa ja targu liikumisse, mida Läänemets pakub ja mida meie praegu siin harrastame?

Aitäh! Kui me vaatame kella, siis [näeme, et] täna me seda avaldust vastu ei võta, nad saavad ilusti enda pühasid pidada. Aga ma ütlen, et see avaldus tuleb ära teha kiiremas korras, mitte sellega venitada. Ma loodan, et sellega venitamine ei ole otseselt eesmärk. Tegelikult on see juba 30 aastat hiljaks jäänud. Nende tegevus või Moskva patriarhaadi tegevus Vene režiimi pooldava organisatsioonina on olnud teada juba ammu. Me peaksime selle [otsuse] ära tegema nii kiiresti kui võimalik. Aga tõesti, seda tulebki kaaluda, mingeid otseseid järgmisi samme tuleb kaaluda. Praegu see avaldus kiiremas korras vastu võtta on mõistlik ja mis edasi teha, seda saame juba pikemalt arutada.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuigi meil on tegu nii-öelda ilmaliku riigiga, meil ei ole ühtegi riigikirikut ja riik ei saa otseselt kirikuid mõjutada, on ju ilmselge, et meie soov oleks, et õigeusu kiriku kogudused läheksid Moskva patriarhaadi alluvusest üle Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Ma küsingi, kuidas see avaldus sellele kaasa aitaks ja mis samme võiks veel astuda, et see protsess aset leiaks. Kuigi, nagu ma ütlesin, ei riik ega teised institutsioonid väljaspool kirikut ei saa seda mõjutada, aga ideaalne lahendus oleks ju see, et õigeusu kirik ise teeks need muudatused ära. Mida me saaks selles suhtes teha? Kas komisjonis oli sellest juttu, kuidas me sellele protsessile saaksime nii-öelda positiivselt kaasa aidata?

Aitäh! Kirikute enese toimimist me riigina reguleerima ei hakka, aga mõte on teil iseenesest õige. Praeguses avalduses me räägime ikkagi Moskva patriarhaadist, kes on läänemaailmale kuulutanud püha sõja. Sellisel organisatsioonil ei ole Eesti riigis tegutsemiseks mitte mingit õigust. See on neist vale ja see [tegutsemine siin] tuleb ära lõpetada. Mis edasi saab, see on väga õigustatud murekoht. Seda me saame arutada siis, kui meil järgmised sammud ees on.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea komisjoni juht! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus selgitasite, et kui see poliitiline avaldus saab vastu võetud, siis saab täitevvõim teha järgmisi samme, ja siis te loetlesite neid. Isamaa fraktsioonis käisid Siseministeeriumi kõrged ametnikud, kes minu sarnase küsimuse peale väitsid, et täitevvõimul ei ole poliitilisi avaldusi vaja, täitevvõim, eks ju, nii nagu me teame, töötab vastavalt seadustele, mitte poliitilistele avaldustele, ja täitevvõimul on võimalik teha ka täna, sõltumata meie avaldustest, erinevaid samme, mida nad mingil põhjusel siiamaani teinud ei ole.

Te läksite oma vastustes eriti uljaks, kui te ütlesite, et me oleme selle avaldusega 30 aastat hiljaks jäänud. Meenutan, et tänased reformierakondlased Ain Seppik ja Siim Kallas, üks peaministrina, teine siseministrina, registreerisid Moskva patriarhaadi kolm kogudust ja selle kiriku 17. aprillil 2002 ehk 22 aastat tagasi. Nii et 30 aastat me selle eelnõuga hiljaks ei ole jäänud. Mul ongi küsimus, kas komisjon arutas, kas need inimesed kuidagi on ka seotud sellega või vastutavad selle eest, et Eestis see kirik asutati, ja milline nende vastutus on.

Aitäh selle küsimuse eest! Ei arutanud.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vabandust! Kõigepealt: lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma algatuseks märgin, et see, et me koos Ants Froschiga tegime komisjonis pöördumise algteksti piinlikule veale osutades märkuse ja parandasime seda, ei tähenda seda, et me oleksime selle avalduse tervikuna heaks kiitnud. 

Aga küsin teilt kui magistrikraadiga rahvaesindajalt, kellel on kindlasti ratsionaalne mõtlemine, mida ma ka komisjonis olen kogenud. Vaadake, kui te lahendate mingit küsimust – antud juhul me soovime tagada, eks ole, Eesti julgeolekut –, kas te siis tegelete olulisema või vähem olulise mõjufaktoriga? Teisisõnu, kumb on suurem julgeolekuoht Eestile, kas massiimmigratsioon idaslaavi riikidest või meie õigeusu ühenduste ja koguduste side Moskva patriarhaadiga? 

Aitäh! Te olite sellel komisjoni istungil ise kohal, seda võrdlust me seal ei puudutanud. Ma oskan vaid enda seisukohta väljendada. Minu arvates on oluline tegeleda sellega, et organisatsioon, kes kuulutab läänemaailmale püha sõja, kuulutataks sõda toetavaks organisatsiooniks. Seda me siin täna teeme. Järgmisi küsimusi saame loodetavasti arutada komisjonis tulevikus.

Aleksandr Tšaplõgin, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen juba kaks tundi kuulanud Jaak Aabi ja teid ning mul praegu ei ole selgust selle avalduse kohta. Esialgu räägitakse, et Eesti usklikel pole sellega midagi pistmist. Pärast väidetakse, et tahate Eesti usklikke mõjutada. Tahaks aru saada, kus on tõde.

Küsimus oli, kus on tõde. Ma nii laialt ei oska vastata, aga kindlasti saavad kõik kogudused oma tegevust jätkata, neid see avaldus ei puuduta. Siin on räägitud sellest, et Moskva patriarhaat kasutab ennast kui katusorganisatsiooni selleks, et enda mõjuvõimuga neid alamorganisatsioone – ta peab hübriidsõda Eesti Vabariigis – ja neid inimesi mõjutada. Mitte meie ei soovi neid inimesi mõjutada, vaid nad on juba mõjutatud Moskva patriarhaadi poolt. See tuleb ära lõpetada.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Käesolevas avalduses, mida siin täna menetletakse, on konkreetselt öeldud, et Moskva patriarhaat kuulutatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Meil ei ole selle üle vaidlust, et me käsitleme seda praegu siin selliselt. Nõus? Nii, läheme edasi. Selle menetluse käigus on esitatud kategoorilised väited ka selle kohta, et see niimoodi on. Ma küsisin ka istungi juhataja käest, kus on see kohtuotsus või kas on mingeid teisi tõendeid veel peale selle, mis on siin Kirilli kohta öeldud. Aga põhiseaduse § 22 ütleb konkreetselt ära, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Öelge, kas see paragrahv põhiseaduses praegu ka kehtib või ei kehti.

Aitäh selle küsimuse eest, austatud Kalle Grünthal! See paragrahv praegu kehtib.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh lugupeetud istungi juhataja! Austatud Hendrik Johannes! Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks, see avaldus on väga tähtis küsimus, mis puudutab paljusid inimesi. Ma juba esitasin sama küsimuse Jaak Aabile ja sain eitava vastuse. Küsin ka sinult. Kas sa ise leidsid aega ja võimalust kohtumiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajatega ja/või kiriku [liikmetega], et aru saada, millest nad ise mõtlevad?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul kahjuks sellist võimalust ei avanenud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt komisjoni esimees! Mina kahjuks ei saanud selle eelnõu arutelul põhiseaduskomisjonis osaleda. Aga nagu me teame, Venemaa püüab erinevaid kanaleid pidi, erinevate inimeste ja organisatsioonide abil mõjutada Euroopa riikide, sealhulgas Eesti tegevust. Millegipärast ei taha koalitsioon tegeleda Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisega. Aga väga kasulik oli põhiseaduskomisjoni liikmetele see, et me saime tutvuda kapo raportiga, mis andis meile teadmise, et siseminister vahendab julgeolekuriske avalikkusele väga loominguliselt. Ma tean, et kapo on teinud ka selles küsimuses, mis puudutab Moskva patriarhaati, teatud riskianalüüsi ja raporti. Kas põhiseaduskomisjoni liikmetel oleks võimalik sellega tutvuda? Ma arvan, et see on ülimalt vajalik. Minul ei ole probleemi, ma kohe ütlen, et ma toetan seda avaldust niikuinii. Aga et otsustajad teaksid ka tagamaid, võimalikke riske ja nendest tulenevat …  

Teie aeg!

… kas põhiseaduskomisjonil oleks see võimalik? Olete te seda võimalust taotlenud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma küll arvan, et me oleksime võinud seda küsimust arutada omavahel, mitte suures saalis. Kui selline soov on, siis me kindlasti küsime ligipääsu sellele [raportile].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te mõned hetked tagasi ütlesite, et kindlasti saavad kõik kogudused sellest avaldusest sõltumata oma tegevust jätkata. Samas te olete ilmselt teadlik, et siseminister Lauri Läänemets on öelnud täiesti selgelt välja, et kui näiteks Pühtitsa klooster pärast selle avalduse vastuvõtmist ei ole vabatahtlikult nõus katkestama oma suhteid Moskva patriarhaadiga, siis võidakse see täitevvõimu poolt sulgeda. Seda ta on avalikult öelnud ERR‑ile kaamera ees. Kuidas need kaks asja omavahel kokku lähevad? Teie ütlete, et kindlasti saavad kõik oma tegevust jätkata, siseminister ütleb, et võidakse ka sulgeda. Seda esiteks. 

Teiseks, kas teil komisjonis leidis aset ka mingisugune arutelu selle üle, mida saavutatakse sellega, kui näiteks täitevvõim läheb Pühtitsa nunnakloostrit sulgema, või mida saavutatakse sellega, kui isegi selliseid ähvardusi välja öeldakse? Kas see kahandab Eestis rahvuslikke pingeid ja võimaliku rahvusliku konflikti tõenäosust või pigem suurendab neid?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Me sellises detailsusastmes seda komisjonis ei arutanud. Ma tooksin ka vahe välja. Te saate ju nõus olla sellega, et Moskva patriarhaat, kes on kuulutanud läänemaailmale püha sõja, ei ole organisatsioon, mis saaks Eestis kui läänemaailma osas toimida. Kui meile kuulutatakse püha sõda ja seda püha sõda peetakse meie pinnal, siis see oleks ju täiesti absurdne. (Hääl saalist.) See ei vasta ju tõele, Moskva patriarhaat on sellise avalduse teinud.

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma kordan veel üle, et vene rahvakogu avaldused pühast sõjast ja Ukraina [Venemaaga] liitmisest on vastuvõetamatud ja neid seisukohti tulebki sellisel viisil käsitleda, et nad on vastuvõetamatud. 

Mis puudutab seda avaldust, siis ma arvan, et me püüame siin kiiruga langetada otsust, mis võib meie ühiskonnale ootamatult halvasti mõjuda. Pole mõtet luua illusioone, et Vene propaganda tsiteerib selle avalduse täisteksti, igast torust hakkab kostma vaid see, et Eesti parlament kuulutas õigeusklikud terroristideks. Võib-olla näen ma asja liialt tumedates toonides, kuid see on üks viis, kuidas inimestes päris suur annus segadust ja ebamugavust tekitada. 

Mul on sellest lähtuvalt ikkagi küsimus. Kui me isegi täna või järgnevatel päevadel võtame selle avalduse vastu, kuidas on siis läbi mõeldud kommunikatsioon? Mida me peaksime tegema selleks, et see kommunikatsioon oleks selge ja et sellist olukorda, nagu ma praegu kirjeldasin, ei tekiks? See on hästi oluline küsimus.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mõte on iseenesest õige, et on oluline kommunikeerida, et selle avaldusega ei piirata kuidagi koguduste tegevust ega muuseas ka sakramentidest osavõtmist. Seda on härra Aab [algatajate] esindajana välja toonud ja toon ka mina välja, et koguduste tegevust see avaldus ei mõjuta, see mõjutab nende katusorganisatsiooni.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Meil on jäänud vähemalt üks küsimus, aga seda me enam ette võtta ei jõua, sest meie istungi aeg saab kohe läbi. Suur tänu kõikidele kolleegidele! Kohtume järgmisel töönädalal. Soovin teile edu teie töös!