Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 5. töönädala esmaspäevast istungit. Tänase istungi alguses on mul väga hea meel tervitada siin Riigikogu saalis Euroopa Parlamendi presidenti Roberta Metsolat. Eesti seisab kindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liit oleks rahvusvahelisel areenil nähtav ja mõjus. Annan siinkohal sõna president Metsolale, palun! Madam President, please, the floor is yours!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees Lauri Hussar! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Daamid ja härrad! Mul on tõesti hea meel olla taas kaunis Tallinnas. Soovin alustada seda kõnet tänuga. Aitäh teile ja kõigile, keda te siin, Eesti demokraatia majas esindate! Aitäh teile, et seisate sirge seljaga! Aitäh pühendumuse eest ja selle eest, et te olete institutsioon, mis on lootuse majakas, muutuste ja vastupidavuse majakas! See on tunnistus inimestest ja rahvast, kes on trotsinud kõiki takistusi, et seista vastu, taasleiutada ja juhtida.

Juba üle sajandi on 24. veebruar olnud Eestis vabaduse ja iseseisvuse tähistamise päev. Ometi, kui Venemaa saatis kaks aastat tagasi just samal päeval tankid sõltumatusse ja suveräänsesse Ukrainasse, oli see jõhker äratus Euroopale ja kogu maailmale. See oli karm meeldetuletus, et vabadust ei tohi iial võtta iseenesestmõistetavana. Venemaa ekspansionistlik režiim kavatseb naasta maailma, kus on mõjusfäärid ja raudsed eesriided. See on filosoofia, mida me tunneme hästi, mida eestlased, kes mäletavad väga hästi aega, mil inimesed olid kõike muud kui vabad, tunnevad hästi, ja mille me kollektiivselt ja kategooriliselt tagasi lükkame. 

Mina olen alati öelnud, et Euroopas ei ole suuri ega väikeseid jõude. Ja Eesti tõestab seda kõige paremini. Vaatamata oma julgeolekumuredele ei ole siin kunagi Venemaa-suunalisi hoiatusi lahjendatud. Vaatamata sellele, et jagatakse 300 kilomeetri pikkust piiri agressoriga ja endise okupatsioonivõimuga, võeti vastu kiired ja julged otsused, et siduda end lahti Venemaa energiast. Riik, mis on järjekindlalt – ja lubage mul öelda: imetlusväärselt – panustanud Ukraina heaks rahaliselt, kaitstes meie väärtusi ning strateegilisi prioriteete. Lubage mul meenutada, et peaminister Kaja Kallas oli see, kes vaid kaks nädalat pärast Putini jõhkrat sissetungi Ukrainasse tegi pöördumise Euroopa Parlamendis, selleks et visandada meie kui ühtse Euroopa tiimi esimesi samme reaktsioonina Venemaa sissetungile. 

Eesti teab, mis on kaalul. [Teab,] miks meil on vaja, et Euroopa seisaks meie vabaduste ja väärtuste eest, miks me peame kindlalt seisma Ukraina eest ning miks peab Euroopa saama uueks säravaks linnaks mäetipul, mille poole vaatavad nii paljud, otsides lootust, visiooni, mõistmist ja kaitset. See on eriti tõene, kui me vaatame seda, mis võib aset leida teisel pool Atlandi ookeani. Euroopa ei saa kõikuda. Seepärast peab meie strateegilise autonoomia arutelu liikuma teoreetiliselt tasandilt praktilisele. See kehtib meie konkurentsivõime, energiavarustuse, kaubanduse ja loomulikult kaitse kohta. Euroopa peab suurendama oma võimekusi ning looma uue julgeoleku- ja kaitseraamistiku, mis täiendab NATO-t, mitte ei konkureeri temaga. Eesti ettepanekud Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks on olulised. Me ei saa oodata. 

Lubage mul Euroopa Parlamendi nimel öelda, et me oleme algusest peale võtnud kindlad ja selged seisukohad: meie poliitiline, majanduslik, sõjaline, rahaline, humanitaar- ja diplomaatiline toetus on olnud vankumatu ja jääb ka edaspidi vankumatuks. Me mõistame jätkuvalt hukka Venemaa agressiooni ja kehtestame karme sanktsioone, et takistada Venemaa sõjamasina rahastamist. Neid tuleb rakendada täielikult ja kõik lüngad tuleb täita. Me nõuame jätkuvalt, et Venemaa varasid kasutataks Ukraina ülesehitamiseks. Me jätkame sõjakuritegude toimepanijate vastutusele võtmist ja teeme endiselt kõik, mida vähegi suudame, et aidata Ukrainat Euroopaga lõimumise protsessis. 

Laienemine on olnud Euroopa Liidu suurim edulugu. Euroopa Liidu võime muutuda on midagi sellist, mida me kõik hästi tunneme. Ma olen uhke, et Euroopa Parlament oli esimene Euroopa Liidu institutsioon, kes nõudis, et Ukraina saaks Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse ja et eelmise aasta lõpuks oleks ühinemisläbirääkimistega alustatud. Ukraina julgeolek on ka Euroopa julgeolek ja Ukraina koht on Euroopa Liidus. See on lubadus, mille ma andsin Kiievis paar nädalat peale sõja algust, ja seda lubadust me peame. 

Daamid ja härrad! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Viimased aastad ei ole olnud kerged. Kuid nagu öeldakse, kõige tugevam teras on sepistatud kõige kuumemas tules. Seepärast väidan, et Euroopa on tugevam, kui ta on viimastel aastakümnetel olnud, ja kriisid, millega me silmitsi seisime, on teinud meid sitkemaks, otsusekindlamaks ja ühtsemaks, kui me kunagi varem oleme olnud. 

Pandeemia haripunktis suutsime tagada ühise varustamise vaktsiinide ja hingamisaparaatidega, astusime suuri samme tervishoiusuutlikkuse tõstmiseks, toetasime töökohti ja ettevõtteid, aitasime majanduselul taastuda. Kliimavaldkonnas võtsime suuna muuta Euroopa maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks aastaks 2050. Eesti lubadus ehitada Narva vesinikuelektrijaam ei ole oluline vaid selleks, et oma kliimaeesmärke saavutada, vaid on väga oluline ka Euroopa energiajulgeoleku suurendamiseks, töökohtade loomiseks ja selle piirkonna majandusmuudatuste esilekutsumiseks. 

Digivaldkonnas oleme rajanud tee, mis võimaldab digiüleminekut, et meist saaks ülemaailmne veebiõiguste eestvedaja. Ma ei liialda, kui ütlen, et Euroopa ja kogu maailm vaatavad siinkohal otsa Eestile kui eestvedajale. Ma loodan, et teised liikmesriigid jõuavad teie kõrgele tasemele kiirelt järele. Euroopa tasandil saavutab meie maailma esimene terviklik tehisintellekti käsitlev õigusakt tasakaalu uuendusmeelsuse ja regulatsioonide vahel. Keset kasvavat hirmu veebipõhise desinformatsiooni, välismaiste sekkumiste ja valimistega manipuleerimise ees muudavad meie digiteenuste määrus ja digiturgude määrus interneti inimestele turvalisemaks ja see muudab ka ettevõtted vastutustundlikumaks. 

Rääkides õigustest, praegune seadusandja on naissoost juhatuse liikmete direktiiviga löönud veel sada täiendavat pragu paksu klaaslae sisse. Lubage mul kinnitada, et me jätkame võrdse töö eest võrdse palga saamise nõudmist lõpuni. Seoses käesoleva teemaga soovin õnnitleda Eestit selle eest, et dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" valiti Euroopa Parlamendi ja publiku filmiauhinna LUX kandidaadiks. Lisaks sellele, et tegu on filmikunsti meistriteosega – [rääkides] sauna teemal, ma olen abielus soomlasega, ma tean saunast päris palju –, räägib film tabavalt sellest, mis tähendab olla naine. 

Julgeoleku- ja kaitseküsimustes on Euroopal aeg tunnistada, et viimastel aastatel on Balti riigid, eriti Eesti, panustanud teistest proportsionaalselt rohkem. Ma olen seda näinud ise – mitte ainult see, et Eesti kübertehnoloogia aitab meie turvalisust [hoida] –, aga kuulen seda pidevalt ka Eesti saadikutelt Euroopa Parlamendis – oma kolleegidelt ja sõpradelt –, kellest paljudega kohtun sellel visiidil. 

Me oleme astunud esimesi samme, suurendades elutähtsa taristu vastupidavust ja investeerides rohkem Euroopa ja piirkondlikku ühenduvusse. Kuid kui me tahame jääda eesrindlikuks ja tagada kaitse, siis tuleb veel väga palju ära teha. Väikestest sammudest peavad saama hiigelhüpped.

Rändevaldkonnas trotsisime tõenäosusi ja saavutasime monumentaalse kokkuleppe. See on õiglane nende suhtes, kes vajavad kaitset, sihikindel nende suhtes, kellel ei ole õigust saada varjupaika, ja range inimkaubitsejate suhtes, kes kasutavad ära kõige haavatavamaid. Sealhulgas on need, kes kasutavad inimkannatusi ära selleks, et üritada riike destabiliseerida näiteks hübriidohuga, nagu me viimastel aastatel Balti riikide puhul nägime. 

Kõik need meetmed on osa meie strateegiast, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu julgeolekut, tugevdada selle autonoomiat ja vabadust. Kui viimased aastad on meile midagi näidanud, siis seda, et maailm on muutumas ja Euroopa peab muutuma koos sellega. 

Seda tehes peame suutma paremini pehmendada oma otsuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Me peame paremini selgitama, miks ja kuidas me seda teeme ning miks ja kuidas see on oluline. Me peame rohkem kuulama, me peame tähelepanelikumalt kuulama. Nagu keegi mulle kord ütles: on nähtamatu piir, millest inimesi üle suruda ei saa. Inimesed peavad protsessi usaldama. Mõnikord on seda väga keeruline selgitada, mõnikord on selles väga keeruline navigeerida. Inimesed peavad saama lubada endale neid muutusi, mida me ellu viime, sest muidu meie poliitika edukaks ei osutu. 

See on väljakutse, millega seisame silmitsi järgnevatel kuudel enne Euroopa Parlamendi valimisi 9. juunil. Suurim hargmaine demokraatiaharjutus maailmas toimub vähem kui nelja kuu pärast. Ja meie vaatame otsa Eestile, et ta vastaks Euroopa kutsele. Sel põhjusel ma täna siia tulingi. Euroopa Parlamendi presidendina koos Euroopa Parlamendi liikmetega oleme võtnud endale ülesande lõhkuda Brüsseli mull, et tuua Euroopa lähemale kodanikele, keda ta esindab. Me oleme siin, et rääkida Eesti inimestega, eriti noortega, kellega ma kohtun täna Tallinna Ülikoolis, et selgitada meie saavutusi, kuulata nende muresid ja kutsuda neid üles minema valima, et nad mõtleksid, kes peaks neid esindama. Eestist valitakse seitse esindajat. Nad valitakse igal juhul. Aga kes? Me näeme, kes saavad olema need seitse Eestist valitud Euroopa Parlamendi liiget. Kui tahate panustada sellesse, kes need inimesed on, mille eest nad seisavad ja millisesse suunda nad meie ühist tulevikku juhivad, siis [teil on selleks võimalus]. See sõltub täiel määral iga eestlase häälest. 

Ja minu viimane üleskutse teile. Siinkohal on rahvusparlamentidel oluline roll: edastada Euroopa Parlamendile oma kodanike mõtted, tunded ja küsimused; ühineda meiega oma valijate veenmisel, Eesti inimeste veenmisel, et nad läheksid valima; aidata inimestel taastada entusiasm Euroopa suhtes – seesama entusiasm, mida me kõik tundsime ja mäletame, kui 20 aastat tagasi teie riik ja minu riik liitusid Euroopa Liiduga. Ma tean, et ma võin loota teie peale, Riigikogu liikmed, et te just seda teete. Tänan! (Aplaus.)

Aitäh, president Metsola! Thank you, Madam President! Head kolleegid, enne kui me läheme edasi, juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, läheme Riigikogu täiskogu III istungjärgu 5. töönädala esmaspäevase istungiga edasi. Kõigepealt, palun, kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks on registreerunud 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Head kolleegid, läheme päevakorra kinnitamise juurde. Aga enne, kui me läheme päevakorra kinnitamise juurde, on küsimusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mul ei ole [küsimus] niivõrd istungi läbiviimise kohta kui päevakorra kohta. Eelmisel nädalal oli rahanduskomisjoni istung, kus me arutasime automaksu eelnõu, mis on selle nädala päevakorras. See istung lõppes hästi kiiresti ja mina komisjoni liikmena ei saanud ühtegi küsimust selle eelnõu kohta esitada. Tegelikult eeldab istungi formaat seda, et arutelu toimub just komisjoni istungil. Istungi juhataja põhjendas seda niimoodi, et on kiire ja küsida ei saagi. Mul on küsimus teile kui istungi juhatajale: kas te peate seda õigeks, et komisjoni liige ei saa eelnõu kohta osapoolte käest küsida? Kas sellega on tõepoolest nii kiire? Võib-olla ikkagi anda rahanduskomisjonile võimalus seda teemat põhjalikult arutada ja võtta see eelnõu päevakorrast välja. Minu ettepanek fraktsiooni nimel [on see, et] me võtame selle täna päevakorrast välja ja arutame rahanduskomisjoniga nii, et iga komisjoni liige saab kas või ühe küsimuse esitada.

Aitäh, hea kolleeg! Mul istungi juhatajana on väga keeruline hinnata seda, mis toimus rahanduskomisjonis. Rahanduskomisjon on selle siia suurde saali saatnud ja siin kindlasti arutelu toimub ja siin kõik Riigikogu liikmed saavad oma küsimused selle konkreetse eelnõu kohta ka ära küsida. Aga nagu ma ütlesin, minul istungi juhatajana on väga keeruline kommenteerida rahanduskomisjoni istungit.

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Mul on küsimus samal teemal. Kui Riigikogu juhatus saadab komisjonile mõne eelnõu aruteluks, siis ta peab jälgima, et see eelnõu vastab kõikidele tingimustele. Te saatsite nõndanimetatud automaksu eelnõu ehk valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu 364 Riigikogu rahanduskomisjoni, kuid puudub kooskõlastustabel koos märkuste ja arvestamistabeliga. Seda ei olnud neljapäeval, kui komisjon kiirelt arutas, nii nagu Andrei ütles, kui küsimusi ei saanud nii palju esitada, kui oleks soovinud. Siis lubati tänaseks komisjoni istungiks see tabel saata. Seda tabelit ei olnud ka tänasel istungil. Praegu on meile saadetud üks tabel ilma allkirjata. Me ei tea, kas see kehtib või mitte. Kuidas on võimalik, et juhatus on saatnud komisjoni arutelule eelnõu, mis ei vasta eelnõu tingimustele?

Aitäh, hea kolleeg! Eelnõu seletuskirjas oli osundus sellele, et kooskõlastustabel saadetakse hiljem. Kooskõlastustabel on allkirjastamisel ja saadetakse teile esimesel võimalusel. See tehakse kättesaadavaks ka eelnõu kaardil, need sammud tehakse kohe ära.

Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Erinevalt sellest, mis hea kolleeg Aivar ütles, et ei saanud teatud arvu küsimusi esitada, mina ei saanud ühtegi küsimust esitada. Kujutage ette, ma osalen komisjoni istungil, olen komisjoni liige ja mul ei võimaldata [küsida] ühtegi küsimust eelnõu kohta, mis puudutab pea iga Eestimaa elanikku. Kas te peate seda istungi juhatajana korrektseks komisjoni läbiviimise formaadiks? Ma olen päris mitmes Riigikogu [koosseisus] olnud ja minu praktikas küll ei ole olnud sellist olukorda, et komisjoni liikmel ei võimaldata eelnõu kohta küsida. Kuhu me sedasi jõuame?

Aitäh, hea kolleeg! Mul on väga keeruline kommenteerida, kuna mind sellel komisjoni istungil ei olnud. Küll olen ma seisukohal, et kui komisjonis toimub arutelu, siis komisjoni liikmed peavad ka saama sõna sekka ütelda. Aga mul on, hea kolleeg, väga keeruline seda teemat kommenteerida, sellepärast et mind ei olnud sellel komisjoni istungil.

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jätkan samal teemal. Mina viibisin sellel rahanduskomisjoni [istungil] ja kinnitan Andrei Korobeiniku sõnu, et tõepoolest valitses istungil kaos, sõna anti valikuliselt, osale ei antud üldse. Lisaks oli eelnõu juurest puudu osa dokumente. Arvestades, et me saame uue maksu, õigemini lausa kaks uut maksu – ühe autode soetamise pealt, teise auto omamise pealt –, siis väga oleks vaja neid kooskõlastusi ja seisukohti. Kaks tõsist probleemi on. Nii et EKRE fraktsiooni nimel ka teen ettepaneku see eelnõu täna päevakorrast välja võtta, et komisjonis uuesti ja korralikult arutada.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, kooskõlastustabel on välja saadetud ja see saab ka allkirjad. Ja kooskõlastustabelit saab arutada ka edasiste arutelude käigus, sealhulgas kindlasti on komisjonil võimalus teise lugemise käigus ka huvirühmade kaasamisel seda teemat põhjalikumalt käsitleda. 

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud juhataja! Ma pöördun teie poole ja, head kolleegid koalitsioonisaadikud, ka teie poole: ärgem saagigem seda oksa, mis teie all ja meie all ühiselt on. Meil on hiljutine kogemus presidendiga, kui president saatis tagasi ühe eelnõu just nimelt seetõttu, et seda ei menetletud kooskõlas kodu‑ ja töökorra seadusega ja kooskõlas põhiseadusega. Praegu selle eelnõu puhul me rikume veelgi räigemalt, ma väidan, nii kodu‑ ja töökorra seadust kui ka põhiseadust. Rahanduskomisjonis ei olnud elementaarseid vajalikke dokumente aruteludeks. Kooskõlastustabel on üks olulisemaid töövahendeid, üks olulisemaid materjale üldse, kust me saame teada ministeeriumide seisukohad, koostööpartnerite seisukohad, kolmanda sektori seisukohad – ja seda ei olnud. Ja nüüd me tuleme ja hakkame saalis arutama. Öeldakse, et me saadame teile [kooskõlastustabeli] ja me võib-olla ka allkirjastame mingil hetkel.

Auväärt juhataja, te ütlesite, et teise lugemise käigus on võimalik arutada. Vaat siin saalis sellist juhitud demokraatiat ei saa olla. Kust te teate, et see eelnõu teisele lugemisele üldse jõuabki? Võib-olla suur saal arvab selle esimesel lugemisel välja ja me ei jõuagi selle kooskõlastustabelini siin suures saalis. See on räige rikkumine! Ja palun ärge taandage ennast lihtsalt istungi juhatajaks. Te olete ka Riigikogu esimees, kes vastutab Riigikogu töö korralduse eest, sealhulgas selle eest, mis komisjonides toimub. Ka Isamaa fraktsiooni ettepanek on jätta see eelnõu kui täiesti ebaküps ning kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus olev selle nädala päevakorrast välja.

Aitäh! Ettepanek on arvesse võetud. Kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, siis me saame seda ettepanekut arvestada. Aga mis puudutab seda, millega on tegu, siis tegu on seletuskirja lisaga. Tegu on seletuskirja lisaga, mitte seletuskirjaga, selles mõttes on siin oluline vahe. Ja nagu ma ütlesin, teile on see seletuskiri välja saadetud ja sellele lisatakse ka allkiri, nii et selles mõttes see dokumendina on kindlasti korrektne.

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Ma küsin: ega te juhuslikult ei valeta? Esiteks, kui te saadate Riigikogu juhatuse nimel rahanduskomisjonile mõne eelnõu, siis te peate kontrollima, kas see vastab seaduseelnõu [tingimustele] või mitte. Eelnõu juurde ei olnud lisatud, nagu te ise teate, kooskõlastustabelit koos märkuste ja arvestamistabeliga. Seda ei olnud lisatud. Te ei oleks üldse tohtinud seda saata komisjonile, vaid te oleksite pidanud selle valitsusele tagasi saatma, et oleks see märkuste tabel juures. Kui ma ei oleks küsinud neljapäeval seda märkuste tabelit – ja ka täna – komisjonis, siis praegusel hetkel ei oleks kuskil see märkuste tabel ilma allkirjadeta liikunud. Komisjon arutas eelnõu neljapäeval ilma selle tabelita. Teie ei oleks tohtinud seda tabelit … Te ütlesite, et seletuskirjas kuskil on, et tabel lisatakse hiljem. Palun näidake, millisel leheküljel see seletuskirjas on. Kas te valetasite? Või ei oska mina seda seletuskirjast välja lugeda? Sel juhul ma vabandan.

Üks hetk. Me otsime selle osunduse välja. Kooskõlastustabel, nagu ma rõhutasin, on seletuskirja lisa. Kooskõlastustabel on allkirjastamisel ja see saadetakse esimesel võimalusel välja. Teile on see kooskõlastustabel välja saadetud. 

Rene Kokk, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, hea esimees! Kas te ise ka saate praegu aru, mis olukorda te jälle loote? Komisjonis sunniti komisjoni liikmeid arutama pooliku materjali põhjal, kuna kõik materjalid ei olnud kättesaadavad. Võtke nüüd rahulikult ja katsuge tõesti aru saada, et te ei ole siin ainult formaalne istungi juhataja. Mõtelge oma roll ikka ilusti läbi. See ei ole ju normaalne, kui arutelu juures ei saa komisjoni liikmed küsida küsimusi, sisulisi küsimusi, rääkimata sellest, et dokumendid ei ole kättesaadavad.

Praegu ei ole komisjoni esimeest siin küll näha, aga ainuõige, mis praegu teha saab, on võtta see [eelnõu] täiskogu päevakorrast välja. Ja arutage seda, mis seal siis toimus, ka komisjoni esimehega. Kas te tõesti kujutate ette, et me hakkamegi niimoodi tööd tegema, et komisjonides eelnõusid arutades ei saa enam isegi küsimusi küsida? Kuskil on mingi piir. Võtke see päevakorrast välja ja rääkige komisjoni esimehega läbi, mis seal tegelikult toimus.

Aitäh, hea kolleeg! Minule teadaolevalt tehti kõigepealt ära menetlusotsused. Ja küsimusi sai küsida küll, aga siis läksid komisjoni liikmed laiali ja seetõttu neid küsimusi ei esitatud. Nii et selles mõttes sai küsimusi küsida küll.

Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Lugupeetud istungi juhataja! No ausalt öeldes, tõepoolest, ma ühinen Rene Kokaga. Kusmaale võib veel langeda? Kusmaale võib veel langeda kodu- ja töökorra rikkumisega, komisjoni töökorra rikkumisega? No lihtsalt, see ei ole ju enam normaalne! Küsimusi ei saa esitada, dokumente ei ole korra kohaselt esitatud, menetluslikud otsused tehakse ära enne, kui punkt läbi arutatakse. Ja siis tullakse, määritakse see meile pähe ja hakatakse ajama mingisugust täiesti lapsikut juttu sellest, kuidas teise lugemise ajal saab küsimusi esitada. 

Lugupeetud istungi juhataja, te olete Riigikogu esimees. Teie otsene kohustus on kodu- ja töökorra [järgimise] ja komisjonide töö kodu- ja töökorrale vastavuse tagamine. Kui te ei saa sellega hakkama, siis tuleb teil tunnistada oma võimetust Riigikogu töö juhtimisel. Aga antud juhul ei ole teil tegelikult mitte mingit muud võimalust, vältimaks edasisi probleeme kohtusse andmise ja kõige muuga, kus te loomulikult loodate jälle õigust saada, kui see praegu päevakorrast välja võtta, lasta seda korralikult menetleda ja siis uuesti tagasi tulla. See on ainus korrektne viis. Palun teid, lõpetage Eesti Vabariigi Riigikogu jalge alla tallamine ja tehke nii, nagu kodu- ja töökord ette näeb! Ja ärge hakake mulle ajama mingisugust juttu, millel jälle ei ole saba ega sarvi, kuidas nii- ja naa- ja kolmandat moodi. Te ju saate aru, et te ainult teete lolliks ennast ja tegelikult ka kogu koalitsiooni ja tegelikult Riigikogu ja tegelikult Eesti riiki.

Aitäh, hea kolleeg! Ma toon välja seletuskirja punkti 10, mis ütleb, et eelnõu saadeti kooskõlastusringile 9. oktoobril. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu kohta edastasid arvamuse ka mitmed erialaorganisatsioonid, kelle arvamused on koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem. See tabel on teil käes ja see tabel saab ka allkirjad. Selles mõttes on see seletuskirja lisa. See informatsioon on Riigikogu liikmetele selle arutelu hetkeks kindlasti olemas. Lisaks, mis puudutab arutelu, siis selleks ongi Riigikogu suure saali arutelu ja esimene lugemine, et saaks pikalt ja põhjalikult arutleda selle mootorsõidukimaksu plusside ja miinuste üle. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Lugupeetud istungi juhataja! Mind sellel komisjoni istungil ei olnud ja teie ütlesite ka, et teid ei olnud, aga ühel hetkel te saite jube targaks ja ütlesite, et kõik oli ikkagi korrektne. Aga mina väidan, et ei olnud korrektne. Asi selles, et tegelikult komisjonide tööd käsitleb meie kodu- ja töökorra [seaduse] § 18, mis ütleb niimoodi, et Riigikogus tegutsevad komisjonid teostavad eelnõu arutelu – mida, nagu ma olen kuulnud, ei ole toimunud – selleks, et spetsialiseerimise kaudu tagada erinevate küsimuste efektiivne ning kvaliteetne käsitlemine. Seda ei toimunud. Ja nüüd on küsimus selles. Minu hinnangul teie olete ju selle maja juhatuse esimees ja ma lihtsalt tahan juhtida tähelepanu, et tegelikult ka paragrahv, mis ta nüüd oli siin, 13, ütleb ju konkreetselt ära, et komisjonide töökorraldus ja selle efektiivsuse tagamine on teie ülesanne meie kodu- ja töökorra järgi. Öelge palun, miks te ei taga seda tööd ja rikute meie kodu- ja töökorra seadust.

Aitäh! Samas on meil ju ka punkt, mis räägib sellest, et komisjonide autonoomia oma töö korraldamisel on väga suur ja komisjoni õigused on väga suured. Seetõttu siin tulebki leida tasakaal. Antud juhul on selles seletuskirjas välja toodud kooskõlastusringiga seoses ka see klausel, mis ütleb, et need arvamused on koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem, see on eelnõu seletuskirja lisas. Tabel on teile täna juba edastatud ja see ka allkirjastatakse.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Lugupeetud istungi juhataja! Te eelnevalt ütlesite sellise lause, et kõigepealt tehti menetlusotsused ja siis sai küsida ehk alles siis toimus arutelu. See on ju absurdne olukord. Tegelikult peaks kõigepealt olema ikka arutelu ja alles siis tehakse otsused, mis ideaalis peaks [tehtama] arutelu pinnalt ja selle järgselt. Mis te ise arvate, kui tõsiselt võetav nüüd Riigikogu ja tema komisjonid sellise tööstiiliga on, kui kõigepealt otsustatakse ära ja siis tehakse mingi sümboolne arutelu? Pimesi lihtsalt otsustatakse. Kuidas saab sellist seadusandlikku võimu üldse usaldada, kes võtab niimoodi otsuseid vastu, et kõigepealt hääletame ära ja siis alles hakkame midagi arutama?

Teatavasti on eelnõu esimene lugemine eelnõu põhimõtete tutvustamine. See on ka põhjus, miks rahanduskomisjon on vastavalt toimetanud. See arutelu rahanduskomisjonis, ma usun, on kindlasti enne teist lugemist veel ees. Lisaks sellele on meil siin Riigikogu saalis ees ka esimene lugemine, mis kindlasti on palju laiem ja põhjalikum, sest annab kõikidele Riigikogu liikmetele võimaluse selles arutelus küsimustega osaleda ja fraktsiooni esindajatele võimaluse läbirääkimistel osaleda. Nii et kindlasti need arutelud seisavad veel ees. 

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kuulan seda põrgatamist siin ja ausalt öeldes mitmed asjad panevad kulmu kergitama, muu hulgas teie selgitus komisjonide enesekorraldusõiguse kohta. Esimeses küsimuses kolleeg Andrei Korobeinik ütles, et temal komisjoni liikmena ei võimaldatud komisjoni istungil üldse eelnõu kohta küsimusi esitada enne, kui liiguti menetluslike otsuste juurde. Ma mõtlesin, et äkki te selgitate meile: kas komisjonide enesekorraldusõigus tähendab muu hulgas ka seda, et komisjoni juht võib näiteks täielikult keelduda opositsioonisaadikutele küsimuste esitamise võimaluse andmisest? Kas see on ka kooskõlas komisjonide enesekorraldusõigusega? Lihtsalt et me edaspidi teaksime, kuidas komisjonides töö käib ja mis õigused meil on. Kui komisjoni juht, kes on koalitsiooni esindaja, ütleb, et ta ei anna opositsioonisaadikutele võimalust küsimusi esitada, siis teie tõstate käed üles ja ütlete, et see on komisjonide enesekorraldusõigus ja teil juhatuse esindajana, Riigikogu esimehena ei ole nagu rohkem midagi ütelda.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, mina ei ole selle arutelu juures olnud, aga pärast menetlusotsuste tegemist sai arutelu komisjonis jätkuda, vähemalt nii palju, kui mina tean. Seega see seisukoht, et mingit arutelu ei olnud üldse võimalik komisjonis pidada, vähemalt minule teadaoleva informatsiooni põhjal [ei vasta tõele].

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud härra Riigikogu esimees! Ma juhin tähelepanu sellele, et [hea õigusloome ja] normitehnika eeskiri on meie sisemine dokument, mille me oleme kinnitanud. See näeb ette § 40 punktis 10 seletuskirja nõuded: eelnõu seletuskirjas peavad olema ära toodud eelnõu kooskõlastamise, huvirühmade kaasamise ja avaliku konsultatsiooni tulemused. Teiseks, ma juhin tähelepanu, näeb see punktis 6 ette ülevaate seaduse mõjudest. Neile kahele tingimusele see eelnõu, mille üle me arutame, sisuliselt ei vasta. Ma ei tea, kuidas seda sai üldse võtta sellise loogikaga parlamendi menetlusse. Te kardate neid arvamusi, sest te soovite veerand miljardi eurose mõjuga seaduse suruda läbi nii-öelda kurgust-alla-meetodil kiirkorras. Ma arvan, et see on parlamendi tööle kohatu käitumisloogika. 

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses, kus oleks pidanud olema ära toodud sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs, on öeldud, et seda ei jõutud ajapuudusel teha ja seda tehakse seaduseelnõus, kuid sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi me ei leia ka sellest seaduseelnõust. Tekitate niisuguse nõiaringi, kus väljatöötamiskavatsus viitab eelnõule ja eelnõu omakorda viitab, et need põhivalikud on tehtud väljatöötamiskavatsuse all. Ettepanek on seda [eelnõu] mitte lülitada selle töönädala päevakorda ja et Riigikogu juhatus peab Vabariigi Valitsuselt nõudma, jättes kõrvale sisulised valikud, mis selles eelnõus on, normitehnika eeskirjale vastavat eelnõu.

Aitäh! Teie ettepanek on mulle arusaadav. Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud istungi juhataja! Te mainisite vahepeal, et teil ei ole infot selle kohta, et küsida ei saanud. Ma kinnitan teile, et ei saanud. Komisjoni istungil osalesid ka teised Riigikogu saadikud, nagu näiteks härra Aivar Kokk, kelle küsimust me siin näeme [kohe tulemas], ja Siim Pohlak ja paljud teised, kes võivad kinnitada minu juttu, et ma ei saanud ühtegi küsimust esitada. Ma palusin seda võimalust komisjoni esimehe käest, aga jäin sellest võimalusest paraku ilma. Nüüd on meil olukord, kus rahanduskomisjoni nii esimees kui ka aseesimees on koalitsioonist, ja opositsioonisaadikud ei saa isegi küsimust esitada. Kas te istungi juhatajana peate seda olukorda adekvaatseks? Kas teie arvates vastab see Riigikogu töökorrale ja heale tavale?

Aitäh! Nagu ma juba eelnevalt teile vastasin, minu hinnangul küsimusi peab saama esitada. Vähemalt nii palju, kui mina aru sain, siis pärast menetlusotsuste tegemist oleks saanud arutelu eelnõu üle jätkuda. See on see informatsioon, mis minul praegu istungi juhatajana on. 

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Kõigepealt ma tahan teile meelde tuletada, et kogu selle jama olete ju teie tekitanud. Te olete saatnud rahanduskomisjoni materjali, mis ei vasta meie kodukorrale, ja sealt algab. Teine asi on see, kui rääkida komisjoni juhtimisest, siis tõesti oli nii, et mingil hetkel oli võimalik küsimusi esitada, aga ühel hetkel öeldi, et nüüd on kõik, küsimusi rohkem esitada ei saa, kuna koalitsioonipoliitikud peavad lahkuma, neil on kuhugi mujale vaja minna. See [kohtumine] oli kiireloomuliselt neljapäevasele istungile pandud. Ja siis me palusime, et esmaspäevases päevakorras oleks need teemad, needsamad kooskõlastused, mida saaks arutada. Kui komisjon hakkas esmaspäeval lõppema ja küsisime, kus need paberid on, siis neid pabereid ei olnud. Ja siis hakati liigutama. Aga teie ei oleks tohtinud seda eelnõu komisjoni üldse saata, sinna on see koer maetud. Miks te seda tegite?

Aitäh! Ma olen ka eelnevalt välja toonud seda, et seletuskirjas on välja toodud, et erialaorganisatsioonide arvamused on koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem. Need on lisatud eelnõule. Ja nad lisatakse ka allkirjaga eelnõule. See on seletuskirja lisa, ma rõhutan. See kindlasti on arutelu hetkeks kõikidel ka olemas. 

Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lauri Hussar, kas te saate aru, et te mängite tulega praegu? Terve Eesti rahvas on tige selle eelnõu peale, pehmelt öeldes, ja nüüd te lubate sellist menetlust Riigikogu komisjonis, kus on teie otsustusõigus olemas. Kas te saate aru, et te mängite tulega praegu? Kui ühel hetkel saab rahval mõõt lihtsalt täis, mis siis saab? Tõmmake tagasi natuke. Võtke see eelnõu palun tagasi praegu.

Aitäh! See ei olnud nüüd küll küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. See oli teie väga selge isiklik hinnang.

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu! Pean uuesti ütlema, et mida kauem kuulan seda põrgatamist siin, seda kõrgemale kulmud tõusevad. Te olete nüüd päris palju kordi korrutanud seda vastust, et pärast menetlusotsuste langetamist oleks ju saanud küsimusi esitada, kui oleks soovitud. See paneb nüüd küll tõsiselt mõtlema, et mispidi teil need mõtted liiguvad. Menetlusotsused antud kontekstis seisnevad milles? Seisnevad ju ennekõike selles, kas saata eelnõu täiskogule esimesele lugemisele või mitte saata. See on peamine menetlusotsus, mida tehakse komisjonis, valmistades eelnõu ette esimeseks lugemiseks. Mis mõtet on arutelu selle küsimuse üle pidada pärast seda, kui menetlusotsus on juba langetatud? 

Selle mõttekäigu absurdsusest annab tunnistust see, kui te tõmbate paralleeli kohtumenetlusega. Näiteks süüdistatav ütleb, et vabandust, mulle ei pakutud kohtus üldse võimalust enda kaitseks sõna võtta enne, kui kohtuotsus langetati, avaldab protesti, mille peale öeldakse, et noh, pärast kohtuotsuse langetamist oleksite te ju saanud küll oma vaatepunkti selgitada. See on ju äraspidine mõtlemisviis. Ma arvan, et te peaksite sellest ise ka aru saama. Ja selle pinnalt ma küsin teilt: kas ei peaks ikkagi olema nii, et kui jutt käib sellest, kas saata eelnõu täiskogule esimesele lugemisele või mitte, siis enne menetlusotsuste langetamist peab saama pidada sisulist diskussiooni, muu hulgas esitada küsimusi ka opositsioonisaadikute poolt?

Aitäh, hea kolleeg! Mina olen aru saanud, vähemalt nii palju, kui mul on olnud ülevaadet sellest rahanduskomisjoni istungist, et toimus arutelu, tehti menetlusotsused ja arutelu jätkus. Mis puudutab praegust olukorda, siis praegu on siin saalis kõlanud ettepanek ja kui keegi ei ole selle ettepaneku vastu, siis toimitakse vastavalt sellele ettepanekule. 

Aga praegu see arutelu jätkub protseduuriliste küsimustega. Rene Kokk, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, hea esimees! No see olukord on ju täiesti jabur! Mõtelge nüüd loogiliselt. See eelnõu võib meile siin saalis meeldida või mitte meeldida, aga mõtleme korra uuesti, milleks on komisjonid ja milleks on menetlemise kord. Te praegu toetate sellist lähtekohta, et komisjonis teeb koalitsioon otsuse jõuga ära enne, kui on küsimustele vastused saadud. Aga võib-olla poleks hääletustulemus selline üldse olnudki? Ja mõelge natukene edasi. Ühel päeval praegused koalitsiooniliikmed võivad olla opositsiooni poolel. Mõelge, kas te tõemeeli tahate sellist menetlust eelnõude puhul, kus te tahate sõna kaasa öelda, aga teile öeldakse, et sõbrad, olge praegu vait, saate küsimusi esitada pärast seda, kui jõuga on komisjonis ära hääletatud see asi. Äkki võtab esimees aega kuulata ka minu juttu? Ma lasen tal ära rääkida. On teil mahti kuulata edasi? Siit järgnev küsimus on selline: kas teil on plaanis tulevikus siin seaduste vastuvõtmise juures [rakendada] seda, et me saame lõpuks, kui suur saal on ära hääletanud, küsida küsimusi? Ei ole siis ju üldse mõtet lasta opositsioonil küsida teravaid küsimusi sisu kohta. Siit edasi järgmine küsimus: kas te peate mõistlikuks näiteks kanda see üle ka omavalitsuste volikogu tasandile? Siis volikogud ka põhimõtteliselt annavad opositsiooni poolele õiguse küsida küsimusi siis, kui volikogus on hääletus läbi viidud ja otsus on vastu võetud. See on väga põhimõtteline küsimus, mida me praegu arutame.

Aitäh! Antud juhul, hea kolleeg, oleme me lähtunud sellest, et komisjon on oma otsuse teinud, komisjon on oma arutelu pidanud ja kui komisjon ei ole oma seisukohta muutnud, siis komisjoni seisukoht täna kehtib. Antud juhul see konkreetne arutelu ja menetlusotsused on tehtud ikkagi konkreetselt vastava komisjoni poolt.

Aivar Kokk, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Vaadake, kui komisjon oleks konsensuslikult teinud otsuse, siis me siin ei vaidlekski. Arutelu [sel moel], nagu see toimus, ei kannata loomulikult kriitikat, sest opositsioonist sõideti teerulliga lihtsalt üle, kuna koalitsioonipoliitikud tahtsid ära minna. Kui nad on ära läinud, siis [muidugi] võib öelda, et kui te kahekesi või kolmekesi opositsioonist siin veel olete, siis küsige oma küsimusi, aga tegelikult arutelu ju ei toimu. 

Aga mul on hoopis teine küsimus. Kuna te ei ole siiamaani aru saanud, et te ei saanud seda eelnõu rahanduskomisjoni saata, siis ma küsin, kui pikk aeg on hiljem. Te ütlete, et kõik muu materjal eelnõu kohta, mitmete erialaorganisatsioonide arvamused, mis on koondamisel, lisatakse eelnõule hiljem. Millal see hiljem on? Äkki pärast kolmandat lugemist? Miks te arvate, et see täna esitatakse? Te ütlete, et see on kõigile esitatud. Te ju järjekordselt valetate. See ei ole kõigile esitatud, ainult rahanduskomisjoni liikmetele on saadetud mingi paber, millel ei ole allkirja. See paber ei ole mitte mingisugune dokument. Ja seda dokumenti ei ole rahanduskomisjonis arutatud ka ühelgi istungil, ei eelmisel neljapäeval ega täna. 

Kuidas on võimalik seda siis kolmapäeval arutada? Tegelikult seda paberit ju täna veel ei ole. Ja ma ütlen veel kord, seda ei ole saadetud Riigikogu liikmetele, et fraktsioonid saaksid arutada. See on saadetud mõni hetk tagasi rahanduskomisjoni liikmetele, kuna mina seda rahanduskomisjonis lihtsalt nõudsin.

Aitäh, hea kolleeg! See on tõepoolest saadetud rahanduskomisjoni liikmetele. Aga nagu ma ütlesin, siin on eelnevalt kõlanud ettepanek, mille kohta ma ütlen, et kui keegi ei ole selle vastu, siis selle konkreetse eelnõuga nii ka toimitakse. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud ka see, et need arvamused on koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem. Rahanduskomisjoni liikmed on saanud selle kätte ja kõik Riigikogu liikmed saavad selle allkirjastatult esimesel võimalusel enne esimest arutelu. 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud istungi juhataja! Mulle tundub, et see, mis me siin arutame, on praegu vastuolus kodukorraseaduse § 36 lõike 2¹ sisustamisega. Ma juhin tähelepanu millele? Nimelt, vastavalt sellele sättele komisjon kaasab eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Praegu meil tekib niisugune nõiaring, kus tegelikkuses eelnõu seletuskirjas ei olnudki, milliseid huvirühmi kaasati. Minu küsimus on, kuna te viitate, et teie teada komisjonis oli nõnda: kellelt konkreetselt teie informatsioon pärineb komisjonis juhtunu kohta? Teiseks: kuidas need huvirühmad oleksid saanud eelmise nädala komisjoni istungil osaleda? Kas neid inimesi kutsuti sinna? Kui ei, siis kelle otsusel? Kes nende ühingute, organisatsioonide nimistu määras?

Aitäh, hea kolleeg! Teie olete Riigikogus kindlasti palju kogenum kui mina ja te ka teate väga hästi, et huvigrupid kaasatakse reeglina pärast esimest lugemist. Ka meie kodu- ja töökorra seaduse § 36 lõige 2¹ ütleb, et komisjon kaasab eelnõu arutellu need asjassepuutuvad huvigrupid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel ja kes soovivad osaleda eelnõu arutelul. Reeglina enne teist lugemist kõik need vastavad huvigrupid kaasatakse.

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas teieni on rahanduskomisjonist jõudnud info, et saadikud esitasid proteste komisjonis toimunu kohta juba komisjoni [istungi] toimumise ajal? Kas teieni see info jõudis? Ma arvan, et teie kui juhataja jaoks on see väga oluline teadmine, kas seal komisjoni istungil esitati proteste selle kohta, et saadikutele ei antud sõna. Tegelikult oli kogu see komisjoni [istung] äärmiselt kaootiline. 

Aga lisaks, kui me jätkame selles stiilis, mida te siin praegu viljelete, siis varsti me oleme ju olukorras, kus valitsus tuleb, loeb oma dekreedid puldist lihtsalt ette ja seejärel lubatakse kümme minutit pidada kiidukõnesid. Me liigume selles suunas. Palun pidage kinni kodu- ja töökorrast ning tunnistage praegu, et läks kehvasti seal komisjonis see asi, vähemalt vestelge komisjoni esimehega. Ma saan aru, et teil ei ole ülevaadetki sellest, mis komisjonis tegelikult toimus.

Aitäh! Minul tõesti ei ole ülevaadet sellest, mis täpselt komisjonis toimus. Küll on komisjoni otsus ja menetlustoimingud jõudnud juhatuseni ning nendest lähtuvalt on juhatus teinud otsuse käesoleva nädala päevakorraprojekti kohta. 

Head kolleegid, ma võtan veel kolm viimast protseduurilist küsimust, pärast seda annan sõnavõtu kolleeg Alenderile ja siis läheme tänase päevakorra kinnitamise protseduuriga edasi. Mart Helme, palun!

Aitäh! No minu arvates te praegu lihtsalt irvitate Riigikogu ja eelkõige muidugi opositsiooni üle. Koalitsiooni poolt vaadates, neid esiteks ei huvita üldse, mis on väga tõsine ohumärk ja näitab seda, et demokraatia lonkab meil kahte jalga ja meil on üha enam tegemist autoritaarse võimuga. 

Aga minu küsimus on protseduuriline, täiesti protseduuriline. Mis me siis nüüd tegema peame, kui meist seadusi rikkudes jõuga lihtsalt üle rullitakse? Kas ennast põlema panema, puldi külge aheldama, kambakesi tulema komisjoni istungile ja seal nõudma, et me kõik saaksime seal hääletada, ja hääletama koalitsiooni seal lihtsalt maha, ning kui muud moodi ei saa, siis ajama nad võib-olla osaliselt sealt komisjoni istungilt minema? Mis me tegema peame teie omavoli lõpetamiseks? Kas te saate aru, et see omavoli lõpeb halvasti Eesti riigile tervikuna? See ei saa ju jääda niimoodi, et aina hullemini ja hullemini. Aina hullemini ja hullemini! 

Kõigepealt ei anna sõna, siis juba hakkame, ma ei tea, represseerima. Kas te mingisugustki reaalsuskontrolli omate selle üle, mida te praegu Eesti Vabariigi Riigikoguga teete? Mis meie protseduurid siis saavad olema? Põlema panemine või? Koroona ajal juba ähvardati, et jätame teid arstiabist ilma, ja mida kõike ähvardati [teha]. Millega te nüüd ähvardate? Et kõigilt, kes vastu hääletavad, võetakse autod ära, konfiskeeritakse need? See on ju jube, kuhu te praegu suunate Eesti riiki. Tulge mõistusele! Kõik kolm opositsioonierakonda nõuavad praegu selle eelnõu päevakorrast väljavõtmist, sest rikutud on protseduurireegleid – selgelt ja üheselt mõistetavalt. Aga teie ajate ikka oma jonni. Missugused protseduurilised võimalused on meil veel, et panna teid meelt muutma? Palun vastake!

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, kui keegi ei ole ettepanekute vastu, mis siin saalis on kõlanud, siis vastavalt nendele toimitakse. Nii ongi. 

Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma ikkagi juhin tähelepanu sellele, et mina ei saanud komisjoni istungil küsida. Ma esitasin protesti selle kohta ja ma esitan protesti [selle kohta] ka siin saalis. Minu kui Riigikogu liikme õigusi on väga korralikult rikutud. Ma palun sellega arvestada siis, kui juhtub selline halb stsenaarium ja see seadus võetakse kolmandal lugemisel vastu. Ega ma teid ei sega, austatud istungi juhataja? Kas ma võin jätkata oma küsimust? See küsimus on istungi juhatajale, aga ma vaatan, et teil on …

Jaa, küsige palun. 

… teised tegemised samal ajal, ma ei taha teid segada oma küsimusega. 

Andrei Korobeinik, palun!

Esiteks, ma veel kord juhin tähelepanu sellele, et minu õigusi Riigikogu liikmena on rikutud, ja ma palun sellega arvestada siis, kui see seadus võetakse vastu – juhul, kui see juhtub. Ja teiseks, te ütlesite, et teil puudub ülevaade sellest, mis komisjonis toimus. Ma juhin tähelepanu: meil on selline hästi mugav ja unikaalne olukord, kus nii komisjoni esimees kui ka komisjoni aseesimees esindavad koalitsiooni. Ja te saate päris hea ülevaate, ma arvan, koalitsiooninõukogus ka sellest, mis komisjonis toimus. Te saite selle ülevaate ka siin saalis. Tõepoolest, küsida ei saanud, komisjoni istung oli hästi lühike. Ma arvan, et teil ei ole ühtegi põhjust mind mitte usaldada selles küsimuses. Võib-olla, kui tõepoolest ühtegi vastuväidet ei ole, me saame seda eelnõu praegu mitte menetleda, teha rahulikult sellise korralikult pika komisjoni istungi, et kõik need küsimused läbi arutada, ja siis saame kõik rõõmsalt koos edasi liikuda. Mis te sellest arvate?

Aitäh, hea kolleeg! Mis puudutab komisjoni juhtimist, siis nagu te isegi aru saate, need muutused, mis viimasel ajal siin Riigikogus on toimunud, on toimunud hulgakesi ja suurtel kiirustel akna alla ja üle saali. Te saate ka ise väga hästi aru, et see võtabki aega, et uuesti sellised tavapärased toimerutiinid taastada. Aga mina Riigikogu juhatajana seisan kindlasti selle eest, et komisjonide juhtimisse oleks kaasatud nii koalitsioon kui ka opositsioon. See on üks põhimõte, millest me oleme siiamaani lähtunud. 

Mis puudutab seda arutelu, siis nagu ma ütlesin, mina ei ole rahanduskomisjoni aruteludel kohal viibinud ja mul puudub seetõttu ka ülevaade sellest, mis seal täpselt toimus, aga seda, et see automaksu arutelu aset leidis, on mulle kinnitatud ja mul ei ole põhjust selles informatsioonis kahelda. 

Head kolleegid, ma võtan nüüd viimase protseduurilise küsimuse. Ma lubasin võtta kolm tükki ja Aleksei Jevgrafov on viimane. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Tegelikult mind üldse ei üllata, mis toimus minu hea kolleegi Andrei Korobeinikuga komisjonis. Maaelukomisjonis oli ka täna sündmatu juhtum, kummaline juhtum. Me arutasime avalikku pöördumist. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 152¹³ on kirjas, et komisjon võib [pöördumist menetledes] otsustada algatada eelnõu. Mina tegin vastava ettepaneku, palusin hääletamist, aga paraku komisjoni esimees loobus sellest. Kuidas te hindate seda? Kas see on normaalne suhtumine, tavapärane suhtumine opositsiooni, mis praegu toimub Riigikogus, või see on erandjuhtum?

Hea kolleeg! See ei ole küll küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Seda enam, et mul puudub informatsioon selle kohta, mida te praegu kirjeldasite, nii et ma ei saa seda siinkohal kuidagi kommenteerida.

Järgnevalt, Yoko Alender on oodanud juba pool tundi sõnavõttu. Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Reformierakonna fraktsioon ei nõustu päevakorra muutmise ettepanekuga.

Suur tänu! Head kolleegid, teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Nimelt on Riigikogu liikmed Kalle Grünthal, Martin Helme, Varro Vooglaid, Ants Frosch, Alar Laneman, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Kert Kingo, Henn Põlluaas ja Jaak Valge tagasi võtnud regionaalministrile, välisministrile ja kaitseministrile esitatud arupärimised numbritega 344, 421, 239, 318, 545, 330, 425 ja 431, millele vastamine oli kavandatud tänase istungi päevakorrapunktidena 2–9. 

Enne istungit jõudis minuni ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni avaldus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub Riigikogu täiskogu III istungjärgu 5. töönädala kolmapäeva ehk 14. veebruari päevakorrast välja arvata punkti nr 5, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163.

Head kolleegid, mul on Siim Pohlakule väike palve. Selle eelnõu algatajad on Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaas, aga sellele avaldusele on alla kirjutanud Siim Pohlak, fraktsiooni [ase]esimees. Kas Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaas on ka selle täiskogu päevakorrast väljaarvamise ettepanekuga nõus? (Siim Pohlak saalist: "Jah. Allkirjad tulevad hiljem.") Hästi. Henn Põlluaas, te olete mikrofoni juures. Ma annan [sõna] teile, et oleks ka stenogrammis olemas kinnitus selle kohta, et te olete fraktsiooni aseesimehe ettepanekuga nõus.

Jah, ma olen sellega täiesti nõus ja palun selle päevakorrast väljavõtmist, aga ma pean avaldama ka imestust. Eelmine nädal, kui ma samamoodi soovisin ühte eelnõu välja võtta, te nõudsite, et peabki olema just nimelt fraktsiooni esimehe või aseesimeeste avaldus.

Aitäh, Henn Põlluaas! Siis oli tegu fraktsiooni eelnõuga, aga praegu on tegu teie ja Helle-Moonika Helme eelnõuga. Siin ongi see väike erinevus. 

Head kolleegid, ma tutvustasin neid muudatusi, mis käesoleva nädala päevakorra puhul on sisse viidud. Järgnevalt alustan päevakorra kinnitamise … Hästi, Jevgeni Ossinovskil on käsi püsti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab päevakorda, mitte teist teemat, mis siin oli. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele pärast päevakorra teatavaks tegemist võib eelnõu päevakorrast välja võtta algataja taotlusel. Sellel konkreetsel eelnõul on kaks algatajat, nagu ma kuulsin, ja nemad peavad esitama taotluse. Fraktsioon ei saa esitada sellist taotlust, see ei ole korrektne. Parlamendis protseduur on püha.

Aitäh! Me eelmisel nädalal arvestasime ka suulist avaldust. Henn Põlluaas tegi seda suuliselt, see on ka stenografeeritud ja me arvestame Henn Põlluaasa avaldusega.

Head kolleegid, me asume ... (Saalist räägitakse.) Head kolleegid, me oleme siin juba praktiliselt tund aega tegelenud protseduuriliste küsimustega. Hästi, Siim Pohlak, ma annan teile protseduurilise küsimuse. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul ei ole enam mitte protseduuriline küsimus, vaid sellest on vahepeal teie tegevuse tagajärjel saanud protest. Kuna ma näen, et protseduurilisi küsimusi võetakse nii-öelda parteilise kuuluvuse alusel, koalitsiooni omad enne, opositsiooni omad pärast, siis ma protesteerin juhataja tegevuse vastu. Esiteks, automaksu eelnõu käsitleva debati ajal te lasete läbi sellisel kujul komisjonis menetletud eelnõu, see on minu protesti esimene pool. Teine pool puudutab protseduurilisi küsimusi, need peaksid käima ikkagi ekraanil olevas järjekorras. Nii et palun, juhataja, protest teie tegevuse vastu.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna Jevgeni Ossinovskil oli käsi püsti, siis ma käsitlesin seda protestina, täpselt samamoodi teie puhul käsitlesin seda protestina. Lähtusin väga selgelt sellest, et käsi on püsti.

Aga enne, kui me läheme edasi, ma palun mikrofoni Helle-Moonika Helmele, kelle nõusolekut ma palun täpselt samamoodi sellele fraktsiooni [ase]esimehe ettepanekule, et ka tema saaks väljendada soovi, et see konkreetne punkt selle nädala päevakorrast välja arvata. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast, hea Riigikogu esimees! Ma küll irooniliselt võiksin öelda, et tehke need menetlusotsused nüüd ära, eks ole, eks me pärast jõuame seda küsimust arutada, kes on millegagi nõus või kes ei ole. Meil on see nagu praktikaks saanud. Aga tagasi tulles teie küsimuse juurde, siis jah, minu nõusolek selleks on olemas.

Aitäh teile! Andrei Korobeinik, käsi püsti, ma saan aru, et samamoodi soov väljendada protesti. Palun, Andrei Korobeinik!

Austatud istungi juhataja, ma olen sügavalt nördinud. Te lubasite ju! Ma olin siin saalis, kui te lubasite, et te ei võta rohkem protseduurilisi küsimusi. Mis juhtus? Piisas sellest, et Jevgeni Ossinovski jalutas saali sisse – ta sai kohe küsida. Kohe, väljaspool järjekorda. Ja nüüd ma juhin tähelepanu, et täpselt sama lugu juhtus minuga rahanduskomisjonis. Ma tahtsin küsida, ei saanud küsida. Jürgen Ligi, hea kolleeg Jürgen Ligi rääkis eetri täis, umbes tund aega ta väljendas oma arvamust automaksu kohta, ja mina ei saanud ühtegi küsimust esitada. Kas te peate seda korrektseks? Hea kolleeg Aleksei Jevgrafov maaelukomisjonis tegi ettepaneku, mis ei kuulunud isegi hääletusele, sest komisjoni esimees ei pannud seda hääletusele. Nüüd sama asi jõudis hiilivalt siia saali. Kas te peate seda korrektseks käitumiseks, et koalitsioonisaadikud saavad eelisjärjekorras küsida, arvamust avaldada, aga opositsioonisaadikud ei saa midagi?

Aitäh, hea kolleeg! See siin ei ole rahanduskomisjon. Te olete täna saanud siin juba päris palju küsida. Lisaks, ma pean kohe ütlema, kui see oli protest, siis ma seda protesti ei rahulda. 

Head kolleegid, me oleme seda arutelu pidanud siin pikalt ja me asume päevakorra kinnitamise hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid! Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi 2.–9. päevakorrapunktina kavandatud arupärimised numbritega 344, 421, 239, 318, 545, 330, 425 ja 431. Ja Riigikogu liikmed Henn Põlluaas ja Helle-Moonika Helme on teinud ettepaneku arvata päevakorrast välja kolmapäevane punkt nr 5, milleks on korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163. Enne, kui ma panen päevakorra hääletusele, on tehniline küsimus Urmas Reinsalul. Palun!

Aitäh! Minu tehniline küsimus, lugupeetav Riigikogu esimees, väljendub protestivormis, millega, nagu ma saan aru, ühinevad kõik opositsioonifraktsioonid. Ma arvan, et see on äärmiselt oluline sellel teekonnal, mille valitsusliit on läbinud automaksu kehtestamisel. Jättes kõrvale selle eelnõu põhiseaduspärasuse sisuliselt kvaliteedilt, on selge see, et selle sammuga, kui me lülitame selle eelnõu praegu päevakorda, on asutud rikkuma eelnõu protseduurilist põhiseaduspärasust vähemasti kahest aspektist. Esiteks, siiamaani sellel eelnõul puudub seadusest tuleneva nõudena kooskõlastustabel, mis ei olnud kättesaadav ka eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel. Teiseks, sellel eelnõul on puudu ka sisuline mõjuanalüüs. Kolmandaks, selle eelnõu puhul tõepoolest nii põhimõttelises küsimuses langetati komisjonis menetluslikud otsused ilma sisulist arutelu avamata. 

Ma veel kord sügavalt kutsun valitsusliitu üles sellisest stiilist nii olulise asja puhul, mis puudutab kogu Eesti ühiskonda, põhiseadusvastase protseduuriga läbi surumast loobuma. Ja ma kutsun üles mitte kinnitama seda päevakorda, vaid hääletama selle päevakorra vastu.

Aitäh, hea kolleeg! Seaduse järgi peab eelnõul olema seletuskiri ja see on olemas. Seetõttu ma ei saa seda protesti arvesse võtta.

Käin siis veel korra üle. Arupärijad on tagasi võtnud tänase istungi 2.–9. päevakorrapunktiks kavandatud arupärimised numbritega 344, 421, 239, 318, 545, 330, 425 ja 431 ning Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaas on võtnud kolmapäevase istungi päevakorrast välja punkti nr 5, milleks on korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 5. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Nüüd, head kolleegid, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Kaire Karbi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab järgmised seaduseelnõud. Esimene: krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teine eelnõu: ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust terviseminister. Kolmas eelnõu: toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust regionaalminister. Neljas eelnõu: maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik eelnõud on esitatud digitaalselt eelnõude infosüsteemi kaudu. Tänan!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun!

Ma tänan, austatud esimees! Head kolleegid! Isamaa fraktsioon proovib uuesti ehk tuleb uuele katsele eelnõuga, mis puudutab riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seadust. Lühidalt kokku võttes puudutab see riigikaitsemaad, mis katastriseaduses on riigikaitseline, piirivalve või päästeameti valdkonna ülesannetega seonduv maaüksus. 

Riigis on nõnda, et vahetevahel jääb midagi üle, [näiteks] hooneid või kitsalt maatükke, millele on antud juhtfunktsioon. Neid ei ole justkui vaja ja need pannakse enampakkumisele. Enampakkumiselt neid ka ostetakse ehk nad lähevad eraõiguslike juriidiliste isikute kätte. On ka selgeid näiteid, et uus omanik ütleb, et tal ongi kavatsus riigikaitselisi objekte rajada nendele kinnistutele või jätta sihtotstarve jätkuvalt riigikaitseliseks mõnel hoonel. Isamaa fraktsioon ei pea kuidagi mõistlikuks, et riigikaitse, mis on erilise tähelepanu all, muutub justkui muu elu osaks nõnda, et riik ei saagi seal enam kaasa rääkida, vaid peab lihtsalt konstateerima, et jah, nii on. 

Selle tõttu oleme me teinud paar ettepanekut. Kui selline tehing avalikul enampakkumisel või muul viisil toimub, siis tegelikult notariaalse tehingu puhul see sihtotstarve langeb ära, mistõttu tuleb see uuesti sellele maaüksusele määrata. Täpselt sama reeglistik kehtib ka hoonete või muude rajatiste kohta. Need ei saa jääda riigikaitseliseks, kui riik on otsustanud, et riigikaitseliselt neid riigil vaja ei ole. Aitäh! Palun toetada!

Aitäh! Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ja enne, kui me läheme tänase päevakorra juurde, on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Urmas Kruuse, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Ma püüdsin teie tähelepanu enne päevakorra kinnitamist mitmel moel saada, aga ei saanud. Ma [tahtsin] reageerida Aleksei Jevgrafovi ja Andrei Korobeiniku seisukohavõttudele, mis puudutasid maaelukomisjoni [istungi] läbiviimist tänasel päeval. Nad viitasid sellele, et Jevgrafovile ei antud võimalust teha ettepanekut seaduseelnõu algatuseks. Ma pean siin oluliseks märkida, et esitaja ei suutnud selgelt defineerida oma võimalikku ettepanekut ja selle tõttu puudus võimalus anda hinnangut sellele, kas seda on võimalik algatada. Me tegime austatud komisjoni liikmele ettepaneku, et ta võib selle ettepaneku teha homme kirjalikult, et me saaksime seda arutada ja siis ka vajadusel hääletada.

Aitäh teile täpsustuse eest! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, seda see kindlasti ei olnud. Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma saan aru teie ebamugavast olukorrast, kui on üles seatud terve rida protseduurilisi küsimusi. Te siin valikuliselt andsite protseduuriliste küsimuste esitajatele sõna, ütlesite, et keegi tõstab käe ja keegi ei tõsta kätt ja mis iganes järjekorras. Mina oma nime panin kirja selleks, et kasutada kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevat õigust võtta enne hääletust kümneminutiline vaheaeg, aga seda te mulle ei andnud. Ma küsin: kas kodukord on muutunud või on juhatuse praktika muutunud, et enne hääletusi fraktsioonidel kümneminutilist vaheaega võimalik võtta enam ei ole?

Ei ole, hea kolleeg. Kui nii läks, siis katsume teinekord teistmoodi. Mul on järgmisel korral palve, et tõstke käsi üles, siis ma saan aru. Kuna siin ekraanil neid musti käelabasid oli natukene liiga palju, siis ühel hetkel jäi teie soov nende taha. Kindlasti on kümneminutilise vaheaja võtmise võimalus jätkuvalt olemas.

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Tõepoolest, siin tekib niisugune heauskne kimbatus. Kas kodukorraseadust rikuti, kui Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimehena ei saanud vaheaega võtta, või mitte? Kui rikuti, siis millest see rikkumine tulenes?

Head kolleegid, meil on võimalik ka saalis käega märku anda. Oleks Helir-Valdor Seeder ka käega märku andnud, siis ma oleks kindlasti seda arvestanud. Antud juhul, kuna mustad käelabad olid siin ekraanil ees, siis ma ei märganud Helir-Valdor Seederi sõnavõtusoovi. Kindlasti jälgime, et edaspidi oleks see sujuvamalt korraldatud. 

Aivar Kokk, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh! Lihtsalt, miks ma enne protseduurilise käe püsti panin? Me nägime, et Jevgeni Ossinovski jõudis siia saali. Kolmapäeval on rahanduskomisjoni poolt mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu ettekandja Jevgeni Ossinovski, aga ta ei olnud neljapäeval [komisjoni istungil], kui seda teemat arutati ja ta nimi üles anti, ning keegi ei teadnud, kas ta on nõus või mitte. Komisjoni esimees ütles selle peale, et esmaspäeval saate küsida, kas ta on sellega nõus või mitte. Aga ka esmaspäeval ei olnud Jevgenil aega komisjoni tulla. Ma lihtsalt olekski tahtnud küsida teie suu kaudu, kas ta kolmapäeval ikka on nõus seda eelnõu kaitsma. Äkki ta ei teagi, et ta peab seda kaitsma.

Meil nüüd algas juba läbirääkimine siin saalis. Kui Jevgeni Ossinovski on komisjoni määratud, siis ma usun, et Jevgeni Ossinovski on ka kohal. 

Nii, head kolleegid, aitäh! Me asume tänase päevakorra juurde. Meie tänase päevakorra esimene punkt peaks olema Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku ja Lauri Laatsi 18. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine lemmikloomaregistri kohta. See on esitatud regionaalminister Madis Kallasele ja ettekandja peaks olema Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Aga keda ma siin saalis praegu ei näe, on Anastassia Kovalenko-Kõlvart, mistõttu meil on tekkinud selle päevakorrapunkti puhul arutelu võimatus ja regionaalminister, kes istub siin kõige tagumises reas, ei saa kahjuks sellele arupärimisele täna vastata.

Kuna päevakorrapunktid 2–9 on arupärijad tagasi võtnud, siis me liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on vaba mikrofon. Nüüd on kõigil soovijail, head kolleegid, võimalik pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis.

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! No täna Riigikogu saalis me nägime, kuidas koalitsioon opositsioonist teerullina üle sõidab. Algab sellest, et seaduseelnõusid ei vaadata Riigikogu juhatuses korralikult läbi ja poolikud eelnõud saadetakse komisjoni. Komisjonis tehakse neljapäeval – neljapäeval komisjoni [istungit] tavaliselt ei taheta teha – kiirelt otsused ja opositsiooni arutelud jäävad lühikeseks.

Aga tegelikult ma tulin siia sellepärast, et me räägime täna mootorsõidukimaksust ehk automaksust. Kas meil üldse on seda maksu vaja? Tegelikkuses on meil automaks ju väga selgelt olemas. Ostes auto, me maksame käibemaksu, kasutades autot, tuleb seda tankida. Kui me sinna kütust sisse paneme, siis me maksame selle eest nii käibemaksu kui ka aktsiisi. Ja mida rohkem me autot kasutame, seda rohkem me neid makse ka maksame. Selle automaksu eelnõu eesmärk pidi olema, et vananev ja saastav autopark väheneks, aga kui keegi suvatseks seda eelnõu lugeda, sinna sisse vaadata, siis [ta näeks, et] see on vastupidi: mida vanem ja saastavam auto, seda parem, sest siis on maks madalam.

Miks meil üldse on vaja makse tõsta? Väga lihtne. Põhjus on see, et peaminister on teinud mitmeid halbu otsuseid. Kõigepealt Eleringi teemad. Me oleme siin ka mitmel korral märkinud, et kui ei oleks kolmandat kõrgepingeliini Läti ja Leedu vahel tehtud, oleks meil elektri hind sama, mis Soomes, ehk kordades odavam. Kui ei oleks Elering takistanud LNG-terminali, LNG-sadamate rajamist, oleks gaasi hind olnud tunduvalt madalam. Me oleme viimase kahe aasta jooksul maksnud 1,7 miljardit rohkem, kui tegelikult oleks pidanud maksma. Ja nüüd on vaja see raha tagasi saada.

See ei ole veel kõik. Kiiresti oli vaja maha müüa kaks ja pool tuhat vagunit. Need müüdi turuhinnast tunduvalt madalama [hinnaga], sest käsk oli teha kiirmüük. Ja need potentsiaalsed ettevõtjad, kes tegelikult soovisid osta ja oleks ostnud turuhinnaga, leidsid, et miks osta turuhinnaga, kui saab palju odavamalt. Eksperdid väidavad, et vagunid müüdi maha 200 miljonit odavamalt, kui oli nende turuhind. Kui täna oleks need kaks ja pool tuhat vagunit alles ja nad oleks välja renditud Kasahstani, kus nad ka varem sõitsid, siis me saaksime iga päev nende vagunite rendist 100 000 eurot. Ma rõhutan: iga päev! See jääb riigil täna saamata.

Sellest aastast tõusis käibemaks. Kui koalitsioonipoliitikud siinsamas kõnepuldis on väitnud, et see tõstab toiduainete hinda ainult natukene alla 2%, siis nad ei ole rahulikult seda arvutanud. Käibemaks tõusis iseenesest 10%, aga toote hinnale lisandub see, et kõigepealt toode tuleb toota, näiteks porgand. Põllumees müüb selle edasi ümbertöötlemisele. Sellele lisandub käibemaks, seda on vaja transportida, transpordil on käibemaks. See töödeldakse ümber, müüakse kaubandusvõrku, sinna transporditakse. Kõigile nendele liigutustele lisandub käibemaks. Lõpuks, kui see kauplusesse jõuab, siis kaupmees tahab ka ju käibemaksu kätte saada, mida ta peab riigile maksma. Ja loomulikult ei ole toote hind siis kasvanud mitte 1%, 1,5% või 1,6% võrra, mida siin väidetakse, vaid 4–5%. Ja see on täiesti loomulik. Kui tehe tehakse viis, kuus või seitse korda läbi, siis see koefitsient suureneb.

Me kuulsime, et järgmisel aastal minnakse ka pensionide kallale. Me teame, et käesolevast aastast on meil keskmine pension tulumaksuvaba, aga lähematel kuudel jõuab Riigikokku eelnõu – vähemalt nii ütles rahandusminister –, kus keskmine pension järgmisest aastast ei ole enam tulumaksuvaba, vaid keskmise pensioni, mis see aasta on, tulumaksupiir jääbki. Kas me tõesti kõige nõrgematel soovime seda koormust veelgi suurendada? Me teame, et selle ja järgmise aasta maksude tõusu tõttu kasvab iga töötava inimese maksukoormus aastas üle 2000 euro. Kas Eesti ongi jõudnud viie rikkaima hulka, et me oleme valmis sellist maksukoormust kinni maksma? Me näeme, et meie ettevõtlus ja majandus on miinuses juba üle seitsme kvartali, aga me ikka usume, et maksudega on võimalik Eesti riiki rikkaks teha. Uskuge mind, maailmas ei ole ühtegi riiki, mis on rikkaks saanud maksude tõusuga. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli vabas mikrofonis sõna võtma Tõnis Lukase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Väga austatud stenogramm! Praegu ilmus rahvusringhäälingu kodulehele Eesti kaart, mis on mudeldatud informatsiooni põhjal, mis Haridus- ja Teadusministeeriumist on välja tulnud. Koolivõrgu arendamisel ja muutmisel tulevikus võetakse aluseks, et gümnaasiumi suurus ei peaks olema alla 100 õpilase. See tähendab sisuliselt kolme päris suurt klassi, 10., 11. ja 12. klass, või ka väiksemaid paralleele igal tasandil. Aga see ei olegi nii tähtis. Tähtis on see, et see kaart kindlasti jätab sügava mulje. Kas ta töötab koolivõrgu korrastamise või üleüldse haridussüsteemis töörahu kujundamise huvides või mitte, on muidugi veel lahtine, sest igasugused lihtsustatud skemaatilised lahendused külvavad rohkem paanikat, kui asi väärt on. 

Eesti koolivõrk on tegelikult üks rätsepaülikond. Nii on ka iga kool eraldi võttes rätsepaülikond, sest on tarvis arvestada nii piirkonna, kogukonna suurust kui ka paiknemist teiste hariduskeskuste suhtes, kas koolitee mujale on pikk või lühike, kas asutakse päris meresaarel või mõttelisel saarel keset soid ja rabasid ja metsasid kusagil mujal. Kõiki neid asju tuleb arvesse võtta. 

Ütlen paar märksõna. Gümnaasiumitaseme riigistamine on kahtlemata üks teema, millest võiks rääkida, aga seda ainult juhul, kui räägitakse omavalitsustega läbi ka tulubaasi võimalik ümberjagamine, sest ühe haridustasandi omandivormi muutumine seaduse alusel tähendab tegelikult päris suurt raha ümberjagamist omavalitsuste ja riigi vahel. Seda tuleb teha targalt. Teiseks, kõik, kes seda räägivad, peavad arvestama, et see toob endaga kaasa või selle eelduseks on põhikooli- ja gümnaasiumitaseme lahutamine. Praegu on õppekavad lahutatud, aga meil on hulgaliselt ühes haridusasutuses koos kõik üldhariduskooli õppeastmed: esimene, teine ja kolmas põhikooliaste ning gümnaasium. See, kui riik hakkab pidama kõiki gümnaasiume, tähendab paratamatult, et põhikoolid, mis jäävad omavalitsustele, ja riigigümnaasium on eraldi asutused. 

Kui rääkida sellest skeemist, millest ma olen kuulnud, kui lihtne on teha, et jäävad väiksematesse kohtadesse koolid esimesest kuni kuuenda klassini, vallakeskusesse põhikool ja maakonnakeskusesse gümnaasium, siis selline lihtsustatud lahendus on vägivald nii ajaloolise Eesti koolivõrgu suhtes kui ka tegelikult piirkondlike eripärade suhtes. Kindlasti on mõtet omavalitsustel mitmel puhul jätkata ka väljaspool keskust täistsükli põhikoolidega – seitsmes, kaheksas ja üheksas klass –, sest kui need kinni pannakse, siis ei ole mitme piirkonna puhul kindel, et lapsed lähevad samasse valda põhikooli lõpetama või sinnasamasse maakonda, vaid pered võivad otsustada kolida hoopis mujale. Selliseid valearvestusi on Eestis juhtunud ridamisi, kui on koolide liitmisel arvestatud, et kõik õpilased jäävad omavalitsusse, aga tegelikult on omavalitsused kaotanud peaaegu pooled õpilased ja sellega ka raha. 

Nii et ühtegi otsust koolivõrgu puhul ei tohiks teha räpakalt. Tuleks analüüsida asju omavalitsuse ja riigi tasandil koos, aga mõnes mõttes ka taastada mõtteliselt see maakonnatasand ja vaadata maakonnatasandi koolivõrgutarkust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen vaba mikrofoni ja meie tänane Riigikogu istung on lõppenud.