Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. Tänan! 

Kolmandaks, teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendi- ja toetusrühmade moodustamise koosolekud: Eesti-Aafrika parlamendirühm, kokkukutsuja Hanah Lahe; Eesti-Islandi parlamendirühm, kokkukutsuja Pärtel-Peeter Pere, ja toetusrühm Rahvusooper Estonia juurdeehituse edendamiseks, kokkukutsujad Enn Eesmaa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Siim Kallas, Liina Kersna, Signe Kivi, Heljo Pikhof ja Kadri Tali. 

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Hakkame jõudma õigetesse kalavetesse. Kahjuks võttis rahanduskomisjon kaks eelnõu selle nädala päevakorrast välja, need olid väga head eelnõud, väga palju mõistlikke muudatusettepanekuid oli sinna tehtud, aga komisjon millegipärast ei tahtnud neid menetleda sellel nädalal. Ei tea, miks. No ega kaua peita ei õnnestu, varem või hiljem tulevad siia need eelnõud, mida te peate menetlema hakkama, kui üldse mingit tööd teha tahetakse. Tööd tahetakse siin palju teha, ma olen kuulnud, ainult me ei lase kuuldavasti teha seda tööd.

Aga ma tulen selle eelnõu juurde, mis meil praegu käes on. Tuleb ikkagi alustada suurest pildist. Suur pilt on see, et libisevalt, vaikselt, aga kindlalt liigub maksupoliitika suveräänsete riikide parlamentide käest Euroopa Liidu kätte ja see on väga-väga halb. Ma olen isegi kuulnud korduvaid ettepanekuid, et teatud maksuettepanekud, teatud maksuotsused peaksid olema vastu võetud mitte ühehäälselt, vaid ikkagi kvalifitseeritud häälteenamusega. Ja mõnes mõttes on seda libisevalt saavutatudki. Kui me mõtleme selle peale, et Euroopa Liit kehtestas sisuliselt Eestile plastikumaksu – ta küll ei nimeta seda maksuks, see on arvutuskomponent meie liikmemaksu maksmisel –, siis tegelikult kehtestas komisjon Eestis plastikumaksu. Eesti eelarvesse muidugi ei jõua see raha, see jõuab otse Euroopa Liidu eelarvesse. Aga millal meie siin parlamendis plastikumaksu üle arutasime või selle vastu võtsime, selle määra otsustasime? Ei ole arutanud, ei ole määra kehtestanud. Aga kehtib meile plastikumaks. Ja see on ainult üks näide. (Saalis räägitakse midagi.)  

Head kolleegid, palun saalis vaikust! Austame ettekandjat!

Jah, ega ma suvalist jura ei aja. Ma räägin ikka asjast. Ma räägin sellest, et meie otsustusõigus, meie, Riigikogu liikmete otsustusõigus ja sellest edasi Eesti valijate õigus otsustada maksupoliitika üle järjest, järjest, järjest väheneb. Väheneb selle tõttu, et Euroopa Liit muudkui kaaperdab, kaaperdab, kaaperdab väikeste sammukestega, suuremate sammukestega. Teema, mis vajaks tegelikult palju suuremat tähelepanu – Eesti avalikkus ei märka seda üldse –, on see, kui suureks on läinud Euroopa Liidu enda võlg. Oli aeg mitte kuigi ammu tagasi, isegi veel kolm aastat tagasi, kui oli raudkindel põhimõte: Euroopa Liit võlga võtta ei saa. Ei saa lihtsalt sellepärast, et kes seda võlga siis maksavad – seda võlga maksavad liikmesriigid ja liikmesriikide seljataga võla võtmine ei ole aluslepingutega lubatud ja ka poliitilist tahet või poliitilist nõusolekut selleks ei ole. 

Aga kuidagi juhtus niimoodi koroona ajal ja siis Ukraina sõja ajal ja immigratsioonikriisi ajal, et kuidagi on Euroopa Liit hakanud neid miljardeid ja miljardeid ja miljardeid ühiseid võlgasid tekitama endale. Ja see võlg kasvab, palju kiiremini muide kui Eesti riigivõlg, mis kasvab ka väga kiiresti Kaja Kallase valitsuse ajal. Kaja Kallase kolme valitsuse ajal on Eesti avaliku sektori võlakoormus kasvanud 5,8 miljardit. Pretsedenditu summa! Enne seda, kui Kaja Kallas võimule sai, oli meie võlakoormus umbes sama suur. Selle vähem kui kolme aastaga on Reformierakonna juhtimisel, "Teeme rahanduse korda" [loosungi all] võlakoormus kasvanud 5,8 miljardit. Ja jätkub: eeloleval aastal kasvab rohkem kui miljard sinna otsa, 1,3 tõenäoliselt on see summa, mis tuleb, aga võib-olla on rohkem ka. Prognoos on ju suhteliselt sinisilmne nii majanduse väljavaate kohta kui ka maksulaekumiste kohta. 

Aga selle võla kasvu pärast me muretseme Eestis. Ent see kasv, mis toimub meie seljataga, ilma meilt küsimata, ilma meiega kooskõlastamata, kui Brüssel võtab ühist võlga sadu ja sadu miljardeid – selle pärast me üldse ei muretse. See eelarve kordategemine … Noh, esiteks loomulikult see ei ole meie võimuses, ei saagi olla meie võimuses, aga me ei peaks sellega nõus olema.

Ja miks ma sellest kõigest räägin: see praegune eelnõu, mis ta muud on kui jälle üks järjekordne direktiiv. Kõik see ilus jutt, et piiriüleste mittemaksmiste ja maksuvältimiste ja ühisturu parema toimimise nimel me peame ikkagi liikmesriikidelt võtma maksude [üle otsustamise] õigust ära, maksuhaldurid hakkavad tegema ühtemoodi ja teistmoodi. Ei ole enam iga liikmesriigi enda otsus, kuidas tema maksuamet tööd teeb. Ei ole enam iga liikmesriigi enda otsus, kuidas ta reguleerib mingisuguseid postipakke puudutava käibemaksu deklareerimist ühte, teist või kolmandat pidi. Ei, sellega tegelevad meil Brüsseli bürokraadid – bürokraadid, kelle meie maksame loomulikult kinni oma liikmemaksu kaudu, mille sees on juba ka plastikumaks. Ja siis hakatakse meid kõigele lisaks veel kontrollima, et kas nii saab ja kas naa saab.

Vaat see on selline vaikne ja süstemaatiline suveräänsuse meie sõrmede vahelt väljanõrgumine, mis toimub just niisuguste eelnõudega, nagu meil täna siin on. Me tegelikult ei tohiks sellega nõus olla. Sest küsige nüüd igaüks endalt, millal te valimiskampaanias rääkisite valijatele, et nüüd me teeme seda, teist või kolmandat. Ma arvan, et ühes keskmises valimiskampaanias ei hakata detailselt postipakkide käibemaksu arvestuse üle debateerima, aga see suur printsiip peaks ikkagi valijatele olema nähtav ja kuuldav, et iga väikese otsusekesega, mis Brüsselist tuleb, me anname, kallid valijad, ära teie õigust valida maksupoliitikat, valida energiapoliitikat, valida immigratsioonipoliitikat, valida hariduspoliitikat, valida tervishoiupoliitikat. [Me anname seda ära] iga sellise otsusega, kui me ütleme, et jaa-jaa, ühisturg las toimib ja las nad otsustavad seal Brüsselis ära, meie siin vaatame, kuidas me seda ellu viime. Tegelikult valija ei ole selleks luba andnud.

Viimane kord, kui valija andis loa Eesti poliitikutel asjad Brüsselisse ära anda, oli 2003. aasta referendum. 2003. aasta septembris toimus referendum, millel pandi hääletusele mitte küsimus, kas Eesti võib olla Euroopa Liidu liige – seda ka küsiti –, aga pandi hääletusele väga lihtne küsimus: kas Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu tingimusel, et see on kooskõlas meie põhiseaduse aluspõhimõtetega? Ja põhiseaduse aluspõhimõtted on väga lihtsad. Põhiseadus ütleb, et kõrgeima võimu kandja on Eesti rahvas. See tähendab, kui Eesti rahvas valimistel ütleb, et ei, me seda ei tee, näiteks vihakõne[seadust], näiteks mingisugust abielu perverteerimist homovärgiga, siis ükskõik, mida Brüssel otsustab – ei saa, sest Eesti rahvas on öelnud, et seda ei saa. Aga meie seda ei kuula, seda rahva mandaati meie ei järgi. Minu meelest oleks aeg selline libisev suveräänsuse äraandmine ära lõpetada, mistõttu meie loomulikult hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Eelmine kõne nõudis oluliste faktivalede ümberlükkamist ja me ei pea seda sugugi õigeks, et EKRE külvab Eestis sellist arusaama, justkui Euroopa Liit oleks kuskil mujal ja meie kuskil mujal. Esimene faktiparandus: meie olemegi Euroopa. See ei ole kuskil eemal. See on meil siin, see ei ole kuskil meie vastas. Meie oleme Euroopa. Meie olemegi Euroopa Liit siin Eestis, see ei ole kuskil eemal. Meie oleme Euroopa Liit, see on siinsamas. Meile on kasulik olla Euroopas, mitte Venemaas, ja tugev Euroopa on meie julgeolekule üks kõige olulisemaid garantiisid. 

Teine väga oluline faktiparanduste plokk on selline. Meie Riigikogu siin arutab kõiki neid küsimusi mitu korda, mida me Euroopa Liidus esindame ja mis on Euroopa Liidus meie poliitika. Ka EKRE fraktsioon on Euroopa Liidu asjade komisjonis esindatud ja ka EKRE fraktsiooni eelkäija Rahvaliit on seal olnud esindatud. Siia saali ei jõua mitte ükski asi, mida me ei oleks varem läbi arutanud. Ja sellise kuvandi loomine, justkui kõik sajaks meile kuskilt võõrast kohast, on Eesti julgeolekule äärmiselt kahjulik ja Euroopa ühtsust lõhestav. 

Mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis tuleb üle rõhutada, et vabale konkurentsile üles ehitatud, vabale turule, vabale kaupade liikumisele üles ehitatud Euroopa on olnud meie rikkuse aluseks siin Eestis väga selgelt viimased 20 aastat. Seda on väga selgelt näha Eesti inimeste jõukuse ja heaolu kasvus. Ja on väga selgelt Eesti ettevõtjate huvides, et kolmandatest riikidest tulevate pakkide käibemaksu [regulatsioon] oleks selline, et Eesti enda ettevõtjatel oleks siinsamas võimalik võrdsetel tingimustel oma kaupu müüa ja perele leiba teenida. 

See vale jutt suveräänsuse kaotamisest ei kõlba mitte koera hänna allagi. Me teeme kõiki otsuseid Euroopa Liidus võrdsena teistega. 

Ja lõpetuseks vihakõne või vaenukõne näide. Ka seda arutas meie riigi parlament ja ka seda eelnõu toetasid kõik erakonnad, sealhulgas Isamaa. Näiteks Urmas Reinsalu ise viibis sellel Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil ja hääletas poolt. Eesti poolt sooviti veel laiemalt vaenukõne eest kaitsta ja EKRE eelkäija, kelle õigusjärglane EKRE on, ehk siis Rahvaliit samamoodi väga raevukalt ja selgelt toetas vaenukõne regulatsiooni sätestamist. Me ise teeme kõiki neid asju. Aga Eesti ettevõtjate jaoks on see eelnõu vajalik. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun, Annely Akkermann! Me oleme jätkuvalt eelnõu 225 juures.

Head kolleegid! Mõnel kolleegil jäi vist tähele panemata, mis on eelnõu 225 sisu, mille üle me praegu hakkame hääletama. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu konkreetne eesmärk on piiriüleste käibemaksupettuste avastamine. Eesti e-kaubanduse ettevõtted on neid muudatusi kaua oodanud, Rahandusministeeriumi ametnikud on neid kaua läbi rääkinud oma kolleegidega teistest riikidest. Miks kaubandusettevõtted ootavad seda muudatust? Nad tajuvad ebaseaduslikku maksukonkurentsi ja on hinnatud, et maksuauke võib seetõttu, et kõik e-kauplejad ei deklareeri käibemaksu Eestis müüdud kaupadelt, olla isegi kuni 100 miljonit. Eesti Panga arvates see on muidugi liialdatud, kuna see on arvestatud kõikide Eesti residentide välismaksete alusel. Aga see konkreetne eelnõu, mida ma palun toetada, ikkagi võimaldab maksuhalduritel vahetada omavahel informatsiooni ja ohjeldada riikideüleseid käibemaksupettusi. See eelnõu muudab meie e-kaubandusäri konkurentsivõimelisemaks ja toob riigile maksutulu. Konkurentsivõimeline majanduskeskkond aga edendab ka majanduskasvu. Head kolleegid, see on selle eelnõu sisu. Palun seda toetada! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem … Siim Pohlak, mainiti küll mitte teid, aga EKRE‑t küll … Aa, ei ole soovi vastusõnavõtuks. Sellega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. 

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 225 lõpphääletus. Asume lõpphääletust ette valmistama, aga enne mikrofon Siim Pohlakule, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Liisa Pakosta rääkis, et me oleme küll võrdsed ja laua ääres Euroopas, aga kas või põllumajandustoetuste küsimuses ikkagi Eesti on selgelt vaeslapse osas …

Härra Siim Pohlak, ma andsin teile sõna, kartes, et te soovite võtta äkki vaheaega. Läbirääkimised on lõppenud.

Ei, ma kohe jõuan puhtalt pointini, ma kohe jõuan asja sisuni ka. 

Läbirääkimised, hea kolleeg, on lõppenud. Ma lõpetasin läbirääkimised, pakkusin teile vastusõnavõtuks võimalust ja seda te ei kasutanud, võtsite oma nime maha. Läbirääkimised on lõppenud, seda enam teha ei saa. Kas teil on soov võtta vaheaega või mitte?

Jaa, loomulikult on. Ma tahtsingi öelda, et selle asjaolu üle järele mõtlemiseks palub EKRE fraktsioon kümme minutit vaheaega. 

Asi väga selge, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu 225 on seadusena vastu võetud.  

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 333. Kaks sõna selle eelnõu menetlemise korrast. Esmalt on ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused – üks küsimus igaühelt – ja seejärel on võimalus läbirääkimisteks üksnes fraktsioonidele. Selle eelnõu kohta, head kolleegid, muudatusettepanekuid esitada ei saanud ja lõpphääletus on salajane. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Riigikogu otsuse "Valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Selle on esitanud rahanduskomisjon vastavalt seadusele. Komisjon arutas eelnõu Riigikogu menetlusse esitamist 17. oktoobri istungil ja eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist 23. oktoobri istungil. Eelnõuga nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeteks kolm valdkonna asjatundjat. Nõukogu uute liikmete nimetamise ettepanek lähtub asjaolust, et seniste valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete volitused on lõppenud. Tulenevalt seadusest nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. 

Arutelu, mis eelnes eelnõu esitamisele, toimus rahanduskomisjonis 17. oktoobril. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teavitas, et Eesti Panga Nõukogu esimees Urmas Varblane esitas käesoleva aasta 10. oktoobril rahanduskomisjonile ettepaneku nimetada Eesti Panga nõukogu liikmeteks Krista Jaakson, Karin Jõeveer ja Ivi Proos. Panga nõukogu ettepanek just kolme valdkonna asjatundja nimetamiseks tulenes sellest, et ka neljas liige on panga nõukogu esimehel plaanis esitada, aga protseduuri mõttes kõik asjatundjatest panga nõukogu liikmed läbivad julgeolekukontrolli ja selleks ajaks ei olnud see julgeolekukontroll lõppenud. Nii et tõenäoliselt lähiajal Eesti Panga Nõukogu esimees Urmas Varblane pöördub rahanduskomisjoni ja Riigikogu poole veel ka neljanda Eesti Panga Nõukogu liikmest asjatundja esitamiseks ja me saame seda siin uuesti arutada. 

Menetlusotsused olid sellised. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. novembril 2023. Tegime ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus, nii nagu seda seadus nõuab, ja juhtivkomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. Aitäh! 

Suur tänu ettekandjale! On vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Selline ülevaade komisjoni istungi arutelust. Ja küsin valdkonna ekspertide kohta. On kolm nime pandud, neljas on nõndanimetatud taustakontrollis praegu. Aga nende kolme nime puhul ehk oskad öelda, kas komisjonist käis ka läbi põhjendus, mis valdkondlikku tegevust nad ekspertidena esindavad? Oskad sa paari sõnaga öelda? Jah, ma võin ise ka guugeldada, aga ikkagi võiks komisjoni arutelust välja tuua.

Mul ei ole küll täielikke CV-sid kaasas siin puldis, aga Eesti Panga Nõukogu esimees saatis nende kolme kandidaadi CV-d. Nagu te põhimõtteliselt teate, on selline tava, et Eesti Panga Nõukogu esimehel on see õigus ja ega selle vastu tavaliselt keegi ei protesti. 

Ma võin nii palju öelda, et Ivi Proos on ka praegu Eesti Panga Nõukogu liige, ta on väga tunnustatud majandusteadlane. Näiteks ta oli Eesti Panga Nõukogu liige ka aastatel 1991–1993. Kui ma lihtsalt tagasi vaatan, siis ta on olnud Eesti Panga nõunik. 

Krista Jaakson on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna majandusteaduskonna juhtimise kaasprofessor. Tal on ärijuhtimise magistrikraad ning doktorikraad majandusteaduses. Oma uurimis- ja õppejõu töös keskendub Krista Jaakson strateegilisele juhtimisele, organisatsiooni ja indiviidi väärtustele ning organisatsioonikultuurile. 

Karin Jõeveer on TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi direktor. Ta on teinud teadusuuringuid ülikoolis London School of Economics ning andnud loenguid erinevates Ühendkuningriigi ülikoolides. Ja mainin ka, ta on majandusteaduse doktor. Lühidalt siis nii palju nendest kandidaatidest.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin, kas komisjonis tekkis ka arutelu komisjoni liikmete vahel, et võiks olla näiteks mõni muu liige, kes väga hästi sobiks sinna. Kas oli selline arutelu? Ma saan aru, et see ettepanek tuli Eesti Pangalt, aga kas teil oli ka arutelu võimalike teiste kandidaatide üle?

Kui lühidalt vastata, siis ei olnud seda arutelu. Nagu ma ütlesin, vastavalt seadusele tegelikult ainukene, kellel on õigus neid ettepanekuid teha, on Eesti Panga Nõukogu esimees. Jah, selle otsuse eelnõu esitab rahanduskomisjon, aga ettepanekud tulevad Eesti Panga Nõukogu esimehelt ja siin ei ole ruumi arutleda veel mingite asjatundjate üle. See on Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanek.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vaadake, need Eesti Panga majandusanalüüsid ja prognoosid on viimasel ajal olnud suhteliselt sellised – kuidas viisakalt öelda? – nigelad. Kõik need ennustused ja analüüsid, kus nad on öelnud, et majandus hakkab kasvama, eks ole – reaalne elu on olnud risti vastupidine. Nüüd on [esitatud] uued nõukogu liikmed, valdkonna asjatundjad. Kui me nimetame nad sinna ametisse, kas on mingisugune lootus, et Eesti Panga analüüsid ja prognoosid meie majandusolukorra kohta tulevikus võiks olla parema kvaliteediga?

Lühike vastus on, et seda komisjoni istungil ei arutatud. Aga me oleme ise nimetanud väärikad esindajad Riigikogust, iga fraktsioon enda esindaja, Eesti Panga Nõukogusse. Ma arvan, et nendes asjatundjates ei tasu kahelda. Loodan, et see töö saab olema efektiivne ja hea.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas rahanduskomisjonil oli võimalik ka vahetult kohtuda Krista Jaaksoni, Karin Jõeveere ja Ivi Proosiga? Kas nad käisid rahanduskomisjonis kohal? 

Ei. Lühike vastus on, et rahanduskomisjoni istungil neid kandidaate ei olnud. Nad olid esitatud Eesti Panga Nõukogu esimehe poolt ja isiklikult nendega rahanduskomisjon ei kohtunud.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus, mis on natuke laiem kui need kolm konkreetset inimest. Kui te komisjonis oma inimesi sinna valite, kas te kunagi arutate, milliseid juhiseid võiks nendele inimestele anda selle kohta, kuidas Eesti Pank peaks oma asju korraldama? Näiteks kullavarude küsimus, kulda meil on ainult 200 kilo. Kas mingeid selliseid väga põhimõttelisi küsimusi või juhiseid üldse kunagi on komisjonis arutatud? Ja kas seda põhimõtteliselt võiks või tuleks arutada?

Tänan küsimuse eest! Selle eelnõu raames sellist arutelu ei olnud, saan kohe öelda. Aga Eesti Panga esindajatega me kohtume suhteliselt regulaarselt. Nad esitavad ju ka oma prognoosi. Kui tuleb Rahandusministeeriumi prognoos, siis Eesti Pank tutvustab ka oma prognoosi. Nii et neid arutelusid on olnud, aga mitte selle eelnõu raames.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu siin eelnõus öeldakse, tegu on valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamisega. Äkki te avate natukene ka persoonide kaupa seda kvaliteeti, mida need inimesed annaksid Eesti Panga Nõukogule juurde? Milliste teadmiste ja milliste valdkondadega on tegu? Äkki te natuke pikemalt räägite sellest ka? Ma usun, kogu parlamendil oleks huvitav teada, kuna me tegelikult ju nende persoonide üle hääletame.

No nagu ma lühidalt juba kõigi kohta ütlesin, nad on majandusteadlased, majanduse ja rahanduse asjatundjad, doktorid. Väga väärikas seltskond. Kui te soovite täpsemalt teada saada, siis võib veel rahanduskomisjoni poole pöörduda, aga nagu ma ütlesin, valik on Eesti Panga Nõukogu esimehe käes. Muid valikuid ei ole ka seaduse järgi õigus kellelgi kaaluda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Jaak! Ma küsin selle kohta, et kui need Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamised on, siis tegelikult see võiks olla hea hetk arutada Eesti Panga Nõukogu rolli üle. Just eriti selles valguses, et me mõtleme ju praegu, kuidas on kogu see Euroopa Keskpanga süsteem üles ehitatud. Kas oli ka arutelu näiteks nõukogu suuruse üle ja selle üle, milline on nõukogu roll selles valguses, et on ju ka suur Euroopa Keskpank, kes tegelikult väga paljuski mängu juhib? Olles tugev riigiasjade spetsialist, saad sa kindlasti anda oma nägemuse, kas praegune süsteem on parim võimalik või me võiksime arutada selle üle, kuidas seda paremaks teha. 

Tänan küsimuse eest! Eks igaühel on oma arvamused, aga sellist arutelu komisjonis ei olnud, nii et ma ei saa seda kuidagi valgustada. Nagu ma ütlesin, Eesti Panga esindajatega on meil kohtumisi ja eks me arutame seal erinevaid probleeme. Põhiliselt on need seotud prognoosidega. Panga [nõukogu] toimimist, liikmete arvu ja nii edasi me ei ole arutanud.

Martin Helme, palun! 

Mul on selline küsimus. Kas kogu selle eelnõu ettevalmistamise ajal tuli ka laiemalt jutuks Eesti Panga põhiseadusliku funktsiooni täitmine? Põhiseadus ütleb väga ilusti, et Eesti kroon kehtib meil ja seda emiteerib Eesti Pank. Ja tegelikult Eesti Panga Nõukogu peaks tagama, et Eesti Panga juhatus täidab põhiseadust ja teisi seadusi. Kas need, kelle me sinna nõukogusse saadame, hakkavad põhiseaduses näpuga järge ajama või mitte?

Aitäh küsimuse eest, see on huvitav! Muidugi, krooni meil kahjuks või õnneks enam ei ole. Oleme eurotsoonis. Mis puudutab Eesti Panga rolli, siis neid arutelusid võib pidada, aga konkreetselt selle eelnõu raames ega ka varasematel kohtumistel neid teemasid me Eesti Pangaga arutanud ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina sain aru, et me peame ikkagi põrsast kotis ostma. Keegi ei suvatse komisjonis nägu näidata, et ennast tutvustada. Ma ei tea, kes need isikud välja valib, kas see on mingi Reformierakonna tagatuba, kes neid [nõukogusse] kutsub. Ehk saaks nii nagu riigikohtunikega natukenegi selgust, kellega tegu on? Kas komisjonis keegi seda ettepanekut ei teinud, et tutvuks nendega rohkem kui paarkümmend sekundit nimesid ära [kuulates]?

Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma täna siin mitu korda olen maininud, see on tõesti Eesti Panga Nõukogu esimehe õigus esitada neid kandidaate. Tema peab ise kaaluma, millised need kandidaadid on, kas nad on sobivad. Jah, neil tuleb läbida ka julgeolekukontroll, see on lisatingimus vastavalt seadusele. Mingeid erilisi asjaolusid komisjon ei kaalu, me lähtume Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekust.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina mõtlesin küsida teilt ka sellise natukene laiema küsimuse nagu kolleeg Martin Helme. Mulle tundub, et me oleme Eesti Vabariigis jõudnud olukorda, kus meil on terve rida – ma ei tea, kui pikk rida just – institutsioone, millel tegelikult sisulist mõtet ei ole. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on ilmselgelt täiesti mõttetu institutsioon, raha raiskamine. Samamoodi võiks paljuski öelda näiteks Vabariigi Presidendi institutsiooni kohta. On vähemalt väga küsitav, mis mõtet sellisel institutsioonil on, kui rahvas ei saa endale ise presidenti valida. Ja nii edasi. Kuidas teile tundub, kas Eesti Pangaga ei ole mitte sama asi pärast seda, kui meil oma raha, Eesti krooni ei ole? Tegelikult Eesti Panga institutsiooni eksistentsi mõte oli ju tihedalt seotud Eesti krooniga. Kas me selles mõttes ei tegele küsimustega institutsioonide kohta, mis on paljuski ülearused?

Aitäh, küsija! Minu arvates ja seni ka seadusandja arvates on Eesti Pangal oma funktsioon täiesti olemas. Keegi seda kaotada ei ole kavatsenud ja sellise institutsiooni kaotamiseks minu teada tuleb algatada põhiseaduse muudatus, kui kellelgi see soov on. Aga ma ei näe põhjust. Eesti Pangal on kindel oma funktsioon, mida ta ka täidab.

Head kolleegid! Juhin tähelepanu, et me ei aruta Eesti Panga seaduse eelnõu. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Madis Müller käis siin rääkimas oma aruandest ja viitas sellele, et Eesti Pank keskendub vägagi palju rohepöörde elluviimisele. Argumentatsioon oli – ma ei hakka sellest praegu rääkima, ei jõuagi rääkida. Mul on küsimus selle kohta. Tegelikult ju üle maailma levivad praegu sõnumid selle kohta, et see rohepööre ei ole jätkusuutlik. [Ei ole ka] Eesti majanduse jaoks. Mul jääb praegu küsimuseks see, mida see uus liige, keda siin tahetakse täna valida, suudab teha selle olukorra muutmiseks, et Eesti Pank lähtuks Eesti rahva huvidest, aga mitte nii-öelda ülemaailmsest populismist.

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, siin on nimetamisel kolm valdkondlikku asjatundjat Eesti Panga Nõukogusse. Muid teemasid me ei arutanud selle eelnõu raames. Kui teil on küsimus Eesti Panga presidendile, siis te saate seda kindlasti otse küsida. Ta käib ka siin Riigikogus vahetevahel.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud esineja! Minul on väga tõsine protest. Küpses eas valge mehena olen mina siiralt šokeeritud, et niinimetatud asjatundjate rivis – ma neid väga asjatundjateks, tõsi, ei pea – on ainult naised. Soolise võrdõiguslikkuse rikkumine on ilmne, ja meessoo kahjuks. Ma ei tea, muidugi, seal akna all meil istuvad tüübid, kellel sugu ei ole, nemad sobivad nii üheks kui teiseks kui kolmandaks. Aga mina olen väga selgelt ikkagi meessoost ja ma protestin selle vastu, et kandidaatide hulgas ei ole ühtegi meest. Mida te selle kohta kostate?

Aitäh, küsija! Ma ei saa aru, kas ma pean protestile vastama või sisuliselt vastama. Nii nagu te vist ise teate, kõik fraktsioonid millegipärast Riigikogust esitasid just nimelt meesterahva Eesti Panga Nõukogusse. Ja võib-olla Eesti Panga Nõukogu esimehe soov oli nimetada kolm asjatundjat naisterahvast, kes on väga pädevad oma valdkonnas. Võib ka niimoodi seda võtta. Aga seda peaks küsima Eesti Panga Nõukogu esimehelt otse. Mina ei oska sellele vastata. Aga teatud tasakaalu võib-olla tema ettepanek siiski otsib.

Tänud, hea kolleeg! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Ma küsiks hääletusprotseduuri tagajärgede kohta. Kas on olnud sellist pretsedenti, et Riigikogu on Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise vastu hääletanud? Mis sellisel juhul juhtub? Mis on järgmised protseduurid? Kas panga nõukogu poolt või õigemini selle juhatuse esimehe poolt esitatakse uued kandidaadid või kuidas edasi toimitakse?

Aitäh! Ma arvan, et sellist praktikat ei ole olnud. Aga on ilmselge, et siis on vaja Eesti Panga Nõukogu esimehel uuesti rahanduskomisjoniga läbi rääkida, kas esitada samad inimesed uuesti, selgitada, põhjendada või asendada keegi neist. Kindlasti see ei tähenda seda, et uut hääletust ei toimu, on siis samad kandidaadid või uued, keegi neist uus – see võimalus kindlasti on olemas. 

Nii, head kolleegid, avan läbirääkimised. Sõnavõtt kohapealt, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Täna oleme sellises huvitavas olukorras, kus …

Ma loodan, et te räägite EKRE fraktsiooni nimel. Ma vabandan!

Fraktsiooni nimel jah. Aitäh! Me oleme sellises huvitavas olukorras, kus me näeme, kuidas koalitsiooni toetus langeb kolinal ja käib selline väga suur liikumine ühest erakonnast teise. Ja kui vaadata nüüd seda meie panga nõukogu, siis see on tegelikult muutunud läbi aegade kord ühe ja siis teise erakonna suunas. Siin tekib täiesti tõsine küsimus, mis saab siis, kui need inimesed, kes määratakse mõne erakonna ettepanekul panga nõukogusse, vahetavad erakonda. Tegelikult erakondadel on erinevad fiskaalsed ja finantsilised arusaamad. Sellega satub Eesti Panga Nõukogu täiesti uude olukorda, kus inimesed, kes on mingisugust rahanduspoliitikat toetanud, teevad teinekord isegi vaata et 180-kraadiseid pöördeid. Nii et võib-olla tuleks tulevikus arutada ka sellist varianti, et võib-olla Eesti Panga Nõukokku peaks kuuluma hoopistükkis spetsialistid ja erakondadesse mittekuuluvad inimesed. Sellega ma muidugi ei taha mingisugust küsimust esitada või küsimuse alla seada ...

Hea kolleeg, nüüd on aeg! Sõnavõtt kohapealt on kaks minutit. Ja miks ma lasin ühe minuti punasesse, sellepärast et operaator pani ühe minuti …

Igatahes ma soovin edu ja jõudu Eesti Pangale ja selle nõukogu liikmetele.

See oli väga oluline sõnum. Väga tänan siiralt selle eest! Aga, head kolleegid, sulgen nüüd läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 333 lõpphääletus. Asume lõpphääletust ette valmistama, aga enne mikrofon palun Martin Helmele. 

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.  

V a h e a e g

Head kolleegid, oleme eelnõu 333 lõpphääletuse juures. Juhin veel kord tähelepanu, et selle päevakorrapunkti juures on hääletus salajane ehk ekraanil teie valik graafiliselt ei kajastu. 

Panen lõpphääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Valdkonna asjatundjatest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 333. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 68 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 1. Eelnõu 333 on otsusena vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 310 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri.

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul enne, kui me läheme konkreetse eelnõu juurde, sissejuhatuseks meelde tuletada, miks Eesti riik on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja mis on need põhimõtted, mille alusel me valime, kus me osaleme. Eesti Kaitsevägi tagab Eesti rahu mitte ainult kodus, vaid ka rahvusvahelistel missioonidel, lähtudes põhimõttest "360 kraadi", mis on NATO‑s üldlevinud põhimõte: me vaatame igasse ilmakaarde selleks, et rahu maailmas oleks tagatud. Loomulikult, stabiilsuse saavutamine tähendab seda, et me peame olema ka Eestist väljas. Ja lisaks üldisele üllamale eesmärgile maailmas rahu tagada on meie eesmärk missioonidel olles tugevdada liitlassuhteid strateegiliste liitlaste Ameerika Ühendriikidega, Ühendkuningriigiga ja Prantsusmaaga. Ja loomulikult on meil võimalus missioonidel osalemisega Kaitseväe terviklikku arengut toetada ja anda meie sõduritele võimalus kogemusi saada. Mõistetavalt on Venemaa agressioonisõda Ukrainas ja NATO kaitsehoiaku tugevdamine need tegurid, millest me ka missioonide valikul oleme lähtunud. Me püüame oma liitlastega häid suhteid hoida. Ja loomulikult on tähtsad ka Euroopat lõunasuunast ähvardavad väljakutsed ja ohud, nagu massränne ja terrorism. Nende lahendamine nende tekkekohas on samamoodi äärmiselt oluline ja aitab suurendada ka Eesti julgeolekut.

Kui nüüd tulla konkreetselt nende missioonide juurde, siis üldiselt on sõnum see, et me palume järgmisel aastal Riigikogult operatsioonidel osalemiseks mandaati kuni 125 kaitseväelasele. Reaalselt me praegu näeme, et me võiksime järgmisel aastal olla väljas 114 kaitseväelasega, mis on tänavuse aastaga võrreldes 20 kaitseväelase võrra rohkem. Kõik missioonid kokku maksavad Eesti maksumaksjale suurusjärgus 12 miljonit eurot.

Aga nüüd siis operatsiooni Inherent Resolve juurde. Inherent Resolve on operatsioon, mida juhivad Ameerika Ühendriigid, ja selle eesmärk on võitlus ISIS‑e vastu, esmajoones Iraagis ja Süürias. Kui vaadata, kus meie sellel Ameerika Ühendriikide juhitaval missioonil oleme, siis Eesti kaitseväelased on Erbilis ning täidavad seal eelkõige isikukaitse ja baasikaitse ülesandeid. 

Ja kui ma nüüd tulen konkreetselt selle eelnõuga küsitava mandaadi juurde, siis me jääksime mandaadi piires samade mahtude juurde, kus me olime sel aastal, ehk kokku 110 kaitseväelast. Praeguse teadmise kohaselt me plaanime operatsioonile lähetada järgmisel aastal 109 kaitseväelast. Esimene kompanii, kes meil seal esimese rotatsiooniga oli, oli suurusjärgus 90 kaitseväelast. Praegune rotatsioon on samas suurusjärgus, veidi suurem, hetkel on seal 93 kaitseväelast. Me teeme ettepaneku, et järgmisel aastal me ei ületaks 110 kaitseväelast. See üksus, kelle me kolmanda rotatsiooniga planeerime sinna saata, koosneks 93 kaitseväelasest ja toetuselemendist, kuhu kuulub umbes 10 kaitseväelast, teabeohvitserist, kontingendi ülemast ja [neljast] staabiohvitserist. Mis on veel oluline: Inherent Resolve'i aastane eelarve on suurusjärgus 10,7 miljonit eurot. Ja palume Eesti kontingendile teie toetust järgmiseks aastaks tervikuna. Aitäh!

Aitäh! Eelnõu on igati huvipakkuv, on hulk küsimusi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas te seda rahalist poolt veel natuke avaksite? Kas siin oli nende numbrite puhul, millest te rääkisite, jutt sellest pikendamise perioodist või kogu missioonist? Ja milles see kulu täpsemalt seisneb, mida see summa täpsemalt katab?

Aitäh! 10,7 miljonit on terve järgmise aasta operatsioonikulu.

Ants Frosch, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on mainitud, et 23 riiki panustavad praegu koos Ameerika Ühendriikidega Inherent Resolve'i. On mainitud sedagi, et nende hulgas on ka Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Mind huvitab see, millised meie piirkonna riigid veel sellel missioonil osalevad. Ma pean silmas Läänemere piirkonda.

Aitäh! Mul ei ole hetkel kaasas nimekirja, kes kõik nende 23 hulka kuuluvad. Oluline on meil ikkagi vaadata, mis on Eesti panus. Ja Eesti panus, nagu ma ütlesin, on Iraagis seotud Kurdistani piirkonnaga, täpsemalt paiknetakse Erbili linnas asuvas baasis. Ja kui ma seal käisin, siis teisi lippe ma nägin veel. Kui konkreetselt Läänemere piirkonnast rääkida, siis tuleb ka Holland välja tuua. Hollandi lippu ma seal nägin. 

Alar Laneman, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te nimetasite oma ettekandes eesmärke, mida missioonidel osalemisega üritatakse saavutada: rahu tagamine, liitlassuhete areng ja Kaitseväe areng olid peamised. Mul on selline küsimus. Kas te võiksite nimetada, millised on olnud suurimad tähised või arengud nendes kolmes küsimuses: rahu tagamine, liitlassuhete areng ja Kaitseväe areng. Miks ma seda küsin? Sellepärast et me kõik teame, et rahuga asjad hästi ei ole. Sõda Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel kestab, on patiseis. Lisandunud on teravnenud suhted Lähis-Idas Iisraeli ja Hamasi vahel. Kuidas lood on siis nendes kolmes valdkonnas?

Aitäh! Väga lühidalt. Käisin mõni kuu tagasi Iraagis, kohtusin Iraagi riigi juhtkonnaga, nii presidendi kui peaministri kui kaitseministriga. Samamoodi käisin Kurdistanis. Nende kõigi ühine sõnum oli väga selge: liitlaste panus on aidanud Iraaki hoida turvalisena ja nad näevad seda arengut väga olulisena. Ja ka silmaga on seda näha. Ma käisin Bagdadis eelmisel aastal, käisin ka sel aastal ja mõlemal korral, võin kinnitada, et mis puudutab Inherent Resolve'i, siis seis Iraagis on läinud oluliselt paremaks. Liitlassuhted – mõistetavalt me näeme liitlaste kohalolu siin, brittidega sõlmisime kaitsekoostööleppe. Ja loomulikult ma arvan, Alar, sa tead ise väga hästi, et eelkõige Scoutspataljon vajab missioone ka selleks, et oma sõdurite motivatsiooni suurendada ja väljaõpet arendada. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te ütlesite selle rahasumma välja. Ma sain aru, et see on selle missiooni peale, selle konkreetse eelnõuga seoses, mida me siin praegu menetleme. See on 10 miljonit. Aga siin on kirjas, et see hõlmab seda 110 kaitseväelast või 109, eks ole, kuidas see parasjagu kujuneb. Aga siin on ka kirjas, et seda võib suurendada kuni 220 kaitseväelaseni, kui  peaks vaja olema. Kui [olukord] regioonis on väga ebastabiilne ja kui see vajadus tekib, siis kas tuleb 10 miljonit juurde leida? Ja kui, siis kust see raha leitakse? 

Aitäh! Meil on jah alati olnud parlamendis arutusel ja ka täna me hiljem, ma loodan, jõuame kenasti nii-öelda üldmandaadi ja volituse andmiseni teatud uute operatsioonide jaoks. Ja kui see peaks vajalik olema, siis loomulikult need kulud kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Ma loen seda otsuse eelnõu seletuskirja ja siin on alguses kohe öeldud, et eesmärk on koondada ISIS-e-vastased sõjalised tegevused Iraagis ja Süürias. Kui ma vaatan seletuskirja lõpus olevat selgitust selle kohta, milline on õiguslik alus, siis seal on räägitud üksnes Iraagist. Kas te saaksite meile palun selgitada ka seda, milline on nende sõjaliste operatsioonide läbiviimise õiguslik alus Süüria territooriumil? Rahvusvahelise õiguse kohaselt on tegemist ikkagi iseseisva riigiga ning meie oma Kaitseväe operatsioone ei saa ju teostada teise iseseisva riigi territooriumil, kui selleks puudub nõusolek. Samuti ei saa me osaleda operatsioonides, kus selliseid asju toime pannakse. Millegipärast seletuskirjas pole õigusliku aluse kohta Süürias tegutsemiseks kirjutatud mitte midagi.

Aitäh! Seda sellepärast, et Eesti ei kavatsegi Süürias osaleda. Kui seda operatsiooni Inherent Resolve omal ajal alustati, siis seal olid kirjas nii Iraak kui Süüria, aga Eesti panus jääb ainult Iraagi territooriumile. Eesti panus ja Eesti baas on Kurdistani territooriumil Erbilis. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas teil ei ole sellist tunnet, et me sõidame nagu kunagi 10 aastat tagasi või 20 aastat tagasi maha pandud rööbaste peal? Olukord on täiesti kardinaalselt muutunud, aga meie sõidame ikka nende rööbaste peal edasi ja ega me täpselt ei tea, mis vahe- või lõppjaama me ikkagi nende missioonidega jõuame. Need on ju ilusad jutud koostööst liitlastega. Koostöö liitlastega minu arvates toimub meil ka siin väga suurepäraselt Eesti Vabariigi territooriumil ja kavandatakse seda laiendada isegi Nursipallu. Ma ei tea, kas see on veel Eesti Vabariigi territoorium või ei ole. Kas te ei arva, et me peaksime tegelikult tegema praegu põhimõtteliselt teistsuguseid otsuseid ja mitte sõitma nende vanade maha pandud rööbaste peal? Ehk peaksime mõtlema, kas liitlassuhete arendamine ei võiks toimuda mingis uues formaadis ja uute eesmärkidega?

Aitäh! Ei arva, me oleme kõiki neid missioone väga hoolikalt kaalunud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Te oma sõnavõtus ütlesite, vahepeal rääkisite [125 kaitseväelasest]. Eelnõu räägib 110-st, eelnõu teine punkt või tähendab, seletuskiri räägib 110-st. Numbriliselt eelnõu ise ütleb, et kuni 220-ni on võimalik suurendada. Ma küsiksin selliselt, et eelarve on tehtud 10 miljonit pluss käibemaks, mis järgmisel aastal tõuseb. Kui see kaitseväelaste arv läheb 220-ni, kas siis kogu eelarve suureneb ka 20 miljonini pluss käibemaks?

Aitäh! Me ei planeeri seda suurendada. Me plaanime jääda 110 mandaadi sisse, mida me parlamendilt palume.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Teie sõnul ja ka seletuskirjast loeb välja, et meil on Iraagis vähendatud jalaväekompanii suurune baasikaitse-, isikukaitse- ja kiirreageerimisüksus ning lisaks rahvuslik toetuselement ning staabiohvitserid. Tegemist on terrorismivastase võitlusega, mis annab meie Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Nii, sõjaline missioon. Aga samas me loeme, et nendele meie võitlejatele on omistatud Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatus. Kas te olete nii lahke ja selgitate meile, kuidas see saab olla? Tegemist on sõjalise missiooniga, aga õiguslikult on nad tegelikult hoopistükkis haldustöötajad. Kas ei ole siin väga suur vastuolu ja kas garantiid, mis meestele antakse, ei ole selle tõttu äkki piisavad?

Aitäh! Ei, mingit vastuolu ei ole, tegemist on tõesti sõjalise missiooniga. Eesti kontingendi vastutusalas on baasikaitse ja isikukaitse – see on see, mida Eesti kontingent seal teeb. Ja kõik garantiid on meestel loomulikult olemas. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, austatud kaitseminister! Ma loen eelnõust välja seda, et operatsioon toimub Ameerika Ühendriikide juhtimisel. Ma toon praegu ühe näite ühest missioonist, mille kohta ma ei nimeta. Juhtus selline intsident. Eesti sõdurid sõitsid teatud marsruuti pidi, mille kohta öeldi, et see on ohutu. Vaatamata sellele sattusid nad ikkagi märatseva rahvamassi sisse ja palusid abi, kuid öeldi, et saage ise hakkama. Jah, mehed saidki ise hakkama, aga seal lendas verd päris palju. Küsimus on praegu selles … Ja ma ütlen ka ära, et ega nad pärast oma sõnu operatsiooni juhtidele eriti tagasi ei hoidnud. Kuidas tagada, et selliseid olukordi rohkem enam ei juhtuks, nagu ma praegu kirjeldasin? Meie Kaitseväe poisid on ikkagi meie riigi pojad. 

Aitäh! Kõik üksikud tegevused missioonil ja operatsioonid loomulikult planeeritakse väga täpselt läbi. Ja nagu ma ütlesin, Eesti kontingendi peamine ülesanne on staabikaitse, isikukaitse. Kui teostatakse isikukaitset, siis selleks on vastavad plaanid olemas. Samamoodi oleme teinud omalt poolt kõik selleks, et meestel oleks võimalikult hea varustus kaasas. Näiteks sõidukid, mida seal kasutatakse, on korralikult soomustatud. Nii et me oleme püüdnud loomulikult viia ohud miinimumini. Aga iga sõjaline missioon tähendab ka seda, et seal võivad esineda riskid. Igaüks, kes sinna läheb, teab sellest.

Anti Poolamets, palun! 

Lugupeetud ettekandja! Me liigume sinna Kurdistani piirkonda, aga kas teil on välispoliitiline vaade ka? Kurdid tahavad kangesti oma riiki, seal on neil küllaltki suur autonoomia. Milline on meie välispoliitiline suhtumine Kurdistani iseseisvusesse ja üldse riikide ja rahvaste suveräänsusesse selles kontekstis? Kas me läheme kuidagimoodi pigem kurdide rahvuslikku liikumist takistama või mis saab olema meie funktsioon seal?

Aitäh! Käies Iraagis ja ka Kurdistanis, kohtusin ma Kurdistani presidendi, kaitseministri ja peaministriga. Üldiselt saime väga hea pildi, milline seis on ja millised on Kurdistani ja Iraagi keskvõimu suhted. Selles mõttes see pilt on ees. Aga konkreetselt selle operatsiooni mandaat ei puuduta poliitilisi valikuid, see puudutab kaitsetegevust ja sõjalist missiooni. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra kaitseminister! Minu küsimus puudutab kõiki missioone tegelikult laiemalt. Seal, võib ju mõnes mõttes öelda, on meie parimad mehed, eks ole, väljas. Crème de la crème, kui soovite. Minu küsimus on selle kohta, et praegu on geopoliitiline olukord ka siin meie enda kodus ikkagi ärev, kui pehmelt öelda. Ja küsimus ongi see, et kui nüüd meil siin peaks ohutase kõvasti tõusma, kas nendes missioonilepingutes või alusdokumentides on kuidagi ka sätestatud mingid reageerimise ajad, kui lühikese etteteatamisaja peale mehed koju tulevad, kui selleks peaks vajadus tekkima. Ja teine küsimus võib-olla nagu praktilisema logistika poole pealt: kui parasjagu selles piirkonnas, kus mehed missioonil on, on asi kuum, kas siis on liitlastega mingid kokkulepped, kuidas see logistika praktiliselt korraldatakse, et mehed vajadusel kodumaale tagasi jõuaksid? 

Aitäh! Eesti riigil on suveräänne õigus loomulikult oma mehed suvalisel ajahetkel koju tuua. Ja teiseks, logistika on korraldatud rahvusvaheliste liitlastega koos. Selleks on Eesti tellinud endale vajalikul hulgal lennutunde. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Kindlasti te olete arutanud ka Kaitseväe peastaabiga ja ministeeriumis, kui suureks te peate tõenäosust, et nende võitlejate arv on vaja tõsta selle aja jooksul 110-lt 220-ni. Mis te protsentuaalselt arvate, kui suur see võimalus ohuhinnangu kohaselt võiks olla? Ma täpsustan veel üle. Ma saan aru, et see 10,72 miljonit on praegu arvestatud 110 võitleja kohta, kelle me sinna lähetame. Kas see raha on eelarves olemas ja jääb sinna ootele võimaliku 220-ni suurendamise tarvis?

Aitäh! Ma vastasin sellele ka varem. Ei pea tõenäoliseks seda arvu suurendada, jääme 109 võitleja juurde. Kogu mandaat on 110. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tänan eelmise vastuse eest. Ma jätkaks sellelsamal lainel. Selleni me eelmises vastuses kahjuks ei jõudnud, aga kas oleks võimalik rääkida ikkagi Kaitseväe arengust ja miks mitte ka riigikaitse arengust selle laiapindses mõttes? Mida meile missioonid on andnud või andmas? Millised võimed või arendused on meil sündinud tänu sellele või millistest me oleme pidanud loobuma ja mis on plaanis tulevikus?

Aitäh, Alar! Ma ei neela seda konksu alla, kuigi sa väga tahaksid, et ma selle neelaks ja siin tunde räägiksin sellest. Aga kui on soovi, siis parlamendil on võimalus korraldada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Eesti kaitsevõime arengust ja ma hea meelega tulen ja räägin sellest siis terve see mulle antud aeg siin parlamendi kõnetoolis.

 Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me osaleme nendel kõikvõimalikel missioonidel juba 1995. aastast. Ma lihtsalt küsin mälu värskenduseks: kui palju meie Eesti poisse on hukkunud ja vigastada saanud selle aja jooksul? Uudistest me aeg-ajalt ikka loeme nendest juhtumitest. Kui suured on olnud meie konkreetsed isikukaotused ja vigastatute hulk nende aastate jooksul? Kui paljud on missioonidel kas hukkunud või saanud vigastada?

Aitäh! Kahjuks tõesti on varasematel missioonidel aegu tagasi tulnud ette juhtumeid, kus meie võitlejad on kaotanud elu. Kui te soovite väga täpset numbrit, siis ma selle saan teile saata pärast kirjalikult. Need andmed on loomulikult kõik olemas ja dokumenteeritud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Ants Froschi küsimusele ei saanudki vastust [osalejate kohta] Läänemere äärest. Te küll ütlesite, et Holland panustab, aga meie lähimad naabrid, näiteks Soome, Rootsi ja Läti? Kui suur on nende panus sellelsamal missioonil? Küsin, et [saaks Eestit võrrelda ka mõne lähiriigist partneriga].

Aitäh! Ma arvan, et mõistlik on see, et me saadame teie fraktsioonile kirjalikult andmed kõigi liitlaste panuse kohta, mis meile teada on.

Mart Helme, palun! 

Minu küsimus tõukub sellest, mida küsis Helle-Moonika Helme. Nimelt, meie isikukaotused missioonidel. Ma mäletan, kui meil on olnud [missioonil] langenud inimesed – au ja kiitus nende mälestusele –, kuidas sellest on tehtud niisugune, noh, kuidas ma ütlen, isegi propagandistlik show. Ja nüüd selgub, et tegelikult me ei mäleta neid, me ei teagi, kui mitu meest meil on langenud. Me isegi seda ei tea, kui palju meil on neid, kes on kaotanud töövõime või igal juhul ei kvalifitseeru enam sõduriks. Kas see ei näita mitte teie poolt tegelikult hoolimatust meie võitlejate suhtes ja lihtsalt pimedat sõnakuulmist, [täites] meie julgeoleku eest, kuidas ma ütlen, vastutavate liitlaste juhtnööre? Mis ikkagi esmatähtis on, kas meie inimesed või kohuse täitmine?

Loomulikult me mäletame kõiki oma kangelasi ja me peame täpset arvestust nende üle, kes on missioonidel kahjuks hukka saanud, ja ka nende kaitseväelaste üle, kes on siin Eestis viga saanud. Need numbrid on loomulikult kõik olemas. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud kaitseminister! Ma tuletan meelde oma küsimust, kus ma rääkisin intsidendist, mis leidis aset ühel missioonil. Tänan selle vastuses eest! Mõistan, et teatud määral on siin ka selline, noh, ütleme, infosulg ees. Aga ma tuleks ikkagi selle põhiteema juurde. Need, kes seda operatsiooni juhtisid, põhimõtteliselt ei täitnud ju oma kohustust tagada meie võitlejate, sõdurite ohutus ja tehti kuidagi ära: ah, las olla. Mul on selline küsimus. Kui teie esitatud otsuse eelnõu leiab saalis heakskiitu, kas on võimalik, et selles staabis, kus juhtimist korrigeeritakse ja antakse baasist väljas olevatele sõduritele infot, kaasatakse ka mõni Eesti võitleja? 

Aitäh! Operatsioonide planeerimisel loomulikult, eriti, mis puudutab konkreetseid väljasõite, osalevad need riigid, kes seda konkreetset operatsiooni läbi viivad. Kui Eesti vastutada on isikukaitseoperatsioonid, siis kõik need planeeritakse eestlaste poolt.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Kas mul on nüüd …? Ahah, mitte protseduuriline. Härra kaitseminister! Siin alguses natuke numbritega tekkis segadus, arutasime seda ka kolleegidega. Võib-olla te saate korraks üle korrata, kui suur isikkoosseis – nii maksimaalselt planeeritud kui ka tegelik –, mida me ette näeme, on kõigi nende üheksa missiooni juures ja millised on Inherent Resolve'i puhul need numbrid? Äkki saate üle korrata, et oleks selge, mis need numbrid on?

Aitäh! Kõikide missioonide peale kokku me palume mandaati 125 kaitseväelasele, Inherent Resolve on 110.

Varro Vooglaid, küsimus, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Esiteks, ma oleks tõesti tahtnud saada võimalust protseduurilist küsida, sellepärast et tundub, et härra ministril on hääl ära. Ta räägib suhteliselt vaikselt, ei kuule väga hästi. See on sõna otseses mõttes protseduuriline, et äkki saab seda mikrofoniheli natukene valjemaks panna. 

Ma võin rääkida kõvemini.  

Oleks tänuväärne. Ja nüüd, mu sisuline küsimus seisneb selles, et ma jätkan oma eelmist küsimust. Ma küsisin, milline on selle operatsiooni elluviimise õiguslik alus Süüria territooriumil. Teie ütlesite, et Eesti väeüksus tegutseb üksnes Iraagi territooriumil ja selle tõttu jätsite mu küsimusele sisuliselt vastamata. Aga ma küsin nüüd ikkagi uuesti. Kui me vaatame kogu seda operatsiooni tervikuna, siis selle kohta on kirjutatud eelnõus täiesti selgelt, et jutt käib operatsioonist nii Iraagis kui Süürias, Eesti osaleb selles operatsioonis kui tervikus. Palun selgitage, milline on selle operatsiooni elluviimise õiguslik alus Süüria territooriumil kas Eesti üksuse või kellegi teise poolt, kes osaleb sellessamas operatsioonis.

Aitäh! See operatsiooni õiguslik alus on toodud riigikaitseseaduse § 30 punktis 2 ja see tõukub ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatust.

Vabandan, Varro Vooglaid, teie küsimus oli igati protseduuriline. Kaitseministril tegelikult on väga tugev hääl, nii et mul ei olnud põhjust arvata, et ei ole kuulda. Aga võib-olla tõesti. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma oma eelmises küsimuses avaldasin imestust, et meie mehed osalevad sõna otseses mõttes sõjalises operatsioonis, aga nendele on antud sealviibimise ajaks haldustöötaja staatus. Te ütlesite, et see on piisav ja see annab neile piisavad garantiid. No ma ei oska öelda, haldustöötaja ja kombatant – kas nende õiguslikud garantiid saavad olla samasugused. Kuidas on võimalik, et meie mehed, kes osalevad sõjalises operatsioonis, ei ole mitte kombatandid, vaid on haldustöötajad? Minu meelest me paneme meie meeste elud ja saatuse väga suure löögi ja riski alla sellisel juhul, kui me saadame nad lihtsalt sisuliselt koristajatena sõtta, mitte sõduritena.

Aitäh! Siin on teie arusaamine ekslik. Nad on loomulikult kombatandid seal, kus nad on.

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt on selline protseduuriline märkus, et Varro Vooglaid kasutas kolmandiku või veerandi oma küsimuse ajast protseduurikateemale ja siis te tagantjärele hindasite, et näe, oligi protseduuriline. Aga protseduurilist te talle ei andnud. See võib-olla ei ole hea praktika. Aga mul oli enne seda üks küsimus, et kui Alar Laneman esitas ministrile küsimuse, siis minister vastas väga huvitavalt: ma ei neela konksu alla ja võime arutada pärast. Aga hästi palju on olnud diskussiooni selle üle, et ei toimu diskussiooni, ei toimu arutelusid. Lanemanil oli sisuline küsimus. Ja ma olen kindel, et siin 101 Riigikogu liikme hulgas on palju neid, kes on väga erinevate valdkondade spetsialistid, aga täna peab hääletama Kaitseväe missiooni üle. Laneman küsis küsimuse, mis andis ministrile võimaluse selgitada asja sisu. Minister ütles, et ei neela konksu alla. Kuidas teie seisukoht on: kas me peaksime siin saalis diskussiooni pidama või eesmärk siin saalis on, et saaks ruttu ära vuristada ja ära koputada? Mis see lähtealus on, kas on vaja diskussiooni siin saalis või ei ole?

Hea kolleeg! Minu arvates on diskussioon selle eelnõu puhul olnud väga sisukas ja ma tunnustan ministrit väga sisukate vastuste eest. Loomulikult, meil ei ole põhjust eeldada, et ta päris kõikidele küsimustele oskab vastata. Ja kui ta ütles, et ei neelanud konksu alla – see on selline tore väljend, mis, ma arvan, siia saali sobib igati. Ja sellega vastus ju ei lõppenud. Kas kolleeg Varro Vooglaid soovib ka küsida veel ühe protseduurilise küsimuse? Palun!

Ma võin kasutada protseduurilist küsimust selleks, et avaldada teile tänu mikrofoni helinivoo tõstmise eest. Suur tänu!

Ka minister tõstis häält, kui sa tähele panid. Aitäh, head kolleegid! Saame avada läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad osaleda … Vabandust, väga vabandan! Nüüd on komisjoni esindaja ettekanne ja palun selleks ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Peeter Tali. Väga vabandan komisjoni ettekandja ees, et ma niimoodi kiirustasin.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 310 enne esimest lugemist koos kaitseminister Hanno Pevkuri ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoniga selle aasta 16. oktoobri istungil ja me saime kõigile küsimustele ammendava vastuse. Aga see ei ole veel kõik. 17. oktoobril oli Kaitseväe peastaabis väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine väljasõiduistung, kus meile anti ammendav ülevaade välisoperatsioonidest: mis seal toimub ja millised on sealsed ohuhinnangud. Ja viimase värske pildi olukorrast saime eile hommikul. Riigikaitsekomisjoni liikmed, mitte küll kõik, aga osa riigikaitsekomisjoni liikmeid kohtus sel kevadel Iraagi Vabariigi ajutise asjuri Mukhlis Ali Rajabiga, kes tänas Eestit Iraagi toetamise eest ja avaldas ettevaatlikult ja väga diplomaatiliselt lootust, et me ikkagi jätkame panustamist Iraagi julgeolekusse. 

Iraagiga on mul ka väga isiklik seos. Ma olen käinud seal korduvalt ja aastal 2007 jäin sinna pooleks aastaks, kui ma teenisin Ameerika Ühendriikide juhitud korpuse koosseisus meediaoperatsioonide ohvitserina. 

Aga Eestil on veel lähedasem side Iraagiga. Kui nüüd tagasi keerata, siis Eesti sõdurid on osalenud Iraagis alates 2003. aastast. Tõesti, me oleme seal kandnud ka kaotusi ja mul on nende sõdurite ja allohvitseride nimed isegi peas, kes on langenud. Esimene kaitseväelane, kes lahingus langes, oli nooremseersant Andres Nuiamäe ja samal aastal, see oli 2004, langes vanemveebel Arre Illenzeer, kelle tütre toetuseks tekkis ka heategevusliikumine Carolin Illenzeeri Fond. 

Mida me oleme Iraagis õppinud? Eesti sõdurile oli see tõehetk. Me õppisime olema sõdurid pärast teist maailmasõda, me õppisime olema lahingus, me õppisime sõdima, me õppisime talumist olla tule all. Lahingus olemine on iga sõduri jaoks tõehetk, seal selgub, kas oled sõdur või ei ole. Paraku see töö muidugi kõigile ei sobi. See ei ole etteheide, see on lihtsalt tõdemus. Ja veel enam, Eesti on otseselt seotud Iraagi riigi tekkimisega 1925. aastal ...

Hea kolleeg, ma väga vabandan, me ei ole läbirääkimiste juures. Ma siiralt palun komisjonipoolset ettekannet sellest, mida komisjonis arutati. Läbirääkimised alles tulevad, nii et teil on võimalus siis seda rääkida. Väga huvitav, kahtlemata, aga palun [jääda] komisjonipoolse ettekande juurde.

Jaa, ma kohe jõuan sinna. Kindral Laidoner märkis siis Rahvasteliidu delegatsiooni juhina maha Iraagi piirid. 

Nii. Mida riigikaitsekomisjon arutas? Me arutasime läbi selle, miks on välisoperatsioonidel osalemine oluline, miks on Iraagis osalemine oluline. Minister Hanno Pevkur tõi kõik need asjad välja. Ja nüüd, härra juhataja, jõuan kohe ka konsensusliku otsuse juurde, nagu te tähelepanu juhtisite. Me tõesti otsustasime juba 16. oktoobri istungil sel aastal konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks selle aasta 7. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Otsustati konsensuslikult määrata siinkõneleja riigikaitsekomisjoni esindajaks, sest, nagu ma ütlesin, mul on väga isiklik suhe Iraagiga. Ja lisaks otsustas riigikaitsekomisjon teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 20. november kell 10.05. Tänan!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ütlen veel kord, et ma hindan väga kõrgelt teie teadmisi ja kogemusi riigikaitse valdkonnas. Aga nüüd küsimused. Palun, Siim Pohlak!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt aitäh hea, sisuka ettekande eest! Ei olnud tüüpiline kuiv bürokraatia, vaid huvitavat infot ka. Mina küll ei julgeks väita, kuigi ma ei olnud kohapeal, et komisjonis ei räägitud näiteks ka Iraagi piiridest ja riigi tekkimisest. Aga võib-olla juhatajal on teised andmed. Aga ma küsin tegelikult kaks küsimust. Üks on see, et kuna te ise olite 2007 seal kohapeal, ehk te natuke kirjeldaksite, kuidas see olukord seal võrreldes tänasega oli. Kui teie sinna läksite või kui täna need mehed lähevad, milline vahe olukorras on? Kuidas see situatsioon on muutunud? Ja komisjoni kohta küsin ka: kas Varro Vooglaiu tõstatatud õiguslike aluste küsimus ka komisjonis jutuks tuli?

Ma hakkan tagurpidi peale. Ei tulnud. Seletuskirjas on need õiguslikud alused märgitud ja me oleme tõesti Iraagi valitsusega kokkuleppe sõlminud, mida ka Iraagi diplomaat, ajutine asjur – siin suursaadikut ei ole – väljendas. 

Nüüd, 2007 oli Iraagi operatsiooni ajal kõige vägivaldsem aasta, kus koalitsiooniüksustes oli kõige rohkem langenuid üleüldse. Aga seda ma sain alles tagantjärgi teada. Ma olin seal aasta teises pooles, kui kindral Petraeus, kes juhtis kogu koalitsiooniväge, ja kindral Odierno, kes juhtis korpust, viisid läbi rünnaku, millega Al Qaida ära murti. Nüüd, Eesti üksus paiknes Tajis, jalaväerühm Stone, koodnimega või kutsungiga Stone – Kivi. Toetuselemendid olid Bagdadis. 

See konkreetne Eesti vähendatud jalaväekompanii paikneb Kurdistanis Erbili lähedal, kus olukord on hoopis teine. Ma olen ise ühe korra Erbilis käinud, see oli nagu teine maailm. Seal oli väga rahulik. Täna, jah, nende laagrites on ka üritatud neid droonidega rünnata, aga seda olukorraga 2007 Bagdadis või Tajis ei saa võrrelda. Toona oli ohtlikum. Aga see ei tähenda, et olukord ei või muutuda. Aga kui Ameerika juhitud väed on seal suurusjärgus 2500 sõdurit kohal, siis see annab kindluse, et olukord lappama ei lähe. On üsna tõenäoline, et see ei välju kontrolli alt.

Kuna ma lubasin ühe märkuse mitte väga tavapärase ettekande kohta, siis võtan vahele ka protseduurilise küsimuse. Äkki kellelegi see minu märkus ei meeldinud. Rene Kokk, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, hea eesistuja! No ausalt öeldes, te olete ikka eriliselt arrogantne, et hakkate tegema märkusi juba ettekandjale, kes teeb komisjonipoolset ettekannet. Millele tuginedes te teate, [mida komisjonis arutati]? Kas te olite komisjonis, kui seal oli arutelu, et te hakkate sõnu suhu panema ja ütlete, mida ettekandja võib rääkida ja mida ei või rääkida? See on ikka täiesti uus tase. Te panete juba ettekandjale põhimõtteliselt ette sõnad, mida ta võib rääkida, mille üle oli komisjonis arutelu ja mille üle ei olnud. Millele tuginedes on teil olemas info, mida arutati komisjonis ja mida mitte?

Hea kolleeg, minu teada sellest komisjonis juttu ei olnud. Evelin Poolamets, palun!

Austatud ettekandja! Kuna te olete ka ise viibinud välismissioonidel, nagu te mainisite, siis mis on kõige olulisem kogemus või teadmine, mille te kaasa tõite ja mida saab rakendada Eesti Kaitseväes?

Mitu asja. Üks oli see tõehetk, kas ma julgen päriselt. Teine asi oli koostöö ameeriklaste ja teiste liitlastega, kuidas me koos toimime. Ja kolmas asi oli uute tehniliste vahendite kasutamine. Näiteks Iraagis me kasutasime Eestis väljatöötatud elektroonilisi sõjavahendeid. Kolm asja.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nagu me teame, esimesed Eesti Kaitseväe missioonid hakkasid juba kusagil 1995. aastal ja juba enne pihta. Kas komisjonis on olnud ka mingit arutelu selle üle, kas need printsiibid, mille alusel me välismissioonidele mehi saadame, on ajas muutunud? Kas oleks vaja need üle vaadata või on olnud see protsess ajas kogu aeg muutuv vastavalt dünaamilisele olukorrale maailmas?

Põhimõtteliselt me ei ole seda komisjonis arutanud. Aga mida Eesti sõdurid välismaal teevad? Nad kaitsevad Eesti vabadust ja Eesti julgeoleku huve. Nii lihtne see ongi. Ja see otsustus nad välja saata on Riigikogu kohustus ja vastutus. Vastutus ja kohustus! See on suur asi. Sõdurid ei otsusta seda, valitsus ei otsusta, meie otsustame. Ja ma palun kõiki seda eelnõu toetada – seda on vaja, et Eesti julgeolekut tagada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kuidas kujunes see arv, see 110 kaitseväelast? Kas olid ka teised numbrid kõne all? Kas komisjonis oli sellest juttu?

Ei olnud juttu. Aga see on jalaväekompanii pluss toetuselement ja see koosneb 76 võitlejast jalaväekompaniis, pluss kaitseväelastest teabeohvitser, kontingendi ülem ja rahvuslik toetuselement ehk kaheksa inimest ja veel neli staabiohvitseri. Nendest see koosnebki. See on optimaalne suurus, et jalaväekompanii saaks hästi tegutseda. Tal on suures osas küll sõjaväepolitsei ülesanded.

Ants Frosch, palun! 

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on teile sama küsimus, mille ma esitasin ministrile. Ma loodan, et teie kui pikaajalise Kaitseväe taustaga inimene saate meile siin saalis kohe vastata. Juttu oli sellest, et 23 riiki panustavad Inherent Resolve'i. Ja mu küsimus oli meie piirkonna, Läänemere ruumi kohta: kes on meie partnerid siit? Soome, Läti, Leedu, Taani, Norra?

Läti, Leedu …

Küsimus lõppes ära? Jah. 

Läti, Leedu, Soome ja Rootsi ütlen ma. 

Suur tänu, lugupeetud … 

Ma pean järgi vaatama, kes seal veel on. Aga nemad kindlasti.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll on aga küsimus istungi juhatajale istungi läbiviimise reeglite kohta. Mart Helme, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Mul on tõepoolest küsimus, ma usun, et see on ikkagi täiesti protseduuriline. Me pidevalt, kogu aeg meediast loeme, kuidas koalitsiooni esindajad ja ka Riigikogu juhatuse esindajad räägivad sisulise diskussiooni vajalikkusest. Aga siis, kui on tegelikult sisulise diskussiooni tekkimise võimalus, tõmmatakse lihtsalt kriips peale: ei ole aega, ei ole võimalust küsimust esitada, ei ole võimalust teist, kolmandat, neljandat teha. Praegu oli intellektuaalselt ülimalt oluline ja rahvusvahelise olukorra seisukohast eriti oluline küsimus, missugune oli Eesti roll, konkreetselt Johan Laidoneri roll Iraagi piiride määramisel, sest sellest tulenevalt on praegu päevakorral kurdide juriidiline, poliitiline, diplomaatiline, aga ka militaarne tegevus omariikluse saavutamiseks. Ja missugune on meie juriidiline, diplomaatiline ja poliitiline roll praegu nendel missioonidel? Kas me takistame kurdi riigi tekkimist? Kui takistame, siis miks takistame, ja muu kõik sellest laialivalguv. Ja seda diskussiooni me siin tegelikult pidada ei saa, sellepärast et justnagu pole ette nähtud. Ja siis öeldakse, et sisulist diskussiooni ei saa pidada, kuna EKRE teeb obstruktsiooni. Meie oleme ainsad, kes siin sisulist diskussiooni peavad. Palun seda alati silmas pidada, kui te püüate jällegi mingeid ajalisi raame meile peale suruda.

Aitäh, hea kolleeg! Läbirääkimised alles algavad. Tõepoolest, otsuse eelnõu puhul esimesel lugemisel saavad esineda üksnes fraktsioonide esindajad. Nii on kollases raamatus kirjas ja see on osa diskussioonist, osa läbirääkimistest. Hea kolleeg, ma ei ole kordagi öelnud, et meil pole aega, ma ei ole kordagi öelnud, et ei saa küsimusi esitada – täpselt nii, nagu kollane raamat ette näeb. Ja kollane raamat ütleb ka seda, et tõepoolest, nii küsija kui vastaja peaks jääma eelnõu eseme juurde. Ka see on tegelikult kollases raamatus kirjas. Aga ma möönan seda, et seda ei pea liiga kitsalt tõlgendama. Igal juhul diskussioon on oluline ja selle eelnõu puhul on diskussiooni rohkem kui küll olnud. 

Aga, head kolleegid, nüüd saame asuda läbirääkimiste juurde. Ja nagu ma ütlesin, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Vabariigi relvajõudude osalemine rahvusvahelistel missioonidel on kindlasti väga oluline. See on kestnud juba paarkümmend aastat. 1995. aastal minu andmetel läksid Eesti kaitseväelased esimest korda missioonile. Ja nüüd arutame me praegu seda, et need missioonid jätkuksid ja meie kaitseväelased osaleksid tervel hulgal erinevatel missioonidel erinevates paikades. 

Aga vaatamata sellele, et meie liitlassuhete arendamise, mitmekesistamise ja kogemuste vahetamise kontekstis on missioonid kahtlemata meile kasuks tulnud, on minul isiklikult tekkinud terve rida küsimusi. Ja ma arvan, et mitte ainult minul isiklikult, ma arvan, et Eesti avalikkusel on tekkinud terve rida küsimusi selle kohta, kas me ei käsitle kogu seda missioonide teemat kuidagi ajusurnult. Nagu ma ka ministri käest küsides ütlesin: me sõidame nagu mitukümmend aastat tagasi maha pandud rööpaid mööda ja me enam üldse ei tunne huvi, mis vahejaamad selle raudtee ääres on, mis see lõppjaam meil saab olema, kuidas seal rongi peal sõitjad ennast tunnevad, kellega nad koos seal sõidavad. See kõik on täiesti kõrvale jäänud. Rööpad on maha pandud, jaamaülem annab korralduse ja me muudkui sõidame. 

Ma siinkohal ikkagi tahan juhtida teie tähelepanu, lugupeetud kolleegid, sellele, et maailm on radikaalselt muutunud selle aja jooksul, kui meie kaitseväelased on missioonidel käinud. Radikaalselt muutunud! Ei ole enam see olukord, mis oli 1995. aastal, kui meie idanaaber oli sõna otseses mõttes käpuli. Ei ole enam see olukord! Meie idanaaber tegeleb aktiivselt oma reviiri kehtestamise, laiendamise ja teiste jõudude sellest välja surumisega. Ta tegeleb aktiivselt teiste, nii lokaalsete ja regionaalsete jõududega kui ka globaalsete suurjõududega läbirääkimiste ja tehingute sõlmimisega oma huvide edendamiseks. Ja selles kontekstis minu arvates peaksime me oma missioonipoliitikat uuel ja loomingulisel moel käsitlema hakkama. 

Ma võtsin kaasa ka tänase päevakorra. See otseselt ei puuduta praegu arutlusel olevat otsuse eelnõu, aga puudutab järgmist eelnõu 311, mis käsitleb Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmist konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Kuulge, sõbrad, mis asi see on? Mis asi see on?! Seal käib praegu aktiivne sõda. Iga päev tapetakse sadu inimesi. Mis julgeolekut me seal tekitame? Mis rahuvalvet me seal teeme? Mis missiooni me seal täidame? Lihtsalt retoorilised küsimused, et oleks aru saada, et kunagi maha pandud rööpad ei suundu sinna, kuhu algselt oli mõeldud. Konkreetne näide sellest, kuidas me peaksime loominguliselt lähtuma. 

Loomulikult meie oma julgeolek. Me oleme väga selgelt piirkond, mida käsitatakse võimaliku järgmise konfliktikoldena. Seda räägivad meile siin meie oma juhtivad poliitikud peaministriga eesotsas. Eesti võib olla järgmine. Ukraina järel võib Eesti olla järgmine. Miks me siis ei käsitle neid missioone ka selles kontekstis, et need ei oleks mitte abstraktsed julgeoleku tootmised kusagil, kus, nagu ma tõin konkreetse näite, nad ammu juba julgeolekut ei tooda, vaid kus need missioonid tuleksid konkreetselt kasuks meie, Eesti ja teiste Balti riikide julgeoleku tagamisel? Vaatame kasvõi seda, missugust hübriidrünnakut … 

Paluks lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!  

… missugust hübriidrünnakut on Valgevene ja loomulikult Valgevene selja taga seisev Venemaa rakendanud meie hea partneri Leedu vastu? Mingite Lähis-Idast kohale transporditud migrantide saatmine piirile. Sama olukord on ju väiksemal määral olnud Lätis. Meie piirivalvurid on käinud nii Leedus kui Lätis abiks oma kolleegidel. See on konkreetne näide sellest, kuidas on julgeolekuolukord muutunud. 

Ma toon veel ühe näite. 1994. aastal ma käisin Välisministeeriumi ametnikuna Moskvas, kus vahetult enne seda oli kesklinnas käinud sisuliselt kodusõda. Jeltsini valitsusega rahulolematud püüdsid vallutada niinimetatud Valget Maja ja käisid tänavalahingud. Ühelt poolt hukkusid inimesed, kes seda Valget Maja kaitsesid, teiselt poolt hukkusid inimesed, kes seda ründasid. See oli Venemaa sel hetkel. Praegu sellist olukorda ei ole. Meil võib ju siin puhuda hambasse sellest, et Putin on juba surnud ja kusagil on tema teisikud. Aga kas see peegeldub kuidagi Venemaa välispoliitikas, Venemaa agressiivses poliitikas teiste riikide suhtes? No ei peegeldu ju. Niisuguste muinasjuttude rääkimisega me oma julgeolekut ei taga ega suurenda. 

Seega minu ettekande mõte ei ole mitte missioonide mahalaitmine, vaid uue hingamise, uue mõtlemise ja uue lähenemise esilekutsumine kõikide missioonide käsitluses. Ja seetõttu, et anda rohkem jõudu sellele üleskutsele loominguliselt läheneda nii meie julgeolekule kui ka nende piirkondade julgeolekule, kuhu me oma sõdureid saadame, annan ma üle ettepaneku eelnõu 310 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 310 esimene lugemine lõpetada, aga nagu te äsja kuulsite, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teinud ettepaneku eelnõu 310 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda hääletama. Asume hääletamist ette valmistama. Aga enne, Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Võtan enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud ja oleme hääletuse eel. Nimelt, EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 310 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 2, vastu 75, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Sellega on eelnõu 310 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 20. november kell 10.05. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 311 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kuna see üldine sissejuhatus eelmise punkti juures oli juba tehtud, siis siin piirdun ainult sellega, et UNTSO missioonil on meil ettepanek senise kolme kaitseväelase asemel panustada järgmisel aastal ühe sõjalise vaatlejaga. Ja rohkem ma teie aega praegu ei võta. Aitäh!

Austatud kaitseminister! Ma tänan selle põhjaliku ja hea ülevaate eest, kuid siiski on tekkinud mõned küsimused teile. Siim Pohlak, palun!

 Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Oleks küll oodanud natukene pikemat lahtiseletamist, milles siis see vähendamine seisneb, aga äkki te saate mu küsimusele vastates nüüd selle ära rääkida.

Aitäh! Lühidalt öeldes on [seletus] väga lihtne: me peame vaatama, kui palju meil missioonidel inimesi on, ja sellest tulenevalt tegema oma otsused. UNTSO missioon ehk United Nations Truce Supervision Organization keskendub Liibanonile ja seal me ei pea vajalikuks rohkem kohal olla kui ühe vaatlejaga.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te defineeriksite, mida see konfliktijärgne tähendab? Me ju näeme, et seal käib praegu täiemõõduline sõjategevus. Iisrael on sisuliselt tunginud Gaza sektorisse, selle pooleks lõiganud, mereni välja jõudnud. Sekkunud on Hizbollah Liibanoni territooriumil. Süürias on tehtud rünnakuid meie liitlaste objektide vastu. Milles see konfliktijärgne täpselt seisab? Kas see konfliktijärgne tähendab seda, kui lõpeb aktiivne sõjategevus, milles osalevad Iisrael ja Hamas? Kas oskate natuke täpsemalt defineerida?

Loomulikult. Kui vaadata nüüd ÜRO mandaati, siis tegemist on tegelikult ühe vanima või õigemini kõige vanema ÜRO missiooniga, mis sai oma mandaadi ÜRO Julgeolekunõukogus juba 29. mail 1948. Ja sellest tulenevalt on ÜRO rahuvalvajad seal juba mõnda aega olnud. Loomulikult, ÜRO ei ole otseselt Iisraeli ja Hamasi vahelises konfliktis kuidagi osapool ja tegelikult meie vaates ei taheta selle missiooni puhul seda kuidagi laiendada. Selles mõttes ma arvan, et me peaksime piirduma sellega, mis meil praegu seal on. Nagu ma ütlesin, me kolmelt vaatlejalt või kolmelt kaitseväelaselt liigume ühe vaatleja peale. Loodame, et me ei pea sinna rohkem panustama. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõnealuses piirkonnas on julgeolekuolukord järsult halvenenud ja me võime julgelt oletada, et see ei ole veel kõik. Küsiksin teie käest: kas olete kaalunud või osalenud arutlustes, näiteks ka Vabariigi Valitsuse tasemel, millised sealsed arengud võivad olla? Ma tuletan meelde, et meil Eestis peeti kinni viis inimest väidetavalt halbade, vägivallale õhutavate üleskutsete eest. Mida meil on oodata? Milleks meil tuleb valmis olla ja millised on stsenaariumid, millest võib-olla ka Riigikogu peaks teadma?

Aitäh! No seda muidugi see eelnõu ei puuduta. Iisraeli ja Hamasi konflikt on teise loomuga. Lühidalt ütlen vaid nii palju, et ma suhtlesin Iisraeli kaitseministriga eelmisel nädalal ja küsisin ka nende soovide kohta, kas nad vajavad näiteks Eesti täiendavat panustamist ühel või teisel moel, abistamist ükskõik millisel moel. Vastus oli, et nad ei soovi rohkem midagi kui see meditsiiniline abi, mille andmise eelmisel neljapäeval Vabariigi Valitsus otsustas. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma loen siit, et Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Me teame tegelikult, et ÜRO võttis just hiljuti vastu resolutsiooni, kus suur osa riikidest toetab tegelikult põhimõtteliselt Hamasi. ÜRO on seega võtnud väga selge positsiooni käimasolevas [konfliktis] Iisraeli ja Hamasi terroristide vahel. Mida selle kõige valguses Eesti nähtavus ÜRO missioonides peaks tähendama?

Aitäh! Eesti täidab oma rahvusvahelisi kohustusi, nagu ma alguses sissejuhatuses ütlesin. Meie huvi on samamoodi see, et nii NATO kui ÜRO julgeoleku- ja rahutagamismissioonidel jälgitakse 360 kraadi põhimõtet. Me vaatamegi erinevatesse konfliktipiirkondadesse ja sellest tulenevalt on meie valik ka näiteks UNTSO-s vaatlejana kohal olla. UNTSO-s on praegu kokku 153 sõjalist vaatlejat 27 riigist.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult, see väljend eelnõu või Riigikogu otsuse pealkirjas, see "konfliktijärgne rahuvalveoperatsioon" on tänases olukorras lihtsalt naeruväärne ja tegelikult tuleks see ära muuta. Me teame väga hästi, et seal käib täiemahuline sõda, mille Hamas algatas terrorirünnakutega ja mis ei piirdu mitte ainult Gazaga, kus suuremad lahingud käivad. Tegelikult on [haaratud] terve see piirkond ja Hizbollah' pudru keeb suure hooga. Kui varem need operatsioonil osalevad vaatlejad olid relvastamata, sest tegemist võib-olla oli tõesti konfliktijärgse situatsiooniga, siis täna peaks selle ümber muutma. Miks on nad täna ka relvastamata? See on tegelikult otsene oht nende kõikide eludele. 

Aitäh! Iga kaitseväelase puhul, kes ühel või teisel operatsioonil osaleb, koostatakse turvalisusplaan loomulikult eraldi. Ja ka sellel missioonil osaleva kaitseväelase turvalisus on liitlaste poolt täielikult tagatud. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kaitseminister! Te rääkisite, et meilt läheb üks sõjaline vaatleja sinna. Samas, eelnõus on kirjas, et saadame senise kolme asemel ühe vaatleja, aga mandaati küsime kuni kolmele kaitseväelasele. Kas see siis tähendab mingit rotatsiooni? Ma saan nii aru. Ja eelnõu punktis 2 on, et [isikkoosseisu võib suurendada] kuni kuue kaitseväelaseni. Kui jääb üks, siis kus kohas ta asub? [Mis riigis] asub meie kaitseväelane?

Aitäh! Jah, tavapäraselt me küsime mandaati mõnevõrra suuremana, kui on reaalne kohalolek. Need vahed on väga väikesed, üks kuni kaks, mõnikord kümmekond. See on vajalik teatud paindlikkuse säilitamiseks. Ja seal sõjalise vaatlejana kohalolek on meile, praegu tundub, piisav. Piisab, et me jääme sinna ühe inimesega. Ja kui vaadata veel seda missiooni, siis see on Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias ja konkreetselt see UNTSO inimene, kui ma õigesti mäletan, peaks olema Liibanonis. 

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, 153 sõjalist vaatlejat sellel UNTSO operatsioonil ja 27 riigist, sealhulgas 11-st NATO liikmesriigist. Te mainisite, et Eesti huvi on omada 360 [kraadi] vaadet, ja seetõttu on 1997. aastal jõutud äratundmisele, et sellel missioonil tuleks osaleda. Aga sellel missioonil osalust on, ma saan aru, otsustatud vähendada. Seletuskirjas on kirjas, et seoses eelmisena arutatud Inherent [Resolve'iga] oli otsus võtta inimesi sellelt operatsioonilt maha. Mis selle välispoliitiline eesmärk on?

Et miks vähendada? Meie kohalolek ja lipp jääb püsti UNTSO missioonil. Peamine põhjus on see, et me soovime Erbilis olla suurema kontingendiga, nagu ma eelmise eelnõu arutelul selgitasin. Meie üldine mandaat 125 [kaitseväelast] jääks paika. Nii et põhjus on see, et me liigutame kaitseväelasi pigem rohkem Erbilisse.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma ikkagi olen veidike segaduses nende isikkoosseisu numbrite puhul. Te enne ütlesite, et need kõik missioonid, mis siin täna meil päevakorras on, on 125 inimest kokku ja 110 [inimest] Inherent Resolve. Kui ma vaatan seda praegust eelnõu, siis on see üks kuni kolm kuni kuus [inimest], eks ole. Aga ma vaatasin näiteks Ühendkuningriigi [juhitavas] ühendekspeditsiooniväes [osalemist puudutavat eelnõu], mis ka arutusele hiljem tuleb, seal on 24 [inimest]. Küsimus on see, mis tegelikult kokku see varuga number on. Ma ei küsigi missioonide kaupa, see võib-olla on liiga delikaatne info. Mis see varuga number tegelikult kokku on ja kui palju me arvame reaalselt kohale viivat? Ja teine on selline pikem plaan. Kas Eestil üldiselt on plaan liitlassuhete tugevdamiseks ja võib-olla ka väljaõppe eesmärgil tasapisi seda isikkoosseisu suurendada? Või läheme pigem mööda sellist stabiilset rada?

Aitäh! Rahvusvahelistel missioonidel on 125 inimest. Vajadusel esmakordse panustamise mandaat, mille [kohaselt me inimesi] välja ei saada, aga milleks me parlamendilt mandaati küsime, on 100. Ja siis on meil veel [panus] NATO reageerimisjõududesse, pluss JEF, mida te mainisite. See on kokku 100. Aga need inimesed on siin Eestis, nad on lihtsalt valmiduses. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Loen seletuskirjast, et operatsioonil osalevad sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahu‑ ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist. Me teame, et konfliktid on eskaleerunud, rahu‑ ja relvastuskokkulepetest kinni ei peeta. Mida nad siis seal jälgivad?

Aitäh! Selle jaoks on sõjalistel vaatlejatel oma ülesanded, eri meeskondadel erinevad ülesanded eri aegadel, ja seda vastavalt sellele, mis operatsioonikavades on ja mida lähteriikides palutakse. Nii et selles mõttes see operatsiooniline info kindlasti on [erinev]. Ütleme, nad on sõjalised vaatlejad, mis tähendab seda, et jah, nad põhimõtteliselt liiguvad ilma relvadeta, aga nendele on tagatud turvalisus vastavate meeskondade poolt.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Küsin juurde, et kas Eesti lisaks kaitseväelaste lähetamisele panustab kuidagi sinna missiooni ka logistiliselt või tehniliselt mingite vahenditega, näiteks kas või sõidukitega seal liikumiseks. Või on kõik need tagatud vastuvõtvate riikide poolt?

Aitäh! Vastus: ei, kohalikud tagavad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hamas ründas Iisraeli 7. oktoobril väga jõhkralt ja julmalt. Pantvangide nimekirjas oli 26. oktoobri seisuga 105 inimest. Vangi on võetud tervete perekondade kaupa, ka lastega peresid, kus on beebid. Ja need inimesed on praeguseks teadmata kadunud. Me teame, milliseid võikaid julmusi viisid läbi Hamasi terroristid, tungides 7. oktoobril Iisraeli territooriumile, sinnasamma, kuhu piirkonda tahetakse praegu saata seda missiooni. Rahvusvaheline üldsus on praeguseks, kes rohkem, kes vähem, astunud samme nende inimeste asukoha ja olukorra väljaselgitamiseks. Mida on Eesti riik teinud selleks, et anda Iisraelile abi ja oma liitlaste kaudu asjaolusid välja selgitada? Kas selle missiooni kontekstis oleks võimalik ka selles osas midagi ära teha?

Aitäh! Me kasutame iga oma kaitseväelast selleks, et piirkonnast paremat ülevaadet saada. Nagu ma ütlesin, ma eelmisel nädalal suhtlesin Iisraeli kaitseministriga, sain ülevaate Iisraeli tegevustest ja samamoodi küsisin, kas Iisrael vajab täiendavalt midagi. Me ju eelmisel neljapäeval otsustasime meditsiiniabi saatmise. Vastus oli ei, nad ei vaja täiendavat abi. 

 Mart Helme, palun!

Aitäh! Tore, et eesistuja kogu aeg lehvitab. Lehvitage meile ka! 

Meil on külalised, tuleb tervitada külalisi. Natukene rõõmsat tuju ka, Mart, siia Riigikokku! 

Väga hea! Tore! Minu küsimus puudutab tegelikult palju suuremat pilti kui see üks kaitseväelane, kes läheb sinna vaatlejaks. See puudutab Türgit, kes on meie NATO-liitlane ja kes on praegu võtnud selgelt Iisraeli-vastase positsiooni. Ma saan aru, et Eestil on ikkagi põhimõtteliselt pro-Iisraeli positsioon koos Ameerika Ühendriikidega. Mind huvitabki, kas sellel kaitseväelasel on mingi roll, et selgitada meie suhteid liitlasriik Türgiga, või on see selline rutiin, ma ei oska öelda, kuskil staabis istumine ja memode kirjutamine? Ja teine küsimus on: miks Eesti Vabariigi valitsus eraldas 24 000 eurot sisuliselt Hamasi abistamiseks? Me teame, et Gaza sektorile ükskõik mis humanitaarsetel kaalutlustel antud raha läheb tegelikult Hamasile.

Aitäh! Esiteks, selle missiooni eesmärk ei ole kuidagi seotud Türgiga. Mis puudutab eelmisel nädalal tehtud valitsuse otsust, siis see puudutas Iisraelile meditsiinitarvikute andmist. Kuulge, ei ole vaja pead raputada! Ma olin selle otsuse tegemise juures, ma tean väga täpselt, mis me tegime. Ja teiseks, humanitaarabi poole pealt – see oli Palestiina tsiviilkatastroofi mõjude vähendamiseks. Need olid kaks osa sellest otsusest. Aga Iisraeli puhul [eraldasime] selgelt meditsiinitarvikuid Iisraeli kaitseväele.

 Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on panustamisega seotud kulude kohta mainitud, et tegevuskulude maht on 45 685 eurot. Ma saan aru, et see on selle ühe vaatleja osalemine missioonil. Minu küsimus puudutab seda, kas nende tegevuskulude puhul Eesti riik maksab ise oma missioonil osalejale palga või tuleb see töötasu ÜRO kuludest. Ja siin on kirjas tegevuskulud. Mis need tegevuskulud lahtivõetuna on?

See on Eesti kaitseväelase töötasu. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Ma mõtlesin küsida natuke tausta puudutava küsimuse, aga see kindlasti puudutab ka seda konkreetset eelnõu. Nimelt, koroona ajal puutusin ma kokku ühe kaitseväelasega, kes osales missioonil Afganistanis ja sai seal päris raskelt vigastada. Kaitsevägi viskas ta üle parda lihtsalt sel põhjusel, et ta ei olnud nõus laskma endale süstida neid aineid, mida koroonavaktsiinideks nimetatult nõuti. Milline on praegu nendele missioonidele saadetavate kaitseväelaste staatus? Kas nemad võivad loota selle peale, et Eesti Vabariik nendega tulevikus sellisel viisil ei käitu, näiteks selle missiooni käigus või mõne järgmise missiooni käigus, mida me siin täna veel arutame? Saadakse raskelt vigastada, aga ollakse suuteline siiski Kaitseväes veel mingeid teenistuskohustusi täitma. Kas inimesed võivad loota sellele loosungile "Iga okas loeb" ja et kedagi ei jäeta maha või ongi uus lähenemine selline, et tegelikult igaüks peab ise vaatama, kuidas hakkama saab?

Kindlasti Eesti riik oma kangelasi ei unusta ja loomulikult need hüvitised, mis on seaduses toodud, makstakse kõikidele inimestele välja, kui peaks olema selleks vajadust. Ma väga loodan, et seda vajadust ei teki. Aga loomulikult on lisaks võimalik veteranipoliitikast täpsemalt lugeda Kaitseväe kodulehelt. Seal on eraldi veteraniplokk ja seal on päris kenasti asjad lahti seletatud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kaitseminister! Sellel operatsioonil, nagu sai öeldud, on 27 riiki või vaatlejat. [On ka] NATO liikmeid. Oskate kommenteerida ja öelda, miks siis ei ole NATO tervenisti seal kohal? Ja kas on mingid erimeelsused või muud põhjused, et meie seal selle ühe inimesega kohal oleme?

Aitäh! Iga riik teeb oma suveräänsed otsused ise, millisel missioonil või sõjalisel operatsioonil ollakse. Meie oleme ära kaardistanud need missioonid, millega me siin parlamendis teie ees täna oleme.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Missugune on Iisraeli kaitseministri ja teiste ametiisikute hinnang olukorrale Lõuna-Liibanonis ja Põhja-Iisraelis? Ehk maakeeles, kas nad hindavad, et see võiks sama hulluks minna või eskaleeruda, nagu see Hamasi [puhul on]? See mõjutab otseselt meie missiooni ka siin.

Aitäh! Nad jälgivad olukorda väga pingsalt. Loomulikult nad on tõstnud oma valmisolekut ka oma teistel piiridel. Põhifookus hetkel on muidugi Gaza piirkonnal ja Hamasi hävitamisel, aga loomulikult Iisrael saab aru, et ohud nende [ümber moodustavad] sõna otseses mõttes 360‑kraadise [ringi].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Jätkuks oma eelmisele küsimusele ma küsin siiski teie hinnangut. Te olete rääkinud siin kangelastest ja sellest, et Eesti Vabariik ei unusta oma kangelasi, kes on välismissioonidel vigastada saanud, ja nii edasi. Kas see kaitseväelane, kes sai Afganistanis raskelt vigastada, olles missioonil, ja kelle Kaitsevägi heitis kõrvale või ütleme siis nii, vabastas teenistusest lihtsalt sellepärast, et ta ei olnud nõus laskma endale koroonavaktsiini süstida, kas teie käsitluse kohaselt on tema näol ka tegemist kangelasega? Ja kas teie arvates Eesti Vabariik on niimoodi käitudes kohelnud teda kui kangelast?

Aitäh! Teadmata täpseid asjaolusid teie mainitud juhtumis, julgen ma siiski väita, et kui see inimene on tõesti tänaseks Kaitseväest lahkunud, siis missioonil olles tegi ta oma tööd südamega ja sai väga täpselt aru, miks ta on missioonil. Küllap ta sai aru, et missioonil olles kaitstakse Eesti vabadust Eestist kaugemal.

Austatud kaitseminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kaitseminister! Selle eelnõu alusel pikendatakse 2024. aasta lõpuni kuni kolme Eesti kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO. Võrreldes käesoleva aastaga on rahuvalveoperatsioonil osalevate kaitseväelaste arvu vähendatud kuuelt kuni kolmeni. Hetkel on rahuvalveoperatsioonil vaatlejaid 27 riigist, nendest 11 on NATO riigid. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel on Eesti jaoks väga oluline ning muudab Eesti nähtavamaks. 

Riigikaitsekomisjon käsitles eelnõu enne esimest lugemist koos kaitseminister Hanno Pevkuri, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoniga selle aasta 16. oktoobri istungil. Nagu ikka, riigikaitsekomisjon otsustas oma 16. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 7. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati mind, lisaks otsustas riigikaitsekomisjon teha ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 20. november kell 10.05. Tänan! 

Hea ettekandja, ma tänan teid! Ma korraks palun teid minna oma kohale, ma hetkel küsimusi ei võta, me tuleme nende küsimuste juurde tagasi. Siin vahepeal on tulnud üks väike kiri, ma pean selle ära õiendama. Aitäh teile, Kristo Enn Vaga!

Nimelt, Reformierakonna fraktsioon on saatnud kirja, mille sisu on see, et ta teeb ettepaneku 7. novembril 2023. aastal ehk siis täna istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alla on kirjutanud fraktsiooni esimees Erkki Keldo. Alustame nüüd selle pikendamise hääletamise juurde minekuga. Jaa, Helle-Moonika Helme, palun! Mis küsimus teil on? Praegu läks Kristo Enn Vaga ära, me teeme pikenduse ära, siis saate edasi küsida, kui see oli küsimus. Ei olnud? Ahah, palun!

Jaa, ma tean väga hästi, et minu nime ette tuli nr 3 ehk et mul ei ole võimalust enam ettekandja käest küsida. Aga seoses sellega, et me läheme hääletuse juurde, ma kasutan seda võimalust ja palun enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Tohoh, see on küll väike üllatus! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

Head ametikaaslased, EKRE palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme ettepaneku juures, mille sisu on järgmine. Nimelt, Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada 7. novembri 2023. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 49, vastu 19 ja 1 erapooletu, leidis ettepanek toetust. 

Nii, ja nüüd ma palun tagasi Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga. Oleme küsimuste juures. Järgmine küsija, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Antud otsuse eelnõu pealkiri … (Saalis on sumin. Juhataja helistab kella ja koputab ka haamriga.) 

Hea küsija, ma vabandan teie ees! Kõigepealt palun küsijale üks minut tagasi anda! Head ametikaaslased, saalis on lärm. Ei kuule, mida küsija küsib, ja ma arvan, et need, kes soovivad kuulata, ei saa seda diskussiooni kuulata. Palun saalis vaikust! Palun aidake kaasa! Aitäh! Palun, Henn Põlluaas!

Aitäh! Me loeme siit selle otsuse eelnõust, et tegemist on konfliktijärgse rahuvalveoperatsiooniga, mille ülesanne on jälgida rahu- ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas. Ma saan aru, et valitsus hõljub meil kuskil kosmoses ja on väga kaugel reaalsest elust. Aga mind paneb veidi imestama see, kuidas riigikaitsekomisjon ei ole adunud, et tegelikult olukord on kardinaalselt muutunud, et seal regioonis käib täiemahuline sõda, et mingisugusest konfliktijärgsest rahuvalveoperatsioonist me rääkida ei saa. Kuidas on võimalik, et riigikaitsekomisjon eelnõu menetluse käigus laskis sellise asja läbi ja ei teinud mingisuguseid korrektuure selles, ei missiooni pealkirjas ega ka sisus?

Aitäh selle küsimuse eest! Muidugi tunneb samamoodi nagu teie kogu riigikaitsekomisjon muret Eesti kaitseväelaste pärast, et nende tegevus missioonidel oleks ohutu. Selle tulemusel on ka riigikaitsekomisjon saanud asjakohaseid [ülevaateid] nende missioonide kohta. Ja me näeme ka, et seal on tõesti ohutaset tõstetud. Nii Eesti siseriiklikult on selle missiooni ohutaset tõstnud kui ka operatsiooni juhtkond on ohuhinnangut korrigeerinud. Aga me räägime riigikaitsekomisjoni arutelust ja ka teie kolleegid teie fraktsioonist on selles komisjonis. Me oleme kõik seal ühises inforuumis ja me ei näinud mingit vajadust muudatusteks, toetasime seda konsensuslikult.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Kristo Enn! Minu küsimus on selline. Ma usun, et sa oled nõus, et siin saalis on üsna suur – ma ütleks, et peaaegu konsensuslik – üksmeel selles osas, mis puudutab Eesti riigikaitset. Tegelikult kõik on arvamusel, et see peab olema heal tasemel, me peame panustama, et seda tugevdada. Minu arusaamine on, et riigikaitsekomisjonis on üksmeel eriti tugev. Seal tegelikult kogu aeg tegeldakse sellega, milliseid võimekusi ja millises järjekorras tõsta ja kuidas üldse riigikaitset parandada. Ma nüüd tulen selle eelnõu juurde ja just selle piirkonna juurde, mida see eelnõu puudutab. See eelnõu minu hinnangul võinuks olla hea inspiratsiooniallikas arutada seda, mis puudutab Türgi positsiooni Iisraeli ja Palestiina konfliktis, Iisraeli ja Hamasi konfliktis ja meie suhteid Türgiga, kuidas selles olukorras edasi minna ja käituda. Võib-olla sa avad natuke, millised need arutelud olid sellel teemal.

Aitäh, Rain! Tõesti, ma arvan, kogu Riigikogu ja eriti riigikaitsekomisjon soovib, et riigikaitsel läheks Eestis hästi. Ma arvan, et tänane valitsus on väga palju häid otsuseid selle huvides teinud ja eeskätt kaitseminister Hanno Pevkuri juhtimisel riigikaitse saab olulisel määral lisaraha. Ma arvan, et me oleme väga heas olukorras nii liitlassuhetes kui ka iseseisva kaitsevõime tugevdamisel. Mis nüüd puudutab teie konkreetset küsimust, siis selle konfliktipiirkonnaga seotud poliitilisi aspekte ja seda, mis on Türgi positsioon seal ja kuidas meie Eestina ennast positsioneerime, me komisjonis ei arutanud. Pean kahjuks vastama niimoodi. 

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis tuli ka juttu sellest, milles täpsemalt seisid need piirangud, miks Eesti 2024. aastal panustab UNTSO-sse senise kolme asemel ühe sõjalise vaatleja?

Selle vastuse tegelikult andis kaitseminister Hanno Pevkur juba oma eelmises ettekandes. Aga tõesti, sellel aastal on mandaat kuuele, aga reaalsuses kolm [inimest]. Järgmiseks aastaks on ettepanek vähendada kuni kolmeni, aga arutelus Kaitseministeeriumi esindajatega selgus, et reaalsuses on tegelikult ainult üks kaitseväelane järgmisel aastal [sellel missioonil].

Rene Kokk, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan siit teie vastusest. Kas te komisjonis arutasite ka neid Kaitseministeeriumi esindajate argumente? Mis olid need argumendid, miks see arv alla tuua? Ja kuidas see mõjub sellel missioonil olevatele isikutele? Mis need argumendid olid? Ilmselt oli ka arutelu, mitte te lihtsalt külmalt ei otsustanud, et teeme nüüd nii, et hoiame raha kokku ja tõmbame kuuelt kolmele. Ilmselt olid ka mingid argumendid, mis teil laua peal olid, miks tehti ettepanek vähendada inimeste arvu.

Konkreetselt me ei arutanud seda kuuelt kolmele toomist. Aga arutasime suuremas pildis, kuidas kõik need Eesti välismissioonid [toimuvad]. Seal tehakse iga aasta natukene restruktureerimist. Kuhugi lisatakse kaitseväelasi, kuskilt võetakse ära. Pigem arutelu käis selles vaates. Konkreetselt sellel aspektil, sellel kuuelt kolmele toomisel me väga pikalt ei peatunud. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu meelest eelmise eelnõu ajal ma kirjeldasin ühte sündmust, mis toimus ühel missioonil, kus Eesti sõduritele öeldi, et on turvaline teekond, ja sattusid hoopis märatseva rahvahulga sekka. Kui nad palusid abi, siis seda abi ei antud, öeldi, et peab ise hakkama saama. Muidugi nad said hakkama, aga see oli nii-öelda noatera peal asi. Auto, millega nad rahvamassist lõpuks läbi sõitsid, oli verd ja riideräbalaid täis. Automaadid oli tõrjeks valmis, laskmiseks siiski ei läinud. Ja nii edasi. Ma ütlen, et ma näen puudust praegu selles, et need, kes juhivad missiooni, ei täida oma kohust nii, nagu peaks täitma. Nad jätavad meie sõdureid hätta. Ma küsin sellist asja. Kas teie riigikaitsekomisjonis olete analüüsinud selliseid intsidente, mis võivad kaasa tuua selliseid probleeme, nagu ma praegu kirjeldasin? Ja kui ei ole, siis miks?

Aitäh! Ma väga jagan seda muret, mis puudutab Eesti kaitseväelaste turvalisust missioonidel. Ma detailidesse nende võimalike eskalatsioonide puhul ei tahaks minna, aga riigikaitsekomisjon on need briifid saanud ja me oleme saanud ka kinnituse, et nii Eesti vaates on seda ohutaset tõstetud kui ka igas mõistes. Kui olukord peaks väga tõsiselt eskaleeruma, me oleme valmis kiirelt Eesti kaitseväelased koju tooma, et nende turvalisus tagada. Selle evakuatsiooni korral lähtutakse suures osas nende missioonide koosseisus olevate väejuhatuste evakuatsiooniplaanidest. Need plaanid on olemas ja kinnitan veel kord, et tõesti ohutaset on tõstetud. See koordineerimine ja Eesti kaitseväelaste turvalisuse tagamine on kindlasti nii riigikaitsekomisjoni kui ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe prioriteet.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Üks vaatleja praegu. Äkki natuke täpsustate, mis praktiline vajadus selleks tegelikult on? Kaasneb ju logistika, kaasnevad erinevad riskid, kulud. Miks seda üht vaatlejat sinna üldse vaja ikkagi on ja millised kulud Eesti riigil sellega kaasnevad?

Aitäh! Seletuskirjas on ka kulude kohta täitsa vastus olemas. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on selle konkreetse operatsiooni kuludeks ette nähtud 45 685 eurot. Ja see on sajaprotsendiliselt selle ühe kaitseväelase töötasu. Logistiline tugi tuleb sellel missioonil kohapealt. Muud toetust meie kuidagi rahaliselt sinna missiooni ei pane, on ainult see, et meil see kaitseväelane seal on. Aga suuremas pildis see ongi liitlassuhete tugevdamine. Eestis on teiste riikide sõdurid, kes kaitsevad meie julgeolekut. Ja see on solidaarsusprintsiip, et me oleme ka muudel missioonidel oma lipuga, oma inimestega kohal. Meie aitame neid ja siis aidatakse ka meid.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsisin Eesti sõjaväelaste julgeoleku tagamise kohta, kui, ütleme, operatsiooni juhtimiskeskus ei taga nende turvalisust. Teie vastasite sellele, et kui vaja, siis tuuakse Eesti kaitseväe[lased] evakuatsiooni korras ära. Siin on kaks põhimõttelist erinevust. Üks on selline lokaalne juhtum, mida ma kirjeldasin ja mis ei mõjuta kõiki, ja teine on see, kui toimub totaalne selline põgenemine, nagu toimus seal Afganistanis, kui [lahkusid] Ameerika väed. Ma ikkagi küsin uuesti üle. Ütelge palun seda, kuidas saaks tagada Eesti kaitseväelastele, Kaitseväe sõduritele, et nad ei jääks sellises olukorras hätta. See situatsioon lihtsalt õnnekombel lahenes hästi. Miks te ei analüüsi toimunut?

Aitäh selle küsimuse eest! Kinnitan endiselt, et kuna see ohutase on tõusnud, siis seda jälgitakse tähelepanelikult – nii selle operatsiooni olukorda kui ka tänavu meie kaitseväelaste, järgmisel aastal siis kaitseväelase tegevust seal. See tähendab aktiivistunud luureinfo jagamist just selle väekeskusega. Riigikaitsekomisjonil pole kordagi [tulnud arutada] küsimust, et väekeskused ei suuda missioonil olevate isikute turvalisust tagada. Selles meil kahtlust ei ole olnud. Seal on tõesti 27 riiki praegu selles missioonis, sealhulgas 11 NATO riiki. Ma arvan, et Eesti kaitseväelased, Eesti Kaitseministeeriumi ametnikud, meie riigikaitsekomisjon – me toetame oma NATO-liitlasi ja neidsamu kaitseväelasi, kes seal on. Nad on kõik professionaalid. Ega kõike ei saa ette planeerida, aga meie hinnangul on kõik need tegevused parima teadmise järgi ette planeeritud: evakuatsiooniplaanid selleks, kui tõesti peaks midagi sellist juhtuma, aga ka vahepealsed meetmed, kui peaks seal missioonipiirkonnas mingi väiksem või suurem eskalatsioon tekkima. 

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Me siin ministri ettekannetega seoses saime teada, et esiteks ta ei tea, kas meie naabrid ka Iraagis osalevad – kui palju, millises koosseisus. Ta ei teadnud seda, kui palju on üldse missioonidel viga saanuid ja surmasaanuid. Minnakse nagu mütsiga lööma. Nii tõsistes asjades, kus meeste elud on mängus, kus on hästi keerulised rahvusvahelised malemängud käimas, lihtsalt minnakse ja öeldakse, et anna raha siia või anna hääl siia ja küll me vaatame, mis kohapeal saab. Minu meelest see ei ole hea mõte. Võiks vähemalt olla hästi informeeritud komisjonides. Ma küsin selle kohta, kuidas teid informeeriti naaberriikide panusest või teiste riikide panusest missioonil. Milline pilt avanes?

Aitäh selle küsimuse eest! Konkreetselt meie naaberriikide – ma ei tea, mis riike te selle all täpselt mõtlesite – nimistut me välja ei võtnud. Millised on kõikide NATO riikide panused erinevatesse missioonidesse või millised on Balti riikide või Põhjamaade omad – sellist võrdlust me komisjonis ei teinud. Eesti parlamendi riigikaitsekomisjon keskendus Eesti kaitseväelaste panusele erinevates missioonides.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Ants Froschi. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimese asjana annan ma üle EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku tagasilükkamiseks ehk otsuse eelnõu 311 tagasi lükata. 

Ja nüüd asja juurde, miks ma seda teen. Kõigepealt, erinevate missioonidel osalemise kaalumine peab olema ülimalt põhjalik ja sügav. Alles hiljuti olime me suhteliselt skandaalses olukorras, kus meie kaitseväelased osalesid Malis Wagneriga üheskoos samal ajal samal poolel võitluses. Eesti kaitsevägi ja Wagner olid Malis liitlased. Selle situatsiooni lõpetamine võttis piisavalt palju energiat ja aega. See on kindlasti näide sellest, et otsus osaleda ei olnud lõplikult läbi kaalutud. 

Aga nüüd konkreetselt meie tänase teema juurde. Tõepoolest, ÜRO on üritanud alates 1948. aasta suvest, kui see missioon, mille lühend on UNTSO, on seal piirkonnas tegutsenud, sõjalist konflikti vältida, seda kontrolli all hoida, vaadelda. Aga terve see piirkond on podisenud läbi terve ajaloo. Ja kui me jõuame nüüd tänasesse päeva, sellesse sügisesse, siis on selge, et rahvusvaheline panus Iisraeli ja araabia konflikti haldamisel on olnud ebapiisav. Täiesti läbikukkunud on ÜRO. Ja ÜRO läbikukkumine ei ole mitte üllatav. ÜRO on ju läbi kukkunud ka sellega, et mitte mingeid adekvaatseid samme Venemaa ohjeldamiseks, kes Ukrainat jätkuvalt tümitab ja seal barbaarset sõda peab, ei ole ta suutnud astuda. ÜRO on täiesti kasutu organisatsioon. See on minu hinnang praegu. Tänaseks päevaks on ta sama kasutu, nagu oli Rahvasteliit. Ta ei ole suuteline agressorit pidurdama. 

Ja sellega seoses tekib ka küsimus sellest, kellega me seal siis koos oleme. Ei osanud minister sellele vastata, ei vastanud ka komisjoni esindaja. Mina võtsin selle UNTSO lehekülje lahti ja leidsin, et me oleme seal tõepoolest koos 27 riigiga. Nendeks on Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Bhutan, Kanada, Tšiili, Hiina, Taani, Eesti, Fidži, Soome, India, Iirimaa, Nepal, Holland, Uus-Meremaa, Norra, Poola, Venemaa, Sambia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Šveits, USA ja Sambia. Ja kui minister ütles, et see on tähtis, et me hoiame oma lippu kõrgel, et meie lipp lehvib seal piirkonnas, et me oleme seal olemas, siis minule jääb küll täiesti selgusetuks, mis põhjustel me sinna 1997. aastal läksime. Minu enda oletus on see, et Välisministeeriumis jõudis keegi järeldusele, et kuna soomlased seal juba on, siis peaksime ka meie minema.

Küsin lisaaega.

Kui palju te küsite? 

Kolm minutit. 

Palun, kolm minutit on teie!

Aitäh! 

Kuni kolm minutit.

Jaa, aitäh! Nende põhjuste kohta võib muidugi Välisministeeriumist küsida ja Kaitseministeeriumist ka, et mis see argument oli. 

No vahepeal on meil olnud suur ÜRO-vaimustus seoses sellega, et Eesti oli mittealalise liikmena julgeolekunõukogus ja seda nähti kui võimalust Eesti nähtavaks tegemisel maailmas. Tagantjärgi tuleb ausalt tunnistada, et see üritus oli ainult hetke rõõm. Võib-olla oli see tõesti ränk töö nendele meie ametnikele, diplomaatidele, kes seda seal ÜRO-s pidid ellu viima ja tegema seda oluliselt vähemate vahenditega, kui on praegu meie esindusel ÜRO-s, kus on jõutud ikka täiesti uskumatute summadeni esinduse juhi korteri üürimisel. 

Meil on asjad tihtipeale tasakaalust väljas. Ja see konkreetne missioon, üks mees, mis eesmärki see täidab? See on täiesti selgusetu. Hea kolleeg Mart Helme viitas sellele, et kunagi on rööpad maha pandud ja rong läheb aina edasi. Selline olukord meil ongi. Mitte keegi ei ole süviti läbi mõelnud, mida me tõesti [tahame], mis on meie välispoliitiline eesmärk, milline on meil riigikaitseline eesmärk. Seda analüüsi ei ole pakutud. 

Seletuskirjas on antud viide, et kuna Eesti on alustanud suuremahulist panustamist Ameerika Ühendriikide juhitaval sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, siis on seatud isikkoosseisu piirangud Eesti osalemisele teistel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Juba see viitab selgelt sellele, et oluline ja ebaoluline tuleb eristada. Sisuliselt me peame tegema seda, mida klassikud on nimetanud kärbeste ja kotlettide lahus hoidmiseks. Meil ei ole vaja tegelda nende asjadega, mis ei anna meile reaalset tulu. Ja mina ei näe, et missioon UNTSO annaks meile reaalset tulu kas välispoliitiliselt või riigikaitseliselt. See on lihtsalt mugavusest teemaga jätkamine.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Kristo Enn Vaga. Palun!

Teen kiire valeväite ümberlükkamise. EKRE esindaja tõi oma kõne alguses välja, et Eesti kaitseväelased olid Malis Wagneri palgasõduritega ühel poolel. See ei vasta absoluutselt tõele. Eesti osales Malis sihtüksuse Takuba koosseisus, mis oli prantslaste juhitud, ja Eesti tuli Malist ära peale seda, kui Mali hunta hakkas Wagneriga koostööd tegema. See oligi see punane joon, mille peale me sealt ära tulime. Ma ei tea, kas see on EKRE soovunelm Wagneriga koostööd teha, aga see väide ei vasta absoluutselt tõele.

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 311 esimene lugemine lõpetada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 311 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ants Frosch, teil on protseduuriline küsimus, palun!

Mul on küsimus sellega seoses, et kuna oli repliik Kristo Enn Vagalt ja mind mainiti seal ka nimeliselt, siis kas on mul võimalik sellele vastata?

Aitäh! Ma ei tea, kas teid päris nimeliselt mainiti, aga teie sõnavõttu küll mainiti ja teil oleks olnud õigus tõesti vastusõnavõtuks läbirääkimiste vooru käigus. Seda soovi teil sel hetkel ei olnud ja kuna läbirääkimiste voor on suletud, siis hetkel seda võimalust enam ei ole. See rong on läinud. (Ants Frosch saalist: "Tänud selgituse eest!") Palun! Aga, Ants Frosch, teil on ikkagi mikrofon praegu sees. Kas tahate midagi küsida? Ei taha? Võtke siis sealt maha ilusti. 

Nii. Alustame selle hääletuse … Jaa, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, siin oli järjekord. Sooviks EKRE fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega. Palun kümme minutit vaheaega.

Palun! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 311 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 2, vastu 63 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Sellega on nüüd niiviisi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. november kell 10.05. Esimene lugemine on lõpetatud ja päevakorrapunkti nr 4 menetlemine samuti.

Liigume edasi heas tempos päevakorrapunkti juurde nr 5, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 312 esimene lugemine. Hea meel on tervitada juba Riigikogu kõnetoolis olevat kaitseministrit Hanno Pevkurit. Sõna on teil, palun!

Tänan, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! NATO Mission Iraq ehk siis lühidalt NMI käivitati Bagdadis juba oktoobris 2018. Kui vaadata natukene sinna missioonile sisse, siis see on olnud senimaani üsna sõjalise suunitlusega. Ma olen ka ise seal kohapeal käinud ja rääkinud missiooni ülemaga. Nüüd liigub see NATO missioon üha enam ja enam politseilise väljaõppe poole. Augustist sellest aastast on missioon võtnud oma kanda ka riigi siseministeeriumile [alluva] politsei väljaõppe korraldamise. Kui vaadata Eesti panust, siis meie ettepanek on NMI missiooni puhul jätkata ühe staabiohvitseriga, kes tegeleb peamiselt väljaõppealase nõustamise, kvaliteedikontrolli ja kaitse planeerimise toetamisega selle missiooni raames. Ja ega rohkem suurt midagi polegi öelda. Kogu selle missiooni maksumuseks on planeeritud 113 458 eurot järgmisel aastal. Palun toetust! Aitäh!

Aitäh, hea minister, selle ettekande eest! Siiski on tulnud mõned küsimused. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite oma sõnavõtus, et juba 2018. aastast oleme me seal. Kas saate ka tagasivaate teha, kui suur see koosseis seal maksimaalselt on olnud selle missiooni ajal? Ja kas me vaikselt väljume ja edaspidi võib sellest ühest ka null saada? Millised on plaanid edasiseks?

Aitäh! Ma ütlesin, et missioon käivitati liitlaste poolt ehk NATO poolt 2018. aasta oktoobris. Me ei ole seal olnud väga suure [koosseisuga] kunagi. Praegune üks staabiohvitser on planeeritud järgmiseks aastaks ja ma arvan, et ka ülejärgmiseks, kui seal oluliselt midagi ei muutu. Tulevikus võib olla vajadus pigem suuremaks koostööks Siseministeeriumiga, kuna missiooni eesmärk on üha enam üle minna sõjaliselt missioonilt tsiviilmissioonile ehk anda rohkem asi politseijõudude kätte. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud vastaja! Iraagis on äärmiselt keeruline [rahvastiku] etniline ja religioosne koosseis ja poliitiline olukord. Praegu on Iraagi valitsus selgelt Iraani-meelne – selgelt Iraani-meelne! – ja me oleme seal NATO missiooniga. Mida see NATO missioon teeb seal Iraani-meelse valitsuse koostööpartnerina, kui Iraani suhtes on samal ajal kehtestatud sanktsioonid ja Iraan on põhimõtteliselt meile kõigile teada väga tõsine [ohu]faktor Lähis-Ida stabiilsusele ja rahule, aga ka võimalikule tuumakonfliktile? Kas Kaitseministeeriumis on tehtud süvauuringuid, mida Iraak endast kujutab ja mida kujutab endast selles Iraagi keerulises olukorras meie osalemine missioonil?

Aitäh! Meil on päris hea ettekujutus, mis seal toimub. Ka mina olen seal kaks korda käinud, isiklikult kogemuse saanud. Kui vaadata praegust poliitilist struktuuri, siis seal president on kurd, spiiker on sunniit ja peaminister šiiit. Ehk siis jah, pigem on tegu Iraani mõjutustega. Aga meil on päris hea ülevaade, mis seal toimub. Kui vaadata Iraaki kui riiki, siis meie huvi on see, et Iraak oleks rahumeelne ja stabiilne, ja seetõttu me seal oleme. 

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin veel kord missioonidel osalemise eesmärkide kohta. On põhjalikult [läbi mõeldud] ja õiged sihid: rahu tagamine ja liitlassuhete areng ja Kaitseväe areng. Aga kuidas selle hindamine toimub? Milline on see protseduur? Nii palju kui mina tean, sellist eraldi korda ei ole, et näiteks kord aastas on mingi konverents või üritus, kus öeldakse maha, et see läheb hästi, see ei lähe hästi. Kuidas see toimub? Kes seal osalevad ja kas on võimalik tuua ka mingi konkreetne näide, et me missioonidel osalemise kogemuse põhjal oleme midagi oma kavades muutnud? Miks ma küsin seda? See ei puutu küll nendesse missioonidesse, aga puutub rahvusvahelisel areenil toimuvasse, millele me võib-olla ei reageeri piisavalt kiiresti.

Aitäh! Konkreetselt selle missiooni puhul on tegemist NATO missiooniga. Sellel NATO missioonil Iraagis on esindatud kõik NATO liikmesriigid, lisaks hetkel veel mitte liikme staatuses Rootsi ja partnerina ka Austraalia. Nii et sealt tagasiside saamine on väga laiapõhjaline ja seal tehakse väga tihedat koostööd. Veendusin selles tõepoolest ka ise mõned kuud tagasi. Ja seal lisaks sellele, et on NMI missioon, tegelikult on ülioluline ka kohalikega koostöö. Sellesama NMI missiooni territooriumil on ka Iraagi JOC ehk Joint Operations Center. Koostöö kohalike Iraagi korrakaitsejõududega on väga tugev. Ja see hindamine tegelikult on ju väga lihtne. Kui me tuleme parlamendi ette, siis me oleme eeltöö Kaitseväes ja Kaitseministeeriumis ära teinud ja saanud piisava veendumuse ja kindluse, et nendel missioonidel me soovime edasi olla.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Eelnõust me näeme, et me soovime vähendada seda alampiiri kuni kolme kaitseväelaseni. Kas ministeeriumis on olnud ka arutelud, et jätkata varasema arvu kaitseväelastega? Me teame, et me oleme seal lisaks sellele, et liitlastele toeks olla, ka selleks, et koguda oma Kaitseväes vajalikke teadmisi. Me hoiame kaitseväelaste taset ka selle abil, et panustame erinevatesse missioonidesse. Kas äkki ei peaks lähetama ja roteeruma ikkagi rohkem kui üks ohvitser?

Aitäh! 2023. aastal oli meil seal üks ohvitser staabis. Meil ei ole sisulist plaani seda arvu suurendada. Ja kuna me jääme sinna ühe staabiohvitseriga, siis ei ole mandaadi mõttes rohkem kui ühte-kahte inimest lisapuhvrina vaja. Jah, tõesti, kui vaadata tänavust aastat, siis selle aasta mandaat parlamendist oli viis inimest, järgmiseks aastaks küsime kolm. Aga füüsiliselt planeerime kohal olla ühe staabiohvitseriga. Loomulikult need ohvitserid seal roteeruvad, igaüks on oma aja. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma loen siit seletuskirjast, et oleme panustanud sinna missioonile ühe staabiohvitseriga 2023. aastal, kelle ülesanneteks on väljaõppealane nõustamine, kvaliteedi kontrollimine ning kaitse planeerimise toetamine. Ja üldse missioon pakub välja koolitusi improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks tegemisel, sõjalises meditsiinis, pioneeridele, soomustatud sõidukite remondiks ja nii edasi ja nii edasi. Aga loen siit ka, et edendatakse kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist ja soolist võrdõiguslikkust. Millised lähteülesanded sellest aspektist meie kaitseväelastele on kaasa antud? Mida nad seal teevad, kas sõjaväelist väljaõpet või edendavad soolist võrdõiguslikkust?

Aitäh! Te lugesite ette kogu missiooni eesmärke ja Eesti staabiohvitseri ülesanded lugesite ka ette. Nii et teie enda küsimuses oli ka vastus teie esitatud küsimusele.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Selle NMI juhtriigiks on sellel aastal olnud Hispaania, kes võttis üle selle Itaalialt. Kas nende juhtriikide puhul on ka mingi rotatsioon, teatud aja tagant [toimub vahetus]? On küll kõik 31 NATO riiki, ma saan aru, et ka Soome on seal. Kui [suur on] kogu see koosseis, mis paikneb seal selle NMI, selle missiooni raames?

Aitäh! Täpse numbri jään võlgu, aga see on sadades. Erinevate riikide panus on tulenevalt nende operatsioonide sisust erinev. Hispaanial juhtriigina on üsna suur kontingent praegu. Jah, juhtimine on rotatsiooni baasil, järgmine on Rootsi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Minul on lihtsalt selline puhtpraktiline küsimus. Kõikide nende missioonide puhul, kui me räägime panustamisega seotud eelarvekuludest, on need summad ilma käibemaksuta. Aga me teame, et järgmisest aastast käibemaks tõuseb 22% peale. Näiteks 310 OE, millest me rääkisime, siin on kirjas 10 miljonit, aga tegelik kulu on 13 miljonit, kui käibemaks juurde panna. Ja nüüd selle eelnõu kontekstis 113 000 eurost saab 138 000. Kas see on kuidagi taotluslik? Miks seda pole kajastatud? Või on seal mingid erisused?

Aitäh! Tegemist on rahvusvaheliste missioonidega. Erinevates riikides on erinevad maksukoormused. Me vaatame siin netomõju. Vastavalt riikidele on see erinev: kas on maksu või ei ole. Ja rahvusvaheliste lepete puhul tihtipeale üldse käibemaksu ei ole, nii nagu ka siin Eestis näiteks diplomaatidele on maksuerisused. See on põhjus, miks me toome need summad ilma käibemaksuta.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Ma mõtlesin teie käest küsida seda, et teatavasti Ameerika Ühendriikide ja koos Ameerika Ühendriikidega ka Eesti kohalolek Afganistanis ei ole kandnud kaugeltki sellist vilja, nagu avalikkusele väideti, nagu loodeti. Teatavasti on sealt välja tõmbutud ja sisuliselt kõik see loodetud kasu on jäänud saabumata. Millele toetudes te omate lootust, et Iraagi puhul võiks minna asi kuidagi teistmoodi, et panustatakse, panustatakse, panustatakse, aga asi ei lõpe samamoodi, et sisuliselt langeb kõik tagasi kokku ja tulu pole midagi?

Aitäh! Küsisin sisult üsna sarnase küsimuse NMI missiooni pealikult ja ka Iraagi võimudega kohtudes. Et mis see teie perspektiiv on ja mis te soovite, kui kaua liitlased seal on. Ja kas on sellest tolku olnud, et liitlased seal on. Ja vastuseks kõikidelt Iraagi juhtkonna esindajatelt – nii president, peaminister kui kaitseminister –, kõikidelt oli üks väga konkreetne sõnum: NMI missioonist on olnud väga suur abi. NMI missioonist on olnud väga suur abi ja nad soovivad kindlasti selle jätkamist. Aga nad toetavad ka seda, et üha enam antakse kontroll üle tsiviilvastutusele. Eelkõige hakatakse üha rohkem välja koolitama ka politseijõudusid, et saaks selle missiooni ühel päeval lõpetada. Kas selle missiooni pikkuseks on veel kaks, viis või kümme aastat, seda ei oska keegi täna ennustada. Aga Iraagi võimud igal juhul on valmis selleks, et kui nad suudavad ühel hetkel [kontrolli] üle võtta, siis ei ole kindlasti liitlastel probleemi sealt ühel päeval välja tulla.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Iraak on tegelikult selline väga keev koht. Iraak ja Iisrael on olnud või õigemini Iraak on olnud Iisraeli täiesti lepitamatu vaenlane juba 1948. aastast alates. Iraak teeb koostööd Iraaniga, kes on sisuliselt rahvusvaheline paariariik ja Iraak ei ole minu teada ka sõlminud rahulepet Iisraeliga. Ta on üks vähestest sellistest riikidest. Aga täpselt samamoodi nagu seal USA [juhitaval] missioonil, ka sellel NATO missioonil on meie kaitseväelased sõjalisel missioonil haldustöötaja staatusega. Küsisin ka selle USA [juhitava] missiooni puhul, mida see siis tähendab, aga ma ei saanud ühtegi selget vastust. Äkki te räägite palun lahti, mida tähendab kaitseväelase haldustöötaja staatus?

Aitäh! Hästi lihtsalt ja maakeeli öeldes see vajadus tuleneb sellest, millise õigusliku staatusega sinna minnakse. Loomulikult tegemist on sõjaväelasega, tegemist on Eesti Kaitseväe staabiohvitseriga ja selleks, et tal oleks võimalik seal normaalselt liikuda, väljastatakse talle diplomaatiline pass. Selle diplomaatilise passi saamise eelduseks on omakorda see, et need suhted on reguleeritud teenistusalasel tasandil. Sellest ei tasu mingisugust numbrit teha. Üks on selle diplomaatilise maailma ja välisdiplomaatilise maailma kirjeldus, aga sisu on oluline. Sisu on see, mida seletuskirjast saab lugeda. Ja ma ka enne ütlesin, mida staabiohvitser seal teeb.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, austatud juhataja, sõna andmise eest! Lugupeetud ettekandja! Ma küsisin teilt enne Kurdistani kohta ja te andsite üsna krüptilise vastuse. Ma küsisin, milliseid poliitilisi eesmärke me seal täidame, milline on Kurdistani olukord ja kuidas me peame sellesse suhtuma. Mul on hea meel, et teil olid nii kõrgel tasemel kohtumised seal, aga ikkagi: kui me ei tee seal poliitikat, siis mida me seal üldse teeme? Lihtsalt saadame sõdurid kusagile põllule tegema ei tea mida, ei tea mis eesmärke täitma. Ma proovin uuesti teada saada: mis on meie eesmärk seal poliitilises mõttes ja milline on meie hoiak kurdide eesmärkide suhtes iseseisvuse saavutamisel?

Aitäh! Kuna nende missioonide [puhul on tegu] kaitseväelaste osalemisega välisoperatsioonidel, siis nendel kaitseväelastel, kes seal on, ei ole poliitilist ülesannet. Nendel on mandaadiga antud ülesanne rahu tagamiseks ja seda nad seal igapäevaselt aitavad tagada. Nad aitavad kaasa sellele, et Iraak riigina oleks rahus, mitte sõjas.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirja uurimisel on minule ilmnenud, et me oleme sellesse NATO Mission Iraq'i lausa ka 36‑liikmelise väekaitserühmaga panustanud, aga tavaliselt on see panus olnud ikkagi üks kaitseväelane. Küsimus on selles, mis põhjusel siis see number kolm sinna on tekkinud. On sel mingi väga konkreetne põhjus või on see lihtsalt üldine oletus, et seda võib vaja minna?

Aitäh! Ka teiste missioonide puhul me oleme endale jätnud väikese puhvri, kui parlament sellega nõus on. Elik näiteks NATO Mission Iraq'is, nagu ma ütlesin, osalevad kõik NATO liikmesriigid ja kui liikmesriikide vahel toimub mingisuguseid ümberjaotusi kohustustes, siis on võimalik sellele reageerida. Aga meie sõnum liitlastele saab olema see, et parlament on andnud meile mandaadiks kuni kolm kaitseväelast ja sellest me üle ei saa minna. Nii et selles mõttes, et meie sõjaline kontingent ka selles, mida NMI‑s tehti, ehk isikukaitse poole pealt ja baasikaitse poole pealt, seda teostatakse hetkel meie esimese missiooni juures, mida me arutasime, ehk Inherent Resolve raames, ja seda tehakse Erbilis. Bagdadis me oleme ühe staabiohvitseriga. Aga nagu ma ütlesin, väike paindlikkus on mõistlik jätta. Kui peaks olema vajadus tõsta arv näiteks kahe staabiohvitserini, sest tuleb kohustusi juurde, siis on võimalik seda teha.

Varro Vooglaid, palun! 

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mõtlesin küsida teie käest seda, kas teie hinnangul ei oleks kohane, et enne, kui me Riigikoguna otsustame erinevate missioonide pikendamise üle Iraagis, toimuks meil ka selline sisuline poliitiline arutelu selle üle või sellega seonduvalt, mida ikkagi arvata 2003. aasta Iraagi agressiooni õiguspärasusest ja üleüldse nendest asjadest, mis selle konflikti käigus said toime pandud Ameerika Ühendriikide üksuste poolt ja osaluse kaudu ka Eesti Vabariigi armee poolt, Kaitseväe, kaitsejõudude esindajate poolt. Teatavasti seal pandi ikkagi ju toime suur hulk inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid. Ja kui me räägime siin sellest, kas me peaksime nüüd pikendama oma armee kohalolekut seal, siis seda on kuidagi imelik teha tingimustes, kus nendele eelnevatele asjadele ei ole sisulist õiguslikku hinnangut meie poliitilises diskussioonis antud. Oleks see mõistlik teie hinnangul?

Aitäh! Valitsuse esindajana ma kindlasti parlamendi töösse kuidagi sekkuda ei taha. Kui parlament otsustab [selle arutelu] teha, kasutades neid vorme, mis parlamendis [kehtivad], kas korraldades parlamentaarseid kuulamisi komisjonis või OTRK raames või muul viisil, siis see on iga fraktsiooni ja komisjoni õigus ja pädevus. Nii et kui mõni komisjonidest soovib tulla [selle] teemaga suurde saali või soovib seda komisjonis arutada, siis selleks on Riigikogu kodu- ja töökorras täitsa võimalused olemas.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni … Vabandust, protseduuriline küsimus, Mart Helme!

Mul oli väga veider kuulata ministri selgitust, et te võite OTRK teha ja arutada seda. Mis me pärast OTRK-d siis hääletame nende missioonide üle või kuidas minister seda ette kujutab? See on nüüd jälle järjekordne koht, kus ma osundan, et koalitsioon nõuab kogu aeg sisulist arutelu, aga tegelikku sisulist arutelu ei taha ja tõrjub seda väitega, et aga te võite siin parlamendis omavahel mingit pingpongi mängida. Ei, me ei mängi pingpongi parlamendis. Me tahame, et valitsus oleks kaasatud sellesse arutellu, sisulisse arutellu, mitte ei kehitaks õlgu ega ütleks, et see on teie asi, kui te siin lolli tahate mängida. 

Aitäh! Jaa, see on õige, et OTRK lõpus hääletamist ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli, riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 312 enne esimest lugemist sisuliselt ja väga põhjalikult koos kaitseminister Hanno Pevkuri ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Tuuli Dunetoniga meie 16. oktoobri istungil. Kõik küsimused said ammendava vastuse ja pärast oleme saanud ka ülevaateid olukorrast Kaitseväe välisoperatsioonide piirkonnas. Eriline tähelepanu on olnud Iraagil. 

Nüüd sellest missioonist endast. Osalemine NATO missioonil Iraagis on eesmärgiga aidata aktiivselt kaasa NATO lõunatiivalt lähtuvate võimalike ohtude maandamisele, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ja toetada NATO-liitlasi ja partnereid terrorismivastases võitluses. Iraaklaste hulgas on NATO missioon ikkagi väga respekteeritud, lugupidamine NATO missiooni vastu on tuntav ja olemasolev. 

Arutluse all oleva eelnõu kohaselt taotletakse mandaati, et Eesti Kaitsevägi panustaks 2024. aastal NATO missioonil Iraagis kuni kolme tegevväelasega. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 16. oktoobri istungil konsensuslikult teha Riigikogu juhatusele ettepanek panna arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks tänase, 7. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti konsensuslikult saatis riigikaitsekomisjon mind seda siia esitama. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aasta 20. november kell 10.05. 

Siin see arutelu ja hääletused  –  nad ei ole mind nagu negatiivselt ülemäära erutanud, aga on teinud kurvaks küll. Vaadake, kallid kolleegid, ega sõda ei küsi ja sõduritel on vaja kindlust, et Eesti rahvas saadab nad Eesti julgeolekuhuvisid kaitsma ikkagi võimalikult konsensuslikus üksmeeles. Seepärast ma palun kõigil kolleegidel seda eelnõu konsensuslikult toetada. Sõduritel on meie poliitilist toetust väga vaja, ka Iraagis. Tänan!

Ärge minge ära! Teile on küsimusi.

Küsimused ka?

See on teie kohustus ka nendele küsimustele vastata. 

Ma proovin.

Jaa. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Peeter Tali! Te olete 2003. aastal pälvinud omapärase tiitli: aasta pressivaenlase tiitli. Ma väga loodan, et te praegu olete selle tunnustuse jätnud nii-öelda ajalukku. Mul on teile konkreetne küsimus, [loodetavasti] te vastate põhjalikult. Teatris, nii nagu ka sõjateatris ei tea me kunagi ette, mis tulemas on. Antud konflikt Iisraeli ja Palestiina vahel on jaganud maailma sisuliselt poolte vahel ära: kes pooldab üht, kes pooldab teist. Minu jaoks on väga hirmutav see, et Iraanilt on tulnud sõnum, et kui Ameerika Ühendriigid sekkuvad sellesse konflikti Iisraeli poole peal, siis tabavad Iraagis Iraani raketid Ühendriikide sihtmärke. Kui ohtlik see võib olla ka meie sõduritele?

Jaa, hetkel käivad maailmas globaalsel malelaual, kui [nii võib öelda], diplomaatilised jõupingutused, et hoida konfliktid lokaalsetena, et nad ei kasvaks üle maailmasõjaks – ei venelaste sissetung Ukrainasse ega sõda Hamasi ja Iisraeli vahel. Sellest annab tunnistust ka Ameerika Ühendriikide välisministri Antony Blinkeni hiljutine, ütleme niimoodi, kiirvisiit Iraaki. Jah, see olukord võib muutuda, jah, seda olukorda Eesti julgeolekusektor koos oma liitlaste ja partneritega jälgib tähelepanelikult. 

Aga selle Iraaki panustamise eesmärk ongi see, et Iraak ei libiseks käest ära ja sinna ei tekiks taas mingit ISIL-i-laadset moodustist, mis nüüd ongi päriselt kolinud ära pigem ikkagi virtuaalsesse reaalsusesse. Õppetunnina: 2011, kui mu mälu ei peta, Iraagist lahkumine oli liiga ennatlik. 

Ja nüüd pressivaenlase kohta. Kõik kogemused on positiivsed, asjadest õpitakse. 2004 valiti Eesti sõdur Iraagis Postimehe aasta inimeseks ja kriisikommunikatsiooni eest sai Kaitsevägi suhtekorralduse assotsiatsiooni eriauhinna. 

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Loen siit seletuskirjast, et NATO missioon Iraagis edendab kõigis oma tegevustes kaasavat lähenemist, soolise võrdõiguslikkuse ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste põhimõtete austamist. Küsimus ongi, kui palju Eesti panustab sellesse, et oleks ka naiskaitseväelased esindatud nendel missioonidel. Milline on teie senine kogemus olnud?

Naiskaitseväelased on esindatud olnud, ma arvan, enamikul missioonidel. Ma olen ise ka Iraagis näiteks koos naiskaitseväelastega teeninud. Ja selle NATO missiooni eelkäija oli NATO treeningmissioon Iraagis 2004–2011 ja seal teenisid ka mitmed naiskaitseväelased. Näiteks kaptenmajor Ingrid Mühling tuleb mulle kohe meelde.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud Peeter Tali, koolivend! Küsimus on põhimõtteliselt seesama, mis kaitseministrile. Kui palju komisjonis ikkagi arutati seda keerulist sisepoliitilist olukorda, mis on Iraagis ja mis vaieldamatult mõjutab ka liitlasvägede kohalolu ja liitlasvägede kohalolu efektiivsust selles riigis? Kui palju seda arutati ja kui palju sellele mingeid hinnanguid anti ja kui palju see võiks kujundada ja peaks kujundama meie suhtumist sellesse missiooni? 

16. oktoobril me arutasime seda. Olid küsimused-vastused. Aga me oleme seda arutanud hiljem briifingutel, mida ma siin ka mainisin, [näiteks] 17. oktoobril. On küsitud, kuidas see kõik mõjutab. Jaa, Iraani ja Iraagi suhted on väga dünaamilised. Nagu te siin targalt märkisite, erinevaid usu- ja etnilisi gruppe on seal palju.

Rene Kokk, teie kord, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te alustasite oma ettekannet sellega, et riigikaitsekomisjon arutas teemat sisuliselt ja väga põhjalikult, ja ma täitsa usun seda ka. Kindlasti on meie riigikaitsekomisjonil üks suurimaid pädevusi omal alal, vaadakem vaid neid auväärseid liikmeid, kes sinna kuuluvad. Siinkohal ma küsin ka, kas teil oli sisuline arutelu sellel teemal, kuivõrd põhjendatud on praeguses julgeolekuolukorras selle isikkoosseisu vähendamine. Võib-olla peaks see jääma samale tasemele, et kompetentsi hoida ja mehi, kaitseväelasi heas toonuses hoida. Mis olid need argumendid, kui te arutasite, kas seda arvu tuleb vähendada? Kas ainult rahaline pool või mis need asjad olid?

Tänan küsimuse eest! Ei, me seda numbrit otseselt, kas seal on üks inimene või kolm, ei arutanud. Teemaks oli see, et me peame selles missioonis kindlasti jätkama neil põhjustel, millest ma juba rääkisin.

Head ametikaaslased, läheme tempokalt edasi! Meil on täna kokku 12 päevakorrapunkti, oleme hetkel viienda juures ja istung käib täistuuridel. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme sellest nii varasematel päevadel kui ka täna kuluaarides vestelnud. Ma tulen selle teema juurde, mida te mainisite ka oma ettekandes: Kaitseväele ja kaitseväelastele on äärmiselt oluline, et neil oleks teadmine, et nad saadetakse missioonile parlamendi konsensusliku otsusega. See on seotud kaitseväelaste motivatsiooniga. Võib-olla selgitaksite parlamendi konsensusliku otsuse ja kaitseväelaste motivatsiooni seost?

See on väga lihtne. Sellepärast et Eesti kaitseväelane ei lähe välismissioonile mitte raha pärast, vaid sellepärast, et seista Eesti eest ja kaitsta Eesti julgeoleku huve.

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, mille ma sisustasin selliselt. Iraan ähvardas, et kui Ameerika Ühendriigid sekkuvad, siis ta [ründab] raketilöökidega Iraagis asuvaid Ühendriikide objekte. Te küll vastasite, et peab jälgima seda olukorda ja nii edasi. Ma ikkagi tahaksin täpsemalt teada, sest selline ähvardus ei ole ju päris naljaasi. See kätkeb väga tõsist ohtu mitte ainult sellel missioonil osalevatele sõduritele, vaid ka nendele, keda me oleme juba täna saatnud täitma teisi missioone Iraagis. Milline on teie nägemus sellest võimalikust konflikti saabumisest ja kuidas toimub meie sõdurite evakuatsioon? 

Tänan! Need tegevusvariandid on välja töötatud ja läbi harjutatud. Seda ma võin teile täie kindlusega öelda.

Martin Helme, palun! 

Suur tänu, austatud aseesimees! Hea kolleeg! Ma siiski vaidlen vastu, et on küll ja küll neid mehi, kes lähevad missioonidele põhimõtteliselt lihtsalt raha pärast. Tean ise mõnda, kes on käinud ja kelle peamine motivatsioon peale, ütleme siis, ametialase huvi oli raha teenimine. Aga ma tooksin siia sisse ühe uue teema. Ameerika Ühendriikides on avalik poleemika või arutelu sel teemal, et Ühendriikide valitsus avaldas survet Iisraeli valitsusele hoida tagasi või venitada Gazasse sissetungimisega. Seda põhjusel, et ameeriklaste baasid Lähis-Idas, eelkõige Iraagis, aga ka mujal, ei olnud valmis vastuaktsioonideks või rünnakuteks, mida Iraani käsilased võinuksid teha. Ja nüüd meie missiooni inimesed lähevad ju samadesse baasidesse. Kas me teame, et nüüd need baasid on valmis võimalikeks terroristlikeks rünnakuteks, mis järgnevad või käivad kaasas araabia-Iisraeli sõjaga?

Hea vastaja, ma hetkel veel teile sõna ei anna. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Arvestades asjaolu, et mina olen teie kõrval ikka väga rumal Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse küsimuses, ma ei tea kõiki asju täpselt, on mul selline protseduuriline küsimus. Ütleme, et antud eelnõu, 312 OE puhul – peaks olema esimene lugemine –, oli esimeseks ettekandjaks lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur. Teiseks ettekandjaks on praegu lugupeetud Peeter Tali. Praegusel hetkel me oleme olukorras, et Peeter Tali on ilusti puldis, vastab kenasti kõikidele küsimustele, nagu on vaja, ja ma olen tema vastustega suhteliselt rahule jäänud. Nii et ma tahaks öelda, et see tiitel, mis Peeter Talile aastal 2003 anti, pressivaenlase tiitel, on minu jaoks unustusse vajunud.

Aitäh! (Kalle Grünthal räägib kohalt.) Palun mikrofon tagasi protseduuriliseks küsimuseks.

Minu jaoks protseduuriline küsimus on praegu see, et ma ei näe siin oma selja taga kaitseminister Hanno Pevkurit. Kas tema kohalolek selle eelnõu arutamisel käib protseduuri hulka või ei käi?

Aitäh! Ma arvan, et kodu‑ ja töökorra seaduse mõte on see, et kui on punkt, mille [käsitlemisel] osaleb ka valitsuse liige, on näiteks esimene lugemine, siis see on nagu hea tava. Samas ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et ma ei leia ühtegi konkreetset pügalat, kus on öeldud, et kindlasti peab saalis olema. Ma ei oska öelda, kus hetkel kaitseminister on. Võib-olla läks sööma või on kuskil mujal, aga ta enamuse ajast on olnud ilusasti siin saalis ja seda arutelu kuulanud. 

Aga, hea Peeter Tali, nüüd ma palun teil vastata Martin Helme küsimusele.

Jaa, tänan! Igasuguse sõjalise tegevuse alus on planeerimine, mille puhul sa vaatad, mida võimalik vastane teeb ja kuidas sa saad ennast kaitsta. Ja see planeerimine, mis puudutab Ameerika baase, millest osas teenivad ka Eesti kaitseväelased – nii Iraagis, sealhulgas Kurdistanis, kui ka Süürias, kus Eesti kaitseväelasi ei ole –, on läbi viidud. Aga ma lisan siia, kuigi aeg lippab, selle, et iga plaan elab lahingus esimese kontaktini. Siis tuleb plaani kohandada ja ellu jääda. Ma usun, et liitlasväed on teinud kõik, et riske maandada, aga lõpuni neid olematuks teha ei ole mitte kunagi võimalik.

Aitäh! Ega otsest kiiret ei ole, meil on lihtsalt 12 päevakorrapunkti ja oleme praegu viienda juures. Aga tänane päev pole istungi mõttes veel õhtul. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg Peeter, hea koolivend! Selline küsimus. Sul on endal ju kogemusi piisavalt ja sa oskad siduda selle poliitiliste eesmärkide nimel tegutsemise Kaitseväe eesmärkidega, ka Kaitseväe personalieesmärkidega ja nii edasi. Minu küsimus on, kas me oskame piisavalt analüüsida ja hinnata oma osalust missioonides ja kas me rakendame neid [järeldusi]? Kas ei oleks aeg paljude väikeste missioonide asemel teha mõni suurem, kus me saaksime hoopis teisi kogemusi, saates näiteks ka vanem- ja kõrgemaid ohvitsere? Kas see aeg on käes või on selle ajani veel aega?

No see aeg on olnud ka. Eestil oli koloneli ametikoht NATO treeningmissioonil Iraagis, kus teenisid paljud kolonelleitnandid, kellest mõned said isegi pärast kindraliks – teenistuses olid nad nii edukad. Ja üks vist sai isegi Kaitseväe juhatajaks pärast. Noh, see see küsimus on. Ja tegelikult Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on selle õppetunni juba saanud, et paljude väikeste asemel – selles on kokku tõmmatud – on ikkagi välja saadetud terviklik üksus, mis on jalaväekompanii. See on küll vähendatud koosseisus ja, ütleme, isiku- ja baasikaitse funktsioonides, aga ikkagi mingeid tegevusi saab kokku harjutatud. See samm on astutud. See on õige suund, tõesti.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie kogemus on väga hea ja ülevaatlik ja annab meile ka võimaluse seda sisu natuke teistmoodi lugeda. See NMI on ju loodud väljaõppe jaoks. Ma saan aru, et meie ohvitserid ja sõjaväelased käivad seal välja õpetamas ja nõustamas neid Iraagi julgeolekustruktuure. Aga ma küsiks seda. Selle juhtriigi roll on seda väljaõpet koordineerida. Kas Eestil on ka võimalik kunagi saada sellesama NMI juhtriigiks, kes koordineerib neid väljaõppeasju seal Iraagis?

Jah, väga hüpoteetiline küsimus. See eeldab kindralmajori, kui mu mälu ei peta, auastmes kaitseväelast, kes seda juhib, ja ka hulgaliselt suuremat panust, mille kohta siin hea koolivend Alar küsis. Aga see sõltub meie ambitsioonist, kas me tahame seda. Aga eeldaks ikkagi tänases seisus koloneli taseme ametikoha puhul esialgu, see kogemus tuleb samm-sammult. Ja see on pigem mitte väljaõpe, vaid nõustamine, kuidas korraldada väljaõpet ja kuidas planeerida.

Aitäh! Ma olen kuulnud juba mitmel korral, et Riigikogu liikmed ütlevad üksteisele "koolivend". Võib-olla kunagi keegi loeb stenogrammi ja tekib huvi, mis koolist on jutt. Äkki te täpsustate selle tuleviku tarvis, et inimesed ei peaks otsima. Te ütlesite ka "koolivend" härra Lanemani kohta. Lihtsalt huvi pärast, mis koolist jutt käib praegu?

No see on Pärnu Koidula Gümnaasium, üks Eesti kõige paremaid koole. Keegi ei vaidle vastu, isegi Mart Helme on nõus.

No näete, nüüd see küsimus on ka lahendatud.

Konsensuslikult.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme.

Kas lugupeetud eesistuja võiks osundada mingisugusele töö- ja kodukorra paragrahvile, mis ütleb, et sellist õlg õla tunnet endiste koolivendadega ei tohi siin saalis väljendada?

Ei, sellist keeldu küll ei ole. Vastupidi, õlg õla tunnet on ikka hea väljendada. Aga läheme tasapisi küsimustega edasi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Täna on meil päevakorras planeeritud üheksa missiooni, üheksal missioonil osalemine. Kõnealune missioon on üks nooremaid. Kui ma ei eksi, see kutsuti ellu 2018. aastal. Minu küsimus ongi: kas te näete veel mõnda piirkonda, kus Eesti Kaitseväel oleks vaja kogemusi omada või mingil missioonil lisaks kõnealustele osaleda?

Praegu ei näe. Ja nagu ma ka varem ütlesin, selle missiooni eelkäija on NATO treeningmissioon Iraagis 2004–2011. Nüüd on samalaadne missioon, lihtsalt 7–8-aastase vahega. See kogemus otsapidi on paberites kirjas. Isegi mõned inimesed on teenistuses, kes on selles eelmises NATO missioonis teeninud. Formaalselt on see noorem, aga tegelikult ajalugu on taga ja see toetab.

Martin Helme, palun!

Vabandust, ma ei ole kindel, et ma saan ka vastuse. Kas ma saan oma küsimuse homme küsida?

Ma vastan kiiresti. 

Peeter Tali, teie ei juhi istungit! Mina juhin istungit. Martin Helme, mina lähtun sellest, mis meie kodu- ja töökorra seadus ütleb. Kui istungi aeg saab läbi, siis protseduur tuleb teha lõpuni. Ja mina loen protseduuriks küsimust ja vastust kompaktsena. Nii et kui te alustate lähema 20 sekundi jooksul, saate ka vastuse. Palun!

Hea küll, ma alustan lähema 20 sekundi jooksul. Ma tegelikult jätkan seda, mis oli mu eelmine küsimus ja millele ma sain tegelikult täitsa hea vastuse, ma arvan. Üks asi on see, et antakse loomulikult hinnang kogu aeg, nagu siin ütlus oli, et suhted on dünaamilised, olukord on dünaamiline. Aga kogu piirkond on tegelikult praegu väga suurtes muutustes. Kui sageli komisjon arutab missioonidega seoses üldse pikka tagasivaadet? Me oleme varsti üle 20 aasta käinud missioonidel, Iraagis olnud kindlasti üle 20 aasta. Kas tehakse aeg-ajalt mingeid kokkuvõtteid, mis see tulemus oli, kuhu me välja jõudsime, kui palju meil sellest kasu oli, mis selle julgeoleku ekspordi tulu oli? 

Jah, see on hea ettepanek. Ma olen riigikaitsekomisjoni täitsa uus liige. Me oleme vaadanud nendesse missioonidesse, seda, mis on varem juhtunud, aga otseselt sellist pikemat arutelu ei ole olnud. Aga kindlasti väärib see arutelu ja ma arvan, et kolleegid Alar Laneman ja Leo Kunnas saavad selle ettepanekuga tulla. Me kindlasti arutame, mida on õppida. Ja iga õppetund on väärtuslik. Päriselt!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head ametikaaslased! Kuna istung on läbi saanud, siis me selle arutelu katkestame ja jätkame seda homsel istungil, mis algab kell 14. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös! Istung on lõppenud.