Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Ja tere kõik, kes te olete tulnud jälgima tänast Riigikogu infotundi! Me alustame tänast infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!

Tänasesse infotundi on registreerunud 24 Riigikogu liiget, puudub 77.

Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, regionaalminister Madis Kallas ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Asume küsimuste juurde. Täpselt nii nagu ka kõikidel varasematel kordadel saab küsija esitada ühe täiendava küsimuse ja siis üks Riigikogu liige saab esitada ühe lisaküsimuse.

Asume küsimuste juurde. Tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsija on Riigikogu liige Varro Vooglaid ning teema on pankade hiigelkasumid ja pangamaksud. Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Minule ja paljudele teistele on jäänud mulje, et Vabariigi Valitsus ei ole pankadele teenimatult sülle kukkunud ja paljude Eesti inimeste arvel saadud hiigelkasumi maksustamisest hoidudes käitunud meie rahva huvide kaitsjana, vaid on pigem seisnud pankade huvide eest. Eelmisel aastal rääkisite sarnaselt keskpankuritega, et kõrge inflatsiooni põhjus on sõda Ukrainas. Selle üle võib vaielda, kuna paralleelselt on toimunud ka massiivne rahatrükk. Aga see oli ametlikuna esitatud inflatsiooni põhjus. Inflatsiooni allasurumiseks tõstis keskpank pretsedenditult intresse, millega sisuliselt maksustati laenusaajaid. Ent see "maks" läks vaid veerandi ulatuses hoiustajatele, kolmveerandi ulatuses aga pankadele. EKRE fraktsiooni ette pandud Leedu lahenduse Eestis rakendamine ei oleks maksustanud mitte pankade tavapärast kasumit, vaid just nimelt seda euriborist tingitud sülle langenud hiiglaslikku intressitulu, ja oleks seda teinud õiglaselt. Tegu poleks olnud sellise kommunistliku maksuga, millega on hirmutatud, et maksustame kasumeid. Ei, kui pangad maksaksid intressi hoiustajatele, siis ei olekski tekkinud mingisugust erakorralise maksu tasumise kohustust. 

Nüüd aga konkreetne küsimus seonduvalt pankadega sõlmitud kokkuleppega, mida te suurepärase võiduna esitasite. Nimelt, miks toonitas valitsuse esindaja Mart Võrklaev veel vähem kui nädal enne kõnealust kokkulepet, et kui pankadelt rohkem makse võtta, siis ei jätku neil kapitali, et laene väljastada ja [riik] majanduskriisist välja vedada. Nüüd maksavad pangad ju tunduvalt suurema summa dividende ja makse, ilma et täpselt sama probleemi kapitali piisavusega seonduvalt nähtaks, kusjuures suur osa dividendideks makstud rahast liigub Eestist välja ning igast kuuest makstud eurost saab Eesti Vabariik vaid ühe. Küsin teilt: miks valitsuse liige sedasi valetas? Kui te leiate, et ei valetanud, siis kuidas seda selgitada, et pankade erakorralise intressitulu maksustamist ei ole valitsus pidanud ebapiisava kapitaliseerituse tõttu võimalikuks, samas kui aktsionäridele tunduvalt suurema kogusumma ulatuses dividendide väljamaksmise puhul on pankade kapitaliseeritust nähtud piisavana?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! No kui maksavad, on halb, kui ei maksa, siis on halb. Igal juhul on halb, mis iganes see lahendus on. Kõigepealt peab ütlema, et pankadel on Eestis ainsana klassikaline ettevõtte tulumaks, mitte ühelgi teisel ettevõtlussektoris seda ei ole. Teiseks, suveprognoosis oli krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumiseks prognoositud 390 miljonit eurot ja see juba arvestas seda, et 2025. aastal maksumäär 4% võrra tõuseb. Sellele lisandus pankade täiendav maksustamine. Me olime väga keerulises olukorras. Sisuliselt oli kolm valikut: valik nr 1 – ei tee mitte midagi; valik nr 2 – kehtestada mingi maks, mis ei oleks olnud õigusriigile kohane, sest me ei oleks seda 2024. aastast saanud kehtestada; ja valik nr 3 – leida selline ühine arusaam, et pangad peaksid vabatahtlikult panustama riigieelarvesse rohkem. 

Peab aru saama, et pankade hiigelkasumid on sisuliselt kahel aastal: 2024. ja 2025. aastal. Seetõttu see variant, et nad tulevad ja panustavad riigieelarvesse ligi 520 miljoni euro lisatuluga, mille tõttu me ei pea tõstma teisi makse ega tegema kokkuhoiukohti, on igal juhul väga hea tulemus. Selles mõttes see summa majandusse tagasi ju läheb. Mõtleme selle peale, et meil on ka Eesti pangad, kes saavad selle raha tagasi, samamoodi seda maksutulu, mis meile laekub 2024. ja 2025. aastal, me saame kasutada kõigeks selleks, milleks meil seda kasutada vaja on. Tegelikult olid valikukohad lihtsalt väga piiratud. Ma tuletan lihtsalt meelde ka seda, et 2025. aastast tõuseb 4% võrra avansiline tulumaks pankadele. Nii et see on see lahendus ja see on see panus, mis kasumeid arvestades pankadelt tagasi Eesti majandusse ja Eesti eelarvesse tuleb.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Jah! Suur tänu! Ma siiski palun, et te vastaksite konkreetselt minu küsimusele. Minu küsimuse tuum puudutas ju kapitaliseerituse probleemi. Kui meie tegime ettepaneku kehtestada erakorralise intressitulu erakorraline maksustamine, siis teie valitsuse seisukoht oli see, et ei saa seda teha, sest pankadel pole piisavalt kapitaliseeritust. Aga nüüd langeb ju pankade kapitaliseeritus palju rohkem, kui oleks langenud siis, kui oleks viidud ellu see ettepanek, mida meie ette panime. Meie rääkisime sellest, et [laekuks] umbes 150 miljonit eurot aastas, aga antud juhul ma loen näiteks Ekspressist praegu, et Eesti pangad kavatsevad – kuidas siin oligi kirjutatud? – välja viia 720 miljonit eurot, 600 miljonit eurot läheb dividendideks ja 120 miljonit eurot tulumaksuks. Ehk kapitaliseeritus langeb ju palju rohkem, kui oleks langenud siis, kui oleks ellu viidud see ettepanek, mille meie tegime. Te ütlesite, et see raha tuleb majandusse tagasi. Aga selles ju probleem ongi, et suur osa sellest rahast tõesti läheb majandusse tagasi, kuid mitte Eesti majandusse, vaid Rootsi, sellepärast et peamiselt maksavad dividende Rootsi suurpangad, millel on väga suures ulatuses Rootsi omanikud. 

Nii et palun ikkagi vastake sellele põhiküsimusele: miks ühel puhul on kapitaliseeritus probleem ja teisel puhul siis ei ole? Ja teiseks ma küsin seda: miks asus valitsus seisukohale, et ajutine pangamaks ei sobi, kuna see on ajutine? Ka suurem dividendimakse on ju ajutine ega aita Eestit järgmistel aastatel. Kas siis nüüd ongi sedasi, kui pangad saavad oma varem kogutud kasumi dividendidena välja maksta enne kõrgema maksumäära kehtestamist, on nad teinud tänu teie kokkuleppele väga hea diili, väga hea kauba, samal ajal, kui Eesti rahvas on saanud väga halva tehingu? Makstakse meeletu summa dividende välja enne, kui tulumaks tõuseb, selleks et pärast seda, kui tulumaks on tõusnud, ei peaks maksma rohkem raha ära maksudeks, vaid saaks suurema osa sellest kapitali vähendamisest jätta omanikele. 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Esiteks, 2024. aastal maksavad pangad tulumaksu 163 miljonit pluss 80 miljonit ja 2025. aastal 193 miljonit pluss 42 miljonit. Kui te lööte need numbrid kokku, siis te saate aru, et kõrgema tulumaksumääraga makstakse rohkem, ehk siis tegelikult tulu eelarvesse tuleb rohkem. Seda esiteks. 

Teiseks, pankade kapitaliseeritus ei ole probleem ja kõik need numbrid on tehtud selles vaates, et pankade kapitaliseeritus kuidagi löögi alla ei satuks. Ehk siis, löögi alla ei satu nende laenuandmise võimekus. Laenude teenindamine ei ole ka hetkel probleem, kuivõrd need laenud on juba stressitestitud uute intressimäärade vastu.  

Nüüd, te ütlete, Rootsi majandus. Muide, Eesti riigi majandus on olnud kogu aeg avatud majandus ja me oleme väga palju seotud Põhjamaade majandusega. Võrdleme Läti ja Leeduga – Leedu majandus on seotud Põhjamaade majandusega 6%, Läti 10%, meil 26%. Praegu me näeme seda, et meie majanduse jahenemise üks põhjuseid on see, et Rootsi ja Soome majandus on jahenemas, ja see tähendab seda, et need ettevõtted, kes on ekspordi suunanud just Rootsi ja Soome, näiteks puitmajade ehitajad, on väga suurtes raskustes just sellepärast, et turud on ära kukkunud. Nii et kui need pangad, kes ka Eestis tegutsevad, selle kasumiga, mis nad võtavad välja, elavdavad Rootsi majandust, siis selle kaudu saab tegelikult ka Eesti majandus elavdatud. Aga ma tuletan meelde, et pankade hulgas on ka Eesti pangad ja nende Rootsi pankade aktsionäride hulgas on ka Eesti aktsionäre, kes samamoodi sellest täiendavalt võidavad.  

Nüüd, maksu ei saa kehtestada tagasiulatuvalt. Veelgi enam, meie maksukorralduse seaduses on paragrahv, mis ütleb, et hea tava on, et kõik maksud kehtestatakse nii, et vähemalt kuus kuud ette on teada, enne kui need jõustuvad. Jah, see on selline pehme klausel. Aga 2014. aastal, kui see kehtestati, oli enne seda just see probleem, et maksud kehtestati üleöö. Seetõttu on seal see pikk tsükkel ette nähtud. Kui me kehtestaksime maksu tagasiulatuvalt, siis see saadaks sõnumi kogu majandusele, tegelikult kõikidele ettevõtlussektoritele: nii pea, kui te hakkate teenima, tuleb valitsus ja ütleb: "Me võtame teilt selle kasumi ära ja me ütleme seda tagasiulatuvalt." See ei suurenda kuidagi õiguskindlust ega soovi Eesti majandusse investeerida, sest et sul ei ole mingit kindlust, et sinu investeeringud on tagatud. Ja teine asi …

Teie aeg!

… tähendab … Ahah. Vabandust!

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te kordasite siin, et riigieelarvesse on raha juurde vaja, ja rääkisite erinevatest valikutest, kuidas seda raha eelarvesse saada. Minu meelest põhimõtteline valik on see, kas seda raha võtta Eesti inimeste, rahva käest maksudena või maksustadagi suuri ja edukaid ettevõtteid, antud juhul on jutt pankadest. Ja kui vaadata õigluse seisukohalt, siis võib ju öelda, et Eesti inimesed on jäänud vaesemaks. Meie inimeste ostujõud on kukkunud aastasse 2018, inimestelt võtab raha nii euribori tõus kui ka aktsiisitõusud ja kõik kulutused kasvavad. Aga kuskile see raha liigub, Eesti inimesed jäävad vaesemaks. Tuleks vaadata, kuhu see raha on liikunud. See raha ongi liikunud esiteks suurte elektriarvete kaudu energiasektorisse, suurtesse energiafirmadesse. See raha on liikunud inimeste käest euribori tõusu kaudu pankadesse. Ehk siis, kui valitsus otsib täiendavat maksutulu, tuleks jälitada ja jälgida ka seda, kuhu on raha läinud. See raha ongi läinud euribori tõusu kaudu pankadesse. Nii et igati õige olekski võtta seda maksu pankade käest.

Miks olete teie valinud ikkagi Eesti inimese väga ränga maksustamise? Tulemas on automaks, limonaadimaks, käibemaksu tõus, aktsiisitõusud, maamaksu tõus, niinimetatud julgeolekumaks. Te maksustate inimesed surnuks, aga samal ajal raha on liikunud ka inimeste käest ära, see ongi läinud euribori kasvu kaudu nendessesamadesse pankadesse. Olge õiglased, võtke ikkagi sealt, kuhu raha on liikunud, mitte niigi vaesuvate Eesti inimeste käest. Maksusüsteem peab olema õiglane ja see peab inimestele ka tunduma õiglane. Ja riik peab olema õiglane. Miks te olete valinud Eesti inimestele suure maksukoormuse panemise, aga samas säästnud panku ja teisi välismaised suurkorporatsioone, näiteks sotsiaalmeedia- ja internetigigante, kes viivad sadu miljoneid maksuvabalt Eestist välja? Miks te ei tegele selle kohaga, kuhu raha tegelikult on liikunud?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt tahan ära korrigeerida, et inimeste ostujõud suureneb endiselt. Inimeste sissetulekud on kasvanud – 6,6% kasvavad sel aastal ja inflatsioon on 4,6% –, see tähendab seda, et sissetulekud kasvavad jälle kiiremini kui väljaminekud ja hinnad. See tähendab omakorda seda, et inimeste ostujõud on jälle kasvanud. Nii nagu varasemalt on inimeste ostujõud pidevalt suurenenud. Vaatame 30 aastat, keskmine palk on 30 aasta jooksul, kui Eesti on olnud iseseisev, kasvanud üle 50 korra ja pensionid on kasvanud üle 70 korra. Lihtsalt see on see perspektiiv.

Kes riigieelarvesse panustavad? Antud juhul needsamad pangad, kes teil siin hambus on. Aastatel 2023–2025 saame me pankadelt täiendavalt ligi 500 miljonit eurot tulu riigieelarvesse. Ma lihtsalt toon teile sellise võrdluse: käibemaksu tõus 2% võrra, mis jõustub järgmisel aastal, toob riigieelarvesse 236 miljonit eurot. Ehk tegelikult pangad juba panustavad üle 1% sisemajanduse kogutoodangust.

Muidugi ma saan aru, et see on hästi populaarne, keegi ei armasta panku. Mitte ükski ettevõtja, mitte ükski inimene ei armasta panku. Ja see on hästi hea populistlik viis neid rünnata. Aga vaadake, mis juhtus Itaalias, vaadake, mis juhtus Leedus, kui seal taheti pangamakse kehtestada. Tegelikult on sellel palju suurem mõju kogu majanduse infrastruktuurile. Olukorras, kus meie majandus on jahenenud ja me tahame, et see pööraks uuesti kasvule, on pangad oluline kapitaliallikas. Ettevõtjate põhiline etteheide on aga see, et nad ei pääse hästi kapitalile ligi. Pangad ju annavad ka laene selleks, et oma ettevõtteid edasi arendada. Meie pangad on tõstnud ka hoiuste intresse, et tegelikult midagi tagasi anda. See ei ole muide igal pool nii. 

Nii et mina ei taha olla pankade advokaat, aga ma tahan öelda seda, et antud olukorras me oleme teinud parima võimaliku, et pankadelt saada võimalikult palju lisatulu eelarvesse, ilma et me Eesti majandust ja pankade kapitaliseeritust löögi alla seaksime.

Aitäh! Lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tõepoolest, absoluutselt, see puudutab istungi protseduuri. Kas mul oleks kuidagi võimalik paluda peaministrile lisaaega minu küsimusele vastamiseks? Ma sain küll selles mõttes toreda loengu ja siit ridade vahelt ma võiksin ju välja lugeda vastuseid [oma küsimustele], mis ma küsisin, aga mul olid lõpus ka hästi konkreetsed küsimused ja need jäid kahjuks vastamata. Kas selline protseduur on võimalik, et näiteks rahvasaadik Siim Pohlak palub eraldada peaministrile veel kolm minutit, et me saaksime ka need vastamata jäänud kaks küsimust ikkagi selgeks?

Aitäh! Kahjuks meie infotunni raamistik lisaaja andmist sellisel kujul ei võimalda. Aga ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Siirdume tänase teise küsimuse juurde, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Tanel Kiik ja teema on ambitsioonitu riigieelarve. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Pean tunnistama, et ega ma seda eelarvekavandit lugedes enam ei imestanud. Ka meediast oli näha, et kogu debatt ja arutelu keskendus ainult selle ümber, milline on eelarvepositsioon, palju on tulud-kulud, kus on see tasakaalupunkt. Aga mis on need eesmärgid, mida saavutada soovitakse? Mis on see positiivne muutus, mis tuleb Eesti inimeste toimetulekule? Kuidas me toetame kohalikke omavalitsusi? Kuidas me anname kindlustunnet päästjatele, politseinikele, siseturvalisusele? Mis ootab ees tervishoidu, kus on pikalt olnud alarahastatus, mis kahjuks nüüd ajas ainult kasvab, kuna praegune valitsus ega ka teie eelmine valitsus ei ole sinna lisaraha suunanud? Mis saab Tallinna Haigla rahastamisest? Need kõik on sellised olulised küsimused, kuni majanduskasvu ja majanduse elavdamiseni välja. Te olete küll [majanduskasvu] lubanud, aga tegelikkuses on Eesti riik poolteist aastat näinud majanduslangust. See on olnud Euroopa Liidu kõige kiirem ja suurem langus ja ühelegi neist küsimustest see eelarve kahjuks ei vasta. 

Ma sain aru, teil on hea meel, et see eelarve on koos, mingisugune dokument on nüüd olemas ja saab öelda, et valitsus on kõvasti tööd teinud. 2024. aasta elame kuidagi üle, 2025. aastal tulevad need fantoommaksud ja muud asjad, mida veel ei ole sisustatud. Nüüd, pärast valimisi, te äkki ootate inimestelt maksudebatti ja kaasarääkimist, mida te enne valimisi näha ei tahtnud – siis kinnitati, et maksud ei tõuse. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ettepaneku maksudebatti pidada lõite teie ja lõi ka teie koalitsioonipartner Eesti 200 maha, suhteliselt kiirelt ja selgelt. 

Minu küsimus teile on see: kui te peaksite vastama nendesamade küsimuste kohta tervishoiuinimestele, siseturvalisuse inimestele, kohalikele omavalitsustele, kellel on hinnatõusu tõttu niigi raske, või ka eakatele, kellele teie enda [valimis]platvormis lubati pensionitõusu, mis pidi 1. jaanuariks 2027 jõudma 1000 euroni, siis mis need sõnumid on? Mis läheb nende elus paremaks? Mis on need positiivsed sõnumid, mida see konkreetne eelarve neile annab?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et teil on küll meeletu ettenägemisvõime, selles mõttes, et arvestades, et infotunni teemad peavad olema esitatud enne kella 12 ja valitsuse pressikonverents, kus me hakkasime tutvustama riigieelarvet, algas teisipäeval kell 12. Ja teie olite juba esitanud küsimuse ambitsioonitu riigieelarve kohta, isegi veel ilma riigieelarvet nägemata. Uskumatu ettenägemisvõime. Oleks teil olnud vaktsineerimise korraldamisel ka sellised ettenägemisvõimed, siis ma arvan, et me oleksime kaugele jõudnud. 

Aga tulen teie küsimuse juurde. Selle eelarve koostamisel on väga selged prioriteedid. Kõigepealt, esimene prioriteet on nii sõjaline kui ka laiapindne julgeolek, teine prioriteet on majanduskasv läbi rohereformide, kolmas on haridus, neljas on riigirahanduse jätkusuutlikkus ja viies on Ukraina toetamine. Selle eelarve kulud on 17,7 miljardit, tulud on 16,8 miljardit ja investeeringuid me teeme 1,9 miljardi ulatuses. Loomulikult on see sellise kuluralli lõpetamise eelarve. Arvestades seda, et alates 2016. aastast on tegelikult püsikulusid niivõrd palju suurendatud, oleme me juba suvel teinud otsuseid, mis on olukorda paremaks muutnud, ja teeme neid otsuseid edasi. 

Mis on olulised teemad, millele raha läheb? Kõigepealt ma ütlen: julgeolek. Ilma julgeolekuta mitte midagi ei ole, ilma julgeolekuta ei ole meil mõtet ka mitte millelegi muule keskenduda. Me investeerime rohkem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsesse, õigemini 3,2% sisemajanduse kogutoodangust läheb riigikaitsele. Lisaks me oleme laiapindsele riigikaitsele eraldanud raha, see on kõik, mis puudutab elanikkonnakaitset ja sisejulgeolekut. 

Nüüd, minu jaoks on üks väga oluline aspekt ka eestikeelsele haridusele üleminek. Teatavasti 2024. aastal see algab ja selle jaoks oleme eraldanud 27 miljonit eurot juurde ehk kokku 71,9 miljonit. See [üleminek] algab lasteaedades ning esimeses ja neljandas klassis. Lisaks õpetajate palgatõus: eelarves on ette nähtud 561,9 miljonit eurot. Seal on ka diferentseerimisfond ja õpetajate lähtetoetused, selleks et õpetajad ja tugispetsialistid läheksid ka kaugematesse paikadesse. Haridusse üldiselt me investeerime palju, endiselt ka kõrgharidusse. Sotsiaalministeeriumi valdkonnas me loome turvatunnet, pakkudes just erinevate vajadustega inimestele rohkem tuge. Näiteks läheb 49 miljonit eurot erivajadusega laste teenuste toetuseks ja kasuperede tugiteenuste ülesehitamiseks selliselt, et vanemliku hooleta lapsed saaksid abi. Tuleb elatisabi üksikvanematele, kes on hädas sellega, et kuludega toime tulla. Kõige suuremas vaesusriskis on just üksikvanemaga pered. Elatisabi suureneb …

Teie aeg!

Ahah. Vabandust!

Aitäh! Tanel Kiik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No te mu küsimusele ei vastanud. Mu küsimus puudutas tervishoidu, siseturvalisust ja kohalikke omavalitsusi – te räägite õpetajatest ja endale sobivatest valdkondadest. Aga hea küll. Ettenägelikkuse kohta. Jah, ma ju ütlesin ka oma sõnavõtus, kui te kuulasite, et kogu see debatt on näidanud, et mingit ambitsiooni ega sisulisi eesmärke ei ole. Kogu debatt on käinud selle üle, kuidas see eelarve saada mingitesse raamidesse. Väga vähe, kui mitte öelda, et peaaegu üldse ei ole kõlanud, mis siis on need eesmärgid, mida saavutada soovitakse ja mida tahetakse paremaks teha. Valitsuse pressikonverentsi ei pea selleks jälgima, aga ma jälgisin ka seda ja sain kahjuks kinnitust sellele, et ei ole positiivseid sõnumeid ei tervishoiuvaldkonnale, ei ole positiivseid sõnumeid eakatele – käibemaksu tõusu ei saa lugeda positiivseks sõnumiks, kogu austuse juures – ning ei ole ka mingit täiendavat tuge tulemas näiteks kohalikele omavalitsustele kiire hinnatõusu tingimustes. 

See, et te oma vastuses alustate, nagu ikka, sellise tüüpilise nähvamisega küsija aadressil, mind enam ei üllata – ka seda ma oskan juba ette näha, seda on meie parlamendi istungid kahjuks tõestanud. 

Ma küsin teilt siis niipidi, ettenägelikkusest rääkides. Kui see on kuluralli peatamise eelarve, nagu te ütlesite mitu korda nii pressikonverentsil kui ka praegu, siis kas te nägite juba 2022.–2023. aastal, pannes enne Riigikogu valimisi kokku erinevaid eelarveid, ka 2023. aastaks, võttes suurusjärgus 600–700 miljonit eurot püsikulusid, millele lisanduvad kaitsekulutused – 600–700 miljonit on ilma kaitsekulutusteta, ärge rääkige mulle kaitsekulutustest, neid ma ei vaidlusta, sest nendega, ma arvan, oleme ühel pool rindejoont ja saame asjadest ühtemoodi aru –, aga te võtsite 600–700 miljonit püsikulusid: palgafondi kasvud, teadusrahastu ja nii edasi, väga palju toredaid häid asju, ja peretoetuste tõusud, mida nüüd kärpima asusite, [kas te nägite juba siis] ette seda, et tegelikult jõuame poole aasta pärast sellisesse olukorda, kus tuleb hakata kärpima juba antud toetusi ehk lubadusi murdma ja kus ähvardatakse ühiskonda mingisuguse fantoommaksuga, mis on tuleviku vaates veel sisustamata? Kus see ettenägelikkus siis neid püsikulusid võttes oli, sedasama rallit tehes, mida te nüüd heidate siin kõigile teistele ette?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Meil ei ole tõesti eelarves sellist rahasadu, nagu varasemalt on olnud, just sellel põhjusel, et raha lihtsalt ei ole. Ma absoluutselt tunnen ennast süüdi selle suvise kokkuleppe pärast, aga me ei olnud selles valitsuses üksi, vaid me olime selles valitsuses nii, nagu on koalitsioonivalitsused. Me oleme alati Reformierakonnana olnud selle poolt, et hoida kulusid kontrolli all ja mitte üle kulutada, sest kokku võttes see tuleb ikkagi maksumaksja taskust. Nendestsamadest maksudest, mida kõik kiruvad, öeldes, et need on liiga kõrged, rahastatakse kõike seda. Ma lihtsalt ootan seda … Mina praegu tunnistasin, et ma tunnen selle pärast süüd, et me oleme teinud selliseid otsuseid, mis on kulusid suurendanud. Ma loodan, et ka teie teete seda, [tunnistate oma süüd], sest teie lasite selle palli veerema 2016. aastal. Minu meelest oleks aus öelda, et teil on selles kulurallis olnud väga selge oma osa. 

Nüüd see, mis puudutab teadusrahastust ja kõrghariduse rahastamist. Täna [selgus] – võib-olla see uudis on juba avalik, aga tõenäoliselt Eestis see nii palju kajastamist võib-olla ei leia kui mujal –, et Eesti on tõusnud globaalse innovatsiooniindeksi järgi [pingereas] 16. kohale. Need on need riigid, kes tegelikult investeerivad teadus- ja arendustegevusse, kõrgharidusse selliselt, et see tuleks majandusse tagasi suurema lisandväärtuse kaudu. Just sellepärast, et kui see tuleb tagasi, siis me saame finantseerida tervishoidu ja teha kõiki neid asju, mis on vajalikud. 

Ja mis puudutab prognoose, siis eelmise aasta suve prognoos oli lihtsalt ka parem ja seetõttu on see lootus, et kõik läheb alati paremaks, alati olnud. Kunagi oli nii, et prognoosid läksidki paremaks ja seetõttu teie valitsused said ka rohkem kulutada. Meil on nüüd vastupidi. Tegelikult on olnud iga kord, need kolm aastat, kui mina olen eelarvet kokku pannud, siiski lootus, et läheb paremaks, aga ei ole läinud paremaks, sest on tulnud uued kriisid. Meil on selle kolme aasta jooksul olnud kõigepealt pandeemia, siis energiakriis, siis sõda. Selliseid kriise pole varem olnud. Kuna me läksime nendesse kriisides teistmoodi kui varem – varasemalt olid reservid, aga teie valitsused olid reservid ära kulutanud headel aegadel, nii et halbadel aegadel, mustadeks päevadeks meil selja taha midagi kogutud ei olnud –, siis me sisenesime nendesse kriisidesse palju-palju nõrgemana. Seetõttu me peamegi praegu pidama debatte selle üle, kust me saame tulusid, et katta kulusid, ja milliseid kulusid me saame ära jätta.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! No ikka jõuame sinna 2016. aastasse. Sellele eelnenud aega tuleb ka meenutada. Tegelikult näiteks haigekassa reservi olid ära kulutanud praktiliselt nullini juba eelmised valitsused. Taavi Rõivase valitsuselt me saime päris raske päranduse. Kui me tahtsime hoida arstiabi kättesaadavust, siis me suunasime sinna lisaraha. Omavalitsuste haldusreform oli pooleli. Selleks, et üle Eesti piirkondades elu püsiks ja investeeritaks ja oleks töökohad, tuli ka omavalitsuste tulubaasi lisada raha 200 miljonit. See tähendab, et 2017–2018 tõesti oli väike miinus, 0,5% juures, 2019. aastal tänu nendele sammudele seda miinust enam ei olnud, vaid oli pluss. Siis tulid kriisid ja nii edasi. 

Aga [ei ole mõtet] rääkida kogu aeg, et siis mindi tohutusse miinusesse ja raisati. Need olid hädavajalikud kohad, kuhu oli vaja prioriteetselt raha paigutada. Seda me tegime. Ja paljuski parandasime sellega inimeste heaolu, arstiabi kättesaadavust, omavalitsuste seisu, mis sai nagu uue arengutõuke koos haldusreformiga, sest Taavi Rõivase valitsus polnud sinna raha ette näinud. Meie panime sinna raha. Aga see selleks. 

Nüüd on tulnud ka selle eelarve kohta erinevaid sõnumeid. No eks me näeme, täna te annate [eelarve] üle ja siis süveneme. Aga üks niisugune vaidluskoht on see, mille kohta, nagu ma saan aru, küsiti ka pressikonverentsil, kas nüüd on avaliku sektori palgad neljaks aastaks külmutatud. Jah, õpetajad saavad väikese tõusu järgmine aasta. Ülejäänud, politseinikud, päästjad, riigi sotsiaaltöötajad, ja nii edasi – kas siis nelja aasta jooksul need palgad üldse ei tõuse? Sellele Lauri Läänemets, sotside esimees, hakkas kohe hirmsasti vastu vaidlema ja ütles, et nii see ei ole, et järgmine aasta ei tõuse, aga siis edaspidi vaatame. See on üks küsimus. 

Kuidas on suutelised eurotoetusi kasutama omavalitsused ja ettevõtjad, kelle seis ei ole eriti hea? Kas kavatsete midagi ette võtta selles suhtes? Sest üks põhiline investeering on ju eurotoetused, mida te kavatsete kasutada järgmisel aastal. 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Lihtsalt 2016. aastal muudeti reegleid. Varasemalt oli kohustus headel aegadel panna mustadeks päevadeks reservidesse raha, et siis, kui tulevad rasked kriisid, oleks sealt võtta, aga siis muudeti see reegel ära, nii et enam headel aegadel ei pea kõrvale panema ja headel aegadel saab kõik ära kulutada. Selle tõttu ei olnud meil kriisidesse minekuks tegelikult neid puhvreid, mida oleks olnud vaja. Miks me tulime 2008. või 2010. aastal välja kriisidest tugevamana? Põhjus oli just see, et meil olid väikesed ülejäägid, mille arvel me saime neid kriise lahendada. 

Tulen nüüd teie küsimuse juurde. Palgafond riigi eelarvestrateegias on külmutatud, sellel real on 0%, välja arvatud õpetajad, kelle palgatõusuks on eraldi raha ette nähtud. Tuleb rõhutada, et 2025. aastal muutub tulumaksu süsteem, kaob ära see maksuküür, mis tegelikult just kõiki õpetajaid, päästjaid ja politseinikke karistab, ja selle tulemusena inimeste reaalne sissetulek suureneb, neile jääb rohkem raha kätte, isegi ilma selleta, et oleks vaja eraldi palka tõsta, sellepärast, et raha lihtsalt tuleb kontole märkimisväärselt juurde. Ma võtan need numbrid ette, võib-olla teile teadmiseks ka – õpetajad, päästjad, politseinikud. Näiteks päästja, kes praegu saab palka 1620 eurot kuus, saab aastas 639 eurot rohkem kätte. Või siis õpetaja, kes saab palka 1849 eurot kuus, saab 982 eurot [rohkem] kätte, ja kui ta saab [palka] üle 2000 euro, siis ta saab 1283 eurot rohkem aastas kätte. See on märkimisväärne tõus just selleks, et inimestel oleks parem toimetulek ja ostujõud. Inimeste reaalpalga ostujõud kasvab jälle kiiremini, kui kasvavad hinnad.

Aitäh! Ma lõpetan teise küsimuse käsitlemise. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Rain Epler, palun!

Aitäh! Andis ikka oodata. See on küsimus selle kohta, et eriti koalitsioon üritab ehitada narratiivi, justkui oleks Riigikogu maine kahjustatud sellepärast, et toimub obstruktsioon ja nii edasi. Ma ütleksin, et sellest saavad inimesed väga hästi aru, mille vastu see obstruktsioon toimub. Küll aga saab see maine kahjustada sellistes olukordades, nagu me täna jälle nägime – peaminister tõuseb vastamiseks püsti ja kõigepealt pool minutit avaldab arvamust Tanel Kiige ettenägemisvõimete kohta, siis viskab nipsakalt midagi selle kohta, mida tegi või ei teinud Tanel Kiik koroonakriisi ajal. See ei puutu absoluutselt Tanel Kiige küsimusse. Nüüd teie kui Riigikogu juhataja peaksite ju tegelikult Riigikogu maine ja ka iseenda maine eest seisma. See ei ole küsimuse ega vastuse sisusse sekkumine, aga kui peaminister hakkab saadikule sellisel viisil jutlust pidama, siis ma arvan, et teie kohus on juhtida tema tähelepanu sellele, et selline käitumine ei ole kohane. Ma saan aru, et see võib teile kui väiksema koalitsioonipartneri esindajale tuua kaasa mingisuguse, ütleme, pehmelt öeldes pahandamise järgmisel koalitsiooninõukogu koosolekul. Aga leidke selgroog üles. Näidake, et teie seisate siin Riigikogu maine eest. See ei ole kohane, kui peaminister pool minutit peab loengut Riigikogu saadikutele.

Aitäh! Jaa, lugupeetud kolleeg, me oleme siin püsivalt rääkinud sellest, et istungi juhataja ei sekku vastuste sisusse, kui see puudutab teemat. Teiselt poolt, me peame Riigikogu saalis üksteisega suheldes iseenesestmõistetavaks häid tavasid ja lugupidavat suhtumist. See on minu väga konkreetne seisukoht ja seda ma olen ka korduvalt siin Riigikogu infotunnis väljendanud. Ja jätkuvalt olen seda meelt, uskuge mind, et parim viis meil siin debati pidamiseks on olla üksteise vastu lugupidavad. 

Nii, läheme siis tänase kolmanda küsimuse juurde, mis on regionaalminister Madis Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ja teema on ühistransport. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab tõepoolest kaost ühistranspordikorralduses. Me väga hästi teame ja tunnetame, et olemasolev liinivõrk tänaseid vajadusi ei rahulda. Ühendused on ebarahuldavad mitte ainult hajaasustusega piirkondades, mis on traditsiooniline probleem, vaid ka suuremate keskuste vahel, samuti maakonnakeskuste ja Tallinna vahel ja nii edasi. Me ei tea täpselt, mis saab maakondlikust ühistranspordist ja ühistranspordikeskustest. Siin on väga erinevaid versioone välja käidud. Kuidas minnakse üle nüüd tasulisele ühistranspordile? Valitsusest on tulnud signaale, et tasuta ühistransport kaotatakse ära. Kuidas kavatsetakse käituda nende juba sõlmitud pikaajaliste lepingutega hanked võitnud vedajate vahel ja nii edasi? Ma ei suuda seda kõike siin lühikese aja jooksul ette lugeda.

Aga mul on kaks küsimust teile praegu. Esiteks, nõudepõhine ühistransport, mida katseprojektina on Saaremaal rakendatud, mida te ise väga hästi teate ja olete kiitnud, on järjekordne avalikkuse hullutamine selles mõttes, et see ei ole nende aastate jooksul mitte kuhugi mujale, väljapoole Saaremaad laienenud. Nagu me väga hästi teame, riigil ei ole raha, et seda kulukat projekti üle riigi laiendada, rääkimata inimese omaosalusest, mida ei rakendata, aga mis esialgse plaani kohaselt pidi olema. Ja kui me rakendame, siis käib see jällegi inimestele üle jõu. Küsimus on: millal rakendatakse seda nõudepõhist lahendust üle Eesti, mida Saaremaal juba aastaid on piloteeritud? Mis see maksma läheb? Me tahaksime teada, kas ja millal see üldse laieneb.

Teine küsimus on mul selline heatahtlik kontrollküsimus, millele te ilmselt ei oska ega peagi oskama vastata. Aga tehke pakkumine. Millal ühest maakonnakeskusest, nagu Viljandi linn, mis ei ole väga väike maakonnakeskus, väljub viimane buss tööpäevadel Tallinnasse?

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige! Ma selles mõttes ei ole nõus selle sissejuhatusega, et ühistranspordis valitseb kaos. Ma arvan, et kõik ühistranspordikeskused ja lisaks kaks omavalitsust, Saaremaa ja Hiiumaa vald, on tegelikult teinud pikalt väga tänuväärset tööd nende teemadega, mis puudutavad ühistransporti. 

Aga ma olen nõus küll sellega, et ühistranspordi valdkonnas on vaja muudatusi. Tuleb vaadata üle, miks on tekkinud need olukorrad, mida te ka just kirjeldasite, olgu need siis konkreetsete väljumiste näol või ka mingite projektide käivitamise näol. 

Nüüd, minnes konkreetselt küsimuste juurde. Nõudepõhine ühistransport – tõesti, Eestis on seda piloteeritud nüüd juba küll päris pikka aega tagasi Saaremaal, Lääne-Saaremaal, kus kaks autot pakkusid nõudepõhist teenust lähtuvalt sellest, kuidas inimesed on avaldanud soovi nõudepõhise ühistranspordiga liikumiseks. Jah, tagasiside oli äärmiselt positiivne. Oli väga mitmeid koosolekuid, kus inimesed kiitsid, et nüüd nad saavad sõita sellel ajal, kui nad soovivad, ja sinna, kuhu nad soovivad, mitte siis, kui bussid sõidavad. Sageli bussid ei kata ju kõiki neid aegu, mida inimesed tahaksid. 

Kui me räägime nüüd hetkeseisust, siis kahjuks peame tõdema, et nõudepõhise ühistranspordi järgmised sammud on jäänud erinevatel asjaoludel käivitamata. Kindlasti üheks asjaoluks on ka olnud rahalised vahendid. Aga praegu me planeerime juba suuremat pilootprojekti Kuressaarest nii‑öelda kiirte laialiviimiseks üle Saaremaa. Ma olen ise ka oodanud juba pool aastat, et see projekt käivituks. Loodame, et selle aasta lõpus või järgmisel aastal me saame selle pilootprojekti käivitatud. Ja sellest saab teha juba järeldusi, kuidas, mismoodi see peaks üle Eesti tööle hakkama. Vahendid on järgmise aasta eelarves tegelikult olemas nii teatud juhtudel liinivõrgu tihendamiseks kui ka nõudepõhise transpordi laiendamiseks teistesse maakondadesse, et seda protsessi ka seal proovida ja pakkuda inimestele paremat teenust. Aga nõustun, et see ei ole kindlasti ainus lahendus, vaid nõudepõhine transport saab olla kogu terviku üks lüli, mis annab võimaluse sõita ennekõike väga kaugetesse ja väga väikestesse piirkondadesse. 

Ja millal väljub [viimane buss] Viljandist? Just külastasin Viljandi linnavalitsust ja ma mäletan, et seal oli jutuks, et umbes poole kuue ajal läheb viimane buss, ja rongiga oli vist sama. See oli arutelu ja see oli murekoht.

Teie aeg! Helir-Valdor Seeder, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud minister, vastuse eest! No ega ma sisulisi vastuseid ei saanud. Ma täpsustuseks ütlen, et tööpäevadel viimane buss väljub natukene pärast kolme. Nii et pärast lõunat enam ühest maakonnakeskusest bussiga ühistranspordikorralduse kaudu ei ole võimalik Tallinnasse jõuda. Niikaugele me oleme jõudnud, olukorras, kus me räägime, et Keila-Tallinna vahel näiteks peaks olema üle 40 korra raudteeühendus pluss maanteeühendus seal kõrval, eks ole. Niisugused käärid haigutavad Eesti ühistranspordikorralduses. Loomulikult valitseb kaos ühistranspordikorralduses. Aastaid tagasi tehti see niinimetatud õhk-maa-tüüpi rakett ehk Transpordiamet, kuhu pandi kokku Veeteede Amet, õhk, lennutransport, raudteetransport, maanteetransport ja nii edasi. Kõik pandi kokku. Nüüd on teie valitsus otsustanud, et sealt võetakse väikene killukene ära ühistranspordist ja antakse siis Kliimaministeeriumilt teile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile üle korraldada. See tähendab, et see osa killustatakse, pädevused on vaja dubleerida, bürokraatiat tekib juurde ja sellega seoses ka kulutusi. Väga ebamõistlik lahendus. 

Ja ega küsida pole ka kelleltki, austatud minister, sellepärast et kliimaminister enam ei vastuta selle lõigu eest, mis on teile toodud, ja teie veel ei vastuta, tõepoolest, sest te olete ainult mõned kuud olnud sellel ametipostil, kus teie ministeerium sellega tegeleb. Nii et pole vastutajat ka.  

Aga minu küsimus teile veel siia juurde on see. Nüüd ma sain vastusest aru, üks pilootprojekt asendub teisega, aga see nõudepõhine transport, mida oodatakse ja on lubatud üle Eesti, tegelikult ei rakendu. Aga millal peaks rakenduma ühtne piletisüsteem koos reaalajas jälgitavusega ja mis see Eestis maksma läheb?

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh! Ma arvan, et me ei olegi siin kuidagi erineval pool. Mõlemad me saame aru, et ühistransporti tuleb ümber korraldada, tuleb võtta see positiivne, mis on aastate jooksul tehtud, ja vaadata üle, miks on nii, et mõnest maakonnakeskusest Eesti pealinna saab alles või saab juba viimase bussiga veerand nelja ajal. See kindlasti ei ole olukord, millega saab rahul olla. 

Mis puudutab vastutust, siis kindlasti ühistranspordikorralduse eest vastutab meie ministeerium ja me kuidagi ei taha sellest kõrvale hiilida, oleme valmis selle väljakutse vastu võtma ja leidma neid lahendusi, olgu nõudepõhine transport, maakonnalinnade ühendamine Eesti pealinnaga või mitmed muud lahendused rongi-, laeva- või lennuliikluse vaates. 

Kui nüüd rääkida ühtsest piletisüsteemist ja kogu sellest temaatikast, mis puudutab reaalajas info andmist bussireisijatele, siis ühtne piletisüsteem on meil varasemast ühistranspordireformi ajast laual. Meil on ka ära hinnatud, et selle maksumus võiks olla 2 miljoni euro ringis ja need vahendid on meil 2025. aasta eelarvesse planeeritud. Samamoodi on oluline reaalajas info selle kohta, kuidas meie bussid ja rongid liiguvad, ja see, et info oleks ka inimestele kas suuremates keskustes infotabloodel või ka nutiseadmetes jälgimiseks ilusti kättesaadav. 

Aga kõigepealt, alati on olnud nii ühistranspordikeskuste kui ka vedajate soov see, et enne, kui midagi muudetakse, enne, kui midagi tahetakse ümber teha, peaks olema tehtud täiendav uuring, täiendav kaardistus. Selleks on meil eelarves planeeritud ka vastavad vahendid. Nii mobiilse positsioneerimise uuring kui ka piletimüügi täiendav analüüs, et teada saada, mismoodi pileteid soetatakse, kustkohast soetatakse, kuidas inimesed liiguvad – ka selle analüüsi me tahame enne ära teha, kui 2025. aastast suuremas mahus parema ühistranspordi reform peaks käivituma. 

Ja lõpetuseks, teie toodud näide konkreetselt ühe linna kohta ongi see, mida me tahame täiendavalt kaardistada. Eestis on mitmes kohas üksikuid selliseid ebaõnnestunud liikumislahendusi, mida tegelikult saaks päris lihtsasti ja kiiresti ära lahendada. Me oleme transpordikeskustega ühenduses ja need lahendused on meil juba laual olemas. 

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tõesti, nii on Eestis läinud, et kommertsliinid said tasuta transpordi tulekuga pihta ja sellepärast meil linnadevahelisi ühendusi sellisel kujul, nagu enne oli, enam ei ole. Ma saan aru, et piletihind taas tekib. Teatud sihtrühmad jäävad küll, jah, vabaks ehk saavad maksumaksja kulul edasi sõita. Aga kas selle hinna kujunemise loogikas on arvestatud ka selle võimalusega, et need kommertsliinid saaksid turule tagasi tulla? Kuidas see piletihind on tekkinud? Seal on ju kaks erinevat vaadet: üks on kommertsvedu ja teine on doteeritud ühistransport maakonna tasandil. 

Lisaks küsin veel juurde. Käib ringi selline kuuldus, justkui oleks käimas ka ühistranspordikeskuste reform, sest praegune mudel ikkagi ei ole ennast õigustanud. Maakonnapõhised ühistranspordikeskused on liiga väikesed, nüüd tuleks Eesti lõigata neljaks viiluks ja teha regionaalsed ühistranspordikeskused. Võib-olla teil on hea võimalus selgitada, kas see on päris idee, mida täna kaalutakse, või on see lihtsalt tekkinud kuulujutt? 

Aitäh! Lugupeetud küsija! Kõigepealt piletihinna kujunemise kohta. Väga palju on juba soovitud selle kohta arvamust avaldada. Ma tean ka, et meie ministeerium on andnud välja erinevaid numbreid selle kohta, mis puudutab nii üksikpileti hinda kui ka kuupileti hinda. Need numbrid on tulnud ennekõike teile hästi tuttava Pärnu maakonna näidete pealt, lisaks oleme analüüsinud Harju maakonna liinide maksumust. Aga ma tahaksin tegelikult, et nende arutelude põhjal, mida me oleme plaaninud teha nüüd septembri lõpust kuni oktoobri lõpuni, me saaksime novembri alguseks hinnad lukku. Siis meil oleks kaks kuud aega seda kommunikeerida, tööealistele inimestele rääkida, missugune hakkab olema tsoonide süsteem, kas see tuleb või ei tule, milline on hinnastamine ja nii edasi. Kõik need arutelud seisavad ees ja seetõttu ma ei tahaks ühtegi numbrit täna välja käia. Tegelikult ma tahangi selle sisendi saada altpoolt, ehk ühistranspordikeskused ja vedajad annavadki need sisendid meile. 

Mis puudutab kommertsvedusid ja nende võimalikku turule tulekut suuremas mahus uue, tasulise ühistranspordi ajastul, siis ka see on kindlasti lähiaastate temaatika, kas turul on piisavalt nõudlust ja kas see pakkumine läheb kergemaks seoses sellega, et enam ei ole tasuta ühistransporti kõrval. Aga see arutelu on täna, ma arvan, liiga varastes faasides, et ma saaksin täpselt öelda, kas ja kuidas see hakkab olema. 

Toon lihtsalt näite. Selle Viljandi näitega ma täiesti nõustun, see on probleem, ja tegelikult samasuguseid näiteid on pea igas maakonnas. Mäletan ka, kuidas oli näiteks Kuressaare-Tartu puhul – samamoodi, suur ülikool on Tartus ja pea võimatu oli liikuda kahe maakonnakeskuse vahel. Kõige lihtsam oli sõita läbi Tallinna. See küll oluliselt pikendas seda ringi, aga nii oli vähemalt võimalik. 

Mis puudutab ühistranspordikeskuste võimalikku konsolideerimist, ühendamist, siis on tegelikult täpselt sama teema, et see on lauale pandud. Ja seda ei ole ette pannud mitte koalitsioon või keegi teine, vaid see on välja tulnud arutelude käigus. Mitmed piirkonnad on öelnud, et nad jäävad hätta nende teemade katmisega. Mitmed vedajad on öelnud, et nad tahaksid täiendavat tuge saada. Ma arvan, et seda tuleb arutada. Mina näen, et näiteks ka Saaremaa vald, kes korraldab üksi ühistransporti, on selgelt hädas väga paljude asjadega – see puudutab ühtset sünergiat ja tuge, mida saavad kasutada näiteks suured ühistranspordikeskused, mis on Põhja-Eestis. Ma arvan, et see on laua peal, arutame läbi. Kiireid lahendusi ma ei tahaks siin pakkuda …

Teie aeg!  

… aga kindlasti see on arutamist väärt.  

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Järgnevalt tänane neljas küsimus, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsija on Riigikogu liige Rain Epler ja teema Eesti positsioon rahvusvahelisel areenil. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister! Küsimus loomulikult puudutab teie Vene- ja vererahade skandaali, mis ei ole sugugi vaibunud. Meie enda välisminister ütles siitsamast kõnetoolist alles hiljaaegu: "Mul on ebamugav seoses peaministriga seotud teemaga. Vastab tõele, et mul on väga ebamugav. Ausalt on, kõigil on." President ja meie europarlamentäärid on öelnud, et teiste riikide poliitikud küsivad, vangutavad pead, nad ei mõista seda, kuidas selline skandaal sai tekkida, ega ka seda, et peaminister ei võta selles olukorras poliitilist vastutust. 

Politico kirjutab, et senine Ukraina toetamise eestvedaja Kaja Kallas on vaikseks jäänud ja sellega seoses on Ukrainal mure, et ei ole enam nende toetamise eestkõnelejat Eesti riigi ja tema peaministri näol. Minu hinnangul on teie vaikimine kinnituseks, et ka te ise mõistate siiski, et platvorm, millelt innustavaid kõnesid pidada, on kadunud. Ma usun, et te olete minuga nõus, kui ma ütlen, et Eesti kuvand, Eesti peaministri kuvand ei ole enam see, mis võimaldaks olla Ukraina aitamise teemal, aga ka laiemalt Euroopas millegi eestkõnelejaks. 

Kuna mu küsimus puudutab Eesti mainet välismaal, mitte sisepoliitilist võitlust, siis palun ärge hakake oma vastuses kordama neid siin juba kõlanud piinlikke tõdemusi. Näiteks, et kahe kolmandiku Eesti inimeste arvamus, et te peaks tagasi astuma, tähendab, et kolmandik toetab teid. Ärge rääkige ka sellest, et vastutustundetu oleks praegu tagasi astuda, kuna on vaja vastu võtta eelarve, kus on suured numbrid, aga nende taga puudub sisu. Ja kindlasti ärge kulutage aega sellele, et hakata rääkima, kuidas ükskord kellegi teise valitsuse ajal oli miski veel halvemini kui täna. Lihtsalt vastake mu küsimusele. Kas teie hinnangul on Eesti maine seoses teie topeltmoraali ja kahepalgelisuse ilmsiks tulekuga kahjustada saanud? 

Aitäh, Rain Epler! Kui lubate, ma teen ühe väikese täpsustuse: parlamentäär on sõjasaadik, aga europarlamendi puhul me räägime europarlamendi liikmetest. Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, ma ei ole kuidagi vaikseks jäänud. Eile ilmus BBC-s pikk intervjuu "HARDtalk", eile andsin neljale Saksa väljaandele intervjuusid, täna annan intervjuu Wall Street Journalile. Nii et töö kogu aeg käib. Loomulikult, kui sisepoliitiliselt on rohkem tööd vaja teha, nagu eelarve kokkupanek, siis ei jõua kõiki välisintervjuu kutseid vastu võtta. Neid intervjuukutseid on väga palju. Tõesti, varem, kui ma tegin neid palju, siis olid teil etteheited, et miks ma tegelen sellega, miks ma ei tegele hoopistükkis Eesti asjadega. Aga need on ka Eesti asjad. Seda esiteks. 

Teiseks, ma tahan selle ka üle täpsustada, mida ma ükskord olen siin infotunnis juba täpsustanud. President tõesti andis intervjuu, kus ta ütles, et ta on suhelnud oma teiste kolleegidega, jättes mulje, justkui ta oleks suhelnud teiste riigipeadega selles küsimuses. Aga nii nagu Välisministeerium on öelnud ja ajakirjanduses on avaldatud, alates skandaali puhkemisest kuni selle intervjuu andmiseni ei olnud presidendil mitte ühtegi kohtumist mitte ühegi välismaa riigipeaga ega mitte ühtegi telefonikõnet mitte ühegi riigipeaga. Kui ajakirjanik presidendilt seda hiljem küsis, siis ta ütles, et ta mõtleski oma kolleege eelnevatest ametitest, kui ta on olnud muuseumi juhataja ja riigikontrolör. Nii et hea, et see sai selgeks.

Nüüd, Eesti maine … (Köhib.) Vabandust! … on endiselt erakordselt hea. Diplomaatias oli tegelikult üks pikk artikkel sellest, kuidas Eestit puudutavate kajastuste osakaal on kasvanud 2019. aastast kuni 2022. aastani – 2019. aastal oli 23% nendest kajastustest negatiivsed, 2022. aastal aga oli 83,3% kajastustest positiivsed. Lihtsalt võrdluseks, need suurusjärgud on kordades erinevad. Aga Diplomaatias on selle kohta väga hea artikkel ja analüüs. 

Nii et ei, Eesti maine ei ole kuidagi kahjustada saanud, mina jätkan oma tööd, minu moraal on täpselt sama kogu aeg olnud, ma olen täpselt samu asju rääkinud enne seda skandaali ja peale seda skandaali ning käitunud vastavalt oma eetilistele tõekspidamistele. Selles mõttes ei ole mitte midagi muutunud. 

Aitäh! Täpsustav küsimus, Rain Epler, palun!

Ma saan aru, et nüüd on siis see sisuküsimus. Ma ei saa vastata teie kommentaarile.

Nüüd on sisuküsimus, jah.

Hea küll, võtame selle siis hiljem. Ma ikkagi jätkan selle maine küsimusega, tulles pankade maksustamise juurde. Kui meie panime lauale eelnõu pankade maksustamise kohta, siis eelnõu mõte oli reguleerida olukorda, kus raha hind on oluliselt kasvanud ja meie pangad ei ole mingeid ekstra pingutusi teinud kasumi teenimiseks, selliselt, et pankadel sisuliselt jääb võimalus kas jagada ühiskonnaga seda erakorraliselt tekkinud tulu selle kaudu, et ka hoiuste intressid tõuseksid korrelatsioonis laenuintressidega, või siis maksta maksu. Nii et pankadel oleks olnud võimalus erakordset tulu jagada ühiskonnale tagasi ilma, et valitsus seal vahel oleks. 

Selle pangamaksu arutelu juures tuli rahandusminister välja jutuga, et pankade kapitaliseeritust ei tohi ohustada. Nüüd me kõik teame, mis juhtus selle diskussiooni järel. Pankurid – sellest on ka meedias selliseid bravuurikaid pilte – marssisid peaministri kabinetti, said väga ruttu audientsi ja mitte väga pika aja pärast marssisid sealt välja. Oli kokku lepitud lahendus: pangad saavad ikkagi terve hulga kapitali välja viia ehk kapitaliseeritus väheneb ja lisaks antakse neile piisav ettehoiatus võimaliku tulevikus toimuva maksutõusu kohta, et nad selle raha võimalikult suures mahus ja kohe siit Eesti majandusest välja viiksid. Ja täna te ise ütlesite, et tegelikult pankade kapitaliseeritusega mitte mingeid probleeme ei ole. 

Ma arvan, et kui mõni välisajakirjanik selle algatuse ja sellele järgnevalt toimunu üles korjab, siis jääb selline mulje, et pealikud käisid käsklusi jagamas, ja see kahjustab meie mainet veel kord. Mis see peaks olema, et te aru saaksite, et teie tegevus peaministrina ei ole enam adekvaatne?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Teie arvates ei ole see ju kunagi adekvaatne olnud. Selles mõttes siin ei ole mingit üllatust. Ja siin ei ole ka midagi muutunud. Nüüd ma tahan mõne asja üle täpsustada. Esiteks, mina kutsusin pangad kohtumisele just selleks, et leida ühiseid lahendusi, kuidas me saaksime olukorras, kus nende kasumid tõesti intressitõusust tulenevalt on märkimisväärselt suurenenud ja meil ei ole võimalik tagasiulatuvalt mingit maksu kehtestada, riigieelarvesse täiendavalt raha. Ja mul on hea meel, et pangad maksavad järgmise kahe aasta jooksul, kui neil on kõrged intressimaksed, üle 500 miljoni euro riigi tuludesse. Selle 500 miljoniga saame finantseerida kõiki neid kulusid, mis meil on. 

Kapitaliseeritus. Pankadel on väga selged reeglid selle kohta ja kapitaliseeritus ei ole kuidagi ohus. Seda pangad ka kinnitasid, et isegi kui nad sellise pingutuse teevad ja selle täiendava raha meile eelarvesse maksavad, siis selle pärast muretsema ei pea. Kuna küsimus oli rahvusvahelise maine kohta, siis mõelge, et tegelikult pigem see, vastupidi, näitab seda, et Eesti on õigusriik. Eesti ei lähe populistlikult vooluga kaasa, vaid lähtub sellest, et me ei saa tagasiulatuvalt reegleid kehtestada, sest see annaks kogu majanduskeskkonnale signaali: "Seda riiki ei tasu usaldada, sest niipea, kui te hakkate teenima, mine tea, valitsus jällegi otsustab selle kasumi ära võtta." 

Nii et pigem on see just positiivne signaal selles võtmes, et me saame siin asju läbi rääkida. Pangad mõistavad tekkinud olukorras oma vastutust ja solidaarsust ühiskonnaga. Seetõttu on nad valmis panustama tagasi riigieelarvesse, seda nad ka teevad ja selle läbi saame me finantseerida kõiki neid murekohti, mis meil eelarves on. 

Aitäh! Ants Frosch, lisaküsimus palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Te mainisite siin BBC saadet "HARDtalk". Niipea, kui see ilmus, võtsin ma vaevaks ja vaatasin selle läbi. Ja paraku ma pean ütlema, et teie valed ja ka julgeolekupoliitilistes küsimustes ebaveenev selgitus, mis seal saates tõesti ilmne oli, tekitavad ju probleeme meie riigile ja meie liitlastele. Teie esinemine oli ebaveenev, sest te ei saanud pihta paarile väga tähtsale küsimusele, mida intervjueerija teie käest küsis. Aga mul on nüüd konkreetne küsimus. Teile valmistatakse neid asju ette. Kas selle konkreetse intervjuu ettevalmistamise juures olid ainult Riigikantselei ametnikud või oli selle ettevalmistamisse kaasatud ka Välisministeerium? Ja kui ma tohiks küsida – meil on hästi avatud ja hooliv riik –, kes need ametnikud konkreetselt, nimeliselt olid? 

Aitäh! Teid ma ei veena igal juhul. Ükskõik, kas ma esinen BBC-s, CNN-is, ETV-s või kuskil [mujal]. Selles mõttes, et mina teile ei meeldi, see on teada, ja ükskõik, mis ma teen, teid see ei veena. Küll aga olen ma saanud väga palju tagasisidet. See oli mul teine kord BBC "HARDtalkis" esineda. See on raske formaat. See on teises keeles, kui minu emakeel on. Ma loodan, et on võimalus teil ka anda selline intervjuu ja siis vaatame, kui veenev te selles olete [ja kas ehk ka saab] esitada selliseid süüdistusi. Vastupidi, ma olen saanud väga palju tagasisidet üle maailma, et just ma suutsin veenda ja selgitada. 

Nüüd, mis puudutab minu ettevalmistust, siis mul on loomulikult peaministri büroo, mul on Riigikantseleis töötajad. Aga ma ei hakka neist ühtegi üksikuna nimetama. Nad on kõik väga tublid inimesed. Aga lõpuks selle intervjuu annan mina. Kõik sõltub sellest, kui palju ma ise olen lugenud, kui palju ma ise ette valmistan, kui palju ma tegelikult tean laiemat pilti. Miks meil on järjekord ukse taga ja neid intervjuusid küsitakse? Miks neid ei küsita mõnelt teiselt või ei ole küsitud varem üheltki teiselt Eesti Vabariigi peaministril selliselt üle maailma, olgu Jaapan, olgu suured Ameerika väljaanded, Prantsuse väljaanded või Saksa väljaanded? Ju siis ikkagi midagi on, mida ma oskan edasi anda, isegi kui ma teile ei meeldi. Ma arvan, et seda kriteeriumit hindavad ikkagi need, kes neid intervjuusid küsivad. Kui see on nii lihtne, nagu te ütlete, siis ilmselt saab seda teha ükskõik kes teine, aga mingil põhjusel siiamaani mitte keegi teine ei ole teinud. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri reeglite kohta. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma ei tea, kas see on nüüd protseduurireeglite kohta, aga see on teie kommentaari kohta, mis puudutas minu küsimust. Loomulikult, ma olen väga tänulik, kui lipsab sisse mõni eksimus ja te sellele tähelepanu juhite. Aga täna seda ei juhtunud, sest minu hinnangul, kui me vaatame Eesti ja teiste väikeste riikide, ütleme, pingevälja suhtes Euroopa bürokraatiaga, mis kasvab ohjeldamatult, siis see toodab õigusakte, võiks öelda, nagu Vändrast saelaudu. Aga Vändra ei ole nii suur, et sinna mahuks selline saetööstus, mis nii palju saelaudu toodab. Ja sellepärast, muuseas ka teie enda erakonnakaaslane kolleeg Pakosta on sellest aru saanud ja Euroopa Liidu asjade komisjonis, ma pean ütlema, toimub väga sisukas arutelu, kus erinevaid algatusi, mis Euroopast tulevad ja ütlevad meile, kuidas me elama peame, tõrjutakse. Ja nüüd sellepärast see sõnakasutus oli teadlik. Meie europarlamendi saadikud ongi minu hinnangul need parlamentäärid, kes on saadetud selle piltlikult öeldes bürokraatliku monster'i vastu sõtta, et nad viiksid sinna kohale sõnumi, et nii ei saa. See ei ole see Euroopa, mida me tahtsime, kus tehnokraadid ütlevad meile, kuidas me siin elama peame. Nii et see oli läbimõeldud sõnakasutus ja ma …

Aitäh teile teie täpsustuse eest! Tõsi, seda protseduuriliseks küsimuseks ma lugeda ei saa. Helle-Moonika Helme, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, ma tegelikult jätkan sama teemat, aga natukene konkreetsemalt. Rain Epler üritas selgitada, miks ta laiendas seda parlamentääri mõistet niimoodi. Tõepoolest, "Ametniku soovitussõnastiku" järgi on parlamentääril kaks tähendust. Esimene tähendus on sõjasaadik – ühe sõdiva poole volitatud esindaja läbirääkimiste pidamiseks teise poolega. See oli see teema, mida ta üritas selgitada, miks ta selle sõna sisse tõi. Aga siiski teil ei olnud päris õigus, kui te ütlesite, et seda ei sõna ei tohiks kasutada parlamendiliikme või rahvasaadiku tähenduses, sest teine tähendus sellel sealsamas "Ametniku soovitussõnastikus" ongi parlamendiliige, rahvasaadik. Sõnaveeb on selles muuseas veelgi kindlam. Veebis olev EKI ühendsõnastik ütleb väga selgelt, et parlamentäär on parlamendi koosseisu kuuluv isik, sünonüümid: parlamendiliige, parlamendisaadik. Nii et selles mõttes parlament jääb parlamendiks igal pool. Nii et ma tegin selle oma sõnavõtu, et siiski teie märkust korrigeerida.

Aitäh! Aitäh teile täpsustuse eest! Nii, nüüd on tulnud veel üks küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, see on Andres Metsojalt. Palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Pärnumaa saadikuna ma pean ikkagi üle kinnitama, et Vändrast ei tule saelaudu, Vändras ei ole ühtegi saetööstust. (Naer saalis.) Et see oleks ka selge.

Aitäh! Väga oluline täpsustus. (Naerab.) Nii, me lõpetasime selle küsimuse käsitlemise.

Läheme tänase viienda küsimuse juurde. Enne seda ma täpsustan veel ka seda, et Urmas Reinsalu teatas mulle just äsja, et ta kahjuks ei saa osaleda kuuenda küsimuse arutelu juures, seega pärast seda küsimust me läheme kohe seitsmenda küsimuse juurde.  

Aga tänane viies küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, küsib Riigikogu liige Jaak Aab ja teema on kärped Sotsiaalministeeriumi haldusalas. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea sotsiaal[kaitse]minister! Need [jutud], mis riigieelarve ümber käivad, teevad suhteliselt ärevaks ja kontekstist välja rebitud igasuguseid summasid lendab siin ajakirjanike poolt ja igalt poolt [mujalt]. Mida mina oskan järeldada, kui ma räägin teie valdkonnast ehk Sotsiaalministeeriumi haldusalast, on see. Mart Võrklaev on öelnud, et kolme ministeeriumi haldusalast, Sotsiaalministeeriumi, MKM-i – või majandus ja info, ma ei tea, kuidas see nüüd jaotub seal –, pluss Rahandusministeeriumi haldusalast üritatakse leida 150 miljonit kokkuhoidu. Kui jagada see lihtsalt kolmeks ära ja oodata, et Sotsiaalministeeriumist otsitakse 50 miljonit – ma ju tean, ma olen ka riigireformi tegevustega tegelenud, ametnike koondamisega –, siis mingisuguse kantselei pealt on võimalik mõni miljonikene ehk leida, aga 50 kindlasti mitte. 

Siis tuli see uudis, mis puudutab ka sotsiaalkaitset – jah, see on töötukassa all ja töövaldkond on Tiit Riisalo käes –, et riigieelarvest kaob ära rida, eraldis töötukassale töötutoetuse maksmiseks, see on aastatel 2025–2027, nagu ma sain aru, 130 miljonit. Pannakse kohustus töötukassale ise sellega hakkama saada, täiendavaid vahendeid riik ei anna. Lisaks on käinud läbi veel erinevaid numbreid. Muidugi on raske ka see, et avaliku sektori palgad ei tõuse, järelikult ka riigi sotsiaalvaldkonnas – erihoolekanne näiteks, ma saan nii aru – on pandud need palgad seisma. See on raske ülesanne. Kindlasti rahanduskomisjonis ma saan selle kohta detailsemalt küsida ja saame detailsemalt rääkida. Aga kuidas näeb välja see kärbe? Millest koosneb see kärbe teie ministeeriumi haldusalas?

Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, kärbe, millest ma saan selgesõnaliselt rääkida, on see, mis puudutab konkreetselt järgmist aastat. Kõik ministeeriumid tegid selle nimel jõupingutusi. Selleks kärpeks, mis puudutab 2025. aastat ja sealt edasi, on käivitamisel seesama nulleelarve või, kuidas soovite, riigieelarve revisjoni protsess, mis peaks andma selgust.  

Ma pean üle rõhutama kindlasti ka tõsiasja, et 21,5% SKT-st on Euroopa Liidu keskmine [eraldis] sotsiaalkaitsekuludele ja me Eestis kahetsusväärselt oleme 13,5% juures. See paneb meid ilmselgelt olukorda, kus me peame väga tõsiselt kaaluma mis tahes muudatusi sotsiaalkaitse valdkonnas. Oluline on aga selle juures silmas pidada, et me teeksime kulutusi just nimelt vajaduspõhiselt, et oleks suurem kasu sellest ressursist, mida me inimestele hüvedena kas teenuste, toetuste või hüvitistena ümber jagame.  

Nii nagu kõik ministeeriumid, ka meie selle 3% alla oma tegevuskuludelt järgmise aasta kokkuhoiu tegime. See avaldab mõju ka järgmistel aastatel. Mul on aga hästi hea meel öelda, et me tegelikult ei pidanud tegema kokkuhoidu sotsiaalteenuste arvel, mis Sotsiaalministeeriumi minu eelarve osas on ju suuresti teenused: rehabilitatsiooniteenus puuetega inimestele, erihoolekandeteenus, kinnise lasteasutuse teenus ja neid on seal terve hulk veel. Vastupidi, teades, milline olukord on teenuste pakkumisel, just nimelt neid vajaduspõhiseid teenuseid me saame järgmisel aastal suuremas mahus rahastada. Näiteks erihoolekandesse me saame järgmisel aastal ja sealt edasi baasi 4,8 miljonit, mis tegelikult leevendab ka kohalike omavalitsuste olukorda hooldereformi kontekstis.  

Samamoodi on mul hästi hea meel öelda, et ka hooldereform saab peaaegu 1,2 miljonit planeeritust suurema summa tulubaasi. Ka seal me oleme teinud kohandusi, et kohalikel omavalitsustel oleks võrdsemad võimalused oma inimesi aidata. Peaminister juba mainis, et mis puudutab erivajadustega lapsi ja ka asendushoolduse valdkonda, siis sinna läheb juurde nende aastate jooksul RES-i perioodil 49 miljonit. Nii et tegelikult on meil sotsiaalvaldkonnas, mis on Euroopa keskmisega võrreldes alarahastatud, tegelikult ikkagi ka häid uudiseid kokkuhoiu kõrval. Aga otsime ja leiame need lahendused …

Teie aeg!

… kuidas kolme ministeeriumiga edasi minna, et seda ülesannet täita.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Nojah, siin kõlavad erinevad signaalid ja kindlasti see hooldereform alguses – ükskõik, kuidas ta lõpuks välja kukub – lisarahaga kindlasti inimeste olukorda leevendab. Ainuke häda on, et hinnad jooksevad vägisi eest ära, ka hooldekodude hinnad, nagu me teame. Ma olen alati rääkinud sellest, kui oluline on, et kohalik omavalitsus arendab ka muid teenuseid, mitte ainult ei toeta hooldekodusid. Siis oleks omavalitsustel võib-olla lihtne teha otsus, et saadame siis kõik hooldekodusse, riik toetab.

Hooldereformi rahajagamine sel aastal nii, et kaeti pool aastat – ma arvan, et see valem ei olnud kõige õnnestunum, sellepärast et väga lihtsalt võttes ei ole omavalitsused võrdses olukorras, isegi kui jagada mingi eagrupi arvu järgi neile raha. Lihtsalt sinna, kus on hooldekodud, kirjutatakse ennast ka sisse – hoolealused tahavad saada perearstiteenust ja nii edasi. See valem, millega [raha] jagati, ei olnud päris õiglane. Ma loodan, et järgmisel aastal see 56 miljonit [on õiglasem], ehkki see kindlasti ei kata muidugi seda sotside lubadust, et kõik saavad keskmise pensioni eest omale hooldekodukoha. See kuidagi välja ei tule, otsi või ära otsi. Kui selle aasta teiseks pooleks oli 40 miljonit, järgmisel aasta on 56 miljonit või, nagu te ütlesite, veidi isegi juurde, siis see läheb tulubaasi oma valemitega, nii [mitu] protsenti, kui ka tasandusfondi. Igal juhul on see toeks, selle eest ma tunnustan. Aga ma arvan, et see sõnum peab olema selge, et päris tasuta [hooldekodu]kohta ei saa. Seda võiks ka kommunikeerida, muidu on inimesed väga pettunud. 

Aga teie jutus oli veel üks asi. Kas ma saan [õigesti] aru, et plaan on mingeid praegu makstavaid universaaltoetusi disainida ümber vajaduspõhisemaks?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, hooldereformiga on tõesti nii, et käesolevat aastat ja järgmist aastat võrrelda selle valemi kontekstis on keeruline, sest käesolev aasta oli pool aastat reformi rakendumist, see oli nii-öelda katsetamise periood. Poole aasta pealt ei ole võimalik kohalikele omavalitsustele tulubaasi raha anda, seetõttu see toetusfond kasutusel oli. Võib – põhjendatult – kritiseerida ka seda valemit. Järgmiseks aastaks tulubaas on natukene teistsuguse lähenemisega. Me oleme läbi rääkinud kohalike omavalitsustega ka sellise reservi, millega me saame tasandada [puudujääki] neis omavalitsustes, kus olukord on keerulisem. 

Aga tõsi ta on, et 57,7 miljonit hooldereformile järgmiseks aastaks on. Mina panen küll südamele kõikidele kohalikele omavalitsustele, et paralleelselt on oluline välja töötada koduteenuseid, ja palun ka kõigil tulla aasta lõpus avanevasse teenusmajade taotlusvooru.

Aga nüüd universaalne versus vajaduspõhine – ei, seda ma ei öelnud. Tegelikult universaalne toetus on lastetoetus. Eestis me oleme ka lastetoetuse puhul teinud diferentseerimise sõltuvalt laste arvust. See aga viitab juba vajaduspõhisusele, sest me oleme hinnanud, et suurema laste arvuga peredes on vajadused suuremad. Samamoodi on meil üksikvanema toetus, lasterikka pere toetus, puudega [lapse] vanema toetus ja nii edasi. Ehk see on näide sellest, mismoodi on seda vajaduspõhisust defineeritud selle toetusskeemi kaudu.

Ka teiste sihtgruppide puhul on võimalik minna spetsiifilisemaks teatud tunnuste järgi, mitte ilmtingimata sissetulekust sõltuva vajaduspõhisuse järgi. See võiks olla kauge tulevik ja unistus teatud teenuste või hüvede puhul, aga meil on sinna pikk tee käia, sest see nõuab ülikeerulisi IT‑lahendusi. Praegu me oleme ikkagi silmitsi sellise olukorraga, et me poolteist aastat hiljem saame inimese tegeliku sissetuleku Maksu- ja Tolliameti kaudu, seetõttu me ei saa selliseid skeeme siin ja praegu rakendama hakata. 

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on teile kolm lihtsat, aga väga murelikku küsimust. Esimene: teil on kujunenud eriline suhtumine lasterikastesse peredesse ja lasterikaste perede ühendusse. Oma esimesel tööpäeval selles valitsuses, kõige esimesel tööpäeval te algatasite eelnõu lasterikaste perede toetuste vähendamiseks. Ja nüüd, järgmise aasta riigieelarve kontekstis olete te enne, kui Riigikogu on saanud järgmise aasta eelarvet arutama hakata, saatnud välja teate ja kirja, et lasterikaste perede huvihariduse toetus järgmisest aastast kaob ära. Null. Ometigi on tegemist sihitud ja vajaduspõhise toetusega, mida lasterikkad pered jagavad. Miks te seda teete? 

Teine küsimus on: mida tähendab riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias sotsiaalmaksu erisuste kaotamine, mis peaks vähendama järgmisel kolmel aastal – igal aastal – positsiooni 130 miljoni euro võrra? Mina olen seda uurinud Rahandusministeeriumi kaudu ja veel mõnelt poolt, ma saan aru, et see on samasugune täitmata fantoomlubadus. Kolm korda 130 miljonit on peaaegu 400 miljonit, mis on sisustamata. 130 miljonit sotsiaalmaksu erisuste kaotamine! 

Ja kolmas küsimus. Praegune valitsus on otsustanud minna pensionide vähendamise teed. Kas vastab tõele, et 2025. aastast enam ei kehti keskmise pensioni tulumaksuvabastus? See [vabastus] on olnud Reformierakonna üks suuremaid lubadusi, mida te lubasite Eesti pensionäridele. See on kõigest mõne aasta kestnud, aga nüüd olete te otsustanud, et 2025. aastast kaob see ära ja pensionärid hakkavad [tulumaksu] maksma, kui pension on üle keskmise. Kas see vastab tõele?

Aitäh! Kolm küsimust. Kõigepealt, meil on Sotsiaalministeeriumi eelarves kaks niinimetatud poliitilist katuseraha ja need mõlemad riigieelarvesse järgmisel aastal enam ei mahu. Minu lähenemine on väga lihtne. Avaliku raha kasutamisele peab olema ligipääs kõigile ühetaoliselt ja avaliku raha kasutamine peab olema läbipaistev. Poliitilised katuserahad – tegevuskuludena me neid välja maksame – ei ole sellisel viisil kontrollitavad ja nendele puudub teistel sarnastel organisatsioonidel ligipääs. Lõpetuseks, mis puudutab nüüd konkreetset toetust Lasterikaste Perede Liidule, siis huviharidus ei ole Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevus ja sellega me edaspidi tegeleda ei soovi. 

Mis puudutab lisandunud sotsiaalmaksu laekumise mõju, siis selle koha pealt ma pean küll ütlema, et see on nii töövaldkonna kui ka tervishoiuvaldkonna teema ja mina sellega tegelikult otseselt ei tegele. Nii on sotsiaalmaksu laekumise mõju ravikindlustusele järgmisel aastal umbes 7,7 miljonit, aga terviseministri käest saab küsida täpsustusi nende detailide kohta ja sama ka töötuskindlustuse kontekstis majandusministri käest. 

Mis puudutab pensione, siis keskmine vanaduspension oli kuni 2016. aastani tulumaksuvaba, siis toimus muutus. Tõsi, kui Reformierakond tuli 2021. aastal valitsusse, siis ta ühe asjana esimestest taastas tulumaksuvabastuse keskmisele vanaduspensionile ja esimesele sambale. Tegelikult käesoleval aastal see esimest korda inimestele rakendus, ehk seda tunti oma rahakotis. 

Hästi raske südamega, arvesse võttes kogu seda keerulist olukorda, me oleme sunnitud tegema muudatuse. Kuid on oluline öelda, et käesoleval aastal on tulumaksuvabastus keskmiselt vanaduspensionilt 704 eurolt, aga järgmisel aastal on see 776 eurolt. Pension tõuseb RES-i perioodi lõpuks 914 eurole, juhul kui ei tehta täiendavaid otsuseid pensioni erakorraliseks tõusuks, ja meil jääb püsima alates 2025. aastast olukord, kus tööealine inimene saab 700 eurolt tulumaksuvabastuse ja pensioniealine saab 776 eurolt. See on see olukord, pensionärid jäävad paremasse olukorda.

Aitäh, proua sotsiaalkaitseminister! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil on üks küsimus istungi läbiviimise protseduurireeglite kohta. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Parlamendisaadikuna ei saa ma nõustuda ja leppida sellega, et minister teatab, et tema ei tegele mingi asjaga. Tema ei tegele, aga valitsus tegeleb ja ta esindab praegu siin valitsust ja valitsuse seisukohti, seega ta peaks ikkagi vastama konkreetselt. Ja mul on muidugi küsimus ka: mitu pätsi leiba maksab teie raske süda? 

Aitäh! Ei saa lugeda seda kahjuks protseduuriliseks küsimuseks. 

Tänane seitsmes küsimus on regionaalminister Madis Kallasele, selle esitab Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on euroraha rakendamine. Lauri Laats, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea regionaalminister! Eesti majandusolukord on langustrendis ja seda juba eelmise aasta teisest poolest. Majanduslangus puudutab ettevõtteid, töötajaid ja kohalikke omavalitsusi, tegelikult see puudutab meid kõiki. Vaatamata signaalidele, mis on kostnud erinevatelt ühiskonnagruppidelt, lükkas Vabariigi Valitsus Riigikogu enamuse liikmete abil läbi otsused, mis süvendavad majanduslangust selle asemel, et seda leevendada. Need otsused kajastuvad nii varsti siia saali jõudvas järgmise aasta eelarves kui ka RES-is. Vastu võetud otsustega halvendatakse olukorda eri regioonides ja omavalitsustes. Kõige haavatavamad on loomulikult meie äärealad. Oma otsustega olete tõstnud käibemaksu, tulumaksu ja aktsiise, kärpinud toetusi, alandanud kohalike omavalitsuste tulubaasi ning lõpetatakse ka maakondlik tasuta ühistransport. Ehk tulevikus saavad kohalikud omavalitsused pakkuda oma elanikele veelgi vähem teenuseid ja tuge. 

Väikeseks päästerõngaks võiks olla Euroopa erinevate fondide raha. Järgmise aasta riigieelarves on planeeritud euroraha rohkem kui 1 miljard. Samas, kui vaadata Riigikontrolli auditeid ja nende hävitavat hinnangut euroraha kasutuselevõtu kohta, tekib kindlasti selline küsimus, kas need vahendid ikka jõuavad regioonidesse ja meie majandusse. Sellest lähtuvalt küsin: mis on konkreetselt teie ministeeriumi meetmed, mille eest te vastutate? Kuidas tagate, et raha jõuaks taotlejateni? Kas olete analüüsinud, kas need meetmed, mis on juba rakendunud või rakendumas, on hetkeolukorras adekvaatsed ja kas rahastus ei jää taotlejate omaosaluse puudumise taha? Ja lisaks eurorahale, kas olete seadnud regioonidele prioriteedid, kuhu suunata riigieelarvest rohkem raha?

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh! Lugupeetud küsija! Teema on tõesti aktuaalne. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on need teemad ka igapäevaselt laua peal seoses sellega, et ministeeriumi hallata või vastutada on päris suur hulk Euroopa Liidu vahendeid, mille puhul me ühel või teisel moel peame tagama, et need jõuaksid õigesse kohta. 

Kõigepealt, millised on meie ministeeriumi vahendid? Ma jagaksin need sisuliselt kolme gruppi. Esimeses grupis on kõik need meetmed, mis on seotud regionaalvahendite jagamisega, ja siia alla käivad õiglase ülemineku fondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid, Euroopa Sotsiaalfondist mõni meede, ühtekuuluvusfondi mõni meede ning ka taaste- ja vastupidavusrahastu meetmed. Tegelikult ainuüksi regionaalvahendite hulgas on päris suur hulk erinevaid meetmeid. 

Teine suur programm, mille eest Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab, on kõik see, mis on seotud maaelu arengukava ja maaelu fondidega. Kuna Euroopas on üks, võib öelda, ühtsemaid poliitikasuundi ühine põllumajanduspoliitika, siis on selles väga pikk loetelu eri meetmetest, millega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb. 

Ja kolmas suur osa on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite jagamisega, millega samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegeleb. 

Nüüd, kuidas me raha suuname või kuidas me tagame selle, et need vahendid jõuaksid kõik võimalikult hästi just sihtgrupini ja elavdaks majandust? Loomulikult, meil käivad pidevalt kaardistused. Me teame kõigis nendes kolmes vaates ära väga täpselt, milliste projektidega on meil mured. Näiteks regionaalvaldkonna välisvahendite [kasutamisel] on meil konkreetselt praegu vaatluse all või täiendava toe all kolm projekti, millega me tegeleme süvitsi ja sisuliselt iganädalaselt. Maaeluprogrammide puhul on meil väga täpselt teada, milliste meetmete kasutus olnud seni võib-olla mõnevõrra tagasihoidlik või kus on mingid probleemid. Ja täpselt sama seis on kalanduse koha pealt. 

Tuleviku kohta ütlen, et tulevad igakuised sisulised kohtumised sektoriga, igakuised kohtumised meie allorganisatsioonidega, et ennetada kõiki neid riske, mis võivad tekkida, kui ei suudeta vahendeid ära kasutada. 

Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Hea minister! Sellest lähtuvalt, jõudes tagasi selle majandusolukorra juurde, kindlasti ettevõtjatel tegelikult kindlustunnet ei ole praeguses olukorras. Tihtipeale ikkagi jääb see ka finantside taha, just nimelt sellesama omaosaluse poole [tõttu]. Te olete need meetmed välja töötanud, aga kui tihti siis ikkagi nende monitooring toimub? Nagu te praegu ka ütlesite, te kohtute tihti huvipooltega, kes on huvitatud nendest meetmetest. Aga millal on siis nii-öelda suurem kaardistus, et teada saada, kas neid meetmeid ikkagi suudetakse rakendada või jääb see millegi taha, näiteks sellesama omaosalusraha taha? Kui tihti see monitooring toimub? Tõesti, nii nagu te ütlesite, raha peaks ikkagi jõudma majandusse, ringlusesse ja midagi ei tohiks jääda millegi taha, ma ei tea, bürokraatia taha või siis tõesti nende meetmete ülevaatamise taha.

Madis Kallas, palun!

Aitäh! Sisuliselt nende projektidega, kus me näeme, et võivad tekkida teatud probleemid, me tegeleme juhtumipõhiselt. Ka täna, enne siia Riigikokku tulekut oli meil kohtumine osakonnaga, arutasime ühe konkreetse projekti muret, mismoodi saaks projekti ellu viia ja kuidas saaks kõik sinna juba varasemalt suunatud vahendid sihtpäraselt ja kogukonna hüvanguks kasutusse võtta. Seetõttu on keeruline välja tuua, mismoodi see kusagil konkreetselt käib, sest näiteks kõigega, mis puudutab maaelu arengukavast tulenevaid meetmeid, tegeleb igapäevaselt ennekõike PRIA ja nende kaudu käib kogu see monitoorimine ja jälgimine, kuidas vahendid saaksid jagatud.

Mis puudutab regionaalvahendite jagamist, siis seal on nii meie ministeerium pidevas kontaktis kui ka Riigi Tugiteenuste Keskus see, kes seda vaatab. Siin me suhtleme ka täpselt nende kohalike omavalitsustega või nende konkreetsete projektihalduritega, kes mingit asja veavad. Seal toimib [see niimoodi]. Kalanduses on täpselt samamoodi, et on selgelt paika pandud, kuidas tuleb ülevaateid anda ja mismoodi me seda monitooringut saame teha, et ei juhtuks ühel hetkel see, et aeg hakkab lõppema, aga vahendid on kasutamata.

Ma julgen küll väita, et kõigis kolmes valdkonnas on tegelikult ülevaade väga hea. Sektori ja ka osapoolte tagasiside meile on väga operatiivne ja kiire. Pigem on olnudki meie julgustus selline: "Isegi kui te arvate, et ei teki probleeme, aga mingi tunnetus on, et võib tekkida, siis pöörduge pigem juba varem ministeeriumi või siis rakendusasutuse poole ja vaatame üheskoos, mismoodi me saaksime leida lahendused." 

Veel kord: kõik need miljonid – tegelikult me räägime siinsel juhul isegi sadadest miljonitest – jõuaksid majandusse ja piirkondadesse. Me vaatame ka seda, kuidas uusi meetmeid nüüd disainida. Te viitasite väga õigesti, et omaosaluse määrad on sageli paljudes piirkondades üle jõu käivad, nii et seda me ka arvestame, kuidas me saame meetmete disainimisel abiks olla, et vahendid ei jääks kasutamata näiteks põhjusel, et kohalikel omavalitsustel ei ole omaosaluse võimekust. Nii et meil on väga tihe kontakt. Kõigile osapooltele veel kord suur tänu! Usaldus on väga hea ja see on hea alus.

Aitäh! Üks lisaküsimus. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Kindlasti, investeeringutoetuste puhul on oluline majanduslanguse tingimustes ühtepidi paindlikkus ja teistpidi see, et me ei läheks vastuollu Euroopa kehtestatud reeglistikuga ega teeks hiljem kahju taotluse esitajale ja kasu saajale ning et ei ähvardaks tagasimakse oht. Mulle tundub, et just toetuste valdkond on meil väga bürokraatlik. Minu meelest üks hea näide on seesama LEADER-meede, mis on üks Euroopa vanimatest meetmetest. Seal ei ole üleliia palju raha, aga see toetab just kogukonna arengut ja subsidiaarsusprintsiipi ehk siis lähedal tehtud otsuseid teatud investeeringute elluviimiseks, olgu kohaliku omavalitsuse, kolmanda sektori või ettevõtlussektori arenguks. 

Esimene küsimus tulebki sellest. Kas võiks olla võimalik seda LEADER-meedet veel suurendada? Teine osundus, mille kohe ka teen, puudutab seda, et seal on vastutus jaotatud tegevusgrupi ja haldusotsuse tegija ehk PRIA vahel. Minu meelest on see üsna asjatu bürokraatia, et LEADER‑tegevusgrupp hindab, menetleb, otsustab ja lõpuks teeb haldusotsuse haldusorganina hoopis PRIA. Kas ei oleks mõistlik ikkagi see vastutus viia ühe koha peale kokku? Äkki oleks mõistlik teha sellekohane audit? Sest me otsime neid kohti, kus bürokraatiat vähendada, ja minu meelest sellega, ehkki see on väike detail, me võiksime siiski astuda väikese sammu bürokraatia vähendamise teel edasi.

Aitäh! Madis Kallas, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige! Kõigepealt alustan lõpust. Ma ei ole, heas mõttes, teiega nõus, et see on väike detail. Ma arvan, et see on ülioluline detail. See on küll väike detail suures pildis, aga tegelikult on ülioluline, et me vaataksime kõik oma bürokraatia reeglid, mis on nii Euroopas kui ka Eestis ühel või teisel moel selle külge seotud, väga kriitilise pilguga üle. 

Mul on hea meel tõdeda, et tegelikult initsiatiiv ei tule ainult taotlejatelt, kes ütlevad, et mingid asjad on liiga keerulised, vaid sellele on juhtinud tähelepanu mitmed osapooled, kes ise nende taotlustega tegelevad, samuti need, kes neid taotlusi hindavad. Tegelikult mulle tundub, et kõik osapooled on ühiselt aru saanud, et me peame siin järgmise sammu astuma. Me oleme juba erinevaid auditeid teinud, aga kindlasti tuleb neid veel teha, et [teada saada], kuidas me saaksime seda protsessi lihtsustada ja osapooltele paremini käsitletavaks teha. 

Mis puudutab seda, kas LEADER-meedet on võimalik suurendada, siis pigem oleme praegu juba selles etapis, kus seda ei ole võimalik teha, kui just ei jää mingitest meetmetest enne perioodi lõppu vahendeid üle, nii et me saaksime mingeid otsuseid ümber teha. Ma olen nõus, et LEADER‑meetmest jagatavate vahendite puhul on bürokraatiat võib-olla isegi veel kõige rohkem, just lähtudes summa suurustest ja ka sellest, kui palju läheb 1 euro jagamisest protsentuaalselt halduskuludeks. Ka see info on meil ju kogu aeg kõik teada. Me olemegi vaadanud, et seal peaks võib-olla mingid asjad ümber tegema. Juhuslikult oli just täna ka sellel teemal arutelu ühe osapoolega, kes tõi näiteid, kuidas selles saaks teha mingeid ümberotsustamisi. 

Kokku võttes ma olen nõus, et bürokraatia osa tuleb üle vaadata. Meil on kõigi osapooltega esimesed kohtumised olnud juba enne minu ministriks asumise aega. Tegelikult on meil ka juba esimesed plaanid, mismoodi, kuidas seda saaks nii teha, et see meede, see konkreetne toetus täidaks maksimaalsel määral oma peamist eesmärki ehk jõuaks täpselt sinna, kuhu see peab jõudma, võimalikult väikese vaevaga, aga samas vastaks kõigile reeglitele, et hiljem ei oleks tagasinõudeid ega mingeid probleeme selle meetme vahendite kasutamisega.

Aitäh! Lõpetame seitsmenda küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt meie tänane kaheksas küsimus, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teema on riigieelarve. Andres Metsoja, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Siin saalis oleme kindlasti ühel meelel, et riigikaitse on prioriteet, ja suuri vaidlusi selle üle ei ole saalis viimasel ajal täheldanud. Aga minu küsimus tuleb võib-olla kitsama valdkonna kohta ehk Eesti piiri kaitsmise kohta, idapiiri väljaehitamise kontekstis. Riigieelarve seletuskiri leheküljel 289 tegelikult ka seda käsitleb ja ütleb üheselt, et see on prioriteet ja jätkatakse idapiiri väljaehitamisega kiirendatud tempos. Seetõttu eraldatakse 2024. ja 2025. aastal kokku 15,2 miljonit eurot selle investeeringu tegemiseks. Aga samal ajal oleme ju ka lugenud kasvõi PPA kirja ja konstateeringut selle kohta, et idapiiri täieliku väljaehitamise hind on muutunud kallimaks, nii nagu paljude asjadega ikka, ja kokku see vaja minev summa 71,2 miljonit eurot. Seal on sees ka see inflatsioonist tulenev hinnamuutus. Minu esimene küsimus teile ongi see: kas siis on viidud läbi taas mingi etapilisuse arvestus? Või jäetakse midagi tegemata – on leitud, et mõni osa idapiiri kontekstis on üledimensioneeritud? Äkki saate natukene selgitada?

Aitäh, Kaja Kallas, palun!

Kõigepealt, kuna küsimus on riigieelarve kohta ja riigieelarves on väga palju erinevaid tahke, siis nii konkreetselt ma muidugi teile hetkel vastata ei saa. Kui [küsimuse teema] oleks olnud idapiiri väljaehitus, siis ma oleksin saanud paremini need numbrid välja võtta. 

Ma tahaksin kõigepealt öelda seda. Te ütlete, et riigikaitses siin saalis valitseb absoluutne üksmeel. Ma lihtsalt tuletan meelde, et 19. jaanuaril 2022. aastal, kui ma tulin julgeolekupoliitilise avaldusega siia Riigikogu ette – jah, tõsi, see oli eelmise koosseisu ajal –, siis mind tegelikult tehti siin naerualuseks, seda tegid ka teie enda erakonnakaaslased, justkui see poleks üldse teema. Sest tol hetkel oli [põhiline] teema energiakriis. See on lihtsalt ajaloo meenutuseks. 

Tulles teie küsimuse juurde, ütlen, et idapiiri väljaehitamise vajadus on ülioluline, arvestades seda seisu, kus me oleme. Me näeme tegelikult, mis toimub Valgevene piiri peal, samuti Läti, Leedu ja Poola piiril. Me oleme sinna oma abi saatnud. Me näeme seda, et Venemaa ja Valgevene kasutavad migratsiooni relvana ja üritavad neid piire selliselt testida. Me oleme täiendavalt eraldanud 15 miljonit eurot. See tähendab seda, et kogu see raha, mis oli juba varem kokku lepitud, on väljaehitamiseks samuti olemas. See 15 miljonit on selleks, et idapiiri ehitust kiirendada ja ehitada välja need lõigud, kus vajadus on kõige suurem. Me teeme seda hästi korralikult – mitte lihtsalt mingi piiritara, vaid vahealad ja kõik, mis on vaja, mis on piiri kaitsmiseks on oluline. Aga jah, detailsemalt ma saaksin teile järgmine kord vastata, kui ma tean [ette], et te tahate just idapiiri kohta rohkem teada.

Aitäh! Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

Jaa, arusaadav. Minu küsimus oligi pigem see, millisel tasemel see valitsuse arutelul on olnud. Lauri Läänemets on seda valdkonda ka kommenteerinud. Sain siiski teie vastusest targemaks. Aitäh! 

Oma teise küsimusega ma läheksin võib-olla laiemaks ja küsiksingi üldiselt kogu investeeringute mahuosa kohta. Me näeme, et Eesti teed muutuvad aasta-aastalt [üha rohkem] lapiteki sarnaseks. Eelarveaukude kõrval tekivad maanteedele järjest suuremad augud. Ka transpordisektor tegelikult osundab sellele ja juhib tähelepanu igas võtmes, küll teedeehitajate, küll Transpordiameti kaudu. Me seisame suure probleemi lävel. Kui nüüd vaadata maanteedesse minevate investeeringute poolt, siis [on näha, et] see on tegelikult suhteliselt ehmatav. Võib-olla ma ei ole leidnud riigieelarvest õigeid tabeleid üles, aga seal on päris palju nulliridasid, järgmist aastat silmas pidades. Kas tõesti me siseneme sellisesse ajastusse, kus me teedeinvesteeringutesse ei panusta, seega tegelikult ühest küljest me jätame võib-olla meile olulised maanteelõigud, näiteks Via Baltica, ootama justkui paremaid aegu, aga teisalt juhtub nii, et need teed, mis juba on tehtud, oma seisundilt halvenevad ja toovad hiljem kaasa kõrgemad lisakulud. Ma küsingi, millises seisus on teedekavad valitsuse vaates. Kas see leidis ka valitsuse eelarve kokkupanemisel erilist tähelepanu või ei?

Jaa, aitäh! Kõigepealt eelmise küsimuse lõpetuseks ütlen, et valitsuse tasandil me oleme jah arutanud, kuidas piiriehitust kiirendada. Arusaadavalt see peegeldub ka riigieelarves. 

Nüüd tulen teie küsimuse juurde, mis puudutab teid. Kõigepealt, kogumis me investeerime järgmisel aastal 1,9 miljardit eurot ja seal hulgas on väga palju investeeringuid, mis puudutavad ehitust, ka taristute ehitust üldisemalt ja erinevaid roheenergiaprojekte. Nüüd, tõsi ta on, et kui me võtame kogumis taristuehituste summa, siis me investeerime raudteedesse hetkel suurema summa, kui me investeerime teedesse. 

Ka mina sain kokku taristuehitajate esindusega. Nad tõid välja need probleemid, mis on, ka olukorras, kus majandus jaheneb ja nende peamine tellija on riik. See võib tähendada ka seda, et mõni ettevõte seda langust vastu ei pea. Seetõttu me tegelikult riigieelarvesse teedeehituseks ka täiendavalt raha panime. Jah, tõsi ta on, et see ei ole see summa, mis teedeehitajate sõnul on vajalik, aga need on rahalised vahendid, mis meil hetkel on. Seetõttu ma olen ka välja toonud, et tegelikult järgmisteks aastateks meil on vaja leida täiendavad tuluallikad selleks, et teha neid investeeringuid teedesse, mis on samuti osa julgeolekust. Tegelikult lihtsalt me peame leidma täiendavaid tulukohti, et neid kulusid teha. 

Aga taristuehitusest veel. Aastal 2024 algab Rail Balticu põhitrassi ehitus. Me investeerime 2024. aastal Rail Balticu ehitusse 216 miljonit eurot. See turgutab oluliselt ehitussektorit ja aitab ka taristu ehitajaid, kes siis saavad rohkem sellega tegeleda. Veel, 11 miljonit läheb Virtsu ja Kuivastu sadama elektrilise laadimistaristu väljaehitamiseks. See ongi selleks, et tuua parvlaev liinile, aga ka seal on vaja täiendavaid investeeringuid. Siis on ehitiste rekonstrueerimised ja kõik sellised investeeringud, mis ehitusse üldiselt lähevad, aga tõesti, see ei ole teedeehitus konkreetselt. Nii et järgmistel aastatel me peame leidma teedeehituseks lisaraha. Püüdsime seda leida ka sellel aastal, aga nende võimaluste piires, mis meil on, me teid ehitame.

Aitäh! Järgnevalt üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma kuulan teid – ma kuulasin enne ka kabinetis teie vastuseid – ja ma pean ütlema, et te ei saa aru sellest kõige fundamentaalsematest asjast praegu: sellest, et teil ei ole siin riigis enam absoluutselt mingit autoriteeti. Kõik see, mida te meile paberi pealt maha loete, mida teile jutupunktidena on ette antud, on ametnike jutt. See ei maksa absoluutselt mitte midagi, sest teil ei ole autoriteeti – ei moraalset autoriteeti, ei administratiivset autoriteeti, ei vaimset autoriteeti. Nii et kui te kavatsete veel jätkata seesugust kummivenitamist, nagu eesti keeles öeldakse, siis hävitate te selle viimasegi autoriteediraasu lõplikult. Aga ega Eestil sellest paremaks ei lähe. 

Minu küsimus puudutab nüüd seda piirirajatist. No 15 miljonit. Aastal 2020 sai umbes 25 miljoniga paarikümnekilomeetrise lõigu ära ehitada. Praegu ma kujutan ette, et selle 15 miljoniga saab võib‑olla heal juhul kümmekond kilomeetrit ära ehitada. Nii et ei ole mõtet rääkidagi, et see on nüüd tõsiseltvõetav piiri väljaehitamine. See kõrvalepõikena.

Aga ma puudutan hoopis teist küsimust. Kuna te räägite siin kogu aeg sellest, kuidas raha ei ole, aga olete täiesti selgelt kuritarvitanud koos abikaasaga oma ametiseisundit ja välja pressinud Valdar Parvelt 1500 eurot tema produtseeritud või kirjutatud artikli eest, siis minu küsimus on: kas te saite nüüd rikkaks lõpuks? Äkki te nüüd leiate, et see 1500 eurot võiks olla eraldatud riigieelarvesse, et see riigieelarve natukenegi ka teie panuse abil kosuks? 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui mul ei ole absoluutselt mingit autoriteeti, nagu te pika loengu pidasite, siis miks te küsite minu käest?

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane viimane küsimus, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on majanduspoliitika. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Aitäh, lugupeetud peaminister! Küsimus on väga lühike: mis on valitsuse plaan majanduskasvu taastamiseks?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Meie majandus tõepoolest on hetkel jahenemas, aga hea meel on selle üle, et see majanduse jahenemine on aeglustumas ja juba järgmisel aastal nähakse ette majanduskasvu. Jah, see on väike, aga see on siiski majanduskasv. Me oleme väike ja avatud majandusega riik, mis tähendab seda, et meie majandus on väga seotud meie kaubanduspartneritega, eelkõige Põhjamaadega. Põhjamaade majandusel ei lähe hetkel hästi ja seetõttu ei lähe ka meie majandusel väga hästi. Vaatame kas või seda, et Leedu ekspordi osakaal Põhjamaadesse on 6%, lätlastel on 10%, aga meil on tervelt 26%. See on alati aidanud meil nii‑öelda meie laeva tõsta ja meie majandust kaasa vedada, sest Põhjamaade majandused on meid kaasa tõmmanud. Aga hetkel on nii Soome kui ka Rootsi majandus jahenemas ja see mõjutab otseselt meie majandust samuti.

Mida me nüüd eelarvega teeme? Eelarves me oleme ette näinud 1,9 miljardit investeeringuteks, mis peaksid ka majandust elavdama. Siin oli enne juttu ehitussektorist, kellel on raske. Me anname ehitussektorile tööd eri valdkondades, näiteks hoonete rekonstrueerimine, kus meil on kõvasti raha ette nähtud, taristute ehitus, Rail Baltic ja teed. Raha läheb ka rohereformide tegemiseks ja see peaks majanduse käima tõmbama ning meil on täiendavaid investeeringuid. Ja 2025. aastal peaks majandust elavdama ka see, et muutub tulumaksusüsteem, mis jätab inimestele rohkem raha kätte, ja see toob omakorda raha tagasi majandusse.

Mida me saame veel teha erinevate sektorite heaks? Näiteks turismisektori heaks me korraldame järjest suuri konverentse, mis toovad siia turiste, kes jätavad siia majandusse raha, samamoodi spordi suursündmused, mis Eestis toimuvad, toovad meile raha tagasi. Neid samme, millega majandust turgutada, on selles riigieelarves iseenesest veel, aga lõpuni ei ole võimalik seda teha lihtsalt sellel põhjusel, et Rootsi ja Soome majandusel hetkel hästi ei lähe. Loodame, et me saame majanduskasvu järgmisel aasta paremaks nende sammude toel, mida me teeme, ning et ka Põhjamaade majandusel hakkab minema paremini ja see omakorda tõstab meie majandust.

Aitäh! Järgnevalt üks lisaküsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, väike ja avatud majandus. No igal juhul on piir avatud teie abikaasa äridele, seda me kõik teame. Teenisite raha ka ja siis teenite veel raha selle eest, et inimestelt välja pressida nii-öelda hingeliste traumade eest. Ma tahaksin ka muidugi teada, kas kogu ülejäänud Eesti rahvas saab nüüd teilt ja teie abikaasalt 1500 eurot küsida oma hingeliste traumade eest, selle eest, et te olete määrinud meie riigi mainet ja usinasti hävitanud inimeste usaldust terve riigi, aga loomulikult eelkõige iseenda vastu. Kuidas need taotlusvoorud käivad? Või on seal mingi gradatsioon, et need, kellel on olnud raskem hingeline üleelamine, saavad rohkem, ja teised, võib-olla Reformierakonna liikmed ei saa, sest nemad keegi ei saa aru, milles teid süüdistatakse. 

Aga tulen väikese avatud majanduse juurde. No see jutt ei päde. Eesti läks majanduslangusesse kõigist teistest Euroopa riikidest varem, kaasa arvatud oma naabritest, nendestsamadest Rootsist, Soomest ja Saksamaast. Eestis tuli inflatsioon teistest kõikidest neist riikidest varem ja on olnud kõrgem. Meie inflatsioon on, ütleme, koroonaaja algusest saadik olnud mäekõrguselt suurem kui kõigil teistel kumulatiivselt kokku. Ja nüüd need teiste riikide majanduslangused veavad meid veel sügavamale. Nii et jutt sellest, mida ma siin näen ja loen eelarvega seoses ka, kuidas läheb paremaks varsti – no ei saa minna. 

Aga ma tulen nende investeeringute juurde. See on ju ka valetamine, nii nagu kõik, kogu see eelarve ja kogu teie valitsuse ja Reformierakonna poliitika on suur valetamine. Meil on 1,9 miljardit investeeringuid. Alustame sellest, et 1,1 miljardit sellest on euroraha. Me kõik teame, et seda euroraha tegelikult ei suudeta kasutusele võtta. Teiseks, sellest eurorahast suur tükk läheb asjade peale, mis meie majandust kahjustavad, nagu Rail Baltic – 230 või 250 miljonit läheb lähiaastatel või järgmisel aastal juba – ja roheräkit. 

Teie aeg! 

Ja roheräkit on kindlasti asi, mis meie majandust hakkab koormama, mitte edendama. Nii et … 

Teie aeg! 

… kogu see jutt oli ju lihtsalt jamps.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõsi on see, mis te ütlete, et meie majandus on saanud need löögid kätte esimesena. Tõepoolest, meie majandus kasvas [kenasti] siis, kui teiste majandus kasvas tunduvalt vähem. Meie majandus kasvas 8% siis, kui Soomes oli see 3,3%, Rootsis, Lätis ja Leedus 4,6%. See tähendab seda, et meie baas oli kõrgem ja seetõttu ka majanduse jahenemine tuli selle kõrgema baasi pealt. 

Te ütlete õigesti ka seda, et energiahindade, energiakriisi löögi me saime esimesena kätte, seda just sellel põhjusel, et meie inimesed on väga börsiusku. Aga hea meel on tõdeda, et selle aasta augustis on energia hinnad võrreldes eelmise aasta augustiga 74% odavamad. See on kõik mõjutanud ka inflatsiooni. Inflatsiooni poolest me oleme kogu Euroopas hetkel 19. kohal ehk 18 riiki on kõrgema inflatsiooniga kui Eestis. Meie inflatsioon on alanenud 4,6% peale, samal ajal kui sissetulekute kasv on üle 6%. See tähendab seda, et inimeste reaalne ostujõud on hakanud jälle kasvama. 

Ja kui me vaatame ka majanduslangust, siis jah, meil on olnud majanduslangus, sellel on erinevad põhjused, kriisid on meid tugevamalt mõjutanud. Aga meie majanduslangus on aeglustumas, samal ajal kui teistes riikides on majanduse jahenemine hoopis kiirenemas. Ehk jällegi, me liigume vastutsükliliselt.

Me teeme selle eelarvega väga palju investeeringuid. Jah, 1,9 miljardist eurost 1,3 miljardit on tõesti välisvahendid, aga minu meelest ka need välisvahendid tuleb Eesti majanduse jaoks panna võimalikult hästi tööle. Ja mis puudutab näiteks hoonete energiatõhusaks muutmist või investeeringuid taastuvenergeetikasse, et meil oleks odavam elekter – meile meeldib ennast võrrelda Põhjamaadega, aga nende elekter on odav just sellel põhjusel, et neil on palju erinevaid energiaallikaid –, siis me teeme ka neid investeeringuid. Me teeme investeeringuid elektrivõrkudesse, et elekter üldse inimesteni jõuaks – ka sellega on olnud varasemalt probleeme –, ja me investeerime ka taristuehitusse – tõepoolest, raudteedesse hetkel rohkem kui teedesse, kuid seda me teeme kõik nende eelarvevahendite piires, mis meil on.

Aitäh! Head kolleegid! Meie infotunniks ette nähtud aeg on otsas. Suur tänu kõikidele ministritele ja küsijatele! Head kolleegid, tunnustan, et me jõudsime täna käsitleda kõiki üheksat küsimust. Teeme väikese pausi ja siis jätkame juba täiskogu istungiga. Infotund on lõppenud.