Head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 5. töönädala teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Head kolleegid, kohal on 86 Riigikogu liiget, puudub 15. 

Nüüd tahaks minna eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, aga ma näen, et Tanel Kiigel on protseduuriline küsimus. Palun, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu aseesimees! Tere kena hommikut! Tulenevalt asjaolust, et Riigikogu istungite töökorraldust on sellest nädalast dramaatiliselt muudetud, sooviks teada, milliseid üllatusi on Riigikogu istungi juhatajalt täna oodata. Milline tänane päevakava välja näeb? Kui palju on ette nähtud aega protseduuriliste küsimuste esitamiseks? Kas on oodata mõnda hääletust nende piiramiseks? Kas on mingeid reglemente, mis puudutavad eelnõude ja arupärimiste üleandmist? Ka opositsiooni liikmed tahavad oma tööd planeerida. Nüüd oli tõesti võimalus vähemalt meedia vahendusel tutvuda selle nii-öelda salamemoga, mille Riigikogu esimees oli tellinud. Äkki avate otse ja ausalt oma plaane täna istungi juhatajana, et oleks natuke lihtsam tööd korraldada?

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei ole küll plaanis teid täna millegagi üllatada istungi juhtimise mõttes. Me lähtume Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ja mingeid üllatusi tõepoolest plaanis täna ei ole. Ma väga loodan, et me saame minna õige pea nende eelnõude arutamise juurde, mille arutamist te olete väga tuliselt soovinud ja selle kohta teinud lausa ettepaneku täiendava istungi kokkukutsumiseks. Kõik need eelnõud on täna päevakorras. Kui te ei soovi nende arutelu juurde õige pea, kiiresti minna, siis on see teie ettepanek täiendav istung kokku kutsuda pigem teesklus. Nii et mul on siiras palve minna nende eelnõude arutelu juurde. Martin Helme, palun!

Jaa, täiendavaid istungeid võib alati teha, me oleme ju tööd murdma valmis iga kell. See ei ole üldse probleem. Aga me ei saa enne minna päevakorra juurde, kui me ei ole selgeks saanud, mis meil siin Riigikogus ikkagi toimub. See, mis eile toimus, oli ju võigas. See oli põhimõtteliselt opositsiooni suu sulgemine ja tasalülitamine. Selliseid asju tehakse Venemaal, Venezuelas ja Valgevenes, mitte mõnes Euroopa riigis. Mul on sama küsimus, mis puudutab seda memo. Eile oli siin saalis juttu, et Riigikogu esimees on tellinud ühe memo. Keegi kuskilt süvariigist on selle valmis kirjutanud ja meedia on seda näinud, opositsioon ei ole näinud, Riigikogu saadikud ei ole näinud. Küll aga sellele memole viidates võeti meilt ära meile kodukorras ette nähtud tegevusvabadus siin saalis. Kas teie olete seda memo näinud, härra Kivimägi?

Aitäh, hea kolleeg! Olen näinud. Ja mul on tõesti kahju. Kuulasin täna pingsalt, kui kolleeg Helir-Valdor Seeder koos kolleegiga Eesti 200-st oli "Terevisioonis", ja mul on väga kahju, et Helir-Valdor Seeder, noh, ma ei taha kasutada sõna "valetas", aga väitis, et keegi opositsioonist ei ole seda memo näinud. Minu arust Jüri Ratas on ikkagi opositsiooni liige. Selle oli tellinud Riigikogu esimees ja kõikidele juhatuse liikmetele sai see ühel ja samal ajahetkel kättesaadavaks. Mart Helme, palun!

(Helle-Moonika Helme ütleb saalist: "Sealt ülevalt pildistati.") Jaa, minu kõrval istuv Riigikogu saadik Helle-Moonika Helme soovib esitada protesti, et üleval pildistatakse meid ja jälgitakse, mida me teeme oma arvutites, nutitelefonides. See ei ole kohane, et rahvasaadikuid niimoodi jälgitakse. See on protest. 

Aga minu sõnavõtt on muul teemal. Ma soovin protokolli huvides fikseerida, et kõik see, mis pärast eilset siin toimub, on illegaalne, see on seadusevastane. Ja mina olen siin saalis opositsioonisaadikuna üksnes veel selleks, et takistada edasisi selliseid kuritarvitusi, mida muu hulgas ka praegune Riigikogu istungi juhataja eile korda saatis. Nii et see on ebaseaduslik, mida me praegu siin kõik teeme või õigemini, mida koalitsioon teeb. Ja opositsioonisaadikuna ütlen ma, et ma olen siin puhtalt ja ainult selleks, et nii palju kui võimalik takistada seadusevastast tegevust.

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu täiskogu kinnitas eile selle nädala töökava, päevakorra. See on igati seaduslik ja vastavalt sellele me täna ka edasi liigume. Mis puudutab pildistamist, siis tõepoolest, ma kuskilt olen ka lugenud, et pildistamine ja filmimine on lubatud juhataja loal. Aga me teame, et tavapraktikas on seda tegelikult tehtud ka ilma luba küsimata. Minu seisukoht on see, et niikaua kui see otseselt ei sega Riigikogu liikmete tööd, me siiski ei ole seda piiranud ega eraldi loa küsimist vajalikuks pidanud. Aga see on meie ühise kokkuleppe küsimus. See on meie kokkuleppe küsimus. Ma ei pea õigeks [keelata]. Me oleme ikkagi Riigikogu liikmed, valitud rahva poolt, ja me peame arvestama avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanuga. (Sumin saalis.) Palun vaikust! 

Palun veel kord: [esitage] protseduurilisi küsimusi tänase istungi rakendamise kohta. Muid protseduurilisi küsimusi ma kahjuks, head kolleegid, vastu võtta ei saa. Veel kord, ma tahaks minna nende eelnõude arutelu juurde, mille puhul te lubasite, et te nende arutamist ühelgi määral ei takista. Nüüd tundub, et te tegelikult käitute vastupidiselt oma sõnadele. Kert Kingo, palun!

Tänan! Enne, kui ma oma küsimuse juurde jõuan, ma markeeriks ära, et ega meil inimeste pildistamise vastu ei ole midagi, aga paraku on olnud juhtumeid, kus pildistatakse saadikute telefonide sisu, arvutite sisu, dokumentide sisu. Ja see juba on rikkumine. Selles on probleem. Aga nüüd tulen oma probleemi juurde. Te ütlesite mitu korda eile lause ja olete seda juba täna korranud, et me lähtume Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Aga see on puhas vale, sest eile me nägime, et sellest ei lähtutud, vaid hakati seda meelevaldselt enda jaoks sobivalt niinimetatud tõlgendama ja sellega saabus meile palju igasuguseid üllatusi. Ma sooviksin teada saada, kas on oodata, et juhul, kui opositsioonierakondade saadikute küsimused enam ei meeldi, siis tehakse hääletus nende saalist välja hääletamiseks.

Nagu ma ütlesin, minul mingeid üllatusi täna teie jaoks varus ei ole. Ja tõepoolest, me ei lähtu ei protseduuriliste küsimuste lõpetamisel ega ka eelnõude ja arupärimiste üleandmise lõpetamisel sellest, kas see meeldib või ei meeldi. Me lähtume sellest, et tagada kord Riigikogu istungil, et Riigikogu saaks teha oma tööd, saaks vastu võtta seaduseid ja otsuseid, mis on meie põhitöö. Me lähtume sellest, mitte millestki muust. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Ei ole ju normaalne, et Riigikogu liikmed suhtlevad ametnikega või Riigikogu juhatuse liikmed või juhatus tervikuna, kollegiaalselt suhtleb Riigikogu liikmetega läbi meedia. Aga tänaseks on see nii kujunenud. Me saame sellest õiguslikust analüüsist, mis pöördeliselt on muutnud Riigikogu istungite läbiviimise praktikat, lugeda ainult ajalehe vahendusel. Ja mul on teile küsimus, see on ju protseduuriliselt väga oluline – seal me näeme, milline hinnang on antud meie õigusosakonna poolt. Millal ja kuidas on võimalik ka Riigikogu liikmetel sellega tutvuda? Või on see privileeg nüüd ainult kolmel juhatuse liikmel ja juhatus ei kavatsegi seda ülejäänud Riigikogu liikmetele edasi saata, seda informatsiooni avada? On see midagi salajast? Mul on palve: palun saatke see otse Riigikogu liikmetele, et me saaksime olla ühises inforuumis! 

Aitäh, hea kolleeg! Esiteks, mulle on täiesti arusaamatu, ma ei mõista seda, et sa püüad väita, et Riigikogu juhatusel ja Riigikogu liikmetel ei ole õigus suhelda õigus- ja analüüsiosakonnaga, küsida sealt arvamust. No pagan võtaks, Riigikogu Kantselei ongi meie, Riigikogu liikmete teenistuses. Kõigil on õigus pöörduda sinna, mitte ainult juhatusel, vaid ka teistel Riigikogu liikmetel. See on täiesti tavapärane tegevus, siin pole mitte midagi uut, seda on tehtud varemgi. 

Mis puudutab seda kättesaadavaks tegemist, siis tõepoolest ühel juhatuse kogunemisel, kus ka hea kolleeg Jüri Ratas oli, olin ma seda meelt, et see võiks olla kättesaadav kõikidele Riigikogu liikmetele. Ütlen ausalt, ma ei tea, mis põhjusel see ei ole. Aga meil on täna kell 13.30 juhatuse koosolek, kui mitte varem, ja ma igal juhul teen sellel juhatuse koosolekul ettepaneku, et see õigus- ja analüüsiosakonna arvamus võiks olla kättesaadav kõikidele Riigikogu liikmetele. Ma ei näe selles vähimatki halba ei ühele ega teisele osapoolele, ei koalitsioonile ega opositsioonile. See ei ole mingi salajane dokument.

Võib-olla seda veel – ma tahan seda kirge nagu maha võtta –, et kui te arvate, et see idee või mõte tekkis alles sel hetkel õigus- ja analüüsiosakonnas, siis kaugeltki mitte. See mõte, idee oli ühe variandina kaalul juba ammu, ma korra vihjasin sellele ka ühes vanematekogus. Nii et see ei ole mitte midagi uut ega ainuüksi õigus- ja analüüsiosakonna välja mõeldud idee. Lihtsalt me palusime tõepoolest õiguslikku hinnangut sellele. Ja see on täiesti tavapärane, miks me muidu seda õigus- ja analüüsiosakonda peame. On ju arusaadav, et meil kõigil on õigus sealt arvamust küsida. 

Head kolleegid, ma võtan veel mõned protseduurilised küsimused. Ja mul on siiras palve minna eelnõude ja arupärimiste arutamise juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Siin on täna juba küsitud, et mis see teie plaan on …

Mul ei ole muud plaani, Helle-Moonika. Mul ei ole mingit erilist plaani. Lähme päevakorra järgi.

Okei. Aga eile, me teame, see teie plaani kontsentraat oli Lauri Hussari laua peal. Keegi oli pannud talle ette selle, kuidas ma ütlen, sõiduplaani ja sinna oli kirjutatud: "Lauri. Aitab küll, pane see päevakord hääletusele." Kas teil on ka seal täna mingi silt või see tekib sinna mingi aeg? Kuidas see sinna eile tekkis? Ja kuidas see kõik meie töökorraldusega kooskõlas on? Lihtsalt juhataja laua peal ongi kiri: "Aitab küll, pane see päevakord hääletusele." Ja meil on juba käinud siin täna läbi ka sellised sõnad nagu Valgevene, Venemaa. Ega palju enam puudu ei jää küll, kui seal sellised sildid on, mis annavad suuniseid ja juhiseid, kuidas nagu Riigikogu liikmetest üle sõita.

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu on kollegiaalne kogu ja Riigikogu liikmed suhtlevad moel või teisel kõikide Riigikogu liikmetega ja ka juhatajaga. Ja ka teie olete suhelnud juhatajaga, küll avalikul moel, küll suuliselt või kirjalikult, proteste ja arupärimisi esitades. Selles mõttes ei ole mitte midagi ebaloomulikku selles, et mõned kolleegid ka sarnasel moel suhtlevad, nagu Lauri Hussari lauale see kiri oli tekkinud. Mina ei tea muidugi, kuidas ja kellelt see oli. Ja see antud hetkel ei omagi tähtsust, see on igati legitiimne, et omavahel suheldakse. Võib ju saata [igasuguseid] sõnumeid, nii et selles mõttes ei ole selles mitte midagi traagilist. Ka teie ju suhtlete juhatajaga, esitate proteste või mida iganes. See on täiesti loomupärane osa demokraatiast. Ja Lauri Hussar ei saa üksinda võtta vastu otsuseid, neid võtab ikkagi vastu Riigikogu täiskogu häälteenamusega. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen tagasi selle Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonna memo juurde.

Hea kolleeg, ma olen sellele vastanud, ma olen valmis ...

Oota nüüd natukene, sa ju ei tea, mida ma küsin! Asi on selles, et meil puudub asjas vaidlus selle üle, et see on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, AK-märkega. Selle üle meil vaidlust ei ole. Ja nüüd on küsimus minu jaoks selles, et avaliku teabe seaduse § 35 sätestab ära teabe asutusesiseseks tunnistamise alused. Palun nimetage, millise avaliku teabe seaduse § 35 [sätte] alusel on see analüüs tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks!

Aitäh, hea kolleeg! Ma vastasin sellele, et mina teen ettepaneku täna juhatuse koosolekul, et see dokument võiks olla kättesaadav kõikidele Riigikogu liikmetele. Kui seda on võimalik teha varem, ilma et juhatus peaks selleks kogunema, siis on minu palve või ettepanek saalis olevale Riigikogu esimehele seda teha, sest seal ei ole mitte mingit saladust, mitte kellegi jaoks saladust. Head kolleegid, kui me oleks tahtnud kuidagi mingit endale sobivat lahendust saada, siis me ei oleks tellinud seda kõigile kolmele Riigikogu juhatuse liikmele. Lauri Hussar käitus väga soliidselt, ei tellinud Toomas Kivimägile ja Lauri Hussarile seda õiguslikku arvamust, vaid see õiguslik arvamus tuli saata kõikidele juhatuse liikmetele, sealhulgas Jüri Ratasele. Me käitusime väga soliidselt. Kui me oleksime tahtnud endale meelepärast või sobivat õiguslikku arvamust, siis me oleks küsinud salaja seda endale ja siis kriipsutanud sealt maha asjad, mis meile võib-olla ei sobi. Me ei teinud seda. Me ei teinud seda!

Head kolleegid, sellega lõpetan protseduuriliste küsimuste vastuvõtmise ja läheme eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde. Andre Hanimägi, palun! (Saalis räägitakse.) Andre Hanimägi, palun! (Hääl saalist: "Teil ei ole õigust lõpetada protseduurilisi küsimusi.") Jah, see on juhataja õigus. (Hääl saalist: "Ei ole!") Palun vaikust! 

Jah, sattusin kuidagi siia vaidlusesse. Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine proua Kristina Kallasele, kes on haridus- ja teadusminister, ja arupärimine on koolivägivalla kohta. Nimelt, kõik need lood, mis tegelikult ei ole veel meediasse jõudnudki, kus õpilased ja noored tõstavad enda vastu käe, on väga murettekitavad. Eestis on väga palju erinevaid programme, mis peaksid koolikiusamist ennetama, ja võimalusi peaks justkui olema. Ometi me vist ei tea keegi kedagi, kelle perekonnas või lähikonnas ei oleks noort või last, kellel on mingisugune vaimne probleem, mingisugune probleem, mis võib kujuneda väga raskeks küsimuseks ja väga traagiliseks. Ja sellepärast mina, Andrei Korobeinik ja Enn Eesmaa pöördumegi ministri poole, et küsida koolivägivalla ennetamise ja vähendamise kohta, selle kohta, kas on olemas piisavalt vajalikke teadmisi ja töövahendeid, selleks et koolivägivalda ja kiusamist ennetada. Milline on tegelikult plaan koolivägivalla ohvrite abistamiseks ja toetamiseks nii emotsionaalsel kui ka füüsilisel tasandil ja kuidas sujub koostöö omavalitsustega? Usun, et tegemist on meile kõigile väga olulise arupärimise ja teadmisega. Aitäh teile!

Head kolleegid! Kuna ma ütlesin, et mul ei ole kavas teid üllatada, siis ma informeerin teid ette, et ma kavatsen vastu võtta eelnõusid ja arupärimisi 30 minutit. Ma väga loodan, et me suudame selles omavahel kokku leppida, sellepärast et teie, head kolleegid, väga soovisite nende eelnõude arutamist ja ütlesite, et te ei tee ühtegi takistust nende eelnõude arutamisele, mis on täna päevakorras. Kui te taas tahate blokeerida Riigikogu tööd kümnete ja kümnete eelnõude ja arupärimiste esitamisega, siis te käitute tegelikult sõnamurdlikult, oma sõnade vastaselt. Te valetasite iseendale ja avalikkusele. Täna on need eelnõud kavas, mille arutamist te soovisite ja mille arutamisele te oma lubaduse kohaselt takistusi ei tee. Aga teatan veel kord, et see ei tuleks teile üllatuseks, et ma võtan neid pool tundi, siis taas kord on Riigikogu esimees valmis kokku kutsuma juhatuse istungi ja siis me arutame, mismoodi me saame minna istungiga edasi. 

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Head istungi jälgijad! Nüüd me näeme siin seda poliitilise töökultuuri parandamist. Me nägime seda eile, kuidas nimetatakse, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt tehakse nii. Tegelikult see ei vasta tõele. Valetatakse ja koalitsioonierakondade saadikud vaatavad lihtsalt tuimalt seda kõike pealt. Te valetate ka oma valijatele, te annate neile signaali, et seadused ei tähenda mitte midagi. Eile seadusi rikkudes suruti läbi see perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. See anti üle erinevaid seadusi rikkudes. Ja eile õhtul kell 21.49 saabus teade, et õiguskomisjoni päevakord on muutunud ja täna me hakkame seda eelnõu arutama. Järjekordne rikkumine! Sest mina saadikuna ei ole saanud piisavalt aega, võimalust selle eelnõuga põhjalikult tutvuda, et oleks üldse võimalik komisjonis, nii nagu teie seda nimetate, debatti hakata pidama. Kui te juhuslikult, koalitsioonisaadikud, ei tea, mida tähendab debati pidamine, siis see tähendab seda, et eelnevalt peab olema võimalus ennast kõikide asjaoludega kurssi viia, et siis hakata debateerima. Seda võimalust ei ole antud ja täna hakkab õiguskomisjonis tõenäoliselt peale järjekordne seaduserikkumine. 

Seoses sellega annan üle arupärimise terviseminister Riina Sikkutile abielu mõiste muutmisest perekonnaseaduses. Annan selle üle iseenda nimel ja soovin saada vastuseid mitmetele küsimustele. Nagu näiteks: Eesti põhiseaduse järgi on kõrgeima võimu kandjaks rahvas, mis paneb valitsusele kohustuse lähtuda otsuste langetamisel rahva enamuse tahtest. Millised on teie hinnangul …

 Aeg! 

… selle ebademokraatliku otsuse ehk rahvale vastumeelse homoabielu seadustamise mõjud teie vastutusvaldkonnas? Ma tänan!

Head kolleegid! Ma vahepeal täpsustasin selle õigus- ja analüüsiosakonna arvamuse võimalikku laialisaatmist, et mis on selle takistus. Kolleeg kõrvalt ütles, et sellega peaksid olema nõus kõik juhatuse liikmed, kuna see oli tellitud juhatusele. Mina juhatuse liikmena olen sellega nõus. Ma usun, et Lauri Hussar on ka nõus – ta noogutab, tema on samuti nõus. Nii et mul on palve, Lauri, küsida ka Jüri Ratase käest. Kui Jüri Ratas on samuti sellega päri, siis on minu palve saata see õigus- ja analüüsiosakonna arvamus kohe laiali kõikidele Riigikogu liikmetele. 

Tarmo Tamm, palun!

(Saalis räägitakse midagi.) Vabandust, lugupeetud ettekandja! Hea Urmas! Me ei ole teinud siin mingeid erakorralisi samme, me oleme täiesti tavapärase protseduuri juures, võtame vastu eelnõusid ja arupärimisi. Siin ei ole mitte midagi küsida ega arvata. Kui te tahate mingeid muid küsimusi esitada, need ei ole sellega seotud. Me lõpetame eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ära ühel hetkel, eks ju, ja siis me saame uuesti avada protseduuriliste küsimuste esitamise. Ei ole vaja muretseda. (Saalist öeldakse midagi.) Aga selles faasis ka protesti mõttes ei ole praegu võimalik sekkuda. Me teeme selle osa ära ja siis võib küsimusi esitada. Oleme lõpetanud! Vabandust, et ma teid niimoodi eksitasin, lugupeetud ettekandja. Nüüd on sõna teil. Tarmo Tamm, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel soovin üle anda kaks Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu. Teiseks, Riigimetsa Majandamise Keskuse [nõukogu] uute liikmete nimetamise otsuse eelnõu.

Varro Vooglaid, palun! (Saalis räägitakse midagi.) 10.45, siis on pool tundi täis. Ma just vaatasin, millal me alustasime eelnõude ja arupärimiste üleandmist. See oli 10.15. Ma informeerin, head kolleegid, teid viisakalt ja soliidselt ette. Ma lubasin, et ma ei tee teile mingeid üllatusi, ma arvan, et te võiksite seda hinnata. Ja teiseks, mul on tõesti väga kahju, kui ma kuulen, et see on absurd. Teie põhinõue on nagu see, et te tahaksite hirmsasti näha, et oleks laiali saadetud õigus‑ ja analüüsiosakonna arvamus, aga kui ma ütlen, et me seda teeme, siis te ütlete, et see on absurd. Täiesti arusaamatu, head kolleegid! Öelge siis, mida te tegelikult tahate?

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahan ka kõigepealt kasutada võimalust protesteerida selle vastu, mis meil siin toimub. Mina küll ei leia Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest mitte kusagilt sellist sätet, mis ütleb, et eelnõude ja arupärimiste esitamise võib piirata 30 minutiga. See on puhas meelevaldne otsus. Mis siis homme? Homme öeldakse meile kümme minutit, siis viis minutit, siis võib-olla iga päev üldse üks – sellist meelevaldsust lihtsalt ei saa tolereerida. Kui on soovi muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, kirjutada sinna sisse mingisugused konkreetsed piirangud, siis tuleb seda teha, mitte lihtsalt meelevaldselt hakata neid kehtestama. 

Protestida oleks muudegi asjade vastu, aga ma pean vist natukene seda arupärimist ka tutvustama. Lühidalt öelduna soovin esitada arupärimise justiitsminister Kalle Laanetile seonduvalt selle täiesti skandaalse – täiesti skandaalse! – ettevõtmisega, mida kujutab endast niinimetatud vaenukõne kriminaliseerimise püüd. Ma loen Eesti Rahvusringhäälingu portaalist sellist uudise pealkirja, kuulake nüüd ise: "Vaenukõne seaduse mõju selgub kohtupraktikas". Ehk te, inimesed, tahate hakata läbi suruma sellist seadust, millega me kehtestame Eesti Vabariigis kriminaalkaristused, vangi panemise võimaluse selle eest, et inimesed ütlevad lihtsalt midagi. Lihtsalt ütlevad midagi! Ja siis, kui me küsime, vabandust, millised väljaütlemised on arvatud selle seaduse kohaselt kriminaalselt karistatavaks, siis eelnõu väljatöötaja ehk Justiitsministeerium ütleb meile selle peale: ei no eks see selgub kohtupraktikas. Ma täiesti siiralt tahan teile südametunnistusele koputada ja öelda: sellise eelnõu poolt õigusriigi põhimõtteid oluliseks pidavad inimesed ei tohi hääletada, seda täiesti sõltumata sellest, mis erakonda kuulutakse. 

Ja sellesama probleemiga seonduvalt on minul ja Anti Poolametsal kolm küsimust justiitsministrile, millele me soovime selgeid, ausaid, konkreetseid vastuseid. Muu hulgas soovime vastust küsimusele, kuidas tagatakse, et sellist kriminaalkaristust ei hakata väärtõlgendama, väärrakendama ideoloogilise diktatuuri kehtestamiseks. Aitäh!

Täpsustuseks kolleeg Varro Vooglaiu märkusele, et juhatajal ei ole voli lõpetada eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist. Mina, et olla nüüd täpne, otsustasin peatada poole tunni pärast. Ja see voli, kas lõpetada või mitte lõpetada, on üksnes Riigikogu juhatusel, kui olla korrektne. Selles mõttes võib-olla ma oma väljenduses olin natukene ebatäpne, et see ei ole juhataja voli. Küll aga on juhataja voli võtta vaheaeg ja Riigikogu esimehe voli on kokku kutsuda juhatus. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! On üle anda Tanel Kiige, Andre Hanimägi, Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaidi ja Jüri Ratase arupärimine sotsiaalkaitseministrile. Teemaks on avaliku ruumi ligipääsetavus. Avaliku ruumi ligipääsetavus on kahtlemata oluline teema, mille puhul Eesti riigis on kahjuks veel väga palju arenguruumi. Seda murekohta toovad tihti välja erinevad eakate ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, aga ka laiem avalikkus. Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu tegevusprogrammis on selline punkt. Tsiteerin: avalik ruum peab olema ligipääsetav kõigile Eesti elanikele ning elukeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest. 

Eeltoodust tulenevalt palumegi vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139 sotsiaalkaitseministril vastata järgmistele küsimustele. Esiteks: millised on valitsuskoalitsiooni konkreetsed plaanid avaliku ruumi ligipääsetavuse tagamiseks kõigile Eesti elanikele? Teiseks: kui palju ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest on seni ellu viidud? Palun tooge eraldi välja kõige kaalukamad tegevused nende hulgas. Kolmandaks: kui palju ligipääsetavuse rakkerühma soovitustest on plaanis lähiajal veel ellu viia? Sealhulgas tahame teada, kas on ka selliseid soovitusi, mille elluviimist teie sotsiaalkaitseministrina võimalikuks või mõistlikuks ei pea. Ja neljandaks: kui palju ligipääsetavuse rakkerühma kõigi soovituste elluviimine riigile, kohalikele omavalitsustele ja erasektorile maksma läheks? Kui sellist arvutust mingil põhjusel pole seni tehtud, siis kas see on plaanis? Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise oma lemmikministrile Kristen Michalile. Ja teemaks on Keskkonnamaja tulevik. Nimelt, Tallinnas kinnistu Vesilennuki 12 krundile rajatav Keskkonnamaja on kirjelduste järgi kaasaegne, keskkonnasõbralik ja puidust hoone. Keskkonnamaja on planeeritud valmima 2025. aasta lõpuks, aga ometigi me teame, et hetkel mingit ehitustööd sellel kinnistul ei käi. Eesmärk on koondada ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia[keskuse] Tallinna struktuuriüksus. Ka endine minister Madis Kallas on Keskkonnamaja iseloomustanud kui suurt majakat ja rohepöörde suunanäitajat Eestis. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koostöös Keskkonnaministeeriumiga kuulutas välja rahvusvahelise hanke Keskkonnamaja ehitustöödeks. Pakkumise tähtaeg oli 8. märts käesoleval aastal. Paraku pole uues koalitsioonilepingus sõnagi Keskkonnamajast. 

Ja meid huvitavad järgmised viis küsimust. Millised on Keskkonnamaja ehituse rahvusvahelise hanke tulemused? Nimelt, kuna hange on läbi ja hanke tulemusi ei ole avalikustatud, siis see on kindlasti väga oluline informatsioon kõigile osapooltele. Millal hakkavad pihta Keskkonnamaja ehitustööd? Valmimise tähtaeg on 2025. aasta ja seal on kasutatud väga palju välisvahendeid. Et neid välisvahendeid oleks võimalik selle maja rajamisel kasutada, siis siin on omad teatud tähtajad. Mis on uue Keskkonnamaja maksumus? Ka see on ajaloo jooksul varieeruv olnud. Millistest vahenditest kavatsetakse uue Keskkonnamaja ehituse kulud katta? Ja viimane küsimus on, mis saab edasi loodusmuuseumi kehvadest tingimustest, kui Keskkonnamaja projekt ei peaks realiseeruma. Alla on kirjutanud kolm Riigikogu liiget: Tõnis Mölder, Vadim Belobrovtsev ja Lauri Laats. Aitäh! 

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu selle võimaluse eest, austatud istungi juhataja! Ja teiseks, ma tahan teid tunnustada. Kui eile Lauri Hussar pani hääletusele sõnavõttude lõpetamise, mis oli muidugi seadusevastane, sellepärast et töö‑ ja kodukord seda võimalust ei anna, siis täna te otsustasite lihtsalt lõpetada sõnavõtud, mis on ka seadusevastane, aga vähemalt hääletust ei eelda ja säästab meie aega. Ja aeg on väga suur väärtus. Nii et aitäh teile selle eest!

Aga mul on arupärimine peaminister Kaja Kallasele. Meil tõepoolest on erinevate võimude harud, aga ma siiski küsin peaministri käest, mida tema arvab sellest, mis toimus Riigikogus eile. Tegemist on sellise formaadiga, mis on meil teatud naabrite praktikast tuttav, aga nüüd me näeme seda ka Eestis ja peaministri arvamus on kahtlemata väga oluline. Sellega seoses on minul ja mõnel teisel Riigikogu saadikul kolm küsimust peaministrile ja me väga loodame, et ta 20 istungipäeva jooksul vastab nendele küsimustele. Küsimused on järgmised. Milline on teie seisukoht seoses olukorraga, kus Riigikogu aruteludel ja poliitilistes debattides võib täheldada arvamuste ja kriitika summutamist või ignoreerimist? Ja veel kaks küsimust. Aga mul on veel 12 arupärimist ja meil on ainult pool tundi aega, eks ole, või isegi vähem. Ja me mitte ei leppinud kokku, vaid teie …

Jaa, aga tavadest, hea kolleeg, palun peame kinni. Me leppisime kokku, et me anname ühekaupa neid eelnõusid ja arupärimisi. See oli meie ühine ja üksmeelne seisukoht.

Jaa, ma mõtlesingi seda, et kuna me no mitte et leppisime kokku, aga kolmveerand lõpeb see üleandmine, siis ma ei hakka aega raiskama, sest meil on siin auväärsed kolleegid, Helle-Moonika Helme, Jaak Aab …

Aga aeg on täis, hea kolleeg.

… siis ma annan teile lihtsalt terve paki üle ja teised jõuavad ...

See on uus tase! (Saalist kommenteeritakse häälekalt.) Head kolleegid, kuna on saabunud üks protest, millele on alla kirjutanud Rain Epler, siis ma võtan aja, et see läbi lugeda ja mõnevõrra siis kommenteerin seda protesti. Kõigepealt härra Epler ütleb, et ma ütlesin, et üllatusi plaanis ei ole. Nüüd ta väidab, et ma ütlesin, et ma kavatsen võtta vastu 30 minutit eelnõusid ja arupärimisi ja seejärel võtan juhataja vaheaja, kuna minule teadaolevalt on Riigikogu esimees soovinud kokku kutsuda juhatuse koosoleku. Kordan veel kord, et juhatajal ei ole voli lõpetada eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmist. See volitusnorm on olemas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses § 13 lõige 2 punkt 18, see on juba pähe jäänud. See [õigus] on olemas juhatusel ja seda me eile ka rakendasime. Selles mõttes ei ole mingi üllatusega tegemist, täpselt sama protseduuri tegime läbi eile.

Teiseks on seesama, et just nagu ei ole õigust piirata eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Seda ma juba kommenteerisin. Veel kord, juhatajal sellist voli ei ole, küll on selline volitusnorm Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest tulenevalt juhatusel. Seda me eile kasutasime ja ei saa välistada, et me peame seda ka täna tegema.

Ja kolmas on meedia poolt istungi kajastamine ehk seesama pildistamine, see teema. Veel kord, head kolleegid, loomulikult on natukene ebamugav, kui sa pead iga hetk kartma, et keegi kuskilt tagant võib pildistada, aga paraku – mitte paraku, vaid pigem ikkagi õnneks Riigikogu saal on [avalik koht] ja meie Riigikogu liikmetena oleme avaliku elu tegelased. Meid on valitud ja me peame arvestama nii meedia kui ka avalikkuse huviga ja sealhulgas ka pildistamisega. Mina ühesõnaga ei poolda seda keeldu, aga sinnamaale, kuni see ei sega Riigikogu liikme tööd. Samas, [ehk võib] Riigikogu vanematekogu  – nüüd ma tulen vanematekogu juurde tagasi – konsensuslikult otsustada, et me ei pea seda võimalikuks või lepime kokku, et [pildistada võib], ma ei tea, istungi alguses mingi periood või mida iganes. Aga tegelikult mina isiklikult seda ei toeta. Ma tean, et see on ebamugav, paneb meid natukene võib-olla pinge alla, me peame ennast jälgima, mida me teeme, mida me ei tee. Aga veel kord: kui me anname sellise sõnumi, et ajakirjandusel ei ole õigus jälgida Riigikogu suures saalis toimuvat, siis ma arvan, et see oleks väga vale signaal.

Jah, palun, üks repliik Rain Eplerile! Palun mikrofon korra talle ja siis läheme edasi.

Jaa, aitäh! Kolleegidele võis nüüd sellest interpretatsioonist jääda vale mulje. Ma alustasin oma küsimust sellega, et loomulikult meedia peaks olema saalis, kajastama debatti ja ka selle debati summutamist. Lihtsalt ma juhtisin tähelepanu sellele, et ekraanidel võib olla infot, mis on näiteks AK-märkega või on sügavalt isiklik. Ka istungi juhataja laual, nagu me teame, võib olla sedeleid, kus on kirjas personaalne pöördumine. Ma juhtisin tähelepanu sellele, et võib-olla siin peaks korra arutama, et leppida meediaga kokku reeglid, et ekraanidelt sellist infot ei skännita. Ma kirjutasin sellest väga selgelt oma küsimuses. Loomulikult meedia peaks olema saalis, ka fotografeerima seda, kuidas siin saadikud [töötavad], kui palju neid on ja nii edasi. Lihtsalt see on personaalne [info] ja ekraanil võib olla ka salastatud info. Kellelgi on luba, loeb seal oma ekraanilt, aga [keegi võib kasutada] suure suumiga objektiivi. See oli minu tähelepanu[juhtimise vaate]nurk. Ja sain ka koalitsioonisaadikute hulgast toetavaid käemärke. 

Jah, selle täpsustusega ma olen nõus, aga see on pigem kokkulepe meediaga, et kui tõepoolest fotolt on tuvastatav, et on tegemist AK-dokumendiga või midagi sarnast, siis seda ei avaldataks kuskil. Vastasel korral tõepoolest on probleem ja see võib päädida sellega, et me peame hakkama piirama meedia võimalusi. Selles mõttes sõltub ka neist, kas nad kuritarvitavad seda õigust või mitte. Siiamaale ma ei ole tõdenud, et nad oleks seda kuritarvitanud. Aga kui seda tehakse, siis tõepoolest me peame seda arutama. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ega me kunagi ei tea, kas me saame sõna, kui oleme soovi avaldanud, või mitte. Minul on õnn olla siin puldis praegu teie ees, head kolleegid, head Eesti inimesed. 

Ma tahan anda üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuigi ma ei tea, kas meil on enam seda Eesti riiki, seda demokraatiat, demokraatiat tavaliste inimeste jaoks, demokraatiat parlamendi jaoks. Nagu me näeme, meil on seal üleval ekraanil veel palju protseduurilisi küsimusi ja nende küsimuste esitamise õigus on meil Riigikogu saadikutena, kes me oleme rahvalt – sellelt rahvalt, kes meid ka praegu muuseas vaatab – mandaadi saanud. Meil igaühel on seljataga tuhandeid inimesi, keda me esindame. Kui meie sõnavabadus on meilt ära võetud, siis on ka teie sõnavabadus, head inimesed, teilt ära võetud. Meie sõnavabadus on seal üleval ekraanil, aga siin all, selle ekraani all siin saalis on nende päevade jooksul Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide poolt üritatud kehtestada diktatuuri. Me ei tea veel, kui kaugele nad sellega julgevad minna, aga minu tunne on, et päris kaugele. Ja kui meil oli vaikiv ajastu eelmise Eesti Vabariigi ajal, siis härra Sirk ütles, et me ei uskunud, me ei uskunud, et nad võivad selleni minna. Me ka keegi praegu ei usu, et nad võivad selleni minna, aga saame näha. 

Ma annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja seda selleks, et vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, parandada nende konkurentsivõimet, mis on tugevalt kannatada saanud energiahindade tõttu, Kaja Kallase eelmise valitsuse tegevuse tõttu ja mis kõikide nende maksukirveste tõttu …

Aeg, hea kolleeg! Vabandan!

… saab veelgi rohkem kannatada, mis meile siia saali seaduseelnõudega tuuakse. Annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Hea Helle-Moonika, siin on kuupäev küll 15. mai. Palve, et äkki siis pärast ... Siin on 15. mai. Vahel me eksime kõik.  

Kuna hea kolleeg Helle-Moonika läks natukene kõrvale oma eelnõust, siis pean vajalikuks öelda repliik, et on täiesti kohatu süüdistada, justnagu opositsioon ei ole sõna saanud või me piirame opositsiooni. Terve eelmise nädala – terve eelmise nädala! – rääkis ainult opositsioon, kas esitades protseduurilisi küsimusi, eelnõusid või arupärimisi. Ja Vabariigi Valitsuse esindaja pidi selleks, et anda üle ainult üks eelnõu, et võtta teilt kaks minutit, ootama kolm ööpäeva. Ja väita selle juures, et opositsioon ei ole sõna saanud, nii nagu väitis kolleeg Helir-Valdor Seeder – jällegi viitan tema tänahommikusele intervjuuklipile "Terevisioonis" –, no te olete üle andnud juba nelja aasta jagu eelnõusid ja arupärimisi. Terve nelja aasta jagu! Terve selle koosseisu jagu! Ja te tahate selle juures väita, justnagu koalitsioon tahab piirata teie õigusi. See on ääretult ebakorrektne, see on arusaamatu. (Keegi ütleb saalist: "Teie andsite 20 000 sisse … Mida te muretsete?") Aga nende lahendamine ei võtnud mitu aastat aega. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan üle arupärimise terviseminister Riina Sikkutile, teemaks on tervishoiu rahastamine. Viimasel ajal on mitmed tervishoiuga seotud huvigrupid ja eksperdid väljendanud muret tervishoiu rahastamise pärast. Ja see mure on juba pikemat aega. Aga kevadise majandusprognoosi ja sellega seotud riigi rahanduse prognoosi kohaselt on Tervisekassa eelarve lähiaastatel veel suuremas miinuses, kui seda näitasid varasemad prognoosid. Kahjuks pole praegune valitsuskoalitsioon pakkunud välja ühtegi lahendust sellele probleemile. Vastavalt riigi eelarvestrateegiale lõpeb 2025. aastal täiendav rahastus, mille eraldas Jüri Ratase juhitud valitsus Tervisekassale aastal 2020. See täiendav rahastus oli 2021–2024 kokku nelja aasta jooksul 540 miljonit. Seda raha 2025 seal sees enam ei ole. Reformierakond ei ole eelmises kahes valitsuses soovinud riigi eelarvestrateegia koostamisel tervishoiu rahastamise probleemi lahendada. Praegune valitsuskoalitsioon tahab aga veelgi halvendada arstiabi kättesaadavust, sest plaanis on suurendada inimeste omaosalust tervishoiuteenuste rahastamisel. Vihjed erameditsiini ja täiendava erakindlustuse kaasamisele ja soodustamisele viitavad üheselt just sellele. Valitsuskoalitsiooni tahe on, et kvaliteetset arstiabi saaksid endale tulevikus lubada vaid keskmisest suurema sissetulekuga inimesed. Teie erakonnakaaslane, eelkäija ministriametis, Peep Peterson on varem maininud, et Tervisekassa eelarvest on 2024.–2025. aastal puudu sadu miljoneid eurosid [summast], mis tagaks arstiabi kättesaadavuse vähemalt praegusel tasemel. Soovime terviseministri käest teada, mida ta selle olukorra lahendamiseks kavatseb teha. 

Head kolleegid! Võtan juhataja vaheaja 30 minutit. Ja eelinformatsioon on, et ka selle vaheaja lõppedes kavatsen võtta veel vaheaja 20 minutit. Lihtsalt eelinformatsioon, et te saate siis paremini oma aega planeerida. Juhataja vaheaeg 30 minutit. Istung jätkub kell 11.16.

V a h e a e g

Head kolleegid! Veel juhataja vaheaeg 20 minutit. Jätkame 11.36.

V a h e a e g

Head kolleegid! Jätkame Riigikogu täiskogu istungit. Informeerin teid, et juhatus arutas hetk tagasi lõppenud istungil ettepanekut, kas lõpetada tänasel, 16. mai täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Tulenevalt põhiseaduse §-st 65, mis ütleb, Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid, ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktist 18, tegid kaks juhatuse liiget, Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi, ettepaneku lõpetada tänasel, 16. mai täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Põhjendus on täpselt sama, mille ma lugesin ette eile, aga kuna kordamine on tarkuse ema, ja mitte ainult sellepärast, ma loen veel kord ette põhjenduse, millele Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi oma seisukoha kujundamisel tuginesid.

Eelnõu algatamine ja arupärimise esitamine on Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas aga ei tohi arupärimise õigus takistada Riigikogu muu töö tegemist. Seda on rõhutatud ka värskelt ilmunud põhiseaduse kommentaarides, kus on öeldud, et samas peab arvestama, et arupärimise õiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimise õigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlament arupärimistega üle nii, et parlament ei suudaks täita teisi talle põhiseadusega pandud funktsioone. 

Riigikogu täiskogu istung on põhiseaduse kohaselt Riigikogu kui kollegiaalorgani põhiline töövorm. Istungitel arutab ja otsustab Riigikogu avalikult tema pädevuses olevaid asju. Riigikogu istungi sisuline toimumine Riigikogu poolt kinnitatud päevakorra järgi on kaalukas väärtus, mis tagab Riigikogu töö efektiivse korraldamise ja annab Riigikogu liikmetele võimaluse osaleda selles Riigikogu töö vormis. Olukorras, kus eelnõude ja arupärimiste üleandmise õiguse kasutamise tulemusena ei ole Riigikogu nädala jooksul saanud tegeleda istungil paljude muude küsimustega, sealhulgas jätkata täna päevakorra menetlemist, on Riigikogu kui terviku huvides põhjendatud astuda samme, et leida tasakaal erinevate õiguste vahel, mis võimaldaks Riigikogul täita kõiki oma ülesandeid. 

Riigikogu tööd korraldab Riigikogu juhatus – põhiseaduse § 69 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 1. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 18 annab Riigikogu juhatusele õiguse otsustada seaduses reguleerimata protseduuriküsimused. Kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole regulatsiooni, mis tasakaalustaks eelnõude algatamise ja arupärimiste esitamise õigust selliselt, et istungil oleks võimalik päevakorras olevaid teemasid arutada, siis saab seda käsitada seadusega reguleerimata protseduuriküsimusena. Ja seetõttu on juhatuse kaks liiget otsustanud teha tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 1 punktist 18 ettepaneku lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. 

Selle ettepanekuga ei nõustunud juhatuse liige Jüri Ratas, kes teatas järgnevat, nüüd tsiteerin. Juhatuse liige Jüri Ratas ei toeta seda ettepanekut. Tema leiab, et seadus ei anna üldse sellise ettepaneku tegemise võimalust. See ei ole seaduse mõte. Siis võiks ka otsustada, kes võib Riigikogu saalis osaleda ja kes ei või. Seadus ei näe ette, et oleks piiratud eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Sellist hääletust kodukorraseaduse § 13 lõige 2 punkt 18 ei anna võimalust teha. Tema teada ei ole kunagi varasemalt, 31 aasta jooksul seda ka tehtud. Seda ei toeta ka tööpraktika ega tava. Vastupidi, tava toetab seda, et ei ole piiratud üleandmist. Tsitaat kuulub Jüri Ratasele. Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovivad juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. 

Ma võtan mõned protseduurilised küsimused. Mul ei ole kindlasti voli juhatuse liikmete seisukohti rohkem kommenteerida, kui ma siin ette lugesin. Mina lähtuks muidugi sellest, mis on siin tabelis. Siin tabelis, ekraanil on Henn Põlluaas, kuigi ma näen, et käsi on püsti Kalle Grünthalil. Siin on mitu erinevat tava, neid mitut tava on natukene keeruline rakendada. Mina lähtuksin sellest, mis on ekraanil, muidu meil on erinevad võimalused. (Saalist hõigatakse midagi.) Head kolleegid, palun jääme väärikaks … (Lärm saalis, taotakse kätega vastu laudasid. Martin Helme tõstab häält.) Martin Helme, palun olla … (Saalis taotakse edasi. Martin Helme tõstab häält.) Ma olen väga viisakas. Ma küsin teie käest nõu, kuidaspidi ma pean nüüd minema. Kas ma võtan … (Saalist hõigatakse midagi.) Kui te ei soovi ja takistate protseduuriliste küsimuste esitamist, siis ma neid võtta ei saa. Hea kolleeg Martin Helme! Ma küsin, mis rada pidi ma peaksin praegu minema. Kas ma peaksin … Jaa, palun, Henn Põlluaas! Erakonna esimees näitas, et tuleb võtta selle järgi, kuidas on ekraanil registreeritud. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult, te võite ju ükskõik milliseid põhjendusi välja mõelda, aga parlamendiliikmetel on põhiseaduslik õigus esitada eelnõusid ... (Juhataja helistab kella.)

Palun vaikust, head kolleegid! Olgem austavad üksteise vastu!

… õigus esitada arupärimisi, õigus esitada ka protseduurilisi küsimusi. Mitte kuskil seadustes ei ole sätestatud, et seda õigust oleks juhatusel võimalik piirata. Tegemist on kõige jõhkrama tavadest, parlamentaarsest korrast ülesõitmisega. Teie äärmusliberaalne koalitsioon on kaaperdanud parlamendi, tasalülitanud selle. Ja see on üks tõsisemaid põhiseaduslikke kriise, milles me oleme olnud kõikide nende taasiseseisvuse aastate jooksul.  

Tuleb meeles pidada seda, et opositsioon ei tee obstruktsiooni mitte lihtsalt obstruktsiooni pärast, vaid me teeme seda, kaitsmaks Eesti riiki, kaitsmaks Eesti rahvast teie hullumeelsete eelnõude eest.

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole kuidagi protseduuriline küsimus. See ei ole kuidagi protseduuriline küsimus. 

See on protseduuriline küsimus: miks te sõidate üle parlamendist? Miks te rikute meie töö- ja kodukorra seadust ja põhiseadust?

Aitäh, hea kolleeg! Me ei sõida kuidagi üle parlamendist. Ma juba selgitasin enne, et terve eelmise nädala sai praktiliselt sõna ainult opositsioon: 50 või 60 tundi protseduurilisi küsimusi, eelnõusid ja arupärimisi. Ja tõepoolest, me jõudsime nüüd [kokku võtta], statistikat on juba tulnud, et ainuüksi selle nädala või natuke rohkema ajaga on esitatud rohkem arupärimisi – üle 500 –, kui terve eelmise koosseisu ajal kokku. Terve eelmise koosseisu ajal oli neid suurusjärgus 467, kui ma ei eksi. Õigemini see ei ole suurusjärk, see on juba täpne number. Ja selles mõttes öelda nüüd, et me piirame teie õigusi …

Ja teine, mida ma palusin – selle kohta veel väga täpset statistikat pole –, puudutas seda, kui palju keskmiselt eelmise koosseisu ajal võttis aega eelnõude ja arupärimiste üleandmine igal istungil. Just kui võtta keskmiselt. Arupärimiste puhul võiks see olla suurusjärgus neli-viis minutit, kui iga istungi peale laiali jagada. Sinna lisanduvad ka eelnõud. Ma söandan arvata, et see suurusjärk on kümme minutit. Veel kord, selles ma võin eksida ja ma palun, et kantselei seda täpsustab. Aga suurusjärgus on terve eelmise koosseisu ajal istungitel eelnõude ja arupärimiste üleandmine võtnud keskmiselt umbes kümme minutit aega. Mina olen juhatajana eile ja ka täna andnud selleks 30 minutit. Seda on kolm korda rohkem, kui tegelikult on keskmiselt läinud. 

Nii et selle juures öelda, et me piirame kuidagi teie õigusi, on minu hinnangul täiesti arusaamatu. Seda enam, et te kasutate arupärimiste ja eelnõude esitamist tegelikult kui vahendit Riigikogu töö takistamiseks. Ja see ei ole põhiseaduse selle sätte mõte, mis annab teile õiguse põhiseadusest tulenevalt esitada arupärimisi. 

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus: kas see nüüd saab meie tavaks, et ühel nädalal me tõlgendame Riigikogu kodu- ja töökorda ühtemoodi, siis järgmisel nädalal teistmoodi? Me näeme, et see võib meil muutuda isegi päevade lõikes. Kas tõesti Riigikogu juhatajal või juhatusel on niivõrd lai diskretsioon ehk kaalutlusruum teha selliseid omavahel vastandlikke otsuseid? Kas see ei või luua ohtlikku tendentsi, et meil puudub selline järjepidevus, mida me oleme aastate pikku järginud, puuduvad need tavad, vaid tulenevalt koalitsiooni tahtest hakkab Riigikogu juhatus iga kord otsima uusi tõlgendusi meie kodu- ja töökorrale? Nii ju kaob Riigikogu liikmetel usaldus Riigikogu juhatuse vastu ja seeläbi kaob ka ühiskonnal usaldus Riigikogu kui parlamentaarse institutsiooni vastu.

Aitäh, hea kolleeg! Seadus seisab siiski kõrgemal kui tava. Ja võtame veel kord ette Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13, "Riigikogu juhatuse ülesanded", lõige 2 punkt 18: Riigikogu juhatus "otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused".  Väga sõnaselgelt on öeldud. Ja ma ei kahtle vähimalgi määral, et Riigikogu juhatusel selline roll ja võimalus on olemas. Ja me, hea kolleeg, ei muuda sendi eestki oma seisukohta, võrreldes sellega, mis see oli eile. Ma lugesin teile ette täpselt samad seisukohad, täpselt samad põhjendused, mis eile. Lisan veel, et juhatuses oli korra ka arutelu all piirata juba ettevaatavalt eelnõude ja arupärimiste üleandmise aega, aga kuna selles juhatuses konsensust ei ole ja üks juhatuse liige palus, et me seda täna ei otsustaks ega hääletaks, siis me olime kõik ühte meelt, et me täna sellist täiendavat otsust ei tee ja hääletame üksnes tänasel istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmise lõpetamise üle. 

Ja viimane protseduuriline küsimus. Tanel Kiik, palun! (Sumin saalis.) Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma pean muidugi küsima, kas te vahepeal tegite protseduuriliste küsimuste piiramise hääletuse või mille alusel te praegu viitasite, et see viimane on. Kui on viimane, siis ma pean ära küsima kümne saadiku küsimused, nii et mul läheb natuke aega, ma pean kõigi nendega kooskõlastama nende küsimuse soovi. Aga ma arvan, et mõistlikum nii Riigikogu töörahu huvides kui ka hea tava austamise seisukohalt oleks teil ikkagi jätkata protseduuriliste küsimuste võtmist seni, kuni neid on, et saada selgust. See, mis siin saalis toimub, ei ole ju kuidagimoodi tavapärane. Selles, ma arvan, on kõik ühel nõul. 

Selles vaates oleks ütlemata mõistlik kuulata Riigikogu liikmete küsimusi, anda tagasisidet ja võib-olla otsida ka mingisugust jätkusuutlikumat lahendust kui iga tööpäeva hommikune Riigikogu juhatuse hääletus, kus kaks juhatuse liiget, tõsi küll, moodustavad enamuse, aga nende ühine juhatuse liikme staaž ei ole ülearu pikk. Ometi otsustavad nad ära Riigikogu 30 aasta pikkuse praktika ja tava muudatuse. Nii et ma siin jään teiega eri arvamusele, mis puudutab nende protseduuriliste küsimuste piiramise mõistlikkust. 

Küsin ühtlasi küsimuse, mis lähtub juba varem kõlanud loogikast. Kas teie kui praegu Riigikogu istungi juhataja ja juhatuse aseesimees, kes saab võib-olla rääkida ka kahe kolmandiku juhatuse nimel, leiategi, et nüüd me hakkame iga viimane hommik ja tööpäev kogunema, arutama, hääletama, kui palju küsimusi võivad opositsiooni liikmed, üldse Riigikogu liikmed esitada, kui palju eelnõusid ja arupärimisi üle anda? Või on ikkagi võimalik teha seda, mida opositsioon on korduvalt pakkunud: leida näiteks vanematekogus või mõne muu tööformaadi abil mõnevõrra jätkusuutlikum lahendus? See loomulikult eeldab seda, et ei ole ainult koalitsiooni tahe, mis üksinda domineerib, vaid on ka teatud paindlikkus ja valmisolek läbirääkimisteks opositsioonisaadikutega, keda siin saalis on 41, ei ole null. Ja 41 saadikut koos oma valijatega väärivad natuke viisakamat suhtumist kui koalitsiooni häältega mahahääletamine iga istungi alguses.

Aitäh, hea kolleeg! Kõigepealt, kuna juhatuses konsensust ei olnud, siis seda, kas lõpetada eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine tänasel istungil, ei otsusta kaks juhatuse liiget, vaid nagu sa väga hästi tead, sellisel juhul otsustab suur saal selle üle. Nii et seda ei otsusta kaks juhatuse liiget. Kas see on lahendus kogu sellele punnseisule? Kohe kindlasti mitte. See oli ka üks põhjus, miks juhatuse liikmed konsensuslikult seda teist otsust siia suure saali ette ei toonud. Just selsamal eesmärgil, millele sina viitasid, et otsida jätkusuutlikumat lahendust. Ja kolmandaks, ma, head kolleegid, ikkagi kordan ennast ja ütlen seda veel kord, et ma olen tõepoolest üllatunud – ju ma olen natukene naiivne, vähe selle tooli peal istunud –, et täna, kui on menetluses just need eelnõud ja te, head kolleegid opositsioonist, fraktsioonide juhid, tegite ettepaneku seda arutada täiendaval istungil ja lubasite, et nende eelnõude menetlemisel te mingeid takistusi ei tee, te tegelikult käitute väga sõnamurdlikult. Ma olen tõesti väga üllatunud. Ja ma tegelikult väljendasin juhatuse koosolekul arvamust, et olnuks väga soliidne teie poolt teha üks väike samm tagasi ja lasta menetleda neid eelnõusid, mille menetlemist te igati toetate. Antud juhul te käitute vastupidiselt.

Head kolleegid! On laekunud kaks protesti: Helle-Moonika Helmelt ja Martin Helmelt. Ma vähemalt teatan, et nad soovivad seda teha. Ma võtan need protestid ja Varro Vooglaiu oma ka. Kolm protesti. Rohkem proteste ma ei võta. Kuulan need protestid ära ja seejärel läheme hääletuse juurde. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mina ka väga selgelt tahaks protestida selle sõnamurdlikkuse vastu, mida te ise olete siin tänase päeva jooksul mitu korda [üles näidanud]. Lubate üht ja siis teete teist. Te viitasite siin eelmisele nädalale ja räägite kogu aeg, et midagi oleks olnud justkui liiga palju. Kui Lauri Hussar teatas, et ta ei pea lõputult küsimustele vastama – see oli eilse päeva teema –, siis ta oli selleks ajaks olnud poolteist tundi puldis. Aga me teame, et kui ajas tagasi minna – teie läksite eelmisesse nädalasse tagasi, ma lähen natuke kaugemale –, siis kui Henn Põlluaas oli Riigikogu esimees, siis tema vastas Reformierakonna protseduurilistele küsimustele ilma suid sulgemata kaks tundi. Kaks tundi! Ta ei võtnud mingisuguseid põhiseaduslikke meetmeid tarvitusele, ei rikkunud kodu- ja töökorda. Ma küsin: kas Henn Põlluaas tegi midagi valesti? Või siis Lauri Hussar tegi midagi valesti? Või kas tegi Reformierakond midagi valesti, kui ta neid küsimusi küsis omal ajal? Või äkki olete teie Lauri Hussariga siin kahekesi Putin ja Lukašenko, kes midagi omavahel kokku lepivad ja muudavad Eesti Vabariigi selle tulemusena Venemaaks või Valgeveneks? See on väga kurb ja ma väga selgelt protestin sellise käitumise vastu.

Aitäh! See selles mõttes ei olnud protest, et ma ei rikkunud istungi läbiviimise reegleid. See oli sinu selge seisukoht, ja täiesti arusaadav, aga see ei puudutanud istungi läbiviimise reegleid. Martin Helme, palun protest!

Aitäh! Ma soovisin eile üle anda eelnõu, ei saanud. Ma soovisin täna anda üle eelnõu, ei ole saanud. Põhjenduseks öeldakse mulle, et juhatus võttis endale õiguse piirata minu kui Riigikogu saadiku põhiseaduses ja kodukorras absoluutsena sätestatud õigust esitada eelnõusid. Ei ole mingisugust kodukorra § 13 ma ei mäleta, mis lõiget, mis annaks juhatusele õigust piirata minu, Riigikogu valitud liikme õigust esitada eelnõusid. Ma ei ole seda saanud teha eile ja mulle tundub, et ma ei saa seda teha ka täna. Te just ütlesite, et seda ei saa teha. Juhatusel puudub õigus otsustada lõpetada ära põhiseaduses ja kodukorras mulle antud õigus esitada eelnõu. Ja ma tuletan meelde ka seda, et kui me siin kõik põhiseadusest räägime, siis meie kaitseme praegu parlamentarismi, inimeste põhiseaduslikke õigusi ja valijate õigusi, kellelt keegi siin saalis ei ole luba küsinud lastetoetuste äravõtmiseks, maksutõusudeks, homoabieludeks ja tsensuuriseaduseks, mida kõike te plaanite. Me seisame demokraatia kaitsel liberaalse fašismi teerulli vastu. Ma protesteerin sellise voluntarismi ja võimu kuritarvitamise vastu kategooriliselt.

Aitäh, hea kolleeg! Saan teie seisukohast aru. Ma söandaks küll arvata, et kõik 101 Riigikogu liiget esindavad siin oma valijate huve. Kõik esindavad oma valijate huve. (Martin Helme räägib saalis.) Ja teiseks, tõepoolest, ma ei väsi viitamast: Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13, minu lemmiknumber, lõige 2 punkt 18 sellise volituse Riigikogu juhatusele annab. Ma tõin teile eelmine kord näite, head kolleegid, et ettekande pikkus on määratud, ei ole lõputu: 20 minutit. Sõnavõtuks on aega 5 + 3 minutit, see on määratud. Küsimuse esitamiseks on aeg fikseeritud: üks minut. Eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks on fikseeritud aeg kaks minutit. Keegi ei ütle, et see on Riigikogu liikme õiguste piiramine. Ja selle loogika kohaselt ei ole mingit vastuolu selles, et on võimalus piirata ka ... (Martin Helme räägib midagi ärritatult.) Jaa, ka seal on seadusesäte, hea kolleeg Martin Helme! 

Palun protest, Varro Vooglaid!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Eks mina jätkan sealt, kus kolleeg Martin Helme lõpetas. Protest on põhimõtteliselt samasisuline. Ma tahan tegelikult esitada isegi kaks protesti. Esiteks on see fakt, et sellist piirangut ei ole kodu- ja töökorra seaduses sätestatud. Ei ole! Fakt. Seda ei saa mitte keegi eitada. Kui on soov kirjutada kodu- ja töökorra seadus ümber, siis seda võib kahtlemata arutada eelnõude menetlemiseks ettenähtud korras. Aga et juhatus hakkab ise oma tõlgenduste alusel kodu- ja töökorra seadust sisuliselt ümber kirjutama – see on seadusevastane tegevus. Ja see ei ole põhiseaduslik kriis, kui opositsioon kasutab oma seadustega ettenähtud õigusi selleks, et takistada koalitsiooni tahte elluviimist. Küll aga on põhiseaduslik kriis see, kui koalitsioon hakkab rikkuma opositsioonile seadusega ettenähtud õigusi selleks, et oma tahet kehtestada, üle sõita opositsiooni vastupanust. Ja selle vastu mina protesteerin. Teie ülesanne on hoolitseda selle eest, et kodu- ja töökorra seadust järgitaks, mitte seda ümber kirjutada. See on mu esimene protest. 

Ja minu teine protest on see. Ma palun korraks kolleegide tähelepanu, et te lihtsalt näeksite, kuidas siin asjad käivad, kuidas te käitute. Eile õhtul kell 10 tuli õiguskomisjoni liikmetele e-kiri, kus öeldi, et täiendame päevakorda, paneme sinna sisse homoabielu seadustamise. Hakkame täna menetlema, et otsustada, kas saata see esimesele lugemisele.

Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline.

Ei, see on protest. See ei ole protseduuriline.

Tänase istungi kontekstis see ei ole protest.

Ei, palun vaadake! 200 lehekülge! Eile õhtul kell 10 saadetud. Täna on kell 2 istung. Palun, millal me pidime lugema seda? Öösel või? Öösel? Sa teed nalja või? Aga mis sa irvitad mulle näkku?

Olgem viisakad, head kolleegid! Tõesti, oleme viisakad. Meil on eriarvamused, aga oleme viisakad. (Varro Vooglaid räägib saalist.) Aitäh! Head kolleegid, läheme hääletuse ettevalmistuse juurde. (Saalikutsung. Saalis on lärm.)

Head kolleegid, me oleme sel teemal diskuteerinud eile tükk aega ja me oleme seda täna teinud, siin rohkem lisada ei ole. Palun jääme viisakaks, head kolleegid! Mul on siiras palve. (Saalist hõigatakse midagi.) Ma olen püüdnud väga viisakas olla, hea kolleeg. Ma olen püüdnud väga viisakas olla. Ma tean, et meil on erinevad seisukohad, aga me ei saa selles mõttes … See on paratamatu. (Saalist hõigatakse: "Ma tahan protesti esitada!" Tugev sumin.)

Head kolleegid, panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada tänasel, 16. mai istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Sellega on eelnõude ja arupärimiste üleandmine tänasel istungil lõpetatud. 

Ja nüüd, head kolleegid, vastavalt tavale tahaksin anda istungi juhatamise üle. (Saalis räägitakse läbisegi.) Head kolleegid! (Martin Helme hõikab saalist: "Hea kolleeg Toomas! Palun arvesta, kui on protest, siis see tuleb lahendada viivitamatult. Millest me aru ei saa?") Head kolleegid, mulle ei ole laekunud rohkem proteste siia. (Saalist hõigatakse: "On küll laekunud.") Ei ole ühtegi protesti laekunud. Head kolleegid! (Saalist hõigatakse: "Minult on protest!") Head kolleegid, me oleme hääletuse teinud, ma ei võta seda protestida. (Saalist hõigatakse: "Protest! Lahendage protest ära!") Kelle protesti ma pean lahendama? (Saalist hõigatakse.) Aga siin ei ole mitte midagi kirjas, milles see protest seisneb? Mul ei ole midagi siin kirjas. Palun esitage protest. No kumb teist tahab esitada? (Saalist hõigatakse: "Mõlemad.") Me oleme selle hääletuse teinud. Te võite esitada proteste pärast selle kohta, aga me läheme edasi istungiga. (Martin Helme: "Ma protesteerin selle vastu, et sa ei lahenda proteste!") Ma olen lahendanud kõik protestid, mis on laekunud. (Martin Helme: "Ei ole! Protest on lahendamata!") Seda ei ole laekunudki siia. (Martin Helme: "Seda ei ole vastugi võetud!" Üldine sumin.) 

Aga läheme istungiga edasi. (Saalis tõstetakse häält, üldine sumin.) Head kolleegid, vastu tulles lugupeetud Riigikogu liikmetele ja Riigikogu esimehe palvel võtan kaks protesti: Kalle Grünthali protesti ja Martin Helme protesti. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teie keelasite, tähendab, lasite saalil otsustada, kas saab esitada eelnõusid. Ja proteste te nagunii vastu ei võta. Te juhindusite Riigikogu kodu- ja töökorra seadust [tõlgendades] sellest, et nii eelnõude kui arupärimiste esitamine kui ka protestide esitamine ei ole reguleeritud protseduuriliselt. Tahan väita, et te olete valel arusaamal. Paragrahvis 74, mis reguleerib protestide esitamist, on see konkreetselt fikseeritud. Seega see teiepoolne seisukoht on ainetu. Teiseks, § 91 "Eelnõude üleandmine" räägib vägagi konkreetselt, millal antakse eelnõud üle. Seega on ka see väide ainetu. Nüüd oleme olukorras, kus Riigikogu kodu- ja töökord on kehtestatud põhiseaduse alusel ja seda ei ole võimalik muuta Riigikogu juhatuse otsusega. Kuna te olete seda praegu teinud, siis te olete rikkunud põhiseaduslikku korda. Tahan väita seda, et [põhiseaduse] § 54 lõige 2 ütleb, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Ja siin on inimestele mõttekoht, kas praegu tasub omaalgatuslikku vastupanu alustada, sest tegemist on praegu põhiseadusliku korra jämeda rikkumisega – § 54 lõige 2.

Aitäh, hea kolleeg! Ma leian, et ei ole tegemist põhiseaduse rikkumisega. Ma olen korduvalt viidanud, et aluseks on esiteks põhiseaduse § 65, mis ütleb, et Riigikogu võtab vastu seaduseid ja otsuseid. Selle tegevuse tulemusena, et esitatakse lõputult proteste, arupärimisi ja protseduurilisi küsimusi või proteste, on Riigikogu töö häiritud ja sellisel juhul peab juhatus sekkuma. Juhatusel on see mandaat, voli ja kohustus olemas – Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 18. Selles mõttes on kõik igati korrektne, ühtegi vastuolu mina ei näe. Ma olen tõepoolest, head kolleegid, selles veendunud, et Riigikogu juhatusel on [see õigus]. Sinu osundus selles mõttes on õige, ega ma ei olegi väitnud, et üldse ei ole reguleeritud eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Jah, mingid asjad on reguleeritud, aga ajalist kestust ei ole. Ma olen kokku puutunud ka kodu- ja töökorra seaduse koostajatega. Tõepoolest, nad ei osanud kõiki selliseid olukordi ette näha, mis praegu on tekkinud, aga ma ei kahtle selles hetkekski, et Riigikogu juhatusel on see mandaat olemas. Ja nüüd, et täpne olla, siis minu teada see otsus on ikkagi juhatuse otsus, aga selle otsuse üle on hääletanud parlament. Nii et korrektses mõttes see on juhatuse otsus, aga mitte juhatuse häältega, vaid parlamendi häältega on tehtud selline juhatuse otsus. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Esiteks, lõputud protestid on ju esile kutsutud valitsuserakondade pretsedenditu teerulli‑ ja suu sulgemise taktika poolt. Aga minu protest oli seotud sellega, et juhataja ei võtnud vastu Kalle Grünthali protesti ja keeldus seda lahendamast. Nüüd on see põhjus ära langenud, ma võtan oma protesti tagasi.

Ma väga tänan, hea kolleeg! Aga ma olen tänasel istungil vastu võtnud kolm eelnõu ja üheksa arupärimist. Ja on ka teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste toetusrühmade moodustamise koosolekud: E‑Eesti toetusrühm, kokkukutsuja Andres Sutt, ja LGBT+ kogukonna toetusrühm, kokkukutsuja Eduard Odinets. Ja nüüd, head kolleegid, tava kohaselt annan istungi juhatamise üle kolleeg Jüri Ratasele. Ja tänan teid siiralt!

Protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Minu protseduuriline küsimus on nüüdseks juba ammu aegunud. Mul oli tegelikult reaalne protseduuriline küsimus, mulle selle esitamiseks võimalust ei pakutud, aga nüüd ma enam ei soovi seda küsida.

Selge. Aitäh! Kes on veel samas olukorras, ma palun, võtke maha need protseduurilised küsimused. Kalle Grünthali pole saalis, ma palun tema protseduuriline küsimus maha võtta. Helle-Moonika Helmet ma ei näe hetkel saalis, palun tema protseduuriline küsimus maha võtta. Arvo Aller, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tõepoolest protseduuriline küsimus: kuidas meil nüüd see asi siin edasi liikuma hakkab? Teie kui üks Riigikogu juhatuse liikmetest, mis te arvate, kuidas see asi nüüd edasi läheb? Kas me paneme praegu hääletusele midagi, [näiteks] et saadame opositsiooni välja või saadame mingid teatud erakonnad välja? Kuidas teil see kogemus ja tunnetus on, mida me järgmisena võiksime hääletada? Või paneme kohe teerulli diislikütusega käima ja hakkame sõitma?

Aitäh! Eks ka minul on seda kogemust kahe viimase päeva jooksul kõvasti juurde tulnud. Kui küsimus on, kas hetkel on plaanis midagi hääletusele panna, siis ei, me ei ole juhatuses täna arutanud, et tuleks veel mingi hääletus teha. Nii et mul ei ole mingit infot, et me midagi hääletusele paneme. Palun järgmine protseduurilise küsimuse küsija maha võtta, teda ei ole saalis, ja järgmine maha võtta ja ka järgmine maha võtta. Nii. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Me läheme edasi selle istungi päevakorraga.

Päevakorrapunkt nr 1 on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 25 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. 

Tere päevast, head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmed. Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet Eesti Panga tegevuse üle. Nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Kõigilt Riigikogu fraktsioonidelt on laekunud Eesti Panga Nõukogu liikmete kandidaatide nimed, samuti on laekunud kõigi kandidaatide kinnituskirjad. Nad vastavad seaduses toodud nõuetele. Fraktsioonide ettepanekud on järgmised: nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni poolt, Andres Sutt Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, Igor Taro Eesti 200 fraktsiooni poolt ja Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. 

Komisjon arutas eelnõu esitamist ja esimese lugemise ettevalmistamist oma 8. mai istungil ja langetas konsensuslikult otsused täna seda eelnõu arutada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni esimees, see tähendab siinkõneleja. Kuna tegemist on sellise eelnõuga, millel on üks lugemine, siis tehti ka ettepanek viia läbi lõpphääletus. Sellel rahanduskomisjoni istungil langetasid konsensuslikud otsused siinkõneleja, Aivar Kokk, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Siim Pohlak, Marek Reinaas, Kersti Sarapuu, Aivar Sõerd ja Hendrik Johannes Terras. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Ma tänan teid! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame hääletuse ettevalmistamisega. Vabandust, protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi.

Aitäh, härra Ratas! Teie pulti ilmumisel järsku on protseduurid kõik paigas. Kas me saaks sellise kokkuleppe, et te juhiks kogu aeg? (Naer saalis.)

Eriti teid, härra Ligi, ma tänan selle küsimuse eest! See on mulle suur au. 

Ja nüüd me alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, tuletan meelde, et selle päevakorrapunkti puhul on hääletus salajane. 

Panen lõpphääletusele eelnõu 25. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 74, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 25 otsusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on rahandus … Saalis on liiga suur lärm ja juhatajal ei ole head häält, et teist üle karjuda. Aitäh teile! Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 26 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma istungil 8. mail Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 26 esimeseks lugemiseks ettevalmistamist. Eelnõu sisuks on, et rahanduskomisjon esitab Riigikogule ettepaneku nimetada Tagatisfondi nõukogu liikmeteks Aivar Sõerd ja Martin Helme. Tagatisfondi nõukogu on Tagatisfondi kõrgeim juhtorgan, mille üheksast liikmest kaks nimetab rahanduskomisjoni ettepanekul Riigikogu.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: algatada otsuse eelnõu, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. mail käesoleval aastal, viia läbi lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks eeskõneleja. Aitäh!

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?

Panen lõpphääletusele eelnõu 26. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 65, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Tagatisfondi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 26 otsusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 92 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi. 

Austatud Riigikogu esimees!

Me tervitame teda.

Lugupeetud rahvasaadikud! Mul on rõõm rääkida teile Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekul 9. mail tehtud otsustest. Osa võtsid komisjoni liikmed [Heljo Pikhof,] Helle-Moonika Helme, Ester Karuse, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein. Puudusid Vadim Belobrovtsev ja Mart Helme. Küsimus oli Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu ettevalmistamine. Eelnõu number siis 92. Sellel koosolekul tegi komisjoni esimees Heljo Pikhof ettepaneku, et kuna komisjonile laekus fraktsioonide poolt kolm kandidaati – Signe Kivi, Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud, Kadri Tali Eesti 200 fraktsiooni poolt ja Ester Karuse Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt – ja kõik kandidaadid olid andnud oma nõusoleku kandideerimiseks, siis pandi otsus hääletusele ja see sai konsensuslikult vastu võetud. Langetati ka otsus, et juhul, kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. mail. Tehti ka ettepanek määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh teile!

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist, nagu juhtivkomisjon soovis. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tänan! 

Panen lõpphääletusele eelnõu 92. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 68, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 92 otsusena vastu võetud. Kolmanda päevakorra[punkti] menetlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 93 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi. 

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas oma 9. mai istungil otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Eelnevalt oli kultuurikomisjon palunud fraktsioonidel esitada oma ettepanekud Riigikogu liikmete nimetamiseks nõukogu liikme kohale. Kultuurikomisjonile esitati kolm kandidaati Riigikogu liikmest nõukogu liikme kohale. Nendeks on Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja Vilja Toomast Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt. Kõik kandidaadid on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kultuurikomisjon otsustas teha Riigikogule ettepaneku nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Helmen Kütt, Anti Poolamets ja Vilja Toomast ning esitada eelnõu täiskogule. Otsus võeti vastu konsensusega ja tehti veel kaks otsust: viia läbi lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Ka need kaks otsust võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Protseduuriline küsimus, Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul tekkis üks protseduuriline küsimus meie esimese ja järgmiste päevakorrapunktide vahel. Nimelt, esimese päevakorrapunkti puhul oli meie hääletus salajane, aga järgmised, teine ja kolmas ei olnud salajased. Ma ei tea, mis selle neljandaga saab. Millest see vahe on tingitud?

Aitäh selle küsimuse eest! See tuleneb meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 79, mis räägib avalikust ja salajasest hääletamisest. Selles öeldakse, mis juhtudel on salajane hääletus, lõikes 2. Ja siin on üles loetletud, mis juhtudel on. Punktis 6 on Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga nõukogu liikme nimetamine. Kui vaadata seda lõiget 2, siis me ei leia sealt rahvusooperit, me ei leia sealt rahvusraamatukogu. See ongi põhjus. Ma näen, et protseduurilisi küsimusi on nüüd palju ja samas on juhatusele tulnud veel üks avaldus. Enne kui me läheme kõnesoovide juurde, me peaksime seda hääletama. Ja siin Riigikogu juhatusel ei ole olnud erimeelsusi. Kirja Riigikogu juhatusele on kirjutatud Erkki Keldo, kes palub seda istungit pikendada, aga ma võib-olla hetkel veel ei tee seda hääletust, kui härra Keldo nõus on. Proovime, vaatame, kas siin läheb venitamiseks või ei lähe venitamiseks. Aga kui läheb, siis ma pean selle hääletusele panema. 

Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Kuna see küsimus tõusis, siis mul tekkis täpselt sama, aga natukene teises sõnastuses. Tegelikult see kodukorrapunkt peab kahtlemata silmas põhiseaduslikke institutsioone. Selles on mõte. Aga see kindlasti ei pea tegelikult silmas [olukorda], kui on tegemist erakonna paljude kandidaatidega. Siis ei peaks [valikut] varjama, kui me hääletame korraga mitut kandidaati. Põhiseaduslike institutsioonide isikuhääletamised on arusaadavalt salajased. Aga kui need on kollektiivhääletamised, siis see loogika minu arust enam ei kehti. Või kuidas te arvate?

Aitäh! No ma lugesin seadust, minu meelest see, mis sidesõnast "ja" edasi läks, rääkis ka Eesti Panga Nõukogu liikmetest. Me võime võtta ka juhataja vaheaja ja seda arutada, aga ma arvan, et seda me hetkel [ei tee]. Me ei saa ka selle hääletuse juurde tagasi minna, sest haamrilöök on olnud. Nii et siin ei ole midagi teha. Ja kui keegi nõuab, et see hääletus peaks olema salajane, siis selleks kodu- ja töökorra seaduses alust ei ole.  

Aga nüüd, head ametikaaslased, ootan usinat osavõttu. Saab avada läbirääkimised, kui on soovi. Palun! Ei ole soovi. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi lõpphääletus ja alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! 

Panen lõpphääletusele eelnõu 93. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 69, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 93 otsusena vastu võetud. 

Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meie tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!