Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Rõdul laulab Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleoja juhatusel.     

Austatud vabariigi president Alar Karis! Lugupeetud presidendid Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse liikmed! Põhiseaduslikud ametikandjad! Teie Ekstsellentsid! Daamid ja härrad! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 2 lõike 2 järgi juhatan mina Vabariigi Valimiskomisjoni esimehena Riigikogu tänast istungit kuni Riigikogu esimehe valimiseni. 

XV Riigikogu I istungjärgu esimese istungi avamiseks on sõna vabariigi presidendil Alar Karisel. Palun!

Austatud Riigikogu! Lugupeetud külalised! Uus Riigikogu alustab tööd. Usun, et me kõik tunnetame tänase päeva tähtsust. Järgmise nelja aasta jooksul peavad siin saalis sündima otsused, mis on praeguse murdeaja kõrgusel.

Valija on teile kõigile andnud volituse tegutseda rahvaesindajana. Teil kõigil on mandaat. Ometi ütleb põhiseadus, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Mida see tähendab? Seda, et teist igaühe õlul on vastutus esindada kogu rahvast, pidada silmas kõiki neid muresid, mida valimistel väljendati. Lihtne on neid üldiste sõnadega loetleda: julgeolek, majandus, elukallidus, kliima, looduse kaitse, haridus, omavalitsuste toimetulek … Ja on palju neid muresid, mis ei tarvitse esimesena pähe tulla, kuid mis pole vähem tähtsad – näiteks tehnoloogia areng ja noorte vaimne tervis, millest olen oma kõnedes rääkinud ja räägin veel.

Öeldakse, et poliitika on võimaliku kunst. Siiski tuleb olla ambitsioonikam: poliitika on kunst teha ka seda, mida alguses peetakse võimatuks. Eesti on jõudnud punkti, kus meie eesmärk pole ainult jõuda teistele järele, vaid ka leida uusi teid. Oleme selleks lausa sunnitud. Olukorras, kus Eesti riigi võlakoormus ähvardab kasvada, ei saa meie eesmärk piirduda lihtsalt kokkuhoiuga. Siht peab olema leida selliseid võimalusi arenguks, mis kasvatavad tõhusust ja lubavad meil saavutada rohkem kui täna.

Olen nõus nendega, kes leiavad, et majanduskasv ei ole riigi heaolu ainus mõõdupuu. Kuid tuleb ka näha, et majanduse kasvamine sõltub sellest, mille tähtsust samuti õigusega rõhutatakse: haridusest, tervishoiust, sotsiaalsest turvatundest, tõhusast kliimapoliitikast, kultuurist kõige laiemas mõttes.

Loov, loomevõimeline ja loometahteline inimene, tark rahvas olgu meie püüdlus, mitte tasakaalu otsimine kõvade ja pehmete väärtuste vahel, justkui need oleksid vastandid.

Mure võib anda võimaluse edasi liikuda. Nii paneb elukalliduse tõus küsima, kas Eesti majanduses on piisavalt konkurentsi. Nõnda tuleks hinnataseme kõrval mõelda sellelegi, kuidas saaksime konkurentsi suurendamisega kannustada Eesti majanduses innovatsiooni. Sama on energeetikaga. Energiavarustuskindluse taotlemine on pannud meid raskete valikute ette, kuid olgu see tõuge tulevikku, uute tehniliste lahenduste poole, mitte jäämine ainult vana juurde.

Teile, Riigikogu liikmed, tõotab see palju tööd. Olen nõus õiguskantsler Ülle Madisega, et koalitsioonileping ja arengukava ei asenda seadust. See ei tähenda, et me vajaksime võimalikult palju seadusi. Pigem vastupidi, seadusega peab looma raami – raami, mis võimaldab näiteks kliimapoliitilisi eesmärke saavutada nii, et Eesti majanduskeskkonna stabiilsus ei kannataks, et meie inimesed ei kannataks ja ettevõtjatel oleks kindlus investeeringute tegemiseks.

Tõsi, vaevalt pakuvad järgmised aastad meile niisugust kindlust, millega olime harjunud veel üsna hiljuti. Oleme saanud juurde uue sõna: "kobarkriis". Tehakse oletusi selle kohta, millal praegune mitmest valdkonnast lõimuv kriis lõppeb. Mina ei tea. Keegi ei tea. Saabunud ebakindla aja eripära võib aga olla see, et kriis ja tavaolukord polegi endisel viisil eristatavad.

Räägin sellest täna siin, kuna peame mõtlema uuel moel parlamendi rollile. Kuna kriisiolukorras kipub tõusma esile valitsus, siis on oht, et seadusi loov parlament jääb tagaplaanile. Mäletame, kuidas koroonaepideemia ajal küsiti, kas Riigikogu ei jäänud kaalukatest otsustest kõrvale.

Olen seda meelt, et poliitilise vastutuse toimimiseks peabki valitsusel olema voli otsuseid langetada nii vabalt, et valijad saaks hinnata, kas selle valitsuse poliitiline suund osutus edukaks või mitte. Riigikogu ülesanne on luua valitsusele juhiseks piisavalt selged seadused.

Miks on see nii oluline? Küllap saaks valitsus hakkama ka parlamendita. Lehitsesin hiljuti raamatut "Valitsusasutuste tegevus 1935/36". Seal on pikalt kirjeldatud, kui tegus oli toona valitsus. Tõepoolest, ministeeriumid olid agaralt ametis majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitikaga, võeti vastu eelarve ja palju teisi seadusi. Esmapilgul ei torkagi silma, et 1935. ja 1936. aastal polnud Eestis töötavat parlamenti. Kindlasti oli neid, kes arvasid, et nii ongi parem, kiirem, tõhusam. Ma mainin seda äärmuslikku näidet, et maalida teie ette stsenaarium, kuhu ükski kobarkriis ega hirm selle ees ei tohi meid viia.

Jah, kammitsemata otsustamine võib olla kiire ja tõhus. Kuid parlamentaarne arutelu tagab, et põhimõtteliste küsimuste üle vaieldakse avalikult, mitmekülgselt, opositsioonile osalemist pakkudes. Teisisõnu, tarkust ja vastutust suurendavalt.

Pealegi, kui vähemusse jäänud seisukohaga peab arvestama ja kriitikale vastama, siis loob see otsusele laiema põhja ühiskonnas. Muidugi oleks ilus arvata, et meie demokraatia toimib nõnda, et kui parlament, rahva esindajate kogu, on midagi häälteenamusega otsustanud, siis võtab kogu rahvas selle siduvana vastu. Viimased aastad Eestis ja mujal on näidanud, et nii ei tarvitse olla – tekkinud on raskesti ületatavad ühiskondlikud lõhed, mis pahatihti näivad välistavat dialoogi. Kuid meie demokraatia on muutunud ka seetõttu, et kodanikud on kriitilisemad, nõudes valitsuse ja parlamendi otsustelt varasemast enam.

Enamuse võim ei tohi hakata ühiskondlikke lõhesid süvendama, kuni need on tõesti ületamatud. Üks asi on jääda vähemusse, teine asi on tunda, et opositsiooni esindatavad seisukohad ei väärigi arutamist ega tõsiselt võtmist.

See on üks põhjus, miks valitsus ei saa minu hinnangul piiramatult kasutada võimalust siduda eelnõu vastuvõtmine parlamendis usaldusküsimusega. Riigikogu roll ei saa piirduda otsustamisega, kas valitsust usaldatakse. Teisalt ei saa obstruktsioon anda vetot vähemusele. Kui Riigikogu seaduslik töö kiilub kinni, siis pole ka opositsioonil mõtet võimule pürgida. Siis maksab lõivu riik tervikuna, mitte üksnes mõni erakond.

Õnneks on meie põhiseadus leidnud hea tasakaalupunkti parlamendi kontrolli ja valitsuse teovõime ühendamiseks. Põhiseaduse täitmise jälgimisel on ka minu eesmärk kaitsta mõlemat. Ütlen "ka minu", sest mina pole see, kes peab esimesena kõrvutama seadusi ja nende eelnõusid põhiseadusega. Ennekõike teevad seda Riigikogu liikmed ise. Ka ametnikele langeb tähtis osa ja nõnda olen murega kuulanud, kuidas seaduseelnõude viimistlemiseks jääb ametnikel üha vähem aega. See on tõsine ohumärk. Tõsi, kriisiaeg on sundinud kiirustama. Ent siiski, kriis või mitte, jooksusammul tehtud seadused ei tohi kujuneda tavaks. Kui eelnõuga on nähtud vaeva ja kaalutud seda kauem, siis pole ka tarvis hakata uute seadustega kohe parandama kiirustamisest tingitud puudusi.

Juba mitmel korral on mul tulnud jätta Riigikogus vastu võetud seadus välja kuulutamata. Ma ei näe neid puhkusid konfliktina. Lõppude lõpuks on nii parlament kui ka Vabariigi President osa ühisest riigikorraldusest, mis peab koos saavutama, et Eestis oleksid võimalikult head seadused.

Minu arvamus mõne seaduse kohta ei tarvitse langeda kokku Riigikogu enamuse omaga, aga just selliste erimeelsuste tarbeks ongi presidendile antud iseseisva otsustuse õigus. Küll jäi mulle kõrva argument, et minu viimane otsus jätta seadus välja kuulutamata oli lühinägelik. See jäi kõrva, sest minu arusaam põhiseadusest on täpselt vastupidine: põhiseaduse põhimõtted väljendavad seda, mis on oluline pikaajaliselt. Oma igapäevases töös keskendub Riigikogu neile probleemidele, mida elu parajasti ette toob. Sellest vaatevinklist võib tunduda kummaline, et põhiseadus ei lase teha midagi, mida justkui oleks kohe kiiresti vaja riigi huvides teha. Siin ongi vaja kõrvaltvaataja pilku selleks, et tõsta taustalt esile püsiva väärtusega põhimõtted, mis ei tohi kaduda silmist isegi pakiliste probleemide puhul.

Meile osaks saanud julgeolekukriis on mitmetahuline. On sõjaline, riigikaitse tahk, aga on ka demokraatliku õigusriikluse kaitsmise tahk. Eesti peab suutma näidata, et vaba ja demokraatlik riik on tugevam kui selline, mis surub tugevuse nimel alla vabaduse ja demokraatia.

Tugev on selline riik, mida kodanikud usaldavad ja mida nad näevad oma riigina. Äsjastel valimistel ületati oluline künnis: esimest korda hääletas rohkem valijaid elektrooniliselt kui paberil. Olen nõus Riigikohtuga, et eriti sellises olukorras vajab elektroonilise hääletamise korraldus seadusandja hoolsat tähelepanu. Seadustes peab olema kirjas kõik oluline, mis puudutab e-valimiste korraldust, ja parlamendi ülesanne on need seadused vastu võtta.

Riigikohtu esimees Villu Kõve meenutas õigusega, et valimised mitte üksnes ei pea olema ausad, vaid peavad ka näima ausad. Ma laiendan seda mõtet. Põhiseaduse järgi on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kuidas saavutada, et igaüks võiks olla veendunud: Eesti on tõesti niisugune riik? Meie ees on ju palju valikuid, mille puhul üks peab õiglaseks üht, teine midagi muud, kolmas midagi kolmandat. Julgeolekukriis toob ette uusi raskeid valikuid. Ka julgeolekut puudutavad valikud tuleb langetada seaduse alusel ja Riigikogu saab tagada, et kõik oluline võetakse selle juures arvesse. Ja lõpuks jääb peale seisukoht, mis pälvib enamuse toetuse. Kuid teisedki peavad saama näha, et ka nende häält, argumente ja muret on kaalutud.

Niisiis, lugupeetud Riigikogu, hoidkem vabadust, õiglust ja õigust! Soovin teile jõudu ja töökust! (Aplaus.)

Tänan, vabariigi president! 

Austatud Riigikogu, nüüd teeme kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

Kõik Riigikogu liikmed, kõik 101 Riigikogu liiget on täna kohal.

Saame minna Riigikogu liikmete ametivande andmise juurde. Riigikogu liikme ametivande teksti ettelugemiseks palun kõnetooli XV Riigikogu vanima liikme Enn Eesmaa. Palun!

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Palun nüüd ametivande tekstile alla kirjutama Riigikogu liikmed tähestikulises järjekorras. 

Kõigepealt Riigikogu liige Jaak Aab, palun! Annely Akkermann, palun! Yoko Alender, Anti Allas, Arvo Aller, Vadim Belobrovtsev, Rain Epler, Ants Frosch, Kalle Grünthal, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme, Lauri Hussar, Aleksei Jevgrafov, Karmen Joller, Maria Jufereva‑Skuratovski, Mario Kadastik, Raimond Kaljulaid, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Madis Kallas, Siim Kallas, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Erkki Keldo, Liina Kersna, Tanel Kiik, Meelis Kiili, Kert Kingo, Signe Kivi, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Rene Kokk, Andrei Korobeinik, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, Eerik‑Niiles Kross, Urmas Kruuse, Leo Kunnas, Helmen Kütt, Ants Laaneots, Kalle Laanet, Lauri Laats, Alar Laneman, Maris Lauri, Johanna-Maria Lehtme, Jürgen Ligi, Tõnis Lukas, Irja Lutsar, Lauri Läänemets, Mart Maastik, Tiit Maran, Eero Merilind, Andres Metsoja, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Tõnis Mölder, Jevgeni Ossinovski, Liisa‑Ly Pakosta, Pärtel‑Peeter Pere, Hanno Pevkur, Heljo Pikhof, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Heidy Purga, Henn Põlluaas, Jüri Ratas, Marek Reinaas, Urmas Reinsalu, Signe Riisalo, Maido Ruusmann, Luisa Rõivas, Kersti Sarapuu, Helir‑Valdor Seeder, Andrus Seeme, Priit Sibul, Pipi‑Liis Siemann, Riina Sikkut, Riina Solman, Grigore‑Kalev Stoicescu, Timo Suslov, Margit Sutrop, Andres Sutt, Aivar Sõerd, Kristina Šmigun‑Vähi, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Igor Taro, Hendrik Johannes Terras, Vilja Toomast, Margus Tsahkna, Aleksandr Tšaplõgin, Toomas Uibo, Kristo Enn Vaga, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja viimasena Mart Võrklaev.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, Vabariigi Valimiskomisjoni nimel õnnitlen teid ametikohustuste täitmisele asumise puhul! (Aplaus.) 

(Laulab Eesti Rahvusmeeskoor. Aplaus.)

Eesti Rahvusmeeskoori esituses kõlas Aleksander Lätte laul "Kuldrannake". Täname lauljaid ja nende dirigenti Mikk Üleoja. (Aplaus.)

Austatud Riigikogu! Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑le 69 valib Riigikogu oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Valimised toimuvad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi ja need viib läbi Vabariigi Valimiskomisjon. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan Riigikogu juhatuse valimisega seonduvat.

Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine on salajane ja see toimub hääletamissedelitega. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist siinsamas saalis. Protest hääletamise korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile viivitamata pärast hääletamise lõppemist ja hääletamistulemuste kohta viivitamata pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimistulemus kuulutatakse välja kohe pärast võimalike protestide läbivaatamist. Riigikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häälte arvu puhul heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt‑ kui vastuhääli. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on seni kõneldu kohta küsimusi?

Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu esimehe kandidaati üles seada? Esimesena, palun, Riigikogu liige Marek Reinaas. Palun tulla kõnepulti!

Austatud Riigikogu! Erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel esitan ma Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari. Lauri on õiglane mees, kindla käega juht ja kindlasti oleks hea juht ka Riigikogule, mistõttu palun tema kandidatuuri toetada. Aitäh!

Aitäh! Järgmine kõnesoovija, Riigikogu liige Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Martin Helme. Martin on tõeline Eesti patrioot selle kõige paremas mõttes. Ta on olnud Riigikogus juba 2015. aastast alates. See on tema kolmas koosseis. Tal on suurepärased kogemused ja teadmised Riigikogu tööst ja toimimisest, seadusandlusest. Ta on olnud ka rahandusminister, suurepärane rahandusminister, tänu kellele meil on olemas täna Eesti põlevkivijaamad, mis plaaniti ju tänavuseks aastaks sulgeda. Ta on olnud eelmises koosseisus Riigikogu aseesimees, sai oma ülesannetega suurepäraselt hakkama ja kindlasti saab ta suurepäraselt hakkama ka teie toetusel, kui ta nüüd valitaks uuesti, ja seekord juba Riigikogu esimeheks. Head kolleegid! Ma palun teie toetust Martin Helme kandidatuurile.

Suur tänu! Rohkem ettepanekuid ei paista olevat. Härra Hussar, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu esimehe ametikohale?

Jah, ma olen nõus.

Palun esitage oma nõusolek ka kirjalikult. Tänan!

Härra Martin Helme, kas te olete nõus kandideerima?

Jaa, kuna meil siin majas toimuvad valimised veel nii, nagu peab, ehk pabersedeliga, siis tasub valimistest osa võtta. Olen nõus.

Aitäh! Palun esitada oma nõusolek ka kirjalikult. 

Nii, saan sulgeda Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimise, aga ma saan aru, et Riigikogu liikmetel on esimehekandidaatide nimekirja sulgemise peale proteste. Palun, Martin Helme!

Aitäh, hea eesistuja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõige 2 ütleb, et kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Lauri Hussari kandidatuuri ülesseadmisel ütles Marek Reinaas, et ta seab kandidaadi üles Eesti 200 fraktsiooni liikmete nimel. Eesti 200 fraktsiooni pole veel olemas, järelikult ei saa Lauri Hussari kandidatuuri lugeda ülesseatuks. 

Aitäh! Palun esitada protest ka kirjalikult. Istungi juhatajana võtan vaheaja selle protesti lahendamiseks. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud.

Protestide lahendamise kohta saan selgitada järgmist. Kõigepealt, Riigikogu esimehe valimistel kandidaatide nimekirja sulgemist ei otsusta mitte Vabariigi Valimiskomisjon oma kirjaliku otsusega, vaid mina istungi juhatajana. Kui Riigikogu liikmetel on proteste istungi läbiviimise reeglite rikkumise kohta, siis Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõike 4 järgi lahendab selle protesti istungi juhataja. Lisaks Martin Helme suulisele protestile laekus Riigikogu istungi vaheajal kirjalik protest Henn Põlluaasalt, mis on sama sisuga: "Marek Reinaas esitas Riigikogu esimehe kandidaadi Eesti 200 fraktsiooni nimel. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele saab Riigikogu esimeest ja aseesimehi esitada ainult Riigikogu liikme, mitte fraktsiooni nimel, milliseid hetkel veel ei eksisteeri. Seoses sellega taotleme Lauri Hussari kandidatuuri tühistamist Riigikogu esimehe valimistel."

Istungi juhatajana jätan mõlemad protestid rahuldamata. Leian, et minu otsus oli õige. Kuigi Marek Reinaas suulises kõnes pöördus tõepoolest Riigikogu esimehe kandidaati üles seades Riigikogu poole, selgitades, et ta esitab kandidaadi Eesti 200 fraktsiooni nimel, siis kirjalikult esitatud dokumendis on kirjas Riigikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: "10. aprillil 2023. Esitan Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari." Alla kirjutanud Marek Reinaas. Siin puudub igasugune viide fraktsioonile. Nii nagu seadus ka ette näeb, saab esimehekandidaadi üles seada Riigikogu liige. Ma leian, et Lauri Hussari Riigikogu esimehe kandidaadina registreerimine oli õige.

Käsi püsti, Riigikogu liige Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Edaspidiseks teadasaamiseks ma tahaksin selgust saada selles küsimuses: kui Riigikogu liige räägib puldist üht juttu ja dokumendid on teistsugused, kumba siis tuleks arvesse võtta. 

Aitäh! Saan sellele küsimusele vastata nii, et üldjuhul oleks õige ja viisakas rääkida puldist sama juttu, nagu kirjalikult on esitatud. Aga praegusel juhul paber otsustab, paber on määrav, ja Marek Reinaas on Riigikogu liige, kes võib puldist kõneldes Riigikogu esimehe kandidaati üles seada. Käsi püsti, härra Mart Helme, palun!

Aitäh! Te ütlete, et paber on olulisem. Aga me teame, et kõik Riigikogu puldist tehtud sõnavõtud lähevad stenogrammi ja stenogramm läheb ajalukku. Siin on väga selge vastuolu sellel, mis on esitatud paberina, ja sellel, mis on stenogrammi läinud puldist öelduna. Minu arvates on siin väga konfliktne olukord.

Aitäh! Saan teie rahulolematusest aru. Küsimust ma siit välja ei lugenud ja protesti ma juba lahendasin. 

Vabariigi Valimiskomisjon on nüüd valmis läbi viima Riigikogu esimehe valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga.

Tutvustan nüüd hääletamise korda. Hääletamiseks on aega 30 minutit. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Valimiste ajal tohivad hääletamisalal viibida lisaks Riigikogu liikmetele ainult Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Vabariigi Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli allkirja vastu. Hääletussedeli saamiseks tuleb valimiskomisjonile esitada kehtiv isikut tõendav dokument, näiteks Riigikogu liikme tunnistus – loodan, et see on teil juba olemas –, isikutunnistus, pass või juhiluba. Hääletamine on salajane. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgib sedelil risti selle kandidaadi nime juures asuvasse lahtrisse, kelle poolt ta hääletab. See Riigikogu liige, kes kummalegi kandidaadile häält anda ei soovi, jätab sedeli märgistamata. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Kui te olete kogemata hääletamissedeli täitmisel eksinud või sedeli rikkunud ja märkate seda enne selle hääletamiskasti laskmist, on teil õigus saada rikutud sedeli tagastamisel uus hääletamissedel. 

Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korra kohta? Ei paista olevat. Sel juhul hääletamine algab 5 minutit pärast vaheaja algust. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun kõigil Riigikogu liikmetel koguneda tagasi siia istungisaali. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu esimehe valimisel. Vaheaeg 35 minutit.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, kuulutan hääletamise Riigikogu esimehe valimisel lõppenuks. Hääletamiskast on juba toodud siia saali teie ette lauale. Küsin, kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste. Proteste ei paista olevat. Palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplomm hääletamiskastil ei oleks rikutud. Kõik on hästi. Sel juhul palun Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema.

(Valimiskomisjon loeb hääli.)

Vabariigi Valimiskomisjon loeb hääled ka avalikult. Seda teeb Vabariigi Valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli. Palun!

Austatud Riigikogu! Ma kontrollin siin avalikult teie ees, kas esialgne hääletamistulemus vastab tegelikkusele. Selleks nimetan Riigikogu esimehe kandidaadi nime ja loen ette tema poolt antud hääled.

Lauri Hussar: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59. 

Martin Helme: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20. Kehtetud sedelid: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22. 

Kehtetud sedelid olid kehtetud seetõttu, et märgistatud ei olnud ühtegi lahtrit või olid märgistatud mõlemad lahtrid.

Aitäh! Palun vormistada hääletamistulemuste protokoll.

Head Riigikogu liikmed! Teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu esimehe valimisel.

Vabariigi Valimiskomisjoni protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu esimehe valimisel. Tallinn, 10. aprill 2023. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. 1. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv: 101. 2. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv: 101. 3. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 101. 4. Kehtetute hääletamissedelite arv: 22. 5. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv. Riigikogu esimehe kandidaadi Lauri Hussari poolt antud häälte arv: 59. Martin Helme poolt antud häälte arv: 20.

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Palun, Kalle Grünthal!

Võib puldist esitada? 

Jaa, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud valimiskomisjon! Austatud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Käesolevaga esitan protesti Riigikogu esimehe valimiste tulemuste kohta, sellepärast et rikuti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõiget 2. Nimelt, asi on selles, et hea kolleegi Lauri Hussari kandidatuuri ülesseadmisel esitati ta puldis suulises kõnes Eesti 200 fraktsiooni nimel. Ja mul on juba olemas ka stenogramm. Hea kolleeg Marek Reinaas ütleb järgmised sõnad: "Erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel esitan ma Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari." Jah, ma ei tea seda, milline kirjalik dokument on esitatud Riigikogu istungi juhatajale, kuid oma kõnes verbaalselt väljendas ta väga selgelt, et esitatakse fraktsiooni nimel, mida aga teha ei saa. Saab seda teha ainult Riigikogu liige. Ja kui lugupeetud istungi juhataja valimiskomisjonis ütles, et tähtis on kirjalik dokument, siis asi on selles, et praegu meil on olemas kaks konkureerivat dokumenti. Üks on siis see, mis on esitatud kirjalikult istungi juhatajale, ja teine on stenogramm, mis on samasugune kirjalik dokument. Me ei saa sellest mööda vaadata. Ja johtuvalt eeltoodust ma paluksin tühistada Riigikogu esimehe valimiste tulemused. Aitäh!

Suur tänu! Protest on esitatud ka kirjalikult. Kuulutan välja vaheaja protesti läbivaatamiseks. Ja vaheaja lõppemisest, istungi jätkumisest anname märku helisignaaliga.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, palun vaikust! Vabariigi Valimiskomisjon on protesti läbi vaadanud, nii et saame vaheaja lõpetada. Teen teatavaks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse.

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus. Tallinn, 10. aprill 2023, nr 87. "Protesti lahendamine. Kalle Grünthal esitas Riigikogu istungil protesti Riigikogu esimehe valimiste kohta. Protestis palub Kalle Grünthal tühistada Riigikogu esimehe valimiste tulemused. Oma protesti põhjendab ta sellega, et Riigikogu esimehe kandidaatide ülesseadmisel rikuti RKKTS § 7 lõiget 2. 

Protesti kohaselt Marek Reinaas esitas Riigikogu esimehe kandidaadi Eesti 200 fraktsiooni nimel. RKKTS § 74 lõike 4 kohaselt lahendab protesti istungi juhataja. Riigikogu istungi stenogrammi kohaselt mõistis Vabariigi Valimiskomisjoni esimees istungi juhatajana Marek Reinaasi tahet selliselt, et ta soovis esitada Riigikogu esimehe kandidaadiks Lauri Hussari Riigikogu liikmena. Marek Reinaasi kirjalikust avaldusest nähtub, et selle esitaja on Marek Reinaas. Marek Reinaas on Riigikogu liige. RKKTS § 7 lõige 2 sätestab, et kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige.

Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et hääletamisel lähtutakse kandidaatide nimekirjast, mis on suletud istungi juhataja poolt. Vabariigi Valimiskomisjon saab korraldada hääletamist nende kandidaatide vahel, kelle kandidatuuri on istungi juhataja kinnitanud. Vabariigi Valimiskomisjon ei saa seda kandidaatide nimekirja muuta, vaid peab RKKTS § 86 lõike 2 järgi kandma kandidaatide nimed hääletamissedelile nende ülesseadmise järjekorras. Seda korda ei ole rikutud. Protesti esitaja ei väida, et hääletamise korda oleks rikutud. Hääletamistulemuste kindlakstegemine toimus avalikult seadusega sätestatud korras. 

Seetõttu otsustab Vabariigi Valimiskomisjon RKKTS § 82 lõike 1 alusel jätta Kalle Grünthali protest rahuldamata. 

Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõikele 2 võib isik, kes leiab, et Riigikogu esimehe valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või tunnistada hääletamistulemus Riigikogu esimehe valimistel kehtetuks. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu." Alla kirjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.

Protest on sellega lahendatud. Nüüd saame vormistada Vabariigi … Enne kui me Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse valimistulemuste kohta vormistame, annan sõna Martin Helmele. Palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, hea istungi juhataja. Nagu te just ise ütlesite, on nüüd võimalik ka Riigikohtu poole pöörduda protestiga. Mis on meie edasine tegevus? Kui tõepoolest nüüd kuulutab valimiskomisjon välja, et Riigikogu esimeheks valiti Lauri Hussar, aga see vaidlustatakse kolme päeva jooksul Riigikohtus, kas siis Lauri Hussar on Riigikogu esimees sel ajal või ei ole? Sellest sõltub ju ka kogu Riigikogu edasine töö, sest ainult Riigikogu esimehel on õigus kokku kutsuda komisjone, Riigikogu juhatust ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi.

Aitäh! Protesti esitamine ei peata kuidagi Riigikogu esimehe valimist. Tulevane kaebuse esitamine Riigikohtule kolme päeva jooksul ei peata kuidagi Riigikogu tööd. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei näe ette võimalust, et nii kaua jääks valimistulemus kindlaks tegemata. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus sätestab, et Riigikogu esimehe kandidaadid esitatakse suuliselt ja kirjalikult. Palun selgitage meile, millisele töö- ja kodukorra seaduse sättele tuginedes te väitsite, et kehtib paberettepanek ja suuline on tühine. Ometigi seadus ütleb ju täiesti selgelt, et nad mõlemad on võrdse õigusjõuga. Palun, millisele sättele tuginedes te ühe hülgasite ja teise arvesse võtsite?

Aitäh! Istungi juhatajana lahendasin ma protesti Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirja sulgemise kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõike 4 alusel. Miski ei takista istungi juhatajal välja selgitada Riigikogu liikme tahet kandidaatide esitamisel. Ma mõistsin Marek Reinaasi soovi esitada Riigikogu esimehe kandidaat, kuna ta tuli ise Riigikogu kõnetooli ja esitas ka iseenda allkirjaga iseenda nimel kirjaliku taotluse. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, ma küsiksin niipidi, et – te olete ka kohtunik – kui nüüd Riigikohus otsustab, et niimoodi ei tohtinud valida Riigikogu esimeest ja Riigikogu esimehe valimise tulemused tühistatakse, siis kas kõik need otsused, mis vahepeal siin tehakse, näiteks valitsuse moodustamiseks mandaadi andmine ja fraktsioonide moodustamine ja komisjonide kokkukutsumine, muutuvad ka õigustühiseks?

Aitäh! Mina olen siin teie ees Vabariigi Valimiskomisjoni esimehena ja mitte üheski teises rollis. Usun, et Riigikohus, kui ta peaks sellise kaebuse saama, saab oma otsuses neile küsimustele vastused anda. Istungi läbiviimist see praegusel juhul ei puuduta. 

Palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus tuleneb Martin Helme küsimusest. Asi selles, et praegusel hetkel toimus meil Riigikogu esimehe valimine ja on võimalus esitada kolme päeva jooksul kaebus Riigikohtule. Ja teie ütlesite seda, et kõik on korras, et me täna valime ära ja läheb kogu töö edasi. Aga kui ma nüüd kõrvutan praegu analoogiat, ütleme, ka Riigikogu liikmete valimisega, siis ega neid valimistulemusi ei kinnitatud enne, kui lõplikult olid Riigikohtus kõik protestid või kaebused läbi vaadatud. Palun nimetage see norm Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, mis võimaldab praegusel hetkel anda teie poolt nimetatud isikule ehk Lauri Hussarile volitused Riigikogu [esimehena], kui see protsess on poolik. Nimetage see norm!

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 6 lõige 1 näeb ette, et Riigikogu esimees valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Sama seaduse § 8 näeb ette, et Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad pärast valimistulemuste teatavakstegemist või pärast protestide lahendamist. Hääletamistulemused on praegu teatavaks tehtud. Ning kui Vabariigi Valimiskomisjon teeb otsuse valimistulemuste teatavakstegemise kohta, siis algavad ka Riigikogu esimehe volitused.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra koosoleku juhataja! Ma näen siin siiski praegu täiesti selgelt protseduurilist praaki. Kui suuliselt on esitatud asi ühtemoodi ja kirjalikult teistmoodi, siis on siin väga selge vastuolu protseduuride korrektsusega. Ja protseduuri korrektsus nõuaks, et mõlemad avaldused – nii puldist tehtud kui ka paberile pandud – peaksid olema identsed. Antud juhul seda ei ole ja teiepoolne diskretsioon, et te nagu koosoleku juhatajana võtate endale õiguse öelda, et tahe on ilmutatud ja sellega on kõik korras – sellega ei saa nõustuda. Samuti ei saa olla nii, et seni, kuni Riigikohus ei ole oma otsust langetanud, läheb kõik edasi nii, nagu poleks midagi juhtunud, nagu polekski probleemi. Sellega ei saa nõus olla. See on voluntaristlik käitumine, mis ei iseloomusta demokraatlikke riike, vaid iseloomustab riike, kus demokraatiaga on selged puudeilmingud. Nii et ma tõsiselt teen teile ettepaneku antud juhul peatada kogu protseduur siin saalis, kuni Riigikohus on vastu võtnud meie kaebuse ja selle lahendanud.

Tänan, härra Mart Helme! Kahjuks nendesamade sätete alusel, mis ma just enne ette lugesin, ei ole mul voli jätta istungi juhatajana Riigikogu esimehe valimisi praegu lõpule viimata. Istungi juhatajana ei saa ma võtta ka sellist vaheaega, mis võimaldaks kolme päeva jooksul mõnel Riigikogu liikmel esitada Riigikohtule kaebus ja ära oodata selle vaheaja lõppemiseni, kuni Riigikohus selle vaidluse lahendab. Kandidaatide nimekirja Riigikogu esimehe valimisel sulgesin juba hulga aja eest. Selle alusel on hääletamine läbi viidud ja hääletamisprotokoll juba koostatud.

Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Tahtsin ka seda kommenteerida. Esiteks, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole detailselt kirjas ei suulist ega kirjalikku nimetamist, vaid on kandidaadi ülesseadmine. Ja samamoodi ütleb kommenteeritud väljaanne, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ei oleks vastuolus ka see, kui kandidaadi seab üles fraktsioon. Kuigi § 7 lõike 2 esimeses lauses fraktsiooni ei nimetata, aga see ei oleks vastuolus.

Aitäh! Me läbirääkimisi praegu sel teemal ei ava. See ei olnud ei küsimus ega protest, nii nagu ma austatud Riigikogu liikme sõnavõtust aru saan. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma saan aru, et on tekkinud selline natuke ebamugav olukord, kus, ütleme, teatud normid, millest te räägite, ei ole selliselt tõlgendatavad, nagu seal kirjas on. Ja jääb täiesti mõistetamatuks asjaolu, kuidas teie saate tõlgendada Marek Reinaasi juttu [selliselt], et tema tahe oli esitada [kandidaat] Riigikogu liikmena, kui seal on must valgel stenogrammis kirjas "Eesti 200". Võib-olla oleks selle punnseisu lahendamiseks mõistlik praegu teha see väga drakooniline otsus: te tühistate need toimunud valimised, alustame nullist peale ja lähme nii edasi, nagu peab. See oleks, ütleme, kõige mõistlikum lahendus minu silmis praegusel hetkel.

Aitäh, härra Kalle Grünthal selle ettepaneku eest! Marek Reinaas ei ole kordagi protestinud minu kui istungi juhataja tõlgenduse peale tema tahte väljendamisel. Seetõttu saan ma aru, et Marek Reinaas on rahul sellise tõlgendusega, nagu ma istungi juhatajana siin enne hääletamist välja pakkusin. Kahjuks ei saa me neid valimisi uuesti algusest peale hakata läbi viima, seadus sellist võimalust meile ei anna. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Riigikogu üritab siin juhtida inimene, kes on nimetanud Riigikogu valimisi ebaseaduslikuks. Öelge, kuidas on võimalik, et Riigikogu saab juhatada inimene, kes on siia valitud ebaseaduslikult?

Istungi juhatajana ei saa mina anda hinnanguid sellele, millised otsused valimistel on õiguspärased ja [millised] mitte. Otsused, mis on allkirjastatud, on kehtivad ja nendest ma pean istungi juhatajana lähtuma. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Te olete siin mitu korda põhjendanud pretensiooni rahuldamata jätmist sellega, et teie olete kinnitanud kandidaadid. Aga nüüd on ju vaidluse all hoopis see, et kandidaatide esitamine ühe kandidaadi puhul ei vastanud seadusele, ei olnud seadusega kooskõlas. See argument, mis te siin olete toonud, et teie kinnitasite ja nüüd on kõik õige, ei ole hetkel kohane.

Aitäh selle seisukoha eest! Vabariigi Valimiskomisjon on protesti oma otsusega nr 87, mille ma enne ette lugesin, lahendanud. Ei saa aega tagasi pöörata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Oluline on seadus, mitte mingisugused kommentaarid, ja me peame lähtuma ikkagi meie töö- ja kodukorra seadusest. Ja ega mitte keegi ei ole ju seadnud kahtluse alla seda, et taheti esitada Lauri Hussar Riigikogu esimeheks – seda me teame kõik. Aga küsimus ei ole mitte selles, kas te olete või ei ole seda tahet niimoodi tõlgendanud või aru saanud, küsimus ongi just nimelt selles, et see tahe on esitatud meie töö- ja kodukorra seadust rikkudes, on esitatud Riigikogu fraktsiooni poolt, mida ei ole üleüldse veel olemaski. Ja see teebki ju kogu selle asja tühiseks, mitte see, mis seal kirjas oli, et Lauri Hussar võiks saada Riigikogu esimeheks – seda mitte keegi ei vaidlusta. Protseduurika on olnud vale, ekslik ja seetõttu tuleb see tühistada.

Aitäh, härra Henn Põlluaas, selle seisukoha eest! Aga nagu ma ütlesin, läbirääkimisi meil selle päevakorrapunkti juures ette ei ole nähtud. Vabariigi Valimiskomisjon viis hääletamise läbi nende kandidaatidega, kes on hääletamisnimekirja kantud, ja protokoll on allkirjastatud. Rahulolematust Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega või selle õiguspärasuse kahtluse alla seadmist saab toimetada kaebuse esitamisega Riigikohtule, nii nagu ma enne ka ette lugesin seadusest. 

Protest on lahendatud, nüüd saame vormistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse. Loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 88 10. aprillist 2023 Tallinnas. "Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 5 ja § 82 lõike 1 alusel. 1. Tunnistada Lauri Hussar valituks Riigikogu esimeheks. 2. Otsus jõustub allakirjutamisel." Alla kirjutanud komisjoni esimees. (Aplaus.)

Austatud Riigikogu esimees, soovin teile oma uues ametis edu ja tarmukust ja annan nende sõnadega istungi juhatamise teile üle. (Aplaus.)

Austatud Riigikogu! Iseenda nimel, ja tõepoolest ainult iseenda nimel, ma tänan teid toetuse eest (Aplaus.) ja soovin meile kõigile jõudu. 

Ja asume asja kallale, töö ootab!  

Lugupeetud kolleegid! Riigikogu aseesimeeste valimisel kehtib põhimõtteliselt sama protseduur, mille tegime läbi esimehe valimisel. Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli saanud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enam hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häälte arvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor. Hääletamise korda tutvustan enne hääletamise väljakuulutamist. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi seni kõneldu kohta? Nii, küsimusi ei ole.

Kas keegi Riigikogu liikmetest soovib Riigikogu aseesimehe kandidaati üles seada? Palun! Palun tulla kõnepulti, Tanel Kiik!

Austatud Riigikogu esimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Ilusaid ülestõusmispühi teile! Soovin enda, Riigikogu liikme Tanel Kiige nimel üles seada Riigikogu aseesimehe kandidaadiks üle 11 aasta Riigikogu juhatuse töös osalenud, kogenud ja staažika nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimehe Jüri Ratase, kes, ma arvan, aitab tuua Riigikogu juhatuse töösse ja parlamentaarsesse debatti sellist tasakaalukust, kogemust. Ja palun teil kõigil loomulikult meie … minu esitatud kandidaati toetada. Aitäh! (Naer ja aplaus.)

Nii! Kõik on korrektne. Järgnevalt palun tulla kõnepulti Erkki Keldol. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teen enda, Erkki Keldo poolt ettepaneku üles seada Riigikogu aseesimehe kandidaadina Toomas Kivimägi. Toomas on väga pikaaegse kogemusega Riigikogu liige. Ta on ka väga hea pikaaegse kogemusega avalikus sektoris toimetaja. Toomase valimine Riigikogu aseesimeheks kindlasti hoiab Riigikogu debati kontrolli all, hoiab Riigikogu maine Eesti inimeste seas hea ja väärika. Kutsun üles kõiki Toomast toetama. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun tulla kõnepulti Siim Pohlakul. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Ajalooliselt on meil parlamendis Eestis välja kujunenud kirjutamata traditsioon, mille kohaselt valitakse Riigikogu juhatuse liikmeks ka rahvalt suurima mandaadi saanud opositsioonierakonna esindaja. Ma eeldan, loodetavasti mitte ekslikult, et meil on siin saalis täna ka aumehed ja ‑naised, ning esitan Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Martin Helme, kes on viimased kaks aastat seda tööd hästi ja tasakaalukalt teinud. Martinil on olemas vajalikud kogemused ja hea pingetaluvus. Ja kõike eelnevat arvestades ma palungi teie toetust aseesimeeste valimisel Martin Helme kandidatuurile, mille ma esitan isiklikult.

Aitäh! Palun esildist ka kirjalikult. (Naer saalis.) Aitäh! Korrektne. Kas on veel ettepanekuid? Kui rohkem kandidaatide ülesseadmise soove ei ole, siis vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 7 lõikele 2 peab ülesseatu andma kandideerimiseks oma nõusoleku. Härra Jüri Ratas, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale?

Jah.

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult. Härra Toomas Kivimägi, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Jah, mina, Toomas Kivimägi, olen nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe kohale.

Olete! Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult. Ja härra Martin Helme, kas te olete nõus kandideerima Riigikogu aseesimehe ametikohale?

Aitäh! Olen nõus.

Palun anda oma nõusolek ka kirjalikult. Austatud Riigikogu! Sulgen Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja ja kuulutan välja vaheaja Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks hääletamissedelile. Vaheaja lõppemisest annan märku helisignaaliga.

V a h e a e g

Läheme edasi. Austatud Riigikogu, vaheaeg on lõppenud. Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima Riigikogu aseesimeeste valimise. Komisjoni liikmed kontrollivad siinsamas teie ees hääletamiskasti ja sulgevad selle turvaplommiga. Palun! 

Aitäh! Kast on turvaplommiga suletud. Hääletamise kord on sama, mis Riigikogu esimehe valimisel. Riigikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. Kas Riigikogu liikmetel on küsimusi hääletamise korra kohta? Kui küsimusi ei ole, siis hääletamiseks on aega 30 minutit. Hääletamine algab 5 minutit pärast vaheaja algust. Kuulutan välja hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimisel ja vaheaeg on 35 minutit.

V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Kuulutan hääletamise Riigikogu aseesimeeste valimistel lõppenuks. Hääletamiskast on juba saali toodud. Kas Riigikogu liikmetel on hääletamise korraldamise kohta proteste? Proteste ei ole. Siis ma kõigepealt palun kontrollida hääletamiskasti ja seda, et turvaplomm hääletamiskastil ei oleks rikutud. Palun! Aitäh!

Palun valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema.

(Valimiskomisjon loeb hääli.)

Palun Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni liige Airi Mikli!

Austatud Riigikogu, ma kontrollin siin teie ees avalikult, kas hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel vastavad tegelikkusele. Selleks loen ette kandidaadi nime ja tema poolt antud hääled. 

Jüri Ratas: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27.

Toomas Kivimägi: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56. 

Kehtetu sedel – 1. Sedel on kehtetu seetõttu, et märgistatud on rohkem kui üks kandidaat.

Martin Helme: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17.

Lugupeetud Riigikogu, teen teatavaks hääletamistulemused Riigikogu aseesimeeste valimistel. Protokoll hääletamistulemuste kohta Riigikogu aseesimeeste valimisel. Tallinnas 10. aprillil 2023. aastal. Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv: 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv: 101. Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 101. Kehtetute hääletamissedelite arv: 1. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv. Riigikogu aseesimehe kandidaat Jüri Ratas, poolt antud häälte arv: 27. Riigikogu aseesimehe kandidaat Toomas Kivimägi, poolt antud häälte arv: 56. Riigikogu aseesimehe kandidaat Martin Helme, poolt antud häälte arv: 17. Alla kirjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask.  

Kas Riigikogu liikmetel on hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta proteste? Proteste ei ole. Palun vormistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus.  

Austatud Riigikogu, kuulutan välja valimistulemused Riigikogu aseesimeeste valimisel. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus. Tallinnas 10. aprillil 2023. aastal, nr 89. "Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine. Otsus on vastu võetud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 7 lõike 6 ja § 82 lõike 1 alusel. 1. Tunnistada Toomas Kivimägi valituks Riigikogu esimeseks aseesimeheks. 2. Tunnistada Jüri Ratas valituks Riigikogu teiseks aseesimeheks. 3. Otsus jõustub allakirjutamisel." Alla kirjutanud Oliver Kask, Vabariigi Valimiskomisjoni esimees.  

Palju õnne Riigikogu aseesimeestele Toomas Kivimägile ja Jüri Ratasele! (Aplaus.) 

Austatud kolleegid, Riigikogu juhatus on valitud ja teie nõusolekul palun siia laua taha minu paremale käele esimese aseesimehe härra Toomas Kivimägi ja minu vasakule käele Riigikogu teise aseesimehe härra Jüri Ratase. Olge head, tulge siia! 

Lugupeetud Riigikogu, selles esinduslikus koosseisus oleme jõudnud päevakorra viimase punktini, milleks on Vabariigi Valitsuse tagasiastumine. Avalduse tegemiseks palun ma kõnepulti peaminister Kaja Kallase. Palun!

Austatud Riigikogu juhatus! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt õnnitlen kõiki Riigikogu liikmeid selles koosseisus ja tänan ka lahkuva valitsuse ministreid. On olnud väga hea koostöö ja loodan, et saame seda koostööd teha ka edaspidi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt teatan minu juhitava Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 92 punkti 1 alusel. Aitäh!

Aitäh, proua peaminister! (Aplaus.) Vabariigi Valitsuse seaduse § 11 kohaselt jätkab valitsus oma tegevust kuni uue valitsuse ametisse astumiseni. 

Head kolleegid, sellega on Riigikogu XV koosseisu esimene istung lõppenud. Riigikogu liikmetele on veel teada anda järgmist, et kohe pärast istungi lõppu palun teil kõigil koguneda pildistamiseks esimese korruse fuajeesse. Ja kohtume juba homme.